Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 24. oktoober 2013 - Strasbourg
Paranduseelarve projekt nr 6/2013
 ELi üldine keskkonnaalane tegevusprogramm aastani 2020 ***I
 Ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevad ohud ***I
 Nõukogu aastaaruanne Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta 2012. aastal
 Elektrooniline side

Paranduseelarve projekt nr 6/2013
PDF 195kWORD 22k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2013. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 6/2013 kohta, III jagu – Komisjon (14870/2013 – C7-0378/2013 – 2013/2151(BUD))
P7_TA(2013)0450A7-0347/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtestuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 12. detsembril 2012. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(3),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 6/2013, mille komisjon esitas 10. juulil 2013. aastal (COM(2013)0518) ja mida komisjon muutis 18. septembri 2013. aasta kirjaliku muutmisettepanekuga (COM(2013)0655),

–  võttes arvesse 21. oktoobril 2013. aastal vastu võetud ja samal päeval Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 6/2013 kohta (14870/2013 – C7–0378/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 75b ja 75e,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0347/2013),

A.  arvestades, et paranduseelarve projektis nr 6/2013, mida komisjon muutis 18. septembri 2013. aasta kirjaliku muutmisettepanekuga, käsitletakse traditsiooniliste omavahendite (s.o tollimaksude ja suhkrumaksude) ning käibemaksu- ja kogurahvatulu baaside prognoosi muutmist, asjaomaste Ühendkuningriigile võimaldatavate korrigeerimiste kandmist eelarvesse ning trahvidest tulenevate muude tulude prognoosi muutmist, mis põhjustab muutusi liidu eelarvesse kantavate liikmesriikide omavahendite sissemaksete summas ja jaotuses;

B.  arvestades, et paranduseelarve projekt nr 6/2013 hõlmab ka finantsmääruse artiklis 187 ette nähtud liidu usaldusfondide loomise kajastamist eelarve struktuuris;

C.  arvestades, et nõukogu seisukohaga paranduseelarve projekti nr 6/2013 kohta ei muudeta kirjaliku muutmisettepanekuga muudetud komisjoni ettepanekut;

D.  arvestades, et selle paranduseelarve projekti abil välditakse sularaha puudust, mille tagajärjel võiks 2013. aasta eelarve täitmisel tekkida puudujääk, kui maksete assigneeringute summa koosneks ainult 2013. aasta eelarve ning paranduseelarvetega nr 1−5/2013 heakskiidetud maksete assigneeringutest;

1.  võtab teadmiseks paranduseelarve projekti nr 6/2013, mille komisjon esitas 10. juulil 2013. aastal ja mida muudeti 18. septembri 2013. aasta kirjaliku muutmisettepanekuga ning milles käsitletakse traditsiooniliste omavahendite (s.o tollimaksude ja suhkrumaksude) prognoosi muutmist komisjoni parimate prognooside ja teatavate muude suundumuste alusel, ning selliste muude tulude prognoosi veelkordset muutmist, mis tuleneb mitmesugustest trahvidest, mille summa on kuulutatud lõplikuks ja mille saab seetõttu eelarvesse kanda;

2.  märgib, et traditsiooniliste omavahendite prognoosi kohast umbes 3,955 miljardi euro suurust vähenemist ja käibemaksupõhiste omavahendite 384 miljoni euro suurust vähenemist kompenseerivad ülalnimetatud trahvid, mille kogusumma on 1,229 miljardit eurot;

3.  märgib, et seetõttu suureneb liikmesriikide täiendavate kogurahvatulupõhiste osamaksete summa mehaaniliselt 3,110 miljardi euro võrra, mis tähendab, et liikmesriikide osamaksed (st käibemaksupõhine osamakse) suurenevad 2,736 miljardi euro võrra;

4.  mõistab, et see tekitab liikmesriikide eelarvetele märkimisväärse koormuse, kuid rõhutab, et see tulupoole tehniline korrigeerimine ei tohiks toimuda selle arvelt, et põhjendatud maksevajadused, mille komisjon tegi kindlaks juba paranduseelarve projektides 8 ja 9/2013, jäävad täielikult katmata; tuletab nõukogule meelde tema seisukohta, mis põhines varasemate aastate kunstlikul alaeelarvestamisel, ja rõhutab sellega seoses, et 2007.−2013. aasta eelarvete summa on 60 miljardi euro võrra väiksem kui 2007.−2013. aastaks kokku lepitud finantsraamistiku maksete üldine ülemmäär, ning et 2007.−2013. aasta eest on liikmesriikidele tegelikult tagasi kantud 12 miljardi euro suurune koguülejääk, sest nende kogurahvatulupõhiste osamaksete summat on selle summa võrra vähendatud;

5.  nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile kogu teabe, mis tal on selle kohta, millal ja kuidas kantakse need liikmesriikide lisaosamaksed liikmesriikide riigikassadest liidu eelarvesse; nõuab, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile teada, milline on suurenenud kogurahvatulupõhise osamakse võimalik kogumõju liikmesriikide 2013. ja 2014. aasta eelarvetele;

6.  kiidab nõukogu seisukoha paranduseelarve nr 6/2013 projekti kohta heaks;

7.  rõhutab, et paranduseelarve projekti nr 6/2013 vastuvõtmisega ei lahendata 2013. aasta eelarves lubatud maksete assigneeringute (mis on vajalikud maksmata arvete tasumiseks) puuduse probleemi; rõhutab veel kord vajadust, et nõukogu võtaks viivitamatult vastu paranduseelarve projekti nr 8/2013; kinnitab veel kord, et Euroopa Parlament ei anna oma nõusolekut mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 käsitlevale määrusele seni, kuni paranduseelarve projekt nr 8/2013 ei ole vastu võetud, nagu on Euroopa Parlamendi 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis selgelt märgitud.

8.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada paranduseelarve nr 6/2013 lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 66, 8.3.2013.
(3) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.


ELi üldine keskkonnaalane tegevusprogramm aastani 2020 ***I
PDF 189kWORD 38k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (COM(2012)0710 – C7-0392/2012 – 2012/0337(COD))
P7_TA(2013)0451A7-0166/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0710),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0392/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. märtsi 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. juuni 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ja põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A7-0166/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning riikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr …/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”

P7_TC1-COD(2012)0337


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 1386/2013/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 161, 6.6.2013, lk 77.
(2) ELT C 218, 30.7.2013, lk 53.


Ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevad ohud ***I
PDF 466kWORD 182k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2012)0242 – C7-0151/2012 – 2011/0254(COD))
P7_TA(2013)0452A7-0303/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2012)0242),

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 31 ja 32, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0151/2012),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3 ja artikli 192 lõiget 1,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. veebruari 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0303/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti sellest, mil viisil komisjon on arvesse võtnud Euroopa Parlamendi seisukohta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. oktoobril 2013. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/…/EL, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevate ohtude eest

P7_TC1-COD(2011)0254


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 31 ja 32 artikli 192 lõiget 1, [ME 1]

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on koostatud pärast arvamuse saamist eksperdirühmalt, kelle teadus- ja tehnikakomitee on nimetanud liikmesriikide teadlaste seast, ning olles konsulteerinud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 luuakse õiguslik alus keskkonna säilitamiseks, kaitsmiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks Asutamislepingu artikli 2 punktis b nähakse ette ühtsete ohutusnormide kehtestamine töötajate ja elanikkonna tervise kaitseks ning inimese asutamislepingu artiklis 30 määratletakse põhistandardid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks, muu hulgas ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. [ME 2]

(1a)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 153 võimaldatakse kehtestada ohutusnormid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks. [ME 3]

(1b)  Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 168 võimaldatakse kehtestada põhilised normid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. [ME 4]

(2)  Oma ülesande täitmiseks kehtestas ühendus asutamislepingu artikli 218 alusel esmakordselt 1959. aastal põhinormid 2. veebruari 1959. aasta direktiivides, milles sätestatakse põhinormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest(3). Direktiive muudeti mitmel korral, viimati 1996. aastal nõukogu direktiiviga 96/29/Euratom(4), millega eelmised direktiivid muudeti kehtetuks.

(3)  Direktiiviga 96/29/Euratom kehtestatakse põhilised ohutusnormid. Osutatud direktiivi kohaldatakse normaal- ja avariikiirituse olukordade suhtes ning neid on täiendatud spetsiifilisemate õigusaktidega.

(4)  Nõukogu direktiiv 97/43/Euratom(5), nõukogu direktiiv 89/618/Euratom(6), nõukogu direktiiv 90/641/Euratom(7) ja nõukogu direktiiv 2003/122/Euratom(8) täiendavad direktiivi 96/29/Euratom, hõlmates mitmesuguseid eriaspekte.

(5)  Nimetatud õigusaktides kasutatud mõisteid on aja jooksul edasi arendatud ja konkreetsele reguleerimisalale kohandatud, kuid paljud nõuded, mis õigusakti vastuvõtmise ajal selle esialgsesse konteksti sobisid, ei ole direktiivis 96/29/Euratom enam kasutatavad.

(6)  Teadus- ja tehnikakomitee määratud eksperdirühma nõuande kohaselt tuleks Euratomi asutamislepingu artiklite 30 ja 31 alusel kehtestatud põhiliste ohutusnormide puhul võtta arvesse ka rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) uusi soovitusi, eriti neid, mis on avaldatud 2007. aasta väljaandes 103,(9) ning põhilised ohutusnormid tuleks uute teadusandmete ja praktiliste kogemuste valguses läbi vaadata.

(7)  Käesolevas direktiivis tuleks järgida rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103 kasutatud olukorrapõhist lähenemisviisi ning teha vahet püsi-, kavandatava ja avariikiirituse olukordade vahel. Seejuures tuleks normide ja nõuete kohaldamisel samuti teha vahet loodusliku radioaktiivsusega seotud püsikiirituse olukordade ja inimtekkelise püsikiirituse olukordade vahel. Kõnealuse uue raamistiku arvessevõtmiseks peaks direktiiv hõlmama kõiki kiiritusolukordi ja -liike, nimelt kutse-, elaniku- ja meditsiinikiiritust. [ME 5]

(8)  Käesolevas direktiivis tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni uut dooside arvutamise metoodikat, mis põhineb kõige värskematel teadmistel kiiritusohtude kohta.

(9)  Praegused kutse- ja elanikukiirituse aastadoosi piirmäärad jäävad kehtima. Siiski ei tohiks enam kasutada viie järjestikuse aasta kiirituse keskmist väärtust, välja arvatud siseriiklikes õigusaktides määratletud eriolukordades.

(10)  Kiirguse mõju kohta kudedele on saadud uusi teadusandmeid, mistõttu tuleks optimeerituse põhimõtet kohaldada ka elundidooside suhtes, et hoida doosid nii madalad, kui on mõistlik ja võimalik. Direktiivis tuleks järgida ka rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni uut juhist silmaläätse kutsekiirituse elundidoosi piirmäära kohta.

(11)  Tööstusharud, milles töödeldakse maakoorest saadud looduslikke radioaktiivseid materjale, suurendavad töötajate, ja kui materjal satub keskkonda, siis ka elanike kokkupuudet kiirgusega.

(12)  Kaitset looduslike kiirgusallikate eest ei tuleks käsitleda erijaotises, vaid see tuleks täielikult lõimida üldistesse nõuetesse. Eelkõige tuleks looduslikke radionukliide sisaldavaid materjale töötlevaid tööstusharusid (NORM-tööstusharud) ohjata samade regulatiivsete nõuetega kui kõiki muid kiirgustegevusalasid.

(13)  Uued nõuded ehitusmaterjalide loodusliku radioaktiivsuse kohta peaksid võimaldama ehitusmaterjalide vaba ringlust ning pakkuma samal ajal paremat kaitset kiirgusohu vastu. [ME 6]

(14)  Värsked elamute epidemioloogilised uuringud näitavad, et kokkupuutel siseruumide õhus leiduva radooniga tekib kopsuvähki haigestumise oht, kui radioaktiivsustaseme suurusjärk on 100 bekrelli (Bq) 1 m3 õhu kohta. Uus lähenemine kiiritusolukordadele võimaldab kaasata komisjoni soovituse 90/143/Euratom (elanikkonna kaitsmise kohta radooniga kokkupuute eest siseruumides)(10) põhiliste ohutusnormide siduvatesse nõuetesse, jättes siiski piisavalt vabadust selle rakendamisel.

(15)  Lennumeeskondade kokkupuudet kosmilise kiirgusega tuleks ohjata sarnaselt kavandatava kiiritusolukorraga. Kosmoselaeva käitamine peaks kuuluma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ning seda tuleks ohjata eriloa alusel toimuva kokkupuutena.

(16)  Elanikkonna tervise kaitse põhimõtetes on arvesse võetud Radioaktiivsete ainete olemasolu keskkonnas mõjutab kogu elanikkonna tervist. Keskkonda käsitatakse kiirgusega kokkupuute otsese allikana, kuid piisavat tähelepanu tuleks pöörata ka keskkonna kui terviku, sh elustiku kaitsele kiirgusega kokkupuute eest tervikliku ja sidusa üldraamistiku abil. Kuna inimene on keskkonna osa, on selline poliitika pikas perspektiivis tervisekaitse jaoks kasulik. Kuna organismid on nii välise kui ka sisemise kiirguse suhtes vastuvõtlikud, tuleks rohkem vahendeid suunata ioniseeriva kiirguse poolt nii inimestele kui ka keskkonnale avaldatava mõju üksikasjalikule uurimisele. [ME 8]

(17)  Meditsiini valdkonnas on tehnoloogia ja teaduse areng oluliselt suurendanud patsientide kokkupuudet kiirgusega. Seepärast tuleks direktiivis rõhutada meditsiinikiirituse põhjendatuse vajadust, sealhulgas haigustunnusteta isikute puhul, ning karmistada nõudeid patsientidele antava teabe, meditsiiniprotseduuridega saadavate dooside registreerimise ja nendest teatamise, diagnostiliste viitetasemete kasutamise ning doosi näitavate seadmete kättesaadavuse kohta.

(18)  Jätkuvalt tekitab muret õnnetusjuhtumitega seotud ja juhuslik meditsiinikiiritus. Selle vältimist ja järelkontrolli (kui see siiski tekib) tuleks käsitleda põhjalikult. Seoses selliste juhtumite vältimisega tuleks esile tõsta kvaliteedi tagamise kavade, sh kiiritusravi riskianalüüsi osa ning selliste juhtumite korral tuleks nõuda registreerimist, teatamist, analüüsi ja parandusmeetme võtmist.

(19)  Direktiivis 97/43/Euratom osutatud kiiritamine kui osa nn „kohtumeditsiinilise ekspertiisi toimingutest” on nüüd selgesõnaliselt määratletud inimeste kavandatud kiiritamisena muul kui meditsiinilisel eesmärgil või muu kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil. Sellised kiiritusega seotud tegevused tuleb allutada sobivale regulatiivsele kontrollile ning need peavad olema põhjendatud samal viisil kui meditsiinikiiritus. Siiski on vaja erinevalt läheneda meditsiiniseadmeid kasutavate meditsiinitöötajate poolt rakendatavatele protseduuridele ja muid kui meditsiiniseadmeid kasutavate muude kui meditsiinitöötajate rakendatavatele protseduuridele. Üldiselt tuleks kohaldada aastadoosi piirmäärasid ja neile vastavaid elanikukiirituse piiranguid.

(20)  Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad hõlmaksid oma regulatiivse kontrolli süsteemiga teatavad kiirgustegevusalad, millega kaasneb ioniseeriva kiirgusega seotud oht, või keelaksid teatavad sellised tegevusalad. Liikmesriigid peaksid kasu saama regulatiivse kontrolli ohutaset arvestavast lähenemisviisist, mis peaks vastama sellisest seotud tegevusest saadava kiirituse ulatusele ja tõenäosusele ning samuti mõjule, mis regulatiivsel kontrollil võib olla sellise kiirituse vähendamisele või käitiste ohutuse parandamisele.

(21)  Kasulik on omada samu aktiivsuskontsentratsiooni väärtusi kiirgustegevusalade regulatiivse kontrolli alt väljaarvamise ja materjalide vabastamise jaoks reguleeritud kiirgustegevusalade suhtes kohaldatavate nõuete rakendamisest. Põhjaliku läbivaatamisega on jõutud järeldusele, et Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri dokumendis RS-G-1.7(11) soovitatud väärtusi saab kasutada nii väljaarvamiste vaikeväärtustena, mis asendavad direktiivi 96/29/Euratom I lisas sätestatud aktiivsuskontsentratsiooni väärtusi, kui ka üldiste vabastamistasemetena, mis asendavad väärtusi, mida komisjon soovitas kiirguskaitse seerias nr 122(12).

(22)  Liikmesriigid võivad vabastada loa taotlemisest teatavad kiirgustegevusalad, sealhulgas väljaarvamisväärtuste ületamisega seotud tegevusalad.

(23)  Erivabastustasemed, mis on kõrgemad väljaarvamise ja vabastamise vaikeväärtustest, kuid vastavad siiski ühenduse juhenditele,(13) jäävad endiselt tegevusluba omavate käitiste demonteerimisel tekkivate suurte materjalikoguste haldamise vahendiks.

(24)  Liikmesriigid peaksid tagama välistöötajatele samasuguse kaitse kui kiirgusallikatega tegelevates ettevõtetes töötavatele kiirgustöötajatele. Direktiivis 90/641/Euratom välistöötajate suhtes kehtestatud erikorda tuleks laiendada järelevalvepiirkondades töötamisele.

(25)  Seoses avariikiirituse olukordade ohjamisega tuleks praegune sekkumistasemetel põhinev lähenemisviis asendada üldisema süsteemiga, mis hõlmaks ohu analüüsi, üldist avariiohjamise süsteemi, avariide lahendamise kavasid kõikide tuvastatud ohtude puhul ning iga võimaliku sündmuse ohjamiseks varem kavandatud strateegiat.

(26)  Viitetasemete kasutuselevõtmine avarii- ja püsikiirituse olukorras võimaldab kaitsta üksikisikuid ning arvesse võtta muid ühiskonnakriteeriume samal viisil, nagu võetakse arvesse doosi piirväärtusi ja doosipiiranguid kavandatavates kiiritusolukordades.

(27)  Piiriüleste tagajärgedega tuumaavarii tõhus ohjamine nõuab liikmesriikidevahelise koostöö ja läbipaistvuse arendamist avariiolukorraks valmistumisel ja sellele reageerimisel. [ME 9]

(28)  Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur koos Maailma Terviseorganisatsiooni, Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Tuumaenergiaagentuuri ja Pan-Ameerika Terviseorganisatsiooniga vaatavad põhilised rahvusvahelised ohutusnormid läbi, lähtudes rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni uuest väljaandest 103.

(29)  Selgemalt on vaja määratleda kiirguskaitse tehniliste ja praktiliste aspektide pädevat ohjamist tagavate riiklike teenistuste ja ekspertide roll ja vastutus.

(30)  Heitelubade väljastamisele ja heiteseirele tuleks kehtestada täpsemad nõuded ja asjakohased karistused. Komisjoni soovituses 2004/2/Euratom(14) nähakse ette standardteave andmete esitamiseks tuumajaamade ja ümbertöötamiskäitiste heidete kohta. [ME 10]

(31)  Direktiivi Viimases direktiivis 2003/122/Euratom, milles käsitletakse kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimist, tuleks laiendada, et nõuded hõlmaksid kõiki kinniseid kiirgusallikaid ei ole vaja teha suuri muudatusi, välja arvatud teatavate nõuete laiendamine kõikidele kinnistele kiirgusallikatele. Kuid omanikuta kiirgusallikad, näiteks lõhkemata laskemoon tekitavad endiselt probleeme ning on esinenud juhtumeid, kus kolmandast riigist on sisse veetud saastunud metalli. Seega tuleb nõuda omanikuta kiirgusallikate või saastunud metalliga seotud vahejuhtumitest teatamist. Rahvusvahelise ohutuse seisukohalt on oluline ühtlustada tasemed, mille ületamisel kiirgusallikat hakatakse pidama kõrgaktiivseks kinniseks kiirgusallikaks, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kehtestatud vastavate tasemetega. [ME 11]

(32)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama oma teatele ülevõtmismeetmete võtmise kohta ka dokumendi või dokumendid, milles kirjeldatakse direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide osade vastavust. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(33)  Direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ja 2003/122/Euratom tuleks seepärast tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA -ALA

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesolevas direktiivis kehtestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna, patsientide ja muude meditsiinikiiritust saavate isikute tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, et tagada liikmesriikides ja nähakse ette nende normide ühetaoline kaitse lävitase, ilma et see piiraks liikmesriike säilitamast või kehtestamast käesoleva direktiiviga ette nähtud normidest rangemaid põhilisi ohutusnorme rakendamine liikmesriikide poolt. [ME-d 12 ja 133]

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse keskkonna kaitse suhtes, kuna keskkonna kaudu puutub inimene kokku kiirgusallikatest pärineva kiirgusega; vajaduse korral tuleb pöörata eritähelepanu ka kogu keskkonnas oleva elustiku kaitsmisele kiirguse eest.

3.  Käesolevas direktiivis nähakse ette radioaktiivsete kiirgusallikate ohutuse ja turvalisuse kontrolli nõuded ning kohustusliku asjakohase teabe edastamine avariikiiritusolukorras. [ME 13]

4.  Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded selleks, et vältida töötajate ja muu elanikkonna kokkupuudet omanikuta kiirgusallikatest ja kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ebapiisavast kontrollimisest tingitud ioniseeriva kiirgusega, samuti liikmesriikides toimuvate kohapealsete kontrollide ühtlustamiseks, milleks määratletakse kõigi selliste allikate üle kontrolli tagavad erinõuded.

5.  Käesolevas direktiivis määratletakse ühenduse tasandi ühised eesmärgid seoses elanikkonna teavitamise meetmete ja korraga, et paremini kaitsta inimeste tervist avarii puhul.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse iga kavandatava, püsi-, õnnetusjuhtumiga seotud või avariikiiritusolukorra suhtes, millega kaasneb ioniseeriva kiirgusega kokkupuute oht, mida kiirguskaitse seisukohalt ei ole võimalik eirata ja mille puhul on vaja kaitsta töötajate ja muu elanikkonna tervist või keskkonda, samuti patsientide ja muude meditsiinikiiritust saavate isikute tervist. [ME 14]

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi kiirgusallikate ja kiirgustegevusalade suhtes, mis on järgmised:

(a)  radioaktiivse materjali tootmine, töötlemine, käitlemine, kasutamine, ladustamine, hoidmine, teisaldamine, vedu, import ühendusse ja eksport ühendusest, samuti lõppladustamine ning radioaktiivsete jäätmete ajutine või lõplik ladustamine; [ME 15]

(b)  ioniseerivat kiirgust kiirgavate elektriseadmete ning üle 5 kV potentsiaalivahega elektriseadmete kasutamine;

(c)  loodusliku kiirgusallikaga seotud kiirgustegevusalad, mis suurendavad oluliselt töötajate või elanike kokkupudet kiirgusega, eriti:

i)  tegevus, mille käigus puutuvad töötajad kokku kosmilise kiirgusega, sealhulgas õhu- ja kosmosesõidukite käitamine ning sage lendamine; [ME 16]

ii)  kokkupuude radooniga töökohtadel;

iii)  looduslikke radionukliide sisaldavaid materjale töötlevate tööstusharude tootmistegevus või sellise töötlemisega seotud tegevusalad;

(d)  liikmesriigi määratletud mis tahes muu kiirgustegevus.

3.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse püsikiiritusolukordade ohjamise suhtes, eriti elanike kokkupuute suhtes siseruumide õhus leiduva radooniga, ehitusmaterjalidest tuleneva väliskiirituse ning avarii või minevikus toimunud tegevuse järelmõjudest tingitud püsiva kiirgusega kokkupuute suhtes.

4.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse avariikiiritusolukordade ohjamise suhtes juhul, kui leitakse, et sekkumine sellistes olukordades on põhjendatud, sest aitab kaitsta töötajate või muu elanikkonna tervist või keskkonda; kavandatava kiiritusolukorra planeerimine hõlmab valmisolekut võimaliku kiirituse ja avarii puhuks ning avarii lahendamiseks.

Artikkel 3

Reguleerimisalast väljajätmine

Käesolevat direktiivi ei kohaldata inimorganismis loomulikult sisalduvate radionukliidide ega maapinnani jõudva kosmilise kiirguse suhtes, samuti kokkupuute suhtes puutumata maakoores sisalduvate radionukliididega.

II PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 4

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)  „meditsiinikiiritus” – kiiritus, mille patsiendid või haigustunnusteta isikud saavad haiguse diagnoosimisel või ravimisel või stomatoloogilisel diagnoosimisel või ravimisel ning millel on kavandatud positiivne mõju nende tervisele või heaolule, samuti kiiritus, mida saavad hooldajad ja abistajad ning vabatahtlikult biomeditsiini uurimisprogrammides osalevad isikud;

(2)  „ioniseeriv kiirgus” – energia ülekandumine osakeste või kuni 100-nanomeetrise lainepikkusega elektromagnetlainete kujul (sagedus vähemalt 3×1015 hertsi), mis võib otse või kaudselt tekitada ioone;

(3)  „avariiolukord” – õnnetusjuhtumi, talitlushäire, kuritahtliku teo, konflikti või mis tahes muu erakorralise sündmuse tagajärjel tekkinud erakorraline olukord või sündmus, mis nõuab kiiret tegutsemist, et leevendada esmajoones inimtervisele ja ohutusele, elukvaliteedile, varale või keskkonnale avalduvate tagajärgede ohtu või kahjulikkust. See hõlmab tuuma- ja kiirgusavariisid; [ME 17]

(4)  „avariikiirituse olukord” – õnnetusjuhtumi (käsitletav võimaliku kiiritusena või mitte) või kuritahtliku teo või muu ootamatu sündmuse tagajärjel kujunenud kiiritusolukord, mille kontrolli all hoidmine nõuab kiiret otsustamist;

(5)  „kiiritus” – väljaspool inimorganismi (väliskiiritus) või selle sees (sisekiiritus) paiknevast kiirgusallikast pärineva ioniseeriva kiirgusega kokkupuutesse viimine või kokkupuutes olemine;

(6)  „kiiritusolukord” – olukord, mis tekitab kokkupuute kiirgusega, hõlmab kiirgusallikaid ning tegevust või toimingut, mis võib mõjutada kokkupuudet neist kiirgusallikatest saadava kiiritusega;

(7)  „elanikud” – elanikukiiritust saavad üksikisikud;

(8)  „kiirgusallikas” – objekt, mis võib põhjustada kokkupuudet kiirgusega, näiteks kiirgab ioniseerivat kiirgust või vabastab radioaktiivset materjali, ja mida saab kaitse ja ohutuse seisukohalt käsitleda üksikobjektina;

(9)  „radioaktiivne kiirgusallikas” – kiirgusallikas, mille puhul kasutatakse temas sisalduva radioaktiivse materjali radioaktiivsust;

(10)  „radioaktiivne materjal” – igasugune vedel, gaasiline või tahke radioaktiivseid aineid sisaldav materjal; [ME 18]

(11)  „omanikuta kiirgusallikas” – kinnine kiirgusallikas, mis ei ole reguleeriva kontrolli alt välja arvatud ega reguleeriva kontrolli all näiteks sellepärast, et seda ei ole kunagi kõnealusel viisil kontrollitud või sellepärast, et see on maha jäetud, kaotatud, valesse kohta teisaldatud, varastatud või üle antud, ilma et selleks oleks nõuetekohaselt luba saadud;

(12)  „ehitusmaterjal” – ehitustoode, mis on toodetud püsivaks paigaldamiseks ehitisse;

(13)  „lõppladustamine” – kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamine lubatud rajatisse, ilma kavatsuseta seda sealt välja võtta;

(14)  „püsikiirituse olukord” – kiiritusolukord, mis on selleks ajaks juba tekkinud, kui tehakse otsus selle kontrolli alla võtmise kohta ning mis ei vaja (või enam ei vaja) edasilükkamatute kaitsemeetmete võtmist;

(15)  „looduslik kiirgusallikas” – maised või kosmilise päritoluga looduslikud ioniseeriva kiirguse allikad;

(16)  „kavandatav kiiritusolukord” – kiirgusallika plaanikohase käitamise või kasutuselevõtu või kiiritusrada muutva tegevuse tõttu tekkiv kiiritusolukord, mis põhjustab inimeste või keskkonna kiiritamist või võimalikku kiiritamist. Kavandatavad kiiritusolukorrad hõlmavad nii normaal- kui ka võimalikku kiiritust;

(17)  „võimalik kiiritus” – kiiritus, mille saamist ei oodata täie kindlusega, kuid mida võib saada tõenäosusliku iseloomuga sündmuse või sündmusterea, sh seadmete rikete või käitamisvigade tagajärjel;

(18)  „kiirguskaitse” – inimeste kaitsmine ioniseeriva kiirgusega kokkupuutumise kahjuliku mõju eest ning selleks vajalikud vahendid;

(19)  „kiirgustegevus” – mis tahes tegevus, millega kaasneb kiirgusallika käitamine või kasutuselevõtt või mis muudab kiiritusrada ja mida ohjatakse kui kavandatavat kiiritusolukorda;

(20)  „radoon” – isotoop Rn-222 ja selle tütarproduktid, kui see on asjakohane (kokkupuude radooniga tähendab kokkupuudet radooni tütarproduktidega);

(21)  „ladustamine” – kiirgusallikate või radioaktiivsete jäätmete hoidmine piisava ohutustasemega rajatises, kavatsusega need sealt välja võtta;

(22)  „optimeerimine” – tulevikku suunatud iteratiivne protsess, millega kehtestatakse piisavad kaitsemeetmed, võttes arvesse valitsevaid asjaolusid, olemasolevaid võimalusi ja kiiritusolukorra laadi, et hoida kokkupuute ulatus ja tõenäosus ning kokkupuutuvate inimeste arv võimalikult nii madal, kui see on mõistlik ja võimalik; [ME 19]

(23)  „elanikukiiritus” – üksikisikute kiiritus, välja arvatud kutse- või meditsiinikiiritus;

(24)  „kutsekiiritus” – töötajate, sealhulgas palgatöötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate, samuti väljaõppe saajate ja vabatahtlike kokkupuude kiirgusega töökeskkonnas; [ME 20]

(25)  „tervisekahjustus” – prognoositav oht, et pärast kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega lüheneb elanikkonnas inimeste eluiga või halveneb elukvaliteet. Rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103 kasutatavas määratluses peetakse kahjustuse piirideks See hõlmab somaatilistest mõjudest, vähktõvest ja tõsistest geneetilistest kõrvalekalletest tulenevat kadu (mis on samaväärne surmaga lõppeva haigusega); [ME 21]

(26)  „efektiivdoos (E)” – keha kõikide kudede ja elundite sise- ja väliskiiritusega saadud kaalutud ekvivalentdooside summa. See arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

20131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000001.png

kus

DT,R on koe või elundi T keskmistatud neeldumisdoos kiirguse R tagajärjel,

wR on kiirguse kaalutegur ning

wT on koe või elundi T koe kaalutegur.

Asjaomased wT ja wR väärtused on määratletud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103. Efektiivdoosi ühik on siivert;

(27)  „doosi piirmäär” – efektiivdoosi või ekvivalentdoosi väärtus kindlaksmääratud ajavahemikus, mida üksikisiku puhul ei tohi ületada. Doosi piirmäära kohaldatakse kõigist lubatud kiirgustegevusaladest tingitud kokkupuudete summa kohta;

(28)  „doosipiirang” – kindlast kiirgusallikast üksikisikule eeldatavasti tuleneva doosi ülempiir, mida kasutatakse kavandatava kiiritusolukorra optimeerimisprotsessis vaadeldavate võimaluste väljaselgitamiseks;

(29)  „ekvivalentdoos (HT)” – neeldumisdoos koes või elundis T, mis on kaalutud kiirguse R liigi ja kvaliteedi alusel. See arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

20131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000002.png

kus

DT,R on koe või elundi T keskmistatud neeldumisdoos kiirguse R tagajärjel,

wR on kiirguse kaalutegur.

Kui kiirgusvälja moodustavatel kiirguse ja energia liikidel on erinevad wR väärtused, arvutatakse kumulatiivne ekvivalentdoos HT järgmise valemi kohaselt:

20131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000003.png

Asjaomased wR väärtused on täpsustatud rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103. Ekvivalentdoosi ühik on siivert;

(30)  „välistöötaja” – A-kategooriasse kuuluv kiirgustöötaja, ka praktikant, väljaõppe saaja või üliõpilane, keda ei ole tööle võtnud kontrolltsooni või järelevalve all oleva piirkonna eest vastutav ettevõtja, kuid kes täidab neil aladel või piirkondades tööülesandeid;

(31)  „ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on õiguslikult vastutav teatava kiirgustegevuse või kiirgusallika eest (sealhulgas juhtudel, mil kiirgusallika omanik või valdaja ei soorita kiirgusallikaga seotud tegevusi);

(32)  „ohupiirang” – kiirgusallikast üksikisikule tuleneva ohu piirang (ohu all mõeldakse võimaliku kiirituse tagajärjel tervisekahjustuse tekkimise tõenäosust; see sõltub doosi saamist põhjustava juhusliku sündmuse toimumise tõenäosusest ja selle doosi tõttu tervisekahjustuse tekke tõenäosusest);

(33)  „hooldajad ja abistajad” – isikud, kes teadlikult ja omal tahtel (muul viisil kui osana oma tööst) puutuvad kokku ioniseeriva kiirgusega, hooldades ja aidates meditsiinikiiritust saavaid või saanud isikuid;

(34)  „viitetase” – doosi või riski tase avariikiirituse või püsikiirituse olukorras, millest kõrgema taseme või riski puhul ei peeta kiiritusega kokkupuudet enam lubatavaks ning madalama taseme puhul jätkatakse kaitse optimeerimise rakendamist;

(35)  „kiirgustöötaja” – füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja juures töötav isik, sealhulgas väljaõppe saaja või vabatahtlik, kes puutub töötades kokku kiirgusega käesoleva direktiiviga reguleeritava kiirgustegevuse käigus ja kelle saadav doos ületab elanikukiirituse üht või teist doosi piirmäära; [ME 22]

(36)  „siivert (Sv)” – ekvivalentdoosi või efektiivdoosi ühiku nimetus. Üks siivert vastab ühele džaulile kilogrammi kohta: 1 Sv = 1 J kg–1;

(37)  „sissevõtt” – tegevus, mille tulemusel radionukliidid sisenevad väliskeskkonnast inimorganismi;

(38)  „praktikant” – 16-aastane või vanem isik (sealhulgas väljaõppe saajad või üliõpilased), keda ettevõttes konkreetse elukutse jaoks koolitatakse või välja õpetatakse, hõlmates tööülesandeid, mida tavatöötaja puhul käsitletaks ioniseeriva kiirgusega töötamisena; [ME 23]

(39)  „oodatav efektiivdoos (E())” – sissevõtust tulenevate elundi või koe oodatavate ekvivalentdooside (Hτ(τ)) summa, kusjuures kõik ekvivalentdoosid korrutatakse asjakohase koe kaaluteguriga wT. See arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

20131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000004.png

E(τ) kindlaksmääramisel tähistab τ aastaid, üle mille toimub integreerumine. Käesolevas direktiivis täpsustatud doosi piirmäärade järgimisega seoses on  pärast sissevõttu täiskasvanute puhul 50 aastat ja laste puhul 70. eluaastani jäävate aastate arv. Oodatava efektiivdoosi ühik on siivert;

(40)  „meditsiinifüüsika spetsialist” – isik, kelle teadmised, koolitus ja kogemused võimaldavad tal meditsiinikiirituses rakendatava kiiritusfüüsikaga tegeleda või sellega seotud küsimustes nõu anda ja kelle tegutsemispädevust on tunnustanud pädev asutus;

(41)  „töötervishoiuteenistus” – tervishoiutöötaja või -asutus, kelle pädevusse kuulub kiirgustöötajate tervisekontroll ja kelle tegevuspädevust selles valdkonnas on tunnustanud pädev asutus;

(42)  „kiirguskaitse ekspert” – isik, kellel on vajalikud teadmised, koolitus ja kogemused, et anda kiirguskaitseküsimustes nõu üksikisikute tõhusa kaitse tagamiseks ja kelle tegutsemispädevust on tunnustanud pädev asutus;

(42a)  „pädev asutus” – liikmesriigi poolt määratud mis tahes asutus; [ME 24]

(43)  „kõrgaktiivne kinnine kiirgusallikas” – kinnine kiirgusallikas, milles oleva radioaktiivse materjali kogus ületab II lisas sätestatud väärtusi;

(44)  „avariiolukorra lahendamise kava” – etteantud sündmuste ja nendega seotud stsenaariumide alusel koostatud plaan asjakohaseks reageerimiseks avariikiirituse olukorra puhul konkreetses käitises või tegevuseks;

(45)  „avariitöötaja” – iga isik, kes täidab avariiolukorras kindlaksmääratud tööülesannet ja võib avariiolukorra likvideerimise käigus kiiritust saada;

(46)  „dosimeetriateenistus” – asutus või üksikisik, kellel on individuaalsete järelevalveseadmete kaliibrimise, lugemise või tõlgendamise, inimorganismi või bioloogiliste proovide radioaktiivsuse mõõtmise või dooside hindamise pädevus, kelle staatus tagab sõltumatuse kiirgustöötajate tööandjast ning kelle tegutsemispädevust on tunnustanud pädev asutus; [ME 25]

(47)  „avariiolukorra ohjamise süsteem” – õiguslik või haldusraamistik, millega kehtestatakse avariiolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise kohustused ning otsuste langetamise kord avariikiirituse olukorras;

(48)  „meditsiinikiirituspõhine” – seotud radiodiagnostiliste ja kiiritusravi protseduuridega, menetlusradioloogia või muude radioloogiliste kavandamis- ja suunamistoimingutega, milles kasutatakse ioniseerivat kiirgust;

(49)  „meditsiinikiirituse teostus” – meditsiinikiirituse ja kõik abitoimingud füüsikaline läbiviimine, sealhulgas meditsiiniliste radioloogiaseadmete käsitsemine ja kasutamine, tehniliste ja füüsikaliste näitajate, sh kiirgusdooside hindamine, seadmete taatlus ja hooldus, radioloogiliste ravimpreparaatide valmistamine ja manustamine ning piltide ilmutamine, mida lisaks muudele töötajatele teevad tuumameditsiinis ja kiiritusravis ka radiograafid ja tehnikud;

(50)  „teostaja” – arst, hambaarst või muu tervishoiutöötaja, kellel oma riigi nõuete kohaselt on õigus võtta endale kliiniline vastutus üksikisiku meditsiinikiirituse eest;

(51)  „diagnostilised viitetasemed” – meditsiinilisteks radiodiagnostilisteks toiminguteks määratud dooside tasemed või radiofarmaatsiapreparaatide korral aktiivsustasemed tavalise suurusega patsientidest koosnevate rühmade või standardfantoomide (standardkatsemudelite) tavauurimiseks üldiselt määratletud seadmeliikide puhul;

(52)  „aktiveerimine” – protsess, mille käigus stabiilne nukliid muudetakse radionukliidiks, kiiritades seda sisaldavat materjali osakestega või suure energiasisaldusega footonitega;

(53)  „radioaktiivne aine” – iga aine, mis sisaldab üht või mitut radionukliidi, mille aktiivsuskontsentratsiooni tuleb kiirguskaitse seisukohast arvesse võtta;

(54)  „muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud kiiritamine” – inimeste kavandatud kiiritamine kuvamise eesmärgil, kui kiiritamise peamine motivatsioon ei ole seotud kiiritust saava isiku tervise või heaoluga;

(55)  „teatamine” – dokumendi esitamine pädevale asutusele, et teatada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva kiirgustegevuse sooritamise kavatsusest;

(56)  „registreerimine” – pädeva asutuse poolt antav kirjalik luba või siseriiklike õigusaktidega antav luba siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimustele vastavaks tegevuseks;

(57)  „tarbekaup” – seade või tooteartikkel, millesse on tahtlikult sisestatud radionukliidid või milles need on toodetud aktiveerimise teel või mis tekitab ioniseerivat kiirgust ning mille saab müüa või elanikele kättesaadavaks muuta ilma müügijärgse erijärelevalve või regulatiivse kontrollita;

(58)  „kiirendi” – seade või seadeldis, milles osakesi kiirendatakse ja millest eraldub ioniseerivat kiirgust energiaga üle 1 megaelektronvoldi (MeV);

(59)  „kasutusest kõrvaldatud kinnine kiirgusallikas” – kinnine kiirgusallikas, mida enam ei kasutata või ei kavatseta kasutada tegevusloale vastavas kiirgustegevuses;

(60)  „inspekteerimine” – pädeva asutuse korraldatud uurimine, mille eesmärk on teha kindlaks, kas siseriiklikke sätteid järgitakse;

(61)  „kiirgusgeneraator” – seade, mis tekitab ioniseerivat kiirgust nagu röntgenikiirgus, neutronid, elektronid ja muud laenguga aineosakesed, mida saab kasutada teaduslikel, tööstuslikel ja meditsiinilistel eesmärkidel;

(62)  „radioaktiivsed jäätmed” – radioaktiivne materjal, millele ei ole edasist kasutust ette nähtud;

(63)  „kvaliteeditagamine” – kõik kavandatud ja korrapärased meetmed, mida on vaja piisava kindlustunde tagamiseks, et seade, süsteem, komponent või menetlus toimib rahuldavalt kooskõlas kokkulepitud standarditega; kvaliteedikontroll on kvaliteeditagamise osa;

(64)  „litsents” – vastava taotluse alusel pädeva asutuse antud kiirgustegevusluba, kusjuures kiirgustegevus peab vastama litsentsile lisatud eri dokumendis sätestatud tingimustele;

(65)  „vabastamistasemed” – riigi pädeva asutuse või siseriiklike õigusaktidega kehtestatud ning aktiivsuskontsentratsioonina ja koguaktiivsusena väljendatud väärtused, mille tasandil püsivad või millest allapoole jäävad materjalid, mis on seotud kiirgustegevusega, mille suhtes kehtib teatamis- või loanõue, võib vabastada käesolevas direktiivis sätestatud nõuete järgimisest; [ME 26]

(66)  „järelevalvepiirkond” – ala, mis on ioniseeriva kiirguse eest kaitsmiseks vajaliku jälgimise all;

(67)  „kontrolliala” – maa-ala, mille suhtes kohaldatakse ioniseeriva kiirguse eest kaitsmiseks või radioaktiivse saastuse leviku tõkestamiseks erieeskirju ja millele juurdepääsu kontrollitakse;

(68)  „õnnetusjuhtumiga seotud kiiritus” – inimeste (muude kui avariitöötajad) kokkupuude kiirgusega õnnetusjuhtumi tõttu;

(69)  „töökeskkonnaga seotud avariikiiritus” – kutsekiiritus, mille avariikiirituse olukorras saavad isikud, kes võtavad avarii tagajärgede leevendamiseks meetmeid;

(70)  „tervise sõeluuring” – meditsiiniliste radioloogiakäitiste kasutamine haiguste varaseks avastamiseks elanikkonna riskirühmades;

(71)  „kõrge radooniohtlikkusega radooniohtlik ala” – geograafiline ala või halduspiirkond, mille kohta uuringutega on tõendatud, et riigis kehtestatud viitetasemeid ületavate elamute protsent on seal eeldatavasti oluliselt kõrgem kui riigi muudes osades; [ME 27]

(72)  „meditsiinikiirituse toiming” – iga toiming, mis on seotud meditsiinikiiritusega;

(73)  „saatja” – arst, hambaarst või muu tervishoiutöötaja, kellel siseriiklike nõuete kohaselt on õigus suunata inimest teostaja juurde meditsiinikiirituse toimingule;

(74)  „isikukahjustus” – kliiniliselt tuvastav kahjulik mõju, mis avaldub üksikisikutes või nende järeltulijates ja mis ilmneb kohe või viivitusega, kusjuures viimasel juhul on tegu pigem tõenäolise kui kindla ilmnemisega; [ME 28]

(75)  „menetlusradioloogia” – röntgenikiirgusepõhise kuvamistehnika kasutamine lisaks ultraheli- ja magnetresonantsseadmetele või muule ioniseeriva kiirguseta töötavale meetodile, et diagnoosimise või ravimise eesmärgil viia inimorganismi seadmeid ja neid seal juhtida;

(76)  „radiodiagnostiline” – seotud in vivo isotoopdiagnostikaga, ioniseeriva kiirguse kasutamisel põhineva meditsiinilise diagnostilise radioloogiaga ja stomatoloogilise radioloogiaga;

(77)  „kiiritusravi” – seotud kiiritusraviga ja isotoopraviga;

(78)  „kliiniline vastutus” – teostaja vastutus üksikisiku meditsiinilise kiiritamise eest, mis hõlmab eelkõige järgmist: põhjendatus, optimeeritus, tulemuslikkusele antav kliiniline hinnang, vajaduse korral teostusega seotud koostöö muude asjatundjate ja töötajatega, vajaduse korral teabe hankimine varasemate uuringute kohta, nõudmise korral olemasoleva radioloogiaalase teabe ja/või andmete esitamine muudele teostajatele ja/või saatjatele, vajaduse korral ioniseeriva kiirguse ohtlikkust käsitleva teabe jagamine patsientidele ja muudele asjaosalistele;

(79)  „kliiniline audit” – meditsiinikiirituse toimingute kavakindel uurimine või läbivaatamine, mille eesmärk on parandada ravi kvaliteeti ja tulemuslikkust struktuurse läbivaatamisega, mille puhul meditsiinikiirituse kasutamise tavasid, toiminguid ja tulemusi hinnatakse meditsiinikiirituse toimingute tegemise hea tava kokkulepitud standardite põhjal, vajaduse korral tavasid muutes ja uusi standardeid kohaldades;

(80)  „meditsiiniradioloogiakäitis” – meditsiiniliste radioloogiaseadmetega varustatud käitis;

(81)  „juhuslik kiiritus” – meditsiinikiiritus, mis oluliselt erineb teatavaks otstarbeks ettenähtud meditsiinikiiritusest;

(82)  „standardisik” – üksikisik, kelle saadav või tõenäoliselt saadav doos on tüüpiline elanikkonna hulgas kiirgusega rohkem kokku puutuvatele elanikele. Hindamisel võetakse arvesse olemasolevatest tingimustest ebasoodsamaid stsenaariume, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et nende täitumine ei ole tõenäoline või et nende täitumine tuvastataks ja sellest tulenevalt toimuks dosimeetrilise mõju läbivaatamine; [ME 30]

(83)  „kiirguskaitse korraldaja” – isik, kes on tehniliselt pädev asjaomase kiirgustegevusega seotud kiirguskaitse küsimustes ja kelle ettevõtja on määranud kiirguskaitsekorra rakendamise järelevalvajaks ettevõttes; nende tegutsemispädevust tunnustavad pädevad asutused; [ME 31]

(84)  „parandusmeetmed” – kiirgusallika kõrvaldamine või selle võimsuse (aktiivsuse või koguse) vähendamine, et ära hoida või vähendada doose, mida muidu võidakse saada püsikiirituse olukorras;

(85)  „kaitsemeetmed” – meetmed, mis ei ole parandusmeetmed ja mille abil püütakse vältida või vähendada doose, mida vastasel juhul võidakse saada avariikiirituse või püsikiirituse olukorras;

(86)  „tegevusluba” – kirjalik luba, mille pädev asutus annab ettevõtjale kiirgusallikaga seotud konkreetseks tegevuseks, mille suhtes kohaldatakse regulatiivset kontrolli registreerimise või litsentsi vormis;

(87)  „kinnine kiirgusallikas” – radioaktiivne kiirgusallikas, milles olev radioaktiivne aine on püsivalt suletud kapslisse või tugevalt seotud tahke aine koosseisu;

(88)  „tarnija” – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib kinnise kiirgusallika või teeb selle kättesaadavaks;

(89)  „kiirgusallika konteiner” – kinnise kiirgusallika kaitsekest, mis ei ole kiirgusallika lahutamatu osa, vaid on ette nähtud kiirgusallika varjestamiseks transportimisel, käitlemisel jne;

(90)  „toroon” – isotoop Rn-220;

(91)  „jääkdoos” – eeldatavasti kõigi kiiritusradade kaudu saadav doos kas pärast kaitsemeetmete täielikku rakendamist või siis pärast otsuse tegemist selle kohta, et kaitsemeetmeid ei rakendata; [ME 32]

(92)  „neeldumisdoos (D)” – neeldunud energia massiühiku kohta

20131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000005.png

kus

–  20131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000006.png on keskmine energia, mis ioniseeriva kiirgusega kantakse üle ruumielemendis olevasse ainesse,

–  dm on aine mass selles ruumielemendis.

Käesolevas direktiivis tähistab neeldumisdoos koes või elundis neeldunud keskmist doosi. Neeldumisdoosi ühik on grei;

(93)  „grei (Gy)”– neeldumisdoosi ühik. Üks grei vastab ühele džaulile kilogrammi kohta: 1 Gy = 1 J kg–1;

(94)  „aktiivsus (A)” – teatud ajahetkel teatavas energiaseisundis oleva radionukliidi koguse aktiivsus A. Aktiivsus A on tuumaüleminekute arvu dN ja ajavahemiku dt jagatis, kus dN on kõnealusest energiaseisundist toimuvate spontaansete tuumaüleminekute arvu ooteväärtus ajavahemikus dt:

20131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000007.png

Aktiivsuse ühik on bekrell;

(95)  „bekrell (Bq)” – aktiivsuse ühiku nimetus. Üks bekrell vastab ühele tuumaüleminekule sekundis: 1 Bq = 1 s–1;

(96)  „oodatav ekvivalentdoos (H())” – radioaktiivse aine sissevõtu tagajärjel koe või elundi T ekvivalentdoosikiiruse integraal aja () suhtes. See arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

20131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000008.png

sissevõtu kohta ajahetkel t0, kus

20131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000009.png

on asjakohane ekvivalentdoosikiirus elundis või koes T ajal t,

τ on aeg, üle mille leitakse integraal.

HT() määratlemisel antakse  aastates. Kui τ kohta andmed puuduvad, kasutatakse eeldatava väärtusena täiskasvanute puhul 50 aastat ja laste puhul aastaid, mis on jäänud 70. eluaastani. Oodatava ekvivalentdoosi ühik on siivert;

(97)  „kiiritus tavaolukorras normaalkiiritus” – käitise või tegevuse (sealhulgas hooldamine, ülevaatamine, dekomisjoneerimine) normaalsete töötingimuste korral oodatav kiiritus, mille puhul arvestatakse ka väikeste kontrolli alla jäävate rikete esinemise võimalikkust normaalse töö ja eeldatavate tööolukordade ajal; [ME 33]

(98)  „prognoositav doos” – oodatav doos, kui ei võeta mingeid kaitsemeetmeid;

(99)  „kvaliteedikontroll” – toimingute (kavandamine, kooskõlastamine, rakendamine) kogum, mille eesmärk on kvaliteedi säilitamine või parandamine. See hõlmab seadmete piiritletavate, mõõdetavate ja juhitavate toimimisnäitajate jälgimist, hindamist ja hoidmist nõutaval tasemel;

(100)  „reageerimise strateegia” – eri kaitsemeetmete kogum, mida kasutatakse etteantud sündmustele või tegelikele sündmustele reageerimiseks ning avariikiirituse olukorra ohjamiseks sätestatud eesmärkide kohaselt. Avariiolukorra lahendamise kavas nähakse iga etteantud sündmuse ja stsenaariumi jaoks ette reageerimise strateegia.

III PEATÜKK

KIIRGUSKAITSESÜSTEEM

Artikkel 5

Üldpõhimõtted

Liikmesriik kehtestab juriidilised nõuded ja asjakohase regulatiivse kontrolli korra, mis kõigis kiiritusolukordades kajastab kiirguskaitsesüsteemi, mis põhineb ajakohastatud ja veenvatel teaduslikel tõenditel ning järgib põhjendatuse, optimeerituse ja doosi piiratuse ja kahjude hüvitamise põhimõtet põhimõtetele toetuvat kiirguskaitsesüsteemi: [ME 34]

(a)  põhjendatus: inimeste kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega suurendavate kiirgusallikaid, kiiritusradu või tegelikke kokkupuuteid käsitlevate nõuete rakendamise või muutmise otsuste põhjendamisel lähtutakse seisukohast, et kui selline otsus tehakse, peab sellest saadav ühiskonnale või isikutele saadav kasu korvama kahjustused, mida otsusega võidakse põhjustada; [ME 35]

(b)  optimeeritus: kõigis kiiritusolukordades optimeeritakse kiirguskaitset, et hoida kokkupuute ulatus ja tõenäosus ning kokkupuutuvate inimeste arv võimalikult nii madal, võttes arvesse kui see on majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid arvesse võttes mõistlik ja võimalik, kusjuures meditsiinikiiritust saava isiku kaitse optimeerimine vastab saadava kiirituse meditsiinilisele eesmärgile, nagu on kirjeldatud artiklis 55. Seda põhimõtet kohaldatakse efektiivdoosi ja elundidoosi puhul ettevaatusabinõuna, et võtta arvesse ebaselgust tervisekahjustuse tekke võimaluste osas lävitasemest allpool; [ME 36]

(c)  doosi piiratus: elaniku üksikisiku kõigist reguleeritud kiiritusallikatest ja kõigist inimtekkelise püsikiirituse olukordadest saadavate dooside summa ei tohi kavandatavates kiiritusolukordades ületada kutse- või elanikukiirituse jaoks kehtestatud dooside piirmäärasid.

Kiirgustöötaja kõigist reguleeritud kiiritusallikatest saadavate dooside summa ei tohi ületada kutsekiirituse jaoks kehtestatud dooside piirmäärasid.

Doosi piirmäärasid ei kohaldata meditsiinikiirituse suhtes. [ME 37]

(c a)  kahjude hüvitamine: enne uue tuumarajatise ehitamise lubamist või tuumarajatise käitamisloa pikendamist loovad liikmesriigid mehhanismi, millega tagatakse rajatise avarii korral kogu tekkida võiva varalise kahju ja isikukahju hüvitamine.[ME 38]

Põhjendatuse ja doosi piiratuse alane teave tuleb teha kogu elanikkonnale kättesadavaks.[ME 39]

1.JAGU

OPTIMEERIMISE ABIVAHENDID

Artikkel 6

Kutse- ja elanikukiirituse doosipiirangud

1.  Kutsekiirituse doosipiirang on optimeerimise abivahend, mille kehtestab ettevõtja töötajate esindajatega konsulteerides. Nende otsuste üle teostavad järelevalvet pädevad asutused pädeva asutuse üldjärelevalve all. Doosipiirangu kehtestamisel välistöötajate jaoks teevad tööandja ja ettevõtja omavahel koostööd töötajate esindajatega konsulteerides. [ME 40]

2.  Elanikukiirituse doosipiirang määratakse üksikisikule mõjuva doosi suhtes, mille elanikud saavad kindlaksmääratud kiirgusallika plaanikohasel käitamisel või inimtekkelise püsikiirituse olukorra tulemusena. Pädev asutus määrab doosipiirangu piirangu selliselt, et oleks tagatud elanikkonna tervise kaitse ning kõigist lubatud kiirgustegevusaladest ning looduslikest kiirgusallikatest ja jääksaastest ühe isiku jaoks tulenevate dooside summa piirmäära järgimine vastaks doosi piirmäärale. Doosipiiranguks valitud väärtused avaldatakse nii, et iga elanik saaks kontrollida, kas ta ei puutu kõikide kavandatavate kiiritusolukordade ja inimtekkelise püsikiirituse olukordade koostoimel kokku regulatiivset piirmäära ületava doosiga. [ME 41]

3.  Võimaliku kiirituse puhul hõlmab optimeerimine allikate ja käitiste ohutuse ja julgeoleku piisavat ohjamist. Vajaduse korral võib kehtestada ohupiirangud.

4.  Doosipiirangud kehtestatakse kas aasta või asjakohase lühema ajavahemiku jooksul saadava individuaalse efektiiv- või ekvivalentdoosina.

5.  Kui doosipiiranguid kasutatakse pikka aega kestva akumuleeruva kiirituse puhul, määratakse need kindlaks aastase efektiivdoosi või elundi ekvivalentdoosina.

Artikkel 7

Meditsiinikiirituse doosipiirangud

Patsientide meditsiinikiirituse suhtes doosipiiranguid ei kohaldata.

Kiiritatud isiku hooldajate ja abistajate ning vabatahtlikult biomeditsiinilistes uurimisprogrammides osalevate isikute (kes ei saa otsest meditsiinilist kasu kokkupuutest kiirgusega) doosipiirangud määratakse kindlaks üksikisikule mõjuva doosina, mille ületamine uuringute, ravi või kõnealuse uurimisprojekti ajal on ebatõenäoline.

Artikkel 8

Viitetasemed

1.  Avarii- ja püsikiirituse olukorra viitetasemed määratakse kindlaks efektiivdoosi või elundidoosi tasemena, mille ületamist ei peeta avarii- ja püsikiirituse olukorras kohaseks.

2.  Töötatakse välja ja rakendatakse optimeeritud kaitsestrateegia, mille eesmärk on vähendada üksikisiku saadavat doosi, et see jääks allapoole viitetaset nii madalale tasemele, kui see on mõistlikult võimalik. Viitetasemeks valitud väärtus sõltub kiiritusolukorra liigist, ohu laadist ning olemasolevatest sekkumisvahenditest ning kaitse- ja parandusmeetmetest. [ME 42]

3.  Kaitse optimeerimise puhul peetakse esmatähtsaks viitetaset ületavat kokkupuudet. Viitetaseme valimisel võetakse arvesse nii kiirguskaitse nõudeid kui ka sotsiaalseid kriteeriume.

3a.  Avariikiirituse olukordades kohaldatavate eri vastumeetmete jaoks kehtestatakse sekkumistasemed, mis määratakse kindlaks efektiivdoosi või elundidoosi tasemena, millest alates tuleb rakendada kaitsemeetmeid, et piirata ohtu kiirgusega kokkupuutuvate inimeste jaoks. [ME 43]

4.  Viite- ja sekkumistasemete jaoks liikmesriikide poolt seatud efektiivdoosi viitetaseme ja elundi ekvivalentdoosi väärtustest antakse teada komisjonile ja need avaldatakse. Liikmesriigid kaasavad nimetatud väärtuste kindlaksmääramisse sidusrühmad valimisel võetakse arvesse viitetaseme kolme vahemikku, mis on esitatud I lisa punktis 1. [ME 44]

2.JAGU

DOOSI PIIRATUS

Artikkel 9

Kiirgustöötajate vanusepiir

Kooskõlas artikli 12 lõikega 2 ei tohi alla 18-aastasi isikuid määrata tööle, mille käigus neist saavad kiirgustöötajad.

Artikkel 10

Kutsekiirituse doosi piirmäärad

1.  Kutsekiirituse efektiivdoosi aastane piirmäär on 20 millisiivertit. Kuid erijuhtudel või siseriiklikes õigusaktides määratletud teatavates kiiritusolukordades võib aastane efektiivdoos olla kuni 50 millisiivertit, kui viie järjestikuse aasta keskmine doos ei ületa 20 millisiivertit aasta kohta.

Avariitöötajatele võib lubada kõrgemat efektiivdoosi vastavalt artiklile 52.

2.  Lisaks lõikes 1 kehtestatud efektiivdoosi piirmääradele kohaldatakse järgmisi ekvivalentdoosi piirmäärasid:

(a)  silmaläätse ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 20 millisiivertit või, kui see on kohaldatav, siis sama väärtus, mis on määratud efektiivdoosi piirmääraks;

(b)  naha ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 500 millisiivertit, väljendatuna 1 cm² nahapinna aastase keskmise doosina, olenemata kiiritusega kokkupuutuva pinna suurusest;

(c)  käte, käsivarte, jalgade ja pahkluude ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 500 millisiivertit.

Artikkel 11

Rasedate naiste kaitse

1.  Kui rase naine on ettevõtjale oma rasedusest siseriiklike õigusaktide ja/või tavade kohaselt teatanud, peab loote kaitse olema samaväärne võrreldav elanike kaitsega. Raseda naise töötingimused peavad olema sellised, et loote ekvivalentdoos oleks nii madal, kui see on mõistlik ja võimalik, ning ei oleks vähemalt ülejäänud rasedusaja jooksul tõenäoliselt suurem kui 1 millisiivert. [ME 45]

2.  Niipea kui last rinnaga toitev naine on ettevõtjale oma olukorrast teatanud, ei panda teda tegema tööd, mille puhul on olemas oluline radionukliidide sissevõtu oht.

Artikkel 12

Praktikantide ja üliõpilaste doosi piirmäärad

1.  Doosi piirmäärad, mis kehtivad vähemalt 18aastaste praktikantide ja üliõpilaste suhtes, kes peavad õpingute käigus kasutama kiirgusallikaid, vastavad artiklis 10 kiirgustöötajate kohta sätestatud piirmääradele.

2.  Efektiivdoosi piirmäär 16–18aastaste praktikantide ja üliõpilaste jaoks, kes peavad õpingute käigus kasutama kiirgusallikaid, on 6 millisiivertit aastas.

Lisaks esimeses lõigus efektiivdoosi suhtes kehtestatud piirangutele kohaldatakse järgmisi ekvivalentdoosi piirmäärasid:

(a)  silmaläätse ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 15 20 millisiivertit; [ME 46]

(b)  naha ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 150 millisiivertit, väljendatuna 1 cm² nahapinna aastase keskmise doosina olenemata kiiritusega kokkupuutuva pinna suurusest;

(c)  käte, käsivarte, jalgade ja pahkluude ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 150 millisiivertit.

3.  Doosi piirmäärad praktikantide ja üliõpilaste puhul, kelle suhtes ei kohaldata lõikeid 1 ja 2, vastavad artiklis 13 sätestatud elanikudoosi piirmääradele.

Artikkel 13

Elanikudoosi piirmäärad

1.  Elanikukiirituse puhul on efektiivdoosi aastane piirmäär 1 millisiivert. See piirmäär põhineb kõigi reguleeritud kiirgustegevusalade ja inimtekkelise püsikiirituse olukordade kaudu sise- ja väliskiiritusega saadavate dooside summal. [ME 49]

2.  Lisaks lõikes 1 osutatud doosi piirmäärale kohaldatakse järgmisi ekvivalentdoosi piirmäärasid:

(a)  silmaläätse ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 15 millisiivertit;

(b)  naha ekvivalentdoosi aastane piirmäär on 50 millisiivertit, väljendatuna 1 cm2 nahapinna keskmise doosina, olenemata kiirgusega kokkupuutuva pinna suurusest.

Artikkel 14

Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine

Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamisel kasutatakse järgmisi väärtusi ja seoseid:

(a)  väliskiirituse puhul kasutatakse rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103 sätestatud väärtusi ja seoseid efektiiv- ja ekvivalentdooside hindamiseks;

(b)  radionukliidist või radionukliidide segust põhjustatud sisekiirituse puhul kasutatakse sissevõtust tuleneva efektiivdoosi hindamiseks rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandes 103 sätestatud väärtusi ja seoseid ning allaneelamise ja sissehingamise doosikoefitsiente rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni väljaandest 72.

IV PEATÜKK

KIIRGUSKAITSEALASE HARIDUSE, KOOLITUSE JA TEAVITUSE NÕUDED

Artikkel 15

Üldised kohustused seoses hariduse, koolituse ja teavitamisega

1.  Liikmesriik kehtestab vajaliku õigus- ja haldusraamistiku asjakohase kiirguskaitsealase hariduse, koolituse ja teabe andmiseks igale üksikisikule, kes vajab oma ülesannete täitmiseks kiirguskaitsealast eripädevust. Asjaomaste üksikisikute koolitamist, täiendkoolitamist ja teavitamist korratakse asjakohaste ajavahemike järel ja see tegevus dokumenteeritakse.

2.  Liikmesriik seab sisse pideva hariduse, koolituse ja täiendkoolituse, mis võimaldab tunnustada kiirguskaitse eksperte, meditsiinifüüsika spetsialiste, kiirguskaitse korraldajaid, tervishoiuteenistusi ja dosimeetriateenistusi ning toetada parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel. Kõikide hariduse, koolituse ja ajakohase teavitamise vormidega edendatakse valmisolekut ning võimaldatakse kiiremaid ennetus- ja/või reageerimismeetmeid antud valdkonnas. [ME 51]

Artikkel 16

Kiirgustöötajate, praktikantide ja üliõpilaste koolitamine ning neile edastatav teave

1.  Liikmesriik nõuab ettevõtjalt või tööandjalt eranditult kõigi kutsekiiritusega kokkupuutuvate töötajate, praktikantide ja üliõpilaste teavitamist: [ME 52]

(a)  nende tööga kaasnevatest terviseriskidest;

(aa)  riske vähendavast ohutust töökorrast; [ME 53]

(b)  üldistest kiirguskaitsemeetmetest ja ettevaatusabinõudest, eriti seoses käitamis- ja töötingimustega nii kiirgustegevuses üldiselt kui ka eri tüüpi töökohtadel ja eri tööde puhul, kuhu/mida neid võidakse tegema määrata;

(c)  avariiolukorra lahendamise kavadest ja toimingutest;

(d)  tehniliste, meditsiiniliste ja haldusnõuete järgimise tähtsusest.

(da)  tingimustest, mille korral on töötajatel õigus tervisekontrollile. [ME 54]

Kui see on asjakohane, teavitatakse ka sagedase lendamisega seotud riskidest. [ME 55]

2.  Liikmesriik nõuab, et ettevõtja või tööandja selgitaks naistele, kui oluline on rasedusest varakult teatamine, sest see aitab vältida loote kokkupuudet kiirgusega ja imiku saastumise ohtu radionukliidide sissevõtu tagajärjel.

3.  Liikmesriik nõuab ettevõtjatelt ja tööandjatelt, et need pakuksid oma töötajatele asjakohaseid kiirguskaitsekoolitusi ja teavitusprogramme.

4.  Lisaks lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud kiirguskaitsealasele koolitamisele ja teavitamisele tagab kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika eest vastutav ettevõtja, et sellistel koolitustel käsitletakse kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika tööohutuse ja turvalisuse erinõudeid, et asjakohased töötajad oleksid piisavalt ette valmistatud iga sündmuse jaoks, mis võib mõjutada nende endi turvalisust või teiste isikute kaitsmist kiirguse eest. Teavitamisel ja koolitamisel rõhutatakse esmajoones ohutusnõuete täitmise vajadust ning antakse konkreetset teavet tagajärgede kohta, mis võivad tuleneda vajaliku kontrolli kaotusest kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika üle.

Artikkel 17

Omanikuta kiirgusallikaga kokku puutuda võivate töötajate teavitamine ja koolitamine

Liikmesriik võtab meetmed, millega tagab, et käitistes, kus kõige tõenäolisemalt leidub või töödeldakse omanikuta kiirgusallikaid (nt suured vanametalli hoiuplatsid ja vanametalli ümbertöötlemistehased), ning olulistes transiidi sõlmpunktides saavad juhtkond ja töötajad:

(a)  teavet kiirgusallikaga võimaliku kokkupuutumise ohu kohta;

(b)  nõuandeid ja koolitust kiirgusallikate ja nende konteinerite visuaalseks avastamiseks ning selle kohta, kuidas neist teada anda; [ME 56]

(c)  põhiteavet ioniseeriva kiirguse ja selle toime kohta;

(d)  teavet tuvastamissüsteemide kohta;

(e)  teavet ja koolitust meetmete kohta, mida tuleb võtta kohapeal juhul, kui on avastatud kiirgusallikas või kahtlustatakse selle olemasolu.

Artikkel 18

Avariitöötajate teavitamine ja koolitamine

1.  Liikmesriik tagab, et avariitöötajatele ja muudele isikutele, keda võidakse kaasata abi andmise korraldamisse avariiolukorras, antakse viivitamata täielikku nõuetekohast ja korrapäraselt ajakohastatud teavet mõju kohta, mida sekkumine avaldab nende tervisele, ja sellises olukorras võetavate ettevaatusabinõude kohta. Selles teabes võetakse arvesse võimaliku avariiolukorra ulatust. [ME 57]

2.  Niipea kui tekib avariiolukord, täiendatakse asjakohaselt lõikes 1 osutatud teavet, võttes arvesse konkreetseid asjaolusid.

3.  Liikmesriik tagab, et avariitöötajad saavad artiklis 97 kirjeldatud avariiolukorra ohjamise süsteemis ettenähtud korrapärast koolitust. Vajaduse korral hõlmab selline koolitus praktilisi harjutusi.

4.  Liikmesriik tagab, et lisaks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud avariiolukorrale reageerimisega seotud koolitusele pakub neile töötajatele asjakohast kiirguskaitsealast koolitust ja teavet artikli 30 lõike 1 punktis b osutatud avariitöötajate kaitse eest vastutav organisatsioon.

Artikkel 19

Haridus, teavitamine ja koolitus meditsiinikiirituse valdkonnas

1.  Liikmesriik tagab, et teostajate ja meditsiinikiirituse toimingute teostamisega seotud isikute haridus, koolitus, teavitamine ning teoreetiline ja praktiline meditsiinikiirituse väljaõpe on piisav ning et neil on asjakohane kiirguskaitsealane pädevus.

Selleks tagab liikmesriik sobiva õppekava koostamise ja tunnustab asjakohaseid diplomeid, tunnistusi või ettevalmistust käsitlevaid tõendeid.

2.  Asjakohaseid koolitusprogramme läbivad isikud võivad osaleda meditsiinikiirituse toimingute teostamises, nagu on ette nähtud artikli 56 lõikes 4.

3.  Liikmesriik tagab pideva koolitamise pärast kutsealase ettevalmistuse saamist ning uute võtete meditsiinilise kasutamise korral neid võtteid ja asjakohaseid kiirguskaitsenõudeid tutvustava koolituse korraldamise.

4.  Liikmesriik tagab mehhanismide olemasolu, millega saab õigeaegselt levitada teavet meditsiinikiiritusega seotud kiirguskaitse kohta, mis põhineb oluliste sündmustega omandatud kogemustel.

5.  Liikmesriik tagab kiirguskaitsekursuse võtmise meditsiini- ja hambaravikoolide põhiõppekavasse.

5a.  Liidu kodanike puhul täidetakse käesolevas direktiivis ette nähtud teavitusnõudeid ühes Liidu ametlikest keeltest, et iga kodanik saaks edastatud teabest aru. [ME 58]

V PEATÜKK

KIIRGUSTEGEVUSE PÕHJENDATUS JA REGULATIIVNE KONTROLL

Artikkel 20

Kiirgustegevuse põhjendatus

1.  Liikmesriik tagab, et uut tüüpi kiirgustegevus, millega kaasneb kokkupuude ioniseeriva kiirgusega, põhjendatakse ja et seda testitakse eelnevalt enne selle heakskiitmist ning kontrollitakse korrapäraselt rakendamise ajal. [ME 59]

Liikmesriigid tagavad, et nii tavapärase töö käigus kui ka avariiolukorras võtavad otsustusprotsessist osa kõik sidusrühmad, eelkõige isikud, kelle tervist toiming võib mõjutada. Osavõtt tuleb korraldada piisavalt varakult enne otsuse langetamise tähtaega, et võimaldada alternatiivsete lahenduste nõuetekohast uurimist. [ME 60]

2.  Liikmesriik loetleb oma õigus- ja haldusaktides heakskiidetud kiirgustegevuse tüübid.

3.  Olemasolevate kiirgustegevuse tüüpide põhjendatus vaadatakse läbi, kui saadakse uusi olulisi tõendeid nende tõhususe või tagajärgede kohta ja/või kui on registreeritud negatiivsed tulemused. Komisjon ja liikmesriigid kehtestavad menetlused nii liidu kui ka riigi tasandil olemasolevate tegevuste põhjendatuse läbivaatamiseks. Menetlused tagavad eelkõige oma tegevusala kaudu ioniseeriva kiirguse ohuga kokku puutuvate rühmade või üksikisikute ning eelkõige elanike ja töötajate võimaluse esitada ettepanekuid ja osaleda otsustusprotsessis. [ME 61]

Artikkel 21

Ioniseerivat kiirgust kiirgavate seadmete või toodetega seotud tegevuse põhjendatus

1.  Liikmesriik nõuab igalt ettevõtjalt, kes kavatseb toota, importida või eksportida uut tüüpi seadet või toodet, millest eraldub ioniseerivat kiirgust, III lisa A jaos sätestatud asjakohaste andmete esitamist pädevale asutusele selles riigis, kus asub ettevõtja registrijärgne asukoht, et asutus saaks III lisa B jaos ettenähtud teabe hindamise põhjal otsustada, kas seadme või toote kavandatud kasutamine on põhjendatud või mitte. [ME 62]

2.  Pädev asutus jagab lõike 1 kohaselt saadud teavet muude liikmesriikide pädevate asutustega, et teavitada neid oma otsusest neil oleks võimalik teha oma otsus seadme või toote kavandatud kasutamise põhjendatuse kohta. Pädevad asutused teevad selle teabe kõigile teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. [ME 63]

3.  Ettevõtjale tehakse liikmesriigi pädeva asutuse otsus teatavaks nelja kuue kuu jooksul. [ME 64]

3a.  Seda tüüpi seadmed ja tooted on vastavalt artiklile 22 nähtud ette kasutamiseks kontrollitud keskkonnas. [ME 65]

Artikkel 22

Kiirgustegevuse keelamine

Liikmesriik keelab radioaktiivse aine sihipärase lisamise toiduainete, mänguasjade, ehete ja kosmeetikatoodete ning üldisemalt tarbekaupade tootmisel ja määrab selle eest karistusi ning keelab selliste toodete impordi ja ekspordi. Piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/2/EÜ(15) kohaldamist, ei peeta põhjendatuks kiirgustegevust, millega kaasneb materjali aktiveerimine, mis põhjustab aktiivsuse tõusu asjaomastes toodetes. [ME 66]

Artikkel 23

Kiirgustegevus, millega kaasneb inimeste planeeritud kiiritamine muul kui meditsiinilisel eesmärgil

1.  Liikmesriik tagab, et uuringute või muude asjakohaste meetodite abil selgitatakse välja tegevusalad, millega kaasneb kiiritamine IV lisas esitatud muul kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil. Ta hindab kord aastas iga loetletud tegevusalaga seotud individuaal- ja kollektiivdoose, nende mõju ja nende arengut aja jooksul. [ME 67]

2.  Liikmesriik jälgib ja tagab, et erilist tähelepanu pööratakse sellise kiirgustegevuse põhjendatusele, millega kaasneb kokkupuude kiiritusega muu kui meditsiinilise kuvamise eesmärgil, ning eelkõige: [ME 68]

(a)  iga IV lisas loetletud, muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud tegevus, millega kaasneb kokkupuude kiiritusega, peab enne üldist heakskiitmist olema põhjendatud;

(b)  üldist heakskiitmist vajava kiirgustegevuse tüübi iga konkreetne rakendus peab olema eelnevalt põhjendatud;

(c)  iga üksik IV lisa A jaos loetletud kiirgusega kokkupuudet põhjustav muu kui meditsiinilise kuvamise protseduur, mida teostab meditsiinilisi radioloogiaseadmeid kasutav töötaja, tuleb eelnevalt põhjendada, võttes arvesse protseduuri konkreetseid eesmärke ja selles osaleva isiku omadusi;

(d)  punktides a ja b täpsustatud muu kui meditsiinilise kuvamisega seotud kiirgustegevuse üldise ja konkreetse põhjendatuse vaatab pädev asutus teatava ajavahemiku järel läbi.

3.  Kui liikmesriik otsustab, et konkreetne muud kui meditsiinilist kuvamist hõlmav kiirgustegevus on põhjendatud, tagab ta, et:

(a)  iga kiirgustegevuse jaoks on vajalik luba;

(b)  pädev asutus kehtestab kiirgustegevuse kohta esitatavad nõuded, sealhulgas individuaalse rakendamise kriteeriumid, tehes selleks vajaduse korral koostööd muude asjakohaste asutuste ja kutseorganisatsioonidega;

(c)  iga tegevuse kohta on kehtestatud doosi piirmäär. Piirmäär on oluliselt madalam elanikudoosi piirmäärast ja kui võimalik, ka meditsiinitöötajate poolt meditsiiniseadmetega teostatavate toimingute suhtes sätestatud piirmäärast (IV lisa A jagu); muu tegevuse puhul (IV lisa B jagu) vastab doosi piirmäär artikli 6 lõikes 2 esitatud nõuetele;

(d)  meditsiinilisi kiiritusseadmeid kasutavate meditsiinitöötajate toimingute puhul järgitakse VII peatükis sätestatud asjakohaseid nõudeid, sealhulgas seadmeid, optimeerimist, kohustusi ja rasedusaja erikaitset käsitlevaid nõudeid;

(e)  on saadud kiiritatava isiku teadlik nõusolek, välja arvatud juhud, kui õiguskaitseorganitel on siseriiklike õigusaktide alusel lubatud tegutseda ilma isiku nõusolekuta;

(f)  kui kiiritamine toimub rutiinse tegevusena ohutuse tagamise eesmärgil, pakutakse läbivalgustatavatele isikutele alternatiivse tehnika kasutamise võimalust, mis ei hõlma kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega.

3a.  Liikmesriik vastutab alternatiivse tehnoloogia uurimise, arendamise ja rakendamise eest. [ME 69]

Artikkel 24

Looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga seotud tegevuse tuvastamine

Liikmesriik tagab, et tuvastatakse ja avalikustatakse iga kiirgustegevus, mis on seotud looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga ja põhjustab töötajatele või elanikele kiiritust, mida kiirguskaitse seisukohalt ei ole võimalik tähelepanuta jätta. Tuvastamiseks kasutatakse uuringuid ja muid asjakohaseid vahendeid, võttes eelkõige arvesse V lisas loetletud tööstussektoreid. [ME 70]

Artikkel 25

Teatamine

1.  Liikmesriik nõuab, et teatatakse igast kiirgustegevusest, sh ka artikli 24 kohaselt tuvastatud kiirgustegevusest, välja arvatud järgmised põhjendatud tegevused, mille puhul on tegemist:

(a)  radioaktiivseid aineid sisaldava materjaliga, kui nendega seotud aktiivsusmäärad kokku ei ületa VI lisas esitatud väljaarvamisväärtusi või kõrgemat väärtust, millele pädev asutus konkreetse taotluse alusel loa annab ning mis vastab VI lisas esitatud üldistele väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumidele; või

(b)  radioaktiivseid aineid sisaldava materjaliga, kui nendega seotud aktiivsusmäärad massiühiku kohta ei ületa VI lisa tabelis A esitatud väljaarvamise vaikeväärtust või kõrgemat väärtust, millele pädev asutus konkreetse taotluse alusel loa annab ning mis vastab VI lisas esitatud üldistele väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumidele; või

(c)  visuaalkujundite tekitamiseks ettenähtud elektronkiiretoruga või muu kuni 30 kV potentsiaalivahega töötava elektriseadme või muu seadme või tootega, mille tüübi on liikmesriigi pädev asutus heaks kiitnud, juhul kui

(i)  see ei tekita tavapärastes kasutustingimustes 0,1 meetri ulatuses seadme ligipääsetavast pinnast suuremat doosikiirust kui 1 µSvh–1; ja

(ii)  kui see sisaldab radioaktiivseid aineid, on need paigutatud kapslisse või tugevasse hoidikusse; ja

(iii)  pädev asutus on kindlaks määranud lõppladustamise tingimused.

2.  Liikmesriik võib teatamisnõude kohaldamisalast välja arvata täiendavaid kiirgustegevuse tüüpe kooskõlas VI lisa punktis 3 sätestatud üldiste väljaarvamiskriteeriumidega või juhul, kui kaitse optimeerituse hindamine tõendab, et väljaarvamine on parim lahendus.

2a.  Liikmesriik määrab kindlaks teabe, mille ettevõtja peab esitama, et pädev asutus saaks hinnata elanike ja töötajate kiirgusega kokkupuute taset ja kiirgusohtu nii tava- kui avariiolukorras. Pädev asutus määrab selle põhjal ja vajaduse korral täiendavate uurimiste tulemustele tuginedes kindlaks kohaldatava halduskorra ja vajalikud regulatiivse kontrolli vahendid. [ME 71]

3.  Artikli 24 kohaselt tuvastatud looduslikult esineva radioaktiivse materjaliga seotud tegevusest ning tootmis- ja töötlemisjääkidest, mis teadaolevalt on tuvastatud ehitusmaterjalides ringlusse võetud, tuleb teatada, kui VII lisas määratletud aktiivsuskontsentratsiooni indeks saadud ehitusmaterjalides on tõenäoliselt suurem kui 1. Sel juhul teavitab ettevõtja ka jäägi kasutajat jäägi aktiivsuskontsentratsioonist.

4.  Liikmesriigi tuvastatud olukorras, kus võib karta, et artikli 24 kohaselt tuvastatud kiirgustegevus võib põhjustada looduslike radionukliidide sattumist vette, mis võib mõjutada joogiveevarude kvaliteeti või muud kiiritusrada ja tekitab probleeme kiirguskaitsega, võib pädev asutus nõuda kiirgustegevusest teatamist olenemata käesoleva artikli lõike 1 punkti b sätetest.

5.  Teatamist vajava kiirgustegevuse puhul määrab liikmesriik kindlaks teabe, mille ettevõtja peab esitama, et pädev asutus saaks regulatiivkontrolli jaoks ette näha asjakohased vahendid.

6.  Väljaarvamiseks vastavalt lõike 1 punktile c vahetavad liikmesriigid teavet antud tüübikinnituste ning nende aluseks olevate dokumentide ja hindamise kohta. Teatava kiirgustegevuse väljaarvamise kohta otsust tehes võtab pädev asutus arvesse sellist teavet ning kohaldatavaid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid.

Artikkel 26

Regulatiivne kontroll

1.  Liikmesriik nõuab, et iga teatatud kiirgustegevus oleks allutatud regulatiivsele kontrollile, mis vastab tegevusest tulenevale kiirgusega kokkupuute ulatusele ja tõenäosusele, samuti mõjule, mida teostab pädev asutus regulatiivne kontroll võib avaldada sellise kiirgusohu vähendamisele või käitise ohutuse parandamisele. [ME 72]

2.  Teatatud kiirgustegevus võidakse vabastada loa taotlemisest. [ME 73]

3.  Kui liikmesriigi määratluse kohaselt on tegemist mõõduka materjalikogusega, võib väljaarvamiseks kasutada VI lisa tabeli B 2. veerus esitatud aktiivsuskontsentratsiooni väärtusi.

4.  Teatatud kiirgustegevuse jaoks, mis ei ole välja arvatud, on vajalik registreerimise või litsentsimise kaudu saadav luba.

Artikkel 27

Tegevusluba

1.  Kui kiirgustegevuseks on võimalik kehtestada kvantifitseeritav doosi piirmäär, ei ole kiirgusega kokkupuutumise piiratud ohu puhul, kui üksikjuhtumeid ei ole vaja kontrollida ning kiirgustegevus toimub vastavalt riigi õigusaktides sätestatud tingimustele, ja pädev asutus võib piirata kontrolli selliselt, et see hõlmab üksnes kiirgustegevuse registreerimist ja asjakohase sagedusega inspekteerimist. Litsentsimist tuleks nõuda juhul, kui tegevusloa nõuet kohaldatakse ettevõtja üldise tegevuse suhtes. [ME 74]

2.  Liikmesriik nõuab litsentsimist ettevõtjatelt, kes tegelevad järgmise tegevusega, või vajaduse korral vastavalt lõikele 1 järgmise kiirgustegevuse registreerimist: [ME 75]

(a)  tuumkütusetsükliga seotud käitise kasutamine ja dekomisjoneerimine ning uraani kaevandamine ja uraanikaevanduse sulgemine;

(b)  radioaktiivse aine sihipärane lisamine tarbekaubale või muule tootele, sealhulgas meditsiinitootele tootmise või valmistamise käigus ning sellise toote import ja eksport; [ME 76]

(c)  kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika valmistamine, kasutamine või oma valdusse võtmine;

(d)  radioaktiivsete jäätmete töötlemise käitise, ladustamise või lõppladustamise rajatise käitamine, dekomisjoneerimine ja sulgemine;

(e)  kiirgustegevus, mille puhul töötajate aastane efektiivdoos tavakäitamisel ning tavaliste töötingimuste korral on suurem kui 6 millisiivertit;

(f)  kiirgustegevus, mille tulemusel vabanevad ja satuvad keskkonda olulised gaasilise või vedela heite kogused.

3.  Liikmesriik nõuab järgmise kiirgustegevuse registreerimist või litsentsimist:

(a)  radioaktiivse aine sihipärane manustamine inimestele ja, kuivõrd see on seotud inimeste kiirguskaitsega, loomadele veterinaarse läbivaatamise, ravi või uuringu korral;

(b)  kiirgusgeneraatori või radioaktiivse kiirguse allika kasutamine tööstusradiograafias, toodete töötlemises või uuringutes, samuti kiirendi, välja arvatud elektronmikroskoop, kasutamine;

(c)  kiirgusgeneraatori või radioaktiivse kiirguse allika kasutamine meditsiinikiirituses;

(d)  ioniseerivat kiirgust eraldava või üle 30 kV potentsiaalivahega elektriseadme valmistamine ja käitamine, samuti selliste seadmete import ja eksport;

(e)  kiirgustegevus, mille puhul töötajate aastane efektiivdoos tavakäitamisel ning tavaliste töötingimuste korral on suurem kui 1 millisiivert;

(f)  looduslikku radioaktiivset materjali kasutav tööstusharu, mis on artikli 24 kohaselt liikmesriigi poolt nõutaval viisil tuvastatud ning tekitab elanikukiirituse aastase efektiivdoosi 0,3 millisiivertit või enME

4.  Liikmesriik võib nõuda lisaks lõigetes 2 ja 3 loetletud kiirgustegevusaladele ka muude tegevusalade registreerimist ja litsentsimist.

Artikkel 28

Loamenetlus

1.  Tegevusloa väljastamiseks nõuab liikmesriik teabe esitamist kiirgustegevuse laadi ja sellega seotud ohtude kohta.

2.  Nõutav teave litsentsi saamiseks peab hõlmama vähemalt järgmist:

(a)  kaitse ja ohutusega seotud vastutusalad ja organisatsiooniline korraldus;

(aa)  käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmed; [ME 78]

(b)  töötajate pädevus, sealhulgas teavitamine ja koolitus;

(c)  käitise projekti ja kiirgusallika konstruktsiooni iseärasused;

(d)  oletatav kutse- ja elanikukiiritus tavakäitamise ajal;

(e)  tegevusalade ja käitise ohutuse hindamine, et:

(i)  tuvastada võimaliku kokkupuute või õnnetusjuhtumiga seotud või juhusliku meditsiinikiiritusega kokkupuute tekkimise võimalikud viisid;

(ii)  hinnata võimaluste piires, kui tõenäoline ja ulatuslik võib olla kokkupuude kiirgusega;

(iii)  hinnata kaitse- ja ohutusmeetmete kvaliteeti ja katvust, sealhulgas tehnilisi omadusi ja haldusmenetlusi;

(iv)  määratleda tegevuspiirid ja -tingimused;

(f)  avariiolukorras tegutsemise kord ja sideühendused;

(g)  hooldus, kontrollimine, inspekteerimine ja teenindamine, et tagada kiirgusallika või käitise jätkuv vastavus konstruktsiooninõuetele, tegevuspiiridele ja -tingimustele kogu selle kasutusaja jooksul;

(h)  radioaktiivsete jäätmete käitlemine ning selliste jäätmete lõppladustamise kord vastavalt kohaldatavatele regulatiivnõuetele;

(i)  kasutusest kõrvaldatud kinnise kiirgusallika haldamine;

(j)  kvaliteedi tagamine.

3.  Litsents hõlmab eritingimusi, millega tagatakse litsentsi elementide õiguslik jõustatavus või asjakohaste piirangute kehtestamine tegevuspiiridele ja -tingimustele. Tingimustes nõutakse ka optimeerituse põhimõtte ametlikku dokumenteeritud rakendamist.

4.  Vajaduse korral hõlmab litsents VIII peatükis radioaktiivse gaasilise või vedela heite keskkonda juhtimise loa jaoks sätestatud nõuetele vastavat heiteluba.

5.  Liikmesriik nõuab ettevõtjalt kiiret teatamist igast olulisest sündmusest, mis on põhjustanud või võib põhjustada üksikisiku kokkupuudet kiiritusega ulatuses, mis ületab tegevuspiire ja -tingimusi, mis on määratletud kutse- või elanikukiirituse kohta sätestatud litsentsimisnõuetes või mille on kindlaks määranud meditsiinikiiritusega tegelev asutus. Asutused hakkavad tegema pistelisi kontrolle.

Ioniseerivat kiirgust emiteerivaid meditsiiniseadmeid käsitatakse nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ(16) tähenduses. Kasutatakse teabevahetuse korda, mis on ette nähtud eelnimetatud direktiivis, ja toimub muude pädevate asutuste teavitamine. [ME 79]

Artikkel 29

Regulatiivsest kontrollist vabastamine

1.  Lubatud kiirgustegevuse tulemusel tekkiva radioaktiivse materjali lõppladustamiseks, ringlussevõtuks või taaskasutamiseks on vaja luba.

2.  Lõppladustamisele, ringlussevõttu või taaskasutusse määratud materjal võidakse vabastada käesoleva direktiivi nõuetest, kui selle aktiivsuskontsentratsioon massiühiku kohta:

(a)  ei ületa VI lisa tabeli A 1. osas ettenähtud väärtusi või

(b)  vastab erivabastustasemetele ning nendega seoses konkreetsetele materjalidele või konkreetse kiirgustegevuse tulemusel saadud materjalidele esitatavatele nõuetele; riigi pädev asutus määrab sellised erivabastustasemed kindlaks lisaks punktis a osutatud üldistele vabastustasemetele, kasutades VI lisa punktis 3 esitatud üldisi väljaarvamiskriteeriume ja võttes arvesse ühenduse tehnilisi suuniseid.

3.  Looduslikke radionukliide sisaldava materjali vabastamiseks kasutatakse VI lisa tabeli A 2. osas esitatud aktiivsuskontsentratsiooni väärtusi massiühiku kohta. Siiski kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(a)  artikli 27 lõike 3 punktis f määratletud litsentsi vajava kiirgustegevuse puhul järgitakse looduslike radionukliidide vabastamise doosikriteeriume;

(b)  muu litsentsi vajava kiirgustegevuse puhul, eriti kui see moodustab osa tuumkütusetsüklist, peavad vabastamistasemed vastama kunstlikke radionukliide sisaldava materjali vabastamise doosikriteeriumidele;

(c)  lubatud kiirgustegevuse puhul, millest tuleb teatada artikli 25 lõikes 3 määratletud korras, järgitakse vastavaid ehitusmaterjalide turuleviimist käsitlevaid nõudeid.

4.  Radioaktiivsete jääkide sihipärane lahjendamine ei ole lubatud, välja arvatud materjalide segamine tavatöö käigus, kui radioaktiivsust ei arvestata. Eriolukorras võib pädev asutus anda loa looduslikke radioaktiivseid materjale sisaldavate radioaktiivsete jääkide segamiseks muude materjalidega nende materjalide taaskasutamise ja ringlussevõtu ning elanikukiirituse vähendamise eesmärgil.

VI PEATÜKK

TÖÖTAJATE, PRAKTIKANTIDE JA ÜLIÕPILASTE KAITSMINE

Artikkel 30

Vastutus

1.  Käesolevas peatükis ning artiklites 9, 10, 11 ja 12 sätestatud kutsekiiritust käsitlevaid nõudeid kohaldatakse töötajate kaitsmiseks igas kiiritusolukorras, kus nende töö juures või seoses tööga saadava kiirituse eest kannab õiguslikku vastutust ettevõtja või muu juriidiline isik, sealhulgas:

(a)  välistöötajate tööandja;

(b)  avariitöötajate kaitse eest vastutav organisatsioon;

(c)  saastunud pinnase, ehitiste ja muude ehitiste saneerimise eest vastutav organisatsioon;

(d)  tööandja, kes õiguslikult vastutab töötajate radooniga kokkupuutumise eest tööl artikli 53 lõikes 4 määratletud olukorras.

2.  Ettevõtja vastutus kutsekiirituse eest laieneb ka praktikandile ja üliõpilasele, kes oma õpingute käigus on kohustatud töötama kiirgusallikaga, samuti füüsilisest isikust ettevõtjale ja heategevusorganisatsiooni jaoks tööd tegevale vabatahtlikule.

3.  Ettevõtja vastutab kiirgustöötajate kiirguskaitsekorra hindamise ja rakendamise eest.

Artikkel 31

Töötajate kaitse

Kiirgustöötajate kaitse aluseks on:

(a)  kiirgustöötajate kiirgusohu laadi ja ulatuse eelhindamine;

(b)  kiirguskaitse optimeerimine kõigi töötingimuste puhul;

(c)  töötajate klassifitseerimine erinevatesse kategooriatesse;

(d)  eri tööruume ja töötingimusi käsitlevate kontrollimeetmete ja seire rakendamine, sealhulgas vajaduse korral individuaalne seire;

(e)  tervisekontroll.

Artikkel 32

Konsulteerimine kiirguskaitse eksperdiga

Liikmesriik nõuab ettevõtjalt kiirguskaitse eksperdiga konsulteerimist seoses kaitseseadmete ja mõõteinstrumentide kontrollimise ja katsetamisega, eelkõige järgmistel juhtudel:

(a)  käitise kavandamise plaanide eelnev kiirguskaitsealane kriitiline hindamine;

(b)  uue või kohandatud kiirgusallika kasutuselevõtu heakskiitmine, seoses kiirguskaitse korraldamisega;

(c)  kaitseseadiste ja -meetodite tõhususe korrapärane kontrollimine;

(d)  mõõtevahendite korrapärane kaliibrimine ning nende kasutuskõlblikkuse ja nõuetekohase kasutamise korrapärane kontrollimine.

Artikkel 33

Töökohtadel kehtiv kord

1.  Kiirguskaitsekord kehtestatakse kõigis tööruumides, milles võib saada ioniseerivat kiirgust, mille aastane efektiivdoos ületab 1 millisiiverti või aastane silmaläätse ekvivalentdoos on suurem kui 15 millisiivertit või aastane naha ja jäsemete ekvivalentdoos on suurem kui 50 millisiivertit. Sellise korra kehtestamisel tuleb arvestada käitise ja kiirgusallika laadi ning ohtude ulatust ja laadi.

2.  Kiirgustegevuse puhul, kus puututakse kokku loodusliku radioaktiivse materjaliga ja töötaja saadav aastane efektiivdoos ületab 6 millisiivertit, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud nõudeid. Kui töötaja aastane efektiivdoos on 6 millisiivertit või väiksem, nõuab pädev asutus ettevõtjalt vähemalt kiirgusega kokkupuute jälgimist, kaitse parandamise võimaluste arvessevõtmist, samuti arvestamist võimalusega, et doos võib aja jooksul suureneda töökorralduse muudatuste tõttu.

3.  Õhusõidukite käitaja suhtes, kelle õhusõidukite meeskonna kosmilise kiirguse efektiivdoos võib ületada 6 millisiivertit aastas, kohaldatakse käesoleva peatüki asjakohaseid nõudeid. Kui meeskonna aastane efektiivdoos on vahemikus 1–6 millisiivertit, nõuab pädev asutus ettevõtjalt vähemalt kokkupuute jälgimist ja arvestamist võimalusega, et doos võib aja jooksul suureneda töökorralduse muudatuste tõttu. Ettevõtja võtab asjakohased meetmed eelkõige selleks, et:

(a)  hinnata asjaomase meeskonna või asjaomaste töötajate kokkupuudet kiirgusega, [ME 80]

(b)  võtta hinnangulist kokkupuudet arvesse töögraafiku koostamisel, püüda vähendada selliste meeskonnaliikmete doose, kelle kokkupuude kiirgusega on kõige ulatuslikum;

(c)  teavitada asjaomaseid töötajaid tööga seotud terviseriskidest ja individuaalsetest doosidest.

Artikkel 34

Töökohtade klassifitseerimine

1.  Töökohad klassifitseeritakse eri aladeks, kui see on asjakohane, võttes aluseks hinnangulised oodatavad aastased doosid ning võimaliku kiirituse tõenäosuse ja ulatuse.

2.  Eristatakse kontrollialasid ja järelevalvepiirkondi. Pädev asutus annab igal konkreetsel juhul juhised kontrollialade ja järelevalvepiirkondade klassifitseerimise kohta.

3.  Ettevõtja jälgib kontrollialadel ja järelevalvepiirkondades valitsevaid töötingimusi.

Artikkel 35

Kontrolliala suhtes kehtivad nõuded

1.  Kontrolliala suhtes kehtivad järgmised miinimumnõuded:

(a)  kontrolliala eraldatakse, sinna lubatakse siseneda üksnes asjakohased juhised saanud isikutel ning seda kontrollitakse ettevõtja poolt kirjalikult kehtestatud korras. Radioaktiivse saastuse märkimisväärse levikuohu korral järgitakse erikorda, mis lisaks muule hõlmab üksikisikute ja kaupade sisenemist ja väljumist ning saastatuse seiret kontrollialal ja sellega piirneval alal;

(b)  töökeskkonna kiirgusjärelevalve toimub artikli 37 kohaselt, kusjuures arvesse võetakse kontrollialal valitseva kiirgusohu laadi ja ulatust;

(c)  paigaldatakse märgid, mis näitavad ala tüüpi, kiirgusallika laadi ja sellega seotud ohte;

(d)  kehtestatakse kiirgusallika ja tööülesannetega seotud kiirgusohule vastavad tööjuhised.

2.  Ettevõtja, olles konsulteerinud kiirguskaitse eksperdiga, vastutab nende nõuete täitmise eest.

Artikkel 36

Järelevalvepiirkonna suhtes kehtivad nõuded

1.  Järelevalvepiirkonna kohta kehtivad järgmised nõuded:

(a)  töökeskkonna kiirgusjärelevalve toimub kooskõlas artikliga 37, võttes arvesse järelevalvepiirkonnas valitseva kiirgusohu laadi ja ulatust;

(b)  paigaldatakse märgid, mis näitavad piirkonna tüüpi, kiirgusallika laadi ja sellega seotud ohte;

(c)  kehtestatakse kiirgusallika ja tööülesannetega seotud kiirgusohule vastavad tööjuhised.

2.  Ettevõtja, olles konsulteerinud kiirguskaitse eksperdiga, vastutab nende nõuete täitmise eest.

Artikkel 37

Töökeskkonna kiirgusjärelevalve

1.  Artikli 35 lõike 1 punktis b ja artikli 36 lõike 1 punktis a viidatud töökeskkonna kiirgusjärelevalve hõlmab vajaduse korral järgmist:

(a)  välise doosikiiruse mõõtmine koos andmetega kõnealuse kiirguse laadi ja liigi kohta;

(b)  radioaktiivsete saasteainete aktiivsuskontsentratsiooni ja pindtiheduse mõõtmine õhus ja koos andmetega nende laadi ning füüsikalise ja keemilise oleku kohta;

(c)  töökoha õhu radoonisisalduse mõõtmine.

2.  Mõõtmistulemused registreeritakse ja neid kasutatakse vajaduse korral individuaalse kokkupuute hindamisel vastavalt artiklile 39.

Artikkel 38

Kiirgustöötajate klassifitseerimine

1.  Seire ja järelevalve puhul eristatakse kiirgusega kokkupuutuvate töötajate kahte kategooriat:

(a)  A-kategooria: kiirgustöötajad, kelle aastane efektiivdoos ületab 6 millisiivertit või kelle silmaläätse aastane ekvivalentdoos ületab 15 millisiivertit või naha ja jäsemete aastane ekvivalentdoos 50 150 millisiivertit; [ME 81]

(b)  B-kategooria: kiirgustöötajad, kes ei kuulu A-kategooria töötajate hulka.

2.  Kui töö hõlmab kokkupuudet kiirgusega, toimub lõikes 1 osutatud kiirgusega kokkupuutuvate töötajate kahe kategooria eristamine enne töölevõtmist; eristamise kord vaadatakse töötingimustest ja tervisekontrollist lähtudes korrapäraselt läbi.

3.  Avariitöötaja puhul ei tohiks käesoleva artikli lõike 1 kohane kiirgusega kokkupuutuvate töötajate kahe kategooria eristamine võimaluse korral mõjutada artiklites 37 ning 39–43 seire kohta kehtestatud nõuete täitmist, kui avariitöötaja ei ole kaasatud tegeliku avariikiirituse olukorra lahendamisse.

Artikkel 39

Individuaalne seire

1.  A-kategooria töötajate süstemaatiline seire toimub dosimeetriateenistuse tehtavate individuaalsete mõõtmiste alusel. Kui A-kategooria töötajate sisekiiritus või silmaläätse või jäsemete kokkupuude kiirgusega on oluline, võetakse kasutusele vajalik seiresüsteem. Pädev asutus pöörab selliste töötajate tuvastamisele erilist tähelepanu.

2.  B-kategooria töötajate seire peab olema piisav vähemalt tõendamiseks, et selliste töötajate klassifitseerimine B-kategooriasse on nõuetekohane. Liikmesriik peaks nõudma võib nõuda B- kategooria töötajatele individuaalset seiret ja vajaduse korral dosimeetriateenistuse tehtavaid individuaalseid mõõtmisi. [ME 82]

3.  Kui individuaalseid mõõtmisi ei saa teha või need ei ole piisavad, põhineb individuaalne seire hinnangul, mis saadakse kas muude kiirgustöötajate individuaalsete mõõtmiste või artiklis 37 sätestatud töökeskkonna järelevalve tulemuste põhjal.

Artikkel 40

Õnnetusjuhtumi tulemusel saadud kiirituse seire

Õnnetusjuhtumi tulemusel saadud kiirituse korral hindab ettevõtja koostöös dosimeetriateenistusega asjaomaseid doose ja nende jaotumist organismis.

Artikkel 41

Tulemuste registreerimine ja nendest teatamine

1.  Iga kiiritust saava ja seire all oleva töötaja kohta seatakse sisse toimik, mis sisaldab individuaalse kiirgusseire tulemusi.

2.  Lõike 1 kohaldamiseks säilitatakse kiirgustöötaja kohta järgmist teavet:

(a)  andmed mõõdetud või vajaduse korral hinnanguliste individuaaldooside kohta vastavalt artiklitele 39, 40, 51 ja 52;

(b)  artiklites 40 ja 52 osutatud kokkupuute puhul aruanded asjaolude ja võetud meetmete kohta;

(c)  vajaduse korral tööruumide seire tulemused, mida on kasutatud individuaaldooside hindamisel.

3.  Lõikes 1 osutatud doosiandmed sisestatakse individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi, mille liikmesriik on loonud vastavalt VIII lisale. Lõikes 1 osutatud teavet säilitatakse ioniseeriva kiirgusega töötaja töötamisaja vältel ning pärast seda niikaua, kuni kõnealune isik on või oleks saanud 75-aastaseks, kuid mitte vähem kui 30 aasta jooksul pärast kiirgusega seotud töö lõppu. [ME 83]

4.  Artiklites 40, 51 ja 52 osutatud kokkupuude registreeritakse lõikes 1 nimetatud registreerimise toimikus eraldi.

5.  Kui seireandmeid kasutatakse kavandatavate kiiritusolukordade ohjamiseks, kehtestatakse kord, mis võimaldab looduslikult radioaktiivseid materjale töötleva tööstusharu kiirgusandmete registreerimisest välja jätta välisest taustkiirgusest või radooni pinnasest sisseimbumise tagajärjel püsikiiritusena saadava kiirituse.

Artikkel 42

Tulemustele juurdepääs

1.  Liikmesriik nõuab, et artiklites 39, 40 ja 52 sätestatud individuaalse seire tulemused oleksid:

(a)  pädevale asutusele, ettevõtjale ja välistöötajate tööandjale;

(b)  tehtud kättesaadavaks asjaomasele töötajale kooskõlas artikli 43 lõikega 1;

(c)  esitatud töötervishoiuteenistustele, et hinnata tulemuste mõju inimeste tervisele kooskõlas artikliga 44;

(d)  sisestatud individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi, mille liikmesriik loob vastavalt lõikele 2.

2.  Liikmesriik määrab kindlaks individuaalse kiirgusseire tulemuste edastamise korra.

3.  Individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi kaudu edastatakse vähemalt VIII lisa A jaos loetletud andmed.

4.  Õnnetusjuhtumi või avariiga seotud kiirituse puhul esitatakse individuaalse kiirgusseire tulemused viivitamata.

Artikkel 43

Töötajate juurdepääs tulemustele

1.  Liikmesriik nõuab, et töötajatel oleks vastava taotluse esitamise korral õigeaegne juurdepääs oma individuaalse kiirgusseire tulemustele, sealhulgas tulemuste hindamisel kasutatud mõõtmistulemustele või dooside hindamise tulemustele, kui hindamise aluseks olid tööruumides tehtud mõõtmised. [ME 84]

2.  Liikmesriik hõlbustab töötaja varasemaid doose käsitleva olulise teabe vahetamist pädevate asutuste, töötervishoiuteenistuste, kiirguskaitse ekspertide või dosimeetriateenistuste vahel kogu ELi piires, et enne töölevõtmist või A-kategooria töötajaks klassifitseerimist oleks võimalik viia läbi artiklis 44 sätestatud tervisekontrolli ning kontrollida töötaja edasist kokkupuudet kiirgusega.

Artikkel 44

Kiirgustöötaja tervisekontroll

1.  Kiirgustöötaja tervisekontrolli põhimõtted rajanevad töötervishoiu üldpõhimõtetel.

2.  A-kategooria töötaja tervisekontrolli eest vastutab töötervishoiuteenistus.

Tervisekontroll peab võimaldama kindlaks teha kontrollitava töötaja tervisliku seisundi, mille põhjal saab otsustada, kas ta suudab täita temale määratud ülesandeid. Selleks peab töötervishoiuteenistusel olema juurdepääs kogu nõutavale asjakohasele teabele, muu hulgas teabele tööruumide keskkonnatingimuste kohta.

3.  Tervisekontroll hõlmab järgmist:

(a)  tööle võtmisele või A-kategooria töötajaks klassifitseerimisele eelneva põhjaliku arstliku läbivaatuse eesmärk on teha kindlaks töötaja sobivus A-kategooria töötaja ametikohale;

(b)  korrapärane tervisekontroll.

Iga A-kategooria töötaja tervislikku seisundit kontrollitakse vähemalt kord aastas eesmärgiga hinnata, kas ta suudab jätkuvalt täita talle määratud ülesandeid. Selliseid kontrolle võib teha nii sageli, kui töötervishoiuteenistus peab vajalikuks, ning nende laad sõltub töö liigist ja konkreetse töötaja tervislikust seisundist.

3a.  Töötajate läbivaatus toimub tööajal ja on töötajatele tasuta. [ME 85]

4.  Töötervishoiuteenistus võib teatada vajadusest jätkata tervisekontrolli ka pärast töötamise lõppu niikaua, kui see on asjaomase isiku tervise kaitseks tema arvates vajalik.

Artikkel 45

Meditsiiniline klassifikatsioon

A-kategooria töötaja tööalase sobivuse kohta nähakse ette järgmine meditsiiniline klassifikatsioon:

(a)  sobib;

(b)  sobib teatavatel tingimustel;

(c)  ei sobi.

Artikkel 46

Mittesobiva töötaja töölevõtmise või klassifitseerimise keeld

Kui tervisekontrolli tulemus näitab, et töötaja ei sobi konkreetsele ametikohale, ei tohi teda ajavahemikust olenemata A-kategooria töötajaks klassifitseerida ega ühelegi selle kategooria ametikohale tööle võtta.

Artikkel 47

Tervisekontrolli kaardid

1.  Iga A-kategooria töötaja kohta seatakse sisse tervisekontrolli kaart, mida täidetakse niikaua, kuni töötaja kuulub sellesse kategooriasse. Pärast seda säilitatakse kaarti niikaua, kuni kõnealune isik on või oleks saanud 75-aastaseks, kuid mitte vähem kui 30 aasta jooksul pärast ioniseeriva kiirgusega seotud töö lõppu.

2.  Tervisekaart sisaldab teavet töö laadi, enne töölevõtmist või A-kategooria töötajaks klassifitseerimist tehtud põhjaliku arstliku läbivaatuse tulemuste ja korrapärase tervisekontrolli kohta ning artikliga 41 nõutavaid doosiandmeid.

Artikkel 48

Erakorraline tervisekontroll

1.  Lisaks artiklis 44 sätestatud kiirgustöötaja tervisekontrollile nähakse kiirgustöötaja jaoks ette täiendavad tervisekaitsemeetmed, mida töötervishoiuteenistus peab vajalikuks, näiteks lisauuringud, dekontamineerimismeetmed või kiireloomulised ravimeetmed.

2.  Erakorraline tervisekontroll tehakse alati, kui 50 millisiiverti suurune aastane efektiivdoos või muu artikli 10 lõikes 2 sätestatud doosi piirmäär on ületatud.

3.  Töötervishoiuteenistuste peab kinnitama edasised kokkupuutetingimused.

Artikkel 49

Kaebused

1.  Liikmesriik sätestab artiklite 45, 46 ja 48 alusel tehtud järelduste ja otsuste edasikaebamise korra.

2.  Töötajatega ja/või nende esindajatega konsulteerimist ja nende osalemist reguleeritakse direktiivi 89/391/EMÜ(17)1 artikliga 11. [ME 86]

Artikkel 50

Välistöötajate kaitsmine

1.  Liikmesriik tagab, et individuaalse kiirgusseire süsteem pakub välistöötajale samasugust kaitset ja arstiabi, nagu ettevõtja poolt alaliselt tööle võetud töötajale. [ME 87]

2.  Ettevõtja vastutab kas otse või välistöötaja tööandjaga sõlmitud lepingu kaudu välistöötaja kiirguskaitse praktiliste meetmete eest.

3.  Esmajoones ettevõtja:

(a)  kontrollib, kas asjaomane välistöötaja on tunnistatud tervise poolest sobivaks talle määratud tööülesandeid täitma;

(b)  tagab, et lisaks artiklis 16 osutatud kiirguskaitsealasele baasväljaõppele on välistöötaja saanud erikoolituse kontrolliala ja tööülesannete iseärasuste kohta;

(c)  tagab, et välistöötajale väljastatakse vajalikud isikukaitsevahendid;

(d)  tagab, et välistöötaja saab oma tööülesannete laadile vastava individuaalse kiirgusseire ja mis tahes vajaliku dosimeetrilise operatiivseire;

(e)  tagab vastavuse III peatükis määratletud kaitsesüsteemile;

(f)  tagab kõigi vajalike meetmete võtmise või võtab kõik vajalikud meetmed, et pärast iga tööülesande täitmist registreeritaks iga välistöötaja individuaalsel kiirgusseirel saadud kiirgusandmed, millele on osutatud VIII lisa B jao punktis 2.

4.  Välistöötajaid palkavad ettevõtja tagab kas otse või ettevõtjaga sõlmitud lepingu kaudu oma töötaja kiirguskaitse vastavalt käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele, eelkõige ta:

(a)  tagab vastavuse III peatükis määratletud kaitsesüsteemiga;

(b)  pakub artiklis 16 osutatud teavet ja koolitust kiirguskaitse valdkonnas;

(c)  tagab, et tema töötaja on artiklites 37 ja 39–48 sätestatud tingimuste kohaselt hõlmatud kiirgusega kokkupuute hindamise ja tervisekontrolliga;

(d)  tagab iga oma töötaja VIII lisa B jao punktile 1 vastavate individuaalsel kiirgusseirel saadud kiirgusandmete ajakohastamise individuaalse kiirgusseire andmesüsteemis, millele on osutatud artikli 42 lõike 1 punktis d.

5.  Iga välistöötaja on kohustatud oma võimaluste piires ise kaasa aitama lõikes 1 nimetatud kiirgusseiresüsteemi pakutava kaitse tagamisele.

Artikkel 51

Kiirgusega kokkupuutumine eriloa alusel

1.  Erandlike asjaolude korral, välja arvatud kiirgusavariid, võib pädev asutus iga üksikjuhtumit eraldi hinnates ning juhul, kui see on konkreetse tegevuse jaoks vajalik, lubada teatavate kindlaks määratud vabatahtlike töötajate kutsekiiritust, mis ületab artiklis 10 sätestatud doosi piirmäärasid, kui kutsekiiritust saadakse piiratud aja jooksul kindlas tööpiirkonnas ja kokkupuude ei ületa pädeva asutuse poolt konkreetsel juhul ettenähtud piirväärtust. Arvesse võetakse järgmisi tingimusi:

(a)  selline kiirgusega kokkupuutumine on lubatud ainult artiklis 38 määratletud A-kategooria töötajate puhul;

(b)  selline kokkupuutumine ei ole lubatud praktikantide, üliõpilaste, rasedate ega rinnaga toitvate naiste puhul;

(c)  ettevõtja peab sellist kokkupuutumist eelnevalt hoolikalt põhjendama ja selle vabatahtlike töötajate, nende esindajate, töötervishoiuteenistuse või kiirguskaitse eksperdiga põhjalikult läbi arutama;

(d)  asjaomastele töötajatele antakse eelnevalt teavet tegevusega kaasnevate ohtude ja selle käigus võetavate ettevaatusabinõude kohta;

(e)  kõik sellisel kokkupuutumisel saadavad doosid märgitakse eraldi artiklis 47 osutatud tervisekontrolli kaardile ja artiklis 41 osutatud isiklikku toimikusse.

2.  Doosi piirmäärade ületamine eriloa alusel toimuva kokkupuute käigus ei pruugi olla piisav põhjus, et tööandja võiks töötaja tema eelneva nõusolekuta tavapäraste tööülesannete täitmiselt kõrvaldada või teisele tööle üle viia.

3.  Kosmosemeeskonna doosi piirmäärasid ületavat kokkupuudet kiirgusega ohjatakse kui kiirgusega kokkupuutumist eriloa alusel.

Artikkel 52

Töökeskkonnaga seotud avariikiiritus

1.  Avariiolukorrale reageerimisega tegelev organisatsioon tagab, et ükski avariitöötaja ei täida tööülesandeid, millega kaasnev kiiritus ületab 50 millisiivertit, välja arvatud avariiolukorra lahendamise riiklikus kavas kindlaks määratud erijuhud. Sellistel juhtudel määratakse kindlaks 50 millisiivertit ületavad asjakohased viitetasemed. Eriolukorras, kus on vaja päästa elusid, ära hoida tõsiseid kiirgusest põhjustatud tervisemõjusid või takistada katastroofilise olukorra väljakujunemist, võidakse ette näha 100 millisiivertit ületav viitetase.

2.  Avariiolukorrale reageerimisega tegelev organisatsioon tagab, et avariitöötajateks, kes oma tööd tehes võivad kokku puutuda 50 millisiiverti viitetaset ületava kiiritusega, on vabatahtlikud, keda on eelnevalt selgesõnaliselt ja põhjalikult teavitatud nende tööga kaasnevast terviseriskist ja kättesaadavatest kaitsevahenditest.

3.  Avariikiirituse olukorras nõuab liikmesriik avariitöötajate kiirgusseiret ja tervisekontrolli. Individuaalne kiirgusseire või individuaalsete dooside hindamine viiakse läbi vastavalt asjaoludele.

Artikkel 53

Radoon töökohtade õhus

1.  Artiklis 103 osutatud tegevuskavas näeb liikmesriik ette riiklikud viitetasemed siseruumide õhu radoonisisalduse jaoks. Selliste viitetasemete aastane keskmine väärtus töökoha õhus ei tohi olla kõrgem kui 1 000 Bq/m3.

2.  Liikmesriik tagab riikliku tegevuskava alusel radooni mõõtmise radooniohtlikel aladel keldrikorrusel või esimesel korrusel asuvates töökohtades ning tegevuskavas täpsemalt määratletud teatavat tüüpi töökohtades.

3.  Liikmesriik nõuab ettevõtjalt, kelle olemasolevas töökohas on riigis kehtestatud viitetase ületatud, et see võtaks asjakohased meetmed radoonisisalduse või radooniga kokkupuute vähendamiseks kooskõlas III peatükis sätestatud optimeerituse põhimõttega.

4.  Kui töökoha või ehitise teatavate ruumide radoonisisaldus ületab jätkuvalt viitetaset, vaatamata vastavalt lõikele 3 võetud meetmetele, ohjab liikmesriik seda olukorda kavandatava kiiritusolukorrana ja kohaldab artikli 30 lõike 1 punktis d kutsekiirituse kohta sätestatud asjakohaseid nõudeid.

VII PEATÜKK

PATSIENTIDE JA MUUDE ISIKUTE KAITSE MEDITSIINIKIIRITUSE EEST

Artikkel 54

Põhjendatus

1.  Meditsiinikiiritus peab kokkuvõttes andma piisava kasu, mille puhul diagnostiline või raviga seotud võimalik kogukasu, sealhulgas otsene kasu üksikisiku tervisele ja heaolule ning ühiskondlik kasu kaalub üles kiiritusega seotud võimaliku isikukahjustuse, võttes arvesse selliste muude olemasolevate võtete tõhusust, kasu ja ohte, mille eesmärk on sama, kuid millega ei kaasne või kaasneb vähem ioniseerivat kiirgust.

Arvesse tuleb võtta ka meditsiinitöötajate ja muude üksikisikute meditsiinikiiritusega kokkupuutest tulenevat isikukahjustust.

Eelkõige kohaldatakse järgmisi nõudeid:

(a)  enne üldist heakskiitmist põhjendatakse iga uut tüüpi toiming, millega kaasneb meditsiinikiiritus;

(b)  olemasolevad meditsiinikiiritusega seotud toimingud vaadatakse läbi, kui saadakse uusi ja tähtsaid tõendeid nende tõhususe või tagajärgede kohta;

(c)  üksikisiku meditsiinikiiritus põhjendatakse eelnevalt iga kord, võttes arvesse kiiritamise konkreetseid eesmärke ja asjaomase üksikisiku erijooni.

Kui teatav meditsiinikiiritusega seotud toiming ei ole üldiselt põhjendatud, võib üksikisiku sedalaadi kiiritamise põhjendada eriasjaoludel, mida hinnatakse igal üksikjuhul eraldi ja mis dokumenteeritakse.

Saatja ja teostaja püüavad võimaluse korral hankida kavandatava kiirituse seisukohast olulisi varasemaid diagnostilisi või tervisekaardiandmeid ja need läbi vaadata, et vältida asjatut kiiritamist.

1a.  Töötajaid koolitatakse korrapäraselt ning kohaldatavate eeskirjade järgimist kontrollitakse. [ME 88]

2.  Biomeditsiinilistest või meditsiinilistest uuringutest tingitud meditsiinikiiritust uurivad siseriiklikus korras asutatav eetikakomitee ja/või pädevad asutused.

3.  Tervise sõeluuringu programmi osana läbi viidava meditsiinikiirituse toimingute spetsiifilise põhjenduse koostab tervishoiuasutus koos asjakohaste kutseorganisatsioonidega.

4.  Kiiritatud isiku hooldajate ja abistajate kokkupuutest kiiritusega peab tulenema piisav puhaskasu, võttes arvesse kasu patsiendile, kasu hooldajale/abistajale ja kahjustust, mille kokkupuude võib tekitada.

5.  Iga haigustunnusteta isiku suhtes rakendatud meditsiinikiirituse toiming, mida kasutatakse haiguse varaseks avastamiseks, peab olema osa tervise sõeluuringu programmist või vajab dokumenteeritud põhjendust, mille teostaja annab patsiendile saatjaga konsulteerides ja asjakohaste kutseorganisatsioonide ja pädevate asutuste juhiseid järgides. Eritähelepanu pööratakse artikli 56 lõikes 3 sätestatud patsiendi teavitamise nõuetele.

6.  Kui kokkupuudet ei ole võimalik lõigete 1 kuni 5 kohaselt põhjendada, ei tohi seda lubada.

Artikkel 55

Optimeeritus

1.  Iga doos, mis tuleneb kiiritusega kokkupuutumisest radiodiagnostilistel ja menetlusradioloogilistel eesmärkidel, on nii väike, kui vajaliku kuvamisteabe hankimisel on mõistlik ja võimalik, võttes arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid.

Üksikisiku kiiritusravi puhul kavandatakse koldedoosid isikukohaselt, võttes arvesse, et muude kui sihtalade ja -kudede doosid peavad olema kiiritusravi kavandatud eesmärgiga kooskõlas ning nii väikesed, kui nimetatud eesmärgi saavutamiseks on mõistlik ja võimalik.

2.  Liikmesriik tagab radiodiagnostilise uuringu ning vajaduse korral ka menetlusradioloogia toimingu puhul kasutatavate diagnostiliste viitetasemete kehtestamise, korrapärase läbivaatamise ja kasutamise ning juhiste kättesaadavuse nendeks toiminguteks.

3.  Liikmesriik tagab iga biomeditsiinilise ja meditsiinilise uurimistöö puhul:

(a)  asjaomaste üksikisikute vabatahtliku osalemise;

(b)  nendele üksikisikutele nende üksikisikute teavitamise kiiritamise ohtude kohta täieliku teabe esitamise ohtudest; [ME 89]

(c)  doosipiirangu kehtestamise üksikisikutele, kelle tervisele ei ole sellisest kiiritamisest otsest kasu;

(d)  sellise patsiendi puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema katselises diagnostilises või ravitoimingus ja kes eeldatavasti saab sellisest osalemisest diagnostika- või ravialast kasu, määrab teostaja ja/või saatja kõnealused dooside tasemed isikukohaselt.

4.  Optimeeritus hõlmab seadmete valimist, piisava diagnostilise teabe ja ravitulemuste järjepidevat ülesmärkimist, meditsiinikiirituse toimingute läbiviimist, kvaliteedi tagamist, sealhulgas töötajate asjakohast koolitamist ning patsientide ja töötajate dooside või manustatud ravimite aktiivsustasemete hindamist, võttes arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid. [ME 90]

5.  Liikmesriik tagab, et:

(a)  hooldajate ja abistajate kokkupuutele kiirgusega on kehtestatud doosipiirangud;

(b)  hooldajate ja abistajate kiirgusega kokkupuute ning seadmete nõuetekohase kasutamise kohta on koostatud asjakohased juhised. [ME 91]

6.  Liikmesriik tagab, et patsiendi puhul, keda ravitakse või uuritakse radionukliidide abil, annab vajaduse korral teostaja või ettevõtja patsiendile või tema eestkostjale kirjalikud juhised, et piirata patsiendiga kokkupuutuvate isikute doose niivõrd, kui see on mõistlik ja võimalik, ja anda teavet ioniseeriva kiirguse ohtude kohta.

Need juhised antakse kätte enne haiglast, kliinikust või sarnasest asutusest lahkumist.

Artikkel 56

Vastutus

1.  Liikmesriik näeb ette, kuidas saatja ja teostaja on kaasatud põhjendamise protsessi.

2.  Liikmesriik tagab, et meditsiinikiiritamine toimub alati teostaja kliinilisel vastutusel.

3.  Teostaja tagab, et patsiendile patsiendil või tema eestkostjale esitatakse kokkuvõtlikku ja kergesti arusaadavat eestkostjal on piisavalt teavet meditsiinikiirituse kiirgusdoosiga seotud kasu ja ohtude kohta oma teadliku nõusoleku andmiseks. Hooldajatele ja abistajatele antakse kooskõlas artikli 55 lõike 5 punktiga b samalaadne teave ja asjakohased juhised. [ME 92]

4.  Vajaduse korral võib ettevõtja või teostaja anda toimingu teostuse täielikult või osaliselt üle ühele või mitmele üksikisikule, kellel on õigus selles valdkonnas tunnustatud erialal tegutseda.

Artikkel 57

Menetlused

1.  Igale seadmele koostatakse kõiki tavapäraseid meditsiinikiirituse toimingute tüüpe käsitlev kirjalik juhend.

2.  Liikmesriik tagab, et kõnealused meditsiinilise kuvamise juhendid, kus on arvesse võetud kiirgusdoose, on saatjatele kättesaadavad.

3.  Meditsiinifüüsika spetsialist kaasatakse asjakohaselt meditsiinikiirituse toimingutesse, kusjuures tema kaasamise tase vastab toiminguga kaasnevale kiirgusohule. Eelkõige:

(a)  on meditsiinifüüsika spetsialist vahetult kaasatud kiiritusravi korral, välja arvatud tavapärased isotoopravi toimingud;

(b)  on meditsiinifüüsika spetsialist kaasatud tavapäraste isotoopravi ning radiodiagnostiliste ja menetlusradioloogiliste toimingute korral;

(c)  kaasatakse meditsiinifüüsika spetsialist vajaduse korral muudesse radiodiagnostika toimingutesse selleks, et ta meditsiinikiirituse puhul konsulteeriks ja annaks nõu kiirguskaitse küsimustes.

4.  Kliinilisi auditeid tehakse siseriiklike menetluste kohaselt.

5.  Kui diagnostilisi viitetasemeid pidevalt ületatakse, tagab liikmesriik asjakohaste kohalike revisjonide tegemise ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmise.

Artikkel 58

Koolitus

Liikmesriik tagab, et teostajate, meditsiinifüüsika spetsialistide ja artikli 56 lõikes 4 osutatud üksikisikute puhul järgitakse artiklites 15, 19 ja 81 koolituse ja tunnustamise kohta kehtestatud nõudeid.

Artikkel 59

Seadmed

1.  Liikmesriik võtab tema arvates vajalikud meetmeid, et vältida kiirgusseadmete asjatut levikut.

2.  Liikmesriik tagab, et:

(a)  iga kasutatav kiirgusseade on range kiirguskaitsejärelevalve all ja selle lõppladustamine toimub asjakohaste kehtivate õigusaktide kohaselt; [ME 93]

(b)  pädevale asutusele on kättesaadav iga meditsiinikiirguskäitise ajakohastatud kiirgusseadmete loend;

(c)  ettevõtjad rakendavad asjakohaseid kvaliteeditagamise kavasid ja hindavad patsientide doose ning manustatud ravimite aktiivsustaset ja

(d)  enne seadme esmakordset kasutamist kliinilisel otstarbel tehakse meditsiinifüüsika spetsialisti osalusel heakskiidukatsed ja seejärel korrapäraselt toimimiskatseid, kusjuures viimaseid tehakse ka pärast suuremaid hooldustöid. Liikmesriik järgib seejuures Euroopa Komisjoni juhiseid (eelkõige Kiirguskaitse nr 162 - Nõuetele vastavuse kriteeriumid meditsiinikiirgusseadmete puhul, mida kasutatakse diagnostilises radioloogias, isotoopravis ja kiiritusravis) ning Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, mida praegu kohaldatakse meditsiinikiirgusseadmete suhtes (IECTC62 meditsiiniliste elektriseadmete kohta, IAEA standardid, rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni (ICRP) juhised). [ME 94]

3.  Pädev asutus tagab, et ettevõtja võtab seadmete rikete või puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed. Samuti kehtestab ta seadmete kohta konkreetsed vastuvõetavuse tingimused, et oleks täpselt määratletud, millal on vaja võtta sobivaid korrigeerivaid meetmeid, sealhulgas seade vajaduse korral kasutusest kõrvaldada.

4.  Fluoroskoopiaseadme kasutamine ilma doosikiiruse kontrollseadme või kujutisevõimendusseadme või sellega samaväärse seadmeta on keelatud.

5.  Igal menetlusradioloogias ja kompuutertomograafias kasutataval seadmel peab olema seadis või näidik, mis teavitab teostajat meditsiinikiirituse toimingu ajal seadme tekitatud kiirgushulgast. Igal muul pärast käesoleva direktiivi jõustumist kasutusele võetaval meditsiinilise radiodiagnostika seadmel peab olema seadis või näidik või samaväärne vahend, millega määratakse kindlaks meditsiinikiirituse toimingu ajal seadme tekitatud kiirgushulk. Kiirgusdoos on osa toimingu aruandest.

Artikkel 60

Eritoimingud

1.  Liikmesriik tagab sobivate kiirgusseadmete, võtete ja abiseadmete kasutamise, kui meditsiinikiiritus:

(a)  on seotud lastega;

(b)  on osa tervise sõeluuringust;

(c)  põhjustab patsiendile suuri doose, näiteks menetlusradioloogia, kompuutertomograafia või kiiritusravi.

Erilist tähelepanu pööratakse nende toimingute puhul artikli 59 lõike 2 punktis c osutatud kvaliteeditagamise kavale ja patsiendi dooside või temale manustatud ravimite aktiivsustaseme hindamisele.

2.  Liikmesriik tagab, et teostaja ja artikli 56 lõikes 4 osutatud üksikisik, kes tegeleb käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud kiiritamisega, saab nende meditsiinikiirituse toimingute jaoks artikliga 19 ettenähtud asjakohase koolituse.

Artikkel 61

Erikaitse raseduse ja rinnaga toitmise ajal

1.  Fertiilses eas naise puhul uurivad saatja ja teostaja liikmesriigi ettenähtud viisil, kas kõnealune isik on rase või toidab last rinnaga, kui see on asjakohane.

Kui rasedust ei saa välistada, pööratakse meditsiinikiirituse liigist sõltuvalt ja eelkõige kõhu- ja vaagnapiirkonna puhul erilist tähelepanu põhjendatusele, eeskätt pakilisusele, ja meditsiinikiirituse optimeeritusele, võttes arvesse kiiritust, mida saavad rase ema ja loode.

2.  Rinnaga toitva naise puhul pööratakse tuumameditsiinis sõltuvalt arstliku läbivaatuse või ravi liigist erilist tähelepanu põhjendatusele, eeskätt pakilisusele, ja võimalikult soodsale meditsiinikiirituse optimeeritusele, võttes arvesse kiiritust, mida saavad ema ja laps.

3.  Piiramata lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võtab liikmesriik meetmeid käesoleva artikliga hõlmatud naiste teadlikkuse tõstmiseks, näiteks avaliku teadaandega sobivas kohas.

Artikkel 62

Õnnetusjuhtumiga seotud ja juhuslik kiiritus

Liikmesriik tagab, et:

(a)  meditsiinikiirituse toimingutest patsiendile tuleneda võiva juhusliku või õnnetusjuhtumiga seotud doosi tõenäosuse ja suuruse vähendamiseks võetakse kõik mõistlikud meetmed, võttes arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid;

(b)  kiiritusravi korral sisaldab kvaliteeditagamise kava õnnetusjuhtumiga seotud ja juhusliku kiirituse riskiuuringut;

(c)  ettevõtja rakendab igat liiki meditsiinikiirituse puhul õnnetusjuhtumiga seotud ja juhuslikku kiiritust tekitavate või tekitada võivate sündmuste registreerimise ja analüüsimise süsteemi;

(d)  ettevõtja teatab pädevale asutusele võimalikult kiiresti asutuse määratletud olulise sündmuse toimumisest, esitades talle ka uurimistulemused ja teabe selliste sündmuste vältimiseks võetavate parandusmeetmete kohta. Meditsiiniseadmete kohta edastab ettevõtja või kasutaja viivitamata kogu teabe pädevatele asutustele, kes vastutavad Pädev asutus jagab seda teavet nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ kohase (meditsiiniseadmete kohta) kohaste turustamisjärgse järelevalve eest pädevate asutustega. Asutused teavitavad vajaduse korral teisi pädevaid asutusi; [ME 95]

(e)  kehtestatakse saatja, teostaja ja patsiendi õnnetusjuhtumitega seotud ja juhuslikust kiiritamisest teavitamise kord.

Artikkel 63

Elanikkonna dooside hindamine

Liikmesriik tagab, et määratakse meditsiinikiirituse dooside hinnanguline jaotus üksikisikute vahel, ning võtab arvesse kiiritusega kokkupuutuva elanikkonna vanuselist ja soolist jaotust.

VIII PEATÜKK

ELANIKE KAITSE

1.JAGU

ELANIKE KAITSE TAVAOLUKORRAS

Artikkel 64

Elanike kaitsmisel rakendatavad põhimõtted

Liikmesriik loob asjaolusid arvesse võttes vajalikud tingimused elanike võimalikult ulatuslikuks kaitseks, lähtudes III peatükis kiirguskaitsesüsteemi kohta sätestatud põhimõtetest ning kohaldades käesolevas peatükis kehtestatud nõudeid.

Artikkel 65

Elanike kaitse

1.  Elanike kaitse tavatingimustes kiirgustegevuse eest, mille jaoks on vaja eelnevat luba, hõlmab kõiki meetmeid ja uuringuid selliste tegurite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks, mis võivad ioniseeriva kiirgusega seotud tegevuse käigus põhjustada elanikele sellise kokkupuuteohu, mida ei ole kiirguskaitse seisukohalt võimalik eirata. Kaitsemeetmed hõlmavad järgmisi ülesandeid:

(a)  kiirgusega kokkupuutumise ohtu tekitava käitise kavandi ning asukoha läbivaatamine ja hindamine kiirguskaitse seisukohalt;

(b)  uue käitise kasutuselevõtmine tingimusel, et tagatud on piisav kaitse kiirgusega kokkupuute või käitisest väljapoole levida võiva radioaktiivse saastumise eest, võttes vajaduse korral arvesse demograafilisi, meteoroloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi ja ökoloogilisi tingimusi;

(c)  radioaktiivse heitvee ärajuhtimise kava läbivaatamine ja heakskiitmine.

Nende ülesannete täitmine toimub vastavalt eeskirjadele, mille pädev asutus on kehtestanud, lähtudes kokkupuuteohu ulatusest.

2.  Pädev asutus kehtestab ja avaldab radioaktiivse heitvee ärajuhtimisele lubatud ülempiiri. Lubatud ülempiiri puhul: [ME 96]

(a)  võetakse arvesse inimtekkelist päritolu püsikiirituse olukordadest ja muust kavandatud tegevusest tulenevaid elanikudoose ning elanikukiirituse optimeerimise tulemusi; [ME 97]

(b)  kajastatakse sarnaste käitiste käitamise head tava;

(c)  suurendatakse paindlikkust käitise käitamisel.

Artikkel 66

Elanikudooside hindamine

1.  Liikmesriik kehtestab kavandatavates kiiritusolukordades saadava elanikudoosi hindamise süsteemi, võttes aluseks kiirgusega kokkupuutumise ohu ulatuse.

2.  Pädev asutus määrab kindlaks kiirgustegevusalad, mille puhul on vajalik elanikudoosi realistlik hindamine. Muude kiirgustegevusalade puhul võib liikmesriik nõuda üksnes üldiste andmete sõelhindamist.

3.  Elanikudoosi realistlikuks hindamiseks pädev asutus:

(a)  tagab, et artiklis 65 osutatud kiirgustegevustest tulenevat doosi hinnatakse standardisiku puhul võimalikult realistlikult;

(b)  näeb ette hindamise sageduse ja võtab kõik vajalikud meetmed standardisiku kindlaksmääramiseks, võttes arvesse radioaktiivsete ainete tegelikke kiiritusradasid;

(c)  tagab, et elanikudoosi hindamine, mille puhul võetakse arvesse kiirgusohte, hõlmab:

(i)  väliskiiritusest tuleneva doosi hindamist, vajaduse korral koos andmetega kõnealuse kiirguse liigi kohta;

(ii)  radionukliidide sissevõtu hindamist koos andmetega radionukliidide laadi ning vajaduse korral nende füüsikalise ja keemilise oleku kohta ning selliste radionukliidide aktiivsuse ja kontsentratsiooni kindlaksmääramist;

(iii)  standardisiku võimaliku doosi hindamist ja tema tunnusjoonte kindlaksmääramist;

(d)  nõuab väliskiiritusega kokkupuute mõõtmise, radionukliidide sissevõtu ja radioaktiivse saastatuse hindamise ning standardisiku ja elanikudooside hindamise tulemuste registreerimist ning kättesaadavaks tegemist kõikidele sidusrühmadele.

Artikkel 67

Radioaktiivse heite seire

1.  Liikmesriik nõuab, et heiteluba vajava kiirgustegevuse eest vastutav ettevõtja seiraks nõuetekohaselt radioaktiivse gaasilise ja vedela heite eraldumist keskkonda ja teataks seire tulemused pädevale asutusele.

2.  Liikmesriik nõuab tuumareaktori või ümbertöötamiskäitise eest vastutavalt ettevõtjalt tavapärase töö käigus eralduva radioaktiivse gaasilise ja vedela heite seiret standardteabe alusel, mis on valitud vastavalt komisjoni soovitusele 2004/2/Euratom(18) seireks ja Euroopa Komisjonile aruannete esitamiseks.

Artikkel 68

Ettevõtja ülesanded

1.  Liikmesriik nõuab ettevõtjalt järgmiste ülesannete täitmist:

(a)  rahvatervise ja keskkonna kaitse optimaalse kõrgeima taseme saavutamine ja säilitamine; [ME 98]

(b)  tehniliste seadmete tõhususe kontroll ja hooldus;

(c)  kiirguskaitse järelevalve tagamiseks keskkonna ja elanike kiirgusega kokkupuutumise ja radioaktiivse saastatuse mõõtmis- ja hindamisseadmete ja ‑menetluste kasutuselevõtt;

(d)  mõõtevahendite korrapärane kalibreerimine ning nende kasutuskõlblikkuse ja nõuetekohase kasutamise korrapärane kontrollimine.

2.  Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisse kaasatakse kiirguskaitse eksperdid ja kui see on asjakohane, siis ka kiirguskaitse korraldajad.

Artikkel 69

Keskkonnaseire kava

Liikmesriik tagab, et elanike kiiritusega kokkupuute hindamiseks on kehtestatud asjakohane keskkonnaseire kava.

2.JAGU

AVARIIKIIRITUSE OLUKORRAD

Artikkel 70

Avariiolukorra lahendamine

1.  Liikmesriik nõuab litsentseeritud kiirgustegevuse eest vastutavalt ettevõtjalt, et see teataks pädevale asutusele viivitamata igast tema käitises või seoses tema tegevusega tekkinud avariiolukorrast ja võtaks tagajärgede leevendamiseks asjakohased meetmed. [ME 99]

2.  Liikmesriik tagab, et tema territooriumil tekkinud avariiolukorra puhul annab asjaomase tegevuse eest vastutav ettevõtja avariiolukorrale ja selle tagajärgedele esmase ajutise hinnangu ning aitab võtta kaitsemeetmeid.

2a.  Liikmesriigid peaksid viivitamata teavitama üksteist mis tahes nende territooriumil tekkinud kiirgusavariiolukorrast. [ME 100]

3.  Liikmesriik tagab, et vajaduse korral nähakse ette kaitsemeetmed, mis on seotud:

(a)  kiirgusallikaga, et vähendada otsest kiirgust ja radionukliidide eraldumist või peatada need või vältida omanikuta kiirgusallika kiirgusega kokkupuudet või saastumist;

(b)  keskkonnaga, et vähendada radioaktiivsete ainete kandumist inimestele;

(c)  üksikisikutega, et vähendada kokkupuudet kiirgusega ja saada võimalikult kiiresti täielikku teavet tekkinud avariiolukorra ohtude ja võimalike kõrvalmõjude kohta. [ME 101]

4.  Liikmesriigi territooriumil või väljaspool seda tekkinud avariiolukorra korral nõuab liikmesriik või avariiolukorrale reageerimisega tegelev asutus järgmist:

(a)  asjakohaste kaitsemeetmete võtmise korraldamine, arvestades tegelikku avariiolukorda ja tegutsedes vastavalt optimeeritud kaitsestrateegiale, mis on avariiolukorra lahendamise kava üks osa, kusjuures avariiolukorra lahendamise kavas sisalduvad elemendid on esitatud IX lisa B jaos;

(b)  avariiolukorra tagajärgede ja sekkumise tõhususe hindamine ning registreerimine.

5.  Liikmesriik või avariiolukorrale reageerimisega tegelev asutus tagab kannatanutele ravi korraldamise, kui olukord seda nõuab.

Artikkel 71

Avariiolukorras tõenäoliselt ohustatud elanikele edastatav teave

1.  Liikmesriik tagab, et avariiolukorras tõenäoliselt ohustatud elanikke teavitatakse neile kättesaadavatest tervisekaitsemeetmetest ja soovitatavast tegutsemisest avariiolukorras. Seda nõuet kohaldatakse vähemalt inimeste suhtes, kes elavad ohtlikust rajatisest 50 km raadiuses. [ME 102]

2.  Antav teave peab sisaldama vähemalt X lisa A jaos esitatud elemente.

3.  Teave edastatakse lõikes 1 osutatud elanikele ilma sellekohast taotlust ootamata.

4.  Liikmesriik ajakohastab kõnealust teavet ja levitab seda korrapäraselt ning juhtudel, kui selles kirjeldatud korda oluliselt muudetakse. Selline teave on elanikele pidevalt kättesaadav.

Artikkel 72

Avariiolukorras tegelikult ohustatud elanikele edastatav teave

1.  Kui tekib avariiolukord, tagab liikmesriik sündmusest tegelikult ohustatud elanike kiire teavitamise avariiolukorra üksikasjadest, võetavatest meetmetest ja kui see on asjakohane, siis elanike suhtes kohaldatavatest tervisekaitsemeetmetest.

2.  Esitatud teave peab hõlmama X lisa B jao neid punkte, mis on asjaomase avariiolukorra liigi puhul olulised.

Artikkel 72 a

Elanikkonna teavitamine

Avariiolukorra teate saamisel tagavad liikmesriigid võimalikult kiiresti elanikkonna teavitamise.

Avaldatakse kõik olukorra ja selle arengu hindamiseks vajalikud andmed, eelkõige ilmastikuandmed ja ilmaennustus, andmed saasteainete õhus levimise ja pinnases ladestumise kohta, ambientne doosikiirus ning esmatähtsate toiduainete saastumise määr. Asjaomased asutused avalikustavad efektiivdoosi ja elutähtsate organite ekvivalentdoosi prognoosid, kavandatud ja võetud sekkumismeetmed ning eeldatavad ja tegelikud jääkdoosid. [ME 103]

3.JAGU

PÜSIKIIRITUSE OLUKORRAD

Artikkel 73

Saastatud alad

1.  Saastatud ala haldamise strateegia sisaldab kohaldatavuse korral järgmist:

(a)  ohustatud piirkonna piiritlemine ja ohustatud elanike tuvastamine;

(b)  ohustatud piirkonna ja ohustatud elanike suhtes kaitsemeetmete rakendamise vajaduse ja ulatuse hindamine;

(c)  ohustatud piirkonnale juurdepääsu tõkestamise või kontrollimise ning piirkonna elutingimuste suhtes piirangute kehtestamise vajaduse hindamine;

(d)  eri elanikerühmade kiirgusega kokkupuute hindamine ning hinnangu andmine üksikisikule kättesaadavate kiirgusega kokkupuute piiramise individuaalsete vahendite kohta;

(e)  strateegia ja vastavate viitetasemetega seotud lühema ja pikema aja eesmärgid.

2.  Liikmesriik, kes on otsustanud lubada elada ja taasalustada sotsiaalset ja majandustegevust pikaks ajaks jääksaaste mõju alla jääval alal, tagab sidusrühmadega konsulteerides, et seal kehtestatakse vajaduse korral jätkuv kontroll kiirgusega kokkupuute üle, eesmärgiga luua elutingimused, mida võiks pidada normaalseks; muu hulgas hõlmab see tegevus:

(a)  igapäevase elu jaoks sobivate viitetasemete kehtestamist;

(b)  infrastruktuuri loomist, mis toetab ohustatud aladel jätkuvalt selliste eneseabi kaitsemeetmete võtmist nagu teavitamine, nõustamine ja seire.

Artikkel 74

Radoon elamutes ja üldkasutatavates ehitistes

1.  Artiklis 103 osutatud tegevuskavas sätestab liikmesriik siseruumide õhus radooni viitetasemed, mida ei tohi ületada (aasta keskmisena):

(a)  200 Bq/m3 uute elamute ja uute üldsusele juurdepääsetavate ehitiste jaoks;

(b)  300 Bq/m3 olemasolevate elamute jaoks;

(c)  300 Bq/m3 olemasolevate üldkasutatavate ehitiste jaoks. Erijuhul, kui ruumis viibimise aeg on lühike, võib ette näha viitetaseme kuni 1 000 Bq/m3.

2.  Riikliku tegevuskava kohaselt liikmesriik:

(a)  tuvastab viitetaset ületavad olemasolevad elamud ja toetab radoonisisalduse vähendamise meetmete võtmist olemasolevates elamutes, kus viitetase on ületatud;

(b)  tagab radooni mõõtmise üldkasutatavates ehitistes radooniohtlikel aladel.

3.  Radooni pinnasest ja riiklikus tegevuskavas kindlaks määratud ehitusmaterjalidest sisseimbumise takistamiseks kehtestab liikmesriik konkreetsed ehitusnormid ning nõuab nende järgimist, eriti radooniohtlikel aladel, et vältida viitetasemest kõrgemat radoonisisaldust uutes ehitistes.

4.  Liikmesriik teavitab kohalikul ja riigi tasandil tüüpilisest radoonikontsentratsioonist, radooniga kaasnevatest terviseriskidest ning vahenditest, mille abil on võimalik radooni püsikontsentratsiooni vähendada.

Artikkel 75

Ehitusmaterjalid

1.  Käesolevas artiklis sätestatud nõudmisi kohaldatakse:

(a)  ehitusmaterjali suhtes, mille asjakohane pädev asutus on tunnistanud kiirguskaitse seisukohalt probleemseks ja sellisena ka loetlenud, võttes arvesse XI lisas esitatud mittetäielikku loendit materjalide kohta seoses neist eralduva gammakiirgusega või

(b)  ehitusmaterjali suhtes, mille asutus on hinnanud radooni riiklikus tegevuskavas probleemseks vastavalt artiklile 103.

2.  Tuvastatud ehitusmaterjalitüüpide puhul tööstusharu, kes neid materjale turule toob:

(a)  määrab VII lisa kohaselt kindlaks nende radionukliidisisalduse;

(b)  esitab pädevale asutusele teavet mõõtmistulemuste ning VII lisas määratletud vastavate aktiivsuskontsentratsiooni indeksite kohta.

3.  Pädev asutus tagab, et tuvastatud ehitusmaterjalitüübid klassifitseeritakse VII lisa kohasel viisil nende kavandatud kasutuse ja aktiivsuskontsentratsiooni indeksi järgi.

4.  Piiramata artikli 103 kohaldamist, ei nõuta riigi tasandil sätestatud nõuete täitmist sellise tuvastatud ehitusmaterjalitüübi puhul, millest lisaks valitsevale väliskokkupuutele siseruumis saadav väliskiirituse doos ei ületa viitetaset 1 millisiivert aastas. Siiski jätkatakse sellise ehitusmaterjali järelevalvet, et tagada selle aktiivsuskontsentratsiooni jätkuv vastavus viitetasemele. VII lisas määratletud A-kategooria ehitusmaterjal vabastatakse piirangutest seoses viimisega liidu turule.

5.  Tuvastatud ehitusmaterjalitüübi puhul, millest lisaks valitsevale väliskokkupuutele ületab siseruumis saadav väliskiirituse doos viitetaseme 1 millisiivert aastas, määrab pädev asutus asjakohased meetmed, alustades registreerimisest ja asjaomaste ehitusnormide üldisest rakendamisest ja lõpetades sellise materjali kavandatavale kasutamisele konkreetse piirangu seadmisega.

6.  Enne tuvastatud ehitusmaterjalitüübi turuleviimist tehakse kättesaadavaks ehitusnormide rakendamiseks vajalik teave, mis hõlmab nimetatud ehitusmaterjalitüübi radionukliidide sisaldust, aktiivsuskontsentratsiooni indeksit ja sellele vastavat klassifikatsiooni.

IX PEATÜKK

KESKKONNAKAITSE

Artikkel 76

Keskkonnakriteeriumid

Liikmesriik lisab oma kiirguskaitse õigusraamistikku, eriti inimtervise kiirguskaitse süsteemi, keskkonna elustikuliikide kiirguskaitset käsitlevad sätted. Osutatud õigusraamistikus rakendatakse keskkonnakriteeriume, mille eesmärk on kaitsta ohustatud või tüüpiliste elustikuliikide populatsioone, lähtudes nende osatähtsusest ökosüsteemis. Kui see on asjakohane, tuvastatakse kiirgustegevusalad, mis nimetatud õigusraamistiku nõuete rakendamiseks tuleb allutada regulatiivsele kontrollile. Selleks tõhustab liikmesriik kõnealuse valdkonna teadusuuringuid ja ajakohastab õigusraamistikku, et võtta vastavalt arvesse mis tahes uusi leide. [ME 104]

Artikkel 77

Heite lubatud piirmäärad

Liikmesriigi pädev asutus peab radioaktiivse heite lubatud ülempiiri kehtestamisel vastavalt artikli 65 lõikele 2 tagama ka elustikuliikide piisava kaitse. Selleks võib läbi viia üldise sõelhindamise, et olla kindel, et keskkonnakriteeriumid on täidetud.

Artikkel 78

Õnnetusega seotud radioaktiivse aine heide

Liikmesriik nõuab ettevõtjalt asjakohaste tehniliste meetmete võtmist, et vältida olulist keskkonnakahju õnnetusega seotud radioaktiivse aine heite korral või vähendada sellise kahju ulatust. Riiklikud asutused tagavad, et korrapäraselt kontrollitaks pisteliselt objekte või käitisi ning ettevõtjate kiirgustegevust, et tagada niisuguste meetmete võtmine või olemasolu. [ME 105]

Artikkel 79

Keskkonnaseire

Kui liikmesriigi pädev asutus kehtestab keskkonnaseirekava või nõuab sellise kava elluviimist, hõlmab ta sellega vajaduse korral keskkonnale tüüpilised elustikuliigid ning keskkonnakomponendid, mis kujutavad endast elanike kiiritusradasid. Võetavate meetmete läbipaistvuse ja tulemuslikkuse suurendamiseks vahetavad liikmesriikide riiklikud asutused korrapäraselt andmeid ja teavet keskkonna radioaktiivsusseire kohta, hõlmates ka uute andmete viivitamatut levitamist. [ME 106]

X PEATÜKK

REGULATIIVSE KONTROLLI NÕUDED

1.JAGU

INSTITUTSIOONILINE INFRASTRUKTUUR

Artikkel 80

Pädev asutus

1.  Liikmesriik määrab pädeva(d) asutuse(d) käesolevas direktiivis ettenähtud regulatiivse kontrolli teostamiseks; pädeva asutuse või pädevate asutuste tegevus ei sõltu ühestki institutsioonist, mis tegeleb tuumaenergia edendamise või kasutamisega ülesannete täitmiseks. [ME 107]

1a.  Iga liikmesriik hoolitseb selle eest, et liikmesriigi pädevad asutused tagavad riigisiseste õigusaktide kohaselt elanike osalemise doosi piirmäärade kehtestamises või muutmises. [ME 108]

1b.  Elanike osalemise korras nähakse eri etappidele ette mõistlikud tähtajad, millega jäetakse piisavalt aega elanike teavitamiseks ning selleks, et elanikud saaksid tulemuslikult otsustamisprotsessiks valmistuda ja selles osaleda. [ME 109]

1c.  Pädev asutus tagab, et elanike osalemise tulemusi võetakse doosi piirmäärasid käsitleva otsuse vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse. [ME 110]

2.  Liikmesriik edastab komisjonile pädeva(te) asutus(t)e nime ja aadressi ning vajaliku teabe pädevusvaldkondade kohta, et tagada asutus(t)ega kiire kontaktivõtmine.

3.  Kui liikmesriigil on kõrgaktiivsete kinniste ja/või omanikuta kiirgusallikate kontrollimiseks rohkem kui üks pädev asutus, määrab ta ühe kontaktpunkti, mille kaudu peetakse ühendust muude liikmesriikide pädevate asutustega.

4.  Liikmesriik teatab komisjonile kõigist muudatustest, mis on tehtud lõigetes 2 ja 3 osutatud andmetes.

5.  Komisjon edastab lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud teabe ELi kõikidele pädevatele asutustele ning avaldab seda korrapäraselt Euroopa Liidu Teatajas vähemalt iga kahe aasta järel.

Artikkel 81

Teenistuste ja ekspertide tunnustamine

1.  Liikmesriik kehtestab järgmiste teenistuste ja ekspertide tunnustamiseks vajaliku korra:

(a)  töötervishoiuteenistused;

(b)  dosimeetriateenistused;

(c)  kiirguskaitse eksperdid ja kiirguskaitse korraldajad; [ME 111]

(d)  meditsiinifüüsika spetsialistid.

Liikmesriik võtab vastu sätted, millega tagab osutatud teenistuste ja ekspertide sõltumatuse ja eksperdiarvamuste jätkuva kättesaadavuse. [ME 112]

2.  Liikmesriik määrab kindlaks tunnustamise nõuded ja edastab need komisjonile koos tunnustamise eest vastutava pädeva asutuse nime ja aadressiga. Liikmesriik edastab ka kõik nendes andmetes tehtavad muudatused.

3.  Liikmesriik määrab ka muud teenistused või eksperdid, kelle puhul on nõutav spetsiaalne kiirguskaitsealane kutsekvalifikatsioon, ja vajaduse korral sellise kvalifikatsiooni tunnustamise korra.

4.  Komisjon teeb lõike 2 kohaselt saadud teabe liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 82

Töötervishoiuteenistus

Töötervishoiuteenistus kontrollib kiirgustöötaja tervisekontrolli käigus tema kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega ja tervislikku seisundit, et teha kindlaks, kas ta sobib täitma temale määratud ülesandeid.

Artikkel 83

Dosimeetriateenistus

Dosimeetriateenistus määrab kindlaks kiirgustöötaja sise- ja välisdoosi, mida mõõdetakse individuaalse kiirgusseirega, et registreerida nimetatud doos koostöös ettevõtja ja töötervishoiuteenistusega. Dosimeetriateenistus vastutab individuaalsete seireseadmete kaliibrimise, lugemise ja tõlgendamise ning inimorganismi ja bioloogiliste proovide radioaktiivsuse mõõtmise eest.

Artikkel 84

Kiirguskaitse ekspert

1.  Kiirguskaitse ekspert annab ettevõtjale pädevat nõu kutse- ja elanikukiirituse küsimustes, tuginedes oma ametialasele arvamusele, mõõtmistele ja hindamistele.

2.  Kiirguskaitse eksperdi arvamus hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

(a)  uue käitise ning uute või muudetud kiirgusallika kasutuselevõtu kava osad, milles käsitletakse kiirguskaitse seisukohalt olulisi tehnilisi kontrolle, projekteerimise iseärasusi, ohutusalaseid omadusi ning hoiatusseadmeid;

(b)  kontrollialadeks ja järelevalvepiirkondadeks klassifitseerimine;

(c)  töötajate klassifitseerimine;

(d)  töökoha seirekava ja individuaalse seirekava sisu;

(e)  asjakohased kiirgusseireseadmed, mida tuleb kasutada;

(f)  individuaalse dosimeetria asjakohased meetodid;

(g)  optimeerimine ja asjakohaste doosipiirangute kehtestamine;

(h)  kvaliteedi tagamine;

(i)  keskkonnaseire kava;

(j)  radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise nõuded;

(k)  õnnetuste ja vahejuhtumite ärahoidmise kord;

(l)  valmisolek ja reageerimine avariikiirituse olukorras;

(m)  kiirgustöötajate koolitus- ja ümberõppekavad.

3.  Vajaduse korral võib kiirguskaitse eksperdi ülesandeid täita spetsialistide rühm, kellel kokku on vajalik pädevus.

Artikkel 85

Meditsiinifüüsika spetsialist

1.  Meditsiinifüüsika spetsialist tegutseb tervishoiukeskkonnas, andes vajaduse korral spetsialistina nõu meditsiinikiirituses rakendatava kiirgusfüüsika küsimustes.

2.  Sõltuvalt meditsiinikiirituse toimingutest võib meditsiinifüüsika spetsialist vastutada dosimeetria eest, mis hõlmab ka patsiendile antava doosi hindamiseks vajalikke füüsikalisi mõõtmisi, annab nõu meditsiinikiiritusseadmete kohta ja toetab oma tegevusega eelkõige:

(a)  patsientide ja muude meditsiinikiiritust saavate üksikisikute kiirguskaitse optimeerimist, sealhulgas diagnostiliste viitetasemete kohaldamist ja kasutamist;

(b)  meditsiinikiiritusseadmete kvaliteedi hindamise määratlemist ja läbiviimist;

(c)  meditsiinikiiritusseadmete ja -käitise tehniliste kirjelduste ettevalmistamist;

(d)  meditsiinikiirguskäitiste kiirguskaitsealast järelevalvet;

(e)  kiirguskaitsealaste mõõtmiste läbiviimiseks vajalike seadmete valimist;

(f)  teostajate ja muude töötajate koolitamist kiirguskaitsega seotud olulistes küsimustes.

(fa)  kiirgustöötajate teavitamiseks ja koolitamiseks kasutatavate dokumenteeritud menetluste loomist. [ME 113]

Kui see on asjakohane, võib meditsiinifüüsika spetsialisti ülesandeid täita meditsiinifüüsikateenistus.

Artikkel 86

Kiirguskaitse korraldaja

1.  Liikmesriik otsustab, millise kiirgustegevuse puhul on vaja määrata kiirguskaitse korraldaja, kes täidaks ettevõttes kiirguskaitsega seotud ülesandeid. Liikmesriik nõuab ettevõtjalt, et see varustaks kiirguskaitse korraldaja tema tööülesannete täitmiseks vajalike vahenditega. Kiirguskaitse korraldaja esitab aruanded otse ettevõtjale.

2.  Sõltuvalt kiirgustegevuse laadist võivad kiirguskaitse korraldaja tööülesanded hõlmata järgmist:

(a)  tagamine, et kiirgusega seotud töid tehakse vastavalt tehnilisi tingimusi käsitlevas korras või kohalikes eeskirjades ettenähtud nõuetele;

(b)  töökoha seirekava rakendamise kontrollimine;

(c)  radioaktiivse kiirguse allikaid käsitlevate asjakohaste andmete säilitamine;

(d)  asjaomaste ohutus- ja hoiatussüsteemide olukorra regulaarne hindamine;

(e)  individuaalse seirekava rakendamise kontrollimine;

(f)  tervisejärelevalve kava rakendamise kontrollimine;

(g)  kohalike eeskirjade ja menetluste tutvustamine uutele töötajatele;

(h)  nõustamine ja märkuste tegemine tööplaanide kohta;

(i)  tööplaanide kinnitamine;

(j)  aruannete esitamine kohalikule juhtkonnale;

(k)  osalemine avariikiirituse olukorra ärahoidmises, selleks valmisoleku loomises ja sellele reageerimise korraldamises;

(l)  sidepidamine kiirguskaitse eksperdiga.

(la)  kiirgustöötajate teavitamiseks ja koolitamiseks kasutatavate dokumenteeritud menetluste loomine. [ME 114]

Kiirguskaitse korraldaja ülesandeid võib täita ettevõttes moodustatud kiirguskaitseüksus.

2.JAGU

KINNISTE KIIRGUSALLIKATE KONTROLL

Artikkel 87

Üldnõuded

1.  Liikmesriik võtab vajalikud meetmed piisava kontrolli säilitamiseks kinniste kiirgusallikate üle, arvestades nende asukohta, kasutamist ja kasutusest kõrvaldamist.

2.  Liikmesriik nõuab ettevõtjalt iga sellise tema vastutusalasse kuuluva kiirgusallikate, samuti selle asukoha ja üleandmise registreerimist.

3.  Liikmesriik võtab kasutusele süsteemi, mis tagab tema nõuetekohase teavitamise kinniste kiirgusallikate üleandmisest teatavatel juhtudel, kui see on vajalik, ning kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate üleandmisest kõigil juhtudel.

4.  Liikmesriik nõuab igalt ettevõtjalt, kelle valduses on kinnine kiirgusallikas, et ta teataks pädevale asutusele viivitamata kinnise kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata kasutamisest.

Artikkel 88

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kontrolli nõuded

Liikmesriik tagab, et enne kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kasutamiseks tegevusloa andmist:

(a)  võetakse piisavad meetmed kiirgusallika ohutu haldamise ja julgeoleku tagamiseks, sealjuures ka siis, kui sellest saab kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas. Selliste meetmetega võidakse nõuda kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika üleandmist tarnijale või paigutamist lõppladustamis- või ladustamisrajatisse või kohustada tootjat või tarnijat osutatud kiirgusallikat vastu võtma;

(b)  sätestatakse kas finantstagatise või muu teatava kiirgusallika puhul asjaomase samaväärse vahendi abil kiirgusallika ohutu haldamine nõuetekohasel viisil, kui see muutub kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikaks, sealhulgas juhul, kui omanik muutub maksujõuetuks või lõpetab tegevuse.

Artikkel 89

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud tegevusloa andmise erinõuded

Lisaks V peatükis esitatud üldistele tegevusloa andmise nõuetele tagab liikmesriik, et kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika valmistamine, kasutamine või omamine hõlmab:

(a)  kiirgusallika, kiirgusallika konteineri ja lisaseadmete toimivuse miinimumnõudeid;

(b)  töösisekorda, mida tuleb järgida;

(c)  kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika nõuetekohast haldamist, sealhulgas kord, mille alusel antakse vajaduse korral kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikas üle valmistajale, tarnijale, muule tegevusloaga ettevõtjale või paigutatakse jäätmete lõppladustamis- või ladustamisrajatisse.

Artikkel 90

Ettevõtja dokumenteerimiskohustus

Liikmesriik nõuab, et arvestusdokumendid kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kohta hõlmaksid XII lisas määratletud teavet ja et ettevõtja esitaks pädeva asutuse nõudmisel sellele nende dokumentide osalise, s.o vähemalt XIII lisas ettenähtud mahus või täieliku koopia. Ettevõtja arvestusdokumendid on pädevale asutusele inspekteerimiseks kättesaadavad.

Artikkel 91

Pädeva asutuse dokumenteerimiskohustus

1.  Pädev asutus säilitab ettevõtja arvestusdokumente, kellel on luba kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuste jaoks, samuti dokumente tema kiirgusallikate kohta. Arvestusdokumendid sisaldavad järgmisi andmeid: asjaomane radionukliid, aktiivsus valmistamise ajal või, kui see ei ole teada, aktiivsus esimesel turuleviimisel või siis, kui omanik kiirgusallika omandas, ning kiirgusallika tüüp. Pädev asutus ajakohastab arvestusdokumentide andmeid, võttes arvesse kiirgusallikate üleandmist ja muid tegureid.

2.  Liikmesriik tagab, et tegevusloa omanikud märgistavad konteinerid ja dokumenteerivad kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud kiirgustegevuse vastupidaval viisil. Dokumentatsioon hõlmab nii kiirgusallikate keemilist, toksilist ja radioloogilist koostist kui ka asjaolu, kas need on tahkes, vedelas või gaasilises olekus. [ME 115]

Artikkel 92

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika turvalisus

1.  Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga seotud tegevust sooritav ettevõtja järgib XIV lisas sätestatud nõudeid.

2.  Tootja, hankija ja iga ettevõtja tagab kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika ja konteineri vastavuse XV lisas sätestatud tuvastamis- ja märgistamisnõuetele.

3.JAGU

OMANIKUTA KIIRGUSALLIKAS

Artikkel 93

Omanikuta kiirgusallika tuvastamine

1.  Liikmesriik nõuab igalt omanikuta kiirgusallika leidnud isikult, et see teataks sellest viivitamata avariiolukorraga tegelevale organisatsioonile või pädevale ametiasutusele ega teeks kiirgusallikaga midagi enne, kui need organid on talle andnud asjakohased juhised.

2.  Liikmesriik võtab meetmed omanikuta kiirgusallika tuvastamise korra kehtestamiseks sellistes kohtades nagu suured vanametalli hoiuplatsid ja vanametalli ümbertöötlemiskäitised, kust omanikuta kiirgusallikaid võib üldiselt leida, või siis vajaduse korral olulistes transiidi sõlmpunktides, näiteks tollipunktis.

3.  Liikmesriik tagab, et isikutele, kes töötavad lõikes 2 osutatud kohtades ja tavapäraselt ei tegele tööga, mille puhul kohaldatakse kiirguskaitsenõudeid, antakse kiiresti erialast tehnilist nõu ja abi. Nõuannete ja abi põhieesmärk on kaitsta töötajaid ja elanikke kiirguse eest ja tagada kiirgusallika ohutus.

