Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 31. jaanuari 2013. aasta teatist „Euroopa jaekaubanduse tegevuskava loomine” (COM(2013)0036),

–  võttes arvesse komisjoni 31. jaanuari 2013. aasta rohelist raamatut ebaausate kauplemistavade kohta Euroopa ettevõtjatevahelises toiduainete ja muude kaupade tarneahelas (COM(2013)0037),

–  võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2010. aasta aruannet „Kaubandus- ja turustusturu järelevalve „Tõhusam ja õiglasem siseturg kaubanduse ja turustuse valdkonnas 2020. aastaks”” (COM(2010)0355),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni tõhusama ja õiglasema jaekaubandusturu kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2012. aasta teatist „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv” (COM(2012)0225),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 29. mai 2012. aasta töödokumenti „Tarbijatingimuste tulemustabel „Tarbijad tunnevad end ühtsel turul koduselt: jaekaubanduse ühtse turu integreerimise ja tarbijatingimuste järelevalve liikmesriikides” (Consumer Conditions Scoreboard – Consumers at home in the single market: Monitoring the integration of the retail single market and consumer conditions in the Member States) (SWD(2012)0165),

–  võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2012. aasta teatist „Ettevõtete kaitsmine eksitavate turundusvõtete vastu ja tõhusa jõustamise tagamine. Eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi 2006/114/EÜ läbivaatamine” (COM(2012)0702),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni eksitavate reklaamivõtete kohta(3),

–  võttes arvesse toiduainete tarneahela parema toimimise kõrgetasemelise foorumi ja ettevõtjatevahelisi lepingulisi suhteid käsitleva ekspertide platvormi tööd,

–  võttes arvesse komisjoni 4. juuli 2013. aasta konsultatsioonidokumenti sotsiaalpartneritega konsulteerimise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 alusel seoses ELi tasandi koostööga deklareerimata töö vältimisel ja tõkestamisel (Consultation of Social Partners under Article 154 TFEU on enhancing EU cooperation in the prevention and deterrence of undeclared work) (C(2013)4145),

–  võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta teatist „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” (COM(2009)0591),

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja toiduainete tarneahela parema toimimise kohta Euroopas(4),

–  võttes arvesse oma 19. veebruari 2008. aasta deklaratsiooni Euroopa Liidus tegutsevate suurte selvehallide jõupositsiooni kuritarvitamise uurimise ja selle vastu võitlemise kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega” (COM(2011)0942),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta(6) ja 4. juuli 2013. aasta(7) resolutsioone digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2013. aasta arvamust komisjoni teatise „Euroopa jaekaubanduse tegevuskava loomine” kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust, milles käsitletakse komisjoni rohelist raamatut ebaausate kauplemistavade kohta Euroopa ettevõtjatevahelises toiduainete ja muude kaupade tarneahelas(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta(11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul(14),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul(15),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0374/2013),

A.  arvestades, et jaekaubandusturu tähtsust on pea võimatu üle hinnata, kuna see annab 11% ELi SKPst ja rohkem kui 15% kõigist töökohtadest Euroopas, sh nii kvalifitseeritud kui ka kvalifitseerimata tööjõud, ning tugevdab ühiskonna sotsiaalset struktuuri;

B.  arvestades, et tuleb täielikult tunnustada jaekaubandussektori strateegilist tähtsust majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime ja innovatsiooni mootorina ning Euroopa ühtse turu tugevdajana;

C.  arvestades, et ühiskonnas, mida iseloomustavad aina rohkem virtuaalsed internetikontaktid, on kauplus ikka veel koht, kus kohtutakse teiste inimestega, ning eriti kaubatänavad ja linnakeskused ning ka müük otse tootjatelt võiks olla jagatud kogemuste keskkond ning kohaliku identiteedi, kogukonna uhkuse, ühise pärandi ja jagatud väärtuste keskpunkt; arvestades aga, et e-kaubandus ja traditsioonilised kauplused ei välista ning tegelikult täiendavad üksteist;

D.  arvestades, et praegune majanduskriis on jaekaubandust rängalt kahjustanud ja mõjutanud eelkõige väiksemaid, sõltumatuid kauplusi;

E.  arvestades, et ebaausad kauplemistavad ei ole kuhugi kadunud ning kahjustavad kogu tarneahelat, sealhulgas põllumajandustootjaid ja VKEsid; arvestades, et ebaausad kaubandustavad kahjustavad samuti ka tarbijate huve ning majanduskasvu ja töökohtade loomist;

1.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on loonud Euroopa jaekaubanduse tegevuskava;

2.  väidab, et tegevuskavas oleks tulnud pöörata rohkem tähelepanu praeguse majanduskriisi tagajärgedele jaekaubanduse ja eriti väiksemate, sõltumatutele kaupluste jaoks;

3.  pooldab komisjoni kavatsust luua jaekaubanduse konkurentsivõimega tegelev alaline töörühm, aga rõhutab esindajate, sh nii suurte kui ka väikeste jaemüüjate, tarnijate, ühistute ja tarbijate ning keskkonna ja ühiskondlike huvirühmade tasakaalustatud esindatuse tähtsust; kutsub komisjoni üles käsitlema jaekaubandust terviklikult, vältides dubleerimist ja lisabürokraatiat, ning tagama järjepidevust ja tihedat koostööd muude olemasolevate foorumitega, nagu iga-aastane jaeturu ümarlaud;

4.  pooldab jaemüügisektori innovatsiooni kõrgetasemelise eksperdirühma loomist komisjoni poolt ja kutsub komisjoni üles vaatama kiirelt läbi rühma tulevased soovitused, et veelgi edendada ettevõtlusvaimu, ergutada innovatsiooni ja luua töökohti Euroopas;

5.  toetab oma siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni korraldatavat jaeturu ümarlauda kui institutsioonilist foorumit, kelle eesmärk on hoida jaekaubandust ELi poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal, vaadata läbi edusammud jaekaubanduse tegevuskava asjakohaste aspektide rakendamisel, anda aru jaekaubanduse konkurentsivõimega tegeleva alalise töörühma tööst ning anda ajakohastatud ülevaadet muudel platvormidel ja mitteametlikes dialoogimehhanismides tehtud uusimatest edusammudest; palub jaekaubanduse konkurentsivõimega tegeleval alalisel töörühmal teha Euroopa Parlamendiga tihedat koostööd, et korraldada iga-aastast jaeturu ümarlauda;

6.  nõuab, et liikmesriigid ei võtaks kokkuhoiupoliitika kontekstis meetmeid, mis õõnestavad tarbija usaldust ja kahjustavad otseselt jaekaubandussektori huve, nt käibemaksu suurendamine, toodete ja tooteliikide ümberliigitamine või kaupluste maksude tõstmine; kinnitab veel kord, kui tähtis on suurendada eelkõige jae- ja hulgimüügiga tegelevate VKEde juurdepääsu rahastamisele; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni 2011. aasta tegevuskava ja hiljutiste seadusandlike ettepanekute üle, milles eesmärk on säilitada krediidivoog VKEdesse ja parandada nende juurdepääsu kapitaliturgudele;

7.  rõhutab, et liikmesriigid peavad hoiduma diskrimineerivatest meetmetest, näiteks kaubandus- ja maksuseadustest, mis puudutavad ainult osa sektoreid või ettevõtlusvorme ning moonutavad konkurentsi;

8.  taunib asjaolu, et mõned liikmesriigid diskrimineerivad välismaiseid ettevõtteid, tekitades uusi takistusi, mis muudavad keeruliseks nende asutamise kõnealuses liikmesriigis, mis on selge siseturu eeskirjade rikkumine;

9.  palub komisjonil ja liikmesriikidel seada jaekaubandussektor, sh digitaalne ühtne turg, oma poliitikas esikohale kui ühtse turu alustala ning kaotada ettevõtete asutamist, arengut ja järjepidevust piiravad regulatiivsed, halduslikud ja praktilised tõkked, mille tõttu jaemüüjatel on raske saada siseturust täielikult kasu; on seisukohal, et jaeturgu reguleerivad õigusaktid peaksid olema tõenduspõhised, lähtudes sektori vajadustest, ja põhinema eelkõige oma väikeettevõttele avaldatava mõju hindamisel ja mõistmisel;

10.  palub liikmesriikidel võtta siseturu eeskirjad üle ühtsel ja järjepideval viisil ning rakendada siseturu eeskirju ja õigusakte täielikult ja nõuetekohaselt; rõhutab asjaolu, et lisakatsete ja -registreerimiste nõuded, sertifikaatide ja standardite mittetunnustamine, territoriaalsed tarnepiirangud ja samalaadsed meetmed tekitavad lisakulusid tarbijatele ja jaemüüjatele, eelkõige VKEdele, jättes Euroopa kodanikud ilma ühtse turu täielikest hüvedest; peale selle palub komisjonil parema juhtimise saavutamiseks rakendada nulltolerantsi nende liikmesriikide suhtes, kes ei rakenda nõuetekohaselt siseturu eeskirju, algatades nende suhtes vajaduse korral rikkumismenetlusi ja kiirendades neid menetlusi nn kiirmenetluse abil;

11.  nõuab siseturu tulemustabeli laiendamist, nii et see hõlmaks teenuste direktiivi rakendamist;

12.  julgustab ettevõtjate ühendusi ja tarbijaliite pakkuma sidusrühmadele rohkem teavet, koolitusi ja õigusnõu nende õiguste kohta ning nende käsutuses olevate selliste probleemilahendusvahendite kohta nagu SOLVIT ning toetama nende omavahelist heade tavade vahetust;

13.  annab oma heakskiidu komisjoni kavatsusele töötada välja vahendid, millega lihtsustada tarbijate juurdepääsu läbipaistvale, hõlpsasti arusaadavale, võrreldavale ja usaldusväärsele teabele kaupade ja teenuste hindade, kvaliteedi ning säästlikkuse kohta; julgustab komisjoni rajama kõiki ELi ja siseriiklikke märgistamisnõudeid sisaldavat hõlpsasti kättesaadavat andmebaasi; hoiatab samas märgistuse ja märgistamisnõuete mitmekordistamise eest ja nõuab lihtsustamist, mis hõlmaks eri säästlikkusaspektide koondamist ühe märgistuse alla, vähendades samal ajal riiklike kohustuslike märgistamisnõuete erinevusi ning kehtestades vajaduse korral ühised võrdlusalused/kriteeriumid ELi tasandil;

14.  palub komisjonil pöörata oma tegevuskava rakendamisel erilist tähelepanu meetmetele, mille eesmärk on toetada sõltumatuid jaemüüjaid; julgustab kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi edendama meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada sõltumatu jaemüüja võrdset juurdepääsu ja luua talle võrdsed tingimused, järgides täielikult vaba ja õiglast konkurentsi, järgmisel viisil: edendada „kaupluse adopteerimise” („adopt-a-shop”) põhimõtet, mille puhul suuremad jaemüüjad on nõuandjad samas piirkonnas asuvatele väiksematele kauplustele, eelkõige uutele turulesisenejatele; edendada sõltumatute jaemüüjate rühmi, sh ühistuid, kes saavad kasu vastastikusest abist ja teatud mastaabisäästust, säilitades samal ajal täieliku sõltumatuse, ning austada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste õigust aidata luua soodsat keskkonda väikestele, sõltumatutele kauplustele, mis tavaliselt asuvad linnakeskustes, alandades energia hinda, sealhulgas öösel valgustatud siltide energia hinda, ja üüri avaliku ja erasektori partnerluste kaudu ning kehtestades väikestele ettevõtjatele ja sõltumatutele jaemüüjatele äriühingute määra allahindlusi kohalikelt maksudelt kooskõlas kohaldatavate ELi riigiabi-, konkurentsi-, siseturu- ja riigihanke-eeskirjadega ning edendades piirkonna eri kaupluste koostööd;

15.  tuletab meelde, et kuigi kaupluste koondumine linnakeskusest väljapoole võib olla osale tarbijatest mugav, võib sellel olla ka keskkonnale kahjulikud tagajärjed ning see võib olla ka probleem muude tarbijate, eelkõige eakamate inimeste, piiratud liikuvusega inimeste või ilma autota inimeste jaoks; kutsub seetõttu kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi üles võtma vastu tasakaalustatud lähenemist, võttes arvesse asjaolu, et paljudes piirkondades on eelkõige majanduskriisi silmas pidades küllastuspunkt juba saavutatud; rõhutab, et jaemüügi arendajad peaksid jätkama oma vastutuse jagamist, et edendada säästlikkust, tarbijate tegelikku valikuvabadust ja väikeste kaupluste juurdepääsu turule; märgib, et renditasud kesklinnast eemal asuvates kaubanduskeskustes võivad olla väikeste, sõltumatute kaupluste jaoks liiga kõrged ning rõhutab vajadust tagada nendele kauplustele võrdsed võimalused, näiteks võttes rendisumma aluseks protsendi käibest juhul, kui see ei ole juba väljakujunenud tava;

16.  tunnustab kohalike ametiasutuste pädevust linnaplaneerimise valdkonnas; rõhutab aga, et linnaplaneerimist ei tohiks kasutada kattevarjuna asutamisvabaduse eiramiseks; tuletab sellega seoses meelde teenuste direktiivi nõuetekohase jõustamise olulisust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid vaba liikumise tõkked ning avaksid oma turud, et ergutada konkurentsi ja edendada kaupluste mitmekesisust, mis on hädavajalik, et ostualad oleksid eriti väike- ja suurlinnade keskustes jätkuvalt atraktiivsed;

17.  rõhutab avaliku ja erasektori partnerluste tähtsat rolli ostualade puhtuse, turvalisuse ja ligipääsetavuse tagamisel väike- ja suurlinnade keskustes, muu hulgas tegeledes ostualadel tühjalt seisvate hoonete kahjuliku mõjuga, nt tehes need alad idufirmadele kättesaadavaks tavapärasest madalama üüriga kooskõlas kohaldatavate ELi riigiabi- ja riigihanke-eeskirjadega;

18.  märgib, et e-kaubanduse kiire areng on toonud tarbijatele ja ettevõtetele kaasa märkimisväärseid hüvesid nii innovatsiooni, uute turuvõimaluste ja kasvu, paranenud valiku, suurema konkurentsi kui ka väiksemate hindade mõttes; märgib aga, et kauplused seisavad nüüd silmitsi uute probleemidega, mistõttu on mitut müügikanalit hõlmavad jaekaubanduse strateegiad aina tähtsamad; jaekaubanduse sotsiaalset ja kultuurilist rolli silmas pidades julgustab jaemüüjaid kasutama võimalikult palju innovatiivseid tehnoloogiaid ja töötama oma internetipõhiste klientide baasile välja uusi ärimudeleid ning laiendama samal ajal traditsioonilise kaupluse ostukogemust, muu hulgas parandades nii müügieelse kui ka -järgse teeninduse taset;

19.  tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle ergutada e-kaubandust; peab siiski kahetsusväärseks, et puudub eesmärk muuta internetipõhised teenused ja kaubad juurdepääsetavaks kõigi ELi riikide tarbijatele; kutsub komisjoni üles esitama strateegiat, et kauplejad ei kasutaks oma e-kaubanduse tavades diskrimineerivaid põhimõtteid, tagades seega kõigile Euroopa kodanikele takistamatu juurdepääsu piiriülesele internetikaubandusele;

20.  rõhutab, et e-kaubandus on oluline tarbijate valiku tagamiseks ning kaupadele ja teenustele juurdepääsemiseks, eelkõige äärepoolseimates piirkondades; toonitab, et selle täieliku potentsiaali väljaarendamiseks tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas parandada internetile juurdepääsu Euroopa Liidu kõige äärepoolsemates piirkondades; toetab komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta e-kaubandust käsitlevas teatises nõutud meetmeid, millega parandada usaldusväärsust, lihtsustada domeenide piiriülest registreerimist, täiustada internetimaksete ja kohaletoimetamisteenuste turvalisust, hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist ning täiendada tarbijatele antavat teavet nende õiguste kohta, eelkõige seoses tagasivõtmistega ning edasikaebamisvõimalustega;

21.  kordab vajadust eemaldada tõkked (sealhulgas keelelised, halduslikud ja teabealased), mis pärsivad rahvusvahelise e-kaubanduse äripotentsiaali ja õõnestavad tarbijate usaldust ühtse turu vastu;

22.  tunneb heameelt mitmepoolseid vahendustasusid käsitleva komisjoni ettepaneku üle ja rõhutab, kui tähtis on kaotada kaardisüsteemide eeskirjad, mis tugevdavad mitmepoolsete vahendustasude konkurentsivastast mõju; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks liikmesriike, kellel juba on läbipaistvad, konkurentsivõimelised ja innovatiivsed maksesüsteemid, ning kasutaks neid heade tavadena odavama ja õiglasema maksete turu edasisel arendamisel Euroopas;

23.  rõhutab jaemüügisektori vastutust säästlikkuse vallas; tunneb heameelt asjaolu üle, et jaemüüjad ja tarnijad on rohelise mõttelaadi edendamise esirinnas, eelkõige seoses jäätmete, energiatarbimise, transpordi ja CO2 vähendamisega; leiab, et selles valdkonnas tuleb teha edasisi jõupingutusi;

24.  tervitab eelkõige jaemüüjate ja tarnijate vabatahtlikke algatusi ja kohustusi vähendada toidu raiskamist;

25.  kordab vajadust säilitada ja kaitsta jaemüüki kioskites ja turgudel, mis on sektor, kus on peamiselt tegevad tuhanded pereettevõtted ja mis on samas ka Euroopa majanduse eripära;

26.  rõhutab tõsiasja, et jaemüüjad pakuvad kaupade ja teenuste ostuks ja müügiks erinevaid ning tänapäevaseid viise, mis aitavad laiendada tarbijate valikut ja muuta paindlikumaks töövõimalusi eelkõige noorte ja pikaajaliselt töötute jaoks;

27.  nõuab, et rohkem toetataks ja ergutataks VKEsid ja ühistuid, eriti neid, mis on innovaatilised ja toetavad sotsiaalmajandust, mis täidavad uusi turuvajadusi ning on seotud keskkonnasõbraliku ja sotsiaalselt vastutustundliku tegevusega, et suurendada ELi jaekaubandussektori konkurentsivõimet, alandada tarbijahindu, parandada teenuste kvaliteeti ja luua uusi töövõimalusi;

28.  tuletab meelde, kui oluline on kehtivate sotsiaal- ja tööalaste õigusaktide nõuetekohane rakendamine; soovib kaubandusettevõtete võrdset kohtlemist siseturul, et võidelda deklareerimata tööga ning maksu- ja sotsiaalkindlustuspettustega;

29.  pooldab frantsiisiandmist kui ettevõtlusmudelit, mis toetab uusi ettevõtteid ja väikeettevõtete omamist; võtab siiski teadmiseks teatavatel juhtudel kehtivad ebaõiglaste lepingutingimused ning nõuab läbipaistvaid ja õiglasi lepinguid; juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu eeskätt probleemidele, millega puutuvad kokku frantsiisivõtjad, kes tahavad oma ettevõtet müüa või ärimudelit muuta, aga tegutseda edasi samas sektoris; palub, et komisjon uuriks frantsiisisüsteemidele kehtestatud hinnakontrollimehhanisme käsitleva keelu ja konkurentsivõimet käsitlevate pikaajaliste klauslite, ostuvõimaluste ja mitmekordse frantsiisivõtmise keelu mõju ning vaataks sellega seoses üle praeguse vabastuse konkurentsieeskirjade järgimisest, mis kehtib lepinguosalistele, kelle turuosa on väiksem kui 30%;

30.  on mures erakaubamärkide kiire arengu üle; rõhutab, et erakaubamärke tuleks arendada viisil, mis parandaks tarbijate valikut, eelkõige läbipaistvuse, teabe kvaliteedi ja mitmekesisuse osas, ning pakuks VKEdele selgeid innovatsiooni- ja laienemisvõimalusi;

31.  toetab toiduainete tarneahela parema toimimise kõrgetasemelise foorumi ja selle ettevõtjatevahelisi lepingulisi suhteid käsitleva ekspertide platvormi tööd; on seisukohal, et parlament peaks kiiresti lahendama probleemid, mis on seotud tema osalemisega foorumi töös; rõhutab, et ebaausaid kauplemistavasid esineb ka muude kaupade tarneahelas, ning palub komisjonil ja ettevõtjate ühendustel seetõttu püüelda konstruktiivse ja sektoritevahelise dialoogi poole olemasoleval foorumil, mis hõlmab ka iga-aastast jaeturu ümarlauda ning komisjoni eelolevat jaekaubanduse konkurentsivõimega tegelevat alalist töörühma;

32.  väljendab heameelt toiduainete tarneahela vertikaalsete kaubandussuhete heade tavade põhimõtete ning ausate ja ebaausate tavade näidete loetelu üle ning nende põhimõtete rakendamise ja jõustamise raamistiku üle; tunneb heameelt kaubandusliitude arusaamise üle, et on vaja jõustamismehhanismi, ja rõhutab, et jõustamismehhanismi tegeliku mõju saavutamiseks on otsustav, et seda austaksid kõik toiduainete tarneahela osalised ning et selles osaleksid kõik osalised, sealhulgas põllumajandustootjate organisatsioonid ning tootmis- ja hulgimüügitööstus; kutsub komisjoni üles vaatama aasta jooksul pärast vabatahtliku algatuse jõustumist läbi selle praktilise mõju, sealhulgas heade tavade põhimõtete jõustamine;

33.  märgib, et kaubamärgiga varustatud kaupade jaemüügi suhtes kohaldatav selektiivne ja ainuõiguslik turustuskord võib samuti põhjustada probleeme vertikaalsetes kaubandussuhetes; kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles kindlustama piiratuma läbirääkimisjõuga jaemüüjate ja kaupluseomanike õigusi;

34.  on seisukohal, et nõrgemad turul tegutsejad, eelkõige põllumajandustootjad ja muud tarnijad peavad ebaausate kaubandustavade peale kaebuse esitamist liiga keeruliseks ja rõhutab sellega seoses tähtsat rolli, mis on liitudel, kes saaksid esitada kaebuse enda nimel; kutsub komisjoni üles hindama vajadust vaidluste lahendaja või ombudsmani järgi ja selle teostatavust, samuti küsimust, kas sellisel ametisikul peaks olema volitused tegutseda omal algatusel, kui ta saab tõendeid ebaausate kaubandustavade kohta;

35.  kutsub komisjoni üles tagama väiketarnijate õigust luua tootjarühmi ilma, et neid karistaksid riikide konkurentsiasutuse, kes on juhindunud viimaste tähtsuse hindamisel ainult kodumaisest toodangust;

36.  kutsub komisjoni üles jõustama kehtivaid territoriaalsete tarnepiirangute alaseid õigusakte, kui tarnijad on oma klientidele selliseid piiranguid kehtestanud;

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 9. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0239. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0436. (4) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 22. (5) ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 23. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0468. (7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0327. (8) http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.int-opinions.26063. (9) http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.int-opinions.26065. (10) ELT L 304, 22.11.2011, lk 64. (11) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. (12) ELT L 304, 22.11.2011, lk 18. (13) ELT L 376, 27.12.2006, lk 21. (14) ELT L 48, 23.2.2011, lk 1. (15) ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.