Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelist raamlepingut Jordaania Hašimiidi Kuningriigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) sõlmimise kohta (12138/2012 – C7-0008/2013 – 2012/0108(NLE))

P7_TA(2013)0415 A7-0305/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12138/2012),

–  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel) protokolli (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelist raamlepingut Jordaania Hašimiidi Kuningriigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta) eelnõu (12135/2012),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a teise lõiguga ning artikli 218 lõike 8 esimese lõiguga (C7–0008/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0305/2013),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  rõhutab, kui tähtis on jätkata Euroopa naabruspoliitika raames tiheda koostöö tegemise ja arutelude soodustamist Jordaania Hašimiidi Kuningriigiga ning edendada poliitilist ja majandusalast dialoogi Euroopa Liidu ja Jordaania vahel;

3.  tuletab meelde, et Jordaania ametivõimude hinnangul viibib Jordaanias üle 500 000 Süüria pagulase ning et Süüria kriis avaldab tõsist mõju Jordaania majandusele ja Jordaania eelarvele, seda eelkõige pagulastele humanitaarabi pakkumiseks kasutatavate rahaliste vahendite tõttu; peab siiski kahetsusväärseks, et Jordaania piir on Süüria palestiinlastest pagulastele suletud juba alates augustist 2012;

4.  rõhutab seega, kui oluline on pakkuda Jordaaniale piisavat rahalist, tehnilist ja humanitaarabi;

5.  hindab kõrgelt pühendumust, mida Tema Majesteet Jordaania kuningas Abdullah II on näidanud väga laiaulatuslike reformide läbiviimisel Jordaania ja jordaanlaste heaks; rõhutab, kui oluline on saavutada nende reformide abil jätkusuutlikke tulemusi, eelkõige sotsiaalse õigluse vallas;

6.  peab kiiduväärseks ja toetab ka Jordaania ennetavat ja konstruktiivset vahendustegevust püüetes leida Lähis-Ida piirkonna eri konfliktidele püsivad lahendused;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (COM(2011)0873 – C7-0506/2011 – 2011/0427(COD))

P7_TA(2013)0416 A7-0232/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0873),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõike 2 punkti d, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0506/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 14. juuni 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0232/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  kiidab heaks Euroopa Parlamendi avalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. oktoobril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (Eurosur)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1052/2013) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Euroopa Parlamendi avaldus

Euroopa Parlament toonitab, et ELi institutsioonid peaksid püüdma kasutada seadusandlikes tekstides asjakohast ja neutraalset terminoloogiat kolmandate riikide niisuguste kodanike küsimuse käsitlemisel, kelle viibimiseks liikmesriikide territooriumil ei ole liikmesriikide ametiasutused luba andnud või kelle viibimine seal ei ole enam lubatud. Niisugustel juhtudel peaksid ELi institutsioonid vältima inglise keeles sõna „illegal” (ebaseaduslik) kasutamist, kui on võimalik leida alternatiivne sõnastus, ja igal juhul tuleks isikutele viitamisel kasutada terminit „irregular migrants” (ebaseaduslikud rändajad).

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlevat direktiivi 2006/66/EÜ seoses kaadmiumi sisaldavate juhtmeta mootortööriistades kasutamiseks ettenähtud kantavate patareide ja akude turulelaskmisega (COM(2012)0136 – C7-0087/2012 – 2012/0066(COD))

P7_TA(2013)0417 A7-0131/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0136),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 192 lõiget 1 ja artikli 114 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0087/2012),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust delegeeritud õigusaktide kasutamise ja esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 192 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 24. mai 2012. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 14. juuni 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0131/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 10. oktoobril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/…/EL, millega muudetakse patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitlevat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ seoses kaadmiumi sisaldavate juhtmeta mootortööriistades kasutamiseks ette nähtud kantavate patareide ja akude ning vähese elavhõbedasisaldusega nööpelementide turulelaskmisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/603/EÜ

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2013/56/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 229, 31.7.2012, lk 140.

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2013. aasta resolutsioon vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri poolt (2013/2702(RSP))

P7_TA(2013)0418 RC-B7-0378/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 13. detsembri 2012. aasta otsust, milles leiti, et endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik rikkus Khaled el-Masri erakorralise üleviimisega äärmiselt tõsiselt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (artikleid 3, 5, 8 ja 13),

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu pooleliolevaid kohtuasju al-Nashiri vs. Poola, Abu Zubaydah vs. Leedu, Abu Zubaydah vs. Poola ning Nasr ja Ghali vs. Itaalia; võttes arvesse hr al-Nashiri poolt 2012. aasta augustis Rumeenia vastu esitatud hagi ning HRMI (Inimõiguste Seire Instituut – Human Rights Monitoring Institute) ja OSJI (Avatud Ühiskonna Õiglusalgatus – Open Society Justice Initiative) poolt 2012. aasta detsembris teabe saamise ja tõhusa õiguskaitse kasutamise õiguse rikkumise eest Leedu vastu esitatud hagi,

–  võttes arvesse Itaalia ülemkohtu otsust 2012. aasta septembrist jätta kehtima kohtuotsus, millega mõisteti 2003. aastal toimunud Abu Omari röövimisega seoses süüdi 23 USA kodanikku, sh endine Luure Keskagentuuri (LKA) Milano osakonna juhataja Robert Seldon Lady, kellele mõisteti üheksa aasta pikkune vanglakaristus,

–  võttes arvesse Milano apellatsioonikohtu otsust 2013. aasta veebruarist, millega mõisteti kuue kuni seitsme aasta pikkused vanglakaristused veel kolmele LKA töötajale(1), kelle puhul kehtis varem diplomaatiline puutumatus; võttes arvesse sama kohtu otsust määrata kümne aasta pikkune vanglakaristus Itaalia sõjalise luure- ja julgeolekuteenistuse (SISMI) endisele juhile Nicolò Pollarile, üheksa aasta pikkune vanglakaristus SISMI juhi endisele asetäitjale Marco Mancinile ning kuue aasta pikkused vanglakaristused kolmele SISMI töötajale,

–  võttes arvesse Itaalia presidendi 5. aprilli 2013. aasta otsust anda armu Itaalias süüdi mõistetud Ameerika Ühendriikide kolonelile Joseph Romanole, kes osales Itaalias toime pandud Abu Omari röövimises,

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni kinnipeetavate väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri (LKA) poolt ning Euroopa Parlamendi LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni raporti järelmeetmete kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni poolt raportöörile edastatud dokumente, sh 2013. aasta märtsis kõigile liikmesriikidele ühiselt adresseeritud kirju, millele vastasid ainult mõned liikmesriigid (Soome, Ungari, Hispaania ja Leedu),

–  võttes arvesse oma resolutsioone Guantánamo kohta, millest viimane on 23. mai 2013. aasta resolutsioon Guantánamo ning sealsete vangide näljastreigi kohta(3),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2012. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2010–2011)(4),

–  võttes arvesse Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioonist (Eurocontrol) saadud lennuandmeid kuni 2012. aasta septembrini,

–  võttes arvesse raportööri 2013. aasta aprillis Aafrika ja Madagaskari lennuohutusametile (ASECNA) saadetud ettepanekut teha lennuandmete avalikustamisel koostööd ning 2013. aasta juunis sellele saadud positiivset vastust,

–  võttes arvesse 6. ja 7. juunil 2013. aastal Luxembourgis toimunud nõukogu kohtumisel vastu võetud järeldusi, milles käsitletakse põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtteid ning komisjoni 2012. aasta aruannet Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Stockholmi programmi 2010–2014 („Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”),

–  võttes arvesse arvukaid meediakajastusi ja uuriva ajakirjanduse tööd, eelkõige (aga mitte ainult) 2013. aasta aprillis Rumeenia telekanalis Antena 1 edastatud uurimistulemusi,

–  võttes arvesse eelkõige organisatsioonide Interights, Redress ja Reprieve uuringuid ning pärast Euroopa Parlamendi eelnimetatud 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni vastuvõtmist koostatud sõltumatute uurijate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ning riiklike ja rahvusvaheliste vabaühenduste aruandeid, eelkõige organisatsiooni Open Society Justice Initiative aruannet „Globalising Torture: CIA Secret Detention and Extraordinary Rendition” (veebruar 2013), sõltumatut uuringut, mille viis USAs läbi mõlema partei esindajaid koondav rakkerühm Constitution Project’s Task Force on Detainee Treatment (aprill 2013), Suurbritannia akadeemilisel veebisaidil The Rendition Project 2013. aasta mais avaldatud vangide transpordiks kasutatud lendude andmebaasi, Amnesty Internationali aruannet „Unlock the truth: Poland’s involvement in CIA secret detention” (juuni 2013) ning organisatsiooni Human Rights Watch kirja Leedu ametiasutustele (juuni 2013),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning väliskomisjoni esitatud küsimusi (O-000079/2013 – B7–0215/2013 ja O-000080/2013 – B7–0216/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et põhiõiguste austamine on eduka terrorismivastase poliitika oluline osa;

B.  arvestades, et Euroopa Parlament on mõistnud hukka USA LKA juhitud vangide üleviimise ja salajase kinnipidamise programmid, millega seonduvad arvukad inimõiguste rikkumised, sh ebaseaduslik ja meelevaldne kinnipidamine, piinamine ja muu väärkohtlemine, mittetagasisaatmise põhimõtte rikkumine ning sunniviisilised kadumised, mida LKA sooritas Euroopa õhuruumi ja territooriumi kasutades; arvestades, et parlament on korduvalt nõudnud, et liikmesriikide valitsuste ja ametiasutuste koostööd LKA programmidega tuleb täies mahus uurida;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament kohustus jätkama ajutiselt komisjonilt saadud mandaadi täitmist vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklitele 2, 6 ja 7 ning tegi oma asjaomastele komisjonidele ülesandeks võtta kõnealune küsimus parlamendi täiskogu istungjärgul uuesti arutusele üks aasta pärast 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni vastuvõtmist, kuna peab väga oluliseks hinnata parlamendi soovituste rakendamise ulatust;

D.  arvestades, et aruandluskohustus üleviimise küsimustes on äärmiselt oluline, et nii ELi sise- kui ka välispoliitikas tulemuslikult kaitsta ja edendada inimõigusi ning tagada seaduspärane, tulemuslik ja õigusriigi põhimõtetest lähtuv julgeolekupoliitika; arvestades, et ELi institutsioonid alustasid hiljuti arutelu selle üle, kuidas EL saaks paremini kaitsta ja edendada põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtteid;

E.  arvestades, et ei nõukogu ega komisjon ei ole Euroopa Parlamendi soovitustele mingeid sisulisi vastuseid andnud;

F.  arvestades, et Leedu ametiasutused on korranud oma lubadust taasalustada uute asjaolude ilmnemisel Leedu LKA programmis osalemise küsimuses kriminaaluurimist, kuid ei ole seda siiani teinud; arvestades, et Abu Zubaydah’ kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud Leedu ametiasutuste märkustest nähtus, et nende uurimistes esines ränki vajakajäämisi ning et nad ei mõista uute andmete tähendust; arvestades, et Leedu on 2013. aasta teisel poolel Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik; arvestades, et 13. septembril 2013 esitati Leedu peaprokurörile kaebus nõudmisega uurida väiteid, mille kohaselt praegu Guantánamo Bays sõjaväekohtu all olev Mustafa al-Hawsawi toodi LKA juhitud programmi raames ebaseaduslikult üle Leedusse, kus teda salaja kinni peeti ja piinati;

G.  arvestades, et 2013. aasta aprillis telekanalis Antena 1 edastatud põhjaliku uurimistöö tulemused heitsid täiendavat valgust Rumeenia kesksele rollile vanglate võrgustikus; arvestades, et endine riikliku julgeoleku nõunik Ioan Talpeş on väitnud, et Rumeenia toetas LKAd logistiliselt; arvestades, et endine Rumeenia Senati liige on tunnistanud parlamendis toimunud eelmise uurimise piiratust ning nõudnud, et prokuratuur alustaks kohtumenetlust;

H.  arvestades, et 11. juunil 2013. aastal esitati Poola prokuratuurile taotlus tunnistada kolmas isik, Jeemeni kodanik Walid Mohammed Bin Attash ametlikult ohvriks, sest 2003. aastal vahistati ta ebaseaduslikult Pakistanis, peeti 2003. aasta juunist kuni septembrini kinni Poola salajases vanglas ning seejärel viidi üle Guantánamosse, kus ta viibib praegugi; arvestades, et Poola prokuratuur on pikendanud käimasolevat kriminaaluurimist 2013. aasta oktoobrini;

I.  arvestades, et Ühendkuningriigi ametivõimud teevad menetluslikke takistusi tsiviilhagile, mille esitas Ühendkuningriigis Liibüa kodanik Abdel Hakim Belhadj, keda väidetavalt LKA Ühendkuningriigi toetusel Liibüas piinas, ning on väljendanud kavatsust taotleda tõendite arutamist kinnisel istungil;

J.  arvestades, et Itaalia väljastas 2012. aasta detsembris rahvusvahelise vahistamismääruse Robert Seldon Lady vastu, kes vahistati 2013. aasta juulis Panamas; arvestades, et Panama ei aktsepteerinud Itaalia väljaandmistaotlust ning Robert Seldon Lady saadeti 2013. aasta juulis tagasi Ameerika Ühendriikidesse; arvestades, et 5. aprillil 2013. aastal andis Itaalia president armu USA kolonelile Joseph Romanole, kelle Itaalia kohus oli süüdi mõistnud Abu Omari röövimise eest Itaalias;

K.  arvestades, et 2012. aasta novembris alustas Soome parlamendi ombudsman uurimist Soome territooriumi, õhuruumi ja lennuandmete süsteemide kasutamise kohta LKA juhitud vangide üleviimisprogrammis, saatis üksikasjalikud kirjalikud teabenõuded 15 valitsusasutusele ja palus Leedu ametivõimudelt konkreetset teavet asjaomaste lendude kohta;

L.  arvestades, et Taani poolt 2012. aasta maini läbi viidud uurimine ei kujuta endast sõltumatut, erapooletut, põhjalikku ja tulemuslikku uurimist, nagu nõuavad rahvusvahelised inimõigusi käsitlevad õigusaktid ja standardid, kuna selle volitused ja ulatus olid piiratud;

M.  arvestades, et ainult kaks liikmesriiki (Saksamaa ja Ühendkuningriik) on vastanud kirjadele, mis saadeti ÜRO erimenetluste raames kaheksale liikmesriigile (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Poola, Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriik) ja kus küsiti lisateavet täienduseks ÜRO ühisuuringule, milles vaadeldakse terrorismivastase võitluse käigus toimuva salajase kinnipidamise tavasid maailmas(5);

N.  arvestades, et USA president Obama kordas oma lubadust Guantánamo vangla sulgeda, teatades 23. mail 2013, et USA Kongressi vastuseisust hoolimata taasalustatakse kinnipeetavate vabastamist ja tühistatakse moratoorium nende Jeemeni vangide vabastamisele, kelle Jeemenisse tagasisaatmist on hinnatud ohutuks; arvestades, et USA ametivõimud peavad täitma oma rahvusvahelisi kohustusi ja esitama Robert Seldon Ladyle süüdistuse;

O.  arvestades, et 2013. aasta mais Genfis toimunud inimõiguste nõukogu 23. istungjärgu avasõnavõtus tsiteeris ÜRO inimõiguste ülemvolinik Navi Pillay Euroopa Parlamendi eelnimetatud 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni, palus esimese olulise sammuna vastutuse tagamiseks läbi viia usaldusväärsed ja sõltumatud uurimised ning palus riikidel lugeda see küsimus esmatähtsaks;

P.  arvestades, et ÜRO eriraportöör Ben Emmerson, kes tegeleb inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitsega terrorismivastase võitluse käigus, tsiteeris oma 2013. aasta aruandes(6) Euroopa Parlamendi dokumenti ja kordas teatavaid 11. septembri 2012. aasta resolutsioonis esitatud soovitusi;

1.  peab LKA programmide ohvrite põhiõiguste ränka rikkumist arvesse võttes äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et eeskätt nõukogu, komisjon, liikmesriikide, kandidaatriikide ja assotsieerunud riikide valitsused ning NATO ja USA ametivõimud ei ole täitnud eelnimetatud 11. septembri 2012. aasta resolutsioonis esitatud soovitusi;

2.  on seisukohal, et LKA programmide suhtes levinud karistamatuse õhkkond on võimaldanud jätkata põhiõiguste rikkumist ELi ja USA terrorismivastase võitluse poliitikas, nagu on näidanud ka USA Riikliku Julgeolekuagentuuri ja mitme liikmesriigi järelevalveorganite ulatuslikud jälgimisprogrammid, mida Euroopa Parlament praegu uurib;

Vastutuse kindlakstegemine liikmesriikides

3.  kordab oma üleskutset liikmesriikidele, kes ei ole täitnud oma sellekohast positiivset kohustust, viia inimõiguste rikkumiste uurimiseks läbi sõltumatud ja tulemuslikud juurdlused, võttes arvesse kõiki uusi ilmsiks tulnud tõendeid, ning avaldada kogu vajalik teave kõigi LKA ja oma riigi territooriumiga seotud kahtlaste lennukite kohta; kutsub liikmesriike eeskätt uurima, kas nende territooriumil on läbi viidud operatsioone, mille käigus on LKA programmide raames hoitud inimesi kinni salajastes rajatistes; palub asjaomastel liikmesriikidel (Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Poola, Rumeenia ja Rootsi) vastata ÜRO erimenetluste raames saadetud kirjadele;

4.  nõuab tungivalt, et Leedu alustaks uuesti LKA salajaste kinnipidamiskohtade asjus kriminaaluurimist ning viiks läbi põhjaliku juurdluse, võttes arvesse kõiki ilmnenud faktilisi tõendeid, eeskätt seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtuasjaga Abu Zubaydah vs. Leedu; palub Leedul võimaldada uurijatel põhjalikult uurida üleviimislendude võrgustikku ja kontaktisikuid, kes on teadaolevalt korraldanud selliseid lende või neis osalenud; palub Leedu ametivõimudel viia läbi vangla asukoha kohtuekspertiis ning analüüsida kõneregistreid; nõuab tungivalt, et nad teeksid kohtuasjades Abu Zubaydah vs. Leedu ja HRMI (Human Rights Monitoring Institute) vs. Leedu Euroopa Inimõiguste Kohtuga täielikku koostööd; palub Leedul vaadata seoses kriminaaluurimise taasalustamisega läbi teiste võimalike ohvrite taotlused saada menetlusosaliseks või osaleda uurimises; nõuab tungivalt, et Leedu vastaks põhjalikult teiste ELi liikmesriikide teabenõuetele, eeskätt Soome ombudsmani teabenõudele lennu või lendude kohta, mis võiks siduda Soome ja Leedu võimaliku üleviimise teekonnaga; nõuab tungivalt, et Leedu peaprokurör viiks läbi Mustafa al-Hawsawi kaebuse kriminaaluurimise;

5.  nõuab tungivalt, et Rumeenia ametivõimud alustaksid kiiresti sõltumatut, erapooletut, põhjalikku ja tulemuslikku uurimist, teeksid kindlaks parlamendis toimunud uurimise puuduolevad dokumendid ning teeksid kohtuasjas al-Nashiri vs. Rumeenia Euroopa Inimõiguste Kohtuga täielikku koostööd; kutsub Rumeeniat üles järgima täielikult oma põhiõigustealaseid kohustusi;

6.  palub Poolal jätkata uurimist läbipaistvamal viisil, eelkõige andes teavet konkreetsete võetud meetmete kohta, võimaldades ohvrite esindajatel sisuliselt esindada oma kliente, andes neile õigustatud juurdepääsu kõigile asjassepuutuvatele salastatud materjalidele, ning võttes kogutud materjali põhjal meetmeid; kutsub Poola ametivõime üles võtma vastutusele kõik asjaga seotud avaliku sektori osalejad; nõuab tungivalt, et Poola peaprokurör vaataks kõige kiiremas korras läbi Walid Bin Attashi avalduse ja langetaks selle suhtes otsuse; kutsub Poolat täielikule koostööle Euroopa Inimõiguste Kohtuga kohtuasjades al-Nashiri vs. Poola ja Abu Zubaydah vs. Poola;

7.  kutsub Ühendkuningriigi ametivõime tegema täielikku koostööd pooleliolevates kriminaaluurimistes ning lubama tsiviilhagide läbivaatamist täiesti läbipaistval viisil, et viia lõpule välisriikide kodanike teistesse riikidesse üleviimisega seotud uurimised ja haginõuete arutamine; palub Ühendkuningriigi ametivõimudel viia välismaal kinnipeetute üleviimise, piinamise ja väärkohtlemise suhtes läbi inimõigustega kooskõlas olev uurimine;

8.  ergutab Itaalia ametivõime jätkama oma jõupingutusi, et saavutada õiglus seoses LKA poolt Itaalia territooriumil toime pandud inimõiguste rikkumistega, nõudes kindlalt Robert Seldon Lady väljaandmist ning taotledes ülejäänud 22 Itaalias süüdi mõistetud USA kodaniku väljaandmist;

9.  ergutab Soome ombudsmani oma uurimist läbipaistvalt ja vastutustundlikult lõpule viima ning nõuab tungivalt, et kõik riiklikud asutused sel eesmärgil täielikult koostööd teeksid; palub Soomel uurida mis tahes viiteid, mis seovad Soome avaliku sektori osalejaid üleviimisprogrammiga;

ELi institutsioonide reaktsioon

10.  on äärmiselt pettunud, et komisjon keeldus Euroopa Parlamendi soovitustele sisuliselt vastamast, ning peab komisjoni kirju liikmesriikidele üldsõnaliseks ja vastutuse saavutamise seisukohast ebapiisavaks;

11.  kordab oma konkreetseid soovitusi komisjonile:

12.  nõuab tungivalt, et Leedu ametivõimud kasutaksid ära Leedu eesistumisperioodi ELi Nõukogus, et tagada Euroopa Parlamendi raportis sisalduvate soovituste täielik rakendamine, ning võtaksid selle küsimuse justiits- ja siseküsimuste nõukogu päevakorda enne Leedu eesistumisperioodi lõppu;

13.  kordab oma konkreetseid soovitusi nõukogule:

14.  palub nõukogul ja komisjonil lisada oma Stockholmi programmi järgsetesse mitmeaastastesse programmidesse konkreetsed meetmed, et tagada õigusriigi põhimõtete järgimine ja vastutus põhiõiguste rikkumise eest, eriti kui seda teevad luureteenistused ja õiguskaitseasutused; palub komisjonil lisada vastutuse küsimus 2013. aasta novembris toimuva konverentsi „Assises de la Justice” päevakorda;

15.  tuletab meelde, et parlamendi usaldusväärsuse tagamiseks on tingimata vaja märkimisväärselt suurendada tema volitusi ELis aset leidnud põhiõiguste rikkumise juhtumite uurimisel, muu hulgas peaks parlamendil olema täielik õigus vande all ära kuulata asjaosalisi, sh valitsuste ministreid(7);

16.  palub, et Eurocontrol tunnistaks sarnaselt Ameerika föderaalse lennundusametiga (American Federal Aviation Authority), et lennuteekonna andmeid ei tohiks mingil juhul lugeda salastatuks, ning esitaks sellised andmed, mis on vajalikud tõhusa uurimise tagamiseks;

17.  loodab, et parlamendi uurimise käigus, mis käsitleb USA Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) jälgimisprogrammi ja jälgimisorganeid eri liikmesriikides, tehakse ettepanek meetmete kohta, kuidas teostada luureteenistuste üle tõhusat demokraatlikku parlamentaarset järelevalvet, võttes arvesse, et oluline on kõnealuste organite ja nende tegevuse demokraatlik kontroll asjakohase sisemise, rakendusliku, kohtuliku ja sõltumatu parlamentaarse järelevalve kaudu;

18.  avaldab kahetsust, et ELi liikmesriigid ei ole teinud edusamme ühinemisel rahvusvahelise konventsiooniga kõigi isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta, v.a Leedu, kes ratifitseeris selle 2013. aasta augustis; palub 21 liikmesriigil, kes ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud, seda kiiremas korras teha;

19.  palub Belgial, Soomel, Kreekal, Iirimaal, Lätil, Leedul ja Slovakkial ratifitseerida kiiresti ÜRO piinamisvastase konventsiooni fakultatiivse protokolli; peab kahetsusväärseks, et toetus ÜRO hallatavale piinamisvastase konventsiooni fakultatiivse protokolli erifondile on väga väike, ning palub ELi liikmesriikidel ja komisjonil toetada erifondi tööd märkimisväärsete vabatahtlike annetustega; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja komisjon suurendaksid jõupingutusi, et hõlbustada kolmandates riikides riiklike tõkestamismehhanismide loomist ja toimimist piinamisvastase konventsiooni fakultatiivse protokolli alusel;

20.  palub ELil vaadata hoolikalt läbi endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi edusammud Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt kohtuasjas el-Masri vs. endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik tehtud otsuse rakendamisel, kuivõrd ministrite komitee kohaldab selle suhtes nüüd endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ühinemispüüdluse valguses tõhustatud menetlust; nõuab tungivalt, et endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ametivõimud käivitaksid kriminaaluurimise riiklike osalejate kaassüü väljaselgitamiseks el-Masri kohtuasjas ning võtaksid süüdlased vastutusele;

21.  palub USA valitsusel teha koostööd kõigi ELi liikmesriikide taotluste puhul, mis puudutavad LKA programmiga seotud teavet või väljaandmist; nõuab tungivalt, et USA lõpetaks karmide kaitseorderite kasutamise, mis takistavad Guantánamo Bay kinnipeetavate huvides tegutsevatel juristidel avaldada mis tahes teavet seoses nende salajase kinnipidamisega Euroopas; ergutab USAd viima lõpule oma kava sulgeda kiiresti Guantánamo Bay vangla;

22.  kutsub liikmesriike tungivalt üles suurendama pingutusi selle nimel, et asustada ümber Guantánamost vabastatud mitteeurooplastest kinnipeetavad, keda ei saa nende kodumaale tagasi saata, kuna seal ähvardab neid surm, piinamine või julm ja ebainimlik kohtlemine(8); palub ELil taaselustada 2009. aasta ühisalgatused, pakkudes raamistikku Guantánamo kinnipeetavate ümberasustamiseks ELi liikmesriikidesse, ning alustada dialoogi konkreetsete koostöökavade üle Clifford Sloaniga, USA uue eriesindajaga kinnipeetavate Guantánamost äraviimiseks;

23.  palub Aafrika ja Madagaskari lennuohutusametil alustada kiiresti koostööd Euroopa Parlamendiga, esitades nõutud lennuandmed;

24.  palub Euroopa Parlamendi järgmisel koosseisul (2014–2019) jätkata ajutise komisjoni antud mandaadi täitmist ja rakendamist ning seega tagada, et parlamendi soovitusi täidetakse, uurida võimalikke uusi asjaolusid ning kasutada täielikult ära ja arendada edasi oma uurimisõigust;

o
o   o

25.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) Sh endine LKA Rooma osakonna juhataja Jeffrey W. Castelli. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0309. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0231. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0500. (5) A/HRC/13/42. (6) Raampõhimõtted riigiametnike vastutuse tagamiseks riiklike terrorismivastaste algatuste raames toime pandud ränkade või süstemaatiliste inimõiguste rikkumiste eest. A/HRC/22/52. 1. märts 2013. (7) Vt: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi määrus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise üksikasjalike sätete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 41). (8) Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2012. aasta resolutsioon, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2010. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale (ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 8).

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2013. aasta resolutsioon ELi piiriülese õiguskaitsekoostöö tugevdamise ning Prümi otsuse ja Euroopa Teabevahetusmudeli rakendamise kohta (2013/2586(RSP))

P7_TA(2013)0419 B7-0433/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2012. aasta teatist „Õiguskaitsealase koostöö tugevdamine ELis: Euroopa teabevahetusmudel (EIXM)” (COM(2012)0735),

–  võttes arvesse komisjoni 7. detsembri 2012. aasta aruannet nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) (Prümi otsus) rakendamise kohta (COM(2012)0732),

–  võttes arvesse Stockholmi programmi, ELi sisejulgeoleku strateegiat ja infohaldusstrateegiat ELi sisejulgeoleku valdkonnas,

–  võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 87,

–  võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi õiguskaitsealase koostöö tugevdamise ning Prümi otsuse ja Euroopa Teabevahetusmudeli (EIXM) rakendamise kohta (O-000067/2013 – B7-0501/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et Stockholmi programmis tõdetakse, et ELi kodanike julgeoleku suurendamiseks on vaja parandada ELi õiguskaitseasutuste poolt andmete kogumiseks, töötlemiseks ja vahetamiseks kasutatavate arvukate vahendite sidusust ja ühendamist;

B.  arvestades, et sisejulgeoleku strateegia kohaselt on tarvis välja töötada terviklik teabevahetusmudel;

C.  arvestades, et piiriülest kuritegevust käsitlev teabevahetus on ELi õiguskaitsekoostöö alus ja sisepiirikontrollita alal eriti tähtis; arvestades, et piiriülene kuritegevus ELis kasvab, mistõttu muutub järjest vajalikumaks tõhus ja turvaline õiguskaitsealane andmevahetus, milles järgitakse andmekaitseeeskirju ja põhiõigusi;

1.  võtab teadmiseks, et komisjoni teatistes tehakse kokkuvõte ELis olemasolevatest piiriülese õiguskaitsealase teabevahetuse eri vahenditest ja kanalitest; on arvamusel, et praegune erinevate teabevahetuskanalite ja -vahendite keskkond on keerukas ja killustatud, vahendeid kasutatakse ebaefektiivselt ja demokraatlik järelevalve ELi tasandil on puudulik, mis teatavatel juhtudel toob kaasa väärkasutuse ja juurdepääsupiirangute rikkumise;

2.  palub komisjonil koostada ülevaate ELi ja liikmesriikide õigusaktidest, sealhulgas (kahepoolsetest) rahvusvahelistest lepingutest, millega reguleeritakse piiriülest õiguskaitsealast teabevahetust; nõustub komisjoni seisukohaga, et vahendite tegeliku väärtuse hindamiseks oleks vaja paremaid statistilisi andmeid, ning nõuab ELi õiguskaitsealase teabevahetuse praeguste vahendite sõltumatut välishindamist, et hinnata nende vahendite mõõdetavat mõju;

3.  toetab komisjoni soovitust täiustada olemasolevate vahendite ja kanalite kasutamist (nt Europoli kanali süstemaatilisem kasutamine ja liikmesriikides ühtsete kontaktpunktide loomine) ning parandada koolitust piiriülese õiguskaitsealase teabevahetuse valdkonnas ja tõsta sellealast teadlikkust; peab aga kahetsusväärseks, et komisjon ei esitanud kaugeleulatuvamate eesmärkidega tulevikukava, mida nõuti Stockholmi programmis ja ELi sisejulgeoleku strateegias ning mis võiks olla lähtealuseks poliitilisele arutelule selle üle, kuidas kujundada ja optimeerida õiguskaitsealast teabevahetust ELis, nii et samal ajal oleks kindlalt tagatud andmekaitse ja eraelu puutumatus; soovitab tungivalt komisjonil esitada sellise kava, millega loodaks ELi õiguskaitsealase teabevahetuse eesmärgipärane raamistik, mis põhineb sellistel põhimõtetel nagu vajalikkus, kvaliteet, proportsionaalsus, tulemuslikkus ja aruandekohuslus ning hõlmab kättesaadavuse põhimõtte hoolikat hindamist ja ristkontrolli rakendamist;

4.  kutsub komisjoni üles tõhususe parandamise eesmärgil uurima võimalust, kuidas olemasolevate vahendite rakendamiseks muuta käsitsi tehtavad toimingud automaatseks vastavalt järeldustele, mis on esitatud nõukogu andmekaitse ja teabevahetuse töörühma uurimuses, mis viidi läbi mõnedes liikmesriikides, ning kaaluma kava luua universaalne teabevahetuse formaat, et kiirendada õigustatud taotluste töötlemist;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et piiriülese õiguskaitsealase teabevahetuse eri vahendid, sealhulgas piiriülene juurdepääs liikmesriikide andmebaasidele, tekitavad killustatud ja ebaselge andmekaitsekorra, mis põhineb sageli väikseimal ühisel nimetajal ja on süsteemitu; kordab sellega seoses uuesti oma seisukohta, et esildatud andmekaitsedirektiiv tuleks võimalikult kiiresti vastu võtta;

6.  palub komisjonil teabevahetussüsteemi tugevdamiseks ja parandamiseks võtta meetmeid, mille eesmärk on tugevdada tõhusat süsteemi, mis tagab ka andmekaitse, nagu nõutakse Euroopa andmekaitseinspektori arvamuses, kasutades selleks raamistikku, mis on ette nähtud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Europoli ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/371/JSK;

7.  võtab teadmiseks, et üha suuremale liikmesriikide rühmale on Prümi otsus muutunud piiriülese politseikoostöö ja kuritegude uurimise tavapäraseks vahendiks; peab kahetsusväärseks, et mitmed liikmesriigid on kaua viivitanud Prümi otsuse rakendamisega; nõustub komisjoniga, et vahendi edasiarendamist ei tuleks kaaluda enne, kui on saavutatud selle täielik rakendamine; kutsub asjaomaseid liikmesriike üles Prümi otsuse täielikult ja nõuetekohaselt rakendama, nii et seda saaks maksimaalselt ära kasutada;

8.  juhib tähelepanu sellele, et Prümi otsus võeti vastu endise kolmanda samba raames ning otsuse rakendamise suhtes puudub nõuetekohane demokraatlik järelevalve ja Euroopa Parlamendi kontroll; kutsub komisjoni üles esitama kiiresti ettepanekud, et viia endise kolmanda samba raames vastu võetud piiriülese politseikoostöö vahendid – nagu Prümi otsus ja Rootsi algatus – Lissaboni lepingu õigusraamistikku;

9.  tuletab meelde, et üleeuroopaline politseikoolitus aitab parandada politseiametite vastastikust usaldust ning tõhustab seeläbi teabevahetust ja piiriülest koostööd, mistõttu tuleb koolitust jätkata ja laiendada;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 1.

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2013. aasta resolutsioon kastipõhise diskrimineerimise kohta (2013/2676(RSP))

P7_TA(2013)0420 B7-0434/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni kastipõhise diskrimineerimise kohta Indias(1), 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla kohta Indias(2), 1. veebruari 2007. aasta resolutsiooni puutumatute inimõiguste olukorra kohta Indias(3) ja 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale(4),

–  võttes arvesse rahvusvahelisi inimõigustealaseid konventsioone, sh rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee XXIX üldist soovitust,

–  võttes arvesse inimõiguste nõukogu avaldatud ÜRO tööalase ja päritolulise diskrimineerimise tõhusa likvideerimise põhimõtete ja suuniste projekti(5),

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku väljendatud tõsist muret kastipõhise diskrimineerimise pärast ning tema tähelepanekuid ja soovitusi selles valdkonnas,

–  võttes arvesse ÜRO lepingute täitmise kontrolliorganite ja ÜRO erimenetluste volitatud esindajate hiljutisi soovitusi kastipõhise diskrimineerimise teemal,

–  võttes arvesse rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse kaasaegsete vormidega tegeleva eriraportööri 24. mai 2011. aasta aruannet(6) ning samuti kastisüsteemi järgivates riikides läbiviidavate üldiste korrapäraste läbivaatamiste käigus esitatud aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringut „Inimõigusi ja vaesust käsitlev ülevaade: ELi tegevus kastipõhise diskrimineerimise probleemile reageerimisel” („A human rights and poverty review: EU action in addressing caste-based discrimination”),

–  võttes arvesse komisjonile esitatud suulist küsimust kastipõhise diskrimineerimise kohta (O‑000091/2013 – B7‑0507/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et kastisüsteem tuleneb sotsiaal-religioossest taustast, näiteks Aasias, kus kastisüsteemi mittekuuluvaid inimesi peetakse loomult ebapuhtaks või puutumatuks, kuid lisaks on tegemist päritolu ja elukutse alusel ettemääratud positsioonipõhistesse rühmadesse kihistumise jäiga sotsiaalse süsteemiga; arvestades, et ÜRO eelistatud hõlmavama terminiga „tööalane ja päritoluline diskrimineerimine” tähistatakse diskrimineerimise vormi, mis on keelatud selliste rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega nagu inimõiguste ülddeklaratsioon, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, lapse õiguste konventsioon ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon nr 111;

B.  arvestades, et juunis 2011 rõhutas rassismiga tegelev ÜRO eriraportöör Githu Muigai, kui oluline on vältida diskrimineerimise eri ilmingute hierarhia tekitamist, isegi kui need ilmingud on ajaloolise, geograafilise ja kultuurilise tausta tõttu oma olemuselt ja ulatuselt erinevad (nagu roma kogukonnad Euroopas ja kastisüsteemi ohvrid Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas);

C.  arvestades, et hoolimata sellest, et mõnedes riikides, kus valitseb kastisüsteem, on valitsused võtnud meetmeid, et kehtestada kastipõhise diskrimineerimise ja puutumatuks tituleerimise vastu võitlemise erimeetmed ning tagada põhiseaduslik ja õiguslik kaitse, on kastipõhine diskrimineerimine endiselt laialt levinud ja mõjutab kogu maailmas püsivalt hinnanguliselt 260 miljonit inimest;

D.  arvestades, et kastipõhist diskrimineerimist esineb paljudes riikides üle kogu maailma, kusjuures kõige rohkem elab selle ohvreid Lõuna-Aasias; arvestades sellegipoolest, et ka muudes piirkondades, sh Aafrikas, Lähis-Idas ja diasporaas, on palju kastipõhise diskrimineerimise ohvreid;

E.  arvestades, et õigusaktide ja poliitika rakendamata jätmine ning tõhusate õiguskaitsevahendite ja tulemuslikult toimivate riiklike institutsioonide, sh kohtusüsteemi ja politseijõudude puudumine on peamised põhjused, mis takistavad kastipõhise diskrimineerimise kaotamist;

F.  arvestades, et paljudes selle nähtusega kokkupuutuvates riikides ei kasutata liigitatud andmeid ega mõisteta vajadust võtta vastu sihipärased õigusaktid ja inimestele kastipõhise diskrimineerimise eest kaitset pakkuvad meetmed;

G.  arvestades, et valitsuste ja üha enam ka mõnede rahvusvaheliste agentuuride pingutustele vaatamata kannatavad mõned kastid jätkuvalt tõsise sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse, vägivalla, eraldatuse ning füüsilise ja verbaalse väärkohtlemise all, mis tuleneb eelarvamustest ning puhtust ja rüvetamist käsitlevatest arusaamadest;

H.  arvestades, et puutumatusega seotud tavad on jätkuvalt laialt levinud ja võtavad kaasaegset kuju; arvestades, et selle all kannatavad kogukonnad puutuvad kokku poliitilises elus osalemise piirangutega ja tõsise diskrimineerimisega tööturul;

I.  arvestades, et mõnes riigis, näiteks Indias, on kohustuslike toetusmeetmete kehtestamine aidanud teatud määral kaasa puutumatute kaasamisele avalikus sektoris, kuid diskrimineerimisvastaste kaitsemeetmete puudumine tööturul ja erasektoris suurendab tõrjutust ja üha kasvavat ebavõrdsust;

J.  arvestades, et ILO hinnangul kuulub valdav enamus võlaorjuse ohvritest Lõuna-Aasias registreeritud kastidesse ja registreeritud hõimudesse; arvestades, et sunnitöö ja võlaorjus on eriti levinud põllumajandus-, kaevandus- ja rõivatööstussektorites, kus tarnitakse tooteid paljudele rahvusvahelistele ja Euroopa ettevõtetele;

K.  arvestades, et tööalane mittediskrimineerimine on üks töötajate neljast põhiõigusest ning see on lisatud ka ettevõtluse rahvusvahelistesse suunistesse ja raamistikesse, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, OECD suunised ja sotsiaalse vastutuse suunised (ISO 26000), milles on kastipõhine diskrimineerimine diskrimineerimise tõsise vormina eraldi välja toodud;

L.  arvestades, et nende riikide valitsusi ja ametiasutusi, kus valitseb kastisüsteem, kutsutakse üles võtma teadmiseks ÜRO tööalase ja päritolulise diskrimineerimise tõhusa likvideerimise põhimõtete ja suuniste projekti ning võtma kõiki vajalikke meetmeid, et kõrvaldada ja ennetada kastipõhist diskrimineerimist, tegeleda rakendamisalaste vajakajäämistega nii föderaal-, riigi, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning rakendada, muuta või kehtestada eriõigusakte ja -meetmeid, eesmärgiga kaitsta ja edendada puutumatute ja muude kastisüsteemi tõttu kannatavate inimrühmade õigusi;

1.  mõistab hukka jätkuvad inimõiguste rikkumised, mis pannakse toime kastihierarhia ja kastipõhise diskrimineerimise all kannatavate inimeste vastu, sh võrdsuse välistamise, juurdepääsu tõkestamise kohtusüsteemile ja tööhõivele, jätkuva segregatsiooni ja kastikuuluvusest tingitud piirangud seoses elementaarsete inimõiguste ja inimarenguga;

2.  on seisukohal, et isikutunnistusel ei tohiks olla mingisuguseid viiteid kastilisele kuuluvusele, sest see on vastuolus võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse liikuvuse põhimõtetega;

3.  peab rassismiga tegeleva ÜRO eriraportööri Githu Muigai rassismi käsitlevat aruannet kiiduväärseks ning rõhutab, et kõik kastipõhise diskrimineerimise ohvrid kogu maailmas peaksid saama võrdselt tähelepanu ja kaitset; rõhutab üldisemalt, et kõiki rassismi ja diskrimineerimise vorme tuleks käsitleda ühesuguse jõulisuse ja otsustavusega, sealhulgas Euroopas;

4.  väljendab tõsist muret asjaolu pärast, et puutumatute ja nendega samaväärselt mõjutatud kogukondade sotsiaalse tõrjutuse tõttu on vaesuse määr nende elanikkonnarühmade seas väga kõrge ning nad on jäetud arenguprotsessist kõrvale või saavad sellest vähem kasu; rõhutab lisaks, et see takistab nende osalemist otsuste tegemisel ja juhtimises ning nende sisulist osalemist avalikus ja ühiskondlikus elus;

5.  on jätkuvalt mures selle pärast, et riikides, kus valitseb kastisüsteem (sh India), tuleb endiselt sageli ette teatatud ja teatamata jäetud hirmutegusid ja puutumatusega seotud tavasid, kusjuures puutumatute ja inimõiguste kastipõhiste rikkumiste muude ohvrite vastu suunatud kuritegude toimepanijad jäävad suures osas karistamata; tuletab meelde, et teatud riikides panevad sellist diskrimineerimist toime kõrgetel positsioonidel riigiametnikud;

6.  väljendab taas oma tõsist muret seoses asjaoluga, et puutumatute hulka ja teistesse samaväärselt mõjutatud kogukondadesse kuuluvate naiste vastu pannakse kastisüsteemi järgivates ühiskondades jätkuvalt toime vägivallategusid ning need naised ei anna sellest sageli teada, kuna kardavad oma isikliku turvalisuse pärast või pelgavad sotsiaalset tõrjutust; väljendab ühtlasi muret seoses kasti, soo ja usutunnistuse alusel toimuva mitmekordse ja läbipõimunud diskrimineerimisega, mille all kannatavad puutumatute hulka ja muudesse vähemuskogukondadesse kuuluvad naised ning mille tagajärjeks on sunniviisilised usuvahetused, röövimised, prostitutsioonile sundimine ja seksuaalne ärakasutamine valitsevatesse kastidesse kuuluvate isikute poolt;

7.  rõhutab vajadust edendada kastipõhise diskrimineerimise all kannatavate inimestega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate tööd soodustavat keskkonda, et tagada nende turvalisus ja vältida nende töö takistamist, häbimärgistamist või piiramist; rõhutab, et selline keskkond peaks tähendama ka juurdepääsu rahastamisele, koostööd inimõigustega tegelevate ÜRO organitega ning akrediteerimist ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Ecosoc) poolt;

8.  nõuab, et EL edendaks ÜRO tööalase ja päritolulise diskrimineerimise tõhusa likvideerimise põhimõtete ja suuniste projekti kui kastipõhise diskrimineerimise kaotamise suunavat raamistikku ning aitaks kaasa selle heakskiitmisele ÜRO inimõiguste nõukogus;

9.  kutsub komisjoni üles käsitlema kastisüsteemi kui sotsiaalsest ja/või religioossest taustast lähtuvat diskrimineerimise erivormi, millega EL peab muude diskrimineerimise vormide, näiteks etnilisel kuuluvusel, rassil, päritolul, usutunnistusel, sool või seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu võitlemisel samuti tegelema; nõuab, et EL käsitleks kastipõhise diskrimineerimise all kannatavaid inimesi oma poliitikas ja programmides eraldi rühmana;

10.  nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa välisteenistus käsitleksid kastipõhise diskrimineerimise vastu võitlemist ELi õigusaktides, poliitikas ja programmdokumentides laiemalt ning võtaksid selle rakendamiseks vastu tegevussuunised; kutsub Euroopa välisteenistust üles parandama kontrolli- ja hindamismehhanisme, et hinnata tõhusalt ELi tegevuse mõju sellise diskrimineerimise all kannatavate inimeste olukorrale;

11.  soovitab ELil hinnata süstemaatiliselt kaubandus- ja/või investeerimislepingute mõju kastipõhise diskrimineerimise all kannatavatele inimrühmadele ning arutada sellealaseid probleeme tööstussektori esindajate, riigiasutuste ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega;

12.  nõuab kastipõhise diskrimineerimise käsitlemist inimõigustega seotud probleemina ELi edasises inimõiguste poliitikas, strateegiates ja tegevuskavades;

13.  palub komisjonil toetada rohkem selliseid arenguprojekte, mille abil võideldakse kastipõhise diskrimineerimise kui vaesust süvendava tõsise inimõiguste rikkumise vastu, ning võtta seda diskrimineerimise vormi arvesse kõikides projektides, milles keskendutakse haridusele, naistele, õiguskaitse kättesaadavusele, poliitilisele osalemisele ja tööhõivele asjaomastes riikides;

14.  palub komisjonil töötada välja kastisüsteemi probleemi arvestav lähenemisviis, rakendada seda humanitaarkriiside ajal ning tagada humanitaarabi jõudmine kõigi tõrjutud rühmadeni, sh kastipõhise diskrimineerimise all kannatavate inimesteni;

15.  nõuab, et EL tõstataks kastipõhise diskrimineerimise küsimuse kõige kõrgemal tasemel ning arutaks seda asjakohaste riikide valitsustega kahepoolsetel tippkohtumistel ja muudel rahvusvahelistel kohtumistel;

16.  julgustab Euroopa välisteenistust tugevdama poliitika- ja inimõigustealast dialoogi ning edendama kastipõhise diskrimineerimise kaotamiseks ühiseid algatusi selliste riikide valitsustega nagu India, Nepal, Pakistan, Bangladesh ja Sri Lanka, kus kastisüsteemi järgivates kogukondades on endiselt kasutusel puutumatusega seotud tavad; ergutab Euroopa välisteenistust võitlema üldisemalt tööalase ja päritolulise diskrimineerimisega, mida esineb erinevates riikides, sealhulgas Jeemenis, Mauritaanias, Nigeerias, Senegalis ja Somaalias; tuletab meelde, et kastipõhine diskrimineerimine on jäänud ära märkimata paljude nende riikidega sõlmitud lepingutes;

17.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles lisama asjakohastel juhtudel nn kastipõhise diskrimineerimise klausli kõikidesse kaubandus- ja assotsieerimislepingutesse;

18.  soovitab ELil edendada ärisuhetes nende riikidega, kus esineb kastipõhist diskrimineerimist, mittediskrimineerivat ja kaasavat poliitikat ja menetlusi, sealhulgas puutumatuid ja muid samaväärse diskrimineerimise all kannatavaid inimrühmi arvestavaid toetusmeetmeid nii tööturul kui ka erasektoris;

19.  nõuab, et EL soodustaks kastipõhise diskrimineerimise küsimuses korrapärast ja laiapõhjalist konsulteerimist kodanikuühiskonnaga ja eraldaks kodanikuühiskonna organisatsioonidele kastipõhise diskrimineerimisega võitlemiseks piisavad vahendid;

20.  nõuab, et EL edendaks kastiküsimusi arvesse võtvat 2015. aasta järgset arengukava, mille keskne ja mõõdetav eesmärk oleks kastisüsteemi põhjustatud või toonitatud ebavõrdsuse vähendamine ning millega tagataks kastipõhise diskrimineerimise käsitlemine selgesõnaliselt ühe kõige olulisema vaesustpõhjustava struktuurilise teguri ja struktuurilise ebavõrdsuse algpõhjusena;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ja ÜRO inimõiguste nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0512. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0031. (3) ELT C 250 E, 25.10.2007, lk 87. (4) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 8. (5) A/HRC/11/CRP.3. (6) A/HRC/17/40.

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2013. aasta resolutsioon petitsioonikomisjoni 2012. aasta tegevuse kohta (2013/2013(INI))

P7_TA(2013)0421 A7-0299/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone petitsioonikomisjoni arutelude kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 10 ja 11,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 24, 227, 228, 258 ja 260,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 202 lõiget 8,

–  võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A7-0299/2013),

A.  arvestades, et vastavalt aluslepingu protokollile nr 30 on Euroopa Liidu põhiõiguste harta Lissaboni lepingu jõustumise tõttu muutunud õiguslikult siduvaks; arvestades, et sama lepinguga luuakse õiguslik alus Euroopa kodanikualgatuse kasutuselevõtule ja ELi ühinemisele Euroopa inimõiguste konventsiooniga;

B.  arvestades, et petitsioonikomisjoni ülesanne on pidevalt analüüsida ja võimaluse korral suurendada oma osa eeskätt selliste demokraatia põhimõtete arendamises nagu kodanike osaluse suurendamine ELi otsustusprotsessis, läbipaistvuse ja aruandluse parandamine; arvestades, et oma tavapärases tegevuses teeb petitsioonikomisjon tihedat koostööd liikmesriikide, komisjoni, Euroopa Ombudsmani ja teiste organitega, et tagada ELi õiguse mõtte ja sätte täielik järgimine;

C.  arvestades, et petitsioonikomisjon registreeris 2012. aastal 1 986 petitsiooni, millest enamik käsitles põhiõiguste, keskkonna, siseturu ning majandus- ja sotsiaalkriisi küsimusi; arvestades, et 1 406 petitsiooni tunnistati vastuvõetavaks ja nendest 853 edastati vastavalt aluslepingu artiklitele 258 ja 260 komisjonile edasiseks uurimiseks ning 580 petitsiooni tunnistati vastuvõetamatuks; arvestades, et vähemalt viies 2012. aastal esitatud petitsioonis tõstatatud teema kohta esitati Euroopa Kohtule hagi vastavalt aluslepingu artiklitele 258 ja 260; arvestades, et Euroopa Kohtu 14. septembri 2011. aasta otsusega kohtuasjas T-308/07 sai selgeks, et õiguslik kontroll laieneb ka parlamendi menetlusotsustele petitsiooniasjades; arvestades, et käesolevas raportis sisalduva statistilise analüüsi kohaselt on kõige rohkem petitsioone seotud terve ELiga (27,3%), järgnevad Hispaania (15,0%), Saksamaa (12,5%) ja Itaalia (8,6%) juhtumid;

D.  arvestades, et petitsioonikomisjon osutas põhiõiguste valdkonnas 2012. aastal palju tähelepanu puuetega inimeste õigustele, laste õigustele, tarbijaõigustele, omandiõigusele, õigusele ilma diskrimineerimiseta vabalt liikuda, sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse kaitsmisele ning õigusele pääseda juurde dokumentidele ja teabele ning poliitilise ühinemisvabaduse ja ametiühinguvabaduse õigustele; arvestades, et majanduskriisi olukord on kaasa toonud mitmeid sotsiaalprobleemide, näiteks eluaseme, tööhõive ja pangandussektoris hoiustajate suhtes toime pandud pettustega seotud petitsioone;

E.  arvestades, et kodanike esitatud petitsioonidest nähtus, et kodanikke diskrimineeritakse jätkuvalt puude, vähemus- või teatavasse rahvusrühma kuulumise, soo, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;

F.  arvestades, et ELi diskrimineerimisega võitlemise algatused, nagu romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi 2011. aasta raamistik, tuleb kiiresti liita riiklikesse strateegiatesse ning neid tuleb muutuva majandusliku ja sotsiaalse olukorra valguses pidevalt läbi vaadata ja jälgida;

G.  arvestades, et keskkonnakaitsega seoses ei ole kuidagi võimalik alahinnata reostusest ja keskkonna väärkasutusest tekkivaid ohte, mis ähvardavad bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme ning rahvatervist ning on kõik pikaajalised ja sageli eluohtlikud; arvestades, et seoses bioloogilise mitmekesisusega ei ole mõningates liikmesriikides veel kindlaks määratud Natura 2000 kaitsealade miinimumarvu ega nende tõhusat kaitset täielikult rakendatud; arvestades võitlust reostuse ja kliimamuutuste vastu; arvestades, et petitsioonikomisjon osutas 2012. aastal palju tähelepanu jäätmeid ja vett käsitlevate õigusaktide rakendamisele ning projektide ja tegevuste keskkonnale ja rahvatervisele avaldatava mõju hindamisele;

H.  arvestades, et loodusvarasid on vaja kaitsta, et vältida ohte planeedi tulevikule; arvestades, kui tähtis on järgida ettevaatuspõhimõtet tehnoloogiauuendustes, nagu GMOd ja nanotehnoloogia;

I.  arvestades, et teabekogumiskülastusel Itaalias rõhutati seoses jäätmekäitluse küsimusega, et kõikidel osalevatel Itaalia ametiasutustel on vaja kiiresti leida jätkusuutlik lahendus Rooma provintsi jäätmekäitlusvajadusele, mis tagab kodanike tervise ja väärikuse austamise; arvestades, et vaatamata hädaolukorra lõppemisele Napoli linnas on endiselt lahenduseta paljud probleemid seoses ühtse lähenemisviisiga jäätmekäitlusele Campania piirkonnas, mille aluseks on direktiivis 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) sätestatud hierarhia ja Euroopa Liidu Kohtu 2010. aasta märtsi otsus;

J.  arvestades, et kuigi komisjon saab ELi õigusaktide järgimist täielikult kontrollida üksnes pärast seda, kui riigi ametiasutused on teinud lõpliku otsuse, tuleb eelkõige keskkonnaküsimuste puhul võimalikult varajases etapis kontrollida, et kohalikud, piirkondlikud ja riigi ametiasutused kohaldaksid nõuetekohaselt kõiki asjakohaseid Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud menetlusnõudeid, lisaks tuleb kohaldada ettevaatuspõhimõtet;

K.  arvestades, et petitsioonikomisjoni töö tulemusena on Euroopa Parlament tunnistanud vee avalikuks hüveks; arvestades, et Euroopa kodanikualgatus „Õigus veele” on esimene algatus, mis on jõudnud ühe miljoni Euroopa kodaniku allkirja lävendini;

L.  arvestades, et on oluline takistada bioloogilise mitmekesisuse edasist pöördumatut kadu, eriti Natura 2000 aladel; arvestades, et liikmesriigid on võtnud kohustuse tagada direktiivi 92/43/EMÜ (elupaikade direktiiv) ja direktiivi 79/409/EMÜ (linnudirektiiv) kohaste erikaitsealade kaitse;

M.  arvestades, et oma 13. detsembri 2012. aasta resolutsioonis jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise terasetööstuse kohta, mis põhineb petitsioonil(1), pooldas parlament põhimõtet, et saastaja maksab;

N.  arvestades, et hoolimata institutsioonidevahelisest kokkuleppest parlamendi ja komisjoni vahel ei soovi komisjon anda keskkonnaõiguse rakendamise ja petitsioonidega seotud rikkumismenetluste käigus toimunud arutelude iseloomu ega langetatud otsuste kohta kohest teavet; arvestades, et selline olukord on väga murettekitav, kuna võib põhjustada meie ökosüsteemidele ja tervisele pöördumatut kahju ja hävingut; arvestades, et Euroopa institutsioonid peaksid andma rohkem teavet ja olema ELi kodanike jaoks läbipaistvamad;

O.  arvestades, et 2013. aasta on kuulutatud Euroopa kodanike aastaks ning just ELi kodanikud ja elanikud üksikult ja koos oskavad hästi hinnata rakendatavate ELi õigusaktide mõjusust ning juhtida tähelepanu võimalikele puudustele, mis takistavad õigusaktide nõuetekohast rakendamist ja õiguste täielikku kasutamist; arvestades, et nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv” sisu; arvestades, et selle põhitingimus on kodanikele asjakohasel viisil teabe edastamine Euroopa seadusandluse kohta;

P.  arvestades, et just sel põhjusel pühendas petitsioonikomisjon 2012. aasta palju aega ja jõupingutusi, et arutada Euroopa kodakondsuse tähendust, mis on küll lähedalt seotud täielikult vaba liikumise ja elamisega ELis, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu III osas, aga hõlmab ka palju teisi õigusi ja on kasulik kodanikele, kes ei lahku oma kodumaalt; arvestades, et petitsioonid annavad tunnistust sellest, et liidu kodanike ja elanike ees seisavad veel ikka laialdased ja käegakatsutavad takistused, mis ei võimalda neil teostada eelkõige oma piiriüleseid õigusi, ning et tegemist on olukorraga, millel on otsene ja igapäevane mõju tuhandete leibkondade elule ja heaolule;

Q.  arvestades, et petitsioonimenetlus võib täiendada teisi kodanike käsutuses olevaid Euroopa vahendeid, nagu võimalus esitada kaebusi Euroopa Ombudsmanile või komisjonile; arvestades, et petitsioonikomisjon töötab käsikäes Euroopa Ombudsmaniga, Euroopa Parlamendi teiste komisjonidega, Euroopa organisatsioonide, agentuuride ja võrgustikega, nagu ka liikmesriikidega;

R.  arvestades, et petitsioonimenetlus võiks ja peaks jääma täienduseks kodanike kasutuses olevatele muudele õiguskaitsemehhanismidele, nt kaebuse esitamine komisjonile või Euroopa Ombudsmanile; arvestades, et üks eriti oluline vahend, mida ELi kodanikud saavad kasutada kiire lahenduse leidmiseks probleemidele, mida tekitab siseturuõiguse väärkohaldamine avaliku sektori asutuste poolt, on SOLVIT ning selleks on nõutavad edusammud tarbijate ja tarbijaühenduste vaidluste lahendamise kollektiivhagides; arvestades, et ühtne veebiportaal „Kasuta oma õigusi” sisaldab tähtsat teavet kodanikele, kes soovivad esitada ELi õiguse nõuetekohast kohaldamist käsitlevad kaebusi;

S.  arvestades, et kõikidele ELi kodanikele ja elanikele aluslepinguga tagatud petitsiooniõiguse kohaldamisala ja töömeetodid erinevad teistest kodanikele kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest, näiteks kaebuse esitamisest komisjonile või ombudsmanile;

T.  arvestades, et on vaja suurendada kodanike osalust Euroopa Liidu otsustusprotsessis, et tugevdada selle õiguspärasust ja vastutust;

U.  arvestades, et osalusdemokraatia uus vahend – Euroopa kodanikualgatus – jõustus 1. aprillil 2012 ja selles registreeriti aasta jooksul kokku kuusteist algatust; arvestades, et Euroopa kodanikualgatuste mitmed algatajad on tõstatanud asjaomaseid küsimusi allkirjade tegelikul kogumisel esinenud tehniliste tõkete kohta; arvestades, et petitsioonikomisjon etendab edukate algatuste avalike kuulamiste korraldamisel peamist rolli;

V.  arvestades, et on selge, et ELi kodanikel puudub oma õiguste kohta selge ülesehitusega ja laialdaselt avaldatav teave ning teadlikkus; arvestades, et see on oluline takistus, mis ei võimalda olla aktiivne ELi kodanik; arvestades, et liikmesriigid peaksid sellega seoses oma teavitamis- ja selgitamiskohustusi ulatuslikumal viisil täitma;

W.  arvestades, et Euroopa kodanikel ja elanikel on seaduslik õigus eeldada, et petitsioonikomisjonile esitatud küsimused leiavad Euroopa Liidu õigusraamistikus põhjendamatu viivituseta lahenduse, eriti aga seda, et petitsioonikomisjoni liikmed kaitsevad petitsiooni esitaja looduskeskkonda, tervist, liikumisvabadust, väärikust ning põhiõigusi ja -vabadusi; arvestades, et petitsioonikomisjoni töö tõhusust mõjutab oluliselt selle sekretariaadi tegevuse kiirus ja põhjalikkus ning seda on võimalik eelkõige petitsioonidele vastamise aegade optimeerimise ja nende hindamise menetluse süstematiseerimisega jätkuvalt parandada; arvestades, et igal aastal laekuvate petitsioonide üha suurenevat arvu silmas pidades tuleks sellele eesmärgile pühendada rohkem ressursse ja komisjoni koosolekuaega; arvestades, et petitsioonidele vastamise järjepidevus peab olema tagatud ka valimisperioodide vaheldudes ja sellega kaasneva töötajate vahetuse ajal; arvestades arvukaid petitsioone, mis on esitatud seoses Franco režiimi ohvrite ja Hispaanias röövitud lastega;

X.  arvestades, et teatavad petitsioonid ei ole komisjoni, parlamendi, Euroopa Kohtu ja riigiasutuste vahel ikka veel lahendust leidnud, jättes petitsiooni esitajad ebakindlusse, milles ei paista ühtegi märki lahendusest;

Y.  arvestades, et demokraatlike põhiõiguste ja Euroopa Liidu lepinguga kaitstud õigusriigi põhimõtete rikkumistega seotud petitsioonide arv on liikmesriikides märgatavalt suurenenud, mis näitab, et Euroopa kodanikud usaldavad oma põhiõiguste kaitsmisel üha rohkem ühenduse institutsioone;

Z.  arvestades, et üksikisikud ja kohalikud kogukonnad, samuti vabatahtlikud ühendused ja äriühingud kui õigusaktide subjektid sobivad hästi hindama Euroopa õigusaktide tõhusust ning andma märku võimalikest lünkadest, mida tuleb analüüsida, et kindlustada ELi õiguse parem, ühtsem ja võrreldav rakendamine kõigis liikmesriikides;

1.  märgib, et 2012. aastal Euroopa Liidu kodanikelt ja elanikelt saadud petitsioonides olid põhiteemadeks ELi õiguse väidetavad rikkumised põhiõiguste, keskkonna, siseturu ja omandiõiguse valdkonnas; on seisukohal, et petitsioonidest nähtub, et ELi õiguse ebatäieliku ülevõtmise või väärkohaldamise juhtumid on ikka veel sagedased ja laialdased;

2.  märgib, et esitatud petitsioonide põhiteemaks on jätkuvalt põhiõigused, mis on seotud eelkõige selliste küsimustega nagu puuetega isikute õigused, laste õigused, omandiõigus, vaba liikumise õigus koos sotsiaalkindlustusnõuete ülekantavusega ja ilma mis tahes vormis diskrimineerimiseta, sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse kaitse, ühinemisvabadus ning õigus pääseda juurde dokumentidele ja teabele; kutsub liikmesriike üles neid aluslepingus sätestatud õigusi korrektselt rakendama ja austama ning palub komisjonil võtta vajalikud meetmed, mis kohustaksid neid õigusi mittejärgivaid liikmesriike kaotama erinevust siseriikliku õiguse ja ELi kodanike põhiõiguste vahel; on arvamusel, et erilise tähelepanu keskmes peaks olema õigus ajaloolisele mälule ning Franco režiimi ohvrite perede õigus tõele, õiglusele ja kahjude hüvitamisele ning Hispaanias röövitud laste õigus teada oma bioloogilist päritolu;

3.  leiab, et Euroopa Parlamendi veebisaidi kaudu ligipääsetav interaktiivne juhend võiks sarnaselt Euroopa Ombudsmani veebisaidiga arvuliselt vähendada nende petitsioonide esitamist, mis ei puuduta ELi tegevusvaldkonda;

4.  kinnitab petitsioonikomisjoni olulist rolli kohtuväliste lahenduste leidmisel kodanike jaoks ja tegeliku olukorra kaudu hindamisel, kuidas eurooplased suhtuvad Euroopa Liitu, mis omakorda lubab teha järeldusi selle kohta, kas Euroopa õigusaktid annavad soovitava tulemuse ja vastavad inimeste ootustele Euroopa Liidu suhtes;

5.  kutsub petitsioonikomisjoni üles uurima Euroopa Liidu Kohtu ERT (Equal Rights Trust) kohtupraktika mõju petitsioonide vastuvõetavusele, mis tagab liidu kodanikele, isegi kui tegemist on puhtalt siseriikliku õigusega, kõrgema kaitsetaseme, kui siseriiklikud kohtuotsused mõjutavad ELi kodakondsusega seotud õiguste kasutamist; nõuab, et tuleks uurida, millised on liidu kodanike jaoks tegelikud takistused Euroopa Kohtu eelotsusetaotluste kaudu Euroopa õiguse usaldusväärse tõlgendamise saavutamisel riiklikes kohtutes käsitletavates kohtuasjades;

6.  nõuab petitsioonikomisjoni töö parandamise käigus teabekogumismissioonide menetluse kasutuselevõttu, mis tagab ühelt poolt teabekogumismissiooni iga liikme õiguse esitada fakte enda seisukohast ja tagab teiselt poolt petitsioonikomisjoni igale liikmele õiguse osaleda petitsioonikomisjoni tehtavaid järeldusi silmas pidades otsuste vastuvõtmises;

7.  on otsustanud muuta petitsioonimenetluse tõhusamaks, läbipaistvamaks, erapooletumaks ja petitsioonikomisjoni liikmete kaasotsustusõigust säilitades selliseks, et petitsioonid peaksid vastu kohtus vaidlustamisele;

8.  juhib tähelepanu kodanike jätkuvale diskrimineerimisele usu või veendumuste, puude, vähemusrühma kuulumise, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu; hoiatab, et eelkõige roma elanikkonna kaasamisel esineb kogu ELis jätkuvalt takistusi; palub komisjonil seetõttu edendada selles valdkonnas valitsustevahelist koostööd, tagada piisav rahastamine roma elanikkonna kaasamise riiklike strateegiate rakendamiseks ja jälgida aktiivselt, kas neid strateegiaid rakendatakse liikmesriikides tulemuslikult;

9.  palub komisjonil esitada seadusandlikud ettepanekud, et lahendada lõpuks probleemid, mis on seotud perekonnaseisu dokumentide ja nende mõju vastastikuse tunnustamisega liikmesriikide poolt ja austada seejuures subsidiaarsuse põhimõtte tähenduses eri liikmesriikide ühiskondlik-poliitilisi traditsioone;

10.  kordab oma varasemaid liikmesriikidele suunatud üleskutseid kindlustada kõikidele ELi kodanikele ja nende perekondadele vaba liikumine, diskrimineerimata neid seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; kordab oma üleskutset liikmesriikidele rakendada täielikult direktiivi 2004/38/EÜ artiklite 2 ja 3 alusel tagatud õigusi mitte ainult eri soost abikaasadele, vaid ka registreeritud partnerile, perekonnaliikmele või partnerile, kellega ELi kodanikul on tõendatud, stabiilne suhe, kaasa arvatud samasooliste paaride liikmed, vastastikuse tunnustamise, võrdsuse, mittediskrimineerimise, väärikuse ning era- ja perekonnaelu austamise põhimõtete alusel; kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama direktiivi range kohaldamine ja vajaduse korral sellele eesmärgile vastav läbivaatamine ning rikkumismenetluse algatamine rikkumise toime pannud liikmesriikide suhtes;

11.  märgib, et keskkond on jätkuvalt teiseks petitsioonide põhiteemaks, andes tunnistust sellest, et liikmesriikide riigiasutused ei täida sageli oma kohustust tagada bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade ja ökosüsteemide kaitse ning rahvatervise kõrgeim tase; juhib eriti tähelepanu paljudele petitsioonidele, milles käsitletakse jäätmemajandust, vett, tuumaenergia ja geenitehnoloogia võimalikke ohte, kaitsealuseid liike ning projektide ja tegevuste mõju hindamist keskkonnale ja rahvatervisele, nagu kildagaasi ekstraheerimine frakkimismeetodil; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks keskkonnaalast ja kliimamuutuste vastu võitlemise alast õigusraamistikku, eelkõige selle nõuetekohast rakendamist; väljendab kahetsust, et mõned liikmesriigid ei ole pingutustest hoolimata suutnud leida jäätmemajandusega seotud probleemidele kestlikke lahendusi;

12.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks asjakohased meetmed selleks, et liikmesriigid võtaksid vett arvesse ühise hüvena; on seisukohal, et biotehnoloogia ja nanotehnoloogia kasutamisel nendes toodetes, mis võivad tõsiselt kahjustada tarbijate tervist, tuleb rangelt järgida ettevaatuspõhimõtet;

13.  ootab, et muudetud keskkonnamõjude hindamise direktiivi, millega vaadatakse läbi direktiiv 2011/92/EÜ, ei tugevdata üksnes sellega, et sätestatakse selgemad parameetrid, vaid eelkõige nii, et see liikmesriikides nõuetekohaselt rakendataks;

14.  leiab, et kiireloomuliste petitsioonide jaoks on vaja välja töötada menetlused, mis võimaldavad viia teabekogumismissioone läbi ka Euroopa Parlamendi valimiste ajal tekkival pikal istungjärkudeta perioodil ja ka muudel juhtudel – kui petitsiooni olemus seda nõuab – istungjärkudeta ajal suvel (Damülsi näide, kus teabekogumismissiooni periood oli piiratud suvekuudega);

15.  tunneb heameelt erakorralise olukorra lõppemise üle Napoli linnas ja jäätmekäitlusega seotud uute algatuste üle ning ootab nõuetekohast tegelemist Campania piirkonnas endiselt püsivate probleemidega, eelkõige ühtse piirkondliku jäätmekäitlustehase abil vastavalt ELi jäätmete raamdirektiivi hierarhiale ja Euroopa Liidu Kohtu 2010. aasta otsusele; on endiselt tõsiselt mures jäätmekäitluse meetodi üle Lazio piirkonnas, eriti seoses Malagrotta prügila sulgemise järelmeetmetega;

16.  märgib ka, et Euroopa Liidu kodanike vaba liikumine siseturul eelkõige eraisikute ja töötajatena, nagu Rumeenia ja Bulgaaria töötajate juhtum, kes puutuvad mõningate liikmesriikide tööturul endiselt kokku piirangutega, ning kaupade ja teenuste pakkujate ja tarbijatena on endiselt takistatud; juhib eelkõige tähelepanu sellele, et piiriülene õiguskoostöö ja selle tulemuslikkus on endiselt suurima tähtsusega; teeb üldise järelduse, et tugevdatud piiriülene koostöö ja ühtlustamine toovad kodanike õiguste kaitsmisele ja majanduse stimuleerimisele nähtavat kasu;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajalikud meetmed selleks, et hõlbustada tarbijate juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale nõuetekohase turva- ja läbipaistvusgarantiiga, ning eelkõige tagada juurdepääs avaliku sektori organisatsioonide veebisaitidele;

18.  juhib tähelepanu petitsioonikomisjoni jõupingutustele edastada paljude kodanike nõudmine sellise ELi õigusraamistiku järele, millega tagatakse loomade, sh lemmik- ja hulkuvate loomade heaolu parem kaitse ja heaolu parandamine;

19.  rõhutab, kui suurt tähtsust omab Hispaania rannikuseaduse töörühma loomine, mis võib sillutada teed tulevastele samalaadsetele algatustele; rõhutab, et töörühm on uurinud põhjalikult selle valdkonna petitsioone ja seaduse muutmist; kordab, kui tähtis on hoida selles küsimuses otsekontakte Hispaania ametiasutustega, ja rõhutab tungivat vajadust edasise tihedama koostöö järele, et saavutada parem tasakaal omandiõiguse ja selle sotsiaalse funktsiooni vahel ja leida paremaid lahendusi, kui keskkonnakaitse eesmärk eeldab sundvõõrandamist; väljendab muret seoses sellega, et Hispaania parlamendis vastu võetud uus rannikuseadus ei lahenda petitsioonide esitajate muresid ning samuti puuduvad edasised kavad Hispaania rannikualade keskkonna kaitseks;

20.  rõhutab vajadust reguleerida tulemuslikult ranniku kaitset, kuid märgib, et rannikuseadus ei ole kooskõlas selles taotletavate eesmärkidega, kuna see kahjustab ajaloopärandit ja traditsioonilist kogukonda, mõjutades negatiivselt rannikuäärsete väikeasulate elanikke, kes on alati elanud säästlikult kõrvuti mere ja mereökosüsteemidega;

21.  väljendab heameelt petitsioonikomisjoni Berliini teabekogumiskülastuse järelduste üle, mis puudutavad noorte ja perekondade heaolu, eelkõige piiriüleste kinnipidamisjuhtude puhul; märgib siiski, et samalaadsete petitsioonide jätkuva saabumise põhjal on selge, et piiriüleste kinnipidamisjuhtude probleem on jätkuv, ning et petitsioonikomisjoni tähelepanu on juhitud sarnastele juhtumitele ka teistest liikmesriikidest, eeskätt Taanist; võtab lisaks teadmiseks, et Taani puhul on tegemist ka riigis elavate välismaalaste juhtumitega ja et need hõlmavad ka lapseröövijuhtumeid (ka välisriigist);

22.  on seisukohal, et parem valitsemine ja tõhusamad õiguskaitsemehhanismid on otseselt seotud läbipaistvuse ja teabele juurdepääsuga vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001;

23.  on seisukohal, et oluline on parandada vastastikustel alustel põhinevat koostööd liikmesriikide parlamentide ja valitsustega, ühtlasi tuleb vajaduse korral ergutada liikmesriikide asutusi, et nad täiesti läbipaistvalt võtaksid üle ja rakendaksid ELi õigusakte; rõhutab komisjoni ja liikmesriikide koostöö olulisust ning väljendab rahulolematust asjaolu pärast, et teatavad liikmesriigid eiravad Euroopa keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmist ja rakendamist;

24.  juhib sellega seoses tähelepanu avalikku arvamust uurivale Eurobaromeetrile, mille järgi ainult 36% ELi kodanikest peab end oma õigustest hästi informeerituks ja ainult 24% arvab teadvat, mida teha, kui neid õigusi ei austata; rõhutab seetõttu kiiret vajadust parandada teabele juurdepääsu ja eristada selgemalt eri riiklike ja Euroopa institutsioonide ülesanded, et petitsioonid ja kaebused adresseeritaks õigetele organitele;

25.  palub komisjonil tingimata muuta „Kasuta oma õigusi” veebiportaal kasutajasõbralikumaks ja tõsta ELi kodanike hulgas teadlikkust selle olemasolust;

26.  on otsustanud luua 2013. aasta lõpuks praktilisema ja nähtavama petitsioonide veebiportaali, et soodustada juurdepääsu petitsioonimenetlusele ning anda petitsioonide, nende avaliku levitamise ja petitsioonimenetlusele interaktiivse lähenemisviisi ja muude õiguskaitsevahendite kohta vajalikku teavet; palub muuta õigus petitsioone esitada parlamendi veebisaidil rohkem nähtavamaks;

27.  rõhutab, et petitsioonikomisjonil on teiste institutsioonide, organite ja vahendite, nagu Euroopa kodanikualgatuse, Euroopa Ombudsmani, komisjoni ja uurimiskomisjonide kõrval iseseisev ja selgelt määratletud roll iga üksikkodaniku kontaktpunktina; rõhutab ka, et petitsioonikomisjon peab jääma kontaktpunktiks kodanikele, kelle õigusi on väidetavalt rikutud;

28.  väljendab heameelt petitsioonikomisjoni ja Euroopa Ombudsmani konstruktiivse koostöö üle, näiteks ombudsmani eriaruanne (Viini lennujaam), milles käsitleti keskkonnamõju hindamise direktiivi nõuetekohast kohaldamist; toetab ombudsmani tegevust seoses haldusomavoli juhtumitega ELi institutsioonide, organite, ametite ja asutuste tegevuses; ootab selle ülesande täitmise jätkamist täieliku sõltumatuse alusel, nagu seni tehtud;

29.  kinnitab, et mitte kõigil ELi kodanikel ei ole laiendatud volitustega riiklikku ombudsmani, mistõttu ei ole kõikidel ELi kodanikel samu õiguskaitsevõimalusi; usub, et kui riiklik ombudsman oleks olemas igas liikmesriigis, toetaks Euroopa ombudsmanide võrgustik Euroopa ombudsmani oluliselt;

30.  väljendab heameelt jätkuva koostöö üle komisjoniga ELi õiguse kohaldamist liikmesriikides käsitlevate petitsioonide läbivaatamisel; rõhutab aga, et petitsioonikomisjon eeldab, et teda hoitakse rikkumismenetluste arenguga hästi ja pidevalt kursis; palub komisjonil rikkumismenetluste läbiviimise puhul pöörata petitsioonidele ja kaebustele võrdset tähelepanu; palub ka, et komisjon annaks petitsioonikomisjonile andmed ja statistilise analüüsi kõigi kaebuste kohta, mida ta uurib; rõhutab, et petitsiooniõiguse igakülgne teostamine eeldab vajaduse korral kindlasti komisjoni põhjalikku analüüsi ja vastust, andes hinnangu mitte ainult vormi- või menetlusküsimustele, vaid ka asja tegelikule sisule;

31.  toonitab, et võimalus kasutada institutsioonide valduses olevat teavet, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001, huvitab eelkõige ELi kodanikke, kes püüavad paremini mõista otsustamisprotsessi, eriti kui see puudutab keskkonnamõjuga projekte; on arvamusel, et komisjon saaks uurimisi ja rikkumistoimikuid puudutava teabe laiemalt kättesaadavaks teha, ilma et see ohustaks uurimiste eesmärki, ja et ülekaalukas avalik huvi võib olla küllaldane põhjus nendele toimikutele juurdepääsu andmiseks, eriti seoses juhtumitega, kus võivad olla kaalul põhiõigused, inimeste või loomade tervis ja keskkonna kaitsmine pöördumatu kahju eest või kui on käimas menetlus mõne vähemusrühma diskrimineerimise või inimväärikuse rikkumiste suhtes, eeldusel et ärisaladused ning kohtuasjade, konkurentsijuhtumite ja personalitoimikutega seotud tundlik teave on kaitstud;

32.  palub komisjonilt varajase koostöö käigus asjaomaste liikmesriikidega ettevaatlikku ja ennetavat lähenemisviisi projektide hindamisel, millel on võimalik negatiivne mõju keskkonnale või rahvatervisele; märgib, et juhtudel, kui on oodata pöördumatut kahju, on kaalutluste käigus võimalik kehtestada ettekirjutusi;

33.  märgib siseturgu käsitlevate õigusaktide rakendamisega seotud probleemide lahendamisel eelkõige SOLVITi võrgustiku olulist panust; innustab edendama seda ELi vahendit selle tagamisega, et liikmesriigid annavad SOLVITi riiklikele keskustele piisaval arvul töötajaid; samuti tuleks arendada tarbijate ja tarbijaühenduste kollektiivhagisid vaidluste lahendamiseks;

34.  rõhutab vastavalt õigusteenistuse 29. veebruari 2012. aasta arvamuses esitatud kinnitusele, et Euroopa Liidu institutsioonide tegevusvaldkond, nii nagu see on aluslepingutes sätestatud, on laiem kui lihtsalt liidu poolt kasutatavate volituste summa; võtab arvesse parlamendi õigusteenistuse seisukohta, et parlamendil on õigus vastu võtta sisemisi haldusotsuseid, mille eesmärk on kehtestada menetlus kodanikelt laekuvate petitsioonide käsitlemiseks; avaldab sellega seoses kahetsust, et parlamendi asjaomane teenistus ei ole suutnud järgida Euroopa Parlamendi 21. novembri 2012. aasta resolutsiooni petitsioonikomisjoni 2011. aasta tegevuse kohta(2); võtab lõpuks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 227 sätestatud tingimuste valguses arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsust (kohtuasi T-280/09), milles märgitakse, et petitsioon tuleb koostada piisavalt selgel ja täpsel viisil, et sellest õigesti aru saadaks;

35.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid ELi õigusaktid üle ja rakendaksid neid täieliku läbipaistvusega, ning leiab seda eesmärki silmas pidades, et komisjoni varajase koostöö vastastikune tugevdamine liikmesriikide parlamentide ja valitsustega on hädavajalik;

36.  taunib bürokraatlikke takistusi Euroopa kodanikualgatustes IT-toe puudumise näol; avaldab eriti kahetsust, et selline vahend kodanike käes muutub nii ühitamatuks liikmesriikide eri administratsioonide vahel ja erinevates toimimisprotsessides;

37.  väljendab heameelt Euroopa kodanike aasta üle aastal 2013; kutsub kõiki Euroopa Liidu ja liikmesriikide institutsioone ja organeid üle parandama Euroopa kodanike ja elanike teenimist sellel aastal, võttes arvesse aluslepingutes sätestatud põhimõtteid ja käesolevas raportis toodud asjaolusid, ja neist laialdasemalt teavitama;

38.  märgib, et petitsioonimehhanism ei ole pelgalt teenus, vaid kõigi ELi kodanike ja elanike õigus; lubab muuta petitsioonimenetluse tõhusamaks, läbipaistvamaks, erapooletumaks ja petitsioonikomisjoni liikmete kaasotsustusõigust säilitades selliseks, et petitsioonid peaksid menetlusõiguse seisukohast vastu kohtus vaidlustamisele;

39.  toonitab, et teabekogumiskülastuste oluline roll petitsioonimenetlustes ei seisne mitte üksnes parlamendi osalemisõiguses, vaid ka kohustuses petitsioonide esitajate ees; rõhutab uuesti, nii nagu juba märgiti petitsioonikomisjoni eelmises raportis, et külastuste ettevalmistamise, elluviimise ja hindamise kohta on vaja täpsemaid kirjalikke menetluseeskirju, millega ühelt poolt tagataks see, et teabekogumiskülastuse delegatsiooni kõigil liikmetel on õigus esitada faktid lähtudes oma seisukohast, ning teisest küljest see, et kõigil petitsioonikomisjoni liikmetel on võimalus osaleda petitsioonikomisjoni järelduste ja soovituste kohta otsuste tegemises;

40.  palub parlamendi esimeeste konverentsil tugevdada petitsioonikomisjoni uurimisrolli;

41.  leiab, et avalike kuulamiste korraldamine on kasulik viis petitsioonide esitajate tõstatatud probleemide põhjalikuks uurimiseks; soovib juhtida tähelepanu näiteks avalikule kuulamisele, mis korraldati ebatraditsiooniliste energiaallikate uurimiseks ja kasutamiseks ja milles arvestati ELi kodanike poolt petitsioonides tõstatatud asjassepuutuvaid murettekitavaid küsimusi; tunnistab liikmesriikide õigust valida oma energiaallikate jaotus ja vajadust kogu ELi hõlmava parema kooskõlastamise järele ELi energiapoliitika kolme eesmärgi elluviimisel, milleks on konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja varustuskindlus;

42.  ootab huviga avalike kuulamiste korraldamist Euroopa kodanikualgatuse edukate juhtumite kohta koos vastutavate parlamendikomisjonidega vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 197a; kinnitab oma veendumust, et see uus vahend tugevdab liidu demokraatlikke institutsioone ja annab Euroopa kodakondsuse mõistele tähenduse;

43.  on sellele vaatamata mures Euroopa kodanikualgatuse praktilise kohaldamise esimestel kuudel ilmnenud bürokraatlike ja tehniliste tõkete üle, mis kodanikel on tekkinud; kutsub komisjoni seetõttu üles kaaluma tõsiselt määruse (EL) nr 211/2011 artiklis 22 ettenähtud läbivaatamise ettepoole toomist;

44.  rõhutab, et Euroopa kodanikualgatuste tegelik olukord on vaja korrapäraselt üle vaadata, eesmärgiga parandada menetlust ja anda võimalus tõhusate lahenduste leidmiseks mis tahes tõkete võimalikult kiireks kõrvaldamiseks menetluse igas etapis;

45.  on seisukohal, et petitsioonikomisjoni rolli ja ülesandeid oleks võimalik kõige paremini täita ning selle nähtavust, tõhusust, aruandlust ja läbipaistvust suurendada juhul, kui parandatakse petitsioonikomisjoni võimalusi esitada Euroopa kodanikele olulisi küsimusi arutamiseks täiskogule ning suurendatakse komisjoni võimalusi kutsuda tunnistajaid, viia läbi uurimisi ja korraldada kuulamisi;

46.  otsustab kindlalt uurida, millises ulatuses oleks asjakohane muuta kodukorda selle artikli 202 kohaseid teabekogumiskülastusi ja täiskogu resolutsioone puudutavate formaalsete nõuete rakendamiseks;

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja petitsioonikomisjoni raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende petitsioonikomisjonidele ja ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele organitele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0510. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0445.

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2013. aasta resolutsioon kristlaste vastu hiljuti toime pandud vägivallaaktide ja nende tagakiusamise kohta Maaloulas (Süüria) ja Peshāwaris (Pakistan) ning pastor Saeed Abedini juhtumi (Iraan) kohta (2013/2872(RSP))

P7_TA(2013)0422 RC-B7-0449/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni tõsiste sündmuste kohta, mis ohustavad kristlike kogukondade ja teiste usukogukondade olemasolu(1), 21. jaanuari 2010. aasta resolutsiooni hiljutiste rünnakute kohta kristlike kogukondade vastu(2), 6. mai 2010. aasta resolutsiooni massiliste hirmutegude kohta Nigeerias Josis(3), 20. mai 2010. aasta resolutsiooni usuvabaduse kohta Pakistanis(4), 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni Iraagi kohta – surmanuhtlus (eriti Tariq Azize juhtum) ja rünnakud kristlaste kogukondade vastu(5), 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni kristlaste olukorra ja usuvabaduse kohta(6), 27. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Egiptuse ja Süüria ning sealsete kristlaste olukorra kohta(7), 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2011. aastal ja Euroopa Liidu poliitika kohta selles valdkonnas(8),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta soovitust nõukogule seoses ELi suuniste kavandiga usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta(9),

–  võttes arvesse ELi suuniseid usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni 23. septembri 2013. aasta avaldust, milles ta mõistab hukka kristlaste kogukonna vastu suunatud rünnaku Pakistanis Peshāwaris,

–  võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 2011. aasta järeldusi usust või veendumustest tingitud sallimatuse, diskrimineerimise ja vägivalla kohta ning nõukogu 16. novembri 2009. aasta järeldusi, milles rõhutatakse usu- ja veendumusvabaduse ning usulise sallimatusega võitlemise strateegilist tähtsust,

–  võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18,

–  võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 18,

–  võttes arvesse 1981. aastal vastu võetud ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri raporteid usu- ja veendumusvabaduse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et Euroopa Liit on korduvalt väljendanud oma pühendumust usu-, südametunnistuse- ja mõttevabadusele ning rõhutanud, et valitsuste kohustus on tagada need vabadused kogu maailmas; arvestades, et kõigi tasandi poliitilistel ja usujuhtidel on kohustus võidelda ekstremismiga ning edendada vastastikust austust üksikisikute ja usurühmituste seas; arvestades, et inimõiguste, demokraatia ja kodanikuvabaduste edendamine on ühine alus, millele Euroopa Liit rajab oma suhted kolmandate riikidega, ja see on ELi ja kolmandate riikide vahelistes lepingutes ette nähtud demokraatiaklausliga;

B.  arvestades, et vastavalt rahvusvahelistele inimõigusnormidele ning eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 18 on igaühel õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; arvestades, et see õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust väljendada oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt palve- ja kombetalitustes, praktilises tegevuses ning õpetustegevuses; arvestades, et ÜRO inimõiguste nõukogu kohaselt kaitstakse usu- või veendumusvabadusega kõiki veendumusi, sealhulgas teistlikke, mitteteistlikke ja ateistlikke veendumusi;

C.  arvestades, et mitmes ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioonis kutsutakse kõiki riike üles võtma oma siseriikliku õiguse raames ja inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt kõiki vajalikke meetmeid, et võidelda usulisest sallimatusest tingitud viha, diskrimineerimise, sallimatuse ning vägivallategude, hirmutamise ja sunni vastu, mis hõlmab religioossete paikade vastu suunatud rünnakuid, ning edendama mõistmist, sallivust ja austust kõigis usu- ja veendumusvabadusega seotud küsimustes;

D.  arvestades, et eriti Pakistanis, araabia kevade läbi elanud riikides ning mõnedes Aafrika riikides esineb erinevate teadete kohaselt üha rohkem valitsusepoolseid repressioone ning ühiskonna üha suuremat vaenulikkust erineva usulise või veendumuste taustaga üksikisikute ja rühmade vastu; arvestades, et mõnel pool on kristlikud kogukonnad sattunud olukorda, mis seab ohtu nende püsimajäämise, ning et selliste kogukondade kadumine tooks kaasa olulise osa kadumise asjaomaste riikide religioossest pärandist;

Maaloula, Süüria

E.  arvestades, et 4. septembril 2013. aastal ründasid Al Qaidaga seotud rühmituse Jabhat al-Nusra liikmed Süürias Maaloula küla;

F.  arvestades, et Maaloula on kristlaste olemasolu Süürias sümboliseeriv küla, kus on sajandeid rahumeelselt koos elanud erinevad usukogukonnad; arvestades, et iga aasta septembris on risti pühitsemise pidustustel osalenud kõiki usundeid esindavad süürialased; arvestades, et Maaloula on üks riigi kolmest linnast ja külast, kus kohalikud räägivad veel aramea keelt;

G.  arvestades, et vägivaldsed kokkupõrked Maaloulas olid esimesed just kirstlaste vastu suunatud rünnakud alates vägivaldse kriisi puhkemisest Süürias; arvestades, et kokkupõrgetes hukkus vähemalt neli inimest – Michael Thaalab, Antoine Thaalab, Sarkis Zakem ja Zaki Jabra – ning teised – Shadi Thaalab, Jihad Thaalab, Moussa Shannis, Ghassan Shannis, Daoud Milaneh ja Atef Kalloumeh – kas rööviti või kadusid; arvestades, et kokkupõrgete algusest alates on suurem osa linna 5000 elanikust põgenenud naaberküladesse või Damaskusesse; arvestades, et Maaloulas aset leidnud sündmused annavad tunnistust sellest, et Süüria konflikti on ilmestamas ühe suurem usuline lahknevus;

H.  arvestades, et St Tekla (Mar Takla) kloostris on läbi ajaloo elanud nunnad ning kristlastest ja moslemitest orvud; arvestades, et Maaloulasse on ägedast võitlusest hoolimata jäänud ligikaudu 40 nunna ja orbu, kes on kloostris lõksus üha halvenevates tingimustes, kuna neil on olematud vee- ja muud varud;

Peshāwar, Pakistan

I.  arvestades, et 22. septembril 2013. aastal hukkus Peshāwari Kohati Gate’i eeslinnas asuva Kõigi Pühakute kiriku vastu suunatud kahekordses enesetapurünnakus vähemalt 82 inimest ning haavata sai üle 120 inimese;

J.  arvestades, et rünnaku eest võttis vastutuse endale islami rühmitus Jundullah, kellel on sidemeid Pakistani rühmitusega Tehrik-i-Talibaan, ning kes väitis, et nad jätkavad kristlaste ja mittemoslemite ründamist, kuna nende näol on tegemist islami vaenlastega, ning nad ei lõpeta enne, kui lõppevad USA mehitamata lennukite rünnakud Pakistanis; arvestades, et Pakistani rühmitus Tehrik-i-Talibaan eitas oma seotust enesetapurünnakuga ja rühmitusega Jundullah;

K.  arvestades, et Pakistani peaminister Nawaz Sharif mõistis rünnaku hukka ning ütles, et süütute inimeste ründamine ei vasta islami õpetustele;

L.  arvestades, et kristlased esindavad ligikaudu 1,6% Pakistani Islamivabariigis elavast elanikkonnast ning et neisse suhtutakse eelarvamusega ning aeg-ajalt suunatakse nende vastu massilisi vägivallapuhanguid;

M.  arvestades, et suurem osa Pakistani kristlastest elavad ohtlikes tingimustes, kartes sageli süüdistamist väidetavas jumalateotuses, mis võib tuua kaasa massilise vägivallapuhangu;

N.  arvestades, et 9. märtsil 2013. aastal panid moslemid väidetavale jumalateotusele reageerides Lahores põlema üle 150 kristlase kodu ning kaks kirikut;

O.  arvestades, et Pakistani jumalateotust käsitlevate õigusaktide tõttu on usuvähemustel ohtlik ennast vabalt väljendada või usulisi tegevusi avalikult praktiseerida;

Pastor Saeed Abedini juhtum, Iraan

P.  arvestades, et Iraani revolutsioonikohus määras 27. jaanuaril 2013. aastal kaheksa-aastase vanglakaristuse 26. septembrist 2012. aastast alates Iraanis vangistuses viibivale Iraani päritolu ameeriklasest pastorile Saeed Abedinile, süüdistades teda riikliku julgeoleku ohustamises kodudesse loodud kristlike kirikute võrgustiku kaudu; arvestades, et teadete kohaselt kannatab Saeed Abedini vanglas füüsilise ja psühholoogilise vägivalla all;

Q.  arvestades, et ÜRO eriraportöör Iraani Islamivabariigi inimõiguste olukorra küsimuses kinnitab, et kristlasi ei tohiks oma usu väljendamise ja palvetalituste pärast karistada, ning on seetõttu jätkuvalt mures teadete pärast, mille kohaselt oma usku väljendavad kristlased vahistatakse ja võetakse vastutusele ebaselgelt määratletud riiklikku julgeolekut ohustavate kuritegude tõttu;

1.  mõistab karmilt hukka hiljuti toimunud kristlaste vastu suunatud rünnakud ja väljendab solidaarsust ohvrite perekondadega; väljendab taas suurt muret selle pärast, et eelkõige Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida riikides esineb üha enam sallimatust, repressioone ja vägivallategusid kristlaste kogukondade vastu; kutsub asjaomaseid valitsusi üles tagama, et nende kuritegude toimepanijad ja kõik isikud, kes vastutavad kristlaste ja teiste usuvähemuste või muude vähemusrühmade vastu suunatud rünnakute ja muude vägivallaaktide eest, antakse kohtu alla ning et nende üle mõistetakse nõuetekohaselt kohut;

2.  mõistab teravalt hukka igasuguse usul ja veendumustel põhineva diskrimineerimise ja sallimatuse ning usukogukondade vastu toime pandud vägivalla; rõhutab veel kord, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on üks põhilisi inimõigusi;

3.  peab endiselt murettekitavaks kristlaste viimastel aastatel toimunud väljarännet mitmest riigist, eriti Lähis-Ida riikidest;

Maaloula, Süüria

4.  on mures Süüria kristlaste praeguse olukorra pärast; mõistab hukka Jabhat al-Nusra ja selle rühmitusega seotud võitlejate teod Maaloulas ja selle ümbruses; märgib, et senini elasid kristlased ja moslemid selles külas rahumeelselt koos, isegi konflikti ajal kuni siiamaani, ning nad pooldavad asula jäämist kohaks, kus valitseb rahu; nendib, et Maaloula ründamine on ainult üks Süüria kodusõja tahk;

5.  rõhutab, et Maaloula kloostreid tuleb kaitsta, et hoida ja säilitada inimelusid, usutalitusi ja arhitektuuriväärtusi ning võimaldada kristlastel ja moslemitel rahumeelselt koos eksisteerida;

6.  nõuab kiiresti humanitaarabi andmist St Tekla (Mar Takla) kloostrisse lõksu jäänud nunnadele ja orbudele ning nende toetamist; kutsub kõiki konfliktipooli üles võimaldama humanitaartöötajate juurdepääsu kloostrile;

7.  on mures nende rünnakute tagajärgede ja võimalike kristlikku kogukonda ähvardavate ohtude pärast; on teadlik asjaolust, et kristlased ja teised kogukonnad on kahe tule vahel ja sunnitud võtma pooli sõjas, mis aina suurendab sektantlust;

8.  rõhutab, et kõigil pooltel on kohustus kaitsta kõiki Süüria erinevaid vähemusi, sealhulgas šiiidid, alavidiid, kurdid, druusid ja kristlased;

Peshāwar, Pakistan

9.  mõistab sügavalt hukka Peshāwari Kõigi Pühakute kiriku ründamise ja muud hiljutised terrorirünnakud;

10.  väljendab heameelt selle üle, et poliitikud ja Pakistani kodanikuühiskonna rühmitused on rünnakud laialdaselt hukka mõistnud;

11.  nõuab tungivalt, et Pakistani valitsus teeks kõik, mis tema võimuses, et tuua Kõigi Pühakute kiriku ründamise toimepanijad kohtu ette; nõuab tõhusamate meetmete võtmist, et tagada kõigi Pakistani kodanike kaitse, olenemata nende usutunnistusest või veendumustest, ja et tuua kohtu ette kõik rühmitused ja isikud, kes õhutavad terroritegudele ja panevad neid toime;

12.  kutsub Pakistani valitsust üles võtma meetmeid, et kaitsta usupõhise massivägivalla puhangute ohvreid, käsitleda ühiskonnategelastega aktiivselt usulise vaenu probleemi, võidelda usulise sallimatuse, vägivallaaktide ja hirmutamise vastu ning kaotada karistamatuse tunne;

13.  on sügavalt mures Pakistani kristlaste üha suurema ohustatuse pärast, arvestades hiljuti sagenenud rünnakuid selle kogukonna vastu, nagu märtsis Lahores toimunud sadade kristlaste tagakiusamine islamiäärmuslaste poolt islami väidetava teotamise pärast;

14.  on sügavalt mures Pakistani usuliste vähemuste üldise olukorra ja eriti kristlike kirikute pärast, keda on ähvardanud Taliban ja muud äärmusrühmitused;

15.  väljendab tõsist muret asjaolu pärast, et mitmeti tõlgendatavad jumalateotust käsitlevad seadused võimaldavad kuritarvitusi, mis mõjutavad Pakistani kõikide usundite esindajaid; on eriti mures selle pärast, et jumalateotuse seadusi, mille vastu astusid avalikult välja hiljuti tapetud minister Shahbaz Bhattiand ja hiljuti tapetud kuberner Salman Taseer, kasutatakse praegu üha rohkem Pakistani kristlaste tagakiusamiseks;

16.  kutsub Pakistani valitsust üles jumalateotuse seadusi ja nende praegust kohaldamist põhjalikult läbi vaatama, pidades eelkõige silmas karistusseadustiku jagusid 295 B ja C, milles nähakse väidetava jumalateotuse eest ette kohustuslik eluaegne vangistus (295 B ja C) või isegi surmanuhtlus (295 C);

17.  tuletab meelde, et usuvabadus ja vähemuste õigused on tagatud Pakistani põhiseadusega; ergutab kõiki pakistanlasi koostööle, et edendada sallivust ja vastastikust mõistmist ja need kindlustada;

18.  väljendab heameelt meetmete üle, mis Pakistani valitsus on võtnud usuvähemuste huvides alates 2008. aasta novembrist, nagu usuvähemustele viieprotsendilise kvoodi kehtestamine riigiametites, mittemoslemite riigipühade tunnistamine ja riikliku vähemuste päeva väljakuulutamine;

Pastor Saeed Abedini juhtum, Iraan

19.  on sügavalt mures pastor Saeed Abedini saatuse pärast, keda on juba üle aasta kinni peetud ja kellele mõisteti kaheksa-aastane vanglakaristus Iraani vanglas tema usuliste veendumustega seotud süüdistuste alusel;

20.  kutsub Iraani valitsust üles Saeed Abedinit süüdistust tagasi võtma ning viivitamata vabastama nii Saeed Abedini kui kõik teised isikud, kes on kinni peetud või kellele on süüdistus esitatud usutunnistuse alusel;

21.  kordab üleskutset Iraanile võtta meetmeid täieliku usu- ja veendumusvabaduse tagamiseks, tagades sealhulgas, et riigi õigusaktid ja -menetlused vastavad täielikult kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 18; juhib tähelepanu asjaolule, et sealhulgas tuleb tingimusteta ja täielikult tagada ka igaühe õigus omal valikul usku vahetada;

22.  avaldab heameelt Iraani uue presidendi Hassan Rouhani väljendatud mõõdukuse ja usulise sallivuse üle; on arvamusel, et EL peaks alustama Iraaniga inimõiguste alast dialoogi;

23.  kutsub uuesti nõukogu, komisjoni ning komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles pöörama kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes ja nende riikidega tehtavas koostöös, samuti inimõigusi käsitlevates aruannetes suuremat tähelepanu usu- ja veendumusvabaduse teemale ning usukogukondade, sealhulgas kristlaste olukorrale;

24.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu võttis 24, juunil 2013. aastal vastu ELi suunised usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta; nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid neid suuniseid täielikult rakendaksid ja kasutaksid täielikult ära kõik seal esitatud töövahendid ja soovitused;

25.  toetab igasuguseid algatusi dialoogi edendamiseks ja vastastikuse austuse loomiseks kogukondade vahel; kutsub usujuhte ja -asutusi üles edendama sallivust ja rakendama meetmeid vihkamise ning vägivalla ja ekstremismi vastu võitlemiseks;

o
o   o

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste nõukogule, ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise agentuurile, Süüria valitsusele, Süüria rahvusnõukogule, Pakistani valitsusele ja parlamendile ning Iraani valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 282 E, 6.11.2008, lk 474. (2) ELT C 305 E, 11.11.2010, lk 7. (3) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 143. (4) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 147. (5) ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 115. (6) ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 53. (7) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 108. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0503. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0279.

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2013. aasta resolutsioon kokkupõrgete kohta Sudaanis ja neile järgnenud meediatsensuuri kohta (2013/2873(RSP))

P7_TA(2013)0423 RC-B7-0444/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Sudaani ja Lõuna-Sudaani kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 30. septembri 2013. aasta avaldust Sudaani meeleavaldustega seotud vägivalla kohta,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo pressiesindaja 27. septembri 2013. aasta avaldust, milles ta nõudis tungivalt vaoshoitust, sest Sudaani kütusemeeleavaldustes hukkunute hulk kasvab,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu sõltumatu eksperdi 18. septembri 2013. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Sudaanis,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 6. septembri 2013. aasta avaldust Sudaani ja Lõuna-Sudaani presidentide tippkohtumise kohta Khartoumis (Sudaan),

–  võttes arvesse tulemust, milles jõuti kokkuleppele 28. septembril 2013. aastal toimunud Sudaani valitsuse, Aafrika Liidu ja ÜRO kolmepoolse koordineerimismehhanismi kohtumisel, kus käsitleti Aafrika Liidu ja ÜRO ühisoperatsiooni Darfuris,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 24. aprilli 2012. aasta kommünikees esitatud Sudaani ja Lõuna-Sudaani tegevuskava, mida EL täielikult toetab,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ÜRO aluspõhimõtteid jõu ja tulirelvade kasutamise kohta õiguskaitsetöötajate poolt,

–  võttes arvesse Johannesburgi põhimõtteid riikliku julgeoleku, sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu kohta (ÜRO dokument E/CN.4/1996/39(1996)),

–  võttes arvesse 2005. aastal sõlmitud Sudaani üldist rahukokkulepet,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele kirjutati alla 23. juunil 2000 Cotonous (Benin) ning mida on muudetud 2005. ja 2010. aastal,

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse vabaduse strateegia kohta ELi välispoliitikas(1),

–  võttes arvesse oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni ajakirjandus- ja meediavabaduse kohta maailmas(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et Sudaanis toimuvad üha suuremad massimeeleavaldused ja riigi poliitiline olukord on habras;

B.  arvestades, et 23. septembril 2013, kui president Omar Al-Bashir oli teatanud kütusetoetuste vähendamisest seoses majandusreformiga, mis tõi kaasa bensiini ja gaasi hinna järsu, 75% tõusu, puhkesid kõikjal Sudaanis meeleavaldused;

C.  arvestades, et meeleavalduste käigus tulid tänavatele tuhanded inimesed riigi eri linnades, sh Wad Madanis, Khartoumis, Omdurmanis, Port Sudanis, Atbaras, Gedarifis, Nyalas, Kostis ja Sinnaris, sest valitsuse kehtestatud kokkuhoiumeetmed ja kütusehindade pea kahekordistumine tabasid kõige raskemini vaeseid;

D.  arvestades, et Sudaani majandusolukord on jätkuvalt väga keeruline ning seda iseloomustavad suurenev inflatsioon, nõrgestatud valuuta ning suur puudus dollaritest, millega maksta impordi eest, pärast seda, kui Lõuna-Sudaan kaks aastat tagasi iseseisvus ning võttis endale 75% varem ühtse riigi toornafta toodangust;

E.  arvestades, et mõlemad pooled on kasutanud ähvardusena majandusliku üleminekukorra (sh nafta kasutamise) kokkuleppe puudumist Sudaani ja Lõuna-Sudaani vahel, mis on praeguse kriisi üks põhjuseid; arvestades, et naaberriikide usaldamatus sellistes küsimustes, kuidas jagada riigivõlga ja kui palju merepiirita Lõuna-Sudaan peaks maksma oma nafta transpordi eest läbi Sudaani, on üks lahendamata probleeme;

F.  arvestades, et aruannete kohaselt on jätkuvate meeleavalduste käigus vahistatud vähemalt 800 aktivisti – sh opositsioonierakondade liikmeid ja ajakirjanikke – ning väidetavalt on julgeolekujõud tapnud kuni 100 inimest – asjaolu, mis sundis ÜRO inimõiguste ülemvolinikku nõudma õiguskaitsetöötajatelt äärmist vaoshoitust; arvestades, et aruannete kohaselt oli enamik tapetuid 15–25-aastased, kuid julgeolekujõud on maha lasknud ka 10–12-aastaseid lapsi;

G.  arvestades, et haridusministri avalduse kohaselt jäävad koolid suletuks kuni 20. oktoobrini 2013;

H.  arvestades, et Sudaani valitsus kasutas vägivaldses rünnakus rahumeelsete meeleavaldajate vastu lahinglaskemoona ning pidas kinni väga palju inimesi; arvestades, et paljud aktivistid, opositsioonierakonna liikmed, kodanikuühiskonna liidrid – sh õpetajad – ja tudengid vahistati oma kodus, neid hoiti vahi all suhtlemisvõimaluseta ning riikliku luure- ja julgeolekuteenistuse (NISS) agendid otsisid nende kodud läbi; arvestades, et on peetud kiirkohtuistungeid, nt pärast tuntud inimõiguste kaitsja Majdi Saleemi vahistamist, ning alates septembri lõpust on trükiajakirjanduse tsensuur ja internetiühenduse katkestamine toonud kaasa infosulu;

I.  arvestades, et Sudaani peetakse teabevabaduse austamise osas üheks kõige halvemaks riigiks maailmas; arvestades, et 25. septembril 2013 viis NISS tsensuuri täiesti uuele tasemele, keelates tähtsamate ajalehtede toimetajatel avaldada mis tahes teavet meeleavalduste kohta, kui see ei pärine valitsuse allikatest;

J.  arvestades, et ajakirjandusvabadust on korduvalt rikutud, nt interneti kasutamise takistamise, ajalehtede ülevõtmise, ajakirjanike tagakiusamise ja uudistesaitide tsenseerimise teel; arvestades, et telekanalite Al-Arabiya ja Sky News Arabic Service toimetused on suletud; arvestades, et päevalehtedel (nagu Al-Sudani, Al-Meghar, Al Gareeda, Almash’had Alaan, Al-Siyasi ja valitsusmeelne Al-Intibaha) ei lastud 19. septembril 2013 ilmuda ning kolme ajalehe, sh Al-Intibaha tiraažid korjati trükikojas kokku;

K.  arvestades, et tsenseerimata juurdepääs avatud internetile, mobiiltelefonid ja IKT avaldavad soodsat mõju inimõigustele ja põhivabadustele, laiendades sõnavabaduse teostamise võimalusi, juurdepääsu teabele ning kogunemisvabadust kõikjal maailmas; arvestades, et inimõiguste rikkumise juhtumite tõendite digitaalne kogumine ja levitamine võib anda panuse ülemaailmsesse võitlusse karistamatuse vastu;

L.  arvestades, et juurdepääs internetile on põhiõigus ja võrdne teiste peamiste inimõigustega, mida tunnistab ÜRO inimõiguste nõukogu, ning seda tuleks vastavalt kaitsta ja hoida;

M.  arvestades, et riigi reguleerivad asutused on loonud jälgimise ja filtreerimise jaoks eriüksuse ning Sudaani ametivõimud tunnistavad avalikult, et nad filtreerivad sisu, mis kahjustab avalikku moraali ja eetikat või ohustab korda;

N.  arvestades, et 25. septembril 2013 katkestasid ametivõimud internetiühenduse kogu riigis enam kui 24 tunniks ning sellist katkestust pole nähtud pärast Egiptuse 2011. aasta ülestõusu; arvestades, et 2012. aasta juunis toimunud meeleavalduste ajal vähendati drastiliselt interneti kiirust;

O.  arvestades, et Freedom House’i 3. oktoobri 2013. aasta aruandes „Internetivabadus 2013” on hinnang Sudaani kohta „ei ole vaba” ning Sudaan on 100 riigi hulgas 63. kohal; arvestades, et Piirideta Ajakirjanike 2013. aasta ajakirjandusvabaduse indeksis on Sudaan 179 riigi seas 170. kohal; arvestades, et Piirideta Ajakirjanikud on Sudaani valitsuse võetud meetmed hukka mõistnud;

P.  arvestades, et enamik aktiviste kasutab omavaheliseks suhtluseks, teabe riigist välja saatmiseks ning oma seisukohtade ja murede avaldamiseks internetti; arvestades, et kodanike teadete kohaselt oli internetiühenduse katkestamise ajal häiritud isegi tekstisõnumite saatmine;

Q.  arvestades, et 2010. aasta aprillis toimunud üldvalimistel – Sudaanis esimest korda pärast 1986. aastat toimunud mitme erakonna osalusega valimistel – valiti Omar al-Bashir uuesti Sudaani presidendiks; arvestades, et ELi valimisvaatlusmissioon leidis valimisprotsessis palju rikkumisi ja puudusi ning teatas, et valimised ei vastanud rahvusvahelistele standarditele;

R.  arvestades, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on kaks korda, 2009. ja 2010. aastal, andnud määruse president al-Bashiri vahistamiseks, süüdistades teda sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidiaktide korraldamises, ning arvestades, et Sudaan ei ole küll Rooma statuudi osaline, kuid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1593 (2005) kohaselt on Sudaan kohustatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd tegema ja seetõttu peab ta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse täitma;

S.  arvestades, et ÜRO hinnangul moodustavad alla 15-aastased 50% Sudaani elanikkonnast (Sudaanis on kokku 34 miljonit inimest) ja 46% elanikest elab allpool vaesuspiiri;

T.  arvestades, et konflikt Sudaani üleminekualadel on puudutanud rohkem kui 900 000 inimest, kaasa arvatud need 220 000 inimest, kes on pagenud Etioopiasse ja Lõuna-Sudaani, ning arvestades, et 2013. aasta algusest saadik on Darfuri piirkonnas toimuvate hõimudevaheliste kokkupõrgete tõttu uuesti ümber asustatud hinnanguliselt 300 000 inimest;

U.  arvestades, et 2012. ja 2013. aastal on Euroopa Liit Sudaanile andnud rohkem kui 76 miljoni euro väärtuses humanitaarabi (andmed 20. augusti 2013. aasta seisuga); arvestades, et Sudaan ei ole ratifitseerinud 2005. aastal muudetud Cotonou lepingut ega saa seetõttu rahalist toetust Euroopa Arengufondi 10. programmi kaudu;

1.  väljendab tõsist muret seoses Sudaani üha halveneva poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse olukorraga, kuna hiljuti kogu riiki haaranud meeleavaldustega kaasnesid vägivallatsemine ja inimohvrid;

2.  mõistab hukka inimeste tapmise, meeleavaldajate vastu vägivalla kasutamise, meediatsensuuri ning inimõiguslaste, poliitiliste aktivistide ja ajakirjanike poliitilise ähvardamise, tagakiusamine ja meelevaldse vahistamise;

