(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0162),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0088/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7‑0032/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 42. (2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 artikli 114 lõiget 1, [ME 1]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ(3) on vaja teha mitu muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)  Direktiiviga 2008/95/EÜ ühtlustati sisulise kaubamärgiõiguse keskseid sätteid, mis nende vastuvõtmise ajal leiti otseselt mõjutavat siseturu toimimist, takistades kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust liidus.

(3)  Kaubamärgikaitse liikmesriikides toimib koostoimes kaitsega, mida pakutakse liidu tasandil ühenduse kaubamärkide kaudu, mis on ühtse olemusega ja kogu liidus kehtivad intellektuaalomandiõigused, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 207/2009(4). Kaubamärgisüsteemide koostoimimine riiklikul ja liidu tasandil on intellektuaalomandi kaitset käsitleva liidu lähenemisviisi nurgakiviks.

(4)  Pärast komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”(5) hindas komisjon põhjalikult kaubamärgisüsteemi üldist toimimist Euroopas tervikuna, võttes arvesse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandit ja nende vastasmõju.

(5)  Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta(6) komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta. Direktiivi läbivaatamine peaks sisaldama meetmeid, millega viiakse see direktiiv rohkem kooskõlla määrusega (EÜ) nr 207/2009 ning seega vähendataks, mis vähendaks erinevusi Euroopa kaubamärgisüsteemis tervikuna, säilitades samas riikliku kaubamärgi kaitse taotlejate jaoks huvipakkuva võimalusena. Sellega seoses tuleks tagada Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi ja riiklike kaubamärgisüsteemide vaheline vastastikune täiendavus. [ME 2]

(6)  Komisjon järeldas oma 24. mai 2011. aasta teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”(7), et vastamaks sidusrühmade nõudlusele selliste kiiremate, kvaliteetsemate ja sujuvamate kaubamärgi registreerimise süsteemide järele, mis on ühtsemad, kasutajasõbralikud, üldsusele kättesaadavad ja tehnoloogiliselt ajakohased, on vaja kaubamärgisüsteemi ajakohastada liidus tervikuna ning kohandada see internetiajastuga.

(7)  Käesoleva direktiivi eesmärgil toimunud konsulteerimise ja hindamise käigus selgus, et hoolimata siseriiklike õigusaktide eelnevast osalisest ühtlustamisest on Euroopa ärikeskkond jätkuvalt väga heterogeenne, piirates kaubamärgikaitse üldist kättesaadavust ning kahjustades konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

(8)  Selleks et täita eesmärki, milleks luua hästitoimiv ühtne turg ja edendada seda ning hõlbustada kaubamärkide saamist ja kaitset liidus, on seega vaja minna kaugemale direktiiviga 2008/95/EÜ saavutatud piiratud ühtlustamisest ning ühtlustada ka kõiki aspekte kaubamärgi materiaalõiguse puhul, mis reguleerib registreerimise kaudu kaitstud kaubamärke, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 207/2009.

(9)  Selleks et muuta kaubamärgi registreeringu saamine ja haldamine kogu liidus lihtsamaks, on vaja ühtlustada mitte ainult materiaalõiguse sätteid, vaid ka protseduurireegleid. Seepärast tuleks viia vastavusse liikmesriikide ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi peamised protseduurireeglid, sealhulgas need, mille puhul lahknevused põhjustavad suuri probleeme siseturu toimimisele. Siseriikliku õiguse kohaste menetluste puhul on piisav, kui kehtestatakse üldpõhimõtted, jättes liikmesriikidele võimaluse kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad.

(10)  Äärmiselt oluline on tagada, et registreeritud kaubamärgid on kõigi liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt samaväärselt kaitstud ning et kaubamärkide kaitse liikmesriigi tasandil on sama, mis Euroopa Liidu kaubamärkide kaitse. Kooskõlas ulatusliku kaitsega, mis antakse liidus mainet omavatele Euroopa Liidu kaubamärkidele, tuleks tagada ulatuslik kaitse ka liikmesriigi tasandil kõikidele kaubamärkidele, millel on asjaomases liikmesriigis maine. [ME 3. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(11)  Käesoleva direktiiviga ei tohiks liikmesriikidelt võtta ära õigust jätkuvalt kaitsta kasutamise käigus omandatud kaubamärke, vaid neid peaks arvesse võtma ainult nende ja registreerimise teel omandatud kaubamärkide vahelise suhte puhul.

(12)  Käesoleva õigusaktide ühtlustamise eesmärkide saavutamine eeldab, et registreeritud kaubamärkide omandamise ja valdamise tingimused oleksid üldiselt kõigis liikmesriikides identsed.

(13)  Selleks on vaja loetleda näiteid nendest tähistest, mis võivad moodustada kaubamärgi, tingimusel, et sellised märgid võivad eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Selleks et täita kaubamärgi registreerimissüsteemi eesmärke, milleks on õiguskindluse ja usaldusväärse halduse tagamine, on ka oluline nõuda, et tähist on võimalik esitada registris viisil, mis võimaldab kaitse objekti täpselt kindlaks määrata on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti äratuntav, püsiv ja objektiivne. Tähist tuleks seepärast lubada esitada mis tahes asjakohasel kujul ja seega mitte tingimata graafiliselt, kui selleks on kasutatud üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat ning selline esitamine tagab rahuldavalt kõnealuse eesmärgi täitmise. [ME 4]

(14)  Lisaks tuleks kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjustest, mis on seotud kaubamärgi endaga, sealhulgas eristatavuse puudumine, või mis on seotud kaubamärgi ja varasemate õiguste vaheliste vastuoludega, koostada ammendav loetelu isegi juhul, kui mõningad neist põhjendustest on loetletud võimalusena liikmesriikide jaoks, kes sellest johtuvalt saaksid säilitada või kehtestada need põhjendused oma õigusnormides.

(15)  Tagamaks, et geograafilistele tähistele liidu õiguse muude instrumentidega tagatud kaitse taset kohaldatakse ühtselt ja ammendavalt kogu liidus keeldumise absoluutsete ja suhteliste põhjuste läbivaatamisel, peaks käesolev direktiiv sisaldama seoses geograafiliste tähistega samu sätteid, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 207/2009.

(16)  Registreeritud kaubamärgi eesmärk on eelkõige tagada kaubamärk kui päritolutähis ning sellega antav kaitse peaks olema absoluutne, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on identsed. Kaitse peaks kehtima ka siis, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on sarnased. Segiajamise tõenäosuse tõttu peab määratlema sarnasuse mõiste. Sellise kaitse eritingimus peaks olema tõenäoline segiajamine, mille hindamine sõltub mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ning identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest. Segiajamise tõenäosuse kindlakstegemise moodused ja eelkõige tõendite esitamise kohustus tuleks paika panna siseriiklike protseduurireeglitega, mille kohaldamist käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata.

(17)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt varem registreeritud kaubamärk on hiljem registreeritud kaubamärkidest ülimuslikum, on vaja kehtestada, et kaubamärgist tulenevate õiguste jõustamine ei piira õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”)(8) artikli 16 lõikega 1.

(18)  Asjakohane on sätestada, et kaubamärgi rikkumist saab teha kindlaks ainult juhul, kui on leitud, et rikkuvat märki või tähist on kasutatud kaubandustegevuse käigus eesmärgiga eristada kaupu või teenuseid nende kaubandusliku päritolu alusel. Muudel eesmärkidel kasutamise suhtes tuleks kohaldada siseriikliku õiguse sätteid.

(19)  Õiguskindluse ja selguse tagamiseks on vaja täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste jaoks, tuleks kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste kaubanduslik päritolu. [ME 5]

(20)  Kaubamärgiõiguse rikkumisena tuleks käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks nende kaubandusliku päritolu alusel.

(21)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane sätestada, et kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ(9).

(22)  Selleks et tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu ning piiramata samas WTO eeskirjade ja eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peaks registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on olulisel määral identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga. See ei tohiks piirata geneeriliste ravimite sujuvat transiiti kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega ning eelkõige vastavalt 14. novembril 2001. aastal toimunud WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPS-lepingut ja tervisekaitset käsitlevale Doha deklaratsioonile. [ME 55]

(22a)  Kaubamärgi omanikul peaks olema õigus võtta asjakohaseid õiguslikke meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad õigust paluda riigi tolliametil võtta kaupade suhtes, mis väidetavalt rikuvad tema õigusi, selliseid meetmeid nagu kinnipidamine ja hävitamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 608/2013(10). Õiguste omaniku taotlusel ja riskianalüüsi kriteeriumide alusel viivad tolliasutused läbi määruses (EL) nr 608/2013 sätestatud asjakohased menetlused. [ME 7]

(22b)  Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 28 on sätestatud, et õiguse omaja vastutab kahju kannatanud kauba valdaja ees, kui muu hulgas seoses kõnealuste kaupadega leitakse, et nendega ei rikuta intellektuaalomandi õigusi. [ME 8]

(22c)  Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid geneeriliste ravimite tõrgeteta transiidi tagamiseks. Seepärast ei tohiks kaubamärgi omanikul olla õigust takistada kolmandaid isikuid toomast äritegevuse raames kaupu liikmesriigi tolliterritooriumile sel põhjusel, et ravimi toimeaine rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus (INN) on oletatavasti või tegelikult sarnane registreeritud kaubamärgiga. [ME 9]

(23)  Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva võltsitud kauba sisenemist, eelkõige sellise internetimüügi raames, mille puhul toode turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, peaks kehtival viisil registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult võltsitud kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses. Selliste meetmete võtmise korral teavitatakse kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes. [ME 10]

(24)  Selleks et registreeritud kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad kinnitamisele eelnevad ettevalmistavad tegevused.

(25)  Kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste tähiste või märkide kasutamist, mida kasutatakse õiglaselt ning kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Selleks et luua kaubamärkide ja ärinimede jaoks võrdsed tingimused, peaks ärinimede kasutamine, millele antakse pidevalt piiramatu kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, hõlmama enda isikliku nime kasutamist. Veel peaks see hõlmama kirjeldavate või mitteeristuvate tähiste või märkide kasutamist üldiselt. Lisaks ei peaks omanikul olema õigust takistada kaubamärgi üldist õiglast ja ausat kasutamist, kui seda kasutatakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks.

(26)  Kaupade vaba liikumise põhimõttest tuleneb, et kaubamärgi omanikul ei tohi olla õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubamärki seoses kaupadega, mille tema on kõnealuse kaubamärgiga liidus ringlusse lasknud või mis on seal ringlusse lastud tema nõusolekul, kui kaubamärgiomanikul ei ole õiguspäraseid põhjusi olla kaupade täiendava turustamise vastu.

(27)  Õiguskindluse tõttu ja ilma, et ebaõiglaselt kahjustataks varasema kaubamärgi omaniku huve, on oluline sätestada, et varasema kaubamärgi omanik ei või nõuda tema kaubamärgist hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega esitada vastuväiteid kaubamärgi kasutamisele pärast seda, kui ta on teadlikult lubanud hilisema kaubamärgi kasutamist märkimisväärse aja jooksul, välja arvatud juhul, kui hilisema kaubamärgi taotlus on esitatud pahauskselt.

(28)  Õiguskindluse tagamiseks ja seaduslikult omandatud kaubamärgiõiguste kaitsmiseks on asjakohane ja vajalik sätestada, ilma et see mõjutaks põhimõtet, mille kohaselt hilisemat kaubamärki ei saa jõustada varasema kaubamärgi vastu, et varasemate kaubamärkide omanikel ei peaks olema õigust taotleda hilisema kaubamärgi andmise keelamist või selle kehtetuks tunnistamist või avaldada vastuseisu hilisema kaubamärgi kasutamisele, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil varasemat kaubamärki oli võimalik kehtetuks tunnistada või tühistada, näiteks kuna see ei olnud veel kasutamise abil omandanud eristatavust, või kui varasemat kaubamärki ei saanud jõustada hilisema kaubamärgi suhtes, sest vajalikud tingimused ei olnud täidetud, näiteks kui varasem kaubamärk ei olnud omandanud veel mainet.

(29)  Kaubamärgid täidavad eesmärki eristada kaupu ja teenuseid ning võimaldavad tarbijatel teha teadlikke valikuid vaid juhul, kui kaubamärke turul tegelikult kasutatakse. Kasutamisnõuet on vaja ka selleks, et vähendada liidus registreeritud ja kaitstud kaubamärkide koguarvu ning sellega omakorda vähendada kaubamärkide vahel tekkivate vastuolude arvu. Seepärast on oluline nõuda, et registreeritud kaubamärke peab ka tegelikult kasutama seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks need on registreeritud, või kui neid ei kasutata, peab neid olema võimalik tühistada viie aasta jooksul alates registreerimise kuupäevast. [ME 11]

(30)  Seega peaks registreeritud kaubamärk olema kaitstud ainult seni, kuni teda tegelikult kasutatakse ning varem registreeritud kaubamärk ei peaks võimaldama selle omanikul esitada vastuväiteid hilisema kaubamärgi vastu või taotleda selle kehtetuks tunnistamist, kui kõnealune omanik ei ole oma kaubamärki tegelikult kasutanud. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama, et kaubamärki ei või kasutada rikkumismenetluses, kui kaitsja vastuväite alusel on kindlaks tehtud, et kaubamärgi võiks tühistada, või kui hagi on esitatud hilisema õiguse vastu, et kaubamärgi oleks võinud tühistada ajal, mil omandati hilisem õigus.

(31)  Asjakohane on kehtestada, et kui Euroopa Liidu kaubamärgile on taotletud siseriikliku kaubamärgi vanemust ning seejärel on siseriiklikust kaubamärgist loobutud või sellel on lastud aeguda, võib kõnealuse siseriikliku kaubamärgi kehtivuse ikka vaidlustada. Vaidlustamine peaks piirduma olukordadega, mille puhul siseriikliku märgi oleks saanud tunnistada kehtetuks või tühistada ajal, mil märk kõrvaldati registrist.

(32)  Järjepidevuse huvides ja selleks, et hõlbustada liidus kaubamärkide kasutamist ärilistel eesmärkidel, tuleks kaubamärkide kui omandiõiguse objektide suhtes kohaldatavad eeskirjad viia kooskõlla eeskirjadega, mis on juba kehtestatud Euroopa Liidu kaubamärkidele, ning need peaksid sisaldama eeskirju loovutamise ja üleandmise, litsentsimise, asjaõiguse, sundtäitmise ja maksejõuetuse menetluste kohta.

(33)  Kollektiivkaubamärgid on tõestanud end kasuliku vahendina selliste kaupade või teenuste edendamiseks, millel on teatavad ühtsed omadused. Seepärast on asjakohane kohaldada siseriiklike kollektiivkaubamärkide suhtes eeskirju, mis on sarnased Euroopa kollektiivkaubamärkidele kohaldatavate eeskirjadega.

(34)  Selleks et hõlbustada ja parandada kaubamärgikaitse kättesaadavust ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust, peaks kaubamärkide registreerimise kord liikmesriikides olema tõhus ja läbipaistev ning järgima Euroopa Liidu kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega sarnaseid eeskirju. Selleks et saavutada ühtne ja tasakaalustatud kaubamärgisüsteem nii riiklikul kui ka liidu tasandil, peaksid kõik liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ametülesande korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, vaatama üksnes seda, kas puuduvad absoluutsed keeldumispõhjused. See ei peaks siiski piirama nende ametite õigust taotlejate taotluse korral teha otsinguid varasemate õiguste kohta üksnes teabe eesmärgil ning ilma, et see seaks piiranguid või et sellel oleks siduv mõju registreerimise edasisele protsessile, sealhulgas hilisemale vaidlustamismenetlusele. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas viia läbi keeldumispõhjuste ametiülesande korras läbivaatamine. [ME 12]

(35)  Õiguskindluse tagamiseks seoses kaubamärgiõiguste ulatusega ning selleks, et hõlbustada kaubamärgikaitse kättesaadavust, tuleks kaubamärgitaotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste määramisel ja klassifitseerimisel järgida kõigis liikmesriikides samu eeskirju ja see peaks olema ühtlustatud Euroopa Liidu kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid kindlaks määrata taotletava kaubamärgikaitse ulatuse ainult taotluse alusel, peaksid kaubad ja teenused olema määratud piisavalt selgelt ja täpselt. Üldmõistete kasutamist tuleks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu ja teenuseid.

(36)  Tulemusliku kaubamärgikaitse tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks vaidlustamise tõhusa halduskorra, mis võimaldab varasema kaubamärgiõiguste omanikul vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimise. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks halduskorra, mis on sarnane liidu tasandil Euroopa Liidu kaubamärkide suhtes kohaldatava korraga, et pakkuda tõhusaid vahendid kaubamärkide tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

(37)  Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid peaksid tegema omavahel ja Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ametiga Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi „amet”) koostööd kõigis kaubamärgi registreerimise ja haldamise valdkondades, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist, näiteks ühtsete või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine ja ajakohastamine konsulteerimise ja otsingute tegemise eesmärgil. Liikmesriikide bürood ja amet peaksid tegema edasist koostööd oma kõigis muudes tegevusvaldkondades, mis on olulised kaubamärkide kaitsmiseks liidus.

(38)  Käesolev direktiiv ei tohiks välistada liikmesriikide muude õigusnormide kui kaubamärke käsitlevate õigusnormide, näiteks ebaausat konkurentsi, tsiviilvastutust või tarbijakaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamist kaubamärkide suhtes.

(39)  Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping on siduvad kõigile liikmesriikidele. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted oleksid nimetatud konventsiooni ja lepingu sätetega täielikus kooskõlas. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad nimetatud konventsioonist ja lepingust. Vajaduse korral tuleks kohaldada asutamislepingu artikli 351 teist lõiku.

(40)  Kohustus võtta käesolev direktiiv üle siseriiklikusse õigusesse peaks piirduma nende sätetega, mille puhul on võrreldes varasema direktiiviga tegu sisulise muudatusega. Kohustus võtta üle sätted, mida ei muudeta, tuleneb varasemast direktiivist.

(41)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 2008/95/EÜ I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega.

(41a)  Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(11) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 11. juulil 2013(12), [ME 13]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõigi kaupade ja teenustega seotud kaubamärkide suhtes, mis on liikmesriigis registreeritud üksikkaubamärgina, kollektiivkaubamärgina või garantii- või sertifitseerimismärgina või mille registreerimiseks on esitatud avaldus, ning kõigi kaubamärkide suhtes, mis on registreeritud või mille registreerimiseks on esitatud avaldus Beneluxi intellektuaalomandibüroos või mille rahvusvaheline registreerimine kehtib liikmesriigis.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „büroo” – liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet või Beneluxi intellektuaalomandi büroo, kes vastutab kaubamärkide registreerimise eest;

b)  „amet” – määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 2 alusel loodud Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet Intellektuaalomandi Amet; [ME 15. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

c)  „register” – büroo peetav kaubamärkide register;

ca)  „varasemad kaubamärgid” –

i)  järgmised kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

—  Euroopa Liidu kaubamärgid;

—  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos;

—  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

ii)  Euroopa Liidu kaubamärgid, millel on määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt õigus vanemusnõudele võrreldes alapunkti i teises ja kolmandas taandes osutatud kaubamärkidega isegi juhul, kui viimati nimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda;

iii)  alapunktides i ja ii osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende registreerimist;

iv)  kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses. [ME 16]

cb)  „garantii- või sertifitseerimismärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest; [ME 17]

cc)  „kollektiivkaubamärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest. [ME 18]

2. peatükk

Kaubamärgiõigus

1. jagu

Tähised, millest kaubamärk võib koosneda

Artikkel 3

Tähised, millest kaubamärk võib koosneda

Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, värvid, kaupade või nende pakendi kuju või helid, kui on rakendatud üldkasutatavat tehnoloogiat

a)  selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest; ning

b)  selliseid tähiseid on võimalik registris esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti. [ME 19]

2. jagu

Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjused

Artikkel 4

Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise absoluutsed põhjused

1.  Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada:

a)  tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda;

b)  kaubamärke, mis ei ole teistest eristatavad;

c)  kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)  kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;

e)  tähiseid, mis koosnevad ainult:

i)  kujust, mis tuleneb kaupade enda olemusest;

ii)  kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;

iii)  kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

f)  kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;

g)  kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu üldsust eksitada näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas;

h)  kaubamärke, mille kasutamiseks puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda või mis tuleb kehtetuks tunnistada tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artikli 6 ter kohaselt;

i)  kaubamärke, mida ei registreerita ega kasutata enam vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;

j)  kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette piiritusjookide, traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse. [ME 20]

ja)  kaubamärke, mis sisaldavad varasemaid sordinimesid või koosnevad varasematest sordinimedest, mis on registreeritud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2100/94(13) seoses sama liiki tootega. [ME 21]

2.  Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad:

a)  muudes liikmesriikides, kui need riigid, kus registreerimistaotlus esitati;

b)  ainult juhul, kui võõrkeeles olev kaubamärk on tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde või mis tahes kasutatavas kirjastiilis. [ME 22]

3.  Kaubamärki peab olema võimalik tunnistada kehtetuks, kui taotleja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse pahauskselt. Liikmesriik võib ka sätestada, et sellist kaubamärki ei registreerita.

4.  Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei tohi registreerida või kui see on registreeritud, siis võib selle kehtetuks tunnistada, kui ja kuivõrd:

a)  selle kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt muude õigusaktide sätetele kui asjaomase liikmesriigi või liidu kaubamärgiõigus;

b)  kaubamärk sisaldab kõrge sümboolse väärtusega tähist, eelkõige religioosset sümbolit;

c)  kaubamärk sisaldab Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, mis pakuvad avalikkusele huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud liikmesriigi õigusaktide kohaselt oma nõusolekut nende registreerimiseks.

5.  Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast registreerimise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. Kaubamärki ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. [ME 23]

6.  Liikmesriigid võivad näha ette, et lõiget 5 kohaldatakse ka siis, kui eristatavus tekkis pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja enne registreerimiskuupäeva.

Artikkel 5

Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise suhtelised põhjused

1.  Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle kehtetuks tunnistada, kui:

a)  see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks kaubamärki taotletakse või mille jaoks see on registreeritud, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks on kaitstud varasem kaubamärk;

b)  identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga.

2.  Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:

a)  järgmised kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

i)  Euroopa kaubamärgid;

ii)  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos;

iii)  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

b)  Euroopa kaubamärgid, millel on määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt õigus vanemusnõudele võrreldes punkti a alapunktides ii ja iii osutatud kaubamärkidega isegi juhul, kui viimatinimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda;

c)  punktides a ja b osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende registreerimist;

d)  kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses. [ME 24]

3.  Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle kehtetuks tunnistada, kui:

a)  see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas selle registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, juhul kui varasem kaubamärk on omandanud selles liikmesriigis, kus registreerimist taotletakse või kus kaubamärk on registreeritud, või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul liidus, maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristatavust või mainet; [ME 25]

b)  kaubamärgi omaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku loata, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada;

c)  kaubamärgi võib segi ajada varasema kaubamärgiga, mis on kaitstud väljaspool liitu, kui taotluse esitamise kuupäeval kaubamärki endiselt tegelikult kasutati ja taotluse esitaja tegutses pahauskselt;

d)  kaubamärki ei registreerita ja seda enam ei kasutata vastavalt liidu õigusele, millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse. [ME 26]

4.  Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei registreerita või kui see on registreeritud, siis võib selle kehtetuks tunnistada, kui ja kuivõrd:

a)  õigused registreerimata kaubamärgile või muule kaubandustegevuses kasutatavale tähisele omandati enne hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeva ja kõnealune registreerimata kaubamärk või muu tähis annab selle omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine;

b)  kaubamärgi kasutamise võib keelata muu varasema õiguse tõttu kui lõikes 2 ja käesoleva lõike punktis a osutatud õigus, milleks on eelkõige:

i)  õigus nimele;

ii)  õigus isikuportreele;

iii)  autoriõigus;

iv)  tööstusomandiõigus.

5.  Liikmesriik võib lubada lubab, et asjakohaste tingimuste korral ei tule registreerimisest keelduda ega kaubamärki kehtetuks tunnistada, kui varasema kaubamärgi või varasemate õiguste omanik on hilisema kaubamärgi registreerimisega nõus. [ME 27]

6.  Iga liikmesriik võib sätestada, et erandina lõigetest 1 kuni 5 kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis enne direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva kehtinud registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjuseid kaubamärkide puhul, mille kohta on taotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva.

Artikkel 6

Kaubamärgi kehtetuks tunnistamise või tühistamise kindlakstegemine tagantjärele

Kui siseriiklikust kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda ning selle vanemust nõutakse Euroopa Liidu kaubamärgile, võib siseriikliku kaubamärgi kehtetuks tunnistamise või selle omaniku õiguste tühistamise teha kindlaks tagantjärele, tingimusel et kehtetuks tunnistamine või õiguste tühistamine oleks võinud toimuda ka ajal, mil kaubamärgist loobuti või sel lasti aeguda. Sellisel juhul lõpeb vanemuse mõjujõud.

Artikkel 7

Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused, mis on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega

Kui kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi kehtetuks tunnistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

Artikkel 8

Varasema kaubamärgi eristatavuse või maine puudumine, mis takistab registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist

Registreeritud kaubamärki ei tunnistata kehtetuks varasema kaubamärgi alusel järgmistel juhtudel:

a)  kui varasem kaubamärk, mida võib kehtetuks tunnistada vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele b, c või d ei olnud omandanud vastavalt artikli 4 lõikele 5 eristatavust registreeritud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks;

b)  kui kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõike 1 punktil b ning varasem kaubamärk ei olnud omandanud piisavat eristatavust, et toetada otsust segiajamise tõenäosuse kohta artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval;

c)  kui kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõikel lõike 3 punktil a ning varasemal kaubamärgil ei olnud mainet artikli 5 lõike 3 punkti a tähenduses registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval. [ME 28]

Artikkel 9

Nõustumisest tulenev kehtetuks tunnistamise välistamine

1.  Kui artikli 5 lõigete lõike 2 ja 3 artikli 5 lõike 3 punkti a tähenduses on varasema kaubamärgi omanik liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud kõnealuses liikmesriigis registreeritud hilisema kaubamärgi kasutamisega ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt. [ME 29]

2.  Iga liikmesriik võib kehtestada sätted, mille kohaselt lõiget 1 kohaldatakse artikli 5 lõike 4 punktis a või b osutatud mis tahes muu varasema õiguse omaniku suhtes.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ei ole hilisema registreeritud kaubamärgi omanikul õigust vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu.

3. jagu

Antavad õigused ja piirangud

Artikkel 10

Kaubamärgiga antavad õigused

1.  Kaubamärgi registreerimine annab omanikule ainuõiguse.

2.  Ilma et see piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata mis tahes tähist seoses kaupade või teenustega, kui:

a)  tähis on identne kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud ja kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste päritolu;

b)  ilma et see mõjutaks punkti a kohaldamist, on tähis , on identne või sarnane kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille jaoks on kaubamärk registreeritud, kui esineb risk, et üldsus võib need omavahel segi ajada;

c)  tähis on identne või sarnane kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks kõnealune kaubamärk on registreeritud, juhul kui kaubamärgil on liikmesriigis maine ja juhul kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.

3.  Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

a)  tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b)  kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;

c)  kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;

d)  tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana;

e)  tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamides;

f)  tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus direktiiviga 2006/114/EÜ.

4.  Samuti on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punkti c kohaselt selliste kaupade importi liitu, mis turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses ning kui asjaomased kaubad, kaasa arvatud nende pakendid, kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest kaubamärgist eristada. Selliste meetmete võtmise korral peaksid liikmesriigid tagama, et kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi teavitatakse meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes.

5.  Ilma et see piiraks WTO eeskirjade ja eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peab registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist. [ME-d 30 ja 56]

6.  Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt ei võinud tähise kasutamist lõike 2 punktis b või c osutatud tingimustel keelata enne kuupäeva, mil asjaomases liikmesriigis jõustuvad nõukogu esimese direktiivi 89/104/EMÜ(14) rakendamiseks vajalikud sätted, ei või tähise edasise kasutamise takistamiseks toetuda kaubamärgist tulenevatele õigustele.

7.  Lõigete 1, 2, 3 ja 6 kohaldamine ei mõjuta ühegi liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise vastu muul otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks, kui kõnealuse tähise põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.

Artikkel 11

Omaniku õiguste rikkumine kujunduse, pakendi või muude vahendite kasutamise teel

Kui on tõenäoline, et kujundust, pakendit või muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, kasutatakse kaupade ja teenuste puhul, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral rikutakse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaseid omaniku õigusi, on omanikul õigus keelata järgmine:

a)  kaubamärgiga käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 1 mõistes identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele, pakendile, märgistustele, siltidele, turvaelementidele, autentimisseadmetele või mis tahes muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda; [ME 31]

b)  kujunduse, pakendi, märgistuste, siltide, turvaelementide, autentimisseadmete või mis tahes muude vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine. [ME 32]

Artikkel 12

Kaubamärkide esitamine sõnaraamatutes

Kui kaubamärgi esitamine sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus sellises teatmeteoses jätab mulje, et tegemist on sellise kauba või teenuse üldnimetusega, mille jaoks on registreeritud kaubamärk, tagab teose avaldaja kaubamärgi omaniku taotlusel, et hiljemalt teose järgmises väljaandes lisatakse kaubamärgi esitusele märge selle kohta, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.

Artikkel 13

Agendi või esindaja nimele registreeritud kaubamärgi kasutamise keeld

1.  Kui kaubamärk on registreeritud asjaomase kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus ühele järgmisest:

a)  vaidlustada oma kaubamärgi kasutamine oma agendi või esindaja poolt;

b)  nõuda, et agent või esindaja loovutab kaubamärgi tema kasuks.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

Artikkel 14

Kaubamärgi mõju piirangud

1.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

a)  oma isiklikku nime ja aadressi;

b)  märke või tähiseid, mis ei ole eristatavad või mis näitavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

c)  kaubamärki kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul, kui kaubamärgi kasutamine:

i)   on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige lisaseadme või varuosa puhul;

ii)  toimub võrdleva reklaamimise käigus, mis vastab kõikidele direktiivis 2006/114/EÜ1 sätestatud tingimustele;

iii)  toimub selleks, et juhtida tarbijate tähelepanu selliste ehtsate toodete edasimüügile, mida müüs algselt kaubamärgi omanik või mida müüdi tema nõusolekul;

iv)  on ette nähtud kaubamärgi omaniku tootele või teenusele õiguspärase alternatiivi esitamiseks;

v)  on mõeldud paroodia, kunstilise eneseväljenduse, kriitika või kommentaari jaoks.

Esimest Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui kolmas isik kasutab seda kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. [ME 33]

2.  Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:

a)  kolmas isik jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe;

b)  kolmas isik kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaõiglaselt ära või kahjustab Euroopa kaubamärgi eristusvõimet või mainet. [ME 34]

2a.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kaubamärgi põhjendatud kasutamist mis tahes mitteärilisel eesmärgil. [ME 35]

3.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.

Artikkel 15

Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine

1.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamine seoses kaupadega, mille on kõnealuse kaubamärgi all liidu turule viinud kaubamärgi omanik või mis on seal turule viidud tema loaga.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata, kui omanikul on õiguspärane põhjus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.

Artikkel 16

Kaubamärgi kasutamine

1.  Kui omanik ei ole viie aasta jooksul pärast registreerimise kuupäeva liikmesriigis kaubamärki tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on olnud katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes artiklis 17, artikli 19 lõikes 1, artikli 46 lõikes 1 ja artikli 48 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud piiranguid ja sanktsioone, välja arvatud juhul, kui kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused.

2.  Kui liikmesriik on ette näinud registreerimisele järgneva vaidlustamismenetluse, arvutatakse lõikes 1 osutatud viieaastast perioodi alates kuupäevast, mil kaubamärki ei saanud enam vaidlustada või juhul, kui vastulause on esitatud ja seda ei ole tagasi võetud, siis alates kuupäevast, mil vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus muutus lõplikuks.

3.  Kaubamärkide puhul, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, arvutatakse lõikes 1 osutatud viieaastast perioodi alates kuupäevast, mil kaubamärgi registreerimise taotlust ei saa enam tagasi lükata või vaidlustada. Kui vastulause on esitatud ja seda ei ole tagasi võetud, arvutatakse aega alates kuupäevast, mil vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus muutus lõplikuks.

3a.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud viieaastase perioodi alguskuupäev sisestatakse registrisse. [ME 36]

4.  Lõike 1 tähenduses käsitatakse kasutamisena ka järgmist:

a)  kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud omaniku nimel või ei;

b)  kaubamärgi kandmine kaupadele või nende pakendile asjaomases liikmesriigis ainult ekspordi eesmärgil.

5.  Kui kaubamärki kasutatakse omaniku nõusolekul, peetakse seda kaubamärgi kasutamiseks omaniku poolt.

Artikkel 17

Kasutamatajätmine kui kaitse rikkumismenetluses

Kaubamärgi omanikul on õigus keelata tähise kasutamine ainult ulatuses, mil määral tema õigusi ei saa artikli 19 kohaselt tühistada ajal, mil esitatakse rikkumismenetluse hagi.

Artikkel 18

Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses

1.  Rikkumismenetluses ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt artiklile 8, artikli 9 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 48 lõikele 3.

2.  Rikkumismenetluses ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõigetele 3 ja 4, artikli 54 lõigetele 1 ja 2 või artikli 57 lõikele 2.

3.  Kui kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust rikkumismenetlustes keelata varasema kaubamärgi kasutamist, isegi kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu.

4. jagu

Kaubamärgiõiguste tühistamine

Artikkel 19

Tegeliku kasutamise puudumine tühistamise põhjusena

1.  Kaubamärgi võib tühistada, kui seda ei ole liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.

2.  Keegi ei tohi taotleda kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viie aasta pikkuse perioodi lõpu ja tühistamise taotluse esitamise vahelisel ajal.

3.  Kui kasutamine algas või jätkus kolm kuud enne tühistamise taotluse esitamist, kuid kõige varem mittekasutuse viie järjestikuse aasta pikkuse perioodi lõppedes, jäetakse see tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada tühistamise taotluse esitamise võimalusest.

Artikkel 20

Üldnimeks või eksitavaks tähiseks muutumine tühistamise põhjusena

Kaubamärgi võib tühistada juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:

a)  on kaubamärk omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimeks, mille jaoks ta on registreeritud;

b)  on kaubamärki selle omaniku poolt või tema loal nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, kasutatud selliselt, et kaubamärk võib avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

Artikkel 21

Kaubamärgi tühistamise põhjused, mis on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega

Kui kaubamärgi tühistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi tühistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

5. jagu

Kaubamärgid kui omandiõiguse objektid

Artikkel 22

Registreeritud kaubamärkide üleandmine

1.  Kaubamärgi võib lahus ettevõtte üleandmisest anda üle mõne kauba või teenuse või kõigi kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2.  Kogu ettevõtte üleandmisega kaasneb ka kaubamärgi üleandmine, kui ei ole vastupidist kokkulepet või kui asjaolud ei nõua selgelt vastupidist toimimist. Seda sätet kohaldatakse ka ettevõtte üleandmise lepingulise kohustuse suhtes.

3.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vormistatakse kaubamärgi loovutamine kirjalikult ja see nõuab lepingupoolte allkirju, kui selline toiming ei tulene kohtuotsusest; muul juhul on see õigustühine. [ME 37]

4.  Ühe poole taotluse alusel märgitakse üleandmine registrisse ja avaldatakse, kui taotlev pool on esitanud asutusele üleandmist tõendavad dokumendid. [ME 38]

5.  Kuni üleandmist ametile ei ole registrisse kantud laekunud üleandmise registreerimise taotlust, ei saa õigusjärglane kaubamärgi registreerimisest tulenevaid õigusi teostada kolmandate isikute suhtes. [ME 39]

6.  Kui bürooga suhtlemisel tuleb järgida tähtaegu, võib õigusjärglane esitada vastavad teatised büroole pärast seda, kui registreerimistaotlus on büroole laekunud.

Artikkel 23

Asjaõigus

1.  Kaubamärki võib ettevõttest sõltumatult seada pandiks ning see võib olla asjaõiguse esemeks.

2.  Ühe osapoole taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 24

Sundtäitmine

1.  Kaubamärgi suhtes võib kohaldada sundtäitmist.

2.  Ühe osapoole taotluse alusel märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 25

Maksejõuetusmenetlus

Kui kaubamärk on seotud maksejõuetusmenetlusega, tehakse pädeva asutuse taotluse alusel registrisse sellekohane kanne ja avaldatakse see.

Artikkel 26

Litsentsimine

1.  Kaubamärk võib olla litsentsi objektiks ühe või kõigi kaupade või teenuste osas, mille jaoks ta on registreeritud, kogu asjaomases liikmesriigis või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2.  Kaubamärgi omanik võib kasutada sellest kaubamärgist tulenevaid õigusi sellise litsentsisaaja suhtes, kes rikub oma litsentsilepingu sätteid seoses:

a)  selle kestusega;

b)  kaubamärgi registreeritud kasutusviisiga;

c)  litsentsi objektiks olevate kaupade ja teenuste ulatusega;

d)  territooriumiga, kus võib kaubamärki kinnitada, või

e)  litsentsisaaja valmistatavate kaupade või pakutavate teenuste kvaliteediga.

3.  Ilma et see mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsisaaja algatada menetluse kaubamärgi rikkumise suhtes üksnes selle omaniku nõusolekul. Ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse siiski algatada, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud.

4.  Litsentsisaajal on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus kaubamärgi omaniku esitatud hagiga.

5.  Ühe osapoole taotluse alusel märgitakse litsentsi andmine või üleandmine seoses kaubamärgiga registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 27

Kaubamärgi taotlus omandiõiguse objektina

Kaubamärgi taotluste suhtes kohaldatakse artikleid 22–26.

6. jagu

Garantiimärgid, sertifitseerimismärgid ja kollektiivkaubamärgid

Artikkel 28

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „garantii- või sertifitseerimismärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest;

2)  „kollektiivkaubamärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest. [ME 40]

Artikkel 29

Garantiimärgid ja sertifitseerimismärgid

1.  Liikmesriigid võivad sätestada garantii- või sertifitseerimismärkide registreerimise.

2.  Liikmesriigid võivad sätestada, et garantii- ja sertifitseerimismärke ei registreerita, või et nende omanike õigused tühistatakse või need tunnistatakse kehtetuks põhjustel, mida ei ole nimetatud artiklites 3, 19 ja 20, kui kõnealuste märkide funktsioon seda eeldab.

3.  Garantii- või sertifitseerimismärk, mis koosneb märkidest või tähistest, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Eelkõige ei tohi sellise märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

Artikkel 30

Kollektiivkaubamärgid

1.  Liikmesriigid sätestavad kollektiivkaubamärkide registreerimise.

2.  Kollektiivkaubamärki võivad taotleda valmistajate, tootjate, teenuseosutajate ja kaubastajate ühendused, kellel võib nende suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt olla igasuguseid õigusi ja kohustusi, kes võivad sõlmida lepinguid või sooritada muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjades hagejaks või kostjaks, ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

3.  Erandina artikli 4 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla kollektiivkaubamärgid.

Kollektiivkaubamärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Eelkõige ei tohi sellise märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

Artikkel 31

Kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad

1.  Kollektiivkaubamärgi taotleja esitab ametile selle kasutamist reguleerivad eeskirjad. [ME 41]

2.  Kasutamist reguleerivates eeskirjades täpsustatakse isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, ühenduse liikmeks oleku tingimused ja kaubamärgi kasutamise tingimused, sealhulgas sanktsioonid. Artikli 30 lõikes 3 osutatud kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad peavad lubama igal isikul, kelle kaubad või teenused on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast, saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks.

Artikkel 32

Taotluse tagasilükkamine

1.  Lisaks kaubamärgi taotluse artiklites 4 ja 5 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi, kui artikli 28 lõike 2, artikli 30 või 31 sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2.  Kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada kaubamärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks.

3.  Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 33

Kollektiivkaubamärkide kasutamine

Artiklis 16 sätestatud nõuded peavad olema täidetud, kui kollektiivkaubamärki tegelikult kasutab vastavalt artiklile 16 mis tahes isik, kellel on luba seda kasutada.

Artikkel 34

Kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine

1.  Kollektiivkaubamärgi omanik peab esitama büroole kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.

2.  Muudatust nimetatakse registris, välja arvatud juhul, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 31 nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 32 osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3.  Artikli 42 lõiget 2 kohaldatakse kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes.

4.  Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.

Artikkel 35

Isikud, kellel on õigus esitada rikkumise suhtes hagi

1.  Artikli 26 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mis tahes isiku suhtes, kellel on luba kasutada kollektiivkaubamärki.

2.  Kollektiivkaubamärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 36

Tühistamise täiendavad põhjused

Lisaks artiklite 19 ja 20 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse kollektiivkaubamärgi omaniku õigused büroole esitatud taotluse või rikkumisemenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a)  omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks kaubamärgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, mille muudatused on vastavalt registris nimetatud;

b)  luba omavad isikud on kasutanud kaubamärki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 32 lõikes 2 osutatud viisil;

c)  kaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on kajastatud registris vastuolus artikli 34 lõikega 2, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik kasutamist reguleerivaid eeskirju täiendavalt muutes täidab kõnealuse artikliga ette nähtud nõudeid.

Artikkel 37

Täiendavad kehtetuks tunnistamise põhjused

Lisaks artiklites 4 ja 5 sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 32 sätete vastaselt registreeritud kollektiivkaubamärk kehtetuks, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik täidab artikliga 32 ette nähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega.

3. peatükk

Menetlused

1. jagu

Taotluse esitamine ja registreerimine

Artikkel 38

Taotlusele esitatavad tingimused

1.  Kaubamärgi registreerimise taotlus sisaldab vähemalt järgmist: [ME 42]

a)  kaubamärgi registreerimise avaldus;

b)  andmed taotleja identifitseerimiseks;

c)  loetelu kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse;

d)  kaubamärgi reproduktsioon.

2.  Kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ja vajaduse korral lõiv ühe või mitme klassi kohta.

Artikkel 39

Taotluse esitamise kuupäev

1.  Kaubamärgitaotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab büroole dokumendid artiklis 38 sätestatud teabega.

2.  Liikmesriigid võivad lisaks sätestada, et taotluse esitamise kuupäeva määramine sõltub põhitaotluse või registreerimise lõivu tasumisest.

Artikkel 40

Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine

1.  Kaubad ja teenused, mille suhtes kohaldatakse registreerimist, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega (edaspidi „Nizza klassifikatsioon”).

2.  Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille jaoks taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Kaupade ja teenuste loetelu alusel saab iga kauba või teenuse klassifitseerida ainult ühte Nizza klassifikatsiooni klassi.

3.  Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad selguse ja täpsuse nõuetele.

4.  Büroo lükkab taotluse tagasi seoses ebaselgete või ebatäpsete mõistetega, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust büroo poolt selleks kehtestatud tähtajaks. Selguse ja õiguskindluse eesmärgil peavad omavahel koostööd tegevad bürood koostama nimekirja, mis kajastab nende vastavaid haldustavasid seoses kaupade ja teenuste klassifitseerimisega.

5.  Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, nagu see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, et see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.

6.  Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitatakse rühmitab taotleja kaubad ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitab rühmad esitatakse klasside järjekorras. [ME 43]

7.  Kaupade ja teenuste klassifikatsioonil on ainult halduslik otstarve. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi, ning kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.

Artikkel 41

Ametiülesannete korras läbivaatamine

Bürood vaatavad oma ametiülesannete korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, üksnes seda, kas puuduvad artiklis 4 sätestatud keeldumise absoluutsed põhjused. [ME 44]

Artikkel 42

Kolmandate isikute vastuväited

1.  Enne kaubamärgi registreerimist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel artikli 4 kohastel põhjustel kaubamärki ei registreerita ametiülesannete korras. Nad ei osale büroo menetlustes.

2.  Lisaks lõikes 1 osutatud põhjustele võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid konkreetsetel põhjustel, mille alusel tuleks kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi lükata artikli 32 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

2a.  Liikmesriikidelt, kes on kehtestanud vaidlustamise korra artiklis 4 sätestatud absoluutsete põhjuste alusel, ei nõuta käesoleva artikli rakendamist. [ME 45]

Artikkel 43

Taotluste ja registreeringute jagamine

Taotleja või omanik võib büroole taotluse esitamisel jagada kaubamärgitaotluse või registreeringu üheks või enamaks eraldiseisvaks taotluseks või registreeringuks.

Artikkel 44

Lõivud

Kaubamärgi registreerimise ja pikendamisega kaasneb täiendav lõiv kaupade ja teenuste iga klassi eest peale esimese klassi.

2. jagu

Vaidlustamise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord

Artikkel 45

Vaidlustamiskord

1.  Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra, mille alusel vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimine artiklis 5 sätestatud põhjustel.

2.  Lõikes 1 osutatud halduskorraga nähakse ette, et vähemalt artikli 4 lõike 1 punktis i, artikli 5 lõigetes lõikes 2 ja artikli 5 lõike 3 punktis a osutatud varasema õiguse omanikul peab olema võimalus esitada vastulause. Vastulause võib olla esitatud ühe või mitme varasema õiguse alusel, eeldusel, et kõik need kuuluvad ühele ja samale omanikule, ning kaupade või teenuste selle osa või siis terviku alusel, millega seoses varasem õigus on registreeritud või taotletud, ning see võib olla esitatud kaupade või teenuste selle osa või terviku kohta, millega seoses vaidlustatud kaubamärki taotletakse. [ME 46]

3.  Vaidlustamismenetluse käigus antakse osapooltele antakse nende ühisel taotlusel vähemalt kaks kuud aega enne vaidlustamismenetluste algust, et vastaspool ja taotleja saaksid pidada läbirääkimisi vaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks. [ME 47]

Artikkel 46

Kasutamatajätmine kui kaitse vaidlustamismenetluses

1.  Haldusliku vaidlustamisemenetluse puhul, kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks on möödunud viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud võtta tegelikult kasutusele vastavalt artiklile 16, peab taotleja taotluse korral varasema kaubamärgi omanik, kes on esitanud vastulause, esitama tõendid, et varasemat kaubamärki on tegelikult artikli 16 kohaselt kasutatud viieaastasel perioodil, mis eelnes hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevale või prioriteedikuupäevale, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjendused. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi.

2.  Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, käsitatakse seda lõikes 1 sätestatud vastulause läbivaatamisel registreerituks ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste puhul.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui varasem kaubamärk on Euroopa Liidu kaubamärk. Sellisel juhul määratakse Euroopa Liidu kaubamärgi tegelik kasutamine kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 15.

Artikkel 47

Tühistamise või kehtetuks tunnistamise kord

1.  Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise jaoks. [ME 48]

2.  Tühistamise halduskorraga nähakse ette, et kaubamärk tuleb tühistada artiklites 19 ja 20 sätestatud põhjustel.

3.  Kehtetuks tunnistamise halduskorraga nähakse ette, et kaubamärk tunnistatakse kehtetuks vähemalt ühel järgmistest põhjustest:

a)  kaubamärki ei oleks tulnud registreerida, sest see ei vasta artiklis 4 sätestatud nõuetele;

b)  kaubamärki ei oleks tulnud registreerida, sest oli olemas varasem õigus artikli 5 lõigete 2 ja 3 tähenduses.

4.  Halduskorraga nähakse ette, et vähemalt järgmised isikud saavad esitada tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse:

a)  lõike 2 ja lõike 3 punkti a korral iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes on asutatud valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate või tarbijate huvide esindamiseks ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks;

b)  lõike 3 punkti b korral artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud varasema õiguse omanik.

4a.  Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus võib olla esitatud kaupade või teenuste selle osa või terviku kohta, millega seoses vaidlustatud kaubamärk on registreeritud. [ME 49]

4b.  Kehtetuks tunnistamise taotlus võib olla esitatud ühe või mitme varasema õiguse alusel, eeldusel, et kõik need kuuluvad ühele ja samale omanikule. [ME 50]

Artikkel 48

Kasutamatajätmine kui kaitse menetlustes, mille eesmärk on kehtetuks tunnistamine

1.  Haldusmenetlustes Menetlustes, mille eesmärk on kaubamärgi kehtetuks tunnistamine registreeritud kaubamärgi alusel, millel on varasem taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev, peab juhul, kui hilisema kaubamärgi omanik seda taotleb, esitama varasema kaubamärgi omanik tõendid, et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevale eelnenud viieaastase perioodi jooksul on varasemat kaubamärki vastavalt artiklile 16 tegelikult kasutatud seoses kaupade või teenustega, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud ning millele ta viitab oma taotluse põhjusena, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused, tingimusel et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevaks on möödunud see viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud tegelikult kasutusele võtta. [ME 51]

2.  Kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks on möödunud viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud võtta tegelikult kasutusele vastavalt artiklile 16, peab varasema kaubamärgi omanik lisaks lõikes 1 nõutud tõendile esitama tõendi, et kaubamärki on tegelikult kasutatud viieaastasel perioodil, mis eelnes taotluse esitamise kuupäevale või prioriteedikuupäevale, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjendused.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendite puudumisel tuleb varasema kaubamärgi alusel kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi lükata.

4.  Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vastavalt artiklile 16 vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, käsitatakse seda kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel registreerituna ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste jaoks.

5.  Lõikeid 1–4 kohaldatakse, kui varasem kaubamärk on Euroopa Liidu kaubamärk. Sellisel juhul määratakse Euroopa Liidu kaubamärgi tegelik kasutamine kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 15.

Artikkel 49

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

1.  Tühistamise taotluse esitamise kuupäevast alates ei ole registreeritud kaubamärgil käesolevas direktiivis sätestatud toime, kuivõrd omaniku õigused on tühistatud. Ühe poole taotlusel võib otsuses kindlaks määrata varasema kuupäeva, mil ilmnes üks tühistamise põhjustest.

2.  Loetakse, et registreeritud kaubamärgil on algusest peale puudunud käesoleva direktiivi kohane toime sellises ulatuses, millises kaubamärk on kehtetuks tunnistatud.

3. jagu

Registreerimise kehtivus ja pikendamine

Artikkel 50

Registreerimise kehtivus

1.  Kaubamärk registreeritakse kümneks aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast.

2.  Registreerimist võib pikendada artikli 51 kohaselt kümne aasta kaupa.

Artikkel 51

Pikendamine

1.  Kaubamärgi registreeringu kehtivust pikendatakse kaubamärgiomaniku või tema poolt volitatud mis tahes isiku taotlusel, tingimusel et pikendamise lõivud on tasutud.

2.  Büroo teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele, kellel on seoses kaubamärgiga registreeritud õigused, piisavalt aegsasti enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui sellist teavet ei edastata, ei vastuta büroo selle eest.

3.  Pikendamistaotlus esitatakse ja pikendamise lõivud tasutakse kaitse tähtaja lõppemise kuu viimasele päevale eelneva kuue kuu jooksul. Selle tegematajätmise korral võib taotluse esitada täiendava kuuekuulise perioodi jooksul pärast esimeses lauses osutatud päeva. Pikendamise lõiv ja täiendav lõiv tuleb tasuda kõneluse täiendava perioodi jooksul.

4.  Kui taotlus esitatakse või lõivud tasutakse ainult seoses osade kaupade või teenustega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, pikendatakse registreeringut ainult nende kaupade või teenuste puhul.

5.  Pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamine registreeritakse ja avaldatakse.

3.ajagu

Teabevahetus ametiga

Artikkel 51a

Teabevahetus ametiga

Menetluste osalised või esindajate nimetamise korral nende esindajad määravad igasuguse ametliku teabe vahetamiseks ametiga ametliku aadressi, mis asub ühes liikmesriikidest. [ME 53]

4. peatükk

Halduskoostöö

Artikkel 52

Koostöö kaubamärgi registreerimise ja haldamise valdkonnas

Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad tõhusat koostööd omavahel ja ametiga, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist ning saavutada kaubamärkide läbivaatamisel ja registreerimisel ühtseid ühtsemaid tulemusi. [ME 52]

Artikkel 53

Koostöö muudes valdkondades

Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad ametiga tõhusat koostööd kõigis oma tegevusvaldkondades, välja arvatud artiklis 52 osutatud valdkonnad, mis on seotud kaubamärkide kaitsmisega liidus. [ME 54]

5. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 54

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad artiklite 2–6, 8–14, 16, 17, 18, 22–28 ja 30–53 täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 55

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2008/95/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [päev pärast käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäeva], ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 2008/95/EÜ I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 56

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 7, 15, 19, 20, 21 ja 54–57 kohaldatakse alates [päev pärast käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäeva].”

Artikkel 57

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Vastavustabel

_____________

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 42. (2) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25). (4) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1). (5) COM(2008)0465. (6) ELT C 140, 29.5.2010, lk 22. (7) COM(2011)0287. (8) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 213. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 28.6.2013, lk 15). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). (12) ELT C 32, 4.2.2014, lk 23. (13) Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1). (14) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1).