Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 2012. aasta konkurentsipoliitika aruannet (COM(2013)0257) ja sellele lisatud komisjoni töödokumenti (SWD(2013)0159),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 101, 102 ja 107,

–  võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 169/2009 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis(2),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral (COM(2013)0404),

–  võttes arvesse komisjoni teatist kahju suuruse kindlakstegemise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumisel põhinevate kahju hüvitamise hagide korral (C(2013)3440),

–  võttes arvesse komisjoni töödokumenti „Avalik arutelu: Euroopa ühtne lähenemisviis ühistele kahjunõuetele” (SEC(2011)0173),

–  võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta teatist „Euroopa horisontaalne kollektiivse õiguskaitse raamistik” (COM(2013)0401),

–  võttes arvesse komisjoni soovitust ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise korral (C(2013)3539/3),

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna 2012. aasta juunis avaldatud uuringut „Monopolidevastane kollektiivne õiguskaitse”,

–  võttes arvesse komisjoni teatist, mis avaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 27 lõike 4 kohaselt juhtumi AT.39740 – Google kohta (2013/C 120/09),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud kohustusi vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 9 juhtumis COMP/39.398 – Visa MIF,

–  võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus)(3),

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2013. aasta konsulteerimist ELi ühinemiskontrolli üle – lihtsustatud menetluse läbivaatamise eelnõu ja ühinemise rakendusmäärus,

–  võttes arvesse komisjoni 13.oktoobri 2008. aasta teatist riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras (pangandusteatis)(4),

–  võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2008. aasta teatist „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (rekapitaliseerimisteatis)(5),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2009. aasta teatist langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris (langenud väärtusega varade teatis)(6),

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2009. aasta teatist finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (ümberkorraldamisteatis)(7),

–  võttes arvesse komisjoni 17. detsembri 2008. aasta teatist ajutise ühenduse riigiabi meetmete raamistiku kohta praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks (algne ajutine raamistik)(8),

–  võttes arvesse komisjoni 1. detsembri 2010. aasta teatist „Euroopa Liidu riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks”(9) (uus ajutine raamistik, mis asendab 31. detsembril 2010 lõppenud raamistikku),

–  võttes arvesse komisjoni teatist riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. augustist 2013 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes (pangandusteatis)(10),

–  võttes arvesse komisjoni aruteludokumenti majandus- ja rahanduskomiteele panganduse ümberkorraldamist käsitlevate riigiabi suuniste läbivaatamise kohta,

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakonna 2011. aasta juunis avaldatud uuringut „Riigiabi – kriisieeskirjad finantssektorile ja reaalmajandusele”,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes(11),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust 2012/21/EL Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes(12),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011)”(13),

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2012. aasta määrust (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes(14),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade uuendamise kohta(15),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi riigiabi ajakohastamine” (COM(2012)0209),

–  võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni riigiabi ajakohastamise kohta(16),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingute artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (COM(2012)0730),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (COM(2012)0725),

–  võttes arvesse komisjoni suuniseid raudtee-ettevõtjatele antava riigiabi kohta(17),

–  võttes arvesse oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni regionaalpoliitika kui laiemate riiklike toetusskeemide osa kohta(18),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete 20. novembri 2010. aasta raamkokkulepet(19) („raamkokkulepe”), eeskätt selle lõikeid 9, 12, 15 ja 16,

–  võttes arvesse ühes liikmesriigis alustatud kohtumenetlust, mille puhul väidetakse, et on rikutud õiguse aluspõhimõtet nulla poena sine lege, mille kohaselt ei saa ettevõtet kartellikokkuleppe eest trahvida, kui karistuse suurust ei ole seaduses määratletud;

–  võttes arvesse oma 22. veebruari 2005. resolutsiooni komisjoni XXXIII konkurentsipoliitika 2003. aasta raporti kohta(20), 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni komisjoni 2004. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(21), 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni 2005. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(22), 10. märtsi 2009. aasta resolutsiooni 2006. ja 2007. aasta konkurentsipoliitika aruannete kohta(23), 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni 2008. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(24), 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni 2009. aasta konkurentsipoliitika aruande kohta(25), 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(26) ja 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta(27),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 2,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0357/2013),

A.  arvestades, et aastast 2008 kuni 2011. aasta lõpuni anti ELis riigiabina pankadele 1,6 triljonit eurot ning riigiabi anti üldiselt võlakirjade või tagatiste märkimise või erandjuhtudel toetuse kujul;

B.  arvestades, et paljudes liikmesriikides mõjutab VKEsid (kes moodustavad 98% ELi ettevõtjatest) tõsine laenuturu kriis;

C.  arvestades, et kartellide olemasolu tõttu lisandub igal aastal kahju summas 181–320 miljardit eurot, mis on ligikaudu 3% ELi SKPst;

D.  arvestades, et liberaliseerimise ja avatuse puudumine rongireisijate ja kaubaveo valdkonnas on mõnes liikmesriigis osaliselt tingitud tõeliselt sõltumatute järelevalveasutuste puudumisest riiklikul tasandil;

E.  arvestades, et konkurentsipoliitika aastaaruanne peaks toimima vahendina, mille eesmärk on edendada liidu üldist konkurentsivõimet, suurendades konkurentsi ja avades selle uutele osalistele, mille abil laiendatakse ja süvendatakse siseturgu, tehes seda mitte ainult seoses konkurentsipoliitika praktilise rakendamisega komisjoni poolt;

F.  arvestades, et isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise takistuste kaotamine on kasvu eeltingimus;

G.  arvestades, et need valdkonnad, kus konkurents on väiksem, on sageli ka valdkonnad, kus majandustoodangu näitajad on kehvemad;

H.  arvestades, et konkurentsipoliitikaga püütakse tagada hästi toimiv siseturg ja võrdsed tingimused, kaitsta tarbijaid konkurentsivastase tegevuse eest ning optimeerida hindu; arvestades, et konkurentsipoliitika eesmärk ei ole tegeleda pisiasjadega, vaid jõustada selged ja õiglased eeskirjad, mille alusel turujõud saavad tulemuslikult toimida;

I.  arvestades, et avaliku sektori meetmed, avaliku sektori investeeringud ja üldist majandushuvi pakkuvad teenused on väga tähtsad sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel, eelkõige kriisi ajal;

J.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 14 on sätestatud, et kaasotsustamismenetlust tuleks kasutada selleks, et tagada tingimused, eelkõige majandus- ja rahandusalased tingimused, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste toimimiseks;

K.  arvestades, et ELi toimimise lepingu protokolliga nr 26 tagatakse avaliku sektori asutustele laiaulatuslik kaalutlusõigus osutada, tellida ja korraldada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid;

L.  võttes arvesse Altmarki kohtuasjas tehtud otsust, milles tuuakse välja neli kriteeriumi avalike teenuste eest makstava hüvitise eristamiseks riigiabist;

Konkurentsipoliitika kui ühtse turu edendamise vahend

1.  peab kiiduväärseks komisjoni aruannet ning selle keskendumist konkurentsipoliitika panusele ettevõtete ühinemise kontrollimisel, tõkete, domineeriva positsiooni kuritarvitamise, salakokkulepete ja moonutava riigiabi meetmete kaotamisel ühtse turu huvides, võttes arvesse maailmamajanduse arengut;

2.  kahetseb asjaolu, et komisjon keskendub 2012. aasta konkurentsipoliitika aruandes suuresti riikide tegevusest tulenevale ebaõiglasele konkurentsile, kuid pöörab suhteliselt vähe tähelepanu ebaõiglastele tavadele, mille põhjuseks on ettevõtete koondumine ühtsel turul;

3.  on seisukohal, et konkurentsipoliitika on majanduskasvu ja töökohtade loomise tõukejõud, eriti kriisiaegadel;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsipoliitika ja ühtse turu sujuv toimimine on otsustava tähtsusega, et ületada kriis, edendada majanduskasvu ja jätkusuutlikku tööhõivet strateegia „Euroopa 2020” raames ning aidata saavutada Euroopa Liidu eesmärgid;

5.  nõustub seetõttu komisjoniga, et kriisi ei tohiks kasutada ettekäändena, et teha järeleandmisi konkurentsieeskirjade jõustamises;

6.  on seisukohal, et konkurentsipoliitikat tuleks kohandada vastavalt üleilmastumisega kaasnevatele probleemidele;

7.  on seisukohal, et ELi uude konkurentsipoliitikasse peaks olema võimalik lisada punktid paindlikkuse kohta;

8.  tunnistab, liialt paljusid valdkondi eraldavad endiselt suuresti riigipiirid ning avaliku ja erasektori kunstlikud tõkked, ning on nõus, et konkurentsipoliitika täidab ühtse turu sellise killustumise vastu võitlemises ja võrdsete konkurentsitingimuste loomises kõikides sektorites üliolulist rolli, võttes arvesse VKEde ja lõpptarbijate erivajadusi;

9.  toonitab asjaolu, et konkurentsipoliitika laiem rakendamine ei pea tugevdama juba loodud ettevõtjaid ning kaupade pakkujaid ja teenuste osutajaid, vaid selle kõikehõlmav eesmärk peaks pigem olema hõlbustada uute osaliste turule sisenemist ning uute ideede ja uue tehnoloogia teket, millega maksimeeritakse sellest liidu kodanikele tulenevat kasu;

10.  arvab, et konkurentsipoliitika peaks aitama kaasa avatud standardite ja koostalitlusvõime edendamisele ja jõustamisele eesmärgiga ennetada tarbijate ja klientide tehnoloogia abil sidumist väheste turuosaliste poolt;

11.  on arvamusel, et toodete hinnad, näiteks ravimite hinnad, on eri liikmesriikides endiselt erinevad, mis tuleneb eri lepingutest liikmesriikide ja ravimitööstuse vahel; palub komisjonil selle probleemiga tegelda ning teha ettepanek luua kodanike huvides läbipaistvam siseturg, kus hoitakse ära tarbetud hinnaerinevused;

12.  väljendab heameelt ELi ühtse patendi üle, mis on samm ühtse turu lõpuleviimise ja üleilmastumise valupunktide lahendamise suunas; kutsub üles võtma meetmeid, millega tagatakse see, et kõik liikmesriigid saavad selles osaleda; peab oluliseks, et intellektuaalomandiõigused ühildataks konkurentsi nõuetega, kaitstes üldisi huve ja tagades, et patendiomanikud ei kasutaks oma õigusi nii, et see kahjustaks avalikkust; palub, et komisjon esitaks süüdistused tegevuse eest, mille eesmärk on geneeriliste ravimite turuletoomist nõuetevastaselt edasi lükata;

ELi konkurentsipoliitika õiguspärasus ja tõhusus

13.  on seisukohal, et parlamendil peaksid olema konkurentsipoliitika raamistiku kujundamisel kas seadusandja seadusandlikud volitused; peab kahetsusväärseks, et ELi toimimise lepingu artiklites 103 ja 109 nähakse ette vaid parlamendiga konsulteerimine; on veendunud, et niisugune demokraatia puudujääk on lubamatu; teeb ettepaneku see puudujääk võimalikult kiiresti konkurentsipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe abil kõrvaldada ning aluslepingu järgmise muutmise käigus viga parandada; tuletab meelde, et komisjoni poliitiline aruandekohustus parlamendi ees hõlmab konkurentsipoliitikat ja struktureeritud dialoog asjaomase komisjoni volinikuga on oluline vahend, millega teostada selles valdkonnas usaldusväärset demokraatlikku kontrolli;

14.  on seisukohal, et konkurentsivoliniku peetav dialoog ei suuda asendada Euroopa Parlamendi poolset tõelist demokraatlikku kontrolli; rõhutab, et parlamentaarse kontrolli teostamine on seda vajalikum, et konkurentsipoliitika raames teostab komisjon järelevalvet demokraatlikult valitud riiklike ja kohalike võimuorganite otsuste üle; toonitab ühtlasi vajadust kujundada välja parem dialoog komisjoni, liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna vahel;

15.  rõhutab, et mis puudutab juurdepääsu koosolekutele ja teabele seoses konkurentsipoliitika õigusaktide ja pehme õiguse väljatöötamisega, on oluline kohelda Euroopa Parlamenti ja nõukogu võrdselt, nagu raamlepingus ette nähtud; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole sellest kinni pidanud;

16.  rõhutab, et on vaja luua konkurentsikultuur, millega edendatakse omaenda väärtusi ja aidatakse juurutada positiivset suhtumist konkurentsipoliitika järgimisse, millel oleks poliitika arendamisele ennetav ja soodne mõju;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi konkurentsipoliitika valdkondadevaheline tahk eeldab selle poliitika täielikku kooskõla ELi poliitikaga teistes valdkondades, kusjuures siseturu sujuva toimimise tagamiseks peavad sektoripõhised eeskirjad olema kooskõlas konkurentsipoliitika põhimõtetega;

18.  leiab, et komisjon peaks esitama ettepaneku vähemusosalusega seotud konkurentsiküsimuste reguleerimiseks;

19.  ergutab komisjoni jätkama pehme õiguse suuniste väljaandmist konkurentsipoliitika valdkonnas ning võtma seejuures nõuetekohaselt arvesse Euroopa Kohtu praktikat, et tagada sidusrühmadele teatav õiguskindlus; on siiski seisukohal, et pehme õigus ei saa asendada õigusakte valdkondades, kus õiguskindlus on otsustava tähtsusega;

20.  rõhutab, et trahvide kehtestamine on hoiatav vahend, millel on konkurentsipoliitikas oluline roll, ning uurimiste õnnestumiseks on vaja kiiret tegutsemist; usub, et õiguskindlus, menetluste lihtsustamine ja ennetähtaegse lõpetamise võimalus sobivate lepingute abil on väga oluline ning kordab seetõttu üleskutset komisjonile kaasata trahve käsitlevad eeskirjad määrusesse (EÜ) nr 1/2003; on samal ajal seisukohal, et komisjon peaks tihendama etteteatamata kontrolle, võttes arvesse arvatavaid rikkumisi;

21.  usub siiski, et üha suuremate trahvide kasutamine ainsa kartellidevastase võitluse vahendina võib olla liiga järsk samm, arvestades iseäranis töökohtade võimalikku kaotamist maksejõuetuse tõttu; rõhutab, et suurte trahvide kehtestamist ei tohiks kasutada alternatiivse eelarve rahastamise vahendina; pooldab nn piitsa ja prääniku põhimõtet, mis hõlmab karistusi, mis toimivad mõjusa hoiatusvahendina, eriti korduvate rikkujate puhul, motiveerides samas nõudeid järgima;

22.  kutsub komisjoni üles tagama, et trahvimis- ja jõustamispoliitika taastaks tasakaalustatud turu ja annaks ettevõtjatele stiimulid ettevõttesiseste rikkumiste välja selgitamiseks ja hüvitusmeetmete vabatahtlikuks võtmiseks; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse ebaseadusliku kasumi ja kannatanute kantud kahju suurust;

23.  kordab, et maksevõimetusest tulenevate trahvi vähendamise taotluste arv on suurenenud, eelkõige nn ühe toote ettevõtjate ja VKEde puhul; on endiselt seisukohal, et trahvi vähendamise alternatiivina võiks kaaluda hilinenud ja/või mitmes osas maksete süsteemi, et hoida ära ettevõtjate tegevuse lõpetamine;

24.  märgib, et üleilmse käibe kasutamine 10% ülemmäära jaoks võib põhjustada sama rikkumise eest määratud karistuste kumuleerumist, sest konkurentsiametite arv maailmas suureneb; leiab seetõttu, et üleilmse käibe asemel oleks parem lähtuda Euroopa Majanduspiirkonnas tekkinud käibest;

25.  loodab endiselt, et nn ühe toote ettevõtjaid ja VKEsid puudutavaid trahvimissuuniseid kohandatakse; tunneb aga heameelt asjaolu üle, et otsuses, mille komisjon tegi hiljuti akende kinnitusklambrite kohta (COMP/39452, 28.3.2012), võttis ta arvesse ühe toote ettevõtjate spetsiifilisi vajadusi;

26.  kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd riikide kohtutega, et lihtsustada jõustamist eraõiguse kaudu ja riigiabiga seotud vaidluste nõuetekohast lahendamist; avaldab heameelt liikmesriikide kohtunikele mõeldud komisjoni koolitusprogrammide üle;

27.  suhtub positiivselt kohtuorganite rolli konkurentsipoliitikas ning soovitab neil tungivalt kasutada oma volitusi, et küsida komisjonilt arvamust ja teavet ning osaleda ühenduse koolitustegevuses; soovitab komisjonil teha kohtutega tihedat koostööd, rakendada aktiivselt oma pädevusi, et aidata kaasa kohtuorganite tööle kui amicus curiae, vastav teave õigeaegselt komisjoni veebilehel avaldada ning kaaluda kohtusse pöördumise võimalust, et hoida ära olukorrad, kus EL jääks ilma kaitseta, ning tagada huvide kaitse;

28.  tunnustab komisjoni 11. juuni 2013. aasta ettepanekut meetmete kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid konkurentsiõiguse rikkumise korral, millega parlament praegu töötab; on kindlalt otsustanud leida rahuldav lahendus selles valdkonnas esile kerkivatele eriomastele probleemidele;

29.  on veendunud, et EL peaks aktiivselt edendama konkurentsieeskirjade sisulist ja menetluslikku lähendamist rahvusvahelises sfääris; peab rahvusvahelist koostööd väga oluliseks, et tagada järjekindlus ja koostalitlusvõime konkurentsipoliitika rakendamisel pädevate asutuste poolt, mis aitaks suurendada uuringute tõhusust ja luua võrdsed konkurentsitingimused;

30.  rõhutab, kui tähtis on konkurentsieeskirjade ülemaailmne lähendamine; ergutab komisjoni sõlmima kahepoolseid koostöölepinguid konkurentsieeskirjade täitmise tagamiseks; töötab praegu ettepanekuga sõlmida ELi ja Šveitsi vaheline konkurentsiõiguse kohaldamisel tehtavat koostööd käsitlev leping; on kindlalt otsustanud leida rahuldav lahendus selles valdkonnas esile kerkivatele eriomastele probleemidele;

31.  on seisukohal, et komisjoni konkurentsi peadirektoraadi ressursid tuleks viia vastavusse direktoraadi suurema töökoormuse ja enamate ülesannetega, paigutades muu hulgas ümber vahendeid aegunud või kasutamata eelarveridadelt, et võimaldada aktiivsemate meetmete võtmist;

Konkurentsiasutused

32.  kutsub liikmesriike üles tagama kõikide riiklike konkurentsiasutuste ja sektorit reguleerivate asutuste sõltumatus riikide valitsustest, muutes esmatähtsaks mittepoliitiliste esimeeste ja huvide konfliktita nõukogu liikmete ametisse nimetamise; kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklike konkurentsiasutuste ja valdkonda reguleerivate asutuste töötajaid ja ressursse on piisavalt ning et nende hulk varieerub sõltuvalt turust tingitud vajadustest ja nende ülesannete eduka täitmise vajadustest;

33.  rõhutab, kui oluline on riiklike konkurentsiasutuste ja sektorit reguleerivate asutuste täielik läbipaistvus; nõuab, et kogu oluline teave juhtumite ja ametlike otsuste kohta tehtaks avatud andmebaasi kaudu veebis selgelt nähtavaks ja kättesaadavaks, võttes arvesse konfidentsiaalset äriteavet, mis võib konkurentsi oluliselt mõjutada;

34.  toetab struktureeritud koostööd Euroopa konkurentsivõrgustikus, mis võimaldab ELi-ülest konkurentsieeskirjade sidusat avalikku jõustamist, ning julgustab koostööd edasi arendama, sest mõnel turul on õiguslike, majanduslike ja kultuuriliste tingimuste tõttu suurem liikmesriigi tasandi mõõde kui teistel turgudel; on seisukohal, et üldreeglina tuleks Euroopa konkurentsivõrgustiku töökavad ja koosolekute järeldused avalikustada konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil;

35.  on seisukohal, et liikmesriikide konkurentsiasutused ja muud riikliku sektori reguleerivad asutused peaksid jätkama koostööd, et tagada täiendav tegevus, eelkõige nendes sektorites, kus liberaliseerimine ei ole veel lõpule viidud ega toimi täielikult; soovitab luua parimate tavade vahetamiseks Euroopa reguleerivate asutuste laiema võrgustiku, mis hõlmaks ka liikmesriikide konkurentsiasutusi ja valdkondade reguleerivaid asutusi;

Riigiabi ja mõju reaalmajandusele

Riigiabi pankadele

36.  tunnustab olulist rolli, mis riigiabi kontrollimisel on alates kriisi puhkemisest olnud raskustes olevate pankade ümberkorraldamis- ja kriisilahendusmehhanismina;

37.  usub, et kriisiaegne riigiabi kontrollimine peaks keskenduma pangandussüsteemi stabiliseerimisele, võitlusele laenutingimuste ebaõiglase segmenteerimise vastu reaalmajanduses ja VKEde ning leibkondade diskrimineerimise vastu ühtsel turul; palub aga komisjonil tagada, et eesmärgiks võetud pangandussüsteemi stabiliseerimine ei põhjustaks valitsemissektori võla edasist suurenemist; nõuab tungivalt, et komisjon seoks pangandussektorile antava ajutise riigiabi pikendamise tõhustatud ja rangemate tingimustega, mis puudutavad rõhuasetust jaelaenudele ning suuremate piirangute ja läbipaistvuse eeskirjade kehtestamist preemiate, tasude struktuuri ning dividendide jagamise osas;

38.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt ja tungivalt nõudnud, et komisjon vaataks läbi 2008. aastal ajutise meetmena vastu võetud eeskirjad pankadele antava riigiabi kohta; tervitab seepärast komisjoni hiljutisi meetmeid selles valdkonnas;

39.  palub, et komisjon esitaks regulaarselt üksikasjalikku riigi- ja organisatsioonispetsiifilist statistikat finantssektorile alates kriisi puhkemisest antud riigiabi kohta, kogukahjumi kohta ja arengute kohta tagasimaksete osas ning avaldaks need tulemused komisjoni veebilehel, et tagada täielik läbipaistvus avaliku sektori sekkumise osas kriisi puhkemisest alates ning selle mõju osas maksumaksjatele;

40.  usub, et enne kui pankadele antava riigiabi summat hinnatakse, tuleks arvestusmeetodid ühtlustada, nii et näiteks teist korda refinantseeritud laenude kajastamine arvepidamises oleks asjaomasest liikmesriigist sõltumata samasugune;

41.  rõhutab, et eriti riigiabi saavate pankade puhul tuleb laenude refinantseerimisel võtta täiel määral arvesse abisaaja elujõulisust; on seisukohal, et rahvusvaheliste kontsernide puhul tuleks laenu refinantseerimise tingimuseks seada selles osalevate äriühingute varade ja aktsiate müük;

42.  nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult neid pangandussektori turge, kus koondumine on suur või kasvav, eeskätt kriisiolukorras toimunud ümberkorraldamise tagajärjel; tuletab meelde, et oligopoolsed turud on eriti altid konkurentsivastaseid tavasid järgima; kardab, et selline koondumine võib lõpuks tarbijatele kahju tuua; rõhutab, et liigne koondumine kujutab endast ohtu nii finantssektorile kui ka reaalmajandusele;

43.  rõhutab, et pangandussektori konsolideerumine on kasvatanud mitme suure finantseerimisasutuse turuosa; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks seda sektorit tähelepanelikult, et edendada konkurentsi ja tarbijakaitset Euroopa pangandusturgudel, sealhulgas investeerimispanganduses, kus jaehoiused on ristsubsideeritud riskantsema investeerimispanganduse tegevusega;

44.  nõuab tungivalt, et komisjon uuriks enne riigiabi andmist hoolikalt finantseerimisasutuse varasid ja osalusi;

45.  rõhutab asjaolu, et hoiustajad, kelle pangakontodel on kuni 100 000 eurot, peaksid saama maksimaalse kaitse ja nad tuleks jätta välja panga restruktureerimisest või pangakriisi lahendamisest tingitud mis tahes koormuse jagamise kokkuleppest;

46.  usub, et komisjon peaks kaaluma võimalust seada pankadele riigiabi andmise tingimuseks mõnikord VKEdele antavad laenud;

47.  rõhutab, et finantskriisi puhkemine on VKEde juurdepääsu rahastamisele ebaproportsionaalselt palju mõjutanud; juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd moodustavad 98% kõikidest euroala ettevõtjatest, nad annavad tööd umbes kolmveerandile euroala töötajatest ja loovad ligi 60% lisaväärtusest ning piiratud juurdepääs rahastamisele ei lase neil investeerida ja kasvada; kutsub seetõttu komisjoni üles tähtsustama meetmeid finantseeskirjade muutmiseks, et edendada majanduskasvu ja leevendada VKEde rahastamiskriisi;

48.  rõhutab, et riigiabi saavad pangad ei tohiks kasvada mahult ja keerukuselt; nõuab tungivalt, et komisjon julgustaks neid keskenduma oma ärimudelis tegevuse, palgapoliitika ja tasusüsteemi elujõulisele osale ja mitte suurendama valitsemissektori võlaga seotud riskipositsiooni, eriti kui nad vähendavad samal ajal VKEdele ja kodumajapidamistele suunatud krediidivoogu; toonitab, et on vaja uut alalist õigusraamistikku, et kõrvaldada kriisieelses õigussüsteemis leitud puudused, eelkõige seoses finantssektoriga, ning eemaldada finants- ja majanduskriisi ajal tekkinud moonutused ja tagada, et riigiabi andmisel pankadele on tähelepanu keskmes tagajärjed ja kasu maksumaksjatele, tarbijatele ja ühtsele turule tervikuna;

49.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriikides kohandamisprogramme läbivatel VKEdel on keeruline pankadelt laenu saada ning nad on kohustatud maksma kõrgemat intressi üksnes oma asukohta tõttu euroalas ning see moonutab ühtset turgu;

50.  rõhutab, et ka välisinvestoreid tuleks julgustada osalema nii palju kui võimalik varahaldusettevõtjates, mis asutati riigiabi programmide alusel langenud väärtusega vara eraldamiseks eesmärgiga tagada, et varasid omavate või ülekandvate investorite ja varahaldusettevõtjate eesmärkide vahel ei oleks huvide konflikti;

51.  usub, et varahaldusettevõtjad peaksid püüdma oma vara võimalikult kiiresti müüa, et taastada normaalne olukord turul ja lõpetada riigi sekkumine konkreetses sektoris;

52.  on seisukohal, et konkurentsi peadirektoraadi kogemusi panganduskriisi valdkonnas tuleks pidada parimateks tavadeks ning kasutada edaspidi rohkem ennetuseks kui tagantjärele sekkumiseks;

Riigiabi ajakohastamine

53.  väljendab veel kord heameelt komisjoni teatise üle ELi riigiabi ajakohastamise kohta (COM(2012)0209) ja selle üle, et nõukogu võttis hiljuti vastu läbivaadatud riigiabi eeskirjad grupierandite ja menetluste kohta; palub aga komisjonil tagada, et majanduskasvu ergutamine, mis on selle reformi üks üldeesmärk, ei põhjustaks jälle valitsemissektori võla suurenemist;

54.  on seisukohal, et äriühingud peaksid oma tegevuse selgetes piirides restruktureerima, viies miinimumini kahjuliku mõju konkurentidele, kes ei ole riigi toetust saanud;

55.  palub komisjonil uurida, millal on äriühing liiga suur, et pankrotti minna, ning kaaluda, milliseid meetmeid on võimalik võtta riigi või ELi tasandil, et hoida ära olukord, kus ettevõtjad sõltuvad tulevikus valitsuse päästeabist;

56.  võtab teadmiseks komisjoni üldise kavatsuse jätta rohkem meetmeid teatamiskohustuse alt välja; rõhutab aga, et liikmesriikidel tuleb piisava kontrolli säilitamiseks tagada eelkontrolli alusel, et vähese tähtsusega meetmed ja grupierandi süsteemid vastavad riigiabi eeskirjadele ning et komisjon teostab ka edaspidi selliste juhtumite järelkontrolli;

57.  on komisjoniga nõus, et riigiabi andmine tuleb teha kiiremaks, et oleks rohkem võimalik keskenduda keerulistele juhtudele, millel on suur mõju konkurentsile siseturul; võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku anda komisjonile kaebuste menetlemisega seotud otsuste tegemisel suurem kaalutlusõigus; palub sellega seoses komisjonil esitada üksikasjalikud kriteeriumid, mille aluse eristada olulisi juhtumeid vähem olulistest; juhib tähelepanu sellele, et künniste tõstmine vähese tähtsusega riigiabi määruses ning horisontaalsete kategooriate laiendamine võimaldamismääruses ja üldises grupierandi määruses on asjakohane viis selliseks eristamiseks;

58.  rõhutab, et komisjon peaks tagama liikmesriikidega peetava teabevahetuse parema kvaliteedi ja õigeaegse esitamise ning parema teatiste koostamise; toonitab asjaolu, et tõhusate liikmesriigi tasandi süsteemidega tuleb tagada, et eelteatise kohustusest vabastatud riigiabimeetmed on liidu õigusega kooskõlas; juhib tähelepanu sellele, et künniste tõstmine vähese tähtsusega riigiabi määruses ning horisontaalsete kategooriate laiendamine võimaldamismääruses ja üldises grupierandi määruses on asjakohane viis selliseks eristamiseks;

59.  märgib, et seni on riigiabi kontrollimise juhtude jaoks asjakohast teavet esitanud ainult liikmesriigid; kordab oma nõudmist, et komisjon analüüsiks, kas tal oleks oma teabekogumisvahendite laiendamiseks ja selleks, et tal oleks võimalik teavet saada otse turuosalistelt, täiendavaid inimressursse vaja; märgib aga, et komisjonil ei tohiks olla õigust lisada vastavushinnangusse uusi kvaliteedi- ja tõhususkriteeriumeid ning selliste otsuste tegemine tuleb jätta abi andvale asutusele;

60.  juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis puudub selgus selles osas, kas Euroopa tarbijakeskuste riiklikku rahastamist võib pidada põhjendamatuks riigiabiks liidu konkurentsiseaduste tähenduses; tunneb muret, et see seab ohtu liikmesriigi toetuse Euroopa tarbijakeskustele ning on juba toonud kaasa nende keskuste rahastamise ajutise peatamise; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon tagaks Euroopa tarbijakeskuste nõuetekohase rahastamise, selgitades võimalikult kiiresti, et seda liiki rahastamine ei kvalifitseeru liidu õiguse järgi riigiabiks, arvestades, et Euroopa tarbijakeskused ei tegele majandustegevusega, vaid tagavad tarbijatele tugiteenused;

Transpordisektor

61.  usub, et komisjon peaks veelgi tugevdama sidemeid konkurentsipoliitika ja transpordipoliitika vahel, et parandada Euroopa transpordisektori konkurentsivõimet;

62.  palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid avatud ja õiglase konkurentsi kõikide transpordiliikide osas;

63.  kutsub komisjoni üles arendama ühistranspordi võrgustikke, et parandada klientide teenindamist;

64.  nõuab tungivalt, et komisjon pööraks CO2-heidete pideva kasvu piiramiseks erilist tähelepanu 2020. aastaks seatud eesmärgi täitmisele ja rahvusvahelisele kohustusele piirata ülemaailmset soojenemist maksimaalselt 2°C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega;

Raudtee

65.  nõuab tungivalt, et komisjon viiks lõpule Euroopa ühtse raudteepiirkonna elluviimise, tagaks täieliku läbipaistvuse taristuettevõtjate ja raudtee-ettevõtjate vahelistes rahavoogudes ning kontrolliks, kas igal liikmesriigil on tugev ja sõltumatu riiklik reguleeriv asutus;

66.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rohkem pingutama, et tagada raudteesektori avamine õiglasele konkurentsile, samuti teenuste parem kvaliteet;

67.  kutsub komisjoni üles uurima võimalust võtta vastu seadusandlik ettepanek Euroopa reguleeriva asutuse loomiseks, mis teeks koostööd olemasolevate riiklike reguleerivate asutustega ja tegutseks siis, kui riiklikud reguleerivad asutused puuduvad või ei ole aktiivsed;

68.  rõhutab, et raudteetranspordisektori ühtset turgu mõjutab ELi õigusaktide ebakorrektne või ebatäielik ülevõtmine liikmesriikides ning kitsaskohad piiriüleses liikuvuses, mis kahjustab konkurentsi ja majanduskasvu; kutsub komisjoni üles kontrollima, kas liikmesriigiti erinevaid turutõkkeid, mille on kehtestanud ettevõtjad või mis on tehnilist laadi, nagu rööpmelaius, energiavarustus, signalisatsioonisüsteemid ja muud sarnased taristu koostalitusvõimet ning juurdepääsetavust puudutavad tõkked, saab lugeda konkurentsieeskirjade rikkumiseks;

Lennundus

69.  kiidab heaks komisjoni kavatsuse vaadata 2013. aasta lõpuks läbi ELi lennunduse ja lennujaamade riigiabi suunised, et kaotada igasugune konkurentsi moonutamine ning tagada kõigile turuosalistele võrdsed tingimused;

70.  kutsub komisjoni üles esitama põhjendatud ülevaate, et teha kindlaks, missugused lennuettevõtjad käituvad konkurentsivastaselt, kasutades vääralt eritingimusi või kuritarvitades oma turgu valitsevat positsiooni teatavates lennujaamades;

71.  ergutab komisjoni uurima, kas teatavad tavad, mis puudutavad konkreetsete sõlmlennujaamade määramist (enam kui 1000 kahepoolse lennunduslepingu, mille liikmesriigid ELi-väliste riikidega on allkirjastanud, tingimuste alusel) moonutavad konkurentsi Euroopa tarbijate huve kahjustades;

Autotööstus

72.  kutsub komisjoni üles tagama tootjate ja turustajate läbirääkimisjõu õiglane tasakaal, rõhutades järgmist:

palub, et komisjon rõhutaks vajadust töötada välja tootjate ja edasimüüjate hea käitumise tavad seoses mootorsõidukite sektoris kehtivate vertikaalsete kokkulepetega, pöörates erilist tähelepanu investeeringute kaitsmisele pärast lepingu lõppu ja võimalusele anda äritegevus üle teisele sama margi võrgustiku liikmele, et muuta osapooltevahelised äri- ja lepingulised suhted läbipaistvamaks;

Laevaehitussektor

73.  nõuab, et tehtaks pingutusi Euroopa laevaehitussektori konkurentsvõime tagamiseks, edendades laevaehitust ELis tingimustes, kus rahvusvaheline konkurents üha suureneb;

74.  rõhutab, et on vaja tagada õiguskindlus ja võrdne kohtlemine Euroopa laevaomanikele kõikides liikmesriikides;

Finantsteenuste sektor

75.  palub komisjonil ja riiklikel reguleerivatel asutustel uurida võimalikke salakokkulepete juhtumeid ettevõtete vahel ja valitseva seisundi kuritarvitamist mootorsõidukite kindlustuse turul;

Energiasektor

76.  märgib, et ühtne energiaturg ei too kaasa ainult madalamaid hindu tarbijatele, vaid ka suurendab ELi ettevõtjate konkurentsivõimet;

77.  tervitab komisjoni monopolidevastaste meetmete rakendamist energiasektoris;

78.  nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik energia siseturu paketi täielikuks rakendamiseks, arvestades, et energiasektoris ei ole veel täielikult saavutatud avatud ja konkurentsivõimelist ühtset turgu; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks otsusekindlalt ja sektoriuuringu tulemusi arvesse võttes meetmete võtmist, et tulemuslikult kehtestada konkurentsieeskirjad energiasektoris; tervitab sellega seoses käimasolevaid konkurentsiõiguse menetlusi energiasektoris, mille eesmärk on viia energia siseturu väljakujundamine 2014. aastaks lõpule ja kõrvaldada energiatarnijate poolt uuesti püstitatud takistused;

79.  on seisukohal, et Euroopa ühtne energiaturg alandaks hindasid nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks, samuti tugevdaks see Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet maailmas; on seisukohal, et seepärast tuleks komisjoni julgustada arendama Euroopa ühtne energiaturg välja 2014. aastaks;

80.  rõhutab, kui oluline on, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid energiaturu olemasolevate õigusaktide õigeaegse ja korrektse rakendamise, sealhulgas teeksid elektrienergia siseturu kolmanda paketiga nõutavat regulatiivset tööd, et saavutada integreeritud ja konkurentsivõimeline Euroopa energia siseturg 2014. aastaks;

81.  palub komisjonil tagada, et kõik liikmesriigid võtaksid energiat käsitlevad määrused ja direktiivid üle ja kohaldaksid neid korrektselt; kutsub komisjoni üles olema eriti tähelepanelik, kui energiahinnad ületavad ELi keskmist, sest kõrged hinnad moonutavad konkurentsi ja kahjustavad tarbijaid;

82.  on seisukohal, et komisjon peab toimima energiaturu reforme ellu viies rangelt, et alandada hindasid, eriti liikmesriikides, mille suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust;

83.  palub komisjonil ja riiklikel reguleerivatel asutustel uurida võimalikke salakokkulepete juhtumeid äriühingute vahel ja valitseva seisundi kuritarvitamist kütuse jaemüügiturul;

84.  kiidab sellega seoses heaks komisjoni hiljutised uurimised naftasektoris, tunnistades, et konkurentsieeskirjade rikkumised selles sektoris mõjutavad tarbijaid väga suurel määral;

85.  kutsub komisjoni ja riikide reguleerivaid asutusi üles uurima, kas nn esmaspäeva efekt – ettevõtjate väidetav bensiinihindadega manipuleerimine sõltuvalt nädala konkreetsest päevast – on reaalne; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks tähelepanelikult konkurentsi taset, kuna kolme suurima osalise arvele langeb siiani ligi 75% (elektri-) ja üle 60% (gaasi)turust, vaatamata turgude järkjärgulisele avanemisele alates 1990. aastate keskpaigast; palub komisjonil anda välja suunised, et parandada taastuvatest energiaallikatest pärineva energia pääsu energiavõrku;

86.  palub komisjonil uurida järgmises aastaaruandes, millises ulatuses võib kriitiliste toorainete tarnijate koondumine olla kahjulik kliendisektorite tegevusele ja keskkonnahoidlikumale majandusele, sest mõned neist on otsustava tähtsusega keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamisel, mida on vaja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks;

87.  rõhutab nutivõrkude osa, sest need võimaldavad kahesuunalist suhtlemist elektritootjate ja tarbijate vahel, ning osutab, et nutivõrkude abil saaksid tarbijad oma elektrikasutust jälgida ja kohandada; rõhutab, et liikmesriigid peaksid tegema selle teabe veebilehtedel kättesaadavaks tarbijate ja kõikide asjaomaste osaliste jaoks, nagu ehitajad, arhitektid ning kütte, jahutuse ja elektriseadmete tarnijad;

Makseteenused

88.  tunneb muret, et Euroopa elektronmaksete turg on jätkuvalt killustatud ning konkurentsiküsimused tuleb alles lahendada; tunnustab kahte komisjoni 24. juuli 2013. aasta ettepanekut kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta ja makseteenuste kohta siseturul, millega parlament praegu töötab; on kindlalt otsustanud leida rahuldav lahendus selles valdkonnas esile kerkivatele eriomastele probleemidele;

89.  rõhutab, et ehkki liikmesriigid pidid hilinenud maksete direktiivi (2011/7/EL) võtma üle 2013. aasta märtsiks, ei ole kõik liikmesriigid seda veel rakendanud; märgib, et see kahjustab konkurentsi ühtsel turul ja mõjutab eelkõige VKEsid;

Telekommunikatsioon

90.  nõuab tungivalt, et komisjon kahekordistaks pingutusi, aitamaks kaotada telekommunikatsiooniturgude killustatust ja hoidmaks ära ettevõtete valitseva seisundi kuritarvitusi neil turgudel; palub komisjonil tagada, et ettevõtete pakutavad teenused, eriti internetiühendus, oleksid läbipaistvad, võrreldavad ja vabad mis tahes lepingulistest takistustest konkurentsile;

91.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon toetab majanduslikku konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust soodustava lairibataristu kasutuselevõttu kogu ELis; küsib endalt, kas digitaalteenuseid saab Euroopas liigitada üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks;

92.  leiab, et konkurentsipoliitikalt oodatav panus lairibateenuste rakendamisse siseturul on ülimalt tähtis, kuna see võimaldab saavutada tasakaalu riiklike ja erainvesteeringute vahel, et täita digitaalse arengukava eesmärgid ja tagada ELi maapiirkondade, kaugemate ja hõredalt asustatud piirkondade kaetus;

Uued tehnoloogiad ja innovatsioon

93.  rõhutab, et nn olulised patendid on IKT sektori innovatsiooni jaoks äärmiselt tähtsad, ning palub sellega seoses, et komisjon võtaks kiiresti meetmeid, tagamaks, et nende patentide omanikud annaksid teistele ettevõtjatele õiglased, ligipääsetavad ja mittediskrimineerivad litsentsid, et võimaldada tehnilise progressi jätkumist ja uute toodete väljaarendamist tarbijate huvides; juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsipoliitika peaks sisaldama vahendeid, millega takistada kunstlike tõkete loomist omavahelisele ühendamisele, koostalitlusvõimele ja mastaabisäästu arendamisele turgudel;

94.  tunnustab edusamme, mida komisjon on Google’i konkurentsivastaste tavade uurimisel teinud, ja tunneb heameelt hiljutiste uudiste üle, et kokkulepe võidakse sõlmida 2014. aasta kevadel; nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks otsustavalt kõikide välja selgitatud probleemidega ning võtaks esmajärjekorras kõik vajalikud meetmed, et tagada õiglane konkurents internetipõhise otsingu ja otsingureklaami turgudel, arvestades Google’i turgu valitsevat seisundit ja tema rohkem kui 90%-list turuosa enamikus liikmesriikides ning selle seisundi võimalikku kuritarvitamist;

95.  nõuab tungivalt, et komisjon testiks turul Google’i esitatud uusi ettepanekuid, et nende piisavust ja mõju põhjalikult hinnata; toonitab, et arvestades otsingumootorite tähtsust e-majanduses, peab komisjon igal juhul tagama, et Google võtaks endale täieliku kohustuse ja rakendaks lahendusi, et tegelda komisjoni tõstatatud nelja muretekitava valdkonnaga; kutsub komisjoni üles, juhul kui seda ei ole võimalik saavutada kokkuleppe kaudu, saatma otsingufirmale oma vastuväited;

96.  tuletab meelde, et neutraalsus on äärmiselt oluline, et tagada diskrimineerimise puudumine internetiteenuste vahel ja täielik konkurents;

Riigiabi jalgpallile

97.  tervitab komisjoni otsust alustada uurimist seoses võimaliku riigiabi andmisega jalgpalli valdkonnas, kuna see moonutab avaliku sektori vahendite kasutamist;

98.   on seisukohal, et komisjon peaks hoolikalt uurima kõiki laenusid ja laenude refinantseerimist pankadest, mis on saanud jalgpalliklubidele suunatud riigiabi, kusjuures eriti hoolikalt tuleks uurida pangalaenude intressimäärasid võrreldes keskmiste intressimääradega ja laenude suurust võrreldes kõnealuse jalgpalliklubi võla suurusega;

99.  nõuab tungivalt, et komisjon käsitleks struktureeritult professionaalse spordi ja konkurentsipoliitika vahelisi suhteid, eriti sotsiaalkindlustusmaksude mittemaksmist ja maksukohustuste täitmist jalgpalliklubide poolt ning lõpetamisklausleid;

Toiduahel

100.  tervitab toidu töökonna loomist konkurentsi peadirektoraadis, mille eesmärk on jälgida arenguid konkurentsi osas toiduahelas ja nende mõju tarbijatele, samuti alustada uuringut jaesektoris; on seisukohal, et tasakaalustatud suhete süsteemi loomine toiduainetesektoris ei tohiks toimuda konkurentsipoliitika arvelt ega puhtalt ärilise lähenemise põhjal, mis ei kajasta selle poliitika aluspõhimõtteid;

101.  hindab positiivselt komisjoni meetmeid valge suhkru turu kontrollimiseks ja ootab uurimistulemusi;

Sotsiaalsed aspektid

102.  märgib, et subsidiaarsuse, demokraatliku kontrolli ja avaliku huvi edendamise põhimõtted on Euroopa Liidu aluspõhimõtted;

103.  rõhutab, et kooskõlas aluslepingute üldpõhimõtetega (diskrimineerimise keeld, võrdne kohtlemine, proportsionaalsus) peab liikmesriikidel ja kohalikel asutustel olema õigus vabalt otsustada selle üle, kuidas üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid rahastada ja korraldada; juhib sellega seoses tähelepanu liidu sotsiaalvaldkonna eesmärkidele ning nimetatud teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja mõjususe parandamise vajadusele, olenemata sellest, kas neid osutavad avaliku või erasektori ettevõtjad;

104.  märgib, et liit seisab silmitsi raskete ülesannetega, mis on seotud taasindustrialiseerimisega ning säästvale energiavarustusele ja digitaalseadmetele üleminekuga ning mis nõuavad märkimisväärseid investeeringuid; noorte töötusega võitlemiseks ettenähtud investeeringud haridusse, koolitusse ja oskuste täiendamisse ei ole vastuolus konkurentsipoliitika eesmärkidega, vaid pigem täiendavad neid;

105.  juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsipoliitikat tuleks rakendada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 9, milles sätestatakse, et oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamisega seotud nõudeid;

106.  on veendunud, et sotsiaalse lähenemise poliitikat on võimalik rakendada tihedas seoses jõulise majandus- ja konkurentsipoliitikaga;

107.  on arvamusel, et ettevõtetele siseturul õiglaste konkurentsitingimuste tagamine eeldab ka võitlust sotsiaalse dumpingu vastu, mida tuleks pidada konkurentsivastaseks tegevuseks; on veendunud, et komisjon peaks pöörama rohkem tähelepanu Euroopa Liidu sisesele dumpingutegevusele, mille puhul äriühing müüb rahvusvaheliselt või oma riigis tooteid tootjahinnast madalama hinnaga ühe või mitme konkurendi pankrotti ajamiseks; on veendunud, et komisjon peaks seetõttu püüdlema liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete näitajate ülespoole suunatud vastastikuse lähenemise poole; toonitab, et struktuurireformid peavad sisaldama maksusüsteemi ümberkorraldamist, et võidelda pettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastu;

o
o   o

108.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide konkurentsiasutustele.

(1) EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1. (2) ELT L 61, 5.3.2009, lk 1. (3) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1. (4) ELT C 270, 25.10.2008, lk 8. (5) ELT C 10, 15.1.2009, lk 2. (6) ELT C 72, 26.3.2009, lk 1. (7) ELT C 195, 19.8.2009, lk 9. (8) ELT C 16, 22.1.2009, lk 1. (9) ELT C 6, 11.1.2011, lk 5. (10) ELT C 216, 30.7.2013, lk 1. (11) ELT C 8, 11.1.2012, lk 4. (12) ELT L 7, 11.1.2012, lk 3. (13) ELT C 8, 11.1.2012, lk 15. (14) ELT L 114, 26.4.2012, lk 8. (15) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 51. (16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0026. (17) ELT C 184, 22.7.2008, lk 13. (18) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0267. (19) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47. (20) ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 114. (21) ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 143. (22) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 105. (23) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 43. (24) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 16. (25) ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 60. (26) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 97. (27) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0268.