Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/0016(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0015/2014

Esitatud tekstid :

A7-0015/2014

Arutelud :

PV 25/02/2014 - 8
PV 25/02/2014 - 10
CRE 25/02/2014 - 8
CRE 25/02/2014 - 10

Hääletused :

PV 26/02/2014 - 9.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0150

Vastuvõetud tekstid
PDF 576kWORD 237k
Kolmapäev, 26. veebruar 2014 - Strasbourg
Raudteeohutus ***I
P7_TA(2014)0150A7-0015/2014
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2013)0031 – C7-0028/2013 – 2013/0016(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0031),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0028/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Leedu parlamendi, Rumeenia Senati ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni kirja transpordi- ja turismikomisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0015/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud)
P7_TC1-COD(2013)0016

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ(4) on oluliselt muudetud. Kuna on vaja teha täiendavaid muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(1 a)  Raudtee on juba ohutuim transpordiliik liidus ja on viimastel kümnenditel muutunud veelgi ohutumaks. Kuigi veomaht on võrreldes 200 miljardi reisijakilomeetriga 1970. aastal suurenenud praeguseks rohkem kui 300 miljardile reisijakilomeetrile, on hukkunud rongireisijate keskmine arv aastas vähenenud võrreldes 1970ndate aastate algusega 400 inimeselt vähem kui 100 inimesele. [ME 1]

(1 b)  Ohutust ei tuleks tagada mitte ainult reisijatele ja personalile, sh alltöövõtjatele, vaid ka raudteeületuskohtade kasutajatele ja raudtee läheduses elavatele isikutele. [ME 2]

(1 c)  Raudteeohutust tuleks tehnika ja teaduse arenguga kooskõlas veelgi suurendada, võttes arvesse raudteetranspordi konkurentsivõime eeldatavat paranemist. [ME 3]

(1 d)  Liidu raudteekeskkonnas on toimunud põhjalikud muutused, mis eelkõige on tingitud 1990ndate aastate alguses vastu võetud kolmest liidu raudteealaste õigusaktide paketist. Ühtse Euroopa raudteepiirkonna järk-järgulist loomist iseloomustavad osapoolte rohkus, alltöövõtjate järjest suurenev kasutamine ja uute ettevõtjate sagedasem turuletulek. Selles väga keerulises keskkonnas sõltub raudteeohutus eelkõige kõigi osapoolte, nimelt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteetööstuse ja ohutusasutuste omavahelisest koostoimest. Ohutusalastes õigusaktides tuleks nimetatud muutusi arvesse võtta ning kehtestada kohased teavitamis-, juhtimis- ja hädaolukorras tegutsemise menetlused ja vahendid. [ME 4]

(2)  Direktiiviga 2004/49 2004/49/ loodi ühine raudteeohutuse õigusraamistik nii, et ühtlustati ohutuseeskirjade sisu, raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifitseerimist, riiklike ohutusasutuste ülesandeid ja rolli ning õnnetusjuhtumite uurimist. Selleks et luua Raudteeveoteenuste ühtne turg, ühtse turu praegu jätkuva loomise tulemuseks on eri osapoolte ja sideliideste rohkus. Raudteeohutuse tagamiseks sellises keskkonnas tuleb kõnealune direktiiv põhjalikult läbi vaadata. [ME 5]

(2 a)  Arvestades jätkuvaid erinevusi ohutusnõuetes, mis mõjutavad raudteetranspordi optimaalset toimimist liidus, on eriti tähtis jätkata tegevus- ja ohutusnõuete ning õnnetuste uurimise eeskirjade ühtlustamist. [ME 6]

(2 b)  Ühtlustamine ei tohiks aga ohustada ühegi liikmesriigi praegust ohutustaset. [ME 7]

(2 c)  Raudteeohutuse ning inimelude, rahvatervise ja keskkonna kaitsmiseks on kõige olulisem nõuetekohaselt jõustada ja veelgi täiendada nõukogu direktiivi 96/49/EÜ(5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ(6). [ME 8]

(3)  Metroode, trammide, tramm-rongide ja teiste kergraudteesüsteemide kohta kehtivad paljudes liikmesriikides kohalikud või piirkondlikud ohutuseeskirjad ja nende üle teostavad järelevalvet sageli kohalikud või piirkondlikud ametiasutused ning need ei ole hõlmatud koostalitlust või litsentseerimist käsitlevate liidu nõuetega. Lisaks kehtivad trammide kohta sageli maateeohutuse alased õigusaktid ning seepärast ei saaks neid täiel määral reguleerida raudtee ohutuseeskirjadega. Seepärast tuleks sellised kohalikud raudteesüsteemid käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta. See ei takista liikmesriike kohaldamast käesoleva direktiivi sätteid kohalike raudteesüsteemide suhtes vabatahtlikkuse alusel, kui nad peavad seada asjakohaseks. [ME 9]

(4)  Liidu raudteesüsteemi ohutustase on üldiselt kõrge, eriti maanteetranspordiga võrreldes. Ohutust tuleb tehnika ja teaduse arenguga kooskõlas veelgi suurendada, niivõrd, kui see on mõistlikult teostatav, võttes arvesse raudteetranspordi konkurentsivõime eeldatavat paranemist. [ME 10]

(4 a)  Ohutus sõltub ennekõike raudteetaristu, toimingute, tootjate ja ohutusasutuste koostoimest. Ohutuse tagamiseks ja täiustamiseks tuleks kasutada asjakohaseid vahendeid ja neid edasi arendada. [ME 11]

(5)  Raudteesüsteemi peamised kõik osalised, taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad peaksid kandma täit vastutust süsteemi ohutuse eest, igaüks omas osas. Kui see on asjakohane, peaksid nad tegema koostööd riskikontrollimeetmete rakendamisel. Liikmesriigid peaksid selgelt eristama seda vahetut vastutust ohutuse eest ning riiklike ohutusasutuste ülesannet siseriikliku õigusliku raamistiku tagamisel ja kõigi käitajate tegevuse järelevalvel. [ME 12]

(6)  Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate vastutus raudteesüsteemi käitamise eest ei välista teiste selliste osaliste nagu tootjate, vedajate, saatjate, täitjate, laadijate, mahalaadijate, kaubasaajate, hoolduse eest vastutavate üksuste, hoolduse tarnijate, vagunihaldajate, veeremiüksuste omanike, veeremiüksuste haldajate, teenuseosutajate ning hankeüksuste vastutust oma toodete või teenuste eest ja riskikontrollimeetmete rakendamise eest. Selleks et hoida ära oht, et vastutust ei võeta nõuetekohaselt, tuleks iga asjakohane osaline teha lepinguliste kokkulepete kaudu vastutavaks oma konkreetse protsessi eest. Kõik raudteesüsteemi osalised peaksid vastutama selle eest, et teistele osalistele edastatakse terviklik ja tõene asjakohane teave, mis võimaldab kontrollida, kas veeremiüksused on käitamiskõlbulikud. on vajalik veeremiüksuse ohutuks käitamiseks, eelkõige hõlmab see teavet teave veeremiüksuse seisundi ja varasema hoolduse kohta, hooldusraamatuid hooldusraamatud, laadimistoimingute jälgitavust ja saatelehti jälgitavus ja saatelehed. [ME 13]

(6 a)  Kaubavagunitega juhtunud rasked õnnetused on näidanud, et liidu tasandil ühtlustatud kohustuslikud eeskirjad raudtee kaubavagunite, reisijateveoveeremi ja vedurite hooldussageduse ja hoolduskordade kohta on vajalikud. [ME 14]

(7)  Iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ning hoolduse eest vastutav üksus peaks tagama, et tema töövõtjad ja muud osalised rakendavad riskikontrollimeetmeid. Selleks peaksid nad kohaldama ühiste ohutusmeetoditega ette nähtud jälgimismeetodeid. Nende töövõtjad peaksid rakendama seda menetlust lepinguliste kokkulepete kaudu. Kuna sellised kokkulepped on raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemi oluline osa, peaksid raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad kõnealused kokkulepped avalikustama Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi „amet”) või riikliku ohutusasutuse taotlusel järelevalvetegevuse kontekstis.

(7 a)  Tootjate, hoolduse tarnijate ja raudteeveo-ettevõtjate vaheline koostöö on viimastel aastakümnetel vähenenud. Seetõttu on kogu raudteesüsteemi ohutuse tagamiseks vaja ühtlustada hoolduskordade minimaalne vahe ja kvaliteedinõuded. [ME 15]

(8)  Järk-järgult on kehtestatud ühised ohutuseesmärgid ja ühised ohutusmeetodid, et tagada kõrge ohutustase ning seda tõsta, kui see on vajalik ja mõistlikult teostatav. Need peaksid olema ohutuse ja käitajate tulemuslikkuse hindamise vahendid nii liidu tasandil kui ka liikmesriikides. On kehtestatud ühised ohutusnäitajad, et hinnata, kas süsteemid vastavad ühistele ohutuseesmärkidele, ning hõlbustada raudteede ohutustaseme jälgimist. [ME 16]

(9)  Siseriiklikud eeskirjad, mille aluseks on sageli siseriiklikud tehnilised standardid, on asendatakse järkjärgult asendatud ühistel standarditel põhinevate eeskirjadega, mis on kehtestatud ühiste ohutuseeskirjadega, ühiste ohutusmeetoditega ja koostalitluse tehniliste kirjeldustega (KTKdega). Selleks et kõrvaldada koostalitluse tõkked, tuleks KTKde kogu liidu raudteesüsteemile laiendamisega ja KTKde avatud punktide sulgemisega vähendada siseriiklike eeskirjade arvu. Selleks peaksid peavad liikmesriigid oma siseriiklike eeskirjade süsteemi pidevalt ajakohastama, jätma vananenud eeskirjad kõrvale ning teavitama sellest kohe komisjoni ja ametit. [ME 17]

(10)  Pidades silmas astmelist lähenemisviisi, mille eesmärk on kõrvaldada raudteesüsteemi koostalitluse tõkked raudtee kõrget ohutustaset säilitades ja seega vähendada KTKde vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleks võtta meetmeid, et liikmesriigid ei võtaks vastu uusi siseriiklikke eeskirju ega alustaks projekte, mis muudaksid praeguse süsteemi veelgi keerukamaks. Ohutusjuhtimissüsteem on õnnetusjuhtumite ärahoidmise tunnustatud vahend. Liikmesriigid, amet ning raudteeveo-ettevõtjad vastutavad selle eest, et õnnetusjuhtumite kordumise ärahoidmiseks võetakse kohe parandusmeetmeid. Liikmesriigid ei peaks vähendama raudteeveo-ettevõtjate vastutust nii, et nad kehtestavad kohe pärast õnnetusjuhtumi toimumist uued siseriiklikud eeskirjad. [ME 18]

(10 a)  Rongijuhtimis- ja signalisatsioonisüsteemid on raudteeohutuse tagamiseks kriitilise tähtsusega. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ühtlustatud väljatöötamine ja kasutuselevõtt liidu raudteevõrgustikus aitab ohutustaset olulisel määral tõsta. [ME 19]

(11)  Oma ülesannete ja kohustuste täitmisel peaksid taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad rakendama ohutusjuhtimissüsteemi, mis vastab liidu nõuetele ja sisaldab ühiseid elemente. Ohutust ja ohutusjuhtimissüsteemi rakendamist käsitlev teave tuleks esitada ametile ja asjaomase liikmesriigi riiklikule ohutusasutusele.

(11 a)  Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad peaksid oma ohutuskultuuri raames kehtestama nn õigluse kultuuri, et aktiivselt julgustada töötajaid teatama ohutusega seotud õnnetustest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest, ilma et neid selle eest karistataks või diskrimineeritaks. Õigluse kultuur võimaldab raudteetööstusel õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest järeldusi teha ning seega parandada töötajate ja reisijate ohutust raudteel. [ME 20]

(12)  Selleks et tagada raudteeohutuse kõrge tase ja kõigile raudteeveo-ettevõtjatele võrdsed tingimused, peaksid nad täitma samu ohutusnõudeid. Litsentseeritud raudteeveo-ettevõtjal peaks raudteetaristule juurdepääsu saamiseks olema ohutussertifikaat. Ohutussertifikaadiga tuleks tõendada, et raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud ohutusjuhtimissüsteemi ja on suuteline asjakohaseid ohutusstandardeid ja -eeskirju täitma kõikides liikmesriikides, kus ta tegutseb. Rahvusvaheliste veoteenuste puhul peaks piisama ohutusjuhtimissüsteemi ühekordsest heakskiitmisest liidu tasandil või territooriumi tasandil, kus raudtee-ettevõtja raudteetaristust kasutama hakkab. [ME 21]

(13)  On kehtestatud direktiivil 2004/49/EÜ põhinevad jälgimise, vastavushindamise, järelevalve ning riskihindamise ühtlustatud meetodid miinimummeetodid, mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate ja riiklike ohutusasutuste suhtes. Kõnealune õigusraamistik on piisavalt küps, et minna järk-järgult üle ühtsele ohutussertifikaadile, mis kehtib kindlaksmääratud toimimisaladel kogu liidus. Üleminek ühtsele ohutussertifikaadile peaks aitama muuta raudteesüsteemi tulemuslikumaks ja vähendada raudteeveo-ettevõtjate halduskoormust, muutes raudteetranspordi seeläbi transpordiliikide vahelises konkurentsis konkurentsivõimelisemaks. [ME 22]

(14)  Ühtne ohutussertifikaat tuleks välja anda selliste tõendite alusel, mis näitavad, et raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud oma ohutusjuhtimissüsteemi. Kõnealuste tõendite saamiseks võib olla vaja raudteeveo-ettevõtjat mitte üksnes kohapeal kontrollida, vaid ka teha järelevalvet, et hinnata, kas raudteeveo-ettevõtja rakendab pärast ühtse ohutussertifikaadi saamist oma ohutussüsteemi nõuetekohaselt.

(15)  Taristuettevõtjal peaks olema peamine vastutus oma raudteevõrgustiku ohutu projekteerimise, hooldamise ja käitamise eest. Taristuettevõtja peaks saama riiklikult ohutusasutuselt ohutusloa ohutusjuhtimissüsteemi ja muude ohutusnõuete järgimise kohta.

