Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu tsiviilotstarbelist ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) käsitleva lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Ukraina vahel (06373/2013 – C7-0070/2013 – 2012/0274(NLE))

P7_TA(2013)0391 A7-0298/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu ((06373/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja Ukraina vahelise koostöölepingu eelnõu (13242/2005),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 172 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7‑0070/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 7 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust (A7‑0298/2013),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ukraina valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 28 (taotlus EGF/2011/025 IT/Lombardia, Itaalia) (COM(2013)0470 – C7-0206/2013 – 2013/2138(BUD))

P7_TA(2013)0392 A7-0294/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0470 – C7‑0206/2013),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkti 28,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (edaspidi „fondi määrus”)(2),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0294/2013),

A.  arvestades, et liit on loonud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavate töötajate täiendavaks toetamiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks õigusnormid ja eelarvevahendid;

B.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009. aastal kuni 31. detsembrini 2011. aastal esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.  arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, peaks koondatud töötajatele antav Euroopa Liidu rahaline abi olema dünaamiline, see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt ning fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.  arvestades, et Itaalia esitas taotluse EGF/2011/025 IT/Lombardia, et saada fondist rahalist toetust seoses 529 töötaja koondamisega Lombardias 20. märtsist 2011 kuni 20. detsembrini 2011 kestnud vaatlusperioodi jooksul, taotledes abi 480 koondatud töötajale, kelle puhul taotletakse fondi kaasrahastamist;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis b sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Itaalial õigus saada kõnealuse määruse alusel rahalist toetust;

2.  märgib kahetsusega, et Itaalia ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 30. detsembril 2011. aastal ning komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 28. juunil 2013. aastal; peab pikka 18-kuulist hindamisaega kahetsusväärseks;

3.  märgib, et Itaalia kõige rikkam piirkond Lombardia, mis toodab viiendiku Itaalia SKPst, peab tegelema suurte struktuursete probleemidega, mida üleilmne finants- ja majanduskriis on süvendanud; väljendab heameelt asjaolu üle, et Lombardia kasutab teist korda fondi abi, et tulla toime majanduslike ja sotsiaalsete raskustega;

4.  kutsub Itaalia ametiasutusi üles kasutama fondi toetust kogu selle võimaluste piires ja julgustama võimalikult paljusid töötajaid meetmetes osalema; tuletab meelde, et fondi varasemate sekkumiste puhul Itaalias jäi eelarve täitmine peamiselt väikese osalemismäära tõttu suhteliselt madalaks;

5.  rõhutab, et komisjon on juba tunnistanud majandus- ja finantskriisi mõju informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektorile ning et fond on toetanud sellest sektorist koondatud töötajaid (juhtumid: EGF/2011/016 IT/Agile ja EGF/2010/012 NL/Noord Holland);

6.  märgib, et Itaalia IKT sektorile on viimase aastakümne jooksul survet avaldanud tugev konkurents madalamate kuludega riikide poolt; tunnistab vajadust sektori ümberkujundamise järele uute tehnoloogiate, nt pilvandmetöötluse, eri e-teenuste, suhtevõrgustike jms kiire arengu tõttu, mida on tõdetud juba mitu aastat; märgib, et digitaallõhe Itaalia ja juhtivate Euroopa riikide ning muude maailma riikide vahel on kriisist tingitud majandussurutise tõttu veelgi suurenenud; märgib, et nimetatud muutuste tõttu on Itaalia ettevõtetes IKT töötajate arvu alates 2009. aastast pidevalt vähendatud;

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et selleks, et töötajad saaksid õigeaegset abi, otsustasid Itaalia ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist 1. märtsil 2012. aastal, varakult enne lõpliku otsuse saamist esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

8.  märgib, et IKT sektori koondamiste sotsiaalse mõju piiramiseks on kasutatud ulatuslikult sotsiaalsete tagatiste süsteeme, nagu palgahüvitusfond (CIG), millest antakse töötajatele rahalisi toetusi palgamaksete hüvitamiseks; märgib rahuloluga, et Itaalia ametiasutused ei ole taotlenud fondi toetust toimetulekutoetuste rahastamiseks;

9.  märgib, et kaasrahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett sisaldab 480 töötaja tööturule tagasipöördumist toetavaid meetmeid, nt töövestlustel kasutatavad tehnikad, kutsekirjeldus, kutsealase arengu määratlemine, isikliku arengukava jälgimine, koordineerimine ja juhtimine, juhendamine ja kutsealane nõustamine, töövõimaluste uurimine uute tööandjate juures, oskuste sobitamine töökohaga, mentorlus esimeses etapis pärast uue töökoha saamist, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise alane nõustamine ja tugi ning juhendamine ja tugi praktika ajal;

10.  märgib, et koolitus- ja ümberõppemeetmed ei kuulu individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti, sest neid meetmeid rahastatakse piirkondlikest allikatest;

11.  väljendab heameelt asjaolu üle, et fondi kooskõlastatud meetmete paketi kavandamisel konsulteeriti sotsiaalpartneritega, eriti kohaliku tasandi ametiühingutega (CGIL, CISL, UIL, CISAL)(3); märgib, et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks muutmise eri etappidel kohaldatakse soolise võrdsuse poliitikat ja mittediskrimineerimise põhimõtet;

12.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

13.  märgib, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett, mille osas on konsulteeritud sotsiaalpartneritega, hõlmab karjäärinõustamise ja planeerimise, mentorluse ning oskuste ja töökohtade sobitamisega seotud meetmeid ning toetust füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks ja praktikaks;

14.  märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Itaalia ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

15.  palub osalevatel institutsioonidel teha vajalikke parandusi menetluskorras, et kiirendada fondi kasutuselevõtmist; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on vastuseks parlamendi nõudmisele kiirendada toetuste eraldamist kehtestanud parandatud menetluse eesmärgiga esitada eelarvepädevatele institutsioonidele koos ettepanekuga fondi kasutuselevõtmiseks ka komisjoni hinnang fondi kasutuselevõtmise taotluse abikõlblikkuse kohta; loodab, et menetlusse tehakse veelgi rohkem parandusi ning saavutatakse fondi suurem tõhusus, läbipaistvus ja nähtavus;

16.  rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleb tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist stabiilsele tööle; rõhutab ühtlasi, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

17.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu saavutas kokkuleppe viia fondi määrusesse ajavahemikuks 2014–2020 uuesti sisse kriteeriumid fondi kasutuselevõtmiseks kriisi korral, millega lubatakse lisaks töötajatele, kes on kaotanud töö maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tagajärjel, toetada rahaliselt ka neid, kes on kaotanud töö praeguse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

18.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

19.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 28 (taotlus EGF/2011/025 IT/Lombardia, Itaalia)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega 2013/526/EL).

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. (3) CGIL (Confederazione generale italiana del lavoro), CISL (Confederazione italiana sindacati lavoratori), UIL (Unione italiana del lavoro), CISAL (Confederazione Italiana Sindacati Autonomi Lavoratori).

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2012/008 IT/De Tomaso Automobili, Itaalia) (COM(2013)0469 – C7-0207/2013 – 2013/2139(BUD))

P7_TA(2013)0393 A7-0292/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0469 – C7‑0207/2013),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(1), eriti selle punkti 28,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(2) (edaspidi „fondi määrus”),

–  võttes arvesse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 28 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0292/2013),

A.  arvestades, et liit on loonud maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel kannatavate töötajate täiendavaks toetamiseks ja tööturule tagasipöördumise hõlbustamiseks õigusnormid ja eelarvevahendid;

B.  arvestades, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) rakendusala on laiendatud nii, et alates 1. maist 2009. aastal kuni 31. detsembrini 2011. aastal esitatud taotluste puhul võib toetust anda ka töötajatele, kes on koondatud otseselt ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

C.  arvestades, et vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, peaks koondatud töötajatele antav liidu rahaline abi olema dünaamiline, see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt ning fondi kasutuselevõtmise üle otsustamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

D.  arvestades, et Itaalia esitas taotluse EGF/2012/008 IT/De Tomaso Automobili, et saada fondist rahalist toetust seoses 1030 töötaja koondamisega ettevõttest De Tomaso Automobili S.p.A. 5. juulist 2012 kuni 28. augustini 2012 kestnud vaatlusperioodi jooksul, taotledes abi 1010 koondatud töötajale, kelle puhul taotletakse fondi kaasrahastamist;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ning et seetõttu on Itaalial õigus saada kõnealuse määruse alusel rahalist toetust;

2.  märgib, et Itaalia ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 5. novembril 2012 ja komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 28. juunil 2013; väljendab heameelt suhteliselt lühikese − 7 kuud kestnud − hindamisperioodi üle;

3.  märgib, et 1030 töötaja koondamine Itaalia autotootmisettevõttest De Tomaso Automobili S.p.A. oli tingitud geograafilisest asukohast sõltuvate tarbimisharjumuste muutumisest; märgib, et Aasia turgude kiirest kasv, millest liidu tootjatel on raskem osa saada, kuna nende positsioon seal on tavapäraselt halvem kui mujal, koos majandus- ja finantskriisile järgnenud krediiditingimuste karmistamisega, pani ettevõttele lisakoormuse; ettevõte ei suutnud leida kasumlikku lahendust ning selle suhtes algatati 2012. aasta aprillis likvideerimismenetlus;

4.  rõhutab, et komisjon on juba tunnistanud majandus- ja finantskriisi mõju autotootmissektorile ja et sellest sektorist esitati fondist toetuse saamiseks kõige rohkem taotlusi (16), millest 7 põhineb kaubandusega seotud üleilmastumisel(3);

5.  kutsub Itaalia ametiasutusi üles kasutama fondi toetust kõigi selle võimaluste piires ja julgustama võimalikult paljusid töötajaid meetmetes osalema; tuletab meelde, et fondi varasemate sekkumiste puhul Itaalias jäi eelarve täitmine peamiselt väikese osalemismäära tõttu suhteliselt madalaks;

6.  rõhutab, et ettevõtte De Tomaso Automobili koondamistest mõjutatud piirkonnad on Piemonte ja Toscana maakonnad ning eelkõige Torino ja Livorno provintsid, kus paiknesid De Tomaso Automobili S.p.A. tehased;

7.  väljendab heameelt selle üle, et selleks, et töötajad saaksid õigeaegset abi, otsustasid Itaalia ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist 15. jaanuaril 2013. aastal, varakult enne lõpliku otsuse saamist esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

8.  märgib, et koondamised on kaetud palgahüvitusfondiga (CIG), Itaalia sotsiaalsete tagatiste võrgustikuga, millest anti töötajatele rahalisi toetusi, et hüvitada palgamakseid; märgib, et Itaalia ametiasutused taotlesid fondist toetust, et rahastada toetusi, mis on küll suuremad kui tavalised sotsiaalsüsteemi maksed, mida Itaalia tööõiguse kohaselt töötutele inimestele makstakse;

9.  tuletab meelde, et fondi vahendeid tuleks tulevikus eraldada peamiselt koolituseks ja tööotsinguteks, samuti kutseorientatsiooni programmideks; märgib, et fondipoolne hüvitiste rahastamine peaks olema alati täiendava iseloomuga ja toimuma paralleelselt sellega, mis on koondatud töötajatele kättesaadav riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt; tuletab sellega seoses meelde järeldust, millele kontrollikoda jõudis Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi käsitlevas eriaruandes nr 7/2013 ja mille kohaselt „kolmandik EGFi toetustest täiendas riiklikke töötajate sissetulekutoetuse süsteeme, andmata ELi lisaväärtust”, ja soovitust selliseid meetmeid tulevikus piirata;

10.  märgib, et kaasrahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett sisaldab 1010 töötaja tööturule tagasipöördumist toetavaid meetmeid, nagu kutsealane nõustamine, töökohavahetuse ja tööotsimise toetamine, koolitus, ümberõpe ja kutseõpe, ettevõtete asutamist toetavad kaasnevad meetmed, ettevõtluse alustamise toetus, töölevõtmise toetus, tööotsingutoetus ning erikulude hüvitamine, nagu ülalpeetavate isikute hooldajate toetus ja toetus transpordikulude katteks;

11.  väljendab heameelt selle üle, et fondi kooskõlastatud paketi meetmete kavandamisel konsulteeriti sotsiaalpartneritega, eriti kohaliku tasandi ametiühingutega; märgib, et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks muutmise eri etappidel kohaldatakse soolise võrdõiguslikkuse poliitikat ja mittediskrimineerimise põhimõtet;

12.  tunneb heameelt selle üle, et paketi väljatöötamisel konsulteeriti sotsiaalpartneritega; tunneb heameelt selle üle, et paketi rakendamist hakkab jälgima juhtkomitee;

13.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; loodab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

14.  palub liikmesriikidel lisada tulevastesse taotlustesse järgmine fondist toetatavaid koolitusmeetmeid puudutav teave: pakutava koolituse liik, millistes sektorites koolitust pakutakse ja kas pakkumine vastab piirkonnas/kohapeal nõutavatele oskustele ja kas see on kooskõlas piirkonna majandusväljavaadetega;

15.  märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Itaalia ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist ka komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

16.  palub osalevatel institutsioonidel teha vajalikke parandusi menetluskorras, et kiirendada fondi kasutuselevõtmist; tunneb heameelt selle üle, et komisjon on vastuseks parlamendi nõudmisele kiirendada toetuste eraldamist kehtestanud parandatud menetluse eesmärgiga esitada eelarvepädevatele institutsioonidele koos ettepanekuga fondi kasutuselevõtmiseks ka komisjoni hinnang fondi kasutuselevõtmise taotluse abikõlblikkuse kohta; loodab, et uues määruses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) kohta tehakse menetlusse veelgi rohkem parandusi ning saavutatakse fondi suurem tõhusus, läbipaistvus ja nähtavus;

17.  rõhutab, et vastavalt fondi määruse artiklile 6 tuleb tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist stabiilsele tööle; rõhutab ühtlasi, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

18.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

19.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu saavutas kokkuleppe viia fondi kohaldamist käsitlevasse määrusesse ajavahemikul 2014–2020 uuesti sisse kriteeriumi fondi kasutuselevõtmiseks kriisi korral, millega lubatakse lisaks töötajatele, kes on kaotanud töö maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tagajärjel, toetada rahaliselt ka neid, kes on kaotanud töö praeguse finants- ja majanduskriisi tagajärjel;

20.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2012/008 IT/De Tomaso Automobili, Itaalia)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega 2013/514/EL).

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1. (2) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. (3) EGF/2012/008 De Tomaso Automobili (käesoleva otsuse ettepaneku aluseks olev juhtum), EGF/2012/005 Saab Automotive COM(2012)0622, EGF/2009/013 Karmann COM(2010)0007, EGF/2008/004 Castilla y León Aragón COM(2009)0150, EGF/2008/002 Delphi COM(2008)0547, EGF/2007/010 Lisboa Alentejo COM(2008)0094, EGF/2007/001 PSA Suppliers COM(2007)0415.

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta resolutsioon avaliku ja erasektori korruptsiooni mõju kohta inimõigustele kolmandates riikides (2013/2074(INI))

P7_TA(2013)0394 A7-0250/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastast konventsiooni (UNCAC), mis avati allkirjastamiseks Meridas 9. detsembril 2003,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsiooni, milles käsitletakse võitlust välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu rahvusvahelistes äritehingutes ning mis avati allkirjastamiseks Pariisis 17. detsembril 1997. aastal, ja võttes arvesse konventsiooni täiendavaid soovitusi,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames” (COM(2011)0886),

–  võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava, mis võeti vastu välisasjade nõukogu 3179. istungil 25. juunil 2012. aastal,

–  võttes arvesse komisjoni 8. mai 2001. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa Liidu roll inimõiguste ja demokratiseerimise edendamisel kolmandates riikides” (COM(2001)0252),

–  võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” (COM(2011)0681),

–  võttes arvesse nõukogu dokumentide kogumikku, milles käsitletakse inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas („Mainstreaming Human Rights and Gender into European Security and Defence Policy”)(1), ning eelkõige nõukogu dokumenti üldiste käitumisnormide kohta EJKP operatsioonides (dok 08373/3/2005),

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ülemaailmset tegevuskava „Lubaduse täitmine: ühisel jõul saavutame aastatuhande arengueesmärgid”, mis võeti ÜRO Peaassamblees vastu 10. oktoobril 2010,

–  võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2013. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” (COM(2013)0092),

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2008. aastal vastu võetud aruannet „Euroopa Investeerimispanga (EIP) poliitikameetmed, millega välditakse ja takistatakse korruptsiooni, pettust, salakokkuleppeid, sundi, rahapesu ja terrorismi rahastamist Euroopa Investeerimispanga tegevuses” (EIP pettustevastased poliitikameetmed),

–  võttes arvesse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) täitepoliitikat ja -menetlusi, mis jõustusid märtsis 2009,

–  võttes arvesse dokumenti „Ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada” elluviimine” (HR/PUB/11/04),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni demokratiseerimist toetava ELi välispoliitika kohta(2),

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas(3),

–  võttes arvesse inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid, mis võeti vastu üldasjade nõukogu 2914. istungil 8. detsembril 2008. aastal,

–  võttes arvesse 17. septembril 2008. aastal Montreux’s vastu võetud Montreux dokumenti riikide asjaomaste rahvusvaheliste õiguslike kohustuste ja heade tavade kohta seoses sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtete tegevusega relvastatud konfliktis,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise kohta, mis avati allkirjastamiseks 27. jaanuaril 1999. aastal, ning Euroopa Nõukogu konventsiooni korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide kohta, mis avati allkirjastamiseks 4. novembril 1999. aastal, samuti resolutsioone (98) 7 ja (99) 5, mis võeti Euroopa Nõukogu ministrite komitees vastu vastavalt 5. mail 1998. aastal ja 1. mail 1999. aastal ning millega loodi korruptsioonivastaste riikide ühendus (GRECO),

–  võttes arvesse 26.–27. novembril 2012. aastal vastu võetud nn Jakarta deklaratsiooni korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste põhimõtete kohta,

–  võttes arvesse nn Pariisi põhimõtteid inimõigustega tegelevate riiklike asutuste jaoks(4),

–  võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele(5),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta(6),

–  võttes arvesse ÜRO algatust Global Compact(7),

–  võttes arvesse eraturvateenuste pakkujate rahvusvahelist toimimisjuhendit,

–  võttes arvesse relvakaubanduslepingut, mis võeti vastu 18.–28. märtsil 2013 New Yorgis toimunud relvakaubanduslepingu alasel ÜRO lõppkonverentsil(8),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0250/2013),

A.  arvestades, et korruptsiooni võib määratleda isikule antud võimu kuritarvitamisena isikliku või kollektiivse otsese või kaudse kasu eesmärgil, ning arvestades, et ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni määratluse kohaselt hõlmab korruptsioon altkäemaksu andmist, omastamist, mõjuvõimuga kauplemist, ametiseisundi kuritarvitamist ja ebaseaduslikku rikastumist; arvestades, et pettus, šantaaž ja väljapressimine, kaalutlusõiguse kuritarvitamine, erapoolikus, onupojapoliitika ja klientelism ning ebaseaduslikud poliitilised annetused on korruptsiooniga lähedalt seotud; arvestades, et korruptsioon võib olla seotud kollektiivselt juhitud organiseeritud kuritegevusega, mis tegutseb ametlike struktuuridega paralleelselt, eriti juhul kui ametivõimud ei suuda end kehtestada või tagada õigusaktide jõustamist;

B.  arvestades, et korruptsioon taastoodab ja süvendab inimõiguste, sh nii tsiviilvaldkonna kui ka poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste võrdse järgimise küsimuses ebavõrdsust, ebaõiglust ja diskrimineerimist; arvestades, et korruptsioonil võib olla negatiivne keskkonnamõju ning see mõjutab ebaproportsionaalselt kõige ebasoodsamas olukorras olevaid ja marginaliseerunud ühiskonnarühmi, kuna ei võimalda neile võrdset juurdepääsu poliitilistes protsessides osalemisele, avalikele teenustele, õiguskaitsele, julgeolekule, maale, töökohtadele, haridusele, tervishoiule ja elamispinnale; arvestades, et korruptsioon mõjutab eelkõige püüdeid teha lõpp diskrimineerimisele ning saavutada sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine, kuna sellega piiratakse naiste võimalust oma õigusi kasutada;

C.  arvestades, et korruptsioon võib kahjustada majandusarengut, takistades kohati ettevõtlust ja investeerimist;

D.  arvestades, et korruptsioonivastane võitlus kuulub Cotonou lepingu artikli 9 lõikes 3 ja artiklis 97 sätestatud ja määratletud hea valitsemistava juurde;

E.  arvestades, et korruptsioon ja inimõiguste rikkumised seonduvad tavapäraselt võimu kuritarvitamise ja vastutustunde puudumisega ning diskrimineerimise eri vormide institutsionaliseerimisega; arvestades, et korruptsiooni esineb reeglipäraselt sagedamini seal, kus inimõiguste jõustamine on puudulik või olematu, ning arvestades, et korruptsiooni vähendab sageli nende asutuste ja üksuste tõhusust, mille ülesanne on tagada kontroll ja tasakaal ning demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine (parlament, õiguskaitseasutused, kohtu- ja õigussüsteem ning kodanikuühiskond);

F.  arvestades, et korruptsioon on tavaliselt sügavalt juurdunud nende ühiskondade mõttelaadis, kus see on levinud nähtus, ning mistahes jõupingutused sellega võitlemisel peavad eelkõige keskenduma haridussüsteemile, olles suunatud inimestele juba võimalikult varases eas;

G.  arvestades, et riigid alati ei enneta ega karista avaliku ja erasektori korrumpeerumist, jättes seega täitmata kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning muude asjaomaste inimõigusalaste rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktide raames võetud rahvusvahelised kohustused;

H.  arvestades, et korruptsioon moonutab valitsemissektori kulude mahtu ja jaotumist ning kahjustab seeläbi tõsiselt riigi võimet kasutada olemasolevaid ressursse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste täielikuks realiseerimiseks võimalikult tõhusalt, ning arvestades, et korruptsiooni tõttu jääb olulisel hulgal rahalisi vahendeid majandusse investeerimata ning see takistab riikide, sh ELi liikmesriikide taastumist majandusraskustest;

I.  arvestades, et kõrgel tasemel esinev korruptsioon võib kahjustada ja destabiliseerida asjaomaseid riike ning kahjustada üldiselt riigi kui sellise toimimist;

J.  arvestades, et Maailmapanga andmetel moodustab korruptsioon 5% kogu maailma SKPst (2,6 triljonit USA dollarit) ja igal aastal makstakse altkäemaksuna üle 1 triljoni USA dollari; arvestades, et korruptsioon suurendab 10% võrra ettevõtluse kogukulusid maailmas ja 25% võrra hankelepingute kulusid arenguriikides(9);

K.  arvestades, et Maailmapanga hinnangul kõrvaldatakse kõrgel tasandil esineva korruptsiooniga igal aastal 20–40 miljardit USA dollarit (s.o 20–40% ametlikust arenguabist) arengumaade riigieelarvest ja peidetakse välisriikidesse(10);

L.  arvestades, et aastatel 2000–2009 kaotasid arengumaad 8,44 triljonit USA dollarit ebaseaduslike rahavoogude tõttu, mis on 10 korda suurem summa kui see, mis nad said arenguabina; arvestades, et möödunud aastakümnel kaotasid arengumaad ebaseaduslike rahavoogude tõttu igal aastal 585,9 miljardit USA dollarit; arvestades, et igal aastal korruptsiooni abil kõrvaldatud summadest piisaks kogu maailma nälgivate inimeste 80-kordseks toitmiseks, samas kui vargused ja altkäemaksud suurendavad puhta joogivee ja kanalisatsiooniteenuste projektide maksumust kogu maailmas isegi kuni 40%(11);

M.  arvestades, et korruptsioon on arenguriikides konfliktide, rahvusvahelise humanitaarõiguse laialdase rikkumise ja rikkumiste karistamata jäämise peamine põhjus ja katalüsaator, kuna ohustab demokraatia kindlustamist ja inimõiguste jõustamist; arvestades, et valitsussektori ametikohtadega seonduva korruptsiooni ja ebaseadusliku rikastumise küsimuses valitsev status quo on toonud kaasa võimuvõitluse ja võimu põlistamise, aga ka uute relvarühmituste loomise ja laialdase vägivalla;

N.  arvestades, et kohtusüsteemis rikub korruptsioon diskrimineerimise keelu ja õiguskaitse kättesaadavuse põhimõtteid ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, kuid need põhimõtted on kõikide muude inimõiguste jõustamiseks äärmiselt olulised, ning arvestades, et korruptsioon moonutab oluliselt kohtusüsteemi ja riigi haldusstruktuuri sõltumatust, pädevust ja erapooletust, kuna soodustab umbusaldust riigiasutuste vastu, õõnestab õigusriigi põhimõtteid ja põhjustab vägivalda;

O.  arvestades, et avalike teenuste osutamine võimaldab riikidel täita inimõiguste vallas võetud rahvusvahelist kohustust tagada inimarenguks vajalikud tegurid, nagu veevarustus, toit, tervishoid, haridus, eluase, julgeolek ja avalik kord; arvestades, et korruptsioon muutub riigihangete puhul massiliseks, kui puuduvad avatus, läbipaistvus, teave, konkurents, stiimulid, rangelt jõustatavad selged eeskirjad ja õigusaktid ning sõltumatud järelevalve- ja karistusmehhanismid;

P.  arvestades, et ulatuslik korruptsioon ning läbipaistvuse, teabe kättesaadavuse ja kaasava osalemise puudumine otsustamisprotsessides võtab kodanikelt võimaluse kontrollida valitsuse ja poliitiliste esindajate tegevust ning kindlustada seeläbi ressursside kasutamisest ja turu toimimisest saadava sissetuleku kasutamine inimõiguste järgimise tagamiseks; arvestades, et valitsuste kohus on teha kõik neist olenev, et võidelda korruptsiooniga avaliku sektori ja eraettevõtetes;

Q.  arvestades, et inimõiguste kaitsjad, ajakirjandus, kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud ja uurivad ajakirjanikud on korruptsioonivastases võitluses äärmiselt olulised, kuna hoiavad silma peal riigieelarvel, jälgivad valitsuste ja suurte, eelkõige rahvusvaheliste ettevõtete tegevust ning erakondade rahastamist, omavad suutlikkust suurendavaid oskusi ja oskusteavet ning nõuavad läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagamist; arvestades, et organiseeritud kuritegelikud rühmitused, mitteametlikud niiditõmbajad ja riigiasutused võtavad eriti arenguriikides järjest sagedamini sihikule ja ahistavad korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevust kajastavaid ajakirjanikke;

R.  arvestades, et vaba ja sõltumatu ajakirjandus ja meedia, nii võrgus kui ka väljaspool seda, on vajalikud selleks, et tagada läbipaistvus ja kontroll võitluseks korruptsiooni vastu, pakkudes platvormi korruptsiooni paljastamiseks ning tagades inimestele ja ühiskonnale juurdepääsu teabele;

S.  arvestades, et avatud andmed ja avatud valitsus annavad kodanikele õiguse saada juurdepääs teabele valitsussektori eelarvete ja kulude kohta;

T.  arvestades, et rikkumistest teatamine on korruptsiooni, pettuste, halva juhtimise ja inimõiguste rikkumiste paljastamiseks äärmiselt oluline, kuigi kujutab endast rikkumisest teatanud isiku jaoks suurt ohtu, ning arvestades, et inimesi võib rikkumistest teatamast takistada nii kaitse puudumine kättemaksu eest kui ka teabekontroll, laimu ja valesüüdistusi käsitlevate õigusaktide olemasolu ning rikkumistest teatajate väidete ebapiisav uurimine, ning sageli võib olla ohus nii nende endi kui ka nende perede turvalisus; arvestades, et ELil on kohustus neid kaitsta, kasutades eelkõige kõige tõhusamalt ära selliseid koostöövahendeid nagu demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend;

U.  arvestades, et hädaolukordade ja abi andmisega seotud tegevus loob oma olemuse, asjaomaste meetmete mitmetahulisuse ja meetmeid läbiviivate osalejate mitmekesisuse tõttu korruptsioonivõimalusi, ning arvestades, et nimetatud „võimalused” hõlmavad altkäemaksu, väljapressimist abiorganisatsioonide personalilt ja nende takistamist, aga ka abiorganisatsioonide personali enda rikkumisi, pettust, raamatupidamisdokumentide võltsimist, saadud abi kõrvalesuunamist ning abi vajavate inimeste ärakasutamist, ning suurendavad meeleheidet seoses mistahes riigiasutustega; arvestades, et humanitaarabi seadusevastase omastamise puhul on tegemist rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsise rikkumisega;

V.  arvestades, et 25% kõikidest Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) alustatud juurdlustest puudutasid kolmandatele riikidele antavat Euroopa välisabi ning nende juurdluste tulemusel saadi tagasi 17,5 miljonit eurot(12);

W.  arvestades, et arenguriikidele antav ELi abi võib olla kasutu, kui seejuures ei rakendata süsteemi, mis hõlmaks nõuetekohast kontrolli abi saavates riikides, ega teostata täielikku ja sõltumatut järelevalvet vahendite kasutamist juhtiva usaldusväärsuse tagamise süsteemi üle;

X.  arvestades, et Euroopa riiklikud pangad (kas ELi asutused, nagu Euroopa Investeerimispank, või kelle osanikest enamus on ELi liikmesriigid, nagu Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank) on olnud väidetavalt seotud korruptsiooniskandaalidega väljapool Euroopa Liitu toimunud tegevuse tõttu;

Y.  arvestades, et abi rahastajad ja rahvusvahelised finantseerimisasutused, nagu Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond, peaksid laenu võtnud riikides edendama tõelisi valitsusreforme ning andma panuse tõhusasse korruptsioonivastasesse võitlusse, samuti kriitiliselt hindama tõendatud korruptsiooniohtu ja inimõiguste halvenemise võimalust seoses struktuurilise kohandamise programmide raames kehtestatud paljude meetmetega (näiteks riigiettevõtete erastamine), ning tegelema selle küsimusega;

Z.  arvestades, et inimkaubandus sõltub suurel määral ohvrite päritolu-, transiidi- ja sihtriikide valitsuste, haldusaparaatide, õiguskaitseasutuste ning erasektori kõiki tasandeid läbivatest keerukatest korruptsioonivõrgustikest, ning arvestades, et korruptsioon nõrgendab inimkaubanduse vastu võitlejate tegevuse mõju, kuna puudutab ka politseid ja kohtusüsteemi, inimkaubitsejate vahistamise ja vastutuselevõtmise menetlusi ning õigus- ja tunnistajakaitse võimaldamist inimkaubanduse ohvritele;

AA.  arvestades, et relvajõudude, kaitsesektori, õiguskaitseasutuste ja rahuvalvejõudude korrumpeerumine ning nendepoolne võimu kuritarvitamine ohustab tõsiselt arenguriikide kodanike elu, füüsilist puutumatust, kaitset, vabadust ning õigusi, ning arvestades, et kaitsesektorit ja kaitsevaldkonna riigihankeid iseloomustab jätkuvalt lubamatult suur korruptsioonitase, kusjuures kõnealused valdkonnad pakuvad riikliku julgeolekuga seonduva salastatuse tõttu eriliselt häid korruptsioonivõimalusi; arvestades, et eriti tähelepanelikult tuleks jälgida turvaseadmete riigihankeid;

AB.  arvestades, et viimase kahekümne aasta jooksul on nii avaliku kui ka erasektori toimijad hakanud järjest rohkem kasutama sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtete teenuseid, ning arvestades, et nimetatud ettevõtted on oma tegevuse iseloomu tõttu eriti korruptsioonialtid, samuti on neid süüdistatud inimõiguste tõsistes rikkumistes, kusjuures valdavalt tegutsevad nad sellistes valdkondades, kus puuduvad ranged eeskirjad ja relvajõududele kehtestatud tavapärane aruandluskohustus üldsuse ees;

AC.  arvestades, et ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni IV ja V peatükis käsitletud vastastikuse õigusabi ja vara tagasivõitmise mehhanismide rakendamine, kasutamine ja tulemuslikkus on konventsiooni osalisriikide seas endiselt madal, ning arvestades, et asjaomased osalisriigid ei ole veel täielikult täitnud konventsiooni nimetatud peatükkides (vastavalt „Rahvusvaheline koostöö” ja „Vara tagasivõitmine”) sisalduvaid rahvusvahelise koostöö kohustusi, täpsemalt vastastikuse õigusabi kohustust, mida käsitletakse ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklis 46;

AD.  arvestades, et ülemaailmse tavarelvade ja laskemoonaga kauplemise vähene reguleerimine ja läbipaistmatus põhjustab konflikte, korruptsiooni, vaesust, inimõiguste rikkumisi ja karistamatust;

AE.  arvestades, et arenenud riikide, sh ELi liikmesriikide teatavad ettevõtjad, juristid, finantseerimisasutused ja riigiametnikud on arenguriikides levinud massilises korruptsioonis enamasti kaassüüdlased ja isegi -abilised, ning arvestades, et asjaomased asutused ja suurettevõtted on töötanud rahapesu tõkestamist käsitlevaid ELi ja rahvusvahelisi eeskirju jultunult eirates välja võimalused arenenud ja arenguriikide korruptsioonist saadud raha pesemiseks, läbipaistmatute struktuuride loomiseks ja varade peitmiseks pangasaladusega kaitstud jurisdiktsioonidesse;

AF.  arvestades, et korruptsiooni vastu võitlemise poliitika inimõigustepõhine käsitus aitab suurendada üldsuse teadlikkust sellest, et korruptsioon ei mõjuta ainult riiklikke vahendeid, vaid ka kodanike individuaalseid õigusi ja võimalusi; arvestades, et rahvusvaheliste korruptsioonivastase võitluse ja inimõigusliikumiste tihe seotus tõstab üldsuse teadlikkust ja soovi avatuse, aruandluse ja õigluse järele, ning arvestades, et korruptsioonijuhtumite ja inimõiguste rikkumiste seostamine loob uusi tegevusvõimalusi, eriti juhul, kus korruptsiooni tõkestamiseks saab kasutada inimõiguste austamise jälgimiseks kasutatavaid olemasolevaid riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi mehhanisme;

Sise- ja välispoliitika sidusus

1.  on veendunud, et EList saab korruptsioonivastase võitluse usutav ja mõjukas juht ainult siis, kui ta suudab pädevalt tegeleda organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu probleemidega oma territooriumil; peab sellega seoses kiiduväärseks komisjoni avaldatavat ELi korruptsioonivastase võitluse aruannet; avaldab lootust, et kui komisjon teeb liikmesriikides kindlaks need valdkonnad, kus korruptsioonioht on kõige suurem, aitab see tõhustada korruptsioonivastase võitluse vallas tehtavaid jõupingutusi, hõlbustada parimate tavade vahetamist, määrata kindlaks ELis valitsevad suundumused ning soodustada vastastikust õppimist ning ELi ja rahvusvaheliste kohustuste järjest paremat täitmist; kutsub komisjoni üles esitama korruptsioonivastase võitluse vallas ELi poliitilisi algatusi, nagu ELi korruptsioonivastase võitluse tegevuskava;

2.  väljendab sellega seoses heameelt selle üle, et toimuvad uued läbirääkimised hoiuste intresside maksustamise direktiivi üle, mille eesmärk on lõpetada tulemuslikult pangasaladuse hoidmine; on seisukohal, et korruptsioonivastase võitluse eeltingimus nii ELis kui ka kolmandates riikides on äriühingute ja usaldusfondide registreid käsitleva reguleerimise ja sellealase läbipaistvuse parandamine kõikides ELi liikmesriikides; on veendunud, et ELi eeskirjadega tuleks kehtestada kohustus registreerida kõik õiguslikud struktuurid ja nende tegelike tulusaajate andmed, kusjuures need andmed tuleks avaldada internetis, elektrooniliselt märgistatud ja otsinguid võimaldaval kujul, et nendele oleks võimalik tasuta juurde pääseda;

3.  on seisukohal, et EL peaks võtma eeskujuks USA, kus kiideti 2012. aastal heaks Sergei Magnitski juhtumi eest vastutavaid isikuid käsitlev seadus (Sergei Magnitsky Rule of Law Accountability Act), ning võtma ELi tasandil vastu sarnase õigusakti, millega luua sümboolne ja koordineeriv tegevusraamistik, mille abil luuakse seosed korruptsiooni ja inimõiguste rikkumiste vahel; palub seetõttu, et nõukogu võtaks vastu otsuse koostada ELi ühisnimekiri ametnikest, kes on seotud Sergei Magnitski surma, sellele järgnenud kohtuliku kinnimätsimise ning tema perekonna jätkuva ja pideva tagakiusamisega; lisab, et nõukogu kõnealuse otsusega tuleks nendele ametnikele kehtestada sihipärased sanktsioonid (näiteks kogu ELi hõlmav viisakeeld ning kõikide nende või nende lähimate perekonnaliikmete poolt Euroopa Liidus hoiustatava finantsvara külmutamine); kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava, et luua mehhanism, mille abil koostada nimekirjad kolmandate riikide ametnikest (sh politseinikud, prokurörid ja kohtunikud), kes on seotud inimõiguste tõsiste rikkumistega ning rikkumistest teatajate, korruptsiooni kajastavate ajakirjanike või inimõiguste aktivistide vastu suunatud kohtulike manipulatsioonidega kolmandates riikides, ning kehtestada neile sarnased sihipärased sanktsioonid; rõhutab, et kõnealusesse nimekirja kandmise kriteeriumid peaksid põhinema hästi dokumenteeritud, kattuvatel ja sõltumatutel allikatel ning veenvatel asitõenditel, kusjuures asjaomastele isikutele tuleb võimaldada ka õiguskaitse võimalus;

Välisabi ning riigieelarvete alane aruandlus ja läbipaistvus

4.  toetab täielikult ELi võetud kohustust järgida arengupoliitikas ja igakülgselt arvesse võtta demokraatliku omavastutuse kontseptsiooni, st kodanike tulemuslikku ja täielikku kaasamist arengustrateegiate ning rahastajate ja partnerriikide valitsuste poliitika kujundamisse, rakendamisse ja jälgimisse; on arvamusel, et sellise poliitikaga toetatakse programmi abisaajate kaasamist ja aidatakse korruptsioonivastase võitluse raames kaasa paremale järelevalvele ja aruandlusele; ergutab komisjoni ja liikmesriike kohaldama põhimõtet seada arenguabi programmide tingimuseks rahvusvaheliste korruptsioonivastaste eeskirjade järgimise ning lisama korruptsioonivastase klausli riigihankelepingutesse, nagu on soovitanud OECD; nõuab, et komisjon aitaks jätkuvalt kaasa abi suurele läbipaistvusele digitaalsel, masinloetaval kujul, ning kasutaks ühiseid norme, et tagada võrreldavus nii teiste rahastajate tegevusega kui ka konkreetselt abi saavate riikide valitsuste vajadustega;

5.  rõhutab, et selleks, et kombineeritud vahendite kasutamine tagaks arenguabi rahastamise suurema tõhususe, tuleb nende vahendite haldamine läbi vaadata eesmärgiga kindlustada projektide valikukriteeriumide suurem läbipaistvus ning aruandlus ühiskonna ees tervikuna; tuletab meelde, et kui kehtestatakse piisav arv projektide valiku, järelevalve ja hindamise miinimumnõudeid, võib see parandada võrreldavust ja anda ühtse aluse toimingute tõhusust käsitleva teabe kogumisele; märgib, et selleks et õigustada kombineeritud vahendite kasutamist abiressursina tuleks projektide edenemisest ja arengule avaldatavast mõjust süstemaatiliselt aru anda mitte ainult rahastajatele ja asjaomastele Euroopa finantseerimisasutustele, vaid ka üldsusele;

6.  on seisukohal, et komisjon peaks kehtestama ELi rahastatud projektide rakendamisel kasutatavatele hankeprotsessidele võimalikult kõrged usaldusväärsuse nõuded, tagades eelkõige kohaliku tasandi organisatsioonide parema juurdepääsu hankemenetlustele; rõhutab, et laiem osalejate ring, mis koosneb nendest, keda pakkumismenetlus mõjutab (näiteks maaomanike ühendused või ebasoodsas olukorras olevad rühmad), tuleb hankemenetluste inimõigustepõhisele käsitusele ainult kasuks; on arvamusel, et inimõigustepõhise lähenemisviisi järgimine hangetes ergutab ühtlasi ametiasutusi aitama ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel hankeprotsessides osaleda ning laiendama hankemenetlustes kasutatavaid ettevõtete hindamise kriteeriume; tuletab meelde, et ELi vahendite nõuetekohase kasutamise kontrollimise seisukohast on äärmiselt oluline teostada koostöös kodanikuühiskonnaga järelevalvet projektide tulemuste üle ning võtta kohalikud ametiasutused vastutusele; nõuab tungivalt, et komisjon ei sõlmiks projektilepinguid selliste ettevõtetega, mille tegelikud tulusaajad ei ole teada või mille struktuur võimaldab siirdehindade lihtsat kasutamist;

7.  nõuab tungivalt, et EL suurendaks läbipaistvust, toetades võetud abikohustuste jälgimise ülemaailmse süsteemi loomist selleks, et doonorriigid peaksid kinni abilubadustest ning annaksid aru toetatavatest projektidest, asutustest ja rühmadest;

8.  tuletab sellele lisaks meelde, et ELi rahastatavate projektide rakendamisel tuleb ennetada ebaausaid võtteid, nagu projektikulude ülepaisutamine, maksete tegemine fiktiivsetele projektidele ja töötajatele, majandus- ja/või tööstuskompensatsioonide ebakohane ja korruptiivne kasutamine, riiklike vahendite selge varastamine, reisikulude ülepaisutamine ja altkäemaksud; kordab seetõttu vajadust jälgida kogu ELi poolse rahastamise protsessi, sh poliitikakujundamist ja reguleerimist, planeerimist ja eelarvestamist, rahastamist, rahaülekandeid, juhtimist ja programmide arendamist, pakkumis- ja hankemenetlusi, ehitust, käitamist ja hooldust ning teenuste eest maksmist;

9.  teeb komisjonile ettepaneku avalikustada OLAFi aruandlussüsteemi seoses riigihangetes osalejate ja ELi abi saajate poolse ELi vahendite väärkasutamisest teatamisega, ning koostada poliitilised suunised selle kohta, kuidas menetleda rikkumistest teatajate käest saadud teavet selliste rikkumiste kohta kolmandates riikides, et võimaldada nõuetekohaste järelmeetmete võtmist, tagasisidet ja rikkumistest teatajate kaitsmist kättemaksu eest, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata kõige kaitsetumate elanikerühmade, eriti naiste olukorrale paljudes arenguriikides, kuna sageli on korruptsiooni ohvrid just naised, kes teevad selle paljastamise nimel koostööd, kuid satuvad siis sellise abi tõttu haavatavamasse olukorda ja muutuvad tagakiusamise objektiks;

10.  rõhutab, et EL peab toonitama osalemisõiguse ja teabesaamisõiguse rakendamise ning avaliku sektori aruandlusmehhanismide, näiteks avatud andmete olulisust demokraatia aluspõhimõtetena – seda tuleb teha kõikidel kolmandate riikidega peetavatel aruteluplatvormidel, sh kahepoolsete suhete raames ja kõige kõrgemal tasandil; rõhutab, et sellega seoses on äärmiselt oluline ajakirjandus- ja meediavabadus nii internetis kui ka muudes kanalites; teeb ELile ettepaneku rahastada kolmandates riikides ja eriti demokratiseerimisjärgus olevates riikides projekte, mille eesmärk on toetada nimetatud põhimõtete jõustamist, et tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ning kodanikuühiskonna, eriti inimõiguste kaitsjate, ametiühingute, naiste ja eeskätt haavatavate rühmade kaasamine nendesse protsessidesse, ning aidata töötada välja sellised seadused, mis võimaldavad rikkumistest teatajaid tulemuslikult kaitsta;

11.  märgib sellega seoses, et EL peab näitama oma tegevusega eeskuju; kordab, et EL ja selle liikmesriigid peaksid osalema aktiivselt rahvusvahelistes suurema eelarvealase läbipaistvuse algatustes (näiteks avatud valitsuse partnerlus, avatud eelarve algatus ja rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatus), et ergutada ka partnerriike end samaväärsel moel siduma, kuna see on rahvusvaheliste inimõigustealaste standardite seisukohast hädavajalik;

12.  palub komisjonil teha ettepanek laiendada inimõiguste kaitsjaid käsitlevates ELi suunistes inimõiguste kaitsjate määratlust, et hõlmata ka korruptsioonivastase võitluse aktivistid, uurivad ajakirjanikud ja eriti rikkumistest teadaandjad;

13.  juhib tähelepanu sellele, et kuna EL on maailmas juhtiv rahastaja, peaks ta järjest enam lähtuma hiljutistest suundumustest, mille puhul ELi välisabi andmine seoti eelarvereformidega, et saavutada suurem läbipaistvus, andmete parem kättesaadavus ja osalemisprotsesside kaasavus, kusjuures selles valdkonnas järgitavaid põhimõtteid tuleks ühtlustada teiste rahastajatega; on arvamusel, et EL peaks abi saavate riikide valitsustele kehtestama stiimulipõhise lähenemisviisiga selged ja avalikud võrdlusalused ja kriteeriumid, pakkudes koolitust või tehnilist abi, et nad avaksid oma eelarvemenetlused ja teeksid jõupingutusi läbipaistvuse, üldsuse osalemise ja järelevalve aspektides; nõuab tungivalt, et EL edendaks ja toetaks arenguriikides järelevalveorganite, sh parlamentide, kontrollikodade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja meedia jaoks soodsa keskkonna loomist, et nad saaksid täita oma põhiülesandeid ja võidelda seeläbi korruptsiooni vastu;

14.  juhib teisest küljest tähelepanu asjaolule, et EL peaks kasutama süvendatud partnerlussuhete raamistikku selleks, et avaldada survet ulatuslikust korruptsioonist mõjutatud riikidele, et nad teostaksid reforme eelmainitud põhimõtete rakendamiseks; on arvamusel, et EL peaks reformide vajalikkust esile tõstma nähtava ja läbipaistva poliitilise dialoogi, surve ja koostöö abil ning rakendama piisavaid ja laialdasi seiremehhanisme; on seisukohal, et EL peaks mõistma avalikult hukka selliste seaduste jõustamise, millega piiratakse meediavabadust ja kodanikuühiskonna tegevust, mis on aruandluse nurgakivi, samuti peaks EL koostama strateegia asjaomaste riikidega suhete korrigeerimiseks, et toetada reforme nähtaval viisil; rõhutab, et kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes on vaja selgelt määratletud ja järgitavaid inimõigusklausleid, mis võimaldaksid inimõiguste jämeda rikkumise korral partnerluslepingu peatada;

15.  toetab läbipaistvuse suurendamist Euroopa avaliku sektori rahaliste vahendite investeerimist puudutavate otsuste tegemisel, nimelt Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) projektides, millel võib olla kahjulik mõju inimõigustele; nõuab tungivalt, et EIP ja EBRD tugevdaksid oma pettuse- ja korruptsioonivastaseid meetmeid, et tagada väljapoole Euroopa Liitu tehtavate investeeringute täielik läbipaistvus; rõhutab, et EIP ja EBRD peavad kinnitama oma tahet vältida riskantseid, eelkõige finantsvahendajate kaudu tehtavaid investeeringuid ning lisaks hoolsuskohustuse täitmisele kõigi oma klientide tegevuse jälgimisel inimõiguste ja aususe seisukohast võtma omaks riskipõhise lähenemisviisi ja parandama toetatavate projektide mõju hindamist inimõiguste valdkonnas; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata üldsuse osaluse tagamisele, samuti tasuta ja teavitatud eelnevale konsulteerimisele asjaomaste kogukondadega kõigis rahastatavate projektide kavandamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise etappides; nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid ja komisjon kasutaksid EIP ainukeste liikmete ja EBRD juhtivate aktsionäridena oma mõjuvõimu, et aidata kaasa nende institutsioonide ulatuslikule reformimisele, eesmärgiga tagada suurem demokraatlik järelevalve nende otsuste ja aruandekohustuse üle;

16.  on arvamusel, et rahvusvahelised finantseerimisasutused, nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapanga Grupp, peaksid laenu võtvatele riikidele struktuurilise kohandamise programmide raames pakutavate meetmete puhul läbi viima korruptsiooniohu hinnangu ja hindama meetmete mõju inimõigustele; on seisukohal, et struktuurilise kohandamise programmidega peaks alati kaasnema reformid parema valitsemistava ja suurema läbipaistvuse saavutamiseks; kordab, et programmide rakendamise jälgimiseks tuleks kasutada asjakohaseid, piisavalt rahastatud ja sõltumatuid järelevalvesüsteeme, ning viia läbi korrapäraseid auditeid ja uurimisi; lisab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata maa hõivamisele, sundväljatõstmistele, kaitsealastele riigihangetele, eraldi kaitse-eelarvetele ning sõjalise ja poolsõjalise tegevuse rahastamisele laenu võtvates riikides; kutsub ELi liikmesriike üles kasutama Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga liikmetena oma mõjuvõimu, et saavutada struktuurilise kohandamise programmide ja muude rahastamisprogrammide üle peetavatel läbirääkimistel suurem läbipaistvus ja ulatuslikumate kaasamismehhanismide kasutamine ning tagada parem demokraatlik järelevalve nimetatud organisatsioonide otsuste ja aruandekohustuse üle;

17.  palub, et kahe- ja mitmepoolsed finantseerimisasutused, nagu Maailmapanga Grupp, Rahvusvaheline Valuutafond, piirkondlikud arengupangad, ekspordikrediidi agentuurid ja erasektori pangad, nõuaksid, et mäetööstusega tegelevad ettevõtted ja valitsused täidaksid maksete avalikustamise nõudeid ja/või mäetööstuse läbipaistvuse algatuses maksete läbipaistvuse kohta kehtestatud norme, kusjuures see peaks olema mistahes projektide toetamise eeltingimus;

18.  väljendab heameelt rühmituse G20 poolt Soulis vastu võetud korruptsioonivastase tegevuskava üle ja on veendunud, et võetud suund tuleks säilitada, et tagada kooskõlastatud rahvusvahelised jõupingutused peamistes valdkondades korruptsiooni vastu võitlemiseks;

Korruptsioon ja arengupoliitika

19.  rõhutab, et kuna arenguriikide vaeseimad inimesed sõltuvad suurel määral avalikest teenustest, kannatavad nad teistest rohkem ka pisikorruptsiooni, sealhulgas nn vaikiva korruptsiooni all, mille korral riigiteenistujad ei osuta teenuseid või ei paku vahendeid, mille eest valitsus on maksnud (näiteks õpetajate puudumine riigikoolides või arstide puudumine esmatasandi raviasutustes);

20.  rõhutab, et korruptsioon takistab välismaiste otseinvesteeringute tegemist ja vähendab välisosalejate soovi arenguriikidega majanduskoostööd teha;

21.  on arvamusel, et korruptsiooni, sealhulgas maksuparadiiside, maksudest kõrvalehoidumise ja kapitali ebaseadusliku väljaviimise vastu võitlemine moodustab osa laiematest püüdlustest edendada head valitsemistava, mis on esitatud 2011. aasta muutuste kavas (COM(2011)0637) ELi arengupoliitika mõju suurendamise ühe põhiprioriteedina; rõhutab vajadust jõustada täielikult ja viivitamata ÜRO korruptsioonivastane konventsioon;

22.  rõhutab, et kõigi korruptsioonivastase võitluse meetmetega peaks kaasnema toetus programmidele, mille eesmärk on korruptsiooni ära hoida harimisega ja teadlikkuse tõstmise kampaaniatega;

23.  tuletab meelde tõhusat arengukoostööd käsitlevas Busani partnerluskokkuleppes võetud kohustusi ning kutsub ELi ja tema liikmesriike üles neid täitma, et tõhustada ühiseid jõupingutusi korruptsiooni ja ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemisel;

24.  on seisukohal, et korruptsiooni vastu võitlemiseks ja selle kaotamiseks on oluline tagada arengupoliitika sidusus; rõhutab ka vajadust suurendada arengukoostöö rahastamisvahendist ja Euroopa Arengufondist eelarve haldamiseks ja maksupettuste vastu võitlemiseks antavat ELi abi;

Liikmesriikide pädevuse suurendamine

25.  nõuab, et liikmesriigid muudaksid vajaduse korral oma kriminaalõigust, et nende jurisdiktsioon hõlmaks kõiki nende territooriumil viibivaid isikuid, kes on andnud altkäemaksu või omastanud riigi vara, olenemata isiku kodakondsusest ja sõltumata sellest, kus kuritegu aset leidis, kui kuriteo abil omandatud vara asub asjaomases liikmesriigis, kui see on seal pestud või kui kõnealusel isikul on liikmesriigiga tihedad sidemed (kodakondsuse või elukoha kaudu või kui ta on sellise ettevõtte tegelik tulusaaja, mille peakorter või tütarettevõte asub asjaomases liikmesriigis);

26.  juhib siiski tähelepanu sellele, et liikmesriigid peaksid olema ettevaatlikud kolmandatele riikidele teabe andmisel isikute kohta, keda süüdistatakse korruptsioonis, riigi vara omastamises või maksudest kõrvalehoidumises, et mitte levitada ebaõiglasi kahtlustusi inimõiguste kaitsjate kohta, nagu juhtus Ales Bjaljatskiga;

27.  on seisukohal, et laimu ja valesüüdistusi käsitlevad õigusaktid võivad takistada inimesi kolmandates riikides esinevatest korruptsioonijuhtumitest teatamast; nõuab seetõttu tungivalt, et kõik liikmesriigid näitaksid eeskuju ning lõpetaksid oma õigussüsteemis laimu ja valesüüdistusi käsitlevate õigusaktide alusel karistamise vähemalt selliste juhtumite puhul, kus tegemist on liikmesriikides või mujal toimuvat organiseeritud kuritegevust, korruptsiooni ja rahapesu käsitlevate süüdistustega;

28.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni soovituste kohaselt õiguslikud ja muud meetmed, et määratleda kuriteona sihiliku ebaseadusliku rikastumise juhtumid, st riigiametniku varade märkimisväärse suurenemise, mida ta ei suuda mõistlikult selgitada seoses oma seadusliku sissetulekuga;

Korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste suutlikkuse suurendamine

29.  peab kiiduväärseks 2012. aasta novembris vastu võetud Jakarta deklaratsiooni korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste põhimõtete kohta; ergutab ELi ja selle liikmesriike tegema veelgi suuremaid jõupingutusi ning koondama rahvusvahelisel tasandil jõud, et suurendada paljudes arenguriikides loodud korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste nappi suutlikkust korruptsiooni ohjeldamisel – enamasti on see vähene suutlikkus tingitud institutsioonilisest korrast, asjaolust, et asutuste tegevus sõltub täitevvõimust, poliitilise toetuse puudumisest, rahaallikatest, ametnike valimise ja nimetamise eeskirjadest ja täidesaatvatest volitustest;

30.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles alustama korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste sõltumatuse ja tulemuslikkuse rahvusvaheliste normide väljatöötamist – need tuleks koostada valitsuste tasandil ning võtta lõpuks vastu ÜRO Peaassamblees, kusjuures need peaksid olema samaväärsed inimõigustega tegelevate riiklike asutuste jaoks koostatud Pariisi põhimõtetega ning olema sama laia reguleerimisalaga; toonitab, et kõnealuseid põhimõtteid tuleks tulemuslikkuse vastastikuse hindamise raames kasutada aruandluse võrdlusalustena;

31.  kutsub komisjoni üles süvendama koostööd teiste rahastajatega ning Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooniga, et suurendada kõrgeimate kontrolliasutuste suutlikkust abi saavates riikides ja rakendada arenguriikides kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelisi standardeid;

32.  nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid ja toetaksid korruptsioonivastase võitluse rahvusvahelise komisjoni loomist kas rahvusvahelise lepingu või ÜRO korruptsioonivastasele konventsioonile lisatava protokolliga, kusjuures nimetatud komisjon oleks kriminaaluurijate rahvusvaheline organ, millele on antud riiklike õiguskaitseasutuste ja prokuratuuriga samaväärsed volitused osalisriikide territooriumil toimunud korruptsioonijuhtumite uurimiseks, nende toimepanijatele süüdistuste esitamiseks ja üksikisikute riiklikus kriminaalkohtus vastutusele võtmiseks;

33.  kutsub ELi liikmesriike üles toetama ÜRO finantskuritegude, korruptsioonivastase võitluse ja inimõiguste eriraportööri määramist, kellel oleksid laialdased volitused, mis hõlmaksid eesmärgipärast kava ja riikide korruptsioonivastaste meetmete korrapärast hindamist; palub neid liikmesriike, kes on alla kirjutanud 27. jaanuaril 1999. aastal allkirjastamiseks avatud Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioonile, kuid kes ei ole konventsiooni veel ratifitseerinud, see võimalikult kiiresti ratifitseerida;

Ettevõtja sotsiaalne vastutus

34.  juhib tähelepanu rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametnikele antava altkäemaksu vastu võitlemist käsitleval OECD konventsioonil põhinevale käsiraamatule, mis võimaldab ettevõtetel rakendada tõhusaid sisekontrolli-, eetika- ja vastavusmeetmeid piiriülese korruptsiooni ärahoidmiseks ja tuvastamiseks;

35.  nõuab, et kõik ELi ettevõtjad täidaksid ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtteid, mis hõlmavad ka inimõiguste austamist kooskõlas ÜRO juhtpõhimõtetega; tunneb heameelt komisjoni valmisoleku üle töötada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks välja inimõiguste suunised; kutsub ELi liikmesriike üles töötama välja ÜRO juhtpõhimõtete riiklikud rakenduskavad ja nõudma, et ka partnerriigid järgiksid ettevõtja sotsiaalse vastutuse rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid, näiteks OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta;

36.  nõuab tõhusamate läbipaistvus- ja aruandlusnormide väljatöötamist ELi tehnoloogiaettevõtete jaoks seoses sellise tehnoloogia eksportimisega, mida saab kasutada inimõiguste rikkumiseks, korruptsiooni soodustamiseks või ELi julgeolekuhuvide vastaseks tegevuseks;

37.  märgib, et kolmandates riikides ja eelkõige konfliktipiirkondades järgitavate ettevõtlustavade parandamiseks esitatud algatustes (näiteks ÜRO algatus Global Compact ning ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted) ei määratleta enamasti ühiseid seisukohti ega suuniste nõuetekohase jõustamise tingimusi, kuna nende täitmisel loodetakse ettevõtete enda vabatahtlikule algatusele; palub, et EL aitaks juhtida rahvusvahelisi jõupingutusi kõnealuste normatiivsete standardite kehtestamiseks (vähemalt ELi jurisdiktsioonis), keskendudes rahvusvaheliste korporatsioonide direktorite vastutusele ja ohvrite õiguskaitsemehhanismidele;

38.  nõuab komisjonilt tungivalt sellise õigusakti ettepaneku esitamist, milles nõutakse ELi ettevõtetelt selle tagamist, et nad ei toetaks oma ostudega korruptante, konfliktide õhutajaid ja inimõiguste raskete rikkumiste toimepanijaid, ning kohustatakse neid teostama oma tooraine tarneahelate kontrolle ja auditeid ning avalikustama nende tulemusi; on seisukohal, et ELi ettevõtete hoolsuskohustus kooskõlas OECD suunistega edendaks Euroopa ettevõtete arengut ja muudaks ELi inimõigustealase ja arengupoliitika sidusamaks, eelkõige konfliktipiirkondades;

39.  rõhutab uuesti, et EL ja liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kriminaalseaduse alusel, et jälgida ja vajaduse korral karistada oma territooriumil asuvaid ettevõtteid, kes on seotud korruptsiooniga kolmandates riikides; kutsub komisjoni üles koostama avalikku nimekirja ettevõtetest, kes on korruptsiooni eest süüdi mõistetud või kelle töötajatele on esitatud süüdistus korruptsioonijuhtumite eest liikmesriikides või kolmandates riikides; on seisukohal, et sellise nimekirja eesmärk peaks olema keelata süüdimõistetud ettevõtjatel osaleda riigihankemenetlustes või kasutada ELi vahendeid ELi liikmesriikides või kolmandates riikides (pooleliolevate kohtumenetluste puhul kohtu õigeksmõistva otsuseni); toonitab, et nn musta nimekirja koostamine võib olla ettevõtete jaoks tõhus stiimul korruptsiooni vältimiseks ning ettevõtte usaldusväärsust käsitlevate sisemenetluste parandamiseks ja karmistamiseks;

40.  peab kiiduväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel sõlmitud kokkulepet, milles nõutakse, et mäetööstuses tegutsevad ja põlismetsade raiega tegelevad ettevõtted avalikustaksid valitsustele tehtavad maksed riikide ja projektide kaupa; nõuab tungivalt, et kõikide partnerriikide valitsused nõuaksid nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatel finantsturgudel registreeritud või noteeritud rahvusvaheliste ettevõtete maksete samasugust avalikustamist; nõuab tungivalt, et EL edendaks partnerriikidega suheldes sellise aruandluse normiks muutmist; on arvamusel, et komisjon peaks kõnealuste õigusaktide järgmise läbivaatamise raames kaaluma riikide kaupa koostatavate aruannete reguleerimisala laiendamist, et aruanded hõlmaksid ka kõigi sektorite rahvusvahelisi ettevõtteid ja rohkem andmeid, nagu palgad, varad, töötajad, kasum ja maksud;

Rahu- ja stabiilsusoperatsioonid

41.  rõhutab, et korruptsioon soodustab sageli kuritegevust ning õhutab konflikte ja ebakindlust; on seisukohal, et korruptsioonivastasele võitlusele tuleks ELi konfliktiennetusmeetmetes ja ebastabiilsete olukordade lahendamisel rohkem tähelepanu pühendada;

42.  rõhutab, kui oluline on, et ÜRO ja Aafrika Liidu rahuvalvejõududes järgitaks kõrgeid usaldusväärsuse norme, eriti Aafrika rahutagamisrahastu kontekstis; toetab nõuet reformida ÜRO süsteemi usaldusväärsuse hindamiseks, täpsemalt ettepanekut luua ametnike kõikide üleastumiste uurimiseks (ka kohapeal) üks organisatsioonisisene kontrolliüksus; kutsub seetõttu ÜROd üles võtma meetmeid, et tagada rahuvalvajate rikkumiste ohvriks langenud isikutele õigus õiguskaitsevahendile ning parandada aruandlusmehhanisme ja rikkumistest teatajate kaitse poliitikat;

43.  rõhutab vajadust töötada välja üldised käitumisnormid ja ELi ÜJKP operatsioonide tegevusjuhend ning ajakohastada neid, et käsitleda asjakohaselt korruptsioonivastase võitluse vallas tehtavaid jõupingutusi nii missioonidel kui ka missioonide läbiviimise piirkonnas; kutsub ELi ja liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada Euroopa rahu- ja õigusriigimissioonide töötajate rikkumiste ohvriks langenud isikutele õigus tõhusale õiguskaitsevahendile; nõuab tungivalt, et nõukogu looks rikkumistest teatamiseks ohutu ja asjakohase mehhanismi ning töötaks välja rikkumistest teatajate tõhusa kaitse poliitika; toonitab, et kõnealune mehhanism peab olema sootundlik;

44.  peab kiiduväärseks selliseid algatusi nagu Montreux dokument ning eraturvateenuste pakkujate rahvusvaheline toimimisjuhend; peab kiiduväärseks Euroopa Liidu hiljutist toetusavaldust Montreux dokumendile ning selle kinnitamist paljudes ja üha lisanduvates ELi liikmesriikides; toonitab sellegipoolest, et kokkulepitud põhimõtteid tuleb paremini jõustada; kutsub kõiki ELi liikmesriike üles täiustama oma siseriiklikku õigust ja eeskirju vastavalt Montreux dokumendis sisalduvatele normidele ning teeb ettepaneku, et liikmesriigid ja EL sõlmiksid lepinguid ainult selliste sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtetega, kes järgivad asjaomaste algatuste põhimõtteid; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles toetama sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtete rahvusvahelise tegevusjuhendi järelevalvemehhanismi loomist – selleks peaks olema järelevalveorgan, mis suudab menetleda kaebusi ja kehtestada hoiatavaid karistusi (sh vajalike lisapiirangute lisamine lepingutesse, aga ka ametlike hoiatuste ja rahaliste karistuste määramine ning sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtte ajutine või alaline eemaldamine tegevusjuhendi süsteemist), et tagada tegevusjuhendist kinnipidamine ning sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtete vastutus tegevusjuhendiga võetud kohustuste täitmise eest;

45.  nõuab, et EL ja liikmesriigid toetaksid sellise rahvusvahelise raamistiku loomist, millega reguleerida sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtete tegevust ja kehtestada võrdsed tingimused, et vastuvõtvatel riikidel oleks õigus reguleerida sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtete tegevust ning osalisriigid saaksid kasutada oma mõjuvõimu inimõiguste kaitseks ja korruptsiooni vältimiseks; toonitab, et selline raamistik peab hõlmama hoiatavaid karistusi rikkumiste eest, rikkujate vastutusele võtmist ja õiguskaitse tõhusat kättesaadavust ohvrite jaoks, samuti litsentsimis- ja järelevalvesüsteemi, mille abil kohustada kõiki sõja- ja julgeolekuvaldkonna eraettevõtteid teostama sõltumatuid auditeid ning korraldama kogu personali jaoks inimõigusalaseid kohustuslikke koolitusi;

Rahvusvaheline koostöö ja abi

46.  teeb ettepaneku, et liikmesriigid rakendaksid paremini ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni IV ja V peatükki (vastavalt „Rahvusvaheline koostöö” ja „Vara tagasivõitmine”), et tagada kolmandate riikide taotletud vastastikuse õigusabi suurem tõhusus, selleks tuleks siseriiklikku õigust tõlgendada viisil, mis lihtsustaks taotletud abi andmist, ning taotlejariigis tuleks vastastikuse õigusabi andmise eesmärgil käsitleda konfiskeerimist süüdimõistvast otsusest eraldi, samuti tuleks kolmandate riikide õigussüsteemidele eraldada vajalikud inim- ja finantsressursid, et juhtumeid saaks nõuetekohaselt ja kiiresti käsitleda; nõuab tungivalt, et EL tähtsustaks seda küsimust, kuna see on demokratiseerimisjärgus olevate kolmandate riikide jaoks äärmiselt oluline, ning tegeleks õiguslike takistuste ja ELis asuvate finantskeskuste koostöövalmiduse puudumisega, mis väljendub sageli vastastikuse õigusabi passiivses ja vähetõhusas korras;

47.  on arvamusel, et kõikidesse kolmandate riikidega sõlmitavatesse lepingutesse lisatav standardne inimõiguste klausel peaks hõlmama ka kohustust kaitsta ja edendada head valitsemistava;

48.  ärgitab komisjoni tegema Cotonou lepingu järgmise läbivaatamise käigus ettepaneku, et hea valitsemistava järgmine saaks lepingu oluliseks koostisosaks ning laiendataks korruptsiooni määratlust, mis võimaldaks hea valitsemistava klausli rikkumist karistada kõigil raskendavatel asjaoludel ja mitte üksnes siis, kui see on seotud majanduslike ja valdkondlike poliitikameetmete ja programmidega, kus Euroopa Liit on finantsabi andjana oluline partner;

49.  väljendab heameelt ELi-Egiptuse ja ELi-Tuneesia rakkerühma otsuse üle töötada välja tegevuskava, et tagastada seadusevastaselt omandatud vara, mis on siiani mitmetes kolmandates riikides külmutatud; nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid täielikult üle kehtivad rahvusvahelised vara tagasivõitmist käsitlevad eeskirjad, nagu ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni V peatükk, üleminekuetapis olevate araabia riikidega sõlmitud G8 Deauville’i partnerluse varade tagasivõitmise tegevuskava ja nõukogu poolt 26. novembril 2012. aastal välja töötatud uus seadusandlik raamistik; on seisukohal, et varade tagasivõitmist käsitlevad sätted toetavad riikide pingutusi heastada korruptsiooni halvimaid tagajärgi, ning nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid teeksid tõsiseid jõupingutusi, mille eesmärk on lihtsustada seadusvastaselt omastatud ja endiste režiimide poolt kõrvaldatud varade tagastamist araabia kevade riikide rahvastele; rõhutab, et ulatuslikust korruptsioonist mõjutatud režiimidest välja arenenud riigid peavad varade tagasivõitmise ja riigivõla suhtes kasutama inimõigustepõhist käsitusviisi; toetab algatusi riigi välis- ja sisevõla auditeerimiseks, et avastada korruptsioon ja selle tagajärjed inimõigustele; kutsub liikmesriike üles toetama võla auditeerimise algatusi;

50.  kutsub ELi ja liikmesriike üles andma õiguslikku ja tehnilist abi arenguriikidele, kes soovivad saada tagasi Euroopa Liidu territooriumil hoitava õigusvastaselt omandatud vara (või diktaatorite ebaseaduslikult kogutud vara);

51.   juhib tähelepanu tõigale, et korruptsioon relvakaubanduses moodustab suure osa ülemaailmsetes tehingutes esinevast korruptsioonist; väljendab heameelt ÜRO Peaassamblee poolt 2. aprillil 2013. aastal vastu võetud relvakaubanduslepingu üle, millega kehtestatakse rahvusvaheliste relvatarnete hindamiseks ühised siduvad normid ja kriteeriumid; peab kiiduväärseks liikmesriikide lubadust allkirjastada relvakaubandusleping võimalikult kiiresti ning kutsub liikmesriike üles asuma juhtpositsioonile ÜRO pingutustes, mis on suunatud sellele, et kõik ÜRO liikmesriigid ratifitseeriksid ja rakendaksid viivituseta rahvusvahelise relvakaubanduslepingu; ergutab ELi jälgima valvsamalt Euroopa relvatootjate eksporti ja võitlema relvakaubandussektori puuduliku läbipaistvusega, eelkõige seoses vahendajate ning majandus- või tööstuskompensatsioonide kasutamisega, kooskõlas nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukohaga 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, ELi liikmesriikide, kandidaatriikide ja assotsieerunud riikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, Aafrika Liidule, Rahvusvahelisele Valuutafondile, Maailmapangale, Euroopa Investeerimispangale, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale ning ÜRO-le.

(1) Euroopa Liidu Nõukogu, 2008. (2) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 165. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0470. (4) ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/48/134. (5) OECD (2011), OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, OECD Publishing. (6) Rahvusvaheline Tööorganisatsioon, 2006 ISBN 92-2-119010-2 ja 978-92-2-119010-3. (7) New York, ÜRO peakorter, 26. juuli 2000. (8) ÜRO Peaassamblee, A/CONF.217/2013/L.3. (9) CleanGovBiz Initiative, OECD 2013. (10) CleanGovBiz Initiative, OECD 2013. (11) Illicit Financial Flows from Developing Countries Over the Decade Ending 2009, Global Financial Integrity. (12) OLAFi 2011. aasta aruanne.

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta resolutsioon poliitika kavandamise ja pikaajaliste suundumuste kohta seoses eelarve mõjuga suutlikkuse tõstmisele (2012/2290(INI))

P7_TA(2013)0395 A7-0265/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1) ja eelkõige 2013. aasta eelarves sisalduvat ettevalmistavat tegevust „Institutsioonidevaheline süsteem pikaajaliste arengusuundade väljaselgitamiseks”,

–  võttes arvesse finantsmäärust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, eelkõige selle artikli 54 lõike 2 punkte a, b ja e,

–  võttes arvesse ESPASi (Euroopa strateegia- ja poliitikaanalüüsisüsteem) projekti raames Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi (EUISS) koostatud aruannet „Ülemaailmsed arengusuunad 2030 – kodanikud omavahel ühendatud ja polütsentrilises maailmas”(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0265/2013),

A.  arvestades, et me elame kiirete muutuste ajal – sellest annavad tunnistust võimudünaamika, demograafilised muutused, kliimamuutused, linnastumine ja tehnoloogia areng –, mistõttu tekib üha suurenev vajadus selle järele, et kõikide jurisdiktsioonide poliitikakujundajad teeksid peamiste ülemaailmsete arengusuundade uurimisel ja jälgimisel suuremaid jõupingutusi;

B.  arvestades, et ELi 2010. aasta eelarves kehtestati Euroopa Parlamendi algatusel komisjonile kohustus viia kahe aasta jooksul läbi katseprojekt, mille eesmärk oli uurida võimalust luua „institutsioonidevaheline süsteem, millega tehakse kindlaks ELi tähtsaimate poliitiliste küsimuste pikaajalised arengusuunad”;

C.  arvestades, et ELi 2012. aasta eelarves lubati nimetatud projektil minna üle järgmisse etappi ettevalmistava tegevusena kolmeks aastaks perioodil 2012–2014, et luua 2014. aasta lõpuks täielikult toimiv, kõiki asjaomaseid ELi institutsioone hõlmav Euroopa strateegia- ja poliitikaanalüüsisüsteem (ESPAS), arendades tihedamat koostööd erinevate ELi institutsioonide ja organite teadusosakondade vahel, mis tegelevad keskmise pikkuse ja pikaajaliste poliitikasuundade analüüsiga(3),

D.  arvestades, et haldustasandil kestliku institutsioonidevahelise süsteemi loomine peamiste tulevast poliitikakonteksti tõenäoliselt kujundavate suundade tuvastamiseks ja kaardistamiseks aitaks ja toetaks ELi institutsioone probleemideks ettevalmistumisel ja neile reageerimisel ning määratleks sidusad strateegiavalikud järgnevateks aastateks;

E.  arvestades, et selline hästi tõestatud ja tunnustatud süsteem võib anda mõtteainet ELi eelarve koostamise kontekstis ja poliitiliste prioriteetide määratlemiseks iga-aastastel ja mitmeaastastel alustel ning rahaliste vahendite otsesemaks sidumiseks poliitiliste eesmärkidega;

F.  arvestades, et naiste mõjuvõimu ei ole võimalik saavutada ilma nende õiguste tunnustamise ja tõhusa rakendamiseta; arvestades, et Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteem võib ka pakkuda tõhusat analüüsi probleemide kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, alates poliitilisest mõjuvõimust kuni igasuguse naiste diskrimineerimise vastu võitlemiseni;

G.  arvestades, et esimeses ESPASi rahastatud ja Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi koostatud aruandes „Ülemaailmsed arengusuunad 2030 – kodanikud omavahel ühendatud ja polütsentrilises maailmas” tuvastatakse mitmed ülemaailmsed arengusuunad, mis võivad maailma järgmistel aastakümnetel kujundada;

H.  arvestades, et nende suundumuste hulka kuuluvad eelkõige: üksikisiku mõjuvõimu suurenemine, mis on osalt tingitud tehnoloogilisest muutusest; suurem surve säästvale arengule kasvava loodusvarade nappuse ja püsiva vaesuse kontekstis, millele lisandub kliimamuutuste mõju, ja rahvusvahelise süsteemi teke, mida iseloomustab võimu eemaldumine riikidest, kus kasvavad erinevused valitsemises, kuna traditsioonilised mehhanismid riikidevahelistes suhetes ei suuda üldsuse nõudmistele enam piisavalt vastata;

1.  usub, et sidus ja tõhus ELi poliitika kujundamine sõltub üha enam selliste pikaajaliste ülemaailmsete arengusuundade õigeaegsest tuvastamisest, mis avaldavad suurt mõju probleemidele ja valikutele, millega liit peab üha keerulisemas ja vastastikku sõltuvas maailmas toime tulema;

2.  rõhutab, et ELi institutsioonid peavad tegema nende pikaajaliste arengusuundade jälgimisel ja analüüsimisel tõhusat koostööd ning samuti tegema koostööd ja looma võrgustikke muude osalejatega, sh laiema teaduskogukonnaga nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool, kes on huvitatud kolmandates riikides sarnastest küsimustest; rõhutab sellega seoses tõhusa suutlikkuse arendamise jätkamise olulisust, et pakkuda sõltumatut, kvaliteetset institutsioonidevahelist analüüsi ja nõuandeid peamiste arengusuundade kohta, millega poliitikakujundajad peavad ELi süsteemis toime tulema;

3.  juhib tähelepanu sellele, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele vastutavad pikaajaliste sotsiaalmajanduslike strateegiate ja poliitika rakendamise eest ELis erinevad avalik-õiguslikud organisatsioonid, sh Euroopa institutsioonid, ministeeriumid, piirkondlike või kohalike ametiasutuste osakonnad ning konkreetsed ametid; tõstab esile asjaolu, et lisaks liikmesriikide ametiasutustele ja Euroopa Liidu institutsioonidele osalevad pikaajalise strateegia kujundamises ka majandus- ja sotsiaalpartnerid, vabaühendused ja teised sidusrühmad; seetõttu rõhutab, et tuleks kohaldada mitmetasandilist valitsemist;

4.  rõhutab, et mitmeaastase, pikaajalise ja horisontaalse iseloomu tõttu on ühtekuuluvuspoliitika kindlasti poliitikavaldkond, mida iseloomustab pikaajaline planeerimine, ning arvestades selle olulist osa ELi eelarves, peab sel olema ka silmapaistev koht tulevikku suunatud eelarve kavandamisel;

5.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika ja teiste valdkondade poliitika väljatöötamine sõltub üha rohkem õigeaegselt tuvastatud ülemaailmsetest pikaajalistest arengusuundadest; juhib seoses sellega tähelepanu erinevatele tulevikuteemalistele aruannetele, nagu projekt „Euroopa 2030” (analüüsirühma Euroopa Ülemkogule esitatav aruanne Euroopa Liidu tuleviku kohta 2030. aastal) ning Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi poolt ESPASi raames koostatud aruanne „Ülemaailmsed arengusuunad 2030 – kodanikud omavahel ühendatud ja polütsentrilises maailmas”; peab soovitavaks tihedamat koostööd selliste aruandlusalgatuste osas;

6.  nõuab soolise perspektiivi kui inimõiguste rikkumise, diskrimineerimise ja vaesuse vastu võitlemise vahendi integreerimist pikaajaliste globaalsete trendide hindamisse ning tulevastesse aruannetesse;

7.  tunneb erilist heameelt ESPASi väljatöötamiseks kavandatud haldustasandi katseprojekti (2010–2011) ja ettevalmistava tegevuse (2012–2014) seniste tulemuste üle, mille eesmärk on aidata kindlaks teha ELi tähtsaimate poliitiliste küsimuste pikaajalisi arengusuundi, ning soovitab tungivalt jätkata seda protsessi ka pärast praeguse ettevalmistava tegevuse tähtaja lõppu; leiab, et selline süsteem peaks hõlmama personali kõikidest asjaomastest ELi institutsioonidest ja ametitest, sealhulgas Regioonide Komiteest; on seisukohal, et aruandlusmehhanismi teemat tuleb arutada, kaasates sellesse kõik asjaomased huvirühmad, ettevõtted ja vabaühendused;

8.  nõuab, et praegu ESPASi protsessi kaasatud neli institutsiooni ja organit – komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa välisteenistus – töötaksid välja ja allkirjastaksid mingil kujul institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis ideaaljuhul sõlmitakse 2014. aasta kevadel ning milles iga partner kohustub kokkulepet järgima ja selles pidevalt osalema;

9.  rõhutab, et osalevad institutsioonid ja organid peaksid eraldama igaüks oma eelarve kaudu ESPASi süsteemi jaoks vajalikud töötajad ja rahalised vahendid, järgides täielikult finantsmäärust ja eelkõige selle artikli 54 punkti e ning võttes aluseks iga-aastase eelarvemenetluse, et tagada järgnevatel aastatel sellise suutlikkuse arendamine eelarveliselt neutraalsel viisil; rõhutab, et ELi institutsioonid peavad investeerima erioskustega töötajatesse, kes pühenduksid täielikult ülemaailmsete arengusuundade jälgimisele, ning töötajatesse, kes tuvastaksid võimalusi ja annaksid poliitilisi soovitusi vastavalt iga ELi institutsiooni vajadustele;

10.  nõuab, et ESPASit suunaks ja kontrolliks sobiva koosseisuga institutsioonidevaheline nõukogu, mis määraks kindlaks ESPASi volitused ja prioriteedid, määraks ametisse direktorid ja teised ametnikud ning milles Euroopa Parlament oleks – kui ta nii soovib – esindatud parlamendiliikmetega, võttes arvesse, et ESPASi töö peaks tema volituste raamistikus toimuma sõltumatult;

11.  tervitab kavatsust kasutada ESPASi protsessi ja ülemaailmset võrgustikku, et ehitada üles paljudest allikatest pärit keskmise pikkuse ja pikaajaliste arengusuundadega seotud dokumentide ja materjalide ülemaailmne võrgus asuv repositoorium, millele pääsevad vabalt juurde poliitikakujundajad ja kodanikud kogu maailmas;

12.  tervitab asjaolu, et ELi institutsioonide vaheline tihedam halduskoostöö ESPASi protsessi kaudu toob ettevalmistava tegevuse osana kaasa prognoosi esitamise, milles analüüsitakse pikaajalisi arengusuundi ja nende mõju probleemidele ja valikutele, millega liit peab ajavahemikul 2014–2019 tegelema, ning mis tuleb 2014. aastal esitada institutsioonide tulevastele presidentidele ja eesistujatele; on seisukohal, et selline tegevus on edukas ning seda tuleks edaspidi korrata vähemalt iga viie aasta järel;

13.  usub, et alaline süsteem – mille eesmärk on pakkuda ELi institutsioonidele korrapärast analüüsi keskmise pikkusega ja pikaajaliste arengusuundade kohta, et julgustada strateegilisemat lähenemisviisi otsustusprotsessi puhul – peaks liidu olukorda käsitleva arutelu edendamiseks hõlmama sätteid iga-aastase strateegiliste arengusuundade aruande esitamise ning komisjoni iga-aastase töökava avaldamise kohta, et jälgida ja hinnata pikaajaliste arengusuundade muutuvat olemust ning pakkuda eelarvepädevatele institutsioonidele konkreetset sisendit 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste eelsel perioodil ja 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtete tegemiseks;

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev raport nõukogule, komisjonile ning Euroopa välisteenistusele.

(1) ELT L 66, 8.3.2013. (2) 27.aprill 2012; http://www.iss.europa.eu/uploads/media/ESPAS_report_01.pdf. (3) http://europa.eu/espas/pdf/espas-preparatory-action-amendment_en.pdf.

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta resolutsioon rahvusvahelise eraõiguse täiendamise kohta tööhõive suhtes kohaldatava kohtualluvuse osas (2013/2023(INI))

P7_TA(2013)0396 A7-0291/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 15, 16, 27, 28, 30, 31 ja 33,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 45, 81 ja 146,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid kohtuasjades C-18/02(1), C-341/05(2) ja C-438/05(3),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0291/2013),

A.  arvestades, et Brüsseli I määruse(4) läbivaatamine oli väga edukas, kuna Euroopa Liidu tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevatesse eeskirjadesse viidi sisse olulisi parandusi;

B.  arvestades, et uuestisõnastamise menetluse raames ei käsitletud teatavaid tööõiguse küsimusi;

C.  arvestades, et 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe(5) näeb ette, et uuesti sõnastamise tehnikat tuleb kasutada õigusaktides, mida on korduvalt muudetud;

D.  arvestades vaidlustes kohaldatavate kohtualluvuse eeskirjade ja vaidlustes kohaldatavate eeskirjade sidususe tagamise olulisust;

E.  arvestades, et suureks probleemiks on ka vajadus hoida ära meelepärase kohtualluvuse valimine rahvusvahelise eraõiguse Euroopa tasandil – eriti kui see võib olla kahjulik nõrgemale poolele, näiteks eelkõige töötajatele – ning tagada kohtualluvuse ettemääratus parimal võimalikul tasemel;

F.  arvestades üldist põhimõtet, mille kohaselt peaks kohtuasi kuuluma sellega kõige lähemalt seotud kohtu alluvusse;

G.  arvestades, et mitmed Euroopa Kohtus käsitletud palju kõneainet tekitanud kohtuasjad töölepingute ja töövõitlusega seotud kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse vaidlustes on tekitanud kartusi, et Euroopa eeskirjad võivad kahjustada tööõiguse siseriiklike sätete rakendamist, mis võib teatud juhtudel kaasa tuua ühe liikmesriigi õiguse kohaldamise teise liikmesriigi kohtus(6);

H.  arvestades tööõiguse suurt tähtsust liikmesriikide põhiseadusliku ja poliitilise identiteedi seisukohalt, on oluline, et Euroopa õigus austaks selles valdkonnas eri riikide traditsioone;

I.  arvestades, et kohtualluvuse eeskirjade võimalikult laiaulatuslik kohandamine kohaldatava õiguse eeskirjadega on ka nõuetekohase õigusemõistmise huvides;

J.  arvestades, et tundub asjakohane hinnata, kas on vajalik muuta kohtualluvuse eeskirju tööõiguse valdkonnas;

K.  arvestades, et töövõitlust käsitlev kohtulik vaidlus peab toimuma eelkõige selle liikmesriigi kohtutes, kus toimub või on toimunud töövõitlus;

L.  arvestades, et töölepingute puhul tuleks soovitud määral tagada, et kohtualluvus kuulub töösuhtega kõige lähemalt seotud liikmesriigi kohtutele;

1.  tunneb heameelt selle üle, et ELi institutsioonid on Brüsseli I määruse edukalt läbi vaadanud;

2.  on seisukohal, et komisjon peaks tööõiguse küsimusi edasi arutama, pidades silmas edaspidiseid võimalikke muudatusi;

3.  märgib, et kohtualluvust käsitleva rahvusvahelise eraõiguse üks olulisemaid põhimõtteid on nõrgema poole kaitse ning et kehtivates kohtualluvuse eeskirjades on välja toodud töötajate kaitse eesmärk;

4.  märgib, et tänu Brüsseli I määrusega ette nähtud ainupädevuse alustele on töötajad kohtualluvuse eeskirjadega üldiselt hästi kaitstud tööalastes kohtuasjades, milles nad on tööandjate esitatud hagide korral kostjateks;

5.  nõuab tungivalt, et komisjon hindaks, kas praeguses Brüsseli I määrusest tulenevas õigusraamistikus võetakse piisavalt arvesse tööalaste kohtuasjade eripära;

6.  palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu järgmistele küsimustele:

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteele.

(1) Euroopa Kohtu (kuuenda koja) 5. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-18/02, Danmarks Rederiforening, DFDS Torline A/S nimel v LO Landsorganisationen i Sverige, SEKO Sjöfolk Facket för Service och Kommunikation nimel, EKL 2004 lk I-01417. (2) Euroopa Kohtu (suurkoja) 18. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-341/05: Laval un Partneri Ltd v Svenska Byggnadsarbetareförbundet, Svenska Byggnadsarbetareförbundets avdelning 1 Byggettani ja Svenska Elektrikerförbundet, EKL 2007 lk I-11767. (3) Euroopa Kohtu (suurkoja) 11. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-438/05: Laval un Partneri Ltd v Svenska Byggnadsarbetareförbundet, Svenska Byggnadsarbetareförbundets avdelning 1 Byggettani ja Svenska Elektrikerförbundet, EKL 2007 lk I-10779. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1). (5) 28.novembri 2001. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1). (6) Vt eelkõige asjaolusid kohtuasjas C-438/05, International Transport Workers’ Federation ja Soome Meremeeste Ametiühing v Viking Line ABP ja OÜ Viking Line Eesti, EKL 2007 lk. I-10779.

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nõukogu direktiivi 2009/13/EÜ (millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ) jõustamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta (COM(2012)0134 – C7-0083/2012 – 2012/0065(COD))

P7_TA(2013)0397 A7-0037/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0134),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0083/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2012. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 12. juuni 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning transpordikomisjoni arvamust (A7-0037/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 8. oktoobril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu direktiiv 2013/…/EL, 2006. aasta meretöönormide konventsiooni järgimise ja täitmise tagamisega seotud lipuriigi kohustuste kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2013/54/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 299, 4.10.2012, lk 153. (2) Käesolev seisukoht asendab 13. märtsil 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0080).

Euroopa Parlamendi 8. oktoobril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (COM(2012)0788 – C7-0420/2012 – 2012/0366(COD))(1)

P7_TA(2013)0398 A7-0276/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus) (3a)  Terviseohu hoiatused on osa organiseeritud, tõhusast ja pikaajalisest suitsetamisvastasest strateegiast, millel on selgelt määratletud rakendamisala ja eesmärgid. Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 (6)   Kuna tubaka- ja seonduvate toodete siseturg on väga suur ja tubakatoodete tootjad koondavad üha enam kogu liitu suunatud tootmise üksnes vähestesse liikmesriikides asuvatesse tootmisettevõtetesse, mille tõttu on tubakatoodete piiriülene müük märkimisväärne, tuleb tubakatoodete siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks võtta seadusandlikke meetmeid pigem liidu kui liikmesriikide tasandil. (6)   Kuna tubaka- ja seonduvate toodete siseturg on väga suur ja tubakatoodete tootjad koondavad üha enam kogu liitu suunatud tootmise üksnes vähestesse liikmesriikides asuvatesse tootmisettevõtetesse, mille tõttu on tubakatoodete piiriülene müük märkimisväärne, tuleb tubakatoodete siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks võtta rangemaid seadusandlikke meetmeid liidu tasandil. Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 (7)  Liidu tasandi seadusandlikud meetmed on vajalikud ka seetõttu, et rakendada Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta mai tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevat raamkonventsiooni (edaspidi „WHO raamkonventsioon”), milles Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on osalised. Eelkõige on olulised WHO raamkonventsiooni artikkel 9 (tubakatoodete koostise reguleerimine), artikkel 10 (tubakatoodete koostise avalikustamise reguleerimine), artikkel 11 (tubakatoodete pakendamine ja märgistamine), artikkel 13 (reklaam) ja artikkel 15 (ebaseaduslik tubakatoodete äri). WHO raamkonventsiooni rakendussuunised võeti ühehäälselt vastu lepingu osaliste mitmesugustel konverentsidel liidu ja liikmesriikide toetusega. (7)  Liidu tasandi seadusandlikud meetmed on vajalikud ka seetõttu, et rakendada teetähiseks olevat Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta mai tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevat raamkonventsiooni (edaspidi „WHO raamkonventsioon”). Kõik liikmesriigid ja Euroopa Liit on WHO raamkonventsiooni allkirjastanud ja ratifitseerinud ning seega on konventsiooni sätted neile rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad. Eriti olulised on WHO raamkonventsiooni artikkel 9 (tubakatoodete koostise reguleerimine), artikkel 10 (tubakatoodete koostise avalikustamise reguleerimine), artikkel 11 (tubakatoodete pakendamine ja märgistamine), artikkel 13 (reklaam) ja artikkel 15 (ebaseaduslik tubakatoodete äri). WHO raamkonventsiooni rakendussuunised võeti ühehäälselt vastu lepingu osaliste mitmesugustel konverentsidel liidu ja liikmesriikide toetusega. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 (8)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 114 lõike 3 kohaselt tuleks aluseks võtta tervise kaitse kõrge tase, võttes eelkõige arvesse kõiki teaduslikele faktidele tuginevaid uusi suundumusi. Tubakatooted ei ole tavapärased kaubad ja võttes arvesse tubaka väga kahjulikku mõju, tuleks tervise kaitsele pöörata väga suurt tähelepanu, et vähendada suitsetamise levikut eelkõige noorte hulgas. (8)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 114 lõike 3 kohaselt tuleks aluseks võtta tervise kaitse kõrge tase, võttes eelkõige arvesse kõiki teaduslikele faktidele tuginevaid uusi suundumusi. Tubakatooted ei ole tavapärased kaubad ja võttes arvesse tubaka väga kahjulikku mõju, tuleks tervise kaitsele pöörata väga suurt tähelepanu, et vähendada suitsetamise levikut eelkõige noorte hulgas. Selleks peaksid liikmesriigid propageerima suitsetamisvastaseid kampaaniaid eriti koolides ja meedia vahendusel. Kooskõlas tootjavastutuse põhimõttega tuleks tubakatoodete tootjad panna vastutama kõigi tubakatarbimise tagajärjel tekkivate tervishoiukulude eest. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus) (9a)  Arvestades, et paljudes liikmesriikides on suur hulk suitsetajaid, kes tõenäoliselt kohe suitsetamisest ei loobu, tuleks seadusandluses võtta arvesse nende õigust objektiivsele teabele, milline on tubaka võimaliku tarbimise mõju tervisele, seda teavet peaksid nad saama ka tarbitavate toodete pakendilt. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 (10)  Sigarettide tõrva-, nikotiini- ja süsinikmonooksiidisisalduse mõõtmisel tuleks viidata rahvusvaheliselt tunnustatud ISO standarditele 4387, 10315 ja 8454. Muude eralduvate ainete sisalduse kvantifitseerimiseks puuduvad rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid või testid, kuid nende väljatöötamiseks tehakse praegu jõupingutusi. (10)  Sigarettide tõrva-, nikotiini- ja süsinikmonooksiidisisalduse mõõtmisel tuleks viidata rahvusvaheliselt tunnustatud ISO standarditele 4387, 10315 ja 8454. Muude eralduvate ainete sisalduse kvantifitseerimiseks puuduvad rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid või testid, kuid liikmesriigid ja komisjon peaksid aktiivselt innustama praegu rahvusvahelisel tasandil tehtavaid jõupingutusi selliste standardite või testide väljatöötamiseks. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 a (uus) (10a)  On tõestatud, et poloonium 210 on tubakas sisalduv oluline kantserogeen. Seda ainet oleks võimalik sigarettidest peaaegu täielikult kõrvaldada lihtsate meetmete kombinatsiooni abil. Seetõttu on asjakohane määrata poloonium 210 maksimaalne sisaldus, mis vähendaks poloonium 210 praegust keskmist sisaldust sigarettides 95 %. Välja tuleks töötada ISO standard poloonium 210 mõõtmiseks tubakas. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 (11)   Maksimaalse sisalduse kindlaksmääramiseks võib olla vaja ja asjakohane hiljem kindlaksmääratud sisaldust kohandada või kehtestada eralduvate ainete piirmäärad, võttes arvesse nende mürgisust ja sõltuvust tekitavat toimet. (11)   Maksimaalse sisalduse kindlaksmääramiseks võib olla vaja ja asjakohane hiljem kindlaksmääratud sisaldust vähendada või kehtestada eralduvate ainete piirmäärad, võttes arvesse nende mürgisust ja sõltuvust tekitavat toimet. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 (13)  Kuna praegu ei kasutata teatamiseks ühtset vormi, on tootjatel ja importijatel raske täita oma teatamiskohustust ning liikmesriikidel ja komisjonil saadud teabe põhjal võrdluste, analüüside ja järelduste tegemine on liigselt koormav. Seetõttu tuleks koostisosadest ja eralduvatest ainetest teatamiseks kehtestada ühtne kohustuslik vorm. Üldsuse jaoks tuleks tagada kõnealuseid tooteid käsitleva teabe võimalikult suur läbipaistvus ning samas tagada, et võetakse asjakohaselt arvesse tubakatoodete tootjate intellektuaalse omandiga seotud õigust ja muid õigusi. (13)  Kuna praegu ei kasutata teatamiseks ühtset vormi, on tootjatel ja importijatel raske täita oma teatamiskohustust ning liikmesriikidel ja komisjonil saadud teabe põhjal võrdluste, analüüside ja järelduste tegemine on liigselt koormav. Seetõttu tuleks koostisosadest ja eralduvatest ainetest teatamiseks kehtestada ühtne kohustuslik vorm. Üldsuse jaoks tuleks tagada kõnealuseid tooteid käsitleva teabe võimalikult suur läbipaistvus ning samas tagada, et võetakse asjakohaselt arvesse tubakatoodete tootjate intellektuaalse omandiga seotud õigust ja muid õigusi, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) õigusi. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 (14)   Koostisosade reguleerimise suhtes ühtlustatud lähenemisviisi puudumine mõjutab siseturu toimimist ja kaupade vaba liikumist ELis. Mõned liikmesriigid on vastu võtnud õigusnorme või sõlminud tootmisharuga siduvaid lepinguid, millega lubatakse või keelatakse teatavad koostisosad. Seega on teatavate koostisosade kasutamine mõnes liikmesriigis reguleeritud, mõnes aga mitte. Liikmesriikidel on eri lähenemisviisid ka selle suhtes, kuidas reguleerida teatavate lisaainete kasutamist sigarettide filtrites või tubakasuitsule värvi andmiseks. Kui ühtlustamist ei toimu, muutuvad siseturu toimimist takistavad asjaolud tulevastel aastatel tõenäoliselt veelgi arvukamaks, võttes arvesse WHO raamkonventsiooni rakendamist ja selle suuniseid ning kogemusi, mis on saadud muudes õigussüsteemides liidust väljaspool. WHO raamkonventsiooni artikleid 9 ja 10 käsitlevates suunistes kutsutakse eelkõige üles kõrvaldama koostisosad, mis parandavad maitset, jätavad mulje, et tubakatootel on tervisele kasulikke mõjusid, mille puhul arvatakse, et need teevad erksamaks või annavad jõudu või millel on tootele värvust andvaid omadusi. (14)   Koostisosade reguleerimise suhtes ühtlustatud lähenemisviisi puudumine mõjutab siseturu toimimist ja kaupade vaba liikumist ELis. Mõned liikmesriigid on vastu võtnud õigusnorme või sõlminud tootmisharuga siduvaid lepinguid, millega lubatakse või keelatakse teatavad koostisosad. Seega on teatavate koostisosade kasutamine mõnes liikmesriigis reguleeritud, mõnes aga mitte. Liikmesriikidel on eri lähenemisviisid ka selle suhtes, kuidas reguleerida teatavate lisaainete kasutamist sigarettide filtrites või tubakasuitsule värvi andmiseks. Kui ühtlustamist ei toimu, muutuvad siseturu toimimist takistavad asjaolud tulevastel aastatel tõenäoliselt veelgi arvukamaks, võttes arvesse WHO raamkonventsiooni rakendamist ja selle suuniseid ning kogemusi, mis on saadud muudes õigussüsteemides liidust väljaspool. WHO raamkonventsiooni artikleid 9 ja 10 käsitlevates suunistes kutsutakse eelkõige üles kõrvaldama koostisosad, mis parandavad maitset, jätavad mulje, et tubakatootel on tervisele kasulikke mõjusid, mille puhul arvatakse, et need teevad erksamaks või annavad jõudu või millel on tootele värvust andvaid omadusi. Kõrvaldada tuleks ka sõltuvust ja mürgisust suurendavad koostisosad. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus) (14a)  Inimeste tervise kaitseks tuleks tubakatoodetes kasutatavate lisaainete ohutust hinnata. Lisaaineid tohiks tubakatoodetes lubada ainult siis, kui nad on kantud liidus lubatud lisaainete loetellu. See loetelu peaks sisaldama ka lubatud lisaainete kasutuse tingimusi või piiranguid. Tubakatooteid, mis sisaldavad lisaaineid, mis ei ole kantud liidu loetellu või mida kasutatakse viisil, mis ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga, ei tohiks liidu turule viia. Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 b (uus) (14b)  Oluline on võtta arvesse mitte ainult lisaainete, vaid ka nende põlemisel tekkivate ainete omadusi. Lisaained ja nende põlemisel tekkivad ained ei tohiks olla ained, mis vastavad ohtlikuks klassifitseerimise kriteeriumidele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist1. _____________ 1 ELT L 353, 31.12.2008, lk 1. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 (15)  Tõenäoliselt muutuvad erinevused selles, kuidas liikmesriigid tubakatooteid reguleerivad, veelgi suuremaks seetõttu, et turule jõuavad tubakast erineva maitse või lõhnaga toodete (k.a suitsuvabad tubakatooted), sest need võivad teha suitsetama hakkamise lihtsamaks või mõjutada tarbimisharjumusi. Näiteks mitmes riigis suurenes mentooliga toodete müük järk-järgult, kuigi suitsetajate arv üldiselt vähenes. Mitme uuringu kohaselt võivad mentooliga tubakatooted hõlbustada tubakasuitsu sissehingamist ja julgustada noori suitsetama hakkama. Vältida tuleks selliste meetmete kehtestamist, millega võetakse põhjendamatult kasutusele eri käsitlemisviisid maitse- ja/või lõhnaainega (nt mentooli või nelgi maitse- või lõhnaainega sigaretid) sigarettide suhtes. (15)  Tõenäoliselt muutuvad erinevused selles, kuidas liikmesriigid tubakatooteid reguleerivad, veelgi suuremaks seetõttu, et turule jõuavad tubakast erineva maitse või lõhnaga tooted, sest need võivad teha suitsetama hakkamise lihtsamaks või mõjutada tarbimisharjumusi. Näiteks mitmes riigis suurenes mentooliga toodete müük järk-järgult, kuigi suitsetajate arv üldiselt vähenes. Mitme uuringu kohaselt võivad mentooliga tubakatooted hõlbustada tubakasuitsu sissehingamist ja julgustada noori suitsetama hakkama. Vältida tuleks selliste meetmete kehtestamist, millega võetakse põhjendamatult kasutusele eri käsitlemisviisid maitse- ja/või lõhnaainega (nt mentooli või nelgi maitse- või lõhnaainega sigaretid) sigarettide suhtes. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 (16)  Eristava maitse või lõhnaga tubakatoodete keelamine ei tähenda kõikide lisaainete keelamist, kuid kohustab tootjat vähendama lisaainete või lisaainete kombinatsioonide kasutamist sel määral, et need ei annaks tubakatoodetele eristavat maitset või lõhna. Lubada tuleb selliseid lisaaineid, mida on vaja tubakatoodete tootmiseks, kui need ei anna toodetele eristavat maitset või lõhna. Komisjon peaks tagama ühetaolised tingimused eristava maitse või lõhna suhtes kehtestatava sätte rakendamiseks. Otsuse tegemisel peaksid liikmesriigid ja komisjon kasutama sõltumatute töökondade abi. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks põhjustada eri tubakasortide ebavõrdset kohtlemist. välja jäetud Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 (17)  Teatavate lisaainete kasutamise eesmärk on luua mulje, et tubakatoodetel on tervisele kasulikke mõjusid, terviseriske vähendavaid mõjusid või et need teevad erksamaks ja annavad jõudu. Selleks et tagada eeskirjade ühetaolisus ja tervise kaitse kõrge tase, tuleks sellised lisaained keelata. (17)  Teatavate lisaainete kasutamise eesmärk on luua mulje, et tubakatoodetel on tervisele kasulikke mõjusid, terviseriske vähendavaid mõjusid või et need teevad erksamaks ja annavad jõudu. Selleks et tagada eeskirjade ühetaolisus ja tervise kaitse kõrge tase, ei tohiks selliseid lisaaineid heaks kiita. Lisaks ei tohiks heaks kiita lisaaineid, mis annavad eristava maitse või lõhna. See ei tähendaks kõikide lisaainete keelamist. Kuid tootjatelt tuleks nõuda, et nad vähendaksid lisaainete või lisaainete kombinatsioonide kasutamist sel määral, et need ei annaks tubakatoodetele eristavat maitset või lõhna. Heaks kiita peaks saama selliste lisaainete kasutust, mida on vaja tubakatoodete tootmiseks, kui need lisaained ei anna toodetele eristavat maitset või lõhna ega ole seotud selliste toodete atraktiivsusega. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 a (uus) (17a)  Üha rohkem inimesi, enamasti lapsed kannatavad astma ja erinevate allergiate all. Kuigi ei mõisteta astma kõiki tekkepõhjuseid, nagu on märkinud Maailma Terviseorganisatsiooni, on vaja vältida riskifaktoreid, sh allergeene, tubakat ja keemilisi ärritajaid, et parandada inimeste elukvaliteeti. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 (18)  Võttes arvesse seda, et käesolev direktiiv keskendub peamiselt noortele, tuleks muud tubakatooted kui sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubakas ja suitsuvabad tubakatooted, mida tarbivad peamiselt vanemaealised tarbijad, vabastada teatavatest koostisosade suhtes kehtestatud nõuete täitmisest, kuni olukord ei ole müügimahtude või noorte tarbimisharjumuste poolest oluliselt muutunud. (18)  Võttes arvesse seda, et käesolev direktiiv keskendub peamiselt noortele, tuleks muud tubakatooted kui sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubakas ja vesipiibutubakas, mida tarbivad peamiselt vanemaealised tarbijad, vabastada teatavatest koostisosade suhtes kehtestatud nõuete täitmisest, kuni olukord ei ole müügimahtude või noorte tarbimisharjumuste poolest oluliselt muutunud. Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 a (uus) (18a)  Liikmesriike tuleks ergutada, juhul kui nad ei ole seda veel teinud, sõnastama oma riiklikud seadused noorte kaitseks, nii et tubakatoodete müük ja tarbimine oleks alla 18-aastastele noortel keelatud. ühtlasi peaksid liikmesriigid tagama, et sellistest keeldudest kinni peetakse. Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 b (uus) (18b)  WHO raamkonventsiooni artiklis 16 on rõhutatud konventsiooniosaliste vastutust võtta lähema vaatluse alla tooted, mis on mõeldud alaealistele tarbijatele, nagu toidukaubad ja mänguasjad, millel on tubakatoodete kuju ja mis võivad meeldida alaealistele. Viimastel aastatel on turule viidud mitmeid tooteid, näiteks vesipiibutaolised e-sigaretid, mis ei sisalda nikotiini, kuid millel on sigareti kuju ja millega püütakse imiteerida suitsetamisprotsessi, kas siis aurustuvate ainetega, mille ohutust ei ole veel teaduslikult tõestatud, või elektrilise tulega, mis imiteerib sigareti põlemist. Sellised tooted on selgelt toodetud meeldimaks noortele ja alaealistele tarbijatele ning on üha populaarsemad mitme liikmesriigi alaealiste seas. Üha enam väljendatakse muret selliste harjumuste pärast, mis noortel tarbijatel ja alaealistel selliste sigareti imitatsioonide kasutusega luuakse. Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 (20)   Sellised erinevused võivad tekitada kaubandustõkkeid ja takistada tubakatoodete siseturu toimimist, mistõttu tuleks kõnealused erinevused kõrvaldada. Peale selle võivad tarbijad mõnes liikmesriigis olla tubakatoodete kasutamisega seonduvatest terviseriskidest paremini informeeritud kui teistes. Kui liidu tasandil lisameetmeid ei võeta, on tõenäoline, et praegused erinevused suurenevad tulevastel aastatel veelgi. (20)   Sellised erinevused võivad tekitada kaubandustõkkeid ja takistada tubakatoodete siseturu toimimist, mistõttu tuleks kõnealused erinevused kõrvaldada. Peale selle võivad tarbijad mõnes liikmesriigis olla tubakatoodete kasutamisega seonduvatest terviseriskidest paremini informeeritud kui teistes. Kui liidu tasandil ühtlustavaid lisameetmeid ei võeta, on tõenäoline, et praegused erinevused suurenevad tulevastel aastatel veelgi. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 (22)  Märgistamist käsitlevaid õigusnorme tuleb kohandada ka vastavalt uutele teaduslikele tõenditele. Näiteks tõrva-, nikotiini- või süsinikmonooksiidisisalduse märkimine sigaretipakkidele on osutunud eksitavaks, sest tarbijatel jääb mulje, et teatavad sigaretid on muudest sigarettidest vähem kahjulikud. Tõendite põhjal võib järeldada, et suuremõõdulised terviseohu ühendhoiatused on mõjusamad kui ainult teksthoiatused. Seega tuleks terviseohu ühendhoiatused teha kogu liidus kohustuslikeks ja need peaksid katma pakendi pinnast olulise ja nähtava osa. Tuleks kehtestada kõikide terviseohu hoiatuste minimaalsed mõõtmed, et tagada nende nähtavus ja mõjusus. (22)  Märgistamist käsitlevaid õigusnorme tuleb kohandada ka vastavalt uutele teaduslikele tõenditele. Näiteks tõrva-, nikotiini- või süsinikmonooksiidisisalduse märkimine sigaretipakkidele on osutunud eksitavaks, sest tarbijatel jääb mulje, et teatavad sigaretid on muudest sigarettidest vähem kahjulikud. Tõendite põhjal võib järeldada, et suuremõõdulised terviseohu ühendhoiatused koos pildi ja tekstiga on mõjusamad kui ainult teksthoiatused. Seega tuleks terviseohu ühendhoiatused teha kogu liidus kohustuslikeks ja need peaksid katma pakendi pinna kõige nähtavamal kohal olulise ja nähtava osa. Tuleks kehtestada kõikide terviseohu hoiatuste minimaalsed mõõtmed, et tagada nende nähtavus ja mõjusus. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 (23)  Selleks et tagada terviseohu hoiatuste terviklikkus ja nähtavus ning maksimeerida nende mõju, tuleks kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad nii hoiatuste mõõtmeid kui ka tubakatoodete pakendi välimuse teatavaid aspekte, sealhulgas pakendi avamisviise. Pakend ja tooted võivad olla eksitavad sel viisil, et tarbijatele, eelkõige noortele jääb mulje nagu toode oleks vähem kahjulik kui muud tubakatooted. Selline mõju on teatavatel väljenditel, nagu „madala tõrvasisaldusega” (low-tar), „lahja” (light), „eriti lahja” (ultra-light), „mahe” (mild), „looduslik” (natural), „orgaaniline” (organic), „lisaaineteta” (without additives), „peenikesed” (slim), „maitse- ja lõnaaineteta” (without flavours), ning nimetustel, piltidel, kujutistel või muude märkidel. Samuti võib ka sigarettide suurus ja välimus olla eksitavad ja luua mulje, et need on vähem kahjulikud kui muud tubakatooted. Hiljutine uuring on näidanud ka seda, et just peenikeste sigarettide suitsetajad kalduvad uskuma, et need on vähem kahjulikud kui muud tubakatooted. Need probleemid tuleks lahendada. (23)  Selleks et tagada terviseohu hoiatuste terviklikkus ja nähtavus ning maksimeerida nende mõju, tuleks kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad nii hoiatuste mõõtmeid kui ka tubakatoodete pakendi välimuse teatavaid aspekte. Pakend ja tooted võivad olla eksitavad sel viisil, et tarbijatele, eelkõige noortele jääb mulje nagu toode oleks vähem kahjulik kui muud tubakatooted. Selline mõju on teatavatel väljenditel, nagu „madala tõrvasisaldusega” (low-tar), „lahja” (light), „eriti lahja” (ultra-light), „mahe” (mild), „looduslik” (natural), „orgaaniline” (organic), „lisaaineteta” (without additives), „peenikesed” (slim), „maitse- ja lõhnaaineteta” (without flavours), ning nimetustel, piltidel, kujutistel või muudel märkidel. Samuti võib ka sigarettide suurus ja välimus olla eksitavad ja luua mulje, et need on vähem kahjulikud kui muud tubakatooted. Hiljutine uuring on näidanud ka seda, et just peenikeste sigarettide suitsetajad kalduvad uskuma, et need on vähem kahjulikud kui muud tubakatooted. Need probleemid tuleks lahendada. Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus) (23a)  On ilmnenud, et tubakatooted sisaldavad ja nende kasutamisel eraldub palju mürkaineid ja kantserogeene, mis on põlemisel ohtlikud inimese tervisele. Teaduslikud uuringud on selgelt tõestanud, et passiivne suitsetamine põhjustab surma, haigusi ja invaliidsust ning on eriti ohtlik lootele ja imikule. Tubakasuitsu sissehingavatel inimestel võivad tekkida või süveneda hingamisteede haigused. Terviseohu hoiatused peaksid seetõttu juhtima tähelepanu ka passiivsest suitsetamisest tulenevale terviseohule. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 (24)  Muud suitsetatavad tubakatooted kui sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas, mida tarbivad peamiselt vanemaealised tarbijad, tuleks vabastada teatavate märgistamise suhtes kehtestatud nõuete täitmisest, kui ei toimu olulisi muutusi müügimahus või noorte tarbimisharjumustes. Selliste muude tubakatoodete märgistamisel tuleks järgida erieeskirju. Tuleb tagada, et terviseohu hoiatused on suitsuvabale tubakatootele lisatud nähtavale kohale. Hoiatused tuleks seetõttu paigutada suitsuvaba tubakatoote pakendi kahele peamisele pinnale. (24)  Muud suitsetatavad tubakatooted kui sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubakas ja vesipiibutubakas, mida tarbivad peamiselt vanemaealised tarbijad, tuleks vabastada teatavate märgistamise suhtes kehtestatud nõuete täitmisest, kui ei toimu olulisi muutusi müügimahus või noorte tarbimisharjumustes. Selliste muude tubakatoodete märgistamisel tuleks järgida erieeskirju. Tuleb tagada, et terviseohu hoiatused on suitsuvabale tubakatootele lisatud nähtavale kohale. Hoiatused tuleks seetõttu paigutada suitsuvaba tubakatoote pakendi kahele peamisele pinnale. Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26 (26)  Praegu viiakse turule suur hulk ebaseaduslikke tooteid, mis ei vasta direktiivis 2001/37/EÜ kehtestatud nõuetele, ning on märke selle kohta, et need kogused võivad veelgi suureneda. Sellised tooted kahjustavad direktiiviga kooskõlas olevate toodete vaba liikumist ja kaitset, mis on ette nähtud tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevate õigusaktidega. Lisaks kohustab WHO raamkonventsioon liitu võitlema ebaseaduslike toodete vastu osana kõikehõlmavast tubakatoodete tarbimise piiramise strateegiast. Seega tuleks sätestada, et tubakatoote tarbijapakendid oleksid märgistatud kordumatul ja turvalisel viisil ning tubakatoodete liikumine tuleb registreerida selleks, et oleks võimalik jälgida ja tuvastada nende toodete liikumist liidus ning kontrollida nende vastavust käesolevale direktiivile ja seda paremini jõustada. Sätestada tuleks ka turvaelementide kasutuselevõtmine, mis hõlbustaks toodete autentsuse kontrollimist. (26)  Praegu viiakse turule suur hulk ebaseaduslikke tooteid, mis ei vasta direktiivis 2001/37/EÜ kehtestatud nõuetele, ning on märke selle kohta, et need kogused võivad veelgi suureneda. Sellised tooted kahjustavad direktiiviga kooskõlas olevate toodete vaba liikumist ja kaitset, mis on ette nähtud tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevate õigusaktidega. Lisaks kohustab WHO raamkonventsioon liitu võitlema ebaseaduslike toodete vastu osana kõikehõlmavast tubakatoodete tarbimise piiramise strateegiast. Seega tuleks sätestada, et tubakatoote tarbijapakendid ja kõik välised veopakendid oleksid märgistatud kordumatul ja turvalisel viisil ning tubakatoodete liikumine tuleb registreerida selleks, et oleks võimalik jälgida ja tuvastada nende toodete liikumist liidus ning kontrollida nende vastavust käesolevale direktiivile ja seda paremini jõustada. Sätestada tuleks ka turvaelementide kasutuselevõtmine, mis hõlbustaks toodete autentsuse kontrollimist ning tagaks, et tarbijapakendi kordumatud identifitseerimistunnused on ühitatud välise veopakendi kordumatu identifitseerimistunnusega. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28 (28)  Selleks et tagada sõltumatus ja läbipaistvus, peaksid tubakatoodete tootjad sõlmima andmehalduslepingud sõltumatute kolmandate isikutega välisaudiitori egiidi all. Tuvastamis- ja jälgimissüsteemiga seotud andmed tuleks hoida eraldi muudest äriühinguga seotud andmetest, liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon peavad neid kontrollima ning need peavad olema igal ajal neile kättesaadavad. (28)  Selleks et tagada sõltumatus ja läbipaistvus, peaksid tubakatoodete tootjad sõlmima andmehalduslepingud sõltumatute kolmandate isikutega. Selliste lepingute sobivuse peaks heaks kiitma ja neid jälgima komisjon, keda abistab sõltumatu välisaudiitor. Tuvastamis- ja jälgimissüsteemiga seotud andmed tuleks hoida eraldi muudest äriühinguga seotud andmetest, liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon peavad neid kontrollima ning need peavad olema igal ajal neile kättesaadavad. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29 (29)  Nõukogu 13. novembri 1989. aasta direktiiviga 89/622/EMÜ tubakatoodete märgistamist ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud teatavat liiki tubaka turustamise keelustamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta on liikmesriikides keelatud müüa teatavat tüüpi tubakat, mis on mõeldud suukaudseks kasutamiseks. Direktiiviga 2001/37/EÜ kõnealune keeld kinnitati. Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artiklis 151 tehakse Rootsi Kuningriigile sellest keelust erand. Suukaudseks kasutamiseks ettenähtud tubaka müük tuleks säilitada, et hoida ära sõltuvusttekitava, tervistkahjustava ja noortele atraktiivse toote toomine siseturule. Muude suitsuvabade tubakatoodete puhul, mis ei ole ettenähtud massituru jaoks, peetakse piisavaks kehtestada ranged märgistamist ja koostisosi käsitlevad eeskirjad, et turg ei areneks suuremaks kui tavapärase kasutamise korral tõenäoline. (29)  Nõukogu 13. novembri 1989. aasta direktiiviga 89/622/EMÜ tubakatoodete märgistamist ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud teatavat liiki tubaka turustamise keelustamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta on liikmesriikides keelatud müüa teatavat tüüpi tubakat, mis on mõeldud suukaudseks kasutamiseks. Direktiiviga 2001/37/EÜ kõnealune keeld kinnitati. Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artiklis 151 tehakse Rootsi Kuningriigile sellest keelust erand. Suukaudseks kasutamiseks ettenähtud tubaka müük tuleks säilitada, et hoida ära sõltuvusttekitava, tervistkahjustava ja noortele atraktiivse toote toomine siseturule. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 29 a (uus) (29a)  Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka (snus) üldise müügikeelu tõttu liidus puudub piiriülene huvi selle koostisosade reguleerimiseks. Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka koostisosade reguleerimise vastutus lasub seega liikmesriigil, kus müük on kooskõlas Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artikliga 151 lubatud. Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakale tuleks seega käesoleva direktiivi artikli 6 sätete kohaldamisel kehtestada erand. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30 (30)  Tubaka piiriülese kaugmüügi tõttu on tubakatooted noortele lihtsamalt kättesaadavad ja see võib kahjustada kooskõla tubakatarbimise piiramiseks kehtestatud õigusnormide, eelkõige käesoleva direktiiviga. On vaja kehtestada ühised eeskirjad teadete edastamise süsteemi kohta, et tagada käesoleva direktiivi kõikide võimaluste kasutamine. Käesolevas direktiivis kehtestatavat tubaka piiriülesest kaugmüügist teatamise nõuet tuleks kohaldada ilma piiramata teatamismenetlust, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiviga 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul. Ettevõtja ja tarbija vahelist tubakatoodete kaugmüüki on täiendavalt reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiiviga 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral), mis asendatakse alates 13. juunist 2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiviga 2011/83/EL inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta. (30)  Tubaka piiriülene kaugmüük tuleks keelata, kuna see muudab tubakatooted noortele lihtsamalt kättesaadavaks ja võib kahjustada kooskõla käesoleva direktiivi nõuetega. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30 a (uus) (30a)  Direktiiviga 2003/33/EÜ tubakatoodete reklaami ja sponsorluse kohta on juba keelatud selliste toodete tasuta jagamine seoses ürituste sponsorlusega. Käesoleva direktiiviga, mis reguleerib tubakatoodete esitlemise ja müügi aspekte ning mille eesmärk on saavutada tervise kaitse kõrge tase ja tubakatoodete tarbimise ennetamine noorte seas, laiendatakse tasuta jagamise keeldu avalikes kohtades ning keelatakse sõnaselgelt trükiste, sooduskupongide ja sarnaste eripakkumiste jagamine pakkide ja pakendite sees. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30 b (uus) (30b)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma endale kohustuse tõhusalt rakendada WHO raamkonventsiooni protokolli, milles käsitletakse tubakatoodetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamist. Tuleks püüda vältida kolmandates riikides toodetud tubakatoodete ebaseaduslikku sissevedu ja tõhustada selleks järelevalvet. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 31 (31)  Kõik tubakatooted võivad põhjustada surma, haigestumist ja töövõimetust ning nende tarbimist tuleb piirata. Seepärast on oluline jälgida uudsete tubakatoodetega seotud tegevust. Tootjatele ja importijatele tuleb panna kohustus teatada uudsetest tubakatoodetest, ilma piiramata liikmesriikide õigust neid keelata või lubada. Komisjon peaks arengut jälgima ja esitama viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega aruande, et hinnata, kas käesolevat direktiivi on vaja muuta. (31)  Kõik tubakatooted võivad põhjustada surma, haigestumist ja töövõimetust ning nende tootmist, turustamist ja tarbimist tuleb reguleerida. Seepärast on oluline jälgida uudsete tubakatoodetega seotud tegevust. Tootjatele ja importijatele tuleb panna kohustus teatada uudsetest tubakatoodetest, ilma piiramata liikmesriikide õigust neid keelata või lubada. Komisjon peaks arengut jälgima ja esitama kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega aruande, et hinnata, kas käesolevat direktiivi on vaja muuta. Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33 (33)  Liidus müüakse nikotiinisisaldusega tooteid. Liikmesriigid reguleerivad kõnealuste toodetega seotud tervise ja ohutuse probleeme väga erineval viisil ning sellel on negatiivne mõju siseturu toimimisele, võttes eelkõige arvesse, et neid tooteid müüakse piiriülese kaugmüügi, sh interneti teel, märkimisväärsetes kogustes. (33)  Liidus müüakse nikotiinisisaldusega tooteid, sealhulgas e-sigarette. Liikmesriigid on siiski kõnealuste toodetega seotud tervise ja ohutuse probleeme väga erineval viisil reguleerinud. On vaja kehtestada ühtlustatud eeskirjad, ja seega kõiki nikotiinisisaldusega tooteid tuleks reguleerida käesoleva direktiiviga kui tubakatoodetega seonduvaid tooteid. Kuna nikotiinisisaldusega toodetest on abi suitsetamisest loobumisel, peaksid liikmesriigid tagama, et nad on sama laialt kättesaadavad kui tubakatooted. Muudatusettepanekud 118 ja 137/rev Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34 (34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta1 on sätestatud õigusraamistik, et hinnata ravimite, sealhulgas nikotiinisisaldusega toodete kvaliteeti, ohutust ja tõhusust. Suur hulk nikotiinisisaldusega tooteid on kõnealuse õigusraamistiku alusel juba loa saanud. Loa andmisel võetakse arvesse asjaomase toote nikotiini sisaldus. Kui kohaldada sama õigusraamistikku kõigi selliste nikotiinisisaldusega toodete suhtes, mis sisaldavad nikotiini sama palju kui direktiivi 2001/83/EÜ alusel juba loa saanud tooted või üle selle, muudaks see õigusliku olukorra selgemaks, vähendaks erinevusi siseriiklike õigusnormide vahel, tagaks kõikide suitsetamisest loobumiseks kasutatavate nikotiinisisaldusega toodete võrdse kohtlemise ja looks stiimuleid suitsetamisest loobumist käsitlevate uurimuste tegemiseks ja innovaatiliste lahenduste leidmiseks. Seejuures tuleb tagada, et ei piirata võimalust kohaldada direktiivi 2001/83/EÜ muude käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete suhtes, kui direktiivis 2001/83/EÜ sätestatud tingimused on täidetud. välja jäetud __________________ 1EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67, viimati muudetud direktiiviga 2011/62/EL, ELT L 174, 1.7.2011, lk 74. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35 (35)  Tuleks kehtestada märgistamist käsitlevad õigusnormid selliste toodete suhtes, mille nikotiinisisaldus on alla käesoleva direktiiviga kehtestatud piirmäära, et juhtida tarbijate tähelepanu võimalikele terviseohtudele. välja jäetud Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35 a (uus) (35a)  Liikmesriigid peaksid tagama, et nikotiinisisaldusega tooteid ei müüda isikutele, kes ei ole jõudnud tubakatoodete või seonduvate toodete ostmiseks nõutavasse ikka. Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37 (37)   Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige seoses koostisosadest teatamise vormiga, vajadusega teha kindlaks, millistel toodetel on eristav maitse või lõhn või mille mürgisuse tase on tõusnud ja sõltuvusttekitav toime tugevnenud, ning samuti vajadusega välja töötada metoodika eristava maitse või lõhna kindlaksmääramiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. (37)   Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, eelkõige seoses koostisosadest teatamise vormiga, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 (38)  Selleks et käesolevat direktiivi saaks täielikult kohaldada ja et pidada sammu tubaka tootmise, tarbimise ja reguleerimise valdkonnas toimuva tehnika, teaduse ja rahvusvahelise arenguga, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida volitused võtta vastu õigusakte, eelkõige selleks, et kehtestada, kohandada ja mõõta eralduvate ainete maksimaalseid sisaldusi; kehtestada mürgisust, sõltuvusttekitavat toimet ja atraktiivsust suurendavate koostisosade suhtes piirnormid; sätestada terviseohu hoiatuste ning märgistusel ja pakendil kordumatute identifitseerimistunnuste ja turvaelementide kasutamine, kehtestada sõltumatute kolmandate isikutega sõlmitavate andmehalduslepingute põhielemendid; vaadata läbi teatavate muude tubakatoodete kui sigarettide, isevalmistatavate sigarettide tubaka ja suitsuvabade tubakatoodete suhtes kehtestatud vabastused ning nikotiinisisaldusega toodete lubatud nikotiini sisaldus. Seega on eriti tähtis, et komisjon korraldab ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase arutelu, sh eksperditasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (38)  Selleks et käesolevat direktiivi saaks täielikult kohaldada ja et pidada sammu tubaka tootmise, tarbimise ja reguleerimise valdkonnas toimuva tehnika, teaduse ja rahvusvahelise arenguga, tuleks komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida volitused võtta vastu õigusakte, eelkõige selleks, et kehtestada, kohandada ja mõõta eralduvate ainete maksimaalseid sisaldusi; kiita heaks lisaained ja kehtestada vajaduse korral lisaainete tarvis piirnormid; sätestada terviseohu hoiatuste ning märgistusel ja pakendil kordumatute identifitseerimistunnuste ja turvaelementide kasutamine, kehtestada sõltumatute kolmandate isikutega sõlmitavate andmehalduslepingute põhielemendid ning vaadata läbi teatavate muude tubakatoodete kui sigarettide, isevalmistatavate sigarettide tubaka ja vesipiibutubaka suhtes kehtestatud vabastused. Seega on eriti tähtis, et komisjon korraldab ettevalmistustöö tegemise ajal asjakohase arutelu, sh eksperditasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39 (39)  Komisjon peaks arengut jälgima ja esitama viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega aruande, et hinnata, kas käesolevat direktiivi on vaja muuta. (39)  Komisjon peaks arengut jälgima ja esitama kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtaega aruande, et hinnata, kas käesolevat direktiivi on vaja muuta, eriti pakendite osas. Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39 a (uus) (39a)  Liikmesriigid vastutavad selle eest, et kaitsta rahvatervist ja võtta ennetusmeetmeid, anda riiklikke tagatisi, teostada järelevalvet ja nõustada noori ning korraldada riiklikke suitsetamisvastaseid ennetuskampaaniaid eelkõige koolides. Väga olulisel kohal on üldine ja tasuta juurdepääs suitsetamisest loobumise nõustamisele ja vastavale ravile. Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 40 (40)  Liikmesriikidel tuleks lubada vajaduse korral säilitada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate aspektide suhtes rangemad siseriiklikud õigusnormid mis tahes toodete puhul, kui see on tervisekaitse seisukohalt põhjendatud. Liikmesriigil tuleks lubada kehtestada mis tahes toodete suhtes rangemad õigusnormid, kui selline vajadus tuleneb liikmesriigi eripärast ja see on tervisekaitse seisukohalt põhjendatud. Rangemad siseriiklikud õigusnormid peavad olema vajalikud ja vastama proportsionaalsuse põhimõttele ning need ei tohi olla suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud. Rangematest siseriiklikest õigusnormidest tuleb ette teatada ja neile tuleb saada komisjonilt heakskiit, võttes arvesse tervise kaitse kõrget taset, mis tagatakse käesoleva direktiiviga. (40)  Liikmesriikidel tuleks lubada vajaduse korral säilitada või kehtestada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate aspektide suhtes rangemad siseriiklikud õigusnormid mis tahes toodete puhul, kui sellised meetmed on kooskõlas ELi toimimise lepinguga. Rangematest siseriiklikest õigusnormidest tuleb ette teatada ja neile tuleb saada komisjonilt heakskiit, võttes arvesse tervise kaitse kõrget taset, mis tagatakse käesoleva direktiiviga. Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 42 (42)  Liikmesriigid peaksid tagama, et isikuandmeid töödeldakse ainult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta sätestatud eeskirjade ja kaitseklauslitega. (42)  Liikmesriigid peaksid tagama, et isikuandmeid töödeldakse ainult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta sätestatud eeskirjade ja kaitseklauslitega. Oluline on, et arvesse võetakse ka riiklikke andmekaitsealaseid õigusnorme. Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 45 (45)  Ettepanek mõjutab mitut Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kehtestatud põhiõigust, eelkõige isikuandmete kaitset (artikkel 8), sõna- ja teabevabadust (artikkel 11), ettevõtlusvabadust (artikkel 16) ja õigust omandile (artikkel 17). Tootjatele, importijatele ja levitajatele kehtestatavad kohustused on vajalikud selleks, et parandada siseturu toimimist ja tagada samas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 35 ja 38 kohaselt tervise kõrgel tasemel kaitse ja tarbijakaitse. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleb järgida ELi õigust ja asjakohaseid rahvusvahelisi kohustusi. (45)  Ettepanek mõjutab mitut Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kehtestatud põhiõigust, eelkõige isikuandmete kaitset (artikkel 8), sõna- ja teabevabadust (artikkel 11), ettevõtlusvabadust (artikkel 16) ja kaubamärgivaldajate õigust omandile (artikkel 17). Seetõttu on vaja kindlustada, et tootjatele, importijatele ja levitajatele kehtestatavad kohustused tagavad mitte üksnes tervise kõrgel tasemel kaitse ja tarbijakaitse, vaid kaitsevad ka kõik teisi põhiõigusi ja on siseturu toimimist silmas pidades proportsionaalsed. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleb järgida ELi õigust ja asjakohaseid rahvusvahelisi kohustusi. Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 45 a (uus) (45a)  Liikmesriigid peaksid austama õigust puhtale õhule lähtuvalt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 7 punktist b ja artiklist 12, milles nähakse ette õigus ohututele ja tervislikele töötingimustele ning iga inimese õigus maksimaalsele füüsilisele ja vaimsele tervisele. See on kooskõlas põhiõiguste harta artikli 37 eesmärgiga, mille kohaselt tuleb kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine integreerida liidu poliitikasse. Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis käsitlevad: Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis käsitlevad: (a)  tubakatoodete koostisosi ja neist eralduvaid aineid ning asjaomaseid teatamiskohustusi, sealhulgas sigarettidest eralduvate ainete maksimaalset tõrva-, nikotiini- ja süsinikmonooksiidisisaldust; (a)  tubakatoodete koostisosi ja neist eralduvaid aineid ning asjaomaseid teatamiskohustusi, sealhulgas sigarettidest eralduvate ainete maksimaalset tõrva-, nikotiini- ja süsinikmonooksiidisisaldust; (b)  tubakatoodete märgistamist ja pakendamist, sealhulgas tarbijapakenditele ja igale välispakendile kantavaid terviseohu hoiatusi, aga ka jälgitavustunnuseid ja turvaelemente, et tagada kooskõla käesoleva direktiiviga, (b)  tubakatoodete märgistamist ja pakendamist, sealhulgas tarbijapakenditele ja igale välispakendile kantavaid terviseohu hoiatusi, aga ka jälgitavustunnuseid ja turvaelemente, et tagada kooskõla käesoleva direktiiviga, (c)  keeldu viia turule suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat; (c)  keeldu viia turule suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat; (d)  tubakatoodete piiriülest kaugmüüki; (d)  tubakatoodete piiriülese kaugmüügi keeldu; (e)  uudsetest tubakatoodetest teatamise kohustust; (e)  uudsetest tubakatoodetest teatamise kohustust; (f)  teatavate tubakatoodetega seonduvate toodete, nimelt nikotiinisisaldusega toodete ja taimsete suitsetatavate toodete turuleviimist ja märgistamist, (f)  teatavate tubakatoodetega seonduvate toodete, nimelt nikotiinisisaldusega toodete ja taimsete suitsetatavate toodete turuleviimist ja märgistamist, selleks, et hõlbustada tubaka- ja seonduvate toodete siseturu toimimist, võttes aluseks kohustuse tagada tervise kaitse kõrge tase. selleks, et täita WHO tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooniga võetud kohustusi ning hõlbustada tubaka- ja seonduvate toodete siseturu toimimist, võttes aluseks kohustuse tagada eelkõige noorte tervise kaitse kõrge tase. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: (1)  „sõltuvusttekitav toime” – aine farmakoloogiline potentsiaal tekitada sõltuvust ehk seisundit, mille puhul on häiritud inimese võime oma käitumist kontrollida, nii et nn võõrutusnähtude tekkides otsib ta reeglina nendele leevendust või kergendust. (1)  „sõltuvusttekitav toime” – aine farmakoloogiline potentsiaal tekitada sõltuvust ehk seisundit, mille puhul on häiritud inimese võime oma käitumist kontrollida, nii et nn võõrutusnähtude tekkides otsib ta reeglina nendele leevendust või kergendust. (2)  „lisaaine” – tubakatootes, selle tarbijapakendis või mis tahes välispakendis sisalduvad ained, välja arvatud tubakalehed ja muud tubakataimede looduslikud või töötlemata osad; (2)  „lisaaine” – tubakatootes, selle tarbijapakendis või mis tahes välispakendis sisalduvad ained, välja arvatud tubakalehed ja muud tubakataimede looduslikud või töötlemata osad; (3)  „vanusekontrolli mehhanism” – arvutisüsteem, mis kinnitab ühetähenduslikult tarbija vanuse elektroonilisel teel kooskõlas riiklike nõuetega; (3)  „vanusekontrolli mehhanism” – arvutisüsteem, mis kinnitab ühetähenduslikult tarbija vanuse elektroonilisel teel kooskõlas riiklike nõuetega; (4)  „eristav maitse või lõhn” – eristatav lõhn või maitse, välja arvatud tubaka lõhn või maitse, mille annab lisaaine või lisaainete kombinatsioon (sealhulgas puuviljad, vürtsid, taimed, alkohol, magusaained, mentool, vanilje jne), mis on äratuntav enne tubakatoote eesmärgipärast tarbimist või tarbimise ajal; (4)  „eristav maitse või lõhn” – eristatav lõhn või maitse, välja arvatud tubaka lõhn või maitse, mille annab lisaaine või lisaainete kombinatsioon (sealhulgas puuviljad, vürtsid, taimed, alkohol, magusaained, mentool, vanilje jne), mis on äratuntav enne tubakatoote tarbimist või tarbimise ajal; (5)  „närimistubakas” – suitsuvaba tubakatoode, mis on ette nähtud üksnes närimiseks; (5)  „närimistubakas” – suitsuvaba tubakatoode, mis on ette nähtud üksnes närimiseks; (6)  „sigar” – tubakarull, mida tarbitakse põlemisprotsessi abil ja mis on üksikasjalikumalt määratletud nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/64/EL (tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta) artikli 4 lõikes 1; (6)  „sigar” – tubakarull, mida tarbitakse põlemisprotsessi abil ja mis on üksikasjalikumalt määratletud nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/64/EL (tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta) artikli 4 lõikes 1; (7)  „sigarett” – tubakarull, mida tarbitakse põlemisprotsessi abil ja mis on üksikasjalikumalt määratletud nõukogu direktiivi 2011/64/EL artikli 3 lõikes 1; (7)  „sigarett” – tubakarull, mida tarbitakse põlemisprotsessi abil ja mis on üksikasjalikumalt määratletud nõukogu direktiivi 2011/64/EL artikli 3 lõikes 1; (8)  „sigarillo” – väikest tüüpi sigar, mille läbimõõt on kuni 8 mm; (8)  „sigarillo” – väike sigar, mis on täpsemalt määratletud nõukogu direktiivi 2007/74/EÜ artikli 8 lõikes 1; (9)  „terviseohu ühendhoiatus” – terviseohu hoiatus, mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga ja koosneb teksthoiatusest ja vastavast fotost või illustratsioonist; (9)  „terviseohu ühendhoiatus” – terviseohu hoiatus, mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga ja koosneb teksthoiatusest ja vastavast fotost või illustratsioonist; (10)  „tarbija” - iga füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk pole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega; (10)  „tarbija” - iga füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk pole seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega; (11)  „piiriülene kaugmüük” – kaugmüügiteenus, mille puhul on tarbija toote tellimise ajal muus liikmesriigis kui selles liikmesriigis või kolmandas riigis, kus on jaemüügiettevõtte asukoht. Jaemüügiettevõtte asukoht on liikmesriigis: (11)  „piiriülene kaugmüük” – kaugmüügiteenus, mille puhul on tarbija toote tellimise ajal muus liikmesriigis kui selles liikmesriigis või kolmandas riigis, kus on jaemüügiettevõtte asukoht. Jaemüügiettevõtte asukoht on liikmesriigis: (a)  kui ta on füüsiline isik ja tema tegevuskoht asub selles liikmesriigis; (a)  kui ta on füüsiline isik ja tema tegevuskoht asub selles liikmesriigis; (b)  muudel juhtudel, kui tema põhikirjajärgne asukoht, juhatuse asukoht või tegevuskoht, sealhulgas filiaali, esinduse või mõne muu asutuse asukoht on selles liikmesriigis; (b)  muudel juhtudel, kui tema põhikirjajärgne asukoht, juhatuse asukoht või tegevuskoht, sealhulgas filiaali, esinduse või mõne muu asutuse asukoht on selles liikmesriigis; (12)  „eralduvad ained” – ained, mis eralduvad, kui tubakatoodet kasutatakse selleks ettenähtud viisil, näiteks tubakasuitsus leiduvad ained, või ained, mis eralduvad suitsuvaba tubakatoote kasutamise ajal; (12)  „eralduvad ained” – ained, mis eralduvad, kui tubakatoodet kasutatakse selleks ettenähtud viisil, näiteks tubakasuitsus leiduvad ained, või ained, mis eralduvad suitsuvaba tubakatoote kasutamise ajal; (13)  „maitse- ja lõhnaaine” – lisaained, mis annavad tootele lõhna ja/või maitse; (13)  „maitse- ja lõhnaaine” – lisaained, mis annavad tootele lõhna ja/või maitse; (14)  „terviseohu hoiatus” – hoiatus, mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga, sealhulgas teksthoiatused, terviseohu ühendhoiatused, üldhoiatused ja lisateave; (14)  „terviseohu hoiatus” – hoiatus, mis on ette nähtud käesoleva direktiiviga, sealhulgas teksthoiatused, terviseohu ühendhoiatused, üldhoiatused ja lisateave; (15)  „taimne suitsetatav toode” – taimede või ravimtaimede baasil tooted, mis ei sisalda tubakat ja mida tarbitakse põlemisprotsessi abil; (15)  „taimne suitsetatav toode” – taimede või ravimtaimede baasil tooted, mis ei sisalda tubakat ja mida tarbitakse põlemisprotsessi abil; (16)  „tubaka- ja seonduvate toodete import” – kõnealuste toodete sisenemine liidu territooriumile, välja arvatud juhul, kui kaubale kohaldatakse pärast nende liitu sisenemist tolli peatamismenetlust või -korda, või nende vabastamine tolli peatamismenetlusest või -korrast; (16)  „tubaka- ja seonduvate toodete import” – kõnealuste toodete sisenemine liidu territooriumile, välja arvatud juhul, kui kaubale kohaldatakse pärast nende liitu sisenemist tolli peatamismenetlust või -korda, või nende vabastamine tolli peatamismenetlusest või -korrast; (17)  „tubaka- ja seonduvate toodete importija” – liidu territooriumile toodud tubaka- ja seonduvate toodete omanik või isik, kellel on kõnealuse kauba käsutusõigus; (17)  „tubaka- ja seonduvate toodete importija” – liidu territooriumile toodud tubaka- ja seonduvate toodete omanik või isik, kellel on kõnealuse kauba käsutusõigus; (18)  „koostisosa” – lisaaine, tubakas (lehed või muud tubakataimede looduslikud, töödeldud või töötlemata osad, sealhulgas paisutatud või taastatud tubakas), samuti kõik ained, mis leiduvad lõplikus tubakatootes, sealhulgas paber, filter, trükivärv, kapslid ja liimid; (18)  „koostisosa” – lisaaine, tubakas, samuti kõik ained, mis leiduvad lõplikus tubakatootes, sealhulgas paber, filter, trükivärv, kapslid ja liimid; (18a)  „tubakas“ – lehed või muud tubakataimede looduslikud, töödeldud või töötlemata osad, sealhulgas paisutatud või taastatud tubakas; (19)  „piirnorm” või „maksimaalne sisaldus” – tubakatootes sisalduva aine või tubakatootest eralduva aine maksimaalne kogus grammides (piirnorm või sisaldus võib olla null); (19)  „piirnorm” või „maksimaalne sisaldus” – tubakatootes sisalduva aine või tubakatootest eralduva aine maksimaalne kogus grammides (piirnorm või sisaldus võib olla null); (20)  „nuusktubakas” – suitsuvaba tubakatoode, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks; (20)  „nuusktubakas” – suitsuvaba tubakatoode, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks; (21)  „nikotiin” – nikotiinsed alkaloidid; (21)  „nikotiin” – nikotiinsed alkaloidid; (22)  „nikotiinisisaldusega toode” – toode, mida tarbitakse sissehingamise või allaneelamise teel või muul viisil ning millele lisatakse nikotiini kas tootmisprotsessi ajal või kasutaja poolt enne tubakatoote tarbimist või tarbimise ajal; (22)  „nikotiinisisaldusega toode” – toode, mida tarbitakse sissehingamise või allaneelamise teel või muul viisil ning millele lisatakse nikotiini kas tootmisprotsessi ajal või kasutaja poolt enne tubakatoote tarbimist või tarbimise ajal; (23)  „uudne tubakatoode” – muud tubakatooted kui sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubakas, piibutubakas, vesipiibutubakas, sigarid, sigarillod, närimistubakas, nuusktubakas või suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mis on turule viidud pärast käesoleva direktiivi jõustumist; (23)  „uudne tubakatoode” – muud tubakatooted kui sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubakas, piibutubakas, vesipiibutubakas, sigarid, sigarillod, närimistubakas, nuusktubakas või suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mis on turule viidud pärast käesoleva direktiivi jõustumist; (24)  „välispakend” – mis tahes pakend, mille sees toode turule viiakse ja mis sisaldab tarbijapakendit või tarbijapakendite kogumit; läbipaistvaid pakkematerjale ei peeta välispakendiks. (24)  „välispakend” – mis tahes pakend, mille sees toode turule viiakse ja mis sisaldab tarbijapakendit või tarbijapakendite kogumit; läbipaistvaid pakkematerjale ei peeta välispakendiks. (24a)  „väline veopakend” – pakend, mis koosneb tarbijapakendite kogumist ja milles tubakatooteid veetakse tootja juurest ettevõtjateni enne turuleviimist, nt plokid, kastid ja kaubaalused; (25)  „turuleviimine” – liidus asuvatele tarbijatele toodete kättesaadavaks tegemine, tasu eest või tasuta, sealhulgas kaugmüügi teel, kui tegemist on piiriülese kaugmüügiga, peetakse toote turuleviimise riigiks seda liikmesriiki, kus tarbija asub; (25)  „turuleviimine” – liidus asuvatele tarbijatele toodete kättesaadavaks tegemine, tasu eest või tasuta, sealhulgas kaugmüügi teel, kui tegemist on piiriülese kaugmüügiga, peetakse toote turuleviimise riigiks seda liikmesriiki, kus tarbija asub; (26)  „piibutubakas” – tubakas, mida tarbitakse põlemisprotsessi abil ja mis on ette nähtud kasutamiseks ainult piibus; (26)  „piibutubakas” – tubakas, mida tarbitakse põlemisprotsessi abil ja mis on ette nähtud kasutamiseks ainult piibus; (26a)„vesipiibutubakas” – tubakas, mis on mõeldud kasutuseks üksnes vesipiibus; (27)  „jaemüügiettevõte” – mis tahes müügikoht, kus tubakatooted turule viiakse, sealhulgas füüsilise isiku poolt; (27)  „jaemüügiettevõte” – mis tahes müügikoht, kus tubakatooted turule viiakse, sealhulgas füüsilise isiku poolt; (28)  „isevalmistatavate sigarettide tubakas” – tubakas, mida tarbijad või jaemüügiettevõtted saavad kasutada sigarettide tegemiseks; (28)  „isevalmistatavate sigarettide tubakas” – tubakas, mida tarbijad või jaemüügiettevõtted saavad kasutada sigarettide tegemiseks; (29)  „suitsuvaba tubakatoode” – tubakatoode, sealhulgas närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarbimiseks ei ole vaja põlemisprotsessi; (29)  „suitsuvaba tubakatoode” – tubakatoode, sealhulgas närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarbimiseks ei ole vaja põlemisprotsessi; (30)  „olukorra oluline muutumine” – müügimahu suurenemine tooteliigiti, näiteks piibutubaka, sigarite, sigarillode müügimahu suurenemine, vähemalt 10 % vähemalt 10 liikmesriigis; selline müügimahu suurenemine määratakse kindlaks artikli 5 lõike 4 kohaselt esitatud andmete alusel, või asjaomases tootekategoorias leviku suurenemine vähemalt 5 protsendipunkti vähemalt 10 liikmesriigis alla 25-aastaste tarbijate hulgas ____ [kuupäev määratakse kindlaks käesoleva direktiivi vastuvõtmise hetkel] Eurobaromeetri aruande või samaväärsete leviku uuringute põhjal; (30)  „olukorra oluline muutumine” – müügimahu suurenemine tooteliigiti, näiteks piibutubaka, sigarite, sigarillode müügimahu suurenemine, vähemalt 10 % vähemalt viies liikmesriigis, selline müügimahu suurenemine määratakse kindlaks artikli 5 lõike 4 kohaselt esitatud andmete alusel; või asjaomases tootekategoorias leviku suurenemine vähemalt viis protsendipunkti vähemalt viies liikmesriigis alla 25-aastaste tarbijate hulgas ____ [kuupäev määratakse kindlaks käesoleva direktiivi vastuvõtmise hetkel] Eurobaromeetri aruande või samaväärsete leviku uuringute põhjal; (31)  „tõrv” – vee- ja nikotiinivaba suitsu toorkondensaat; (31)  „tõrv” – vee- ja nikotiinivaba suitsu toorkondensaat; (32)  „suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas” – kõik suukaudselt kasutatavad tervenisti või osaliselt tubakast valmistatud tooted, välja arvatud sissehingamiseks või närimiseks ettenähtud tooted, pulbrina, tükeldatuna või kombineeritult – eelkõige tooted, mis on pakitud portsjonitena kotikestesse või poorsetesse kotikestesse; (32)  „suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas” – kõik suukaudselt kasutatavad tervenisti või osaliselt tubakast valmistatud tooted, välja arvatud sissehingamiseks või närimiseks ettenähtud tooted, pulbrina, tükeldatuna või kombineeritult – eelkõige tooted, mis on pakitud portsjonitena kotikestesse või poorsetesse kotikestesse; (33)  „suitsetatav tubakas” – muud tubakatooted kui suitsuvabad tubakatooted; (33)  „suitsetatav tubakas” – muud tubakatooted kui suitsuvabad tubakatooted; (33)  „suitsetatav tubakas” – muud tubakatooted kui suitsuvabad tubakatooted; (33)  „suitsetatav tubakas” – muud tubakatooted kui suitsuvabad tubakatooted; (34)  „tubakatooted” – tooted, mida kasutavad tarbijad ning mis kasvõi osaliselt koosnevad tubakast, mis on geneetiliselt modifitseeritud või mitte; (34)  „tubakatooted” – tooted, mida kasutavad tarbijad ning mis kasvõi osaliselt koosnevad tubakast, mis on geneetiliselt modifitseeritud või mitte; (35)  „mürgisus” – tase, mil määral aine võib inimese organismi kahjustada, sealhulgas pikema aja jooksul ilmnev mõju, tavaliselt korduva või pikaajalise tarbimise või kokkupuute tõttu; (35)  „mürgisus” – tase, mil määral aine võib inimese organismi kahjustada, sealhulgas pikema aja jooksul ilmnev mõju, tavaliselt korduva või pikaajalise tarbimise või kokkupuute tõttu; (36)  „tarbijapakend” – kõige väiksem turuleviidava toote üksikpakend. (36)  „tarbijapakend” – kõige väiksem turuleviidava toote üksikpakend. (36a)  „passiivne suitsetamine“ – sigarettide või sigarite põlemisel eralduva või ühe või mitme suitsetaja poolt õhku paisatud suitsu tahtmatu sissehingamine. Muudatusettepanekud 89 ja 149 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2 2.  Komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et kohandada lõikes 1 sätestatud maksimaalseid sisaldusi, võttes arvesse teaduse arengut ja rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid. välja jäetud Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3 3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile maksimaalsed sisaldused, mis nad on kehtestanud sigarettidest eralduvate muude ainete suhtes ja muudest tubakatoodetest kui sigarettidest eralduvate ainete suhtes. Võttes arvesse rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid, kui need on kättesaadavad, ning teaduslikke tõendeid ja liikmesriikide teatatud maksimaalseid sisaldusi, volitatakse komisjoni vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et võtta vastu ja kohandada sigarettidest eralduvate muude ainete ja muudest tubakatoodetest kui sigarettidest eralduvate selliste ainete maksimaalseid sisaldusi, mis suurendavad märgatavalt tubakatoodete mürgisust ja sõltuvusttekitavat toimet, nii et need ületavad mürgisuse ja sõltuvusttekitava toime piirmäärad, mis tulenevad lõikes 1 sätestatud maksimaalsetest tõrva-, nikotiini-, süsinikmonooksiidisisaldusest. välja jäetud Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 1.  Sigarettide tõrva-, nikotiini- ja süsinikmonooksiidisisalduse mõõtmiseks kasutatakse tõrva puhul ISO standardit 4387, nikotiini puhul ISO standardit 10315 ja süsinikmonooksiidi puhul ISO standardit 8454. 1.  Sigarettide tõrva-, nikotiini- ja süsinikmonooksiidisisalduse mõõtmiseks kasutatakse tõrva puhul ISO standardit 4387, nikotiini puhul ISO standardit 10315 ja süsinikmonooksiidi puhul ISO standardit 8454. Tõrva- ja nikotiinisisalduse näitajate täpsust kontrollitakse ISO standardi 8243 kohaselt. Tõrva-, nikotiini- ja süsinikmonooksiidisisalduse näitajate täpsust kontrollitakse ISO standardi 8243 kohaselt. 2.  Lõikes 1 nimetatud mõõtmisi teevad või kontrollivad liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all kõnealuste asutuste poolt heakskiidetud katselaborid. 2.  Lõikes 1 nimetatud mõõtmisi teevad või kontrollivad liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all kõnealuste asutuste poolt heakskiidetud sõltumatud katselaborid. Liikmesriigid saadavad komisjonile heakskiidetud laborite loetelu, täpsustades heakskiitmise kriteeriumid ja järelevalvemeetodid, ning ajakohastavad seda mis tahes muudatuste korral. Komisjon teeb liikmesriikide saadetud heakskiidetud laborite loetelu avalikkusele kättesaadavaks. Liikmesriigid saadavad komisjonile heakskiidetud laborite loetelu, täpsustades heakskiitmise kriteeriumid ja järelevalvemeetodid, ning ajakohastavad seda mis tahes muudatuste korral. Komisjon teeb liikmesriikide saadetud heakskiidetud laborite loetelu avalikkusele kättesaadavaks. 2a.  Tubakatootjate esitatud tulemuste õigsust peavad korrapäraselt kontrollima sõltumatud katselaborid, keda jälgivad liikmesriikide pädevad asutused. 3.  Komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et kohandada maksimaalset tõrva-, nikotiini- ja süsinikmonooksiidisisaldust, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut ja rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid. 3.  Komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et täiendada või muuta tõrva-, nikotiini- ja süsinikmonooksiidisisalduse mõõtmismeetodeid, võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut ja rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid. 4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile mõõtmismeetodid, mida nad kasutavad sigarettidest eralduvate muude ainete puhul ja muudest tubakatoodetest kui sigarettidest eralduvate ainete puhul. Kõnealuste mõõtmismeetodite alusel ja võttes arvesse teaduse ja tehnika arengut ning rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid, tuleb komisjonile anda volitused vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et mõõtmismeetodeid kehtestada ja kohandada. 4.  Liikmesriigid teatavad komisjonile mõõtmismeetodid, mida nad kasutavad sigarettidest eralduvate muude ainete puhul ja muudest tubakatoodetest kui sigarettidest eralduvate ainete puhul. Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et integreerida liidu õigusesse WHO raamkonventsiooni osaliste või WHO kokkulepitud meetodid. 4a.  Muude põlevate tubakatoodete muude eralduvate ainete näitajate täpsust kontrollitakse kooskõlas ISO standardiga 8243. Muudatusettepanekud 91, 92 ja 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 1.   Liikmesriigid nõuavad, et tubakatoodete tootjad ja importijad esitaksid riigi pädevatele asutustele tootemarkide ja tüüpide kaupa loetelu tubakatoodete tootmisel kasutatud koostisosade ja nende koguste kohta ning eralduvad ained ja nende sisalduse. Tootjad või importijad teatavad pädevatele asutustele ka asjaomase liikmesriigi, kui toote koostist on muudetud nii, et see muudab käesoleva artikli kohaselt esitatud teavet. Käesoleva artikliga nõutav teave esitatakse enne uue või muudetud tubakatoote turuleviimist. 1.   Liikmesriigid nõuavad, et tubakatoodete tootjad ja importijad esitaksid riigi pädevatele asutustele tootemarkide ja tüüpide kaupa loetelu tubakatoodete tootmisel kasutatud koostisosade ja nende koguste kohta ning ettenähtud kasutuse korral eralduvad ained ja nende sisalduse. Tootjad või importijad teatavad pädevatele asutustele ka asjaomase liikmesriigi, kui toote koostist on muudetud nii, et see muudab käesoleva artikli kohaselt esitatud teavet. Käesoleva artikliga nõutav teave esitatakse enne uue või muudetud tubakatoote turuleviimist. Sellele loetelule lisatakse põhjendus asjaomaste koostisosade kasutamise kohta kõnealustes tubakatoodetes. Loetelu peab sisaldama teavet koostisosade staatuse kohta, sealhulgas nende registreerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), ning nende klassifikatsiooni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist. Kõnealusele loetelule lisatakse samuti importijale või tootjale kättesaadavad toksikoloogilised andmed, mis käsitlevad kõnealuseid koostisosi vastavalt vajadusele kas põletatud või põletamata kujul ning viitavad eelkõige nende mõjule tarbijate tervisele, võttes muu hulgas arvesse nende sõltuvusttekitavat toimet. Loetelu koostatakse tootes sisalduva iga koostisosa kaalu põhjal kahanevas järjekorras. Muude eralduvate ainete kui tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi ja artikli 4 lõikes 4 osutatud eralduvate ainete puhul teatavad tootjad ja importijad, milliseid mõõtmismeetodeid kasutati. Liikmesriigid võivad tootjatelt või importijatelt nõuda ka muude testide tegemist, kui nii on otsustanud pädevad riiklikud asutused, et hinnata ainete mõju tervisele, muuhulgas nende sõltuvusttekitavat toimet ja mürgisust. Sellele loetelule lisatakse põhjendus asjaomaste koostisosade kasutamise kohta kõnealustes tubakatoodetes. Loetelu peab sisaldama teavet koostisosade staatuse kohta, sealhulgas nende registreerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), ning nende klassifikatsiooni vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist. Kõnealusele loetelule lisatakse samuti importijale või tootjale kättesaadavad toksikoloogilised andmed, mis käsitlevad kõnealuseid koostisosi vastavalt vajadusele kas põletatud või põletamata kujul ning on vähemalt piisavad selleks, et klassifitseerida neid aineid määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt, ning viitavad eelkõige nende mõjule tarbijate tervisele, võttes muu hulgas arvesse nende sõltuvusttekitavat toimet. Loetelu koostatakse tootes sisalduva iga koostisosa kaalu põhjal kahanevas järjekorras. Muude eralduvate ainete kui tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi ja artikli 4 lõikes 4 osutatud eralduvate ainete puhul teatavad tootjad ja importijad, milliseid mõõtmismeetodeid kasutati. Liikmesriigid võivad tootjatelt või importijatelt nõuda ka muude testide tegemist, kui nii on otsustanud pädevad riiklikud asutused, et hinnata ainete mõju tervisele, muuhulgas nende sõltuvusttekitavat toimet ja mürgisust. 2.  Liikmesriigid avaldavad kooskõlas lõikega 1 esitatud teabe selleks ettenähtud veebisaidil, mis on üldsusele kättesaadav. Seejuures võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse vajadust kaitsta teavet, mida peetakse ärisaladuseks. 2.  Liikmesriigid avaldavad kooskõlas lõikega 1 esitatud teabe veebisaidil, mis on üldsusele kättesaadav. Seejuures võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse vajadust kaitsta teavet, mida peetakse ärisaladuseks. 3.  Komisjon sätestab rakendusaktides lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe esitamise ja avaldamise vormi ning ajakohastab seda vajaduse korral. Need rakendusaktid tuleb vastu võtta kooskõlas artiklis 21 osutatud uurimismenetlusega. 3.  Komisjon sätestab rakendusaktides lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe esitamise ja avaldamise vormi ning ajakohastab seda vajaduse korral. Need rakendusaktid tuleb vastu võtta kooskõlas artiklis 21 osutatud uurimismenetlusega. 4.  Liikmesriigid nõuavad tootjatelt ja importijatelt, et nad esitaksid neile kättesaadavad sise- ja välisuuringud, mis käsitlevad turgu ja eri tarbijarühmade, sealhulgas noorte eelistusi seoses koostisosade ja eralduvate ainetega. Liikmesriigid nõuavad tootjatelt ja importijatelt veel, et nad esitaksid igal aastal iga liikmesriigi kohta müügikogused (ühikutes või kilogrammides) toodete lõikes alates käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva esimese täieliku kalendriaasta möödumisest. Liikmesriigid esitavad müügi kohta vastavalt vajadusele alternatiivseid või lisaandmeid, et käesoleva lõike kohaselt nõutavad müügimahu andmed oleksid usaldusväärsed ja täielikud. 4.  Liikmesriigid nõuavad tootjatelt ja importijatelt, et nad esitaksid neile kättesaadavad sise- ja välisuuringud, mis käsitlevad turgu ja eri tarbijarühmade, sealhulgas noorte ja krooniliste ahelsuitsetajate eelistusi seoses koostisosade ja eralduvate ainetega, samuti kokkuvõtted turu-uuringutest, mida tehakse uute toodete turuleviimiseks. Liikmesriigid nõuavad tootjatelt ja importijatelt veel, et nad esitaksid igal aastal iga liikmesriigi kohta müügikogused (ühikutes või kilogrammides) toodete lõikes alates käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva esimese täieliku kalendriaasta möödumisest. Liikmesriigid esitavad müügi kohta vastavalt vajadusele alternatiivseid või lisaandmeid, et käesoleva lõike kohaselt nõutavad müügimahu andmed oleksid usaldusväärsed ja täielikud. 5.  Kogu teave, mida liikmesriigid käesoleva artikli kohaselt esitavad või mida neile esitatakse, tuleb edastada elektrooniliselt. Liikmesriigid hoiavad teavet elektroonilises vormis ja tagavad, et komisjonil on teabele igal ajal juurdepääs. Teistele liikmesriikidele tuleb anda juurdepääs teabele põhjendatud taotluse korral. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et ärisaladust ja muud konfidentsiaalset teavet käsitatakse konfidentsiaalsena. 5.  Kogu teave, mida liikmesriigid käesoleva artikli kohaselt esitavad või mida neile esitatakse, tuleb edastada elektrooniliselt. Liikmesriigid hoiavad teavet elektroonilises vormis ja tagavad, et komisjonil on teabele igal ajal juurdepääs. Teistele liikmesriikidele tuleb anda juurdepääs teabele põhjendatud taotluse korral. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et ärisaladust ja muud konfidentsiaalset teavet käsitatakse konfidentsiaalsena. 5a.  Komisjon analüüsib kogu käesoleva artikli kohaselt kättesaadavaks tehtud teavet (eeskätt teavet koostisosade sõltuvusttekitava toime ja mürgisuse, turu-uuringute ja müügiandmete kohta) ning koostab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapärase aruande, milles on kokku võetud peamised järeldused. 5b.  Käesoleva artikli kohaselt kogutud teavet võetakse arvesse lisaainete heakskiitmisel kooskõlas artikli 6 lõikega 10a. 6.  Liikmesriikide kehtestatavad tasud neile esitatud teabe saamise, salvestamise, käsitlemise, analüüsimise ja avaldamise eest ei ületa selliste teenustega tavapäraselt kaasnevaid kulusid. 6.  Liikmesriigid võivad kehtestada proportsionaalsed tasud neile esitatud teabe saamise, salvestamise, käsitlemise, analüüsimise ja avaldamise eest. Muudatusettepanekud 50, 87 ja 95 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 1.   Liikmesriigid keelavad turule viia tubakatooteid, millel on eristav maitse või lõhn. 1.   Tubakatoodetes ei kasutata lisaaineid, kui need ei ole heaks kiidetud kooskõlas käesoleva direktiiviga. Heakskiidetud lisaained kantakse [-I] lisas esitatud loetellu. See loetelu sisaldab ka heakskiidetud lisaainete kasutuse tingimusi või piiranguid. Turule keelatakse viia tubakatooteid, mis sisaldavad lisaaineid, mis ei ole kantud [-I] lisas esitatud loetellu või mille kasutamisel ei järgita tingimusi või piiranguid, mis on sätestatud käesoleva direktiivi selles lisas. Heaks kiita ei tohi järgmiseid lisaaineid: a)  vitamiinid ja muud lisaained, mis loovad mulje, et tubakatoode on tervisele kasulik või et selle kasutamine on tervisele vähem kahjulik kui muud tubakatooted; b)  kofeiin ja tauriin ning muud lisaained ja stimulaatorid, millel arvatakse olevat energiat ja jõudu suurendav mõju; c)  lisaained, mis annavad värvuse eralduvatele ainetele; (d)  lisaained, mis määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt täidavad kriteeriume, mille alusel klassifitseeritakse aine ohtlikuks, või mille põlemisel tekivad sellised ohtlikud ained; e)  lisaained, mis kasutamisel annavad eristava maitse või lõhna; f)  lisaained, mis suurendavad tarbimise ajal tubakatoote mürgisust või sõltuvusttekitavat toimet. Olenemata eelmise lõigu punktist e, kui teatav lisaaine või lisaainete kombinatsioon annab eristava maitse või lõhna peamiselt siis, kui selle sisaldus või kontsentratsioon ületab teatava taseme, võib kõnesoleva(d) lisaaine(d) heaks kiita tingimusel, et kehtestatakse lubatud piirnormid. Olenemata teise lõigu punktist f, kui teatav lisaaine suurendab tarbimise ajal tubakatoote mürgisust või sõltuvusttekitavat toimet üksnes siis, kui selle sisaldus või kontsentratsioon ületab teatavat taset, sealhulgas standardset ohutusvaru, võib kõnesoleva lisaaine heaks kiita tingimusel, et kehtestatakse lubatud piirnormid. Liikmesriigid ei keela selliste lisaainete kasutamist, mis on vajalikud tubakatoodete tootmiseks, kui need lisaained ei anna tootele eristavat maitset või lõhna. Lisaaineid, mis on vajalikud tubakatoodete tootmiseks, võib heaks kiita, kui need lisaained ei anna tootele eristavat maitset või lõhna. Suhkruühendite teket tubakatoodetes kuni tasemeni, mis on olemas tubakalehtedes enne nende korjamist, ei käsitleta eristava maitse või lõhnana. Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest. 2.  Komisjon teeb rakendusaktidega kas liikmesriikide taotluse korral või omal algatusel kindlaks, kas toode kuulub lõike 1 reguleerimisalasse. Need rakendusaktid tuleb vastu võtta kooskõlas artiklis 21 osutatud uurimismenetlusega. Komisjon kehtestab rakendusaktidega ühtsed eeskirjad menetluse kohta, mida tuleb kasutada tubakatoote lõike 1 reguleerimisalasse kuulumise kindlaksmääramiseks. Need rakendusaktid tuleb vastu võtta kooskõlas artiklis 21 osutatud uurimismenetlusega. 3.  Juhul kui lõigete 1 ja 2 rakendamisel saadud kogemus näitab, et teatav lisaaine või lisaainete kombinatsioon annab eristava maitse või lõhna peamiselt siis, kui selle sisaldus või kontsentratsioon ületab teatavat taset, volitatakse komisjoni vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et kehtestada selliste eristavat maitset või lõhna andvate lisaainete või nende kombinatsioonide suhtes piirnormid. 4.  Liikmesriigid keelavad tubakatoodetes järgmiste lisaainete kasutamise: (a)  vitamiinid ja muud lisaained, mis loovad mulje, et tubakatoode on tervisele kasulik või et selle kasutamine on tervisele vähem kahjulik kui muud tubakatooted, (b)  kofeiin ja tauriin ning muud lisaained ja stimulaatorid, millel arvatakse olevat energiat ja jõudu suurendav mõju, (c)  lisaained, mis annavad värvuse eralduvatele ainetele. 5.  Liikmesriigid keelavad maitse- ja lõhnaainete kasutamise sellistes tubakatoodete koostisosades nagu filtrid, paber, pakendid, kapslid ja mis tahes tehnilised omadused, mis võimaldavad muuta maitset või lõhna või suitsu intensiivsust. Filtrid ja kapslid ei tohi sisaldada tubakat. 5.  Keelatakse maitse- ja lõhnaainete kasutamine sellistes tubakatoodete koostisosades nagu filtrid, paber, pakendid, kapslid ja mis tahes tehnilised omadused, mis võimaldavad muuta maitset või lõhna või suitsu intensiivsust. Filtrid ja kapslid ei tohi sisaldada tubakat. 6.  Liikmesriigid tagavad, et tubakatoodete suhtes kohaldatakse asjakohaseid määruse (EÜ) nr 1907/2006 sätteid ja tingimusi. 7.  Liikmesriigid keelavad teaduslike tõendite alusel viia turule tubakatooteid, mis sisaldavad lisaaineid sellistes kogustes, mis suurendavad tarbimise ajal märgatavalt tubakatoote mürgisust või sõltuvusttekitavat toimet. Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest. 8.  Komisjon teeb rakendusaktiga kas liikmesriikide taotluse korral või omal algatusel kindlaks, kas toode kuulub lõike 7 reguleerimisalasse. Need rakendusaktid tuleb vastu võtta kooskõlas artiklis 21 osutatud uurimismenetlusega ja need peavad põhinema kõige uuematel teaduslikel tõenditel. 9.  Juhul kui teaduslikud tõendid ja lõigete 7 ja 8 rakendamisel saadud kogemus näitab, et teatav lisaaine või selle kasutamine teatavas koguses suurendab tarbimise ajal märgatavalt tubakatoote mürgisust või sõltuvusttekitavat toimet, volitatakse komisjoni vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et kehtestada selliste lisaainete suhtes piirnormid. 10.  Muud tubakatooted kui sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubakas ja suitsuvabad tubakatooted vabastatakse lõigetes 1 ja 5 sätestatud keeldude kohaldamisest. Komisjoni volitatakse vastu võtma kooskõlas artikliga 22 delegeeritud õigusakte, et tühistada nimetatud vabastus, kui olukord on oluliselt muutunud, mida kinnitab komisjoni aruanne. 10.  Muud tubakatooted kui sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubakas ja vesipiibutubakas vabastatakse lõike 1 teise lõigu punkti e ja lõike 5 kohaldamisest. Komisjoni volitatakse vastu võtma kooskõlas artikliga 22 delegeeritud õigusakte, et tühistada nimetatud vabastus, kui olukord on oluliselt muutunud, mida kinnitab komisjoni aruanne. 10a.  Lisaainele heakskiidu saamiseks esitavad tootjad ja importijad komisjonile taotluse. Taotlusele lisatakse järgmised andmed: (a)  nimi või ettevõtte nimi ja taotleja alaline aadress; (b)  lisaaine keemiline nimetus; (c)  lisaaine funktsioon ja maksimaalne kogus sigareti kohta; (d)  kindlad tõendid koos teaduslike andmetega selle kohta, et lisaaine suhtes ei kehti ükski käesolevas artiklis loetletud välistamiskriteerium. Komisjon võib küsida vastavalt teaduskomiteelt, kas asjaomase lisaaine või selle teatava kontsentratsiooni suhtes kehtib mõni käesolevas artiklis loetletud välistamiskriteerium. Komisjon teeb taotluse kohta otsuse pärast taotluse saamist. Komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et heaks kiita lisaaine ja vajaduse korral selle lubatud piirnormid ning muuta vastavalt [-I] lisa. 10b.  Käesolevat artiklit ei kohaldata kõigi käesoleva direktiivi avaldamise kuupäeval tuntud mentooli kaubanduslike vormide suhtes viie aasta kestel alates artikli 25 lõikes 1 osutatud kuupäevast. 10c.  Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka (snus) suhtes ei kohaldata käesoleva artikli sätteid. 10d.  Käesoleva artikliga ei piirata määruse (EC) nr 1907/2006 asjakohaste sätete või selle määruse kohaste tingimuste kohaldamist tubakatoodete suhtes. 10e.  Käesolevat artiklit kohaldatakse alates …*. _______________ * 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 1.  Tubakatoote igal tarbijapakendil ja igal välispakendil peavad olema terviseohu hoiatused selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus toode turule viiakse. 1.  Tubakatoote igal tarbijapakendil ja igal välispakendil peavad olema terviseohu hoiatused selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus toode turule viiakse. 2.  Terviseohu hoiatused tuleb paigutada nii, et need katavad kogu neile ettenähtud pinna ning neile ei tohi lisada märkusi, neid ümber sõnastada või neile mingis muus vormis viidata. 2.  Terviseohu hoiatused tuleb paigutada nii, et need katavad kogu neile ettenähtud pinna ning neile ei tohi lisada märkusi, neid ümber sõnastada või neile mingis muus vormis viidata. 3.  Selleks et tagada terviklik graafiline esitus ja nähtavus, tuleb terviseohu hoiatused trükkida nii, et neid ei ole võimalik eemaldada, kustutada, mitte mingil viisil varjata või poolitada, sealhulgas pitseri, hinnasildi, tuvastamis- ja jälgimismärgistuse, turvaelemendi või mis tahes liiki pakkematerjali, tasku, ümbrise, kasti või muu vahendiga või tarbijapakendi avamisega. 3.  Selleks et tagada terviklik graafiline esitus ja nähtavus, tuleb terviseohu hoiatused trükkida nii, et neid ei ole võimalik eemaldada, kustutada, mitte mingil viisil varjata või poolitada, sealhulgas pitseri, hinnasildi, tuvastamis- ja jälgimismärgistuse, turvaelemendi või mis tahes liiki pakkematerjali, tasku, ümbrise, kasti või muu vahendiga või tarbijapakendi avamisega. Muude tubakatoodete puhul, mis ei ole sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubaka, vesipiibutubaka ja suitsuvabade tubakatoodete puhul võib terviseohu hoiatused kinnitada kleebistena, tingimusel et selliseid kleebiseid ei saa eemaldada. 4.  Liikmesriigid tagavad, et turuleviidavate tubakatoodete tarbijapakendi ja iga välispakendi peamisel pinnal esitatavad terviseohu hoiatused on täielikult nähtavad ega ole muuhulgas osaliselt või täielikult varjatud või poolitatud pakkematerjali, tasku, ümbrise, kasti või muu vahendiga. 4.  Liikmesriigid tagavad, et turuleviidavate tubakatoodete tarbijapakendi ja iga välispakendi kõige nähtavamal kohal kõigil külgedel esitatavad terviseohu hoiatused on täielikult nähtavad ega ole muuhulgas osaliselt või täielikult varjatud või poolitatud pakkematerjali, tasku, ümbrise, kasti või muu vahendiga. 5.  Terviseohu hoiatustega ei tohi mingil viisil varjata või poolitada tarbijapakenditel olevaid maksumärke, hinnasilte, tuvastamis- ja jälgimistunnuseid või turvaelemente. 5.  Terviseohu hoiatustega ei tohi mingil viisil varjata või poolitada tarbijapakenditel olevaid maksumärke, hinnasilte, tuvastamis- ja jälgimistunnuseid või turvaelemente. 6.  Liikmesriikidel ei ole lubatud suurendada terviseohu hoiatuste suurust, ka mitte selle pinna võrra, mis lisandub kohustusega ümbritseda terviseohu hoiatus raamiga. Terviseohu hoiatuse tegelik suurus arvutatakse avamata tarbijapakendi selle pinna suhtes, millele see paigutatakse. 6.  Liikmesriikidel ei ole lubatud suurendada terviseohu hoiatuste suurust, ka mitte selle pinna võrra, mis lisandub kohustusega ümbritseda terviseohu hoiatus raamiga. Terviseohu hoiatuse tegelik suurus arvutatakse avamata tarbijapakendi selle pinna suhtes, millele see paigutatakse. 7.  Liidu tarbijatele esitatava tarbijapakendite ja mis tahes välispakendite kujutis peab vastama käesoleva peatüki sätetele. 7.  Liidu tarbijatele esitatava tarbijapakendite ja mis tahes välispakendite kujutis peab vastama käesoleva peatüki sätetele. 7a.  Pakendi muude aspektide reguleerimine ei kuule käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. 7b.  Tarbijapakendis ja seda ümbritsevas pakendis ei tohi olla kuponge, millega pakutakse allahindlust, tasuta jagamist, kaks ühe hinnaga ja muid selliseid soodustusi seoses käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate tubakatoodetega. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõiked 1 kuni 3 1.  Suitsetatava tubaka igale tarbijapakendile ja igale välispakendile peab olema kantud järgmine üldhoiatus: 1.  Suitsetatava tubaka igale tarbijapakendile ja igale välispakendile peab olema kantud järgmine üldhoiatus: Suitsetamine tapab – loobu kohe Suitsetamine tapab – loobu kohe 2.  Suitsetatava tubaka igale tarbijapakendile ja igale välispakendile peab olema kantud järgmine lisateave: 2.  Suitsetatava tubaka igale tarbijapakendile ja igale välispakendile peab olema kantud järgmine lisateave: Tubakasuits sisaldab üle 70 teadaolevalt vähkitekitavat ainet. Tubakasuits sisaldab üle 70 teadaolevalt vähkitekitavat ainet. 3.  Sigaretipakendite puhul tuleb üld- ja lisateave trükkida tarbijapakendite külgpindadele. Kõnealuste hoiatuste laius peab olema vähemalt 20 mm ja kõrgus vähemalt 43 mm. Isevalmistatavate sigarettide tubaka pakendite puhul tuleb lisateave trükkida pinnale, mis tuleb nähtavale siis, kui tarbijapakend avatakse. Nii üldhoiatus kui ka lisateave peavad katma 50 % pinnast, millele need on trükitud. 3.  Sigaretipakendite puhul tuleb üldhoiatus ja lisateave trükkida tarbijapakendite külgpindadele valgele taustale mustas paksus kirjas Helvetica kirjatüübis. Kõnealuste hoiatuste laius peab olema vähemalt 20 mm. Isevalmistatavate sigarettide tubaka taskusarnaste pakendite puhul tuleb lisateave trükkida pinnale, mis tuleb nähtavale siis, kui tarbijapakend avatakse, silindrikujuliste tooside puhul trükitakse hoiatused kaanele ning risttahukakujuliste tooside puhul trükitakse hoiatused külgpindadele. Nii üldhoiatus kui ka lisateave peavad katma 50 % pinnast, millele need on trükitud. Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4 – punkt b (b)  määrata kindlaks käesolevas artiklis määratletud terviseohu hoiatuste paigutus, vorm, kujundus ja küljendus, sealhulgas kirjatüüp ja tausta värvus. välja jäetud Muudatusettepanekud 168 ja 181 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c (c)  katma 75 % tarbijapakendi ja iga välispakendi nii eesmisest kui ka tagumisest välispinnast; (c)  katma 65 % tarbijapakendi ja iga välispakendi nii eesmisest kui ka tagumisest välispinnast; Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – punkt g – alapunkt i (i)  kõrgus: vähemalt 64 mm; (i)  kõrgus: vähemalt 50 mm; Muudatusettepanekud 100, 112, 141 ja 182 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1 – punkt g – alapunkt ii (ii)   laius: vähemalt 55 mm. (ii)   laius: vähemalt 52 mm. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 2 2.  Terviseohu ühendhoiatused jaotatakse kolme rühma, mis roteeruvad igal aastal. Liikmesriigid tagavad, et iga terviseohu ühendhoiatus esitatakse tootemarkide lõikes võimalikult võrdne arv kordi. 2.  Terviseohu ühendhoiatused jaotatakse kolme rühma, mis roteeruvad igal aastal. Liikmesriigid tagavad, et aasta jooksul kasutamiseks ette nähtud terviseohu ühendhoiatus esitatakse tootemarkide lõikes võimalikult võrdne arv kordi. Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 – punkt c (c)  määratleda terviseohu hoiatuste paigutus, vorm, kujundus, küljendus, roteerumine ja proportsioonid; välja jäetud Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 3 – punkt d (d)  sätestada erandina artikli 7 lõikest 3 tingimused, millal võib tarbijapakendi avamisega poolitada terviseohu hoiatust, nii et seejuures säilib teksti, fotode ja suitsetamisest loobumist käsitleva teabe graafilise esituse terviklikkus ja nähtavus. välja jäetud Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõiked 1 kuni 4 Muu suitsetatava tubaka kui sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka märgistamine Muu suitsetatava tubaka kui sigarettide, isevalmistatavate sigarettide tubaka ja vesipiibutubaka märgistamine 1.  Muu suitsetatav tubakas kui sigaretid ja isevalmistatavate sigarettide tubakas vabastatakse artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõude täitmisest, s.o tootele lisateabe kandmisest, ja artikli 9 kohase nõude täitmisest, st tootele terviseohu ühendhoiatuste kandmisest. Lisaks artikli 8 lõikes 1 sätestatud üldhoiatusele peab kõnealuste toodete igal tarbijapakendil ja igal välispakendil olema mõni I lisas loetletud teksthoiatustest. Artikli 8 lõikes 1 sätestatud üldhoiatus peab sisaldama viidet suitsetamisest loobumise abiteenustele kooskõlas artikli 9 lõike 1 punktiga b. 1.  Muu suitsetatav tubakas kui sigaretid, isevalmistatavate sigarettide tubakas ja vesipiibutubakas vabastatakse artikli 8 lõikes 2 sätestatud nõude täitmisest, s.o tootele lisateabe kandmisest, ja artikli 9 kohase nõude täitmisest, st tootele terviseohu ühendhoiatuste kandmisest. Lisaks artikli 8 lõikes 1 sätestatud üldhoiatusele peab kõnealuste toodete igal tarbijapakendil ja igal välispakendil olema mõni I lisas loetletud teksthoiatustest. Artikli 8 lõikes 1 sätestatud üldhoiatus peab sisaldama viidet suitsetamisest loobumise abiteenustele kooskõlas artikli 9 lõike 1 punktiga b. Üldhoiatus trükitakse tarbijapakendi ja iga välispakendi kõige nähtavamale pinnale. I lisas loetletud teksthoiatuste esitamist roteeritakse nii, et oleks tagatud nende korrapärane esinemine. Kõnealused hoiatused trükitakse tarbijapakendi ja iga välispakendi teisele kõige nähtavamale pinnale. Üldhoiatus trükitakse tarbijapakendi ja iga välispakendi kõige nähtavamale pinnale. I lisas loetletud teksthoiatuste esitamist roteeritakse nii, et oleks tagatud nende korrapärane esinemine. Kõnealused hoiatused trükitakse tarbijapakendi ja iga välispakendi teisele kõige nähtavamale pinnale. 2.  Lõikes 1 osutatud üldhoiatus peab katma 30 % tarbijapakendi ja iga välispakendi vastavast välispinnast. Seda proportsiooni suurendatakse 32 %ni liikmesriikide puhul, kus on kaks ametlikku keelt, ja 35 %ni liikmesriikide puhul, kus on kolm ametlikku keelt. 2.  Lõikes 1 osutatud üldhoiatus peab katma 30 % tarbijapakendi ja iga välispakendi vastavast välispinnast. Seda proportsiooni suurendatakse 32%ni liikmesriikide puhul, kus on kaks ametlikku keelt, ja 35%ni liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui kaks ametlikku keelt. 3.  Lõikes 1 osutatud teksthoiatus peab katma 40 % tarbijapakendi ja iga välispakendi vastavast välispinnast. Seda proportsiooni suurendatakse 45 %ni liikmesriikide puhul, kus on kaks ametlikku keelt, ja 50 %ni liikmesriikide puhul, kus on kolm ametlikku keelt. 3.  Lõikes 1 osutatud teksthoiatus peab katma 40 % tarbijapakendi ja iga välispakendi vastavast välispinnast. Seda proportsiooni suurendatakse 45%ni liikmesriikide puhul, kus on kaks ametlikku keelt, ja 50%ni liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui kaks ametlikku keelt. 3a.  Kui pakendi kõige nähtavama külje suurus on üle 75 cm², peavad lõigetes 2 ja 3 osutatud hoiatused katma igal küljel vähemalt 22,5 cm². Seda pinda suurendatakse 24 cm2ni liikmesriikide puhul, kus on kaks ametlikku keelt, ja 26,25 cm2ni liikmesriikide puhul, kus on kolm ametlikku keelt. 4.  Lõikes 1 osutatud üldhoiatus ja teksthoiatus: 4.  Lõikes 1 osutatud üldhoiatus ja teksthoiatus: (a)  trükitakse valgele taustale musta värviga Helvetica bold kirjas. Keelenõuete järgmiseks võivad liikmesriigid määrata kindlaks kirjasuuruse, tingimusel et asjaomase liikmesriigi õigusnormides kindlaksmääratud kirjasuurus võimaldab katta nõutava teksti jaoks ettenähtud alast võimalikult suure osa; (a)  trükitakse valgele taustale musta värviga Helvetica bold kirjas. Hoiatused võib kinnitada kleebistena, tingimusel et selliseid kleebiseid ei ole võimalik eemaldada. Keelenõuete järgmiseks võivad liikmesriigid määrata kindlaks kirjasuuruse, tingimusel et asjaomase liikmesriigi õigusnormides kindlaksmääratud kirjasuurus võimaldab katta nõutava teksti jaoks ettenähtud alast võimalikult suure osa; (b)  paigutatakse selle ala keskele, kuhu on nende trükkimine ette nähtud, paralleelselt tarbijapakendi ja iga välispakendi ülaservaga; (b)  paigutatakse selle ala keskele, kuhu on nende trükkimine ette nähtud, paralleelselt tarbijapakendi ja iga välispakendi ülaservaga; (c)  ümbritsetakse musta värvi raamiga, mille joone laius ei tohi olla väiksem kui kolm millimeetrit ja suurem kui neli millimeetrit selle pinna sees, mis on ette nähtud teksthoiatuse jaoks. (c)  ümbritsetakse musta värvi raamiga, mille joone laius ei tohi olla väiksem kui kolm millimeetrit ja suurem kui neli millimeetrit selle pinna sees, mis on ette nähtud teksthoiatuse jaoks. Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõige 5 5.  Komisjoni volitatakse vastu võtma kooskõlas artikliga 22 delegeeritud õigusakte, et tühistada lõikes 1 sätestatud vabastus, kui olukord on oluliselt muutunud, mida kinnitab komisjoni aruanne. välja jäetud Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõiked 1 ja 2 1.  Suitsuvaba tubakatoote igale tarbijapakendile ja igale välispakendile peab olema kantud järgmine terviseohu hoiatus: 1.  Suitsuvaba tubakatoote igale tarbijapakendile ja igale välispakendile peab olema kantud järgmine terviseohu hoiatus: See tubakatoode võib kahjustada sinu tervist ja tekitab sõltuvust. See tubakatoode kahjustab sinu tervist ja tekitab sõltuvust. 2.  Lõikes 1 sätestatud terviseohu hoiatus peab vastama artikli 10 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Peale selle peab see olema: 2.  Lõikes 1 sätestatud terviseohu hoiatus peab vastama artikli 10 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Peale selle peab see olema: (a)  trükitud tarbijapakendi ja iga välispakendi kahele kõige suuremale pinnale, (a)  trükitud tarbijapakendi ja iga välispakendi kahele kõige suuremale pinnale, (b)  katma 30 % tarbijapakendi ja iga välispakendi vastavast välispinnast; Seda proportsiooni suurendatakse 32 %ni liikmesriikide puhul, kus on kaks ametlikku keelt, ja 35 %ni liikmesriikide puhul, kus on kolm ametlikku keelt. (b)  katma 30 % tarbijapakendi ja iga välispakendi vastavast välispinnast. Seda proportsiooni suurendatakse 32 %ni liikmesriikide puhul, kus on kaks ametlikku keelt, ja 35 %ni liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui kaks ametlikku keelt. Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 3.  Komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et kohandada lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid vastavalt teaduse ja turu arengule. 3.  Komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et kohandada lõikes 1 sätestatud nõudeid vastavalt teaduse ja turu arengule. Muudatusettepanekud 60, 103 ja 153 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 1.  Tarbijapakendil, igal välispakendil ja tubakatootel endal olev märgistus ei tohi sisaldada ühtegi sellist elementi ega omadust, mis: 1.  Tarbijapakendil, igal välispakendil ja tubakatootel endal olev märgistus ja/või tubakatoote kaubamärk ei tohi sisaldada ühtegi sellist elementi ega omadust, mis: (a)  reklaamib tubakatoodet vahenditega, mis on valelikud, eksitavad, petlikud või loovad väära mulje tooteomaduste, tervisemõjude, ohtude või eralduvate ainete kohta; (a)  reklaamib tubakatoodet ja ergutab seda tarbima vahenditega, mis on valelikud, eksitavad, petlikud või loovad väära mulje tooteomaduste, tervisemõjude, ohtude või eralduvate ainete kohta. Märgistus ei sisaldada mingit teavet nikotiini, tõrva või süsinikmonoksiidi sisalduse kohta. (b)   loovad mulje, et teatav tubakatoode on vähem kahjulik kui muud tubakatooted või sel on ergutav, jõuduandev, raviv, noorendav, looduslik, orgaaniline või muul viisil positiivne tervise- või sotsiaalmõju; (b)   loovad mulje, et teatav tubakatoode on vähem kahjulik kui muud tubakatooted või sel on ergutav, jõuduandev, raviv, noorendav, looduslik, orgaaniline või muul viisil positiivne tervisemõju; (c)  osutab maitse-, lõhna- või muudele lisaainetele või nende puudumisele; (c)  osutab maitse-, lõhna- või muudele lisaainetele või nende puudumisele; (d)  sarnaneb toidukaubaga. (d)  sarnaneb toidukauba või kosmeetikatootega; (da)  seab eesmärgiks vähendada suitsu teatud kahjulike koostisosade mõju või suurendada tubakatoodete biolagunevust. Muudatusettepanekud 104, 121 ja 148 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 2.   Keelatud elemendid ja omadused on muuhulgas tekst, sümbolid, nimed, kaubamärgid, kaudsed või otsesed märgid, eksitavad värvid või lisatud materjal, nagu mis tahes kleebised, lahtikraabitavad elemendid ja ümbrised või elemendid, mis matkivad tubakatoote enda kuju. Alla 7,5 millimeetrise läbimõõduga sigarette peetakse eksitavateks. 2.   Keelatud elemendid ja omadused on muuhulgas tekst, sümbolid, nimed, kaubamärgid, kaudsed või otsesed märgid, eksitavad värvid või lisatud materjal, nagu mis tahes kleebised, lahtikraabitavad elemendid ja ümbrised või elemendid, mis matkivad tubakatoote enda kuju. Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 a (uus) Filtriga sigarettide puhul on filtripaber oma keerukusega piisavaks kaitseks toodete võltsimise eest. Selleks on filtripaberil vähemalt järgmised omadused: (a)  mitu nähtavat trükivärvi ja sügavtrükk; (b)  kõik valged alad on lakikihiga kaetud; (c)  osaliselt õhema struktuuriga keerukas trükimuster; (d)  trükk valgel aluspaberil; (e)  perforeering, mis asetseb sigareti otsast piisavalt kaugel. Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1 b (uus) Sigaretipaber sisaldab vesimärke. Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 a (uus) 2a.  Tarbijapakendil võib ära märkida toote valmistamiseks kasutatud tubakasordi, selle päritoluriigi või mõlemad. Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 1.   Sigarettide tarbijapakend peab olema risttahukakujuline. Isevalmistatavate sigarettide tubaka tarbijapakend peab olema taskusarnane, s.t ristkülikukujuline tasku, mille ava on klapiga suletav. Klapp peab katma vähemalt 70 % pakendi eesmisest osast. Sigarettide tarbijapakendis peab olema vähemalt 20 sigaretti. Isevalmistatavate sigarettide tubaka tarbijapakendis peab olema vähemalt 40 grammi tubakat. 1.   Sigarettide tarbijapakendis peab olema vähemalt 20 sigaretti. Isevalmistatavate sigarettide tubaka tarbijapakendis peab olema vähemalt 20 grammi tubakat. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3 3.  Komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et määratleda üksikasjalikumad eeskirjad tarbijapakendite kuju ja suuruse reguleerimiseks sellises ulatuses, mida on vaja terviseohu hoiatuste täielik nähtavus ja terviklikkuse tagamiseks enne tarbijapakendi esimest avamist, avamise ajal ja korduval sulgemisel. välja jäetud Muudatusettepanek 107, 125 ja 154 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 4 4.  Komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et kehtestada kohustus kasutada muude tubakatoodete kui sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka puhul kas risttahukakujulisi või silindrilisi tarbijapakendeid, kui olukord on oluliselt muutunud, mida kinnitab komisjoni aruanne. välja jäetud Muudatusettepanekud 156, 67, 185, 189 ja 108 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 1.  Liikmesriigid tagavad, et kõikide tubakatoodete tarbijapakenditel on kordumatu identifitseerimistunnus. Nende terviklikkuse tagamiseks tuleb kordumatud identifitseerimistunnused trükkida/kinnitada nii, et neid ei oleks võimalik eemaldada, kustutada, mitte mingil viisil varjata või poolitada, sealhulgas maksumärkide ja hinnasiltide või pakendi avamisega. Väljaspool liitu toodetud toodete puhul kohaldatakse käesoleva artikli kohustusi ainult selliste toodete suhtes, mis on suunatud liidu turule või mis viiakse liidus turule. 1.  Liikmesriigid tagavad, et kõikidel tubakatoodete tarbijapakenditel ja välistel veopakenditel on kordumatu identifitseerimistunnus, et jälgida tooteid kogu tarneahela ulatuses. Nende terviklikkuse tagamiseks peavad kordumatud identifitseerimistunnused olema kindlad, need tuleb trükkida/kinnitada nii, et neid ei oleks võimalik eemaldada, kustutada, mitte mingil viisil varjata või poolitada, sealhulgas maksumärkide ja hinnasiltide või pakendi avamisega. Väljaspool liitu toodetud toodete puhul kohaldatakse käesoleva artikli kohustusi ainult selliste toodete suhtes, mis on suunatud liidu turule või mis viiakse liidus turule. 1a.  Liikmesriigid tagavad, et tarbijapakendi kordumatud identifitseerimistunnused on ühitatud välise veopakendi kordumatu identifitseerimistunnusega. Muutused tarbijapakendi ja välise veopakendi ühitatuses registreeritakse lõikes 6 nimetatud andmepangas. 2.  Kordumatu identifitseerimistunnus peab edasi andma järgmist teavet: 2.  Kordumatu identifitseerimistunnus peab edasi andma järgmist teavet: (a)  tootmiskuupäev ja -koht; (a)  tootmiskuupäev ja -koht; (b)  tootmisasutus; (b)  tootmisasutus; (c)  toote tootmiseks kasutatud masin; (c)  toote tootmiseks kasutatud masin; (d)  tootmisvahetus või tootmise aeg; (d)  tootmisvahetus või tootmise aeg; (e)  toote nimi; (e)  toote kirjeldus; (f)  jaemüügi jaoks ette nähtud turg; (f)  jaemüügi jaoks ette nähtud turg; (g)  kavandatav veoteekond; (g)  kavandatav ja tegelik veoteekond alates tootmiskohast kuni esimese jaemüügiettevõtteni, sealhulgas kõik kasutatud laod, veokuupäev, veo sihtkoht, vastuvõtja ja väljumiskoht; (h)  liitu importija (kui on kohaldatav); (h)  liitu importija (kui on kohaldatav); (i)  tegelik veoteekond esimesse jaemüügiettevõttesse, sealhulgas kõik kasutatud laod; (j)  kõikide ostjate andmed alates tootmisest kuni esimese jaemüügiettevõtteni; (j)  kõikide ostjate andmed alates tootmisest kuni esimese jaemüügiettevõtteni; (k)  kõikide ostjate arveandmed, tellimusnumber, maksmisandmed alates tootmisest kuni esimese jaemüügiettevõtteni; (k)  kõikide ostjate arveandmed, tellimusnumber, maksmisandmed alates tootmisest kuni esimese jaemüügiettevõtteni; 3.  Liikmesriigid tagavad, et kõik tubakatoodete turustamisahelas osalevad ettevõtjad alates tootjast kuni viimase ettevõtjani enne esimest jaemüügiettevõtjat registreerivad kõikide tarbijapakendite nende valdusesse jõudmise, kõik vahepealsed liikumised ja nende valdusest lõpliku lahkumise. Seda nõuet on võimalik täita, registreerides koondandmed, s.t välispakendi andmed, tingimusel, et tarbijapakendite liikumise tuvastamine ja jälgimine on endiselt võimalik. 3.  Liikmesriigid tagavad, et kõik tubakatoodete turustamisahelas osalevad ettevõtjad alates tootjast kuni viimase ettevõtjani enne esimest jaemüügiettevõtjat registreerivad kõikide tarbija- ja välispakendite nende valdusesse jõudmise, kõik vahepealsed liikumised ja nende valdusest lõpliku lahkumise ning edastavad andmed elektrooniliselt lõikes 6 sätestatud andmepanka. Seda nõuet on võimalik täita, registreerides koondandmed, s.t välispakendi andmed. 3a.  Liikumise tuvastamiseks ja jälgimiseks kasutatav tehnika peaks kuuluma ettevõtjatele ja seda peaksid käitama ettevõtjad, kes ei ole õiguslikult ega äriliselt seotud tubakatööstusega. 4.  Liikmesriigid tagavad, et tubakatoodete tootjad varustavad kõik turustamisahelas osalevad ettevõtjad alates tootjast kuni viimase ettevõtteni enne esimest jaemüügiettevõtet (sealhulgas importijad, laod ja veoettevõtted) vahenditega, mis võimaldavad ostetud, müüdud, transporditud või muul viisil käsitletud tubakatoodete registreerimise. Selliste vahenditega peab olema võimalik andmeid elektrooniliselt lugeda ja edastada lõike 6 kohasesse andmepanka. 4.  Liikmesriigid tagavad, et tubakatoodete tootjad varustavad kõik turustamisahelas osalevad ettevõtjad alates tootjast kuni viimase ettevõtteni enne esimest jaemüügiettevõtet (sealhulgas importijad, laod ja veoettevõtted) riiklikult kindlaks määratud vahenditega, mis võimaldavad ostetud, müüdud, transporditud või muul viisil käsitletud tubakatoodete registreerimise. Selliste vahenditega peab olema võimalik andmeid elektrooniliselt lugeda ja edastada lõike 6 kohasesse andmepanka. 5.  Registreeritud andmeid ei saa ükski tubakatoodete turustamisahelas osalev ettevõtja muuta ega kustutada, kuid andmed esitanud ettevõtja ja muud ettevõtjad, kes on tehinguga otseselt seotud, näiteks tarnija või kaubasaaja, võivad varem registreeritud andmete kohta esitada märkuseid. Asjaomane ettevõtja lisab õiged andmed ja viite varem registreeritud andmetele, mida on nende arust vaja parandada. Erakorralistel asjaoludel ja pärast piisavate tõendite esitamist, võib selle liikmesriigi pädev asutus, kus registreerimine toimus, või kui registreerimine toimus väljaspool liitu, siis importiva liikmesriigi pädev asutus lubada juba registreeritud andmete muutmist või kustutamist. 5.  Registreeritud andmeid ei saa ükski tubakatoodete turustamisahelas osalev ettevõtja muuta ega kustutada, kuid andmed esitanud ettevõtja ja muud ettevõtjad, kes on tehinguga otseselt seotud, näiteks tarnija või kaubasaaja, võivad varem registreeritud andmete kohta esitada märkuseid. Asjaomane ettevõtja lisab õiged andmed ja viite varem registreeritud andmetele, mida on nende arust vaja parandada. Erakorralistel asjaoludel ja pärast piisavate tõendite esitamist, võib selle liikmesriigi pädev asutus, kus registreerimine toimus, või kui registreerimine toimus väljaspool liitu, siis importiva liikmesriigi pädev asutus lubada juba registreeritud andmete muutmist või kustutamist. 6.  Liikmesriigid tagavad, et tubakatoodete tootjad ja importijad sõlmivad andmehalduslepingud sõltumatute kolmandate isikutega, kes haldavad andmepanka nende andmete osas, mis on seotud asjaomase tootja ja importijaga. Andmepanga füüsiline asukoht peab olema liidu territooriumil. Kolmanda isiku sobivuse (eelkõige sõltumatuse ja tehniliste vahendite poolest) ning lepingu peab heaks kiitma ja edaspidi neid jälgima välisaudiitor, keda soovitab ja kellele maksab tasu tubakatootja ning kelle on komisjon heaks kiitnud. Liikmesriigid tagavad, et andmepanga puhul järgitakse läbipaistvuse põhimõtet ja et liikmesriikide pädevatel asutustel, komisjonil ja sõltumatutel kolmandatel isikutel on andmepangale igal ajal juurdepääs. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid või komisjon anda tootjatele või importijatele juurdepääsu kõnealusele teabele, tingimusel et tundlikku äriteavet kaitstakse nõuetekohaselt kooskõlas asjakohaste riiklike ja liidu õigusnormidega. 6.  Liikmesriigid kontrollivad, et tubakatoodete tootjad ja importijad sõlmivad andmehalduslepingud sõltumatute kolmandate isikutega, kes haldavad andmepanka nende andmete osas, mis on seotud asjaomase tootja ja importijaga. Andmepanga füüsiline asukoht peab olema liidu territooriumil. Sõltumatutel kolmandatel isikutel ei tohi olla tubakatööstuses või muudes seotud tööstussektorites äri- või muid erihuvisid. Kolmanda isiku sobivuse (eelkõige sõltumatuse ja tehniliste vahendite poolest) ning lepingu peab heaks kiitma ja edaspidi neid jälgima komisjon, keda abistab sõltumatu välisaudiitor, kellele maksab tasu tubakatootja ning kelle on komisjon heaks kiitnud. Liikmesriigid tagavad, et andmepanga puhul järgitakse läbipaistvuse põhimõtet ja et liikmesriikide pädevatel asutustel, komisjonil ja sõltumatutel kolmandatel isikutel on andmepangale igal ajal juurdepääs. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid või komisjon anda tootjatele või importijatele juurdepääsu kõnealusele teabele, tingimusel et tundlikku äriteavet kaitstakse nõuetekohaselt kooskõlas asjakohaste riiklike ja liidu õigusnormidega. 7.  Liikmesriigid tagavad, et isikuandmeid töödeldakse ainult kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ eeskirjade ja kaitseklauslitega. 7.  Liikmesriigid tagavad, et isikuandmeid töödeldakse ainult kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ eeskirjade ja kaitseklauslitega. 8.  Liikmesriigid nõuavad, et lisaks kordumatule identifitseerimistunnusele on kõikidel turuleviidavatel tubakatoodete tarbijapakenditel nähtav võltsimisekindel vähemalt 1 cm2 suurune turvaelement, mis on trükitud või kinnitatud nii, et seda ei ole võimalik eemaldada, kustutada ja mitte mingil viisil varjata või poolitada, sealhulgas maksumärkide ja hinnasiltidega või mõne muu õigusnormidega lubatud elemendiga. 8.  Liikmesriigid nõuavad, et lisaks kordumatule identifitseerimistunnusele on kõikidel turuleviidavatel tubakatoodete tarbijapakenditel nähtav ja varjatud ning võltsimisekindel vähemalt 1 cm2 suurune turvaelement, mis on trükitud või kinnitatud nii, et seda ei ole võimalik eemaldada, kustutada ja mitte mingil viisil varjata või poolitada, sealhulgas maksumärkide ja hinnasiltidega või mõne muu õigusnormidega lubatud elemendiga. Neis liikmesriikides, kus tubakatoodetel kasutatakse maksumärke ja kasutatavad maksumärgid vastavad selle lõike nõuetele, ei nõuta täiendavaid turvaelemente. 9.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte: 9.  Võttes arvesse tavasid, tehnoloogiaid ja kaubandustegevuse kehtivaid tavasid ning tarbekaupade seire, jälgimise ja autentimise ülemaailmseid standardeid ning asjakohaseid nõudeid vastavalt WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni protokollile, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte: (a)  määratleda lõikes 6 osutatud lepingu põhielemendid (näiteks kestus, uuendamine, nõutavad eksperditeadmised, konfidentsiaalsus), sealhulgas jälgimist ja hindamist käsitlevad elemendid, (a)  määratleda lõikes 6 osutatud lepingu põhielemendid (näiteks kestus, uuendamine, nõutavad eksperditeadmised, konfidentsiaalsus), sealhulgas jälgimist ja hindamist käsitlevad elemendid, (b)  määratleda tehnilised standardid, millega tagatakse, et kordumatute identifitseerimistunnuste ja seonduvate funktsioonide täitmiseks kasutatavad süsteemid on kogu liidus omavahel täielikult ühilduvad, (b)  määratleda tehnilised standardid, millega tagatakse, et kordumatute identifitseerimistunnuste ja seonduvate funktsioonide täitmiseks kasutatavad süsteemid on kogu liidus omavahel täielikult ühilduvad ja vastavad rahvusvahelistele standarditele, (c)  määratleda turvaelemendi tehnilised standardid ja selle võimalik roteerumine ning neid kohandada vastavalt teaduse, turu ja tehnika arengule. 10.  Lõikeid 1–8 ei kohaldata muude tubakatoodete kui sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka suhtes viie aasta kestel alates artikli 25 lõikes 1 osutatud kuupäevale järgnevast kuupäevast. 10.  Lõikeid 1–8 ei kohaldata muude tubakatoodete kui sigarettide ja isevalmistatavate sigarettide tubaka suhtes seitsme aasta kestel alates artikli 25 lõikes 1 osutatud kuupäevale järgnevast kuupäevast. Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 IV peatükk: Tubakatoodete piiriülene kaugmüük IV peatükk: Tubakatoodete reklaami eesmärgil jagamine ja kaugmüük Artikkel 16 Artikkel 16 Tubakatoodete piiriülene kaugmüük Tubakatoodete kaugmüük 1.  Liikmesriigid kehtestavad sellistele jaemüügiettevõtetele, kellel on kavas pakkuda liidus asuvatele tarbijatele piiriülese kaugmüügi teenust, kohustuse registreerida ennast selle liikmesriigi pädevate asutuste juures, kus on nende asutamiskoht, ja selles liikmesriigis, kus asub tegelik või võimalik tarbija. Väljaspool liitu asutatud jaemüügiettevõtted peavad ennast registreerima selle liikmesriigi pädevate asutuste juures, kus asub tegelik või võimalik tarbija. Kõik jaemüügiettevõtted, kellel on kavas hakata pakkuma piiriülese kaugmüügi teenust, esitavad pädevale asutusele vähemalt järgmise teabe: 1.  Liikmesriigid keelavad oma territooriumil asutatud jaemüügiettevõtetele piiriülese kaugmüügi. (a)  ettevõtja nimi või ärinimi ning tegevuskoha alaline aadress, kust tubakatooteid tarnitakse; (b)  kuupäev, millal hakatakse avalikkusele infoühiskonna teenuste kaudu pakkuma tubakatoodete piiriülest kaugmüüki; (c)  sel eesmärgil kasutatav veebisait või veebisaidid ja kogu kõnealuse veebisaidi tuvastamiseks vajalik teave. 1a.  Liikmesriikidel on õigus otsustada, kas laiendada eelnimetatud keeldu ka riigisisesele kaugmüügile. Kui liikmesriigid lubavad riigisisest kaugmüüki, tuleb neil tagada, et jaemüügiettevõtetel on vanusekontrolli mehhanism. 1b.  Liikmesriik võib rahvatervisega seotud põhjustel kehtestada piiranguid isiklikuks tarbeks mõeldud tubaka impordile. Liikmesriigil peab olema võimalik kohaldada selliseid piiranguid eriti siis, kui toote hind liikmesriigis, kus toode on ostetud, on oluliselt madalam kui hind päritoluliikmesriigis või kui terviseohu hoiatused ei ole selle riigi ametlikus keeles /ametlikes keeltes. 2.  Liikmesriigi pädevad asutused avaldavad loetelu kõigist nende juures registreeritud jaemüügiettevõtetest kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud eeskirjade ja kaitseklauslitega. Jaemüügiettevõte võib hakata tubakatooteid turule viima kaugmüügiobjektina alles alates sellest hetkest, kui tema nimi on asjaomases liikmesriigis avaldatud. 2.  Liikmesriigid, kes on rakendanud riikliku suitsetamisvastase strateegia, võivad kehtestada koguselisi piiranguid piiriülese liikumise korral. 3.  Kui seda on vaja kooskõla tagamiseks ja jõustamise hõlbustamiseks, võib sihtliikmesriik nõuda, et jaemüügiettevõte määrab füüsilise isiku, kes vastutab tubakatoodete turustamiseelse kontrollimise eest ja samuti selle eest, et tarbijani jõudvad tubakatooted vastavad käesoleva direktiivi kohaselt sihtliikmesriigis vastuvõetud siseriiklikele õigusnormidele. 4.  Kaugmüügiga tegeleval jaemüügiettevõttel peab olema vanusekontrolli mehhanism, millega kontrollida müügi toimumise ajal, et ostu sooritav tarbija on sihtliikmesriigi õigusnormidega lubatud vanuses. Jaemüüja või määratud füüsiline isik esitavad pädevatele isikutele vanusekontrolli mehhanismi üksikasjad ja toimimisviisi kirjelduse. 5.  Tarbija isikuandmeid töödeldakse ainult kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ja neid ei avaldata tubakatoodete toojatele või samasse äriühingute kontserni kuuluvatele äriühingutele ega kolmandatele isikutele. Isikuandmeid ei kasutata ega edastada muul eesmärgil kui ainult tegeliku ostu eesmärgil. Kõnealust nõuet kohaldatakse ka siis kui jaemüügiettevõte on osa tubakatoote tootja ettevõttest. Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Lõige 16 a (uus) Artikkel 16a Liikmesriigid keelavad oma territooriumil asutatud jaemüügiettevõtetel tubakatoodete tasuta jagamise või allahinnatud müügi piiriülese kaugmüügi või muude kanalite kaudu. Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 Uudsetest tubakatoodetest teatamine Uudsetest tubakatoodetest teatamine 1.  Liikmesriigid nõuavad, et tubakatoodete tootjad ja importijad teatavad liikmesriigi pädevatele asutustele kõikidest uudsetest tubakatoodetest, mida neil on kavas asjaomases liikmesriigis turule viia. Teade tuleb edastada elektrooniliselt kuus kuud enne kavandatavat turuleviimist ja sellele tuleb lisada üksikasjalik asjaomase toote kirjeldus ja artikli 5 kohane teave koostisosade ning eralduvate ainete kohta. Uudsest tubakatootest teatavad tootjad ja importijad esitavad pädevatele asutustele veel järgmise teabe: 1.  Liikmesriigid nõuavad, et tubakatoodete tootjad ja importijad teatavad liikmesriigi pädevatele asutustele kõikidest uudsetest tubakatoodetest, mida neil on kavas asjaomases liikmesriigis turule viia. Teade tuleb edastada elektrooniliselt kuus kuud enne kavandatavat turuleviimist ja sellele tuleb lisada üksikasjalik asjaomase toote kirjeldus, kavandatav märgistus, kasutusjuhend, toote koostise, tootmisprotsessi ja sellega seonduvate kontrollimeetmete üksikasjad ning artikli 5 kohane teave koostisosade ja eralduvate ainete kohta. Uudsest tubakatootest teatavad tootjad ja importijad esitavad pädevatele asutustele veel järgmise teabe: (a)  kättesaadavad teaduslikud uuringud toote mürgisuse, sõltuvusttekitava toime ja atraktiivsuse kohta, võttes eelkõige arvesse koostisosi ja eralduvaid aineid; (a)  kättesaadavad teaduslikud uuringud toote mürgisuse, sõltuvusttekitava toime ja atraktiivsuse kohta, võttes eelkõige arvesse koostisosi ja eralduvaid aineid; (b)  kättesaadavad turu- ja muud uuringud eri tarbijarühmade, sealhulgas noorte tarbimisharjumuste kohta; ja (b)  kokkuvõtted kättesaadavatest turu- ja muudest uuringutest eri tarbijarühmade, sealhulgas noorte ja krooniliste ahelsuitsetajate tarbimisharjumuste kohta; (c)  muu kättesaadav ja asjakohane teave, sealhulgas riski ja kasulikkuse analüüs, eeldatav mõju tubakatoodete tarbimisest loobumisele ja tarbimisega alustamisele ning muud prognoosid tarbijate hoiakute kohta. (c)  muu kättesaadav ja asjakohane teave, sealhulgas riski ja kasulikkuse analüüs, eeldatav mõju tubakatoodete tarbimisest loobumisele ja tarbimisega alustamisele ning muud prognoosid tarbijate hoiakute kohta. 2.  Liikmesriigid nõuavad, et tubakatoodete tootjad ja importijad teatavad oma pädevatele asutustele kogu lõike 1 punktides a–c osutatud uue või ajakohastatud teabe. Liikmesriigid nõuavad tubakatootjatelt või importijatelt lisauuringute tegemist või lisateabe esitamist. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu käesoleva artikli alusel saadud teabe. Liikmesriigid võivad võtta kasutusele lubade andmise süsteemi ja võtta proportsionaalset tasu. 2.  Pärast tubakatoote turuleviimist nõuavad liikmesriigid, et tubakatoodete tootjad ja importijad teatavad oma pädevatele asutustele kogu lõike 1 punktides a–c osutatud uue või ajakohastatud teabe. Liikmesriigid nõuavad tubakatootjatelt või importijatelt lisauuringute tegemist või lisateabe esitamist. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu käesoleva artikli alusel saadud teabe. Liikmesriigid võivad võtta kasutusele lubade andmise süsteemi ja võtta proportsionaalset tasu. 3.  Turuleviidavad uudsed tubakatooted peavad vastama käesolevas direktiivis kehtestatud nõuetele. Kohaldatavad sätted sõltuvad sellest, kas toode kuulub artikli 2 lõikes 29 esitatud suitsuvaba tubakatoote määratluse alla või artikli 2 lõikes 33 esitatud suitsetatava tubaka alla. 3.  Turuleviidavad uudsed tubakatooted peavad vastama käesolevas direktiivis kehtestatud nõuetele. Kohaldatavad sätted sõltuvad sellest, kas toode kuulub artikli 2 lõikes 29 esitatud suitsuvaba tubakatoote määratluse alla või artikli 2 lõikes 33 esitatud suitsetatava tubaka alla. Muudatusettepanek 170 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 1.   Nikotiinisisaldusega tooted, mida võib turule viia ainult direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt antud loa alusel, on järgmised: 1.   Nikotiinisisaldusega tooteid võib turule viia ainult vastavalt käesoleva direktiivi artiklis 17 sätestatud teavitamiskorrale. Liikmesriigid tagavad, et nikotiinisisaldusega tooted vastavad kõigile asjakohastele ELi õigusaktidele ning eelkõige direktiivile 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse kohta). (a)  tooted, mille nikotiinisisaldus on üle 2 mg ühiku kohta, (b)  tooted, mille nikotiinikontsentratsioon on üle 4 mg/ml, (c)  tooted, mille eesmärgipärase kasutamise tulemusel on nikotiini kontsentratsiooni kõrgpunkt plasmas keskmiselt üle 4 ng/ml. 2.   Komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et ajakohastada lõikes 1 sätestatud nikotiinikoguseid vastavalt teaduse arengule ja võtta arvesse müügilubasid, mis on antud nikotiinisisaldusega toodetele direktiivi 2001/83/EÜ alusel. 2.   Nikotiinisisaldusega tooteid, mida esitletakse toodetena, millel on haigusi ravivaid või ennetavaid omadusi, võib turule viia ainult direktiivi 2001/83/EÜ kohaselt antud loa alusel. 3.  Lõike 1 kohaselt turule viidavate nikotiinisisaldusega toodete suhtes tagavad liikmesriigid järgmist: (a)  turule ei viida nikotiinisisaldusega tooteid, mille nikotiinisisaldus on suurem kui 30 mg/ml; (b)  nikotiinisisaldusega toodete tootjad ja importijad esitavad pädevatele asutustele tootemarkide ja -liikide kaupa loetelu kõikidest tootes sisalduvatest koostisainetest ning toote kasutamise korral eralduvatest ainetest, samuti nende kogustest ja kõikidest mudatustest. Liikmesriigid tagavad seejärel selle teabe levitamise veebisaidil, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse ärisaladuse hoidmise põhimõtet. Tootjad ja importijad annavad ametiasutustele aru ka tootemarkide ja -liikide müügimahust riigi tasandil; (c)  turule ei viida nikotiinisisaldusega tooteid, mis sisaldavad artikli 6 lõikes 4 loetletud lisaaineid; (d)  nikotiinisisaldusega toote tarbijapakend sisaldab kasutusjuhistega teabelehte, millel on viide sellele, et toodet ei soovitata kasutada mittesuitsetajatel, teave vastunäidustuste kohta, konkreetsetele riskirühmadele suunatud hoiatused, teave kõrvalnähtudest teatamise ja toote tootmispaiga kohta ning tootja või importija kontaktandmed; 3.  Sellise nikotiinisisaldusega toote igale tarbijapakendile ja välispakendile, mis jäävad alla lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, peab olema kantud järgmine terviseohu hoiatus: „See toode sisaldab nikotiini ja võib kahjustada sinu tervist.” (e)  nikotiinisisaldusega toote igale tarbijapakendile ja välispakendile kantakse järgmine terviseohu hoiatus: „Toode on mõeldud kasutamiseks isikutele, kes juba suitsetavad. See sisaldab nikotiini, mis on äärmiselt sõltuvusttekitav aine!”; (f)  toodet müüakse vastavalt asjaomases liikmesriigis tubakatoodete müügile kehtivatele vanuselistele piirangutele; igal juhul ei tohiks toodet müüa alla 18-aastastele isikutele; (g)  toodet võib müüa väljaspool apteeki; (h)  tootes on lubatud kasutada maitse- ja lõhnaaineid; (i)  nikotiinisisaldusega toodetele kehtivad tubakatoodete reklaami, sponsorluse, audiovisuaalsete äriliste teadaannete ja tootepaigutuse suhtes kehtestatud piirangud, mis on sätestatud direktiivides 2003/33/EÜ ja 2010/13/EÜ; (j)  nikotiinisisaldusega toodete piiriülest kaugmüüki reguleeritakse vastavalt artiklile 16; (k)  nikotiinisisaldusega toodete puhul ei kasutata tubakatoodete kaubamärke, tootemarke ega ka sümboleid. 4.   Lõikes 3 osutatud terviseohu hoiatus peab vastama artikli 10 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Peale selle peab see olema: (a)  trükitud tarbijapakendi ja iga välispakendi kahele kõige suuremale pinnale, 4.   Lõike 3 punktis e osutatud terviseohu hoiatus peab vastama artiklis 10 sätestatud nõuetele. (b)  katma 30 % tarbijapakendi ja iga välispakendi vastavast välispinnast. Seda proportsiooni suurendatakse 32 %ni liikmesriikide puhul, kus on kaks ametlikku keelt, ja 35 %ni liikmesriikide puhul, kus on kolm ametlikku keelt. 5.   Komisjoni volitatakse vastu võtma delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22, et kohandada lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid vastavalt teaduse ja turu arengule ning et võtta vastu sätted terviseohu hoiatuste paigutuse, vormi, kujunduse, küljenduse ja roteerumise kohta ning neid kohandada. 5.   Liikmesriigid jälgivad nikotiinisisaldusega toodete turu suundumusi, kontrollides muu hulgas mis tahes tõendeid selle kohta, et neid tooteid kasutatakse noorte suitsetama peibutamise vahendina, ning annavad oma leidudest komisjonile aru. Esitatud tõendite ning teaduslike uuringute tulemuste põhjal esitab komisjon viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule nikotiinisisaldusega toodete kohta aruande. Aruandes hinnatakse seda, kas käesolevat direktiivi või mis tahes hilisemat õigusakti on vaja muuta. Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 Taimsed suitsetatavad tooted Taimsed suitsetatavad tooted 1.   Taimse suitsetatava toote igale tarbijapakendile ja igale välispakendile peab olema kantud järgmine terviseohu hoiatus: 1.   Taimse suitsetatava toote igale tarbijapakendile ja igale välispakendile peab olema kantud järgmine terviseohu hoiatus: „See toode võib kahjustada sinu tervist.” „See toode võib kahjustada sinu tervist.” 2.   Terviseohu hoiatus trükitakse tarbijapakendi ja iga välispakendi eesmisele ja tagumisele välispinnale. 2.   Terviseohu hoiatus trükitakse tarbijapakendi ja iga välispakendi eesmisele ja tagumisele välispinnale. 3.   Terviseohu hoiatus peab vastama artikli 10 lõikes 4 sätestatud nõuetele. See peab katma vähemalt 30 % tarbijapakendi ja iga välispakendi vastavast välispinnast. Seda proportsiooni suurendatakse 32 %ni liikmesriikide puhul, kus on kaks ametlikku keelt, ja 35 %ni liikmesriikide puhul, kus on kolm ametlikku keelt. 3.   Terviseohu hoiatus peab vastama artikli 10 lõikes 4 sätestatud nõuetele. See peab katma vähemalt 30 % tarbijapakendi ja iga välispakendi vastavast välispinnast. Seda proportsiooni suurendatakse 32%ni liikmesriikide puhul, kus on kaks ametlikku keelt, ja 35%ni liikmesriikide puhul, kus on rohkem kui kaks ametlikku keelt. Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 a (uus) Artikkel 19a Tubakatoodete imitatsioonid Keelatakse tubakatoodete imitatsioonid, mis meeldivad alaealistele ja mille tagajärjeks võib olla tubakatoodete tarbimine. Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 3 3.  Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 3.  Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Tahtlike rikkumiste korral kohaldatavad rahalised sanktsioonid on sellised, et kõrvaldada rikkumisega taotletud majanduslik eelis. Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 22 1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2.  Artikli 3 lõigetes 2 ja 3, artikli 4 lõigetes 3 ja 4, artikli 6 lõigetes 3, 9 ja 10, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõikes 3, artikli 13 lõigetes 3 ja 4, artikli 14 lõikes 9 ja artikli 18 lõigetes 2 ja 5 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [Office of Publications: please insert the date of the entry into force of this Directive]. 2.  Artikli 3 lõigetes 2 ja 3, artikli 4 lõigetes 3 ja 4, artikli 6 lõikes 10a, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõikes 3, artikli 13 lõikes 4 ja artikli 14 lõikes 9 osutatud volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [Office of Publications: please insert the date of the entry into force of this Directive]. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt sama pikaks ajavahemikuks, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei esita pikendamise suhtes vastuväidet hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 2 ja 3, artikli 4 lõigetes 3 ja 4, artikli 6 lõigetes 3, 9 ja 10, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõikes 3, artikli 13 lõigetes 3 ja 4, artikli 14 lõikes 9 ja artikli 18 lõigetes 2 ja 5 osutatud volituse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust. 3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 2 ja 3, artikli 4 lõigetes 3 ja 4, artikli 6 lõikes 10a, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõikes 3, artikli 13 lõikes 4 ja artikli 14 lõikes 9 osutatud volituse igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5.  Artikli 3 lõigetes 2 ja 3, artikli 4 lõigetes 3 ja 4, artikli 6 lõigetes 3, 9 ja 10, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 5, artikli 11 lõikes 3, artikli 13 lõigetes 3 ja 4, artikli 14 lõikes 9 ja artikli 18 lõigetes 2 ja 5 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada. 5.  Artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 4 lõigete 3 ja 4, artikli 6 lõike 10 a, artikli 8 lõike 4, artikli 9 lõike 3, artikli 10 lõike 5, artikli 11 lõike 3, artikli 13 lõike 4 ja artikli 14 lõike 9 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõ6kogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra pikendada. Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1 Hiljemalt viis aastat pärast artikli 25 lõikes 1 sätestatud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Hiljemalt kolm aastat pärast artikli 25 lõikes 1 sätestatud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c a (uus) (ca)  sõltuvuse tekkimist soodustavate koostisosade sõltuvusttekitava toime hindamisele; Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c b (uus) (cb)  standarditud testimismeetodite väljatöötamisele, et mõõta muude koostisosade kui tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi sisaldust sigaretisuitsus; Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c c (uus) (cc)  tootjatelt nõutavatele koostisosi käsitlevatele toksikoloogilistele andmetele ja viisile, kuidas neid testida, et tervisekaitseasutused saaksid hinnata nende kasutamist; Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c d (uus) (cd)  muid tooteid kui sigarette käsitlevate standardite väljatöötamisele. Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 23 – lõige 3 a (uus) 3a.  Liikmesriigid annavad komisjonile iga kahe aasta järel aru nõukogu 2. detsembri 2002. aasta soovituse 2003/54/EÜ (milles käsitletakse suitsetamise ennetamist ja tubakaalase kontrolli tõhustamist) kohaselt võetud meetmete jõustamise kohta, eelkõige seoses riiklikes õigusaktides kehtestatud vanusepiirangutega ning kavadega tõsta vanusepiirangut, et tekiks nn mittesuitsetajate põlvkond. Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 24 1.  Liikmesriigid ei keela ega piira selliste tubaka- või seonduvate toodete importi, müüki või tarbimist, mis on kooskõlas käesoleva direktiiviga. 1.  Kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, ei keela ega piira liikmesriigid selliste tubaka- või seonduvate toodete importi, müüki või tarbimist, mis on kooskõlas käesoleva direktiiviga. 2.  Liikmesriikidel on lubatud säilitada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate aspektide suhtes rangemad siseriiklikud õigusnormid mis tahes toodete puhul, kui see on rahvatervise kaitse seisukohalt põhjendatud. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad õigusnormid ka siis, kui selline vajadus tuleneb liikmesriigi eripärast ja tingimusel, et see on rahvatervise kaitse seisukohalt põhjendatud. Sellistest siseriiklikest õigusnormidest tuleb komisjonile teatada ja esitada põhjendused nende säilitamiseks või kehtestamiseks. Komisjonil on alates teate saamisest aega kuus kuud kõnealused õigusnormid heaks kiita või tagasi lükata, olles käesoleva direktiiviga saavutatud tervise kaitse kõrget taset arvesse võttes kindlaks teinud, kas õigusnormid on põhjendatud, vajalikud ja nende eesmärgiga proportsionaalsed ning ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud. Kui komisjon pole selle aja jooksul otsust teinud, loetakse siseriiklikud õigusnormid vastuvõetuks. 2.  Liikmesriikidel on lubatud säilitada või kehtestada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate aspektide suhtes rangemad siseriiklikud õigusnormid, kui sellised meetmed on kooskõlas aluslepinguga. Selliseid riiklikke õigusnorme kohaldatakse ühtmoodi kõigi toodete suhtes, sealhulgas teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest imporditud toode suhtes. Õigusnormidest tuleb komisjonile teatada ja esitada põhjendused nende säilitamiseks või kehtestamiseks. Komisjonil on alates teate saamisest aega kuus kuud kõnealused õigusnormid heaks kiita või tagasi lükata, olles käesoleva direktiiviga saavutatud tervise kaitse kõrget taset arvesse võttes kindlaks teinud, kas õigusnormid on põhjendatud, vajalikud ja nende eesmärgiga proportsionaalsed ning ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud. Kui komisjon pole selle aja jooksul otsust teinud, loetakse siseriiklikud õigusnormid vastuvõetuks. 3.  Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust säilitada või kehtestada kooskõlas aluslepinguga siseriiklikud õigusnormid nende aspektide suhtes, mida käesoleva direktiiviga ei reguleerita. Siseriiklikud õigusnormid peavad olema põhjendatud kaaluka avaliku huvi seisukohast ning vajalikud ja proportsionaalsed nende eesmärgiga. Need ei tohi olla suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ega tohi takistada käesoleva direktiivi täielikku rakendamist. 3.  Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust säilitada või kehtestada siseriiklikud õigusnormid nende aspektide suhtes, mida käesoleva direktiiviga ei reguleerita, kui need õigusnormid on kooskõlas aluslepinguga. Neid siseriiklikke õigusnorme kohaldatakse ühtmoodi kõigi toodete suhtes, sealhulgas teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest imporditud toode suhtes, need ei tohi olla suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud ega tohi takistada käesoleva direktiivi täielikku rakendamist. Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 25 – lõige 1 1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [Publications Office, please insert the exact date: entry into force + 18 months]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile 1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ...*] ning artikli 6 puhul hiljemalt ...**]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile __________________ * Jõustumise kuupäev + 18 kuud. ** Jõustumise kuupäev + 36 kuud. Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 26 Üleminekusäte Üleminekusäte Liikmesriigid võivad lubada turule viia järgmisi tooteid, mis ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga, kuni [Publications Office, please insert the exact date: entry into force + 24 months]: Liikmesriigid võivad lubada turule viia järgmisi tooteid, mis ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga, kuni ...*: (a)  tubakatooteid, (a)  tubakatooteid, (b)  nikotiinisisaldusega tooteid, mis jäävad alla artikli 18 lõikes 1 osutatud piirmäära; (c)   taimseid suitsetatavaid tooteid. (b)   taimseid suitsetatavaid tooteid. Liikmesriigid võivad lubada turule viia nikotiinisisaldusega tooteid, mis ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga, kuni ...**[. __________________ * Jõustumise kuupäev + 24 kuud. ** Jõustumise kuupäev + 36 kuud Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu direktiiv -I lisa (uus) -I lisa Tubakatoodetes kasutamiseks heakskiidetud lisaained Lisaaine keemiline nimetus – funktsioon – lubatud piirnorm Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu direktiiv I lisa Teksthoiatuste loetelu Teksthoiatuste loetelu (osutatud artiklis 9 ja artikli 10 lõikes 1) (osutatud artiklis 9 ja artikli 10 lõikes 1) (1)  Suitsetamine põhjustab igast kümnest kopsuvähijuhtumist üheksa. (1)  Suitsetamine põhjustab igast kümnest kopsuvähijuhtumist üheksa. (2)  Suitsetamine põhjustab suu- ja kurguvähki. (2)  Suitsetamine põhjustab suu- ja kurguvähki. (2a)  Suitsetamine põhjustab põievähki. (3)  Suitsetamine rikub kopse. (3)  Suitsetamine rikub kopse. (4)  Suitsetamine põhjustab südamerabandust. (4)  Suitsetamine põhjustab südamerabandust. (5)  Suitsetamine põhjustab ajurabandust ja invaliidsust. (5)  Suitsetamine põhjustab ajurabandust ja invaliidsust. (6)  Suitsetamine ummistab veresooni. (6)  Suitsetamine ummistab veresooni. (7)  Suitsetamine suurendab nägemise kaotuse riski. (7)  Suitsetamine suurendab nägemise kaotuse riski. (8)  Suitsetamine kahjustab hambaid ja igemeid. (8)  Suitsetamine kahjustab hambaid ja igemeid. (9)  Suitsetamine võib tappa su lapse juba emaüsas. (9)  Suitsetamine võib tappa su lapse juba emaüsas. 10)  Suitsetades kahjustad sa oma lapsi, pereliikmeid ja sõpru. 10)  Suitsetades kahjustad sa oma lapsi, pereliikmeid ja sõpru. (11)  Suitsetajate lastest saavad suurema tõenäosusega ka suitsetajad. (11)  Suitsetajate lastest saavad suurema tõenäosusega ka suitsetajad. (12)  Loobu juba täna – jää ellu oma lähedaste heaks. (12)  Loobu juba täna – jää ellu oma lähedaste heaks. (13)  Suitsetamine vähendab viljakust. (13)  Suitsetamine vähendab viljakust. (14)  Suitsetamine suurendab impotentsusriski. (14)  Suitsetamine suurendab impotentsusriski. (14a)  Suitsetamine võib põhjustada imiku äkksurma. (14b)  Suitsetamine raseduse ajal põhjustab enneaegset sünnitust. (14c)  Passiivne suitsetamine võib lastel astma või meningiidi sümptomeid halvendada.

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0276/2013).

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse kaheks aastaks kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta (15777/2012 – C7-0419/2012 – 2012/0258(NLE))

P7_TA(2013)0399 A7-0184/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15777/2012),

–  võttes arvesse protokolli, millega määratakse kaheks aastaks kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (15781/2012),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0419/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0184/2013),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Mauritaania Islamivabariigi valitsustele ja parlamentidele.

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta resolutsioon soopõhise tapmise ja puuduolevate naiste kohta (2012/2273(INI))

P7_TA(2013)0400 A7-0245/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, milles rõhutatakse liikmesriikide ühiseid väärtusi, nagu pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning meeste ja naiste võrdõiguslikkus, samuti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8, milles on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõte, kuna selles öeldakse, et liidu eesmärk on kõikide meetmete puhul meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 19, milles nimetatakse võitlust diskrimineerimise vastu soo alusel,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, mis võeti vastu 18. detsembril 1979,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal ülemaailmsel naisteteemalisel konverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi ning oma 18. mai 2000. aasta(1), 10. märtsi 2005. aasta (Peking + 10)(2) ning 25. veebruari 2010. aasta (Peking + 15)(3) resolutsioone,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni aastatuhande tippkohtumisel 2000. aasta septembris vastu võetud aastatuhande arengueesmärke ning eelkõige aastatuhande arengueesmärke soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise osas, mis on nälja, vaesuse ja haiguste kõrvaldamise, kõikidel haridustasanditel ja igas elukutsevaldkonnas võrdsuse saavutamise, ressursside üle võrdse kontrolli saavutamise ning ühiskondlikus ja poliitilises elus võrdse esindatuse eeltingimus,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu poolt 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse Euroopa konsensust arengu küsimuses,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamiseks, surmanuhtluse, piinamise ning muu julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise või karistamise kohta ning inimõiguste kaitsjate kohta, samuti inimõiguste alaste dialoogide kohta kolmandate riikidega, lapse õiguste edendamise ja kaitse kohta ning naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kohta ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 1998. aasta järeldusi, mille kohaselt peab Pekingi tegevusprogrammi rakendamisele antav iga-aastane hinnang põhinema kvantitatiivsetel ja kvalitatiivsel näitajatel ja sihttasemetel,

–  võttes arvesse nõukogu 2. ja 3. juuni 2005. aasta kohtumise järeldusi, milles kutsutakse liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama institutsioonilisi mehhanisme soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja looma raamistikku Pekingi tegevusprogrammi rakendamise hindamiseks, et edusamme oleks võimalik järjepidevamalt ja süstemaatilisemalt jälgida,

–  võttes arvesse nõukogu 5. ja 6. detsembri 2007. aasta järeldusi ülevaate kohta, mis käsitleb Pekingi platvormi rakendamist liikmesriikide ja EL institutsioonide poolt, samuti selle juurde kuuluvat aruannet, mille on koostanud eesistujariik Portugal ja mis sisaldab näitajaid naiste ja vaesuse kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembril 2010. aastal esitletud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2010–2015 ning sellega seotud komisjoni talituste töödokumenti strateegia rakendusmeetmete kohta,

–  võttes arvesse komisjoni töödokumenti, milles käsitletakse ELi tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös (2010–2015),

–  võttes arvesse ELi soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite poolt Pekingi tegevusprogrammi kümne rakendamisaasta läbivaatamise raames 4. veebruaril 2005. aastal esitatud ühisdeklaratsiooni, milles kinnitatakse muu hulgas tugevat toetust ja pühendumist Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi täielikule ja tõhusale rakendamisele,

–  võttes arvesse naiste olukorda käsitleva ÜRO komisjoni 15. märtsil 2013. aastal toimunud 57. istungjärgul vastu võetud järeldusi, mis on esimene rahvusvaheline dokument, kus tunnistatakse konkreetselt soopõhiste mõrvade ehk naiste tapmise nähtust,

–  võttes arvesse ametkondadevahelist avaldust „Sooliselt kallutatud soovaliku vältimine”, mille esitasid 2011. aastal ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR), ÜRO Rahvastikufond (UNFPA), ÜRO Lastefond (UNICEF), ÜRO soolise võrdõiguslikkuse üksus (UN Women) ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO),

–  võttes arvesse Kairo 1994. aasta rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi deklaratsiooni ja tegevuskava, kava edasise rakendamise põhimeetmeid ja ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 65/234 rahvastiku ja arengu teemalise rahvusvahelise konverentsi järeltegevuse kohta pärast 2014. aastat (detsember 2010),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2008. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta arengukoostöös(4), eriti selle punkti 37,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(5), eriti punkti 76, milles rõhutatakse vajadust kaotada igasugune naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivald ja diskrimineerimine, sealhulgas abordid sool põhineva valiku alusel,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2011. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(6),

–  võttes arvesse oma 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni naiste mõrvade (feminitsiidide) kohta Mehhikos ja Kesk-Ameerikas ning Euroopa Liidu rolli kohta selle nähtuse vastases võitluses(7),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0245/2013),

A.   arvestades, et soopõhine tapmine on sooliselt neutraalne termin, mis viitab ühe sugupoole esindajate süstemaatilisele, sihilikule ja soolisel valikul põhinevale massilisele tapmisele, mis on süvenev, kuid väheräägitud probleem mitmes riigis ning millel on hävitavad tagajärjed; arvestades, et käesolevas raportis keskendutakse sool põhineva valiku tegemise põhjustele, suundumustele, tagajärgedele ning sellele, kuidas kaotada sool põhineva valiku tegemine, mis esineb ka lapse tapmise vormis ning vägivalla vormis (naiste ja tütarlaste tapmist on veel määratletud feminitsiidina, mis on kõige äärmuslikum diskrimineerimise vorm ja vägivallaakt naiste vastu ning mille kohta on parlament juba raporti(8) koostanud);

B.  arvestades, et vaatamata hiljuti vastu võetud seadustele soopõhise valimise vastu langevad tütarlapsed ikka ebaproportsionaalselt palju halastamatu soolise diskrimineerimise ohvriks, mis laieneb sageli veel sündimata, looteeas tüdrukutele, kelle elu katkestatakse abordiga, kes hüljatakse või tapetakse ainult sel põhjusel, et nad on naissoost;

C.  arvestades, et hinnanguliselt oli 1990. aastal maailma rahvastikus demograafiliselt „puudu” üle 100 miljoni naise, tulenevalt soopõhisest tapmisest(9); arvestades, et viimaste hinnangute kohaselt on see arv kasvanud peaaegu 200 miljoni naiseni, kes on maailma rahvastikus „puudu”(10);

D.  arvestades, et soopõhine tapmine on ülemaailmne probleem, mis ei piirdu Aasia ja Euroopaga, vaid esineb ka Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas; arvestades, et soopõhine tapmine toimub igal pool, kus rasedad naised kas meelega või surve all otsustavad tüdrukuid mitte sünnitada, kuna neid peetakse ühiskonnale koormaks;

E.  arvestades, et Aasias, eriti Hiinas, Indias ja Vietnamis on sugudevaheline suhtarv eriti moonutatud; arvestades, et 2012. aastal sündis Hiinas iga 100 tüdruku kohta 113 poissi ning Indias ja Vietnamis iga 100 tüdruku kohta 112 poissi(11);

F.  arvestades, et Euroopas on sugudevaheline suhtarv mõnes riigis eriti moonutatud, kuna 2012. aastal sündis Albaanias, Armeenias, Aserbaidžaanis ja Gruusias 100 tüdruku kohta 112 poissi(12);

G.  arvestades, et soopõhine tapmine on kõige sagedamini sügavalt juurdunud kultuurides, kus eelistatakse poegasid, kus puudub sugudevaheline võrdsus, kus püsib diskrimineerimine ja stereotüübid tütarde suhtes, ning mõnel juhul riikides, kus valitsus kohaldab sunnipoliitikat;

H.  arvestades, et poegade eelistamine on sügavalt juurdunud ja moodustab osa pikaajalistest traditsioonidest, mis on seotud selliste teemadega nagu omandi pärandamine, eakate vanemate sõltumine poegadest majandusliku toetuse ja turvalisuse osas, perekonnanime ja -liini jätkamine ning soov mitte maksta traditsioonilist kallist kaasavara tütardele, et vältida majanduslikke raskusi;

I.  arvestades, et ebapiisavad sotsiaalhoolekande ja -kindlustussüsteemid perekondadele võivad mitmetes kultuurides tuua eksitavalt kaasa poegade eelistamise ja soopõhise valimise;

J.  arvestades, et soopõhine valimine kahjustab ühiskondade soolist tasakaalu, põhjustab elanikkonna sugudevahelise suhtarvu moonutusi ning sellel on ka majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed; arvestades, et sugude erinev osakaal nn ülemääraste meeste näol kahjustab pikas perspektiivis sotsiaalset stabiilsust ning toob kaasa kuritegude, frustratsiooni, vägivallaaktide ning inimkaubanduse, seksiorjuse, ärakasutamise ja prostitutsiooniga seotud kuritegude ja vägistamiste sagenemise;

K.  arvestades, et järjekindla poegade eelistamise patriarhaalne kultuur ei hoia mitte ainult alles stereotüüpe, demokraatia puudujääke ja sugudevahelist ebavõrdsust, vaid ka diskrimineerib naisi ja takistab seega nende võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi kõikides eluvaldkondades;

L.  arvestades, et soopõhise valimise praktiseerimine, tütarlaste suurem suremus väga varajases eas ning nende vähesem kooli registreerimine võrreldes poistega viitab sellele, et poegade eelistamise kultuur on mõnedes ühiskondades valdav; on oluline uurida ja selgitada välja, kas niisuguse nähtusega kaasneb ka muu ebademokraatlikkus tütarlaste suhtes, näiteks nende halvem juurdepääs toidule, haridusele, tervishoiule, sanitaarruumidele, ohutule veele, arstiabile ja sotsiaalsele toetusele, et leida tõhusaid viise nende probleemide lahendamiseks;

M.  arvestades, et demokraatia puudujääke naiste osas ei saa paljudes riikides kõrvaldada, kuna puuduvad usaldusväärsed statistilised andmed sündide ja surmade kohta;

N.  arvestades, et naiste mõjuvõimu suurendamine toetab käitumuslikku ja sotsiaalset muutust, mis on vajalik soopõhise valimise kaotamiseks pikas plaanis;

O.  arvestades, et soopõhise valimise kaotamine on keeruline protsess, mis nõuab palju omavahel seotud lahendusi ja meetodeid, sealhulgas erikoolitus meditsiinitöötajatele soopõhise valimise alaseks nõustamiseks ja selle ärahoidmiseks ELis ja kogu maailmas;

P.  arvestades, et toetus, poliitilised meetmed ja head tavad, nagu „Hoolitsus tüdrukute eest” Hiinas, mille eesmärk on tõsta teadlikkust tütarlaste väärtusest, ning „Balika Samriddhi Yojana” skeem Indias, mis pakub rahalisi stiimuleid vaestest peredest tütarlaste harimiseks, on äärmiselt olulised, et muuta käitumishoiakuid tütarlaste ja naiste suhtes;

Q.  arvestades, et Lõuna-Korea edukas eeskuju on märkimisväärne, kuna see riik on suutnud pöörata tagasi ülimalt moonutatud sugudevahelise suhtarvu – kui 1994. aastal sündis 100 tüdruku kohta 114 poissi, siis 2010. aastal oli poiste arv 100 tüdruku kohta 107(13);

1.  rõhutab, et soopõhine tapmine jääb kuriteoks ja raskeks inimõiguste rikkumiseks ning on vaja tõhusaid meetmeid, et lahendada ja kõrvaldada kõik selle algpõhjused, mis peituvad patriarhaalses ühiskonnas;

2.  rõhutab kõikide riikide ja valitsuste kohustust edendada ja kaitsta inimõigusi ning vältida diskrimineerimist põhitegevusena igat tüüpi naiste vastu suunatud vägivalla kaotamisel;

3.  kutsub valitsusi üles töötama välja ja rakendama meetmeid, mis soodustavad naiste suhtes eksisteerivate mentaliteedi ja hoiakute põhjalikku muutust ning võitlevad negatiivsete uskumuste ja käitumise vastu, mis põhjustavad naiste vastu suunatud vägivalda;

4.  kutsub valitsusi üles määratlema konkreetselt feminitsiidi ja soopõhist tapmist kuriteona ning seega töötama välja ja rakendama õigusakte, millega tagatakse, et feminitsiidi juhtumeid uuritakse, nende toimepanijad võetakse vastutusele ning ellujäänutele tagatakse lihtne juurdepääs tervishoiuteenustele ja pikaajalisele toetusele;

5.  rõhutab, et igasugune perekonna või ühiskonna poolne surve naistele teha soopõhise valimise tõttu aborti on vastavalt Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsioonile ning Pekingi deklaratsioonile ja tegevusprogrammile füüsiline ja psühholoogiline vägivald;

6.  rõhutab, et sooselektiivsete tavade kaotamine on keeruline protsess, mis nõuab mitmeid omavahel seotud lähenemisviise ja meetodeid, alates algpõhjuste ning kultuuriliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite uurimisest nendes riikides, kus esineb poeglaste eelistamist, kuni tüdrukute ja naiste õiguste ja staatuse eest võitlemise ning seaduste ja eeskirjade kehtestamiseni; on seisukohal, et laiemalt võttes on ainuke jätkusuutlik viis takistada sooselektiivsete praktikate edasist levimist edendada sugude võrdset tähtsust kõigis ühiskondades;

7.  rõhutab vajadust uuringute järele ja kutsub komisjoni üles edendama põhjalikke teadusuuringuid soopõhise valimise algpõhjuste kohta, et uurida neid riigispetsiifilisi tavasid ja traditsioone, mis võivad viia soo valimiseni, ning soopõhise valimise pikaajalisi tagajärgi ühiskonnale;

8.  nõuab põhjalikku analüüsi finants- ja majanduslike põhjuste kohta, millele toetuvad sooselektiivsed tavad; ühtlasi kutsub valitsusi üles aktiivselt tegelema perekondadele langeva koormuse probleemiga, mis võib põhjustada meeste ülekaalu ühiskonnas;

9.  rõhutab, et on vaja koostada soopõhist selektsiooni keelustavad õigusaktid, milles sätestataks naiste sotsiaalkaitsepaketid ja kehtivate õigusaktide rakendamise parem järelevalve ning suunataks rohkem tähelepanu kõnealuse nähtuse kultuurilistele ja sotsiaalmajanduslikele põhjustele, et lahendada probleem terviklikul ja jätkusuutlikul viisil, kindlustades soolist võrdõiguslikkust ja edendades aktiivset kodanikuühiskonna osalemist;

10.  kutsub valitsusi üles kõrvaldama puudujäägid demokraatias ja seadusandluses, võitlema takistuste vastu, mis põhjustavad tütarlaste diskrimineerimist, jõustama riiklikke seadusi, mis tagavad, et naised on seaduse ees meestega võrdsed kõikides eluvaldkondades, ning aitama suurendada naiste majanduslikku, hariduslikku ja poliitilist mõjuvõimu;

11.  palub komisjonil toetada ja julgustada igasuguseid algatusi teadlikkuse suurendamiseks eelarvamuslikust soopõhisest diskrimineerimisest, sealhulgas soopõhisest tapmisest, ning leida tõhusaid viise selle vastu võitlemiseks, pakkudes välissuhete, humanitaarabi ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise raames juhiseid, abi ning vastavat poliitikat ja rahastamist;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et suutmatus naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendada ning liiga vähesed jõupingutused sotsiaalsete normide ja struktuuride muutmiseks põhjustavad tõsiseid juriidilisi, eetilisi, tervise ja inimõigustega seotud tagajärgi suure tõenäosusega ka pikemas perspektiivis, avaldades laostavat mõju asjaomasele ühiskonnale;

13.  rõhutab, et uuringute kohaselt võib sugude erinev osakaal põhjustada abiellumise või seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil korraldatava inimkaubanduse, naistevastase vägivalla, laste-, varajaste ja sundabielude, HIV/AIDSi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste juhtumite sagenemist; rõhutab, et sugude erinev osakaal ohustab seeläbi sotsiaalset stabiilsust ja turvalisust; ning nõuab seetõttu, et uuritaks põhjalikult meeste järjest suureneva osakaalu mõjusid tervishoiule, majandusele ja turvalisusele;

14.  toetab asjakohaseid reforme, jätkuvat järelevalvet ning soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise seaduste rakendamist, eeskätt madala ja keskmise sissetulekuga riikides ja üleminekuriikides;

15.  kutsub komisjoni üles tegema intensiivset tööd, et hoida ära eelarvamuslikku soopõhist valimist, mitte piirates juurdepääsu reproduktiivtervishoiu teenustele ja tehnoloogiale, vaid propageerides nende vastutustundlikku kasutamist, kehtestama suunised ja neid tugevdama, pakkuma meditsiinitöötajatele erikoolitust soopõhise valimise alaseks nõustamiseks ja selle ärahoidmiseks, välja arvatud haruldastel juhtudel, kui see on põhjendatud soopõhiste geneetiliste haiguste tõttu, ja hoidma ära soopõhise valimise tehnoloogiate kasutamist kasumi teenimiseks ning niisuguse kasutuse reklaamimist;

16.  toonitab, et soopõhist valikut ohjavad ja piiravad seadused peavad kaitsma naiste õigust omada juurdepääsu seaduslikele seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele ja tehnoloogiale ilma abikaasa loata, tagama, et seadusi rakendatakse tõhusalt ning et seaduste rikkumiste eest kehtestatakse asjakohased karistused;

17.  julgustab valitsusi ja meedikute ringkondi tegema tihedamat koostööd ning koostama rangemaid suuniseid kliinikute ja haiglate eneseregulatsiooni kohta, et hoida aktiivselt ära soopõhise valimise muutumine rahalist kasu toovaks majandustegevuseks;

18.  palub komisjonil ja liikmesriikidel teha kindlaks need Euroopa kliinikud, kus tehakse soopõhisest valikust tingitud aborte, esitada selle kohta statistilist teavet ja arendada parimaid tavasid nende takistamiseks;

19.  tunnistab, et naiste ja tütarlaste õiguste tagamine ja edendamine neile võrdsete võimaluste pakkumise kaudu, eriti hariduses ja tööturul, on äärmiselt oluline, et võidelda seksuaalse diskrimineerimise vastu ja tagada sellise ühiskonna ülesehitamine, kus soolise võrdõiguslikkuse põhimõte on tegelikkus; rõhutab asjaolu, et sooselektiivsete tavade (nagu abort ja lapsetapp) kaotamiseks ning arenguriikides üldise majanduskasvu saavutamiseks ja vaesuse vähendamiseks on vaja edendada naiste haridustaset, töövõimalusi ja integreeritud tervishoiuteenuseid, sh seksuaal- ja reproduktiivterviseteenuseid; rõhutab, et naiste mõjuvõimu suurendamine ja meeste kaasamine on olulise tähtsusega soolise ebavõrdsuse vastu võitlemisel ning sellise käitumusliku ja sotsiaalse muutuse edendamisel, mis on vajalikud sooselektiivsete tavade kaotamiseks pikemas perspektiivis;

20.  kutsub seepärast komisjoni üles edendama hariduslikku ja sotsiaalset keskkonda, kus mõlemat sugupoolt austatakse ja koheldakse võrdselt ning kus tunnustatakse mõlema sugupoole esindajate võimeid ja potentsiaali, ilma stereotüüpide ja diskrimineerimiseta, edendades soolist võrdõiguslikkust, tugevdades võrdseid võimalusi ja võrdseid partnerlussuhteid;

21.  palub tungivalt, et komisjon ja asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid toetaksid haridusprogramme, mis tugevdavad naiste mõjuvõimu, võimaldades neil tõsta enesehinnangut, saada teadmisi, teha otsuseid ja võtta vastutus oma elu, tervise ja tööhõive eest, mis võimaldaks neil elada majanduslikult sõltumatut elu;

22.  kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja kolmandate riikide valitsusi üles töötama välja teadlikkust suurendavaid ja teabekampaaniaid, mis propageerivad soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet ja millega tagatakse inimeste teadlikkuse paranemine iga paarisuhtes oleva inimese inimõiguste vastastikuse austamise kohta, eelkõige seoses juurdepääsuga omandiõigusele, õigusele tööle, piisavale tervishoiule, õigussüsteemile ja haridusele;

23.  tuletab meelde aastatuhande arengueesmärke ja rõhutab, et juurdepääs haridusele ja tervishoiule, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule ja seonduvatele õigustele, on põhiline inimõigus; rõhutab, et aastatuhande arengueesmärkide aruannetes, dialoogides ja muudel rahvusvahelistel foorumitel, kus jagatakse kogemusi, on vaja osutada eraldi ja konkreetselt soopõhisele tapmisele ja soopõhise valimise probleemidele;

24.  toonitab, et naiste õiguste tagamine sõltub kahtlemata nende suutlikkusest teha otsuseid ise ja oma abikaasast sõltumatult, ning seetõttu on väga oluline tagada naistele juurdepääs haridusele, tööle, tervishoiule ning rasestumisvastastele vahenditele ja pangaarvele kellegi teise loata või nõusolekuta;

25.  kutsub partnerriikide valitsusi üles vähendama ravi maksumust lastele, eelkõige tüdrukutele, kes mõnikord surevad neile osutatud vale või mittepiisava ravi tõttu;

26.  kutsub valitsusi üles parandama naiste juurdepääsu eelkõige sünnituseelsele ja emade tervishoiule, haridusele, põllumajandusele, krediidile ja mikrolaenudele, majanduslikele võimalustele ja omandile;

27.  nõuab, et pandaks erilist rõhku vastastikkusest lähtuvate tingimuste, sealhulgas pensionifondide loomisele arenguriikides, et vähendada perekondade ja isikute majanduslikku koormust, vähendades sellega nende sõltuvust poegadest ja viimaste eelistamist;

28.  märgib, et soopõhine valimine püsib siiani isegi jõukates piirkondades, mille elanikud on kirjaoskajad;

29.  julgustab valitsusi töötama välja naiste ja perekondade jaoks tugisüsteemid, mis annaksid naistele teavet ja nõu ohtude ja kahju kohta, mis kaasnevad soopõhise valimisega, ning nõustaksid ja toetaksid naisi, keda võidakse survestada naissoost lootest vabanema;

30.  julgustab kodanikuühiskonna ja valitsusasutusi võtma ühiseid meetmeid, et korraldada teabe levitamist ja üldsuse teadlikkust tõstvaid kampaaniaid soopõhise valimise negatiivsete tagajärgede kohta emale;

31.  palub, et komisjon annaks tehnilist ja rahalist toetust innovaatiliste tegevuste ja haridusprogrammide tarbeks, mille eesmärk on õhutada arutelusid ning mõistmist, et tüdrukud ja poisid on samavõrra väärtuslikud, kasutades kõiki võimalikke meediavahendeid ja sotsiaalvõrgustikke, suunates teabe noortele, usu- ja vaimsetele juhtidele, õpetajatele, kogukonna liidritele ja muudele mõjukatele isikutele ning kaasates neid kõiki, püüdes muuta kultuurilist ettekujutust soolisest võrdõiguslikkusest antud ühiskonnas ja rõhutada vajadust käituda mittediskrimineerivalt;

32.   nõuab, et kõigis ELi ja arenguriikide vahelistes partnerlussuhetes ja dialoogides pöörataks suurt tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste õiguste suurendamisele, nagu on sätestatud Euroopa arengukonsensuses; on ka seisukohal, et soolise aspektiga tuleks arvestada kõigis eelarvemenetluse etappides, edendades sealhulgas dialoogi arenguriikide naisteühendustega ja töötades välja soopõhised parameetrid;

33.  kutsub asjaomaste riikide ametivõime üles parandama järelevalvet ja statistiliste andmete kogumist sugudevahelise suhtarvu kohta ning võtma tasakaalu moonutuste korral meetmeid; nõuab sellega seoses tihedamat koostööd ELi, ÜRO asutuste ja teiste rahvusvaheliste partnerite ja partnerriikide valitsuste vahel;

34.  kutsub komisjoni ja kõiki asjaomaseid sidusrühmasid üles võtma vajalikke õiguslikke või muid meetmeid, tagamaks, et sunnitud abordid ja raseduse kirurgiline katkestamine soopõhise valiku eesmärgil, ilma et naine oleks andnud eelnevalt teadva nõusoleku või saaks protseduurist aru, kuulutataks kuriteoks;

35.  palub valitsustel ja asjaomastel sidusrühmadel tagada, et soopõhist valikut käsitlevad seadused saaksid tõhusalt rakendatud ning et nende seaduste rikkumiste eest kehtestataks asjakohased karistused;

36.  kutsub komisjoni üles edendama koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja organitega, nagu ÜRO, WHO, UNICEF, OHCHR, UNFPA ja UN Women, et võidelda soopõhise valimise vastu ja kaotada selle algpõhjused kõikides riikides, ning tegema koostööd valitsuste, parlamentide, mitmesuguste sidusrühmade, meedia, valitsusväliste organisatsioonide, naiste organisatsioonide ja muude kogukondlike organitega, et suurendada teadlikkust soopõhisest tapmisest ja viisidest selle ennetamiseks;

37.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tegema koostööd nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonidega, et võidelda soopõhise valimise vastu ja kaotada selle algpõhjused kõikides riikides, ning tegema koostööd valitsuste, parlamentide, mitmesuguste sidusrühmade, meedia, valitsusväliste organisatsioonide, naiste organisatsioonide ja muude kogukondlike organitega, et suurendada teadlikkust soopõhisest tapmisest ja viisidest selle ennetamiseks;

38.  palub, et komisjon ja Euroopa välisteenistus seaksid humanitaarabi pakettide üle vastavate asjaomaste kolmandate riikidega peetavatel arutlusel esmatähtsale kohale soopõhise tapmise küsimuse, kohustades neid riike seadma soopõhise tapmise kaotamine prioriteediks, suurendama teadlikkust sellest küsimusest ja avaldama survet selle ärahoidmiseks;

39.  nõuab, et EL ja selle partnerriigid parandaksid sündinud laste soolise jagunevuse järelevalvet ja andmete kogumist arengukoostöö kaudu ning et nad võtaksid viivitamata meetmed võimalike tasakaalunihete korrigeerimiseks; rõhutab samamoodi, et soolise diskrimineerimisega seotud inimõiguste klauslid tuleks lisada rahvusvahelistesse kaubandus- ja koostöölepingutesse;

40.  kutsub Euroopa Liitu üles tagama õigustepõhist lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki inimõigusi, ning lisama naiste ja tüdrukute õiguste, sealhulgas nende seksuaal- ja reproduktiivõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse mõjuvõimu suurendamine ja edendamine, nende austamine ja teostamine, olulise ja palju tähelepanu nõudva teemana 2015. aasta järgse arengupoliitika kavasse kui soopõhise tapmise vastase võitluse eeltingimused;

41.  väidab, et rakendades eriklauslit, mis käsitleb Kairos toimunud rahvusvahelisel rahvastiku- ja arengukonverentsil kokku lepitud sunni või sunniviisilisuse keeldu seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimustes, samuti õiguslikult siduvaid rahvusvahelisi inimõigustealaseid õigusakte, ELi acquis'd ja liidu poliitilisi pädevusi kõnealustes küsimustes, ei tohiks liidu abi anda ühelegi asutusele, organisatsioonile ega programmile, mis edendab, toetab või osaleb sellise tegevuse korraldamises, mis hõlmab selliseid inimõiguste rikkumisi nagu sundabort, naiste või meeste sundsteriliseerimine või loote soo tuvastamine, mille tulemuseks on sünnieelne soo valimine või imikute tapmine;

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

(1) EÜT C 59, 23.2.2001, lk 258. (2) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 247. (3) ELT C 348 E, 21.12.2010, lk 11. (4) ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 57. (5) ELT C 169 E, 15.6.2012, lk 81. (6) ELT C 227 E, 4.9.2008, lk 140. (7) Vastuvõetud tekstid: P7_TA(2012)0503. (8) Euroopa Parlament võttis 11. oktoobril 2007. aastal vastu resolutsiooni naiste mõrvade (feminitsiidide) kohta Mehhikos ja Kesk-Ameerikas ning Euroopa Liidu rolli kohta selle nähtuse vastases võitluses. Parlament väljendas naiste mõrvade suhtes jälle hukkamõistu oma viimases 2010. aasta detsembris vastu võetud aastaaruandes inimõiguste kohta. Naiste mõrvadest räägitakse ka naiste vastu suunatud vägivalda käsitlevates ELi suunistes, mille nõukogu võttis vastu 2008. aasta detsembris. ELi eesistuja tegi 2009. aasta aprillis avalduse, milles väljendas heameelt kohtumenetluse alustamise üle Ameerika riikidevahelises inimõiguste kohtus ning 2010. aasta juunis avaldas ELi kõrge esindaja Catherine Ashton ELi nimel deklaratsiooni, milles väljendas muret naiste mõrvade pärast Ladina-Ameerikas, mõistis hukka soopõhise vägivalla kõik vormid ning kiitis heaks Ameerika riikidevahelise inimõiguste kohtu otsuse. (9) Amartya Sen, More Than 100 Million Women Are Missing, The New York Review of Books, Vol. 37, Nr. 20, (20. detsember 1990), vt: http://www.nybooks.com/articles/3408. (10) ÜRO teabeleht: Rahvusvaheline naistepäev 2007, vt http://www.un.org/events/women/iwd/2007/factsfigures.shtml. (11) Maailma vastsündinute sugudevahelise suhtarvu kaart, http://en.worldstat.info/World/List_of_countries_by_Sex_ratio_at_birth. (12) http://en.worldstat.info/World/List_of_countries_by_Sex_ratio_at_birth. (13) ÜRO Rahvastikufond, Report of the International Workshop on Skewed Sex Ratios at Birth: Addressing the Issue and the Way Forward, oktoober 2011.

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta resolutsioon eelarvepiirangute mõju kohta piirkondlikele ja kohalikele asutustele seoses ELi struktuurifondide kulutustega liikmesriikides (2013/2042(INI))

P7_TA(2013)0401 A7-0269/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. ja 29. juuni 2012. aasta järeldusi,(1)

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. märtsi 2013. aasta järeldusi,(2)

–  võttes arvesse käimasolevaid institutsioonidevahelisi läbirääkimisi tulevase ühtekuuluvuspoliitika ja mitmeaastase finantsraamistiku üle,

–  võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999,

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehe aruande „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” kohta,(3)

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta resolutsiooni Euroopa linnade arengukava ja selle tuleviku kohta ühtekuuluvuspoliitikas,(4)

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse esialgsete eelarvekavade seire ja hindamise ning euroala liikmesriikide ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tagamise üldsätteid,(5)

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2013. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel euroalas,(6)

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja reaalmajandusse investeerimise kohta,(7)

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 7.–8. veebruaril 2013. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta mitmeaastase finantsraamistiku kohta,(8)

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. märtsi 2013. aasta arvamuse eelnõu „Erainvesteeringute ja avaliku sektori rahastamise koosmõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil – majanduskasvu ja jõukust loov partnerlus”,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 1. veebruari 2013. aasta arvamust „ELi, liikmesriikide ja riigi tasandist madalamate tasandite eelarvete vahel suurema sünergia loomine”,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 2012. aasta memorandumit „Impact of budgetary austerity on local finances and investment”,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 14. detsembri 2012. aasta teatist „The impact of the recession in 2008-2009 on EU regional convergence”(9),

–  võttes arvesse komisjoni 2012. aasta detsembris mitteperioodilise väljaandena avaldatud dokumenti „The Quality of Public Expenditures in the EU”,(10)

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi 2012. aasta oktoobri aruannet „Maailmamajanduse väljavaated”,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0269/2013),

A.  arvestades, et ülemaailmne majandus- ja finantskriis kahjustas ELi sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust, põhjustades tööpuuduse suurenemist, SKP vähenemist, piirkondliku ebavõrdsuse süvenemist ning eelarvepuudujäägi kasvu riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

B.  arvestades, et kriisi ajastus ja raskusaste olid ELis piirkonniti väga erinevad, rõhutades varasemat struktuurset nõrkust ja tuues kaasa SKP olulise languse, rekordilised tööpuuduse määrad, kõige haavatavamate sotsiaalsete rühmade märgatava vaesumise, ettevõtluskliima halvenemise ja tarbijate kindlustunde vähenemise;

C.  arvestades, et pangad ja finantsturud on muutunud laenuandmise suhtes järjest tõrksamaks, kuna riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tajutav krediidivõimelisus on vähenenud;

D.  arvestades, et fiskaalkokkulepe ei osutunud kriisist tulenevate probleemide lahendamisel asjakohaseks ning elujõulisima lahendusena nähakse majanduskasvu kokkulepet, mis võimaldaks ELi tasandil olulisi investeeringuid, kuna jõutud on konsensusele, et eelarvepiirangud ja -kärped ilma investeeringuteta ei taaselusta majandust ega loo soodsaid tingimusi töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks;

E.  arvestades, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on mõeldud edendama kogu ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, kasutades tootlikke investeeringuid, et vähendada piirkondadevahelist ebavõrdsust, edendada lähenemist ning stimuleerida arengut, tööhõivet ja sotsiaalset progressi;

F.  arvestades, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid tähendavad kulusid, mis on mõeldud nii aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu kui ka konkurentsivõime toetamiseks ning mõjutavad seetõttu positiivselt eelarvepuudujäägi ja SKP suhet;

G.  arvestades, et riigi rahanduse kriisist alguse saanud ja kogu ELi hõlmanud langus põhjustas kokkuhoiumeetmete üldise leviku; arvestades, et nende mõju kohaliku tasandi rahandusele on olnud hävitav, põhjustades mitmete eelarveridade vähendamist või kohandamist ning ohustades riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste rahastamis- ja kaasrahastamisvõimet tootlike investeeringute puhul;

H.  arvestades, et vaid mõned riigid jätkasid investeeringute toetamist kohalikul tasandil, samas kui teised otsustasid riigivõlakriisi ajal kohalike ametiasutuste investeeringute rahalise toetamise külmutada või seda vähendada, kaldudes tugevalt tsentraliseerimisele või sisemajanduse stabiilsuse pakti eeskirjade kehtestamisele, mis on investeerimist oluliselt vähendanud;

I.  arvestades, et olulistes valdkondades ja sektorites teostatud märkimisväärsed eelarvekärped on praegu üks põhiprobleeme, millega kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused silmitsi seisavad;

J.  arvestades, et kohalikud omavalitsused on piirkondliku arengu peamised kujundajad: nendega seondub 60% avaliku sektori investeeringutest ning 38% majandusküsimustele tehtavatest valitsuste konsolideeritud kulutustest, sh enamik piirkondlikku arengut mõjutada võivatest kulutustest (näiteks kulutused kaubandus- ja tööturuküsimustele, põllumajandusele, transpordile ning teadus- ja arendustegevusele);

K.  arvestades, et kahes kolmandikus ELi riikidest on investeeringud kohanemist mõjutanud, seda osalt tänu 2009. aastal kriisiga võitlemiseks tehtud jõupingutustele; arvestades, et 2010. aastaga võrreldes vähenesid otseinvesteeringud 2011. aastal 17 liikmesriigis, kusjuures kümnes neist (Austria, Läti, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Bulgaaria, Kreeka, Portugal, Ungari ja Hispaania) vähenesid need rohkem kui 10% võrra; arvestades, et 2010. aastal alguse saanud investeeringute vähenemine (keskvalitsuste investeeringutoetused vähenesid 8,7% võrra) jätkub ning näib üha võimenduvat;

L.  arvestades, et kohalike omavalitsuste võlakoorem on tunduvalt väiksem riigi tasandi toimijate võla määrast;

M.  arvestades, et kohalikelt omavalitsustelt nõutakse osalemist eelarve konsolideerimiseks tehtavates jõupingutustes ning eelarvepuudujäägi ja võla vähendamist, kusjuures laenutingimused on rahaliselt nõrgemate kohalike omavalitsuste jaoks halvenenud;

N.  arvestades, et avaliku sektori investeeringud on sotsiaalse kaasamise jaoks väga tähtsad ning et paljudes ELi majanduse ülitähtsates sektorites, nagu tööjõuturu, infrastruktuuri, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning VKEde sektoris, on investeeringute järele märkimisväärne vajadus;

O.  arvestades, et pärast ELis ajavahemikul 2000–2007 toimunud kiiret lähenemist on see protsess majanduslanguse ajal oluliselt aeglustunud; arvestades, et kõige enam mõjutab see piirkondi, mille investeeringud olid jätkusuutmatud ja spekulatiivsed ning millel olid mahuka ekspordiga tootmissektorid;

P.  arvestades, et liidu struktuurifondide kasutamise süsteem eeldab, et komisjon tasub vahemakseid üksnes liikmesriikide kantud kulude deklaratsiooni alusel;

Q.  arvestades, et 27 liikmesriigiga ELis ulatub struktuurifondide riiklik kaasrahastamine programmiperioodil 2007–2013 ligikaudu 132 miljardi euroni ning see suurusjärk on vältimatult vajalik, et tagada struktuurifondide regulaarne kasutamine ja kvaliteetsed investeeringud, mille eesmärk on suurendada liidu fondide vahendite kasutamisel omavastutust ja aruandlust;

R.  arvestades, et stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamise vähene paindlikkus võib ohustada ühtekuuluvuspoliitika kaudu toetatavate programmide riiklikku kaasrahastamist, mistõttu piirdub ühtekuuluvuspoliitika panus konkurentsivõime suurendamise ja praegusest kriisist väljumisega;

Üldised märkused

1.  võtab väga murelikult teatavaks ELi järjest kasvava piirkondliku ebavõrdsuse – uutes liikmesriikides ja Lõuna-Euroopas on palju suhteliselt vaeseid piirkondi ning suurem osa jõukatest piirkondadest asub Kesk- ja Põhja-Euroopas, kusjuures ebavõrdsust esineb ka liikmesriikide ja piirkondade sees; toonitab sellega seoses, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on äärmiselt oluline, kuna tegemist on lähenemisse ja jätkusuutlikku arengusse investeerimise peamise vahendiga ELis;

2.  rõhutab, et kohalik majandus on peamine kogukondade taastumist toetav tegur ja see on praeguses kriisiolukorras väga oluline; toonitab sellega seoses sotsiaalmajanduse majanduslikku ja ühiskondlikku mõju kohaliku tasandi sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisel; kutsub liikmesriike üles tagama struktuurifondide raames võimalused sotsiaalmajanduse rahastamiseks aastatel 2014–2020;

3.  rõhutab veel kord, kui tähtis on ühtekuuluvuspoliitika – see on liidu peamine investeerimisvahend, mis on kriisi vastu võitlemisel ja ebavõrdsuse vähendamisel otsustava tähtsusega ning suunab ELi ja selle piirkondi jätkusuutliku majanduskasvu teele; toonitab Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) erirolli sotsiaalse investeerimise toetamisel ja strateegia „Euroopa 2020” rakendamisel, aidates eelkõige kaasa jätkusuutliku tööhõive ja tootlikkuse kõrge taseme saavutamisele, võideldes tõhusalt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning suurendades sotsiaalset ühtekuuluvust; toonitab seetõttu piisavate eelarvevahendite tagamise tähtsust struktuuri- ja investeerimisfondide mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste kontekstis, märkides eriti nende olulist osa selliste valdkondade investeeringutes nagu tööhõive, innovatsioon, säästev areng, vähese CO2-heitega majandus ja VKEde toetamine;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et ühtekuuluvuspoliitika osutus kriisi suhtes vastupidavaks – selle raames kohandati programme ja rahastamisvahendeid ning pakuti täiendavat paindlikkust ja hädavajalikku abi valdkondades, kus vajatakse investeeringuid majanduse ajakohastamiseks, konkurentsivõime parandamiseks ning geograafilise ebavõrdsuse vähendamiseks;

ELi piirkondade rahastamisvõime ning piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi koostoime

5.  rõhutab, et paljud kohalikud omavalitsused on eelarvetasakaalu taastamisel olulised, kuna hoiavad avaliku sektori investeeringute taset, kaasrahastavad uusi projekte ja pakuvad finantsvõimendust, eelkõige oludes, kus erainvesteeringuid napib; toonitab, et majanduslanguse ja vähese kasvu perioodil on jätkusuutlikud riigihanketurud, rahastamis- ja kaasrahastamisvõime ning investeerimiskohustuste võtmise võime hädavajalikud, et säilitada majanduskasvu potentsiaal;

6.  väljendab muret seoses asjaoluga, et pikaajalised kokkuhoiumeetmed ning 2011. ja 2012. aastal rakendatud range majandusjuhtimine, mis tähendab kärpeid ja üha suuremat survet riigieelarvetele, võib vähendada strateegia „Euroopa 2020” täitmisele suunatud kohalike poliitikameetmete ulatust;

7.  rõhutab vajadust taastada ja parandada kohaliku tasandi rahastamisvõimet ja anda piisavat tehnilist abi, eelkõige seoses kohalikul tasandil juhitavate keerukate ühisprojektide rakendamisega, et tagada avaliku sektori investeeringud programmidesse ja projektidesse, mis on suunatud jätkusuutliku majanduskasvu hoogustamisele, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele, sotsiaalse struktuuri taastamisele, piisavate sotsiaalsete ja tervishoiuteenuste osutamisele ning töökohtade kindlustamisele, eriti piirkondlikul ja kohalikul tasandil; jääb endiselt seisukohale, et äärepoolseimatele piirkondadele antavate konkreetsete lisaeraldiste puhul ei tohiks rakendada temaatilist kontsentreerimist ning et neid tuleks kasutada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondade eriliste iseärasuste ja piirangutega seotud lisakulude neutraliseerimiseks; märgib lisaks, et konkreetseid lisaeraldisi võib kasutada äärepoolseimates piirkondades tegevustoetuste ning avalike teenuste osutamise kohustuse ja lepingutega seotud kulutuste rahastamise toetamiseks;

8.  rõhutab vajadust suurendada veelgi kohalike ja piirkondlike ametiasutuste haldussuutlikkust ning teha rohkem jõupingutusi selleks, et vähendada bürokraatiat, mis mõjutab negatiivselt kõnealuste asutuste toetamist ja piirab nende suutlikkust rakendada ELi rahastatud projekte;

9.  palub institutsioonidel parandada kehtivaid sätteid viisil, mis võimaldaks teatavate liikmesriikide piirkondadel, keda finantskriis on eriti tugevalt mõjutanud, suurendada oma suutlikkust kasutada ära struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide vahendeid ning vältida oodatavaid ulatuslikke assigneeringute vabastamisi;

10.  nõuab eeskirjade edasist lihtsustamist ning struktuurifondide programmitöö ja haldamise suuremat paindlikkust ja läbipaistvust, millega võimaldataks projekte paremini ellu viia ning sotsiaalsetele probleemidele ja ohtudele kiiremini ja asjakohasemalt reageerida;

11.  peab kiiduväärseks komisjoni 2012. aasta aruannet majandus- ja rahaliidu riikide rahanduse kohta ning eriti selle ELi maksualast detsentraliseerimist käsitlevat peatükki, milles on rõhutatud sellise fiskaalpoliitika föderalistliku mudeli töökindlust, millega antakse nii maksukogumise kui ka kulutustega seotud vastutus kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele; palub komisjonilt, et majandus- ja rahaliidu riikide rahandust käsitlev järgmise aasta aruanne sisaldaks samuti sellist peatükki kohaliku ja piirkondliku tasandi avaliku sektori rahanduse ja reformide hetkeolukorra kohta;

12.  toonitab vajadust saavutada suurem koostoime riigi, kohaliku tasandi ja Euroopa avaliku sektori kulutuste eelarvete vahel, kehtestades ELi, liikmesriikide ja kohaliku tasandi eelarvepädevatele asutustele selged rollid ja ülesanded, olles seejuures selgesõnaline ka ELi poliitika ja finantssekkumise rolli ja põhjendatuse suhtes, pidades kinni maksetähtaegadest, mis on kindlaks määratud hilinenud maksmist käsitlevas direktiivis 2011/7/EL, järgides subsidiaarsuse põhimõtet ning kohalike ja piirkondlike asutuste eelarvega seotud õigusi (nende rolli otsustusprotsessis ja järelevalves), s.o nende demokraatlikku aruandekohustust neid valinud kogukondade ees, ning tagades iga valitsustasandi autonoomia prioriteetide ja kulutuste kindlaksmääramisel; palub komisjonil esitada selged faktilised andmed selle kohta, kuidas oleks ELi eelarve abil võimalik investeeringuid eri tasanditel veelgi rohkem võimendada;

13.  toetab kindlalt eelarvemenetluse läbipaistvuse suurendamist ja protsessi lihtsustamist kõigil valitsustasanditel (sealhulgas ELi rahastamisvahendite allikate selgesõnalist äramärkimist riikide ja kohaliku tasandi eelarvetes), samuti andmete kättesaadavust ELi tasandil ELi rahastamisprogrammide kulutuste profiili kohta piirkondlikul tasandil (kui see on võimalik) ning seda, et täpsustataks, kuidas prioriteedid ja rahastamine on ELi, liikmesriikide ning kohalikul tasandil ühtlustatud kokkulepitud ELi tasandi prioriteetidega;

14.  rõhutab, et kogu Euroopas on oluline kohaneda kestvate eelarvepiirangutega ja jätkata samaaegset tulevikku investeerimist; tuletab liikmesriikidele meelde, et eesmärk ei ole kulutada rohkem, vaid tõhusamalt;

15.  peab kiiduväärseks asjaolu, et rahastamisvahendite kasutamist laiendatakse ühtekuuluvuspoliitika raames kõigile temaatilistele eesmärkidele ja kõigile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele; palub komisjonil esitada põhjalik analüüs ja hinnang uute rahastamisvahendite ja -allikate potentsiaali kohta majanduskasvu nimel tehtavate investeeringute toetamisel, näiteks võlakirjaturu, riskijagamisinstrumendi ning uuenduslike finantsinstrumentide valdkonnas; kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka (EIP) üles leidma uuenduslikke viise kohaliku ja piirkondliku tasandi omavalitsuste pikaajaliste investeeringute rahastamiseks, muu hulgas erakapitali ligimeelitamise abil; toonitab, kui üliolulised on EIP laenukavad üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide rahastamise jaoks, ning nõuab nimetatud kavade ja struktuurifondide suuremat kooskõlastamist ja koostoimet;

16.  rõhutab, kui oluline on programm Jessica linnapiirkondade jätkusuutliku arengu ja taaselustamise toetamiseks finantskorraldusmehhanismide abil; nõuab selle suuremat kasutamist järgmisel programmitöö perioodil;

ELi majanduse juhtimine ning investeerimine majanduskasvu ja töökohtade loomisesse

17.  rõhutab rolli, mida kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused võiksid mängida strateegia „Euroopa 2020” aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu alaste eesmärkide saavutamisel; kordab, et prioriteetide seadmisel ja programmide rakendamiseks vajaliku kaasrahastamise tagamisel on oluline keskvalitsuse ning piirkondlike ja kohalike asutuste vaheline partnerlus, mis on nimetatud eesmärkide täitmise seisukohast vajalik eeltingimus, et saavutada piiratud vahenditega maksimaalne tulemus; rõhutab sellega seoses, et kogukondlikult juhitava kohaliku arengu seisukohast on oluline luua selline uus vahend, mis võimaldaks kohalikel tegevusrühmadel töötada välja ja rakendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu edendavaid kohalikke strateegiaid; kutsub liikmesriike üles pakkuma selleks võimalusi praeguse programmitöö käigus, et kasutada ära kohalike tegevusrühmade suurepärast innovatsioonipotentsiaali; rõhutab, kui olulised on kohalikud ja piirkondlikud asutused ning vajadusel sotsiaalpartnerid ja muud asjakohased partnerid struktuurifondide programmitöös, rakendamises, järelevalves ja hindamises ning partnerluslepingute ettevalmistamisel, kuna nemad võimaldavad tagada ELi, riiklike, piirkondlike ja kohaliku tasandi strateegiate vahelised paremad seosed;

18.  on seisukohal, et keskenduda tuleb väikesele arvule temaatilistele prioriteetidele; rõhutab siiski, et selleks, et liikmesriikidel ja piirkondadel oleks võimalik võtta ühiste eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusamaid meetmeid ja arvestada seejuures piirkondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid eripärasid, on vaja paindlikkust;

19.  kordab kindlalt oma vastuseisu makromajandusliku tingimuslikkuse kehtestamisele aastate 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitikas, kuna nii karistataks piirkondi ja sotsiaalseid rühmi, keda kriis on niigi nõrgestanud, kusjuures maksete peatamisel võib olla ebaproportsionaalne mõju mitme liikmesriigi ja eriti üksikute piirkondade jaoks, kuigi nad osalevad täielikult riigieelarve tasakaalustamiseks tehtavates jõupingutustes; kordab, et sellega nõrgendataks veelgi niigi finantsraskustes olevaid riike ja õõnestataks solidaarsuse nimel tehtavaid jõupingutusi, kuid need on liidu makromajandusliku tasakaalu säilitamiseks äärmiselt olulised; on ühtlasi seisukohal, et Euroopa üldsus ei mõistaks sellist karistust ning et see vaid suurendaks avalikkuse umbusku, pidades silmas, et tegemist on erilise olukorraga, kus kriis ja säästupoliitika on kodanikke juba tõsiselt mõjutanud;

20.  on seisukohal, et koos avaliku sektori vahendite kärpimisega tuleb läbi vaadata ka täiendavuse põhimõte, et selle kohaldamine oleks kooskõlas Euroopa majandusjuhtimise raamistikuga; nõuab selle küsimuse käsitlemist 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika üle peetavatel läbirääkimistel;

21.  võtab teadmiseks Rahvusvahelise Valuutafondi hiljutised avaldused, mille kohaselt nõrgendab säästupoliitika riike, kus seda kohaldatakse mehaaniliselt; on seisukohal, et kuna majandus on kogu maailmas madalseisus, takistab valitsussektori eelarve puudujäägi kiire vähendamine lühiajalist taastumist, sest sellega vähendatakse maksutulu ja suurendatakse puudujääki veelgi; nõustub Rahvusvahelise Valuutafondi seisukohaga, et keskenduda ei tule ainult valitsussektori eelarve puudujäägi vähendamisele, vaid tasakaalu leidmisele eelarvepuudujäägi vähendamise ja majanduskasvu saavutamise vahel;

22.  peab kiiduväärseks mitme liikmesriigi ettepanekut käsitleda mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste käigus ka läbivaatamisklausli küsimust, eesmärgiga vaadata arvepidamine 2015. ja 2016. aasta vahel läbi – see võimaldaks suurendada täidetavat eelarvet äärmiselt oluliste valdkondade puhul, nagu noorte tööhõive ja VKEd;

23.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ära kõiki stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavas osas sisalduvaid paindlikkuse võimalusi, et tasakaalustada tootlike ja jätkusuutlike avaliku sektori investeeringute vajadusi eelarvedistsipliini eesmärkidega; on seisukohal, et see oleks võimalik juhul, kui stabiilsuse ja kasvu pakti piirangutest jäetakse välja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatavate projektidega seotud avaliku sektori kulutused või võetakse näiteks paktiga seotud arvestustes arvesse riigi omaosaluse neto-, mitte brutomahtu, st tegelikele kuludele kohaldatavate maksude (eelkõige käibemaksu) puhasväärtust, või kohaldada programmide jaoks kahest eri allikast (Euroopa ja avaliku sektori vahenditest) eraldatud vahendite puhul eri tähtaegu, et kasutada programmi algusaastatel täielikult Euroopa vahendeid ning viimastel aastatel ainult riiklikke vahendeid, eeldusel, et selleks ajaks on asjaomane liikmesriik saavutanud võlgade kontrolli alla saamise poliitikaga käegakatsutavaid tulemusi;

24.  palub komisjoni, et struktuurifondidest toetatavate programmide kaasrahastamiseks tehtavaid liikmesriikide avaliku sektori kulutusi ei arvestataks stabiilsuse ja kasvu pakti järgimise kontrolli eesmärgil sõlmitud partnerluslepingus avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulutustena, kuna tegemist on täiendavuse põhimõtte järgimisest tingitud kohustusega; nõuab seetõttu, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist kaasrahastatavate programmide rakendamisega seotud avaliku sektori kulutusi ei tuleks stabiilsuse ja kasvu pakti struktuurse eelarvepuudujäägi määratluses arvestada, kuna nende kulude eesmärk on saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ning toetada konkurentsivõimet, majanduskasvu ja töökohtade loomist, eelkõige noorte tööhõivet;

25.  kutsub komisjoni üles andma aru võimalike meetmete kohta ELi kehtivas eelarveraamistikus, et tegeleda jooksvate kulude ja investeeringute eristamise probleemiga eelarvepuudujäägi arvestamisel, eesmärgiga vältida pikaajalise netokasuga avaliku sektori investeeringute käsitlemist negatiivsena;

26.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid tulevase majandus- ja rahaliidu üle peetavatel läbirääkimistel arvesse kõiki makromajanduse juhtimise raamistiku paindlikkuse võimalusi, et võimaldada tootlikke investeeringuid, vaadates selleks eelkõige läbi stabiilsuse ja kasvu pakti ning tootlike avaliku sektori investeeringute seosed ning jättes majanduskasvu soodustava poliitika raames struktuuri- ja investeerimisfondidest kaasrahastatavate programmide rakendamisega seotud riiklikud kulutused stabiilsuse ja kasvu pakti järgsete eelarvejärelevalve eeskirjade rakendamise alt välja;

o
o   o

27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/131388.pdf. (2) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/136151.pdf. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2012)0430. (4) ELT C 390 E, 18.12.2012, lk 10. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2013)0070. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0069. (7) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 113. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA (2013)0078. (9) http://www.eib.org/infocentre/publications/all/econ-note-2012-regional-convergence.htm. (10) http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/occasional_paper/2012/pdf/ocp125_en.pdf.

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta resolutsioon ELi laiaulatusliku kalandusstrateegia kohta Vaikse ookeani piirkonnas (2012/2235(INI))

P7_TA(2013)0402 A7-0297/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsioone kalanduse kohta, eelkõige resolutsiooni 66/68 lõiget 157 seoses arenenud riikide kohustustega vähim arenenud riikide ja arengumaade hulka kuuluvate väikeste saareriikide ees,

–  võttes arvesse 1995. aasta kokkulepet ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta,

–  võttes arvesse FAO rahvusvahelist tegevuskava püügimahu juhtimise kohta (IPOA-Capacity), mille FAO nõukogu 2000. aasta novembris heaks kiitis;

–  võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks(1),

–  võttes arvesse lepingut, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, mille kiitis heaks FAO konverents oma 36. istungjärgul 22. novembril 2009. aastal,

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ja Vaikse ookeani piirkonna arengupartnerluse uutmine”(3),

–  võttes arvesse Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni, mille osaline EL on alates 25. jaanuarist 2005 vastavalt otsusele 2005/75/EÜ(4),

–  võttes arvesse nõukogu 22. mai 2006. aasta otsust 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel(5),

–  võttes arvesse Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni(6), mis Euroopa Liidu nimel kiideti heaks nõukogu otsusega 2012/130/EL(7) ning millega loodi Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO),

–  võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta otsust 2011/144/EL ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta(8),

–  võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma (AKV riigid) ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (edaspidi „Cotonou leping”), millele kirjutati alla Cotonous 23. juunil 2000. aastal(9),

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 215/2008, mis käsitleb 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust(10),

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelist Mikroneesia Liiduriikides kalastamist käsitlevat partnerluslepingut(11),

–  võttes arvesse kalandusalast partnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahel(12),

–   võttes arvesse kalandusalast partnerluslepingut Euroopa Liidu ja Saalomoni Saarte vahel(13),

–   võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsust, millega teatatakse kolmandatest riikidest, kelle puhul komisjon leiab, et vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, võidakse see riik liigitada koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks(14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0297/2013),

A.  arvestades, et poliitikavaldkondade arengusidususe rakendamiseks tuleks ELi poliitikasuundi, millel on mõju kalandusele Vaikse ookeani piirkonna AKV riikides – st kalandus-, kaubandus- ja arengupoliitikat – rakendada viisil, mis tagab, et need aitavad kaasa Vaikse ookeani piirkonna AKV riikide poolt seatud säästva kalanduse arengu eesmärkide saavutamisele; arvestades, et see lähenemine tuleks integreerida järgmisesse uuendatud Cotonou lepingusse või sellele lepingule järgnevatesse vahenditesse;

B.  arvestades, et EL peab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 208 lõike 1 põhjal taotlema poliitikavaldkondade arengusidusust, mille kohaselt „[l]iit võtab arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid”;

C.  arvestades, et EL on Austraalia järel kõnealuse piirkonna suuruselt teine rahastaja, suunates abi Euroopa Arengufondi kaudu, ning arvestades, et kuigi kalavarud on Vaikse ookeani AKV riikide peamine jõukuse allikas ja ainus ühine ressurss ja kuigi Vaikse ookeani lääne- ja keskosa riigid on korduvalt väljendanud kavatsust muuta tuunikalapüük piirkonna sotsiaal-majandusliku arengu tõukejõuks, on 10. Euroopa Arengufondi raames antavast abist ainult 2,3% suunatud kalapüügiga seotud tegevusele;

D.  arvestades, et kahe- ja mitmepoolsetele kaubanduslepingutele, mille üle EL peab läbirääkimisi, peaksid eelnema mõjuhindamised, eelkõige seoses mere elusressursside säilitamisega ja lepingute tagajärgedega kohalikele elanikele; arvestades, et sellised kahe- ja mitmepoolsed lepingud peaksid juhinduma mõjuhinnangute järeldustest;

E.  arvestades, et käimasolevates ELi ja Vaikse ookeani AKV riikide vahelises majanduspartnerluslepingu läbirääkimistes, mille eesmärk on Cotonou lepingust tuleneva üldise soodustuste süsteemi kohandamine Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele, on kalandustoodetel otsustav roll nii Euroopa turule ja ressurssidele juurdepääsu kui ka kalandussektori hea valitsemistava seisukohast, kusjuures eesmärk on saavutada säästev areng;

F.  arvestades, kui ohtlik on Euroopa Ühenduse ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelisele majanduspartnerluslepingule lisatud, päritolureegleid käsitleva II protokolli artikli 6 punktis 6 ette nähtud erand päritolureeglitest, millega kaasneb ebaausa konkurentsi oht Euroopa kalatoodete turul;

G.  arvestades, et EL on huvitatud arengueesmärgi saavutamiseks vajalikust suhete ja koostöö tugevdamisest Vaikse ookeani piirkonnaga, võttes aluseks kalavarude säilitamise, kalanduse säästva arengu edendamise ja kalavarude majandamise läbipaistvuse suurendamise;

H.  arvestades, et ligi pool maailma tuunikalapüügist toimub Vaikse ookeani lääne- ja keskosas, millest 80% asub saareriikide majandusvööndis ja ainult 20% rahvusvahelistes vetes;

I.  arvestades, et Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) teadusliku komitee uusimad, 2012. aastal läbi viidud kalavarude hindamised ei näita ei vööttuuni (Katsuwonus pelamis) ega kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ülepüüdmist oma reguleerimisalas, kuid näitavad, et toimub suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ülepüük; arvestades, et noorte suursilm-tuunide suremus seinnoodakalanduses, eriti kui see on seotud peibutuspüügivahenditega, on väga murettekitav;

J.  arvestades, et kuigi kalanduse kontroll, inspekteerimine ja järelevalve kõnealuses Vaikse ookeani piirkonnas on teatud määral paranenud, ohustab piirkonna kalavarude jätkusuutlikkust (peamiselt Aasia ja saareriikide) seinerite arvu märgatav suurenemine, püügikoormuse kasv ja ebaseadusliku kalapüügi laienemine;

K.  arvestades, et EL peaks Vaikse ookeani kalanduse valdkonnas aktiivselt toetama praegusi piirkondlikke jõupingutusi ülepüügi piiramiseks ja kalavarude paremaks majandamiseks;

L.  arvestades, et Vaikse ookeani piirkonnas on tuunipüügi haldamiseks mitmeid piirkondlikke asutusi ja struktuure, nagu Vaikse ookeani saarte foorumi kalandusagentuur (Pacific Islands Forum Fisheries Agency, FFA) ja Nauru lepingu osaliste piirkondlik organisatsioon (Parties to the Nauru Agreement, PNA);

M.  arvestades, et 2008. aastal kehtestasid Nauru lepingu osalised püügipäevade arvu reguleeriva süsteemi (VDS), eesmärgiga hallata juurdepääsu PNA vetesse, piirata sealset püügikoormust ja maksimaalselt suurendada kasu, mida arengumaade hulka kuuluvad Vaikse ookeani piirkonna väikesed saareriigid kalandusest saavad;

N.  arvestades, et lepinguosaliste liigne püügikoormus on tegelik ja parajasti arutatakse WCPFCs püügikoormust piirava uue säilitamis- ja haldamismeetme rakendamist järgnevatel aastatel;

O.  arvestades, et Ameerika Ühendriigid allkirjastasid 1998. aastal Vaikse ookeani piirkonna riikidega mitmepoolse kokkuleppe ja et see leping, mille üle praegu peetakse uusi läbirääkimisi, tagab juurdepääsu umbes 20% püügipäevadele selles piirkonnas;

P.  arvestades, et püügipäevade arvu reguleeriv süsteem (VDS) peab olema täiesti läbipaistev ja selle sätteid peavad kõik selle liikmed parandama ning rakendama, et täita selle eesmärgid ja tagada nii majandusvööndites kui ka avamerel võetavate meetmete täielik ühilduvus;

Q.  arvestades, et lähiaastatel on oodata kaugpüügilaevastiku juurdepääsukulude märkimisväärset kasvu, kuna see on kõnealuse piirkonna riikide jaoks oluline sissetulekuallikas, arvestades, et PNA riikide iga-aastasel kohtumisel lepiti kokku, et 2014. aastaks on kalapüügi kulu vähemalt 6000 USA dollarit päevas;

R.  arvestades, et ELi allkirjastatud kalandussektori assotsieerimislepingud, sealhulgas assotsieerimislepingud kõnealuse piirkonna riikidega, on tavapäraselt tuginenud laevade arvu piirangule indikatiivse viitetonnaažiga, mis VDS-süsteemi kehtestamise tõttu PNA riikide poolt ja nende soovi tõttu kohaldada seda ka ELiga sõlmitud assotsieerimislepingute suhtes on põhjustanud lahkarvamusi;

S.  arvestades, et hästi kavandatud ja jõustatud püügipäevade arvu reguleeriv süsteem võib aidata vältida püügikoormuse edasist suurenemist piirkonnas;

T.  arvestades, et EL on suhetes kolmandate riikidega seadnud koostöö ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi valdkonnas ja vastavate nõuete järgimise kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimise eeltingimuseks; arvestades, et vastavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust käsitleva määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 38 lõikele 9 ei alusta komisjon läbirääkimisi kahepoolsete kalanduskokkulepete või kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimiseks riikidega, kes sellist koostööd ei tee;

U.  arvestades, et majanduspartnerluslepingud peaksid sisaldama eraldi viidet ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva määruse rakendamisele, mitte üksnes üldist sõnastust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise vajaduse kohta, ning koostööd mittetegevate kolmandate riikidega ei tohiks lepinguid sõlmida;

V.  arvestades, et oma 15. novembri 2012. aasta otsuses teavitas komisjon seoses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase määrusega võimalike koostööd mittetegevate riikide seas Fidžit ja Vanuatut, kes ei ole kehtestanud hoiatusmeetmeid ega karistusi oma lipu all sõitvate ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade vastu ja ei ole rakendanud piirkondlike kalandusorganisatsioonide soovitusi;

W.  arvestades, et Euroopa Liidu seinerite kalandustegevus on ajalooliselt koondunud peamiselt Vaikse ookeani keskossa, kusjuures püük on toimunud nii rahvusvahelistes vetes kui erasektoriga sõlmitud lepingute alusel ka Kiribati, Tuvalu, Tokelau ja Nauru majandusvööndites;

X.  arvestades, et lisaks Kiribatiga sõlmitud kalanduslepingule on EL pidanud läbirääkimisi niisuguste lepingute üle ka Vaikse ookeani lääneosa riikidega, kuid need lepingud ei ole jõustunud, sest Mikroneesia Liiduriikide parlament jättis assotsieerimislepingu ratifitseerimata ja läbirääkimised Saalomoni Saartega lepingu pikendamise üle on alates 2012. aastast peatatud;

Y.  arvestades, et Euroopa Komisjon on lõpetanud Cooki saarte ja Tuvalu eelhindamise, et alustada nende riikidega läbirääkimisi kalanduskokkulepete üle, ja et allkirjastatud on vastastikuse mõistmise memorandumid, mis on vajalik eelnev samm nõukogult läbirääkimisvolituste saamiseks;

Z.  arvestades, et Euroopa välisteenistuse Fidži delegatsioonil on siiani puudunud kalandusküsimuste eest vastutav personal;

Üldine strateegia

1.  palub komisjonil tagada sidusus kõigi liidu poliitikavaldkondade vahel, mis Vaikse ookeani piirkonda mõjutada võivad, nagu nõutakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208, ja eriti kalandus-, kaubandus- ja arengupoliitika valdkonnas, ning tõhustada võimalikku koostoimet, et saavutada mitmekordistav mõju, mis suurendab kasu nii Vaikse ookeani piirkonna riikide kui ka Euroopa Liidu jaoks, edendades ühtlasi rahvusvahelist mõõdet, tugevdades ELi strateegilist kohalolu, suurendades ELi nähtavust Vaikse ookeani lääne- ja keskosas ning aidates kaasa Vaikse ookeani ressursside säästvale kasutamisele;

2.  leiab, et tulevastes, Cotonou lepingu järgsetes suhetes Vaikse ookeani piirkonna AKV riikidega peaks kalandusstrateegial olema piirkondlik mõõde, mis tugevdaks ELi positsiooni ja rolli Vaikse ookeani lääne- ja keskosas;

3.  palub komisjonil taotleda, et 11. Euroopa Arengufondi raames võetaks kõnealust strateegiat arvesse ja ühtlasi arvestataks ka võimalust suurendada valdkondliku toetuse määra, et vastata kalandusega tegelevate kogukondade vajadustele (sealhulgas tõhustades nende panust kohalikku toiduga kindlustatusse) ning arendada kohapeal lossimise ja töötlemisega seotud kalandustaristut, kuna kalapüük kuulub piirkonna peamiste majandusressursside hulka;

4.  väljendab heameelt selle üle, et ELi Fidži delegatsiooni koosseisuga liideti hiljuti kalandusküsimustele spetsialiseerunud personal, ja loodab, et see aitab luua piirkonna riikidega kalandusvaldkonnas alalised erialased sidemed;

5.  kutsub ühtlasi üles parandama arenguabi valdkonna tegevuse kooskõlastatust ja täiendavust piirkonna muude osalejatega vastavalt 2009. aasta augustis heakskiidetud projektile Cairns Compact; väljendab heameelt 12. juunil 2012. aastal toimunud ELi ja Vaikse ookeani saarte foorumi teise ministrite kohtumise üle, mis aitas tugevdada ELi ja Vaikse ookeani piirkonna poliitilist dialoogi, eelkõige kalanduse ja arengu valdkonnas, tagades seeläbi liidu ja piirkonna riikide poolt nendes valdkondades võetavate meetmete suurema tulemuslikkuse;

6.   rõhutab, et kaugpüügilaevastikud peavad koostöös Vaikse ookeani riikidega aitama vähendada püügisurvet troopikavööndi tuunivarudele, sealhulgas vähendades märkimisväärselt suursilm-tuuni noorkalade suremust, kuna tegu on Vaikse ookeani piirkonnas suurt majanduslikku tähtsust omava kalavaruga, mis praegu kannatab ülepüügi all;

Kalandusstrateegia

A.  Lähem perspektiiv

7.  rõhutab vajadust töötada välja Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalandusstrateegia, võttes arvesse piirkonna kalanduslikku tähtsust ja väärtust ELi laevastiku ja kalatööstuse jaoks ning vajadust tagada piirkonnas tegutsevatele laevadele õiguskindlus;

8.  märgib, et kui Kiribati kõrvale jätta, ei ole ELi strateegia kõnealuse piirkonna riikide majandusvööndite varudele juurdepääsemiseks kalandussektori partnerluslepingute kaudu oodatud tulemusi andnud, ja leiab, et lepingute uuendamiseks ja konsolideerimiseks on vaja uut tihedate ja kasulike suhete raamistikku kaasatud eri osaliste vahel;

9.  leiab, et probleem tuleneb osaliselt asjaolust, et EL on pidanud tulutuid läbirääkimisi lepingute üle Vaikse ookeani lääneosa riikidega, kus asuvad Saalomoni Saarte ja Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndid, selle asemel et suunata oma jõupingutused Vaikse ookeani keskossa, kuhu liidu seinerite tegevus on tavapäraselt koondunud;

10.  väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et komisjon on lõpetanud Cooki saarte ja Tuvalu eelhindamise, et alustada läbirääkimisi kalanduspartnerluslepingute üle, ja et allkirjastatud on vastastikuse mõistmise memorandumid, mis on nõukogult läbirääkimisvolituste taotlemise eeltingimus;

11.  leiab, et see uus läbirääkimismeetod on rohkem kooskõlas Euroopa Parlamendi poolt korduvalt soovitatud piirkondliku lähenemisviisiga, eriti selles osas, mis puudutab pika rändega kalavarude püüki; palub komisjonil tagada läbirääkimistel Nauru lepingu riikide ja muude Vaikse ookeani piirkonna AKV riikidega WCPFC sätete järgimine;

12.  märgib, et ELi tegutsemisviis Vaiksele ookeani piirkonnas peaks aitama arenguriikidel, eriti väikesaarte arenguriikidel, saada piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude säästvast kasutamisest suuremat kasu ning tugevdada piirkondlikke jõupingutusi selliste kalavarude säästvaks säilitamiseks ja haldamiseks, nagu nõuti ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe läbivaatamiskonverentsil;

13.  väljendab muret ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi pärast kõnealuses piirkonnas, ja kuigi möönab, et kalanduse haldamine on mõnevõrra paranenud, leiab siiski, et need edusammud ei ole piisavad, eriti mis puutub ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse põhiliste vahendite rakendamisse;

14.  palub komisjonil lisada Vaikse ookeani riikidega sõlmitavate majanduspartnerluslepingute sätetesse selgesõnaline viide ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrusele (EÜ) nr 1005/2008;

15.  kutsub AKV riike üles jätkama aktiivset osalemist piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ning korrapäraselt teavitama kalandusalastest otsustest nii oma kodanikke kui ka ühiskondlikke ja kutseorganisatsioone;

B.  Keskmine ja kaugem perspektiiv

16.  palub komisjonil näha ette võimalus töötada kaugemas perspektiivis välja strateegia ELi laevastiku juurdepääsu reguleerimiseks kõnealuse piirkonna majandusvöönditele, tuginedes piirkondlikule raamlepingule ELi ja Vaikse ookeani lääne- ja keskosa riikide vahel, mille üle peetakse läbirääkimisi Vaikse ookeani foorumi kalandusametiga ja mis keskendub järgmisele:

17.  rõhutab, et protsessi viimane etapp peaks olema täielikult piirkondlik, st tuleks sõlmida mitmepoolne kalandusvaldkonna partnerlusleping majanduspartnerluslepingule allakirjutanutega, millega tagatakse liidu laevastiku juurdepääs kõnealuste riikide majandusvöönditele;

18.  soovitab komisjonil Cotonou lepingu läbivaatamisel arvesse võtta nii kõnealust kalandusstrateegiat Vaikse ookeani piirkonnas kui ka saareriikide eripära;

19.  toonitab, kui tähtis on, et parlament oleks Euroopa Liidu toimimise lepingu sätete kohaselt piisavalt kaasatud ettevalmistus- ja läbirääkimisprotsessi ning kahepoolsete lepingute toimimise pikaajalisse järelevalvesse ja hindamisse; rõhutab, et parlamenti tuleb kõigis kalandusalaste partnerluslepingutega seotud menetluse etappides nõukoguga võrdsetel alustel viivitamatult ja täielikult teavitada, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 13 lõikele 2 ja artikli 218 lõikele 10; tuletab meelde oma kindlat seisukohta, et parlament peaks olema kalanduslepingutes ette nähtud ühiskomitee koosolekutel vaatlejate kaudu esindatud; nõuab, et nimetatud koosolekutel osaleksid ka kodanikuühiskonna vaatlejad nii EList kui ka kolmandatest riikidest;

o
o   o

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele.

(1) ELT L 286, 29.10 2008, lk 1. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0461. (3) JOIN(2012)0006. (4) ELT L 32, 4.2.2005, lk 1. (5) ELT L 224, 16.8.2006, lk 22. (6) ELT L 67, 6.3.2012, lk 3. (7) ELT L 67, 6.3.2012, lk 1. (8) ELT L 60, 5.3.2011, lk 2. (9) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. (10) ELT L 78, 19.3.2008, lk 1. (11) ELT L 151, 6.6.2006, lk 3. (12) ELT L 205, 7.8.2007, lk 3. (13) ELT L 190, 22.7.2010, lk 3. (14) ELT C 354, 17.11.2012, lk 1.

Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2013. aasta resolutsioon püügipiirangute ja territoriaalvete kohta Vahemeres ja Mustas Meres ning konfliktide lahendamise võimaluste kohta (2011/2086(INI))

P7_TA(2013)0403 A7-0288/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni,

–  võttes arvesse 1995. aasta kokkulepet Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kohta, milles käsitletakse piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vastutustundliku kalapüügi juhendit, mis võeti vastu 1995. aasta oktoobris FAO konverentsil,

–  võttes arvesse Musta mere reostuse eest kaitsmise konventsiooni, mis allkirjastati Bukarestis 1992. aasta aprillis,

–  võttes arvesse Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsiooni ning selle protokolle (allkirjastati Barcelonas 1976. aasta veebruaris ja muudeti Barcelonas 1995. aasta juunis),

–  võttes arvesse Musta mere keskkonna kaitse ja taastamise strateegilist tegevuskava, mis võeti vastu Sofias 2009. aasta aprillis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(1),

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade integreeritud haldamise raamistik (COM(2013)0133),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] määruse (EL) nr […]/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta)(2) [VII osa, mis käsitleb välispoliitikat],

–  võttes arvesse oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu Musta mere strateegia kohta(3),

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni Musta mere kalavarude praeguse ja edasise majandamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni ühise kalanduspoliitika välise mõõtme kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2007. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teemal „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (COM(2007)0575),

–  võttes arvesse oma 21. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni integreeritud merenduspoliitika edusammude hindamise ja uute ülesannete kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 11. septembri 2009. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile teemal „Integreeritud merenduspoliitika: vahend juhtimise parandamiseks Vahemerel” (COM(2009)0466),

–  võttes arvesse Euroopa naabruspoliitikat ja sellega seotud rahastamisvahendeid,

–  võttes arvesse komisjoni 8. septembri 2010. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule teemal „Merealased teadmised 2020: mereandmed ja -vaatlus aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu huvides” (COM(2010)0461),

–  võttes arvesse komisjoni 14. augustil 2008. aastal vastu võetud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi piiriülest koostööprogrammi „Vahemere piirkond 2007–2013”,

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele teemal „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas” (COM(2012)0494),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0288/2013),

A.  arvestades, et 2025. aastaks võib Vahemere piirkonna linnastumise määr olla kuni 60%, kusjuures kolmandik piirkonna elanikkonnast koonduks rannikualadele, mis tähendab, et nõudlus vee- ja kalavarude järele kahekordistub;

B.  arvestades, et 30% maailma mereliiklusest toimub Vahemerel;

C.  arvestades, et Vahemeri ja Must meri on mereteaduslikust seisukohast, aga ka kalavarude, keskkonna ja sotsiaal-majanduslike asjaolude poolest väga isenäolised;

D.  arvestades, et mere- ja rannikualade majandamine on keerukas ja sellega on seotud mitmesugused era- ja riigiasutused;

E.  arvestades, et Vahemeres ja Mustas meres uueneb vesi väga aeglaselt (vastavalt 80–90 aasta ja 140 aasta jooksul), mistõttu on need merereostuse suhtes äärmiselt tundlikud;

F.  arvestades, et ligikaudu 75% Vahemere kalavarudest kasutatakse liigselt;

G.  arvestades, et laevadele riiklike kalavarude kasutamisel kehtiv õiguskord võib olla nende riikkondsusest sõltuvalt väga erinev;

1.  väljendab muret asjaolu pärast, et kalavarud ja mereressursid aina kahanevad, kuid konkurents suureneb, põhjustades piirkondlikke pingeid ja võimalikke vaidlusi rannikuriikide vahel mereäärsete territooriumide küsimuses; nõuab sellega seoses suuremate jõupingutuste tegemist nii piirkondlikul ja riiklikul kui ka ELi tasandil, et reguleerida juurdepääsu ressurssidele paremini;

2.  nõuab tungivalt, et kõik rannikuriigid suurendaksid oma jõupingutusi ülepüügi järkjärguliseks lõpetamiseks Vahemeres ja Mustas meres, kuna vähenevad kalavarud suurendavad konfliktide ohtu selles piirkonnas;

3.  on kindlalt veendunud, et merepiirkondade ning merepiiride märkimisega seonduvate vaidluste rahumeelne lahendamine, võttes arvesse liikmesriikide ja kolmandate riikide õigusi ja kohustusi, mis tulenevad ELi ja rahvusvahelisest õigusest ja eelkõige ÜRO mereõiguse konventsioonist, on ookeanide head valitsemistava järgiva majandamise seisukohast äärmiselt oluline;

4.  on veendunud, et Vahemere ja Musta mere piirkondade majandamine eeldab suuremat poliitilist sidusust ja asjaomaste rannikuriikide koostööd; rõhutab kahepoolse koostöö ja rahvusvaheliste lepingute tähtsust, kuna enamik Musta mere ja Vahemere äärseid riike ei kuulu ELi ega pea seega järgima liidu õigust;

5.  peab tervitatavaks, et komisjon edendab Vahemere ja Musta mere kalavarude majandamist käsitlevat kindlamat ja struktureeritumat arutelu kõnealuste merede ääres asuvate riikidega, kes ei kuulu ELi; ergutab komisjoni sellealaseid jõupingutusi piirkondliku käsituse alusel intensiivistama;

6.  on veendunud, et Vahemere ja Musta mere majandamine loob rahvusvaheliste suhete edendamiseks ja piirkonna tõhusaks juhtimiseks arvukalt võimalusi;

7.  toonitab, et vähenenud kalavarude ja mereressursside kasutamisel ilmnev konkurents võib tekitada lahkhelisid kolmandate riikidega; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid teeksid ühiseid jõupingutusi, et tagada ranniku- ja territoriaalvete, majandusvööndite, mandrilava, meretaristu ja mereressursside järelevalve, kontroll, julgeolek ja turvalisus; märgib, et EL peaks hoidma sellega seoses kõrget poliitilist profiili ja püüdma vältida rahvusvahelisi lahkhelisid;

8.  nõuab tungivalt, et EL kasutaks oma diplomaatilist ressurssi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise dialoogi edendamiseks, et tagada ELi ühise kalanduspoliitika põhimõtete austamine ning jälgida eeskirjade täitmist; rõhutab, et eelkõige peaksid ELi kalanduspoliitika põhimõtteid ning püügitegevuse suhtes kohaldatavaid asjaomaseid õigusakte (nii ELi omi kui ka rahvusvahelisi) järgima ELiga ühineda soovivad kandidaatriigid;

9.  märgib, et ainult kolm riiki Vahemere ääres asuvast 21 riigist ei ole allkirjastanud ega ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni; palub, et komisjon ergutaks neid riike ja eelkõige ELiga ühineda soovivaid kandidaatriike konventsiooniga ühinema ning seda rakendama, käsitades konventsiooni ELi merepoliitika alase õigusraamistiku lahutamatu osana;

10.  kutsub komisjoni ja kolmandaid riike üles töötama välja Vahemere ja Musta mere kalavarude kaitse ja kasutamise piirkondliku käsituse, võttes arvesse kalapüügi piiriülest mõõdet ja teatavate liikide rändavat eluviisi; rõhutab sellega seoses Vahemere üldise kalanduskomisjoni olulist rolli võrdsete võimaluste loomisel ning samuti selle tähtsust piirkondliku foorumina, mille eesmärk on tagada Musta mere kalavarude jätkusuutlikkus;

11.  rõhutab, et kõnealuste merede piirkondades on vaja tegeleda keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arenguga ning samuti on vaja teha rahvusvahelise õiguse ja eelkõige mereõiguse konventsiooni kohaseid suuremaid jõupingutusi merede majandamise ja kontrolli valdkondades, et aidata kaasa ranniku- ja merealade paremale keskkonnakaitsele;

12.  on arvamusel, et integreeritud merenduspoliitikal ja eelkõige mereruumi planeerimisel võib olla keskne roll konfliktide vältimisel nii ELi liikmesriikide kui ka kolmandate riikide vahel;

13.  innustab liikmesriike võtma sinise majanduskasvu strateegia raames ning naaberriikidega, sealhulgas samas merepiirkonnas asuvate kolmandate riikidega sõlmitud lepingute alusel kasutusele rannikualade tervikmajandamise ja mereruumi planeerimise seoses avamere tuuleenergia tootmise, mere põhja kaablite ja torude paigaldamise, meretranspordi, kalanduse ja vesiviljeluse ning kalavarude taastamise piirkondade loomisega;

14.  julgustab looma merevööndeid, eelkõige majandusvööndeid ja merekaitsealasid, sest sellega aidatakse kaasa kalavarude kaitsele ja majandamisele territoriaalvetest väljaspool, edendades samal ajal kalavarude jätkusuutlikkust, hõlbustades ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüügi) kontrolli ja tõkestamist ning lihtsustades kõnealuste merede majandamist; toonitab, et EL peab pakkuma liikmesriikidele selles valdkonnas asjakohaseid suuniseid, koordineerimist ja tuge;

15.  palub komisjonil kaaluda neid küsimusi põhjalikumalt, et tagada sidusus asjaomaste ELi poliitikavaldkondade vahel, nagu eelkõige ühine kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika, ning edendada seda sidusust ja võrdseid võimalusi nii ELis kui ka naabruses asuvate partnerriikidega tihedama koostöö ja dialoogi abil;

16.  rõhutab kalavarude hindamise olulisust ja nõuab suuremat koostööd kõnealuste merede uurimisega tegelevate teadusasutuste vahel, muu hulgas teaduslike andmete vahetamist ja teabejagamist; on veendunud, et EL peaks edendama, soodustama ja hõlbustama ELi teadlaste rühmade koos- ja ühistööd sarnaste rühmadega ELi mittekuuluvates asjaomastes riikides; peab sellega seoses tervitatavaks algatust „Merealased teadmised 2020”, mille eesmärk on teha merekeskkonna alane teave kättesaadavaks suurele hulgale asjast huvitatud sidusrühmadele, sealhulgas riigiasutustele, tööstus-, haridus- ja teadusvaldkonna asutustele ja kodanikuühiskonnale;

17.  nõuab mõlema mere püügitegevuse tõhusamat seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi loomist integreeritud lähenemisviisi abil, mille eesmärk on parandada ökosüsteemi kaitset ja mis oleks kooskõlas ELi ja rahvusvahelise õigusega (eriti ÜRO mereõiguse konventsiooniga) ning mille eesmärk oleks aidata kaasa kalavarude pikaajalisele säästvale kasutamisele ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi tõhusamale tõkestamisele;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19. (2) Vt nõukogu dokumenti nr … (3) ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 81. (4) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 37. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0461. (6) ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 70.