(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0407),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 167 lõiget 5, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0198/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 15. veebruari 2012. aasta(1) ja 30. novembri 2012. aasta(2) arvamusi,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0226/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 113, 18.4.2012, lk 17. (2) ELT C 17, 19.1.2013, lk 97.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõike 5 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamusi(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning liidule antakse muu hulgas ülesanne soodustada liikmesriikides kultuuri õitsengut, austades nende rahvuslikku ja piirkondlikku mitmekesisust ning rõhutades samal ajal ka ühise kultuuripärandi tähtsust. Seoses sellega toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide meetmeid Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamiseks ja levitamiseks.

(2)  Komisjoni teatises ▌Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas, ▌mis kiideti heaks nõukogu 16. novembri 2007. aasta resolutsiooniga ▌(4) ning Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooniga(5), seatakse eesmärgid liidu edasiseks tegevuseks kultuurivaldkonnas. Liidu tegevusega tuleks edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi. Lisaks tuleks sellega edendada kultuuri kui loovuse katalüsaatorit, eelkõige majanduskasvu ja töökohtade loomise kontekstis, ning samuti ka kui liidu rahvusvaheliste suhete olulist osa.

(2a)  UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga, mis jõustus 18. märtsil 2007. aastal ja millega liit on ühinenud, soovitakse kaitsta ja edendada kultuurilist mitmekesisust, soodustada kultuuridevahelist suhtlust ning parandada kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kultuurilise mitmekesisuse väärtuse teadvustamist.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu ▌otsusega nr 1622/2006/EÜ(6) kehtestati kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019.

(4)  Euroopa kultuuripealinnade hindamisest ja avalikust arutelust meetme tuleviku üle pärast 2019. aastat on selgunud, et kultuuripealinnade traditsioon on järk-järgult saanud üheks kõige suurejoonelisemaks ja Euroopa kodanike poolt enim hinnatud kultuurialgatuseks Euroopas.

(5)  Lisaks Euroopa kultuuripealinnade meetme esialgsetele eesmärkidele, milleks oli Euroopa kultuuride rikkuse, mitmekesisuse ja ühiste joonte esiletoomine ning Euroopa kodanike suurema üksteisemõistmise edendamine, on tiitlit kandnud linnad sellele samm-sammult lisanud uue mõõtme, kasutades tiitliaasta mõju linna üldisema arengu stimuleerimiseks vastavalt oma asjakohastele strateegiatele ja prioriteetidele.

(6)  Euroopa kultuuripealinnade meetme eesmärgid on täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1295/2013 loodud programmiga „Loov Euroopa”(7), mille eesmärkideks on Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitsmine, arendamine ja toetamine, Euroopa kultuuripärandi edendamine ning Euroopa kultuuri- ja loovsektori, eelkõige audiovisuaalsektori konkurentsivõime tugevdamine, püüdes toetada arukat, jätkusuutliku ja kaasavat majanduskasvu. Nende eesmärkide abil aidatakse tugevdada ka ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet ning ergutada kultuuridevahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist.

(6a)   Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks peavad kultuuripealinna tiitlit kandvad linnad püüdma luua sidemeid ühest küljest oma kultuuri- ja loomesektorite ning teisest küljest muude sektorite vahel, nagu haridus, teadustöö, keskkond, linnaarendus või kultuuriturism. Varasemad kogemused on näidanud eelkõige seda, et Euroopa kultuuripealinnade meetmel on suur potentsiaal kohaliku arengu ja kultuuriturismi katalüsaatorina, nagu on välja toodud ka komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”, millega nõukogu 12. oktoobri 2010. aasta järeldustes(8) nõustus ning mille Euroopa Parlament 27. septembri 2011. aasta resolutsioonis(9) heaks kiitis.

(6b)   Samuti on oluline, et tiitlit kandvad linnad püüaksid edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi ning annaksid kõik endast oleneva, et tagada kõikide kodanikuühiskonna rühmade võimalikult suur kaasamine kultuuriprogrammi ettevalmistamisse ja rakendamisse, pöörates seejuures erilist tähelepanu tõrjutud ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele.

(7)  Hindamine ja avalik arutelu on veenvalt näidanud, et Euroopa kultuuripealinna tiitliga kaasneb palju võimalikke eeliseid, kui üritus on põhjalikult ette valmistatud. Kuigi tegemist on eelkõige kultuurisündmusega, võib see kaasa tuua mitmesuguseid soodsaid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, eriti kui sündmus on osa asjaomase linna pikemaajalisest kultuurikesksest arengustrateegiast.

(8)  Samas on Euroopa kultuuripealinna meetme rakendamine äärmiselt keeruline ülesanne. Terve aasta kestva kultuuriprogrammi korraldamine on paljunõudev ettevõtmine ja mõned Euroopa kultuuripealinnad on sellest võimalusest paremini kasu lõiganud kui teised. Seega tuleks meedet täiendada, et aidata kõikidel linnadel tiitlist võimalikult palju kasu saada.

(9)  Euroopa kultuuripealinna tiitel peaks olema jätkuvalt mõeldud üksnes linna staatuses asulatele (sõltumata suurusest), kuid laiema publikuni jõudmiseks ja sündmuse mõju suurendamiseks peaks nendel linnadel olema endiselt võimalus kaasata ka neid ümbritsevaid alasid.

(10)  Euroopa kultuuripealinna tiitlit tuleks jätkuvalt anda spetsiaalselt tiitli jaoks koostatud ja ▌tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammi alusel. See programm peaks olema ka osa pikemaajalisest strateegiast, millel oleks kestev mõju kohalikule majandus-, kultuuri- ja sotsiaalse keskkonna arengule.

(11)  Kaheetapiline liikmesriikide kronoloogilisel nimekirjal põhinev valikumenetlus, mille korraldab sõltumatute ▌ekspertide komisjon („eksperdikomisjon”), on osutunud õiglaseks ja läbipaistvaks. See on võimaldanud linnadel oma taotlusi eelvaliku ja lõppvaliku etapi vahel parandada, toetudes eksperdikomisjoni nõuannetele, ning on taganud Euroopa kultuuripealinnade võrdse jagunemise liikmesriikide vahel. Selleks et tagada meetme järjepidevus ning vältida kogemuste ja teadmiste kaotsiminekut, mis kaasneks kõikide eksperdikomisjoni liikmete üheaegse väljavahetamisega, peaks eksperdikomisjoni liikmete väljavahetamine olema järkjärguline.

(11a)  Jätkuvalt tuleks tagada riiklik ekspertiis, võimaldades liikmesriikidel määrata linnade valimise ja meetme seire eest vastutavasse eksperdikomisjoni kuni kaks eksperti.

(12)  Valikukriteeriume tuleks täpsustada, et anda kandidaatlinnadele paremat juhatust Euroopa kultuuripealinna tiitli saamiseks nõutavate eesmärkide ja tingimuste suhtes. Valikukriteeriumid peaksid olema ka hõlpsamini mõõdetavad, et eksperdikomisjonil oleks lihtsam linnad välja valida ja neid seirata. Siinkohal tuleks erilist tähelepanu pöörata kandidaatlinnade pikaajalise kultuuripoliitika strateegia raames kavandatavatele kultuuripärandialasele tegevustele, mille mõju kultuurile, majandusele ja ühiskonnale oleks kestev.

(13)  Kultuuripealinna nimetamise ja tiitliaasta vahele jääv ettevalmistusperiood on Euroopa kultuuripealinnade edu jaoks ülioluline. Sidusrühmad on valdavalt üksmeelel, et otsusega nr 1622/2006/EÜ kehtestatud tiitliga kaasnevad meetmed on olnud linnadele väga kasulikud. Neid meetmeid tuleks edasi arendada, eriti sagedasemate järelevalvekoosolekute ja eksperdikomisjoni liikmete visiitide kaudu asjaomastesse linnadesse, samuti senisest veelgi tihedama kogemuste vahetamise abil nii endiste, praeguste ja tulevaste Euroopa kultuuripealinnade kui ka kandidaatlinnade vahel. Tiitli pälvinud linnad võivad luua ka tihedamad sidemed teiste Euroopa kultuuripealinnadega.

(14)  Melina Mercouri auhind on omandanud tugeva sümboolse väärtuse, mis ületab tunduvalt selle tegeliku rahasumma väärtuse, mille komisjon võib auhinnana välja anda. Selleks et tiitli pälvinud linnad täidaksid võetud kohustusi, tuleks auhinnaraha maksmise tingimused muuta rangemaks ja konkreetsemaks.

(14a)  Kandidaatlinnad peaksid asjakohasel juhul kaaluma võimalust taotleda liidu programmidest ja fondidest saadavat rahalist toetust.

(15)  Samuti on tähtis, et asjaomased linnad tooksid kõigis oma teabematerjalides välja, et Euroopa kultuuripealinnad on liidu meede.

(16)  Komisjoni korraldatud varasemate Euroopa kultuuripealinnade tulemuste hindamised ei anna tiitliaasta mõju kohta esmaseid andmeid ja põhinevad kohalikul tasandil kogutud andmetel. Seega peaksid hindamisega tegelema peamiselt linnad ise, kehtestades tulemuslikud mõõtmismehhanismid.

(17)  Varasem kogemus on näidanud, et kandidaatriikide osalemine võib aidata neid liidule lähendada, rõhutades Euroopa kultuuride ühiseid jooni. Seetõttu tuleks Euroopa kultuuripealinnade meede pärast 2019. aastat taas avada ka kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele.

(17a)   Igal kandidaatriigi ja potentsiaalse kandidaatriigi linnal peaks olema lubatud esitada oma kandidatuur ajavahemikus 2020–2033 ainult ühel konkursil, et tagada liikmesriikide linnadega võrdsed tingimused. Lisaks sellele, pidades jällegi silmas võrdsust liikmesriikidega, peaks igal kandidaatriigil või potentsiaalsel kandidaatriigil olema lubatud olla tiitliaasta toimumise kohaks vaid üks kord ajavahemikus 2020–2033. Seega ei tohiks kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel, mille mõni linn on juba käesoleva otsusega hõlmatud ajavahemikul kultuuripealinna tiitli pälvinud, lubada samal ajavahemikul enam uutel konkurssidel osaleda.

(18)  Selleks et tagada käesoleva otsuse ja eriti Euroopa kultuuripealinnade nimetamist käsitlevate sätete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(19)  Otsus nr 1622/2006/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva otsusega. Samas tuleks nimetatud otsuse sätteid kohaldada jätkuvalt kõigi juba nimetatud või nimetamist ootavate Euroopa kultuuripealinnade suhtes kuni aastani 2019.

(20)  Kuna liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada käesoleva otsuse eesmärke, milleks on kultuuride mitmekesisuse kaitsmine ja edendamine Euroopas, nende ühiste joonte esiletoomine ja linnade pikaajalise arengu toetamine kultuuri abil, võttes arvesse eelkõige asjaolu, et selleks on vaja ühiseid, selgeid ja läbipaistvaid valikukriteeriume ja -menetlusi, seiret Euroopa kultuuripealinnade üle ning põhjalikku liikmesriikidevahelist koordineerimist, on neid eesmärke meetme ulatust ja soovitud mõju arvesse võttes parem saavutada liidu tasandil ning liit võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei minda käesolevas otsuses kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kehtestamine

Käesolevaga kehtestatakse aastateks 2020–2033 liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad” (edaspidi „meede”).

Artikkel 2

Eesmärgid

1.  Meetme üldised eesmärgid on järgmised:

a)  kaitsta ja edendada ▌kultuuride mitmekesisust Euroopas, tuua esile nende ühised jooned ning suurendada kodanike seas ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet;

b)  võimaldada toetada kultuuri abil linnade pikaajalist arengut kooskõlas nende asjakohaste strateegiate ja prioriteetidega.

2.  Meetme erieesmärgid on järgmised:

a)  parandada linnade kultuurielu ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet, sealhulgas piiriülese koostöö kaudu;

b)  muuta kultuur kättesaadavamaks ja suurendada kultuuritegevuses osalemist;

c)  suurendada kultuurisektori suutlikkust ja selle seoseid muude sektoritega;

d)  suurendada kultuuri abil linnade rahvusvahelist nähtavust.

Artikkel 3

Juurdepääs meetmele

-1. Euroopa kultuuripealinna konkursil saavad osaleda ainult linna staatuses asulad, kes võivad soovi korral kaasata neid ümbritsevaid alasid.

-1a. Ühe aasta jooksul (edaspidi „tiitliaasta”) võib Euroopa kultuuripealinnu olla kuni kolm.

Igal aastal antakse tiitel maksimaalselt ühele linnale mõlemas liikmesriigis, mis on esitatud lisas toodud ajakavas (edaspidi „ajakava”), ning asjaomastel aastatel ühele kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi või ühe liiduga lõikes 3 a kirjeldatud asjaoludel ühineva riigi linnale.

1.  Liikmesriikide linnadel on õigus saada Euroopa kultuuripealinna tiitel üheks aastaks vastavalt ajakavale.

▌

▌

3.  Kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides, kes osalevad programmis „Loov Euroopa” või hilisemates liidu kultuuritoetusprogrammides artiklis 10 osutatud taotluse esitamise kutse avaldamise tähtpäeval, võivad linnad taotleda Euroopa kultuuripealinna tiitlit üheks aastaks avaliku konkursi käigus, mis korraldatakse igal kolmandal aastal ▌vastavalt ▌ajakavale.

▌Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnadel on lubatud osaleda ajavahemikus 2020–2033 üksnes ühel konkursil.

Lisaks võib iga kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik saada tiitli ajavahemikus 2020–2033 vaid ühe korra.

3a.  Pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, kuid enne 31. detsembrit 2026 liiduga ühinevatel riikidel on õigus osaleda Euroopa kultuuripealinna meetmes vastavalt liikmesriikide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele alles seitse aastat pärast ühinemist. Ajakava ajakohastatakse sellele vastavalt. Pärast 31. detsembrit 2026 liiduga ühinevatel riikidel ei ole õigust osaleda sellel programmiperioodil meetmes „Euroopa kultuuripealinnad” liikmesriikidele kehtestatud tingimustel.

Aastatel, milleks on ajakava kohaselt ette nähtud kolm Euroopa kultuuripealinna, on liiduga ühineva riigi linnadel õigus saada Euroopa kultuuripealinna tiitel üksnes järgmisel ajakava kohaselt võimalikul aastal ja vastavalt riikide ühinemise järjekorrale.

Kui liiduga ühineva riigi mõni linn on varem osalenud kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide jaoks korraldatud konkursil, ei saa ta enam osaleda järgnevatel liikmesriikide jaoks korraldatud konkurssidel. Kui ühineva riigi linnale on antud ajavahemikul 2020–2033 vastavalt lõikele 3 Euroopa kultuuripealinna tiitel, ei ole sellel riigil õigust esitada pärast liiduga ühinemist kõnealuse meetme raames Euroopa kultuuripealinna kandidaadiks mõnda oma muud linna.

Kui samal kuupäeval ühineb liiduga mitu riiki ja kui need riigid ei ole meetmes osalemise järjekorras kokku leppinud, korraldab nõukogu loositõmbamise.

Artikkel 4

Taotlused

▌

2.  Komisjon koostab artiklis 5 sätestatud kriteeriumide alusel ühtse taotlusvormi (edaspidi „taotlusvorm”), mida peavad kasutama kõik taotlevad linnad. Kui linn kaasab teda ümbritsevad alad, esitatakse taotlus linna nimel.

3.  Iga taotlus peab põhinema tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammil. Nimetatud kultuuriprogramm kestab ühe aasta ja see töötatakse välja spetsiaalselt Euroopa kultuuripealinna tiitli jaoks vastavalt artiklis 5 sätestatud kriteeriumidele. ▌

Artikkel 5

Kriteeriumid

Taotluste hindamise kriteeriumid (edaspidi „kriteeriumid”) on jagatud kuude kategooriasse: „panus pikaajalisse strateegiasse”, ▌„Euroopa mõõde”, „kultuuriline ja kunstiline sisu”, „teostamisvõime”, „kaasamine” ja „korraldus”.

1.  Seoses panusega pikaajalisse strateegiasse võetakse arvesse järgmisi tegureid:

a)  asjaolu, et tiitli taotlemismenetluse ajal on olemas linna kultuuristrateegia, mis hõlmab Euroopa kultuuripealinna meedet ning kultuuritegevuse jätkamise kava ka pärast tiitliaastat;

b)  kavad linna kultuuri- ja loomesektori tugevdamiseks, sh linna kultuuri-, majandus- ja sotsiaalsektori vaheliste pikaajaliste sidemete kujundamiseks;

▌

d)  kavandatav pikaajaline kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik mõju, mida tiitel linnale, sh linna arengule kaasa tooks;

e)  kavad, mille abil jälgida ja hinnata tiitli mõju linnale ning levitada hindamistulemusi.

▌

4.  Euroopa mõõtme vallas hinnatakse järgmisi tegureid:

a)  Euroopa kultuurilist mitmekesisust, kultuuridevahelist dialoogi ning Euroopa kodanike vahelist suuremat üksteisemõistmist edendavate tegevuste ulatus ja kvaliteet;

b)  Euroopa kultuuride, pärandi ja ajaloo ühiseid jooni ning Euroopa integratsiooni ja päevakajalisi teemasid esiplaanile tõstvate tegevuste ulatus ja kvaliteet;

c)  Euroopa kunstnike osalusel, eri riikide ettevõtjate või linnadega, sh asjakohasel juhul teiste Euroopa kultuuripealinnadega koostöös tehtavate ja piiriülese partnerluse raames toimuvate tegevuste ulatus ja kvaliteet;

d)  strateegia Euroopa ja rahvusvahelise üldsuse huvi äratamiseks.

4a.  Kultuurilise ja kunstilise sisu vallas hinnatakse järgmisi tegureid:

a)  tiitliaasta kultuuriprogrammi selge ja sidus kunstiline visioon ja strateegia;

b)  kohalike kunstnike ja kultuuriorganisatsioonide kaasamine kultuuriprogrammi väljatöötamisse ja rakendamisse;

c)  kavandatud tegevuste ulatus ja mitmekesisus ning nende üldine kunstiline kvaliteet;

d)  võime ühendada kohalik kultuuripärand ja traditsioonilised kunstivormid kultuuri uute, uuenduslike ja eksperimentaalsete väljendusvormidega.

4b.  Teostamisvõime vallas tõestavad kandidaatlinnad, et:

a)  taotlusel on laiapõhjaline ja tugev poliitiline toetus ning kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste kestlik tugi;

b)  linnas on välja ehitatud või loomisel tiitliaasta korraldamiseks piisav ja toimiv infrastruktuur.

5.  Kaasamise vallas hinnatakse järgmisi tegureid:

a)  kohaliku elanikkonna ja kodanikuühiskonna kaasamine taotluse ettevalmistamisse ja Euroopa kultuuripealinna programmi rakendamisse;

b)  uute ja kestlike võimaluste loomine kultuurilistes tegevustes osalemiseks ja kaasalöömiseks laia kodanike ringi jaoks, eriti noortele, vabatahtlikele ning tõrjutud ja ebasoodsas olukorras inimrühmadele, sealhulgas vähemustele; samuti ▌eritähelepanu pööramine sellele, et nimetatud tegevustele oleks juurdepääs ka puudega ja eakatel inimestel;

c)  üldine publiku arendamise strateegia, eriti selle seotus haridusega ning koolide osalemine.

6.  Korralduse vallas hinnatakse järgmisi tegureid:

a)  eelarve tulude poole strateegia ja kavandatud eelarve teostatavus, hõlmates vajaduse korral liidu programmidest ja vahenditest rahalise toetuse taotlemise kava; nimetatud eelarve peab hõlmama ettevalmistusetappi, tiitliaastat ennast, hindamist ja vahendeid järeltegevusteks ning erandolukorra plaani;

b)  Euroopa kultuuripealinna programmi rakendamise kavandatav juhtimis- ja korraldusstruktuur, mis hõlmab asjakohase koostöö ettenägemist kohaliku omavalitsuse ja korraldusasutuse, sealhulgas kunstilise meeskonna vahel;

c)  üldjuhi ja kunstilise juhi ametissenimetamise menetlused ja tegevusvaldkonnad;

d)  turundus- ja kommunikatsioonistrateegia, mis on ammendav ning juhib tähelepanu sellele, et Euroopa kultuuripealinnad on liidu meede;

da)  sellise korraldusasutuse olemasolu, mille töötajatel on sobivad oskused ja kogemused tiitliaasta kultuuriprogrammi kavandamiseks, korraldamiseks ja teostamiseks.

Artikkel 6

Eksperdikomisjon

1.   Moodustatakse sõltumatu ▌eksperdikomisjon (edaspidi „eksperdikomisjon”), mille ülesanne on valiku- ja järelevalvemenetluste korraldamine.

1a.  Eksperdikomisjon koosneb 10 eksperdist (edaspidi „Euroopa eksperdid”), kelle nimetavad vastavalt lõikele 2 ametisse liidu institutsioonid ja organid.

Lisaks sellele on asjaomasel liikmesriigil õigus nimetada oma territooriumil asuva linna väljavalimiseks ja selle üle järelevalve teostamiseks ametisse kuni kaks eksperti (edaspidi „riiklikud eksperdid”) vastavalt oma menetlustele ja komisjoniga konsulteerides.

2.  ▌

Pärast konkursikutse korraldamist koostab komisjon Euroopa ekspertide võimalikest kandidaatidest nimekirja.

Seejärel valivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kandidaatide seast välja iga institutsiooni kohta kolm eksperti, kes nimetatakse ametisse asjaomase institutsiooni menetluste kohaselt. Regioonide Komitee valib eelvalitud kandidaatide seast välja ühe eksperdi ja nimetab selle eksperdi ametisse vastavalt oma menetlusele.

Iga nimetatud liidu institutsioon ja organ püüab Euroopa ekspertide valimisel tagada eksperdikomisjoni üldises koosseisus pädevuste vastastikuse täiendavuse, tasakaalustatud geograafilise esindatuse ja soolise tasakaalu.

▌

2a.   Kõik eksperdid peavad olema liidu kodanikud. Nad peavad olema sõltumatud ja omama arvestatavaid kogemusi ja oskusteadmisi kultuurisektori, linnade kultuurilise arengu või Euroopa kultuuripealinna ürituse või muu samaväärse ulatuse ja mõõtmega rahvusvahelise kultuurisündmuse korraldamise vallas. Samuti peab neil olema võimalus pühendada eksperdikomisjoni tööle vajalik arv tööpäevi aastas.

Eksperdikomisjon nimetab oma esimehe.

3.  Euroopa eksperdid nimetatakse ametisse kolmeks aastaks.

Olenemata esimeses lõigus sätestatust nimetatakse eksperdikomisjoni esmakordsel moodustamisel Euroopa Parlamendi ▌eksperdid ametisse kolmeks aastaks, nõukogu eksperdid üheks aastaks, komisjoni eksperdid kaheks aastaks ning Regioonide Komitee ▌ekspert üheks aastaks ▌.

4.   ▌Eksperdikomisjoni kõik eksperdid teatavad konkreetsete kandidaatlinnade puhul mis tahes tegelikust või võimalikust huvide konfliktist. Kui ekspert teatab huvide konfliktist või kui selline huvide konflikt ilmneb, astub kõnealune ekspert tagasi ning asjaomane liidu institutsioon või organ või liikmesriik asendab ta ülejäänud ametiajaks vastavalt asjaomasele menetlusele.

5.  Komisjon avaldab oma veebisaidil kõik eksperdikomisjoni aruanded.

Artikkel 7

Taotluste esitamine liikmesriikides

1.  Iga liikmesriik vastutab oma linnade vahelise konkursi korraldamise eest vastavalt ▌ajakavale.

2.  Liikmesriigid avaldavad taotluste esitamise kutse vähemalt kuus aastat enne tiitliaastat.

Erandkorras avaldavad liikmesriigid, kellel on õigus nimetada Euroopa kultuuripealinn aastaks 2020, taotluste esitamise kutse esimesel võimalusel pärast ...(10).

Iga tiitlit taotlevate linnade jaoks ette nähtud taotluste esitamise kutse peab sisaldama taotlusvormi.

Iga taotluste esitamise kutse puhul on kandidaatlinnade taotluste esitamise tähtaeg kõige varem 10 kuud pärast kutse avaldamist.

3.  Asjaomased liikmesriigid teavitavad taotlustest komisjoni.

Artikkel 8

Eelvalik liikmesriikides

1.  Iga asjaomane liikmesriik kutsub ▌eksperdikomisjoni kandidaatlinnade vahel eelvaliku tegemiseks kokku vähemalt viis aastat enne tiitliaastat.

2.  ▌Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste ▌kriteeriumipõhist hindamist kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalimisaruande, mis hõlmab muu hulgas soovitusi eelvaliku läbinud kandidaatlinnadele.

3.  ▌Eksperdikomisjon esitab eelvalimisaruande asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile. Iga asjaomane liikmesriik kiidab eksperdikomisjoni aruandel põhineva esialgse nimekirja ametlikult heaks.

Artikkel 9

Lõppvalik liikmesriikides

1.  Eelvaliku läbinud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlusi ja vaatavad need läbi, et vastata kriteeriumidele ning võtta arvesse eelvalimisaruandes esitatud soovitusi, ning esitavade need seejärel asjaomasele liikmesriigile, kes edastab need omakorda komisjonile.

2.  Hiljemalt üheksa kuud pärast eelvaliku tegemist kutsub iga asjaomane liikmesriik eksperdikomisjoni ja eelvaliku läbinud kandidaatlinnad kokku lõppvaliku tegemiseks.

Vajaduse korral võib asjaomane liikmesriik komisjoniga konsulteerides nimetatud tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.

3.  ▌Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi.

4.  ▌Eksperdikomisjon esitab taotluste kohta valimisaruande ning soovituse asjaomase liikmesriigi ühe linna nimetamiseks Euroopa kultuuripealinnaks. Kui ükski kandidaatlinnadest ei vasta kõigile kriteeriumidele, võib ▌eksperdikomisjon soovitada sel aastal tiitlit mitte välja anda.

Valimisaruandes esitatakse asjaomasele linnale ka soovitused edusammude kohta, mis tuleks enne tiitliaasta algust veel teha.

Eksperdikomisjon esitab valimisaruande asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile. ▌

Artikkel 10

Eelvalik ja lõppvalik kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides

1.  Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide linnade vahelise konkursi korraldamise eest vastutab komisjon.

2.  Komisjon avaldab taotluste esitamise kutse Euroopa Liidu Teatajas vähemalt kuus aastat enne tiitliaastat. ▌

Iga tiitlit taotlevate kandidaatlinnade jaoks ette nähtud taotluste esitamise kutse peab sisaldama taotlusvormi.

Iga taotluste esitamise kutse puhul on taotluste esitamise tähtaeg kõige varem kümme kuud pärast kutse avaldamist.

▌

4.  ▌Eksperdikomisjon teeb taotlusvormi alusel linnade seast eelvaliku vähemalt viis aastat enne tiitliaastat. Kohtumist kandidaatlinnade esindajatega ei korraldata.

▌Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste ▌kriteeriumipõhist hindamist kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalimisaruande, mis hõlmab muu hulgas soovitusi eelvaliku läbinud kandidaatlinnadele. Eksperdikomisjon esitab oma eelvalimisaruande komisjonile ▌.

5.  Eelvaliku läbinud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlusi ja vaatavad need läbi, et vastata kriteeriumidele ning võtta arvesse eelvalimisaruandes esitatud soovitusi, ning esitavad need seejärel komisjonile.

Hiljemalt üheksa kuud pärast eelvalikukohtumist kutsub komisjon ▌eksperdikomisjoni ja eelvaliku läbinud linnad kokku lõppvaliku tegemiseks. Vajaduse korral võib komisjon nimetatud tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada.

▌Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi.

Ta esitab eelvaliku läbinud kandidaatlinnade taotluste kohta valimisaruande ning soovituse maksimaalselt ühe kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi linna nimetamiseks Euroopa kultuuripealinnaks.

Kui ükski kandidaatlinnadest ei vasta kõigile kriteeriumidele, võib ▌eksperdikomisjon soovitada sel aastal tiitlit mitte välja anda.

Valimisaruandes esitatakse asjaomasele linnale ka soovitused edusammude kohta, mis tuleks enne tiitliaastat veel teha.

Eksperdikomisjon esitab oma valimisaruande komisjonile ▌.

Artikkel 11

Nimetamine

Komisjon nimetab Euroopa kultuuripealinnad ametlikult rakendusaktidega, võttes nõuetekohaselt arvesse ▌eksperdikomisjoni soovitusi. Komisjon teatab nimetamisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele.

Artikkel 12

Kultuuripealinnaks nimetatud linnade vaheline koostöö

▌Samaks aastaks kultuuripealinnaks nimetatud linnad püüavad seostada oma kultuuriprogramme ning kaaluda võib ka koostööd artiklis 13 sätestatud järelevalvemenetluse raames.

Artikkel 13

Järelevalve

1.  ▌Eksperdikomisjon teostab Euroopa kultuuripealinnade ettevalmistuste üle järelevalvet ning pakub neile tuge ja juhiseid alates nende nimetamisest kuni tiitliaasta alguseni.

2.  Selleks korraldab komisjon kolm kohtumist, millel osalevad eksperdikomisjoni ja kultuuripealinnaks nimetatud linnade esindajad: esimene kohtumine toimub kolm aastat enne tiitliaastat, teine 18 kuud enne tiitliaastat ja kolmas kaks kuud enne tiitliaastat. Asjaomane liikmesriik või kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik võib nendele kohtumistele nimetada oma vaatleja.

Kuus nädalat enne iga kohtumist esitavad linnad komisjonile eduaruande.

Kohtumiste ajal hindab ▌eksperdikomisjon ettevalmistusi ja annab nõu, et aidata linnadel töötada välja kõrgetasemeline kultuuriprogramm ja tulemuslik strateegia. Eksperdikomisjon pöörab erilist tähelepanu valimisaruandes ja varasemates järelevalvearuannetes esitatud soovitustele.

3.  Pärast iga kohtumist avaldab ▌eksperdikomisjon ettevalmistuste olukorra ja edasiste vajalike sammude kohta aruande.

Eksperdikomisjon edastab oma järelevalvearuanded ▌komisjonile, samuti asjaomastele linnadele ja liikmesriikidele või muudele riikidele. ▌

4.  Lisaks järelevalvekohtumistele võib komisjon korraldada vajaduse korral igal ajal ▌eksperdikomisjoni visiite kulutuuripealinnaks nimetatud linnadesse.

Artikkel 14

Rahaline auhind

1.  ▌Komisjon võib kultuuripealinnaks nimetatud linnale anda Melina Mercouri nimelise rahalise auhinna (edaspidi „auhind”), mille jaoks tehakse rahalised vahendid kättesaadavaks asjakohase mitmeaastase finantsraamistiku kaudu.

Auhinna õiguslikke ja rahalisi aspekte käsitletakse liidu vastavates kultuuritoetusprogrammides.

2.  ▌Auhinnaraha makstakse välja hiljemalt tiitliaasta märtsi lõpus, tingimusel et asjaomane linn täidab taotlemisetapis võetud kohustusi, vastab kriteeriumidele ja võtab arvesse valiku- ja järelevalvearuannetes sisalduvaid soovitusi.

Taotlemisetapis võetud kohustused loetakse täidetuks, kui kultuuripealinnaks nimetatud linn ei ole taotlemisetapi ja tiitliaasta vahel teinud olulisi muudatusi programmis või strateegias ning on eelkõige pidanud silmas järgmist:

a)  eelarve on hoitud tasemel, mis võimaldab pakkuda taotluse ja kriteeriumidega kooskõlas olevat kõrgetasemelist kultuuriprogrammi;

b)  kunstilise meeskonna sõltumatust on asjakohaselt austatud;

c)  Euroopa mõõde on kultuuriprogrammi lõppversioonis piisavalt tugev;

d)  kultuuripealinnaks nimetatud linna turundus- ja kommunikatsioonistrateegias ja teabematerjalides kajastatakse selgelt asjaolu, et Euroopa kultuuripealinnad on liidu meede;

e)  koostatud on kavad, et jälgida ja hinnata tiitliga kaasnenud mõju asjaomase linna jaoks.

Artikkel 15

Praktiline korraldus

Komisjoni ülesanded on eelkõige järgmised:

a)  tagada meetme üldine sidusus;

b)  tagada liikmesriikide ja ▌eksperdikomisjoni tegevuse koordineeritus;

c)  koostada eesmärke ja kriteeriume silmas pidades ning tihedas koostöös ▌eksperdikomisjoniga suunised, et aidata läbi viia valiku- ja järelevalvemenetlused;

d)  osutada ▌eksperdikomisjonile tehnilist abi;

e)  avalikustada kogu asjakohane teave ja aidata tagada meetme nähtavus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

f)  tõhustada kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste Euroopa kultuuripealinnade ja ka kandidaatlinnade vahel ning edendada linnade hindamisaruannete ja kogemuste laiemat levikut.

Artikkel 16

Hindamine

1.  Iga Euroopa kultuuripealinna tulemuste hindamine on asjaomase linna ülesanne.

Komisjon määrab ▌eesmärkide ja kriteeriumide põhjal linnade jaoks ühised suunised ja näitajad, et tagada hindamise sidus käsitus.

Linnad koostavad oma hindamisaruanded ja edastavad need komisjonile ▌tiitliaastale järgneva aasta 31. detsembriks. Komisjon avaldab hindamisaruanded oma veebisaidil.

2.  Lisaks linnade korraldatud hindamistele tagab komisjon, et meetme tulemuste kohta viiakse korrapäraselt läbi välised ja sõltumatud hindamised. ▌

Välise ja sõltumatu hindamise läbiviimisel keskendutakse kõigi endiste Euroopa kultuuripealinnade asetamisele Euroopa konteksti, mis võimaldab teha võrdlusi ning tuua välja kasulikke õppetunde nii tulevaste Euroopa kultuuripealinnade kui ka kõigi Euroopa linnade jaoks. Selles antakse hinnang ka meetmele tervikuna, sealhulgas selle korraldamisega seotud protsesside tõhususele, ▌mõjule ja meetme parandamise võimalustele.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele järgmised hindamistel põhinevad aruanded, millele lisatakse asjakohasel juhul asjaomased ettepanekud:

a)  esimene vahearuanne 31. detsembriks 2024;

b)  teine vahearuanne 31. detsembriks 2029;

c)  järelaruanne 31. detsembriks 2034.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Otsus nr 1622/2006/EÜ tunnistatakse käesolevaga kehtetuks. Kõnealust otsust kohaldatakse siiski aastateks 2012–2019 juba nimetatud või nimetamist ootavate Euroopa kultuuripealinnade suhtes.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Ajakava

(1) Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌. (2) ELT C 113, 18.4.2012, lk 17 ja ELT C 17, 19.1.2013, lk 97. (3) Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2013. aasta seisukoht. (4) ELT C 287, 29.11.2007, lk 1. (5) ELT C 247 E, 15.10.2009, lk 32. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1622/2006/EÜ, millega kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019 (ELT L 304, 3.11.2006, lk 1). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221). (8) 14944/10. (9) ELT C 56 E, 26.2.2013, lk 41. (10) Käesoleva otsuse jõustumise kuupäev.