(16)  Rongipersonali koolitamine ja nende kvalifikatsiooni tõstmine on raudteeohutuse jaoks kriitilise tähtsusega tegur. Raudteeveo-ettevõtjad peaksid tagama oma personali nõuetekohase kvalifikatsiooni, sertifitseerimise ja koolituse, kaasa arvatud teise liikmesriigi võrgustikus töötamisel. Riiklikud ohutusasutused peaksid selles osas nõudeid jälgima ja jõustama. Rongipersonali sertifitseerimine on võib olla uute sisenejate jaoks tihti ületamatuks tõkkeks. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomasel taristul tegutseda kavatsevatel raudteeveo-ettevõtjatel on juurdepääs siseriiklike nõuete täitmiseks vajalikele koolitus- ja sertifitseerimisvõimalustele. [ME 23]

(17)  Hoolduse eest vastutavat üksust tuleks sertifitseerida kaubavagunite puhul. Kui hoolduse eest vastutav üksus on taristuettevõtja, peaks kõnealune sertifitseerimine olema hõlmatud ohutusloa menetlusega. Sellisele üksusele välja antud sertifikaat peaks tagama, et käesoleva direktiivi kohased hooldusnõuded on täidetud üksuse vastutuse all oleva mis tahes kaubavaguni puhul. See sertifikaat peaks kehtima kogu liidu territooriumil ja selle peaks välja andma asutus, mis on suuteline kontrollima asjaomase üksuse loodud hooldussüsteemi. Kuna kaubavaguneid kasutatakse tihti rahvusvahelises liikluses ja kuna hoolduse eest vastutav üksus võib soovida kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis asuvaid töökodasid, peaks sertifitseerimisasutus olema suuteline tegema kontrolle kogu liidus.

(17 a)  Amet peaks koos raudteesektori ekspertidega välja töötama ühise ohutusmeetodi kriitiliste ohutuskomponentide kindlakstegemiseks, võttes arvesse lennundussektori kogemusi. [ME 24]

(18)  Riiklike ohutusasutuste organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess peaksid olema täiesti sõltumatud mis tahes raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast ja või hankeüksusest. Nad peaksid oma ülesandeid täitma avatud ja mittediskrimineerival viisil ning tegema ametiga koostööd kõrge raudteeohutuse tasemega ühtse raudteepiirkonna loomiseks ning otsustamiskriteeriumide kooskõlastamiseks. Riiklikel ohutusasutustel peab oma ülesannete täitmiseks olema piisavalt eelarvevahendeid ja piisav hulk hästi koolitatud personali. Tõhususe suurendamiseks võivad kaks või enam liikmesriiki otsustada ühendada oma riikliku ohutusasutuse töötajad ja vahendid. [ME 25]

(18 a)  Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks ja raudteeohutuse suurendamiseks on kindlasti vaja kasutusele võtta ühtne ohutussertifikaat. See nõuab ülesannete ja vastutuse selget jagamist ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel. Ametist peaks saama seoses ohutussertifikaatidega liidu universaalteenistus, mis kasutab riiklike ohutusasutuste väärtuslikke erialateadmisi, kohalikke teadmisi ja kogemusi. Määruses ... [Euroopa Raudteeametit käsitlev määrus] osutatud lepinguliste kokkulepete alusel peaks amet delegeerima konkreetsed ülesanded ja vastutuse riiklikele ohutusasutustele, kuid tal peaks olema ainupädevus väljastada, uuendada, muuta või tühistada ohutussertifikaate nii raudteeveo-ettevõtjate kui ka taristuettevõtjate puhul. [ME 26]

(19)  Kui riiklikul ohutusasutusel palutakse teha teises liikmesriigis asuva raudteeveo-ettevõtja üle järelevalvet, peaks amet teavitama asjakohaseid riiklikke ohutusasutusi ja tagama järelevalvetegevuseks vajaliku kooskõlastamise.

(19 a)  Rongijuhtide ja ohutusülesandeid täitva rongipersonali töö-, sõidu- ja puhkeaja järgimine on raudteeohutuse ja ausa konkurentsi jaoks väga oluline. Riiklikud ohutusasutused peaksid vastutama sellekohaste eeskirjade jõustamise ja nende kohaldamise kontrollimise ning piiriülese tegevuse eest. Amet peaks välja töötama pardaseadme rongijuhtide sõidu- ja puhkeaja registreerimiseks. Riiklikel ohutusasutustel peaks olema pädevus sõidu- ja puhkeaegade piiriüleseks kontrollimiseks. [ME 27]

(20)  Tõsised õnnetusjuhtumid raudteel on harvad. Need võivad aga olla katastroofiliste tagajärgedega ja tekitada avalikkuses muret raudteesüsteemi ohutustaseme pärast. Kõiki selliseid õnnetusjuhtumeid tuleks seepärast uurida ohutuse vaatenurgast, et vältida nende kordumist, ning uurimistulemused tuleks avalikustada ja esitada korrapärastes aruannetes. Muid õnnetusjuhtumeid ja intsidente tuleks samuti ohutuse seisukohast uurida, kui need võivad olla tõsiste õnnetusjuhtumite olulisteks eellasteks. Nende eellaste kindlakstegemiseks loovad raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad artiklis 3 määratletud „õigluse kultuuri”. [ME 28]

(20 a)  Raudteeohutussüsteem põhineb reageerimisel õnnetustele ja vahejuhtumitele ning nendest saadud õppetundidel, mis nõuab konfidentsiaalsuseeskirjade ranget kohaldamist, et tagada väärtuslike teabeallikate kättesaadavus tulevikus. Sellega seoses tuleks delikaatseid ohutusandmeid asjakohaselt kaitsta. [ME 29]

(20 b)  Õnnetustega seostuvad mitmesugused avalikud huvid, nagu vajadus uusi õnnetusi vältida ja kohane õigusemõistmine. Need huvid on laiemad kui õnnetusega seotud osapoolte isiklikud huvid ja õnnetus ise. Üldise avaliku huvi tagamiseks on vaja kõikide huvide vahelist õiglast tasakaalu. [ME 30]

(21)  Ohutusjuurdlus peaks toimuma sama intsidendi kohtulikust uurimisest eraldi ning selle teostajatele tuleks tagada juurdepääs tõenditele ja tunnistajatele. Seda peaks teostama alaline asutus, mis on kõikidest raudteesektori osalejatest sõltumatu. See asutus peaks toimima nii, et huvide konflikt ja võimalik seotus uuritavate juhtumite põhjustega oleks välistatud; eelkõige ei tohiks see mõjutada kõnealuse asutuse talituslikku sõltumatust, kui asutus on organisatsioonilistel ja õigusstruktuuriga seotud põhjustel tihedalt seotud siseriikliku ohutusasutuse või raudteid reguleeriva asutusega. Selle juurdlused tuleks teostada nii avatult kui võimalik. Iga juhtumi puhul peaks ohutusjuurdlusasutus moodustama asjakohase juurdluskomisjoni, millel on vajalikud eriteadmised otseste ja kaudsete põhjuste leidmiseks.

(21 a)  Raudteesektor peaks edendama ka mittekaristavat keskkonda, mis hõlbustaks spontaanset intsidentidest teatamist, viies nii edasi „õigluse kultuuri” põhimõtet. [ME 31]

(21 b)  Õnnetuste ja intsidentide ärahoidmiseks on oluline, et asjaomast teavet, sealhulgas eelkõige ohutusuuringute tulemusena saadud ohutusalaseid raporteid ja soovitusi edastataks võimalikult kiiresti. [ME 32]

(21 c)  Raudteesektoris on pärast õnnetust raske tuvastada ohvrite isikut ja kontaktisikuid ja/või pereliikmeid, kuna käitajale ei ole ohvri isik üldjuhul teada. Teatavate ELi raudteeteenuste puhul, kus on kohustuslik eelnev reserveerimine või kus toimub enne rongile minekut reisijate turvakontroll, peaks käitajal siiski olema reisijate nimekiri ja pardatöötajate nimekiri üksnes selleks, et saaks pereliikmete ja/või kontaktisikutega kiiresti ühendust võtta. Seepärast tuleks ametile anda volitus niisuguste süsteemide väljatöötamiseks, mis võimaldaksid sellist teavet reisijate reserveerimissüsteemidesse integreerida. Riikide ametiasutustel on samuti vaja koostada hädaabikavad, milles nähakse ette hädaabiteenused, juurdepääsuplaanid ja päästetööd õnnetuskohal ning mis hõlmab ka ohvritele abi osutamise kava. Amet võib teha koostööd ja aidata neid kavasid koostada, võttes arvesse parimaid tavasid. Ka käitajal peaks olema ohvrite abistamise kava. [ME 33]

(22)  Ohutusjuurdlusasutuse tegevuse tõhustamiseks ja ülesannete täitmise hõlbustamiseks peaks ohutusjuurdlusasutusel ja ametil, kui ta seda taotleb, olema õigeaegne juurdepääs õnnetuskohale, vajaduse korral koostöös õigusasutusega. Kõik kaasatud osapooled, kaasa arvatud amet, peaksid esitama kogu olulise teabe, mis on ohutusjuurdlusasutuse tegevuseks vajalik. Ohutusjuurdlusaruanded koos järelduste ja soovitustega annavad otsustavat teavet raudteeohutuse edasiseks suurendamiseks ja need tuleks liidu tasandil avalikult kättesaadavaks teha. Ohutuse tagamise soovitusi tuleks täita ja võetud meetmetest uurimisorganile aru anda. [ME 34]

(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva direktiivi sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Sellised karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)  Kuna käesoleva direktiiviga kavandatud meetmete eesmärki, milleks on liikmesriikide tegevuste koordineerimine ohutuse reguleerimiseks ja järelevalveks ning õnnetusjuhtumite uurimiseks ja ühiste ohutuseesmärkide, ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutusnäitajate ning ühtsete ohutussertifikaatide ühiste nõuete kehtestamiseks, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seepärast on seda meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale;

(25)  Selleks et täiendada ja muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte ühiste ohutusmeetodite ja nende läbivaatamise ning ühiste ohutusnäitajate ja ühiste ohutuseesmärkide läbivaatamise kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil konsultatsioone sotsiaalpartnerite ja eelkõige riiklike ohutusasutustega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 35]

(26)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamisel ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitus seoses ohutusjuhtimissüsteemile ja selle osadele esitatavate nõuetega, hoolduse eest vastutavate üksuste puhul kaubavagunite sertifitseerimissüsteemi läbivaatamisega ja selle laiendamisega muudele veeremiühikutele, ning seoses õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimise aruannete põhisisuga. Kõnealuseid rakendusvolitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(7).

(27)  Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mis kujutavad endast sisulist muudatust võrreldes varasema direktiiviga. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(28)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadest, mis on esitatud II lisa B osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga nähakse ette sätted miinimumsätted, millest rangemaid sätteid võivad liikmesriigid vastu võtta ainult kooskõlas artikliga 8,, et tagada ohutuse arendamine ja edasine suurendamine Euroopa Liidu raudteedel ning parem juurdepääs raudteeveoteenuste turule järgmiste meetmetega: [ME 36]

a)  regulatiivse struktuuri ühtlustamine liikmesriikides;

b)  raudteesüsteemis osalejate vahel vastutuse jagamine;

c)  ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetodite väljatöötamine, et järk-järgult kõrvaldada vajadus siseriiklike eeskirjade järele et siseriiklikud eeskirjad kõrgel ohutustasemel suuremal määral ühtlustada; [ME 37]

d)  riikliku ohutusasutuse ning õnnetusjuhtumite ja intsidentide ohutusjuurdlusasutuse moodustamise nõudmine igas liikmesriigis;

e)  raudteeohutuse juhtimise, reguleerimise ja järelevalve ühiste põhimõtete kindlaks määramine.

e a)  ühtse ohutussertifikaadi kasutuselevõtt, mis kehtib ja mida tunnustatakse kindlaksmääratud toimimisaladel kõikides liikmesriikides. [ME 38]

e b)  nõue, et amet avaldaks suunised raudteeohutuse ja ohutuse sertifitseerimise kohta, sh näited heade tavade kohta, eelkõige piiriüleses transpordis. [ME 39]

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide selliste raudteesüsteemide suhtes, mida võib lahutada allsüsteemideks struktuuri- ja talitusvaldkondade kaupa. See hõlmab terviksüsteemi ohutusnõudeid, sealhulgas taristu ja liiklustegevuse ohutut juhtimist ning raudteeveo-ettevõtjate, - taristuettevõtjate ning muude raudteesüsteemi osaliste interaktsiooni.

2.  Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalast on rakendamiseks võetavate meetmete hulgast välja jäetud järgmised süsteemid jätta[ME 103]

a)  metrood, trammid, tramm-rongid ja kergraudteesüsteemid; [ME 40]

b)  ülejäänud raudteesüsteemist talituslikult eraldiseisvad võrgustikud, mis on ette nähtud üksnes kohalike, linnasiseste või linnalähiste reisijateveoteenuste osutamiseks ning üksnes nimetatud võrgustikes tegutsevad raudteeveo-ettevõtjad;

3.  Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavate meetmete reguleerimisalast välja jätta:

a)  eraomandis oleva raudteetaristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult sellisel taristul, mis on ette nähtud üksnes omaniku isiklikeks kaubavedudeks;

b)  taristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil.

b a)  kergraudteetaristu, mida aeg-ajalt kasutatakse raskete raudtee veeremiüksuste jaoks kergraudtee käitustingimustel, juhul kui selliste veeremiüksuste kasutamine on vajalik vaid ühenduvuse otstarbel; [ME 41]

b b)  loa kaotanud veerem, mida veetakse loa uuendamise eesmärgil terminali või paiknemiskohta. [ME 42]

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „liidu raudteesüsteem” – liidu raudteesüsteem tavaraudtee- ja kiirraudteesüsteem, nagu on määratletud direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklis 2; [ME 43]

b)  „taristuettevõtja” – taristuettevõtja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (8) artiklis 2 [direktiivis 2001/14/EÜ „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja”] 3. [ME 44]

c)  „raudteeveo-ettevõtja”– raudteeveo-ettevõtja direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 2 2012/34/EL artiklis 3 kindlaksmääratud tähenduses ja mis tahes muu avalik või eraõiguslik ettevõtja, tegeleb kauba- ja/või reisijateveo teostamisega raudteel ja kes on kohustatud tagama veojõu; see hõlmab ka üksnes veojõudu tagavaid ettevõtjaid; [ME 45]

c a)  „toimimisala” – liikmesriigis asuv võrk või võrgustik või liikmesriikide rühm, kus raudteeveo-ettevõtja hakkab toimima;

c b)  „isoleeritud võrgustik” – liikmesriigi raudteevõrgustik või selle osa, mille rööpmevahe erineb Euroopa standardsest nominaalsest rööpmevahest (1435 mm; edaspidi „standardne rööpmevahe”) ja mis on sellest eraldatud geograafiliselt või tehniliselt, ning hästi integreeritud 1 520 mm rööpmevahega raudteevõrgustikku koos kolmandate riikidega, ent isoleeritud liidu standardsest võrgustikust; [ME 46]

d)  „koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK)” – kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või allsüsteemi osa, et tagada vastavus olulistele nõuetele ja raudteesüsteemi koostalitlus, nagu on määratletud direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklis 2;

e)  „ühised ohutuseesmärgid” – minimaalsed ohutustasemed, mis tuleb saavutada raudteesüsteemi eri osades (näiteks tavaraudteesüsteem, kiirraudteesüsteem, pikad raudteetunnelid või üksnes kaubaveoks kasutatavad liinid) ja süsteemis tervikuna, väljendatuna aktsepteeritava riskitaseme näitajates;

f)  „ühised ohutusmeetodid” – meetodid, millega kirjeldatakse ohutustasemete hindamist ja ohutuseesmärkide saavutamist ning muude ohutusnõuete täitmist;

f a)  „ühised ohutusnäitajad” – ühtne kogum raudteeohutusega seotud andmetest, mis on kogutud raudtee ohutustaseme jälgimise hõlbustamiseks ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamiseks; [ME 48]

g)  „riiklik ohutusasutus” – siseriiklik asutus, millele on usaldatud raudteeohutusega seotud ülesanded kooskõlas käesoleva direktiiviga, või mis tahes asutus, kellele mitu liikmesriiki on need ülesanded usaldanud, et tagada ühtne ohutuskord;

h)  „siseriiklikud eeskirjad” – kõik liikmesriigi poolt teada antud siduvad eeskirjad, mis sisaldavad raudtee ohutusnõudeid või ohutuse, käitamise või tehnilisi nõudeid sisaldavad siduvad eeskirjad, mis on kehtestatud liikmesriigi tasandil ja on kohaldatavad raudteeveo-ettevõtjate mida kohaldatakse raudteeveol osalejate suhtes olenemata neid eeskirju väljaandvast asutusest; [ME 49]

i)  „ohutusjuhtimissüsteem” – taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja loodud organisatsioon ja meetmed menetlused oma tegevuse ohutuks juhtimiseks; [ME 50]

j)  „vastutav uurija” – juurdluse organiseerimise, teostamise ja kontrollimise eest vastutav isik;

k)  „õnnetusjuhtum” – soovimatu või ettekavatsematu ootamatu sündmus või selliste sündmuste jada, millel on kahjulikud tagajärjed; õnnetusjuhtumid jagatakse järgmistesse kategooriatesse: kokkupõrked, rööbastelt mahasõidud, raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, liikuva veeremi põhjustatud õnnetused inimestega, kaasa arvatud nendega, kes ei vasta reisijate määratlusele, sealhulgas raudteedepoodes ja rööbasteede hooldustööde ajal toimunud sellised õnnetused, ning tulekahjud ja muud õnnetusjuhtumid; [ME 51]

l)  „raske õnnetusjuhtum” – rongide kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mille tulemuseks on vähemalt ühe inimese surm või ulatuslikud kahjustused viiele või enamale inimesele või tõsised kahjustused veeremile, taristule või keskkonnale ja mis tahes muud sarnased õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutuse reguleerimisele või ohutusjuhtimisele; „ulatuslik kahjustus” – kahju, mille suuruseks ohutusjuurdlusasutus võib viivitamata hinnata kokku vähemalt kaks miljonit eurot;

m)  „intsident” – mis tahes juhtum, mis ei ole õnnetusjuhtum ega raske õnnetusjuhtum, mis on seotud rongide käitamisega ja mõjutab käitamisohutust;

n)  „juurdlus” – õnnetusjuhtumite ja intsidentide ennetamiseks läbiviidav menetlus, mis hõlmab teabe kogumist ja analüüsimist, järelduste tegemist (kaasa arvatud põhjuste kindlakstegemine) ja vajaduse korral ohutussoovituste väljatöötamist;

n a)  „mõistlikult teostatav” – iseloomustus mis tahes tegevuse kohta, mis kulude ja tulude analüüsi kohaselt ei nõua ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja/või ebaproportsionaalselt pikka rakendusaega võrreldes ohutuseesmärgiga, mida tahetakse saavutada; [ME 52]

n b)  „teised osapooled” – kõik need osapooled, kes teostavad raudteesüsteemi liideste juures väliseid tegevusi, millel on otsene mõju süsteemi toimimisele ja mida taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad peavad kontrollima; [ME 53]

o)  „põhjused” – tegevus, tegevusetus, sündmused või tingimused või nende kombinatsioon, mis põhjustasid õnnetuse või intsidendi;

p)  „kergraudtee” – linna- ja/või linnalähiliinide raudteetranspordisüsteemid, mille läbilaskevõime ja kiirus on suurema kandevõimega raudtee- ja metroosüsteemide omast väiksem, kuid trammisüsteemide omast suurem. Kergraudteesüsteemid võivad kasutada oma sõidueesõigust või jagada seda muu teeliiklusega ning reisijate või kauba pikamaavedude puhul veeremiüksust tavaliselt ei vahetata;

p a)  „piiriülene raudteesüsteem” – raudteesüsteem, mis osutab transporditeenuseid lähimate kummalgi pool piiri asuvate linnatranspordisõlmede vahel; [ME 54]

q)  „teavitatud asutused” – asutused, mis vastutavad koostalitluse komponentide vastavuse või sobivuse hindamise või allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluste hindamise eest;

r)  „koostalitluse komponendid” – mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi ning millest raudteesüsteemi koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub, nagu on määratletud direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklis 2;

s)  „omanik valdaja” – isik või üksus, kes veeremiüksuse omanikuna või veeremiüksuse kasutusõigust omades kasutab veeremiüksust transpordivahendina ning on registreeritud valdajana raudteeveeremi riiklikus registris, millele on osutatud direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklis artiklites 43 ja 43 a osutatud veeremiregistrite; [ME 55]

t)  „hoolduse eest vastutav üksus” – veeremiüksuse hoolduse eest vastutav üksus, kes on sellisena registreeritud raudteeveeremi riiklikus registris;

u)  „veeremiüksus” – raudteeliinidel oma ratastel sõitmiseks sobiv veeremiüksus kas veojõuga või ilma fikseeritud või muudetava koosseisuna. Veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest ja talituslikust allsüsteemist; [ME 56]

v)  „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab koostalituse komponendi või allsüsteemi või laseb selle projekteerida või toota ning turustab seda enda nime või kaubamärgi all; [ME 57 - ei puuduta eestikeelset versiooni]

w)  „saatja” – ettevõtja, kes saadab kaupa kas enda nimel või kolmanda isiku nimel;

x)  „laadija” – ettevõtja, kes laadib pakitud veosed, sh ohtlikud veosed, väikekonteinerid või teisaldatavad paagid vagunisse või konteinerisse või kes laadib konteineri, mahtkonteineri, mitmeelemendilise gaasikonteineri, paakkonteineri või teisaldatava konteineri vagunisse;

x a)  „mahalaadija” – ettevõte, mis eemaldab konteineri vagunilt või laadib pakitud kaubad vagunist või konteinerist maha või laadib mahuti, vaguni või konteineri tühjaks; [ME 58]

y)  „täitja” – ettevõtja, kes täidab paagi (tsisternvagun, kergpaagiga vagun, teisaldatav paak või paakkonteiner), vaguni, suurkonteineri või väikekonteineri puistveoks või anumakogumiga vaguni või mitmeelemendilise gaasikonteineri veosega, st ohtliku veosega.

y a)  „õigluse kultuur” – menetlus, mis luuakse selleks, et julgustada töötajaid aktiivselt teatama ohutusega seotud õnnetusjuhtumitest, intsidentidest ja ohtlikest olukordadest, kusjuures töötajad vastutavad endiselt tahtlike rikkumiste ja raske hooletuse eest. Neid isikuid ei tohiks karistada või diskrimineerida tahtmatute eksimuste või sellise teabe avalikustamise eest. Õigluse kultuur võimaldab raudteesektoril õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest järeldusi teha ning seega parandada töötajate ja reisijate ohutust raudteel; [ME 59]

y b)  „vastuvõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on märgitud kauba saatelehel ning kes kauba ja saatelehe vastu võtab; [ME 60]

y c)  „vedaja” – ettevõte, kellega saatja või reisija on sõlminud veolepingu, või järgmine vedaja, kellel on selle lepingu alusel vastutus; [ME 61]

II PEATÜKK

OHUTUSE ARENDAMINE JA JUHTIMINE

Artikkel 4

Raudteesektori osaliste roll raudteeohutuse arendamisel ja suurendamisel

1.  Liikmesriigid ja amet tagavad igaüks oma vastutusvaldkonnas, et ohutus raudteel üldiselt säiliks ja võimaluse korral – juhul kui see on mõistlikult teostatav – pidevalt suureneks, võttes arvesse liidu arvesse inimtegurite mõju, liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide arengut ning tehnika ja teaduse arengut ning tegeldes eelisjärjekorras tõsiste õnnetusjuhtumite ärahoidmisega.

Liikmesriigid ja amet tagavad, et raudteeohutuse arendamise ja täiustamise meetmetes võetakse arvesse süsteemipõhise lähenemisviisi järgimise vajadust.

2.  Liikmesriigid ja amet tagavad, et vastutus raudteesüsteemi turvalise toimimise ja sellega seotud riskide kontrollimise eest lasub taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel, kohustades neid:

a)  rakendama vajalikke riskikontrollimeetmeid, vajadusekorral üksteisega koostöös;

b)  rakendama liidu ja siseriiklikke eeskirju;

c)  kehtestama ohutusjuhtimissüsteeme kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Ilma et see piiraks tsiviilvastutuse kohaldamist kooskõlas liikmesriikide õigusnõuetega, vastutab iga taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja tema osa eest süsteemis ja selle ohutu toimimise, sealhulgas materjalitarnete ja teenuste hanke eest, kasutajate, klientide, asjaomaste töötajate ja kolmandate isikute ees. Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemis võetakse samuti arvesse kolmandate isikute tegevusega seotud riske.

3.  Iga tootja, hoolduse tarnija, valdaja, teenuseosutaja ja hankeüksus tagab, et tema tarnitud veerem, rajatised, sisseseade, tarvikud, seadmed ja teenused vastaksid kirjeldatud nõuetele ja kasutustingimustele, nii et raudteeveo-ettevõtja ja/või taristuettevõtja saab neid ohutult kasutusele võtta.]

4.  Kõik käitamisohutusega seotud osalised rakendavad, igaüks oma vastutusala piires, vajalikud riskikontrollimeetmed, vajaduse korral koostöös teiste osalistega, ning vastutavad oma ülesannete täitmise eest. Lisaks raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele kuuluvad kõnealuste osaliste hulka järgmised:

(a)  valdajad ja nende üksused või veeremiüksuste hoolduse eest vastutavad üksused;

(b)  saatjad, laadijad, mahalaadijad ja täitjad, kes on seotud laadimistoimingute ohutusega;

(c)  tootjad, kes vastutavad ohutute veeremiüksuste, veeremiüksuste osade, komponentide või alakoostude, raudteetaristu, energia- ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimissüsteemide projekteerimise ja tootmise eest ning veeremiüksusega seotud esmaste hooldusdokumentide väljaandmise eest.

5.  Iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus tagab, et tema töövõtjad rakendavad riskikontrollimeetmeid. Selleks kohaldab iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus ühiseid jälgimismeetodeid, mis on ette nähtud komisjoni määrusega (EL) nr 1078/2012(9). Nende töövõtjad rakendavad seda menetlust lepinguliste kokkulepetega. Raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused avalikustavad ameti või riikliku ohutusasutuse taotlusel oma lepingulised kokkulepped.

6.  Raudteesüsteemi osaline, kes teeb kindlaks süsteemsed ohutusriskid, mis on seotud tehniliste seadmete, sealhulgas nende struktuursete allsüsteemide defektide ja projekteerimisvigade või talitushäiretega, teatab kogu liidus ühtlustatud korda järgides sellistest riskidest teistele kaasatud isikutele ja ametile, et nad saaksid võtta vajalikke parandusmeetmeid tagamaks raudteesüsteemi ohutustaseme pideva järgimise.

6 a.  Liikmesriigid, amet ja kõik raudteesüsteemi osalised loovad nn õigluse kultuuri, millega tagatakse järjekindel õnnetustest, intsidentidest ja võimalikest ohutusriskidest teatamine. Teatamise soodustamiseks loovad liikmesriigid mehhanismi, mis võimaldab teatada konfidentsiaalselt.

7.  Kui raudteeveo-ettevõtjad vahetavad veeremiüksusi, vahetavad kõik osalised käitamisohutusega seotud kogu teavet, kasutades direktiivi ... [raudtee koostalitlusvõime direktiiv] artiklites 43 ja 43 a osutatud veeremiregistreid. Selline teave hõlmab teavet veeremiüksuse seisundi ja varasema hoolduse kohta, hooldusraamatute osasid, laadimistoimingute jälgitavust, ohutuse seisukohast olulisi komponente ja saatelehti. Kõnealune teave on piisavalt üksikasjalik, et hinnata raudteeveo-ettevõtja veeremiüksuse käitamisega seotud riske. [ME 62]

Artikkel 5

Ühised ohutusnäitajad

1.  Ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamise hõlbustamiseks ning selleks et toetada raudteeohutuse üldise arengu jälgimist, koguvad liikmesriigid teavet ühiste ohutusnäitajate kohta riiklike ohutusasutuste aastaaruannete kaudu, nagu on osutatud artiklis 18.

Ühised ohutusnäitajad määratakse kindlaks vastavalt I lisas sätestatule.

1 a.  Liikmesriigid toetavad ametit tema töös liidu tasandil raudteeohutuse arengu jälgimisel. [ME 63]

2.  Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte I lisa läbivaatamise kohta, et eelkõige ajakohastada tehnika arengut arvesse võttes ühiseid ohutusnäitajaid ning kohandada õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiseid meetodeid.

Artikkel 6

Ühised ohutusmeetodid

1.  Ühised ohutusmeetodid kirjeldavad, kuidas hinnatakse ohutustasemeid ning ohutuseesmärkide ja muudele ohutusnõuetele vastavuse saavutamist, milleks töötatakse välja ja määratletakse:

a)  riskihindamismeetodid;

b)  kooskõlas artiklitega 10 ja 11 välja antud ohutussertifikaatide ja ohutuslubade vastavushindamise meetodid

c)  riiklike ohutusasutuste kohaldatavad järelevalvemeetodid ning raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate ja hoolduse eest vastutavate ettevõtjate kohaldatavad jälgimismeetodid;

c a)  meetodid ohutuse arengu jälgimiseks riikide ja liidu tasandil; [ME 64]

d)  mis tahes muud meetodid, mis hõlmavad ohutusjuhtimissüsteemi meetmeid ja mida on liidu tasandil vaja ühtlustada.

2.  Komisjon annab ametile volitused koostada punki 1 alapunktis d osutatud uued ühised ohutusmeetodid, vaadata läbi kõik ühised ohutusmeetodid ja ajakohastada neid, et võtta arvesse tehnika arengut ja ühiskondlikke vajadusi, ning anda komisjonile võimalikult kiiresti asjakohaseid soovitusi. [ME 65]

Soovituste koostamisel võtab amet arvesse kasutajate, riiklike ohutusasutuste, sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade arvamust. Soovitused hõlmavad aruannet kõnealuse konsulteerimise tulemuste kohta ja aruannet, milles käsitletakse uute, vastuvõetavate ühiste ohutusmeetodite mõju. [ME 66]

3.  Ühised ohutusmeetodid vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike tagant, võttes arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi, raudteeohutuse üldist arengut ja seda et ohutustase üldiselt säiliks ja, niivõrd kui see on mõistlikult teostatav, võimaluse korral pidevalt suureneks. [ME 67]

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette ühised ohutusmeetodid ja läbivaadatud ühised ohutusmeetodid.

5.  Liikmesriigid teevad viivitamata kõik vajalikud muudatused siseriiklikes eeskirjades ühiste ohutusmeetodite vastuvõtmist ja läbivaatamist silmas pidades. [ME 68]

Artikkel 7

Ühised ohutuseesmärgid

1.  Ühiste ohutuseesmärkidega määratakse kindlaks minimaalsed ohutustasemed, mis tuleb saavutada raudteesüsteemi eri osades ja süsteemis tervikuna igas liikmesriigis, väljendatuna järgmistes vastuvõetava riski näitajates:

a)  individuaalsed riskid seoses reisijate, personali (sealhulgas töövõtjate), raudteeületuskohtade kasutajate ja teistega ning, ilma et see piiraks kehtivate siseriiklike ja rahvusvaheliste vastutusega seotud eeskirjade kohaldamist, individuaalsed riskid, mis on seotud isikute lubamatu viibimisega raudteerajatiste territooriumil;

b)  ühiskondlikud riskid.

2.  Komisjon annab ametile volituse koostada võimalikult kiiresti läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid ja anda komisjonile asjakohaseid soovitusi. [ME 69]

3.  Ühised ohutuseesmärgid vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse raudteeohutuse üldist arengut. Läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid kajastavad eelisvaldkondi, kus ohutust tuleb veelgi suurendada.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid.

5.  Liikmesriigid teevad kõik vajalikud muudatused siseriiklikes eeskirjades, et saavutada vähemalt ühised ohutuseesmärgid ja läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid vastavalt nende rakendamise ajakavadele. Nad teavitavad nendest eeskirjadest komisjoni kooskõlas artikliga 8.

Artikkel 8

Siseriiklikud eeskirjad

1.  Liikmesriigid võivad sätestada pärast käesoleva direktiivi jõustumist uusi siseriiklikke eeskirju koostada üksnes järgmistel juhtudel:]

a)  eeskirjad, milles käsitletakse olemasolevaid ohutusmeetodeid, ei ole ühiste ohutusmeetoditega hõlmatud;

b)  kiireloomulise ennetava meetmena, eelkõige õnnetusjuhtumi järel.

Liikmesriigid tagavad, et siseriiklike eeskirjadega siseriiklikud eeskirjad on mittediskrimineerivad ja nendega võetakse arvesse vajadust süsteemipõhise lähenemisviisi järele.

Liikmesriigid võivad otsustada saavutada ühistes ohutuseesmärkides määratletust kõrgema ohutustaseme, tingimusel et kõrgem ohutustase on olemasolevate ühiste ohutuseesmärkidega täielikult kooskõlas.

2.  Kui liikmesriik kavatseb võtta kasutusele uue siseriikliku eeskirja, teavitab ta kõnealuse eeskirja kavandist viivitamata ametit ja komisjoni, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) nr …/… [raudteeameti määrus] artikliga 23 ja lisab aruande hinnanguga uue vastuvõetava eeskirja mõju kohta. Teavitamine peab toimuma vähemalt kolm kuud enne eeskirja kavandatud vastuvõtmist, välja arvatud lõike 1 esimese lõigu punktis b nimetatud juhtudel..

Pärast siseriikliku eeskirja projekti saamist algatab amet kõiki riiklikke ohutusasutusi kaasava koordineerimismenetluse, et tagada suurim võimalik ühtlustamise tase kogu liidus.

Uus siseriiklik eeskiri ei saa jõusse jääda ega jõustuda, kui komisjon on ameti soovitusel sellele vastu ja esitab oma vastuväidete kohta põhjenduse.

3.  Kui amet saab teada mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on liigne või vastuolus ühiste ohutusmeetoditega või liidu mis tahes muu õigusaktiga, mis on vastu võetud pärast siseriikliku eeskirja kohaldamist, kohaldatakse määruse (EL) nr …/… [raudteeameti määrus] artikliga 22 ette nähtud menetlust.

Küsimustes, mis puudutavad tähtsaid ohutusalaseid ülesandeid täitvate raudteetöötajate koolitust, töötervishoidu ja tööohutust, tohib amet seda lõiget kohaldada vaid siis, kui asjaomane siseriiklik eeskiri on diskrimineeriv või kui ühiste ohutusmeetodite või muude liidu õigusnormidega tagatakse kõrgem ohutuse tase.

4.  Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud eeskirjad, kaasa arvatud veeremiüksuse ja võrgustiku vahelisi liideseid hõlmavad eeskirjad, tehakse kättesaadavaks tasuta ja selges, kõigile kaasatud osapooltele arusaadavas vähemalt kahes liidu ametlikus keeles.

5.  Käesoleva artikli kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/34/EÜ(10) ette nähtud teatamismenetlust.

5 a.  Amet koostab ja avaldab suunised uute siseriiklike eeskirjade vastuvõtmise ja olemasolevate siseriiklike eeskirjade muutmise kohta. [ME 70]

Artikkel 9

Ohutusjuhtimissüsteemid

1.  Taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad kehtestavad oma ohutusjuhtimissüsteemid tagamaks, et raudteesüsteem suudab saavutada vähemalt ühised ohutuseesmärgid ja et see on vastavuses koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud ohutusnõuetega ning et kohaldatakse ühiste ohutusmeetodite asjakohaseid elemente ning artikli 8 kohaselt teatatud eeskirju.

2.  Ohutusjuhtimissüsteem vastab nõuetele, mis on kohandatud asjaomase tegevuse iseloomu, ulatuse ja muude tingimustega. Sellega tagatakse taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja tegevusega seotud kõikide riskide, sealhulgas personali nõuetekohase kvalifikatsiooni ja koolituse ning hoolduse ja materjali tarnimise ning töövõtjate kasutamisega seotud riskide kontroll. Ilma et see piiraks olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste vastutuseeskirjade kohaldamist, arvestatakse ohutusjuhtimissüsteemis, kui see on võimalik ja mõistlik, ka teiste osapoolte tegevusest tulenevaid riske. Sellest tulenevalt on taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel menetlused võimalike ohtude kindlakstegemiseks, mida põhjustab väline tegevus raudteesüsteemi liideste juures ja millel on käitamisele otsene mõju. [ME 71]

Komisjon kehtestab delegeeritud õigusaktide abil ohutusjuhtimissüsteemi elemendid, sealhulgas sisemiselt heakskiidetava ja teatavaks tehtava ohutuspoliitika, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed ohutuseesmärgid ja menetlused nende eesmärkide saavutamiseks, tehniliste ja käitusstandardite täitmise menetlused, riskihindamismenetlused ja rakenduslikud riskikontrollimeetmed, töötajate koolitamise ja teavitamise meetmed, ohutusega seotud teabe teatavakstegemist ja dokumenteerimist tagavad meetmed, intsidentidest ja õnnetusjuhtumitest ja muudest ohutusega seotud vahejuhtumitest teatamise ja nende analüüsimise kord ning ennetavate meetmete väljatöötamise kord, riigiasutustega kokkulepitavate hädaolukorra plaanidega seotud nõuded ja ohutusjuhtimissüsteemi siseauditi korraldamise reeglid. Need delegeeritud õigusaktid rakendusaktide abil. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 artiklis 26 osutatud kontrollimenetlusega menetlusega. [ME 72]

2 a.  Raudteetöötajate puhul hõlmab ohutusjuhtimissüsteem meetmeid töötajate koolitusprogrammide ja süsteemide kohta, millega tagatakse töötajate püsiv kompetentsus ja sellele vastav ülesannete täitmine. [ME 73]

2 b.  Ohutusjuhtimissüsteem hõlmab nõudeid artiklis 3 määratletud „õigluse kultuuri” kohta. [ME 74]

3.  Mis tahes taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis arvestatakse erinevate raudteeveo-ettevõtjate tegevuse mõju võrgustikus ja sätestatakse võimalus kõigile raudteeveo-ettevõtjatele tegutseda kooskõlas koostalitluse tehniliste kirjelduste ja siseriiklike eeskirjadega ning nende ohutussertifikaadis sätestatud tingimustega. Ohutusjuhtimissüsteemi arendatakse eesmärgiga koordineerida taristuettevõtja ja kõigi selles taristus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate tegutsemist hädaolukorras – koos hädaabiteenistustega, et tagada päästeteenistuse sekkumine, ja teiste osapooltega, kes võiksid hädaolukorras kaasatud olla. Piiriülese taristu ja teatavate piiriüleste tunnelite jaoks töötatakse välja spetsiifilised ohutusjuhtimissüsteemid ja neid täiustatakse, et tagada mõlemal pool piiri asuvate pädevate hädaabiteenistuste koordineeritus ja valmisolek. [ME 75]

3 a.  Taristuettevõtjad loovad ka süsteemi tegevuse koordineerimiseks nende naaberriikide ettevõtjatega, kellega võrk on ühendatud. See süsteem hõlmab mehhanisme teabe edastamiseks võrgus toimunud intsidentide või õnnetuste korral või hilinemiste korral, mis võivad häirida piiriülest liiklust, samuti koostöömenetlusi liikluse taastamiseks taristute vahel, tagades igal ajal võrgu ohutuse. Kummagi riigi taristuettevõtjad teevad käitajatele, sidusrühmadele ja vastavatele riigi ametiasutustele teatavaks kogu asjaomase teabe, mis võib mõjutada nende riikide vahel toimuvat liiklust. [ME 76]

4.  Igal aastal esitavad kõik taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad riiklikule ohutusasutusele hiljemalt 30. juuniks iga-aastase ohutusaruande eelnenud kalendriaasta kohta. Ohutusaruanne sisaldab järgmist:

a)  teave organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise ja ohutuskavade tulemuste kohta;

b)  siseriiklike ohutusnäitajate ja I lisas sätestatud ühiste ohutusnäitajate areng, kuivõrd see on aruandva organisatsiooni jaoks asjakohane;

c)  ohutusalase siseauditi tulemused;

d)  tähelepanekud raudteetoimingute ja infrastruktuuri juhtimise puudujääkide ja talitlushäirete kohta, mis võiksid olla vajalikud riiklikule ohutusasutusele.

III PEATÜKK

OHUTUSE SERTIFITSEERIMINE JA LUBADE VÄLJAANDMINE

Artikkel 10

Ühtne ohutussertifikaat

1.  Juurdepääs taristule antakse üksnes neile raudteeveo-ettevõtjatele, kellel on ühtne ohutussertifikaat.

2.  Ühtse ohutussertifikaadi annab amet, välja arvatud lõikes 2 a osutatud juhtudel, selliste tõendite alusel, mis näitavad, et raudteeveo-ettevõtja on loonud oma ohutusjuhtimissüsteemi kooskõlas artikliga 9 ning täidab KTKdes ja muudes asjakohastes õigusaktides ja raudteeveo-ettevõtja osutatavat teenust käsitlevates konkreetsetes käitamiseeskirjades sätestatud tingimusi, et kontrollida riske ja osutada võrgustikus ohutuid veoteenuseid.

2 a.  Üksnes eraldiseisvas võrgustikus tegutsevale raudteeveo-ettevõtjale võib ohutussertifikaadi väljastada ka selle liikmesriigi riiklik ohutusasutus, kellele see võrgustik kuulub. Sellistel juhtudel võib taotleja valida, kas ta esitab taotluse ametile või asjaomase liikmesriigi riiklikule ohutusasutusele.

Artiklis 30 osutatud üleminekuperioodil kehtestavad nende riikide riiklikud ohutusasutused, kellele eraldiseisvad võrgustikud kuuluvad, ühise ohutuse sertifitseerimise korra ja tagavad endi väljastatud ohutussertifikaatide vastastikuse tunnustamise. Kui riiklike ohutusasutuste on omavahel vastuolus või kui vastastikku vastuvõetav otsus puudub, teeb vastavalt määruse … [raudteeameti määrus] artiklile 12 otsuse amet.

Kui need riiklikud ohutusasutused ei ole artiklis 30 osutatud üleminekuperioodi lõpuks ohutussertifikaatide andmise ja vastastikuse tunnustamise korda kehtestanud, annab selles artiklis nimetatud ohutussertifikaate üksnes amet.

Kui ohutussertifikaatide andmise ja vastastikuse tunnustamise kord on artiklis 30 osutatud üleminekuperioodi lõpuks kehtestatud, tohivad nende liikmesriikide riiklikud ohutusasutused, kellele eraldiseisvad võrgustikud kuuluvad, sertifikaatide väljastamist jätkata ning taotleja võib pärast artiklis 30 osutatud üleminekuperioodi lõppu valida, kas taotleda ohutussertifikaati asjaomaselt riiklikult ohutusasutuselt või ametilt.

Kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eraldiseisva võrgustiku ohutussertifikaatide andmise ja vastastikuse tunnustamise korra kehtestamisel tehtud edusammude kohta ning esitab vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

3.  Ühtses ohutussertifikaadis märgitakse hõlmatud raudteetoimingute liik, ulatus ja käitamispiirkond. See kehtib ja seda tunnustatakse kogu liidus samaväärsete toimingute puhul või liidu teatavates osades vastavalt ameti poolt kehtestatud tingimustele.

4.  Kolm kuud Enne mis tahes uue teenuse käivitamist, teavitab mille kohta ei ole ühtset ohutussertifikaati, saadab raudteeveo-ettevõtja asjakohast riiklikku ohutusasutust dokumentidest, millega kinnitatakse, ametile või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikule ohutusasutusele, täiendavad dokumendid, mis on vajalikud, et kinnitada järgmist:

a)  raudteeveo-ettevõtja järgib käituseeskirju, sh siseriiklikke eeskirju, mis on talle kättesaadavaks tehtud kooskõlas artikli 8 lõikega 4, ning hindab käitamisohutust, võttes arvesse komisjoni määruse (EÜ) nr 352/2009(11) nõudeid, ning tagab, et ta juhib kõike riske ohutusjuhtimissüsteemi abil ning et ta võtab kõik vajalikud meetmed ohutu käitamise tagamiseks;

b)  raudteeveo-ettevõtja on võtnud meetmeid, mis on vajalikud, et teha koostööd ja kooskõlastada tegevust sellist võrgustikku/ selliseid võrgustikke käitava(te) taristuettevõtja(te)ga, kus ta kavatseb tegutseda;

c)  raudteeveo-ettevõtja on võtnud vajalikke meetmeid, et tagada käitamisohutus;

d)  raudteeveo-ettevõtjal on nõukogu direktiivi 95/18/EÜ(12) kohaselt välja antud litsents;

e)  kavandatava tegevuse liik, ulatus ja käitamispiirkond vastab tema ühtsel ohutussertifikaadil esitatule.

