Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/0074(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0379/2013

Esitatud tekstid :

A7-0379/2013

Arutelud :

PV 11/12/2013 - 13
CRE 11/12/2013 - 13

Hääletused :

PV 12/12/2013 - 12.8
CRE 12/12/2013 - 12.8
Selgitused hääletuse kohta
PV 17/04/2014 - 9.5
CRE 17/04/2014 - 9.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0588
P7_TA(2014)0449

Vastuvõetud tekstid
PDF 518kWORD 217k
Neljapäev, 12. detsember 2013 - Strasbourg
Mereala ruumiline planeerimine ja rannikualade integreeritud haldamine ***I
P7_TA(2013)0588A7-0379/2013

Euroopa Parlamendi 12. detsembril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise raamistik (COM(2013)0133 – C7-0065/2013 – 2013/0074(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Volitus 1 a (uus)
võttes arvesse nõukogu 13. septembri 2010. aasta otsust 2010/631/EL Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta1,
__________________
1 ELT L 279, 23.10.2010, lk 1.
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)   Suur ja kiiresti kasvav nõudlus mereruumi järele erinevatel eesmärkidel, nagu taastuvenergia rajatised, merelaevandus ja kalandus, ökosüsteemi kaitse ja turism, vesiviljelusrajatised, samuti mitmepoolne surve rannikuressurssidele – kõik see nõuab integreeritud lähenemist planeerimisele ja majandamisele.
 (1)   Suur ja kiiresti kasvav nõudlus mereruumi järele erinevatel eesmärkidel, nagu taastuvenergia rajatised, nafta- ja gaasivarude uurimine ja ammutamine, merelaevandus ja kalandus, ökosüsteemi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, toorainete kaevandamine, turism, vesiviljelusrajatised, samuti mitut laadi surve rannikuressurssidele – kõik see nõuab integreeritud lähenemist planeerimisele ja majandamisele.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)   Selline lähenemine ookeani haldamisele on välja töötatud Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikas, mille keskkonnaalaseks tugisambaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik. Integreeritud merenduspoliitika eesmärk on toetada merede ja ookeanide jätkusuutlikku arengut ning välja töötada kooskõlastatud, sidus, ühtne ja läbipaistev otsustamisprotsess liidu eri valdkondade poliitika jaoks, mis mõjutab ookeane, meresid, saari, rannikualasid, äärepoolsemaid piirkondi ja merendusvaldkondi, sealhulgas merealade strateegiate või makropiirkondlike strateegiate kaudu.
 (2)   Selline lähenemine ookeani haldamisele ja merenduse juhtimisele on välja töötatud Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikas, mille keskkonnaalaseks tugisambaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik. Integreeritud merenduspoliitika eesmärk on toetada merede ja ookeanide jätkusuutlikku arengut ning välja töötada kooskõlastatud, sidus, ühtne ja läbipaistev otsustamisprotsess liidu eri valdkondade poliitika jaoks, mis mõjutab ookeane, meresid, saari, rannikualasid, äärepoolsemaid piirkondi ja merendusvaldkondi, sealhulgas merealade strateegiate või makropiirkondlike strateegiate kaudu.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)   Integreeritud merenduspoliitikas määratletakse mereala ruumilist planeerimist ja rannikualade integreeritud haldamist kui valdkonnaüleseid poliitikavahendeid avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade jaoks, et kohaldada kooskõlastatud, integreeritud lähenemisviisi. Ökosüsteemipõhise lähenemisviisi kasutamine aitab edendada mere- ja rannikualade majanduse jätkusuutlikku kasvu ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist.
 (3)   Integreeritud merenduspoliitikas määratletakse mereruumi planeerimist ja rannikualade tervikmajandamist kui valdkonnaüleseid poliitikavahendeid avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade jaoks, et kohaldada kooskõlastatud, integreeritud ja piiriülest lähenemisviisi. Ökosüsteemipõhise lähenemisviisi kasutamine aitab edendada mere- ja rannikualade majanduse jätkusuutlikku kasvu ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 5
(5)   Hiljutises teatises „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas” loetleb komisjon mitut käimasolevat ELi algatust, mis on kavandatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamiseks. Kõnealuses teatises on välja toodud ka mitu valdkondlikku meedet, millele meremajanduse algatused peaksid edaspidi keskenduma ja mida tuleks piisavalt toetada mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate kaudu.
 (5)   Hiljutises teatises „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas” loetleb komisjon mitut käimasolevat ELi algatust, mis on kavandatud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamiseks. Kõnealuses teatises on välja toodud ka mitu valdkondlikku meedet, millele meremajanduse algatused peaksid edaspidi keskenduma ja mida tuleks piisavalt toetada mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate kaudu. Liikmesriikide kindel toetus kindlaksmääratud strateegilistele valdkondadele annab riiklikele ja erainvesteeringutele õiguskindluse ja prognoositavuse, millel on võimendav mõju kõikidele mere- ja rannikualaga seotud valdkondlikele meetmetele.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 7
(7)   Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) põhjendustes on öeldud, et ookeaniruumi kasutamise küsimused on omavahel tihedalt seotud ja neid on vaja käsitleda tervikuna. Ookeaniruumi planeerimine on UNCLOSi raames antud õiguste loogiline edasiarendamine ja struktureerimine ning praktiline vahend, millega abistada liikmesriike nende kohustustega toimetulemisel.
 (7)   Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) põhjendustes on öeldud, et ookeaniruumi kasutamise küsimused on omavahel tihedalt seotud ja neid on vaja käsitleda tervikuna. Ookeaniruumi planeerimine on UNCLOSi raames antud õiguste loogiline edasiarendamine ja struktureerimine ning praktiline vahend, millega abistada liikmesriike ja pädevaid piirkondlikke ametiasutusi nende kohustustega toimetulemisel.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 10
(10)   Järjepidevuse ja õigusliku selguse tagamiseks tuleks mereala ruumilise planeerimise ja rannikuala integreeritud majandamise geograafiline ulatus kindlaks määrata liidu kehtivate õigusaktide ja rahvusvahelise mereõiguse kohaselt.
