Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Teisipäev, 25. veebruar 2014 - Strasbourg
Tadeusz Cymański parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
 Finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevad liikmesriigid ***I
 Õigusaktide, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, kohandamine (ELi toimimise lepingu artiklid 290 ja 291) ***I
 Õigusaktide, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, kohandamine (ELi toimimise lepingu artikkel 290) ***I
 Õigusaktide, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, kohandamine (ELi toimimise lepingu artikkel 290) ***I
 Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine – Oskar HERICS (AT)
 Kodukorra artikli 136 (parlamendiliikmete osavõtt istungitest) muutmine
 Uute sõiduautode CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttase ***I
 Ühenduse kaubamärk ***I
 Kaubamärke käsitlevad liikmesriikide õigusaktid ***I
 Kriminaaltulu arestimine ja konfiskeerimine ***I
 Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet (Europol) ***I
 Kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimused ***I
 Euroopa vabatahtlik humanitaarkorpus ***I
 Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks ***I
 Biotsiidid ***I
 Naistevastase vägivalla vastane võitlus
 Seadusandlike volituste delegeerimine ja komisjoni rakendamisvolituste teostamine
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta majanduskasvu analüüs
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta: tööhõive- ja sotsiaalaspektid
 Ühtse turu juhtimine
 Sordiaretus

Tadeusz Cymański parlamendiliikme puutumatuse äravõtmise taotlus
PDF 272kWORD 40k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta otsus Tadeusz Cymański puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2013/2278(IMM))
P7_TA(2014)0110A7-0099/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Tadeusz Cymański puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 23. oktoobril 2013. aastal Poola Vabariigi riigiprokurör ja millest anti teada Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 18. novembril 2013. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 7 lõikele 5 Tadeusz Cymański ära kuulanud,

–  võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamenti liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964, 10. juuli 1986, 15. ja 21. oktoobri 2008, 19. märtsi 2010 ning 6. septembri 2011. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse Poola Vabariigi põhiseaduse artiklit 105,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0099/2014),

A.  arvestades, et Poola Vabariigi riigiprokurör on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme Tadeusz Cymański puutumatuse äravõtmist seoses taotlusega lubada algatada kriminaalmenetlus Euroopa Parlamendi liikme vastu, mille esitas riiklik liiklusinspektsioon seoses Poola väärteokoodeksi artikli 96 lõikega 3;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 8 ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

C.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklile 9 on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

D.  arvestades, et vastavalt Poola Vabariigi põhiseaduse artiklile 105 ei võeta saadikut vastutusele saadikumandaadi kohaldamisalasse kuuluvate tegude eest, mis pandi toime mandaadi kehtivuse ajal või ka pärast seda. Selliste tegude eest võib saadikut vastutusele võtta ainult Seimi ees ja juhul, kui ta on rikkunud kolmandate poolte õigusi, võib tema vastu kohtumenetlust alustada üksnes Seimi nõusolekul;

E.  arvestades, et ainult parlament saab otsustada, kas antud juhul võetakse puutumatus ära või ei; arvestades, et parlament võib otsuse langetamisel liikme puutumatuse äravõtmise kohta võtta põhjendatult arvesse parlamendiliikme ülesandeid(2);

F.  arvestades, et väidetav väärtegu ei ole otseselt ega ilmselt seotud Tadeusz Cymański Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisega, samuti ei ole tegemist Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häältega vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklile 8;

G.  arvestades, et Tadeusz Cymański vastu algatatav kriminaalmenetlus ei ole seega mingil viisil seotud ülesannetega, mida ta Euroopa Parlamendi liikmena täidab;

H.  arvestades, et selle juhtumi puhul ei ole parlament leidnud tõendeid fumus persecutionis’e esinemise kohta, st piisavalt tõsist ja konkreetset kahtlust, et kohtumenetluse aluseks oleks kavatsus kahjustada kõnealuse parlamendiliikme poliitilist tegevust;

I.  arvestades, et taotlus on esitatud Tadeusz Cymański kirjaliku avalduse tagajärjel, milles ta keeldus täitmast kohustust nimetada isik, kellele ta oli andnud sõiduki, millele viidatakse riikliku liiklusinspektsiooni raportis, ning nõustus maksma 500 Poola zlotti trahvi Poola väärteokoodeksi artikli 96 lõikes 3 toodud väärteo eest;

1.  otsustab Tadeusz Cymański puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamata Poola Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Tadeusz Cymańskile.

(1)12.mai 1964. aasta otsus kohtuasjas 101/63: Wagner . Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; 10. juuni 1986. aasta otsus kohtuasjas 149/85: Wybot . Faure ja teised, EKL 1986, lk 2403; 15. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-345/05: Mote . parlament, EKL 2008, lk II-2849; 21. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; 19. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch . parlament, EKL 2010, lk II-1135; 6. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, EKL 2011, lk I-7565.
(2) Eespool viidatud otsus kohtuasjas T-345/05: Mote v. parlament, punkt 28.


Finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevad liikmesriigid ***I
PDF 191kWORD 36k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1198/2006 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist (COM(2013)0428 – C7-0178/2013 – 2013/0200(COD))
P7_TA(2014)0111A7-0046/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0428),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0178/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 3. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A7-0046/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

P7_TC1-COD(2013)0200


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 335/2014) lõplikule kujule).

(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 75.


Õigusaktide, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, kohandamine (ELi toimimise lepingu artiklid 290 ja 291) ***I
PDF 293kWORD 117k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2013)0751 – C7-0386/2013 – 2013/0365(COD))
P7_TA(2014)0112A7-0011/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0751),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 168 lõike 4 punkte a ja b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207, artikli 214 lõiget 3 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7–0386/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(2),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi poolt 3. märtsil 2011. aastal heaks kiidetud ühist seisukohta delegeeritud õigusaktide kohta,

–  võttes arvesse viimast Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkulepet(3), eriti selle 1. lisa punkti 15,

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni õigusaktide delegeerimise volituste kohta(4),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste täitmise üle(5),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7‑0011/2014),

A.  arvestades, et komisjon kohustus 2012. aasta lõpuks hindama, mitu kontrolliga regulatiivmenetlusele viitavat seadusandlikku akti on veel jõus, et valmistada ette asjakohased seadusandlikud algatused ja viia lõpule kohandamine uue õigusraamistikuga; arvestades, et väljakuulutatud eesmärk on eemaldada Euroopa Parlamendi 7. koosseisu volituste lõppemise ajaks kõigist õigusaktidest sätted, mis viitavad kontrolliga regulatiivmenetlusele; arvestades, et komisjon on teinud seda kohustust täitvad ettepanekud oodatust hiljem;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ja 291 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist

P7_TC1-COD(2013)0365


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 168 lõike 4 punkte a ja b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207, artikli 214 lõiget 3 ja artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(6),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(7)

ning arvestades järgmist:

(1)  Lissaboni lepingu järgselt eristatakse selgelt komisjonile delegeeritud volitusi võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ning mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi (delegeeritud õigusaktid), ning komisjonile antud volitusi võtta vastu ühtsed tingimused õiguslikult siduvate Liidu õigusaktide rakendamiseks (rakendusaktid).

(2)  Meetmed, mida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimine võib hõlmata, vastavad põhimõtteliselt neile, nõukogu otsuse 1999/468/EÜ(8) artikliga 5a kehtestatud kontrolliga regulatiivmenetlus.

(3)  Tuleb kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid juba jõustunud õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse ja mis vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõike 1 kriteeriumitele.

(4)  Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel käesoleva määrusega kohandatud õigusaktide alusel on eriti tähtis, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(5)  Tuleb kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 291 teatavaid juba jõustunud õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse ja mis vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 lõike 2 kriteeriumitele.

(6)  Kui komisjonile antakse rakendamisvolitused, tuleks neid volitusi kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(9).

(7)  Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on vaja ka muuta mitmeid juba kehtivaid õigusakte, milles on sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine, jättes välja teatavad nimetatud menetlusega hõlmatud meetmed.

(8)  Käesolev määrus ei tohiks mõjutada käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on enne käesoleva määruse jõustumist oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

(9)  Kuna käesoleva määrusega tehtavad kohandused ja muudatused käsitlevad üksnes menetlusi, ei pea liikmesriigid direktiivide puhul neid üle võtma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.  Kui määruse I lisas loetletud sätted näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, on komisjon volitatud käesoleva määruse artikli 2 kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võtma.

2.  Kui I lisas loetletud sätted näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 osutatud kiirmenetluse kasutamist, on komisjon volitatud käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud kiirmenetluse kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võtma.

Artikkel 2

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse määramata ajaks viieks aastaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. [ME 1]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemise kuupäeva esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et neil ei ole õigusakti suhtes vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Erandina esimesest lõigust on I lisa F jao punktides 12(10), 13(11), 14(12), 16(13) ja 18(14) ning G jao punktis 21(15) loetletud määruste alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamise tähtaeg kolm kuud ning Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kolme kuu võrra pikendada. [ME 2]

6.  Kui käesoleva määruse I lisas loetletud sätted näevad ette, et otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c määratud tähtaega on kõnealuse otsuse artikli 5a lõike 5 punkti b alusel lühendatud, kehtestatakse kõnealuse artikli lõikega 5 ettenähtud tähtajaks üks kuu.

Artikkel 3

1.  Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad kohe ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada vastuväiteid delegeeritud õigusakti suhtes kooskõlas artikli 2 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 4

1.  Kui määruse II lisas loetletud sätted näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, on komisjon volitatud kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 kohase kontrollimenetlusega võtma vastu rakendusakte.

2.  Kui määruse II lisas loetletud sätted näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 osutatud kiirmenetluse kasutamise, on komisjon volitatud määruse (EL) nr 182/2011 artikli 8 kohaselt koostoimes artikliga 5 võtma vastu viivitamata kohaldatavaid rakendusakte.

Artikkel 5

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 66/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009, Nõukogu direktiivis 97/70/EÜ(16), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1257/96(17) tehakse käesoleva määruse III lisas loetletud muudatused. [ME-d 61, 62 ja 63]

Artikkel 6

Käesolev määrus ei mõjuta käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a viidatud kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavad õigusaktide sätted, mida kohandatakse delegeeritud õigusaktide süsteemiga(18)

A.  Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia

-1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 626/2008/EÜ, 30. juuni 2008, liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta

Artikli 9 lõige 3* [ME 4]

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 733/2002, 22. aprill 2002, tippdomeeni.eu kasutuselevõtu kohta

Artikli 3 lõike 1 punkt a**

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)

Artikli 26 lõige 7

Artikli 27 a lõige 5 [ME 5]

Artikkel 35

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)

Artikli 9b lõige 3

Artikli 10 lõige 4

Artikli 13a lõige 4

Artikli 15 lõige 4

Artikli 17 lõige 6a

Artikli 19 lõige 4 [ME 6]

B.  Kliimameetmed

4.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020

Artikli 3 lõige 2 [ME 7]

Artikli 3 lõige 6

Artikli 11 lõige 3

5.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ

Artikli 3d lõige 3

Artikli 3f lõige 9

Artikli 10 lõige 4

Artikli 10 a lõige 1

Artikli 10 a lõige 7

Artikli 10 a lõige 8

Artikli 10 a lõige 13

Artikli 11 a lõige 8

Artikli 11 a lõige 9

Artikli 11b lõige 7

Artikli 14 lõige 1

Artikkel 15 viies lõik

Artikli 16 lõige 12 [ME 8]

Artikli 19 lõige 3

Artikkel 22

Artikli 24 lõike 1 punkt b

Artikli 24 lõige 3

Artikli 24 a lõige 1

Artikli 24 a lõige 2

Artikli 25 lõige 2

Artikli 25 a lõige 1

IV lisa A osa

C.  Energeetika

6.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ, 22. oktoober 2008, ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (uuestisõnastamine).

Artikkel 6

D.  Ettevõtlus ja tööstus

7.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust

Artikli 5 lõige 3

Artikkel 8

Artikli 14 lõige 2

Artikli 14 lõige 3

8.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuesti sõnastatud)

Artikli 8 lõike 1 punkt a

Artikli 8 lõike 1 punkt b koostoimes artikli 9 lõikega 3 [ME 9]

E.  Keskkond

9.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 66/2010, 25. november 2009, ELi ökomärgise kohta.

Artikli 6 lõike 5 teine lõik [ME 10]

Artikli 6 lõige 7

Artikli 8 lõige 2

Artikkel 15

10.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ

Artikli 16 lõige 4

Artikli 17 lõige 3

Artikli 30 lõige 6

Artikli 46 lõige 6 [ME 11]

Artikli 48 lõige 2

F.  Statistika

11.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 453/2008, 23. aprill 2008, ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta

Artikli 2 lõige 1

Artikli 3 lõige 1

Artikli 5 lõige 1 [ME 12]

Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõige 3

12.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 177/2008, 20. veebruar 2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93**** [ME 13]

Artikli 3 lõige 6

Artikli 5 lõige 2

Artikli 6 lõige 3 seoses meetmetega, mis on seotud ühiste kvaliteedistandardite vastuvõtmisega koostoimes artikli 15 lõike 1 punktiga c seoses ühiste kvaliteedistandardite vastuvõtmisega

Artikli 8 lõige 3

Artikli 15 lõige 1

13.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 716/2007, 20. juuni 2007, välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta**** [ME 14]

Artikli 5 lõige 4

Artikli 6 lõige 3 seoses ühiste kvaliteedistandardite vastuvõtmisega koostoimes artikli 9 lõike 2 punktiga a

Artikli 9 lõike 2 punkt b

Artikli 9 lõike 2 punkt c seoses nõuetekohaste ühiste kvaliteedistandardite määratlusega

14.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta määrus (EÜ) nr 1445/2007, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad**** [ME 15]

Artikli 7 lõige 4 ühiste kvaliteedikriteeriumide vastuvõtmisega, millel kvaliteedikontroll põhineb koostoimes artikli 12 lõike 3 punktiga c seoses kvaliteedikriteeriumide määratlusega

Artikli 12 lõige 3

15.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1552/2005, 7. september 2005, ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta

Artikli 5 lõige 2

Artikli 7 lõige 3

Artikli 8 lõige 2

Artikli 9 lõige 4 seoses kvaliteedinõuete või mis tahes vajalike meetmete vastuvõtmisega andmete kvaliteedi parandamiseks

Artikli 9 lõige 4 seoses kvaliteediaruannete ülesehituse määratlemisega [ME 16]

Artikli 10 lõige 2

Artikkel 13

16.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 184/2005, 12. jaanuar 2005, ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta**** [ME 17]

Artikli 4 lõige 3 seoses ühiste kvaliteedistandardite vastuvõtmisega

Artikkel 10

17.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta

Artikli 6 lõige 2

Artikli 8 lõige 3

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga a seoses läbilõikeosa igasse valdkonda lisatavate esmaste sihtmuutujate loetelu ning kestevosasse lisatavate sihtmuutujate loetelu määratlemisega, kaasa arvatud muutujakoodide kindlaksmääramine

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga a seoses Eurostatile andmete edastamisel kasutatava tehnilise vormingu kindlaksmääramisega

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga b

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga c

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga d

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga e

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga f [ME 18]

18.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta**** [ME 19]

Artikli 2 lõige 4

Artikli 3 lõige 2

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artikli 8 lõige 1

Artikli 11 punkt a

Artikli 11 punkt b

Artikli 11 punkt d

Artikli 11 punkt e

Artikli 11 punkt f seoses eraldi kvaliteedikriteeriumide kehtestamisega edastatavatele jooksvatele ja tagasiulatuvatele andmetele

Artikli 11 punkt i

Lisa punkt 3

19.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2003, 27. veebruar 2003, reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta

Artikkel 5

Artikli 7 lõige 2

Artikli 10 lõige 2

20.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/2002, 25. november 2002, jäätmestatistika kohta

Artikli 1 lõige 5

Artikli 3 lõige 1

Artikli 4 lõige 3

Artikli 5 lõige 4

Artikli 6 lõike 2 punkt a

Artikli 6 lõike 2 punkt b

Artikli 6 lõike 2 punkt c seoses nõuetekohaste kvaliteedi hindamiskriteeriumide määramisega

Artikli 6 lõike 2 punkt c seoses kvaliteediaruannete sisu kindlaksmääramisega [ME 20]

Artikli 6 lõike 2 punkt d

Artikli 8 lõige 3

I lisa jao 7 punkt 1

II lisa jao 7 punkt 1

G.  Siseturg ja teenused

21.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ****

Artikli 14 lõige 1

Artikli 14 lõige 2 [ME 21]

22.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ

Artikli 68 lõige 1***

Artikli 69 lõige 2***

H.  Liikuvus ja transport

23.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 391/2009, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta

Artikkel 13

Artikli 14 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

24.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ, 6. mai 2009, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (uuesti sõnastatud)

Artikli 10 lõige 3

25.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

Artikli 10 lõige 2**

Artikli 10 lõige 3** [ME 22]

26.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates

Artikkel 15

27.  Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11. detsember 1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord

Artikli 8 punkti a esimene taane

Artikli 8 punkt b [ME 23]

I.  Tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat

28.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta

Artikli 2 lõige 3

Artikli 13 lõige 8

Artikli 14 lõige 2

Artikli 15 lõige 1

Artikli 15 lõige 2**

Artikli 16 lõige 8

Artikli 16 lõige 9**

Artikli 18 lõige 2 [ME 24]

Artikli 20 lõige 2

Artikli 31 lõige 1**

Artikli 31 lõige 2

Artikli 31 lõige 3

29.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009 , taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

Artikli 8 lõike 4 viimane lause koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga b

Artikli 17 teine lõik koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga d

Artikli 25 lõige 3 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga e

Artikkel 26 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga f

Artikli 27 lõige 2 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga h

Artikli 29 lõige 4 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga g

Artikli 29 lõike 6 esimese lõigu teine lause koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga c

Artikli 30 lõige 3 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga i

Artikli 52 lõike 4 viimane lõik koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga j

Artikli 54 lõige 5 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga k

Artikli 58 lõige 2 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga l

Artikli 65 lõige 1 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga m

Artikli 68 kolmas lõik koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga n

Artikli 78 lõike 1 punkt a

II lisa punkt 3.6.5 [ME 25]

30.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002

Artikli 5 lõige 1**

Artikli 5 lõige 2*

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõige 2*

Artikli 7 lõige 4

Artikli 11 lõige 2

Artikli 15 lõige 1

Artikli 17 lõige 2

Artikli 18 lõige 3

Artikli 19 lõige 4

Artikli 20 lõige 11

Artikli 21 lõige 6

Artikkel 27

Artikli 31 lõige 2

Artikli 32 lõige 3

Artikli 40 punkt a

Artikli 40 punkt b

Artikli 40 punkt c

Artikli 40 punkt d

Artikli 40 punkt e

Artikli 40 punkti f

Artikli 41 lõige 1

Artikli 41 lõige 3

Artikli 42 lõike 2 punkt a

Artikli 42 lõike 2 punkt b

Artikli 42 lõike 2 punkt c

Artikli 42 lõike 2 punkt d

Artikli 43 lõige 3

Artikli 45 lõige 4

Artikli 48 lõike 7 punkt a

Artikli 48 lõike 7 punkt b

Artikli 48 lõike 7 punkt c

Artikkel 48 lõige 7 punkt d [ME 26]

Artikli 48 lõige 8

31.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ

Artikli 6 lõige 2**

Artikli 7 lõige 2

Artikli 10 lõige 5*

Artikli 17 lõige 4

Artikli 20 lõige 2

Artikli 26 lõige 3 [ME 27]

Artikli 27 lõige 1

Artikli 32 lõige 4

32.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 470/2009, 6. mai 2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004

Artikli 13 lõige 2

Artikkel 18** [ME 28]

Artikli 19 lõige 3

Artikli 24 lõige 4

33.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ

Artikli 8 lõige 2**

Artikkel 22**

Artikli 25 lõige 3

34.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta

Artikli 9 lõige 2

Artikli 23 lõike 4 teine lause [ME 29]

Artikli 24 lõige 3*

Artikli 30 lõige 1*

Artikli 30 lõige 2*

Artikli 30 lõige 3*

Artikli 30 lõige 5

Artikkel 31*

35.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97

Artikli 17 lõige 5

36.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1331/2008, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus

Artikli 7 lõige 4

Artikli 7 lõige 5*

Artikli 7 lõige 6**

37.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1925/2006, 20. detsember 2006, vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta

Artikli 3 lõige 3**

Artikli 4 teine lõik

Artikli 5 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõige 2 [ME 30]

Artikli 6 lõige 6

Artikli 7 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 5**

38.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, 20. detsember 2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 4

Artikli 3 punkt d

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

Artikli 4 lõike 1 kuues lõik

Artikli 4 lõige 5

Artikli 8 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 13 lõige 4

Artikli 17 lõike 3 esimene lõik

Artikli 17 lõike 3 teise lõigu punkt b

Artikli 18 lõike 5 esimene lõik

Artikli 18 lõike 5 teise lõigu punkt b

Artikli 28 lõike 4 punkt b

Artikli 28 lõike 6 punkti a alapunkt ii [ME 31]

39.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/23/EÜ, 31. märts 2004, inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta

Artikli 8 lõige 5

Artikli 8 lõige 6

Artikli 9 lõige 4 [ME 32]

Artikkel 28**

40.  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta

Artikli 3 lõige 2

Artikli 12 lõige 4

Artikli 14 punkti 1 esimene taane

Artikli 14 punkti 1 teine taane

Artikli 14 lõike 1 kolmas taane

Artikli 15 lõige 2

Artikli 24 lõige 4

Artikli 26 lõige 1

Artikli 32 kuues lõik lõige 6 [ME 33]

Artikli 47 lõige 3

41.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/98/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ.

Artikli 29 esimene lõik lõige 1**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt a

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt b**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt c**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt d**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt e**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt f**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt g**

Artikli 29 teise lõigu lõike 2 punkt h**

Artikli 29 lõike 2 punkt i [ME 34]

42.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ, 10. juuni 2002, liikmesriikide toidulisandeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta**

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 5**

Artikli 5 lõige 4 seoses vitamiinide ja mineraalainete miinimumkoguste vastuvõtmisega

Artikli 5 lõige 4 seoses vitamiinide ja mineraalainete maksimumkoguste vastuvõtmisega

Artikli 12 lõige 3 [ME 35]

43.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ, 7. mai 2002, loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta

Artikli 7 lõige 2**

Artikli 8 lõige 1**

Artikli 8 lõike 2 teine taane

II LISA

Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a viidatud kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavad õigusaktide sätted, mida kohandatakse rakendusaktide süsteemiga(19)

A.  Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 626/2008/EÜ, 30. juuni 2008, liikuva kosmoseside teenuseid pakkuvate süsteemide valiku ja nendega seotud lubade andmise kohta

Artikli 9 lõige 3* [ME 36]

2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)

Artikli 26 lõige 7

Artikli 27 a lõige 5 [ME 37]

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)

Artikli 9b lõige 3

Artikli 10 lõige 4

Artikli 15 lõige 4

Artikli 17 lõike 6 punkt a

Artikli 19 lõige 4 [ME 38]

B.  Kliimameetmed

4.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020

Artikli 3 lõige 2 [ME 39]

5.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ

Artikli 11 a lõige 8

Artikli 16 lõige 12 [ME 40]

C.  Ettevõtlus ja tööstus

6.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuesti sõnastatud)

Artikli 8 lõige 1 koostoimes artikli 9 lõikega 3; [ME 41]

D.  Keskkond

7.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ

Artikli 46 lõige 6 [ME 42]

E.  Statistika

8.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 453/2008, 23. aprill 2008, ühenduse vabade ametikohtade kvartalistatistika kohta

Artikli 5 lõige 1 [ME 43]

9.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 177/2008, 20. veebruar 2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93

Artikli 6 lõige 3 seoses kvaliteediaruannete sisu ja esitamise aja kehtestamisega koostoimes artikli 15 lõike 1 punktiga c seoses kvaliteediaruannete sisu ja esitamise aja kehtestamisega.

10.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 716/2007, 20. juuni 2007, välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta

Artikli 6 lõige 3 seoses kvaliteediaruannete sisu ja sageduse kindlaksmääramisega koostoimes artikli 9 lõike 2 punktiga c seoses kvaliteediaruannete sisu ja sageduse kindlaksmääramisega

11.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta määrus (EÜ) nr 1445/2007, 11. detsember 2007, millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad

Artikli 7 lõige 4 seoses kvaliteediaruannete vormi kehtestamisega, koostoimes artikli 12 lõike 3 punktiga c kvaliteediaruannete vormi määratlemisega

12.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1552/2005, 7. september 2005, ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta

Artikli 9 lõige 4 seoses kvaliteediaruannete ülesehituse määratlemisega [ME 44]

13.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 184/2005, 12. jaanuar 2005, ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta

Artikli 4 lõige 3 seoses kvaliteediaruannete sisu ja regulaarsuse täpsustamisega

14.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003, 16. juuni 2003, tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta

Artikli 8 lõige 3

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga a seoses Eurostatile andmete edastamisel kasutatava tehnilise vormingu kindlaksmääramisega

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga b

Artikli 15 lõige 5 koostoimes artikli 15 lõike 2 punktiga d [ME 45]

15.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 450/2003, 27. veebruar 2003, tööjõukuluindeksi kohta

Artikli 8 lõige 2 koostoimes artikli 11 punktiga f seoses kvaliteediaruannete sisu kindlaksmääramisega

16.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/2002, 25. november 2002, jäätmestatistika kohta

Artikli 6 lõike 2 punkt c seoses kvaliteediaruannete sisu määramisega [ME 46]

F.  Siseturu ja teenuste peadirektoraat

17.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ

Artikli 14 lõige 2 [ME 47]

G.  Liikuvus ja transport

18.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

Artikli 10 lõige 3** [ME 48]

19.  Nõukogu direktiiv 97/70/EÜ, 11. detsember 1997, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord

Artikli 8 punkti a esimene taane [ME 49]

H.  Tervise- ja tarbijaküsimused

20.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta

Artikli 18 lõige 2 [ME 50]

21.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009 , taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

Artikli 17 teine lõik koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga d

Artikli 29 lõige 4 koostoimes artikli 78 lõike 1 punktiga g [ME 51]

22.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002

Artikli 40 punkt c

Artikli 40 punkt d

Artikli 40 punkt e

Artikli 41 lõige 1

Artikli 41 lõige 3

Artikli 42 lõike 2 punkt d

Artikli 45 lõige 4

Artikli 48 lõike 7 punkt c [ME 52]

23.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ

Artikli 7 lõige 2

Artikli 10 lõige 5*

Artikli 26 lõige 3 [ME 53]

24.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 470/2009, 6. mai 2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004

Artikkel 18** [ME 54]

25.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1925/2006, 20. detsember 2006, vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõige 2 [ME 55]

26.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, 20. detsember 2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta

Artikli 13 lõige 3

Artikli 13 lõige 4

Artikli 17 lõike 3 esimene lõik

Artikli 17 lõike 3 teise lõigu punkt b

Artikli 18 lõike 5 esimene lõik

Artikli 18 lõike 5 teise lõigu punkt b

Artikli 28 lõike 6 punkti a alapunkt ii [ME 56]

27.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/23/EÜ, 31. märts 2004, inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta

Artikli 8 lõige 6

Artikli 9 lõige 4 [ME 57]

28.  Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta

Artikli 3 lõige 2

Artikli 14 lõike 1 esimene taane

Artikli 14 lõike 1 teine taane

Artikli 15 lõige 2

Artikli 26 lõige 1 [ME 58]

29.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/98/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded ning muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ.

Artikli 29 teise lõigu punkt i) [ME 59]

30.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ, 10. juuni 2002, liikmesriikide toidulisandeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta**

Artikli 5 lõige 4 seoses vitamiinide ja mineraalainete maksimumkoguste vastuvõtmisega [ME 60]

III LISA

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 66/2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1221/2009, Nõukogu direktiivis 97/70/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1257/96 tehtavad muudatused [ME 61]

A.  Keskkond

1)  Määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 5 teine lõik jäetakse välja.

2)  Määrust (EÜ) nr 1221/2009 muudetakse järgmiselt:

a)  artikli 16 lõige 4 jäetakse välja;

b)  artikli 30 lõige 6 jäetakse välja. [ME 62]

B.  Liikuvus ja transport

3)  Direktiivi 97/70/EÜ artikli 8 punkti a teine lõik jäetakse välja.

C.  Tervise- ja tarbijaküsimused

4)  Määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 23 lõike 4 teine lause jäetakse välja.

5)  Direktiivi 2002/46/EÜ artikli 12 lõige 3 jäetakse välja. [ME 63]

D.  Humanitaarabi

6)  Määruse (EÜ) nr 1257/96 artikli 15 lõige 1 jäetakse välja.

(1) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(3) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
(4) ELT C 81, 15.3.2011, lk 6.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0127.
(6)21.jaanuari 2014. aasta arvamus ( seni avaldamata).
(7)Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(8)Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 177/2008, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93 (ELT L 61, 5.3.2008, lk 6).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 716/2007 välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta (ELT L 171, 29.6.2007, lk 17).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1445/2007, millega kehtestatakse ostujõu pariteetide alusandmete esitamise ning nende arvutamise ja levitamise ühiseeskirjad (ELT L 336, 20.12.2007, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta (ELT L 35, 8.2.2005, lk 23).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta (ELT L 69, 13.3.2003, lk 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ(ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).
(16) Nõukogu 11. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (ELT L 34, 9.2.1998, lk 1).
(17) Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (ELT L 163, 2.7.1996, lk 1).
(18)Teavitamise eesmärgil on artikli 2 lõike 6 alusel lühendatud tähtaegadele osutavad sätted tähistatud käesolevas lisas * märgiga, artikli 3 alusel kiirmenetlusele osutavad sätted on tähistatud käesolevas lisas ** märgiga, ja artikli 2 lõike 6 alusel lühendatud tähtaegadele osutavad sätted on tähistatud käesolevas lisas *** märgiga ning artikli 2 lõike 5 teises lõigus osutatud õigusaktid on tähistatud käesolevas lisas**** märgiga. [ME 3]
(19)Teavitamise eesmärgil on määruse (EL) nr 182/2011 artikli 8 alusel kiirmenetlusele osutavad õigusaktid tähistatud käesolevas lisas ** märgiga.


Õigusaktide, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, kohandamine (ELi toimimise lepingu artikkel 290) ***I
PDF 206kWORD 46k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2013)0452 – C7-0197/2013 – 2013/0220(COD))
P7_TA(2014)0113A7-0480/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0452),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 81 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0197/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee presidendi 11. oktoobri 2013. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile,

–  võttes arvesse ühist seisukohta delegeeritud õigusaktide kohta, mille esimeeste konverents 3. märtsil 2011 heaks kiitis,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkulepet(2), eriti selle punkti 15 ja 1. lisa,

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni õigusaktide delegeerimise volituste kohta(3),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste täitmise üle(4);

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7‑0480/2013),

A.  arvestades, et komisjon võttis ülesandeks hinnata 2012. aasta lõpuks, kui palju õigusakte, mis sisaldavad viiteid kontrolliga regulatiivmenetlusele, on endiselt kehtivad, et valmistada ette asjakohased seadusandlikud algatused ja seega viia lõpule kohandamine uue õigusraamistikuga; arvestades, et väljakuulutatud eesmärk on eemaldada Euroopa Parlamendi seitsmenda koosseisu volituste lõppemise ajaks kõigist õigusaktidest sätted, mis viitavad kontrolliga regulatiivmenetlusele. arvestades, et komisjon on esitanud oma kohustuse täitmiseks ettepanekud, tehes seda oodatust palju hiljem;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad õigusküsimuste valdkonnas ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist

P7_TC1-COD(2013)0220


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 81 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Lissaboni lepinguga anti seadusandjale võimalus delegeerida komisjonile õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi.

(2)  Meetmed, mida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimine võib hõlmata, vastavad põhimõtteliselt neile, mida hõlmab nõukogu otsuse 1999/468/EÜ(7) artikliga 5a kehtestatud kontrolliga regulatiivmenetlus.

(3)  Juba jõustunud õigusakte, mis kasutavad kontrolliga regulatiivmenetlust, tuleb kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

(4)  Käesolev määrus ei tohiks mõjutada käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on enne käesoleva määruse jõustumist oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

(5)  Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel käesoleva määrusega kohandatud õigusaktide alusel on eriti tähtis, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(6)  Lisas osutatud õigusaktid on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes, kes osalevad seetõttu käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(7)  Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kui käesoleva määruse lisas loetletud õigusaktid näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, on komisjon volitatud käesoleva määruse artikli 2 kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võtma.

Artikkel 2

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 3

Käesolev määrus ei mõjuta käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ning aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a viidatud kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavad õigusaktid, mida kohandatakse delegeeritud õigusaktide süsteemiga.

1.  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001, 28. mai 2001, liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades(8)

2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, 21. aprill 2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta(9)

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1896/2006, 12. detsember 2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus(10)

4.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 861/2007, 11. juuli 2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus(11)

5.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007, 13. november 2007, kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000.(12)

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
(3) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 6.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0127.
(5)ELT C 67, 6.3.2014, lk 104.
(6) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(7)Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).
(8) ELT L 174, 27.6.2001, lk 1.
(9) ELT L 143, 30.4.2004, lk 15.
(10) ELT L 399, 30.12.2006, lk 1.
(11) ELT L 199, 31.7.2007, lk 1.
(12) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.


Õigusaktide, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, kohandamine (ELi toimimise lepingu artikkel 290) ***I
PDF 348kWORD 87k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist (COM(2013)0451 – C7-0198/2013 – 2013/0218(COD))
P7_TA(2014)0114A7-0010/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0451),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 64 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207 ja artikli 338 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0198/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee presidendi 11. oktoobri 2013. aasta kirja Euroopa Parlamendi presidendile,

–  võttes arvesse ühist seisukohta delegeeritud õigusaktide kohta, mille kiitis 3. märtsil 2011 heaks esimeeste konverents,

–  võttes arvesse viimast Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet(2), eriti selle punkti 15 ja 1. lisa,

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni õigusaktide delegeerimise volituste kohta(3),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste täitmise üle(4),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0010/2014),

A.  arvestades, et komisjon kohustus 2012. aasta lõpuks hindama, mitu kontrolliga regulatiivmenetlusele viitavat seadusandlikku akti on veel jõus, et valmistada ette asjakohased seadusandlikud algatused ja viia lõpule kohandamine uue õigusraamistikuga; arvestades, et väljakuulutatud eesmärk on eemaldada Euroopa Parlamendi 7. koosseisu volituste lõppemise ajaks kõigist õigusaktidest sätted, mis viitavad kontrolliga regulatiivmenetlusele; arvestades, et komisjon on teinud seda kohustust täitvad ettepanekud oodatust hiljem;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega kohandatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamist

P7_TC1-COD(2013)0218


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 33, artikli 43 lõiget 2, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62, artikli 64 lõiget 2, artiklit 91, artikli 100 lõiget 2, artiklit 114, artikli 153 lõike 2 punkti b, artikli 168 lõike 4 punkti b, artiklit 172, artikli 192 lõiget 1, artiklit 207 ja artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Lissaboni lepinguga anti seadusandjale võimalus delegeerida komisjonile õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad ja täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi.

(2)  Meetmed, mida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimine võib hõlmata, vastavad põhimõtteliselt neile, mida hõlmab nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikliga 5a kehtestatud kontrolliga regulatiivmenetlus.(7)

(3)  Tuleb kohandada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 teatavaid juba jõustunud õigusakte, mis näevad ette kontrolliga regulatiivmenetluse.

(4)  Käesolev määrus ei tohiks mõjutada käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on enne käesoleva määruse jõustumist oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

(5)  Kuna käesoleva määrusega tehtavad kohandused käsitlevad üksnes menetlusi, ei pea liikmesriigid direktiivide puhul neid üle võtma.

(6)  Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel käesoleva määrusega kohandatud õigusaktide alusel on eriti tähtis, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.  Kui määruse lisas loetletud õigusaktid näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamise, on komisjon volitatud käesoleva määruse artikli 2 kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võtma.

2.  Kui lisas loetletud õigusaktid näevad ette otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 osutatud kiirmenetluse kasutamist, on komisjon volitatud käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud kiirmenetluse kohaselt delegeeritud õigusakte vastu võtma.

Artikkel 2

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon koostab delegeeritud volituste kasutamise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 1]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemise kuupäeva esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et neil ei ole õigusakti suhtes vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Erandina esimesest lõigust on vastuväidete esitamise tähtaeg kolm kuud, mida pikendatakse kolme kuu võrra Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel seoses lisa G jaotise punktides 81(8), 82(9), 85(10), 86(11), 90–93(12) ja H jaotise punktis 95(13) loetletud määruste kohaselt vastu võetud delegeeritud aktidega. [ME 2]

6.  Kui käesoleva määruse lisas loetletud õigusaktid näevad ette, et otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c määratud tähtaega on kõnealuse otsuse artikli 5a lõike 5 punkti b alusel lühendatud, kehtestatakse kõnealuse artikli lõikega 5 ettenähtud tähtajaks üks kuu.

Artikkel 3

1.  Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 2 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 4

Käesolev määrus ei mõjuta käimasolevaid menetlusi, mille puhul komitee on oma arvamuse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a kohaselt juba esitanud.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a viidatud kontrolliga regulatiivmenetlusele osutavad õigusaktid, mida kohandatakse delegeeritud õigusaktide süsteemiga(14).

A.  Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia

1.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)

2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, 7. märts 2002, elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)

B.  Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, 30. november 2009, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl**

4.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

5.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

6.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)**

7.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

8.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

9.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, 18. september 2000, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

10.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999, plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

11.  Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses**

12.  Nõukogu direktiiv 93/103/EÜ, 23. november 1993, kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

13.  Nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ, 3. detsember 1992, maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

14.  Nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ, 3. november 1992, puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

15.  Nõukogu direktiiv 92/58/EMÜ, 24. juuni 1992, töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

16.  Nõukogu direktiiv 92/57/EMÜ, 24. juuni 1992, tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

17.  Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel**

18.  Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses**

19.  Nõukogu direktiiv 90/269/EMÜ, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses**

20.  Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ, 30. november 1989, töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

21.  Nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ, 30. november 1989, töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)**

22.  Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta**

C.  Kliimameetmed

23.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009, 16. september 2009, osoonikihti kahandavate ainete kohta

24.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006

D.  Energeetika

25.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2009, 25. november 2009, rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta

26.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009, 13. juuli 2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005

27.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009, 13. juuli 2009, võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003

28.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet

29.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ

30.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ

E.  Ettevõtlus ja tööstus

31.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 661/2009, 13. juuli 2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid

32.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ) parandus

33.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks

34.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust ja millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ

35.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ, 18. juuni 2009, mänguasjade ohutuse kohta

36.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/43/EÜ, 6. mai 2009, kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta

37.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/34/EÜ, 23. aprill 2009, mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (uuestisõnastatud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)

38.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv)

39.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ

40.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, 11. veebruar 2004, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist

41.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ, 11. veebruar 2004, heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta

42.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, 13. oktoober 2003, väetiste kohta

43.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

44.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/68/EÜ, 16. detsember 1997, väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

45.  Nõukogu direktiiv 75/324/EMÜ, 20. mai 1975, aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

F.  Keskkond

46.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009, 16. september 2009, hülgetoodetega kauplemise kohta

47.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta

48.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/126/EÜ, 21. oktoober 2009, mootorsõidukite tankimisel teenindusjaamades eralduvate bensiiniaurude regenereerimise II etapi kohta

49.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006**

50.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (jäätmete raamdirektiiv)

51.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)

52.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta

53.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ, 23. oktoober 2007, üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta

54.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ, 14. märts 2007, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)

55.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006, 14. juuni 2006, jäätmesaadetiste kohta [ME 4]

56.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 166/2006, 18. jaanuar 2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ

57.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest

58.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, 15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta

59.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/7/EÜ, 15. veebruar 2006, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ

60.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004, 29. aprill 2004, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ

61.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ, 15. detsember 2004, arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus

62.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ, 21. aprill 2004, teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ

63.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega

64.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta

65.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik

66.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ, 18. september 2000, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta

67.  Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta

68.  Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta

69.  Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ, 16. september 1996, polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta

70.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta

71.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta

72.  Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

73.  Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta

74.  Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ, 12. juuni 1986, keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses

G.  Statistika

75.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2009, 25. november 2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat

76.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta

77.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19. november 2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

78.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta

79.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta (EMPs kohaldatav tekst)

80.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas

81.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 451/2008, 23. aprill 2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93**** [ME 5]

82.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (uuestisõnastamine)**** [ME 6]

83.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 862/2007, 11. juuli 2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta

84.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 458/2007, 25. aprill 2007, Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteemi (ESSPROS) kohta

85.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi**** [ME 7]

86.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1161/2005, 6. juuli 2005, muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa**** [ME 8]

87.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 808/2004, 21. aprill 2004, infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta

88.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)

89.  Nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999, 9. märts 1999, töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta

90.  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/98, 19. mai 1998, kiirstatistika kohta**** [ME 9]

91.  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95, 23. oktoober 1995, tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta**** [ME 10]

92.  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 696/93, 15. märts 1993, statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks**** [ME 11]

93.  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3924/91, 19. detsember 1991, ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta**** [ME 12]

H.  Siseturg ja teenused

94.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul

95.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta**** [ME 13]

96.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997, ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta

I.  Liikuvus ja transport

97.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006

98.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ

99.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 392/2009, 23. aprill 2009, reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral

100.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009, rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta

101.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/33/EÜ, 23. aprill 2009, keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta

102.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/18/EÜ, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi 1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ

103.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta

104.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 300/2008, 11. märts 2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002**

105.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ, 19. november 2008, maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta

106.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta*

107.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta

108.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta**

109.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ, 20. detsember 2006, juhilubade kohta (uuestisõnastamine)

110.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 336/2006, 15. veebruar 2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95

111.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/87/EÜ, 12. detsember 2006, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ***

112.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2111/2005, 14. detsember 2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9

113.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ, 26. oktoober 2005, sadamate turvalisuse tugevdamise kohta**

114.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/44/EÜ, 7. september 2005, ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel

115.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 868/2004, 21. aprill 2004, mis käsitleb kaitset kolmandate riikide poolse subsideerimise ja ebaõiglase hinnakujunduse vastu, mis põhjustab ühenduse lennuettevõtjatele lennuteenuste pakkumisel kahju

116.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 789/2004, 21. aprill 2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 613/91

117.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 785/2004, 21. aprill 2004, kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele

118.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ, 29. aprill 2004, tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus

119.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta

120.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 782/2003, 14. aprill 2003, tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel

121.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

122.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ, 14. aprill 2003, ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta

123.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2099/2002, 5. november 2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust

124.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/59/EÜ, 27. juuni 2002, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ

125.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/30/EÜ, 26. märts 2002, müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel

126.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/96/EÜ, 4. detsember 2001, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid

127.  Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta

128.  Nõukogu direktiiv 98/41/EÜ, 18. juuni 1998, ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta

129.  Nõukogu direktiiv 96/50/EÜ, 23. juuli 1996, siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses

130.  Nõukogu direktiiv 95/50/EÜ, 6. oktoober 1995, ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta

131.  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, 16. detsember 1991, tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses

132.  Nõukogu direktiiv 91/672/EMÜ, 16. detsember 1991, siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta

J.  Tervise- ja tarbijaküsimused

133.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks

134.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/54/EÜ, 18. juuni 2009, loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta**

135.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ, 6. mai 2009, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

136.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/32/EÜ, 23. aprill 2009, toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

137.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ

138.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1394/2007, 13. november 2007, uudsete ravimite ning direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta

139.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1901/2006, 12. detsember 2006, pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta

140.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, 12. jaanuar 2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded

141.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, 27. oktoober 2004, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 98/109/EMÜ***

142.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks

143.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad

144.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta

145.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 726/2004, 31. märts 2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet

146.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2160/2003, 17. november 2003, salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta

147.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2065/2003, 10. november 2003, toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta

148.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta

149.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ

150.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, 17. november 2003, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ**

151.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused

152.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, 22. mai 2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad

153.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta

154.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ, 12. märts 2001, geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

155.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 141/2000, 16. detsember 1999, harva kasutatavate ravimite kohta

156.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/2/EÜ, 22. veebruar 1999, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta***

157.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97, 27. jaanuar 1997, uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta

158.  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 315/93, 8. veebruar 1993, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes**

159.  Nõukogu direktiiv 89/108/EMÜ, 21. detsember 1988, kiirkülmutatud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

K.  Maksundus ja tolliliit

160.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 70/2008/EÜ, 15. jaanuar 2008, tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
(2) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
(3) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 6.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0127.
(5)16.oktoobri 2013. aasta arvamus ( seni avaldamata).
(6) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(7)Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 451/2008, millega kehtestatakse uus tegevusaladel põhinev toodete statistiline klassifikaator (CPA) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3696/93 (ELT L 145, 4.6.2008, lk 65).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008, 11. märts 2008, ettevõtluse struktuurstatistika kohta (ELT L 97, 9.4.2008, lk 13).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1161/2005 muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa (ELT L 191, 22.7.2005, lk 22).
(12) Nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta (ELT L 162, 5.6.1998, lk 1); nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (ELT L 257, 27.10.1995, lk 1); nõukogu 15. märtsi 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks (ELT L 76, 30.3.1993, lk 1); nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3924/91 ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta (ELT L 374, 31.12.1991, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (ELT 243, 11.9.2002, lk 1).
(14)Teavitamise eesmärgil on artikli 2 lõike 6 alusel lühendatud tähtaegadele osutavad õigusaktid tähistatud käesolevas lisas * märgiga, artikli 3 alusel kiirmenetlusele osutavad õigusaktid on tähistatud käesolevas lisas ** märgiga, artikli 2 lõike 6 alusel lühendatud tähtaegadele osutavad õigusaktid on tähistatud käesolevas lisas *** märgiga ning artikli 2 lõike 5 teises lõigus osutatud õigusaktid on tähistatud käesolevas lisas**** märgiga.


Kontrollikoja liikme ametisse nimetamine – Oskar HERICS (AT)
PDF 185kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta otsus ettepaneku kohta nimetada Oskar Herics kontrollikoja liikmeks (C7-0009/2014 – 2014/0802(NLE))
P7_TA(2014)0115A7-0128/2014

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0009/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 108,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0128/2014),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 17. veebruari 2014. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Oscar Herics kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.


Kodukorra artikli 136 (parlamendiliikmete osavõtt istungitest) muutmine
PDF 184kWORD 39k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 136 muutmise kohta seoses parlamendiliikmete osavõtuga istungitest (2013/2033(REG))
P7_TA(2014)0116A7-0038/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise ettepanekut (B7-0051/2013),

–  võttes arvesse oma 28. septembri 2005. aasta otsust 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus(1),

–  võttes arvesse juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsust Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0038/2014),

1.  otsustab teha kodukorras järgmise muudatuse;

2.  tuletab meelde, et muudatus jõustub järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 136 – lõige 2
2.  Iga istungi protokolli kantakse kohalviibinud parlamendiliikmete nimed vastavalt kohalolijate nimekirjale.
2.  Kohalviibijana kantakse iga istungi protokolli kohalviibinud parlamendiliikmete nimed vastavalt kohalolijate nimekirjale. Vabandataval põhjusel puudujana kantakse iga istungi protokolli nende parlamendiliikmete nimed, kelle puudumist peab parlamendi president põhjendatuks.

(1) ELT L 262, 7.10.2005, lk 1.
(2) ELT C 159, 13.7.2009, lk 1.


Uute sõiduautode CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttase ***I
PDF 190kWORD 36k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 443/2009, et määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks (COM(2012)0393 – C7-0184/2012 – 2012/0190(COD))
P7_TA(2014)0117A7-0151/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0393),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0184/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2012. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 29. novembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0151/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 443/2009, et määrata kindlaks meetodid uute sõiduautode CO2-heite vähendamise 2020. aasta sihttaseme saavutamiseks

P7_TC1-COD(2012)0190


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 333/2014) lõplikule kujule).

(1) ELT C 44, 15.2.2013, lk 109.


Ühenduse kaubamärk ***I
PDF 715kWORD 277k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (COM(2013)0161 – C7-0087/2013 – 2013/0088(COD))
P7_TA(2014)0118A7-0031/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0161),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 118 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0087/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni 14. oktoobri 2013. aasta arvamust delegeeritud õigusaktide kasutamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0031/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  palub komisjonil pärast seadusandliku menetluse lõppu võtta meetmeid määruse kodifitseerimiseks;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta

P7_TC1-COD(2013)0088


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 40/94(2), mida on 2009. aastal kodifitseeritud nõukogu määrusena (EÜ) nr 207/2009(3), loodi Euroopa Liidu kaubamärgi kaitse süsteem, millega on ette nähtud kaubamärkide kaitse Euroopa Liidu tasandil, paralleelselt kaubamärkide kaitsega liikmesriikide tasandil vastavalt siseriiklikele kaubamärgisüsteemidele, mida on ühtlustatud nõukogu direktiiviga 89/104/EMÜ(4), mida on kodifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivina 2008/95/EÜ(5).

(2)  Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleks ajakohastada määruse (EÜ) nr 207/2009 terminoloogiat. Sellega seoses tuleb asendada tekst See hõlmab teksti „ühenduse kaubamärk” asendamist tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärk”. Kooskõlas 2012. aasta juulis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vastu võetud ühise lähenemisviisiga liidu detsentraliseeritud asutustele tuleks nimi „Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)” asendada nimega „Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet Intellektuaalomandi Amet” (edaspidi „amet”). [ME 1]

(3)  Pärast komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”(6), hindas komisjon põhjalikult kaubamärgisüsteemi toimimist Euroopas tervikuna, võttes arvesse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandit ja nende vastasmõju.

(4)  Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta(7) komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta.

(5)  Alates ühenduse kaubamärgisüsteemi loomisest saadud kogemused osutavad, et liidu ja kolmandate riikide ettevõtjad on omaks võtnud selle süsteemi, mis pakub edukat ja asjakohast täiendust ja alternatiivi kaubamärkide kaitsele liikmesriikide tasandil. [ME 2]

(6)  Nende ettevõtjate jaoks, kes ei soovi kaubamärgi kaitset liidu tasandil või kellel ei ole võimalik saada ELi-ülest kaitset, kuid kellel puuduvad tõkked kaitse tagamiseks liikmesriigi tasandil, on siseriiklikud kaubamärgid jätkuvalt olulised. Tuleks jätta kaubamärgi kaitset sooviva isiku otsustada, kas taotleda kaitset siseriikliku kaubamärgina ühes või mitmes liikmesriigis või ainult Euroopa Liidu kaubamärgina või mõlemal tasandil.

(7)  Kuigi ühenduse kaubamärgisüsteemi üldise toimimise hindamisel leiti, et paljud süsteemi aspektid, sealhulgas süsteemi põhimõtted, on ajaproovile hästi vastu pidanud ning jätkuvalt vastavad ettevõtjate vajadustele ja ootustele, järeldas komisjon 24. mai 2011. aasta teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”(8), et tuleb ajakohastada kaubamärgisüsteemi liidus, muutes selle tulemuslikumaks, tõhusamaks ja ühtsemaks ning kohandades seda internetiajastule.

(8)  Kooskõlas ühenduse kaubamärgisüsteemi parandamise ja muutmisega tuleks täiendavalt ühtlustada ja viia asjakohasel määral liidu kaubamärgisüsteemiga kooskõlla siseriiklikud kaubamärgialased õigusaktid ja tavad, et tagada võimalikult võrdsed tingimused kaubamärkide registreerimiseks ja kaitseks kogu liidus.

(9)  Selleks et võimaldada suuremat paindlikkust, tagades samas suurema õiguskindluse seoses kaubamärkide esitamisega, tuleks Euroopa Liidu kaubamärgi määratlusest välja jätta graafiliselt esitamise nõue. Tähist võib Euroopa Liidu kaubamärkide registris esitada mis tahes asjakohases vormis ja seega mitte ainult graafiliselt, niivõrd kuivõrd esitamine kui tähist on võimalik esitada viisil, mis on selge, täpne, iseenesest täielik, hõlpsasti juurdepääsetav, püsiv ja objektiivne. Seetõttu võiks lubada esitada tähist mis tahes asjakohases vormis, võttes arvesse üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel täpselt ja selgelt kindlaks määrata kaitse all oleva objekti. [ME 3]

(10)  Määruse (EÜ) nr 207/2009 kehtivate sätetega ei ole ette nähtud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse samal tasemel nagu muude liidu õigusaktidega. Seetõttu tuleb täpsustada absoluutsed keeldumispõhjused seoses päritolunimetuste ja geograafiliste tähistega ning tagada täielik kooskõla liidu õigusaktidega, millega on ette nähtud kõnealuste intellektuaalomandiõiguste kaitse. Selleks et tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega, tuleb kõnealuste absoluutsete keeldumispõhjuste ulatust laiendada, et hõlmata ka kaitstud traditsioonilised veininimetused ja garanteeritud traditsioonilised tooted.

(11)  Kaitset ei tuleks tagada kaubamärkidele, mille taotlus on esitatud kirjastiilis või keeles, mis ei ole liidus arusaadav, kui nende registreerimisest oleks keeldutud absoluutsetel keeldumisalustel, kui need oleks tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde.

(12)  Tuleks muuta keerulisemaks kaubamärkide ebaaus omandamine, laiendades võimalusi selliste Euroopa Liidu kaubamärgi taotluste tagasilükkamiseks, mis on esitatud pahauskselt.

(13)  Selleks et säilitada liidu tasandil kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste õiguste tugev kaitse, tuleb täpsustada, et kõnealused õigused võimaldavad esitada vastuväiteid hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise kohta, olenemata sellest, kas need on ka keeldumispõhjused, mida võtab kontrollija arvesse ex officio.

(14)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt varem registreeritud kaubamärk on hiljem registreeritud kaubamärkidest ülimuslikum, tuleb ette näha, et Euroopa Liidu kaubamärgist tulenevate õiguste jõustamine ei piira õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu(9) artikli 16 lõikega 1.

(15)  Õiguskindluse ja selguse tagamiseks tuleb täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste puhul, tuleks Euroopa kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse Euroopa kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste kaubanduslik päritolu. [ME 4]

(16)  Võib tekkida segadus seoses kaupade või teenuste kaubandusliku päritoluga, kui äriühing kasutab ärinimena sama või sarnast tähist viisil, mis loob seose sellist nime kandva äriühingu ning kõnealuse äriühingu kaupade või teenuste vahel. Euroopa Liidu kaubamärgi õiguse rikkumisena tuleks seega käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks nende kaubandusliku päritolu põhjal.

(17)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane sätestada, et Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ(10).

(18)  Selleks et tugevdada kaubamärkide kaitset ja tõhusamalt võidelda võltsimise vastu, ja ilma et see piiraks WTO eeskirjade, eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peaks Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul olema õigus takistada kolmandatel isikutel kaupade toomist kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile ilma vabasse ringlusse laskmiseta, kui sellised kaubad tuuakse kolmandatest riikidest ja need kannavad ilma loata kaubamärki, mis on sisuliselt identne Euroopa Liidu kaubamärgiga, mis on registreeritud seoses nende kaupadega. See ei tohiks piirata geneeriliste ravimite tõrgeteta transiiti, mis on kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige nagu on käsitletud 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsil vastu võetud deklaratsioonis intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) ja rahvatervise kohta. [ME 115]

(18a)  Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul peaks olema õigus võtta asjakohaseid õiguslikke meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad õigust paluda riigi tolliametil võtta kaupade suhtes, mis väidetavalt rikuvad tema õigusi, selliseid meetmeid nagu kinnipidamine ja hävitamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 608/2013(11). [ME 6]

(18b)  Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 28 sätestatakse, et õiguse omaja vastutab kahju kannatanud kauba valdaja ees, kui muu hulgas seoses kõnealuste kaupadega leitakse, et nendega ei rikuta intellektuaalomandi õigusi. [ME 7]

(18c)  Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid geneeriliste ravimite tõrgeteta transiidi tagamiseks. Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul ei tohiks olla õigust takistada kolmandaid isikuid toomast äritegevuse raames kaupu liikmesriigi tolliterritooriumile sel põhjusel, et ravimi toimeaine rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus (INN) on oletatavasti või tegelikult sarnane registreeritud kaubamärgiga. [ME 8]

(19)  Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva võltsitud kauba sisenemist, eelkõige sellise internetimüügi raames, mille puhul toode turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, peaks kehtival viisil registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult võltsitud kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses. Selliste meetmete võtmise korral peaksid liikmesriigid tagama, et kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi teavitatakse meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes. [ME 9]

(20)  Selleks et Euroopa Liidu kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad kandmisele eelnevad ettevalmistavad tegevused.

(21)  Euroopa Liidu kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste tähiste või märkide kasutamist, mida kasutatakse õiglaselt ning kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Selleks et luua kaubamärkide ja ärinimede jaoks võrdsed tingimused konfliktide korral seoses sellega, et ärinimedele antakse pidevalt piiramatu kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, peaks selline kasutamine hõlmama üksnes enda isikliku nime kasutamist. Veel peaks see hõlmama kirjeldavate või eristumatute tähiste või märkide kasutamist üldiselt. Lisaks ei peaks Euroopa omanikul olema õigust takistada Euroopa Liidu kaubamärgi üldist õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks.

(22)  Selleks et tagada õiguskindlus ja kaitsta seaduspäraselt omandatud kaubamärgiõigusi, on ilma et see piiraks põhimõtet, mille kohaselt hiljem registreeritud kaubamärki ei saa jõustada varem registreeritud kaubamärgi vastu, asjakohane ja vajalik ette näha, et Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul ei peaks olema õigust takistada hilisema kaubamärgi kasutamist, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil varasemat kaubamärki ei olnud võimalik hilisema kaubamärgi vastu kasutada. Kontrollimisel peaksid tolliasutused kasutama volitusi ja menetlusi, mis on kehtestatud intellektuaalomandiõigusi reguleerivate tollialaste ELi õigusaktidega. [ME 10]

(23)  Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks peaks Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust, olema piisav antud õiguste säilitamiseks, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud.

(24)  Määrusega (EÜ) nr 207/2009 on antud komisjonile volitused võtta vastu kõnealuse määruse rakenduseeskirjad. Seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb viia määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt komisjonile antud volitused vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

(25)  Esmatähtis on, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(26)  Selleks et tagada selliste õigusaktide tõhus registreerimine, mis käsitlevad Euroopa Liidu kaubamärki omandiõiguse objektina, ja Euroopa Liidu kaubamärkide registri täielik läbipaistvus, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks taotleja konkreetsed kohustused seoses konkreetsete kaubamärkidega, Euroopa Liidu kaubamärkide üleandmise kord, asjaõiguse tekkimine ja üleandmine, sundtäitmine, osalemine maksejõuetusmenetluses, litsentsi andmise või üleandmise kandmine registrisse ning asjakohaste kannete kehtetuks tunnistamine või muutmine.

(27)  Pidades silmas, et liikmesriikide intellektuaalomandi õiguskaitse keskametitele (edaspidi „liikmesriikide ametid”) esitatavate ühenduse kaubamärgi taotluste arv on väike ja see on järk-järgult vähenenud, tuleks ette näha, et Euroopa Liidu kaubamärgi taotlused esitatakse ainult ametile.

(28)  Euroopa Liidu kaubamärgi kaitse antakse seoses teatavate kaupade või teenustega, mille olemus ja arv määravad kaubamärgi omanikule antava kaitse ulatuse. Seepärast on esmatähtis kehtestada määruses (EÜ) nr 207/2009 kaupade ja teenuste määramise ja klassifitseerimise eeskirjad ning tagada õiguskindlus ja usaldusväärne haldamine, nähes ette, et taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille puhul taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult taotluse alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Üldmõistete kasutamist tuleks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu ja teenuseid. Selliste Euroopa Liidu kaubamärkide omanikele, mis tulenevalt ameti varasemast tavast on registreeritud Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, tuleks anda võimalus kohandada oma kaupade ja teenuste kirjeldust, tagamaks, et registri sisu vastab selguse ja täpsuse nõuetele vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikale.

(29)  Selleks et näha ette tulemuslik ja tõhus kord Euroopa Liidu kaubamärgi taotluste, sealhulgas prioriteedinõuete ja vanemusnõuete esitamiseks, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise vahendid ja üksikasjad, Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse vorminõuete üksikasjad, kõnealuse taotluse sisu, taotluse esitamise lõiv, samuti samaväärsuse kontrollimise, varasema taotluse prioriteedi, näituseprioriteedi ja siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõudmise kord. [ME 11]

(30)  Praegused Euroopa Liidu kaubamärgi ja siseriiklikud otsingusüsteemid ei ole usaldusväärsed ega tõhusad. Seepärast tuleks need ameti ja liikmesriikide ametite vahelises koostöös asendada kõikehõlmavate, kiirete ja võimsate otsingumootoritega, mis on üldsusele tasuta kasutamiseks.

(31)  Selleks et amet saaks läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult, tõhusalt ja kiirelt läbi vaadata ja registreerida Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusi, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks taotluse esitamise kuupäeva käsitlevate nõuete ja taotluse vorminõuete täitmise kontrolli kord, klassiga seotud lõivude tasumise kontrolli ja absoluutsete keeldumispõhjuste läbivaatamise kord, taotluse avaldamisega seotud üksikasjad, taotluse avaldamisel tehtud vigade või eksimuste parandamise kord, kolmandate isikute vastuväidetega seotud korra üksikasjad, vaidlustamiskorra üksikasjad, vastulausete esitamise ja menetlemise korra ning taotluste muutmise ja osadeks jagamise korra üksikasjad, Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisel registrisse kantavad andmed, registreerimise avaldamist käsitlevad üksikasjad ning registreerimistunnistuse sisu ja kõnealuse tunnistuse väljastamise üksikasjad.

(32)  Selleks et võimaldada Euroopa Liidu kaubamärke tulemuslikult ja tõhusalt uuendada ning ilma õiguskindlust vähendamata turvaliselt tegelikkuses kohaldada Euroopa Liidu kaubamärgi muutmist ja jagamist käsitlevaid sätteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu kaubamärgi uuendamise üksikasjad ning Euroopa Liidu kaubamärgi muutmise ja jagamise kord. [ME 12]

(33)  Selleks et võimaldada Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul Euroopa Liidu kaubamärgist hõlpsasti loobuda, järgides samas kolmandate isikute õigusi, mis on kantud registrisse seoses kõnealuse märgiga, ja tagada, et Euroopa Liidu kaubamärki saab läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult ja tõhusalt tühistada või kehtetuks tunnistada, ja võtta arvesse käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu kaubamärgist loobumise kord, samuti tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord.

(34)  Selleks et võimaldada apellatsioonikodadel läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt, mille puhul võetakse arvesse määruses (EÜ) nr 207/2009 sätestatud põhimõtteid, tulemuslikult, tõhusalt ja põhjalikult läbi vaadata ameti otsuseid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kaebuse esitamist käsitleva teate sisu, kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord, apellatsioonikoja otsuste sisu ja vorm ning kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmise kord.

(35)  Lisaks kehtivatele ühenduse kaubamärki käsitlevate sätetele ning siseriiklike süsteemide ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi vahelise praeguse tasakaalustamatuse vähendamiseks tuleb Euroopa sertifitseerimismärkide kaitseks lisada erisätted, mis võimaldavad sertifitseerival asutusel või organisatsioonil lubada sertifitseerimissüsteemi osalistel kasutada märki selliste kaupade või teenuste tähisena, mis vastavad sertifitseerimisnõuetele.

(35a)  Et aidata kaasa kogu registrisüsteemi toimivuse parandamisele ja tagada, et kaubamärke ei registreerita, kui on olemas absoluutsed põhjused nende tagasilükkamiseks, sealhulgas eriti juhul, kui kaubamärk on kirjeldav või mitteeristuv või oma olemuse tõttu üldsust eksitav näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas, peaksid kolmandad isikud olema võimelised esitama liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele kirjalikud kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, miks absoluutsed põhjused on registreerimisele takistuseks. [ME 13]

(36)  Selleks et tagada Euroopa Liidu kollektiivkaubamärkide ja sertifitseerimismärkide tulemuslik ja tõhus kasutamine, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kõnealuste märkide kasutamist käsitlevate reguleerivate õigusaktide sisu esitamise tähtaeg ja sisu vorminõuded. [ME 14]

(37)  Ühenduse kehtiva kaubamärgisüsteemi kohaldamisel saadud kogemused osutasid, et süsteemi teatavaid aspekte saab parandada. Seega tuleks võtta teatavaid meetmeid, et vajaduse korral lihtsustada ja kiirendada menetlusi ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust.

(38)  Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi sujuva, tulemusliku ja tõhusa toimimise tagamiseks tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks otsuste vorminõuded, suulise menetluse üksikasjad ja tõendite kogumise üksikasjad, teatamise üksikasjad, õiguste kaotamisest teatamise kord, menetlusosaliste kasutatavad teated ja vormid, tähtaegade arvutamist ja kestust käsitlevad eeskirjad, otsuse tühistamise, registri kande tühistamise, otsuses olevate ilmsete eksimuste ja ameti vigade parandamise kord, menetluse katkestamise üksikasjad, kulude jaotamise ja kindlaksmääramise menetlus ja kord, registrisse kantavad andmed, toimikutega tutvumise ja toimikute pidamise üksikasjad, Euroopa Liidu kaubamärgibülletäänis ja ameti teatajas avaldamise üksikasjad, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahelise halduskoostöö üksikasjad ning ametiga suhtlemisel esindamise üksikasjad. [ME 15]

(39)  Õiguskindluse ja suurema läbipaistvuse tagamiseks on asjakohane määrata selgelt kindlaks kõik ameti ülesanded, sealhulgas need, mis ei ole seotud liidu kaubamärgisüsteemi juhtimisega.

(40)  Tavade ühtlustamiseks ja ühiste vahendite arendamiseks tuleb ette näha asjakohane ameti ja liikmesriikide ametite vahelise koostöö raamistik, millega määratakse selgelt kindlaks põhilised koostöövaldkonnad ning võimaldatakse ametil koordineerida asjakohaseid liidu huvides olevaid ühisprojekte ja rahastada kõnealuseid ühisprojekte toetuste abil teatava maksimumsumma piires. Kõnealune koostöö peaks kasu tooma ettevõtjatele, kes kasutavad kaubamärgisüsteeme Euroopas. Käesoleva Euroopa Liidus. Määrusega (EÜ) nr 207/2009 ette nähtud liidu korra kasutajatele peaksid ühisprojektid, eelkõige otsingute tegemiseks ja konsulteerimiseks kasutatavad andmebaasid, tagama tasuta täiendavad, kaasavad, ja tõhusad ja tasuta vahendid, mille abil täita Euroopa Liidu kaubamärgi ühtsuse põhimõttest tulenevaid erinõudeid. Ühisprojektide tulemuste rakendamine ei peaks olema siiski liikmesriikidele kohustuslik. On küll oluline, et kõik osapooled aitaksid näiteks parimate tavade ja kogemuste jagamise kaudu ühisprojektide edule kaasa, kuid range kohustus, mis nõuab kõikidelt liikmesriikidelt ühisprojektide tulemuste rakendamist, isegi kui liikmesriik näiteks leiab, et tal on juba olemas parem IT- või muu sarnane vahend, ei oleks proportsionaalne ega kasutajate parimates huvides. [ME 16]

(41)  Teatavad ameti juhtimist käsitlevad põhimõtted tuleks viia kooskõlla liidu detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku 2012. aasta juulis.

(42)  Suurema õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides tuleb ajakohastada teatavaid sätteid, mis käsitlevad ameti ülesehitust ja toimimist.

(43)  Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks vältida märkimisväärse eelarveülejäägi teket. See ei tohiks mõjutada ameti kohustust säilitada rahareserv, mis kataks ühe aasta tegevuskulud, et tagada tegevuse ja ülesannete täitmise järjepidevus.

(44)  Selleks et võimaldada tulemuslikult ja tõhusalt muuta Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus või registreerimine siseriikliku kaubamärgi taotluseks, tagades samas asjaomaste nõuete täitmise põhjaliku kontrolli, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks vorminõuded, millele muutmisavaldus peab vastama, ning selle läbivaatamise ja avaldamise üksikasjad.

(44a)  Lõivude struktuur on kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2869/95(12). Lõivude struktuur on liidu kaubamärgisüsteemi toimimise keskne aspekt ja seda on alates selle kehtestamisest läbi vaadatud ainult kaks korda pärast märkimisväärset poliitilist arutelu. Lõivude struktuuri tuleks seetõttu reguleerida vahetult määruses (EÜ) nr 207/2009. Määrus (EÜ) nr 2869/95 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada ja komisjoni määruses (EÜ) nr 2868/95(13) sisalduvad sätted lõivude struktuuri kohta tuleks välja jätta. [ME 17]

(45)  Selleks et tagada tulemuslik ja tõhus vaidluste lahendamise meetod vaidluste lahendamiseks, kooskõla määruses (EÜ) nr 207/2009 sätestatud keelekasutuskorraga, kiire otsuste tegemine lihtsa sisuga otsuste kiire tegemine juhtumite korral, apellatsioonikodade tulemuslik ja tõhus töökorraldus ning asjakohaste ja mõistlikul tasemel lõivude nõudmine ameti poolt, järgides samas määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaseid eelarvepõhimõtteid, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks ametiga suhtlemisel kasutatavad keeled kasutatavate keeltega seotud üksikasjad, juhud, mil vastulause ja tühistamise otsuseid võib teha üks liige, apellatsioonikodade töökorralduse töökorraldusega seotud üksikasjad, ametile makstavad lõivud ja nende maksmise lõivude maksmisega seotud üksikasjad. [ME 18]

(46)  Selleks et tagada rahvusvaheliste kaubamärkide tulemuslik ja tõhus registreerimine täielikus kooskõlas märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli eeskirjadega, tuleks aluslepingu artikli 290 kohaselt anda komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise korra üksikasjad.

(46a)  Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(14) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 11. juulil 2013(15).[ME 19]

(47)  Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 207/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 207/2009 muudetakse järgmiselt:

(1)  Pealkirjas asendatakse tekst „ühenduse kaubamärk” tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärk”.

(2)  Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kaubamärk” tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused. [ME 20. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(3)  Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kaubamärkide kohus” tekstiga „Euroopa Liidu kaubamärkide kohus” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused. [ME 21. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(4)  Kogu määruses asendatakse tekst „ühenduse kollektiivkaubamärk” tekstiga „Euroopa Liidu kollektiivkaubamärk” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused. [ME 22. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(5)  Kogu määruses, välja arvatud punktides 2, 3 ja 4 osutatud juhtudel, asendatakse tekst „ühendus”, „Euroopa Ühendus” ja „Euroopa ühendused” sõnaga „liit” ning tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(6)  Kogu määruses asendatakse sõna „amet”, niivõrd kuivõrd see osutab määruse artikliga 2 loodud Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), sõnaga „amet” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(7)  Kogu määruses asendatakse sõna „juhataja” sõnaga „tegevdirektor” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

(8)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 2

Amet

1.  Käesolevaga luuakse Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet Intellektuaalomandi Amet (edaspidi „amet”). [ME 23. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

2.  Kõiki viiteid liidu õigusaktides Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) käsitatakse viidetena ametile.”

"

(9)  Artikkel 4 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 4

Tähised, millest Euroopa Liidu kaubamärk võib koosneda

Euroopa Liidu kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, värvid, kaupade või nende pakendi kuju või helid, kui on rakendatud üldkasutatavat tehnoloogiat:

   a) selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest; ning
   b) selliseid tähiseid on võimalik Euroopa Liidu kaubamärkide registris esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti täpne reguleerimisese.” [ME 24]

"

(10)  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punktid j ja k asendatakse järgmisega:"

„j) kaubamärke, mis ei kuulu registreerimisele ja mille kasutamist ei tohi jätkata vastavalt liidu õigusele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;

   k) kaubamärke, mis ei kuulu registreerimisele vastavalt liidu õigusele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette piiritusjookide, traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse;
   l) kaubamärke, mis sisaldavad varasemaid sordinimesid või koosnevad varasematest sordinimedest, mis on registreeritud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2100/94*.

_____________

* Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta seoses sama liiki tootega (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).”; [ME 25]

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad :

   a) ainult teatavas liidu osas;
   b) ainult juhul, kui võõrkeeles või võõras kirjastiilis olev kaubamärk on tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde.“ [ME 26]

"

(11)  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita kaubamärki, kui:

   a) kaubamärgi omaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku loata, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada; , või [ME 27]
   b) kaubamärgi võib segi ajada varasema kaubamärgiga, mis on kaitstud väljaspool liitu, kui taotluse esitamise kuupäeval kaubamärki endiselt tegelikult kasutati ja taotluse esitaja tegutses pahauskselt;”

"

b)  lõike 4 sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:"

„4. Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubandustegevuses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset tagavate liidu õigusaktidega või kõnealuse tähise suhtes kohaldatavate liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses:”;

"

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Lõike 2 tähenduses varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, kui varasema Euroopa Liidu kaubamärgi olemasolu korral on sellel liidus maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolu korral on sellel maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.”

"

(12)  Artikkel 9 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 9

Euroopa Liidu kaubamärgiga antavad õigused

1.  Registreeritud Euroopa Liidu kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse.

2.  Ilma et see piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on selle omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid tema nõusolekuta kasutamast kaubandustegevuse käigus mis tahes tähist seoses kaupade või teenustega, kui:

   a) tähis on identne Euroopa Liidu kaubamärgiga ja seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed nendega, mille jaoks Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud, ja kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada Euroopa kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste päritolu;
   b) ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, on tähis on identne või sarnane Euroopa Liidu kaubamärgiga ja seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed või sarnased kaupade või teenustega, mille jaoks Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud, kui on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;
   c) tähis on identne või sarnane Euroopa Liidu kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud, kui Euroopa Liidu kaubamärgil on liidus maine ja kui kõnealuse tähise kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks Euroopa Liidu kaubamärgi eristusvõime või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.

3.  Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

   a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;
   b) kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;
   c) kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;
   d) tähise kasutamine ärinimena või äriühingu nimena või ärinime või äriühingu nime osana;
   e) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis;
   f) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ*.

4.  Samuti on Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punktis c osutatud selliste kaupade importi liitu, mis turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 608/2013**, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses ning kui asjaomased kaubad, kaasa arvatud nende pakendid, kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupadega seoses registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest Euroopa Liidu kaubamärgist eristada. Selliste meetmete võtmise korral peaksid liikmesriigid tagama, et kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi teavitatakse meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes.

5.  Ilma et see piiraks WTO eeskirjade, eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peab Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandatel isikutel kaupade toomist äritegevuse raames liidu tolliterritooriumile ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne Euroopa Liidu kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest Euroopa Liidu kaubamärgist eristada. [ME-d 28 ja 116]

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 28.6.2013, lk 15).”;

"

(13)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 9a

Omaniku õiguste rikkumine kujunduse, pakendi või muude vahendite kasutamise teel

Kui on tõenäoline, et kujundust, pakendit või muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, kasutatakse kaupade ja teenuste puhul, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral rikutakse artikli 9 lõigete 2 ja 3 kohaseid omaniku õigusi, on Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigus keelata järgmine:

   a) Euroopa Liidu kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele, pakendile või muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda;
   b) kujunduse, pakendi või muude vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine.

Artikkel 9b

Kuupäev, mil jõustuvad õigused kolmandate isikute suhtes

1.  Euroopa Liidu kaubamärgiga antud õigused jõustuvad kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil avaldatakse teave kaubamärgi registreerimise kohta.

2.  Mõistlikku kompensatsiooni võib nõuda seoses toimingutega, mis leiavad aset pärast Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva, kui need toimingud oleksid pärast kaubamärgi registreerimise avaldamist kõnealuse avaldamise tõttu keelatud.

3.  Juhtumiga tegelev kohus ei või teha sisulist otsust enne, kui registreerimine avaldatakse.”

"

(14)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 12

Euroopa Liidu kaubamärgi mõju piirangud

1.  Euroopa Liidu kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada kaubandustegevuse käigus:

   a) oma isiklikku nime ja aadressi,
   b) tähiseid või märke, mis ei ole eristavad või mis tähistavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;
   c) kaubamärki kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või nendele osutamiseks, eelkõige juhul, kui kaubamärgi kasutamine:
   i) on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks, eelkõige lisaseadme või varuosa puhul;
   ii) toimub võrdleva reklaamimise käigus, mis vastab kõikidele direktiivis 2006/114/EÜ sätestatud tingimustele;
   iii) toimub selleks, et juhtida tarbijate tähelepanu selliste ehtsate toodete edasimüügile, mida müüs algselt kaubamärgi omanik või mida müüdi tema nõusolekul;
   iv) on ette nähtud kaubamärgi omaniku tootele või teenusele õiguspärase alternatiivi esitamiseks;
   v) on mõeldud paroodia, kunstilise eneseväljenduse, kriitika või kommentaari jaoks.

Esimest Käesolevat lõiku kohaldatakse ainult juhul, kui kolmas isik järgib kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava.

2.  Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:

   a) kui kolmas isik jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe;
   b) kui kolmas isik kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaausalt ära või kahjustab Euroopa Liidu kaubamärgi eristusvõimet või mainet.

2a.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatele isikutele kaubamärgi põhjendatud kasutamist mis tahes mitteärilisel eesmärgil.

2b.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.” [ME 29]

"

(15)  Artikli 13 lõikes lõige 1 asendatakse tekst „ühenduse” tekstiga „Euroopa Majanduspiirkonna”. järgmisega:"

„1. Euroopa Liidu kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamist seoses kaupadega, mille kõnealuse kaubamärgi all on Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud kaubamärgi omanik või mis on seal turule lastud tema loal.” [ME 30]

"

(16)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 13a

Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses

1.  Rikkumismenetluses ei ole Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt artikli 53 lõigetele 3 ja 4, artikli 54 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 57 lõikele 2.

2.  Rikkumismenetluses ei ole Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud siseriikliku kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hiljem registreeritud siseriiklikku kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt direktiivi [xxx] artiklile 8, artikli 9 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 48 lõikele 3.

3.  Kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust rikkumismenetlustes keelata asjaomase varasema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamist.”

"

(17)  Artikli 15 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:"

„Kasutamisena esimese lõigu tähenduses käsitatakse ka järgmist:

   a) Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud;
   b) Euroopa Liidu kaubamärgi kandmine kaupadele või nende pakendile liidus ainult ekspordi otstarbel.”

"

(18)  Artikli 16 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:"

„1. Kui artiklites 17–24 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse Euroopa Liidu kaubamärki kui omandiõiguse objekti tervikuna ning kogu liidu territooriumil siseriikliku kaubamärgina, mis on registreeritud selles liikmesriigis, kus Euroopa Liidu kaubamärkide registri (edaspidi „register”) kohaselt:”

"

(19)  Artikli 17 lõige 4 jäetakse välja.

(20)  Artikkel 18 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 18

Agendi nimele registreeritud kaubamärgi üleandmine

1.  Kui Euroopa Liidu kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma omaniku loata, on omanikul õigus nõuda Euroopa Liidu kaubamärgi loovutamist tema kasuks, kui agent või esindaja ei suuda oma tegevust põhjendada.

2.  Omanik võib esitada lõike 1 kohase loovutamise taotluse:

   a) ametile artikli 53 lõike 1 punkti b kohase kehtetuks tunnistamise taotluse asemel;
   b) artiklis 95 osutatud Euroopa Liidu kaubamärgi kohtule artikli 100 lõike 1 kohase kehtetuks tunnistamise vastuhagi asemel.”

"

(21)  Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Ühe poole taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused või kõnealuste õiguste üleandmine registrisse ja avaldatakse.”;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„3. Lõike 2 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

"

(22)  Artiklile 20 lisatakse järgmine lõige:"

„4. Lõike 3 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

"

(23)  Artiklile 22 lisatakse järgmine lõige:"

„6. Lõike 5 kohaselt registrisse tehtud kanne tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.”

"

(24)  II jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„5. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 24a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse:

   a) taotleja kohustust esitada vastavalt artikli 7 lõike 2 punktile b tõlge või transkriptsioon taotluse keeles;
   b) artikli 17 lõike 5 kohase üleandmine registrisse kandmise korda;
   c) artikli 19 lõike 2 kohase asjaõiguste andmise või üleandmise registrisse kandmise korda;
   d) artikli 20 lõike 3 kohase sundtäitmise registrisse kandmise korda;
   e) artikli 21 lõike 3 kohase maksejõuetusmenetluses osalemise registrisse kandmise korda;
   f) artikli 22 lõike 5 kohase litsentsi andmise või üleandmise registrisse kandmise korda;
   g) vastavalt artikli 19 lõikes 3, artikli 20 lõikes 4 ja artikli 22 lõikes 6 osutatud asjaõigust, sundtäitmist ja litsentsi käsitleva registrikande tühistamise või muutmise korda.”

"

(25)  Artikkel 25 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 25

Taotluse esitamine

Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus esitatakse ametile.”

"

(26)  Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:"

„d) kaubamärgi esitamine viisil, mis vastab artikli 4 punkti b nõuetele.”;

"

aa)  lõige 2 asendatakse järgmisega: "

„2. Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv. Taotluse esitamise lõiv koosneb järgmisest:

   a) põhilõiv;
   b) klassiga seotud lõivud, kui klasse on rohkem kui see, millesse kaubad ja teenused artikli 28 kohaselt kuuluvad;
   c) vajaduse korral artikli 38 lõikes 2 osutatud otsingutasu.

Taotleja annab maksekorralduse taotluse esitamise lõivu tasumiseks hiljemalt kuupäeval, mil ta oma taotluse esitab.” [ME 31]

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele peab Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus vastama artikli 35a punktiga b kehtestatud vorminõuetele. Kui kõnealuste vorminõuetega on ette nähtud, et kaubamärk esitatakse elektrooniliselt, võib ameti tegevdirektor määrata kindlaks sellise elektroonilise faili vormingu ja maksimumsuuruse.”

"

(27)  Artikkel 27 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 27

Taotluse esitamise kuupäev

Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab ametile dokumendid artikli 26 lõikes 1 sätestatud teabega, tingimusel et tasutakse taotluse esitamise lõiv, milleks 21 päeva jooksul alates eespool nimetatud dokumentide täitmisest antakse hiljemalt sel kuupäeval maksekorraldus.” [ME 32]

"

(28)  Artikkel 28 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 28

Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine

1.  Kaubad ja teenused, mille suhtes kohaldatakse registreerimist, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega (edaspidi „Nizza klassifikatsioon”).

2.  Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille jaoks taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Kaupade ja teenuste loetelu alusel saab iga kauba või teenuse klassifitseerida ainult ühte Nizza klassifikatsiooni klassi.

3.  Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad selguse ja täpsuse nõuetele.

4.  Amet lükkab taotluse tagasi seoses ebaselgete või ebatäpsete nimetuste või mõistetega, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust ameti poolt selleks kehtestatud tähtajaks.

5.  Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, nagu see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, nagu see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.

6.  Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitatakse kaubad rühmitab taotleja ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitab rühmad esitatakse klasside järjekorras. [ME 33]

7.  Kaupade ja teenuste klassifikatsioonil on ainult halduslik otstarve. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi, ning kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.

8.  Selliste Euroopa Liidu kaubamärkide omanikud, mis on taotletud enne 22. juunit 2012 ja mis on registreeritud ainult seoses Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, võivad deklareerida, et nende kavatsus taotluse esitamise kuupäeval oli taotleda kaitset seoses kaupade või teenustega, mis ei ole hõlmatud kõnealuse klassi päise sõnasõnalise tähendusega, kui nii määratud kaubad ja teenused kuuluvad Nizza klassifikatsiooni sellise redaktsiooni kõnealuse klassi tähestikulisse loetellu, mis kehtis taotluse esitamise kuupäeval. [ME 34]

Avaldus esitatakse ametile nelja kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest ning selles märgitakse selgelt, täpselt ja konkreetselt omaniku algse kavatsusega hõlmatud kaubad ja teenused, mis ei ole selgelt hõlmatud klassipäises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, et muuta registrit vastavalt. See võimalus ei piira artikli 15, artikli 42 lõike 2, artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 57 lõike 2 kohaldamist. [ME 35]

Euroopa Liidu kaubamärgid, mille kohta ei ole teises lõigus osutatud tähtaja jooksul avaldust esitatud, hõlmavad alates kõnealuse tähtaja lõpust ainult neid kaupu ja teenuseid, mis on selgelt hõlmatud asjaomase klassi päises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega.

8a.  Kui registrit muudetakse, ei takista artikli 9 alusel Euroopa kaubamärgist tulenevad ainuõigused mis tahes kolmandat isikut jätkata kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamist järgmistel juhtudel ja tingimustel:

   a) nimetatud kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamine algas enne seda, kui registrit muudeti, ja
   b) kõnealuste kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamisega ei rikutud kaubamärgi omaniku õigusi, mis põhinevad sel ajal registrisse kantud kaupade ja teenuste sõnasõnalisel tähendusel.

Lisaks ei anna registrisse kantud kaupade või teenuste loetelu muutmine Euroopa Liidu kaubamärgi omanikule õigust vaidlustada hiljem registreeritud kaubamärki või taotleda selle tühistamist järgmistel juhtudel ja tingimustel:

   a) kaupade või teenuste hilisemat kaubamärki kasutati või kaubamärgi registreerimise taotlus esitati enne seda, kui registrit muudeti, ja
   b) kõnealuste kaupade või teenuste kaubamärgi kasutamisega ei rikutud või ei oleks rikutud kaubamärgi omaniku õigusi, mis põhinevad sel ajal registrisse kantud kaupade ja teenuste sõnasõnalisel tähendusel.” [ME 36]

"

(29)  Artikli 29 lõikele 5 lisatakse järgmine lause:"

„Vajaduse korral palub ameti tegevdirektor komisjonil kaaluda võimalust uurida, kas riik näeb esimese lause tähenduses ette sellise samaväärse kohtlemise.” [ME 37]

"

(30)  Artikkel 30 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 30

Prioriteedinõude esitamine

1.  Prioriteedinõuded esitatakse koos Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega ja need sisaldavad varasema taotluse kuupäeva, numbrit ja riiki. Taotleja esitab kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast eelmise taotluse koopia. Kui eelmise taotluse puhul on tegu Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega, lisab amet toimikusse ex officio eelmise taotluse koopia. [ME 38]

2.  Ameti tegevdirektor võib ette näha, et täiendav teave ja dokumendid, mille taotleja esitab koos prioriteedinõuetega, võivad sisaldada vähem, kui on ette nähtud artikli 35a punkti d kohaselt vastu võetud eeskirjadega, tingimusel et nõutav teave on ametile kättesaadav muudest allikatest.”

"

(31)  Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikele 1 lisatakse järgmine lause:"

„Prioriteedinõue esitatakse koos Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega.”;

"

b)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Taotleja, kes soovib nõuda prioriteeti lõike 1 kohaselt, esitab tõendid selle kohta, et kaupu või teenuseid esitleti taotletava kaubamärgi all.”

"

(32)  Artikli 34 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Euroopa Liidu kaubamärgile nõutud vanemus aegub, kui varasem kaubamärk, mille vanemust nõutakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatuks. Kui varasem kaubamärk tühistatakse, vanemus aegub, kui tühistamine jõustub enne Euroopa Liidu kaubamärgi esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.”

"

(33)  III jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„5. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 35a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

   a) vahendid ja üksikasjad Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamiseks vastavalt artiklile 25;
   b) üksikasjad seoses artikli 26 lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse sisuga, artikli 26 lõike 2 kohaste taotluse esitamisel tasutavate lõivudega (sealhulgas kõnealuste lõivudega hõlmatud kaupade ja teenuste klasside arv) ja sisu esitamise vorminõuetega artikli 26 lõike 3 kohaste taotluse vorminõuetega; [ME 39]
   c) menetlused samaväärsuse kontrollimiseks vastavalt artikli 29 lõikele 5;
   d) kord ning eeskirjad teabe ja dokumentide kohta seoses varasema taotluse prioriteedi nõudmisega vastavalt artiklile 30;
   e) kord ning eeskirjad tõendite kohta näituseprioriteedi nõudmiseks vastavalt artikli 33 lõikele 1;
   f) kord siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõudmiseks vastavalt artikli 34 lõikele 1 ja artikli 35 lõikele 1.”

"

(34)  Artikli 36 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:"

„b) Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja artikli 26 lõikes 3 osutatud vorminõuetele.”

"

(35)  Artikli 37 lõige 2 jäetakse välja.

(36)  IV jaotises jäetakse välja 2. jagu.

(37)  Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse tingimused on täidetud, avaldatakse taotlus artikli 42 kohaldamisel sel määral, kui seda ei ole artikli 37 kohaselt tagasi lükatud. Taotluse avaldamine ei piira teavet, mis on juba tehtud üldsusele kättesaadavaks muul viisil vastavalt käesolevale määrusele või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele.”;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„3. Amet parandab taotluse avaldamisel tehtud mis tahes vead või eksimused.”

"

(38)  Artikkel 40 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 40

Kolmandate isikute vastuväited

1.  Iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, võib esitada ametile kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel artikli 5 ja 7 kohastel põhjustel ei registreerita kaubamärki ex officio.

Nad ei osale ameti menetlustes.

2.  Kolmandate isikute vastuväited esitatakse enne vastulause esitamise perioodi lõppu või juhul, kui on esitatud vastulause kaubamärgi vastu, enne vastulause kohta lõppotsuse tegemist.

3.  Lõikes 1 osutatud esitamine ei piira ameti õigust uurida omal algatusel mis tahes ajal enne registreerimist vajaduse korral uuesti absoluutseid põhjusi.

4.  Lõikes 1 osutatud vastuväited edastatakse taotluse esitajale, kes võib esitada nende kohta märkusi.”

"

(39)  Artikli 41 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Vastulause esitatakse kirjalikult ja see peab olema põhjendatud. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist.

4.  Ameti määratud aja jooksul võib vastulause esitaja esitada oma vastulause toetuseks fakte, tõendeid ja argumente.”

"

(40)  Artikli 42 lõike lõige 2 esimeses lauses asendatakse tekst „viie aasta jooksul enne ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist” tekstiga „viie aasta jooksul enne esitamis- või prioriteedikuupäeva”. järgmisega:"

„2. Taotleja nõudmisel peab vastulause esitanud varasema Euroopa Liidu kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamis- või prioriteedikuupäeva ning et see on vastulause aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel, et varasem Euroopa Liidu kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi. Kui varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see vastulause menetlemisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks”. [ME 40]

"

(41)  Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) enne artikli 27 kohase esitamiskuupäeva kinnitamist ameti poolt ja artikli 41 lõikega 1 ette nähtud vastulause esitamise perioodi jooksul.”;

"

b)  lõige 3 jäetakse välja.

(42)  Artikkel 45 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 45

Registreerimine

1.  Kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kui artikli 41 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui vastulause on lõppotsusega tagasi lükatud, registreeritakse kaubamärk Euroopa Liidu kaubamärgina. Registreerimine avaldatakse.

2.  Amet väljastab registreerimistunnistuse. Registreerimistunnistuse võib väljastada elektrooniliselt.

3.  Ainult registreerimise kehtivuse ajal on registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul õigus kasutada seoses registreerimisega hõlmatud kaupade ja teenustega vahetult kaubamärgi kõrval tähist, mis tõendab, et kaubamärk on registreeritud liidus. Kõnealuse tähise täpse esituse määrab kindlaks ameti tegevdirektor.

4.  Registreeritud kaubamärgi tähist ei kasuta peale kaubamärgi omaniku ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta ükski isik. Kaubamärgi omanik ei kasuta kaubamärgi tähist enne kaubamärgi registreerimist ega pärast kaubamärgi tühistamist, kehtetuks tunnistamist, kehtivusaja lõppemist või kaubamärgist loobumist.”

"

(43)  IV jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„7. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 45a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) artikli 36 lõike 1 punktis a osutatud esitamiskuupäeva nõuete ja artikli 26 lõikes 3 osutatud vorminõuete täitmise kontrolli kord ning artikli 36 lõike 1 punkti c kohane klassiga seotud lõivude tasumise kontrolli kord;
   b) artiklis 37 osutatud absoluutsete keeldumispõhjuste läbivaatamise kord;
   c) üksikasjad, mida artikli 39 lõike 1 kohane taotluse avaldamine peab sisaldama;
   d) artikli 39 lõike 3 kohaste Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse avaldamisel tehtud vigade või eksimuste parandamise kord;
   e) artikli 40 kohaste kolmandate isikute vastuväidete esitamise kord;
   f) artiklite 41 ja 42 kohase vastulausete esitamise ja menetlemise korra üksikasjad;
   g) artikli 43 lõike 2 kohase taotluste muutmise ja artikli 44 kohase taotluste osadeks jagamise kord;
   h) Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisel registrisse kantavad üksikasjad, artikli 45 lõike 1 kohase registreerimise avaldamise üksikasjad ning artikli 45 lõike 2 kohase registreerimistunnistuse sisu ja kõnealuse tunnistuse väljastamise kord.”

"

(43a)  Artiklile 47 lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Euroopa Liidu kaubamärgi kehtivuse pikendamise eest tasutav lõiv koosneb järgmisest:

   a) põhilõiv;
   b) klassiga seotud lõivud, kui klasse on rohkem kui see, mille kehtivuse pikendamist taotletakse, ja
   c) vajaduse korral pikendamislõivu hilinenud tasumisest või pikendamistaotluse hilinenud esitamisest tulenev lisalõiv vastavalt lõikele 3”; [ME 41]

"

(44)  Artikli 49 lõige 3 jäetakse välja.

(45)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 49a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) artikli 47 kohase Euroopa Liidu kaubamärkide kehtivuse pikendamise kord, sealhulgas makstavad lõivud; [ME 42]
   b) artikli 48 lõike 2 kohase Euroopa Liidu kaubamärkide registreerimise muutmise kord;
   c) artikli 49 kohase Euroopa Liidu kaubamärkide osadeks jagamise kord.”

"

(46)  Artikli 50 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:"

„2. Kaubamärgi omanik teatab loobumisest ametile kirjalikult. Loobumine jõustub registrisse kandmisel. Sellise Euroopa Liidu kaubamärgist loobumise kehtivus, millest on ametile teatatud pärast kõnealuse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamist artikli 56 lõike 1 kohaselt, sõltub tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse lõplikust tagasilükkamisest või selle tagasivõtmisest. [ME 43]

3.  Loobumine registreeritakse üksnes registrisse kantud õiguste omaniku nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui kaubamärgi omanik tõendab, et ta on litsentsisaajat loobumiskavatsusest teavitanud; kõnealune kanne tehakse pärast artikli 57a punktiga a ette nähtud tähtaja möödumist kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil kaubamärgi omanik tõendab ametile, et ta on litsentsisaajat loobumiskavatsusest teavitanud.” [ME 44]

"

(47)  Artikli 53 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:"

„Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud tingimused on täidetud Euroopa Liidu kaubamärgi esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval.”

"

(48)  Artikli 54 lõigetes lõiked 1 ja 2 jäetakse välja tekst „ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist”. asendatakse järgmisega:"

„1. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamisega liidus ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist [...] kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2.  Kui artikli 8 lõikes 2 osutatud varasema siseriikliku kaubamärgi või artikli 8 lõikes 4 osutatud muu varasema tähise omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamisega liikmesriigis, kus on kaitstud varasem kaubamärk või muu varasem tähis, olles sellisest kasutamisest teadlik, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi või muu varasema tähise põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist [...] kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt”. [ME 45]

"

(49)  Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punktis c asendatakse tekst „asjaomase liikmesriigi õiguste kohaselt” tekstiga „liidu või asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt”;

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust ei võeta vastu, kui amet või artiklis 95 osutatud Euroopa Liidu kaubamärkide kohus on samas küsimuses, sama hagi alusega ja samade poolte vahelises vaidluses juba otsuse teinud ning see ameti otsus või kohtuotsus on jõustunud.”

"

(50)  Artikli 57 lõike lõige 2 teises lauses asendatakse tekst „avaldamise kuupäevaks ” tekstiga „esitamise kuupäevaks või Euroopa kaubamärgi taotluse prioriteedikuupäevaks”. järgmisega:"

„2. Euroopa Liidu kaubamärgi omaniku nõudel peab tühistamismenetluses osalev varasema Euroopa Liidu kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, viie aasta jooksul enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ning et see on taotluse aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, tingimusel et varasem Euroopa Liidu kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse prioriteedikuupäevaks on varasem Euroopa Liidu kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat, esitab varasema Euroopa Liidu kaubamärgi omanik tõendid ka selle kohta, et artikli 42 lõikes 2 osutatud tingimused olid kõnealusel kuupäeval täidetud. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi. Kui varasemat Euroopa Liidu kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks”. [ME 46]

"

(51)  VI jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„6. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 57a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

   a) artikli 50 kohase Euroopa Liidu kaubamärgist loobumise kord, sealhulgas kõnealuse artikli lõikes 3 osutatud tähtaeg; [ME 47]
   b) artiklite 56 ja 57 kohase Euroopa Liidu kaubamärkide tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord.”

"

(52)  Artikli 58 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kaebuse võib esitada ameti kõigi selliste otsuseid tegevate üksuste otsuste peale, kes on loetletud artikli 130 punktides a–d. Nii artikli 60 kohane kaebuse esitamise tähtaeg kui ka kaebuse esitamine peatavad otsuse täitmise.”

"

(53)  Artikkel 62 jäetakse välja.

(54)  Artikli 64 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Apellatsioonikoja otsused jõustuvad alles artikli 65 lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisel või kui selle aja jooksul kaevatakse asi edasi Üldkohtusse, alates kõnealuse edasikaebuse või sellise mis tahes kaebuse rahuldamata jätmise kuupäevast, mis esitatakse Euroopa Kohtule Üldkohtu otsuse kohta.“

"

(55)  Artiklit 65 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste kohta võib Üldkohtule esitada kaebuse.”;

"

b)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Üldkohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või seda muutma.”;

"

c)  lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmistega:"

„5. Kaebus esitatakse Üldkohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse teatavakstegemist.

6.  Amet võtab vajalikud meetmed Üldkohtu otsuse täitmiseks või, kui Euroopa Kohtule esitatakse kõnealuse otsuse kohta apellatsioonikaebus, Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.”

"

(56)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 65a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) artikli 60 kohase kaebuse esitamist käsitleva teate formaalne sisu ning kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord; [ME 48]
   b) artikli 64 kohaste apellatsioonikoja otsuste formaalne sisu ja vorm; [ME 49]
   c) artiklis 60 osutatud kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmine.”

"

(57)  VIII jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:"

„EUROOPA KOLLEKTIIVKAUBAMÄRKE JA SERTIFITSEERIMISMÄRKE KÄSITLEVAD ERISÄTTED”.

"

(58)  VIII jaotise pealkirja ja artikli 66 vahele lisatakse järgmine pealkiri:"

„1. JAGU

Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgid”.

"

(59)  Artikli 66 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. I–VII jaotist ja IX–XIV jaotist kohaldatakse Euroopa Liidu kollektiivkaubamärkide suhtes sel määral, mil käesoleva jaoga ei ole ette nähtud teisiti.”

"

(60)  Artikli 67 lõikes lõige 1 asendatakse tekst „ettenähtud tähtaja jooksul” tekstiga „artikli 74a kohaselt ette nähtud tähtaja jooksul”. järgmisega:"

„1. Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi taotleja esitab kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.” [ME 50]

"

(61)  Artikkel 69 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 69

Kolmandate isikute vastuväited

Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud vastuväited Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi kohta, võivad kõnealused vastuväited põhineda ka konkreetsetel põhjustel, mille alusel Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi artikli 68 kohaselt.”

"

(61a)  Artikli 71 lõige 3 asendatakse järgmisega: "

„3. Seoses kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjadega võib artikli 69 kohaselt esitada ka kirjalikke vastuväiteid.” [ME 51]

"

(62)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 74a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse artikli 67 lõikes 1 osutatud tähtaeg, mille jooksul tuleb ametile esitada lõike 2 kohaste Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad, ja artikli 67 lõike 2 kohane kõnealuste reguleerivate eeskirjade formaalne sisu.” [ME 52]

"

(63)  VIII jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„2. JAGU

Euroopa sertifitseerimismärgid

Artikkel 74b

Euroopa sertifitseerimismärgid

1.  Euroopa sertifitseerimismärk on Euroopa Liidu kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest.

2.  Kõik juriidilised isikud, sealhulgas avalik-õiguslikud institutsioonid, asutused ja organid, võivad taotleda Euroopa sertifitseerimismärki, tingimusel et:

   a) juriidilise isiku tegevus ei hõlma sertifitseeritud kaupade tarnimist või teenuste osutamist;
   b) juriidiline isik on pädev sertifitseerima kaupu või teenuseid, mille puhul kaubamärk registreeritakse.

3.  Erandina artikli 7 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla Euroopa sertifitseerimismärgid lõikes 1 määratletud tähenduses. Sertifitseerimismärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Sertifitseerimismärgi kasutamist ei tohi keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

4.  I–VII jaotist ja IX–XIV jaotist kohaldatakse Euroopa sertifitseerimismärkide suhtes sel määral, mil käesoleva jaoga ei ole ette nähtud teisiti.“

"

Artikkel 74c

Märgi kasutamist reguleerivad eeskirjad

1.  Euroopa sertifitseerimismärgi taotleja esitab kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates sertifitseerimismärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad artikliga 74k ette nähtud tähtaja jooksul. [ME 53]

2.  Kasutamist reguleerivate eeskirjadega määratakse kindlaks isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, märgiga sertifitseeritud tunnused, kuidas sertifitseerimisorgan neid tunnuseid testib ja märgi kasutamist kontrollib, samuti kaubamärgi kasutamise tingimused ja sanktsioonid.

Artikkel 74d

Taotluse tagasilükkamine

1.  Lisaks Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse artiklites 36 ja 37 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus tagasi, kui artiklite 74b ja 74c sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2.  Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada märgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui sertifitseerimismärgiks.

3.  Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 74e

Kolmandate isikute vastuväited

Kui ametile esitatakse artikli 40 kohaselt kirjalikud vastuväited Euroopa sertifitseerimismärgi kohta, võivad kõnealused vastuväited põhineda ka konkreetsetel põhjustel, mille alusel Euroopa sertifitseerimismärgi taotlus lükatakse tagasi artikli 74d kohaselt.

Artikkel 74f

Märgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine

1.  Euroopa sertifitseerimismärgi omanik peab esitama ametile kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.

2.  Muudatust ei kajastata registris, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 74c nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 74d osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3.  Artiklit 74e kohaldatakse Seoses kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes eeskirjadega võib artikli 74e kohaselt esitada ka kirjalikke vastuväiteid. [ME 54]

4.  Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.

Artikkel 74g

Üleandmine

Erandina artikli 17 lõikest 1 võib Euroopa sertifitseerimismärki üle anda ainult juriidilisele isikule, kes täidab artikli 74b lõike 2 nõudeid.

Artikkel 74h

Isikud, kellel on õigus esitada rikkumise suhtes hagi

1.  Rikkumise suhtes on õigus esitada hagi ainult Euroopa sertifitseerimismärgi omanikul või tema poolt selleks konkreetselt volitatud isikul.

2.  Euroopa sertifitseerimismärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 74i

Tühistamise põhjused

Lisaks artikli 51 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse Euroopa sertifitseerimismärgi omaniku õigused ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)  omanik ei täida enam artikli 74b lõike 2 nõudeid;

b)  omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks märgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, mille muudatused on vastavalt registris kajastatud;

c)  omanik on kasutanud märki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 74d lõikes 2 osutatud viisil;

d)  märgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on kajastatud registris vastuolus artikli 74f lõikega 2, välja arvatud juhul, kui märgi omanik kasutamist reguleerivaid eeskirju täiendavalt muutes täidab kõnealuse artikliga ette nähtud nõudeid.

Artikkel 74j

Kehtetuks tunnistamise põhjused

Lisaks artiklite 52 ja 53 kohastele kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 74d sätete vastaselt registreeritud Euroopa sertifitseerimismärk kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, välja arvatud juhul, kui märgi omanik kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes täidab artikliga 74d ette nähtud nõudeid.

Artikkel 74k

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse artikli 74c lõikes 1 osutatud tähtaeg, mille jooksul tuleb ametile esitada lõike 2 kohaste Euroopa Liidu sertifitseerimismärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad, ja artikli 74c lõike 2 kohane kõnealuste reguleerivate eeskirjade formaalne sisu.” [ME 55]

(64)  Artikkel 75 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 75

Ameti otsuste ja teadete vorm

1.  Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need põhinevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2.  Kõigis ameti otsustes, teadetes ja teatistes märgitakse ära vastava küsimuse eest vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed. Otsustel, teadetel ja teatistel peab olema ametniku allkiri või ametnike allkirjad või nende asemel ameti trükitud või pitsatiga löödud pitser. Tegevdirektor võib ette näha, et vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed võib identifitseerida muul viisil või et võib kasutada muid identifitseerimisvahendeid kui pitser, kui ameti otsused, teated või teatised edastatakse faksi või muude tehniliste sidevahendite abil.”

"

(65)  Artikli 76 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:"

„Artikli 52 kohastes kehtetuks tunnistamise menetlustes piirdub amet läbivaatamisel poolte esitatud põhjuste ja argumentidega.”

"

(66)  Artiklile 78 lisatakse järgmine lõige:"

„5. Ameti tegevdirektor määrab kindlaks kulud, sealhulgas ettemaksed, mis tuleb katta seoses artikli 93a punktis b osutatud tõendite kogumise kuludega.”

"

(67)  Artikkel 79 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 79

Teatamine

1.  Amet teavitab menetluse käigus asjaomaseid isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, mis on tähtaja arvestamise aluseks või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse muude sätete või käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide muude sätete kohaselt või mille on käskinud teatavaks teha ameti tegevdirektor.

2.  Tegevdirektor võib määrata kindlaks, millised muud dokumendid lisaks otsustele, mille suhtes kohaldatakse kaebuse esitamise tähtaega, ja kutsetele, tuleb edastada väljastusteatega tähtkirjaga.

3.  Teatada võib elektrooniliselt; sellise teatamise üksikasjad määrab kindlaks tegevdirektor.

4.  Kui teatatakse avaliku teadaandega, määrab tegevdirektor kindlaks avaliku teadaande avaldamise viisi ja sellise ühekuulise ajavahemiku alguse, mille lõppedes loetakse dokument teatatuks.”

"

(68)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 79a

Õiguste kaotamisest teatamine

Kui amet leiab, et õiguste kaotamine tuleneb käesolevast määrusest või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidest, ilma et oleks tehtud mingit otsust, teatab ta sellest asjaomasele isikule vastavalt artiklile 79. Asjaomane isik võib nõuda asjakohast otsust. Amet võtab sellise otsuse vastu, kui ta ei nõustu otsuse nõudjaga; vastupidisel juhul muudab amet oma seisukohta ja teatab sellest otsust nõudnud isikule.

Artikkel 79b

Ametile esitatavad teated

Ametile võib esitada teateid elektrooniliselt. Tegevdirektor määrab kindlaks, mis määral ja millistel tehnilistel tingimustel võib kõnealuseid teateid esitada elektrooniliselt.

Artikkel 79c

Tähtajad

1.  Tähtaegade arvutamine ja kestus määratakse kindlaks artikli 93a punkti f kohaselt vastu võetud eeskirjadega Tähtaegu arvestatakse täisaastate, -kuude, -nädalate või -päevade kaupa. Tähtaja arvestus algab asjaomasele sündmusele järgnevast päevast. [ME 56]

2.  Ameti tegevdirektor määrab enne iga kalendriaasta algust kindlaks päevad, mil amet ei ole dokumentide vastuvõtuks avatud või mil ameti asukohas ei kanta laiali harilikku posti.

3.  Tegevdirektor määrab kindlaks katkestusperioodi kestuse, kui posti laialikandmine ameti asukohaliikmesriigis on üldiselt katkenud või kui ameti ühendus lubatud elektrooniliste sidevahenditega on tegelikult katkenud.

4.  Kui suhtlemine ameti ja poolte vahel on katkenud või häiritud erakorralise sündmuse, näiteks loodusõnnetuse või streigi tõttu, võib tegevdirektor ette näha, et kõiki tema poolt määratud tähtaegu isikute puhul, kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on asjaomases riigis, või nende isikute poolt määratud esindajate puhul, kelle asukoht on kõnealuses riigis, ja mis mööduvad nimetatud sündmuste algamise kuupäeval või pärast seda, pikendatakse tema määratud kuupäevani. Kõnealuse kuupäeva määramisel hindab tegevdirektor, millal erakorraline sündmus võib lõppeda. Kui sündmus mõjutab ka ameti asukohta, täpsustab tegevdirektor, et pikendamisotsust kohaldatakse kõikide menetlusosaliste suhtes.

Artikkel 79d

Vigade ja ilmsete eksimuste parandamine

Amet parandab mis tahes keelevead, ümberkirjutamisvead ning ilmsed eksimused ameti otsustes ning tehnilised vead, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreerimise avaldamisel. Amet peab kõnealuste paranduste kohta registrit.[ME 57]

"

(69)  Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 esimeses lauses lõige 1 asendatakse tekst „mis sisaldab ilmset ametile omistatavat menetluslikku viga” tekstiga „mis sisaldab ilmset ametile omistatavat viga”; järgmisega:"

„1. Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat [...] viga, tagab ta kande kehtetuks tunnistamise või otsuse tühistamise. Kui menetluses on ainult üks osapool ning kui kanne või tegu mõjutab tema õigusi, toimub tühistamine või kehtetuks tunnistamine isegi juhul, kui viga ei olnud osapoolele teada.”; [ME 58]

"

b)  lõike 2 teine lause lõige 2 asendatakse järgmisega:"

2. „Lõikes 1 osutatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise teeb kas ameti enda algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel kande või otsuse teinud osakond. Registri kande tühistamine või otsuse kehtetuks tunnistamine toimub ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil registrisse tehti kanne või võeti vastu otsus, olles konsulteerinud menetlusosalistega ning registrisse kantud asjaomase Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuga. Amet peab kõnealuste tühistamiste või kehtetuks tunnistamiste kohta registrit.”; [ME 59]

"

c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira poolte õigust esitada kaebus artiklite 58 ja 65 kohaselt ega võimalust parandada vigu ja ilmseid eksimusi artikli 79d kohaselt. Kui ameti otsuse kohta, mis sisaldab viga, on esitatud kaebus, langeb kaebuse menetlemine ära, kui amet tühistab oma otsuse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt.”

"

(70)  Artiklit 82 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 29 lõikes 1, artikli 33 lõikes 1, artikli 36 lõikes 2, artikli 41 lõigetes 1 ja 3, artikli 47 lõikes 3, artiklis 60, artiklis 65 lõikes 5, artiklis 81 ja artiklis 112 osutatud tähtaegade ega käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaegade ega sellise tähtaja suhtes, mis on ette nähtud vanemuse nõudmiseks artikli 34 kohaselt pärast taotluse esitamist.”;

"

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui amet võtab taotluse vastu, käsitatakse tähtaja täitmata jätmisest tulenevaid tagajärgi mittetoimunutena. Kui otsus tehti mööda lastud tähtaja möödumise ja menetluse jätkamist käsitleva taotluse esitamise vahel, vaatab tegemata jäetud toimingu kohta otsuse tegemiseks pädev osakond otsuse läbi ja teeb uue otsuse juhul, kui tegemata jäetud toimingu teostamine on selleks piisav. Kui algset otsust ei muudeta, kinnitatakse seda kirjalikult.”

"

(71)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 82a

Menetluse katkestamine

1.  Menetluse katkestamisel ja jätkamisel järgib amet artikli 93a punkti i kohaselt vastuvõetud üksikasju.” Menetlus ametis katkestatakse:

   a) Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku või siseriiklike õigusaktide alusel tema nimel tegutseva isiku surma või teovõimetuks muutumise korral. Kui eespool nimetatud sündmused ei mõjuta määruse artikli 93 kohaselt määratud esindaja volitusi, katkestatakse menetlus ainult esindaja taotluse alusel;
   b) kui Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omanik on tema omandi suhtes algatatud kohtuprotsessi tõttu õiguslikel põhjustel sunnitud loobuma ametis menetluse jätkamisest;
   c) kui Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku esindaja sureb, kaotab teovõime või on tema omandi suhtes algatatud kohtuprotsessi tõttu õiguslikel põhjustel sunnitud loobuma ametis menetluse jätkamisest.

2.  Kui ametile saab teatavaks, kes on lõike 1 punktides a ja b nimetatud juhtudel õigustatud jätkama menetlust ametis, teatab ta sellele isikule ja vajaduse korral kolmandatele huvitatud isikutele, et menetlust jätkatakse ameti määrataval kuupäeval.

3.  Lõike 1 punktis c nimetatud juhul jätkatakse menetlust, kui ametile on teatatud taotleja uue esindaja määramisest või kui amet on teistele pooltele edastanud Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku uue esindaja määramise teate. Kui amet ei ole kolme kuu jooksul pärast menetluse katkestamist saanud teadet uue esindaja määramise kohta, teatab amet Euroopa Liidu kaubamärgi taotlejale või omanikule:

   a) määruse artikli 92 lõike 2 kohaldamisel, et Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus loetakse tagasivõetuks, kui andmeid ei esitata kahe kuu jooksul pärast kõnealuse teate edastamist, või
   b) artikli 92 lõike 2 mittekohaldamisel, et Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku menetlust jätkatakse alates kõnealuse teate edastamise kuupäevast.

4.  Menetluse katkemise kuupäeval Euroopa Liidu kaubamärgi taotleja või omaniku kohta kehtinud tähtajad, välja arvatud pikendamislõivude tasumise tähtaeg, algavad uuesti menetluse jätkamise päeval.” [ME 60]

"

(72)  Artikkel 83 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 83

Viide üldpõhimõtetele

Kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktides puuduvad menetlust reguleerivad sätted, võtab amet arvesse liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.”

"

(73)  Artikli 85 lõikes 1 lõige asendatakse tekst „rakendusmääruses sätestatud tingimustel” tekstiga „artikli 93a punkti j kohaselt sätestatud tingimustel”; järgmisega:"

„1. Pool, kelle kahjuks on lõppenud vastulausemenetlus, tühistamismenetlus, kehtetuks tunnistamise menetlus või kaebuse menetlus, kannab menetluse teise poole kulud ning kõik enda menetlusega seotud kulud, ilma et see piiraks artikli 119 lõike 6 kohaldamist, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning esindaja, nõustaja või advokaadi tasud [...] igale kulukategooriale kehtestatud astmestiku piires.” [ME 61]

"

(74)  Artikli 86 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:"

„Iga liikmesriik määrab üheainsa ametiasutuse, kes vastutab otsuse autentsuse kontrolli eest, ja edastab kõnealuse asutuse kontaktandmed ametile, Euroopa Kohtule ja komisjonile. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele kõnealune ametiasutus.”

"

(75)  Artikkel 87 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 87

Euroopa Liidu kaubamärkide register

1.  Amet peab Euroopa Liidu kaubamärkide registrit, mis sisaldab käesoleva määrusega või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ette nähtud registreerimisele või ülestähendamisele kuuluvaid andmeid. Amet ajakohastab registrit ja ajakohastab seda. [ME 62]

2.  Register on avalik. Seda võib pidada elektrooniliselt.

3.  Ametil on elektrooniline andmebaas, mis sisaldab Euroopa Liidu kaubamärkide registreerimise taotluste andmeid ja registrisse tehtud kandeid. Kõnealuse andmebaasi sisu võib olla kättesaadav üldsusele. Tegevdirektor määrab kindlaks andmebaasile juurdepääsu tingimused ja viisi, kuidas andmebaasi sisu võib teha kättesaadavaks masinloetaval kujul, sealhulgas vastavad tasud.”

"

(76)  Artiklit 88 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri „Toimikutega tutvumine” asendatakse pealkirjaga „Toimikutega tutvumine ja toimikute pidamine”;

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui toimikutega tutvutakse lõike 2 või 3 kohaselt, võib toimiku mõningaid dokumente tutvumiseks siiski mitte anda. Tegevdirektor määrab kindlaks tutvumise viisi.

5.  Amet peab toimikut iga menetluse kohta, mis on seotud Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega või Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimisega. Tegevdirektor määrab kindlaks, millises vormis kõnealuseid toimikuid peetakse. Kui toimikuid peetakse elektrooniliselt, kõrvaldatakse selliste elektrooniliste toimikute aluseks olevad originaaldokumendid teatava aja jooksul pärast seda, kui amet need kätte sai; kõnealuse ajavahemiku määrab kindlaks tegevdirektor.”

"

(77)  Artikkel 89 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 89

Perioodilised väljaanded

1.  Amet avaldab perioodiliselt:

   a) Euroopa Liidu kaubamärgibülletääni, mis sisaldab registrisse tehtud kandeid ning muid andmeid, mille avaldamine on ette nähtud käesoleva määrusega või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega; [ME 63]
   b) ameti teataja, mis sisaldab ameti tegevdirektori üldisi teadaandeid, samuti muud käesoleva määruse ja selle rakendamisega seotud teavet.

Punktides a ja b osutatud väljaanded võib avaldada elektrooniliselt.

2.  Euroopa Liidu kaubamärgibülletääni avaldamise viisi ja sageduse määrab kindlaks tegevdirektor.

3.  Tegevdirektor võib ette näha, et teatavad andmed avaldatakse ameti teatajas kõigis liidu ametlikes keeltes.”

"

(78)  Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Ilma et see piiraks lõike 3 teise lause kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu liidus, olema artikli 93 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesoleva määruse kohasteks toiminguteks, välja arvatud Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamiseks;

Erandina esimesest lõigust ei pea kõnealuses lõigus osutatud füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema ametiga suhtlemisel esindaja juhtudel, mis on ette nähtud vastavalt artikli 93a punktile p.”; [ME 64]

"

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui artikli 93a punkti p kohaselt kehtestatud tingimused on täidetud, määratakse ühine esindaja.” [ME 65]

"

(79)  Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid võib ametiga suhtlemisel esindada üksnes:

   a) liikmesriigis kutsenõuetele vastav õigusteenuste osutaja, kelle tegevuskoht on liidus, kuivõrd ta on nimetatud riigis pädev olema esindajaks kaubamärgiga seotud küsimustes;
   b) kutseline esindaja, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab amet.

Ametiga suhtlevad esindajad esitavad ameti nõudel ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse.”;

"

b)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Ameti tegevdirektor võib teha erandi:

   a) lõike 2 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõendab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil;
   b) lõike 2 punktis a sätestatud nõudest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puhul, kui lõike 2 punktide b ja c nõuded on täidetud.”;

"

c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Tingimused, mille alusel võib isiku kutseliste esindajate nimekirjast välja arvata, nähakse ette vastavalt artikli 93a punktile p.” [ME 66]

"

(80)  IX jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„5. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 93a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

   a) artiklis 75 osutatud otsuste vorminõuded;
   b) artiklites 77 ja 78 osutatud suulisi menetlusi ja tõendite kogumist käsitlevad üksikasjad;
   c) artiklis 79 osutatud teatamist käsitlevad üksikasjad;
   d) artikli 79a kohase õiguste kaotamisest teatamise kord;
   e) eeskirjad, mis käsitlevad teateid, sealhulgas artikli 79b kohaseid elektroonilisi teateid, mida menetlusosalised kasutavad ametiga suhtlemisel, ja ameti poolt kättesaadavaks tehtavad vormid;
   f) artikli 79c lõike 1 kohast tähtaegade arvutamist ja kestust käsitlevad eeskirjad;
   g) kord, mille kohaselt parandatakse artikli 79d kohased keelevead, ümberkirjutamisvead ning ilmsed eksimused ameti otsustes ning tehnilised vead, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreerimise avaldamisel;
   h) artikli 80 lõike 1 kohase otsuse kehtetuks tunnistamise või registri kande tühistamise kord;
   i) artiklis 82a osutatud ameti menetluse katkestamise ja jätkamise üksikasjad;
   j) artikli 85 lõike 1 kohase kulude jaotamise ja kindlaksmääramise kord; [ME 67]
   k) artikli artiklis 87 lõikes 1 osutatud andmed registrisse kantavaid andmeid; [ME 68]
   l) artikli 88 kohase toimikutega tutvumise kord, mis hõlmab ka neid toimiku osi, mida tutvumiseks ei anta, ja artikli 88 lõike 5 kohast ameti toimikute pidamist käsitlevad üksikasjad; [ME 69]
   m) artikli 89 lõike 1 punktis a osutatud andmete ja kannete Euroopa Liidu kaubamärgibülletäänis avaldamise üksikasjad, sealhulgas teabe liik ning keeled, milles kõnealused andmed ja kanded avaldatakse;
   n) artikli 89 lõike 1 punkti b kohaselt ameti teatajas esitatava teabe avaldamise sagedus, vorm ja selleks kasutatavad keeled;
   o) sätted, mis käsitlevad teabe ja teadete vahetamist ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel ning toimikutega tutvumist kohtutes või liikmesriikide ametiasutustes või kohtute või kõnealuste ametiasutuste kaudu vastavalt artiklile 90;
   p) erandid kohustusest omada esindajat suhtlemisel ametiga vastavalt artikli 92 lõikele 2, tingimused, mille kohaselt määratakse ühine esindaja vastavalt artikli 92 lõikele 4, tingimused, mille kohaselt peavad artikli 92 lõikes 3 osutatud töötajad ja artikli 93 lõikes 1 osutatud kutselised esindajad esitama ametile esindamise õiguse saamiseks allkirjastatud volituse, kõnealuse volituse sisu ning tingimused, mille kohaselt võib isiku välja arvata artikli 93 lõikes 5 osutatud kutseliste esindajate nimekirjast.” [ME 70]

"

(81)  X jaotise 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega:"

„Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamine.”

"

(82)  Artiklit 94 muudetakse järgmiselt:

a)  pealkiri asendatakse järgmisega."

„Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamine.”;

"

b)  lõikes lõige 1 asendatakse tekst „määrust (EÜ) nr 44/2001” tekstiga „kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevaid liidu eeskirju”; järgmisega:"

„1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse Euroopa Liidu kaubamärkide ja Euroopa Liidu kaubamärgi taotluste ning Euroopa Liidu kaubamärkide ja siseriiklike kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsete ja üksteisele järgnevate kohtuasjade suhtes kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevaid liidu eeskirju.”; [ME 71]

"

c)  lisatakse järgmine lõige:"

„3. Käesoleva määruse viited määrusele (EÜ) nr 44/2001 hõlmavad vajaduse korral Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel 19. oktoobril 2005 sõlmitud lepingut kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.”

"

(83)  Artikli 96 punktis c asendatakse tekst „artikli 9 lõike 3 teises lauses” tekstiga „artikli 9b lõikes 2”.

(84)  Artikli 99 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Artikli 96 punktides a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud väide Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et Euroopa Liidu kaubamärgi omaniku õigused võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumise hagi esitamise ajal.”

"

(85)  Artiklit 100 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Euroopa Liidu kaubamärkide kohus, kellele on esitatud vastuhagi Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, ei vaata vastuhagi läbi enne, kui huvitatud isik või kohus on teatanud ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet kannab kõnealuse teabe registrisse. Kui Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse käsitlemine on ametis pooleli, teatab amet sellest kohtule, kes peatab menetluse seniks, kuni taotluse kohta tehakse lõppotsus või see võetakse tagasi.”;

"

b)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

„6. Kui Euroopa Liidu kaubamärkide kohus on teinud Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamist või kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadab kohus või siseriiklike menetluste mis tahes osapool viivitamata otsuse koopia ametile. Amet või muud huvitatud pooled võivad sellise saatmise kohta teavet nõuda. Amet teeb otsuse kohta registrisse kande ja võtab vajalikud meetmed resolutsiooni täitmiseks.”

"

(86)  Artikli 102 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Euroopa Liidu kaubamärkide kohus võib samuti kohaldada asjaomase õiguse kohaseid meetmeid või otsuseid, mida ta peab juhtumi asjaolude puhul asjakohaseks.”

"

(87)  Artikkel 108 jäetakse välja.

(88)  Artikli 113 lõikes lõige 3 asendatakse tekst „ning rakendusmääruses sätestatud vorminõuetele” tekstiga „artikli 114a punkti i kohaselt sätestatud vorminõuetele”. järgmisega:"

„3. Amet kontrollib, kas taotletud muudatus vastab käesolevas määruses, eelkõige artikli 112 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 ning käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ning artikli 114a kohaselt sätestatud vorminõuetele. Kui need tingimused on täidetud, edastab amet muutmisavalduse selles märgitud liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele.” [ME 72]

"

(89)  Artikli 114 lõikes lõige 2 asendatakse tekst „rakendusmääruses” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides”. järgmisega:"

„2. Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi suhtes, mis edastatakse kooskõlas artikliga 113, ei kohaldata siseriiklikke vorminõudeid, mis erinevad käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatutest või mis täiendavad neid.” [ME 73]

"

(90)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 114a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse vorminõuded, millele Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse muutmise taotlus peab vastama, ning selle läbivaatamise ja avaldamise üksikasjad”.

"

(91)  Artikli 116 lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib amet kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.”

"

(92)  Artiklis Artikkel 117 asendatakse tekst „Ameti” tekstiga „Ameti ja selle töötajate”. järgmisega:"

Ameti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.” [ME 74]

"

(93)  Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 6 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:"

„Tõlge tuleb esitada artikli 144a punktiga b ette nähtud aja jooksul.”;

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

„8. Tegevdirektor määrab tõlgete kinnitamise viisi.”

"

(94)  Artikli 120 lõikes lõige 1 asendatakse tekst „rakendusmäärusega” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega”. järgmisega:"

„1. Artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus ja igasugune muu teave, mille avaldamine on käesoleva määruse või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ette nähtud, avaldatakse kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.” [ME 75]

"

(95)  Artikkel 122 jäetakse välja.

(96)  Artikkel 123 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 123

Läbipaistvus

1.  Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001*.

2.  Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vastu üksikasjalikud eeskirjad.

3.  Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaste ameti otsuste kohta võib aluslepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtule.

4.  Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001**.

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”

"

(97)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 123a

Turvaeeskirjad salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitse kohta

Amet kohaldab turvapõhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni turvaeeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom* lisas. Kõnealuste turvapõhimõtete kohaldamine hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

___________________

* Komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1).”

"

(98)  XII jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„1a JAGU

Ameti ülesanded ja koostöö ühtlustamise edendamiseks

Artikkel 123b

Ameti ülesanded

1.  Ametil on järgmised ülesanded:

   a) hallata ja edendada käesoleva määrusega kehtestatud Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi;
   b) hallata ja edendada nõukogu määrusega (EÜ) nr 6/2002 kehtestatud Euroopa disainilahendustesüsteemi (*);
   c) edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas koostöös tööstusomandi õiguskaitse keskametitega, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi bürooga;
   d) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 386/2012 osutatud ülesandeid**;
   da) talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/28/EL pandud ülesanded***. [ME 76]

2.  Amet teeb seoses lõikes 1 sätestatud ülesannetega koostööd institutsioonide, ametiasutuste, organite, tööstusomandi õiguskaitse ametite ja valitsusväliste organisatsioonidega.

3.  Amet võib osutada vabatahtlikke vahendusteenuseid vahendus- ja vahekohtuteenuseid, et aidata osapooltel jõuda rahuldava lahenduseni. [ME 77]

Artikkel 123c

Koostöö tavade ja vahendite ühtlustamise edendamiseks

1.  Amet, liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo teevad omavahel koostööd, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas.

See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi tegevusvaldkondi: [ME 78]

   a) ühiste kontrollistandardite väljatöötamine;
   b) ühiste või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine kogu liitu hõlmava konsulteerimise, otsingute tegemise ja klassifitseerimise eesmärgil;
   c) pidev andmete ja teabe esitamine ja vahetamine, sealhulgas punktis b osutatud andmebaasidesse ja portaalidesse andmete sisestamine;
   d) ühtsete standardite ja tavade kehtestamine, et tagada menetluste ja süsteemide koostalitlusvõime kogu liidus, ning nende ühtsuse, tõhususe ja tulemuslikkuse edendamine;
   e) tööstusomandi õigusi ja menetlusi käsitleva teabe vahetamine, sealhulgas vastastikune toetus kasutajatugedele ja teabekeskustele;
   f) tehnilise oskusteabe vahetamine ja abi seoses punktides a–e osutatud valdkondadega.

2.  Amet määrab kindlaks, töötab välja ja koordineerib liidu ja liikmesriikide huvides olevaid ühisprojekte ühiseid projekte seoses lõikes 1 osutatud valdkondadega. Projekti määratlus sisaldab määratluses nähakse ette liikmesriikide iga osaleva tööstusomandi õiguskaitse ameti ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo erikohustusi ja -ülesandeid erikohustused ja -ülesanded. Ühisprojektide kõikidel etappidel konsulteerib amet kasutajate esindajatega. [ME 79]

3.  Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo osalevad tulemuslikult lõikes 2 osutatud ühisprojektides, et tagada nende arendamine, toimimine, koostalitlusvõime ja ajakohastamine.

Kui nende projektide tulemusena töötatakse välja vahendid, mille puhul liikmesriik leiab, et põhjendatud otsuse alusel on need võrdväärsed liikmesriikides juba eksisteerivate vahenditega, ei tähenda osalemine koostööprojektis kohustust rakendada selle projekti tulemust liikmesriigis. [ME 80]

4.  Amet toetab lõike 2 kohaseid liidu ja liikmesriikide huvides olevaid ühisprojekte rahaliselt määral, mis on vajalik, et tagada liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo tulemuslik osalemine projektides lõike 3 tähenduses. Kõnealust rahalist toetust võib anda toetustena. Rahastamise kogumaht ei ületa 10 % on vähemalt 20 % ameti aastatuludest ja tagab igale liikmesriigile miinimumsumma ühistes projektides osalemisega tihedalt seotud eesmärkide täitmiseks. Toetusesaajad on liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse ametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo. Toetust võidakse anda ilma projektikonkursita vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele ja toetuste andmise korra põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu finantsmääruses määruses (EL, Euratom) nr 966/2012**** ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012*****. [ME 81]

___________________

* Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 386/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine (ELT L 129, 16.5.2012, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

***** Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).”

"

(99)  XII jaotise 2. ja 3. jagu asendatakse järgmisega:"

„2. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 124

Haldusnõukogu ülesanded

1.  Ilma et see piiraks 5. jaos eelarvekomiteele antud ülesandeid, on haldusnõukogul järgmised ülesanded:

   a) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile c, võtab haldusnõukogu vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi, võttes arvesse komisjoni arvamust, ning edastab vastuvõetud iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;
   b) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile d, ja võttes arvesse komisjoni arvamust, võtab haldusnõukogu pärast arvamuste vahetamist tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi asjaomase komitee vahel vastu ameti mitmeaastase strateegilise programmi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning edastab vastuvõetud mitmeaastase strateegilise programmi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;
   c) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile f, võtab haldusnõukogu vastu aastaaruande ja edastab vastuvõetud aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;
   d) tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile g, võtab haldusnõukogu vastu mitmeaastase personalipoliitikakava,
   e) haldusnõukogu võtab vastu eeskirjad huvide konfliktide ärahoidmiseks ja haldamiseks ametis;
   f) kooskõlas lõikega 2 kasutab haldusnõukogu ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse määrava asutuse volitused”); [ME 83]
   g) haldusnõukogu võtab vastu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad vastavalt personalieeskirjade artiklile 110;
   h) haldusnõukogu nimetab ametisse ja võib ametikohalt tagandada tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja või asetäitjad vastavalt artiklile 129 ning nimetab ametisse apellatsioonikodade eesistuja, esimehed ja liikmed vastavalt artiklile 136;
   i) haldusnõukogu tagab asjakohaste järelmeetmete võtmise vastavalt järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad artikli 165a kohastest sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest;
   ia) haldusnõukogu määrab kindlaks ja töötab välja liidu ja liikmesriikide huvides olevaid ühisprojekte vastavalt artiklile 123c; [ME 82]
   j) haldusnõukoguga konsulteeritakse enne ametis kontrollimist käsitlevate suuniste vastuvõtmist ja muudes käesoleva määrusega ette nähtud küsimustes;
   k) haldusnõukogu võib esitada tegevdirektorile või komisjonile arvamusi ning nõuda neilt teavet, kui ta peab seda vajalikuks.

2.  Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artikliga 110 ja muude teenistujate teenistustingimuste artikliga 142 vastu otsuse, mis põhineb ametnike personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada.

Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimine tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimine ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor. [ME 84]

Artikkel 125

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi esindaja ning nende vastavad asendusliikmed. [ME 85]

2.  Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

3.  Ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada.

Artikkel 126

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ametisse tagasi valida ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 127

Koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.  Tegevdirektor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti.

3.  Haldusnõukogu peab korralist koosolekut toimub kord kaks korda aastas. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni, Euroopa Parlamendi või ühe kolmandiku liikmesriikide nõudmisel. [ME 87]

4.  Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

5.  Haldusnõukogu teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Liikmete kahekolmandikulist häälteenamust on siiski vaja otsuste puhul, mida haldusnõukogu võib teha artikli 124 lõike 1 punktide a ja b, artikli 126 lõike 1 ning artikli 129 lõigete 2 ja 4 3 kohaselt. Mõlemal juhul on igal liikmel on üks hääl. [ME 88]

6.  Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid.

7.  Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

2a.  JAGU

Juhatus

Artikkel 127a

Asutamine

Haldusnõukogu võib asutada juhatuse.

Artikkel 127b

Ülesanded ja struktuur

1.  Juhatus abistab haldusnõukogu.

2.  Juhatusel on järgmised ülesanded:

   a) valmistada ette haldusnõukogus vastu võetavaid otsuseid;
   b) tagada koos haldusnõukoguga asjakohaste järelmeetmete võtmine vastavalt järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest;
   c) ilma et see piiraks tegevdirektori ülesannete täitmist, mis on sätestatud artiklis 128 ning milleks on abistada ja nõustada tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldusjuhtimise järelevalvet.

3.  Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetamise volituste delegeerimise peatamise kohta.

4.  Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja haldusnõukogus ja kolm muud liiget, kelle määrab haldusnõukogu oma liikmete hulgast. Haldusnõukogu esimees on ka juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid tal ei ole hääleõigust.

5.  Juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat. Juhatuse liikmete ametiaeg lõpeb siis, kui lõpeb nende liikmesus haldusnõukogus.

6.  Juhatuse korraline koosolek toimub vähemalt kord kolme kuu jooksul. Lisaks tuleb juhatus kokku juhatuse esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

7.  Juhatus järgib haldusnõukogu sätestatud töökorda. [ME 86]

3.  JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 128

Tegevdirektori ülesanded

1.  Ametit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.  Ilma ei see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja eelarvekomitee volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4.  Tegevdirektoril on eelkõige järgmised ülesanded:

   a) võtab kõik ameti toimimise tagamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;
   b) rakendab haldusnõukogus vastu võetud otsuseid;
   c) koostab iga-aastase tööprogrammi kavandi, milles määratakse hinnanguliselt kindlaks igaks tegevuseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid, ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;
   d) koostab mitmeaastase strateegilise programmi kavandi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning esitab selle pärast konsulteerimist komisjoniga ja arvamuste vahetamist Euroopa Parlamendi asjaomase komiteega haldusnõukogule;
   e) rakendab iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise programmi ning annab nende rakendamise kohta aru haldusnõukogule;
   f) koostab aastaaruande ameti tegevuse kohta ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;
   g) koostab mitmeaastase personalipoliitikakava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;
   h) koostab tegevuskava järelmeetmete võtmiseks vastavalt järeldustele, mis tulenevad sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest, ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja haldusnõukogule aruande tehtud edusammude kohta;
   i) kaitseb liidu finantshuve ning kohaldab selleks ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, teostab tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldab tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;
   j) töötab välja ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle eelarvekomiteele heakskiitmiseks;
   k) määruse ühtse kohaldamise tagamiseks võib suunata õigusküsimuse lahendamiseks laiendatud apellatsioonikojale, eelkõige juhul, kui apellatsioonikojad on teinud selles küsimuses lahknevaid otsuseid;
   l) koostab ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni ning vastutab ameti eelarve täitmise eest;
   la) ilma et see mõjutaks artiklite 125 ja 136 kohaldamist, kasutab ta ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”); [ME 91]
   m) rakendab volitusi, mille on talle töötajate suhtes andnud haldusnõukogu artikli 124 lõike 1 punkti f kohaselt; [ME 89]
   ma) võib esitada komisjonile ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks, selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte ja Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatavaid muid eeskirju pärast haldusnõukoguga konsulteerimist ning käesoleva määruse lõive ja eelarvet käsitlevate käesoleva määruse sätete puhul pärast konsulteerimist eelarvekomiteega; [ME 90]
   n) rakendab vastavalt käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud kriteeriumidele volitusi, mis on antud talle artikli 26 lõike 3, artikli 29 lõike 5, artikli 30 lõike 2, artikli 45 lõike 3, artikli 75 lõike 2, artikli 78 lõike 5, artiklite 79, 79b, 79c, artikli 87 lõike 3, artiklite 88 ja 89, artikli 93 lõike 4, artikli 119 lõike 8 ja artikli 144 kohaselt;
   o) võib oma ülesandeid delegeerida.

5.  Tegevdirektorit abistab üks või mitu tegevdirektori asetäitjat. Kui tegevdirektor ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda haldusnõukogu kehtestatud korras tegevdirektori asetäitja või üks tegevdirektori asetäitjatest.

Artikkel 129

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist tagandamine ning tema ametiaja pikendamine

1.  Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu vähemalt kolme kandidaadiga nimekirja põhjal, mille esitab liikmesriikide, komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast ja Euroopa Parlamendi esindajatest koosnev eelvalikukomisjon pärast Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avatud ja läbipaistva valikumenetlusega läbipaistvat valikumenetlust. Haldusnõukogu valitud kandidaadi võib enne ametisse nimetamist kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel pärast seda, kui komisjon on Euroopa Parlamendi haldusnõukogu taotlusel koostanud hindamisraporti.

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon haldusnõukogu tegevdirektori tegevust, võttes arvesse ameti edasisi ülesandeid ja probleeme. Haldusnõukogu võib tegevdirektori ametiaega pikendada üks kord maksimaalselt kuni viis aastat. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ametiaja pikendamise üle otsustamisel arvesse komisjoni hindamisaruannet tegevdirektori tegevuse ning ameti edasiste ülesannete ja probleemide kohta.

4.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

5.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.

6.  Tegevdirektori asetäitja või asetäitjad nimetatakse ametisse või tagandatakse ametist lõike 2 kohaselt pärast konsulteerimist tegevdirektoriga ja vajaduse korral valitud tegevdirektoriga, kelle ametiaeg ei ole veel alanud. Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Kooskõlas lõikega 4 3 võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pärast konsulteerimist tegevdirektoriga pikendada tegevdirektori asetäitja ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.” [ME 92]

"

(100)  Artiklit 130 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) registri pidamise eest vastutav osakond;”;

"

b)  lisatakse järgmine punkt:"

„f) tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes üksus või isik.”

"

(101)  Artikli 132 lõike 2 kolmas lause asendatakse järgmisega:"

„Teatavatel artikli 144a punktiga a ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.”

"

(102)  Artikkel 133 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 133

Registri pidamise eest vastutav osakond

1.  Registri pidamise eest vastutav osakond vastutab registrikannete kohta otsuste tegemise eest.

2.  Lisaks sellele vastutab ta artikli 93 lõikes 2 osutatud kutseliste esindajate nimekirja pidamise eest.

3.  Osakonna otsuse teeb üks selle liige.”

"

(103)  Artiklit 134 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Tühistamisosakond vastutab otsuste tegemise eest seoses järgmisega:

   a) Euroopa Liidu kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus;
   b) artikli 18 kohane Euroopa Liidu kaubamärgi loovutamise taotlus.”;

"

b)  lõike 2 kolmas lause asendatakse järgmisega:"

„Teatavatel artikli 144a punktiga a ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.”

"

(104)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 134a

Üldpädevus

Käesoleva määrusega ette nähtud otsused, mis ei kuulu kontrollija, vastulausete osakonna, tühistamisosakonna või registri pidamise eest vastutava osakonna pädevusse, teeb tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes ametnik või üksus.”

"

(105)  Artiklit 135 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Apellatsioonikodade pädevusse kuulub artiklite 131–134a kohaselt tehtud otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine.”;

"

b)  lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) artikli 136 lõike 4 punktis a osutatud apellatsioonikodade juhtorgan või”;

"

c)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Lisaks kuulub laiendatud apellatsioonikoja pädevusse põhjendatud arvamuse esitamine õigusküsimustes, mille on suunanud laiendatud apellatsioonikojale tegevdirektor vastavalt artikli 128 lõike 4 punktile k.”;

"

d)  lõike 5 viimane lause jäetakse välja.

(106)  Artikkel 136 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 136

Apellatsioonikodade liikmete sõltumatus

1.  Apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed määratakse ametisse viieks aastaks vastavalt artiklis 129 sätestatud tegevdirektori ametisse nimetamise korrale. Kõnealuse aja jooksul ei või neid ametist tagandada, kui selliseks tagandamiseks ei ole tõsist põhjust ja Euroopa Kohus ei tee neid ametisse nimetanud organi taotlusel vastavasisulist otsust.

2.  Apellatsioonikodade eesistuja ametiaega võib pikendada üks kord täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast tema tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult.

3.  Apellatsioonikodade esimeeste ametiaega võib pikendada täiendavate viie aastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.

4.  Apellatsioonikodade eesistujal on järgmised juhtimise ja töö korraldamisega seotud ülesanded:

   a) juhtida apellatsioonikodade juhtorganit, kes vastutab eeskirjade sätestamise kodade töö korraldamise eest;
   b) tagada juhtorgani otsuste rakendamine;
   c) suunata kojale juhtumid apellatsioonkodade juhtorgani määratud objektiivsete kriteeriumide alusel;
   d) edastada kodade tegevdirektorile rahavajadused kulukalkulatsioonide koostamise eesmärgil.

Apellatsioonikodade eesistuja juhib laiendatud koda.

5.  Haldusnõukogu määrab apellatsioonikodade liikmed ametisse viieks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada täiendavate viie aastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.

6.  Apellatsioonikodade liikmeid võib ametist tagasi kutsuda üksnes juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui Euroopa Kohus teeb selle kohta otsuse pärast seda, kui haldusnõukogu on juhtumi talle apellatsioonikodade eesistuja soovitusel esitanud ja kui ta on pidanud nõu sellise koja esimehega, millesse asjaomane liige kuulub.

7.  Apellatsioonikodade eesistuja, esimehed ja liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.

8.  Laiendatud apellatsioonikoja otsused kaebuste kohta või arvamused õigusküsimustes, mille on suunanud laiendatud apellatsioonikojale tegevdirektor vastavalt artiklile 135, on artikli 130 kohaste ameti otsuseid tegevate üksuste jaoks siduvad.

9.  Apellatsioonikodade eesistuja ega kodade esimehed ja liikmed ei või olla vastulausete osakondade, registri pidamise eest vastutavate osakondade ega tühistamisosakondade kontrollijad ega või liikmed.

Artikkel 136a

Vahendus- ja vahekohtukeskus

1.  Amet võib asutada artiklis 130 loetletud otsuseid tegevatest üksustest sõltumatu vahendus- ja vahekohtukeskuse. Keskus asub ameti ruumides.

2.  Iga füüsiline või juriidiline isik võib kasutada keskuse teenuseid vabatahtlikul alusel, et leida käesoleva määruse ja direktiivi ... reguleerimisalasse jäävatele vaidlustele konsensuslik lahendus.

3.  Amet võib lepitusmenetlust alustada ka omal algatusel, et anda osapooltele võimalus saavutada üksmeelne kokkulepe.

4.  Keskust juhib direktor, kes vastutab keskuse tegevuse eest.

5.  Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu.

6.  Keskus koostab nii vahendus- ja vahekohtumenetluse kui ka keskuse tegevuse kohta eeskirjad, mille haldusnõukogu peab kinnitama. Haldusnõukogu kinnitab nii vahendus- ja vahekohtumenetlust kui ka keskuse tegevust reguleerivad eeskirjad.

7.  Keskus koostab nimekirja vahendajatest ja vahekohtunikest, kes aitavad pooli vaidluste lahendamisel. Vahendajad ja vahekohtunikud peavad olema sõltumatud ning omama asjakohaseid teadmisi ja kogemusi. Haldusnõukogu peab nimekirja heaks kiitma.

8.  Kontrollijad ja ameti üksuse või apellatsioonikodade liikmed ei või osaleda ühegi asja vahendamises või vahekohtus, milles

   a) nad on varem olnud mingil viisil vahendamise või vahekohtumenetlustesse kaasatud;
   b) neil on mis tahes isiklik huvi; või
   c) nad on varem osalenud ühe menetluspoole esindajana.

9.  Isik, kes on kutsutud seisukohta avaldama vahekohtu- või vahendamiskomisjoni liikmena, ei või olla kaasatud vastulause-, tühistamis- või apellatsioonimenetlusse, milles vahendamine või vahekohus toimub.” [ME 93]

"

(107)  Artikkel 138 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 138

Eelarvekomitee

1.  Eelarvekomiteel on käesoleva jaoga ette nähtud ülesanded.

2.  Eelarvekomitee suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 125, artiklit 126, artikli 127 lõikeid 1–4, 6 ja 7.

3.  Eelarvekomitee teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mida eelarvekomitee võib teha artikli 140 lõike 3 ja artikli 143 kohaselt, on vaja liikmete kahekolmandikulist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmel on üks hääl.”

"

(108)  Artiklile 139 lisatakse järgmine lõige:"

„4. Amet esitab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande oma finantsseisundi kohta. Kõnealuse aruande põhjal vaatab komisjon läbi ameti finantsseisundi. [ME 94]

4a.  Amet moodustab oma tegevuse järjepidevuse tagamiseks ühe aasta tegevuskulusid katva reservfondi.[ME 95]

"

(109)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 141a

Võitlus pettuste vastu

1.  Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999*, ühineb amet 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ja võtab vastu kõikide ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.  Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3.  OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96** sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses ameti antud toetuse või tema rahastatud lepingutega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selgesõnaliselt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

5.  Võttes arvesse rakendatavate meetmete kulutasuvust, võtab eelarvekomitee vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettusohuga.

_______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

** Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).”

"

(110)  Artikkel 144 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 144

Lõivud

1.  Lisaks artikli 26 lõikega 2, artikli 36 lõike 1 punktiga c, artikli 41 lõikega 3, artikli 44 lõikega 4, artikli 47 lõigetega 1 ja 3, artikli 49 lõikega 4, artikli 56 lõikega 2, artikliga 60, artikli 81 lõikega 3, artikli 82 lõikega 1, artikli 113 lõikega 1 ja artikli 147 lõikega 5 ette nähtud lõivudele nõutakse lõive järgmistel juhtudel:

   a) registreerimistunnistuse ärakirjade väljastamine;
   b) litsentsi või Euroopa Liidu kaubamärgiga seotud muu õiguse registreerimine;
   c) litsentsi või Euroopa Liidu kaubamärgi taotlusega seotud muu õiguse registreerimine;
   d) litsentsi või muu õiguse registrist kustutamine;
   e) registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi muutmine;
   f) registriväljavõtte väljastamine;
   g) toimikutega tutvumine;
   h) toimiku dokumentide ärakirjade väljastamine;
   i) taotluse tõestatud ärakirjade väljastamine;
   j) toimikus sisalduva teabe edastamine;
   k) tagastatavate menetluskulude määramise läbivaatamine.

2.  Lõikes 1 osutatud lõivude määr määratakse kindlaks sellisel -I lisas sätestatud tasemel, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav ameti eelarve tasakaalus hoidmiseks, vältides samas märkimisväärse ülejäägi teket. Ilma et see piiraks artikli 139 lõike 4 kohaldamist, vaatab komisjon lõivude määra läbi, kui tulude märkimisväärne ülejääk on pidev. Kui hoolimata läbivaatamise tulemusel vähendatud või muudetud lõivude määrast tekib jätkuvalt tulude märkimisväärne ülejääk, kantakse pärast läbivaatamist kogunenud ülejääk liidu eelarvesse. [ME 96]

3.  Tegevdirektor määrab kindlaks lõivude määra ameti osutatavate mis tahes muude kui lõikes 1 osutatud teenuste puhul ja ameti väljastatavate väljaannete puhul vastavalt artikli 144a punkti d kohases delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele. Lõivu määr ei ületa summat, mida on vaja ameti osutatava konkreetse teenuse kulude katmiseks.

4.  Kooskõlas artikli 144a punkti d kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidega võib tegevdirektor võtta järgmisi meetmeid:

   a) näha ette, milliseid muid kui artikli 144a punkti d kohaselt sätestatud makseviise võib kasutada, eelkõige ameti arvelduskontol hoitavat hoiust;
   b) määrata kindlaks alammäära, millest väiksemat lõivu või tasu puhul makstud ülemäärast summat ei maksta tagasi;
   c) loobuda mis tahes maksmata summa sundkorras sissenõudmisest, kui sissenõutav summa on väga väike või kui selline sissenõudmine on liiga ebakindel.

Muude kui punktis a osutatud makseviiside lubamise korral määrab tegevdirektor kindlaks kuupäeva, mil sellised maksed ametile loetakse tehtuks.”

"

(111)  Lisatakse järgmine jagu:"

„6. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 144a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse:

   a) artiklis 119 osutatud keelte kasutamise erikriteeriumid;
   b) juhud, mil vastulause ja tühistamise otsused teeb üks liige artikli 132 lõike 2 ja artikli 134 lõike 2 kohaselt;
   c) apellatsioonikodade töökorralduse üksikasjad, sealhulgas artikli 135 lõike 3 punktis a osutatud apellatsioonikodade juhtorgani asutamine ja roll, laiendatud apellatsioonikoja koosseis ja talle arutamiseks küsimuse suunamise eeskirjad kooskõlas artikli 135 lõikega 4 ning tingimused, mille alusel teeb otsused üks liige vastavalt artikli 135 lõigetele 2 ja 5; [ME 97]
   d) artikli 144 kohaselt ametile makstavate lõivude ja tasude süsteem, sealhulgas lõivude määr, makseviisid, vääringud, lõivude ja tasude tasumise tähtaeg, kuupäev, mil lõivud ja tasud loetakse tasutuks, mittemaksmise või hiljem maksmise ning vähem- ja enammaksmise tagajärjed, teenused, mida võidakse osutada tasuta, ja kriteeriumid, mille alusel võib tegevdirektor rakendada artikli 144 lõigetes 3 ja 4 sätestatud volitusi.” [ME 98]

"

(112)  Artiklis Artikkel 145 asendatakse tekst „rakendusmäärusi” tekstiga „käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte”. järgmisega:"

„Artikkel 145

Sätete kohaldamine

Kui käesolevas jaotises ei sätestata teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust ja selle käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte Madridis 27. juunil 1989 vastu võetud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli kohaste rahvusvaheliste registreeringute taotluste suhtes, edaspidi vastavalt „Madridi protokoll” ja „rahvusvahelised taotlused”, mis põhinevad Euroopa Liidu kaubamärgitaotlusel või Euroopa Liidu kaubamärgil, ja Euroopa Liitu nimetavate kaubamärkide registreeringute suhtes, mis on kantud rahvusvahelisse registrisse, mida peab Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvaheline büroo, edaspidi vastavalt „rahvusvahelised registreeringud” ja „rahvusvaheline büroo.” [ME 99]

"

(113)  Artiklis 147 asendatakse lõiked 4, 5 ja 6 järgmisega:"

„4. Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tuleb ametile tasuda lõiv. Kui rahvusvaheline registreerimine põhineb Euroopa Liidu kaubamärgil pärast selle registreerimist, tuleb lõiv tasuda Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise kuupäevaks. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.

5.  Rahvusvaheline taotlus vastab artikli 161a punkti a kohaselt kehtestatud vorminõuetele.

6.  Amet kontrollib, kas rahvusvaheline taotlus vastab artiklis 146 ning käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud tingimustele.

7.  Amet saadab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole võimalikult kiiresti.” [ME 100]

"

(114)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 148a

Teavitamine põhitaotluse või -registreerimise kehtetuks tunnistamisest

Viie aasta jooksul pärast rahvusvahelise registreerimise kuupäeva teavitab amet rahvusvahelist bürood mis tahes asjaoludest ja otsustest, mis mõjutavad sellise Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise kehtivust, millel rahvusvaheline registreerimine põhines.” [ME 101]

"

(115)  artiklile 149 lisatakse järgmine lause:"

„Taotlus vastab artikli 161a punkti c kohaselt kehtestatud vorminõuetele.” [ME 102]

"

(116)  Artikli 154 lõige 4 jäetakse välja.

(117)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 154a

Kollektiivkaubamärgid ja sertifitseerimismärgid

Kui rahvusvaheline registreerimine põhineb kollektiivkaubamärgiga, sertifitseerimismärgiga või garantiimärgiga seotud põhitaotlusel või -registreerimisel, järgib amet korda, mis on ette nähtud artikli 161a punkti f kohaselt käsitletakse Euroopa Liitu nimetavat rahvusvahelist registreerimist Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgina. Rahvusvahelise registreerimise omanik esitab kaubamärgi statuudi artiklis 67 ettenähtud korras vahetult ametile kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil rahvusvaheline büroo teavitab ametit rahvusvahelisest registreerimisest.” [ME 103]

"

(118)  Artikkel 155 jäetakse välja.

(119)  Artiklit 156 muudetakse järgmiselt:

a)  lõikes lõige 2 asendatakse tekst „kuue kuu” tekstiga „ühe kuu”; järgmisega:"

„2. Vastuväide esitatakse kolme kuu jooksul alates ühe kuu möödumisest artikli 152 lõikes 1 nimetatud avaldamise kuupäevast. Vastuväide loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastuväite esitamise lõivu tasumist.”; [ME 104]

"

b)  lõige 4 jäetakse välja.

(120)  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 158a

Üleandmise registreerimise õiguslik mõju

Rahvusvahelise registreerimise omandiõiguse muutmise kandmisel rahvusvahelisse registrisse on sama mõju nagu artikli 17 kohase kande tegemisel registrisse üleandmise kohta.

Artikkel 158b

Litsentside ja muude õiguste registreerimise õiguslik mõju

Litsentsi või omaniku käsutusõiguse piirangu kandmisel rahvusvahelisse registrisse on sama mõju nagu artiklite 19, 20, 21 ja 22 kohase kande tegemisel registrisse litsentsi, asjaõiguse, sundtäitmise ja maksejõuetusmenetluse kohta.

Artikkel 158c

Üleandmiste, litsentside või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluste kontrollimine

Amet edastab omandiõiguse muutmise, litsentsi või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluse, samuti litsentsi muutmise või kehtetuks tunnistamise või omaniku käsutusõiguse esitatud piirangute tühistamise registreerimise taotluse rahvusvahelisele büroole artikli 161a punkti h kohaselt kindlaks määratud juhtudel.” [ME 105]

"

(121)  Artiklit 159 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:"

„b) Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks, kui kõnesolevat liikmesriiki nimetavat registreeringut oli muutmise taotlemise kuupäeval võimalik teha otse Madridi protokolli alusel. Kohaldatakse artikleid 112, 113 ja 114.”;

"

b)  lõikes lõige 2 jäetakse välja tekst „või Madridi kokkuleppe”. asendatakse järgmisega:"

„2. Siseriikliku kaubamärgitaotluse või Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetava registreeringu suhtes, mis tuleneb Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisest, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi osas Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohase Euroopa Liidule kaitse laiendamise kuupäeva, kui viimane tehti pärast rahvusvahelist registreerimist, või selle registreeringu prioriteedikuupäeva ja vajaduse korral selle riigi kaubamärgi vanemust, mida taotletakse artikli 153 kohaselt.” [ME 106]

"

(122)  XIII jaotisele lisatakse järgmine jagu:"

„4. JAGU

Volituste delegeerimine

Artikkel 161a

Volituste delegeerimine

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 163 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse järgmist:

   a) artikli 147 lõike 5 kohased rahvusvahelise taotluse vorminõuded, artikli 147 lõike 6 kohase rahvusvahelise taotluse kontrollimise kord ja artikli 147 lõike 4 kohaselt rahvusvahelisele büroole rahvusvahelise taotluse edastamise üksikasjad; [ME 107]
   b) artiklis 148a osutatud teatamist käsitlevad üksikasjad;
   c) artikli 149 lõike 2 kohase territoriaalse kaitse laiendamise taotluse vorminõuded, kõnealuste nõuete kontrollimise kord ja territoriaalse kaitse laiendamise taotluse rahvusvahelisele büroole edastamise üksikasjad; [ME 108]
   d) artikli 153 kohase vanemusnõude esitamise kord;
   e) artikli 154 kohase absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimise kord ning artikli 156 kohase vastuväidete esitamise ja kontrollimise kord, sealhulgas teated, mis tuleb esitada rahvusvahelisele büroole;
   f) artiklis 154a osutatud rahvusvahelise registreerimisega seotud kord;
   g) juhud, mil amet teavitab rahvusvahelist bürood artikli 158 kohasest rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamisest, ja teave, mida sellisel teavitamisel esitatakse;
   h) artikli 158c kohast taotluse edastamist rahvusvahelisele büroole käsitlevad üksikasjad;
   i) tingimused, millele artikli 159 lõike 1 kohane muutmise taotlus peab vastama;
   j) artiklis 161 osutatud muutmise taotluse vorminõuded ja sellise muutmise kord;
   k) ameti ja rahvusvahelise büroo vahel esitatavaid teateid, sealhulgas artikli 147 lõike 4, artikli 148a, artikli 153 lõike 2 ja artikli 158c kohaseid teateid käsitlevad üksikasjad.” [ME 109]

"

(123)  Artikkel 162 jäetakse välja.

(124)  Artikkel 163 jäetakse välja.

(125)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 163a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 24a, 35a, 45a, 49a, 57a, 65a, 74a, 74k, 93a, 114a, 144a ja 161a osutatud delegeeritud volitused antakse kindlaksmääramata ajaks.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba kehtivate delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artiklitega 24a, 35a, 45a, 49a, 57a, 65a, 74a, 74k, 93a, 114a, 144a ja 161a, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe nelja kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kahe kuu võrra pikendada.” [ME 110]

"

(126)  Artikkel 164 jäetakse välja.

(127)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 165a

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Komisjon tellib hindab 2019. aastaks ja pärast seda iga viie aasta järel hinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta rakendamist. [ME 112]

2.  Hindamisel vaadatakse läbi liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ning ameti vahelise koostöö õigusraamistik, pöörates erilist tähelepanu rahastamismehhanismile. Lisaks hinnatakse ameti ja selle töökorra mõju, tulemuslikkust ja tõhusust. Eelkõige käsitletakse hindamisel vajadust muuta ameti volitusi ja võimalike muudatuste finantsmõju.

3.  Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

4.  Iga teise hindamise käigus hinnatakse ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et ameti töö jätkamine ei ole ametile seatud eesmärkide, volituste ja ülesannete seisukohast enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolev määrus kehtetuks tunnistada.”

"

(127a)  Lisatakse järgmine lisa:"

„-I lisa

Lõivude määr

Ametile käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 2868/95 kohaselt makstavad lõivud on järgmised:

1.  Kaubamärgi taotluse põhilõiv (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt a)

925 eurot

1a.  Otsingutasu Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse eest (artikli 38 lõige 2; eeskirja 4 punkt c)

12 eurot korrutatuna artikli 38 lõikes 2 osutatud tööstusomandi õiguskaitse keskametite arvuga; amet avaldab nimetatud summa ja edasised muudatused kõnealuse ameti teatajas

1b.  Kaubamärgi elektroonilise taotluse põhilõiv (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt a)

775 eurot

1c.  Kaubamärgi elektroonilise taotluse põhilõiv, kasutades internetipõhist klassifitseerimise andmebaasi (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt a)

725 eurot

2.  Teise klassi kaupade ja teenuste kaubamärgi lõiv (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt b)

50 eurot

2a.  Kolmanda klassi kaupade ja teenuste kaubamärgi lõiv (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt b)

75 eurot

2b.  Kaubamärgi taotluse lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikli 26 lõige 2; eeskirja 4 punkt b)

150 eurot

3.  Kollektiivkaubamärgi taotluse põhilõiv (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 4 punkt a ja eeskiri 42)

1 000 eurot

3a.  Kollektiivkaubamärgi elektroonilise taotluse põhilõiv, kasutades internetipõhist klassifitseerimise andmebaasi (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 4 punkt a ja eeskiri 42)

950 eurot

4.  Teise klassi kaupade ja teenuste kollektiivkaubamärgi lõiv (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 4 punkt b ja eeskiri 42)

50 eurot

4a.  Kolmanda klassi kaupade ja teenuste kollektiivkaubamärgi lõiv (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 4 punkt b ja eeskiri 42)

75 eurot

4b.  Kollektiivkaubamärgi taotluse lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikli 26 lõige 2 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 4 punkt b ja eeskiri 42)

150 eurot

5.  Vastuväitelõiv (artikli 41 lõige 3; eeskirja 17 lõige 1)

350 eurot

7.  Kaubamärgi registreerimise põhilõiv (artikkel 45)

0 eurot

8.  Kaubamärgi registreerimise lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikkel 45)

0 eurot

9.  Kollektiivkaubamärgi registreerimise põhilõiv (artikkel 45 ja artikli 66 lõige 3)

0 eurot

10.  Kollektiivkaubamärgi taotluse lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikkel 45 ja artikli 64 lõige 3)

0 eurot

11.  Lisalõiv registreerimislõivu hilinenud maksmise eest (artikli 162 lõike 2 punkt 2)

0 eurot

12.  Kaubamärgi pikendamise põhilõiv (artikli 47 lõige 1; eeskirja 30 lõike 2 punkt a)

1 150 eurot

12a.  Kaubamärgi elektroonilise pikendamise põhilõiv (artikli 47 lõige 1; eeskirja 30 lõike 2 punkt a)

1 000 eurot

13.  Teise klassi kaupade ja teenuste kaubamärgi pikendamise lõiv (artikli 47 lõige 1; eeskirja 30 lõike 2 punkt b)

100 eurot

13a.  Kolmanda klassi kaupade ja teenuste kaubamärgi pikendamise lõiv (artikli 47 lõige 1; eeskirja 30 lõike 2 punkt b)

150 eurot

13b.  Kaubamärgi pikendamise lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikli 47 lõige 1; eeskirja 30 lõike 2 punkt b)

300 eurot

14.  Kollektiivkaubamärgi pikendamise põhilõiv (artikli 47 lõige 1 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 30 lõike 2 punkt a ja eeskiri 42)

1 275 eurot

15.  Teise klassi kaupade ja teenuste kollektiivkaubamärgi pikendamise lõiv (artikli 47 lõige 1 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 30 lõike 2 punkt b ja eeskiri 42)

100 eurot

15a.  Kolmanda klassi kaupade ja teenuste kollektiivkaubamärgi pikendamise lõiv (artikli 47 lõige 1 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 30 lõike 2 punkt b ja eeskiri 42)

150 eurot

15b.  Kollektiivkaubamärgi pikendamise lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest alates neljandast klassist (artikli 47 lõige 1 ja artikli 66 lõige 3; eeskirja 30 lõike 2 punkt b ja eeskiri 42)

300 eurot

16.  Lisalõiv, kui pikendamislõivu tasumine või pikendamistaotluse esitamine on hilinenud (artikli 47 lõige 3; eeskirja 30 lõike 2 punkt c)

25 % hilinenud pikendamislõivust, maksimaalselt 1 150 eurot

17.  Tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse lõiv (artikli 56 lõige 2; eeskirja 39 lõige 1)

700 eurot

18.  Kaebuste esitamise lõiv (artikkel 60; eeskirja 49 lõige 3)

800 eurot

19.  Tähtaja ennistamise taotluse lõiv (artikli 81 lõige 3)

200 eurot

20.  Lõiv taotluse eest muuta Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus või Euroopa Liidu kaubamärk (artikli 113 lõige 1, ka koostoimes artikli 159 lõikega 1; eeskirja 45 lõige 2, ka koostoimes eeskirja 123 lõikega 2)

200 eurot

a)  siseriikliku kaubamärgi taotluseks

b)  liikmesriike nimetavaks registreeringuks Madridi kokkuleppe alusel

21.  Lõiv menetluse jätkamise eest (artikli 82 lõige 1)

400 eurot

22.  Lõiv registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi jagamisavalduse eest (artikli 49 lõige 4 või Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus (artikli 44 lõige 4)

250 eurot

23.  Lõiv litsentsi registreerimise taotluse eest või muu õiguse eest seoses registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgiga (artikli 162 lõike 2 punkt c, eeskirja 33 lõige 2) või Euroopa Liidu kaubamärgi taotlus (artikli 157 lõike 2 punkt d, eeskirja 33 lõige 4):

200 eurot registreerimise kohta, aga kui ühes ja samas taotluses või samal ajal esitatakse mitu nõuet, siis kokku mitte üle 1 000 euro

a)  litsentsi andmine;

b)  litsentsi üleandmine;

c)  asjaõiguse loomine;

d)  asjaõiguse üleandmine;

e)  sundtäitmine;

24.  Lõiv litsentsi või muu õiguse registreeringu tühistamise eest (artikli 162 lõike 2 punkt e, eeskirja 35 lõige 3)

200 eurot tühistamise kohta, aga kui ühes ja samas taotluses või samal ajal esitatakse mitu nõuet, siis kokku mitte üle 1 000 euro

25.  Lõiv registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi muutmise eest (artikli 162 lõike 2 punkt f; eeskirja 25 lõige 2)

200 eurot

26.  Lõiv Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse koopia (artikli 162 lõike 2 punkt j, eeskirja 89 lõige 5), registreerimistunnistuse koopia (artikli 162 lõike 2 punkt b, eeskirja 24 lõige 2) või registriväljavõtte väljastamise eest (artikli 162 lõike 2 punkt g; eeskirja 84 lõige 6):

a)  tõestamata koopia või väljavõte;

10 eurot

b)  tõestatud koopia või väljavõte

30 eurot

27.  Toimikutega tutvumise lõiv (artikli 162 lõike 2 punkt h; eeskirja 89 lõige 1)

30 eurot

28.  Toimiku-dokumentide koopiate väljastamislõiv (artikli 162 lõike 2 punkt i; eeskirja 89 lõige 5)

a)  tõestamata koopia;

10 eurot

b)  tõestatud koopia

30 eurot

lisaks lehekülje kohta, mis ületab kümme lehekülge

1 euro

29.  Toimikutes oleva teabe edastamislõiv (artikli 162 lõike 2 punkt k; eeskiri 90)

10 eurot

30.  Hüvitatavate menetluskulude kodukise läbivaatamislõiv (artikli 162 lõike 2 punkt l; eeskirja 94 lõige 4)

100 eurot

31.  Lõiv ametile rahvusvahelise taotluse esitamise eest (artikli 147 lõige 5)

300 eurot

[ME 111]

Artikkel 1a

Määrust (EÜ) nr 2868/95 muudetakse järgmiselt:

   (1) eeskiri 4 jäetakse välja;
   (2) eeskirja 30 lõige 2 jäetakse välja. [ME 113]

Artikkel 1b

Määrus (EÜ) nr 2869/95 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile(16).“ [ME 114]

"

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub [üheksakümmend päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas].

Artikli 1 punkti 9, punkti 10 alapunkti b, punkte 21, 22, 23, 25, 26, 27, 29, 30, 31, 34, 37, 38, 41, 44, 46, 57, 58, 59, 60, 61, 63, 64, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 75, 76, 77, 78, 79, 88, 89, 93, 94, 99, niivõrd kuivõrd see on seotud punkti 128 lõike 4 punktiga n, punkti 101, punkti 103 alapunkti b, punkti 105 alapunkti d, punkte 112, 113, 114, 115, 117, 120, 123, ja 124 kohaldatakse alates [esimese sellise kuu esimesest päevast, mis on 18 kuud pärast esimeses lõigus kindlaks määratud kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(2)Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1).
(3)Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).
(4)Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1).
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).
(6)COM(2008)0465.
(7)ELT C 140, 29.5.2010, lk 22.
(8)COM(2011)0287.
(9)EÜT L 336, 23.12.1994, lk 214.
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).
(12) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (EÜT L 303, 15.12.1995, lk 33).
(13) Komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 303, 15.12.1995, lk 1).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(15) ELT C 32, 4.2.2014, lk 23.
(16) Vastavustabel koostatakse pärast käesolevat määrust käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist.


Kaubamärke käsitlevad liikmesriikide õigusaktid ***I
PDF 484kWORD 160k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2013)0162 – C7-0088/2013 – 2013/0089(COD))
P7_TA(2014)0119A7-0032/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0162),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0088/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7‑0032/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

P7_TC1-COD(2013)0089


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 artikli 114 lõiget 1, [ME 1]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ(5) on vaja teha mitu muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)  Direktiiviga 2008/95/EÜ ühtlustati sisulise kaubamärgiõiguse keskseid sätteid, mis nende vastuvõtmise ajal leiti otseselt mõjutavat siseturu toimimist, takistades kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust liidus.

(3)  Kaubamärgikaitse liikmesriikides toimib koostoimes kaitsega, mida pakutakse liidu tasandil ühenduse kaubamärkide kaudu, mis on ühtse olemusega ja kogu liidus kehtivad intellektuaalomandiõigused, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 207/2009(6). Kaubamärgisüsteemide koostoimimine riiklikul ja liidu tasandil on intellektuaalomandi kaitset käsitleva liidu lähenemisviisi nurgakiviks.

(4)  Pärast komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”(7) hindas komisjon põhjalikult kaubamärgisüsteemi üldist toimimist Euroopas tervikuna, võttes arvesse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandit ja nende vastasmõju.

(5)  Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta(8) komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta. Direktiivi läbivaatamine peaks sisaldama meetmeid, millega viiakse see direktiiv rohkem kooskõlla määrusega (EÜ) nr 207/2009 ning seega vähendataks, mis vähendaks erinevusi Euroopa kaubamärgisüsteemis tervikuna, säilitades samas riikliku kaubamärgi kaitse taotlejate jaoks huvipakkuva võimalusena. Sellega seoses tuleks tagada Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi ja riiklike kaubamärgisüsteemide vaheline vastastikune täiendavus. [ME 2]

(6)  Komisjon järeldas oma 24. mai 2011. aasta teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”(9), et vastamaks sidusrühmade nõudlusele selliste kiiremate, kvaliteetsemate ja sujuvamate kaubamärgi registreerimise süsteemide järele, mis on ühtsemad, kasutajasõbralikud, üldsusele kättesaadavad ja tehnoloogiliselt ajakohased, on vaja kaubamärgisüsteemi ajakohastada liidus tervikuna ning kohandada see internetiajastuga.

(7)  Käesoleva direktiivi eesmärgil toimunud konsulteerimise ja hindamise käigus selgus, et hoolimata siseriiklike õigusaktide eelnevast osalisest ühtlustamisest on Euroopa ärikeskkond jätkuvalt väga heterogeenne, piirates kaubamärgikaitse üldist kättesaadavust ning kahjustades konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

(8)  Selleks et täita eesmärki, milleks luua hästitoimiv ühtne turg ja edendada seda ning hõlbustada kaubamärkide saamist ja kaitset liidus, on seega vaja minna kaugemale direktiiviga 2008/95/EÜ saavutatud piiratud ühtlustamisest ning ühtlustada ka kõiki aspekte kaubamärgi materiaalõiguse puhul, mis reguleerib registreerimise kaudu kaitstud kaubamärke, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 207/2009.

(9)  Selleks et muuta kaubamärgi registreeringu saamine ja haldamine kogu liidus lihtsamaks, on vaja ühtlustada mitte ainult materiaalõiguse sätteid, vaid ka protseduurireegleid. Seepärast tuleks viia vastavusse liikmesriikide ja Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi peamised protseduurireeglid, sealhulgas need, mille puhul lahknevused põhjustavad suuri probleeme siseturu toimimisele. Siseriikliku õiguse kohaste menetluste puhul on piisav, kui kehtestatakse üldpõhimõtted, jättes liikmesriikidele võimaluse kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad.

(10)  Äärmiselt oluline on tagada, et registreeritud kaubamärgid on kõigi liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt samaväärselt kaitstud ning et kaubamärkide kaitse liikmesriigi tasandil on sama, mis Euroopa Liidu kaubamärkide kaitse. Kooskõlas ulatusliku kaitsega, mis antakse liidus mainet omavatele Euroopa Liidu kaubamärkidele, tuleks tagada ulatuslik kaitse ka liikmesriigi tasandil kõikidele kaubamärkidele, millel on asjaomases liikmesriigis maine. [ME 3. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(11)  Käesoleva direktiiviga ei tohiks liikmesriikidelt võtta ära õigust jätkuvalt kaitsta kasutamise käigus omandatud kaubamärke, vaid neid peaks arvesse võtma ainult nende ja registreerimise teel omandatud kaubamärkide vahelise suhte puhul.

(12)  Käesoleva õigusaktide ühtlustamise eesmärkide saavutamine eeldab, et registreeritud kaubamärkide omandamise ja valdamise tingimused oleksid üldiselt kõigis liikmesriikides identsed.

(13)  Selleks on vaja loetleda näiteid nendest tähistest, mis võivad moodustada kaubamärgi, tingimusel, et sellised märgid võivad eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Selleks et täita kaubamärgi registreerimissüsteemi eesmärke, milleks on õiguskindluse ja usaldusväärse halduse tagamine, on ka oluline nõuda, et tähist on võimalik esitada registris viisil, mis võimaldab kaitse objekti täpselt kindlaks määrata on selge, täpne, iseenesest täielik, kergesti äratuntav, püsiv ja objektiivne. Tähist tuleks seepärast lubada esitada mis tahes asjakohasel kujul ja seega mitte tingimata graafiliselt, kui selleks on kasutatud üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat ning selline esitamine tagab rahuldavalt kõnealuse eesmärgi täitmise. [ME 4]

(14)  Lisaks tuleks kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjustest, mis on seotud kaubamärgi endaga, sealhulgas eristatavuse puudumine, või mis on seotud kaubamärgi ja varasemate õiguste vaheliste vastuoludega, koostada ammendav loetelu isegi juhul, kui mõningad neist põhjendustest on loetletud võimalusena liikmesriikide jaoks, kes sellest johtuvalt saaksid säilitada või kehtestada need põhjendused oma õigusnormides.

(15)  Tagamaks, et geograafilistele tähistele liidu õiguse muude instrumentidega tagatud kaitse taset kohaldatakse ühtselt ja ammendavalt kogu liidus keeldumise absoluutsete ja suhteliste põhjuste läbivaatamisel, peaks käesolev direktiiv sisaldama seoses geograafiliste tähistega samu sätteid, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 207/2009.

(16)  Registreeritud kaubamärgi eesmärk on eelkõige tagada kaubamärk kui päritolutähis ning sellega antav kaitse peaks olema absoluutne, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on identsed. Kaitse peaks kehtima ka siis, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on sarnased. Segiajamise tõenäosuse tõttu peab määratlema sarnasuse mõiste. Sellise kaitse eritingimus peaks olema tõenäoline segiajamine, mille hindamine sõltub mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ning identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest. Segiajamise tõenäosuse kindlakstegemise moodused ja eelkõige tõendite esitamise kohustus tuleks paika panna siseriiklike protseduurireeglitega, mille kohaldamist käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata.

(17)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt varem registreeritud kaubamärk on hiljem registreeritud kaubamärkidest ülimuslikum, on vaja kehtestada, et kaubamärgist tulenevate õiguste jõustamine ei piira õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”)(10) artikli 16 lõikega 1.

(18)  Asjakohane on sätestada, et kaubamärgi rikkumist saab teha kindlaks ainult juhul, kui on leitud, et rikkuvat märki või tähist on kasutatud kaubandustegevuse käigus eesmärgiga eristada kaupu või teenuseid nende kaubandusliku päritolu alusel. Muudel eesmärkidel kasutamise suhtes tuleks kohaldada siseriikliku õiguse sätteid.

(19)  Õiguskindluse ja selguse tagamiseks on vaja täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste jaoks, tuleks kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste kaubanduslik päritolu. [ME 5]

(20)  Kaubamärgiõiguse rikkumisena tuleks käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks nende kaubandusliku päritolu alusel.

(21)  Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane sätestada, et kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ(11).

(22)  Selleks et tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu ning piiramata samas WTO eeskirjade ja eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peaks registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on olulisel määral identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga. See ei tohiks piirata geneeriliste ravimite sujuvat transiiti kooskõlas Euroopa Liidu rahvusvaheliste kohustustega ning eelkõige vastavalt 14. novembril 2001. aastal toimunud WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPS-lepingut ja tervisekaitset käsitlevale Doha deklaratsioonile. [ME 55]

(22a)  Kaubamärgi omanikul peaks olema õigus võtta asjakohaseid õiguslikke meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad õigust paluda riigi tolliametil võtta kaupade suhtes, mis väidetavalt rikuvad tema õigusi, selliseid meetmeid nagu kinnipidamine ja hävitamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 608/2013(12). Õiguste omaniku taotlusel ja riskianalüüsi kriteeriumide alusel viivad tolliasutused läbi määruses (EL) nr 608/2013 sätestatud asjakohased menetlused. [ME 7]

(22b)  Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 28 on sätestatud, et õiguse omaja vastutab kahju kannatanud kauba valdaja ees, kui muu hulgas seoses kõnealuste kaupadega leitakse, et nendega ei rikuta intellektuaalomandi õigusi. [ME 8]

(22c)  Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid geneeriliste ravimite tõrgeteta transiidi tagamiseks. Seepärast ei tohiks kaubamärgi omanikul olla õigust takistada kolmandaid isikuid toomast äritegevuse raames kaupu liikmesriigi tolliterritooriumile sel põhjusel, et ravimi toimeaine rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus (INN) on oletatavasti või tegelikult sarnane registreeritud kaubamärgiga. [ME 9]

(23)  Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva võltsitud kauba sisenemist, eelkõige sellise internetimüügi raames, mille puhul toode turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, peaks kehtival viisil registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult võltsitud kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses. Selliste meetmete võtmise korral teavitatakse kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes. [ME 10]

(24)  Selleks et registreeritud kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad kinnitamisele eelnevad ettevalmistavad tegevused.

(25)  Kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste tähiste või märkide kasutamist, mida kasutatakse õiglaselt ning kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Selleks et luua kaubamärkide ja ärinimede jaoks võrdsed tingimused, peaks ärinimede kasutamine, millele antakse pidevalt piiramatu kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, hõlmama enda isikliku nime kasutamist. Veel peaks see hõlmama kirjeldavate või mitteeristuvate tähiste või märkide kasutamist üldiselt. Lisaks ei peaks omanikul olema õigust takistada kaubamärgi üldist õiglast ja ausat kasutamist, kui seda kasutatakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks.

(26)  Kaupade vaba liikumise põhimõttest tuleneb, et kaubamärgi omanikul ei tohi olla õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubamärki seoses kaupadega, mille tema on kõnealuse kaubamärgiga liidus ringlusse lasknud või mis on seal ringlusse lastud tema nõusolekul, kui kaubamärgiomanikul ei ole õiguspäraseid põhjusi olla kaupade täiendava turustamise vastu.

(27)  Õiguskindluse tõttu ja ilma, et ebaõiglaselt kahjustataks varasema kaubamärgi omaniku huve, on oluline sätestada, et varasema kaubamärgi omanik ei või nõuda tema kaubamärgist hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega esitada vastuväiteid kaubamärgi kasutamisele pärast seda, kui ta on teadlikult lubanud hilisema kaubamärgi kasutamist märkimisväärse aja jooksul, välja arvatud juhul, kui hilisema kaubamärgi taotlus on esitatud pahauskselt.

(28)  Õiguskindluse tagamiseks ja seaduslikult omandatud kaubamärgiõiguste kaitsmiseks on asjakohane ja vajalik sätestada, ilma et see mõjutaks põhimõtet, mille kohaselt hilisemat kaubamärki ei saa jõustada varasema kaubamärgi vastu, et varasemate kaubamärkide omanikel ei peaks olema õigust taotleda hilisema kaubamärgi andmise keelamist või selle kehtetuks tunnistamist või avaldada vastuseisu hilisema kaubamärgi kasutamisele, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil varasemat kaubamärki oli võimalik kehtetuks tunnistada või tühistada, näiteks kuna see ei olnud veel kasutamise abil omandanud eristatavust, või kui varasemat kaubamärki ei saanud jõustada hilisema kaubamärgi suhtes, sest vajalikud tingimused ei olnud täidetud, näiteks kui varasem kaubamärk ei olnud omandanud veel mainet.

(29)  Kaubamärgid täidavad eesmärki eristada kaupu ja teenuseid ning võimaldavad tarbijatel teha teadlikke valikuid vaid juhul, kui kaubamärke turul tegelikult kasutatakse. Kasutamisnõuet on vaja ka selleks, et vähendada liidus registreeritud ja kaitstud kaubamärkide koguarvu ning sellega omakorda vähendada kaubamärkide vahel tekkivate vastuolude arvu. Seepärast on oluline nõuda, et registreeritud kaubamärke peab ka tegelikult kasutama seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks need on registreeritud, või kui neid ei kasutata, peab neid olema võimalik tühistada viie aasta jooksul alates registreerimise kuupäevast. [ME 11]

(30)  Seega peaks registreeritud kaubamärk olema kaitstud ainult seni, kuni teda tegelikult kasutatakse ning varem registreeritud kaubamärk ei peaks võimaldama selle omanikul esitada vastuväiteid hilisema kaubamärgi vastu või taotleda selle kehtetuks tunnistamist, kui kõnealune omanik ei ole oma kaubamärki tegelikult kasutanud. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama, et kaubamärki ei või kasutada rikkumismenetluses, kui kaitsja vastuväite alusel on kindlaks tehtud, et kaubamärgi võiks tühistada, või kui hagi on esitatud hilisema õiguse vastu, et kaubamärgi oleks võinud tühistada ajal, mil omandati hilisem õigus.

(31)  Asjakohane on kehtestada, et kui Euroopa Liidu kaubamärgile on taotletud siseriikliku kaubamärgi vanemust ning seejärel on siseriiklikust kaubamärgist loobutud või sellel on lastud aeguda, võib kõnealuse siseriikliku kaubamärgi kehtivuse ikka vaidlustada. Vaidlustamine peaks piirduma olukordadega, mille puhul siseriikliku märgi oleks saanud tunnistada kehtetuks või tühistada ajal, mil märk kõrvaldati registrist.

(32)  Järjepidevuse huvides ja selleks, et hõlbustada liidus kaubamärkide kasutamist ärilistel eesmärkidel, tuleks kaubamärkide kui omandiõiguse objektide suhtes kohaldatavad eeskirjad viia kooskõlla eeskirjadega, mis on juba kehtestatud Euroopa Liidu kaubamärkidele, ning need peaksid sisaldama eeskirju loovutamise ja üleandmise, litsentsimise, asjaõiguse, sundtäitmise ja maksejõuetuse menetluste kohta.

(33)  Kollektiivkaubamärgid on tõestanud end kasuliku vahendina selliste kaupade või teenuste edendamiseks, millel on teatavad ühtsed omadused. Seepärast on asjakohane kohaldada siseriiklike kollektiivkaubamärkide suhtes eeskirju, mis on sarnased Euroopa kollektiivkaubamärkidele kohaldatavate eeskirjadega.

(34)  Selleks et hõlbustada ja parandada kaubamärgikaitse kättesaadavust ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust, peaks kaubamärkide registreerimise kord liikmesriikides olema tõhus ja läbipaistev ning järgima Euroopa Liidu kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega sarnaseid eeskirju. Selleks et saavutada ühtne ja tasakaalustatud kaubamärgisüsteem nii riiklikul kui ka liidu tasandil, peaksid kõik liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ametülesande korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, vaatama üksnes seda, kas puuduvad absoluutsed keeldumispõhjused. See ei peaks siiski piirama nende ametite õigust taotlejate taotluse korral teha otsinguid varasemate õiguste kohta üksnes teabe eesmärgil ning ilma, et see seaks piiranguid või et sellel oleks siduv mõju registreerimise edasisele protsessile, sealhulgas hilisemale vaidlustamismenetlusele. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas viia läbi keeldumispõhjuste ametiülesande korras läbivaatamine. [ME 12]

(35)  Õiguskindluse tagamiseks seoses kaubamärgiõiguste ulatusega ning selleks, et hõlbustada kaubamärgikaitse kättesaadavust, tuleks kaubamärgitaotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste määramisel ja klassifitseerimisel järgida kõigis liikmesriikides samu eeskirju ja see peaks olema ühtlustatud Euroopa Liidu kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid kindlaks määrata taotletava kaubamärgikaitse ulatuse ainult taotluse alusel, peaksid kaubad ja teenused olema määratud piisavalt selgelt ja täpselt. Üldmõistete kasutamist tuleks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu ja teenuseid.

(36)  Tulemusliku kaubamärgikaitse tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks vaidlustamise tõhusa halduskorra, mis võimaldab varasema kaubamärgiõiguste omanikul vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimise. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks halduskorra, mis on sarnane liidu tasandil Euroopa Liidu kaubamärkide suhtes kohaldatava korraga, et pakkuda tõhusaid vahendid kaubamärkide tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

(37)  Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid peaksid tegema omavahel ja Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ametiga Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi „amet”) koostööd kõigis kaubamärgi registreerimise ja haldamise valdkondades, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist, näiteks ühtsete või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine ja ajakohastamine konsulteerimise ja otsingute tegemise eesmärgil. Liikmesriikide bürood ja amet peaksid tegema edasist koostööd oma kõigis muudes tegevusvaldkondades, mis on olulised kaubamärkide kaitsmiseks liidus.

(38)  Käesolev direktiiv ei tohiks välistada liikmesriikide muude õigusnormide kui kaubamärke käsitlevate õigusnormide, näiteks ebaausat konkurentsi, tsiviilvastutust või tarbijakaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamist kaubamärkide suhtes.

(39)  Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping on siduvad kõigile liikmesriikidele. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted oleksid nimetatud konventsiooni ja lepingu sätetega täielikus kooskõlas. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad nimetatud konventsioonist ja lepingust. Vajaduse korral tuleks kohaldada asutamislepingu artikli 351 teist lõiku.

(40)  Kohustus võtta käesolev direktiiv üle siseriiklikusse õigusesse peaks piirduma nende sätetega, mille puhul on võrreldes varasema direktiiviga tegu sisulise muudatusega. Kohustus võtta üle sätted, mida ei muudeta, tuleneb varasemast direktiivist.

(41)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 2008/95/EÜ I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega.

(41a)  Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(13) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 11. juulil 2013(14), [ME 13]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõigi kaupade ja teenustega seotud kaubamärkide suhtes, mis on liikmesriigis registreeritud üksikkaubamärgina, kollektiivkaubamärgina või garantii- või sertifitseerimismärgina või mille registreerimiseks on esitatud avaldus, ning kõigi kaubamärkide suhtes, mis on registreeritud või mille registreerimiseks on esitatud avaldus Beneluxi intellektuaalomandibüroos või mille rahvusvaheline registreerimine kehtib liikmesriigis.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „büroo” – liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet või Beneluxi intellektuaalomandi büroo, kes vastutab kaubamärkide registreerimise eest;

b)  „amet” – määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 2 alusel loodud Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet Intellektuaalomandi Amet; [ME 15. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

c)  „register” – büroo peetav kaubamärkide register;

ca)  „varasemad kaubamärgid” –

i)  järgmised kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

—  Euroopa Liidu kaubamärgid;

—  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos;

—  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

ii)  Euroopa Liidu kaubamärgid, millel on määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt õigus vanemusnõudele võrreldes alapunkti i teises ja kolmandas taandes osutatud kaubamärkidega isegi juhul, kui viimati nimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda;

iii)  alapunktides i ja ii osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende registreerimist;

iv)  kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses. [ME 16]

cb)  „garantii- või sertifitseerimismärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest; [ME 17]

cc)  „kollektiivkaubamärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest. [ME 18]

2. peatükk

Kaubamärgiõigus

1. jagu

Tähised, millest kaubamärk võib koosneda

Artikkel 3

Tähised, millest kaubamärk võib koosneda

Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, värvid, kaupade või nende pakendi kuju või helid, kui on rakendatud üldkasutatavat tehnoloogiat

a)  selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest; ning

b)  selliseid tähiseid on võimalik registris esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti. [ME 19]

2. jagu

Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjused

Artikkel 4

Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise absoluutsed põhjused

1.  Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need kehtetuks tunnistada:

a)  tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda;

b)  kaubamärke, mis ei ole teistest eristatavad;

c)  kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)  kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;

e)  tähiseid, mis koosnevad ainult:

i)  kujust, mis tuleneb kaupade enda olemusest;

ii)  kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;

iii)  kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

f)  kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;

g)  kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu üldsust eksitada näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas;

h)  kaubamärke, mille kasutamiseks puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda või mis tuleb kehtetuks tunnistada tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artikli 6 ter kohaselt;

i)  kaubamärke, mida ei registreerita ega kasutata enam vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;

j)  kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette piiritusjookide, traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse. [ME 20]

ja)  kaubamärke, mis sisaldavad varasemaid sordinimesid või koosnevad varasematest sordinimedest, mis on registreeritud vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2100/94(15) seoses sama liiki tootega. [ME 21]

2.  Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad:

a)  muudes liikmesriikides, kui need riigid, kus registreerimistaotlus esitati;

b)  ainult juhul, kui võõrkeeles olev kaubamärk on tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde või mis tahes kasutatavas kirjastiilis. [ME 22]

3.  Kaubamärki peab olema võimalik tunnistada kehtetuks, kui taotleja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse pahauskselt. Liikmesriik võib ka sätestada, et sellist kaubamärki ei registreerita.

4.  Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei tohi registreerida või kui see on registreeritud, siis võib selle kehtetuks tunnistada, kui ja kuivõrd:

a)  selle kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt muude õigusaktide sätetele kui asjaomase liikmesriigi või liidu kaubamärgiõigus;

b)  kaubamärk sisaldab kõrge sümboolse väärtusega tähist, eelkõige religioosset sümbolit;

c)  kaubamärk sisaldab Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, mis pakuvad avalikkusele huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud liikmesriigi õigusaktide kohaselt oma nõusolekut nende registreerimiseks.

5.  Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast registreerimise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. Kaubamärki ei tunnistata kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. [ME 23]

6.  Liikmesriigid võivad näha ette, et lõiget 5 kohaldatakse ka siis, kui eristatavus tekkis pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ja enne registreerimiskuupäeva.

Artikkel 5

Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise suhtelised põhjused

1.  Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle kehtetuks tunnistada, kui:

a)  see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks kaubamärki taotletakse või mille jaoks see on registreeritud, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks on kaitstud varasem kaubamärk;

b)  identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga.

2.  Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:

a)  järgmised kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

i)  Euroopa kaubamärgid;

ii)  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos;

iii)  kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

b)  Euroopa kaubamärgid, millel on määruse (EÜ) nr 207/2009 kohaselt õigus vanemusnõudele võrreldes punkti a alapunktides ii ja iii osutatud kaubamärkidega isegi juhul, kui viimatinimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda;

c)  punktides a ja b osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende registreerimist;

d)  kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses. [ME 24]

3.  Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle kehtetuks tunnistada, kui:

a)  see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas selle registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, juhul kui varasem kaubamärk on omandanud selles liikmesriigis, kus registreerimist taotletakse või kus kaubamärk on registreeritud, või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul liidus, maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristatavust või mainet; [ME 25]

b)  kaubamärgi omaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku loata, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada;

c)  kaubamärgi võib segi ajada varasema kaubamärgiga, mis on kaitstud väljaspool liitu, kui taotluse esitamise kuupäeval kaubamärki endiselt tegelikult kasutati ja taotluse esitaja tegutses pahauskselt;

d)  kaubamärki ei registreerita ja seda enam ei kasutata vastavalt liidu õigusele, millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse. [ME 26]

4.  Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei registreerita või kui see on registreeritud, siis võib selle kehtetuks tunnistada, kui ja kuivõrd:

a)  õigused registreerimata kaubamärgile või muule kaubandustegevuses kasutatavale tähisele omandati enne hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeva ja kõnealune registreerimata kaubamärk või muu tähis annab selle omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine;

b)  kaubamärgi kasutamise võib keelata muu varasema õiguse tõttu kui lõikes 2 ja käesoleva lõike punktis a osutatud õigus, milleks on eelkõige:

i)  õigus nimele;

ii)  õigus isikuportreele;

iii)  autoriõigus;

iv)  tööstusomandiõigus.

5.  Liikmesriik võib lubada lubab, et asjakohaste tingimuste korral ei tule registreerimisest keelduda ega kaubamärki kehtetuks tunnistada, kui varasema kaubamärgi või varasemate õiguste omanik on hilisema kaubamärgi registreerimisega nõus. [ME 27]

6.  Iga liikmesriik võib sätestada, et erandina lõigetest 1 kuni 5 kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis enne direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva kehtinud registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjuseid kaubamärkide puhul, mille kohta on taotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva.

Artikkel 6

Kaubamärgi kehtetuks tunnistamise või tühistamise kindlakstegemine tagantjärele

Kui siseriiklikust kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda ning selle vanemust nõutakse Euroopa Liidu kaubamärgile, võib siseriikliku kaubamärgi kehtetuks tunnistamise või selle omaniku õiguste tühistamise teha kindlaks tagantjärele, tingimusel et kehtetuks tunnistamine või õiguste tühistamine oleks võinud toimuda ka ajal, mil kaubamärgist loobuti või sel lasti aeguda. Sellisel juhul lõpeb vanemuse mõjujõud.

Artikkel 7

Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused, mis on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega

Kui kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi kehtetuks tunnistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

Artikkel 8

Varasema kaubamärgi eristatavuse või maine puudumine, mis takistab registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist

Registreeritud kaubamärki ei tunnistata kehtetuks varasema kaubamärgi alusel järgmistel juhtudel:

a)  kui varasem kaubamärk, mida võib kehtetuks tunnistada vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele b, c või d ei olnud omandanud vastavalt artikli 4 lõikele 5 eristatavust registreeritud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks;

b)  kui kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõike 1 punktil b ning varasem kaubamärk ei olnud omandanud piisavat eristatavust, et toetada otsust segiajamise tõenäosuse kohta artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval;

c)  kui kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõikel lõike 3 punktil a ning varasemal kaubamärgil ei olnud mainet artikli 5 lõike 3 punkti a tähenduses registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval. [ME 28]

Artikkel 9

Nõustumisest tulenev kehtetuks tunnistamise välistamine

1.  Kui artikli 5 lõigete lõike 2 ja 3 artikli 5 lõike 3 punkti a tähenduses on varasema kaubamärgi omanik liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud kõnealuses liikmesriigis registreeritud hilisema kaubamärgi kasutamisega ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt. [ME 29]

2.  Iga liikmesriik võib kehtestada sätted, mille kohaselt lõiget 1 kohaldatakse artikli 5 lõike 4 punktis a või b osutatud mis tahes muu varasema õiguse omaniku suhtes.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ei ole hilisema registreeritud kaubamärgi omanikul õigust vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu.

3. jagu

Antavad õigused ja piirangud

Artikkel 10

Kaubamärgiga antavad õigused

1.  Kaubamärgi registreerimine annab omanikule ainuõiguse.

2.  Ilma et see piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata mis tahes tähist seoses kaupade või teenustega, kui:

a)  tähis on identne kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud ja kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste päritolu;

b)  ilma et see mõjutaks punkti a kohaldamist, on tähis , on identne või sarnane kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille jaoks on kaubamärk registreeritud, kui esineb risk, et üldsus võib need omavahel segi ajada;

c)  tähis on identne või sarnane kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks kõnealune kaubamärk on registreeritud, juhul kui kaubamärgil on liikmesriigis maine ja juhul kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.

3.  Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

a)  tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b)  kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;

c)  kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;

d)  tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana;

e)  tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamides;

f)  tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus direktiiviga 2006/114/EÜ.

4.  Samuti on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punkti c kohaselt selliste kaupade importi liitu, mis turustatakse väikesaadetisena, nagu on määratletud määruses (EL) nr 608/2013, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil kaubandustegevuses ning kui asjaomased kaubad, kaasa arvatud nende pakendid, kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest kaubamärgist eristada. Selliste meetmete võtmise korral peaksid liikmesriigid tagama, et kaupu tellinud üksikisikuid või üksusi teavitatakse meetmete põhjusest ning nende seaduslikest õigustest kauba saatja suhtes.

5.  Ilma et see piiraks WTO eeskirjade ja eelkõige GATTi transiidivabadust käsitleva V artikli kohaldamist, peab registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist. [ME-d 30 ja 56]

6.  Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt ei võinud tähise kasutamist lõike 2 punktis b või c osutatud tingimustel keelata enne kuupäeva, mil asjaomases liikmesriigis jõustuvad nõukogu esimese direktiivi 89/104/EMÜ(16) rakendamiseks vajalikud sätted, ei või tähise edasise kasutamise takistamiseks toetuda kaubamärgist tulenevatele õigustele.

7.  Lõigete 1, 2, 3 ja 6 kohaldamine ei mõjuta ühegi liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise vastu muul otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks, kui kõnealuse tähise põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.

Artikkel 11

Omaniku õiguste rikkumine kujunduse, pakendi või muude vahendite kasutamise teel

Kui on tõenäoline, et kujundust, pakendit või muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, kasutatakse kaupade ja teenuste puhul, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral rikutakse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaseid omaniku õigusi, on omanikul õigus keelata järgmine:

a)  kaubamärgiga käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 1 mõistes identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele, pakendile, märgistustele, siltidele, turvaelementidele, autentimisseadmetele või mis tahes muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda; [ME 31]

b)  kujunduse, pakendi, märgistuste, siltide, turvaelementide, autentimisseadmete või mis tahes muude vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine. [ME 32]

Artikkel 12

Kaubamärkide esitamine sõnaraamatutes

Kui kaubamärgi esitamine sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus sellises teatmeteoses jätab mulje, et tegemist on sellise kauba või teenuse üldnimetusega, mille jaoks on registreeritud kaubamärk, tagab teose avaldaja kaubamärgi omaniku taotlusel, et hiljemalt teose järgmises väljaandes lisatakse kaubamärgi esitusele märge selle kohta, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.

Artikkel 13

Agendi või esindaja nimele registreeritud kaubamärgi kasutamise keeld

1.  Kui kaubamärk on registreeritud asjaomase kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus ühele järgmisest:

a)  vaidlustada oma kaubamärgi kasutamine oma agendi või esindaja poolt;

b)  nõuda, et agent või esindaja loovutab kaubamärgi tema kasuks.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

Artikkel 14

Kaubamärgi mõju piirangud

1.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

a)  oma isiklikku nime ja aadressi;

b)  märke või tähiseid, mis ei ole eristatavad või mis näitavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

c)  kaubamärki kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul, kui kaubamärgi kasutamine:

i)   on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige lisaseadme või varuosa puhul;

ii)  toimub võrdleva reklaamimise käigus, mis vastab kõikidele direktiivis 2006/114/EÜ1 sätestatud tingimustele;

iii)  toimub selleks, et juhtida tarbijate tähelepanu selliste ehtsate toodete edasimüügile, mida müüs algselt kaubamärgi omanik või mida müüdi tema nõusolekul;

iv)  on ette nähtud kaubamärgi omaniku tootele või teenusele õiguspärase alternatiivi esitamiseks;

v)  on mõeldud paroodia, kunstilise eneseväljenduse, kriitika või kommentaari jaoks.

Esimest Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui kolmas isik kasutab seda kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. [ME 33]

2.  Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:

a)  kolmas isik jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe;

b)  kolmas isik kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaõiglaselt ära või kahjustab Euroopa kaubamärgi eristusvõimet või mainet. [ME 34]

2a.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kaubamärgi põhjendatud kasutamist mis tahes mitteärilisel eesmärgil. [ME 35]

3.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.

Artikkel 15

Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine

1.  Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamine seoses kaupadega, mille on kõnealuse kaubamärgi all liidu turule viinud kaubamärgi omanik või mis on seal turule viidud tema loaga.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata, kui omanikul on õiguspärane põhjus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.

Artikkel 16

Kaubamärgi kasutamine

1.  Kui omanik ei ole viie aasta jooksul pärast registreerimise kuupäeva liikmesriigis kaubamärki tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on olnud katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes artiklis 17, artikli 19 lõikes 1, artikli 46 lõikes 1 ja artikli 48 lõigetes 3 ja 4 ette nähtud piiranguid ja sanktsioone, välja arvatud juhul, kui kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused.

2.  Kui liikmesriik on ette näinud registreerimisele järgneva vaidlustamismenetluse, arvutatakse lõikes 1 osutatud viieaastast perioodi alates kuupäevast, mil kaubamärki ei saanud enam vaidlustada või juhul, kui vastulause on esitatud ja seda ei ole tagasi võetud, siis alates kuupäevast, mil vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus muutus lõplikuks.

3.  Kaubamärkide puhul, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, arvutatakse lõikes 1 osutatud viieaastast perioodi alates kuupäevast, mil kaubamärgi registreerimise taotlust ei saa enam tagasi lükata või vaidlustada. Kui vastulause on esitatud ja seda ei ole tagasi võetud, arvutatakse aega alates kuupäevast, mil vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus muutus lõplikuks.

3a.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud viieaastase perioodi alguskuupäev sisestatakse registrisse. [ME 36]

4.  Lõike 1 tähenduses käsitatakse kasutamisena ka järgmist:

a)  kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud omaniku nimel või ei;

b)  kaubamärgi kandmine kaupadele või nende pakendile asjaomases liikmesriigis ainult ekspordi eesmärgil.

5.  Kui kaubamärki kasutatakse omaniku nõusolekul, peetakse seda kaubamärgi kasutamiseks omaniku poolt.

Artikkel 17

Kasutamatajätmine kui kaitse rikkumismenetluses

Kaubamärgi omanikul on õigus keelata tähise kasutamine ainult ulatuses, mil määral tema õigusi ei saa artikli 19 kohaselt tühistada ajal, mil esitatakse rikkumismenetluse hagi.

Artikkel 18

Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses

1.  Rikkumismenetluses ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt artiklile 8, artikli 9 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 48 lõikele 3.

2.  Rikkumismenetluses ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõigetele 3 ja 4, artikli 54 lõigetele 1 ja 2 või artikli 57 lõikele 2.

3.  Kui kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust rikkumismenetlustes keelata varasema kaubamärgi kasutamist, isegi kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu.

4. jagu

Kaubamärgiõiguste tühistamine

Artikkel 19

Tegeliku kasutamise puudumine tühistamise põhjusena

1.  Kaubamärgi võib tühistada, kui seda ei ole liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.

2.  Keegi ei tohi taotleda kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viie aasta pikkuse perioodi lõpu ja tühistamise taotluse esitamise vahelisel ajal.

3.  Kui kasutamine algas või jätkus kolm kuud enne tühistamise taotluse esitamist, kuid kõige varem mittekasutuse viie järjestikuse aasta pikkuse perioodi lõppedes, jäetakse see tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada tühistamise taotluse esitamise võimalusest.

Artikkel 20

Üldnimeks või eksitavaks tähiseks muutumine tühistamise põhjusena

Kaubamärgi võib tühistada juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:

a)  on kaubamärk omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimeks, mille jaoks ta on registreeritud;

b)  on kaubamärki selle omaniku poolt või tema loal nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, kasutatud selliselt, et kaubamärk võib avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

Artikkel 21

Kaubamärgi tühistamise põhjused, mis on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega

Kui kaubamärgi tühistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi tühistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

5. jagu

Kaubamärgid kui omandiõiguse objektid

Artikkel 22

Registreeritud kaubamärkide üleandmine

1.  Kaubamärgi võib lahus ettevõtte üleandmisest anda üle mõne kauba või teenuse või kõigi kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2.  Kogu ettevõtte üleandmisega kaasneb ka kaubamärgi üleandmine, kui ei ole vastupidist kokkulepet või kui asjaolud ei nõua selgelt vastupidist toimimist. Seda sätet kohaldatakse ka ettevõtte üleandmise lepingulise kohustuse suhtes.

3.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vormistatakse kaubamärgi loovutamine kirjalikult ja see nõuab lepingupoolte allkirju, kui selline toiming ei tulene kohtuotsusest; muul juhul on see õigustühine. [ME 37]

4.  Ühe poole taotluse alusel märgitakse üleandmine registrisse ja avaldatakse, kui taotlev pool on esitanud asutusele üleandmist tõendavad dokumendid. [ME 38]

5.  Kuni üleandmist ametile ei ole registrisse kantud laekunud üleandmise registreerimise taotlust, ei saa õigusjärglane kaubamärgi registreerimisest tulenevaid õigusi teostada kolmandate isikute suhtes. [ME 39]

6.  Kui bürooga suhtlemisel tuleb järgida tähtaegu, võib õigusjärglane esitada vastavad teatised büroole pärast seda, kui registreerimistaotlus on büroole laekunud.

Artikkel 23

Asjaõigus

1.  Kaubamärki võib ettevõttest sõltumatult seada pandiks ning see võib olla asjaõiguse esemeks.

2.  Ühe osapoole taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 24

Sundtäitmine

1.  Kaubamärgi suhtes võib kohaldada sundtäitmist.

2.  Ühe osapoole taotluse alusel märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 25

Maksejõuetusmenetlus

Kui kaubamärk on seotud maksejõuetusmenetlusega, tehakse pädeva asutuse taotluse alusel registrisse sellekohane kanne ja avaldatakse see.

Artikkel 26

Litsentsimine

1.  Kaubamärk võib olla litsentsi objektiks ühe või kõigi kaupade või teenuste osas, mille jaoks ta on registreeritud, kogu asjaomases liikmesriigis või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2.  Kaubamärgi omanik võib kasutada sellest kaubamärgist tulenevaid õigusi sellise litsentsisaaja suhtes, kes rikub oma litsentsilepingu sätteid seoses:

a)  selle kestusega;

b)  kaubamärgi registreeritud kasutusviisiga;

c)  litsentsi objektiks olevate kaupade ja teenuste ulatusega;

d)  territooriumiga, kus võib kaubamärki kinnitada, või

e)  litsentsisaaja valmistatavate kaupade või pakutavate teenuste kvaliteediga.

3.  Ilma et see mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsisaaja algatada menetluse kaubamärgi rikkumise suhtes üksnes selle omaniku nõusolekul. Ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse siiski algatada, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud.

4.  Litsentsisaajal on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus kaubamärgi omaniku esitatud hagiga.

5.  Ühe osapoole taotluse alusel märgitakse litsentsi andmine või üleandmine seoses kaubamärgiga registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 27

Kaubamärgi taotlus omandiõiguse objektina

Kaubamärgi taotluste suhtes kohaldatakse artikleid 22–26.

6. jagu

Garantiimärgid, sertifitseerimismärgid ja kollektiivkaubamärgid

Artikkel 28

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „garantii- või sertifitseerimismärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest;

2)  „kollektiivkaubamärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest. [ME 40]

Artikkel 29

Garantiimärgid ja sertifitseerimismärgid

1.  Liikmesriigid võivad sätestada garantii- või sertifitseerimismärkide registreerimise.

2.  Liikmesriigid võivad sätestada, et garantii- ja sertifitseerimismärke ei registreerita, või et nende omanike õigused tühistatakse või need tunnistatakse kehtetuks põhjustel, mida ei ole nimetatud artiklites 3, 19 ja 20, kui kõnealuste märkide funktsioon seda eeldab.

3.  Garantii- või sertifitseerimismärk, mis koosneb märkidest või tähistest, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Eelkõige ei tohi sellise märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

Artikkel 30

Kollektiivkaubamärgid

1.  Liikmesriigid sätestavad kollektiivkaubamärkide registreerimise.

2.  Kollektiivkaubamärki võivad taotleda valmistajate, tootjate, teenuseosutajate ja kaubastajate ühendused, kellel võib nende suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt olla igasuguseid õigusi ja kohustusi, kes võivad sõlmida lepinguid või sooritada muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjades hagejaks või kostjaks, ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

3.  Erandina artikli 4 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla kollektiivkaubamärgid.

Kollektiivkaubamärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Eelkõige ei tohi sellise märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

Artikkel 31

Kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad

1.  Kollektiivkaubamärgi taotleja esitab ametile selle kasutamist reguleerivad eeskirjad. [ME 41]

2.  Kasutamist reguleerivates eeskirjades täpsustatakse isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, ühenduse liikmeks oleku tingimused ja kaubamärgi kasutamise tingimused, sealhulgas sanktsioonid. Artikli 30 lõikes 3 osutatud kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad peavad lubama igal isikul, kelle kaubad või teenused on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast, saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks.

Artikkel 32

Taotluse tagasilükkamine

1.  Lisaks kaubamärgi taotluse artiklites 4 ja 5 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi, kui artikli 28 lõike 2, artikli 30 või 31 sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2.  Kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada kaubamärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks.

3.  Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 33

Kollektiivkaubamärkide kasutamine

Artiklis 16 sätestatud nõuded peavad olema täidetud, kui kollektiivkaubamärki tegelikult kasutab vastavalt artiklile 16 mis tahes isik, kellel on luba seda kasutada.

Artikkel 34

Kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine

1.  Kollektiivkaubamärgi omanik peab esitama büroole kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.

2.  Muudatust nimetatakse registris, välja arvatud juhul, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 31 nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 32 osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3.  Artikli 42 lõiget 2 kohaldatakse kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes.

4.  Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.

Artikkel 35

Isikud, kellel on õigus esitada rikkumise suhtes hagi

1.  Artikli 26 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mis tahes isiku suhtes, kellel on luba kasutada kollektiivkaubamärki.

2.  Kollektiivkaubamärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 36

Tühistamise täiendavad põhjused

Lisaks artiklite 19 ja 20 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse kollektiivkaubamärgi omaniku õigused büroole esitatud taotluse või rikkumisemenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a)  omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks kaubamärgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, mille muudatused on vastavalt registris nimetatud;

b)  luba omavad isikud on kasutanud kaubamärki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 32 lõikes 2 osutatud viisil;

c)  kaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on kajastatud registris vastuolus artikli 34 lõikega 2, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik kasutamist reguleerivaid eeskirju täiendavalt muutes täidab kõnealuse artikliga ette nähtud nõudeid.