Kui ametil või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikul ohutusasutusel on kahtlusi seoses ühe või mitme tingimuse täitmisega, taotleb ta raudteeveo-ettevõtjalt lisateavet kooskõlas artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaegadega. Kõnealuse teabevahetuse tulemusel ei või siiski tegevuse käivitamine peatuda või edasi lükkuda. Kui amet või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus leiab tõendeid ühe või mitme tingimuse täitmata jätmise kohta, annab ta küsimuse ametile arutada, kes võtab asjakohased meetmed, mis muu hulgas hõlmavad sertifikaadi muutmist, peatamist või tühistamist.

5.  Ühtset ohutussertifikaati uuendatakse raudteeveo-ettevõtja taotlusel ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat. Seda uuendatakse tervikuna või osaliselt iga kord, enne kui tegevuse liik, ulatus või ulatus käitamispiirkond oluliselt muutub.

Ühtse ohutussertifikaadi omanik teavitab viivitamata ametit viivitamata ametit või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikku ohutusasutust mis tahes olulistest muutustest ühtse ohutussertifikaadi tingimustes. Lisaks sellele teavitab ta ametit või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikku ohutusasutust uute ohutuse seisukohast oluliste töötajakategooriate või uute veeremitüüpide kasutuselevõtust. Sellistel juhtudel kohaldatakse samuti artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaegu.

Amet võib nõuda ühtse ohutussertifikaadi läbivaatamist pärast olulisi muutusi ohutuse õigusraamistikus.

6.  Kui riiklik ohutusasutus leiab, et ühtse ohutussertifikaadi omanik ei täida enam sertifitseerimistingimusi, palub ta ametil see tühistada. Amet või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus võib ühtse ohutussertifikaadi tühistada, põhjendades oma otsust. Amet või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus teavitab viivitamata kõiki selle võrgustiku riiklikke ohutusasutusi, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb.

7.  Amet teavitab riiklikke või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus teavitab riiklikke ohutusasutusi ühe kuu jooksul ühtse ohutussertifikaadi väljastamisest, uuendamisest, muutmisest või tühistamisest. Asutus teatab raudteeveo-ettevõtja nime ja aadressi, sertifikaadi väljastamiskuupäeva, ulatuse ja kehtivuse ning tühistamise korral otsuse põhjused.

8.  Amet jälgib pidevalt ühtsete ohutussertifikaatide väljastamise meetmete tõhusust ja riiklike ohutusasutuste tehtavat järelevalvet ning vajaduse korral annab komisjonile soovitust olukorra parandamiseks. Need võivad hõlmata artikli 6 lõike 1 punkti d kohast ühiseid ohutusmeetodeid käsitlevat soovitust, mis hõlmab liidu tasandil ühtlustamist vajavaid ohutusjuhtimissüsteemi meetmeid.

8 a.  Iga füüsiline või juriidiline isik võib edasi kaevata otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt määruse ... [raudteeameti määrus] artiklitele 12, 16, 17 ja 18, või kui amet ei vasta kindlaksmääratud aja jooksul. Lisaks sellele peavad määruse ... [raudteeameti määrus] artikli 34 lõikes 2 osutatud isikuid esindavad asutused olema nõuetekohaselt volitatud vastavalt nende põhikirjale. [ME 77]

Artikkel 11

Ühtsete ohutussertifikaatide taotlused

1.  Ühtsete ohutussertifikaatide taotlused esitatakse ametile. Amet teeb otsuse taotluse kohta viivitamata ja mitte hiljem kui neli kolm kuud pärast ametile kogu nõutud teabe ja võimaliku lisateabe esitamist taotluse saamist. Kui taotlejalt nõutakse lisateabe esitamist, tuleb selline teave esitada viivitamata taotlejal palutakse esitada lisateavet, esitatakse see ameti poolt kehtestatud mõistliku tähtaja jooksul, mis ei ületa üht kuud, välja arvatud juhul, kui amet erijuhtudel nõustub andma luba ajaliselt piiritletud pikenduseks. Eitavale otsusele lisatakse nõuetekohane põhjendus..

Kui on tegemist laiendamise taotlusega, et tegutseda veel ühes liikmesriigis, teeb amet otsuse samuti kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest.

2.  Amet annab üksikasjalikke juhendeid ühtse ohutussertifikaadi saamise kohta. Ta loetleb kõik artikli 10 lõike 2 eesmärgil sätestatud nõuded ja avaldab kõik asjakohased dokumendid.

3.  Taotluse juhenddokument, milles kirjeldatakse ja selgitatakse ühtsete ohutussertifikaatide nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta ja kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad ametiga koostööd sellise teabe levitamisel. [ME 78]

Artikkel 12

Taristuettevõtjate ohutusload

1.  Raudteetaristu haldamiseks ja käitamiseks hangib taristuettevõtja ohutusloa oma asukoha liikmesriigi riiklikult ohutusasutuselt. Ühe taristuettevõtjaga piiriüleste taristute puhul täidab käesolevas artiklis sätestatud kohustusi amet.

2.  Ohutusluba hõlmab luba, mis kinnitab, et aktsepteeritakse taristuettevõtja artikli 9 kohast ohutusjuhtimissüsteemi, mis hõlmab raudteetaristu ohutut projekteerimist, hooldust ja käitamist, sealhulgas vajaduse korral liikluskorraldus- ja signaalimissüsteemi hooldust ja käitamist käsitlevate nõuete täitmist tagavat menetlust ja sätteid, samuti raske õnnetuse korral tegutsemise korda, et tagada päästetööd ja taristu ohutuse taastamine.

Ohutusluba uuendatakse taristuettevõtja taotlusel viieaastaste ajavahemike järel. Seda uuendatakse tervikuna või osaliselt iga kord, kui taristut, signaalimist või elektrivarustust või käitus- ja hoolduspõhimõtteid oluliselt muudetakse. Ohutusloa omanik teavitab riiklikku ohutusasutust viivitamata ja ametit koheselt kõikidest sellistest muutustest.

Riiklik ohutusasutus või, lõikes 1 osutatud piirüleste taristute puhul, amet võib nõuda ohutusloa läbivaatamist pärast olulisi muutusi ohutuse õigusraamistikus.

Kui riiklik ohutusasutus või, lõikes 1 osutatud piirüleste taristute puhul, amet leiab, et loa saanud taristuettevõtja ei vasta enam väljastatud ohutusloa tingimustele, tühistab ta loa ja põhjendab oma otsust.

3.  Riiklik ohutusasutus teeb otsuse ohutussertifikaadi või ohutusloa taotluse kohta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui neli kuud pärast kogu nõutud teabe ja võimaliku lisateabe esitamist taotluse saamist Kui taotlejal palutakse esitada lisateavet, esitatakse see riikliku ohutusasutuse või ameti poolt kehtestatud mõistliku tähtaja jooksul, mis ei ületa üht kuud, välja arvatud juhul, kui riiklik ohutusasutus või amet erijuhtudel nõustub andma luba ajaliselt piiritletud pikenduseks. Eitavaid otsuseid põhjendatakse nõuetekohaselt..

Kättesaadavaks tehakse taotluse juhenddokument, milles kirjeldatakse ja selgitatakse ohutuslubade nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid. [ME 79]

4.  Riiklik ohutusasutus teavitab ametit ühe kuu jooksul ohutuslubadest, mis on väljastatud, mida on uuendatud, muudetud või tühistatud. Asutus teatab taristuettevõtja nime ja aadressi, ohutusloa väljastamiskuupäeva, ulatuse ja kehtivuse ning tühistamise korral põhjendab otsust.

Artikkel 13

Juurdepääs koolitusele

1.  Liikmesriigid tagavad, et raudteeveo-ettevõtjatel on õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs rongijuhtide ja rongi saatepersonali koolitusele, kui selline koolitus on vajalik teenuste osutamiseks nende võrgustikus või selleks et täita ohutussertifikaadining Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ(13) kohaste litsentside ja sertifikaatide saamiseks vajalikke nõudeid.

Pakutavad teenused hõlmavad koolitust kasutusel olevatel marsruutidel vajalike marsruuditeadmiste, puuetega inimeste abistamise, käituseeskirjade ja -menetluste, signaalimise- ja kontrollisüsteemi ning hädaabinõude osas. [ME 80]

Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et taristuettevõtjatel ja nende töötajatel, kes täidavad elutähtsaid ohutusülesandeid, on õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs koolitusele.

Kui koolitusteenused ei sisalda eksameid ja sertifikaatide andmist, tagavad liikmesriigid, et raudteeveo-ettevõtjatel on juurdepääs sellisele sertifitseerimisele.

Riiklik ohutusasutus tagab, et koolitusteenuste pakkumine või sertifikaatide andmine, kui see on asjakohane, vastab nõuetele, mis on sätestatud direktiivis 2007/59/EÜ, koostalitluse tehnilistes kirjeldustes või artiklis 8 osutatud siseriiklikes eeskirjades.

2.  Kui koolitusvõimalused on kättesaadaval üksnes ühe raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja teenuste kaudu, tagavad liikmesriigid, et need tehakse kättesaadavaks teistele raudteeveo-ettevõtjatele mõistliku ja mittediskrimineeriva hinnaga, mis on kulupõhine ja võib sisaldada kasumimarginaali.

3.  Uute rongijuhtide, rongide personali ja tähtsaid ülesandeid täitva personali värbamisel peab raudteeveo-ettevõtjatel olema võimalus arvesse võtta mis tahes koolitust, kvalifikatsiooni ja kogemust, mis on saadud eelnevalt teistelt raudteeveo-ettevõtjatelt. Sel eesmärgil on sellistel töötajatel õigus omada juurdepääsu kõikidele dokumentidele, mis tõendavad nende koolitust, kvalifikatsiooni ja kogemust, ja saada neist koopiaid ja neid edastada.

4.  Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad vastutavad selliste töötajate, sh rongi saatepersonali koolitustaseme ja kvalifikatsiooni eest, kes täidavad ohutusega seotud ülesandeid. [ME 81]

Artikkel 14

Veeremiüksuste hooldamine

1.  Igale veeremiüksusele määratakse enne selle kasutusele võtmist või raudteevõrgustikus kasutamist hoolduse eest vastutav üksus, mis registreeritakse raudteeveeremi riiklikus registris registrites vastavalt direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv[ artiklile 43 a.

2.  Hoolduse eest vastutavaks üksuseks võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja või valdaja.

3.  Ilma et see piiraks artikli 4 kohast raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vastutust rongi ohutu käitamise eest, tagab hoolduse eest vastutav üksus hooldussüsteemi kaudu, et veeremiüksused, mille hoolduse eest ta vastutab, on ohutus töökorras. Selleks tagab hoolduse eest vastutav üksus, et veeremiüksuseid hooldatakse vastavalt:

a)  iga veeremiüksuse hooldusraamatule;

b)  kehtivatele nõuetele, sh hoolduseeskirjadele ja koostalitluse tehniliste kirjelduste sätetele.

Hoolduse eest vastutav üksus teostab hooldust ise või kasutab selleks lepingulisi hooldustöökodasid.

4.  Kaubavagunite puhul sertifitseerib iga hoolduse eest vastutava üksuse asutus, mida on akrediteeritud või tunnustatud vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 445/2011(14), või riiklik ohutusasutus. Tunnustamisprotsess põhineb samuti sõltumatuse, pädevuse ja erapooletuse kriteeriumidel.

Kui hoolduse eest vastutav üksus on taristuettevõtja, kontrollib määrusele (EL) nr 445/2011 vastavust asjaomane riiklik ohutusasutus kooskõlas käesoleva direktiivi artiklis 12 osutatud menetlusega ning seda vastavust kinnitatakse nendes menetlustes kirjeldatud sertifikaatidel.

5.  Lõike 4 kohaselt väljastatud sertifikaadid kehtivad ja on automaatselt tunnustatud kogu liidu territooriumil.

Amet koostab ja avalikustab viivitamata hoolduse eest vastutavate sertifitseeritud üksuste registri ja pärast uuendab seda viivitamata. See seostatakse raudteeveeremi riiklike registritega või direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 43 lõigete 1 ja 4 ning artikli 43 a lõigete 1 ja 4 kohaste registritega.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse selle registri ühised tehnilised kirjeldused, mis hõlmavad andmeid, andmete esitamise viisi, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirju. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5 a.  Koostalitluse tehnilisi kirjeldusi koostades või muutes ühtlustab amet kogu raudteesüsteemi ohutuse tagamiseks hoolduse miinimumnõuded. Selleks võetakse arvesse eri parameetreid (kasutus, vananemine, tehnika, läbisõidu kilometraaž, kliimatingimused, raudteetüüp jne), mis mõjutavad tehnika kulumist. Ettevõtted võiva edasi kasutada omaenda hooldussüsteemi, kui amet on seisukohal, et see süsteem tagab samaväärse või kõrgema ohutustaseme.

6.  31. maiks 2014 Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist hindab amet kaubavagunite puhul hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimissüsteemi ja kaalub võimalust kõnealuse süsteemi laiendamiseks kõigile veeremiüksustele ning esitab komisjonile aruande. See aruanne sisaldab soovituse selle kohta, kas ülalnimetatud sertifitseerimissüsteemi tuleks laiendada teistele veeremitüüpidele. Soovituse põhjal võtab komisjon seejärel asjakohaseid meetmeid.

6 a.  Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist määrab amet kindlaks need raudtee komponendid, mis on raudteeohutuse seisukohast kõige tähtsamad ja töötab välja süsteemi, mis võimaldab neid komponente tuvastada.

7.  Komisjon võtab rakendusaktidega ameti soovituse põhjal ja hiljemalt 24. detsembril 2016 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist artikli 26 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu ühised tingimused, mille alusel sertifitseeritakse hoolduse eest vastutav üksus kõigi veeremiüksuste puhul.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kaubavagunite suhtes kohaldatavat sertifitseerimissüsteemi, mis on vastu võetud määrusega (EL) nr 445/2011, kohaldatakse jätkuvalt seni, kuni võetakse vastu esimeses lõigus osutatud rakendusaktid delegeeritud õigusaktid. [ME 82]

Artikkel 15

Hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi erandid

1.  Liikmesriigid võivad otsustada täita oma kohustust hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramisel ja sertifitseerimisel alternatiivsete meetmete kaudu, järgides artikliga 14 loodud sertifitseerimissüsteemi, järgmistel juhtudel:

a)  kolmandas riigis registreeritud ja kõnealuse riigi seaduste järgi hooldatavad veeremiüksused;

b)  veeremiüksused, mida kasutatakse raudteevõrgustikes või liinidel, mille rööpmelaius erineb liidu territooriumil põhivõrgustiku omast ja mille puhul artikli 14 lõikes 3 osutatud nõuete täitmist tagavad rahvusvahelised lepingud kolmandate riikidega;

c)  artikliga 2 hõlmatud veeremiüksused ning sõjaväevarustus ja eritransport, mis vajavad enne kasutamist riikliku ohutusasutuse ad hoc luba. Sellisel juhul lubatakse erandeid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

2.  Lõikes 1 osutatud alternatiivseid meetmeid rakendatakse asjaomase riikliku ohutusasutuse või ameti lubatud erandite põhjal.

a)  kui registreeritakse veeremiüksuseid vastavalt direktiivi … [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklile 43, niivõrd kui see on seotud hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramisega;

b)  kui väljastatakse ohutussertifikaate ja ohutuslube raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 10 ja 12, niivõrd kui see on seotud hoolduse eest vastutava üksuse või sertifitseerimisega.

3.  Artiklis 18 osutatud iga-aastases ohutusaruandes tuuakse sellised erandid välja ning neid põhjendatakse. Kui ilmneb, et liidu raudteesüsteemis võetakse liigseid ohutusriske, teavitab amet sellest viivitamata komisjoni. Komisjon võtab ühendust asjaomaste pooltega ja vajaduse korral nõuab, et liikmesriik tühistaks oma erandiotsuse.

IV PEATÜKK

RIIKLIKUD OHUTUSASUTUSED

Artikkel 16

Ülesanded

1.  Iga liikmesriik moodustab ohutusasutuse. Liikmesriigid võivad ka otsustada luua oma territooriumide suhtes pädevust omava ühise ohutusasutuse. Selle asutuse töökorraldus, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest. Asutusel on oma ülesannete täitmiseks kasutada vajalikud erialateadmised ja vajalikud inimressursid. Selleks võib olla transpordiküsimuste eest vastutav ministeerium, tingimusel et see ministeerium vastab käesolevas lõikes sätestatud sõltumatuse nõuetele.

2.  Riiklikule ohutusasutusele usaldatakse vähemalt järgmised ülesanded:

a)  direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artikli 18 lõike 2 kohase raudteesüsteemi moodustavate energia ja taristu allsüsteemide kasutuselevõtu lubamine; , välja arvatud ühe taristuettevõtjaga piiriüleste taristute puhul, kus käesolevas artiklis sätestatud kohustusi täidab amet.

b)  järelevalve selle tagamine, et koostalitlusvõime komponendid vastavad olulistele nõuetele, nagu on nõutud direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklis [x];

c)  Euroopa riikliku veeremiüksuse numbri andmine kooskõlas direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artikliga 42 artiklitega 20 a ja 43;

d)  ameti taotlusel ja määruses [Euroopa Raudteeameti määrus] osutatud lepinguliste kokkulepete alusel ameti toetamine artikli 10 kohaselt antud ühtsete ohutussertifikaatide väljastamisel, uuendamisel, muutmisel ja tühistamisel ning nende sertifikaatidega ette nähtud tingimuste ja nõuete kontrollimine ning selle kontrollimine, et raudteeveo-ettevõtjad tegutsevad liidu või rahvusvahelise õiguse nõuete kohaselt;

e)  artikli 12 kohaselt antud ohutuslubade väljastamine, uuendamine, muutmine ja tühistamine ning kontrollimine, et nendega ette nähtud tingimused ja nõuded on täidetud ning selle kontrollimine, et taristuettevõtjad tegutsevad liidu või rahvusvahelise õiguse nõuete kohaselt;

f)  ohutuse õigusraamistiku, sealhulgas siseriiklike eeskirjade süsteemi jälgimine, edendamine ning vajaduse korral jõustamine ja ajakohastamine;

g)  raudteeveo-ettevõtjate järelevalve kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1158/2010(15) IV lisaga ja komisjoni määrusega (EL) nr 1077/2012(16).

h)  järelevalve selle üle tagamine, et veeremiüksused on nõuetekohaselt registreeritud raudteeveeremi riiklikus registris Euroopa ja riiklikes registrites ning et selles nendes registrites sisalduv ohutusalane teave on korrektne ja ajakohane.

h a)  vedurijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise jälgimine raudteeveo-ettevõtetes ja raudteel;

h b)  kaubavagunite ja muu veeremi ohutu hooldamise ja käitamise kohta kehtivate eeskirjade täitmise jälgimine;

h c)  kõikidele raudteesüsteemi osalistele kohustuslik üldise raudteevõrgu hädaabikava koostamine üksikasjalike meetmetega, milles on ette nähtud üksikasjalikud meetmed, mis võetakse raske õnnetuse korral ja hädaolukorras, ning mis edastatakse ametile. Kava sisaldab:

(i)  mehhanisme ja menetlusi, mis tagavad tõhusa suhtlemise asjaosaliste vahel, peamiselt taristuettevõtjate, raudteeoperaatorite ja päästeteenistuste vahel;

(ii)  koordineerimismehhanisme töö koordineerimiseks naaberriikide ametitega;

(iii)  suhtlemiskanaleid pärast rasket õnnetust ohvrite pereliikmetega suhtlemiseks, et olla ühenduses eri valdkondades kvalifitseeritud ja väljaõppega töötajatega;

(iv)  õnnetusjärgset ohvriabisüsteemi, mis juhendaks ohvreid kahjunõuete menetlustes ELi õigusaktide alusel ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007(17) alusel, ilma et see piiraks raudteeoperaatorite kohustusi. See abi hõlmab psühholoogilist tuge õnnetuseohvritele ja nende pereliikmetele.

Komisjon töötab kiireloomuliselt artiklis 27 ette nähtud rakendusaktide abil välja meetmed, millega püütakse hädaabikavade sisu ja vormi ühtlustada. Amet abistab riiklikke ohutusasutusi nende kavade väljatöötamisel ja teostab selle üle järelevalvet, pöörates erilist tähelepanu raudteeõnnetuste korral neile õnnetustele, mis kahjustavad kahte või enamat riiklikku võrgustikku.

3.  Selle liikmesriigi riiklik ohutusasutus, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb, võtab vajalikud meetmed, et kooskõlastada tegevust ameti ja muude ohutusasutustega tagamaks, et jagatakse konkreetset raudteeveo-ettevõtjat käsitlevat põhiteavet, eriti teadaolevate riskide ja ohutustaseme kohta. Riiklik ohutusasutus jagab ka teavet teiste asjakohaste riiklike ohutusasutustega, kui ta leiab, et raudteeveo-ettevõtja ei võta vajalikke riskikontrollimeetmeid.

Ta teavitab ametit viivitamata kõikidest tema järelevalve all oleva raudteeveo-ettevõtja ohutustasemega seotud probleemidest. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, mis nagu on ette nähtud artikli 10 lõikega 6.

4.  Lõikes 2 osutatud ülesandeid ei ole lubatud üle anda taristuettevõtjatele, raudteeveo-ettevõtjatele ega hankeüksustele ega neilt alltöövõtu korras osta.

4 a.  Riiklikud ohutusasutused võivad ameti abiga luua heade ja parimate tavade vahetamise mehhanisme.

5 a.  Riiklikud ohutusasutused võivad vabatahtlikkuse alusel paluda ametil oma tööd kontrollida. Amet võib riiklikke ohutusasutusi kontrollida ka omal algatusel. [ME 83]

Artikkel 17

Otsustamispõhimõtted

1.  Riiklikud ohutusasutused täidavad oma ülesandeid avatult, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt. Eelkõige kuulavad nad ära kõik osapooled ja põhjendavad oma otsuseid.

Nad vastavad viivitamata nõuetele ja taotlustele, järgides artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaegu ja ametiga sõlmitud kokkulepetes sätestatud kohustusi ning teatavad oma teabenõuetest viivitamata ja võtavad kõik oma otsused vastu nelja kuu jooksul pärast seda, kui neile on esitatud kogu nõutud teave. Nad võivad artiklis 16 osutatud ülesannete täitmisel igal ajal taotleda tehnilist abi taristuettevõtjatelt ja raudteeveo-ettevõtjatelt või muudelt pädevatelt asutustelt.

Siseriikliku õigusraamistiku väljatöötamise käigus konsulteerib riiklik ohutusasutus kõigi kaasatud isikute ja huvitatud pooltega, sealhulgas taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, tootjate ja hoolduse pakkujate, kasutajate ja töötajate esindajatega, ja arvestab nendega.

2.  Amet ja riiklikud ohutusasutused on vabad läbi viima mis tahes kontrolle, auditeid ja juurdlusi, mis on neile vajalikud ülesannete täitmiseks, ja neile antakse juurdepääs taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate kõikidele asjakohastele dokumentidele ja tööruumidele, sisseseadele ning seadmetele.

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riiklike ohutusasutuse otsused on võimalik kohtus läbi vaadata.

4.  Riiklikud ohutusasutused vahetavad aktiivselt vaateid ja kogemusi ameti loodud võrgustiku kontekstis, et ühtlustada oma otsuste tegemise kriteeriume kogu liidus.

4 a.  Riiklikud ohutusasutused toetavad ametit tema töös raudteeohutuse arengu jälgimisel liidu tasandil.

5.  Ameti ja riiklike ohutusasutuste koostöö ulatus kõigis kohapealset kontrolli käsitlevates küsimustes, mis on seotud ühtse ohutussertifikaadi väljaandmisega ja raudteeveo-ettevõtjate üle järelevalve teostamisega pärast ühtse ohutussertifikaadi väljaandmist, nähakse ette ameti ja riiklike ohutusasutuste vaheliste lepinguliste või muude kokkulepetega hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Need kokkulepped võivad sisaldada sätet, et ameti mõne ülesande ja kohustuse täitmine, nt toimikute kontrollimine ja koostamine, tehnilise ühilduvuse kontrollimine, külaskäikude tegemine ja tehniliste uuringute kavandamine, delegeeritakse kooskõlas määruse ... [raudteeameti määrus] artikliga 69 riiklikele asutustele.

Nende kokkulepetega nähakse ette tulude jagamine osaliste vahel vastavalt töökoormuse jagunemisele. [ME 84]

Artikkel 18

Aastaaruanne

Igal aastal avaldab riiklik ohutusasutus oma eelnenud aasta tegevust käsitleva aastaaruande ja saadab selle ametile hiljemalt 30. septembriks. Aruanne sisaldab järgmist teavet:

a)  raudteeohutuse areng, sealhulgas I lisa kohaste koostalitluse tehniliste kirjelduste koondamine liikmesriigi tasandil;

b)  olulised muutused raudteeohutust käsitlevates õigusaktides ja eeskirjades;

c)  ohutussertifitseerimise ja ohutuslubade areng;

d)  taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate üle teostatava järelevalve tulemused ja sellega seotud kogemus;

(e)  artikli 14 lõike 8 kohaselt tehtud erandid;

f)  kõik kontrollid või auditid, mis on liikmesriigis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate üle teostatava järelevalve käigus korraldatud.

f a)  kõik raudtee kaubavagunite tehnilised kontrollid raudteel; [ME 85]

V PEATÜKK

ÕNNETUS JUHTUMITE JA INTSIDENTIDE UURIMINE

Artikkel 19

Uurimiskohustus

1.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 21 osutatud ohutusjuurdlusasutus teostab pärast tõsiseid õnnetusjuhtumeid raudteesüsteemis juurdluse, mille eesmärgiks on raudteeohutuse võimalik suurendamine ja õnnetusjuhtumite vältimine.

2.  Lisaks tõsistele õnnetustele võib artiklis 21 osutatud ohutusjuurdlusasutus uurida neid õnnetusjuhtumeid ja intsidente, mis veidi teistsugustel tingimustel võinuks põhjustada tõsiseid õnnetusjuhtumeid, sealhulgas Euroopa raudteesüsteemi struktuuriliste allsüsteemide või koostalitluse komponentide tehnilised tõrked.

Ohutusjuurdlusasutus otsustab oma äranägemisel, kas sellist õnnetusjuhtumit või intsidenti uuritakse. Otsuses võtab ta arvesse järgmist:

a)  õnnetusjuhtumi või intsidendi tõsidus;

b)  kas see on osa õnnetusjuhtumite või intsidentide seeriast, mis mõjutavad süsteemi kui;

c)  selle mõju raudteeohutusele liidu tasandil

d)  taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, riikliku ohutusasutuse või liikmesriikide taotlused.

3.  Juurdluste ulatuse ja nende teostamisel järgitava korra määrab ohutusjuurdlusasutus, võttes arvesse artikleid 20 ja 22, ning sõltuvalt järeldustest, mida loodetakse õnnetusjuhtumist või intsidendist teha ohutuse suurendamise eesmärgil.

4.  Juurdlus ei ole i mitte mingil juhul seotud süü või vastutuse määramisega.

Artikkel 20

Juurdluse õiguslik seisund

1.  Liikmesriigid määratlevad oma vastava õigussüsteemi raames juurdluse õigusliku seisundi, mis võimaldab vastutavatel uurijatel oma ülesannet täita kõige tõhusamalt ja võimalikult kiiresti.

2.  Vastavalt kehtivatele õigusaktidele tagavad liikmesriigid, et kohtuliku uurimise eest vastutavad ametiasutused teevad täies ulatuses koostööd ning et uurijatele ja ametile, kui ta esitab taotluse, antakse võimalikult kiiresti: [ME 86]

a)  juurdepääs õnnetusjuhtumi või intsidendi sündmuskohale ning kaasatud veeremile, seotud taristu-, liikluskorraldus- ja signaalimisseadmetele;

b)  õigus vahetult koostatud tõendusmaterjali nimekirjale ja rusude, taristuseadeldiste või komponentide kontrollitud eemaldamiseks uurimise või analüüsi jaoks;

c)  juurdepääs pardasalvestusseadmetele ning suuliste teadete salvestamise ja signaalimis- ja liikluskorraldussüsteemi tööd registreerivate seadmete sisule ja nende kasutamisele;

d)  juurdepääs ohvrite surnukehade uurimistulemustele;

e)  juurdepääs õnnetusjuhtumi või intsidendiga seotud rongipersonali ja muu raudteepersonali uurimistulemustele;

f)  võimalus küsitleda kaasatud raudteepersonali ja teisi tunnistajaid;

g)  juurdepääs kaasatud taristuettevõtja, raudteeveo-ettevõtja ja riikliku ohutusasutuse asjakohasele teabele või dokumentidele.

