Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta otsus Tadeusz Cymański puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2013/2278(IMM))

P7_TA(2014)0110 A7-0099/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Tadeusz Cymański puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 23. oktoobril 2013. aastal Poola Vabariigi riigiprokurör ja millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 18. novembril 2013. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 5 Tadeusz Cymański ära kuulanud,

–  võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamenti liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964, 10. juuli 1986, 15. ja 21. oktoobri 2008, 19. märtsi 2010 ning 6. septembri 2011. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseaduse artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0099/2014),

A.  arvestades, et Poola Vabariigi riigiprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Tadeusz Cymański puutumatuse äravõtmist seoses taotlusega lubada algatada kriminaalmenetlus Euroopa Parlamendi liikme vastu, mille esitas riiklik liiklusinspektsioon seoses Poola väärteokoodeksi artikli 96 lõikega 3;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 8 ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

C.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et vastavalt Poola Vabariigi põhiseaduse artiklile 105 ei võeta saadikut vastutusele saadikumandaadi kohaldamisalasse kuuluvate tegude eest, mis pandi toime mandaadi kehtivuse ajal või ka pärast seda. Selliste tegude eest võib saadikut vastutusele võtta ainult Seimi ees ja juhul, kui ta on rikkunud kolmandate poolte õigusi, võib tema vastu kohtumenetlust alustada üksnes Seimi nõusolekul;

E.  arvestades, et ainult parlament saab otsustada, kas antud juhul võetakse puutumatus ära või ei; arvestades, et parlament võib otsuse langetamisel liikme puutumatuse äravõtmise kohta võtta põhjendatult arvesse parlamendiliikme ülesandeid(2);

F.  arvestades, et väidetav väärtegu ei ole otseselt ega ilmselt seotud Tadeusz Cymański Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisega, samuti ei ole tegemist Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häältega vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklile 8;

G.  arvestades, et Tadeusz Cymański vastu algatatav kriminaalmenetlus ei ole seega mingil viisil seotud ülesannetega, mida ta Euroopa Parlamendi liikmena täidab;

H.  arvestades, et selle juhtumi puhul ei ole parlament leidnud tõendeid fumus persecutionis’e esinemise kohta, st piisavalt tõsist ja konkreetset kahtlust, et kohtumenetluse aluseks oleks kavatsus kahjustada kõnealuse parlamendiliikme poliitilist tegevust;

I.  arvestades, et taotlus on esitatud Tadeusz Cymański kirjaliku avalduse tagajärjel, milles ta keeldus täitmast kohustust nimetada isik, kellele ta oli andnud sõiduki, millele viidatakse riikliku liiklusinspektsiooni raportis, ning nõustus maksma 500 Poola zlotti trahvi Poola väärteokoodeksi artikli 96 lõikes 3 toodud väärteo eest;

1.  otsustab Tadeusz Cymański puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Poola Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Tadeusz Cymańskile.

(1) 12.mai 1964. aasta otsus kohtuasjas 101/63: Wagner . Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; 10. juuni 1986. aasta otsus kohtuasjas 149/85: Wybot . Faure ja teised, EKL 1986, lk 2403; 15. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-345/05: Mote . parlament, EKL 2008, lk II-2849; 21. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; 19. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch . parlament, EKL 2010, lk II-1135; 6. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, EKL 2011, lk I-7565. (2) Eespool viidatud otsus kohtuasjas T-345/05: Mote v. parlament, punkt 28.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1198/2006 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist (COM(2013)0428 – C7-0178/2013 – 2013/0200(COD))

P7_TA(2014)0111 A7-0046/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0428),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0178/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 3. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0046/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 335/2014) lõplikule kujule).

(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 75.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2013)0751 – C7-0386/2013 – 2013/0365(COD))

P7_TA(2014)0112 A7-0011/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0751),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 168 lõike 4 punkte a ja b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207, artikli 214 lõiget 3 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0386/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(2),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi poolt 3. märtsil 2011. aastal heaks kiidetud ühist seisukohta delegeeritud õigusaktide kohta,

–  võttes arvesse viimast Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkulepet(3), eriti selle 1. lisa punkti 15,

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni õigusaktide delegeerimise volituste kohta(4),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste täitmise üle(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7‑0011/2014),

A.  arvestades, et komisjon kohustus 2012. aasta lõpuks hindama, mitu kontrolliga regulatiivmenetlusele viitavat seadusandlikku akti on veel jõus, et valmistada ette asjakohased seadusandlikud algatused ja viia lõpule kohandamine uue õigusraamistikuga; arvestades, et väljakuulutatud eesmärk on eemaldada Euroopa Parlamendi 7. koosseisu volituste lõppemise ajaks kõigist õigusaktidest sätted, mis viitavad kontrolliga regulatiivmenetlusele; arvestades, et komisjon on teinud seda kohustust täitvad ettepanekud oodatust hiljem;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 168 lõike 4 punkte a ja b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207, artikli 214 lõiget 3 ja artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(6),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(7)

ning arvestades järgmist:

(1)  Lissaboni lepingu järgselt eristatakse selgelt komisjonile delegeeritud volitusi võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (delegeeritud õigusaktid), ning komisjonile antud volitusi võtta vastu ühtsed tingimused õiguslikult siduvate Liidu õigusaktide rakendamiseks (rakendusaktid).

(2)  Meetmed, mida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimine võib hõlmata, vastavad põhimõtteliselt neile, nõukogu otsuse 1999/468/EÜ(8) artikliga 5a kehtestatud kontrolliga regulatiivmenetlus.

(3)  Tuleb kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid juba jõustunud õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse ja mis vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 kriteeriumitele.

(4)  Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel käesoleva määrusega kohandatud õigusaktide alusel on eriti tähtis, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(5)  Tuleb kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 teatavaid juba jõustunud õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse ja mis vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõike 2 kriteeriumitele.

(6)  Kui komisjonile antakse rakendamisvolitused, tuleks neid volitusi kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(9).

(7)  Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on vaja ka muuta mitmeid juba kehtivaid õigusakte, milles on sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine, jättes välja teatavad nimetatud menetlusega hõlmatud meetmed.

(8)  Käesolev määrus ei tohiks mõjutada käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on enne käesoleva määruse jõustumist oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

(9)  Kuna käesoleva määrusega tehtavad kohandused ja muudatused käsitlevad üksnes menetlusi, ei pea liikmesriigid direktiivide puhul neid üle võtma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.  Kui määruse I lisas loetletud sätted näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, on komisjon volitatud käesoleva määruse artikli 2 kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võtma.

2.  Kui I lisas loetletud sätted näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 osutatud kiirmenetluse kasutamist, on komisjon volitatud käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud kiirmenetluse kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võtma.

Artikkel 2

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse määramata ajaks viieks aastaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. [ME 1]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemise kuupäeva esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et neil ei ole õigusakti suhtes vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Erandina esimesest lõigust on I lisa F jao punktides 12(10), 13(11), 14(12), 16(13) ja 18(14) ning G jao punktis 21(15) loetletud määruste alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamise tähtaeg kolm kuud ning Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kolme kuu võrra pikendada. [ME 2]

6.  Kui käesoleva määruse I lisas loetletud sätted näevad ette, et otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c määratud tähtaega on kõnealuse otsuse artikli 5a lõike 5 punkti b alusel lühendatud, kehtestatakse kõnealuse artikli lõikega 5 ettenähtud tähtajaks üks kuu.

Artikkel 3

1.  Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad kohe ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada vastuväiteid delegeeritud õigusakti suhtes kooskõlas artikli 2 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 4

1.  Kui määruse II lisas loetletud sätted näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, on komisjon volitatud kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 kohase kontrollimenetlusega võtma vastu rakendusakte.

2.  Kui määruse II lisas loetletud sätted näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 osutatud kiirmenetluse kasutamise, on komisjon volitatud määruse (EL) nr 182/2011 artikli 8 kohaselt koostoimes artikliga 5 võtma vastu viivitamata kohaldatavaid rakendusakte.

Artikkel 5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 66/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009, Nõukogu direktiivis 97/70/EÜ(16), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1257/96(17) tehakse käesoleva määruse III lisas loetletud muudatused. [ME-d 61, 62 ja 63]

Artikkel 6

Käesolev määrus ei mõjuta käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a viidatud kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavad õigusaktide sätted, mida kohandatakse delegeeritud õigusaktide süsteemiga(18)

A.  Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia

-1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 626/2008/EÜ, 30. juuni 2008, liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta

Artikli 9 lõige 3* [ME 4]

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 733/2002, 22. aprill 2002, tippdomeeni.eu kasutuselevõtu kohta

Artikli 3 lõike 1 punkt a**

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)

Artikli 26 lõige 7

Artikli 27 a lõige 5 [ME 5]

Artikkel 35

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)

Artikli 9b lõige 3

Artikli 10 lõige 4

Artikli 13a lõige 4

Artikli 15 lõige 4

Artikli 17 lõige 6a

Artikli 19 lõige 4 [ME 6]

B.  Kliimameetmed

4.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020

Artikli 3 lõige 2 [ME 7]

Artikli 3 lõige 6

Artikli 11 lõige 3

5.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ

Artikli 3d lõige 3

Artikli 3f lõige 9

Artikli 10 lõige 4

Artikli 10 a lõige 1

Artikli 10 a lõige 7

Artikli 10 a lõige 8

Artikli 10 a lõige 13

Artikli 11 a lõige 8

Artikli 11 a lõige 9

Artikli 11b lõige 7

Artikli 14 lõige 1

Artikkel 15 viies lõik

Artikli 16 lõige 12 [ME 8]

Artikli 19 lõige 3

Artikkel 22

Artikli 24 lõike 1 punkt b

Artikli 24 lõige 3

Artikli 24 a lõige 1

Artikli 24 a lõige 2

Artikli 25 lõige 2

Artikli 25 a lõige 1

IV lisa A osa

C.  Energeetika

6.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ, 22. oktoober 2008, ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (uuestisõnastamine).

Artikkel 6

D.  Ettevõtlus ja tööstus

7.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust

Artikli 5 lõige 3

Artikkel 8

Artikli 14 lõige 2

Artikli 14 lõige 3

8.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuesti sõnastatud)

Artikli 8 lõike 1 punkt a

Artikli 8 lõike 1 punkt b koostoimes artikli 9 lõikega 3 [ME 9]

E.  Keskkond

9.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 66/2010, 25. november 2009, ELi ökomärgise kohta.

Artikli 6 lõike 5 teine lõik [ME 10]

Artikli 6 lõige 7

Artikli 8 lõige 2

Artikkel 15

10.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ

Artikli 16 lõige 4

Artikli 17 lõige 3

Artikli 30 lõige 6

Artikli 46 lõige 6 [ME 11]

Artikli 48 lõige 2

F.  Statistika

11.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 453/2008, 23. aprill 2008, ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta

Artikli 2 lõige 1

Artikli 3 lõige 1

Artikli 5 lõige 1 [ME 12]

Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõige 3

12.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 177/2008, 20. veebruar 2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93**** [ME 13]

Artikli 3 lõige 6

Artikli 5 lõige 2

Artikli 6 lõige 3 seoses meetmetega, mis on seotud ühiste kvaliteedistandardite vastuvõtmisega koostoimes artikli 15 lõike 1 punktiga c seoses ühiste kvaliteedistandardite vastuvõtmisega

Artikli 8 lõige 3

Artikli 15 lõige 1

13.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 716/2007, 20. juuni 2007, välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta**** [ME 14]

Artikli 5 lõige 4

Artikli 6 lõige 3 seoses ühiste kvaliteedistandardite vastuvõtmisega koostoimes artikli 9 lõike 2 punktiga a

Artikli 9 lõike 2 punkt b

Artikli 9 lõike 2 punkt c seoses nõuetekohaste ühiste kvaliteedistandardite määratlusega

14.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta määrus (EÜ) nr 1445/2007, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad**** [ME 15]

Artikli 7 lõige 4 ühiste kvaliteedikriteeriumide vastuvõtmisega, millel kvaliteedikontroll põhineb koostoimes artikli 12 lõike 3 punktiga c seoses kvaliteedikriteeriumide määratlusega

Artikli 12 lõige 3

15.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1552/2005, 7. september 2005, ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta

Artikli 5 lõige 2

Artikli 7 lõige 3

Artikli 8 lõige 2

Artikli 9 lõige 4 seoses kvaliteedinõuete või mis tahes vajalike meetmete vastuvõtmisega andmete kvaliteedi parandamiseks

Artikli 9 lõige 4 seoses kvaliteediaruannete ülesehituse määratlemisega [ME 16]

Artikli 10 lõige 2

Artikkel 13

16.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 184/2005, 12. jaanuar 2005, ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta**** [ME 17]

Artikli 4 lõige 3 seoses ühiste kvaliteedistandardite vastuvõtmisega

Artikkel 10

17.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta

Artikli 6 lõige 2

Artikli 8 lõige 3

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga a seoses läbilõikeosa igasse valdkonda lisatavate esmaste sihtmuutujate loetelu ning kestevosasse lisatavate sihtmuutujate loetelu määratlemisega, kaasa arvatud muutujakoodide kindlaksmääramine

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga a seoses Eurostatile andmete edastamisel kasutatava tehnilise vormingu kindlaksmääramisega

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga b

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga c

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga d

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga e

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga f [ME 18]

18.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta**** [ME 19]

Artikli 2 lõige 4

Artikli 3 lõige 2

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artikli 8 lõige 1

Artikli 11 punkt a

Artikli 11 punkt b

Artikli 11 punkt d

Artikli 11 punkt e

Artikli 11 punkt f seoses eraldi kvaliteedikriteeriumide kehtestamisega edastatavatele jooksvatele ja tagasiulatuvatele andmetele

Artikli 11 punkt i

Lisa punkt 3

19.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2003, 27. veebruar 2003, reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

Artikkel 5

Artikli 7 lõige 2

Artikli 10 lõige 2

20.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/2002, 25. november 2002, jäätmestatistika kohta

Artikli 1 lõige 5

Artikli 3 lõige 1

Artikli 4 lõige 3

Artikli 5 lõige 4

Artikli 6 lõike 2 punkt a

Artikli 6 lõike 2 punkt b

Artikli 6 lõike 2 punkt c seoses nõuetekohaste kvaliteedi hindamiskriteeriumide määramisega

Artikli 6 lõike 2 punkt c seoses kvaliteediaruannete sisu kindlaksmääramisega [ME 20]

Artikli 6 lõike 2 punkt d

Artikli 8 lõige 3

I lisa jao 7 punkt 1

II lisa jao 7 punkt 1

G.  Siseturg ja teenused

21.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ****

Artikli 14 lõige 1

Artikli 14 lõige 2 [ME 21]

22.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ

Artikli 68 lõige 1***

Artikli 69 lõige 2***

H.  Liikuvus ja transport

23.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 391/2009, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta

Artikkel 13

Artikli 14 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

24.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ, 6. mai 2009, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (uuesti sõnastatud)

Artikli 10 lõige 3

25.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

Artikli 10 lõige 2**

Artikli 10 lõige 3** [ME 22]

26.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates

Artikkel 15

27.  Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11. detsember 1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord

Artikli 8 punkti a esimene taane

Artikli 8 punkt b [ME 23]

I.  Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat

28.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta

Artikli 2 lõige 3

Artikli 13 lõige 8

Artikli 14 lõige 2

Artikli 15 lõige 1

Artikli 15 lõige 2**

Artikli 16 lõige 8

Artikli 16 lõige 9**

Artikli 18 lõige 2 [ME 24]

Artikli 20 lõige 2

Artikli 31 lõige 1**

Artikli 31 lõige 2

Artikli 31 lõige 3

29.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009 , taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

Artikli 8 lõike 4 viimane lause koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga b

Artikli 17 teine lõik koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga d

Artikli 25 lõige 3 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga e

Artikkel 26 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga f

Artikli 27 lõige 2 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga h

Artikli 29 lõige 4 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga g

Artikli 29 lõike 6 esimese lõigu teine lause koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga c

Artikli 30 lõige 3 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga i

Artikli 52 lõike 4 viimane lõik koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga j

Artikli 54 lõige 5 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga k

Artikli 58 lõige 2 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga l

Artikli 65 lõige 1 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga m

Artikli 68 kolmas lõik koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga n

Artikli 78 lõike 1 punkt a

II lisa punkt 3.6.5 [ME 25]

30.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002

Artikli 5 lõige 1**

Artikli 5 lõige 2*

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõige 2*

Artikli 7 lõige 4

Artikli 11 lõige 2

Artikli 15 lõige 1

Artikli 17 lõige 2

Artikli 18 lõige 3

Artikli 19 lõige 4

Artikli 20 lõige 11

Artikli 21 lõige 6

Artikkel 27

Artikli 31 lõige 2

Artikli 32 lõige 3

Artikli 40 punkt a

Artikli 40 punkt b

Artikli 40 punkt c

Artikli 40 punkt d

Artikli 40 punkt e

Artikli 40 punkti f

Artikli 41 lõige 1

Artikli 41 lõige 3

Artikli 42 lõike 2 punkt a

Artikli 42 lõike 2 punkt b

Artikli 42 lõike 2 punkt c

Artikli 42 lõike 2 punkt d

Artikli 43 lõige 3

Artikli 45 lõige 4

Artikli 48 lõike 7 punkt a

Artikli 48 lõike 7 punkt b

Artikli 48 lõike 7 punkt c

Artikkel 48 lõige 7 punkt d [ME 26]

Artikli 48 lõige 8

31.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ

Artikli 6 lõige 2**

Artikli 7 lõige 2

Artikli 10 lõige 5*

Artikli 17 lõige 4

Artikli 20 lõige 2

Artikli 26 lõige 3 [ME 27]

Artikli 27 lõige 1

Artikli 32 lõige 4

32.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 470/2009, 6. mai 2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004

Artikli 13 lõige 2

Artikkel 18** [ME 28]

Artikli 19 lõige 3

Artikli 24 lõige 4

33.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ

Artikli 8 lõige 2**

Artikkel 22**

Artikli 25 lõige 3

34.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta

Artikli 9 lõige 2

Artikli 23 lõike 4 teine lause [ME 29]

Artikli 24 lõige 3*

Artikli 30 lõige 1*

Artikli 30 lõige 2*

Artikli 30 lõige 3*

Artikli 30 lõige 5

Artikkel 31*

35.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97

Artikli 17 lõige 5

36.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1331/2008, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus

Artikli 7 lõige 4

Artikli 7 lõige 5*

Artikli 7 lõige 6**

37.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1925/2006, 20. detsember 2006, vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta

Artikli 3 lõige 3**

Artikli 4 teine lõik

Artikli 5 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõige 2 [ME 30]

Artikli 6 lõige 6

Artikli 7 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 5**

38.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, 20. detsember 2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 4

Artikli 3 punkt d

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

Artikli 4 lõike 1 kuues lõik

Artikli 4 lõige 5

Artikli 8 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 13 lõige 4

Artikli 17 lõike 3 esimene lõik

Artikli 17 lõike 3 teise lõigu punkt b

Artikli 18 lõike 5 esimene lõik

Artikli 18 lõike 5 teise lõigu punkt b

Artikli 28 lõike 4 punkt b

Artikli 28 lõike 6 punkti a alapunkt ii [ME 31]

39.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/23/EÜ, 31. märts 2004, inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta

Artikli 8 lõige 5

Artikli 8 lõige 6

Artikli 9 lõige 4 [ME 32]

Artikkel 28**

40.  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta

Artikli 3 lõige 2

Artikli 12 lõige 4

Artikli 14 punkti 1 esimene taane

Artikli 14 punkti 1 teine taane

Artikli 14 lõike 1 kolmas taane

Artikli 15 lõige 2

Artikli 24 lõige 4

Artikli 26 lõige 1

Artikli 32 kuues lõik lõige 6 [ME 33]

Artikli 47 lõige 3

41.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/98/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ.

Artikli 29 esimene lõik lõige 1**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt a

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt b**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt c**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt d**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt e**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt f**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt g**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt h**

Artikli 29 lõike 2 punkt i [ME 34]

42.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ, 10. juuni 2002, liikmesriikide toidulisandeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta**

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 5**

Artikli 5 lõige 4 seoses vitamiinide ja mineraalainete miinimumkoguste vastuvõtmisega

Artikli 5 lõige 4 seoses vitamiinide ja mineraalainete maksimumkoguste vastuvõtmisega

Artikli 12 lõige 3 [ME 35]

43.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ, 7. mai 2002, loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta

Artikli 7 lõige 2**

Artikli 8 lõige 1**

Artikli 8 lõike 2 teine taane

II LISA

Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a viidatud kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavad õigusaktide sätted, mida kohandatakse rakendusaktide süsteemiga(19)

A.  Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 626/2008/EÜ, 30. juuni 2008, liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta

Artikli 9 lõige 3* [ME 36]

2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)

Artikli 26 lõige 7

Artikli 27 a lõige 5 [ME 37]

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)

Artikli 9b lõige 3

Artikli 10 lõige 4

Artikli 15 lõige 4

Artikli 17 lõike 6 punkt a

Artikli 19 lõige 4 [ME 38]

B.  Kliimameetmed

4.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020

Artikli 3 lõige 2 [ME 39]

5.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ

Artikli 11 a lõige 8

Artikli 16 lõige 12 [ME 40]

C.  Ettevõtlus ja tööstus

6.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuesti sõnastatud)

Artikli 8 lõige 1 koostoimes artikli 9 lõikega 3; [ME 41]

D.  Keskkond

7.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ

Artikli 46 lõige 6 [ME 42]

E.  Statistika

8.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 453/2008, 23. aprill 2008, ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta

Artikli 5 lõige 1 [ME 43]

9.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 177/2008, 20. veebruar 2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93

Artikli 6 lõige 3 seoses kvaliteediaruannete sisu ja esitamise aja kehtestamisega koostoimes artikli 15 lõike 1 punktiga c seoses kvaliteediaruannete sisu ja esitamise aja kehtestamisega.

10.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 716/2007, 20. juuni 2007, välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta

Artikli 6 lõige 3 seoses kvaliteediaruannete sisu ja sageduse kindlaksmääramisega koostoimes artikli 9 lõike 2 punktiga c seoses kvaliteediaruannete sisu ja sageduse kindlaksmääramisega

11.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta määrus (EÜ) nr 1445/2007, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad

Artikli 7 lõige 4 seoses kvaliteediaruannete vormi kehtestamisega, koostoimes artikli 12 lõike 3 punktiga c kvaliteediaruannete vormi määratlemisega

12.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1552/2005, 7. september 2005, ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta

Artikli 9 lõige 4 seoses kvaliteediaruannete ülesehituse määratlemisega [ME 44]

13.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 184/2005, 12. jaanuar 2005, ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta

Artikli 4 lõige 3 seoses kvaliteediaruannete sisu ja regulaarsuse täpsustamisega

14.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta

Artikli 8 lõige 3

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga a seoses Eurostatile andmete edastamisel kasutatava tehnilise vormingu kindlaksmääramisega

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga b

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga d [ME 45]

15.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta

Artikli 8 lõige 2 koostoimes artikli 11 punktiga f seoses kvaliteediaruannete sisu kindlaksmääramisega

16.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/2002, 25. november 2002, jäätmestatistika kohta

Artikli 6 lõike 2 punkt c seoses kvaliteediaruannete sisu määramisega [ME 46]

F.  Siseturu ja teenuste peadirektoraat

17.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ

Artikli 14 lõige 2 [ME 47]

G.  Liikuvus ja transport

18.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

Artikli 10 lõige 3** [ME 48]

19.  Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11. detsember 1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord

Artikli 8 punkti a esimene taane [ME 49]

H.  Tervise- ja tarbijaküsimused

20.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta

Artikli 18 lõige 2 [ME 50]

21.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009 , taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

Artikli 17 teine lõik koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga d

Artikli 29 lõige 4 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga g [ME 51]

22.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002

Artikli 40 punkt c

Artikli 40 punkt d

Artikli 40 punkt e

Artikli 41 lõige 1

Artikli 41 lõige 3

Artikli 42 lõike 2 punkt d

Artikli 45 lõige 4

Artikli 48 lõike 7 punkt c [ME 52]

23.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ

Artikli 7 lõige 2

Artikli 10 lõige 5*

Artikli 26 lõige 3 [ME 53]

24.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 470/2009, 6. mai 2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004

Artikkel 18** [ME 54]

25.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1925/2006, 20. detsember 2006, vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõige 2 [ME 55]

26.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, 20. detsember 2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta

Artikli 13 lõige 3

Artikli 13 lõige 4

Artikli 17 lõike 3 esimene lõik

Artikli 17 lõike 3 teise lõigu punkt b

Artikli 18 lõike 5 esimene lõik

Artikli 18 lõike 5 teise lõigu punkt b

Artikli 28 lõike 6 punkti a alapunkt ii [ME 56]

27.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/23/EÜ, 31. märts 2004, inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta

Artikli 8 lõige 6

Artikli 9 lõige 4 [ME 57]

28.  Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta

Artikli 3 lõige 2

Artikli 14 lõike 1 esimene taane

Artikli 14 lõike 1 teine taane

Artikli 15 lõige 2

Artikli 26 lõige 1 [ME 58]

29.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/98/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ.

Artikli 29 teise lõigu punkt i) [ME 59]

30.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ, 10. juuni 2002, liikmesriikide toidulisandeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta**

Artikli 5 lõige 4 seoses vitamiinide ja mineraalainete maksimumkoguste vastuvõtmisega [ME 60]

III LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 66/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009, Nõukogu direktiivis 97/70/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1257/96 tehtavad muudatused [ME 61]

A.  Keskkond

1)  Määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 5 teine lõik jäetakse välja.

2)  Määrust (EÜ) nr 1221/2009 muudetakse järgmiselt:

a)  artikli 16 lõige 4 jäetakse välja;

b)  artikli 30 lõige 6 jäetakse välja. [ME 62]

B.  Liikuvus ja transport

3)  Direktiivi 97/70/EÜ artikli 8 punkti a teine lõik jäetakse välja.

C.  Tervise- ja tarbijaküsimused

4)  Määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 23 lõike 4 teine lause jäetakse välja.

5)  Direktiivi 2002/46/EÜ artikli 12 lõige 3 jäetakse välja. [ME 63]

D.  Humanitaarabi

6)  Määruse (EÜ) nr 1257/96 artikli 15 lõige 1 jäetakse välja.

(1) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (3) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47. (4) ELT C 81, 15.3.2011, lk 6. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0127. (6) 21.jaanuari 2014. aasta arvamus ( seni avaldamata). (7) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht. (8) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 177/2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93 (ELT L 61, 5.3.2008, lk 6). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 716/2007 välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 171, 29.6.2007, lk 17). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1445/2007, millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad (ELT L 336, 20.12.2007, lk 1). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta (ELT L 35, 8.2.2005, lk 23). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta (ELT L 69, 13.3.2003, lk 1). (15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ(ELT L 267, 10.10.2009, lk 7). (16) Nõukogu 11. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (ELT L 34, 9.2.1998, lk 1). (17) Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (ELT L 163, 2.7.1996, lk 1). (18) Teavitamise eesmärgil on artikli 2 lõike 6 alusel lühendatud tähtaegadele osutavad sätted tähistatud käesolevas lisas * märgiga, artikli 3 alusel kiirmenetlusele osutavad sätted on tähistatud käesolevas lisas ** märgiga, ja artikli 2 lõike 6 alusel lühendatud tähtaegadele osutavad sätted on tähistatud käesolevas lisas *** märgiga ning artikli 2 lõike 5 teises lõigus osutatud õigusaktid on tähistatud käesolevas lisas**** märgiga. [ME 3] (19) Teavitamise eesmärgil on määruse (EL) nr 182/2011 artikli 8 alusel kiirmenetlusele osutavad õigusaktid tähistatud käesolevas lisas ** märgiga.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2013)0452 – C7-0197/2013 – 2013/0220(COD))

P7_TA(2014)0113 A7-0480/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0452),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 81 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0197/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee presidendi 11. oktoobri 2013. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile,

–  võttes arvesse ühist seisukohta delegeeritud õigusaktide kohta, mille esimeeste konverents 3. märtsil 2011 heaks kiitis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkulepet(2), eriti selle punkti 15 ja 1. lisa,

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni õigusaktide delegeerimise volituste kohta(3),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste täitmise üle(4);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7‑0480/2013),

A.  arvestades, et komisjon võttis ülesandeks hinnata 2012. aasta lõpuks, kui palju õigusakte, mis sisaldavad viiteid kontrolliga regulatiivmenetlusele, on endiselt kehtivad, et valmistada ette asjakohased seadusandlikud algatused ja seega viia lõpule kohandamine uue õigusraamistikuga; arvestades, et väljakuulutatud eesmärk on eemaldada Euroopa Parlamendi seitsmenda koosseisu volituste lõppemise ajaks kõigist õigusaktidest sätted, mis viitavad kontrolliga regulatiivmenetlusele. arvestades, et komisjon on esitanud oma kohustuse täitmiseks ettepanekud, tehes seda oodatust palju hiljem;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Lissaboni lepinguga anti seadusandjale võimalus delegeerida komisjonile õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi.

(2)  Meetmed, mida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimine võib hõlmata, vastavad põhimõtteliselt neile, mida hõlmab nõukogu otsuse 1999/468/EÜ(7) artikliga 5a kehtestatud kontrolliga regulatiivmenetlus.

(3)  Juba jõustunud õigusakte, mis kasutavad kontrolliga regulatiivmenetlust, tuleb kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

(4)  Käesolev määrus ei tohiks mõjutada käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on enne käesoleva määruse jõustumist oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

(5)  Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel käesoleva määrusega kohandatud õigusaktide alusel on eriti tähtis, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(6)  Lisas osutatud õigusaktid on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes, kes osalevad seetõttu käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(7)  Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kui käesoleva määruse lisas loetletud õigusaktid näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, on komisjon volitatud käesoleva määruse artikli 2 kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võtma.

Artikkel 2

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 3

Käesolev määrus ei mõjuta käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ning aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a viidatud kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavad õigusaktid, mida kohandatakse delegeeritud õigusaktide süsteemiga.

1.  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001, 28. mai 2001, liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades(8)

2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta(9)

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 12. detsember 2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus(10)

4.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus(11)

5.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007, 13. november 2007, kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000.(12)

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47. (3) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 6. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0127. (5) ELT C 67, 6.3.2014, lk 104. (6) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht. (7) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23). (8) ELT L 174, 27.6.2001, lk 1. (9) ELT L 143, 30.4.2004, lk 15. (10) ELT L 399, 30.12.2006, lk 1. (11) ELT L 199, 31.7.2007, lk 1. (12) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2013)0451 – C7-0198/2013 – 2013/0218(COD))

P7_TA(2014)0114 A7-0010/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0451),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 64 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0198/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee presidendi 11. oktoobri 2013. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile,

–  võttes arvesse ühist seisukohta delegeeritud õigusaktide kohta, mille kiitis 3. märtsil 2011 heaks esimeeste konverents,

–  võttes arvesse viimast Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet(2), eriti selle punkti 15 ja 1. lisa,

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni õigusaktide delegeerimise volituste kohta(3),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste täitmise üle(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0010/2014),

A.  arvestades, et komisjon kohustus 2012. aasta lõpuks hindama, mitu kontrolliga regulatiivmenetlusele viitavat seadusandlikku akti on veel jõus, et valmistada ette asjakohased seadusandlikud algatused ja viia lõpule kohandamine uue õigusraamistikuga; arvestades, et väljakuulutatud eesmärk on eemaldada Euroopa Parlamendi 7. koosseisu volituste lõppemise ajaks kõigist õigusaktidest sätted, mis viitavad kontrolliga regulatiivmenetlusele; arvestades, et komisjon on teinud seda kohustust täitvad ettepanekud oodatust hiljem;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 64 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207 ja artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Lissaboni lepinguga anti seadusandjale võimalus delegeerida komisjonile õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi.

(2)  Meetmed, mida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimine võib hõlmata, vastavad põhimõtteliselt neile, mida hõlmab nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikliga 5a kehtestatud kontrolliga regulatiivmenetlus.(7)

(3)  Tuleb kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid juba jõustunud õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse.

(4)  Käesolev määrus ei tohiks mõjutada käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on enne käesoleva määruse jõustumist oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

(5)  Kuna käesoleva määrusega tehtavad kohandused käsitlevad üksnes menetlusi, ei pea liikmesriigid direktiivide puhul neid üle võtma.

(6)  Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel käesoleva määrusega kohandatud õigusaktide alusel on eriti tähtis, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.  Kui määruse lisas loetletud õigusaktid näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, on komisjon volitatud käesoleva määruse artikli 2 kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võtma.

2.  Kui lisas loetletud õigusaktid näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 osutatud kiirmenetluse kasutamist, on komisjon volitatud käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud kiirmenetluse kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võtma.

Artikkel 2

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon koostab delegeeritud volituste kasutamise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 1]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemise kuupäeva esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et neil ei ole õigusakti suhtes vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Erandina esimesest lõigust on vastuväidete esitamise tähtaeg kolm kuud, mida pikendatakse kolme kuu võrra Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel seoses lisa G jaotise punktides 81(8), 82(9), 85(10), 86(11), 90–93(12) ja H jaotise punktis 95(13) loetletud määruste kohaselt vastu võetud delegeeritud aktidega. [ME 2]

6.  Kui käesoleva määruse lisas loetletud õigusaktid näevad ette, et otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c määratud tähtaega on kõnealuse otsuse artikli 5a lõike 5 punkti b alusel lühendatud, kehtestatakse kõnealuse artikli lõikega 5 ettenähtud tähtajaks üks kuu.

Artikkel 3

1.  Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 2 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 4

Käesolev määrus ei mõjuta käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a viidatud kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavad õigusaktid, mida kohandatakse delegeeritud õigusaktide süsteemiga(14).

A.  Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)

2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, 7. märts 2002, elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)

B.  Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, 30. november 2009, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl**

4.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

5.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

6.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)**

7.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

8.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

9.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, 18. september 2000, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

10.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999, plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

11.  Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses**

12.  Nõukogu direktiiv 93/103/EÜ, 23. november 1993, kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

13.  Nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ, 3. detsember 1992, maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

14.  Nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ, 3. november 1992, puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

15.  Nõukogu direktiiv 92/58/EMÜ, 24. juuni 1992, töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

16.  Nõukogu direktiiv 92/57/EMÜ, 24. juuni 1992, tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

17.  Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel**

18.  Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses**

19.  Nõukogu direktiiv 90/269/EMÜ, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses**

20.  Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ, 30. november 1989, töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

21.  Nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ, 30. november 1989, töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

22.  Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta**

C.  Kliimameetmed

23.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009, 16. september 2009, osoonikihti kahandavate ainete kohta

24.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006

D.  Energeetika

25.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2009, 25. november 2009, rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta

26.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009, 13. juuli 2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005

27.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009, 13. juuli 2009, võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003

28.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

29.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ

30.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ

E.  Ettevõtlus ja tööstus

31.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 661/2009, 13. juuli 2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid

32.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ) parandus

33.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks

34.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ

35.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ, 18. juuni 2009, mänguasjade ohutuse kohta

36.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ, 6. mai 2009, kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta

37.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/34/EÜ, 23. aprill 2009, mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (uuestisõnastatud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)

38.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)

39.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ

40.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, 11. veebruar 2004, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist

41.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ, 11. veebruar 2004, heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta

42.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, 13. oktoober 2003, väetiste kohta

43.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

44.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/68/EÜ, 16. detsember 1997, väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

45.  Nõukogu direktiiv 75/324/EMÜ, 20. mai 1975, aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

F.  Keskkond

46.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009, 16. september 2009, hülgetoodetega kauplemise kohta

47.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta

48.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/126/EÜ, 21. oktoober 2009, mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta

49.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006**

50.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (jäätmete raamdirektiiv)

51.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)

52.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta

53.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ, 23. oktoober 2007, üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta

54.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts 2007, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)

55.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta [ME 4]

56.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006, 18. jaanuar 2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ

57.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest

58.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, 15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta

59.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/7/EÜ, 15. veebruar 2006, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ

60.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004, 29. aprill 2004, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ

61.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ, 15. detsember 2004, arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus

62.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ, 21. aprill 2004, teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ

63.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega

64.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta

65.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik

66.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, 18. september 2000, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta

67.  Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta

68.  Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta

69.  Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ, 16. september 1996, polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta

70.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta

71.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta

72.  Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

73.  Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta

74.  Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ, 12. juuni 1986, keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses

G.  Statistika

75.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2009, 25. november 2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat

76.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta

77.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

78.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta

79.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta (EMPs kohaldatav tekst)

80.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas

81.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 451/2008, 23. aprill 2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93**** [ME 5]

82.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine)**** [ME 6]

83.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 862/2007, 11. juuli 2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta

84.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 458/2007, 25. aprill 2007, Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta

85.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi**** [ME 7]

86.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1161/2005, 6. juuli 2005, muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa**** [ME 8]

87.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 808/2004, 21. aprill 2004, infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta

88.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)

89.  Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta

90.  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/98, 19. mai 1998, kiirstatistika kohta**** [ME 9]

91.  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95, 23. oktoober 1995, tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta**** [ME 10]

92.  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 696/93, 15. märts 1993, statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks**** [ME 11]

93.  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3924/91, 19. detsember 1991, ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta**** [ME 12]

H.  Siseturg ja teenused

94.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul

95.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta**** [ME 13]

96.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997, ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta

I.  Liikuvus ja transport

97.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006

98.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ

99.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 392/2009, 23. aprill 2009, reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral

100.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta

101.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/33/EÜ, 23. aprill 2009, keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

102.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/18/EÜ, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ

103.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta

104.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 300/2008, 11. märts 2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002**

105.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ, 19. november 2008, maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta

106.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta*

107.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta

108.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta**

109.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ, 20. detsember 2006, juhilubade kohta (uuestisõnastamine)

110.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 336/2006, 15. veebruar 2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95

111.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/87/EÜ, 12. detsember 2006, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ***

112.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2111/2005, 14. detsember 2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9

113.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ, 26. oktoober 2005, sadamate turvalisuse tugevdamise kohta**

114.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/44/EÜ, 7. september 2005, ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel

115.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 868/2004, 21. aprill 2004, mis käsitleb kaitset kolmandate riikide poolse subsideerimise ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju

116.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2004, 21. aprill 2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91

117.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 785/2004, 21. aprill 2004, kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele

118.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ, 29. aprill 2004, tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus

119.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta

120.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 782/2003, 14. aprill 2003, tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel

121.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

122.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ, 14. aprill 2003, ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta

123.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2099/2002, 5. november 2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust

124.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/59/EÜ, 27. juuni 2002, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ

125.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/30/EÜ, 26. märts 2002, müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel

126.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/96/EÜ, 4. detsember 2001, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid

127.  Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

128.  Nõukogu direktiiv 98/41/EÜ, 18. juuni 1998, ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta

129.  Nõukogu direktiiv 96/50/EÜ, 23. juuli 1996, siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses

130.  Nõukogu direktiiv 95/50/EÜ, 6. oktoober 1995, ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta

131.  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, 16. detsember 1991, tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses

132.  Nõukogu direktiiv 91/672/EMÜ, 16. detsember 1991, siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta

J.  Tervise- ja tarbijaküsimused

133.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks

134.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/54/EÜ, 18. juuni 2009, loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta**

135.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ, 6. mai 2009, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

136.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/32/EÜ, 23. aprill 2009, toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

137.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ

138.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1394/2007, 13. november 2007, uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta

139.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1901/2006, 12. detsember 2006, pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta

140.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, 12. jaanuar 2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded

141.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, 27. oktoober 2004, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 98/109/EMÜ***

142.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks

143.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad

144.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta

145.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet

146.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2160/2003, 17. november 2003, salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta

147.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2065/2003, 10. november 2003, toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta

148.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta

149.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ

150.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, 17. november 2003, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ**

151.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused

152.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, 22. mai 2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad

153.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

154.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ, 12. märts 2001, geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

155.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta

156.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/2/EÜ, 22. veebruar 1999, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta***

157.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97, 27. jaanuar 1997, uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta

158.  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 315/93, 8. veebruar 1993, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes**

159.  Nõukogu direktiiv 89/108/EMÜ, 21. detsember 1988, kiirkülmutatud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

K.  Maksundus ja tolliliit

160.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 70/2008/EÜ, 15. jaanuar 2008, tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47. (3) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 6. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0127. (5) 16.oktoobri 2013. aasta arvamus ( seni avaldamata). (6) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht. (7) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 451/2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93 (ELT L 145, 4.6.2008, lk 65). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (ELT L 97, 9.4.2008, lk 13). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1161/2005 muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa (ELT L 191, 22.7.2005, lk 22). (12) Nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta (ELT L 162, 5.6.1998, lk 1); nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (ELT L 257, 27.10.1995, lk 1); nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (ELT L 76, 30.3.1993, lk 1); nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3924/91 ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta (ELT L 374, 31.12.1991, lk 1). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT 243, 11.9.2002, lk 1). (14) Teavitamise eesmärgil on artikli 2 lõike 6 alusel lühendatud tähtaegadele osutavad õigusaktid tähistatud käesolevas lisas * märgiga, artikli 3 alusel kiirmenetlusele osutavad õigusaktid on tähistatud käesolevas lisas ** märgiga, artikli 2 lõike 6 alusel lühendatud tähtaegadele osutavad õigusaktid on tähistatud käesolevas lisas *** märgiga ning artikli 2 lõike 5 teises lõigus osutatud õigusaktid on tähistatud käesolevas lisas**** märgiga.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Oskar Herics kontrollikoja liikmeks (C7-0009/2014 – 2014/0802(NLE))

P7_TA(2014)0115 A7-0128/2014

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0009/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 108,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0128/2014),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 17. veebruari 2014. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Oscar Herics kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 136 muutmise kohta seoses parlamendiliikmete osavõtuga istungitest (2013/2033(REG))

P7_TA(2014)0116 A7-0038/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise ettepanekut (B7-0051/2013),

–  võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta otsust 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus(1),

–  võttes arvesse juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsust Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0038/2014),

1.  otsustab teha kodukorras järgmise muudatuse;

2.  tuletab meelde, et muudatus jõustub järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Euroopa Parlamendi kodukord Artikkel 136 – lõige 2 2.  Iga istungi protokolli kantakse kohalviibinud parlamendiliikmete nimed vastavalt kohalolijate nimekirjale. 2.  Kohalviibijana kantakse iga istungi protokolli kohalviibinud parlamendiliikmete nimed vastavalt kohalolijate nimekirjale. Vabandataval põhjusel puudujana kantakse iga istungi protokolli nende parlamendiliikmete nimed, kelle puudumist peab parlamendi president põhjendatuks.

(1) ELT L 262, 7.10.2005, lk 1. (2) ELT C 159, 13.7.2009, lk 1.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 443/2009, et määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks (COM(2012)0393 – C7-0184/2012 – 2012/0190(COD))

P7_TA(2014)0117 A7-0151/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0393),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0184/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2012. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 29. novembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0151/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 443/2009, et määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 333/2014) lõplikule kujule).

(1) ELT C 44, 15.2.2013, lk 109.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (COM(2013)0161 – C7-0087/2013 – 2013/0088(COD))

P7_TA(2014)0118 A7-0031/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0161),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 118 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0087/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni 14. oktoobri 2013. aasta arvamust delegeeritud õigusaktide kasutamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0031/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  palub komisjonil pärast seadusandliku menetluse lõppu võtta meetmeid määruse kodifitseerimiseks;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 40/94(2), mida on 2009. aastal kodifitseeritud nõukogu määrusena (EÜ) nr 207/2009(3), loodi Euroopa Liidu kaubamärgi kaitse süsteem, millega on ette nähtud kaubamärkide kaitse Euroopa Liidu tasandil, paralleelselt kaubamärkide kaitsega liikmesriikide tasandil vastavalt siseriiklikele kaubamärgisüsteemidele, mida on ühtlustatud nõukogu direktiiviga 89/104/EMÜ(4), mida on kodifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina 2008/95/EÜ(5).

(2)  Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleks ajakohastada määruse (EÜ) nr 207/2009 terminoloogiat. Sellega seoses tuleb asendada tekst See hõlmab teksti „ühenduse kaubamärk” asendamist tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärk”. Kooskõlas 2012. aasta juulis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vastu võetud ühise lähenemisviisiga liidu detsentraliseeritud asutustele tuleks nimi „Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)” asendada nimega „Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet Intellektuaalomandi Amet” (edaspidi „amet”). [ME 1]

(3)  Pärast komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”(6), hindas komisjon põhjalikult kaubamärgisüsteemi toimimist Euroopas tervikuna, võttes arvesse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandit ja nende vastasmõju.

(4)  Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta(7) komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta.

(5)  Alates ühenduse kaubamärgisüsteemi loomisest saadud kogemused osutavad, et liidu ja kolmandate riikide ettevõtjad on omaks võtnud selle süsteemi, mis pakub edukat ja asjakohast täiendust ja alternatiivi kaubamärkide kaitsele liikmesriikide tasandil. [ME 2]

(6)  Nende ettevõtjate jaoks, kes ei soovi kaubamärgi kaitset liidu tasandil või kellel ei ole võimalik saada ELi-ülest kaitset, kuid kellel puuduvad tõkked kaitse tagamiseks liikmesriigi tasandil, on siseriiklikud kaubamärgid jätkuvalt olulised. Tuleks jätta kaubamärgi kaitset sooviva isiku otsustada, kas taotleda kaitset siseriikliku kaubamärgina ühes või mitmes liikmesriigis või ainult Euroopa Liidu kaubamärgina või mõlemal tasandil.

(7)  Kuigi ühenduse kaubamärgisüsteemi üldise toimimise hindamisel leiti, et paljud süsteemi aspektid, sealhulgas süsteemi põhimõtted, on ajaproovile hästi vastu pidanud ning jätkuvalt vastavad ettevõtjate vajadustele ja ootustele, järeldas komisjon 24. mai 2011. aasta teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”(8), et tuleb ajakohastada kaubamärgisüsteemi liidus, muutes selle tulemuslikumaks, tõhusamaks ja ühtsemaks ning kohandades seda internetiajastule.

(8)  Kooskõlas ühenduse kaubamärgisüsteemi parandamise ja muutmisega tuleks täiendavalt ühtlustada ja viia asjakohasel määral liidu kaubamärgisüsteemiga kooskõlla siseriiklikud kaubamärgialased õigusaktid ja tavad, et tagada võimalikult võrdsed tingimused kaubamärkide registreerimiseks ja kaitseks kogu liidus.

(9)  Selleks et võimaldada suuremat paindlikkust, tagades samas suurema õiguskindluse seoses kaubamärkide esitamisega, tuleks Euroopa Liidu kaubamärgi määratlusest välja jätta graafiliselt esitamise nõue. Tähist võib Euroopa Liidu kaubamärkide registris esitada mis tahes asjakohases vormis ja seega mitte ainult graafiliselt, niivõrd kuivõrd esitamine kui tähist on võimalik esitada viisil, mis on selge, täpne, iseenesest täielik, hõlpsasti juurdepääsetav, püsiv ja objektiivne. Seetõttu võiks lubada esitada tähist mis tahes asjakohases vormis, võttes arvesse üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel täpselt ja selgelt kindlaks määrata kaitse all oleva objekti. [ME 3]

(10)  Määruse (EÜ) nr 207/2009 kehtivate sätetega ei ole ette nähtud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse samal tasemel nagu muude liidu õigusaktidega. Seetõttu tuleb täpsustada absoluutsed keeldumispõhjused seoses päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega ning tagada täielik kooskõla liidu õigusaktidega, millega on ette nähtud kõnealuste intellektuaalomandiõiguste kaitse. Selleks et tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega, tuleb kõnealuste absoluutsete keeldumispõhjuste ulatust laiendada, et hõlmata ka kaitstud traditsioonilised veininimetused ja garanteeritud traditsioonilised tooted.

(11)  Kaitset ei tuleks tagada kaubamärkidele, mille taotlus on esitatud kirjastiilis või keeles, mis ei ole liidus arusaadav, kui nende registreerimisest oleks keeldutud absoluutsetel keeldumisalustel, kui need oleks tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde.

(12)  Tuleks muuta keerulisemaks kaubamärkide ebaaus omandamine, laiendades võimalusi selliste Euroopa Liidu kaubamärgi taotluste tagasilükkamiseks, mis on esitatud pahauskselt.

(13)  Selleks et säilitada liidu tasandil kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste õiguste tugev kaitse, tuleb täpsustada, et kõnealused õigused võimaldavad esitada vastuväiteid hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise kohta, olenemata sellest, kas need on ka keeldumispõhjused, mida võtab kontrollija arvesse ex officio.

(14)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt varem registreeritud kaubamärk on hiljem registreeritud kaubamärkidest ülimuslikum, tuleb ette näha, et Euroopa Liidu kaubamärgist tulenevate õiguste jõustamine ei piira õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu(9) artikli 16 lõikega 1.

(15)  Õiguskindluse ja selguse tagamiseks tuleb täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste puhul, tuleks Euroopa kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse Euroopa kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste kaubanduslik päritolu. [ME 4]

(16)  Võib tekkida segadus seoses kaupade või teenuste kaubandusliku päritoluga, kui äriühing kasutab ärinimena sama või sarnast tähist viisil, mis loob seose sellist nime kandva äriühingu ning kõnealuse äriühingu kaupade või teenuste vahel. Euroopa Liidu kaubamärgi õiguse rikkumisena tuleks seega käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks nende kaubandusliku päritolu põhjal.

(17)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane sätestada, et Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ(10).

(18)  Selleks et tugevdada kaubamärkide kaitset ja tõhusamalt võidelda võltsimise vastu, ja ilma et see piiraks WTO eeskirjade, eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peaks Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul olema õigus takistada kolmandatel isikutel kaupade toomist kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile ilma vabasse ringlusse laskmiseta, kui sellised kaubad tuuakse kolmandatest riikidest ja need kannavad ilma loata kaubamärki, mis on sisuliselt identne Euroopa Liidu kaubamärgiga, mis on registreeritud seoses nende kaupadega. See ei tohiks piirata geneeriliste ravimite tõrgeteta transiiti, mis on kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige nagu on käsitletud 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsil vastu võetud deklaratsioonis intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) ja rahvatervise kohta. [ME 115]

(18a)  Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul peaks olema õigus võtta asjakohaseid õiguslikke meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad õigust paluda riigi tolliametil võtta kaupade suhtes, mis väidetavalt rikuvad tema õigusi, selliseid meetmeid nagu kinnipidamine ja hävitamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 608/2013(11). [ME 6]

(18b)  Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 28 sätestatakse, et õiguse omaja vastutab kahju kannatanud kauba valdaja ees, kui muu hulgas seoses kõnealuste kaupadega leitakse, et nendega ei rikuta intellektuaalomandi õigusi. [ME 7]

(18c)  Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid geneeriliste ravimite tõrgeteta transiidi tagamiseks. Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul ei tohiks olla õigust takistada kolmandaid isikuid toomast äritegevuse raames kaupu liikmesriigi tolliterritooriumile sel põhjusel, et ravimi toimeaine rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus (INN) on oletatavasti või tegelikult sarnane registreeritud kaubamärgiga. [ME 8]

(19)  Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva võltsitud kauba sisenemist, eelkõige sellise internetimüügi raames, mille puhul toode turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, peaks kehtival viisil registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult võltsitud kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses. Selliste meetmete võtmise korral peaksid liikmesriigid tagama, et kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi teavitatakse meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes. [ME 9]

(20)  Selleks et Euroopa Liidu kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad kandmisele eelnevad ettevalmistavad tegevused.

(21)  Euroopa Liidu kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste tähiste või märkide kasutamist, mida kasutatakse õiglaselt ning kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Selleks et luua kaubamärkide ja ärinimede jaoks võrdsed tingimused konfliktide korral seoses sellega, et ärinimedele antakse pidevalt piiramatu kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, peaks selline kasutamine hõlmama üksnes enda isikliku nime kasutamist. Veel peaks see hõlmama kirjeldavate või eristumatute tähiste või märkide kasutamist üldiselt. Lisaks ei peaks Euroopa omanikul olema õigust takistada Euroopa Liidu kaubamärgi üldist õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks.

(22)  Selleks et tagada õiguskindlus ja kaitsta seaduspäraselt omandatud kaubamärgiõigusi, on ilma et see piiraks põhimõtet, mille kohaselt hiljem registreeritud kaubamärki ei saa jõustada varem registreeritud kaubamärgi vastu, asjakohane ja vajalik ette näha, et Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul ei peaks olema õigust takistada hilisema kaubamärgi kasutamist, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil varasemat kaubamärki ei olnud võimalik hilisema kaubamärgi vastu kasutada. Kontrollimisel peaksid tolliasutused kasutama volitusi ja menetlusi, mis on kehtestatud intellektuaalomandiõigusi reguleerivate tollialaste ELi õigusaktidega. [ME 10]

(23)  Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks peaks Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust, olema piisav antud õiguste säilitamiseks, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud.

(24)  Määrusega (EÜ) nr 207/2009 on antud komisjonile volitused võtta vastu kõnealuse määruse rakenduseeskirjad. Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb viia määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt komisjonile antud volitused vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

(25)  Esmatähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(26)  Selleks et tagada selliste õigusaktide tõhus registreerimine, mis käsitlevad Euroopa Liidu kaubamärki omandiõiguse objektina, ja Euroopa Liidu kaubamärkide registri täielik läbipaistvus, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks taotleja konkreetsed kohustused seoses konkreetsete kaubamärkidega, Euroopa Liidu kaubamärkide üleandmise kord, asjaõiguse tekkimine ja üleandmine, sundtäitmine, osalemine maksejõuetusmenetluses, litsentsi andmise või üleandmise kandmine registrisse ning asjakohaste kannete kehtetuks tunnistamine või muutmine.

(27)  Pidades silmas, et liikmesriikide intellektuaalomandi õiguskaitse keskametitele (edaspidi „liikmesriikide ametid”) esitatavate ühenduse kaubamärgi taotluste arv on väike ja see on järk-järgult vähenenud, tuleks ette näha, et Euroopa Liidu kaubamärgi taotlused esitatakse ainult ametile.

(28)  Euroopa Liidu kaubamärgi kaitse antakse seoses teatavate kaupade või teenustega, mille olemus ja arv määravad kaubamärgi omanikule antava kaitse ulatuse. Seepärast on esmatähtis kehtestada määruses (EÜ) nr 207/2009 kaupade ja teenuste määramise ja klassifitseerimise eeskirjad ning tagada õiguskindlus ja usaldusväärne haldamine, nähes ette, et taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille puhul taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult taotluse alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Üldmõistete kasutamist tuleks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu ja teenuseid. Selliste Euroopa Liidu kaubamärkide omanikele, mis tulenevalt ameti varasemast tavast on registreeritud Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, tuleks anda võimalus kohandada oma kaupade ja teenuste kirjeldust, tagamaks, et registri sisu vastab selguse ja täpsuse nõuetele vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale.

(29)  Selleks et näha ette tulemuslik ja tõhus kord Euroopa Liidu kaubamärgi taotluste, sealhulgas prioriteedinõuete ja vanemusnõuete esitamiseks, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise vahendid ja üksikasjad, Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse vorminõuete üksikasjad, kõnealuse taotluse sisu, taotluse esitamise lõiv, samuti samaväärsuse kontrollimise, varasema taotluse prioriteedi, näituseprioriteedi ja siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõudmise kord. [ME 11]

(30)  Praegused Euroopa Liidu kaubamärgi ja siseriiklikud otsingusüsteemid ei ole usaldusväärsed ega tõhusad. Seepärast tuleks need ameti ja liikmesriikide ametite vahelises koostöös asendada kõikehõlmavate, kiirete ja võimsate otsingumootoritega, mis on üldsusele tasuta kasutamiseks.

(31)  Selleks et amet saaks läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult, tõhusalt ja kiirelt läbi vaadata ja registreerida Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusi, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks taotluse esitamise kuupäeva käsitlevate nõuete ja taotluse vorminõuete täitmise kontrolli kord, klassiga seotud lõivude tasumise kontrolli ja absoluutsete keeldumispõhjuste läbivaatamise kord, taotluse avaldamisega seotud üksikasjad, taotluse avaldamisel tehtud vigade või eksimuste parandamise kord, kolmandate isikute vastuväidetega seotud korra üksikasjad, vaidlustamiskorra üksikasjad, vastulausete esitamise ja menetlemise korra ning taotluste muutmise ja osadeks jagamise korra üksikasjad, Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisel registrisse kantavad andmed, registreerimise avaldamist käsitlevad üksikasjad ning registreerimistunnistuse sisu ja kõnealuse tunnistuse väljastamise üksikasjad.

(32)  Selleks et võimaldada Euroopa Liidu kaubamärke tulemuslikult ja tõhusalt uuendada ning ilma õiguskindlust vähendamata turvaliselt tegelikkuses kohaldada Euroopa Liidu kaubamärgi muutmist ja jagamist käsitlevaid sätteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu kaubamärgi uuendamise üksikasjad ning Euroopa Liidu kaubamärgi muutmise ja jagamise kord. [ME 12]

(33)  Selleks et võimaldada Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul Euroopa Liidu kaubamärgist hõlpsasti loobuda, järgides samas kolmandate isikute õigusi, mis on kantud registrisse seoses kõnealuse märgiga, ja tagada, et Euroopa Liidu kaubamärki saab läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult ja tõhusalt tühistada või kehtetuks tunnistada, ja võtta arvesse käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu kaubamärgist loobumise kord, samuti tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord.

(34)  Selleks et võimaldada apellatsioonikodadel läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt, mille puhul võetakse arvesse määruses (EÜ) nr 207/2009 sätestatud põhimõtteid, tulemuslikult, tõhusalt ja põhjalikult läbi vaadata ameti otsuseid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kaebuse esitamist käsitleva teate sisu, kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord, apellatsioonikoja otsuste sisu ja vorm ning kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmise kord.

(35)  Lisaks kehtivatele ühenduse kaubamärki käsitlevate sätetele ning siseriiklike süsteemide ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi vahelise praeguse tasakaalustamatuse vähendamiseks tuleb Euroopa sertifitseerimismärkide kaitseks lisada erisätted, mis võimaldavad sertifitseerival asutusel või organisatsioonil lubada sertifitseerimissüsteemi osalistel kasutada märki selliste kaupade või teenuste tähisena, mis vastavad sertifitseerimisnõuetele.

(35a)  Et aidata kaasa kogu registrisüsteemi toimivuse parandamisele ja tagada, et kaubamärke ei registreerita, kui on olemas absoluutsed põhjused nende tagasilükkamiseks, sealhulgas eriti juhul, kui kaubamärk on kirjeldav või mitteeristuv või oma olemuse tõttu üldsust eksitav näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas, peaksid kolmandad isikud olema võimelised esitama liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele kirjalikud kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, miks absoluutsed põhjused on registreerimisele takistuseks. [ME 13]

(36)  Selleks et tagada Euroopa Liidu kollektiivkaubamärkide ja sertifitseerimismärkide tulemuslik ja tõhus kasutamine, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kõnealuste märkide kasutamist käsitlevate reguleerivate õigusaktide sisu esitamise tähtaeg ja sisu vorminõuded. [ME 14]

(37)  Ühenduse kehtiva kaubamärgisüsteemi kohaldamisel saadud kogemused osutasid, et süsteemi teatavaid aspekte saab parandada. Seega tuleks võtta teatavaid meetmeid, et vajaduse korral lihtsustada ja kiirendada menetlusi ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust.

(38)  Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi sujuva, tulemusliku ja tõhusa toimimise tagamiseks tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks otsuste vorminõuded, suulise menetluse üksikasjad ja tõendite kogumise üksikasjad, teatamise üksikasjad, õiguste kaotamisest teatamise kord, menetlusosaliste kasutatavad teated ja vormid, tähtaegade arvutamist ja kestust käsitlevad eeskirjad, otsuse tühistamise, registri kande tühistamise, otsuses olevate ilmsete eksimuste ja ameti vigade parandamise kord, menetluse katkestamise üksikasjad, kulude jaotamise ja kindlaksmääramise menetlus ja kord, registrisse kantavad andmed, toimikutega tutvumise ja toimikute pidamise üksikasjad, Euroopa Liidu kaubamärgibülletäänis ja ameti teatajas avaldamise üksikasjad, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise halduskoostöö üksikasjad ning ametiga suhtlemisel esindamise üksikasjad. [ME 15]

(39)  Õiguskindluse ja suurema läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane määrata selgelt kindlaks kõik ameti ülesanded, sealhulgas need, mis ei ole seotud liidu kaubamärgisüsteemi juhtimisega.

(40)  Tavade ühtlustamiseks ja ühiste vahendite arendamiseks tuleb ette näha asjakohane ameti ja liikmesriikide ametite vahelise koostöö raamistik, millega määratakse selgelt kindlaks põhilised koostöövaldkonnad ning võimaldatakse ametil koordineerida asjakohaseid liidu huvides olevaid ühisprojekte ja rahastada kõnealuseid ühisprojekte toetuste abil teatava maksimumsumma piires. Kõnealune koostöö peaks kasu tooma ettevõtjatele, kes kasutavad kaubamärgisüsteeme Euroopas. Käesoleva Euroopa Liidus. Määrusega (EÜ) nr 207/2009 ette nähtud liidu korra kasutajatele peaksid ühisprojektid, eelkõige otsingute tegemiseks ja konsulteerimiseks kasutatavad andmebaasid, tagama tasuta täiendavad, kaasavad, ja tõhusad ja tasuta vahendid, mille abil täita Euroopa Liidu kaubamärgi ühtsuse põhimõttest tulenevaid erinõudeid. Ühisprojektide tulemuste rakendamine ei peaks olema siiski liikmesriikidele kohustuslik. On küll oluline, et kõik osapooled aitaksid näiteks parimate tavade ja kogemuste jagamise kaudu ühisprojektide edule kaasa, kuid range kohustus, mis nõuab kõikidelt liikmesriikidelt ühisprojektide tulemuste rakendamist, isegi kui liikmesriik näiteks leiab, et tal on juba olemas parem IT- või muu sarnane vahend, ei oleks proportsionaalne ega kasutajate parimates huvides. [ME 16]

(41)  Teatavad ameti juhtimist käsitlevad põhimõtted tuleks viia kooskõlla liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku 2012. aasta juulis.

(42)  Suurema õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides tuleb ajakohastada teatavaid sätteid, mis käsitlevad ameti ülesehitust ja toimimist.

(43)  Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks vältida märkimisväärse eelarveülejäägi teket. See ei tohiks mõjutada ameti kohustust säilitada rahareserv, mis kataks ühe aasta tegevuskulud, et tagada tegevuse ja ülesannete täitmise järjepidevus.

(44)  Selleks et võimaldada tulemuslikult ja tõhusalt muuta Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus või registreerimine siseriikliku kaubamärgi taotluseks, tagades samas asjaomaste nõuete täitmise põhjaliku kontrolli, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks vorminõuded, millele muutmisavaldus peab vastama, ning selle läbivaatamise ja avaldamise üksikasjad.

(44a)  Lõivude struktuur on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2869/95(12). Lõivude struktuur on liidu kaubamärgisüsteemi toimimise keskne aspekt ja seda on alates selle kehtestamisest läbi vaadatud ainult kaks korda pärast märkimisväärset poliitilist arutelu. Lõivude struktuuri tuleks seetõttu reguleerida vahetult määruses (EÜ) nr 207/2009. Määrus (EÜ) nr 2869/95 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada ja komisjoni määruses (EÜ) nr 2868/95(13) sisalduvad sätted lõivude struktuuri kohta tuleks välja jätta. [ME 17]

(45)  Selleks et tagada tulemuslik ja tõhus vaidluste lahendamise meetod vaidluste lahendamiseks, kooskõla määruses (EÜ) nr 207/2009 sätestatud keelekasutuskorraga, kiire otsuste tegemine lihtsa sisuga otsuste kiire tegemine juhtumite korral, apellatsioonikodade tulemuslik ja tõhus töökorraldus ning asjakohaste ja mõistlikul tasemel lõivude nõudmine ameti poolt, järgides samas määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaseid eelarvepõhimõtteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks ametiga suhtlemisel kasutatavad keeled kasutatavate keeltega seotud üksikasjad, juhud, mil vastulause ja tühistamise otsuseid võib teha üks liige, apellatsioonikodade töökorralduse töökorraldusega seotud üksikasjad, ametile makstavad lõivud ja nende maksmise lõivude maksmisega seotud üksikasjad. [ME 18]

(46)  Selleks et tagada rahvusvaheliste kaubamärkide tulemuslik ja tõhus registreerimine täielikus kooskõlas märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli eeskirjadega, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise korra üksikasjad.

(46a)  Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(14) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 11. juulil 2013(15).[ME 19]

(47)  Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 207/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 207/2009 muudetakse järgmiselt:

(1)  Pealkirjas asendatakse tekst „ühenduse kaubamärk” tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärk”.

(2)  Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kaubamärk” tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused. [ME 20. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(3)  Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kaubamärkide kohus” tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärkide kohus” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused. [ME 21. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(4)  Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kollektiivkaubamärk” tekstiga „Euroopa Liidu kollektiivkaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused. [ME 22. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(5)  Kogu määruses, välja arvatud punktides 2, 3 ja 4 osutatud juhtudel, asendatakse tekst „ühendus”, „Euroopa Ühendus” ja „Euroopa ühendused” sõnaga „liit” ning tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(6)  Kogu määruses asendatakse sõna „amet”, niivõrd kuivõrd see osutab määruse artikliga 2 loodud Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), sõnaga „amet” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(7)  Kogu määruses asendatakse sõna „juhataja” sõnaga „tegevdirektor” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(8)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 2

Amet

1.  Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet Intellektuaalomandi Amet (edaspidi „amet”). [ME 23. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

2.  Kõiki viiteid liidu õigusaktides Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) käsitatakse viidetena ametile.”

(9)  Artikkel 4 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 4

Tähised, millest Euroopa Liidu kaubamärk võib koosneda

(10)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punktid j ja k asendatakse järgmisega:"

_____________

* Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta seoses sama liiki tootega (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).”; [ME 25]

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

(11)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

b)  lõike 4 sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:"

„4. Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubandustegevuses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset tagavate liidu õigusaktidega või kõnealuse tähise suhtes kohaldatavate liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses:”;

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Lõike 2 tähenduses varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, kui varasema Euroopa Liidu kaubamärgi olemasolu korral on sellel liidus maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolu korral on sellel maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.”

(12)  Artikkel 9 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 9

Euroopa Liidu kaubamärgiga antavad õigused

1.  Registreeritud Euroopa Liidu kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse.

2.  Ilma et see piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on selle omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid tema nõusolekuta kasutamast kaubandustegevuse käigus mis tahes tähist seoses kaupade või teenustega, kui:

3.  Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

4.  Samuti on Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punktis c osutatud selliste kaupade importi liitu, mis turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 608/2013**, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses ning kui asjaomased kaubad, kaasa arvatud nende pakendid, kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupadega seoses registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest Euroopa Liidu kaubamärgist eristada. Selliste meetmete võtmise korral peaksid liikmesriigid tagama, et kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi teavitatakse meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes.

5.  Ilma et see piiraks WTO eeskirjade, eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peab Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandatel isikutel kaupade toomist äritegevuse raames liidu tolliterritooriumile ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne Euroopa Liidu kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest Euroopa Liidu kaubamärgist eristada. [ME-d 28 ja 116]

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 28.6.2013, lk 15).”;

(13)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 9a

Omaniku õiguste rikkumine kujunduse, pakendi või muude vahendite kasutamise teel

Artikkel 9b

Kuupäev, mil jõustuvad õigused kolmandate isikute suhtes

1.  Euroopa Liidu kaubamärgiga antud õigused jõustuvad kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil avaldatakse teave kaubamärgi registreerimise kohta.

2.  Mõistlikku kompensatsiooni võib nõuda seoses toimingutega, mis leiavad aset pärast Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva, kui need toimingud oleksid pärast kaubamärgi registreerimise avaldamist kõnealuse avaldamise tõttu keelatud.

3.  Juhtumiga tegelev kohus ei või teha sisulist otsust enne, kui registreerimine avaldatakse.”

(14)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 12

Euroopa Liidu kaubamärgi mõju piirangud

1.  Euroopa Liidu kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada kaubandustegevuse käigus:

Esimest Käesolevat lõiku kohaldatakse ainult juhul, kui kolmas isik järgib kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava.

2.  Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:

2a.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatele isikutele kaubamärgi põhjendatud kasutamist mis tahes mitteärilisel eesmärgil.

2b.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.” [ME 29]

(15)  Artikli 13 lõikes lõige 1 asendatakse tekst „ühenduse” tekstiga „Euroopa Majanduspiirkonna”. järgmisega:"

„1. Euroopa Liidu kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamist seoses kaupadega, mille kõnealuse kaubamärgi all on Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud kaubamärgi omanik või mis on seal turule lastud tema loal.” [ME 30]

(16)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 13a

Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses

1.  Rikkumismenetluses ei ole Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt artikli 53 lõigetele 3 ja 4, artikli 54 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 57 lõikele 2.

2.  Rikkumismenetluses ei ole Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud siseriikliku kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hiljem registreeritud siseriiklikku kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt direktiivi [xxx] artiklile 8, artikli 9 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 48 lõikele 3.

3.  Kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust rikkumismenetlustes keelata asjaomase varasema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamist.”

(17)  Artikli 15 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:"

(18)  Artikli 16 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:"

„1. Kui artiklites 17–24 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse Euroopa Liidu kaubamärki kui omandiõiguse objekti tervikuna ning kogu liidu territooriumil siseriikliku kaubamärgina, mis on registreeritud selles liikmesriigis, kus Euroopa Liidu kaubamärkide registri (edaspidi „register”) kohaselt:”

(19)  Artikli 17 lõige 4 jäetakse välja.

(20)  Artikkel 18 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 18

Agendi nimele registreeritud kaubamärgi üleandmine

1.  Kui Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma omaniku loata, on omanikul õigus nõuda Euroopa Liidu kaubamärgi loovutamist tema kasuks, kui agent või esindaja ei suuda oma tegevust põhjendada.

2.  Omanik võib esitada lõike 1 kohase loovutamise taotluse:

(21)  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Ühe poole taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused või kõnealuste õiguste üleandmine registrisse ja avaldatakse.”;

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„3. Lõike 2 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

(22)  Artiklile 20 lisatakse järgmine lõige:"

„4. Lõike 3 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

(23)  Artiklile 22 lisatakse järgmine lõige:"

„6. Lõike 5 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

(24)  II jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„5. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 24a

Volituste delegeerimine

(25)  Artikkel 25 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 25

Taotluse esitamine

Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus esitatakse ametile.”

(26)  Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:"

„d) kaubamärgi esitamine viisil, mis vastab artikli 4 punkti b nõuetele.”;

aa)  lõige 2 asendatakse järgmisega: "

Taotleja annab maksekorralduse taotluse esitamise lõivu tasumiseks hiljemalt kuupäeval, mil ta oma taotluse esitab.” [ME 31]

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele peab Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus vastama artikli 35a punktiga b kehtestatud vorminõuetele. Kui kõnealuste vorminõuetega on ette nähtud, et kaubamärk esitatakse elektrooniliselt, võib ameti tegevdirektor määrata kindlaks sellise elektroonilise faili vormingu ja maksimumsuuruse.”

(27)  Artikkel 27 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 27

Taotluse esitamise kuupäev

Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab ametile dokumendid artikli 26 lõikes 1 sätestatud teabega, tingimusel et tasutakse taotluse esitamise lõiv, milleks 21 päeva jooksul alates eespool nimetatud dokumentide täitmisest antakse hiljemalt sel kuupäeval maksekorraldus.” [ME 32]

(28)  Artikkel 28 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 28

Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine

1.  Kaubad ja teenused, mille suhtes kohaldatakse registreerimist, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega (edaspidi „Nizza klassifikatsioon”).

2.  Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille jaoks taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Kaupade ja teenuste loetelu alusel saab iga kauba või teenuse klassifitseerida ainult ühte Nizza klassifikatsiooni klassi.

3.  Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad selguse ja täpsuse nõuetele.

4.  Amet lükkab taotluse tagasi seoses ebaselgete või ebatäpsete nimetuste või mõistetega, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust ameti poolt selleks kehtestatud tähtajaks.

5.  Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, nagu see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, nagu see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.

6.  Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitatakse kaubad rühmitab taotleja ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitab rühmad esitatakse klasside järjekorras. [ME 33]

7.  Kaupade ja teenuste klassifikatsioonil on ainult halduslik otstarve. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi, ning kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.

8.  Selliste Euroopa Liidu kaubamärkide omanikud, mis on taotletud enne 22. juunit 2012 ja mis on registreeritud ainult seoses Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, võivad deklareerida, et nende kavatsus taotluse esitamise kuupäeval oli taotleda kaitset seoses kaupade või teenustega, mis ei ole hõlmatud kõnealuse klassi päise sõnasõnalise tähendusega, kui nii määratud kaubad ja teenused kuuluvad Nizza klassifikatsiooni sellise redaktsiooni kõnealuse klassi tähestikulisse loetellu, mis kehtis taotluse esitamise kuupäeval. [ME 34]

Avaldus esitatakse ametile nelja kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ning selles märgitakse selgelt, täpselt ja konkreetselt omaniku algse kavatsusega hõlmatud kaubad ja teenused, mis ei ole selgelt hõlmatud klassipäises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, et muuta registrit vastavalt. See võimalus ei piira artikli 15, artikli 42 lõike 2, artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 57 lõike 2 kohaldamist. [ME 35]

Euroopa Liidu kaubamärgid, mille kohta ei ole teises lõigus osutatud tähtaja jooksul avaldust esitatud, hõlmavad alates kõnealuse tähtaja lõpust ainult neid kaupu ja teenuseid, mis on selgelt hõlmatud asjaomase klassi päises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega.

8a.  Kui registrit muudetakse, ei takista artikli 9 alusel Euroopa kaubamärgist tulenevad ainuõigused mis tahes kolmandat isikut jätkata kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamist järgmistel juhtudel ja tingimustel:

(29)  Artikli 29 lõikele 5 lisatakse järgmine lause:"

„Vajaduse korral palub ameti tegevdirektor komisjonil kaaluda võimalust uurida, kas riik näeb esimese lause tähenduses ette sellise samaväärse kohtlemise.” [ME 37]

(30)  Artikkel 30 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 30

Prioriteedinõude esitamine

1.  Prioriteedinõuded esitatakse koos Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega ja need sisaldavad varasema taotluse kuupäeva, numbrit ja riiki. Taotleja esitab kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast eelmise taotluse koopia. Kui eelmise taotluse puhul on tegu Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega, lisab amet toimikusse ex officio eelmise taotluse koopia. [ME 38]

2.  Ameti tegevdirektor võib ette näha, et täiendav teave ja dokumendid, mille taotleja esitab koos prioriteedinõuetega, võivad sisaldada vähem, kui on ette nähtud artikli 35a punkti d kohaselt vastu võetud eeskirjadega, tingimusel et nõutav teave on ametile kättesaadav muudest allikatest.”

(31)  Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikele 1 lisatakse järgmine lause:"

„Prioriteedinõue esitatakse koos Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega.”;

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Taotleja, kes soovib nõuda prioriteeti lõike 1 kohaselt, esitab tõendid selle kohta, et kaupu või teenuseid esitleti taotletava kaubamärgi all.”

(32)  Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Euroopa Liidu kaubamärgile nõutud vanemus aegub, kui varasem kaubamärk, mille vanemust nõutakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatuks. Kui varasem kaubamärk tühistatakse, vanemus aegub, kui tühistamine jõustub enne Euroopa Liidu kaubamärgi esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.”

(33)  III jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„5. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 35a

Volituste delegeerimine

(34)  Artikli 36 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:"

„b) Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja artikli 26 lõikes 3 osutatud vorminõuetele.”

(35)  Artikli 37 lõige 2 jäetakse välja.

(36)  IV jaotises jäetakse välja 2. jagu.

(37)  Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse tingimused on täidetud, avaldatakse taotlus artikli 42 kohaldamisel sel määral, kui seda ei ole artikli 37 kohaselt tagasi lükatud. Taotluse avaldamine ei piira teavet, mis on juba tehtud üldsusele kättesaadavaks muul viisil vastavalt käesolevale määrusele või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.”;

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„3. Amet parandab taotluse avaldamisel tehtud mis tahes vead või eksimused.”

(38)  Artikkel 40 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 40

Kolmandate isikute vastuväited

1.  Iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, võib esitada ametile kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel artikli 5 ja 7 kohastel põhjustel ei registreerita kaubamärki ex officio.

Nad ei osale ameti menetlustes.

2.  Kolmandate isikute vastuväited esitatakse enne vastulause esitamise perioodi lõppu või juhul, kui on esitatud vastulause kaubamärgi vastu, enne vastulause kohta lõppotsuse tegemist.

3.  Lõikes 1 osutatud esitamine ei piira ameti õigust uurida omal algatusel mis tahes ajal enne registreerimist vajaduse korral uuesti absoluutseid põhjusi.

4.  Lõikes 1 osutatud vastuväited edastatakse taotluse esitajale, kes võib esitada nende kohta märkusi.”

(39)  Artikli 41 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Vastulause esitatakse kirjalikult ja see peab olema põhjendatud. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist.

4.  Ameti määratud aja jooksul võib vastulause esitaja esitada oma vastulause toetuseks fakte, tõendeid ja argumente.”

(40)  Artikli 42 lõike lõige 2 esimeses lauses asendatakse tekst „viie aasta jooksul enne ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist” tekstiga „viie aasta jooksul enne esitamis- või prioriteedikuupäeva”. järgmisega:"

„2. Taotleja nõudmisel peab vastulause esitanud varasema Euroopa Liidu kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamis- või prioriteedikuupäeva ning et see on vastulause aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel, et varasem Euroopa Liidu kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi. Kui varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see vastulause menetlemisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks”. [ME 40]

(41)  Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) enne artikli 27 kohase esitamiskuupäeva kinnitamist ameti poolt ja artikli 41 lõikega 1 ette nähtud vastulause esitamise perioodi jooksul.”;

b)  lõige 3 jäetakse välja.

(42)  Artikkel 45 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 45

Registreerimine

1.  Kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kui artikli 41 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui vastulause on lõppotsusega tagasi lükatud, registreeritakse kaubamärk Euroopa Liidu kaubamärgina. Registreerimine avaldatakse.

2.  Amet väljastab registreerimistunnistuse. Registreerimistunnistuse võib väljastada elektrooniliselt.

3.  Ainult registreerimise kehtivuse ajal on registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigus kasutada seoses registreerimisega hõlmatud kaupade ja teenustega vahetult kaubamärgi kõrval tähist, mis tõendab, et kaubamärk on registreeritud liidus. Kõnealuse tähise täpse esituse määrab kindlaks ameti tegevdirektor.

4.  Registreeritud kaubamärgi tähist ei kasuta peale kaubamärgi omaniku ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta ükski isik. Kaubamärgi omanik ei kasuta kaubamärgi tähist enne kaubamärgi registreerimist ega pärast kaubamärgi tühistamist, kehtetuks tunnistamist, kehtivusaja lõppemist või kaubamärgist loobumist.”

(43)  IV jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„7. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 45a

Volituste delegeerimine

(43a)  Artiklile 47 lisatakse järgmine lõige:"

(44)  Artikli 49 lõige 3 jäetakse välja.

(45)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 49a

Volituste delegeerimine

(46)  Artikli 50 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Kaubamärgi omanik teatab loobumisest ametile kirjalikult. Loobumine jõustub registrisse kandmisel. Sellise Euroopa Liidu kaubamärgist loobumise kehtivus, millest on ametile teatatud pärast kõnealuse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamist artikli 56 lõike 1 kohaselt, sõltub tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse lõplikust tagasilükkamisest või selle tagasivõtmisest. [ME 43]

3.  Loobumine registreeritakse üksnes registrisse kantud õiguste omaniku nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui kaubamärgi omanik tõendab, et ta on litsentsisaajat loobumiskavatsusest teavitanud; kõnealune kanne tehakse pärast artikli 57a punktiga a ette nähtud tähtaja möödumist kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil kaubamärgi omanik tõendab ametile, et ta on litsentsisaajat loobumiskavatsusest teavitanud.” [ME 44]

(47)  Artikli 53 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud tingimused on täidetud Euroopa Liidu kaubamärgi esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval.”

(48)  Artikli 54 lõigetes lõiked 1 ja 2 jäetakse välja tekst „ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist”. asendatakse järgmisega:"

„1. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamisega liidus ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist [...] kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2.  Kui artikli 8 lõikes 2 osutatud varasema siseriikliku kaubamärgi või artikli 8 lõikes 4 osutatud muu varasema tähise omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamisega liikmesriigis, kus on kaitstud varasem kaubamärk või muu varasem tähis, olles sellisest kasutamisest teadlik, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi või muu varasema tähise põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist [...] kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt”. [ME 45]

(49)  Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punktis c asendatakse tekst „asjaomase liikmesriigi õiguste kohaselt” tekstiga „liidu või asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt”;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust ei võeta vastu, kui amet või artiklis 95 osutatud Euroopa Liidu kaubamärkide kohus on samas küsimuses, sama hagi alusega ja samade poolte vahelises vaidluses juba otsuse teinud ning see ameti otsus või kohtuotsus on jõustunud.”

(50)  Artikli 57 lõike lõige 2 teises lauses asendatakse tekst „avaldamise kuupäevaks ” tekstiga „esitamise kuupäevaks või Euroopa kaubamärgi taotluse prioriteedikuupäevaks”. järgmisega:"

„2. Euroopa Liidu kaubamärgi omaniku nõudel peab tühistamismenetluses osalev varasema Euroopa Liidu kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ning et see on taotluse aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel et varasem Euroopa Liidu kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse prioriteedikuupäevaks on varasem Euroopa Liidu kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat, esitab varasema Euroopa Liidu kaubamärgi omanik tõendid ka selle kohta, et artikli 42 lõikes 2 osutatud tingimused olid kõnealusel kuupäeval täidetud. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi. Kui varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks”. [ME 46]

(51)  VI jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„6. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 57a

Volituste delegeerimine

(52)  Artikli 58 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kaebuse võib esitada ameti kõigi selliste otsuseid tegevate üksuste otsuste peale, kes on loetletud artikli 130 punktides a–d. Nii artikli 60 kohane kaebuse esitamise tähtaeg kui ka kaebuse esitamine peatavad otsuse täitmise.”

(53)  Artikkel 62 jäetakse välja.

(54)  Artikli 64 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Apellatsioonikoja otsused jõustuvad alles artikli 65 lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisel või kui selle aja jooksul kaevatakse asi edasi Üldkohtusse, alates kõnealuse edasikaebuse või sellise mis tahes kaebuse rahuldamata jätmise kuupäevast, mis esitatakse Euroopa Kohtule Üldkohtu otsuse kohta.“

(55)  Artiklit 65 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste kohta võib Üldkohtule esitada kaebuse.”;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Üldkohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või seda muutma.”;

c)  lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmistega:"

„5. Kaebus esitatakse Üldkohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse teatavakstegemist.

6.  Amet võtab vajalikud meetmed Üldkohtu otsuse täitmiseks või, kui Euroopa Kohtule esitatakse kõnealuse otsuse kohta apellatsioonikaebus, Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.”

(56)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 65a

Volituste delegeerimine

(57)  VIII jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:"

„EUROOPA KOLLEKTIIVKAUBAMÄRKE JA SERTIFITSEERIMISMÄRKE KÄSITLEVAD ERISÄTTED”.

(58)  VIII jaotise pealkirja ja artikli 66 vahele lisatakse järgmine pealkiri:"

„1. JAGU

Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgid”.

(59)  Artikli 66 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. I–VII jaotist ja IX–XIV jaotist kohaldatakse Euroopa Liidu kollektiivkaubamärkide suhtes sel määral, mil käesoleva jaoga ei ole ette nähtud teisiti.”

(60)  Artikli 67 lõikes lõige 1 asendatakse tekst „ettenähtud tähtaja jooksul” tekstiga „artikli 74a kohaselt ette nähtud tähtaja jooksul”. järgmisega:"

„1. Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi taotleja esitab kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.” [ME 50]

(61)  Artikkel 69 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 69

Kolmandate isikute vastuväited

Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud vastuväited Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi kohta, võivad kõnealused vastuväited põhineda ka konkreetsetel põhjustel, mille alusel Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi artikli 68 kohaselt.”

(61a)  Artikli 71 lõige 3 asendatakse järgmisega: "

„3. Seoses kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjadega võib artikli 69 kohaselt esitada ka kirjalikke vastuväiteid.” [ME 51]

(62)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 74a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse artikli 67 lõikes 1 osutatud tähtaeg, mille jooksul tuleb ametile esitada lõike 2 kohaste Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad, ja artikli 67 lõike 2 kohane kõnealuste reguleerivate eeskirjade formaalne sisu.” [ME 52]

(63)  VIII jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„2. JAGU

Euroopa sertifitseerimismärgid

Artikkel 74b

Euroopa sertifitseerimismärgid

1.  Euroopa sertifitseerimismärk on Euroopa Liidu kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest.

2.  Kõik juriidilised isikud, sealhulgas avalik-õiguslikud institutsioonid, asutused ja organid, võivad taotleda Euroopa sertifitseerimismärki, tingimusel et:

3.  Erandina artikli 7 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla Euroopa sertifitseerimismärgid lõikes 1 määratletud tähenduses. Sertifitseerimismärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Sertifitseerimismärgi kasutamist ei tohi keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

4.  I–VII jaotist ja IX–XIV jaotist kohaldatakse Euroopa sertifitseerimismärkide suhtes sel määral, mil käesoleva jaoga ei ole ette nähtud teisiti.“

Artikkel 74c

Märgi kasutamist reguleerivad eeskirjad

1.  Euroopa sertifitseerimismärgi taotleja esitab kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates sertifitseerimismärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad artikliga 74k ette nähtud tähtaja jooksul. [ME 53]

2.  Kasutamist reguleerivate eeskirjadega määratakse kindlaks isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, märgiga sertifitseeritud tunnused, kuidas sertifitseerimisorgan neid tunnuseid testib ja märgi kasutamist kontrollib, samuti kaubamärgi kasutamise tingimused ja sanktsioonid.

Artikkel 74d

Taotluse tagasilükkamine

1.  Lisaks Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse artiklites 36 ja 37 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus tagasi, kui artiklite 74b ja 74c sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2.  Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada märgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui sertifitseerimismärgiks.

3.  Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 74e

Kolmandate isikute vastuväited

Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud vastuväited Euroopa sertifitseerimismärgi kohta, võivad kõnealused vastuväited põhineda ka konkreetsetel põhjustel, mille alusel Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus lükatakse tagasi artikli 74d kohaselt.

Artikkel 74f

Märgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine

1.  Euroopa sertifitseerimismärgi omanik peab esitama ametile kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.

2.  Muudatust ei kajastata registris, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 74c nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 74d osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3.  Artiklit 74e kohaldatakse Seoses kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes eeskirjadega võib artikli 74e kohaselt esitada ka kirjalikke vastuväiteid. [ME 54]

4.  Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.

Artikkel 74g

Üleandmine

Erandina artikli 17 lõikest 1 võib Euroopa sertifitseerimismärki üle anda ainult juriidilisele isikule, kes täidab artikli 74b lõike 2 nõudeid.

Artikkel 74h

Isikud, kellel on õigus esitada rikkumise suhtes hagi

1.  Rikkumise suhtes on õigus esitada hagi ainult Euroopa sertifitseerimismärgi omanikul või tema poolt selleks konkreetselt volitatud isikul.

2.  Euroopa sertifitseerimismärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 74i

Tühistamise põhjused

Lisaks artikli 51 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse Euroopa sertifitseerimismärgi omaniku õigused ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)  omanik ei täida enam artikli 74b lõike 2 nõudeid;

b)  omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks märgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, mille muudatused on vastavalt registris kajastatud;

c)  omanik on kasutanud märki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 74d lõikes 2 osutatud viisil;

d)  märgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on kajastatud registris vastuolus artikli 74f lõikega 2, välja arvatud juhul, kui märgi omanik kasutamist reguleerivaid eeskirju täiendavalt muutes täidab kõnealuse artikliga ette nähtud nõudeid.

Artikkel 74j

Kehtetuks tunnistamise põhjused

Lisaks artiklite 52 ja 53 kohastele kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 74d sätete vastaselt registreeritud Euroopa sertifitseerimismärk kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, välja arvatud juhul, kui märgi omanik kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes täidab artikliga 74d ette nähtud nõudeid.

Artikkel 74k

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse artikli 74c lõikes 1 osutatud tähtaeg, mille jooksul tuleb ametile esitada lõike 2 kohaste Euroopa Liidu sertifitseerimismärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad, ja artikli 74c lõike 2 kohane kõnealuste reguleerivate eeskirjade formaalne sisu.” [ME 55]

(64)  Artikkel 75 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 75

Ameti otsuste ja teadete vorm

1.  Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need põhinevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2.  Kõigis ameti otsustes, teadetes ja teatistes märgitakse ära vastava küsimuse eest vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed. Otsustel, teadetel ja teatistel peab olema ametniku allkiri või ametnike allkirjad või nende asemel ameti trükitud või pitsatiga löödud pitser. Tegevdirektor võib ette näha, et vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed võib identifitseerida muul viisil või et võib kasutada muid identifitseerimisvahendeid kui pitser, kui ameti otsused, teated või teatised edastatakse faksi või muude tehniliste sidevahendite abil.”

(65)  Artikli 76 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:"

„Artikli 52 kohastes kehtetuks tunnistamise menetlustes piirdub amet läbivaatamisel poolte esitatud põhjuste ja argumentidega.”

(66)  Artiklile 78 lisatakse järgmine lõige:"

„5. Ameti tegevdirektor määrab kindlaks kulud, sealhulgas ettemaksed, mis tuleb katta seoses artikli 93a punktis b osutatud tõendite kogumise kuludega.”

(67)  Artikkel 79 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 79

Teatamine

1.  Amet teavitab menetluse käigus asjaomaseid isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, mis on tähtaja arvestamise aluseks või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse muude sätete või käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide muude sätete kohaselt või mille on käskinud teatavaks teha ameti tegevdirektor.

2.  Tegevdirektor võib määrata kindlaks, millised muud dokumendid lisaks otsustele, mille suhtes kohaldatakse kaebuse esitamise tähtaega, ja kutsetele, tuleb edastada väljastusteatega tähtkirjaga.

3.  Teatada võib elektrooniliselt; sellise teatamise üksikasjad määrab kindlaks tegevdirektor.

4.  Kui teatatakse avaliku teadaandega, määrab tegevdirektor kindlaks avaliku teadaande avaldamise viisi ja sellise ühekuulise ajavahemiku alguse, mille lõppedes loetakse dokument teatatuks.”

(68)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 79a

Õiguste kaotamisest teatamine

Kui amet leiab, et õiguste kaotamine tuleneb käesolevast määrusest või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidest, ilma et oleks tehtud mingit otsust, teatab ta sellest asjaomasele isikule vastavalt artiklile 79. Asjaomane isik võib nõuda asjakohast otsust. Amet võtab sellise otsuse vastu, kui ta ei nõustu otsuse nõudjaga; vastupidisel juhul muudab amet oma seisukohta ja teatab sellest otsust nõudnud isikule.

Artikkel 79b

Ametile esitatavad teated

Ametile võib esitada teateid elektrooniliselt. Tegevdirektor määrab kindlaks, mis määral ja millistel tehnilistel tingimustel võib kõnealuseid teateid esitada elektrooniliselt.

Artikkel 79c

Tähtajad

1.  Tähtaegade arvutamine ja kestus määratakse kindlaks artikli 93a punkti f kohaselt vastu võetud eeskirjadega Tähtaegu arvestatakse täisaastate, -kuude, -nädalate või -päevade kaupa. Tähtaja arvestus algab asjaomasele sündmusele järgnevast päevast. [ME 56]

2.  Ameti tegevdirektor määrab enne iga kalendriaasta algust kindlaks päevad, mil amet ei ole dokumentide vastuvõtuks avatud või mil ameti asukohas ei kanta laiali harilikku posti.

3.  Tegevdirektor määrab kindlaks katkestusperioodi kestuse, kui posti laialikandmine ameti asukohaliikmesriigis on üldiselt katkenud või kui ameti ühendus lubatud elektrooniliste sidevahenditega on tegelikult katkenud.

4.  Kui suhtlemine ameti ja poolte vahel on katkenud või häiritud erakorralise sündmuse, näiteks loodusõnnetuse või streigi tõttu, võib tegevdirektor ette näha, et kõiki tema poolt määratud tähtaegu isikute puhul, kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on asjaomases riigis, või nende isikute poolt määratud esindajate puhul, kelle asukoht on kõnealuses riigis, ja mis mööduvad nimetatud sündmuste algamise kuupäeval või pärast seda, pikendatakse tema määratud kuupäevani. Kõnealuse kuupäeva määramisel hindab tegevdirektor, millal erakorraline sündmus võib lõppeda. Kui sündmus mõjutab ka ameti asukohta, täpsustab tegevdirektor, et pikendamisotsust kohaldatakse kõikide menetlusosaliste suhtes.

Artikkel 79d

Vigade ja ilmsete eksimuste parandamine

Amet parandab mis tahes keelevead, ümberkirjutamisvead ning ilmsed eksimused ameti otsustes ning tehnilised vead, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreerimise avaldamisel. Amet peab kõnealuste paranduste kohta registrit.” [ME 57]

(69)  Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimeses lauses lõige 1 asendatakse tekst „mis sisaldab ilmset ametile omistatavat menetluslikku viga” tekstiga „mis sisaldab ilmset ametile omistatavat viga”; järgmisega:"

„1. Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat [...] viga, tagab ta kande kehtetuks tunnistamise või otsuse tühistamise. Kui menetluses on ainult üks osapool ning kui kanne või tegu mõjutab tema õigusi, toimub tühistamine või kehtetuks tunnistamine isegi juhul, kui viga ei olnud osapoolele teada.”; [ME 58]

b)  lõike 2 teine lause lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. „Lõikes 1 osutatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise teeb kas ameti enda algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel kande või otsuse teinud osakond. Registri kande tühistamine või otsuse kehtetuks tunnistamine toimub ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil registrisse tehti kanne või võeti vastu otsus, olles konsulteerinud menetlusosalistega ning registrisse kantud asjaomase Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuga. Amet peab kõnealuste tühistamiste või kehtetuks tunnistamiste kohta registrit.”; [ME 59]

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira poolte õigust esitada kaebus artiklite 58 ja 65 kohaselt ega võimalust parandada vigu ja ilmseid eksimusi artikli 79d kohaselt. Kui ameti otsuse kohta, mis sisaldab viga, on esitatud kaebus, langeb kaebuse menetlemine ära, kui amet tühistab oma otsuse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt.”

(70)  Artiklit 82 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 29 lõikes 1, artikli 33 lõikes 1, artikli 36 lõikes 2, artikli 41 lõigetes 1 ja 3, artikli 47 lõikes 3, artiklis 60, artiklis 65 lõikes 5, artiklis 81 ja artiklis 112 osutatud tähtaegade ega käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaegade ega sellise tähtaja suhtes, mis on ette nähtud vanemuse nõudmiseks artikli 34 kohaselt pärast taotluse esitamist.”;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui amet võtab taotluse vastu, käsitatakse tähtaja täitmata jätmisest tulenevaid tagajärgi mittetoimunutena. Kui otsus tehti mööda lastud tähtaja möödumise ja menetluse jätkamist käsitleva taotluse esitamise vahel, vaatab tegemata jäetud toimingu kohta otsuse tegemiseks pädev osakond otsuse läbi ja teeb uue otsuse juhul, kui tegemata jäetud toimingu teostamine on selleks piisav. Kui algset otsust ei muudeta, kinnitatakse seda kirjalikult.”

(71)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 82a

Menetluse katkestamine

1.  Menetluse katkestamisel ja jätkamisel järgib amet artikli 93a punkti i kohaselt vastuvõetud üksikasju.” Menetlus ametis katkestatakse:

2.  Kui ametile saab teatavaks, kes on lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhtudel õigustatud jätkama menetlust ametis, teatab ta sellele isikule ja vajaduse korral kolmandatele huvitatud isikutele, et menetlust jätkatakse ameti määrataval kuupäeval.

3.  Lõike 1 punktis c nimetatud juhul jätkatakse menetlust, kui ametile on teatatud taotleja uue esindaja määramisest või kui amet on teistele pooltele edastanud Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku uue esindaja määramise teate. Kui amet ei ole kolme kuu jooksul pärast menetluse katkestamist saanud teadet uue esindaja määramise kohta, teatab amet Euroopa Liidu kaubamärgi taotlejale või omanikule:

4.  Menetluse katkemise kuupäeval Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku kohta kehtinud tähtajad, välja arvatud pikendamislõivude tasumise tähtaeg, algavad uuesti menetluse jätkamise päeval.” [ME 60]

(72)  Artikkel 83 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 83

Viide üldpõhimõtetele

Kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides puuduvad menetlust reguleerivad sätted, võtab amet arvesse liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.”

(73)  Artikli 85 lõikes 1 lõige asendatakse tekst „rakendusmääruses sätestatud tingimustel” tekstiga „artikli 93a punkti j kohaselt sätestatud tingimustel”; järgmisega:"

„1. Pool, kelle kahjuks on lõppenud vastulausemenetlus, tühistamismenetlus, kehtetuks tunnistamise menetlus või kaebuse menetlus, kannab menetluse teise poole kulud ning kõik enda menetlusega seotud kulud, ilma et see piiraks artikli 119 lõike 6 kohaldamist, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning esindaja, nõustaja või advokaadi tasud [...] igale kulukategooriale kehtestatud astmestiku piires.” [ME 61]

(74)  Artikli 86 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:"

„Iga liikmesriik määrab üheainsa ametiasutuse, kes vastutab otsuse autentsuse kontrolli eest, ja edastab kõnealuse asutuse kontaktandmed ametile, Euroopa Kohtule ja komisjonile. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele kõnealune ametiasutus.”

(75)  Artikkel 87 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 87

Euroopa Liidu kaubamärkide register

1.  Amet peab Euroopa Liidu kaubamärkide registrit, mis sisaldab käesoleva määrusega või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ette nähtud registreerimisele või ülestähendamisele kuuluvaid andmeid. Amet ajakohastab registrit ja ajakohastab seda. [ME 62]

2.  Register on avalik. Seda võib pidada elektrooniliselt.

3.  Ametil on elektrooniline andmebaas, mis sisaldab Euroopa Liidu kaubamärkide registreerimise taotluste andmeid ja registrisse tehtud kandeid. Kõnealuse andmebaasi sisu võib olla kättesaadav üldsusele. Tegevdirektor määrab kindlaks andmebaasile juurdepääsu tingimused ja viisi, kuidas andmebaasi sisu võib teha kättesaadavaks masinloetaval kujul, sealhulgas vastavad tasud.”

(76)  Artiklit 88 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri „Toimikutega tutvumine” asendatakse pealkirjaga „Toimikutega tutvumine ja toimikute pidamine”;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui toimikutega tutvutakse lõike 2 või 3 kohaselt, võib toimiku mõningaid dokumente tutvumiseks siiski mitte anda. Tegevdirektor määrab kindlaks tutvumise viisi.

5.  Amet peab toimikut iga menetluse kohta, mis on seotud Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega või Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisega. Tegevdirektor määrab kindlaks, millises vormis kõnealuseid toimikuid peetakse. Kui toimikuid peetakse elektrooniliselt, kõrvaldatakse selliste elektrooniliste toimikute aluseks olevad originaaldokumendid teatava aja jooksul pärast seda, kui amet need kätte sai; kõnealuse ajavahemiku määrab kindlaks tegevdirektor.”

(77)  Artikkel 89 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 89

Perioodilised väljaanded

1.  Amet avaldab perioodiliselt:

Punktides a ja b osutatud väljaanded võib avaldada elektrooniliselt.

2.  Euroopa Liidu kaubamärgibülletääni avaldamise viisi ja sageduse määrab kindlaks tegevdirektor.

3.  Tegevdirektor võib ette näha, et teatavad andmed avaldatakse ameti teatajas kõigis liidu ametlikes keeltes.”

(78)  Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Ilma et see piiraks lõike 3 teise lause kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu liidus, olema artikli 93 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesoleva määruse kohasteks toiminguteks, välja arvatud Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamiseks;

Erandina esimesest lõigust ei pea kõnealuses lõigus osutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema ametiga suhtlemisel esindaja juhtudel, mis on ette nähtud vastavalt artikli 93a punktile p.”; [ME 64]

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui artikli 93a punkti p kohaselt kehtestatud tingimused on täidetud, määratakse ühine esindaja.” [ME 65]

(79)  Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

Ametiga suhtlevad esindajad esitavad ameti nõudel ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse.”;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Tingimused, mille alusel võib isiku kutseliste esindajate nimekirjast välja arvata, nähakse ette vastavalt artikli 93a punktile p.” [ME 66]

(80)  IX jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„5. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 93a

Volituste delegeerimine

(81)  X jaotise 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamine.”

(82)  Artiklit 94 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega."

„Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamine.”;

b)  lõikes lõige 1 asendatakse tekst „määrust (EÜ) nr 44/2001” tekstiga „kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevaid liidu eeskirju”; järgmisega:"

„1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse Euroopa Liidu kaubamärkide ja Euroopa Liidu kaubamärgi taotluste ning Euroopa Liidu kaubamärkide ja siseriiklike kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsete ja üksteisele järgnevate kohtuasjade suhtes kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevaid liidu eeskirju.”; [ME 71]

c)  lisatakse järgmine lõige:"

„3. Käesoleva määruse viited määrusele (EÜ) nr 44/2001 hõlmavad vajaduse korral Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel 19. oktoobril 2005 sõlmitud lepingut kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.”

(83)  Artikli 96 punktis c asendatakse tekst „artikli 9 lõike 3 teises lauses” tekstiga „artikli 9b lõikes 2”.

(84)  Artikli 99 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Artikli 96 punktides a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud väide Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et Euroopa Liidu kaubamärgi omaniku õigused võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumise hagi esitamise ajal.”

(85)  Artiklit 100 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Euroopa Liidu kaubamärkide kohus, kellele on esitatud vastuhagi Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, ei vaata vastuhagi läbi enne, kui huvitatud isik või kohus on teatanud ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet kannab kõnealuse teabe registrisse. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse käsitlemine on ametis pooleli, teatab amet sellest kohtule, kes peatab menetluse seniks, kuni taotluse kohta tehakse lõppotsus või see võetakse tagasi.”;

b)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Kui Euroopa Liidu kaubamärkide kohus on teinud Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamist või kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadab kohus või siseriiklike menetluste mis tahes osapool viivitamata otsuse koopia ametile. Amet või muud huvitatud pooled võivad sellise saatmise kohta teavet nõuda. Amet teeb otsuse kohta registrisse kande ja võtab vajalikud meetmed resolutsiooni täitmiseks.”

(86)  Artikli 102 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Euroopa Liidu kaubamärkide kohus võib samuti kohaldada asjaomase õiguse kohaseid meetmeid või otsuseid, mida ta peab juhtumi asjaolude puhul asjakohaseks.”

(87)  Artikkel 108 jäetakse välja.

(88)  Artikli 113 lõikes lõige 3 asendatakse tekst „ning rakendusmääruses sätestatud vorminõuetele” tekstiga „artikli 114a punkti i kohaselt sätestatud vorminõuetele”. järgmisega:"

„3. Amet kontrollib, kas taotletud muudatus vastab käesolevas määruses, eelkõige artikli 112 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 ning käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ning artikli 114a kohaselt sätestatud vorminõuetele. Kui need tingimused on täidetud, edastab amet muutmisavalduse selles märgitud liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele.” [ME 72]

(89)  Artikli 114 lõikes lõige 2 asendatakse tekst „rakendusmääruses” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides”. järgmisega:"

„2. Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi suhtes, mis edastatakse kooskõlas artikliga 113, ei kohaldata siseriiklikke vorminõudeid, mis erinevad käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatutest või mis täiendavad neid.” [ME 73]

(90)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 114a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse vorminõuded, millele Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse muutmise taotlus peab vastama, ning selle läbivaatamise ja avaldamise üksikasjad”.

(91)  Artikli 116 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib amet kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.”

(92)  Artiklis Artikkel 117 asendatakse tekst „Ameti” tekstiga „Ameti ja selle töötajate”. järgmisega:"

„Ameti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.” [ME 74]

(93)  Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 6 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:"

„Tõlge tuleb esitada artikli 144a punktiga b ette nähtud aja jooksul.”;

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„8. Tegevdirektor määrab tõlgete kinnitamise viisi.”

(94)  Artikli 120 lõikes lõige 1 asendatakse tekst „rakendusmäärusega” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega”. järgmisega:"

„1. Artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus ja igasugune muu teave, mille avaldamine on käesoleva määruse või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ette nähtud, avaldatakse kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.” [ME 75]

(95)  Artikkel 122 jäetakse välja.

(96)  Artikkel 123 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 123

Läbipaistvus

1.  Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001*.

2.  Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vastu üksikasjalikud eeskirjad.

3.  Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaste ameti otsuste kohta võib aluslepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtule.

4.  Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001**.

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”

(97)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 123a

Turvaeeskirjad salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitse kohta

Amet kohaldab turvapõhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni turvaeeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom* lisas. Kõnealuste turvapõhimõtete kohaldamine hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

___________________

* Komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1).”

(98)  XII jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„1a JAGU

Ameti ülesanded ja koostöö ühtlustamise edendamiseks

Artikkel 123b

Ameti ülesanded

1.  Ametil on järgmised ülesanded:

2.  Amet teeb seoses lõikes 1 sätestatud ülesannetega koostööd institutsioonide, ametiasutuste, organite, tööstusomandi õiguskaitse ametite ja valitsusväliste organisatsioonidega.

3.  Amet võib osutada vabatahtlikke vahendusteenuseid vahendus- ja vahekohtuteenuseid, et aidata osapooltel jõuda rahuldava lahenduseni. [ME 77]

Artikkel 123c

Koostöö tavade ja vahendite ühtlustamise edendamiseks

1.  Amet, liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo teevad omavahel koostööd, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas.

2.  Amet määrab kindlaks, töötab välja ja koordineerib liidu ja liikmesriikide huvides olevaid ühisprojekte ühiseid projekte seoses lõikes 1 osutatud valdkondadega. Projekti määratlus sisaldab määratluses nähakse ette liikmesriikide iga osaleva tööstusomandi õiguskaitse ameti ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo erikohustusi ja -ülesandeid erikohustused ja -ülesanded. Ühisprojektide kõikidel etappidel konsulteerib amet kasutajate esindajatega. [ME 79]

3.  Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo osalevad tulemuslikult lõikes 2 osutatud ühisprojektides, et tagada nende arendamine, toimimine, koostalitlusvõime ja ajakohastamine.

Kui nende projektide tulemusena töötatakse välja vahendid, mille puhul liikmesriik leiab, et põhjendatud otsuse alusel on need võrdväärsed liikmesriikides juba eksisteerivate vahenditega, ei tähenda osalemine koostööprojektis kohustust rakendada selle projekti tulemust liikmesriigis. [ME 80]

4.  Amet toetab lõike 2 kohaseid liidu ja liikmesriikide huvides olevaid ühisprojekte rahaliselt määral, mis on vajalik, et tagada liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo tulemuslik osalemine projektides lõike 3 tähenduses. Kõnealust rahalist toetust võib anda toetustena. Rahastamise kogumaht ei ületa 10 % on vähemalt 20 % ameti aastatuludest ja tagab igale liikmesriigile miinimumsumma ühistes projektides osalemisega tihedalt seotud eesmärkide täitmiseks. Toetusesaajad on liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo. Toetust võidakse anda ilma projektikonkursita vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele ja toetuste andmise korra põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu finantsmääruses määruses (EL, Euratom) nr 966/2012**** ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012*****. [ME 81]

___________________

* Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 386/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine (ELT L 129, 16.5.2012, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

***** Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).”

(99)  XII jaotise 2. ja 3. jagu asendatakse järgmisega:"

„2. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 124

Haldusnõukogu ülesanded

1.  Ilma et see piiraks 5. jaos eelarvekomiteele antud ülesandeid, on haldusnõukogul järgmised ülesanded:

2.  Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110 ja muude teenistujate teenistustingimuste artikliga 142 vastu otsuse, mis põhineb ametnike personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada.

Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimine ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor. [ME 84]

Artikkel 125

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi esindaja ning nende vastavad asendusliikmed. [ME 85]

2.  Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

3.  Ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.

Artikkel 126

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ametisse tagasi valida ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 127

Koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.  Tegevdirektor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti.

3.  Haldusnõukogu peab korralist koosolekut toimub kord kaks korda aastas. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni, Euroopa Parlamendi või ühe kolmandiku liikmesriikide nõudmisel. [ME 87]

4.  Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

5.  Haldusnõukogu teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Liikmete kahekolmandikulist häälteenamust on siiski vaja otsuste puhul, mida haldusnõukogu võib teha artikli 124 lõike 1 punktide a ja b, artikli 126 lõike 1 ning artikli 129 lõigete 2 ja 4 3 kohaselt. Mõlemal juhul on igal liikmel on üks hääl. [ME 88]

6.  Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid.

7.  Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

2a.  JAGU

Juhatus

Artikkel 127a

Asutamine

Haldusnõukogu võib asutada juhatuse.

Artikkel 127b

Ülesanded ja struktuur

1.  Juhatus abistab haldusnõukogu.

2.  Juhatusel on järgmised ülesanded:

3.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetamise volituste delegeerimise peatamise kohta.

4.  Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja haldusnõukogus ja kolm muud liiget, kelle määrab haldusnõukogu oma liikmete hulgast. Haldusnõukogu esimees on ka juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

5.  Juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat. Juhatuse liikmete ametiaeg lõpeb siis, kui lõpeb nende liikmesus haldusnõukogus.

6.  Juhatuse korraline koosolek toimub vähemalt kord kolme kuu jooksul. Lisaks tuleb juhatus kokku juhatuse esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

7.  Juhatus järgib haldusnõukogu sätestatud töökorda. [ME 86]

3.  JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 128

Tegevdirektori ülesanded

1.  Ametit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.  Ilma ei see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja eelarvekomitee volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4.  Tegevdirektoril on eelkõige järgmised ülesanded:

5.  Tegevdirektorit abistab üks või mitu tegevdirektori asetäitjat. Kui tegevdirektor ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda haldusnõukogu kehtestatud korras tegevdirektori asetäitja või üks tegevdirektori asetäitjatest.

Artikkel 129

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist tagandamine ning tema ametiaja pikendamine

1.  Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu vähemalt kolme kandidaadiga nimekirja põhjal, mille esitab liikmesriikide, komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast ja Euroopa Parlamendi esindajatest koosnev eelvalikukomisjon pärast Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avatud ja läbipaistva valikumenetlusega läbipaistvat valikumenetlust. Haldusnõukogu valitud kandidaadi võib enne ametisse nimetamist kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel pärast seda, kui komisjon on Euroopa Parlamendi haldusnõukogu taotlusel koostanud hindamisraporti.

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon haldusnõukogu tegevdirektori tegevust, võttes arvesse ameti edasisi ülesandeid ja probleeme. Haldusnõukogu võib tegevdirektori ametiaega pikendada üks kord maksimaalselt kuni viis aastat. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ametiaja pikendamise üle otsustamisel arvesse komisjoni hindamisaruannet tegevdirektori tegevuse ning ameti edasiste ülesannete ja probleemide kohta.

4.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

5.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.

6.  Tegevdirektori asetäitja või asetäitjad nimetatakse ametisse või tagandatakse ametist lõike 2 kohaselt pärast konsulteerimist tegevdirektoriga ja vajaduse korral valitud tegevdirektoriga, kelle ametiaeg ei ole veel alanud. Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Kooskõlas lõikega 4 3 võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pärast konsulteerimist tegevdirektoriga pikendada tegevdirektori asetäitja ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.” [ME 92]

(100)  Artiklit 130 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) registri pidamise eest vastutav osakond;”;

b)  lisatakse järgmine punkt:"

„f) tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes üksus või isik.”

(101)  Artikli 132 lõike 2 kolmas lause asendatakse järgmisega:"

„Teatavatel artikli 144a punktiga a ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.”

(102)  Artikkel 133 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 133

Registri pidamise eest vastutav osakond

1.  Registri pidamise eest vastutav osakond vastutab registrikannete kohta otsuste tegemise eest.

2.  Lisaks sellele vastutab ta artikli 93 lõikes 2 osutatud kutseliste esindajate nimekirja pidamise eest.

3.  Osakonna otsuse teeb üks selle liige.”

(103)  Artiklit 134 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

b)  lõike 2 kolmas lause asendatakse järgmisega:"

„Teatavatel artikli 144a punktiga a ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.”

(104)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 134a

Üldpädevus

Käesoleva määrusega ette nähtud otsused, mis ei kuulu kontrollija, vastulausete osakonna, tühistamisosakonna või registri pidamise eest vastutava osakonna pädevusse, teeb tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes ametnik või üksus.”

(105)  Artiklit 135 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Apellatsioonikodade pädevusse kuulub artiklite 131–134a kohaselt tehtud otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine.”;

b)  lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) artikli 136 lõike 4 punktis a osutatud apellatsioonikodade juhtorgan või”;

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Lisaks kuulub laiendatud apellatsioonikoja pädevusse põhjendatud arvamuse esitamine õigusküsimustes, mille on suunanud laiendatud apellatsioonikojale tegevdirektor vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile k.”;

d)  lõike 5 viimane lause jäetakse välja.

(106)  Artikkel 136 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 136

Apellatsioonikodade liikmete sõltumatus

1.  Apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed määratakse ametisse viieks aastaks vastavalt artiklis 129 sätestatud tegevdirektori ametisse nimetamise korrale. Kõnealuse aja jooksul ei või neid ametist tagandada, kui selliseks tagandamiseks ei ole tõsist põhjust ja Euroopa Kohus ei tee neid ametisse nimetanud organi taotlusel vastavasisulist otsust.

2.  Apellatsioonikodade eesistuja ametiaega võib pikendada üks kord täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast tema tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult.

3.  Apellatsioonikodade esimeeste ametiaega võib pikendada täiendavate viie aastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.

4.  Apellatsioonikodade eesistujal on järgmised juhtimise ja töö korraldamisega seotud ülesanded:

Apellatsioonikodade eesistuja juhib laiendatud koda.

5.  Haldusnõukogu määrab apellatsioonikodade liikmed ametisse viieks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada täiendavate viie aastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.

6.  Apellatsioonikodade liikmeid võib ametist tagasi kutsuda üksnes juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui Euroopa Kohus teeb selle kohta otsuse pärast seda, kui haldusnõukogu on juhtumi talle apellatsioonikodade eesistuja soovitusel esitanud ja kui ta on pidanud nõu sellise koja esimehega, millesse asjaomane liige kuulub.

7.  Apellatsioonikodade eesistuja, esimehed ja liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.

8.  Laiendatud apellatsioonikoja otsused kaebuste kohta või arvamused õigusküsimustes, mille on suunanud laiendatud apellatsioonikojale tegevdirektor vastavalt artiklile 135, on artikli 130 kohaste ameti otsuseid tegevate üksuste jaoks siduvad.

9.  Apellatsioonikodade eesistuja ega kodade esimehed ja liikmed ei või olla vastulausete osakondade, registri pidamise eest vastutavate osakondade ega tühistamisosakondade kontrollijad ega või liikmed.

Artikkel 136a

Vahendus- ja vahekohtukeskus

1.  Amet võib asutada artiklis 130 loetletud otsuseid tegevatest üksustest sõltumatu vahendus- ja vahekohtukeskuse. Keskus asub ameti ruumides.

2.  Iga füüsiline või juriidiline isik võib kasutada keskuse teenuseid vabatahtlikul alusel, et leida käesoleva määruse ja direktiivi ... reguleerimisalasse jäävatele vaidlustele konsensuslik lahendus.

3.  Amet võib lepitusmenetlust alustada ka omal algatusel, et anda osapooltele võimalus saavutada üksmeelne kokkulepe.

4.  Keskust juhib direktor, kes vastutab keskuse tegevuse eest.

5.  Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu.

6.  Keskus koostab nii vahendus- ja vahekohtumenetluse kui ka keskuse tegevuse kohta eeskirjad, mille haldusnõukogu peab kinnitama. Haldusnõukogu kinnitab nii vahendus- ja vahekohtumenetlust kui ka keskuse tegevust reguleerivad eeskirjad.

7.  Keskus koostab nimekirja vahendajatest ja vahekohtunikest, kes aitavad pooli vaidluste lahendamisel. Vahendajad ja vahekohtunikud peavad olema sõltumatud ning omama asjakohaseid teadmisi ja kogemusi. Haldusnõukogu peab nimekirja heaks kiitma.

8.  Kontrollijad ja ameti üksuse või apellatsioonikodade liikmed ei või osaleda ühegi asja vahendamises või vahekohtus, milles

9.  Isik, kes on kutsutud seisukohta avaldama vahekohtu- või vahendamiskomisjoni liikmena, ei või olla kaasatud vastulause-, tühistamis- või apellatsioonimenetlusse, milles vahendamine või vahekohus toimub.” [ME 93]

(107)  Artikkel 138 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 138

Eelarvekomitee

1.  Eelarvekomiteel on käesoleva jaoga ette nähtud ülesanded.

2.  Eelarvekomitee suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 125, artiklit 126, artikli 127 lõikeid 1–4, 6 ja 7.

3.  Eelarvekomitee teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mida eelarvekomitee võib teha artikli 140 lõike 3 ja artikli 143 kohaselt, on vaja liikmete kahekolmandikulist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmel on üks hääl.”

(108)  Artiklile 139 lisatakse järgmine lõige:"

„4. Amet esitab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande oma finantsseisundi kohta. Kõnealuse aruande põhjal vaatab komisjon läbi ameti finantsseisundi. [ME 94]

4a.  Amet moodustab oma tegevuse järjepidevuse tagamiseks ühe aasta tegevuskulusid katva reservfondi.” [ME 95]

(109)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 141a

Võitlus pettuste vastu

1.  Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999*, ühineb amet 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ja võtab vastu kõikide ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.  Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3.  OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96** sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses ameti antud toetuse või tema rahastatud lepingutega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selgesõnaliselt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

5.  Võttes arvesse rakendatavate meetmete kulutasuvust, võtab eelarvekomitee vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettusohuga.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

** Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).”

(110)  Artikkel 144 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 144

Lõivud

1.  Lisaks artikli 26 lõikega 2, artikli 36 lõike 1 punktiga c, artikli 41 lõikega 3, artikli 44 lõikega 4, artikli 47 lõigetega 1 ja 3, artikli 49 lõikega 4, artikli 56 lõikega 2, artikliga 60, artikli 81 lõikega 3, artikli 82 lõikega 1, artikli 113 lõikega 1 ja artikli 147 lõikega 5 ette nähtud lõivudele nõutakse lõive järgmistel juhtudel:

2.  Lõikes 1 osutatud lõivude määr määratakse kindlaks sellisel -I lisas sätestatud tasemel, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav ameti eelarve tasakaalus hoidmiseks, vältides samas märkimisväärse ülejäägi teket. Ilma et see piiraks artikli 139 lõike 4 kohaldamist, vaatab komisjon lõivude määra läbi, kui tulude märkimisväärne ülejääk on pidev. Kui hoolimata läbivaatamise tulemusel vähendatud või muudetud lõivude määrast tekib jätkuvalt tulude märkimisväärne ülejääk, kantakse pärast läbivaatamist kogunenud ülejääk liidu eelarvesse. [ME 96]

3.  Tegevdirektor määrab kindlaks lõivude määra ameti osutatavate mis tahes muude kui lõikes 1 osutatud teenuste puhul ja ameti väljastatavate väljaannete puhul vastavalt artikli 144a punkti d kohases delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele. Lõivu määr ei ületa summat, mida on vaja ameti osutatava konkreetse teenuse kulude katmiseks.

4.  Kooskõlas artikli 144a punkti d kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidega võib tegevdirektor võtta järgmisi meetmeid:

Muude kui punktis a osutatud makseviiside lubamise korral määrab tegevdirektor kindlaks kuupäeva, mil sellised maksed ametile loetakse tehtuks.”

(111)  Lisatakse järgmine jagu:"

„6. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 144a

Volituste delegeerimine

(112)  Artiklis Artikkel 145 asendatakse tekst „rakendusmäärusi” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte”. järgmisega:"

„Artikkel 145

Sätete kohaldamine

Kui käesolevas jaotises ei sätestata teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust ja selle käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte Madridis 27. juunil 1989 vastu võetud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli kohaste rahvusvaheliste registreeringute taotluste suhtes, edaspidi vastavalt „Madridi protokoll” ja „rahvusvahelised taotlused”, mis põhinevad Euroopa Liidu kaubamärgitaotlusel või Euroopa Liidu kaubamärgil, ja Euroopa Liitu nimetavate kaubamärkide registreeringute suhtes, mis on kantud rahvusvahelisse registrisse, mida peab Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvaheline büroo, edaspidi vastavalt „rahvusvahelised registreeringud” ja „rahvusvaheline büroo.” [ME 99]

(113)  Artiklis 147 asendatakse lõiked 4, 5 ja 6 järgmisega:"

„4. Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tuleb ametile tasuda lõiv. Kui rahvusvaheline registreerimine põhineb Euroopa Liidu kaubamärgil pärast selle registreerimist, tuleb lõiv tasuda Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise kuupäevaks. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.

5.  Rahvusvaheline taotlus vastab artikli 161a punkti a kohaselt kehtestatud vorminõuetele.

6.  Amet kontrollib, kas rahvusvaheline taotlus vastab artiklis 146 ning käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele.

7.  Amet saadab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole võimalikult kiiresti.” [ME 100]

(114)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 148a

Teavitamine põhitaotluse või -registreerimise kehtetuks tunnistamisest

Viie aasta jooksul pärast rahvusvahelise registreerimise kuupäeva teavitab amet rahvusvahelist bürood mis tahes asjaoludest ja otsustest, mis mõjutavad sellise Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise kehtivust, millel rahvusvaheline registreerimine põhines.” [ME 101]

(115)  artiklile 149 lisatakse järgmine lause:"

„Taotlus vastab artikli 161a punkti c kohaselt kehtestatud vorminõuetele.” [ME 102]

(116)  Artikli 154 lõige 4 jäetakse välja.

(117)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 154a

Kollektiivkaubamärgid ja sertifitseerimismärgid

Kui rahvusvaheline registreerimine põhineb kollektiivkaubamärgiga, sertifitseerimismärgiga või garantiimärgiga seotud põhitaotlusel või -registreerimisel, järgib amet korda, mis on ette nähtud artikli 161a punkti f kohaselt käsitletakse Euroopa Liitu nimetavat rahvusvahelist registreerimist Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgina. Rahvusvahelise registreerimise omanik esitab kaubamärgi statuudi artiklis 67 ettenähtud korras vahetult ametile kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil rahvusvaheline büroo teavitab ametit rahvusvahelisest registreerimisest.” [ME 103]

(118)  Artikkel 155 jäetakse välja.

(119)  Artiklit 156 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikes lõige 2 asendatakse tekst „kuue kuu” tekstiga „ühe kuu”; järgmisega:"

„2. Vastuväide esitatakse kolme kuu jooksul alates ühe kuu möödumisest artikli 152 lõikes 1 nimetatud avaldamise kuupäevast. Vastuväide loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastuväite esitamise lõivu tasumist.”; [ME 104]

b)  lõige 4 jäetakse välja.

(120)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 158a

Üleandmise registreerimise õiguslik mõju

Rahvusvahelise registreerimise omandiõiguse muutmise kandmisel rahvusvahelisse registrisse on sama mõju nagu artikli 17 kohase kande tegemisel registrisse üleandmise kohta.

Artikkel 158b

Litsentside ja muude õiguste registreerimise õiguslik mõju

Litsentsi või omaniku käsutusõiguse piirangu kandmisel rahvusvahelisse registrisse on sama mõju nagu artiklite 19, 20, 21 ja 22 kohase kande tegemisel registrisse litsentsi, asjaõiguse, sundtäitmise ja maksejõuetusmenetluse kohta.

Artikkel 158c

Üleandmiste, litsentside või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluste kontrollimine

Amet edastab omandiõiguse muutmise, litsentsi või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluse, samuti litsentsi muutmise või kehtetuks tunnistamise või omaniku käsutusõiguse esitatud piirangute tühistamise registreerimise taotluse rahvusvahelisele büroole artikli 161a punkti h kohaselt kindlaks määratud juhtudel.” [ME 105]

(121)  Artiklit 159 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks, kui kõnesolevat liikmesriiki nimetavat registreeringut oli muutmise taotlemise kuupäeval võimalik teha otse Madridi protokolli alusel. Kohaldatakse artikleid 112, 113 ja 114.”;

b)  lõikes lõige 2 jäetakse välja tekst „või Madridi kokkuleppe”. asendatakse järgmisega:"

„2. Siseriikliku kaubamärgitaotluse või Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetava registreeringu suhtes, mis tuleneb Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisest, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi osas Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohase Euroopa Liidule kaitse laiendamise kuupäeva, kui viimane tehti pärast rahvusvahelist registreerimist, või selle registreeringu prioriteedikuupäeva ja vajaduse korral selle riigi kaubamärgi vanemust, mida taotletakse artikli 153 kohaselt.” [ME 106]

(122)  XIII jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„4. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 161a

Volituste delegeerimine

(123)  Artikkel 162 jäetakse välja.

(124)  Artikkel 163 jäetakse välja.

(125)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 163a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 24a, 35a, 45a, 49a, 57a, 65a, 74a, 74k, 93a, 114a, 144a ja 161a osutatud delegeeritud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artiklitega 24a, 35a, 45a, 49a, 57a, 65a, 74a, 74k, 93a, 114a, 144a ja 161a, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe nelja kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kahe kuu võrra pikendada.” [ME 110]

(126)  Artikkel 164 jäetakse välja.

(127)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 165a

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Komisjon tellib hindab 2019. aastaks ja pärast seda iga viie aasta järel hinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta rakendamist. [ME 112]

2.  Hindamisel vaadatakse läbi liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ning ameti vahelise koostöö õigusraamistik, pöörates erilist tähelepanu rahastamismehhanismile. Lisaks hinnatakse ameti ja selle töökorra mõju, tulemuslikkust ja tõhusust. Eelkõige käsitletakse hindamisel vajadust muuta ameti volitusi ja võimalike muudatuste finantsmõju.

3.  Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

4.  Iga teise hindamise käigus hinnatakse ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolev määrus kehtetuks tunnistada.”

(127a)  Lisatakse järgmine lisa:"

„-I lisa

Lõivude määr

Ametile käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 2868/95 kohaselt makstavad lõivud on järgmised:

[ME 111]

Artikkel 1a

Artikkel 1b

Määrus (EÜ) nr 2869/95 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile(16).“ [ME 114]

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub [üheksakümmend päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas].

Artikli 1 punkti 9, punkti 10 alapunkti b, punkte 21, 22, 23, 25, 26, 27, 29, 30, 31, 34, 37, 38, 41, 44, 46, 57, 58, 59, 60, 61, 63, 64, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 75, 76, 77, 78, 79, 88, 89, 93, 94, 99, niivõrd kuivõrd see on seotud punkti 128 lõike 4 punktiga n, punkti 101, punkti 103 alapunkti b, punkti 105 alapunkti d, punkte 112, 113, 114, 115, 117, 120, 123, ja 124 kohaldatakse alates [esimese sellise kuu esimesest päevast, mis on 18 kuud pärast esimeses lõigus kindlaks määratud kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht. (2) Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1). (3) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1). (4) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25). (6) COM(2008)0465. (7) ELT C 140, 29.5.2010, lk 22. (8) COM(2011)0287. (9) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 214. (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15). (12) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (EÜT L 303, 15.12.1995, lk 33). (13) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, 15.12.1995, lk 1). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). (15) ELT C 32, 4.2.2014, lk 23. (16) Vastavustabel koostatakse pärast käesolevat määrust käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2013)0162 – C7-0088/2013 – 2013/0089(COD))

P7_TA(2014)0119 A7-0032/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0162),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0088/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7‑0032/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 artikli 114 lõiget 1, [ME 1]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ(5) on vaja teha mitu muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)  Direktiiviga 2008/95/EÜ ühtlustati sisulise kaubamärgiõiguse keskseid sätteid, mis nende vastuvõtmise ajal leiti otseselt mõjutavat siseturu toimimist, takistades kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust liidus.

(3)  Kaubamärgikaitse liikmesriikides toimib koostoimes kaitsega, mida pakutakse liidu tasandil ühenduse kaubamärkide kaudu, mis on ühtse olemusega ja kogu liidus kehtivad intellektuaalomandiõigused, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 207/2009(6). Kaubamärgisüsteemide koostoimimine riiklikul ja liidu tasandil on intellektuaalomandi kaitset käsitleva liidu lähenemisviisi nurgakiviks.

(4)  Pärast komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”(7) hindas komisjon põhjalikult kaubamärgisüsteemi üldist toimimist Euroopas tervikuna, võttes arvesse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandit ja nende vastasmõju.

(5)  Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta(8) komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta. Direktiivi läbivaatamine peaks sisaldama meetmeid, millega viiakse see direktiiv rohkem kooskõlla määrusega (EÜ) nr 207/2009 ning seega vähendataks, mis vähendaks erinevusi Euroopa kaubamärgisüsteemis tervikuna, säilitades samas riikliku kaubamärgi kaitse taotlejate jaoks huvipakkuva võimalusena. Sellega seoses tuleks tagada Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi ja riiklike kaubamärgisüsteemide vaheline vastastikune täiendavus. [ME 2]

(6)  Komisjon järeldas oma 24. mai 2011. aasta teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”(9), et vastamaks sidusrühmade nõudlusele selliste kiiremate, kvaliteetsemate ja sujuvamate kaubamärgi registreerimise süsteemide järele, mis on ühtsemad, kasutajasõbralikud, üldsusele kättesaadavad ja tehnoloogiliselt ajakohased, on vaja kaubamärgisüsteemi ajakohastada liidus tervikuna ning kohandada see internetiajastuga.

(7)  Käesoleva direktiivi eesmärgil toimunud konsulteerimise ja hindamise käigus selgus, et hoolimata siseriiklike õigusaktide eelnevast osalisest ühtlustamisest on Euroopa ärikeskkond jätkuvalt väga heterogeenne, piirates kaubamärgikaitse üldist kättesaadavust ning kahjustades konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

(8)  Selleks et täita eesmärki, milleks luua hästitoimiv ühtne turg ja edendada seda ning hõlbustada kaubamärkide saamist ja kaitset liidus, on seega vaja minna kaugemale direktiiviga 2008/95/EÜ saavutatud piiratud ühtlustamisest ning ühtlustada ka kõiki aspekte kaubamärgi materiaalõiguse puhul, mis reguleerib registreerimise kaudu kaitstud kaubamärke, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 207/2009.

(9)  Selleks et muuta kaubamärgi registreeringu saamine ja haldamine kogu liidus lihtsamaks, on vaja ühtlustada mitte ainult materiaalõiguse sätteid, vaid ka protseduurireegleid. Seepärast tuleks viia vastavusse liikmesriikide ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi peamised protseduurireeglid, sealhulgas need, mille puhul lahknevused põhjustavad suuri probleeme siseturu toimimisele. Siseriikliku õiguse kohaste menetluste puhul on piisav, kui kehtestatakse üldpõhimõtted, jättes liikmesriikidele võimaluse kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad.

(10)  Äärmiselt oluline on tagada, et registreeritud kaubamärgid on kõigi liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt samaväärselt kaitstud ning et kaubamärkide kaitse liikmesriigi tasandil on sama, mis Euroopa Liidu kaubamärkide kaitse. Kooskõlas ulatusliku kaitsega, mis antakse liidus mainet omavatele Euroopa Liidu kaubamärkidele, tuleks tagada ulatuslik kaitse ka liikmesriigi tasandil kõikidele kaubamärkidele, millel on asjaomases liikmesriigis maine. [ME 3. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(11)  Käesoleva direktiiviga ei tohiks liikmesriikidelt võtta ära õigust jätkuvalt kaitsta kasutamise käigus omandatud kaubamärke, vaid neid peaks arvesse võtma ainult nende ja registreerimise teel omandatud kaubamärkide vahelise suhte puhul.

(12)  Käesoleva õigusaktide ühtlustamise eesmärkide saavutamine eeldab, et registreeritud kaubamärkide omandamise ja valdamise tingimused oleksid üldiselt kõigis liikmesriikides identsed.

(13)  Selleks on vaja loetleda näiteid nendest tähistest, mis võivad moodustada kaubamärgi, tingimusel, et sellised märgid võivad eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Selleks et täita kaubamärgi registreerimissüsteemi eesmärke, milleks on õiguskindluse ja usaldusväärse halduse tagamine, on ka oluline nõuda, et tähist on võimalik esitada registris viisil, mis võimaldab kaitse objekti täpselt kindlaks määrata on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti äratuntav, püsiv ja objektiivne. Tähist tuleks seepärast lubada esitada mis tahes asjakohasel kujul ja seega mitte tingimata graafiliselt, kui selleks on kasutatud üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat ning selline esitamine tagab rahuldavalt kõnealuse eesmärgi täitmise. [ME 4]

(14)  Lisaks tuleks kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjustest, mis on seotud kaubamärgi endaga, sealhulgas eristatavuse puudumine, või mis on seotud kaubamärgi ja varasemate õiguste vaheliste vastuoludega, koostada ammendav loetelu isegi juhul, kui mõningad neist põhjendustest on loetletud võimalusena liikmesriikide jaoks, kes sellest johtuvalt saaksid säilitada või kehtestada need põhjendused oma õigusnormides.

(15)  Tagamaks, et geograafilistele tähistele liidu õiguse muude instrumentidega tagatud kaitse taset kohaldatakse ühtselt ja ammendavalt kogu liidus keeldumise absoluutsete ja suhteliste põhjuste läbivaatamisel, peaks käesolev direktiiv sisaldama seoses geograafiliste tähistega samu sätteid, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 207/2009.

(16)  Registreeritud kaubamärgi eesmärk on eelkõige tagada kaubamärk kui päritolutähis ning sellega antav kaitse peaks olema absoluutne, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on identsed. Kaitse peaks kehtima ka siis, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on sarnased. Segiajamise tõenäosuse tõttu peab määratlema sarnasuse mõiste. Sellise kaitse eritingimus peaks olema tõenäoline segiajamine, mille hindamine sõltub mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ning identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest. Segiajamise tõenäosuse kindlakstegemise moodused ja eelkõige tõendite esitamise kohustus tuleks paika panna siseriiklike protseduurireeglitega, mille kohaldamist käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata.

(17)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt varem registreeritud kaubamärk on hiljem registreeritud kaubamärkidest ülimuslikum, on vaja kehtestada, et kaubamärgist tulenevate õiguste jõustamine ei piira õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”)(10) artikli 16 lõikega 1.

(18)  Asjakohane on sätestada, et kaubamärgi rikkumist saab teha kindlaks ainult juhul, kui on leitud, et rikkuvat märki või tähist on kasutatud kaubandustegevuse käigus eesmärgiga eristada kaupu või teenuseid nende kaubandusliku päritolu alusel. Muudel eesmärkidel kasutamise suhtes tuleks kohaldada siseriikliku õiguse sätteid.

(19)  Õiguskindluse ja selguse tagamiseks on vaja täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste jaoks, tuleks kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste kaubanduslik päritolu. [ME 5]

(20)  Kaubamärgiõiguse rikkumisena tuleks käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks nende kaubandusliku päritolu alusel.

(21)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane sätestada, et kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ(11).

(22)  Selleks et tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu ning piiramata samas WTO eeskirjade ja eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peaks registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on olulisel määral identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga. See ei tohiks piirata geneeriliste ravimite sujuvat transiiti kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega ning eelkõige vastavalt 14. novembril 2001. aastal toimunud WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPS-lepingut ja tervisekaitset käsitlevale Doha deklaratsioonile. [ME 55]

(22a)  Kaubamärgi omanikul peaks olema õigus võtta asjakohaseid õiguslikke meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad õigust paluda riigi tolliametil võtta kaupade suhtes, mis väidetavalt rikuvad tema õigusi, selliseid meetmeid nagu kinnipidamine ja hävitamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 608/2013(12). Õiguste omaniku taotlusel ja riskianalüüsi kriteeriumide alusel viivad tolliasutused läbi määruses (EL) nr 608/2013 sätestatud asjakohased menetlused. [ME 7]

(22b)  Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 28 on sätestatud, et õiguse omaja vastutab kahju kannatanud kauba valdaja ees, kui muu hulgas seoses kõnealuste kaupadega leitakse, et nendega ei rikuta intellektuaalomandi õigusi. [ME 8]

(22c)  Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid geneeriliste ravimite tõrgeteta transiidi tagamiseks. Seepärast ei tohiks kaubamärgi omanikul olla õigust takistada kolmandaid isikuid toomast äritegevuse raames kaupu liikmesriigi tolliterritooriumile sel põhjusel, et ravimi toimeaine rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus (INN) on oletatavasti või tegelikult sarnane registreeritud kaubamärgiga. [ME 9]

(23)  Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva võltsitud kauba sisenemist, eelkõige sellise internetimüügi raames, mille puhul toode turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, peaks kehtival viisil registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult võltsitud kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses. Selliste meetmete võtmise korral teavitatakse kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes. [ME 10]

(24)  Selleks et registreeritud kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad kinnitamisele eelnevad ettevalmistavad tegevused.

(25)  Kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste tähiste või märkide kasutamist, mida kasutatakse õiglaselt ning kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Selleks et luua kaubamärkide ja ärinimede jaoks võrdsed tingimused, peaks ärinimede kasutamine, millele antakse pidevalt piiramatu kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, hõlmama enda isikliku nime kasutamist. Veel peaks see hõlmama kirjeldavate või mitteeristuvate tähiste või märkide kasutamist üldiselt. Lisaks ei peaks omanikul olema õigust takistada kaubamärgi üldist õiglast ja ausat kasutamist, kui seda kasutatakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks.

(26)  Kaupade vaba liikumise põhimõttest tuleneb, et kaubamärgi omanikul ei tohi olla õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubamärki seoses kaupadega, mille tema on kõnealuse kaubamärgiga liidus ringlusse lasknud või mis on seal ringlusse lastud tema nõusolekul, kui kaubamärgiomanikul ei ole õiguspäraseid põhjusi olla kaupade täiendava turustamise vastu.

(27)  Õiguskindluse tõttu ja ilma, et ebaõiglaselt kahjustataks varasema kaubamärgi omaniku huve, on oluline sätestada, et varasema kaubamärgi omanik ei või nõuda tema kaubamärgist hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega esitada vastuväiteid kaubamärgi kasutamisele pärast seda, kui ta on teadlikult lubanud hilisema kaubamärgi kasutamist märkimisväärse aja jooksul, välja arvatud juhul, kui hilisema kaubamärgi taotlus on esitatud pahauskselt.

(28)  Õiguskindluse tagamiseks ja seaduslikult omandatud kaubamärgiõiguste kaitsmiseks on asjakohane ja vajalik sätestada, ilma et see mõjutaks põhimõtet, mille kohaselt hilisemat kaubamärki ei saa jõustada varasema kaubamärgi vastu, et varasemate kaubamärkide omanikel ei peaks olema õigust taotleda hilisema kaubamärgi andmise keelamist või selle kehtetuks tunnistamist või avaldada vastuseisu hilisema kaubamärgi kasutamisele, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil varasemat kaubamärki oli võimalik kehtetuks tunnistada või tühistada, näiteks kuna see ei olnud veel kasutamise abil omandanud eristatavust, või kui varasemat kaubamärki ei saanud jõustada hilisema kaubamärgi suhtes, sest vajalikud tingimused ei olnud täidetud, näiteks kui varasem kaubamärk ei olnud omandanud veel mainet.

(29)  Kaubamärgid täidavad eesmärki eristada kaupu ja teenuseid ning võimaldavad tarbijatel teha teadlikke valikuid vaid juhul, kui kaubamärke turul tegelikult kasutatakse. Kasutamisnõuet on vaja ka selleks, et vähendada liidus registreeritud ja kaitstud kaubamärkide koguarvu ning sellega omakorda vähendada kaubamärkide vahel tekkivate vastuolude arvu. Seepärast on oluline nõuda, et registreeritud kaubamärke peab ka tegelikult kasutama seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks need on registreeritud, või kui neid ei kasutata, peab neid olema võimalik tühistada viie aasta jooksul alates registreerimise kuupäevast. [ME 11]

(30)  Seega peaks registreeritud kaubamärk olema kaitstud ainult seni, kuni teda tegelikult kasutatakse ning varem registreeritud kaubamärk ei peaks võimaldama selle omanikul esitada vastuväiteid hilisema kaubamärgi vastu või taotleda selle kehtetuks tunnistamist, kui kõnealune omanik ei ole oma kaubamärki tegelikult kasutanud. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama, et kaubamärki ei või kasutada rikkumismenetluses, kui kaitsja vastuväite alusel on kindlaks tehtud, et kaubamärgi võiks tühistada, või kui hagi on esitatud hilisema õiguse vastu, et kaubamärgi oleks võinud tühistada ajal, mil omandati hilisem õigus.

(31)  Asjakohane on kehtestada, et kui Euroopa Liidu kaubamärgile on taotletud siseriikliku kaubamärgi vanemust ning seejärel on siseriiklikust kaubamärgist loobutud või sellel on lastud aeguda, võib kõnealuse siseriikliku kaubamärgi kehtivuse ikka vaidlustada. Vaidlustamine peaks piirduma olukordadega, mille puhul siseriikliku märgi oleks saanud tunnistada kehtetuks või tühistada ajal, mil märk kõrvaldati registrist.

(32)  Järjepidevuse huvides ja selleks, et hõlbustada liidus kaubamärkide kasutamist ärilistel eesmärkidel, tuleks kaubamärkide kui omandiõiguse objektide suhtes kohaldatavad eeskirjad viia kooskõlla eeskirjadega, mis on juba kehtestatud Euroopa Liidu kaubamärkidele, ning need peaksid sisaldama eeskirju loovutamise ja üleandmise, litsentsimise, asjaõiguse, sundtäitmise ja maksejõuetuse menetluste kohta.

(33)  Kollektiivkaubamärgid on tõestanud end kasuliku vahendina selliste kaupade või teenuste edendamiseks, millel on teatavad ühtsed omadused. Seepärast on asjakohane kohaldada siseriiklike kollektiivkaubamärkide suhtes eeskirju, mis on sarnased Euroopa kollektiivkaubamärkidele kohaldatavate eeskirjadega.

(34)  Selleks et hõlbustada ja parandada kaubamärgikaitse kättesaadavust ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust, peaks kaubamärkide registreerimise kord liikmesriikides olema tõhus ja läbipaistev ning järgima Euroopa Liidu kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega sarnaseid eeskirju. Selleks et saavutada ühtne ja tasakaalustatud kaubamärgisüsteem nii riiklikul kui ka liidu tasandil, peaksid kõik liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ametülesande korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, vaatama üksnes seda, kas puuduvad absoluutsed keeldumispõhjused. See ei peaks siiski piirama nende ametite õigust taotlejate taotluse korral teha otsinguid varasemate õiguste kohta üksnes teabe eesmärgil ning ilma, et see seaks piiranguid või et sellel oleks siduv mõju registreerimise edasisele protsessile, sealhulgas hilisemale vaidlustamismenetlusele. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas viia läbi keeldumispõhjuste ametiülesande korras läbivaatamine. [ME 12]

(35)  Õiguskindluse tagamiseks seoses kaubamärgiõiguste ulatusega ning selleks, et hõlbustada kaubamärgikaitse kättesaadavust, tuleks kaubamärgitaotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste määramisel ja klassifitseerimisel järgida kõigis liikmesriikides samu eeskirju ja see peaks olema ühtlustatud Euroopa Liidu kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid kindlaks määrata taotletava kaubamärgikaitse ulatuse ainult taotluse alusel, peaksid kaubad ja teenused olema määratud piisavalt selgelt ja täpselt. Üldmõistete kasutamist tuleks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu ja teenuseid.

(36)  Tulemusliku kaubamärgikaitse tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks vaidlustamise tõhusa halduskorra, mis võimaldab varasema kaubamärgiõiguste omanikul vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimise. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks halduskorra, mis on sarnane liidu tasandil Euroopa Liidu kaubamärkide suhtes kohaldatava korraga, et pakkuda tõhusaid vahendid kaubamärkide tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

(37)  Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid peaksid tegema omavahel ja Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ametiga Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi „amet”) koostööd kõigis kaubamärgi registreerimise ja haldamise valdkondades, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist, näiteks ühtsete või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine ja ajakohastamine konsulteerimise ja otsingute tegemise eesmärgil. Liikmesriikide bürood ja amet peaksid tegema edasist koostööd oma kõigis muudes tegevusvaldkondades, mis on olulised kaubamärkide kaitsmiseks liidus.

(38)  Käesolev direktiiv ei tohiks välistada liikmesriikide muude õigusnormide kui kaubamärke käsitlevate õigusnormide, näiteks ebaausat konkurentsi, tsiviilvastutust või tarbijakaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamist kaubamärkide suhtes.

(39)  Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping on siduvad kõigile liikmesriikidele. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted oleksid nimetatud konventsiooni ja lepingu sätetega täielikus kooskõlas. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad nimetatud konventsioonist ja lepingust. Vajaduse korral tuleks kohaldada asutamislepingu artikli 351 teist lõiku.

(40)  Kohustus võtta käesolev direktiiv üle siseriiklikusse õigusesse peaks piirduma nende sätetega, mille puhul on võrreldes varasema direktiiviga tegu sisulise muudatusega. Kohustus võtta üle sätted, mida ei muudeta, tuleneb varasemast direktiivist.

(41)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 2008/95/EÜ I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega.

(41a)  Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(13) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 11. juulil 2013(14), [ME 13]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõigi kaupade ja teenustega seotud kaubamärkide suhtes, mis on liikmesriigis registreeritud üksikkaubamärgina, kollektiivkaubamärgina või garantii- või sertifitseerimismärgina või mille registreerimiseks on esitatud avaldus, ning kõigi kaubamärkide suhtes, mis on registreeritud või mille registreerimiseks on esitatud avaldus Beneluxi intellektuaalomandibüroos või mille rahvusvaheline registreerimine kehtib liikmesriigis.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „büroo” – liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet või Beneluxi intellektuaalomandi büroo, kes vastutab kaubamärkide registreerimise eest;

b)  „amet” – määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 2 alusel loodud Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet Intellektuaalomandi Amet; [ME 15. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

c)  „register” – büroo peetav kaubamärkide register;

ca)  „varasemad kaubamärgid” –

i)  järgmised kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

—  Euroopa Liidu kaubamärgid;

—  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos;

—  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

ii)  Euroopa Liidu kaubamärgid, millel on määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt õigus vanemusnõudele võrreldes alapunkti i teises ja kolmandas taandes osutatud kaubamärkidega isegi juhul, kui viimati nimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda;

iii)  alapunktides i ja ii osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende registreerimist;

iv)  kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses. [ME 16]

cb)  „garantii- või sertifitseerimismärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest; [ME 17]

cc)  „kollektiivkaubamärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest. [ME 18]

2. peatükk

Kaubamärgiõigus

1. jagu

Tähised, millest kaubamärk võib koosneda

Artikkel 3

Tähised, millest kaubamärk võib koosneda

Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, värvid, kaupade või nende pakendi kuju või helid, kui on rakendatud üldkasutatavat tehnoloogiat

a)  selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest; ning

b)  selliseid tähiseid on võimalik registris esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti. [ME 19]

2. jagu

Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjused

Artikkel 4

Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise absoluutsed põhjused

1.  Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada:

a)  tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda;

b)  kaubamärke, mis ei ole teistest eristatavad;

c)  kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)  kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;

e)  tähiseid, mis koosnevad ainult:

i)  kujust, mis tuleneb kaupade enda olemusest;

ii)  kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;

iii)  kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

f)  kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;

g)  kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu üldsust eksitada näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas;

h)  kaubamärke, mille kasutamiseks puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda või mis tuleb kehtetuks tunnistada tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artikli 6 ter kohaselt;

i)  kaubamärke, mida ei registreerita ega kasutata enam vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;

j)  kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette piiritusjookide, traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse. [ME 20]

ja)  kaubamärke, mis sisaldavad varasemaid sordinimesid või koosnevad varasematest sordinimedest, mis on registreeritud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2100/94(15) seoses sama liiki tootega. [ME 21]

2.  Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad:

a)  muudes liikmesriikides, kui need riigid, kus registreerimistaotlus esitati;

b)  ainult juhul, kui võõrkeeles olev kaubamärk on tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde või mis tahes kasutatavas kirjastiilis. [ME 22]

3.  Kaubamärki peab olema võimalik tunnistada kehtetuks, kui taotleja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse pahauskselt. Liikmesriik võib ka sätestada, et sellist kaubamärki ei registreerita.

4.  Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei tohi registreerida või kui see on registreeritud, siis võib selle kehtetuks tunnistada, kui ja kuivõrd:

a)  selle kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt muude õigusaktide sätetele kui asjaomase liikmesriigi või liidu kaubamärgiõigus;

b)  kaubamärk sisaldab kõrge sümboolse väärtusega tähist, eelkõige religioosset sümbolit;

c)  kaubamärk sisaldab Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, mis pakuvad avalikkusele huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud liikmesriigi õigusaktide kohaselt oma nõusolekut nende registreerimiseks.

5.  Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast registreerimise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. Kaubamärki ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. [ME 23]

6.  Liikmesriigid võivad näha ette, et lõiget 5 kohaldatakse ka siis, kui eristatavus tekkis pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja enne registreerimiskuupäeva.

Artikkel 5

Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise suhtelised põhjused

1.  Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle kehtetuks tunnistada, kui:

a)  see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks kaubamärki taotletakse või mille jaoks see on registreeritud, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks on kaitstud varasem kaubamärk;

b)  identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga.

2.  Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:

a)  järgmised kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

i)  Euroopa kaubamärgid;

ii)  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos;

iii)  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

b)  Euroopa kaubamärgid, millel on määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt õigus vanemusnõudele võrreldes punkti a alapunktides ii ja iii osutatud kaubamärkidega isegi juhul, kui viimatinimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda;

c)  punktides a ja b osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende registreerimist;

d)  kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses. [ME 24]

3.  Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle kehtetuks tunnistada, kui:

a)  see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas selle registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, juhul kui varasem kaubamärk on omandanud selles liikmesriigis, kus registreerimist taotletakse või kus kaubamärk on registreeritud, või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul liidus, maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristatavust või mainet; [ME 25]

b)  kaubamärgi omaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku loata, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada;

c)  kaubamärgi võib segi ajada varasema kaubamärgiga, mis on kaitstud väljaspool liitu, kui taotluse esitamise kuupäeval kaubamärki endiselt tegelikult kasutati ja taotluse esitaja tegutses pahauskselt;

d)  kaubamärki ei registreerita ja seda enam ei kasutata vastavalt liidu õigusele, millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse. [ME 26]

4.  Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei registreerita või kui see on registreeritud, siis võib selle kehtetuks tunnistada, kui ja kuivõrd:

a)  õigused registreerimata kaubamärgile või muule kaubandustegevuses kasutatavale tähisele omandati enne hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeva ja kõnealune registreerimata kaubamärk või muu tähis annab selle omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine;

b)  kaubamärgi kasutamise võib keelata muu varasema õiguse tõttu kui lõikes 2 ja käesoleva lõike punktis a osutatud õigus, milleks on eelkõige:

i)  õigus nimele;

ii)  õigus isikuportreele;

iii)  autoriõigus;

iv)  tööstusomandiõigus.

5.  Liikmesriik võib lubada lubab, et asjakohaste tingimuste korral ei tule registreerimisest keelduda ega kaubamärki kehtetuks tunnistada, kui varasema kaubamärgi või varasemate õiguste omanik on hilisema kaubamärgi registreerimisega nõus. [ME 27]

6.  Iga liikmesriik võib sätestada, et erandina lõigetest 1 kuni 5 kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis enne direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva kehtinud registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjuseid kaubamärkide puhul, mille kohta on taotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva.

Artikkel 6

Kaubamärgi kehtetuks tunnistamise või tühistamise kindlakstegemine tagantjärele

Kui siseriiklikust kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda ning selle vanemust nõutakse Euroopa Liidu kaubamärgile, võib siseriikliku kaubamärgi kehtetuks tunnistamise või selle omaniku õiguste tühistamise teha kindlaks tagantjärele, tingimusel et kehtetuks tunnistamine või õiguste tühistamine oleks võinud toimuda ka ajal, mil kaubamärgist loobuti või sel lasti aeguda. Sellisel juhul lõpeb vanemuse mõjujõud.

Artikkel 7

Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused, mis on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega

Kui kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi kehtetuks tunnistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

Artikkel 8

Varasema kaubamärgi eristatavuse või maine puudumine, mis takistab registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist

Registreeritud kaubamärki ei tunnistata kehtetuks varasema kaubamärgi alusel järgmistel juhtudel:

a)  kui varasem kaubamärk, mida võib kehtetuks tunnistada vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele b, c või d ei olnud omandanud vastavalt artikli 4 lõikele 5 eristatavust registreeritud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks;

b)  kui kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõike 1 punktil b ning varasem kaubamärk ei olnud omandanud piisavat eristatavust, et toetada otsust segiajamise tõenäosuse kohta artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval;

c)  kui kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõikel lõike 3 punktil a ning varasemal kaubamärgil ei olnud mainet artikli 5 lõike 3 punkti a tähenduses registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval. [ME 28]

Artikkel 9

Nõustumisest tulenev kehtetuks tunnistamise välistamine

1.  Kui artikli 5 lõigete lõike 2 ja 3 artikli 5 lõike 3 punkti a tähenduses on varasema kaubamärgi omanik liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud kõnealuses liikmesriigis registreeritud hilisema kaubamärgi kasutamisega ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt. [ME 29]

2.  Iga liikmesriik võib kehtestada sätted, mille kohaselt lõiget 1 kohaldatakse artikli 5 lõike 4 punktis a või b osutatud mis tahes muu varasema õiguse omaniku suhtes.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ei ole hilisema registreeritud kaubamärgi omanikul õigust vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu.

3. jagu

Antavad õigused ja piirangud

Artikkel 10

Kaubamärgiga antavad õigused

1.  Kaubamärgi registreerimine annab omanikule ainuõiguse.

2.  Ilma et see piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata mis tahes tähist seoses kaupade või teenustega, kui:

a)  tähis on identne kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud ja kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste päritolu;

b)  ilma et see mõjutaks punkti a kohaldamist, on tähis , on identne või sarnane kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille jaoks on kaubamärk registreeritud, kui esineb risk, et üldsus võib need omavahel segi ajada;

c)  tähis on identne või sarnane kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks kõnealune kaubamärk on registreeritud, juhul kui kaubamärgil on liikmesriigis maine ja juhul kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.

3.  Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

a)  tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b)  kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;

c)  kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;

d)  tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana;

e)  tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamides;

f)  tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus direktiiviga 2006/114/EÜ.

4.  Samuti on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punkti c kohaselt selliste kaupade importi liitu, mis turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses ning kui asjaomased kaubad, kaasa arvatud nende pakendid, kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest kaubamärgist eristada. Selliste meetmete võtmise korral peaksid liikmesriigid tagama, et kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi teavitatakse meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes.

5.  Ilma et see piiraks WTO eeskirjade ja eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peab registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist. [ME-d 30 ja 56]

6.  Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt ei võinud tähise kasutamist lõike 2 punktis b või c osutatud tingimustel keelata enne kuupäeva, mil asjaomases liikmesriigis jõustuvad nõukogu esimese direktiivi 89/104/EMÜ(16) rakendamiseks vajalikud sätted, ei või tähise edasise kasutamise takistamiseks toetuda kaubamärgist tulenevatele õigustele.

7.  Lõigete 1, 2, 3 ja 6 kohaldamine ei mõjuta ühegi liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise vastu muul otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks, kui kõnealuse tähise põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.

Artikkel 11

Omaniku õiguste rikkumine kujunduse, pakendi või muude vahendite kasutamise teel

Kui on tõenäoline, et kujundust, pakendit või muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, kasutatakse kaupade ja teenuste puhul, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral rikutakse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaseid omaniku õigusi, on omanikul õigus keelata järgmine:

a)  kaubamärgiga käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 1 mõistes identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele, pakendile, märgistustele, siltidele, turvaelementidele, autentimisseadmetele või mis tahes muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda; [ME 31]

b)  kujunduse, pakendi, märgistuste, siltide, turvaelementide, autentimisseadmete või mis tahes muude vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine. [ME 32]

Artikkel 12

Kaubamärkide esitamine sõnaraamatutes

Kui kaubamärgi esitamine sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus sellises teatmeteoses jätab mulje, et tegemist on sellise kauba või teenuse üldnimetusega, mille jaoks on registreeritud kaubamärk, tagab teose avaldaja kaubamärgi omaniku taotlusel, et hiljemalt teose järgmises väljaandes lisatakse kaubamärgi esitusele märge selle kohta, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.

Artikkel 13

Agendi või esindaja nimele registreeritud kaubamärgi kasutamise keeld

1.  Kui kaubamärk on registreeritud asjaomase kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus ühele järgmisest:

a)  vaidlustada oma kaubamärgi kasutamine oma agendi või esindaja poolt;

b)  nõuda, et agent või esindaja loovutab kaubamärgi tema kasuks.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

Artikkel 14

Kaubamärgi mõju piirangud

1.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

a)  oma isiklikku nime ja aadressi;

b)  märke või tähiseid, mis ei ole eristatavad või mis näitavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

c)  kaubamärki kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul, kui kaubamärgi kasutamine:

i)   on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige lisaseadme või varuosa puhul;

ii)  toimub võrdleva reklaamimise käigus, mis vastab kõikidele direktiivis 2006/114/EÜ1 sätestatud tingimustele;

iii)  toimub selleks, et juhtida tarbijate tähelepanu selliste ehtsate toodete edasimüügile, mida müüs algselt kaubamärgi omanik või mida müüdi tema nõusolekul;

iv)  on ette nähtud kaubamärgi omaniku tootele või teenusele õiguspärase alternatiivi esitamiseks;

v)  on mõeldud paroodia, kunstilise eneseväljenduse, kriitika või kommentaari jaoks.

Esimest Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui kolmas isik kasutab seda kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. [ME 33]

2.  Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:

a)  kolmas isik jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe;

b)  kolmas isik kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaõiglaselt ära või kahjustab Euroopa kaubamärgi eristusvõimet või mainet. [ME 34]

2a.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kaubamärgi põhjendatud kasutamist mis tahes mitteärilisel eesmärgil. [ME 35]

3.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.

Artikkel 15

Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine

1.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamine seoses kaupadega, mille on kõnealuse kaubamärgi all liidu turule viinud kaubamärgi omanik või mis on seal turule viidud tema loaga.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata, kui omanikul on õiguspärane põhjus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.

Artikkel 16

Kaubamärgi kasutamine

1.  Kui omanik ei ole viie aasta jooksul pärast registreerimise kuupäeva liikmesriigis kaubamärki tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on olnud katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes artiklis 17, artikli 19 lõikes 1, artikli 46 lõikes 1 ja artikli 48 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud piiranguid ja sanktsioone, välja arvatud juhul, kui kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused.

2.  Kui liikmesriik on ette näinud registreerimisele järgneva vaidlustamismenetluse, arvutatakse lõikes 1 osutatud viieaastast perioodi alates kuupäevast, mil kaubamärki ei saanud enam vaidlustada või juhul, kui vastulause on esitatud ja seda ei ole tagasi võetud, siis alates kuupäevast, mil vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus muutus lõplikuks.

3.  Kaubamärkide puhul, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, arvutatakse lõikes 1 osutatud viieaastast perioodi alates kuupäevast, mil kaubamärgi registreerimise taotlust ei saa enam tagasi lükata või vaidlustada. Kui vastulause on esitatud ja seda ei ole tagasi võetud, arvutatakse aega alates kuupäevast, mil vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus muutus lõplikuks.

3a.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud viieaastase perioodi alguskuupäev sisestatakse registrisse. [ME 36]

4.  Lõike 1 tähenduses käsitatakse kasutamisena ka järgmist:

a)  kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud omaniku nimel või ei;

b)  kaubamärgi kandmine kaupadele või nende pakendile asjaomases liikmesriigis ainult ekspordi eesmärgil.

5.  Kui kaubamärki kasutatakse omaniku nõusolekul, peetakse seda kaubamärgi kasutamiseks omaniku poolt.

Artikkel 17

Kasutamatajätmine kui kaitse rikkumismenetluses

Kaubamärgi omanikul on õigus keelata tähise kasutamine ainult ulatuses, mil määral tema õigusi ei saa artikli 19 kohaselt tühistada ajal, mil esitatakse rikkumismenetluse hagi.

Artikkel 18

Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses

1.  Rikkumismenetluses ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt artiklile 8, artikli 9 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 48 lõikele 3.

2.  Rikkumismenetluses ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõigetele 3 ja 4, artikli 54 lõigetele 1 ja 2 või artikli 57 lõikele 2.

3.  Kui kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust rikkumismenetlustes keelata varasema kaubamärgi kasutamist, isegi kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu.

4. jagu

Kaubamärgiõiguste tühistamine

Artikkel 19

Tegeliku kasutamise puudumine tühistamise põhjusena

1.  Kaubamärgi võib tühistada, kui seda ei ole liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.

2.  Keegi ei tohi taotleda kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viie aasta pikkuse perioodi lõpu ja tühistamise taotluse esitamise vahelisel ajal.

3.  Kui kasutamine algas või jätkus kolm kuud enne tühistamise taotluse esitamist, kuid kõige varem mittekasutuse viie järjestikuse aasta pikkuse perioodi lõppedes, jäetakse see tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada tühistamise taotluse esitamise võimalusest.

Artikkel 20

Üldnimeks või eksitavaks tähiseks muutumine tühistamise põhjusena

Kaubamärgi võib tühistada juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:

a)  on kaubamärk omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimeks, mille jaoks ta on registreeritud;

b)  on kaubamärki selle omaniku poolt või tema loal nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, kasutatud selliselt, et kaubamärk võib avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

Artikkel 21

Kaubamärgi tühistamise põhjused, mis on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega

Kui kaubamärgi tühistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi tühistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

5. jagu

Kaubamärgid kui omandiõiguse objektid

Artikkel 22

Registreeritud kaubamärkide üleandmine

1.  Kaubamärgi võib lahus ettevõtte üleandmisest anda üle mõne kauba või teenuse või kõigi kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2.  Kogu ettevõtte üleandmisega kaasneb ka kaubamärgi üleandmine, kui ei ole vastupidist kokkulepet või kui asjaolud ei nõua selgelt vastupidist toimimist. Seda sätet kohaldatakse ka ettevõtte üleandmise lepingulise kohustuse suhtes.

3.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vormistatakse kaubamärgi loovutamine kirjalikult ja see nõuab lepingupoolte allkirju, kui selline toiming ei tulene kohtuotsusest; muul juhul on see õigustühine. [ME 37]

4.  Ühe poole taotluse alusel märgitakse üleandmine registrisse ja avaldatakse, kui taotlev pool on esitanud asutusele üleandmist tõendavad dokumendid. [ME 38]

5.  Kuni üleandmist ametile ei ole registrisse kantud laekunud üleandmise registreerimise taotlust, ei saa õigusjärglane kaubamärgi registreerimisest tulenevaid õigusi teostada kolmandate isikute suhtes. [ME 39]

6.  Kui bürooga suhtlemisel tuleb järgida tähtaegu, võib õigusjärglane esitada vastavad teatised büroole pärast seda, kui registreerimistaotlus on büroole laekunud.

Artikkel 23

Asjaõigus

1.  Kaubamärki võib ettevõttest sõltumatult seada pandiks ning see võib olla asjaõiguse esemeks.

2.  Ühe osapoole taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 24

Sundtäitmine

1.  Kaubamärgi suhtes võib kohaldada sundtäitmist.

2.  Ühe osapoole taotluse alusel märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 25

Maksejõuetusmenetlus

Kui kaubamärk on seotud maksejõuetusmenetlusega, tehakse pädeva asutuse taotluse alusel registrisse sellekohane kanne ja avaldatakse see.

Artikkel 26

Litsentsimine

1.  Kaubamärk võib olla litsentsi objektiks ühe või kõigi kaupade või teenuste osas, mille jaoks ta on registreeritud, kogu asjaomases liikmesriigis või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2.  Kaubamärgi omanik võib kasutada sellest kaubamärgist tulenevaid õigusi sellise litsentsisaaja suhtes, kes rikub oma litsentsilepingu sätteid seoses:

a)  selle kestusega;

b)  kaubamärgi registreeritud kasutusviisiga;

c)  litsentsi objektiks olevate kaupade ja teenuste ulatusega;

d)  territooriumiga, kus võib kaubamärki kinnitada, või

e)  litsentsisaaja valmistatavate kaupade või pakutavate teenuste kvaliteediga.

3.  Ilma et see mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsisaaja algatada menetluse kaubamärgi rikkumise suhtes üksnes selle omaniku nõusolekul. Ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse siiski algatada, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud.

4.  Litsentsisaajal on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus kaubamärgi omaniku esitatud hagiga.

5.  Ühe osapoole taotluse alusel märgitakse litsentsi andmine või üleandmine seoses kaubamärgiga registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 27

Kaubamärgi taotlus omandiõiguse objektina

Kaubamärgi taotluste suhtes kohaldatakse artikleid 22–26.

6. jagu

Garantiimärgid, sertifitseerimismärgid ja kollektiivkaubamärgid

Artikkel 28

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „garantii- või sertifitseerimismärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest;

2)  „kollektiivkaubamärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest. [ME 40]

Artikkel 29

Garantiimärgid ja sertifitseerimismärgid

1.  Liikmesriigid võivad sätestada garantii- või sertifitseerimismärkide registreerimise.

2.  Liikmesriigid võivad sätestada, et garantii- ja sertifitseerimismärke ei registreerita, või et nende omanike õigused tühistatakse või need tunnistatakse kehtetuks põhjustel, mida ei ole nimetatud artiklites 3, 19 ja 20, kui kõnealuste märkide funktsioon seda eeldab.

3.  Garantii- või sertifitseerimismärk, mis koosneb märkidest või tähistest, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Eelkõige ei tohi sellise märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

Artikkel 30

Kollektiivkaubamärgid

1.  Liikmesriigid sätestavad kollektiivkaubamärkide registreerimise.

2.  Kollektiivkaubamärki võivad taotleda valmistajate, tootjate, teenuseosutajate ja kaubastajate ühendused, kellel võib nende suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt olla igasuguseid õigusi ja kohustusi, kes võivad sõlmida lepinguid või sooritada muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjades hagejaks või kostjaks, ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

3.  Erandina artikli 4 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla kollektiivkaubamärgid.

Kollektiivkaubamärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Eelkõige ei tohi sellise märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

Artikkel 31

Kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad

1.  Kollektiivkaubamärgi taotleja esitab ametile selle kasutamist reguleerivad eeskirjad. [ME 41]

2.  Kasutamist reguleerivates eeskirjades täpsustatakse isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, ühenduse liikmeks oleku tingimused ja kaubamärgi kasutamise tingimused, sealhulgas sanktsioonid. Artikli 30 lõikes 3 osutatud kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad peavad lubama igal isikul, kelle kaubad või teenused on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast, saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks.

Artikkel 32

Taotluse tagasilükkamine

1.  Lisaks kaubamärgi taotluse artiklites 4 ja 5 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi, kui artikli 28 lõike 2, artikli 30 või 31 sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2.  Kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada kaubamärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks.

3.  Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 33

Kollektiivkaubamärkide kasutamine

Artiklis 16 sätestatud nõuded peavad olema täidetud, kui kollektiivkaubamärki tegelikult kasutab vastavalt artiklile 16 mis tahes isik, kellel on luba seda kasutada.

Artikkel 34

Kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine

1.  Kollektiivkaubamärgi omanik peab esitama büroole kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.

2.  Muudatust nimetatakse registris, välja arvatud juhul, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 31 nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 32 osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3.  Artikli 42 lõiget 2 kohaldatakse kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes.

4.  Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.

Artikkel 35

Isikud, kellel on õigus esitada rikkumise suhtes hagi

1.  Artikli 26 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mis tahes isiku suhtes, kellel on luba kasutada kollektiivkaubamärki.

2.  Kollektiivkaubamärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 36

Tühistamise täiendavad põhjused

Lisaks artiklite 19 ja 20 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse kollektiivkaubamärgi omaniku õigused büroole esitatud taotluse või rikkumisemenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a)  omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks kaubamärgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, mille muudatused on vastavalt registris nimetatud;

b)  luba omavad isikud on kasutanud kaubamärki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 32 lõikes 2 osutatud viisil;

c)  kaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on kajastatud registris vastuolus artikli 34 lõikega 2, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik kasutamist reguleerivaid eeskirju täiendavalt muutes täidab kõnealuse artikliga ette nähtud nõudeid.

Artikkel 37

Täiendavad kehtetuks tunnistamise põhjused

Lisaks artiklites 4 ja 5 sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 32 sätete vastaselt registreeritud kollektiivkaubamärk kehtetuks, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik täidab artikliga 32 ette nähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega.

3. peatükk

Menetlused

1. jagu

Taotluse esitamine ja registreerimine

Artikkel 38

Taotlusele esitatavad tingimused

1.  Kaubamärgi registreerimise taotlus sisaldab vähemalt järgmist: [ME 42]

a)  kaubamärgi registreerimise avaldus;

b)  andmed taotleja identifitseerimiseks;

c)  loetelu kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse;

d)  kaubamärgi reproduktsioon.

2.  Kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ja vajaduse korral lõiv ühe või mitme klassi kohta.

Artikkel 39

Taotluse esitamise kuupäev

1.  Kaubamärgitaotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab büroole dokumendid artiklis 38 sätestatud teabega.

2.  Liikmesriigid võivad lisaks sätestada, et taotluse esitamise kuupäeva määramine sõltub põhitaotluse või registreerimise lõivu tasumisest.

Artikkel 40

Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine

1.  Kaubad ja teenused, mille suhtes kohaldatakse registreerimist, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega (edaspidi „Nizza klassifikatsioon”).

2.  Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille jaoks taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Kaupade ja teenuste loetelu alusel saab iga kauba või teenuse klassifitseerida ainult ühte Nizza klassifikatsiooni klassi.

3.  Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad selguse ja täpsuse nõuetele.

4.  Büroo lükkab taotluse tagasi seoses ebaselgete või ebatäpsete mõistetega, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust büroo poolt selleks kehtestatud tähtajaks. Selguse ja õiguskindluse eesmärgil peavad omavahel koostööd tegevad bürood koostama nimekirja, mis kajastab nende vastavaid haldustavasid seoses kaupade ja teenuste klassifitseerimisega.

5.  Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, nagu see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, et see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.

6.  Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitatakse rühmitab taotleja kaubad ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitab rühmad esitatakse klasside järjekorras. [ME 43]

7.  Kaupade ja teenuste klassifikatsioonil on ainult halduslik otstarve. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi, ning kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.

Artikkel 41

Ametiülesannete korras läbivaatamine

Bürood vaatavad oma ametiülesannete korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, üksnes seda, kas puuduvad artiklis 4 sätestatud keeldumise absoluutsed põhjused. [ME 44]

Artikkel 42

Kolmandate isikute vastuväited

1.  Enne kaubamärgi registreerimist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel artikli 4 kohastel põhjustel kaubamärki ei registreerita ametiülesannete korras. Nad ei osale büroo menetlustes.

2.  Lisaks lõikes 1 osutatud põhjustele võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid konkreetsetel põhjustel, mille alusel tuleks kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi lükata artikli 32 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

2a.  Liikmesriikidelt, kes on kehtestanud vaidlustamise korra artiklis 4 sätestatud absoluutsete põhjuste alusel, ei nõuta käesoleva artikli rakendamist. [ME 45]

Artikkel 43

Taotluste ja registreeringute jagamine

Taotleja või omanik võib büroole taotluse esitamisel jagada kaubamärgitaotluse või registreeringu üheks või enamaks eraldiseisvaks taotluseks või registreeringuks.

Artikkel 44

Lõivud

Kaubamärgi registreerimise ja pikendamisega kaasneb täiendav lõiv kaupade ja teenuste iga klassi eest peale esimese klassi.

2. jagu

Vaidlustamise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord

Artikkel 45

Vaidlustamiskord

1.  Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra, mille alusel vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimine artiklis 5 sätestatud põhjustel.

2.  Lõikes 1 osutatud halduskorraga nähakse ette, et vähemalt artikli 4 lõike 1 punktis i, artikli 5 lõigetes lõikes 2 ja artikli 5 lõike 3 punktis a osutatud varasema õiguse omanikul peab olema võimalus esitada vastulause. Vastulause võib olla esitatud ühe või mitme varasema õiguse alusel, eeldusel, et kõik need kuuluvad ühele ja samale omanikule, ning kaupade või teenuste selle osa või siis terviku alusel, millega seoses varasem õigus on registreeritud või taotletud, ning see võib olla esitatud kaupade või teenuste selle osa või terviku kohta, millega seoses vaidlustatud kaubamärki taotletakse. [ME 46]

3.  Vaidlustamismenetluse käigus antakse osapooltele antakse nende ühisel taotlusel vähemalt kaks kuud aega enne vaidlustamismenetluste algust, et vastaspool ja taotleja saaksid pidada läbirääkimisi vaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks. [ME 47]

Artikkel 46

Kasutamatajätmine kui kaitse vaidlustamismenetluses

1.  Haldusliku vaidlustamisemenetluse puhul, kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks on möödunud viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud võtta tegelikult kasutusele vastavalt artiklile 16, peab taotleja taotluse korral varasema kaubamärgi omanik, kes on esitanud vastulause, esitama tõendid, et varasemat kaubamärki on tegelikult artikli 16 kohaselt kasutatud viieaastasel perioodil, mis eelnes hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevale või prioriteedikuupäevale, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjendused. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi.

2.  Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, käsitatakse seda lõikes 1 sätestatud vastulause läbivaatamisel registreerituks ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste puhul.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui varasem kaubamärk on Euroopa Liidu kaubamärk. Sellisel juhul määratakse Euroopa Liidu kaubamärgi tegelik kasutamine kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 15.

Artikkel 47

Tühistamise või kehtetuks tunnistamise kord

1.  Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise jaoks. [ME 48]

2.  Tühistamise halduskorraga nähakse ette, et kaubamärk tuleb tühistada artiklites 19 ja 20 sätestatud põhjustel.

3.  Kehtetuks tunnistamise halduskorraga nähakse ette, et kaubamärk tunnistatakse kehtetuks vähemalt ühel järgmistest põhjustest:

a)  kaubamärki ei oleks tulnud registreerida, sest see ei vasta artiklis 4 sätestatud nõuetele;

b)  kaubamärki ei oleks tulnud registreerida, sest oli olemas varasem õigus artikli 5 lõigete 2 ja 3 tähenduses.

4.  Halduskorraga nähakse ette, et vähemalt järgmised isikud saavad esitada tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse:

a)  lõike 2 ja lõike 3 punkti a korral iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes on asutatud valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate või tarbijate huvide esindamiseks ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks;

b)  lõike 3 punkti b korral artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud varasema õiguse omanik.

4a.  Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus võib olla esitatud kaupade või teenuste selle osa või terviku kohta, millega seoses vaidlustatud kaubamärk on registreeritud. [ME 49]

4b.  Kehtetuks tunnistamise taotlus võib olla esitatud ühe või mitme varasema õiguse alusel, eeldusel, et kõik need kuuluvad ühele ja samale omanikule. [ME 50]

Artikkel 48

Kasutamatajätmine kui kaitse menetlustes, mille eesmärk on kehtetuks tunnistamine

1.  Haldusmenetlustes Menetlustes, mille eesmärk on kaubamärgi kehtetuks tunnistamine registreeritud kaubamärgi alusel, millel on varasem taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev, peab juhul, kui hilisema kaubamärgi omanik seda taotleb, esitama varasema kaubamärgi omanik tõendid, et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevale eelnenud viieaastase perioodi jooksul on varasemat kaubamärki vastavalt artiklile 16 tegelikult kasutatud seoses kaupade või teenustega, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud ning millele ta viitab oma taotluse põhjusena, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused, tingimusel et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevaks on möödunud see viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud tegelikult kasutusele võtta. [ME 51]

2.  Kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks on möödunud viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud võtta tegelikult kasutusele vastavalt artiklile 16, peab varasema kaubamärgi omanik lisaks lõikes 1 nõutud tõendile esitama tõendi, et kaubamärki on tegelikult kasutatud viieaastasel perioodil, mis eelnes taotluse esitamise kuupäevale või prioriteedikuupäevale, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjendused.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendite puudumisel tuleb varasema kaubamärgi alusel kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi lükata.

4.  Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vastavalt artiklile 16 vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, käsitatakse seda kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel registreerituna ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste jaoks.

5.  Lõikeid 1–4 kohaldatakse, kui varasem kaubamärk on Euroopa Liidu kaubamärk. Sellisel juhul määratakse Euroopa Liidu kaubamärgi tegelik kasutamine kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 15.

Artikkel 49

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

1.  Tühistamise taotluse esitamise kuupäevast alates ei ole registreeritud kaubamärgil käesolevas direktiivis sätestatud toime, kuivõrd omaniku õigused on tühistatud. Ühe poole taotlusel võib otsuses kindlaks määrata varasema kuupäeva, mil ilmnes üks tühistamise põhjustest.

2.  Loetakse, et registreeritud kaubamärgil on algusest peale puudunud käesoleva direktiivi kohane toime sellises ulatuses, millises kaubamärk on kehtetuks tunnistatud.

3. jagu

Registreerimise kehtivus ja pikendamine

Artikkel 50

Registreerimise kehtivus

1.  Kaubamärk registreeritakse kümneks aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast.

2.  Registreerimist võib pikendada artikli 51 kohaselt kümne aasta kaupa.

Artikkel 51

Pikendamine

1.  Kaubamärgi registreeringu kehtivust pikendatakse kaubamärgiomaniku või tema poolt volitatud mis tahes isiku taotlusel, tingimusel et pikendamise lõivud on tasutud.

2.  Büroo teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele, kellel on seoses kaubamärgiga registreeritud õigused, piisavalt aegsasti enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui sellist teavet ei edastata, ei vastuta büroo selle eest.

3.  Pikendamistaotlus esitatakse ja pikendamise lõivud tasutakse kaitse tähtaja lõppemise kuu viimasele päevale eelneva kuue kuu jooksul. Selle tegematajätmise korral võib taotluse esitada täiendava kuuekuulise perioodi jooksul pärast esimeses lauses osutatud päeva. Pikendamise lõiv ja täiendav lõiv tuleb tasuda kõneluse täiendava perioodi jooksul.

4.  Kui taotlus esitatakse või lõivud tasutakse ainult seoses osade kaupade või teenustega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, pikendatakse registreeringut ainult nende kaupade või teenuste puhul.

5.  Pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamine registreeritakse ja avaldatakse.

3.ajagu

Teabevahetus ametiga

Artikkel 51a

Teabevahetus ametiga

Menetluste osalised või esindajate nimetamise korral nende esindajad määravad igasuguse ametliku teabe vahetamiseks ametiga ametliku aadressi, mis asub ühes liikmesriikidest. [ME 53]

4. peatükk

Halduskoostöö

Artikkel 52

Koostöö kaubamärgi registreerimise ja haldamise valdkonnas

Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad tõhusat koostööd omavahel ja ametiga, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist ning saavutada kaubamärkide läbivaatamisel ja registreerimisel ühtseid ühtsemaid tulemusi. [ME 52]

Artikkel 53

Koostöö muudes valdkondades

Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad ametiga tõhusat koostööd kõigis oma tegevusvaldkondades, välja arvatud artiklis 52 osutatud valdkonnad, mis on seotud kaubamärkide kaitsmisega liidus. [ME 54]

5. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 54

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad artiklite 2–6, 8–14, 16, 17, 18, 22–28 ja 30–53 täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 55

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2008/95/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [päev pärast käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäeva], ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 2008/95/EÜ I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 56

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 7, 15, 19, 20, 21 ja 54–57 kohaldatakse alates [päev pärast käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäeva].”

Artikkel 57

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Vastavustabel

_____________

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 42. (2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1. (3) ELT C 327, 12.11.2013, lk 42. (4) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25). (6) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1). (7) COM(2008)0465. (8) ELT C 140, 29.5.2010, lk 22. (9) COM(2011)0287. (10) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 213. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 28.6.2013, lk 15). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). (14) ELT C 32, 4.2.2014, lk 23. (15) Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1). (16) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1).

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (COM(2012)0085 – C7-0075/2012 – 2012/0036(COD))

P7_TA(2014)0120 A7-0178/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0085),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõiget 2 ja artikli 83 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0075/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2012. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 4. detsembri 2012. aasta arvamust,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 3. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7-0178/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/42/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 299, 4.10.2012, lk 128. (2) ELT C 391, 18.12.2012, lk 134.

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK (COM(2013)0173 – C7-0094/2013 – 2013/0091(COD))

P7_TA(2014)0121 A7-0096/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0173),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 88 ja artikli 87 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon ettepaneku esitas (C7-0094/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Belgia esindajatekoja, Saksamaa Liidunõukogu ja Hispaania Parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni aruannet ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0096/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  rõhutab, et Europoli volituste laiendamise suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013 kokkuleppe ( eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(1) punkti 31; toonitab, et seadusandliku institutsiooni mis tahes otsus sellise laiendamise poolt võetakse vastu, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide otsuseid iga-aastase eelarvemenetluse raames;

3.  nõuab, et kui Euroopa Parlament ja nõukogu on määruses kokku leppinud, võtaks komisjon seda kokkulepet täiel määral arvesse, et täita Europoli vajadused eelarve ja personali osas, arvestades ka Europoli uusi ülesandeid, eelkõige küberkuritegevusevastase võitluse Euroopa keskust, kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduse (detsentraliseeritud ametite kohta) punktiga 42;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ameti (Europol) asutamist ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused nõukogu otsus 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK [ME 1]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 88 ja artikli 87 lõike 2 punkti b, [ME 2]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Europol loodi nõukogu otsusega 2009/371/JSK(3) Euroopa Liidu asutusena, mida rahastatakse liidu üldeelarvest ja mille eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Otsus 2009/371/JSK asendas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti asutamise konventsiooni (Europoli konventsioon)(4).

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks tuleb selle kohaselt ette näha ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide koostöös toimuv Europoli tegevuse kontrollimise kord kooskõlas ELi lepingu artikli 12 punktiga c ja protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artikliga 9, et parandada Europoli demokraatlikku õiguspärasust ja aruandekohustust Euroopa kodanike ees. Seepärast tuleb otsus 2009/371/JSK asendada määrusega, millega sätestatakse parlamentaarse kontrolli eeskirjad. [ME 3]

(3)  Euroopa Politseikolledž (CEPOL) loodi otsusega 2005/681/JSK(5) riiklike politseijõudude vahelise koostöö lihtsustamiseks Euroopa mõõtmega politseitööd käsitleva koolitustegevuse korraldamise ja koordineerimise kaudu. [ME 4]

(4)  Programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”(6) kohaselt peaks Europolist saama „liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele”. Europoli tegevuse hindamise tulemuste kohaselt tuleks Europoli operatiivtegevus selle eesmärgi saavutamiseks muuta veelgi tulemuslikumaks. Stockholmi programmis on sätestatud ka eesmärk luua algupärane Euroopa õiguskaitsekultuur, luues Euroopa koolituskavad ja vahetusprogrammid kõikide asjakohaste õiguskaitsetöötajate jaoks nii liikmesriikides kui ka liidu tasandil. [ME 5]

(5)  Ulatuslikud kuritegelikud ja terrorivõrgustikud kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu sisejulgeolekule ning tema kodanike turvalisusele ja elatusallikatele. Olemasolevad ohuhinnangud näitavad, et kuritegelikud rühmitused tegelevad järjest enam mitme kuriteoliigiga ja tegutsevad piiriüleselt. Liikmesriikide õiguskaitseasutused peavad seetõttu tegema tihedamat koostööd teiste liikmesriikide vastavate asutustega. Seejuures on oluline muuta Europol võimeliseks rohkem toetama liikmesriike liiduüleses kuritegevuse ennetamisel, analüüsimisel ja uurimisel. Seda seisukohta kinnitavad kinnitab ka otsuste otsuse 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK hinnangud hinnang. [ME 6]

(6)  Arvestades Europoli ja CEPOLi ülesannete seotust, suurendaks kahe ameti liitmine ja nende tegevuse optimeerimine operatiivtegevuse tõhusust, koolituse asjakohasust ja liidu politseikoostöö tulemuslikkust. [ME 7]

(7)  Seetõttu tuleks otsused otsus 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK tunnistada kehtetuks ning asendada see käesoleva määrusega, milles järgitakse mõlema otsuse rakendamisel saadud kogemusi. Käesoleva määruse alusel asutatud Europol asendaks Europoli ja CEPOLit ning võtaks üle nende ülesanded, mis on sätestatud kahes kehtetuks tunnistatud otsuses.

(8)  Kuna suur osa kuritegevusest on piiriülene, Europol peaks toetama ja tugevdama liikmesriikide tegevust ja nende koostööd kaht või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Kuna üks suurimaid julgeolekuohte on terrorism kujutab endast ohtu liidu jaoks, peaks Europol aitama liikmesriikidel käsitleda sellealaseid ühiseid probleeme. ELi õiguskaitseasutusena peaks Europol toetama ja tugevdama ka meetmeid ja koostööd seoses ELi huve mõjutavate kuriteoliikide lahendamisega. Samuti peaks ta pakkuma tuge selliste Europoli pädevusalas toimuvate seotud kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel, mille eesmärk on selliseid tegusid toime panna või toimepanemisele sellele kaasa aidata, hankida selleks vahendeid ja tagada toimepanijate karistamatus. [ME 9]

(9)  Europol peaks tagama iga astme õiguskaitsetöötajate koolituse parema kvaliteedi, sidususe ja järjepidevuse selges koolitusvajaduste raamistikus. [ME 10]

(10)  Europol peaks saama taotleda, et liikmesriigid algataksid, viiksid läbi või koordineeriksid kriminaaluurimisi erijuhtudel, kui piiriülene koostöö loob lisaväärtust. Europol peaks sellistest taotlustest teavitama Eurojusti. Europol peaks taotlust põhjendama. [ME 11]

(10a)  Europol peaks pidama arvestust Europoli eesmärkidega seotud kuritegude uurimiseks moodustatud ühiste uurimisrühmade tegevuses osalemise üle. [ME 12]

(10b)  Kui Europoli ja liikmesriikide vahel on loodud koostöö seoses konkreetse uurimisega, tuleks Europoli ja nende hõlmatud liikmesriikide vahel koostada selged sätted, milles määratletakse teostatavad eriülesanded, liikmesriikide uurimis- ja kohtumenetlustes osalemise ulatus ja vastutusalade jaotus ning kohaldatav õigus kohtuliku järelevalve teostamiseks. [ME 13]

(11)  Selleks et Europol suudaks liidu teabevahetuskeskusena tõhusamalt tegutseda, tuleb liikmesriike kohustada esitama Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikke andmeid. Selliste kohustuste täitmisel peaksid tuleb liikmesriikidel ennekõike pidada silmas, et esitada tuleb ainult sellist teavet, mida on vaja ELi asjakohaste poliitikavahendite raames strateegiliselt ja operatiivselt oluliseks peetavate kuritegudega võitlemiseks, ning samuti tuleb märkida, millisest allikast andmed pärinevad. Liikmesriigid peaksid esitama Europolile ka koopia kahepoolsetest ja mitmepoolsetest teabevahetustest teiste liikmesriikidega, kui need käsitlevad Europoli eesmärkidega seotud kuritegevust. Samal ajal peaks Europol suurendama toetust liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse tihendamisele. Europolil tuleb esitada kõikidele liidu institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele aastaaruanne selle kohta, mil määral iga liikmesriik Europolile teavet esitab. [ME 14]

(12)  Tõhusa koostöö tagamiseks Europoli ja liikmesriikide vahel tuleks igas liikmesriigis asutada siseriiklik üksus. See Määrusega tuleks säilitada Europoli siseriiklike üksuste roll siseriiklike huvide tagaja ning kaitsjana ametis. Siseriiklik üksus peaks põhimõtteliselt toimima kontaktkeskusena jääma Europoli ning riiklike õiguskaitseasutuste ja õiguskaitsealase koolitusega tegelevate ja pädevate asutuste vahel vaheliseks kontaktpunktiks, nii oleks sel keskne ja koordineeriv roll liikmesriigi koostöös Europoliga ja Europoli vahendusel, samuti kindlustaks see, et iga liikmesriik vastab Europoli nõuetele ühtsel viisil. Et tagada Europoli ja siseriiklike üksuste vahel pidev ja tõhus teabevahetus ning hõlbustada nende koostööd, peaks iga siseriiklik üksus lähetama Europoli juurde vähemalt ühe kontaktametniku. [ME 15]

(13)  Arvestades mõne liikmesriigi detsentraliseeritud struktuuri ja vajadust tagada teatavatel juhtudel kiire teabevahetus, tuleks Europolil võimaldada teha konkreetse uurimise käigus vahetut koostööd liikmesriikide õiguskaitseasutustega, hoides seejuures Europoli siseriiklikke üksusi toimuvaga kursis.

(14)  Selleks et tagada liidu tasandi õiguskaitsealase koolituse kõrge kvaliteet, sidusus ja järjepidevus, peaks Europol tegutsema kooskõlas liidu õiguskaitsealase koolituse poliitikaga. Liidu tasandi koolitus peaks hõlmama iga astme õiguskaitsetöötajaid. Europol peaks tagama, et koolitust hinnatakse ning et koolitusvajaduste hindamiste järeldusi võetakse kavandamisel arvesse, et vähendada topelttegevust. Europol peaks edendama liidu tasandil pakutava koolituse tunnustamist liikmesriikides. [ME 16]

(15)  Samuti on vaja parandada Europoli juhtimist, muutes seda tõhusamaks ja optimeerides menetlusi.

(16)  Europoli tegevuse tõhusaks kontrollimiseks peaksid tema haldusnõukokku kuuluma komisjoni ja liikmesriikide esindajad. Vastavalt uue asutuse kahetisele ülesandele – operatiivtoetuse ja õiguskaitsealase koolituse pakkumine – tuleks Haldusnõukogu täisliikmete ametisse nimetamisel tuleb võtta arvesse nende õiguskaitsekoostööalaseid teadmisi, asendusliikmete nimetamisel aga nende teadmisi riikide õiguskaitseametnike koolituse valdkonnas. Asendusliikmetel on täisliikmete volitused, kui täisliige puudub ja kõikide koolitusküsimuste arutamisel või nende üle otsustamisel. Haldusnõukogule annab koolituse tehnilistes aspektides nõu teaduskomitee. [ME 17]

(17)  Haldusnõukogule tuleks anda vajalik pädevus, eelkõige volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, kehtestada asjakohased finantseeskirjad ja tegevuskavad, võtta vastu meetmed liidu finantshuvide kaitseks ja pettuste vastu võitlemiseks ning eeskirjad huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev otsustamismenetlus ning võtta vastu aasta tegevusaruanne. Haldusnõukogul peaks olema pädevus nimetada ametisse ameti töötajad, sealhulgas tegevdirektor. Otsustamisprotsessi optimeerimiseks ning haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalve suurendamiseks peaks haldusnõukogul olema lisaks õigus luua juhatus. [ME 18]

(18)  Europoli tõhusa igapäevase toimimise tagamiseks peaks tegevdirektor olema Europoli seaduslik esindaja ja juht, kes täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult ning tagab selle, et Europol täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Tegevdirektor vastutab eelkõige haldusnõukogule otsuse vastu võtmiseks esitatavate eelarve ja tegevuskavade ettevalmistamise ning Europoli aasta ja mitmeaastase tööprogrammi ning muude tegevuskavade rakendamise eest.

(19)  Selleks et Europol saaks oma eesmärkidega seotud kuritegusid ennetada ja nende vastu võidelda, peab ta saama võimalikult täielikku ja ajakohast teavet. Seetõttu peaks Europolil olema võimalik töödelda liikmesriikide, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ELi asutuste esitatud andmeid ning avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teavet, kui Europoli saab pidada nende andmete seaduslikuks vastuvõtjaks, eesmärgiga paremini tundma õppida kuritegelikke nähtusi ja suundumusi, koguda teavet kuritegelike võrgustike kohta ning seostada omavahel eri õigusrikkumisi. [ME 19]

(20)  Europoli tõhususe parandamiseks täpsete kriminaalanalüüside esitamisel liikmesriikide õiguskaitseasutustele peaks ta kasutama andmete töötlemiseks uusi tehnoloogiaid. Europolil peab olema võimalik kiiresti välja selgitada seosed uuritavate juhtumite ja kuritegelike rühmituste tegevustava vahel, ristkontrollida andmeid ning saada selge ülevaade suundumustest, täites tagades siiski rangeid ranged isikuandmete kaitse nõudeid nõuded. Seepärast ei tohiks Europoli koostatavaid andmebaase eelnevalt kindlaks määrata, vaid tuleks võimaldada tal kujundada kõige tõhusam infotehnoloogiline struktuur. Isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks sätestada töötlemistoimingute eesmärk, juurdepääsuõigused ning teatavad täiendavad kaitsemeetmed. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida asjakohasuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. [ME 20]

(21)  Selleks et austada andmetega seotud omandiõigust ja tagada teabe kaitse, peaks liikmesriikidel ning kolmandate riikide asutustel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel olema võimalik kindlaks määrata, millisel eesmärgil võib Europol nende esitatud andmeid töödelda, ning piirata juurdepääsuõigusi. Eesmärgi piiramine aitab tagada läbipaistvust, õiguskindlust ja prognoositavust ning on eriti tähtis politseikoostöö valdkonnas, kus andmesubjektid ei ole tavaliselt sellest teadlikud, kui nende isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse, ning kus isikuandmete kasutamisel võib olla väga oluline mõju üksikisikute elule ja vabadustele. [ME 21]

(22)  Tagamaks, et andmetele pääsevad juurde üksnes need, kes vajavad andmeid oma ülesannete täitmiseks, tuleks käesolevas määruses sätestada Europolis töödeldavatele andmetele mitmeastmeline juurdepääsuõiguste süsteem. Selleks et austada andmetega seotud omandiõiguse põhimõtteid, ei tohiks sellised eeskirjad mõjutada juurdepääsupiiranguid, mille on ette näinud andmete esitajad. Europoli eesmärkidega seotud kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise tõhustamiseks peaks Europol teavitama liikmesriike neid käsitlevast teabest.

(23)  Asutustevahelise operatiivkoostöö edendamiseks ning eelkõige eri asutuste valduses olevate andmete seostamiseks peaks Europol võimaldama Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) juurdepääsu Europolis olevatele andmetele ja nende otsimist kohta päringute tegemist kooskõlas eritagatistega. [ME 22]

(24)  Europol peaks hoidma koostöösuhteid teiste liidu asutuste ning kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. [ME 24]

(25)  Operatiivse tulemuslikkuse tagamiseks peaks Europol saama vahetada kogu teavet, välja arvatud isikuandmeid, teiste liidu asutustega, kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. Kuna äriühingutel, ettevõtetel, ettevõtjate ühendustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja muudel eraõiguslikel isikutel on eriteadmisi ja andmeid, mis on olulised raske kuritegevuse ja terrorismi ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, peaks Europolil olema võimalik selliseid andmeid vahetada ka eraõiguslike isikutega. Võrgu- ja infoturvet ohustava küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks peaks Europol vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile [direktiivi nimetus] meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus(7), tegema koostööd ja vahetama teavet, välja arvatud isikuandmeid, riigi ametiasutustega, mis on pädevad võrgu- ja infosüsteemide turbe valdkonnas. [ME 24]

(26)  Europolil peaks olema võimalik vahetada isikuandmeid teiste liidu asutustega niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Euroopa andmekaitseinspektor peaks tagama, et teabevahetus puudutab ainult neid isikuid, kes on sooritanud Europoli pädevuse alla kuuluvaid kuritegusid või keda kahtlustatakse nende võimalikus sooritamises. [ME 25]

(27)  Raskel kuritegevusel ja terrorismil on tihti seoseid Euroopa Liidu väliste piirkondadega. Europolil peaks olema seetõttu võimalik vahetada isikuandmeid kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Interpoliga, niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Isikuandmete vahetamisel kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega peab valitsema sobiv tasakaal tõhusa õiguskaitse vajaduse ja isikuandmete kaitse vahel. [ME 26]

(28)  Europolil peaks olema võimalik edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutusele ja rahvusvahelisele organisatsioonile, tuginedes komisjoni otsusele, millega kinnitatakse, et kõnealune riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava isikuandmete kaitse, või kui isikuandmete kaitse piisavust kinnitavat otsust ei ole, siis liidu sõlmitud rahvusvahelisele lepingule vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 või koostöölepingule, mis on sõlmitud Europoli ja kõnealuse kolmanda riigi vahel enne käesoleva määruse jõustumist. Arvestades aluslepingule lisatud protokolli 36 artiklit 9 ajutiste sätete kohta, tuleks selliste lepingute õiguslikke mõjusid säilitada, kuni selliste lepingute tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmiseni aluslepingu rakendamisel.

(29)  Kui isikuandmete edastamine ei saa põhineda komisjoni otsusel, millega kinnitatakse kaitse piisavust, või liidu sõlmitud rahvusvahelisel lepingul või kehtival koostöölepingul, peaks haldusnõukogul ja Euroopa andmekaitseinspektoril olema võimalik lubada edastamist või edastamisi, eeldusel et tagatud on piisavad kaitsemeetmed. Kui ükski eespool nimetatud vahenditest ei ole kohaldatav, peaks tegevdirektoril olema võimalik lubada andmete edastamine erandjuhtudel konkreetse juhtumi piires, kui see on vajalik liikmesriigi oluliste huvide kaitsmiseks, kuritegevuse või terrorismiga seotud vahetu ohu ennetamiseks või kui edastamine on muul viisil vajalik või seadusega nõutud olulistel avalikel põhjustel, kui andmesubjekt on sellega nõus või kui kaalul on andmesubjekti elulised huvid.

(30)  Europolil peaks olema võimalik töödelda eraõiguslikelt isikutelt ja eraisikutelt saadud isikuandmeid üksnes juhul, kui need edastab Europolile Europoli siseriiklik üksus kooskõlas asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega või kontaktamet kolmandas riigis, millega on enne käesoleva määruse jõustumist sisse seatud koostöö kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostöölepingu alusel, või kolmanda riigi asutus või rahvusvaheline organisatsioon, millega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel.

(31)  Teavet, mille kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon mis on ilmselgelt saanud saadud inimõigusi rikkudes, ei töödelda. [ME 27]

(32)  Europoli isikuandmete kaitse eeskirju tuleks muuta rangemaks ja need tuleks viia vastavusse muude asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes politseikoostöö valdkonnas Euroopa Liidus, et tagada inimestele isikuandete töötlemise osas kõrgetasemeline kaitse. Kui otsusega 2009/371/JSK sätestatakse Europoli üldine isikuandmete kaitse kord, tuleks seda samas täiendavalt edasi arendada, et viia Europol vastavusse Lissaboni lepingu nõuetega, kajastada Europoli kasvavat rolli, parandada andmesubjektide õigusi ning edendada usaldust liikmesriikide ja Europoli vahel, mis on vajalik edukaks teabevahetuseks. Europoli isikuandmete kaitse eeskirju tuleks muuta rangemaks ja järgida aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(8) või määrust (EÜ) nr 45/2001 asendava õigusakti põhimõtteid, et tagada isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitse kõrge tase, ning muid isikuandmete kaitse põhimõtteid, sh aruandekohusluse põhimõtet, isikuandmete kaitse mõju hindamist, lõimitud ja vaikimist eeldatavat isikuandmete kaitset ning isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamist. Niipea kui võetakse vastu uus ELi institutsioonide ja asutuste isikuandmete kaitse raamistik, tuleks seda kohaldada Europoli suhtes.

Kuna Nagu aluslepingule lisatud deklaratsioonis 21 tunnistatakse, osutub õiguskaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemise eriolukorda, peaksid eripära tõttu vajalikuks, et ELi toimimise lepingu artikli 16 põhjal oleksid Europoli jaoks kehtestatud isikuandmete ja nende andmete vaba liikumise kaitse eeskirjad olema autonoomsed erieeskirjad ja need oleksid kooskõlas teiste asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse liidu politseikoostöö valdkonnas, eelkõige konventsiooniga nr 108(9) ja selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolliga ning Euroopa Nõukogu soovitusega R(87) 15(10) ning üldise isikuandmete kaitse korraga, mis on sätestatud nõukogu raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta(11) [asendatakse vastuvõtmise ajal kehtiva asjakohase direktiiviga]. Läbipaistvus on isikuandmete kaitse väga oluline osa, kuna see võimaldab kohaldada teisi isikuandmete kaitse põhimõtteid ja õigusi. Läbipaistvuse parandamiseks peaks Europolil olema läbipaistev isikuandmete kaitse poliitika, mille ta peaks muutma avalikkusele kergesti kättesaadavaks, kehtestades arusaadavas vormis ning selges ja lihtsas keeles sätted isikuandmete töötlemise kohta ja andmesubjektide õiguste teostamiseks kättesaadavate vahendite kohta ning avaldama loetelu rahvusvaheliste ja koostöölepingute kohta, mille ta on sõlminud kolmandate riikide, liidu asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. [ME 28]

(33)  Isikuandmeid tuleks võimaluste piires eristada nende täpsuse ja usaldusväärsuse alusel. Et tagada üksikisikute kaitse ning Europolis töödeldava teabe kvaliteet ja usaldatavus, tuleks tuleb fakte eristada isiklikest hinnangutest. [ME 29]

(33a)  Arvestades ameti erilist olemust, peaks tal olema eriomane kord, mis peaks tagama ka andmekaitse ning ei tohiks mingil juhul olla nõrgem Euroopa Liidule ja selle ametitele kohandatavast üldisest korrast. Seega peaksid andmekaitsealaste üldiste õigusaktide reformid rakenduma Europolile niipea kui võimalik ja mitte hiljem kui kaks aastat pärast uute üldeeskirjade jõustumist; kõnealune andmekaitsealaste õigusaktide kooskõlastamine ELi erikorra ja Europoli eriomase korra vahel peab toimuma varem kui kaks aastat enne mis tahes asjaomase õigusakti vastuvõtmist. [ME 30]

(34)  Politseikoostöö raames töödeldakse eri kategooria andmesubjektide isikuandmeid. Europol peaks eri kategooriate andmesubjektide isikuandmeid üksteisest võimalikult selgelt eristama. Eelkõige tuleks kaitsta näiteks ohvrite, tunnistajate, olulist teavet omavate isikute ning alaealiste isikuandmeid. Seetõttu peaks Europol selliseid andmeid töötlema ainult juhul, kui see on tungivalt vajalik Europoli eesmärkidega määratletud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, ning kui need andmed täiendavad muid Europolis juba töödeldavaid isikuandmeid.

(35)  Pidades silmas isikuandmete kaitse põhiõigust, ei tohiks Europol isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Hiljemalt kolm aastat pärast andmete sisestamist tuleks kontrollida, kas kõnealuste andmete edasine säilitamine on vajalik. [ME 32]

(36)  Isikuandmete turvalisuse tagamiseks peaks tuleb Europolil võtta asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised kõik vajalikud meetmed. [ME 33]

(37)  Igal isikul peaks olema õigus tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, lasta ebatäpsed andmed parandada ning kustutada andmed või blokeerida juurdepääs andmetele, mida enam ei vajata. Andmesubjekti õigused ning nende kasutamine ei tohiks mõjutada Europoli kohustusi ning selliste õiguste suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud piiranguid. [ME 34]

(38)  Andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitse huvides tuleb selgelt kindlaks määrata käesoleva määruse kohaste ülesannete jaotus. Eelkõige peaksid liikmesriigid vastutama Europolile edastatud andmete täpsuse ja ajakohastamise ning andmete edastamise seaduslikkuse eest. Europol peaks vastutama talle muude andmete esitajate edastatud andmete täpsuse ning ajakohastamise eest. Europolil peaks tuleb lisaks tagada, et andmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult, et neid kogutakse ja töödeldakse konkreetsel eesmärgil, et need on piisavad, asjakohased ja hulgalt vastavuses eesmärkidega, mille jaoks neid töödeldakse, ning et neid ei säilitata kauem, kui see on antud eesmärgi jaoks vajalik. [ME 35]

(39)  Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Europol peaks olema on kohustatud tegema koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga ja tegema sellised logid ja dokumendid taotluse korral kättesaadavaks, et neid saaks kasutada töötlemistoimingute kontrollimiseks. [ME 36]

(40)  Europol peaks ametisse nimetama isikuandmete kaitse ametniku, kes aitab kontrollida käesoleva määruse täitmist. Isikuandmete kaitse ametnikul peaks olema võimalik täita oma kohustusi ja ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. Isikuandmete kaitse ametniku peaks varustama tema ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega. [ME 37]

(41)  Sõltumatu, piisavate volitustega, läbipaistev, aruandekohustuslik ja tõhus järelevalvestruktuur on hädavajalik üksikisikute kaitsmiseks seoses isikuandmete töötlemisega, nagu seda nõutakse põhiõiguste harta artiklis 8 ja ELi toimimise lepingu artiklis 16. Isikuandmete töötlemist kontrollivad riiklikud pädevad asutused peaksid kontrollima liikmesriigis toimuva isikuandmete töötlemise õiguspärasust. Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima Europolis toimuva andmete töötlemise õiguspärasust, täites oma ülesandeid täiesti sõltumatult. [ME 38]

(42)  Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema üksteisega koostööd konkreetsetes küsimustes, mille puhul on vajalik liikmesriigi osalemine, ning tagama käesoleva määruse ühtlase kohaldamise kogu liidus.

(43)  Kuna Europol töötleb ka mitteoperatiivseid isikuandmeid, mis ei ole seotud ühegi kriminaaluurimisega, nagu Europoli personali, teenuseosutajate või külastajate isikuandmed, tuleks selliste andmete töötlemise suhtes kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001. [ME 40]

(44)  Euroopa andmekaitseinspektor peaks ära kuulama andmesubjektide esitatud kaebused ja neid uurima. Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul täielikuks väljaselgitamiseks vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult läbi vaadata. Euroopa andmekaitseinspektor peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul viivitamata. [ME 41]

(45)  Igal üksikisikul peaks olema õigus kasutada õiguskaitsevahendeid teda käsitlevate Euroopa andmekaitseinspektori otsuste suhtes.

(46)  Europoli suhtes tuleks rakendada liidu institutsioonidele, ametitele ja organitele kohaldatavaid lepingulise ja mittelepingulise vastutuse üldeeskirju. Neid eeskirju ei tuleks siiski kohaldada andmete ebaseadusliku töötlemise korral tekkiva vastutuse suhtes.

(47)  Asjaomane üksikisik ei pruugi aru saada, kas andmete ebaseadusliku töötlemisega tekitatud kahju on Europoli või liikmesriigi tegevuse tagajärg. Seetõttu peaksid Europol ja liikmesriik, kus kahju põhjustanud sündmus toimus, vastutama solidaarselt.

(48)  Et austada parlamentide rolli Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üle järelevalve teostamisel ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poliitilisi vastutusalasid oma asjaomaste volituste austamisel ja teostamisel seadusandlikus tegevuses, on vaja tagada Europoli täieliku vastutuse ja sisemise läbipaistvuse tagamiseks tuleb täielik vastutus ja sisemine läbipaistvus. Selleks tuleks ELi toimimise lepingu artiklit 88 silmas pidades kehtestada Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimise kord vastavalt protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) II jaotises esitatud parlamentidevahelist koostööd käsitlevatele sätetele, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada operatiivteabe konfidentsiaalsus. [ME 42]

(49)  Europoli töötajate suhtes tuleks kohaldada nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(12) sätestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi. Europolil peaks olema võimalik võtta tööle töötajaid liikmesriikide pädevatest asutustest ajutiste teenistujatena, kelle teenistusaeg oleks rotatsiooni põhimõtte järgimiseks piiratud, kuna selliste töötajate järgnev tagasisaatmine asjakohasesse pädevasse asutusse aitab kaasa tihedale koostööle Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et Europoli ajutiste teenistujatena töötanud töötajad saaksid Europolis teenistuse lõppemisel naasta oma liikmesriigi avalikku teenistusse.

(50)  Võttes arvesse Europoli ülesannete laadi ja tegevdirektori rolli, võib tegevdirektori tuleks tegevdirektor kutsuda enne tema ametisse nimetamist ja ka enne tema ametiaja võimalikku pikendamist esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni parlamentaarse ühiskontrolli töörühma ette ja vastama viimase küsimustele. Tegevdirektor peaks esitama Euroopa Parlamendile kõnealusele parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ja nõukogule ka tegevusaruande. Lisaks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalik paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta. [ME 43]

(51)  Europoli täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks Europolil olema oma eelarve, mille peamine tulu saadakse liidu eelarvest. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu toetust ja liidu üldeelarvest kantavaid muid kulusid. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(52)  Europoli suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 966/2012(13).

(53)  Europoli suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999(14).

(54)  Europol töötleb erilist kaitset nõudvaid andmeid, sealhulgas Euroopa Liidu salastatud teavet ja tundlikku, kuid salastamata teavet. Seetõttu peaks Europol kehtestama sellise teabe töötlemise ja konfidentsiaalsuse eeskirjad vastavalt nõukogu otsuse 2011/292/EL(15) üldpõhimõtetele ja miinimumnõuetele.

(55)  Käesoleva määruse kohaldamist tuleks hinnata korrapäraselt.

(56)  Vajalikud sätted Europoli majutustingimuste kohta Madalmaades, kus on tema peakorter, ning Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad tuleks kindlaks määrata peakorterit käsitlevas kokkuleppes. Lisaks peaks asukohaliikmesriik tagama Europoli nõuetekohaseks tegutsemiseks parimad võimalikud tingimused, sealhulgas koolid lastele ning transpordiühenduse, et oleks võimalik valida töötajaid võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit asjatundjate hulgast. [ME 44]

(57)  Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende selle õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide nende lepingute, sealhulgas töölepingute, kohustuste ja omandi õigusjärglane. Otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi sõlmitud rahvusvahelised lepingud jäävad kehtima, välja arvatud leping, mille CEPOL on sõlminud peakorteri kohta. [ME 45]

(58)  Et Europol saaks jätkata otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ülesannete täitmist parimal võimalikul viisil, tuleks kehtestada üleminekumeetmed, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga, ning määrata kindlaks Europoli koolituseelarve kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. [ME 46]

(59)  Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik täiel määral täita käesoleva määruse eesmärki – asutada liidu tasandil õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet –, vaid selle eesmärgi saab meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit meetmeid võtta kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Osutatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks. [ME 47]

(60)  [ELilepingule ja ELitoimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] VÕI [Ilma et see piiraks ELilepingule ja ELitoimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav].

(61)  ELilepingule ja ELitoimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(62)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnistatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, mida kaitstakse harta artiklitega 7 ja 8 ning ELi toimimise lepingu artikliga 16,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

ÜLDSÄTTED NING EUROPOLI EESMÄRGID

Artikkel 1

Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ameti asutamine [ME 48]

1.  Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste koostöö parandamiseks, ning nende tegevuse tugevdamiseks ja toetamiseks ning Euroopa tasandil sidusa koolituspoliitika teostamiseks asutatakse Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja ‑koolituse amet (Europol). [ME 49]

2.  Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende selle õigusjärglane. [ME 50]

2a.  Europol on igas liikmesriigis seotud üheainsa siseriikliku üksusega, mis luuakse või määratakse kooskõlas artiklis 7 sätestatuga. [ME 51]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)  „liikmesriikide pädevad asutused” – liikmesriikide politseiasutused ja muud õiguskaitseorganid avalik-õiguslikud asutused, mis kooskõlas liikmesriigi õiguse kohaselt kohaldatava õigusega vastutavad selliste kuritegude ärahoidmise ja nende vastu võitlemise eest, mis jäävad Europoli pädevusalasse; [ME 52]

(b)  „analüüs” – andmete kogumine, töötlemine ja kasutamine teabe põhjalik uurimine, et avastada selle konkreetne tähendus ja olemuslikud omadused kriminaaluurimise toetamiseks ja mis tahes muude artiklis 4 loetletud ülesannete täitmiseks; [ME 53]

(c)  „liidu asutused” – institutsioonid, üksused, lähetused, bürood ja ametid, mis on moodustatud ELi lepingu või ELi toimimise lepinguga või nende alusel;

(d)  „õiguskaitseametnikud” – politsei-, tolli- ja muude asjaomaste talituste, sealhulgas liidu asutuste ametnikud, kelle ülesanne on kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades esinevat ühishuve kahjustavate kuriteoliikide ennetamine ja nende vastu võitlemine, tsiviilkriisiohje ning suurte üritustega seotud rahvusvahelise politseitöö läbiviimine;

(e)  „kolmandad riigid” – riigid, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid;

(f)  „rahvusvahelised organisatsioonid” – rahvusvahelised organisatsioonid ja neile alluvad avalik-õiguslikud asutused ja muud asutused, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel;

(g)  „eraõiguslikud isikud” – üksused ja organid, mis on asutatud liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, eelkõige äriühingud ja ettevõtted, ettevõtjate ühendused, mittetulundusorganisatsioonid ja teised juriidilised isikud, keda ei hõlma punkt f;

(h)  „eraisikud” – füüsilised isikud;

(i)  „isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, keda (edaspidi nimetatakse „andmesubjektiks andmesubjekt”); tuvastatav isik on selline isik, keda saab kelle isikusamasus on otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identiteedile omase teguri põhjal tuvastatav, näiteks viitega sellisele identifikaatorile nagu nimi, isikukood, asukohaandmed, kordumatu tunnus või üks või mitu isiku füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset tunnust; [ME 54]