Artikkel 94

Metalli saastumine

Liikmesriik nõuab, et vanametalli ringlussevõtukäitis teataks kiiresti pädevale asutusele omanikuta kiirgusallika sulatamisest, ning nõuab saastatud metalli töötlemise lõpetamist selle ajani, kuni selleks on saadud pädeva asutuse luba.

Artikkel 95

Omanikuta kiirgusallikate valdussevõtmine, haldamine ja lõppladustamine

1.  Liikmesriik tagab, et pädev asutus on valmis omanikuta kiirgusallika oma valdusse võtma ja sellest tuleneva kiirgusavariiga tegelema, ning on kehtestanud asjakohased eeskirjad või koostanud reageerimiskava ja kavandanud meetmed.

2.  Liikmesriik tagab, et vajaduse korral korraldatakse varasema kiirgustegevusega seotud omanikuta kiirgusallikate kogumise kampaaniaid.

Kampaania võib hõlmata liikmesriigi finantsosalust kiirgusallikate valdussevõtu-, haldus- ja lõppladustamiskulude katmisel ning samuti asutuste (nt tolliasutuste) ja omanike (nt teadusasutuste, materjalide katsetamisega tegelevate asutuste või haiglate) varasemate arvestusdokumentide ülevaatust.

Artikkel 96

Finantstagatis seoses omanikuta kiirgusallikatega

Liikmesriik tagab, et liikmesriigi otsusega kehtestatavas korras seatakse sisse finantstagatise süsteem või muu samaväärne vahend, et katta omanikuta kiirgusallikate valdussevõtust ja artikliga 95 sätestatud nõuete rakendamisest tuleneda võivad sekkumiskulud.

4.JAGU

AVARIIKIIRITUSE OLUKORD

Artikkel 97

Avariiolukorra ohjamise süsteem

1.  Liikmesriik tagab, et võetakse arvesse asjaolu, et tema territooriumil või väljaspool seda toimuva tegevusega võib kaasneda avariiolukord, mis võib teda mõjutada. Liikmesriik kehtestab avariiolukorra ohjamise süsteemi ja näeb sellise süsteemi säilitamiseks ette piisavad haldusmenetlused.

2.  Avariiolukorra ohjamise süsteem kavandatakse selliselt, et see oleks kooskõlas ohuhinnangu tulemustega ning võimaldaks tõhusalt reageerida kiirgustegevuse ja ettenägematute sündmustega, näiteks pahatahtlikud teod ja omanikuta kiirgusallika avastamine, kaasnevale avariikiirituse olukorrale.

3.  Ohustatud elanikele mõjuvate deterministlike efektide vältimiseks ja stohhastiliste efektide riski vähendamiseks nähakse avariiolukorra ohjamise süsteemiga ette avariiolukorra lahendamise kavade koostamine, võttes arvesse kiirguskaitse üldpõhimõtteid ja III peatükis osutatud viitetasemeid. Avariiolukorra ohjamise süsteem hõlmab IX lisa A jaos loetletud elemente.

Artikkel 98

Valmisolek avariiolukorraks

1.  Liikmesriik tagab, et ohuhinnangutega tuvastatud mitmesugust liiki avariiolukordade jaoks koostatakse eelnevalt avariiolukorra lahendamise kavad.

2.  Liikmesriik tagab avariiolukorra lahendamise kavade regulaarse katsetamise, läbivaatamise ja muutmise.

3.  Võimaluse korral hõlmavad avariiolukorra lahendamise kavad avariiolukorra ohjamise süsteemi olulisi elemente, millele on viidatud artiklis 97.

4.  Avariiolukorra lahendamise kavad hõlmavad IX lisa B jaos määratletud elemente.

Artikkel 99

Rahvusvaheline koostöö

1.  Kui liikmesriigi territooriumil on tekkinud avariiolukord, mis võib mõjutada muid liikmesriike või kolmandaid riike, teeb ta selle lahendamiseks koostööd muude liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et lihtsustada kiirguskaitse korraldamist nendes liikmesriikides või kolmandates riikides.

2.  Kui avariiolukord tekib liikmesriigi territooriumil või tõenäoliselt tekivad kiirgusega seotud tagajärjed liikmesriigi territooriumil, võtab see liikmesriik koostöö tegemiseks ühendust avariiolukorraga seotud muude liikmesriikide või kolmandate riikidega.

3.  Liikmesriigid vahetavad kiiresti teavet ja teevad koostööd muude asjaomaste liikmesriikide või kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kui on tegemist kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika, muu radioaktiivse kiirgusallika või radioaktiivse materjali kadumise, asukohavahetuse, varguse või avastamisega ning sellega seotud järelmeetmete või uurimistega, ilma et see piiraks asjaomaste konfidentsiaalsusnõuete ja siseriiklike määruste kohaldamist.

5.JAGU

PÜSIKIIRITUSE OLUKORRAD

Artikkel 100

Püsikiirituse olukordi hõlmavad kavad

1.  Liikmesriik tagab selliste kavade kehtestamise, mis aitavad tuvastada ja hinnata püsikiirituse olukordi ning määrata kindlaks kiirguskaitse seisukohalt murettekitavad kutse- ja elanikukiiritused.

2.  Püsikiirituse olukordade kohta kehtestatud nõudeid kohaldatakse:

(a)  kokkupuute suhtes kiirgusega, mis tuleneb maa-ala saastumisest radioaktiivse materjali jääkidega, mis pärinevad:

(i)  minevikus toimunud tegevusest, mille suhtes ei kohaldatud regulatiivset kontrolli või mis ei olnud reguleeritud vastavalt käesoleva direktiivi nõuetele;

(ii)  avariiolukorrast pärast avariikiirituse olukorra lõppenuks kuulutamist, nagu on ette nähtud avariiolukorra ohjamise süsteemiga;

(iii)  minevikus toimunud tegevuse jääkidest, mille eest ettevõtja õiguslikult enam ei vastuta;

(b)  looduslike kiirgusallikatega kokkupuutumisest, mis hõlmab:

(i)  radooni ja torooniga kokkupuudet töökoha, elamu või muu ehitise siseruumides;

(ii)  kokkupuudet ehitusmaterjalidest tuleneva väliskiiritusega siseruumides;

(c)  kokkupuudet kaupadega, mis sisaldavad:

(i)  radionukliide punktis a määratletud saastunud aladelt või

(ii)  looduslikke radionukliide, eriti toiduainetes, joogivees ja ehitusmaterjalides;

(d)  muud püsikiirituse olukorrad, mida tuleb kiirguskaitse seisukohast arvesse võtta.

3.  Liikmesriik võib põhjendatuse üldist põhimõtet arvesse võttes otsustada, et püsikiirituse olukorra puhul ei ole vaja kaaluda kaitsemeetmete võtmist.

4.  Püsikiirituse olukorras, mille eest õiguslikult vastutab ettevõtja ja mis on kiirguskaitse seisukohalt probleemsed, kohaldatakse asjakohaseid kavandatava kiiritusolukorra kohta sätestatud nõudeid.

Artikkel 101

Strateegia kehtestamine

1.  Liikmesriigid korraldavad sellise strateegia kehtestamise, mis aitab tagada püsikiirituse olukorra asjakohase ohjamise ning selleks vahendite eraldamise vastavalt ohu suurusele ja kaitsemeetmete tõhususele.

2.  Püsikiirituse olukorra ohjamise strateegia vastuvõtmise eest vastutav pädev asutus tagab, et strateegia hõlmab:

(a)  eesmärke, mille saavutamist strateegia abil taotletakse, eriti seoses jääkdoosiga; [ME 116]

(b)  asjakohaseid viitetasemeid, võttes arvesse I lisas osutatud viitetasemete vahemikke. [ME 117]

Artikkel 102

Strateegia rakendamine

1.  Liikmesriik määrab püsikiirituse olukorra ohjamise eest vastutava pädeva asutuse jaoks kindlaks strateegia rakendamisega seotud kohustused ning vajaduse korral registreerijad, litsentsijad ja muud parandus- ja kaitsemeetmete rakendamisse kaasatud pooled ning näevad vajaduse korral ette ka sidusrühmade kaasamise kiiritusolukordade ohjamise strateegia väljatöötamist ja rakendamist käsitlevate otsuste tegemisse.

2.  Kõigi strateegia rakendamiseks ette nähtud kaitsemeetmete vorm, ulatus ja kestus optimeeritakse.

3.  Pärast strateegia rakendamist hinnatakse allesjäänud jääkdooside jaotumist. Kaalutakse täiendavate meetmete võtmist iga viitetaset ületava kokkupuute vähendamiseks.

4.  Strateegia rakendamise ajal pädev asutus korrapäraselt:

(a)  hindab, kas kasutada olevad parandus- ja kaitsemeetmed on eesmärkide saavutamise ning kavandatud ja rakendatavate meetmete tõhususe seisukohalt piisavad;

(b)  edastab kiirgusega kokkupuutuvatele üksikisikutele teavet võimalike terviseriskide ning individuaalse kokkupuute vähendamiseks kättesaadavate vahendite kohta;

(c)  annab juhiseid kokkupuute ohjamiseks üksikisiku ja kohalikul tasandil;

(d)  pakub üldistest tervishoiu- ja turvanõuetest lähtudes ettevõtjatele teavet kiirguse kontsentratsioonide ja kiirgusseire asjakohaste vahendite ning kaitsemeetmete võtmise kohta siis, kui looduslikult esinevate radioaktiivsete materjalidega seotud tegevusi ei ohjata kavandatavate kiiritusolukordadena.

Artikkel 103

Radooni tegevuskava

1.  Liikmesriik võtab vastu tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva pikaajalise riski ohjamiseks. Tegevuskavas võetakse arvesse XVI lisas käsitletud teemasid.

2.  Liikmesriik edastab tegevuskava ja tuvastatud radooniohtlikke alasid käsitleva teabe komisjonile. Liikmesriik ajakohastab korrapäraselt tegevuskava ja teavet radooniohtlike alade kohta.

6.JAGU

JÕUSTAMISE SÜSTEEM

Artikkel 104

Inspekteerimised

1.  Liikmesriik seab sisse inspekteerimissüsteemi või -süsteemid, et tagada käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätete järgimine ning algatada vajaduse korral järelevalve- ja parandusmeetmete võtmine.

2.  Pädev asutus kehtestab süstemaatilise inspekteerimise kava, võttes arvesse kiirgustegevusega seotud ohu laadi ja ulatust; kiirguskaitseküsimuste üldist hindamist kiirgustegevuste puhul ja vastavust käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätetele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kõik inspekteerimise tulemused registreeritakse ning et aruanded edastatakse asjaomasele ettevõtjale.

4.  Liikmesriik teeb inspekteerimiskava ja selle rakendamise peamised tulemused üldsusele kättesaadavaks.

5.  Liikmesriik tagab mehhanismide olemasolu, mis võimaldavad õigeaegselt jagada asjaomastele pooltele, sealhulgas kiirgusallikate valmistajatele ja tarnijatele ning vajaduse korral ka rahvusvahelistele organisatsioonidele kiirguskaitse ja turvalisuse alast teavet, mis põhineb inspekteerimistest ning teatatud vahejuhtumitest ja õnnetustest ning nende kohta tehtud järeldustest omandatud kogemustel.

Artikkel 105

Jõustamine

Liikmesriik tagab, et pädeval asutusel on piisavalt õigusi, et nõuda ettevõtjalt meetmete võtmist puuduste kõrvaldamiseks ja nende kordumise ärahoidmiseks või vajaduse korral tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui regulatiivse inspekteerimise või muu regulatiivse hindamise tulemused tõendavad, et ettevõtja ei järgi käesoleva direktiiviga kooskõlas vastuvõetud sätteid.

Artikkel 106

Karistused

Liikmesriik kehtestab eeskirjad karistuste määramiseks käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumiste eest ja võtab kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriik teeb kõnealused sätted komisjonile teatavaks mitte hiljem kui artiklis 107 kindlaks määratud kuupäevaks ning teatab hiljem viivitamata igast järgnevast muudatusest, mis neid mõjutab.

XI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 107

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 00.00.0000. IX peatüki keskkonnakaitset käsitlevad sätted võetakse üle hiljemalt [00.00.0000]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Komisjon edastab selle teabe Euroopa Parlamendile. [ME 118]

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Kui liikmesriik kavatseb kehtestada käesolevas direktiivis sätestatud normidest rangemad normid, teavitab ta sellest komisjoni ja teisi liikmesriike. [ME 119]

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide sätete teksti. Komisjon teeb talle edastatud teabest kokkuvõtte ja edastab selle Euroopa Parlamendile. [ME 120]

Artikkel 108

Tühistamine

Direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom, 2003/122/Euratom tunnistatakse kehtetuks alates....

Artikkel 109

Jõustumine

Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 110

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Elanikukiirituse viitetasemete vahemikud

1.  Elanikukiirituse optimeerimisel avarii- ja püsikiirituse olukordades võetakse aluseks järgmiste vahemike kohaselt kehtestatavad viitetasemed, väljendatuna (akuutse või aastase) efektiivdoosina millisiivertites:

(a)  suurem kui 20 ja kuni 100,

(b)  suurem kui 1 ja kuni 20,

(c)  1 või vähem.

Viitetaseme valik vastab punktides 2–5 osutatud tingimustele.

2.  Piiramata elundidooside jaoks ettenähtud viitetasemete kohaldamist, kehtestatakse püsikiirituse olukordades efektiivdoosidena väljendatud viitetasemeks vahemik 1–20 millisiivertit aastas ja avariikiirituse olukordades vahemik 20–100 millisiivertit aastas .

3.  Eriolukorras võib kasutada punktis 1 osutatud vahemikest madalamaid viitetasemeid, sealhulgas võib:

(a)  ette näha 20 millisiivertist madalama viitetaseme avariikiirituse olukorra jaoks, kui on võimalik pakkuda asjakohast kaitset, ilma et see põhjustaks ebaproportsionaalset olukorra halvenemist vastavate vastumeetmetega võrreldes ega liigseid kulusid;

(b)  konkreetse kiirgusallikaga seotud kokkupuute või kiiritusradade jaoks näha vajaduse korral püsikiirituse olukorras ette viitetaseme, mis on madalam kui 1 millisiivert aastas.

4.  Üleminekuks avariikiirituse olukorrast püsikiirituse olukorrale nähakse ette asjakohased viitetasemed, eriti pärast selliste pikaajaliste vastumeetmete võtmise lõpetamist nagu ümberpaigutamine.

5.  Kehtestatud viitetasemetes võetakse arvesse valitsevat olukorda ja sotsiaalseid kriteeriume, mis võivad hõlmata:

(a)  üldist teavet kiiritustaseme kohta, ilma individuaalset kokkupuudet arvesse võtmata, kui kiirituse tase on kuni 1 millisiivert aastas;

(b)  konkreetset teavet, mis võimaldab üksikisikutel võimaluse korral ohjata oma isiklikku kiirgusega kokkupuutumist, kui kiirituste tase on kuni 20 millisiivertit aastas;

(c)  individuaalsete dooside hindamist ja konkreetset teavet kiirgusega kaasnevate ohtude ning kiirgusega kokkupuute vähendamiseks kättesaadavate meetmete kohta, kui kiirituse tase on kuni 100 millisiivertit aastas. [ME 121]

II LISA

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika määratlemise aluseks olevad aktiivsuse väärtused

Allpool esitatud tabelis loetlemata radionukliidide asjakohased aktiivsustasemed on samad kui Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri väljaandes „Radioaktiivsete materjalide ohtlikud kogused (D-väärtused)” (EPR-D-VALUES 2006) määratletud D-väärtused.

Radionukliid

Aktiivsustase (TBq)

Am-241

620131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000010.png10–2

Am-241/Be

620131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000011.png10–2

Cf-252

220131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000012.png10–2

Cm-244

520131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000013.png10–2

Co-60

320131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000014.png10–2

Cs-137

120131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000015.png10–1

Gd-153

120131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000016.png100

Ir-192

820131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000017.png10–2

Pm-147

420131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000018.png101

Pu-238

620131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000019.png10–2

Pu-239/Be(19)

620131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000020.png10–2

Ra-226

420131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000021.png10–2

Se-75

220131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000022.png10–1

Sr-90 (Y-90)

120131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000023.png100

Tm-170

220131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000024.png101

Yb-169

320131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000025.png10–1

III LISA

Ioniseerivat kiirgust eraldavate seadmete ja toodete turuleviimine [ME 122]

A.  Iga ettevõtja, kes kavatseb toote või seadme turule viia, esitab pädevale asutusele kogu asjakohase teabe, sealhulgas:

(1)  seadme või toote tehnilised näitajad;

(2)  juhul kui seade sisaldab radioaktiivseid aineid, siis teave kiirgusallika hoidjasse kinnitamise ja varjestamise kohta;

(3)  doosikiirused seadmete või toodete kasutamise asjakohastel kaugustel, sealhulgas doosikiirused 0,1 meetri kaugusel mis tahes juurdepääsetavast pinnast;

(4)  seadme või toote kavandatud kasutamine ja teave uue seadme või toote suhtelise toimivuse kohta olemasolevate toodete või seadmetega võrreldes;

(5)  toodete või seadmete korrapäraste kasutajate eeldatavad doosid.

(5a)  seadme või toote võimalikest talitlushäiretest või õnnetustest tulenevad kiirgusohud. [ME 123]

B.  Pädev asutus hindab A jaos loetletud andmeid ja esmajoones seda, kas:

(1)  seadme või toote toimimine põhjendab selle kavandatud kasutamist;

(2)  konstruktsioon on piisav kokkupuute langetamiseks tavalise töö olukorras ning kas toote või seadme väärkasutuse või õnnetusjuhtumi tõttu kiirituse saamine on tõenäoline ning millised on selle tagajärjed;

(3)  kui on tegemist tarbekaubaga, siis kas toote projekteerimisel on piisavalt arvesse võetud väljaarvamiskriteeriumidele vastavuse nõuet ning kas pärast toote kasutamise lõpetamist ei ole selle lõppladustamiseks vaja spetsiifilisi ettevaatusabinõusid;

(4)  juhul, kui seadet või toodet kasutatakse kiirgustegevustes, mis ei vaja tegevusluba, on lõppladustamise tingimused piisavad;

(5)  seade või toode on asjakohaselt märgistatud ning kas kasutajale tarbijale on esitatud sobiv dokumentatsioon koos nõuetekohase kasutamist ja lõppladustamist käsitlevate juhistega. [ME 124]

Ba.  Pädevad asutused annavad seadmete ja toodete võimalikele kasutajatele kõikehõlmavat eelteavet ja tagavad nende kaasamise otsuste tegemisse. [ME 125]

IV LISA

Kiirgustegevused, mida kasutatakse mittemeditsiinilise kuvamise eesmärgil

Artikli 23 kohaldamisel võetakse arvesse loetelu järgmistest kiirgustegevustest, mida kasutatakse mittemeditsiinilise kuvamise eesmärgil:

A.  Meditsiinitöötajate poolt meditsiinikiiritusseadmete abil läbiviidavad toimingud:

1.  tervise radioloogiline hindamine töölevõtmisel;

2.  tervise radioloogiline hindamine sisserändel;

3.  tervise radioloogiline hindamine kindlustuse eesmärgil;

4.  tervise radioloogiline hindamine muudel eesmärkidel kui kiiritusega kokkupuutuva isiku tervis ja heaolu;

5.  laste ja täiskasvanute füüsilise arengu radioloogiline hindamine seoses sportlasekarjääri, tantsimisega jne;

6.  radioloogiline vanuse hindamine;

7.  ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas.

B.  Muid kui meditsiiniseadmeid kasutavate muude kui meditsiinitöötajate poolt läbiviidavad toimingud:

1.  ioniseeriva kiirguse kasutamine inimese kehal asuvate või inimese keha külge kinnitatud peidetud objektide avastamiseks;

2.  ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud inimeste avastamiseks lasti läbivalgustamisel;

3.  muud kiirgustegevused, millega kaasneb ioniseeriva kiirguse kasutamine õiguslikel või turvalisusega seotud eesmärkidel.

V LISA

Loetelu looduslike radioaktiivsete materjalide kasutamisega seotud tööstusmeetoditest

Artikli 24 kohaldamisel võetakse arvesse järgmist loetelu looduslike radioaktiivsete materjalide kasutamisega seotud tööstusmeetoditest, mis hõlmab ka asjakohaseid kõrvalprotsesse:

(1)  haruldaste muldmetallide eraldamine monatsiidist;

(2)  tooriumiühendite tootmine ja tooriumi sisaldavate toodete valmistamine;

(3)  nioobiumi-tantaalimaagi töötlemine;

(4)  nafta ja gaasi tootmine;

(5)  geotermilise energia tootmine;

(6)  TiO2 pigmendi tootmine;

(7)  fosfori termiline tootmine;

(8)  tsirkoon ja tsirkooniumitööstus;

(9)  fosforväetiste tootmine;

(10)  tsemendi tootmine, klinkerahjude hooldus;

(11)  kivisöega köetavad elektrijaamad, keskküttekatelde hooldus;

(12)  fosforhappe tootmine;

(13)  raua esmane tootmine;

(14)  tina, plii, vase sulatamine;

(15)  põhjavee puhastusjaamad;

(16)  muude maakide kui uraani kaevandamine.

VI LISA

Väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumid

1.  Väljaarvamine

Kiirgustegevuse võib välja arvata käesoleva direktiivi nõuete kohaldamisalast kas otseselt, võttes aluseks selle vastavuse punktis 2 sätestatud numbrilistele väljaarvamiskriteeriumidele (aktiivsuse väärtused (Bq) või kontsentratsiooni väärtused (Bq g‑1)), või reguleeriva otsuse põhjal, lähtudes tegevusest teatamisel esitatud teabest ja kooskõlas punktis 3 esitatud üldiste väljaarvamiskriteeriumidega, mida kasutatakse kiirgustegevuse edaspidiste nõuete kohaldamisalast väljaarvamiseks.

2.  Väljaarvamis- ja vabastamisväärtused

Kiirgustegevusega kaasneva koguaktiivsuse väljaarvamise väärtused (Bq) on esitatud tabeli B 3. veerus kunstlike radionukliidide ja teatavate tarbekaupades kasutatavate looduslike radionukliidide kohta. Muude looduslike radionukliididega seotud kiirgustegevuste puhul sellised väärtused üldiselt kohaldatavad ei ole.

Kiirgustegevuses kasutatavate materjalide väljaarvamise aktiivsuskontsentratsioonide väärtused (Bq g–1) on esitatud tabeli A 1. osas kunstlike radionukliidide kohta ja tabeli A 2. osas looduslike radionukliidide kohta. Tabeli A1 1. osa väärtused on kohaldatavuse korral esitatud individuaalsete radionukliidide kohta, sealhulgas lühiealiste radionukliidide kohta, mis on tasakaalus nende emanukliididega. Tabeli A 2. osa väärtusi kohaldatakse kõikide U-238 või Th-232 lagunemisahela radionukliidide suhtes, kõrgemaid väärtusi võib kohaldada lagunemisahela nende osade kohta, mis ei ole emanukliidiga tasakaalus.

Tabeli A 1. osas või tabeli A 2. osas esitatud kontsentratsiooniväärtusi kasutatakse ka tahkete materjalide vabastamiseks taaskasutuse, ringlussevõtu, tavapärase lõppladustamise või põletamise eesmärgil. Kõrgemad väärtused võidakse määrata konkreetsetele materjalidele või konkreetsetele kiiritusradadele, võttes seejuures arvesse ühenduse juhiseid, samuti ka asjakohaseid täiendavaid nõudmisi pindaktiivsuse kohta või seiret käsitlevaid nõudmisi.

Kunstlike radionukliidide segude puhul peab konkreetse nukliidiga seotud tegevuste või kontsentratsioonide kaalutud summa (kõikide ühes ja samas põhiaines esinevate radionukliidide kohta) jagatuna vastava väljaarvamisväärtusega olema ühest väiksem. Vajaduse korral saab seda tingimust kontrollida kõige täpsemate radionukliidide segu kohta antud hinnangute põhjal. Tabeli A 2. osas esitatud väärtusi kohaldatakse individuaalselt iga emanukliidi suhtes. Mõnede lagunemisahela elementide, näiteks Po-210 või Pb-210 puhul võib olla vajalik oluliselt, kuni kaks suurusjärku kõrgema väärtuse kasutamine, mille puhul võetakse arvesse komisjoni juhiseid.

Tabeli A 2. osas esitatud väärtusi ei tohi kasutada looduslikke radioaktiivseid materjale töötlevate tööstusharude ehitusmaterjalidele lisatavate jääkide väljaarvamiseks. Selliste tuvastatud tööstusharudest pärinevate jääkide ringlussevõttu ohjatakse tegevusloa alusel toimuva kiirgustegevusena või arvatakse see välja 3. jaos esitatud üldiste väljaarvamiskriteeriumide põhjal. Selleks kontrollitakse radionukliidide kontsentratsioonide summa vastavust VII lisas määratletud ehitusmaterjalide radionukliidide indeksi I asjakohasele väärtusele.

Tabeli B 3. veerus sätestatud väärtused kehtivad radioaktiivsete ainete kogumi suhtes, mis on konkreetsel hetkel konkreetse kiirgustegevusega seoses teatava isiku või ettevõtja valduses. Siiski võib pädev asutus kasutada neid väärtusi ka väiksemate üksuste või pakendite puhul, näiteks väljaarvatud tarbekaupade veo või ladustamise väljaarvamiseks, kui 3. jaos esitatud üldised väljaarvamiskriteeriumid on täidetud.

3.  Üldised väljaarvamis- ja vabastamiskriteeriumid

Teatatud kiirgustegevuste väljaarvamise või radioaktiivsete materjalide tegevusloa alusel toimuvatest tegevustest vabastamise üldised kriteeriumid on järgmised: [ME 126]

(a)  aruandluskohustusest vabastatava kiirgustegevusega üksikisikutele kaasnev kiirgusoht on piisavalt väike, nii et seda ei pea õiguslikult reguleerima ja

(b)  kiirgustegevuse tüüp on leitud olevat põhjendatud ja

(c)  kiirgustegevus on iseenesest ohutu.

Kiirgustegevust, millega kaasnevad väikesed radioaktiivsete ainete kogused või madalad aktiivsuskontsentratsioonid, mis on võrreldavad tabeli A 1. osas ja tabelis B sätestatud väljaarvamisväärtustega, ning üldiselt iga looduslike radionukliididega seotud tegevust loetakse vastavaks kriteeriumile c.

Kiirgustegevused, millega kaasnevad tabeli A 1. osas ja tabelis B sätestatud väljaarvamisväärtustest väiksemad radioaktiivsete ainete kogused või madalamad aktiivsuskontsentratsioonid, vastavad automaatselt ja täiendava kontrollimiseta kriteeriumile a. Sama kehtib ka tabeli A 2. osas esitatud väärtuste kohta, välja arvatud jääkide ringlussevõtt ehitusmaterjalides või konkreetsete kiiritusradade korral, milleks on näiteks joogivesi.

Teatatud kiirgustegevuste puhul, mis ei vasta neile väärtustele, tuleb hinnata üksikindiviidile tegevusest tulenevat kokkupuudet. Üldise kriteeriumi a täitmiseks tuleb tõendada, et järgmised doosi kriteeriumid on kõikvõimalikes olukordades täidetud:

Kunstlike radionukliidide ja looduslike radionukliidide puhul, mida kasutatakse nende lõhustuvus-, fertiilsus- või radioaktiivsusomaduste tõttu: [ME 127]

väljaarvatud kiirgustegevusest üksikisikule mõjuv eeldatav efektiivdoos on suurusjärgus kuni 10 mikrosiivertit aastas.

Looduslike radionukliidide puhul:

väljajäetud kiirgustegevusest tulenev doosi suurenemine üksikisiku jaoks, võttes arvesse looduslike kiirgusallikate valitsevat taustkiirgust, on suurusjärgus kuni 300 mikrosiivertit aastas elanike ja vähem kui 1 millisiivert töötajate puhul.

Elanikudooside hindamisel võetakse kiiritusradadena arvesse mitte üksnes gaasilist või vedelat heidet, vaid ka tahkete jääkide lõppladustamist või ringlussevõttu.

TABEL A:

Materjalide väljaarvamise või vabastamise aktiivsuskontsentratsioonide väärtused, mida saab kohaldada vaikeväärtustena tahke materjali mis tahes kogusele ja tüübile

TABEL A 1. osa: Kunstlikud radionukliidid

Radionukliid

Aktiivsus-kontsentratsioon (Bq g–1)

H-3

100

Be-7

10

C-14

1

F-18

10

Na-22

0,1

Na-24

1

Si-31

1000

P-32

1000

P-33

1000

S-35

100

Cl-36

1

Cl-38

10

K-42

100

K-43

10

Ca-45

100

Ca-47

10

Sc-46

0,1

Sc-47

100

Sc-48

1

V-48

1

Cr-51

100

Mn-51

10

Mn-52

1

Mn-52m

10

Mn-53

100

Mn-54

0,1

Mn-56

10

Fe-52a

10

Fe-55

1000

Fe-59

1

Co-55

10

Co-56

0,1

Co-57

1

Co-58

1

Co-58m

10 000

Co-60

0,1

Co-60m

1000

Co-61

100

Co-62m

10

Ni-59

100

Ni-63

100

Ni-65

10

Cu-64

100

Zn-65

0,1

Zn-69

1000

Zn-69ma

10

Ga-72

10

Ge-71

10000

As-73

1000

As-74

10

As-76

10

As-77

1000

Se-75

1

Br-82

1

Rb-86

100

Sr-85

1

Sr-85m

100

Sr-87m

100

Sr-89

1000

Sr-90a

1

Sr-91a

10

Sr-92

10

Y-90

1000

Y-91

100

Y-91m

100

Y-92

100

Y-93

100

Zr-93

10

Zr-95a

1

Zr-97a

10

Nb-93m

10

Nb-94

0,1

Nb-95

1

Nb-97a

10

Nb-98

10

Mo-90

10

Mo-93

10

Mo-99a

10

Mo-101a

10

Tc-96

1

Tc-96m

1000

Tc-97

10

Tc-97m

100

Tc-99

1

Tc-99m

100

Ru-97

10

Ru-103a

1

Ru-105a

10

Ru-106a

0,1

Rh-103m

10000

Rh-105

100

Pd-103a

1000

Pd-109a

100

Ag-105

1

Ag-110ma

0,1

Ag-111

100

Cd-109a

1

Cd-115a

10

Cd-115ma

100

In-111

10

In-113m

100

In-114ma

10

In-115m

100

Sn-113a

1

Sn-125

10

Sb-122

10

Sb-124

1

Sb-125a

0,1

Te-123m

1

Te-125m

1000

Te-127

1000

Te-127ma

10

Te-129

100

Te-129ma

10

Te-131

100

Te-131ma

10

Te-132a

1

Te-133

10

Te-133m

10

Te-134

10

I-123

100

I-125

100

I-126

10

I-129

0,01

I-130

10

I-131

10

I-132

10

I-133

10

I-134

10

I-135

10

Cs-129

10

Cs-131

1000

Cs-132

10

Cs-134

0,1

Cs-134m

1000

Cs-135

100

Cs-136

1

Cs-137a

0,1

Cs-138

10

Ba-131

10

Ba-140

1

La-140

1

Ce-139

1

Ce-141

100

Ce-143

10

Ce-144

10

Pr-142

100

Pr-143

1000

Nd-147

100

Nd-149

100

Pm-147

1000

Pm-149

1000

Sm-151

1000

Sm-153

100

Eu-152

0,1

Eu-152m

100

Eu-154

0,1

Eu-155

1

Gd-153

10

Gd-159

100

Tb-160

1

Dy-165

1000

Dy-166

100

Ho-166

100

Er-169

1000

Er-171

100

Tm-170

100

Tm-171

1000

Yb-175

100

Lu-177

100

Hf-181

1

Ta-182

0,1

W-181

10

W-185

1000

W-187

10

Re-186

1000

Re-188

100

Os-185

1

Os-191

100

Os-191m

1000

Os-193

100

Ir-190

1

Ir-192

1

Ir-194

100

Pt-191

10

Pt-193m

1000

Pt-197

1000

Pt-197m

100

Au-198

10

Au-199

100

Hg-197

100

Hg-197m

100

Hg-203

10

Tl-200

10

Tl-201

100

Tl-202

10

Tl-204

1

Pb-203

10

Bi-206

1

Bi-207

0,1

Po-203

10

Po-205

10

Po-207

10

At-211

1000

Ra-225

10

Ra-227

100

Th-226

1000

Th-229

0,1

Pa-230

10

Pa-233

10

U-230

10

U-231a

100

U-232a

0,1

U-233

1

U-236

10

U-237

100

U-239

100

U-240a

100

Np-237a

1

Np-239

100

Np-240

10

Pu-234

100

Pu-235

100

Pu-236

1

Pu-237

100

Pu-238

0,1

Pu-239

0,1

Pu-240

0,1

Pu-241

10

Pu-242

0,1

Pu-243

1000

Pu-244a

0,1

Am-241

0,1

Am-242

1000

Am-242ma

0,1

Am-243a

0,1

Cm-242

10

Cm-243

1

Cm-244

1

Cm-245

0,1

Cm-246

0,1

Cm-247a

0,1

Cm-248

0,1

Bk-249

100

Cf-246

1000

Cf-248

1

Cf-249

0,1

Cf-250

1

Cf-251

0,1

Cf-252

1

Cf-253

100

Cf-254

1

Es-253

100

Es-254a

0,1

Es-254ma

10

Fm-254

10000

Fm-255

100

a Emanukliidid ja nende tütarproduktid, mille doose on võetud arvesse dooside arvutamisel (seega on vaja arvesse võtta üksnes emanukliidi väljaarvamistaset), on loetletud järgmises tabelis:

Emanukliid

Tütarprodukt

Fe-52

Mn-52m

Zn-69m

Zn-69

Sr-90

Y-90

Sr-91

Y-91m

Zr-95

Nb-95

Zr-97

Nb-97m, Nb-97

Nb-97

Nb-97m

Mo-99

Tc-99m

Mo-101

Tc-101

Ru-103

Rh-103m

Ru-105

Rh-105m

Ru-106

Rh-106

Pd-103

Rh-103m

Pd-109

Ag-109m

Ag-110m

Ag-110

Cd-109

Ag-109m

Cd-115

In-115m

Cd-115m

In-115m

In-114m

In-114

Sn-113

In-113m

Emanukliid

Tütarprodukt

Sb-125

Te-125m

Te-127m

Te-127

Te-129m

Te-129

Te-131m

Te-131

Te132

I-132

Cs-137

Ba-137m

Ce-144

Pr-144, Pr-144m

U-232

Th-228, Ra-224, Rn-220,

Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208

U-240

Np-240m, Np-240

Np237

Pa-233

Pu-244

U-240, Np-240m, Np-240

Am-242m

Np-238

Am-243

Np-239

Cm-247

Pu-243

Es-254

Bk-250

Es-254m

Fm-254

Tabeli A 1. osas nimetamata radionukliididel määrab pädev asutus vajaduse korral koguste ja aktiivsuskontsentratsiooni asjakohased väärtused massiühiku kohta. Sel viisil määratud väärtused täiendavad tabeli A 1.osas esitatud väärtusi.

TABELI A 2.osa: looduslikud radionukliidid

Väljaarvamis- ja vabastamisväärtused tahketes materjalides looduslikult esinevate radionukliidide kohta, mis on püsivas tasakaalus oma tütarproduktidega:

U-238 seeria looduslikud radionukliidid

1 Bq g–1

Th-232 seeria looduslikud radionukliidid

1 Bq g–1

K-40

10 Bq g–1

TABEL B:

Koguaktiivsuse väljaarvamisväärtused (3. veerg) ning aktiivsuskontsentratsiooni väljaarvamisväärtused mis tahes materjali mõõdukate koguste kohta (2. veerg)

Radionukliid

Aktiivsus-kontsentratsioon (Bq g–1)

Aktiivsus (Bq)

H-3

1 × 106

1 × 109

Be-7

1 × 103

1 × 107

C-14

1 × 104

1 × 107

O-15

1 × 102

1 × 109

F-18

1 × 101

1 × 106

Na-22

1 × 101

1 × 106

Na-24

1 × 101

1 × 105

Si-31

1 × 103

1 × 106

P-32

1 × 103

1 × 105

P-33

1 × 105

1 × 108

S-35

1 × 105

1 × 108

Cl-36

1 × 104

1 × 106

Cl-38

1 × 101

1 × 105

Ar-37

1 × 106

1 × 108

Ar-41

1 × 102

1 × 109

K-40(20)

1 × 102

1 × 106

K-42

1 × 102

1 × 106

K-43

1 × 101

1 × 106

Ca-45

1 × 104

1 × 107

Ca-47

1 × 101

1 × 106

Sc-46

1 × 101

1 × 106

Sc-47

1 × 102

1 × 106

Sc-48

1 × 101

1 × 105

V-48

1 × 101

1 × 105

Cr-51

1 × 103

1 × 107

Mn-51

1 × 101

1 × 105

Mn-52

1 × 101

1 × 105

Mn-52m

1 × 101

1 × 105

Mn-53

1 × 104

1 × 109

Mn-54

1 × 101

1 × 106

Mn-56

1 × 101

1 × 105

Fe-52

1 × 101

1 × 106

Fe-55

1 × 104

1 × 106

Fe-59

1 × 101

1 × 106

Co-55

1 × 101

1 × 106

Co-56

1 × 101

1 × 105

Co-57

1 × 102

1 × 106

Co-58

1 × 101

1 × 106

Co-58m

1 × 104

1 × 107

Co-60

1 × 101

1 × 105

Co-60m

1 × 103

1 × 106

Co-61

1 × 102

1 × 106

Co-62m

1 × 101

1 × 105

Ni-59

1 × 104

1 × 108

Ni-63

1 × 105

1 × 108

Ni-65

1 × 101

1 × 106

Cu-64

1 × 102

1 × 106

Zn-65

1 × 101

1 × 106

Zn-69

1 × 104

1 × 106

Zn-69m

1 × 102

1 × 106

Ga-72

1 × 101

1 × 105

Ge-71

1 × 104

1 × 108

As-73

1 × 103

1 × 107

As-74

1 × 101

1 × 106

As-76

1 × 102

1 × 105

As-77

1 × 103

1 × 106

Se-75

1 × 102

1 × 106

Br-82

1 × 101

1 × 106

Kr-74

1 × 102

1 × 109

Kr-76

1 × 102

1 × 109

Kr-77

1 × 102

1 × 109

Kr-79

1 × 103

1 × 105

Kr-81

1 × 104

1 × 107

Kr-83m

1 × 105

1 × 1012

Kr-85

1 × 105

1 × 104

Kr-85m

1 × 103

1 × 1010

Kr-87

1 × 102

1 × 109

Kr-88

1 × 102

1 × 109

Rb-86

1 × 102

1 × 105

Sr-85

1 × 102

1 × 106

Sr-85m

1 × 102

1 × 107

Sr-87m

1 × 102

1 × 106

Sr-89

1 × 103

1 × 106

Sr-90b

1 × 102

1 × 104

Sr-91

1 × 101

1 × 105

Sr-92

1 × 101

1 × 106

Y-90

1 × 103

1 × 105

Y-91

1 × 103

1 × 106

Y-91m

1 × 102

1 × 106

Y-92

1 × 102

1 × 105

Y-93

1 × 102

1 × 105

Zr-93b

1 × 103

1 × 107

Zr-95

1 × 101

1 × 106

Zr-97b

1 × 101

1 × 105

Nb-93m

1 × 104

1 × 107

Nb-94

1 × 101

1 × 106

Nb-95

1 × 101

1 × 106

Nb-97

1 × 101

1 × 106

Nb-98

1 × 101

1 × 105

Mo-90

1 × 101

1 × 106

Mo-93

1 × 103

1 × 108

Mo-99

1 × 102

1 × 106

Mo-101

1 × 101

1 × 106

Tc-96

1 × 101

1 × 106

Tc-96m

1 × 103

1 × 107

Tc-97

1 × 103

1 × 108

Tc-97m

1 × 103

1 × 107

Tc-99

1 × 104

1 × 107

Tc-99m

1 × 102

1 × 107

Ru-97

1 × 102

1 × 107

Ru-103

1 × 102

1 × 106

Ru-105

1 × 101

1 × 106

Ru-106b

1 × 102

1 × 105

Rh-103m

1 × 104

1 × 108

Rh-105

1 × 102

1 × 107

Pd-103

1 × 103

1 × 108

Pd-109

1 × 103

1 × 106

Ag-105

1 × 102

1 × 106

Ag-108m

1 × 101

1 × 106

Ag-110m

1 × 101

1 × 106

Ag-111

1 × 103

1 × 106

Cd-109

1 × 104

1 × 106

Cd-115

1 × 102

1 × 106

Cd-115m

1 × 103

1 × 106

In-111

1 × 102

1 × 106

In-113m

1 × 102

1 × 106

In-114m

1 × 102

1 × 106

In-115m

1 × 102

1 × 106

Sn-113

1 × 103

1 × 107

Sn-125

1 × 102

1 × 105

Sb-122

1 × 102

1 × 104

Sb-124

1 × 101

1 × 106

Sb-125

1 × 102

1 × 106

Te-123m

1 × 102

1 × 107

Te-125m

1 × 103

1 × 107

Te-127

1 × 103

1 × 106

Te-127m

1 × 103

1 × 107

Te-129

1 × 102

1 × 106

Te-129m

1 × 103

1 × 106

Te-131

1 × 102

1 × 105

Te-131m

1 × 101

1 × 106

Te-132

1 × 102

1 × 107

Te-133

1 × 101

1 × 105

Te-133m

1 × 101

1 × 105

Te-134

1 × 101

1 × 106

I-123

1 × 102

1 × 107

I-125

1 × 103

1 × 106

I-126

1 × 102

1 × 106

I-129

1 × 102

1 × 105

I-130

1 × 101

1 × 106

I-131

1 × 102

1 × 106

I-132

1 × 101

1 × 105

I-133

1 × 101

1 × 106

I-134

1 × 101

1 × 105

I-135

1 × 101

1 × 106

Xe-131m

1 × 104

1 × 104

Xe-133

1 × 103

1 × 104

Xe-135

1 × 103

1 × 1010

Cs-129

1 × 102

1 × 105

Cs-131

1 × 103

1 × 106

Cs-132

1 × 101

1 × 105

Cs-134m

1 × 103

1 × 105

Cs-134

1 × 101

1 × 104

Cs-135

1 × 104

1 × 107

Cs-136

1 × 101

1 × 105

Cs-137b

1 × 101

1 × 104

Cs-138

1 × 101

1 × 104

Ba-131

1 × 102

1 × 106

Ba-140b

1 × 101

1 × 105

La-140

1 × 101

1 × 105

Ce-139

1 × 102

1 × 106

Ce-141

1 × 102

1 × 107

Ce-143

1 × 102

1 × 106

Ce-144b

1 × 102

1 × 105

Pr-142

1 × 102

1 × 105

Pr-143

1 × 104

1 × 106

Nd-147

1 × 102

1 × 106

Nd-149

1 × 102

1 × 106

Pm-147

1 × 104

1 × 107

Pm-149

1 × 103

1 × 106

Sm-151

1 × 104

1 × 108

Sm-153

1 × 102

1 × 106

Eu-152

1 × 101

1 × 106

Eu-152m

1 × 102

1 × 106

Eu-154

1 × 101

1 × 106

Eu-155

1 × 102

1 × 107

Gd-153

1 × 102

1 × 107

Gd-159

1 × 103

1 × 106

Tb-160

1 × 101

1 × 106

Dy-165

1 × 103

1 × 106

Dy-166

1 × 103

1 × 106

Ho-166

1 × 103

1 × 105

Er-169

1 × 104

1 × 107

Er-171

1 × 102

1 × 106

Tm-170

1 × 103

1 × 106

Tm-171

1 × 104

1 × 108

Yb-175

1 × 103

1 × 107

Lu-177

1 × 103

1 × 107

Hf-181

1 × 101

1 × 106

Ta-182

1 × 101

1 × 104

W-181

1 × 103

1 × 107

W-185

1 × 104

1 × 107

W-187

1 × 102

1 × 106

Re-186

1 × 103

1 × 106

Re-188

1 × 102

1 × 105

Os-185

1 × 101

1 × 106

Os-191

1 × 102

1 × 107

Os-191m

1 × 103

1 × 107

Os-193

1 × 102

1 × 106

Ir-190

1 × 101

1 × 106

Ir-192

1 × 101

1 × 104

Ir-194

1 × 102

1 × 105

Pt-191

1 × 102

1 × 106

Pt-193m

1 × 103

1 × 107

Pt-197

1 × 103

1 × 106

Pt-197m

1 × 102

1 × 106

Au-198

1 × 102

1 × 106

Au-199

1 × 102

1 × 106

Hg-197

1 × 102

1 × 107

Hg-197m

1 × 102

1 × 106

Hg-203

1 × 102

1 × 105

Tl-200

1 × 101

1 × 106

Tl-201

1 × 102

1 × 106

Tl-202

1 × 102

1 × 106

Tl-204

1 × 104

1 × 104

Pb-203

1 × 102

1 × 106

Pb-210b

1 × 101

1 × 104

Pb-212b

1 × 101

1 × 105

Bi-206

1 × 101

1 × 105

Bi-207

1 × 101

1 × 106

Bi-210

1 × 103

1 × 106

Bi-212b

1 × 101

1 × 105

Po-203

1 × 101

1 × 106

Po-205

1 × 101

1 × 106

Po-207

1 × 101

1 × 106

Po-210

1 × 101

1 × 104

At-211

1 × 103

1 × 107

Rn-220b

1 × 104

1 × 107

Rn-222b

1 × 101

1 × 108

Ra-223b

1 × 102

1 × 105

Ra-224b

1 × 101

1 × 105

Ra-225

1 × 102

1 × 105

Ra-226b

1 × 101

1 × 104

Ra-227

1 × 102

1 × 106

Ra-228b

1 × 101

1 × 105

Ac-228

1 × 101

1 × 106

Th-226b

1 × 103

1 × 107

Th-227

1 × 101

1 × 104

Th-228b

1 × 100

1 × 104

Th-229b

1 x 100

1 × 103

Th-230

1 × 100

1 × 104

Th-231

1 × 103

1 × 107

Th-234b

1 × 103

1 × 105

Pa-230

1 × 101

1 × 106

Pa-231

1 × 100

1 × 103

Pa-233

1 × 102

1 × 107

U-230

1 × 101

1 × 105

U-231

1 × 102

1 × 107

U-232b

1 × 100

1 × 103

U-233

1 × 101

1 × 104

U-234

1 × 101

1 × 104

U-235b

1 × 101

1 × 104

U-236

1 × 101

1 × 104

U-237

1 × 102

1 × 106

U-238b

1 × 101

1 × 104

U-239

1 × 102

1 × 106

U-240

1 × 103

1 × 107

U-240b

1 × 101

1 × 106

Np-237b

1 × 100

1 × 103

Np-239

1 × 102

1 × 107

Np-240

1 × 101

1 × 106

Pu-234

1 × 102

1 × 107

Pu-235

1 × 102

1 × 107

Pu-236

1 × 101

1 × 104

Pu-237

1 × 103

1 × 107

Pu-238

1 × 100

1 × 104

Pu-239

1 × 100

1 × 104

Pu-240

1 × 100

1 × 103

Pu-241

1 × 102

1 × 105

Pu-242

1 × 100

1 × 104

Pu-243

1 × 103

1 × 107

Pu-244

1 × 100

1 × 104

Am-241

1 × 100

1 × 104

Am-242

1 × 103

1 × 106

Am-242mb

1 × 100

1 × 104

Am-243b

1 × 100

1 × 103

Cm-242

1 × 102

1 × 105

Cm-243

1 × 100

1 × 104

Cm-244

1 × 101

1 × 104

Cm-245

1 × 100

1 × 103

Cm-246

1 × 100

1 × 103

Cm-247

1 × 100

1 × 104

Cm-248

1 × 100

1 × 103

Bk-249

1 × 103

1 × 106

Cf-246

1 × 103

1 × 106

Cf-248

1 × 101

1 × 104

Cf-249

1 × 100

1 × 103

Cf-250

1 × 101

1 × 104

Cf-251

1 × 100

1 × 103

Cf-252

1 × 101

1 × 104

Cf-253

1 × 102

1 × 105

Cf-254

1 × 100

1 × 103

Es-253

1 × 102

1 × 105

Es-254

1 × 101

1 × 104

Es-254m

1 × 102

1 × 106

Fm-254

1 × 104

1 × 107

Fm-255

1 × 103

1 × 106

b Emanukliidid ja nende tütarproduktid, mille doose on võetud arvesse dooside arvutamisel (nõuavad seega üksnes emanukliidi väljaarvamistaseme arvessevõtmist), on loetletud allpool esitatud tabelis:

Sr-90

Y-90

Zr-93

Nb-93m

Zr-97

Nb-97

Ru-106

Rh-106

Ag-108m

Ag-108

Cs-137

Ba-137m

Ba-140

La-140

Ce-144

Pr-144

Pb-210

Bi-210, Po-210

Pb-212

Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)

Bi-212

Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)

Rn-220

Po-216

Rn-222

Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214

Ra-223

Rn-219, Po-215, Pb-211, Bi-211, Tl-207

Ra-224

Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)

Ra-226

Rn-222, Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214, Pb-210, Bi-210, Po-210

Ra-228

Ac-228

Th-226

Ra-222, Rn-218, Po-214

Th-228

Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)

Th-229

Ra-225, Ac-225, Fr-221, At-217, Bi-213, Po-213, Pb-209

Th-234

Pa-234m

U-230

Th-226, Ra-222, Rn-218, Po-214

U-232

Th-228, Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)

U-235

Th-231

U-238

Th-234, Pa-234m

U-240

Np-240m

Np237

Pa-233

Am-242m

Am-242

Am-243

Np-239

VII LISA

Aktiivsuskontsentratsiooni indeksi määratlus ja kasutamine seoses ehitusmaterjalidest eralduva gammakiirgusega

Artikli 75 lõike 2 kohaldamiseks määratakse tuvastatud ehitusmaterjalide liikide puhul kindlaks algsete radionukliidide Ra-226, Th-232 (või selle lagunemisprodukti Ra-228) ja K-40 aktiivsuskontsentratsioonid.

Aktiivsuskontsentratsiooni indeks I on esitatud järgmise valemi abil:

I = CRa226/300 Bq/kg + CTh232/200 Bq/kg+ CK40/3000 Bq/kg,

kus CRa226, CTh232 ja CK40 on vastavate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid (Bq/kg) ehitusmaterjalides.

Indeks on otse seotud gammakiirguse doosiga, mis ületab tavalist väliskeskkonna kaudu kokkupuudet määratletud ehitusmaterjalist ehitatud ehitises. Seda kohaldatakse ehitusmaterjalide, mitte nende koostisosade suhtes. Et kohaldada indeksit nimetatud koostisosade suhtes, eriti kui on tegemist looduslikke radionukliide töötleva tööstusharu jääkide ringlussevõtuga ehitusmaterjalis, tuleb kasutada asjakohast jaotumistegurit. Aktiivsuskontsentratsiooni indeksit kasutatakse sõelumisvahendina materjalide tuvastamisel, mida võiks välja arvata või mille suhtes võiks kohaldada piiranguid. Sellega seoses võib kasutada aktiivsuskontsentratsiooni indeksit I materjalide klassifitseerimiseks nelja klassi, mille põhjal saadakse kaks ehitusmaterjalide kategooriat (A ja B):

Kategooria (vastab doosi vaikeväärtusele)

Kasutus

A (≤ 1 mSv)

B (> 1 mSv)

(1)  puistematerjalid

A1

I≤1

B1

I>1

(2)  piiratud kasutusega pinna- ja muud materjalid

A2

I≤6

B2

I>6

Materjalid jagatakse 1. ja 2. kategooriasse vastavalt nende kasutusele riiklike ehitusnormide alusel.

Kui see on asjakohane, kasutatakse tegelike dooside võrdlemiseks viitetasemetega keerukamaid mudeleid, mille puhul võidakse arvesse võtta ka välist taustkokkupuudet, mis tuleneb puutumata maakoore kohalikest valdavatest aktiivsuskontsentratsioonidest.

VIII LISA

Individuaalse kiirgusseire andmesüsteem

Üldsätted

Liikmesriik kasutab individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi loomiseks kas riiklikku keskandmebaasi või riiklikku dooside registrit. Lisaks nimetatud andmebaasidele või registritele tuleks võib igale välistöötajale väljastada individuaalseid kiirgusseire dokumente. [ME 128]

1.  Liikmesriikide kiirgustöötajate individuaalse kiirgusseire andmesüsteem hõlmab järgmisi jagusid:

(a)  töötaja isikuandmed;

(b)  töötaja tervisekontrolli andmed;

(c)  andmed ettevõtja või tööandja (kui on tegemist välistöötajaga) kohta, kelle juures töötaja töötab;

(d)  kiirgustöötaja individuaalse kiirgusseire tulemused.

2.  Liikmesriigi pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida kiirgusseiresüsteemi andmesüsteemi andmete võltsimist, väärkasutust või ebaseaduslikku käitlemist.

A: Individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi sisestatavad andmed

3.  Töötaja isikuandmed on järgmised:

(a)  perekonnanimi,

(b)  eesnimi,

(c)  sugu,

(d)  sünniaeg,

(e)  kodakondsus ja

(f)  kordumatu isikukood.

4.  Töötaja tervisekontrolliandmed on:

(a)  töötaja meditsiiniline klassifikatsioon vastavalt artiklile 45 (sobib; sobib teatavatel tingimustel; ei sobi);

(b)  teave kõikide piirangute kohta kiirgusega töötamisel,

(c)  viimase korrapärase tervisekontrolli kuupäev,

(d)  vastutav töötervishoiuteenuste osutaja ja

(e)  tulemuste kehtivuse aeg.

5.  Andmed ettevõtja kohta hõlmavad tema nime, aadressi ja kordumatut tunnusnumbrit.

6.  Andmed töötaja töösuhte kohta on järgmised:

(a)  tööandja nimi, aadress ja kordumatu tunnusnumber;

(b)  töölevõtmise kuupäev ja

(c)  töötaja klassifikatsioon vastavalt artiklile 38.

7.  Töötaja individuaalse kiirgusseire tulemused sisaldavad:

(a)  ametlikke doosiandmeid viimase 5 kalendriaasta kohta (aasta; efektiivdoos millisiivertites; ebaühtlase kokkupuute korral eri kehaosade kiirgusdoosi hinnang millisiivertites ja sisemise saastumise korral oodatav efektiivdoos millisiivertites) ja

(b)  ametlikke doosiandmeid jooksva aasta kohta (ajavahemik; efektiivdoos millisiivertites; ebaühtlase kokkupuute korral eri kehaosade kiirgusdoosi hinnang millisiivertites ja sisemise saastumise korral oodatav efektiivdoos millisiivertites).

B: Individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi kaudu välistöötajate kohta esitatavad andmed

1.  Välistöötaja tööandja esitab enne tegevuse alustamist individuaalse kiirgusseire andmesüsteemi kaudu ettevõtjale järgmised andmed:

(a)  andmed välistöötaja tööandja kohta kooskõlas A jao punktiga 6;

(b)  andmed välistöötaja meditsiinikontrolli kohta kooskõlas A jao punktiga 4;

(c)  välistöötaja individuaalse kiirgusseire tulemused kooskõlas A jao punktiga 7.

2.  Ettevõtja peab pärast iga tegevuse lõppemist registreerima või juba on registreerinud individuaalse kiirgusseire andmesüsteemis järgmised andmed:

(a)  tööülesande kestus;

(b)  välistöötaja saadud efektiivdoosi hinnang (töödoos tegevuse jätkumise perioodil);

(c)  ebaühtlase kokkupuute korral eri kehaosade saadud kiirgusdoosi hinnang;

(d)  sisemise saastumise korral hinnanguline sissevõtt või oodatav doos.

C.  Individuaalset kiirgusseire dokumenti käsitlevad sätted

1.  Liikmesriik võib otsustada väljastada individuaalse kiirgusseire dokumendi iga välistöötaja kohta.

2.  See dokument ei ole edasiantav.

3.  Liikmesriik võtab vajalikud meetmeid, et takistada töötajale samal ajal rohkem kui ühe kehtiva individuaalse kiirgusseire dokumendi väljastamist.

4.  Lisaks A ja B osades nõutud teabele sisaldab dokument selle väljastanud asutuse nime ja aadressi ning väljastamise kuupäeva.

IX LISA

A.  Avariiolukorra ohjamise süsteemi elemendid.

1.  Ohuhinnang.

2.  Selge kohustuste jaotus isikute ja organisatsioonide vahel, kes osalevad valmisoleku ja reageerimise korraldamises, sealhulgas avariiolukordadele reageerimisega tegelevate organisatsioonide loomine ning nende töö kooskõlastamine – need organisatsioonid vastutavad üldiselt avariikiirituse olukordade juhtimise eest ja kui see on vajalik, ka kaitsemeetmete võtmise ja spetsiaalsete meeskondade moodustamise eest.

3.  Avariiolukorra lahendamise kavade koostamine riiklikul tasandil, kohalikul tasandil ja käitistes.

4.  Usaldusväärne side ning tõhus ja tulemuslik kord käitiste ning kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi vahelise koostöö ja kooskõlastamise jaoks.

5.  Kiirgustöötajate tervisekaitse.

6.  Kiirgustöötajate ning kõikide muude avariiolukordadele reageerimises osalevate töötajate haridus ja koolitus, sealhulgas korrapäraselt korraldatavad õppused.

7.  Kiirgustöötajate individuaalse seire ja dooside registreerimise kord.

8.  Avalikkuse teavitamise kord.

9.  Sidusrühmade kaasamine.

10.  Üleminek avariiolukorra lahendamiselt taastamisele ja saneerimisele.

B.  Avariiolukorra lahendamise kava kohustuslikud elemendid.

Valmisolekut avariiolukorraks aitavad tagada:

1.  viitetasemed, võttes arvesse I lisas sätestatud kriteeriume;

2.  optimeeritud kaitsestrateegiad kiiritusega kokku puutuda võivate elanike jaoks, etteantud sündmuste ja nendega seotud stsenaariumide jaoks;

3.  eelnevalt määratletud üldised kriteeriumid konkreetsete kaitsemeetmete jaoks, väljendatud prognoositud ja saadud doosidena;

4.  käivituslävede vaikeväärtused või toimimiskriteeriumid, näiteks kohapealsete tingimuste tunnused ja näitajad;

5.  riigipiiri läheduses paiknevate käitiste puhul naabruses asuva liikmesriigi või mitteliikmesriigi avariiolukorrale reageerimisega tegelevate organisatsioonidega tegevuse kiire kooskõlastamise kord;

6.  avariiolukorra lahendamise kava läbivaatamise ja muutmise kord, et võtta arvesse toimunud muutusi või õppuste ja sündmuste käigus omandatud kogemusi.

Eelnevalt tuleb kehtestada kord nimetatud elementide vajalikuks läbivaatamiseks avariikiirituse olukorras, et kohandada need valitsevate tingimustega, mis võivad kogu reageerimisaja vältel muutuda.

Avariiolukorrale reageerimise jaoks:

Avariikiirituse olukorrale reageerimiseks rakendatakse õigeaegselt valmisoleku korda, mis hõlmab muu hulgas:

1.  võimaluse korral kiiret kaitsemeetmete rakendamist enne kokkupuudet kiirgusega;

2.  strateegia ja võetud meetmete tõhususe hindamist ja nende kohandamist vajaduse korral valitseva olukorraga;

3.  eeldatavate jääkdooside võrdlemist kohaldatavate viitetasemetega, keskendudes neile rühmadele, kelle doosid ületavad viitetaseme;

4.  vajaduse korral täiendava kaitsestrateegia rakendamist, lähtudes valitsevatest tingimustest ja kättesaadavast teabest.

X LISA

A.  Eelteave avariiolukorras kiirgusega tõenäoliselt kokkupuutuvatele elanikele:

1.  põhifaktid radioaktiivsuse ja selle toime kohta inimesele ja keskkonnale;

2.  mitmesugust tüüpi avariiolukorrad, millega võib tegemist olla, ning nende tagajärjed elanikkonnale ja keskkonnale;

3.  elanikkonna avariiolukorras hoiatamiseks, kaitsmiseks ja abistamiseks ettenähtud erakorralised meetmed;

4.  asjakohane teave elanikkonna poolt avariiolukorras võetavate meetmete kohta.

4a.  teave eri avariiolukorras tekkida võivate kahjustuste olemuse ja ulatuse kohta; [ME 129]

4b.  teave avariiolukorra tagajärjel tekkinud füüsiliste ja materiaalsete kahjustuste hüvitamise tingimuste kohta; [ME 130]

4c.  teave pädevate asutuste jagatavate stabiilse joodi tablettide säilitamis- ja kasutamistingimuste kohta.[ME 131]

B.  Ohustatud elanikele avariiolukorras edastatav teave

1.  Avariiolukorras tegelikult ohustatud elanikud saavad vastavalt avariiolukorra lahendamise kavadele, mille liikmesriigid on eelnevalt koostanud, kiiresti ja korrapäraselt:

(a)  teavet avariiolukorra liigi ja võimaluse korral selle omaduste kohta (nt selle tekkepõhjus, ulatus ja eeldatav areng); [ME 132]

(b)  kiirguskaitsealast nõustamist, mis sõltuvalt avariiolukorrast võib:

i)  hõlmata järgmist: teatavate tõenäoliselt saastunud toiduainete ja vee tarbimise piirangud, üldarusaadavad hügieenieeskirjad ja saastatusest puhastamise eeskirjad, soovitused jääda siseruumidesse, kaitseainete jaotamine ja kasutamine, evakueerimise kord;

ii)  hõlmata vajaduse korral erihoiatusi teatavatele elanikkonna rühmadele;

(c)  teadaandeid, milles soovitatakse teha koostööd instruktoritega või esitatakse pädevate asutuste nõuded.

2.  Kui avariiolukorrale eelneb eelhoiatuse faas, peaks tõenäoliselt ohtu sattuv elanikkond saama juba selles faasis teavet ja nõuandeid, mis hõlmavad näiteks järgmist:

(a)  üleskutse asjaomastele elanikele lülitada sisse asjakohased kommunikatsioonivahendid;

(b)  eelnõuanded asutustele, kellel on kollektiivsed eriülesanded;

(c)  soovitused kutsetöötajate rühmadele, keda avariiolukord eriti ohustab.

3.  Kui on aega, täiendatakse seda teavet ja neid nõuandeid meeldetuletusega, mis sisaldab põhiandmeid radioaktiivsuse ning selle mõju kohta inimestele ja keskkonnale.

XI LISA

Mittetäielik loend ehitusmaterjalidest, mille puhul tuleb kaaluda kontrollimeetmeid seoses neist eralduva gammakiirgusega

1.  Looduslikud materjalid:

(a)  Aluniit.

(b)  Vulkaanilise päritoluga looduslikud ehitusmaterjalid või lisaained, nagu:

–  graniit,

–  gneiss,

–  porfüürid,

–  süeniit,

–  basalt,

–  tuff,

–  putsolaan,

–  laava.

2.  Materjalid, mis sisaldavad selliste tööstusharude jääke, milles töödeldakse looduslikke radioaktiivseid materjale, nagu:

–  lendtuhk,

–  fosfokips,

–  fosforiräbu,

–  tinaräbu,

–  vaseräbu,

–  punamuda (alumiiniumitootmise jääk),

–  terasetootmise jäägid.

XII LISA

Teave, mis tuleb esitada kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika arvestusdokumentides

20131024-P7_TA(2013)0452_ET-p0000026.png

XIII LISA

Andmete esitamine kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika kohta

Ettevõtja, kes esitab pädevale asutusele elektroonilises vormis või paberkandjal koopia artiklis 90 osutatud kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika arvestusdokumentidest, mis sisaldavad XII lisas ettenähtud teavet, teeb seda:

1.  arvestusdokumentide kasutuselevõtu ajal ilma asjatute viivitusteta, see on võimalikult kiiresti pärast kiirgusallika omandamist,

2.  pärast kiirgusallika omandamist liikmesriigi poolt ettenähtud ajavahemike järel, mis ei ületa 12 kuud;

3.  juhul, kui teabelehel esitatud olukord on muutunud,

4.  ilma asjatu viivituseta pärast konkreetse kiirgusallika arvestusdokumentide sulgemist, kui ettevõtja kiirgusallikat enam ei valda, lisades sellise ettevõtja või jäätmete lõppladustamis- või ladustamisrajatise nime, kellele kiirgusallikas on üle antud;

5.  kui ettevõtja ei valda enam ühtegi kiirgusallikat, siis ilma asjatu viivituseta selliste arvestusdokumentide sulgemise ajal.

XIV LISA

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika eest vastutavale ettevõtjale esitatavad nõuded

Iga kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika eest vastutav ettevõtja:

(a)  tagab, et kiirgusallika terviklikkuse kontrollimiseks ja hooldamiseks tehtaks korrapäraselt nõuetekohased katsed, näiteks rahvusvahelise standardi kohased lekkekatsed;

(b)  kontrollib regulaarselt, kindla ajavahemiku järel, mille liikmesriik võib kindlaks määrata, et iga kiirgusallikas ja vajaduse korral kiirgusallikat sisaldav seade asub kasutus- või hoidmiskohas ning on väliselt heas seisundis;

(c)  tagab, et iga paikse ja liikuva kiirgusallika suhtes kohaldatakse nõuetekohaseid dokumenteeritud meetmeid, nagu kirjalikud protokollid ja menetlused, mille eesmärk on takistada loata juurdepääsu kiirgusallikale, või ära hoida kiirgusallika kadumist või vargust või selle kahjustumist tulekahjus;

(d)  teatab viivitamatult pädevale asutusele kiirgusallika kadumisest, vargusest või loata kasutamisest, kontrollib iga kiirgusallika terviklikkust pärast iga juhtumit (k.a tulekahju), mis võib olla kiirgusallikat kahjustanud ning teatab vajaduse korral kõnealusest sündmusest ja võetud meetmetest pädevale asutusele;

(e)  tagastab iga kasutusest kõrvaldatud kiirgusallika viivitamata pärast selle kasutamise lõppu tarnijale või paigutab säilitamisrajatisse või annab üle muule tegevusloaga omanikule, kui pädev asutus ei ole kokku leppinud teisiti;

(f)  teeb enne üleandmist kindlaks, et vastuvõtjal on asjakohane tegevusluba;

(g)  teatab viivitamata pädevale asutusele igast juhtumist või avariiolukorrast, mille tulemusena on töötaja või elanik saanud tahtmatult kiiritada.

XV LISA

Kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika tuvastamine ja märgistamine

1.  Tootja või hankija tagab, et:

(a)  iga kõrgaktiivne kinnine kiirgusallikas on tuvastatav kordumatu tunnusnumbri abil. Kõnealune number graveeritakse või lüüakse stantsiga võimaluse korral kiirgusallikale.

See number graveeritakse või lüüakse stantsiga ka kiirgusallika konteinerile. Kui see ei ole võimalik või juhul, kui transpordikonteinerid on korduvkasutatavad, märgitakse kiirgusallika konteinerile vähemalt teave kiirgusallika laadi kohta.

(b)  Kiirgusallika konteiner ja võimaluse korral ka kiirgusallikas on märgistatud inimesi kiiritusohu eest hoiatava asjakohase tähisega.

2.  Valmistaja esitab iga valmistatud kiirgusallika konstruktsioonitüübi ja kiirgusallika tavapäraselt kasutatava konteineri ülesvõtte.

3.  Omanik tagab, et iga kiirgusallikaga on kaasas kirjalik teave, millega tõendatakse, et kiirgusallikas on identifitseeritud ja märgistatud lõike 1 kohaselt, ning tagab, et lõikes 1 nimetatud märgised ja sildid püsivad loetavana. Teave hõlmab ülesvõtteid kiirgusallikast, kiirgusallika konteinerist, veopakendist ning vajaduse korral vahenditest ja seadmetest.

XVI LISA

Radooniga kokkupuutest tulenevate pikaajaliste riskide ohjamise riikliku tegevuskavaga hõlmatavate teemade mittetäielik loetelu

1.  Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringute läbiviimise, mõõteandmete haldamise (riiklik radooni andmebaas) ja muude parameetrite (pinnase- ja kivimitüübid, pinnase gaasisisaldus, läbilaskvus ja kivimi või pinnase raadium-226 sisaldus) määramise strateegia.

2.  Radooniohtliku ala piiritlemiseks või radooniohtliku ehitise tuvastamiseks kasutatavad andmed ja kriteeriumid.

3.  Üldkasutatavate ehitiste tüüpide ja töökohtade (nt koolid, maa all paiknevad töökohad või tervistusasutused), kus mõõtmised on vajalikud, tuvastamine riskihinnangu põhjal, milles võetakse arvesse ehitises/töökohal viibitud tunde.

4.  Olemasolevate elamute, töökohtade, üldkasutatavate hoonete ning uute ehitiste viitetasemete kehtestamise alus.

5.  Kohustuste kindlaksmääramine (riiklikul ja valitsusvälisel tasemel), kooskõlastamismehhanismid ja tegevuskava rakendamiseks kättesaadavad vahendid.

6.  Strateegia elamus radooniga kokkupuute vähendamiseks, eriti radooniohtlikus piirkonnas.

7.  Meetodeid ja vahendeid hõlmav strateegia radooni uutesse ehitistesse sisseimbumise takistamiseks, sealhulgas olulise radoonieraldusega ehitusmaterjalide tuvastamine.

8.  Tegevuskava auditite ja läbivaatamise ajakava.

9.  Teavitamisstrateegia, mille eesmärk on üldsuse teadlikkuse tõstmine ja kohaliku tasandi otsustajate teavitamine radooniga seotud ohtudest suitsetamise puhul.

10.  Kui see on asjakohane, siis mõõtmiste ja parandusmeetmete juhised ja vahendid. Kaaluda tuleb ka mõõte- ja saneerimisteenistuste akrediteerimise kriteeriume.

11.  Kui see on asjakohane, siis radooniuuringute ja parandusmeetmete rahaline toetamine, eriti väga kõrge radoonisisaldusega eramute puhul.

12.  Radooniga kokkupuutega seostatava kopsuvähki haigestumise riski vähendamise pikaajalised eesmärgid (suitsetajate ja mittesuitsetajate jaoks).

(1) ELT C 143, 22.5.2012, lk 113.
(2) Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2013. aasta seisukoht.
(3)EÜT 11, 20.2.1959, lk 221.
(4)Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1).
(5)Nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiv 97/43/Euratom, mis käsitleb üksikisikute kaitset ioniseeriva kiirguse ohtude eest seoses meditsiinikiiritusega ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 84/466/Euratom (EÜT L 180, 9.7.1997, lk 22).
(6)Nõukogu 27. novembri 1989. aasta direktiiv 89/618/Euratom elanikkonna teavitamise kohta kiirgusavariiolukorra puhul rakendatavatest tervisekaitsemeetmetest ja kasutatavatest abinõudest (EÜT L 357, 7.12.1989, lk 31).
(7)Nõukogu 4. detsembri 1990. aasta direktiiv 90/641/Euratom kontrolltsoonis töötamisel ioniseeriva kiirgusega kokkupuutuvate välistöötajate kaitse kohta (EÜT L 349, 13.12.1990, lk 21).
(8)Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta (ELT L 346, 31.12.2003, lk 57).
(9)Rahvusvahelise kiirguskaitsekomisjoni 2007. aasta soovitused.
(10)EÜT L 80, 27.3.1990, lk 26.
(11)Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuuri 2004. aasta ohutusnormide seeria RS-G-1.7 „Väljajätmise, väljaarvamise ja vabastamise põhimõtete rakendamine”.
(12)Kiirguskaitse 122: Vabastamise ja väljaarvamise põhimõtete praktiline kasutamine — I osa, Kiirgustegevusalade üldiste vabastamistasemete juhend.
(13)Kiirguskaitse 89: Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid tuumarajatiste demonteerimisel saadava metalli ringlussevõtuks; Kiirguskaitse 113: Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid ehitiste ja tuumarajatiste demonteerimisel tekkiva ehitusprahi vabastamiseks; Kiirguskaitse 122: Vabastamise ja väljaarvamise põhimõtete praktiline kasutamine.
(14)Komisjoni 18. detsembri 2003. aasta soovitus 2004/2/Euratom tuumareaktorite ja ümbertöötamiskäitiste tavapärase töö käigus eralduvate radioaktiivsete gaasiliste ja vedelate heidete standarditud teabe kohta (ELT L 2, 6.1.2004, lk 36).
(15)EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16.
(16) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 50).
(17) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 193, 29.6.1989, lk 1).
(18)EÜT L 2, 6.1.2004, lk 36.
(19)Esitatud on alfa-kiirgust eraldava radionukliidi aktiivsus.
(20)1000 kilogrammist väiksemad kaaliumisoolade kogused on välja arvatud.


Nõukogu aastaaruanne Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta 2012. aastal
PDF 187kWORD 52k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2013. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendile esitatud nõukogu aastaaruande kohta, mis käsitleb ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (2013/2081(INI))
P7_TA(2013)0453A7-0330/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu aastaaruannet Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta (14605/1/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 36,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(1) eriti selle II osa G jao punkti 43,

–  võttes arvesse oma 12. septembri 2012. aasta(2), 11. mai 2011. aasta(3) ja 10. märtsi 2010. aasta(4) resolutsioone vastavalt ühise välis- ja julgeolekupoliitika 2011. aasta, 2010. aasta ja 2009. aasta aruannete kohta,

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2010. aasta seisukohta Euroopa välisteenistuse kohta(5) ning 13. juuni 2013. aasta soovitust liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule ja komisjonile Euroopa välisteenistuse korralduse ja toimimise läbivaatamise kohta 2013. aastal(6),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja deklaratsiooni poliitilise vastutuse kohta(7),

–  võttes arvesse kõrge esindaja poolt Euroopa Parlamendi täiskogu 8. juuli 2010. aasta istungil tehtud avaldust Euroopa välisteenistuse keskasutuse põhikorralduse kohta(8),

–  võttes arvesse komisjoni 24. juuli 2013. aasta teatist „Konkurentsivõimelisem ja tõhusam kaitse- ja julgeolekusektor” (COM(2013)0542),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel käimasolevaid läbirääkimisi uute liidu välistegevuse rahastamisvahendite üle mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse 4.–6. septembril 2013. aastal Vilniuses toimunud ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika parlamentidevahelise konverentsi järeldusi;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48 ja artikli 119 lõiget 1,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0330/2013),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide poolt nende asjakohastel tasanditel teostatav järelevalve ELi välispoliitika üle on ülioluline selleks, et ELi kodanikud saaksid Euroopa välistegevust mõista ja toetada; arvestades, et parlamentaarne järelevalve suurendab välistegevuse õiguspärasust;

MUUTUV MAAILM NING HUVIDE JA VÄÄRTUSTE TASAKAALUSTAMINE ELI UUES VÄLISPOLIITIKAS

1.  on arvamusel, et 21. sajandi esimest veerandit iseloomustab pikk struktuurimuutuste periood, mis kujundab ümber maailmakorra; rõhutab, et see nõuab uutmoodi lähenemist, et kujundada uus multipolaarne maailmakord, mis on kaasav ja mille aluseks on õigusriiklus, pluralistlik demokraatiamudel ja universaalsed väärtused, kaasa arvatud inimõigused; märgib, et ees on palju takistusi, mis on muu hulgas seotud tõusva majandusega riikide kaasamisega mitmepoolse süsteemi reformimisse, piirkondlikul tasandil ebastabiilse võimujaotuse tasakaalustamisega ning mitmesuguste ohtude kõrvaldamise ja probleemide lahendamisega, mille lähteallikaks on riigid, valitsusvälised osalejad ning ebakindlad riigid ja piirkonnad;

2.  rõhutab, et maailma finantskriis ja uute tõusva majandusega riikide üha jõulisem esilekerkimine tekitab kõigi osapoolte jaoks suuri poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja ökoloogilisi raskusi, sealhulgas siseprobleeme, ning on seisukohal, et selliste raskuste ületamiseks on vaja kollektiivset ja ühtset ELi tegutsemist ja liitude moodustamist, et edendada rahu, julgeolekut, sotsiaalset progressi, heaolu, kultuurilist mitmekesisust, demokraatiat, õigusriiklust ja inimõiguste järgimist; rõhutab, et kõik ELi poliitikavaldkonnad ja meetmed peaksid olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjaga;

3.  on arvamusel, et EL peab kindlameelselt ja ühtselt kaitsma oma kodanike huve maailmas, lähtudes oma poliitikavaldkondades alati nende põhiväärtuste edendamisest, millel liit rajaneb (demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimõigused, sotsiaalne õiglus ja võitlus vaesuse vastu) ja austusest teiste riikide vastu;

4.  rõhutab vajadust paindliku ELi välispoliitika järele, et reageerida tekkivatele ohtudele ja probleemidele sellistes valdkondades nagu tervishoid, kliimamuutused ja vee kättesaadavus, sest kõik need võivad mõjutada meie poliitilisi prioriteete ja majandust ning rahvusvahelist arengut;

5.  rõhutab, et EL peab kujundama uue ja usaldusväärse välispoliitika, et tulla toime praeguste probleemidega maailmas; on veendunud, et kaitsmaks ja edendamaks oma väärtusi, kuvandit ja huvisid ning positsiooni maailmaareenil, peab EL olema mitte üksnes ühtne ja järjekindel oma välistegevuses, vaid eelkõige tuleb selgelt kindlaks määrata ja rakendada oma strateegilised eesmärgid, kasutades täielikult ära Lissaboni lepinguga loodud võimalused; on seisukohal, et ELi kui terviku, aga ka liikmesriikide huvidele vastaks sellise ühise käsituse väljatöötamine, mis läheb kaugemale iga üksiku liikmesriigi arusaamadest ja ajaloolistest kogemustest; nõuab tõhustatud koostöövahendi kasutamist, et kindlustada suurem tegutsemisvõime ja saada üle nõukogu vetoõiguse ebakohasest kasutamisest;

6.  tõdeb, et ainult üksmeeles või ühiselt tegutsedes oleme tugevad, et järgida oma huve ja kaitsta oma väärtusi maailmas, seepärast peavad liikmesriigid varasemast enam näitama üles oma valmisolekut ja poliitilist tahet kollektiivseks, kiireks ja tõhusaks tegutsemiseks; kinnitab, et liikmesriigid peavad nii tegudes kui sõnades täitma ÜVJPga seoses oma lepingulist lojaalsuskohustust, mis on sätestatud Lissaboni lepingus(9);

7.  rõhutab, et ELi välistegevuse efektiivsus oleneb ka kodanike täielikust toetusest ja legitiimsusest, mis tuleneb välistegevuse tuginemisest ELi aluseks olevatele põhiväärtustele, nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste austamine, ning seepärast nõuab tihedat, regulaarset ja õigeaegset konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kui määratakse kindlaks ELi välispoliitika selged prioriteedid ja eesmärgid;

8.  on arvamusel, et soovitav oleks luua ELi meedia, et edendada solidaarsust, lähendada rohkem eri riikide arusaamu ning suurendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika alast teadlikkust;

KUJUNDAMAKS UUT TERVIKLIKKU LÄHENEMISVIISI ELI VÄLISPOLIITIKALE

9.  nõuab, et liikmesriigid täidaksid konstruktiivset rolli liidu välis- ja julgeolekupoliitikas, edendades poliitika strateegilist kooskõlastamist liidu tasandil, eelkõige tõhusa koostöö abil pealinnade ja Brüsseli vahel seoses seisukohtade võtmisega mitmepoolsetel foorumitel, nagu ÜRO ja NATO; rõhutab, et ajal, mida iseloomustavad majanduslikud piirangud, on vaja parandada liidu efektiivsust ühtse ülemaailmse osalejana; märgib, et liikmesriikidel on oluline roll täita ka ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) väljatöötamisel ja tõhusal rakendamisel, mitte üksnes tsiviil- ja sõjaliste võimete kättesaadavaks tegemisega, vaid ka ÜJKP operatsioonide ühise rahastamise tagamisega ning Euroopa tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamisega, ning loodab, et seda rolli tugevdatakse veelgi pärast 2013. aasta detsembri Euroopa Ülemkogul toimuvat Euroopa kaitse tuleviku teemalist arutelu;

10.  peab seda arvestades äärmiselt tähtsaks koostöö tõhustamist, kooskõlastamise parandamist ja koostoime arendamist kolmandates riikides teostatavate ELi liikmesriikide programmide ja projektide vahel, et parandada ELi välistegevuse tõhusust ja tulla toime praeguste eelarvepiirangutega;

11.  kiidab heaks komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja algatuse töötada välja tervikliku lähenemisviisi kontseptsioon, et täielikult ära kasutada Lissaboni lepinguga loodud võimalused ning tagada ÜVJP ja ÜJKP üldine tulemuslikkus ja sidusus; nõuab, et komisjoni asepresident ja kõrge esindaja arutaks parlamendiga seda, kuidas kõige paremini tagada, et seda terviklikku lähenemisviisi rakendataks järjekindlalt ning meie välispoliitilisi prioriteete arendataks edasi viisil, mis on kooskõlas meie huvide ja väärtustega, ning et neid prioriteete toetataks vajaliku rahastamisega ning tõhusate ja paindlike vahenditega; rõhutab, et sõjalised struktuurid ja võimed, sealhulgas alaline planeerimisstruktuur ja alaline sõjaliste operatsioonide peakorter kuuluvad lahutamatult sellise lähenemisviisi juurde, ning on seisukohal, et kooskõlastamise tõhustamine missioonijuhtide, ELi eriesindajate ja delegatsioonide juhtide vahel aitab samuti kohapeal kaasa järjekindla ja ühtse ELi välis- ja julgeolekupoliitika elluviimisele; kutsub liikmesriike üles toetama komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat, et kogu tervikliku lähenemisviisi potentsiaal ära kasutada;

12.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et EL ei ole siiani välja töötanud selget strateegiat, mis käsitleks liidu suhteid ülejäänud maailmaga, ning et ELi meetmeid iseloomustab pigem reageerimine kui aktiivne tegutsemine; nõuab seepärast põhimõttelist strateegilist arutelu, millesse tuleks kaasata nõukogu, komisjon ja parlament; kutsub selle aruteluga seoses detsembris kokku tulevat Euroopa Ülemkogu üles jätkama tööd Euroopa globaalse strateegia algatusega;

13.  rõhutab seetõttu, et ÜVJP terviklik käsitus hõlmab kõiki välispoliitika valdkondi, kaasa arvatud ÜJKP järkjärgulist kujundamist, mis võib viia ühise kaitseni, ning et seejuures pannakse eriti rõhku ühtsuse ja järjepidevuse taotlemisele, arvestades samal ajal välistegevuse kõikide elementide eripära; on seisukohal, et komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja juhtimisel oleks vaja tihedamat kooskõlastamist ELi sisepoliitika ja liikmesriikide poliitikavalikute vahel sellistes põhivaldkondades nagu ühenduvus, kaubandus, transport ja energeetika, keskkond ja kommunikatsioon, kus neil valikutel on selgelt riigiülene mõju, ning eriti seoses ELi energiatarnete mitmekesisuse ja energiavarustuse kindlusega;

14.  kutsub nõukogu ning komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat üles järgima Euroopa Parlamendi soovitust Euroopa välisteenistuse korralduse ja toimimise läbivaatamise kohta 2013. aastal, et tagada (komisjoni vastavate talituste osalusel) sobiva ja sooliselt tasakaalustatud struktuuri edasiarendamine Euroopa välisteenistuses, nii et see hõlmaks geograafilist ja temaatilist asjatundlikkust ning järgiks terviklikku lähenemisviisi poliitika kavandamisele, kujundamisele ja rakendamisele;

ELI VÄLISPOLIITIKA JUHTIMINE JA ÜHTSUS

15.  rõhutab poliitilist juhtrolli, mida komisjoni asepresidendilt ja kõrgelt esindajalt oodatakse liidu ühtse, järjepideva ja tõhusa tegevuse tagamisel; möönab, et komisjoni asepresident ja kõrge esindaja on Euroopa välisteenistust käsitlevas ülevaates välja toonud valdkonnad, kus tema rolli tuleks tugevdada ja tõhustada, et ÜVJP otsuseid algatada, ellu viia ja tagada nende otsuste täitmine, ning on esitanud soovitused eesmärgiga tagada tihe kooskõlastamine komisjoniga, kasutades seejuures täielikult ära tema positsiooni komisjoni asepresidendina; toonitab 2014. aastal toimuvaid uue komisjoni volinikukandidaatide kuulamisi arvesse võttes, et Euroopa Parlament peaks seda suundumust toetama, tugevdades asepresidendi rolli välissuhetes ning tõhustades seeläbi kooskõlastamist Euroopa välisteenistuse ja komisjoni vahel;

16.  kinnitab oma toetust komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja juhtrollile keerulistel läbirääkimistel Iraaniga ning õnnitleb teda edu puhul osapoolte kokkutoomisel ELi vahendatud dialoogiks Kosovo ja Serbia vahel; on seisukohal, et selliseid juhtrolli võtmise ja prioriteetide seadmise näiteid tuleks kohalda ka edaspidi nii ELi kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning ELi naabruses kui ka reageerimisel strateegilistele väljakutsetele, mis ulatuvad kaarena Kesk-Aasiat Lähis-Idani ning Aafrika Sarvest üle Saheli piirkonna; väljendab oma tahet toetada seda protsessi;

17.  nõuab, et läbi vaadataks ELi delegatsioonide infrastruktuuri jaotus ja personaliga varustatus, tagamaks seda, et ELi efektiivsus, nähtavus ja esindatus kolmandates riikides kajastaks meie poliitilisi sihte ja kavandatud prioriteete; nõuab, et sellist läbivaatamist arutataks Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga, eriti kui tulemuseks on vahendite ümberjaotamine või otsus avada või sulgeda delegatsioone kolmandates riikides; kordab uuesti nõudmist avada ELi delegatsioon Iraanis;

EESMÄRKIDE JAOKS PIISAVATE VAHENDITE LEIDMINE

18.  peab küsitavaks – pidades silmas paljusid väljakutseid ja nõudeid ELi aktiivseks tegutsemiseks maailmas – nõukogu otsust kärpida mitmeaastast finantsraamistikku, mis vähendab liidu suutlikkust edendada rahu, julgeolekut ja säästvat majandusarengut ning tema usaldusväärsust selliste püüetega seoses; hoiatab, et kui selliseid kärpeid kooskõlastamata teha, võib see kahjustada meie huvide ja väärtuste tulemuslikku järgimist ning meie kollektiivset võimet edendada rahu, demokraatiat ning inimeste julgeolekut ja heaolu meie naabruses ja kaugemal;

19.  tunnistab samas, et vaja on teha strateegilised valikud ja kindlaks määrata prioriteedid, et liidu vahendeid kasutataks sihipäraselt ja tõhusalt; palub sellega seoses liikmesriikidel tagada, et nende riiklikud poliitikavaldkonnad on vastavuses ja kooskõlas liidu strateegiliste eesmärkide ja kohustustega;

20.  rõhutab, et tähtis on tagada, et parlamendis ja nõukogus arutusel olevad uued välistegevuse rahastamisvahendid oleksid täielikult rahastatud, vastaksid liidu strateegiliste huvide edendamisele ja neid saaks kohandada muutuvatele poliitilistele oludele;

21.  rõhutab, et eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamine peaks tähistama edasiminekut ÜVJP läbipaistvuse koha pealt; on veendunud, et demokraatliku kontrolli teostamiseks on vaja iga ÜJKP missiooni või operatsiooni jaoks (k. a ELi eriesindajate tegevus) eraldi eelarveridu, millega kaasnevad lihtsustatud, kuid läbipaistvad menetlused vahendite sisemiseks ülekandmiseks, kui olud seda nõuavad;

KOMISJONI ASEPRESIDENDI JA KÕRGE ESINDAJA NING NÕUKOGU 2011. AASTA SAAVUTUSTE HINDAMINE

22.  kiidab heaks sammud, mida nõukogu on komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja toetusel 2011. aasta aruandes teinud, et kavandada liidu välispoliitikat tulevikku suunatud ja strateegilises poliitikadokumendis;

23.  võtab teadmiseks jõupingutused, mida on tehtud nende puuduste kõrvaldamiseks, mis on välja toodud parlamendi viimases teemakohases resolutsioonis, eelkõige töötades ÜJKP uued missioonid ja operatsioonid välja selles liidu üldise lähenemisviisi raamistikus, mida konkreetse riigi või piirkonna suhtes kohaldatakse;

24.  on siiski seisukohal, et nõukogu aastaaruanne ei ole olulistes punktides Lissaboni lepinguga seatud eesmärkide kõrgusel, ning seepärast nõuab tulevikus järgmist:

   kehtestada ÜVJP selged prioriteedid ja strateegilised suunised olulise osana protsessist, mis näeb ette meie diplomaatiliste, majanduslike, finantsiliste, arengualaste ja vajaduse korral kriisiohjamise vahendite tõhusama kasutuse liidu välis- ja julgeolekupoliitika järgimisel;
   luua raamistik, mille alusel hinnata praeguseid strateegilisi partnereid ja luua uusi partnerlusi, sealhulgas rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega;
   luua tegevuskava selle kohta, kuidas paremini ära kasutada Lissaboni lepinguga loodud uuendusi, pidades eelkõige silmas 1) eriülesannete ja -missioonide liikmesriikide tuumikule määramise toimima panemist, 2) vastava võime ja sooviga liikmesriikidega alalise struktureeritud kaitsekoostöö loomist ning 3) Euroopa Kaitseagentuuri rolli tõhustamist ja talle eraldatavate vahendite suurendamist;
   lahendada ÜJKP otsustusprotsessi teravad probleemid, muu hulgas seoses rahastamismenetluste ja operatsioonide rahastamisega, mille tõttu on arusaamatuid viivitusi missiooni algatamise poliitilise otsuse vastuvõtmise ja selle missiooni kohapeale lähetamise vahel (Liibüa ja Mali on viimased juhtumid selliste näidete pikas reas), vaadates selleks muu hulgas läbi ELi lahingugruppide eesmärgi ja võime ning parandades seeläbi ÜJKP poliitilise otsustusprotsessi tõrgeteta toimimise üldist raamistikku;

25.  kutsub nõukogu üles, et ta paluks komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal määrata järgmises aastaaruandes kindlaks oma välispoliitilised eesmärgid 2014. ja 2015. aastaks koos ajakava ja rakendamiseks vajalike vahenditega; rõhutab, et need prioriteedid peaksid keskenduma ELi strateegilistele eesmärkidele, mille hulka kuuluvad Atlandi-ülene partnerlus, ida- ja lõunanaabruse majanduslik ja poliitiline areng ning Lähis-Ida rahuprotsess;

26.   palub nõukogul ning komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal teha tulevaste ÜVJP aastaaruannete koostamisel võimalikult varases etapis koostööd väliskomisjoniga, et arutada eelolevate aastate välispoliitilisi eesmärke ning anda ELi kodanikele selget teavet liidu välispoliitika arengu, prioriteetide ja edusammude kohta, hinnates sellega uuesti ja demonstreerides komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja rolli ELi välispoliitika juhina;

27.  kiidab heaks algatuse korraldada 2013. aasta detsembris toimuv Euroopa Ülemkogu kohtumine Euroopa kaitse tuleviku teemal, see annab võimaluse läbi vaadata ELi strateegilised eesmärgid ja julgeolekuhuvid – kontseptsioonid, mida tuleks edasi arendada Euroopa kaitset käsitlevas valges raamatus; nõuab sellel kohtumisel selge tegevuskava vastuvõtmist koos ajakavaga põhieesmärkide saavutamiseks, sealhulgas kõigepealt Euroopa julgeolekustrateegia õigeaegne läbivaatamine ning valge raamatu kasutamine ühise alusena riiklike julgeoleku- ja kaitseülevaadete koostamisel; rõhutab vajadust arendada välja tihedam koostöö, et tagada sõjaline julgeolek ja saavutada kokkuhoid;

STRATEEGILISED PRIORITEEDID: RAHU, JULGEOLEKU JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU ARENGU KONTSENTRILISED RINGID

28.  väljendab heameelt strateegiliste partnerluste kujunemise üle, mille kaudu EL suhtleb nii väljakujunenud kui ka esile kerkivate juhtriikidega; on sellegipoolest arvamusel, et see kontseptsioon nõuab selgeid ja ühtseid kriteeriume, mille alusel määratleda tema koht ELi välispoliitika korralduses; nõuab, et strateegilisi partnereid käsitlevad tulevased otsused kujundataks kooskõlas liidu välispoliitiliste prioriteetidega ning et parlamenti korrapäraselt eelnevat teavitataks otsustest tulevaste partnerluste kohta, iseäranis juhtudel, kui neid partnerlusi toetatakse rahaliselt liidu eelarvest või kui partnerlusega kaasneb ELi jaoks tihedam lepinguline suhe;

Ameerika Ühendriigid

29.  rõhutab asjaolu, et partnerlus USAga põhineb tugevatel poliitilistel, kultuurilistel, majanduslikel ja ajaloolistel sidemetel ning ühistel väärtustel, nagu vabadus, demokraatia, inimõigused ja õigusriigi põhimõte; on kindlalt veendunud, et USA on ELi kõige tähtsam strateegiline partner, hoolimata lahkarvamustest olulistes küsimustes; nõuab seepärast, et EL seaks selgeks poliitiliseks prioriteediks Atlandi-üleste suhete tihendamise kõigil tasanditel ja nende suhete laiendamise, et kaasata teisi Atlandi-üleseid partnereid mõlemapoolse kasu ja vastastikkuse eesmärgil;

30.  on seisukohal, et EL ja USA peavad tegema tihedat koostööd, et leida rahumeelne lahendus konfliktidele ja kriisidele, mis tulenevad Iraani tuumaprogrammist ning üleminekuprotsessist nn araabia kevade riikides ja Lähis-Idas; väljendab heameelt president Obama pühendumuse üle saavutada Iisraeli-Palestiina konfliktis kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus; kutsub ELi üles pärast parlamentaarset arutelu intensiivistama diplomaatilist tegevust osana kokkulepitud terviklikust poliitilisest strateegiast kogu piirkonna pikaajalise stabiilsuse ja julgeoleku nimel;

31.  väljendab heameelt teate üle, et alustatakse läbirääkimisi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle, mis võib oluliselt ergutada Euroopa ja USA majandust, toetada edasiminekut seoses teiste rahvusvaheliste lepingutega ning olla järgimisväärseks eeskujuks teistele piirkondlikele ja ülemaailmsetele osalejatele; tuletab meelde vajadust luua Atlandi-ülene poliitikanõukogu; märgib, et sinnamaani annaks ELi ja USA iga-aastaste tippkohtumiste korraldamise tava jätkamine võimaluse kindlaks teha ühised eesmärgid ja koordineerida strateegiaid, kuidas reageerida ülemaailmse tähtsusega ohtudele ja probleemidele, töötada välja ühine lähenemisviis tõusva majandusega riikide suhtes, tagada mitmepoolsus ja vahetada parimaid tavasid; tuletab meelde, et käesoleval aastal ei ole ELi ja USA iga-aastast tippkohtumist veel toimunud; juhib lisaks tähelepanu sellele, et võimalik Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse sõlmimine ning ELi käimasolevad läbirääkimised Kanadaga annaksid võimaluse kujundada avar majandusruum, mis hõlmaks Põhja-Ameerikat, ELi ja paljusid Ladina-Ameerika riike ning soodustaks majanduskasvu ja töökohtade loomist; teeb ettepaneku uurida edasi poliitilisi võimalusi kolmepoolseks Atlandi-üleseks koostööks;

32.  on seisukohal, et usalduse loomiseks peab USA järgima mõistlikke andmekaitsealaseid õigusakte ja muutma oma andmekogumistegevust, mis on suunatud ELi ja selle kodanike vastu, ning palub kiiresti sõlmida ELi ja USA vaheline andmekaitset käsitlev raamleping, mis näeks ette teabe ja õiguskaitsevahendid ELi kodanikele; rõhutab, et hiljutised avalikustamised on tekitanud Euroopas mureküsimusi, mis võivad kahjustada ELi ja USA suhteid; tuletab meelde, et andmekaitse põhimõtteid peavad järgima mõlemad, nii EL kui ka tema partnerid, ning on seisukohal, et vaja oleks salastatud teabe jagamise ühiseid standardeid, mis kaitseksid nii USA kui ka ELi kodanikke;

Venemaa

33.  toetab ELi kriitilist lähenemispoliitikat Venemaa suhtes; peab Venemaad tähtsaks strateegiliseks naabriks, kuid on seisukohal, et tõelise partnerluse ülesehitamiseks tuleb järgida selliseid põhiväärtusi nagu demokraatia, inimõiguste kaitse ja õigusriigi põhimõte; kiidab heaks Venemaaga koostöö olulistes rahvusvahelistes küsimustes, eelkõige seoses Lähis-Ida, Iraani, Afganistani ja Süüriaga;

34.  peab siiski taunitavaks tõsiasja, et Venemaa kasutab oma vetoõigust ÜRO Julgeolekunõukogus, et kahjustada rahvusvahelise kogukonna jõupingutusi selle nimel, et reageerida tulemuslikult ja kiirelt humanitaarkriisidele, nagu tragöödia ja vägivalla eskaleerumine Süürias; kutsub seetõttu komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat lisama oma diplomaatilist kaalu ja tegema jõupingutusi, et käsitleda Venemaaga selliseid küsimusi; väljendab heameelt Venemaa vahendajarolli üle seoses Süüria keemiarelvade varuga, Venemaa välisministri Sergei Lavrovi esitatud ettepaneku üle, milles ta kutsus Süüriat üles loovutama kontrolli oma keemiarelvaarsenali üle, ning Venemaa abipakkumise üle sellise operatsiooni läbiviimisel; peab siiski kahetsusväärseks, et vahendajarolli ei võetud juba varem, mis oleks aidanud ära hoida tuhandete inimeste hukkumist;

35.  on jätkuvalt mures selle pärast, et Venemaa ei pühendu õigusriigi põhimõtte, pluralistliku demokraatia ja inimõiguste järgimisele, mida tõendab hiljutine õigusaktide vastuvõtmine, millega tõkestatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd, võetakse meetmeid vähemuste, sealhulgas homo-, bi- ja transseksuaalide kogukonna vastu ning piiratakse sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadust; rõhutab, et õigusriikluse tugevdamine kõikides Venemaa avaliku elu valdkondades, kaasa arvatud majanduses, oleks konstruktiivseks vastuseks paljude Venemaa kodanike rahulolematusele ning aitaks olulise tingimusena kaasa ELi ja Venemaa vahelise tõelise ja konstruktiivse partnerluse loomisele; rõhutab, et EL ja Venemaa majandussuhete usaldusväärsemaks muutmiseks on vaja teha otsustavaid jõupingutusi korruptsiooni vastu võitlemiseks ning et viisarežiimi lihtsustamise alaste läbirääkimiste – mille ettevalmistav etapp oli positiivne – edasine kulg tuleks seada sõltuvusse edusammudest sellistes valdkondades nagu valikuline kohtumõistmine ning vabad, õiglased ja konkurentsiga valimised;

36.  rõhutab ELi valmidust panustada moderniseerimispartnerlusse ning praegusele partnerlus- ja koostöölepingule järgnevasse lepingusse, juhul kui Venemaa teeb edusamme inimõiguste, õigusriikluse ja pluralistliku demokraatia vallas (sh vabad, õiglased ja konkurentsiga valimised); rõhutab lisaks, et EL on jätkuvalt pühendunud vastastikuse usalduse loomisele ja poliitilise dialoogi edendamisele Venemaaga, sealhulgas sellistes ülemaailmse tähtsusega küsimustes nagu võitlus terrorismi, massihävitusrelvade leviku, organiseeritud kuritegevuse ja kliimamuutuste vastu;

37.  kritiseerib seda, kuidas Venemaa rahvusvahelisi norme (nt Helsingi kokkuleppeid) rikkudes kasutab energia- ja kaubanduspoliitika vahendeid Euroopa naabrusriikide survestamiseks, et sundida neid ELiga assotsieerimislepingu sõlmimise asemel ühinema Venemaa juhitud tolliliiduga ning takistades neil seega suveräänsete otsuste langetamist; on ka veendunud, et partnerriikide järkjärguline integreerumine ELiga on ühtlasi kooskõlas nende püüetega olla Venemaaga heanaaberlikes suhetes; nõuab tungivalt, et Venemaa võtaks konstruktiivse seisukoha külmutatud konfliktide suhtes; peab kahetsusväärseks tõsiasja, et EL ei ole nende konfliktide lahendamiseks otsustavamalt käitunud; hoiatab Venemaad, et lahendamata konfliktide kasutamine poliitilistel eesmärkidel võib vallandada uue vaenutegevuse, mis võib kogu piirkonna destabiliseerida;

Hiina

38.  ergutab ELi arendama edasi oma igakülgset strateegilist partnerlust Hiinaga, edendades mõlema poole ülemaailmseid huvisid, geostrateegilistel standarditel põhinevaid ühisprojekte ja vastastikust austust; nõuab, et EL ja liikmesriigid esindaksid ühtseid seisukohti suhtlemisel Hiina valitsusega; nõuab täiendavate valdkondlike dialoogide algatamist ja käimasolevate kaubandusalaste uurimiste kiiret lõpuleviimist, väljendades samal ajal rahuolu peaaegu 60 aktiivse valdkondliku dialoogi ja ettepaneku üle alustada läbirääkimisi investeerimislepingu sõlmimiseks; kordab uuesti, et peab vajalikuks ELi ja Hiina vahelise inimõigustealase dialoogi tugevdamist, muu hulgas kodanikuühiskonna kaasamise ja ÜROga tehtava koostöö abil;

39.  rõhutab, et ELi ja Hiina koostöö mitmepoolsel tasandil on väga oluline, et edendada stabiilsust ja tegeleda ülemaailmsete probleemidega, mille hulka kuuluvad mu hulgas majandus- ja finantsküsimused, sh maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja maksuparadiiside ohjeldamine; rõhutab, et koostöö on vajalik ka kliimamuutuste, keskkonnaküsimuste, planeedi piiratud loodusvarade kasutamise ja arengukoostöö alaseks tegevuseks, et kehtestada rahu ja rahvusvahelise õiguse austamine sellistes konfliktides nagu Süüria konflikt ning reageerida raskustele massihävitusrelvade leviku tõkestamisel Iraanis ja Põhja-Koreas;

40.  väljendab muret selle pärast, et Hiina rikub jätkuvalt inimõigusi ning kultuuri- ja usuvähemuste õigusi, eelkõige Tiibetis;

Jaapan

41.  rõhutab vajadust tugevdada liidu suhteid Jaapani kui strateegilise partneri ja olulise rahvusvahelise toimijaga, kes jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning on tavapäraseks koostööpartneriks mitmepoolsetel foorumitel; ootab läbirääkimisi laiaulatusliku raamlepingu ja vabakaubanduslepingu üle;

Lõuna-Korea

42.  kutsub ELi üles süvendama poliitilist koostööd Lõuna-Koreaga, Aasia suure demokraatliku riigiga, kes intensiivistas hiljuti kaubandussuhteid ELiga kaugeleulatuvate eesmärkidega vabakaubanduslepingu abil;

India

43.  kutsub ELi ja liikmesriike üles tihendama Indiaga suhteid, mis rajanevad demokraatia edendamisel, sotsiaalsel kaasatusel, õigusriiklusel ja inimõigustel, ning kutsub mõlemaid pooli üles tegema kõik võimaliku, et viia lõpule läbirääkimised ELi ja India laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, mis hoogustab Euroopa ja India kaubandust ning majanduskasvu;

Türgi

44.  rõhutab, et ELi dialoog ja koostöö Türgiga stabiilsuse, demokraatia ja julgeoleku tagamiseks on strateegiliselt tähtis, pidades eriti silmas Lähis-Ida laiemalt; juhib tähelepanu sellele, et Türgi ei ole mitte ainult NATO liitlasriik, vaid ka kandidaatriik ELiga ühinemiseks, juhul kui ta täidab ühinemiskriteeriumid ja täisliikme staatuse andmise otsus saab demokraatliku heakskiidu; palub avada läbirääkimisteks otsustava tähtsusega peatükid, eriti eesmärgiga käivitada vajalikud poliitilised reformid; nendib, et Türgi on teravalt ja korduvalt hukka mõistnud Süüria režiimi vägivalla tsiviilisikute vastu ning annab elutähtsat humanitaarabi vägivalla eest üle piiri põgenevatele süürlastele; nõuab tihedamat koostööd liikmesriikide ja Türgi vahel koos liidu tasandil meetmetega, et tulla toime kasvava pagulastevooga ELi välispiiridel; rõhutab, et Türgi tugevnev rahvusvaheline positsioon peaks põhinema ka tema kohustusel järgida põhiõigusi ning ilmaliku riigi, pluralistliku demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid oma riigis, ning et määrava tähtsusega reformid on veel läbi viimata; võtab teadmiseks Türgi kodanikuühiskonna poolt väljendatud jõulised demokraatianõuded ning väljendab veel kord muret ametivõimude vägivaldse, repressiivse ja sageli ebapiisava reageerimise pärast; palub Türgi toetust piirkonnas levinud fundamentalistlike ja ebademokraatlike liikumiste vastu;

Lõuna-Aafrika

45.  kinnitab taas, et ELi ja Lõuna-Aafrika strateegiline partnerlus on tähtis; on arvamusel, et Lõuna-Aafrika Vabariik oma eduka ja rahumeelse üleminekuga demokraatiale ja oma piirkondliku mõjuga võib olla tugev jõud demokraatia ja hea valitsemistava edendamisel, piirkondliku majandusintegratsiooni soodustamisel ja rahvusliku leppimise toetamisel üle terve Aafrika ning ELi jaoks tähtis partner nende küsimuste lahendamisel; rõhutab ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi tiheda koostöö tähtsust sellistes küsimustes nagu kliimamuutused, säästev areng ja rahvusvaheliste institutsioonide reformid;

Laienev EL

46.  rõhutab, et ELi liikmesus annab rahu, heaolu, demokraatliku arengu, stabiilsuse ja julgeoleku kiiresti muutuvas rahvusvahelises keskkonnas ning et Euroopa Liitu kuulumine pakub endiselt sotsiaal-majandusliku arengu väljavaadet; on seisukohal, et laienemine on endiselt ELi välispoliitika oluline vahend ja ELi pikaajalistes strateegilistes huvides, ning seda ei saa ilmtingimata mõõta lühiajalise bilansi korras; juhib sellegipoolest tähelepanu asjaolule, et laienemispoliitikas tuleb arvesse võtta nii ELi integreerimisvõimet kui ka Lääne-Balkani riikide ja Türgi tegelikku otsustavust oma kohustuste täitmisel ja lahendamata probleemidega tegelemisel; väljendab heameelt komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja vahendatud läbirääkimiste 16. voorus Serbia ja Kosovo vahel saavutatud kokkuleppe üle telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas ning nõuab täiendavate jõupingutuste tegemist, et kõrvaldada kõik järelejäänud takistused;

ELi naabrus

47.  rõhutab, et EL peab tegema Euroopa naabruspoliitikaga seoses täiendavaid jõupingutusi, seadma selle prioriteetsemale kohale ja näitama üles suuremat pühendumust, kuna see poliitikavaldkond on praegu raskustes, arvestades arengusuundi paljudes riikides; on sellegipoolest veendunud, et kuna lähtume solidaarsusest ning meie huvides on rahumeelne ja vaba areng, peab EL muutma oma vahendid väga sihipäraseks, muu hulgas tugevdades mitmepoolseid lähenemisviise piirkonnas, ning kehtestama tugevad seosed oma poliitika, rahastamisvahendite ja rahastamise vahel, et saavutada peamised poliitikaeesmärgid inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja majandusreformide valdkonnas; märgib, et ELiga ühinemise perspektiiv on endiselt eriti Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikides peamine stiimul edasipüüdlike reformide läbiviimiseks;

48.  rõhutab, et kogu ELi naabruse moderniseerimine eeldab järkjärgulist liberaaldemokraatia kujunemist, kus demokraatlikult valitud isikud ka valitsevad demokraatlikult, kooskõlas põhiseaduses sätestatud põhimõtetega ning austades opositsiooni, erimeelsusi ja mittekonformistlikke hoiakuid;

49.  nõuab, et Euroopa naabruspoliitikale uue lähenemisviisi põhimõtteid, mis on esitatud komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja ning komisjoni asjakohastes ühisteatistes(10), eelkõige rohkem-rohkema-eest-põhimõtet, diferentseerimise ja vastastikuse vastutuse põhimõtet ning ühiskonnaga partnerluse põhimõtet täielikult kohaldataks ning et liidu abi oleks täielikult kooskõlas selle uue lähenemisviisiga;

50.  rõhutab, et ühinemisjärgsete sotsiaalsete pingete ja/või sotsiaal-majandusliku tasakaalustamatuse vältimiseks laienenud liidus peab komisjon edendama ühinemiseelset poliitikat, mille eesmärk on leevendada struktuurset sotsiaalset ebavõrdsust ning ületada ühinevates riikides enne ühinemist kultuurilõhesid; rõhutab, et prioriteediks tuleb seada sotsiaalsete ja kultuuriliste vähemuste integratsioon riigis, ennetades seeläbi nende ühinemisjärgset massilist ümberasumist teistesse liikmesriikidesse;

Idanaabrus

51.  rõhutab taas kord, et idanaabrus on strateegilise tähtsusega, ning tuletab meelde asjaomaste riikide ELi liikmesuse väljavaateid, mis on nendes riikides peamine stiimul reformide läbiviimiseks; rõhutab, et ELil on selles valdkonnas tõeline võimendav mõju ja ta peaks oma muutmisvõimet täielikult kasutama; on seisukohal, et on viimane aeg teha intensiivsemaid jõupingutusi koos suurema poliitilise tahtega, et saavutada idapartnerluse eesmärgid, sealhulgas reageerida vajadusele luua tihedam side ÜVJP ja Euroopa naabruspoliitika vahel; tervitab edusamme läbirääkimistel ja kõikide poolte täiendavaid üleskutseid teha vajalikud jõupingutused, et allkirjastada või parafeerida kõikide nõuete täitmise korral assotsieerimislepingud, põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud ning ELi viisanõude kaotamise lepingud, ning kutsub idapartnereid üles täitma nõudeid, mis on vajalikud Vilniuse tippkohtumise edukaks toimumiseks 2013. aasta novembris; rõhutab, et tippkohtumine peaks tähistama selget edasiminekut liikmesriikide ja idapartnerluse riikide ühiskondade lähendamisel;

52.  peab siiski kahetsusväärseks, et paljudes idapartnerluse riikides ei ole üldine olukord demokraatlike normide ja inimõiguste järgimise koha pealt eriti paranenud, kui mitte hoopis halvenenud; kutsub ELi üles võtma aktiivsemat ja püsivamat rolli poliitiliste lahenduste otsimisel külmutatud konfliktidele idapartnerluse riikides, eelkõige eesmärgiga väljuda ummikseisust Lõuna-Osseetias, Abhaasias ja Mägi-Karabahhi konfliktis ning et anda seejärel endast parim mis tahes rahukokkuleppe toetamisel; ergutab saavutama edusamme Transnistria küsimuses; rõhutab lisaks, et idapartnerluse täielik areng saab toimuda üksnes siis, kui külmutatud konfliktid on saanud rahumeelse lahenduse, ning seda tuleks käsitada prioriteedina; nõuab, et EL kasutaks vahendamiseks täielikult ära tema käsutuses olevaid vahendid ning tagaks inimõiguste täieliku järgimise; kordab oma seisukohta, et suhete arendamise tingimuseks peaksid olema tõsiseltvõetavad pingutused inimõiguste järgimise, demokraatia ja õigusriikluse edendamise vallas;

53.  tuletab meelde, et ELi toetatavad demokraatlikud reformid on partnerriikide endi huvides ning võivad kaasa aidata nende majanduslikule ja sotsiaalsele arengule; juhib tähelepanu sellele, et tugevad demokraatlikud institutsioonid ja assotsieerimislepingute, põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute ning viisarežiimi lihtsustamise meetmete kaudu loodavad tihedamad sidemed ELiga aitavad tugevdada nende riikide suveräänsust võimukate naabrite mõjuvõimu vastu; peab väga murettekitavaks sellistele partnerriikidele nagu Moldaavia, Ukraina ja Armeenia avaldatava üha suurema surve pärast, mille lõppeesmärk on aeglustada nende liikumist suurema seotuse poole ELiga; nõuab, et EL tegeleks nende küsimustega poliitiliselt ühtsel viisil; kinnitab taas ELi valmisolekut olla ühistele väärtustele ja solidaarsusele tuginedes nende riikide jaoks usaldusväärne ja kindel partner ning jagada nendega liidu acquis' kõiki eeliseid laiendatud majanduspiirkonna leppe raames;

54.  rõhutab, et kuigi ELi-Ukraina leping on parafeeritud, allkirjastatakse ja ratifitseeritakse see üksnes siis, kui Ukraina täidab nõuded, mis on esitatud nõukogu 10. detsembri 2012. aasta järeldustes Ukraina kohta; kordab oma üleskutset Ukraina parlamendile ja valitsusele käsitada valikulise õigusemõistmise küsimust, eelkõige vabastada kohe Julija Tõmošenko, ning ellu viia reformid, mis on ette nähtud ühiselt kokku lepitud assotsieerimiskavas, sealhulgas kohtureform (peaprokuratuur) ja valimisseaduse reform; kutsub Ukrainat üles muutma oma karistusseadustikku ning eemaldama kriminaalkaristused selgelt poliitiliste tegude eest, mida on teinud riigiametnikud oma ametiülesannete täitmisel;

55.  toetab ELi ja Gruusia assotsieerimislepingut, kuid on seisukohal, et Gruusia ametivõimud peavad tegema konkreetsemaid edusamme õigusriigi valdkonnas; nõuab eelkõige kõikide poliitvangide, sh endise peaministri Vano Merabishvili vabastamist ning Euroopa standardite järgimist eelseisvatel presidendivalimistel;

Lõunanaabrus ja Lähis-Ida

56.  rõhutab ELi pikaaegseid suhteid lõunanaabruse riikidega; nõuab, et Euroopa naabruspoliitikale uue lähenemisviisi põhimõtteid, mis on esitatud komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja ning komisjoni eespool nimetatud ühisteatistes, eelkõige rohkem-rohkema-eest-põhimõtet, diferentseerimise ja vastastikuse vastutuse põhimõtet ning ühiskonnaga partnerluse põhimõtet, täielikult kohaldataks ning et liidu abi oleks täielikult kooskõlas selle uue lähenemisviisiga;

57.  kinnitab oma toetust komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja poolt kasutatavatele uutele kontseptsioonidele, milleks on näiteks Vahemere lõunapiirkonna rakkerühm, et maksimeerida finantsvõimendust, mis saavutatakse ELi ja tema partnerite rahastamisega nende riikide kodanike hüvanguks; ootab sellistelt uuenduslikelt lähenemisviisidelt reaalseid tulemusi, et parandada ELi ja liikmesriikide toetuse kooskõlastamist, toetada suutlikkuse suurendamist abi saavates riikides ja parandada nende haldusasutuste aruandekohustust;

58.  peab väga murettekitavaks olukorda Egiptuses ja liigset vägivalda, mida kasutavad kõik osapooled, nii riigi julgeolekujõud kui ka opositsioonilised jõud; rõhutab, et EL peab toetama demokraatiat ja inimõigusi, ning tervitab ELi välisministrite 21. augusti 2013. aasta otsust peatada kõik ekspordilitsentsid seoses varustusega, mida võidakse kasutada riigisisesteks repressioonideks; nõuab, et kõik poliitilised toimijad Egiptuses lahendaksid oma erimeelsused rahumeelse dialoogi teel, ning nõuab kaasavat poliitilist kokkulepet ja võimu võimalikult kiiret üleminekut demokraatlikult valitud juhtidele; nõuab tungivalt, et EL ja eriti komisjoni asepresident ja kõrge esindaja kasutaksid ära oma ainulaadset positsiooni ja suhetevõrgustikku peamiste osaliste hulgas ning jätkaksid vahendusalaseid jõupingutusi, et saavutada poliitiline lahendus demokraatiale ülemineku põhinäitajate osas;

59.  peab kahetsusväärseks seda, et EL tühistas ühise poliitika raames Süüria suhtes kehtestatud relvaembargo, õõnestades sellega ühist lähenemisviisi; mõistab hukka traagilise ja jätkuva verevalamise Süürias, mis on juba kaasa toonud laastava ja destabiliseeriva mõju humanitaarolukorrale, sealhulgas ka naaberriikides, eriti Jordaanias, Liibanonis, Iraagis ja Türgis; kutsub liikmesriike üles väljendama solidaarsust ning abistama Süüria pagulasi ja Süüria riigisiseseid põgenikke; mõistab teravalt hukka tsiviilisikute massilise tapmise ning rõhutab, et keemiarelva kasutamine Süüria valitsuse poolt on rahvusvaheliste normide raske rikkumine, mille toimepanijad võib kaevata Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse; tervitab rahvusvahelise üldsuse karmi reageeringut ning nõuab kõikide keemiarelvade hävitamise kava kiiret rakendamist rahvusvahelise järelevalve all; rõhutab, et olukorra tõsidus Süürias nõuab ELi liikmesriikide suurt ühtsust ja solidaarsust ning koostöö tegemist NATO ja piirkondlike toimijatega, eriti Venemaa, Iraani, Iisraeli ja Türgiga; nõuab, et EL toetaks aktiivselt jõupingutusi Genfi kõneluste teise vooru kokkukutsumiseks, et edendada süürlastele sobiva poliitilise lahenduse leidmist ning teha lõpp vägivalla surmatoovale nõiaringile;

60.  kordab üleskutset ELile võtta aktiivsem roll Lääne-Sahara konflikti lahendamisel, mis on praegu ületamatuks takistuseks täieulatuslike heanaaberlike suhete arendamisel Magribi piirkonnas;

61.  toetab endiselt ELi, USA, Venemaa ja Hiina vastu võetud kahe paralleelse lähenemisviisi kasutamist tuumarelva leviku tõkestamiseks; kutsub Iraani presidenti üles võtma hiljutiste positiivsete avalduste järelmeetmeid ja tegema täielikku koostööd rahvusvahelise kogukonnaga, käsitledes mureküsimusi seoses Iraani tuumaprogrammi eranditult rahumeelse olemusega; kutsub ELi kolme liikmesriiki ning USAd, Venemaad ja Hiinat üles kaaluma nii lisasanktsioonide kui ka stiimulite kehtestamist, olenevalt sellest, kas Iraan teeb konkreetseid edusamme ja võtab tõendatavaid meetmeid rahvusvahelise kogukonna mureküsimustele vastamiseks või mitte; rõhutab, et ELi kolme suuriigi ja kolme maailma suuriigi ning teiselt poolt Iraani vahel toimuvate läbirääkimiste läbikukkumine või katkemine kujutab tõsist ohtu piirkondlikule ja ülemaailmsele julgeolekule;

62.  on lootusrikas Lähis-Ida rahuläbirääkimistega seoses ning tuletab meelde, et Lähis-Ida konflikti lahendamine on nii ELi kui ka osapoolte endi ja laiema regiooni põhimõttelistes huvides; rõhutab seepärast, et edasiminek on veelgi hädavajalikum arvestades araabiamaailmas käimasolevaid muutusi, Süüria kriisi ja erakordselt ebastabiilset olukorda Lähis-Idas laiemalt; kutsub liikmesriike üles leidma ühisosa, mille alusel EL saaks otsustavamalt tegutseda tihedas koostöös Araabia Liiga ja Lähis-Ida neliku teiste liikmetega; väljendab heameelt Iisraeli ja Palestiina vaheliste otseläbirääkimiste taasalustamise üle, sest see on kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse aluseks; kritiseerib Iisraeli asunduste poliitikat, mis on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja kahjustab rahu saavutamise ning konfliktile läbirääkimiste teel lahenduse leidmise väljavaateid; kordab uuesti, et stabiilne ja rahumeelne Lähis-Ida on ELi huvides, ning nõuab aktiivsemalt kohustuste võtmist, et see eesmärk saavutada; väljendab heameelt ELi rahastamisvahendeid käsitlevate suuniste avaldamise üle ning nõuab nende arukat ja bürokraatiavaba rakendamist;

63.  palub Iraanil ja Araabia Ühendemiraatidel alustada avatud ja avameelset dialoogi, mis võimaldaks neil jõuda territoriaalvaidluse osas rahumeelse ja täielikult rahvusvahelisele õigusele vastava lahenduseni;

Ladina-Ameerika

64.  tervitab ELi ja Ladina-Ameerika poliitilist dialoogi, sealhulgas riigipeade tippkohtumisi ja EUROLATi parlamentaarset assambleed;

65.  on veendunud, et ELi ja Ladina-Ameerika riigid jagavad ühiseid püüdlusi edendada sotsiaalselt jätkusuutlikku majandusarengut ning toetada demokraatlikke väärtusi ja õigusriiklust, kuid kogevad ka pingeid nende väärtuste ja eesmärkide ning valitsemistingimuste ühitamisel;

66.  toetab ELi ja Mercosuri läbirääkimisi assotsieerimislepingu sõlmimiseks ning võtab teadmiseks kummagi poole lubaduse olla 2013. aasta lõpuks valmis turulepääsu käsitlevate pakkumiste vahetamiseks; väljendab heameelt ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimislepingu üle ning ELi ja Kolumbia ja Peruu vahelise mitmepoolse kaubanduslepingu üle ning ootab viisanõude kaotamist nende kahe riigi puhul ja uute assotsieerimislepingute sõlmimist, sealhulgas Ecuadoriga; märgib, et sellised lepingud tähistavad olulist edasiminekut ELi ja Ladina-Ameerika vaheliste strateegiliste suhete arendamisel;

67.  rõhutab, et mitmepoolsetel foorumitel on vaja tihendada kontakte ja kooskõlastamist Ladina-Ameerika partneritega; nõuab Euroopa–Ladina-Ameerika rahu ja julgeoleku harta vastuvõtmist, nagu on nõudnud Euroopa–Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee (EUROLAT);

Aafrika

68.  rõhutab, et ettevalmistused 2014. aastal toimuvaks ELi-Aafrika neljandaks tippkohtumiseks loovad võimaluse minna kaugemale institutsioonilise suutlikkuse suurendamisest kontinendi tasandil ning liikuda selles suunas, et luua poliitiline partnerlus rahu, julgeoleku ja sotsiaal-majandusliku arengu edendamiseks, võitluseks Aafrikast pärit ebaseaduslike rahavoogude vastu, aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks ja hea valitsemistava edendamiseks piirkondlikul ja allpiirkondlikul tasandil;

69.  rõhutab, et Aafrika Sarve ja Saheli piirkonda käsitlevad ELi strateegiad on oluliseks vahendiks, mille abil käsitleda selle piirkonna keerukaid julgeoleku-, juhtimise- ja arenguprobleeme, mis mõjutavad kogu Aafrikat;

70.  tuletab meelde, et nende kahe piirkonna pikaajaline riikide stabiilsus ja inimeste julgeolek eeldab vägivaldse radikaalse äärmusluse ning relva-, uimasti- ja inimkaubanduse likvideerimise kõrval ka lepituse soodustamist, riigi ja kodanikuühiskonna institutsioonide tugevdamist ja alternatiivse majandustegevuse loomist, et anda inimestele inimväärsed elatusvahendid, eelkõige luues noortele töökohti arengu soodustamise ja usaldust suurendavate meetmete rakendamise abil;

Kesk-Aasia

71.  pooldab seda, et EL edendab Kesk-Aasias piirkondlikku lähenemisviisi, mis on ülioluline ühiste probleemide lahendamiseks, eriti stabiilsuse, julgeoleku, vee ja energeetika valdkonnas ning dialoogi soodustamiseks, heanaaberlike suhete loomiseks ja ELi strateegiliste huvide edendamiseks; nõuab, et ELi kohustuste võtmine kõnealuses piirkonnas oleneks demokratiseerimise, inimõiguste, hea valitsemistava, jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu, õigusriigi põhimõtte järgimise ning korruptsiooni vastu võitlemise valdkonnas tehtud edusammudest; rõhutab lisaks, et ELi kohalolek on oluline poliitiliselt motiveeritud kohtuprotsesside tähelepanelikuks jälgimiseks ja poliitilise pluralismi edendamiseks;

72.  rõhutab ühtlasi, et oluline on ELi dialoog Kesk-Aasia riikidega piirkondlike keskkonnaküsimuste ja piirkondliku julgeoleku küsimustes, eelkõige mis puudutab veeressursside majandamist ja olukorda Afganistanis pärast 2014. aastat; väljendab heameelt ELi ja Kesk-Aasia vahelise kõrgetasemelise julgeolekudialoogi käivitamise üle 13. juunil 2013. aastal;

73.  märgib, et energia ja loodusvarade poolest rikkad Kesk-Aasia riigid võivad olla tähtsal kohal ELi tarneallikate ja tarneteede mitmekesistamisel, et saavutada suurem energiavarustuse kindlus; kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles igati toetama energiavarustuse mitmekesistamise projekte, nagu Lõunakoridor ja Kaspia mere gaasijuhe;

Afganistan

74.  on väga mures jätkuva vägivalla, eriti naiste vastu suunatud vägivalla pärast Afganistanis; nõuab, et Afganistani valitsus valmistuks üle võtma täit vastutust pärast rahvusvaheliste vägede väljaviimist, mis algab 2014. aastal; kutsub liikmesriike üles rohkem toetama Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude militaar- ja tsiviilsuutlikkuse suurendamist, et saavutada stabiilsus ja julgeolek arengu eeldusena ning vältida julgeolekualase ja majandusliku vaakumi teket, kui Afganistan vastutab pärast 2014. aastat täielikult oma julgeoleku eest; rõhutab vajadust jätkata ELi toetuse andmist korruptsiooni vastu võitlemiseks; kordab uuesti vajadust kehtestada kava oopiumitootmise likvideerimiseks; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud oopiumitootmise likvideerimise viieaastase kava edendamist;

75.  kinnitab taas ELi võetud pikaajalist kohustust aidata Afganistani rahumeelse ülemineku vältel ja jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu saavutamisel; väljendab heameelt asjaolu üle, et EL ja Afganistan on lõpetamas läbirääkimisi partnerluse ja arengu alase koostöölepingu sõlmimiseks; kutsub mõlemaid pooli üles läbirääkimisi kiiresti lõpule viima;

76.  rõhutab, et vaja on teha tõhustatud koostööd Kesk-Aasia allpiirkonnas ning Venemaa, Pakistani, India ja Iraaniga, et käsitleda piiriülese inimkaubanduse ja salakaubanduse probleeme ning võidelda ebaseadusliku uimastitootmise ja -kaubandusega; hoiatab ohu eest, et sellised probleemid võivad pärast 2014. aastat laieneda naaberriikidesse ja laiemasse allpiirkonda; rõhutab Pakistani võtmerolli terrorismivastases võitluses;

Aasia

77.  nõuab ELi suuremat kohalolekut Aasia Vaikse ookeani piirkonnas ning tähelepanu suunamist Hiinast, Indiast ja Jaapanist kaugemale; rõhutab poliitilist ja majanduslikku potentsiaali, mis oleks ELi partnerlusel Indoneesiaga, maailma neljanda suurima peamiselt moslemitest elanikkonnaga demokraatliku riigi ja G-20 liikmega, ning ELi partnerlusel Filipiinidega; toonitab ELi ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) suhete uusi väljavaateid Myanmaris toimunud demokraatlike muudatuste järel; on seisukohal, et Bandar Seri Begawani tegevuskava ASEANi ja ELi vahelise tõhustatud partnerluse tugevdamiseks on oluline samm selles suunas; ühtlasi näeb ASEANi sõprus- ja koostöölepingus võimalust koostöö tihendamiseks ning ootab selles vallas konkreetseid tulemusi;

78.  rõhutab, et paljude Kagu- ja Ida-Aasia riikidega on vaja lõpule viia läbirääkimised partnerlus- ja koostöölepingute ning poliitiliste raamlepingute sõlmimiseks, mis põhinevad sotsiaalsetel standarditel ja Euroopa ettevõtete sotsiaalsel vastutusel, et tugevdada ja parendada ELi suhteid kõnealuse piirkonnaga;

79.  rõhutab Aasia Vaikse ookeani piirkonna julgeoleku tähtsust ning on mures pingete pärast, sh territoriaalsete vaidluste pärast Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina merel, samuti on üha rohkem mures Põhja-Korea pärast; soovitab, et EL võiks võtta aktiivsema rolli, ning nõuab kõigi osapoolte kaasamist kõikidesse dialoogi ja koostöömehhanismidesse, eriti mitmepoolsel tasandil, pidades silmas stabiilsuse olulisust selles piirkonnas ELi meresõidu turvalisuse ja kaubandushuvide koha pealt;

80.  võtab teadmiseks jõupingutused, mida on tehtud ELi ja USA koostöö edendamiseks pärast pööret Aasia suunas, nagu on näidanud ühine lähenemisviis Myanmari sanktsioonide tühistamiseks; nõuab seepärast USA ja ELi Aasia-poliitika suuremat kooskõlastamist ning selliste võtmepartnerite nagu Austraalia ja Uus-Meremaa kaasamist; nõuab selle eesmärgiga läbirääkimiste kiiret lõpuleviimist, et sõlmida raamlepingud Austraalia ja Uus-Meremaaga, mis peaksid kajastama ELi ühist lähenemisviisi, mille kohaselt tuleb kõikidesse ELi sõlmitavatesse rahvusvahelistesse lepingutesse lisada selgelt sõnastatud sätted inimõiguste ja demokraatia kohta;

81.  tuletab meelde 2012. aasta juunis toimunud ELi ja Pakistani esimest strateegilist dialoogi ning võetud kohustust pidada konstruktiivset arutelu kahepoolse koostöö tõhustamise üle ning jagada seisukohti ühist huvi pakkuvates piirkondlikes ja rahvusvahelistes küsimustes, sh aktiivsem kohustuste võtmine pluralistliku ühiskonna soodustamiseks, mis on oluline element terrorismivastases võitluses; kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat üles esitama Euroopa Parlamendile ajakohastatud teavet selle strateegilise dialoogi järelmeetmete ja ettevalmistuste kohta järgmiseks dialoogiks, mis peaks toimuma 2013. aastal Brüsselis;

82.  tunnustab Taiwani jätkuvaid jõupingutusi rahu ja stabiilsuse säilitamiseks Aasia Vaikse ookeani piirkonnas; tunnustab edusamme, mis on tehtud Taiwani väina ülestes suhetes, eeskätt tihedaid majandussuhteid, turismi ja kultuurikoostööd; kordab, et toetab kindlalt Taiwani sisulist osalemist vastavates rahvusvahelistes organisatsioonides ja tegevustes, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu hõlbustaksid läbirääkimisi ELi ja Taiwani vahelise majanduskoostöö lepingu sõlmimiseks; ergutab ELi ja Taiwani tegema tihedamat kahepoolset koostööd sellistes valdkondades nagu kaubandus, teadus, kultuur, haridus ja keskkonnakaitse;

83.  peab väga murettekitavaks jätkuvat inimõiguste laiaulatusliku rikkumist Põhja-Koreas ning riigi järjest võimsamaks muutuvate tuumaseadmete ja kaugmaarakettide jätkuvaid katsetusi, mis on endiselt tõsiseks ohuks rahvusvahelisele rahule, stabiilsusele ja julgeolekule ning Põhja-Korea majanduslikule arengule;

Mitmepoolsed partnerlused

84.  on veendunud, et G20 võiks osutuda kasulikuks ja asjakohaseks foorumiks, et saavutada konsensus, mis on kaasav, põhineb partnerlusel ja võimaldab lähenemist, kaasa arvatud õigusnormide lähendamist; ent on arvamusel, et G20 peab siiski alles tõestama oma tähtsust tippkohtumise järelduste muutmisel kestlikuks poliitikaks, mis käsitleb olulisi probleeme;

85.  tunnustab ÜRO Julgeolekunõukogu kui kõrgeimat rahuvalve ja rahvusvahelise julgeoleku eest vastutavat rahvusvahelist organit, kuid märgib sellegipoolest, et hiljutised kriisid on välja toonud ÜRO Julgeolekunõukogu suureneva võimetuse reageerida rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tõsistele ohtudele ning selle põhjuseks on Julgeolekunõukogu struktuur ja töömeetodid; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjoni asepresident ja kõrge esindaja teeks jõupingutusi selleks, et EL võetaks ÜRO Julgeolekunõu alaliseks liikmeks, ning ÜRO julgeolekunõukogu reformi juhtimiseks; kutsub üles Julgeolekunõukogu alalistest liikmetest liikmesriike kaasama komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat oma otsustusprotsessi;

86.  nõuab, et EL ja liikmesriigid kinnitaksid taas ELi tõsist tahet toetada tõhusat mitmepoolsust, mille keskmes on ÜRO, ning edendaksid sel eesmärgil ÜRO representatiivsust, vastutust ja tulemuslikkust, mis eeldab ÜRO Julgeolekunõukogu reformi, sealhulgas vetoõiguse piiramist; rõhutab, kui tähtis on koostööd tegemine teiste rahvusvaheliste partneritega, et reageerida rahvusvahelistele probleemidele; rõhutab, et liikmekoha saamine laiendatud ÜRO Julgeolekunõukogus jääb ELi üheks peamiseks pikaajaliseks eesmärgiks; kutsub ühtlasi liikmesriike üles ELi esindatuse tugevdamiseks ÜRO süsteemis kooskõlastama oma tegevust kõrgemate ametnike valimisel kõrgetele ametikohtadele ÜROs ja teistes rahvusvahelistes institutsioonides;

87.  nõuab, et EL ja liikmesriigid teeksid koostööd partneritega, et tugevdada piirkondlike organisatsioonide rolli rahuvalves, konfliktide ennetamisel, tsiviilses ja sõjalises kriisiohjamises ning konfliktide lahendamisel; rõhutab vajadust teha partneritega tööd, tagamaks et kaitsmise kohustuse kontseptsioon keskenduks ennetusele, kaitsmisele ja konfliktijärgsele ülesehitusele; tuletab meelde oma soovitust, et võetaks vastu institutsioonidevaheline ELi konsensus kaitsmise kohustuse põhimõtte osas ning ootab, et Euroopa välisteenistus alustab sellel eesmärgil konsultatsioone; rõhutab, et välja on vaja töötada tõhusamad vahendamise suunised ja suutlikkus, selleks tuleks ELil koostööd teha ka ÜROga;

88.  kiidab heaks ELi ja NATO lubadused tugevdada strateegilist partnerlust täiendava lähenemisviisi abil; märgib, et praegune ülemaailmne ja Euroopa majanduskriis on ELis ja NATOs sundinud püüdlema kulutõhusama tegevusvõime poole, mida on hädasti tarvis; nõuab kiiret poliitilist lahendust seoses jätkuva ummikseisuga, mis takistab tõelist tihedat koostööd ELi ja NATO vahel; kiidab heaks sellised algatused nagu rohkemate ELi liikmesriikide taotlused ühineda NATO programmiga „Partnerlus rahu nimel”, mis on esimene samm ELi ja NATO vahel eksisteerivate takistuste kõrvaldamiseks;

89.  tunneb jätkuvalt muret ÜJKP missioonide alustamist puudutavate probleemide pärast, nagu viivitused planeerimises ja lähetamises, personalinappus, raskused rahastamise planeerimisel ja rakendamisel, kolmandate riikidega sõlmitud ÜVJP kokkulepete staatust puudutavad küsimused ja käivitusraskused; nõuab järelmeetmete loomist, et tagada selliste taastekkivate probleemide ühine lahendamine;

90.  kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat üles integreerima küberjulgeoleku ELi välistegevusse, koordineerima seda Stockholmi programmi raames võetavate meetmetega ning moodustama sarnaste vaadetega partnerite võrgustikke, et tegeleda küberjulgeolekuga seotud ohtude ja ülesannetega; rõhutab, et tööd tuleks teha selle tagamiseks, et jõustada rahvusvahelised õigusaktid kübervaldkonnas;

91.  rõhutab vajadust reguleerida ELi tasandil eeskätt interneti- ja telefoniside jälgimiseks või pealtkuulamiseks ette nähtud riist- ja tarkvara müüki, tarnimist, üleandmist või eksporti kolmandatesse riikidesse; toonitab, et hädavajalik on takistada ELi ettevõtetel eksportida selliseid duaalse kasutusega kaubaartikleid ebademokraatliku, autoritaarse ja repressiivse režiimiga riikidesse;

92.  kordab oma üleskutset komisjoni asepresidendile ja kõrgele esindajale hinnata massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia tõhusust ning tavarelvastuse, sh relvaekspordi piiramise poliitika tõhusust;

93.  kiidab heaks ELi kooskõlastatud tegevuse edukalt lõppenud relvakaubanduslepingu läbirääkimistel; kutsub liikmesriike seda lepingut kiiresti ratifitseerima, nii et leping saaks pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist jõustuda; nõuab, et relvade ja eeskätt mobiil- ja püsivõrkude interneti- ja telefoniside jälgimiseks või pealtkuulamiseks ette nähtud riist- ja tarkvara ekspordi eeskirjade kehtestamise pädevus läheks täielikult üle ELile;

94.  toetab dialoogi Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) reformi teemal ja Helsingi 40+ protsessi käivitamist 2012. aasta detsembris, sellega nähakse ette strateegiline tegevuskava OSCE tugevdamiseks; toetab täielikult demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) tegevust, see büroo teeb hindamatut tööd inimõiguste ja demokraatia normide edendamise ja kaitsmise vallas;

95.  tunnistab piirkondlike organisatsioonide, eelkõige Araabia Liiga, Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC), Islami Koostöö Organisatsiooni ja Majanduskoostöö Organisatsiooni üha kasvavat osatähtsust ning nõuab, et EL tugevdaks nendega koostööd, eelkõige küsimustes, mis on seotud üleminekuprotsessi ja kriisiohjamisega lõunanaabruses; kiidab heaks ELi jõupingutused abistada Araabia Liigat integreerimisprotsessis;

o
o   o

96.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile, NATO parlamentaarse assamblee presidendile, OSCE eesistujale, OSCE parlamentaarse assamblee presidendile, Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistujale ja Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee presidendile.

(1) ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0334.
(3) ELT C 377 E, 7.12.2012, lk 35.
(4) ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 51.
(5) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 454.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0278.
(7) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 470.
(8) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 472.
(9) „Liikmesriigid toetavad aktiivselt ja tingimusteta liidu välis- ja julgeolekupoliitikat lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus ning järgivad liidu meetmeid selles valdkonnas. [---] Nad hoiduvad igasugustest meetmetest, mis on vastuolus liidu huvidega või mis võivad kahjustada liidu efektiivsust ühtse jõuna rahvusvahelistes suhetes. Nõukogu ja kõrge esindaja tagavad nendest põhimõtetest kinnipidamise.” (Euroopa Liidu lepingu artikli 24 lõige 3.)
(10) 25. mai 2011. aasta ühisteatis pealkirjaga „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” (COM(2011)0303); 20 märtsi 2013. aasta ühisteatis pealkirjaga „Euroopa naabruspoliitika: tugevama partnerluse arendamine” (JOIN(2013)0004).


Elektrooniline side
PDF 141kWORD 29k
Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2013. aasta resolutsioon elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamisaruande kohta (2013/2080(INI))
P7_TA(2013)0454A7-0313/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse direktiivi 2009/140/EÜ (parema õigusloome direktiiv),

–  võttes arvesse direktiivi 2009/136/EÜ (kodanike õiguste direktiiv),

–  võttes arvesse määrust (EÜ) nr 1211/2009 (BERECi määrus),

–  võttes arvesse direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv),

–  võttes arvesse direktiivi 2002/20/EÜ (loadirektiiv),

–  võttes arvesse direktiivi 2002/19/EÜ (juurdepääsudirektiiv),

–  võttes arvesse direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv),

–  võttes arvesse direktiivi 2002/58/EÜ (eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiiv),

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 531/2012 (uuesti sõnastatud rändlust käsitlev määrus),

–  võttes arvesse soovitust 2010/572/EL (soovitus reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele),

–  võttes arvesse soovitust 2007/879/EÜ (asjaomaseid turge käsitlev soovitus),

–  võttes arvesse soovitust 2009/396/EÜ (soovitus kõne lõpetamise tasu kohta),

–  võttes arvesse dokumenti COM 2002/C 165/03 (märkimisväärse turujõu suunised),

–  võttes arvesse soovitust 2008/850/EÜ (raamdirektiivi artikli 7 kohane kodukord),

–  võttes arvesse otsust nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm,

–  võttes arvesse 19. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665),

–  võttes arvesse 7. veebruari 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase (COM(2013)0048),

–  võttes arvesse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) hiljutist tööd interneti neutraalsuse valdkonnas,

–  võttes arvesse 26. märtsi 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (COM(2013)0147),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A7-0313/2013),

A.  arvestades, et liidu elektroonilist sidet reguleerivat raamistikku muudeti viimati 2009. aastal 2007. aastal esitatud ettepanekute alusel pärast aastatepikkust ettevalmistustööd;

B.  arvestades, et liikmesriigid pidid 2009. aasta muudatused võtma üle 25. maiks 2011 ja et viimases liikmesriigis viidi see lõpule 2013. aasta jaanuaris;

C.  arvestades, et igal riigi reguleerival asutusel on raamistiku rakendamisel tõlgendusruumi, seega saab raamistiku tõhususe hindamisel võtta arvesse ka tingimusi, mille kohaselt raamistikku liikmesriikides rakendatakse;

D.  arvestades, et erinevused reguleeriva raamistiku jõustamises ja rakendamises on toonud kaasa suuremad kulud rohkem kui ühes riigis tegutsevatele operaatoritele, takistades seeläbi investeeringute tegemist ja telekommunikatsiooni ühtse turu arengut;

E.  arvestades, et komisjon ei ole kasutanud raamdirektiivi artikli 15 lõikes 4 sätestatud võimalust võtta vastu otsus, millega määratakse kindlaks riikidevahelised turud;

F.  arvestades, et üleeuroopalisi ärikasutajaid ei ole tunnustatud eraldi turusegmendina, mille tulemuseks on standardsete hulgimüügipakkumiste puudumine, ebavajalikud kulud ja killustunud siseturg;

G.  arvestades, et raamistikuga soovitakse soodustada konkurentsi, investeerimise ja innovatsiooni valdkondlikku ökosüsteemi, millega aidatakse kaasa sidevaldkonna siseturu arengule, et sellest saaksid kasu tarbijad ja valdkondlikud ettevõtted, eelkõige Euroopas;

H.  arvestades, et reguleeriv raamistik tuleks hoida ühtse tervikuna;

I.  arvestades, et kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega on komisjon kohustatud vaatama raamistiku perioodiliselt läbi, eesmärgiga tagada, et see peab sammu tehnoloogia ja turu arenguga;

J.  arvestades, et reguleerivale raamistikule toetumise asemel tegeleb komisjon paralleelselt üksikute algatustega, millest viimane on digitaalne ühtne turg;

K.  arvestades, et komisjon on teatanud oma kavatsusest vaadata läbi eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiiv ning asjaomaseid turge käsitlev soovitus, kuid mitte veel reguleeriva raamistiku teisi osi;

L.  arvestades, et komisjon ei ole alates 1998. aastast ajakohastanud universaalteenuse osutamise kohustusi, hoolimata 2009. aasta kodanike õiguste direktiivis sisaldunud taotlusest;

M.  arvestades, et asjakohane, stabiilne ja püsiv raamistik on investeerimise, konkurentsi ja innovatsiooni soodustamiseks ning sellest tulenevalt teenuste kvaliteedi parandamiseks ülioluline;

N.  arvestades, et ühine, riigi reguleerivatel alustel põhinev alt üles lähenemisviis on osutunud ühise reguleeriva kohtupraktika soodustamisel tõhusaks;

O.  arvestades, et funktsionaalne eraldatus, st vertikaalselt integreeritud operaatori kohustus paigutada asjaomaste juurdepääsutoodete hulgitasandiga seotud tegevused sõltumatult tegutsevasse ettevõttesisesesse üksusesse, on endiselt viimane abinõu;

P.  arvestades, et tõhus ja jätkusuutlik konkurents on pikas perspektiivis investeeringute oluline soodustaja;

Q.  arvestades, et reguleeriv raamistik on soodustanud konkurentsi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumisel, et tarbijad saaksid sellest kasu;

R.  arvestades, et konkurentsi soodustamine elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkumisel ning investeerimise edendamine on vastavalt raamdirektiivi artiklis 8 sätestatule peamised poliitilised eesmärgid;

S.  arvestades, et hoolimata saavutatud edule liigub EL vaid väikeste sammudega digitaalarengu tegevuskavas olevate lairibaühendust puudutavate eesmärkide seatud tähtajaks saavutamise poole;

T.  arvestades, et suure kiirusega internetiühenduse kasutuselevõtmine on olnud etapiviisiline (54% Euroopa majapidamistest on nüüd juurdepääs üle 30 Mbit/s kiirusega internetile), kuid Euroopa tarbijad on sellist tüüpi juurdepääsu omaksvõtmisel aeglased (4,2% majapidamistest); arvestades, et ülikiire internetiühenduse (üle 100 Mbit/s) kasutuselevõtmine on aeglane, moodustades kõigest 3,4% kõikidest püsivõrgu liinidest, ning kasutajatepoolne nõudlus näib olevat väike – vaid ligikaudu 2% majapidamistest on selliste liinidega ühendatud(1);

U.  arvestades, et võrguliikluse haldamisega seotud läbipaistvus üksi ei suuda tagada interneti neutraalsust;

V.  arvestades, et nii elektrooniliste sideteenuste pakkujate kui ka nende ja infoühiskonna teenuste pakkujate vahelise konkurentsiga seotud küsimused, eelkõige interneti avatud olemust ohustavad tegurid väärivad tähelepanu;

W.  arvestades, et konkurentsi takistavaid tegureid esineb veel paljude võrkude puhul; võttes arvesse suutmatust määratleda ja kohaldada võrguneutraalsuse põhimõtet, et tagada teenuste mittepiiramist lõppkasutajate jaoks;

X.  arvestades, et 4G võrgu kasutuselevõtmist Euroopas on takistanud piisava koordineerimise puudumine raadiospektri eraldamisel, eelkõige lükkavad liikmesriigid edasi lubade andmise protsessi läbiviimist, mis oleks võimaldanud 800 MHz riba kasutuselevõtmist elektrooniliste sideteenuste jaoks 1. jaanuariks 2013, nagu seda nähti ette raadiospektripoliitika programmis;

Y.  arvestades, et raadiospektripoliitika programmis paluti Euroopa Komisjonil vaadata läbi 400 MHz ja 6 GHz vahele jäävate spektrite kasutamine ja hinnata, kas oleks võimalik vabastada täiendav spekter, näiteks – kuid mitte ainult – 700 MHz riba, ja teha see kättesaadavaks uutele rakendustele;

Z.  arvestades, et kaaluda tuleks innovatsiooni ning uute tehnoloogiate ja taristute arendamist, kui hinnatakse õigusraamistiku mõju kasutajatele ja tarbijatele pakutavatele valikutele;

AA.  arvestades, et raamistik peaks jääma neutraalseks ning võrdväärsete teenuste suhtes peaksid kehtima samad eeskirjad;

1.  peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid on viivitanud 2009. aasta elektroonilise side reguleeriva raamistiku muudatuste ülevõtmisega, ning juhib tähelepanu sideteenuste siseturu killustatusele, mis on tingitud selle raamistiku erinevast rakendamist 28 liikmesriigis;

2.  rõhutab tõsiasja, et samal ajal kui raamistikuga seoses on tehtud olulisi edusamme selle eesmärkide saavutamiseks, on ELi telekommunikatsiooniturg endiselt mööda riigipiire killustunud, mistõttu on ettevõtjatel ja kodanikel raske saada ühtsest turust täielikku kasu;

3.  on seisukohal, et ainult konkurentsivõimelise Euroopa turu omamise kaudu suure kiirusega lairibaühenduse teenuste valdkonnas on võimalik ergutada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning pakkuda lõppkasutajatele konkurentsivõimelisi hindu;

4.  on seisukohal, et järgmise läbivaatamisega tuleks püüda raamistikku edasi arendada, et tegeleda nõrkade kohtadega ja võtta arvesse turu, sotsiaalset ja tehnoloogia arengut ning tulevasi suundumusi;

5.  on seisukohal, et aspektid, mida tuleb kogu reguleeriva raamistiku läbivaatamise käigus arvesse võtta, peaksid hõlmama järgmist:

   i) universaalteenuse osutamise kohustuse ammu oodatud läbivaatamine, mis hõlmab ka kohustust tagada juurdepääs lairiba internetiühendusele, võttes arvesse kiireloomulist vajadust vähendada digitaalset lõhet; ning riigiabi suunistega kehtestatud piirangutele vastamine selle eesmärgi saavutamiseks;
   ii) riigi reguleerivate asutuste pädevus kõikide raamistikus käsitletavate küsimuste, sh spektri puhul; riigi reguleerivatele asutustele antud volitused liikmesriikides ning vastavalt riigi reguleeriva asutuse sõltumatuse nõude ulatus;
   iii) riigi reguleerivate asutuste ja riigi konkurentsiasutuste koostöö;
   iv) võrguühendusega seotud sümmeetrilised kohustused (raamdirektiivi artikkel 12), sest teatud liikmesriikides riigi reguleerivatele asutustele selliseid regulatiivseid volitusi ei antud;
   v) võimendavat mõju käsitlevad eeskirjad (raamdirektiivi artikkel 14) ja ühist turgu valitsevat seisundit käsitlevad eeskirjad (raamdirektiivi II lisa), sest vaatamata 2009. aasta muudatusettepanekutele peavad riikide reguleerivad asutused nende vahendite kasutamist jätkuvalt keeruliseks;
   vi) turuülevaate protsessid;
   vii) traditsiooniliste teenusepakkujate osutatavate teenustega täielikult asendatavate teenuste mõju; teatavatel juhtudel selgitused seoses raamistiku tehnoloogilise neutraalsuse ulatusega ning samuti seoses „infoühiskonna” režiimi ja „elektroonilise side” seisukohast oluliste teenuste vahelise erinevusega;
   viii) vajadus liigse reguleerimise kaotamise järele;
   ix) reguleerimise kaotamine tingimusel, et turuanalüüs näitab, et asjaomane turg tegutseb konkurentsinõuete kohaselt ning seal on olemas viisid ja vahendid kestvaks järelevalveks;
   x) riigi reguleerivatele asutustele võimaluse andmine aruandmiseks oma kogemustest mittediskrimineerimise kohustuse ja õiguskaitsevahenditega;
   xi) artikli 7/7a menetluste („ühisreguleerimine”) tõhusus ja toimimine: kuigi üldiselt on nii komisjon kui ka BEREC (elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet) ühel nõul, et need toimivad hästi ning võimaldavad asjakohast tasakaalu, väidab komisjon, et teatud juhtudel ei kohandanud riigi reguleeriv asutus kõiki oma regulatiivseid meetmeid või viivitas nende vastuvõtmisega, ning BEREC kaebas pingeliste ajapiirangute üle;
   xii) olukord, kus menetluse II etapp ei alga, sest riigi reguleeriv asutus on oma kavandatud meetme tagasi võtnud või kui riigi reguleeriv asutus ei paku õiguskaitsevahendit teataval turul tuvastatud probleemi puhul, mille korral on ainus lahendus rikkumismenetlus: mõlemal nimetatud juhul peaks olema võimalus algatada nõuetekohane artikli 7/7a kohane menetlus;
   xiii) artikli 19 kohase menetluse tõhusus ja toimimine: komisjon on kasutanud oma artikli 19 kohaseid volitusi kaks korda (järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlev soovitus septembris 2010 ning soovitus mittediskrimineerimise ja kuluarvestuse metoodika kohta). Kuna erinevalt artiklist 7/7a ei kehti artikli 19 menetluse kohta ajapiirangud, ei olnud BERECi ja komisjoni vaheline regulatiivne dialoog nii sujuv, mille tagajärjel kaebas BEREC, et tema arvamust nõuti väga lühikese etteteatamisega, ning komisjon kaebas, et teatavad riikide reguleerivad asutused väljendasid koostamis- ja rakendamisperioodil vastumeelsust;
   xiv) üleeuroopalised teenused ja operaatorid, võttes arvesse raamdirektiivi artikli 15 lõike 4 (kasutamata) sätet, millega võimaldatakse komisjonil riikidevahelised turud kindlaks määrata. Rohkem tuleks keskenduda sideteenuste konkurentsil põhinevale pakkumisele ELi ettevõtjatele ning äriklassi abinõude tõhusale ja järjepidevale rakendamisele kogu ELis;
   xv) esimese sammuna tuleks kindlaks teha riikidevahelised turud, vähemalt seoses äriteenustega; võimaldada teenusepakkujatel BERECi teavitada, et nad kavatsevad selliseid turge teenindada, ja selliseid turge teenindavate teenusepakkujate üle järelevalve teostamine BERECi poolt;
   xvi) BEREC ja selle toimimine ning pädevuste ulatuse laiendamine;
   xvii) raamdirektiivi artikli 1 lõike 3a kohane vaba, mittediskrimineeriv juurdepääs sisule ning raamdirektiivi artikli 8 lõike 4 punktile g tuginev võrgu neutraalsus;
   xviii) asjakohaseid turge käsitlev soovitus;
   xix) seadmete, sh seadmete ja operatsioonisüsteemide ühendamise reguleerimine;
   xx) hiljutised ülemaailmsed arengud küberjulgeoleku ja küberspionaaži valdkonnas ning Euroopa kodanike ootused seoses eraelu puutumatusega elektrooniliste sideteenuste ja infoühiskonna teenuste kasutamisel ning
   xxi) asjaolu, et internet on muutunud elutähtsaks taristuks paljude majandus- ja sotsiaalsete tegevuste teostamise jaoks;

6.  on arvamusel, et läbivaatamise peamised eesmärgid peaksid hõlmama järgmist:

   i) tagamine, et täielikult asendatavate teenuste suhtes kehtivad samad eeskirjad; sel eesmärgil tuleks arvesse võtta raamdirektiivi artikli 2 punktis c sätestatud elektroonilise sideteenuse määratlust;
   ii) tagamine, et tarbijatel on juurdepääs terviklikule ja arusaadavale teabele seoses internetiühenduse kiirustega, mis võimaldaks neil võrrelda eri operaatorite tehtud pakkumisi;
   iii) tõhusa ja jätkusuutliku konkurentsi edasine soodustamine, mis on investeeringute oluline soodustaja pikas perspektiivis;
   iv) konkurentsi suurendamine Euroopa suure kiirusega lairibaühenduse turul;
   v) investeerimise jaoks stabiilse ja jätkusuutliku raamistiku tagamine;
   vi) ühtlustatud, püsiva ja tõhusa kohaldamise tagamine;
   vii) üleeuroopaliste teenusepakkujate arendamise ja piiriüleste äriteenuste pakkumise hõlbustamine;
   viii) tagamine, et raamistik sobib digitaalajastu jaoks ja pakub interneti ökosüsteemi, mis toetab kogu majandust ning
   ix) kasutajate usalduse suurendamine kommunikatsiooni siseturu vastu, sealhulgas isikuandmete kaitsega seotud tulevase reguleeriva raamistiku rakendamiseks võetavate meetmete ja siseturul elektroonilise side turvalisuse suurendamiseks võetavate meetmete abil;

7.  usub, et raamistiku üldine eesmärk peaks jätkuvalt olema tarbijatele ja kasutajatele kasu toova konkurentsi ja investeerimise valdkondliku ökosüsteemi soodustamine, julgustades samal ajal tõelise sidevaldkonna siseturu loomist ja soodustades liidu ülemaailmset konkurentsivõimet;

8.  rõhutab, et reguleeriv raamistik peab jääma sidusaks, asjakohaseks ja tõhusaks;

9.  on seisukohal, et selle raamistiku eesmärgiks peaks olema sidususe säilitamine ja õiguskindluse pakkumine õiglase ja tasakaalustatud konkurentsi tagamiseks, kus Euroopa osalejatel on kõik võimalused; on seisukohal, et kõik komisjoni poolt esitatud ettepaneku sätted, sealhulgas lubade andmise ühtse Euroopa menetluse, tarbijaprobleemide ja spektrioksjonite tehnilise korralduse kohta, võivad etendada olulist osa sideteenuste ühtse turu loomisel, kuid et neid tuleb hinnata sellest eesmärgist lähtuvalt; on arvamusel, et raamistiku läbivaatamise kord vastavalt käesolevas dokumendis soovitule peaks olema Euroopa digitaalse majanduse jaoks edasiminek ning seetõttu tuleks selle suhtes kohaldada sidusat ja kavandatud lähenemisviisi;

10.  rõhutab, et teabe mittediskrimineerimine saatmise, edastamise ja vastuvõtmise etapis on vajalik selleks, et edendada innovatsiooni ja kõrvaldada sisenemistakistused;

11.  rõhutab, et andmeliikluse haldamine annab võimaluse konkurentsi kahjustavaks ja diskrimineerivaks tegevuseks; kutsub seetõttu liikmesriike üles võrgu neutraalsuse rikkumisi ennetama;

12.  märgib, et sätted, mis võimaldavad riikide reguleerivatel asutustel sekkuda, et nõuda teenuse kvaliteedi tagamist konkurentsi kahjustava teenuste tõkestamise või piiramise puhul, koos lepingute suurema läbipaistvusega, on võimsad vahendid, mis aitavad tagada, et tarbijatel on oma valitud teenustele juurdepääs ja nad saavad neist kasu;

13.  rõhutab, et ühenduse otspunktide vahel pakutava teenusekvaliteedi esikohale seadmine lisaks traditsioonilisele parimale võimalikule edastusele võib kahjustada võrgu neutraalsuse põhimõtet; palub komisjonil ja reguleerivatel asutustel neid suundumusi jälgida ja kui see on asjakohane, rakendada kvaliteedi tagamise kohustuse vahendeid, mis on sätestatud universaalteenuse ning kasutajate õiguste direktiivi artiklis 22; nõuab, et vajaduse korral kaalutakse täiendavate seadusandlike meetmete võtmist ELi tasandil;

14.  rõhutab, et uuendustegevuse ergutamiseks, tarbijatele suuremate valikuvõimaluste pakkumiseks, kulude vähendamiseks ja ülikiire elektronsideinfrastruktuuri tõhusamaks kasutuselevõtmiseks tuleb rakendada erinevaid meetmeid ning ühtlasi tuleks ära kasutada kõik kättesaadavad tehnoloogilised võimalused, mida tuleks pakkuda ka tarbijatele, et vältida teenuste kvaliteedi langust, ühenduse katkestusi ja võrguliikluse aeglustumist;

15.  toonitab, et riiklike pädevate asutuste eesmärgiks peaks olema kohaldada spektri kasutamise suhtes selliseid reguleerivaid põhimõtteid, menetlusi ja tingimusi, mis ei takista Euroopa elektrooniliste sideteenuste pakkujatel pakkuda võrke ja teenuseid mitmes liikmesriigis või kogu liidus;

16.  on veendunud, et spektri parem koordineerimine koos spektri kasutusõiguse ühiste põhimõtete rakendamisega kogu liidus oleks peamine õiguskaitsevahend, mis aitaks lahendada spektri kättesaadavusega seotud prognoositavuse puudumise probleemi, soodustades seeläbi investeerimist ja mastaabisäästu;

17.  rõhutab, et stimuleerivad tasud ja/või kasutusõiguse tühistamine suutmatuse korral kasutada asjaomast raadiospektrit võivad olla olulised meetmed piisava ühtlustatud raadiospektri vabastamiseks, et ergutada suure läbilaskevõimega traadita lairibaühenduste teenuste pakkumist;

18.  toonitab, et 4G ja 5G traadita teenuste üleeuroopalised oksjonid, kus on piiratud arv õiguste omajaid, kes ühiselt teenindavad kogu ELi territooriumi, võimaldaksid pakkuda üleeuroopalisi traadita teenuseid ja õõnestaksid alust, millele rändlus on üles ehitatud;

19.  palub liikmesriikidel elektroonilise side tarbijaaspekte senisest palju rohkem tähtsustada; rõhutab, et hästi toimivad turud koos hästi informeeritud ja usaldavate tarbijatega on ELi turu selgroog;

20.  rõhutab, et kuna tarbijad valivad üha enam mitut teenust hõlmavad lepingud, on lepingueelse ja olemasoleva lepingu uuendamisega seotud teavitamise nõuete range jõustamine eriti oluline;

21.  rõhutab, et tähtis on kehtestada rangemad tarbija teavitamise nõuded seoses teenuse piirangute, seadmete doteerimise ja andmeliikluse haldamisega; palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada eksitava reklaami keelu järjekindel jõustamine;

22.  rõhutab, et sisu ühendamine võib takistada operaatori vahetamist, ning palub komisjonil ja BERECil uurida sellega seotud võimalikku konkurentsi kahjustamist;

23.  märgib, et esineb juhtumeid, mille puhul operaatorid piiravad tarbija mobiiltelefoni modemi funktsioone (kusjuures mobiiltelefoni on võimalik ruuteri või traadita interneti pääsupunktina kasutada), kuigi tarbija leping näeb ette andmeside piiramatus mahus; palub seepärast, et komisjon ja BEREC uuriksid võimaliku eksitava reklaami probleemi seoses vajadusega suurema selguse järele selles küsimuses;

24.  rõhutab, kui tähtsad on dünaamilisel turul operaatori vahetamise ja numbriliikuvuse lihtsus, lepingu läbipaistvus ning tarbijate teavitamine lepingu muudatustest; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikuvuse eesmärke ei täideta, ning nõuab, et komisjon ja BEREC võtaksid meetmeid;

25.  toetab neid liikmesriike, kes on rakendanud rangemad nõuded puudega kasutajatele võrdse juurdepääsu tagamiseks, ning kutsub kõiki liikmesriike üles nende eeskuju järgima; palub BERECil parandada puudega kasutajate juurdepääsu edendamist;

26.  avaldab kõikidele liikmesriikidele tunnustust ühise hädaabinumbri 112 rakendamise eest; nõuab helistaja asukoha kindlaksmääramise kiirendamist; märgib, et mitu liikmesriiki on juba arendanud tehnoloogiat, mis võimaldab helistaja asukoha peaaegu viivitamata kindlaks määrata;

27.  väljendab heameelt komisjoni töö üle 116 numbrite praktilisel rakendamisel, eriti seoses kadunud laste infotelefoniga (116000); nõuab, et komisjon neile numbritele rohkem reklaami teeks;

28.  märgib, et komisjon on loobunud oma ambitsioonikast kavast luua üleeuroopaline telefoninumbrite süsteem;

29.  rõhutab märkimisväärseid edusamme, mida on tehtud baastaseme lairibaühenduse üldise kättesaadavuse tagamisel, märkides siiski, et see areng on olnud väga ebaühtlane; ergutab liikmesriike täitma digitaalarengu tegevuskava eesmärke, toetades erainvesteeringute tegemist ja kasutades avaliku sektori investeeringuid uutesse võrkudesse;

30.  rõhutab, et andmete mahu suurenemine, kasutada olevate raadiospektriressursside piiratud hulk ja tehnoloogia, seadmete ja sisu lähenemine nõuab arukat andmeliikluse haldust ja erinevaid andmete levitamise meetodeid, nagu maapealse digitaalringhäälingu ja traadita lairibavõrkude koostöö;

31.  rõhutab, et läbivaatamine peab põhinema laiaulatuslikel konsultatsioonidel kõikide huvitatud pooltega ning kõikide küsimuste põhjalikul analüüsil;

32.  kutsub seepärast komisjoni üles algatama kogu raamistiku järgmise läbivaatamise, et järgmise parlamendikoosseisu ametiajal oleks võimalik nõuetekohaseid arutelusid pidada;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) SWD(2013)0217, Digitaalarengu tegevuskava tulemustabel, lk 43.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika