(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0027),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0029/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Leedu parlamendi, Rumeenia Senati ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A7-0016/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  nõuab, et komisjon esitaks finantsselgituse, milles võetaks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist õiguslikku kokkulepet neljanda raudteepaketi kõikide õigusaktide kohta, et täita Euroopa Liidu Raudteeameti, ning võimalik et ka komisjoni talituste eelarve ja personaliga seonduvad vajadused;

3.  rõhutab, et ükski seadusandliku institutsiooni otsus määruse eelnõu kohta ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid seoses iga-aastase eelarvemenetlusega;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122 (2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa piirideta raudteepiirkonna järkjärguliseks loomiseks on vaja võtta liidu tasandil meetmeid raudteede suhtes kohaldatavate tehniliste normide valdkonnas seoses tehniliste aspektidega (koostalitlus) ja ohutusaspektidega, mis on lahutamatult seotud ja mis mõlemad peaksid olema liidu tasandil veelgi paremini ühtlustatud. Viimasel kahel kümnendil on vastu võetud asjakohased raudteealased õigusaktid (eelkõige kolm raudteepaketti), millest kõige olulisemad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2004/49/EÜ(4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ(5).

(2)  Selleks et ühel ja samal ajal saavutada raudtee ohutuse ja koostalitluse eesmärgid, tuleb teha märkimisväärset tehnilist tööd, mida peab juhtima spetsialiseeritud asutus. Seepärast oli kehtivas institutsioonilises raamistikus 2004. aasta teise raudteepaketi osana, võttes arvesse jõudude vahekorda liidus, vaja luua Euroopa ametiasutus, kes vastutab raudtee ohutuse ja koostalitluse eest (edaspidi „amet”).

(3)  Euroopa Raudteeamet loodi algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 881/2004, et edendada Euroopa raudteepiirkonna loomist, aidata elavdada raudteesektorit ja samal ajal veelgi suurendada selle olulisi ohutusalaseid eeliseid. Kuna ameti ülesannetes ülesannete ja selle sisemises töökorralduses tehakse arvukalt sisemise töökorraldusega seoses on vaja teha olulisi muudatusi, on vaja tuleb määrus (EÜ) nr 881/2004 asendada uue määrusega. [ME 1]

(4)  Euroopa ühtse raudteepiirkonna paremaks toimimiseks kavandatakse neljanda raudteepaketiga olulisi muudatusi ning selleks sõnastatakse uuesti direktiivid 2004/49/EÜ ja 2008/57/EÜ, mis mõlemad on otseselt seotud ameti ülesannetega. Kõnealuste direktiividega ja käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette ülesanded, mis on seotud veeremiüksuste turuleviimise lubade ja ohutussertifikaatide ohutustunnistuste väljaandmisega, eriti piiriülese liikluse puhul liidu tasandil. Sellega suurendatakse ameti osatähtsust. [ME 2]

(5)  Amet peaks aitama kaasa Euroopa sellise ühtse ja piiriülese raudteepiirkonna loomisele ja tulemuslikule toimimisele, millega tagatakse kõrge ohutustase ja samal ajal suurendatakse raudteesektori konkurentsivõimet. Selleks tuleks kaasa aidata Euroopa Liidu õigusaktide tehnilisele rakendamisele ning muuta raudteesüsteemid koostalitlusvõimelisemaks ja töötada välja Euroopa raudteesüsteemide ohutust käsitlev ühine lähenemisviis. Samuti peaks amet tegutsema üleeuroopalise ametiasutusena, kes vastutab liidu tasandil järgmiste dokumentide väljaandmise eest: raudteeveeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise load, raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifikaadid ohutustunnistused ning üle kogu liidu paiknevate või käideldavate, raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) allsüsteemide kasutuselevõtu load. Lisaks peaks ta jälgima siseriiklikke raudteeveo-eeskirju ja riiklike asutuste tegutsemist raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas. [ME 3]

(6)  Amet peaks oma eesmärkide saavutamiseks võtma täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega. Amet peaks olema ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest, ning eriolukorda raudvõrgustikus seoses erinevate rööpmelaiustega, eriti juhul, kui liikmesriigid on nendesse võrgustikesse koos kolmandate riikidega hästi integreerunud, kuid on isoleeritud liidu peamisest raudteevõrgust. Samuti peaks see aitama kaasa vastastikkuse põhimõtte rakendamisele kolmandate riikide juurdepääsu osas liidu turule ja liidu ettevõtjate juurdepääsu osas kolmandate riikide turgudele. [ME 4]

(6a)  Amet peaks olema ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest. Riiklikel ohutusasutustel peaks olema ainuvastutus otsuste eest, mida nad teevad. [ME 5]

(7)  Amet peaks oma ülesannete täitmisel ja eelkõige soovituste koostamisel võtma ilmtingimata arvesse ametiväliste raudtee-ekspertide arvamust. Selline ekspertarvamus peaks ennekõike hõlmama raudteesektori spetsialistide riiklike ohutusasutuste ja muude asjakohaste riiklike asutuste ekspertide ning raudteesektori spetsialistide, sh esindusorganite ja sõltumatute teatatud vastavushindamisasutuste spetsialistide seisukohti. Nemad peaksid moodustama ametit esindavaid pädevaid töörühmi. Amet peaks pidama silmas ühelt poolt vajadust säilitada eelkõige huvide konfliktide haldamisel asjakohane tasakaal riskide ja saadava kasu vahel ning teiselt poolt eesmärki saada parimaid eksperdiarvamusi. [ME 6]

(8)  Selleks et anda ülevaade raudteesektorit mõjutavatest majandusteguritest ja kõnealuse sektori ühiskondlikust mõjust, võimaldada teistel teha teadlikke otsuseid, hallata tegevusprioriteete ja ressursside tulemuslikumat jaotamist ametis, peaks amet edaspidi rohkem osalema mõju hindamises.

(9)  Amet peaks pakkuma erapooletut ja objektiivset tehnilist toetust, seda ennekõike komisjonile. Direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv] on aluseks koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd) koostamisele ja läbivaatamisele ning direktiiv … [raudteeohutuse direktiiv] on aluseks ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkide koostamisele ja läbivaatamisele. Selleks et tagada ameti tegevuse ja KTKde ning ühiste ohutusmeetodite ja -eesmärkide väljatöötamise järjepidevus pikema aja jooksul, on vaja alalist tehnilist raamistikku ja spetsialiseeritud asutuse spetsiaalseid töötajaid. Selleks peaks ameti ülesandeks olema anda komisjonile soovitusi seoses KTKde ning ühiste ohutusmeetodite ja eesmärkide koostamise ja läbivaatamisega. Samuti peaks riiklikel ohutusasutustel ja reguleerivatel asutustel olema võimalik küsida ametilt sõltumatut tehnilist arvamust.

(10)  Raudteeveo-ettevõtjatel on olnud mitmeid eri probleeme ohutussertifikaatide ohutustunnistuste taotlemisel riiklikelt ohutusasutustelt, alates pikaleveninud menetlustest ja ülemäärastest kuludest kuni ebaõiglase kohtlemiseni, seda eelkõige uute turule tulijate puhul. Ühes liikmesriigis väljaantud sertifikaate tunnistusi ei ole teised liikmesriigid tingimusteta tunnustanud ja see kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna toimimist. Selleks et muuta raudteeveo-ettevõtjatele ohutussertifikaatide ohutustunnistuste väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne ohutussertifikaat ohutustunnistus, mis kehtib kogu liidus ette nähtud kasutusaladel ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudteeohutuse direktiiv]. [ME 7]

(11)  Praegu kehtiva direktiiviga 2008/57/EÜ nähakse ette, et raudteeveeremiüksuse kasutuselevõtu loa peab andma iga liikmesriik, v.a erijuhud. Veeremiüksuste lubamisega tegelevas töökonnas, mille komisjon asutas 2011. aastal, arutati mitmeid eri juhtusid, kui tootjad ja raudteeveo-ettevõtjad on kannatanud ülemäära pika ja kuluka loamenetluse tõttu, ning tehti mitmeid parandusettepanekuid. Kuna mõni probleem tuleneb praeguse veeremiüksuste lubade menetlemise korra keerukusest, tuleks seda korda lihtsustada. Igal raudteeveeremiüksusel peaks olema ainult üks luba ning sellise veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise loa peaks välja andma amet. Majandussektor saaks tuntavat kasu tänu sellele, et vähenevad menetluskulud ja -aeg ning võimalik diskrimineerimisoht, seda eriti uute äriühingute puhul, kes soovivad tulla raudteeturule. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv].

(11a)  Euroopa avatud raudteeturul, kus sagenevad piiriülesed veod, on raudteeohutuse ja ausa konkurentsi seisukohast hädavajalik pidada kinni sõidu- ja puhkeaja nõuetest ning neid tuleks kontrollida ja jõustada. Riiklikud ohutusasutused peaksid kontrollima sõidu- ja puhkeaegu, ka piiriüleste vedude korral. [ME 8]

(11b)  Rongipersonal täidab raudteesüsteemis käitamisohutuse ülesandeid ning vastutab rongides reisijate heaolu ja ohutuse eest. Amet peaks kehtestama vedurijuhtide sertifitseerimisele sarnase sertifitseerimise, et tagada kvalifikatsioonide ja pädevuste kõrge tase, tunnustada selle kutsealarühma tähtsust ohutute raudteeveoteenuste jaoks ning suurendada töötajate liikuvust. [ME 9]

(12)  Selleks et edasi arendada Euroopa ühtset raudteepiirkonda, eelkõige seoses asjakohase teabe esitamisega kaubaveoklientidele ja reisijatele, ning võttes arvesse ameti praegust kaasatust, on vaja suurendada tema osatähtsust telemaatiliste seadmete valdkonnas paindlikus raamistikus, tagades koostalitluse ja võimaldades innovaatiliste äristrateegiate kooseksisteerimist. Sellega tagataks kõnealuste rakenduste järjepidev areng ja tõrgeteta kasutuselevõtt. [ME 10]

(13)  Arvestades Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) olulisust Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta arendamise ja selle ohutuse seisukohast ning võttes arvesse väljaarendamise killustatust ja kasutuselevõtu ebaõnnestumist, on vaja selle arendamist liidu tasandil paremini koordineerida. Liidus rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemi koostalitluse saavutamise ja ühtlustamise eesmärgi saavutamist takistab praegu tõsiselt ERTMSi erinevate riiklike versioonide paljusus. [ME 11]

Seepärast tuleks suurendada ameti kui liidu kõige pädevama asutuse juhtivat rolli selles valdkonnas, et tagada ERTMSi järjepidev areng, aidata tagada, et ERTMSi seadmed on kooskõlas kehtivate tehniliste kirjeldustega ning tagada ERTMSiga seotud Euroopa teadusprogrammide ja ERTMSi tehniliste kirjelduste väljatöötamise koordineerimine. Selleks et muuta raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne luba, mis kehtib kogu liidus ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv].

(13a)  Viimastel aastatel on mitu õnnetust raudtee-kaubaveosektoris tõestanud vajadust kaubavagunite hooldamise eeskirjade parandamise järele liidu tasandil. Amet peaks tegema tööd regulaarsete hooldusintervallide ühtlustatud kohustuslike nõuete kehtestamise nimel. [ME 12]

(14)  Tavaliselt on veeremiüksuselubade ja ohutussertifikaatide ohutustunnistuste väljaandmise tasu küsinud liikmesriikide pädevad asutused. Kui anda see pädevus üle liidu tasandile, peaks ametil olema õigus küsida tasu eelmises põhjenduses nimetatud lubade ja sertifikaatide tunnistuste taotlejatelt. Kõnealuste tasude suurus peaks olema võrdne praegu liidus kehtiva keskmise tasusummaga või sellest väiksem ja sõltuma vedude ulatusest ja tunnistuses või loas ette nähtud kasutusalast ning see tuleks kindlaks määrata komisjoni vastuvõetava delegeeritud õigusaktiga. Sellistest tasudest rahastatavate ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohtade suhtes ei tohiks kohaldada töötajate arvu vähendamist, mis on ette nähtud kõigi liidu institutsioonide ja asutuste jaoks. [ME 13]

(14a)  See delegeeritud õigusakt peaks tagama, et tasude määr ei ületa vastava sertifitseerimise või loa andmise menetluse kulusid. [ME 14]

(15)  Üldine eesmärk on tagada, et liikmesriikide ülesanded antakse ametile üle tõhusalt ja ilma praegust kõrget ohutustaset alandamata. Ametil peaksid olema uute ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ja nende vahendite eraldamise ajakava peaks põhinema selgelt kindlaksmääratud vajadustel. Võttes arvesse liikmesriikide asutuste, eelkõige riiklike ohutusasutuste oskusteavet, peaks ametil olema õigus kasutada asjakohaselt ära nende ekspertkogemusi – muu hulgas lepingute kaudu – asjakohaste lubade ja sertifikaatide tunnistuste väljaandmisel. Selleks tuleks soodustada jõuliselt innustada, edendada ja hõlbustada liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse. [ME 15]

(16)  Direktiiviga … [raudteeohutuse direktiiv] ja direktiiviga … [raudtee koostalitluse direktiiv] nähakse ette kontrollida siseriiklikke meetmeid ohutuse ja koostalitluse seisukohast ning nende vastavust konkurentsieeskirjadele. Samuti piiratakse nendega liikmesriikide võimalusi võtta vastu uusi siseriiklikke eeskirju. Kui kehtima jääb praegune süsteem, mis koosneb paljudest erinevatest siseriiklikest eeskirjadest, võivad tekkida ohutusriskid ja vastuolud liidu eeskirjadega ning tekib oht, et süsteem ei ole piisavalt läbipaistev ja et välisettevõtjaid, eelkõige väiksemaid ja uusi ettevõtjaid, võidakse varjatult diskrimineerida. Selleks et liikuda täielikult läbipaistvate ja erapooletute liidu eeskirjade süsteemi suunas, on vaja kiiremini järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade, sealhulgas käitamiseeskirjade arvu. Liidu tasandil on oluline arvamus, mis kujundatakse sõltumatute ja neutraalsete erialateadmiste põhjal. Selleks on vaja suurendada ameti osatähtsust. [ME 16]

(17)  Raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonna toimimist, töökorraldust ning sellekohaste otsuste tegemist käsitlev kord on riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste puhul väga erinev ja see asjaolu kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta toimimist. Eelkõige võib see negatiivselt mõjutada mõne teise liikmesriigi raudteeturule tulla soovivaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Seepärast on liidu tasandil suurema ühtsuse saavutamiseks oluline tõhustada koordineerimistööd. Selleks peaks amet jälgima riiklikke ohutusasutusi ja teatatud vastavushindamisasutusi auditite ja kontrollide kaudu. Teatatud vastavushindamisasutusi peaksid jälgima riiklikud akrediteerimisasutused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008(6) artikli 5 lõikega 3. Nõutav on ka ameti tulemuslikkuse samaväärne jälgimine. [ME 17]

(18)  Ohutuse valdkonnas on oluline tagada võimalikult suur läbipaistvus ja teabe tulemuslik liikumine. Oluline ja vajalik on analüüsida tegevust ühiste näitajate alusel ja sektori kõiki osalisi kaasates. Statistika osas on vajalik tihe koostöö Eurostatiga.

(19)  Raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas saavutatud edu jälgimiseks peaks amet iga kahe aasta tagant avaldama asjakohase aruande. Arvestades ameti tehnilisi erialateadmisi ja erapooletust, peaks ta ka abistama komisjoni raudtee ohutuse ja koostalitluse alaste liidu õigusaktide rakendamise jälgimisel.

(20)  Tuleks suurendada üleeuroopalise võrgu koostalitlust ning liidu toetuse jaoks valitud käimasolevad ja uued investeerimisprojektid peaksid olema kooskõlas koostalitluseesmärgiga, mis on seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1692/96/EÜ(7). Amet on just õige institutsioon, kes võib aidata saavutada kõnealuseid eesmärke. [ME 18]

(21)  Veeremi hooldus on ohutussüsteemi üks oluline osa. Hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemi senise puudumise tõttu puudub Euroopas tegelikult raudteeseadmete hoolduse turg. Selline olukord on suurendanud sektori kulusid ja põhjustanud koormata reise. Seepärast tuleks Euroopas kehtivat hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemi järk-järgult arendada ja ajakohastada ning amet oleks kõike asjakohasem asutus, kes võiks teha komisjonile ettepanekuid sobivate lahenduste kohta.

(22)  Vedurijuhtidelt nõutav kutsekvalifikatsioon on liidu ohutus- ja koostalitlusvaldkonna põhitegur. See on ka eeltingimuseks töötajate vabale liikumisele raudteesektoris. Seda küsimust tuleks käsitleda olemasolevat sotsiaaldialoogi raamistikku arvestades. Amet peaks andma tehnilist toetust, mis on vajalik selle aspekti arvessevõtmiseks liidu tasandil.

(23)  Amet peaks korraldama ja lihtsustama koostööd riiklike ohutus- ja ohutusjuurdlusasutuste ning Euroopa tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste vahel eesmärgiga edendada häid tavasid, vahetada asjakohast teavet, koguda raudteealaseid andmeid ja jälgida kõike raudteesüsteemi ohutusega seonduvat.

(24)  Selleks et tagada võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi isikute võrdne juurdepääs asjaomasele teabele, peaksid raudtee koostalitlust ja ohutust hõlmavate menetluste jaoks kavandatud dokumendid olema avalikkusele kättesaadavad. Sama kehtib litsentside, ohutussertifikaatide ohutustunnistuste ja muude asjakohaste raudteedokumentide kohta. Amet peaks tagama tõhusad, kasutajasõbralikud ja kergesti ligipääsetavad vahendid kõnealuse teabe vahetamiseks ja avaldamiseks. [ME 19]

(25)  Raudteevaldkonda käsitlev innovatsioon ja teadustegevus on olulised ülesanded, mida amet peaks oma mainet ja staatust arvestades soodustama. Ameti tegevuse raames selleks antav finantsabi ei tohiks moonutada asjaomast turgu.

(26)  Selleks et tõhustada liidu finantsabi, selle kvaliteeti ja vastavust asjakohastele tehnilistele eeskirjadele, peaks amet kui ainus raudteevaldkonnas vaieldamatult pädev liidu asutus aktiivselt osalema Euroopa lisandväärtust andvate raudteeprojektide hindamises tihedas koostöös liikmesriikide taristuettevõtjatega. [ME 20]

(27)  Raudtee koostalitluse ja ohutuse alased õigusaktid, rakendusjuhised või ameti soovitused võivad mõnikord tekitada sidusrühmadele tõlgendamis- ja muid probleeme. Kõnealustest õigusaktidest nõuetekohane ja ühtne arusaamine on raudteealase õigustiku tulemusliku rakendamise ja raudteeturu toimimise eeltingimus. Seepärast peaks amet olema aktiivselt kaasatud sellekohastesse koolitus- ja selgitustegevusse ning eritähelepanu tuleb pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. [ME 21]

(27a)  Amet peaks tegema täielikku koostööd ning pakkuma maksimaalset võimalikku abi riigiasutustele uurimise läbiviimiseks tsiviil- või kriminaalasjades, kui uurimine puudutab küsimusi, mille eest amet vastutab. [ME 22]

(28)  Amet peaks oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema juriidiline isik ning tal peaks olema iseseisev eelarve, mida rahastatakse peamiselt liidu osamaksu ning taotlejate makstavate lõivude ja tasude kaudu. Liidu panust tuleks hinnata ja üle vaadata iga uue pädevuse lisandumisel, mis ei too kaasa taotlejatele lõivu- ega tasukohustust. Ameti sõltumatust ega erapooletust ei tohiks kahjustada mis tahes rahaline toetus liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt. Selleks et tagada ameti sõltumatus igapäevases juhtimises ning välja antud arvamustes, soovitustes ja otsustes, peaks ameti töökorraldus olema läbipaistev ja täielik vastutus peaks lasuma ameti tegevdirektoril. Ameti personal peaks olema sõltumatu ning võrdselt peaks olema lühi- ja pikaajalisi lepinguid ning liikmesriikide lähetatud eksperte ja alalisi ametnikke, et säilitada teadmiste ja ärialane järjepidevus organisatsioonis ning samal ajal pidevalt vahetada vajalikke erialateadmisi raudteesektoriga. [ME 23]

(29)  Ameti tulemusliku toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sh õigus koostada eelarve ning kiita heaks iga- ja mitme-aastased tööprogrammid.

(30)  Selleks et tagada haldusnõukogu otsuste läbipaistvus, peaksid selle koosolekutel osalema asjaomaste sektorite esindajad, kuid ilma hääleõiguseta, mis on reserveeritud riigiasutuste esindajatele, kes vastutavad demokraatlike kontrolliasutuste ees. Sektori esindajad peaks määrama komisjon vastavalt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteesektori, teatatud asutuste, määratud organite, töötajate ametiliitude, reisijate ja eelkõige piiratud liikuvusvõimega reisijate ja kaubaveoklientide esindatusele liidu tasandil. [ME 24]

(31)  Selleks et haldusnõukogu koosolekuid nõuetekohaselt ette valmistada ja anda nõu seoses tehtavate otsustega, tuleks luua nõuandev juhatus.

(32)  On vaja tagada, et ameti tehtud otsustest mõjutatud isikutele oleks sõltumatult ja erapooletult tagatud vajalikud õiguskaitsevahendid. Tuleks luua asjakohane edasikaebamisvahend, et tegevdirektori otsuseid oleks võimalik edasi kaevata apellatsiooninõukogule, kes tegutseb täiesti sõltumatult komisjonist, ametist, riiklikest ohutusasutustest ja raudteesektori osalejatest ning kelle otsuseid on omakorda võimalik edasi kaevata Euroopa Kohtule. [ME 25]

(32a)  Ameti töötajad, kes nõustavad apellatsiooninõukogu, ei tohiks ise olla osalenud edasikaevatud otsuse tegemises. [ME 26]

(33)  Ameti tegevuse ulatuslikum strateegiline planeerimine aitaks tulemuslikumalt kavandada ja hallata selle ressursse ja parandaks tegevuse kvaliteeti. Seepärast peaks haldusnõukogu pärast asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist võtma vastu mitmeaastase tööprogrammi ja seda korrapäraselt ajakohastama.

(34)  Ameti töö peaks olema läbipaistev. Tuleks tagada Euroopa Parlamendi poolne tulemuslik kontroll ning selleks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalus kuulata ära ameti tegevdirektor ja parlamendiga tuleks konsulteerida mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastaste ja aastaste tööprogrammide küsimuses. Ühtlasi peaks amet kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele. [ME 27]

(35)  Seoses uute detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on eelarvepädevad institutsioonid püüdnud parandada neile assigneeritud liidu vahendite haldamise läbipaistvust ja kontrolli, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse, finantskontrolliga, vastutusest vabastamise volitustega, pensioniskeemi sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (tegevusjuhend). Samuti tuleks Ameti suhtes tuleks piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999(8) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta(9). [ME 28]

(36)  Kuna kavandatud meetmete eesmärke, milleks on spetsialiseeritud asutuse loomine raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud küsimustele ühiste lahenduste esitamiseks, ei suuda liikmesriigid tehtava töö ühise laadi tõttu piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärke parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)  Selleks et nõuetekohaselt kindlaks määrata nende lõivude ja tasude suurus, mida amet võib küsida, tuleks komisjonile delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte seoses artiklitega, milles käsitletakse raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise ERTMSi allsüsteemide kasutuselevõtu lubade, veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise lubade ning ohutussertifikaatide ohutustunnistuste väljaandmist ja uuendamist. Kohaldada tuleks erinevat lõivude ja tasude suurust sõltuvalt ohutustunnistustes ja lubades ette nähtud kasutusaladest ja vedude ulatusest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Lõivud ja tasud tuleks kehtestada läbipaistvalt, õiglaselt ja ühtselt ning need ei tohiks seada ohtu asjaomaste Euroopa tööstusharude konkurentsivõimet. [ME 29]

Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(37a)  Raudtee-varuosade standardimise innustamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte varuosade standardimise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. [ME 30]

(38)  Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused selle tagamiseks, et rakendatakse käesoleva määruse artikleid 21 ja 22, milles käsitletakse siseriiklike eeskirjade kavandite ja kehtivate eeskirjade uurimist.

(39)  Käesoleva määruse artiklite 29, 30, 31 ja 51 rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011(10).

(40)  Ameti juhtimisel on oluline rakendada teatavaid põhimõtteid, et järgida ühisavaldust ja ühist lähenemisviisi, mille kiitis heaks institutsioonidevaheline ELi detsentraliseeritud ametite töörühm juulis 2012 ning mille eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada ametite tegevust.

(41)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet”).

2.  Käesolevas määruses käsitletakse järgmisi aspekte:

a)  ameti asutamine ja ülesanded;

b)  liikmesriikide ülesanded.

3.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste aspektide suhtes:

a)  liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime, mis on ette nähtud direktiiviga ../../EL [raudtee koostalitlusvõime direktiiv];

b)  liidu raudteesüsteemi ohutus, mis on ette nähtud direktiiviga ../../EL [raudteeohutuse direktiiv];

c)  vedurijuhtide sertifitseerimine, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ(11) ja kogu ohutusega seotud personali sertifitseerimine. [ME 31]

3a.  Ameti eesmärk on tagada raudteeohutuse kõrge tase ja aidata kaasa Euroopa ühtse raudteepiirkonna loomisele. Need eesmärgid saavutatakse järgmiselt:

a)  aidates tehnilistes küsimustes kaasa liidu õigusaktide rakendamisele, muutes raudteesüsteeme koostalitlusvõimelisemaks ja töötades välja liidu raudteesüsteemide ohutust käsitlev ühine lähenemisviis;

b)  Euroopa asutuse rolli kaudu, andes raudtee-ettevõtjatele koostöös riiklike ohutusasutustega välja veeremiüksuse turuleviimise lube ja ohutustunnistusi;

c)  ühtlustades siseriiklike eeskirju ja optimeeritakse menetlusi;

d)  tehes järelevalvet riiklike ohutusasutuste tegevuse üle koostalitlusvõime ja raudteeohutuse valdkonnas. [ME 32]

Artikkel 2

Õiguslik seisund

1.  Amet on liidu juriidilisest isikust asutus.

2.  Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

3.  Ametit esindab direktor.

Artikkel 3

Ameti õigusaktide liigid

Amet võib:

a)  teha komisjonile soovitusi artiklite 11, 13, 14, 15, 23, 24, 26, 30, 32, 31, 33 ja 41 kohaldamise kohta;

b)  adresseerida liikmesriikidele soovitusi seoses artiklite 21, 22 ja 30 kohaldamisega ning riiklikele ohutusasutustele seoses artikli 29 lõike 4 kohaldamisega; [ME 33]

c)  esitada komisjonile arvamusi vastavalt artiklitele 9, 21, 22 ja 38 ning liikmesriikide asjaomastele asutustele vastavalt artiklile 9;

d)  anda välja otsuseid vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18;

e)  esitada arvamusi nõuete täitmise vastuvõetavate viiside kohta vastavalt artiklile 15;

f)  anda välja tehnilisi dokumente vastavalt artiklile 15;

g)  anda välja auditiaruandeid vastavalt artiklitele 29 ja 30;

h)  anda välja suuniseid ja muid mittesiduvaid dokumente, mis lihtsustavad raudtee koostalitlusvõime ja ohutuse alaste õigusaktide kohaldamist vastavalt artiklitele 11, 15 ja 24.

2. PEATÜKK

TÖÖMEETODID

Artikkel 4

Töörühmade loomine ja koosseis

1.  Amet loob piiratud arvu töörühmi eelkõige selliste soovituste koostamiseks, mis on seotud koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd), ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetoditega ohutusmeetodite, ühiste ohutusnäitajate, registrite, hoolduse eest vastutavate üksuste ja artiklis 15 osutatud dokumentide ning ohutuskriitilisi ülesandeid täitvate raudteetöötajate minimaalset kvalifikatsiooni puudutavate sätetega. [ME 34]

Amet võib luua töörühmi muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kas komisjoni taotluse korral või omal algatusel pärast komisjoniga konsulteerimist.

2.  Amet nimetab töörühmadesse eksperdid.

Amet nimetab töörühmadesse esindajad, kelle liikmesriikide pädevad asutused on määranud töörühmadesse, kus nad soovivad osaleda.

Amet nimetab töörühmadesse raudteesektori spetsialistid lõikes 3 osutatud loetelust. Amet tagab, et nõuetekohaselt on esindatud kõik liikmesriigid, need majandussektorid ja need kasutajad, keda võiksid mõjutada meetmed, mille kohta komisjon võib teha ettepaneku ameti poolt talle adresseeritud soovituste alusel. [ME 35]

Amet võib vajaduse korral nimetada töörühmadesse sõltumatuid eksperte ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle pädevus asjaomases valdkonnas on tunnustatud. Töörühmadesse ei tohi määrata ameti töötajaid ei või töörühmadesse nimetada, välja arvatud töörühmade esimehe puhul, kes on ameti esindaja. [ME 36]

3.  Kõik artiklis 34 osutatud esindusasutused edastavad kord aastas ametile selliste kõige pädevamate ekspertide nimekirja, kes on volitatud neid esindama igas töörühmas. [ME 37]

4.  Kui selliste töörühmade tegevusel on otsene mõju tegevus mõjutab raudteevaldkonna töötajate töötingimustele, töötervishoiule ja -ohutusele, töötingimusi, töötervishoidu ja -ohutust, osalevad asjaomastes töörühmades täisliikmena kõigi liikmesriikide töötajate organisatsioonide esindajad. [ME 38]

5.  Amet kannab töörühma liikmete reisi- ja elamiskulud vastavalt haldusnõukogu vastuvõetud eeskirjadele ja mahus.

6.  Töörühmi juhib ameti esindaja. [ME 39]

7.  Töörühmade tegevus on läbipaistev. Haldusnõukogu kehtestab töörühmade kodukorra.

Artikkel 5

Sotsiaalpartneritega konsulteerimine

Kui artiklites 11, 12, 15 ja 32 ettenähtud tööl on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate sotsiaalsele keskkonnale või töötingimustele, konsulteerib amet kõigi liikmesriikide sotsiaalpartneritega valdkondliku dialoogi komitees, mis on moodustatud vastavalt komisjoni otsusele 98/500/EÜ(12). [ME 40]

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet esitab oma soovitused komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab valdkondliku dialoogi komitee arvamused kahe kuu jooksul komisjonile ja komisjon omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele. [ME 41]

Artikkel 6

Konsulteerimine raudtee-kaubaveoklientide ja raudteereisijatega

Kui artiklites 11 ja 15 sätestatud tööl on otsene mõju tarbijatele ja reisijatele, konsulteerib amet neid esindavate organisatsioonidega, sealhulgas eelkõige piiratud liikumisvõimega reisijate esindajatega. Konsulteeritavate organisatsioonide nimekirja koostab komisjon ja teda abistab artiklis 75 osutatud komitee. [ME 42]

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet esitab oma ettepanekud komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma ettepanekute selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab asjaomaste organisatsioonide arvamused kahe kuu jooksul komisjonile ja komisjon omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele. [ME 43]

Artikkel 7

Mõju hindamine

1.  Amet hindab oma soovituste ja arvamuste mõju. Haldusnõukogu võtab vastu komisjoni metoodikal põhineva mõjuhindamismetoodika, võttes arvesse direktiivi ... [raudteeohutuse direktiiv] nõudeid. Amet teeb koostööd komisjoniga, et tagada tema sellekohase töö nõuetekohane arvessevõtmine. Mõjuhinnangu aluseks võetud eeldused ja kasutatud andmeallikaid peavad olema selgelt välja toodud iga soovitusega kaasasolevas aruandes. [ME 44]

2.  Enne tööprogrammis sisalduva tegevuse alustamist teeb amet varase mõjuhindamise, millega seoses ta märgib:

a)  lahendatava küsimuse ja võimalikud lahendused;

b)  kuivõrd oleks ametil vaja võtta konkreetseid meetmed, sh anda välja soovitus või esitada arvamus;

c)  ameti eeldatav panus probleemi lahendamisse.

Peale selle koostatakse tõhususanalüüs tegevusprogrammis sisalduva iga tegevuse või projekti kohta eraldi ja omavahelist koostoimet silmas pidades, et kõige paremini kasutada ameti eelarvet ja ressursse.

3.  Amet võib teha oma soovitustest tulenevate õigusaktide järelhindamise.

4.  Liikmesriigid ja sidusrühmad annavad ametile viimase nõudmisel mõjuhinnanguks vajalikud andmed. [ME 45]

Artikkel 8

Uuringud

Amet tellib uuringud, mida rahastab oma eelarvest, kui need on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.

Artikkel 9

Arvamused

1.  Amet esitab arvamusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL(13) artiklis 55 osutatud riiklike reguleerivate asutuste ühe või mitme riikliku reguleeriva asutuse taotluse korral selliste küsimustega seotud ohutus- ja koostalitlusaspektide kohta, millele on juhitud nende tähelepanu. [ME 46]

2.  Komisjoni taotluse korral esitab amet arvamuse seoses muudatustega mis tahes õigusaktis, mis on vastu võetud direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] või direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] alusel, eriti juhul, kui on teatatud väidetavatest puudustest.

3.  Eelmistes lõigetes ja käesoleva määruse muudes artiklites osutatud arvamused esitab amet kahe kuu jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Amet avalikustab arvamused kahe kuu jooksul versioonis, millest on kõrvaldatud kogu konfidentsiaalne äriteave.

Artikkel 10

Külaskäigud liikmesriikidesse

1.  Amet võib teha külaskäike liikmesriikidesse, et täita oma ülesandeid, eelkõige artiklites 12, 21, 22, 16, 17, 18, 27, 28, 29, 30, 31, 33 ja 38 sätestatud ülesandeid kooskõlas haldusnõukogu kindlaksmääratud tegevuspõhimõtetega. [ME 47]

2.  Amet teatab asjaomasele liikmesriigile kavandatud külaskäigust, edastab oma delegeeritud ametnike nimed ja külaskäigu alguskuupäeva. Ameti ametnikud, kes on delegeeritud tegema kõnealuseid külaskäike, esitavad tegevdirektori otsuse, milles on märgitud nende külaskäigu otstarve ja eesmärgid.

3.  Liikmesriikide asutused lihtsustavad ameti töötajate tööd.

4.  Igal külaskäigul koostab amet aruande ning saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.

5.  Eelmiste lõigete kohaldamine ei piira artikli 29 lõikes 6 ja artikli 30 lõikes 6 osutatud kontrollimisi, mida tehakse kõnealustes sätetes kirjeldatud korras.

3. PEATÜKK

RAUDTEEOHUTUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 11

Tehniline toetus –raudteeohutusalased soovitused

1.  Amet esitab komisjonile soovitusi direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] vastavalt artiklites 6 ja 7 sätestatud ühiste ohutusmeetodite, ühiste ohutusnäitajate ja ühiste ohutuseesmärkide kohta. Samuti esitab amet komisjonile soovitusi vaadata korrapäraselt läbi ühised ohutusmeetodid ja -eesmärgid. [ME 48]

2.  Amet esitab komisjonile ohutusmeetmete kohta soovitusi komisjoni taotluse korral või omal algatusel.

3.  Amet võib anda välja suuniseid või muid mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudteeohutusalaste õigusaktide rakendamist.

Artikkel 12

Ohutussertifikaadid

Ilma et see piiraks direktiivi ... [ohutusdirektiiv] artikli 10 lõike 2a kohaldamist, annab amet annab ohutussertifikaadi välja ühtseid ohutustunnistusi või uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklitega 10 ja 11. [ME 49]

Artikkel 13

Veeremiüksuste hooldamine

1.  Amet abistab komisjoni seoses direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 14 lõike 6 kohase hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemiga.

2.  Amet annab välja soovitusi direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 14 lõike 7 kohaldamiseks.

3.  Amet analüüsib direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 15 kohaselt otsustatud alternatiivmeetmeid käesoleva määruse artikli 30 lõikes 2 osutatud aruandes.

Artikkel 14

Ohtlike kaupade raudteevedu

Amet jälgib arengutendentse õigusaktides, milles käsitletakse ohtlike kaupade raudteevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ(14) tähenduses, ja võrdleb neid õigusaktidega, milles käsitletakse raudtee koostalitlust ja ohutust, eelkõige olulisi nõudeid. Selleks abistab amet komisjoni ja võib anda soovitusi kas komisjoni taotluse korral või omal algatusel.

Artikkel 14a

Vahejuhtumitest spontaanne teavitamine

Amet loob süsteemi, mis võimaldab spontaanselt ja anonüümselt teavitada vahejuhtumitest, mis võivad seada ohtu süsteemi turvalisuse. Sisse seatakse vastutavate teenistujate automaatse teavitamise mehhanism. Amet kooskõlastab ka riiklike ametite teatisi, eriti siis, kui need mõjutavad ohutust enam kui ühes liikmeriigis. [ME 50]

4. PEATÜKK

KOOSTALITLUSÜLESANDED

Artikkel 15

Raudtee koostalitluse alane tehniline abi

1.  Amet teeb järgmist:

a)  annab komisjonile soovitusi KTKde ja nende läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 5;

b)  annab komisjonile soovitusi seoses ELi vastavustõendamise deklaratsiooni ja sellele lisatava tehnilise toimiku dokumentide vormide kohta kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 15;

c)  annab komisjonile soovitusi registrite tehniliste kirjelduste ja nende läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklitega 43, 44 ja 45;

d)  esitab arvamusi KTKdes esinevate puuduste kõrvaldamise vastuvõetavate viiside kohta kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 6 lõikega 2 ja edastab need komisjonile;

e)  esitab komisjonile arvamusi seoses liikmesriikide taotlustega mitte kohaldada KTKsid kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 7;

f)  annab välja tehnilisi dokumente kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 4 lõikega 9;

g)  annab komisjonile soovitusi ohutuskriitilisi ülesandeid täitvate töötajate töötingimuste kohta.

gb)  annab komisjonile soovitusi Euroopa standardite kohta, mille töötavad välja asjaomased Euroopa standardimisorganisatsioonid ja mis puudutavad eelkõige varuosi; [ME 52]

gc)  määrab kindlaks asjaomaste Euroopa standardimisorganisatsioonide standardite üksikasjalikud nõuded, eesmärgiga täita neile komisjoni poolt antud volitusi; [ME 53]

gd)  annab komisjonile soovitusi ohutusülesandeid täitva rongipersonali koolitamise ja sertifitseerimise kohta; [ME 54]

ge)  annab komisjonile soovitusi selle kohta, kuidas ühtlustada siseriiklikke eeskirju kooskõlas artikli 22 lõikega 1, eelkõige juhul, kui eeskiri puudutab mitut liikmesriiki. Kõnealuseid ülesandeid täidetakse koos riiklike ohutusasutustega; [ME 55]

gf)  esitab komisjonile selle taotlusel arvamusi koostalitlusvõime elementide kohta, mis ei vasta direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 11 põhinõuetele. [ME 56]

gg)  annab komisjonile soovitusi veeremi (kaubavagunid, reisijateveoveeremid, vedurid) minimaalsete kontrolliintervallide (ajaliselt ja kilometraaži järgi) kohta; [ME 57]

2.  Lõike 1 punktides a, b ja b c osutatud soovituste koostamisel teeb amet järgmist: [ME 58]

a)  tagab KTKde ja registrite tehniliste kirjelduste kohandamise tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele, et parandada raudteesüsteemi tõhusust ja võtta arvesse selle kulutõhusust; [ME 59]

b)  tagab, et KTKd töötatakse välja ja neid ajakohastatakse kooskõlastatult ning koostalitluse seisukohast olulised Euroopa standardid töötatakse välja kooskõlastatult ning et säilitatakse asjakohased kontaktid Euroopa standardimisasutustega;

ba)  osaleb vaatlejana asjaomastes standardimise töörühmades. [ME 60]

3.  Amet võib anda välja suuniseid või muid mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudtee koostalitluse alaste õigusaktide rakendamist.

3a.  Amet peab kaasama töörühmi seal, kus see on ette nähtud artikliga 4. [ME 61]

Artikkel 16

Veeremiüksuste turuleviimise load

Ilma et see piiraks direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 20 lõike 9a kohaldamist, annab amet annab raudteeveeremiüksuse turuleviimise load välja, uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas nimetatud direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 20. [ME 62]

Artikkel 17

Veeremitüüpide turuleviimise load

Amet annab veeremitüüpide turuleviimise load välja, uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 22. [ME 63]

Artikkel 18Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide Raudteeäärse ERTMSi kasutuselevõtu load luba [ME 64]

Amet annab kogu liidus asuvate ja käitatavate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise ERTMSi allsüsteemide kasutuselevõtu load välja, uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 18. [ME 65]

Artikkel 19

Telemaatilised seadmed

1.  Amet tegutseb süsteemihaldurina, kes vastutab telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste haldamise eest kooskõlas asjakohaste KTKdega.

1a.  Amet võib osaleda andmetele, kaasa arvatud rahvusvaheliste ajakavade andmekogumile avatud ja täieliku juurdepääsu edendamises. [ME 66]

2.  Amet määrab kindlaks ja avaldab kõnealuste kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob amet registri, mis sisaldab telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste ja nende staatuse muutmise taotlusi, ning haldab seda.

3.  Amet töötab välja telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste eri versioonide haldamise tehnilised vahendid ja hooldab neid ning suurendab eri süsteemide ühilduvust nii alla- kui ka ülessuunas. [ME 67]

4.  Amet abistab komisjoni selle jälgimisel, kas telemaatilised seadmed võetakse kasutusele kooskõlas asjakohaste KTKdega.

Artikkel 20

Teatatud vastavushindamisasutuste toetamine

1.  Amet toetab direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 27 osutatud teatatud vastavushindamisasutuste tegevust. Kõnealune toetus hõlmab eelkõige selliste suuniste koostamist, mis käsitlevad direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamist ja direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 10 osutatud EÜ vastavustõendamist.

2.  Amet soodustab teatatud vastavushindamisasutuste koostööd ja eelkõige tegutseb nende koordineerimisrühma tehnilise sekretariaadina.

5. PEATÜKK

SISERIIKLIKE EESKIRJADEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 21

Siseriiklike eeskirjade kavandite uurimine

1.  Amet uurib allpool esitatud sätete kohaseid siseriiklike eeskirjade kavandeid kahe kuu jooksul alates nende saamisest:

a)  direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 lõige 2;

b)  direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikkel 14.

2.  Kui pärast uurimist ja lõikes 1 osutatud uurimist tähtaja jooksul leiab amet, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis. [ME 68]

3.  Kui lõikes 1 osutatud uurimise tulemuseks on negatiivne hinnang, teeb amet järgmist:

a)  annab välja asjaomasele liikmesriigile adresseeritud soovituse, milles põhjendab, miks kõnealust eeskirja ei tohiks jõustada ega/või kohaldada;

b)  teavitab komisjoni oma negatiivsest hindamistulemusest.

4.  Kui liikmesriik ei võta meetmeid kahe kuu jooksul alates ametilt lõike 3 punktis a osutatud soovituse saamist, võib komisjon pärast lõike 3 punktis b osutatud teabe saamist või pärast asjaomase liikmesriigi põhjenduste ärakuulamist võtta vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsuse, milles nõutakse kõnealuse eeskirja kavandi muutmist või selle vastuvõtmise, jõustamise või rakendamise peatamist.

4a.  Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata siseriiklike töötervishoiu- ja ohutuseeskirjade suhtes ega ohutusülesandeid täitva raudteepersonali kvalifikatsioonide ja koolitusealaste nõuete suhtes. [ME 69]

4b.  Kui − eriti pärast õnnetust või intsidenti − võetakse direktiivi ... [ohutusdirektiiv] artiklis 8 ja direktiivi [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikes 4 osutatud kiireloomulisi ennetusmeetmeid, juhib amet koos riiklike ohutusasutustega eeskirjade ühtlustamist liidu tasandil. Vajaduse korral esitab amet komisjonile soovituse või arvamuse. [ME 70]

Artikkel 22

Kehtivate siseriiklike eeskirjade uurimine

1.  Amet uurib siseriiklikke eeskirju, mis on esitatud kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikega 3, kahe kuu jooksul alates nende saamisest.

1a.  Amet vaatab läbi siseriiklikud eeskirjad, mis kehtivad alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Et seda eesmärki saavutada, pakub amet haldusnõukogule tööplaani, et uurida eeskirju artiklis 48 osutatud mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide raames. Amet esitab haldusnõukogule igal aastal oma töö ja tulemuste kohta kooskõlas artikliga 50 eduaruande. [ME 71]

2.  Kui pärast lõikes 1 osutatud uurimist leiab amet, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis. [ME 72]

3.  Kui lõikes 1 osutatud uurimise tulemuseks on negatiivne hinnang, teeb amet järgmist:

a)  annab välja asjaomasele liikmesriigile adresseeritud soovituse, milles selle kohta, et eeskiri, mille kohta on antud negatiivne hinnang, tuleb viivitamata kehtetuks tunnistada või seda tuleb muuta, ja põhjendab, miks kõnealust eeskirja tuleks tuleb muuta või miks tuleks tuleb see kehtetuks tunnistada; [ME 73]

b)  teavitab komisjoni oma negatiivsest hindamistulemusest ja edastab talle liikmesriigile adresseeritud soovituse. [ME 74]

4.  Kui liikmesriik ei võta meetmeid kahe kuu jooksul alates ametilt lõike 3 punktis a osutatud soovituse saamist, võib komisjon pärast lõike 3 punktis b osutatud teabe saamist või pärast asjaomase liikmesriigi põhjenduste ärakuulamist võtta vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsuse, milles nõutakse kõnealuse eeskirja muutmist või selle kehtetuks tunnistamist.

5.  Lõigetes 2, 3 ja 3 4 kirjeldatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui amet saab teada või teda teavitatakse mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on kas ülearune või vastuolus ühiste ohutusmeetodite või -eeskirjadega, KTKdega või mis tahes muude raudteevaldkonnas kehtivate liidu õigusaktidega või mis tekitab põhjendamatuid takistusi ühtsel raudteeturul. Sel juhul kohaldatakse lõikes 1 sätestatud tähtaegu. [ME 75]

5a.  Ohutuse seisukohast kriitilisi ülesandeid täitvate raudteetöötajate koolituse, töötervishoiu ja ohutuse küsimustes võib amet kohaldada käesolevat lõiget üksnes siis, kui riigisisese õigusnormi kohaldamisel on potentsiaalselt diskrimineeriv mõju. [ME 76]

Artikkel 22a

Andmebaasi kasutamine

Amet teeb tehnilist kontrolli siseriiklikes õigusaktides osutatud riiklike eeskirjade kohta, mis on saadaval andmebaasis loetelu kujul viitedokumentides, mille amet on avaldanud käesoleva määruse jõustumise kuupäeval. [ME 77]

Artikkel 23

Siseriiklikest eeskirjadest teatamiseks ja nende liigitamiseks kasutatavad IT-süsteemid

1.  Amet loob sihtotstarbelise IT-süsteemi, mis sisaldab artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikke eeskirju, haldab kõnealust süsteemi ning direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 2 punktis 28a osutatud vastuvõetavaid siseriiklikke nõuete täitmise meetmeid. Amet teeb selle kättesaadavaks sidusrühmadele ja üldsusele. [ME 78]

1a.  Ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist teavitavad liikmesriigid komisjoni mis tahes kehtivast siseriiklikust eeskirjast, millest ei ole teavitatud käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks. [ME 79]

2.  Liikmesriigid teatavad artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad ametile ja komisjonile lõikes 1 osutatud IT-süsteemi kaudu. Amet avaldab kõnealused eeskirjad selles süsteemis ja kasutab seda komisjoni teavitamiseks kooskõlas artiklitega 21 ja 22. Amet kasutab seda IT-süsteemi, et teavitada komisjoni mis tahes negatiivsest hinnangust, mis on edastatud liikmesriigile kooskõlas artikli 21 lõikega 3 ja artikli 22 lõike 3 punktiga b. [ME 80]

3.  Amet liigitab teatatud siseriiklikud eeskirjad vastavalt direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikele 8. Selleks kasutab ta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi.

4.  Amet võtab direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 lõike 2 kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade liigitamisel arvesse ELi õigusnormide kujundamist. Selleks töötab amet välja eeskirjahaldusvahendi, mida liikmesriigid peavad kasutama oma eeskirjasüsteemi lihtsustamiseks. Amet kasutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi eeskirjahaldusvahendi avaldamiseks.

4a.  Samuti teeb amet käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu avalikult kättesaadavaks nende eeskirjade hindamise olukorra, ja kui hindamine on lõpetatud, siis ka hindamise tulemused. [ME 81]

6. PEATÜKK

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga (ERTMS) seotud ülesanded

Artikkel 24

ERTMSi süsteemihaldur

1.  Amet tegutseb süsteemihaldurina, kes vastutab ERTMSi tehniliste kirjelduste haldamise eest.

2.  Amet määrab kindlaks ja avaldab kõnealuste kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob amet registri, mis sisaldab ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmise taotlusi, ning haldab seda.

3.  Amet soovitab vastu võtta ERTMSi tehniliste kirjelduste uue versiooni. Ta teeb seda aga üksnes siis, kui eelmist versiooni on piisaval määral rakendatud. Uute versioonide väljatöötamine ei kahjusta ERTMSi kasutuselevõtu määra, tehniliste kirjelduste stabiilsust, mis on vajalik ERTMSi seadmete tootmise optimeerimiseks, raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeveeremi omanike investeeringute tasuvust ega ERTMSi kasutuselevõtu tõhusat kavandamist. [ME 82]

4.  Amet töötab välja tehnilised vahendid ERTMSi eri versioonide haldamiseks, et tagada erinevate versioonidega varustatud võrkude ja sõidukite tehniline ja talitluslik ühilduvus ning stimuleerida kehtivate versioonide tõrgeteta rakendamist, ja hooldab neid.

5.  Kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 5 lõikega 10 tagab amet, et ERTMSi seadmete järgmised versioonid ühilduvad tehniliselt varasemate versioonidega.

6.  Amet valmistab sidusrühmade jaoks ette asjakohased kohaldamissuunised ja ERTMSi käsitlevate tehniliste kirjelduste selgitavad dokumendid ning levitab neid.

Artikkel 25

ERTMSi käsitlev teatatud vastavushindamisasutuste ajutine töörühm

1.  Amet loob ERTMSi küsimustega tegeleva teatatud vastavushindamisasutuste ajutise töörühma, millele on osutatud direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 27, ja juhib selle tegevust.

Kõnealune töörühm kontrollib, kuivõrd ühetaoliselt kohaldavad teatatud vastavushindamisasutused direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlust ja direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 10 osutatud EÜ vastavustõendamise menetlust.

2.  Amet esitab iga kahe aasta tagant komisjonile aruande lõikes 1 osutatud töörühma tegevuse kohta, sh statistika teatatud vastavushindamisasutuste esindajate osalemise kohta töörühmades.

3.  Amet hindab koostalitluse komponentide vastavushindamise ja ERTMSi seadmete EÜ vastavustõendamise kohaldamise menetlust ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande, milles vajaduse korral tehakse ettepanek täiustuste kohta.

Artikkel 26

Rongisiseste või raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide vahelise tehnilise ja talitlusliku ühilduvuse toetamine

1.  Raudteeveo-ettevõtjate taotlused võib taotlusel aitab amet aidata neil kontrollida ERTMSi rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide vahelist tehnilist ja talitluslikku ühilduvust enne veeremiüksuse kasutuselevõtmist. [ME 83]

2.  Kui ameti arvates esineb oht, et konkreetsete ERTMSi projektide raames puudub ERTMSi seadmetega varustatud võrgustike ja veeremiüksuste vaheline tehniline ja talitluslik ühilduvus, võib ta nõuda asjakohastelt osalistelt, eelkõige tootjatelt, teavitatud vastavushindamisasutustelt, raudteeveo-ettevõtjatelt, raudteeveeremi omanikelt, taristuettevõtjatelt ja riiklikelt ohutusasutustelt, et need esitaksid kogu asjakohase teabe EÜ vastavustõendamise ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatud menetluse ning käitamistingimuste kohta. Amet teatab komisjonile viivitamatult sellisest ohust ja vajaduse korral soovitab asjakohaseid meetmeid. [ME 84]

2a.  Amet rajab katseraja ja labori ERTMSi raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete tsentraalse katsetamiseks. [ME 85]

Artikkel 27

ERTMSi kasutuselevõtu ja ERTMSi projektide toetamine

1.  Amet jälgib ERTMSi kasutuselevõttu vastavalt komisjoni otsuses 2012/88/EL(15) sätestatud kasutuselevõtukavale ja jälgib, kuidas kooskõlastatakse ERTMSi paigaldamist üleeuroopalistes transpordi- ja raudtee-kaubaveokoridorides, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 913/2010(16).

2.  Amet tagab ERTMSi kasutuselevõttu käsitlevate liidu rahastatavate projektide tehnilise järelevalve, sh vajaduse korral pakkumismenetluse käigus esitatud pakkumisdokumentide analüüsi. Amet aitab liidus asuvatel abisaajatel vajaduse korral ka tagada, et projektide raames rakendatavad tehnilised lahendused oleksid täielikult kooskõlas kontrolli ja signaalimise KTKga ning tänu sellele ka täielikult koostalitlusvõimelised.

Artikkel 28

Laborite akrediteerimine

1.  Amet toetab ERTMSi laborite ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige jagab asjakohaseid suuniseid akrediteerimisasutustele, kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008.

2.  Amet võib osaleda vaatlejana määrusega (EÜ) nr 765/2008 nõutud vastastikuses hindamises.

2a.  Kui ametil on kahtlusi akrediteeritud labori tegevuse suhtes, teavitab ta sellest pädevat akrediteerimisasutust, asjaomast riiki ja riiklikke ohutusasutusi. Ametit kutsutakse osalema vaatlejana vastastikuse eksperdihinnangu andmisel. Kahtluste tekkimisel teavitab amet viivitamata asjaomast liikmesriiki ja ohutusasutusi. [ME 86]

7. PEATÜKK

EUROOPA ÜHTSE RAUDTEEPIIRKONNA JÄLGIMISEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 29

Riiklike ohutusasutuste jälgimine

1.  Amet jälgib riiklike ohutusasutuste tegevust ja otsustamisprotsessi auditite ja kontrollide abil.

2.  Ametil on õigus auditeerida järgmist:

a)  riiklike ohutusasutuste suutlikkus täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid;

b)  kui tulemuslikult riiklikud ohutusasutused jälgivad direktiivi […] [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 16 osutatud ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteeme.

Auditeerimiskorra võtab vastu haldusnõukogu.

3.  Amet annab välja auditiaruanded ning saadab need asjaomasele riiklikule ohutusasutusele ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti väljaselgitatud puuduste loetelu ja soovitusi nende kõrvaldamiseks.

4.  Kui amet leiab, et lõikes 3 osutatud puudused takistavad asjaomasel riiklikul ohutusasutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, soovitab amet riiklikul ohutusasutusel võtta asjakohaseid meetmeid sellise ajavahemiku jooksul, mille kindlaksmääramisel tuleb ta määrab kindlaks, võttes arvesse võtta kõnealuse puuduse olulisust. [ME 87]

5.  Kui riiklik ohutusasutus ei nõustu ameti soovitusega, millele osutatakse lõikes 4, või kui ta ei võta ameti soovituse kohaselt meetmeid kolme kuu jooksul alates soovituse saamisest, võib komisjon artiklis 75 osutatud nõuandemenetluse kohaselt teha otsuse kuue kuu jooksul.

6.  Samuti on ametil õigus teha etteteatatud või -teatamata kontrolle riiklikesse ohutusasutustesse, et selgitada välja nende konkreetsed tegevus- ja käitamisvaldkonnad, eelkõige vaadata läbi dokumendid, menetlused ja andmed, mis on seotud direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 16 osutatud ülesannetega. Kõnealuseid kontrolle võib teha vastavalt vajadusele või kooskõlas ameti väljatöötatud kavaga. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks päeva. Liikmesriikide asutused lihtsustavad ameti töötajate tööd. Amet esitab komisjonile aruande iga kontrolli kohta.

6a.  Kui riiklikud ohutusasutused teevad vastuolulisi otsuseid ja ühtki vastastikku vastuvõetavat otsust ei ole tehtud, võib taotleja, keda need otsused puudutavad, või asjaomane riiklik ohutusasutus edastada need otsused direktiivi ... [raudteeohutusdirektiiv] artikli 10 lõikes 2a ja direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 20 lõikes 9a osutatud juhtudel otsuse tegemiseks ametile. [ME 88]

Artikkel 30

Teatatud vastavushindamisasutuste jälgimine

1.  Amet kontrollib teatatud vastavushindamisasutusi akrediteerimisasutustele antava abi ning auditite ja kontrollide kaudu, nagu on sätestatud lõigetes 2–5.

2.  Amet toetab teatatud vastavushindamisasutuste ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige antakse akrediteeritud asutustele määruse (EÜ) nr 765/2008 artikliga 14 tunnustatud üleeuroopalise akrediteerimistaristu kaudu asjakohaseid suuniseid hindamiskriteeriumide ja -menetluste kohta, et hinnata, kas teatatud asutused vastavad direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 27 kuuendas peatükis osutatud nõuetele. [ME 89]

3.  Selliste teatatud vastavushindamisasutuste puhul, mida ei ole akrediteeritud vastavalt direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklile 24, võib amet auditeerida nende suutlikkust täita kõnealuse direktiivi artiklis 27 osutatud nõudeid. Auditeerimiskorra võtab vastu haldusnõukogu.

4.  Amet annab välja auditiaruanded, mis hõlmavad lõikes 3 osutatud tegevust, ning saadab need asjaomasele teatatud vastavushindamisasutusele ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti väljaselgitatud puudusi ja soovitusi nende kõrvaldamiseks. Kui amet leiab, et need puudused takistavad asjaomasel teatatud asutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, võtab amet vastu soovituse, mille kohaselt peab kõnealuse teatatud asutuse asukohaliikmesriik võtma asjakohaseid meetmeid teatava ameti poolt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. [ME 90]

5.  Kui liikmesriik ei nõustu lõikes 4 osutatud soovitusega või kui teatatud asutus ei võta ameti soovituse kohaselt meetmeid kolme kuu jooksul alates soovituse saamisest, võib komisjon võtta vastu arvamuse artiklis 75 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kuue kuu jooksul.

6.  Amet võib, sh koostöös asjakohaste riiklike akrediteerimisasutustega, etteteatatult või -teatamata kontrollida teatatud vastavushindamisasutusi, et selgitada välja nende konkreetsed tegevus- ja käitamisvaldkonnad, eelkõige vaadata läbi dokumendid, sertifikaadid ja andmed, mis on seotud direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 27 osutatud ülesannetega. Kõnealuseid kontrolle võib teha vastavalt vajadusele või kooskõlas ameti väljatöötatud kavaga. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks päeva. Teatatud vastavushindamisasutused aitavad ameti töötajaid nende töös. Amet esitab komisjonile aruande iga kontrolli kohta.

Artikkel 31

Koostalitluse ja ohutuse valdkonnas tehtud edusammude järelevalve

1.  Amet koos riiklike ohutusjuurdlusasutuste võrgustikuga kogub asjakohaseid andmeid õnnetusjuhtumite ja intsidentide kohta ning jälgib riiklike ohutusjuurdlusasutuste panust raudteesüsteemi ohutusse tervikuna.

2.  Amet jälgib kõike raudteesüsteemi ohutusega ja reguleeriva ohutusraamistikuga seonduvat. Amet võib eelkõige paluda abi artiklis 34 osutatud võrgustikelt, sh andmete kogumist. Amet lähtub ka Eurostati kogutud andmetest ja teeb temaga koostööd, et vältida töö dubleerimist ja tagada metoodiline ühtsus ühiste ohutusnäitajate ja teistes transpordiliikides kasutatavate näitajate vahel. [ME 91]

3.  Amet annab komisjoni taotluse korral välja soovitusi raudteesüsteemide koostalitluse parandamise kohta ning eelkõige soodustab koostööd raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vahel või taristuettevõtjate endi vahel töötab välja ühise juhtumitest teatamise ja nende jälgimise süsteemi. [ME 92]

4.  Amet jälgib ja hindab raudteesüsteemide koostalitluse ja ohutuse valdkonnas tehtavaid edusamme ning kaasnevaid kulusid ja saadavat kasu. Iga kahe aasta tagant esitab ta komisjonile aruande Euroopa ühtse raudteepiirkonna koostalitluse ja ohutuse kohta ning avaldab selle. [ME 93]

5.  Amet esitab komisjoni taotluse korral aruanded ohutust ja koostalitlust käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise ja kohaldamise olukorra kohta konkreetses liikmesriigis.

8. PEATÜKK

MUUD ÜLESANDED

Artikkel 32

Raudteepersonal

1.  Amet täidab asjakohaseid raudteepersonaliga seotud ülesandeid, mis on sätestatud direktiivi 2007/59/EÜ artiklites 4, 20, 22, 23, 25, 28, 33, 34, 35 ja 37.

2.  Komisjon võib nõuda ametilt muude raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist vastavalt direktiivile 2007/59/EÜ ning direktiivi 2007/59/EÜ kohaldamisalasse mittekuuluvaid ohutuskriitilisi ülesandeid täitva raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist. [ME 94]

3.  Amet konsulteerib pädevate asutustega raudteepersonali küsimustes lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete osas. Amet võib edendada koostööd kõnealuste asutuste vahel, sh korraldada asjakohaseid kohtumisi nende esindajatega.

Artikkel 33

Registrid ja nende kättesaadavus

1.  Amet loob määratleb direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklitega 43, 44, ja 45 ette nähtud üleeuroopalised registrid ja peab neid praktilisel, tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil, et toetada täielikult ettevõtluse ja käitamisega seotud vajadusi. Amet tegutseb raudteeohutuse direktiivis, koostalitluse direktiivis ja vedurijuhte käsitlevas direktiivis osutatud registrite ja andmebaaside süsteemihaldurina. See hõlmab eelkõige järgmist: [ME 95]

a)  registrite tehnilise kirjelduse väljatöötamine ja haldamine;

b)  liikmesriikide registrialaste arengutendentside koordineerimine;

c)  registrialaste suuniste andmine asjakohastele sidusrühmadele;

d)  komisjonile soovituste esitamine seoses olemasolevate registrite tehnilise kirjelduse täiustamise ja uute registrite loomise vajadusega.

da)  punktides g, i ja ma osutatud registrite loomine ja säilitamine; [ME 96]

db)  Euroopa raudteeveeremi registri loomine. [ME 97]

1a.  Euroopa raudteeveeremi register:

a)  on ameti pidada;

b)  on avalik;

c)  sellesse lisatakse liikmesriikide raudteeveeremi registrid hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Komisjon kehtestab rakendusaktidega dokumendi vormi ja tüübi. Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 75 osutatud kontrollimenetluse kohaselt;

d)  hõlmab iga veeremiüksuse tüübi kohta vähemalt järgmisi üksikasju:

i)  veeremiüksuse tüübi tehnilised omadused, mis on määratletud asjakohases KTKs;

ii)  tootja nimi;

iii)  seda tüüpi veeremiüksuse järjestikuste lubade kuupäevad ja viited, sealhulgas piirangud või tühistamised, ning load andnud liikmesriikide nimed;

iv)  piiratud liikumisvõimega isikute ja puuetega inimeste jaoks kavandatud konstruktsioonilahendused.

Kui amet annab välja veeremiüksuse tüüpide kasutuselevõtu loa, uuendab või muudab seda või peatab või tühistab selle, ajakohastab ta registrit viivitamata. [ME 98]

2.  Amet teeb rakendatud, kasutajasõbraliku ja kergesti kättesaadava IT-lahenduse kaudu avalikult kättesaadavaks järgmised direktiividega [raudtee koostalitluse direktiiv] ja [raudteeohutuse direktiiv] ette nähtud dokumendid ja registrid: [ME 99]

a)  allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid;

b)  koostalitluse komponentide EÜ vastavusdeklaratsioonid ja koostalitluse komponentide EÜ kasutuskõlblikkuse deklaratsioonid;

c)  direktiivi … [direktiiv, millega luuaks Euroopa ühtne raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)] kohaselt välja antud litsentsid;

d)  direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 10 kohaselt välja antud ohutussertifikaadid;

e)  ametile direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 24 kohaselt saadetud uurimisaruanded;

f)  direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 ning direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 14 kohaselt komisjonile teatatud siseriiklikud eeskirjad ja nende hindamine ameti poolt; [ME 100]

g)  veeremiregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu Euroopa raudteeveeremi register; [ME 101]

h)  taristuregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

i)  lubatud veeremitüüpide Euroopa register;

j)  register, mis sisaldab ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmise ja selliste muudatuste kavandamise taotlusi;

k)  register, mis sisaldab reisijateveo telemaatiliste seadmete KTK / kaubaveo telemaatiliste seadmete KTK spetsifikaatide muutmise ja selliste muudatuste kavandamise taotlusi;

l)  veeremiüksuste valdajate tähiste register, mida haldab amet vastavalt käitamise ja liikluskorralduse KTK-le;

m)  kvaliteediaruanded, mis antakse välja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007(17) artikli 28 lõikega 2;

ma)  hoolduse eest vastutavate sertifitseeritud üksuste register kooskõlas direktiivi … [raudteeohutusdirektiiv] artikliga 14. [ME 102]

3.  Lõikes 2 osutatud dokumentide saatmise praktilise korra üle arutavad ja sellise korra lepivad kokku liikmesriigid ja komisjon ameti ettevalmistatud kavandi alusel.

4.  Lõikes 2 osutatud dokumentide saatmisel võivad asjaomased asutused märkida, milliseid dokumente ei ole lubatud julgeolekukaalutlustel avalikustada.

5.  Lõike 2 punktides c ja d osutatud litsentside ja sertifikaatide tunnistuste väljaandmise eest vastutavad riiklikud asutused teatavad ametile ühe kuu 10 päeva jooksul kõikidest oma üksikutest otsustest kõnealuste litsentside ja sertifikaatide tunnistuste väljaandmise, uuendamise, muutmise või tühistamise kohta. [ME 103]

6.  Amet võib lisada avalikku andmebaasi mis tahes avaliku dokumendi või lingi, mis on asjakohane käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse liidus kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte.

Artikkel 34

Riiklike ohutus-, ohutusjuurdlus- ja esindusasutuste võrgustikud [ME 104]

1.  Amet loob direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 21 artikli 17 lõikes 4 osutatud riiklike ohutusasutuste ja ohutusjuurdlusasutuste võrgustiku. Amet tagab neile sekretariaaditeenuse. Võrgustike ülesanded on eelkõige järgmised: [ME 105]

a)  raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe vahetamine;

b)  heade tavade reklaamimine;

c)  raudteeohutusteabe, eelkõige ühiste ohutusnäitajatega seotud teabe edastamine ametile;

ca)  vajaduse korral ameti teavitamine direktiivist ... [raudteeohutuse direktiiv] ja direktiivist ... [raudtee koostalitluse direktiiv] tulenevate teiseste õigusaktide puudustest. [ME 106]

Amet lihtsustab koostööd kõnealuste võrgustike vahel, eelkõige võib ta teha otsuse pidada ühiskohtumisi mõlema võrgustikuga.

2.  Amet loob liidu tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste, sh reisijate, piiratud liikumisvõimega reisijate ja töötajate esindajate võrgustiku. Kõnealuste asutuste loetelu määrab kindlaks komisjon rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 75 osutatud nõuandemenetlusega. Amet tagab võrgustikule sekretariaaditeenuse. Võrgustiku ülesanded on eelkõige järgmised: [ME 107]

a)  raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe vahetamine;

b)  heade tavade reklaamimine;

c)  ametile raudtee ohutuse ja koostalitluse alase teabe esitamine.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud võrgustikud võivad esitada artikli 9 lõike 2 kohaselt kavandatud soovituste kohta mittesiduvaid arvamusi.

4.  Amet võib luua muid võrgustikke, kuhu kuuluvad raudteesüsteemi mõne osa eest vastutavad asutused või organid.

5.  Komisjon võib osaleda käesolevas artiklis osutatud võrgustike kohtumistel.

Artikkel 35

Teabe vahetamine ja tulemuste levitamine

Amet edastab ja levitab asjakohastele sidusrühmadele Euroopa raudteealase õigusraamistikuga, standardite ja suunistega seotud teavet kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohase teavitamis- ja levitamiskavaga. Selliseid vajadusanalüüsil põhinevaid kavasid ajakohastab korrapäraselt haldusnõukogu.

Artikkel 36

Teadusuuringud ja innovatsiooni edendamine

1.  Amet aitab komisjoni taotluse korral edendada raudteealaseid teadusuuringuid liidu tasandil, sh toetab asjakohaseid komisjoni talitusi ja esindusasutusi. Selline osalemine ei piira muid liidu tasandil tehtavaid teadusuuringuid.

2.  Komisjon võib teha ametile ülesandeks edendada innovatsiooni, et parandada raudtee koostalitlust ja ohutust, eelkõige edendada uute infotehnoloogialahenduste ning jälgimis- ja otsimissüsteemide kasutamist.

Artikkel 37

Komisjoni abistamine

1.  Amet abistab komisjoni tema taotluse korral liidu selliste õigusaktide rakendamisel, mille eesmärk on tõhustada raudteesüsteemide koostalitlust ja töötada välja Euroopa raudteesüsteemi ohutuse alane ühine lähenemisviis.

2.  Kõnealune abi võib hõlmata järgmist:

a)  tehniline nõustamine erilist oskusteavet nõudvates küsimustes;

b)  teabe kogumine artiklis 34 osutatud võrgustike kaudu.

Artikkel 38

Raudteeprojektide hindamise abistamine

Ilma et see piiraks direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 9 sätestatud erandite kohaldamist, uurib amet komisjoni taotluse korral koostalitluse ja ohutuse aspektist kõiki projekte, mis käsitlevad sellise allsüsteemi projekteerimist, ehitamist, uuendamist või ajakohastamist, mille kohta on esitatud taotlus liidult rahalise abi saamiseks. Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmi raames rahastatavate projektide puhul peaks amet tegema tihedat koostööd Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametiga. [ME 108]

Amet esitab arvamuse selle kohta, kas projekt vastab asjakohastele raudtee koostalitluse ja ohutuse alastele õigusaktidele, ajavahemiku jooksul, mis lepitakse komisjoniga kokku projekti tähtsuse ja olemasolevate ressursside alusel ning mis ei või olla pikem kui kaks kuud.

Artikkel 39

Liikmesriikide, kandidaatriikide ja sidusrühmade abistamine

1.  Amet tegeleb omal algatusel või komisjoni, liikmesriikide, kandidaatriikide või artiklis 34 osutatud võrgustike taotluse korral koolituse ja muu asjakohase tegevusega, mis hõlmab raudtee koostalitluse ja ohutuse alaste õigusaktide kohaldamist ja selgitamist ning on seotud ameti muude toodetega, nt registrite, rakendussuuniste või soovitustega.

2.  Lõikes 1 osutatud tegevuse laadi ja ulatuse otsustab haldusnõukogu ja lisab selle tööprogrammi.

Artikkel 40

Rahvusvahelised suhted

1.  Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma, et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide asjakohast pädevust, võib amet arendada suhteid ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja selliste kolmandate riikide haldusasutustega, kes on pädevad ameti tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes, et käia kaasas teaduse ja tehnika arenguga ning tagada Euroopa Liidu raudteealaste õigusaktide ja standardite edendamine.

2.  Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kõnealuste järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega. Kõnealused kokkulepped ja koostöö arutatakse eelnevalt läbi komisjoniga ja nendest antakse korrapäraselt aru.

3.  Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid ameti pädevusse kuuluvates küsimustes. Kõnealune strateegia ning täpsustus sellega seotud ressursside kohta lisatakse ameti iga- ja mitmeaastasesse tööprogrammi. Strateegiaga püütakse tagada, et ameti tegevus lihtsustaks liidu raudtee-ettevõtjate vastastikust juurdepääsu kolmandate riikide raudteeturgudele. [ME 109]

Artikkel 41

Varuosi käsitlev koordineerimine

Amet aitab välja selgitada need võimalikud raudtee-varuosad, mis tuleb standardida. Selleks võib loob amet luua töörühma, et koordineerida sidusrühmade tegevust, ja luua loob sidemed Euroopa standardiorganitega. Amet annab komisjonile asjakohaseid soovitusi hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. [ME 110]

9. PEATÜKK

AMETI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 42

Haldus- ja juhtimisstruktuur

Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest osadest:

a)  haldusnõukogu, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;

b)  juhatus, kes täidab artiklis 49 sätestatud ülesandeid;

c)  tegevdirektor, kes täidab artiklis 50 sätestatud kohustusi;

d)  apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklites 54–56 sätestatud kohustusi.

Artikkel 43

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukokku kuulub igast liikmesriigist üks hääleõiguslik esindaja ja komisjonist neli kaks hääleõiguslikku esindajat. [ME 111]

Lisaks kuulub haldusnõukokku kuus hääleõiguseta esindajat järgmistest Euroopa tasandi rühmadest:

a)  raudteeveo-ettevõtjad,

b)  taristuettevõtjad,

c)  raudteesektor,

d)  ametiühingud,

e)  reisijad,

f)  kaubaveokliendid.

Komisjon nimetab iga kõnealuse rühma ühe esindaja ja tema asendaja nelja nime sisaldavast kandidaatide nimekirjast, mille vastavad Euroopa organisatsioonid esitavad.

2.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendajad määratakse vastavalt nende teadmistele ameti põhitegevusest, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik osalised püüavad piirata esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

3.  Liikmesriigid ja komisjon nimetavad haldusnõukokku oma esindajad ja nende asendajad, kes esindavad haldusnõukogu liiget tema äraolekul.

4.  Haldusnõukogu liikme ametiaeg kestab neli viis aastat ja seda võib pikendada üks kord. [ME 112]

5.  Vajaduse korral nähakse artiklis 68 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osalemine ja osalemistingimused.

Artikkel 44

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega esimehe liikmesriikide esindajate hulgast ja aseesimehe oma liikmete hulgast.

Kui esimees ei saa oma kohuseid täita, asendab teda aseesimees.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg kestab neli viis aastat ja seda võib pikendada üks kord. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena. [ME 113]

2a.  Haldusnõukogu esimees otsustab, kas ta võtab vastu või mitte taotluse apellatsiooninõukogu liikme väljaarvamiseks kooskõlas artikli 53 lõikega 3a, ja nimetab vajaduse korral ametisse apellatsiooninõukogu ajutise liikme kooskõlas artikli 53 lõikega 3b. [ME 114]

Artikkel 45

Koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Koosolekutel osaleb ameti tegevdirektor, välja arvatud juhul, kui haldusnõukogu teeb otsuse vastavalt artiklile 64. [ME 115]

2.  Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Haldusnõukogu tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotluse korral, liikmete enamuse taotluse korral või haldusnõukokku nimetatud liikmesriikide esindajate ühe kolmandiku taotluse korral.

Artikkel 46

Hääletamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu oma otsused hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Artikkel 47

Haldusnõukogu ülesanded

1.  Ameti ülesannete täitmise tagamiseks teeb haldusnõukogu järgmist:

a)  võtab vastu aastaaruande ameti eelmise aasta tegevuse kohta, saadab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab selle;

b)  võtab igal aastal pärast komisjoni arvamuse saamist ja kooskõlas artikliga 48 vastu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ameti järgmise aasta tööprogrammi ja strateegilise mitmeaastase tööprogrammi;

c)  võtab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas 10. peatükiga;

d)  kehtestab tegevdirektori otsuste tegemise korra;

e)  võtab vastu artikli 10 kohaste külaskäikude tegemise korra;

f)  kehtestab kodukorra;

g)  võtab vastu artiklis 35 osutatud teavitamis- ja levitamiskava ning ajakohastab neid;

h)  võtab vastu artiklites 29 ja 30 osutatud auditeerimise korra;

i)  kooskõlas lõikega 2 kasutab ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse määrava asutuse volitused”);

j)  võtab vastu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras;

k)  nimetab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ametisse tegevdirektori ja võib pikendada tema ametiaega või ta ametist tagasi kutsuda kooskõlas artikliga 62;

l)  võtab vastu pettustevastase ja läbipaistvuse strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga; [ME 116]

m)  tagab Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve;

n)  võtab vastu eeskirjad haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmetega seotud huvikonfliktide huvide konfliktide ärahoidmise ja ohjamise kohta ametis, nagu on ette nähtud artiklis 68a. [ME 117]

2.  Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida. Edasidelegeerimine ei muuda tema vastutust. Tegevdirektor teavitab delegeerimisest ja edasi delegeerimisest haldusnõukogu. [ME 118]

Eelmise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor. Isik, kellele volitused delegeeritakse, annab delegeerimise kohta aru haldusnõukogule. [ME 119]

2a.  Haldusnõukogu võtab ära ametilt või selle endistelt või praegustelt töötajatelt immuniteedi kooskõlas artikli 64 sätetega. [ME 120]

Artikkel 48

Iga- ja mitmeaastane tööprogramm

1.  Ameti haldusnõukogu võtab komisjoni arvamust arvesse võttes vastu tööprogrammi iga aasta 30. novembriks ja edastab selle liikmesriikidele, Euroopa parlamendile, nõukogule, komisjonile ja artiklis 34 osutatud võrgustikele.

2.  Tööprogrammi vastuvõtmine ei piira liidu iga-aastast eelarvemenetluse kohaldamist. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmisest, et ta sellega ei nõustu, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi, muudab seda vajaduse korral ning võtab selle muudetud versiooni kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kas hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega (sealhulgas kõikide komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega. [ME 121]

3.  Ameti tööprogrammis määratakse kindlaks iga tegevuse eesmärgid. Üldjuhul seostatakse iga tegevus ja projekt selgelt selle teostamiseks vajalike ressurssidega kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega ning artikli 7 lõikes 2 sätestatud varase mõjuhindamismenetlusega.

4.  Vajaduse korral muudab haldusnõukogu vastuvõetud tööprogrammi, kui ametile antakse uus ülesanne. Sellise uue ülesande lisamise korral analüüsitakse selle mõju inim- ja eelarveressurssidele ja võidakse teha otsus lükata edasi muude ülesannete täitmine.

5.  Haldusnõukogu võtab ka iga aasta 30. novembriks vastu strateegilise mitmeaastase tööprogrammi ja ajakohastab seda. Arvesse võetakse komisjoni arvamust. Programmi kavandamisel konsulteeritakse Euroopa Parlamendi ja artiklis 34 osutatud võrgustikega. Vastuvõetud mitmeaastane tööprogramm edastatakse liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile aja artiklis 34 osutatud võrgustikele.

Artikkel 49

Juhatus

1.  Haldusnõukogu abistab juhatus.

2.  Juhatus valmistab ette haldusnõukogus vastuvõetavad otsused. Vajaduse korral teeb ta kiireloomulistel juhtudel teatavaid esialgseid otsuseid haldusnõukogu eest, eelkõige haldus- ja eelarveküsimustes.

Koos haldusnõukoguga tagab ta OLAFi uurimistest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve.

Ilma et see piiraks tegevdirektori kohustuste täitmist, mis on sätestatud artiklis 30, abistab ja nõustab ta tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet.

3.  Juhatuse moodustavad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja ja [neli] haldusnõukogu liiget. Haldusnõukogu nimetab juhatuse liikmed ja esimehe.

4.  Juhatuse liikmete ametiaja kestus on võrdne haldusnõukogu liikmete ametiaja kestusega.

5.  Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu tagant. Juhatuse esimees kutsub juhatuse liikmete taotluse korral kokku täiendavaid koosolekuid.

6.  Haldusnõukogu kehtestab juhatuse kodukorra.

Artikkel 50

Tegevdirektori ülesanded

1.  Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

2.  Tegevdirektor ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsusasutuselt ega muult organilt, välja arvatud juhul, kui need tulenevad komisjoni, haldusnõukogu või juhatuse volitustest.

3.  Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile aruande oma ülesannete täitmise kohta, kui tal palutakse seda teha. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruande ülesannete täitmise kohta.

4.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja. Ta võtab vastu otsuseid, soovitusi, arvamusi ja muid ameti ametlikke dokumente.

5.  Tegevdirektor vastutab ameti haldusjuhtimise ja talle käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmise eest. Eelkõige peab tegevdirektor tegema järgmist:

a)  juhtima ameti igapäevast tööd;

b)  rakendama haldusnõukogus vastu võetud otsuseid;

c)  koostama iga-aastase tööprogrammi ja strateegilise mitmeaastase tööprogrammi ning esitama need haldusnõukogule pärast komisjoniga konsulteerimist;

d)  rakendama iga-aastase tööprogrammi ja strateegilise mitmeaastase tööprogrammi ning võimaluse piires reageerima komisjoni abitaotlustele, mis on seotud käesolevast määrusest tulenevate ameti ülesannete täitmisega;

e)  andma haldusnõukogule aru strateegilise mitmeaastase tööprogrammi rakendamisest;

f)  võtma vajalikke meetmeid, eelkõige võtma vastu ametisisesed haldusjuhised ja avaldama korraldusi, et tagada ameti töö kooskõlas käesoleva määrusega;

g)  kehtestama tulemusliku jälgimissüsteemi, et võrrelda ameti töötulemusi selle tegevuse eesmärkidega, ning kehtestama korrapärase hindamissüsteemi, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele.

h)  koostama igal aastal üldaruande kavandi punktis g osutatud järelevalve- ja hindamissüsteemi alusel ning esitama selle haldusnõukogule;

i)  koostama ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti vastavalt artiklile 58 ja täitma eelarve vastavalt artiklile 59;

j)  koostama aastaaruande ameti tegevuse kohta ja esitama selle haldusnõukogule hindamiseks;

k)  koostama tegevuskava, mis sisaldab järelhindamise järelduste alusel võetavaid järelmeetmeid, ning esitama kaks korda aastas komisjonile aruande edusammude kohta;

l)  kaitsma liidu finantshuve ning selleks kohaldama ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, teostama tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise korral nõudma tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldama tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;

m)  koostama ameti pettustevastase strateegia ja esitama selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

n)  koostama ameti finantseeskirjade eelnõu, mille haldusnõukogu võtab vastu artikli 60 alusel, ning nende rakenduseeskirjad.

Artikkel 51

Apellatsiooninõukogu loomine ja koosseis

1.  Amet loob ühe või mitu sõltumatut apellatsiooninõukogu. [ME 122]

2.  Apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest liikmest. Nende puudumise korral esindavad neid asendajad.

3.  Haldusnõukogu nimetab esimehe, kaks liiget ja nende asendajad komisjoni esitatud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast.

4.  Kui apellatsiooninõukogu peab menetletava kaebuse puhul vajalikuks, võib ta haldusnõukogu taotluse korral nimetada asjaomase juhtumi menetlemiseks lõikes 3 osutatud nimekirjast veel kaks liiget ja nende asendajad.

5.  Komisjon kehtestab pärast haldusnõukoguga konsulteerimist ja kooskõlas artiklis 75 osutatud nõuandemenetlusega ameti ettepanekul apellatsiooninõukogu kodukorra.

5a.  Kõigi apellatsiooninõukogu liikmete nõutav kvalifikatsioon, nende volitused otsustamise ettevalmistavas etapis ja hääletamistingimused määrab kindlaks komisjon, keda abistab direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 48 lõikes 3 osutatud komitee. [ME 123]

Artikkel 52

Apellatsiooninõukogude liikmed

1.  Apellatsiooninõukogu liikmete ja nende asendajate ametiaeg kestab neli viis aastat ja seda võib pikendada üks kord. [ME 124]

2.  Kõik apellatsiooninõukogu liikmed on apellatsiooni pooltest sõltumatud. Nad ei või täita ametis ega pruugi täita agentuuris komisjonis ühtki muud ülesannet. Otsuste tegemisel või arvamuse esitamisel ei ole nad seotud mingite juhistega. [ME 125]

3.  Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist tagasi kutsuda ega kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast eemaldada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui komisjon teeb pärast haldusnõukogu arvamuse saamist sellekohase otsuse.

Artikkel 53

Väljaarvamine ja taandamine

1.  Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises, sealhulgas juhul, kui tegemist on vastavalt artikli 54 lõikele 1 edasi kaevatud otsusega, vastavalt artikli 54 lõikele 4 üht ja sama luba või üht ja sama tunnistust puudutava arvamusel esitamises. [ME 126]

2.  Apellatsiooninõukogu liikmed, kes leiavad, et nad ei tohiks osaleda kaebuse menetlemises ühel lõikes 1 osutatud või mis tahes muul põhjusel, teatavad sellest apellatsiooninõukogule, kes teeb asjakohase väljaarvamisotsuse et nad on otsustanud mitte osaleda. [ME 127]

3a.  Mis tahes osapool võib taotleda apellatsiooninõukogu liikme väljaarvamist, esitades kirjaliku taotluse haldusnõukogu esimehele. Väljaarvamise taotlus peab põhinema lõikes 1 osutatud põhjustel või erapoolikuse ohul. Taotlusele tuleb lisada asjaomased tõendavad dokumendid. Taotlust on võimalik vastu võtta ainult siis, kui see esitatakse enne menetluse algust apellatsiooninõukogus või, kui väljaarvamise taotluse põhjusi puudutav teave saab teatavaks pärast menetluse algust, siis viie päeva jooksul pärast seda, kui taotlev pool sai teabest teadlikuks.

Taotlus edastatakse asjaomasele apellatsiooninõukogu liikmele. Asjaomane apellatsiooninõukogu liige annab viie päeva jooksul pärast seda, kui talle väljaarvamise taotlus edastati, teada, kas ta nõustub väljaarvamisega. Kui ta ei nõustu, teeb haldusnõukogu esimees otsuse seitsme tööpäeva jooksul pärast asjaomase liikme vastust või kui see ei vasta, pärast vastamiseks määratud tähtaja möödumist. [ME 128]

3b.  Apellatsiooninõukogu esitab arvamuse või teeb otsuse, ilma et selles osaleks liige, kes on otsustanud mitte osaleda või kes on välja arvatud kooskõlas lõigetega 2 ja 3. Otsuse tegemiseks või arvamuse esitamiseks asendatakse asjaomane liige apellatsiooninõukogus tema asendusliikmega.

Kui asendusliige ei saa mingil põhjusel nõukogus osaleda, nimetab haldusnõukogu esimees artikli 51 lõikes 3 osutatud nimekirjast ametisse ajutise nõukogu liikme, kes oleks asendusliikmeks kõnealuses asjas. [ME 129]

Artikkel 54

Otsused, mille peale võib kaevata

1.  Apellatsiooninõukogule võib edasi kaevata otsused, mille amet on teinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18, või soovitused, mis on antud artiklite 21 ja 22 kohaselt, või kui amet ei võta kindlaksmääratud tähtaja jooksul meetmeid. [ME 130]

2.  Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Amet võib peatada edasikaevatud otsuse kohaldamise, kui tema arvates asjaolud seda võimaldavad, tingimusel, et selle otsuse peatamine ei mõjuta raudteeohutust. [ME 131]

Artikkel 55

Edasikaebeõigusega isikud, edasikaebamise tähtaeg tähtajad ja kaebuse vorm

1.  Mis tahes füüsiline või juriidiline isik võib edasi kaevata otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18, või kui amet ei tee otsust kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Edasikaebeõigus on ka artikli 34 lõikes 2 osutatud isikuid esindavatel asutustel, kes on selleks nõuetekohaselt volitatud vastavalt oma põhikirjale.

2.  Kaebus ning selle põhjendus esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates meetme teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui talle ei ole meetmest teatatud, siis kahe kuu jooksul alates meetmest teadasaamise päevast.

2a.  Kaebused otsuse puudumise kohta esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul pärast asjaomases artiklis määratud tähtaja möödumist. [ME 132]

Artikkel 56

Kaebuste läbivaatamine ning nende kohta tehtavad otsused

1.  Apellatsiooninõukogu otsustab kolme kuu jooksul pärast kaebuse läbivaatamisel tegutseb esitamist, kas võtta kaebus vastu või lükata see tagasi. Nõukogu nõuab ühe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist kogu võimalikku vajaminevat lisateavet. Asjakohane teave esitatakse apellatsiooninõukogu kiiresti poolt kehtestatud mõistilku tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu. Ta kutsub nii sageli kui vajalik kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu, märkusi enda saadetud teadete või teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta. Kaebemenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi. [ME 133]

2.  Apellatsiooninõukogu võib kasutada ameti pädevusse kuuluvaid asjakohaseid volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale asutusele. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimati nimetatud asutuse jaoks siduv.

Artikkel 57

Euroopa Kohtusse kaebamine

1.  Kaebusi artiklite 12, 16, 17 ja 18 alusel ametis tehtud otsuste tühiseks tunnistamiseks võib Euroopa Liidu Kohtusse esitada alles pärast seda, kui kõik ametisisesed kaebemenetlused on ammendatud.

2.  Amet võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

10. PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 58

Eelarve

1.  Ameti tulude ja kulude eelarvestus koostatakse igaks eelarveaastaks, mis vastab kalendriaastale, ja see esitatakse ameti eelarves. Tulud ja kulud on tasakaalus.

2.  Ameti tulud koosnevad eelkõige järgmisest: [ME 134]

a)  liidu osamaks,

b)  ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksud vastavalt artiklile 68,

c)  lõivud, mida taotlejad ja valdajad maksavad sertifikaatide tunnistuste ja lubade eest, mille amet annab välja kooskõlas artiklitega 12, 16, 17 ja 18. Artiklis 73 osutatud delegeeritud õigusaktiga sätestatakse eri suurusega tasud vastavalt tunnistuste ja lubade kasutusalale ning raudteevedude tüübile ja ulatusele; [ME 135]

d)  tasud väljaannete, koolituse ja muude ameti osutatavate teenuste eest;

e)  mis tahes vabatahtlik rahaline toetus liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt, eeldusel et selline toetus ei kahjusta ameti sõltumatust ega erapooletust.

2a.  Kõiki ülesandeid ja kohustusi, mis lisanduvad liidu õigusaktides sätestatud ülesannetele ja millega ei kaasne artikli 58 lõike 2 punktides b, c, d ja e sätestatud tulu, hinnatakse ja nende täitmise eest makstakse liidu eelarvest toetust. [ME 136]

3.  Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulusid.

4.  Tulud ja kulud on tasakaalus.

5.  Haldusnõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttel koostatud kavandi põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Haldusnõukogu esitab kõnealuse eelarvestuse, sh ametikohtade loetelu kava, komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks.

6.  Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos liidu üldeelarve esialgse projektiga.

7.  Kõnealuse eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab kooskõlas aluslepingu artikliga 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

8.  Eelarvepädevad institutsioonid kiidavad heaks ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti ametikohtade loetelu.

9.  Eelarve võtab vastu haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega. Ameti eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

10.  Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide puhul, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral. Ta teatab sellest komisjonile. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada projekti kohta arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 59

Eelarve täitmine ja kontroll

1.  Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.  Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsil esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012(18) (üldine finantsmäärus) artiklile 147.

3.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande ning eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande asjaomase eelarveaasta kohta. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kontrollikoda vaatab selle aruande läbi vastavalt aluslepingu artiklile 287. Kontrollikoda avaldab igal aastal aruande ameti tegevuse kohta.

4.  Kui Tuginedes vajaduse korral kontrollikoja tähelepanekutele ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab tegevdirektor saab vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 148 kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande raamatupidamise aastaaruande ja esitab selle koos kinnitava avalusega haldusnõukogule arvamuse saamiseks heakskiitmiseks. [ME 137]

5.  Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti raamatupidamisaruande kohta.

6.  Tegevdirektor edastab hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.  Lõpparuanded avaldatakse.

8.  Tegevdirektor saadab hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

9.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle üldise finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmise kohta enne aasta N + 2 30. aprilli.

Artikkel 60

Finantseeskirjad

Haldusnõukogu võtab ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad vastu pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei tohi lahkneda komisjoni määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002,(19) välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti tegevuseks ja kui komisjon on andnud oma eelneva nõusoleku.

11. PEATÜKK

PERSONAL

Artikkel 61

Üldsätted

1.  Ameti personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja muid Euroopa Liidu institutsioonide kokkuleppega kõnealuste personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju.

2.  Teenistuse huvides võtab amet tööle:

a)  tähtajatu töölepingu tingimustele vastavad töötajad ja

b)  tähtajatu töölepingu tingimustele mittevastavad töötajad.

Kõnealuse lõike asjakohased rakenduseeskirjad võetakse vastu ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras.

3.  Amet võtab asjakohased haldusmeetmed, et muu hulgas koolitus- ja ennetusstrateegiate kaudu asjakohaseid haldusmeetmeid, mis võimaldavad korraldada oma ameti töö nii, et välditakse huvide konflikti konflikte, sh töösuhte lõppemise järgseid probleeme, nagu nn pöördukse efekt ja siseinfo kasutamine. [ME 138]

3a.  Amet ja selle töötajad täidavad käesoleva määrusega ette nähtud ülesandeid suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava erialase tehnilise pädevusega. Nad peavad olema vabad kogu survest ja kõigist ahvatlustest, eriti rahalistest ahvatlustest, mis võivad nende otsust või tegevuse tulemusi mõjutada, seda eriti isikute või isikurühmade poolt, keda nende tegevuse tulemused puudutavad. Ametil on piisaval arvul töötajaid, et tagada käesolevas määruses määratletud ülesannete nõuetekohane täitmine.

3b.  Töötajatel peavad olema järgmised pädevused:

a)  põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki ameti tegevusalasid;

b)  rahuldavad teadmised ameti poolt läbiviidavate hindamiste nõuete kohta ja piisavad volitused hindamiste läbiviimiseks;

c)  piisavad teadmised ja arusaamine vajalikest nõuetest ameti otsuste koostamiseks;

d)  õigus vaadata läbi riiklike ohutusasutuste arvamusi, otsuseid ja siseriiklikke eeskirju. [ME 139]

Artikkel 62

Tegevdirektor

1.  Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast avatud ja läbipaistva valikumenetlusega.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Enne ametisse nimetamist võidakse haldusnõukogu valitud kandidaati kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse hinnangut tegevdirektori tegevusele ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord maksimaalselt kuni viis aastat.

5.  Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

6.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.

7.  Tegevdirektori võib ametist tagasi kutsuda üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

Artikkel 63

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muu personal

Amet võib kasutada kasutab ka liikmesriikide lähetatud eksperte, eelkõige riiklike ohutusasutuste personali, või muid ametiväliseid töötajaid vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele. Amet võtab vastu poliitika ja viib seda ellu, et hinnata ja hallata liikmesriikide lähetatud ekspertide võimalikke huvide konflikte, k.a et keelata neil osaleda töörühma koosolekutel, kui nad ei pruugi olla sõltumatud ja erapooletud. [ME 140]

Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.

12. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 64

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, ilma et see piiraks haldus- ja/või kohtuväliseid menetlusi seoses ameti vastutusalaga. [ME 141]

Artikkel 65

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.  Vajalikud sätted tegutsemistingimuste ja vahendite kohta, mis asukohaliikmesriik peab ametile võimaldama, ning kõnealuses liikmesriigis ameti tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, personali ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad nähakse ette peakorterilepingus, mille amet ja asukohaliikmesriik sõlmivad pärast haldusnõukogult saadud heakskiitu hiljemalt 2015. aastal.

2.  Asukohaliikmesriik tagab ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 66

Vastutus

-1. Amet võtab endale täieliku vastutuse, kaasa arvatud lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste osas, tema poolt väljaantavate lubade ja tunnistuste eest. [ME 142]

1.  Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.  Otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mille tema talitused või töötajad oma kohustuste täitmise käigus on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

4.  Lõikes 3 osutatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

Artikkel 67

Keelte kasutamine

-1. Ilma et see piiraks ameti ja taotleja vahelise mis tahes tõlkekohustuste lepingu kohaldamist, tõlgitakse taotlejate ning tunnistuste ja lubade valdajate poolt artiklite 12, 16, 17 ja 18 kohaselt ametile ja riiklikele ohutusasutustele neist tunnistustest ja lubadest teatamiseks esitatud dokumendid kõigisse nende riikide liidu ametlikesse keeltesse, kus veeremit kasutatakse ja kus asjaomane raudtee-ettevõtja tegutseb. Iga tõlge on asjaomase riigi, sealhulgas artiklis 56 käsitletud menetluste jaoks autentne tekst. Luba ja tunnistus antakse välja kõigis asjaomaste liikmesriikide liidu ametlikes keeltes. [ME 143]

1.  Kui ei kohaldata artikli 67 lõiget -1, kohaldatakse ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled)(20) sätteid. [ME 144]

2.  Ameti tegutsemiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu institutsioonide tõlkekeskus.

Artikkel 68

Kolmandate riikide osalemine ameti töös

1.  Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, on amet osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja laienemispoliitika reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ja EFTA riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingu, mille kohaselt asjaomased riigid on vastu võtnud käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid liidu seadused või nendega võrdsed siseriiklikud meetmed ja kohaldavad neid. See lõige kehtib eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja liidu laienemispoliitika reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ja EFTA riikidele. [ME 145]

2.  Kooskõlas lõikes 1 osutatud lepingute asjakohaste sätetega sõlmivad amet ja kolmandad riigid omavahelised kokkulepped, millega määratakse kindlaks üksikasjalikud eeskirjad nende riikide osalemiseks ameti töös, eelkõige osalemise laad ja ulatus. Kõnealused kokkulepped hõlmavad muu hulgas rahalisi toetusi ja personali käsitlevaid sätteid. Sätetega võib ette näha hääleõiguseta esindatuse haldusnõukogus.

Amet allkirjastab kõnealused kokkulepped pärast komisjonilt nõusoleku saamist ja haldusnõukoguga konsulteerimist.

Artikkel 68a

Huvide konflikt

1.  Tegevdirektor ning liikmesriikide ja komisjoni poolt ajutiselt lähetatud ametnikud esitavad kohustuste ja huvide deklaratsioonid, milles kinnitavad, et neil puuduvad otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Need deklaratsioonid esitatakse ametisse astumisel kirjalikult ja kui isiklik olukord peaks muutuma, siis esitatakse need uuesti. Haldusnõukogu, juhatuse ja apellatsiooninõukogu liikmed avalikustavad samuti nimetatud deklaratsioonid ja oma elulookirjeldused. Amet avaldab oma veebisaidil artiklis 42 nimetatud organite liikmete ning asutusesiseste ja -väliste ekspertide nimekirjad.

2.  Haldusnõukogu rakendab huvide konfliktide haldamiseks ja ärahoidmiseks poliitikat, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a)  huvide deklaratsioonide haldamist ja kontrollimist käsitlevad põhimõtted, sealhulgas nende avaldamise kord, võttes arvesse artiklit 77;

b)  huvide konflikte käsitlevad kohustuslikud koolitusnõuded ameti töötajatele ja riikide lähetatud ekspertidele;

c)  kingitusi ja kutseid käsitlevad eeskirjad;

d)  üksikasjalikud eeskirjad ülesannete kohta, millega ameti töötajad ja liikmed ei saa tegeleda pärast seda, kui nad on oma töösuhte ametiga lõpetanud;

e)  läbipaistvuseeskirjad ameti otsuste, sealhulgas tema juhatuse ja nõukogude koosolekute protokollide osas, mis avalikustatakse, võttes arvesse tundlikku, salastatud ja äriteavet; ning

f)  karistused ja mehhanismid, millega kaitstakse ameti iseseisvust ja sõltumatust.

Amet võtab arvesse vajadust säilitada tasakaal riskide ja kasulikkuse vahel, eelkõige seoses eesmärgiga saada parimat tehnilist nõu ja oskusteadmisi, ja huvide konfliktide haldamist. Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaselt aru andes lisab tegevdirektor nimetatud poliitika rakendamist käsitleva teabe. [ME 146]

Artikkel 69

Koostöö riiklike asutuste ja organitega asutustega [ME 147]

1.  Amet võib sõlmida lepinguid asjakohaste riiklike asutustega, eelkõige riiklike ohutusasutustega, ja muude pädevate organitega seoses artiklite 12, 16, 17 ja 18 rakendamisega. Sellised lepingud võivad hõlmata ühte või mitut siseriiklikku ohutusasutust. [ME 148]

2.  Kõnealused lepingud võivad sisaldada sätet, et ameti mõne ülesande ja kohustuse täitmine, nt toimikute kontrollimine ja koostamine, tehnilise ühilduvuse kontrollimine, külaskäikude tegemine ja tehniliste uuringute kavandamine, tellitakse riiklikelt asutustelt delegeeritakse riiklikele asutustele. [ME 149]

2a.   Riiklikud ohutusasutused võivad omakorda võtta ameti alltöövõtjaks muude ülesannete täitmiseks kui need, mis on ametile pandud direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 20 ja direktiivi ... [raudteeohutuse direktiiv] artikli 16 lõikega 2. [ME 150]

3.  Amet tagab, et kõnealused lepingud sisaldavad vähemalt ülesannete konkreetset kirjeldust ning nende täitmise tingimusi ja tähtaega ning maksete suurust ja maksegraafikut.

4.  Lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud lepingud lepingutes tuleb selgelt täpsustada ameti ja riiklike ohutusasutuste vastutus seoses iga lepingupoole täidetavate ülesannetega, nagu see on nendes lepingutes sätestatud. See ei piira ameti üldkohustust täita artiklitega 12, 16, 17 ja 18 ette nähtud ülesandeid. [ME 151]

Artikkel 70

Läbipaistvus

Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001(21).

Haldusnõukogu võtab […] vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks.

Ameti otsuste kohta, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 kaebuse ombudsmanile või pöörduda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263 Euroopa Liidu Kohtusse.

Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001(22).

Artikkel 71

Salastatud teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Amet kohaldab turvapõhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni turvaeeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom(23) lisas. See hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist.

Artikkel 72

Pettustevastane võitlus ja tulemuslikkuse seire [ME 152]

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999, ühineb amet kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.  Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

2a.  Euroopa Kontrollikoda kontrollib ameti tulemuslikkust ja otsustusprotsessi auditite ja kontrollide kaudu. [ME 153]

3.  OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96(24) sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selge sõnaga volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

13. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 73

Artiklitega 12, 16, 17, 18 ja 18 41 seotud delegeeritud õigusaktid [ME 154]

1.  Komisjonil on õigus võtta artikli 74 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artiklite 12, 16, 17 ja 18 kohaldamisega seotud lõive ja tasusid.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmetega määratakse eelkõige kindlaks asjaolud, mille korral nõutakse lõive ja tasusid vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18, ning kõnealuste lõivude ja tasude suurus ja nende maksmise viis.

3.  Lõive ja tasusid nõutakse järgmistel juhtudel:

a)  raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmine ja uuendamine, veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise load, sh märge võrkude või liinidega koostalitluse kohta;

b)  ohutussertifikaatide väljaandmine ja uuendamine;

c)  teenuste osutamine; tasud kajastavad iga üksiku teenuseosutamise tegelikku kulu;

d)  kaebuste menetlemine.

Kõik lõivud ja tasud väljendatakse ja makstakse eurodes.

4.  Ametiga seotud lõivude ja tasude summa määratakse selline, mis tagab, et sellekohane tulu on piisav osutatavate teenuste täieliku maksumuse katmiseks. Kõik ameti kulud, mis on seotud lõikes 3 osutatud tegevusega hõlmatud personaliga, sh tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi, peavad eelkõige kajastuma selles kulusummas. Kui lõivude ja tasudega kaetavate teenuste osutamisega kaasneb pidevalt ameti eelarve märkimisväärne tasakaalustamatus, tuleb lõivude ja tasude määr kindlasti läbi vaadata. [ME 155]

4a.  Komisjonile antakse ka õigus võtta kooskõlas artikliga 74 vastu delegeeritud õigusakte, mis puudutavad raudtee-varuosade standardimist artikli 41 kohaldamisel. [ME 156]

Artikkel 74

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 73 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile delegeeritakse artikli 73 kohaselt volitused määramata ajaks viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Pärast aruande saamist uuendatakse volituste delegeerimist automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 157]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 73 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 73 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Artikkel 75

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 96/48/EÜ(25) artikli 21 alusel loodud komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Kui on viidatud käesolevale artiklile, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 76

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Komisjon tellib käesoleva määruse jõustumisest hiljemalt viie aasta möödudes ja seejärel iga viie aasta järel hinnangu eelkõige ameti ja selle töö mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Kõnealuse hinnangu andmisel võetakse arvesse raudteesektori, sotsiaalpartnerite ja tarbijaorganisatsioonide esindajate seisukohti. Hinnangus käsitletakse eelkõige kõiki vajadusi muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõju. [ME 158]

2.  Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

3.  Iga teise hindamise käigus hinnatakse ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

Artikkel 77

Üleminekusätted

1.  Amet asendab määrusega (EÜ) nr 881/2004 loodud Euroopa Raudteeagentuuri ja on seoses omandiõiguse, lepingute, õiguslike kohustuste, töölepingute, finants- ja muude kohustustega selle õigusjärglane.

2.  Erandina artiklist 43 jäävad haldusnõukogu liikmed, kes nimetati ametisse määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel enne käesoleva määruse jõustumist, haldusnõukogu liikmeks kuni oma ametiaja lõpuni.

Erandina artiklist 49 jääb määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor ametisse kuni oma ametiaja lõpuni.

3.  Erandina artiklist 61 jäävad kõik käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivad töölepingud jõusse kuni neis sätestatud kehtivusaja lõpuni.

3a.  Amet hakkab välja andma artiklite 12, 16, 17 ja 18 kohaseid tunnistusi ja lubasid ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Kuni selle ajani kohaldavad liikmesriigid oma siseriiklikke seadusi. [ME 159]

3b.  Pärast artikli 77 lõikes 3a sätestatud üheaastase perioodi möödumist võivad taotlejad kolmeaastase lisaperioodi jooksul esitada taotluse kas ametile või riiklikule ohutusasutusele. Selle perioodi jooksul võivad riiklikud ohutusasutused jätkata tunnistuste ja lubade väljaandmist, tehes artiklitest 12, 16, 17 ja 18 erandeid, kooskõlas direktiividega 2008/57/EÜ ja 2004/49/EÜ. [ME 160]

3c.  Direktiivi ... [ohutusdirektiivi] artikli 10 lõikes 2a ja direktiivi [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 20 lõikes 9a osutatud juhtudel võivad riiklikud ohutusasutused nendes artiklites sätestatud tingimustel pärast käesoleva artikli lõikes 3b osutatud perioodi möödumist jätkata tunnistuste ja lubade väljaandmist. [ME 161]

Artikkel 78

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 881/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 79

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122. (2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92. (3) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191,18.7.2008, lk 1). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsus nr 1692/96/EÜ ühenduse suuniste kohta üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks (EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1). (9) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15. (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51). (12) Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus 98/500/EÜ valdkondliku dialoogi komiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13). (15) Komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta otsus üleeuroopalise raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 51, 23.2.2012, lk 1). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22). (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1). (19) Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72). (20) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385. (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). (23) Komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1). (24) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). (25) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6).