 (10)   Järjepidevuse ja õigusliku selguse tagamiseks tuleks mereruumi planeerimise ja rannikuala tervikmajandamise geograafiline ulatus kindlaks määrata liidu kehtivate õigusaktide ja rahvusvahelise mereõiguse, eelkõige UNCLOSi kohaselt.
Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 12
(12)   Ehkki on asjakohane, et liit kehtestab mereala ruumilise planeerimise ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate eeskirjad, vastutavad liikmesriigid ja nende pädevad asutused selliste planeeringute ja strateegiate sisu kindlaksmääramise ja väljatöötamise eest oma mere- ja rannikualade kohta, sealhulgas mereala jagamise eest eri valdkondade meetmete vahel.
 (12)   Ehkki on asjakohane, et liit kehtestab mereruumi planeerimise ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate läbipaistva ja tervikliku raamistiku, vastutavad liikmesriigid ja nende pädevad asutused selliste planeeringute ja strateegiate sisu kindlaksmääramise ja väljatöötamise eest oma mere- ja rannikualade kohta, sealhulgas mereala jagamise eest eri valdkondade meetmete ja merealade kasutamise vahel.
Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 13
(13)   Seega tuleks käesoleva direktiivi ülevõtmisel ja rakendamisel võimalikult suurel määral tugineda olemasolevatele riiklikele eeskirjadele ja mehhanismidele, et austada proportsionaalsust ja subsidiaarsust ning vähendada täiendavat halduskoormust. Rannikuala integreeritud majandamise strateegiad peaksid põhinema nõukogu soovituses 2002/413/EÜ ja nõukogu otsuses 2010/631/EL sätestatud põhimõtetel ja üksikasjadel.
 (13)   Seega tuleks käesoleva direktiivi ülevõtmisel ja rakendamisel võimalikult suurel määral tugineda olemasolevatele riiklikele ja piirkondlike merekonventsioonide eeskirjadele ja mehhanismidele, et austada proportsionaalsust ja subsidiaarsust ning vähendada täiendavaid halduskoormusi. Rannikuala tervikmajandamise strateegiad peaksid põhinema Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2002. aasta soovituses 2002/413/EÜ (rannikualade integreeritud haldamise strateegia elluviimiseks)18a ja nõukogu otsuses 2010/631/EL sätestatud põhimõtetel ja üksikasjadel.
______________
18a EÜT L 148, 6.6.2002, lk 24.
Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 15
(15)   Mereala ruumilisel planeerimisel ja rannikuala integreeritud majandamisel tuleks kohaldada direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 3 osutatud ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi, et tagada kõigist tegevustest tulenev kogusurve sellisel tasemel, mis aitab saavutada hea keskkonnaseisundi, ning selle, et mereökosüsteemide võime reageerida inimtegevusest tingitud muutustele ei oleks ohus, tagades samas praegustele ja tulevastele põlvkondadele merekaupade ja -teenuste jätkusuutliku kasutamise.
 (15)   Mereruumi planeerimisel ja rannikuala tervikmajandamisel tuleks kohaldada direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 3 osutatud ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi, võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 sätestatud ettevaatusprintsiipi ja põhimõtet, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid, et tagada kõigest merel ja rannikul tehtavast tulenev kogusurve sellisel tasemel, mis aitab saavutada hea keskkonnaseisundi ja loodusvarade kaitse ning selle, et mereökosüsteemide võime reageerida inimtegevusest tingitud muutustele ei oleks ohus, tagades samas praegustele ja tulevastele põlvkondadele merekaupade ja -teenuste jätkusuutliku kasutamise.
Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 16
(16)   Mereala ruumiline planeerimine ja rannikuala integreeritud majandamine aitavad muu hulgas saavutada eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta),19 nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta),20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses 884/2004/EÜ (millega muudetakse otsust 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta),21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik), ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias 2020. aastaks22, ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas,23 ELi strateegias kliimamuutustega kohanemiseks,24 vajaduse korral ka neid eesmärke, mis on sätestatud ELi regionaalpoliitikas, sh mereala strateegia ja makropiirkondlikud strateegiad.
 (16)   Mereruumi planeerimine ja rannikuala tervikmajandamine aitavad muu hulgas saavutada eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivis 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta),19 nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta),20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivis 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta),20a nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivis 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta),20b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsuses 884/2004/EÜ (millega muudetakse otsust 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta),21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivis 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/56/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik), ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias 2020. aastaks22, ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas,23 ELi strateegias kliimamuutustega kohanemiseks24 ning komisjoni teatises COM(2009)0008 „Strateegilised eesmärgid ja soovitused seoses ELi meretranspordipoliitikaga kuni 2018. aastani”, vajaduse korral ka neid eesmärke, mis on sätestatud ELi regionaalpoliitikas, sh mereala strateegia ja makropiirkondlikud strateegiad.
_______________
 _________________
19 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16–62.
 19 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.
20 EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59–80.
 20 EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
20a ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.
20b EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.
21 ELT L 167, 30.4.2004, lk 1–38.
 21 ELT L 167, 30.4.2004, lk 1.
22 KOM(2011)0244 (lõplik).
 22 COM(2011)0244.
23 KOM(2011)0571 (lõplik).
 23 COM(2011)0571.
24 COM(2013)XXXX.
 24 COM(2013)XXXX.
Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 17
(17)   Mere ja rannikuga seotud tegevus on sageli omavahel tihedalt seotud. Seepärast tuleb mereala ruumilised planeeringud ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiad kooskõlastada või integreerida, et tagada mereruumi jätkusuutlik kasutamine ja rannikualade majandamine, võttes arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnategureid.
 (17)   Mere ja rannikuga seotud tegevus on sageli omavahel tihedalt seotud ja vastastikku sõltuvad. Seepärast tuleb mereruumi planeeringud ja rannikuala tervikmajandamise strateegiad kooskõlastada, siduda või integreerida, et tagada mereruumi jätkusuutlik kasutamine ja rannikualade majandamine, võttes arvesse sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnategureid ja eesmärke.
Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 18
(18)   Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks peaksid mereala ruumilised planeeringud ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiad hõlmama terve tsükli alates probleemi kindlakstegemisest, teabe kogumisest, planeerimisest, otsuse vastuvõtmisest ja ellurakendamisest kuni rakendamise järelevalveni ning põhinema parimatel teaduslikult põhjendatud teadmistel. Parimal viisil tuleks ära kasutada kehtivates või tulevastes õigusaktides sätestatud mehhanismid, sh need, mis on sätestatud otsuses 2010/477/EL (mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi kriteeriumide ja metoodikastandardite kohta) või komisjoni algatuses merealaste teadmiste 2020 kohta25.
 (18)   Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks peaksid mereruumi planeeringud ja rannikuala tervikmajandamise strateegiad hõlmama terve tsükli alates probleemi kindlakstegemisest, teabe kogumisest, planeerimisest ja otsuse vastuvõtmisest kuni ellurakendamiseni, rakendamise järelevalveni, läbivaatamiseni või ajakohastamiseni ning need peaksid põhinema parimatel ja kõige uuematel teaduslikult põhjendatud teadmistel. Parimal viisil tuleks ära kasutada kehtivates või tulevastes õigusaktides sätestatud mehhanismid, sh need, mis on sätestatud otsuses 2010/477/EL (mereakvatooriumi hea keskkonnaseisundi kriteeriumide ja metoodikastandardite kohta) või komisjoni algatuses merealaste teadmiste 2020 kohta25.
____________
 _______________
25 KOM(2010) 461 (lõplik).
 25 COM(2010)0461.
Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 19
(19)   Mereala ruumilise planeerimise peamine eesmärk on välja selgitada mereruumi kasutamine ja konfliktid ning neid hallata. Selle saavutamiseks on liikmesriikidel vaja tagada vähemalt see, et planeerimismenetluse või -menetluste tulemusena kaardistataks mereruumi erinev kasutus, võttes arvesse kliimamuutustest tulenevaid pikaajalisi muutusi.
 (19)   Mereruumi planeerimise põhieesmärgid on välja selgitada mereruumi kasutamine ning seda hallata, vähendada sektoritevahelisi konflikte merealadel ning tõhustada merendusvaldkonna jätkusuutlikku kasvu. Nende eesmärkide saavutamiseks on liikmesriikidel vaja tagada vähemalt see, et planeerimismenetluse või -menetluste tulemusena kaardistataks mereruumi erinev kasutus, võttes arvesse kliimamuutustest tulenevaid pikaajalisi muutusi.
Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 20
(20)   Liikmesriigid peaksid konsulteerima ja kooskõlastama oma planeeringud ja strateegiad muude asjaomase merepiirkonna või allpiirkonna või rannikuala liikmesriikide või kolmandate riikidega vastavalt nende liikmesriikide ja kolmandate riikide õiguse ja kohustustega Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse kohaselt. Tõhusaks koostööks liikmesriikide vahel ja kolmandatest riikidest naaberriikidega on vaja kindlaks määrata iga liikmesriigi pädevad asutused. Seepärast peavad liikmesriigid määrama pädeva asutuse või asutused, kes vastutab või vastutavad koostöö eest teiste liikmesriikidega või kolmandate riikidega. Võttes arvesse eri merepiirkondade või allpiirkondade ja rannikualade erinevusi, ei ole asjakohane käesolevas direktiivis üksikasjalikult ette kirjutada, millised need koostöömehhanismid peaksid olema.
 (20)   Liikmesriigid peaksid võimaluste piires konsulteerima ja kooskõlastama oma planeeringud ja strateegiad muude asjaomase merepiirkonna või allpiirkonna või rannikuala liikmesriikide või kolmandate riikidega vastavalt nende liikmesriikide ja kolmandate riikide õiguse ja kohustustega Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse kohaselt. Tõhusaks koostööks liikmesriikide vahel ja kolmandatest riikidest naaberriikidega on vaja kindlaks määrata iga liikmesriigi pädevad asutused. Seepärast peavad liikmesriigid määrama pädevad asutused, kes vastutavad koostöö eest teiste liikmesriikidega või kolmandate riikidega. Võttes arvesse eri merepiirkondade või allpiirkondade ja rannikualade erinevusi, ei ole asjakohane käesolevas direktiivis üksikasjalikult ette kirjutada, millised need koostöömehhanismid peaksid olema.
Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 21 a (uus)
(21a)  Rannikualade kohandamiseks kliimamuutustega ning võitluseks ranniku erosiooni või ülemääraste setetega, mere ingressiooni, keskkonnaseisundi halvenemise ja rannikualade ökosüsteemide bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ohuga on äärmiselt oluline rannikusette säästev ja keskkonnasõbralik majandamine, et viia enamohustatud problemaatilised alad tasakaalu. Rannikusette nappuse korral võib kasutada mandrilaval paiknevaid merepõhjasetteid.
Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 22
(22)   Mere- ja rannikualade majandamine on keeruline ülesanne ning sellega on seotud eri tasandite ametiasutused, ettevõtjad ja muud sidusrühmad. Säästva arengu tõhusaks tagamiseks on oluline, et sidusrühmade, ametiasutuste ja üldsusega konsulteeritaks õigel ajal, kui valmistatakse ette mereala ruumilisi planeeringuid ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiaid käesoleva direktiivi raames kooskõlas ELi asjakohaste õigusaktidega. Hea näite üldsuse kaasamist käsitlevatest sätetest võib leida direktiivi 2003/35/EÜ artikli 2 lõikest 2.
 (22)   Mere- ja rannikualade majandamine on keeruline ülesanne ning sellega on seotud eri tasandite ametiasutused, ettevõtjad ja muud sidusrühmad. Säästva arengu tõhusaks tagamiseks on oluline konsulteerida sidusrühmade, ametiasutuste ja üldsusega õigel ajal, kui valmistatakse ette mereruumi planeeringuid ja rannikuala tervikmajandamise strateegiaid käesoleva direktiivi raames kooskõlas ELi asjakohaste õigusaktidega.
Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25
(25)   Selleks et tagada mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate põhinemine usaldusväärsetel andmetel ning et vältida täiendavat halduskoormust, on oluline, et liikmesriigid koguksid kõige täpsemaid kättesaadavaid andmeid ja teavet, kasutades olemasolevaid andmekogumisvahendeid nagu need, mis töötati välja algatuse „Merealased teadmised 2020” raames.
 (25)   Selleks et tagada mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate põhinemine usaldusväärsetel andmetel ning et vältida täiendavat halduskoormust, on oluline, et liikmesriigid koguksid ja kasutaksid kõige täpsemaid kättesaadavaid andmeid ja teavet, ergutades asjaomaseid sidusrühmi oma andmeid ja teavet jagama ning kasutades olemasolevaid andmekogumisvahendeid nagu need, mis töötati välja algatuse „Merealased teadmised 2020” raames.
Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 25 a (uus)
(25a)  Kogu liidus kõnealuse direktiivi laiaulatusliku ja kooskõlastatud kohaldamise toetamiseks oleks soovitav leida olemasolevate rahastamisvahendite seast vahendeid, et toetada näidisprogramme ning heade tavade ja protsesside vahetamist rannikuala ja mereruumi strateegiate, kavade ja juhtimise alal.
Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 28
(28)   Käesoleva direktiivi õigeaegne ülevõtmine on oluline, kuna EL on vastu võtnud mitu poliitikaalgatust, mis tuleb rakendada aastaks 2020 ning mida selle direktiiviga toetatakse. Seepärast tuleks käesoleva direktiivi ülevõtmiseks määrata võimalikult lühike tähtaeg,
 (28)   Käesoleva direktiivi õigeaegne ülevõtmine on oluline, kuna EL on vastu võtnud mitu poliitikaalgatust, mis tuleb rakendada aastaks 2020 ning mida selle direktiiviga toetatakse ja täiendatakse. Seepärast tuleks käesoleva direktiivi ülevõtmiseks määrata võimalikult lühike tähtaeg,
Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 1
1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise raamistik, et edendada mere- ja rannikualade majanduse jätkusuutlikku kasvu ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist.
 1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik, mis hõlmab rannikualade tervikhaldamist, et edendada mere- ja rannikualade majanduse jätkusuutlikku arengut ja kasvu ning mere- ja rannikuressursside säästvat kasutamist, toetades eeskätt prioriteetseid valdkondi, mis on välja toodud komisjoni 13. septembri 2012. aasta teatises „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas”.
Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 1 – lõige 2
2.   Kõnealune raamistik aitab liikmesriikidel kehtestada liidu integreeritud merenduspoliitika raames mereala ruumilisi planeeringuid ja rannikualade integreeritud haldamise strateegiaid ning neid rakendada artiklis 5 sätestatud eesmärkide täitmiseks.
 2.   Kõnealune direktiiv annab raamistiku, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada liidu integreeritud merenduspoliitika raames mereruumi planeeringuid ja rannikualade tervikmajandamise strateegiaid ning neid rakendada artiklis 5 sätestatud eesmärkide täitmiseks, võttes arvesse maismaa ja mere vastastikust toimet ja tõhustatud piiriülest koostööd UNCLOSi sellekohaste sätete alusel.
Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 1
1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse mere- ja rannikualade suhtes.
 1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liidu mere- ja rannikualade suhtes kooskõlas Euroopa ja liikmesriikide kehtiva õigusega.
Muudatusettepanek 24
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2
2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata tegevuse suhtes, mille ainuke eesmärk on tagada riigi julgeolek või riigikaitse. Iga liikmesriik püüab siiski tagada, et selline tegevus oleks kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega.
 2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata tegevuse suhtes, mille ainuke eesmärk on tagada riigi julgeolek või riigikaitse. Liikmesriigid püüavad siiski tagada, et selline tegevus oleks – juhul kui see on põhjendatud ja otstarbekas – kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega.
Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 1
1.   „rannikuala” – rannikust mõlemale poolele jääv geomorfoloogiline ala, mille merepoolne piir on liikmesriigi territoriaalmere välispiir ja maapoolne piir on piir, mille liikmesriik on kindlaks määranud oma rannikuala integreeritud majandamise strateegias;
 1.   „rannikuala” – rannik ning rannikust mõlemale poolele jääv geomorfoloogiline ala, mille liikmesriik on kindlaks määranud oma vastavates õigusaktides ja mille merepoolne piir ei ületa liikmesriigi territoriaalmere välispiiri;
Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 2
2.   „integreeritud merenduspoliitika” – liidu poliitika, mille eesmärk on edendada kooskõlastatud ja ühtset otsuste vastuvõtmist, et maksimeerida liikmesriikide ja eelkõige liidu rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade, samuti merendusvaldkondade jätkusuutlikku arengut, majanduskasvu ning sotsiaalset ühtekuuluvust sidusa merepoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil;
 2.   „integreeritud merenduspoliitika” – liidu poliitika, mille eesmärk on edendada kooskõlastatud ja ühtset valdkonna- ja piiriülest merenduse juhtimist, et maksimeerida liikmesriikide ja eelkõige liidu rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade, samuti merendusvaldkondade jätkusuutlikku arengut, majanduskasvu ning sotsiaalset ühtekuuluvust sidusa merepoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil;
Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 2 a (uus)
2a.  „mereruumi planeering” – kava või kavad, mis on valminud avaliku protsessi tulemusena, mille käigus analüüsitakse ja kavandatakse inimtegevuse ruumilist ja ajalist jaotuvust merealadel, et saavutada käesoleva direktiiviga kehtestatud majanduslikke, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid eesmärke kooskõlas riikide asjaomase poliitikaga, et määrata kindlaks merealade kasutamine mitmesugusteks tegevusteks ning ergutada eelkõige mitmeotstarbelist kasutamist;
Muudatusettepanek 28
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 2 b (uus)
2 b.  „rannikualade tervikmajandamise strateegiad” – formaalsed ja mitteformaalsed strateegiad või meetodid kõigi rannikualasid mõjutavate poliitikaprotsesside integreeritud juhtimiseks, mille raames tegeletakse kooskõlastatult rannikualaga seotud tegevuse mõjuga maismaa ja mere vastastikusele toimele, pidades silmas vajadust tagada ranniku- ja merepiirkondade jätkusuutlik areng. Selliste strateegiatega tagatakse, et haldamis- või arendamisotsuseid võetakse kõikides valdkondades vastu sidusalt ning hoitakse ära konfliktid seoses ranniku- ja merealade kasutamisega;
Eraldi hääletus
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 3
„merepiirkonnad ja allpiirkonnad” – direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 4 määratletud piirkonnad;
 „merepiirkonnad” – direktiivi 2008/56/EÜ artiklis 4 määratletud piirkonnad;
Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 4
4.   „mereala” – direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 lõikes 1 määratletud veed, merepõhi ja aluspinnas;
 4.   „mereala” − veed, merepõhi ja selle aluspinnas, mis jäävad territoriaalvete ulatuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoonest mere poole, ulatudes UNCLOSi kohaselt liikmeriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva ala kaugeimasse otsa, välja arvatud ELi toimimise lepingu II lisas loetletud riikide ja territooriumidega külgnevad veed ja Prantsuse ülemeredepartemangude ja -territooriumide veed;
Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3 – punkt 7
7.   „hea keskkonnaseisund” – direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 lõikes 5 määratletud keskkonnaseisund.
 7.   „hea keskkonnaseisund” – direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 lõikes 5 ja komisjoni otsuses 2010/477/EL määratletud keskkonnaseisund.
Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1
1.   Liikmesriigid kehtestavad ja rakendavad mereala ruumilise planeeringu või planeeringud ja rannikuala integreeritud majandamise strateegia või strateegiad. Need võib ette valmistada eraldi dokumentidena.
 1.   Liikmesriigid kehtestavad mereruumi planeerimise ja rakendavad seda. Kui liikmesriik ei integreeri mere ja maismaa vastastikust toimet oma mereruumi planeeringuga, käsitletakse niisugust vastastikust toimet rannikuala tervikmajandamises. Liikmesriigid võivad otsustada selle üle, kas järgida integreeritud lähenemisviisi või kehtestada mereruumi planeeringud ja rannikuala tervikmajandamise strateegiad eraldi.
Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
1a.  Liikmesriigid või pädevad piirkondlikud või kohalikud asutused jäävad vastutavaks asjaomaste planeeringute ja strateegiate sisu väljatöötamise ja kindlaksmääramise eest, sealhulgas mereruumi jagamise eest eri valdkondade meetmete vahel ning merealade ja mere kasutamise eest.
Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3
3.   Mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate kehtestamisel võtavad liikmesriigid asjakohaselt arvesse piirkondade ja allpiirkondade eripära, vastava valdkonna meetmeid, asjaomaseid mere- ja rannikualasid ning kliimamuutuse võimalikke mõjusid.
 3.   Mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate kehtestamisel võtavad liikmesriigid asjakohaselt arvesse mere- ja rannikupiirkondade ja allpiirkondade eripära, nende vajadusi ja nende pakutavaid võimalusi, vastava valdkonna olemasolevaid ja tulevasi meetmeid, asjaomaseid mere- ja rannikualasid ning kliimamuutuse mõjusid.
Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)
3a.  Eelkõige liidu äärepoolseimate piirkondade puhul järgitakse ELi toimimise lepingu artiklit 349, et võtta arvesse nende piirkondade eripära ja piiranguid.
Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 5
Mereala ruumilistes planeeringutes ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiates kohaldatakse ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi, et hõlbustada mere- ja rannikualal võetavate konkureerivate valdkondade meetmete kooseksisteerimist ja vältida nendevahelisi konflikte, ning püütakse saavutada järgmisi eesmärke:
 1.  Mereruumi planeeringutes ja rannikuala tervikmajandamise strateegiates kohaldatakse ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi, võttes arvesse samal tasemel majandus- ja sotsiaal- ja keskkonnakriteeriumeid, et toetada jätkusuutlikku arengut ja kasvu merenduse valdkonnas. Nendega edendatakse asjaomaste valdkondlike meetmete sobivat kooseksisteerimist, vähendatakse mere- ja rannikualal võetavate meetmete vahelisi konflikte ning edendatakse piiriülest koostööd ja sama mereruumi erineval otstarbel kasutamist eri valdkondade poolt.
2.  Mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiatega püütakse saavutada järgmisi liidu eesmärke:
(a)   tagada liidu energiavarustus, edendades mereenergiaallikate väljatöötamist, uute ja taastuvate energiavormide väljatöötamist, energiavõrkude omavahelist ühendamist ja energiatõhusust;
 (a)   tagada liidu energiavarustus, edendades mereenergiaallikate väljatöötamist, uute ja taastuvate energiavormide väljatöötamist, energiavõrkude omavahelist ühendamist ja energiatõhusust;
(b)   edendada meretransporti ning luua kiired ja kulutõhusad laevaliinid kogu Euroopas, sh edendada sadamatele juurdepääsetavust ja transpordiohutust;
 (b)   edendada meretransporti kogu Euroopas, sh sadamate juurdepääsetavust, transpordiohutust, eri transpordiliikide ühendamist ja jätkusuutlikkust;
(c)   soodustada kalandus- ja vesiviljelussektori säästvat arengut ja kasvu, sh tööhõivet kalanduses ja sellega seotud valdkondades;
 (c)   soodustada kalandussektori säästvat arengut ja vesiviljelussektori säästvat kasvu, sh tööhõivet kalanduses ja sellega seotud valdkondades;
(d)   tagada keskkonna säilitamine, kaitse ja parandamine, samuti loodusressursside arukas ja mõistuspärane kasutamine eelkõige selleks et saavutada hea keskkonnaseisund, peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste halvenemine, ning vähendada merereostuse ohtu;
 (d)   tagada esindusliku ja sidusa kaitsealade võrgustiku abil keskkonna säilitamine, kaitse ja selle seisundi parandamine, samuti loodusressursside arukas, ettevaatlik ja mõistuspärane kasutamine eelkõige selleks, et saavutada hea keskkonnaseisund, peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste halvenemine, ning vältida ja vähendada mere- ja rannikualade reostamise ohtu;
(e)   tagada kliimamuutustele vastupanuvõimelised ranniku- ja merealad.
 (e)   tundlike rannikualade kaitsmiseks tagada mere- ja rannikualade suurem vastupanuvõime kliimamuutuse mõjudele.