Artikkel 37

Täiendavad kehtetuks tunnistamise põhjused

Lisaks artiklites 4 ja 5 sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 32 sätete vastaselt registreeritud kollektiivkaubamärk kehtetuks, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik täidab artikliga 32 ette nähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega.

3. peatükk

Menetlused

1. jagu

Taotluse esitamine ja registreerimine

Artikkel 38

Taotlusele esitatavad tingimused

1.  Kaubamärgi registreerimise taotlus sisaldab vähemalt järgmist: [ME 42]

a)  kaubamärgi registreerimise avaldus;

b)  andmed taotleja identifitseerimiseks;

c)  loetelu kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse;

d)  kaubamärgi reproduktsioon.

2.  Kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ja vajaduse korral lõiv ühe või mitme klassi kohta.

Artikkel 39

Taotluse esitamise kuupäev

1.  Kaubamärgitaotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab büroole dokumendid artiklis 38 sätestatud teabega.

2.  Liikmesriigid võivad lisaks sätestada, et taotluse esitamise kuupäeva määramine sõltub põhitaotluse või registreerimise lõivu tasumisest.

Artikkel 40

Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine

1.  Kaubad ja teenused, mille suhtes kohaldatakse registreerimist, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega (edaspidi „Nizza klassifikatsioon”).

2.  Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille jaoks taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Kaupade ja teenuste loetelu alusel saab iga kauba või teenuse klassifitseerida ainult ühte Nizza klassifikatsiooni klassi.

3.  Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad selguse ja täpsuse nõuetele.

4.  Büroo lükkab taotluse tagasi seoses ebaselgete või ebatäpsete mõistetega, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust büroo poolt selleks kehtestatud tähtajaks. Selguse ja õiguskindluse eesmärgil peavad omavahel koostööd tegevad bürood koostama nimekirja, mis kajastab nende vastavaid haldustavasid seoses kaupade ja teenuste klassifitseerimisega.

5.  Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, nagu see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, et see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.

6.  Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitatakse rühmitab taotleja kaubad ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitab rühmad esitatakse klasside järjekorras. [ME 43]

7.  Kaupade ja teenuste klassifikatsioonil on ainult halduslik otstarve. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi, ning kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.

Artikkel 41

Ametiülesannete korras läbivaatamine

Bürood vaatavad oma ametiülesannete korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, üksnes seda, kas puuduvad artiklis 4 sätestatud keeldumise absoluutsed põhjused. [ME 44]

Artikkel 42

Kolmandate isikute vastuväited

1.  Enne kaubamärgi registreerimist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel artikli 4 kohastel põhjustel kaubamärki ei registreerita ametiülesannete korras. Nad ei osale büroo menetlustes.

2.  Lisaks lõikes 1 osutatud põhjustele võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid konkreetsetel põhjustel, mille alusel tuleks kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi lükata artikli 32 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

2a.  Liikmesriikidelt, kes on kehtestanud vaidlustamise korra artiklis 4 sätestatud absoluutsete põhjuste alusel, ei nõuta käesoleva artikli rakendamist. [ME 45]

Artikkel 43

Taotluste ja registreeringute jagamine

Taotleja või omanik võib büroole taotluse esitamisel jagada kaubamärgitaotluse või registreeringu üheks või enamaks eraldiseisvaks taotluseks või registreeringuks.

Artikkel 44

Lõivud

Kaubamärgi registreerimise ja pikendamisega kaasneb täiendav lõiv kaupade ja teenuste iga klassi eest peale esimese klassi.

2. jagu

Vaidlustamise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord

Artikkel 45

Vaidlustamiskord

1.  Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra, mille alusel vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimine artiklis 5 sätestatud põhjustel.

2.  Lõikes 1 osutatud halduskorraga nähakse ette, et vähemalt artikli 4 lõike 1 punktis i, artikli 5 lõigetes lõikes 2 ja artikli 5 lõike 3 punktis a osutatud varasema õiguse omanikul peab olema võimalus esitada vastulause. Vastulause võib olla esitatud ühe või mitme varasema õiguse alusel, eeldusel, et kõik need kuuluvad ühele ja samale omanikule, ning kaupade või teenuste selle osa või siis terviku alusel, millega seoses varasem õigus on registreeritud või taotletud, ning see võib olla esitatud kaupade või teenuste selle osa või terviku kohta, millega seoses vaidlustatud kaubamärki taotletakse. [ME 46]

3.  Vaidlustamismenetluse käigus antakse osapooltele antakse nende ühisel taotlusel vähemalt kaks kuud aega enne vaidlustamismenetluste algust, et vastaspool ja taotleja saaksid pidada läbirääkimisi vaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks. [ME 47]

Artikkel 46

Kasutamatajätmine kui kaitse vaidlustamismenetluses

1.  Haldusliku vaidlustamisemenetluse puhul, kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks on möödunud viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud võtta tegelikult kasutusele vastavalt artiklile 16, peab taotleja taotluse korral varasema kaubamärgi omanik, kes on esitanud vastulause, esitama tõendid, et varasemat kaubamärki on tegelikult artikli 16 kohaselt kasutatud viieaastasel perioodil, mis eelnes hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevale või prioriteedikuupäevale, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjendused. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi.

2.  Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, käsitatakse seda lõikes 1 sätestatud vastulause läbivaatamisel registreerituks ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste puhul.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui varasem kaubamärk on Euroopa Liidu kaubamärk. Sellisel juhul määratakse Euroopa Liidu kaubamärgi tegelik kasutamine kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 15.

Artikkel 47

Tühistamise või kehtetuks tunnistamise kord

1.  Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise jaoks. [ME 48]

2.  Tühistamise halduskorraga nähakse ette, et kaubamärk tuleb tühistada artiklites 19 ja 20 sätestatud põhjustel.

3.  Kehtetuks tunnistamise halduskorraga nähakse ette, et kaubamärk tunnistatakse kehtetuks vähemalt ühel järgmistest põhjustest:

a)  kaubamärki ei oleks tulnud registreerida, sest see ei vasta artiklis 4 sätestatud nõuetele;

b)  kaubamärki ei oleks tulnud registreerida, sest oli olemas varasem õigus artikli 5 lõigete 2 ja 3 tähenduses.

4.  Halduskorraga nähakse ette, et vähemalt järgmised isikud saavad esitada tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse:

a)  lõike 2 ja lõike 3 punkti a korral iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes on asutatud valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate või tarbijate huvide esindamiseks ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks;

b)  lõike 3 punkti b korral artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud varasema õiguse omanik.

4a.  Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus võib olla esitatud kaupade või teenuste selle osa või terviku kohta, millega seoses vaidlustatud kaubamärk on registreeritud. [ME 49]

4b.  Kehtetuks tunnistamise taotlus võib olla esitatud ühe või mitme varasema õiguse alusel, eeldusel, et kõik need kuuluvad ühele ja samale omanikule. [ME 50]

Artikkel 48

Kasutamatajätmine kui kaitse menetlustes, mille eesmärk on kehtetuks tunnistamine

1.  Haldusmenetlustes Menetlustes, mille eesmärk on kaubamärgi kehtetuks tunnistamine registreeritud kaubamärgi alusel, millel on varasem taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev, peab juhul, kui hilisema kaubamärgi omanik seda taotleb, esitama varasema kaubamärgi omanik tõendid, et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevale eelnenud viieaastase perioodi jooksul on varasemat kaubamärki vastavalt artiklile 16 tegelikult kasutatud seoses kaupade või teenustega, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud ning millele ta viitab oma taotluse põhjusena, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused, tingimusel et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevaks on möödunud see viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud tegelikult kasutusele võtta. [ME 51]

2.  Kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks on möödunud viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud võtta tegelikult kasutusele vastavalt artiklile 16, peab varasema kaubamärgi omanik lisaks lõikes 1 nõutud tõendile esitama tõendi, et kaubamärki on tegelikult kasutatud viieaastasel perioodil, mis eelnes taotluse esitamise kuupäevale või prioriteedikuupäevale, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjendused.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendite puudumisel tuleb varasema kaubamärgi alusel kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi lükata.

4.  Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vastavalt artiklile 16 vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, käsitatakse seda kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel registreerituna ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste jaoks.

5.  Lõikeid 1–4 kohaldatakse, kui varasem kaubamärk on Euroopa Liidu kaubamärk. Sellisel juhul määratakse Euroopa Liidu kaubamärgi tegelik kasutamine kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 15.

Artikkel 49

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

1.  Tühistamise taotluse esitamise kuupäevast alates ei ole registreeritud kaubamärgil käesolevas direktiivis sätestatud toime, kuivõrd omaniku õigused on tühistatud. Ühe poole taotlusel võib otsuses kindlaks määrata varasema kuupäeva, mil ilmnes üks tühistamise põhjustest.

2.  Loetakse, et registreeritud kaubamärgil on algusest peale puudunud käesoleva direktiivi kohane toime sellises ulatuses, millises kaubamärk on kehtetuks tunnistatud.

3. jagu

Registreerimise kehtivus ja pikendamine

Artikkel 50

Registreerimise kehtivus

1.  Kaubamärk registreeritakse kümneks aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast.

2.  Registreerimist võib pikendada artikli 51 kohaselt kümne aasta kaupa.

Artikkel 51

Pikendamine

1.  Kaubamärgi registreeringu kehtivust pikendatakse kaubamärgiomaniku või tema poolt volitatud mis tahes isiku taotlusel, tingimusel et pikendamise lõivud on tasutud.

2.  Büroo teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele, kellel on seoses kaubamärgiga registreeritud õigused, piisavalt aegsasti enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui sellist teavet ei edastata, ei vastuta büroo selle eest.

3.  Pikendamistaotlus esitatakse ja pikendamise lõivud tasutakse kaitse tähtaja lõppemise kuu viimasele päevale eelneva kuue kuu jooksul. Selle tegematajätmise korral võib taotluse esitada täiendava kuuekuulise perioodi jooksul pärast esimeses lauses osutatud päeva. Pikendamise lõiv ja täiendav lõiv tuleb tasuda kõneluse täiendava perioodi jooksul.

4.  Kui taotlus esitatakse või lõivud tasutakse ainult seoses osade kaupade või teenustega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, pikendatakse registreeringut ainult nende kaupade või teenuste puhul.

5.  Pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamine registreeritakse ja avaldatakse.

3.ajagu

Teabevahetus ametiga

Artikkel 51a

Teabevahetus ametiga

Menetluste osalised või esindajate nimetamise korral nende esindajad määravad igasuguse ametliku teabe vahetamiseks ametiga ametliku aadressi, mis asub ühes liikmesriikidest. [ME 53]

4. peatükk

Halduskoostöö

Artikkel 52

Koostöö kaubamärgi registreerimise ja haldamise valdkonnas

Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad tõhusat koostööd omavahel ja ametiga, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist ning saavutada kaubamärkide läbivaatamisel ja registreerimisel ühtseid ühtsemaid tulemusi. [ME 52]

Artikkel 53

Koostöö muudes valdkondades

Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad ametiga tõhusat koostööd kõigis oma tegevusvaldkondades, välja arvatud artiklis 52 osutatud valdkonnad, mis on seotud kaubamärkide kaitsmisega liidus. [ME 54]

5. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 54

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad artiklite 2–6, 8–14, 16, 17, 18, 22–28 ja 30–53 täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 55

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2008/95/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [päev pärast käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäeva], ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 2008/95/EÜ I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 56

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 7, 15, 19, 20, 21 ja 54–57 kohaldatakse alates [päev pärast käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäeva].”

Artikkel 57

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2008/95/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

---

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikli 3 lõike 1 punktid a–h

Artikli 4 lõike 1 punktid a–h

---

Artikli 4 lõike 1 punktid i ja j

---

Artikli 4 lõige 2 ja lõike 3 esimene lause

Artikli 3 lõike 2 punktid a–c

Artikli 4 lõike 4 punktid a–c

Artikli 3 lõike 2 punkt d

Artikli 3 lõike 3 esimene lause

Artikli 3 lõike 3 teine lause

Artikli 4 lõiked 1 ja 2

Artikli 4 lõige 3 ja lõike 4 punkt a

---

Artikli 4 lõike 4 punkt g

---

Artikli 4 lõike 4 punktid b ja c

Artikli 4 lõike 4 punktid d–f

Artikli 4 lõiked 5 ja 6

---

Artikli 5 lõike 1 esimene sissejuhatav lause

Artikli 5 lõike 1 teine sissejuhatav lause

Artikli 5 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõike 3 punktid a–c

---

Artikli 5 lõike 3 punkt d

---

---

Artikli 5 lõiked 4 ja 5

---

---

---

Artikli 6 lõike 1 punktid a–c

---

Artikli 6 lõige 2

Artikkel 7

Artikli 8 lõiked 1 ja 2

---

Artikkel 9

Artikli 10 lõike 1 esimene lõik

---

Artikli 10 lõike 1 teine lõik

Artikli 10 lõige 2

Artikli 10 lõige 3

Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikli 11 lõige 4

---

Artikli 12 lõike 1 esimene lõik

Artikli 12 lõike 1 teine lõik

Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 12 lõige 2

Artikkel 13

Artikkel 14

---

---

---

Artikli 15 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

---

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikli 4 lõike 3 teine lause

Artikli 4 lõige 5

Artikli 4 lõige 6

Artikli 5 lõiked 1 ja 2

Artikli 5 lõike 3 punkt a

Artikli 5 lõike 3 punkt b

Artikli 5 lõike 3 punkt c

Artikli 5 lõike 3 punkt d

Artikli 5 lõike 4 punktid a ja b

---

Artikli 5 lõiked 5 ja 6

Artikkel 8

Artikli 10 lõige 1

Artikli 10 lõike 2 sissejuhatav lause

Artikli 10 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 10 lõige 2

Artikli 10 lõike 3 punktid a–c

Artikli 10 lõike 3 punkt d

Artikli 10 lõike 3 punkt e

Artikli 10 lõike 3 punkt f

Artikli 10 lõiked 4 ja 5

Artikli 10 lõiked 6 ja 7

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikli 14 lõike 1 punktid a–c

Artikli 14 lõige 2

Artikli 14 lõige 3

Artikkel 15

Artikli 26 lõiked 1 ja 2

Artikli 26 lõiked 3–5

Artikkel 9

Artikli 16 lõige 1

Artikli 16 lõiked 2 ja 3

Artikli 10 lõige 4

Artikli 10 lõige 5

---

Artikli 48 lõiked 1–3

Artikli 46 lõige 1

Artikkel 17

Artikkel 17, artikli 46 lõige 2 ja artikli 48 lõige 4

Artikkel 18

Artikli 19 lõige 1

Artikli 19 lõige 2

Artikli 19 lõige 3

Artikkel 20

Artikkel 7 ja artikkel 21

Artikkel 6

Artiklid 22–25

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikli 29 lõiked 1 ja 2

Artikli 29 lõige 3

Artikkel 30 kuni artikli 54 lõige 1

Artikli 54 lõige 2

Artikkel 55

Artikkel 56

Artikkel 57

_____________

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 42.
(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(3) ELT C 327, 12.11.2013, lk 42.
(4)Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).
(6)Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).
(7)COM(2008)0465.
(8)ELT C 140, 29.5.2010, lk 22.
(9)COM(2011)0287.
(10)EÜT L 336, 23.12.1994, lk 213.
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 28.6.2013, lk 15).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(14) ELT C 32, 4.2.2014, lk 23.
(15) Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).
(16) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1).


Kriminaaltulu arestimine ja konfiskeerimine ***I
PDF 190kWORD 36k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (COM(2012)0085 – C7-0075/2012 – 2012/0036(COD))
P7_TA(2014)0120A7-0178/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0085),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 82 lõiget 2 ja artikli 83 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0075/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 10. oktoobri 2012. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 4. detsembri 2012. aasta arvamust,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 3. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A7-0178/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus

P7_TC1-COD(2012)0036


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/42/EL) lõplikule kujule).

(1)ELT C 299, 4.10.2012, lk 128.
(2) ELT C 391, 18.12.2012, lk 134.


Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet (Europol) ***I
PDF 703kWORD 311k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK (COM(2013)0173 – C7-0094/2013 – 2013/0091(COD))
P7_TA(2014)0121A7-0096/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0173),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 88 ja artikli 87 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon ettepaneku esitas (C7-0094/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Belgia esindajatekoja, Saksamaa Liidunõukogu ja Hispaania Parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni aruannet ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0096/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  rõhutab, et Europoli volituste laiendamise suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013 kokkuleppe ( eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(1) punkti 31; toonitab, et seadusandliku institutsiooni mis tahes otsus sellise laiendamise poolt võetakse vastu, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide otsuseid iga-aastase eelarvemenetluse raames;

3.  nõuab, et kui Euroopa Parlament ja nõukogu on määruses kokku leppinud, võtaks komisjon seda kokkulepet täiel määral arvesse, et täita Europoli vajadused eelarve ja personali osas, arvestades ka Europoli uusi ülesandeid, eelkõige küberkuritegevusevastase võitluse Euroopa keskust, kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduse (detsentraliseeritud ametite kohta) punktiga 42;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ameti (Europol) asutamist ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused nõukogu otsus 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK [ME 1]

P7_TC1-COD(2013)0091


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 88 ja artikli 87 lõike 2 punkti b, [ME 2]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Europol loodi nõukogu otsusega 2009/371/JSK(3) Euroopa Liidu asutusena, mida rahastatakse liidu üldeelarvest ja mille eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Otsus 2009/371/JSK asendas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti asutamise konventsiooni (Europoli konventsioon)(4).

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks tuleb selle kohaselt ette näha ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide koostöös toimuv Europoli tegevuse kontrollimise kord kooskõlas ELi lepingu artikli 12 punktiga c ja protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artikliga 9, et parandada Europoli demokraatlikku õiguspärasust ja aruandekohustust Euroopa kodanike ees. Seepärast tuleb otsus 2009/371/JSK asendada määrusega, millega sätestatakse parlamentaarse kontrolli eeskirjad. [ME 3]

(3)  Euroopa Politseikolledž (CEPOL) loodi otsusega 2005/681/JSK(5) riiklike politseijõudude vahelise koostöö lihtsustamiseks Euroopa mõõtmega politseitööd käsitleva koolitustegevuse korraldamise ja koordineerimise kaudu. [ME 4]

(4)  Programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”(6) kohaselt peaks Europolist saama „liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele”. Europoli tegevuse hindamise tulemuste kohaselt tuleks Europoli operatiivtegevus selle eesmärgi saavutamiseks muuta veelgi tulemuslikumaks. Stockholmi programmis on sätestatud ka eesmärk luua algupärane Euroopa õiguskaitsekultuur, luues Euroopa koolituskavad ja vahetusprogrammid kõikide asjakohaste õiguskaitsetöötajate jaoks nii liikmesriikides kui ka liidu tasandil. [ME 5]

(5)  Ulatuslikud kuritegelikud ja terrorivõrgustikud kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu sisejulgeolekule ning tema kodanike turvalisusele ja elatusallikatele. Olemasolevad ohuhinnangud näitavad, et kuritegelikud rühmitused tegelevad järjest enam mitme kuriteoliigiga ja tegutsevad piiriüleselt. Liikmesriikide õiguskaitseasutused peavad seetõttu tegema tihedamat koostööd teiste liikmesriikide vastavate asutustega. Seejuures on oluline muuta Europol võimeliseks rohkem toetama liikmesriike liiduüleses kuritegevuse ennetamisel, analüüsimisel ja uurimisel. Seda seisukohta kinnitavad kinnitab ka otsuste otsuse 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK hinnangud hinnang. [ME 6]

(6)  Arvestades Europoli ja CEPOLi ülesannete seotust, suurendaks kahe ameti liitmine ja nende tegevuse optimeerimine operatiivtegevuse tõhusust, koolituse asjakohasust ja liidu politseikoostöö tulemuslikkust. [ME 7]

(7)  Seetõttu tuleks otsused otsus 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK tunnistada kehtetuks ning asendada see käesoleva määrusega, milles järgitakse mõlema otsuse rakendamisel saadud kogemusi. Käesoleva määruse alusel asutatud Europol asendaks Europoli ja CEPOLit ning võtaks üle nende ülesanded, mis on sätestatud kahes kehtetuks tunnistatud otsuses.

(8)  Kuna suur osa kuritegevusest on piiriülene, Europol peaks toetama ja tugevdama liikmesriikide tegevust ja nende koostööd kaht või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Kuna üks suurimaid julgeolekuohte on terrorism kujutab endast ohtu liidu jaoks, peaks Europol aitama liikmesriikidel käsitleda sellealaseid ühiseid probleeme. ELi õiguskaitseasutusena peaks Europol toetama ja tugevdama ka meetmeid ja koostööd seoses ELi huve mõjutavate kuriteoliikide lahendamisega. Samuti peaks ta pakkuma tuge selliste Europoli pädevusalas toimuvate seotud kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel, mille eesmärk on selliseid tegusid toime panna või toimepanemisele sellele kaasa aidata, hankida selleks vahendeid ja tagada toimepanijate karistamatus. [ME 9]

(9)  Europol peaks tagama iga astme õiguskaitsetöötajate koolituse parema kvaliteedi, sidususe ja järjepidevuse selges koolitusvajaduste raamistikus. [ME 10]

(10)  Europol peaks saama taotleda, et liikmesriigid algataksid, viiksid läbi või koordineeriksid kriminaaluurimisi erijuhtudel, kui piiriülene koostöö loob lisaväärtust. Europol peaks sellistest taotlustest teavitama Eurojusti. Europol peaks taotlust põhjendama. [ME 11]

(10a)  Europol peaks pidama arvestust Europoli eesmärkidega seotud kuritegude uurimiseks moodustatud ühiste uurimisrühmade tegevuses osalemise üle. [ME 12]

(10b)  Kui Europoli ja liikmesriikide vahel on loodud koostöö seoses konkreetse uurimisega, tuleks Europoli ja nende hõlmatud liikmesriikide vahel koostada selged sätted, milles määratletakse teostatavad eriülesanded, liikmesriikide uurimis- ja kohtumenetlustes osalemise ulatus ja vastutusalade jaotus ning kohaldatav õigus kohtuliku järelevalve teostamiseks. [ME 13]

(11)  Selleks et Europol suudaks liidu teabevahetuskeskusena tõhusamalt tegutseda, tuleb liikmesriike kohustada esitama Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikke andmeid. Selliste kohustuste täitmisel peaksid tuleb liikmesriikidel ennekõike pidada silmas, et esitada tuleb ainult sellist teavet, mida on vaja ELi asjakohaste poliitikavahendite raames strateegiliselt ja operatiivselt oluliseks peetavate kuritegudega võitlemiseks, ning samuti tuleb märkida, millisest allikast andmed pärinevad. Liikmesriigid peaksid esitama Europolile ka koopia kahepoolsetest ja mitmepoolsetest teabevahetustest teiste liikmesriikidega, kui need käsitlevad Europoli eesmärkidega seotud kuritegevust. Samal ajal peaks Europol suurendama toetust liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse tihendamisele. Europolil tuleb esitada kõikidele liidu institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele aastaaruanne selle kohta, mil määral iga liikmesriik Europolile teavet esitab. [ME 14]

(12)  Tõhusa koostöö tagamiseks Europoli ja liikmesriikide vahel tuleks igas liikmesriigis asutada siseriiklik üksus. See Määrusega tuleks säilitada Europoli siseriiklike üksuste roll siseriiklike huvide tagaja ning kaitsjana ametis. Siseriiklik üksus peaks põhimõtteliselt toimima kontaktkeskusena jääma Europoli ning riiklike õiguskaitseasutuste ja õiguskaitsealase koolitusega tegelevate ja pädevate asutuste vahel vaheliseks kontaktpunktiks, nii oleks sel keskne ja koordineeriv roll liikmesriigi koostöös Europoliga ja Europoli vahendusel, samuti kindlustaks see, et iga liikmesriik vastab Europoli nõuetele ühtsel viisil. Et tagada Europoli ja siseriiklike üksuste vahel pidev ja tõhus teabevahetus ning hõlbustada nende koostööd, peaks iga siseriiklik üksus lähetama Europoli juurde vähemalt ühe kontaktametniku. [ME 15]

(13)  Arvestades mõne liikmesriigi detsentraliseeritud struktuuri ja vajadust tagada teatavatel juhtudel kiire teabevahetus, tuleks Europolil võimaldada teha konkreetse uurimise käigus vahetut koostööd liikmesriikide õiguskaitseasutustega, hoides seejuures Europoli siseriiklikke üksusi toimuvaga kursis.

(14)  Selleks et tagada liidu tasandi õiguskaitsealase koolituse kõrge kvaliteet, sidusus ja järjepidevus, peaks Europol tegutsema kooskõlas liidu õiguskaitsealase koolituse poliitikaga. Liidu tasandi koolitus peaks hõlmama iga astme õiguskaitsetöötajaid. Europol peaks tagama, et koolitust hinnatakse ning et koolitusvajaduste hindamiste järeldusi võetakse kavandamisel arvesse, et vähendada topelttegevust. Europol peaks edendama liidu tasandil pakutava koolituse tunnustamist liikmesriikides. [ME 16]

(15)  Samuti on vaja parandada Europoli juhtimist, muutes seda tõhusamaks ja optimeerides menetlusi.

(16)  Europoli tegevuse tõhusaks kontrollimiseks peaksid tema haldusnõukokku kuuluma komisjoni ja liikmesriikide esindajad. Vastavalt uue asutuse kahetisele ülesandele – operatiivtoetuse ja õiguskaitsealase koolituse pakkumine – tuleks Haldusnõukogu täisliikmete ametisse nimetamisel tuleb võtta arvesse nende õiguskaitsekoostööalaseid teadmisi, asendusliikmete nimetamisel aga nende teadmisi riikide õiguskaitseametnike koolituse valdkonnas. Asendusliikmetel on täisliikmete volitused, kui täisliige puudub ja kõikide koolitusküsimuste arutamisel või nende üle otsustamisel. Haldusnõukogule annab koolituse tehnilistes aspektides nõu teaduskomitee. [ME 17]

(17)  Haldusnõukogule tuleks anda vajalik pädevus, eelkõige volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, kehtestada asjakohased finantseeskirjad ja tegevuskavad, võtta vastu meetmed liidu finantshuvide kaitseks ja pettuste vastu võitlemiseks ning eeskirjad huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev otsustamismenetlus ning võtta vastu aasta tegevusaruanne. Haldusnõukogul peaks olema pädevus nimetada ametisse ameti töötajad, sealhulgas tegevdirektor. Otsustamisprotsessi optimeerimiseks ning haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalve suurendamiseks peaks haldusnõukogul olema lisaks õigus luua juhatus. [ME 18]

(18)  Europoli tõhusa igapäevase toimimise tagamiseks peaks tegevdirektor olema Europoli seaduslik esindaja ja juht, kes täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult ning tagab selle, et Europol täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Tegevdirektor vastutab eelkõige haldusnõukogule otsuse vastu võtmiseks esitatavate eelarve ja tegevuskavade ettevalmistamise ning Europoli aasta ja mitmeaastase tööprogrammi ning muude tegevuskavade rakendamise eest.

(19)  Selleks et Europol saaks oma eesmärkidega seotud kuritegusid ennetada ja nende vastu võidelda, peab ta saama võimalikult täielikku ja ajakohast teavet. Seetõttu peaks Europolil olema võimalik töödelda liikmesriikide, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ELi asutuste esitatud andmeid ning avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teavet, kui Europoli saab pidada nende andmete seaduslikuks vastuvõtjaks, eesmärgiga paremini tundma õppida kuritegelikke nähtusi ja suundumusi, koguda teavet kuritegelike võrgustike kohta ning seostada omavahel eri õigusrikkumisi. [ME 19]

(20)  Europoli tõhususe parandamiseks täpsete kriminaalanalüüside esitamisel liikmesriikide õiguskaitseasutustele peaks ta kasutama andmete töötlemiseks uusi tehnoloogiaid. Europolil peab olema võimalik kiiresti välja selgitada seosed uuritavate juhtumite ja kuritegelike rühmituste tegevustava vahel, ristkontrollida andmeid ning saada selge ülevaade suundumustest, täites tagades siiski rangeid ranged isikuandmete kaitse nõudeid nõuded. Seepärast ei tohiks Europoli koostatavaid andmebaase eelnevalt kindlaks määrata, vaid tuleks võimaldada tal kujundada kõige tõhusam infotehnoloogiline struktuur. Isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks sätestada töötlemistoimingute eesmärk, juurdepääsuõigused ning teatavad täiendavad kaitsemeetmed. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida asjakohasuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. [ME 20]

(21)  Selleks et austada andmetega seotud omandiõigust ja tagada teabe kaitse, peaks liikmesriikidel ning kolmandate riikide asutustel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel olema võimalik kindlaks määrata, millisel eesmärgil võib Europol nende esitatud andmeid töödelda, ning piirata juurdepääsuõigusi. Eesmärgi piiramine aitab tagada läbipaistvust, õiguskindlust ja prognoositavust ning on eriti tähtis politseikoostöö valdkonnas, kus andmesubjektid ei ole tavaliselt sellest teadlikud, kui nende isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse, ning kus isikuandmete kasutamisel võib olla väga oluline mõju üksikisikute elule ja vabadustele. [ME 21]

(22)  Tagamaks, et andmetele pääsevad juurde üksnes need, kes vajavad andmeid oma ülesannete täitmiseks, tuleks käesolevas määruses sätestada Europolis töödeldavatele andmetele mitmeastmeline juurdepääsuõiguste süsteem. Selleks et austada andmetega seotud omandiõiguse põhimõtteid, ei tohiks sellised eeskirjad mõjutada juurdepääsupiiranguid, mille on ette näinud andmete esitajad. Europoli eesmärkidega seotud kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise tõhustamiseks peaks Europol teavitama liikmesriike neid käsitlevast teabest.

(23)  Asutustevahelise operatiivkoostöö edendamiseks ning eelkõige eri asutuste valduses olevate andmete seostamiseks peaks Europol võimaldama Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) juurdepääsu Europolis olevatele andmetele ja nende otsimist kohta päringute tegemist kooskõlas eritagatistega. [ME 22]

(24)  Europol peaks hoidma koostöösuhteid teiste liidu asutuste ning kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. [ME 24]

(25)  Operatiivse tulemuslikkuse tagamiseks peaks Europol saama vahetada kogu teavet, välja arvatud isikuandmeid, teiste liidu asutustega, kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. Kuna äriühingutel, ettevõtetel, ettevõtjate ühendustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja muudel eraõiguslikel isikutel on eriteadmisi ja andmeid, mis on olulised raske kuritegevuse ja terrorismi ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, peaks Europolil olema võimalik selliseid andmeid vahetada ka eraõiguslike isikutega. Võrgu- ja infoturvet ohustava küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks peaks Europol vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile [direktiivi nimetus] meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus(7), tegema koostööd ja vahetama teavet, välja arvatud isikuandmeid, riigi ametiasutustega, mis on pädevad võrgu- ja infosüsteemide turbe valdkonnas. [ME 24]

(26)  Europolil peaks olema võimalik vahetada isikuandmeid teiste liidu asutustega niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Euroopa andmekaitseinspektor peaks tagama, et teabevahetus puudutab ainult neid isikuid, kes on sooritanud Europoli pädevuse alla kuuluvaid kuritegusid või keda kahtlustatakse nende võimalikus sooritamises. [ME 25]

(27)  Raskel kuritegevusel ja terrorismil on tihti seoseid Euroopa Liidu väliste piirkondadega. Europolil peaks olema seetõttu võimalik vahetada isikuandmeid kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Interpoliga, niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Isikuandmete vahetamisel kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega peab valitsema sobiv tasakaal tõhusa õiguskaitse vajaduse ja isikuandmete kaitse vahel. [ME 26]

(28)  Europolil peaks olema võimalik edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutusele ja rahvusvahelisele organisatsioonile, tuginedes komisjoni otsusele, millega kinnitatakse, et kõnealune riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava isikuandmete kaitse, või kui isikuandmete kaitse piisavust kinnitavat otsust ei ole, siis liidu sõlmitud rahvusvahelisele lepingule vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 või koostöölepingule, mis on sõlmitud Europoli ja kõnealuse kolmanda riigi vahel enne käesoleva määruse jõustumist. Arvestades aluslepingule lisatud protokolli 36 artiklit 9 ajutiste sätete kohta, tuleks selliste lepingute õiguslikke mõjusid säilitada, kuni selliste lepingute tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmiseni aluslepingu rakendamisel.

(29)  Kui isikuandmete edastamine ei saa põhineda komisjoni otsusel, millega kinnitatakse kaitse piisavust, või liidu sõlmitud rahvusvahelisel lepingul või kehtival koostöölepingul, peaks haldusnõukogul ja Euroopa andmekaitseinspektoril olema võimalik lubada edastamist või edastamisi, eeldusel et tagatud on piisavad kaitsemeetmed. Kui ükski eespool nimetatud vahenditest ei ole kohaldatav, peaks tegevdirektoril olema võimalik lubada andmete edastamine erandjuhtudel konkreetse juhtumi piires, kui see on vajalik liikmesriigi oluliste huvide kaitsmiseks, kuritegevuse või terrorismiga seotud vahetu ohu ennetamiseks või kui edastamine on muul viisil vajalik või seadusega nõutud olulistel avalikel põhjustel, kui andmesubjekt on sellega nõus või kui kaalul on andmesubjekti elulised huvid.

(30)  Europolil peaks olema võimalik töödelda eraõiguslikelt isikutelt ja eraisikutelt saadud isikuandmeid üksnes juhul, kui need edastab Europolile Europoli siseriiklik üksus kooskõlas asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega või kontaktamet kolmandas riigis, millega on enne käesoleva määruse jõustumist sisse seatud koostöö kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostöölepingu alusel, või kolmanda riigi asutus või rahvusvaheline organisatsioon, millega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel.

(31)  Teavet, mille kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon mis on ilmselgelt saanud saadud inimõigusi rikkudes, ei töödelda. [ME 27]

(32)  Europoli isikuandmete kaitse eeskirju tuleks muuta rangemaks ja need tuleks viia vastavusse muude asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes politseikoostöö valdkonnas Euroopa Liidus, et tagada inimestele isikuandete töötlemise osas kõrgetasemeline kaitse. Kui otsusega 2009/371/JSK sätestatakse Europoli üldine isikuandmete kaitse kord, tuleks seda samas täiendavalt edasi arendada, et viia Europol vastavusse Lissaboni lepingu nõuetega, kajastada Europoli kasvavat rolli, parandada andmesubjektide õigusi ning edendada usaldust liikmesriikide ja Europoli vahel, mis on vajalik edukaks teabevahetuseks. Europoli isikuandmete kaitse eeskirju tuleks muuta rangemaks ja järgida aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(8) või määrust (EÜ) nr 45/2001 asendava õigusakti põhimõtteid, et tagada isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitse kõrge tase, ning muid isikuandmete kaitse põhimõtteid, sh aruandekohusluse põhimõtet, isikuandmete kaitse mõju hindamist, lõimitud ja vaikimist eeldatavat isikuandmete kaitset ning isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamist. Niipea kui võetakse vastu uus ELi institutsioonide ja asutuste isikuandmete kaitse raamistik, tuleks seda kohaldada Europoli suhtes.

Kuna Nagu aluslepingule lisatud deklaratsioonis 21 tunnistatakse, osutub õiguskaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemise eriolukorda, peaksid eripära tõttu vajalikuks, et ELi toimimise lepingu artikli 16 põhjal oleksid Europoli jaoks kehtestatud isikuandmete ja nende andmete vaba liikumise kaitse eeskirjad olema autonoomsed erieeskirjad ja need oleksid kooskõlas teiste asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse liidu politseikoostöö valdkonnas, eelkõige konventsiooniga nr 108(9) ja selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolliga ning Euroopa Nõukogu soovitusega R(87) 15(10) ning üldise isikuandmete kaitse korraga, mis on sätestatud nõukogu raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta(11) [asendatakse vastuvõtmise ajal kehtiva asjakohase direktiiviga]. Läbipaistvus on isikuandmete kaitse väga oluline osa, kuna see võimaldab kohaldada teisi isikuandmete kaitse põhimõtteid ja õigusi. Läbipaistvuse parandamiseks peaks Europolil olema läbipaistev isikuandmete kaitse poliitika, mille ta peaks muutma avalikkusele kergesti kättesaadavaks, kehtestades arusaadavas vormis ning selges ja lihtsas keeles sätted isikuandmete töötlemise kohta ja andmesubjektide õiguste teostamiseks kättesaadavate vahendite kohta ning avaldama loetelu rahvusvaheliste ja koostöölepingute kohta, mille ta on sõlminud kolmandate riikide, liidu asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. [ME 28]

(33)  Isikuandmeid tuleks võimaluste piires eristada nende täpsuse ja usaldusväärsuse alusel. Et tagada üksikisikute kaitse ning Europolis töödeldava teabe kvaliteet ja usaldatavus, tuleks tuleb fakte eristada isiklikest hinnangutest. [ME 29]

(33a)  Arvestades ameti erilist olemust, peaks tal olema eriomane kord, mis peaks tagama ka andmekaitse ning ei tohiks mingil juhul olla nõrgem Euroopa Liidule ja selle ametitele kohandatavast üldisest korrast. Seega peaksid andmekaitsealaste üldiste õigusaktide reformid rakenduma Europolile niipea kui võimalik ja mitte hiljem kui kaks aastat pärast uute üldeeskirjade jõustumist; kõnealune andmekaitsealaste õigusaktide kooskõlastamine ELi erikorra ja Europoli eriomase korra vahel peab toimuma varem kui kaks aastat enne mis tahes asjaomase õigusakti vastuvõtmist. [ME 30]

(34)  Politseikoostöö raames töödeldakse eri kategooria andmesubjektide isikuandmeid. Europol peaks eri kategooriate andmesubjektide isikuandmeid üksteisest võimalikult selgelt eristama. Eelkõige tuleks kaitsta näiteks ohvrite, tunnistajate, olulist teavet omavate isikute ning alaealiste isikuandmeid. Seetõttu peaks Europol selliseid andmeid töötlema ainult juhul, kui see on tungivalt vajalik Europoli eesmärkidega määratletud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, ning kui need andmed täiendavad muid Europolis juba töödeldavaid isikuandmeid.

(35)  Pidades silmas isikuandmete kaitse põhiõigust, ei tohiks Europol isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Hiljemalt kolm aastat pärast andmete sisestamist tuleks kontrollida, kas kõnealuste andmete edasine säilitamine on vajalik. [ME 32]

(36)  Isikuandmete turvalisuse tagamiseks peaks tuleb Europolil võtta asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised kõik vajalikud meetmed. [ME 33]

(37)  Igal isikul peaks olema õigus tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, lasta ebatäpsed andmed parandada ning kustutada andmed või blokeerida juurdepääs andmetele, mida enam ei vajata. Andmesubjekti õigused ning nende kasutamine ei tohiks mõjutada Europoli kohustusi ning selliste õiguste suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud piiranguid. [ME 34]

(38)  Andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitse huvides tuleb selgelt kindlaks määrata käesoleva määruse kohaste ülesannete jaotus. Eelkõige peaksid liikmesriigid vastutama Europolile edastatud andmete täpsuse ja ajakohastamise ning andmete edastamise seaduslikkuse eest. Europol peaks vastutama talle muude andmete esitajate edastatud andmete täpsuse ning ajakohastamise eest. Europolil peaks tuleb lisaks tagada, et andmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult, et neid kogutakse ja töödeldakse konkreetsel eesmärgil, et need on piisavad, asjakohased ja hulgalt vastavuses eesmärkidega, mille jaoks neid töödeldakse, ning et neid ei säilitata kauem, kui see on antud eesmärgi jaoks vajalik. [ME 35]

(39)  Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Europol peaks olema on kohustatud tegema koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga ja tegema sellised logid ja dokumendid taotluse korral kättesaadavaks, et neid saaks kasutada töötlemistoimingute kontrollimiseks. [ME 36]

(40)  Europol peaks ametisse nimetama isikuandmete kaitse ametniku, kes aitab kontrollida käesoleva määruse täitmist. Isikuandmete kaitse ametnikul peaks olema võimalik täita oma kohustusi ja ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. Isikuandmete kaitse ametniku peaks varustama tema ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega. [ME 37]

(41)  Sõltumatu, piisavate volitustega, läbipaistev, aruandekohustuslik ja tõhus järelevalvestruktuur on hädavajalik üksikisikute kaitsmiseks seoses isikuandmete töötlemisega, nagu seda nõutakse põhiõiguste harta artiklis 8 ja ELi toimimise lepingu artiklis 16. Isikuandmete töötlemist kontrollivad riiklikud pädevad asutused peaksid kontrollima liikmesriigis toimuva isikuandmete töötlemise õiguspärasust. Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima Europolis toimuva andmete töötlemise õiguspärasust, täites oma ülesandeid täiesti sõltumatult. [ME 38]

(42)  Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema üksteisega koostööd konkreetsetes küsimustes, mille puhul on vajalik liikmesriigi osalemine, ning tagama käesoleva määruse ühtlase kohaldamise kogu liidus.

(43)  Kuna Europol töötleb ka mitteoperatiivseid isikuandmeid, mis ei ole seotud ühegi kriminaaluurimisega, nagu Europoli personali, teenuseosutajate või külastajate isikuandmed, tuleks selliste andmete töötlemise suhtes kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001. [ME 40]

(44)  Euroopa andmekaitseinspektor peaks ära kuulama andmesubjektide esitatud kaebused ja neid uurima. Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul täielikuks väljaselgitamiseks vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult läbi vaadata. Euroopa andmekaitseinspektor peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul viivitamata. [ME 41]

(45)  Igal üksikisikul peaks olema õigus kasutada õiguskaitsevahendeid teda käsitlevate Euroopa andmekaitseinspektori otsuste suhtes.

(46)  Europoli suhtes tuleks rakendada liidu institutsioonidele, ametitele ja organitele kohaldatavaid lepingulise ja mittelepingulise vastutuse üldeeskirju. Neid eeskirju ei tuleks siiski kohaldada andmete ebaseadusliku töötlemise korral tekkiva vastutuse suhtes.

(47)  Asjaomane üksikisik ei pruugi aru saada, kas andmete ebaseadusliku töötlemisega tekitatud kahju on Europoli või liikmesriigi tegevuse tagajärg. Seetõttu peaksid Europol ja liikmesriik, kus kahju põhjustanud sündmus toimus, vastutama solidaarselt.

(48)  Et austada parlamentide rolli Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üle järelevalve teostamisel ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poliitilisi vastutusalasid oma asjaomaste volituste austamisel ja teostamisel seadusandlikus tegevuses, on vaja tagada Europoli täieliku vastutuse ja sisemise läbipaistvuse tagamiseks tuleb täielik vastutus ja sisemine läbipaistvus. Selleks tuleks ELi toimimise lepingu artiklit 88 silmas pidades kehtestada Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimise kord vastavalt protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) II jaotises esitatud parlamentidevahelist koostööd käsitlevatele sätetele, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada operatiivteabe konfidentsiaalsus. [ME 42]

(49)  Europoli töötajate suhtes tuleks kohaldada nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(12) sätestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi. Europolil peaks olema võimalik võtta tööle töötajaid liikmesriikide pädevatest asutustest ajutiste teenistujatena, kelle teenistusaeg oleks rotatsiooni põhimõtte järgimiseks piiratud, kuna selliste töötajate järgnev tagasisaatmine asjakohasesse pädevasse asutusse aitab kaasa tihedale koostööle Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et Europoli ajutiste teenistujatena töötanud töötajad saaksid Europolis teenistuse lõppemisel naasta oma liikmesriigi avalikku teenistusse.

(50)  Võttes arvesse Europoli ülesannete laadi ja tegevdirektori rolli, võib tegevdirektori tuleks tegevdirektor kutsuda enne tema ametisse nimetamist ja ka enne tema ametiaja võimalikku pikendamist esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni parlamentaarse ühiskontrolli töörühma ette ja vastama viimase küsimustele. Tegevdirektor peaks esitama Euroopa Parlamendile kõnealusele parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ja nõukogule ka tegevusaruande. Lisaks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalik paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta. [ME 43]

(51)  Europoli täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks Europolil olema oma eelarve, mille peamine tulu saadakse liidu eelarvest. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu toetust ja liidu üldeelarvest kantavaid muid kulusid. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(52)  Europoli suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 966/2012(13).

(53)  Europoli suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999(14).

(54)  Europol töötleb erilist kaitset nõudvaid andmeid, sealhulgas Euroopa Liidu salastatud teavet ja tundlikku, kuid salastamata teavet. Seetõttu peaks Europol kehtestama sellise teabe töötlemise ja konfidentsiaalsuse eeskirjad vastavalt nõukogu otsuse 2011/292/EL(15) üldpõhimõtetele ja miinimumnõuetele.

(55)  Käesoleva määruse kohaldamist tuleks hinnata korrapäraselt.

(56)  Vajalikud sätted Europoli majutustingimuste kohta Madalmaades, kus on tema peakorter, ning Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad tuleks kindlaks määrata peakorterit käsitlevas kokkuleppes. Lisaks peaks asukohaliikmesriik tagama Europoli nõuetekohaseks tegutsemiseks parimad võimalikud tingimused, sealhulgas koolid lastele ning transpordiühenduse, et oleks võimalik valida töötajaid võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit asjatundjate hulgast. [ME 44]

(57)  Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende selle õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide nende lepingute, sealhulgas töölepingute, kohustuste ja omandi õigusjärglane. Otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi sõlmitud rahvusvahelised lepingud jäävad kehtima, välja arvatud leping, mille CEPOL on sõlminud peakorteri kohta. [ME 45]

(58)  Et Europol saaks jätkata otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ülesannete täitmist parimal võimalikul viisil, tuleks kehtestada üleminekumeetmed, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga, ning määrata kindlaks Europoli koolituseelarve kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. [ME 46]

(59)  Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik täiel määral täita käesoleva määruse eesmärki – asutada liidu tasandil õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet –, vaid selle eesmärgi saab meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit meetmeid võtta kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Osutatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks. [ME 47]

(60)  [ELilepingule ja ELitoimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] VÕI [Ilma et see piiraks ELilepingule ja ELitoimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav].

(61)  ELilepingule ja ELitoimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(62)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnistatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, mida kaitstakse harta artiklitega 7 ja 8 ning ELi toimimise lepingu artikliga 16,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

ÜLDSÄTTED NING EUROPOLI EESMÄRGID

Artikkel 1

Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ameti asutamine [ME 48]

1.  Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste koostöö parandamiseks, ning nende tegevuse tugevdamiseks ja toetamiseks ning Euroopa tasandil sidusa koolituspoliitika teostamiseks asutatakse Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja ‑koolituse amet (Europol). [ME 49]

2.  Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende selle õigusjärglane. [ME 50]

2a.  Europol on igas liikmesriigis seotud üheainsa siseriikliku üksusega, mis luuakse või määratakse kooskõlas artiklis 7 sätestatuga. [ME 51]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)  „liikmesriikide pädevad asutused” – liikmesriikide politseiasutused ja muud õiguskaitseorganid avalik-õiguslikud asutused, mis kooskõlas liikmesriigi õiguse kohaselt kohaldatava õigusega vastutavad selliste kuritegude ärahoidmise ja nende vastu võitlemise eest, mis jäävad Europoli pädevusalasse; [ME 52]

(b)  „analüüs” – andmete kogumine, töötlemine ja kasutamine teabe põhjalik uurimine, et avastada selle konkreetne tähendus ja olemuslikud omadused kriminaaluurimise toetamiseks ja mis tahes muude artiklis 4 loetletud ülesannete täitmiseks; [ME 53]

(c)  „liidu asutused” – institutsioonid, üksused, lähetused, bürood ja ametid, mis on moodustatud ELi lepingu või ELi toimimise lepinguga või nende alusel;

(d)  „õiguskaitseametnikud” – politsei-, tolli- ja muude asjaomaste talituste, sealhulgas liidu asutuste ametnikud, kelle ülesanne on kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades esinevat ühishuve kahjustavate kuriteoliikide ennetamine ja nende vastu võitlemine, tsiviilkriisiohje ning suurte üritustega seotud rahvusvahelise politseitöö läbiviimine;

(e)  „kolmandad riigid” – riigid, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid;

(f)  „rahvusvahelised organisatsioonid” – rahvusvahelised organisatsioonid ja neile alluvad avalik-õiguslikud asutused ja muud asutused, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel;

(g)  „eraõiguslikud isikud” – üksused ja organid, mis on asutatud liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, eelkõige äriühingud ja ettevõtted, ettevõtjate ühendused, mittetulundusorganisatsioonid ja teised juriidilised isikud, keda ei hõlma punkt f;

(h)  „eraisikud” – füüsilised isikud;

(i)  „isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, keda (edaspidi nimetatakseandmesubjektiks andmesubjekt”); tuvastatav isik on selline isik, keda saab kelle isikusamasus on otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identiteedile omase teguri põhjal tuvastatav, näiteks viitega sellisele identifikaatorile nagu nimi, isikukood, asukohaandmed, kordumatu tunnus või üks või mitu isiku füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset tunnust; [ME 54]

(j)  „isikuandmete töötlemine” (edaspidi „töötlemine”) – isikuandmetega tehtavad automatiseeritud ja automatiseerimata toimingud ja toimingute kogumid, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine ja muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine ja ühendamine, blokeerimine, kustutamine ja hävitamine;

(k)  „vastuvõtja” – füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, amet või mõni muu asutus, kellele andmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte; vastuvõtjateks ei peeta asutusi, kes võivad andmeid saada seoses konkreetse järelepärimisega; [ME 55]

(l)  „isikuandmete edastamine” – isikuandmete edastamine, muutes andmed kättesaadavaks piiratud arvule tuvastatud isikutele saatja teadmisel või kavatsusel võimaldada vastuvõtjale juurdepääs isikuandmetele;

(m)  „isikuandmete kataloog” (edaspidi „kataloog”) – isikuandmete korrastatud kogumid, millest võib andmeid saada teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või funktsionaalsetel või geograafilistel põhimõtetel hajutatud;

(n)  „andmesubjekti nõusolek” – vabatahtlik, konkreetne, selge ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab ühetähenduslikult ja sõnaselgelt nõusoleku töödelda tema kohta käivaid isikuandmeid; [ME 56]

(o)  „halduslikku laadi isikuandmed” – isikuandmed, mida Europol töötleb lisaks nendele, mida töödeldakse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.  Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude raskete kuriteovormide, nagu need on määratletud I lisas ja mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki, mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades ühishuve kahjustavate kuriteoliikide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel vastavalt artiklile 1 sellisel viisil, mis nõuab liikmesriikide ühist lähenemisviisi, võttes arvesse õigusrikkumiste ulatust, tähtsust ja tagajärgi. [ME 57]

2.  Europol toetab ja tugevdab ka liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ja nende omavahelist koostööd lõikes 1 osutatud õigusrikkumistega seotud kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Seotud kuritegudeks peetakse järgmisi õigusrikkumisi:

(a)  Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude jaoks vahendite hankimiseks toime pandud kuriteod;

(b)  Europoli pädevusvaldkonda kuuluvatele kuritegudele kaasaaitamiseks või nende elluviimiseks toime pandud kuriteod;

(c)  Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude eest karistuse kandmise vältimiseks toime pandud kuriteod.

3.  Europol toetab, töötab välja, pakub ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust. [ME 58]

II peatükk

ÕIGUSKAITSEALASE KOOSTÖÖGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 4

Ülesanded

1.  Europol on Euroopa Liidu asutus, mis kooskõlas käesoleva määrusega täidab järgmisi ülesandeid:

(a)  teabe kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja vahetamine;

(b)  liikmesriikide viivitamata teavitamine Europoli siseriiklike üksuste kaudu, nagu viidatud artiklis 7, nende kohta käivatest andmetest ja kuritegudevahelistest seostest; [ME 59]

(c)  sellise uurimis- ja operatiivtegevuse kooskõlastamine, korraldamine ja rakendamine,

i)  mida viiakse läbi koos liikmesriikide pädevate asutustega kas liikmesriikides juba algatatud uurimiste raames või Europoli poolt liikmesriigile kriminaaluurimise algatamiseks esitatud taotluse tulemusel või [ME 60]

ii)  mida viivad läbi ühised uurimisrühmad kooskõlas artikliga 5 ning vajaduse korral koostöös Eurojustiga,

(d)  osalemine ühistes uurimisrühmades ning kooskõlas artikliga 5 selliste rühmade moodustamise ettepanekute tegemine;

(e)  liikmesriikide toetamine andmete ja analüüsiga suurte rahvusvaheliste sündmuste korral;

(f)  ohuhinnangute, strateegiliste ja operatiivanalüüside ning üldolukorda käsitlevate aruannete koostamine;

(g)  kuritegude ennetamise meetodite, uurimismenetluste ning tehniliste ja kohtuekspertiisimeetodite väljatöötamine, levitamine ja nende kasutamise edendamine ning liikmesriikide nõustamine;

(h)  tehnilise ja finantsabi andmine, kui liikmesriigid viivad läbi piiriüleseid operatsioone ja uurimisi, sealhulgas ühistes uurimisrühmades kooskõlas artikliga 5; [ME 61]

(i)  õiguskaitseametnike koolituse toetamine, väljatöötamine, pakkumine, koordineerimine ja rakendamine koostöös liikmesriikide koolitusasutuste võrgustikuga vastavalt III peatükile; [ME 62]

(j)  aluslepingu V jaotise alusel asutatud liidu asutustele ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) kriminaalandmete ja analüütilise toe pakkumine nende pädevusse kuuluvates valdkondades; [ME 63]

(k)  ELi lepingu alusel toimuvatele ELi kriisiohjestruktuuridele ning ELi kriisiohjemissioonidele teabe ja toe pakkumine;

(l)  Europoli eesmärkidega hõlmatud kuriteoliikide vastu võitlemise ELi eriteadmiste keskuste, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse arendamine.

(la)  liikmesriikides uurimiste hõlbustamine, nimelt riiklikele üksustele kogu asjakohase teabe edastamine. [ME 64]

2.  Europol esitab strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et aidata nõukogul ja komisjonil sätestada strateegilisi ja operatiivseid prioriteete liidu võitluses kuritegevuse vastu. Europol osaleb ka nende prioriteetide operatiivsel rakendamisel.

3.  Europol esitab strateegilisi luureandmeid, et toetada liikmesriigi ja liidu tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusat ja tulemuslikku kasutamist ning operatiivtegevust.

4.  Europol toimib euro võltsimise vastu võitlemise keskasutusena kooskõlas nõukogu otsusega 2005/511/JSK(16). Europol edendab samuti liikmesriikide pädevate asutuste ja ühiste uurimisrühmade raames euro võltsimise vastu võitlemiseks võetud meetmete koordineerimist, vajaduse korral koostöös liidu asutuste ja kolmandate riikide asutustega.

4a.  Europol ei kohalda sunnimeetmeid. [ME 65]

Artikkel 5

Osalemine ühistes uurimisrühmades

1.  Europol võib osaleda Europoli eesmärkidega seotud kuritegude uurimiseks moodustatud ühiste uurimisrühmade tegevuses.

2.  Europoli töötajad võivad osaleda ühise uurimisrühma kogu tegevuses ja vahetada teavet uurimisrühma kõigi liikmetega vastavalt piirangutele, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusnormidega, kus ühine uurimisrühm tegutseb. Europoli töötajad ei osale sunnimeetmete rakendamises. [ME 66]

3.  Kui Europolil on põhjust arvata, et ühise uurimisrühma moodustamine võib anda uurimisele lisaväärtust, võib ta teha asjaomastele liikmesriikidele ühise uurimisrühma moodustamise ettepaneku ja võtta meetmeid liikmesriikide aitamiseks uurimisrühma loomisel.

3a.  Ühise uurimisrühma moodustavate liikmesriikide pädevad asutused peavad olema nõus Europoli osalusega selles ja see peab kajastuma dokumendis, mille on Europoli juhataja eelnevalt allkirjastanud ning mis lisatakse vastavale ühise uurimisrühma loomise lepingule. [ME 67]

3b.  Lõikes 3a nimetatud lisas määratakse kindlaks Europoli töötajate ühises uurimisrühmas osalemise tingimused, sealhulgas asjaomaste töötajate privileege ja puutumatust reguleerivad sätted ning nende võimalikust eeskirjade eiramisest tulenevad vastutused. [ME 68]

3c.  Ühises uurimisrühmas osalevad Europoli töötajad on rikkumiste osas, mis nende suhtes toime pannakse või mida nad sooritavad, hõlmatud selle liikmesriigi õigusega, kus ühine uurimisrühm tegutseb, ning kõnealust õigust kohaldatakse nende suhtes samalaadselt asjaomases liikmesriigis analoogseid ülesandeid täitvate ühise uurimisrühma liikmetega. [ME 69]

3d.  Ühises uurimisrühmas osalevad Europoli töötajad võivad Europoli andmesalvestussüsteemidest pärinevat teavet rühma liikmetega vahetada. Arvestades, et see hõlmab otsekontakte kooskõlas artikliga 7, teavitab Europol samaaegselt Europoli siseriiklikke üksusi liikmesriikides, kes on esindatud ühises uurimisrühmas, ja Europoli siseriiklikke üksusi teabe esitanud liikmesriikides. [ME 70]

3e.  Ühises uurimisrühmas osaleva Europoli töötaja kogutud teave võidakse sisestada mis tahes Europoli andmesalvestussüsteemi Europoli siseriiklike üksuste kaudu teabe esitanud pädeva asutuse nõusolekul ja vastutusel. [ME 71]

4.  Europol ei kohalda sunnimeetmeid.

Artikkel 6

Europoli taotlused kriminaaluurimise algatamiseks

1.  Erijuhtudel Juhtudel, kui Europol leiab, et seoses tema eesmärkidega seotud kuriteoga tuleks algatada kriminaaluurimine, teavitab ta sellest Eurojusti. [ME 72]

2.  Samal ajal palub võib Europol paluda asjaomaste liikmesriikide siseriiklikel üksustel, mis on asutatud artikli 7 lõike 2 alusel, algatada või viia läbi kriminaaluurimine või koordineerida seda. [ME 73]

2a.  Kahe või enama liikmesriigi või liidu asutuste võrgu või teabesüsteemi pahatahtliku rünnaku kahtluse korral, mille on teostanud kolmandas riigis asuv riiklik või mitteriiklik osaline, algatab Europol omaalgatusliku uurimise. [ME 74]

3.  Siseriiklikud üksused Liikmesriigid kaaluvad selliseid taotlusi piisavalt ning teavitavad oma siseriiklike üksuste kaudu viivitamatult Europoli uurimise algatamisest viivituseta sellest, kas uurimine algatatakse. [ME 75]

4.  Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused otsustavad jätta Europoli taotluse rahuldamata, teavitavad nad Europoli sellise otsuse põhjustest ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Põhjuse võib jätta teatamata, kui teatamine:

(a)  kahjustab riigi julgeolekuga seotud olulisi huve või

(b)  ohustab käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust.

5.  Europol teavitab Eurojusti liikmesriigi pädeva asutuse otsusest uurimise algatamise või algatamisest keeldumise kohta.

Artikkel 7

Liikmesriikide ja Europoli koostöö

1.  Liikmesriigid ja Europol teevad Europoliga tema Europoli ülesannete täitmisel koostööd. [ME 76]

2.  Iga liikmesriik asutab või määrab siseriikliku üksuse, mis on Europoli ja liikmesriikide määratud pädevate asutuste ja õiguskaitseametnike koolitusasutuste vaheline kontaktasutus. Iga liikmesriik nimetab ametisse siseriikliku üksuse juhi. [ME 77]

3.  Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikud üksused saavad täita neile käesoleva määrusega ettenähtud ülesandeid, eelkõige võimaldades neile juurdepääsu asjakohastele riiklikele andmebaasidele.

4.  Siseriiklik üksus on ainus kontaktasutus Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Europol võib siiski teha vahetult koostööd liikmesriikide pädevate ametiasutustega konkreetse uurimise raames, mida need asutused läbi viivad, juhul kui see otsene kontakt kujutab endast lisandväärtust seoses uurimise eduka lõpetamisega ning kooskõlas siseriikliku õigusega. Europol teavitab siseriiklikku üksust viivitamata sellise koostöö tegemisest ja edastab talle kontakti vajadusest ette. Europol esitab võimalikult kiiresti koopia kogu teabest, mida on nende otseste kontaktide kaudu vahetatud Europoli ja asjaomaste pädevate asutuste vaheliste otsekontaktide tulemusel teabe kohta. [ME 78]

5.  Liikmesriigi Oma siseriikliku üksuse või pädeva asutuse kaudu liikmesriigid eelkõige: [ME 79]

(a)  esitavad omal algatusel Europolile tema eesmärkide funktsioonide täitmiseks vajalikku teavet ja andmeid ning vastavad Europoli esitatud teabe-, andmeesitamis- ja nõuandetaotlustele. See hõlmab Europolile viivitamata teabe esitamist liidu poolt prioriteetsetena käsitatavate kuriteovaldkondade kohta. Lisaks edastatakse talle teise liikmesriigi või teiste liikmesriikidega vahetatud teabe koopia niivõrd, kuivõrd kõnealune teave käsitleb sellist kuritegu, mis on hõlmatud Europoli eesmärkidega;

Ilma et see piiraks liikmesriikidel lasuvate kohutuste täitmise vastutust avaliku korra kaitse ja sisejulgeoleku tagamisel, ei ole siseriiklikud üksused konkreetsel juhul kohustatud andmeid ja teavet edastama, juhul kui sellega ei kaasne:

i)  riigi julgeolekuga seotud oluliste huvide kahjustamine või

ii)  käimasoleva uurimise või üksikisikute turvalisuse ohustamine või

iii)  organisatsioonide või konkreetse riikliku julgeoleku valdkonna luuretegevusega seotud teabe avaldamine. [ME 80]

(b)  tagavad Europoli ja liikmesriikide asjakohaste pädevate asutuste ja õiguskaitseametnike koolitusasutuste vahelise tulemusliku teabevahetuse ja koostöö; [ME 81]

(c)  tõstavad teadlikkust Europoli tegevusest. [ME 82]

(ca)  taotlevad Europolilt asjaomast teavet, mis võib hõlbustada määratud pädevate asutuste uurimistööd; [ME 83]

(cb)  tagavad tulemusliku teabevahetuse ja koostöö pädevate asutustega; [ME 84]

(cc)  tagavad, et iga teabevahetus Europoliga oleks õiguspärane. [ME 85]

6.  Siseriiklike üksuste juhid kohtuvad korrapäraselt, eelkõige selleks, et arutada ja lahendada probleeme, mis tekivad Europoliga tehtava operatiivkoostöö käigus.

7.  Iga liikmesriik näeb ette siseriikliku üksuse organisatsiooni ja personali vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele.

8.  Iga liikmesriik kannab ise oma siseriiklike üksuste ja pädevate asutuste ning Europoli vahelisest suhtlusest tulenevad kulud ega nõua Europolilt nende kulude, välja arvatud sidekulude katmist.

9.  Liikmesriigid tagavad Europoliga ühenduse pidamiseks kasutatavate kõikide süsteemide turvalisuse miinimumtaseme kõrgeima võimaliku taseme. [ME 86]

10.  Europol koostab igal aastal aruande, mis sisaldab teavet liikmesriikide esitatud iga liikmesriigi poolt lõike 5 punkti a kohase alusel jagatud teabe hulga ja kvaliteedi ning oma siseriikliku üksuse tegevuse kohta. Aruannet analüüsib haldusnõukogu, eesmärgiga pidevalt parandada Europoli ja liikmesriikide vahelist vastastikust koostööd. Aastaaruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele. [ME 229]

Artikkel 8

Kontaktametnikud

1.  Iga riiklik üksus lähetab Europoli vähemalt ühe kontaktametniku. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kontaktametnike suhtes lähetava liikmesriigi õigusnorme.

2.  Kontaktametnikud moodustavad Europolis riikide kontaktbüroosid ja Europoli siseriiklikud üksused juhendavad neid kooskõlas lähetanud liikmesriigi õiguse ning Europoli juhtimise suhtes kohaldatavate sätetega.

3.  Kontaktametnikud aitavad kaasa Europoli ja oma liikmesriigi vahelisele teabevahetusele edastavad oma siseriiklike üksuste teavet Europolile ning Europol siseriiklikele üksustele. [ME 87]

4.  Kontaktametnikud aitavad kaasa oma liikmesriigi ja teiste riikide kontaktametnike vahelisele teabevahetusele vastavalt oma siseriiklikule õigusele. Europoli infrastruktuuri võib kooskõlas siseriikliku õigusega kasutada ka selliseks kahepoolseks teabevahetuseks, mis hõlmab Europoli eesmärkidega mitte seotud kuritegusid. Haldusnõukogu määrab kindlaks kontaktametnike õigused ja kohustused seoses Europoliga. Kogu selline teabevahetus peab olema kooskõlas ELi ja siseriikliku õigusega, eelkõige vastavalt kas otsusega 2008/977/JSK või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ(17). Europol töötleb selle sätte alusel saadud andmeid ainult juhul, kui teda on võimalik siseriikliku ja liidu õiguse alusel õigusjärgse vastuvõtjana käsitleda. [ME 88]

5.  Kontaktametnikel on artikli 65 kohaselt oma ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja immuniteet.

6.  Europol tagab, et kontaktametnikke informeeritakse täielikult ja neid kaasatakse Europoli kogu tegevusse niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

7.  Europol tasub Europoli hoones liikmesriikidele vajalike ruumide ja kontaktametnikele nende ülesannete täitmiseks vajaliku toe pakkumise kulud. Muud kontaktametnike lähetamisega seotud kulud, sealhulgas kontaktametnike töövahendite kulud, kannab lähetanud liikmesriik, kui eelarvepädevad institutsioonid ei otsusta haldusnõukogu soovituse põhjal teisiti.

III peatükk

ÕIGUSKAITSEAMETNIKE KOOLITUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 9

Europoli akadeemia

1.  Europoli üksusena tegutsev käesoleva määrusega asutatud Europoli akadeemia toetab, töötab välja, pakub ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude ja terrorismivastase võitluse, suure riskiga spordi- ja muude avalike ürituste haldamise, liidu mittesõjaliste missioonide strateegilise kavandamise ja juhtimise, õiguskaitse juhtimise ja keeleoskuse valdkonnas eelkõige selleks, et:

(a)  parandada teadlikkust ja teadmisi

i)  õiguskaitsealast koostööd käsitlevatest rahvusvahelistest ja ELi õigusaktidest;

ii)  liidu asutuste, eelkõige Europoli, Eurojusti ja Frontexi toimimisest ja rollist;

iii)  õiguskaitsealase koostöö juriidilistest aspektidest ja teabekanalitele juurdepääsu praktilistest teadmistest;

(b)  edendada liikmesriikide omavahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist piirkondlikku ja kahepoolset koostööd;

(c)  käsitleda selliseid kuriteoliikidega võitlemise ja politseitöö valdkondi, kus liidu tasandil koolituse pakkumine loob lisaväärtust;

(d)  töötada välja ühised õiguskaitseametnike koolitamise õppekavad, et valmistada nad ette osalemiseks ELi tsiviilmissioonidel;

(e)  aidata liikmesriikidel osaleda kolmandates riikides võetavates kahepoolsetes õiguskaitsesuutlikkuse suurendamise meetmetes;

(f)  koolitada koolitajaid ning toetada hea koolitustava arendamist ja vahetust.

2.  Europoli akadeemia töötab välja ja ajakohastab korrapäraselt õppevahendeid ja -metoodikat ning rakendab neid elukestva õppe pakkumisel, et parandada õiguskaitseametnike oskusi. Europoli akadeemia hindab kõnealuste meetmete tulemuslikkust, et parandada tulevaste meetmete kvaliteeti, järjekindlust ja tõhusust.

Artikkel 10

Europoli akadeemia ülesanded

1.  Europoli akadeemia koostab mitmeaastased strateegilised koolitusvajaduste analüüsid ja mitmeaastased õppeprogrammid.

2.  Europoli akadeemia töötab välja ja kasutab koolitust ja koolitusvahendeid, sealhulgas järgmist:

(a)  kursused, seminarid, konverentsid ning veebipõhine ja e-õpe;

(b)  ühised õppekavad, mis aitavad parandada teadlikkust, täita lünki ja/või edendada ühist piiriülese kuritegevuse käsitust;

(c)  sihtrühmade vajadustest lähtuvad järk-järgulised koolitusmoodulid astmete või raskusastmete kaupa ning kooskõlas geograafilise piirkonna, kuritegevusvaldkonna või konkreetsete kutsenõuetega;

(d)  õiguskaitseametnike vahetus- ja lähetusprogrammid praktika käigus toimuva koolituse edendamiseks.

3.  Selleks et tsiviilmissioonide ja kolmandate riikide suutlikkuse suurendamise vajadusi toetav Euroopa koolituspoliitika oleks sidus, teeb Europoli akadeemia järgmist:

(a)  hindab olemasolevate liitu käsitlevate õiguskaitsekoolituse poliitika ja algatuste mõju;

(b)  töötab välja ja pakub koolitust, et valmistada liikmesriikide õiguskaitseametnikke ette osalemiseks tsiviilmissioonidel, sealhulgas võimaldades neil omandada vajalikku keeleoskust;

(c)  töötab välja ja korraldab koolitusi kolmandate riikide õiguskaitseametnikele, eelkõige liiduga ühinemise kandidaatriikide ametnikele;

(d)  haldab sihtotstarbelisi liidu välisabi vahendeid, millest kooskõlas liidu prioriteetidega toetatakse kolmandate riikide tegevust asjakohastes poliitikavaldkondades suutlikkuse suurendamisel.

4.  Europoli akadeemia aitab kaasa sellele, et liikmesriigid tunnustaksid üksteise õiguskaitsekoolitust ning asjakohaseid Euroopa kvaliteedistandardeid.

Artikkel 11

Koolitusalane teadustegevus

1.  Europoli akadeemia osaleb käesolevas peatükis käsitletud koolitustegevusega seotud teadusuuringute tegemises.

2.  Europoli akadeemia edendab ja loob partnerlusi liidu asutustega, samuti avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadusasutustega ning toetab liikmesriikides tugevama partnerluse loomist ülikoolide ja õiguskaitsealase koolitusega tegelevate asutuste vahel. [ME 89]

IV peatükk

EUROPOLI ORGANISATSIOON

Artikkel 12

Europoli juhtimis- ja haldusstruktuur

Europoli juhtimis- ja haldusstruktuuri kuuluvad:

(a)  haldusnõukogu, kes täidab artiklis 14 sätestatud ülesandeid;

(b)  tegevdirektor, kes täidab artiklis 19 sätestatud kohustusi;

(c)  koolituse teaduskomitee vastavalt artiklile 20; [ME 90]

(d)  vajaduse korral muu nõuandeorgan, mille loob haldusnõukogu vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile p;

(e)  vajaduse korral juhatus vastavalt artiklitele 21 ja 22. [ME 91]

1.JAGU

HALDUSNÕUKOGU

Artikkel 13

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni hääleõiguslikku esindajat hääleõiguslik esindaja. [ME 92]

1a.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajal on võimalik osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana. Esindajal ei ole hääleõigust. [ME 93]

2.  Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse, arvestades nende avaliku ja erasektori organisatsioonide juhtimise kogemusi ja teadmisi õiguskaitsealase koostöö valdkonnas.

3.  Igal haldusnõukogu liikmel võib olla on asendusliige, kes nimetatakse kelle nimetab ametisse, arvestades tema avaliku ja erasektori organisatsioonide juhtimise kogemusi ning teadmisi riikide õiguskaitseametnike koolituse poliitika valdkonnas haldusnõukogu täisliige artikli 13 lõikes 2 esitatud kriteeriumide alusel. Asendusliige tegutseb liikmena kõikides õiguskaitseametnike koolitusega seotud küsimustes. Täisliikme puudumise korral esindab teda asendusliige. Asendusliikme puudumise korral esindab täisliige teda kõikides küsimustes, mis on seotud õiguskaitseametnike koolitusega. [ME 94]

4.  Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus saavutada meeste ja naiste võrdse esindatuse . Osaliste eesmärk on võrdne esindatus haldusnõukogus. [ME 95]

5.  Täisliikme ja asendusliikme ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jääb liige haldusnõukogu koosseisu seni, kuni tema volitusi pikendatakse või ta asendatakse nii pikk, kui nende ametisse nimetanud liikmesriik on määranud. [ME 96]

5a.  Esimeest abistab haldusnõukogu sekretariaat. Eelkõige on sekretariaadi ülesanneteks:

(a)  osaleda tihedalt ja püsivalt haldusnõukogu töö korraldamises, kooskõlastamises ja sidususe kontrollimises esimehe vastutusel ja suunitlusel;

(b)  pakkuda haldusnõukogule ülesannete täitmiseks vajalikku administratiivset tuge. [ME 97]

5b.  Kõik haldusnõukogu liikmed esitavad oma ametiaja algul huvide deklaratsiooni. [ME 98]

Artikkel 14

Haldusnõukogu ülesanded

1.  Haldusnõukogu:

(a)  võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Europoli järgmise aasta tööprogrammi kooskõlas artikliga 15;

(b)  võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu mitmeaastase tööprogrammi kooskõlas artikliga 15;

(c)  võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Europoli aastaeelarve ja täidab muid Europoli eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas XI peatükiga;

(d)  võtab vastu Europoli aasta üldise tegevusaruande, edastab ja ja esitab selle parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ning edastab selle hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa andmekaitseinspektorile. Aastane üldine tegevusaruanne avalikustatakse; [ME 99]

(e)  võtab vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad vastavalt artiklile 63;

(f)  võtab pärast komisjoni arvamuse arvesse võtmist 31. jaanuariks vastu mitmeaastase personalipoliitika kava;

(g)  võtab vastu pettustevastase võitluse strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga; [ME 100]

(h)  võtab vastu haldusnõukogu ning koolituse teaduskomitee liikmete huvikonfliktide ennetamise ja haldamise eeskirjad; [ME 101]

(i)  kasutab kooskõlas lõikega 2 Europoli personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”); [ME 102]

(j)  võtab direktori ettepanekul ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110; [ME 103]

(k)  nimetab ametisse tegevdirektori ja tema asetäitjad ning vajaduse korral pikendab nende ametiaega või kõrvaldab nad ametist vastavalt artiklitele 56 ja 57;

(l)  kehtestab tulemusnäitajad ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

(m)  nimetab vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

(n)  nimetab koolituse teaduskomitee liikmed; [ME 104]

(o)  tagab sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa andmekaitseinspektori uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve; [ME 105]

(p)  võtab vastu Europoli struktuuri kehtestamise ja vajaduse korral edasiarendamise otsused; [ME 106]

(q)  võtab vastu oma töökorra.

(qa)  nimetab ametisse andmekaitseametniku, kes on oma ülesannete täitmisel haldusnõukogust sõltumatu ning vastutab andmetöötlussüsteemide loomise ja haldamise eest. [ME 107]

Haldusnõukogu võib vastavalt artikli 46 lõike 3 punktile f esitatud Euroopa andmekaitseinspektori ettepaneku alusel töötlemise oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ajutiselt või tähtajatult keelata. [ME 108]

2.  Haldusnõukogu võtab vastavalt ametnike personalieeskirjade artiklile 110 vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratletakse tingimused, mille korral võib sellise volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Kui erandlikud asjaolud seda nõuavad, võib haldusnõukogu tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetamise volitused oma otsusega ajutiselt peatada ning teostada neid volitusi ise või delegeerida need mõnele oma liikmele või muule töötajale peale tegevdirektori. [ME 109]

Artikkel 15

Aasta tööprogramm ja mitmeaastane tööprogramm

1.  Haldusnõukogu võtab hiljemalt iga aasta 30. novembriks vastu aasta tööprogrammi tegevdirektori esitatud ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale edastatud eelnõu põhjal, võttes arvesse komisjoni arvamust. Haldusnõukogu edastab tööprogrammi Euroopa Parlamendile parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, nõukogule, komisjonile, ja liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa andmekaitseinspektorile. [ME 110]

2.  Aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemusnäitajad. Lisaks esitatakse selles rahastatavate meetmete kirjeldus koos meetmetele ettenähtavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarve koostamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm on järjepidev allutatud lõikes 4 viidatud mitmeaastase tööprogrammiga mitmeaastasele tööprogrammile. Aasta tööprogrammis osutatakse selgelt võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud, muudetud ja tühistatud ülesannetele. [ME 111]

3.  Kui Europolile antakse uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi.

Aasta tööprogrammis oluliste muudatuste tegemiseks kasutatakse sama menetlust kui esialgse aasta tööprogrammi vastuvõtmisel. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis ebaolulisi muudatusi. [ME 112]

4.  Võttes arvesse komisjoni arvamust ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega ning Euroopa andmekaitseinspektoriga võtab haldusnõukogu iga aasta 30. novembriks vastu ja ajakohastab mitmeaastase tööprogrammi. [ME 114]

Vastuvõetud mitmeaastane tööprogramm saadetakse Euroopa Parlamendile, parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ning edastatakse nõukogule, komisjonile, ja liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa andmekaitseinspektorile. [ME 113]

Mitmeaastases tööprogrammis määratakse kindlaks strateegilised eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemusnäitajad. Ühtlasi esitatakse selles igale eesmärgile ettenähtav soovituslik summa ja töötajate arv kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ja mitmeaastase personalipoliitika kavaga. Selles esitatakse ka artiklis 29 nimetatud strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Mitmeaastast tööprogrammi rakendatakse aasta tööprogrammide kaudu ning vajaduse korral ajakohastatakse seda vastavalt välis- ja sisehindamiste tulemustele. Kui see on asjakohane, kajastatakse selliste hindamiste tulemusi ka järgmise aasta tööprogrammis.

Artikkel 16

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli viis aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui esimehe või aseesimehe liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal tema ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka tema ametiaeg. [ME 115]

Artikkel 17

Haldusnõukogu koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.  Aruteludel osaleb Europoli tegevdirektor.

3.  Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Haldusnõukogu koosolek toimub ka selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

4.  Haldusnõukogu võib hääleõiguseta vaatlejana oma koosolekule kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus on arutatava küsimuse seisukohalt asjakohane.

4a.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajal on võimalik osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana. [ME 116]

5.  Haldusnõukogu kodukorras sätestatud tingimustel võivad haldusnõukogu liikmeid abistada nõustajad ja eksperdid.

6.  Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Europol.

Artikkel 18

Hääletamise kord

1.  Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c, artikli 14 lõike 1 esimese a lõigu, artikli 16 lõike 1 ning artikli 56 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogus otsused vastu liikmete häälteenamusega. [ME 117]

2.  Igal liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.  Esimees osaleb hääletamisel.

4.  Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

4a.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindaja ei võta hääletamistest osa. [ME 118]

5.  Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.

2.JAGU

TEGEVDIREKTOR

Artikkel 19

Tegevdirektori ülesanded

1.  Europoli juhib tegevdirektor. Ta annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

2.  Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu või juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.  Tegevdirektor osaleb korrapäraselt parlamentaarse ühiskontrolli töörühmas ja esitab Euroopa Parlamendile töörühmale viimase taotlusel aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruanne tema ülesannete täitmise kohta. [ME 119]

4.  Tegevdirektor on Europoli seaduslik esindaja.

5.  Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Europolile pandud ülesannete täitmise eest. Tegevdirektor:

(a)  juhib Europoli igapäevast tööd;

(b)  rakendab haldusnõukogu otsuseid;

(c)  koostab aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi ning esitab need haldusnõukogule pärast komisjoniga konsulteerimist, võttes arvesse komisjoni arvamust; [ME 120]

(d)  rakendab aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi ning annab haldusnõukogule aru nende rakendamisest;

(e)  koostab konsolideeritud aastaaruande Europoli tegevuse kohta ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(f)  koostab sise- ja välisauditi aruannete ja hinnangute järelduste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusaruannete ja juurdluste põhjal esitatud soovituste alusel tegevuskava ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aruandeid tegevuskava täitmise kohta;

(g)  kaitseb liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ning, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, teostades tõhusat kontrolli, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldades tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

(h)  koostab Europoli pettustevastase võitluse strateegilise analüüsi ja huvide konfliktide vältimise ja lahendamise strateegia ja ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks; [ME 121]

(i)  töötab välja Europoli suhtes kohaldatavate finantseeskirjade eelnõu;

(j)  valmistab ette Europoli eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse eelnõu ja täidab Europoli eelarvet;

(k)  valmistab ette mitmeaastase personalipoliitika kava eelnõu ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule, võttes arvesse komisjoni arvamust; [ME 122]

(ka)  piiramata artikli 14 lõike 1 punktiga j antud volituste teostamist Europoli personali suhtes, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”). [ME 123]

(kb)  võtab vastu Europoli struktuuri kehtestamise ja vajaduse korral edasiarendamise otsused; [ME 124]

(l)  abistab haldusnõukogu esimeest haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamisel;

(m)  teavitab haldusnõukogu korrapäraselt liidu kuritegevusevastase võitluse strateegiliste ja operatiivsete prioriteetide rakendamisest.

3.JAGU

KOOLITUSE TEADUSKOMITEE

Artikkel 20

Koolituse teaduskomitee

1.  Koolituse teaduskomitee on sõltumatu nõuandev organ, mis tagab, et Europoli koolitustegevus lähtub teaduslikest alustest, ning suunab nende kujundamist. Sel eesmärgil kaasab tegevdirektor koolitus teaduskomitee juba varases etapis kõikide artiklis 14 viidatud dokumentide ettevalmistamisse, kuivõrd need on seotud koolitusega.

2.  Koolituse teaduskomitee koosneb üheteistkümnest kõrgeima akadeemilise kraadi või ametikohaga isikust, kes tegutsevad käesoleva määruse III peatükiga hõlmatud valdkondades. Liikmed nimetab ametisse haldusnõukogu pärast Euroopa Liidu Teatajas konkursiteate avaldamist läbipaistva valikumenetluse põhjal. Koolituse teaduskomiteesse ei või kuuluda haldusnõukogu liikmeid. Koolituse teaduskomitee liikmed on sõltumatud. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.  Europol avalikustab koolituse teaduskomitee liikmete nimekirja oma veebilehel ja ajakohastab seda.

4.  Koolituse teaduskomitee liikme ametiaeg on viis aastat. Liikme ametiaega ei pikendata ja juhul, kui liige ei vasta sõltumatuse kriteeriumidele, võidakse ta ametist vabastada.

5.  Koolituse teaduskomitee valib esimehe ja tema asetäitja, kelle ametiaeg on viis aastat. Komitee seisukohad võetakse vastu lihthäälteenamusega. Esimees kutsub komitee kokku kuni neli korda aastas. Vajaduse korral kutsub esimees erakorralisi koosolekuid kokku omal algatusel või vähemalt nelja komiteeliikme taotlusel.

6.  Tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja koolituse alal või nende esindaja kutsutakse koosolekutel osalema hääleõiguseta vaatlejana.

7.  Koolituse teaduskomiteed aitab sekretär, kelleks on komitee välja valitud ja tegevdirektori poolt ametisse nimetatud Europoli töötaja.

8.  Teaduskomitee eelkõige:

(a)  nõustab tegevdirektorit ja tegevdirektori asetäitjat koolituse alal aasta tööprogrammi ja muude strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada nende teaduslik kvaliteet ning kooskõla liidu vastava sektori poliitika ja prioriteetidega;

(b)  esitab haldusnõukogule sõltumatuid arvamusi ja annab talle nõu oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes;

(c)  esitab sõltumatuid arvamusi ja annab nõu õppekavade kvaliteedi, õppetöö meetodite, õppetöö valikuvõimaluste ja teaduse arengu küsimustes;

(d)  annab muud nõu seoses Europoli koolitustegevuse teaduslike aspektidega, kui seda taotleb haldusnõukogu, tegevdirektor või tegevdirektori asetäitja koolituse alal.

9.  Koolituse teaduskomitee aastaeelarve nähakse ette Europoli eelarve eraldi real. [ME 125]

4.JAGU

JUHATUS

Artikkel 21

Moodustamine

Haldusnõukogu võib moodustada juhatuse.

Artikkel 22

Ülesanded ja korraldus

1.  Juhatus abistab haldusnõukogu.

2.  Juhatusel on järgmised ülesanded:

(a)  valmistada ette haldusnõukogu vastuvõetavad otsused;

(b)  tagada koos haldusnõukoguga piisavate järelmeetmete võtmise sise- ja välisauditi aruannete ja hinnangute järelduste ja soovituste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusaruannete ja juurdluste põhjal esitatud soovituste alusel;

(c)  ilma et see piiraks artiklis 19 sätestatud tegevdirektori ülesandeid, abistada tegevdirektorit ja anda talle nõu haldusnõukogu otsuste rakendamisel, et tugevdada järelevalvet haldusjuhtimise üle.

3.  Kiireloomulistest juhtudest tingitud vajaduse korral võib juhatus haldusnõukogu nimel teha teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusjuhtimise küsimustes, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta.

4.  Juhatuse moodustavad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja haldusnõukogus ja veel kolm liiget, kelle haldusnõukogu nimetab oma liikmete hulgast. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid ei oma hääleõigust.

5.  Juhatuse liikme ametiaeg on neli aastat. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samaaegselt tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

6.  Juhatusel on vähemal üks korraline koosolek iga kolme kuu tagant. Peale selle tuleb juhatus kokku oma esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

7.  Juhatus järgib haldusnõukogu kehtestatud kodukorda. [ME 126]

V peatükk

TEABE TÖÖTLEMINE

Artikkel 23

Teabeallikad

1.  Europol töötleb ainult teavet, mille talle on esitanud:

(a)  liikmesriigid vastavalt siseriiklikule õigusele;

(b)  liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt VI peatükile;

(c)  eraisikud vastavalt artikli 29 lõikele 2.

2.  Europol võib otse saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit avalikult kättesaadavatest allikatest, nagu meedia, sealhulgas internetist ja avalikest andmebaasidest.

3.  Kui see on kooskõlas liidu, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega ning kui on võimalik tõendada Europoli mandaadiga hõlmatud ülesande täitmisega seotud juurdepääsu vajalikkust ja proportsionaalsust, võib Europol saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit riigi, liidu ja rahvusvahelise tasandi infosüsteemidest, sealhulgas sellistest, millele tal on vahetu elektrooniline juurdepääs.

Nendes sätestatakse eesmärgid, isikuandmete kategooriad ning otstarve, vahendid ja kord, mida tuleb teabe vastuvõtmisel ja töötlemisel järgida, täites kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusnorme ja põhimõtteid. Selliste liidu, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide kohaldatavad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu sellisele teabele ja selle kasutamist niivõrd, kuivõrd nendega nähakse ette rangemad juurdepääsu- ja kasutuseeskirjad kui käesolevas määruses. Juurdepääs sellistele infosüsteemidele antakse üksnes nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatele, kui see on tingimata vajalik ja proportsionaalne nende tema ülesannete täitmiseks. [ME 127]

Artikkel 24

Teabe töötlemise eesmärgid

1.  Niivõrd, kuivõrd see on vajalik artikli artiklis 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, võib Europol töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, ainult selleks, et:.

Isikuandmeid võib töödelda ainult selleks, et:

(a)  välja selgitada teabes esinevaid seoseid või muid olulisi kokkupuuteid andmete võrdlemise teel, kusjuures see teave piirdub;

(i)  isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellises rikkumises süüdi mõistetud;

(ii)  isikutega, kelle kohta on faktilisi tõendeid või alust arvata, et nad panevad toime kuriteo;

(b)  teostada strateegilist või temaatilist analüüsi;

(c)  teostada konkreetsetel juhtudel operatiivanalüüsi.

Neid ülesandeid täites järgitakse järgmisi kriteeriume:

–  punktis a osutatud kontrolli teostatakse kooskõlas vajalike andmekaitsetagatistega ja eelkõige on sel puhul nõutav piisav põhjendus andmepäringu ja selle otstarbe kohta. Võetakse ka vajalikke meetmeid tagamaks, et ainult need ametiasutused, kes algselt vastutavad andmete kogumise eest, tohivad neid hiljem vahetada;

–  iga punktis c osutatud operatiivanalüüsi juhtumi suhtes kohaldatakse järgmist:

(i)  määratakse kindlaks konkreetne otstarve; isikuandmeid tohib töödelda ainult juhul, kui need on sel konkreetsel otstarbel vajalikud;

(ii)  kõik Europoli töötajate teostatavad andmete võrdlemise toimingud on üksikasjalikult põhjendatud; andmete hankimine pärast konsulteerimist piirdub miinimumvajadustega ja on üksikasjalikult põhjendatud;

(iii)  andmeid tohivad muuta ainult andmete esialgse kogumise otstarbe eest vastutavad töötajad.

Europol dokumenteerib need toimingud nõuetekohaselt. Dokumentatsioon tehakse töötlemistoimingu õiguspärasuse kinnitamise otstarbel taotluse alusel kättesaadavaks andmekaitseametnikule ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

2.  Isikuandmete ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib igal punktis 1 loetletud konkreetsel eesmärgil koguda, on loetletud 2. lisas.

2a.  Europol võib erandjuhtudel ajutiselt andmeid töödelda, et kindlaks teha, kas need andmed on tema ülesannete jaoks vajalikud ja millisel lõikes 1 osutatud otstarbel on need vajalikud. Haldusnõukogu määrab direktori ettepanekul ja Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimise järel kindlaks selliste andmete töötlemisega seotud tingimused, eelkõige seoses andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega ning andmete säilitamise ja kustutamise ajapiirangutega, mis ei või ületada kuut kuud, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 34 osutatud põhimõtteid.

2b.  Euroopa andmekaitseinspektor koostab suunised, milles määratletakse lõike 1 punktides a, b ja c loetletud otstarbed. [ME 128]

Artikkel 25

Teabe töötlemise eesmärgi kindlaksmääramine

1.  Europolile teabe esitanud liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik ja rahvusvaheline organisatsioon määrab kindlaks selle töötlemise konkreetse ja hästi määratletud eesmärgi vastavalt artiklile 24. Kui nemad ei ole seda teinud, määrab sellise teabe asjakohasuse ja töötlemise eesmärgi kindlaks Europol. Europol võib töödelda teavet muul konkreetsel ja sõnaselgel eesmärgil kui eesmärk, milleks teave esitati, üksnes andmete esitaja sõnaselgel loal kooskõlas kohaldatava õigusega. [ME 129]

2.  Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad teabe edastamise ajal teatavaks teha üldised ja konkreetsed juurdepääsu- ja kasutamispiirangud, sealhulgas kustutamise ja hävitamise suhtes kohaldatavad piirangud. Kui selliste piirangute kehtestamise vajadus selgub pärast teabe edastamist, teavitavad nad sellest Europoli. Europol peab sellistest piirangutest kinni.

3.  Europol võib piirata liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabele ja selle teabe kasutamist.

Artikkel 25a

Isikuandmete kaitse mõju hindamine

1.  Enne isikuandmete mis tahes töötlemistoiminguid hindab Europol kavandatud töötlemissüsteemide ja -protseduuride mõju isikuandmete kaitsele ja annab sellest teada Euroopa andmekaitseinspektorile.

2.  Hindamine sisaldab vähemalt kavandatud töötlemistoimingute üldkirjeldust, andmesubjektide õigusi ja vabadusi ohustavate asjaolude hindamist, nende ohtude ennetamiseks kavandatud meetmeid, kaitsemeetmeid, julgeolekumeetmeid ja mehhanisme, mis tagavad isikuandmete kaitse ja tõendavad kooskõla käesoleva määruse sätetega, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õiguspäraseid huve. [ME 130]

Artikkel 26

Liikmesriikide ja Europoli töötajate juurdepääs Europolis säilitatavale teabele

1.  Liikmesriikidel Juhul kui liikmesriigid saavad põhjenduseks tuua oma ülesannete seaduspärase täitmise vajaduse, on neil juurdepääs kogu artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärgil esitatud teabele ning võimalus teostada selles päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu. Liikmesriigid määravad kindlaks need pädevad asutused, kellel on õigus selliseid päringuid teostada.

2.  Liikmesriikidel on kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 24 lõike 1 punktis c täpsustatud konkreetsel eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 25 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid. Päringutabamuse korral teavitab Europol teabe edastajat ning algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile talle teabe edastanud edastanu otsusega ning sellises ulatuses, mis on vajalik asjaomase liikmesriigi otsusega ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

3.  Tegevdirektori poolt nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatel on juurdepääsuõigus Europolis töödeldavale teabele niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

3a.  Europol dokumenteerib kõik päringutabamused ja kogu saadud teabe vastavalt artiklile 43. [ME 131]

Artikkel 27

Eurojusti ja OLAFi juurdepääs Europoli teabele

1.  Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) nende tema volituste piires juurdepääs kogu artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärkidel esitatud teabele ja võimalus teostada selles päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu. Kui Eurojusti või OLAFi päringu käigus ilmneb kokkulangevus Europoli töödeldava teabega, teavitatakse sellest Europoli.

2.  Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile ja OLAFile nende tema volituste piires kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 24 lõike 1 punktis c täpsustatud konkreetsel eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 25 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile teabe edastanud liikmesriigi, liidu asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni otsusega. Päringutabamuse korral täpsustab Eurojust, milliseid andmeid ta vajab, ja Europol võib andmeid jagada üksnes selles ulatuses, milles tabamuse moodustanud andmed on vajalikud Eurojusti ülesannete õiguspäraseks täitmiseks. Europol registreerib, millisele teabele juurdepääs võimaldati.

3.  Lõigete 1 ja 2 kohaselt toimuvaid teabepäringuid teostatakse ainult selle kindlakstegemiseks, kas vastavalt Eurojustile või OLAFile kättesaadav teave vastab Europolis töödeldavale teabele.

4.  Europol lubab lõigete 1 ja 2 kohaseid teabepäringuid üksnes pärast seda, kui ta on saanud Eurojustilt teavet selle kohta, millistel liikmesriikide liikmetel, asetäitjatel, assistentidel ja Eurojusti töötajatel on luba selliseid päringuid teostada, ning OLAFilt teavet selle kohta, millistel töötajatel on luba selliseid päringuid teostada.

5.  Kui Europoli konkreetse uurimisega seotud teabetöötlemistoimingute käigus teeb Europol või mõni liikmesriik kindlaks koordineerimise, koostöö või toetuse vajaduse vastavalt Eurojusti või OLAFi volitustele, teavitab Europol neid sellest ning algatab menetluse teabe jagamiseks kooskõlas teabe edastanud liikmesriigi otsusega. Sellisel juhul konsulteerivad konsulteerib Eurojust või OLAF Europoliga.

6.  Eurojust, sealhulgas kolleegium, liikmesriikide liikmed, asetäitjad, assistendid ja Eurojusti töötajad, ning OLAF peavad kinni kõikidest üldistest ja konkreetsetest juurdepääsu- ja kasutamispiirangutest, mille liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on kooskõlas artikli 25 lõikega 2 teatavaks teinud.

6 a.  Europol ja Eurojust teavitavad teineteist, kui pärast vastastikku andmetega tutvumist ilmneb, et andmed võivad olla ebakorrektsed või vastuolus muude andmetega. [ME 132]

Artikkel 28

Liikmesriikide teavitamise kohustus

1.  Kui Europol peab vastavalt artikli 4 lõike 1 punktist b tulenevale kohustusele teavitama liikmesriiki seda liikmesriiki käsitlevast teabest, kuid kõnealuse teabe suhtes kehtivad vastavalt artikli 25 lõikele 2 selle jagamist välistavad juurdepääsupiirangud, peab Europol juurdepääsupiirangu kehtestanud andmete esitajaga nõu ja taotleb küsib tema nõusolekut teabe jagamiseks.

Ilma sellise sõnaselge nõusolekuta teavet ei edastata.

Kui nimetatud teabele ei ole kehtestatud artikli 25 kohaseid juurdepääsupiiranguid, teavitab Europol teabe esitanud liikmesriiki sellise teabe edastamisest. [ME 133]

2.  Olenemata juurdepääsupiirangutest, teavitab Europol liikmesriiki seda liikmesriiki käsitlevast teabest juhul, kui see on:

(a)  tingimata vajalik raske kuriteo või terroriakti otsese ohu vältimiseks või

(b)  see on hädavajalik asjaomase liikmesriigi avalikku korda ähvardava tõsise ja vahetu ohu ärahoidmiseks.

Sellisel juhul teavitab Europol andmete esitajat võimalikult kiiresti kõnealuse teabe jagamisest ja põhjendab oma olukorraanalüüsi.

VI peatükk

SUHTED PARTNERITEGA

1.JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 29

Üldsätted

1.  Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol luua ja säilitada koostöösuhteid liidu asutustega kooskõlas kõnealuste asutuste eesmärkidega, kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja kolmandate riikide koolitusasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega.

2.  Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks ning võttes arvesse artikli 25 lõike 2 kohaselt kehtestatud piiranguid, võib Europol otse vahetada lõikes 1 nimetatud üksustega igasugust teavet, välja arvatud isikuandmeid.

3.  Kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne tema õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kooskõlas käesoleva peatüki sätetega, võib Europol saada ja töödelda lõikes 1 nimetatud üksustelt, kuid mitte eraõiguslikelt isikutelt, saada üksuste, välja arvatud eraõiguslike isikute, valduses olevaid isikuandmeid ja töödelda neid kooskõlas käesoleva peatükiga.

4.  Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 4 5 kohaldamist ja kooskõlas käesoleva peatükiga edastab Europol isikuandmeid liidu asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaid juhul, kui seda on vaja Europoli eesmärkidega ülesannetega seotud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning kui andmete saaja selgelt kohustub andmeid kasutama üksnes otstarbel, milleks need edastati. Kui edastatavad andmed on esitanud liikmesriik, taotleb Europol asjaomase liikmesriigi asjaomaselt liikmesriigilt eelnevalt selget nõusolekut, välja arvatud juhul, kui:

(a)  nõusolekut võib eeldada, sest asjaomane liikmesriik ei ole edastamisvõimalust sõnaselgelt piiranud, või

(b)  asjaomane liikmesriik on andnud sellisele edastamisele oma eelneva nõusoleku kas üldiselt või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

5.  Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ei tohi saadud isikuandmeid omakorda edastada ilma Europoli eelneva sõnaselge nõusolekuta ega enne, kui andmete saaja on selgelt kohustunud kasutama andmeid üksnes otstarbel, milleks need edastati.

5a.  Europol tagab vastavalt käesolevale määrusele isikuandmete kõikide edastamiste ja edastamise põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise.

5b.  Kui kolmas riik, rahvusvaheline organisatsioon või eraõiguslik isik on omandanud teavet, rikkudes ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, siis sellist teavet ei töödelda. [ME 134]

2.JAGU

ISIKUANDMETE EDASTAMINE JA VAHETUS

Artikkel 30

Isikuandmete edastamine liidu asutustele

Võttes arvesse artikli 25 lõigetest 2 või 3 tulenevaid võimalikke piiranguid ja ilma, et see piiraks artikli 27 kohaldamist, võib Europol edastada isikuandmeid otse liidu asutustele, kui see on vajalik tema või andmeid saava liidu asutuse ülesannete täitmiseks. Europol avalikustab nende ELi institutsioonide ja asutuste loendi, kellega ta teavet jagab, ja avaldab selle loendi oma veebisaidil. [ME 135]

Artikkel 31

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

1.  Kui see on vajalik tema tööülesannete täitmiseks, võib Europol edastada isikuandmeid kolmanda riigi ametiasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile vastavalt:

(a)  [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ artiklite 25 ja 31] kohaselt vastu võetud komisjoni otsusele, mille alusel asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon või kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni töötlemissektor tagab piisava kaitsetaseme (piisava kaitse otsus) või

(b)  liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvahelisele lepingule, millega nähakse ette piisavad kaitsemeetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, või

(c)  Europoli ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva kooskõlas nõukogu otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostöölepingule.

Neid koostöölepinguid muudetakse nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja need asendatakse järgneva lepinguga vastavalt käesoleva lõike punktile b. [ME 136]

Sellise edastamise puhul ei ole vaja täiendavat luba. Aegsasti enne läbirääkimiste alustamist punktis b osutatud rahvusvahelise lepingu üle ja läbirääkimiste ajal ning eelkõige enne läbirääkimisvolituste vastuvõtmist ja ka enne lepingu lõplikku vormistamist konsulteeritakse Euroopa andmekaitseinspektoriga.

Europol teeb üldsusele juurdepääsetavaks regulaarselt ajakohastatud loendi oma rahvusvahelistest ja koostöölepingutest kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, avaldades selle loendi oma veebisaidil. [ME 137]

Europol võib sõlmida töökorra selliste lepingute või piisava kaitse otsuste rakendamiseks.

2.  Erandina lõikest 1 võib tegevdirektor, pidades kinni diskreetsuse, konfidentsiaalsuse ja proportsionaalsuse kohustustest, anda iga juhtumi puhul eraldi loa isikuandmete edastamiseks kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui:

(a)  andmete edastamine on tingimata vajalik ühe või mitme liikmesriigi esmaste andmesubjekti või teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks Europoli eesmärkide ulatuses või;

(b)  andmete edastamine on tingimata vajalik raske kuriteo või terroriakti otsese ohu vältimiseks andmesubjekti õigustatud huvi kaitsmiseks vastavalt andmeid edastava liikmesriigi või kolmanda riigi õigusele või;

(c)  andmete edastamine on muul põhjusel vajalik liikmesriigi või õigusaktiga nõutav üldistest huvidest tuleneval olulisel põhjusel ja õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu vältimiseks või

(d)  andmete edastamine on vajalik andmesubjekti või mõne teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks konkreetsete kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks või.

(da)  edastamine on vajalik konkreetsete kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramisega seotud konkreetsete õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Europoli tegevdirektor kaalub igal juhul kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavat andmekaitsetaset, võttes arvesse andmete laadi, andmete kavandatavat otstarvet, kavandatava töötlemise kestust, kõnealuses riigis kohaldatavaid üldisi või konkreetseid andmekaitsesätteid ja seda, kas Europoli poolt andmete puhul nõutavaid eritingimusi tunnustatakse või mitte.

Süstemaatilistele, suuremahulistele või struktuursetele edastamistele ei tohi erandeid kohaldada.

Peale selle võib haldusnõukogu kokkuleppel Euroopa andmekaitseinspektoriga andmekaitseinspektor lubada andmete edastamist või korduvat edastamist kooskõlas punktidega a–d eespool, võttes arvesse lisades piisavad kaitsemeetmed olemasolu üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte aastat ja mis on pikendatav. [ME 138]

3.  Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu ja Euroopa andmekaitseinspektorit viivitamata juhtumitest, mille puhul ta kohaldas lõiget 2. [ME 139]

3a.  Europol dokumenteerib kõik käesoleva artikli kohased edastamised. [ME 140]

Artikkel 32

Eraõiguslike isikute edastatud isikuandmed

1.  Kui see on vajalik tema tööülesannete täitmiseks, võib Europol töödelda eraõiguslikelt isikutelt saadud isikuandmeid tingimusel, et andmed on esitatud ei ole saadud otse eraõiguslikelt isikutelt, vaid üksnes: [ME 141]

(a)  liikmesriigi siseriikliku üksuse kaudu kooskõlas siseriikliku õigusega;

(b)  sellise kolmanda riigi kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne käesoleva määruse kohaldamist sõlminud koostöölepingu kooskõlas nõukogu otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

(c)  kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kellega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218.

2.  Juhul kui saadud andmed mõjutavad mõne riigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi siseriiklikku üksust.

3.  Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust otse eraõiguslike isikutega. [ME 142]

4.  Kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise algust hindab komisjon, kas isikuandmeid on vaja vahetada otse eraõiguslike isikutega, ning sellise vahetamise võimalikku mõju. Kõnealuse hindamise käigus täpsustatakse muu hulgas põhjused, miks isikuandmete vahetamine eraõiguslike isikutega on Europoli jaoks vajalik.

Artikkel 33

Eraisikutelt saadud teave

1.  Europol võib töödelda eraisikutelt saadud teavet, sealhulgas isikuandmeid, tingimusel, et see on esitatud:

(a)  liikmesriigi siseriikliku üksuse kaudu kooskõlas siseriikliku õigusega;

(b)  sellise kolmanda riigi kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne käesoleva määruse kohaldamist sõlminud koostöölepingu kooskõlas nõukogu otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

(c)  kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kellega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218.

2.  Kui Europol saab teavet, sealhulgas isikuandmeid, eraisikult, kes elab kolmandas riigis, millega ei ole otsuse 2009/371/JSK artikli 23 ega ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvahelist lepingut, võib Europol teavet edastada üksnes asjaomasele liikmesriigile või kolmandale riigile, kellega selline rahvusvaheline leping on sõlmitud.

3.  Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust otse eraisikutega. [ME 143]

VII peatükk

ISIKUANDMETE KAITSE TAGATISED

Artikkel 34

Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted

1.  Tuleb tagada, et:

(a)  isikuandmeid töödeldakse seaduslikult, õiglaselt ning andmesubjekti suhtes läbipaistval ja kontrollitaval viisil;

(b)  isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on kõnealuste nende eesmärkidega vastuolus. Isikuandmete hilisem töötlemine ajaloo-, statistika- või teadusuuringutega seotud eesmärkidel ei ole keelatud, kui Europol annab asjakohase tagatise eelkõige selle kohta, et andmeid ei töödelda muudel eesmärkidel;

(c)  isikuandmed on piisavad, asjakohased, olulised ja neid on piisavalt, kuid mitte rohkem, kui on minimaalselt vaja töötlemise ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis seisukohalt; neid töödeldakse ainult sel juhul ja senikaua, kui eesmärki ei saa täita, töödeldes teavet, mis ei hõlma isikuandmeid;

(d)  isikuandmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; võetakse kõik mõistlikud meetmed, et viivitamata kustutada või parandada andmed, mis andmete töötlemise eesmärki silmas pidades ei ole õiged;

(e)  isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ning ainult seni, kuni see on vajalik seoses isikuandmete töötlemise eesmärkidega selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse.

(ea)  isikuandmeid töödeldakse viisil, mis võimaldab andmesubjektil oma õigusi tulemuslikult kasutada;

(eb)  isikuandmeid töödeldakse viisil, millega neid kaitstakse loata ja ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotuse, hävimise või kahjustumise vastu, kasutades asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;

(ec)  isikuandmeid töötlevad üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajad, kes vajavad neid oma ülesande täitmiseks;

1a.  Europol teeb üldsusele kättesaadavaks dokumendi, milles esitatakse arusaadavas vormis isikuandmete töötlemisega seotud sätted ning andmesubjektide õiguste kasutamiseks olemasolevad vahendid. [ME 144]

Artikkel 35

Erineva täpsuse ja usaldusväärsusega isikuandmed

1.  Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabeallikale võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi allika hindamise koode: [ME 145]

A: allika autentsuse, usaldusväärsuse ja pädevuse suhtes pole kahtlust või teave pärineb allikast, mis on alati olnud usaldusväärne;

B: teave pärineb allikast, mis on enamikul juhtudel olnud usaldusväärne;

C: teave pärineb allikast, mis ei ole enamikul juhtudel olnud usaldusväärne;

X: allika usaldusväärsust ei ole võimalik hinnata.

2.  Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabe usaldusväärsusele võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi teabe hindamise koode: [ME 146]

1: teave, mille täpsuse suhtes ei ole kahtlust;

2: teave, milles selle allikas on isiklikult kindel, kuid milles seda edastav ametnik ei ole isiklikult kindel;

3: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel, kuid mida kinnitab muu, varem jäädvustatud teave;

4: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel ja mida ei ole võimalik kinnitada.

3.  Kui Europol jõuab juba tema valduses oleva teabe põhjal järeldusele, et hinnangut on vaja muuta, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja püüab hinnangu muutmises kokku leppida. Europol ei muuda hinnangut ilma sellise kokkuleppeta.

4.  Kui Europol saab liikmesriigilt teavet, millele ei ole antud hinnangut, püüab hindab Europol võimaluse piires hinnata allika ja teabe usaldusväärsust juba tema valduses oleva teabe põhjal. Konkreetseid andmeid ja teavet tuleb hinnata kokkuleppel teabe esitanud liikmesriigiga. Liikmesriik ja Europol võivad samuti üldjoontes kokku leppida konkreetsete andmeliikide ja konkreetsete allikate hindamise üldtingimustes. Kui konkreetse juhtumi suhtes ei ole jõutud kokkuleppele või kui kokkulepe üldtingimuste kohta puudub, määrab Europol teabele või andmetele lõigetes 1 ja 2 osutatud koodid X ja 4. [ME 147]

5.  Kui Europol saab andmeid või teavet kolmandalt riigilt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt või liidu asutuselt, kohaldatakse vastavalt käesolevat artiklit.

6.  Europol kasutab avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabe hindamiseks lõigetes 1 ja 2 sätestatud koode X ja 4. [ME 148]

Artikkel 36

Isikuandmete eriliikide ja erinevate kategooriate andmesubjektide isikuandmete töötlemine

1.  Kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste kuritegude kohta teavet anda võivate isikute ja alla 18-aastaste isikute isikuandmete töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. [ME 149]

2.  Rassilist, ja etnilist või sotsiaalset päritolu, poliitilisi vaateid, religiooni ja usku ning ametiühingusse kuulumist kajastavate isikuandmete, samuti tervist ja seksuaalelu käsitlevate andmete automaatne või muul viisil töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning kui need andmed täiendavad muid isikuandmeid, mida Europol juba töötleb. [ME 150]

3.  Ainult Europolil on juurdepääs lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuandmetele. Tegevdirektor annab nõuetekohase juurdepääsuloa sellistele andmetele piiratud arvule ametnikele, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

4.  Ükski otsus, mis toob kaasa õiguslikke tagajärgi seoses andmesubjektiga, ei tohi põhineda ainult lõikes 2 viidatud andmete automaatsel töötlemisel, välja arvatud juhul, kui selline otsus on sõnaselgelt lubatud siseriiklike või liidu õigusaktidega või vajaduse korral Euroopa andmekaitseinspektori poolt. [ME 151]

5.  Lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuandmeid ei edastata liikmesriikidele, liidu asutustele, kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud üksikjuhtudel, kui see on hädavajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud seoses Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegudega. Sellised edastamised on kooskõlas käesoleva määruse VI peatüki sätetega. [ME 152]

6.  Europol esitab iga kuue kuu tagant Euroopa andmekaitseinspektorile ülevaate kõikidest lõikes 2 viidatud isikuandmetest, mida ta on töödelnud.

Artikkel 37

Isikuandmete säilitamise ja kustutamise tähtajad

1.  Europol säilitab enda töödeldud isikuandmeid ainult nii kaua, kui on tingimata vaja tema eesmärkide saavutamiseks selleks otstarbeks, milleks andmeid töödeldakse. [ME 153]

2.  Europol vaatab isikuandmete edasise säilitamise vajaduse läbi igal juhul hiljemalt kolme aasta jooksul pärast andmete esmase töötlemise algust. Kui Europol siiski vajab isikuandmete edasist säilitamist oma ülesannete täitmiseks, võib ta otsustada, et säilitab isikuandmeid järgmise läbivaatamiseni, mis toimub pärast järgmist kolmeaastast ajavahemikku. Edasise säilitamise põhjuseid põhjendatakse ja need dokumenteeritakse. Kui isikuandmete edasise säilitamise otsust ei tehta, kustutakse need andmed kolme aasta möödumisel automaatselt.

3.  Kui artikli 36 lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuid käsitlevaid andmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa andmekaitseinspektorit.

4.  Kui liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on isikuandmete edastamise ajal vastavalt artikli 25 lõikele 2 teatanud piirangutest, mis seisneb isikuandmete varasemas kustutamises või hävitamises, kustutab Europol isikuandmed kooskõlas selliste piirangutega. Kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik, taotleb Europol andmete esitajalt luba andmeid edasi säilitada ning põhjendab sellist taotlust.

5.  Kui liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon kustutab oma andmebaasist Europolile edastatud andmed, teatab ta sellest Europolile. Europol kustutab asjaomased andmed, välja arvatud juhul, kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik. Europol teavitab andmete esitajat kõnealuste andmete edasisest säilitamisest ning põhjendab sellist edasist säilitamist.

6.  Isikuandmeid ei kustutata, kui:

(a)  see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid üksnes andmesubjekti selgesõnalisel ja kirjalikul nõusolekul; [ME 154]

(b)  andmesubjekt seab kahtluse alla nende täpsuse ajavahemiku jooksul, mis võimaldab liikmesriikidel või, kui see on asjakohane, Europolil kontrollida andmete täpsust;

(c)  isikuandmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks; [ME 155]

(d)  andmesubjekt on vastu nende kustutamisele ning nõuab selle asemel nende kasutamise piiramist.

Artikkel 38

Töötlemise turvalisus

1.  Europol võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kadumise ja loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu ning igasuguse muu loata töötlemise eest.

2.  Europol rakendab andmete automaattöötluse suhtes meetmeid, mis on kavandatud selleks, et:

(a)  takistada kõrvaliste isikute juurdepääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

(b)  hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine ja kõrvaldamine (andmekandjate kontroll);

(c)  hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine ja kustutamine (säilitamise kontroll);

(d)  takistada selleks volitamata isikuil kasutada automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

(e)  tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi volitatud kasutajatel oleks juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele (juurdepääsu kontroll);

(f)  tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib edastada või on edastatud isikuandmeid andmesidevahendite abil (andmeedastuse kontroll);

(g)  tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll);

(ga)  tagada, et on võimalik kontrollida ja välja selgitada, milline töötaja on millistele andmetele juurde pääsenud ja millal (juurdepääsulogi); [ME 156]

(h)  hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine ja kustutamine andmete edastamise ja andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll);

(i)  tagada, et paigaldatud süsteemide tõrke korral on võimalik nende toimimine kohe taastada (taastamine);

(j)  tagada, et süsteem toimib veatult, et selles ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse viivitamata (töökindlus) ja et süsteemi rikked ei moonuta säilitatavaid andmeid (terviklus).

3.  Europol ja liikmesriigid määratlevad mehhanismid turbevajaduste arvestamiseks kogu infosüsteemi piires.

Artikkel 38a

Isikuandmete lõimitud kaitse ja vaikimisi kaitse

1.  Europol rakendab asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ja menetlusi sellisel viisil, et töötlemine vastab käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud sätete nõuetele ning et tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse.

2.  Europol rakendab mehhanisme, tagamaks, et vaikimisi töödeldakse üksnes isikuandmeid, mis on vajalikud töötlemise otstarbeks. [ME 157]

Artikkel 38b

Euroopa andmekaitseinspektori teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1.  Europol teavitab Euroopa andmekaitseinspektorit isikuandmetega seotud rikkumisest põhjendamatu viivitusteta ja võimaluse korral 24 tunni jooksul pärast isikuandmetega seotud rikkumise avastamist. Kui Europol teavitab sellest hiljem kui 24 tunni jooksul, esitab ta nõudmise korral selle kohta põhjenduse.

2.  Lõikes 1 osutatud teates tuleb vähemalt

(a)  kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning isikuandmete liigid ja arv;

(b)  kirjeldada soovitatavaid meetmeid, mis võimaldavad leevendada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku negatiivset mõju;

(c)  kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;

(d)  kirjeldada vastutava töötleja kavandatud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks.

3.  Europol dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas rikkumise asjaolud, nende mõju ja võetud parandusmeetmed, mis võimaldab Euroopa andmekaitseinspektoril kontrollida vastavust käesolevale artiklile. [ME 158]

Artikkel 38c

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1.  Kui artiklis 38b osutatud isikuandmetega seotud rikkumine võib kahjustada andmesubjekti isikuandmete ja tema eraelu kaitset, teavitab Europol isikuandmetega seotud rikkumisest põhjendamatu viivituseta ka andmesubjekti.

2.  Andmesubjektile lõike 1 kohaselt esitatud teates kirjeldatakse isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning see sisaldab artiklis 44 osutatud andmekaitseametniku nime ja kontaktandmeid.

3.  Andmesubjekti ei pea teavitama isikuandmetega seotud rikkumisest, kui Europol suudab Euroopa andmekaitseinspektorile tõendada, et ta on rakendanud vajalikke tehnilisi kaitsemeetmeid ja et neid meetmeid kohaldati nende isikuandmete suhtes, mille suhtes rikkumine toime pandi. Selliste tehniliste kaitsemeetmetega muudetakse andmed loetamatuks kõikidele juurdepääsuõiguseta isikutele.

4.  Asjaomase isiku õigustatud huvisid nõuetekohaselt arvesse võttes võib andmesubjektile teabe esitada hiljem või piiratud ulatuses või jätta selle esitamata, kui see on vajalik ja proportsionaalne meede:

(a)  teenistuslike või õiguslike uurimiste, juurdluste või menetluste takistamise vältimiseks;

(b)  kuritegude tõkestamise, avastamise uurimise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamise vältimiseks;

(c)  avaliku ja riigi julgeoleku kaitseks;

(d)  kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

Artikkel 39

Andmesubjekti õigus andmetega tutvuda

1.  Andmesubjektil on mõistlike ajavahemike järel õigus saada teavet selle kohta, kas Europol töötleb tema kohta käivaid isikuandmeid. Kui selliseid isikuandmeid töödeldakse, esitab Europol andmesubjektile vähemalt järgmise teabe: [ME 160]

(a)  kinnitus selle kohta, kas temaga seotud andmeid töödeldakse või mitte;

(b)  teave vähemalt töötlemistoimingute eesmärkide, asjaomaste andmeliikide, andmete säilitamise tähtaja ja vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid avalikustatakse; [ME 161]

(c)  arusaadaval kujul teave töödeldavate andmete ja võimalik teave nende allikate kohta.

(ca)  õiguslik alus, mille kohaselt andmeid töödeldakse; [ME 162]

(cb)  on olemas õigus taotleda Europolilt andmesubjektiga seotud isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist; [ME 163]

(cc)  töödeldavate andmete koopia. [ME 164]

2.  Andmesubjekt, kes soovib kasutada õigust tutvuda oma isikuandmetega, võib ilma ülemääraseid kulusid kandmata tasuta esitada sellekohase taotluse enda valitud liikmesriigis selleks määratud ametiasutusele. See ametiasutus saadab taotluse Europolile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Europol kinnitab taotluse kättesaamist. [ME-d 165 ja 234]

3.  Europol vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul alates selle riikliku ametiasutuse taotluse kättesaamisest. [ME 166]

4.  Europol peab asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega nõu, milline otsus vastu võtta. Andmetega tutvumise otsuse vastuvõtmise eeltingimus on tihe koostöö Europoli ja nende liikmesriikide vahel, kes on otseselt seotud andmesubjekti juurdepääsuga sellistele andmetele. Kui liikmesriik ei nõustu Europoli kavandatud vastusega, teavitab ta Europoli oma vastuseisu põhjustest.

5.  Isikuandmetega tutvumine Teabe esitamine vastusena käesoleva artikli kohasele taotlusele keelatakse ulatuses, milles selline osaline või seda piiratakse, kui see täielik keelamine on vajalik meede, et: [ME 167]

(a)  võimaldada Europolil nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

(b)  kaitsta liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda või ennetada kuritegusid;

(c)  tagada, et ei kahjustataks ühtegi siseriiklikku uurimist;

(d)  kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

Mis tahes otsuse puhul taotletud teabe piiramise või taotluse tagasilükkamise kohta tuleks võtta arvesse andmesubjekti põhiõigusi ja huvisid. [ME 168]

6.  Europol teavitab andmesubjekti kirjalikult isikuandmetega tutvumise keeldumisest või piiramisest, esitab sellise otsuse põhjendused ning teavitab teda tema õigusest esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile. Otsuse faktilised ja õiguslikud alused võib jätta teatamata, kui sellise teabe esitamise tõttu kaoks lõikega 5 kehtestatud piirangu mõju.

Artikkel 40

Õigus isikuandmeid parandada, kustutada ja blokeerida

1.  Igal andmesubjektil on õigus taotleda Europolilt teda käsitlevate väärade isikuandmete parandamist ning, kui see on võimalik ja vajalik, nende täiendamist või ajakohastamist. [ME 169]

2.  Igal andmesubjektil on õigus taotleda Europolilt teda käsitlevate isikuandmete kustutamist, kui neid ei vajata enam eesmärgil, milleks need on õiguspäraselt kogutud ja edasi töödeldud.

3.  Isikuandmed blokeeritakse nende kustutamise asemel, kui on piisavalt alust arvata, et andmete kustutamine võib mõjutada andmesubjekti õiguspäraseid huve. Blokeeritud andmeid töödeldakse üksnes sel eesmärgil, mis takistas nende kustutamist.

4.  Kui lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud Europoli valduses olevad andmed on talle esitanud kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või on need saadud Europoli enda analüüside tulemusel, parandab, kustutab ja blokeerib neid andmeid Europol ning vajaduse korral teavitab andmeallikaid. [ME 170]

5.  Kui lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud Europoli valduses olevad andmed on talle esitanud otse liikmesriik, parandab, kustutab ja blokeerib neid andmeid asjaomane liikmesriik koostöös Europoliga.

6.  Kui väärad andmed on edastatud teiste nõuetekohaste vahendite abil või kui vead liikmesriikide esitatud andmetes on tingitud vigasest edastamisest või kui edastamisega rikuti käesolevat määrust või kui andmed ei ole õiged seetõttu, et Europol on need sisestanud, vastu võtnud või neid säilitanud valesti või käesolevat määrust rikkudes, parandab või kustutab Europol andmed koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

7.  Lõigetes 4, 5 ja 6 viidatud juhtudel teavitatakse viivitamata selliste andmete saajaid. Andmed saanud isikud parandavad, kustutavad või blokeerivad need andmed oma süsteemides vastavalt andmed saanud isikute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

8.  Europol teatab andmesubjektile põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul kirjalikult, et tema kohta käivad andmed on parandatud, kustutatud või blokeeritud.

9.  Kui andmete parandamisest, kustutamisest või blokeerimisest keeldutakse, teatab Europol sellest andmesubjektile kirjalikult ning selgitab talle võimalust esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 41

Isikuandmete kaitsega seotud vastutus

1.  Europol säilitab isikuandmeid sellisel viisil, mis võimaldab teha kindlaks nende päritolu vastavalt artiklile 23.

1a.  Europol säilitab isikuandmeid viisil, mis võimaldab neid parandada ja kustutada. [ME 171]

2.  Artikli 34 punktis d viidatud isikuandmete kvaliteedi eest vastutab isikuandmed Europolile edastanud liikmesriik, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud ning avalikult kättesaadavatest allikatest saadud isikuandmete puhul aga Europol. Liidu asutused vastutavad andmete kvaliteedi eest kuni edastamise hetkeni ja edastamise hetkel. [ME 172]

3.  Artikli 34 punktides a, b, c ja e nimetatud põhimõtete järgimise eest vastutab Europol.

4.  Edastamise õiguspärasuse Kohaldatavate andmekaitsepõhimõtete järgimise eest vastutab: [ME 173]

(a)  andmed edastanud liikmesriik, kui tegemist on liikmesriikide poolt Europolile edastatud isikuandmetega, ja

(b)  Europol, kui tegemist on Europoli poolt liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud isikuandmetega.

5.  Europoli ja liidu asutuste vahelise andmeedastuse puhul vastutab edastamise õiguspärasuse eest Europol. Ilma et see piiraks eelmist lauset, vastutavad juhul, kui Europol edastab andmeid andmete saaja taotlusel, edastamise õiguspärasuse eest nii Europol kui ka andmete saaja. Peale selle vastutab Europol kõikide enda teostatavate andmetöötlustoimingute eest.

Europol kontrollib andmete saaja pädevust ja hindab andmete edastamise vajalikkust. Kui vajalikkuse asjus tekib kahtlusi, taotleb Europol andmete saajalt lisateavet. Andmete saaja tagab, et andmete edastamise vajalikkust on võimalik hiljem kontrollida. Andmete saaja töötleb isikuandmeid üksnes otstarbel, milleks need edastati. [ME 174]

Artikkel 42

Eelkontroll

1.  Selliste Isikuandmete töötlemise suhtes, mis kantakse uude loodavasse kataloogi, mis tahes töötlemisprotsessis, mis on mõeldud ühe või mitme omavahel seotud eesmärgi saavutamiseks seoses põhitegevusega, kohaldatakse eelkontrolli, kui: [ME 175]

(a)  töödeldakse artikli 36 lõikes 2 osutatud andmete eriliike;

(b)  vastasel juhul toob töötlemise laad, eelkõige uute tehnoloogiate, mehhanismide ja menetluste kasutamine endaga kaasa konkreetse ohu andmesubjekti põhiõigustele ja ‑vabadustele, eelkõige tema isikuandmete kaitsele.

2.  Eelkontrolli teostab Euroopa andmekaitseinspektor pärast teate saamist isikuandmete kaitse ametnikult, kes eelkontrolli vajalikkuses kahtlemise korral konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektoriga.

3.  Euroopa andmekaitseinspektor esitab oma arvamuse kahe kuu jooksul alates teate saamisest. Nimetatud tähtaja kulu võib peatada igal ajal, kuni Euroopa andmekaitseinspektor on saanud taotletud täiendavat teavet. Kui küsimuse keerukus seda nõuab, võib Euroopa andmekaitseinspektor nimetatud tähtaega oma otsusega veel kahe kuu võrra pikendada. Pikendamisi on võimalik teha kuni kahel korral. Vastavasisulise otsuse teeb ta Europolile teatavaks enne esimese kahekuulise tähtaja möödumist. [ME 176]

Kui arvamust ei ole kahekuulise tähtaja või võimaliku pikendatud tähtaja jooksul esitatud, loetakse arvamus positiivseks.

Kui Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et kõnesolev töötlemine võib viia käesoleva määruse mõne sätte rikkumiseni, teeb ta vajaduse korral ettepanekud, et nimetatud rikkumist vältida. Kui Europol töötlustoimingut sellele vastavalt ei kohanda, võib Euroopa andmekaitseinspektor kasutada talle artikli 46 lõikega 3 antud volitusi.

4.  Euroopa andmekaitseinspektor peab registrit kõikide talle lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud töötlustoimingute kohta. Kõnealune register lõimitakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 lõikes 5 viidatud registrisse.

Artikkel 43

Logimine ja dokumenteerimine

1.  Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu, neist väljavõtete tegemist ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Kõnealused logid ja dokumendid kustutatakse kolme aasta pärast, välja arvatud juhul kui andmeid vajatakse käimasoleva kontrolli jaoks. Logide muutmine peab olema võimatu. [ME 177]

2.  Lõike 1 kohaselt koostatud logid ja dokumendid edastatakse taotluse korral isikuandmete kaitse kontrollimiseks Euroopa andmekaitseinspektorile. Euroopa andmekaitseinspektor kasutab seda teavet ainult isikuandmete kaitse kontrollimiseks ning nõuetekohase andmetöötluse, andmetervikluse ja -turbe tagamiseks.

Artikkel 44

Isikuandmete kaitse ametnik

1.  Haldusnõukogu nimetab ametisse isikuandmete kaitse ametniku, kes on ameti töötaja. Isikuandmete kaitse ametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

2.  Isikuandmete kaitse ametnik valitakse tema isikuomaduste ja ametialaste võimete ning eelkõige tema isikuandmete kaitse alaste eriteadmiste alusel.

3.  Isikuandmete kaitse ametnikuks valimine ei tohi kaasa tuua huvide konflikti isikuandmete kaitse ametnikuna tegutsemise ning teiste ametlike tööülesannete vahel, eelkõige käesoleva määruse sätete kohaldamisel.

4.  Isikuandmete kaitse ametniku ametiaeg kestab kaks kuni viis aastat. Teda võib uuesti ametisse nimetada kokku kuni kümneks aastaks. Isikuandmete kaitse ametniku ametisse nimetanud liidu institutsioon või asutus võib ta ametikohalt vabastada üksnes Euroopa andmekaitseinspektori nõusolekul, kui ta ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele.

5.  Pärast ametisse nimetamist registreerib isikuandmete kaitse ametniku ametisse nimetanud institutsioon või asutus ta Euroopa andmekaitseinspektori juures.

6.  Töökohustuste täitmiseks ei tohi isikuandmete kaitse ametnikule anda mingeid juhendeid.

7.  Isikuandmete kaitse ametnikul on seoses isikuandmetega, mis ei hõlma Europoli töötajate isikuandmeid ega halduslikku laadi isikuandmeid, eelkõige järgmised ülesanded:

(a)  tagada sõltumatult õiguspärasus ja käesoleva määruse sätete täitmine ametisisene kohaldamine isikuandmete töötlemisel; [ME 178]

(b)  tagada isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise dokumenteerimine vastavalt käesolevale määrusele;

(c)  tagada andmesubjekti taotluse korral tema teavitamine tema õigustest vastavalt käesolevale määrusele;

(d)  teha koostööd Europoli töötajatega, kes vastutavad andmetöötluse korra ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;

(e)  teha koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga, eriti seoses artiklis 42 osutatud töötlustoimingute tegemisel; [ME 179]

(f)  koostada aastaaruanne ning edastada see haldusnõukogule ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

(fa)  tegutseda kontaktisikuna, kellele esitada isikuandmetega tutvumise taotlus vastavalt artiklile 39; [ME 180]

(fb)  pidada kõikide Europoli poolt teostatavate töötlustoimingute registrit, mis hõlmab vajaduse korral teavet eesmärgi, isikuandmete kategooriate, vastuvõtjate, blokeerimise ja kustutamise ajapiirangute, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamise ja turvameetmete kohta; [ME 181]

(fc)  pidada registrit vahejuhtumite ja turvarikkumiste kohta, mis mõjutavad operatiivandmeid ja halduslikku laadi isikuandmeid. [ME 182]

8.  Seoses Europoli töötajate isikuandmete ja halduslikku laadi isikuandmetega täidab isikuandmete kaitse ametnik ka määrusega (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud ülesandeid. [ME 183]

9.  Oma ülesannete täitmisel on isikuandmete kaitse ametnikul juurdepääs kõigile Europoli töödeldavatele andmetele ja kõigile Europoli ruumidele. Selline juurdepääs on võimalik igal ajal ja ilma eelneva taotluseta. [ME 184]

10.  Kui isikuandmete kaitse ametnik leiab, et käesoleva määruse isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid ei järgita, teavitab ta tegevdirektorit, paludes viimasel mittevastavus määratud aja jooksul kõrvaldada. Kui tegevdirektor ei vii töötlemist ettenähtud aja jooksul vastavusse isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega, teavitab isikuandmete kaitse ametnik haldusnõukogu ning nad lepivad kokku kindla aja vastamiseks. Kui haldusnõukogu ei vii töötlemist ettenähtud aja jooksul vastavusse isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega, esitab isikuandmete kaitse ametnik juhtumi Euroopa andmekaitseinspektorile.

11.  Haldusnõukogu võtab vastu isikuandmete kaitse ametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige isikuandmete kaitse ametniku ametisse valimist ja ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja pädevust ning tema sõltumatuse tagatisi. Europol tagab isikuandmete kaitse ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad ja vahendid. Nimetatud töötajatel on juurdepääs Europolis töödeldavatele isikuandmetele ja Europoli ruumidele üksnes niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Selline juurdepääs on võimalik igal ajal ja ilma eelneva taotluseta. [ME 185]

11a.  Isikuandmete kaitse ametnikule antakse vajalikud vahendid tema ülesannete täitmiseks. [ME 186]

Artikkel 45

Riikliku järelevalveasutuse teostatav järelevalve

1.  Iga liikmesriik määrab riikliku järelevalveasutuse, kelle ülesanne on kooskõlas siseriikliku õigusega sõltumatult jälgida asjaomase liikmesriigi poolt Europolile isikuandmete edastamise, nendest väljavõtete tegemise ja nendest teatamise lubatavust ning kontrollida, kas selline edastamine, väljavõtete tegemine või teatamine kahjustab andmesubjekti õigusi. Selleks on riiklikul järelevalveasutusel siseriikliku üksuse ja kontaktametnike ruumides juurdepääs isikuandmetele, mille liikmesriik on asjakohase riikliku korra kohaselt Europolile edastanud.

2.  Oma järelevalveülesannete täitmiseks on riiklikul järelevalveasutusel juurdepääs tema Europoli kontaktametnike töökohtadele ja dokumentidele.

3.  Riiklikud järelevalveasutused teostavad asjakohase riikliku korra kohaselt järelevalvet siseriiklike üksuste tegevuse ja kontaktametnike tegevuse üle, kui selline tegevus on seotud isikuandmete kaitsega. Samuti teavitavad nad Euroopa andmekaitseinspektorit kõikidest meetmetest, mida nad Europoli suhtes võtavad.

4.  Igal isikul on õigus taotleda riiklikult järelevalveasutuselt teda käsitlevate andmete mis tahes kujul Europolile edastamise või teatavaks tegemise ning asjaomase liikmesriigi poolt selliste andmetega tutvumise õiguspärasuse kontrollimist. Seda õigust kasutatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitatakse.

Artikkel 46

Euroopa andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1.  Euroopa andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et kohaldataks käesoleva määruse ning teiste ühenduse õigusaktide sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist isikuandmete töötlemisel Europolis, samuti nõustada Europoli ja andmesubjekte kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes. Nimetatud eesmärgil täidab ta lõikes 2 ette nähtud ülesandeid ning kasutab talle lõikega 3 antud volitusi.

2.  Käesoleva määruse alusel Euroopa andmekaitseinspektor:

(a)  kuulab ja uurib kaebusi ning teavitab andmesubjekti tulemustest mõistliku aja jooksul;

(b)  teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimisi ning teeb tulemuse andmesubjektile viivitamata teatavaks mõistliku aja jooksul; [ME 187]

(c)  jälgib ning tagab, et kohaldataks käesoleva määruse ja muude liidu õigusaktide sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist isikuandmete töötlemisel Europolis;

(d)  nõustab omaalgatuslikult või konsultatsiooni korras Europoli kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, eelkõige enne seda, kui viimane koostab oma sise-eeskirjad põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta isikuandmete töötlemisel;

(e)  määrab kindlaks ja avaldab artikli 36 lõikes 4 nimetatud erandid, tagatised, load ja tingimused ning põhjendab neid;

(f)  peab registrit talle artikli 42 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud ning artikli 42 lõike 4 kohaselt registreeritud töötlemistoimingute kohta;

(g)  teostab eelkontrolli töötluste kohta, millest talle on teatatud.

3.  Käesoleva määruse alusel võib Euroopa andmekaitseinspektor:

(a)  nõustada andmesubjekte nende õiguste kasutamisel;

(b)  edastada isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete väidetava rikkumise korral asja arutamiseks Europolile ning vajaduse korral teha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ja andmesubjektide kaitse parandamiseks;

(c)  anda käsu täita taotlusi, mis on seotud andmeid käsitlevate õiguste kasutamisega, kui sellised taotlused on artikleid 39 ja 40 rikkudes tagasi lükatud;

(d)  Europoli hoiatada või teha talle märkus;

(e)  anda käsu kõik andmed parandada, blokeerida, kustutada või hävitada, kui neid on kasutatud isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid rikkudes, ning teavitada nimetatud meetmetest kolmandaid isikuid, kellele andmed on avaldatud;

(f)  teha haldusnõukogule ettepaneku kehtestada ajutise või tähtajatu töötlemiskeelu ajutine või tähtajatu töötlemiskeeld; [ME 189]

(g)  edastada asja arutamiseks Europolile ja vajaduse korral Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

(h)  edastada asja aluslepingus sätestatud tingimustel arutamiseks Euroopa Liidu Kohtusse;

(i)  sekkuda Euroopa Liidu Kohtusse antud asjade arutamisse.

4.  Euroopa andmekaitseinspektoril on õigus:

(a)  saada Europolilt juurdepääs kõikidele tema uurimisteks vajalikele isikuandmetele ja kogu teabele;

(b)  pääseda kõikidesse tööruumidesse, kus Europol tegutseb, kui on põhjust arvata, et seal teostatakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid toiminguid.

5.  Euroopa andmekaitseinspektor koostab Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta aastaaruande. Kõnealune aruanne moodustab osa määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 48 viidatud Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruandest.

Kõnealune aruanne hõlmab statistilisi andmeid, mis käsitlevad kaebusi, uurimisi, juurdlusi, tundliku teabe töötlemist ning isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, eelkontrolli ja teavitamist ning lõikes 3 osutatud õiguste kasutamist.

Aruanne esitatakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ning edastatakse nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele. Kõnealuse aruande põhjal võivad Euroopa Parlament ja nõukogu taotleda Euroopa andmekaitseinspektorilt täiendavate meetmete võtmist, et tagada käesoleva määruse sätete kohaldamine. [ME 190]

6.  Euroopa andmekaitseinspektori liikmed ja töötajad on kohustatud hoidma ametisaladust vastavalt artiklile 69.

Artikkel 47

Euroopa andmekaitseinspektori ja riiklike isikuandmete kaitse asutuste koostöö

1.  Euroopa andmekaitseinspektor teeb tihedat koostööd riiklike järelevalveasutustega riikide kaasamist nõudvates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus leiab, et liikmesriikide tavad on üksteisest väga erinevad, või kui avastatakse potentsiaalselt ebaseaduslik teabeedastus Europoli teabevahetuskanalite kaudu või kui ühel või mitmel riiklikul järelevalveasutusel tekib küsimusi käesoleva määruse rakendamise või tõlgendamise kohta.

2.  Täites oma kohustusi, mis on sätestatud artikli 46 lõikes 2, kasutab Euroopa andmekaitseinspektor vajaduse korral riiklike isikuandmete kaitse asutuste oskusteavet ja kogemusi. Tegutsedes koostöös Euroopa andmekaitseinspektoriga, on riiklike isikuandmete kaitse asutuste liikmetel ja töötajatel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes samasugused õigused, nagu on sätestatud artikli 46 lõikes 4, ja neile kehtivad samasugused kohustused, nagu on sätestatud artikli 46 lõikes 6. Lõikes 1 nimetatud juhtudel Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, uurivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi ning sõltumatu järelevalve ja andmesubjektide õiguste teostamisel esinevaid probleeme, koostavad kooskõlastatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ja edendavad teadlikkust isikuandmete kaitse alastest õigustest. [ME 191]

2a.  Euroopa andmekaitseinspektor teavitab riiklikke järelevalveasutusi kõigist neile olulistest küsimustest. [ME 192]

2b.  Kui teatavad küsimused puudutavad ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud andmeid, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutustega. Euroopa andmekaitseinspektor ei otsusta täiendavate meetmete võtmist enne, kui asjaomased ja pädevad riiklikud järelevalveasutused on Euroopa andmekaitseinspektorit teavitanud oma seisukohast Euroopa andmekaitseinspektori kehtestatud tähtaja jooksul, mis on vähemalt kaks kuud. Euroopa andmekaitseinspektor võtab asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutuste arvamust täiel määral arvesse. Juhul kui Euroopa andmekaitseinspektor ei kavatse nende seisukohta järgida, teavitab ta neid ja esitab põhjenduse. Juhtudel, mida Euroopa andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa andmekaitseinspektor kohe asjaomaseid ja pädevaid riiklikke järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra kiireloomulisust ja võetud meedet. [ME 193]

2c.  Euroopa andmekaitseinspektor konsulteerib asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutustega, enne kui võtab artikli 46 lõike 3 punktides e kuni h sätestatud meetmeid. Euroopa andmekaitseinspektor võtab täiel määral arvesse asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutuste arvamust, mis on edastatud andmekaitseinspektori kehtestatud tähtaja jooksul, mis on vähemalt kaks kuud. Juhul kui Euroopa andmekaitseinspektor ei kavatse riiklike järelevalveasutuste seisukohta järgida, teavitab ta neid ja esitab põhjenduse. Juhtudel, mida Euroopa andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa andmekaitseinspektor kohe asjaomaseid ja pädevaid riiklikke järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra kiireloomulisust ja võetud meedet. Euroopa andmekaitseinspektor hoidub meetmete võtmisest, kui kõik riiklikud järelevalveasutused on Euroopa andmekaitseinspektorile edastanud eitava seisukoha. [ME 194]

3.  Riiklikud järelevalveasutused Riiklike järelevalveasutuste juhid ja Euroopa andmekaitseinspektor korraldavad vajaduse korral koosolekuid kohtuvad vähemalt kord aastas, et arutada strateegilisi ja üldisi poliitikaküsimusi või muid lõigetes 1 ja 2 osutatud küsimusi. Euroopa andmekaitseinspektor kannab nende koosolekute kulud ja vastutab nende korraldamise eest. Esimesel koosolekul võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. [ME 195]

Artikkel 48

Halduslikku laadi isikuandmed ja töötajate isikuandmed [ME 196]

Kõikide Europoli töötajate isikuandmete ja Europoli valduses olevate halduslikku laadi isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. [ME 197]

VIII peatükk

ÕIGUSKAITSEVAHENDID JA VASTUTUS

Artikkel 49

Õigus esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile

1.  Igal andmesubjektil on õigus esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile, kui ta leiab, et teda käsitlevate isikuandmete töötlemine ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

2.  Kui kaebus on seotud artiklis 39 või 40 viidatud otsusega, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor selle liikmesriigi (nende liikmesriikide) järelevalveasutuste või pädeva kohtuasutusega, kust andmed pärinevad, või küsimusega otseselt seotud liikmesriigiga (liikmesriikidega). Euroopa andmekaitseinspektor teeb oma otsuse, millega võidakse keelata igasuguse teabe edastamine, tihedas koostöös riikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuasutusega. [ME 198]

3.  Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor tihedas koostöös andmed esitanud liikmesriigi järelevalveasutusega, et andmete töötlemine asjaomases liikmesriigis on toimunud seadusepäraselt ning et vajalik kontroll on teostatud nõuetekohaselt. [ME 199]

4.  Kui kaebus on seotud liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor, et Europol on teostanud vajaliku kontrolli.

Artikkel 50

Õigus kasutada õiguskaitsevahendeid Euroopa andmekaitseinspektori vastu

Kaebused Euroopa andmekaitseinspektori otsuste kohta esitatakse Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 51

Üldsätted vastutuse ja hüvitise saamise õiguste kohta

1.  Europoli lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.  Otsuse tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt Europoli sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.  Ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, hüvitab Europol liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida tema talitused ja töötajad on tekitanud oma kohuste täitmisel.

4.  Lõikes 3 viidatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.  Europoli töötajate isiklik vastutus Europoli ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade ja teenistustingimustega.

Artikkel 52

Vastutus isikuandmete väära töötlemise eest ja õigus saada hüvitist

1.  Isikutel, kellele on tekitatud kahju ebaseadusliku töötlemisega, on õigus saada kahjuhüvitist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 340 Europolilt või siseriikliku õiguse kohaselt liikmesriigilt, kus kahju põhjustanud sündmus aset leidis. Asjaomane isik esitab kaebuse Europoli vastu Euroopa Liidu Kohtule ning kaebuse liikmesriigi vastu kõnealuse liikmesriigi pädevale riiklikule kohtule.

2.  Europoli ja liikmesriigi võimalikud vaidlused seoses lõpliku vastutusega isikutele kooskõlas lõikega 1 makstud hüvitise eest suunatakse lahendamiseks haldusnõukogule, kes teeb otsuse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, ilma et see piiraks õigust seda otsust vaidlustada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 263.

IX peatükk

PARLAMENTAARNE KONTROLL

Artikkel 53

Parlamentaarne kontroll ühiskontroll

1.  Mehhanismiks, mille abil Euroopa Parlament koos liikmesriikide parlamentide saab kontrollida Europoli tegevust, on spetsiaalne parlamentaarse ühiskontrolli töörühm, mis luuakse Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni raames ja millesse kuuluvad kõnealuse pädeva komisjoni kõik liikmed ning üks esindaja ja asendusliige iga liikmesriigi parlamendi pädevast komisjonist. Liikmesriigid, kus on kahekojaline parlament, võivad selle asemel saata ühe esindaja kummastki kojast.

2.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolekud kutsub alati kokku Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees Euroopa Parlamendi ruumides. Koosolekuid juhtavad koos Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees ja nõukogus roteeruvaks eesistujaks oleva liikmesriigi parlamendi esindaja.

3.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm jälgib käesoleva määruse sätete kohaldamist, eelkõige seoses nende mõjuga füüsiliste isikute põhiõigustele ja -vabadustele.

4.  Sel eesmärgil on parlamentaarse ühiskontrolli töörühmal järgmised ülesanded:

1.a)   Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral osalevad haldusnõukogu esimees, ja tegevdirektor ja Euroopa Komisjoni esindaja parlamentaarse ühiskontrolli töörühma parlamentide aruteludel, et käsitleda Europoliga seotud küsimusi, võttes vajaduse korral arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. Töörühm võib vajaduse korral kutsuda oma koosolekutele teisi ajaomaseid isikuid;

2.  Euroopa Parlament teostab koos liikmesriikide parlamentidega kontrolli Europoli tegevuse üle kooskõlas käesoleva määrusega.

b)   parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral osaleb Euroopa andmekaitseinspektor töörühma koosolekul vähemalt kord aastas, et Europoli toimingutega seoses arutada küsimusi, mis on seotud füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, eriti isikuandmete kaitsega, võttes vajaduse korral arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolekutel tutvustatakse ja arutatakse järgmisi dokumente:

–  artiklis 15 osutatud aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi projekt;

–  artiklis 14 osutatud iga-aastane üldine tegevusaruanne;

–  artiklis 46 osutatud Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruanne Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta;

–  artiklis 70 osutatud Euroopa Komisjoni koostatud hindamisaruanne, et üle vaadata Europoli tulemuslikkus ja tõhusus.

Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotlusel osalevad töörühma koosolekul järgmised isikud:

–  artikli 56 lõikes 2 osutatud valitud kandidaadid tegevdirektori kohale;

–  tegevdirektor, kelle ametiaega kavatsetakse artikli 56 lõike 5 kohaselt pikendada;

–  tegevdirektor, kes annab aru oma ülesannete täitmisest.

Enne tegevdirektori ametist tagandamist teavitab haldusnõukogu esimees parlamentaarse ühiskontrolli töörühma, tuues ära ka sellise otsuse põhjendused.

35.  Lisaks käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Europol, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele nende teavitamiseks parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale teavitamise eesmärgil:

(a)  ohuhinnangud, strateegilised analüüsid ja üldolukorra aruanded, mis on seotud Europoli eesmärkidega, samuti Europoli tellitud uuringute ja hindamiste tulemused;

(b)  artikli 31 lõike 1 kohaselt vastu võetud töökorra.

6.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib nõuda asjakohaseid dokumente, mis on vajalikud töörühma ülesannete täitmiseks, lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1049/2001(18) ja konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleerivast eeskirjast.

7.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib Euroopa Parlamendile esitamiseks koostada järelduste kokkuvõtteid Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta. [ME 200]

Artikkel 54

Euroopa Parlamendi õigus tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud salastatud teabega

1.  Europoli tegevuse üle vastavalt artiklile 53 parlamentaarse kontrolli teostamiseks võib lubada Euroopa Parlamendil lubatakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmal ja tema esindajatel taotluse korral ja asjakohasel juhul andmeesitaja nõusolekul tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud Euroopa Liidu salastatud teabega ja tundliku, kuid salastamata teabega.

2.  Arvestades selle teabe tundlikkust ja salastatust, on juurdepääs Euroopa Liidu salastatud teabele ja tundlikule, kuid salastamata teabele on kooskõlas artiklis 69 viidatud aluspõhimõtete ja miinimumnõuetega. Vastavad üksikasjad on reguleeritud konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirjaga(19) Täiendavaid üksikasju võidakse reguleerida Europoli ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud töökorraga. [ME 201]

X peatükk

TÖÖTAJAD

Artikkel 55

Üldsätted

1.  Europoli töötajate suhtes, välja arvatud nende töötajate suhtes, kellel on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtiv leping Europoli konventsiooni alusel loodud Europoliga, kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

2.  Europoli töötajaskond koosneb ajutistest ja/või lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu otsustab, millised ametikohtade loeteluga ette nähtud ajutised ametikohad võib täita üksnes töötajatega, kes on tööle võetud liikmesriikide pädevatest asutustest. Kõnealustele ametikohtadele tööle võetud töötajad on ajutised töötajad ning nendega saab sõlmida üksnes tähtajalisi lepinguid, mida saab uuendada ühe korra kindlaksmääratud ajavahemikuks.

2a.  Ametisse nimetav asutus kasutab kõiki personalieeskirjadega antud võimalusi ning tagab erialaspetsialistid, nagu IT-eksperdid, kes vastavalt oma kvalifikatsioonile kuuluvad kõrgemasse tegevusüksusesse ja kõrgemale palgaastmele, et võimalikult hästi täita artikli 4 kohased Europoli ülesanded. [ME 202]

Artikkel 56

Tegevdirektor

1.  Tegevdirektor võetakse tööle Europoli ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast vastavalt koostöömenetlusele, mis on järgmine:

(a)  pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust võetakse aluseks vähemalt kolme kandidaadiga nimekiri, mille esitab komisjon, mis koosneb Euroopa Komisjoni esindajast haldusnõukogus ja kahest teisest haldusnõukogu liikmest; enne ametisse nimetamist palutakse kandidaatidel pöörduda nõukogu ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühma poole ja vastata küsimustele;.

(b)  parlamentaarse ühiskontrolli töörühm ja nõukogu esitavad seejärel oma arvamused ja avaldavad oma eelistusjärjekorra;

(c)  neid arvamusi arvesse võttes määrab haldusnõukogu tegevdirektori ametisse.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Europoli haldusnõukogu esimees.

Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist võidakse tal paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele. [ME 203]

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle ajavahemiku lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hinnangut ning Europoli edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.  Komisjoni ettepanekul Pärast parlamentaarse ühiskontrolli töörühma arvamuse küsimist ning lähtudes komisjoni ettepanekust, milles võetakse arvesse lõikes 3 viidatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra. [ME 204]

5.  Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse palutakse tegevdirektoril paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni parlamentaarse ühiskontrolli töörühma ees ja vastata selle liikmete küsimustele. [ME 205]

6.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale korraldatud valikumenetluses.

7.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel, mida selgitatakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ja nõukogule. [ME 206]

8.  Tegevdirektori ja/või tegevdirektori asetäitja(te) ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 57

Tegevdirektori asetäitjad

1.  Tegevdirektorit abistavad neli kolm tegevdirektori asetäitjat, sealhulgas asetäitja koolituse alal. Tegevdirektori asetäitja koolituse alal vastutab Europoli akadeemia ja selle tegevuse eest. Teiste asetäitjate ülesanded määrab kindlaks tegevdirektor. [ME 207]

2.  Tegevdirektori asetäitjate suhtes kohaldatakse artiklit 56. Enne nende ametisse nimetamist või ametist tagandamist peetakse nõu tegevdirektoriga.

Artikkel 58

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad

1.  Europol võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja muid töötajaid, kelle tööandja ta ei ole.

2.  Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Europoli lähetamise kohta.

XI peatükk

FINANTSSÄTTED

Artikkel 59

Eelarve

1.  Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse Europoli tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Europoli eelarves.

2.  Europoli eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.  Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Europoli tulud liidu toetusest, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse.

4.  Europol võib saada liidu rahalisi vahendeid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste ja erakorraliste toetuste vormis kooskõlas liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega.

5.  Europoli kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 60

Eelarve koostamine

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.  Kõnealuse projekti põhjal koostab haldusnõukogu Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti. Europoli tulude ja kulude eelarvestuse projekt saadetakse komisjonile iga aasta [raamfinantsmääruses sätestatud kuupäevaks]. Eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, edastab ja esitab haldusnõukogu parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele 31. märtsiks. [ME 208]

3.  Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

4.  Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstavate toetuste suuruse ning esitab need vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

5.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Europoli toetuseks ette nähtud assigneeringud.

6.  Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Europoli ametikohtade loetelu.

7.  Europoli eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Europoli eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vajalikud kohandused.

8.  Kõikide projektide, eelkõige hoonetega seotud projektide suhtes, mis tõenäoliselt avaldavad eelarvele olulist mõju, kohaldatakse [raamfinantsmääruse] sätteid.

Artikkel 61

Eelarve täitmine

1.  Europoli eelarvet täidab tegevdirektor.

2.  Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu asjakohase teabe hindamismenetluse tulemuste kohta.

Artikkel 62

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.  Europoli peaarvepidaja esitab eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

2.  Europol saadab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile ja esitab selle parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, nõukogule ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 31. märtsiks. [ME 209]

3.  Komisjoni peaarvepidaja edastab komisjoni raamatupidamisaruannetega konsolideeritud Europoli esialgse raamatupidamisaruande kontrollikojale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks.

4.  Kui kontrollikoda on finantsmääruse artikli 148 kohaselt esitanud oma tähelepanekud Europoli esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab peaarvepidaja Europoli lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.  Haldusnõukogu esitab arvamuse Europoli lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.  Tegevdirektor saadab ja esitab lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele. [ME 210]

7.  Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.  Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema aastaaruandes tehtud tähelepanekute kohta [raamfinantsmääruses sätestatud kuupäevaks]. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

10.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n + 2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 63

Finantseeskirjad

1.  Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei tohi lahkneda [raamfinantsmäärusest], välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Europoli toimimiseks ja komisjon on eelnevalt andnud oma nõusoleku. Euroopa Parlamenti teavitatakse kõikidest sellistest lahknevustest. [ME 211]

2.  Tulenevalt riiklike koolitusasutuste võrgustiku liikmete eripärast, kellel on ainsana vastav suunitlus ja tehniline pädevus pakkuda asjakohast koolitust, võib sellistele liikmetele anda vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012(20) artikli 190 lõike 1 punktile d toetusi ilma toetustaotluse esitamise kutseta. [ME 212]

XII peatükk

MUUD SÄTTED

Artikkel 64

Õiguslik seisund

1.  Europol on liidu asutus. Europol on juriidiline isik.

2.  Europolil on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mida selle riigi õigusnormid juriidilisele isikule võimaldavad. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.

3.  Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.

Artikkel 65

Privileegid ja immuniteedid

1.  Europoli ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

2.  Kontaktametnike ja nende pereliikmete privileegide ja immuniteetide suhtes kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi ja teiste liikmesriikide vahelist kokkulepet. Kõnealuse kokkuleppega nähakse ette sellised privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 66

Keelesätted

1.  Europoli suhtes kohaldatakse määrust nr 1(21).

2.  Europoli tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 67

Läbipaistvus

1.  Kõikide Europoli valduses olevate dokumentide haldusdokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. [ME 213]

2.  Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul ja hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta Europoli dokumentide suhtes.

3.  Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud Europoli otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse ombudsmanile ja Euroopa Liidu Kohtule.

3a.  Europol avaldab oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete ning ametis töötavate ja välisekspertide nimekirja koos nende huvide deklaratsioonide ja elulookirjeldustega. Haldusnõukogu koosolekute protokollid tuleb korrapäraselt avaldada. Kui avaldamine võib kahjustada Europoli ülesannete täitmist, võib Europol dokumentide avaldamist ajutiselt või alaliselt piirata, võttes seejuures arvesse oma vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. [ME 214]

Artikkel 67a

Eelnev teavitamine ja hoiatusmehhanism

Komisjon aktiveerib hoiatussüsteemi, kui tal on põhjust tõsiselt muret tunda, et haldusnõukogu kavatseb vastu võtta otsuseid, mis ei pruugi olla kooskõlas Europoli volitustega, võivad rikkuda liidu õigust või olla vastuolus liidu poliitiliste eesmärkidega. Nendel juhtudel tõstatab komisjon ametlikult küsimuse haldusnõukogus ja palub tal asjaomase otsuse vastuvõtmisest loobuda. Kui haldusnõukogu palvet ei täida, teavitab komisjon sellest ametlikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et nad saaksid kiiresti reageerida. Komisjon võib nõuda, et haldusnõukogu ei rakendaks vaidlusalust otsust niikaua, kuni institutsioonide esindajad probleemi arutavad. [ME 215]

Artikkel 68

Pettuste vastu võitlemine

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999, ühineb Europol kuue kuu jooksul alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta(22) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.  Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on Europolilt saanud liidu vahendeid.

3.  OLAF võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96(23) kehtestatud sätetele ja menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Europoli rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettusi, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning Europoli lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit teostama vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja uurimisi.

Artikkel 69

Salastatud teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Europol kehtestab oma eeskirjad vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustuse kohta, samuti Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitsmise kohta, võttes arvesse otsuse 2011/292/EL üldpõhimõtteid ja miinimumnõudeid. See hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

Artikkel 70

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Hiljemalt viie aasta möödudes [käesoleva määruse kohaldamise algusest] ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon eelkõige Europoli ja tema töö mõju, tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva hinnangu, milles hinnatakse ka seda, kuidas toimib Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide kontrollimehhanism Europoli tegevuse üle. Hinnangu eesmärk on kõigepealt välja selgitada vajadus muuta Europoli eesmärke ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju. [ME 216]

2.  Komisjon edastab ja esitab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule. Lisaks annab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele nende nõudmisel muud hindamist puudutavat teavet. [ME 217]

3.  Iga teise hindamise käigus käsitleb komisjon ka Europoli tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et Europolile seatud eesmärkidest ja ülesannetest lähtuvalt ei ole Europoli tegevuse jätkamine enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku seadusandliku tavamenetluse kohaselt käesolevat määrust muuta või see kehtestuks tunnistada. [ME 218]

Artikkel 71

Haldusjuurdlused

Europoli tegevuse üle teostab kontrolli Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 72

Peakorter

1.  Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Europolile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, Europoli töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Europoli ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist hiljemalt [kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest].

2.  Asukohaliikmesriik tagab Europolile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

XIII peatükk

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 73

Üldine õigusjärglus

1.  Käesoleva määrusega asutatud Europol on nõukogu otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ning nõukogu otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi üldine õigusjärglane kõikide nende sõlmitud lepingute, neil lasuvate kohustuste ja nende omandatud vara suhtes. [ME 219]

2.  Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute õigusjõudu, mille otsusega 2009/371/JSK asutatud Europol sõlmis enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

3.  Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute õigusjõudu, mille otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOL sõlmis enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva. [ME 220]

4.  Erandina lõikest 3 lõpetatakse otsuse 2005/681/JSK alusel sõlmitud peakorterileping alates käesoleva määruse kohaldamise algusest. [ME 221]

Artikkel 74

Üleminekukord seoses haldusnõukoguga

1.  Otsuse 2005/681/JSK artikli 10 alusel moodustatud CEPOLi juhatuse liikmete ametiaeg lõpeb [käesoleva määruse jõustumiskuupäeval]. [ME 222]

2.  Otsuse 2009/371/JSK artikli 37 alusel moodustatud Europoli haldusnõukogu liikmete ametiaeg lõpeb [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval].

3.  Määruse jõustumiskuupäeva ja kohaldamise alguskuupäeva vahelisel ajavahemikul otsuse 2009/371/JSK artikli 37 alusel moodustatud Europoli haldusnõukogu :

(a)  täidab haldusnõukogu ülesandeid, millele on viidatud käesoleva määruse artiklis 14;

(b)  valmistab vastuvõtmiseks ette konfidentsiaalsus- ja vaikimiskohustust ning ELi salastatud teabe kaitset käsitlevad eeskirjad, millele on viidatud käesoleva määruse artiklis 69;

(c)  valmistab ette muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud õigusaktid ja

(d)  vaatab läbi muud kui õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK, et võimaldada käesoleva määruse artikli 13 alusel moodustatud haldusnõukogul teha artikli 78 lõike 2 kohane otsus.

4.  Komisjon võtab pärast käesoleva määruse jõustumist viivitamata vajalikud meetmed, millega tagatakse, et vastavalt artiklile 13 moodustatud haldusnõukogu alustab oma tööd [määruse kohaldamise alguskuupäeval].

5.  Liikmesriigid teatavad kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast komisjonile nende isikute nimed, kelle nad on määranud vastavalt artiklile 13 haldusnõukogu liikmeks ja asendusliikmeks.

6.  Käesoleva määruse artikli 13 alusel moodustatud haldusnõukogu esimene koosolek toimub [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval]. Vajaduse korral teeb haldusnõukogu sellel koosolekul artikli 78 lõikes 2 viidatud otsuse.

6a.  Haldusnõukogu koostab üksikasjalikud eeskirjad artiklis 67a ette nähtud menetluse kohta ja esitab need komisjonile heakskiitmiseks. [ME 223]

Artikkel 75

Üleminekukord seoses tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitjatega

1.  Otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud direktorile määratakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb pärast [käesoleva määruse jõustumiskuupäeva], ent enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva], pikendatakse seda automaatselt kuni ühe aastani pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

2.  Kui tegevdirektor ei soovi või ei saa lõike 1 kohaselt tegutseda, määrab komisjon komisjoni ametniku, kes tegutseb tegevdirektori kohusetäitjana ja täidab tegevdirektorile määratud ülesandeid kuni 18 kuud, kuni artiklis 56 nimetatud isikud on ametisse nimetatud.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud tegevdirektori asetäitjate suhtes.

4.  Otsuse 2005/681/JSK artikli 11 lõike 1 alusel ametisse nimetatud CEPOLi direktor määratakse kuni tema ametiaja lõpuni Europoli tegevdirektori asetäitjaks koolituse alal. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb pärast [käesoleva määruse jõustumiskuupäeva], ent enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva], pikendatakse seda automaatselt kuni ühe aastani pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. [ME 224]

Artikkel 76

Üleminekusätted seoses eelarvega

1.  Käesoleva määruse jõustumisele järgnevaks kolmeks eelarveaastaks nähakse III peatükis kirjeldatud koolitustegevuseks tegevuskuludena ette vähemalt 8 miljonit eurot aastas. [ME 225]

2.  Otsuse 2009/371/JSK artikli 42 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlus toimub kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artiklis 43 kehtestatud eeskirjade ja Europoli finantseeskirjadega.

XIV peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 77

Asendamine

Käesoleva määrusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks otsused otsus 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK.

Viiteid asendatud otsustele otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. [ME 226]

Artikkel 78

Kehtetuks tunnistamine

1.  Kõik õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsuseid otsust 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK, tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

2.  Kõik muud kui õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK (millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)) ja otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL)), jäävad pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] jõusse, kui Europoli haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse rakendamisel teisiti. [ME 227]

Artikkel 79

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Seda kohaldatakse alates [kohaldamise alguskuupäevast].

Artikleid 73, 74 ja 75 kohaldatakse aga alates [käesoleva määruse jõustumiskuupäevast].

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

1. LISA

Muude õigusrikkumiste nimekiri, mille puhul Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide meetmeid ning nende vastastikust koostööd vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 1

–  terrorism,

–  organiseeritud kuritegevus,

–  ebaseaduslik uimastikaubandus,

–  rahapesu,

–  tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuriteod,

–  immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine,

–  inimkaubandus,

–  mootorsõidukitega seotud kuriteod,

–  tahtlik tapmine, raskete kehavigastuste tekitamine,

–  ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

–  inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

–  rassism ja ksenofoobia,

–  rööv,

–  ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega,

–  kelmus ja pettus, kaasa arvatud liidu finantshuve mõjutav pettus,

–  väljapressimine ja raha väljapressimine,

–  toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

–  haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

–  raha või maksevahendite võltsimine,

–  arvutikuriteod,

–  korruptsioon,

–  ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

–  ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega,

–  ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega,

–  keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus,

–  ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

–  isikute, eriti naiste ja laste seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine. [ME 228]

II LISA

Isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib koguda ja töödelda artikli 24 lõike 1 punktis a viidatud võrdlemise eesmärgil

1.  Võrdlemiseks kogutavad ja töödeldavad isikuandmed on seotud:

a)  isikutega, keda vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

b)  isikutega, kelle kohta on asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või on piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusse kuuluvaid kuritegusid.

2.  Lõikes 1 osutatud isikutega seotud andmed võivad sisaldada üksnes järgmisi isikuandmete kategooriaid:

a)  perekonnanimi, neiupõlvenimi ja eesnimed ning varjunimed ja oletatavad nimed;

b)  sünniaeg ja -koht;

c)  kodakondsus;

d)  sugu;

e)  asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f)  sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid ja passiandmed ning

g)  vajaduse korral muud tunnused, mis võivad olla abiks isiku tuvastamisel, sealhulgas kõik konkreetsed ja objektiivsed füüsilised tunnused, mis on muutumatud, näiteks sõrmejäljed ja DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeerivast osast).

3.  Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele võib koguda ja töödelda lõikes 1 osutatud isikute järgmisi isikuandmete kategooriaid:

a)  kuriteod, arvatavad kuriteod ning millal, kus ja kuidas nende (arvatav) toimepanemine toimus;

b)  vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada nende kuritegude toimepanemiseks, sealhulgas teave juriidiliste isikute kohta;

c)  juhtumit uurivad asutused ja nende kasutatavate toimikute viited;

d)  kahtlustus isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

e)  süüdimõistmised, kui need on seotud Europoli pädevusse kuuluvate kuritegudega;

f)  andmed sisestanud pool.

Selliseid andmeid võib Europolile esitada ka siis, kui need ei sisalda veel ühtegi viidet isikutele.

4.  Europoli või siseriikliku üksuse valduses olevat lisateavet lõikes 1 osutatud isikute kohta võib edastada mis tahes teisele siseriiklikule üksusele või Europolile, kui nad seda taotlevad. Siseriiklikud üksused järgivad seejuures oma riigi õigust.

5.  Kui asjaomase isiku vastane menetlus on lõplikult lõpetatud või kui isik mõistetakse lõplikult õigeks, siis kustutatakse selle juhtumiga seotud andmed, mille kohta üks nimetatud otsustest on vastu võetud.

III LISA

Isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib koguda ja töödelda strateegilise ning muud üldist laadi analüüsi ja operatiivanalüüsi teostamiseks (nagu on viidatud artikli 24 lõike 1 punktides b ja c)

1.  Strateegilise või muud üldist laadi analüüsi ja operatiivanalüüsi teostamiseks kogutavad ja töödeldavad isikuandmed on seotud:

(a)  isikutega, keda vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

(b)  isikutega, kelle kohta on asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevuse kuuluvaid kuritegusid;

(c)  isikud, keda võidakse kutsuda uurimise käigus andma tunnistusi seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega;

(d)  isikud, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos;

(e)  isikud, kes on asjaomase isikuga ühenduses või tema kaaslased ning

(f)  isikud, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet.

2.  Lõike 1 punktides a ja b osutatud isikute kategooriate puhul võib töödelda järgmisi isikuandmete kategooriaid, sealhulgas seonduvaid haldusandmeid:

(a)  isikuandmed:

i)  praegused ja endised perekonnanimed;

ii)  praegused ja endised eesnimed;

iii)  neiupõlvenimi;

iv)  isa nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

v)  ema nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

vi)  sugu;

vii)  sünnikuupäev;

viii)  sünnikoht;

ix)  kodakondsus;

x)  perekonnaseis;

xi)  varjunimi;

xii)  hüüdnimi;

xiii)  väljamõeldud või vale nimi;

xiv)  praegune ja endine elukoht ja/või asukoht,

(b)  füüsilised tunnused:

i)  füüsilised tunnused;

ii)  eritunnused (sünnimärgid, armid, tätoveeringud jne),

(c)  isiku tuvastamise vahendid:

i)  isikut tõendavad dokumendid / juhiluba;

ii)  riikliku ID-kaardi/passi number;

iii)  riiklik isikukood / sotsiaalkindlustuse number, olemasolu korral;

iv)  visuaalsed kujutised ja muu teave välimuse kohta;

v)  ekspertiisi abil isiku tuvastamiseks kasutatav teave, nagu sõrmejäljed, DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeeritavast osast), hääleprofiil, veregrupp, teave hammaste kohta,

(d)  amet ja oskused:

i)  praegune töökoht ja amet;

ii)  endine töökoht ja amet;

iii)  haridus (kool/ülikool/kutseharidus);

iv)  kvalifikatsioonid;

v)  oskused ja muud teadmiste valdkonnad (keel/muu),

(e)  majanduslik ja finantsteave:

i)  finantsandmed (pangakontod ja -koodid, krediitkaardid jne);

ii)  sularahavahendid;

iii)  aktsiad / muud varad;

iv)  andmed kinnisvara kohta;

v)  seosed ettevõtetega;

vi)  panga- ja krediidikontaktid;

vii)  maksuandmed;

viii)  muu teave, millest selgub isiku finantsasjade korraldus,

(f)  käitumisalane teave:

i)  elustiil (näiteks elamine üle oma võimete) ja tavapärane käitumine;

ii)  liikumine;

iii)  sageli külastatavad kohad;

iv)  relvad ja muud ohtlikud vahendid;

v)  ohtlikkuse aste;

vi)  konkreetsed ohud, nagu põgenemise tõenäolisus, topeltagentide kasutamine, sidemed õiguskaitsetöötajatega;

vii)  kriminaalsed käitumisjooned ja profiilid;

viii)  narkootikumide kuritarvitamine,

(g)  isikuga ühenduses olevad isikud või tema kaaslased, sealhulgas sellise ühenduse liik ja laad;

(h)  kasutatavad sidevahendid, näiteks telefon (laua-/mobiiltelefon), faks, piipar, e-post, postiaadress, internetiühendus(ed);

(i)  kasutatavad transpordivahendid, nagu sõidukid, laevad, õhusõidukid, sealhulgas teave selliste transpordivahendite tuvastamiseks (registreerimisnumbrid);

(j)  teave kuritegeliku tegevuse kohta:

i)  varasemad süüdimõistvad kohtuotsused;

ii)  kuritegelikus tegevuses osalemise kahtlus;

iii)  toimimisviisid;

iv)  vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada kuriteo ettevalmistamiseks ja/või toimepanemiseks;

v)  kuritegeliku grupi/organisatsiooni liikmelisus ja positsioon asjaomases grupis/organisatsioonis;

vi)  roll kuritegelikus organisatsioonis;

vii)  kuritegeliku tegevuse geograafiline ulatus;

viii)  uurimise käigus kogutud materjal, näiteks videomaterjal ja fotod,

(k)  viited muudele andmebaasidele, kus isiku kohta teavet säilitatakse:

i)  Europol;

ii)  politsei- ja tolliasutused;

iii)  muud õiguskaitseasutused;

iv)  rahvusvahelised organisatsioonid;

v)  avalik-õiguslikud asutused;

vi)  eraõiguslikud asutused,

(l)  teave juriidiliste isikute kohta, kes on seotud punktides e ja j osutatud teabega:

i)  juriidilise isiku nimetus;

ii)  asukoht;

iii)  asutamise kuupäev ja koht;

iv)  administratiivne registreerimisnumber;

v)  õiguslik vorm;

vi)  kapital;

vii)  tegevusvaldkond;

viii)  riiklikud ja rahvusvahelised tütarettevõtjad;

ix)  juhid;

x)  seosed pankadega.

3.  Punkti 1 alapunktis e osutatud isikud, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, on isikud, kelle puhul on piisav alus eeldada, et nende käest võib saada käesoleva lisa punkti 1 alapunktides a ja b nimetatud isikutega seotud ja analüüsimiseks asjakohast teavet, tingimusel et nad ei kuulu ühte punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f nimetatud isikukategooriasse. Isikuga ühenduses olevad isikud on need isikud, kes puutuvad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega juhuslikult kokku. Tema kaaslased on isikud, kes puutuvad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega korrapäraselt kokku.

Isikute puhul, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, võib lõike 2 kohaseid andmeid vajaduse korral säilitada, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute asjaomase rolli analüüsimiseks.

Sellega seoses tuleks võtta arvesse järgmist:

(a)  nii kiiresti kui võimalik tuleb täpsustada nende isikute suhe punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega;

(b)  kui eeldus, et on olemas suhe kõnealuste isikute ning punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikute vahel, osutub alusetuks, kustutatakse andmed viivitamata;

(c)  kui selliseid isikuid kahtlustatakse sellise kuriteo toimepanemises, mis kuulub Europoli pädevusse, või need isikud on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud või kui on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime selliseid kuritegusid, siis võib säilitada kõiki punktis 2 osutatud andmeid;

(d)  säilitada ei tohi andmeid isikute kohta, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, samuti isikute kohta, kellega tema kaaslane on ühenduses või kes on tema kaaslase kaaslased, välja arvatud andmed punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega ühenduses oleku või nende kaaslaseks oleku liigi ja laadi kohta;

(e)  kui eelmistes punktides osutatud täpsustusi ei ole võimalik saada, võetakse seda arvesse, kui otsustatakse andmete vajalikkuse ja edaspidiseks analüüsimiseks säilitamise ulatuse üle.

4.  Punkti 1 alapunktis d osutatud isikute kohta, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos, võib säilitada käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a taande i kuni punkti 2 alapunkti c taande iii kohaseid andmeid ning samuti järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid:

(a)  kannatanud isiku tuvastamise andmed;

(b)  kannatanuks langemise põhjus;

(c)  kahju (füüsiline/rahaline/psühholoogiline/muu);

(d)  kas tuleb tagada anonüümsus;

(e)  kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

(f)  kuritegu käsitlev teave, mille on esitanud punki 1 alapunktis d osutatud isikud või mis on nende kaudu saadud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kui on vaja tuvastada punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikuid.

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui kannatanute või potentsiaalsete kannatanute rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

5.  Punkti 1 alapunktis c osutatud isikute kohta, keda võidakse kutsuda uurimise käigus tunnistusi andma seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega, võib säilitada käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a taandes i kuni punkti 2 alapunkti c taandeni iii osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kuritegu käsitlev teave, mille on esitanud kõnealused isikud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili;

(b)  kas tuleb tagada anonüümsus;

(c)  kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

(d)  uus identiteet;

(e)  kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel.

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui tunnistajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

6.  Punkti 1 alapunktis f osutatud isikute kohta, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet, võib säilitada käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a taandes i kuni punkti 2 alapunkti c taandeni iii osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kodeeritud isikuandmed;

(b)  antud teabe liik;

(c)  kas tuleb tagada anonüümsus;

(d)  kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

(e)  uus identiteet;

(f)  kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

(g)  negatiivsed kogemused;

(h)  tasu (rahaline/soodustused).

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui teavitajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

7.  Kui analüüsimise käigus mis tahes ajahetkel selgub tõsiste ja kinnitavate tõendite põhjal, et isik, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili, tuleks liigitada mõnda teise käesolevas lisas määratletud isikukategooriasse kui see, kuhu ta oli algselt liigitatud, võib Europol töödelda üksnes neid isikuandmeid, mida on uue kategooria puhul lubatud töödelda, ning kõik muud andmed tuleb kustutada.

Kui selliste tõendite põhjal selgub, et isik tuleks liigitada kahte või enamasse käesolevas lisas määratletud kategooriasse, võib Europol töödelda kõiki andmeid, mida on selliste kategooriate puhul lubatud töödelda.

(1)ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(3)Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).
(4)EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.
(5)ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.
(6)ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.
(7) To insert reference to the adopted Directive (Proposal: COM(2013)0048 final).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(9)Konventsioon üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, Strasbourg, 28.1.1981.
(10)Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus nr R(87) 15 liikmesriikidele, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politseivaldkonnas, 17.9.1987.
(11)Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (ELT L 350, 30.12.2008, lk 60).
(12)Nõukogu 29. veebruari 1968 . aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (Personalieeskirjad) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes rakendatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (finantsmäärus) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).
(15)Nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsus 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 141, 27.5.2011, lk 17).
(16)Nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsus 2005/511/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest määrates Europoli eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks (ELT L 185, 16.7.2005, lk 35).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (ELT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(19) Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi juhatuse 15. aprilli 2013. aasta otsusega.
(20)ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.
(21)Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).
(22)EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(23)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


Kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimused ***I
PDF 499kWORD 228k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike teadustöö, õpingute, õpilasvahetuse, tasustatud ja tasustamata praktika, vabatahtliku teenistuse ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2013)0151 – C7-0080/2013 – 2013/0081(COD))
P7_TA(2014)0122A7-0377/2013

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0151),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkte a ja b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0080/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Kreeka Esindajatekogu poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 28. novembri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 20. septembri 2013. aasta kirja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0377/2013),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, kolmandate riikide kodanike teadustöö, õpingute, õpilasvahetuse, tasustatud ja tasustamata praktika, vabatahtliku teenistuse ja „au pair’ina” töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (uuesti sõnastatud)

P7_TC1-COD(2013)0081


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 79 lõike 2 punkte a ja b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu direktiivis 2004/114/EÜ(7) ja nõukogu direktiivis 2005/71/EÜ(8) tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealused direktiivid uuesti sõnastada.

(2)  Käesolev direktiiv peaks ka vastama vajadustele, mis tehti kindlaks kahe direktiivi rakendamise aruandes(9), et parandada leitud puudujääke, tagada läbipaistvus ja õiguskindlus ning pakkuda ühtset õiguslikku raamistikku erinevate kolmandatest riikidest liitu saabuvate rühmade jaoks. Seega peaks direktiiv lihtsustama ja ühtlustama erinevate rühmade suhtes kehtivad sätted üheks õigusaktiks. Hoolimata käesoleva direktiiviga hõlmatud rühmade erinevustest, jagavad nad siiski mitmeid jooni, mis muudavad võimalikuks nende käsitlemise liidu tasandi ühtses õiguslikus raamistikus. [ME 1]

(3)  Käesolev direktiiv peaks aitama kaasa Stockholmi programmi eesmärgile, milleks on kolmandate riikide kodanike riiki sisenemist ja seal elamist käsitlevate siseriiklike õigusaktide lähendamine. Sisseränne väljastpoolt ELi on üks võimalus suurendada kõrge kvalifikatsiooniga inimeste osakaalu ning eelkõige on suurenemas nõudlus kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste ja teadlaste järele. Neil on oluline roll liidu tähtsa ressursi – inimkapitali – moodustamisel, millega tagatakse arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ning aidatakse seeläbi kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele.

(4)  Kahe direktiivi rakendamise aruannetes esile tõstetud puudused on peamiselt seotud riiki lubamise tingimuste, õiguste, menetluslike tagatiste, üliõpilaste juurdepääsuga tööturule õpingute ajal, ELi-sisese liikuvuse sätete ja ühtlustamise puudumisega, sest teatavate rühmade, näiteks vabatahtlike, kooliõpilaste ja tasustamata praktikantide hõlmatus direktiividega on jäetud liikmesriikide otsustada. Hilisem laiem konsulteerimine on ka toonud ilmsiks vajaduse pakkuda teadlastele ja üliõpilastele paremaid töö otsimise võimalusi ning au pair’idele ja tasustatud praktikantidele paremat kaitset, mida kehtivates direktiivides ei ole käsitletud.

(5)  Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks sätestab alusleping meetmed, mis tuleb võtta varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

(6)  Käesoleva direktiivi eesmärk peaks ka olema inimestevaheliste kontaktide ja liikuvuse toetamine liidu välispoliitika olulise osana, eelkõige suhetes Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide ja liidu strateegiliste partneritega. Samuti tuleks enam aidata kaasa rännet ja liikuvust käsitlevale üldisele lähenemisviisile ja liikuvuspartnerlustele, mis moodustavad konkreetse raamistiku dialoogiks ja koostööks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, sealhulgas hõlbustades ja korraldades seaduslikku rännet.

(7)  „Ränne“ käesoleva direktiivi mõistes peaks edendama teadmiste ja oskuste loomist ja omandamist. See moodustab asjaomaste rändajate, nende päritoluriigi ja vastuvõtva liikmesriigi jaoks vastastikuse rikastumise keskkonna ning aitab edendada paremat üksteisemõistmist kultuuride vahel, tugevdades kultuurisidemeid ja rikastades kultuurilist mitmekesisust. [ME 3]

(8)  Käesolev direktiiv peaks edendama liidu atraktiivsust teaduse ja innovatsiooni keskmena ning tugevdama liidu positsiooni üleilmses konkurentsis talentide nimel ning tagama niimoodi liidu üldise konkurentsivõime tugevnemise ja kasvu hoogustumise, luues töökohad, mis aitavad suuresti kaasa SKP kasvule. Liidu avamine kolmandate riikide kodanikele, keda võidakse lubada riiki teadustöö eesmärgil, moodustab ka osa juhtalgatusest „Innovaatiline liit”. Ka Euroopa teadusruumi peaeesmärgina kinnitati liidu ja kolmandatest riikidest pärit teadlaste jaoks avatud tööturu loomist, milles teadlased, teadmised ja tehnoloogia vabalt ringlevad. [ME 4]

(9)  Asjakohane on hõlbustada teadlaste riiki lubamist riiki lubamise menetluse kaudu, mis ei sõltu teadlase õigussuhtest vastuvõtva teadusasutusega, ning loobudes tööloa nõudmisest lisaks elamisloale või pikaajalisele viisale. See menetlus peaks põhinema liikmesriikide teadusasutuste ja sisserändeasutuste koostööl. Kolmandate riikide teadlaste liitu sisenemise ning seal elamise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks peaks see andma teadusasutustele tähtsa rolli riiki lubamise menetluses, kuid säilitama liikmesriikidele eesõigused sisserändepoliitika osas. Eelnevalt liikmesriikide poolt heaks kiidetud teadusasutustel peaks olema võimalik alla kirjutada vastuvõtulepingule kolmanda riigi kodanikuga uurimisprojekti tegemiseks. Liikmesriigid peaksid andma vastuvõtulepingu alusel välja loa, kui sisenemis- ja elamistingimused on täidetud.

(10)  Kuna püüe saavutada eesmärki investeerida 3% SKPst teadusesse on suures osas seotud erasektoriga, kuhu seetõttu tuleb järgnevatel aastatel tööle võtta rohkem teadlasi, siis peaksid käesoleva direktiivi kohaselt heaks kiidetavad teadusasutused kuuluma kas avalikku või erasektorisse.

(11)  Liidu atraktiivsemaks muutmiseks kolmandate riikide kodanikest teadlaste ja üliõpilaste jaoks, tuleks nõukogu direktiivis 2003/86/EÜ(10), määratletud teadlaste ja üliõpilaste pereliikmed lubada riiki koos teadlastega nendega. Nad peaksid saama kasutada liidusiseseid liikuvussätteid, samuti peaks neil olema juurdepääs tööturule. [ME 5]

(12)  Võimaluse korral tuleks liikmesriike julgustada kohtlema doktorante võrdselt teadlastega.

(13)  Käesoleva direktiivi rakendamine ei tohiks soodustada ajude äravoolu tärkava turumajandusega maadest või arengumaadest. Meetmed teadlaste taasintegreerimiseks nende päritoluriiki tuleks võtta koostöös päritoluriikidega, et kehtestada terviklik migratsioonipoliitika.

(14)  Selleks et kogu Euroopast saaks maailmas õpingute ja praktika tippkeskus, tuleks täiustada, lihtsustada ja kergendada neil eesmärkidel liitu tulla soovivate isikute suhtes kohaldatavaid riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi. See on kooskõlas Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava(11) eesmärkidega, eelkõige Euroopa kõrghariduse rahvusvaheliseks muutmise kontekstis. Liikmesriikide asjakohaste õigusaktide lähendamine kolmandate riikide kodanike jaoks soodsamate eeskirjade suunas on osa sellest püüdlusest. [ME 6]

(15)  Bologna deklaratsiooniga(12) algatatud Bologna protsessi laiendamine ja süvendamine on andnud tulemuseks kõrgharidussüsteemide järkjärgulise lähendamise nii osalevates riikides kui ka mujal. Selle põhjuseks on asjaolu, et riiklikud ametiasutused on toetanud üliõpilaste ja akadeemilise personali liikuvust ning kõrgharidusasutused on integreerinud liikuvuse oma õppekavasse. See peab kajastuma ka paremates üliõpilaste suhtes kohaldatavates ELi-sisest liikuvust käsitlevates sätetes. Euroopa kõrghariduse atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks muutmine on üks Bologna deklaratsiooni eesmärke. Bologna protsess on aidanud luua Euroopa kõrgharidusruumi. Euroopa kõrgharidussektori ühtlustamine on muutnud Euroopas õppimise kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste jaoks atraktiivsemaks. Paljude kolmandate riikide osalemine Bologna protsessis ja liidu üliõpilaste liikuvuse programmides muudab ühtlustatud ja lihtsustatud asjaomaste riikide kodanike liikuvust reguleerivate eeskirjade kehtestamise hädavajalikuks. [ME 7]

(16)  Käesoleva direktiiviga hõlmatud üliõpilaste ettevalmistuskursuste kestus ja muud tingimused tuleks kindlaks määrata liikmesriikidel kooskõlas nende siseriiklike õigusaktidega.

(17)  Üliõpilase vastuvõttu kõrgemasse õppeasutusse võiks muude võimaluste hulgas tõendada ka kirja või tõendiga tema üliõpilaste nimekirja kandmise kohta.

(18)  Piisavate toimetulekuvahendite olemasolu hindamisel tuleks arvesse võtta ka stipendiumeid.

(19)  Kuigi liikmesriikidel oli õigus otsustada, kas nad kohaldavad direktiivi 2004/114/EÜ kooliõpilaste, vabatahtlike ja tasustamata praktikantide suhtes, peaksid nimetatud rühmad kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et hõlbustada nende riiki sisenemist ja seal elamist ning tagada nende õigused. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ka au pair’ide ja tasustatud praktikantide suhtes, et tagada nende seadusjärgsed õigused ja kaitse.

(20)  Liitu tööle saabuvad ettevõtjasiseselt üleviidavad tasustatud praktikandid ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kuna nende suhtes kohaldatakse [direktiivi 2013/xx/EL ettevõtjasisese üleviimise kohta].

(21)  Kuna praegu puudub seoses kolmandate riikide kodanikest au pair’idega liidu tasandi õiguslik raamistik, millega tagada nende õiglane kohtlemine, tuleks kehtestada sätted, mis käsitleksid nende kui eriti haavatava rühma konkreetseid vajadusi. Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha tingimused, mida peaksid täitma nii au pair kui ka vastuvõttev perekond, eelkõige seoses nendevahelise lepinguga, mis peaks sisaldama selliseid üksikasju nagu taskuraha saamine(13).

(22)  Kui kõik riiki lubamise üldised ja eritingimused on täidetud, peaksid liikmesriigid kindlaksmääratud tähtaja jooksul andma välja loa, s.t pikaajalise viisa ja/või elamisloa, mida ei tohiks raskendada ega takistada lisanõuetega. Kui liikmesriik annab elamisloa välja ainult oma territooriumil ja kõik käesoleva direktiivi tingimused riiki lubamiseks on täidetud, peaks liikmesriik asjaomasele kolmanda riigi kodanikule andma vajalikud viisad. [ME 8]

(23)  Loal tuleks märkida asjaomase kolmanda riigi kodaniku staatus ja vastavad liikuvusmeetmeid sisaldavad liidu programmid. Liikmesriik võib esitada täiendava teabe paberkandjal või elektrooniliselt, juhul kui see ei loo lisatingimusi.

(24)  Käesoleva direktiivi kohaste lubade erinev ajaline kestus peaks kajastama iga rühma riigis viibimise konkreetset laadi.

(25)  Liikmesriigid võivad taotlejatelt taotluste menetlemise eest tasu võtta. Tasu peaks võiksid kaaluda tasust loobumist kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja elamise eest käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil. Juhul kui liikmesriigid peaksid kolmandate riikide kodanikelt nõudma tasu maksmist, peaks see olema proportsionaalne riigis viibimise eesmärgiga ja ei tohiks takistada käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist. [ME 9]

(26)  Käesoleva direktiiviga kolmandate riikide kodanikele antud õigused ei tohiks sõltuda sellest, kas luba on antud välja pikaajalise viisa või elamisloana.

(27)  Käesolevas direktiivis hõlmab mõiste „riiki lubamine” kolmandate riikide kodanike sisenemist liikmesriiki ja elamist liikmesriigis.

(28)  Käesoleva direktiiviga sätestatud riiki lubamisest võib keelduda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Eelkõige võib riiki lubamisest keelduda, kui liikmesriik leiab faktidele tuginevas hinnangus üksikjuhtumi korral, et asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab võimalikku ohtu avalikule korrale, või avalikule julgeolekule või rahva tervisele. [ME 10]

(29)  Vastuvõtmise taotluse põhjuseid käsitlevate kahtluste korral peaks liikmesriik olema võimeline nõudma kõiki tõendeid, mis on vajalikud taotluse asjakohasuse hindamiseks, eelkõige taotleja kavandatavate õpingute või praktika eesmärkide osas, selleks et võidelda käesolevas direktiivis sätestatud protseduuride kuri- ja väärtarvitamise vastu.

(30)  Riiklikud ametiasutused peaksid käesoleva direktiivi kohaselt liikmesriiki lubamist taotlevaid kolmandate riikide kodanikke teavitama taotluse kohta tehtud otsusest. Nad peaksid seda tegema kirjalikult niipea kui võimalik ja hiljemalt 60 30 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. esitamisest või niipea kui võimalik ja hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse esitamisest, juhul kui tegu on liikuvusmeetmeid sisaldavate liidu programmidega hõlmatud teadlaste ja üliõpilastega Liikmesriigid peaksid teavitama taotlejat võimalikult kiiresti lisateabest, mida neil läheb vaja taotluse menetlemiseks. Juhul kui siseriikliku õigusega nähakse ette halduskaebuse esitamise võimalus negatiivse otsuse puhul, peaksid riiklikud ametiasutused teavitama taotlejat oma otsusest 30 päeva jooksul alates kaebuse esitamise kuupäevast. [ME 11]

(31)  Mitmes liikmesriigis õppivate kolmandate riikide kodanikest teadlaste, üliõpilaste ja tasustatud praktikantide liidusisene liikuvus peab olema hõlbustatud. Teadlaste puhul tuleks käesoleva direktiiviga parandada eeskirju, mis on seotud ajavahemikuga, mille puhul esimese liikmesriigi antud luba peaks hõlmama viibimist teises liikmesriigis ilma uut vastuvõtulepingut sõlmimata. Parandusi tuleks teha seoses üliõpilaste olukorraga ning uue rühmaga, kelleks on tasustatud praktikandid, võimaldades neil viibida teises liikmesriigis kolme- kuni kuuekuuliste ajavahemike kaupa, eeldusel et nad vastavad käesolevas direktiivis sätestatud üldtingimustele. Kolmandate riikide kodanikest praktikantide suhtes, kes saabuvad liitu ettevõtjasiseselt üleviidavate töötajatena, tuleks kooskõlas nende ümberpaigutamise laadiga kohaldada konkreetseid liidusisest liikuvust käsitlevaid sätteid vastavalt [direktiivile 2013/xx/EL ettevõtjasisese üleviimise kohta].

(32)  Liidu sisserände-eeskirjad ja liikuvussätteid sisaldavad liidu programmid peaksid üksteist enam täiendama. Kolmandate riikide kodanikest teadlastel ja, üliõpilastel, kes osalevad sellistes liidu programmides, vabatahtlikel ja praktikantidel peaks olema õigus liikuda kavandatavasse liikmesriiki teistesse liikmesriikidesse esimese liikmesriigi antud loa alusel, juhul kui nende liikmesriikide täielik loetelu on teada enne liitu sisenemist. Selline luba peaks neil võimaldama kasutada liikuvust ilma vajaduseta anda lisateavet või täita mis tahes muid taotlusmenetlusi. Liikmesriike julgustatakse hõlbustama kolmandate riikide kodanikest vabatahtlike liidusisest liikuvust, kui vabatahtliku töö programmid hõlmavad enam kui ühte liikmesriiki. [ME 12]

(33)  Selleks et võimaldada kolmandate riikide kodanikest üliõpilastel paremini katta osa oma õpingutega seotud kuludest, tuleks neile anda suurem täielik juurdepääs tööturule, lähtudes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustest, mis tähendab vähemalt 20 töötundi nädalas. Põhimõte, et üliõpilastele võimaldatakse juurdepääs tööturule, peaks olema üldine reegel. Siiski peaks liikmesriikidel erandolukordades olema võimalus arvestada olukorda oma riiklikul tööturul, kuigi selle tulemuseks ei tohi olla tööõiguse täielik keelustamine. [ME 13]

(34)  Osana püüdest tagada kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud tulevikus ning austada ja väärtustada liidus ülikooli lõpetavate üliõpilaste tööd ja üldist panust, peaksid liikmesriigid võimaldama liidus ülikooli lõpetavatel nendel üliõpilastel jääda oma territooriumile veel 12 kuuks pärast algse loa lõppemist, eesmärgiga otsida töövõimalusi või asutada ettevõte. Liikmesriigid peaksid sama lubama ka teadlaste puhul, kui nad on lõpule viinud vastuvõtulepingus osutatud uurimisprojekti. Selle tulemuseks ei tohiks olla automaatne õigus juurdepääsuks tööturule või ettevõtte asutamiseks. Asjaomastel kolmandate riikide kodanikel võidakse kooskõlas artikliga 24 paluda esitada tõendeid. [ME 14]

(35)  Käesoleva direktiivi sätted ei piira liikmesriikide pädevust reguleerida nende kolmandate riikide kodanike arvu, kellel lubatakse siseneda riiki töötamise eesmärgil.

(36)  Selleks et muuta liit kolmandate riikide teadlaste, üliõpilaste, õpilaste, praktikantide, vabatahtlike ja au pair’ide jaoks atraktiivsemaks, on oluline tagada nende õiglane kohtlemine vastavalt aluslepingu artiklile 79. Nimetatud rühmadel on õigus vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/98/EL(14). Kolmandate riikide kodanikest teadlaste puhul tuleks lisaks direktiiviga 2011/98/EL antavatele õigustele säilitada seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004(15) määratletud teatavat liiki sotsiaalkindlustusega soodsamad õigused võrdsele kohtlemisele kui vastuvõtva liikmesriigi kodanikel. Kõnealuse direktiiviga nähakse praegu ette võimalus, et liikmesriik võib piirata võrdset kohtlemist seoses teatavat liiki sotsiaalkindlustusega, sealhulgas perehüvitised, ja see piirangute seadmise võimalus võib teadlasi kahjustada. Lisaks, sõltumata sellest, kas liidu või vastuvõtva liikmesriigi õigusega nähakse kolmandate riikide kodanikest üliõpilastele, kooliõpilastele, vabatahtlikele, tasustamata praktikantidele ja au pair’idele ette juurdepääs tööturule, peaks neil olema õigus vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele seoses juurdepääsuga kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele. [ME 15]

(37)  Käesolev direktiiv ei tohiks mingitel asjaoludel mõjutada nõukogu määruse (EÜ) nr 1030/2002(16) kohaldamist.

(38)  Käesolevas direktiivis peetakse kinni põhiõigustest ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest, nagu on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

(39)  Liikmesriigid peaksid kohaldama käesoleva direktiivi sätteid kedagi soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerimata.

(40)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et kõnealuste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(41)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kolmandate riikide kodanike teadustöö, õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või tasustatud praktika, vabatahtliku teenistuse või au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste sätestamist, ei saa liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada ning seda saab selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega piirdub käesolev direktiiv üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

(42)  Iga liikmesriik peaks tagama üldsusele juurdepääsu, eelkõige Interneti kaudu, võimalikult täielikule regulaarselt ajakohastatavale teabepaketile, mis hõlmab käesoleva direktiivi kohaselt heakskiidetud teadusasutusi, kellega teadlased võivad sõlmida vastuvõtulepingu, ning käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud tingimusi ja menetlusi teadustöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, samuti teavet käesolevas direktiivis määratletud asutuste, õppekursuste, mis võtavad vastu kolmandate riikide kodanikke, ja riigi territooriumile nimetatud eesmärgil sisenemise ja seal elamise tingimuste ja menetluste kohta.

(42a)  Kõikidel liikmesriikidel on kohustus teavitada kolmandate riikide kodanikke eeskirjadest, mida kohaldatakse konkreetselt nende puhul, et tagada läbipaistvus ja õiguskindlus ning et julgustada sedaviisi neid liitu tulema. Seega tuleks kogu menetluse asjakohane teave, sealhulgas üldised dokumendid õpingute, vahetus- või uurimisprogrammide kohta, kuid ka asjaomane teave taotlejate õiguste ja kohustuste kohta, esitada kolmandate riikide kodanikele kergesti kättesaadaval ja arusaadaval viisil. [ME 16]

(43)  [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.]

(44)  Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(45)  Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(46)  Käesolev direktiiv ei muuda liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiivi eesmärk on kindlaks määrata:

a)  kolmandate riikide kodanike liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimused teadustöö, õpingute, õpilasvahetuse, tasustatud ja tasustamata praktika, vabatahtliku teenistuse, või au pair’ina töötamise eesmärgil pikemaks ajavahemikuks kui 90 päeva;

b)  tingimused, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste ja tasustatud praktikantide sisenemist muusse liikmesriiki kui see liikmesriik, kes väljastab esimesena käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi kodanikule loa, ja seal kauem kui 90 päeva elamist;

c)  tingimused, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanikest teadlaste sisenemist muusse liikmesriiki kui see liikmesriik, kes väljastab esimesena käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi kodanikule loa, ja seal elamist.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist teadustöö, õppimise, õpilasvahetuse, tasustatud või tasustamata praktika, vabatahtliku teenistuse või au pair’ina töötamise eesmärgil.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes,

a)  kes elavad liikmesriigis varjupaigataotlejana või täiendava või ajutise kaitse kava alusel;

b)  kelle riigist väljasaatmine on peatatud faktidele või õigusaktidele tuginedes;

c)  kes on liidu piires vaba liikumise õigust kasutanud liidu kodanike pereliikmed;

d)  kellel on liikmesriigis pikaajalise elaniku staatus vastavalt nõukogu direktiivile 2003/109/EÜ(17) ja kes kasutavad oma õigust elada teises liikmesriigis õppimise või kutseõppe eesmärgil;

e)  keda asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide alusel käsitatakse füüsilisest isikust ettevõtjana;

f)  kellel endal ja kelle pereliikmetel on kodakondsusest olenemata liidu ja selle liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune õigus vabale liikumisele nagu liidu kodanikel;

g)  kes saabuvad liitu praktikandina ettevõtjasisese üleviimise raames [direktiiv 2013/xx/EL ettevõtjasisese üleviimise kohta].

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik aluslepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses;

b)  „teadlane” – kolmanda riigi kodanik, kellel on asjakohane kõrghariduskraad, mis võimaldab doktorantuuri astumist, ning kelle valib teadusasutus, et teha uurimisprojekti, mille jaoks nimetatud kvalifikatsiooni tavaliselt nõutakse;

c)  „üliõpilane” − kolmanda riigi kodanik, kes on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse ja lubatud liikmesriigi territooriumile, kus ta põhitegevuseks on täiskoormusega õpe kõrgemas õppeasutuses liikmesriigis tunnustatud kõrgharidusele vastava kvalifikatsiooni, sealhulgas diplomi, tunnistuse või doktorikraadi omandamiseks, mis võib vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusaktidele hõlmata sellisele õppeprogrammile eelnevat ettevalmistuskursust;

d)  „kooliõpilane” − kolmanda riigi kodanik, kes on liikmesriigi territooriumile lubatud osalemiseks tunnustatud keskharidusprogrammis vahetusprogrammi raames, mida korraldab organisatsioon, keda liikmesriik on siseriiklike õigusaktide või haldustavade kohaselt sellel eesmärgil tunnustatud;

e)  „tasustamata praktikant” − kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile tasustamata praktika sooritamiseks vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele;

f)  „tasustatud praktikant” − kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile tasustatud praktika sooritamiseks vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele;

g)  „vabatahtlik” − kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile tunnustatud vabatahtlikus teenistusprogrammis osalemiseks;

ga)  „vabatahtlikku teenust pakkuv organisatsioon” – organisatsioon, kes vastutab vabatahtliku teenistusprogrammi eest, kuhu kolmanda riigi kodanik on määratud. Sellised organisatsioonid ja rühmad on sõltumatud ja haldavad end ise, nagu mittetulundusühendused (näiteks riigiasutused). Nad osalevad aktiivselt avalikus tegevuses ning nende tegevuse eesmärk on vähemalt osaliselt avalik heaolu(18). [ME 17]

h)  „vabatahtlik teenistusprogramm” − liikmesriigi või liidu tunnustatud programmil põhinev solidaarsuse tegevuse programm, millega järgitakse üldisi huvisid, mis ei ole seotud rahalise kasu saamisega; [ME 18]

i)  „au pair” − kolmanda riigi kodanik, keda liikmesriigi territooriumil elav perekond võtab ajutiselt vastu, et ta saaks parandada oma keeleoskust ja õppida tundma vastuvõtvat riiki, mille eest ta vastutasuks teeb kergemaid majapidamistöid ja hoiab lapsi;

j)  „teadusuuring” – süstemaatiline loominguline tegevus selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks;

k)  „teadusasutus” – avalik-õiguslik või eraasutus, mis tegeleb teadusuuringutega ja mille liikmesriik on käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel heaks kiitnud vastavalt oma õigusaktidele või haldustavale;

l)  „õppeasutus” − riiklik või eraõppeasutus, mida vastuvõttev liikmesriik tunnustab ja/või mille õppeprogrammid on käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel tunnustatud läbipaistvate kriteeriumide alusel vastavalt tema siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele;

la)  „vastuvõttev üksus” – siseriikliku õiguse kohaselt liikmesriigi territooriumil asuv haridusasutus, teadusasutus, ettevõte või kutseõppeasutus, õpilaste vahetusega tegelev organisatsioon või organisatsioon, kes vastutab vabatahtliku teenistusprogrammi eest, kuhu kolmanda riigi kodanik on määratud, sõltumata üksuse õiguslikust vormist; [ME 20]

lb)  „vastuvõttev perekond” – perekond, kes võtab au pair’i ajutiselt vastu ja laseb tal liikmesriigi territooriumil saada osa pere igapäevaelust vastuvõtva perekonna ja au pair’i vahel sõlmitud lepingu alusel; [ME 21]

m)  „palk” − osutatud teenuste eest mis tahes vormis saadav tasu, mida siseriiklike õigusaktide või kehtiva tava kohaselt käsitatakse töösuhte lahutamatu osana;

n)  „töötamine” − siseriikliku õigusega või kohaldatava kollektiivlepinguga reguleeritud või kehtiva tava kohane mis tahes mingis vormis tööd hõlmav tegevus tööandja tarbeks, tema juhtimisel ja järelevalve all; [ME 22]

na)  „tööandja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kelle või mille tarbeks või kelle või mille juhtimisel ja/või järelevalve all tööd tehakse; [ME 23]

nb)  „pereliikmed” – kolmandate riikide kodanikud, nagu on määratletud direktiivi 2003/86/EÜ artiklis 4; [ME 24]

o)  „esimene liikmesriik” – liikmesriik, kes väljastab käesoleva direktiivi alusel esimesena kolmanda riigi kodanikule loa;

p)  „teine liikmesriik” − muu kui esimene liikmesriik;

q)  „liikuvusmeetmeid sisaldavad liidu programmid” − liidu rahastatavad programmid, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike ELi-suunalist liikuvust;

r)  „luba” − elamisluba, mille on väljastanud liikmesriigi asutus ja mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul seaduslikult liikmesriigi territooriumil viibida vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikli 1 lõike 2 punktile a, või pikaajaline viisa;

s)  „pikaajaline viisa” − luba, mille liikmesriik on väljastanud kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 18 või mis on väljastatud kooskõlas nende liikmesriikide õigusega, kes ei rakenda Schengeni acquis’d täiel määral.

Artikkel 4

Soodsamad sätted

1.  Käesolev direktiiv ei piira järgmiste õigusaktide soodsamate sätete kohaldamist:

a)  kahe- või mitmepoolsed lepingud kokkulepped, mis on sõlmitud liidu või liidu ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel; või

b)  kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

2.  Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust võtta seoses artiklitega 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25 ja, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33 ja 34, eelkõige liikuvuspartnerluste kontekstis vastu või jätta kehtima sätted, mis on soodsamad direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes. [ME 25]

II PEATÜKK

RIIKI LUBAMINE

Artikkel 5

Põhimõte

1.  Käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi kodaniku riiki lubamisel tuleb kontrollida selliste dokumentaalsete tõendite olemasolu, mis kinnitavad, et nimetatud isik vastab nendele artiklis 6 ja artiklites 7– 14 sätestatud tingimustele, mis kehtivad asjaomase kategooria puhul.

2.  Kui kõik riiki lubamise üld- ja eritingimused on täidetud, on taotlejatel õigus saada pikaajaline viisa ja/või elamisluba. Kui liikmesriik väljastab elamislubasid ainult oma territooriumil ja mitte mujal ning kui kõik käesolevas direktiivis sätestatud riiki lubamise tingimused on täidetud, väljastab asjaomane liikmesriik kolmanda riigi kodanikule nõutava viisa.

Artikkel 6

Üldtingimused

Käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgil riiki lubamist taotlev kolmanda riigi kodanik:

a)  esitab siseriiklike õigusaktidega ettenähtud kehtiva reisidokumendi. Liikmesriigid võivad nõuda, et reisidokument peab olema kehtiv vähemalt kavandatud riigis viibimise aja jooksul;

b)  esitab vanemate antud loa või samaväärse dokumendi kavandatud riigis viibimise kohta, kui ta on vastuvõtva liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kohaselt alaealine;

c)  omab ravikindlustust, mis katab kõiki selliseid riske, mille vastu asjaomase liikmesriigi kodanikud on tavaliselt kindlustatud;

d)  ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele;

e)  liikmesriigi nõudmisel esitab tõendi, et ta on maksnud artikli 31 kohase taotluse käsitlemise tasu;

f)  esitab liikmesriigi nõutava tõendi selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, koolitus- ja tagasisõidukulude katmiseks, ilma et see piiraks iga üksikjuhu eraldi läbivaatamist. Tõendit ei ole vaja esitada, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik suudab tõendada, et ta saab toetust või stipendiumi, et vastuvõttev pere peab teda üleval või et ta on saanud kindla tööpakkumise, või kui õpilaste vahetusega tegelev organisatsioon või vabatahtliku teenistusprogrammi eest vastutav organisatsioon on andnud teada, et nad vastutavad õpilase või vabatahtliku ülalpidamise eest kogu tema asjaomases liikmesriigis viibimise vältel. [ME 27]

Artikkel 7

Eritingimused teadlastele

1.  Lisaks artiklis 6 sätestatud üldtingimustele peab teadusuuringute tegemise eesmärgil riiki lubamist taotlev kolmanda riigi kodanik:

a)  esitama vastavalt artikli 9 lõigetele 1 ja 2 teadusasutuse allkirjastatud vastuvõtulepingu;

b)  esitama asjakohasel juhul vastavalt artikli 9 lõikele 3 teadusasutuse kinnituse rahalise vastutuse kohta.

2.  Liikmesriigid võivad kontrollida tingimusi, mille alusel vastuvõtuleping on sõlmitud.

3.  Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollid on edukalt läbi viidud, lubatakse teadlased vastuvõtulepingu täitmiseks liikmesriigi territooriumile.

4.  Liidus teadustööga tegeleda soovivate kolmandate riikide kodanike taotlused võetakse vastu ja vaadatakse läbi, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik elab väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kuhu lubamist ta taotleb.

5.  Liikmesriigid võivad vaatavad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele vastu võtta läbi taotluse, mis on esitatud ajal, mil asjaomane kolmanda riigi kodanik juba viibib selle liikmesriigi territooriumil. [ME 28]

6.  Liikmesriigid otsustavad, kas loataotluse peab esitama teadlane või asjaomane teadusasutus.

Artikkel 8

Teadusasutuste heakskiitmine

1.  Teadusasutused, kes soovivad võtta teadlasi vastu käesoleva direktiiviga sätestatud riiki lubamise menetluse alusel, peab asjaomane liikmesriik olema eelnevalt sellel eesmärgil heaks kiitnud.

2.  Teadusasutuste heakskiitmine toimub vastavalt liikmesriikide õigusaktides või haldustavades sätestatud menetlustele. Nii avalik-õiguslike kui ka eraasutuste heakskiitmise taotlused esitatakse vastavalt nimetatud menetlustele ja need peavad vastavalt vajadusele põhinema kas asutuste seadusjärgsetel tööülesannetel või eesmärkidel ning nendes tuleb tõendada, et kõnealused asutused tegelevad teadusuuringutega.

Teadusasutusele antakse heakskiit vähemalt viieks aastaks. Erandjuhtudel võivad liikmesriigid anda heakskiidu lühemaks ajavahemikuks.

3.  Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele nõuda teadusasutuselt kirjalikku kohustust, et juhul, kui teadlane jääb seadusevastaselt asjaomase liikmesriigi territooriumile, on eespool nimetatud asutus kohustatud tagasi maksma tema viibimise ja tagasipöördumisega seotud kulutused, mis on kaetud riiklikest vahenditest. Teadusasutuse rahaline vastutus lõppeb hiljemalt 6 kuud pärast vastuvõtulepingu lõppemist.

4.  Liikmesriigid võivad sätestada, et kahe kuu jooksul asjaomase vastuvõtulepingu kehtivuse lõppemise kuupäevast peab heakskiidetud teadusasutus liikmesriikide poolt selleks määratud pädevatele asutustele kinnitama iga uurimisprojekti puhul, mille kohta on artikli 9 kohaselt sõlmitud vastuvõtuleping, et töö on tehtud.

5.  Kõigi liikmesriikide pädevad asutused avaldavad käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks heakskiidetud teadusasutuste nimekirjad ja ajakohastavad neid mis tahes muudatuste korral.

6.  Lisaks teistele meetmetele võib liikmesriik teadusasutuse heakskiitmise pikendamisest keelduda või otsustada see tühistada, kui teadusasutus ei vasta enam lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustele või juhul, kui heakskiitmine saavutati pettusega või kui teadusasutus on kolmanda riigi kodanikuga sõlminud vastuvõtulepingu pettuse või hooletuse tõttu. Kui heakskiitmisest on keeldutud või see on tühistatud, võib asjaomasel asutusel keelata uuesti heakskiitmise taotlemise kuni viieks aastaks alates tühistamise või pikendamata jätmise otsuse avaldamise kuupäevast.

7.  Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides määrata heakskiitmise tühistamise või heakskiitmise pikendamisest keeldumise tagajärjed kehtivatele vastuvõtulepingutele, mis on sõlmitud kooskõlas artikliga 9, ning samuti tagajärjed asjaomaste teadlaste elamislubadele.

Artikkel 9

Vastuvõtuleping

1.  Teadusasutus, kes avaldab soovi teadlast vastu võtta, peab teadlasega allkirjastama vastuvõtulepingu, tingimusel et artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud.

Vastuvõtuleping sisaldab vähemalt järgmisi osi:

a)  uurimisprojekti pealkiri ja eesmärk;

b)  teadlase kohustus uurimisprojekt lõpule viia;

c)  teadusasutuse kinnitus, et ta kohustub teadlast vastu võtma, nii et teadlasel oleks võimalik uurimisprojekt lõpule viia;

d)  uurimisprojekti algus- ja lõppkuupäev;

e)  teave teadusasutuse ja teadlase vahelise õigussuhte kohta;

f)  teave teadlase töötingimuste kohta.

2.  Teadusasutused võivad allkirjastada vastuvõtulepinguid ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  teadusasutuse asjakohased organid on uurimisprojekti heaks kiitnud pärast järgmiste punktide läbivaatamist:

i)  teadusuuringute eesmärk ja kestus ning selle tegemiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu;

ii)  teadusuuringute eesmärkidest lähtudes teadlase kvalifikatsioon, mida tõendab tema artikli 2 punkti b kohase kvalifikatsioonitunnistuse tõestatud koopia.

3.  Kui vastuvõtuleping on allkirjastatud, võib teadusasutuselt kooskõlas siseriiklike õigusaktidega nõuda teadlasele individuaalse kinnituse andmist selle kohta, et teadusasutus on artikli 8 lõikes 3 nimetatud kulutuste eest rahalise vastutuse enda peale võtnud.

4.  Vastuvõtuleping tunnistatakse automaatselt kehtetuks, kui teadlast ei lubata riiki või kui õigussuhe teadlase ja teadusasutuse vahel lõpetatakse.

5.  Teadusasutused teavitavad viivitamata selleks liikmesriikide poolt määratud asutusi kõikidest asjaoludest, mis võivad vastuvõtulepingu täitmist takistada.

Artikkel 10

Eritingimused üliõpilastele

1.  Lisaks artiklis 6 sätestatud üldtingimustele, kolmanda riigi kodanik, kes taotleb riiki lubamist õpingute eesmärgil:

a)  esitab tõendi selle kohta, et ta on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse õppekursusel osalemiseks;

b)  esitab liikmesriigi nõudmisel tõendi selle kohta, et ta on tasunud õppeasutuse nõutavad maksud;

c)  esitab liikmesriigi nõudmisel tõendi selle keele piisava oskuse kohta, milles tema õpingud toimuvad.

2.  Üliõpilased, kellel on seoses nende õppeasutuse õpilaste nimekirja kandmisega automaatselt õigus ravikindlustusele, mis katab kõiki riske, mis asjaomase liikmesriigi kodanike puhul üldiselt on kaetud, loetakse artikli 6 lõike 1 punkti c tingimustele vastavaks.

Artikkel 11

Eritingimused kooliõpilastele

1.  Lisaks artiklis 6 sätestatud üldtingimustele, kolmanda riigi kodanik, kes taotleb õpilasvahetuses osalemist:

a)  ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud vanuse alam- ega ülempiiri;

b)  esitab tõendi keskharidusasutusse vastuvõtmise kohta;

c)  esitab tõendi tunnustatud õpilasvahetusprogrammis osalemise kohta, mida korraldab asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide või haldustavade kohaselt sellel eesmärgil tunnustatud asutus;

d)  esitab tõendi, et õpilasvahetusorganisatsioon vastutab tema eest kogu tema asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimise aja jooksul, eelkõige elamis-, õppimis-, tervishoiu- ja tagasisõidukulude osas;

e)  majutatakse kogu tema riigis viibimise jooksul asjaomase liikmesriigi kehtestatud tingimustele vastava perekonna juures, kes on valitud kooskõlas selle õpilasvahetusprogrammi eeskirjadega, milles õpilane osaleb.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada õpilasvahetusprogrammides osalemiseks riiki lubada ainult selliste kolmandate riikide kodanikke, kes pakuvad sama võimalust nende kodanikele. [ME 29]

Artikkel 12

Eritingimused tasustamata ja tasustatud praktikantidele [ME 30]

1.  Lisaks artiklis 6 sätestatud üldtingimustele peab kolmanda riigi kodanik, kes taotleb riiki lubamist tasustamata või tasustatud praktikandina:

a)  olema tõendama, et ta on allkirjastanud praktikalepingu või töölepingu, mille on vajaduse korral heaks kiitnud asjaomase liikmesriigi pädev ametiasutus vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele, praktika sooritamiseks avaliku või erasektori ettevõttes või riiklikus või erakutseõppeasutuses, mida liikmesriik tunnustab vastavalt oma õigusaktidele või haldustavadele. [ME 31]

b)  esitama liikmesriigi nõudmisel tõendi selle kohta, et tema varasem asjakohane haridus või kvalifikatsioon või ametialane kogemus on selline, mis võimaldab tal töökogemusest kasu saada; [ME 32]

c)  osalema liikmesriigi nõudmisel algtaseme keelekoolitusel, et omandada praktika sooritamiseks vajalikud teadmised.

Punktis a osutatud lepingus kirjeldatakse praktikaprogrammi, täpsustatakse selle kestus, praktikandi programmi täitmisel juhendamise tingimused, tema tööaeg, õigussuhe vastuvõtva üksusega ning juhul kui praktikant saab palka, talle makstav palk.

2.  Liikmesriigid võivad nõuda vastuvõtva üksuse kinnitust selle kohta, et kolmanda riigi kodanik ei täida ametikohta.

Artikkel 13

Eritingimused vabatahtlikele

Lisaks artiklis 6 sätestatud üldtingimustele peab kolmanda riigi kodanik, kes taotleb osalemist vabatahtlikus teenistuses:

a)  esitama kokkuleppe organisatsiooniga, kes on asjaomases liikmesriigis vastutav vabatahtliku teenistusprogrammi või -projekti eest, milles ta osaleb; kokkulepe. Kokkuleppes on täpselt kirjas vabatahtliku teenistusprojekti nimi, eesmärk ning algus- ja lõppkuupäev ning see kirjeldab vabatahtliku tööülesandeid, ülesannete täitmisega seotud juhendamise tingimusi, tema tööaega, olemasolevaid vahendeid reisi-, elamis-, majutuskulude katmiseks ja taskurahaks kogu tema viibimise ajal, ning vajaduse korral vajadusel talle teenistuse paremaks sooritamiseks antavat koolitust; [ME 33]

b)  esitama tõendi, et organisatsioon, kes vastutab selle vabatahtliku teenistusprogrammi eest, milles ta osaleb, on sõlminud vastutuskindlustuse;

c)  ja, liikmesriigi erinõudmisel, omandama algteadmised kõnealuse liikmesriigi keele, ajaloo ning poliitiliste ja ühiskondlike struktuuride kohta.

Artikkel 14

Eritingimused au pair’idele

Lisaks artiklis 6 sätestatud üldtingimustele, peab kolmanda riigi kodanik, kes taotleb riiki lubamist au pairi’na töötamise eesmärgil:

a)  olema vähemalt 17-aastane ja maksimaalselt 30-aastane või konkreetsetel põhjendatud juhtudel üle 30-aastane;

b)  esitama tõendi, et vastuvõttev perekond vastutab tema eest kogu tema asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimise ajal, eelkõige seoses tema elatusraha, majutuse, tervishoiu, võimaliku emaduse või õnnetusjuhtumitega; [ME 34]

c)  esitama au pair’i ja vastuvõtva perekonna vahelise lepingu, milles on kirjas tema õigused ja kohustused, muu hulgas talle makstav taskuraha ja, asjakohane korraldus, mis võimaldab tal kursustel käia, ning osalemine puudutab igapäevaste perekohustuste täitmisel täitmiseks ette nähtud aega, kus näidatakse ära maksimaalne arv tunde päevas, mille võib pühendada sellistes kohustustes osalemisele, ja milles sisaldub vähemalt üks täiesti vaba päev nädalas ning võimalus käia kursustel. [ME 35]

III PEATÜKK

LOAD JA RIIGIS ELAMISE KESTUS

Artikkel 15

Load

Pikaajalised viisad ja elamisload kannavad märget „teadlane”, „üliõpilane”, „vabatahtlik”, „kooliõpilane”, „tasustatud praktikant”, „tasustamata praktikant” või „au pair”. Nende kolmandate riikide kodanikest teadlaste ja üliõpilaste loale, kes saabuvad liitu liikuvusmeetmeid hõlmavate liidu programmide raames, märgitakse konkreetse programmi nimetus.

Pärast taotluse heakskiitmist ning viisa saamist registreeritakse vastuvõttev üksus akrediteerimissüsteemis, et lihtsustada taotlusmenetlusi tulevikus. [ME 36]

Artikkel 16

Riigis elamise kestus

1.  Liikmesriigid väljastavad teadlastele loa vähemalt üheks aastaks ja pikendavad seda, kui artiklites 6, 7 ja 9 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Kui uurimisprojekti kestus on kavandatud lühemaks ajaks kui üks aasta, antakse projekti kestuse ajaks.

2.  Liikmesriigid väljastavad üliõpilastele vähemalt üheaastase loa, mille kehtivus on vähemalt üks aasta või, kui õpingute kestus on pikem kui üks aasta, kogu õpingute kestuse ajaks, ning uuendavad seda vajadusel, kui artiklites 6 ja 10 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Kui õpingute kestus on kavandatud lühemaks ajaks kui üks aasta, antakse luba õpingute kestuse ajaks. [ME 37]

3.  Kooliõpilastele ja au pair’idele väljastavad liikmesriigid maksimaalselt üheaastase loa, mis kehtib terve õpilasvahetuse aja või vastuvõtva perekonna ja au pair’i vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud aja ning mille maksimaalne kestus on üks aasta. [ME 38]

4.  Praktikantidele väljastatud loa kehtivusaeg vastab kas praktika kestusele või on maksimaalselt üks aasta. Erandjuhtudel võib seda ainult üks kord ja elamisloa vormis pikendada liikmesriigis selle siseriiklike õigusaktide või haldustavade alusel tunnustatud kutsekvalifikatsiooni omandamiseks vajaliku aja võrra, eeldusel et loa omanik vastab endiselt artiklites 6 ja 12 sätestatud tingimustele.

5.  Vabatahtlikele ei väljastata luba pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta. Erandjuhtudel, kui asjaomane programm kestab kauem kui üks aasta, võib vajaliku loa kehtivusaeg vastata sellele ajale.

6.  Kui liikmesriigid lubavad riiki siseneda ja seal elada pikaajalise viisa alusel, väljastatakse elamisluba, kui riigis viibimise algset perioodi esimest korda pikendatakse. Kui pikaajalise viisa kehtivusaeg on lühem kui riigis lubatud viibimise aeg, asendatakse pikaajaline viisa täiendavate formaalsusteta enne selle aegumist elamisloaga.

Artikkel 17

Lisateave

Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise kohta lisateavet (näiteks täielik loetelu liikmesriikidest, kuhu mineku kavatsusest teadlane või üliõpilane minna kavatseb on teada andnud artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt) kas paberkandjal või säilitada sellist teavet määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklis 4 ja selle lisa punkti 16 alapunktis osutatud elektroonilisel kujul vastavalt. [ME 39]

IV PEATÜKK

LUBADE ANDMISEST KEELDUMINE, LUBADE TÜHISTAMINE VÕI PIKENDAMATA JÄTMINE

Artikkel 18

Taotluse tagasilükkamise Loa andmisest keeldumise põhjused

1.  Liikmesriigid lükkavad taotluse tagasi Liikmesriigid keelduvad loa andmisest järgmistel juhtudel:

a)  kui artiklis 6 sätestatud üldtingimused ning või artiklites 7, 10 ja 16 sätestatud asjakohased eritingimused ei ole täidetud;

b)  kui esitatud dokumendid on omandatud pettusega, on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;.

c)  kui vastuvõttev üksus või haridusasutus on loodud üksnes riiki sisenemise hõlbustamiseks;

d)  kui vastuvõtvat üksust on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega karistatud deklareerimata töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest või kui kõnealune üksus ei täida siseriiklikes õigusaktides sätestatud õiguslikke kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja/või maksustamisega või on esitanud pankrotiavalduse või on muul viisil maksejõuetu;

e)  kui vastuvõtvat perekonda või, vastavalt olukorrale, vahendusorganisatsiooni, kes on osalenud au pair’i perekonda paigutamisel, on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega karistatud au pair’i töötingimuste ja/või -eesmärkide rikkumise ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest.

2.  Liikmesriigid võivad taotluse tagasi lükata, kui vastuvõttev üksus on taotluse kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu vältel tahtlikult kaotanud töökoha, mida ta püüab uue taotluse abil täita. Liikmesriigid võivad keelduda loa andmisest järgmistel juhtudel:

a)  kui vastuvõtvat üksust on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega karistatud deklareerimata töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest või kui kõnealune üksus ei täida siseriiklikes õigusaktides sätestatud õiguslikke kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja/või maksustamisega või on esitanud pankrotiavalduse või on muul viisil maksejõuetu;

b)  kui vastuvõtvat perekonda või, vastavalt olukorrale, vahendusorganisatsiooni, kes on osalenud au pair’i perekonda paigutamisel, on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega karistatud au pair’i töötingimuste ja/või -eesmärkide rikkumise ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest;

c)  kui vastuvõttev üksus või haridusasutus on loodud üksnes riiki sisenemise hõlbustamiseks. [ME 40]

Artikkel 19

Loa tühistamise või pikendamata jätmise põhjused

1.  Liikmesriigid tühistavad loa Liikmesriigid tühistavad loa või keelduvad loa pikendamisest järgmistel juhtudel:

a)  kui loa omanik ei täida enam artiklis 6 sätestatud üldtingimusi või artiklites 7, 10–14 või 16 sätestatud asjakohaseid eritingimusi;

ab)  kui esitatud load ja dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;.

b)  kui kolmanda riigi kodanik elab riigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati sinna elama asuda;

c)  kui vastuvõttev üksus on loodud üksnes riiki sisenemise hõlbustamiseks;

2.  Liikmesriigid võivad tühistada loa või keelduda loa pikendamisest järgmistel juhtudel:

da)  kui vastuvõttev üksus ei täida siseriiklikes õigusaktides sätestatud õiguslikke kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja/või maksustamisega või on esitanud pankrotiavalduse või on muul viisil maksejõuetu. Kui see juhtub õppeaja jooksul, tuleks üliõpilasele anda mõistlik aeg samaväärse kursuse leidmiseks, et aidata tal oma õpingud lõpule viia;

eb)  kui vastuvõtvat perekonda või, vastavalt olukorrale, vahendusorganisatsiooni, kes on osalenud au pair’i perekonda paigutamisel, üksust on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega karistatud au pair’i töötingimuste ja/või -eesmärkide rikkumise deklareerimata töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest või kui kõnealune üksus ei täida siseriiklikes õigusaktides sätestatud õiguslikke kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja/või maksustamisega või on esitanud pankrotiavalduse või on muul viisil maksejõuetu;

c)  kui vastuvõttev üksus on loodud üksnes riiki sisenemise hõlbustamiseks;

d)  kui vastuvõtvat perekonda või, vastavalt olukorrale, vahendusorganisatsiooni, kes on osalenud au pair’i perekonda paigutamisel, on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega karistatud au pair’i töötingimuste ja/või -eesmärkide rikkumise ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest;

e)  kui kolmanda riigi kodanik elab riigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati sinna elama asuda;

f)  kui üliõpilane ei järgi artikli 23 alusel majandustegevusele kehtestatud ajalisi piiranguid või kui ta ei saavuta vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele oma õpingutes küllaldast edu.;

g)  kui üliõpilane ei saavuta vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele oma õpingutes küllaldast edu. Asjaomane liikmesriik võib sel põhjusel loa tühistada või selle pikendamisest keelduda ainult otsusega, milles on esitatud konkreetsed põhjused, mille aluseks on selle haridusasutuse hinnang, millega tuleb üliõpilase õppeedukuse asjus konsulteerida, välja arvatud juhul, kui asutus ei vasta arvamuse taotlusele mõistliku aja jooksul;

h)   Liikmesriigid võivad loa tühistada avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervise rahvatervise kaalutlusel. Avaliku korra ja avaliku julgeoleku kaalutluste alus on eranditult asjaomase kolmanda riigi kodaniku käitumine. Rahvatervist puudutavate kaalutluste alus on tegelike riskide objektiivne analüüs ja selle kohaldamisel ei diskrimineerita kolmanda riigi kodanikke võrreldes asjaomase liikmesriigi kodanikega.

2a.  Kui liikmesriik tühistab loa ühel lõike 2 punktis a, b või c nimetatud põhjustest, on kolmanda riigi kodanikul õigus jääda liikmesriigi territooriumile, kui ta leiab uue vastuvõtva üksuse või vastuvõtva perekonna, et lõpetada oma õpingud või teadustöö või muul eesmärgil, milleks luba anti. [ME 41]

Artikkel 20

Loa pikendamata jätmise põhjused

1.  Liikmesriigid võivad keelduda loa pikendamisest järgmistel juhtudel:

a)  kui esitatud luba ja dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;

b)  kui ilmneb, et loa omanik ei täida enam artiklis 6 sätestatud riiki sisenemise ja seal elamise üldtingimusi ning artiklites 7, 9 ja 10 sätestatud asjakohaseid eritingimusi;

c)  kui üliõpilane ei järgi artikli 23 alusel majandustegevusele kehtestatud ajalisi piiranguid või kui ta ei saavuta vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele ei oma õpingutes küllaldast edu.

2.  Liikmesriigid võivad keelduda loa pikendamisest avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervise kaalutlusel. [ME 42]

V PEATÜKK

ÕIGUSED

Artikkel 21

Võrdne kohtlemine

1.  Erandina direktiivi 2011/98/EL artikli 12 lõike 2 punktist b punktidest a ja b on kolmanda riigi kodanikest teadlastel ja üliõpilastel õigus vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele seoses hariduse ja kutseõppega ning sotsiaalkindlustusskeemide, sealhulgas perehüvitiste kohaldamisega, nii nagu see on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 883/2004. [ME 43]

2.  Üliõpilastel, kooliõpilastel, vabatahtlikel, tasustamata praktikantidel ja au pair’idel, olenemata sellest, kas neil on kooskõlas liidu või siseriiklike õigusaktidega lubatud töötada, on õigus võrdsele kohtlemisele seoses juurdepääsuga kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, välja arvatud siseriiklike õigusaktide kohased elamispinna saamisega seotud menetlused. [ME 44]

2a.  Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel kolmandatest riikidest pärit kodanikel, kellel lubatakse liikmesriigi territooriumile siseneda ja seal elada pikaajalise viisa alusel, on õigus vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele seoses käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud õigustega. [ME 45]

Artikkel 22

Teadlaste õpetamistegevus

Käesoleva direktiivi alusel riiki lubatud teadlased võivad õpetada kooskõlas siseriiklike õigusaktidega. Liikmesriigid võivad kehtestada õpetamisele ettenähtud tundide või päevade maksimaalse arvu.

Artikkel 23

Üliõpilaste majandustegevus

1.  Üliõpilastel on õigus töötada ja nad võivad tegeleda majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjana väljaspool õppeaega ja vastavalt vastuvõtvas liikmesriigis asjaomase tegevuse suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja tingimustele. Arvesse võidakse võtta kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi tööturul kehtivat olukorda, kuid seda mitte süstemaatiliselt, mis võib kaasa tuua üliõpilaste tööturult eemalejäämise. [ME 46]

2.  Vajaduse korral annavad liikmesriigid üliõpilastele ja/või töötajatele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele eelneva loa.

3.  Iga liikmesriik määrab selliseks tegevuseks lubatud tundide arvu nädalas või päevade või kuude arvu aastas, mis ei tohi olla vähem kui 20 tundi nädalas või vastav arv päevi või kuid aastas.

4.  Liikmesriigid võivad nõuda, et üliõpilased teataks, kas eelnevalt või muul viisil, oma majandustegevuses osalemisest asjaomase liikmesriigi määratud asutustele. Nende tööandjatel võib samuti olla kas eelnevalt või muul viisil teatamise kohustus.

Artikkel 24

Teadlaste ja üliõpilaste tööotsingud ja ettevõtlus

1.  Pärast teadusuuringute või õpingute lõppu liikmesriigis on kolmandate riikide kodanikel õigus jääda liikmesriigi territooriumile 12 18 kuuks töö otsimise või ettevõtte asutamise eesmärgil, kui artikli 6 punktides a ja c–f sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Pärast kolme kuue, kuid enne kuue üheksa kuu möödumist võidakse kolmandate riikide kodanikelt nõuda tõendit, et nad jätkavad töö otsimist või tegelevad ettevõtte asutamisega. Pärast kuue üheksa kuu möödumist võidakse kolmandate riikide kodanikelt nõuda lisaks tõendit, et neil on reaalne võimalus tööd saada või ettevõtlusega alustada.

2.  Liikmesriigid väljastavad asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja vajadusel tema pereliikmetele käesoleva artikli lõikes 1 toodud eesmärgil loa kooskõlas siseriikliku õigusega, juhul kui on täidetud artikli 6 punktis a ja punktides c–f esitatud tingimused. [ME 47]

Artikkel 25

Teadlaste ja üliõpilaste pereliikmed

1.   Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 3 lõikest 1 ja artiklist 8 ei seata perekonna taasühinemise eeltingimuseks nõuet, et teadusuuringute või õpingute eesmärgil riigis viibival loa omanikul peab olema põhjust eeldada, et ta saab riigis alalise elamise õiguse, ega nõuet, et ta peab olema riigis elanud teatava minimaalse aja.

2.   Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõike 1 viimasest lõigust ja artikli 7 lõikest 2 võib neis sätetes nimetatud integratsioonitingimusi ja -meetmeid hakata kohaldama alles pärast seda, kui asjaomastele isikutele on antud luba perekonna taasühinemiseks.

3.   Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõike 4 esimesest lõigust väljastatakse perekonna taasühinemise tingimuste täitmisel pereliikmetele load 90 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja liikuvusmeetmeid sisaldavate asjakohaste liidu programmidega hõlmatud kolmandate riikide kodanikest teadlaste ja üliõpilaste pereliikmetele 60 päeva jooksul alates algse taotluse esitamise kuupäevast.

4.   Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 13 lõigetest 2 ja 3 on pereliikmete loa kehtivusaeg võrdne teadlasele või üliõpilasele antud loa kehtivusajaga, kui nende reisidokumentide kehtivusaeg seda võimaldab.

5.   Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 14 lõike 2 teisest lausest ei kohalda liikmesriigid tööturule juurdepääsu suhtes ajalisi piiranguid. [ME 48]

VI PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDEVAHELINE LIIKUVUS

Artikkel 26

Teadlaste, üliõpilaste, vabatahtlike ja tasustatud praktikantide õigus liikmesriikide vahel liikuda

1.  Kolmanda riigi kodanik, kes on käesoleva direktiivi alusel teadlasena riiki lubatud, võib käesolevas artiklis kehtestatud tingimustel teha oma teadusuuringuid osaliselt teises liikmesriigis.

Kui teadlane viibib teises liikmesriigis kuni kuus kuud, võib ta seal teadusuuringuid läbi viia esimeses liikmesriigis sõlmitud vastuvõtulepingu alusel, tingimusel et tal on teises liikmesriigis piisavalt toimetulekuvahendeid ning ta ei kujuta ohtu teise liikmesriigi avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele.

Kui teadlase teises liikmesriigis viibimine ületab kuut kuud, võivad liikmesriigid nõuda selles liikmesriigis teadusuuringute tegemiseks uut vastuvõtulepingut. Kui liikmesriigid nõuavad liikumisvõimaluste kasutamiseks luba, väljastatakse see vastavalt artiklis 30 29 kindlaksmääratud menetlustagatistele. Liikmesriigid ei nõua teadlaselt loataotluse esitamiseks oma territooriumilt lahkumist.

2.  Kolmanda riigi kodanikul, kes on käesoleva direktiivi alusel lubatud riiki üliõpilase, vabatahtliku või tasustatud praktikandina, lubatakse kauem kui kolme kuu jooksul, aga mitte pikemalt kui kuue kuu jooksul sooritada osa õpingutest/praktikast vabatahtlikust tegevusest teises liikmesriigis, tingimusel et ta on enne teise liikmesriiki siirdumist edastanud teise liikmesriigi pädevale asutusele järgmised dokumendid:

a)  kehtiv reisidokument;

b)  tõend ravikindlustuse kohta, mis katab kõiki riske, mille vastu asjaomase liikmesriigi kodanikud on tavaliselt kindlustatud;

c)  tõend, et ta on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse või praktikavõimalust praktika- või vabatahtliku teenistuse võimalust pakkuvasse vastuvõtvasse üksusesse;

d)  tõend selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, õppimis- ja tagasisõidukulude katmiseks.

3.  Teise liikmesriigi asutused teavitavad esimese liikmesriigi asutusi otsusest, mis on seotud üliõpilaste, vabatahtlike ja praktikantide liikumisega ühest liikmesriigist teise. Kohaldatakse artiklis 32 sätestatud koostöömenetlusi.

4.  Üliõpilasena riiki lubatud kolmanda riigi kodaniku siirdumist teise liikmesriiki kauemaks kui kuueks kuuks võidakse lubada samadel tingimustel kui need, mida kohaldatakse liikumise suhtes, mis kestab kauem kui kolm kuud, aga ei ületa kuut kuud. Kui liikmesriigid nõuavad uue loataotluse esitamist, et kasutada pikemalt kui kuus kuud kestvat liikumisvõimalust, väljastatakse selline luba kooskõlas artikliga 29.

5.  Liikmesriigid ei nõua üliõpilastelt, vabatahtlikelt või praktikantidelt liikmesriikidevahelist liikuvust käsitlevate taotluste esitamiseks oma territooriumilt lahkumist. [ME 49]

Artikkel 27

Liikuvusmeetmeid sisaldavate liidu programmidega hõlmatud teadlaste, vabatahtlike, tasustamata ja tasustatud praktikantide ja üliõpilaste õigused

1.  Liikmesriigid väljastavad kolmanda riigi kodanikele, kes on käesoleva direktiivi alusel riiki lubatud teadlaste, vabatahtlike, tasustamata või tasustatud praktikantide või üliõpilastena ja kes on hõlmatud liikuvusmeetmeid sisaldavate liidu programmidega, loa, mis kehtib kogu nende asjaomases liikmesriigis viibimise jooksul, kui:

a)  enne esimesse liikmesriiki sisenemist on teada täielik loetelu liikmesriikidest, kuhu mineku kavatsusest teadlane, vabatahtlik, tasustamata või tasustatud praktikant või üliõpilane kavatseb minna on teada andnud;

b)  üliõpilasest taotleja esitab tõendi õppekursusel osalemiseks asjakohasesse kõrgemasse õppeasutusse vastuvõtmise kohta.;

ba)  vabatahtlikust taotleja esitab tõendi selle kohta, et asjaomane vabatahtlikku teenistust pakkuv organisatsioon või programm, näiteks Euroopa vabatahtlik teenistus, on tema taotluse heaks kiitnud;

bb)  praktikandist taotleja esitab tõendi selle kohta, et asjaomane vastuvõttev üksus võtab ta vastu.

2.  Loa väljastab esimene liikmesriik, kus teadlane, vabatahtlik, tasustamata või tasustatud praktikant või üliõpilane elab.

3.  Kui enne esimesse liikmesriiki sisenemist ei ole teada täielik loetelu liikmesriikidest:

a)  kohaldatakse teadlaste puhul artiklis 26 sätestatud tingimusi, mis on seatud teises liikmesriigis kuni kuuekuulise viibimise kohta;

b)  kohaldatakse üliõpilaste, tasustamata ja tasustatud praktikantide ja vabatahtlike puhul artiklis 26 sätestatud tingimusi, mis on seatud teises liikmesriigis kolme- kuni kuuekuulise viibimise kohta. [ME 50]

Artikkel 28

Pereliikmete elamine teises liikmesriigis

1.  Kui teadlane kolib kooskõlas artiklitega 26 ja 27 teise liikmesriiki ning kui perekond oli esimeses liikmesriigis juba loodud, võivad tema pereliikmed temaga kaasa minna või ühineda.

2.  Hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist esitavad asjaomased pereliikmed või teadlane asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele kooskõlas siseriikliku õigusega taotluse pereliikmele elamisloa saamiseks.

Kui esimese liikmesriigi antud elamisloa kehtivusaeg lõpeb menetluse ajal või see ei anna loa kasutajale enam õigust elada seaduslikult teise liikmesriigi territooriumil, lubavad liikmesriigid isikul jääda oma territooriumile, väljastades vajaduse korral ajutise riikliku elamisloa või samaväärse loa, mis võimaldab taotlejal jätkuvalt viibida seaduslikult nende territooriumil koos teadlasega, kuni teise liikmesriigi pädev asutus on taotluse üle otsuse teinud.

3.  Teine liikmesriik võib nõuda, et asjaomased pereliikmed esitaksid koos elamisloa taotlusega järgmised dokumendid:

a)  esimese liikmesriigi antud elamisluba ja kehtiv reisidokument või nende kinnitatud koopiad ning viisa, kui see on nõutav;

b)  tõendi selle kohta, et nad on elanud teadlase pereliikmena esimeses liikmesriigis;

c)  tõendi, et neil on ravikindlustus, mis katab kõiki riske teises liikmesriigis, või et teadlasel on selline kindlustus nende jaoks.

4.  Teine liikmesriik võib nõuda, et teadlane esitaks tõendi selle kohta, et loa omanikul on:

a)  samas piirkonnas elava sarnase perekonna jaoks normaalseks peetav majutus, mis vastab asjaomase liikmesriigi üldistele tervishoiu- ja ohutusnormidele;

b)  stabiilne ja korrapärane sissetulek, millega ta suudab iseennast ja oma pereliikmeid ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabita ülal pidada.

Liikmesriigid hindavad kõnealuse sissetuleku laadi ja korrapärasust ning võivad seejuures võtta arvesse riiklike palkade ja pensionide miinimumtaset ja pereliikmete arvu.

VII PEATÜKK

MENETLUS JA LÄBIPAISTVUS

Artikkel 29

Menetlustagatised ja läbipaistvus

1.  Liikmesriikide pädevad asutused teevad nõuetekohase loataotluse kohta otsuse ning teavitavad sellest taotluse esitajat kirjalikult kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud menetlustega võimalikult kiiresti ja hiljemalt 60 30 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning 30 päeva jooksul, kui tegemist on kolmandate riikide kodanikest teadlaste ja üliõpilastega, kes on hõlmatud liikuvusmeetmeid sisaldavate liidu programmidega. Juhul kui liikmesriigi õigusega nähakse ette halduskaebuse esitamise võimalus, langetavad liikmesriigi pädevad ametiasutused kaebuse suhtes otsuse hiljemalt 30 päeva jooksul alates kaebuse esitamise kuupäevast. [ME 53]

2.  Kui taotluse põhjendamiseks esitatud andmed on ebapiisavad, teatavad pädevad ametiasutused taotlejale, milliseid lisaandmeid nad vajavad, ja annavad taotluse registreerimisel selle täiendamiseks mõistliku tähtaja. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on nõutava lisateabe saanud. [ME 54]

3.  Loataotluse tagasilükkamise Loa andmisest keeldumise otsus tehakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule teatavaks kooskõlas asjakohastes siseriiklikes õigusaktides ettenähtud teavitamismenetlusega. Teatises osutatakse olemasolevatele võimalikele apellatsioonimenetlustele, siseriiklikule kohtule või ametiasutusele, kuhu asjaomane isik saab kaebuse esitada, ja kaebuse esitamise tähtaegadele ja esitatakse kogu asjakohane teave, mis hõlbustab tal oma õigust kasutada. [ME 55]

4.  Kui taotlus lükatakse tagasi loa andmisest keeldutakse või kui käesoleva direktiivi alusel väljastatud luba tühistatakse, on asjaomasel isikul õigus otsus asjaomase liikmesriigi ametiasutustes vaidlustada. [ME 56]

Artikkel 29a

Üliõpilastele, kooliõpilastele ja teadlastele elamislubade ja viisade väljastamise kiirmenetlus

Kiirmenetlusega väljastamise korda kehtestav leping, mis lubab elamislubasid või viisasid väljastada kolmanda riigi asjaomasele kodanikule, võidakse sõlmida liikmesriigi ametiasutuse, mis vastutab kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste, kooliõpilaste ja teadlaste riiki sisenemise ja seal elamise eest, ning haridusasutuse, õpilasvahetusprogrammi korraldava organisatsiooni, mis on selleks tunnustatud, või teadusasutuse, mis on asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide või haldustavade kohaselt selleks heaks kiidetud, vahel. [ME 57]

Artikkel 30

Läbipaistvus ja teabele juurdepääs

Liikmesriigid teevad kättesaadavaks kergesti juurdepääsetava ja arusaadava teabe käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, sealhulgas nõutavate igakuiste toimetulekuvahendite miinimumsuuruse, õigused, taotluse esitamiseks vajalikud dokumendid ja kohaldatavad tasud. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks teabe artikli 8 kohaselt heakskiidetud teadusasutuste kohta. [ME 58]

Artikkel 31

Tasu

Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt tasu maksmist taotluste käesoleva direktiivi kohase käsitlemise läbivaatamise eest. Tasu suurus määr ei või ohustada olla ülemäära suur ega ebaproportsionaalne, et see takistaks direktiivi eesmärkide saavutamist. Kui tasu maksab kolmanda riigi kodanik, siis on tal õigus saada makstud summa tagasi kas vastuvõtvalt üksuselt või vastuvõtvalt perekonnalt. [ME 59]

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Kontaktpunktid

1.  Liikmesriigid nimetavad kontaktpunktid, kes vastutavad artiklite 26 ja 27 rakendamiseks vajaliku teabe vastuvõtmise ja edastamise eest.

2.  Liikmesriigid teevad asjakohast koostööd lõikes 1 osutatud teabe vahetamisel.

2a.  Liikmesriigid hõlbustavad taotluse menetlust, võimaldades kolmandate riikide kodanikel esitada taotlus ja viia menetlus lõpule kõikide liikmesriikide jaoks selle liikmesriigi saatkonnas või konsulaadis, mis on taotlejale kõige sobivam. [ME 60]

Artikkel 33

Statistilised andmed

Igal aastal ja esimest korda hiljemalt [...] esitavad liikmesriigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 862/2007(19) komisjonile statistilised andmed selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on väljastatud luba. Lisaks esitatakse komisjonile võimaluse korral statistilised andmed nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kelle luba on eelmise kalendriaasta jooksul pikendatud või tühistatud, näidates ära nende kodakondsuse. Samal viisil esitatakse statistilised andmed riiki lubatud teadlaste pereliikmete kohta.

Lõikes 1 nimetatud statistiliste andmete vaatlusperiood on üks kalendriaasta ning need esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on [...].

Artikkel 34

Aruandlus

Komisjon hindab käesoleva direktiivi kohaldamist ning esitab korrapäraselt ja esimest korda [viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi liikmesriikides kohaldamise kohta ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

Artikkel 35

Direktiivi ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kahe aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad on vastu võtnud käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

Artikkel 36

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 2005/71/EÜ ja 2004/114/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgnevast päevast], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses kõnealuste direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtajaga, mis on sätestatud I lisa B osas.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt II lisa vastavustabelile.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 38

Adressaadid

Käesolev direktiiv on kooskõlas aluslepingutega adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle muudatused

(osutatud artiklis 37)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/114/EÜ

(ELT L 375, 23.12.2004, lk 12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/71/EÜ

(ELT L 289, 3.11.2005, lk 15)

B osa

Siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise [ja kohaldamise] tähtajad

(osutatud artiklis 35)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Kohaldamise tähtaeg

2004/114/EÜ

2005/71/EÜ

12.1.2007

12.10.2007

_____________

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2004/114/EÜ

Direktiiv 2005/71/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 punkt a

Artikli 1 punkt a

Artikli 1 punkt b

-

-

Artikli 1 punktid b ja c

Artikli 2 sissejuhatav osa

Artikli 3 sissejuhatav osa

Artikli 2 punkt a

Artikli 3 punkt a

Artikli 2 punkt b

Artikli 3 punkt c

Artikli 2 punkt c

Artikli 3 punkt d

Artikli 2 punkt d

Artikkel 3 punkt e

-

Artikli 3 punktid f ja g

Artikkel 2 punkt e

Artikli 3 punkt l

Artikli 2 punkt f

Artikli 3 punkt h

Artikli 2 punkt g

-

-

Artikli 3 punkt i

-

Artikli 3 punktid m–s

Artikli 3 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 2 lõike 2 punktid a–e

-

Artikli 2 lõike 2 punktid f ja g

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikli 5 lõige 1

-

Artikli 5 lõige 2

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 punktid a–e

-

Artikli 6 punkt f

Artikli 6 lõige 2

-

-

Artikkel 7

Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 7 lõike 1 punkt a

Artikli 10 lõike 1 punkt a

Artikli 7 lõike 1 punktid b ja c

-

Artikli 7 lõike 1 punkt d

Artikli 10 lõike 1 punkt b

Artikli 7 lõige 2

Artikli 10 lõige 2

-

Artikli 10 lõige 3

Artikkel 8

-

-

Artikkel 11

Artikli 9 lõiked 1 ja 2

Artikli 12 lõiked 1 ja 2

Artikli 10 sissejuhatav osa

Artikli 13 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 10 punkt a

Artikli 13 lõike 1 punkt a

Artikli 10 punktid b ja c

-

-

Artikli 12 lõike 1 punkt b

-

Artikli 12 lõige 2

Artikli 11 sissejuhatav osa

Artikli 14 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 11 punkt a

-

Artikkel 11 punkt b

Artikli 13 lõike 1 punkt a

Artikli 11 punkt c

Artikli 13 lõike 1 punkt b

Artikli 11 punkt d

Artikli 13 lõike 1 punkt c

Artiklid 12–15

-

-

Artiklid 14, 15 ja 16

Artikli 16 lõige 1

Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav osa

-

Artikli 20 lõike 1 punktid a–c

Artikli 16 lõige 2

Artikli 20 lõige 2

-

Artikkel 21

Artikli 17 lõike 1 esimene lõik

Artikli 23 lõige 1

Artikli 17 lõike 1 teine lõik

Artikli 23 lõige 2

Artikli 17 lõige 2

Artikli 23 lõige 3

Artikli 17 lõige 3

-

Artikli 17 lõige 4

Artikli 23 lõige 4

-

Artiklid 15, 24, 25, 27

-

Artikkel 17

Artikli 18 lõige 1

-

-

Artikli 29 lõige 1

Artikli 18 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 29 lõiked 2, 3 ja 4

Artikkel 19

-

-

Artikkel 30

Artikkel 20

Artikkel 31

-

Artiklid 32 ja 33

Artikkel 21

Artikkel 34

Artiklid 22–25

-

-

Artiklid 35, 36 ja 37

Artikkel 26

Artikkel 38

-

I ja II lisa

Artikkel 1

-

Artikli 2 sissejuhatav osa

-

Artikli 2 punkt a

Artikli 3 punkt a

Artikli 2 punkt b

Artikli 3 punkt i

Artikli 2 punkt c

Artikli 3 punkt k

Artikli 2 punkt d

Artikli 3 punkt b

Artikkel 2 punkt e

-

Artiklid 3 ja 4

-

Artikkel 5

Artikkel 8

Artikli 6 lõige 1

Artikli 9 lõige 1

-

Artikli 9 lõike 1 punktid a–f

Artikli 6 lõike 2 punkt a

Artikli 9 lõike 2 punkt a

Artikli 6 lõike 2 punktid a, b ja c

-

Artikli 6 lõiked 3, 4 ja 5

Artikli 9 lõiked 3, 4 ja 5

Artikkel 7

-

Artikkel 8

Artikli 16 lõige 1

Artikkel 9

-

Artikli 10 lõige 1

Artikli 19 lõike 2 punkt a

-

Artikli 19 lõike 2 punkt b

Artikli 10 lõige 2

-

Artikli 11 lõiked 1 ja 2

Artikkel 22

Artikli 12 sissejuhatav osa

-

Artikli 12 punkt a

-

Artikli 12 punkt b

-

Artikli 12 punkt c

Artikli 21 lõige 1

Artikli 12 punkt d

-

Artikli 12 punkt e

-

-

Artikli 21 lõige 2

Artikli 13 lõige 1

Artikli 26 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 26 lõige 1

Artikli 13 lõiked 3 ja 5

Artikli 26 lõige 1

Artikli 13 lõige 4

-

-

Artikli 26 lõiked 2, 3 ja 4

Artiklid 14–21

-

(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 50.
(2) ELT C 114, 15.4.2014, lk 42.
(3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(4) ELT C 341, 21.11.2013, lk 50.
(5) ELT C 114, 15.4.2014, lk 42.
(6) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(7) Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12).
(8)Nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/71/EÜ kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15).
(9)COM(2011)0587 (lõplik) ja COM(2011)0901 (lõplik).
(10)Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12).
(11)COM(2011)0567 (lõplik).
(12)Euroopa haridusministrite 19. juuni 1999. aasta ühisdeklaratsioon.
(13)Euroopa Nõukogu kokkulepe au pair’ina töötamise kohta, artikkel 8.
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/98/EL kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta (ELT L 343, 23.12.2011, lk 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).
(16)Nõukogu 13. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1).
(17)Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.1.2004, lk 44).
(18) Komisjoni teatis vabatahtlike organisatsioonide ja sihtasutuste osatähtsuse edendamise kohta Euroopas, COM(1997)0241.
(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta (ELT L 199, 31.7.2007, lk 23).


Euroopa vabatahtlik humanitaarkorpus ***I
PDF 186kWORD 74k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarkorpus ELi humanitaarabi vabatahtlikud (EU Aid Volunteers) (COM(2012)0514 – C7-0303/2012 – 2012/0245(COD))
P7_TA(2014)0123A7-0158/2013
PARANDUSED

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0514),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 214 lõiget 5, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile oma ettepaneku esitas (C7‑0303/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 11. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A7-0158/2013),

1.  võtab esimesel lugemisel vastu allpool toodud seisukoha;

2.  on seisukohal, et kõnealuse algatuse jaoks tuleks tagada eraldi rahastamine ja eelarvevahendid, säilitades samas vastastikuse täiendavuse liidu välispoliitika muude rahastamisvahenditega;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning riikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus)

P7_TC1-COD(2012)0245


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 375/2014) lõplikule kujule).


Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks ***I
PDF 194kWORD 55k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (COM(2012)0617 – C7-0358/2012 – 2012/0295(COD))
P7_TA(2014)0124A7-0183/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0617),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 175 lõiget 3, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7-0358/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse põhjendatud arvamusi, mille Saksa Liidupäev, Rootsi Kuningriigi Riksdag ning Ühendkuningriigi Parlamendi Ülem- ja Alamkoda esitasid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) raames ja milles kinnitatakse, et seadusandliku akti eelnõu ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2013. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1, 24 ja 34,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 11. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0183/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks

P7_TC1-COD(2012)0295


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 223/2014) lõplikule kujule).

(1) ELT C 133, 9.5.2013, lk 62.
(2) Käesolev seisukoht asendab 12. juunil 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0257).


Biotsiidid ***I
PDF 187kWORD 37k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse teatavate turulepääsu tingimustega seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (COM(2013)0288 – C7-0141/2013 – 2013/0150(COD))
P7_TA(2014)0125A7-0354/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0288),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0141/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 11. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0354/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse teatavate turulepääsu tingimuste osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist

P7_TC1-COD(2013)0150


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 334/2014) lõplikule kujule).

(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 44.


Naistevastase vägivalla vastane võitlus
PDF 151kWORD 65k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile naistevastase vägivalla vastase võitluse kohta (2013/2004(INL))
P7_TA(2014)0126A7-0075/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 23, 24 ja 25,

–  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise vastase võitluse kohta Euroopa Liidus(1) ja oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni naiste suguelundite moonutamise lõpetamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsiooni kampaania „Ütle EI naistevastasele vägivallale” kohta(3),

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2009. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla kaotamise kohta(4),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta(5),

–  võttes arvesse oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsiooni ÜRO naiste olukorra komisjoni 57. istungjärgu ning igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla tõkestamise ja likvideerimise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni naiste mõrvade (feminitsiidide) kohta Mehhikos ja Kesk-Ameerikas ning Euroopa Liidu rolli kohta selle nähtuse vastases võitluses(7);

–  võttes arvesse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat (2010–2015), mille komisjon esitas 21. septembril 2010,

–  võttes arvesse komisjoni Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava (COM(2010)0171),

–  võttes arvesse õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi (2014–2020),

–  võttes arvesse nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) 8. märtsi 2010. aasta järeldusi naistevastase vägivalla kaotamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK(8),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2012. aasta arvamust teemal „Naistevastase koduvägivalla kaotamine”(9),

–  võttes arvesse ELi suuniseid, mis käsitlevad naiste- ja tüdrukutevastast vägivalda ja nende igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemist,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsiooni (Istanbuli konventsioon),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 1979. aasta resolutsiooniga 34/180 vastu võetud konventsiooni (naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta) artikli 11 lõike 1 punkti d,

–  võttes arvesse inimõiguste, eelkõige naiste õiguste alaseid sätteid ÜRO õigusaktides, nagu ÜRO põhikiri, inimõiguste ülddeklaratsioon, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, inimkaubanduse ja kupeldamise keelustamise konventsioon, konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja selle fakultatiivne protokoll, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon, 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ning selles sätestatud tagasi- ja väljasaatmise lubamatus ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon,

–  võttes arvesse teisi naistevastase vägivalla alaseid ÜRO dokumente, nagu 25. juuni 1993. aasta Viini deklaratsioon ja tegevuskava, mis võeti vastu inimõiguste maailmakonverentsil (A/CONF. 157/23), ning 20. detsembri 1993. aasta deklaratsioon naistevastase vägivalla likvideerimise kohta (A/RES/48/104),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 12. detsembri 1997. aasta resolutsiooni kuritegude ennetamiseks ja naistevastase vägivalla likvideerimiseks võetavate kriminaalõiguse meetmete kohta (A/RES/52/86), 18. detsembri 2002. aasta resolutsiooni naistevastaste aukuritegude kaotamiseks meetmete võtmise kohta (A/RES/57/179) ja 22. detsembri 2003. aasta resolutsiooni naistevastase koduvägivalla likvideerimise kohta (A/RES/58/147) ning ÜRO Peaassamblee 5. märtsi 2013. aasta resolutsiooni „Naiste suguelundite moonutamise kaotamiseks tehtavate ülemaailmsete jõupingutuste tugevdamine” (A/RES/67/146),

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku eriraportööride aruandeid naistevastase vägivalla kohta ja naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee soovitust nr 19 (11. istungjärk, 1992),

–  võttes arvesse Pekingis 15. septembril 1995. aastal neljandal ülemaailmsel naistekonverentsil vastu võetud deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning Euroopa Parlamendi 18. mai 2000. aasta resolutsiooni Pekingi tegevusplatvormi järelmeetmete kohta(10), 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni neljanda ülemaailmse naisteteemalise konverentsi järelmeetmete kohta – tegevusplatvorm (Peking +10)(11) ja 25. veebruari 2010. aasta resolutsiooni „Peking +15” – ÜRO soolise võrdõiguslikkuse tegevusprogrammi kohta(12),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2006. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla kõigi vormide kaotamiseks tehtavate jõupingutuste tugevdamise kohta (A/RES/61/143) ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1325 ja 1820 naiste, rahu ja julgeoleku kohta,

–  võttes arvesse naiste olukorra komisjoni 57. istungi järeldusi igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla tõkestamise ja likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri Rashida Manjoo 16. mai 2012. aasta aruannet naistevastase vägivalla, selle põhjuste ja tagajärgede kohta,

–  võttes arvesse Madridi rahvusvahelise vananemise tegevuskava artiklit 5,

–  võttes arvesse Euroopa lisaväärtuse hindamist(13),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 42 ja 48,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamust (A7-0075/2014),

A.  arvestades, et direktiivis 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded(14), on sooline vägivald määratletud kui vägivald, mis on suunatud isiku vastu selle isiku soo, soolise identiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu, või mis mõjutab ebaproportsionaalselt teatud soost isikuid; arvestades, et see võib tekitada ohvrile füüsilist, seksuaalset, emotsionaalset või psühholoogilist kahju või majanduslikku kahju ja seda loetakse diskrimineerimise vormiks ja ohvri põhivabaduste rikkumiseks ning see hõlmab vägivalda lähisuhetes, seksuaalvägivalda (sh vägistamine, seksuaalne väärkohtlemine ja ahistamine), inimkaubandust, orjapidamist ning mitmesuguseid kahjulikke tavasid, nagu sundabielud, naiste suguelundite moonutamine ning n-ö aukuriteod;

B.  arvestades, et soolise vägivalla ohvrid ja selle toimepanijad on igas vanuses, erineva haridusliku tausta, sissetuleku ja sotsiaalse positsiooniga ja see on seotud naiste ja meeste vahelise võimu ebaühtlase jaotumisega ning stereotüüpidel põhinevate ideede ja käitumisega meie ühiskonnas, mille vastu tuleb võidelda alates lapseeast, et hoiakud muutuksid;

C.  arvestades, et üha rohkem on naistevastase vägivalla vorme, kus vägivalla toimepanijad on abikaasa, elukaaslane või endine abikaasa või endine partner; arvestades, et ohvrite arv ja tagajärgede raskusaste, ka surmaga lõppemine, on mõnes riigis palju suurenenud ning statistika näitab, et tapetud naiste arv mõrvade koguarvust on suurenemas;

D.  arvestades, et mõnes riigis on statistikauuringud näidanud, et isegi kui mõrvade koguarv ei ole suurenenud, siis on siiski suurenemas tapetud naiste arv mõrvade koguarvust, mis kinnitab naistevastase vägivalla suurenemist;

E.  arvestades, et äärmine vaesus suurendab naiste vastu suunatud vägivalla riski ja muid ärakasutamise vorme, mis takistavad naistel täiel määral osaleda kõigis eluvaldkondades ja saavutada soolist võrdõiguslikkust;

F.  arvestades, et naiste majandusliku ja sotsiaalse sõltumatuse ja osalemise parandamine võimaldab vähendada nende haavatavust soolise vägivalla suhtes;

G.  arvestades, et veebisuhtlusvõrgustike kasvava kasutusega on hiljuti tekkinud uusi stereotüüpe ning diskrimineerimis- ja vägivallavorme, nagu eelkõige teismelistele suunatud emotsionaalse kontakti otsimine seksuaalsuhete eesmärgil (grooming);

H.  arvestades, et seksistlik hoiak soorollide suhtes on noorema põlvkonna seas püsiv; noori naisi, kes on vägivallaohvrid, süüdistavad ja häbistavad jätkuvalt nende eakaaslased ja ülejäänud ühiskond;

I.  arvestades, et vägivald on traumaatiline kogemus iga mehe, naise või lapse jaoks, kuid soolist vägivalda kasutavad naiste ja tütarlaste suhtes enamasti mehed ning see kajastab ja kinnistab ühtlasi meeste ja naiste ebavõrdsust ning seab ohtu vägivalla ohvrite tervise, väärikuse, turvalisuse ja iseseisvuse;

J.  arvestades, et lapsi, kes on pidanud tunnistama lähisugulase vastu suunatud vägivalda, tuleb arvesse võtta ja nende eest asjakohaste psühholoogiliste ja sotsiaalsete sekkumismeetmetega hoolt kanda, lisaks on vägivalda tunnistama pidanud laste puhul suur emotsionaalsete probleemide ja käitumisprobleemide avaldumise oht;

K.  arvestades, et soolise vägivalla ohvritest naised ja nende lapsed vajavad tihtipeale erilist tuge ja kaitset seoses uue või korduva ohvriks langemise suure ohuga või sellise vägivallaga seotud hirmutamise või kättemaksuga;

L.  arvestades, et vägivalda kogenud naised ja lapsed vajavad spetsiaalseid varjupaiku, kus neile pakutakse piisavat tervishoiuteenust, õigusabi ning psühholoogilist nõustamist ja ravi; arvestades, et naiste varjupaigad vajavad liikmesriikidepoolset piisavat rahastamist;

M.  arvestades, et meeste vägivald naiste suhtes muudab naiste kohta ühiskonnas ja nende enesemääramisõigust – nende tervist, juurdepääsu tööle ja haridusele, integreerumist sotsiaal- ja kultuuritegevusse, majanduslikku iseseisvust, osalemist avalikus ja poliitilises elus, otsuste tegemist ja suhteid meestega ning enesest lugupidamist;

N.  arvestades, et naistevastane vägivald võib jätta naistele ja tüdrukutele sügavad füüsilised ja psühholoogilised armid ning rikkuda üldiselt nende tervist, sealhulgas reproduktiiv- ja seksuaaltervist, ning mõnel juhul põhjustab nende surma, mida nimetatakse ka feminitsiidiks;

O.  arvestades, et on vajadus hariduse ja koolituse järele väga noorest east alates, et võidelda naistevastase ja soolise vägivallaga üldiselt, kuna see arendab noorte inimeste oskusi kohelda oma partnerit lugupidavalt, olenemata tema soost, ja olla teadlik võrdsuse põhimõtetest;

P.  arvestades, et naistevastane vägivald on omandamas aina vastuvõetamatumaid vorme, sealhulgas naiste osalemine rühmitustes, kes organiseerivad naistega kauplemist seksuaalse ärakasutamise eesmärgil;

Q.  arvestades, et naistevastase vägivalla alastes uuringutes hinnatakse, et üks viiendik kuni üks neljandik Euroopa naiselanikkonnast on talunud füüsilist vägivalda vähemalt kord oma täiskasvanuelu jooksul ja et üle ühe kümnendiku on talunud jõu kasutamisega seotud seksuaalset vägivalda(15);

R.  arvestades, et vastavalt Euroopa lisaväärtuse hindamisele oli naistevastase soolise vägivalla kulu ELile hinnanguliselt 228 miljardit eurot 2011. aastal (s.o 1,8% ELi SKPst), millest 45 miljardit eurot on avalike ja riigiteenuste kulu ning 24 miljardit on saamata jäänud majanduslik kasu;

S.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet avaldas 2013. aasta märtsis Euroopa uuringu mõned esialgsed tulemused naistevastase vägivalla kohta, kust muu hulgas selgus, et neli naist viiest ei pöördunud mõne sellise teenuse poole nagu tervishoid, sotsiaalteenused või ohvriabi pärast väga tõsist vägivallajuhtumit, mille tekitaja ei olnud tema partner; naised, kes otsisid abi, pöördusid kõige tõenäolisemalt arstiabi poole, mis rõhutab vajadust tagada, et tervishoiutöötajad suudavad tegeleda vägivallaohvrite vajadustega; kaks naist viiest ei olnud teadlikud õigusaktidest ja poliitilistest algatustest, mis pakuvad neile perevägivalla korral kaitset, ning pooled naised ei olnud teadlikud ühestki ennetavast õigusaktist ega algatusest;

T.  arvestades, et komisjon rõhutab soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2010–2015, et sooline vägivald on üks põhiprobleeme, mis tuleb tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks lahendada;

U.  arvestades, et Lissaboni lepingus kindlaks määratud õigusraamistik pakub ELi tasandil uusi võimalusi suuremaks koostööks kriminaalõiguspoliitika vallas, sest see võimaldab institutsioonidel ja liikmesriikidel teha koostööd kindlatel alustel ja loob igasuguse naistevastase vägivalla ja naiste diskrimineerimise vastu võitlemise valdkonnas ühtse ELi õiguskultuuri, mis on kooskõlas riigisiseste õigussüsteemide ja -traditsioonidega, kuid ei asenda neid;

V.  arvestades, et teadlikkuse parandamine ja mobiliseerimine, sealhulgas meedia ja sotsiaalmeedia kaudu, on tõhusa ennetusstrateegia oluline osa;

W.  arvestades, et üksiksekkumised ei kaota naistevastast vägivalda, kuid infrastruktuuri-, õigus-, kohtu-, õiguskaitse-, kultuuri-, haridus-, sotsiaal-, tervishoiualaste ja muude teenustega seotud tegevuse ühendamine võib teadlikkust tõsta ning soolist vägivalda ja selle tagajärgi märgatavalt vähendada;

X.  arvestades, et kuus lahutamatut eesmärki naistevastase vägivalla vastu võitlemises on poliitika, ennetus, kaitse, vastutuselevõtmine, seadusesätted ja partnerlus;

Y.  arvestades, et on oluline tõhustada selliste tööstusharude vastaseid meetmeid, kus suhtutakse tüdrukutesse ja naistesse kui seksuaalobjektidesse;

Z.  arvestades, et liikmesriikide erineva poliitika ja õigusaktide tõttu, muu hulgas õiguserikkumise määratluse ja õigusaktide reguleerimisala erinevuste tõttu ei ole naised meeste vägivalla eest liidus võrdselt kaitstud ja on seetõttu sellise vägivalla ees kaitsetud;

AA.  arvestades, et mitme teguri tõttu, näiteks rass, etniline päritolu, usutunnistus või veendumus, tervis, perekonnaseis, eluase, sisserändestaatus, vanus, puue, klass, seksuaalne sättumus ja sooline identiteet, võivad naistel olla erivajadused ja nad võivad olla mitmekordse diskrimineerimise ees kaitsetumad;

AB.  arvestades, et paljudel juhtudel jätavad naised nendevastaste soopõhise vägivalla aktide kohta kaebuse esitamata keerulistel ja erinevatel põhjustel, mille hulka kuuluvad psühholoogilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid, sest neil võib puududa ka usaldus politsei, õigussüsteemi ning sotsiaal- ja terviseteenistuste suutlikkuse vastu neid konkreetselt aidata; arvestades, et mõnedel juhtudel leiavad asutused, et sooline vägivald on pere probleem ja seega lahendatav pere tasandil;

AC.  arvestades, et reproduktiivtervisealane poliitika peaks olema selle arutelu keskmes;

AD.  arvestades, et on tingimata vaja koguda sooliselt eristatud, kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt võrreldavaid ning probleemi kõiki aspekte hõlmavaid andmeid, et mõista naistevastase vägivalla tegelikku ulatust liidus, ning seega töötada välja tõhus poliitika;

AE.  arvestades, et komisjoni ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kuritegevusohutuse Euroopa statistika kohta(16) tagasilükkamine Euroopa Parlamendi poolt 12. detsembril 2012. aastal rõhutab vajadust uue ELi seadusandliku ettepaneku järele, millega luuakse sidus süsteem statistika kogumiseks naistevastase vägivalla kohta liikmesriikides, ning arvestades, et nõukogu nõudis oma 2012. aasta detsembris esitatud järeldustes, et parandataks võrreldavate, usaldusväärsete ja pidevalt ajakohastatud andmete kogumist ja levitamist kõigi naistevastase vägivalla vormide kohta nii riigi kui ka ELi tasandil;

AF.  arvestades, et naiste suguelundite moonutamine on rahvusvaheliselt tunnistatud tüdrukute ja naiste inimõiguste rikkumiseks, nende piinamise vormiks ja see kajastab sügavalt juurdunud soolist ebavõrdsust; arvestades, et naiste suguelundite moonutamine on naistevastase vägivalla äärmuslik vorm, seda pannakse toime alaealiste kallal ning see on laste õiguste rikkumine;

AG.  arvestades, et prostitutsiooni võib vaadelda naistevastase vägivalla liigina naise füüsilisele ja vaimsele tervisele avalduva mõju tõttu, eelkõige sunniviisilise prostitutsiooni ja prostitutsiooni eesmärgil naistega kauplemise korral;

AH.  arvestades, et aumõrvade sooritamine on liidus kasvav ohtlik suundumus, mis puudutab peamiselt tüdrukuid;

AI.  arvestades, et eakate väärkohtlemine on rahvusvaheliselt tunnistatud vanemate naiste inimõiguste rikkumiseks, samuti arvestades vajadust ennetada ja võidelda eakate väärkohtlemisega kõikides ELi riikides;

AJ.  arvestades, et ELi suuniste vastuvõtmine naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla ja kõigi nendevastase diskrimineerimise vormide tõkestamise kohta, samuti ELi inimõiguste strateegilise raamistiku ja tegevuskava eraldi peatükk naiste kaitsmise kohta soolise vägivalla eest tõendavad, et ELil on olemas selge poliitiline tahe käsitleda naiste õiguste teemat esmatähtsana ning võtta selles valdkonnas pikaajalisi meetmeid; arvestades, et inimõigusi käsitleva poliitika sise- ja välismõõtme vaheline sidusus võib mõnikord paljastada lõhe retoorika ja käitumise vahel;

AK.  arvestades, et komisjoni ja Amnesty Internationali aruannete kohaselt puudutab naiste suguelundite moonutamine Euroopas sadu tuhandeid naisi ja tüdrukuid ning ohvrite arv on hinnanguliselt 500 000; arvestades, et liikmesriikidevahelised erinevused õigusnormides tekitavad Euroopas nn piiriülese naiste suguelundite moonutamise turismi fenomeni;

AL.  arvestades, et on jätkuv vajadus ELi koostöö järele kolmandate riikidega, et kaotada vägivaldne naiste suguelundite moonutamise tava; arvestades, et liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes omavad naiste suguelundite moonutamist kuritegelikuks tunnistavaid siseriiklikke õigusakte, peaksid järgima neid õigusakte;

1.  palub komisjonil esitada 2014. aasta lõpuks ELi toimimise lepingu artikli 84 alusel õigusakti ettepanek, millega luuakse meetmed liikmesriikide tegevuse edendamiseks ja toetamiseks naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla ennetamise valdkonnas, järgides resolutsiooni ettepaneku lisas esitatud üksikasjalikke soovitusi;

2.  palub komisjonil esitada muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa statistika määrus, mis oleks suunatud vägivaldsetele kuritegudele ning sisaldaks sidusat süsteemi soolist vägivalda puudutava statistika kogumiseks liikmesriikides;

3.  palub nõukogul kasutada sillaklauslit, võttes vastu ühehäälse otsuse, millega määratletakse naiste- ja tüdrukutevastane vägivald (ja soolise vägivalla muud vormid) ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 nimetatud kuriteoliigina;

4.  palub komisjonil toetada riiklikke ratifitseerimisi ning algatada menetluse ELi ühinemiseks naistevastast vägivalda käsitleva Istanbuli konventsiooniga, kui komisjon on hinnanud mõju ning lisaväärtust, mida viimane avaldaks;

5.  palub komisjonil esitada kogu ELi hõlmav strateegia ja tegevuskava võitluseks naistevastase vägivalla vastu, nagu on ette nähtud 2010. aastal Stockholmi programmi rakendamise tegevuskavas eesmärgiga saavutada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal naiste isikupuutumatuse, võrdsuse (ELi lepingu artikkel 2) ja heaolu (ELi lepingu artikli 3 lõige 1) konkreetne ja tõhus kaitse, pannes erilist rõhku ennetustööle, et parandada naiste teadlikkust oma õigustest ning suurendada ka meeste ja poiste (juba alates väga varajasest east) teadlikkust seoses naiste füüsilise ja psühholoogilise terviklikkuse austamisega ning rõhutades vajadust pakkuda politsei- ja õigusasutustele asjakohaseid koolitusi, kus võetakse arvesse soolise vägivalla eripära, ning julgustab liikmesriike võtma arvesse ohvrite abistamist oma elu uuesti ülesehitamisel ja enesekindluse taastamisel, et nad ei satuks uuesti haavatavuse või sõltuvuse olukorda; märgib, et sellises strateegias tuleks pöörata erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, näiteks eakatele, puuetega inimestele, sisserändajatele ning LGBT inimestele (lesbid, geid, biseksuaalid ja transsoolised inimesed), ning et see peaks hõlmama ka meetmeid, millega toetatakse vägivalda kogema pidanud lapsi ja tunnistatakse sellised lapsed kuriteo ohvriteks;

6.  palub komisjonil edendada koostööd liikmesriikide ja valitsusväliste naisorganisatsioonide ja muude naisorganisatsioonide vahel, et koostada ja rakendada tõhus strateegia naistevastase vägivalla kaotamiseks;

7.  ergutab komisjoni tegema esimesi samme Euroopa naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla vaatluskeskuse rajamiseks olemasolevatele institutsioonilistele struktuuridele (Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut) tuginedes ja naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla vastase võitlusega tegeleva ELi koordinaatori juhtimisel;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon nimetaks lähema kolme aasta jooksul naiste- ja tüdrukutevastase vägivalla lõpetamise Euroopa aasta eesmärgiga parandada kodanike ja ka kõikide poliitikute teadlikkust sellest kõiki ELi liikmesriike puudutavast laiaulatuslikust probleemist, et esitada selgem tegevuskava, millega lõpetatakse naistevastane vägivald;

9.  palub liikmesriikidel võidelda aumõrvade vastu, pakkudes haridust ja varjupaika võimalikele ohvritele, ning tõhustada teadlikkuse parandamise kampaaniaid inimõiguste rikkumiste äärmuslike vormide ja aumõrvade põhjustatud traagiliste surmade arvu kohta;

10.  palub liikmesriikidel ja sidusrühmadel aidata koostöös komisjoniga levitada teavet ELi programmide ja nendes pakutavate rahastamisvõimaluste kohta naistevastase vägivalla vastu võitlemisel;

11.  kinnitab, et soovitused on kooskõlas põhiõigustega ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega;

12.  on seisukohal, et taotletava ettepaneku finantsmõju tuleb katta liidu eelarve III jaost (ettepaneku teemaga seotud olemasoleva eelarvereaga täieliku vastastikuse täiendavuse tagamine);

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Nõukogule ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudile.

RESOLUTSIOONI LISA:

ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED ETTEPANEKU SISU OSAS

Soovitus nr 1 vastuvõetava määruse eesmärgi ja reguleerimisala kohta

Määruse eesmärk on kehtestada meetmed, mis edendaksid ja toetaksid liikmesriikide tegevust soolise vägivalla ennetamise valdkonnas.

Soolist vägivalda peaks käsitlema kui (nagu on juba sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivis 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK) vägivalda, mis on suunatud isiku vastu selle isiku soo, soolise identiteedi või soolise eneseväljenduse tõttu, või mis mõjutab ebaproportsionaalselt teatud soost isikuid. See võib tekitada ohvrile füüsilist, seksuaalset, emotsionaalset või psühholoogilist kahju või majanduslikku kahju ja see võib hõlmata vägivalda lähisuhetes, seksuaalvägivalda (sh vägistamine, seksuaalne väärkohtlemine ja ahistamine), inimkaubandust, orjapidamist ning mitmesuguseid kahjulikke tavasid, nagu sundabielud, naiste suguelundite moonutamine ning n-ö aukuriteod.

Soovitus nr 2 ennetusmeetmete ja soolise vägivalla vastase võitluse kohta

Liikmesriigid peaksid välja töötama mitmeid meetmeid naiste ja tüdrukute vastu suunatud soolise vägivalla ennetamiseks ja sellega võitlemiseks. Nad peaksid:

–  iga-aastaselt kavandama, rakendama ja hindama kõikehõlmavaid strateegiaid ja programme, sealhulgas haridusprogramme ja õpetajate koolitust ning puhkesektori spetsialistide koolitust, mille eesmärk on eemaldada tõkked, mis takistavad naistel ja tüdrukutel oma õiguste ning vägivallast vaba elu täielikku nautimist, ning soodustada sotsiaalkultuurilise käitumise märkimisväärset muutmist;

–  viima läbi asjakohaseid teadusuuringuid soolise vägivalla kohta, sealhulgas vägivalla põhjuste ja motiivide kohta ning andmete kogumist ning analüüsi, tehes samal ajal jõupingutusi soolise vägivalla registreerimiskriteeriumide ühtlustamiseks, et muuta kogutud andmed võrreldavaks;

–  korraldama koolitusi ametnikele ja spetsialistidele, kes tõenäoliselt puutuvad kokku soolise vägivalla juhtumitega – sealhulgas õiguskaitseorganite, sotsiaalkindlustuse, lastekaitse (lapsed, kes on vägivalla ohvrid või tunnistajad), tervishoiu ja hädaabikeskuste personal – selleks, et selliseid juhtumeid ära tunda, tuvastada ja nendega kohaselt tegeleda, pöörates erilist tähelepanu ohvrite vajadustele ja õigustele;

–  vahetama oskusi, kogemusi, teavet ja parimaid tavasid Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku kaudu;

–  korraldama teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sealhulgas konkreetselt meestele suunatud kampaaniaid konsulteerides ja vajaduse korral koostöös valitsusväliste organisatsioonide, meedia ja teiste sidusrühmadega;

–  looma – juhul kui neid veel ei ole – ja toetama riiklikke tasuta abiliine koos erialaspetsialistidega;

–  tagama, et on olemas spetsiaalsed varjupaigad (mis pakuksid naistele esimesel kokkupuutel antavat abi ja oleksid nende turva- ja tugikeskused) ning varustama neid vahendite ja nõuetekohaselt koolitatud personaliga, mis võimaldaksid kohta vähemalt ühele naisele 10 000 elaniku kohta;

–  kindlustama toetuse naiste valitsusvälistele organisatsioonidele ja kodanikuühiskonna algatustele, et ennetada naiste ja tüdrukute vastu suunatud soolist vägivalda.

Soovitus nr 3 riiklike raportööride või samaväärsete mehhanismide kohta

Ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest peaksid liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid riiklike raportööride või samaväärsete mehhanismide loomiseks. Selliste mehhanismide ülesanded peaksid hõlmama soolise vägivalla suundumuste hinnanguid, soolise vägivalla vastase võitluse riiklikul ja kohalikul tasandil võetud meetmete hindamist, statistika kogumist ning iga-aastast aruannet komisjonile ja pädevatele Euroopa Parlamendi komisjonidele.

Soovitus nr 4 liidu naistevastase vägivalla vastu võitlemise strateegia koordineerimise kohta

Selleks et panustada liidu ühtsesse ja kooskõlastatud soolise vägivalla vastasesse strateegiasse, peaksid liikmesriigid komisjonile edastama soovituses nr 3 osutatud teabe.

Soovitus nr 5 aruandluse kohta

Alates käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon iga aasta 31. detsembriks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, mil määral on liikmesriigid võtnud käesolevast määrusest tulenevaid meetmeid.

Selles aruandes loetletakse võetud meetmed ja tuuakse esile head tavad.

Soovitus nr 6 kodanikuühiskonna foorumi loomise kohta

Komisjon peab tihedat dialoogi soolise vägivalla vastase võitluse valdkonnas kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, Euroopa või rahvusvahelisel tasandil tegutsevate asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja pädevate asutustega ning moodustab sellise koostöö jaoks kodanikuühiskonna foorumi.

Foorum on vahend teabevahetuseks ja teadmiste jagamiseks. See tagab tiheda dialoogi liidu institutsioonide ja asjaomaste sidusrühmade vahel.

Kooskõlas esimese lõiguga on foorum avatud asjaomastele sidusrühmadele ja see kutsutakse kokku vähemalt kord aastas.

Soovitus nr 7 finantstoetuse kohta

Määrusega tuleks kehtestada finantstoetus soovituses nr 3 loetletud tegevustele liidu eelarve (III jao) raamistikus.

(1)ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 52.
(2)ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 87.
(3)ELT C 184 E, 8.7.2010, lk 131.
(4)ELT C 285 E, 21.10.2010, lk 53.
(5)ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 26.
(6)Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0045.
(7)ELT C 227 E, 4.9.2008, lk 140.
(8)ELT L 335, 17.12.2011, lk 1.
(9) ELT C 351, 15.11.2012, lk 21.
(10) EÜT C 59, 23.2.2001, lk 258.
(11) ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 247.
(12) ELT C 348 E, 21.12.2010, lk 11.
(13) PE 504.467.
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).
(15)Euroopa Nõukogu töökond naistevastase vägivallaga, sealhulgas perevägivallaga võitlemiseks (EG-TFV), lõplik tegevusaruranne, september 2008.
(16)Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0494.


Seadusandlike volituste delegeerimine ja komisjoni rakendamisvolituste teostamine
PDF 296kWORD 63k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta resolutsioon seadusandlike volituste delegeerimise järelmeetmete ja liikmesriikide kontrolli kohta komisjoni rakendamisvolituste teostamise üle (2012/2323(INI))
P7_TA(2014)0127A7-0435/2013

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 290 ja 291,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrust (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(1),

–  võttes arvesse ühist seisukohta delegeeritud õigusaktide kohta, mille kiitis 3. märtsil 2011 heaks esimeeste konverents,

–  võttes arvesse viimast Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkulepet(2), eriti selle 1. lisa punkti 15,

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 5. septembri 2012. aasta otsust kohtuasjas C-355/10, Euroopa Parlament v. nõukogu (seni avaldamata) ja pooleliolevat kohtuasja C-427/12, komisjon v. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu,

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni õigusaktide delegeerimise volituste kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembril 2013 vastuvõetud teabearuannet „Parem õigusloome: rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 26. novembri 2012. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele, milles käsitletakse esimeeste konverentsi 15. novembril 2012 toimunud koosolekul kinnitatud delegeeritud õigusaktide kasutamise horisontaalseid põhimõtteid seoses mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud mitmesuguste õigusalaste programmidega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi 8. veebruari 2013. aasta kirja nõukogu eesistujale ja komisjoni presidendile, milles käsitletakse edusammude puudumist nõukogus põllumajanduse ja kalanduse valdkonna vastavusse viimise ettepanekute osas,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, kalanduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7-0435/2013),

A.  arvestades Lissaboni lepinguga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „seadusandja”) antud võimalust delegeerida osa oma volitusi õigusaktiga (edaspidi „alusakt”) komisjonile; arvestades, et volituste delegeerimine on delikaatne toiming, millega tehakse komisjonile ülesandeks teostada võimu, mis on lahutamatult seotud seadusandja enda ülesannetega; arvestades, et seetõttu on vaja tagada aluslepingu nõuetekohane kohaldamine, et kindlustada piisav demokraatlik legitiimsus ka delegeeritud õigusaktide puhul; arvestades, et delegeerimise otsustamine peab seega alati olema seadusandja vaba valik; arvestades, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on reguleerimiseseme seisukohalt olemuslike eeskirjade vastuvõtmine seadusandja pädevuses ning seetõttu ei saa delegeerida niisuguste sätete vastuvõtmist, mis nõuavad seadusandja vastutusalasse kuuluvaid poliitilisi otsuseid; arvestades, et seetõttu võimaldab delegeeritud õigus vaid täiendada või muuta õigusaktide mitteolemuslikke osi; arvestades, et sellest tulenevalt on komisjoni poolt vastuvõetud delegeeritud õigusaktid üldkohaldatavad mitte-seadusandlikud aktid; ning arvestades, et alusaktis määratakse täpselt kindlaks delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus ning kehtestatakse tingimused, mille korral delegeerimist lubatakse;

B.  arvestades, et seadusandliku võimu delegeerimise suhtes kohaldatava praktilise korralduse ja kokkulepitud selgituste ja eelistuste sätestamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 võtsid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vastu ühise seisukoha delegeeritud õigusaktide kohta, et tagada delegeeritud volituste sujuv teostamine ja võimupiiride tõhus kontrollimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt;

C.  arvestades, et aluslepingute kohaselt võtavad liikmesriigid vastu kõik siseriikliku õiguse meetmed, mis on vajalikud liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks; arvestades aga, et kui liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on siiski vaja ühetaolisi tingimusi, antakse nende õigusaktide alusel rakendamisvolitused komisjonile (ja teatavatel põhjendatud erijuhtudel nõukogule), nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 291; arvestades, et juhul kui alusaktis nähakse ette, et liikmesriigid peavad kontrollima rakendusaktide vastuvõtmist komisjoni poolt, tuleks alusaktiga komisjonile anda rakendamisvolitused vastavalt määrusele (EL) nr 182/2011; arvestades, et peamine kohustus, mille komisjon on endale võtnud nimetatud määrusele lisatud avalduses, on liidu õigustiku, sealhulgas kontrolliga regulatiivmenetlusele viitavate alusaktide kiire vastavusse viimine delegeeritud ja rakendusaktide uue süsteemiga praeguse ametiaja jooksul;

D.  arvestades, et seadusandja määrab iga juhtumi puhul eraldi kindlaks iga õigusakti detailsuse ja ka selle, kas delegeerida volitused komisjonile eesmärgiga võtta vastu delegeeritud õigusakte, samuti volituste vajalikkuse õigusakti rakendamise ühtsete tingimuste tagamiseks; arvestades, et delegeeritud või rakendusvolituste andmine ei ole kunagi kohustuslik; arvestades, et delegeerimist tuleks kaaluda juhul, kui on vaja paindlikkust ja tõhusust, mida ei saa tagada seadusandliku tavamenetluse raames; arvestades, et otsus õiguste delegeerimise või rakendusvolituste andmise kohta peab põhinema objektiivsetel teguritel, mis peavad võimaldama valitud lahenduse kohtulikku läbivaatamist; arvestades, et kohtupraktika puudumine Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 ja selles sisalduvate kriteeriumite kohta raskendab Euroopa Parlamendil ja nõukogul kokkuleppele jõudmist, kuidas ja kuhu tõmmata piir rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vahele;

E.  arvestades, et volituste delegeerimine komisjonile ei ole pelgalt tehniline probleem, vaid võib kätked märkimisväärse poliitilise tähtsusega küsimusi liidu kodanike ja tarbijate, ettevõtjate ja tervete sektorite jaoks selle võimaliku sotsiaal-majandusliku, keskkonna- ja tervisemõju tõttu;

F.  arvestades, et seadusandlikel läbirääkimistel on paljude teemade käsitlemisel ilmnenud, et institutsioonid tõlgendavad teatud küsimusi erinevalt; arvestades, et vastavalt kodukorra artiklile 37a võivad Euroopa Parlamendi komisjonid küsida õiguskomisjoni arvamust delegeeritud õigusakte puudutava ettepaneku menetlemisel; arvestades, et esimeeste konverents kiitis 13. jaanuaril 2012 heaks ühised seisukohad ja kiitis 19. aprillil 2012 heaks horisontaalse lähenemisviisi, mida peavad lahkarvamuste ületamiseks järgima üksikud komisjonid; arvestades, et Euroopa Parlamendi ühised seisukohad peaksid olema ühe sammu võrra eespool, milleks parlamendil tuleb määratleda oma kriteeriumid ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamiseks ning püüda jõuda nõukogu ja komisjoniga nende kriteeriumide suhtes kokkuleppele;

ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamise kriteeriumid

1.  on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 kohaldamisel järgima alljärgnevaid mittesiduvaid kriteeriume; kriteeriumide loetelu ei tohiks pidada ammendavaks;

   Meetme siduva või mittesiduva iseloomu üle otsustamisel tuleb lähtuda selle olemusest ja sisust. ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt saab volitusi delegeerida vaid õiguslikult siduvate meetmete kohaldamiseks.
   Komisjon võib õigusakte muuta ainult delegeeritud õigusaktide kaudu. See hõlmab ka lisade muudatusi, kuna lisad on õigusakti lahutamatu osa. Lisasid ei tohi lisada ega välja jätta, et delegeeritud õigusakte rakendada või nende rakendamist tõkestada. Kui seadusandja leiab, et tekst peaks olema alusakti lahutamatu osa, võib ta selle teksti lisada lisana. See kehtib eeskätt niisuguste liidu loa saanud toodete või ainete loeteludele või registritele, mis peaksid olema õiguskindluse huvides alusakti lahutamatu osa ja vajaduse korral lisa vormis. Õigusaktis sätestatud kohustuste sisu täpsustamise meetmete eesmärk on alusakti täiendada, lisades vähem olulisi sätteid.
   Meetmeid, mis on seotud prioriteetide, eesmärkide või oodatavate tulemuste valimisega, tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktide kaudu, kui seadusandja otsustab neid seadusandlikus aktis mitte käsitleda.
   Meetmetega, mille eesmärk on kehtestada (täiendavad) tingimused, kriteeriumid või kohustuslikud nõuded – mille täitmise peavad tagama liikmesriigid või muud isikud või üksused, keda õigusaktid otseselt puudutavad –, muudetakse nende olemusest tulenevalt õigusaktide sisu ja lisatakse uusi üldkohaldatavaid norme. Seega võib selliseid täiendavaid õigusnorme või kriteeriume sätestada ainult delegeeritud õigusakti kaudu. Seevastu alusaktis (või tulevases delegeeritud õigusaktis) juba sätestatud õigusnormide või kriteeriumide rakendamine, muutmata sisuliselt neist tulenevaid õigusi või kohustusi ja tegemata täiendavaid poliitilisi valikuid, võib toimuda rakendusaktide kaudu.
   Teatavatel tingimustel on komisjonil õigus vastu võtta täiendavaid siduvaid üldise iseloomuga eeskirju, mis mõjutavad oluliselt alusaktis sätestatud õigusi või kohustusi. Need meetmed on oma olemuselt alusaktis sätestatud meetmete täienduseks, määratledes liidu poliitika täpsemalt. Seda võib teha ainult delegeeritud õigusaktide kaudu.
   Sõltuvalt asjaomase finantsprogrammi struktuurist võib mitteolemuslikke osi, millega muudetakse või täiendatakse alusakti, näiteks seoses konkreetsete tehniliste küsimuste, strateegiliste huvide, eesmärkide, oodatavate tulemustega jms, vastu võtta delegeeritud õigusaktidega – sel määral, mil määral need osad ei sisaldu alusaktis. Vaid selliste osade puhul, mis ei peegelda muid, teistsuguseid poliitilisi või poliitikaga seotud suundumusi, võib seadusandja lubada, et need võetakse vastu rakendusaktidega.
   Meede, millega määratakse kindlaks, millist alusakti kohast teavet tuleb esitada (s.o teabe täpne sisu), üldiselt täiendab teavitamise kohustust ja see tuleks sätestada delegeeritud õigusakti kaudu.
   Meede, millega määratakse kindlaks teabe esitamise kord (st vorming), ei ole üldiselt teavitamiskohustuse täiendus. Seevastu võimaldab selline meede ühtset rakendamist. Selline meede tuleks seetõttu üldjuhul sätestada delegeeritud õigusakti kaudu.
   Meede, millega kehtestatakse kord (st millegi teostamise või jõustamise viis), võib olla sätestatud delegeeritud õigusaktis või rakendusaktis (või võib isegi olla alusakti olemuslik osa), sõltuvalt sisust, kontekstist ja alusakti sätete iseloomust. Meetmed, millega kehtestatakse niisuguste menetluste elemendid, mis hõlmavad muid mitteolemuslikke poliitikaga seotud valikuid alusaktis sätestatud õigusraamistiku täienduseks, peaksid üldiselt olema sätestatud delegeeritud õigusaktides. Meetmed, millega kehtestatakse menetluste üksikasjad, et tagada alusaktis sätestatud kohustuse ühtsed rakendustingimused, peaksid üldjuhul olema rakendusmeetmed.
   Nagu menetluskorra puhulgi, võib ka volituste andmine meetodite (st millegi tegemise viis, eriti regulaarsete ja süstemaatiliste tegevuste korral) või metoodika (st meetodite kindlaksmääramise eeskirjad) kindlaksmääramiseks viia delegeeritud õigusaktide või rakendusaktide vastuvõtmiseni, sõltuvalt sisust ja kontekstist.
   Üldiselt tuleks delegeeritud õigusakte kasutada juhul, kui alusaktis on komisjonile jäetud märkimisväärne kaalutlusõigus, et täiendada alusaktis sätestatud õigusraamistikku.
   Lubade väljastamine võib olla üldkohaldatav meede. Nii on see näiteks juhul, kui otsused hõlmavad toidule, kosmeetikatoodetele jne teatud ainete lisamise lubamist või keelamist. Need otsused on üldised, sest need käsitlevad kõiki ettevõtjaid, kes soovivad sellist ainet kasutada. Sellistel juhtudel, kui komisjoni otsus põhineb täielikult alusakti kriteeriumidel, võib selle sätestada rakendusaktiga. Kui aga kriteeriumid võimaldavad komisjonil teha veel muid mitteolemuslikke või teiseseid poliitikaga seotud valikuid, tuleks lubade andmine sätestada delegeeritud õigusaktiga, kuna siis oleks tegemist alusakti täiendusega.
   Seadusandliku aktiga võib delegeerida komisjonile ainult õiguse võtta vastu üldkohaldatavaid mitte-seadusandlikke akte. Seega ei tohi individuaalselt kohaldatavaid meetmeid delegeeritud õigusaktide kaudu vastu võtta. Üldiselt kohaldatav õigusakt on selline õigusakt, mida kohaldatakse objektiivselt määratud olukordadele ning millel on õiguslik mõju üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute kategooriatele.
   Rakendusaktidega ei tohi sisse tuua muud, teistsugust poliitilist suundumust ja komisjonile antud volitused ei tohi komisjonile jätta märkimisväärset kaalutlusõigust.

Üldised märkused

2.  nõuab, et komisjon ja nõukogu alustaksid Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi, et jõuda kokkuleppele eespool nimetatud kriteeriumide osas; on seisukohal, et kokkulepe on võimalik saavutada paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamise raamistikus, mis hõlmaks muu hulgas neid kriteeriume;

3.  rõhutab veel kord otsuseid delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohta, mille esimeeste konverents võttis vastu 13. jaanuaril 2011 ja 19. aprillil 2012, ning rõhutab, et Euroopa Parlament peaks komisjonile delegeeritavate volituste puhul, mis vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud kriteeriumidele, alati nõudma delegeeritud õigusaktide kasutamist, ning et dokumente, milles ei ole tagatud Euroopa Parlamendi institutsioonilised õigused seoses delegeeritud õigusaktide kasutamisega, ei tohiks esitada täiskogule hääletamiseks nõusoleku saavutamise eesmärgil; toonitab, et Euroopa Parlament peaks juba läbirääkimiste alguses püstitama delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide küsimuse Euroopa Parlamendi jaoks olulise institutsioonilise küsimusena;

4.  kutsub komisjoni üles põhjendama edaspidi selgesõnaliselt ja põhjalikult, miks ta teeb konkreetses seadusandlikus ettepanekus ettepaneku võtta vastu delegeeritud õigusakt või rakendusakt ning miks ta peab asjaomast regulatiivset sisu mitteolemuslikuks; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklites 290 ja 291 on selgelt sätestatud, et delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid täidavad eri eesmärke ja seetõttu ei saa ühe asemel teist kasutada;

5.  on arvamusel, et parlamendi raportööride positsiooni tugevdamiseks seadusandlike aktide üle peetavatel läbirääkimistel tuleks rohkem kasutada võimalust küsida kodukorra artikli 37a kohaselt õiguskomisjoni arvamust;

6.  väljendab tõsist muret selle pärast, et liidu õigustikku on neli aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist selle lepinguga ühtlustatud ainult osaliselt; tunnustab komisjoni hiljuti esitatud ettepanekut niisuguste ühtlustamata õigusaktide ühtlustamiseks, millega nähakse ette kontrolliga regulatiivmenetluse kasutamine; toonitab aga vajadust alustada läbirääkimisi nende ettepanekute üle esimesel võimalusel, et viia see toiming lõpule enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu; on seisukohal, et vähemalt kõik need asjad, mida varem käsitleti kontrolliga regulatiivmenetluse raames, peaksid nüüd olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, sest kontrolliga regulatiivmenetluse meetmed on samuti üldiselt kohaldatavad meetmed, millega muudetakse konkreetse alusakti mitteolemuslikke osi, muu hulgas mõne niisuguse osa väljajätmisega või uute mitteolemuslike elementide lisamisega alusakti; kutsub samal ajal nõukogu üles edendama kõnelusi konkreetsete ühtlustamisettepanekute, sealhulgas põllumajanduse ja kalanduse valdkonda puudutavate ettepanekute üle, kuna need kõnelused on nõukogus takerdunud;

7.  väljendab muret, et hoolimata asjaolust, et kõikide poliitiliste elementide süstemaatiline koondamine alusakti võib teatud juhtudel olla hea lahendus, võib see mõnes olukorras teha võimatuks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kasutamine õigusloome protsessi ratsionaliseerimise väärtusliku vahendina, mis on selle sätte algne eesmärk, et vältida mikrotasandi juhtimist ning keerukat ja pikka kaasotsustamismenetlust; rõhutab, et selle lähenemisviisi rakendamine võib mõnel juhul osutuda väga raskeks, näiteks sektorites, kus tehnoloogia on alles kujunemisjärgus;

8.  toonitab, et nendel juhtudel, kui on otsustatud kasutada rakendusakte, peaks Euroopa Parlamendi läbirääkimisrühm hindama hoolikalt seda, millist liikmesriikide poolset kontrolli on vaja ja kas tuleks kasutada nõuande- või kontrollimenetlust; toonitab, et Euroopa Parlamendi läbirääkimisrühmad peaksid kontrollimenetluse kasutamise korral nõustuma nn arvamuse esitamata jätmise klausliga vaid erandlikel, nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, sest kui liikmesriikide esindajatest koosnev komitee, mida juhib komisjon, arvamust ei esita, takistab see komisjonil võtmast vastu rakendusakti eelnõu;

9.  soovitab komisjonil hoiduda delegeeritud õigusaktide mittesihipärasest kasutamisest selleks, et poliitilisel tasandil kolmepoolsetel läbirääkimistel kokkulepitud küsimusi uuesti arutusele võtta; juhib tähelepanu sellele, et eelistatavalt tuleks volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte komisjonile anda vaid piiratud ajaks;

10.  kutsub Euroopa Parlamendi komisjone üles oma vastutusvaldkondade piires tähelepanelikult jälgima delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kasutamist; sellega seoses palub Euroopa Komisjonil parandada delegeeritud õigusaktidega seotud dokumentide, sealhulgas ettevalmistavate dokumentide edastamise ja esitamise halduskorda, et tagada vähemalt samal tasemel teavitamine ja läbipaistvus nagu kehtiva rakendusaktide registri puhul ning tagada teabe üheaegne jõudmine seadusandjani – Euroopa Parlamenti ja nõukogusse;

11.  on arvamusel, et olulist edu on saavutatud delegeeritud õigusaktide kiire edastamise tagamisel juhtivale komisjonile, mis omakorda on positiivselt mõjutanud parlamendiliikmete kontrolliõiguse teostamist;

12.  rõhutab seadusandja poliitilist vastutust ja vajadust kaasata Euroopa Parlament korrapäraselt ja õigel ajal delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisse; palub komisjonil anda parlamendile ja ka raportöörile, kes konkreetse aktiga tegeleb, pidevat ja täielikku teavet kavandatud ajakava, eksperdirühmade koosolekute ajakava ja kavandatava delegeeritud õigusakti sisu kohta, muu hulgas võimaldada ka juurdepääs komisjoni asjaomastele andmebaasidele, näiteks CIRCA-le;

13.  nõuab, et komisjon järgiks täielikult Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkuleppe punkti 15, lihtsustades muu hulgas korda, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ekspertide kutsumist kohtumistele riikide ekspertidega, kui vastutav parlamendikomisjon seda palub; tunnistab, et tulenevalt parlamendi ekspertide osalemisest nendel kohtumistel võib komisjoni esindajaid kutsuda parlamendi koosolekutele – osalema edasises arvamuste vahetuses seoses delegeeritud õigusakti ettevalmistamisega; kutsub komisjoni üles kohaldama raamkokkuleppe punkti 15 ka liikmesriikide ja komisjoni vaheliste kohtumiste nendele osadele, kus arutatakse muid küsimusi kui rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses;

14.  on seisukohal, et ajavahemik rakendusakti lõpliku eelnõu üleandmisest kuni rakendusakti vastuvõtmiseni komisjoni poolt on sageli liiga lühike, mille tõttu parlamendil ei ole võimalik asjast õiget ülevaadet saada; nõuab seetõttu, et komisjon täielikult respekteeriks parlamendi õigust uurida rakendusakti lõplikku eelnõu kuu aega, mis on kooskõlas parlamendi ja komisjoni 2008. aasta kokkuleppega komiteemenetluse kohta;

15.  nõuab, et delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide jaoks tagataks piisavad tehnilised vahendid ja töötajad, et kindlustada muu hulgas tõhus sisemine teabe liikumine; on arvamusel, et parlamendiliikmete teavitamine delegeeritud õigusaktidest uudiskirja kaudu hõlbustab nende õigusaktide kontrollimist ja võimaldab parlamendiliikmetel esitada asjakohased vastuväited õigeaegselt;

16.  soovitab igal parlamendikomisjonil määrata delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide alalise raportööri, et tagada sidusus komisjonis endas ja sidusus teiste komisjonidega; on seisukohal, et ühelaadseid küsimusi tuleb käsitleda sidusalt ning samal ajal tuleb jääda vajalikul määral paindlikuks;

17.  peab õigeks komisjoni ekspertide osalemist parlamendiliikmete teavituskoosolekutel, sest selliste koosolekute korraldamine aegsasti enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist on eriti kasulik nende aktide põhiaspektide selgitamiseks ja parlamendi töö hõlbustamiseks nende aktide hindamisel;

18.  kutsub eeskätt läbirääkimisrühmade liikmeid uuesti üles pöörama delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele erilist tähelepanu, kui nad vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 70 lõikele 4 pärast iga kolmepoolset kohtumist vastutavale komisjonile aru annavad;

Märkused konkreetsete teemade kohta

Põllumajandus ja kalandus

19.  peab taunitavaks asjaolu, et nõukogu blokeeris põllumajanduse ja kalanduse valdkonna olemuslike õigusaktide ühtlustamise toimikud pärast seda, kui mitteametlikud kolmepoolsed kõnelused ja Euroopa Parlamendi esimene lugemine ei andnud tulemusi; rõhutab, et niisuguse olukorra põhjuseks on sageli nõukogu soovimatus delegeeritud õigusakte kasutada; märgib, et ühtlustamise osas võiks mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leida ainult ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika reformimisega seotud täielike seadusandlike menetluste raames, ehkki mõnedes sätetes võiks kokku leppida tingimusel, et need ei kujuta endast pretsedenti; nõuab, et nõukogu edendaks ühtlustamise toimikute käsitlemist, et menetlused saaksid lõpetatud enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu;

Arengukoostöö

20.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament on eelkõige arengukoostöö rahastamisvahendi puhul 2006. aastast saadik rakendanud demokraatliku kontrolli protsessi, nimelt pidades Euroopa Komisjoniga poliitilist dialoogi meetmete eelnõude üle; märgib aga, et parlamendil on seoses selle tegevusega olnud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi ning selle mõju komisjoni otsustele on olnud piiratud;

21.  juhib tähelepanu sellele, et arengukoostöö valdkonnas põhinevad rakendusaktid sageli eelnevatel konsultatsioonidel kolmandate isikutega ning seetõttu on muudatuste tegemine ametliku komiteemenetluse hilisemas järgus keerulisem; rõhutab seetõttu, et parlamendi varajasem teavitamine ja dialoog parlamendiga oleks oluline samm parlamendi kontrollivolituste tulemuslikuma kasutamise suunas;

Majandus- ja rahandusküsimused

22.  juhib tähelepanu, et finantsteenuste valdkonnas kehtestatakse Euroopa järelevalveasutuste (ESAd) määrustega regulatiivsed tehnilised standardid ja rakenduslikud tehnilised standardid, mille kohaselt ESAd esitavad komisjonile vastuvõtmiseks regulatiivsete tehniliste standardite ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud; on seisukohal, et võttes arvesse ESAde tehnilisi eriteadmisi ja erialaoskusi, peaksid delegeeritud õigusaktid võimaluse korral olema pigem regulatiivsete tehniliste standardite, mitte tavapäraste delegeeritud õigusaktide vormis; on arvamusel, et ka enne tavapäraste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist peaks komisjon küsima asjaomaselt ESAlt tehnilist nõu nende aktide sisu kohta;

23.  juhib tähelepanu sellele, et teatavate seadusandlike aktide kohaselt võib regulatiivsete tehniliste standardite kontrolliperioodi pikendada ühe kuu võrra, võttes arvesse standardite mahtu ja keerukust, ning leiab, et sedalaadi paindlikkus peaks saama normiks; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et seadusandja on kehtestanud kõigi finantsteenuste valdkonna delegeeritud aktide jaoks kolmekuulise kontrolliperioodi, mida võib veel kolme kuu võrra pikendada, ning leiab, et seda tava tuleks kasutada muudeski keerulistes valdkondades;

24.  rõhutab, et kord, mille kohaselt ei tohi parlamendi töö vaheajal esitada delegeeritud õigusakte, peaks kehtima ka regulatiivsete tehniliste standardite kohta;

25.  on kindlalt seisukohal, et kutse sidusrühmadele osaleda ESA sidusrühmade kogudes peaks kehtima piisavalt kaua (mitte alla kahe kuu), selle peaks avaldama mitmesuguste sidekanalite kaudu ning selles peaks järgima selget ja ühtlustatud korda, et kandidaatide taotlused tuleksid laiast ringist; tuletab meelde vajadust tagada ESA sidusrühmade kogude tasakaalustatus kooskõlas vastava määruse sätetega;

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

26.  tuletab meelde, et tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas on parlament talle antud eelisõiguste kaitseks Euroopa Liidu Kohtus vaidlustanud EURESi otsuse kehtivuse;

Kodanikuõigused ning justiits- ja siseasjad

27.  kutsub komisjoni üles lisama oma tööprogrammi ettepanekud kõigi varasema kolmanda samba õigusaktide muutmiseks, et viia need kooskõlla uue õigusnormide hierarhiaga, ning komisjonile volituste delegeerimise korral järgima Euroopa Parlamendile Lissaboni lepinguga antud volitusi ja pädevust ning õigust teabele; rõhutab, et see nõuab iga õigusakti individuaalset hindamist, et teha kindlaks otsused, mille peab nende olemuslike aspektide tõttu tegema seadusandja, eelkõige kui need puudutavad asjaomaste isikute põhiõigusi, ja need, mida võib pidada mitteolemuslikeks (vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-355/10);

28.  juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu jätkab juba pikka aega pärast Lissaboni lepingu jõustumist õigusaktide vastuvõtmist varasema kolmanda samba sätete alusel, nii et parlament on pidanud esitama hagi Euroopa Kohtule;

o
o   o

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.
(2) ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
(3) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 6.


Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta majanduskasvu analüüs
PDF 134kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (2013/2157(INI))
P7_TA(2014)0128A7-0084/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artiklit 136 koos artikli 121 lõikega 2,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatist „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” (COM(2012)0722),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(8),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(9),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2013. aasta prioriteetide rakendamise kohta(10),

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2013. aasta teatist 2014. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2013)0800),

–  võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta(11),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni nõudmise kohta kehtestada ELis mõõdetavad ja siduvad kohustused maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega võitlemiseks(12),

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Ülemkogu 19.–20. detsembri 2013. aasta kohtumise ettevalmistuste kohta(13),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni arvamust (A7-0084/2014),

A.  arvestades, et komisjoni viimane sügisel tehtud prognoos näitab SKP reaalkasvu aeglast taastumist euroalas, mis peaks 2014. aastal jõudma 1,1%-ni, töötuse oodatavat langust ning inflatsiooni jäämist märgatavalt alla 2%;

B.  arvestades, et tärkava turumajandusega riikide majanduskasv pidurdub, kuid see on jätkuvalt tugev USAs ja positiivne Jaapanis;

C.  arvestades, et 20.–22. jaanuaril 2014. aastal toimus Euroopa Parlamendi kõrgetasemeline kohtumine riikide parlamentide liikmetega (Euroopa parlamentaarse nädala raames), eesmärgiga arutada 2014. aasta majanduskasvu analüüsi ning üldisi majanduspoliitilisi kasvu ja töökohtadega seonduvaid eesmärke, et võtta suuremal määral arvesse poliitikameetmete tulemuslikkust ja võimalikku kanduvat mõju ELis;

D.  arvestades, et komisjon tunnistab, et enamik strateegia „Euroopa 2020” eesmärke jääb ka kõige optimistlikumate stsenaariumite korral täitmata;

E.  arvestades, et parlament avaldas heameelt majandamisraamistiku tugevdamise osana lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutuselevõtmise üle;

1.  märgib, et ELi majandus on elavnemas, kuid on endiselt habras; rõhutab, et vaja on majanduskasvu toetavat eelarve konsolideerimist ning et pingutuste tegemist tuleb jätkata, et ühelt poolt tagada kooskõla praeguse majanduse juhtimise raamistikuga ning teiselt poolt saavutada keskpikas ja pikas perspektiivis jätkusuutlikum kasv ja rohkem töökohti;

2.  peab kiiduväärseks, et tunnistatakse vajadust majanduskasvu toetava eelarve konsolideerimise järele; nõuab tungivalt, et komisjon kannaks selle prioriteedi üle liikmesriikidele, sealhulgas kohanemisprogrammiga liikmesriikidele ja kogu ELile esitatavatesse konkreetsetesse soovitustesse, nii et need ei käsitleks ainult eelarve konsolideerimist, vaid ka struktuurireforme, mis toovad kaasa tegeliku, jätkusuutliku ja sotsiaalselt tasakaalus majanduskasvu, suurema konkurentsivõime ja lähenemise;

3.  märgib, et riigivõlakirjade intressimäärade erinevust laiendamine on mitmes liikmesriigis oluliselt eelarve manööverdamisruumi vähendanud; samuti märgib, et Euroopa Keskpanga rahapoliitika on aidanud vähendada riigivõlakirjade intressimäärade erinevusi; märgib, et Euroopa Keskpank jätkab prognoosimise abil kõnealuse poliitika järgimist lühikeses ja keskpikas perspektiivis ning aitab seega kaasa jõulisemale majanduskasvule;

4.  märgib, et komisjon kontrollib strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmist riiklikul ja ELi tasandil riigipõhistes soovitustes ning jälgib niiviisi tähelepanelikumalt tööhõivet, teadus- ja arendustegevust, haridust, vaesust, taastuvaid energiaallikaid ja heitkoguste vähendamist käsitlevaid eesmärke;

5.  on arvamusel, et ELi majandusel tervikuna on vaja veelgi parandada kulupõhist ja muud konkurentsivõimet maailmamajanduses, eelkõige toote- ja teenusteturul konkurentsi suurendades, et parandada tootlikkust, ressursitõhusust ja alandada hindu, ning hoides tööjõukulud tootlusega vastavuses ja tagades, et vähendatakse makromajanduslikku sisemist tasakaalustamatust;

6.  tunneb heameelt, et tõsiseid raskusi kogenud liikmesriigid on läbi viinud jõulisi struktuurireforme; ergutab neid liikmesriike oma jõupingutusi jätkama; juhib tähelepanu asjaolule, et struktuurireformide nimel tehtavaid jõupingutusi tuleb otsustavalt jätkata ja jälgida, et tagada reformide tulemuslikkus ja liikuda edusammudega edasi; ergutab selliste struktuurireformi kavade vastuvõtmist ja rakendamist, millega edendatakse lähenemist ja konkurentsivõimet riigi ja Euroopa tasandil ning suurendatakse jätkusuutlikku majanduskasvu ja tööhõivet; toonitab, kui oluline on programmide ja süsteemide kiire ja tulemuslik rakendamine töötusega, eriti noorte töötusega võitlemiseks;

7.  rõhutab, et oluline on alustada või jätkata sidusate ja jätkusuutlike struktuurireformide protsessi keskpika ja pikaajalise stabiilsuse nimel; toonitab, et EL ei saa võistelda ainult üldkulude või tööjõukulude alusel, vaid peab investeerima rohkem teadus-, innovatsiooni- ja arendustegevusse, haridusse, oskustesse ja ressursitõhususse nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil;

8.  kordab, et nõuab lähenemissuuniseid käsitleva õigusakti vastuvõtmist tavapärase seadusandliku menetluse raames, et kehtestada kindlaks ajaks väga piiratud arv kõige kiireloomulisemate reformimeetmete eesmärke, ning kordab oma nõuet, et liikmesriigid tagaksid riiklike reformiprogrammide tuginemise eespool nimetatud lähenemissuunistele ning et neid kontrolliks komisjon; palub liikmesriikidel võtta kohustuseks oma riiklikud reformiprogrammid täiel määral ellu viia; teeb selle põhjal ettepaneku, et liikmesriigid võiksid ELi institutsioonidega astuda lähendamisele suunatud partnerlusse, mis võiks hõlmata reformimise tingimuslikku rahastamist; kordab, et sellise tugevama majandusliku koostööga peaks kaasnema stiimulipõhine finantsmehhanism; on seisukohal, et igasugune täiendav rahastus või vahendid, näiteks solidaarsusmehhanism, peavad olema ELi eelarve lahutamatu osa, kuid olema väljaspool kokkulepitud mitmeaastase finantsraamistiku piirmäärasid;

9.  on mures euroala liikmesriikide üldise era- ja avaliku sektori võlakoormuse pärast; juhib tähelepanu asjaolule, et EL peab minema kaugemale ülemäärasel võlatasemel ja ressursitarbimisel põhinevast kasvumudelist;

10.  palub liikmesriikidel seepärast majanduspoliitikat ja reforme kavandades pöörata erilist tähelepanu sellele, millist mõju need avaldavad noorele eurooplaste põlvkonnale ja tulevastele põlvkondadele, et mitte võtta noortelt kohe alguses ära nende tulevikuväljavaateid; rõhutab, et töötuse ja eeskätt noorte töötuse pikaajaliste mõjudega võitlemiseks on vaja rohkem pingutada;

11.  tunnustab neid liikmesriikide ametiasutusi, kes on edukalt rakendanud makromajanduslikke kohandamisprogramme ja finantssektori programme;

12.  juhib tähelepanu asjaolule, et finantsabiprogrammide edu tagamiseks on vaja solidaarsust ja tingimuslikkust, tugevat vastutustunnet ja tahet reforme ellu viia; nõuab siiski tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid finantsabi ja troika ajutise süsteemi parandatud õigusliku struktuuri alla, mis vastaks ELi majanduse juhtimise raamistikule ja ühenduse õigusele, tagades niiviisi demokraatliku vastutuse;

13.  rõhutab asjaolu, et majandus- ja rahaliit (EMU) pole kaugeltki lõpule viidud, ning tuletab komisjonile meelde tema kohustusi ja lubadusi suurendada majanduskasvu, majanduslikku lähenemist ning parandada ELi konkurentsivõimet; on veendunud, et seda oleks kõige parem saavutada siis, kui komisjon esitaks veel ettepanekuid EMU lõpuleviimise kohta vastavalt tema tiheda ja toimiva EMU loomise tegevuskavas esitatud suunistele; märgib, et EMU lõpuleviimine peaks põhinema ühenduse meetodil;

14.  tunnustab ELi uue ja läbivaadatud finantsmääruse edu finantskriisist ülesaamisel; märgib, et pangandusliidu kolme samba lõpuleviimine ja uute eeskirjade kehtestamine pankade kapitalinõuete kohta aitab taastada usalduse Euroopa pangandussektori vastupanuvõime vastu;

15.  väljendab heameelt komisjoni avalduse üle, et 2014. aasta majanduskasvu analüüsi peamine eesmärk on saavutada jätkusuutlik, arukas ja kaasav majanduskasv ja konkurentsivõime, mis omakorda toob kaasa töökohtade loomise;

16.  nõustub komisjoniga, et liikmesriigid peavad seadma eesmärgiks majanduskasvu toetava eelarve konsolideerimise; kutsub liikmesriike üles lihtsustama maksusüsteeme, vähendama maksusid ja sotsiaalkindlustusmakseid, eriti väikeste ja keskmiste sissetulekute puhul, ning maksustama tööjõu asemel tarbimist ja keskkonda kahjustavat tegevust, et ergutada kasvu, erainvesteeringuid ja töökohtade loomist, tõhustada konsolideerimiseks tehtavaid jõupingutusi ning suurendada investeeringuid haridusse, teadus- ja arendustegevusse ning aktiivsesse tööturupoliitikasse;

17.  julgustab liikmesriike jätkama kohanemisprogrammi raames majanduskasvu toetavate ja jätkusuutlike struktuurireformide rakendamist või neid rakendama, tõhustades samal ajal pingutusi strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks; tunneb muret, et ülemäärase eelarvepuudujäägi või jooksevkonto defitsiidiga liikmesriikides puudub konkreetsete reformide suhtes vastutustunne; peab vajalikuks, et kõikidele majanduskasvu, tööhõive ja strateegiliste investeeringute stimuleerimiseks aastateks 2014–2020 ette nähtud fondide, eriti Euroopa noorte tööhõive algatuse suhtes, kohaldataks lisaks nende fondide viivitamatult väljajagamisele ettemaksu põhimõtet;

18.  rõhutab, kui oluline on jälgida ja rakendada riigipõhiseid soovitusi, mitmepoolset järelevalvet, kogemuste ja parimate tavade vahetamist ja vastastikkust hindamist kui vahendit, millega ergutada arutelu ja vastastikust survet, pakkudes sel viisil suunda, mis aitab reformidele vajalikku hoogu anda ja neid heaks kiita;

19.  juhib taas kord tähelepanu asjaolule, et kui puuduvad auahned reformid, millega tõhustada Euroopa riikide majanduse konkurentsivõimet ning tagada sotsiaalkindlustussüsteemide ja tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus, asetab see ülemäärase koorma tulevaste põlvkondade õlgadele; juhib samuti tähelepanu asjaolule, kui oluline on parandada liigset eelarvepuudujääki ja jooksevkonto puudujääki;

20.  juhib taas tähelepanu asjaolule, et suveräänseid ja finantseerimisasutusi iseloomustab väikese majanduskasvu tingimustes püsiv haavatavus;

21.  rõhutab, et struktuurireforme peavad täiendama pikaajalisemad investeeringud haridusse, teadusse, innovatsiooni ja säästvasse energiasse; on arvamusel, et avaliku ja erasektori partnerlusi võib pidada vahenditeks, mille abil edendada investeeringuid ning saavutada arukas ja jätkusuutlik majanduskasv, ning mis täiendavad avaliku sektori investeerimisprogramme;

22.  nõuab, et jõulisemaks võitlemiseks maksudest kõrvalehoidmise vastu võetaks komisjoni põhjaliku tegevuskava alusel tugevamaid ja järjepidevamaid meetmeid; nõuab, et komisjon lisaks strateegiasse „Euroopa 2020” reaalsed ja mõõdetavad eesmärgid;

23.  rõhutab, et raske juurdepääs rahastamisele, eriti VKEde puhul, on üks suuremaid majanduskasvu pärssivaid tegureid ELis; on veendunud, et vaja on rohkem alternatiive pankadepoolsele rahastamisele, parandades kapitali tõhusat eraldamist kapitaliturgude kaudu, ergutades pikaajalisi investeeringuid ning kasutades täielikult ära ELi uusi innovatiivseid rahastamisvahendeid, mis on kavandatud toetama VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele; usub, et pangandusliidu lõpuleviimine peaks parandama juurdepääsu rahalistele vahenditele ning loob võrdsed võimalused VKEde juurdepääsuks rahastusele; toonitab vajadust piirata veelgi halduskoormust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul ning võtta regulatiivsete süsteemide väljatöötamisel järjepidevalt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet; on seisukohal, et Euroopa Investeerimispank (EIP) võib täita veel aktiivsemat rolli rahastamisvahendite reaalmajandusele kättesaadavaks tegemisel; on seisukohal, et viimaste ülemkogude ajal tehtud ettepanekud EIP rahastamise kohta, eelkõige VKEde rahastamise ettepanekud, võivad olla ja peaksid olema veelgi ambitsioonikamad;

24.  rõhutab taas, kui tähtis on ELi majanduskasvu jaoks ühtse turu lõpuleviimine; on veendunud, et liikmesriigid ja komisjon ei täida oma lubadust viia ühtne turg lõpule;

25.  rõhutab asjaolu, et ELi majanduskasvu takistavad hästi toimiva ühtse tööturu puudumine ning jätkusuutliku lähenemisviisi puudumine sisserändele; juhib tähelepanu makromajanduslikele eelistele, mida liikmesriigid saavad oma tööturgude uuendamisest, ning julgustab komisjoni ja liikmesriike kaaluma erimeetmeid eduka tööturupoliitika tõhustamiseks, mis põhineb töötajate vabal liikumisel, võrdsetel võimalustel ning ühiskonna ülespoole ühtlustumise põhimõttel ning ajakohasel, piisaval ja kaasaval sisserändepoliitikal nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil;

26.  palub komisjonil parlamendile selgitada, milliseid konkreetseid meetmeid ta kavatseb võtta, et edendada suurema ja jätkusuutliku majanduskasvu ja tugevdatud konkurentsivõime eesmärke, ning need saavutada;

27.  on veendunud, et iga-aastane majanduskasvu analüüs tervikuna ei ole piisavalt üksikasjalik ega paku vahendeid eesmärkide saavutamiseks;

28.  võtab teadmiseks häiremehhanismi aruande; võtab teadmiseks ELi majanduse sisemise tasakaalutuse järkjärgulise vähenemise; juhib tähelepanu ka välisele tasakaalustamatusele, sh väga suurele väliskaubanduse ülejäägile ning ekspordi turuosa murettekitavale vähenemisele enamikus liikmesriikides;

29.  märgib, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse eesmärk on hoida ära halvasti kavandatud riikliku poliitika negatiivse mõju kandumine teistesse euroala liikmesriikidesse; tunneb muret, et komisjon ei võta tulemustabeli tõlgendamisel piisavalt arvesse asjaolu, et euroala ja sinna kuuluvad liikmesriigid on üksteisest sõltuvad ja avatud majandused;

30.  võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, mille kohaselt olulist makromajanduslikku tasakaalustamatust korrigeeritakse; juhib tähelepanu asjaolule, et selleks, et veelgi tugevdada ELi üldist konkurentsivõimet, peab komisjon vaatama liikmesriigi jooksevkonto defitsiiti ülejäänud euroalaga võrreldes;

31.  on mures, et suurem osa liikmesriike kaotab ülemaailmselt endiselt turuosa ning neil on suur negatiivne rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon; peab kahetsusväärseks, et vaatamata Euroopa Parlamendi korduvatele taotlustele ei ole makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabelisse lisatud veel muid konkurentsivõimet suuresti mõjutavaid olulisi näitajaid, näiteks ühiku kapitalikulusid;

32.  tunneb jätkuvalt muret, et ülemäärast erasektori võlataset ei ole õnnestunud vähendada; toonitab, et see ei ole oluline mitte ainult finantsstabiilsuse seisukohast, vaid piirab ka ELi kasvupotentsiaali;

33.  rõhutab, et ikka veel erakordselt madalad intressimäärad kogu intressikõveral on Euroopa kodanikele murettekitavad eraviisilise säästmise ja pensionikogumise seisukohast;

34.  võtab teadmiseks komisjoni esimese hinnangu, mille komisjon liikmesriikide eelarvekavadele andis; toonitab, et eelarvekavade uurimine aitab parandada mitmepoolset järelevalvet ja jälgida liikmesriikide eelarveolukorda;

35.  tunneb muret, et ainult kaks liikmesriiki saavutasid oma keskpika perspektiivi eesmärgi; kutsub liikmesriike üles jätkama ja vajadusel tugevdama pingutuste tegemist, kuna eesmärki mitte saavutanud liikmesriikides on vajalik majanduskasvu toetav konsolideerimine;

36.  rõhutab, et Euroopa poolaasta ei tohi mitte mingil tingimusel ohustada riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi eesõigusi; rõhutab asjaolu, et ELi ja riikide pädevused peaksid olema selgelt eraldatud ning et liidu tasandil on aruandluskohustus Euroopa Parlamendi ees; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks Euroopa Parlamendi asjakohase ametliku kaasatuse Euroopa poolaasta protsessi kõikides etappides eesmärgiga suurendada otsuste demokraatlikku õiguspärasust;

37.  rõhutab vajadust tugevdada euroala toimimise oluliste elementide (nt Euroopa stabiilsusmehhanism, eurorühma otsused ning finantsabiprogrammide järelevalve ja hinnangud) demokraatlikku vastutust riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi ees; palub komisjonil koostada ja avaldada sisemised järelhinnangud oma soovituste ja kolmikus osalemise kohta;

38.  tuletab meelde, et finantsturgude killustumine väljendub lisaks rahastamisvahendite suuremale maksumusele rahastamisvahendite puuduses, eriti VKEde jaoks, ning et see on paljude liikmesriikide peamine probleem; on seisukohal, et EKP peaks jätkama aktiivsema osa täitmist killustatuse vähendamise eesmärgil, ning on arvamusel, et EIP saab veelgi edendada VKEde rahastamist, ettevõtlust, eksporti ja innovatsiooni, mis on majanduse elavdamiseks hädavajalik;

ELi eelarve

39.  märgib, et 2014. aasta majanduskasvu analüüs erineb väga vähe 2013. aasta analüüsist; väljendab seetõttu veel kord kahetsust, et komisjon ei ole esitanud uusi ettepanekuid selle kohta, milline võib olla ELi eelarve roll majanduskasvu ergutamisel ja töökohtade loomisel, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid;

40.  peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole esitanud parlamendile põhjalikku aruannet 2012. aasta juunis kokkulepitud majanduskasvu ja töökohtade loomise pakti rakendamise kohta;

41.  kutsub komisjoni üles esitama korrapäraselt ajakohastatud tulemustabelit uute programmide rakendamise kohta, mis võimaldab võrrelda liikmesriike, et eelarvepädevad asutused saaksid teha ilmsete suundumuste taustal teadlikumaid otsuseid kulutuste prioriteetide kohta;

42.  rõhutab, et maksekohustuste assigneeringute madal tase ja jäik maksete ülemmäär on ELi eelarve puhul jätkuvalt tõsiseks probleemiks, millel on eriti negatiivsed tagajärjed majanduse elavdamise jaoks, sest hilinenud maksed on kahjulikud eelkõige otseste abisaajate jaoks; rõhutab ka seda, et nimetatud maksete madal tase ELi 2014. aasta eelarves on täielikult vastuolus kaas-seadusandjate poolt kokku lepitud meetmetega, mille eesmärk on tõsta ajutiselt ELi kaasrahastamise määra ühise juhtimise alla kuuluvate ELi programmide puhul liikmesriikides, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsusega; tuletab meelde vajadust tagada eelarve täitmist silmas pidades maksete korrapärane areng, et vältida täitmata kulukohustuste mis tahes ebatavalist ülekandumist 2015. aasta eelarvesse ning kasutada sellega seoses vajaduse korral mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduvaid erinevaid paindlikkusmehhanisme; kavatseb jätkata maksete üldise olukorra põhjalikku jälgimist, eriti seoses väga suure maksete kogusummaga, mida on vaja eelmise mitmeaastase finantsraamistiku programmide lõpuleviimiseks;

43.  väljendab veel kord kahetsust, et liikmesriigid peavad jätkuvalt makseid ELi eelarvesse kohandamisabinõuks nende konsolideerimispüüdlustele, mis omakorda toob kaasa ELi eelarvest tehtavate maksete mahu vähenemise; palub komisjonil liikmesriikide eelarvekavade hindamisel võtta seda korduvalt esinevat ohtlikku suundumust täielikult arvesse ning esitada konkreetseid meetmeid selle peatamiseks;

44.  tuletab meelde oma seisukohta, et liikmesriikide eelarveseisundit saab kergendada uue omavahendite süsteemiga liidu eelarve rahastamiseks, millega vähendatakse rahvamajanduse kogutulust sõltuvaid sissemakseid, võimaldades liikmesriikidel teha teoks konsolideerimispüüdlused, seadmata ohtu ELi rahastamist, et toetada investeerimist majanduse elavdamisse ja reformimeetmetesse; rõhutab seetõttu tähtsust, mida ta omistab uuele omavahendite kõrgetasemelisele rühmale, kes peaks aitama ELi rahastamist põhjalikult reformida;

45.  rõhutab, et tugevam majanduslik koordineerimine peaks olema tihedalt seotud stiimulitel põhineva mehhanismiga; on seisukohal, et täiendavad rahalised vahendid või instrumendid, nagu solidaarsusmehhanism, peaksid olema ELi eelarve lahutamatu osa, kuid seda üle kokkulepitud mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade;

o
o   o

46.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Euroopa Keskpangale.

(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
(2) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
(3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
(4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
(5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.
(8) ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.
(9) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0447.
(11) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0205.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0593.
(13) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0597.


Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta: tööhõive- ja sotsiaalaspektid
PDF 257kWORD 97k
Resolutsioon
Lisa
Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2014. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (2013/2158(INI))
P7_TA(2014)0129A7-0091/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 9,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 145, 148, 152 ja artikli 153 lõiget 5,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28,

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2013. aasta teatist „2014. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2013)0800) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande eelnõu,

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2013. aasta prioriteetide rakendamise kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine” (COM(2013)0690),

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000122/2013 – B7-0524/2013 komisjonile ja parlamendi sellega seotud 21. novembri 2013. aasta resolutsiooni, mis käsitleb komisjoni teatist majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamise kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2010. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa(3),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000120/2012 komisjonile ja sellega seotud parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2010. aasta teatist „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse” (COM(2010)0682) ning sellel põhinevat Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni(5),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758) ning sellel põhinevat Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni(6),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni sotsiaalinvesteeringute kokkuleppe kohta vastuseks kriisile(7),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” (COM(2013)0083),

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000057/2013 – B7-0207/2013 komisjonile ja sellega seotud Euroopa Parlamendi 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” kohta(8),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(9),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A7-0091/2014),

A.  arvestades, et arvnäitajate kohaselt lõppes majanduslangus euroalal 2013. aasta teises kvartalis, kuid aastane majanduskasv euroalal jääb käesoleval aastal nõrgaks ning tööpuudus on ikka veel väga kõrge; arvestades, et jätkusuutlikku majanduskasvu tuleb märkimisväärselt tugevdada, et seda saaks pidada pikaaegseks taastumiseks, ja luua juurde vajalikku jõudu, mis vabastaks ELi sotsiaal-majanduslikest probleemidest;

B.  arvestades, et tööpuudus ELis on jõudnud muret tegeva arvuni – 26,6 miljonit, kusjuures pikaaegne tööpuudus on tõusnud enamikus liikmesriikides ja jõudnud ELis tervikuna kõigi aegade kõrgeima tasemeni; arvestades, et tööhõive langus on olnud ilmsem nendes riikides, kes on pidanud eelarvet oluliselt muutma;

C.  arvestades, et noorte tööpuuduse määrad on jõudnud enneolematu tasemeni, olles ELis tervikuna keskmiselt 23%, ning mõnes liikmesriigis on tööpuuduse määr 16–25aastaste noorte seas üle 50%; arvestades, et tööturu olukord on eriti kriitiline noorte jaoks – sõltumata nende haridustasemest –, kes sageli jäävad töötuks või töötavad ebakindlate töölepingutega, tasustamata praktikakohtadel või emigreeruvad; arvestades, et 2011. aastal oli noorte tööturust taandumise tõttu liikmesriikide majanduslik kahju 153 miljardit eurot, mis vastab 1,2%-le ELi SKPst; arvestades, et tööturu reguleerimise liigse jäikuse tõttu puudub mitmes liikmesriigis paindlikkus tõhusalt leevendada šokke; arvestades, et praegused tööturgu käsitlevad õigusaktid kaitsevad ebaproportsionaalselt n-ö omainimesi ja avaldavad ebasoodsat mõju noorte kaasamisele tööturul;

D.  arvestades, et see on olnud viimase 100 aasta sügavaim ja pikaajalisim majanduslangus, kuid katastroof hoiti ära ja kriisi tagajärjed jaotati mitmele aastale, isegi aastakümnele; arvestades, et need tagajärjed hõlmavad asjaolu, et pikaajaline tööpuudus suureneb jätkuvalt, mille võimalikuks tagajärjeks on struktuurne tööpuudus; arvestades, et tööturu killustumine suureneb jätkuvalt, leibkondade keskmine sissetulek langeb mitmes liikmesriigis ning näitajad osutavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, sealhulgas töölkäivate inimeste vaesuse kõrgemate tasemete ja sügavamate vormide suundumusele;

E.  arvestades, et Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) juhtis hiljuti tähelepanu sellele, et maksustamist on võimalik paremini ja järk-järgult teostada, mis võib aidata ELis ebavõrdsust vähendada; arvestades, et maksukoormus tuleb nihutada tööjõult muudele jätkusuutliku maksustamise vormidele, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning selle kaudu lisatulude saamist ning suurendada konsolideerimispüüdluste õiguspärasust;

F.  arvestades, et kriisi mõju tagajärg on pretsedenditu ja kasvav lõhe toodangu ja tööhõive osas kesksete ja äärepoolsete riikide vahel; arvestades, et keskuse–perifeeria lõhe tööpuuduse määra puhul jõudis 2012. aastal 10 protsendipunktini võrreldes üksnes 3,5 protsendipunktiga 2000. aastal; arvestades, et prognooside kohaselt jõuab see lahknemine tipptasemeni käesoleval aastal;

G.  arvestades, et vaja on järgida kasvusõbralikku ja eristuvat eelarve konsolideerimist, tagamaks heaoluriigi ja riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus;

H.  arvestades, et majandusliku olukorra parandamist tuleks seega võtta kui julgustust jätkata jõupingutusi sihikindlalt, keskenduda kasvule ja tööhõivele, et pidada sammu konkurentsivõime parandamise reformikavadega ja kindlustada kestev taastumine;

I.  arvestades, et süstemaatilised vead komisjoni majandusprognoosides majanduskasvu ja tööpuuduse kohta viimastel aastatel näitavad vajadust diagnoosi ja strateegiat muuta, et kriis lõpetada; arvestades, et eelarve konsolideerimise tempo on aeglustunud; arvestades, et töökohtade loomine euroalas on endiselt väga nõrk; arvestades, et Eurostati andmetel on euroala inflatsioon EKP eesmärkidest madalam;

J.  arvestades, et demograafilised arengud avaldavad survet riikide eelarvetele ja pensionisüsteemidele; arvestades, et keskmine eeldatav eluiga tõuseb jätkuvalt;

K.  arvestades, et oodatava eluea koefitsienti on vaja arvesse võtta, selleks et tagada pensionisüsteemide jätkusuutlikkus;

L.  arvestades, et keskendumine kiirusele ja intensiivsusele struktuurireformide elluviimisel on olnud liikmesriikide vahel ebaühtlane, olles palju nõudlikum äärepoolsete riikide kui keskse asukohaga riikide jaoks; arvestades, et kõikidel liikmesriikidel peaks olema sama tõukejõud ja kohustus vajalike struktuurireformide tegemisel, et soodustada jätkusuutlikku ja tasakaalustatud majanduskasvu ja töökohtade loomist kõnealuses piirkonnas;

M.  arvestades, et kõik liikmesriigid peavad oma tootlust ja konkurentsivõimet parandama ning et euroala praegune suurim probleem on kasvav sotsiaal-majanduslik lõhe liikmesriikide vahel; arvestades, et kõigi liikmesriikide huvides on tagada, et tööhõive- ja sotsiaalprobleeme käsitletakse õigeaegselt ja tõhusalt, et vältida majandusolukorra halvenemist;

N.  arvestades, et investeeringud haridusse ja koolitusse, teadusuuringutesse ning innovatsiooni – st peamistesse majanduskasvu ja töökohtade loomise valdkondadesse – on ELis ikka veel madalamad kui tema peamistel majanduspartneritel ja konkurentidel mujal maailmas; arvestades, et produktiivsed investeeringud nendesse valdkondadesse on väga olulised, et kriisist jätkusuutlikul viisil väljuda;

O.  arvestades, et ettevõtjate toetamine peaks olema liikmesriikide jaoks esmatähtis;

P.  arvestades, et tsükliliste šokkide leevendamiseks on vajalik ühtne poliitikameetmestik, mis ühendab makromajanduslikke poliitikasuundi, struktuuripoliitikat, usaldusväärseid tööjõuturu institutsioone, killustamata tööturge, kollektiivläbirääkimisi ja hästi varustatud hoolekandesüsteeme; arvestades, et tsükliliste šokkide leevendamiseks on samuti tähtis sellise süsteemi olemasolu, mis põhineb töötajate kiirel tööturule taasintegreerimisel ja turvalisel paindlikkusel põhinevatel kõrvalmeetmetel;

Q.  arvestades, et vaesuse tase on tõusnud alates 2007. aastast ning 24,2% ELi elanikkonnast ohustab praegu vaesus või sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et sotsiaalkaitse kulutused on vähenenud peaaegu kõigis liikmesriikides ning sotsiaalkaitsekomitee hoiatab, et suurenev arv inimesi on sissetulekute nappuse, laste vaesuse, rahuldamata ravivajaduste, tõsise materiaalse puuduse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus;

R.  arvestades, et EL ei saavuta peaaegu ühtegi strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidest, ning arvestades, et edusammud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel liikmesriikides valmistavad pettumust; arvestades, et 2013. aasta riiklike reformiprogrammidega võetud kohustused on ebapiisavad selleks, et saavutada enamikku ELi tasandi eesmärkidest;

S.  arvestades, et on vaja tugevdada kõigi Euroopa poolaasta osaliste demokraatlikku aruandekohustust, omanditunnet ja õiguspärasust; arvestades, et Euroopa Parlamendi nõuetekohane kaasamine on selle protsessi väga tähtis osa; arvestades, et liikmesriikide parlamendid on omandatud õiguste esindajad ja tagajad ning kodanike poolt delegeeritud; arvestades, et Euroopa poolaasta peaks täielikult austama liikmesriikide parlamentide õigusi;

T.  arvestades, et puudub kord, mis tagaks, et Euroopa Ülemkogu tunnustaks Euroopa Parlamendi seisukohti enne komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi ettepanekute prioriteetide vastuvõtmist;

U.  arvestades, et 20.–22. jaanuaril 2014 korraldas Euroopa Parlament Euroopa parlamentaarse nädala raames kõrgetasemelise kohtumise liikmesriikide parlamendiliikmetega, et arutada 2014. aasta majanduskasvu analüüsi, sealhulgas selle tööhõive- ja sotsiaalaspekte;

Sotsiaalsed näitajad

1.  väljendab heameelt selle üle, et käesoleval aastal hõlmab iga-aastasele majanduskasvu analüüsile lisatud ühise tööhõivearuande eelnõu esimest korda tööhõive- ja sotsiaalpoliitika tulemustabelit, mis aitab tugevdada tööhõive ja sotsiaalsete arengute järelevalvet osana makromajanduslikust järelevalvest Euroopa poolaasta raames; leiab, et sellega mõjutatakse Euroopa poolaasta poliitilisi suuniseid, et tugevdada majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet, mis on nii soovitav kui ka vajalik selleks, et kriisiga tegeleda ja vältida tõsiseid sotsiaal-majanduslikke lõhesid euroalal, tõhustades nii euroala jätkusuutlikkust; väljendab sügavat muret Euroopa Parlamendi piiratud osaluse pärast Euroopa poolaastas; taunib asjaolu, et komisjon ja nõukogu on teinud väheseid edusamme majanduspoliitika suuniste demokraatliku kontrolli tugevdamisel; on arvamusel, et kehtivate aluslepingute alusel lubab ELi toimimise lepingu artikkel 136 nõukogul komisjonipoolse soovituse alusel ja ainult nende liikmesriikide toetushäältega, kes kasutavad rahaühikuna eurot, võtta vastu siduvaid majanduspoliitilisi soovitusi euroala riikide jaoks Euroopa poolaasta raames; rõhutab, et tõukemehhanism tagaks majanduspoliitika kooskõlastamise siduva iseloomu; nõuab institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimist, selleks et kaasata Euroopa Parlament iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majandus- ja tööhõivepoliitika alaste suuniste kavandamisse ja heakskiitmisesse;

2.  rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020” raamistiku sotsiaalsed ja majanduslikud prioriteedid on omavahel tihedalt seotud; usub, et majanduslikku jätkusuutlikkust ja makromajanduslikku tasakaalu ei ole võimalik saavutada – ei keskpika ega ka pika aja jooksul – ilma majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme täiustamise ja kaitsmiseta; leiab, et liidu sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid on ühe medali kaks külge ning et mõlemal on oluline roll ELi arengus;

3.  märgib siiski, et kõnealuseid näitajaid ei ole tehtud kohustuslikuks, erinevalt makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabelist; palub komisjonil ja liikmesriikidel ELi kasvava sotsiaalse ja tööhõivealase tasakaalustamatuse taustal käesolevat olukorda hinnata;

4.  peab kahetsusväärseks, et tööhõivealased ja sotsiaalsed näitajad, mille komisjon on välja pakkunud, on ebapiisavad selleks, et hõlmata liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalolukorda kõikehaaravalt; nõuab, et tulemustabel sisaldaks täiendavaid näitajaid, eriti laste vaesuse taset, juurdepääsu tervishoiuteenustele, kodutust ja inimväärse töö indeksit, et sotsiaalolukorda liikmesriikides saaks nõuetekohaselt hinnata; usub, et näitajaid tuleks pärast parlamendiga konsulteerimist regulaarselt läbi vaadata; juhib tähelepanu asjaolule, et puudub kord, mis tagaks, et Euroopa Ülemkogu tunnustaks Euroopa Parlamendi seisukohti enne komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi ettepanekute prioriteetide vastuvõtmist;

Eurorühma tööhõive- ja sotsiaalministrite kohtumised

5.  rõhutab vajaduse korral eurorühma tööhõive- ja sotsiaalministrite tasandil kohtumiste korraldamise tähtsust enne euroala tippkohtumisi; usub, et ühiskohtumised nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused) ning nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused) vahelise ühtse seisukoha saavutamiseks on samaväärselt olulised, millega tagatakse, et euroala asutuste aruteludes ja otsustes tegeletakse täieulatuslikumalt sotsiaal- ja tööhõiveprobleemidega ning täiendatakse euroala riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisi;

Vajadus uuesti stimuleerida sisenõudlust ja luua kvaliteetseid töökohti tootlike investeeringute ja suurendatud tootlikkuse abil

Pakt investeeringute ja tootlikkuse suurendamiseks ELis

6.  juhib tähelepanu sellele, et kuigi struktuurireformid võivad kanda vilja keskpikas ja pikas plaanis, nõuab vajadus stimuleerida ELi sisenõudlust seda, et komisjon ja nõukogu suurendaksid investeerimist, et säilitada majanduskasv ja kvaliteetsed töökohad lühikeses perspektiivis ning suurendada potentsiaali keskpikas plaanis; märgib, et peaeesmärgid on juba määratletud strateegias „Euroopa 2020” ning 2012. aasta juunis kokku lepitud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes, kuid rahastamist tuleb suurendada; julgustab seetõttu liikmesriike looma investeerimispaketi, et saavutada märkimisväärne lühiajaline majandusliku olukorra ja tööturgude olukorra paranemine liikmesriikides, nagu põhjendati parlamendi 11. septembri 2013. aasta resolutsioonis noorte tööpuuduse vastase võitluse ja võimalike väljapääsuteede kohta(10);

7.  rõhutab, et ELi konkurentsivõimet suurendatakse peamiselt tootlikkust suurendavate investeeringutega haridusse, teadus- ja arendustegevusse, pidevasse innovatsiooni, täiendavasse digitaliseerimisse ja pilveteenustesse; leiab, et need on tõukejõud, mis muudaksid ELi eelistatud sihtpunktiks ülemaailmsete ettevõtete jaoks, kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksportijaks ja kvaliteetsete töökohtade pakkujaks;

8.  väljendab muret selle pärast, et enam kui 20 liikmesriiki on vähendanud kulutusi haridusse suhtarvudes (protsendina SKPst), ohustades seega oma majanduskasvu ning konkurentsivõimet, samuti ebakõla tööjõu vajaduste ja töötajate tegeliku kvalifikatsiooni vahel; juhib tähelepanu asjaolule, et selliste investeeringute vähendamine suurendab ELi struktuurilist nõrkust, arvestades kasvavat vajadust oskustööliste järele ja tõsiasja, et mitmes liikmesriigis on praegu suur osa tööjõust madala kvalifikatsiooniga; hoiatab, et Eurostati andmetel oli 2011. aastal EL 27-s peaaegu pool lastest, kelle vanematel oli madal haridustase, vaesuse ohus, võrreldes 22% lastega, kes elasid koos vanematega, kelle haridustase oli keskmine, ja 7% lastega, kelle vanematel oli kõrgharidus; kõige suuremad erinevused leidis Eurostat Rumeenias (78% madala haridustasemega leibkondade lastest võrreldes 2% kõrgharidusega leibkondadega), Tšehhi Vabariigis (76% ja 5%), Slovakkias (77% ja 7%), Bulgaarias (71% ja 2%) ning Ungaris (68% ja 3%);

9.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et 2014. aasta iga-aastases majanduskasvu analüüsis kutsub komisjon liikmesriike üles kaitsma või edendama pikaajalisi investeeringuid haridusse, teadustöösse ja innovatsiooni, energia- ja kliimameetmetesse; leiab, et see on siiski ebapiisav, et niigi piiratud eelarvega liikmesriigid suudaksid seda eesmärki saavutada; palub komisjonil kehtestada kava, mis aitab nendel liikmesriikidel teha vajalikke tootlikke investeeringuid, näiteks haridusse ning teadus- ja arendustegevusse, võttes arvesse nende sektorite potentsiaali luua majanduskasvu ja töökohti;

Euroopa rahalised vahendid

10.  juhib tähelepanu sellele, et rangete eelarvepiirangute ja erasektoris vähenenud laenuandmisvõime ajal kujutavad Euroopa rahalised vahendid liikmesriikide jaoks väga olulist hooba majanduse stimuleerimiseks ning strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks;

11.  leiab, et ühtekuuluvuspoliitika on väga oluline selleks, et aidata vähendada sisemisi konkurentsi lahknevusi ja struktuurilist tasakaalustamatust; palub komisjonil kiiremas korras ümber kavandada kulutamata struktuurilised rahastamisvahendid noorte tööhõiveprogrammide ja VKEde kasuks; palub komisjonil leida erilahendused neile riikidele, kus on väga kõrge tööpuuduse tase ja kes kaasrahastamise probleemide tõttu on sunnitud pöörduma tagasi ELi rahastamise juurde;

12.  palub komisjonil kohaldada eeljaotuse põhimõtet kõigi rahaliste vahendite suhtes, mis on vajalikud kriisist taastumiseks, näiteks Euroopa Sotsiaalfond ajavahemikuks 2014–2020, jälgides samas hoolikalt eeljaotuse soovimatut mõju, nagu automaatne kohustustest vabastamise oht ja makseprofiilide mõjutamine, neile liikmesriikidele, kus on kõrgeim töötuse tase ja käib ulatuslik eelarve konsolideerimise protsess, eriti seoses programmidega majanduskasvu, tööhõive ja strateegiliste investeeringute suurendamiseks;

13.  leiab, et vähemalt 25% riiklikest ühtekuuluvusfondidest tuleks kasutada konkreetsete programmide jaoks Euroopa Sotsiaalfondi alusel nendes liikmesriikides, kus on kõrgeim töötuse ja vaesuse tase;

Kvaliteetsed töökohad ja inimväärsed palgad eesmärgiga suurendada tootlikkust

14.  nõuab kohanemisvõimelisemaid ja paindlikumaid tööturge, mis on võimelised kohanema majandusolukorra häiretega, põhjustamata koondamisi ja palkade liigset korrigeerimist; tuletab meelde, et paljude ELi töötajate ostujõud on tugevalt nõrgenenud, leibkondade sissetulek on vähenenud ja sisenõudlus on alla surutud, suurendades veelgi tööpuudust ja sotsiaalset tõrjutust, eriti nendes liikmesriikides, mida kriis on tabanud kõige rängemini; juhib tähelepanu sellele, et tööjõukulude vähendamine, mis mõjutab otseselt palkasid/töötasusid, ei saa olla ainukene konkurentsivõime taastamise viis; märgib, et 2014. aasta iga-aastast majanduskasvu analüüsi käsitlevas teatises rõhutatakse, et tuumikriigid, kellel on vajalikku manööverdamisruumi, võiksid ühe kulutuste suurendamise viisina tõsta palkasid; nõuab, et soovitused oleksid kõrgete eesmärkidega, et edendada tasakaalustatumat majanduskasvu ja töökohtade loomist euroalas;

15.  märgib, et komisjon juhib oma 2014. aasta ühise tööhõivearuande eelnõus tähelepanu sellele, et tööjõu ühikukulude vähendamine ja palkade mõõdukamaks muutmine on täiendanud hindade arenguid, osalt samaaegse kaudsete maksude ja jäikade hindade tõstmise tõttu;

16.  märgib, et inimväärsed palgad on olulised mitte ainult ühiskonna sotsiaalse ühtekuuluvuse ja õigluse seisukohast, vaid ka tugeva majanduse säilitamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kooskõlas nende asjaomaste pädevusaladega ettepanekuid meetmete kohta