Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas(1),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (COM(2012)0372) ning sellele lisatud mõjuhinnangut,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 4, 6, 114 ja 118,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid, eriti 21. oktoobri 2010. aasta otsust kohtuasjas C‑467/08: Padawan vs. SGAE [2010] EKL, lk I-10055; 16. juuni 2011. aasta otsust kohtuasjas C-462/09: Stichting de Thuiskopie vs. Opus Supplies Deutschland GmbH ja teised [2011], EKL, lk I-05331; 9. veebruari 2010. aasta otsust kohtuasjas C-277/10: Martin Luksan vs. Petrus van der Let (veel avaldamata); 27. juuni 2013. aasta otsust liidetud kohtuasjades C-457/11–C‑460/11: VG Wort vs. Kyocera Mita ja teised (veel avaldamata) ja 11. juuli 2013. aasta otsust kohtuasjas C-521/11: Austro Mechana vs. Amazon (veel avaldamata),

–  võttes arvesse komisjoni 24. mai 2011. aasta teatist „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas majanduskasv, kvaliteetsete töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja teenused” (COM(2011)0287),

–  võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2012. aasta teatist infosisu kohta digitaalsel ühtsel turul (COM(2012)0789),

–  võttes arvesse António Vitorino 31. jaanuari 2013. aasta soovitusi, mis tulenevad isiklikuks tarbeks kopeerimise ja reprograafia tasudega seotud vahendamisprotsessist,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni 2011. aasta 29. juunil heaks kiidetud töödokumenti autoriõigustest muusika- ja audiovisuaalsektoris,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0114/2014),

A.  arvestades, et kultuur ja looming on nii varasema kui ka praeguse Euroopa identiteedi alus ning neil on tulevikus oluline osa Euroopa Liidu majanduslikus ja sotsiaalses arengus;

B.  arvestades, et kultuur ja looming on digitaalmajanduse lahutamatu osa; arvestades, et nii kõrgetasemelise kui ka igapäevase kultuuri sisuline väljendus tugineb Euroopa digitaalse arengu võrdsel kättesaadavusel; arvestades, et konsultatsioonidest on ilmnenud, et Euroopa digitaalne turg ei võimalda siiani lubatud tõhusat levitamist, loovisikute õiglast tasustamist ega tulude õiglast ja tõhusat jaotamist kogu kultuurisektoris üldiselt ning et selliste probleemide lahendamine nõuab tegevust liidu tasandil;

C.  arvestades, et digitaaltehnoloogiale üleminek avaldab väga suurt mõju sellele, kuidas kultuurilist identiteeti väljendatakse, levitatakse ja arendatakse; arvestades, et osalemistõkete vähenemine ja uute turustuskanalite tekkimine lihtsustab juurdepääsu teostele ja kultuurile ning parandab kultuuri ja kunstiloome ringlust, avastamist ja taasavastamist kogu maailmas ning pakub võimalusi loovisikutele ja kunstnikele; arvestades, et uute teenuste ja ettevõtlussuundade turuvõimalused on oluliselt suurenenud;

D.  arvestades, et ka digiajastul peab olema autoril õigus nõuda oma loomingulise väljundi kaitset ja selle väljundi eest õiglast tasu;

E.  arvestades, et digitaalne reprograafia on omandanud tänu tehnoloogia arengule ning internetile ja pilvandmetöötlusele ülemineku tõttu suure majandusliku tähtsuse, ning arvestades, et kehtiv kopeerimise maksustamise süsteem ei arvesta piisavalt digiajastu arengusuundumustega; arvestades, et hetkel puudub veel selles valdkonnas alternatiivne mudel, mis tagaks autoriõiguse valdajale õiglase tasu ja võimaldaks samas isiklikuks tarbeks kopeerimist; arvestades, et siiski tuleb läbi viia arutelu, et ajakohastada isiklikuks tarbeks kopeerimise süsteemi, muutes selle tõhusamaks ja võttes paremini arvesse tehnika arengut;

F.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu 4. veebruaril 2014, kinnitatakse asjaolu, et autoriõiguste haldamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt õiguste valdajatele antud, jagatud ja makstud rahavoogude kasutamise läbipaistvusele, sealhulgas isiklikuks tarbeks kopeeritud teoste eest;

G.  arvestades, et direktiiviga 2001/29/EÜ lubatakse liikmesriikidel näha ette reprodutseerimisõiguse erandit või piirangut teatud liiki heli-, visuaalse- ja audiovisuaalse materjali isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimise jaoks koos õiglase hüvitisega ning võib lubada tarbijatel riikides, kus kõnealust piirangut kohaldatakse, kopeerida piiranguteta oma muusika- ja audiovisuaalset repertuaari või multimeedia materjali ühelt andmekandjalt teisele ilma õiguste valdaja käest luba küsimata niikaua, kui see on mõeldud isiklikuks tarbimiseks; arvestades, et maksu arvestamise aluseks peaks olema asjaomasest isiklikuks tarbeks kopeerimisest tuleneda võiva kahju suurus õiguste valdajale;

H.  arvestades, et isiklikuks tarbeks kopeerimisest saadavate maksude kogusumma on peale direktiivi 2001/29/EÜ jõustumist 23 liikmesriigis 28st enam kui kolmekordistunud ja moodustab praegu Euroopa Komisjoni hinnangul üle 600 miljoni euro; arvestades selle summa tähtsust loovisikute jaoks

I.  arvestades, et kõnealused maksud moodustavad tavapäraste ja digitaalsete andmekandjate ja salvestusseadmete tootjate ja importijate käibest (mille suurus on hinnanguliselt üle 1000 miljardi euro) väga väikese osa;

J.  arvestades, et paljudel mobiilseadmetel on isiklikuks tarbeks kopeerimise võimalus teoreetiliselt olemas, aga neid seadmeid sel eesmärgil ei kasutata; nõuab seetõttu pikemas perspektiivis arutelu, et leida tõhus ja ajakohane mudel, mis ei tohiks põhineda kindlal seadmemaksul;

K.  arvestades, et kõnealust maksu kohaldavate ja mittekohaldavate riikide vaheline müüdud seadmete hinnavõrdlus ei näita isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu märgatavat mõju toodete hinnale;

L.  arvestades tavapäraste ja digitaalsete andmekandjate ja salvestusseadmete tootjate ja importijate arvukaid kohtuvaidlusi riigi ja Euroopa tasandil pärast direktiivi 2001/29/EÜ jõustumist;

M.  arvestades, et direktiiv 2001/29/EÜ ja Euroopa Liidu Kohtu praktika ei kohusta liikmesriike tagama õiguste valdajatele otsemakset kõikide isiklikuks tarbeks tehtud kopeerimiste eest; arvestades, et liikmesriikidel on suur otsustusvabadus näha ette, et osa kõnealusest hüvitisest antakse kaudsel viisil;

N.  arvestades, et isiklikuks tarbeks mõeldud kopeerimise maksu tasub tarbija andmekandja või salvestamis- ja hoiustamisteenuste ostmisel, ja arvestades, et klientidena on neil õigus teada maksude olemasolust ja suurusest; arvestades, et isiklikuks tarbeks mõeldud kopeerimise maksu suurus peaks kajastama heli-, visuaalse- ja audiovisuaalse materjali isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimise eesmärgil kasutatavate vahendite ja teenuste tegelikku kasutamist;

O.  arvestades, et andmekandjate ja materjalide hind ei sõltu ELis kohaldatavate isiklikuks tarbeks kopeerimise maksude erinevast määrast, ja arvestades, et isiklikuks tarbeks kopeerimise maksude kaotamine 2012. aastal Hispaanias ei avaldanud andmekandjate ja materjali hinnale mingit mõju;

P.  arvestades isiklikuks tarbeks kopeerimise maksude mudelite ja maksukogumise määra erinevusi, sealhulgas selle mõju tarbijatele ja ühtsele turule; arvestades, et on vaja kehtestada Euroopa raamistik, mis tagaks suure läbipaistvuse õiguste valdajate, vahendite tootjate ja importijate, tarbijate ning teenuseosutajate jaoks kogu liidus, ja arvestades, et tasakaalustatud süsteemi tagamiseks digiajastul ühtse turu raames tuleks ajakohastada autoritasu mehhanismid paljudes liikmesriikides ja kehtestada Euroopa raamistik, mis tagaks võrdsed tingimused õiguse valdajatele, tarbijatele, vahendite tootjatele ja importijatele ning teenuseosutajatele kogu liidus;

Q.  arvestades, et liikmesriikides kohaldatavad maksuvabastus- ja hüvitamismehhanismid kutsealase kasutamise eest peavad olema tõhusad; arvestades, et mõnes liikmesriigis on need mehhanismid vajalikud, ja arvestades, et teatavates liikmesriikides tehtud kohtuotsuseid ei kohaldata alati;

R.  arvestades, et nii internetiteostele juurdepääsu kui ka nende müügi puhul täiendab litsentsisüsteem isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu;

S.  arvestades, et eriti digivaldkonnas asendub klassikaline kopeerimine nn voogedastus-mudeliga, mille puhul autoriõigusega kaitstud teoste koopiaid ei salvestata kasutaja seadmesse, ning arvestades, et seetõttu tuleks eriti selliste juhtudel eelistada litsentsimismudelit;

Õiglase süsteemi ajakohastamine ja ühtlustamine

1.  juhib tähelepanu sellele, et kultuurisektor hõlmab 5 miljonit töökohta ja annab 2,6% ELi SKPst, on üks peamisi Euroopa majanduskasvu käivitajaid ning uute ja mitte ümberpaigutatavate töökohtade allikas, mis soodustab innovatsiooni ja pakub tõhusaid võimalusi praeguse majanduslanguse vastu võitlemiseks;

2.  tuletab meelde, et autoriõiguse seadus peaks tasakaalustama muu hulgas loovisikute ja tarbijate huvisid; sellega seoses on seisukohal, et kõigil Euroopa tarbijatel peaks olema õigus teha seaduslikult omandatud sisust isiklikuks tarbeks koopiaid;

3.  kutsub seetõttu komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) läbivaatamiseks koos sättega erandite ja piirangute täielikuks ühtlustamiseks seoses muu hulgas isiklikuks tarbeks kopeerimisega;

4.  rõhutab, et kehtiv killustatud autoriõiguste süsteem vajab reformimist, et hõlbustada juurdepääsu kultuuri- ja loomesisu (üleilmsele) ringlusele ja et seda ringlust suurendada ning võimaldada selle kaudu kunstnikel, loovisikutel, tarbijatel, ettevõtjatel ja publikul eriti eelarvekärbete ajal digitaalsest arengust, uutest turustuskanalitest, uutest ärimudelitest ja muudest võimalustest kasu saada;

5.  märgib, et isiklikuks tarbeks kopeerimise maks on praegu sissetulekuallikas, mille tähtsus õiguste valdajate eri kategooriates on erinev ning et selle olulisus varieerub liikmesriigiti märkimisväärselt;

6.  on veendunud, et isiklikuks tarbeks kopeerimise süsteemi näol on tegemist hea ja tasakaalustatud süsteemiga isiklikuks tarbeks kopeerimise erandi ja õiguste valdaja õiglase hüvitise saamise õiguse vahel, ning et seda tasuks säilitada, eriti juhtudel, kus õiguste valdajal ei ole võimalik erinevatel seadmetel reprodutseerimise õigust otseselt litsentsida; leiab seetõttu, et lähiperspektiivis ei ole sellele tasakaalustatud süsteemile alternatiivi; rõhutab samas, et pikemas perspektiivis on vaja arutelusid, et isiklikuks tarbeks kopeerimise süsteemi jätkuvalt hinnata digitaalsfääri ja turu arenguid ning tarbijate käitumist silmas pidades, ning võimaluse korral uurida alternatiive, mis aitaksid täita eesmärki tasakaalustada tarbijate poolt kopeerimisel tehtavat erandit ning loojate hüvitamist;

7.  toonitab, et suured erinevused riikide maksusüsteemides, eriti seoses maksustatavate toodete liikide ja maksumääradega, võivad moonutada konkurentsi ja põhjustada siseturul meelepärase kohtualluvuse otsimist (forum shopping);

8.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles viima läbi uuringut isiklikuks tarbeks kopeerimisega seotud oluliste elementide, eriti „õiglase hüvitise” ühtse määratluse küsimuses, mida direktiiv 2001/29/EÜ praegu selgesõnaliselt ei reguleeri, ning „kahju” mõistega, mida autorile tekitab teose õiguste valdaja töö loata reprodutseerimine isiklikuks tarbeks kasutamiseks; palub, et komisjon püüaks leida ühist seisukohta selles, millised tooted tuleks maksustada, ning kehtestaks ühtsed kriteeriumid, mille alusel läbi rääkida isiklikuks tarbeks kopeerimise maksustamise määrade üle, et jõustada läbipaistev, õiglane ning loojate ja tarbijate jaoks ühesugune süsteem;

Eesmärgiks ühtne maksukogumismenetlus, tarbijate selgem teavitamine ja tõhusam hüvitamise kord

9.   on seisukohal, et sellistel juhtudel, kus isiklikuks tarbeks kopeerimine loovisikuid ei kahjusta, tuleks isiklikuks tarbeks kopeerimise maks kehtestada igasugustele salvestamiseks ja säilitamiseks kasutatavatele andmekandjatele ja seadmetele;

10.  rõhutab, et isiklikuks tarbeks tehtava koopia mõiste tuleb selgelt määratleda igasuguse materjali puhul ja kasutajatele peab pärast ühekordse tasu maksmist olema tagatud ligipääs autoriõigustega kaitstud sisule kõigil andmekandjatel; kutsub üles kinni pidama sellistest liikmesriikides juba kehtivatest süsteemidest nagu erandid, maksevabastused ja võimalus neid turul üheaegselt rakendada;

11.  on seisukohal, et isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu tuleks koguda tootjate ja importijate tasandil; märgib, et maksukogumise üleandmine jaemüüjate tasandile paneks väikese ja keskmise suurusega jaemüügiettevõtetele ja kollektiivse esindamise organisatsioonidele liiga suure halduskoormuse;

12.  piiriüleste tehingute korral soovitab, kooskõlas otsusega eelnimetatud kohtuasjas C-462/09 (Opus), koguda isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu toote ostnud lõppkasutaja elukohaliikmesriigis;

13.  on seetõttu seisukohal, et piiriüleste tehingute korral topeltmaksustamise vältimiseks peaks isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu ühe ja sama toote eest tohtima koguda liikmesriigi kollektiivse esindamise organisatsioon ja seda vaid ühekordselt, ning et väljaspool lõppkasutaja liikmeriiki ebaõigelt tasutud maksud tuleks maksjale tagastada;

14.  leiab, et liikmesriigid, kus praegu tasusid kogutakse või tasutakse, peaksid oma maksumäärad ühtlustama ja neid lihtsustama;

15.  palub liikmesriikidel koos kõigi huvitatud sidusrühmadega lihtsustada maksude kehtestamise korda nii, et tagada õiglus ja objektiivsus;

16.  rõhutab vajadust selgitada tarbijatele isiklikuks tarbeks kopeerimise süsteemi tähtsust loovisikute tasustamisel ja kultuuri levitamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja õiguste valdajad korraldaksid „positiivseid” kampaaniaid, kus selgitatakse isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu eeliseid;

17.  on seisukohal, et tarbijaid tuleb teavitada nende poolt tasutavate maksude suurusest, eesmärgist ja kasutamisest; nõuab seepärast komisjonilt ja liikmesriikidelt selles küsimuses konsulteerimist tootjate, importijate, jaemüüjate ja tarbijaühendustega, et tagada selle teabe selge kättesaadavus tarbijatele;

18.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid läbipaistvad maksuvabastuse eeskirjad kutsealasele kasutusele, et tagada ka tegelikkuses sellise kasutamise korral vabastus isiklikuks tarbeks kopeerimise maksust kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga;

19.  palub liikmesriikidel tagada, et isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu ei peaks tasuma, kui kõnealuseid andmekandjaid kasutatakse kutsealaselt, ning et erinevad kutsealaste kasutajate tasutud maksu tagastamise kavad asendataks korraga, mis tagab, et need kasutajad ei peaks üldse maksu tasuma;

Maksutulude jaotamise läbipaistvus

20.  on rahul Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt hiljuti vastu võetud direktiiviga autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise kohta, milles nõutakse kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt kogutud, jaotatud ja õiguste valdajatele väljamakstud rahavoogude läbipaistvust, näiteks igal aastal avaldatava läbipaistvusaruande abil, mille üks osa käsitleb kogutud summade kasutamist sotsiaalsetel ja kultuurilistel eesmärkidel;

21.  nõuab, et liikmesriigid tagaksid isiklikuks tarbeks kopeerimise maksust laekuvate summade jaotamise suurema läbipaistvuse;

22.  palub liikmesriikidel eraldada vähemalt 25% isiklikuks tarbeks kopeerimise maksust saadavatest tuludest loometegevuse ja lavakunsti ning nende produktsiooni toetamiseks;

23.  kutsub liikmesriike üles avaldama avatud vormingus ja tõlgendatavate andmetega aruandeid kõnealuste assigneeringute kohta;

24.  nõuab, et isiklikuks tarbeks kopeerimise maksu tuludest toetatavad kultuuriürituste ja etenduste korraldajad oma sihtauditooriumit kõnealustest toetustest rohkem teavitaksid;

Tehnilised kaitsemeetmed

25.  juhib tähelepanu sellele, et isiklikuks tarbeks kopeerimise erand annab kodanikele õiguse vabalt kopeerida muusikalist ja audiovisuaalset repertuaari ühelt andmekandjalt või multimeedia materjali tüübilt teisele ilma õiguste valdaja käest luba küsimata seni, kuni see on mõeldud isiklikuks tarbimiseks;

26.  rõhutab, et eriti digiajastul peaks olema lubatud tehniliste kaitsemeetmete rakendamine, et taastada tasakaal isiklikuks tarbeks kopeerimise õiguse ja kopeerimise ainuõiguse vahel;

27.  rõhutab, et tehnilised kaitsemeetmed ei tohiks takistada tarbijatel koopiate tegemist ja õiguste valdajatel isiklikuks tarbeks kopeerimise eest õiglase hüvituse saamist;

Litsentsid

28.  märgib, et teoste mõningasele reaalajas kättesaadavusele vaatamata jätkub endiselt allalaadimine, salvestamine ja isiklikuks tarbimiseks koopiate tegemine; on seisukohal, et seetõttu on isiklikuks tarbimiseks kopeerimise maksustamise süsteem veebikeskkonnas endiselt aktuaalne; rõhutab aga, et juhul, kui autoriõigustega kaitstud töö kopeerimine teistele andmekandjatele ja seadmetele ei ole lubatud, tuleks alati eelistada litsentsimise korda, mis on kõigile õiguste valdajatele kasulik;

29.  rõhutab, et isiklikuks kasutamiseks kopeerimise erand peaks kehtima teatavate veebiteenuste, sealhulgas teatavate pilvandmetöötlusteenuste puhul;

Digitaalkeskkonna uued ärimudelid

30.  palub komisjonil hinnata mõju, mida avaldab isiklikuks tarbeks kopeerimise süsteemile pilvandmetöötluse tehnoloogia kasutamine kaitstud teoste isiklikuks kasutamiseks kopeerimisel ja salvestamisel, ning otsustada, kas kuidas tuleks kaitstud teoste isiklikuks tarbeks kopeerimist isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitismehhanismides arvesse võtta;

o
o   o

31.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10.