(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0044),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0034/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 17. mai 2013. aasta(1) arvamust,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. novembri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ühiseid arutelusid vastavalt kodukorra artiklile 51,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raporteid, samuti arengukomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0140/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 166, 12.6.2013, lk 2. (2) ELT C 271, 19.9.2013, lk. 31.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Musta Ebaseadusliku raha vood võivad kahjustavad rahaülekannete kaudu kahjustada rahandussektori struktuuri, stabiilsust ja mainet, ohustavad siseturgu ja rahvusvahelist arengut ning ohustada siseturgu vähendavad otseselt või kaudselt kodanike usaldust õigusriigi vastu. Terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamine on jätkuvalt terav probleem, millega tuleks tegeleda liidu tasandil. Terrorism raputab ja organiseeritud kuritegevus kahjustavad demokraatlikke institutsioone ja raputavad meie ühiskonna alustalasid. Äärmiselt olulised kaasaaitajad ebaseaduslikele rahavoogudele on salajased äriühingu struktuurid, mis tegutsevad salajases kohtualluvuses ja selle kaudu ning millele tihti viidatakse kui maksuparadiisidele. Kurjategijate ja nende kaasosaliste püüded kas varjata kuritegelikul teel saadud tulu päritolu või teha rahaülekandeid kuritegevuse või terrorismi rahastamiseks võivad ohustavad tõsiselt ohustada rahaülekannete süsteemi usaldusväärsust, terviklikkust ja stabiilsust ning vähendada vähendavad usaldust finantssüsteemi suhtes üldiselt. [ME 1]

(2)  Kui liidu ja rahvusvahelisel tasandil ei võeta teatavaid koordineerimismeetmeid, võivad kasutavad rahapesu ja terrorismi rahastamisega tegelejad üritada oma kuritegeliku tegevuse hõlbustamiseks ära kasutada integreeritud finantspiirkonnaga kaasnevat kapitali liikumise vabadust. Rahvusvahelisel koostööl rahapesuvastase töökonna (FATF) raamistikus ja selle soovituste ülemaailmsel rakendamisel on eesmärk vältida õigussüsteemide erinevuste ärakasutamist ja konkurentsimoonutusi. Ulatust silmas pidades peaksid liidu meetmed tagama, et rahapesuvastase töökonna (FATF) FATFi soovitus 16 (elektrooniliste ülekannete kohta), mis võeti vastu 2012. aasta veebruaris, võetakse ühtselt üle kogu liidus ning eelkõige selle, et ei oleks diskrimineerimist või erinevusi liikmesriikides tehtavate riigisiseste maksete ja liikmesriikide vahel tehtavate piiriüleste maksete vahel. Liikmesriikide poolt eraldi võetud koordineerimata meetmed piiriüleste rahaülekannete valdkonnas võivad märkimisväärselt mõjutada maksesüsteemide sujuvat toimimist liidu tasandil ning seega kahjustada siseturgu finantsteenuste valdkonnas. [ME 2]

(2a)  Käesoleva määruse, sealhulgas FATFi soovituse 16 rakendamine ja jõustamine ei tohiks makseteenuse pakkujate ja nende teenuseid kasutavate kodanike jaoks kaasa tuua põhjendamatuid või ebaproportsionaalseid kulusid ning seadusliku kapitali vaba liikumine peab olema täielikult tagatud kogu liidu piires. [ME 3]

(3)  Liidu 17. juuli 2008. aasta terrorismi rahastamise vastase muudetud strateegia kohaselt tuleb jätkuvalt teha jõupingutusi, et hoida ära terrorismi rahastamist ning terrorismis kahtlustatavate poolt oma rahaliste vahendite kasutamist. Tunnustatakse, et FATF üritab pidevalt parandada oma soovitusi ja kujundada ühist arusaama sellest, kuidas neid tuleks rakendada. Liidu muudetud strateegias märgitakse, et rakendamist kõikide FATF liikmete ja FATF-tüüpi piirkondlike organite liikmete poolt hinnatakse korrapäraselt ning et seepärast on oluline tagada liikmesriikide ühine lähenemisviis rakendamisele.

(4)  Selleks et ära hoida terrorismi rahastamist, on võetud meetmeid, mille eesmärk on teatavate isikute, rühmituste ja üksuste rahaliste vahendite ja finantsallikate külmutamine, kaasa arvatud nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks(4) ja nõukogu 27. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Al-Qaida võrguga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud(5). Samal eesmärgil on võetud meetmeid finantssüsteemi kaitsmiseks selle eest, et rahalisi vahendeid ja finantsallikaid kaasatakse terroristlikel eesmärkidel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv .../.../EL finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta(6)(7) hõlmab mitmeid selliseid meetmeid. Need meetmed ei takista siiski täielikult terroristide ja teiste kurjategijate juurdepääsu maksesüsteemidele oma rahaliste vahendite liigutamiseks.

(5)  Selleks et edendada ühtset lähenemisviisi rahvusvahelisel tasandil ning muuta võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise alal rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks, tuleks edasiste liidu meetmete puhul võtta arvesse sellel tasandil toimunud arengut, nimelt FATFi poolt 2012. aastal vastu võetud rahvusvahelisi standardeid, mis käsitlevad rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamist, ning eelkõige soovitust 16 ja läbivaadatud tõlgendavat märkust selle rakendamise kohta. [ME 4]

(5a)  Erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud liidu kohustustele, et takistada sagenevat suundumust viia rahapesuga seonduv tegevus arenenud riikidest, kus on kehtestatud karmid rahapesu vastased õigusnormid, üle arengumaadesse, kus võivad kehtida leebemad eeskirjad. [ME 5]

(6)  Rahaülekannete täielik jälgitavus võib olla eriti oluline ja väärtuslik vahend rahapesu või terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, uurimiseks ja tuvastamiseks. Seepärast on asjakohane teabe edastamise tagamiseks kogu makseahelas kehtestada kord, mille kohaselt peavad makseteenuse pakkujad raha ülekandmisel edastama teabe maksja ja saaja kohta teabe, mis peaks olema täpne ja ajakohastatud. Sellega seoses on oluline, et finantsasutused edastaksid piisavat, täpset ja ajakohast teavet oma klientide jaoks tehtud rahaülekannete kohta, et võimaldada pädevatel asutustel tulemuslikumalt ennetada rahapesu ja terrorismi rahastamist. [ME 6]

(7)  Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks selliste riigisiseste õigusaktide kohaldamist, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(8). Näiteks ei tohiks käesoleva määruse kohaselt kogutavaid isikuandmeid täiendavalt töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Eelkõige peaks olema rangelt keelatud isikuandmete täiendav töötlemine ärilistel eesmärkidel. Võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu käsitavad olulise avaliku huvina kõik liikmesriigid. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks isikuandmete edastamist kolmandale riigile, kes ei taga piisavat kaitset direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 tähenduses, lubada vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 26 punktile d. Oluline on, et makseteenuse pakkujaid, kes tegutsevad mitmes jurisdiktsioonis filiaalide või tütarettevõtetega, mis asuvad väljaspool liitu, ei takistataks jagamast teavet kahtlastest tehingutest samas organisatsioonis. See ei piira liidu ja kolmandate riikide vahel rahapesu vastu võitlemise eesmärgil sõlmitud rahvusvahelisi kokkuleppeid ega kodanikele pakutavaid asjakohaseid garantiisid, mis tagavad samaväärse või piisava kaitse taseme. [ME 7]

(8)  Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu isikud, kes ainult teisendavad paberkandjal dokumente elektroonilisteks andmeteks ja tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel; sama kohaldatakse ka füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes pakub makseteenuse pakkujatele vaid sõnumi- või muid tugisüsteeme raha ülekandmiseks või kliiring- ja arveldussüsteeme.

(9)  On asjakohane jätta käesoleva määruse reguleerimisalast välja rahaülekanded, mille puhul rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud risk on väiksem. Selline väljajätmine peaks hõlmama krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaal- või IT-seadmeid, sularaha väljavõtmist sularahaautomaadist, maksude, trahvide või muude tasude tasumist ning rahaülekandeid, mille puhul nii maksja kui ka saaja on enda nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad. Riigisiseste maksesüsteemide eriomaduste kajastamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus vabastada elektroonilised žiiromaksed, tingimusel et rahaülekannet on alati võimalik jälgida tagasi kuni maksjani, samuti tšekikaartide vahetamise või vekslite kaudu tehtavad rahaliste vahendite ülekanded. Erandit ei tohiks siiski kohaldada juhul, kui krediit- või deebetkaarte, mobiiltelefone või muid digitaalseadmeid või ettemaksuga või järelmaksuga IT-seadmeid kasutatakse isikutevahelise rahaülekande tegemiseks. Võttes arvesse tehnoloogia dünaamilist arengut, tuleks kaaluda määruse reguleerimisala laiendamist e-rahale ja teistele uutele maksemeetoditele. [ME 8]

(10)  Makseteenuse pakkujad peaksid tagama, et teave maksja ja makse saaja kohta ei puuduks ega oleks puudulik. Et mitte piirata maksesüsteemide tõhusust, tuleks teha vahet kontoga seotud ja kontoga mitteseotud ülekannete kontrollinõuete vahel. Selleks et vähendada ohtu, et väikeste rahaülekannetega seotud potentsiaalse terroriohu vältimiseks kehtestatud liiga rangete identifitseerimisnõuete tõttu hakatakse tegema ebaseaduslikke tehinguid, tuleks peaks kontoga mitteseotud ülekannete puhul maksjat käsitleva teabe õigsuse kontrollimise kohustust kohaldada ainult kohustus piirduma kuni 1 000 euro suuruste üksikute rahaülekannete suhtes, mille maht on üle 1 000 euro puhul ainult maksja nime kontrollimisega. Kontoga seotud ülekannete puhul ei peaks nõudma makseteenuse pakkujatelt maksjaga seotud teabe kontrollimist iga rahaülekande puhul, kui direktiivi .../.../EL(9) kohased kohustused on täidetud. [ME 9]

(11)  Võttes arvesse liidu makseteenustealaseid õigusakte (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009(10), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 260/2012(11), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ(12)) on piisav näha ette maksjat käsitleva lihtsustatud teabe edastamine raha ülekandmisel liidus.

(12)  Selleks et rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlemise eest vastutavad kolmandate riikide ametiasutused saaksid teha kindlaks nendeks eesmärkideks kasutatud rahaliste vahendite päritolu, tuleks liidust väljapoole tehtavate rahaülekannete puhul edastada täielik teave maksja ja saaja kohta. Kõnealustele ametiasutustele tuleks võimaldada juurdepääs maksjaga seotud täielikule teabele ainult rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmise, uurimise ja tuvastamise eesmärgil.

(12a)  Läbipaistvuse suurendamiseks ning teabe ja heade tavade vahetamise edasiseks parandamiseks peaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlevad liikmesriikide ametiasutused ning liikmesriikide asjaomased õigus- ja õiguskaitseasutused tihendama koostööd omavahel ja asjaomaste kolmandate riikide asutustega, sealhulgas arengumaades. Liit peaks nimetatud koostöö hõlbustamiseks toetama arengumaades suutlikkuse suurendamise programme. Tõendite kogumise ning õigusrikkumiste uurimiseks vajalike andmete ja teabe kättesaadavaks tegemise süsteeme tuleks parandada täielikus kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning liidus kehtestatud põhiõigustega. [ME 10]

(12b)  Maksja, saaja makseteenuse pakkujatel ja makseteenuste vahendajatel peaksid olema kehtestatud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku kadumise, muutmise, loata avalikustamise või juurdepääsu eest. [ME 11]

(13)  Selleks et rahaülekandeid saaks ühelt maksjalt mitmele saajale teha odavalt liidust väljapoole tehtavaid üksikülekandeid sisaldava maksejuhiste kogumiga, peaks selliste üksikülekannete puhul piisama ainult maksja kontonumbrist või maksja kordumatust tehingutunnusest, tingimusel et täielik teave maksja ja saaja kohta on esitatud maksejuhiste kogumis.

(14)  Raha ülekandmisel maksja ja saaja kohta nõutava teabe edastamise kontrollimiseks ja kahtlaste tehingute tuvastamiseks peaksid saaja makseteenuse pakkujal ja makseteenuse vahendajal olema tõhusad protseduurid, et teha kindlaks, kas maksjaga ja saajaga seotud teabe puudumise kindlakstegemiseks teave puudub või ei ole täielik, eelkõige juhul, kui kaasatud on mitmed makseteenused, selleks et parandada rahaülekannete jälgitavust. Teabe olemasolu ja täielikkuse tõhus kontrollimine, eelkõige juhtudel, kui kaasatud on mitu makseteenuste pakkujat, võib aidata muuta uurimismenetlused vähem ajakulukaks ja tõhusamaks, mis omakorda parandab rahaülekannete jälgitavust. Pädevad asutused liikmesriikides peaksid seega tagama, et makseteenuse pakkujad lisavad nõutava teabe tehingu kohta elektroonilise ülekande või seotud sõnumiga igas makseahela etapis. [ME 12]

(15)  Kuna anonüümsed ülekanded kujutavad endast potentsiaalset terrorismi rahastamise ohtu, tuleks ette näha, et makseteenuse pakkuja peab hankima teavet maksja ja saaja kohta. Kooskõlas FATFi välja töötatud riskipõhise lähenemisviisiga on asjakohane määrata kindlaks suurema ja väiksema riskiga valdkonnad, et võtta paremini arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seega peaks saaja makseteenuse pakkuja ja makseteenuse vahendaja kehtestama tõhusad riskipõhised protseduurid ning hindama ja kaaluma riske, mille, et vahendid saaks selgelt suunata kõrge rahapesuriskiga valdkondadesse. Sellised tõhusad riskipõhised protseduurid, mida kohaldatakse juhul, kui raha ülekandmisel ei edastada nõutavat teavet maksja ja saaja kohta, ja mille kohaselt otsustatakse, aitavad makseteenuse pakkujatel tõhusamalt kas kõnealune rahaülekanne teha, tagasi lükata või peatada ning milliseid asjakohaseid järelmeetmeid võtta. Kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, tuleks vastavalt direktiivile .../.../EL(13) kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid seoses kõnealuse makseteenuse pakkuja ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhetega. [ME 13]

(16)  Saaja makseteenuse pakkuja ja makseteenuse vahendaja peaksid olema eriti valvsad ja hindama riske, kui nad saavad teada, et teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik, ning teatama kahtlastest tehingutest pädevatele asutustele vastavalt direktiivis .../.../EL(14) ja riigisisestes rakendusmeetmetes sätestatud teatamiskohustusele.

(17)  Sätteid, mis käsitlevad rahaülekandeid, mille puhul teave maksja või saaja kohta puudub või ei ole täielik, kohaldatakse, ilma et see piiraks makseteenuse pakkujate ja makseteenuste vahendajate kohustust peatada või tagasi lükata rahaülekanded, mis lähevad vastuollu tsiviil-, haldus- või kriminaalõiguse sätetega. Maksja või saaja isiku, juriidiliste isikute, fondide, sihtasutuste, vastastikuste kindlustusandjate, ettevõtete ja sarnaste olemasolevate või tulevaste juriidiliste kokkulepete kohta teabe saamine on oluline, et jälitada kurjategijaid, kes muidu võiksid peita oma isikut äriühingu struktuuride taha. [ME 14]

(18)  Kuni eemaldatakse tehnilised piirangud, mis võivad takistada makseteenuse vahendajal täita kohustust edastada kogu teave, mis on saadud maksja kohta, peaksid makseteenuse vahendajad selle teabe säilitama. Sellised tehnilised piirangud tuleks eemaldada kohe pärast maksesüsteemide ajakohastamist. Et kõrvaldada tehnilised piirangud, tuleks ergutada SEPA kreeditkorralduste skeemi kasutamist pankadevaheliste ülekannete puhul liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. [ME 15]

(19)  Kuna uurimise käigus ei pruugi olla võimalik tuvastada vajalikke andmeid või asjaomaseid isikuid enne mitmeid kuid või isegi aastaid pärast algset rahaülekannet ning selleks, et uurimise käigus oleks võimalik pääseda ligi olulistele tõenditele, tuleb ette näha, et makseteenuse pakkujad säilitavad teabe maksja ja saaja kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmise, uurimise ja tuvastamise eesmärgil. Andmete säilitamise periood peaks olema piiratud viie aastaga, pärast mida tuleks kõik isikuandmed kustutada, kui riiklike õigusaktidega ei ole teisiti ette nähtud. Edasist säilitamist tuleks lubada üksnes juhul, kui see on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, tuvastamiseks või uurimiseks, ning see ei tohiks ületada kümmet aastat. Makseteenuse pakkujad peaksid tagama, et käesoleva määruse alusel säilitatavaid andmeid kasutatakse ainult ülal kirjeldatud eesmärkidel. [ME 16]

(20)  Selleks et terrorismivastase võitluse raames saaks kiiresti võtta meetmeid, peaksid makseteenuse pakkujad kiiresti vastama nende asukohaliikmesriigis asuvate rahapesu või terrorismi rahastamise vastu võitlemisega tegelevate ametiasutuste teabenõuetele maksja kohta.

(21)  Päevade arv, mille jooksul tuleb vastata teabenõudele maksja kohta, määratakse kindlaks maksja makseteenuse pakkuja liikmesriigis ette nähtud tööpäevade arvu põhjal.

(22)  Selleks et parandada käesoleva määruse nõuete täitmist ning vastavalt komisjoni 9. detsembri 2010. aasta teatisele „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris”, tuleks suurendada pädevate asutuste volitusi rakendada järelevalvemeetmeid ja määrata karistusi. Võttes arvesse rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tähtsust, tuleks ette näha halduskaristused ning liikmesriigid peaksid sätestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Liikmesriigid peaksid sellest teavitama komisjoni, samuti Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „EBA”), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010(15), Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „EIOPA”), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010(16), ja Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „ESMA”), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(17).

(23)  Selleks et tagada käesoleva määruse artikli XXX V peatüki rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(18). [ME 17]

(24)  Mitmed liidust väljaspool asuvad riigid ja territooriumid moodustavad rahaliidu mõne liikmesriigiga või on osa mõne liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud liiduga selle liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu ja neil on makseteenuse pakkujad, kes osalevad otseselt või kaudselt asjaomase liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis. Selleks et vältida olulist negatiivset mõju nende riikide või territooriumide majandusele, mis tuleneb käesoleva määruse kohaldamisest asjaomaste liikmesriikide ja kõnealuste riikide või territooriumide vaheliste rahaülekannete suhtes, on asjakohane näha ette võimalus käsitada selliseid rahaülekandeid asjaomaste liikmesriikide siseste rahaülekannetena.

(25)  Pidades silmas muudatusi, mida tuleb teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1781/2006(19) raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta, tuleks kõnealune määrus selguse huvides kehtetuks tunnistada.

(26)  Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ning tegevuse ulatuse või toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(27)  Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaseid põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja pereelu puutumatusele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8) ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumõistmisele (artikkel 47) ning ne bis in idem põhimõtet.

(28)  Rahapesu ja terrorismi rahastamise uue raamistiku sujuva rakendamise tagamiseks on asjakohane, et käesoleva määruse kohaldamise algus langeks kokku direktiivi .../.../EL(20) ülevõtmise tähtpäevaga.

(28a)  Euroopa andmekaitseinspektor esitas arvamuse 4. juulil 2013. aastal(21),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, MÕISTED JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad raha ülekandmisel edastatavat teavet maksja ja saaja kohta rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmise, tuvastamise ja uurimise eesmärkidel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)  „terrorismi rahastamine” – terrorismi rahastamine direktiivi .../.../EL(22) artikli 1 lõikes 4 määratletud tähenduses;

(2)  „rahapesu” – direktiivi .../.../EL* artikli 1 lõigete 2 või 3 kohane rahapesuga seotud tegevus;

(3)  „maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kes teeb oma kontolt rahaülekande või annab korralduse rahaülekande tegemiseks maksja, nagu on määratletud direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 7; [ME 18]

(4)  „saaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema ülekantava raha saaja, nagu on määratletud direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 8; [ME 19]

(5)  „makseteenuse pakkuja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kutsetegevuse käigus pakub rahaülekande teenust makseteenuse pakkuja, nagu on määratletud direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 9; [ME 20]

(6)  „makseteenuse vahendaja” – makseteenuse pakkuja, kes ei ole ei maksja ega saaja makseteenuse pakkuja ning kes maksja või saaja makseteenuse pakkuja või teise makseteenuse vahendaja nimel võtab vastu ja edastab rahaülekande;

(7)  „raha ülekandmine” – tehing, mille maksja teostab elektrooniliselt makseteenuse pakkuja kaasabil, et saaja saaks makseteenuse pakkuja kaudu juurdepääsu rahalistele vahenditele, samuti „rahaülekande teenus” ja „otsekorraldus” direktiivi nr 2007/64/EÜ tähenduses, sõltumata sellest, kas maksja ja saaja on üks ja sama isik; [ME 21]

(8)  „maksejuhiste kogumi edastamine” – mitme sellise iseseisva rahaülekande kogum, mis on edastamiseks kokku kogutud;

(9)  „kordumatu tehingutunnus” – makseteenuse pakkuja määratud tähtede, numbrite või sümbolite selline kombinatsioon vastavalt tehingu tegemiseks kasutatud makse- ja arveldussüsteemi või teavitussüsteemi protokollile, mis võimaldab tehingut jälgida maksjani ja saajani;

(10)  „isikutevaheline rahaülekanne” – kahe sellise füüsilise isiku vaheline tehing, kes tarbijatena tegutsevad muul kui kaubanduslikul, ärilisel või kutsealasel eesmärgil. [ME 22]

Artikkel 3

Kohaldamisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse mis tahes vääringus tehtavate rahaülekannete suhtes, mille on teinud või vastu võtnud liidus asutatud makseteenuse pakkuja.

2.  Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes, mida tehakse krediit-, deebet- või deebetkaardi ettemaksekaardi või vautšeri, mobiiltelefoni, e-raha või muu direktiivis 2014/.../EL [makseteenuste direktiiv] määratletud digitaal- või IT-seadme abil, kui täidetud on järgmised tingimused: [ME 23]

a)  kaarti või seadet kasutatakse kaubanduse või äri valdkonnas ettevõtjale kauba või teenuste eest maksmiseks; [ME 24]

b)  kõigi tehingust tulenevate ülekannetega edastatakse kaardi või seadme number.

Käesolevat määrust ei kohaldada siiski juhul, kui krediit-, deebet- või deebetkaarte ettemaksekaarte või vautšereid, mobiiltelefone, e-raha või muid digitaal- või IT-seadmeid kasutatakse isikutevahelise rahaülekande tegemiseks. [ME 25]

3.  Käesolevat määrust ei kohaldata selliste füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kelle tegevus ei hõlma muud kui paberdokumentide teisendamist elektroonilisteks andmeteks ning kes tegutsevad makseteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu alusel, ega selliste füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kelle tegevus ei hõlma muud kui makseteenuste pakkujatele sõnumi- või muude tugisüsteemide pakkumist raha ülekandmiseks või kliiring- ja arveldussüsteemide pakkumist. [ME 26]

Käesolevat määrust ei kohaldata rahaülekannete suhtes:

a)  mille puhul võtab maksja raha välja oma kontolt;

b)  mille puhul raha kantakse üle ametiasutustele maksude, trahvide ja muude tasude tasumiseks liikmesriigi siseselt;

c)  mille puhul nii maksja kui ka saaja on oma nimel tegutsevad makseteenuse pakkujad.

II PEATÜKK

MAKSETEENUSE PAKKUJATE KOHUSTUSED

1.jagu

Maksja makseteenuse pakkuja kohustused

Artikkel 4

Raha ülekandmisel edastatav teave

1.  Maksja makseteenuse pakkuja tagab, et raha ülekandmisel edastatakse maksja kohta järgmine teave:

a)  maksja nimi;

b)  maksja kontonumber, kui sellist kontot kasutatakse rahaülekande töötlemiseks, või kordumatu tehingutunnus, kui sellel eesmärgil sellist kontot ei kasutata;

c)  maksja aadress või isikukood või, kliendinumber või sünniaeg ja -koht. [ME 27]

2.  Maksja makseteenuse pakkuja tagab, et raha ülekandmisel edastatakse saaja kohta järgmine teave:

a)  saaja nimi; ning

b)  saaja kontonumber, kui sellist kontot kasutatakse tehingu töötlemiseks, või kordumatu tehingutunnus, kui sellel eesmärgil sellist kontot ei kasutata.

3.  Enne raha ülekandmist kontrollib kohaldab maksja makseteenuse pakkuja kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid kooskõlas direktiiviga .../.../EL(23) ja kontrollib lõikes 1 osutatud teabe täpsust ja täielikkust usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud dokumentide, andmete või teabe põhjal. [ME 28]

4.  Kui raha kantakse üle maksja kontolt, loetakse lõikes 3 osutatud kontroll teostatuks järgmistel juhtudel:

a)  kui maksja isikusamasust on kontrollitud seoses konto avamisega vastavalt direktiivi .../.../EL(24) artiklile 11 ja kõnealuse kontrolli käigus saadud teavet säilitatakse vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 39; või

b)  kui maksja suhtes kohaldatakse direktiivi .../.../EL* artikli 12 lõiget 5.

5.  Kui rahaülekannet ei tehta kontolt, ei pea nõutakse maksja makseteenuse pakkuja pakkujalt erandina lõikest 3 vähemalt maksja nime kontrollimist, kui rahaülekande summa on kuni 1 000 eurot, aga ta peab kontrollima maksjat ja saajat puudutavat, lõikes 1 osutatud kogu teavet, kui summa ei ületa 1 000 eurot ja kui rahaülekanne ei näi olevat seotud muu rahaülekandega teostatakse mitme toiminguga, mis koos kõnealuse rahaülekandega on suurem kui 1 000 eurot näivad olevat omavahel seotud või kui need ületavad 1 000 eurot. [ME 29]

Artikkel 5

Raha ülekandmine liidus

1.  Kui nii maksja kui ka saaja makseteenuse pakkuja(d) on asutatud liidus, edastatakse nõutakse erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 raha ülekandmisel ainult maksja kontonumber või kordumatu tehingutunnus ja saaja täielikku nime ja kontonumbrit või kordumatut tehingutunnust, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 260/2012 artikli 5 lõike 2 punktis b ja lõike 3 punktis b sätestatud teabe esitamise nõuete kohaldamist. [ME 30]

2.  Olenemata lõikest 1 teeb nõuab maksja makseteenuse pakkuja direktiivi .../.../EL(25) artikli 16 lõikes 2 või lõikes 3 või III lisas osutatud tuvastatud suurema riski korral täielikku teavet maksja ja saaja kohta või teeb saaja makseteenuse pakkuja või makseteenuse vahendaja taotlusel vastavalt artiklile 4 kättesaadavaks teabe maksja või saaja kohta kolme tööpäeva jooksul pärast kõnealuse taotluse saamist. [ME 31]

Artikkel 6

Raha ülekandmine väljapoole liitu

1.  Üksikmaksja maksejuhiste kogumi edastamise puhul, kui saajate makseteenuse pakkujad on asutatud väljaspool liitu, ei kohaldata artikli 4 lõikeid 1 ja 2 kogumisse koondatud üksikmakse suhtes, tingimusel et maksejuhiste kogum sisaldab kõnealuse artikli kohast teavet ja et üksikülekanded kannavad maksja kontonumbrit või kordumatut tehingutunnust.