3.  Ohutusjuurdlus viiakse läbi mis tahes kohtulikust juurdlusest sõltumatult.

Artikkel 21

Ohutusjuurdlusasutus

1.  Iga liikmesriik tagab, et artiklis 19 osutatud õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimised teostab alaline organ, mis koosneb vähemalt ühest uurijast, kes on suuteline täitma juhtiva uurija ülesandeid õnnetusjuhtumi või intsidendi korral. Selle organi organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki taristuettevõtjast, raudteeveo-ettevõtjast, maksude sissenõudmise asutusest, jaotusasutusest ega teavitatud asutusest ega ühestki poolest, kelle huvid võiksid sattuda konflikti ohutusjuurdlusasutusele usaldatud ülesannetega. Lisaks sellele on ta talituslikult sõltumatu riiklikust ohutusasutusest ja raudteid reguleerivast asutusest.

2.  Ohutusjuurdlusasutus täidab oma ülesanded sõltumatult lõikes 1 osutatud organisatsioonidest ja kedagi diskrimineerimata ning on võimeline hankima selleks piisavaid vahendeid. Uurijatele antakse staatus, mis tagab neile vajaliku sõltumatuse. [ME 87]

3.  Liikmesriigid näevad ette, et raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja vajaduse korral riiklik ohutusasutus on kohustatud viivitamata teatama artiklis 19 osutatud õnnetusjuhtumitest ja intsidentidest ohutusjuurdlusasutusele. Ohutusjuurdlusasutus on võimeline sellistele aruannetele vastama ja võtma vajalikke meetmeid juurdluse alustamiseks hiljemalt üks nädal pärast õnnetusjuhtumit või intsidenti käsitleva aruande kättesaamist.

4.  Ohutusjuurdlusasutus võib kombineerida käesoleva direktiivi raames talle antud ülesandeid ka muude juhtumite kui raudteeõnnetusi ja intsidente käsitlevate juurdlusteega,, kui sellised juurdlused ei ohusta tema sõltumatust.

5.  Vajadusel võib ohutusjuurdlusasutus taotleda teiste liikmesriikide või ameti ohutusjuurdlusasutuste abi eriteadmiste osas või tehniliste kontrollide, analüüside teostamiseks või hinnangute andmiseks.

5 a.  Ohutusjuurdlusasutused võivad vabatahtlikkuse alusel paluda ametil oma tööd kontrollida. [ME 88]

6.  Liikmesriigid võivad ohutusjuurdlusasutusele usaldada ka artiklis 19 nimetamata raudteeõnnetuste ja intsidentide uurimise.

7.  Ohutusjuurdlusasutused vahetavad aktiivselt vaateid ja kogemusi ühiste uurimismeetodite väljatöötamiseks, ohutusnõuannete järelkontrolli ühiste põhimõtete koostamiseks ning teaduslik-tehnilise arenguga kohanemiseks.

Amet toetab ohutusjuurdlusasutusi selle ülesande täitmisel. Lisaks toetavad ohutusjuurdlusasutused ametit tema töös raudteeohutuse arengu jälgimisel liidu tasandil. [ME 89]

Artikkel 22

Juurdlusmenetlus

1.  Artiklis 19 osutatud õnnetusjuhtumit või intsidenti uurib selle toimumiskoha liikmesriigi ohutusjuurdlusasutus. Kui ei ole võimalik määrata, millises liikmesriigis see toimus või kui see toimus kahe liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal, lepivad asjaomased asutused kokku, kumb neist teostab juurdluse, või lepivad nad kokku selle ühises läbiviimises. Esimesena mainitud juhul on teisel asutusel lubatud juurdluses osaleda ja selle tulemustest täielikult osa saada.

Teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutused ja amet kutsutakse uurimises osalema alati, kui õnnetusjuhtumiga või intsidendiga on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentseeritud raudteeveo-ettevõtja. [ME 90]

Käesolev lõige ei takista liikmesriike kokku leppimast, et asjaomased asutused viivad juurdluse ka muudel tingimustel läbi koostöös.

2.  Iga õnnetusjuhtumi või intsidendi puhul organiseerib juurdluse eest vastutav organ juurdluse teostamise asjakohased vahendid, mis hõlmavad vajalikke tegevusalaseid ja tehnilisi eriteadmisi ning piisavaid ressursse. Need eriteadmised võidakse hankida organisiseselt või -väliselt, olenevalt uuritava õnnetusjuhtumi või intsidendi iseloomust. [ME 91]

3.  Juurdlus teostatakse nii avatult kui võimalik, nii et kõik pooled kuulatakse ära ja teavitatakse juurdluse tulemustest. Asjaomast taristuettevõtjat ja raudteeveo-ettevõtjaid, riiklikku ohutusasutust, ohvreid ja nende sugulasi, kahjustatud vara omanikke, tootjaid, asjaomaseid hädaabiteenistusi ning töötajate ja kasutajate esindajaid tuleb regulaarselt teavitada juurdlusest ja selle arengust ning võimaluse korral anda neile võimalus esitada juurdluse käigus arvamusi ja vaateid ning lubada kommenteerida aruannete kavandites sisalduvat teavet.

4.  Ohutusjuurdlusasutus viib läbi õnnetuspaiga uurimise võimalikult lühikese ajaga, et taristuettevõtja saaks taristu taastada ja selle võimalikult kiiresti raudteeveoteenuste osutamiseks avada.

Artikkel 23

Aruanded

1.  Artiklis 19 osutatud õnnetusjuhtumi või intsidendi uurimise puhul koostatakse aruanded, mille vorm sõltub õnnetusjuhtumi või intsidendi liigist ja tõsidusest ning uurimistulemuste asjakohasusest. Aruannetes märgitakse ära artikli 19 lõikes 1 osutatud juurdluste eesmärgid ja need sisaldavad vajaduse korral ohutussoovitusi.

2.  Ohutusjuurdlusasutus avalikustab lõpparuande, sealhulgas ohutussoovitused, võimalikult lühikese aja jooksul ja tavaliselt hiljemalt kuue kuu jooksul pärast juhtumi toimumise kuupäeva. Aruanne koos ohutussoovitustega edastatakse artikli 22 lõikes 3 osutatud asjakohastele pooltele ning teiste liikmesriikide asjaomastele organitele ja pooltele. [ME 92]

Komisjon kehtestab rakendusaktidega delegeeritud õigusaktidega õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimist käsitlevate aruannete sisu, mis hõlmab järgmisi elemente: kokkuvõte, otsesed faktid juhtumi kohta, uurimiste ja küsitluste andmed, analüüs ja järeldused. Nimetatud rakendusaktid delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 artiklis 26 osutatud kontrollimenetlusega menetluse kohaselt. [ME 93]

3.  Igal aastal avaldab ohutusjuurdlusasutus hiljemalt 30. septembriks aastaaruande, milles annab aru eelnenud aastal teostatud juurdlustest, ohutussoovitustest ja eelnevalt antud soovituste põhjal võetud meetmetest.

Artikkel 24

Ametile edastatav teave

1.  Ühe nädala jooksul pärast uurimise alustamise otsust teavitab ohutusjuurdlusasutus sellest ametit. Teates näidatakse juhtumi kuupäev, kellaaeg ja koht, selle liik ja tagajärjed surmajuhtumite, vigastuste ja materiaalse kahju osas.

2.  Ohutusjuurdlusasutus saadab ametile koopia artikli 23 lõikes 2 osutatud lõpparuandest ja artikli 23 lõikes 3 osutatud aastaaruandest.

2 a.  Amet loob keskse andmebaasi, mis hõlmab kogu õnnetus- ja vahejuhtumitega seoses esitatud teavet, ja haldab seda. See andmebaas luuakse hiljemalt 31. detsembriks 2015. [ME 94]

Artikkel 25

Ohutussoovitused

1.  Ohutusjuurdlusasutuse antud ohutussoovitus ei loo mingil juhul eeldust õnnetusjuhtumis või intsidendis süü või vastutuse kindlaksmääramiseks.

2.  Soovitused adresseeritakse ametile, riiklikule ohutusasutusele ja teistele liikmesriigi või liikmesriikide organitele või asutustele, kui seda eeldab soovituse laad. Liikmesriigid ja nende riiklikud ohutusasutused võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohutusjuurdlusasutuste antud ohutussoovitusi võetakse nõuetekohaselt arvesse ja vajaduse korral järgitakse.

3.  Riiklik ohutusasutus ja teised ametiasutused või organid või vajaduse korral teised liikmesriigid, kellele soovitused on adresseeritud, annavad ohutusjuurdlusasutusele aru soovituse tagajärjel võetud või kavandatavatest meetmetest vähemalt kord aastas.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu Artikli 5 lõikes 2, ja artikli 7 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 14 lõikes 7 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile viieks aastaks pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 95]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea, kui komisjon on vastu võtnud delegeeritud õigusakti, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Kooskõlas artikli 5 lõikega 2 või artikli 7 lõikega 2 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 28

Aruandlus ja liidu edasised meetmed

Ameti esitatud asjakohase teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne ...(18) ja pärast seda iga viie kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud liidu edasisteks meetmeteks. [ME 96]

Artikkel 29

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad selliste karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja hoiatavad.

Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest komisjonile artikli 32 lõikes 1 kindlaks määratud kuupäevaks ja annavad viivitamata teada neid edaspidi mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 30

Üleminekusätted

Direktiivi 2004/49/EÜ III ja V lisa kohaldatakse kuni käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetes 2 ja 3, artikli 9 lõikes 2, artikli 14 lõikes 7 ning artikli 23 lõikes 2 osutatud rakendusaktide kohaldamiseni.

Kuni ...(19) võivad riiklikud ohutusasutused anda ohutussertifikaate kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ sätetega, ilma et see piiraks artikli 10 lõike 2a kohaldamist. Sellised sertifikaadid kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.

Pärast artiklis 32 sätestatud üheaastase ülevõtmisperioodi möödumist võivad taotlejad esitada kolmeaastase lisaperioodi jooksul taotluse kas ametile või riiklikule ohutusasutusele. Sel perioodil võivad riiklikud ohutusasutused jätkata ohutussertifikaatide väljastamist kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ. [ME 97]

Artikkel 31

Ameti soovitused ja arvamused

Amet esitab käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil soovitusi ja arvamusi kooskõlas määruse …/… [raudteeameti määrus] artikliga 15. Kõnealused soovitused ja arvamused on aluseks käesoleva direktiivi kohaselt võetavale liidu mis tahes meetmele.

Artikkel 32

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad artiklite 2, 3, 4, 8, 10, 16, 18, 20 ja I lisa järgimiseks käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... (20). Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile. [ME 98]

2.  Kui liikmesriigid võtavad need meetmed vastu, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid otsustavad selliste viidete tegemist ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

3.  Käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes seni, kuni nende territooriumile ei ole rajatud raudteesüsteemi.

Kohe, kui avalik-õiguslik või eraõiguslik ühendus esitab ametliku taotluse ehitada raudteeliin, mida hakkab kasutama üks või enam raudteeveo-ettevõtjat, kehtestavad asjaomased liikmesriigid õigusaktid, et rakendada käesolev direktiiv aasta jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2004/49/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates ... (21) ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega. [ME 99]

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt III lisa esitatud vastavustabelile.

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas

Artikleid 10 ja 11 kohaldatakse alates ...(22), ilma et see piiraks artiklis 30 esitatud üleminekusätete kohaldamist. [ME 100]

Artikkel 35

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel 

president eesistuja

I LISA

ÜHISED OHUTUSNÄITAJAD

Riiklikud ohutusasutused esitavad igal aastal ühised ohutusnäitajad.

Uute faktide või vigade avastamisel pärast aruande esitamist muudab või parandab riiklik ohutusasutus konkreetse aasta näitajaid esimesel võimalusel ja hiljemalt järgmises aastaaruandes.

Punkti 1 kohaste õnnetusjuhtumitega seotud näitajate puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 91/2003(23), kuivõrd teave on kättesaadav.

1.  Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

1.1.  Märkimisväärsete õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) järgmiste õnnetusjuhtumiliikide kaupa:

i)  rongide kokkupõrked veeremiüksustega;

ii)  rongide kokkupõrked ehitusgabariidis paikneva esemega;

iii)  rongide rööbastelt mahasõit;

iv)  raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, sealhulgas jalakäijatega;

v)  liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtumid inimestega, välja arvatud enesetapud;

vi)  veeremipõlengud,

vii)  muu.

Iga märkimisväärne õnnetusjuhtum liigitatakse aruandes esmase õnnetusjuhtumi liigi alusel, isegi kui teisese õnnetusjuhtumi tagajärjed on raskemad, näiteks rööbastelt mahasõidule järgnev tulekahju.

1.2.  Raskelt vigastatute ja hukkunute kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) õnnetusjuhtumiliikide ja järgmiste kategooriate kaupa:

i)  reisijad (ka reisijakilomeetrite ja reisirongkilomeetrite koguarvu suhtes);

ii)  töötajad, sealhulgas töövõtjate personal;

iii)  raudteeületuskoha kasutajad;

iv)  raudteerajatiste territooriumil loata viibivad isikud;

v)  muu.

2.  Ohtlike kaupadega seotud näitajad

Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetuste ja intsidentide kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) järgmiste kategooriate kaupa: [ME 101]

i)  õnnetusjuhtumid, mis hõlmavad vähemalt ühte ohtlikke kaupu vedavat veeremiüksust, nagu on lisas määratletud;

ii)  selliste õnnetusjuhtumite arv, mille käigus vabaneb ohtlikke aineid.

3.  Enesetappudega seotud näitajad

Enesetappude kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes).

4.  Õnnetusjuhtumite algpõhjustega seotud näitajad

Järgmiste näitajate kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes):

i)  purunenud rööpad;

ii)  rööbastee deformatsioon;

iii)  valemärguannetest tingitud tõrked;

iv)  signaalist möödasõit ohuolukorras;

v)  ekspluatatsioonis oleva veeremi purunenud rattad.

vi)  ekspluatatsioonis oleva veeremi purunenud teljed.

Kõikidest algpõhjustest (nii õnnetusjuhtumitega lõppevatest kui ka mitte) tuleb teada anda. Õnnetusjuhtumi põhjustanud algpõhjustest antakse teada algpõhjusi käsitlevate ühiste ohutusnäitajate raames; toimunud õnnetustest (kui need on märkimisväärsed) teatatakse õnnetusjuhtumeid käsitlevate ühiste ohutusnäitajate raames, nagu on osutatud punktis 1.

5.  Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad

Amet määrab ühikukulud kindlaks kuni käesoleva direktiivi jõustumiseni kogutud andmete alusel.

6.  Infrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

6.1.  Automaatblokeerimissüsteemiga (ATP – Automatic Train Protection) varustatud raudteede protsendimäär, töötavaid ATP süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäär.

6.2.  Raudteeületuskohtade arv (koguarv, liini- ja rööbasteekilomeetri kohta) järgmise kaheksa liigi kaupa:

a)  reguleeritud raudteeületuskohad koos järgmisega:

i)  automaatne hoiatus kasutaja poolel;

ii)  automaatne turvang kasutaja poolel;

iii)  automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel;

iv)  automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel ning raudteeäärne signaaliga turvang;

v)  manuaalne hoiatus kasutaja poolel;

vi)  manuaalne turvang kasutaja poolel;

vii)  manuaalne turvang ja hoiatus kasutaja poolel;

b)  reguleerimata raudteeületuskohad.

7.  Ohutusjuhtimisega seotud näitajad

Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate siseauditid vastavalt ohutusjuhtimissüsteemi dokumentides sätestatule. Tehtud auditite arv kokku ja nõutud (ja/või kavandatud) auditite suhtes.

8.  Mõisted

Ühiste ohutusnäitajate ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise meetodid on sätestatud liites.

Liide

Ühiste ohutusnäitajate ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise meetodid

1.  Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

1.1.  „märkimisväärne õnnetus” – õnnetus, milles osaleb vähemalt üks liikuv veeremiüksus ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või mis kahjustab märkimisväärselt veeremit, rööbasteed, muid paigaldisi või keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökodades, ladudes ja depoodes toimunud õnnetusi.

1.2.  „märkimisväärne kahju veeremile, rööbasteele, muudele paigaldistele või keskkonnale” – kahju, mille väärtus on vähemalt 150000 EUR.

1.3.  „ulatuslikud liiklushäired” – rongiliiklus põhiliinil peatub vähemalt kuueks tunniks.

1.4.  „rong” – teatud numbri või erinimetuse all määratud lähtepunktist määratud sihtpunkti liikuv ühe või mitme veduri või mootorvaguni veetav veeremiüksus või -üksused või eraldi sõitev mootorvagun. Üksikvedurit, st üksi sõitvat vedurit, käsitatakse rongina.

1.5.  „rongide kokkupõrge ” – rongi esiotsa kokkupõrge teise rongi või veeremiüksuse, või manööverdava veeremi esi- või tagaotsaga või külgkokkupõrked :

1.6.  „kokkupõrge ehitusgabariidis paikneva esemega” – rongi kokkupõrge rööbasteele kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt olevate esemetega (v.a raudteeületuskohtadel, kui need on kaotanud rööbasteed ületav sõiduk või kasutaja); sh kokkupõrge kontaktõhuliinidega.

1.7.  „rööbastelt mahasõit” – juhtum, kus vähemalt üks rongiratas sõidab rööpalt maha.

1.8.  „raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid” – raudteeületuskohal toimuvad õnnetusjuhtumid, millesse on kaasatud vähemalt üks veeremiüksus ja üks või mitu rööbasteed ületavat sõidukit, muud sellised ületuskoha kasutajad nagu jalakäijad või muud rööbasteel või selle läheduses ajutiselt olevad esemed, kui need on kaotanud rööbasteed ületav sõiduk/kasutaja.

1.9.  „liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtumid inimestega” – õnnetusjuhtumid, kuhu on kaasatud kus üks isik või mitu isikut, kes kas saavad saab löögi veeremiüksuselt või veeremiüksusele kinnitatud või sellest eraldunud esemelt. Sellega on hõlmatud ka isikud, kes kukuvad veeremiüksuselt, ning ka isikud, kes veeremiüksuses sõidu ajal kukuvad või saavad löögi lahtistelt esemetelt. [ME 102]

1.10.  „veeremipõlengud” – põlengud ja plahvatused veeremiüksustes (sealhulgas lastis) väljumisjaama ja sihtjaama vahelise sõidu ajal, sealhulgas väljumisjaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise ajal, samuti rongide koostamise ajal.

1.11.  „muud õnnetusjuhtumiliigid” – kõik muud õnnetusjuhtumid kui juba mainitud õnnetusjuhtumid (rongide kokkupõrked, rööbastelt mahasõidud, raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtumid inimestega ja veeremi põlengud).

1.12.  „reisija” – mis tahes isik, välja arvatud rongi personal, kes kasutab raudteetransporti; liiklusõnnetuste statistikast jäetakse välja reisijad, kes üritavad liikuva rongi peale minna või sealt maha tulla.

1.13.  „töötaja (sh töövõtjate personal ja füüsilisest isikust ettevõtjad)” – mis tahes isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetuse ajal tööl. Mõiste hõlmab rongi personali ning isikuid, kes käitavad veeremit ja taristurajatisi.

1.14.  „raudteeületuskoha kasutaja ” – mis tahes isik, kes ületab raudteeliine raudteeületuskohas mis tahes transpordivahendiga või jalgsi.

1.15.  „raudtee territooriumil loata viibiv isik” – mis tahes isik, kes viibib raudtee territooriumil, kui seal viibimine on keelatud, välja arvatud raudteeületuskohtade kasutajad.

1.16.  „muud isikud (kolmandad isikud)” – kõik isikud, keda ei ole määratletud „reisijate”, „töötajate (sh töövõtjate personal)”, „raudteeületuskoha kasutajate” või „raudtee territooriumil loata viibivate isikutena”.

1.17.  „surnu (hukkunu)” – inimene, kes on õnnetuse (v.a enesetapp) tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul.

1.18.  „vigastatu (raskelt vigastatud inimene)” – vigastatud inimene, kes õnnetuse (v.a enesetapukatse) tagajärjel viibis haiglaravil üle 24 tunni.

2.  Ohtlike kaupadega seotud näitajad

2.1.  „ohtlike kaupade veoga seotud õnnetus” – õnnetusjuhtum või intsident, millest tuleb teatada vastavalt RID(24)/ADR punktile 1.8.5.

2.2.  „ohtlikud kaubad” – ained ja kaubad, mille vedamine on RIDi kohaselt keelatud või lubatud üksnes selles ette nähtud tingimustel.

3.  Enesetappudega seotud näitajad

3.1.  „enesetapp” – surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine, nagu selle on registreerinud ja klassifitseerinud pädev riiklik ametiasutus.

4.  Õnnetusjuhtumite algpõhjustega seotud näitajad

4.1.  „purunenud rööbas” – rööbas, mis jaguneb kaheks või rohkemaks tükiks, või rööbas, millest metallitükk eraldub ja tekitab sõidupinnale üle 50 mm pikkuse ja üle 10 mm sügavuse lõhe.

4.2.  „rööbastee deformatsioon” – vead, mis on seotud rööbastee kontiinumi ja geomeetriaga ning mille tõttu on vaja rööbastee blokeerida või kohe vähendada lubatud kiirust.

4.3.  „valemärguannetest tingitud tõrge” – signaalimissüsteemi mis tahes tehniline viga (seotud kas infrastruktuuri või veeremiga), mistõttu on signaalimisteade nõutavast vähem piirav.

4.4.  „signaalist möödasõit ohuolukorras (SPAD – Signal Passed at Danger)” – juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale, kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud.

Lubamatu liikumine tähendab möödasõitu

rööbasteeäärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semaforist ohuolukorras, kui automaatne rongijuhtimissüsteem (ATCS –Automatic Train Control System) või automaatblokeerimissüsteem (ATP) ei ole töökorras;

ATCSi või ATP süsteemiga ettenähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast;

eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud punktist;

peatumismärgist (puhvertõkked ei ole hõlmatud) või viipemärgist.

Hõlmatud ei ole juhtumid, kus veoüksuseta või järelevalveta rong möödub signaalist ohuolukorras. Hõlmatud ei ole juhtumid, kus signaal ei ole teataval põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada.

Riiklikud ohuasutused võivad esitada kõnealuse nelja punkti kohta eraldi aruande ja nad peavad esitama aruande vähemalt kõiki nelja elementi sisaldava koondnäitaja kohta.

4.5.  „purunenud ratas ” – ratta oluliste osade purunemine, millega kaasneb õnnetuseoht (rööbastelt mahasõit või kokkupõrge).

4.6.  „purunenud telg” – telje oluliste osade purunemine, millega kaasneb õnnetuseoht (rööbastelt mahasõit või kokkupõrge).

5.  Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise ühised meetodid

Amet töötab välja ühikukulude arvutamise meetodid, mis põhinevad käesoleva direktiivi jõustumiseni kogutud andmetel.

6.  Infrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

6.1.  „Automaatblokeerimissüsteem (ATP)” – süsteem, millega tagatakse signaalide ja kiiruspiirangute järgimine kiirusjärelevalve abil, sh automaatne peatamine signaalide ees.

6.2.  „raudteeületuskoht” – raudtee ja tee samatasandiline ristumine, mida on sellisena tunnustanud taristuettevõtja ja mis on avatud avalikele ja erakasutajatele; jaamasisesed perroonidevahelised teed ei ole hõlmatud, nagu ka üksnes töötajate kasutuseks ette nähtud üle rööbastee viivad teed.

6.3.  „tee” – mis tahes avalik või eratee, tänav või maantee, sh jalgteed ja rattateed või muud inimeste, loomade, sõidukite või masinate läbipääsuks ette nähtud teed.

6.4.  „reguleeritud raudteeületuskoht” – raudteeületuskoht, kus raudteeületuskoha kasutajad on kaitstud või neid on hoiatatud läheneva rongi eest nii, et seadmed aktiveeruvad siis, kui kasutajatel on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

Füüsiliste seadmete kasutamisega tagatav turvang:

pool- või täistõkkepuud;

raudteeväravad.

Raudteeületuskohta kinnistatud seadmete abil antav hoiatus:

nähtavad seadmed: tuled;

kuuldavad seadmed: kellad, sireenid, signaalid jne;

füüsilised seadmed, nt künniste põhjustatav vibratsioon.

Reguleeritud raudteeületuskohti klassifitseeritakse järgmiselt:

1.  „reguleeritud raudteeületuskoht koos automaatse turvangu ja/või hoiatusega kasutaja poolel” – raudteeületuskoht, kus lähenev rong aktiveerib turvangu ja/ või hoiatuse raudteeületuskohas või kus on raudteeäärne signaaliga turvang.

Sellised raudteeületuskohad klassifitseeritakse järgmiselt:

i)  automaatne hoiatus kasutaja poolel;

ii)  automaatne turvang kasutaja poolel;

iii)  automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel;

iv)  automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel ning raudteeäärne turvang.

‘„raudteeäärne signaaliga turvang” – signaal või muu rongi turvangusüsteem, mis lubab rongil sõitu jätkata üksnes siis, kui raudteeületuskohas on turvanguseadmed kasutaja poolel aktiveeritud ning raudteeületuskoht ei ole hõivatud; viimane tehakse kindlaks jälgimise ja/või takistuse tuvastamise abil;

2)  „raudteeületuskoht koos manuaalse turvangu ja/või hoiatusega kasutaja poolel” – raudteeületuskoht, kus raudteetöötaja aktiveerib turvangu ja/või hoiatuse manuaalselt ning puudub raudteeäärne signaaliga blokeering.

Sellised raudteeületuskohad klassifitseeritakse järgmiselt:

v)  manuaalne hoiatus kasutaja poolel;

vi)  manuaalne turvang kasutaja poolel;

vii)  manuaalne turvang ja hoiatus kasutaja poolel.

6.5.  „reguleerimata raudteeületuskoht” – raudteeületuskoht, kus puudub igasugune hoiatussüsteem ja/või turvang, mis aktiveeruks siis, kui kasutajal on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

7.  Ohutusjuhtimisega seotud näitajad

7.1.  „audit” – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivsuse hindamiseks, et teha kindlaks, mil määral auditi kriteeriumid on täidetud.

8.  Mõõtühikute määratlused

8.1.  „rongikilomeeter” – mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Läbitud vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse üksnes andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad.

8.2.  „reisijakilomeeter” – mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad.

8.3.  „liinikilomeeter” – raudteevõrgu pikkus kilomeetrites liikmesriigis, mille ulatus on sätestatud artiklis 2. Mitmeteeliste raudteeliinide puhul võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust.

8.4.  „rööbasteekilomeeter” – raudteevõrgu pikkus kilomeetrites liikmesriigis, mille ulatus on sätestatud artiklis 2. Mitmeteelise raudteeliini iga teed tuleb arvesse võtta.

II LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja loetelu selle hilisematest muudatustest

(viidatud artiklis 32)

Direktiiv 2004/49/EÜ

(ELT L 164, 30.4.2004, lk 44)

Direktiiv 2008/57/EÜ

(ELT L 191, 18.7.2008, lk 1)

Direktiiv 2008/110/EÜ

(ELT L 345, 23.12.2008, lk 62)

Komisjoni direktiiv 2009/149/EÜ,

(ELT L 313, 28.11.2009, lk 65)

Direktiivi 2004/49/EÜ parandus

(ELT L 220, 21.6.2004, lk 16)

B OSA

Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtajad

(viidatud artiklis 32)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

2004/49/EÜ

30.  aprill 2006

2008/57/EÜ

19.  juuli 2010

2008/110/EÜ

24.  detsember 2010

2009/149/EÜ

18.  juuni 2010

III LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2004/49/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikli 14a lõiked 1–7

Artikkel 14

Artikkel 14a, lõige 8

Artikkel 15

Artikkel 15

--

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 25

Artikkel 26

--

--

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 27

Artikkel 28

--

Artikkel 29

--

Artikkel 30

--

Artikkel 31

Artikkel 28

Artikkel 32

Artikkel 29

--

Artikkel 30

--

Artikkel 31

Artikkel 33

Artikkel 32

--

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 35

I lisa

I lisa

II lisa

--

III lisa

--

IV lisa

--

V lisa

--

--

II lisa

(1)ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(2)ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta, ning direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).
(5) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade maanteevedu käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide tehtava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(8)EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
(9)Komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1078/2012, milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 8).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/43/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).
(11)Komisjoni 24. aprilli 2009. aasta määrus (EL) nr 352/2009 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi vastuvõtmise kohta (ELT L 108, 29.4.2009, lk 4).
(12)Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiiv 95/18/EÜ raudteeveo-ettevõtjate litsentseerimise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).
(14)Komisjoni 10. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 445/2011, milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi ja millega muudetakse määrust (EU) nr 653/2007 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).
(15)Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1158/2010 raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).
(16)Komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1077/2012, milles käsitletakse riiklike ohutusasutuste poolt pärast ohutustunnistuste või ohutusloa väljastamist tehtava järelvalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 3).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).
(18) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(19) Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(20) Üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(21) Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(22) Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta (EÜT L 14, 21.1.2003, lk 1).
(24)RID, ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskiri, nagu on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika