Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/0088(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0031/2014

Esitatud tekstid :

A7-0031/2014

Arutelud :

PV 24/02/2014 - 18
CRE 24/02/2014 - 18

Hääletused :

PV 25/02/2014 - 5.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0118

Vastuvõetud tekstid
PDF 715kWORD 277k
Teisipäev, 25. veebruar 2014 - Strasbourg
Ühenduse kaubamärk ***I
P7_TA(2014)0118A7-0031/2014
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (COM(2013)0161 – C7-0087/2013 – 2013/0088(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0161),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 118 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0087/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni 14. oktoobri 2013. aasta arvamust delegeeritud õigusaktide kasutamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0031/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  palub komisjonil pärast seadusandliku menetluse lõppu võtta meetmeid määruse kodifitseerimiseks;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta
P7_TC1-COD(2013)0088

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 40/94(2), mida on 2009. aastal kodifitseeritud nõukogu määrusena (EÜ) nr 207/2009(3), loodi Euroopa Liidu kaubamärgi kaitse süsteem, millega on ette nähtud kaubamärkide kaitse Euroopa Liidu tasandil, paralleelselt kaubamärkide kaitsega liikmesriikide tasandil vastavalt siseriiklikele kaubamärgisüsteemidele, mida on ühtlustatud nõukogu direktiiviga 89/104/EMÜ(4), mida on kodifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina 2008/95/EÜ(5).

(2)  Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleks ajakohastada määruse (EÜ) nr 207/2009 terminoloogiat. Sellega seoses tuleb asendada tekst See hõlmab teksti „ühenduse kaubamärk” asendamist tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärk”. Kooskõlas 2012. aasta juulis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vastu võetud ühise lähenemisviisiga liidu detsentraliseeritud asutustele tuleks nimi „Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)” asendada nimega „Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet Intellektuaalomandi Amet” (edaspidi „amet”). [ME 1]

(3)  Pärast komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”(6), hindas komisjon põhjalikult kaubamärgisüsteemi toimimist Euroopas tervikuna, võttes arvesse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandit ja nende vastasmõju.

(4)  Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta(7) komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta.

(5)  Alates ühenduse kaubamärgisüsteemi loomisest saadud kogemused osutavad, et liidu ja kolmandate riikide ettevõtjad on omaks võtnud selle süsteemi, mis pakub edukat ja asjakohast täiendust ja alternatiivi kaubamärkide kaitsele liikmesriikide tasandil. [ME 2]

(6)  Nende ettevõtjate jaoks, kes ei soovi kaubamärgi kaitset liidu tasandil või kellel ei ole võimalik saada ELi-ülest kaitset, kuid kellel puuduvad tõkked kaitse tagamiseks liikmesriigi tasandil, on siseriiklikud kaubamärgid jätkuvalt olulised. Tuleks jätta kaubamärgi kaitset sooviva isiku otsustada, kas taotleda kaitset siseriikliku kaubamärgina ühes või mitmes liikmesriigis või ainult Euroopa Liidu kaubamärgina või mõlemal tasandil.

(7)  Kuigi ühenduse kaubamärgisüsteemi üldise toimimise hindamisel leiti, et paljud süsteemi aspektid, sealhulgas süsteemi põhimõtted, on ajaproovile hästi vastu pidanud ning jätkuvalt vastavad ettevõtjate vajadustele ja ootustele, järeldas komisjon 24. mai 2011. aasta teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”(8), et tuleb ajakohastada kaubamärgisüsteemi liidus, muutes selle tulemuslikumaks, tõhusamaks ja ühtsemaks ning kohandades seda internetiajastule.

(8)  Kooskõlas ühenduse kaubamärgisüsteemi parandamise ja muutmisega tuleks täiendavalt ühtlustada ja viia asjakohasel määral liidu kaubamärgisüsteemiga kooskõlla siseriiklikud kaubamärgialased õigusaktid ja tavad, et tagada võimalikult võrdsed tingimused kaubamärkide registreerimiseks ja kaitseks kogu liidus.

(9)  Selleks et võimaldada suuremat paindlikkust, tagades samas suurema õiguskindluse seoses kaubamärkide esitamisega, tuleks Euroopa Liidu kaubamärgi määratlusest välja jätta graafiliselt esitamise nõue. Tähist võib Euroopa Liidu kaubamärkide registris esitada mis tahes asjakohases vormis ja seega mitte ainult graafiliselt, niivõrd kuivõrd esitamine kui tähist on võimalik esitada viisil, mis on selge, täpne, iseenesest täielik, hõlpsasti juurdepääsetav, püsiv ja objektiivne. Seetõttu võiks lubada esitada tähist mis tahes asjakohases vormis, võttes arvesse üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel täpselt ja selgelt kindlaks määrata kaitse all oleva objekti. [ME 3]

(10)  Määruse (EÜ) nr 207/2009 kehtivate sätetega ei ole ette nähtud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse samal tasemel nagu muude liidu õigusaktidega. Seetõttu tuleb täpsustada absoluutsed keeldumispõhjused seoses päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega ning tagada täielik kooskõla liidu õigusaktidega, millega on ette nähtud kõnealuste intellektuaalomandiõiguste kaitse. Selleks et tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega, tuleb kõnealuste absoluutsete keeldumispõhjuste ulatust laiendada, et hõlmata ka kaitstud traditsioonilised veininimetused ja garanteeritud traditsioonilised tooted.

(11)  Kaitset ei tuleks tagada kaubamärkidele, mille taotlus on esitatud kirjastiilis või keeles, mis ei ole liidus arusaadav, kui nende registreerimisest oleks keeldutud absoluutsetel keeldumisalustel, kui need oleks tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde.

(12)  Tuleks muuta keerulisemaks kaubamärkide ebaaus omandamine, laiendades võimalusi selliste Euroopa Liidu kaubamärgi taotluste tagasilükkamiseks, mis on esitatud pahauskselt.

(13)  Selleks et säilitada liidu tasandil kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste õiguste tugev kaitse, tuleb täpsustada, et kõnealused õigused võimaldavad esitada vastuväiteid hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise kohta, olenemata sellest, kas need on ka keeldumispõhjused, mida võtab kontrollija arvesse ex officio.

(14)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt varem registreeritud kaubamärk on hiljem registreeritud kaubamärkidest ülimuslikum, tuleb ette näha, et Euroopa Liidu kaubamärgist tulenevate õiguste jõustamine ei piira õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu(9) artikli 16 lõikega 1.

(15)  Õiguskindluse ja selguse tagamiseks tuleb täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste puhul, tuleks Euroopa kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse Euroopa kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste kaubanduslik päritolu. [ME 4]

(16)  Võib tekkida segadus seoses kaupade või teenuste kaubandusliku päritoluga, kui äriühing kasutab ärinimena sama või sarnast tähist viisil, mis loob seose sellist nime kandva äriühingu ning kõnealuse äriühingu kaupade või teenuste vahel. Euroopa Liidu kaubamärgi õiguse rikkumisena tuleks seega käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks nende kaubandusliku päritolu põhjal.

(17)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane sätestada, et Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ(10).

(18)  Selleks et tugevdada kaubamärkide kaitset ja tõhusamalt võidelda võltsimise vastu, ja ilma et see piiraks WTO eeskirjade, eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peaks Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul olema õigus takistada kolmandatel isikutel kaupade toomist kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile ilma vabasse ringlusse laskmiseta, kui sellised kaubad tuuakse kolmandatest riikidest ja need kannavad ilma loata kaubamärki, mis on sisuliselt identne Euroopa Liidu kaubamärgiga, mis on registreeritud seoses nende kaupadega. See ei tohiks piirata geneeriliste ravimite tõrgeteta transiiti, mis on kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige nagu on käsitletud 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsil vastu võetud deklaratsioonis intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) ja rahvatervise kohta. [ME 115]

(18a)  Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul peaks olema õigus võtta asjakohaseid õiguslikke meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad õigust paluda riigi tolliametil võtta kaupade suhtes, mis väidetavalt rikuvad tema õigusi, selliseid meetmeid nagu kinnipidamine ja hävitamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 608/2013(11). [ME 6]

(18b)  Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 28 sätestatakse, et õiguse omaja vastutab kahju kannatanud kauba valdaja ees, kui muu hulgas seoses kõnealuste kaupadega leitakse, et nendega ei rikuta intellektuaalomandi õigusi. [ME 7]

(18c)  Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid geneeriliste ravimite tõrgeteta transiidi tagamiseks. Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul ei tohiks olla õigust takistada kolmandaid isikuid toomast äritegevuse raames kaupu liikmesriigi tolliterritooriumile sel põhjusel, et ravimi toimeaine rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus (INN) on oletatavasti või tegelikult sarnane registreeritud kaubamärgiga. [ME 8]

(19)  Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva võltsitud kauba sisenemist, eelkõige sellise internetimüügi raames, mille puhul toode turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, peaks kehtival viisil registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult võltsitud kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses. Selliste meetmete võtmise korral peaksid liikmesriigid tagama, et kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi teavitatakse meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes. [ME 9]

(20)  Selleks et Euroopa Liidu kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad kandmisele eelnevad ettevalmistavad tegevused.

(21)  Euroopa Liidu kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste tähiste või märkide kasutamist, mida kasutatakse õiglaselt ning kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Selleks et luua kaubamärkide ja ärinimede jaoks võrdsed tingimused konfliktide korral seoses sellega, et ärinimedele antakse pidevalt piiramatu kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, peaks selline kasutamine hõlmama üksnes enda isikliku nime kasutamist. Veel peaks see hõlmama kirjeldavate või eristumatute tähiste või märkide kasutamist üldiselt. Lisaks ei peaks Euroopa omanikul olema õigust takistada Euroopa Liidu kaubamärgi üldist õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks.

(22)  Selleks et tagada õiguskindlus ja kaitsta seaduspäraselt omandatud kaubamärgiõigusi, on ilma et see piiraks põhimõtet, mille kohaselt hiljem registreeritud kaubamärki ei saa jõustada varem registreeritud kaubamärgi vastu, asjakohane ja vajalik ette näha, et Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul ei peaks olema õigust takistada hilisema kaubamärgi kasutamist, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil varasemat kaubamärki ei olnud võimalik hilisema kaubamärgi vastu kasutada. Kontrollimisel peaksid tolliasutused kasutama volitusi ja menetlusi, mis on kehtestatud intellektuaalomandiõigusi reguleerivate tollialaste ELi õigusaktidega. [ME 10]

(23)  Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks peaks Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust, olema piisav antud õiguste säilitamiseks, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud.

(24)  Määrusega (EÜ) nr 207/2009 on antud komisjonile volitused võtta vastu kõnealuse määruse rakenduseeskirjad. Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb viia määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt komisjonile antud volitused vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

(25)  Esmatähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(26)  Selleks et tagada selliste õigusaktide tõhus registreerimine, mis käsitlevad Euroopa Liidu kaubamärki omandiõiguse objektina, ja Euroopa Liidu kaubamärkide registri täielik läbipaistvus, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks taotleja konkreetsed kohustused seoses konkreetsete kaubamärkidega, Euroopa Liidu kaubamärkide üleandmise kord, asjaõiguse tekkimine ja üleandmine, sundtäitmine, osalemine maksejõuetusmenetluses, litsentsi andmise või üleandmise kandmine registrisse ning asjakohaste kannete kehtetuks tunnistamine või muutmine.

(27)  Pidades silmas, et liikmesriikide intellektuaalomandi õiguskaitse keskametitele (edaspidi „liikmesriikide ametid”) esitatavate ühenduse kaubamärgi taotluste arv on väike ja see on järk-järgult vähenenud, tuleks ette näha, et Euroopa Liidu kaubamärgi taotlused esitatakse ainult ametile.

(28)  Euroopa Liidu kaubamärgi kaitse antakse seoses teatavate kaupade või teenustega, mille olemus ja arv määravad kaubamärgi omanikule antava kaitse ulatuse. Seepärast on esmatähtis kehtestada määruses (EÜ) nr 207/2009 kaupade ja teenuste määramise ja klassifitseerimise eeskirjad ning tagada õiguskindlus ja usaldusväärne haldamine, nähes ette, et taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille puhul taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult taotluse alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Üldmõistete kasutamist tuleks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu ja teenuseid. Selliste Euroopa Liidu kaubamärkide omanikele, mis tulenevalt ameti varasemast tavast on registreeritud Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, tuleks anda võimalus kohandada oma kaupade ja teenuste kirjeldust, tagamaks, et registri sisu vastab selguse ja täpsuse nõuetele vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale.

(29)  Selleks et näha ette tulemuslik ja tõhus kord Euroopa Liidu kaubamärgi taotluste, sealhulgas prioriteedinõuete ja vanemusnõuete esitamiseks, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise vahendid ja üksikasjad, Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse vorminõuete üksikasjad, kõnealuse taotluse sisu, taotluse esitamise lõiv, samuti samaväärsuse kontrollimise, varasema taotluse prioriteedi, näituseprioriteedi ja siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõudmise kord. [ME 11]

(30)  Praegused Euroopa Liidu kaubamärgi ja siseriiklikud otsingusüsteemid ei ole usaldusväärsed ega tõhusad. Seepärast tuleks need ameti ja liikmesriikide ametite vahelises koostöös asendada kõikehõlmavate, kiirete ja võimsate otsingumootoritega, mis on üldsusele tasuta kasutamiseks.

(31)  Selleks et amet saaks läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult, tõhusalt ja kiirelt läbi vaadata ja registreerida Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusi, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks taotluse esitamise kuupäeva käsitlevate nõuete ja taotluse vorminõuete täitmise kontrolli kord, klassiga seotud lõivude tasumise kontrolli ja absoluutsete keeldumispõhjuste läbivaatamise kord, taotluse avaldamisega seotud üksikasjad, taotluse avaldamisel tehtud vigade või eksimuste parandamise kord, kolmandate isikute vastuväidetega seotud korra üksikasjad, vaidlustamiskorra üksikasjad, vastulausete esitamise ja menetlemise korra ning taotluste muutmise ja osadeks jagamise korra üksikasjad, Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisel registrisse kantavad andmed, registreerimise avaldamist käsitlevad üksikasjad ning registreerimistunnistuse sisu ja kõnealuse tunnistuse väljastamise üksikasjad.

(32)  Selleks et võimaldada Euroopa Liidu kaubamärke tulemuslikult ja tõhusalt uuendada ning ilma õiguskindlust vähendamata turvaliselt tegelikkuses kohaldada Euroopa Liidu kaubamärgi muutmist ja jagamist käsitlevaid sätteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu kaubamärgi uuendamise üksikasjad ning Euroopa Liidu kaubamärgi muutmise ja jagamise kord. [ME 12]

(33)  Selleks et võimaldada Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul Euroopa Liidu kaubamärgist hõlpsasti loobuda, järgides samas kolmandate isikute õigusi, mis on kantud registrisse seoses kõnealuse märgiga, ja tagada, et Euroopa Liidu kaubamärki saab läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult ja tõhusalt tühistada või kehtetuks tunnistada, ja võtta arvesse käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu kaubamärgist loobumise kord, samuti tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord.

(34)  Selleks et võimaldada apellatsioonikodadel läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt, mille puhul võetakse arvesse määruses (EÜ) nr 207/2009 sätestatud põhimõtteid, tulemuslikult, tõhusalt ja põhjalikult läbi vaadata ameti otsuseid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kaebuse esitamist käsitleva teate sisu, kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord, apellatsioonikoja otsuste sisu ja vorm ning kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmise kord.

(35)  Lisaks kehtivatele ühenduse kaubamärki käsitlevate sätetele ning siseriiklike süsteemide ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi vahelise praeguse tasakaalustamatuse vähendamiseks tuleb Euroopa sertifitseerimismärkide kaitseks lisada erisätted, mis võimaldavad sertifitseerival asutusel või organisatsioonil lubada sertifitseerimissüsteemi osalistel kasutada märki selliste kaupade või teenuste tähisena, mis vastavad sertifitseerimisnõuetele.

(35a)  Et aidata kaasa kogu registrisüsteemi toimivuse parandamisele ja tagada, et kaubamärke ei registreerita, kui on olemas absoluutsed põhjused nende tagasilükkamiseks, sealhulgas eriti juhul, kui kaubamärk on kirjeldav või mitteeristuv või oma olemuse tõttu üldsust eksitav näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas, peaksid kolmandad isikud olema võimelised esitama liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele kirjalikud kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, miks absoluutsed põhjused on registreerimisele takistuseks. [ME 13]

(36)  Selleks et tagada Euroopa Liidu kollektiivkaubamärkide ja sertifitseerimismärkide tulemuslik ja tõhus kasutamine, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kõnealuste märkide kasutamist käsitlevate reguleerivate õigusaktide sisu esitamise tähtaeg ja sisu vorminõuded. [ME 14]

(37)  Ühenduse kehtiva kaubamärgisüsteemi kohaldamisel saadud kogemused osutasid, et süsteemi teatavaid aspekte saab parandada. Seega tuleks võtta teatavaid meetmeid, et vajaduse korral lihtsustada ja kiirendada menetlusi ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust.

(38)  Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi sujuva, tulemusliku ja tõhusa toimimise tagamiseks tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks otsuste vorminõuded, suulise menetluse üksikasjad ja tõendite kogumise üksikasjad, teatamise üksikasjad, õiguste kaotamisest teatamise kord, menetlusosaliste kasutatavad teated ja vormid, tähtaegade arvutamist ja kestust käsitlevad eeskirjad, otsuse tühistamise, registri kande tühistamise, otsuses olevate ilmsete eksimuste ja ameti vigade parandamise kord, menetluse katkestamise üksikasjad, kulude jaotamise ja kindlaksmääramise menetlus ja kord, registrisse kantavad andmed, toimikutega tutvumise ja toimikute pidamise üksikasjad, Euroopa Liidu kaubamärgibülletäänis ja ameti teatajas avaldamise üksikasjad, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise halduskoostöö üksikasjad ning ametiga suhtlemisel esindamise üksikasjad. [ME 15]

(39)  Õiguskindluse ja suurema läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane määrata selgelt kindlaks kõik ameti ülesanded, sealhulgas need, mis ei ole seotud liidu kaubamärgisüsteemi juhtimisega.

(40)  Tavade ühtlustamiseks ja ühiste vahendite arendamiseks tuleb ette näha asjakohane ameti ja liikmesriikide ametite vahelise koostöö raamistik, millega määratakse selgelt kindlaks põhilised koostöövaldkonnad ning võimaldatakse ametil koordineerida asjakohaseid liidu huvides olevaid ühisprojekte ja rahastada kõnealuseid ühisprojekte toetuste abil teatava maksimumsumma piires. Kõnealune koostöö peaks kasu tooma ettevõtjatele, kes kasutavad kaubamärgisüsteeme Euroopas. Käesoleva Euroopa Liidus. Määrusega (EÜ) nr 207/2009 ette nähtud liidu korra kasutajatele peaksid ühisprojektid, eelkõige otsingute tegemiseks ja konsulteerimiseks kasutatavad andmebaasid, tagama tasuta täiendavad, kaasavad, ja tõhusad ja tasuta vahendid, mille abil täita Euroopa Liidu kaubamärgi ühtsuse põhimõttest tulenevaid erinõudeid. Ühisprojektide tulemuste rakendamine ei peaks olema siiski liikmesriikidele kohustuslik. On küll oluline, et kõik osapooled aitaksid näiteks parimate tavade ja kogemuste jagamise kaudu ühisprojektide edule kaasa, kuid range kohustus, mis nõuab kõikidelt liikmesriikidelt ühisprojektide tulemuste rakendamist, isegi kui liikmesriik näiteks leiab, et tal on juba olemas parem IT- või muu sarnane vahend, ei oleks proportsionaalne ega kasutajate parimates huvides. [ME 16]

(41)  Teatavad ameti juhtimist käsitlevad põhimõtted tuleks viia kooskõlla liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku 2012. aasta juulis.

(42)  Suurema õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides tuleb ajakohastada teatavaid sätteid, mis käsitlevad ameti ülesehitust ja toimimist.

(43)  Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks vältida märkimisväärse eelarveülejäägi teket. See ei tohiks mõjutada ameti kohustust säilitada rahareserv, mis kataks ühe aasta tegevuskulud, et tagada tegevuse ja ülesannete täitmise järjepidevus.

(44)  Selleks et võimaldada tulemuslikult ja tõhusalt muuta Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus või registreerimine siseriikliku kaubamärgi taotluseks, tagades samas asjaomaste nõuete täitmise põhjaliku kontrolli, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks vorminõuded, millele muutmisavaldus peab vastama, ning selle läbivaatamise ja avaldamise üksikasjad.

(44a)  Lõivude struktuur on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2869/95(12). Lõivude struktuur on liidu kaubamärgisüsteemi toimimise keskne aspekt ja seda on alates selle kehtestamisest läbi vaadatud ainult kaks korda pärast märkimisväärset poliitilist arutelu. Lõivude struktuuri tuleks seetõttu reguleerida vahetult määruses (EÜ) nr 207/2009. Määrus (EÜ) nr 2869/95 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada ja komisjoni määruses (EÜ) nr 2868/95(13) sisalduvad sätted lõivude struktuuri kohta tuleks välja jätta. [ME 17]

(45)  Selleks et tagada tulemuslik ja tõhus vaidluste lahendamise meetod vaidluste lahendamiseks, kooskõla määruses (EÜ) nr 207/2009 sätestatud keelekasutuskorraga, kiire otsuste tegemine lihtsa sisuga otsuste kiire tegemine juhtumite korral, apellatsioonikodade tulemuslik ja tõhus töökorraldus ning asjakohaste ja mõistlikul tasemel lõivude nõudmine ameti poolt, järgides samas määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaseid eelarvepõhimõtteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks ametiga suhtlemisel kasutatavad keeled kasutatavate keeltega seotud üksikasjad, juhud, mil vastulause ja tühistamise otsuseid võib teha üks liige, apellatsioonikodade töökorralduse töökorraldusega seotud üksikasjad, ametile makstavad lõivud ja nende maksmise lõivude maksmisega seotud üksikasjad. [ME 18]

(46)  Selleks et tagada rahvusvaheliste kaubamärkide tulemuslik ja tõhus registreerimine täielikus kooskõlas märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli eeskirjadega, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise korra üksikasjad.

(46a)  Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(14) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 11. juulil 2013(15).[ME 19]

(47)  Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 207/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 207/2009 muudetakse järgmiselt:

(1)  Pealkirjas asendatakse tekst „ühenduse kaubamärk” tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärk”.

(2)  Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kaubamärk” tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused. [ME 20. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(3)  Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kaubamärkide kohus” tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärkide kohus” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused. [ME 21. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(4)  Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kollektiivkaubamärk” tekstiga „Euroopa Liidu kollektiivkaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused. [ME 22. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(5)  Kogu määruses, välja arvatud punktides 2, 3 ja 4 osutatud juhtudel, asendatakse tekst „ühendus”, „Euroopa Ühendus” ja „Euroopa ühendused” sõnaga „liit” ning tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(6)  Kogu määruses asendatakse sõna „amet”, niivõrd kuivõrd see osutab määruse artikliga 2 loodud Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), sõnaga „amet” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(7)  Kogu määruses asendatakse sõna „juhataja” sõnaga „tegevdirektor” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(8)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 2

Amet

1.  Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet Intellektuaalomandi Amet (edaspidi „amet”). [ME 23. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

2.  Kõiki viiteid liidu õigusaktides Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) käsitatakse viidetena ametile.”

"

(9)  Artikkel 4 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 4

Tähised, millest Euroopa Liidu kaubamärk võib koosneda

Euroopa Liidu kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, värvid, kaupade või nende pakendi kuju või helid, kui on rakendatud üldkasutatavat tehnoloogiat:

   a) selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest; ning
   b) selliseid tähiseid on võimalik Euroopa Liidu kaubamärkide registris esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti täpne reguleerimisese.” [ME 24]

"

(10)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punktid j ja k asendatakse järgmisega:"

„j) kaubamärke, mis ei kuulu registreerimisele ja mille kasutamist ei tohi jätkata vastavalt liidu õigusele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;

   k) kaubamärke, mis ei kuulu registreerimisele vastavalt liidu õigusele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette piiritusjookide, traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse;
   l) kaubamärke, mis sisaldavad varasemaid sordinimesid või koosnevad varasematest sordinimedest, mis on registreeritud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2100/94*.

_____________

* Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta seoses sama liiki tootega (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).”; [ME 25]

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad :

   a) ainult teatavas liidu osas;
   b) ainult juhul, kui võõrkeeles või võõras kirjastiilis olev kaubamärk on tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde.“ [ME 26]

"

(11)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita kaubamärki, kui:

   a) kaubamärgi omaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku loata, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada; , või [ME 27]
   b) kaubamärgi võib segi ajada varasema kaubamärgiga, mis on kaitstud väljaspool liitu, kui taotluse esitamise kuupäeval kaubamärki endiselt tegelikult kasutati ja taotluse esitaja tegutses pahauskselt;”

"

b)  lõike 4 sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:"

„4. Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubandustegevuses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset tagavate liidu õigusaktidega või kõnealuse tähise suhtes kohaldatavate liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses:”;

"

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Lõike 2 tähenduses varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, kui varasema Euroopa Liidu kaubamärgi olemasolu korral on sellel liidus maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolu korral on sellel maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.”

"

(12)  Artikkel 9 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 9

Euroopa Liidu kaubamärgiga antavad õigused

1.  Registreeritud Euroopa Liidu kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse.

2.  Ilma et see piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on selle omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid tema nõusolekuta kasutamast kaubandustegevuse käigus mis tahes tähist seoses kaupade või teenustega, kui:

   a) tähis on identne Euroopa Liidu kaubamärgiga ja seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed nendega, mille jaoks Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud, ja kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada Euroopa kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste päritolu;
   b) ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, on tähis on identne või sarnane Euroopa Liidu kaubamärgiga ja seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed või sarnased kaupade või teenustega, mille jaoks Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud, kui on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;
   c) tähis on identne või sarnane Euroopa Liidu kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud, kui Euroopa Liidu kaubamärgil on liidus maine ja kui kõnealuse tähise kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks Euroopa Liidu kaubamärgi eristusvõime või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.

3.  Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

   a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;
   b) kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;
   c) kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;
   d) tähise kasutamine ärinimena või äriühingu nimena või ärinime või äriühingu nime osana;
   e) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis;
   f) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ*.

4.  Samuti on Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punktis c osutatud selliste kaupade importi liitu, mis turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 608/2013**, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses ning kui asjaomased kaubad, kaasa arvatud nende pakendid, kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupadega seoses registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest Euroopa Liidu kaubamärgist eristada. Selliste meetmete võtmise korral peaksid liikmesriigid tagama, et kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi teavitatakse meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes.

5.  Ilma et see piiraks WTO eeskirjade, eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peab Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandatel isikutel kaupade toomist äritegevuse raames liidu tolliterritooriumile ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne Euroopa Liidu kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest Euroopa Liidu kaubamärgist eristada. [ME-d 28 ja 116]

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 28.6.2013, lk 15).”;

"

(13)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 9a

Omaniku õiguste rikkumine kujunduse, pakendi või muude vahendite kasutamise teel

Kui on tõenäoline, et kujundust, pakendit või muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, kasutatakse kaupade ja teenuste puhul, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral rikutakse artikli 9 lõigete 2 ja 3 kohaseid omaniku õigusi, on Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigus keelata järgmine:

   a) Euroopa Liidu kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele, pakendile või muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda;
   b) kujunduse, pakendi või muude vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine.

Artikkel 9b

Kuupäev, mil jõustuvad õigused kolmandate isikute suhtes

1.  Euroopa Liidu kaubamärgiga antud õigused jõustuvad kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil avaldatakse teave kaubamärgi registreerimise kohta.

2.  Mõistlikku kompensatsiooni võib nõuda seoses toimingutega, mis leiavad aset pärast Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva, kui need toimingud oleksid pärast kaubamärgi registreerimise avaldamist kõnealuse avaldamise tõttu keelatud.

3.  Juhtumiga tegelev kohus ei või teha sisulist otsust enne, kui registreerimine avaldatakse.”

"

(14)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 12

Euroopa Liidu kaubamärgi mõju piirangud

1.  Euroopa Liidu kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada kaubandustegevuse käigus:

   a) oma isiklikku nime ja aadressi,
   b) tähiseid või märke, mis ei ole eristavad või mis tähistavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;
   c) kaubamärki kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või nendele osutamiseks, eelkõige juhul, kui kaubamärgi kasutamine:
   i) on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks, eelkõige lisaseadme või varuosa puhul;
   ii) toimub võrdleva reklaamimise käigus, mis vastab kõikidele direktiivis 2006/114/EÜ sätestatud tingimustele;
   iii) toimub selleks, et juhtida tarbijate tähelepanu selliste ehtsate toodete edasimüügile, mida müüs algselt kaubamärgi omanik või mida müüdi tema nõusolekul;
   iv) on ette nähtud kaubamärgi omaniku tootele või teenusele õiguspärase alternatiivi esitamiseks;
   v) on mõeldud paroodia, kunstilise eneseväljenduse, kriitika või kommentaari jaoks.

Esimest Käesolevat lõiku kohaldatakse ainult juhul, kui kolmas isik järgib kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava.

2.  Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:

   a) kui kolmas isik jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe;
   b) kui kolmas isik kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaausalt ära või kahjustab Euroopa Liidu kaubamärgi eristusvõimet või mainet.

2a.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatele isikutele kaubamärgi põhjendatud kasutamist mis tahes mitteärilisel eesmärgil.

2b.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.” [ME 29]

"

(15)  Artikli 13 lõikes lõige 1 asendatakse tekst „ühenduse” tekstiga „Euroopa Majanduspiirkonna”. järgmisega:"

„1. Euroopa Liidu kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamist seoses kaupadega, mille kõnealuse kaubamärgi all on Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud kaubamärgi omanik või mis on seal turule lastud tema loal.” [ME 30]

"

(16)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 13a

Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses

1.  Rikkumismenetluses ei ole Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt artikli 53 lõigetele 3 ja 4, artikli 54 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 57 lõikele 2.

2.  Rikkumismenetluses ei ole Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud siseriikliku kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hiljem registreeritud siseriiklikku kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt direktiivi [xxx] artiklile 8, artikli 9 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 48 lõikele 3.

3.  Kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust rikkumismenetlustes keelata asjaomase varasema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamist.”

"

(17)  Artikli 15 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Kasutamisena esimese lõigu tähenduses käsitatakse ka järgmist:

   a) Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud;
   b) Euroopa Liidu kaubamärgi kandmine kaupadele või nende pakendile liidus ainult ekspordi otstarbel.”

"

(18)  Artikli 16 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:"

„1. Kui artiklites 17–24 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse Euroopa Liidu kaubamärki kui omandiõiguse objekti tervikuna ning kogu liidu territooriumil siseriikliku kaubamärgina, mis on registreeritud selles liikmesriigis, kus Euroopa Liidu kaubamärkide registri (edaspidi „register”) kohaselt:”

"

(19)  Artikli 17 lõige 4 jäetakse välja.

(20)  Artikkel 18 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 18

Agendi nimele registreeritud kaubamärgi üleandmine

1.  Kui Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma omaniku loata, on omanikul õigus nõuda Euroopa Liidu kaubamärgi loovutamist tema kasuks, kui agent või esindaja ei suuda oma tegevust põhjendada.

2.  Omanik võib esitada lõike 1 kohase loovutamise taotluse:

   a) ametile artikli 53 lõike 1 punkti b kohase kehtetuks tunnistamise taotluse asemel;
   b) artiklis 95 osutatud Euroopa Liidu kaubamärgi kohtule artikli 100 lõike 1 kohase kehtetuks tunnistamise vastuhagi asemel.”

"

(21)  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Ühe poole taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused või kõnealuste õiguste üleandmine registrisse ja avaldatakse.”;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„3. Lõike 2 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

"

(22)  Artiklile 20 lisatakse järgmine lõige:"

„4. Lõike 3 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

"

(23)  Artiklile 22 lisatakse järgmine lõige:"

„6. Lõike 5 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

"

(24)  II jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„5. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 24a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse:

   a) taotleja kohustust esitada vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile b tõlge või transkriptsioon taotluse keeles;
   b) artikli 17 lõike 5 kohase üleandmine registrisse kandmise korda;
   c) artikli 19 lõike 2 kohase asjaõiguste andmise või üleandmise registrisse kandmise korda;
   d) artikli 20 lõike 3 kohase sundtäitmise registrisse kandmise korda;
   e) artikli 21 lõike 3 kohase maksejõuetusmenetluses osalemise registrisse kandmise korda;
   f) artikli 22 lõike 5 kohase litsentsi andmise või üleandmise registrisse kandmise korda;
   g) vastavalt artikli 19 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 22 lõikes 6 osutatud asjaõigust, sundtäitmist ja litsentsi käsitleva registrikande tühistamise või muutmise korda.”

"

(25)  Artikkel 25 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 25

Taotluse esitamine

Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus esitatakse ametile.”

"

(26)  Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:"

„d) kaubamärgi esitamine viisil, mis vastab artikli 4 punkti b nõuetele.”;

"

aa)  lõige 2 asendatakse järgmisega: "

„2. Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv. Taotluse esitamise lõiv koosneb järgmisest:

   a) põhilõiv;
   b) klassiga seotud lõivud, kui klasse on rohkem kui see, millesse kaubad ja teenused artikli 28 kohaselt kuuluvad;
   c) vajaduse korral artikli 38 lõikes 2 osutatud otsingutasu.

Taotleja annab maksekorralduse taotluse esitamise lõivu tasumiseks hiljemalt kuupäeval, mil ta oma taotluse esitab.” [ME 31]

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele peab Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus vastama artikli 35a punktiga b kehtestatud vorminõuetele. Kui kõnealuste vorminõuetega on ette nähtud, et kaubamärk esitatakse elektrooniliselt, võib ameti tegevdirektor määrata kindlaks sellise elektroonilise faili vormingu ja maksimumsuuruse.”

"

(27)  Artikkel 27 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 27

Taotluse esitamise kuupäev

Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab ametile dokumendid artikli 26 lõikes 1 sätestatud teabega, tingimusel et tasutakse taotluse esitamise lõiv, milleks 21 päeva jooksul alates eespool nimetatud dokumentide täitmisest antakse hiljemalt sel kuupäeval maksekorraldus.” [ME 32]

"

(28)  Artikkel 28 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 28

Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine

1.  Kaubad ja teenused, mille suhtes kohaldatakse registreerimist, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega (edaspidi „Nizza klassifikatsioon”).

2.  Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille jaoks taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Kaupade ja teenuste loetelu alusel saab iga kauba või teenuse klassifitseerida ainult ühte Nizza klassifikatsiooni klassi.

3.  Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad selguse ja täpsuse nõuetele.

4.  Amet lükkab taotluse tagasi seoses ebaselgete või ebatäpsete nimetuste või mõistetega, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust ameti poolt selleks kehtestatud tähtajaks.

5.  Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, nagu see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, nagu see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.

6.  Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitatakse kaubad rühmitab taotleja ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitab rühmad esitatakse klasside järjekorras. [ME 33]

7.  Kaupade ja teenuste klassifikatsioonil on ainult halduslik otstarve. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi, ning kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.

8.  Selliste Euroopa Liidu kaubamärkide omanikud, mis on taotletud enne 22. juunit 2012 ja mis on registreeritud ainult seoses Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, võivad deklareerida, et nende kavatsus taotluse esitamise kuupäeval oli taotleda kaitset seoses kaupade või teenustega, mis ei ole hõlmatud kõnealuse klassi päise sõnasõnalise tähendusega, kui nii määratud kaubad ja teenused kuuluvad Nizza klassifikatsiooni sellise redaktsiooni kõnealuse klassi tähestikulisse loetellu, mis kehtis taotluse esitamise kuupäeval. [ME 34]

Avaldus esitatakse ametile nelja kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ning selles märgitakse selgelt, täpselt ja konkreetselt omaniku algse kavatsusega hõlmatud kaubad ja teenused, mis ei ole selgelt hõlmatud klassipäises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, et muuta registrit vastavalt. See võimalus ei piira artikli 15, artikli 42 lõike 2, artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 57 lõike 2 kohaldamist. [ME 35]

Euroopa Liidu kaubamärgid, mille kohta ei ole teises lõigus osutatud tähtaja jooksul avaldust esitatud, hõlmavad alates kõnealuse tähtaja lõpust ainult neid kaupu ja teenuseid, mis on selgelt hõlmatud asjaomase klassi päises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega.

8a.  Kui registrit muudetakse, ei takista artikli 9 alusel Euroopa kaubamärgist tulenevad ainuõigused mis tahes kolmandat isikut jätkata kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamist järgmistel juhtudel ja tingimustel:

   a) nimetatud kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamine algas enne seda, kui registrit muudeti, ja
   b) kõnealuste kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamisega ei rikutud kaubamärgi omaniku õigusi, mis põhinevad sel ajal registrisse kantud kaupade ja teenuste sõnasõnalisel tähendusel.

Lisaks ei anna registrisse kantud kaupade või teenuste loetelu muutmine Euroopa Liidu kaubamärgi omanikule õigust vaidlustada hiljem registreeritud kaubamärki või taotleda selle tühistamist järgmistel juhtudel ja tingimustel:

   a) kaupade või teenuste hilisemat kaubamärki kasutati või kaubamärgi registreerimise taotlus esitati enne seda, kui registrit muudeti, ja
   b) kõnealuste kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamisega ei rikutud või ei oleks rikutud kaubamärgi omaniku õigusi, mis põhinevad sel ajal registrisse kantud kaupade ja teenuste sõnasõnalisel tähendusel.” [ME 36]

"

(29)  Artikli 29 lõikele 5 lisatakse järgmine lause:"

„Vajaduse korral palub ameti tegevdirektor komisjonil kaaluda võimalust uurida, kas riik näeb esimese lause tähenduses ette sellise samaväärse kohtlemise.” [ME 37]

"

(30)  Artikkel 30 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 30

Prioriteedinõude esitamine

1.  Prioriteedinõuded esitatakse koos Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega ja need sisaldavad varasema taotluse kuupäeva, numbrit ja riiki. Taotleja esitab kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast eelmise taotluse koopia. Kui eelmise taotluse puhul on tegu Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega, lisab amet toimikusse ex officio eelmise taotluse koopia. [ME 38]

2.  Ameti tegevdirektor võib ette näha, et täiendav teave ja dokumendid, mille taotleja esitab koos prioriteedinõuetega, võivad sisaldada vähem, kui on ette nähtud artikli 35a punkti d kohaselt vastu võetud eeskirjadega, tingimusel et nõutav teave on ametile kättesaadav muudest allikatest.”

"

(31)  Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikele 1 lisatakse järgmine lause:"

„Prioriteedinõue esitatakse koos Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega.”;

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Taotleja, kes soovib nõuda prioriteeti lõike 1 kohaselt, esitab tõendid selle kohta, et kaupu või teenuseid esitleti taotletava kaubamärgi all.”

"

(32)  Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Euroopa Liidu kaubamärgile nõutud vanemus aegub, kui varasem kaubamärk, mille vanemust nõutakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatuks. Kui varasem kaubamärk tühistatakse, vanemus aegub, kui tühistamine jõustub enne Euroopa Liidu kaubamärgi esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.”

"

(33)  III jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„5. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 35a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

   a) vahendid ja üksikasjad Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamiseks vastavalt artiklile 25;
   b) üksikasjad seoses artikli 26 lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse sisuga, artikli 26 lõike 2 kohaste taotluse esitamisel tasutavate lõivudega (sealhulgas kõnealuste lõivudega hõlmatud kaupade ja teenuste klasside arv) ja sisu esitamise vorminõuetega artikli 26 lõike 3 kohaste taotluse vorminõuetega; [ME 39]
   c) menetlused samaväärsuse kontrollimiseks vastavalt artikli 29 lõikele 5;
   d) kord ning eeskirjad teabe ja dokumentide kohta seoses varasema taotluse prioriteedi nõudmisega vastavalt artiklile 30;
   e) kord ning eeskirjad tõendite kohta näituseprioriteedi nõudmiseks vastavalt artikli 33 lõikele 1;
   f) kord siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõudmiseks vastavalt artikli 34 lõikele 1 ja artikli 35 lõikele 1.”

"

(34)  Artikli 36 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:"

„b) Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja artikli 26 lõikes 3 osutatud vorminõuetele.”

"

(35)  Artikli 37 lõige 2 jäetakse välja.

(36)  IV jaotises jäetakse välja 2. jagu.

(37)  Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse tingimused on täidetud, avaldatakse taotlus artikli 42 kohaldamisel sel määral, kui seda ei ole artikli 37 kohaselt tagasi lükatud. Taotluse avaldamine ei piira teavet, mis on juba tehtud üldsusele kättesaadavaks muul viisil vastavalt käesolevale määrusele või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.”;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„3. Amet parandab taotluse avaldamisel tehtud mis tahes vead või eksimused.”

"

(38)  Artikkel 40 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 40

Kolmandate isikute vastuväited

1.  Iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, võib esitada ametile kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel artikli 5 ja 7 kohastel põhjustel ei registreerita kaubamärki ex officio.

Nad ei osale ameti menetlustes.

2.  Kolmandate isikute vastuväited esitatakse enne vastulause esitamise perioodi lõppu või juhul, kui on esitatud vastulause kaubamärgi vastu, enne vastulause kohta lõppotsuse tegemist.

3.  Lõikes 1 osutatud esitamine ei piira ameti õigust uurida omal algatusel mis tahes ajal enne registreerimist vajaduse korral uuesti absoluutseid põhjusi.

4.  Lõikes 1 osutatud vastuväited edastatakse taotluse esitajale, kes võib esitada nende kohta märkusi.”

"

(39)  Artikli 41 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Vastulause esitatakse kirjalikult ja see peab olema põhjendatud. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist.

4.  Ameti määratud aja jooksul võib vastulause esitaja esitada oma vastulause toetuseks fakte, tõendeid ja argumente.”

"

(40)  Artikli 42 lõike lõige 2 esimeses lauses asendatakse tekst „viie aasta jooksul enne ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist” tekstiga „viie aasta jooksul enne esitamis- või prioriteedikuupäeva”. järgmisega:"

„2. Taotleja nõudmisel peab vastulause esitanud varasema Euroopa Liidu kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamis- või prioriteedikuupäeva ning et see on vastulause aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel, et varasem Euroopa Liidu kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi. Kui varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see vastulause menetlemisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks”. [ME 40]

"

(41)  Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) enne artikli 27 kohase esitamiskuupäeva kinnitamist ameti poolt ja artikli 41 lõikega 1 ette nähtud vastulause esitamise perioodi jooksul.”;

"

b)  lõige 3 jäetakse välja.

(42)  Artikkel 45 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 45

Registreerimine

1.  Kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kui artikli 41 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui vastulause on lõppotsusega tagasi lükatud, registreeritakse kaubamärk Euroopa Liidu kaubamärgina. Registreerimine avaldatakse.

2.  Amet väljastab registreerimistunnistuse. Registreerimistunnistuse võib väljastada elektrooniliselt.

3.  Ainult registreerimise kehtivuse ajal on registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigus kasutada seoses registreerimisega hõlmatud kaupade ja teenustega vahetult kaubamärgi kõrval tähist, mis tõendab, et kaubamärk on registreeritud liidus. Kõnealuse tähise täpse esituse määrab kindlaks ameti tegevdirektor.

4.  Registreeritud kaubamärgi tähist ei kasuta peale kaubamärgi omaniku ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta ükski isik. Kaubamärgi omanik ei kasuta kaubamärgi tähist enne kaubamärgi registreerimist ega pärast kaubamärgi tühistamist, kehtetuks tunnistamist, kehtivusaja lõppemist või kaubamärgist loobumist.”

"

(43)  IV jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„7. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 45a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) artikli 36 lõike 1 punktis a osutatud esitamiskuupäeva nõuete ja artikli 26 lõikes 3 osutatud vorminõuete täitmise kontrolli kord ning artikli 36 lõike 1 punkti c kohane klassiga seotud lõivude tasumise kontrolli kord;
   b) artiklis 37 osutatud absoluutsete keeldumispõhjuste läbivaatamise kord;
   c) üksikasjad, mida artikli 39 lõike 1 kohane taotluse avaldamine peab sisaldama;
   d) artikli 39 lõike 3 kohaste Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse avaldamisel tehtud vigade või eksimuste parandamise kord;
   e) artikli 40 kohaste kolmandate isikute vastuväidete esitamise kord;
   f) artiklite 41 ja 42 kohase vastulausete esitamise ja menetlemise korra üksikasjad;
   g) artikli 43 lõike 2 kohase taotluste muutmise ja artikli 44 kohase taotluste osadeks jagamise kord;
   h) Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisel registrisse kantavad üksikasjad, artikli 45 lõike 1 kohase registreerimise avaldamise üksikasjad ning artikli 45 lõike 2 kohase registreerimistunnistuse sisu ja kõnealuse tunnistuse väljastamise kord.”

"

(43a)  Artiklile 47 lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Euroopa Liidu kaubamärgi kehtivuse pikendamise eest tasutav lõiv koosneb järgmisest:

   a) põhilõiv;
   b) klassiga seotud lõivud, kui klasse on rohkem kui see, mille kehtivuse pikendamist taotletakse, ja
   c) vajaduse korral pikendamislõivu hilinenud tasumisest või pikendamistaotluse hilinenud esitamisest tulenev lisalõiv vastavalt lõikele 3”; [ME 41]

"

(44)  Artikli 49 lõige 3 jäetakse välja.

(45)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 49a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) artikli 47 kohase Euroopa Liidu kaubamärkide kehtivuse pikendamise kord, sealhulgas makstavad lõivud; [ME 42]
   b) artikli 48 lõike 2 kohase Euroopa Liidu kaubamärkide registreerimise muutmise kord;
   c) artikli 49 kohase Euroopa Liidu kaubamärkide osadeks jagamise kord.”

"

(46)  Artikli 50 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Kaubamärgi omanik teatab loobumisest ametile kirjalikult. Loobumine jõustub registrisse kandmisel. Sellise Euroopa Liidu kaubamärgist loobumise kehtivus, millest on ametile teatatud pärast kõnealuse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamist artikli 56 lõike 1 kohaselt, sõltub tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse lõplikust tagasilükkamisest või selle tagasivõtmisest. [ME 43]

3.  Loobumine registreeritakse üksnes registrisse kantud õiguste omaniku nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui kaubamärgi omanik tõendab, et ta on litsentsisaajat loobumiskavatsusest teavitanud; kõnealune kanne tehakse pärast artikli 57a punktiga a ette nähtud tähtaja möödumist kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil kaubamärgi omanik tõendab ametile, et ta on litsentsisaajat loobumiskavatsusest teavitanud.” [ME 44]

"

(47)  Artikli 53 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud tingimused on täidetud Euroopa Liidu kaubamärgi esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval.”

"

(48)  Artikli 54 lõigetes lõiked 1 ja 2 jäetakse välja tekst „ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist”. asendatakse järgmisega:"

„1. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamisega liidus ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist [...] kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2.  Kui artikli 8 lõikes 2 osutatud varasema siseriikliku kaubamärgi või artikli 8 lõikes 4 osutatud muu varasema tähise omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamisega liikmesriigis, kus on kaitstud varasem kaubamärk või muu varasem tähis, olles sellisest kasutamisest teadlik, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi või muu varasema tähise põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist [...] kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt”. [ME 45]

"

(49)  Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punktis c asendatakse tekst „asjaomase liikmesriigi õiguste kohaselt” tekstiga „liidu või asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt”;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust ei võeta vastu, kui amet või artiklis 95 osutatud Euroopa Liidu kaubamärkide kohus on samas küsimuses, sama hagi alusega ja samade poolte vahelises vaidluses juba otsuse teinud ning see ameti otsus või kohtuotsus on jõustunud.”

"

(50)  Artikli 57 lõike lõige 2 teises lauses asendatakse tekst „avaldamise kuupäevaks ” tekstiga „esitamise kuupäevaks või Euroopa kaubamärgi taotluse prioriteedikuupäevaks”. järgmisega:"

„2. Euroopa Liidu kaubamärgi omaniku nõudel peab tühistamismenetluses osalev varasema Euroopa Liidu kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ning et see on taotluse aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel et varasem Euroopa Liidu kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse prioriteedikuupäevaks on varasem Euroopa Liidu kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat, esitab varasema Euroopa Liidu kaubamärgi omanik tõendid ka selle kohta, et artikli 42 lõikes 2 osutatud tingimused olid kõnealusel kuupäeval täidetud. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi. Kui varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks”. [ME 46]

"

(51)  VI jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„6. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 57a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

   a) artikli 50 kohase Euroopa Liidu kaubamärgist loobumise kord, sealhulgas kõnealuse artikli lõikes 3 osutatud tähtaeg; [ME 47]
   b) artiklite 56 ja 57 kohase Euroopa Liidu kaubamärkide tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord.”

"

(52)  Artikli 58 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kaebuse võib esitada ameti kõigi selliste otsuseid tegevate üksuste otsuste peale, kes on loetletud artikli 130 punktides a–d. Nii artikli 60 kohane kaebuse esitamise tähtaeg kui ka kaebuse esitamine peatavad otsuse täitmise.”

"

(53)  Artikkel 62 jäetakse välja.

(54)  Artikli 64 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Apellatsioonikoja otsused jõustuvad alles artikli 65 lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisel või kui selle aja jooksul kaevatakse asi edasi Üldkohtusse, alates kõnealuse edasikaebuse või sellise mis tahes kaebuse rahuldamata jätmise kuupäevast, mis esitatakse Euroopa Kohtule Üldkohtu otsuse kohta.“

"

(55)  Artiklit 65 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste kohta võib Üldkohtule esitada kaebuse.”;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Üldkohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või seda muutma.”;

"

c)  lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmistega:"

„5. Kaebus esitatakse Üldkohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse teatavakstegemist.

6.  Amet võtab vajalikud meetmed Üldkohtu otsuse täitmiseks või, kui Euroopa Kohtule esitatakse kõnealuse otsuse kohta apellatsioonikaebus, Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.”

"

(56)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 65a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) artikli 60 kohase kaebuse esitamist käsitleva teate formaalne sisu ning kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord; [ME 48]
   b) artikli 64 kohaste apellatsioonikoja otsuste formaalne sisu ja vorm; [ME 49]
   c) artiklis 60 osutatud kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmine.”

"

(57)  VIII jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:"

„EUROOPA KOLLEKTIIVKAUBAMÄRKE JA SERTIFITSEERIMISMÄRKE KÄSITLEVAD ERISÄTTED”.

"

(58)  VIII jaotise pealkirja ja artikli 66 vahele lisatakse järgmine pealkiri:"

„1. JAGU

Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgid”.

"

(59)  Artikli 66 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. I–VII jaotist ja IX–XIV jaotist kohaldatakse Euroopa Liidu kollektiivkaubamärkide suhtes sel määral, mil käesoleva jaoga ei ole ette nähtud teisiti.”

"

(60)  Artikli 67 lõikes lõige 1 asendatakse tekst „ettenähtud tähtaja jooksul” tekstiga „artikli 74a kohaselt ette nähtud tähtaja jooksul”. järgmisega:"

„1. Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi taotleja esitab kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.” [ME 50]

"

(61)  Artikkel 69 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 69

Kolmandate isikute vastuväited

Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud vastuväited Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi kohta, võivad kõnealused vastuväited põhineda ka konkreetsetel põhjustel, mille alusel Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi artikli 68 kohaselt.”

"

(61a)  Artikli 71 lõige 3 asendatakse järgmisega: "

„3. Seoses kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjadega võib artikli 69 kohaselt esitada ka kirjalikke vastuväiteid.” [ME 51]

"

(62)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 74a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse artikli 67 lõikes 1 osutatud tähtaeg, mille jooksul tuleb ametile esitada lõike 2 kohaste Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad, ja artikli 67 lõike 2 kohane kõnealuste reguleerivate eeskirjade formaalne sisu.” [ME 52]

"

(63)  VIII jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„2. JAGU

Euroopa sertifitseerimismärgid

Artikkel 74b

Euroopa sertifitseerimismärgid

1.  Euroopa sertifitseerimismärk on Euroopa Liidu kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest.

2.  Kõik juriidilised isikud, sealhulgas avalik-õiguslikud institutsioonid, asutused ja organid, võivad taotleda Euroopa sertifitseerimismärki, tingimusel et:

   a) juriidilise isiku tegevus ei hõlma sertifitseeritud kaupade tarnimist või teenuste osutamist;
   b) juriidiline isik on pädev sertifitseerima kaupu või teenuseid, mille puhul kaubamärk registreeritakse.

3.  Erandina artikli 7 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla Euroopa sertifitseerimismärgid lõikes 1 määratletud tähenduses. Sertifitseerimismärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Sertifitseerimismärgi kasutamist ei tohi keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

4.  I–VII jaotist ja IX–XIV jaotist kohaldatakse Euroopa sertifitseerimismärkide suhtes sel määral, mil käesoleva jaoga ei ole ette nähtud teisiti.“

"

Artikkel 74c

Märgi kasutamist reguleerivad eeskirjad

1.  Euroopa sertifitseerimismärgi taotleja esitab kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates sertifitseerimismärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad artikliga 74k ette nähtud tähtaja jooksul. [ME 53]

2.  Kasutamist reguleerivate eeskirjadega määratakse kindlaks isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, märgiga sertifitseeritud tunnused, kuidas sertifitseerimisorgan neid tunnuseid testib ja märgi kasutamist kontrollib, samuti kaubamärgi kasutamise tingimused ja sanktsioonid.

Artikkel 74d

Taotluse tagasilükkamine

1.  Lisaks Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse artiklites 36 ja 37 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus tagasi, kui artiklite 74b ja 74c sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2.  Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada märgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui sertifitseerimismärgiks.

3.  Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 74e

Kolmandate isikute vastuväited

Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud vastuväited Euroopa sertifitseerimismärgi kohta, võivad kõnealused vastuväited põhineda ka konkreetsetel põhjustel, mille alusel Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus lükatakse tagasi artikli 74d kohaselt.

Artikkel 74f

Märgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine

1.  Euroopa sertifitseerimismärgi omanik peab esitama ametile kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.

2.  Muudatust ei kajastata registris, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 74c nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 74d osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3.  Artiklit 74e kohaldatakse Seoses kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes eeskirjadega võib artikli 74e kohaselt esitada ka kirjalikke vastuväiteid. [ME 54]

4.  Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.

Artikkel 74g

Üleandmine

Erandina artikli 17 lõikest 1 võib Euroopa sertifitseerimismärki üle anda ainult juriidilisele isikule, kes täidab artikli 74b lõike 2 nõudeid.

Artikkel 74h

Isikud, kellel on õigus esitada rikkumise suhtes hagi

1.  Rikkumise suhtes on õigus esitada hagi ainult Euroopa sertifitseerimismärgi omanikul või tema poolt selleks konkreetselt volitatud isikul.

2.  Euroopa sertifitseerimismärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 74i

Tühistamise põhjused

Lisaks artikli 51 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse Euroopa sertifitseerimismärgi omaniku õigused ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)  omanik ei täida enam artikli 74b lõike 2 nõudeid;

b)  omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks märgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, mille muudatused on vastavalt registris kajastatud;

c)  omanik on kasutanud märki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 74d lõikes 2 osutatud viisil;

d)  märgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on kajastatud registris vastuolus artikli 74f lõikega 2, välja arvatud juhul, kui märgi omanik kasutamist reguleerivaid eeskirju täiendavalt muutes täidab kõnealuse artikliga ette nähtud nõudeid.

Artikkel 74j

Kehtetuks tunnistamise põhjused

Lisaks artiklite 52 ja 53 kohastele kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 74d sätete vastaselt registreeritud Euroopa sertifitseerimismärk kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, välja arvatud juhul, kui märgi omanik kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes täidab artikliga 74d ette nähtud nõudeid.

Artikkel 74k

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse artikli 74c lõikes 1 osutatud tähtaeg, mille jooksul tuleb ametile esitada lõike 2 kohaste Euroopa Liidu sertifitseerimismärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad, ja artikli 74c lõike 2 kohane kõnealuste reguleerivate eeskirjade formaalne sisu.” [ME 55]

(64)  Artikkel 75 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 75

Ameti otsuste ja teadete vorm

1.  Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need põhinevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2.  Kõigis ameti otsustes, teadetes ja teatistes märgitakse ära vastava küsimuse eest vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed. Otsustel, teadetel ja teatistel peab olema ametniku allkiri või ametnike allkirjad või nende asemel ameti trükitud või pitsatiga löödud pitser. Tegevdirektor võib ette näha, et vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed võib identifitseerida muul viisil või et võib kasutada muid identifitseerimisvahendeid kui pitser, kui ameti otsused, teated või teatised edastatakse faksi või muude tehniliste sidevahendite abil.”

"

(65)  Artikli 76 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:"

„Artikli 52 kohastes kehtetuks tunnistamise menetlustes piirdub amet läbivaatamisel poolte esitatud põhjuste ja argumentidega.”

"

(66)  Artiklile 78 lisatakse järgmine lõige:"

„5. Ameti tegevdirektor määrab kindlaks kulud, sealhulgas ettemaksed, mis tuleb katta seoses artikli 93a punktis b osutatud tõendite kogumise kuludega.”

"

(67)  Artikkel 79 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 79

Teatamine

1.  Amet teavitab menetluse käigus asjaomaseid isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, mis on tähtaja arvestamise aluseks või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse muude sätete või käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide muude sätete kohaselt või mille on käskinud teatavaks teha ameti tegevdirektor.

2.  Tegevdirektor võib määrata kindlaks, millised muud dokumendid lisaks otsustele, mille suhtes kohaldatakse kaebuse esitamise tähtaega, ja kutsetele, tuleb edastada väljastusteatega tähtkirjaga.

3.  Teatada võib elektrooniliselt; sellise teatamise üksikasjad määrab kindlaks tegevdirektor.

4.  Kui teatatakse avaliku teadaandega, määrab tegevdirektor kindlaks avaliku teadaande avaldamise viisi ja sellise ühekuulise ajavahemiku alguse, mille lõppedes loetakse dokument teatatuks.”

"

(68)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 79a

Õiguste kaotamisest teatamine

Kui amet leiab, et õiguste kaotamine tuleneb käesolevast määrusest või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidest, ilma et oleks tehtud mingit otsust, teatab ta sellest asjaomasele isikule vastavalt artiklile 79. Asjaomane isik võib nõuda asjakohast otsust. Amet võtab sellise otsuse vastu, kui ta ei nõustu otsuse nõudjaga; vastupidisel juhul muudab amet oma seisukohta ja teatab sellest otsust nõudnud isikule.

Artikkel 79b

Ametile esitatavad teated

Ametile võib esitada teateid elektrooniliselt. Tegevdirektor määrab kindlaks, mis määral ja millistel tehnilistel tingimustel võib kõnealuseid teateid esitada elektrooniliselt.

Artikkel 79c

Tähtajad

1.  Tähtaegade arvutamine ja kestus määratakse kindlaks artikli 93a punkti f kohaselt vastu võetud eeskirjadega Tähtaegu arvestatakse täisaastate, -kuude, -nädalate või -päevade kaupa. Tähtaja arvestus algab asjaomasele sündmusele järgnevast päevast. [ME 56]

2.  Ameti tegevdirektor määrab enne iga kalendriaasta algust kindlaks päevad, mil amet ei ole dokumentide vastuvõtuks avatud või mil ameti asukohas ei kanta laiali harilikku posti.

3.  Tegevdirektor määrab kindlaks katkestusperioodi kestuse, kui posti laialikandmine ameti asukohaliikmesriigis on üldiselt katkenud või kui ameti ühendus lubatud elektrooniliste sidevahenditega on tegelikult katkenud.

4.  Kui suhtlemine ameti ja poolte vahel on katkenud või häiritud erakorralise sündmuse, näiteks loodusõnnetuse või streigi tõttu, võib tegevdirektor ette näha, et kõiki tema poolt määratud tähtaegu isikute puhul, kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on asjaomases riigis, või nende isikute poolt määratud esindajate puhul, kelle asukoht on kõnealuses riigis, ja mis mööduvad nimetatud sündmuste algamise kuupäeval või pärast seda, pikendatakse tema määratud kuupäevani. Kõnealuse kuupäeva määramisel hindab tegevdirektor, millal erakorraline sündmus võib lõppeda. Kui sündmus mõjutab ka ameti asukohta, täpsustab tegevdirektor, et pikendamisotsust kohaldatakse kõikide menetlusosaliste suhtes.

Artikkel 79d

Vigade ja ilmsete eksimuste parandamine

Amet parandab mis tahes keelevead, ümberkirjutamisvead ning ilmsed eksimused ameti otsustes ning tehnilised vead, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreerimise avaldamisel. Amet peab kõnealuste paranduste kohta registrit.[ME 57]

"

(69)  Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimeses lauses lõige 1 asendatakse tekst „mis sisaldab ilmset ametile omistatavat menetluslikku viga” tekstiga „mis sisaldab ilmset ametile omistatavat viga”; järgmisega:"

„1. Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat [...] viga, tagab ta kande kehtetuks tunnistamise või otsuse tühistamise. Kui menetluses on ainult üks osapool ning kui kanne või tegu mõjutab tema õigusi, toimub tühistamine või kehtetuks tunnistamine isegi juhul, kui viga ei olnud osapoolele teada.”; [ME 58]

"

b)  lõike 2 teine lause lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2. „Lõikes 1 osutatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise teeb kas ameti enda algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel kande või otsuse teinud osakond. Registri kande tühistamine või otsuse kehtetuks tunnistamine toimub ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil registrisse tehti kanne või võeti vastu otsus, olles konsulteerinud menetlusosalistega ning registrisse kantud asjaomase Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuga. Amet peab kõnealuste tühistamiste või kehtetuks tunnistamiste kohta registrit.”; [ME 59]

"

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira poolte õigust esitada kaebus artiklite 58 ja 65 kohaselt ega võimalust parandada vigu ja ilmseid eksimusi artikli 79d kohaselt. Kui ameti otsuse kohta, mis sisaldab viga, on esitatud kaebus, langeb kaebuse menetlemine ära, kui amet tühistab oma otsuse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt.”

"

(70)  Artiklit 82 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 29 lõikes 1, artikli 33 lõikes 1, artikli 36 lõikes 2, artikli 41 lõigetes 1 ja 3, artikli 47 lõikes 3, artiklis 60, artiklis 65 lõikes 5, artiklis 81 ja artiklis 112 osutatud tähtaegade ega käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaegade ega sellise tähtaja suhtes, mis on ette nähtud vanemuse nõudmiseks artikli 34 kohaselt pärast taotluse esitamist.”;

"

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui amet võtab taotluse vastu, käsitatakse tähtaja täitmata jätmisest tulenevaid tagajärgi mittetoimunutena. Kui otsus tehti mööda lastud tähtaja möödumise ja menetluse jätkamist käsitleva taotluse esitamise vahel, vaatab tegemata jäetud toimingu kohta otsuse tegemiseks pädev osakond otsuse läbi ja teeb uue otsuse juhul, kui tegemata jäetud toimingu teostamine on selleks piisav. Kui algset otsust ei muudeta, kinnitatakse seda kirjalikult.”

"

(71)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 82a

Menetluse katkestamine

1.  Menetluse katkestamisel ja jätkamisel järgib amet artikli 93a punkti i kohaselt vastuvõetud üksikasju.” Menetlus ametis katkestatakse:

   a) Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku või siseriiklike õigusaktide alusel tema nimel tegutseva isiku surma või teovõimetuks muutumise korral. Kui eespool nimetatud sündmused ei mõjuta määruse artikli 93 kohaselt määratud esindaja volitusi, katkestatakse menetlus ainult esindaja taotluse alusel;
   b) kui Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omanik on tema omandi suhtes algatatud kohtuprotsessi tõttu õiguslikel põhjustel sunnitud loobuma ametis menetluse jätkamisest;
   c) kui Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku esindaja sureb, kaotab teovõime või on tema omandi suhtes algatatud kohtuprotsessi tõttu õiguslikel põhjustel sunnitud loobuma ametis menetluse jätkamisest.

2.  Kui ametile saab teatavaks, kes on lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhtudel õigustatud jätkama menetlust ametis, teatab ta sellele isikule ja vajaduse korral kolmandatele huvitatud isikutele, et menetlust jätkatakse ameti määrataval kuupäeval.

3.  Lõike 1 punktis c nimetatud juhul jätkatakse menetlust, kui ametile on teatatud taotleja uue esindaja määramisest või kui amet on teistele pooltele edastanud Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku uue esindaja määramise teate. Kui amet ei ole kolme kuu jooksul pärast menetluse katkestamist saanud teadet uue esindaja määramise kohta, teatab amet Euroopa Liidu kaubamärgi taotlejale või omanikule:

   a) määruse artikli 92 lõike 2 kohaldamisel, et Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus loetakse tagasivõetuks, kui andmeid ei esitata kahe kuu jooksul pärast kõnealuse teate edastamist, või
   b) artikli 92 lõike 2 mittekohaldamisel, et Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku menetlust jätkatakse alates kõnealuse teate edastamise kuupäevast.

4.  Menetluse katkemise kuupäeval Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku kohta kehtinud tähtajad, välja arvatud pikendamislõivude tasumise tähtaeg, algavad uuesti menetluse jätkamise päeval.” [ME 60]

"

(72)  Artikkel 83 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 83

Viide üldpõhimõtetele

Kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides puuduvad menetlust reguleerivad sätted, võtab amet arvesse liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.”

"

(73)  Artikli 85 lõikes 1 lõige asendatakse tekst „rakendusmääruses sätestatud tingimustel” tekstiga „artikli 93a punkti j kohaselt sätestatud tingimustel”; järgmisega:"

„1. Pool, kelle kahjuks on lõppenud vastulausemenetlus, tühistamismenetlus, kehtetuks tunnistamise menetlus või kaebuse menetlus, kannab menetluse teise poole kulud ning kõik enda menetlusega seotud kulud, ilma et see piiraks artikli 119 lõike 6 kohaldamist, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning esindaja, nõustaja või advokaadi tasud [...] igale kulukategooriale kehtestatud astmestiku piires.” [ME 61]

"

(74)  Artikli 86 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:"

„Iga liikmesriik määrab üheainsa ametiasutuse, kes vastutab otsuse autentsuse kontrolli eest, ja edastab kõnealuse asutuse kontaktandmed ametile, Euroopa Kohtule ja komisjonile. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele kõnealune ametiasutus.”

"

(75)  Artikkel 87 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 87

Euroopa Liidu kaubamärkide register

1.  Amet peab Euroopa Liidu kaubamärkide registrit, mis sisaldab käesoleva määrusega või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ette nähtud registreerimisele või ülestähendamisele kuuluvaid andmeid. Amet ajakohastab registrit ja ajakohastab seda. [ME 62]

2.  Register on avalik. Seda võib pidada elektrooniliselt.

3.  Ametil on elektrooniline andmebaas, mis sisaldab Euroopa Liidu kaubamärkide registreerimise taotluste andmeid ja registrisse tehtud kandeid. Kõnealuse andmebaasi sisu võib olla kättesaadav üldsusele. Tegevdirektor määrab kindlaks andmebaasile juurdepääsu tingimused ja viisi, kuidas andmebaasi sisu võib teha kättesaadavaks masinloetaval kujul, sealhulgas vastavad tasud.”

"

(76)  Artiklit 88 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri „Toimikutega tutvumine” asendatakse pealkirjaga „Toimikutega tutvumine ja toimikute pidamine”;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui toimikutega tutvutakse lõike 2 või 3 kohaselt, võib toimiku mõningaid dokumente tutvumiseks siiski mitte anda. Tegevdirektor määrab kindlaks tutvumise viisi.

5.  Amet peab toimikut iga menetluse kohta, mis on seotud Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega või Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisega. Tegevdirektor määrab kindlaks, millises vormis kõnealuseid toimikuid peetakse. Kui toimikuid peetakse elektrooniliselt, kõrvaldatakse selliste elektrooniliste toimikute aluseks olevad originaaldokumendid teatava aja jooksul pärast seda, kui amet need kätte sai; kõnealuse ajavahemiku määrab kindlaks tegevdirektor.”

"

(77)  Artikkel 89 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 89

Perioodilised väljaanded

1.  Amet avaldab perioodiliselt:

   a) Euroopa Liidu kaubamärgibülletääni, mis sisaldab registrisse tehtud kandeid ning muid andmeid, mille avaldamine on ette nähtud käesoleva määrusega või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega; [ME 63]
   b) ameti teataja, mis sisaldab ameti tegevdirektori üldisi teadaandeid, samuti muud käesoleva määruse ja selle rakendamisega seotud teavet.

Punktides a ja b osutatud väljaanded võib avaldada elektrooniliselt.

2.  Euroopa Liidu kaubamärgibülletääni avaldamise viisi ja sageduse määrab kindlaks tegevdirektor.

3.  Tegevdirektor võib ette näha, et teatavad andmed avaldatakse ameti teatajas kõigis liidu ametlikes keeltes.”

"

(78)  Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Ilma et see piiraks lõike 3 teise lause kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu liidus, olema artikli 93 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesoleva määruse kohasteks toiminguteks, välja arvatud Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamiseks;

Erandina esimesest lõigust ei pea kõnealuses lõigus osutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema ametiga suhtlemisel esindaja juhtudel, mis on ette nähtud vastavalt artikli 93a punktile p.”; [ME 64]

"

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui artikli 93a punkti p kohaselt kehtestatud tingimused on täidetud, määratakse ühine esindaja.” [ME 65]

"

(79)  Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid võib ametiga suhtlemisel esindada üksnes:

   a) liikmesriigis kutsenõuetele vastav õigusteenuste osutaja, kelle tegevuskoht on liidus, kuivõrd ta on nimetatud riigis pädev olema esindajaks kaubamärgiga seotud küsimustes;
   b) kutseline esindaja, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab amet.

Ametiga suhtlevad esindajad esitavad ameti nõudel ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse.”;

"

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Ameti tegevdirektor võib teha erandi:

   a) lõike 2 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõendab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil;
   b) lõike 2 punktis a sätestatud nõudest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puhul, kui lõike 2 punktide b ja c nõuded on täidetud.”;

"

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Tingimused, mille alusel võib isiku kutseliste esindajate nimekirjast välja arvata, nähakse ette vastavalt artikli 93a punktile p.” [ME 66]

"

(80)  IX jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„5. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 93a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

   a) artiklis 75 osutatud otsuste vorminõuded;
   b) artiklites 77 ja 78 osutatud suulisi menetlusi ja tõendite kogumist käsitlevad üksikasjad;
   c) artiklis 79 osutatud teatamist käsitlevad üksikasjad;
   d) artikli 79a kohase õiguste kaotamisest teatamise kord;
   e) eeskirjad, mis käsitlevad teateid, sealhulgas artikli 79b kohaseid elektroonilisi teateid, mida menetlusosalised kasutavad ametiga suhtlemisel, ja ameti poolt kättesaadavaks tehtavad vormid;
   f) artikli 79c lõike 1 kohast tähtaegade arvutamist ja kestust käsitlevad eeskirjad;
   g) kord, mille kohaselt parandatakse artikli 79d kohased keelevead, ümberkirjutamisvead ning ilmsed eksimused ameti otsustes ning tehnilised vead, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreerimise avaldamisel;
   h) artikli 80 lõike 1 kohase otsuse kehtetuks tunnistamise või registri kande tühistamise kord;
   i) artiklis 82a osutatud ameti menetluse katkestamise ja jätkamise üksikasjad;
   j) artikli 85 lõike 1 kohase kulude jaotamise ja kindlaksmääramise kord; [ME 67]
   k) artikli artiklis 87 lõikes 1 osutatud andmed registrisse kantavaid andmeid; [ME 68]
   l) artikli 88 kohase toimikutega tutvumise kord, mis hõlmab ka neid toimiku osi, mida tutvumiseks ei anta, ja artikli 88 lõike 5 kohast ameti toimikute pidamist käsitlevad üksikasjad; [ME 69]
   m) artikli 89 lõike 1 punktis a osutatud andmete ja kannete Euroopa Liidu kaubamärgibülletäänis avaldamise üksikasjad, sealhulgas teabe liik ning keeled, milles kõnealused andmed ja kanded avaldatakse;
   n) artikli 89 lõike 1 punkti b kohaselt ameti teatajas esitatava teabe avaldamise sagedus, vorm ja selleks kasutatavad keeled;
   o) sätted, mis käsitlevad teabe ja teadete vahetamist ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel ning toimikutega tutvumist kohtutes või liikmesriikide ametiasutustes või kohtute või kõnealuste ametiasutuste kaudu vastavalt artiklile 90;
   p) erandid kohustusest omada esindajat suhtlemisel ametiga vastavalt artikli 92 lõikele 2, tingimused, mille kohaselt määratakse ühine esindaja vastavalt artikli 92 lõikele 4, tingimused, mille kohaselt peavad artikli 92 lõikes 3 osutatud töötajad ja artikli 93 lõikes 1 osutatud kutselised esindajad esitama ametile esindamise õiguse saamiseks allkirjastatud volituse, kõnealuse volituse sisu ning tingimused, mille kohaselt võib isiku välja arvata artikli 93 lõikes 5 osutatud kutseliste esindajate nimekirjast.” [ME 70]

"

(81)  X jaotise 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamine.”

"

(82)  Artiklit 94 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega."

„Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamine.”;

"

b)  lõikes lõige 1 asendatakse tekst „määrust (EÜ) nr 44/2001” tekstiga „kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevaid liidu eeskirju”; järgmisega:"

„1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse Euroopa Liidu kaubamärkide ja Euroopa Liidu kaubamärgi taotluste ning Euroopa Liidu kaubamärkide ja siseriiklike kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsete ja üksteisele järgnevate kohtuasjade suhtes kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevaid liidu eeskirju.”; [ME 71]

"

c)  lisatakse järgmine lõige:"

„3. Käesoleva määruse viited määrusele (EÜ) nr 44/2001 hõlmavad vajaduse korral Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel 19. oktoobril 2005 sõlmitud lepingut kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.”

"

(83)  Artikli 96 punktis c asendatakse tekst „artikli 9 lõike 3 teises lauses” tekstiga „artikli 9b lõikes 2”.

(84)  Artikli 99 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Artikli 96 punktides a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud väide Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et Euroopa Liidu kaubamärgi omaniku õigused võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumise hagi esitamise ajal.”

"

(85)  Artiklit 100 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Euroopa Liidu kaubamärkide kohus, kellele on esitatud vastuhagi Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, ei vaata vastuhagi läbi enne, kui huvitatud isik või kohus on teatanud ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet kannab kõnealuse teabe registrisse. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse käsitlemine on ametis pooleli, teatab amet sellest kohtule, kes peatab menetluse seniks, kuni taotluse kohta tehakse lõppotsus või see võetakse tagasi.”;

"

b)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Kui Euroopa Liidu kaubamärkide kohus on teinud Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamist või kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadab kohus või siseriiklike menetluste mis tahes osapool viivitamata otsuse koopia ametile. Amet või muud huvitatud pooled võivad sellise saatmise kohta teavet nõuda. Amet teeb otsuse kohta registrisse kande ja võtab vajalikud meetmed resolutsiooni täitmiseks.”

"

(86)  Artikli 102 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Euroopa Liidu kaubamärkide kohus võib samuti kohaldada asjaomase õiguse kohaseid meetmeid või otsuseid, mida ta peab juhtumi asjaolude puhul asjakohaseks.”

"

(87)  Artikkel 108 jäetakse välja.

(88)  Artikli 113 lõikes lõige 3 asendatakse tekst „ning rakendusmääruses sätestatud vorminõuetele” tekstiga „artikli 114a punkti i kohaselt sätestatud vorminõuetele”. järgmisega:"

„3. Amet kontrollib, kas taotletud muudatus vastab käesolevas määruses, eelkõige artikli 112 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 ning käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ning artikli 114a kohaselt sätestatud vorminõuetele. Kui need tingimused on täidetud, edastab amet muutmisavalduse selles märgitud liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele.” [ME 72]

"

(89)  Artikli 114 lõikes lõige 2 asendatakse tekst „rakendusmääruses” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides”. järgmisega:"

„2. Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi suhtes, mis edastatakse kooskõlas artikliga 113, ei kohaldata siseriiklikke vorminõudeid, mis erinevad käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatutest või mis täiendavad neid.” [ME 73]

"

(90)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 114a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse vorminõuded, millele Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse muutmise taotlus peab vastama, ning selle läbivaatamise ja avaldamise üksikasjad”.

"

(91)  Artikli 116 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib amet kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.”

"

(92)  Artiklis Artikkel 117 asendatakse tekst „Ameti” tekstiga „Ameti ja selle töötajate”. järgmisega:"

Ameti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.” [ME 74]

"

(93)  Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 6 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:"

„Tõlge tuleb esitada artikli 144a punktiga b ette nähtud aja jooksul.”;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„8. Tegevdirektor määrab tõlgete kinnitamise viisi.”

"

(94)  Artikli 120 lõikes lõige 1 asendatakse tekst „rakendusmäärusega” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega”. järgmisega:"

„1. Artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus ja igasugune muu teave, mille avaldamine on käesoleva määruse või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ette nähtud, avaldatakse kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.” [ME 75]

"

(95)  Artikkel 122 jäetakse välja.

(96)  Artikkel 123 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 123

Läbipaistvus

1.  Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001*.

2.  Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vastu üksikasjalikud eeskirjad.

3.  Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaste ameti otsuste kohta võib aluslepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtule.

4.  Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001**.

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”

"

(97)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 123a

Turvaeeskirjad salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitse kohta

Amet kohaldab turvapõhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni turvaeeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom* lisas. Kõnealuste turvapõhimõtete kohaldamine hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

___________________

* Komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1).”

"

(98)  XII jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„1a JAGU

Ameti ülesanded ja koostöö ühtlustamise edendamiseks

Artikkel 123b

Ameti ülesanded

1.  Ametil on järgmised ülesanded:

   a) hallata ja edendada käesoleva määrusega kehtestatud Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi;
   b) hallata ja edendada nõukogu määrusega (EÜ) nr 6/2002 kehtestatud Euroopa disainilahendustesüsteemi (*);
   c) edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas koostöös tööstusomandi õiguskaitse keskametitega, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi bürooga;
   d) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 386/2012 osutatud ülesandeid**;
   da) talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/28/EL pandud ülesanded***. [ME 76]

2.  Amet teeb seoses lõikes 1 sätestatud ülesannetega koostööd institutsioonide, ametiasutuste, organite, tööstusomandi õiguskaitse ametite ja valitsusväliste organisatsioonidega.

3.  Amet võib osutada vabatahtlikke vahendusteenuseid vahendus- ja vahekohtuteenuseid, et aidata osapooltel jõuda rahuldava lahenduseni. [ME 77]

Artikkel 123c

Koostöö tavade ja vahendite ühtlustamise edendamiseks

1.  Amet, liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo teevad omavahel koostööd, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas.

See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi tegevusvaldkondi: [ME 78]

   a) ühiste kontrollistandardite väljatöötamine;
   b) ühiste või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine kogu liitu hõlmava konsulteerimise, otsingute tegemise ja klassifitseerimise eesmärgil;
   c) pidev andmete ja teabe esitamine ja vahetamine, sealhulgas punktis b osutatud andmebaasidesse ja portaalidesse andmete sisestamine;
   d) ühtsete standardite ja tavade kehtestamine, et tagada menetluste ja süsteemide koostalitlusvõime kogu liidus, ning nende ühtsuse, tõhususe ja tulemuslikkuse edendamine;
   e) tööstusomandi õigusi ja menetlusi käsitleva teabe vahetamine, sealhulgas vastastikune toetus kasutajatugedele ja teabekeskustele;
   f) tehnilise oskusteabe vahetamine ja abi seoses punktides a–e osutatud valdkondadega.

2.  Amet määrab kindlaks, töötab välja ja koordineerib liidu ja liikmesriikide huvides olevaid ühisprojekte ühiseid projekte seoses lõikes 1 osutatud valdkondadega. Projekti määratlus sisaldab määratluses nähakse ette liikmesriikide iga osaleva tööstusomandi õiguskaitse ameti ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo erikohustusi ja -ülesandeid erikohustused ja -ülesanded. Ühisprojektide kõikidel etappidel konsulteerib amet kasutajate esindajatega. [ME 79]

3.  Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo osalevad tulemuslikult lõikes 2 osutatud ühisprojektides, et tagada nende arendamine, toimimine, koostalitlusvõime ja ajakohastamine.

Kui nende projektide tulemusena töötatakse välja vahendid, mille puhul liikmesriik leiab, et põhjendatud otsuse alusel on need võrdväärsed liikmesriikides juba eksisteerivate vahenditega, ei tähenda osalemine koostööprojektis kohustust rakendada selle projekti tulemust liikmesriigis. [ME 80]

4.  Amet toetab lõike 2 kohaseid liidu ja liikmesriikide huvides olevaid ühisprojekte rahaliselt määral, mis on vajalik, et tagada liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo tulemuslik osalemine projektides lõike 3 tähenduses. Kõnealust rahalist toetust võib anda toetustena. Rahastamise kogumaht ei ületa 10 % on vähemalt 20 % ameti aastatuludest ja tagab igale liikmesriigile miinimumsumma ühistes projektides osalemisega tihedalt seotud eesmärkide täitmiseks. Toetusesaajad on liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo. Toetust võidakse anda ilma projektikonkursita vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele ja toetuste andmise korra põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu finantsmääruses määruses (EL, Euratom) nr 966/2012**** ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012*****. [ME 81]

___________________

* Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 386/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine (ELT L 129, 16.5.2012, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

***** Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).”

"

(99)  XII jaotise 2. ja 3. jagu asendatakse järgmisega:"

„2. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 124

Haldusnõukogu ülesanded

1.  Ilma et see piiraks 5. jaos eelarvekomiteele antud ülesandeid, on haldusnõukogul järgmised ülesanded:

   a) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile c, võtab haldusnõukogu vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi, võttes arvesse komisjoni arvamust, ning edastab vastuvõetud iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;
   b) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile d, ja võttes arvesse komisjoni arvamust, võtab haldusnõukogu pärast arvamuste vahetamist tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi asjaomase komitee vahel vastu ameti mitmeaastase strateegilise programmi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning edastab vastuvõetud mitmeaastase strateegilise programmi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;
   c) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile f, võtab haldusnõukogu vastu aastaaruande ja edastab vastuvõetud aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;
   d) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile g, võtab haldusnõukogu vastu mitmeaastase personalipoliitikakava,
   e) haldusnõukogu võtab vastu eeskirjad huvide konfliktide ärahoidmiseks ja haldamiseks ametis;
   f) kooskõlas lõikega 2 kasutab haldusnõukogu ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse määrava asutuse volitused”); [ME 83]
   g) haldusnõukogu võtab vastu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad vastavalt personalieeskirjade artiklile 110;
   h) haldusnõukogu nimetab ametisse ja võib ametikohalt tagandada tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja või asetäitjad vastavalt artiklile 129 ning nimetab ametisse apellatsioonikodade eesistuja, esimehed ja liikmed vastavalt artiklile 136;
   i) haldusnõukogu tagab asjakohaste järelmeetmete võtmise vastavalt järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad artikli 165a kohastest sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest;
   ia) haldusnõukogu määrab kindlaks ja töötab välja liidu ja liikmesriikide huvides olevaid ühisprojekte vastavalt artiklile 123c; [ME 82]
   j) haldusnõukoguga konsulteeritakse enne ametis kontrollimist käsitlevate suuniste vastuvõtmist ja muudes käesoleva määrusega ette nähtud küsimustes;
   k) haldusnõukogu võib esitada tegevdirektorile või komisjonile arvamusi ning nõuda neilt teavet, kui ta peab seda vajalikuks.

2.  Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110 ja muude teenistujate teenistustingimuste artikliga 142 vastu otsuse, mis põhineb ametnike personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada.

Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimine ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor. [ME 84]

Artikkel 125

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi esindaja ning nende vastavad asendusliikmed. [ME 85]

2.  Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

3.  Ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.

Artikkel 126

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ametisse tagasi valida ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 127

Koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.  Tegevdirektor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti.

3.  Haldusnõukogu peab korralist koosolekut toimub kord kaks korda aastas. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni, Euroopa Parlamendi või ühe kolmandiku liikmesriikide nõudmisel. [ME 87]

4.  Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

5.  Haldusnõukogu teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Liikmete kahekolmandikulist häälteenamust on siiski vaja otsuste puhul, mida haldusnõukogu võib teha artikli 124 lõike 1 punktide a ja b, artikli 126 lõike 1 ning artikli 129 lõigete 2 ja 4 3 kohaselt. Mõlemal juhul on igal liikmel on üks hääl. [ME 88]

6.  Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid.

7.  Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

2a.  JAGU

Juhatus

Artikkel 127a

Asutamine

Haldusnõukogu võib asutada juhatuse.

Artikkel 127b

Ülesanded ja struktuur

1.  Juhatus abistab haldusnõukogu.

2.  Juhatusel on järgmised ülesanded:

   a) valmistada ette haldusnõukogus vastu võetavaid otsuseid;
   b) tagada koos haldusnõukoguga asjakohaste järelmeetmete võtmine vastavalt järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest;
   c) ilma et see piiraks tegevdirektori ülesannete täitmist, mis on sätestatud artiklis 128 ning milleks on abistada ja nõustada tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldusjuhtimise järelevalvet.

3.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetamise volituste delegeerimise peatamise kohta.

4.  Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja haldusnõukogus ja kolm muud liiget, kelle määrab haldusnõukogu oma liikmete hulgast. Haldusnõukogu esimees on ka juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

5.  Juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat. Juhatuse liikmete ametiaeg lõpeb siis, kui lõpeb nende liikmesus haldusnõukogus.

6.  Juhatuse korraline koosolek toimub vähemalt kord kolme kuu jooksul. Lisaks tuleb juhatus kokku juhatuse esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

7.  Juhatus järgib haldusnõukogu sätestatud töökorda. [ME 86]

3.  JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 128

Tegevdirektori ülesanded

1.  Ametit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.  Ilma ei see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja eelarvekomitee volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4.  Tegevdirektoril on eelkõige järgmised ülesanded:

   a) võtab kõik ameti toimimise tagamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;
   b) rakendab haldusnõukogus vastu võetud otsuseid;
   c) koostab iga-aastase tööprogrammi kavandi, milles määratakse hinnanguliselt kindlaks igaks tegevuseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid, ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;
   d) koostab mitmeaastase strateegilise programmi kavandi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning esitab selle pärast konsulteerimist komisjoniga ja arvamuste vahetamist Euroopa Parlamendi asjaomase komiteega haldusnõukogule;
   e) rakendab iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise programmi ning annab nende rakendamise kohta aru haldusnõukogule;
   f) koostab aastaaruande ameti tegevuse kohta ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;
   g) koostab mitmeaastase personalipoliitikakava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;
   h) koostab tegevuskava järelmeetmete võtmiseks vastavalt järeldustele, mis tulenevad sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest, ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja haldusnõukogule aruande tehtud edusammude kohta;
   i) kaitseb liidu finantshuve ning kohaldab selleks ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, teostab tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldab tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;
   j) töötab välja ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle eelarvekomiteele heakskiitmiseks;
   k) määruse ühtse kohaldamise tagamiseks võib suunata õigusküsimuse lahendamiseks laiendatud apellatsioonikojale, eelkõige juhul, kui apellatsioonikojad on teinud selles küsimuses lahknevaid otsuseid;
   l) koostab ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni ning vastutab ameti eelarve täitmise eest;
   la) ilma et see mõjutaks artiklite 125 ja 136 kohaldamist, kasutab ta ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”); [ME 91]
   m) rakendab volitusi, mille on talle töötajate suhtes andnud haldusnõukogu artikli 124 lõike 1 punkti f kohaselt; [ME 89]
   ma) võib esitada komisjonile ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte ja Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatavaid muid eeskirju pärast haldusnõukoguga konsulteerimist ning käesoleva määruse lõive ja eelarvet käsitlevate käesoleva määruse sätete puhul pärast konsulteerimist eelarvekomiteega; [ME 90]
   n) rakendab vastavalt käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud kriteeriumidele volitusi, mis on antud talle artikli 26 lõike 3, artikli 29 lõike 5, artikli 30 lõike 2, artikli 45 lõike 3, artikli 75 lõike 2, artikli 78 lõike 5, artiklite 79, 79b, 79c, artikli 87 lõike 3, artiklite 88 ja 89, artikli 93 lõike 4, artikli 119 lõike 8 ja artikli 144 kohaselt;
   o) võib oma ülesandeid delegeerida.

5.  Tegevdirektorit abistab üks või mitu tegevdirektori asetäitjat. Kui tegevdirektor ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda haldusnõukogu kehtestatud korras tegevdirektori asetäitja või üks tegevdirektori asetäitjatest.

Artikkel 129

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist tagandamine ning tema ametiaja pikendamine

1.  Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu vähemalt kolme kandidaadiga nimekirja põhjal, mille esitab liikmesriikide, komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast ja Euroopa Parlamendi esindajatest koosnev eelvalikukomisjon pärast Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avatud ja läbipaistva valikumenetlusega läbipaistvat valikumenetlust. Haldusnõukogu valitud kandidaadi võib enne ametisse nimetamist kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel pärast seda, kui komisjon on Euroopa Parlamendi haldusnõukogu taotlusel koostanud hindamisraporti.

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon haldusnõukogu tegevdirektori tegevust, võttes arvesse ameti edasisi ülesandeid ja probleeme. Haldusnõukogu võib tegevdirektori ametiaega pikendada üks kord maksimaalselt kuni viis aastat. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ametiaja pikendamise üle otsustamisel arvesse komisjoni hindamisaruannet tegevdirektori tegevuse ning ameti edasiste ülesannete ja probleemide kohta.

4.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

5.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.

6.  Tegevdirektori asetäitja või asetäitjad nimetatakse ametisse või tagandatakse ametist lõike 2 kohaselt pärast konsulteerimist tegevdirektoriga ja vajaduse korral valitud tegevdirektoriga, kelle ametiaeg ei ole veel alanud. Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Kooskõlas lõikega 4 3 võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pärast konsulteerimist tegevdirektoriga pikendada tegevdirektori asetäitja ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.” [ME 92]

"

(100)  Artiklit 130 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) registri pidamise eest vastutav osakond;”;

"

b)  lisatakse järgmine punkt:"

„f) tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes üksus või isik.”

"

(101)  Artikli 132 lõike 2 kolmas lause asendatakse järgmisega:"

„Teatavatel artikli 144a punktiga a ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.”

"

(102)  Artikkel 133 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 133

Registri pidamise eest vastutav osakond

1.  Registri pidamise eest vastutav osakond vastutab registrikannete kohta otsuste tegemise eest.

2.  Lisaks sellele vastutab ta artikli 93 lõikes 2 osutatud kutseliste esindajate nimekirja pidamise eest.

3.  Osakonna otsuse teeb üks selle liige.”

"

(103)  Artiklit 134 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Tühistamisosakond vastutab otsuste tegemise eest seoses järgmisega:

   a) Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus;
   b) artikli 18 kohane Euroopa Liidu kaubamärgi loovutamise taotlus.”;

"

b)  lõike 2 kolmas lause asendatakse järgmisega:"

„Teatavatel artikli 144a punktiga a ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.”

"

(104)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 134a

Üldpädevus

Käesoleva määrusega ette nähtud otsused, mis ei kuulu kontrollija, vastulausete osakonna, tühistamisosakonna või registri pidamise eest vastutava osakonna pädevusse, teeb tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes ametnik või üksus.”

"

(105)  Artiklit 135 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Apellatsioonikodade pädevusse kuulub artiklite 131–134a kohaselt tehtud otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine.”;

"

b)  lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) artikli 136 lõike 4 punktis a osutatud apellatsioonikodade juhtorgan või”;

"

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Lisaks kuulub laiendatud apellatsioonikoja pädevusse põhjendatud arvamuse esitamine õigusküsimustes, mille on suunanud laiendatud apellatsioonikojale tegevdirektor vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile k.”;

"

d)  lõike 5 viimane lause jäetakse välja.

(106)  Artikkel 136 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 136

Apellatsioonikodade liikmete sõltumatus

1.  Apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed määratakse ametisse viieks aastaks vastavalt artiklis 129 sätestatud tegevdirektori ametisse nimetamise korrale. Kõnealuse aja jooksul ei või neid ametist tagandada, kui selliseks tagandamiseks ei ole tõsist põhjust ja Euroopa Kohus ei tee neid ametisse nimetanud organi taotlusel vastavasisulist otsust.

2.  Apellatsioonikodade eesistuja ametiaega võib pikendada üks kord täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast tema tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult.

3.  Apellatsioonikodade esimeeste ametiaega võib pikendada täiendavate viie aastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.

4.  Apellatsioonikodade eesistujal on järgmised juhtimise ja töö korraldamisega seotud ülesanded:

   a) juhtida apellatsioonikodade juhtorganit, kes vastutab eeskirjade sätestamise kodade töö korraldamise eest;
   b) tagada juhtorgani otsuste rakendamine;
   c) suunata kojale juhtumid apellatsioonkodade juhtorgani määratud objektiivsete kriteeriumide alusel;
   d) edastada kodade tegevdirektorile rahavajadused kulukalkulatsioonide koostamise eesmärgil.

Apellatsioonikodade eesistuja juhib laiendatud koda.

5.  Haldusnõukogu määrab apellatsioonikodade liikmed ametisse viieks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada täiendavate viie aastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.

6.  Apellatsioonikodade liikmeid võib ametist tagasi kutsuda üksnes juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui Euroopa Kohus teeb selle kohta otsuse pärast seda, kui haldusnõukogu on juhtumi talle apellatsioonikodade eesistuja soovitusel esitanud ja kui ta on pidanud nõu sellise koja esimehega, millesse asjaomane liige kuulub.

7.  Apellatsioonikodade eesistuja, esimehed ja liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.

8.  Laiendatud apellatsioonikoja otsused kaebuste kohta või arvamused õigusküsimustes, mille on suunanud laiendatud apellatsioonikojale tegevdirektor vastavalt artiklile 135, on artikli 130 kohaste ameti otsuseid tegevate üksuste jaoks siduvad.

9.  Apellatsioonikodade eesistuja ega kodade esimehed ja liikmed ei või olla vastulausete osakondade, registri pidamise eest vastutavate osakondade ega tühistamisosakondade kontrollijad ega või liikmed.

Artikkel 136a

Vahendus- ja vahekohtukeskus

1.  Amet võib asutada artiklis 130 loetletud otsuseid tegevatest üksustest sõltumatu vahendus- ja vahekohtukeskuse. Keskus asub ameti ruumides.

2.  Iga füüsiline või juriidiline isik võib kasutada keskuse teenuseid vabatahtlikul alusel, et leida käesoleva määruse ja direktiivi ... reguleerimisalasse jäävatele vaidlustele konsensuslik lahendus.

3.  Amet võib lepitusmenetlust alustada ka omal algatusel, et anda osapooltele võimalus saavutada üksmeelne kokkulepe.

4.  Keskust juhib direktor, kes vastutab keskuse tegevuse eest.

5.  Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu.

6.  Keskus koostab nii vahendus- ja vahekohtumenetluse kui ka keskuse tegevuse kohta eeskirjad, mille haldusnõukogu peab kinnitama. Haldusnõukogu kinnitab nii vahendus- ja vahekohtumenetlust kui ka keskuse tegevust reguleerivad eeskirjad.

7.  Keskus koostab nimekirja vahendajatest ja vahekohtunikest, kes aitavad pooli vaidluste lahendamisel. Vahendajad ja vahekohtunikud peavad olema sõltumatud ning omama asjakohaseid teadmisi ja kogemusi. Haldusnõukogu peab nimekirja heaks kiitma.

8.  Kontrollijad ja ameti üksuse või apellatsioonikodade liikmed ei või osaleda ühegi asja vahendamises või vahekohtus, milles

   a) nad on varem olnud mingil viisil vahendamise või vahekohtumenetlustesse kaasatud;
   b) neil on mis tahes isiklik huvi; või
   c) nad on varem osalenud ühe menetluspoole esindajana.

9.  Isik, kes on kutsutud seisukohta avaldama vahekohtu- või vahendamiskomisjoni liikmena, ei või olla kaasatud vastulause-, tühistamis- või apellatsioonimenetlusse, milles vahendamine või vahekohus toimub.” [ME 93]

"

(107)  Artikkel 138 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 138

Eelarvekomitee

1.  Eelarvekomiteel on käesoleva jaoga ette nähtud ülesanded.

2.  Eelarvekomitee suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 125, artiklit 126, artikli 127 lõikeid 1–4, 6 ja 7.

3.  Eelarvekomitee teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mida eelarvekomitee võib teha artikli 140 lõike 3 ja artikli 143 kohaselt, on vaja liikmete kahekolmandikulist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmel on üks hääl.”

"

(108)  Artiklile 139 lisatakse järgmine lõige:"

„4. Amet esitab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande oma finantsseisundi kohta. Kõnealuse aruande põhjal vaatab komisjon läbi ameti finantsseisundi. [ME 94]

4a.  Amet moodustab oma tegevuse järjepidevuse tagamiseks ühe aasta tegevuskulusid katva reservfondi.[ME 95]

"

(109)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 141a

Võitlus pettuste vastu

1.  Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999*, ühineb amet 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ja võtab vastu kõikide ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.  Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3.  OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96** sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses ameti antud toetuse või tema rahastatud lepingutega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selgesõnaliselt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

5.  Võttes arvesse rakendatavate meetmete kulutasuvust, võtab eelarvekomitee vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettusohuga.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

** Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).”

"

(110)  Artikkel 144 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 144

Lõivud

1.  Lisaks artikli 26 lõikega 2, artikli 36 lõike 1 punktiga c, artikli 41 lõikega 3, artikli 44 lõikega 4, artikli 47 lõigetega 1 ja 3, artikli 49 lõikega 4, artikli 56 lõikega 2, artikliga 60, artikli 81 lõikega 3, artikli 82 lõikega 1, artikli 113 lõikega 1 ja artikli 147 lõikega 5 ette nähtud lõivudele nõutakse lõive järgmistel juhtudel:

   a) registreerimistunnistuse ärakirjade väljastamine;
   b) litsentsi või Euroopa Liidu kaubamärgiga seotud muu õiguse registreerimine;
   c) litsentsi või Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega seotud muu õiguse registreerimine;
   d) litsentsi või muu õiguse registrist kustutamine;
   e) registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi muutmine;
   f) registriväljavõtte väljastamine;
   g) toimikutega tutvumine;
   h) toimiku dokumentide ärakirjade väljastamine;
   i) taotluse tõestatud ärakirjade väljastamine;
   j) toimikus sisalduva teabe edastamine;
   k) tagastatavate menetluskulude määramise läbivaatamine.

2.  Lõikes 1 osutatud lõivude määr määratakse kindlaks sellisel -I lisas sätestatud tasemel, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav ameti eelarve tasakaalus hoidmiseks, vältides samas märkimisväärse ülejäägi teket. Ilma et see piiraks artikli 139 lõike 4 kohaldamist, vaatab komisjon lõivude määra läbi, kui tulude märkimisväärne ülejääk on pidev. Kui hoolimata läbivaatamise tulemusel vähendatud või muudetud lõivude määrast tekib jätkuvalt tulude märkimisväärne ülejääk, kantakse pärast läbivaatamist kogunenud ülejääk liidu eelarvesse. [ME 96]

3.  Tegevdirektor määrab kindlaks lõivude määra ameti osutatavate mis tahes muude kui lõikes 1 osutatud teenuste puhul ja ameti väljastatavate väljaannete puhul vastavalt artikli 144a punkti d kohases delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele. Lõivu määr ei ületa summat, mida on vaja ameti osutatava konkreetse teenuse kulude katmiseks.

4.  Kooskõlas artikli 144a punkti d kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidega võib tegevdirektor võtta järgmisi meetmeid:

   a) näha ette, milliseid muid kui artikli 144a punkti d kohaselt sätestatud makseviise võib kasutada, eelkõige ameti arvelduskontol hoitavat hoiust;
   b) määrata kindlaks alammäära, millest väiksemat lõivu või tasu puhul makstud ülemäärast summat ei maksta tagasi;
   c) loobuda mis tahes maksmata summa sundkorras sissenõudmisest, kui sissenõutav summa on väga väike või kui selline sissenõudmine on liiga ebakindel.

Muude kui punktis a osutatud makseviiside lubamise korral määrab tegevdirektor kindlaks kuupäeva, mil sellised maksed ametile loetakse tehtuks.”

"

(111)  Lisatakse järgmine jagu:"

„6. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 144a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

   a) artiklis 119 osutatud keelte kasutamise erikriteeriumid;
   b) juhud, mil vastulause ja tühistamise otsused teeb üks liige artikli 132 lõike 2 ja artikli 134 lõike 2 kohaselt;
   c) apellatsioonikodade töökorralduse üksikasjad, sealhulgas artikli 135 lõike 3 punktis a osutatud apellatsioonikodade juhtorgani asutamine ja roll, laiendatud apellatsioonikoja koosseis ja talle arutamiseks küsimuse suunamise eeskirjad kooskõlas artikli 135 lõikega 4 ning tingimused, mille alusel teeb otsused üks liige vastavalt artikli 135 lõigetele 2 ja 5; [ME 97]
   d) artikli 144 kohaselt ametile makstavate lõivude ja tasude süsteem, sealhulgas lõivude määr, makseviisid, vääringud, lõivude ja tasude tasumise tähtaeg, kuupäev, mil lõivud ja tasud loetakse tasutuks, mittemaksmise või hiljem maksmise ning vähem- ja enammaksmise tagajärjed, teenused, mida võidakse osutada tasuta, ja kriteeriumid, mille alusel võib tegevdirektor rakendada artikli 144 lõigetes 3 ja 4 sätestatud volitusi.” [ME 98]

"

(112)  Artiklis Artikkel 145 asendatakse tekst „rakendusmäärusi” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte”. järgmisega:"

„Artikkel 145

Sätete kohaldamine

Kui käesolevas jaotises ei sätestata teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust ja selle käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte Madridis 27. juunil 1989 vastu võetud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli kohaste rahvusvaheliste registreeringute taotluste suhtes, edaspidi vastavalt „Madridi protokoll” ja „rahvusvahelised taotlused”, mis põhinevad Euroopa Liidu kaubamärgitaotlusel või Euroopa Liidu kaubamärgil, ja Euroopa Liitu nimetavate kaubamärkide registreeringute suhtes, mis on kantud rahvusvahelisse registrisse, mida peab Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvaheline büroo, edaspidi vastavalt „rahvusvahelised registreeringud” ja „rahvusvaheline büroo.” [ME 99]

"

(113)  Artiklis 147 asendatakse lõiked 4, 5 ja 6 järgmisega:"

„4. Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tuleb ametile tasuda lõiv. Kui rahvusvaheline registreerimine põhineb Euroopa Liidu kaubamärgil pärast selle registreerimist, tuleb lõiv tasuda Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise kuupäevaks. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.

5.  Rahvusvaheline taotlus vastab artikli 161a punkti a kohaselt kehtestatud vorminõuetele.

6.  Amet kontrollib, kas rahvusvaheline taotlus vastab artiklis 146 ning käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele.

7.  Amet saadab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole võimalikult kiiresti.” [ME 100]

"

(114)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 148a

Teavitamine põhitaotluse või -registreerimise kehtetuks tunnistamisest

Viie aasta jooksul pärast rahvusvahelise registreerimise kuupäeva teavitab amet rahvusvahelist bürood mis tahes asjaoludest ja otsustest, mis mõjutavad sellise Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise kehtivust, millel rahvusvaheline registreerimine põhines.” [ME 101]

"

(115)  artiklile 149 lisatakse järgmine lause:"

„Taotlus vastab artikli 161a punkti c kohaselt kehtestatud vorminõuetele.” [ME 102]

"

(116)  Artikli 154 lõige 4 jäetakse välja.

(117)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 154a

Kollektiivkaubamärgid ja sertifitseerimismärgid

Kui rahvusvaheline registreerimine põhineb kollektiivkaubamärgiga, sertifitseerimismärgiga või garantiimärgiga seotud põhitaotlusel või -registreerimisel, järgib amet korda, mis on ette nähtud artikli 161a punkti f kohaselt käsitletakse Euroopa Liitu nimetavat rahvusvahelist registreerimist Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgina. Rahvusvahelise registreerimise omanik esitab kaubamärgi statuudi artiklis 67 ettenähtud korras vahetult ametile kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil rahvusvaheline büroo teavitab ametit rahvusvahelisest registreerimisest.” [ME 103]

"

(118)  Artikkel 155 jäetakse välja.

(119)  Artiklit 156 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikes lõige 2 asendatakse tekst „kuue kuu” tekstiga „ühe kuu”; järgmisega:"

„2. Vastuväide esitatakse kolme kuu jooksul alates ühe kuu möödumisest artikli 152 lõikes 1 nimetatud avaldamise kuupäevast. Vastuväide loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastuväite esitamise lõivu tasumist.”; [ME 104]

"

b)  lõige 4 jäetakse välja.

(120)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 158a

Üleandmise registreerimise õiguslik mõju

Rahvusvahelise registreerimise omandiõiguse muutmise kandmisel rahvusvahelisse registrisse on sama mõju nagu artikli 17 kohase kande tegemisel registrisse üleandmise kohta.

Artikkel 158b

Litsentside ja muude õiguste registreerimise õiguslik mõju

Litsentsi või omaniku käsutusõiguse piirangu kandmisel rahvusvahelisse registrisse on sama mõju nagu artiklite 19, 20, 21 ja 22 kohase kande tegemisel registrisse litsentsi, asjaõiguse, sundtäitmise ja maksejõuetusmenetluse kohta.

Artikkel 158c

Üleandmiste, litsentside või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluste kontrollimine

Amet edastab omandiõiguse muutmise, litsentsi või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluse, samuti litsentsi muutmise või kehtetuks tunnistamise või omaniku käsutusõiguse esitatud piirangute tühistamise registreerimise taotluse rahvusvahelisele büroole artikli 161a punkti h kohaselt kindlaks määratud juhtudel.” [ME 105]

"

(121)  Artiklit 159 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks, kui kõnesolevat liikmesriiki nimetavat registreeringut oli muutmise taotlemise kuupäeval võimalik teha otse Madridi protokolli alusel. Kohaldatakse artikleid 112, 113 ja 114.”;

"

b)  lõikes lõige 2 jäetakse välja tekst „või Madridi kokkuleppe”. asendatakse järgmisega:"

„2. Siseriikliku kaubamärgitaotluse või Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetava registreeringu suhtes, mis tuleneb Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisest, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi osas Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohase Euroopa Liidule kaitse laiendamise kuupäeva, kui viimane tehti pärast rahvusvahelist registreerimist, või selle registreeringu prioriteedikuupäeva ja vajaduse korral selle riigi kaubamärgi vanemust, mida taotletakse artikli 153 kohaselt.” [ME 106]

"

(122)  XIII jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„4. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 161a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) artikli 147 lõike 5 kohased rahvusvahelise taotluse vorminõuded, artikli 147 lõike 6 kohase rahvusvahelise taotluse kontrollimise kord ja artikli 147 lõike 4 kohaselt rahvusvahelisele büroole rahvusvahelise taotluse edastamise üksikasjad; [ME 107]
   b) artiklis 148a osutatud teatamist käsitlevad üksikasjad;
   c) artikli 149 lõike 2 kohase territoriaalse kaitse laiendamise taotluse vorminõuded, kõnealuste nõuete kontrollimise kord ja territoriaalse kaitse laiendamise taotluse rahvusvahelisele büroole edastamise üksikasjad; [ME 108]
   d) artikli 153 kohase vanemusnõude esitamise kord;
   e) artikli 154 kohase absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimise kord ning artikli 156 kohase vastuväidete esitamise ja kontrollimise kord, sealhulgas teated, mis tuleb esitada rahvusvahelisele büroole;
   f) artiklis 154a osutatud rahvusvahelise registreerimisega seotud kord;
   g) juhud, mil amet teavitab rahvusvahelist bürood artikli 158 kohasest rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamisest, ja teave, mida sellisel teavitamisel esitatakse;
   h) artikli 158c kohast taotluse edastamist rahvusvahelisele büroole käsitlevad üksikasjad;
   i) tingimused, millele artikli 159 lõike 1 kohane muutmise taotlus peab vastama;
   j) artiklis 161 osutatud muutmise taotluse vorminõuded ja sellise muutmise kord;
   k) ameti ja rahvusvahelise büroo vahel esitatavaid teateid, sealhulgas artikli 147 lõike 4, artikli 148a, artikli 153 lõike 2 ja artikli 158c kohaseid teateid käsitlevad üksikasjad.” [ME 109]

"

(123)  Artikkel 162 jäetakse välja.

(124)  Artikkel 163 jäetakse välja.

(125)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 163a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 24a, 35a, 45a, 49a, 57a, 65a, 74a, 74k, 93a, 114a, 144a ja 161a osutatud delegeeritud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artiklitega 24a, 35a, 45a, 49a, 57a, 65a, 74a, 74k, 93a, 114a, 144a ja 161a, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe nelja kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kahe kuu võrra pikendada.” [ME 110]

"

(126)  Artikkel 164 jäetakse välja.

(127)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 165a

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Komisjon tellib hindab 2019. aastaks ja pärast seda iga viie aasta järel hinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta rakendamist. [ME 112]

2.  Hindamisel vaadatakse läbi liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ning ameti vahelise koostöö õigusraamistik, pöörates erilist tähelepanu rahastamismehhanismile. Lisaks hinnatakse ameti ja selle töökorra mõju, tulemuslikkust ja tõhusust. Eelkõige käsitletakse hindamisel vajadust muuta ameti volitusi ja võimalike muudatuste finantsmõju.

3.  Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

4.  Iga teise hindamise käigus hinnatakse ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolev määrus kehtetuks tunnistada.”

"

(127a)  Lisatakse järgmine lisa:"

„-I lisa

Lõivude määr

Ametile käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 2868/95 kohaselt makstavad lõivud on järgmised:

1.  Kaubamärgi taotluse põhilõiv (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt a)

925 eurot

1a.  Otsingutasu Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse eest (artikli 38 lõige 2; eeskirja 4 punkt c)

12 eurot korrutatuna artikli 38 lõikes 2 osutatud tööstusomandi õiguskaitse keskametite arvuga; amet avaldab nimetatud summa ja edasised muudatused kõnealuse ameti teatajas

1b.  Kaubamärgi elektroonilise taotluse põhilõiv (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt a)

775 eurot

1c.  Kaubamärgi elektroonilise taotluse põhilõiv, kasutades internetipõhist klassifitseerimise andmebaasi (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt a)

725 eurot

2.  Teise klassi kaupade ja teenuste kaubamärgi lõiv (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt b)

50 eurot

2a.  Kolmanda klassi kaupade ja teenuste kaubamärgi lõiv (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt b)

75 eurot

2b.  Kaubamärgi taotluse lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt b)

150 eurot

3.  Kollektiivkaubamärgi taotluse põhilõiv (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 4 punkt a ja eeskiri 42)

1 000 eurot

3a.  Kollektiivkaubamärgi elektroonilise taotluse põhilõiv, kasutades internetipõhist klassifitseerimise andmebaasi (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 4 punkt a ja eeskiri 42)

950 eurot

4.  Teise klassi kaupade ja teenuste kollektiivkaubamärgi lõiv (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 4 punkt b ja eeskiri 42)

50 eurot

4a.  Kolmanda klassi kaupade ja teenuste kollektiivkaubamärgi lõiv (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 4 punkt b ja eeskiri 42)

75 eurot

4b.  Kollektiivkaubamärgi taotluse lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 4 punkt b ja eeskiri 42)

150 eurot

5.  Vastuväitelõiv (artikli 41 lõige 3; eeskirja 17 lõige 1)

350 eurot

7.  Kaubamärgi registreerimise põhilõiv (artikkel 45)

0 eurot

8.  Kaubamärgi registreerimise lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikkel 45)

0 eurot

9.  Kollektiivkaubamärgi registreerimise põhilõiv (artikkel 45 ja artikli 66 lõige 3)

0 eurot

10.  Kollektiivkaubamärgi taotluse lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikkel 45 ja artikli 64 lõige 3)

0 eurot

11.  Lisalõiv registreerimislõivu hilinenud maksmise eest (artikli 162 lõike 2 punkt 2)

0 eurot

12.  Kaubamärgi pikendamise põhilõiv (artikli 47 lõige 1; eeskirja 30 lõike 2 punkt a)

1 150 eurot

12a.  Kaubamärgi elektroonilise pikendamise põhilõiv (artikli 47 lõige 1; eeskirja 30 lõike 2 punkt a)

1 000 eurot

13.  Teise klassi kaupade ja teenuste kaubamärgi pikendamise lõiv (artikli 47 lõige 1; eeskirja 30 lõike 2 punkt b)

100 eurot

13a.  Kolmanda klassi kaupade ja teenuste kaubamärgi pikendamise lõiv (artikli 47 lõige 1; eeskirja 30 lõike 2 punkt b)

150 eurot

13b.  Kaubamärgi pikendamise lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikli 47 lõige 1; eeskirja 30 lõike 2 punkt b)

300 eurot

14.  Kollektiivkaubamärgi pikendamise põhilõiv (artikli 47 lõige 1 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 30 lõike 2 punkt a ja eeskiri 42)

1 275 eurot

15.  Teise klassi kaupade ja teenuste kollektiivkaubamärgi pikendamise lõiv (artikli 47 lõige 1 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 30 lõike 2 punkt b ja eeskiri 42)

100 eurot

15a.  Kolmanda klassi kaupade ja teenuste kollektiivkaubamärgi pikendamise lõiv (artikli 47 lõige 1 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 30 lõike 2 punkt b ja eeskiri 42)

150 eurot

15b.  Kollektiivkaubamärgi pikendamise lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikli 47 lõige 1 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 30 lõike 2 punkt b ja eeskiri 42)

300 eurot

16.  Lisalõiv, kui pikendamislõivu tasumine või pikendamistaotluse esitamine on hilinenud (artikli 47 lõige 3; eeskirja 30 lõike 2 punkt c)

25 % hilinenud pikendamislõivust, maksimaalselt 1 150 eurot

17.  Tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse lõiv (artikli 56 lõige 2; eeskirja 39 lõige 1)

700 eurot

18.  Kaebuste esitamise lõiv (artikkel 60; eeskirja 49 lõige 3)

800 eurot

19.  Tähtaja ennistamise taotluse lõiv (artikli 81 lõige 3)

200 eurot

20.  Lõiv taotluse eest muuta Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus või Euroopa Liidu kaubamärk (artikli 113 lõige 1, ka koostoimes artikli 159 lõikega 1; eeskirja 45 lõige 2, ka koostoimes eeskirja 123 lõikega 2)

200 eurot

a)  siseriikliku kaubamärgi taotluseks

b)  liikmesriike nimetavaks registreeringuks Madridi kokkuleppe alusel

21.  Lõiv menetluse jätkamise eest (artikli 82 lõige 1)

400 eurot

22.  Lõiv registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi jagamisavalduse eest (artikli 49 lõige 4 või Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus (artikli 44 lõige 4)

250 eurot

23.  Lõiv litsentsi registreerimise taotluse eest või muu õiguse eest seoses registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgiga (artikli 162 lõike 2 punkt c, eeskirja 33 lõige 2) või Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus (artikli 157 lõike 2 punkt d, eeskirja 33 lõige 4):

200 eurot registreerimise kohta, aga kui ühes ja samas taotluses või samal ajal esitatakse mitu nõuet, siis kokku mitte üle 1 000 euro

a)  litsentsi andmine;

b)  litsentsi üleandmine;

c)  asjaõiguse loomine;

d)  asjaõiguse üleandmine;

e)  sundtäitmine;

24.  Lõiv litsentsi või muu õiguse registreeringu tühistamise eest (artikli 162 lõike 2 punkt e, eeskirja 35 lõige 3)

200 eurot tühistamise kohta, aga kui ühes ja samas taotluses või samal ajal esitatakse mitu nõuet, siis kokku mitte üle 1 000 euro

25.  Lõiv registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi muutmise eest (artikli 162 lõike 2 punkt f; eeskirja 25 lõige 2)

200 eurot

26.  Lõiv Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse koopia (artikli 162 lõike 2 punkt j, eeskirja 89 lõige 5), registreerimistunnistuse koopia (artikli 162 lõike 2 punkt b, eeskirja 24 lõige 2) või registriväljavõtte väljastamise eest (artikli 162 lõike 2 punkt g; eeskirja 84 lõige 6):

a)  tõestamata koopia või väljavõte;

10 eurot

b)  tõestatud koopia või väljavõte

30 eurot

27.  Toimikutega tutvumise lõiv (artikli 162 lõike 2 punkt h; eeskirja 89 lõige 1)

30 eurot

28.  Toimiku-dokumentide koopiate väljastamislõiv (artikli 162 lõike 2 punkt i; eeskirja 89 lõige 5)

a)  tõestamata koopia;

10 eurot

b)  tõestatud koopia

30 eurot

lisaks lehekülje kohta, mis ületab kümme lehekülge

1 euro

29.  Toimikutes oleva teabe edastamislõiv (artikli 162 lõike 2 punkt k; eeskiri 90)

10 eurot

30.  Hüvitatavate menetluskulude kodukise läbivaatamislõiv (artikli 162 lõike 2 punkt l; eeskirja 94 lõige 4)

100 eurot

31.  Lõiv ametile rahvusvahelise taotluse esitamise eest (artikli 147 lõige 5)

300 eurot

[ME 111]

Artikkel 1a

Määrust (EÜ) nr 2868/95 muudetakse järgmiselt:

   (1) eeskiri 4 jäetakse välja;
   (2) eeskirja 30 lõige 2 jäetakse välja. [ME 113]

Artikkel 1b

Määrus (EÜ) nr 2869/95 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile(16).“ [ME 114]

"

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub [üheksakümmend päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas].

Artikli 1 punkti 9, punkti 10 alapunkti b, punkte 21, 22, 23, 25, 26, 27, 29, 30, 31, 34, 37, 38, 41, 44, 46, 57, 58, 59, 60, 61, 63, 64, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 75, 76, 77, 78, 79, 88, 89, 93, 94, 99, niivõrd kuivõrd see on seotud punkti 128 lõike 4 punktiga n, punkti 101, punkti 103 alapunkti b, punkti 105 alapunkti d, punkte 112, 113, 114, 115, 117, 120, 123, ja 124 kohaldatakse alates [esimese sellise kuu esimesest päevast, mis on 18 kuud pärast esimeses lõigus kindlaks määratud kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(2)Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1).
(3)Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).
(4)Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).
(6)COM(2008)0465.
(7)ELT C 140, 29.5.2010, lk 22.
(8)COM(2011)0287.
(9)EÜT L 336, 23.12.1994, lk 214.
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).
(12) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (EÜT L 303, 15.12.1995, lk 33).
(13) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, 15.12.1995, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(15) ELT C 32, 4.2.2014, lk 23.
(16) Vastavustabel koostatakse pärast käesolevat määrust käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika