Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 318 ja 319,

–  võttes arvesse hindamisaruandeid, mille komisjon võttis vastu 2012. ja 2013. aastal (COM(2012)0040, COM(2012)0675 ja COM(2013)0461),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvese eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0068/2014),

A.  arvestades, et hindamise eesmärk on teha kindlaks protsessi tulemused ja mõju, mõista neid ja selgitada välja alternatiivid, mis aitaksid teha otsuseid protsessi edasiseks parandamiseks;

B.  arvestades, et hindamist ei tohi auditiga segi ajada, kuna hindamist teostavad korraldusasutused, auditeerimine on aga auditeerimisasutuste ülesanne;

C.  arvestades, et tulemuste hindamisel ja tulemusauditis tuginetakse kõige varasemas, kavandamise etapis seatud eesmärkidele;

D.  arvestades, et president Barroso nõudis 2011. aasta juunis komisjoni koostatud uut mitmeaastase finantsraamistiku projekti tutvustades, et eelarvealaseid otsuseid ei tehtaks mitte bürokraatiast ajendatuna ja traditsiooniliste rubriikide raames, vaid tuginedes faktidele ja eesmärkidele, nii et iga euro saaks kasutatud võimalikult hästi;

E.  arvestades, et vaatamata sellele, et komisjon tähtsustab tulemuslikkust, lähtutakse liidu eelarve koostamisel jätkuvalt tegevuspõhisest eelarvestamisest;

F.  arvestades, et parlament kutsus 3. juulil 2013. aastal komisjoni üles looma töörühma, kuhu kuuluksid komisjoni, parlamendi, nõukogu ja kontrollikoja esindajad, et uurida tulemuspõhise eelarve rakendamise meetmeid ja töötada välja vastav ajaliselt piiritletud tegevuskava;

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikliga 318 ette nähtud hindamisaruandes käsitletakse liidu rahandust saavutatud tulemuste seisukohast ning seetõttu täiendatakse sellega Euroopa Kontrollikoja aastaaruande peatükkides 1–9 välja töötatud lähenemisviisi, mis põhineb nõuetelevastavusel, ning lisaks võimaldatakse Euroopa Parlamendil teostada paremini oma poliitilist kontrolliõigust ELi avaliku sektori asutuste tegevuse üle;

2.  tuletab meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine on poliitiline menetlus, milles keskendutakse sellele, kuidas komisjon on täitnud Euroopa Liidu eelarvet (omal vastutusel ja koostöös liikmesriikidega);

3.  tuletab meelde, et parlament nõudis 17. aprillil 2013. aastal, et komisjon muudaks artikli 318 kohase hindamisaruande struktuuri „selliselt, et sisepoliitika eraldatakse välispoliitikast ning sisepoliitikaga seotud osas keskendutakse strateegiale „Euroopa 2020””, kusjuures rõhutada tuleks „juhtalgatuste elluviimisel saavutatud edusamme”(1);

4.  tuletab ühtlasi meelde, et mitmeaastasele finantsraamistikule 2014–2020 lisatud institutsioonidevahelises kokkuleppes(2) täpsustatakse, et komisjon eristab strateegiale „Euroopa 2020” keskendatud sisepoliitika välispoliitikast ning kasutab rohkem tulemusnäitajaid, sealhulgas tulemusauditi tulemusi, et hinnata ELi rahandust saavutatud tulemuste alusel;

5.  juhib tähelepanu sellele, et liidu eelarve koostamisel lähtutakse jätkuvalt tegevuspõhisest eelarvestamisest; peab murettekitavaks kontrollikoja 2012. aasta aruandes esitatud järeldust, et ELi eelarve paljude valdkondade õigusraamistik on keeruline ja tulemustele ei keskenduta piisavalt; peab ühtlasi kahetsusväärseks, et põllumajanduse ja ühtekuuluvuse kohta programmitöö perioodiks 2014–2020 esitatud ettepanekud on peamiselt sisendipõhised (kulutustele suunatud) ja seega suunatud ikka pigem eeskirjade täitmisele kui tulemuslikkusele;

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et oma viimases aruandes liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kohta (COM(2013)0461) võttis komisjon arvesse mitut parlamendi soovitust, mis esitati koos eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustega;

7.  peab siiski taunimisväärseks, et liidu peamiste eesmärkide saavutamisele ja poliitika tõhususele keskendumise asemel esitas komisjon terve rea hindamiste kokkuvõtteid, mis hõlmasid kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku kõikide poliitika kuluvaldkondade ELi programme vastavalt kehtivatele eelarverubriikidele;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda hindas teist ja kolmandat hindamisaruannet ja jõudis järeldusele, et olukorra paranemisele vaatamata ei esitata aruannetes ELi poliitika saavutuste kohta veel selliseid tõendeid, mis oleksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses kasutamiseks piisavad, asjakohased ja vajalikul määral usaldusväärsed;

9.  nõuab, et komisjon kasutaks liidu finantsalaseid saavutusi käsitlevas hinnangus konkreetset teavet liikmesriikide saavutuste kohta;

10.  nõuab tungivalt, et finantstulemuste hindamisaruanne ei oleks järjekordne osaliste hindamiste kogum, olgu nende näol tegemist siis vahehindamiste või programmitöö perioodi lõpus tehtavate hindamistega;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et eelarvepädevad institutsioonid vajavad igal aastal selget ülevaadet liidu peamiste eesmärkide saavutamise tegeliku olukorra kohta ning selle annab kõigepealt peamiste rahastamisprogrammide hindamine ja teiseks valdkondadevaheline hinnang sellele, mil määral on programmid aidanud kaasa strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele (programmide tegevuskulude aruannete alusel(3));

12.  on seisukohal, et komisjoni hinnang peaks olema kontrollikojale teabe- ja inspiratsiooniallikaks; palub kontrollikojal komisjoni hindamisprotsessi igal aastal auditeerida, anda selle kohta oma aastaruandes parlamendile aru ja võtta seda oma tulemusauditi programmi kindlaksmääramisel arvesse;

13.  palub, et kontrollikoda annaks parlamendile aru komisjoni edusammude kohta riskijuhtimise, valitsemistava ja sisekontrolli protsesside kavandamisel ja rakendamisel, et saavutada liidu eesmärgid läbipaistval ja vastutustundlikul viisil, ning palub ühtlasi esitada puuduste avastamise korral soovitused;

14.  väljendab heameelt artikli 318 kohase hindamisaruande koostamise tegevuskava üle, mis on sätestatud komisjoni viimasele hindamisaruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis (SWD(2013)0229), ning tunneb eriti suurt heameelt asjaolu üle, et artikli 318 kohane hindamisaruanne sisaldab tulemusnäitajaid nii halduskavadest, iga-aastastest tegevusaruannetest kui ka kokkuvõtvast aruandest, nagu parlament 2013. aastal palus;

15.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon kavatseb struktureerida oma hindamisaruande vastavalt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku uuele tulemusraamistikule ning võtta selle endale aluseks;

16.  juhib tähelepanu sellele, et tulemusraamistik peaks hõlmama kolme põhielementi, milleks on programmide eesmärkide saavutamine (tulemused), programmide usaldusväärne juhtimine komisjoni ja liikmesriikide poolt ning see, kuidas programmide tulemused ja usaldusväärne juhtimine aitavad kaasa liidu peamiste eesmärkide saavutamisele;

17.  rõhutab, et sellist tulemushindamist saab läbi viia ainult valdkondades, kus ELi kanda on tegelik poliitiline vastutus ja kus tal on arvestatav mõjujõud;

18.  toonitab vajadust koondada hindamise käigus saadud andmed nii ülemaailmsel tasandil kui ka seoses strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega (sisepoliitika puhul);

19.  kutsub komisjoni üles esitama ELi toimimise lepingu artikli 318 teise lõigu sätete kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu rahanduse tulemuspõhise hindamisaruande enne hindamise objektiks olevale eelarveaastale järgneva aasta 30. juunit;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale.

(1) Vt Euroopa Parlamendi otsust Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (ELT L 308, 16.11.2013, lk 27). (2) (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1). (3) Vt Euroopa Komisjoni üldeelarve projekti 2014. aasta eelarveaastaks (töödokument, I osa, programmide tegevuskulude aruanded), COM(2013)0450, juuni 2013.