2.  Kui saaja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, edastatakse erandina artikli 4 lõigetest 1 ja 2 raha ülekandmisel summas kuni 1 000 eurot ainult järgmine teave: [ME 32]

a)  maksja nimi;

b)  saaja nimi;

c)  nii maksja kui ka saaja kontonumber või kordumatu tehingutunnus.

Kõnealust teavet ei pea kontrollima, välja arvatud juhul, kui on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.

2.jagu

Saaja makseteenuse pakkuja kohustused

Artikkel 7

Maksjat ja saajat käsitleva teabe puudumise tuvastamine

1.  Saaja makseteenuse pakkuja teeb kindlaks, kas raha ülekandmiseks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi väljad seoses maksjat ja saajat käsitleva teabega on täidetud selles teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga ja on vastavuses kehtestatud riskipõhise rikkumisvastase sisekorraga. [ME 33]

2.  Saaja makseteenuse pakkujal on tõhusad protseduurid, et teha kindlaks järgneva teabe puudumine maksja ja saaja kohta:

a)  artikli 5 kohane teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud liidus;

b)  artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohane teave maksja ja saaja kohta või asjakohasel juhul artikli 14 kohane teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu ning

c)  artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohane teave seoses maksejuhiste kogumiga, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu.

3.  Raha ülekandmisel summas üle 1 000 euro, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, kontrollib saaja makseteenuse pakkuja saaja isikusamasust, kui seda ei ole juba varem tehtud.

4.  Raha ülekandmisel summas kuni 1 000 eurot, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu, ei pea saaja makseteenuse pakkuja kontrollima saajaga seotud teavet, välja arvatud juhul, kui on rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.

Liikmesriigid võivad seda summat vähendada või selle kõrvaldada, kui riiklikus riskihindamises soovitatakse tõhustada kontrolli rahaülekannete üle, mida ei tehta kontolt. Seda erandit kasutavad liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni. [ME 34]

4a.  Kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud kolmandas riigis, mis kujutab endast kõrgemat riskiaset, kohaldatakse kõnealuse makseteenuse pakkuja ja kliendi vaheliste korrespondentpangandussuhetega seoses tugevdatud hoolsusmeetmeid vastavalt direktiivile .../.../EL(26). [ME 35]

Artikkel 8

Rahaülekanne, mille puhul teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik

1.  Maksja makseteenuse pakkuja näeb direktiivi .../.../EL(27) artikli 16 lõikes 2 ja III lisas osutatud tuvastatud riskide põhjal ette tõhusad riskipõhised protseduurid, et määrata kindlaks millal teha, lükata tagasi või peatada rahaülekanne, mille puhul puudub nõutav täielik teave maksja ja saaja kohta puudub, ja asjakohased järelmeetmed. [ME 36]

1a.  Igal juhul tegutsevad maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamist puudutavate kohaldatavate õigusaktide ja haldusnormidega, eelkõige määrusega (EÜ) nr 2580/2001, määrusega (EÜ) nr 881/2002 ja direktiiviga .../.../EL*. [ME 37]

Kui saaja makseteenuse pakkuja teeb rahaülekande saamisel kindlaks, et artikli 4 lõigete 1 ja 2, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 kohane teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik või see ei ole täidetud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga, lükkab ta ülekande tagasi või peatab selle ja nõuab enne makse teostamist täielikku teavet maksja ja saaja kohta. [ME 38]

2.  Kui makseteenuse pakkuja ei ole pidevalt suuteline esitama nõutud täielikku teavet maksja kohta, võtab saaja makseteenuse pakkuja meetmeid, mis võivad esialgu hõlmata hoiatuste andmist ja tähtaegade seadmist, enne kui lükatakse tagasi mis tahes tulevased rahaülekanded kõnealuselt makseteenuse pakkujalt või otsustatakse piirata ärisuhteid selle makseteenuse pakkujaga või need lõpetada. [ME 39]

Saaja makseteenuse pakkuja teavitab sellest asjaolust rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavaid ametiasutusi.

Artikkel 9

Hindamine ja teatamine

Hinnates seda, kas rahaülekanne või mis tahes sellega seotud tehing on kahtlane ja kas sellest tuleks teatada rahapesu andmebüroole, võtab saaja makseteenuse pakkuja kooskõlas makseteenuse pakkuja riskipõhise protseduuriga arvesse puuduvat või mittetäielikku teavet maksja ja saaja kohta. Makseteenuse pakkuja keskendub oma tõhusates riskipõhistes protseduurides ka muudele direktiivi .../.../EL(28) artikli 16 lõikes 3 ja III lisas määratletud riskiteguritele ja võtab nende suhtes asjakohaseid meetmeid. [ME 40]

3.jagu

Makseteenuse vahendajate kohustused

Artikkel 10

Ülekandega edastatava teabe säilitamine maksja ja saaja kohta

Makseteenuse vahendaja tagab, et maksja ja saaja kohta saadud teave, mis edastatakse raha ülekandmisel, säilitatakse koos maksega.

Artikkel 11

Maksjat ja saajat käsitleva teabe puudumise tuvastamine

1.  Makseteenuse vahendaja teeb kindlaks, kas raha ülekandmiseks kasutatud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemi väljad seoses maksjat ja saajat käsitleva teabega on täidetud selles teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga.

2.  Makseteenuse vahendajal on tõhusad protseduurid, et teha kindlaks järgneva teabe puudumine maksja ja saaja kohta või see, kas teave on mittetäielik: [ME 41]

a)  artikli 5 kohane teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud liidus;

b)  artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohane teave maksja ja saaja kohta või vajaduse korral artikli 14 kohane teave rahaülekannete puhul, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu ning

c)  artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohane teave seoses maksejuhiste kogumiga, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu.

Artikkel 12

Rahaülekanne, mille puhul teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik

1.  Makseteenuse vahendaja näeb ette tõhusad riskipõhised protseduurid, et määrata kindlaks millal teha, lükata tagasi või peatada rahaülekanne, mille puhul nõutav, kas saadud teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik, ja kehtestab asjakohased järelmeetmed. [ME 42]

Kui makseteenuse vahendaja teeb rahaülekande saamisel kindlaks, et artikli 4 lõigete 1 ja 2, artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 kohane teave maksja ja saaja kohta puudub või ei ole täielik või see ei ole täidetud teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis kasutatavate tähemärkide või sisendiga, lükkab ta ülekande tagasi või peatab selle ja nõuab enne makse teostamist täielikku teavet maksja ja saaja kohta. [ME 43]

2.  Kui makseteenuse pakkuja ei ole pidevalt suuteline esitama nõutud teavet maksja kohta, võtab makseteenuse vahendaja meetmeid, mis võivad esialgu hõlmata hoiatuste andmist ja tähtaegade seadmist, enne kui lükatakse tagasi mis tahes tulevased rahaülekanded kõnealuselt makseteenuse pakkujalt või otsustatakse piirata ärisuhteid selle makseteenuse pakkujaga või need lõpetada.

Makseteenuse vahendaja teavitab sellest asjaolust rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavaid ametiasutusi.

Artikkel 13

Hindamine ja teatamine

Hinnates seda, kas rahaülekanne või mis tahes sellega seotud tehing on kahtlane ja kas sellest tuleks teatada rahapesu andmebüroole, võtab makseteenuse vahendaja arvesse puuduvat või mittetäielikku teavet maksja ja saaja kohta.

Artikkel 14

Tehnilised piirangud

1.  Käeolevat artiklit kohaldatakse juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja on asutatud väljaspool liitu ja makseteenuse vahendaja asub liidus.

2.  Välja arvatud juhul, kui makseteenuse vahendaja tuvastab rahaülekande saamisel, et käesoleva määruse kohane teave maksja kohta puudub või ei ole täielik, võib ta rahaülekannete edastamisel saaja makseteenuse pakkujale kasutada tehniliste piirangutega maksesüsteemi, mis hoiab ära maksja kohta teabe edastamise koos rahaülekandega.

3.  Kui makseteenuse vahendaja tuvastab rahaülekande saamisel, et käesoleva määruse kohane teave maksja kohta puudub või ei ole täielik, kasutab ta tehniliste piirangutega süsteemi ainult juhul, kui ta saab teavitada sellest asjaolust saaja makseteenuse pakkujat kas teavitus- või maksesüsteemi abil või muu protseduuri kaudu, tingimusel et teabe edastamise viisi suhtes on mõlemad makseteenuse pakkujad heakskiidu andnud või omavahel kokku leppinud.

4.  Kui makseteenuse vahendaja kasutab tehniliste piirangutega maksesüsteemi, peab makseteenuse vahendaja tegema saaja makseteenuse pakkuja taotlusel kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest kõnealuse makseteenuse pakkujale kättesaadavaks kogu teabe, mis on saadud maksja kohta, sõltumata sellest, kas teave on täielik või mitte.

III PEATÜKK

KOOSTÖÖ JA ANDMETE SÄILITAMINE

Artikkel 15

Koostöökohustused ja samaväärsus [ME 44]

1.   Kooskõlas oma asukohaliikmesriigi riigisiseses õiguses kehtestatud menetlusnõuetega vastavad makseteenuse pakkujad ja makseteenuste vahendajad täielikult ja viivitamata üksnes liikmesriigis rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eest vastutavate ametiasutuste järelepärimistele käesoleva määrusega nõutud teabe kohta. Kehtestada tuleb konkreetsed kaitsemeetmed, et tagada, et selline teabevahetus on kooskõlas andmekaitsenõuetega. Ühelgi teisel välisel asutusel või osapoolel ei tohi olla juurdepääsu makseteenuse osutaja säilitatud andmetele. [ME 45]

1a.  Kuna suur osa ebaseaduslikest rahavoogudest jõuab lõpuks maksuparadiisidesse, peaks liit suurendama survet nendele riikidele, et nad teeksid koostööd selliste ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. [ME 46]

1b.  Liidus asutatud makseteenuse pakkujad kohaldavad seda määrust oma selliste tütarettevõtete ja filiaalide suhtes, mis tegutsevad kolmandates riikides, mida ei peeta samaväärseks.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 22a seoses liidust väljaspool asuvate jurisdiktsioonide õigus- ja järelevalveraamistike tunnistamisega samaväärseteks käesoleva määruse nõuetega. [ME 47]

Artikkel 15a

Isikuandmete kaitse

1.  Seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse raames täidavad makseteenuse pakkujad oma ülesandeid käesoleva määruse kohaselt kooskõlas riigisisese õigusega, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ.

2.  Makseteenuse pakkujad tagavad, et käesoleva määruse alusel säilitatavaid andmeid kasutatakse ainult ülal kirjeldatud eesmärkidel ja mitte mingil juhul ärilistel eesmärkidel.

3.  Andmekaitseasutustel on õigus, sealhulgas kaudse juurdepääsu õigus, et uurida kas ex officio või kaebuse alusel mis tahes isikuandmete töötlemise probleemidega seotud kaebusi. See peaks hõlmama eelkõige juurdepääsu makseteenuse pakkuja ja pädeva riikliku asutuse andmefailidele. [ME 48]

Artikkel 15b

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele

Isikuandmete edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kes ei taga piisavat kaitset direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 tähenduses, võib toimuda ainult juhul kui

a)  kehtestatakse asjakohased andmekaitsemeetmed ja kaitseabinõud ning

b)  järelevalveasutus on pärast nende meetmete ja kaitseabinõude hindamist andnud ülekande teostamiseks eelneva loa. [ME 49]

Artikkel 16

Teabe säilitamine

Teavet maksja ja saaja kohta ei tohi säilitada kauem kui see on rangelt vajalik. Maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja säilitavad artiklites 4, 5, 6 ja 7 osutatud teabe maksimaalselt viis aastat. Artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel peab makseteenuse vahendaja säilitama kogu saadud teabe viis aastat. Pärast selle ajavahemiku lõppu tuleb isikuandmed kustutada, kui ei ole teisiti ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, millega määratakse kindlaks, millistel asjaoludel võivad makseteenuse pakkujad andmeid jätkuvalt säilitada või peavad seda tegema. Liikmesriigid võivad lubada või näha ette, et teavet säilitatakse jätkuvalt pikemalt ainult erandjuhul, mis on nõuetekohaselt põhjendatud ja motiveeritud ning ainult juhul, kui see on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmiseks, tuvastamiseks või uurimiseks. Maksimaalne säilitamisperiood pärast rahaülekande tegemist on kümme aastat ja isikuandmete säilitamine on vastavuses riigisisese õigusega, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ. [ME 50]

Maksja ja saaja makseteenuse pakkujatel ja makseteenuste vahendajatel peavad olema kehtestatud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või kadumise, muutmise, loata avalikustamise või juurdepääsu eest. [ME 51]

Maksja ja saaja makseteenuste pakkujate ja makseteenuste vahendajate kogutud teave maksja või saaja kohta kustutakse pärast säilitamisperioodi tähtaja möödumist. [ME 52]

Artikkel 16a

Juurdepääs teabele ja andmete konfidentsiaalsus

1.  Makseteenuse pakkujad tagavad, et käesoleva määruse otstarbel kogutud teave on kättesaadav ainult nimekirja kantud isikutele või piiratud nende isikutega, kes on rangelt vajalikud võetud ülesande täitmiseks.

2.  Makseteenuse pakkujad tagavad, et austatakse töödeldavate andmete konfidentsiaalsust.

3.  Isikutel, kellel on juurdepääs ja kes tegelevad maksja või saaja isikuandmetega, peavad kinni nii andmetöötluse konfidentsiaalsuse kui ka andmekaitse nõuetest.

4.  Pädevad asutused tagavad, et isikud, kes pidevalt koguvad või töötlevad isikuandmeid, saavad andmekaitsealast erikoolitust. [ME 53]

IV PEATÜKK

KARISTUSED JA SEIRE

Artikkel 17

Karistused

1.  Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate haldusmeetmete ja -karistuste kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kui makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatakse kohustusi, võib rikkumise korral kohaldada karistusi juhtorgani liikmete suhtes ning kõigi teiste üksikisikute suhtes, kes riigisisese õiguse kohaselt vastutavad rikkumise eest.

3.  Liikmesriigid esitavad lõikes 1 osutatud eeskirjad komisjonile ning EBA, EIOPA ja ESMA ühiskomiteele ...(29). Nad teatavad viivitamata komisjonile ning EBA, EIOPA ja ESMA ühiskomiteele kõnealuste eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

4.  Pädevatele asutustele tuleb anda kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud uurimisvolitused. Karistuste kehtestamise volituste kasutamisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd, tagamaks, et kõnealused karistused või meetmed annaksid soovitud tulemuse, ja koordineerivad oma tegevust piiriülestel juhtudel.

Artikkel 18

Erisätted

1.  Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmise rikkumiste suhtes:

a)  nõutava teabe korduv makseteenuse pakkuja poolne edastamata jätmine maksja ja saaja kohta, mille puhul rikutakse artikleid 4, 5 ja 6; [ME 54]

b)  makseteenuse pakkuja kohustuste oluline täitmatajätmine seoses andmete säilitamisega vastavalt artiklile 16;

c)  makseteenuse pakkuja kohustuste oluline täitmatajätmine seoses tõhusate riskipõhiste põhimõtete ja protseduuride kehtestamisega vastavalt artiklitele 8 ja 12.

ca)  artiklitest 11 ja 12 tulenevate kohustuste tõsine eiramine makseteenuste vahendajate poolt. [ME 55]

2.  Lõikes 1 osutatud juhtudel hõlmavad haldusmeetmed ja -karistused, mida võib kohaldada, vähemalt järgmist:

a)  avalik teadaanne, milles on märgitud füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad;

b)  korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks sellise tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest;

c)  makseteenuse pakkuja puhul tegevusloa tühistamine;

d)  ajutine keeld makseteenuse pakkuja juhtorgani liikme või mis tahes muu füüsilise isiku suhtes, kes vastutab rikkumise eest, täita makseteenuse pakkuja juures mis tahes funktsioone;

e)  juriidilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 10 % kõnealuse juriidilise isiku aastasest kogukäibest eelmisel majandusaastal; kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on asjaomane aasta kogukäive selline aasta kogukäive, mis tuleneb kõrgeima tasandi emaettevõtja konsolideeritud aastaaruandest eelmisel majandusaastal;

f)  füüsilise isiku puhul rahaline halduskaristus kuni 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastav summa omavääringus ...(30);

g)  rahaline halduskaristus, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest rikkumisest, või kuni kahekordsele kahjule, mis on ära hoitud sellise rikkumise tulemusena, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata.

Artikkel 19

Karistuste avaldamine

Pädev asutus avaldab artiklis 17 ja artikli 18 lõikes 1 osutatud juhtudel kehtestatud halduskaristused ja -meetmed avaldatakse põhjendamatu viivituseta, esitades rikkumise liigi ja laadi ning rikkumise eest vastutava isiku andmed, välja arvatud juhul, kui selle teabe avaldamine ohustaks tõsiselt finantsturgude stabiilsust kui see on vajalik ja proportsionaalne pärast iga konkreetse juhtumi hindamist. [ME 56]

Kui avaldamine põhjustaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju, avaldavad pädevad asutused karistused anonüümselt.

Kui liikmesriigi pädev asutus kehtestab või kohaldab kooskõlas artiklitega 17 ja 18 halduskaristust või -meedet, teavitab ta Euroopa Pangandusjärelevalvet sellest karistusest või meetmest ning põhjusest, mispärast karistus või meede kehtestati või seda kohaldati. Euroopa Pangandusjärelevalve lisab asjaomase teatise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(31) artikli 69 kohaselt loodud halduskaristuste kesksesse andmebaasi ning kohaldab sama menetlust nagu kõikide muude avaldatud karistuste puhul. [ME 57]

Artikkel 20

Karistuste kohaldamine pädevate asutuste poolt

Halduskaristuste või -meetmete liigi ja rahaliste halduskaristuste suuruse kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas järgmist:

a)  rikkumise raskus ja kestus;

b)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;

c)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, mida näitab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek;

d)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahju suurus, kui seda saab kindlaks määrata;

e)  kolmandate isikute kahju, mis tulenes rikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks määrata;

f)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;

g)  vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.

Artikkel 21

Rikkumistest teatamine

1.  Liikmesriigid kehtestavad tõhusad mehhanismid, et soodustada pädevate asutuste teavitamist käesoleva määruse sätete rikkumistest. Rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et kaitsta andmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise või ebaseadusliku avaldamise eest. [ME 58]

2.  Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist:

a)  rikkumisteadete vastuvõtmise erimenetlused ja nende järelkontroll;

b)  rikkumisest teatajate ja võimalikest või tegelikest rikkumistest teatavate isikute asjakohane kaitse; [ME 59]

c)  selliste isikuandmete kaitse, mis hõlmab nii isikut, kes teatab rikkumisest, kui ka füüsilist isikut, kes on väidetavalt vastutav rikkumise toimepanemise eest, kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega.

3.  Makseteenuse pakkujad kehtestavad koostöös pädevate asutustega asjakohased protseduurid siseprotseduurid, mille kohaselt saavad töötajad teatada rikkumistest ettevõttesiseselt erikanali turvalise, sõltumatu ja anonüümse kanali kaudu. [ME 60]

Artikkel 22

Seire

1.  Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused teostavad tõhusalt seiret ja võtavad käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 avaldada suuniseid käesoleva määruse rakendamise protsessi kohta, võttes arvesse liikmesriikides käibivaid parimaid tavasid. [ME 61]

1a.  Komisjon koordineerib ja seirab hoolikalt käesoleva määruse rakendamist seoses liiduväliste makseteenuse pakkujatega ning vajaduse korral tugevdab koostööd kolmanda riigi asutustega, kes vastutavad artiklis 18 osutatud rikkumiste uurimise ja karistamise eest. [ME 62]

1b.  Komisjon esitab 1. jaanuariks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande IV peatüki kohaldamise kohta, keskendudes eriti piiriülestele juhtumitele, kolmandate riikide makseteenuste pakkujatele ja nende riiklikele pädevatele asutustele, kes täidavad uurimis- ja karistusvolitusi. Kui andmete säilitamisega seoses peaks ilmnema rikkumise oht, võtab komisjon asjakohaseid ja tõhusaid meetmeid, mis hõlmab ka ettepaneku esitamist käesoleva määruse muutmiseks. [ME 63]

Artikkel 22a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 15 lõikes 1a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte delegeeritakse komisjonile määramata ajaks alates ...(32).

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 15 lõikes 1a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 15 lõike 1a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 64]

V PEATÜKK

RAKENDAMISVOLITUSED

Artikkel 23

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5, tingimusel et selles sätestatud menetluse kohaselt vastu võetud rakendussätetega ei muudeta käesoleva määruse põhisätteid. [ME 65]

VI PEATÜKK

ERANDID

Artikkel 24

Lepingud aluslepingu artiklis 355 osutatud mitteosutatud territooriumide või riikidega [ME 66]

1.  Ilma et see piiraks artikli 15 lõike 1a kohaldamist, võib komisjon võib anda tõendatud samaväärsuse juhtumite korral liikmesriigile loa sõlmida asutamislepingu artiklis 355 osutatud riigi või territooriumiga, mis ei moodusta osa liidu territooriumist, lepinguid, millega nähakse ette erandid käesolevast määrusest, et selle riigi või territooriumi ja asjaomase liikmesriigi vahelisi rahaülekandeid saaks käsitleda liikmesriigisiseste rahaülekannetena. [ME 67]

Sellised lepingute sõlmimine on lubatud ainult juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  asjaomane riik või territoorium moodustab rahaliidu asjaomase liikmesriigiga, on osa selle liikmesriigi valuutapiirkonnast või on sõlminud liiduga mõne liikmesriigi kaudu rahandusalase lepingu;

b)  makseteenuse pakkujad asjaomases riigis või territooriumil osalevad otseselt või kaudselt selle liikmesriigi makse- ja arveldussüsteemis ning

c)  asjaomane riik või territoorium nõuab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad makseteenuse pakkujad kohaldaksid eeskirju, mis on samaväärsed käesoleva määruse kohaste eeskirjadega.

2.  Kui liikmesriik soovib sõlmida lõikes 1 osutatud kokkuleppe, saadab ta komisjonile avalduse koos kogu vajaliku teabega.

Alates sellest, kui komisjon on liikmesriigi avalduse kätte saanud, käsitatakse rahaülekandeid liikmesriigi ja asjaomase riigi või territooriumi vahel ajutiselt kõnealuse liikmesriigi siseste rahaülekannetena, kuni võetakse vastu otsus vastavalt käesolevas artiklis sätestatud menetlusele.

Kui komisjon arvab, et tal ei ole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul alates avalduse kättesaamisest ühendust asjaomase liikmesriigiga ja täpsustab, millist lisateavet veel vaja on.

Kui komisjonil on olemas kogu teave, mida ta peab taotluse hindamisel vajalikuks, teavitab ta taotluse esitanud liikmesriiki vastavalt ühe kuu jooksul ja edastab taotluse teistele liikmesriikidele.

3.  Kolme kuu jooksul alates lõike 2 neljandas lõigus osutatud teavitamisest teeb komisjon vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud menetlusele otsuse, kas lubada asjaomasel liikmesriigil sõlmida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud leping.

Igal juhul võetakse esimeses lõigus osutatud otsus vastu 18 kuu jooksul alates sellest, kui komisjon avalduse kätte sai.

3a.  Juba kehtivate loa andmise otsuste puhul, mis on seotud assotsieerunud või sõltlasterritooriumidega, tagatakse katkematu edasikestmine, nimelt komisjoni rakendusotsusega 2012/43/EL(33), komisjoni otsusega 2010/259/EÜ(34) ja komisjoni otsusega 2008/982/EÜ(35).[ME 68]

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1781/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates ...(36).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Artiklis 25 osutatud vastavustabel.

(1) ELT C 166, 12.6.2013, lk 2. (2) ELT C 271, 19.9.2013, lk 31. (3) Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2014. aasta seisukoht. (4) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70). (5) Nõukogu 27. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist (EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv .../.../EL finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L ..., ..., lk …). (7) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number, kuupäev ja ELT avaldamisviide. (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). (9) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EÜ) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning millega muudetakse direktiive 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 97/5/EÜ (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1). (13) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (14) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12). (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48). (17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84). (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (19) EÜT L 345, 8.12.2006, lk 1. (20) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (21) ELT C 32, 4.2.2014, lk 9. (22) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (23) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (24) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (25) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (26) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (27) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (28) Dokumendi COD 2013/0025 alusel vastuvõetava direktiivi number. (29) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. (30) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev. (31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338). (32) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. (33) Komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta rakendusotsus 2012/43/EL, millega lubatakse Taani Kuningriigil sõlmida Gröönimaa ja Fääri saartega kokkulepe, mille kohaselt Taani ja kõnealuste territooriumide vahelisi rahaülekandeid käsitatakse Taani-siseste rahaülekannetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 24, 27.1.2012, lk 12). (34) Komisjoni 4. mai 2010. aasta otsus 2010/259/EL, millega lubatakse Prantsuse Vabariigil sõlmida Monaco Vürstiriigiga kokkulepe, mille kohaselt Prantsuse Vabariigi ja Monaco Vürstiriigi vahelisi rahaülekandeid käsitatakse Prantsuse Vabariigi siseste rahaülekannetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 112, 5.5.2010, lk 23). (35) Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta otsus 2008/982/EÜ, millega volitatakse Ühendkuningriiki sõlmima lepingut Jersey erihalduskonna, Guernsey erihalduskonna ja Mani saarega, mille kohaselt Ühendkuningriigi ja kõigi kõnealuste territooriumite vahelisi rahaülekandeid käsitletakse Ühendkuningriigi sees tehtavate rahaülekannetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 352, 31.12.2008, lk 34). (36) Dokumendi COD 2013/0025 alusel direktiivi ülevõtmise kuupäev.