3.  Mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiatega võib aidata kaasa näiteks järgmiste riiklike eesmärkide saavutamisele:
(a)  edendada toorainete jätkusuutlikku tootmist;
(b)  edendada säästvat turismi;
(c)  tagada kultuuripärandi säilitamine ja kaitse;
(d)  tagada üldsusele puhke- ja muul eesmärgil kasutamine;
(e)  säilitada meremajanduse traditsioonilist majanduslikku ja sotsiaalset eripära.
Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 1
1.   Mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiatega kehtestatakse artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks astutavad sammud, võttes arvesse kõiki asjakohaseid meetmeid, ning nende suhtes kohaldatavad meetmed.
 1.   Kõik liikmesriigid kehtestavad artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks menetluskorra, võttes arvesse kõiki asjakohaseid meetmeid, kasutust ning nende suhtes kohaldatavad meetmeid.
Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
(b)   tagavad tõhusa piiriülese koostöö liikmesriikide vahel ning asjaomaste poliitikasektorite riiklike asutuste ja sidusrühmade vahel;
 (b)   tagavad kooskõlas artikliga 9 asjaomaste poliitikasektorite sidusrühmade tõhusa osalemise;
Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b a (uus)
(ba)  tagavad kooskõlas artikliga 12 liikmesriikide tõhusa piiriülese koostöö;
Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c
(c)   teevad kindlaks mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate piiriülese mõju samas merepiirkonnas või allpiirkonnas või nendega seotud rannikualal asuvate kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatele mere- ja rannikualadele ning tegelevad selle mõjuga koos asjaomaste riikide pädevate asutustega vastavalt artiklitele 12 ja 13.
 (c)   teevad kindlaks mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate piiriülese mõju samas merepiirkonnas või allpiirkonnas või nendega seotud rannikualal asuvate kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvatele mere- ja rannikualadele ning tegelevad selle mõjuga koos asjaomaste riikide pädevate asutustega vastavalt artiklile 13.
Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 6 – lõige 2 – punkt c a (uus)
(ca)  tuginevad ühest küljest parimatele olemasolevatele andmetele ning tagavad teisest küljest vajaliku paindlikkuse, arvestamaks edasiste arengusuundadega.
Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 1
1.   Artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks peab mereala ruumilistes planeeringutes olema vähemalt merealade kaardistus, milles on märgitud kõigi merega seotud tegevuste tegelik ja võimalik ruumiline ja ajaline jaotus.
 1.   Artiklis 5 sätestatud liidu eesmärkide saavutamiseks peab mereruumi planeeringutes olema vähemalt merealade kaardistus, milles on märgitud kõigi mere kasutuste ja merega seotud tegevuste ning oluliste ökosüsteemi elementide tegelik, kavandatud ja võimalik ruumiline ja ajaline jaotus.
Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.   Mereala ruumiliste planeeringute koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse vähemalt järgmist:
 2.   Mereruumi planeeringute koostamisel võtavad liikmesriigid muu hulgas arvesse vähemalt järgmisi kasutuseesmärke ja tegevusi:
Muudatusettepanek 44
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 7 – lõige 2 – punktid a–g
(a)   energiatootmise ning taastuvenergia tootmise rajatised;
 (a)   energiatootmise ning taastuvenergia tootmise ja energia maismaavõrku ülekandmise rajatised;
(b)   nafta- ja gaasi tootmise kohad ja infrastruktuurid;
 (b)   nafta, gaasi ja ning muude toorainete leiukohtade uuringud ning tootmise kohad ja infrastruktuurid;
(c)   mereteed;
 (c)   mereteed;
(d)   veealused kaablid ja torujuhtmed;
 (d)   veealused kaablid ja torujuhtmed;
(e)   kalapüügipiirkonnad;
 (e)   olemasolevad ja võimalikud kalapüügipiirkonnad;
(f)   kalakasvanduste alad;
 (f)   kalakasvanduste alad;
(g)   looduskaitsealad.
 (g)   looduse ja looduslike liikide kaitse alad, Natura 2000 võrgustiku alad, muud tundlikud mereökosüsteemid ja ümbritsevad alad vastavalt liidu ja liikmesriikide õigusele;
(h)  mere- ja rannikuturism;
(i)  kultuuripärandi kaitsealad;
(j)  sõjalise väljaõppe piirkonnad.
Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 1
1.   Rannikuala integreeritud majandamise strateegias peab olema vähemalt olemasolevate, rannikualal kohaldatavate meetmete loetelu ja analüüs selle kohta, kas artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja võtta lisameetmeid. Neis strateegiates sätestatakse integreeritud ja valdkonnaülese poliitika rakendamine ning võetakse arvesse maismaal ja merel kohaldatavate meetmete omavahelist mõju.
 1.   Rannikuala tervikmajandamise kehtestamisel otsustavad liikmesriigid, kas kasutada tavade kogumit või ühte või mitut strateegiat. Nad määravad kindlaks olemasolevad, rannikualal kohaldatavad meetmed ja viivad läbi analüüsi selle kohta, kas artiklis 5 sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja võtta lisameetmeid. Rannikuala tervikmajandamisega parandatakse integreeritud ja valdkonnaülese poliitika rakendamist ning selles võetakse arvesse maismaal ja merel kohaldatavate meetmete omavahelist mõju, et tagada maismaal ja merel toimuva tegevuse ühenduvus.
Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – sissejuhatav osa
2.   Rannikuala integreeritud majandamise strateegia koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse vähemalt järgmist:
 2.   Rannikuala tervikmajandamise strateegia koostamisel võtavad liikmesriigid arvesse:
Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a
(a)  konkreetsete loodusvarade kasutamine, sh energiatootmise ja taastuvenergia tootmise rajatised;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a a (uus)
(aa)  juba kehtestatud tavad ja strateegiad kooskõlas soovitusega 2002/413/EÜ;
Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a b (uus)
(ab)  olemasolevad ametlikud ja mitteametlikud tavad, võrgustikud ja piiriülese koostöö mehhanismid;
Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt a c (uus)
(ac)  asjakohased tegevused, seadmed, rajatised ja infrastruktuur;
Muudatusettepanek 51
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt b
(b)  infrastruktuuri väljaarendamine, energiarajatised, transport, sadamad, rannikurajatised ja muud struktuurid, sh roheline infrastruktuur;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 52
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt c
(c)  põllumajandus ja tööstus;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 53
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt d
(d)  kalapüük ja vesiviljelus;
 välja jäetud
Muudatusettepanek 54
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt e
(e)   looduskaitse, ranniku ökosüsteemide taastamine ja majandamine, ökosüsteemi teenused ja loodus, rannikumaastikud ja saared;
 (e)   looduse, ranniku ökosüsteemide, kaitstavate delta- ja märgalade, ökosüsteemi teenuste, rannikumaastike ja saarte kaitse, säilitamine, taastamine ja majandamine;
Muudatusettepanek 55
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 8 – lõige 2 – punkt f
(f)   kliimamuutuse leevendamine ja sellega kohanemine.
 (f)   kliimamuutuse leevendamine ja sellega kohanemine eelkõige ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamise teel.
Muudatusettepanek 56
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 1
1.  Liikmesriigid kehtestavad vahendid kõigi huvitatud isikute ja üldsuse kaasamiseks mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate väljatöötamise varajases etapis.
 Liikmesriigid kehtestavad vahendid üldsuse kaasamiseks mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate väljatöötamise varajases etapis, teavitades asjaomaseid sidusrühmi ja ametiasutusi ning asjaomast üldsust ja konsulteerides nendega. Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et neil sidusrühmadel ja ametiasutustel ning asjaomasel üldsusel on juurdepääs lõpptulemustele.
Muudatusettepanek 57
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 2
2.  Üldsuse kaasamine tagab, et asjaomaste sidusrühmade, ametiasutuste ja üldsusega konsulteeritakse esialgsete planeeringute ja strateegiate suhtes ning et neil on juurdepääs valminud planeeringutele ja strateegiatele.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 9 – lõige 3
3.  Üldsusega konsulteerimise vahendite kindlaksmääramisel tegutsevad liikmesriigid kooskõlas liidu muude asjakohaste õigusaktidega.
 välja jäetud
Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 1
1.   Liikmesriigid organiseerivad mereala ruumilise planeerimise ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate jaoks kõige täpsemate kättesaadavate andmete kogumise ja teabe vahetamise.
 1.   Liikmesriigid organiseerivad mereruumi planeerimise ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate rakendamise jaoks kõige täpsemate kättesaadavate andmete kogumise ja kasutamise ning teabe vahetamise.
Muudatusettepanek 60
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 10 – lõige 3
3.   Lõikes 1 osutatud andmete kogumise ja vahetamise organiseerimisel kasutavad liikmesriigid nii palju kui võimalik integreeritud merenduspoliitika raames välja töötatud vahendeid.
 3.   Lõikes 1 osutatud andmete kogumise ja vahetamise organiseerimisel kasutavad liikmesriigid nii palju kui võimalik integreeritud merenduspoliitika ja muu asjakohase liidu poliitika raames välja töötatud vahendeid, näiteks neid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivis 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE))27a.
_____________
27a ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.
Muudatusettepanek 61
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 11
Mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/42/EÜ sätteid.
 Mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate suhtes kohaldatakse direktiivi 2001/42/EÜ ning direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätteid.
Muudatusettepanek 62
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1
1.   Iga liikmesriik, kellel on piir teise liikmesriigi ranniku- või merealaga, teeb koostööd, et tagada mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate ühtsus ja kooskõla kogu asjaomasel rannikualal või merepiirkonnas ja/või allpiirkonnas. Sellises koostöös võetakse eelkõige arvesse riikidevahelisi küsimusi nagu piiriülesed infrastruktuurid.
 1.   Iga liikmesriik, kellel on piir teise liikmesriigi ranniku- või merealaga, võtab kõik vajalikud meetmed tegemaks koostööd, et tagada mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate ühtsus ja kooskõla kogu asjaomasel rannikualal või merepiirkonnas ja/või allpiirkonnas. Sellises koostöös võetakse eelkõige arvesse riikidevahelisi küsimusi, nagu piiriülesed infrastruktuurid, ning koostöö eesmärk on ühine nägemus igast olemasolevast ja tulevasest mereala strateegiast.
Muudatusettepanek 63
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
1a.  Koostöö toimimise võimaldamiseks peaksid liikmesriigid võimaluse korral kooskõlastama uute mereruumi planeeringute koostamise või olemasolevate planeeringute läbivaatamise ajastust.
Muudatusettepanek 64
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2 – punkt a
(a)   piirkondlike ametiasutuste koostööstruktuurides, mis hõlmavad kogu asjaomast rannikuala või merepiirkonda või allpiirkonda või
 (a)   piirkondlike merekonventsioonide või muude piirkondlike ametiasutuste koostööstruktuurides, mis hõlmavad kogu asjaomast rannikuala või merepiirkonda või allpiirkonda või
Muudatusettepanek 65
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b
(b)   liikmesriikide pädevate asutuste ettenähtud võrgu kaudu, mis hõlmab kogu asjaomast rannikuala või merepiirkonda või allpiirkonda.
 (b)   liikmesriikide pädevate asutuste võrgu kaudu, mis hõlmab kogu asjaomast rannikuala või merepiirkonda või allpiirkonda või
Muudatusettepanek 66
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 12 – lõige 2 – punkt b a (uus)
(b a)  mis tahes lõike 1 kohastele nõuetele vastavat muud lähenemisviisi rakendades.
Muudatusettepanek 67
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 13
Liikmesriigid, kellel on piir kolmanda riigi ranniku- või merealaga, teeb kõik endast oleneva, et kooskõlastada asjaomasel rannikualal või merepiirkonnas või allpiirkonnas oma mereala ruumilised planeeringud ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiaid selle kolmanda riigiga.
 Liikmesriigid, kellel on piir kolmanda riigi ranniku- või merealaga, konsulteerivad selle riigiga ja teevad vastavalt rahvusvahelisele mereõigusele ja konventsioonidele kõik endast oleneva, et kooskõlastada asjaomasel rannikualal või merepiirkonnas või allpiirkonnas oma mereruumi planeeringud ja rannikuala tervikmajandamise strateegiad selle kolmanda riigiga.
