(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0029),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0025/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati, Leedu Seimi, Luksemburgi Saadikutekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0037/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122. (2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa maanteevõrgustiku osakaal suurenenud 27 %, samas kui raudteevõrgustiku kasutamine on vähenenud 2 %. Pealegi on reisijateveo osakaalu tõus raudteel olnud ebapiisav selleks, et suurendada selle veo turuosa võrreldes auto- ja õhuvedudega. 6 % suurune reisijateveo osakaal Euroopa Liidu siseses raudteeveos on jäänud üsna stabiilseks. ja raudtee-reisijateveoteenused ei vasta kasvavatele vajadustele pakkumise või kvaliteedi osas. [ME 1]

(1a)  Raudtee ebapiisavat osakaalu Euroopa transpordis põhjustavad näiteks ebaausad konkurentsitingimused muude transpordivahenditega võrreldes, ebapiisav poliitiline tahe raudteetranspordi arendamiseks ja puudulik investeerimine raudteevõrgustikesse. [ME 2]

(2)  Liidu raudteekaubaveo turg avati konkurentsile direktiiviga 2004/51/EÜ(4) alates 2007. aastast ja rahvusvaheline reisijateveo turg direktiiviga 2007/58/EÜ(5) alates 2010. aastast. Lisaks on mõned liikmesriigid avanud oma riigisisesed reisijateveoteenused konkurentsile, kas siis avatud juurdepääsuõiguste kohaldamise kaudu või võistleva pakkumismenetluse kaudu avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks või mõlemal viisil.

(2a)  Nimetatud direktiivide sätete tegeliku mõju hindamiseks tuleb kontrollida pakutavate teenuste kvaliteeti konkreetsete faktide, pakkumis- ja kasutamismäärade, kulude ja kasutustasude alusel. [ME 3]

(2b)  Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks on väga tähtis asjaomaste õigusaktide täielik, tulemuslik ja õigeaegne rakendamine kõigis liikmesriikides. Sektoris täheldatud puudujääke arvestades peaksid liikmesriigid liidu õigusaktide rakendamist hoolikalt kontrollima. [ME 4]

(2c)  Mitmetest uuringutest ja küsimustikest nähtub, et liikmesriikides, kes on oma riigisisese reisijateveoturu avanud, näiteks Rootsis ja Ühendkuningriigis, on kasvanud raudteetranspordi turg ning reisijate ja töötajate rahulolu. [ME 5]

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/34/EL(6), luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, kus on ühised eeskirjad raudteeveo-ettevõtjate ja infrastruktuuriettevõtjate juhtimise, infrastruktuuri rahastamise ja kasutustasude, raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsu tingimuste ning raudteeturu regulatiivse järelevalve kohta. Sellest lähtuvalt on nüüd võimalik viia liidu raudteeturu avamine lõpule ja reformida infrastruktuuriettevõtjate juhtimist, et tagada infrastruktuurile võrdne juurdepääs, eesmärgiga parandada kogu liidus raudteeveoteenuste kvaliteeti ning tagada samas sotsiaalsed standardid ja tööhõivetingimused. [ME 6]

(3a)  Liidu raudteeturu avamise lõpuleviimist tuleks pidada eriti oluliseks, et raudtee saaks muutuda hinna ja kvaliteedi seisukohalt teiste transpordiliikide arvestatavaks alternatiiviks. [ME 7]

(4)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/34/EL peab komisjon tegema vajaduse korral ettepanekuid seadusandlike meetmete kohta seoses riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamisega ja töötama välja sobivad tingimused, et tagada kõige kulutõhusam mittediskrimineeriv juurdepääs infrastruktuurile, võttes aluseks olemasolevad nõuded sealhulgas valitsevatele ettevõtetele kuuluvale müügiinfrastruktuurile, lähtudes infrastruktuuri majandamise ja veoteenuste lahususe kohta kehtivatest nõuetest. [ME 8]

(4a)  Riigisisese reisijateveoturu avamine mõjub soodsalt Euroopa raudteetranspordi turu toimimisele; see suurendab paindlikkust ning ettevõtjate ja reisijate võimalusi. Ka raudteepersonal saab avamisest kasu, sest saab rohkem võimalusi pakkuda oma teenuseid uutele turule sisenejatele. Kogenud töötajad saavad anda uutele osalejatele lisandväärtust, mis toob kaasa paremad töötingimused. [ME 9]

(4b)  Liikmesriigid vastutavad oma raudteetöötajate tööturgude korraldamise eest. Seejuures peaksid nad tagama et, tööturu korraldamise viis ei kahjustaks teenuse kvaliteeti. Liidu õigus pakub juba selget raamistikku raudteetöötajate kaitseks. [ME 10]

(5)  Infrastruktuuri tõhusamaks majandamiseks ja kasutamiseks tuleks luua koordineerimiskomitee, mis aitaks infrastruktuuriettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate tegevust paremini kooskõlastada. Et tagada võrgustiku igapäevane sujuv juhtimine, sh liikluse haldamine võrgustikus talvehooajal, peaks liikluskontrolli tasandi infrastruktuuriettevõtja lisaks kooskõlastama oma tegevust raudteeveo-ettevõtjatega, seadmata ohtu oma sõltumatust ja vastutust võrgustiku juhtimise ja kehtivate eeskirjade täitmise eest. [ME 117]

(6)  Ühtlasi peaksid liikmesriigid tagama, et kõiki raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikuks toimimiseks, hoolduseks ja arenguks vajalikke ülesandeid täidab kooskõlastatud viisil infrastruktuuriettevõtja ise.

(6a)  Euroopa raudteepiirkonnas piisava ja ausa konkurentsi tagamiseks on peale infrastruktuuride diskrimineerimisvaba kättesaadavuse tagamise vajalik riikide raudteevõrgustike integreerimine ning reguleerivate asutuste tugevdamine. Tugevdamine peaks toimuma nii pädevate reguleerivate asutuste õiguste laiendamise kui ka reguleerivate asutuste võrgustiku arendamisega, millest saaks tulevikus liidu raudteetranspordi turu keskne reguleerija. [ME 12]

(6b)  Kõigi käesolevas direktiivis ette nähtud asjaomaste ülesannete täitmisel tuleks infrastruktuuriettevõtjat kohustada kasutama oma pädevust selleks, et pidevalt tõhustada raudteeinfrastruktuuri majandamist ja pakkuda kasutajatele kvaliteetseid teenuseid. [ME 13]

(7)  Piiriülesed probleemid, näiteks raudtee juurdepääsutasude osas, tuleks tõhusalt lahendada eri liikmesriikide infrastruktuuriettevõtjate vahel, luues selleks Euroopa infrastruktuuriettevõtjate võrgustiku, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust infrastruktuuri kavandamisel ja rahastamisel. [ME 14]

(8)  Selleks et tagada võrdne juurdepääs infrastruktuurile, tuleks kõrvaldada huvide konfliktid, mis tulenevad integreeritud struktuurid kujundada nii, et ei tekiks huvide konflikte infrastruktuuri majandamist majandamise ja vedusid hõlmavatest integreeritud struktuuridest veoteenuste vahel. Ainuke viis, kuidas tagada raudteeinfrastruktuurile võrdne juurdepääs, on kaotada põhjus konkurente diskrimineerida võimalikud konkurentide diskrimineerimise põhjused. See on ka eeldus riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu edukaks avamiseks. Ühtlasi õnnestuks nii kõrvaldada integreeritud struktuuri struktuuride puhul esinev ja turumoonutusi tekitav ristsubsideerimise võimalus ning korraldada personali tasustamist ja muude hüvede jagamist nii, et ei tekiks eeliskohtlemist konkurentidega võrreldes. [ME 15]

(9)  Praegused nõudmised infrastruktuuriettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate lahususe kohta on sätestatud direktiivis 2012/34/EL ning need hõlmavad üksnes infrastruktuuriettevõtjate peamisi ülesandeid, milleks on otsuste tegemine rongiliinide jaotamise kohta ning otsuste tegemine infrastruktuuri kasutustasu kohta. Siiski oleks vaja, et kõiki ülesandeid täidetaks sõltumatult, kuna teatavaid ülesandeid saab kasutada ka diskrimineerivalt konkurentide vastu. See puudutab eelkõige piletimüügiteenuste, jaamade ja depoode kättesaadavust puudutavaid otsuseid ning investeerimis- või hooldusotsuseid, mida saab teha neid võrgustiku osi eelistades, mida integreeritud ettevõtjate veoettevõtjad peamiselt kasutavad. Hooldustööde kavandamise otsused võivad mõjutada rongiliinide kättesaadavust konkurentide jaoks. [ME 16]

(9a)  Hoolimata direktiivis 2013/34/EL sätestatud, infrastruktuuriettevõtja sõltumatuse tagamiseks mõeldud kaitsemeetmetest, võivad vertikaalselt integreeritud ettevõtjad oma struktuuri kaudu pakkuda sellistesse ettevõtetesse kuuluvatele raudteeveo-ettevõtjatele teenimatuid konkurentsieeliseid. [ME 17]

(10)  Direktiivi 2012/34/EL praegused nõudmised hõlmavad üksnes sõltumatust õiguslikul, organisatsioonilisel ja otsuste vastuvõtmise tasandil. See ei välista täielikult võimalust säilitada integreeritud ettevõtjat, kui kõik kolm sõltumatuskategooriat on tagatud. Otsuste vastuvõtmise puhul peab olema tagatud, et kohaste kaitsemeetmetega välistatakse integreeritud ettevõtja kontroll infrastruktuuriettevõtja otsuste vastuvõtmise üle. Kuid isegi selliste kaitsemeetmete täielik rakendamine ei välista kõiki diskrimineeriva käitumise võimalusi konkurendi suhtes, mida vertikaalselt integreeritud ettevõtja olemasolul ette tuleb. Integreeritud struktuuride puhul on ristsubsideerimise võimalus endiselt olemas või siis on reguleerivatel asutustel väga raske sellise ristsubsideerimise vältimiseks kehtestatud kaitsemeetmeid kontrollida ja jõustada. Infrastruktuuriettevõtja institutsiooni lahutamine vedude institutsioonist oleks kõnealuste probleemide lahendamiseks kõige tõhusam võimalus.

(11)  Seepärast tuleks kohustada liikmesriike tagama, et samal juriidilisel või füüsilisel isikul või samadel juriidilistel või füüsilistel isikutel ei oleks õigust kontrollida infrastruktuuriettevõtjat ja omada samaaegselt kontrolli- või mis tahes muud õigust raudteeveo-ettevõtja üle. Vastupidi, kontroll raudteeveo-ettevõtja üle peaks välistama võimaluse omada kontrolli- või mis tahes muud õigust infrastruktuuriettevõtja üle. Käesoleva direktiivi eesmärk on luua kõigi raudteeveo-ettevõtjate vahel vaba ja õiglane konkurents ning sellega takistada raudteeveo-ettevõtjat kasutamast artiklis 3 määratletud vertikaalselt integreeritud mudelit. [ME 18]

(12)  Kui liikmesriigid siiski säilitavad infrastruktuuriettevõtja vertikaalselt integreeritud ettevõtja osana, peaksid nad vähemalt kehtestama ranged kaitsemeetmed, millega tagada, et infrastruktuuriettevõtja tervikuna oleks integreeritud ettevõtjast tegelikult sõltumatu. Kõnealused kaitsemeetmed ei peaks hõlmama mitte üksnes infrastruktuuriettevõtja kooskõlastatud tegevust seoses integreeritud ettevõtjaga, vaid ka infrastruktuuriettevõtja majandamise struktuuri ja kui võimalik, siis vältida integreeritud struktuuri sees finantsülekandeid infrastruktuuriettevõtja ja integreeritud ettevõtja mõne muu juriidilise isiku vahel. Infrastruktuuriettevõtja majandamise sõltumatuse tähenduses ei ole need kaitsemeetmed üksnes vastavuses sellega, mis on vajalik olemasolevate nõudmiste täitmiseks seoses otsuste tegemise sõltumatusega peamistes direktiiviga 2012/34/EL ettenähtud ülesannetes, vaid need lähevad nimetatud nõuetest kaugemale ning nendesse on lisatud sätted, et välistada võimalus kasutada infrastruktuuriettevõtja tulu vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste üksuste rahastamiseks. Seda tuleks kohaldada liikmesriikide maksustamisseadustest sõltumata ja ilma et see piiraks ELi riigiabieeskirjade kohaldamist.

(12a)  Raudtee-reisijateveoteenuste siseturu avamisel, eelkõige praeguste integreeritud struktuuride reformimisel tuleks tõsiselt kaaluda raudteeohutuse parandamise küsimust, et mitte luua täiendavaid haldustõkkeid, mis takistavad hooldustöid ja ohutuse suurendamist. [ME 19]

(12b)  Võimalus infrastruktuuriettevõtjal maksta dividende vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimasele omanikule ei tohiks infrastruktuuriettevõtjal takistada reservide moodustamist, et parandada oma finantsolukorda ja tasakaalustada oma bilanssi mõistliku aja jooksul, nagu on nõutud käesoleva direktiiviga. Kõik infrastruktuuriettevõtja makstud dividendid tuleks sihtotstarbeliselt suunata investeeringuteks käigusoleva raudteeinfrastruktuuri uuendamiseks. [ME 107]

(12c)  Vertikaalselt integreeritud ettevõtja valdusettevõtja võib kaasa aidata strateegiliste otsuste tegemisele, mis on vajalikud raudteetranspordisüsteemi toimimiseks tervikuna kõigi raudteeturul tegutsevate osapoolte huvides, ilma et see piiraks nende otsuste kohaldamist, mis käsitlevad infrastruktuuriettevõtja ülesandeid. [ME 108]

(12d)  Vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimaste omanike esindajatel järelevalvenõukogus peaks olema võimalik kaasata isikuid, kelle on määranud viimased omanikud, kuid kes ei tööta nende alluvuses, tingimusel et neil isikutel ei ole kohustusi või huvisid integreeritud ettevõtja mõnes teises üksuses. [ME 109]

(12e)  Eeskirjad, millega tagatakse infrastruktuuriettevõtja sõltumatus vertikaalselt integreeritud ettevõttes, ei tohiks piirata valitsemissektori eelarvepuudujääki ja võlga käsitlevate Eurostati kriteeriumide kohaldamist, sest igal juhul võib valdusettevõtja, arvestades isegi infrastruktuuriettevõtja sõltumatuse kaitsemeetmeid, säilitada infrastruktuuri omandi ja sellele lisaks piisaval arvul ülesandeid, et teda ei peetaks üksnes kunstlikuks üksuseks, mille ainus eesmärk on valitsemissektori võla vähendamine nende kriteeriumide tähenduses. [ME 110]

(13)  Hoolimata sõltumatust tagavate kaitsemeetmete rakendamisest võivad vertikaalselt integreeritud ettevõtjad kasutada ära oma struktuuri ja pakkuda sellistesse ettevõtetesse kuuluvatele raudteesektori ettevõtjatele teenimatuid konkurentsieeliseid. Sel põhjusel ja ilma, et see mõjutaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 258, peaks komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kontrollima, et kõnealuseid kaitsemeetmeid rakendatakse tegelikult ning et veel esinev konkurentsi moonutamine kaotatakse. Juhul kui komisjon ei suuda seda kindlaks teha, peaks kõigil liikmesriikidel olema võimalus asjaomaste integreeritud ettevõtjate juurdepääsuõigusi piirata või tagasi võtta.

(13a)  Võttes arvesse võrgustike erinevat suurust ja tihedust ning riiklike ja kohalike või piirkondlike asutuste erinevaid organisatsioonilisi struktuure ning erinevaid kogemusi turu avamisel, tuleks igal liikmesriigil lasta küllalt paindlikult oma võrgustikku korraldada nii, et saavutada avatud juurdepääsuõigusega teenuste ja avaliku teenindamise lepingute alusel osutatavate teenuste optimaalne tasakaal ning tagada kõigile reisijatele kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused. Pärast pakkumiskonkursile pandavate avaliku teenindamise lepingute väljavalimist peab iga liikmesriik igal üksikjuhul määratlema iga teenuse jaoks kaitsemeetmed, mida rakendada konkursi ebaõnnestumise korral. Need meetmed ei tohi mingil moel tekitada teenust pakkuvatele raudteeveo-ettevõtjatele täiendavaid teenustasusid. [ME 20]

(14)  Asjaolu, et liidu raudteeveo-ettevõtjatele antakse riigisiseste reisijateveoteenuste osutamiseks juurdepääsuõigus kõigi liikmesriikide raudteeinfrastruktuurile, võib mõjutada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate raudtee reisijateveoteenuste korraldamist ja rahastamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalus piirata kõnealust juurdepääsuõigust juhul, kui nimetatud õigus ohustaks nende avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu või nendega osutatavate teenuste kvaliteeti ja kui asjaomane reguleeriv asutus on selle heaks kiitnud. [ME 21]

(15)  Reguleerivad asutused peaksid omal algatusel või huvitatud isikute taotlusel ja objektiivse majandusanalüüsi alusel hindama, millist võimalikku mõju avaldavad võivad avaldada riigisisesed reisijateveoteenused, mida osutatakse avatud juurdepääsu alusel kehtivate avaliku teenindamise lepingute raames. [ME 22]

(16)  Hindamise puhul tuleks arvesse võtta vajadust tagada kõikidele turuosalistele nende tegevuse arendamiseks vajalik õiguskindlus. Menetlus peaks olema nii lihtne, tõhus ja läbipaistev kui võimalik ning infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise protsessiga ühtlustatud.

(17)  Hinnangu andmisel, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal võiks olla ohustatud, tuleks võtta arvesse eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume. Kriteeriumid ja üksikasjad, mida tuleb menetluse käigus järgida, võivad aja jooksul muutuda, seda eelkõige reguleerivate asutuste, pädevate ametiasutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemuste valguses ning arvestades riigisiseste reisijateveoteenuste iseärasusi.

(18)  Hindamisel, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal võiks olla ohustatud, peaksid reguleerivad asutused võtma arvesse kehtivatel avaliku teenindamise lepingutel põhinevate uute teenuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju, arvestades mõju avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenuste tasuvusele ja mõju netokuludele asjaomase valdkonna ühtekuuluvuspoliitika tõhustamisele ning lepingu sõlminud pädeva riigiasutuse jaoks netokuludele. Hindamiseks tuleks uurida selliseid näitajaid nagu reisijatepoolne nõudlus, piletihindade kindlaksmääramine, piletimüügikorraldus, peatuste asukohad ja arv ning kavandatud uue teenuse ajakava ja sagedus. [ME 23]

(18a)  Selle väljaselgitamiseks, kas avaliku teenindamise lepingu alusel osutatud teenuse kvaliteeti mõjutab samas võrgustikus osutatav avatud juurdepääsuga teenus, peaksid kontrolliasutused võtma arvesse eelkõige avaliku teenindamise lepingu alusel osutatud teenuste täpsust, võrgu toimimise mõju ja ümberistumisvõimaluste säilimist. [ME 24]

(19)  Raudtee reisijateveoteenuse reisijateveoteenuste atraktiivsuse suurendamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda peaksid liikmesriigid nõudma, et riigisiseseid reisijateveoteenuseid osutavad raudteeveo-ettevõtjad osaleksid ühises teavitus- ja integreeritud piletisüsteemis, millega hallatakse pileteid, otsepileteid ning broneeringuid. Kui Selline süsteem on loodud, tuleks tagada peaks tagama, et see ei tekita konkurentsimoonutusi või diskrimineerimist raudteeveo-ettevõtjate vahel. [ME 25]

(19a)  Tähtis on, et raudteeveo-ettevõtjad osaleksid integreeritud piletisüsteemide loomises, eelkõige kohalikus ja piirkondlikus transpordis, et suurendada raudteetranspordi atraktiivsust reisijate jaoks. Sellised süsteemid ei tohiks tekitada konkurentsimoonutusi ega raudteeveo-ettevõtjate vahelist diskrimineerimist. [ME 26]

(19b)  Kuna uue raudteepaketi eesmärk on reisijate õiguste kindlustamine, arvestades et liikumisvabadus on üks liidu alussammas, tuleks teha kõik, et tagada nimetatud õigus ka puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele. Transpordivahendite ja infrastruktuuri kättesaadavus muutub seega esmatähtsaks. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada piiriüleseid kontakte. See puudutab ka nimetatud konkreetse reisijatekategooria abistamist, mis tuleks laiema üldise süsteemiga ühtlustada. Selleks tuleks käivitada sotsiaalpartnereid, üldsust ja puuetega isikute õiguste kaitse asutusi hõlmav konsultatsiooniprotsess. [ME 27]

(19c)  Direktiivi 2012/34/EL artiklis 57 sätestatud reguleerivate asutuste võrgustiku abil saadud kogemusi arvestades peaks komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2016 koostama seadusandliku ettepaneku, mis tugevdaks reguleerivate asutuste võrgustikku, vormistaks selle menetlused ja annaks sellele juriidilise isiku staatuse. Võrgustikul peaks olema järelevalve- ja arbitraažifunktsioon, mis võimaldaksid tal käsitleda piiriüleseid ja rahvusvahelisi probleeme ning kuulata ära riiklike reguleerivate asutuste otsuste peale esitatud kaebusi. [ME 28]

(19d)  Euroopa ühtse raudteepiirkonna lõplikuks väljaarendamiseks ja raudteesektoris olevat konkurentsi arvestades kavatseb komisjon liidu tasandil toetada ja aktiivselt edendada sotsiaalset dialoogi, tagamaks et raudteesektori töötajad oleksid pikemas perspektiivis kaitstud turu avanemisega kaasnevate soovimatute mõjude, näiteks sotsiaalse dumpingu eest. [ME 29]

(19e)  Reisijatel peab olema juurdepääs toimivatele otsepiletisüsteemidele ja integreeritud piletisüsteemidele. Asjaomased süsteemid peaksid ühtlasi muutma raudteetranspordi inimestele atraktiivsemaks transpordiliigiks. Liikmesriikide otsepiletisüsteemid peaksid olema vastastikku koostalitlevad, et võimaldada kogu liitu ja kõiki raudtee reisijateveo-ettevõtjaid hõlmava süsteemi loomist. [ME 30]

(19f)  Direktiivi 2012/34/EL artikli 57 põhjal loodud reguleerivate asutuste võrgustiku abil saadud kogemusi arvestades peaks komisjon koostama seadusandliku ettepaneku võrgustiku asendamiseks Euroopa reguleeriva asutusega, vormistades selle menetlused ja andes sellele juriidilise isiku staatuse hiljemalt 31. detsembriks 2019, riigisiseste reisijateveo teenuste avamise ajaks. Kõnealusel asutusel peaks olema järelevalve- ja arbitraažifunktsioon, mis võimaldaksid tal käsitleda piiriüleseid ja rahvusvahelisi probleeme ning kuulata ära riiklike reguleerivate asutuste otsuste vastu esitatud kaebusi. [ME 31]

(19g)  Sotsiaalse dumpingu vältimiseks võib raudteeveo-ettevõtja pakkuda raudteeveoteenuseid ainult tingimusel, et ta täidab kollektiivlepinguid või liikmesriikide seadusi, millega kehtestatakse standardid liikmesriigis, kus ta kavatseb tegutseda. Seejuures tuleks ette näha samas kohas kehtivad võrdsed palgatingimused. Pädev reguleeriv asutus peab jälgima nimetatud nõude täitmist. [ME 32]

(19h)  Riiklik reguleeriv asutus peaks töötajate üleviimise korra heaks kiitma või taotlema selle muutmist. See võib hõlmata ooteperioodi kohaldamist üleviidavate töötajate suhtes. Otsuse tegemisel peaks reguleeriv asutus püüdma vältida tundliku teabe üleandmist infrastruktuuriettevõtjalt integreeritud ettevõtja teisele üksusele. [ME 33]

(19i)  Turu avamine ei tohi negatiivselt mõjutada raudteesektori töötajate töö- ja sotsiaalseid tingimusi. Tuleb järgida sotsiaalseid klausleid, et vältida sotsiaalset dumpingut ja kõlvatut konkurentsi uute ettevõtjate poolt, kes ei järgi raudteesektori sotsiaalseid miinimumstandardeid. [ME 34]

(19j)  Raudteeveo-ettevõtjad ja infrastruktuuriettevõtjad peaksid oma ohutuskultuuri raames kehtestama nn õigluse kultuuri, et aktiivselt innustada töötajaid teatama ohutusega seotud õnnetustest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest, ilma et neid karistataks või diskrimineeritaks. Õigluse kultuur võimaldab raudteesektoril õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest järeldusi teha ning seega parandada töötajate ja reisijate ohutust raudteel. [ME 35]

(19k)  Komisjon peaks tagama nõukogu direktiivi 2005/47/EÜ(7) sätete korrektse ja täieliku jõustamise liikmesriikides. [ME 36]

(19l)  Seoses Euroopa ühtse raudteepiirkonna kujundamise ja raudteetranspordituru edasise avamisega peaksid liikmesriigid kasutama kollektiivlepinguid, et vältida sotsiaalset dumpingut ja ebaausat konkurentsi. [ME 37]

(19m)  Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi mõju rongipersonali tööjõuturu arengule ja vajaduse korral tegema ettepanekuid uute seadusandlike meetmete kohta, mis käsitlevad selliste töötajate sertifitseerimist. [ME 38]

(19n)  Rongipersonal on raudteesektori töötajate rühm, kes täidab ohutusega seotud ülesandeid. Traditsiooniliselt täidab rongipersonal raudteevõrgus ohutusega seotud jooksvaid ülesandeid ning vastutab reisijate heaolu ja ohutuse eest rongides. Kasuks tuleks rongipersonali sertifitseerimine sarnaselt vedurijuhtide sertifitseerimisega, et tagada kõrgetasemeline kutsekvalifikatsioon ja pädevus, tunnustada selle töötajaterühma tähtsust ohutute raudteeveoteenuste tagamisel ning hõlbustada töötajate liikuvust. [ME 39]

(19o)  Riiklik reguleeriv asutus peaks töötajate üleviimise korra heaks kiitma või taotlema selle muutmist. See võib hõlmata ooteaja kohaldamist üleviidavate töötajate suhtes. Otsuse tegemisel peaks reguleeriv asutus püüdma vältida tundliku teabe üleandmist infrastruktuuriettevõtjalt integreeritud ettevõtja teisele üksusele. [ME 40]

(20)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(8) kohustuvad liikmesriigid lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõetavate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

(20a)  Infrastruktuuriettevõtjad peaksid tegema piiriülest liiklust mõjutavate õnnetuste ja vahejuhtumite korral koostööd, et jagada kogu asjaomast teavet ja nõnda vältida mõju ülekandumise negatiivseid tagajärgi. [ME 41]

(20b)  Reguleeriv asutus peaks olema pädev tegema infrastruktuuri hooldustööde järelevalvet, tagamaks et neid ei tehta raudteeveo-ettevõtjate vahelist diskrimineerimist põhjustaval viisil. [ME 42]

(20c)  Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluval infrastruktuuriettevõtjal peaks olema võimalus pakkuda oma personalile teatavaid sotsiaalseid teenuseid ruumides, mida kasutavad teised vertikaalselt integreeritud ettevõtja üksused. [ME 43]

(20d)  Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluval infrastruktuuriettevõtjal peaks reguleeriva asutuse nõusolekul olema lubatud teha teiste vertikaalselt integreeritud ettevõtja üksustega koostööd infotehnoloogiasüsteemide arendamiseks. [ME 44]

(20e)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007(9) artiklis 9 sätestatud tingimusi piletite, otsepiletite ja broneeringute pakkumiseks kogu liidus tuleks lugeda täidetuks, kui 12. detsembriks 2019 on käesoleva direktiivi sätete kohaselt loodud ühine reisiteabe- ja piletisüsteem. [ME 45]

(20f)  Reguleeriv asutus võib koostada suunised vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks oleva infrastruktuuriettevõtja töötajate ja juhtkonna sõltumatuse tugevdamise kohta seoses rongiliinide jaotamise ja infrastruktuuri kasutustasudega. [ME 118]

(20g)  Käesoleva direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid igal ajal valida Euroopa ühtses raudteepiirkonnas samaaegselt eksisteerivate infrastruktuuriettevõtjate eri tüüpide, nimelt eraldatud ja vertikaalselt integreeritud ettevõtjate vahel ka juhul, kui nad on juba võtnud kasutusele eraldatud ettevõtjate struktuuritüübi. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse nimetatud struktuuritüüpide sisekorralduse eeskirjad ja põhimõtted. [ME 47]

(20h)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks järelvalve- ja haldusnõukogu, juhatuse või ettevõtjat seaduslikult esindavate organite mõisteid kohaldada liikmesriikides juba olemasolevate ettevõttestruktuuride suhtes ning vältida uute organite loomist. [ME 119]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2012/34/EL muudetakse järgmiselt.

-1. Artiklile 1 lisatakse järgmised lõiked:"

„2a. Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta raudteetransport Euroopa üldsuse jaoks atraktiivsemaks transpordiviisiks. Sellega püütakse aidata luua toimivaid teabe- ja integreeritud piletisüsteeme. Liikmesriikide raudteesektoris väljatöötatud otsepiletisüsteemid peaksid olema koostalitlevad ja võimaldama kogu liitu ja kõiki raudtee reisijateveo-ettevõtjaid hõlmava süsteemi loomist. [ME 49]

2b.  Käesoleva direktiivi eesmärk, milleks on Euroopa ühtse raudteepiirkonna väljaarendamine, tuleks saavutada liidu tasandi sotsiaalse dialoogi alusel, et tagada raudteetöötajate nõuetekohane kaitse turu avanemise soovimatute tagajärgede eest.” [ME 50]

-1b. Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Artikleid 7, 7a, 7b, 7c, 7d ja 7e ei kohaldata alla 500 km pikkuste võrkude suhtes, kui

a)  neil võrkudel puudub Euroopa raudteeturu toimimise seisukohast strateegiline tähtsus või

b)  need on tehniliselt või organisatsiooniliselt isoleeritud riigisisese raudtee põhivõrgust.” [ME 87]

1.  Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 2 asendatakse järgmisega:"

„2) „infrastruktuuriettevõtja” – asutus või ettevõtja, kes tagab võrgustikus oleva raudteeinfrastruktuuri arendamise, käitamise ja hooldamise; arendamine hõlmab võrgustiku kavandamist, finants- ja investeeringutealast kavandamist ning infrastruktuuride ülesehitamist ja ajakohastamist; infrastruktuuri käitamine hõlmab kõiki üksikasju nii rongiliinide jaotamise (sealhulgas rongiliinide määratlemine, nende kättesaadavuse hindamine ja jaotamine) kui ka infrastruktuuri kasutustasu kohta (sealhulgas tasude kindlaksmääramine ja kogumine); hooldamine hõlmab infrastruktuuri uuendamist ja muid varahaldustegevusi.”;

b)  punkt 5 jäetakse välja;

c)  lisatakse järgmine punkt:"

„31) „vertikaalselt integreeritud ettevõtja” on ettevõtja, mille puhul

–  ühe või mitme raudteeveo-ettevõtja omanik või osaline omanik on infrastruktuuri-ettevõtjana (valdusettevõtja) üks ja sama ettevõtja või

–  infrastruktuuriettevõtja omanik või osaline omanik on üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat või

–  ühe või mitme raudteeveo-ettevõtja omanik või osaline omanik on infrastruktuuriettevõtja.”;

ca)  lisatakse järgmine punkt:"

„32) „integreeritud piletisüsteem” – piletisüsteem, mis võimaldab inimesel sooritada reisi, mis hõlmab üleminekuid ühe transpordiliigi piires või eri transpordiliikide (rong, buss, tramm, metroo, parvlaev või lennuk) vahel;”;

cb)  lisatakse järgmine punkt:"

„33) „otsepilet” – pilet või piletid, mis tõendavad veolepingu olemasolu, mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeveoteenusteks, mida osutab üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat;”; [ME 52]

cc)  lisatakse järgmised punktid:"

„34) „järelevalvenõukogu” – mis tahes rühm isikuid, kelle ettevõtte omanikud määravad edendama nende huve, teostama kontrolli ja järelevalvet tegevjuhtide töö üle ning kinnitama suuremaid ärijuhtimisotsuseid;

35)  „haldusnõukogu” – mis tahes rühm isikuid, kelle ülesanne on ettevõtte igapäevaste juhtimisfunktsioonide täitmine;”; [ME 53]

cd)  lisatakse järgmine punkt:"

„36) „kiirreisirongiteenus” – reisirongiteenus, mida pakutakse kiirusele vähemalt 250 km/h projekteeritud spetsiaalsetel kiirraudteedel ning mille puhul enamik teekonnast toimub sellisel kiirusel.” [ME 54]

2.  Artikli 6 lõige 2 jäetakse välja.

2a.  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 6a

Tingimusel et ei teki huvide konflikti ja tagatakse äriliselt tundliku teabe konfidentsiaalsus, ei takista ükski käesoleva direktiivi säte liikmesriikidel anda infrastruktuuriettevõtjale luba sõlmida läbipaistval, mittevälistaval ja mittediskrimineerival viisil ühe või mitme taotlejaga koostöölepinguid, mis käsitlevad konkreetset liini või võrgustiku kohalikku või piirkondlikku osa, et anda rahalisi stiimuleid tõhustamaks koostööd seoses võrgustiku asjaomase osaga. Sellised stiimulid võivad seisneda raudteele juurdepääsu tasude vähendamises või suurendamises vastavalt võimalikule kulude kokkuhoiule või tulude suurenemisele raudteeveo-ettevõtja või infrastruktuuriettevõtja jaoks kõnealuse koostöö tulemusena. Sellise koostöö eesmärk on tõhustada häirete või ummikute kõrvaldamist, hooldetöid või parandada sellise liini või võrgustikuosa haldamist, kus rongid kipuvad hilinema, või parandada ohutust.

Koostöö kestus on maksimaalselt viis aastat ja seda võib pikendada. Infrastruktuuriettevõtja teavitab kavandatud koostööst artiklis 55 osutatud reguleerivat asutust. Reguleeriv asutus annab koostöölepingule oma eelneva heakskiidu, nõuab selle muutmist või lükkab selle tagasi, kui eelnimetatud tingimused ei ole täidetud. Reguleeriv asutus võib nõuda lepingu muutmist selle igal etapil kogu lepingu kestuse ajal. Infrastruktuuriettevõtja teavitab koostöölepingust artiklis 7d osutatud koordineerimiskomiteed. Käesolevat lõiget ei kohaldata artiklite 7a ja 7b kohaselt lubatud koostöö suhtes infrastruktuuriettevõtja ja sama vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olevate raudteeveo-ettevõtjate vahel.” [ME 120]

3.  Artikkel 7 asendatakse järgmisega."

„Artikkel 7

Infrastruktuuriettevõtja institutsiooniline lahutamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et infrastruktuuriettevõtja täidab kõiki artikli 3 punktis 2 osutatud ülesandeid ja on mis tahes raudteeveo-ettevõtjast sõltumatu.

Kui käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval kuuluvad mõned I lisas kindlaks määratud raudteeinfrastruktuuri elemendid muudele ettevõtjatele kui infrastruktuuriettevõtjale ja muud ettevõtjad neid haldavad, võivad liikmesriigid otsustada, et selline kord võib jätkuda, eeldusel et nimetatud ettevõtjad on õiguslikult eraldiseisvad ja sõltumatud mis tahes raudteeveo-ettevõtjast. [ME 121]

Infrastruktuuriettevõtja sõltumatuse tagamiseks peavad liikmesriigid seisma hea, et infrastruktuuriettevõtjad on koondunud asutusse, mis on mis tahes raudteeveo-ettevõtjast õiguslikult lahutatud.

2.  Liikmesriigid peavad ühtlasi tagama, et samal juriidilisel või füüsilisel isikul või samadel juriidilistel või füüsilistel isikutel ei oleks õigust:

a)  omada raudteeveo-ettevõtja ja infrastruktuuriettevõtja üle samaaegset otsest või kaudset kontrolli nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004* tähenduses, omada nendega seotud finantshuvisid või rakendada nende suhtes mis tahes õigust;

b)  nimetada ametisse järelevalvenõukogu ja haldusnõukogu liikmeid või infrastruktuuriettevõtjat seaduslikult esindavaid asutusi ning omada raudteeveo-ettevõtja üle samaaegset otsest või kaudset kontrolli, nendega seotud finantshuvisid või rakendada nende suhtes mis tahes õigust;

c)  olla järelevalvenõukogu ja haldusnõukogu liige või asutus, mis esindab seaduslikult nii raudteeveo-ettevõtjat kui ka infrastruktuuriettevõtjat;

d)  majandada raudteeinfrastruktuuri või osaleda infrastruktuuriettevõtja majandamises ning omada raudteeveo-ettevõtja üle samaaegset otsest või kaudset kontrolli, nendega seotud finantshuvisid või rakendada nende suhtes mis tahes õigust või majandada raudteeveo-ettevõtet või osaleda selle majandamises ja omada infrastruktuuriettevõtja üle samaaegset otsest või kaudset kontrolli, temaga seotud mis tahes huvisid või rakendada tema suhtes mis tahes õigust.

3.  Käesoleva artikli rakendamisel juhul, kui lõikes 2 osutatud isik on liikmesriik või mõni muu avaliku sektori asutus, ei tohi kaks õiguslikult eraldiseisvat ja teineteisest lahusolevat riigiasutust, kes teostavad kontrolli või rakendavad muid lõikes 2 osutatud õigusi infrastruktuuriettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja üle, olla sama isik või samad isikud.

4.  Tingimusel, et ei teki huvide konflikti ja tundliku äriteabe konfidentsiaalsus on tagatud, võib infrastruktuuriettevõtja sõlmida raudteeveo-ettevõtjate või infrastruktuuriettevõtja järelevalve all tegutseva muu asutusega arendamise, uuendamise ja hooldustööde alltöövõtulepingu, mille üle ta säilitab otsustusõiguse.

4a.  Tingimusel, et täidetakse lõigetes 1–3 esitatud infrastruktuuriettevõtja institutsioonilist lahutamist käsitlevaid sätteid, et ei teki huvide konflikte ja äriliselt tundliku teabe konfidentsiaalsus on tagatud, võivad liikmesriigid anda infrastruktuuriettevõtjale loa sõlmida ühe või mitme taotlejaga läbipaistval, mittevälistaval ja mittediskrimineerival viisil koostöölepinguid konkreetse liini või võrgustiku kohaliku või piirkondliku osa kohta nii, et see ergutab taotlejat tõhustama oma koostööd seoses asjaomase võrgustikuosaga. Sellised stiimulid seisnevad raudteele juurdepääsu tasude vähendamises vastavalt infrastruktuuriettevõtja võimalikule kulude säästule kõnealuse koostöö tulemusena. Sellise koostöö eesmärk on tõhustada häirete või ummikute kõrvaldamist, hooldetöid, hilinemistele alti liini või võrgustikuosa haldamist või ohutuse suurendamist. Koostöö kestus on maksimaalselt viis aastat ja seda võib samavõrra pikendada. Infrastruktuuriettevõtja teavitab kavandatud koostööst artiklis 55 osutatud reguleerivat asutust. Reguleeriv asutus annab koostöölepingule oma eelneva heakskiidu, nõuab selle muutmist või lükkab selle tagasi, kui eelnimetatud tingimused ei ole täidetud. Reguleeriv asutus võib nõuda lepingu muutmist selle igal etapil kogu lepingu kestuse jooksul. Infrastruktuuriettevõtja teavitab koostöölepingust artiklis 7d osutatud koordineerimiskomiteed. [ME 56]

5.  Kui käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval infrastruktuuriettevõtja kuulub infrastruktuuriettevõtja vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada käesoleva artikli lõikeid 2–4 mitte kohaldada. Sellisel juhul peab asjaomane liikmesriik tagama, et infrastruktuuriettevõtja täidab kõiki artikli 3 lõikes 2 osutatud ülesandeid ja tal infrastruktuuriettevõtjal on kooskõlas artiklites 7a–7c ja 7b sätestatud nõuetega raudteeveoettevõtjast tegelik sõltumatus organisatsioonilisel ja otsuste vastuvõtmise tasandil.

______________________________

* Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).” [ME 122]

4.  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 7a

Infrastruktuuriettevõtja tegelik sõltumatus vertikaalselt integreeritud ettevõttes

1.  Liikmesriigid tagavad, et infrastruktuuriettevõtja on asutatud õiguslikult eraldiseisvana mis tahes raudteeveo-ettevõtjast või selliseid ettevõtjaid kontrollivast valdusettevõtjast või vertikaalselt integreeritud ettevõtja mis tahes muudest juriidilistest üksustest.

2.  Vertikaalselt integreeritud ettevõtjate alla kuuluvatel juriidilistel isikutel, kes tegutsevad raudteeveoteenuste turgudel, ei tohi olla otseseid ega kaudseid osalusi infrastruktuuriettevõttes osalust ei otseselt, kaudselt ega tütarettevõtjate kaudu. Infrastruktuuriettevõtjal ei tohi olla ka ühtki otsest ega kaudset osalust raudteeveoteenuste turul tegutseva vertikaalselt integreeritud ettevõtja mis tahes juriidilises isikus ei otseselt, kaudselt ega tütarettevõtjate kaudu.

Käesolev säte ei välista siiski sellise vertikaalselt integreeritud ettevõtja olemasolu, kus ühe või mitme raudteeveo-ettevõtja omanik või osaline omanik on infrastruktuuriettevõtjana (valdusettevõtja) üks ja sama ettevõtja.

3.  Infrastruktuuriettevõtja tulu ei tohi kasutada vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute rahastamiseks, sissetulekut võib kasutada üksnes infrastruktuuriettevõtja tegevuse rahastamiseks. ja Vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimasele omanikule dividendide maksmiseks maksmine on võimalik. Sellist infrastruktuuriettevõtja poolt dividendide maksmist kasutatakse sihtotstarbeliselt investeeringuteks käigusoleva infrastruktuuri uuendamisse ja see ei takista infrastruktuuriettevõtjal reservide moodustamist oma kasumi ja kahjumi haldamiseks majandustsükli jooksul.

Käesolevaid sätteid ei kohaldata erainvestoritele tehtavate maksete suhtes avaliku ja erasektori partnerluste korral.

Infrastruktuuriettevõtja ei tohi võib anda laenu üksnes oma tütarettevõtjatele. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja mis tahes juriidilisele isikule ning vertikaalselt integreeritud ettevõtja mis tahes juriidiline isik ei tohi anda laenu siseselt võib infrastruktuuriettevõtjale laenu anda üksnes valdusfirma ning see peab alluma artiklis 55 osutatud reguleeriva asutuse kontrollile. Valdusfirma peab reguleerivale asutusele tõendama, et laenu antakse turuhinnaga ja artikli 6 kohaselt.

Muude juriidiliste isikute poolt infrastruktuuriettevõtjale pakutud mis tahes teenused põhinevad lepingutel ja nende eest tasutakse turuhindades. Infrastruktuuriettevõtja tasumisele kuuluv võlg peab olema selgelt eraldatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute poolt tasumisele kuuluvast võlast ning neid võlgu tuleb teenindada üksteisest lahus.

Infrastruktuuriettevõtja ja vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute raamatupidamisarvestust peetakse viisil, mis tagab kõnealuste sätete täitmise ning infrastruktuuriettevõtjate ja vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute lahusoleva raharingluse.

4.  Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 4 kohaldamist, leiab infrastruktuuriettevõtja kapitaliturult vahendeid ise ja mitte vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute kaudu. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja muud juriidilised isikud ei otsi vahendeid infrastruktuuriettevõtja kaudu. [ME 123]

5.  Infrastruktuuriettevõtja peab üksikasjalikku arvestust mis tahes äri- ja finantssuhete kohta vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikutega ja teeb need vastavalt artikli 56 lõikele 12 reguleerivale asutusele viimase taotlusel kättesaadavaks.

Artikkel 7b

Infrastruktuuriettevõtja töötajate ja juhatuse tegelik sõltumatus vertikaalselt integreeritud ettevõttes

1.  Ilma et see piiraks reguleeriva asutuse poolt artikli 56 kohaselt tehtud otsuseid, on infrastruktuuriettevõtjal kõigi artikli 3 punktis 2 osutatud ülesannete puhul seoses rongiliinide jaotamise ja infrastruktuuri kasutustasudega tõhusad otsustamisvolitused, mis on sõltumatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudest juriidilistest isikutest.

Infrastruktuuriettevõtja üldise majandamisstruktuuri ja korporatiivse põhikirjaga tagatakse, et mitte ühelgi vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudest juriidilistest isikutest ei oleks õigust määrata otseselt või kaudselt kindlaks infrastruktuuriettevõtja käitumist seoses asjaomaste ülesannetega rongiliinide jaotamise ja infrastruktuuri kasutustasudega.

Infrastruktuuriettevõtja järelevalve- ja haldusnõukogu liikmed ja neile vahetult alluvad juhtivtöötajad juhinduvad nendest põhimõtetest.

2.  Infrastruktuuriettevõtja haldusnõukogu liikmed ning kõrgemad ametnikud ei kuulu vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute järelevalve- või haldusnõukogusse ega ole vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute kõrgemad ametnikud.

Vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute järelevalve- või haldusnõukogu liikmed ja kõrgemad ametnikud ei ole infrastruktuuriettevõtja haldusnõukogu liikmed ega kõrgemad ametnikud.

3.  Infrastruktuuriettevõtjal on järelevalvenõukogu, mis koosneb vertikaalselt integreeritud ettevõtja tegelike omanike esindajatest.

Järelevalvenõukogu võib artiklis 7d osutatud koordineerimiskomiteega viimase pädevuses olevatel teemadel konsulteerida.

Otsused, mis käsitlevad infrastruktuuriettevõtja haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamist ja töösuhte pikendamist, töötingimusi, sealhulgas töötasu, ja töösuhte lõpetamist, võtab vastu järelevalvenõukogu. Infrastruktuuriettevõtja haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamise ja selle pikendamise eest vastutava järelevalvenõukogu poolt ametisse nimetatud isikute nimed ja nende ametiajal kehtivad tingimused, ametiaja kestus ja töösuhte lõpetamine ning iga sellise kavandatava ametist vabastamise põhjused teatatakse artiklis 55 osutatud reguleerivale asutusele. Käesolevas lõikes osutatud tingimused ja otsused on siduvad ainult siis, kui reguleeriv asutus on need sõnaselgelt heaks kiitnud. Reguleeriv asutus võib selliste otsuste suhtes esitada vastuväited, kui haldusnõukogusse nimetatud isikute ametialane sõltumatus tekitab kahtlusi või kui infrastruktuuriettevõtja haldusnõukogu liikmega lõpetakse töösuhe ennetähtaegselt.

Haldusnõukogu liikmetele tagatakse nende töösuhte ennetähtaegse lõpetamisega seotud kaebuste korral tulemuslik kaebuse esitamise õigus reguleerivale asutusele.

4.  Kolme aasta jooksul pärast infrastruktuuriettevõtja juurest lahkumist ei tohi infrastruktuuriettevõtja järelevalvenõukogu või haldusnõukogu liikmed ning kõrgemad ametnikud töötada vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute juures mis tahes kõrgel ametikohal. Kolme aasta jooksul pärast vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute juurest lahkumist ei tohi nende järelevalvenõukogu või haldusnõukogu liikmed ning kõrgemad ametnikud töötada infrastruktuuriettevõtja juures mis tahes kõrgel ametikohal.

5.  Infrastruktuuriettevõtjal on oma töötajad, kelle töökoht asub vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudest juriidilistest isikutest eraldi. Selleks et tagada infrastruktuuriettevõtjate sõltumatus, peab juurdepääs teabesüsteemidele olema kaitstud. Sisekorraeeskirjades või töölepingutes tuleb suhted juhtkond. Infrastruktuuriettevõtja valduses olevat tundliku iseloomuga teavet tuleb nõuetekohaselt kaitsta ja seda ei tohi anda edasi teistele üksustele.

Infrastruktuuriettevõtja võib pakkuda oma töötajatele sotsiaalteenuseid – näiteks neid, mida pakutakse koolides, lasteaedades, spordikeskustes ja restoranides – vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikutega selgelt piirata sellise ametliku teabevahetusega infrastruktuuriettevõtja ülesannete teostamisel, mida teostatakse ka seoses teiste raudteeveo-ettevõtjatega väljaspool vertikaalselt integreeritud ettevõtjat. Muid kui punktis c osutatud töötajaid tohib isikute poolt kasutatavates ruumides. Infrastruktuuriettevõtja ja võib teha vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute vahel üle kanda üksnes juhul, kui tundlik teave ei levi nende kaudu edasi üksustega koostööd nende infosüsteemide arendamisel.

Reguleeriv asutus kiidab käesoleva lõike rakendamist puudutava korra heaks või nõuab selle muutmist, et tagada infrastruktuuriettevõtja sõltumatus. Reguleeriv asutus võib nõuda integreeritud ettevõtjalt mis tahes vajaliku teabe esitamist.

6.  Infrastruktuuriettevõtjal peab olema vajalik organisatoorne võimekus, et täita oma ülesandeid vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudest juriidilistest isikutest sõltumata ning ta ei tohi delegeerida nende ülesannete täitmist või sellekohast tegevust kõnealustele juriidilistele isikutele.

Tingimusel, et ei teki huvide konflikte, turumoonutusi ega diskrimineerimist ning et tundliku äriteabe konfidentsiaalsus on tagatud, võib infrastruktuuriettevõtja sõlmida raudteeveo-ettevõtjate või infrastruktuuriettevõtja järelevalve all tegutseva muu asutusega konkreetsete arendamis-, uuendamis- ja hooldustööde alltöövõtulepinguid, mille üle ta säilitab otsustusõiguse.

7.  Infrastruktuuriettevõtja järelevalve- ja haldusnõukogu liikmed ja kõrgemad ametnikud ei tohi omada mingit huvi otseselt või kaudselt seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja muu juriidilise isikuga või saada neist rahalist kasu. Töötulemustel põhinevad üksikasjad nende tasustamisel ei tohi sõltuda vertikaalselt integreeritud ettevõtja muu juriidilise isiku või tema kontrolli all oleva muu juriidilise isiku, vaid üksnes infrastruktuuriettevõtja majandustegevuse tulemustest. [ME 124/rev]

Artikkel 7c

Nõuetele vastavuse kontrollimise menetlus

1.  Komisjon otsustab liikmesriigi taotlusel või omal initsiatiivil, kas vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olevad infrastruktuuriettevõtjad vastavad artikli 7a ja 7b nõuetele ja kas kõnealuste nõuete rakendamine on piisav, et tagada kõikidele raudteeveo-ettevõtjatele võrdsed võimalused, samuti seda, et asjaomasel turul ei esineks konkurentsi moonutamist.

2.  Komisjonil on õigus nõuda liikmesriigilt, kus vertikaalselt integreeritud ettevõtja on asutatud, mõistliku aja jooksul vajalikku teavet. Komisjon konsulteerib reguleeriva asutuse või reguleerivate asutustega ja vajaduse korral artiklis 57 osutatud reguleerivate asutuste võrgustikuga.

3.  Liikmesriik võib piirata artikliga 10 ette nähtud juurdepääsuõigusi nende raudteeveo ettevõtjate puhul, kes kuuluvad vertikaalselt integreeritud ettevõtja alla, kellele asjaomane infrastruktuuriettevõtja kuulub, kui komisjon teavitab liikmesriike sellest, et ühtegi lõike 1 kohast taotlust ei ole esitatud, või seni kuni komisjon on taotluse läbi vaadanud või kui komisjon otsustab vastavalt artikli 62 lõikes 2 osutatud menetlusele, et:

a)  komisjoni lõike 2 kohasele teabetaotlusele ei esitatud ühtegi asjakohast vastust või

b)  asjaomane infrastruktuuriettevõtja ei vasta artiklites 7a ja 7b esitatud nõuetele või

c)  artiklites 7a ja 7b esitatud nõuete rakendamisest ei piisa, et tagada kõikidele raudteeveo-ettevõtjatele võrdsed võimalused ning et välistada liikmesriigis, kus infrastruktuuriettevõtja asub, konkurentsi moonutamine.

Komisjon teeb otsuse mõistliku ajavahemiku jooksul.

4.  Asjaomane liikmesriik võib taotleda, et komisjon võtaks oma lõikes 3 osutatud otsuse tagasi vastavalt artikli 62 lõikes 2 osutatud menetlusele, kui liikmesriik tõendab komisjonile, et otsuse tegemise aluseks olnud põhjust enam ei eksisteeri. Komisjon teeb otsuse mõistliku ajavahemiku jooksul.

5.  Ilma et see piiraks lõikeid 1–4, kontrollib artiklites 7a ja 7b sätestatud nõuete vastavust artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus. Igal taotlejal on õigus esitada reguleerivale asutusele kaebus, kui ta leiab, et need nõuded ei ole täidetud. Sellise kaebuse korral teeb reguleeriv asutus artikli 56 lõikes 9 märgitud ajavahemikus otsuse olukorra parandamiseks võetavate meetmete kohta. [ME-d 101 ja 125/rev]

Artikkel 7c

Koordineerimiskomitee

1.  Liikmesriigid tagavad, et infrastruktuuriettevõtjad asutavad iga võrgustiku kohta koordineerimiskomitee ja korraldavad selle tegevust. Kõnealuse komitee liikmeks võivad olla vähemalt infrastruktuuriettevõtja, teadaolevad taotlejad artikli 8 lõike 3 tähenduses ning soovi korral võimalikud taotlejad, neid esindavad organisatsioonid, kauba- ja reisijateveoteenuste kasutajate esindajad ning vajaduse korral piirkondlike ja kohalike asutuste esindajad, sealhulgas pädevad asutused. Liikmesriikide esindajad ja asjaomane reguleeriv asutus kutsutakse koordineerimiskomitee koosolekutele vaatlejatena. [ME 59]

2.  Koordineerimiskomitee teeb ettepanekuid, milles käsitletakse või nõustatakse infrastruktuuriettevõtjat ja vajaduse korral liikmesriiki järgmistes küsimustes:

a)  taotlejate vajadused seoses infrastruktuuri võimekuse hooldamise ja arendamisega;

b)  artiklis 30 osutatud lepingutes sisalduva kliendile suunatud tegevuse eesmärkide sisu, artikli 30 lõikes 1 osutatud stiimulite sisu ja nende rakendamine;

c)  artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaande sisu ja rakendamine;

d)  riigi kehtestatud tasude määramise raamistik ja eeskirjad ning infrastruktuuriettevõtja poolt vastavalt artiklile 29 sätestatud tasude määramise skeem ja tase ning infrastruktuuri kasutustasude struktuur;

e)  infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise protsess, sealhulgas eelistuste eeskirjad võimsuse läbilaskevõime jaotamiseks infrastruktuuri kasutaja kasutajate eri kategooriate vahel; vastandlike raudteeveoteenuse osutamise taotluste korral toimub kooskõlastamine artikli 46 lõike 4 kohaselt; [ME 60]

f)  ühendvedudega seotud küsimused;

g)  mis tahes muud küsimused, mis on seotud infrastruktuurile juurdepääsu ja selle kasutamise tingimustega ning infrastruktuuriettevõtja teenuste kvaliteediga.

ga)  probleemid, millega puutuvad kokku raudtee kauba- ja reisijateveoteenuste kasutajad, näiteks osutatud teenuse kvaliteet, infrastruktuuri tasud ja raudteeteenuste hindade läbipaistvus. [ME 61]

Koordineerimiskomiteel on kõnealuste ülesannete täitmiseks õigus nõuda infrastruktuuriettevõtjalt vajalikku teavet punktide a–g ga kohta, kahjustamata seejuures ärisaladusi. [ME 62]

3.  Koordineerimiskomitee koostab kodukorra, mis hõlmavad reguleerib eelkõige koosolekutel osalemist ja koosolekute toimumise sagedust (vähemalt kord kvartalis). Kodukorras sätestatakse muu hulgas korrapärased, vähemalt kord aastas toimuvad konsultatsioonid raudtee kaubaveo ja reisijateveo teenuste kasutajate ja raudteesektori töötajate esindajatega. Koordineerimiskomitee arutelude aruanne koos komitee liikmete vastavate seisukohtadega esitatakse kord aastas infrastruktuuriettevõtjale, liikmesriigile, asjaomasele reguleerivale asutusele, raudtee kaubaveo ja reisijateveo teenuste kasutajatele ja raudteesektori töötajate esindajatele ning ja komisjonile. [ME 63]

Artikkel 7d

Euroopa infrastruktuuriettevõtjate võrgustik

1.  Liikmesriigid tagavad, et infrastruktuuriettevõtjad osalevad infrastruktuuriettevõtjate osalemise ja teevad koostööd koostöö võrgustikus, et arendada välja Euroopa raudteevõrgustiku infrastruktuur ja hakata eelkõige:

i)   õigeaegselt ja tõhusalt rakendama rakendada üleeuroopalist transpordivõrku, mis hõlmab määruse (EL) nr 913/2010* kohaseid põhivõrgu koridore ja raudteekaubaveokoridore ning otsusega 2012/88/EL** kehtestatud ERTMSi arenduskava. ning

ii)  hõlbustada liidus tõhusaid ja tulemuslikke piiriüleseid reisijateveoteenuseid, sealhulgas piiriülese koostööga ummikute kaotamiseks.

1a.  Võrgustik töötab välja ka ühised raampõhimõtted kasutustasude määramiseks juhul, kui piiriülene reisijatevedu toimub rohkem kui ühes võrgustikus, nagu on määratletud artiklis 37, ja läbilaskevõime jaotamiseks vastavalt artiklile 40. Nimetatud põhimõtete kohta avaldab arvamust artiklis 57 osutatud reguleerivate asutuste võrgustik. [ME 64]

Komisjon on võrgustiku liige. Ta koordineerib ja toetab võrgustiku tööd ning annab soovitusi, kui see on asjakohane. Ta tagab aktiivse koostöö asjaomaste infrastruktuuriettevõtjate vahel.

2.  Võrgustik osaleb artiklis 15 osutatud turujärelevalvetegevuses ning võrdleb infrastruktuuriettevõtjate tõhusust ja tulemuslikkust selliste ühiste näitajate ja kvaliteedi kriteeriumite kvaliteedikriteeriumite alusel, nagu näiteks nende võrkude usaldusväärsus, tootmisvõimsus läbilaskevõime, kättesaadavus, täpsus ja ohutus, varade kvaliteet ja kasutamine, hooldus, uuendamine, suurendamine, investeeringud, ja rahaline tõhusus ning kasutustasude määramise raamistiku ja reeglite läbipaistvus. [ME 65]

3.  Komisjon võib võtab võrgustiku arvamusi arvestades vastu võtta meetmed, millega kehtestatakse võrgustiku ühised põhimõtted ja tavad, et tagada eelkõige järjepidevus võrdlusuuringutes, ning menetlused, mida tuleb võrgustikus toimuva koostöö puhul järgida. Kõnealused meetmed võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga kooskõlas artikli 62 lõikes 3 artiklis 60 osutatud menetlusega.

________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

** Komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta otsus 2012/88/EL üleeuroopalise raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 51, 23.2.2012, lk 1).” [ME 66]

5.  Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Raudteeveo-ettevõtjatele tuleb tagada õiglastel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel juurdepääsuõigus raudteeinfrastruktuurile kõigis liikmesriikides igat liiki reisijateveoteenuste osutamiseks. Raudteeveo-ettevõtjatel on õigus reisijaid peale võtta ühes jaamas ja lasta neil maha minna teises jaamas. Kõnealune õigus hõlmab ka juurdepääsu infrastruktuuriga seotud teenindusrajatistele, millele on osutatud II lisa punktis 2.”;

aa)  lisatakse järgmine lõige:"

„2a. Liikmesriik ei pea andma infrastruktuurile juurdepääsu õigust igat liiki teenuste osutamiseks raudteeveo-ettevõtjale, keda otseselt või kaudselt kontrollib/kontrollivad isik või isikud kolmandast riigist või kolmandatest riikidest, kus liidu ettevõtjatele ei ole antud käesolevas direktiivis kehtestatuga sarnastel tingimustel juurdepääsuõigusi infrastruktuuridele ja teenindusrajatistele. Kontroll käesoleva lõike tähenduses koosneb õigustest, lepingutest või mis tahes muudest vahenditest, mis kas eraldi või ühiselt ning vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada, eelkõige tulenevalt:

a)  asjaomase ettevõtte omandiõigusest või õigusest kasutada kogu ettevõtte vara või osa sellest;

b)  õigustest või lepingutest, mis lubavad otsustavalt mõjutada ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid.”; [ME 67]

b)  lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

6.  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid võivad piirata artikli 10 lõikes 2 osutatud juurdepääsuõigust reisijateveoteenustele kindla lähte- ja sihtkoha vahel, kui üks või mitu avaliku teenindamise lepingut hõlmab sama või alternatiivset teed marsruuti ja kui selle õiguse kasutamine ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu. Kiirreisirongiteenuste artikli 10 lõikes 2 sätestatud juurdepääsuõigust ei tohi piirata.

Pädevad asutused ja infrastruktuuriettevõtjad annavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007* eelteate kõigile läbilaskevõimet taotlevatele huvitatud osalistele, kelle puhul võib ilmneda vastuolu käesoleva direktiivi artikli 10 kohase juurdepääsuõigusega.

Kõigile reisijateveoteenustele, mis ei kuulu avaliku teenindamise lepingute alla, viidatakse kui avatud juurdepääsuõigusega teenustele.

Kui pädev asutus koostab uue avaliku teenindamise lepingu või laiendab olemasoleva lepingu ulatust varasemast suurema infrastruktuuri läbilaskevõime kasutamise tähenduses, siis juurdepääsuõiguse piiranguid ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes pakuvad olemasolevaid avatud juurdepääsuõigusega teenuseid, mida pädeva asutuse otsus võib mõjutada.

________________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).”; [ME 68]

b)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Selleks et määrata kindlaks, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal on ohustatud, peab artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus (või asutused) tegema objektiivse majandusanalüüsi ja võtma oma otsuste puhul aluseks eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumid. Nad määravad selle kindlaks pärast alljärgnevalt loetletud isikute esitatud taotlust,

Nimetatud kriteeriumid hõlmavad muu hulgas juurdepääsuõiguse kasutuse mõju avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenuste tasuvusele, sealhulgas mõju lepingu sõlminud pädeva asutuse netokuludele, reisijatepoolset nõudlust, piletihinna kujundamist, piletimüügikorraldust, peatuste asukohti ja arvu ning kavandatud uue teenuse ajakava ja sagedust, ning need kriteeriumid kehtestab artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus kooskõlas käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud meetmetega. Analüüsimisel hinnatakse, kas uus avatud juurdepääsuga teenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate teenuste elujõulisust.

Avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu ei loeta ohustatuks, kui reguleeriv asutus prognoosib, et tulevane uus teenus pigem suurendaks kui vähendaks raudteesektori tulusid ning avaliku teenindamise lepingu(te)ga hõlmatud teenustest laekuvate tulude vähenemine oleks väike või olematu. Sõltuvalt analüüsist ja asjaomase reguleeriva asutuse otsusest on liikmesriikidel õigus taotletud juurdepääsuõigust reisijateveoteenusele kas anda, muuta või selle andmisest keelduda.”

c)  lisatakse järgmised lõiked:"

„2a. Kui avaliku teenindamise leping sõlmitakse liidu õiguse kohaselt avaliku pakkumismenetluse kaudu, võivad liikmesriigid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1370/2007 piirata käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 2 sätestatud juurdepääsuõigust nimetatud avaliku teenindamise lepingu kehtivuse ajaks teenuste suhtes, mida osutatakse lähte- ja sihtkoha vahel ja mida kõnealune avaliku teenindamise leping hõlmab. Teave selle kohta, et juurdepääsuõigust on piiratud, avaldatakse siis, kui algab pakkumismenetlus kõnealuse avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks. Juurdepääsuõigust ei piirata kõigi selliste uute teenuste puhul artikli 10 lõike 2 tähenduses, mis reguleeriva asutuse prognoosi kohaselt pigem suurendavad kui vähendavad raudteesektori tulusid ning mille puhul avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenustest laekuvate tulude vähenemine oleks väike või olematu.

Käesolevas lõikes osutatud piirangud ei kitsenda õigust võtta reisijaid peale igast rahvusvahelise teenuse marsruudil paiknevast jaamast ja lasta neil väljuda teises, sealhulgas samas liikmesriigis paiknevas jaamas.

2b.  Lõigetes 2 ja 2a osutatud analüüse teostav(ad) reguleeriv(ad) asutus(ed) teatab/teatavad oma seisukoha pärast seda, kui nad on saanud taotluse, mis on esitatud ühe kuu jooksul pärast teabe saamist artikli 38 lõikes 4 osutatud kavandatava reisijateveoteenuse kohta, ükskõik milliselt alljärgnevalt isikult:

a)  avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädev asutus või pädevad asutused;

b)  muu asjaomane pädev asutus, kellel on õigus käesoleva artikli alusel juurdepääsu piirata;

c)  infrastruktuuriettevõtja;

d)  avaliku teenindamise lepingu alusel tegutsev raudteeveo-ettevõtja.”

da)  raudteeveo-ettevõtja, kes on taotlenud läbilaskevõimet vastavalt artikli 38 lõikele 4.” [ME-d 69 ja 114]

d)  Lõige lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

„3. Reguleeriv asutus põhjendab oma otsust ja tingimusi, mille alusel võib mõni järgmistest isikutest taotleda otsuse läbivaatamist ühe kuu jooksul pärast teate saamist:

a)  asjaomane pädev asutus või pädevad asutused;

b)  infrastruktuuriettevõtja;

c)  avaliku teenindamise lepingu alusel tegutsev raudteeveo-ettevõtja;

d)  juurdepääsu taotlev raudteeveo-ettevõtja.”.

Kui reguleeriv asutus kooskõlas lõikega 2 otsustab, et artikli 38 lõikes 4 osutatud reisijateveoteenus ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, pakub ta sellele tegevusele võimalikud alternatiivid, mis tagaksid, et artikli 10 lõikega 2 ette nähtud juurdepääsuõiguste tagamise tingimused oleksid täidetud.

4.  Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemustele ning artikli 57 lõikes 1 osutatud võrgustiku tegevusele toetudes võtab komisjon hiljemalt 16. detsember 2016 vastu meetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Need rakendusaktid Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 artiklis 60 osutatud kontrollimenetlusega menetlusega.”; [ME 70]

e)  lõige 5 jäetakse välja.

7.  Lisatakse järgmine artikkel 13a:"

„Artikkel 13a

Ühised teavitus- ja integreeritud piletimüügisüsteemid piletisüsteemid [ME 71]

1.  Ilma et see piiraks määrust (EÜ) nr 1371/2007(10) ja direktiivi 2010/40/EL,(11) Kõik sõiduplaaniandmed loetakse avalikeks andmeteks ja tehakse vastavalt kättesaadavaks.

Määrusest (EÜ) nr1371/2007 ja direktiivist 2010/40/EL olenemata nõuavad liikmesriigid kõigilt raudteesektori sidusrühmadelt (näiteks raudteeveo-ettevõtjad, infrastruktuuriettevõtjad ja piletimüüjad), et nad 12. detsembriks 2019 kasutaksid koostalitlevat teabe- ja otsepiletisüsteemi, mille eesmärk on teha reisijatele kättesaadavaks kõik liidu piirides reisi kavandamiseks ning piletite broneerimiseks ja ostmiseks vajalikud andmed.

Liikmesriigid nõuavad, et raudteeveo-ettevõtjad teeksid koostööd, et luua 12. detsembriks 2019 ühine reisiteabe- ja piletisüsteem, mis hõlmab pileteid, otsepileteid ja broneeringuid kõigi avaliku teenindamise lepingute raames osutatavate raudtee-reisijateveo teenuste jaoks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1370/2007, või otsustaksid volitada asjaomaseid asutusi sellist süsteemi looma. Selline süsteem ei tohi tekitada turumoonutusi ega diskrimineerimist raudteeveo-ettevõtjate vahel. Seda haldab avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või kõigi reisijateveoteenuseid osutavate raudteeveo-ettevõtjate ühendus.

Kommertsalusel avalikke reisijateveoteenuseid osutavad raudteeveo-ettevõtjad peavad süsteemile ilma diskrimineerimata juurde pääsema, et lisaks omaenda transporditeenustele reisirongiliikluse kohta teavet anda ja pileteid müüa.

Süsteem tuleb kavandada vastavalt direktiivile 2008/57/EÜ koostalitlevana ning telemaatiliste seadmete tehniliste spetsifikatsioonide alusel. Selle suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded peavad tagama eelkõige hinnakujunduse ja tasaarvelduste järjepidevuse, ärialase teabe konfidentsiaalsuse, isikuandmete kaitse ning konkurentsieeskirjade täitmise. Reisijatele mis tahes lisateenuseid pakkuv süsteem või rakendus peab olema nimetatud tehniliste spetsifikatsioonidega koostalitlev.

Liikmesriigid peavad tagama telemaatiliste seadmete peamiste tehniliste spetsifikatsioonide avatud ja diskrimineerimiseta kättesaadavuse.

Kõigis osapoolte vahelistes ärialastes lepingutes tuleb järgida konkurentsieeskirju.

Nimetatud süsteemi kulud jagatakse osapoolte vahel õiglaselt ja vastavalt igaühe panusele.

Reguleeriv asutus peab tagama, et ükski otsepiletisüsteem ei tekitaks turumoonutusi ega ettevõtjatevahelist diskrimineerimist.

Samuti võivad liikmesriigid nõuda, et riigisiseseid reisijateveoteenuseid pakkuvad raudteeveo-ettevõtjad ja muud liiki reisijateveoteenuste pakkujad osaleksid ühises teavitus- ja integreeritud koostalitlusvõimelises reiside piletimüügisüsteemis piletisüsteemis, et pakkuda pileteid, otsepileteid ja broneeringuid või anda pädevatele asjaomastele asutustele õigus sellise süsteemi loomiseks. Kui selline süsteem on loodud, tagab liikmesriik, et see ei tekita turumoonutusi või diskrimineerimist raudteeveo-ettevõtjate ja muude reisijateveoteenuste pakkujate vahel ning et seda haldab avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või kõigi reisijateveoteenust osutavate raudteeveo-ettevõtjate ühendus. [ME 72]

2.  Liikmesriigid nõuavad, et reisijateveoteenust osutavad raudteeveo-ettevõtjad koostavad ja kooskõlastavad koostavad ja kooskõlastavad, sealjuures seoses peamiste liidusiseste marsruutidega, riiklikud hädaolukorra lahendamise plaanid, et komisjoni otsust 2008/164/EÜ* arvesse võttes anda reisijatele määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 18 kohast abi teenuste inimtekkelisest või loodusõnnetusest põhjustatud olulise katkemise korral. Kõik reisijateveoteenust osutavad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteejaama ettevõtjad koostavad oma hädaolukorra lahendamise plaanid kooskõlas vastavate riiklike plaanidega.

__________________________________

* Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta otsus 2008/164/EÜ, milles käsitletakse koostalitlusvõime tehnilist kirjeldust üleeuroopalises tava- ja kiirraudteesüsteemis seoses piiratud liikumisvõimega inimestega (ELT L 64, 7.3.2008, lk 72).” [ME 73]

7a.  Artiklile 19 lisatakse järgmine punkt:"

„da) kohustuvad kohaldama nende liikmesriikide kollektiivlepinguid, kus ettevõte soovib tegutseda.” [ME 74]

8.  Artiklis 38 asendatakse lõige 4 järgmisega:"

„4. Kui taotleja kavatseb taotleda infrastruktuuri läbilaskevõimet reisijateveo teenuse pakkumiseks, teavitab ta infrastruktuuriettevõtjaid ja asjaomaseid reguleerivaid asutusi mitte vähem kui 18 kuud enne selle liiklusgraafiku jõustumist, mille kohta läbilaskevõimet taotletakse. Selleks et asjaomased reguleerivad asutused saaksid hinnata, milline on võimalik majanduslik mõju olemasolevatele avaliku teenindamise lepingutele, peavad reguleerivad asutused tagama, et kõiki pädevaid asutusi, kes on sõlminud avaliku teenindamise lepingus määratletud marsruudil raudtee-reisijateveoteenuse lepingu, ja kõiki teisi asjaomaseid pädevaid asutusi, kellel on artikli 11 alusel õigus piirata kasutusõigust, ja avaliku teenindamise lepingu alusel kõnealusel rahvusvahelisel reisijateveoteenuse marsruudil tegutsevaid raudteeveo-ettevõtjaid, teavitatakse viivitamata ja hiljemalt viie päeva jooksul.”

8a.  Artiklile 42 lisatakse lõige 1a:"

„1a. Taotlejate diskrimineerimise vältimiseks annab käesoleva direktiivi artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus selliste raamkokkulepete sõlmimiseks eelneva nõusoleku ja jälgib omal algatusel kehtivaid raamkokkuleppeid. Taotlejal on õigus esitada kaebus reguleerivale asutusele, kui ta leiab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, diskrimineeritud või ta on mis tahes muul moel raamkokkuleppe läbi kannatanud. Kui raamkokkuleppe kohta esitatakse kaebus, siis reguleeriv asutus kas kinnitab, et raamkokkuleppe muutmine ei ole vajalik, või nõuab raamkokkuleppe muutmist vastavalt reguleeriva asutuse poolt antud juhtnööridele hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist. Infrastruktuuriettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja täidavad reguleeriva asutuse otsuse nii kiiresti, kui on praktiliselt võimalik ja igal juhul mitte hiljem kui üks kuu pärast reguleeriva asutuselt teatise saamist. Käesolevas lõikes kirjeldatud ülesannete täitmisel pöörab reguleeriv asutus erilist tähelepanu ärisaladuste hoidmisele. ” [ME 75]

8b.  Artikli 46 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kooskõlastusmenetlust reguleerivad põhimõtted esitatakse võrgustiku teadaandes. Eelkõige seonduvad need raskustega rahvusvaheliste rongiliinide korraldamisel ning mõjuga, mida muutmine võib avaldada teistele infrastruktuuriettevõtjatele. Kui esitatakse vastanduvaid taotlusi raudteeveoteenuse osutamiseks ühes ja samas turusegmendis, võtab infrastruktuuriettevõtja läbilaskevõime jaotamisel arvesse ainult vaidlusalust infrastruktuuri ja mitte konkureerivate taotlejate taotletud kogu läbilaskevõimsust.” [ME 76]

8c.  Artikli 54 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Tehnilisest rikkest või õnnetusest tingitud rongiliikluse häirete puhul võtab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kõik vajalikud meetmed tavapärase olukorra taastamiseks. Selleks koostab ta hädaolukorra lahendamise plaani, loetledes erinevad asutused, keda tõsiste vahejuhtumite või rongiliikluse tõsiste häirete puhul teavitada. Juhul kui häire võib mõjutada piiriülest liiklust, jagab infrastruktuuriettevõtja kogu asjakohast teavet teiste infrastruktuuriettevõtjatega, kelle võrgustikku ja liiklust see häire võib mõjutada. Asjaomased infrastruktuuriettevõtjad teevad koostööd tavapärase piiriülese liikluse taastamiseks.” [ME 77]

8d.  Artiklile 55 lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Liikmesriigid tagavad, et reguleerivatel asutustel oleksid käesoleva direktiivi artiklis 56 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik organisatsioonilised ja operatiivvahendid, ning võtavad vajaduse korral vastu tegevuskava, mille eesmärk on tagada nende vahendite andmine.” [ME 78]

8e.  Artikkel 56 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 56

Reguleeriva asutuse ülesanded

1.  Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 6 kohaldamist, on taotlejal õigus, kui ta leiab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud, esitada reguleerivale asutusele kaebus eelkõige raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või vajaduse korral raudteeveo-ettevõtja või teenindusrajatise käitaja otsuste peale, mis käsitlevad:

a)  võrgustiku teadaannet selle esialgsel ja lõplikul kujul;

b)  selles esitatud kriteeriumeid;

c)  jaotamismenetlust ja selle tulemust;

d)  kasutustasude määramise skeemi;

e)  taotlejalt nõutavate või nõuda kavatsetavate infrastruktuuri kasutustasude suurust;

f)  artiklite 10–13 kohast juurdepääsukorda;

g)  teenustele juurdepääsuga ja teenuste eest tasude määramisega kooskõlas artikliga 13;

ga)  infrastruktuuri plaanilisi või plaaniväliseid hooldustöid.

2.  Ilma et see piiraks liikmesriikide konkurentsiasutuste õigusi konkurentsi tagamisel raudteeteenuste turul, on reguleerival asutusel pädevus jälgida konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul ning eelkõige kontrollida omal algatusel lõike 1 punkte a–ga, et hoida ära taotlejate diskrimineerimist. Ta kontrollib eelkõige, kas võrgustiku teadaanne sisaldab diskrimineerivaid sätteid või kas sellega antakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele kaalutlusõigus, mida on võimalik kasutada taotlejate diskrimineerimiseks.

3.  Reguleeriv asutus teeb samuti tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta)* määratletud riikliku ohutusasutusega ja käesolevas direktiivis määratletud tegevuslubasid väljaandva asutusega.

Liikmesriigid tagavad, et need asutused arendavad omavahelises koostöös välja teabejagamis- ja koostööraamistiku, mille eesmärk on hoida ära kahjulikke mõjusid konkurentsile või ohutusele raudteeturul. See raamistik hõlmab ka mehhanismi, millega reguleeriv asutus esitab riiklikule ohutusasutusele ja tegevuslubasid väljaandvale asutusele soovitusi küsimustes, mis võivad mõjutada konkurentsi raudteeturul, ning millega riiklik ohutusasutus esitab reguleerivale asutusele ja tegevuslubasid väljaandvale asutusele soovitusi küsimustes, mis võivad mõjutada ohutust. Ilma et see piiraks iga asutuse sõltumatust oma asjaomases pädevusalas, uurib asjaomane asutus enne otsuste vastuvõtmist iga sellist soovitust. Kui asjaomane asutus kavatseb nendest soovitustest kõrvale kalduda, põhjendab ta seda oma otsustes.

4.  Liikmesriigid võivad otsustada, et reguleerivale asutusele tehakse ülesandeks võtta vastu mittesiduvaid arvamusi artikli 8 lõikes 3 osutatud äriplaani esialgsete versioonide, osutatud lepingu ning läbilaskevõime suurendamise kava kohta, märkides eelkõige, kas nimetatud dokumendid on kooskõlas konkurentsiolukorraga raudteeteenuste turul.

5.  Reguleerival asutusel on materiaalsete ja inimressursside kujul oma ülesannete täitmiseks vajalik organisatsiooniline suutlikkus, mis on proportsionaalne raudteesektori tähtsusega liikmesriigis.

6.  Reguleeriv asutus tagab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kehtestatud kasutustasud on IV peatüki 2. jaoga vastavuses ning mittediskrimineerivad. Reguleeriv asutus tagab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, teenindusrajatiste käitajate või raudteeveo-ettevõtjate poolt kehtestatud juurdepääsutasud, sh juurdepääsu eest raudteele, raudteejaamadele, jaamade hoonetele ja muudele rajatistele, sealhulgas reisiteabe kuvamiseks mõeldud rajatistele, ei oleks diskrimineerivad. Selleks tuleb käesolevas lõikes nimetatud tasude suuruse või struktuuri kavandatavatest muudatustest reguleerivat asutust teavitada vähemalt kaks kuud enne nende kavandatud jõustumist. Reguleeriv asutus võib kuni üks kuu enne nende jõustumist nõuda kavandatud muudatuste vähendamist või suurendamist, nende edasilükkamist või neist loobumist. Taotlejate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbirääkimised infrastruktuuri kasutustasude üle on lubatud üksnes juhul, kui need toimuvad reguleeriva asutuse järelevalve all. Reguleeriv asutus sekkub, kui läbirääkimised läheksid tõenäoliselt vastuollu käesoleva peatüki nõuetega.

7.  Reguleeriv asutus konsulteerib korrapäraselt ja igal juhul vähemalt iga kahe aasta järel raudtee-kaubaveo ja -reisijateveo teenuste kasutajate esindajatega, et võtta arvesse nende arvamusi raudteeturu kohta.

8.  Reguleerival asutusel on õigus asjasse puutuvas liikmesriigis nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, taotlejalt ja mis tahes kolmandalt isikult asjakohast teavet.

Taotletud teave esitatakse reguleeriva asutuse poolt kehtestatud mõistliku aja jooksul, mis ei ületa üht kuud, välja arvatud juhul, kui reguleeriv asutus sellega erijuhtudel nõustub ja annab loa ajaliselt piiritletud pikenduseks, mis ei ületa kaht täiendavat nädalat. Reguleerival asutusel võimaldatakse jõustada selliseid taotlusi sobivate karistuste, sealhulgas trahvidega. Reguleerivale asutusele esitatav teave hõlmab kõiki andmeid, mida reguleeriv asutus vajab kaebustega seotud ülesannete täitmiseks ja seoses konkurentsi jälgimisega raudteeteenuste turul kooskõlas lõikega 2. See hõlmab andmeid, mida on vaja statistika tegemiseks ja turu jälgimiseks.

9.  Reguleeriv asutus vaatab ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest kaebuse läbi ning vastavalt vajadusele palub asjakohast teavet ja alustab konsulteerimist kõikide osapooltega. Ta teeb kaebuste suhtes otsuse, võtab meetmeid olukorra heastamiseks ja teavitab asjaomaseid osapooli oma põhjendatud otsusest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul kuue nädala jooksul alates kogu asjakohase teabe saamisest. Ilma et see piiraks liikmesriikide konkurentsiasutuste õigusi konkurentsi tagamisel raudteeteenuste turul, teeb reguleeriv asutus vajaduse korral omal algatusel otsuse asjakohaste meetmete kohta kõnealustel turgudel taotlejate diskrimineerimise, turu moonutamise ja mis tahes muu negatiivse arengu korrigeerimiseks, võttes eelkõige arvesse lõike 1 punkte a–ga.

Reguleeriva asutuse otsus on siduv kõikidele asjaomastele isikutele ja see ei kuulu teise haldusasutuse kontrolli alla. Reguleeriv asutus on suuteline jõustama oma otsuseid sobivate karistuste, sealhulgas trahvidega.

Kui kaebus on esitatud seoses infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisest keeldumisega või tingimustega, mille alusel läbilaskevõimet pakutakse, kinnitab reguleeriv asutus, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsust ei ole tarvis muuta, või nõuab selle otsuse muutmist vastavalt oma juhistele. Infrastruktuuriettevõtja peab täitma reguleeriva asutuse otsuse hiljemalt üks kuu pärast sellekohase teatise saamist.

10.  Liikmesriigid tagavad, et reguleeriva asutuse otsuseid on võimalik kohtus vaidlustada. Kaebus võib peatada reguleeriva asutuse otsuse üksnes siis, kui reguleeriva asutuse otsusest tulenev kohene mõju võib põhjustada kaebuse esitajale pöördumatut või ilmselgelt liiga suurt kahju. Käesolev säte ei piira kaebust menetlevale kohtule konstitutsioonilise seadusega antud asjakohaseid volitusi.

11.  Liikmesriigid tagavad, et reguleeriva asutuse otsused avaldatakse.

12.  Reguleerival asutusel on õigus teostada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate, teenindusrajatiste käitajate ja vajaduse korral raudteeveo-ettevõtjate auditeerimist või algatada nende suhtes välisaudit, et kontrollida raamatupidamisarvestuste lahusust käsitleva artikli 6 sätete täitmist. Selleks on reguleerival asutusel õigus nõuda asjakohast teavet. Eelkõige on reguleerival asutusel õigus nõuda, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, teenindusrajatiste käitajad ja kõik ettevõtjad või muud üksused, kes tegelevad raudteeveoga, raudteeveo eri kategooriate integreerimisega või infrastruktuuri majandamisega, nagu on osutatud artikli 6 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 13, esitavad täielikult või osaliselt VIII lisas loetletud raamatupidamisandmed nii üksikasjalikult, nagu peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks.

Ilma et see piiraks riigiabi eest vastutavate siseriiklike asutuste pädevust, võib reguleeriv asutus ka kõnealuse raamatupidamisarvestuse alusel teha järeldusi seoses riigiabi käsitlevate küsimustega, millest ta teavitab kõnealuseid asutusi.

13.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 60 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa teatavaks muutmiseks. Näiteks võib VIII lisa muuta, et kohandada seda vastavalt raamatupidamis- ja järelevalvetavade arengule, ja/või seda täiendada raamatupidamisarvestuste eristamise tõendamiseks vajalike lisaelementidega.

________________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).” [ME 79]

8f.  Artiklile 57 lisatakse järgmine lõige:"

„9a. Kui infrastruktuuriettevõtja otsus takistab taotleja arvates rahvusvahelise teenuse arendamist, võib ta pöörduda antud küsimuses arvamuse saamiseks reguleerivate asutuste võrgustiku poole. Pöördumisest teavitatakse samal ajal asjaomast riiklikku reguleerivat asutust. Võrgustik palub selgitust vajaduse korral infrastruktuuriettevõtjalt ja igal juhul asjaomaselt riiklikult reguleerivalt asutuselt. Võrgustik võtab vastu ja avaldab oma otsuse ja edastab selle asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele.

Reguleerivate asutuste võrgustik esitab komisjonile igal aastal tegevusaruande. Komisjon annab aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja hiljemalt 31. detsembriks 2019 võtab komisjon vastu seadusandliku ettepaneku, millega moodustatakse Euroopa reguleeriv asutus, ning annab nimetatud asutusele juriidilise isiku staatuse ja järelevalve- ja arbitraažifunktsiooni, mis võimaldab asutusel tegeleda piiriüleste küsimustega ning võtta vastu kaebusi riiklike reguleerivate asutuste otsuste peale. Nimetatud uus asutus asendab Euroopa reguleerivate asutuste võrgustikku.” [ME 80]

9.  Artiklis 63 asendatakse lõige 1 järgmisega:"

„1. Komisjon hindab 31. detsembriks 2024 käesoleva direktiivi mõju raudteesektorile ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande direktiivi rakendamise kohta. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa reguleeriva asutuse seisukohti diskrimineerimise või muude konkurentsimoonutuste jätkuva esinemise kohta ning liidu asjaomases sotsiaalse dialoogi komitees väljendatud sotsiaalpartnerite seisukohti. [ME 81]

Samaks kuupäevaks annab komisjon Euroopa reguleeriv asutus hinnangu, kas seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olevate infrastruktuuriettevõtjatega esineb endiselt diskrimineerivat tegevust diskrimineerimist või konkurentsi moonutamist muid konkurentsimoonutusi, ning avaldab soovitused täiendavateks poliitikameetmeteks. Komisjon teeb vajaduse korral ettepanekud nimetatud soovituste põhjal uute seadusandlike meetmete kohta ettepanekud. [ME 82]

Komisjon hindab hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle mõju rongipersonali tööjõuturu arengule ja teeb vajaduse korral ettepanekud uuteks seadusandlikeks meetmeteks, mis käsitlevad rongipersonali sertifitseerimist.” [ME 83]

Artikkel 1a

Määrust (EÜ) nr 1371/2007 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Käesoleva määruse jõustumisel kohaldatakse artikleid 9, 10, 11, 12, 19, artikli 20 lõiget 1 ning artiklit 26 kõikidele raudteereisijateveo teenustele kogu liidus.” [ME 84]

Artikkel 2

1.  Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt ...(12). Liikmesriigid edastavad viivitamata komisjonile kõnealuste sätete teksti.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

1.  Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Direktiiv tehakse kättesaadavaks konsolideeritud kujul koos sellega muudetava direktiiviga 2012/34/EL kolme kuu jooksul pärast avaldamist. [ME 85]

2.  Artikli 1 lõikeid 5–8 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018 [ajastatuna lähtuvalt 14. detsembril 2019 algavast liiklusgraafikuperioodist].

Kuni punkti 5 kohaldamise kuupäevani ja ilma et see piiraks rahvusvahelisi reisijateveoteenuseid, ei nõuta liikmesriikidelt juurdepääsuõiguse andmist raudteeveo-ettevõtjatele ja nende otsese või kaudse kontrolli all olevatele tütarettevõtjatele, kes on litsentsitud liikmesriigis, kus selliseid juurdepääsuõigusi ei anta. [ME 86]

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122. (2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92. (3) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/51/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (ELT L 164, 30.4.2004, lk 164). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/58/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta ning direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 44). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32). (7) Nõukogu 18. juuli 2005. aasta direktiiv 2005/47/EÜ Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahelise raudteesektoris piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitleva kokkuleppe kohta (ELT L 195, 27.7.2005, lk 15). (8) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14). (10) ELT L 315, 3.12.2007, lk 14. (11) ELT L 207, 6.8.2010, lk 1. (12) 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.