3.  nõuab Sudaani valitsuselt, et tagakiusamine lõpetataks ja viivitamata vabastataks kõik rahumeelsed meeleavaldajad, poliitilised aktivistid, opositsionäärid, inimõiguste kaitsjad, meditsiinitöötajad, blogijad ja ajakirjanikud, kes võeti vahi alla, kui nad kasutasid sõna- ja kogunemisvabaduse õigust; rõhutab, et kõikidele kinnipeetavatele tuleb võimaldada õiglane kohtupidamine, mis hõlmab usaldusväärset uurimist, õigust kaitsjale ning süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimist, ning rõhutab, et valitsus peab kinnipeetavatel lubama kohtuda oma perekonnaga ja saada arstiabi;

4.  taunib seda, et julgeolekujõud on meeleavaldajate vastu kasutanud lahingumoona, mille tulemusena inimesi on ebaseaduslikult hukatud, on kasutanud ülemäärast jõudu ja on väidetavalt meeleavaldajaid tahtlikult tapnud; nõuab, et Sudaani valitsus lõpetaks viivitamata meeleavalduste mahasurumise ning teeks lõpu NISSi liikmete karistamatusele; nõuab Sudaani 2010. aastal vastuvõetud ülikarmi riikliku julgeoleku seaduse tühistamist;

5.  kutsub Sudaani julgeolekujõude üles järgima ÜRO aluspõhimõtteid jõu kasutamise kohta, kuna nendega määratakse kindlaks tingimused, mil jõudu tohib kasutada seaduslikult, rikkumata inimõigusi, sealhulgas õigust elule;

6.  kutsub Sudaani ametivõime üles taas rakendama ja järgima rahvusvahelises õiguses sätestatud inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas sõnavabadust nii internetis kui ka väljaspool seda, kogunemisvabadust, usuvabadust, naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust, ning viivitamata lõpetama kõik teabele ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu piirangud;

7.  nõuab, et Sudaani valitsus lõpetaks igasugused repressioonid nende inimeste vastu, kes kasutavad internetis või väljaspool seda oma õigust sõnavabadusele, ning nõuab valitsuselt kaitset ajakirjanikele; rõhutab massiteabevahendite tähtsust kodanike teavitajana ja kodanike seaduslike huvide väljendajana ning mõistab seetõttu teravalt hukka 22. septembril 2013 toimunud meedia väljalülitamise ja NISSi juhitud hirmutamisaktsiooni;

8.  nõuab, et Sudaani valitsus võimaldaks oma riigi elanikele pideva vaba juurdepääsu internetile; rõhutab, et internetile juurdepääs on ÜRO inimõiguste nõukogu poolt tunnustatud põhiõigus, mida tuleks hoida ja kaitsta sarnaselt kõigi muude inimõigustega;

9.  kutsub Sudaani valitsust üles jätkama vajalike poliitiliste reformide teostamist, et oleks võimalik lahendada probleeme, nagu riigi krooniline halb majandamine, vaesus, üha kasvav korruptsioon ning riigi lääne- ja lõunaosas valitsev ebakindlus, ning soovitab Sudaani ametivõimudel ja kõikidel piirkondlikel ja rahvusvahelistel partneritel rakendada noortele suunatud programme, et edendada haridust, koolitust ja tööhõivet;

10.  kutsub Sudaani ametivõime üles alustama opositsiooniga tõelist kõikehõlmavat riigi tasandil dialoogi, seda eriti Darfuri piirkonnas; kutsub Sudaani valitsust ja Lõuna-Sudaani valitsust tungivalt üles jõudma kokkuleppele kahe riigi vahel seni lahendamata üleminekuküsimustes, mis puudutavad majanduse korraldust, muu hulgas nafta kasutamist, mis on üks Sudaani praegusi rahutusi soodustavaid tegureid;

11.  tuletab meelde üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta juunis avaldatud järeldusi, milles käsitletakse asjaolu, et Sudaani valitsus ei tee jätkuvalt koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, ning juhitakse tähelepanu sellele, et Sudaani valitsus on kohustatud ja suuteline koostööd tegema ning et kõiki Rahvusvahelise Kriminaalkohtu antud vahistamismäärusi tuleks järgida; nõuab, et Omar al-Bashir järgiks rahvusvahelise õiguse norme ning ilmuks seoses sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidiaktidega Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ette;

12.  kutsub Sudaani valitsust üles läbi vaatama riikliku julgeoleku seaduse, mille alusel kahtlustatavaid tohib igasuguse kohtuliku kontrollita kinni pidada kuni neli ja pool kuud, ning kutsub Sudaani valitsust veel üles reformima riigi õigussüsteemi vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste normidele;

13.  kutsub Sudaani valitsust üles tunnistama kehtetuks praegu veel jõus oleva surmanuhtluse ning asendama määratud surmanuhtlused muude kohaste karistustega;

14.  tunnustades Sudaani ametivõimude otsust moodustada uurimiskomisjon, et võtta inimeste tapmises süüdi olevad isikud vastutusele, kutsub ametivõime üles alustama kõikide väidetavate tapmiste terviklikku ja sõltumatut uurimist;

15.  kutsub Aafrika Liitu üles tihedas koostöös ÜRO inimõiguste nõukogu erimenetlustega saatma kiireloomulise uurimiskomisjoni uurima väidetavat ülemäärast ja tahtlikku surmava jõu kasutamist Sudaani ametivõimude poolt ning asjaolusid, mis olid protestijate, sealhulgas inimõiguste kaitsjate surmajuhtumite põhjuseks;

16.  kutsub komisjoni üles kiiremas korras seaduslikult piirama massijälgimist võimaldava tehnoloogia eksporti EList sellistesse riikidesse, kus seda võidakse kasutada digitaalvabaduse ja muude inimõiguste rikkumiseks;

17.  peab kahetsusväärseks ELi kõrge esindaja otsust lõpetada Sudaani ja Lõuna-Sudaani nimetatud ELi eriesindaja volitused, kuna Sudaanis on tõsised poliitilised rahutused ja relvakonfliktid, mille käigus Sudaani relvajõud ja valitsuse toetatud relvarühmitused on jätkuvalt karistamatult osalised sõjakuritegudes; on seisukohal, et ilma Sudaani ja Lõuna-Sudaani nimetatud eriesindajata jääb EL rahvusvahelistel läbirääkimistel ja rahvusvahelistes jõupingutustes kõrvaltvaatajaks, eriti kui arvesse võtta asjaolu, USA-l, Venemaal ja Hiinal on igaühel Sudaani jaoks erisaadik; nõuab seetõttu, et kõrge esindaja võtaks oma otsuse tagasi ja pikendaks Sudaani ja Lõuna-Sudaani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Sudaani valitsusele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimeestele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0470. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0274.

Euroopa Parlamendi 10. oktoobri 2013. aasta resolutsioon hiljutise vägivalla kohta Iraagis (2013/2874(RSP))

P7_TA(2013)0424 RC-B7-0446/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi kohta, eelkõige 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni Iraagi ning vähemusrühmade, sh Iraagi türkmeenide tõsise olukorra kohta(1),

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel ning võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni ELi ja Iraagi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni ühist strateegiadokumenti Iraagi kohta (2011–2013),

–  võttes arvesse 19. detsembril 2012. aastal ÜRO Iraagi abimissiooni (UNAMI) ja ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Ameti poolt ühiselt tutvustatud aruannet inimõiguste kohta Iraagis („Report on Human Rights in Iraq: January to June 2012”),

–  võttes arvesse rahvusvahelise kriisirühma 14. augusti 2013. aasta aruannet nr 144 Lähis-Ida kohta („Make or Break: Iraq’s Sunnis and the State”),

–  võttes arvesse 1. oktoobril 2013. aastal avaldatud ÜRO arvandmeid septembris hukkunute kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 29. juuli 2013. aasta avaldust, milles nõutakse, et Iraagi liidrid maandaksid riigis plahvatusohtlikud pinged,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 1. septembri 2013. aasta avaldust Ashrafi laagris toimunud traagiliste sündmuste kohta, milles hukkus 52 inimest,

–  võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Iraak on ühinenud,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni 5. septembri 2013. aasta avaldust hiljutise vägivalla kohta Iraagis,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.  arvestades, et Iraak peab endiselt lahendama tõsiseid poliitilisi, julgeolekualaseid ja sotsiaalmajanduslikke probleeme, ning arvestades, et riigi poliitikamaastik on äärmiselt killustunud ning olukorda halvendab vägivald ja sektantlik poliitika, mis on suureks takistuseks Iraagi elanike õigustatud püüdlustes saavutada rahu ja heaolu ning minna üle tõelisele demokraatiale;

B.  arvestades, et UNAMI avaldatud hukkunute arvu kohaselt sai 2013. aasta septembris terroriaktides ja vägivallas 979 iraaklast surma ning 2133 vigastada; arvestades, et 2013. aasta septembris sai kõige rohkem kannatada Bagdadi kubermang, kus sai surma või vigastada 1429 tsiviilisikut (418 hukkunut ja 1011 vigastatut), ning Bagdadile järgnesid Niineve, Diyala, Salahuddin ja Anbar; arvestades, et hukkunutest või kannatanutest andsid teada ka Kirkuk, Arbil, Babil, Wasit, Dhi-Qar ja al-Basrah;

C.  arvestades, et vägivald üha kasvab ja mõjutab tsiviilisikuid jätkuvalt murettekitavalt tugevalt – 2013. aasta algusest saadik on hukkunud kuni 5000 ja vigastada saanud kuni 10 000 tsiviilisikut, kusjuures need näitajad on viimase viie aasta kõrgeimad;

D.  arvestades, et suurt osa elanikkonnast mõjutavad endiselt tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid – ulatuslik vaesus, suur töötus, majanduse stagneerumine, keskkonnatingimuste halvenemine ning elementaarsete avalike teenuste puudumine; arvestades, et arvukad rahumeelsed meeleavaldused, mille raames nõutakse suuremaid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi õigusi, lõpevad järjekindlalt julgeolekujõudude väga süstemaatiliste karistamatute repressioonidega;

E.  arvestades, et Iraagi põhiseadusega tagatakse kõikide kodanike võrdsus seaduse ees ning eri rahvuste halduslikud, poliitilised, kultuurilised ja haridusalased õigused;

F.  arvestades, et ELi ja Iraagi vahelises partnerlus- ja koostöölepingus ning eriti selle inimõiguste klauslis rõhutatakse, et ELi ja Iraagi vahelises poliitilises arutelus tuleks keskenduda inimõigustele ja demokraatlike institutsioonide tugevdamisele;

1.  mõistab kindlalt hukka hiljutised terroriaktid ja süveneva sektantliku vägivalla, mis tekitab riigis usupõhise konflikti taaspuhkemise ohu ja paneb muretsema kogu piirkonda haarava ulatuslikuma sektantliku konflikti vallandumise pärast; juhib tähelepanu sellele, et kuigi vägivallaakte panevad üksteise vastu toime peamiselt eri usurühmad, on vägivalla põhjused pigem poliitilised kui usulised;

2.  avaldab kaastunnet hukkunute ja vigastatute perekonnaliikmetele ja sõpradele;

3.  mõistab hukka järgmised hiljutised rünnakud: Bagdadis 3. septembril 2013. aastal peamiselt šiiitide poolt asustatud linnajagudes toimunud rünnakud, milles hukkus vähemalt 60 inimest; 15. septembril 2013. aastal mitmel pool Iraagis toimunud plahvatused, milles sai surma üle 40 inimese ja mille sihtmärgiks olid peamiselt šiiitide asustatud alad; 21. septembril 2013. aastal Bagdadis Sadr City linnajaos toimunud matustel aset leidnud rünnakud, milles hukkus vähemalt 60 inimest; 30. septembril 2013. aastal Bagdadis peamiselt šiiitide poolt asustatud linnajagudes toimunud autopommiplahvatused, milles hukkus vähemalt 54 inimest; 5. oktoobri 2013. aasta pommiplahvatus Bagdadis al-Adhamiya linnajaos, kus šiiitidest palverändurite vastu suunatud enesetapurünnakus hukkus vähemalt 51 inimest ning üle 70 sai vigastada, kusjuures samal päeval sai veel vähemalt 12 inimest surma ja vähemalt 25 inimest vigastada Bagdadist põhjas asuvas Baladis, kus teine enesetaputerrorist end ühes kohvikus õhku lasi; 6. oktoobri 2013. aasta rünnak šiiitidest türkmeenide külas Qabakis, kus üks enesetaputerrorist end algkooli lähedal õhku lasi, tappes vähemalt 12 last vanuses 6–12 eluaastat ning vigastades veel paljusid teisi; 7. oktoobril 2013. aastal Bagdadis toimunud värske plahvatustelaine, milles hukkus vähemalt 22 inimest; 8. oktoobri 2013. aasta autopommiplahvatus Bagdadis, milles hukkus vähemalt üheksa inimest, ning riigi põhjaosas julgeolekujõudude vastu suunatud rünnakud;

4.  mõistab kindlalt hukka 1. septembril 2013. aastal toimunud Iraagi vägede rünnaku Ashrafi laagri vastu, mille käigus hukkus 52 iraanlasest pagulast ning rööviti 7 laagriasunikku, sh 6 naist, keda peetakse komisjoni asepresidendi / kõrge esindaja Catherine Ashtoni avalduse kohaselt usutavasti kinni Bagdadis; nõuab nende viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; avaldab toetust UNAMI-le, kes püüab ligikaudu 3000 laagriasunikku väljapoole Iraaki ümber asustada;

5.  peab uut ebastabiilsuse lainet äärmiselt murettekitavaks ning kutsub Iraagi kõikide etniliste ja usurühmade poliitilisi liidreid üles tegema koostööd, et lõpetada sektantlik vägivald ja usaldamatus ning ühendada Iraagi rahvas;

6.  kutsub nii Iraagi valitsust kui ka piirkondlikke omavalitsusi üles mõistma hukka kõnealused rünnakud ning soodustama piirkonnas hiljuti toimunud terrorirünnakute kiiret, põhjalikku ja sõltumatut rahvusvahelist uurimist; kutsub Iraagi valitsust üles aitama sellele uurimisele igati kaasa, et võtta nende tegude toimepanijad vastutusele;

7.  peab murettekitavaks Süüria konflikti vägivalla levimist Iraaki, kus on suure mõjuvõimu omandanud džihaadi mässulised, kes on seotud rühmitusega Islamiriik Iraak, mis kujutab endast sunni mässuliste katusorganisatsiooni, kuhu kuulub ka al-Qaeda;

8.  kutsub kõiki poliitilisi, usu- ja kodanikuühiskonna liidreid ning julgeolekujõude üles alustama viivitamatult koostööd, et lõpetada verevalamine ning tagada, et kõik Iraagi kodanikud tunnevad end võrdselt kaitstuna;

9.  kutsub Iraagi valitsust ja kõiki poliitilisi liidreid üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada kõikide Iraagi elanike ning eelkõige ebasoodsamas olukorras olevate vähemuste esindajate turvalisus ja kaitse; kutsub Iraagi valitsust üles tagama, et julgeolekujõud järgivad õigusriigi põhimõtet ja rahvusvahelisi norme;

10.  kutsub rahvusvahelist üldsust ja ELi üles toetama Iraagi valitsust, edendades rahvuslikku dialoogi, õigusriigi põhimõtte kindlustamist ja põhiteenuste osutamist soodustavaid algatusi, et luua turvaline, stabiilne, ühtne, jõukas ja demokraatlik Iraagi riik, kus kaitstakse kõikide elanike inim- ja poliitilisi õigusi;

11.  kutsub Iraagi ametiasutusi üles võtma kiireloomulisi meetmeid, et suunata rohkem vahendeid programmidesse, mille eesmärk on olukorda parandada, pidades silmas, et julgeolekuolukord on teravdanud ebasoodsamas olukorras olevate rühmade, näiteks naiste, noorte ja põhiõiguste eest võitlejate (sh ametiühinguliikumiste aktivistid) probleeme;

12.  ergutab nii sunniitidest kui ka šiiitidest vaimulikke pidama usuteemalist dialoogi, kuna see on konflikti lahendamiseks vajalik; on seisukohal, et hiljutised USA ja Iraani vahelised kõnelused annavad Iraagile võimaluse asuda vahendajarolli, kuna Iraak on üks väheseid riike, kellel on tihedad sidemed mõlema osapoolega; kutsub Iraani liidreid üles aitama konstruktiivselt kaasa piirkonna stabiliseerimisele;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, ELi inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, ÜRO peasekretärile ja ÜRO inimõiguste nõukogule.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0101. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0022.