Vastuvõetud tekstid - Kolmapäev, 15. jaanuar 2014

Choisissez la langue de votre document :

Vastuvõetud tekstid

Kolmapäev, 15. jaanuar 2014 - Strasbourg

		Alaliste komisjonide volitused ja vastutusalad
		Nõukogu otsuse 2007/124/EÜ, Euratom, kehtetuks tunnistamine ***
		ELi ja Venemaa vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine ***
		Ringlusselastavate euromüntide nimiväärtused ja tehnilised näitajad *
		ELi ja ASEANi suhete tulevik
		Sõidumeerikud ja autovedusid käsitlevad sotsiaalõigusnormid ***II
		Kontsessioonilepingute sõlmimine ***I
		Riigihanked ***I
		Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hanked ***I
		Kaupade ja teenuste juurdepääs riigihangete turule ***I
		Mesi ***I
		Programm Herakles III ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ***I
		Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika ***I
		Võitlus looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastu
		Euroopa taasindustrialiseerimine konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks

Alaliste komisjonide volitused ja vastutusalad

145k

78k

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta otsus alaliste komisjonide volituste ja vastutusalade kohta (2013/2996(RSO))

P7_TA(2014)0018

B7-0001/2014

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 183,

1. otsustab asendada kodukorra VII lisa järgmise tekstiga:"VII lisa – Parlamendi alaliste komisjonide volitused ja vastutusalad

I. Väliskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuulub liidu välispoliitika edendamine, rakendamine ja järelevalve järgmistes valdkondades:
	1.	ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP). Selles küsimuses abistab komisjoni julgeoleku- ja kaitse allkomisjon;
	2.	suhted teiste liidu institutsioonide ja organitega, ÜRO ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide ning parlamentidevaheliste assambleedega küsimustes, mis kuuluvad komisjoni vastutusalasse;
	3.	järelevalve teostamine Euroopa välisteenistuse üle;
	4.	poliitiliste suhete tugevdamine kolmandate riikidega ulatuslike koostöö- ja abiprogrammide või rahvusvaheliste lepingute nagu assotsieerimis- või koostöölepingute kaudu;
	5.	Euroopa riikide Euroopa Liiduga ühinemist käsitlevate läbirääkimiste alustamine, järelevalve ja lõpuleviimine;
	6.	demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendit, ühinemiseelse abi rahastamisvahendit, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendit ning koostööks kolmandate riikidega loodud partnerluse rahastamisvahendit käsitlevad õigusaktid ja tööprogrammid ning nende raames võetavate meetmete kontrollimine, nagu ka nende aluseks olev poliitika;
	7.	muu hulgas Euroopa naabruspoliitika üle järelevalve teostamine ja järelmeetmete võtmine, eelkõige seoses Euroopa naabruspoliitika iga-aastaste eduaruannetega;
	8.	demokraatiaga, õigusriigi põhimõttega, inimõigustega, sealhulgas vähemuste õigustega seotud küsimused kolmandates riikides ning rahvusvahelise õiguse põhimõtted. Selles küsimuses toetab komisjoni tegevust inimõiguste allkomisjon, kes peaks tagama kõigi liidu välispoliitika valdkondade ja inimõiguste poliitika sidususe. Ilma et see piiraks asjakohaste eeskirjade kohaldamist, kutsutakse allkomisjoni koosolekutele teiste sama valdkonnaga tegelevate komisjonide liikmeid ja asutuste esindajaid;
	9.	parlamendi osalemine valimisvaatlusmissioonides, vajaduse korral koostöös teiste pädevate komisjonide ja delegatsioonidega.

Väliskomisjon teostab poliitilist järelevalvet ja koordineerib parlamentaarsete ühiskomisjonide ja parlamentaarsete koostöökomisjonide ning parlamentidevaheliste delegatsioonide ja ad hoc delegatsioonide tööd ning tema vastutusalasse kuuluvaid valimisvaatlusmissioone.

II. Arengukomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

liidu arengu- ja koostööpoliitika edendamine, rakendamine ja järelevalve, sealhulgas:

	a)	kahepoolne ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja parlamentidevaheliste foorumite raames toimuv poliitiline dialoog arengumaadega;
	b)	abi arengumaadele ja koostöölepingud nendega, eriti järelevalve teostamine tulemusliku abi rahastamise üle ja tulemuste hindamine, sealhulgas seoses vaesuse kaotamisega;
	c)	liikmesriikide poliitika ja liidu tasandil rakendatud poliitikavaldkondade vaheliste suhete seire;
	d)	demokraatlike väärtuste, heade valitsemistavade ja inimõiguste edendamine arengumaades;
	e)	poliitikavaldkondade sidususe rakendamine, seire ja edendamine arengupoliitika seisukohast;

arengukoostöö rahastamisvahendi, humanitaarabi rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi raames tihedas koostöös liikmesriikide parlamentidega võetavad meetmed õigusaktide kavandamisel ja kontrollimisel ning kõik küsimused, mis on seotud humanitaarabi andmisega arenguriikidele ja nende toetamise poliitikaga;

AKV-ELi partnerluslepingu küsimused ja suhted vastavate asutustega;

ülemeremaade ja -territooriumidega seotud küsimused;

parlamendi osalemine valimisvaatlusmissioonides, vajaduse korral koostöös teiste pädevate komisjonide ja delegatsioonidega.

Arengukomisjon koordineerib oma vastutusalasse kuuluvate parlamentidevaheliste delegatsioonide ja ad hoc delegatsioonide tööd.

III. Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika loomine, rakendamine ja järelevalve ning välismajandussuhted, eelkõige:
	1.	finants-, majandus- ja kaubandussuhted kolmandate riikide ning piirkondlike organisatsioonidega;
	2.	ühiste väliste tollitariifide ja väliskaubanduse lihtsustamine ning tollieeskirjade ja -halduse välisaspektid;
	3.	kolmandate riikide ja piirkondlike organisatsioonidega sõlmitavaid majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid reguleerivate kahe-, mitme- ja mõnepoolsete kaubanduslepingute avamine, seire, sõlmimine ja järelmeetmed;
	4.	tehnilise ühtlustamise ja standardiseerimise meetmed valdkondades, mida reguleerib rahvusvaheline õigus;
	5.	suhted asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja kaubandusküsimustega tegelevate rahvusvaheliste foorumitega ning väljaspool liitu asuvate piirkondlike majandus- ja kaubandusintegratsiooni edendavate organisatsioonidega;
	6.	suhted WTOga, sealhulgas selle parlamentaarne mõõde.

Kolmandate riikidega suhtlemise majandus- ja kaubandusaspektides teeb rahvusvahelise kaubanduse komisjon koostööd asjaomaste parlamentidevaheliste delegatsioonide ja ad hoc delegatsioonidega.

IV. Eelarvekomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:
	1.	liidu tulude ja kulude mitmeaastane finantsraamistik ning liidu omavahendite süsteem;
	2.	parlamendi eelarvealased õigused, s.o liidu eelarve ning institutsioonidevaheliste kokkulepete üle läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete rakendamine selles valdkonnas;
	3.	parlamendi eelarvestus vastavalt kodukorras sätestatud menetlusele;
	4.	detsentraliseeritud asutuste eelarved;
	5.	Euroopa Investeerimispanga finantstegevus, mis ei ole Euroopa majanduse juhtimise osa;
	6.	Euroopa Arengufondi lisamine eelarvesse, ilma et see piiraks AKV-ELi partnerluslepingu eest vastutava komisjoni volitusi;
	7.	kõikide liidu õigusaktide finantsmõju ja kokkusobivus mitmeaastase finantsraamistikuga, ilma et see piiraks asjaomaste komisjonide volitusi;
	8.	jooksva eelarve täitmise jälgimine ja hindamine kodukorra artikli 78 lõikest 1 olenemata, assigneeringute ümberpaigutamine, ametikohtade loeteluga seotud menetlused, haldusassigneeringud ja olulise finantsmõjuga kinnisvaraprojektidega seotud arvamused;
	9.	finantsmäärus, välja arvatud küsimused, mis käsitlevad eelarve täitmist, haldamist ja kontrollimist.

V. Eelarvekontrollikomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:
	1.	liidu ja Euroopa Arengufondi eelarve täitmise kontroll ja parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsused, kaasa arvatud institutsioonisisesed heakskiidu andmise menetlused ning kõik selliste otsuste kaas- või rakendusmeetmed;
	2.	liidu, selle institutsioonide ja liidu rahastatavate organite kontode ja bilansside sulgemine, aruandlus ning auditeerimine, kaasa arvatud ülekantavate vahendite kindlaksmääramine ja saldode kinnitamine;
	3.	Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontroll;
	4.	liidu eri rahastamisvormide tõhususe seire liidu poliitika rakendamisel, kaasates sellesse eelarvekontrollikomisjoni taotlusel erikomisjonid ja tehes eelarvekontrollikomisjoni taotlusel nendega koostööd kontrollikoja eriaruannete läbivaatamisel;
	5.	suhtlemine Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF), liidu eelarve täitmisel esinevate pettuste ja eeskirjade eiramise juhtumite uurimine, meetmed selliste juhtumite vältimiseks ja nende eest karistamiseks, liidu finantshuvide range kaitse ning Euroopa Prokuratuuri asjakohased meetmed selles valdkonnas;
	6.	suhted kontrollikojaga, selle liikmete ametissenimetamine ja kontrollikoja aruannete läbivaatamine;
	7.	finantsmäärus eelarve täitmist, juhtimist ja kontrolli puudutavates küsimustes.

VI. Majandus- ja rahanduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:
	1.	liidu majandus- ja rahapoliitika, majandus- ja rahaliidu ning Euroopa rahandus- ja finantssüsteemi toimimine (kaasa arvatud suhted asjaomaste institutsioonide või organisatsioonidega);
	2.	kapitali ja maksete vaba liikumine (piiriülesed maksed, ühine makseala, maksebilanss, kapitali liikumise ning laenupoliitika, kolmandatest riikidest pärit kapitali liikumise kontroll, meetmed liidu kapitali ekspordi edendamiseks);
	3.	rahvusvaheline rahandus- ja finantssüsteem (kaasa arvatud suhted rahandus- ja finantsinstitutsioonide ja -organisatsioonidega);
	4.	konkurentsi- ja riigiabieeskirjad;
	5.	maksusätted;
	6.	finantsteenuste, -institutsioonide ja -turgude reguleerimine ning järelevalve, kaasa arvatud aruandlus, auditeerimine, raamatupidamiseeskirjad, ettevõtte juhtimine ning muud finantsteenuseid puudutavad äriühinguõiguse küsimused;
	7.	Euroopa Investeerimispanga asjaomane finantstegevus osana Euroopa majanduse juhtimisest euroalal.

VII. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

tööhõivepoliitika ja kõik sotsiaalpoliitika aspektid, sealhulgas töötingimused, sotsiaalkindlustus, sotsiaalne kaasamine ja sotsiaalkaitse;

töötajate õigused;

töötervishoiu ja tööohutuse meetmed;

Euroopa Sotsiaalfond;

kutseõppepoliitika, kaasa arvatud kutsekvalifikatsioonid;

töötajate ja pensionäride vaba liikumine;

sotsiaaldialoog;

kõik diskrimineerimise vormid töökohal ja tööturul, välja arvatud sooline diskrimineerimine;

suhted järgmiste organitega:

	–	Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop),
	–	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond,
	–	Euroopa Koolitusfond,
	–	Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur,

samuti suhted muude asjaomaste liidu asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

VIII. Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

keskkonnapoliitika ja keskkonnakaitsemeetmed, eelkõige:

	a)	kliimamuutused;
	b)	õhu-, pinnase- ja veereostus, jäätmemajandus ning ringlussevõtt, ohtlikud ained ja valmistised, müratase, kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kaitse;
	c)	säästev areng;
	d)	rahvusvahelised ja piirkondlikud meetmed ning kokkulepped, mille eesmärk on kaitsta keskkonda;
	e)	keskkonnale tekitatud kahju kõrvaldamine;
	f)	kodanikukaitse;
	g)	Euroopa Keskkonnaagentuur;
	h)	Euroopa Kemikaaliamet;

rahvatervis, eelkõige:

	a)	rahvatervisealased programmid ja erimeetmed;
	b)	farmaatsia- ja kosmeetikatooted;
	c)	bioterrorismi inimtervisega seotud aspektid;
	d)	Euroopa Ravimiamet ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus;

toiduohutuse küsimused, eelkõige:

	a)	toiduainete märgistamine ja ohutus;
	b)	veterinaaria-alased õigusaktid, mis käsitlevad inimeste tervise kaitset; toiduainete ja nende tootmissüsteemide sanitaarkontroll;
	c)	Euroopa Toiduohutusamet ning Euroopa Toidu- ja Veterinaaramet.

IX. Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

liidu tööstuspoliitika ja sellega seotud meetmete ning uute tehnoloogiate rakendamine, kaasa arvatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seotud meetmed;

liidu teadusuuringute ja innovatsioonipoliitika, mis hõlmab teadust ja tehnoloogiat ning uurimistulemuste levitamist ja kasutamist;

Euroopa kosmosepoliitika;

Teadusuuringute Ühiskeskuse, Euroopa Teadusnõukogu, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ja Võrdlusainete ja -mõõtmiste Instituudi tegevus ning JET, ITER ja muud selle valdkonna projektid;

liidu energiapoliitika meetmed üldiselt ning energia siseturu rajamise ja toimimise kontekstis, mis hõlmavad meetmeid järgmistes valdkondades:

	a)	energiavarustuse kindlus liidu;
	b)	energiatõhususe ja energiasäästu edendamine ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamine;
	c)	energiavõrkude vastastikuse sidumise ja energiatõhususe edendamine, sealhulgas üleeuroopaliste võrkude rajamine ja arendamine energeetika infrastruktuuri valdkonnas;

Euratomi asutamisleping ja Euratomi Tarneagentuur; tuumaohutus, tuumajäätmete kõrvaldamine ja nende ladustamine;

infoühiskond, infotehnoloogia ja sidevõrgud ja -teenused, kaasa arvatud tehnoloogilised ja turvaaspektid ning üleeuroopaliste võrkude rajamine ja arendamine telekommunikatsiooni infrastruktuuri valdkonnas ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) tegevus.

X. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

siseturu ja tolliliidu valdkonda kuuluvate siseriiklike õigusaktide koordineerimine liidu tasandil, eelkõige:

	a)	kaupade vaba liikumine, kaasa arvatud tehniliste standardite ühtlustamine;
	b)	asutamisõigus;
	c)	teenuste osutamise vabadus, välja arvatud finants- ja postiteenused;

ühtse turu toimimine, sealhulgas meetmed võimalike ühtse turu, sealhulgas digitaalse ühtse turu toimimist takistavate tegurite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;

siseturu loomise kontekstis tarbijate majanduslike huvide edendamine ja kaitse, välja arvatud rahvatervise ja toiduohutuse küsimused;

ühtse turu eeskirjade ja tarbijate õiguste jõustamisega seotud poliitika ja õigusaktid.

XI. Transpordi- ja turismikomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

raudtee-, maantee-, sisevee-, mere- ja õhutransporti hõlmava ühise poliitika arendamise küsimused, eelkõige:

	a)	Euroopa Liidu ühised transpordieeskirjad;
	b)	üleeuroopaliste võrkude rajamine ja arendamine transpordi infrastruktuuri valdkonnas;
	c)	transporditeenused ja transpordialased suhted kolmandate riikidega;
	d)	transpordi ohutus;
	e)	suhted rahvusvaheliste transpordiasutuste ja -organisatsioonidega;
	f)	Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Raudteeagentuur, Euroopa Lennundusohutusamet ja ühisettevõte SESAR;

postiteenused;

turism.

XII. Regionaalarengukomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:
	1.	liidu regionaalarengu ja ühtekuuluvuspoliitika haldamine ja arendamine vastavalt aluslepingus sätestatule;
	2.	Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja muud liidu regionaalpoliitilised vahendid;
	3.	teiste liidu poliitikavaldkondade mõju hindamine majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele;
	4.	liidu struktuurivahendite koordineerimine;
	5.	ühtekuuluvuspoliitika linnamõõde;
	6.	äärepoolseimad piirkonnad ja saared ning piiriülene ja piirkondadevaheline koostöö;
	7.	suhted Regioonide Komiteega, piirkondadevahelise koostöö organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega.

XIII. Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

ühise põllumajanduspoliitika toimimine ja arendamine;

maaelu arendamine, kaasa arvatud vastavate rahastamisvahendite tegevus;

järgmiste valdkondade õigusaktid:

	a)	veterinaar- ja taimekaitseküsimused ning loomasööt, kui need meetmed ei ole mõeldud inimeste tervise kaitseks;
	b)	loomakasvatus ja loomade heaolu;

põllumajandussaaduste kvaliteedi parandamine;

põllumajandustoorme varud;

ühenduse sordiamet;

metsandus ja agrometsandus.

XIV. Kalanduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:
	1.	ühise kalanduspoliitika toimimine, arendamine ja haldamine;
	2.	kalavarude kaitse, selliseid varusid ammutava kalapüügi ja laevastiku majandamine ning merendusalased teadusuuringud ja kalanduse rakendusuuringud;
	3.	kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühine korraldus ning nende toodete töötlemine ja turustamine;
	4.	struktuuripoliitika kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas, kaasa arvatud kalanduse arendusrahastu finantsinstrumendid ja vahendid nende sektorite toetamiseks;
	5.	kalapüügi integreeritud merenduspoliitika;
	6.	säästva kalanduse partnerluslepingud, piirkondlikud kalandusorganisatsioonid ja kalapüügi valdkonnas kehtivate rahvusvaheliste kohustuste rakendamine.

XV. Kultuuri- ja hariduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

Euroopa Liidu kultuuriaspektid, eelkõige:

	a)	kultuurialaste teadmiste ja kultuuri leviku parandamine;
	b)	kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse ning edendamine;
	c)	kultuuripärandi säilitamine ja kaitsmine, kultuurivahetus ja kunstilooming;

Euroopa Liidu hariduspoliitika, kaasa arvatud Euroopa kõrgharidusruumi, Euroopa koolide süsteemi ja elukestva õppe arendamine;

audiovisuaalpoliitika ning infoühiskonna kultuurilised ja hariduspoliitilised aspektid;

noortepoliitika;

spordi- ja vabaajapoliitika arendamine;

teabe- ja meediapoliitika;

koostöö kolmandate riikidega kultuuri ja hariduse valdkonnas ning suhted asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonidega.

XVI. Õiguskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

liidu õiguse tõlgendamine, kohaldamine ja järelevalve, liidu õigusaktide kooskõla esmase õigusega, eriti õigusliku aluse valimine ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimine;

rahvusvahelise õiguse tõlgendamine ja kohaldamine, kui see mõjutab Euroopa Liitu;

liidu parem õigusloome ja õiguse lihtsustamine;

parlamendi õiguste ja eesõiguste kaitse, kaasa arvatud parlamendi osalemine Euroopa Liidu Kohtu menetlustes;

liidu õigusaktid, mis puudutavad liikmesriikide õiguskorda, eelkõige järgmistes valdkondades:

	a)	tsiviil- ja äriõigus,
	b)	äriühinguõigus,
	c)	intellektuaalomandiõigus,
	d)	menetlusõigus;

õigusalast koostööd ja halduskoostööd tsiviilasjades puudutavad meetmed;

keskkonnaalane vastutus ja sanktsioonid keskkonnakuritegude korral;

uue tehnoloogia eetilised küsimused, kohaldades asjaomaste komisjonidega kaasatud komisjonide menetlust;

parlamendiliikmete põhimäärus ja Euroopa Liidu personalieeskirjad;

10.

eesõigused ja puutumatus ning parlamendiliikmete volituste kontrollimine;

11.

Euroopa Liidu Kohtu töökorraldus ja põhikiri;

12.

Siseturu Ühtlustamise Amet.

XVII. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

kodanikuõiguste, inimõiguste ja põhiõiguste kaitse Euroopa Liidu territooriumil, kaasa arvatud vähemuste kaitse vastavalt aluslepingutele ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale;

meetmed, mis on vajalikud võitluseks igasuguse diskrimineerimisega, välja arvatud sooline diskrimineerimine ja diskrimineerimine töökohal või tööturul;

füüsiliste isikute isikuandmete töötlemise läbipaistvust ja kaitset käsitlevad õigusaktid;

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine ja arendamine, järgides subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, eelkõige:

	a)	meetmed, mis puudutavad isikute sissesõitu ja liikumist, varjupaiga- ja sisserändepoliitikat;
	b)	meetmed, mis puudutavad ühiste piiride ühtset haldamist;
	c)	meetmed, mis puudutavad politsei- ja õigusalast koostööd kriminaalasjades, sealhulgas terrorismi valdkonnas, ning põhjalikud ja menetluslikud meetmed, mis on seotud ühtsema kriminaalõigusele suunatud liidu lähenemise väljatöötamisega;

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Europol, Eurojust, Cepol, Euroopa Prokuratuur ning muud sama valdkonna organid ja asutused;

liikmesriigi poolt liikmesriikide ühiste põhimõtete tõsise rikkumise selge ohu kindlakstegemine.

XVIII. Põhiseaduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:
	1.	Euroopa integratsiooniprotsessi institutsioonilised aspektid, eriti aluslepingute läbivaatamise tava- ja lihtsustatud menetluse ettevalmistamise, algatamise ning läbiviimise raames;
	2.	asutamislepingute rakendamine ja nende toimimise hindamine;
	3.	Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste või nendest taganemise institutsioonilised tagajärjed;
	4.	institutsioonidevahelised suhted, kaasa arvatud institutsioonidevaheliste kokkulepete läbivaatamine kodukorra artiklil 127 lõike 2 alusel parlamendi heakskiidu saamiseks;
	5.	ühtne valimismenetlus;
	6.	Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused, ilma et see piiraks juhatuse volitusi;
	7.	liikmesriigi poolt toime pandud liikmesriikide ühiste põhimõtete tõsise ja järjekindla rikkumise kindlakstegemine;
	8.	kodukorra tõlgendamine ja rakendamine ning selle kohta muudatusettepanekute esitamine.

XIX. Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:
	1.	naiste õiguste määratlemine, edendamine ja kaitse Euroopa Liidus ning sellega seotud liidu meetmed;
	2.	naiste õiguste edendamine kolmandates riikides;
	3.	võrdsete võimaluste poliitika, kaasa arvatud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;
	4.	sool põhineva vägivalla ja diskrimineerimise kõikide avaldumisvormide kõrvaldamine;
	5.	soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamine ja edasiarendamine kõikides poliitikavaldkondades;
	6.	naiste õigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide rakendamine ning selle järelmeetmed;
	7.	naiste õiguste alase teadlikkuse edendamine.

XX. Petitsioonikomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:
	1.	petitsioonid;
	2.	kodanikualgatustega seotud avalike kuulamiste korraldamine vaatavalt artiklile 197a;
	3.	suhted Euroopa Ombudsmaniga.

2. otsustab, et käesolev otsus jõustub kaheksanda koosseisu ametiaja esimese osaistungjärgu esimesel päeval;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Nõukogu otsuse 2007/124/EÜ, Euratom, kehtetuks tunnistamine ***

182k

33k

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2007/124/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007-2013 üldprogrammi "Turvalisus ja vabaduste kaitse" raames eriprogramm "Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine" (15187/2013 – C7-0418/2013 – 2013/0281(APP))

P7_TA(2014)0019

A7-0432/2013

(Seadusandlik erimenetlus – nõusolek)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15187/2013),

– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 352 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 203 (C7-0418/2013),

– võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 1 ja artikli 46 lõiget 1,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0432/2013),

1. annab nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

ELi ja Venemaa vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamine ***

185k

31k

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (13152/2013 – C7-0370/2013 – 2013/0282(NLE))

P7_TA(2014)0020

A7-0473/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise kohta (13152/2013),

– võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2000. aasta otsust 2000/742/EÜ teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahel,

– võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 186 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0370/2013),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 81, artikli 90 lõiget 7 ja artikli 46 lõiget 1,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust ning väliskomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0473/2013),

1. annab nõusoleku lepingu pikendamiseks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.

Ringlusselastavate euromüntide nimiväärtused ja tehnilised näitajad *

194k

43k

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2013)0184 – C7-0132/2013 – 2013/0096(NLE))

P7_TA(2014)0021

A7-0479/2013

(Konsulteerimine – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0184),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 128 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0132/2013),

– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1),

– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 17. juuni 2013. aasta kirja majandus- ja rahanduskomisjonile,

– võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0479/2013),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi;

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
(4) Euroopa Liidu ühtne mündisüsteem peaks süvendama üldsuse usaldust ning hõlmama tehnoloogilisi uuendusi, mis tagaksid, et see on kindel, usaldusväärne ja tõhus süsteem.		(4) Euroopa Liidu ühtne mündisüsteem peaks süvendama üldsuse usaldust ning hõlmama tehnoloogilisi uuendusi, mis tagaksid, et see on kindel, usaldusväärne ja tõhus süsteem. See peaks samuti aitama võidelda võltsimise vastu.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 8
8. Komisjon avaldab kogu asjakohase teabe käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kohta Euroopa Liidu Teatajas.		8. Komisjon avaldab kogu asjakohase teabe käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kohta Euroopa Liidu Teatajas.
		Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kõigist vastuväidetest, mis ta lõike 5 alusel esitab.

(1)	EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

ELi ja ASEANi suhete tulevik

147k

71k

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta resolutsioon ELi ja ASEANi suhete tuleviku kohta (2013/2148(INI))

P7_TA(2014)0022

A7-0441/2013

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse peamist õigusraamistikku, mis reguleerib suhteid ASEANiga, nimelt ASEANi ja EMÜ koostöölepingut, mis allkirjastati märtsis 1980(1),

– võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi ja/või seitsme partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja ASEANi liikmesriikide, nimelt Brunei, Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri, Tai ja Vietnamiga,

– võttes arvesse läbirääkimisi vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Malaisia, Tai ja Vietnamiga ning vabakaubanduslepingu sõlmimist ELi ja Singapuri vahel,

– võttes arvesse 2003. aasta juulis avaldatud ELi strateegiat „Uus partnerlus Kagu-Aasiaga” (COM(2003)0399), milles kesksete prioriteetidena soovitakse edendada piirkondlikku kaubandust ja investeerimissuhteid ASEANiga ning pidada dialoogi konkreetsetes poliitikavaldkondades,

– võttes arvesse Aasia-Euroopa 7. parlamentaarset partnerlust (ASEP) ja ASEANi 22. tippkohtumist,

– võttes arvesse 2007. aasta märtsi Nürnbergi deklaratsiooni ELi ja ASEANi tõhustatud partnerluse kohta ja selle 2007. aasta novembris kinnitatud tegevuskava,

– võttes arvesse 27. aprillil 2012 Bruneis vastu võetud Bandar Seri Begawani tegevuskava ELi ja ASEANi tõhustatud partnerluse tugevdamiseks (2013–2017),

– võttes arvesse 12. juulil 2012 Pnom Penhis toimunud Euroopa Liidu ühinemist Kagu-Aasia sõprus- ja koostöölepinguga(2),

– võttes arvesse 2012. aasta novembris Laoses Vientianes toimunud Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) 9. tippkohtumist,

– võttes arvesse 1997. aasta veebruaris asutatud Aasia-Euroopa Fondi (ASEF), mille eesmärk on luua foorum valitsusvälise dialoogi jaoks,

– võttes arvesse ELi ja ASEANi vahelist piirkondliku integratsiooni tugiprogrammi (APRIS), ASEANi piirkondliku integratsiooni tugiprogrammi (ARISE) ning ELi ja ASEANi piirkondlikku dialoogivahendit (READI) poliitika ja eeskirjade ühtlustamise toetamiseks kaubandusega mitteseotud valdkondades,

– võttes arvesse 12. juuli 2012. aasta ELi ja USA ühisavaldust Aasia – Vaikse ookeani piirkonna kohta,

– võttes arvesse Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) loomist 8. augustil 1967,

– võttes arvesse 2007. aastal kokku lepitud ASEANi riikide majandusühendust käsitlevat kava ja 2008. aastal vastu võetud ASEANi hartat,

– võttes arvesse 18. novembril 2012 koostatud esimest ASEANi inimõiguste deklaratsiooni, ASEANi valitsustevahelise inimõiguste komisjoni (AICHRi) asutamist ning esimest dialoogi AICHRi ja hiljuti ametisse määratud Euroopa Liidu (EL) inimõiguste eriesindaja Stavros Lambrinidise vahel 8. mail 2013,

– võttes arvesse 2009. aastal toimunud ASEANi 14. tippkohtumist ja tegevuskava ühtse turuga ASEANi (majandusliku) ühenduse, ASEANi poliitika- ja julgeolekuühenduse ning ASEANi sotsiaalkultuurilise ühenduse loomiseks,

– võttes arvesse 24.–25. aprillil 2013 Bruneis toimunud ASEANi 22. tippkohtumist,

– võttes arvesse Ida-Aasia 7. tippkohtumist (EAS), mis toimus 20. novembril 2012 Phnom Penhis 17 ASEANi riigi, Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea (ASEAN +3), India, Austraalia ja Uus-Meremaa (ASEAN+6) juhtide ja Ameerika Ühendriikide osavõtul,

– võttes arvesse ASEANi kokkulepet katastroofijuhtimise ja hädaolukorras reageerimise kohta (AADMER),

– võttes arvesse ASEANi sotsiaalse heaolu ja arengu ministrite ühisavaldust, mis tehti 6. septembril 2013 Pnom Penhis toimunud kaheksandal kohtumisel ettevalmistusena 2013. aasta oktoobriks kavandatud ASEANi tippkohtumiseks, ja selles sisalduvat sätet, mille kohaselt on juurdepääs sotsiaalkaitsele põhiline inimõigus,

– võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone ASEANi liikmesriikide kohta, eriti oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni ELi-Malaisia partnerlus- ja koostöölepingu läbirääkimiste kohta(3), 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni rohingya moslemite olukorra kohta(4), 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta(5), 18. aprilli 2013. aasta resolutsiooni Vietnami ja eelkõige sealse sõnavabaduse olukorra kohta(6) ning 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni Sombath Somphone juhtumi kohta Laoses(7),

– võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone ASEANi liikmesriikide kohta, eriti oma 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni piirikonfliktide kohta Tai ja Kambodža vahel(8), 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni Indoneesia (sealhulgas rünnakud vähemuste vastu) kohta(9), 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni Birma kohta – valimiste läbiviimine ja opositsiooniliidri Aung San Suu Kyi vabastamine(10), 20. mai 2010. aasta resolutsiooni olukorra kohta Birmas/Myanmaris(11), 20. mai 2010. aasta resolutsiooni Tai kohta(12), 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni olukorra kohta Laoses ja Vietnamis(13) ning 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni Birma pagulaste olukorra kohta Tais(14),

– võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogus 16. juunil 2011 heaks kiidetud dokumenti „Ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada” elluviimine”,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A7-0441/2013),

A. arvestades, et ASEAN on praegu nii majandusarengu kui ka geopoliitilise dünaamika poolest üks tähtsamaid kujunemisjärgus piirkondlikke organisatsioone maailmas;

B. arvestades, et 2007. aasta novembris allkirjastatud ASEANi hartaga loodi ASEAN kui juriidiline isik ja kehtestati selle juriidiline ja institutsiooniline raamistik, sealhulgas alaliste esindajate komitee (CPR) ASEANi töö toetamiseks ja koordineerimiseks;

C. arvestades, et ASEANi majandusühenduse eesmärk on luua 2015. aastaks 600 miljoni inimese jaoks siseturg, mis muudaks ASEANi tema konkurentsivõimeliste ettevõtjate ja kiiresti kasvava sisenõudlusega võrreldavaks teiste suurte maailmaturgudega, nagu EL, USA, Hiina, Jaapan ja India, ning sellest tulenevalt tugevaks majanduspartneriks piirkondlikul ja rahvusvahelisel turul; arvestades, et mõnel ASEANi liikmesriigil tuleb kõnealuses protsessis ette raskusi sellistes valdkondades nagu konkurentsivõime, sotsiaalne stabiilsus ning integratsiooniprotsessi sotsiaalsete komponentide tugevdamine ja arendamine;

D. arvestades, et ASEANi liikmesriikide püüded teha pärast 1997. aasta Aasia finantskriisi majanduslikke ümberkorraldusi on aidanud neil praeguse ülemaailmse majanduskriisi ajal üldiselt hästi vastu pidada;

E. arvestades, et 1993. aastal asutati ASEANi piirkondlik foorum (ARF), et soodustada dialoogi ja arutelu poliitilistes ja julgeolekuküsimustes ning aidata kaasa usalduse suurendamisele ja ennetavale diplomaatiale Aasia – Vaikse ookeani piirkonnas;

F. arvestades, et viimase ASEANi tippkohtumise käigus nõuti Korea poolsaare tuumarelvavabaks muutmist ning julgustati tuumarelva omavaid riike ühinema Kagu-Aasia tuumarelvavaba tsooni lepingu protokolliga; arvestades, et tippkohtumisel arutati samuti Ida-Timori võimalikku tulevast osalemist ASEANis;

G. arvestades, et Hiina on tihendanud oma majanduslikke sidemeid Kagu-Aasia riikidega; arvestades, et mõned ASEANi liikmesriigid on suurendanud meresõiduohutuse alast koostööd USAga; arvestades, et Venemaa peab Aasiat oma rahvusvahelise strateegia oluliseks osaks; arvestades, et ASEANi riigid täidavad jätkuvalt tähtsat osa rahu ja stabiilsuse säilitamisel piirkonnas; arvestades, et ELil ja ASEANil on ühine mure Lõuna-Hiina mere lahendamata territoriaalsete vaidluste pärast ning nad on oluliselt huvitatud rahu ja stabiilsuse jätkumisest ning rahvusvahelise õiguse, eriti ÜRO põhikirja ja ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni järgimisest; toetab 2012. aasta juuli kuuepunktilisi põhimõtteid Lõuna-Hiina mere kohta ning osalisriikide käitumist Lõuna-Hiina merel käsitleva 2011. aasta deklaratsiooni rakendamise suuniseid, milles toetatakse rahumeelse kokkuleppe saavutamist;

H. arvestades, et ASEANi inimõiguste deklaratsioonis jäetakse igale riigile endiselt vabadus inimõiguste kaitseks ise õigusakte vastu võtta, piirkonnale kui tervikule on aga loodud inimõiguste kaitse üldraamistik;

I. arvestades, et 8. novembril 2013 rüüstas Filipiine taifuun Haiyan, mis hävitas terveid linnu ja mille tulemusel sai surma ikka veel teadmata arv – ilmselt tuhandeid – inimesi ja tekkis miljoneid kodutuid; arvestades, et nimetatud torm, mis on maailma ajaloos rannikuala tabanud registreeritud tormidest võimsaim, võib näidata, kuivõrd tõsist ohtu kujutavad endast järjest sagedamini esinevad äärmuslikud ilmastikutingimused;

J. arvestades, et kõnealuses piirkonnas suurte metsatulekahjude ajal levinud suitsust tekkinud kõrged saastetasemed on tekitamas väga tõsiseid tagajärgi keskkonnale ja neist võib kujuneda välja ebatraditsiooniline oht julgeolekule;

K. arvestades, et ELi ja ASEANi ühine poliitiline eesmärk on edendada heaolu, koostööd ja rahu kumbki oma piirkonnas ja ülemaailmselt;

L. arvestades, et 2012. aasta ELi ja ASEANi vahelise Bandar Seri Begawani tegevuskava eesmärk on pühendada rohkem strateegilist tähelepanu koostööle ASEANi kolme samba vallas, samuti kultuuri- ja arengukoostööle, ning et selle raames toimuvad korrapärased kohtumised ministrite ja vanemametnike tasemel;

M. arvestades, et ELi ning Malaisia, Tai ja Vietnami vahel käimasolevate vabakaubanduslepingute läbirääkimiste ning ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu sõlmimise ja piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu pikaajalise eesmärgi valguses on terviklikuma poliitilise raamistiku väljatöötamine ASEANi partneritega veelgi vajalikum;

1. on seisukohal, et ASEANil, kes on kaalukas osaleja piirkondlikus ja maailma majandustegevuses, võib olla tähtis osa rahumeelse ja mitmepoolse maailmakorra edendamises; soovib, et ASEANi institutsioonilist, majanduslikku ja poliitilist võimekust arendataks edasi;

2. soovitab tungivalt ASEANil jätkata edasiliikumist poliitilise ja majandusliku integratsiooni teel, eelkõige ASEANi edasipüüdliku kavaga, mille majandusühendus peaks täima 2015. aastaks, sealhulgas oma sisemise tööturu liberaliseerimisega, mis tooks suurt kasu kõikidele osalevatele riikidele;

3. õnnitleb ASEANi juhte piirkondliku integratsiooni alal saavutatud märkimisväärsete edusammude puhul, mida näitab kõige paremini eesseisev ASEANi majandusühenduse asutamine; arvab, et kõnealuste positiivsete sündmustega peaks kaasnema parlamentaarse mõõtme tugevdamine, ja kutsub ASEANi juhte üles kaaluma ASEANi parlamentidevahelise assamblee (AIPA) rolli ametlikku tunnustamist põhikirjas ASEANi lahutamatu osana;

4. rõhutab ASEANi piirkonna suurt majanduspotentsiaali ning kutsub ASEANi riike ja ASEANi riikides tegutsevaid omamaiseid ja välisriikide ettevõtjaid üles tegutsema kooskõlas ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtetega, järgima aktiivselt ILO põhilisi töönorme ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, edendama asjakohast tööhõive kaitset ja juurdepääsu inimväärsetele töötingimustele ning looma keskkonna, mis mõjub soodsamalt ametiühingute ja nende tegevuse arendusele; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon aitaks välja töötada meetmeid rahvusvahelise ja kohaliku õiguskaitsealase suutlikkuse parandamiseks;

5. on seisukohal, et ASEANi riigid peaksid liikuma kaasava majandusliku ja sotsiaalse arengu uude faasi, pöörates erilist tähelepanu oma rahvaste inimõigustele, sotsiaalsetele, tööalastele ja majanduslikele õigustele, et tagada õiglasem ja võrdsem ühiskond; on arvamusel, et selle saavutamiseks peaksid nad kasutama oma suurenenud majanduslikku jõukust, et tugevdada sotsiaalkindlustuse ja sotisaalkaitse võrgustikke; nõuab ühtlasi, et EL suurendaks koostööd inimõiguste valdkonnas, et aidata muuta ASEANi valitsustevahelist inimõiguste komisjoni (AICHR) tulemuslikuks inimõiguste kaitsjaks ja edendajaks;

6. rõhutab, et EL ja ASEAN jagavad samu väärtusi ning neil on ühised poliitilised ja majanduslikud huvid, mida tuleks jätkuvalt eelisjärjekorras arendada ja viia strateegilise partnerluse tasandile; tunneb heameelt, et selle suhte tähtsuse tunnustamiseks kaalub Euroopa välisteenistus aktiivselt ASEANi juurde ELi delegatsiooni juhi määramist; ootab, et selle tulemusena toimuks tõhusam kooskõlastamine ASEANi liikmesriikidesse määratud ELi delegatsiooni juhtide ja ELi liikmesriikide saatkondade vahel ning laieneks ELi poliitiline usaldusväärsus ja nähtavus; kutsub komisjoni asepresidenti ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ning komisjoni esitama uuendatud ja terviklikuma Kagu-Aasia strateegia;

7. on seisukohal, et EL ja selle liikmesriigid peaksid tegema tööd ASEANi piirkonna jaoks ühtse ja järjekindla lähenemistee loomiseks, toetades ja täiendades üksteist ning võimaldades ELil seeläbi arendada kõnealuses piirkonnas tugevamat majanduslikku ja poliitilist kohalolu; on arvamusel, et ASEANi piirkondlikel ja riiklikel foorumitel on tähtis suurendada ELi ja liikmesriikide esindajate kohalolu kõikidel tasanditel;

8. soovitab liidul püüda suurendada nendes riikides üldsuse teadlikkust sellest, et liidu roll välispoliitikas on etendada seadusandlikku võimu, kes püüab edendada piirkondlikku integratsiooni poliitilise dialoogi, kaubandusalaste sooduslepingute ja partnerluslepingute kaudu;

9. väljendab suurt heameelt selle üle, et ELi ja seitsme ASEANi liikmesriigi vahel peetakse läbirääkimisi seitsme partnerlus- ja koostöölepingu üle, millest saavad vastastikuste suhete süvendamise nurgakivid, ning rõhutab, et ülejäänud ASEANi liikmetega on vaja läbirääkimisi kiirendada; nõuab olemasolevate partnerlus- ja koostöölepingute kiiret ratifitseerimist; arvab siiski, et partnerlus- ja koostöölepingud üksikute riikidega ei tohiks saada ELi ja ASEANi üldiste suhete komistuskiviks;

10. toetab suhte parlamentaarse mõõtme tugevdamist; on seisukohal, et ametliku Euroopa-ASEANi parlamentidevahelise assamblee loomine süvendaks ELi ja ASEANi liikmesriikide vahelisi suhteid, kui aeg on selleks küps, ning sellest võiks saada ka foorum mitmepoolseks mõttevahetuseks, mille käigus käsitletakse ülemaailmseid küsimusi terviklikumalt; soovitab samuti luua sidemeid Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni ja ASEANi valitsustevahelise inimõiguste komisjoni (AICHR) vahel; usub, et parlamentaarse demokraatia edendamise amet võiks pakkuda ASEANi parlamentidevahelisele assambleele (AIPA) abi suutlikkuse suurendamise alal, tugevdades riikide parlamentide rolli ja AIPA rolli ASEANis;

11. rõhutab kasu, mida toovad sagedasemad ühised kõrgetasemelised kohtumised ning parem vastastikune koostöö ja mõistmine mitmepoolsetel foorumitel, näiteks ÜROs ja selle allasutustes, IMFis ja WTOs;

12. rõhutab, et Aasia-Euroopa kohtumist (ASEM) ja Aasia-Euroopa parlamentaarset partnerlust (ASEP) tuleks praeguste ELi ja ASEANi vaheliste suhtluskanalitena riiklikul ja parlamentaarsel tasandil väärtustada ja laiendada;

13. toetab ASEANi oma ruumi väljaarendamises keset Hiina, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide vastandlikke majandus- ja julgeolekuhuvisid; soovib, et EL oleks ASEANile aktiivne poliitiline partner tema püüdlustes leida olulistele julgeolekualastele ja geostrateegilistele probleemidele mittesõjalisi lahendusi, jagades ELi kogemusi konfliktide ennetamisel ja lahendamisel ning piirialaste ja territoriaalsete vaidluste lahendamisel, et suurendada rahu ja piirkondlikku stabiilsust;

14. on mures Lõuna-Hiina mere sündmuste hiljutise käigu pärast ja peab tänuväärseks osalisriikide käitumist Lõuna-Hiina merel käsitleva deklaratsiooni rakendamise töörühma tööd, mille eesmärk on leida selles piirkonnas tekkinud merepiirialasele vaidlusele rahumeelne ja vastastikku kasulik lahendus;

15. nõuab tungivalt, et liit aitaks leevendada geopoliitilisi pingeid piirkonnas tiheda suhte abil ASEANiga, mis eeldab konfliktide lahendamise mehhanismide tugevdamist;

16. võtab teadmiseks ASEANi riikide jõupingutused piraatlusevastases võitluses ja kiidab heaks seni esitatud positiivsed aruanded; rõhutab selle piirkonna meretransporditeede olulist ja keerulist olemust maailmamajanduse seisukohast ning nende haavatavust ja on seisukohal, et seda tuleks ELi jõupingutustes antud piirkonnas pidevalt arvesse võtta;

17. kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles jätkama ASEANi sekretariaadi ja ASEANi organite suutlikkuse tõstmiseks tehtavate jõupingutuste toetamist ELi kogemuste põhjal; soovitab jätkata sellise abi andmist ASEANi piirkondliku integratsiooni toetuseks loodud ELi programmi (ARISE) kaudu;

18. soovitab toetada piirkondadeüleseid kultuuriesitajate külastusi ning kutsub liikmesriike üles julgustama ASEANi piirkonna laiemat tutvustamist riiklikus meedias ja hariduses ning suurendama oma kohalolu selles piirkonnas kultuuriasutuste või muude vahendite kaudu, mis laiendaksid ja süvendaksid kultuurisidemeid ASEANi riikidega ning parandaksid ja edendaksid kultuuride vastastikust tundmist ja dialoogi;

19. arvab, et tasuks kaaluda iga-aastaselt vahetuva teemaga kultuuriaasta korraldamist, mille raames võiks tutvustada mõnda ELi liikmesriiki ASEANi liikmesriikides ja mõnda ASEANi riiki Euroopas;

20. tunneb heameelt asjaolu üle, et EL on praegu suurim partner teaduskoostöös enamiku ASEANi liikmesriikidega, ning soovitab, et komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni programmi Horisont 2020 tuleks selle piirkonna teadusasutustele aktiivsemalt reklaamida;

21. rõhutab noorte liikuvuse edendamiseks loodud vahetusprogrammide, näiteks Erasmuse tähtsat osa kultuuridevahelises üliõpilaste ja teadusalases koostöös ELi ja ASEANi kõrgharidusasutuste vahel; teeb ettepaneku luua Euroopa ülikoolidesse ASEANi uurimiskeskused ja ASEANi ülikoolidesse ELi uurimiskeskused ning avardada ühiskraadide andmise võimalusi; arvab, et EL peaks laiendama ülikoolide ingliskeelseid õppekavu, et paremini hõlbustada Aasia üliõpilaste juurdepääsu Euroopa ülikoolidele, samal ajal kui ELi teadlastel tuleks aidata Aasia teadusprogrammidega liituda, seda muu hulgas koostöös ASEANi ülikoolide võrgustikuga (AUN);

22. soovitab eelkõige uue partnerlusinstrumendi kasutamisega seoses astuda samme korrapärase vahetuse ja vastastikuse õppimise protsesside tugevdamiseks näiteks mitmekultuuriliste ühiskondade ja 21. sajandi demokraatliku riigi struktuuride valdkonnas; rõhutab vajadust võtta arvesse vähemuste õigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust ja naiste mõjuvõimu suurendamist ning parandada tüdrukute ja naiste elu, sotsiaal- ja tööstandardeid, kaotades seejuures sunniviisilise töö ja lapstööjõu, edendada asjakohast töökaitset ja juurdepääsu inimväärsetele töötingimustele ning arendada jätkusuutlikke ja üldiseid riikliku hoolekande süsteeme, õigus- ja julgeolekusüsteeme, majanduslikku koostööd ja muid asjakohaseid meetmeid;

23. rõhutab, et oluline on arendada inimestevahelisi kontakte, ja kiidab Aasia-Euroopa Fondi (ASEF) tööd, mille peamine ülesanne on arendada sidemeid kummagi piirkonna kodanikuühiskondade vahel; nõuab, et EL ei oleks ainult liige, vaid võtaks endale aktiivsema ja nähtavama institutsioonilise rolli;

24. nõuab sõpruslinnade algatuse käivitamist, et ühendada omavahel Euroopa ja Aasia piirkondi, kelle vahel on tänaseni olnud vähe kontakte;

25. soovitab ELil suurendada oma piirkondadevahelist koostööd ASEANiga katastroofi ja kriisi ennetamisel ja juhtimisel, sellistes problemaatilistes küsimustes nagu säästev areng toiduga kindlustatuse valdkondades, ressursside juhtimisel (sealhulgas vee- ja mereressursside kasutamisel, kaasa arvatud Mekongi allpiirkonnas), põllumajandusinvesteeringute, väikepõllumajandustootjate toetamise, linnastumise, ühenduvuse ja transpordi ning ka kliimamuutuste, taastuvenergia, energiatõhususe ja säästvale energiavarustusele ülemineku, turismi, teadusuuringute ja innovatsiooni küsimuses;

26. märgib, et ASEANi riikides on jätkuvalt probleemiks vaesus ja et see mõjutab peamiselt naisi, madala kvalifikatsiooniga inimesi, maapiirkondi ning etnilisi ja usulisi vähemusi; peab seetõttu vajalikuks jõukuse ühtlasemat jaotust ja sotsiaalse õigluse edendamist kõigil tasanditel ning leiab, et jätkuvalt on vaja uut ELi strateegiat, mis edendaks nendes riikides arengut ja võitleks ebavõrdsuse vastu, pakkudes muu hulgas juurdepääsu rahastamisele mikrokrediidi kaudu; on seisukohal, et selline strateegia peaks põhinema eelkõige sellistel põhimõtetel nagu poliitikavaldkondade arengusidusus, abi tulemuslikkus pikas perspektiivis, põhiliste sotsiaalsete vajaduste esmatähtsus ning riiklike osapoolte, sealhulgas riikide parlamentide, kohalike omavalitsuste, valitsusväliste arenguorganisatsioonide ja kodanikuühiskonna osalemine;

27. rõhutab asjaolu, et EL peaks toetama ASEANi valitsustevahelise inimõiguste komisjoni suutlikkuse tõstmist ning pakkuma ka tehnilist abi ASEANi naiste ja laste küsimuste komisjonile;

28. soovib suuremat koostööd ja vastastikust lähenemist selliste inimõigusküsimuste osas nagu sõna- ja meediavabadus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, seda ka ametiühingute jaoks, ning on seisukohal, et nii ELil kui ka ASEANil on oma valdkonnad, kus on veel arenguruumi, pidades silmas näiteks rändajate ja vähemuste kohtlemist;

29. loodab, et ASEANi valitsustevahelise inimõiguste komisjoni pädevuse läbivaatamine annab võimaluse selle rolli tugevdamiseks; kutsub ASEANi üles töötama välja normid ja eeskirjad, mis hõlbustaksid inimõiguste deklaratsiooni rakendamist; rõhutab, et vastuolu korral kõnealuse deklaratsiooni sätetega kehtivad rahvusvahelisest õigusest tulenevad ASEANi liikmesriikide kohustused; arvab samuti, et tulevikus tuleks inimõiguste rikkumiste juhtudeks töötada välja piirkondlikud vaidluste lahendamise ja sanktsioonimehhanismid, võttes eeskuju teistes piirkondades juba olemasolevatest mehhanismidest, nagu näiteks Euroopa Inimõiguste Kohus; toetab tugevamat koostööd vastastikustes inimõigustega seotud mureküsimustes;

30. nõuab tungivalt, et EL suurendaks oma abi ja koostööd korruptsiooni vastu võitlemisel ning toetaks selleks muu hulgas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni ratifitseerimist ja rakendamist;

31. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks ASEANi riikide abistamist, et vähendada edasi riikide vahel esinevat ebavõrdsust ning toetada neid poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise integratsiooni edendamisel piirkondlikul tasandil, pöörates erilist tähelepanu vähim arenenud riikidele (Kambodža, Laos ja Myanmar);

32. nõuab tungivalt, et maa hõivamise peatamiseks hakataks rakendama ELi 2004. aasta maapoliitika suuniseid; rõhutab eriti, et rahastajad peaksid toetama maapoliitikat, mille eesmärk on väiketalunike ja perepõhise põllumajanduse kaitse ja tugevdamine;

33. väljendab tunnustust ASEANi liikmesriikide otsusele kuulutada ASEAN tuumarelvavabaks tsooniks ja arvab, et teised peaksid nende eeskuju järgima;

34. väljendab muret seoses keskkonnapoliitikaga, eelkõige seoses ebaseadusliku raide, põletamise ja sellest tuleneva suduga, mis avaldab märkimisväärset negatiivset mõju ka väljaspool ASEANi piiri; peab kahetsusväärseks, et ELi biokütusepoliitika aitab kaasa õlipalmikasvatuse kiirele laiendamisele, mille tagajärjeks on vaese maaelanikkonna omandi võõrandamine ja/või nende inimeste ebasoodsatel tingimustel töölerakendamine õlipalmiistandustes; arvab seetõttu, et arenguabi kontekstis on äärmiselt tähtis toetada arengumaade vaese elanikkonna õigust maaressurssidele; soovitab teha suuremaid jõupingutusi keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, avaldab tunnustust ASEANi bioloogilise mitmekesisuse keskusele tehtud töö eest ja ootab tihedamat koostööd ELi ja ASEANi vahel kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vallas;

35. palub tungivalt ASEANi liikmesriikidel jõuda kokkuleppele kooskõlastatud meetmetes, mida võetakse keskkonda laastavate tulekahjude ennetamiseks ja nende leviku piiramiseks; nõuab tungivalt, et Indoneesia ratifitseeriks 2002. aasta lepingu piirkonna tulekahjude tagajärjel suduna leviva saaste kohta;

36. rõhutab, et EL peaks ka tõhustama poliitilisi dialooge ja koostööd sellistes küsimustes nagu põhiõigused, sealhulgas etniliste ja usuliste vähemuste õigused, ning sõnavabaduse ja teabe vaba liikumise kaitsmisel ka sellistes ühistes mureküsimustes, mis on seotud õigusriigi ja julgeolekuga, nagu võitlus rahvusvahelise kuritegevuse, korruptsiooni, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu ning inim- ja narkokaubanduse vastu ning terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, desarmeerimine, meresõidu turvalisus ja küberjulgeolek;

37. peab murettekitavaks linnaarenguga seotud probleeme, mida ASEANi riikidel tuleb oma majanduskasvust tulenevalt lahendada ning mille hulka kuulub maalt linna suunduvate rändevoogude juhtimine, linnaplaneerimine ning taristute ja põhiteenuste pakkumine, meetmete võtmine slummide levimise takistamiseks ning vajadus kasutada puhtaid ja taastuvaid energiaallikaid, et vähendada saastatust; kutsub komisjoni üles tegema ASEANi riikidega koostööd, et töötada välja strateegiad nimetatud probleemide lahendamiseks;

38. soovitab toetada piirkondlikku majandusintegratsiooni, pidades eelkõige silmas kaupade, teenuste ja investeeringute vaba liikumist ning oskustööliste liikuvust, ning tõhustada edasist koostööd katastroofide ja kriiside ohjamise, julgeoleku, vaesuse vastu võitlemise ja rände küsimustes;

39. tuletab meelde, et oluline on toetada ka kasvavat erasektorit, tugevdades dialoogi Euroopa ja Aasia ettevõtjate vahel ning avaliku ja erasektori koostööd rahanduse, investeerimise, majanduse ja kaubanduse vallas, hõlmates ka Euroopa VKEde tegevuse rahvusvaheliseks muutmist ja nende turulepääsu, ning jätkuva ülemaailmse finantskriisi küsimuses; julgustab sellega seoses parimate tavade vahetamist ELi ja ASEANi vahel;

40. märgib, et mitme ASEANi liikme jaoks on tekstiilitoodete eksport ELi oluline valdkond, ning tuletab meelde, et GSP ja GSP+ andmine on seotud tööõiguse põhireeglite ning ILO ja muude põhiliste säästva arengu jaoks väga oluliste rahvusvaheliste konventsioonide rakendamisega;

41. kutsub ASEANi liikmesriikide juhte üles toetama ELi eesmärki osaleda pärast ELi ühinemist Kagu-Aasia sõprus- ja koostöölepinguga edaspidistel Ida-Aasia tippkohtumistel;

42. väljendab heameelt Birmas/Myanmaris ette võetud rahuprotsessi ja demokraatlike reformide üle, mis avavad ajaloolise võimaluse ELi ja ASEANi suhete märkimisväärseks parandamiseks; on siiski endiselt mures etniliste vähemuste olukorra pärast; palub eriti rohindžade olukorda silmas pidades, et Birma valitsus ja tema ASEANi naabrid teeksid kindlasti võimalikult suuri jõupingutusi nende elutingimuste ja kodanikuõiguste parandamiseks;

43. tunneb heameelt selle üle, et Kambodža ja Filipiinid on ratifitseerinud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhimääruse, ja kutsub kõiki ASEANi liikmesriike sama tegema; kutsub kõiki ASEANi liikmesriike samuti üles järgima ülemaailmset surmanuhtluse kaotamise suundumust; julgustab ASEANi liikmesriike ratifitseerima ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni ja seda rakendama;

44. kiidab Indoneesiat ja Filipiine tegusa osalemise eest avatud valitsuse partnerluses ja lubaduse eest edendada valitsuse avatust ja riiklikku lojaalsust; teeb ülejäänud ASEANi riikidele ettepaneku liituda avatud valitsuse partnerlusega ning töötada tihedas ja mõtestatud koostöös kodanikuühiskonna ja rohujuure tasandi organisatsioonidega välja omaenda tegevuskavad;

45. tunneb siiski muret selle pärast, et paljudes ASEANi riikides seavad maa hõivamise juhtumid, valitseva eliidiga seotud isikute karistamatus ja korruptsioon ohtu selles piirkonnas tehtud tohutud majanduslikud ja sotsiaalsed edusammud;

46. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa välisteenistusele, nõukogule ja komisjonile, ASEANi parlamentidevahelisele assambleele (AIPA), ASEANi sekretariaadile ning ASEANi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)	EÜT C 85, 8.4.1980, lk 83.
(2)	ELT L 154, 15.6.2012, lk 1.
(3)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0367.
(4)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0286.
(5)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0245.
(6)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0189.
(7)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0058.
(8)	ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 57.
(9)	ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 201.
(10)	ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 120.
(11)	ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 154.
(12)	ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 152.
(13)	ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 76.
(14)	ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 144.

Sõidumeerikud ja autovedusid käsitlevad sotsiaalõigusnormid ***II

190k

36k

		Resolutsioon
		Lisa

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (11532/4/2013 – C7-0410/2013 – 2011/0196(COD))

P7_TA(2014)0023

A7-0471/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (11532/4/2013 – C7‑0410/2013),

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 7. detsembri 2011. aasta arvamust(1),

– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2011)0451) suhtes,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0471/2013),

1. kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3. märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

5. teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

6. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus määruse (EÜ) nr 561/2006 kohta

Selleks et tagada sõiduaega ja puhkeperioodi reguleerivate õigusaktide tõhus ja ühetaoline rakendamine, jälgib komisjon jätkuvalt tähelepanelikult nende õigusaktide rakendamist ja teeb vajadusel asjakohaseid algatusi.

(1)	ELT C 43, 15.2.2012, lk 79.
(2)	ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 105.

Kontsessioonilepingute sõlmimine ***I

190k

92k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (COM(2011)0897 – C7-0004/2012 – 2011/0437(COD))

P7_TA(2014)0024

A7-0030/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0897),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0004/2012),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Saksamaa Liidunõukogu, Hispaania Saadikute Kongressi ja Austria Liidunõukogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust(1),

– võttes arvesse Regioonide Komitee 19. juuli 2012. aasta arvamust(2),

– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 17. juuli 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0030/2013),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. jaanuaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta

P7_TC1-COD(2011)0437

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/23/EL) lõplikule kujule).

(1)	ELT C 191, 29.6.2012, lk 84.
(2)	ELT C 277, 13.9.2012, lk 74.

Riigihanked ***I

270k

88k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv riigihangete kohta (COM(2011)0896 – C7-0006/2012 – 2011/0438(COD))

P7_TA(2014)0025

A7-0007/2013

PARANDUSED

COR01

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0896),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1 ning artikleid 62 ja 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0006/2012),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Rootsi parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust(1),

– võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2012. aasta arvamust(2),

– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 17. juuli 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0007/2013),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. jaanuaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

P7_TC1-COD(2011)0438

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/24/EL) lõplikule kujule).

(1)	ELT C 191, 29.6.2012, lk 84.
(2)	ELT C 391, 18.12.2012, lk 49.

Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hanked ***I

73k

101k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid (COM(2011)0895 – C7-0007/2012– 2011/0439(COD))

P7_TA(2014)0026

A7-0034/2013

PARANDUSED

COR03

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0895),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0007/2012),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Rootsi parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust(1),

– võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2012. aasta arvamust(2),

– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 17. juuli 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. jaanuaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ

P7_TC1-COD(2011)0439

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/25/EL) lõplikule kujule).

(1)	ELT C 191, 29.6.2012, lk 84.
(2)	ELT C 391, 18.12.2012, lk 49.

Kaupade ja teenuste juurdepääs riigihangete turule ***I

566k

241k

Euroopa Parlamendi 15. jaanuaril 2014. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele (COM(2012)0124 – C7-0084/2012 – 2012/0060(COD))(1)

P7_TA(2014)0027

A7-0454/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri 1
Ettepanek:		Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS		EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele		kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu kohta liidu riigihangete ja kontsessioonide siseturule ning selliste menetluste kohta, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele ja kontsessioonidele
(EMPs kohaldatav tekst)		(EMPs kohaldatav tekst)
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 3 a (uus)
		võttes arvesse läbivaadatud riigihangete direktiive (2011/0438(COD), 2011/0439(COD) ja 2011/0437(COD)),
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 3 b (uus)
		võttes arvesse läbivaadatud mitmepoolset lepingut riigihangete kohta (GPA),
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
(1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, muu hulgas selleks, et ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu.		(1) Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb koostöö kõrget astet kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades, muu hulgas selleks, et kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust ning ergutada kõikide riikide integreerimist maailmamajandusse, muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse tõkete järkjärgulise kaotamise kaudu.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
		(4a) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) mitmepoolse läbivaadatud riigihankelepinguga nähakse liidu ettevõtetele ette ainult piiratud juurdepääs kolmandate riikide riigihanketurgudele ning see leping kehtib ainult vähestele WTO liikmetele, kes on riigihankelepingu osalised. Liit ratifitseeris läbivaadatud riigihankelepingu 2013. aasta detsembris.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
(5) Euroopa Liit toetab Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja kahepoolsetes suhetes liidu ja selle kaubanduspartnerite rahvusvaheliste riigihanketurgude laialdast avamist, tehes seda vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus.		(5) Euroopa Liit toetab Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja kahepoolsetes suhetes liidu ja selle kaubanduspartnerite rahvusvaheliste riigihanke- ja kontsessiooniturgude laialdast avamist, tehes seda vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
		(5a) Riigihanked moodustavad liidu sisemajanduse koguprodukti olulise osa ja neid tuleks seetõttu kasutada liidu innovatsioonipotentsiaali ja tööstustoodangu tugevdamiseks. Pidades silmas liidu jätkusuutliku tööstuspoliitika strateegiat, tuleks väljastpoolt liitu pärit kaupu ja/või teenuseid hõlmavad ebaõiglased pakkumused seetõttu kõrvale jätta. Samal ajal tuleks tagada vastastikkus ja õiglased tingimused turulepääsul liidu tööstusharude jaoks.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus)
		(5b) Liidu kaubanduspoliitika peaks toetama vaesuse vähendamist kogu maailmas, aidates parandada töötingimusi, töötervishoidu ja -ohutust ning põhiõiguste järgimist.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
(6) Paljud kolmandad riigid on aga vastu oma hanketurgude avamisele rahvusvahelisele konkurentsile või turgude avamisele suuremal määral, kui nad on seda juba teinud. Selle tagajärjel kohaldatakse liidu ettevõtjate suhtes paljude kaubanduspartnerite turgudel piiravaid hanketavasid. Selliste piiravate tavade tõttu kaotatakse olulisi kauplemisvõimalusi.		(6) Paljud kolmandad riigid on aga vastu oma riigihanke- ja kontsessiooniturgude avamisele rahvusvahelisele konkurentsile või turgude avamisele suuremal määral, kui nad on seda juba teinud. Selle tagajärjel kohaldatakse liidu ettevõtjate suhtes paljude kaubanduspartnerite turgudel piiravaid hanketavasid. Selliste piiravate tavade tõttu kaotatakse olulisi kauplemisvõimalusi.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused,10 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta11 käsitletakse liidu riigihankepoliitika välismõõdet ainult üksikutes sätetes, eelkõige direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 58 ja 59. Kõnealuste sätete reguleerimisala on siiski piiratud ning suuniste puudumise tõttu avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad neid eriti ei kohalda.		(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused,10 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta11 käsitletakse liidu riigihankepoliitika välismõõdet ainult üksikutes sätetes, eelkõige direktiivi 2004/17/EÜ artiklites 58 ja 59. Kõnealuste sätete reguleerimisala oli siiski piiratud ning suuniste puudumise tõttu avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad neid eriti ei kohaldanud, mistõttu tuleks need sätted asendada kokkuvõtlikumate ja kohaldatavamate sätetega.
__________________		__________________
10 ELT L 134, 30.4.2004, lk 1.		10 OJ L 134, 30.4.2004, lk 1.
11 ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.		11 OJ L 134, 30.4.2004, lk 114.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
		(7a) Kolmandatest riikidest pärit pakkujate turulepääsu liidu riigihanketurgudele tuleks reguleerida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2014/.../EL12, 2014/.../EL13 ja 2014/.../EL14.
		__________________
		12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL riigihangete kohta (ELT L ...).
		13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid (ELT L ...).
		14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L ...).
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika riigihangete valdkonnas rajanema ühtsetel põhimõtetel.		(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas rajanema ühtsetel põhimõtetel.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
(9) Liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate ning avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate õiguskindluse huvides peaks liidu poolt kolmandate riikide suhtes võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused olema väljendatud ELi õiguskorras, mis aitaks tagada kõnealuste kohustuste tõhusat täitmist. Komisjon peaks andma suuniseid Euroopa Liidu rahvusvaheliste turulepääsukohustuste täitmise kohta. Selliseid suuniseid tuleks korrapäraselt ajakohastada ning need peaksid olema kasutajasõbralikud.		(9) Liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate ning avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate õiguskindluse huvides peaksid liidu poolt kolmandate riikide suhtes võetud rahvusvahelised riigihangete ja kontsessioonidega seotud turulepääsukohustused olema väljendatud ELi õiguskorras, mis aitaks tagada kõnealuste kohustuste tõhusat täitmist. Komisjon peaks andma suuniseid Euroopa Liidu rahvusvaheliste turulepääsukohustuste täitmise kohta. Selliseid suuniseid tuleks korrapäraselt ajakohastada ning need peaksid olema kasutajasõbralikud.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
		(9a) Komisjon peaks tagama, et ta ei rahasta programme, mille puhul rahvusvaheliste riigihankelepingute sõlmimine või täitmine oleks vastuolus riigihangete direktiivides (2011/0438(COD), 2011/0439(COD) ja 2011/0437(COD)) sätestatud põhimõtetega.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
(10) Et parandada ELi ettevõtjate juurdepääsu teatavate kolmandate riikide hanketurgudele, mida kaitstakse piiravate hankemeetmetega, ning säilitada Euroopa ühtsel turul võrdsed konkurentsitingimused, tuleb kogu Euroopa Liidus ühtlustada selliste kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohtlemine, mis ei ole hõlmatud liidu rahvusvaheliste kohustustega.		(10) Et parandada ELi ettevõtjate juurdepääsu teatavate kolmandate riikide riigihanke- ja kontsessiooniturgudele, mida kaitstakse piiravate hankemeetmetega, ning säilitada Euroopa ühtsel turul võrdsed konkurentsitingimused, tuleb kogu Euroopa Liidus ühtlustada selliste kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohtlemine, mis ei ole hõlmatud liidu rahvusvaheliste kohustustega.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
(11) Selleks tuleb kehtestada päritolureeglid, nii et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teaksid, kas kaubad ja teenused on hõlmatud Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega. Kaupade päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EÜ) nr 2913/1992 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)12 artiklitega 22–26. Määruse kohaselt tuleb kaupu pidada liidu kaupadeks, kui need on täielikult saadud või valmistatud liidus. Kaupa, mille tootmises on osalenud vähemalt üks kolmas riik, loetakse pärinevaks riigist, kus toimus viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp. Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Põhjenduses 9 osutatud suunised peaks hõlmama päritolureeglite praktilist kohaldamist.		(11) Selleks tuleb kehtestada päritolureeglid, nii et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teaksid, kas kaubad ja teenused on hõlmatud Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega. Kaupade päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 59–63, sealhulgas artikli 65 kohaselt vastuvõetavate lisasätetega. Määruse kohaselt tuleb kaupu pidada liidu kaupadeks, kui need on täielikult saadud või valmistatud liidus. Kaupa, mille tootmises on osalenud vähemalt üks kolmas riik, loetakse pärinevaks riigist, kus toimus viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp. Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Teenuse päritolu tuleks määrata kindlaks kooskõlas WTO teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) põhimõtetega. Teenuste päritolureeglite kindlaksmääramise sätetega tuleks vältida liidu riigihanketurule juurdepääsu piiravatest meetmetest kõrvalehiilimist nn riiulifirmade asutamise kaudu. Põhjenduses 9 osutatud suunised peaks hõlmama päritolureeglite praktilist kohaldamist.
_____________
12EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
Muudatusettepanekud 14 ja 89 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
(12) Komisjon peaks hindama, kas kiita heaks seda, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad direktiivide [2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta13] tähenduses jätavad hinnanguliselt vähemalt 5 000 000 euro suuruse maksumusega lepingute puhul Euroopa Liidu võetud rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaubad ja teenused lepingu sõlmimise menetlusest kõrvale.		(12) Juhul kui komisjon algatab välishanke uurimise, et kindlaks teha, kas esineb olulise vastastikkuse puudumist seoses juurdepääsuga kolmandate riikide riigihanketurgudele, peaks komisjon hindama, kas kiita heaks seda, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad direktiivide [2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu […] direktiiv […] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta13] tähenduses jätavad lepingu sõlmimise või kontsessiooni andmise menetluste puhul, mis hinnanguliselt on vähemalt 5 000 000 euro suuruse maksumusega, Euroopa Liidu võetud rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaubad ja teenused lepingu sõlmimise menetlusest kõrvale. See ei puuduta lepingu sõlmimise menetlusi niisuguste lepingujärgsete kaupade ja teenuste suhtes, mis on pärit Euroopa Majanduspiirkonnast, nagu on määratletud asjaomastes päritolureeglites, samuti niisuguste lepingujärgsete kaupade ja teenuste suhtes, mis on pärit algatuse „Kõik peale relvade” erikorra raames soodustatavatest riikidest, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/20121 IV lisas, ega niisuguste lepingujärgsete kaupade ja teenuste suhtes, mis on pärit arenguriikidest, mida loetakse haavatavateks mitmekesisuse puudumise tõttu ning seetõttu, et nad ei ole piisavalt integreerunud rahvusvahelisse kaubandussüsteemi, nagu on määratletud määruse (EL) nr 978/2012 VII lisas.
________________		________________
13 ELT L ...		13 ELT L ...
		13 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).
Muudatusettepanekud 15 ja 90 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
(13) Läbipaistvuse huvides peavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad teavitama ettevõtjaid Euroopa Liidu Teatajas avaldatava hanketeatega, et nad kavatsevad kasutada oma käesoleva määruse kohast õigust jätta hankemenetlusest kõrvale väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid sisaldavad pakkumused,, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused .		(13) Läbipaistvuse huvides peavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad, kes kavatsevad kasutada oma käesoleva määruse kohast õigust jätta lepingu sõlmimise või kontsessioonide andmise menetlusest kõrvale väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid sisaldavad pakkumused, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, teavitama sellest ettevõtjaid sissejuhatavas osas tehnilises kirjelduses või kirjeldavas dokumendis, millele on osutatud direktiivi [2014/.../EL riigihangete kohta] artikli 2 lõigu 1 punktis 15 ja direktiivi [2014/.../EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid] artikli 2 punktis 15, või sissejuhatavas osas tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes, millele on osutatud direktiivi [2014/.../EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta] artikli 3 punktis 13.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
(15) Selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, peaks komisjon kavandatava kõrvalejätmise heaks kiitma, kui liidu ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud turulepääsu käsitleva rahvusvahelise lepinguga on kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang. Sellise lepingu puudumisel peaks komisjon kõrvalejätmise heaks kiitma, kui asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus. Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.		(15) Selliste lepingute ja kontsessioonide puhul, mille hinnanguline maksumus on vähemalt 5 000 000 eurot, peaks komisjon kavandatava kõrvalejätmise heaks kiitma, kui liidu ning asjaomaste kaupade ja/või teenuste päritoluriigi vahel sõlmitud riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas turulepääsu käsitleva rahvusvahelise lepinguga on kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste jaoks selgesõnaliselt ette nähtud liidus kohaldatav turulepääsupiirang. Sellise lepingu puudumisel peaks komisjon kõrvalejätmise heaks kiitma, kui asjaomane kolmas riik kohaldab jätkuvalt hankevaldkonnas või kontsessioonide andmise valdkonnas piiravaid hankemeetmeid, mille tagajärjel selle riigi turu avatuse ja ELi turu avatuse vahel puudub oluline vastastikkus. Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse, kui hankevaldkonna või kontsessioonide andmise valdkonna piiravate hankemeetmete tõttu esineb ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist või kui direktiivi [...] 2014 riigihangete kohta XI lisas ning direktiivi [...] (2014) (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid) XIV lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätete rikkumine ametiasutuste poolt on tekitanud tõsiseid raskusi, mida on kogenud ja millest on komisjonile teatanud Euroopa ettevõtted kolmandates riikides hanke- ja kontsessioonilepinguid sõlmida püüdes.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
(16) Olulise vastastikkuse puudumist hinnates peab komisjon uurima, mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas riigihankevaldkonna rahvusvaheliste standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine. Samuti peab komisjon uurima seda, mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankeüksused säilitavad või võtavad kasutusele liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid diskrimineerivad tavad.		(16) Olulise vastastikkuse puudumist hinnates peab komisjon uurima, mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihanke- ja kontsessioonialaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas riigihanke- ja kontsessioonivaldkonna rahvusvaheliste standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine. Samuti peab komisjon uurima seda, mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankeüksused säilitavad või võtavad kasutusele liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid diskrimineerivad tavad või mil määral on direktiivi [...] 2014 riigihangete kohta XI lisas ning direktiivi [...] 2014 (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid) XIV lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätete rikkumine ametiasutuste poolt tekitanud tõsiseid raskusi, mida on kogenud ja millest on komisjonile teatanud Euroopa ettevõtted kolmandates riikides hanke- ja kontsessioonilepinguid sõlmida püüdes.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
		(16a) Väljastpoolt liitu pärit kaupu ja/või teenuseid sisaldavaid pakkumusi hinnates peaksid avaliku sektori hankijad ja komisjon tagama vastavuse õiglase kaubanduse kriteeriumidele, samuti töötajate õiguste ja keskkonnastandardite järgimise, nagu on sätestatud direktiivi [...] (2014) XXX riigihangete kohta artikli 15 lõikes 2 ja XI lisas.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
(17) Komisjon peaks suutma vältida kavandatava kõrvalejätmise võimalikku negatiivset mõju käimasolevatele kaubandusläbirääkimistele asjaomase riigiga. Seepärast võib komisjon juhul, kui asjaomane riik ja liit peavad läbirääkimisi turulepääsu üle riigihangete valdkonnas ning komisjonil on põhjust arvata, et piiravate hanketavade kasutamine lähitulevikus lõpetatakse, võtta vastu rakendusakti, millega üheks aastaks keelatakse asjaomasest riigist pärit kaupade ja teenuste kõrvalejätmine hankemenetlusest.		(17) Komisjon peaks suutma vältida kavandatava kõrvalejätmise võimalikku negatiivset mõju käimasolevatele kaubandusläbirääkimistele asjaomase riigiga. Seepärast võib komisjon juhul, kui asjaomane riik ja liit peavad olulisi läbirääkimisi turulepääsu üle riigihangete ja/või kontsessioonide valdkonnas ning komisjonil on põhjust arvata, et piiravate hanke- ja/või kontsessioonitavade kasutamine lähitulevikus lõpetatakse, võtta vastu rakendusakti, millega üheks aastaks keelatakse asjaomasest riigist pärit kaupade ja teenuste kõrvalejätmine lepingute sõlmimise menetlusest.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
(18) Arvestades asjaolu, et kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihanketurule kuulub ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse, ei tohiks liikmesriikidel ega nende avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olla võimalik piirata kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu pakkumismenetlustele ühegi muu meetmega, v.a käesolevas määruses sätestatud meetmed.		(18) Arvestades asjaolu, et kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääs liidu riigihanketurule ja kontsessioonidele kuulub ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse, ei tohiks liikmesriikidel ega nende avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel olla võimalik piirata kolmandate riikide kaupade ja teenuste juurdepääsu pakkumismenetlustele ühegi muu meetmega, v.a käesolevas määruses või liidu asjaomase õigusega sätestatud meetmed.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
(19) Arvestades, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel on väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid hõlmavate pakkumuste puhul, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, pakkujate selgitusi raskem hinnata, tuleb põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste kohtlemisel ette näha suurem läbipaistvus. Lisaks riigihankedirektiivi artikli 69 ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 sätetele peab avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija, kes kavatseb võtta vastu põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, teavitama sellest kirjalikult teisi pakkujaid, näidates ära põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused. See võimaldab pakkujatel aidata täpsemalt hinnata, kas edukas pakkuja suudab lepingut hankedokumentides kirjeldatud tingimustel täielikult täita. Seega aitaks kõnealune täiendav teave luua ELi riigihanketurul võrdsemad tingimused.		(19) Arvestades, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijatel on väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid hõlmavate pakkumuste puhul, mille koguväärtusest üle 50 % moodustavad hõlmamata kaubad või teenused, pakkujate selgitusi raskem hinnata, tuleb põhjendamatult madala hinnaga pakkumuste kohtlemisel ette näha suurem läbipaistvus. Pakkumused, mille hind tundub asjaomaste ehitustööde, kaupade või teenuste kohta põhjendamatult madal, võivad põhineda tehniliselt, majanduslikult või õiguslikult ebausaldusväärsetel eeldustel või tavadel. Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/XXX/EL13 a artikli 69 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/XXX/EL13 b artikli 79 sätetele peab avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija, kes kavatseb võtta vastu põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, teavitama sellest kirjalikult teisi pakkujaid, näidates ära põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused. Kui pakkuja ei suuda hinda piisavalt põhjendada, peaks avaliku sektori hankijal olema õigus pakkumus tagasi lükata. See võimaldab pakkujatel aidata täpsemalt hinnata, kas edukas pakkuja suudab lepingut hankedokumentides kirjeldatud tingimustel täielikult täita. Seega aitaks kõnealune täiendav teave luua ELi riigihanketurul võrdsemad tingimused.
		_________________
		13 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/XXX/EL riigihangete kohta (ELT XXX) (2011/0438(COD)).
		13 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/XXX/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid (ELT XXX) (2011/0439(COD)).
Muudatusettepanekud 22 ja 91 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
(20) Komisjon peaks kas omal algatusel või liikmesriigi või huvitatud poolte taotluste korral saama algatada igal ajal välishanke uurimise kolmandate riikide väidetavalt jätkuvalt kohaldatavate piiravate hanketavade kohta. Eelkõige võetakse arvesse asjaolu, kas käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt on komisjon mõne kolmanda riigi suhtes kiitnud heaks mitu kavatsetavat kõrvalejätmist. Sellised uurimised ei tohiks mõjutada nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine14.		(20) Komisjon peaks kas omal algatusel või liikmesriigi või huvitatud poolte taotluste korral saama algatada igal ajal välisuurimise kolmandate riikide väidetavalt jätkuvalt kohaldatavate piiravate hanke- ja kontsessioonitavade kohta. Välisuurimise menetluse algatamise otsuse tegemisel peaks komisjon võtma arvesse avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate või liikmesriikide esitatud taotluste arvu. Sellised uurimised ei tohiks mõjutada nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3286/94, millega kehtestatakse ühenduse meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubanduseeskirjadest, eeskätt Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud eeskirjadest tulenevate ühenduse õiguste kasutamine14.
________________		________________
14 EÜT L 349, 31.12.1994.		14 EÜT L 349, 31.12.1994.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
(21) Kui komisjonil on kättesaadava teabe põhjal põhjust arvata, et kolmas riik on võtnud kasutusele piirava hanketava või kohaldab sellist tava jätkuvalt, peaks ta saama algatada uurimise. Kui piirava hanketava kohaldamine kolmandas riigis leiab kinnitust, peaks komisjon kutsuma asjaomase riigi konsultatsioonile eesmärgiga parandada ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi kõnealuses riigis.		(21) Kui komisjonil on kättesaadava teabe põhjal põhjust arvata, et kolmas riik on võtnud kasutusele piirava hanke- ja kontsessioonitava või kohaldab sellist tava jätkuvalt, peaks ta saama algatada uurimise. Kui piirava hanketava kohaldamine kolmandas riigis leiab kinnitust, peaks komisjon kutsuma asjaomase riigi konsultatsioonile eesmärgiga parandada ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi kõnealuses riigis.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
(22) Kui asjaomase kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei paranda piisavalt ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi, peaks komisjon võtma asjakohaseid piiravaid meetmeid.		(22) Kui asjaomase kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei paranda piisavalt ELi ettevõtjate, kaupade ja teenuste pakkumisvõimalusi mõistliku aja jooksul või kui asjaomase kolmanda riigi võetud heastavaid/korrigeerivaid meetmeid ei loeta rahuldavateks, peaks komisjon võtma asjakohaseid piiravaid meetmeid.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
(23) Sellised meetmed võivad hõlmata teatavate kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist Euroopa Liidu riigihankemenetlustest või asjaomasest riigist pärit kaupadele või teenustele kohustusliku hinnatrahvi määramist. Et vältida kõnealustest meetmetest kõrvalehiilimist, võib osutuda vajalikuks jätta kõrvale ka teatavad Euroopa Liidus asutatud, välisriigi kontrolli all või välisomanduses olevad juriidilised isikud, kellel puudub oluline äritegevus, mis oleks vahetult ja tegelikult seotud asjaomase liikmesriigi majandusega. Asjakohased meetmed peaksid olema proportsionaalsed selle piirava hanketavaga, mille vastu nad on võetud.		(23) Sellised meetmed võivad hõlmata teatavate kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste kohustuslikku kõrvalejätmist Euroopa Liidu riigihankemenetlustest või kontsessioonide andmise menetlustest või asjaomasest riigist pärit kaupadele või teenustele kohustusliku hinnatrahvi määramist. Et vältida kõnealustest meetmetest kõrvalehiilimist, võib osutuda vajalikuks jätta kõrvale ka teatavad Euroopa Liidus asutatud, välisriigi kontrolli all või välisomanduses olevad juriidilised isikud, kellel puudub oluline äritegevus, mis oleks vahetult ja tegelikult seotud asjaomase liikmesriigi majandusega. Asjakohased meetmed peaksid olema proportsionaalsed selle piirava hanketavaga, mille vastu nad on võetud, ja neid tuleks kohaldada kuni viie aasta pikkuse perioodi jooksul, mida võib pikendada veel viieks aastaks.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 a (uus)
		(24a) Samuti on tingimata vajalik (pidades silmas keskkonna-, sotsiaal- ja tööalaste nõuete asjakohast integreerimist), et avaliku sektori hankijad võtaksid asjaomaseid meetmeid, et tagada selliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonna kohustuste täitmine, mida kohaldatakse ehitustööde tegemise kohas ning mis tulenevad rahvusvahelistest kohustustest, nii riigi kui ka liidu tasandil kehtivatest õigusaktidest, määrustest, dekreetidest ja otsustest, samuti kollektiivlepingutest.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
(26) Pidades silmas liidu üldist poliitikat seoses vähim arenenud riikidega, mis on sätestatud muu hulgas nõukogu 22. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 732/2008, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava alates 1. jaanuarist 2009, on asjakohane kohelda sellistest riikidest pärit kaupu ja teenuseid sarnaselt liidu kaupade ja teenustega.		(26) Pidades silmas liidu üldist poliitikaeesmärki toetada arenguriikide majanduskasvu ja nende integreerumist ülemaailmsesse väärtusahelasse, mille alusel kehtestas liit üldise soodustuste süsteemi, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 978/2012, on asjakohane kohelda kaupu ja teenuseid, mis on pärit algatuse „Kõik peale relvade” erikorra raames soodustatavatest vähim arenenud riikidest, samuti kaupu ja teenuseid, mis on pärit arenguriikidest, mida loetakse haavatavateks mitmekesisuse puudumise tõttu ning seetõttu, et nad ei ole piisavalt integreerunud rahvusvahelisse kaubandussüsteemi, nagu on vastavalt määratletud määruse (EL) nr 978/2012 IV ja VII lisas, sarnaselt liidu kaupade ja teenustega.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
(27) Et ka pärast käesoleva määruse vastuvõtmist oleksid riigihangete valdkonnas võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused väljendatud Euroopa Liidu õiguskorras, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte ning muuta käesolevale määrusele lisatud rahvusvaheliste lepingute loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.		(27) Et ka pärast käesoleva määruse vastuvõtmist oleksid riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas võetud rahvusvahelised turulepääsukohustused väljendatud Euroopa Liidu õiguskorras, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte ning muuta käesolevale määrusele lisatud rahvusvaheliste lepingute loetelu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
(30) Komisjon peaks vähemalt iga kolme aasta tagant esitama aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.		(30) Komisjon peaks vähemalt iga kolme aasta tagant esitama aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Oma aruandes peaks komisjon hindama käesoleva määruse toimimist ning edusamme riigihanketurgude vastastikuse avamise saavutamisel. Koos teise aruandega käesoleva määruse kohaldamise kohta, mis tuleb esitada hiljemalt kuue aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, peaks komisjon esitama kas ettepaneku käesoleva määruse täiendamiseks või põhjendused, miks komisjoni arvates ei ole vaja käesolevat määrust muuta. Kui komisjon ei esita ei ettepanekut ega ka põhjendusi selle kohta, miks ei ole vaja käesolevat määrust muuta, tuleks käesoleva määruse kohaldamine lõpetada.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
(31) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on põhieesmärgi − ühise riigihankealase välispoliitika kehtestamine − saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada eeskirjad Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaupade ja teenuste kohtlemiseks. Käesolev määrus, mis käsitleb kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste turulepääsu, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 3,		(31) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on põhieesmärgi − ühise riigihanke- ja kontsessioonidealase välispoliitika kehtestamine − saavutamiseks vajalik ja asjakohane sätestada eeskirjad Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega hõlmamata kaupade ja teenuste kohtlemiseks. Käesolev määrus, mis käsitleb kolmandate riikide ettevõtjate, kaupade ja teenuste turulepääsu, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 3,
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
1. Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad, millega reguleeritakse kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu menetlusele, mida liidu avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kasutavad ehitustööde tegemiseks või ehitise ehitamiseks, kaupade tarnimist ja teenuste osutamist käsitlevate lepingute sõlmimiseks, ning sellega kehtestatakse menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele.		1. Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad, millega reguleeritakse kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu menetlusele, mida liidu avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kasutavad ehitustööde tegemiseks või ehitise ehitamiseks, kaupade tarnimist ja teenuste osutamist käsitlevate lepingute sõlmimiseks, ning sellega kehtestatakse menetlused, millega toetatakse läbirääkimisi liidu kaupade ja teenuste juurdepääsu üle kolmandate riikide riigihanketurgudele. Liikmesriigid või nende avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad võivad piirata kolmandatest riikidest pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu oma pakkumismenetlustele üksnes käesolevas määruses sätestatud meetmetega või liidu asjaomase õiguse alusel.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 2
Käesolevat määrust kohaldatakse selliste lepingute sõlmimise suhtes, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse valitsuse jaoks, mitte äriliseks edasimüügiks või kaupade tootmiseks või teenuste äriliseks osutamiseks.		Käesolevat määrust kohaldatakse selliste lepingute sõlmimise suhtes, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse ning ehitustöid ja teenuste kontsessioone antakse valitsuse jaoks mitte äriliseks edasimüügiks või kaupade tootmiseks või teenuste äriliseks osutamiseks.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt a
(a) „tarnija” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes pakub turul kaupu;		(a) „ettevõtja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik või avaliku sektori asutus või selliste isikute ja/või asutuste rühm, kes pakub turul ehitustööde tegemist või ehitise ehitamist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist;
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b
(b) „teenuse osutaja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes pakub turul ehitustööde tegemist või ehitise ehitamist või teenuseid;		(b) „pakkuja” – ettevõtja, kes on esitanud pakkumuse;
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d
(d) „hõlmatud kaubad või teenused” – kaubad või teenused, mis on pärit riigist, millega liit on sõlminud turulepääsukohustusi hõlmava rahvusvahelise lepingu riigihangete valdkonnas, ning mille suhtes asjaomast lepingut kohaldatakse. Käesoleva määruse I lisas on esitatud asjaomaste lepingute loetelu;		(d) „hõlmatud kaubad või teenused” – kaubad või teenused, mis on pärit riigist, millega liit on sõlminud turulepääsukohustusi hõlmava rahvusvahelise lepingu riigihangete ja kontsessioonide valdkonnas, ning mille suhtes asjaomast lepingut kohaldatakse. Käesoleva määruse I lisas on esitatud asjaomaste lepingute loetelu;
		(Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu seadusandliku teksti ulatuses (lisatakse viide kontsessioonidele, kui mainitakse riigihankeid); määruse vastuvõtmise korral viiakse need tehnilised muudatused sisse kogu tekstis.)
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt g a (uus)
		(ga) „olulise vastastikkuse puudumine” – kehtiv seadusandlik, regulatiivne või halduslik meede, menetlus või tava, mille kolmanda riigi ametiasutused või üksikud hankeüksused on kehtestanud või mida nad rakendavad ning millega piiratakse juurdepääsu riigihanke- või kontsessiooniturgudele, eelkõige rahvusvaheliste standarditega võrreldes läbipaistvuse puudumisest ning diskrimineerivatest õigusnormidest ja haldustavadest tulenevalt, mistõttu esineb liidu ettevõtjate, kaupade või teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.
		Olulise vastastikkuse puudumist eeldatakse ka siis, kui direktiivi [...] 2014 riigihangete kohta XI lisas ning direktiivi [...] (2014) (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid) XIV lisas loetletud rahvusvahelise tööõiguse sätete rikkumine ametiasutuste poolt on tekitanud raskusi, mida on kogenud ja millest on komisjonile teatanud Euroopa ettevõtted kolmandates riikides hanke- ja kontsessioonilepinguid sõlmida püüdes.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b
(b) termin „ettevõtja” hõlmab võrdselt nii tarnija kui ka teenuse osutaja mõistet;		välja jäetud
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c
(c) ettevõtjat, kes on esitanud pakkumuse, nimetatakse „pakkujaks”;		välja jäetud
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e
(e) „kohustuslik hinnatrahv” – avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate kohustus suurendada, välja arvatud teatavate erandite kohaldamisel, teatavatest kolmandatest riikidest pärit teenuste ja/või kaupade lepingu sõlmimise menetluse käigus pakutud hinda;		(e) „kohustuslik hinnatrahv” – avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate kohustus suurendada, välja arvatud teatavate erandite kohaldamisel, teatavatest kolmandatest riikidest pärit teenuste ja/või kaupade lepingu sõlmimise menetluse või kontsessiooni andmise menetluse käigus pakutud hinda;
		(Käesolevat muudatust kohaldatakse kogu seadusandliku teksti ulatuses (lisatakse viide kontsessioonide andmise menetlusele, kui mainitakse lepingute sõlmimise menetlust – nii ainsuses kui ka mitmuses); muudatuse vastuvõtmise korral tuleb tehnilised kohandused viia sisse kogu tekstis.)
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
1. Kauba päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EÜ) nr 2913/1992 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)18 artiklitega 22–26.		1. Kauba päritolu määratakse kindlaks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 59–63, sealhulgas selle artikli 65 kohaselt vastuvõetavate lisasätetega.
__________________
18 EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Teenuse osutaja päritoluriigiks loetakse:		Teenuse päritolu määratakse kindlaks seda osutava füüsilise või juriidilise isiku päritolu alusel. Teenust osutava ettevõtja päritoluriigiks loetakse:
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4
Hõlmatud kaupade ja teenuste käsitamine		Hõlmatud kaupade ja teenuste käsitamine
Ehitustööde tegemist ja/või ehitise ehitamist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist hõlmavate lepingute sõlmimisel käsitavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad hõlmatud kaupu ja teenuseid võrdväärselt Euroopa Liidust pärit kaupade ja teenustega.		Ehitustööde tegemist ja/või ehitise ehitamist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist hõlmavate lepingute sõlmimisel või ehitiste ja teenuste kontsessioonide andmisel käsitavad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad hõlmatud kaupu ja teenuseid võrdväärselt liidust pärit kaupade ja teenustega.
Määruse (EÜ) nr 732/2008 I lisas loetletud vähim arenenud riikidest pärit kaupu või teenuseid käsitatakse nagu hõlmatud kaupu ja teenuseid.		Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 IV lisas loetletud vähim arenenud riikidest või niisugustest arenguriikidest, mida määruse (EL) nr 978/2012 VII lisa tähenduses loetakse haavatavateks mitmekesisuse puudumise tõttu ning seetõttu, et nad ei ole piisavalt integreerunud rahvusvahelisse kaubandussüsteemi ja maailmamajandusse, pärit kaupu või teenuseid käsitatakse nagu hõlmatud kaupu ja teenuseid.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
1. Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate taotlusel hindab komisjon selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus käibemaksuta on vähemalt 5 000 000 eurot, kas jätta lepingute sõlmimise menetlusest kõrvale pakkumused, mis hõlmavad mujalt kui liidust pärit kaupu või teenuseid, kui hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, võttes arvesse järgmisi tingimusi.		1. Kui komisjon algatab artiklis 8 sätestatud välishanke uurimise, hindab ta avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate taotlusel ja pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas selliste lepingute puhul, mille hinnanguline maksumus käibemaksuta on vähemalt 5 000 000 eurot, kas jätta lepingute sõlmimise menetlusest kõrvale pakkumused, mis hõlmavad mujalt kui liidust pärit kaupu või teenuseid, kui hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, võttes arvesse järgmisi tingimusi.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1
Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kavatsevad taotleda pakkumuste kõrvalejätmist lepingute sõlmimise menetlusest lõike 1 alusel, märgivad nad selle ära hanketeates, mille nad avaldavad vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 või vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42 või vastavalt kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi artiklile 26.		Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad kavatsevad taotleda pakkumuste kõrvalejätmist lepingute sõlmimise menetlusest lõike 1 alusel, märgivad nad selle selgelt ära direktiivi [2014/…/EL] riigihangete kohta ja direktiivi [2014/…/EL] (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid) artikli 2 punktis 15 osutatud tehnilise kirjelduse või kirjeldava dokumendi sissejuhatavas osas või direktiivi [2014/…/EL] kontsessioonilepingute sõlmimise kohta artikli 2 punktis 13 osutatud tehniliste ja funktsionaalsete nõuete sissejuhatavas osas.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 3
Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad saavad lõike 1 tingimustele vastavad pakkumused, mis mille puhul nad kavatsevad taotleda kõnealusel põhjusel lepingute sõlmimise menetlusest kõrvalejätmist, teavitavad nad sellest komisjoni. Teavitamismenetluse käigus võivad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad jätkata pakkumuste analüüsimist.		Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad saavad lõike 1 tingimustele vastavad pakkumused, mis mille puhul nad kavatsevad taotleda kõnealusel põhjusel lepingute sõlmimise menetlusest kõrvalejätmist, teavitavad nad sellest kaheksa kalendripäeva jooksul komisjoni. Teavitamismenetluse käigus võivad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad jätkata pakkumuste analüüsimist.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 4 – punkt b
(b) lepingu eseme kirjeldus;		(b) lepingu või kontsessiooni eseme kirjeldus;
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 4 – punkt d a (uus)
		(da) vajaduse korral mis tahes muu teave, mida komisjon vajalikuks peab.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 5
Komisjon võib avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijal paluda esitada lisateavet.		välja jäetud
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 6
Kõnealune teave esitatakse kaheksa tööpäeva jooksul alates esimesest tööpäevast, mis järgneb kuupäevale, mil saadakse lisateabe esitamise nõue. Kui komisjon ei saa kõnealuse ajavahemiku jooksul teavet, peatub lõike 3 kohane ajavahemik seniks, kuni komisjon on saanud nõutud teabe.		Kõnealune teave esitatakse kaheksa kalendripäeva jooksul alates esimesest kalendripäevast, mis järgneb kuupäevale, mil saadakse lisateabe esitamise nõue. Kui komisjon ei saa kõnealuse ajavahemiku jooksul teavet, peatub lõike 3 kohane ajavahemik seniks, kuni komisjon on saanud nõutud teabe.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
3. Lõikes 1 osutatud lepingute puhul võtab komisjon vastu rakendusakti kavatsetava kõrvalejätmise heakskiitmise kohta kahe kuu jooksul alates esimesest tööpäevast, mis järgneb kuupäevale, mil ta saab kõnealuse teate. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Põhjendatud juhtudel saab seda ajavahemikku üks kord pikendada kuni kahe kuu võrra, eriti kui teates või sellele lisatud dokumentides toodud teave on ebatäielik, ebatäpne või kui teatatud andmed muutuvad oluliselt. Kui kõnealuse kahekuulise ajavahemiku või pikendatud ajavahemiku lõpus ei ole komisjon võtnud vastu otsust, millega kiidetakse kõrvalejätmine heaks või lükatakse see tagasi, on komisjon kõrvalejätmise tagasi lükanud.		3. Kui komisjon on arvamusel, et kavandatava kõrvalejätmisega hõlmatud kaupade ja/või teenuste puhul esineb artikli 2 lõike 1 punktis g a määratletud olulise vastastikkuse puudumine, võtab ta vastu rakendusakti uurimise all olevate pakkumuste kõrvalejätmise heakskiitmise kohta kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu ühe kuu jooksul alates esimesest kalendripäevast, mis järgneb lõikes 1 osutatud taotluse esitamisele. Põhjendatud juhtudel saab seda ajavahemikku üks kord pikendada kuni ühe kuu võrra, eriti kui teates või sellele lisatud dokumentides toodud teave on ebatäielik, ebatäpne või kui teatatud andmed muutuvad oluliselt. Kui kõnealuse ühekuulise ajavahemiku või pikendatud ajavahemiku lõpus ei ole komisjon võtnud vastu otsust, millega kiidetakse kõrvalejätmine heaks või lükatakse see tagasi, on komisjon kõrvalejätmise tagasi lükanud.
		Kõrvalejätmine on meede, mida kohaldatakse ajutiselt kuni artiklis 8 sätestatud välishanke uurimise lõpuleviimiseni, artiklis 9 sätestatud konsulteerimismenetluse järelduste tegemiseni ning vajaduse korral mis tahes niisuguste artiklis 10 sätestatud meetmete võtmiseni, millega piiratakse hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsu liidu riigihanketurule.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b
(b) kui puudub punktis a osutatud leping ja kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid, mille tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine.		(b) kui puudub punktis a osutatud leping ja kolmas riik kohaldab jätkuvalt piiravaid hankemeetmeid või kontsessioonide andmise meetmeid, mille tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude avatuse osas olulise vastastikkuse puudumine, eriti siis, kui nimetatud piiravad meetmed kahjustavad liidu tööstuspoliitikat.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 2
Punkti b kohaldamisel eeldatakse vastastikuse avamise olulist erinemist, kui piiravate hankemeetmete tõttu esineb liidu ettevõtjate, kaupade ja teenuste tõsist ja korduvat diskrimineerimist.		välja jäetud
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 5
5. Vastastikuse avamise olulise erinemise hindamisel uurib komisjon järgmist:		välja jäetud
(a) mil määral tagatakse asjaomase riigi riigihankealaste õigusaktidega läbipaistvus kooskõlas rahvusvaheliste riigihankevaldkonna standarditega ning välistatakse liidu kaupade, teenuste ja ettevõtjate diskrimineerimine;
(b) mil määral ametiasutused ja/või üksikud hankivad üksused võtavad kasutusele tavad, millega diskrimineeritakse liidu kaupu, teenuseid ja ettevõtjaid, või jätkavad selliste tavade kohaldamist.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 7
7. Lõike 1 kohaselt pakkumused kõrvale jätnud avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad märgivad selle ära lepingu sõlmimise teates, mille nad avaldavad vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42 või kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi artiklile 27. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lepingu sõlmimise teate standardvormid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.		7. Kui pakkumused on lõike 3 kohaselt kõrvale jäetud, märgivad avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad selle koos kõrvalejätmise põhjustega ära lepingu sõlmimise teates, mille nad avaldavad vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42 või kontsessioonilepingute sõlmimist käsitleva direktiivi artiklile 27. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lepingu sõlmimise teate standardvormid. Sellised rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 8
8. Lõiget 1 ei kohaldata, kui komisjon on vastu võtnud rakendusakti, milles käsitletakse liiduga olulisi läbirääkimisi pidavast riigist pärit kaupade ja teenuste ajutist juurdepääsu, nagu on sätestatud artikli 9 lõikes 4.		8. Lõiget 1 ei pruugita kohaldada, kui komisjon on vastu võtnud rakendusakti, milles käsitletakse liiduga läbirääkimisi pidavast riigist pärit kaupade ja teenuste ajutist juurdepääsu, nagu on sätestatud artikli 9 lõikes 4. Komisjon põhjendab nõuetekohaselt oma vastavat otsust taotluse esitanud võrgustiku sektori hankijale.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1
Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb riigihankeid käsitleva direktiivi artikli 69 või vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 alusel pärast pakkuja selgituste kontrollimist aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, mis hõlmab väljastpoolt liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid ja mille puhul hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, teavitab ta sellest teisi pakkujaid kirjalikult, sh märgib põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused ja olemuse.		Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb riigihankeid käsitleva direktiivi artikli 69 või vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankeid käsitleva direktiivi artikli 79 alusel pärast pakkuja selgituste kontrollimist aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumuse, mis hõlmab väljastpoolt liitu pärinevaid kaupu ja/või teenuseid ja mille puhul hõlmamata kaupade või teenuste väärtus ületab 50 % pakkumusega hõlmatud kaupade või teenuste koguväärtusest, teavitab ta sellest teisi pakkujaid kirjalikult, sh märgib põhjendamatult madala hinna või kulu põhjused ja olemuse. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada, et riigihankelepingute täitmisel täidavad ettevõtjad neid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või direktiivi [...] 2013 riigihangete kohta XI lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 2
Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija võib jätta mis tahes teabe avalikustamata, kui see takistaks õigusaktide rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks teatavate avalik-õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi nende vahel.		Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija on teatanud oma kavatsusest aktsepteerida põhjendamatult madala hinnaga pakkumust, on teistel pakkujatel võimalus esitada mõistliku aja jooksul avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijale asjakohast teavet, et avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija oleks aktsepteerimisotsuse langetamisel täielikult teadlik kõikidest teguritest, mis võivad mõjutada põhjendamatult madala hinna või kulude olemuse hindamist.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1
Kui komisjon leiab, et see on liidu huvides, võib ta igal ajal kas enda algatusel või huvitatud poolte või liikmesriigi taotlusel algatada väidetavate piiravate hankemeetmete kindlakstegemiseks välishanke uurimise.		Komisjon võib igal ajal kas enda algatusel või huvitatud poolte, avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija või liikmesriigi taotlusel algatada väidetavate piiravate hankemeetmete kindlakstegemiseks välishanke uurimise. Välishanke uurimise algatamise otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate või liikmesriikide esitatud taotluste arvu. Kui komisjon keeldub uurimise algatamisest, esitab ta nõuetekohaselt oma otsuse põhjused taotluse esitanud liikmesriigile, huvitatud poolele või võrgustiku sektori hankijale.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2
Eelkõige võtab komisjon arvesse, kas käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohaselt on heaks kiidetud mitu kavatsetavat kõrvalejätmist.		välja jäetud
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
2. Lõikes 1 osutatud uurimine viiakse läbi artiklis 6 osutatud kriteeriumide alusel.		2. Lõikes 1 osutatud uurimine viiakse läbi artikli 2 lõike 1 punktis ga esitatud kriteeriumide alusel.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
3. Komisjon koostab hinnangu kolmanda riigi piiravate hankemeetmete jätkuva kohaldamise kohta huvitatud poolte ja liikmeriikide esitatud teabe ja/või komisjoni korraldatud uurimise käigus ilmnenud faktide alusel ning see viiakse lõpule üheksa kuu jooksul alates uurimise alustamisest. Põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada kolme kuu võrra.		3. Komisjon koostab hinnangu kolmanda riigi piiravate hankemeetmete jätkuva kohaldamise kohta huvitatud poolte ja liikmeriikide esitatud teabe ja/või komisjoni korraldatud uurimise käigus ilmnenud faktide või oma kolmandates riikides esinevaid kaubandustõkkeid käsitlevate korrapäraste aruannete alusel ning see viiakse lõpule kolme kuu jooksul alates uurimise alustamisest. Põhjendatud juhtudel võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra.
		Komisjoni hinnangus võetakse arvesse avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijate esitatud taotlusi uurimiste läbiviimiseks artikli 6 lõike 1 alusel pärast käesolevas artiklis sätestatud menetluse algatamist.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 1
Kui pärast konsultatsioonide alustamist võtab asjaomane riik rahuldavalt heastavaid/korrigeerivaid meetmeid, kuid ei võta uusi turulepääsukohustusi, võib komisjon konsulteerimise peatada või lõpetada.		Kui pärast konsultatsioonide alustamist võtab asjaomane riik rahuldavalt heastavaid/korrigeerivaid meetmeid, kuid ei võta uusi turulepääsukohustusi, võib komisjon konsulteerimise peatada või lõpetada või kutsuda asjaomast riiki üles alustama läbirääkimisi artikli 9 lõike 4 alusel.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 3 – sissejuhatav osa
Kui kolmas riik tühistab või peatab heastavate/korrigeerivate meetmete võtmise või rakendab neid valesti, võib komisjon:		Kui kolmas riik tühistab või peatab heastavate/korrigeerivate meetmete võtmise või rakendab neid valesti, toimib komisjon artikli 10 kohaselt, et võtta vastu rakendusakte kolmandast riigist pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu piiramiseks.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 3 – punkt i
i) jätkata või alustada uuesti konsulteerimist asjaomase kolmanda riigiga ja/või		välja jäetud
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 3 – punkt ii
ii) toimida artikli 10 kohaselt, et võtta vastu rakendusakte kolmandast riigist pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu piiramiseks.		välja jäetud
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4
4. Kui pärast konsultatsiooni alustamist ilmneb, et piiravate hanketavade kasutamise lõpetamiseks on kõige sobivam viis rahvusvahelise lepingu sõlmimine, peetakse läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 207 ja 218. Kui teatav riik on pidanud Euroopa Liiduga olulisi turulepääsu käsitlevaid läbirääkimisi riigihankevaldkonnas, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega nähakse ette, et kõnealusest riigist pärit kaupu ja teenuseid ei saa lepingute sõlmimise menetlusest artikli 6 kohaselt kõrvale jätta.		4. Kui pärast konsultatsiooni alustamist ilmneb, et piiravate hanketavade kasutamise lõpetamiseks on kõige sobivam viis rahvusvahelise lepingu sõlmimine, peetakse läbirääkimisi kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 207 ja 218. Kui teatav riik on pidanud Euroopa Liiduga turulepääsu käsitlevaid läbirääkimisi riigihankevaldkonnas, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, millega nähakse ette, et kõnealusest riigist pärit kaupu ja teenuseid ei saa lepingute sõlmimise menetlusest artikli 6 kohaselt kõrvale jätta. Komisjon põhjendab nõuetekohaselt oma vastavat otsust taotluse esitanud liikmesriigile, huvitatud poolele või võrgustiku sektori hankijale.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjon võib konsultatsioonide korraldamise lõpetada, kui asjaomane riik võtab liiduga kokkulepitud rahvusvahelisi kohustusi ühes järgmises raamistikus:		Komisjon võib konsultatsioonide korraldamise lõpetada, kui asjaomane riik on võtnud liiduga või rahvusvahelisel tasandil järgmised meetmed:
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a (uus)
		(a) Euroopa Liiduga mis tahes järgmistes raamistikes rahvusvaheliste kohustuste kokkuleppimine:
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a iii
(c) WTO riigihankelepinguga või liiduga kõnealuse raamistiku raames sõlmitud kahepoolse lepinguga võetud turulepääsukohustuste laiendamine.		(iii) WTO riigihankelepinguga või liiduga kõnealuse raamistiku raames sõlmitud kahepoolse lepinguga võetud turulepääsukohustuste laiendamine ning
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b (uus)
		(b) korrigeerivate meetmete vastuvõtmine asjaomase riigi poolt.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 6
6. Kui kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei anna rahuldavaid tulemusi 15 kuu jooksul alates päevast, mil hakati konsulteerima kõnealuse kolmanda riigiga, lõpetab komisjon konsulteerimise ja kaalub tegutsemist artikli 10 alusel, et võtta vastu rakendusakte, millega piiratakse kolmandast riigist pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu.		6. Kui kolmanda riigiga peetavad konsultatsioonid ei anna rahuldavaid tulemusi 12 kuu jooksul alates kalendripäevast, mil hakati konsulteerima kõnealuse kolmanda riigiga, lõpetab komisjon konsulteerimise ja kaalub tegutsemist artikli 10 alusel, et võtta vastu rakendusakte, millega piiratakse kolmandast riigist pärit kaupade ja teenuste juurdepääsu.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
1. Kui artikli 8 kohase uurimise käigus ja pärast artiklis 9 osutatud menetluse järgmist leitakse, et kolmanda riigi võetud või jätkuvalt kohaldatavate piiravate meetmete tulemuseks on liidu ja asjaomase kolmanda riigi turgude vastastikuse avamise oluline erinemine, nagu on osutatud artiklis 6, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega ajutiselt piiratakse kolmandast riigist pärit hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.		1. Kui artikli 8 kohase uurimise käigus ja pärast artiklis 9 osutatud menetluse järgmist leitakse, et liidu ja kolmanda riigi turgude avamise osas esineb olulise vastastikkuse puudumine, nagu on osutatud artikli 2 lõike 1 punktis g a, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega ajutiselt piiratakse kolmandast riigist pärit hõlmamata kaupade ja teenuste juurdepääsu kuni viieaastaseks ajavahemikuks, mida võib pikendada veel viieks aastaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Lõike 1 kohaselt võetavad meetmed võivad eelkõige piirduda järgmisega:		Komisjon ei kiida kavandatavat kõrvalejätmist heaks, kui see oleks vastuolus turulepääsu kohustustega, mille liit on endale võtnud rahvusvaheliste lepingutega. Lõike 1 kohaselt võetavad meetmed võivad eelkõige piirduda järgmisega:
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2a (uus)
		Kui artikli 9 lõike 4 ja artikli 10 alusel võetud meetmeid ei ole vahepeal peatatud või tühistatud, lõppeb nende kehtivus viie aasta möödumisel nende jõustumisest.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad võivad otsustada jätta hankemenetluse suhtes artikli 10 kohased meetmed kohaldamata, kui		1. Avaliku sektori / võrgustiku sektori hankijad võivad taotleda, et komisjon jätaks hankemenetluse suhtes artikli 10 kohased meetmed kohaldamata, kui
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 (uus)
		Kui pärast 15 kalendripäeva ei ole komisjon võtnud vastu otsust kõnealuse taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta, loetakse taotlus komisjoni poolt tagasilükatuks. Erandlikel asjaoludel võib kõnealust tähtaega pikendada kuni viie kalendripäeva võrra.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1
Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb kohaldada käesoleva määruse artikli 10 kohaselt vastu võetud või artikli 11 kohaselt ennistatud meetmeid, märgib ta oma kavatsuse ära hanketeates, mille ta avaldab vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 või direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42. Ta teavitab komisjoni hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul alates hanketeate avaldamisest.		Kui avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija kavatseb kohaldada käesoleva määruse artikli 10 kohaselt vastu võetud või artikli 11 kohaselt ennistatud meetmeid, märgib ta oma kavatsuse ära hanketeates, mille ta avaldab vastavalt direktiivi 2004/18/EÜ artiklile 35 või direktiivi 2004/17/EÜ artiklile 42.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 2
Kõnealune teade saadetakse elektrooniliste vahendite abil, kasutades standardvormi. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse hanketeadete ja teadete standardvormid kooskõlas artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.		Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse hanketeadete standardvormid kooskõlas artikli 17 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 3
Teade sisaldab järgmisi andmeid:		välja jäetud
(a) avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija nimi ja kontaktandmed;
(b) lepingu eseme kirjeldus;
(c) teave vastuvõetavate ettevõtjate, kaupade ja/või teenuste päritolu kohta;
(d) põhjused, miks piiravaid meetmeid ei kohaldata, ning selle erandi kasutamise üksikasjalik põhjendus;
(e) vajaduse korral mis tahes muu teave, mida avaliku sektori / võrgustiku sektori hankija vajalikuks peab.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 14 kohased delegeeritud volitused igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.		3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel kalendripäeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 a (uus)
		Artikkel 16a
		Kolmandates riikides liidu poolt rahastatavate programmidega seotud hanketingimused
		Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide rahastatavate riigihangete puhul tagab komisjon, et kehtestatud on siduv õigusraamistik, mille eesmärk on reguleerida riigihankelepingute sõlmimist ja täitmist. Sellega seoses võtab liit vastu ühtsed eeskirjad, mille eesmärk on tagada liidu ja kolmandate riikide ettevõtjate vahel õiglased konkurentsitingimused.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2
2. Komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament, liikmesriigid ja nende ametnikud ei avalda teabe andja eriloata käesoleva määruse alusel saadud mis tahes konfidentsiaalset teavet.		välja jäetud
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)
		4a. Kui teabe andja ei ole selleks eriluba andnud, ei avaldata mingil juhul teavet, mis on käesoleva määruse alusel saadud ja mille teabe andja on kuulutanud konfidentsiaalseks.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19
1. jaanuariks 2017 ja vähemalt iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ning selle kohta, millist edu on käesoleva määruse raames saavutatud rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses ELi ettevõtjate juurdepääsuga riigihankelepingute sõlmimise menetlusele kolmandates riikides. Selleks esitavad liikmesriigid taotluse korral komisjonile asjakohast teavet.		Vähemalt iga kolme aasta järel alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning selle kohta, millist edu on käesoleva määruse raames saavutatud rahvusvahelistel läbirääkimistel seoses ELi ettevõtjate juurdepääsuga riigihankelepingute sõlmimise menetlusele kolmandates riikides. Selleks esitavad liikmesriigid taotluse korral komisjonile asjakohast teavet. Kui komisjon esitab oma teise aruande, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule ka seadusandliku ettepaneku määruse muutmise kohta või põhjendused, miks tema arvates muudatusi ei ole vaja. Kui komisjon neid kohustusi ei täida, lõpetatakse määruse kohaldamine teise aasta lõpus pärast teise aruande esitamist.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20
Direktiivi 2004/17/EÜ artiklid 58 ja 59 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumisest.		Komisjon hindab, kas alles tuleb jätta direktiivi 2004/17/EÜ artiklid 58 ja 59. Vastavalt selle hindamise järeldustele esitab komisjon seadusandliku ettepaneku, millega tunnistatakse need artiklid kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumisest.

(1)	Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0454/2013).

Mesi ***I

309k

71k

Euroopa Parlamendi 15. jaanuaril 2014. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ mee kohta (COM(2012)0530 – C7-0304/2012 – 2012/0260(COD))(1)

P7_TA(2014)0028

A7-0440/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
(1) Kohtuasjas C-442/09 6. septembril 2011. aastal tehtud Euroopa Kohtu otsuse8 kohaselt tuleb mees sisalduvat õietolmu käsitada mee koostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)9 tähenduses. Kohtu otsuse tegemisel võeti aluseks kohtule esitatud faktid, mille kohaselt sisaldab mesi õietolmu peamiselt mesiniku enda tegevuse (tsentrifuugimine, mida tehakse mee kogumiseks) tõttu. Tegelikult satub õietolmu tarru üksnes mesilaste tegevuse tulemusena ning õietolmu leidub mees looduslikult, sõltumata sellest, kas mesinik on mee eraldanud tsentrifuugimise teel või mitte. Seega on vaja geneetiliselt muundatud õietolmu sisaldava mee osas selgitada (ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta)10 kohaldamist), et mesi on looduslik aine, millele ei saa lisada toidu koostisosi ning et õietolm esineb mees looduslikult ega ole selle koostisosa direktiivi i2000/13/EÜ tähenduses. Seepärast tuleks nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/110/EÜ mee kohta11 vastavalt muuta.		(1) Nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ1 kohaselt on mesi mesilaste toodetud looduslik magus aine. Mesi koosneb põhiliselt erinevatest suhkrutest, peamiselt fruktoosist ja glükoosist, ning samuti teistest ainetest, nagu orgaanilised happed, ensüümid ja mee kogumisel saadud tahked osakesed. Direktiivi 2001/110/EÜ määratlusega säilitatakse mee looduslikke omadusi ja piiratakse inimeste sekkumist, mis võib muuta mee koostist. Eelkõige keelatakse direktiiviga meele lisada mis tahes toidu koostisosi, sealhulgas lisaained, samuti ei tohi sinna lisada midagi muud peale mee. Samuti ei tohi selle direktiivi kohaselt eemaldada meele iseloomulikku õietolmu või koostisosi, välja arvatud juhul, kui see on võõraste ainete eemaldamisel vältimatu. Need tingimused on kooskõlas codex alimentarius’e mett käsitlevate standarditega.
__________________		__________________
11 EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.		1 EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 a (uus)
		(1a) Selleks et arvestada tarbijate kasvavat tundlikust geneetiliselt muundatud organismide olemasolu suhtes toidus ja nende õigust saada sellekohast teavet kooskõlas määrusega (EL) nr 1169/2011, tuleks nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ* vastavalt muuta.
		__________________
		* Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47).
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 b (uus)
		(1b) Direktiivi 2001/110/EÜ kohaselt kuulub õietolm mee koostist käsitlevate kriteeriumide alla. Olemasolevad tõendid, sealhulgas empiirilised ja teaduslikud andmed, kinnitavad, et õietolm mees tuleneb mesilastest. Õietolmuterad satuvad nektarisse, mida mesilased koguvad. Mesilased muudavad tarusse kogutud nektari, mis sisaldab õietolmuteri, meeks. Olemasolevate andmete kohaselt võib täiendav õietolm sattuda meesse mesilaste karvadelt, tarus siseõhust ja kärjekannudest, mis võivad kogemata avaneda, kui käitleja mett välja võtab. Seega satub õietolm tarru mesilaste tegevuse tulemusena ning õietolmu leidub mees looduslikult, sõltumata sellest, kas käitleja võtab mee välja või mitte. Käitlejad ei lisa õietolmu meesse tahtlikult, see keelati direktiiviga 2001/110/EÜ.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 c (uus)
		(1c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1169/20111 määratletakse „koostisosa” kui toidu tootmisel või valmistamisel kasutatavat mis tahes ainet või toodet, sealhulgas lõhna- ja maitseained, lisaained ja toidus kasutatavad ensüümid, ning liitkoostisosa komponendid, mida valmistoode – ka muudetud kujul – sisaldab. Selline määratlus tähendab aine tahtlikku kasutamist toidu tootmisel või valmistamisel. Võttes arvesse mee looduslikke omadusi ja eriti meele iseloomulike koostisosade, sealhulgas õietolmu looduslikku päritolu, tuleb selgitada, et õietolmu ja muid mee koostisesse kuuluvaid iseloomulikke aineid ei tuleks lugeda koostisosaks määruse (EL) nr 1169/2011 tähenduses.
		__________________
		1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 d (uus)
		(1d) Kuna mesi on looduslik toode, siis ei peaks nõudma koostisainete loetelu esitamist.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 e (uus)
		(1e) Liikmesriikide tasandil direktiivi 2001/18/EÜ artikli 26a kohaselt kehtestatud samaaegse viljelemise meetmed peaksid tagama, et mee standardanalüüsid ei ole vajalikud, kui muu hulgas kehtestatakse minimaalse vahemaa nõue.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
(4) Direktiivi 2001/110/EÜ lisades on esitatud tehnilised elemendid, mida võib olla vaja kohandada või ajakohastada asjakohastes rahvusvahelistes standardites toimunud arengute arvesse võtmiseks. Kõnealuses direktiivis ei anta komisjonile asjakohaseid volitusi, mille alusel neid lisasid saaks rahvusvahelistes standardites toimunud arengute arvesse võtmiseks kiiresti kohandada või ajakohastada. Seega tuleks direktiivi 2001/110/EÜ ühtse rakendamise tagamiseks anda komisjonile volitus kohandada või ajakohastada kõnealuse direktiivi lisasid, et võtta arvesse mitte üksnes tehnoloogia arengut, vaid ka rahvusvahelistes standardites toimunud arenguid.		välja jäetud
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
(6) Selleks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ning vajaduse korral ka rahvusvahelistes standardites toimunud arenguid, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta vastu õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290, mille kohaselt kohandada või ajakohastada direktiivi 2001/110/EÜ lisades esitatud tootekirjelduste ja määratluste tehnilisi üksikasju.		välja jäetud
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2001/110/EÜ Artikkel 2 – punkt 5
5. Mee looduslikule koostisele eriomast õietolmu ei käsitata mee koostisosana direktiivi 2000/13/EÜ artikli 6 lõike 4 tähenduses toodete puhul, mis on loetletud käesoleva direktiivi I lisas.		5. Mee looduslikule koostisele eriomast õietolmu ei käsitata mee koostisosana määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punkti f tähenduses toodete puhul, mis on loetletud käesoleva direktiivi I lisas.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 3 Direktiiv 2001/110/EÜ Artikkel 6
Artikkel 6		välja jäetud
Kooskõlas artikliga 6a antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on muuta I lisas esitatud nimetuste, tootekirjelduste ja määratlustega seonduvaid tehnilisi omadusi ning II lisas sätestatud mee koostise kriteeriume, selleks et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja vajaduse korral ka asjakohastes rahvusvahelistes standardites toimunud arenguid.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 2001/110/EÜ Artikkel 6a – lõige 2
2. Artiklites 4 ja 6 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile määramata ajaks alates (…). (Väljaannete Talitus märgib käesoleva muutmisakti jõustumise kuupäeva).		2. Artiklis 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates …*. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu pikendamisele vastuväite.
		__________________________
		* Käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäev.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 2001/110/EÜ Artikkel 6 a – lõige 3
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4 ja 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.		3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 2001/110/EÜ Artikkel 6 a – lõige 5
Kooskõlas artiklitega 4 ja 6 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra.”		Artikli 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – lõik 1
Liikmesriigid jõustavad artikli 1 lõike 1 järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [kuupäev]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.		Liikmesriigid jõustavad artikli 1 lõike 1 järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt ...*. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
		___________________
		* 12 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumist.

(1)	Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0440/2013).

Programm Herakles III ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ***I

189k

37k

		Resolutsioon
		Tekst

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus programmi Herakles III kohta, millega edendatakse meetmeid Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonnas (COM(2011)0914 – C7-0513/2011 – 2011/0454(COD))

P7_TA(2014)0029

A7-0385/2012

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0914),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 325, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0513/2011),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse kontrollikoja 15. mai 2012. aasta arvamust(1),

– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 14. novembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0385/2012),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. jaanuaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega luuakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse valdkonna meetmete edendamise programm (programm Herakles III) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 804/2004/EÜ

P7_TC1-COD(2011)0454

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 250/2014) lõplikule kujule).

(1)	ELT C 201, 7.7.2012, lk 1.

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse statistika ***I

324k

84k

Euroopa Parlamendi 15. jaanuaril 2014. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika kohta seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega komisjonile teatavate meetmete vastuvõtmiseks, samuti seoses teabe edastamisega tolliasutuste poolt, konfidentsiaalsete andmete vahetamisega liikmesriikide vahel ja statistilise väärtuse määratlemisega (COM(2013)0578 – C7-0242/2013 – 2013/0278(COD))(1)

P7_TA(2014)0030

A7-0457/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek		Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
(6) On eriti oluline, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone ettevalmistava töö käigus, sh ka ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.		(6) On eriti oluline, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone ettevalmistava töö käigus, sh ka kõige tõhusamal ekspertide tasandil pärast liikmesriikidele teatamist, kellega plaanitakse konsulteerida ja millisel alusel tagatakse erapooletus ning välditakse võimalikke huvide konflikte. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
(7) Komisjon peaks tagama, et kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ja andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat halduskoormust.		(7) Komisjon peaks tagama, et kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ei kaasne liikmesriikidele ja andmeesitajatele suurt lisakulu ega märkimisväärset täiendavat halduskoormust ning et ollakse võimalikult kokkuhoidlik.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
(8) Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 638/2004 rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada teabe kogumise korra, eelkõige kasutatavad koodid, tehnilised sätted kaubavahetuse aastastatistika koostamiseks ettevõtete tunnuste järgi ja meetmed tagamaks, et edastatava statistika kvaliteet vastab kvaliteedikriteeriumidele. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.		(8) Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 638/2004 rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks kehtestada teabe kogumise korra, eelkõige kasutatavad koodid, tehnilised sätted kaubavahetuse aastastatistika koostamiseks ettevõtete tunnuste järgi ja meetmed tagamaks, et tasuta edastatava statistika kvaliteet vastab kvaliteedikriteeriumidele. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
(10) Euroopa statistikasüsteemi komitee uut struktuuri käsitleva strateegia kohaselt, mille eesmärk on luua püramiidikujuline ja selge struktuur, et parandada koordineerimist ja tõhustada partnerlust, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta9 asutatud Euroopa statistikasüsteemi komiteel olema nõuandev roll ja ta peaks abistama komisjoni rakendamisvolituste teostamisel.		(10) Euroopa statistikasüsteemi komitee uut struktuuri käsitleva strateegia kohaselt, mille eesmärk on luua püramiidikujuline ja selge struktuur, et parandada koordineerimist ja tõhustada partnerlust, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta asutatud Euroopa statistikasüsteemi komiteel olema nõuandev roll ja ta peaks abistama komisjoni rakendamisvolituste teostamisel. Kvaliteetse statistika tegemiseks liidus on väga oluline liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni (Eurostat) vahelise töö koordineerimise parandamine.
__________________		__________________
9 ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.		9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
(11) Määrust (EÜ) nr 638/2004 tuleks muuta ja asendada viide Intrastati komiteele viitega Euroopa statistikasüsteemi komiteele.		(11) Määrust (EÜ) nr 638/2004 tuleks muuta ja asendada viide Intrastati komiteele viitega Euroopa statistikasüsteemi komiteele. Euroopa statistikasüsteemi komiteel peaks olema samasugune koosseis kui Intrastati komiteel, s.t igast liikmesriigist on üks liige.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
(12) Tollivormistuse lihtsustamise tulemusena ei ole tollil enam statistilist teavet tollimenetluse all olevate kaupade kohta. Andmete tagamiseks tuleks kõnealuste kaupade liikumine kaasata Intrastati süsteemi.		(12) Tollivormistuse lihtsustamise tulemusena ei ole tollil enam statistilist teavet tollimenetluse all olevate kaupade kohta. Andmete tagamiseks tuleks kõnealuste kaupade liikumine kaasata Intrastati süsteemi, piirates samas kõiki täiendavaid kulusid nii palju kui võimalik. Teabe puhul tuleks järgida ühesuunalise voo süsteemi põhimõtet, ehk kui on võimalik tagada andmete kvaliteeti, peaksid andmeid koguma ainult eksportivad äriühingud.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
(13) Liikmesriikidel tuleks lubada vahetada konfidentsiaalseid andmeid liidusisese kaubavahetuse statistika kohta, et parandada statistika arendamise tulemuslikkust, koostamist ja levitamist või kõnealuse statistika kvaliteeti.		(13) Liikmesriikidel tuleks lubada vahetada konfidentsiaalseid andmeid liidusisese kaubavahetuse statistika kohta ning see peaks vajadusel olema tasuta, et parandada statistika arendamise tulemuslikkust, koostamist ja levitamist või kõnealuse statistika kvaliteeti. Andmete vahetamine peaks olema vabatahtlik ning seda peaks olema võimalik teha määruse jõustumisele järgneval üleminekuperioodil. Konfidentsiaalsete andmete vahetamist tuleks rakendada siiski ettevaatlikult ning ettevõtete halduskoormus ei tohiks seetõttu suureneda.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
(14) Statistilise väärtuse mõistet tuleks selgemaks muuta ja viia see kooskõlla kõnealuse andmeelemendi mõistega liiduvälise kaubavahetuse statistikas.		(14) Statistilise väärtuse mõistet tuleb selgemaks muuta ja viia see kooskõlla kõnealuse andmeelemendi mõistega liiduvälise kaubavahetuse statistikas, et ELi-sisene ja -väline kaubandusstatistika oleks paremini võrreldav. Ühtsed määratlused on olulised piiriülese kaubanduse nõuetekohase ja sujuva toimimise seisukohast ning eri riikide ametiasutustele on need eriti vajalikud ettevõtete piiriülesele tegevusele mõju avaldavate eeskirjade tõlgendamisel.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
(15) Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on vajalik ja asjakohane kehtestada eeskirjad teabe edastamise kohta tolliasutuste poolt, liikmesriikidevahelise konfidentsiaalsete andmete vahetamise kohta ja statistilise väärtuse määratlemise kohta liidusisese kaubavahetuse statistika valdkonnas. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4 ei lähe käesolev määrus kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.		(15) Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on vajalik ja asjakohane kehtestada ühtlustatud eeskirjad teabe edastamise kohta tolliasutuste poolt, liikmesriikidevahelise konfidentsiaalsete andmete vahetamise kohta ja statistilise väärtuse määratlemise kohta liidusisese kaubavahetuse statistika valdkonnas. Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikega 4 ei lähe käesolev määrus kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
		(15a) Andmete edastamine liikmesriikide ametiasutuste poolt peaks olema liikmesriikidele ja liidu institutsioonidele või ametitele tasuta.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
		(17a) Võttes arvesse liikmesriikide majanduslikku olukorda ning kooskõlastusmeetmete tugevdamist liidu tasandil, tuleks arendada välja terviklik lähenemisviis ning üha usaldusväärsemad statistilised näitajad, et rakendada tõhusamalt poliitikapõhimõtteid.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 b (uus)
		(17b) Arvestades Euroopa Liidu kodanike ja liikmesriikide andmete kaitsmisega seotud hiljuti avastatud rikkumisi, tuleks tugevdada tundlike statistiliste andmete, sealhulgas majandusandmete edastusviiside turvalisust.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt b Määrus (EÜ) nr 638/2004 Artikkel 5 – lõige 2
2. Statistilisi andmeid selliste kaupade lähetamise ja saabumise kohta, mille puhul koostatakse tolli- või fiskaalotstarbeline ühtne haldusdokument, edastab toll otse siseriiklikele asutustele vähemalt kord kuus.		2. Statistilisi andmeid selliste kaupade lähetamise ja saabumise kohta, mille puhul koostatakse tolli- või fiskaalotstarbeline ühtne haldusdokument, edastab toll otse liikmesriikide asutustele kord kuus.”
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 638/2004 Artikkel 9 a – lõik 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta)(*) artikli 3 lõikes 7 määratletud konfidentsiaalseid andmeid lubatakse vahetada vaid statistilisel eesmärgil iga liikmesriigi asjaomaste statistikaametite vahel, kui andmete vahetamine aitab kaasa liikmesriikidevahelist kaubavahetust käsitleva Euroopa statistika tõhusale arendamisele, kogumisele ja levitamisele või parandab selle kvaliteeti.		Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta)() artikli 3 lõikes 7 määratletud konfidentsiaalseid andmeid lubatakse tasuta vahetada vaid statistilisel eesmärgil iga liikmesriigi asjaomaste statistikaametite vahel, kui tõestatakse, et andmete vahetamine aitab kaasa liikmesriikidevahelist kaubavahetust käsitleva Euroopa statistika tõhusale arendamisele, kogumisele ja levitamisele või parandab märkimisväärselt selle kvaliteeti. Kogu täiendav halduskoormus ja kulutused, mis võivad liikmesriigile tekkida, hoitakse minimaalsena. Konfidentsiaalse teabe vahetus on vabatahtlik kuni ...*.
		______________
(*) ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.		* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
		** Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 5 Määrus (EÜ) nr 638/2004 Artikkel 9 a – lõik 2
Liikmesriikide ametiasutused käsitlevad saadud konfidentsiaalseid andmeid konfidentsiaalselt ja kasutavad neid üksnes statistilisel eesmärgil.		Liikmesriikide ametiasutused käsitlevad saadud konfidentsiaalseid andmeid konfidentsiaalselt ja kasutavad neid üksnes statistilisel eesmärgil. Liikmesriikide ametiasutused ei edasta neid andmeid ühelegi muule rahvusvahelisele organisatsioonile kui ainult käesolevas määruses sätestatud organisatsioonile.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 6 – alapunkt c Määrus (EÜ) nr 638/2004 Artikkel 10 – lõige 5
5. Teatud tingimustel, mis vastavad kvaliteedinõuetele, võivad liikmesriigid lihtsustada väikeste üksiktehingute kohta esitatavaid andmeid. Komisjonil antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks need tingimused.		5. Teatud tingimustel, mis vastavad kvaliteedinõuetele, võivad liikmesriigid lihtsustada väikeste üksiktehingute kohta esitatavaid andmeid eeldusel, et lihtsustamisega ei kahjustata statistika kvaliteeti. Komisjonil antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks need tingimused.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 6 a (uus) Määrus (EÜ) nr 638/2004 Artikkel 11
		(6a) Artikkel 11 asendatakse järgmisega:
Artikkel 11		„Artikkel 11
Statistiliste andmete konfidentsiaalsus		Statistiliste andmete konfidentsiaalsus
Liikmesriikide ametiasutused otsustavad, kas statistilisi tulemusi, mis võimaldavad andmeesitaja(te) identifitseerimist, võib levitada või tuleb neid muuta nii, et nende levitamine ei ohustaks statistiliste andmete konfidentsiaalsust, üksnes juhul, kui andmeesitaja(d) seda nõuab/nõuavad.		Liikmesriikide ametiasutused otsustavad, kas statistilisi tulemusi, mis võimaldavad andmeesitaja(te) identifitseerimist, võib levitada või tuleb neid muuta nii, et nende levitamine ei ohustaks statistiliste andmete konfidentsiaalsust, üksnes juhul, kui andmeesitaja(d) seda nõuab/nõuavad. Liikmesriikide ametiasutused tagavad, et statistiline kasu ületab selgelt kahjulikud mõjud andmeesitaja(te)le.”
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 7 – alapunkt c Määrus (EÜ) nr 638/2004 Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 3
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu kõnealuse statistika koostamise tehnilised sätted.		Komisjon võtab rakendusaktidega vastu kõnealuse statistika majanduslikult kõige soodsama koostamise tehnilised sätted.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 8 Määrus (EÜ) nr 638/2004 Artikkel 13 – lõige 4 – lõik 1
(4) Komisjon võtab rakendusaktidega vastu meetmed, mis on vajalikud kvaliteedikriteeriumitekohaselt edastatava statistika kvaliteedi tagamiseks.		(4) Komisjon võtab rakendusaktidega vastu meetmed, mis on vajalikud kvaliteedikriteeriumite kohaselt edastatava statistika kvaliteedi tagamiseks, vältides ülemääraseid kulusid liikmesriikide ametiasutuste jaoks.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 638/2004 Artikkel 13 a – lõige 2
(2) Artikli 3 lõikes 4, artikli 6 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 12 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud delegeeritud volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei panda liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset täiendavat halduskoormust.		(2) Artikli 3 lõikes 4, artikli 6 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 12 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud delegeeritud volituste rakendamisel tagab komisjon, et delegeeritud õigusaktidega ei kaasne liikmesriikidele ega andmeesitajatele suurt lisakulu ega märkimisväärset täiendavat halduskoormust. Võimaluse korral püüab komisjon vähendada kulusid ja halduskoormust. Lisaks põhjendab komisjon nõuetekohaselt kavandatud delegeeritud õigusaktides sätestatud meetmeid ning esitab liikmesriikide esitatud andmete alusel teabe asjassepuutuva koormuse ja tootmiskulude kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 14 lõikele 3.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 638/2004 Artikkel 13 a – lõige 3
3. Artikli 3 lõikes 4, artikli 6 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 12 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud volitused delegeeritakse komisjonile määramata ajaks alates [(Väljaannete talitus: palun lisage käesoleva määruse jõustumise kuupäev)].		3. Artikli 3 lõikes 4, artikli 6 lõikes 2, artikli 10 lõigetes 3, 4 ja 5, artikli 12 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud volitused delegeeritakse komisjonile 5 aastaks alates [Väljaannete talitus: palun lisage käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon koostab delegeeritud volituste kasutamise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – punkt 9 Määrus (EÜ) nr 638/2004 Artikkel 13 a – lõige 6
6. Artikli 3 lõike 4, artikli 6 lõike 2, artikli 10 lõigete 3, 4 ja 5 ning artikli 12 lõike 1 punkti a ja lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast seda, kui õigusakt on Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehtud, esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kahe kuu võrra.		6. Artikli 3 lõike 4, artikli 6 lõike 2, artikli 10 lõigete 3, 4 ja 5 ning artikli 12 lõike 1 punkti a ja lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast seda, kui õigusakt on Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehtud, esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel kolme kuu võrra.”.

(1)	Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0457/2013).

Võitlus looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastu

142k

58k

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta resolutsioon looduslike liikidega seotud kuritegevuse kohta (2013/2747(RSP))

P7_TA(2014)0031

B7-0013/2014

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse komisjoni (UNCCPCJ) 2013. aasta aprilli resolutsiooni, mille ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2013. aasta juulis heaks kiitis ja milles julgustatakse ÜRO liikmesriike käsitama organiseeritud kuritegevuse rühmituste osalusel toimuvat ebaseaduslikku kauplemist looduslike looma- ja taimeliikidega tõsise kuriteona ning seega inim- ja uimastikaubandusega samaväärsena,

– võttes arvesse uurimist, mille viisid läbi Interpol ja IFAW (International Fund for Animal Welfare) internetis toimuva elevandiluukaubanduse kohta ELis ning mille tulemustes märgiti, et õiguskaitse on internetis sooritatavate looduslike liikidega seotud kuritegude küsimuses alles lapsekingades ja nõuti konkreetsete õigusaktide väljatöötamist, et reguleerida ELis internetipõhist looduslike liikidega kauplemist,

– võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ELi strateegiliste eesmärkide kohta ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) osaliste konverentsi 16. istungiks 3.–14. märtsil 2013. aastal Bangkokis (Tai),(1)

– võttes arvesse osaliste konverentsi eelnimetatud 16. istungit, kus konventsiooniosalised leppisid kokku mitmes konkreetses salaküttimise ja looduslike liikidega kauplemise vastases meetmes, sealhulgas otsuseid 16.39–16.40 ning 16.78–16.83,

– võttes arvesse CITESi konventsiooni, mida rakendatakse ELis nõukogu määrusega (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel)(2) ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 865/2006(3), millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,

– võttes arvesse Berni konventsiooni alalise komitee 2. detsembril 2011. aastal vastu võetud soovitust nr 155 (2011) metslindude ebaseadusliku tapmise, püüdmise ja nendega kauplemise kohta ning sellele järgnenud komisjoni detsembri 2012. aasta tegevuskava lindude ebaseadusliku tapmise, püüdmise ja nendega kauplemise kaotamiseks,

– võttes arvesse USA, Filipiinide ja Gaboni hiljutisi algatusi oma ebaseadusliku elevandiluu varu hävitamiseks, et tõsta looduslike liikidega kauplemise ohjeldamise eesmärgil üldsuse teadlikkust asjaolust, et nõudlus elevandiluu järele suureneb ning ebaseaduslik kauplemine ja salaküttimine hoogustuvad,

– võttes arvesse aafrika elevantide levikuala 11 riigi juhtide 26. septembri 2013. aasta ühisavaldust (aafrika elevantide päästmise partnerluse ehk Clintoni üleilmse algatuse raames), milles ärgitati teisi riike kehtestama või taastama riikliku moratooriumi võhkade ja elevandiluust toodete igasugusele kaubanduslikule impordile, ekspordile ning kohalikul tasandil toimuvale ostule ja müügile, kuni salaküttimine ei ohusta enam elevantide looduslikke populatsioone,

– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (lõpparuanne)(4), eelkõige selle punkti 127, ning võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta ning soovituste kohta meetmete võtmiseks ja algatuste tegemiseks (vahearuanne)(5),

– võttes arvesse 27. veebruaril 2013. aastal Brüsselis toimunud keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni seminari looduslike liikidega seotud rahvusvahelise kuritegevuse kohta,

– võttes arvesse komisjonile 29. oktoobril 2013. aastal esitatud küsimust võitluse kohta looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastu (O-000123/2013 – B7-0529/2013),

– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et looduslike liikidega seotud kuritegevus, mis hõlmab salaküttimist ja ebaseaduslikku ülestöötamist, looduslikest liikidest valmistatud või saadud ebaseaduslike toodete transiiti ning nimetatud toodete ebaseaduslikku müüki ja kasutamist tarbijariikides, on nüüdseks tõsiseltvõetav rahvusvaheline organiseeritud kuritegevuse haru, mille aastane käive on vähemalt 19 miljardit USA dollarit, ning arvestades, et see on maailma tähtsuselt neljas ebaseaduslik tegevus uimastikaubanduse, võltsimiste ja inimkaubanduse järel;

B. arvestades, et ebaseaduslikus looduslike liikidega kauplemises osalevad sageli rahvusvahelised organiseeritud kuritegevuse võrgustikud ning see on nende võrgustike ja mässuliste relvarühmituste tuluallikaks;

C. arvestades, et looduslike liikidega seotud kuritegevus ohustab üksikisendite heaolu ning asjaomaste looma- ja taimeliikide kaitset ning seega kohalikke ökosüsteeme tervikuna;

D. arvestades, et looduslike liikidega seotud kuritegevus on kujunenud suureks ohuks paljude riikide julgeolekule, poliitilisele stabiilsusele, majandusele, kohalikele elatusallikatele, loodusvaradele ja kultuuripärandile; arvestades, et tõhus tegelemine nende ohtudega eeldab nii ulatuslikku reageerimist, et see jääb sageli keskkonna või looduslike liikidega tegelevate õiguskaitseasutuste või isegi ühe riigi või piirkonna pädevusest välja;

E. arvestades, et ebaseaduslik kauplemine looduslike liikidega ohustab tõsiselt ammenduvate loodusressurssidega kohalike kogukondade julgeolekut, õigusriigi põhimõtteid ja arengut, samuti rahu ja julgeolekut nendes riikides ja piirkondades, kus sellised kogukonnad asuvad, samuti ohustab see ka ülemaailmset jätkusuutlikku arengut;

F. arvestades, et looduslike liikidega seotud kuritegevuse ohjeldamiseks on vaja tegevust ülemaailmselt kõige kõrgemal poliitilisel tasandil ning rahvusvahelise ja riikide tasandi õiguskaitseasutuste vahel koordineerida, samuti on vaja kasutada vahendeid tulemuslikult, et tugevdada õiguskaitse- ja kriminaalkohtusüsteeme;

G. arvestades, et seni, kuni nõudlus looduslikest liikidest saadud toodete järele püsib suur ja õiguskaitse vallas tehakse vähe jõupingutusi, toimub seadusliku kaubanduse kattevarjus jätkuvalt ebaseaduslik kauplemine, mis on ka salaküttimise ajendiks;

1. rõhutab, et Euroopa Liit on ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise oluline turg ja transiidimarsruut; juhib tähelepanu asjaolule, et Europoli hinnangul annab ohustatud liikidega kauplemine igal aastal tulu vahemikus 18–26 miljardit eurot, kusjuures EL on maailmas kõige suurem turg;

2. toonitab, et CITESi eesmärk on tagada, et rahvusvaheline looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemine ei ohustaks liikide püsimajäämist looduses;

3. peab murettekitavaks asjaolu, et Global Financial Integrity koostatud 2011. aasta veebruari aruandes „Rahvusvaheline kuritegevus arengumaades” hinnati ainuüksi internetis toimuva ebaseadusliku looduslikest liikidest saadud toodetega kauplemise mahuks 10 miljardit USA dollarit aastas;

4. peab murettekitavaks üha tihenevaid sidemeid looduslike liikidega kauplemisega seotud isikute ja raha ning organiseeritud kuritegevuse muude vormide, näiteks uimasti- ja relvakaubanduse, korruptsiooni ja pettuse, aga ka militarismi ja terrorismi vahel;

5. peab murettekitavaks asjaolu, et organiseeritud kuritegelikud rühmitused, eriti need, kes on suutelised tegelema ka salakaubaveoga, peavad looduslike liikidega kauplemist atraktiivseks eelkõige õiguskaitse ebapiisavuse ja selle puuduliku rakendamise tõttu ning suure tulu ja leebete karistuste tõttu;

6. toonitab, et kui EL ja selle liikmesriigid soovivad ohustatud liikide kaitsel tõeliselt eesrinnas olla, tuleks kiiresti, aktiivselt ja ulatuslikult hakata edendama rahvusvahelisi läbirääkimisi, samuti tuleks luua kõige asjakohasem õigusraamistik ja rakendamistingimused, millega tagataks, et liidus kõrvaldatakse kõik seda ebaseaduslikku kauplemist võimaldavad lüngad;

7. juhib tähelepanu asjaolule, et looduslike liikidega seotud kuritegevus võib tõsiselt ohustada õigusriigi põhimõtteid ja jätkusuutlikku arengut;

8. on teadlik asjaolust, et ka ELi territooriumil esineb endiselt eri metsloomaliikide salaküttimist ning erikaitse all olevate haruldaste liikide ja isegi direktiivi 92/43/EMÜ (elupaikade direktiiv) IV lisas ja direktiivi 2009/147/EÜ (linnudirektiiv) I lisas loetletud ohustatud liikide tapmist, ära- ja kinnivõtmist ja nendega kauplemist;

Meetmed ELis

9. nõuab tungivalt, et komisjon looks viivitamatult looduslike liikidega seonduva kuritegevuse ja nendega kauplemise vastase ELi tegevuskava, mis hõlmaks selgeid eesmärke ja ajalist raamistikku;

10. rõhutab, et EL on ebaseaduslike looduslikest liikidest saadud toodete (näiteks elevandiluu ja ka elusloomad ise) oluline transiidisihtkoht, nagu on esile tõstetud võrgustiku TRAFFIC hiljutises aruandes(6), ning seega on EL kõnealuse kaubanduse ohjamiseks paremal positsioonil;

11. kutsub liikmesriike üles kehtestama moratooriumi võhkade ning elevandiluu ja sellest valmistatud toodete igasugusele kaubanduslikule impordile, ekspordile ning kohalikul tasandil toimuvale ostule ja müügile, kuni salaküttimine ei ohusta enam elevantide looduslikke populatsioone;

12. kutsub liikmesriike üles ühinema teiste CITESi osalistega ja hävitama oma ebaseadusliku elevandiluu varud, et astuda selgelt välja looduslike liikidega kauplemise ja ebaseaduslike looduslikest liikidest valmistatud toodete nõudluse vastu;

13. kutsub liikmesriike üles rakendama täielikult komisjoni soovitust 2007/425/EÜ, millega määratakse kindlaks meetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) täitmise tagamiseks; soovitab, et liikmesriigid näeksid ette kinni võetud isendite viivitamatu konfiskeerimise, et rakendada CITESit paremini ja kaitsta elusloomade heaolu;

14. palub komisjonil kaasata seoses CITESi osaliste konverentsi 16. istungi otsusega 16.47 (ebaseadusliku kaubanduse objektiks sattunud ja konfiskeeritud isendite kõrvaldamise lihtsustamist käsitlevate sätete kohta) CITESi alaline komitee, et tagada teabevahetuse ühtne käsitus ja konfiskeeritud elusloomade kiire uude elukohta paigutamine;

15. ergutab liikmesriike tugevdama ELis kohtusüsteemi, suurendades teadlikkust, suutlikkust ja vahendeid, et tagada, et ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemisega seonduvad kohtuprotsessid viiakse läbi tulemuslikult ja seaduse täies ulatuses ning et looduslike liikidega seotud kuritegude toimepanijatele määratakse kuriteo tõsidusele vastavad karistused; nõuab tungivalt, et komisjon hõlbustaks seetõttu liikmesriikidevahelist ühtlustamist seoses komisjoni soovitusega nr 2007/425/EÜ, et väikseimate karistusnormidega liikmesriike ei kasutataks eelistatud sisenemispunktina;

16. kutsub komisjoni üles kontrollima ja jälgima põhjalikult direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) rakendamist, võttes arvesse, et mõnedes liikmesriikides ei ole ikka veel kehtestatud tõhusaid kriminaalkaristusi, mis on kõnealuse direktiiviga ette nähtud kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide tapmise, hävitamise, omamise või äravõtmise eest;

17. nõuab muu hulgas metsandusega seonduvaid kuritegusid käsitlevas ÜRO 2013. aasta mai resolutsioonis väljendatud probleemidele sarnanevatel põhjustel, et läbi vaadataks ka olemasolevad ebaseaduslikku puiduga kauplemist käsitlevad ELi õigusaktid ning muud metsaga seotud õigusaktid, et määrata kindlaks, kas need on piisavalt asjakohased ja tulemuslikud, et lahendada nende abil hetkel liidus ilmnev ulatusliku ebaseadusliku kauplemise probleem;

18. juhib tähelepanu asjaolule, et hetkel on ELi liikmesriikides kaitsealuste looduslike liikidega kauplemise, nende ära- või kinnivõtmise ja omamise eest määratavad karistused ikka veel väga erinevad; juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide nii erinevad lähenemisviisid karistustele avaldavad sageli negatiivset mõju kontrollisüsteemide tulemuslikkusele ja liikmesriikides kontrolli eest vastutavate asutuste tõhususele;

19. nõuab määruse (EÜ) nr 338/97 rikkumiste eest asjakohaseid karistusi, et tõkestada looduslike liikidega seotud kuritegevust, ning nõuab, et arvesse võetaks ka rikkumisega seotud liikide turu- ja kaitseväärtust ning tekkinud kulusid; nõuab sellise süsteemi väljatöötamist, mis võimaldab trahvimäärade korrapärast ajakohastamist ja kohandamist;

20. rõhutab asjaolu, et direktiiviga 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) ühtlustatakse kogu liidus looduslike liikidega seotud kuritegude ja rikkumiste määratlused; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et direktiiviga nõutakse liikmesriikidelt tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristuste kehtestamist; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid viivitamatult looduslike liikidega seotud kuritegude jaoks asjakohased karistusmäärad;

21. kutsub komisjoni ja nõukogu üles toetama asjaomastest olemasolevatest rahastamisvahenditest töötajate sihipärast koolitamist kogu jõustamisahelas;

22. kutsub liikmesriike üles kasutama looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastu võideldes kõiki asjakohaseid Euroopa ja liikmesriikide vahendeid, et võidelda organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastu ning tagada vara konfiskeerimine;

23. kutsub kõiki liikmesriike üles järgima ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse komisjoni 2013. aasta aprilli resolutsiooni ning ajakohastama oma õigusakte, et tagada organiseeritud kuritegevuse rühmituste osalusel toimuva ebaseadusliku looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise käsitamine kriminaalkuriteona, mis on karistatav kuni nelja-aastase vabadusekaotusega või karmimalt, nii et rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni saaks kasutada rahvusvahelise koostöö ja vastastikuse õigusabi alusena;

24. nõuab, et EL ja liikmesriigid rakendaksid täielikult soovitusi, mille esitasid Interpol/IFAW oma uurimises „Project WEB” (internetis toimuva elevandiluukaubanduse kohta ELis);

25. on teadlik asjaolust, et jätkusuutmatu ja ebaeetiline trofeeküttimine on põhjustanud CITESi I ja II lisas loetletud ohustatud liikide arvukuse olulise vähenemise, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid jahitrofeede liikmesriikidesse sissetoomist käsitlevate ELi õigusnormide võimalikku läbivaatamist ja nõuaksid kõikide asjaomase õigusakti lisas B loetletud jahitrofeede importimiseks lubasid;

26. võtab teatavaks dokumenteeritud probleemid, mis seonduvad loodusest kinni püütud loomade legaliseerimisega vähem piiravate sätete abil, milles käsitletakse vangistuses kasvatamist; kutsub komisjoni üles toetama CITESi osaliste konverentsi 16. istungi otsuseid 16.63–16.66 (vangistuses kasvatatud ja farmides peetavate isendite kohta) ning andma rahalist toetust uuringule väidetavalt vangistuses kasvatatud liikidega seonduvate probleemide hindamiseks, samuti suuniste väljatöötamiseks uurimisasutuste jaoks;

27. nõuab Europoli spetsiaalse looduslike liikidega seotud kuritegude üksuse loomist, millel oleksid täielikud rahvusvahelised volitused ja kohustused, piisav ja asjakohase väljaõppega personal ning piisavad rahalised vahendid, et koondada kokku teave ja analüüsid ning koordineerida uurimisi, et korraldada rohkem ühisuurimisi ja kooskõlastada strateegilist lähenemist paremini; nõuab, et liikmesriikide kohalike uurimisasutuste ja rahvusvaheliste uurimisasutuste vahelist suhtlust optimeeritaks ja tõhustataks, eesmärgiga parandada teabevahetust ja suurendada seeläbi ka kohalike inspektorite töö tulemuslikkust ja tõhusust;

28. kutsub liikmesriike üles looma sel eesmärgil Interpoli soovitatud riiklikud keskkonnaturbe rakkerühmad ning osalema Europolis kavandatud spetsiaalse looduslike liikidega seotud kuritegude üksuse kaudu koordineeritud tegevuses;

29. kutsub komisjoni üles tagama, et komisjoni talituste CITESile eraldatud vahendid on ELi juhtpositsiooni tagamiseks piisavad, pidades silmas CITESi Gaborone paranduse jõustumist;

30. kutsub komisjoni ja nõukogu üles kasutama ära oma kaubandus- ja arengualaseid õigusakte, et luua CITESi rakendamise tugevdamiseks sihipärased programmid ning eraldada vahendeid salaküttimise ja looduslike liikidega kauplemise vastase suutlikkuse suurendamiseks, toetades, tugevdades ja laiendades eelkõige jõustamisalaseid algatusi, nagu ASEAN-WEN (ASEANi riikide eluslooduse kaitse võrgustik), HA-WEN (Aafrika Sarve piirkonna eluslooduse kaitse võrgustik), LATF (Lusaka kokkuleppe rakkerühm) ja PAPECALF (COMIFACi kuuluvate riikide allpiirkondlik tegevuskava metsloomaliike käsitlevate riiklike õigusaktide kohaldamise tõhustamiseks aastatel 2012–2017), mille eesmärk on luua piirkondlikud ekspertiisikeskused ja anda looduslike liikidega seonduva kuritegevuse vastases koostöös eeskuju;

31. ergutab Euroopa Liitu ja liikmesriike tegema ennetustööd, et teadvustada Euroopa kodanikele tõsiasja, et looduslike liikidega seotud kuritegevuse probleem ei puuduta ainult teisi mandreid, vaid et see on kogu meie planeeti ja ökosüsteemi mõjutav pakiline probleem, millel on kogu maailma kogukondade jaoks poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed;

Rahvusvahelised meetmed

32. nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu käsitleks looduslike liikidega seonduva kuritegevuse vastast võitlust arenguabi rahastamisvahendite kavandamisel prioriteedina nii temaatilistes kui ka piirkondlikes programmides;

33. peab tervitatavaks asjaolu, et pärast UNCCPCJ 26. aprilli 2013. aasta resolutsiooni käsitatakse looduslike liikidega seotud kuritegevust samaväärsena selliste rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vormidega nagu inim- ja narkokaubandus, ja palub komisjonil ja liikmesriikidel võimendada kaubandus- ja arengupoliitikat, et tagada rahvusvahelise kokkuleppe täielik rakendamine; võtab teadmiseks, et 2013. aasta juunis nõukogus heaks kiidetud ELi prioriteedid ÜRO Peaassamblee 68. istungjärguks hõlmavad muu hulgas jõupingutuste suurendamist looduslike liikidega seotud kuritegevuse ja ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemisel ning parema juhtimise edendamist;

34. palub, et komisjon ja liikmesriigid teeksid CITESi raames ja tarbijariikidega peetava kahepoolse dialoogi käigus kõik endast oleneva, et sulgeda rahvusvahelised ja kodumaised paralleelsed turud, mis ergutavad nõudlust märkimisväärselt ohustatud liikide, näiteks elevantide, ninasarvikute ja tiigrite järele;

35. juhib tähelepanu asjaolule, et CITESiga nähakse eeskirju mittetäitvate osaliste jaoks ette asjakohased mehhanismid; nõuab seega tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaks neid täiel määral, kui see osutub põhjendatuks;

36. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma usaldusfondi või muud sarnast vahendit vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava läbivaadatud finantsmääruse artiklile 187, et kaitsta looduslike liikidega kauplemise vastase võitluse tegevuskava raames kaitsealasid ja võidelda ebaseadusliku looduslike liikidega kauplemise ja salaküttimise vastu;

37. nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid kindlalt looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastase võitluse rahvusvahelist konsortsiumi (ICCWC), kuhu kuuluvad CITES, Interpol, ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC), Maailmapank ja Maailma Tolliorganisatsioon, pakkudes sellele muu hulgas rahalisi vahendeid ja oma ekspertiisi, et hõlbustada valitsuste suutlikkuse suurendamist ning teabe ja luureteabe vahetamist; nõuab, et EL ja liikmesriigid toetaksid jõustamist ja eeskirjade täitmist ICCWC liikmesriikides;

38. peab kiiduväärseks asjaolu, et viimasel G8 tippkohtumisel, mis toimus 2013. aasta juunis Põhja-Iirimaal Lough Erne’is, otsustati võtta meetmeid ebaseadusliku kaitsealuste või ohustatud looduslike liikidega kauplemise vastu ning pakkuda poliitilist ja praktilist tuge sellistele piirkondlikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes teevad suuri jõupingutusi, et suurendada riikide suutlikkust oma piiride jälgimisel ja kontrollimisel ning võidelda selliste probleemi soodustavate teguritega nagu korruptsioon, rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ja ebaseaduslik kauplemine, mis kahjustavad valitsemist ja õigusriigi põhimõtteid ning on mõnel juhul terroristide oluliseks rahastamisallikaks;

39. palub, et komisjon aitaks Aafrika ja Aasia asjaomase vööndi riikidega koostööd tehes neil tõhustada oma poliitikat ja õigusraamistikke, suurendada õiguskaitsealast suutlikkust, töötada välja tõhusad kohtusüsteemid ja tugevdada korruptsiooniga võitlemise mehhanisme, et võidelda looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastu paremini nii kohalikul, riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, toetades ja rahastades muu hulgas selliste algatuste kohaldamist nagu ICCWC töövahendid;

40. palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada oma poliitikat ja õigusraamistikke, suurendada õiguskaitsealast suutlikkust, tegeleda teabetehnoloogiaalaste vajadustega ning töötada välja tõhusad kohtusüsteemid, et võidelda looduslike liikidega seotud kuritegevuse vastu paremini nii kohalikul, riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, toetades muu hulgas selliste algatuste rakendamist nagu ICCWC töövahendid ja spetsiaalselt looduslike liikidega seotud kuritegevusega tegelevate prokuröride koolitamine;

41. palub komisjonil töötada välja piirkondlikud looduslike liikide kaitse strateegiad ja võrgustikud, mis on ülemaailmse koordineerimismehhanismi abil omavahel seotud, ning rakendada neid, toetades muu hulgas Interpoli keskkonnakuritegude programmi, riikliku keskkonnaturbe rakkerühmade loomist ja nende lõimimist selliste piirkondlike jõustamisorganitega nagu Lusaka kokkuleppe rakkerühm, HA-WEN, SAWEN (Lõuna-Aafrika eluslooduse kaitse võrgustik) ja ASEAN-WEN;

42. võtab teadmiseks suure ja üha kasvava nõudluse ebaseaduslike looduslikest liikidest valmistatud toodete järele Hiinas ja Kagu-Aasias ning toonitab, et seda küsimust tuleb käsitleda ELi ja Aasia vahelises dialoogis kõige kõrgemal poliitilisel tasandil; toetab sellega seoses volinik Potocniku ja Hiina asemetsandusministri Zhang Jianlongi poolt 2013. aasta juulis allkirjastatud kokkulepet, milles käsitletakse looduslike liikidega kauplemise vastaseid ühiseid jõupingutusi ja mis kujutab endast märkimisväärset edusammu; soovib nimetatud kokkuleppe täielikku rakendamist;

43. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid käsitleksid neid küsimusi 2014. aastal toimuval Aafrika-ELi tippkohtumisel Aafrika Liidu, Aafrika arengu uue partnerluse (NEPAD), Aafrika riikide ministrite keskkonnakonverentsi (AMCEN) ning Aafrika Liidu Komisjoniga, et määrata aastateks 2014–2020 koostatava tulevase Aafrika-ELi ühisstrateegia jaoks kindlaks selle ülemaailmse probleemi puhul tehtava koostöö valdkonnad;

44. ergutab komisjoni käsitlema looduslike liikidega kauplemist ka Atlandi-ülese koostöö raames, eesmärgiga töötada välja ühine lähenemisviis ja tagada tõhus õiguskord, et vältida ebaseaduslikult ostetud või müüdud toodete toomist Euroopa ja Ameerika turgudele ning täiustada sidekanaleid teabe jagamiseks looduslike liikide majandamise ja kaubanduseeskirjade kohta;

45. ärgitab komisjoni ja liikmesriike toetama suure mõjuvõimuga riikides ministeeriumidevahelise koostöö alaseid jõupingutusi, et töötada välja ja viia ellu põhjalikult analüüsitud nõudluse vähendamise kampaaniad ning tagada nende strateegiate rakendamiseks piisavad ja pikaajalised investeeringud;

46. kutsub komisjoni üles toetama asjaomaste looduslike liikide elupaikadele kõige lähemal asuvates kogukondades alternatiivsete elatusvahendite arendamist, millega aidataks selgelt kaasa looduslike liikide populatsioonide taastumisele ja säilimisele ning kaasataks kogukonnad salaküttimisvastasesse tegevusse;

47. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu selged ja tulemuslikud õigusaktid ja kujundama poliitikat, millega vähendatakse ohustatud looduslikest liikidest saadud toodete tarbimist, rakendama neid õigusakte, teavitama tarbijaid looduslike liikide tarbimise mõjust ning andma küllaldast teavet selle kohta, millised tagajärjed ja ohud kaasnevad teatavate võõrliikide kontrollimatu levikuga kohalikus ökosüsteemis;

o
o o

48. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, CITESi sekretariaadile, Interpolile, Europolile, ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroole, Maailmapangale ja Maailma Tolliorganisatsioonile.

(1)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0047.
(2)	EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.
(3)	ELT L 166, 19.6.2006, lk 1.
(4)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0444.
(5)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0245.
(6)	http://ec.europa.eu./environment/cites/pdf/Overview%20significant%20seizures.pdf

Euroopa taasindustrialiseerimine konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks

300k

133k

Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2014. aasta resolutsioon Euroopa taasindustrialiseerimise kohta konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse edendamiseks (2013/2006(INI))

P7_TA(2014)0032

A7-0464/2013

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XVII jaotise artiklit 173 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 157), mis käsitleb ELi tööstuspoliitikat ja viitab muu hulgas liidu tööstuse konkurentsivõimele,

– võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks – Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis” (COM(2012)0582),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust(1),

– võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (COM(2012)0710),

– võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) (COM(2011)0834),

– võttes arvesse komisjoni 31. juuli 2012 teatist pealkirjaga „ELi ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia” (COM(2012)0433),

– võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „Kõigepealt mõtle väikestele”. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (COM(2008)0394),

– võttes arvesse komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatist „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine” (COM(2008)0699),

– võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

– võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus Innovaatiline liit” (COM(2010)0546),

– võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (COM(2011)0571),

– võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta teatist „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet” (COM(2011)0642),

– võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050” (COM(2011)0885),

– võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2012. aasta teatist „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus” (COM(2012)0060),

– võttes arvesse komisjoni 30. mai 2012. aasta teatist „Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed” (COM(2012)0299),

– võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2012. aasta teatist „Progressi võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia – võimalus majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks” (COM(2012)0341),

– võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2013. aasta teatist „Roheline raamat Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta” (COM(2013)0150),

– võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatist „Roheline raamat. Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030” (COM(2013)0169),

– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti, mis on lisatud komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatisele „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine” (COM(2008)0699) (SEC(2008)2741),

– võttes arvesse komisjoni 26. septembri 2012. aasta talituste töödokumenti „Euroopa luksustoodete tööstuse konkurentsivõime” (SWD(2012)0286),

– võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatisele „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks – Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis” lisatud komisjoni töödokumenti (SWD(2012)0297),

– võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta töödokumenti „Euroopa konkurentsivõime aruanne 2012. Kasu saamine globaliseerumisest” (SWD(2012)0299),

– võttes arvesse komisjoni 11. aprilli 2013. aasta töödokumenti „Euroopa töösuhted 2012” (SWD(2013)0126),

– võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2013. aasta teatist „Komisjoni järelmeetmed, mis on seotud VKEdega ELi õigusaktide teemal toimunud TOP-10 konsultatsioonidega” (COM(2013)0446),

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. aprilli 2013 arvamust pealkirjaga „Ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia”(2),

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. märtsi 2013. aasta arvamust teemal „Töötajate osalemine ja nende kaasamine kui äriühingu asjakohase juhtimise tugisammas ning tasakaalustatud lahendused kriisist väljumiseks”(3),

– võttes arvesse oma 11. märtsi 2010. aasta resolutsiooni vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava)(4),

– võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni tööhõivevõimaluste arendamise kohta uue säästva majanduse raames(5),

– võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes(6),

– võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta(7),

– võttes arvesse oma 13. septembri 2011. aasta resolutsiooni tõhusa Euroopa toorainestrateegia kohta(8),

– võttes arvesse oma 24. mai 2012. aasta resolutsiooni ressursitõhusa Euroopa kohta(9),

– võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni ühtse turu akti ja järgmiste sammude kohta majanduskasvuks(10),

– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(11),

– võttes arvesse oma 21. novembri 2012. aasta resolutsiooni kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise keskkonnamõju kohta(12),

– võttes arvesse oma 21. novembri 2012. aasta resolutsiooni kildagaasi ja põlevkiviõli tööstuslike, energeetiliste ja muude aspektide kohta(13),

– võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni energia tegevuskava kohta aastani 2050 ja tuleviku kohta koos energiaga(14),

– võttes arvesse oma 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava kohta(15),

– võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni taastuvenergiaga seonduvate tänaste ülesannete ja võimaluste kohta Euroopa energia siseturul(16),

– võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu tööstuspiirkondade piirkondlike strateegiate kohta(17),

– võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus(18),

– võttes arvesse oma 2. juuli 2013 resolutsiooni ühistute osa kohta kriisi ületamisel(19),

– võttes arvesse oma 4. veebruari 2013. aasta arutelu komisjoni avalduse üle Euroopa tööstuse taastumise teemal praeguste raskuste taustal (2013/2538(RSP)),

– võttes arvesse konkurentsivõime nõukogu 10. ja 11. detsembri 2012. aasta 3208. istungi järeldusi „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks”,

– võttes arvesse 2011. aastal komisjoni tellimusel koostatud aruannet „ELi tööstuse struktuur 2011 – arengud ja tulemused”,

– võttes arvesse 2013. aasta aprillis Regioonide Komitee tellimusel koostatud strateegia „Euroopa 2020” algatuste uuringul põhinevat aruannet „Üleilmastumise ajastu tööstuspoliitika”,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. juuni 2013. aasta arvamust teemal „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks. Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis”(20),

– võttes arvesse Regioonide Komitee 11. aprilli 2013. aasta arvamust „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks”(21),

– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0464/2013),

A. arvestades, et Euroopa tööstus on läbi tegemas enneolematu ulatusega kriisi ning arvestades, et see seisab silmitsi ka paljude puudujääkidega, mis kahjustavad selle konkurentsivõimet;

B. arvestades, et Euroopa Komisjoni esitatud arvud on ambitsioonikad, kuid tingimuslikud, sest need on seotud mitmete veel piisavalt määratlemata näitajatega;

C. arvestades, et Euroopa tööstus etendab kriisi lahendamisel võtmerolli ja on selle oluline osa;

D. arvestades, et Euroopa konkurendid tööstuses on töötanud aastaid välja tugevaid tööstusstrateegiaid;

E. arvestades, et EL vajab strateegiat majandus- ja finantskriisist ülesaamiseks ja uue majandusdünaamika käivitamiseks;

F. arvestades, et komisjoni tuleb kiita tööstuspoliitika algatamise eest oma teatises, mille eesmärk on korraldada tööstuse ümberkujundamist;

G. arvestades, et Euroopa ühine tulevik tööstuse asukohana seisneb kaasajastamistöös, mis tugevdab innovatsioonikeskusi ja kõrvaldab arengupuudujäägid tööstuslikult ja struktuurselt nõrkades piirkondades;

H. arvestades, et krediidi vähenenud kättesaadavus piirab investeeringuid, takistades nii innovatsiooni kui ka uute tõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu; arvestades, et seepärast on Euroopa tööstuspoliitika jaoks vaja töökindlat finantsarhitektuuri, mis edendab investeeringuid;

I. arvestades, et Lõuna-Euroopas on rahastamistingimused rangemad, nõudes täpselt kohandatud rahastamislahendusi;

J. arvestades, et liikmesriigid peaksid eeskujuks võtma tööstuse restruktureerimise meetodid, mida on Euroopas ja teistes maailma riikides saatnud edu;

K. arvestades, et komisjon on juhtinud tähelepanu asjaolule, et ELi tööstused võivad taastada oma atraktiivsuse ülemaailmsete palgaerinevuste oodatava vähenemise tõttu;

L. arvestades, et Euroopa tööstuspoliitika jaoks paremate üldtingimuste loomine tähendab ELi siseturu väljakujundamist ja nõuetekohast toimimist sotsiaalses turumajanduses;

M. arvestades, et Euroopa peamiseks prioriteediks peaks olema tootmissektorite ja oskusteabe kaitsmine, võimaldades taastada tööstuse konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil;

N. arvestades, et energiakulud tööstussektori jaoks ja suurenevad energia hinna erinevused Euroopa ja teiste tööstusriikide (eelkõige Ameerika Ühendriikide) vahel on üha tähtsamad, kui praeguste trendidega ei tegeleta nõuetekohaselt;

O. arvestades, et globaalsete probleemidega silmitsi seistes on oluline, et energia- ja ressursitõhusus oleksid Euroopa tööstuse taastamise keskmes, kui Euroopa tööstus soovib säilitada tulevikus oma konkurentsivõimet;

P. arvestades, et EL vajab olulistest ühiskondlikest probleemidest ülesaamiseks tööstuspoliitilist lähenemisviisi, mis ühendaks konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja inimväärse töö;

Q. arvestades, et vaja on tagada ELi energia-, kliima-, keskkonna-, tööstus- ja kaubanduspoliitika sidusus, et saavutada tasakaal kliima- ja keskkonnakaitsepoliitika ning RISE strateegia eesmärkide vahel;

R. arvestades, et tööviljakus on arenenud viimastel kümnenditel palju kiiremini kui loodusvara tootlikkus, samal ajal kui hinnangute kohaselt moodustavad tootmiskuludest tööjõukulud alla 20% ning ressursikulud 40%;

S. arvestades, et ELil on ka tohutu innovatsioonivõime, sest kuus ELi liikmesriiki on maailma 50 innovaatilisima riigi esikümnes;

T. arvestades, et tööstuspoliitikal on tugev sotsiaalne mõõde, mis mõjutab kõiki ühiskonnakihte;

U. arvestades, et Euroopa tööstuspoliitika jaoks on vaja tugevat tööjõudu, samal ajal kui vaid 7% lihttöölistest on saanud koolitust;

Strateegia „Tööstuse taassünd jätkusuutliku Euroopa nimel” (RISE): põhimõtted, eesmärgid ja juhtimine

1. peab tervitatavaks komisjoni keskendumist tööstuspoliitikale, sest selline fookus on oluline majandusarengu ja konkurentsivõime jaoks ning see tagab jõukuse pikemas perspektiivis ning aitab lahendada töötuse probleemi, arvestades, et tööstussektoris luuakse üks neljast töökohast ning pakutakse tööd umbes 34 miljonile inimesele; toonitab, et tööstuspoliitikas tuleb tegeleda ELi majanduse suhteliste nõrkustega, olenemata sellest, kas nendeks on vähesed investeeringud teadus- ja arendustegevusse, energiahindade areng, bürokraatlikud takistused või raskused rahastamisvõimaluste leidmisel; märgib, et tööstuse osakaal on teadus- ja arendustegevuse kuludest 80% ning et ligi 75% Euroopa ekspordist moodustavad tööstuskaubad; toonitab, et suur osa majanduse väärtusest luuakse tööstussektoris ja et iga tööstussektori töökohaga luuakse ligi kaks täiendavat töökohta tarne- ja teenindussektoris;

2. rõhutab, et Euroopa Liidu tööstuse tugevus ja tähtsus tulevikus põhinevad strateegial „Tööstuse taassünd jätkusuutliku Euroopa nimel” (Renaissance of Industry for a Sustainable Europe – RISE), mis taotleb tehnoloogilist, ärilist ja sotsiaalset innovatsiooni kolmanda tööstusrevolutsiooni suunas, sealhulgas tõhususstrateegia, millega Euroopa taasindustrialiseeritakse, tugevdatakse Euroopa tööstust tervikuna ning reageeritakse tekkivatele sotsiaalprobleemidele; väidab, et RISE võib aidata luua uusi turge, muu hulgas uute ja innovaatiliste toodete ja teenuste jaoks, ärimudeleid ning loovettevõtjaid ja -ettevõtteid, uusi töökohti ja inimväärset tööd, tuues koos majanduse dünaamilisuse, kindlustunde ja konkurentsivõimega kaasa tööstuse uuenemise; usub, et üheks peamiseks prioriteediks on tugevate tootmissektorite ja oskusteabe säilitamine ning et sellise konkurentsivõime strateegia põhisammasteks on energia ja toorme kättesaadavus ning innovatsioon, energia- ja ressursitõhusus; märgib, et samuti on äärmiselt tähtsad usaldusväärne tulevikku suunatud taristud transpordi, energiatootmise ja -jaotamise jaoks ning telekommunikatsioonid;

3. leiab, et strateegia RISE tuleb integreerida ökoloogilise ja sotsiaalse turumajandusega kooskõlas ettevõtluse, õiglase konkurentsi, välismõjude arvessevõtmise pikaajalise eesmärgi, toimiva rahanduspoliitika ning keskkonnateadlike majandusalaste raammäärustega; sedastab, et Euroopa Liidu tööstuspoliitika peab vastama nägemusele, milles juhindutakse innovatsioonist, jätkusuutlikkusest ja konkurentsivõimest, mis tugevdavad tootmissektoreid ja oskusteavet ning ringmajandust; märgib tööstuse ja ettevõtete olulist rolli jätkusuutlikkuse edendajatena ning läbipaistvuse tähtsust tarneahelates;

4. rõhutab, et strateegia RISE jaoks on vaja lühiajalist kava tootmisvahendite ja oskusteabe kaitsmiseks, et vastata teatavate sektorite kiireloomulistele probleemidele (näiteks tootmise ülevõimsus, restruktureerimine, ebaaus konkurents), ning samuti tegevuskava ja ajakava pikaajalises raamistikus, mis põhineb selgete ja stabiilsete eesmärkidega, teaduspõhiste näitajate ning olelusringi ja ringmajandusega lähenemisviisil, mis võimaldab ja pakub stiimuleid investeeringute suunamiseks loovusse, oskustesse, uuendustesse, uutesse tehnoloogiatesse ning edendab Euroopa tööstusliku baasi kaasajastamist, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet väärtusahelast teadliku poliitika abil, mis hõlmab igas suuruses ettevõtteid, milles pööratakse nõuetekohast tähelepanu põhitööstustele ning mis soodustab tootmisahela säilitamist Euroopas; on arvamusel, et niisugune kaasajastamine peaks rajanema tähtsaimatel tööstusharudel ning uutel tööstussektoritel, ja et see peaks olema suunatud kasvule kooskõlas jätkusuutliku arengu põhimõtetega;

5. rõhutab, et tööstuspoliitika hõlmab kõiki poliitikavaldkondi, mis avaldavad mõju tööstusele; möönab, et tööstuspoliitika peab vastama strateegias „Euroopa 2020” seatud suurtele ühiskondlikele ja keskkonnaalastele ülesannetele ja eesmärkidele, sh tulevastele energia-, ressursi-, tööhõive, tööstus- ja kliimaalastele eesmärkidele, ning et see tuleb integreerida tulemuslikult Euroopa poolaasta protsessi ja riiklikesse reformikavadesse, et luua vajalikud eeltingimused investeerimiseks ja luua häid töökohti, eriti noorte jaoks; palub, et komisjon parandaks teabevahetust tööstuspoliitika toetamisega seotud kohustuste osas, et taastada investorite, töötajate ja kodanike usaldus ELi meetmete vastu;

6. märgib, et Euroopa tööstuse osakaal Euroopa sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) on langenud 15 aastaga 20%-lt 15%-le;

7. usub, et strateegia RISE peab üritama saavutada ambitsioonikaid ja realistlikke tööstuseesmärke; märgib, et vähemalt 20% peamine eesmärk tähendaks vajadust vähemalt 400 000 uue tööstusliku töökoha järele aastas; toetab veendunult 20% eesmärki ning teeb ettepaneku, et seda tuleks mõista kui ELi 20/20/20 eesmärkidega ühtlustatud sihteesmärki;

8. usub, et need eesmärgid peaksid peegeldama uut tööstuslikku tegelikkust, nagu tootmise ja teenuste integreerimine (tootmisteenused) ning üleminek andmepõhisele majandusele ja lisandväärtuslikule tootmisele; palub komisjonil sellega seoses hinnata ja põhjendada oma tööd eesmärkidega ning muuta tööstussektorite klassifikatsiooni;

9. rõhutab, et tööstussektorite tegevuse abil on võimalik kriisidele vastu panna, seda ka teenustemajanduse kaudu, mida tööstussektorid oma toodangu juurde tekitavad;

10. palub, et komisjon täidaks oma kohustust töötada välja näitajad taasindustrialiseerimise protsessi jälgimiseks ja hindamiseks; rõhutab, et sellised näitajad peaksid olema mitte ainult kvantitatiivsed, vaid ka kvalitatiivsed, tagamaks, et protsess on jätkusuutlik ja kooskõlas keskkonnakaitsega;

11. eeldab, et strateegia RISE võiks nõuetekohase rakendamise korral taaselustada tööstust ning tuua ELi tagasi tootva tööstuse, pöörates tähelepanu tarneahela juhtimisele ning võttes samuti arvesse piirkondade ja kohalikke spetsiifilisi tootmiskultuure ja nõudlust, toetades samaaegselt tähtsaid tärkavaid sektoreid, mis on vajalikud jätkusuutliku majanduse ja ühiskonna jaoks;

12. rõhutab, et strateegia RISE saavutab edu ainult juhul, kui seda toetab piisavalt hea, selge ja prognoositav makromajanduslik raamistik, milles välditakse vastuolulist poliitikat, ja vajalikud eelarveressursid avaliku sektori ja erainvesteeringute võimendamiseks ja ELi globaalse konkurentsivõime edendamiseks; peab kahetsusväärseks, et praegu valitsev ELi makromajanduslik poliitika ei paku eriti VKEdele piisavat juurdepääsu kapitalile investeeringute ja innovatsiooni jaoks ning on seega vastuolus tööstuspoliitikaga; nõuab sellega seoses arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat Euroopa kasvustrateegiat ning mõistab hukka nõukogu kärped mitmeaastase finantsraamistiku rubriigis 1A, eelkõige programmide Horisont 2020, COSME ja Euroopa ühendamise rahastu puhul; palub liikmesriikidel oluliselt tugevdada nende programmide finantsvõimet;

13. rõhutab, et Euroopa Liidu eelarve omavahendite loomine võiks avaldada soodsat mõju Euroopa taasindustrialiseerimisele;

14. rõhutab, et ELi tööstuspoliitika tuleb üheselt määratleda, arvestades asjaolu, et praegu valitsevad ELis ja liikmesriikides tööstuspoliitika valdkonnas mitmed erinevad tavad ja suundumused;

15. kiidab heaks komisjoni läbiva lähenemisviisi tööstuspoliitikale ning toonitab, kui oluline on terviklik lähenemisviis, mis on sidus ja koordineeritud nendes valdkondades, kus kõik muud poliitikavaldkonnad (näiteks konkurentsi-, kaubandus-, energia-, keskkonna-, innovatsiooni-, struktuurifondide, ühtse turu jm poliitika) võtavad arvesse strateegia RISE eesmärke; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Söe- ja Teraseühendust, mis tõestab, et integreeritud ja innovaatiline tegevus on tööstuspoliitikas edukalt teostatav, ja et see loob majanduskasvu ja töökohti ning on oma olemuselt integratsiooni edendav ja sotsiaalpartnerlust toetav; on seisukohal, et RISE peaks põhinema pigem horisontaalsel kui vertikaalsel tööstuspoliitika kontseptsioonil; usub – pöörates samaaegselt nõuetekohast tähelepanu põhitööstustele –, et sektoripõhised meetmed peaksid toetama väärtusahelaid ja suure kasvupotentsiaaliga tegevusklastreid ning peavad olema seotud valdkondliku spetsialiseerumisega, mis edendab kõrgtehnoloogiat ja suure lisaväärtusega strateegiaid ning innovatsiooni, oskusi, ettevõtlust, tööhõivet ja loovust; võtab sellega seoses teadmiseks valdkondlikud strateegiad autotööstuses (Cars 2020) ja terasetööstuses (terase tegevuskava) ja palub, et komisjon võtaks nõuetekohased meetmed nende strateegiate rakendamiseks; kutsub liikmesriike ja komisjoni samuti üles keskenduma piisavalt sektoritele, mida iseloomustavad ulatuslik oskusteave, teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute kõrge tase ja lisaväärtuse loomine, sealhulgas protsessiinnovatsioon;

16. soovitab komisjonil keskenduda Euroopa tööstusliku tootmise lisaväärtusele ülemaailmsetes tootmisahelates sektorite kaupa, et teha kindlaks, mil määral on eri tööstussektorid eri liikmesriikides juurdunud, ja luua tõhusamalt ühine strateegia Euroopa tööstuslike huvide kaitseks;

17. on seisukohal, et EL vajab nii erasektori kui ka avalike institutsioonide arukat osalust, et soodustada väärtusahelate kujunemist ELis;

18. rõhutab, et tulevane ühtekuuluvuspoliitika on üks peamistest ELi poliitikameetmetest, mille abil aruka spetsialiseerumise kaudu edendada tööstuslikku innovatsiooni, et toime tulla probleemidega, mis seonduvad säästva energia, kliimamuutuse ning materiaalsete ja inimressursside tõhusa kasutamisega; on seetõttu seisukohal, et tulevase ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus on ülioluline ELi ja piirkondade taasindustrialiseerimiseks tõeliselt moodsa tööstuspoliitika abil, mis peab olema kaasav, kestlik, energiatõhus ja väga konkurentsivõimeline; nõuab paremat kooskõlastamist ja koostoimet ühtekuuluvuspoliitika ja Horisont 2020 programmide vahel, et luua piirkondlikud innovatsiooniinkubaatorid ja suurendada innovatsiooni piirkondlikul tasandil;

19. nõustub komisjoniga, et tööstuspoliitikal peab olema tõhus ja integreeritud juhtimisstruktuur, mis hõlmab meetmete järelevalvet; tuletab meelde Euroopa Parlamendi soovitust Lange raportis tööstuse kohta, mille kohaselt tuleks luua komisjoni asjakohastest peadirektoraatidest alaline tööstuspoliitika rakkerühm, kes võtab arvesse sidusrühmade sisendit ning kooskõlastab ja jälgib rakendamist; toonitab, et parlamenti tuleks järjepidevalt teavitada tööstuspoliitika arengust ning palub, et komisjon esitaks parlamendile igal aastal aruande strateegia RISE edusammude kohta ning selle kohta, mil määral on selle eesmärgid saavutatud olemasolevate vahenditega; teeb ettepaneku, et prioriteetsete meetmevaldkondade rakkerühmad avaldaksid iga-aastase aruande; palub samuti, et komisjon uuriks ja teeks kindlaks Euroopa tööstuse ja eriti selle sektorite tootmise ülevõimsuse ja eesseisvad restruktureerimisega seotud probleemid, et teha ettepanekuid lühiajaliste lahenduste kohta, ja kutsub komisjoni üles jälgima Euroopa tootmise mujale ümberpaigutamist; rõhutab, et RISE-l on vaja huvirühmade liitu erinevate sektorite (sh VKEde) ettevõtjatest, ametiühingutest, teadusmaailmast ja kodanikuühiskonnast, nagu tarbijakaitseinstantsid ja valitsusvälised organisatsioonid, ning nendega partnerlust; kutsub komisjoni üles asutamislepingu artikli 173 lõiget 2 RISE edasiviimiseks täielikult ära kasutama ning paremini mobiliseerima omavahendeid; juhib tähelepanu, kui oluline on parandada viisi, kuidas liit teavitab tööstuspoliitikast kodanikke ja eelkõige noori, et suurendada Euroopa tööstuse, selle töökohtade ja oskusteabe tähtsust;

20. on seisukohal, et RISE tuleb suunata Euroopas atraktiivse ja konkurentsivõimelise keskkonna loomiseks, mis lükkaks käima investeeringuvood kogu ELis ja selle piirkondades, eelkõige Lõuna-Euroopas, et taaselustada majanduskasvu, eelkõige aruka spetsialiseerumise ja klastrite, k.a riikideüleste ja piirkondlike klastrite ning ärivõrgustike moodustamise kaudu;

21. kiidab asepresident Tajani tööd tööstuspoliitika tihedamal kooskõlastamisel konkurentsivõime nõukoguga; tunnistab, et RISE-le suunatud tööstuspoliitika peaks moodustama ühtse aluse ELi jaoks, kuid rõhutab, et see peab erinevaid siseriiklikke ja piirkondlikke olusid arvesse võtma ning seda tuleb kooskõlastada liikmesriikide tööstuspoliitikaga; toetab ideed tugevamast konkurentsivõime nõukogust, kes aitab koostöös komisjoniga kaasa poliitikavaldkondade vertikaalsele koordineerimisele Euroopa, piirkondlikul ja liikmesriikide tasandil; märgib, et muu hulgas on arukas reguleerimine ja bürokraatia vähendamine tööstuse kasvu olulised eeltingimused;

22. usub, et eri territoriaalüksuste tasandid tuleks reindustrialiseerimisse täielikult kaasata ja nad peaksid võtma kooskõlastatud meetmeid nende territooriumidel asuva tööstuse prioriteetide, potentsiaali ja tugevate külgede väljaselgitamises ning VKEde arengu soodustamises; juhib tähelepanu asjaolule, et VKEd on muutustele reageerimiseks piisava suuruse ja reaktsioonikiiruse poolest väga väärtuslikud, kuid et nad on saanud kriisi käes kõige rohkem kannatada; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta kasutusele konkreetsed VKEde toetus- ja abiprogrammid ning hõlbustada VKEde saamist oma valdkonna tööstustšempionideks; tervitab Regioonide Komitee ja komisjoni tehtud tööd aruka spetsialiseerumise strateegiate alal seoses ELi rahastamise kooskõlastamisega Euroopa 2020. aasta eesmärkidega;

23. kutsub liikmesriike võimalike aluslepingutesse tehtavate muudatuste korral üles looma ühise tööstuspoliitika sama kõrgete eesmärkide ja sama rohkete vahenditega, nagu seda tehti ühise põllumajanduspoliitika puhul, mis hõlmaks ühisstrateegia loomiseks tõelise riikidevahelise konsulteerimise läbiviimist, kasutades sarnaseid märkimisväärseid rahalisi vahendeid ja turu reguleerimise vahendeid, mis on olemas teistel suurtel ülemaailmsetel kaubanduspiirkondadel, nagu näiteks rahaline vahend või meie tööstusele kohandatud riigiabi eeskirjad, jäädes seejuures kooskõlla rahvusvahelise õigusega;

24. tunneb heameelt, et komisjon keskendub lisaks tarbijatele ka tootjatele, eelkõige tööstustootjatele;

25. peab taunitavaks, et komisjoni ettepanekus puuduvad palga- ja sotsiaalse dumpingu vastased, töötajate kaasamise ja restruktureerimismeetmed;

Töö innovatsiooni, tõhususe ja jätkusuutliku tehnoloogia nimel

26. toonitab, et innovatsiooni-, tõhususe ja uue tehnoloogia strateegia, sealhulgas jätkusuutlikkuse tehnoloogia, koos uute ärimudelite, loovuse ja arenenud tootmisega võivad ELi tööstusbaasi regenereerida ja kaasajastada, suurendades selle piirkondlikku ja ülemaailmset konkurentsivõimet; usub, et innovatsiooni tuleb edendada kõigis valdkondades, võttes arvesse kõiki sidusrühmi alates töökojast ja mittetehnilisest innovatsioonist, kuni kõrgtehnoloogilise teadus- ja arendustegevuseni uurimislaborites; märgib sellega seoses, kui oluline on kaasata töötajaid innovatsiooniprotsessi ennetavalt, toetades innovaatilisi ettevõtteid, kes on liidrid majanduse, sotsiaal- ja keskkonnavallas; toonitab, et tuleb luua soodus keskkond ning peab äärmiselt oluliseks tagada tingimused ettevõtete toimimiseks ja konkurentsivõimeks; on seisukohal, et vaja on tugevdada Euroopa teadmistebaasi, vähendada killustatust teaduses ja hariduses tipptaseme edendamise teel, luua tingimused selleks, et muuta head ideed kaubeldavateks toodeteks, suurendada innovaatiliste ettevõtete rahastamisvõimalusi, luues innovatsioonile soodsa keskkonna ning kaotades sotsiaalsed ja geograafilised ebavõrdsused innovatsioonist saadava kasu kogu Euroopas levitamise kaudu; rõhutab sellega seoses, et eriti tuleks arvesse võtta komisjoni iga-aastast innovatsiooni käsitlevat aruannet (innovatsiooniliidu tulemustabel 2013), mis näitab, millist mõju avaldab innovatsioon kestvale konkurentsivõimele, hindab võrdlevalt liikmesriikide teadustegevust ja innovatsiooni ja näitab nende teadus- ja innovatsioonisüsteemide suhtelisi nõrkusi ja tugevusi;

27. usub, et ELi teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamisvahendid peaksid toimima katalüsaatorina ning neid tuleks kasutada koostoimes erinevate Euroopa, riiklike ja piirkondlike vahendite ja fondidega; tuletab meelde teadus- ja arendustegevuse 3% eesmärki, kusjuures kaks kolmandikku tuleks erasektorist; toetab avaliku ja erasektori partnerlust programmi Horisont 2020 raames ning palub komisjonil tagada erasektori investeeringute piisav võimendus;

28. tervitab asjaolu, et 4% osa summadest rakendatakse spetsiaalse VKEde rahastamisvahendi kaudu programmi Horisont 2020 raames;

29. tervitab komisjoni keskendumist ökodisainile, ringlussevõtule hällist-hällini spetsifikatsioonidega, ehitustoodete ja -protsesside uutele jätkusuutlikkuse kriteeriumidele ning ressursitõhususele ringmajanduse kontseptsiooni raames; nõuab õigusaktide ettepanekute esitamist ning uuringute tegemist ressursitõhususe kohta, et arvestada investeeringute elujõulisust lähtuvalt tõhususe, kasumlikkuse ja pikaajaliste mõjude kriteeriumitest; kutsub komisjoni üles arendama olelusringipõhist mõtteviisi veelgi edasi integreeritud tootepoliitika abil, mis võtab arvesse toote kogu olelusringi (nn hällist hällini lähenemisviis);

30. peab tervitatavaks komisjoni tegevusliine ning võimalikke avaliku ja erasektori partnerlusi; muretseb siiski, et piisavalt ei ole hõlmatud suuri andme- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenguid; kutsub komisjoni üles neid arenguid nõuetekohaselt integreerima; on seisukohal, et lairibateenused on ELi tööstuse arengus võtmetähtsusega ning võivad aidata kaasa ELi majanduskasvule ja tööhõivele ning et seetõttu peaks ELi üks prioriteetidest olema ka edaspidi investeerimise edendamine lairibarajatistesse, et saavutada suure võimsusega lairibavõrgud ning kiudoptilised juurdepääsuvõrgud; palub komisjonil toetada klastrite moodustamist tegevusliine mööda, edendades nendevahelist koostoimet ja mõjude ülekandumist;

31. rõhutab IKT võtmerolli jätkusuutlikule majandusele üleminekul, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu dematerialiseerimine, ökoseire, tõhusus transpordis ja logistikas, e-teenused ja tervishoid; tunneb heameelt uue Euroopa elektroonika tööstusstrateegia üle, mille eesmärki on kahekordistada ELi kiipide tootmist 20%-ni ülemaailmsest toodangust; nõuab tungivalt IKT kasutuselevõtmise täiendavat edendamist traditsioonilistes tööstussektorites ning uute digitaalsete toodete ja teenuste arendamist, mis aitavad kaasa jätkusuutliku arengu eesmärkidele;

32. tunneb heameelt arenenud tootmise tegevusliini üle; usub, et sellel oleks kasu sellistest avaliku ja erasektori partnerlustest nagu SPIRE; usub, et teadmis- ja innovaatikakogukonna käivitamine 2016. aastaks tootmise lisaväärtuse valdkonnas on üks prioriteete; palub komisjonil integreerida EPECi (EIP Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse eksperdikeskuse) kogemused tulevastesse avaliku ja erasektori partnerlustesse; julgustab komisjoni samuti looma arenenud tootmise valdkonnas koostoimet liikmesriikide, tööstuse ja teadusasutuste vahel; palub komisjonil kaaluda, millises ulatuses võiks eeskujuks olla Ameerika Ühendriikide riiklik tootmisinnovatsiooni võrgustik;

33. tunneb heameelt arukate võrkude tegevusliini üle ning on arvamusel, et sellele tuleks kasuks ulatuse laiendamine ja täiendavate ettepanekute lisamine; soovitab, et see töö võiks hõlmata ka komisjoni poolt nimetatud piisava energiataristu, energia salvestamise ja reservvõimsuse aspekte, näiteks suure tõhususega ja võrkudevaheliste ühendustega elektrivõrku, mis aitab kaasa elektrienergia siseturu väljakujundamisele ning suudab toetada nii taastuvenergia allikaid, näiteks merel asuvaid tuulegeneraatoreid, kui ka kõrgtehnoloogilist digitaalset taristut;

34. kutsub komisjoni üles kavandama klastrite ja klastrite võrgustiku poliitikat eelkõige väärtusahelates ning seotud äriühingute, tarnijate, teenusepakkujate, ülikoolide ja uurimiskeskuste koostöö vormis, mis samuti soodustaks klastrite teket loomuliku reaktsioonina äri- ja/või uurimisvajadustele nn alt-üles viisil; rõhutab, kui oluline on luua riigiüleseid klastreid, eelkõige selleks, et integreerida struktuuriliselt nõrgemaid piirkondi Euroopa tööstuse väärtusahelaga, toetudes kogu liitu hõlmavale konkurentsile, soodustades alaesindatud riikide/piirkondade osalust ning tagades oskusteadmiste ülekandmise kõigi liikmesriikide teadusringkondade seas; on veendunud, et see on esmatähtis aspekt, mis tuleb piirkondlikku tööstuspoliitikasse integreerida; märgib, et komisjon peaks samuti pöörama piisavat tähelepanu olemasolevate klastrite toetamisele; julgustab komisjoni looma ressursitõhususe klastreid tulevase VKEde keskkonnahoidliku tegevuskava raames;

35. tunneb heameelt peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate strateegia üle, millises valdkonnas on ELil tugev konkurentsieelis ja võimalus seda suurendada, kui arvestada tugevat teadusuuringute baasi, kuid usub, et selle eelise saavutamiseks vaja on suurendada jõupingutusi seoses tulemuste ärakasutamisega; toetab poliitikasuundade ja rahastamisvahendite, k.a Horisont 2020, EIP, ELi struktuurifondide ning teiste avaliku ja erasektori fondide vahelise kooskõlastamise ja koostoime täiustamiseks kavandatavaid meetmeid; tunneb heameelt algatuste üle, mis tugevdavad peamiseid progressi võimaldavate tehnoloogiatega seotud klastripõhiseid meetmeid ning parandavad piirkondadevahelist koostööd; kutsub komisjoni üles vältima suletud lahenduste loomist üksikute konsortsiumide või üksikute äriühingute jaoks; märgib, et teadusuuringute infrastruktuuri rahastamine peab looma eeliseid ja kasutusvõimalusi paljudele osalistele;

36. kutsub komisjoni üles tugevdama suhtlusvõrgustikke arukate linnade algatuse projektide näidete kohaselt, kasutades selleks koostööd piirkondade, linnade ja kohalike piirkondade vahel ühisteenuste haldamiseks, energia efektiivselt tootmiseks ja tarbimiseks, soosides energiaalase ümberõppe sekkumismeetmeid, mis soodustavad näiteks kõrgtehnoloogiliste ja energiatõhusate hoonete ehitamist;

37. võtab teadmiseks komisjoni teadus- ja innovatsiooniprogrammides valitseva nn tehnoloogilise tõuke suunitluse; usub, et on olemas üldine vajadus turunõudluse tüüpi meetmete ja tegevuse tugevdamiseks, mis suudaksid lahendusi jõudsalt turgudele viia;

38. kutsub komisjoni üles siduma pakkumise poliitilised vahendid nõudluse vahenditega, luues innovatsioonipartnerlusi (nagu „arukad linnad”, „aktiivne vananemine” või „toorained”) ja arendades nn juhtivaid turgusid, mille eesmärk on edendada ühiskonna vajadustele vastavate uute toodete ja teenuste turulepääsu;

39. kutsub komisjoni üles töötama välja strateegia, mis tagaks, et Euroopa meelitab ligi välismaiseid talente, säilitades samal ajal suhteid parimate Euroopa talentidega välismaal; rõhutab, kui tähtis on viia kokku EL ja väljaspool kodumaad elavad kogukonnad ning innustada neid kasutama oma teadmisi ja kontakte ärivõimalusteks ELis;

40. on seisukohal, et kohalike toodete tarbimisega seotud säästva turismi vormide soodustamisega saab stimuleerida põllumajandus- ja käsitöötegevuse taastumist ning mikroettevõtete levikut piirkondades ja see võib olla märkimisväärne majanduslik tõukejõud selleks, et soodustada majanduse elavnemist, tagades samas õige keskkonnajuhtimise, kultuuride ja inimasustuse kaitse ja hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse ennetamise;

41. peab bioteaduseid liidu jaoks strateegiliseks sektoriks tulenevalt nende innovatsioonipotentsiaalist, rollist Euroopa tööstuslikus tootmises, otseselt ja kaudselt loodavate töökohtade hulgast ning ekspordipotentsiaalist;

42. on seisukohal, et oma tööstuspoliitika arendamiseks peab EL tegema poliitilisi valikuid ja suunama oma jõupingutused sellistele strateegilistele sektoritele, mis vastavad sotsiaalsetele probleemidele, toetudes samal ajal Euroopa oskusteabele; ergutab seepärast komisjoni töötama välja Euroopa bioteaduste tööstuse strateegilist kava, nagu on esitatud teatises „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks – Tööstuspoliitika ajakohastatud teatis”;

Siseturu väljakujundamine ning välisturgude avamine RISE jaoks

43. rõhutab, et Euroopa ühtne turg etendab keskset rolli Euroopa tööstuse koduturuna ja et tuleb töötada välja siseturustrateegia, mis soodustaks nõudlusepõhist innovatsiooni, et edendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, aidates seeläbi kaasa uute turgude, ärimudelite ja tööstusharude loomisele; toonitab, et see on eriti asjakohane seoses teadus- ja arendustegevuse tulemuste levitamisega turul; rõhutab, et liikmesriikides tulemuslikult kohaldatavad siseturu prognoositavad eeskirjad ja standardid aitavad pakkuda ettevõtetele stabiilset väljavaadet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kujundama kiiresti välja kaupade, energia, telekommunikatsiooni, transpordi, keskkonnasäästlike toodete (nagu on esitatud komisjoni algatuses) ja riskikapitali siseturgu ning tagama teadlaste, teaduslike teadmiste ja tehnoloogia vaba liikumist; juhib tähelepanu asjaolule, et siseturu väljakujundamata jätmine takistab kasvu, ja palub komisjonil viia läbi uuring, et hinnata kriisi mõju siseturul ning tegeleda hindade erinevusega ELis, mis võib põhjustada ELi äriühingute jaoks ebasoodsat olukorda kolmandate riikide konkurentidega võrreldes; hoiatab, et siseturu killustatus võib põhjustada liikmesriikide vahel moonutatud konkurentsi ELis; nõuab, et EL taotleks tööõiguse ja maksusoodustuste valdkonnas tihedamat koostööd; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks märgi „Made in Europe” kasutamist, et tugevdada ühtset turgu ja Euroopast pärit tooteid;

44. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle töötada välja horisontaalne tegevuskava innovaatiliste toodete ja teenuste nõudluse suurendamiseks; kutsub komisjoni üles jätkama toodete olelusringi uurimist toormest kuni ringlussevõtuni eesmärgiga edeneda toodete jätkusuutlikkuse ja tõhususe võrdlusnäitajateni, mis võtaksid arvesse kulude ja kasulikkuse suhet ning innovatsiooni potentsiaali;

45. rõhutab, et riigihanked peaksid olema innovatsiooni mootoriks; juhib tähelepanu asjaolule, et riigihanked on lahutamatu osa liidu kaubanduspartnerite tööstuspoliitikast; usub, et riigiabi suunised peaksid olema suunatud ELi tööstuse konkurentsivõime suurendamisele, ja et neis tuleks arvesse võtta ELi kaubanduspartnerite parimaid tavasid ja häid näiteid, nendega tuleks edendada Euroopa koostööd ning need peaksid olema avatud innovatsiooni tugevdavatele poliitikameetmetele; usub, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise soodustamisel on oluline roll täita standardimisel ja ökomärgistamisel, samuti ettevõtjate sotsiaalset vastutust, mis hõlmaks ka imporditavaid kaupu; kutsub komisjoni üles käsitlema prioriteetsena tegevusi, mis toetavad uute tärkavate toodete, teenuste ja tehnoloogiate standardimist ja koostalitlusvõimet kui Euroopasisese konkurentsi ning rahvusvaheliste kaubandusvõimaluste üht sammast;

46. tunnistab, et turujärelevalve on siseturul toodete ohutuse ja kvaliteedi tagamisel murrangulise tähtsusega; väljendab heameelt komisjoni kavandatud õigusaktide paketi üle tooteohutuse ja turujärelevalve valdkonnas, rõhutades, kui tähtsat rolli võivad päritolutähised etendada mitte ainult tarbijate jaoks, vaid ka läbipaistvamat sise- ja väliskaubanduspoliitikat silmas pidades; kutsub komisjoni üles rakendama oma turujärelevalve töös ellu interneti võimalusi ja tõhusust, võimaldades inimestel osaleda toodete kohta kvalifitseeritud tagasisidet andes; rõhutab sellega seoses liidu toimiva tarbijakaitse tähtsust;

47. rõhutab, et ühtse digitaalse turu väljakujundamine on ELi tööstusstrateegia oluline element; kordab taas, et VKEde jaoks on tähtis siseturu digitaliseerimine ning siseturul elektroonilise kaubanduse väljaarendamine; usub, et digitaalsete ning uute infotehnoloogiate turg kannab endas tööstusliku arengu potentsiaali, mida ei ole veel täielikult rakendatud ning mille ärakasutamiseks on Euroopa heal positsioonil; rõhutab esmatähtsat vajadust kohandada ELi IKT standardimispoliitikat turu ja poliitika arengusuundadega, mis toob kaasa koostalitlusvõimet vajavate Euroopa poliitiliste eesmärkide saavutamise, näiteks e-äri, e-kaubanduse, e-kaubavedude, intelligentsete transpordisüsteemide jmt valdkondades;

48. rõhutab, et ühtse digitaalse turu väljakujundamine peaks olema ELi tööstusstrateegia oluline element; rõhutab, et ausa konkurentsi tagamiseks ja tarbijate kaitse nimel tuleks rakendada online- ja offline-turgudele samaväärset õigusraamistikku;

49. väljendab heameelt selle üle, et komisjon tunnustab kõrgtaseme kultuuri- ja loomemajanduse määratlemist majandussektorina, mis hõlmab toote- ja teenuseturgude kõrgtaseme segmente ning kajastab toote või teenuse selliseid eriomadusi nagu kultuuriline või loov mõõde, toote maine, intellektuaalomand, tootmiskvaliteet, disain ja innovatsioon, ning toodete ja teenuste turustamise ja reklaamimise viisi; kutsub komisjoni üles tunnustama oskustööliste kutse erilist iseloomu Euroopa tööstusharudes, kus leidub oluline osa Euroopa töökohtadest ning mis põhinevad neljal kriteeriumil – loovus, tipptase, oskusteadmised ja kogu karjääri vältel kestev õppimine;

50. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle toetada konkurentsivõimet kõrgtaseme sektoris, mis annab 3% ELi SKP-st ning kus on otseselt ja kaudselt enam kui 1,5 miljonit töökohta, ning kutsub komisoni üles võtma meetmeid, et vähendada sektoris oskuste puudujäägi riski kaitsmaks Euroopale omaseid tootmismeetodeid ja oskusteadmisi;

51. märgib, et Euroopa metallurgiatööstus töötab 50%-lise võimsusega ning et Euroopa terasetootmine on alates 2008. aastast vähenenud 25%;

52. märgib, et Euroopa autotööstus, mis 2007. aastal tootis 16 miljonit sõidukit, ei suuda 2013. aastal toota isegi 12 miljonit sõidukit;

53. on seisukohal, et arvestades praegust finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi, on avaliku ja erasektori investeeringud oluline osa jätkusuutliku majanduskasvu üldstrateegiast; toetab sellega seoses riigiabi korra üldist reformi, mille puhul tuleks kasutada lähenemisviisi, mis põhineb suuremal määral sotsiaalsetel ja majanduslikel kaalutlustel, ning kohaldada paindlikumalt ELi toimimise lepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirju; kordab, kui oluline on võtta rohkem arvesse avaliku sektori kulutuste kvaliteeti ja tõhusust;

54. rõhutab, et tööstuspoliitika peaks kasutama täielikult ära konkurentsipoliitika vahendeid, et luua võrdsed tingimused ja soodustada konkureerivaid turge;

55. soovitab komisjonil hinnata, mil määral on see, kui ülemaailmse mastaabiga kontsern keeldub andmast üle objekti, mille ta on otsustanud sulgeda, mõnele teisele kontsernile, kes oleks potentsiaalne ülevõtja, või mõnele avaliku sektori asutusele ajutiseks kasutamiseks, kooskõlas Euroopa konkurentsiõigusega;

56. võtab teadmiseks komisjoni uurimise tööstustoodete siseturu reformi alal; kutsub komisjoni üles tagama, et vastavad standardid oleksid turuga kokkusobivad;

57. tunnustab komisjoni arukat reguleerimist, mis on mõeldud vähendama tööstuse halduskoormust, kahjustamata seejuures õigusaktide tõhusust ning mis hõlmab mõjuhindamist, konkurentsivõime kontrolli, toimivuskontrolli ja VKE-testi, eelkõige mis puudutab mikroettevõtteid ja VKEsid, ning tõdeb, et vaja on õiguslikku stabiilsust, et julgustada investeerimist; usub, et halduskoormus ja vastuolulised poliitikameetmed on tihti tööstusettevõtete konkurentsivõime parandamist takistavateks teguriteks, ning leiab, et selle koormuse vähendamiseks tehtav töö peaks olema poliitilises tegevuskavas tähtsal kohal, ootab sel teemal komisjoni ettepanekuid konkreetsete eesmärkidega; toetab õiguslikku sidusust, horisontaalset õiguslikku lähenemisviisi ja prioriteetide seadmist ning konkurentsivõime tagamise paremat kontrolli, mis peab olema mõjuhindamise suunistes lahutamatu ja kohustuslik osa; palub liikmesriikidel kasutada VKE-testi ja konkurentsivõime tagamise paremat kontrolli ka riigi tasandil; kiidab heaks komisjoni pingutused hinnata õigusaktide kumulatiivset mõju terasesektoris ning kutsub komisjoni üles arendama metoodikat edasi ja selgitama välja teised sektorid, mis võiksid sellisest lähenemisviisist kasu saada;

58. soovitab direktiivis 98/34/EÜ sätestatud teavitamismenetluse potentsiaali ärakasutamist jätkata ning soovitab liikmesriikidel seadusandluse protsessis eelnõude väljatöötamise järgus läbiviidavates mõjuhinnangutes kasutusele võtta konkurentsivõime tagamise kontrolli laiemas ühtse turu testi raamistikus, nagu nõuti Euroopa Parlamendi 7. veebruari 2013. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile ühtse turu juhtimise kohta;

59. nõuab Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” kiiret rakendamist Euroopa VKEde toetuseks; juhib tähelepanu Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tähtsusele VKEde toetamisel ELi piiriüleses kaubanduses; rõhutab, et oluline on toetada väikeettevõtteid ja aidata neil kasvada keskmise suurusega ettevõteteks ning VKEdel suuremateks toimijateks, et seeläbi parandada ka nende üleilmset konkurentsivõimet; juhib tähelepanu sellele, et majanduslikult kasulik on ka sidemete loomine äriühingute vahel mõnedes sektorites, nagu näiteks kaitsetööstus, et saavutada mastaabisäästu ja osaleda ühistes tööstusprojektides;

60. peab VKEde paremat, vähem kulukat ja kiiremat juurdepääsu dumpinguvastastele menetlustele põhivahendiks, millega tõhusamalt kaitsta VKEsid kaubanduspartnerite ebaausate kaubandustavade eest; nõuab, et komisjoni võtaks seda arvesse, kui vaatab üle kaubanduse kaitsemeetmed;

61. kutsub ELi üles edendama oma tööstustoodangut, pakkudes tarbijatele täpsemat teavet, muutes kohustuslikuks nii ELi kaupade kui ka kolmandatest riikidest imporditud toodete päritolu märkimise ning tagades Euroopa toiduainete geograafiliste tähiste austamise kolmandates riikides;

62. rõhutab, et tehnoloogia arendus on tundlik ja haavatav sektor; on veendunud, et intellektuaalomandi õigused on teadmistepõhise majanduse ja usaldusväärse tööstuspoliitika oluline koostisosa, mis võib kiirendada innovatsiooni ja teadusuuringuid ning tugevdada Euroopa tööstust; tervitab sellega seoses ELi ühtse patendi loomist ning kutsub liikmesriike üles seda viivitamata rakendama; usub, et selle loomiseni viinud menetlust tuleks seada hea tava eeskujuks tööstuse ja siseturu tihedama integratsiooni taotlemise taustal; peab murettekitavaks asjaolu, et kehtiv intellektuaalomandi õiguste kord ei täida tihti oma ülesannet soodusta innovatsiooni; usub, et läbipaistvuse suurendamine, innovaatiline juhtimine ja litsentsimistavad võivad kaasa tuua kiiremaid turulahendusi; tervitab sellega seoses komisjoni vastavaid algatusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike tugevdama ka intellektuaalomandi õiguste kaitset, eelkõige võitlema võltsimise ja tööstusspionaaži vastu; rõhutab, et rahvusvahelisel tasandil on vaja uusi haldusstruktuure ja foorumeid intellektuaalomandi õiguste kaitseks; kutsub komisjoni üles koostama Euroopa ärisaladuse kaitse strateegia;

63. rõhutab, et tähtis on jõustada intellektuaalomandi õigused füüsilises ja digitaalses keskkonnas eesmärgiga luua majanduskasvu ja töökohti Euroopa tööstusharudes; väljendab sellega seoses heameelt ELi kaubamärgisüsteemi käimasoleva reformi üle, mis võib parandada kaubamärkide kaitset internetis ja internetiväliselt ning kogu siseturul;

64. toetab käimasolevat kaubamärgiõiguse süsteemi reformi, mis parandab kaubamärkide kaitset internetis ja internetiväliselt ning kogu siseturul ja rahvusvahelises kaubanduses;

65. väljendab heameelt selle üle, et on tunnistatud patendipadrikute ja patentide salakaitsmise probleemi; toetab regulatiivsüsteemi muutmist, et soodustada konkurentsi toetavate vastastikuse litsentsimise ja patendipuulide kokkulepete sõlmimist;

66. kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku, mis võimaldaks Euroopa äriühingutel toota ELis geneerilisi ja sarnaseid bioloogilisi ravimeid täiendava kaitse tunnistuse perioodil pärast patendikaitse aegumist, et pärast täiendava kaitse aegumist valmistuda koheseks käivitamiseks või et eksportida riikidesse, kus patent või täiendav kaitse ei kehti; usub, et sellised sätted aitaksid vältida tootmise allhankimist ning soodustada töökohtade loomist ELis, aga ka luua võrdseid tingimusi Euroopa äriühingute ja nende konkurentide jaoks kolmandates riikides;

67. rõhutab, et välissuhete mõju ulatub kaugemale Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) egiidi all allkirjastatud lepingute reguleerimisalast ning et EL ja liikmesriigid peaksid tööstuspoliitika välismõõtme arendamisel kokku leppima ühised seisukohad, et tagada üleilmsed võrdsed tingimused;

68. juhib tähelepanu asjaolule, et 7. veebruari 2013. aasta ühisteatises „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum”(22) andis komisjoni asepresident ja liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja lubaduse arendada ja edendada tööstuslikke ja tehnoloogilisi ressursse küberturbe valdkonnas;

69. rõhutab vajadust parandada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul; juhib tähelepanu ELi kaubandusstrateegia tähtsusele; kutsub komisjoni üles, võttes arvesse suurenevat konkurentsi ELi kaubanduspartneritega, korraldama ümber oma kaubanduspoliitika, tagamaks seda, et liidu kaubandus- ja konkurentsipoliitika toetaks ELi tööstuspoliitika eesmärke ega kahjustaks Euroopa ettevõtete innovatsiooni- ja konkurentsipotentsiaali; palub komisjonil koos komisjoni asepresidendi ja kõrge esindajaga töötada välja strateegia VKEdega tegelevate spetsialistide kaasamiseks ELi missioonides; märgib, et need VKEdega tegelevad spetsialistid peaksid võtma arvesse kaubanduskodade tööd ja integreerima Euroopa ettevõtluskeskustest saadud kogemusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tihendama oma koostööd, toetamaks Euroopa ettevõtteid välisturgudel; kutsub neid üles pidama esmatähtsaks eriti VKEde toetamise vahendeid ning koondama VKEdele mõeldud teavet ja looma sel otstarbel kogu ELis ühtseid kontaktpunkte; palub komisjonil lülitada konkurentsivõime parandamise test kaubanduslepingute mõjuhinnangutesse ja nende kumulatiivse mõju hindamisse;

70. märgib, et Euroopa tööstusele peale pandud keskkonnaalased kohustused sunnivad Euroopa tööstureid üha enam investeerima väljapoole Euroopat;

71. rõhutab keskkonna- ja sotsiaalsete standardite tähtsust kahepoolsetes kaubanduslepingutes ja mitmepoolsetes kaubandussuhetes, et kehtestada aus ja õiglane kaubandus ning üleilmselt võrdsed reeglid; palub komisjonil uute kaubanduslepingute sõlmimisel või kehtivate lepete läbivaatamisel tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused ELis ja väljaspool ELi; rõhutab, et EL peaks astuma konkreetseid samme, et vaatluse alla võetaks moonutused, mis kahjustavad Euroopa tööstushuve, ning et see saaks kaubandussuhetes osaks vastastikkuse põhimõttest, eelkõige seoses juurdepääsuga riigihanketurgudele, ja parandaks reageerimisvõimet, mis aitaks kaasa turgude avanemisele;

72. tuletab komisjonile meelde, et madal palgatase ja keskkonnakaitse nõuded on endiselt väga olulised tegurid rahvusvahelises konkurentsis ning nende standardite ülespoole ühtlustamist tuleb kiiremas korras jätkata, et ELil oleks võimalik tõeliselt taasindustrialiseerida; kutsub komisjoni üles pidama kolmandate riikidega vabakaubanduslepingute sõlmimise raames läbirääkimisi ka töötajate õigusi ja keskkonnakaitset puudutavate siduvate kohustuste üle;

73. võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku ajakohastada ELi kaubanduse kaitsevahendeid, mis on tööstuspoliitika äärmiselt olulised elemendid; loodab, et selline ajakohastamine suudab parandada nende vahendite tõhusust; palub seetõttu, et komisjon ei nõrgendaks neid vahendeid ei de iure ega de facto, vaid pigem tugevdaks neid, et kaitsta kõiki Euroopa ettevõtteid nende suurusest olenemata veelgi tulemuslikumalt ja võimalikult kiiresti ebaseaduslike või kõlvatute kaubandustavade eest;

74. tuletab meelde vajadust kasutada alati, kui asjaolud seda nõuavad, kaubanduse kaitsevahendeid riikide vastu, kes ei järgi rahvusvahelise kaubanduse eeskirju või ELiga sõlmitud vabakaubanduslepete tingimusi, ning nõuab, et VKEde jaoks muudetaks juurdepääs dumpinguvastastele menetlustele lihtsamaks, kiiremaks ja vähem kulukaks, et võimaldada neil end ebaausate tavade vastu paremini kaitsta;

75. juhib tähelepanu teaduse ja innovatsiooni võtmerollile Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tagamisel maailmaturgudel ning rõhutab, et Euroopa ettevõtetel on vaja paremini ette näha nõudmisi kolmandate riikide turgudel, et vastata üleilmsele nõudlusele;

76. peab oluliseks, et tööstuse taaselustamise pingutuste osana looks EL endale vahendid selleks, et

	–	järgida aktiivsemat dumpinguvastast poliitikat ja võtta asjakohaseid meetmeid, millega muu hulgas reageerida mõnedes kolmandates riikides kehtestatud ebaausatele eksporditoetustele;
	–	rakendada tegeliku vahetuskursi poliitikat, mis kaitseb Euroopa kaubandushuve;
	–	toetada ausa kaubanduse põhimõtet, mille aluseks on sotsiaalsete, keskkonnaalaste, kultuuriliste ja inimõiguste alaste standardite vastastikune järgimine rahvusvahelises kaubanduses;

77. kutsub komisjoni üles märkimisväärselt paremini hindama kaubanduslepinguid, eelkõige mõjuhinnanguid, võttes arvesse tööstuslikku konkurentsi ning tehes järelhindamisi, samuti analüüsima kõigi juba sõlmitud või läbirääkimisjärgus olevate kokkulepete kogumõju; rõhutab, kui oluline on Euroopa taasindustrialiseerimise, majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide elluviimiseks Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus, kuna see võib lihtsustada ja suurendada Euroopa tööstustoodete eksporti, rahvusvahelisi tootmisstandardeid tõstes parandada tööstuse konkurentsivõimet ning vähendada tooraine ja töödeldud materjalide impordikulusid tootmisettevõtete jaoks; pooldab seda, et Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus nagu muudki kaubanduslepingud peaks sisaldama peatükke, mis keskenduvad sellistele energiaküsimustele, mis võivad mõjutada siseturgu; kutsub komisjoni üles tariifide kaotamisega parandama turulepääsu teenuste ja investeeringutega seoses, tugevdama seadusandlikku koostööd, tagama paremad riigihanke-eeskirjad ja intellektuaalomandi kaitse ning aktiivselt taotlema neid eesmärke konkurentsipoliitika raames ning energia ja kaupadega seoses; rõhutab vajadust ühtlustada eeskirju ning vähendada regulatiivset ja halduskoormust, mis on eesmärgiks Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses, mille rakendamisel tuleb rangelt arvesse võtta ja kaitsta kõrgeid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid norme ja töötajate õiguseid; rõhutab asjaolu, et Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse võimaliku sõlmimisega kaasneb väljavaade luua ulatuslik majandusruum, mis tugevdaks omakorda ELi suhteid ja toimiks Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute võimendajana;

78. palub komisjonil uurida USA kogemusi seoses sellega, et ametiühingutel lubatakse esitada kaubandusalaseid kaebusi, arvestades seda, et kaubandusmoonutused võivad negatiivselt mõjutada tööstust ja seega töötajaid, ning teha ettepaneku sarnaste meetmete võtmiseks ELis;

79. rõhutab, et tulevaste kaubanduslepingute, investeerimislepingute ja intellektuaalomandi lepingutega tuleb tugevdada Euroopa tööstuse väärtusahelat, mis tähendab seda, et asjaomasele strateegiale tuleb mõelda juba volituste kindlaksmääramisel;

80. kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa ekspordistrateegia ressursi- ja energiatõhusate tehnoloogiate ja vastavate teenuste jaoks ning hõlmama selle strateegiaga ka standardimisdiplomaatia, et tagada Euroopa standardite edendamine kogu maailmas;

81. juhib tähelepanu, et standarditel ja tehnilistel eeskirjadel on ülitähtis roll selle tagamisel, et EL oleks liidripositsioonil innovaatilistes sektorites, kaasa arvatud keskkonnahoidlike tehnoloogiate alal; kutsub seetõttu komisjoni üles tugevdama ELi suutlikkust kehtestada standardeid ja rahvusvahelisi tehnilisi eeskirju innovaatilistes sektorites; nõuab tungivalt, et komisjon parandaks ka koostööd oluliste kolmandate riikidega, sealhulgas tõusva majandusega riikidega, et kehtestada ühiseid standardeid ja tehnilisi eeskirju;

Tööstuse taassünni rahastamine

82. tunnistab tõsiasjana pangalaenude piiranguid ja nende kahjulikku mõju eelkõige VKEdele; taunib asjaolu, et sellised piirangud mõjutavad ka ELi pakutavaid rahastamisvahendeid, ning on seisukohal, et komisjon peaks nõudma nende vahendite haldamise eest vastutavatelt finantsvahendajatelt iga-aastaste aruannete esitamist; tervitab komisjoni rohelist raamatut pikaajalise rahastamise kohta; toonitab vajadust tugevdada ELi pangandussektori tugevust ja usaldusväärsust Basel III, pangandusliidu ja ESMi abil; rõhutab kui oluline on see, et meie rahvusvahelised partnerid rakendaksid samuti Basel III eeskirju; juhib tähelepanu sellele, et investeeringud tööstusesse on pikaajalised investeeringud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiustama õigus- ja finantsraamistikku nii, et see oleks selgem ja paremini prognoositavam, mis soodustaks investeerimist tööstusse;

83. on veendunud, et tuleb uurida uusi alternatiivseid ja loovaid rahastamisviise, eriti mis puudutab erafinantseeringuid ja omakapitali kaudu rahastamist; märgib, et siinkohal on tähtis ka finantskirjaoskuse edendamine ning et finantskirjaoskus tuleks viia sisse koolide õppekavadesse;

84. rõhutab finantsvahendite tähtsust alustavate ettevõtete ning VKEde jaoks, et ettevõtjatel oleks vahendeid innovaatiliste ideede turule toomiseks;

85. väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua koos EIPga ühised finantsinstrumendid ja võtab teadmiseks, et see algatus kiideti heaks 2013. aasta juuni Euroopa Ülemkogul; ühtlasi märgib positiivselt asjaolu, et komisjon ja EIP kavandasid esitada Euroopa Ülemkogule enne selle kohtumist 2013. aasta oktoobris põhjaliku aruande nende instrumentide kasutamise kohta koos kvantitatiivsete eesmärkide, vahendite ja ajakavaga;

86. palub nõukogul komisjoni ja EIPga konsulteerides määrata viivitamata kindlaks parameetrid selliste vahendite jaoks eesmärgiga saavutada oluline finantsvõimendus; rõhutab, et need vahendid oleksid töövalmis enne 2013. aasta lõppu;

87. kiidab heaks EIP kapitali suurendamise ja hiljuti avaldatud juhised laenu andmiseks, mis on seotud heitenormiga 550 grammi CO2 kilovatt-tunni kohta (g/kWh); on seisukohal, et EIP võib aidata leevendada ELi finantsturgude killustatuse probleeme; nõuab, et EIP püüaks jätkuvalt välja töötada uusi krediidimudeleid, mis oleks kohandatud tööstuse vajadustele; kutsub EIPd üles viima ellu oma kava suurendada aastatel 2013–2015 rohkem kui 50% laenuandmist ELis;

88. juhib tähelepanu asjaolule, et subsidiaarsus võimaldab fiskaalpoliitika ning laenuandmise ja subsiidiumikorralduse suurt mitmekesisust kogu Euroopas;

89. palub komisjonil uurida, kuidas saaks varaga tagatud väärtpaberite turgu ning alternatiivseid finantseerimisvorme, millega kaasneb usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, kasutada VKEde rahastamise hõlbustamiseks; juhib tähelepanu rollile, mida ettevõtluse arendamise ja taristu pangad saavad täita, investeerides pankade emiteeritud struktureeritud pandikirjadesse ning kombineerides selliseid investeeringuid VKEdele suuremate laenude andmisega; väljendab heameelt ettepaneku üle luua era- ja avaliku sektori laenuandmise partnerlusi, milles kindlustusselts ja pank tegutsevad koos, et pakkuda lühi- ja pikaajalisi laene;

90. on veendunud, et on tähtis soodustada uusi innovaatilisi VKEde rahastamismudeleid, eriti selliseid, millel on suur kasvupotentsiaal; juhib tähelepanu ühisrahastamise algatuste ja laenude e-platvormide õitsengule Euroopas ning rahalisele ja mitterahalisele kasule, mida selline rahastamine annab VKEdele ja ettevõtjatele, näiteks alustava ettevõtte rahastamine, toote valideerimine, klientide tagasiside ning stabiilne ja pühendunud aktsionäride struktuur; kutsub komisjoni üles esitama teatise ühisrahastamise kohta; kutsub komisjoni üles töötama välja ühisrahastamise tõhusa regulatiivse raamistiku, kus aluseks on võetud kuni 1 miljonit eurot projekti kohta ning milles käsitletakse ka investorite kaitse küsimusi; kutsub komisjoni üles kaaluma piiratud rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemist ühisrahastamise teenustele, nagu mõnedes liikmesriikides on juba tehtud;

91. kutsub komisjoni üles toetama kohalike võlakirjaturgude loomist VKEde jaoks, et pakkuda piisavat pikaajalist rahastamist, eriti piiratud laenuvõimalustega piirkondades; on seisukohal, et eeskuju tasuks võtta kohalikest võlakirjaturgudest, näiteks Stuttgardi börsist;

92. kutsub komisjoni üles toetama VKEdele suunatud riiklike investeerimispankade arendamist ning võimaldama olemasolevatel pankadel laiendada oma tegevust teistesse liikmesriikidesse ja osaleda rahastamisprojektides väljaspool riigipiire, mistarvis tuleks välja töötada suunised, et üle saada laialdasest krediidituru kriisist;

93. näeb maksetega hilinemises ühte tegurit, mis põhjustab ebastabiilsust ja konkurentsivõime kaotust ettevõtete, eriti VKEde jaoks; avaldab kiitust liikmesriikidele, kes on täielikult rakendanud hilinenud maksete direktiivi, ning nõuab selle täielikku rakendamist kogu ELis; usub, et ELi abi ning kättesaadavad rahastamisvahendid ei ole ettevõtjatele, eriti VKEdele, piisavalt hästi teada; nõuab, et kogu liidus loodaks ühtseid kontaktpunkte, kuhu koonduks VKEdele suunatud teave ELi pakutava rahastamise kohta; rõhutab, et tähtis on luua ettevõtjate vahendusühingute võrgustikke, mis ei taotle kasumit ja mille eesmärk on pakkuda VKEdele abi, nõustamist ja laene, et arendada ettevõtlikkust;

94. on veendunud, et liikmesriikidevaheline ebaaus maksukonkurents ei toeta tugeva Euroopa tööstuspoliitika arendamist;

95. toetab ettevõtete maksusüsteemide paremat koordineerimist ELis, milleks tuleks luua ühtlustatud maksubaas;

96. kutsub komisjoni üles koostama kulusid kõrvale jätva uuringu, milles käsitletakse konkurentsivõime faktoreid mitmesugustes tööstustegevustes ELis (tarneajad, patendid, toote kvaliteet, müügijärgne teenindus, transpordi-, energia- ja IT-taristuvõrkude kvaliteet jms) võrreldes samade näitajatega mujal maailmas; nõuab, et komisjon analüüsiks pidevalt ELi makromajanduslikku konkurentsivõimet, vaadeldes eriti transpordi-, energia- ja IT-taristuvõrke, ning teeks uuringuid, kuidas pikaajaliselt rahastatakse uusi või olemasolevaid taristuid, mida on vaja ELi konkurentsivõime tagamiseks;

97. rõhutab riskikapitali ja äriinglite võrgustike tähtsust eelkõige naiste jaoks; nõuab naisettevõtjate veebiportaali kiiret rakendamist; väljendab heameelt ELi toetuse üle äriinglite ja äriinkubaatorite võrgustike loomiseks; tervitab eriti omakapitalirahastu loomist Horisont 2020 ning ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi raames, et toetada riskikapitali pakkumise kvantiteedi ja kvaliteedi tõstmist; usub, et Euroopa Investeerimisfondil on riskikapitali turgude arendamisel keskne roll, eriti uute tehnoloogiate kasutuselevõtul; on seisukohal, et maksustamisel tuleks kaotada omakapitali ja võla eristamine;

98. nõuab, et komisjon viiks läbi uurimuse juhtettevõtete (leading competence units) võimendava mõju kohta, pidades silmas nende tootmis-, lisandväärtuse loomise ja tööhõivevõrgustikke kogu majanduses; on seisukohal, et juhtettevõtteid ei määratleta tingimata nende suuruse kaudu, vaid nad vastavad mitmetele kriteeriumidele, nt rahvusvaheline suunitletus, teatud miinimumosa sisemaisel ja välisturul, intensiivne teadus- ja arendustegevus ning koostöö laia ettevõtlusvõrgustikuga; on seisukohal, et selline uurimus võiks eelkõige tõsta esile tööstusettevõtete ja VKEde seotust ning lükata sellega ümber mõned stereotüübid töötleva tööstuse baasi kohta;

Oskuste ja tööjõu võitmine tööstuse taassünniks

99. märgib, et alates kriisi algusest on restruktureeritud ligi 5 500 Euroopa tööstusettevõtet, mille tulemusel on kadunud umbes 2,7 miljonit töökohta;

100. rõhutab, et jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünd võimaldab stabiliseerida tööhõivet heade töökohtade ja inimväärse palgaga; rõhutab, et noorte integreerimisel tööjõu hulka on väga olulisel kohal partnerlus huvirühmadega, eriti sotsiaalpartnerite, kaubanduskodade ja noorteorganisatsioonidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles intensiivistama sotsiaalset dialoogi ka tööstusharude ja ettevõtete siseselt; on veendunud, et sotsiaalpartnerite kaasamine mis tahes seadusandliku menetluse võimalikult varases etapis oleks väga kasulik; kutsub komisjoni üles edendama oma tasandil sotsiaalpartnerite rolli, võttes vajalikul määral arvesse erinevate riiklike süsteemide vahelisi erinevusi; kutsub sotsiaalpartnereid üles pidama igal võimalusel dialoogi ELi tasandil;

101. märgib, et jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünd vajab ulatuslikumat ja paremat juurdepääsu koolitusele, elukestvale õppele, tulevikku suunatud kutseõppele ja ülikooliharidusele, tugevat rõhuasetust loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnale, eritähelepanu pööramist naistele ning ettevõtlikkuse toetamist; pooldab selliste teemade võtmist koolide õppekavadesse; toetab tööga seotud koolitus- ja õpipoisikavade väljatöötamist ning piisavat sotsiaalset turvavõrgustikku koos teise võimaluse poliitikaga; on seetõttu seisukohal, et ELi programmid ja vahendid, nagu Horisont 2020 ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peaksid täitma olulist rolli;

102. on seisukohal, et kvalifitseeritud tööjõu toetamine annab Euroopale suure eelise ja on tähtsaks edasiviivaks jõuks, et suurendada investeerimist teadus- ja arendustegevusse; nõuab erilist tähelepanu hariduse toetamisele eesmärgiga luua maailmatasemel juhtivad akadeemilised tippteaduskeskused;

103. on veendunud, et töökohtade innovatsioon, pädevuste arendamine, loovad ja iseseisvad töötajad ja rühmatöö on olulise väärtusega nii ettevõtete sotsiaalse kui ka majandusliku tulemuslikkuse seisukohalt; rõhutab, et laiendada tuleb töökohtade demokratiseerumist, sealhulgas töötajate esindajate ja ametiühingute aktiivset osalemist; kutsub liikmesriike või asjaomaseid piirkondlikke asutusi üles looma jätkukoolituse raamistiku, mille aluseks on individuaalne õigus koolitusele või muud skeemid ja millega tagatakse, et töötajate oskused peavad sammu kasvavate nõudmistega sektoris ning on kohandatavad uue turuga või koondamise korral on ülekantavad teise tööstussektorisse; märgib, et tööandjad ja töötajad vastutavad ühiselt elukestva õppe eest; märgib ühtlasi, et teavitamine ja konsulteerimine töökohal on aluslepingus sätestatud põhiõigus;

104. kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd liikmesriikidega ja asjaomaste valdkondlike sotsiaalpartneritega, et koostada keskpikad ja pikaajalised prognoosid tööturul vajaminevate oskuste kohta, näiteks looma seetarvis Euroopa tööstusoskuste nõukogud;

105. kutsub liikmesriike üles tegelema e-oskuste puudujääkidega kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes, sest IKT areng võib pikaajalises perspektiivis avaldada suurt mõju kasvavatele tööstusharudele sellistes sektorites nagu energiatõhusus, keskkonnaplaneerimine, ohutuseesmärgid ja muud kommunikatsioonivõimalused (nt tõhusad ja arukad transpordisüsteemid, inimestevahelised, inimese ja masina vahelised ja masinatevahelised kommunikatsioonisüsteemid);

106. rõhutab, et tugevus inseneriteadustes ja infotehnoloogias parandab töövõimalusi; palub liikmesriikidel komisjoni toetusel kaaluda riiklike eesmärkide püstitamist, et suurendada loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas õppivate õpilaste arvu; on veendunud, et loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnas eesmärkide seadmisel oleks kasu vastavatest riiklikest, piirkondlikest ja Euroopa platvormidest, mille abil vahetada parimaid tavasid piirkondade, ülikoolide ja tööstusettevõtete vahel; on ühtlasi seisukohal, et juhul kui Euroopa platvormid luuakse, võivad need osutuda oluliseks, et riiklikke platvorme Euroopa tasandil koordineerida ja nende vahel koostööd teha; rõhutab, et sellega seoses tuleks põhiliste IKT-teadmiste omandamist edendada ka koolides ja kutseharidusprogrammides;

107. kutsub komisjoni ja liikmesriike kaaluma Ameerika Ühendriikide mudelit ülikoolist karjäärile ülemineku fondide loomisel, et sõlmida tööstusettevõtete ja ülikoolide vahel partnerlusi noorte koolitamiseks tõusvate tööstusharude töökohtade jaoks; võtab teadmiseks kavad luua koos tööstuspartneritega ülikoolide tehnikakolledžid, nagu on arutatud Ühendkuningriigis;

108. rõhutab, et oluline on suurendada vabatahtlikku liikuvust noorte seas, selleks tuleks edendada programmi „Erasmus kõigi jaoks” ning kõrvaldada tegurid, mis takistavad praegu piiriülest õpipoisiõpet ja praktikat, ning parandada pensionite, töö- ja sotsiaalkaitseõiguste ülekantavust ELis; rõhutab, et oluliselt tuleks laiendada programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele”;

109. soovitab võtta kasutusele kõik kättesaadavad rahastamis- ja õiguslikud vahendid, et soodustada majandustegevuse ümberpaigutamist, ning kutsub üles looma teabekeskusi, et tõsta ettevõtjate teadlikkust eelistest, mis kaasnevad ettevõtte tegevuse hoidmisega Euroopas või selle Euroopasse ümberkolimisega: tarneahelad muutuvad lühemaks, võivad tekkida kohalikud tootmistavad, suureneda tootmissektori tõhusus ning samas luuakse kohalikul tasandil juurde töökohti; nõuab, et Euroopa tööalase liikuvuse portaali kasutataks võimalikult tõhusalt, et kasutust leiaksid noorte eurooplastest tööotsijate oskused; kutsub liikmesriike üles tõhusamalt rakendama teenuste direktiivi ja kaotama sotsiaalse dumpingu;

110. rõhutab, et haridus on põhinõue ning et kõik haridustasemed algkoolist kuni ülikoolini peaksid olema kõigile avatud;

111. rõhutab vajadust vähendada koolist väljalangemise määra ning toonitab, et koolist väljalangejad vajavad võimalusi koolituseks, nagu see on Austria koolitustagatise puhul;

112. tervitab otsuseid rakendada noortegarantii ning selle aluseks olevaid kaugeleulatuvaid taotlusi, samuti liikmesriikide valmidust eraldada raha noorte töötusega võitlemiseks; kiidab heaks Euroopa Õpipoisiõppe Liidu propageerimise; juhib tähelepanu asjaolule, et teatavates liikmesriikides ei ole õpipoisiõpe piisaval määral tööhõivepoliitika lahutamatu osa; kutsub komisjoni üles töötama välja ühised sotsiaalsete investeeringute näitajad, eeskätt seoses noorte töötusega; kutsub tööstusettevõtteid üles täitma aktiivset rolli noortegarantii rakendamisel riiklikul tasandil ning pakkuma noortele võimaluse korral kvaliteetset tööhõivet või praktikat ning looma korraliku palgaga kvaliteetseid praktikakohti; nõuab tungivalt, et liikmesriigid muudaksid mitmesuguste meetmete abil õpipoisikavad ettevõtete jaoks atraktiivsemaks;

113. toonitab, et tugevate kutseõppesüsteemidega liikmesriikidel on olnud kriisi vältel suhteliselt hästi toimivad tööturud; palub kõigil liikmesriikidel koostöös sotsiaalpartnerite ja muude asjakohaste sidusrühmadega, nagu kutsekodadega, uurida selliseid süsteeme ja need kasutusele võtta; võtab teatavaks Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ühtlustamise keerukust Euroopa ainepunktisüsteemiga (ECTS); rõhutab ka eri riiklike kutseharidussüsteemide võrreldavuse ja parema ühilduvuse tähtsust, et hõlbustada liikuvust tööturul nende kutsealade piires;

114. rõhutab, et tehnilist keskharidust pakkuvatel õppeasutustel ja kutseõppesüsteemidel on väga tähtis roll, ning toetab komisjoni algatusi edendada piiriüleseid vahetusi liikmesriikide vahel;

115. on veendunud, et kutsehariduse ja -koolituse kuvandit tuleks parandada mitte ainult selle olemuslikule väärtusele rõhudes, vaid sidudes kutsehariduse võimaliku üleminekuga ülikooli või muudesse kõrgkoolidesse; märgib, et see nõuab ka seda, et kõrgetasemelise kutsehariduse ja -koolituse kvalifikatsioonid saaksid liikmesriikide riiklikes kvaliteediraamistikes kõrgema taseme; rõhutab, kui tähtis on parandada õpitud oskusi, et tõsta uute tootmisoskuste arendamise kvaliteeti, selleks saab kasutada ka ELi meetmeid, et standardida inimressursside poliitikat alates põhikoolitusest;

116. palub liikmesriikidel koostöös sotsiaalpartneritega töötada välja ja ellu viia noortele mõeldud kutsenõustamisprogrammid teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, et edendada elujõulise ja jätkusuutliku majanduse arengut, ning kehtestada ökoloogiliste ja keskkonnaprobleemidega seotud teabe- ja teadlikkuse tõstmise meetmed, kasutades selleks nii formaalset haridussüsteemi kui ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetavate meetmete raamistikku;

117. on veendunud, et töötajate vaba liikumise edasisel arengul on suur potentsiaal vähendada oskustööjõu puudust ja käivitada kaasavat majanduskasvu, kui kasutada selliseid vahendeid nagu kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine ja elukestev õpe, eelkõige vähekaitstud töötajate puhul;

118. kutsub liikmesriike üles käivitama mikrokrediidi rahastamisvahendeid noortele, et edendada ettevõtlust;

119. ootab, et Euroopa või riiklikul tasandil ettevõtlust edendavaid meetmeid ja tegevusi kohaldataks kõikide ettevõtete, ühistute, käsitööettevõtete, vabade elukutsete ja sotsiaalmajandusettevõtete tüüpide suhtes;

120. rõhutab, et jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünni puhul peaks juhinduma võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttest, et tagada töökohtadel sooline võrdõiguslikkus ja eri tüüpi lepingute puhul võrdsed tingimused töötajatele;

121. juhib tähelepanu asjaolule, et naised moodustavad igal aastal rohkem kui poole Euroopa kõrgkoolide lõpetajatest; juhib tähelepanu positiivsele mõjule, mida kvalifitseeritud naiste oskused võiksid avaldada ettevõtetele, eriti Euroopa tööstuse kasvule, produktiivsusele ja konkurentsivõimele; kutsub seetõttu majandus-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmi ning komisjoni üles edendama ja tugevdama naiste rolli Euroopa tööstussektorites;

122. rõhutab, et tähtis on vältida väljakujunenud soolist tasakaalustamatust tööstussektoris; on seisukohal, et iseäranis ELi demograafilisi probleeme arvesse võttes tuleb seda tasakaalustamatust korrigeerida, et nii naised kui ka mehed saaksid täiel määral osaleda tööturul;

123. osutab naistöötajate tähtsale rollile jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünnis; rõhutab, et soolise aspekti puudumine tööstuspoliitikas suurendab soolist ebavõrdsust; on seisukohal, et oluline on kaotada praegune sooline tasakaalustamatus, et nii naised kui ka mehed saaksid täiel määral osaleda tööturul, võttes aluseks võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et naistöötajad ei oleks ökoloogilise ümberkujundamisega seotud koolitustel, projektides ja programmides alaesindatud või neist koguni kõrvale jäetud, ning rõhutab vajadust soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise integreerimise järele; kutsub liikmesriike üles rakendama meetmeid töö- ja pereelu ühitamiseks, et maksimeerida naiste võimalusi püsivaks ja kindlaks karjääriks;

124. märgib, et üleminek vähese CO2-heitega majandusele ei loo üksnes uusi töökohti uutes majandussektorites, vaid võib viia ka töökohtade vähenemiseni vähem kestlikel tegevusaladel; soovitab seepärast luua ja tugevdada muutuse õigeaegse prognoosimise vahendeid, et tagada sujuv üleminek ühelt töölt teisele;

125. kutsub komisjoni üles välja töötama ja edendama äriühingute jätkusuutlikke tegevuspõhimõtteid (mille hulka kuuluvad ettevõtja sotsiaalne vastutus, jätkusuutlikkuse aruandlus, meetmed vähese CO2-heitega või väheste jäätmetega tootmismudelite edendamiseks);

126. rõhutab, kui tähtis on ettevõtja sotsiaalne vastutus, mis on põhivahend ettevõtluspoliitikas, milles pööratakse tähelepanu loodusvarade tõhusale kasutusele, sotsiaalsetele aspektidele suhetes kogukonna, töötajate ja nende esindajatega ning majanduslikele aspektidele seoses ettevõtte usaldusväärse juhtimisega;

127. kutsub liikmesriike üles kaaluma dialoogis sotsiaalpartnerite ja asjakohaste sidusrühmadega poliitilisi meetmeid majanduslanguste ajal tööaja paindlikumaks muutmiseks;

128. teeb ettepaneku, et ELi toimimise lepingu artikli 152 alusel toimuva tulevase majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva kolmepoolse tööturu osapoolte tippkohtumise päevakavva kuuluks punkt sotsiaalse kaitse miinimumnormide lähendamisest tulenevate kulude arvamise kohta omahinda;

Ressursi- ja energiapoliitika tööstuse taassünni teenistuses

129. rõhutab tõsiasja, et ressursid ja energia on jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünni keskmes, arvestades et nad on üliolulised rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohalt; rõhutab, et toormaterjalide kättesaadavus on Euroopa tööstuse arenguvõimalustele määrava tähtsusega, ning hoiatab, et ilma teatavate oluliste toormaterjalideta ei ole võimalik edasine Euroopa kõige strateegilisemates tööstusharudes; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama aktiivselt meetmeid, et võidelda liigsete kulutuste vastu ressursside ja energia puhul; pooldab mõlema puhul integreeritud kolmemõõtmelist taskukohasuse-jätkusuutlikkuse-kättesaadavuse lähenemisviisi, mis rõhutab kõiki kolme nimetatud mõõdet ja mille eesmärk on kaotada majanduskasvu ja ressursside suurema kasutamise vaheline seos; rõhutab, kui oluline on tagada konkurentsivõimeline ja läbipaistev energiaturg, mis väldiks liikmesriikidevahelist tasakaalustamatust ja mis hõlbustaks kindla, säästva, taskukohase ja usaldusväärse energia kättesaadavust; sedastab, et vaja on strateegiat, mis soodustaks Euroopa energiaturu integreerimist ja energiataristu arendamist;

130. mainib tunnustavalt tooraineid käsitlevat Euroopa algatust, tooraineid käsitlevat Euroopa innovatsioonipartnerlust ja selle strateegilist rakendamiskava ning ressursitõhususe tegevuskava; toonitab vajadust tegeleda ressursinappusega selliste oluliste ressursside puhul nagu vesi ning kutsub komisjoni üles jätkama tööd toorainete rahvusvahelise partnerluse ja kaubanduse kolmesambalise strateegiaga, toorainete varustusega ELis ning ressursitõhususe, ringlussevõtu ja korduskasutusega; kutsub komisjoni üles lisama jäätmepoliitika eesmärke Euroopa poolaasta kavadesse ja iga riigi jaoks koostatavatesse soovitustesse ning riiklikesse reformikavadesse; kutsub komisjoni üles arendama edasi sektoripõhiseid ressursitõhususe võrdlusnäitajaid, eriti riigihangete otstarbeks; kutsub komisjoni üles peavoolustama vähendamise, taaskasutuse ja ringlussevõtu strateegiat ning uurima ettevaatlikult ettepanekuid, milles nõutakse oluliste toorainete piiramist; rõhutab ülemaailmse sertifitseerimiskava tähtsust ohtlike jäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete esmasel käitlusel ringlussevõtuks; juhib tähelepanu, et mõnes liikmesriigis eksisteerivad asjakohased hoonete kogumis- ja ringlussevõtu kavad; täheldab, et Euroopa kaevandustööstusel on ette näidata ühed kõige kõrgemad standardid maailmas, ning kutsub komisjoni üles andma kahe aasta jooksul hinnangu ettepanekule luua Euroopa Geoloogiainstituut; kutsub komisjoni üles esitama meetmeid, mille eesmärk on ühtlustada eeskirju ja lubade andmise menetlusi toorainete kaevandamiseks ELis; kutsub liikmesriike, tööstust, geoloogiainstituute ja komisjoni üles tegema koostööd toorainete asukohtade kaardistamisel;

131. rõhutab potentsiaali liikuda edasi rohkem bioressursipõhise majanduse suunas, arvestades et näiteks metsast saadavad toorained võivad täita olulist rolli taastuvenergia tootmises ja säästvas tööstustootmises;

132. nõuab energiatõhususe direktiivi ja riiklike tegevuskavade kiiret elluviimist, mida toetataks asjakohaste rahaliste stiimulitega; nõuab, et kõigi energiatõhususe kavade jaoks kehtestataks grupierand, millest Euroopa Komisjoni on teavitatud osana liikmesriikide energiatõhususe tegevuskavadest; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid koostama kaugeleulatuvad strateegiad, eelkõige et vastavalt kehtestatud ühistele normidele renoveerida olemasolevaid hooneid; rõhutab, et rahastamisvahenditega saaks edendada tõhususe tegevuskava; kutsub komisjoni üles töötama välja taastuvenergia kulutõhusaid toetuskriteeriume; rõhutab, et usaldusväärne, kindel ja taskukohane energiavarustus on Euroopa tööstuse konkurentsivõime jaoks hädavajalik; rõhutab selgete pikaajaliste kliimaeesmärkide tähtsust, et ettevõtjad saaksid teha investeeringuid eeskätt keskkonnahoidlikesse tööstusharudesse, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa energia- ja kliimapoliitika stabiilse õigusraamistiku, mis näeb ette keskmise tähtajaga ja pikaajalised meetmed kuni 2030. aastani, et ergutada investeeringuid süsinikdioksiidi vähendamisse, energiatõhususse ja taastuvenergiasse;

133. märgib, et ainult ELil on oma heitkoguste kauplemise süsteem ning et ELi liikmesriike arvestamata järgivad Kyoto protokolli vähem kui pool tosinat riiki, kelle arvele ei lage isegi 15% ülemaailmsest CO2-heitest (EL kaasa arvatud);

134. palub komisjonil esitada taastuvate energiaallikate tööstuslik strateegia, mis hõlmab igat laadi teadustegevust ja rahastamist, et tagada Euroopa Liidu juhtpositsiooni säilimine taastuvenergia valdkonnas;

135. on seisukohal, et Euroopa tööstusele ja eratarbijatele oleks kasulik ajakohastatud energiataristu, näiteks arukad võrgud, mille abil saaks suurendada kohalikke energiavõimalusi ja täielikult integreerida taastuvad energiaallikad elektritoitesüsteemi;

136. kutsub komisjoni üles looma järgmisteks kümnenditeks energiavarustusele stabiilse raamistiku, et tagada seeläbi investeeringukindlus ning jätkusuutlikku konkurentsivõimet parandavad meetmed;

137. juhib tähelepanu maailma energiahindade praegustele suundumustele, mis on seotud ebatraditsiooniliste nafta- ja gaasiressurssidega Ameerika Ühendriikides ning arengutega Lähis-Idas, märgib, et kõrged energiahinnad on oluline tegur, mis mõjutab Euroopa tööstuse konkurentsivõimet; rõhutab vajadust koostada energiahinda kujundavate faktorite analüüs; palub komisjonil tulevaste ettepanekute esitamisel seda arvesse võtta, nagu on tehtud komisjoni mõjuhinnangutes; rõhutab, et jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünd nõuab tööstus-, energia- ja kliimapoliitika ühtsust; täheldab, et madalamad energiahinnad USAs on võimaldanud teha lisainvesteeringuid tööstusesse; osutab parlamendi resolutsioonidele selliste investeeringute kohta; juhib tähelepanu sellele, kui ülitähtsat osa täidavad energiamahukad tööstusharud, mis toodavad olulisi alusmaterjale; toonitab, et kõnealustes tööstusharudes on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht ning seetõttu on vaja eriabinõusid konkurentsivõime säilitamiseks; palub komisjonil esitada soovitused, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu;

138. peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei pooldanud ettevaatuspõhimõtet seoses sektoritega, mis kasutavad tehnoloogiaid, mille puhul ei ole tõestatud, et need on riskivabad;

139. rõhutab, et Euroopa lõunapoolsed riigid maksavad kõrgeimat gaasihinda, mis paneb tööstusettevõtted, eeskätt energiamahukad tööstusharud ebasoodsasse konkurentsiolukorda ning suurendab ka kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu;

140. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vaatama uuesti üle pikaajaliste energialepingute tingimused ning vaatama läbi gaasilepingud, mis põhinevad nafta indekseerimise hinnakujundusmehhanismidel, ning minema üle müügikeskuste põhisele hinnakujundusele, mis suurendab konkurentsi siseturul; palub komisjonil aidata uurida võimalusi, kuidas need lepingud uuesti läbi rääkida ning hõlbustada üleminekut paindlikumatele alternatiividele; on seisukohal, et see toetaks eesmärke, kuidas parandada kõigis liikmesriikides gaasi kättesaadavust;

Jätkusuutliku Euroopa tööstuse taassünni piirkondlik strateegia erirõhuga Lõuna-Euroopal

141. pooldab regioonidevahelise tööstuspoliitika lähenemisviisi, millega taaskäivitatakse jätkusuutlik majanduskasv lepinguosalistes majandustes ja neis piirkondades, kus tööstusbaas on eriti ohustatud; märgib, et vaja on kiiresti rakendada meetmed, millega toetada neid tööstussektoreid, mida kriis ja üleilmne konkurents on kõige enam kahjustanud; toetab piirkondlike majanduste, eeskätt lõunapoolsete majanduste globaalsetesse väärtusahelatesse integreerimisel suure lisandväärtuse strateegiat; usub, et arukad spetsialiseerumisstrateegiad on sellega seoses eriti olulised ning et olemasolevaid tööstusalaseid tugevaid külgi on vaja suurema innovatsiooni ja spetsialiseerumise kaudu edendada; on veendunud, et samaaegselt arukate spetsialiseerumisstrateegiatega on rahastuse kättesaadavusega seoses Lõuna-Euroopa jaoks vaja investeerimisstrateegiat;

142. rõhutab, et kriisist enam mõjutatud riikides tuleb laenuandmissüsteemi paremaks muuta ning leiab, et juurutada võiks EIP või riiklike arengupankade rahastatava mikrokrediidi programmi, mis võimaldaks VKEdel tellimusi täita;

143. märgib, et paljusid piirkondi mõjutab äärepoolne asukoht ning et piisavate ja hästiühendatud taristute puudumine mõjutab nende suutlikust olla siseturul ja väljaspool liitu konkurentsivõimeline; märgib, et see on eriti oluline Euroopa teatavate lõunapoolsete piirkondade jaoks, kuid teised piirkonnad Ida- ja Põhja-Euroopas, kus paikneb suur osa liidu loodusvaradest, vajavad paremat ühendust ülejäänud liiduga; kutsub komisjoni üles edendama Euroopa infrastruktuuri täielikku integratsiooni, pidades eelkõige silmas lõunapoolsete piirkondade majandust, see puudutab eeskätt raudtee-, energia- ja IKT-taristuid, ning rõhutab vajadust rakendada sel eesmärgil Euroopa ühendamise rahastut; kutsub Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles tagama piisaval tasemel rahastuse ja lihtsustatud bürokraatlikud menetlused, et tõhustada avaliku ja erasektori partnerlust, projektide rahastamist ja projektivõlakirju; taunib tõsiasja, et Pürenee poolsaar ei ole täielikult integreeritud Euroopa raudteeturuga ning et koos Lõuna- ja Ida-Euroopa piirkondadega ei ole ta integreeritud Euroopa energiaturuga;

144. juhib tähelepanu asjaolule, et lõunapoolsetel piirkondadel on suur potentsiaal arendada taastuvate energiaallikate strateegilist sektorit; nõuab meetmeid, millega stimuleerida nende piirkondade turge, sealhulgas meetmeid, millega ergutada mikrotootmist ettevõtetes, kes sooviksid toota oma energiat ja müüa jäänukenergia võrku;

145. rõhutab, et energiavarustuse kasvav mitmekesisus ja kohalike ressursside, sealhulgas taastuvenergia kasutamine võib täita lõunapoolsete majanduste elavdamises olulist osa; märgib, et lõunapoolsed riigid sõltuvad suuresti energiaimpordist, mõnel juhul ühest tarnijast;

146. rõhutab IKT-taristu, iseäranis paindlike ja mobiilsete lahenduste tähtsust, et võimaldada tööstuse arengut ka äärepoolseimates ja hõredalt asustatud piirkondades;

147. rõhutab parimate tavade jagamise ja turustamismehhanismide tähtsust; tervitab ettepanekuid suurendada koostööd, tööstussümbioose ning arendada ressursitõhususe nõustamisteenuste võrgustikke; usub, et tööstussümbiooside nimel tehtavad jõupingutused võiksid aidata luua rohkem väärtust ja efektiivsust; märgib, et Ühendkuningriigi tööstussümbiooside mudel võiks olla näidismudeliks teistele liikmesriikidele;

148. toonitab, et kapitaliühingute ümberkujundamine ühistuteks on olnud edukas mõnes piirkonnas, kus on tagatud tulemuslik pikemaajaline lähenemisviis, mille kohaselt ühistud on ankurdatud kohalikku majandusse ja neil on täita oma osa kohalikus säästvas arengus; märgib, et ühistud on ELis oluline majanduslik reaalsus, kus 123 miljoni liikme omanduses on enam kui 160 000 ühisettevõtet, seejuures enam kui 50 000 ühisettevõtet tööstus- ja teenustevaldkonnas, mis pakuvad tööd 1,4 miljonile inimesele ja annavad keskmiselt 5% iga liikmesriigi SKPst; on seetõttu veendunud, et arvesse tuleks võtta ka ühistute kasutusele võetud ärimudeleid ning et asjaomases ELi poliitikas tuleks arvestada nende eripäradega;

149. on seisukohal, et Euroopa lõunapoolsete riikide majandused saavad kasu uutest eksporditurgudest ja on strateegilise asukohaga Vahemere lõunapiirkonna turgude jaoks, samamoodi võivad Ida-Euroopa riigid saada kasu Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) uutest eksporditurgudest; nõuab, et kasutataks ära ettevõtlusvaimu ja et sisserändajad Euroopast lõunasse ja itta jäävatest riikidest looksid ettevõtteid, mis suudaksid neile eksporditurgudele pääseda; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ärisuhteid Vahemere põhja- ja lõunaosa vahel; tervitab asepresident Tajani majanduskasvu missioone; on seisukohal, et kui rohkem keskenduda piirkondlikele tööstuslikele tugevustele ja klastritele, siis võib see Euroopa struktuurse arengu jaoks kaasa tuua suurema konkurentsivõime; nõuab, et seda arvestataks olulisel määral Euroopa edasistes institutsioonilistes ja struktuurilistes arengusuundades;

150. on seisukohal, et kui rohkem keskenduda piirkondlikele tööstuslikele tugevustele ja klastritele, siis võib see Euroopa struktuurse arengu jaoks kaasa tuua suurema konkurentsivõime; nõuab, et seda arvestataks olulisel määral Euroopa edasistes institutsioonilistes ja struktuurilistes arengusuundades;

o
o o

151. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)	ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.
(2)	ELT C 198, 10.7.2013, lk 45.
(3)	ELT C 161, 6.6.2013, lk 35.
(4)	ELT C 349 E, 22.12.2010, lk 84.
(5)	ELT C 308 E, 20.10.11, lk 6.
(6)	ELT C 99 E, 3.4.2012, lk 31.
(7)	ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 131.
(8)	ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 21.
(9)	ELT C 264 E, 13.9.2012, lk 59.
(10)	ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 75.
(11)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0387.
(12)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0443.
(13)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0444.
(14)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0088.
(15)	ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 72.
(16)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0201.
(17)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0199.
(18)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0246.
(19)	Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0301.
(20)	ELT C 327, 12.11.2013, lk 82.
(21)	ELT C 139, 17.5.2013, lk 11.
(22)	JOIN(2013)0001 - 7.2.2013.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika