Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu III jaotist, mis puudutab eelkõige põllumajandust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 kolmandat lõiku, mis puudutab eelkõige mägipiirkondi, ja artiklit 349, mis puudutab äärepoolseimaid piirkondi,

–  võttes arvesse määrust (EÜ) nr 247/2006, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks(1),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 261/2012(2) lepinguliste suhete kohta piima- ja piimatootesektoris,

–  võttes arvesse määrust (EÜ) nr 1234/2007(3),

–  võttes arvesse 30. septembril 2006. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud 1991. aasta Alpi konventsiooni mägipõllumajandust käsitlevat rakendusprotokolli – Mägipõllumajanduse protokoll(4),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 30. mai 2013. aasta arvamust NAT-V-028 „Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused – teine „pehme maandumise” aruanne”,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused – teine „pehme maandumise” aruanne” (COM(2012)0741),

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi tellitud uurimust „Labelling of agricultural and food products of mountain farming” („Mägipiirkondade põllumajandusest pärit põllumajandustoodete ja toiduainete märgistamine”, halduskokkulepe AGRI-2011-0460 / JRC-IPTS nr 32349-2011-10),

–  võttes arvesse komisjoni 2009. aasta veebruaris teostatud uurimust „Economic impact of the abolition of the milk quota regime – regional analysis of the milk production in the EU” („Piimakvootide süsteemi kaotamise majanduslik mõju – ELi piimatootmise analüüs piirkondade lõikes”),

–  võttes arvesse poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2008. aasta jaanuaris teostatud uurimust „The future of milk quota – different scenarios” („Piimakvootide tulevik – eri stsenaariumid”),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0383/2013),

A.  arvestades, et piimakvootide kaotamine avaldab mõju kogu Euroopa piimaturule ning eriti mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade piimatootjatele, kuna nendes piirkondades ei ole nende piirkondade looduslike ja püsivate ebasoodsate tingimuste tõttu võimalik ära kasutada liberaliseerimisega kaasnevat kasvupotentsiaali;

B.  arvestades, et vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 32 loetakse 62. laiuskraadist põhja pool olevaid piirkondi ja teatavaid nendega piirnevaid alasid mägipiirkondadeks, ning arvestades, et äärepoolseimate piirkondade määratlus ja staatus on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349;

C.  arvestades, et kõnealuste piirkondade noorettevõtjate otsused oma tuleviku suhtes sõltuvad ettevõtete suurusest ja nende rahalistest vahenditest, võttes arvesse asjaolu, et hiljuti kvoodisüsteemi investeerinud ettevõtete likviidsus väheneb pärast kvootide kaotamist tunduvalt ja nende finantskohustused suurenevad;

D.  arvestades, et piimatootmise lisakulud mägipiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades on asukoha tõttu väga suured ning et võttes arvesse täiendavaid kitsendusi ja eriti maakasutuse piiranguid tuleb pärast piimakvootide kaotamist tagada põllumajandustootjatele majanduslikult tasuv ja kasumlik töö;

E.  arvestades, et kvootide kaotamine võib asetada ka osad muudest vähem soodsatest piirkondadest ebasoodsasse konkurentsiolukorda, ohustades tootmise jätkusuutlikkust neis piirkondades, osaliselt kuna tootmise tihedus on nii madal, et kogumis- ja töötlemisettevõtted võivad asuda ümber konkurentsivõimelisematesse piirkondadesse, kus eelkõige piimavarumise kulud või toodete turule transportimise kulud on madalamad;

F.  arvestades, et uue ÜPP üks põhieesmärke on põllumajandusliku tootmise säilitamine mägialadel ja vähem soodsates või äärepoolseimates piirkondades;

G.  arvestades, et piima ja piimatoodete tootmise, kogumise, transportimise ja väljaspool tootmispiirkonda turustamise kulud on nimetatud piirkondades tunduvalt kõrgemad kui soodsamates piirkondades;

H.  arvestades, et tootjate ühenduste loomine võib aidata vähendada tootmiskulusid ja tugevdada piimatootjate läbirääkimispositsiooni, eelkõige piimahinna kindlaksmääramisel;

I.  arvestades, et praeguste raamtingimuste tõttu ei ole piimatooteid sageli võimalik töödelda tootmiskoha läheduses; juhib tähelepanu vajadusele võtta arvesse ka taristut ja lubada kasutada erinimetusi, nagu „mägipiirkonna toode” ka toodetel, mida töödeldakse kindlaksmääratud raadiuses asjaomase mägipiirkonna ümbruses; peab hädavajalikuks kõnealuse meetme kohaldamist kõikidele mägipiirkondade piimast valmistatud toodetele;

J.  arvestades, et piimatootmine on paljudes nimetatud piirkondades kõige olulisem ja levinum põllumajandussektor ning sellel on põhiroll kvaliteetsete ja ELis tunnustatud kaubamärkidega piimatoodete tootmisel; arvestades, et oluline on säilitada tootmiskeskused kõikides liidu piirkondades, et iga tarbimispiirkonda oleks võimalik varustada nii, et sellega ei kaasneks ebamõistlikke transpordi- ja keskkonnakulusid;

K.  arvestades, et piimatootmine on paljudes liikmesriikides ja piirkondades piirkondliku majanduse keskne tugisammas ja peamine põllumajanduslikku lisandväärtusesse panustaja;

L.  arvestades, et kvaliteetsete piimatoodete arendamine ja propageerimine on üks võimalikke viise piimatoodangu suurenemisega toime tulemiseks;

M.  arvestades, et piimatootmine on paljudes piirkondades põhiliselt väikeste ja keskmise suurusega põllumajanduslike pereettevõtete tegevusvaldkond;

N.  arvestades, et 59% mägipiirkondade põllumajandusmaast on püsirohumaa või piimakarja karjamaa, kus muu põllumajanduslik kasutus ei ole üldjuhul võimalik või otstarbekas; arvestades, et 9,5% piimast on pärit mägipiirkondadest; arvestades, et orograafia ja kliima piiravad põllumajanduslikke alternatiive ja põllumajanduse mitmekesisus on väga piiratud;

O.  arvestades, et piimatootmine kui majanduse, sotsiaalse stabiilsuse, keskkonnakvaliteedi ja maakasutuse üks peamisi käimapanevaid jõude on mõnedes äärepoolseimates piirkondades asendamatu; arvestades, et nendes piirkondades on POSEI programmid parimad vahendid suuremate toetuste suunamiseks tootmise taseme säilitamisse;

P.  arvestades, et karjakasvatus ei ole kõnealuste piirkondade elanike jaoks lihtsalt majandustegevus ja elatusvahend, vaid samuti nende traditsiooniliste kultuuride ja sotsiaalsete struktuuride keskne komponent, mis on kohaliku elanikkonna elu ja traditsioonidega tihedalt seotud;

Q.  arvestades, et mägipiirkondades, äärepoolseimates piirkondades ja muude ebasoodsamate piirkondade teatavates osades viib karjakasvatusest ja sellega seotud piimasaaduste tootmisest loobumine sageli põllumajandusest loobumiseni, hea põllumajandusmaa hooletusse jätmiseni ja seejärel piirkondade tühjenemise ning maapiirkondadest linnadesse kolimiseni;

R.  arvestades, et põllumajandus aitab nendes piirkondades sageli säilitada maastikku ja bioloogilist mitmekesisust ning vähendada loodusohte, olles aluseks edukale piirkondlikule arengule, ilma milleta muud sektorid, nagu turism, ei saa areneda; arvestades, et põllumajandusest loobumine sellistes piirkondades võib põhjustada tõsist kahju ka neile muudele sektoritele;

S.  arvestades, et paljudes ebasoodsates piirkondades tagab piimatootmine majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ja seda ei tohi kvootide kaotamisega ohtu seada; arvestades, et põllumajandusmaastike säilitamist, turismitööstust, kohalikku ringlust (tootmine-töötlemine-turustamine), töökohti ja noorte pikaajalisi väljavaateid tuleb säilitada ja edendada;

T.  arvestades, et piimakvootide kaotamine toob kaasa tootmispiirkondade üleeuroopalise konkurentsi; arvestades, et toodete diferentseerimine on elutähtis piima või piimatooteid tootvate mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade turulepääsu säilitamiseks;

1.  märgib, et paljudes liikmesriikides põhinevad põllumajanduspoliitika esimesest sambast makstavad otsetoetused isegi praeguse ÜPP reformi puhul ajaloolistel võrdlussummadel, mis võib nimetatud piirkondade rohumaad ja piimatootmise äärmiselt ebasoodsasse olukorda seada; kutsub sellises olukorras olevaid liikmesriike seetõttu üles tagama põllumajandusreformi riigisisesel elluviimisel kiire üleminek mudelile, mis korrigeeriks nende piirkondade halvemuse;

2.  märgib, et mägipiirkondade piim moodustab ligikaudu 10% EL-27 piimast, kuid moodustab kaks kolmandikku Austria, Sloveenia ja Soome piimatoodangust, hõlmates kolme neljandikku tootjatest, ning et vastavad näitajad on väga suured veel umbes kümnes riigis; märgib samuti, et enamikus neist sademeterohketest mägipiirkondadest ja samuti äärepoolseimates piirkondades kasutatakse rohumaid peamiselt lüpsikarja karjatamiseks, hoides maastikud ligipääsetavad ja asustatud ning tuues seega kasu turismile, bioloogilisele mitmekesisusele ja keskkonnale;

3.  on seisukohal, et püsirohumaid ja karjamaid, mida nendes piirkondades ei saa üldjuhul kasutada muuks kui veiste, lammaste ja kitsede pidamiseks, ei tohi esimese samba otsetoetuste arvestamisel kunagi kohelda halvemini kui teisi põllumajandusmaid, andes nende jaoks väiksemaid toetusi;

4.  peab äärmiselt oluliseks näha ÜPP esimese samba ja äärepoolseimates piirkondades POSEI raames ette kariloomade pidamisega seotud toetus põllumajandusettevõtetele, millel on olemas karjamaa ja söödamaa kariloomade toitmiseks; lükkab tagasi mis tahes uued mäletsejaliste toitmise nõuded, mis võiksid praegust põllumajandustava takistada;

5.  rõhutab tootmiskohustusega seotud maksete tähtsat rolli põllumajanduspoliitika esimese samba raames; juhib tähelepanu sellele, et kõnealuste piirkondade liikmesriikidele tuleks anda lisavõimalusi riiklike või ELi rahastatavate maksete tootmiskohustusega sidumiseks, nagu see lepiti kokku praeguse ÜPP reformi raames;

6.  rõhutab, et ÜPP eeskirjades tuleb nõuetekohast tähelepanu pöörata nimetatud piirkondade väikestele põllumajandusettevõtetele, arvestades et need on struktuuriliselt töömahukamad, peavad maksma tootmisvahendite eest kõrgemat hinda ning annavad väärtusliku panuse tööhõive taseme säilitamisse ja maaelu arendamisse;

7.  märgib, et mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade eritingimuste tõttu tuleks piimakvootide kaotamise mõju sellistes piirkondades eraldi hinnata, et töötada välja sihtotstarbelised meetmed tootmise toetamiseks ja säilitamiseks;

8.  arvestades piimatootmise asendamatut osa teatavates äärepoolseimates piirkondades, peaks komisjon ja liikmesriigid kasutama nendes piirkondades POSEI programme toetuste tugevdamiseks otsetoetuste ja turumeetmete vallas ning maaelu arengu programme toetuste tugevdamiseks ÜPP teises sambas;

9.  nõuab, et ühise strateegilise raamistiku edasiarendamise raames tehtaks kättesaadavaks täiendavad meetmed, milles osaleksid regionaalarengu programm, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond; on seisukohal, et ühise strateegilise raamistiku eesmärk peaks olema piirkondlike arengukavade ja struktuuri säilitamise programmide edendamine, milles pööratakse põhitähelepanu põllumajanduse säilitamisele ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate lülide tugevdamisele;

10.  kutsub liikmesriike ja piirkondi üles töötama vajaduse korral välja maaelu arengu eriprogrammi piimatootmise toetamiseks sellistes piirkondades;

11.  rõhutab sellega seoses vajadust toetada selliste projektide konsolideerimist või loomist, mis annavad lisandväärtust, diferentseerivad tooteid piirkondade järgi ja pakuvad uusi mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade edendamise strateegiaid; kutsub komisjoni üles pakkuma välja ulatuslikke meetmeid, et toetada selliste projektide loomist ja käigushoidmist ning nendega seotud ühisinvesteeringuid;

12.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid rohumaade vähenemise vastu ja võtma seda aspekti arvesse maakasutuse planeerimist käsitlevates õigusaktides;

13.  rõhutab, et teise samba meetmed, nagu hüvitised, põllumajanduse keskkonnatoetused, individuaalsed või kollektiivsed tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonna investeeringute toetused, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetused ning kvaliteedi-, mitmekesistamis-, innovatsiooni- ja koostöötoetused (sealhulgas koostööks kohalike omavalitsustega), on nimetatud piirkondades jätkusuutliku piimatootmise tagamiseks väga olulised ning et äärepoolseimate piirkondade puhul (mis kuuluvad POSEI programmi alla) ei tohiks unustada võimalust hõlmata tarnimise erikorraga piirkondliku põllumajandusliku tootmise ümberkorraldamise seisukohalt väga tähtsaks peetavaid tooteid, eelkõige piimatooteid, et säilitada konkurentsivõime; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriikidele ja piirkondadele antaks õigusraamistik, rahalised vahendid ja tegutsemisruum, mis on vajalikud piisavate ja selgelt diferentseeritud hüvitiste maksmiseks ning selleks, et toetada keskkonnahoidlikke ja jätkusuutlikke põllumajandusliku tootmise viise ning mahepõllumajandust; nõuab, et mägipiirkondade ja äärepoolseimate piirkondade maastiku eripärast, kõnealuste piirkondade kõrvalisest asukohast, maatükkide äärmisest killustatusest ja saarte geograafilisest eraldatusest tulenevate piimatootmise suuremate investeerimiskulude hüvitamiseks eraldataks ÜPP teisest sambast piisavalt tasandustoetusi;

14.  nõuab täiendavate sihtotstarbeliste investeeringutoetuste pakkumist arenemisvõimelistele piimataludele, näiteks seoses loomakasvatushoonete ja tehnika amortisatsiooni ja intressiga, et vähendada tootmiskulusid ja suurendada põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet;

15.  kutsub liikmesriike üles edendama eelkõige teise samba meetmeid, nagu koostööprojektid põllumajandusmasinate või -hoonete ratsionaalseks kasutamiseks;

16.  kutsub komisjoni üles määratlema uuesti sidusat maaelu ja piimasektori arengu programmi mägipiirkondadele ja äärepoolseimatele piirkondadele, piima tootvatele ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele ja liikmesriikidele, kus enamuse piimast toodavad väga väikesed põllumajandusettevõtted;

17.  juhib tähelepanu asjaolule, et arvestades märkimisväärseid logistikaprobleeme seoses transpordi ja põllumajandusettevõtte kohta toodetava enamasti väikese piimakogusega, on piima kogumise ja töödeldud toodete transportimise kulud mägipiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades eriti kõrged, mis asetab nad väga ebasoodsasse olukorda nii asukoha kui ka konkurentsi osas; nõuab seetõttu toetusi töötlemisettevõtetele, eelkõige ühistutele kuuluvate ettevõtetele, et kompenseerida suuremaid piima kogumise ja tootmise (sh sisendite) ning lõpptoodete transpordi kulusid neis piirkondades võrreldes soodsamate piirkondadega;

18.  rõhutab vajadust piimatootmise turu jälgimise vahendi (piimaturu vaatlusorgani) järele, et koguda ja levitada andmeid ja teavet tootmise ja tarnimise kohta, tagada varajane hoiatamine turu tasakaalustamatuse ohtude korral, võttes arvesse piimatoodete mitmekesisust, ning viia läbi hinnavolatiilsust puudutav lühiajaline ennetav analüüs, et kohandada piima kogust täpselt turu nõudlusega;

19.  juhib tähelepanu asjaolule, et mägipiirkondades, äärepoolseimates piirkondades ja teistes vähem soodsates piirkondades pakub põllumajandusettevõttes või mägikarjamaadel töötlemine ja turustamine väikestele ja mikroettevõtetele võimalust luua suuremat lisandväärtust ja tõstab nende piirkondade turismiväärtust; rõhutab, et selliseid algatusi rahastada tuleks ÜPP teise samba raames;

20.  rõhutab, et äärepoolseimate piirkondade suur kaugus tarbimisturgudest tingib modernse logistikakorralduse alusel topeltladustamise vajaduse; nõuab seega tungivalt, et komisjon näeks investeerimist käsitlevates õigusnormides ette, et nende piirkondade puhul on väljaspool äärepoolseimaid piirkondi asuvad ladustamisrajatised rahastamiskõlblikud;

21.  on seisukohal, et mägikarjamaadega alad ja piima tootvad äärepoolseimad piirkonnad vajavad eriti investeeringuid ja erimeetmeid piima tootmiseks, töötlemiseks ja müügiks vajalike tingimuste säilitamiseks või taastamiseks;

22.  juhib tähelepanu sellele, et tuleks kehtestada meetmed, mis võimaldavad tüüpiliste toodete käsitöönduslikku tootmist;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõigi õigusaktide väljatöötamisel arvesse vajadust vältida ülemäärast bürokraatiat ning hoida tervise, märgistuse ja kohustusliku teabega seotud nõuded mõistlikul tasemel, et väikesed tootjad ja töötlejad suudaksid neid täita;

24.  juhib tähelepanu sellele, et piima või piimatooteid tootvate mägipiirkondade ja ebasoodsamate piirkondade ning äärepoolseimate piirkondade väikepõllumajandustootjaid tuleks toetada nende läbirääkimisjõudu tugevdavate tootjaorganisatsioonide asutamisel, kuna kõnealuste piirkondade väikepõllumajandustootjate jaoks on oluline säilitada ja arendada piirkondlikke ja kohalikke turge;

25.  rõhutab, et hügieeni- ja turustamiseeskirjad peavad olema kohandatavad vastavalt turgude suurusele ja nende nõuetele ning et hügieenistandardid peaksid seetõttu olema sobivad ja kohaldatavad mägipiirkondade, ebasoodsamate piirkondade ja äärepoolseimate piirkondade põllumajandustootjatele ning piimatöötlejatele;

26.  juhib tähelepanu asjaolule, et tõhusaks piimatootmiseks vajalikud karjakasvatusmeetodid on väikeste põllumajandusettevõtete jaoks eriti kulukad; nõuab seetõttu tõuaretuse edendamist, et võimaldada nimetatud piirkondades piimakarjakasvatusega tegelevatele põllumajandusettevõtetele sellest hoolimata kvaliteetset ettevõttesisest tõuaretust;

27.  on arvamusel, et piimatootjate organisatsioonide loomist tuleks toetada, et võimaldada kõigile nimetatud piirkondade põllumajandusettevõtetele piisav turulepääs ning luua partnerlused põllumajandus- ja keskkonnaturismi edendamiseks;

28.  rõhutab, et puu- ja juurviljaturgude ühise korralduse eeskujul tuleks tootjaorganisatsioonidele anda võimalus koostada ELi eelarvest rahastatavaid rakenduskavasid; selles kontekstis tuleks tootjaorganisatsioonidele anda võimalus edendada uutele turgudele juurdepääsu, turuarenduse, kvaliteedikontrolli, tooteuuenduse ja reklaami alaseid algatusi, eelkõige seoses uue „mägipiirkonna toote” nimetuse või muude vabalt valitavate vabatahtlike märgetega, mis võidakse heaks kiita, kaitstud päritolunimetuste ja muude kvaliteedimärkidega, ning toetada oskuste arendamist ja kriisiohjemeetmeid;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima teadusuuringute ühisprogrammidesse mägipiirkondade, äärepoolseimate piirkondade ja muude vähem soodsamate piirkondade rohumaad ja piimatootmise ning pöörama neile erilist tähelepanu teadusuuringute ühisprojektides, millega julgustatakse uuenduslikke lahendusi kõnealustes piirkondades, võttes arvesse vajadust tulla toime tootlikkuse ja kliimamuutuse probleemidega; on seisukohal, et teadusuuringutega tuleks püüda välja selgitada ka eelised tarbijate tervisele;

30.  kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima piimatootmise arenguid kõnealustes piirkondades ja vaatama läbi piimakvootide kaotamise majanduslikku mõju kõnealuste piirkondade piimatootmisettevõtetele; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2017. aastaks kõnealust küsimust käsitlev aruanne ning lisada sellele seadusandlik ettepanek, kui piimatootmine on kõnealustes piirkondades märkimisväärselt vähenenud;

31.  palub komisjonil töötada koostöös tootjate, tootjaühenduste ja turustusorganisatsioonidega välja programmid, mis piimahinna oodatava kiire languse mõju leevendavad, näiteks kapitali kaasamise mudeli alusel;

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama ELi koolipiima programmi elluviimist ja eelkõige andma võimaluse viidata pakkumiskutsetes „mägipiirkonna toote” nimetuse abil otseselt mägipiirkondades toodetud piimale; kutsub liikmesriike samuti üles kasutama koolipiima programmi puhul lühikesi tarneahelaid, et ergutada kohalikku piimatootmist ja piirata transpordist lähtuvaid süsinikdioksiidi heitkoguseid;

33.  kutsub komisjoni üles võtma „mägipiirkonna toote” nimetuse kasutamist puudutavate õigusaktide koostamisel ja rakendamisel arvesse toiduaine päritolu alusel juba eriõigusnormidega reguleeritud kaitstud päritolunimetusega toodete eripära, kaaludes võimalust kehtestada paindlikud eritingimused mägialade jaoks, mis just oma ebasoodsate eritingimuste tõttu, nagu raskused söödakultuuride tootmisel, võiksid jääda välja määrusega (EL) nr 1151/2012 kehtestatud võimalustest, mis on vastuolus määruse eesmärkidega;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ja toetama mahajäetud karjamaade kaasamist tootmistsüklisse, rohumaade saagikuse suurendamist ja nende ratsionaalset kasutamist;

35.  juhib tähelepanu selliste meetmete tähtsusele, mis aitavad noortalunikel mägipiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades tegevust alustada, pidades silmas kõnealuste piirkondade elanikkonna keskmisest kõrgemat vananemise määra;

36.  kutsub liikmesriike üles looma vajalikku raamistikku, et võimaldada mägipiirkondade ja ebasoodsamate piirkondade tootjatel ja töötlejatel koolituskursustele ja laenudele juurde pääseda;

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 42, 14.2.2006, lk 1. (2) ELT L 94, 30.3.2012, lk 38. (3) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. (4) ELT L 271, 30.9.2006, lk 63.