Muudatusettepanek 87
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 14
1.  Liikmesriigid määravad iga asjaomase rannikuala ja merepiirkonna või allpiirkonna jaoks pädeva asutuse või asutused käesoleva direktiivi rakendamiseks, sealhulgas koostöö tagamiseks muude liikmesriikidega vastavalt artiklile 12 ja kolmandate riikidega vastavalt artiklile 13.
 1.  Liikmesriigid määravad iga asjaomase rannikuala ja merepiirkonna jaoks asutuse või asutused käesoleva direktiivi rakendamise korraldamiseks (korraldusasutused), sealhulgas koostöö tagamiseks muude liikmesriikidega vastavalt artiklile 12 ja kolmandate riikidega vastavalt artiklile 13.
2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile oma määratud pädevate asutuste nimekirja koos käesoleva direktiivi I lisas loetletud teabega.
 2.  Liikmesriigid esitavad komisjonile oma määratud korraldusasutuste nimekirja koos käesoleva direktiivi I lisas loetletud teabega.
3.  Samal ajal saadab iga liikmesriik komisjonile nimekirja oma pädevatest asutustest, kes vastutavad nende rahvusvaheliste organisatsioonide eest, milles nad on osalised ja mis on olulised käesoleva määruse rakendamise seisukohast.
 3.  Samal ajal saadab iga liikmesriik komisjonile nimekirja oma pädevatest asutustest, kes vastutavad nende rahvusvaheliste organisatsioonide eest, milles nad on osalised ja mis on olulised käesoleva määruse rakendamise seisukohast.
4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muutustest, mis on tehtud lõike 1 kohaselt esitatud andmetes, kuue kuu jooksul pärast nende muudatuste jõustumist.
 4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest, mis on tehtud lõike 1 kohaselt esitatud andmetes, kuue kuu jooksul pärast nende muudatuste jõustumist.
4 a.  Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võivad liikmesriigid määrata oma korraldusasutused vastavalt toimivatele institutsioonilistele ja juhtimistasanditele.
Muudatusettepanek 68
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 2
2.   Kõnealune aruanne sisaldab teavet vähemalt artiklite 6–13 rakendamise kohta.
 2.   Kõnealune aruanne sisaldab teavet vähemalt artiklite 6–13 rakendamise kohta. Võimaluse korral tuleb aruande sisu ja formaati ühtlustada direktiiviga 2008/56/EÜ kehtestatud asjaomaste spetsifikatsioonidega.
Muudatusettepanek 69
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 15 – lõige 3
3.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, milles teeb kokkuvõtte käesoleva direktiivi rakendamisest.
 3.   Komisjon esitab hiljemalt ühe aasta pärast mereruumi planeeringute ja rannikuala tervikmajandamise strateegiate kehtestamise tähtaega Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande, milles teeb kokkuvõtte käesoleva direktiivi rakendamisest.
Muudatusettepanek 70
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1.   Komisjon võib rakendusaktidega võtta vastu:
 1.   Ilma et see piiraks planeeringute ja strateegiate põhipunktidega seotud spetsifikatsioone, võib komisjon rakendusaktidega võtta vastu:
Muudatusettepanek 71
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa
(a)   tegevusspetsifikatsioone artiklis 10 osutatud andmete haldamiseks, juhul kui need ei ole juba kehtestatud muude ELi õigusaktidega, nagu direktiiv 2007/2/EÜ või 2008/56/EÜ,
 (a)   menetluslikke spetsifikatsioone artiklis 10 osutatud andmete haldamiseks, juhul kui need ei ole juba kehtestatud muude liidu seadusandlike aktidega, nagu direktiiv 2007/2/EÜ või 2008/56/EÜ,
Muudatusettepanek 72
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a – taane 1
–  andmete jagamise kohta ning olemasolevate andmete haldamise ja kogumise liidestamise kohta; ning
 –  andmete tõhusa jagamise kohta ning andmete haldamise ja kogumise olemasolevate süsteemide liidestamise kohta; ning
Muudatusettepanek 73
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b – sissejuhatav osa
(b)   mereala ruumiliste planeeringute ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiate teostamiseks astutavad sammud, mis on seotud järgmisega:
 (b)   menetluslikud meetmed, mis aitavad mereruumi planeeringuid ja rannikuala tervikmajandamise strateegiaid kehtestada ja neist aru anda ning mis on seotud järgmisega:
Muudatusettepanek 74
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b – taane 3
–   piiriülese koostöö kord;
 –   piiriülese koostöö kõige tõhusam kord;
Muudatusettepanek 75
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 16 – lõige 1 – punkt b – taane 4
–  avalik arutelu.
 svälja jäetud
Muudatusettepanek 76
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 17 – lõige 2
2.   Lõikele 1 viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
 2.   Sellele lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 77
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 2
2.   Kui liikmesriigid lõikes 1 osutatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
 2.   Kui liikmesriigid pärast käesoleva direktiivi jõustumist lõikes 1 osutatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Muudatusettepanek 78
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 4
4.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud mereala ruumilised planeeringud ja rannikuala integreeritud majandamise strateegiad kehtestatakse 36 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.
 4.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud mereruumi planeeringud ja rannikuala tervikmajandamise strateegiad kehtestatakse 48 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest.
Muudatusettepanek 79
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 5
5.   Artikli 15 lõikes 1 osutatud aruanded esitatakse hiljemalt 42 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest ning pärast seda iga kuue aasta tagant.
 5.   Artikli 15 lõikes 1 osutatud aruanded esitatakse hiljemalt 54 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest ning pärast seda iga kuue aasta tagant.
Muudatusettepanek 80
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 6
6.   Artikli 15 lõikes 3 osutatud eduaruanded esitatakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud kuupäeva ning pärast seda iga kuue aasta tagant.
 6.   Artikli 15 lõikes 3 osutatud eduaruanded esitatakse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud kuupäeva ning pärast seda iga nelja aasta tagant.
Muudatusettepanek 81
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 18 – lõige 6 a (uus)
6a.  Käesolevas direktiivis sisalduvaid ülevõtmise kohustusi ei kohaldata sisemaariikidest liikmesriikide suhtes.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0379/2013).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika