Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 26. veebruar 2014 - Strasbourg
Ühtekuuluvuspoliitika
 Äärepoolseimate piirkondade potentsiaali optimeerimine
 Liidu rahanduse hindamine
 Poliitiline dialoog ja koostööleping Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahel, välja arvatud selle artikli 49 lõike 3 osas ***
 Poliitiline dialoog ja koostööleping EÜ ning Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahel seoses selle artikli 49 lõikega 3 ***
 Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *
 Ühine käibemaksusüsteem *
 Otsuse 2009/831/EÜ kohaldamisaja muutmine *
 Otsuse 2004/162/EÜ muutmine seoses selle kohaldamisega Mayotte'i suhtes alates 1. jaanuarist 2014 *
 EÜ ja Indoneesia vaheline laiahaardeline partnerluse ja koostöö raamleping, välja arvatud tagasivõtmisega seotud küsimused
 EÜ ja Indoneesia Vabariigi vaheline laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamleping, välja arvatud tagasivõtmisega seotud küsimused ***
 EÜ ja Indoneesia vaheline laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamleping seoses tagasivõtmisega seotud küsimustega ***
 ELi ja Türgi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtuleping ***
 Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 147 kohaldamise pikendamine parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni
 Parlamendi kodukorra artikli 166 (lõpphääletus) ja artikli 195 (komisjonis toimuvad hääletused) lõike 3 muutmine
 Ühtne Euroopa raudteepiirkond ***I
 Raudtee-reisijateveoteenuste siseturg ***I
 Raudteesüsteemi koostalitlus ***I
 Raudteeohutus ***I
 Euroopa Liidu Raudteeamet ***I
 Raudtee-ettevõtjate finantskohustuste ja soodustuste tasendamine ***I
 Tsiviillennunduses toimunud, lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamine ***I
 Sõidukisisese eCall-süsteemi kasutuselevõtmine ***I
 Kindlustusvahendus ***I
 Liidu kolmas programm tervishoiu valdkonnas (2014−2020) ***I
 Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud ***I
 Avaliku sektori asutuste veebisaitide käideldavus ***I
 Euroopa ühine müügiõigus ***I
 Tubaka ja seonduvate toodete tootmine, esitlemine ja müük ***I
 Euroopa majanduse pikaajaline rahastamine
 Seksuaalne ärakasutamine ja prostitutsioon ning nende mõju soolisele võrdõiguslikkusele
 Arengu edendamine vastutustundlike äritavade rakendamise abil

Ühtekuuluvuspoliitika
PDF 224kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta resolutsioon, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni seitsmendat ja kaheksandat eduaruannet ELi ühtekuuluvuspoliitika kohta ja 2013. aasta strateegilist aruannet programmide rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2013 (2013/2008(INI))
P7_TA(2014)0132A7-0081/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2011. aasta aruannet „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev seitsmes eduaruanne” (COM(2011)0776) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEC(2011)1372),

–  võttes arvesse komisjoni 26. juuni 2013. aasta aruannet „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev kaheksas eduaruanne. Kriisi piirkondlik ja linnamõõde” (COM(2013)0463) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2013)0232),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2013. aasta aruannet „Ühtekuuluvuspoliitika: 2013. aasta strateegiline aruanne programmide rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2013” (COM(2013)0210) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2013)0129),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006 (COM(2011)0615),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja reaalmajandusse investeerimise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 7. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ELi ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika kohta pärast 2013. aastat(2),

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta Lissaboni strateegia ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse(3),

–  võttes arvesse komisjoni 6. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (COM(2011)0614),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee neljandat järelevalvearuannet strateegia „Euroopa 2020” kohta (Regioonide Komitee, oktoober 2013),

–  võttes arvesse komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ühisdokumenti „ELi ühtekuuluvuspoliitika aitab kaasa Euroopa tööhõivele ja majanduskasvule”, juuli 2013,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi avaldatud uuringut „Ühtekuuluvuspoliitika pärast 2013. aastat: seadusandlike ettepanekute kriitiline hindamine”, juuni 2012,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0081/2014),

A.  arvestades, et empiirilised tõendid näitavad, et majandus-, finants- ja sotsiaalkriis on lähenemisprotsessi peatanud või selle isegi vastassuunda pööranud, süvendades seega piirkondadevahelisi erinevusi ja lõpetades pika ajavahemiku, mille jooksul piirkondlikud erinevused seoses SKPga elaniku kohta ja tööpuudus ELis pidevalt vähenesid, ning avaldades samas rängemat mõju liidu nõrgematele piirkondadele;

B.  arvestades, et nii liikmesriikidel kui ka ELil napib avaliku sektori vahendeid ja need on üha suurema surve all, samal ajal kui kriis ja sellele järgnev majanduslangus ning mitmete liikmesriikide võlakriis on sundinud liikmesriike lõpuks rakendama vajalikke ja tähtsaid struktuurireforme, et aidata kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele, mille tagajärjeks on mõnikord struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise kärpimine;

C.  arvestades, et eelarve konsolideerimise poliitika on suurendanud ühtekuuluvuspoliitika rolli ja tähtsust avaliku sektori investeeringute allikana eelkõige piirkondlikul tasandil, sest selle poliitikavaldkonna vahendid moodustavad rohkem kui poole kõigist avaliku sektori investeeringutest paljudes liikmesriikides ja piirkondades;

D.  arvestades, et kriis mõjutab negatiivselt kõiki Euroopa piirkondi ja linnu, mis suurendab ühtekuuluvuspoliitika rahastamise tähtsust ka ülemineku- ja arenenud piirkondades;

E.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse panustamisel on väga tugev piirkondlik mõõde, mida tuleks arvesse võtta ELi ühtekuuluvuspoliitika ja muu investeerimispoliitika valdkonna järgmise põlvkonna programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel;

F.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika põhirõhk on siiani olnud eesmärkide kindlaksmääramise ja järelevalve ning nende saavutamise hindamise asemel pigem vahendite ärakasutamisel, samal ajal kui järelevalve- ja hindamissüsteemid ei ole suutnud saavutada täielikult oma eesmärki täiustada erinevate eesmärkide kindlaksmääramist kohalike, piirkondlike ja piirkondadevaheliste omaduste, iseärasuste ja vajaduste alusel;

G.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika on jätkuvalt ELi avaliku rahastamise põhiallikas järgmises mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020, ja arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika uues raamistikus rõhutatakse peamiselt vajadust koondada piirkonna ja kohaliku tasandi investeeringud sellistesse olulistesse valdkondadesse nagu töökohtade loomine, VKEd, tööhõive (eriti noorte tööhõive), tööjõu liikuvus, koolitus ja haridus, teadusuuringud ja innovatsioon, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, säästev transport ja pudelikaelade kaotamine, säästev energeetika, keskkond, avaliku sektori asutuste institutsionaalse võimekuse suurendamine ja tõhus avalik haldus, linnakeskkonna arendamine ja linnad;

H.  arvestades, et vajaduse tõttu saavutada rohkem väiksemate vahenditega on lisatud uude ühtekuuluvuspoliitika raamistikku (ühissätete määrus(4)) arukas spetsialiseerumine, et piirkonnad läheneksid majandusarengule strateegiliselt ja vähem killustatult teadusuuringute ja innovatsiooni sihtotstarbelise toetamise kaudu;

I.  arvestades, et partnerlus ja mitmetasandiline juhtimine on horisontaalsed üldpõhimõtted, pidades silmas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia rakendamist ühtekuuluvuspoliitika järgmises õigusraamistikus;

J.  arvestades, et 2007.–2013. aasta programmi ajal tehtud hindamistes ei käsitletud kogu hindamistsüklit, sh tõhusust, tulemuslikkust ja mõju;

K.  arvestades, et vahendite kasutamise määr liikmesriikides on umbes 50% ja perioodi viimasel aastal umbes 30%;

L.  arvestades, et VKEdel on raskusi pangandussektorilt rahastamise saamisel;

Rakendamisega seotud üldised probleemid praegusel programmitöö perioodil

1.  tunneb heameelt seitsmenda ja kaheksanda eduaruande ja 2013. aasta strateegilise aruande üle ning palub komisjonil, kes käivitab praegu perioodi 2007–2013 järelhindamist, ja liikmesriikidel tagada, et järelevalve ja hindamine põhineb usaldusväärsetel andmetel, selle käigus kontrollitakse tegevuse tulemuslikkust, tõhusust ja mõju ning järelhindamine lõpetatakse 2015. aasta lõpuks, nagu on sätestatud varasemas üldmääruses, et sellest saaks teha selged järeldused järgmise programmitöö perioodi rakendamiseks;

2.  on seisukohal, et eelarve konsolideerimise poliitikast üksi ei piisa, et toetada majanduskasvu ning edendada kvaliteetseid ja püsivaid töökohti loovaid investeeringuid, vaid vaja on ka meetmeid, mis toetavad majandust ja ergutavad veel ebakindlat ja vaevumärgatavat edasiminekut majanduse elavdamiseks;

3.  palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada investeeringuid ettevõtlusesse, ettevõtluse alustamisse ja FIEna tegutsemisse, mille abil luuakse uusi töökohti eelkõige seetõttu, et VKEd ja mikroettevõtjad moodustavad üle kahe kolmandiku ELi erasektori töökohtadest; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata piirkondlikule ja kohalikule tasandile; leiab lisaks, et investeeringud sotsiaalsetesse ettevõtetesse ja sotsiaalsesse ettevõtlusesse pakuvad head lisavõimalust nende sotsiaalsete vajaduste täitmiseks, mida ei rahuldata avalike hüvede ja teenustega;

4.  väljendab muret selle pärast, et majanduskriisi tõttu on strateegia „Euroopa 2020” nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud avaliku sektori vahendid ebapiisavad eelkõige piirkondlikul tasandil; samuti peab murettekitavaks asjaolu, et suur hulk vähemarenenud liikmesriike ja piirkondi sõltuvad suurel määral ühtekuuluvuspoliitika vahenditest; on seisukohal, et enne mis tahes otsuste tegemist võimalike makromajanduslike sanktsioonide kohta tuleks hoolikalt arvesse võtta teatavate liikmesriikide arengu väga suurt sõltuvust ühtekuuluvusvahenditest;

5.  on veendunud, et kuigi kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud vahendid on kohapealsete vajadustega võrreldes suhteliselt väikesed, võivad need siiski saada majanduskasvu edendava poliitika tähtsateks hoobadeks ELi eelarve ja riikide eelarvete suurema tõhususe ja koostoime tagamisega;

6.  on seisukohal, et tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega ning vaatamata vajadusele keskenduda sektoritele, millel on pikaajaline töökohtade loomise ja innovatsioonipotentsiaal, on oluline võtta arvesse paljude vähem arenenud piirkondade suurt vajadust investeeringute järele infrastruktuuriprojektidesse sellistes põhisektorites nagu transport, telekommunikatsioon ja säästev energeetika;

7.  on veendunud, et vaatamata tõenditele selle kohta, et kohalikud ja piirkondlikud ametivõimud osalevad partnerluslepingute ettevalmistamises, tuleb võtta edasisi meetmeid, et tugevdada ühtekuuluvuspoliitika, strateegia „Euroopa 2020” ja Euroopa poolaasta juhtimissüsteemi territoriaalset mõõdet, tagades ühelt poolt eri juhtimistasandite tegeliku dialoogi ja omavahelise täiendatavuse ning teiselt poolt nendel tasandil kehtestatud prioriteetide kooskõla riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kindlaksmääratud vajaduste ja iseärasustega; rõhutab sellega seoses, et oluline on tagada kohalike omavalitsusüksuste ja piirkondade osalemine riiklike strateegiate kehtestamises ning konkreetsete probleemide ja ülesannete kindlakstegemisel, hoidudes samas halduskoormuse suurendamisest;

8.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika on parim vahend, andmaks strateegiale „Euroopa 2020” vajalikku territoriaalset mõõdet, mida on vaja, et tegelda väga oluliste majanduskasvu erinevustega liidus ja liikmesriikides ning tagada, et kasvupotentsiaal kasutatakse ära ka liidu äärepoolseimates ja kõige hõredamalt asustatud piirkondades, ning tegelda asjaoluga, et institutsioonide suutlikkuse erinevuste tõttu ei saa eri piirkonnad kehtestatud eesmärke ühtemoodi võrdlusalusena kasutada;

Tähelepanu tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele

9.  väljendab erilist muret selle pärast, et kriisi tagajärjel on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, materiaalses puuduses, halvenenud keskkonna- ja kehvades elamistingimustes elava, väga madala tööhõivega ning tõrjutusest ja energiapuudusest ohustatud elanikkonna osakaal märkimisväärselt suurenenud enamasti ühtekuuluvuspiirkondades ja -linnades, eelkõige pealinnade ümbruses, mida näitajate põhjal loetakse arenenud piirkondadeks, ning samas puudutavad need probleemid eriti naisi, üksikvanemaga perekondi, suurte, vähemalt nelja lapsega peresid, (eelkõige puudega perekonnaliikme) hooldajaid, marginaliseeritud elanikkonnarühma liikmeid või pensionieale lähenevaid vanemaealisi, kellele võrdsed võimalused on raskesti kättesaadavad;

10.  on seisukohal, et nendele probleemidele, mis õõnestavad tugevalt piirkondadevahelist ühtekuuluvust ning võivad ohustada liidu konkurentsivõimet keskpikas ja pikas perspektiivis, tuleb leida kiiresti lahendus sellistele poliitikavaldkondadele keskendumisega, mis tagavad eeskätt noortele jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive ning sotsiaalse kaasamise, suurendades sellega seose VKEde rolli olulisust, vähendades killustatust ja soodustades töökohavahetust, keskendudes pikaajaliste töötute kutsealase ümberõppe programmidele, kasutades ära ametialast tegevust lõpetavate isikute kogemusi ning edendades nii naiste kui ka meeste ühesugust majanduslikku sõltumatust; peab samuti oluliseks edendada füüsilist juurdepääsetavust ning teabe- ja sidevahendite kättesaadavust, mille rakendamist tuleb hinnata usaldusväärsete, objektiivsete ja võrreldavate arvnäitajate alusel ja demograafilisi probleeme arvesse võttes;

11.  rõhutab Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) olulist rolli, et vähendada inimkapitali erinevusi piirkonniti ja aidata suurendada tööhõivemäära, sest see fond annab samal ajal koos Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF) panuse osade liidu praeguste põhiprioriteetide täitmisesse, näiteks noorte tööhõive ja tööturu elavdamisse, jätkusuutliku majanduse ja majanduskasvu edendamisse, kooli poolelijätnute arvu vähendamisse ning võitlusesse vaesuse, diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutusega; rõhutab seepärast, et vaja on usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte rangemat kohaldamist eelkõige ESFi tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse osas, ning palub komisjonil põhjalikult analüüsida ESFi üldist ja tegelikku mõju töötuse määrale ja töökohtade loomisele;

12.  tõdeb, et suur osa ESFi vahenditest jaotatakse eesmärgiga luua rohkem ja paremaid töökohti, toetada ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sh puuetega inimeste lõimimist ja kaasamist ning arendada kõigile kättesaadavat kaasavat ühiskonda; rõhutab siiski, et kriisi ajal tuleks rohkem tähelepanu pöörata ESFi eesmärgile võidelda tõhusalt kohaliku ja piirkondliku ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutusega, et võimaldada tööturule pääsemist kõige haavatavamatele rühmadele, eelkõige noortele, ja toetada naiste naasmist tööturule soolise segregatsiooni vähendamise abil;

13.  märgib, et koolist väljalangenute suur arv mõnedes piirkondades ületab suuresti eesmärgipärast 10 protsenti ja et koolist väljalangenutele tuleb pakkuda nende vajadustele vastavaid haridus-, koolitus- või töövõimalusi; osutab sellega seoses, kui tähtis on noortegarantii koolist väljalangenutele; rõhutab, et koolist väljalangenute arvu vähendamiseks on oluline kaasav haridussüsteem, mis pakub võrdseid võimalusi kõigile noortele; rõhutab, et seetõttu tuleb leida lahendused kõnealuste madala kvalifikatsiooniga noorte tööturule integreerimiseks ning pakkuda takistusteta, kättesaadavat ja kvaliteetset kutseharidust ja koolitust töökohal, et aidata neil omandada kogemusi, sest puuduv kvalifikatsioon võib suurendada töötuseohtu, mis omakorda suurendab vaesuseohtu ning põhjustab paljusid sotsiaalseid probleeme, mis on seotud tõrjutuse, võõrandumise ja ebaõnnestumisega iseseisva elu loomisel; osutab asjaolule, et ESFi toetus on seega väga vajalik, et aidata noortel püsida koolis ning omandada tööks ja karjääriks vajalik vastav kvalifikatsioon ning et tagada parem juurdepääs kvaliteetsele haridusele eriprojektide abil, mis on mõeldud ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse ja vähemustesse kuuluvatele lastele, puuetega isikud kaasa arvatud; kutsub liikmesriike üles julgustama asjakohase kutse- ja tööalase koolituse korraldamist neile, kellel sellest abi on;

14.  rõhutab, et noorte tööhõive sõltub suuresti üldisest majanduslikust olukorrast ning seetõttu on väga oluline toetada, juhendada ja jälgida noori üleminekul koolist tööellu; on seisukohal, et komisjon võiks seetõttu viia mis tahes selle valdkonna tulevased poliitilised ettepanekud kooskõlla juhtalgatusega „Noorte liikuvus” ja noortele pakutavate võimaluste algatusega;

15.  rõhutab, et mõnedes piirkondades on tööhõivemäär endiselt alla 60% ja mõnes piirkonnas on mahajäämus oma riiklikest eesmärkidest koguni 20–25%, mis on eriti ebasoodne noortele, naistele, eakamatele, hooldajatele ja puuetega inimestele; rõhutab, et teatavatel kriisimeetmetel on olnud kahjulik mõju ühtekuuluvusele ja need on oluliselt suurendanud ebavõrdsust ELis; rõhutab, et kõrge riskiga rühmade tööhõive või neile töökohtade loomine nõuab sihipäraseid meetmeid töökohtade ja koolitusvõimaluste loomiseks ning töökohtade säilitamiseks; rõhutab, et teatud kõrvalistes omavalitsusüksustes elatakse juba mitmendat põlvkonda järjest tööpuuduses, mis ohustab eelkõige marginaliseeritud elanikkonnarühmi;

16.  juhib tähelepanu asjaolule, et tööhõivemäär on tunduvalt madalam strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgist, mis on vähemalt 75% 20–64-aastaste seas aastaks 2020; märgib, et kuna konkreetsed tööhõivemäära eesmärgid piirkondlikul tasandil puuduvad, siis on liikmesriigid seadnud eraldi riiklikud eesmärgid, mis enamikul juhtudel ei ole saavutatud, kuna rahandus- ja majanduskriisil on olnud suur asümmeetriline mõju piirkondlikele tööturgudele, valdavalt Lõuna-Euroopas, kus noorte tööpuudus märkimisväärselt kasvas;

17.  on veendunud, et jätkusuutliku kasvu loomine ja ressursitõhususe suurendamine on raske ülesanne kõigi piirkondade jaoks; rõhutab sellega seoses vajadust poliitika järele, mille prioriteediks on vahendite eraldamine sellistele valdkondadele nagu haridus, pidevõpe, teadusuuringud, innovatsioon ja arendustegevus, energiatõhusus ja kohalik ettevõtlus ning uute finantsinstrumentide loomine igat liiki ettevõtetele ja eeskätt VKEdele;

18.  tuletab meelde, et VKEd on suutelised looma uusi töökohti, ning nõuab, et liikmesriigid töötaksid välja poliitika VKEdele rahastamise kättesaadavamaks tegemiseks ja rahastamistingimuste parandamiseks; palub komisjonil teha koos liikmesriikidega tööd selle nimel, et muuta riigihankesüsteem läbipaistvamaks ja prognoositavamaks ning vähendada aega, mis kulub hanketeate avaldamisest ja lepingu sõlmimiseni, mis on eriti oluline VKEdele, kellel tuleb konkureerida kiiresti muutuvates tingimustes;

19.  kutsub üles pöörama erilist tähelepanu kultuuri- ja loomesektorile, mis aitavad kaasa strateegia „Euroopa 2020” ja eelkõige töökohtade loomise eesmärkide saavutamisele; rõhutab nende sektorite olulist panust piirkondade ja linnade arengusse; kutsub üles soodustama järjepidevalt naiste jätkuõpet nendes sektorites ja tagama, et omandatud oskused leiaksid tegelikku rakendust ning loodaks uusi töökohti;

Hindamise tulemused

20.  tuletab meelde, et kuigi on olemas selged tõendid selle kohta, et ühtekuuluvuspoliitika rakendamist on kiirendatud ja et selle poliitikavaldkonna programmid on andnud märkimisväärse panuse paljudesse valdkondadesse, mis vajavad investeeringuid majanduse moderniseerimiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks (näiteks teadus- ja arendustegevus, VKEde toetamine, taasindustrialiseerimine, sotsiaalne kaasamine ning haridus ja koolitus), on osade liikmesriikide puhul oht, et nad ei rakenda oma programme enne käesoleva programmitöö perioodi lõppu; nõuab seoses sellega, et komisjon analüüsiks põhjalikult madala kasutusmäära põhjuseid, ja palub liikmesriikidel tagada kaasrahastamismäär vahendite rakendamise kiirendamiseks;

21.  ergutab liikmesriike uurima võimalusi, kuidas luua sünergiat ühtekuuluvuspoliitika rahastamise ja muudest liidu rahastamisallikatest (üleeuroopaline transpordivõrk, üleeuroopaline energiavõrk, Euroopa ühendamise rahastu, Horisont 2020, ettevõtete konkurentsivõime ning VKEde programm COSME ja muud programmid) ning Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast saadava rahastamise vahel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid rakendamist ning lihtsustaksid ja hõlbustaksid juurdepääsu kasutada olevatele vahenditele, et ergutada VKEsid, kodanikuühiskonna organisatsioone, kohalikke omavalitsusi ja muid huvitatud abisaajaid neid kasutama;

Ülesanded seoses järelevalve ja hindamisega

22.  mõistab, et hindamisel on poliitilises mõttevahetuses ja õppimises tähtis roll, kuid on mures selle pärast, et ehkki järelevalveandmete ja rakendamist käsitlevate andmete esitamine parandab seatud eesmärkide kvaliteeti, muudab edusammudest teatamise sageli ebaühtlane kvaliteet siiski keeruliseks tervikpildi saamise eesmärkide poole liikumisest piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab, et samuti tuleks hinnata, millist koormust tekitab see abisaajatele, sealhulgas VKEdele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele ja vabaühendustele, ning soovitada meetmete võtmist abisaajate tarbetu koormuse vähendamiseks; on seisukohal, et järelvalvega ei tohi tekitada lisakoormust;

23.  on seisukohal, et eduaruanded ei anna täielikku ega täpset ülevaadet edusammudest, mida on tehtud ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel ja kehtestatud eesmärkide saavutamisel, mille põhjuseks on kas andmete kättesaamatus asjakohasel tasandil või ebaselge seos ühelt poolt olemasolevate statistiliste andmete ja teiselt poolt selle vahel, millisel määral on järelevalvet nõudvad ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid saavutatud;

24.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada täiel määral ära kehtivas õigusraamistikus ette nähtud järelevalve- ja hindamisvahendid, et parandada aruandluse läbipaistvust ning programmitöö ja rakendamise kvaliteeti (suurem keskendumine tulemustele, ühiste väljundinäitajate kasutamine, programmipõhiste tulemusnäitajate valik ning selge tulemusraamistik);

25.  on seisukohal, et ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatud ühtekuuluvuspoliitika 2007.–2013. aasta programmide hindamistulemused näitavad liikmesriikide head üldist teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse nõudest programmide koostamisel (70%(5)), kuid samas viitavad aruanded ka sellele, et soolist võrdõiguslikkust ei ole neis programmides probleemide või kvantifitseeritud eesmärkide selge kindlaksmääramise abil (vähem kui 8%) sugugi tulemuslikult arvesse võetud; kutsub komisjoni täiustama veelgi liikmesriikide aruandlussüsteeme ning töötama välja ja võtma kasutusele näitajad, mille abil oleks võimalik hinnata ühtekuuluvuspoliitika raames antud toetuse tegelikku mõju soolise võrdõiguslikkuse alal tehtud edusammudele ja nende ulatusele;

26.  nõuab, et komisjon kontrolliks, kas korraldusasutused kohaldavad abisaajate suhtes hilinenud maksete direktiivi ja võtavad asjakohaseid meetmeid makseviivituste vähendamiseks;

27.  palub komisjoni siseauditi talitusel ja Euroopa Kontrollikojal teha Ühtekuuluvusfondile ja struktuurifondidele ning eelkõige ESFile rohkem tulemusauditeid;

o
o   o

28.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele.

(1) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 113.
(2) ELT C 371 E, 20.12.2011, lk 39.
(3) ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 120.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).
(5) http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/evaluation/pdf/2009-03-16-inception-report.pdf


Äärepoolseimate piirkondade potentsiaali optimeerimine
PDF 239kWORD 76k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta resolutsioon äärepoolseimate piirkondade potentsiaali optimeerimise kohta struktuurifondide ja muude Euroopa Liidu programmide koostoimimise abil (2013/2178(INI))
P7_TA(2014)0133A7-0121/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349 ja artikli 355 lõiget 1, milles tunnustatakse äärepoolseimate piirkondade eristaatust ja nähakse ette erimeetmete võtmine, mis võimaldab aluslepinguid ja ühist poliitikat täiel määral rakendada,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 107 lõike 3 punkti a, milles käsitletakse riigiabi andmist nendele piirkondadele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 174 ja sellele järgnevaid artikleid, milles on sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk ja määratakse kindlaks struktuurilise otstarbega finantsinstrumendid selle saavutamiseks,

–  võttes arvesse kõiki Euroopa Komisjoni teatisi äärepoolseimate piirkondade kohta ja eelkõige komisjoni 17. oktoobri 2008. aasta teatist „Äärepoolseimad piirkonnad – Euroopa eelis” (COM(2008)0642),

–  võttes arvesse kõiki oma resolutsioone äärepoolseimate piirkondade kohta ja eelkõige oma 20. mai 2008. aasta resolutsiooni äärepoolseimate piirkondade strateegia kohta: kokkuvõte ja arenguperspektiivid(1),

–  võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Piirkonnad 2020 – ELi piirkondade tulevaste probleemide analüüs” (SEC(2008)2868),

–  võttes arvesse 7. juuli 2008. aastal Réunioni saarel toimunud konverentsi „Euroopa Liit ja selle ülemerepiirkonnad: strateegiad kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise vastu võitlemiseks” sõnumit ning võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu 25. juuni 2009. aasta järeldusi, mis käsitlevad ELi bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava rakendamise vahehindamist ja Euroopa Liidu strateegia väljatöötamist sissetungivate võõrliikide suhtes,

–  võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade 14. oktoobri 2009. aasta ühismemorandumit „Äärepoolseimad piirkonnad 2020. aasta hakul”,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Durão Barrosole saadetud äärepoolseimatest piirkondadest pärit Euroopa Parlamendi liikmete konverentsi 6. juuli 2010. aasta ühist platvormi,

–  võttes arvesse Hispaania, Prantsusmaa, Portugali ja äärepoolseimate piirkondade 7. mai 2010. aasta ühismemorandumit „Uuendatud nägemus Euroopa äärepoolseimate piirkondade strateegiast”,

–  võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade 28. jaanuari 2011. aasta ühisarvamust majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse viienda aruande kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni volinikule Michel Barnier’le esitatud Pedro Solbes Mira 12. oktoobri 2011. aasta aruannet Euroopa äärepoolseimate piirkondade olukorra kohta ühtsel turul ja ELi mõju kohta maailmas (Europe's Outermost Regions and the single market: the EU's influence in the world),

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika rolli kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades strateegia „Euroopa 2020” kontekstis(2),

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuni 2012. aasta teatist „Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad: partnerluse arendamine aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks” (COM(2012)0287),

–  võttes arvesse parlamendiliikme Serge Letchimy poolt Prantsuse Vabariigi peaministri tellimusel koostatud aruannet Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 ja panuse kohta erimeetmete rakendamisse äärepoolseimate piirkondade üldise arenguprojekti huvides,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade presidentide konverentsi kogu ühist panust ning kõiki tehnilisi ja poliitilisi dokumente, eelkõige 17. ja 18. oktoobril 2013 toimunud Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade presidentide 19. konverentsi lõppdeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0121/2014),

A.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade tugevad küljed, ressursid ja potentsiaal, mida Euroopa Komisjon on tunnustanud oma 2008. aasta strateegias ja 2012. aasta teatises, hõlmavad selliseid Euroopa Liidu jaoks suure tähtsusega valdkondi nagu teadusuuringud, innovatsioon ja majanduskasv, ning arvestades, et neid on Euroopa fondide ja programmide raames ebapiisavalt toetatud ja rahastatud;

B.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade hulka kuuluvad saarestikud, saared ja geograafiliselt suletud piirkond Amazonase metsas, mida iseloomustavad spetsiifilised ühised piirangud, mille tõttu nad eristuvad liidu teistest geograafiliste erioludega piirkondadest (isoleeritud piirkonnad, mägipiirkonnad ja hõredalt asustatud piirkonnad);

C.  arvestades, et seoses eesmärkidega, mille liit on endale seadnud majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, strateegia Horisont 2020, strateegia „Energia 2020”, programmide LIFE+ ja Natura 2000, üleeuroopaliste võrkude saavutamiseks transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas, on äärepoolseimad piirkonnad juhtpiirkonnad, mis võivad nende eesmärkide saavutamisele olulisel määral kaasa aidata;

D.  arvestades, et sellega seoses on väga oluline edendada pikaajalisi investeeringuid ja soodustada äärepoolseimate piirkondade innovatsioonivõimet, et tugevdada jätkusuutlikult nende majandus- ja sotsiaalarengut ning suurendada mitmesuguste liidu strateegiate eduvõimalusi;

E.  arvestades, et nende strateegiate saavutamiseks tuleb äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud struktuurifondide ja Euroopa Investeerimisfondi rahalisi vahendeid kohandada või täiendada, et võimaldada äärepoolseimatel piirkondadel osaleda Euroopa Liidu oluliste probleemide lahendamises oma potentsiaalile ja püüdlustele vastavalt;

F.  arvestades, et praegusel majandus- ja sotsiaalkriisil on eriti tõsine mõju Euroopa Liidu äärepoolseimatele piirkondadele, eelkõige konkurentsivõime ja tööhõivega seoses, ning arvestades, et majanduskasvu saavutamiseks ja tööpuudusega toimetulekuks on vaja järgmisel rahastamis- ja programmitöö perioodil võtta viivitamatult nõuetekohaseid meetmeid;

G.  arvestades, et artiklit 349 tuleb kasutada ka õigusliku alusena, mis võimaldaks äärepoolseimatel piirkondadel erimeetmete abil leida oma õige koht liidu programmides, mis võivad aidata konkreetselt kaasa nende teadaoleva potentsiaali arendamisele;

H.  arvestades, et äärepoolseimatest piirkondadest võivad saada katse- ja juhtpiirkonnad, millest on kasu kogu ELil, muu hulgas sellistes valdkondades nagu bioloogiline mitmekesisus, keskkond, kliimamuutusega kohandumine ja selle leevendamine , äärmuslike ilmastikutingimuste juhtimine ja vaatlemine, teadusuuringud, innovatsioon, kosmos, lennundus, ookeanid, sinine majanduskasv, merealade ruumiline planeerimine ja merendusalane juhtimine, seismoloogia, vulkanoloogia, uued haigused, taastuvenergia, transport, telekommunikatsioon, erakorralise humanitaartegevuse suutlikkus kolmandates riikides ja kultuur;

I.  arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad asuvad Kariibi mere, India ookeani ja Atlandi ookeani merepiirkondades, tänu millele on Euroopa Liit maailma suurim merepiirkond; arvestades, et nende geostrateegiline asend annab suure panuse ELi ülemaailmsesse mõõtmesse ning et neile on omased erakordsed loodus-, mere- ja kalavarud, mis moodustavad rohkem kui 50% maailma bioloogilisest mitmekesisusest;

J.  arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad on ainulaadses olukorras ning moodustavad ühtse kogumi, mis asub korraga nii Euroopa Liidus kui ka sellest väljaspool ning mida komisjon peaks soodustama ja toetama, eelkõige tänu ühise poliitika elluviimisele;

K.  arvestades, et äärepoolseimate piirkondade potentsiaali optimeerimiseks on vaja luua maksimaalne koostoime kõikide liidu vahendite, fondide ja programmide vahel;

Äärepoolseimate piirkondade uued väljavaated

1.  on veendunud, et äärepoolseimate piirkondade potentsiaal, tugevad küljed, ressursid ja kogemused annavad ELile ja liikmesriikidele täiendava võimaluse nende probleemide lahendamiseks, mis seisavad ELi ees seoses globaliseerumise, innovatsioonivõime, majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse, demograafilise surve, kliimamuutuse, loodusõnnetustest tulenevate peamiste riskide ennetamise, energeetika, loodusvarade säästva majandamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega;

2.  on veendunud, et äärepoolseimate piirkondade juurdepääsu parandamisest mitmesugustele liidu programmidele ja fondidele on nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis otsene kasu kogu Euroopa Liidule; peab kahetsusväärseks Euroopa tasandil toetatavat suundumust, mille kohaselt tuleks peaaegu kõiki äärepoolseimate piirkondade arendamise projekte rahastada üksnes ühtekuuluvuspoliitika vahenditest;

3.  toetab komisjoni kavatsust rakendada poliitikameetmeid, millega suurendatakse autonoomsust, aidatakse majanduse kindlustamisele ja jätkusuutlike töökohtade loomisele äärepoolseimates piirkondades, toetudes nende tugevatele külgedele ning ELi lepingu artiklil 349 põhinevatele praktilistele ja innovaatilistele meetmetele ja erivahenditele, eelkõige energeetika, transpordi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, et iga sellise eesmärgiga fond või programm võimaldaks rakendada äärepoolseimate piirkondade tugevad küljed säästva arengu saavutamiseks;

4.  rõhutab samuti seda, kui vajalik ja oluline on äärepoolseimatele piirkondadele, et Euroopa poliitikaga aidataks maksustamisvahendite ja tollieeskirjadega kaasa majanduse mitmekesistamisele ja töökohtade loomisele äärepoolseimates piirkondades;

5.  on seisukohal, et ELi lepingu artikkel 349 on sobiv õiguslik alus äärepoolseimate piirkondade jaoks erimeetmete võtmiseks, kuid peab kahetsusväärseks, et aluslepingu sätet, millega nähakse ette äärepoolseima piirkonna staatuse raames erirežiimi kehtestamise võimalus, kasutatakse piiratult ja vähesel määral;

6.  kutsub komisjoni moodustama ELi asjaomaste volinike, äärepoolseimate piirkondade poliitikat koordineeriva talitustevahelise töörühma ja äärepoolseimatest piirkondadest valitud Euroopa Parlamendi liikmete vahelise kontaktrühma, kus vaadatakse läbi äärepoolseimate piirkondade jaoks ette nähtud ja/või rakendatud programmid;

7.  rõhutab, et oma kauguse tõttu mandri-Euroopast on äärepoolseimad piirkonnad Euroopa Liidu mõjuvektorid, mis muudavad ELi ülemaailmse mõõtme ja selle rolli äärmiselt muutuvas maailmas paremini arusaadavaks;

8.  nõuab, et äärepoolseimatele piirkondadele pöörataks loodusõnnetuste korral eritähelepanu, võttes arvesse nende iseärasusi ja järgides artiklit 349, mis võimaldab võtta erimeetmeid, pidades samal ajal meeles ka seda, et oluline on struktuurifondide vahendeid Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahenditega kooskõlastada;

9.  nõuab, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kaudu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi, veemajanduse ja energeetika valdkonda tehtavad investeeringud seataks neis piirkondades prioriteediks, ning toetab äärepoolseimates piirkondades riigiabi raamistiku sidusamaks muutmist, et viia ellu strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid;

10.  on veendunud, et ELi ülemaailmsest mõõtmest parema arusaamise ja selle äärepoolseimatele piirkondadele pööratava tähelepanu vahel on otsene seos; on veendunud, et EL ja liikmesriigid ei võta vajalikul määral arvesse tulevast kaalu ja ulatust, mida kujutavad liidu strateegilised investeerimisvalikud seoses äärepoolseimate piirkondadega, ning selline olukord näitab, et liit investeerib liiga vähe oma ülemaailmsesse ja rahvusvahelisse mõõtmesse; peab oluliseks äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud rahastamisvahendite ja programmide koostoime parandamist, et edendada nende piirkondade rahvusvahelist koostööd maailmas;

11.  tuletab meelde, et struktuurifondide ja liidu teiste programmide koostoime edendamiseks on oluline võtta vastu makropiirkondlik perspektiiv ja töötada välja strateegiad makropiirkondade, sh äärepoolseimate piirkondade jaoks, kasutades ära nende piirkondade iseärasusi ja ressursse;

12.  kutsub riikide ja piirkondade ametiasutusi kasutama ära mitmest fondist rahastamist ja looma võimaluse korral ning võimalikult tulemuslikult seosed struktuurifondide ja Euroopa Liidu teiste programmide raames ette nähtud rahastamisvahendite vahele;

13.  kutsub komisjoni üles süvendama ELi strateegiat äärepoolseimate piirkondade suhtes nii, et see võimaldaks arendada asjaomaste piirkondade tugevaid külgi, võttes samal ajal arvesse nende püsivaid struktuurilisi piiranguid; sellega seoses kutsub komisjoni võtma meetmeid vastusena äärepoolseimate piirkondade eeskätt nende tegevuskavades sisalduvatele ettepanekutele;

Koostoime programmiga Horisont 2020

14.  on seisukohal, et äärepoolseimatel piirkondadel on potentsiaal olla teadusuuringute ja tehnoloogia vallas juhtival kohal sellistes programmi Horisont 2020 eesmärkidega hõlmatud valdkondades nagu kosmosetööstus, lennundus, biotehnoloogia, loodusriskide seire, mereuuringud, bioloogiline mitmekesisus, taastuvenergia, tervishoid, kliimamuutustega kohandumine ja arukas transport;

15.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020 eesmärk on muu hulgas teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja innovatsiooni elavdamine;

16.  avaldab kahetsust, et kuna äärepoolseimate piirkondade projektidel on suuri raskusi ühendusepoolse rahastamise saamise nõuetele vastamisega, ei ole äärepoolseimad piirkonnad teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga aastateks 2007–2013 piisavalt toetatud, mille tagajärjeks on äärepoolseimate piirkondade madal osalus- ja edumäär ning vähenenud esindatus Euroopa teadusvõrgustikes; kutsub sellega seoses komisjoni võtma meetmeid teadusuuringute toetamiseks äärepoolseimatel aladel ja soodustama kriitilise massi saavutamist;

17.  on seisukohal, et Euroopa Regionaalarengu Fond üksi ei võimalda äärepoolseimatel piirkondadel täita ühtekuuluvuspoliitika ega ELi strateegia „Euroopa 2020” ja Horisont 2020 eesmärke; leiab sellega seoses, et komisjon peaks kohandama ja edendama äärepoolseimate piirkondade juurdepääsu programmile Horisont 2020 ja koostama eriprogrammid, millega soodustatakse äärepoolseimate piirkondade liitmist Euroopa ja rahvusvahelistesse teadus- ja innovatsioonivõrgustikesse; tuletab sellega seoses meelde, et strateegia Horisont 2020 tipptasemel teadmiste levitamist ja osalemise laiendamist käsitlevas osas rõhutatakse, et innovatsiooniliidu tulemustabeli andmetel on suuri erinevusi teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemuslikkuse ja selliste konkreetsete meetmete võtmise vahel, mille eesmärk on tipptasemel teadmiste levitamine ja osalemise laiendamine teadus- ja innovatsioonitegevuse osas mahajäämusega liikmesriikides ja piirkondades;

18.  kutsub üles väärtustama ja arendama äärepoolseimate piirkondade ülikoolistruktuure, et aidata kaasa nende koostoimele programmiga Horisont 2020 ning tugevdada äärepoolseimate piirkondade ülikoolide, uurimiskeskuste ning teadlaste ja üliõpilaste mõju Euroopas ja rahvusvahelisel areenil; tuletab meelde, et üliõpilaste, õppejõudude ja ametnike ülikoolidevahelist liikuvust edendavad programmid on äärepoolseimates piirkondades isoleeritusest ja kaugusest tulenevate lisakulude tõttu tõsiselt ohtu seatud;

19.  tuletab meelde, et teadus- ja innovatsiooniprogrammid peavad olema piisavalt paindlikud, et neid kohandada teadmiste uute piiride ja uute ülesannetega, nagu süvameri, millel on suur potentsiaal;

20.  juhib tähelepanu kasvavale majandushuvile süvamerepõhja tohutute rikkuste vastu ja äärepoolseimate piirkondade tohutule biogeneetilisele, mineraalide ja biotehnoloogilisele potentsiaalile nendes valdkondades, mida tuleb arvesse võtta uues äärepoolseimate piirkondade strateegias, et tagada teadmistepõhise majanduse arendamine merenduses ja suure lisandväärtusega majandustegevuse alustamine sellistes valdkondades nagu muu hulgas meditsiin, ravimitööstus ja energeetika;

Koostoime siseturuga

21.  palub komisjoni teha Solbesi aruandest järeldusi, et suurendada äärepoolseimate piirkondade arengut ja liitumist siseturuga;

22.  rõhutab, et konkurentsitingimused äärepoolseimates piirkondades ei ole samad nagu mujal Euroopas, sest neis piirkondades ei ole vaba turu toimimine enamiku üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul võimalik, kuna need ei tõmba ligi erainvesteeringuid; rõhutab, et äärepoolseimates piirkondades on kvaliteetsete toodete konkurentsivõimelise hinnaga pakkumine võimalik üksnes piisava riigipoolse kompensatsiooni abil ning äärepoolseimates piirkondades asjaomaste teenuste osutamise tagamiseks on vaja komisjonil viivitamata koostada hinnang, et näha ette rohkem paindlikkust ja kohandada ELi praegust õigusraamistikku paremini selle reaalsusega;

23.  kutsub komisjoni parandama konkurentsisätete jõustamist, et vältida äärepoolseimates piirkondades ebaseaduslike monopolide ja kartellide teket;

24.  kutsub komisjon avaldama suunised äärepoolseimate piirkondade väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, milles käsitletakse nende panust siseturule, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade suhtes kohaldatavaid mitmesuguseid ELi programme ja rahalisi vahendeid;

25.  kutsub komisjoni üles käsitlema lisakulude ja elukalliduse probleemi äärepoolseimates piirkondades ning võtma seda küsimust ELi poliitika kujundamisel arvesse;

Koostoime programmiga LIFE+ ja strateegiaga „Energia 2020”

26.  usub, et äärepoolseimate piirkondade potentsiaali bioloogilise mitmekesisuse haldamise, kaitsmise ja taastamise, kliimamuutusega kohandumise ja taastuvate energiaallikate arendamise valdkonnas saab optimeerida, et ühtlasi võimaldada ELil oma eesmärke saavutada, luues ühtekuuluvuspoliitika, programmi LIFE+ ja strateegia „Energia 2020” vahel koostoime ja lisarahastamise võimalusi;

27.  märgib, et programmi LIFE+ aastateks 2014–2020 eesmärk on kaasrahastada uuenduslikke projekte, mis aitavad kaasa keskkonnakaitsele ja kliimamuutuse vastu võitlemisele; rõhutab, et tähtis on luua koostoime ühtekuuluvuspoliitika 2014–2020 5. ja 6. eesmärgiga, kuna sellega seoses on äärmiselt oluline suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist programmis LIFE+;

28.  taunib asjaolu, et ettevalmistavat meedet BEST ei muudetud vastupidiselt Euroopa Parlamendi arvamusele ja nõukogu 25. juuni 2009. aasta järeldustele konkreetselt äärepoolseimatele piirkondadele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele suunatud programmiks;

29.  peab kahetsusväärseks, et Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades kaitstavaid elupaiku ning looma- ja taimeliike ei ole lisatud direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) I lisasse, mille tõttu on nimetatud direktiivi kohaldamine Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades võimatu, ning sellega välistatakse nimetatud piirkondade osalemine Natura 2000 võrgustikes ja programmides;

30.  kutsub komisjoni üles töötama äärepoolseimate piirkondade jaoks välja Natura 2000 eriprogrammi, toetudes ELi toimimise lepingu artiklile 349;

31.  kutsub komisjoni üles teatavates äärepoolseimates piirkondades taastuvate energiaallikate valdkonnas saavutatud headele näidetele ja tulemustele toetudes edendama meetmeid, mille eesmärk on saavutada energiasõltumatus ja strateegia „Energia 2020” eesmärgid, ning tuletab komisjonile meelde tema ettepanekut luua energeetikavaldkonnas eriprogramm, mille eesmärk on vähendada äärepoolseimates piirkondades tarne-, infrastruktuuri- ja osutatavate teenustega seotud kulusid, et ergutada taastuvenergiapoliitikat POSEI programmide alusel ja saavutada parim võimalik sünergia liidu muude tegevussuundadega;

32.  juhib tähelepanu vajadusele ergutada kasutama taastuvenergia potentsiaali, mis on olemas saartel, kus sõltuvust fossiilenergiast raskendavad veelgi kaugus ja geograafiline eraldatus; on sellega seoses arvamusel, et on soovitatav võtta arvesse vajadust lisada Euroopa energiapoliitikasse vahendid, mis võimaldaksid asjakohaselt lahendada probleemid, mida tekitavad eraldatud energiasüsteemid;

Koostoime programmiga „Euroopa noored”

33.  rõhutab, et uue ühtekuuluvuspoliitika 8., 9. ja 10. eesmärk on tööhõive, sotsiaalne kaasatus, võitlus vaesuse vastu, haridus, koolitus ja kutseõpe;

34.  rõhutab, et äärepoolseimad piirkonnad kuuluvad nende Euroopa piirkondade hulka, kus on kõige kõrgem töötuse määr, eriti noorte hulgas; juhib siiski tähelepanu sellele, kui raske on võtta kasutusele noortegarantii jaoks ette nähtud vahendeid kaasrahastamise teel; peab siiski kahetsusväärseks, et tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmides puuduvad äärepoolseimaid piirkondi käsitlevad erisätted, ja tuletab meelde, et äärepoolseimad piirkonnad on kohanud takistusi programmi „Progress” pakutavate võimaluste kasutamisel; nõuab sotsiaalse telje arendamist kiiremas korras pilootkava rakendamise abil töötuse vastu võitlemiseks äärepoolseimates piirkondades; nõuab noorte tööhõive töörühmade loomist komisjonis, et rakendada noortegarantii ning kasutada ESFi ja noorte tööhõive algatuse vahendeid;

35.  palub Euroopa Investeerimispangal (EIP) lisada äärepoolseimad piirkonnad oma algatusse „Töökohad noortele” ja programmi „Oskustesse investeerimine”;

36.  väljendab muret seoses oskustöötajate märkimisväärse lahkumisega äärepoolseimatest piirkondadest, mis on tingitud kõrgest töötuse määrast ja ebapiisavatest koolitusvõimalustest, samas kui koolitatud ja kvalifitseeritud tööjõud, eriti piirkondadele iseloomulikes või traditsioonilistes valdkondades, on jätkusuutliku majanduskasvu jaoks hädavajalik ning samuti ka selleks, et innustada leidma uusi tegevusvaldkondi ja tulla toime ülemaailmse konkurentsiga;

37.  märgib, et uue Erasmuse programmi eesmärk on teadmistepõhise ühiskonna loomine; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamine on äärmiselt oluline strateegia „Euroopa 2020” elluviimiseks, mille kohaselt on teadmised Euroopa majanduse peamised edasiviijad; juhib seetõttu tähelepanu vajadusele luua äärepoolseimates piirkondades parem koostoime Erasmuse programmi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahel, et võimendada inimressursse ja kohalikku asjatundlikkust, mis on majanduskasvu tugevad edasiviijad;

38.  toetab äärepoolseimate piirkondade akadeemilise suutlikkuse ja uute tippvaldkondade arendamist, et suurendada äärepoolseimate piirkondade ülikoolide atraktiivsust ja mõju Euroopas; toetab ülikoolidevaheliste partnerluste arendamist, ka selle laiendamise kaudu kolmandate riikide ülikoolidele, millega äärepoolseimatel piirkondadel on eriti head suhted; nõuab samuti, et programmid ERASMUS+ ja EURES kataksid ka täiendavad kaugusest tingitud transpordikulud, et võimaldada äärepoolseimate piirkondade üliõpilastel kasutada Euroopa õppevahetuse programme ja ülikoolidel paremini kasutada ära programmi Erasmus Mundus võimalusi liikmesriikides ja mujal maailmas;

Koostoime üleeuroopaliste võrkudega (transport, telekommunikatsioon, energeetika)

39.  tuletab meelde Teixeira raportit ühtekuuluvuspoliitika rolli kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades strateegia „Euroopa 2020” taustal (2011/2195(INI)), milles kutsutakse komisjoni looma POSEI programmidel põhinevat spetsiaalset energia-, transpordi- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaprogrammi, sealhulgas äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud spetsiaalset transporditoetuste raamistikku, muu hulgas ühistranspordi jaoks ja saartevahelise meretranspordi arendamiseks;

40.  rõhutab vajadust arendada äärepoolseimates piirkondades koostoimet üleeuroopaliste võrkude, Euroopa ühendamise rahastu, programmide „Civitas” ja Horisont 2020 ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetikaga seotud investeeringute vahel;

41.  tuletab meelde, et juurdepääsuvõimalustel on äärepoolseimate piirkondade arengus keskne roll, sest need tingivad sageli kõnesolevates piirkondades keeruka mere- ja õhutransporditeenuste sise- ja välisvõrgu, mis raskendavad liikumis- ja juurdepääsutingimusi äärepoolseimates piirkondades, kus ei ole alternatiivi õhu- või mereliiklusele ja mis peavad arvestama kõrgema transpordihinnaga, millel on juba iseenesest negatiivne majanduslik ja sotsiaalne mõju;

42.  tervitab komisjon kavatsust integreerida äärepoolseimad piirkonnad üleeuroopalistesse võrkudesse, aga peab kahetsusväärseks selle piirkonna suurema osa kõrvalejätmist prioriteetsetest transpordikoridoridest ja seetõttu ka Euroopa ühendamise rahastu vahenditest; palub komisjonil see vajakajäämine äärepoolseimate piirkondade strateegia raames läbi vaadata ja tagada äärepoolseimate piirkondade transporti investeerimine, et tulla toime isoleerituse ja saareoludega; palub komisjonil luua äärepoolseimate piirkondade jaoks konkreetne sektoripõhine raamistik, et soodustada äärepoolseimate piirkondade juurdepääsu Euroopa mandrile ja ühendusi sellega;

43.  avaldab kahetsust, et meremagistraalide projekte ei ole siiski edasi arendatud, kuna prioriteetseks peetakse hoopis lähiühenduste arendamist, mis aga välistab diskrimineerival viisil äärepoolseimate piirkondade osalemise; palub komisjonil see vajakajäämine äärepoolseimate piirkondade strateegia raames läbi vaadata;

44.  rõhutab vajadust vaadata läbi meretranspordile antava riigiabi õigusraamistik, et võimaldada avaliku sektori toetuse andmist äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide vahelisele ühendusele;

45.  rõhutab, et on vaja kohandada piirkondlike lennujaamade klassifikatsiooni, sest selles ei tohi äärepoolseimate piirkondade puhul piirduda reisijate hulga ja tasuvuse näitajatega;

46.  on digitaalmajanduse tähtsust arvesse võttes seisukohal, et äärepoolseimate piirkondade ja Euroopa digitaalse lõhe probleem takistab äärepoolseimate piirkondade arengut ja konkurentsivõimet; märgib, et äärepoolseimate piirkondade mahajäämus IKT kasutuselevõtu ja ajakohastamise osas võimendab veelgi geograafilisest kaugusest tingitud digitaalset mahajäämust; soovitab tugevdada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut võrkude laiendamise ja ajakohastamise kaudu, kasutades ära koostoime ERFiga ja tagades nendele projektidele lihtsama juurdepääsu EIP rahalistele vahenditele, ning rõhutab muu hulgas vajadust võimaldada kõnesolevatele piirkondadele eelisjuurdepääs programmidele GMES ja Galileo;

Koostoime liidu merenduspoliitikaga (ühine kalanduspoliitika, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond)

47.  tuletab meelde, et äärepoolseimad piirkonnad aitavad anda Euroopa Liidule maailma merenduses juhtpositsiooni;

48.  kutsub komisjoni üles suurendama arusaamist liidu tähtsusest maailma merenduses – väljakutsest, mis hõlmab meresid, ookeane ja meremajanduse kasvu kogu liidu jaoks –, äärepoolseimate piirkondade strateegilisest positsioonist ning nende rollist merede, ookeanide ja rannikupiirkondade säästvas kasutamises, maailma merenduse juhtimises ja merendusel põhineva teadmusmajanduse arendamises;

49.  märgib koostoime puudumist ühtekuuluvuspoliitika ja ühise kalanduspoliitika vahel, kus ei võeta veel piisaval määral arvesse nende piirkondade tegelikku olukorda; rõhutab, kui oluline on POSEI programmi jätkamine kalanduse seisukohalt, ja soovitab edendada teadustegevust ja innovatsiooni meremajanduses, kuna need võivad aidata kaasa majanduskasvule;

50.  rõhutab, et äärepoolseimad piirkonnad sõltuvad nende merepiirkondades leiduvatest kalavarudest, mis on bioloogilises ja ökoloogilises plaanis äärmiselt haavatavad, mistõttu on asjakohane nõuetekohaselt ja tõhusalt kaitsta bioloogiliselt ja geograafiliselt tundlikke alasid, andes nendele muu hulgas ainujuurdepääsu kohalikele laevadele, mis kasutavad keskkonnahoidlikke püügivahendeid; rõhutab vajadust tagada nende varude tasakaalustatud ja säästlik kasutamine ja jätkata samas kalapüügitegevust; nõuab, et tulevikus kaasataks liidu kalanduslepingute läbirääkimistesse ka äärepoolseimate piirkondade osalejad ja peetakse silmas kohalike elanike pikaajalisi huve ning et mõjuhinnangutesse kaasataks süstemaatiliselt äärepoolseimaid piirkondi käsitlev peatükk;

51.  peab kahetsusväärseks, et POSEI kalandusprogramm, millega kehtestati äärepoolseimate piirkondade teatavate kalandussaaduste turustamisest tingitud lisakulude hüvituskava, liideti hiljuti Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga (EMKF) ning enam ei ole omaette määrust konkreetselt ja üksnes kõnesolevate piirkondade jaoks, mis vähendab positiivse diskrimineerimise osa, mida loeti vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 äärepoolseimate piirkondade õiguseks;

52.  avaldab kahetsust, et uues ühises kalanduspoliitikas ei nähtud teatavate äärepoolseimate piirkondade olukorda arvestades ette abi laevastike uuendamiseks neis piirkondades;

Koostoime ühise põllumajanduspoliitikaga

53.  märgib, et põllumajandus on dünaamiline sektor, mis loob töökohti ja osaleb suure lisandväärtusega tegevusvaldkondade arendamises; tuletab siiski meelde äärepoolseimate piirkondade põllumajanduse eripära, mis mõjutab olulisel määral majandustegevust, eelkõige põllumajanduslike majapidamiste väiksus ja piiratud turg; tuletab meelde, et uue ühtekuuluvuspoliitika kolmas eesmärk on tugevdada VKEde osalemist põllumajandussektoris;

54.  märgib, et äärepoolseimates piirkondades on põllumajanduse peamised probleemid mitmekesistamine ja konkurentsivõime ning selle uued probleemid on ennekõike seotud üleilmastumise, turgude liberaliseerimise, toiduga kindlustatuse ja säästva arenguga;

55.  rõhutab vajadust jätkata POSEI programmi, mis on ennast tõestanud ja on äärepoolseimate piirkondade tegeliku olukorraga kohandatud, kuid programm on pidevalt alarahastatud ja see probleem tuleb kiiresti lahendada; rõhutab sellega seoses vajadust eraldada POSEI programmile vajalikud vahendid selleks, et aidata äärepoolseimate piirkondade tootjatel tulla toime liberaliseerimise mõjuga, mis on ette nähtud mitmes sektoris ja seotud ELi poliitikaga ning rahvusvaheliste lepingute sõlmimisega muu hulgas piima-, suhkru-, rummi-, liha- ja banaanisektoris; rõhutab ühtlasi äärepoolseimate piirkondade kõigi põllumajandustoodete majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast tähtsust; toetab POSEI meetmete säilitamist eraldiseisvas ja sõltumatus raamistikus;

56.  julgustab looma koostoime ühtekuuluvuspoliitika ja ERFi vahel, et tagada veevarude säästev majandamine niisutusvõrkude ajakohastamise ja laiendamise, maakasutuse planeerimise, koolituse ning säästva põllumajanduse ja maakogukondade turismiväärtuse tähtsustamise kaudu;

57.  kutsub komisjoni üles suurendama endogeensest põllumajandustootmisest ja lühikesest turustamisahelast saadavat kasu, st kohalik kvaliteetne tootmine asendab impordi;

58.  toetab kaitstud päritolunimetuse, kontrollitud päritolunimetuse ja kohaliku märgise loomist äärepoolseimates piirkondades ning nõuab äärepoolseimate alade vajadustele vastava edenduspoliitika väljatöötamist ja kaitstud geograafiliste tähiste kaitsmist;

Koostoime liidu välispoliitikaga

59.  avaldab kahetsust, et Euroopa fondid, EAF, ERF ja ETC ei ole eeskätt piiriülese koostöö projektide osas endiselt vastavuses, kuigi see on äärmiselt oluline nimetatud fondide seatud eesmärkide täitmiseks; tuletab sellega seoses meelde vajadust tagada, et EAFi ja ERFi programmide koostamine oleks omavahel kooskõlas;

60.  kutsub komisjoni üles alustama kooskõlastamist ELi liikmesriikide, äärepoolseimate piirkondade, ülemeremaade ja -territooriumide ning AKV riikide vahel, et tugevdada dialoogi ja soodustada äärepoolseimate piirkondade integreerimist nende geograafilistesse merepiirkondadesse; rõhutab seepärast, et ELi delegatsioonid peaksid senisest enam täitma keskset rolli dialoogi hõlbustamisel mitmesuguste programmitöös osalejate vahel äärepoolseimatest piirkondadest, ülemeremaadest ja -territooriumidelt ning AKV riikidest;

61.  kutsub komisjoni üles suurendama teadlikkust äärepoolseimate piirkondade geostrateegilise positsiooni kohta, mis on tingitud nende mitme mandri läheduses paiknemisest;

62.  kutsub komisjoni üles viima lõpule laiema naabruspoliitika tegevuskava, millega ta on töötanud juba alates 1999. aastast, ja tuvastama takistused ja leidma lahendused, mis soodustavad äärepoolseimate piirkondade piirkondlikku integreerimist nende geograafilistesse merepiirkondadesse; tuletab sellega seoses meelde iga äärepoolseima piirkonna ajalooliselt ja kultuuriliselt lähedasi suhteid teatavate kolmandate riikidega ning majandus-, kaubandus- ja koostöösuhete arenguvõimalusi paljude maailma piirkondadega;

63.  kutsub komisjoni üles arvestama rohkem kolmandate riikidega sõlmitavate kokkulepete mõju äärepoolseimate piirkondade majandusele ja nõudma, et korrapäraselt viidaks vajaduse korral läbi eelnevaid mõjuhinnanguid nn tundlike toodete kaitsmiseks ja konkreetsetele sektoritele põhjustatava kahju õiglaseks hüvitamiseks; nõuab ühtlasi kõnealuste piirkondade piirkondlike asutustega konsulteerimismehhanismi loomist; soovitab komisjonil näha kohaldatavate rahvusvaheliste lepingutega seoses ette regulaarne läbivaatamine, mis võimaldab hinnata ja arvesse võtta äärepoolseimate piirkondade turgude tundlikkust;

64.  avaldab kahetsust, et Lõuna-Ameerika ja AKV riikidega sõlmitud lepingute puhul ei võetud arvesse äärepoolseimate piirkondade huve ning et enne nende lepingute üle läbirääkimiste pidamist ei viidud läbi ühtegi mõjuhinnangut;

65.  kutsub komisjoni üles pidama äärepoolseimate piirkondade naaberriikideks olevate AKV riikidega sõlmitud kaubanduslepingute raames süstemaatiliselt läbirääkimisi konkreetse aspekti üle, milleks on äärepoolseimate piirkondade ja AKV riikide vahelise turu loomine, mille eesmärk on äärepoolseimate piirkondade parem integreerimine nende geograafilisse keskkonda;

66.  tuletab meelde äärepoolseimate piirkondade vajalikkust, et võimaldada ELil arendada ja kasutada oma humanitaartegevuse suutlikkust looduskatastroofide korral; kutsub sellega seoses üles looma Euroopa tsiviiljulgeolekuüksuse;

Koostoime vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise programmidega

67.  rõhutab olulisi probleeme, eriti sotsiaalset tõrjutust, millega äärepoolseimad piirkonnad kokku puutuvad; tuletab meelde, et uue ühtekuuluvuspoliitika 9. eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ja vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemist ning et ERFist tehtavate investeeringute peamiseks prioriteediks on enim puudustkannatavate elanikkonnarühmade toetamine;

68.  tunneb heameelt enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abiprogrammi vastuvõtmise üle ning nõuab selle eriti tõhusat kohaldamist äärepoolseimates piirkondades;

69.  märgib, et teatavad äärepoolseimad piirkonnad seisavad nende piirkondade suure rahvastiku kasvu tõttu silmitsi eelkõige üha suureneva vajadusega eluasemete järele; julgustab rakendama investeerimisraamistikku sotsiaalelamute valdkonnas ning koostama erisätteid, mis võimaldavad sotsiaalelamutesse tehtavaid investeeringuid mitte lugeda riigiabiks; märgib, et teatavates äärepoolseimates piirkondades esineb üha rohkem kõrbestumist, mis kahjustab nendele kohtadele iseloomulikku elukeskkonda ja mille vastu on oluline võidelda linnapiirkondade taaselustamise toetuste abil ja mitmesugustele aladele kohase majandustegevuse edendamisega, aidates sellega kaasa elanike kinnistamisele;

Koostoime ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga ja mikrokrediidirahastuga „Progress”

70.  märgib, et teatavad äärepoolseimad piirkonnad leiavad ennast tugeva tööstusalase konkurentsi tingimustes olevat ning seda eelkõige odava tööjõu ja tooraine külluse tõttu naaberriikides; tuletab meelde, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika 3. ja 8. eesmärk on suurendada VKEde konkurentsivõimet ja edendada kestlike ja kvaliteetsete töökohtade loomist;

71.  märgib, et äärepoolseimate piirkondade väga väikesed ettevõtjad ja VKEd, mida asutatakse kriisist hoolimata üsna arvukalt, peavad seisma silmitsi üha suuremate raskustega juurdepääsul rahastamisele, mis seab ohtu nende arengu ja jätkusuutlikkuse;

72.  tunneb sellega seoses heameelt tulevase ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi eesmärkide üle, mis on suunatud Euroopa VKEde toetamisele, eelkõige seoses rahastamisküsimuste ja uute turgude vallutamisega; tervitab mikrokrediidirahastu „Progress” rahastamisvahendi arendamist; kutsub komisjoni üles tagama nende programmide tulemusliku elluviimise äärepoolseimates piirkondades ning peab tervitatavaks EIP ja Euroopa Investeerimisfondi vahelist võimalikku dialoogi eesmärgiga näha ette võimalus aidata kaasa äärepoolseimate piirkondade VKEde rahastamise kättesaadavuse parandamisele, luues äärepoolseimatele piirkondadele kohalikud investeerimisfondid ja arendades piirkondlikke riskikapitaliturge;

73.  rõhutab vajadust kohandada iga äärepoolseima piirkonna majanduse arengut vastavalt selle potentsiaalile; märgib, et näiteks ebapiisav jäätmekäitluse potentsiaal jätab oma jälje piirkonna edukusele seoses tööhõive ja keskkonnakaitsega;

74.  tunneb heameelt avaliku konsultatsiooni hiljutise avamise üle teemal „Keskkonnahoidlik tegevuskava VKEde jaoks”; kutsub seetõttu komisjoni üles hõlmama oma tulevastes järeldustes äärepoolseimate piirkondade VKEde selle teemaga seotud probleeme ja pädevusi;

75.  rõhutab, et turism on äärepoolseimate piirkondade majanduse üks peamisi edasiviijaid; on sellega seoses seisukohal, et äärepoolseimate piirkondade hotellide arendamine ja moderniseerimine ERFi ja ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi ühisel toetusel on äärepoolseimate piirkondade säästva turismi pakkumise mitmekesistamiseks ja arendamiseks äärmiselt oluline;

76.  soovitab lihtsustada viisapoliitikat nii ELi liikmesriikide kui ka teatavate kolmandate riikide jaoks, et hõlbustada turismi ja soodustada mitme sihtkohaga turismi arengut äärepoolseimate piirkondade ja nende naaberriikide vahel;

Koostoime programmiga „Loov Euroopa”

77.  märgib, et teatavaid äärepoolseimaid piirkondi iseloomustab kultuuride paljusus ning et äärepoolseimate piirkondade kultuuripagas peaks täiendama Euroopa kultuuripagasit ja vastupidi; kutsub komisjoni üles avama äärepoolseimatest piirkondadest pärit projektidele juurdepääsu programmile „Loov Euroopa”;

78.  kutsub komisjoni üles looma programmi „Euromed Heritage IV” eeskujul strateegia äärepoolseimate piirkondade kultuuripärandi arendamiseks ja edendamiseks;

o
o   o

79.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 279 E, 19.11.2009, lk 12.
(2) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 1.


Liidu rahanduse hindamine
PDF 114kWORD 40k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta resolutsioon liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kui uue vahendi kohta Euroopa Komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse täiustamiseks (2013/2172(INI))
P7_TA(2014)0134A7-0068/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 318 ja 319,

–  võttes arvesse hindamisaruandeid, mille komisjon võttis vastu 2012. ja 2013. aastal (COM(2012)0040, COM(2012)0675 ja COM(2013)0461),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvese eelarvekontrollikomisjoni raportit (A7-0068/2014),

A.  arvestades, et hindamise eesmärk on teha kindlaks protsessi tulemused ja mõju, mõista neid ja selgitada välja alternatiivid, mis aitaksid teha otsuseid protsessi edasiseks parandamiseks;

B.  arvestades, et hindamist ei tohi auditiga segi ajada, kuna hindamist teostavad korraldusasutused, auditeerimine on aga auditeerimisasutuste ülesanne;

C.  arvestades, et tulemuste hindamisel ja tulemusauditis tuginetakse kõige varasemas, kavandamise etapis seatud eesmärkidele;

D.  arvestades, et president Barroso nõudis 2011. aasta juunis komisjoni koostatud uut mitmeaastase finantsraamistiku projekti tutvustades, et eelarvealaseid otsuseid ei tehtaks mitte bürokraatiast ajendatuna ja traditsiooniliste rubriikide raames, vaid tuginedes faktidele ja eesmärkidele, nii et iga euro saaks kasutatud võimalikult hästi;

E.  arvestades, et vaatamata sellele, et komisjon tähtsustab tulemuslikkust, lähtutakse liidu eelarve koostamisel jätkuvalt tegevuspõhisest eelarvestamisest;

F.  arvestades, et parlament kutsus 3. juulil 2013. aastal komisjoni üles looma töörühma, kuhu kuuluksid komisjoni, parlamendi, nõukogu ja kontrollikoja esindajad, et uurida tulemuspõhise eelarve rakendamise meetmeid ja töötada välja vastav ajaliselt piiritletud tegevuskava;

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikliga 318 ette nähtud hindamisaruandes käsitletakse liidu rahandust saavutatud tulemuste seisukohast ning seetõttu täiendatakse sellega Euroopa Kontrollikoja aastaaruande peatükkides 1–9 välja töötatud lähenemisviisi, mis põhineb nõuetelevastavusel, ning lisaks võimaldatakse Euroopa Parlamendil teostada paremini oma poliitilist kontrolliõigust ELi avaliku sektori asutuste tegevuse üle;

2.  tuletab meelde, et eelarve täitmisele heakskiidu andmine on poliitiline menetlus, milles keskendutakse sellele, kuidas komisjon on täitnud Euroopa Liidu eelarvet (omal vastutusel ja koostöös liikmesriikidega);

3.  tuletab meelde, et parlament nõudis 17. aprillil 2013. aastal, et komisjon muudaks artikli 318 kohase hindamisaruande struktuuri „selliselt, et sisepoliitika eraldatakse välispoliitikast ning sisepoliitikaga seotud osas keskendutakse strateegiale „Euroopa 2020””, kusjuures rõhutada tuleks „juhtalgatuste elluviimisel saavutatud edusamme”(1);

4.  tuletab ühtlasi meelde, et mitmeaastasele finantsraamistikule 2014–2020 lisatud institutsioonidevahelises kokkuleppes(2) täpsustatakse, et komisjon eristab strateegiale „Euroopa 2020” keskendatud sisepoliitika välispoliitikast ning kasutab rohkem tulemusnäitajaid, sealhulgas tulemusauditi tulemusi, et hinnata ELi rahandust saavutatud tulemuste alusel;

5.  juhib tähelepanu sellele, et liidu eelarve koostamisel lähtutakse jätkuvalt tegevuspõhisest eelarvestamisest; peab murettekitavaks kontrollikoja 2012. aasta aruandes esitatud järeldust, et ELi eelarve paljude valdkondade õigusraamistik on keeruline ja tulemustele ei keskenduta piisavalt; peab ühtlasi kahetsusväärseks, et põllumajanduse ja ühtekuuluvuse kohta programmitöö perioodiks 2014–2020 esitatud ettepanekud on peamiselt sisendipõhised (kulutustele suunatud) ja seega suunatud ikka pigem eeskirjade täitmisele kui tulemuslikkusele;

6.  väljendab heameelt asjaolu üle, et oma viimases aruandes liidu rahanduse tulemuspõhise hindamise kohta (COM(2013)0461) võttis komisjon arvesse mitut parlamendi soovitust, mis esitati koos eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsustega;

7.  peab siiski taunimisväärseks, et liidu peamiste eesmärkide saavutamisele ja poliitika tõhususele keskendumise asemel esitas komisjon terve rea hindamiste kokkuvõtteid, mis hõlmasid kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku kõikide poliitika kuluvaldkondade ELi programme vastavalt kehtivatele eelarverubriikidele;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda hindas teist ja kolmandat hindamisaruannet ja jõudis järeldusele, et olukorra paranemisele vaatamata ei esitata aruannetes ELi poliitika saavutuste kohta veel selliseid tõendeid, mis oleksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses kasutamiseks piisavad, asjakohased ja vajalikul määral usaldusväärsed;

9.  nõuab, et komisjon kasutaks liidu finantsalaseid saavutusi käsitlevas hinnangus konkreetset teavet liikmesriikide saavutuste kohta;

10.  nõuab tungivalt, et finantstulemuste hindamisaruanne ei oleks järjekordne osaliste hindamiste kogum, olgu nende näol tegemist siis vahehindamiste või programmitöö perioodi lõpus tehtavate hindamistega;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et eelarvepädevad institutsioonid vajavad igal aastal selget ülevaadet liidu peamiste eesmärkide saavutamise tegeliku olukorra kohta ning selle annab kõigepealt peamiste rahastamisprogrammide hindamine ja teiseks valdkondadevaheline hinnang sellele, mil määral on programmid aidanud kaasa strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide saavutamisele (programmide tegevuskulude aruannete alusel(3));

12.  on seisukohal, et komisjoni hinnang peaks olema kontrollikojale teabe- ja inspiratsiooniallikaks; palub kontrollikojal komisjoni hindamisprotsessi igal aastal auditeerida, anda selle kohta oma aastaruandes parlamendile aru ja võtta seda oma tulemusauditi programmi kindlaksmääramisel arvesse;

13.  palub, et kontrollikoda annaks parlamendile aru komisjoni edusammude kohta riskijuhtimise, valitsemistava ja sisekontrolli protsesside kavandamisel ja rakendamisel, et saavutada liidu eesmärgid läbipaistval ja vastutustundlikul viisil, ning palub ühtlasi esitada puuduste avastamise korral soovitused;

14.  väljendab heameelt artikli 318 kohase hindamisaruande koostamise tegevuskava üle, mis on sätestatud komisjoni viimasele hindamisaruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis (SWD(2013)0229), ning tunneb eriti suurt heameelt asjaolu üle, et artikli 318 kohane hindamisaruanne sisaldab tulemusnäitajaid nii halduskavadest, iga-aastastest tegevusaruannetest kui ka kokkuvõtvast aruandest, nagu parlament 2013. aastal palus;

15.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon kavatseb struktureerida oma hindamisaruande vastavalt järgmise mitmeaastase finantsraamistiku uuele tulemusraamistikule ning võtta selle endale aluseks;

16.  juhib tähelepanu sellele, et tulemusraamistik peaks hõlmama kolme põhielementi, milleks on programmide eesmärkide saavutamine (tulemused), programmide usaldusväärne juhtimine komisjoni ja liikmesriikide poolt ning see, kuidas programmide tulemused ja usaldusväärne juhtimine aitavad kaasa liidu peamiste eesmärkide saavutamisele;

17.  rõhutab, et sellist tulemushindamist saab läbi viia ainult valdkondades, kus ELi kanda on tegelik poliitiline vastutus ja kus tal on arvestatav mõjujõud;

18.  toonitab vajadust koondada hindamise käigus saadud andmed nii ülemaailmsel tasandil kui ka seoses strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega (sisepoliitika puhul);

19.  kutsub komisjoni üles esitama ELi toimimise lepingu artikli 318 teise lõigu sätete kohaselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu rahanduse tulemuspõhise hindamisaruande enne hindamise objektiks olevale eelarveaastale järgneva aasta 30. juunit;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja Euroopa Kontrollikojale.

(1) Vt Euroopa Parlamendi otsust Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, III jagu – Komisjon ja rakendusametid (ELT L 308, 16.11.2013, lk 27).
(2) (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).
(3) Vt Euroopa Komisjoni üldeelarve projekti 2014. aasta eelarveaastaks (töödokument, I osa, programmide tegevuskulude aruanded), COM(2013)0450, juuni 2013.


Poliitiline dialoog ja koostööleping Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahel, välja arvatud selle artikli 49 lõike 3 osas ***
PDF 189kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, välja arvatud selle artikli 49 lõike 3 osas (12399/2013 – C7-0425/2013 – 2012/0219A(NLE))
P7_TA(2014)0135A7-0463/2013

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12399/2013),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingut (13368/2012),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 209 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0425/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0463/2013),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide ning Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.


Poliitiline dialoog ja koostööleping EÜ ning Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahel seoses selle artikli 49 lõikega 3 ***
PDF 188kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta seoses selle artikli 49 lõikega 3 (12400/2013 – C7-0426/2013 – 2012/0219B(NLE))
P7_TA(2014)0136A7-0119/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12400/2013),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö lepingut (13368/2012),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0426/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0119/2014),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide ning Costa Rica, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Nicaragua ja Panama Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.


Liikmesriikide tööhõivepoliitika suunised *
PDF 181kWORD 31k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2013)0803 – C7-0417/2013 – 2013/0392(NLE))
P7_TA(2014)0137A7-0470/2013

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0803),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 148 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0417/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A7-0470/2013),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.


Ühine käibemaksusüsteem *
PDF 204kWORD 57k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, standardse käibedeklaratsiooni osas (COM(2013)0721 – C7-0394/2013 – 2013/0343(CNS))
P7_TA(2014)0138A7-0090/2014

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0721),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0394/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0090/2014),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 1
(1)   Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ12 kohaselt tuleb maksukohustuslastel esitada käibedeklaratsioon, kuid see võimaldab liikmesriikidele paindlikkust nõutava teabe osas. See põhjustab käibedeklaratsioonide esitamise eri eeskirju ja menetlusi liidus, keerukust ettevõtjate jaoks ja käibemaksukohustusi, mis takistavad liidu kaubandust.
(1)   Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ12 kohaselt tuleb maksukohustuslastel esitada käibedeklaratsioon, kuid see võimaldab liikmesriikidele paindlikkust nõutava teabe osas. See põhjustab käibedeklaratsioonide esitamise eri eeskirju ja menetlusi liidus, keerukust ettevõtjate jaoks, tarbetut halduskoormust liikmesriikide maksuhalduritele ja maksukohustuslastele, käibemaksupettust võimaldavaid õigusalaseid lünki, käibemaksukohustusi, mis takistavad liidu kaubandust, ning tarbetuid kulusid nii liikmesriikide maksuhalduritele kui ka maksukohustuslastele.
_____________
_____________
12 Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).
12 Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).
Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 2
(2)   Selleks et vähendada ettevõtjate halduskoormust ja parandada siseturu toimimist, tuleks kehtestada standardne käibedeklaratsioon kõigile liidus kauplevatele ettevõtjatele. Standarditud deklaratsioonide kasutamine peaks liikmesriikidel hõlbustama käibedeklaratsioonide kontrollimist.
(2)   Selleks et vähendada ettevõtjate halduskoormust ja parandada siseturu toimimist, tuleks kehtestada standardne käibedeklaratsioon kõigile liidus kauplevatele ettevõtjatele, ja standarditud deklaratsioonide kasutamine peaks hõlbustama nii käibemaksu kogumist ja maksmist kui ka liikmesriikide maksuhalduritel käibedeklaratsioonide kontrollimist. See peaks ka aitama äriühingutel järgida käibemaksu käsitlevaid õigusakte, millega väheneb veamäär ja mis lõppkokkuvõttes aitab vähendada või koguni kaotada käibemaksupettusi ja käibemaksu alalaekumist.
Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 3
(3)  Halduskoormus on vaja viia miinimumini. Standardsel käibedeklaratsioonil nõutav teave peaks seetõttu hõlmama piiratud hulgas kohustuslikku teavet. Lisaks sellele ei tohiks liikmesriikidel olla lubatud nõuda seoses standardse käibedeklaratsiooni ja muude deklaratsioonidega muud teavet kui see, mis on sätestatud direktiivi XI jaotise 5. peatükis.
(3)  Halduskoormus on vaja viia miinimumini. Standardsel käibedeklaratsioonil nõutav teave peaks seetõttu hõlmama piiratud hulgas kohustuslikku teavet. Lisaks sellele ei tohiks liikmesriikidel olla lubatud nõuda seoses standardse käibedeklaratsiooni ja muude deklaratsioonidega muud teavet kui see, mis on sätestatud direktiivi XI jaotise 5. peatükis. Standardse käibedeklaratsiooni täielik potentsiaal rakendub vaid siis, kui liikmesriigid võtavad direktiivi täielikult ja õigeaegselt oma riigisisestesse õigusaktidesse üle, kaldumata kõrvale selle reguleerimisalast.
Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 9 a (uus)
(9a)  Liikmesriikide maksuhaldurid peaksid pakkuma oma ametnikele ja maksukohustuslastele e-juhendeid deklaratsioonide nõuetekohase elektroonilise täitmise kohta, et tagada standardse käibedeklaratsiooni nõuetekohane ja turvaline esitamine.
Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Põhjendus 14 a (uus)
(14a)  Selleks et veelgi vähendada äriühingute halduskoormust ja parandada siseturu toimimist, tuleks standardses käibedeklaratsioonis sisalduva teabe nõuded kõigis liikmesriikides ühtlustada ja komisjon peaks viie aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast hindama käesoleva direktiivi rakendamist sellest seisukohast ning esitama asjakohased ettepanekud.
Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)
2a.  Komisjon vaatab hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] direktiivi asjakohasuse läbi, et veelgi vähendada koormust äriühingutele ning parandada siseturu toimimist. Läbivaatamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, vajaduse korral koos asjakohaste seadusandlike ettepanekutega.
Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu direktiiv
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Direktiiv on kättesaadav konsolideeritud kujul koos direktiiviga, mida ta muudab, kolme kuu jooksul pärast selle avaldamisest.

Otsuse 2009/831/EÜ kohaldamisaja muutmine *
PDF 182kWORD 31k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsuse 2009/831/EÜ kohaldamisaega (COM(2013)0930 – C7-0022/2014 – 2013/0446(CNS))
P7_TA(2014)0139A7-0113/2014

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0930),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0022/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0113/2014),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Otsuse 2004/162/EÜ muutmine seoses selle kohaldamisega Mayotte'i suhtes alates 1. jaanuarist 2014 *
PDF 182kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsust 2004/162/EÜ seoses selle kohaldamisega Mayotte'i suhtes alates 1. jaanuarist 2014 (COM(2014)0024 – C7-0031/2014 – 2014/0010(CNS))
P7_TA(2014)0140A7-0144/2014

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2014)0024),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0031/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0144/2014),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


EÜ ja Indoneesia vaheline laiahaardeline partnerluse ja koostöö raamleping, välja arvatud tagasivõtmisega seotud küsimused
PDF 237kWORD 66k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta resolutsioon, milles käsitletakse nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu sõlmimise kohta, välja arvatud tagasivõtmisega seotud küsimused (11250/2013 – C7-0351/2013 – 2013/0120A(NLE))
P7_TA(2014)0141A7-0093/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11250/2013),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu (14032/2009),

–  võttes arvesse 7. märtsi 1980. aasta koostöölepingut Euroopa Majandusühenduse ning Indoneesia, Malaisia, Filipiinide, Singapuri ja Tai ehk Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmesmaade vahel(1), samuti sellele järgnevaid ühinemisprotokolle,

–  võttes arvesse oma 5. septembri 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise „Euroopa ja Aasia: tõhustatud partnerluste strateegiline raamistik” kohta(2),

–  võttes arvesse oma 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni olukorra kohta Indoneesias, eelkõige Acehi provintsis(3),

–  võttes arvesse oma 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni Acehi kohta(4),

–  võttes arvesse oma 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni hiljutise tsunamikatastroofi kohta India ookeani äärsetes riikides(5),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahel peetavaid läbirääkimisi laiahaardelise partnerluse ja koostöö üle, milleks nõukogu andis loa 25. novembril 2004 ning mis viidi lõpule 2007. aasta juunis ja allkirjastati 9. novembril 2009,

–  võttes arvesse 29. juunil 2011 allkirjastatud Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi valitsuse vahelist teatavaid lennundusküsimusi käsitlevat lepingut(6),

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni Indoneesia (sealhulgas rünnakud vähemuste vastu) kohta(7),

–  võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni BRICS-riike ja teisi tärkava turumajandusega riike käsitleva ELi välispoliitika eesmärkide ja strateegiate kohta(8),

–  võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2012. aasta otsust 2012/308/ÜVJP Euroopa Liidu ühinemise kohta Kagu-Aasia sõprus- ja koostöölepinguga(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimisvaatlusmissioonide 5. aprilli 2004. aasta ja 20. septembri 2004. aasta aruandeid valimiste kohta Indoneesias, 30. augusti 1999. aasta, 30. augusti 2001. aasta, 9. aprilli 2007. aasta, 30. juuni 2007. aasta ja 7. juuli 2012. aasta aruandeid valimiste kohta Ida-Timoris ning 11. detsembri 2006. aasta aruannet valimiste kohta Acehi provintsis,

–  võttes arvesse 27. novembri 2012. aasta Jakarta deklaratsiooni korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste põhimõtete kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 21,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise artikleid 91, 100, artikli 191 lõiget 4, artikleid 207 ja 209, koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 3,

–  võttes arvesse väliskomisjoni vaheraportit (A7‑0093/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu ja Indoneesia Vabariigi (edaspidi „Indoneesia”) vahelisi suhteid tuleb reguleerida ülalnimetatud laiaulatusliku partnerluse ja koostöö raamlepinguga (edaspidi „partnerlus- ja koostööleping”);

B.  arvestades, et partnerlus- ja koostööleping on esimene seda laadi leping Euroopa Liidu ja Indoneesia vahel ning et selle eesmärk on tugevdada vastastikust huvi pakkuvat poliitilist, majanduslikku ja valdkondlikku koostööd ja tõhustada veelgi kahepoolset ja piirkondlikku koostööd ülemaailmsetele probleemidele reageerimisel;

C.  arvestades, et partnerlus- ja koostööleping hõlmab oluliste elementidena kinnitust ühiste väärtuste kohta, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes mõlema poole suhtes kehtivates rahvusvahelistes lepingutes, ning nende kohustust järgida demokraatia, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtteid, samuti sisaldab see sätteid koostöö alustamise või edendamise kohta niisugustes valdkondades nagu inimõigused, kaubandus ja investeerimine, energeetika, turism, transport ja taristu, merekeskkonna kaitse ja kalandus, tööstuspoliitika ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE), andmekaitse ja intellektuaalomandi õigused, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ning võitlus organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, terrorismi ja terrorismi rahastamise vastu;

D.  arvestades, et Indoneesia on oma rohkem kui 240 miljoni kodanikuga rahvaarvult suuruselt neljas riik maailmas, demokraatlikest riikidest suuruselt kolmas riik, maailma suurim islamiriik, kus elab ka miljoneid muude usuliste veendumuste järgijaid, heterogeenne ühiskond, kus on esindatud mitmesugused rahvused, keeled ja kultuurid, kusjuures 40% kodanikest on alla 25 aasta vanused, ning et Indoneesia paikneb strateegiliselt olulisel arhipelaagil, mis koosneb enam kui 17 000 saarest ning mille läbimõõt idas asuvast India ookeanist Vaikse ookeanini läänes on 5400 kilomeetrit;

1.  palub nõukogul võtta arvesse järgmisi soovitusi:

   a) väljendab heameelt partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis on esimene seda laadi leping ELi ja ASEANI riikide vahel; on seisukohal, et see annab tunnistust ELi ja Indoneesia vaheliste suhete kiiresti kasvavast tähtsusest, ja loodab, et sellega avatakse uus peatükk kahepoolsetes suhetes, mille aluseks on ühised põhimõtted, nagu demokraatia, õigusriigi põhimõte ja inimõigused, võrdõiguslikkus ning vastastikune austus ja kasu;
   b) juhib tähelepanu sellele, et pärast 33 aasta pikkust autoritaarset sõjaväelist korda kestab Indoneesias nüüd juba 15 aastat demokraatlik, poliitiline, ühiskondlik ja majanduslik üleminekuprotsess; märgib, et Indoneesia linnastub kiiresti, samuti on seal kiiresti laienev (üle 70 miljoni suurune) keskklass, külluses loodusvarasid ning Kagu-Aasia tugevaim majandus (SKP on viimase kahe aasta jooksul kasvanud enam kui 6%), ühtlasi käib pool maailma kaubandusest üle Indoneesia põhjapoolse merepiiri ning riik on üha enam diplomaatiliselt esindatud piirkondlikel ja ülemaailmsetel foorumitel, nagu ÜRO, WTO, ROK, G20 ja ASEAN, kus Indoneesia on ühtlasi asutaja ja ka suurim liige, ning tunnistab Indoneesia rolli tähtsust piirkonnas laiemalt;
   c) peab kiiduväärseks Indoneesia edusamme demokraatliku valitsemistava edendamisel ning riigi pluralistlikus ühiskonnas väljenduvat pühendumist demokraatiale, mida näitavad vabad ja õiglased valimised, meediavabadus, kodanikuühiskonna aktiivsus, majanduslik vastupanuvõime ja vaesuse vähenemine, haridusvaldkond ja muud aastatuhande arengueesmärkide näitajad, heade suhete edendamine naaberriikidega ning demokraatia ja inimõiguste kaitsmine; märgib sellegipoolest, et endiselt on tõsiseid probleeme õigusriigi põhimõtte järgimisel, inimõiguste kaitsmisel, nimelt inimõiguste rikkumiste toimepanijate, sealhulgas sõjaväelaste, ning vähemuste õiguste (näiteks usuliste, etniliste, sooliste ja LGBTI-rühmituste liikmete õiguste) rikkujate vastutusele võtmise tagamisel, ning probleeme esineb ka korruptsiooni vastu võitlemisel; rõhutab, et neid probleeme on võimalik lahendada rahvusvahelise koostöö kaudu, nimelt partnerlus- ja koostöölepingu raames;
   d) juhib tähelepanu asjaolule, et kaubandus- ja muud majandussidemed ELi ja Indoneesia vahel tihenevad kiiresti, pidades silmas ärivõimalusi, mida pakub kasvavaid välis- ja siseinvesteeringuid ligi tõmmanud majandus; on arvamusel, et kaubandust ja investeerimist, maksustamist ja tolli, majanduspoliitilist dialoogi, keskkonda, tööstuspoliitikat ja VKEsid ning transporti käsitlevate partnerlus- ja koostöölepingu sätete alusel tehtava koostöö kaudu tuleks püüda tagada paremat taristut ja ühenduvust ning täiustatud õigusraamistikku, et päästa valla kogu Indoneesia majanduspotentsiaal ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja vaesuse vähendamist nii ELi liikmesriikides kui ka Indoneesias;
   e) rõhutab, et partnerlus- ja koostöölepingu eesmärk on olemasolevatele koostöömehhanismidele lisandudes tugevdada veelgi ELi ja Indoneesia vahelisi suhteid ja teha ülemaailmsete probleemide lahendamisel koostööd, lähtudes ühistest põhimõtetest, nagu võrdsus, vastastikune austus, mõlemapoolne kasu, demokraatia, kodanike aktiivne osalemine, õigusriik, hea valitsemistava ja inimõigused, ning arendades poliitilist ja majanduskoostööd sellistes valdkondades nagu kaubandus, investeerimine, tööstuspoliitika ja VKE, keskkond, kliimamuutused, energeetika, teadusuuringud ja tehnoloogia, intellektuaalomandi õigused, turism, haridus ja kultuur ning ränne, aga ka rahapesu ja terrorismi rahastamise, uimastikaubanduse, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastu võitlemine;
   f) on seisukohal, et Indoneesia ja ELi vahelisi suhteid peaks tunnustama strateegiliste suhetena ning et kahepoolsetes ja ülemaailmsetes küsimustes ilmnevate suundumuste käsitlemiseks tuleks korraldada regulaarselt tippkohtumisi; teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjoni president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning Euroopa Parlamendi liikmed korraldaksid Indoneesiasse korrapäraselt kõrgetasemelisi visiite ning et viisade väljastamist ja juurdepääsu rahvusvahelistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleks vastastikku lihtsustada, et võimaldada intensiivistada inimestevahelisi ja kodanikuühiskonna kontakte; peab sellega seoses tervitatavaks partnerlus- ja koostöölepingu artiklile 41 vastava ühiskomitee loomist ning selle kohustust koguneda vähemalt iga kahe aasta tagant vaheldumisi Indoneesias ja Brüsselis;
   g) nõuab tungivalt, et EL ja Indoneesia kasutaksid partnerlus- ja koostöölepingut täielikult ära, et saavutada pikaajalist geostrateegilist kasu, tegeledes kahepoolsetes, piirkondlikes ja ülemaailmsetes foorumites selliste ülemaailmsete julgeolekuprobleemidega nagu kliimamuutuste, massihävitusrelvade leviku, terrorismi, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, uimastikaubanduse, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemine, koostöö tegemine andmekaitse valdkonnas ning koostöö jätkamine muudes valdkondades, mida partnerlus- ja koostöölepingus otseselt ei käsitleta, nagu suurõnnetusteks valmisolek ja neile reageerimine, konfliktilahendamine, väike- ja kergrelvad ning meresõidu turvalisus, sealhulgas piraatlus;
   h) tunneb heameelt selle üle, et Indoneesia ratifitseeris 2006. aastal kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti ning et ta on hiljuti ratifitseerinud ka mitmeid ÜRO inimõigustealaseid dokumente, mis käsitlevad võõrtöötajaid, puuetega inimesi, laste kaasamist relvastatud konfliktidesse ja laste müüki, lasteprostitutsiooni ja lastepornograafiat; ootab, et nimetatud dokumentidega vastavuse tagamiseks viidaks läbi vajalikud institutsioonilised ja õigusreformid;
   i) peab eriti kiiduväärseks Acehis saavutatud rahukokkulepet ja viimase kaheksa aasta jooksul toimunud majandusarengut ning loodab, et nimetatud provintsi ja sealsete elanike vaesusest välja aitamisel on võimalik teha veel täiendavaid edusamme;
   j) peab kiiduväärseks Indoneesia ametivõimude jõupingutusi korruptsiooni vastu võitlemisel, sealhulgas korruptsiooni kaotamise komisjoni (KPK) tööd; peab siiski murettekitavaks, et korruptsioon on ikka veel tõsine probleem ja üheks peamiseks takistuseks arengule, hoolimata sellest, et Indoneesia ratifitseeris 2006. aastal ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni, ning palub seetõttu tungivalt võtta partnerlus- ja koostöölepingu artikli 35 alusel täiendavaid meetmeid, et jagada parimaid tavasid võitluses korruptsiooni vastu, sealhulgas ELi liikmesriikides või muudes riikides varjatavate varade tagasivõitmisel, ning võitluses majandus- ja finantskuritegevusega;
   k) julgustab ELi liikmesriike laiendama Indoneesiaga vastastikku antavat õigusabi korruptsiooni vastu võitlemisel ja tegema Indoneesiaga koostööd, et keelduda andmast varjupaika korruptsiooni ja inimõiguste rikkumisega seotud üksustele;
   l) märgib, kui oluline on Indoneesia seadus nr 34/2004 ja ministri 2009. aasta määrus nr 22, millega nähakse ette, et Indoneesia valitsus võtab kohustuslikus korras üle kõik sõjaväelised ettevõtted ja igasuguse sõjaväelise majandustegevuse; rõhutab nimetatud seaduse ja määruse täitmise suurt mõju demokraatlikule vastutusele korruptsiooni vastu võitlemisel ja inimõiguste kaitsmisel;
   m) kiidab Indoneesiat tema rolli eest Bali inimõiguste foorumi juhtimisel piirkondlikul tasandil; peab siiski murettekitavaks ebakõla seoses seaduse nr 8/1985 ja uue massiorganisatsiooni käsitleva seadusega nr 17/2013 (millega tunnistatakse kehtetuks eelmine, ühendusi käsitlev seadus nr 8/1985) kodanikuühiskonna organisatsioonide kohta (nn Ormase seadus), millega võidakse hoolimata väljakuulutatud eesmärgist tagada sallivus ja ennetada ühiskonnarühmade vastast vägivalda ning juhul, kui seda ei muudeta nii, et see oleks kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste normidega, kehtestada vabaühenduste tegevusele tarbetud ja mõnikord koormavad haldus-, õigus- ja finantspiirangud, kahjustades seeläbi märkimisväärselt kodanikuühiskonna tegutsemisvõimet Indoneesias ning piirates ühinemis-, sõna-, kogunemis-, mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust; on sellega seoses veendunud, et niisuguseid probleeme on asjakohane arutada ELi ja Indoneesia vahelise iga-aastase inimõigustealase dialoogi raames;
   n) rõhutab, et nii riigisisesed kui ka välismaised ettevõtjad, kes tegutsevad Indoneesias, peavad arendama oma tegevust kooskõlas ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtetega; peab tervitatavaks piiratud vastutusega äriühingute sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutust käsitlevat valitsuse määrust nr GR 47/2012, mida kohaldatakse üldiselt Indoneesia ettevõtjate suhtes ning milles nähakse ette stiimulid ja sanktsioonid; rõhutab sellele vaatamata suutlikkuse arendamise vajadust, et rakendada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid; kutsub ELi üles andma partnerlus- ja koostöölepingu raames vajalikku tehnilist abi ja kutsub Indoneesiat üles töötama välja ÜRO juhtpõhimõtete rakendamise riikliku kava; peab kiiduväärseks, et Indoneesia korraldas 2012. aasta novembris rahvusvahelise kohtumise, mida juhtis tema korruptsiooni kaotamise komisjon koos ÜRO Arenguprogrammi ning ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise bürooga ning mille raames arutati korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste põhimõtteid;
   o) märgib kahetsusega, et sektantliku vägivalla ning usulistesse ja etnilistesse vähemustesse kuuluvate isikute vastu suunatud diskrimineerimise juhtumite sagenemise põhjuseks peetakse riikliku haridussüsteemi järjest suuremat keskendumist islamiõpetusele, millest tulenevalt väheneb rõhuasetus usulisele, etnilisele ja kultuurilisele pluralismile ning mitmekesisusele, mida sisaldab ka Indoneesia juhtmõte „Bhineka Tunggal Ika” („Ühtsus mitmekesisuses”), ning ka ametiasutuste ulatuslikult tajutavat poliitilise otsustusvõime puudumist usuäärmusluse käsitlemisel; on jätkuvalt mures diskrimineerivate, ahistavate ja vägivaldsete tegude pärast, mida pannakse toime etnilistesse vähemustesse kuuluvate isikute, naiste ja LGBT-inimeste suhtes ning mille õigustuseks tuuakse mõnikord mitmesuguseid eeskirju ja õigusakte, mis käsitlevad pornograafiat, jumalateotust või usuliste vähemuste tegevust;
   p) väljendab muret usuliste vähemuste vastu suunatud vägivalla pärast, mida näitavad rünnakud ahmadija moslemite ja šiiitide vastu ja kirikute sulgemine riigi mõnes osas, ning on samuti mures diskrimineerivate õigusaktide ja riiklike tavade pärast, mis kehtivad nende isikute suhtes, kes ei kuulu ühte kuuest tunnustatud religioonist, seoses abielude ja sündide registreerimise ning isikut tõendavate dokumentide väljastamisega; kutsub Indoneesia ametivõime üles tagama põhiseaduses sätestatud usuvabaduse praktilise kohaldamise ning jätkama usulise sallivuse edendamist; on sellega seoses veendunud, et niisuguseid probleeme on asjakohane arutada ELi ja Indoneesia vahelise iga-aastase inimõigustealase dialoogi ning partnerlus- ja koostöölepingu artikli 39 raames, milles käsitletakse riigi ja avaliku halduse ajakohastamist;
   q) tuletab meelde, et surmanuhtluse kaotamine on liidu inimõiguste poliitika põhieesmärk; kutsub Indoneesia ametivõime üles kaaluma surmanuhtluse kaotamist või vähemalt selle kohaldamisele moratooriumi kehtestamist; on sellega seoses veendunud, et niisuguseid probleeme on asjakohane arutada ELi ja Indoneesia vahelise iga-aastase inimõigustealase dialoogi raames; nõuab lisaks tungivalt, et EL kohustuks tihendama suhteid Indoneesia kodanikuühiskonnaga, et edendada inimõigusi, õigusriigi põhimõtet ja korruptsioonivastast võitlust ning toetada surmanuhtluse kaotamist;
   r) väljendab suurt muret tsiviilelanike suhtes toime pandud piinamise ja muude inimõiguste rikkumiste pärast Paapuas ja Lääne-Paapuas, kus viimase 50 aasta jooksul on tapetud hinnanguliselt üle 100 000 inimese; peab kiiduväärseks Paapua valitsusjuhi hiljutist teadet selle kohta, et Paapua avatakse esimest korda pärast pikki aastaid välisajakirjanikele ja vabaühendustele; kutsub ELi üles pakkuma Indoneesia ametivõimudele abi Paapua olukorra parandamiseks põhjaliku käsituse väljatöötamisel, nagu seda on juba tehtud Acehi puhul; on jätkuvalt mures julgeolekujõudude ja iseseisvust toetavate rühmituste vaheliste kokkupõrgete pärast ja julgeolekujõudude poolt toime pandud inimõiguste rikkumiste kohta laekuvate ärevate teadete pärast ning samuti edusammude puudumise pärast hariduse, tervishoiu ja töövõimaluste valdkonnas ning seoses võimalusega kasutada sõna- ja kogunemisvabadust, millel on Paapua elanike jaoks äärmiselt suur tähtsus, nagu seda on ka keskkonna, loodusvarade ja nende kultuurilise identiteedi kaitse küsimustel; nõuab tungivalt, et Indoneesia ametiasutused tagaksid ELi sõltumatutele vaatlejatele vaba juurdepääsu piirkonnale;
   s) peab kiiduväärseks Indoneesia valitsuse tehtavaid jõupingutusi, et võimaldada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametil riigis tegutseda ja aidata kaasa varjupaigataotlejate ja pagulastega tegelemisel; märgib, kui oluline on avalik poliitiline arutelu ühiskonna toetuse suurendamiseks varjupaigataotlejatele ja pagulastele; soovitab lisaks Indoneesial ja ELil rakendada täielikult partnerlus- ja koostöölepingu artiklit 34, et teha koostööd rändealastes küsimustes, sealhulgas seadusliku ja ebaseadusliku rände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse alal;
   t) nõuab tungivalt, et EL ja Indoneesia teeksid tihedat koostööd partnerlus- ja koostöölepingu õigusalast koostööd käsitleva artikli 4 raames, et viia lõpule ÜRO 1948. aasta genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimine Indoneesia poolt;
   u) väljendab heameelt 2010. aastal alustatud ELi ja Indoneesia vahelise inimõigustealase dialoogi jätkumise üle ning julgustab suurendama kodanikuühiskonna osalemist ja panust seoses nimetatud dialoogi ja riikliku inimõigustealase tegevuskava rakendamisega;
   v) peab tervitatavaks 2006., 2008. ja 2010. aasta õigusakte, millega keelustatakse naiste suguelundite moonutamine; tunnustab Indoneesia ametivõimude jõupingutusi, sealhulgas naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni ratifitseerimist, ning riikliku naistevastase vägivalla vastu võitlemise komisjoni (Komnas Perempuan) ja kohaliku kodanikuühiskonna tööd teabe levitamisel naiste suguelundite moonutamise ohtude kohta; märgib, et vaatamata nendele jõupingutustele ja naiste suguelundite moonutamist keelustava ÜRO resolutsiooni vastuvõtmisele, järgitakse seda tava Indoneesia mõnes osas endiselt; soovitab sellega seoses, et EL ja Indoneesia teeksid tihedat koostööd partnerlus- ja koostöölepingu tervist käsitleva artikli 31 raames ning et nad kasutaksid inimõigustealast dialoogi selleks, et vahetada parimaid tavasid eesmärgiga kaotada suguelundite moonutamine ja vähendada terviseriske, mida sellised protseduurid tüdrukutele ja naistele tekitavad; kutsub Indoneesiat üles kahekordistama oma jõupingutusi, et lõpetada niisugune raskekujuline tüdrukute ja naiste vastu suunatud sooline vägivald, mis kujutab endast nende inimõiguste rasket rikkumist;
   w) peab kiiduväärseks edusamme, mis Indoneesia on saavutanud laste töö kõige halvemate vormide kaotamise riikliku tegevuskava ning laste ärakasutamist tõkestava õigusraamistiku abil;
   x) tunnustab töötajate liikumiste olulist rolli valitsuse ja muude sidusrühmadega korraldatud dialoogides ja läbirääkimistes töötingimuste ja sotsiaalkindlustuse õiguste edendamiseks Indoneesias; soovitab partnerlus- ja koostöölepingu inimõigusi ja mittediskrimineerimist tagavate sätete alusel tehtava koostöö raames arutada küsimusi, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega töökohal ja soolise palgalõhe kaotamisega; toonitab eeskätt niisuguse konkreetse tegevuse tähtsust, millega tagatakse, et rahvusvahelisi peamisi tööstandardeid on täielikult rakendatud, kuna naistöötajaid kasutatakse jätkuvalt ära ja diskrimineeritakse ülekoormamise, alatasustamise ning juhtkonnapoolse väärkohtlemise näol;
   y) rõhutab, et ELi eksport Indoneesiasse on viimase kuue aasta jooksul kahekordistunud ja 2012. aastal oli selle väärtus 9,6 miljardit eurot; märgib, et kahepoolse kaubanduse maht oli üksnes 25 miljardit eurot ning see teeb Indoneesiast ELi 29. kaubanduspartneri ning alles neljanda ELi kaubanduspartneri selles piirkonnas, ehkki Indoneesia SKP ja rahvaarv moodustavad ASEANi riikide SKPst ja rahvaarvust 40%; märgib siiski, et ELi investeeringud Indoneesiasse on ülikõrgel tasemel, nii et välismaiste otseinvesteeringute seisukohast on Indoneesia Singapuri järel teisel kohal, kusjuures üle 1000 ELi ettevõtte on investeerinud Indoneesiasse enam kui 1000 miljardit eurot ja nende palgal on 1,1 miljonit indoneeslast;
   z) kutsub Indoneesiat ja ELi üles kaaluma peale partnerlus- ja koostöölepingu raames nõutava koostöö ka vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamist, et kaotada järk-järgult olulised kaubandustõkked, sealhulgas tihendada konsultatsioone WTO eeskirjade täitmise üle, edendada tehnilisi kaubandustõkkeid käsitlevate rahvusvaheliste normide kasutamist, parandada intellektuaalomandi õiguse kaitset, suurendada kaubanduseeskirjade läbipaistvust ja arendada tollikoostööd ning edendada mittediskrimineerivat investeerimiskorda, suurendades sellega kaupade, investeeringute, teenuste ja hangete vahetamist;
   aa) peab kiiduväärseks Indoneesia püüdeid teha ELiga koostööd, et kaotada kauplemine ebaseadusliku puidu ja sellest tehtud toodetega; märgib, et 2013. aasta septembris sõlmisid EL ja Indoneesia vabatahtliku partnerluslepingu, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT); märgib, et Indoneesia puittoodete eksport ELi kasvas 2013. aasta esimeses veerandis 114%; ootab, et ELi importimiseks mõeldud Indoneesia puidule ja puittoodetele hakataks väljastama puidu ja puittoodete õiguspärasust tõendavaid FLEGT-litsentse, mis saab võimalikuks siis, kui mõlema poole hinnangul on Indoneesia puidu õiguspärasuse tagamise süsteem piisavalt kindel; eeldab, et korrapäraste ühishindamiste raames uuritakse asjaomaste osaliste suutlikkust rakendada FLEGTi vabatahtlikku partnerluslepingut;
   ab) tunnustab Indoneesia ja ELi keskset rolli kliimamuutuste käsitlemisel, arvestades nende geopoliitilist ja majanduslikku tähtsust, territoriaalset ulatust ja rahvaarvu; peab tervitatavaks Indoneesia üha suuremat rolli rahvusvahelistes kliimamuutustealastes läbirääkimistes; peab kiiduväärseks Indoneesia 2009. aastal avaldatud kõrgelennulisi kavasid vähendada heite kasvu ja tema taotlust rahvusvahelise toetuse saamiseks, mille abil riik võiks saavutada veelgi ulatuslikuma vähendamise; märgib, et Indoneesia kasvuhoonegaaside heite peamiseks põhjuseks on raadamine ja maakasutuse muutumine, kuid arvatakse, et 2027. aastaks edendab kasvav energiasektor metsandust; kutsub seetõttu partnerlus- ja koostöölepingu pooli üles kehtestama viivitamatult partnerlus- ja koostöölepingu energeetikat käsitleva artikli 23 raames kahepoolse institutsioonilise koostöömehhanismi, mille eeskujuks võiks olla Ühendkuningriigi kliimamuutuste üksus, mille Indoneesia asutas 2001. aastal, et mitmekesistada energiavarustust uute ja taastuvate energiavormide ja nende ülekandetaristute väljatöötamise kaudu eesmärgiga ühendada omavahel taastuvenergia ja nõudluskeskused ning saavutada energia ratsionaalne kasutus, et võidelda kliimamuutuste vastu ja edendada säästvat arengut;
   ac) väljendab tõsist muret palmiõli suureneva nõudluse mõju pärast raadamisele Indoneesias, mis on maailma suurim palmiõli tootja ja tarbija; peab tervitatavaks valitsuse 2011. aasta moratooriumit uute metsade maharaiumise kohta, kuid nõuab tungivalt meetmete võtmist selleks, et kaotada arvukad lüngad, mis on seni selle mõju oluliselt vähendanud;
   ad) väljendab heameelt ELi ja Indoneesia vahel 2011. aastal sõlmitud lennunduslepingu üle, millega kaotatakse kodakondsust käsitlevad piirangud kahepoolsetes lennuteenustes ning mis aitab tihendada ELi ja Indoneesia vahelist üldist koostööd; soovitab astuda partnerlus- ja koostöölepingu transporti käsitleva artikli 34 raames täiendavaid samme, eeskätt luua tiheda dialoogi mere- ja maismaatranspordi valdkonnas, et parandada Indoneesia arhipelaagi taristut ning võtta meetmeid, millega rakendataks täielikult transpordi ohutuse, turvalisuse ja saastamise vältimise rahvusvahelisi nõudeid;
   ae) väljendab muret seoses igal aastal korduvate metspõlengutega, mille süüdlaseks peetakse suurel määral palmiõliistandusi ning metsaettevõtjaid ja põllumajandusettevõtjaid, kes puhastavad maad istanduste jaoks, ning mis mõjutab ka ülemaailmset soojenemist, mistõttu on Indoneesia üks suuremaid kasvuhoonegaaside heitkoguste tekitajaid maailmas; peab tervitatavaks Indoneesia valitsuse lubadust ratifitseerida järgmise aasta alguses ASEANi piiriülest sudureostust käsitlev kokkulepe ning palub tungivalt võtta ametivõimudel viivitamatult tõhusamaid ennetusmeetmeid;
   af) märgib, et turism on Indoneesia majanduse üks juhtivaid sektoreid; toonitab sellega seoses, et partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 17 nähakse ette suurepärane võimalus teabevahetuseks ja parimate tavade kindlaksmääramiseks, et maksimeerida Indoneesia loodus- ja kultuuripärandi võimalusi ja leevendada negatiivset mõju, nagu saastus või mereökosüsteemide kahjustamine, eesmärgiga arendada säästva turismi mudeleid ja suurendada turismivaldkonna positiivset panust, võttes seejuures arvesse kohalike kogukondade huve;
   ag) märgib, et Indoneesia ja ELi inimestevahelisi kontakte viiakse ellu programmi Erasmus Mundus II kaudu, mille raames anti 2008.–2010. aastal stipendiumi 200 inimesele; märgib tunnustavalt, et Euroopa Komisjon kavandab koolitusi ja seminare, mille eesmärk on parandada Indoneesia VKEde arusaama ja teadlikkust rahvusvahelistest normidest ja kvaliteedinõuetest; palub siiski tungivalt suurendada üliõpilaste ja teadustöötajate vahetust, luua partnerlus- ja koostöölepingus sisalduva haridust ja kultuuri käsitleva artikli 25 alusel korrapärased koolituskavad ning vahetada turismi-, ettevõtluse ja keelevaldkonnas parimaid tavasid ja oskusteavet; kutsub sellega seoses Indoneesiat ja ELi samuti üles kaaluma läbirääkimiste alustamist viisalihtsustuse üle, et hõlbustada inimestevahelisi kontakte;
   ah) märgib, et EL andis 2007.–2013. aastal Indoneesiale arenguabi ligikaudu 400 miljonit eurot; tunnistab, et alates 2014. aastast ei ole Indoneesia enam mitmeaastaste näidisprogrammide raames rahastamiskõlblik, kuna ta on saavutanud madalama keskmise sissetulekuga riigi staatuse, kuid ta saab jätkuvalt abi ELi üldiste tariifsete soodustuste kava raames; palub seetõttu tungivalt, et Indoneesia rakendaks edasi varem mitmeaastaste näidisprogrammide raames esmatähtsaks peetud ja rahastatud poliitikat näiteks hariduse, kaubanduse ja investeeringute, õiguskaitse ja justiitsvaldkonna, üldise suutlikkuse suurendamise ning kliimamuutuste valdkonnas; on arvamusel, et partnerlus- ja koostöölepingu raames tehtaval kahepoolsel koostööl, Euroopa Investeerimispanga pakutaval rahastamisel ja mis tahes tulevastel majanduspartnerluslepingutel on niisuguste prioriteetide edendamisel Indoneesias väga tähtis roll;
   ai) soovitab Indoneesial ja ELil määrata partnerlus- ja koostöölepingu sätete raames kindlaks koostöövaldkonnad, et paremini rakendada ja juhtida Indoneesia majandusarengu üldkava (MP3EI) oskusteabe ja parimate tavade vahetamise kaudu avaliku ja erasektori partnerluse vallas, ning teha Indoneesia ja mõne ELi liikmesriigi G20 raames võetud kohustuste kohaselt tihedat koostööd, et tegeleda kasumi ümberpaigutamise ja maksustamise vältimise probleemiga ja võtta kasutusele maksualase teabe automaatse vahetamise süsteem;
   aj) palub tungivalt ELil toetada partnerlus- ja koostöölepingu raames Indoneesia jõupingutusi avaliku halduse ajakohastamisel, eelkõige suurendada poliitikakujundamise ja poliitikavaldkondade elluviimise suutlikkust ning tugevdada kohtusüsteemi ja õiguskaitseasutusi;
   ak) nõuab, et EL ja Indoneesia teeksid koostööd ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) rakendamisel ning palub neil tungivalt loodusvarasid ja elurikkust, s.o metsa- ja mereressursse ning kalavarusid säilitada ja säästvalt majandada; väljendab muret seoses erasektori kasvava raadamisega palmiõli- ja kummipuuistanduste jaoks ning monokultuuri kahjuliku mõju pärast;
   al) peab tervitatavaks, et Indoneesia on ratifitseerinud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, ning kutsub ELi üles pakkuma abi vajalike institutsiooniliste ja muude reformide läbiviimiseks, et täita konventsiooni nõudeid ja suurendada meresõidu ohutust piirkonnas;
   am) peab tervitatavaks partnerlus- ja koostöölepingut, mis annab tunnistust ELi ja Indoneesia vaheliste sidemete kasvavast tähtsusest ja avab kahepoolsetes suhetes uue peatüki, tugevdades poliitilist, majandus- ja sektoripõhist koostööd paljudes poliitikavaldkondades, hõlbustades kaubandus- ja investeeringuvooge ja inimestevahelisi kontakte, muu hulgas ELi ja ASEANi algatuse raames, ning suurendades Indoneesia ja ELi vahelist koostööd ülemaailmsetele probleemidele reageerimisel, lisandudes juba olemasolevale koostööle muude rahvusvaheliste organisatsioonide raames, kus nii EL kui ka Indoneesia etendavad järjest olulisemat osa; rõhutab, et kahe- ja mitmepoolne koostöö võib aidata edendada konflikti lahendamist nii piirkondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning tõhustada vara tagasivõitmist ning võitlust terrorismi, piraatluse, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu ja maksuparadiiside vastu; väljendab seetõttu heameelt asjaolu üle, et kõik liikmesriigid on juba 2009. aastal allkirjastatud partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerinud;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT L 144, 10.6.1980, lk 2.
(2) ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 476.
(3) ELT C 68 E, 18.3.2004, lk 617.
(4) ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 528.
(5) ELT C 247 E, 6.10.2005, lk 147.
(6) ELT L 264, 8.10.2011, lk 2.
(7) ELT C 33 E, 5.2.2013, lk 201.
(8) ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 1.
(9) ELT L 154, 15.6.2012, lk 1.


EÜ ja Indoneesia Vabariigi vaheline laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamleping, välja arvatud tagasivõtmisega seotud küsimused ***
PDF 184kWORD 33k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu sõlmimise kohta, välja arvatud tagasivõtmisega seotud küsimused (11250/2013 – C7-0351/2013 – 2013/0120A(NLE))
P7_TA(2014)0142A7-0134/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11250/2013),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu (14032/2009),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 91, 100, artikli 191 lõikele 4, artiklitele 207 ja 209 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7‑0351/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0134/2014),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Indoneesia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


EÜ ja Indoneesia vaheline laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamleping seoses tagasivõtmisega seotud küsimustega ***
PDF 185kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu sõlmimise kohta seoses tagasivõtmisega seotud küsimustega (11313/2013 – C7-0356/2013 – 2013/0120B(NLE))
P7_TA(2014)0143A7-0115/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (11313/2013),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Indoneesia Vabariigi vahelise laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamlepingu eelnõu (14032/2009),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3, koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a (C7-0356/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ning väliskomisjoni arvamust (A7-0115/2014),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Indoneesia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Türgi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtuleping ***
PDF 182kWORD 33k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, milles käsitletakse nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Türgi Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu sõlmimise kohta (10697/2012 – C7-0029/2014 – 2012/0122(NLE))
P7_TA(2014)0144A7-0097/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10697/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Türgi Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtulepingu projekti (10693/2012),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0029/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 81 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust ning väliskomisjoni arvamust (A7-0097/2014),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 147 kohaldamise pikendamine parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni
PDF 107kWORD 37k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta otsus, millega pikendatakse kodukorra artikli 147 kohaldamist parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni (2014/2585(RSO))
P7_TA(2014)0145B7-0186/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 342,

–  võttes arvesse nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled(1), mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EL) nr 517/2013(2),

–  võttes arvesse juhatuse poolt 17. novembril 2008. aastal vastu võetud mitmekeelsuse eeskirja,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta otsust pikendada artikli 147 kohaldamist praeguse koosseisu ametiaja lõpuni(3) ning juhatuse järgmisi otsuseid pikendada erandit artiklist 146 praeguse ametiaja lõpuni,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 146 ja 147,

A.  arvestades, et vastavalt artiklile 146 peavad kõik parlamendi dokumendid olema koostatud ametlikes keeltes ning kõigil parlamendiliikmetel on õigus parlamendis sõna võtta soovikohases ametlikus keeles, kusjuures toimub suuline tõlge teistesse ametlikesse keeltesse;

B.  arvestades, et vastavalt artiklile 147 on kõrvalekalded artiklist 146 lubatud kuni parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja lõpuni, kui ametliku keele jaoks ei ole vaatamata asjakohastele abinõudele piisavalt tõlke või tõlkijaid; arvestades, et iga ametliku keele puhul, mille suhtes peetakse vajalikuks erandi kohaldamist, teeb juhatus peasekretäri ettepanekul kindlaks, kas tingimused on täidetud, ning vaatab oma otsuse iga kuue kuu tagant uuesti läbi;

C.  arvestades, et nõukogu määrusega (EÜ) nr 920/2005(4) on nähtud viieks aastaks (kuni 2017. aasta alguseni) ette ajutised (pikendatavad) erandmeetmed iiri keele suhtes;

D.  arvestades, et vaatamata asjakohastele abinõudele ei saavutata iiri ja malta keeles eeldatavasti sellist suutlikkust, mis võimaldaks parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja alguseks nende keelte suulise tõlke täit mahtu; arvestades, et kuigi teatavate muude keelte osas on olemas parlamendi tavapäraseks tegevuseks piisav suutlikkus, ei pruugi tõlkide arv olla küllaldane, et täielikult katta täiendavaid vajadusi, mida eeldatakse seoses asjaomaste liikmesriikide nõukogu eesistujaks olemisega parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja vältel;

E.  arvestades, et vaatamata järjepidevatele institutsioonidevahelistele jõupingutustele ja märkimisväärsetele edusammudele jääb iiri keele kvalifitseeritud tõlkijate ja jurist-lingvistide arv ikkagi sedavõrd väikeseks, et lähemas tulevikus ei suudeta selle keele osas vajadusi vastavalt artiklile 146 täies mahus katta; arvestades, et nõukogu määruse (EÜ) nr 920/2005 kohaselt ei tõlgita enne 1. jaanuari 2007 vastu võetud Euroopa Liidu õigusakte (acquis) iiri keelde; arvestades, et selles määruses sätestatud erandi tõttu tõlgitakse praegu iiri keelde ainult komisjoni ettepanekud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, ning kuni praegune olukord püsib, ei suuda parlamendi teenistused tagada iirikeelseid versioone muudest seadusandlikest aktidest;

F.  arvestades, et ehkki horvaadi keele osas on suutlikkus pärast Horvaatia ühinemist liiduga 1. juulil 2013 kindlalt kasvanud, ei ole kindel, kas parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja alguseks suudetakse vajadused selle keele osas täielikult katta;

G.  arvestades, et artikli 147 lõikes 4 on sätestatud, et juhatuse põhjendatud soovituse alusel võib Euroopa Parlament võtta parlamendi ametiaja lõppemisel vastu otsuse pikendada artikli kohaldamisaega;

H.  arvestades, et juhatus on eeltoodut arvesse võttes soovitanud pikendada artikli 147 kohaldamist parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni,

1.  otsustab pikendada Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 147 kohaldamist parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja lõpuni;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

(1) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.
(2) ELT L 158, 10.6.2013, lk 1.
(3) ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 186.
(4) Nõukogu 13. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 920/2005, millega muudetakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ja 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled, ning millega kehtestatakse nendest määrustest ajutised erandmeetmed (ELT L 156, 18.6.2005, lk 3); määruse reguleerimisala on laiendatud määrusega (EL) nr 1257/2010 (ELT L 343, 29.12.2010, lk 5).


Parlamendi kodukorra artikli 166 (lõpphääletus) ja artikli 195 (komisjonis toimuvad hääletused) lõike 3 muutmine
PDF 184kWORD 42k
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta otsus parlamendi kodukorra artikli 166 (lõpphääletus) ja artikli 195 (komisjonis toimuvad hääletused) lõike 3 muutmise kohta (2014/2001(REG))
P7_TA(2014)0146A7-0035/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kodukorra muutmise ettepanekut B7‑0252/2013,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7‑0035/2014),

1.  otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.  tuletab meelde, et muudatused jõustuvad järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 3
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 166
Kui hääletusele pannakse õigusakti ettepanek, sõltumata sellest, kas tegemist on ühe hääletuse ja/või lõpphääletusega, hääletab parlament nimeliselt ja elektroonilise hääletussüsteemi abil.
Kui parlament teeb otsuse raporti alusel, toimub üks hääletus ja/või lõpphääletus nimeliselt vastavalt artikli 167 lõikele 2. Muudatusettepanekute üle hääletatakse nimeliselt üksnes artikli 167 alusel esitatud taotluse korral.
Muudatusettepanek 4
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 195 – lõige 3
3.  Komisjonis toimuvad hääletused käe tõstmisega, välja arvatud juhul, kui veerand komisjoni liikmetest nõuab nimelist hääletust. Sellisel juhul toimub hääletus artikli 167 lõike 2 alusel.
3.  Üks hääletus ja/või lõpphääletus raporti üle toimub parlamendikomisjonis nimeliselt vastavalt artikli 167 lõikele 2. Hääletused muudatusettepanekute üle ja muud hääletused toimuvad käe tõstmisega, välja arvatud juhul, kui koosoleku juhataja otsustab kasutada elektroonilist hääletust või kui veerand parlamendikomisjoni liikmetest nõuab nimelist hääletust.

Ühtne Euroopa raudteepiirkond ***I
PDF 463kWORD 157k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas (COM(2013)0029 – C7-0025/2013 – 2013/0029(COD))
P7_TA(2014)0147A7-0037/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0029),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0025/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Prantsusmaa Senati, Leedu Seimi, Luksemburgi Saadikutekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0037/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamise ja raudteeinfrastruktuuri juhtimise osas

P7_TC1-COD(2013)0029


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa maanteevõrgustiku osakaal suurenenud 27 %, samas kui raudteevõrgustiku kasutamine on vähenenud 2 %. Pealegi on reisijateveo osakaalu tõus raudteel olnud ebapiisav selleks, et suurendada selle veo turuosa võrreldes auto- ja õhuvedudega. 6 % suurune reisijateveo osakaal Euroopa Liidu siseses raudteeveos on jäänud üsna stabiilseks. ja raudtee-reisijateveoteenused ei vasta kasvavatele vajadustele pakkumise või kvaliteedi osas. [ME 1]

(1a)  Raudtee ebapiisavat osakaalu Euroopa transpordis põhjustavad näiteks ebaausad konkurentsitingimused muude transpordivahenditega võrreldes, ebapiisav poliitiline tahe raudteetranspordi arendamiseks ja puudulik investeerimine raudteevõrgustikesse. [ME 2]

(2)  Liidu raudteekaubaveo turg avati konkurentsile direktiiviga 2004/51/EÜ(6) alates 2007. aastast ja rahvusvaheline reisijateveo turg direktiiviga 2007/58/EÜ(7) alates 2010. aastast. Lisaks on mõned liikmesriigid avanud oma riigisisesed reisijateveoteenused konkurentsile, kas siis avatud juurdepääsuõiguste kohaldamise kaudu või võistleva pakkumismenetluse kaudu avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks või mõlemal viisil.

(2a)  Nimetatud direktiivide sätete tegeliku mõju hindamiseks tuleb kontrollida pakutavate teenuste kvaliteeti konkreetsete faktide, pakkumis- ja kasutamismäärade, kulude ja kasutustasude alusel. [ME 3]

(2b)  Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks on väga tähtis asjaomaste õigusaktide täielik, tulemuslik ja õigeaegne rakendamine kõigis liikmesriikides. Sektoris täheldatud puudujääke arvestades peaksid liikmesriigid liidu õigusaktide rakendamist hoolikalt kontrollima. [ME 4]

(2c)  Mitmetest uuringutest ja küsimustikest nähtub, et liikmesriikides, kes on oma riigisisese reisijateveoturu avanud, näiteks Rootsis ja Ühendkuningriigis, on kasvanud raudteetranspordi turg ning reisijate ja töötajate rahulolu. [ME 5]

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/34/EL(8), luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond, kus on ühised eeskirjad raudteeveo-ettevõtjate ja infrastruktuuriettevõtjate juhtimise, infrastruktuuri rahastamise ja kasutustasude, raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsu tingimuste ning raudteeturu regulatiivse järelevalve kohta. Sellest lähtuvalt on nüüd võimalik viia liidu raudteeturu avamine lõpule ja reformida infrastruktuuriettevõtjate juhtimist, et tagada infrastruktuurile võrdne juurdepääs, eesmärgiga parandada kogu liidus raudteeveoteenuste kvaliteeti ning tagada samas sotsiaalsed standardid ja tööhõivetingimused. [ME 6]

(3a)  Liidu raudteeturu avamise lõpuleviimist tuleks pidada eriti oluliseks, et raudtee saaks muutuda hinna ja kvaliteedi seisukohalt teiste transpordiliikide arvestatavaks alternatiiviks. [ME 7]

(4)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/34/EL peab komisjon tegema vajaduse korral ettepanekuid seadusandlike meetmete kohta seoses riigisiseste reisijateveoteenuste turu avamisega ja töötama välja sobivad tingimused, et tagada kõige kulutõhusam mittediskrimineeriv juurdepääs infrastruktuurile, võttes aluseks olemasolevad nõuded sealhulgas valitsevatele ettevõtetele kuuluvale müügiinfrastruktuurile, lähtudes infrastruktuuri majandamise ja veoteenuste lahususe kohta kehtivatest nõuetest. [ME 8]

(4a)  Riigisisese reisijateveoturu avamine mõjub soodsalt Euroopa raudteetranspordi turu toimimisele; see suurendab paindlikkust ning ettevõtjate ja reisijate võimalusi. Ka raudteepersonal saab avamisest kasu, sest saab rohkem võimalusi pakkuda oma teenuseid uutele turule sisenejatele. Kogenud töötajad saavad anda uutele osalejatele lisandväärtust, mis toob kaasa paremad töötingimused. [ME 9]

(4b)  Liikmesriigid vastutavad oma raudteetöötajate tööturgude korraldamise eest. Seejuures peaksid nad tagama et, tööturu korraldamise viis ei kahjustaks teenuse kvaliteeti. Liidu õigus pakub juba selget raamistikku raudteetöötajate kaitseks. [ME 10]

(5)  Infrastruktuuri tõhusamaks majandamiseks ja kasutamiseks tuleks luua koordineerimiskomitee, mis aitaks infrastruktuuriettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate tegevust paremini kooskõlastada. Et tagada võrgustiku igapäevane sujuv juhtimine, sh liikluse haldamine võrgustikus talvehooajal, peaks liikluskontrolli tasandi infrastruktuuriettevõtja lisaks kooskõlastama oma tegevust raudteeveo-ettevõtjatega, seadmata ohtu oma sõltumatust ja vastutust võrgustiku juhtimise ja kehtivate eeskirjade täitmise eest. [ME 117]

(6)  Ühtlasi peaksid liikmesriigid tagama, et kõiki raudteeinfrastruktuuri jätkusuutlikuks toimimiseks, hoolduseks ja arenguks vajalikke ülesandeid täidab kooskõlastatud viisil infrastruktuuriettevõtja ise.

(6a)  Euroopa raudteepiirkonnas piisava ja ausa konkurentsi tagamiseks on peale infrastruktuuride diskrimineerimisvaba kättesaadavuse tagamise vajalik riikide raudteevõrgustike integreerimine ning reguleerivate asutuste tugevdamine. Tugevdamine peaks toimuma nii pädevate reguleerivate asutuste õiguste laiendamise kui ka reguleerivate asutuste võrgustiku arendamisega, millest saaks tulevikus liidu raudteetranspordi turu keskne reguleerija. [ME 12]

(6b)  Kõigi käesolevas direktiivis ette nähtud asjaomaste ülesannete täitmisel tuleks infrastruktuuriettevõtjat kohustada kasutama oma pädevust selleks, et pidevalt tõhustada raudteeinfrastruktuuri majandamist ja pakkuda kasutajatele kvaliteetseid teenuseid. [ME 13]

(7)  Piiriülesed probleemid, näiteks raudtee juurdepääsutasude osas, tuleks tõhusalt lahendada eri liikmesriikide infrastruktuuriettevõtjate vahel, luues selleks Euroopa infrastruktuuriettevõtjate võrgustiku, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust infrastruktuuri kavandamisel ja rahastamisel. [ME 14]

(8)  Selleks et tagada võrdne juurdepääs infrastruktuurile, tuleks kõrvaldada huvide konfliktid, mis tulenevad integreeritud struktuurid kujundada nii, et ei tekiks huvide konflikte infrastruktuuri majandamist majandamise ja vedusid hõlmavatest integreeritud struktuuridest veoteenuste vahel. Ainuke viis, kuidas tagada raudteeinfrastruktuurile võrdne juurdepääs, on kaotada põhjus konkurente diskrimineerida võimalikud konkurentide diskrimineerimise põhjused. See on ka eeldus riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu edukaks avamiseks. Ühtlasi õnnestuks nii kõrvaldada integreeritud struktuuri struktuuride puhul esinev ja turumoonutusi tekitav ristsubsideerimise võimalus ning korraldada personali tasustamist ja muude hüvede jagamist nii, et ei tekiks eeliskohtlemist konkurentidega võrreldes. [ME 15]

(9)  Praegused nõudmised infrastruktuuriettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate lahususe kohta on sätestatud direktiivis 2012/34/EL ning need hõlmavad üksnes infrastruktuuriettevõtjate peamisi ülesandeid, milleks on otsuste tegemine rongiliinide jaotamise kohta ning otsuste tegemine infrastruktuuri kasutustasu kohta. Siiski oleks vaja, et kõiki ülesandeid täidetaks sõltumatult, kuna teatavaid ülesandeid saab kasutada ka diskrimineerivalt konkurentide vastu. See puudutab eelkõige piletimüügiteenuste, jaamade ja depoode kättesaadavust puudutavaid otsuseid ning investeerimis- või hooldusotsuseid, mida saab teha neid võrgustiku osi eelistades, mida integreeritud ettevõtjate veoettevõtjad peamiselt kasutavad. Hooldustööde kavandamise otsused võivad mõjutada rongiliinide kättesaadavust konkurentide jaoks. [ME 16]

(9a)  Hoolimata direktiivis 2013/34/EL sätestatud, infrastruktuuriettevõtja sõltumatuse tagamiseks mõeldud kaitsemeetmetest, võivad vertikaalselt integreeritud ettevõtjad oma struktuuri kaudu pakkuda sellistesse ettevõtetesse kuuluvatele raudteeveo-ettevõtjatele teenimatuid konkurentsieeliseid. [ME 17]

(10)  Direktiivi 2012/34/EL praegused nõudmised hõlmavad üksnes sõltumatust õiguslikul, organisatsioonilisel ja otsuste vastuvõtmise tasandil. See ei välista täielikult võimalust säilitada integreeritud ettevõtjat, kui kõik kolm sõltumatuskategooriat on tagatud. Otsuste vastuvõtmise puhul peab olema tagatud, et kohaste kaitsemeetmetega välistatakse integreeritud ettevõtja kontroll infrastruktuuriettevõtja otsuste vastuvõtmise üle. Kuid isegi selliste kaitsemeetmete täielik rakendamine ei välista kõiki diskrimineeriva käitumise võimalusi konkurendi suhtes, mida vertikaalselt integreeritud ettevõtja olemasolul ette tuleb. Integreeritud struktuuride puhul on ristsubsideerimise võimalus endiselt olemas või siis on reguleerivatel asutustel väga raske sellise ristsubsideerimise vältimiseks kehtestatud kaitsemeetmeid kontrollida ja jõustada. Infrastruktuuriettevõtja institutsiooni lahutamine vedude institutsioonist oleks kõnealuste probleemide lahendamiseks kõige tõhusam võimalus.

(11)  Seepärast tuleks kohustada liikmesriike tagama, et samal juriidilisel või füüsilisel isikul või samadel juriidilistel või füüsilistel isikutel ei oleks õigust kontrollida infrastruktuuriettevõtjat ja omada samaaegselt kontrolli- või mis tahes muud õigust raudteeveo-ettevõtja üle. Vastupidi, kontroll raudteeveo-ettevõtja üle peaks välistama võimaluse omada kontrolli- või mis tahes muud õigust infrastruktuuriettevõtja üle. Käesoleva direktiivi eesmärk on luua kõigi raudteeveo-ettevõtjate vahel vaba ja õiglane konkurents ning sellega takistada raudteeveo-ettevõtjat kasutamast artiklis 3 määratletud vertikaalselt integreeritud mudelit. [ME 18]

(12)  Kui liikmesriigid siiski säilitavad infrastruktuuriettevõtja vertikaalselt integreeritud ettevõtja osana, peaksid nad vähemalt kehtestama ranged kaitsemeetmed, millega tagada, et infrastruktuuriettevõtja tervikuna oleks integreeritud ettevõtjast tegelikult sõltumatu. Kõnealused kaitsemeetmed ei peaks hõlmama mitte üksnes infrastruktuuriettevõtja kooskõlastatud tegevust seoses integreeritud ettevõtjaga, vaid ka infrastruktuuriettevõtja majandamise struktuuri ja kui võimalik, siis vältida integreeritud struktuuri sees finantsülekandeid infrastruktuuriettevõtja ja integreeritud ettevõtja mõne muu juriidilise isiku vahel. Infrastruktuuriettevõtja majandamise sõltumatuse tähenduses ei ole need kaitsemeetmed üksnes vastavuses sellega, mis on vajalik olemasolevate nõudmiste täitmiseks seoses otsuste tegemise sõltumatusega peamistes direktiiviga 2012/34/EL ettenähtud ülesannetes, vaid need lähevad nimetatud nõuetest kaugemale ning nendesse on lisatud sätted, et välistada võimalus kasutada infrastruktuuriettevõtja tulu vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste üksuste rahastamiseks. Seda tuleks kohaldada liikmesriikide maksustamisseadustest sõltumata ja ilma et see piiraks ELi riigiabieeskirjade kohaldamist.

(12a)  Raudtee-reisijateveoteenuste siseturu avamisel, eelkõige praeguste integreeritud struktuuride reformimisel tuleks tõsiselt kaaluda raudteeohutuse parandamise küsimust, et mitte luua täiendavaid haldustõkkeid, mis takistavad hooldustöid ja ohutuse suurendamist. [ME 19]

(12b)  Võimalus infrastruktuuriettevõtjal maksta dividende vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimasele omanikule ei tohiks infrastruktuuriettevõtjal takistada reservide moodustamist, et parandada oma finantsolukorda ja tasakaalustada oma bilanssi mõistliku aja jooksul, nagu on nõutud käesoleva direktiiviga. Kõik infrastruktuuriettevõtja makstud dividendid tuleks sihtotstarbeliselt suunata investeeringuteks käigusoleva raudteeinfrastruktuuri uuendamiseks. [ME 107]

(12c)  Vertikaalselt integreeritud ettevõtja valdusettevõtja võib kaasa aidata strateegiliste otsuste tegemisele, mis on vajalikud raudteetranspordisüsteemi toimimiseks tervikuna kõigi raudteeturul tegutsevate osapoolte huvides, ilma et see piiraks nende otsuste kohaldamist, mis käsitlevad infrastruktuuriettevõtja ülesandeid. [ME 108]

(12d)  Vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimaste omanike esindajatel järelevalvenõukogus peaks olema võimalik kaasata isikuid, kelle on määranud viimased omanikud, kuid kes ei tööta nende alluvuses, tingimusel et neil isikutel ei ole kohustusi või huvisid integreeritud ettevõtja mõnes teises üksuses. [ME 109]

(12e)  Eeskirjad, millega tagatakse infrastruktuuriettevõtja sõltumatus vertikaalselt integreeritud ettevõttes, ei tohiks piirata valitsemissektori eelarvepuudujääki ja võlga käsitlevate Eurostati kriteeriumide kohaldamist, sest igal juhul võib valdusettevõtja, arvestades isegi infrastruktuuriettevõtja sõltumatuse kaitsemeetmeid, säilitada infrastruktuuri omandi ja sellele lisaks piisaval arvul ülesandeid, et teda ei peetaks üksnes kunstlikuks üksuseks, mille ainus eesmärk on valitsemissektori võla vähendamine nende kriteeriumide tähenduses. [ME 110]

(13)  Hoolimata sõltumatust tagavate kaitsemeetmete rakendamisest võivad vertikaalselt integreeritud ettevõtjad kasutada ära oma struktuuri ja pakkuda sellistesse ettevõtetesse kuuluvatele raudteesektori ettevõtjatele teenimatuid konkurentsieeliseid. Sel põhjusel ja ilma, et see mõjutaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 258, peaks komisjon liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kontrollima, et kõnealuseid kaitsemeetmeid rakendatakse tegelikult ning et veel esinev konkurentsi moonutamine kaotatakse. Juhul kui komisjon ei suuda seda kindlaks teha, peaks kõigil liikmesriikidel olema võimalus asjaomaste integreeritud ettevõtjate juurdepääsuõigusi piirata või tagasi võtta.

(13a)  Võttes arvesse võrgustike erinevat suurust ja tihedust ning riiklike ja kohalike või piirkondlike asutuste erinevaid organisatsioonilisi struktuure ning erinevaid kogemusi turu avamisel, tuleks igal liikmesriigil lasta küllalt paindlikult oma võrgustikku korraldada nii, et saavutada avatud juurdepääsuõigusega teenuste ja avaliku teenindamise lepingute alusel osutatavate teenuste optimaalne tasakaal ning tagada kõigile reisijatele kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused. Pärast pakkumiskonkursile pandavate avaliku teenindamise lepingute väljavalimist peab iga liikmesriik igal üksikjuhul määratlema iga teenuse jaoks kaitsemeetmed, mida rakendada konkursi ebaõnnestumise korral. Need meetmed ei tohi mingil moel tekitada teenust pakkuvatele raudteeveo-ettevõtjatele täiendavaid teenustasusid. [ME 20]

(14)  Asjaolu, et liidu raudteeveo-ettevõtjatele antakse riigisiseste reisijateveoteenuste osutamiseks juurdepääsuõigus kõigi liikmesriikide raudteeinfrastruktuurile, võib mõjutada avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate raudtee reisijateveoteenuste korraldamist ja rahastamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalus piirata kõnealust juurdepääsuõigust juhul, kui nimetatud õigus ohustaks nende avaliku teenindamise lepingute majanduslikku tasakaalu või nendega osutatavate teenuste kvaliteeti ja kui asjaomane reguleeriv asutus on selle heaks kiitnud. [ME 21]

(15)  Reguleerivad asutused peaksid omal algatusel või huvitatud isikute taotlusel ja objektiivse majandusanalüüsi alusel hindama, millist võimalikku mõju avaldavad võivad avaldada riigisisesed reisijateveoteenused, mida osutatakse avatud juurdepääsu alusel kehtivate avaliku teenindamise lepingute raames. [ME 22]

(16)  Hindamise puhul tuleks arvesse võtta vajadust tagada kõikidele turuosalistele nende tegevuse arendamiseks vajalik õiguskindlus. Menetlus peaks olema nii lihtne, tõhus ja läbipaistev kui võimalik ning infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise protsessiga ühtlustatud.

(17)  Hinnangu andmisel, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal võiks olla ohustatud, tuleks võtta arvesse eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriume. Kriteeriumid ja üksikasjad, mida tuleb menetluse käigus järgida, võivad aja jooksul muutuda, seda eelkõige reguleerivate asutuste, pädevate ametiasutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemuste valguses ning arvestades riigisiseste reisijateveoteenuste iseärasusi.

(18)  Hindamisel, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal võiks olla ohustatud, peaksid reguleerivad asutused võtma arvesse kehtivatel avaliku teenindamise lepingutel põhinevate uute teenuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju, arvestades mõju avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenuste tasuvusele ja mõju netokuludele asjaomase valdkonna ühtekuuluvuspoliitika tõhustamisele ning lepingu sõlminud pädeva riigiasutuse jaoks netokuludele. Hindamiseks tuleks uurida selliseid näitajaid nagu reisijatepoolne nõudlus, piletihindade kindlaksmääramine, piletimüügikorraldus, peatuste asukohad ja arv ning kavandatud uue teenuse ajakava ja sagedus. [ME 23]

(18a)  Selle väljaselgitamiseks, kas avaliku teenindamise lepingu alusel osutatud teenuse kvaliteeti mõjutab samas võrgustikus osutatav avatud juurdepääsuga teenus, peaksid kontrolliasutused võtma arvesse eelkõige avaliku teenindamise lepingu alusel osutatud teenuste täpsust, võrgu toimimise mõju ja ümberistumisvõimaluste säilimist. [ME 24]

(19)  Raudtee reisijateveoteenuse reisijateveoteenuste atraktiivsuse suurendamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda peaksid liikmesriigid nõudma, et riigisiseseid reisijateveoteenuseid osutavad raudteeveo-ettevõtjad osaleksid ühises teavitus- ja integreeritud piletisüsteemis, millega hallatakse pileteid, otsepileteid ning broneeringuid. Kui Selline süsteem on loodud, tuleks tagada peaks tagama, et see ei tekita konkurentsimoonutusi või diskrimineerimist raudteeveo-ettevõtjate vahel. [ME 25]

(19a)  Tähtis on, et raudteeveo-ettevõtjad osaleksid integreeritud piletisüsteemide loomises, eelkõige kohalikus ja piirkondlikus transpordis, et suurendada raudteetranspordi atraktiivsust reisijate jaoks. Sellised süsteemid ei tohiks tekitada konkurentsimoonutusi ega raudteeveo-ettevõtjate vahelist diskrimineerimist. [ME 26]

(19b)  Kuna uue raudteepaketi eesmärk on reisijate õiguste kindlustamine, arvestades et liikumisvabadus on üks liidu alussammas, tuleks teha kõik, et tagada nimetatud õigus ka puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele. Transpordivahendite ja infrastruktuuri kättesaadavus muutub seega esmatähtsaks. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada piiriüleseid kontakte. See puudutab ka nimetatud konkreetse reisijatekategooria abistamist, mis tuleks laiema üldise süsteemiga ühtlustada. Selleks tuleks käivitada sotsiaalpartnereid, üldsust ja puuetega isikute õiguste kaitse asutusi hõlmav konsultatsiooniprotsess. [ME 27]

(19c)  Direktiivi 2012/34/EL artiklis 57 sätestatud reguleerivate asutuste võrgustiku abil saadud kogemusi arvestades peaks komisjon hiljemalt 31. detsembriks 2016 koostama seadusandliku ettepaneku, mis tugevdaks reguleerivate asutuste võrgustikku, vormistaks selle menetlused ja annaks sellele juriidilise isiku staatuse. Võrgustikul peaks olema järelevalve- ja arbitraažifunktsioon, mis võimaldaksid tal käsitleda piiriüleseid ja rahvusvahelisi probleeme ning kuulata ära riiklike reguleerivate asutuste otsuste peale esitatud kaebusi. [ME 28]

(19d)  Euroopa ühtse raudteepiirkonna lõplikuks väljaarendamiseks ja raudteesektoris olevat konkurentsi arvestades kavatseb komisjon liidu tasandil toetada ja aktiivselt edendada sotsiaalset dialoogi, tagamaks et raudteesektori töötajad oleksid pikemas perspektiivis kaitstud turu avanemisega kaasnevate soovimatute mõjude, näiteks sotsiaalse dumpingu eest. [ME 29]

(19e)  Reisijatel peab olema juurdepääs toimivatele otsepiletisüsteemidele ja integreeritud piletisüsteemidele. Asjaomased süsteemid peaksid ühtlasi muutma raudteetranspordi inimestele atraktiivsemaks transpordiliigiks. Liikmesriikide otsepiletisüsteemid peaksid olema vastastikku koostalitlevad, et võimaldada kogu liitu ja kõiki raudtee reisijateveo-ettevõtjaid hõlmava süsteemi loomist. [ME 30]

(19f)  Direktiivi 2012/34/EL artikli 57 põhjal loodud reguleerivate asutuste võrgustiku abil saadud kogemusi arvestades peaks komisjon koostama seadusandliku ettepaneku võrgustiku asendamiseks Euroopa reguleeriva asutusega, vormistades selle menetlused ja andes sellele juriidilise isiku staatuse hiljemalt 31. detsembriks 2019, riigisiseste reisijateveo teenuste avamise ajaks. Kõnealusel asutusel peaks olema järelevalve- ja arbitraažifunktsioon, mis võimaldaksid tal käsitleda piiriüleseid ja rahvusvahelisi probleeme ning kuulata ära riiklike reguleerivate asutuste otsuste vastu esitatud kaebusi. [ME 31]

(19g)  Sotsiaalse dumpingu vältimiseks võib raudteeveo-ettevõtja pakkuda raudteeveoteenuseid ainult tingimusel, et ta täidab kollektiivlepinguid või liikmesriikide seadusi, millega kehtestatakse standardid liikmesriigis, kus ta kavatseb tegutseda. Seejuures tuleks ette näha samas kohas kehtivad võrdsed palgatingimused. Pädev reguleeriv asutus peab jälgima nimetatud nõude täitmist. [ME 32]

(19h)  Riiklik reguleeriv asutus peaks töötajate üleviimise korra heaks kiitma või taotlema selle muutmist. See võib hõlmata ooteperioodi kohaldamist üleviidavate töötajate suhtes. Otsuse tegemisel peaks reguleeriv asutus püüdma vältida tundliku teabe üleandmist infrastruktuuriettevõtjalt integreeritud ettevõtja teisele üksusele. [ME 33]

(19i)  Turu avamine ei tohi negatiivselt mõjutada raudteesektori töötajate töö- ja sotsiaalseid tingimusi. Tuleb järgida sotsiaalseid klausleid, et vältida sotsiaalset dumpingut ja kõlvatut konkurentsi uute ettevõtjate poolt, kes ei järgi raudteesektori sotsiaalseid miinimumstandardeid. [ME 34]

(19j)  Raudteeveo-ettevõtjad ja infrastruktuuriettevõtjad peaksid oma ohutuskultuuri raames kehtestama nn õigluse kultuuri, et aktiivselt innustada töötajaid teatama ohutusega seotud õnnetustest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest, ilma et neid karistataks või diskrimineeritaks. Õigluse kultuur võimaldab raudteesektoril õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest järeldusi teha ning seega parandada töötajate ja reisijate ohutust raudteel. [ME 35]

(19k)  Komisjon peaks tagama nõukogu direktiivi 2005/47/EÜ(9) sätete korrektse ja täieliku jõustamise liikmesriikides. [ME 36]

(19l)  Seoses Euroopa ühtse raudteepiirkonna kujundamise ja raudteetranspordituru edasise avamisega peaksid liikmesriigid kasutama kollektiivlepinguid, et vältida sotsiaalset dumpingut ja ebaausat konkurentsi. [ME 37]

(19m)  Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi mõju rongipersonali tööjõuturu arengule ja vajaduse korral tegema ettepanekuid uute seadusandlike meetmete kohta, mis käsitlevad selliste töötajate sertifitseerimist. [ME 38]

(19n)  Rongipersonal on raudteesektori töötajate rühm, kes täidab ohutusega seotud ülesandeid. Traditsiooniliselt täidab rongipersonal raudteevõrgus ohutusega seotud jooksvaid ülesandeid ning vastutab reisijate heaolu ja ohutuse eest rongides. Kasuks tuleks rongipersonali sertifitseerimine sarnaselt vedurijuhtide sertifitseerimisega, et tagada kõrgetasemeline kutsekvalifikatsioon ja pädevus, tunnustada selle töötajaterühma tähtsust ohutute raudteeveoteenuste tagamisel ning hõlbustada töötajate liikuvust. [ME 39]

(19o)  Riiklik reguleeriv asutus peaks töötajate üleviimise korra heaks kiitma või taotlema selle muutmist. See võib hõlmata ooteaja kohaldamist üleviidavate töötajate suhtes. Otsuse tegemisel peaks reguleeriv asutus püüdma vältida tundliku teabe üleandmist infrastruktuuriettevõtjalt integreeritud ettevõtja teisele üksusele. [ME 40]

(20)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(10) kohustuvad liikmesriigid lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõetavate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

(20a)  Infrastruktuuriettevõtjad peaksid tegema piiriülest liiklust mõjutavate õnnetuste ja vahejuhtumite korral koostööd, et jagada kogu asjaomast teavet ja nõnda vältida mõju ülekandumise negatiivseid tagajärgi. [ME 41]

(20b)  Reguleeriv asutus peaks olema pädev tegema infrastruktuuri hooldustööde järelevalvet, tagamaks et neid ei tehta raudteeveo-ettevõtjate vahelist diskrimineerimist põhjustaval viisil. [ME 42]

(20c)  Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluval infrastruktuuriettevõtjal peaks olema võimalus pakkuda oma personalile teatavaid sotsiaalseid teenuseid ruumides, mida kasutavad teised vertikaalselt integreeritud ettevõtja üksused. [ME 43]

(20d)  Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluval infrastruktuuriettevõtjal peaks reguleeriva asutuse nõusolekul olema lubatud teha teiste vertikaalselt integreeritud ettevõtja üksustega koostööd infotehnoloogiasüsteemide arendamiseks. [ME 44]

(20e)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007(11) artiklis 9 sätestatud tingimusi piletite, otsepiletite ja broneeringute pakkumiseks kogu liidus tuleks lugeda täidetuks, kui 12. detsembriks 2019 on käesoleva direktiivi sätete kohaselt loodud ühine reisiteabe- ja piletisüsteem. [ME 45]

(20f)  Reguleeriv asutus võib koostada suunised vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks oleva infrastruktuuriettevõtja töötajate ja juhtkonna sõltumatuse tugevdamise kohta seoses rongiliinide jaotamise ja infrastruktuuri kasutustasudega. [ME 118]

(20g)  Käesoleva direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid igal ajal valida Euroopa ühtses raudteepiirkonnas samaaegselt eksisteerivate infrastruktuuriettevõtjate eri tüüpide, nimelt eraldatud ja vertikaalselt integreeritud ettevõtjate vahel ka juhul, kui nad on juba võtnud kasutusele eraldatud ettevõtjate struktuuritüübi. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse nimetatud struktuuritüüpide sisekorralduse eeskirjad ja põhimõtted. [ME 47]

(20h)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks järelvalve- ja haldusnõukogu, juhatuse või ettevõtjat seaduslikult esindavate organite mõisteid kohaldada liikmesriikides juba olemasolevate ettevõttestruktuuride suhtes ning vältida uute organite loomist. [ME 119]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2012/34/EL muudetakse järgmiselt.

-1. Artiklile 1 lisatakse järgmised lõiked:"

„2a. Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta raudteetransport Euroopa üldsuse jaoks atraktiivsemaks transpordiviisiks. Sellega püütakse aidata luua toimivaid teabe- ja integreeritud piletisüsteeme. Liikmesriikide raudteesektoris väljatöötatud otsepiletisüsteemid peaksid olema koostalitlevad ja võimaldama kogu liitu ja kõiki raudtee reisijateveo-ettevõtjaid hõlmava süsteemi loomist. [ME 49]

2b.  Käesoleva direktiivi eesmärk, milleks on Euroopa ühtse raudteepiirkonna väljaarendamine, tuleks saavutada liidu tasandi sotsiaalse dialoogi alusel, et tagada raudteetöötajate nõuetekohane kaitse turu avanemise soovimatute tagajärgede eest.” [ME 50]

"

-1b. Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Artikleid 7, 7a, 7b, 7c, 7d ja 7e ei kohaldata alla 500 km pikkuste võrkude suhtes, kui

a)  neil võrkudel puudub Euroopa raudteeturu toimimise seisukohast strateegiline tähtsus või

b)  need on tehniliselt või organisatsiooniliselt isoleeritud riigisisese raudtee põhivõrgust.” [ME 87]

"

1.  Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)  punkt 2 asendatakse järgmisega:"

„2) „infrastruktuuriettevõtja” – asutus või ettevõtja, kes tagab võrgustikus oleva raudteeinfrastruktuuri arendamise, käitamise ja hooldamise; arendamine hõlmab võrgustiku kavandamist, finants- ja investeeringutealast kavandamist ning infrastruktuuride ülesehitamist ja ajakohastamist; infrastruktuuri käitamine hõlmab kõiki üksikasju nii rongiliinide jaotamise (sealhulgas rongiliinide määratlemine, nende kättesaadavuse hindamine ja jaotamine) kui ka infrastruktuuri kasutustasu kohta (sealhulgas tasude kindlaksmääramine ja kogumine); hooldamine hõlmab infrastruktuuri uuendamist ja muid varahaldustegevusi.”;

"

b)  punkt 5 jäetakse välja;

c)  lisatakse järgmine punkt:"

„31) „vertikaalselt integreeritud ettevõtja” on ettevõtja, mille puhul

–  ühe või mitme raudteeveo-ettevõtja omanik või osaline omanik on infrastruktuuri-ettevõtjana (valdusettevõtja) üks ja sama ettevõtja või

–  infrastruktuuriettevõtja omanik või osaline omanik on üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat või

–  ühe või mitme raudteeveo-ettevõtja omanik või osaline omanik on infrastruktuuriettevõtja.”;

"

ca)  lisatakse järgmine punkt:"

„32) „integreeritud piletisüsteem” – piletisüsteem, mis võimaldab inimesel sooritada reisi, mis hõlmab üleminekuid ühe transpordiliigi piires või eri transpordiliikide (rong, buss, tramm, metroo, parvlaev või lennuk) vahel;”;

"

cb)  lisatakse järgmine punkt:"

„33) „otsepilet” – pilet või piletid, mis tõendavad veolepingu olemasolu, mis on sõlmitud järjestikusteks raudteeveoteenusteks, mida osutab üks või mitu raudteeveo-ettevõtjat;”; [ME 52]

"

cc)  lisatakse järgmised punktid:"

„34) „järelevalvenõukogu” – mis tahes rühm isikuid, kelle ettevõtte omanikud määravad edendama nende huve, teostama kontrolli ja järelevalvet tegevjuhtide töö üle ning kinnitama suuremaid ärijuhtimisotsuseid;

35)  „haldusnõukogu” – mis tahes rühm isikuid, kelle ülesanne on ettevõtte igapäevaste juhtimisfunktsioonide täitmine;”; [ME 53]

"

cd)  lisatakse järgmine punkt:"

„36) „kiirreisirongiteenus” – reisirongiteenus, mida pakutakse kiirusele vähemalt 250 km/h projekteeritud spetsiaalsetel kiirraudteedel ning mille puhul enamik teekonnast toimub sellisel kiirusel.” [ME 54]

"

2.  Artikli 6 lõige 2 jäetakse välja.

2a.  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 6a

Tingimusel et ei teki huvide konflikti ja tagatakse äriliselt tundliku teabe konfidentsiaalsus, ei takista ükski käesoleva direktiivi säte liikmesriikidel anda infrastruktuuriettevõtjale luba sõlmida läbipaistval, mittevälistaval ja mittediskrimineerival viisil ühe või mitme taotlejaga koostöölepinguid, mis käsitlevad konkreetset liini või võrgustiku kohalikku või piirkondlikku osa, et anda rahalisi stiimuleid tõhustamaks koostööd seoses võrgustiku asjaomase osaga. Sellised stiimulid võivad seisneda raudteele juurdepääsu tasude vähendamises või suurendamises vastavalt võimalikule kulude kokkuhoiule või tulude suurenemisele raudteeveo-ettevõtja või infrastruktuuriettevõtja jaoks kõnealuse koostöö tulemusena. Sellise koostöö eesmärk on tõhustada häirete või ummikute kõrvaldamist, hooldetöid või parandada sellise liini või võrgustikuosa haldamist, kus rongid kipuvad hilinema, või parandada ohutust.

Koostöö kestus on maksimaalselt viis aastat ja seda võib pikendada. Infrastruktuuriettevõtja teavitab kavandatud koostööst artiklis 55 osutatud reguleerivat asutust. Reguleeriv asutus annab koostöölepingule oma eelneva heakskiidu, nõuab selle muutmist või lükkab selle tagasi, kui eelnimetatud tingimused ei ole täidetud. Reguleeriv asutus võib nõuda lepingu muutmist selle igal etapil kogu lepingu kestuse ajal. Infrastruktuuriettevõtja teavitab koostöölepingust artiklis 7d osutatud koordineerimiskomiteed. Käesolevat lõiget ei kohaldata artiklite 7a ja 7b kohaselt lubatud koostöö suhtes infrastruktuuriettevõtja ja sama vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olevate raudteeveo-ettevõtjate vahel.” [ME 120]

"

3.  Artikkel 7 asendatakse järgmisega."

„Artikkel 7

Infrastruktuuriettevõtja institutsiooniline lahutamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et infrastruktuuriettevõtja täidab kõiki artikli 3 punktis 2 osutatud ülesandeid ja on mis tahes raudteeveo-ettevõtjast sõltumatu.

Kui käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval kuuluvad mõned I lisas kindlaks määratud raudteeinfrastruktuuri elemendid muudele ettevõtjatele kui infrastruktuuriettevõtjale ja muud ettevõtjad neid haldavad, võivad liikmesriigid otsustada, et selline kord võib jätkuda, eeldusel et nimetatud ettevõtjad on õiguslikult eraldiseisvad ja sõltumatud mis tahes raudteeveo-ettevõtjast. [ME 121]

Infrastruktuuriettevõtja sõltumatuse tagamiseks peavad liikmesriigid seisma hea, et infrastruktuuriettevõtjad on koondunud asutusse, mis on mis tahes raudteeveo-ettevõtjast õiguslikult lahutatud.

2.  Liikmesriigid peavad ühtlasi tagama, et samal juriidilisel või füüsilisel isikul või samadel juriidilistel või füüsilistel isikutel ei oleks õigust:

a)  omada raudteeveo-ettevõtja ja infrastruktuuriettevõtja üle samaaegset otsest või kaudset kontrolli nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004* tähenduses, omada nendega seotud finantshuvisid või rakendada nende suhtes mis tahes õigust;

b)  nimetada ametisse järelevalvenõukogu ja haldusnõukogu liikmeid või infrastruktuuriettevõtjat seaduslikult esindavaid asutusi ning omada raudteeveo-ettevõtja üle samaaegset otsest või kaudset kontrolli, nendega seotud finantshuvisid või rakendada nende suhtes mis tahes õigust;

c)  olla järelevalvenõukogu ja haldusnõukogu liige või asutus, mis esindab seaduslikult nii raudteeveo-ettevõtjat kui ka infrastruktuuriettevõtjat;

d)  majandada raudteeinfrastruktuuri või osaleda infrastruktuuriettevõtja majandamises ning omada raudteeveo-ettevõtja üle samaaegset otsest või kaudset kontrolli, nendega seotud finantshuvisid või rakendada nende suhtes mis tahes õigust või majandada raudteeveo-ettevõtet või osaleda selle majandamises ja omada infrastruktuuriettevõtja üle samaaegset otsest või kaudset kontrolli, temaga seotud mis tahes huvisid või rakendada tema suhtes mis tahes õigust.

3.  Käesoleva artikli rakendamisel juhul, kui lõikes 2 osutatud isik on liikmesriik või mõni muu avaliku sektori asutus, ei tohi kaks õiguslikult eraldiseisvat ja teineteisest lahusolevat riigiasutust, kes teostavad kontrolli või rakendavad muid lõikes 2 osutatud õigusi infrastruktuuriettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja üle, olla sama isik või samad isikud.

4.  Tingimusel, et ei teki huvide konflikti ja tundliku äriteabe konfidentsiaalsus on tagatud, võib infrastruktuuriettevõtja sõlmida raudteeveo-ettevõtjate või infrastruktuuriettevõtja järelevalve all tegutseva muu asutusega arendamise, uuendamise ja hooldustööde alltöövõtulepingu, mille üle ta säilitab otsustusõiguse.

4a.  Tingimusel, et täidetakse lõigetes 1–3 esitatud infrastruktuuriettevõtja institutsioonilist lahutamist käsitlevaid sätteid, et ei teki huvide konflikte ja äriliselt tundliku teabe konfidentsiaalsus on tagatud, võivad liikmesriigid anda infrastruktuuriettevõtjale loa sõlmida ühe või mitme taotlejaga läbipaistval, mittevälistaval ja mittediskrimineerival viisil koostöölepinguid konkreetse liini või võrgustiku kohaliku või piirkondliku osa kohta nii, et see ergutab taotlejat tõhustama oma koostööd seoses asjaomase võrgustikuosaga. Sellised stiimulid seisnevad raudteele juurdepääsu tasude vähendamises vastavalt infrastruktuuriettevõtja võimalikule kulude säästule kõnealuse koostöö tulemusena. Sellise koostöö eesmärk on tõhustada häirete või ummikute kõrvaldamist, hooldetöid, hilinemistele alti liini või võrgustikuosa haldamist või ohutuse suurendamist. Koostöö kestus on maksimaalselt viis aastat ja seda võib samavõrra pikendada. Infrastruktuuriettevõtja teavitab kavandatud koostööst artiklis 55 osutatud reguleerivat asutust. Reguleeriv asutus annab koostöölepingule oma eelneva heakskiidu, nõuab selle muutmist või lükkab selle tagasi, kui eelnimetatud tingimused ei ole täidetud. Reguleeriv asutus võib nõuda lepingu muutmist selle igal etapil kogu lepingu kestuse jooksul. Infrastruktuuriettevõtja teavitab koostöölepingust artiklis 7d osutatud koordineerimiskomiteed. [ME 56]

5.  Kui käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeval infrastruktuuriettevõtja kuulub infrastruktuuriettevõtja vertikaalselt integreeritud ettevõtjale, võib liikmesriik otsustada käesoleva artikli lõikeid 2–4 mitte kohaldada. Sellisel juhul peab asjaomane liikmesriik tagama, et infrastruktuuriettevõtja täidab kõiki artikli 3 lõikes 2 osutatud ülesandeid ja tal infrastruktuuriettevõtjal on kooskõlas artiklites 7a–7c ja 7b sätestatud nõuetega raudteeveoettevõtjast tegelik sõltumatus organisatsioonilisel ja otsuste vastuvõtmise tasandil.

______________________________

* Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).” [ME 122]

"

4.  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 7a

Infrastruktuuriettevõtja tegelik sõltumatus vertikaalselt integreeritud ettevõttes

1.  Liikmesriigid tagavad, et infrastruktuuriettevõtja on asutatud õiguslikult eraldiseisvana mis tahes raudteeveo-ettevõtjast või selliseid ettevõtjaid kontrollivast valdusettevõtjast või vertikaalselt integreeritud ettevõtja mis tahes muudest juriidilistest üksustest.

2.  Vertikaalselt integreeritud ettevõtjate alla kuuluvatel juriidilistel isikutel, kes tegutsevad raudteeveoteenuste turgudel, ei tohi olla otseseid ega kaudseid osalusi infrastruktuuriettevõttes osalust ei otseselt, kaudselt ega tütarettevõtjate kaudu. Infrastruktuuriettevõtjal ei tohi olla ka ühtki otsest ega kaudset osalust raudteeveoteenuste turul tegutseva vertikaalselt integreeritud ettevõtja mis tahes juriidilises isikus ei otseselt, kaudselt ega tütarettevõtjate kaudu.

Käesolev säte ei välista siiski sellise vertikaalselt integreeritud ettevõtja olemasolu, kus ühe või mitme raudteeveo-ettevõtja omanik või osaline omanik on infrastruktuuriettevõtjana (valdusettevõtja) üks ja sama ettevõtja.

3.  Infrastruktuuriettevõtja tulu ei tohi kasutada vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute rahastamiseks, sissetulekut võib kasutada üksnes infrastruktuuriettevõtja tegevuse rahastamiseks. ja Vertikaalselt integreeritud ettevõtja viimasele omanikule dividendide maksmiseks maksmine on võimalik. Sellist infrastruktuuriettevõtja poolt dividendide maksmist kasutatakse sihtotstarbeliselt investeeringuteks käigusoleva infrastruktuuri uuendamisse ja see ei takista infrastruktuuriettevõtjal reservide moodustamist oma kasumi ja kahjumi haldamiseks majandustsükli jooksul.

Käesolevaid sätteid ei kohaldata erainvestoritele tehtavate maksete suhtes avaliku ja erasektori partnerluste korral.

Infrastruktuuriettevõtja ei tohi võib anda laenu üksnes oma tütarettevõtjatele. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja mis tahes juriidilisele isikule ning vertikaalselt integreeritud ettevõtja mis tahes juriidiline isik ei tohi anda laenu siseselt võib infrastruktuuriettevõtjale laenu anda üksnes valdusfirma ning see peab alluma artiklis 55 osutatud reguleeriva asutuse kontrollile. Valdusfirma peab reguleerivale asutusele tõendama, et laenu antakse turuhinnaga ja artikli 6 kohaselt.

Muude juriidiliste isikute poolt infrastruktuuriettevõtjale pakutud mis tahes teenused põhinevad lepingutel ja nende eest tasutakse turuhindades. Infrastruktuuriettevõtja tasumisele kuuluv võlg peab olema selgelt eraldatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute poolt tasumisele kuuluvast võlast ning neid võlgu tuleb teenindada üksteisest lahus.

Infrastruktuuriettevõtja ja vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute raamatupidamisarvestust peetakse viisil, mis tagab kõnealuste sätete täitmise ning infrastruktuuriettevõtjate ja vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute lahusoleva raharingluse.

4.  Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 4 kohaldamist, leiab infrastruktuuriettevõtja kapitaliturult vahendeid ise ja mitte vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute kaudu. Vertikaalselt integreeritud ettevõtja muud juriidilised isikud ei otsi vahendeid infrastruktuuriettevõtja kaudu. [ME 123]

5.  Infrastruktuuriettevõtja peab üksikasjalikku arvestust mis tahes äri- ja finantssuhete kohta vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikutega ja teeb need vastavalt artikli 56 lõikele 12 reguleerivale asutusele viimase taotlusel kättesaadavaks.

Artikkel 7b

Infrastruktuuriettevõtja töötajate ja juhatuse tegelik sõltumatus vertikaalselt integreeritud ettevõttes

1.  Ilma et see piiraks reguleeriva asutuse poolt artikli 56 kohaselt tehtud otsuseid, on infrastruktuuriettevõtjal kõigi artikli 3 punktis 2 osutatud ülesannete puhul seoses rongiliinide jaotamise ja infrastruktuuri kasutustasudega tõhusad otsustamisvolitused, mis on sõltumatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudest juriidilistest isikutest.

Infrastruktuuriettevõtja üldise majandamisstruktuuri ja korporatiivse põhikirjaga tagatakse, et mitte ühelgi vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudest juriidilistest isikutest ei oleks õigust määrata otseselt või kaudselt kindlaks infrastruktuuriettevõtja käitumist seoses asjaomaste ülesannetega rongiliinide jaotamise ja infrastruktuuri kasutustasudega.

Infrastruktuuriettevõtja järelevalve- ja haldusnõukogu liikmed ja neile vahetult alluvad juhtivtöötajad juhinduvad nendest põhimõtetest.

2.  Infrastruktuuriettevõtja haldusnõukogu liikmed ning kõrgemad ametnikud ei kuulu vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute järelevalve- või haldusnõukogusse ega ole vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute kõrgemad ametnikud.

Vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute järelevalve- või haldusnõukogu liikmed ja kõrgemad ametnikud ei ole infrastruktuuriettevõtja haldusnõukogu liikmed ega kõrgemad ametnikud.

3.  Infrastruktuuriettevõtjal on järelevalvenõukogu, mis koosneb vertikaalselt integreeritud ettevõtja tegelike omanike esindajatest.

Järelevalvenõukogu võib artiklis 7d osutatud koordineerimiskomiteega viimase pädevuses olevatel teemadel konsulteerida.

Otsused, mis käsitlevad infrastruktuuriettevõtja haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamist ja töösuhte pikendamist, töötingimusi, sealhulgas töötasu, ja töösuhte lõpetamist, võtab vastu järelevalvenõukogu. Infrastruktuuriettevõtja haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamise ja selle pikendamise eest vastutava järelevalvenõukogu poolt ametisse nimetatud isikute nimed ja nende ametiajal kehtivad tingimused, ametiaja kestus ja töösuhte lõpetamine ning iga sellise kavandatava ametist vabastamise põhjused teatatakse artiklis 55 osutatud reguleerivale asutusele. Käesolevas lõikes osutatud tingimused ja otsused on siduvad ainult siis, kui reguleeriv asutus on need sõnaselgelt heaks kiitnud. Reguleeriv asutus võib selliste otsuste suhtes esitada vastuväited, kui haldusnõukogusse nimetatud isikute ametialane sõltumatus tekitab kahtlusi või kui infrastruktuuriettevõtja haldusnõukogu liikmega lõpetakse töösuhe ennetähtaegselt.

Haldusnõukogu liikmetele tagatakse nende töösuhte ennetähtaegse lõpetamisega seotud kaebuste korral tulemuslik kaebuse esitamise õigus reguleerivale asutusele.

4.  Kolme aasta jooksul pärast infrastruktuuriettevõtja juurest lahkumist ei tohi infrastruktuuriettevõtja järelevalvenõukogu või haldusnõukogu liikmed ning kõrgemad ametnikud töötada vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute juures mis tahes kõrgel ametikohal. Kolme aasta jooksul pärast vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute juurest lahkumist ei tohi nende järelevalvenõukogu või haldusnõukogu liikmed ning kõrgemad ametnikud töötada infrastruktuuriettevõtja juures mis tahes kõrgel ametikohal.

5.  Infrastruktuuriettevõtjal on oma töötajad, kelle töökoht asub vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudest juriidilistest isikutest eraldi. Selleks et tagada infrastruktuuriettevõtjate sõltumatus, peab juurdepääs teabesüsteemidele olema kaitstud. Sisekorraeeskirjades või töölepingutes tuleb suhted juhtkond. Infrastruktuuriettevõtja valduses olevat tundliku iseloomuga teavet tuleb nõuetekohaselt kaitsta ja seda ei tohi anda edasi teistele üksustele.

Infrastruktuuriettevõtja võib pakkuda oma töötajatele sotsiaalteenuseid – näiteks neid, mida pakutakse koolides, lasteaedades, spordikeskustes ja restoranides – vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikutega selgelt piirata sellise ametliku teabevahetusega infrastruktuuriettevõtja ülesannete teostamisel, mida teostatakse ka seoses teiste raudteeveo-ettevõtjatega väljaspool vertikaalselt integreeritud ettevõtjat. Muid kui punktis c osutatud töötajaid tohib isikute poolt kasutatavates ruumides. Infrastruktuuriettevõtja ja võib teha vertikaalselt integreeritud ettevõtja muude juriidiliste isikute vahel üle kanda üksnes juhul, kui tundlik teave ei levi nende kaudu edasi üksustega koostööd nende infosüsteemide arendamisel.

Reguleeriv asutus kiidab käesoleva lõike rakendamist puudutava korra heaks või nõuab selle muutmist, et tagada infrastruktuuriettevõtja sõltumatus. Reguleeriv asutus võib nõuda integreeritud ettevõtjalt mis tahes vajaliku teabe esitamist.

6.  Infrastruktuuriettevõtjal peab olema vajalik organisatoorne võimekus, et täita oma ülesandeid vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudest juriidilistest isikutest sõltumata ning ta ei tohi delegeerida nende ülesannete täitmist või sellekohast tegevust kõnealustele juriidilistele isikutele.

Tingimusel, et ei teki huvide konflikte, turumoonutusi ega diskrimineerimist ning et tundliku äriteabe konfidentsiaalsus on tagatud, võib infrastruktuuriettevõtja sõlmida raudteeveo-ettevõtjate või infrastruktuuriettevõtja järelevalve all tegutseva muu asutusega konkreetsete arendamis-, uuendamis- ja hooldustööde alltöövõtulepinguid, mille üle ta säilitab otsustusõiguse.

7.  Infrastruktuuriettevõtja järelevalve- ja haldusnõukogu liikmed ja kõrgemad ametnikud ei tohi omada mingit huvi otseselt või kaudselt seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja muu juriidilise isikuga või saada neist rahalist kasu. Töötulemustel põhinevad üksikasjad nende tasustamisel ei tohi sõltuda vertikaalselt integreeritud ettevõtja muu juriidilise isiku või tema kontrolli all oleva muu juriidilise isiku, vaid üksnes infrastruktuuriettevõtja majandustegevuse tulemustest. [ME 124/rev]

Artikkel 7c

Nõuetele vastavuse kontrollimise menetlus

1.  Komisjon otsustab liikmesriigi taotlusel või omal initsiatiivil, kas vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olevad infrastruktuuriettevõtjad vastavad artikli 7a ja 7b nõuetele ja kas kõnealuste nõuete rakendamine on piisav, et tagada kõikidele raudteeveo-ettevõtjatele võrdsed võimalused, samuti seda, et asjaomasel turul ei esineks konkurentsi moonutamist.

2.  Komisjonil on õigus nõuda liikmesriigilt, kus vertikaalselt integreeritud ettevõtja on asutatud, mõistliku aja jooksul vajalikku teavet. Komisjon konsulteerib reguleeriva asutuse või reguleerivate asutustega ja vajaduse korral artiklis 57 osutatud reguleerivate asutuste võrgustikuga.

3.  Liikmesriik võib piirata artikliga 10 ette nähtud juurdepääsuõigusi nende raudteeveo ettevõtjate puhul, kes kuuluvad vertikaalselt integreeritud ettevõtja alla, kellele asjaomane infrastruktuuriettevõtja kuulub, kui komisjon teavitab liikmesriike sellest, et ühtegi lõike 1 kohast taotlust ei ole esitatud, või seni kuni komisjon on taotluse läbi vaadanud või kui komisjon otsustab vastavalt artikli 62 lõikes 2 osutatud menetlusele, et:

a)  komisjoni lõike 2 kohasele teabetaotlusele ei esitatud ühtegi asjakohast vastust või

b)  asjaomane infrastruktuuriettevõtja ei vasta artiklites 7a ja 7b esitatud nõuetele või

c)  artiklites 7a ja 7b esitatud nõuete rakendamisest ei piisa, et tagada kõikidele raudteeveo-ettevõtjatele võrdsed võimalused ning et välistada liikmesriigis, kus infrastruktuuriettevõtja asub, konkurentsi moonutamine.

Komisjon teeb otsuse mõistliku ajavahemiku jooksul.

4.  Asjaomane liikmesriik võib taotleda, et komisjon võtaks oma lõikes 3 osutatud otsuse tagasi vastavalt artikli 62 lõikes 2 osutatud menetlusele, kui liikmesriik tõendab komisjonile, et otsuse tegemise aluseks olnud põhjust enam ei eksisteeri. Komisjon teeb otsuse mõistliku ajavahemiku jooksul.

5.  Ilma et see piiraks lõikeid 1–4, kontrollib artiklites 7a ja 7b sätestatud nõuete vastavust artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus. Igal taotlejal on õigus esitada reguleerivale asutusele kaebus, kui ta leiab, et need nõuded ei ole täidetud. Sellise kaebuse korral teeb reguleeriv asutus artikli 56 lõikes 9 märgitud ajavahemikus otsuse olukorra parandamiseks võetavate meetmete kohta. [ME-d 101 ja 125/rev]

Artikkel 7c

Koordineerimiskomitee

1.  Liikmesriigid tagavad, et infrastruktuuriettevõtjad asutavad iga võrgustiku kohta koordineerimiskomitee ja korraldavad selle tegevust. Kõnealuse komitee liikmeks võivad olla vähemalt infrastruktuuriettevõtja, teadaolevad taotlejad artikli 8 lõike 3 tähenduses ning soovi korral võimalikud taotlejad, neid esindavad organisatsioonid, kauba- ja reisijateveoteenuste kasutajate esindajad ning vajaduse korral piirkondlike ja kohalike asutuste esindajad, sealhulgas pädevad asutused. Liikmesriikide esindajad ja asjaomane reguleeriv asutus kutsutakse koordineerimiskomitee koosolekutele vaatlejatena. [ME 59]

2.  Koordineerimiskomitee teeb ettepanekuid, milles käsitletakse või nõustatakse infrastruktuuriettevõtjat ja vajaduse korral liikmesriiki järgmistes küsimustes:

a)  taotlejate vajadused seoses infrastruktuuri võimekuse hooldamise ja arendamisega;

b)  artiklis 30 osutatud lepingutes sisalduva kliendile suunatud tegevuse eesmärkide sisu, artikli 30 lõikes 1 osutatud stiimulite sisu ja nende rakendamine;

c)  artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaande sisu ja rakendamine;

d)  riigi kehtestatud tasude määramise raamistik ja eeskirjad ning infrastruktuuriettevõtja poolt vastavalt artiklile 29 sätestatud tasude määramise skeem ja tase ning infrastruktuuri kasutustasude struktuur;

e)  infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise protsess, sealhulgas eelistuste eeskirjad võimsuse läbilaskevõime jaotamiseks infrastruktuuri kasutaja kasutajate eri kategooriate vahel; vastandlike raudteeveoteenuse osutamise taotluste korral toimub kooskõlastamine artikli 46 lõike 4 kohaselt; [ME 60]

f)  ühendvedudega seotud küsimused;

g)  mis tahes muud küsimused, mis on seotud infrastruktuurile juurdepääsu ja selle kasutamise tingimustega ning infrastruktuuriettevõtja teenuste kvaliteediga.

ga)  probleemid, millega puutuvad kokku raudtee kauba- ja reisijateveoteenuste kasutajad, näiteks osutatud teenuse kvaliteet, infrastruktuuri tasud ja raudteeteenuste hindade läbipaistvus. [ME 61]

Koordineerimiskomiteel on kõnealuste ülesannete täitmiseks õigus nõuda infrastruktuuriettevõtjalt vajalikku teavet punktide a–g ga kohta, kahjustamata seejuures ärisaladusi. [ME 62]

3.  Koordineerimiskomitee koostab kodukorra, mis hõlmavad reguleerib eelkõige koosolekutel osalemist ja koosolekute toimumise sagedust (vähemalt kord kvartalis). Kodukorras sätestatakse muu hulgas korrapärased, vähemalt kord aastas toimuvad konsultatsioonid raudtee kaubaveo ja reisijateveo teenuste kasutajate ja raudteesektori töötajate esindajatega. Koordineerimiskomitee arutelude aruanne koos komitee liikmete vastavate seisukohtadega esitatakse kord aastas infrastruktuuriettevõtjale, liikmesriigile, asjaomasele reguleerivale asutusele, raudtee kaubaveo ja reisijateveo teenuste kasutajatele ja raudteesektori töötajate esindajatele ning ja komisjonile. [ME 63]

Artikkel 7d

Euroopa infrastruktuuriettevõtjate võrgustik

1.  Liikmesriigid tagavad, et infrastruktuuriettevõtjad osalevad infrastruktuuriettevõtjate osalemise ja teevad koostööd koostöö võrgustikus, et arendada välja Euroopa raudteevõrgustiku infrastruktuur ja hakata eelkõige:

i)   õigeaegselt ja tõhusalt rakendama rakendada üleeuroopalist transpordivõrku, mis hõlmab määruse (EL) nr 913/2010* kohaseid põhivõrgu koridore ja raudteekaubaveokoridore ning otsusega 2012/88/EL** kehtestatud ERTMSi arenduskava. ning

ii)  hõlbustada liidus tõhusaid ja tulemuslikke piiriüleseid reisijateveoteenuseid, sealhulgas piiriülese koostööga ummikute kaotamiseks.

1a.  Võrgustik töötab välja ka ühised raampõhimõtted kasutustasude määramiseks juhul, kui piiriülene reisijatevedu toimub rohkem kui ühes võrgustikus, nagu on määratletud artiklis 37, ja läbilaskevõime jaotamiseks vastavalt artiklile 40. Nimetatud põhimõtete kohta avaldab arvamust artiklis 57 osutatud reguleerivate asutuste võrgustik. [ME 64]

Komisjon on võrgustiku liige. Ta koordineerib ja toetab võrgustiku tööd ning annab soovitusi, kui see on asjakohane. Ta tagab aktiivse koostöö asjaomaste infrastruktuuriettevõtjate vahel.

2.  Võrgustik osaleb artiklis 15 osutatud turujärelevalvetegevuses ning võrdleb infrastruktuuriettevõtjate tõhusust ja tulemuslikkust selliste ühiste näitajate ja kvaliteedi kriteeriumite kvaliteedikriteeriumite alusel, nagu näiteks nende võrkude usaldusväärsus, tootmisvõimsus läbilaskevõime, kättesaadavus, täpsus ja ohutus, varade kvaliteet ja kasutamine, hooldus, uuendamine, suurendamine, investeeringud, ja rahaline tõhusus ning kasutustasude määramise raamistiku ja reeglite läbipaistvus. [ME 65]

3.  Komisjon võib võtab võrgustiku arvamusi arvestades vastu võtta meetmed, millega kehtestatakse võrgustiku ühised põhimõtted ja tavad, et tagada eelkõige järjepidevus võrdlusuuringutes, ning menetlused, mida tuleb võrgustikus toimuva koostöö puhul järgida. Kõnealused meetmed võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga kooskõlas artikli 62 lõikes 3 artiklis 60 osutatud menetlusega.

________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).

** Komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta otsus 2012/88/EL üleeuroopalise raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 51, 23.2.2012, lk 1).” [ME 66]

"

5.  Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Raudteeveo-ettevõtjatele tuleb tagada õiglastel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel juurdepääsuõigus raudteeinfrastruktuurile kõigis liikmesriikides igat liiki reisijateveoteenuste osutamiseks. Raudteeveo-ettevõtjatel on õigus reisijaid peale võtta ühes jaamas ja lasta neil maha minna teises jaamas. Kõnealune õigus hõlmab ka juurdepääsu infrastruktuuriga seotud teenindusrajatistele, millele on osutatud II lisa punktis 2.”;

"

aa)  lisatakse järgmine lõige:"

„2a. Liikmesriik ei pea andma infrastruktuurile juurdepääsu õigust igat liiki teenuste osutamiseks raudteeveo-ettevõtjale, keda otseselt või kaudselt kontrollib/kontrollivad isik või isikud kolmandast riigist või kolmandatest riikidest, kus liidu ettevõtjatele ei ole antud käesolevas direktiivis kehtestatuga sarnastel tingimustel juurdepääsuõigusi infrastruktuuridele ja teenindusrajatistele. Kontroll käesoleva lõike tähenduses koosneb õigustest, lepingutest või mis tahes muudest vahenditest, mis kas eraldi või ühiselt ning vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada, eelkõige tulenevalt:

a)  asjaomase ettevõtte omandiõigusest või õigusest kasutada kogu ettevõtte vara või osa sellest;

b)  õigustest või lepingutest, mis lubavad otsustavalt mõjutada ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid.”; [ME 67]

"

b)  lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

6.  Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Liikmesriigid võivad piirata artikli 10 lõikes 2 osutatud juurdepääsuõigust reisijateveoteenustele kindla lähte- ja sihtkoha vahel, kui üks või mitu avaliku teenindamise lepingut hõlmab sama või alternatiivset teed marsruuti ja kui selle õiguse kasutamine ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu. Kiirreisirongiteenuste artikli 10 lõikes 2 sätestatud juurdepääsuõigust ei tohi piirata.

Pädevad asutused ja infrastruktuuriettevõtjad annavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007* eelteate kõigile läbilaskevõimet taotlevatele huvitatud osalistele, kelle puhul võib ilmneda vastuolu käesoleva direktiivi artikli 10 kohase juurdepääsuõigusega.

Kõigile reisijateveoteenustele, mis ei kuulu avaliku teenindamise lepingute alla, viidatakse kui avatud juurdepääsuõigusega teenustele.

Kui pädev asutus koostab uue avaliku teenindamise lepingu või laiendab olemasoleva lepingu ulatust varasemast suurema infrastruktuuri läbilaskevõime kasutamise tähenduses, siis juurdepääsuõiguse piiranguid ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes pakuvad olemasolevaid avatud juurdepääsuõigusega teenuseid, mida pädeva asutuse otsus võib mõjutada.

________________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).”; [ME 68]

"

b)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Selleks et määrata kindlaks, kas avaliku teenindamise lepingu majanduslik tasakaal on ohustatud, peab artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus (või asutused) tegema objektiivse majandusanalüüsi ja võtma oma otsuste puhul aluseks eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumid. Nad määravad selle kindlaks pärast alljärgnevalt loetletud isikute esitatud taotlust,

Nimetatud kriteeriumid hõlmavad muu hulgas juurdepääsuõiguse kasutuse mõju avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenuste tasuvusele, sealhulgas mõju lepingu sõlminud pädeva asutuse netokuludele, reisijatepoolset nõudlust, piletihinna kujundamist, piletimüügikorraldust, peatuste asukohti ja arvu ning kavandatud uue teenuse ajakava ja sagedust, ning need kriteeriumid kehtestab artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus kooskõlas käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud meetmetega. Analüüsimisel hinnatakse, kas uus avatud juurdepääsuga teenus ohustaks avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavate teenuste elujõulisust.

Avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu ei loeta ohustatuks, kui reguleeriv asutus prognoosib, et tulevane uus teenus pigem suurendaks kui vähendaks raudteesektori tulusid ning avaliku teenindamise lepingu(te)ga hõlmatud teenustest laekuvate tulude vähenemine oleks väike või olematu. Sõltuvalt analüüsist ja asjaomase reguleeriva asutuse otsusest on liikmesriikidel õigus taotletud juurdepääsuõigust reisijateveoteenusele kas anda, muuta või selle andmisest keelduda.”

"

c)  lisatakse järgmised lõiked:"

„2a. Kui avaliku teenindamise leping sõlmitakse liidu õiguse kohaselt avaliku pakkumismenetluse kaudu, võivad liikmesriigid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1370/2007 piirata käesoleva direktiivi artikli 10 lõikes 2 sätestatud juurdepääsuõigust nimetatud avaliku teenindamise lepingu kehtivuse ajaks teenuste suhtes, mida osutatakse lähte- ja sihtkoha vahel ja mida kõnealune avaliku teenindamise leping hõlmab. Teave selle kohta, et juurdepääsuõigust on piiratud, avaldatakse siis, kui algab pakkumismenetlus kõnealuse avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks. Juurdepääsuõigust ei piirata kõigi selliste uute teenuste puhul artikli 10 lõike 2 tähenduses, mis reguleeriva asutuse prognoosi kohaselt pigem suurendavad kui vähendavad raudteesektori tulusid ning mille puhul avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud teenustest laekuvate tulude vähenemine oleks väike või olematu.

Käesolevas lõikes osutatud piirangud ei kitsenda õigust võtta reisijaid peale igast rahvusvahelise teenuse marsruudil paiknevast jaamast ja lasta neil väljuda teises, sealhulgas samas liikmesriigis paiknevas jaamas.

2b.  Lõigetes 2 ja 2a osutatud analüüse teostav(ad) reguleeriv(ad) asutus(ed) teatab/teatavad oma seisukoha pärast seda, kui nad on saanud taotluse, mis on esitatud ühe kuu jooksul pärast teabe saamist artikli 38 lõikes 4 osutatud kavandatava reisijateveoteenuse kohta, ükskõik milliselt alljärgnevalt isikult:

a)  avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädev asutus või pädevad asutused;

b)  muu asjaomane pädev asutus, kellel on õigus käesoleva artikli alusel juurdepääsu piirata;

c)  infrastruktuuriettevõtja;

d)  avaliku teenindamise lepingu alusel tegutsev raudteeveo-ettevõtja.”

da)  raudteeveo-ettevõtja, kes on taotlenud läbilaskevõimet vastavalt artikli 38 lõikele 4. [ME-d 69 ja 114]

"

d)  Lõige lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:"

„3. Reguleeriv asutus põhjendab oma otsust ja tingimusi, mille alusel võib mõni järgmistest isikutest taotleda otsuse läbivaatamist ühe kuu jooksul pärast teate saamist:

a)  asjaomane pädev asutus või pädevad asutused;

b)  infrastruktuuriettevõtja;

c)  avaliku teenindamise lepingu alusel tegutsev raudteeveo-ettevõtja;

d)  juurdepääsu taotlev raudteeveo-ettevõtja.”.

"

Kui reguleeriv asutus kooskõlas lõikega 2 otsustab, et artikli 38 lõikes 4 osutatud reisijateveoteenus ohustab avaliku teenindamise lepingu majanduslikku tasakaalu, pakub ta sellele tegevusele võimalikud alternatiivid, mis tagaksid, et artikli 10 lõikega 2 ette nähtud juurdepääsuõiguste tagamise tingimused oleksid täidetud.

4.  Reguleerivate asutuste, pädevate asutuste ja raudteeveo-ettevõtjate kogemustele ning artikli 57 lõikes 1 osutatud võrgustiku tegevusele toetudes võtab komisjon hiljemalt 16. detsember 2016 vastu meetmed, milles sätestatakse käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamise üksikasjalik kord ja kriteeriumid. Need rakendusaktid Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 62 lõikes 3 artiklis 60 osutatud kontrollimenetlusega menetlusega.”; [ME 70]

e)  lõige 5 jäetakse välja.

7.  Lisatakse järgmine artikkel 13a:"

„Artikkel 13a

Ühised teavitus- ja integreeritud piletimüügisüsteemid piletisüsteemid [ME 71]

1.  Ilma et see piiraks määrust (EÜ) nr 1371/2007(12) ja direktiivi 2010/40/EL,(13) Kõik sõiduplaaniandmed loetakse avalikeks andmeteks ja tehakse vastavalt kättesaadavaks.

Määrusest (EÜ) nr1371/2007 ja direktiivist 2010/40/EL olenemata nõuavad liikmesriigid kõigilt raudteesektori sidusrühmadelt (näiteks raudteeveo-ettevõtjad, infrastruktuuriettevõtjad ja piletimüüjad), et nad 12. detsembriks 2019 kasutaksid koostalitlevat teabe- ja otsepiletisüsteemi, mille eesmärk on teha reisijatele kättesaadavaks kõik liidu piirides reisi kavandamiseks ning piletite broneerimiseks ja ostmiseks vajalikud andmed.

Liikmesriigid nõuavad, et raudteeveo-ettevõtjad teeksid koostööd, et luua 12. detsembriks 2019 ühine reisiteabe- ja piletisüsteem, mis hõlmab pileteid, otsepileteid ja broneeringuid kõigi avaliku teenindamise lepingute raames osutatavate raudtee-reisijateveo teenuste jaoks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1370/2007, või otsustaksid volitada asjaomaseid asutusi sellist süsteemi looma. Selline süsteem ei tohi tekitada turumoonutusi ega diskrimineerimist raudteeveo-ettevõtjate vahel. Seda haldab avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või kõigi reisijateveoteenuseid osutavate raudteeveo-ettevõtjate ühendus.

Kommertsalusel avalikke reisijateveoteenuseid osutavad raudteeveo-ettevõtjad peavad süsteemile ilma diskrimineerimata juurde pääsema, et lisaks omaenda transporditeenustele reisirongiliikluse kohta teavet anda ja pileteid müüa.

Süsteem tuleb kavandada vastavalt direktiivile 2008/57/EÜ koostalitlevana ning telemaatiliste seadmete tehniliste spetsifikatsioonide alusel. Selle suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded peavad tagama eelkõige hinnakujunduse ja tasaarvelduste järjepidevuse, ärialase teabe konfidentsiaalsuse, isikuandmete kaitse ning konkurentsieeskirjade täitmise. Reisijatele mis tahes lisateenuseid pakkuv süsteem või rakendus peab olema nimetatud tehniliste spetsifikatsioonidega koostalitlev.

Liikmesriigid peavad tagama telemaatiliste seadmete peamiste tehniliste spetsifikatsioonide avatud ja diskrimineerimiseta kättesaadavuse.

Kõigis osapoolte vahelistes ärialastes lepingutes tuleb järgida konkurentsieeskirju.

Nimetatud süsteemi kulud jagatakse osapoolte vahel õiglaselt ja vastavalt igaühe panusele.

Reguleeriv asutus peab tagama, et ükski otsepiletisüsteem ei tekitaks turumoonutusi ega ettevõtjatevahelist diskrimineerimist.

Samuti võivad liikmesriigid nõuda, et riigisiseseid reisijateveoteenuseid pakkuvad raudteeveo-ettevõtjad ja muud liiki reisijateveoteenuste pakkujad osaleksid ühises teavitus- ja integreeritud koostalitlusvõimelises reiside piletimüügisüsteemis piletisüsteemis, et pakkuda pileteid, otsepileteid ja broneeringuid või anda pädevatele asjaomastele asutustele õigus sellise süsteemi loomiseks. Kui selline süsteem on loodud, tagab liikmesriik, et see ei tekita turumoonutusi või diskrimineerimist raudteeveo-ettevõtjate ja muude reisijateveoteenuste pakkujate vahel ning et seda haldab avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või kõigi reisijateveoteenust osutavate raudteeveo-ettevõtjate ühendus. [ME 72]

2.  Liikmesriigid nõuavad, et reisijateveoteenust osutavad raudteeveo-ettevõtjad koostavad ja kooskõlastavad koostavad ja kooskõlastavad, sealjuures seoses peamiste liidusiseste marsruutidega, riiklikud hädaolukorra lahendamise plaanid, et komisjoni otsust 2008/164/EÜ* arvesse võttes anda reisijatele määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 18 kohast abi teenuste inimtekkelisest või loodusõnnetusest põhjustatud olulise katkemise korral. Kõik reisijateveoteenust osutavad raudteeveo-ettevõtjad ja raudteejaama ettevõtjad koostavad oma hädaolukorra lahendamise plaanid kooskõlas vastavate riiklike plaanidega.

__________________________________

* Komisjoni 21. detsembri 2007. aasta otsus 2008/164/EÜ, milles käsitletakse koostalitlusvõime tehnilist kirjeldust üleeuroopalises tava- ja kiirraudteesüsteemis seoses piiratud liikumisvõimega inimestega (ELT L 64, 7.3.2008, lk 72).” [ME 73]

"

7a.  Artiklile 19 lisatakse järgmine punkt:"

„da) kohustuvad kohaldama nende liikmesriikide kollektiivlepinguid, kus ettevõte soovib tegutseda.” [ME 74]

"

8.  Artiklis 38 asendatakse lõige 4 järgmisega:"

„4. Kui taotleja kavatseb taotleda infrastruktuuri läbilaskevõimet reisijateveo teenuse pakkumiseks, teavitab ta infrastruktuuriettevõtjaid ja asjaomaseid reguleerivaid asutusi mitte vähem kui 18 kuud enne selle liiklusgraafiku jõustumist, mille kohta läbilaskevõimet taotletakse. Selleks et asjaomased reguleerivad asutused saaksid hinnata, milline on võimalik majanduslik mõju olemasolevatele avaliku teenindamise lepingutele, peavad reguleerivad asutused tagama, et kõiki pädevaid asutusi, kes on sõlminud avaliku teenindamise lepingus määratletud marsruudil raudtee-reisijateveoteenuse lepingu, ja kõiki teisi asjaomaseid pädevaid asutusi, kellel on artikli 11 alusel õigus piirata kasutusõigust, ja avaliku teenindamise lepingu alusel kõnealusel rahvusvahelisel reisijateveoteenuse marsruudil tegutsevaid raudteeveo-ettevõtjaid, teavitatakse viivitamata ja hiljemalt viie päeva jooksul.”

"

8a.  Artiklile 42 lisatakse lõige 1a:"

„1a. Taotlejate diskrimineerimise vältimiseks annab käesoleva direktiivi artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus selliste raamkokkulepete sõlmimiseks eelneva nõusoleku ja jälgib omal algatusel kehtivaid raamkokkuleppeid. Taotlejal on õigus esitada kaebus reguleerivale asutusele, kui ta leiab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, diskrimineeritud või ta on mis tahes muul moel raamkokkuleppe läbi kannatanud. Kui raamkokkuleppe kohta esitatakse kaebus, siis reguleeriv asutus kas kinnitab, et raamkokkuleppe muutmine ei ole vajalik, või nõuab raamkokkuleppe muutmist vastavalt reguleeriva asutuse poolt antud juhtnööridele hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist. Infrastruktuuriettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja täidavad reguleeriva asutuse otsuse nii kiiresti, kui on praktiliselt võimalik ja igal juhul mitte hiljem kui üks kuu pärast reguleeriva asutuselt teatise saamist. Käesolevas lõikes kirjeldatud ülesannete täitmisel pöörab reguleeriv asutus erilist tähelepanu ärisaladuste hoidmisele. [ME 75]

"

8b.  Artikli 46 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kooskõlastusmenetlust reguleerivad põhimõtted esitatakse võrgustiku teadaandes. Eelkõige seonduvad need raskustega rahvusvaheliste rongiliinide korraldamisel ning mõjuga, mida muutmine võib avaldada teistele infrastruktuuriettevõtjatele. Kui esitatakse vastanduvaid taotlusi raudteeveoteenuse osutamiseks ühes ja samas turusegmendis, võtab infrastruktuuriettevõtja läbilaskevõime jaotamisel arvesse ainult vaidlusalust infrastruktuuri ja mitte konkureerivate taotlejate taotletud kogu läbilaskevõimsust.” [ME 76]

"

8c.  Artikli 54 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Tehnilisest rikkest või õnnetusest tingitud rongiliikluse häirete puhul võtab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kõik vajalikud meetmed tavapärase olukorra taastamiseks. Selleks koostab ta hädaolukorra lahendamise plaani, loetledes erinevad asutused, keda tõsiste vahejuhtumite või rongiliikluse tõsiste häirete puhul teavitada. Juhul kui häire võib mõjutada piiriülest liiklust, jagab infrastruktuuriettevõtja kogu asjakohast teavet teiste infrastruktuuriettevõtjatega, kelle võrgustikku ja liiklust see häire võib mõjutada. Asjaomased infrastruktuuriettevõtjad teevad koostööd tavapärase piiriülese liikluse taastamiseks.” [ME 77]

"

8d.  Artiklile 55 lisatakse järgmine lõige:"

„3a. Liikmesriigid tagavad, et reguleerivatel asutustel oleksid käesoleva direktiivi artiklis 56 sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik organisatsioonilised ja operatiivvahendid, ning võtavad vajaduse korral vastu tegevuskava, mille eesmärk on tagada nende vahendite andmine.” [ME 78]

"

8e.  Artikkel 56 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 56

Reguleeriva asutuse ülesanded

1.  Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 6 kohaldamist, on taotlejal õigus, kui ta leiab, et teda on ebaõiglaselt koheldud, diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud, esitada reguleerivale asutusele kaebus eelkõige raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või vajaduse korral raudteeveo-ettevõtja või teenindusrajatise käitaja otsuste peale, mis käsitlevad:

a)  võrgustiku teadaannet selle esialgsel ja lõplikul kujul;

b)  selles esitatud kriteeriumeid;

c)  jaotamismenetlust ja selle tulemust;

d)  kasutustasude määramise skeemi;

e)  taotlejalt nõutavate või nõuda kavatsetavate infrastruktuuri kasutustasude suurust;

f)  artiklite 10–13 kohast juurdepääsukorda;

g)  teenustele juurdepääsuga ja teenuste eest tasude määramisega kooskõlas artikliga 13;

ga)  infrastruktuuri plaanilisi või plaaniväliseid hooldustöid.

2.  Ilma et see piiraks liikmesriikide konkurentsiasutuste õigusi konkurentsi tagamisel raudteeteenuste turul, on reguleerival asutusel pädevus jälgida konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul ning eelkõige kontrollida omal algatusel lõike 1 punkte a–ga, et hoida ära taotlejate diskrimineerimist. Ta kontrollib eelkõige, kas võrgustiku teadaanne sisaldab diskrimineerivaid sätteid või kas sellega antakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele kaalutlusõigus, mida on võimalik kasutada taotlejate diskrimineerimiseks.

3.  Reguleeriv asutus teeb samuti tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivis 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta)* määratletud riikliku ohutusasutusega ja käesolevas direktiivis määratletud tegevuslubasid väljaandva asutusega.

Liikmesriigid tagavad, et need asutused arendavad omavahelises koostöös välja teabejagamis- ja koostööraamistiku, mille eesmärk on hoida ära kahjulikke mõjusid konkurentsile või ohutusele raudteeturul. See raamistik hõlmab ka mehhanismi, millega reguleeriv asutus esitab riiklikule ohutusasutusele ja tegevuslubasid väljaandvale asutusele soovitusi küsimustes, mis võivad mõjutada konkurentsi raudteeturul, ning millega riiklik ohutusasutus esitab reguleerivale asutusele ja tegevuslubasid väljaandvale asutusele soovitusi küsimustes, mis võivad mõjutada ohutust. Ilma et see piiraks iga asutuse sõltumatust oma asjaomases pädevusalas, uurib asjaomane asutus enne otsuste vastuvõtmist iga sellist soovitust. Kui asjaomane asutus kavatseb nendest soovitustest kõrvale kalduda, põhjendab ta seda oma otsustes.

4.  Liikmesriigid võivad otsustada, et reguleerivale asutusele tehakse ülesandeks võtta vastu mittesiduvaid arvamusi artikli 8 lõikes 3 osutatud äriplaani esialgsete versioonide, osutatud lepingu ning läbilaskevõime suurendamise kava kohta, märkides eelkõige, kas nimetatud dokumendid on kooskõlas konkurentsiolukorraga raudteeteenuste turul.

5.  Reguleerival asutusel on materiaalsete ja inimressursside kujul oma ülesannete täitmiseks vajalik organisatsiooniline suutlikkus, mis on proportsionaalne raudteesektori tähtsusega liikmesriigis.

6.  Reguleeriv asutus tagab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt kehtestatud kasutustasud on IV peatüki 2. jaoga vastavuses ning mittediskrimineerivad. Reguleeriv asutus tagab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, teenindusrajatiste käitajate või raudteeveo-ettevõtjate poolt kehtestatud juurdepääsutasud, sh juurdepääsu eest raudteele, raudteejaamadele, jaamade hoonetele ja muudele rajatistele, sealhulgas reisiteabe kuvamiseks mõeldud rajatistele, ei oleks diskrimineerivad. Selleks tuleb käesolevas lõikes nimetatud tasude suuruse või struktuuri kavandatavatest muudatustest reguleerivat asutust teavitada vähemalt kaks kuud enne nende kavandatud jõustumist. Reguleeriv asutus võib kuni üks kuu enne nende jõustumist nõuda kavandatud muudatuste vähendamist või suurendamist, nende edasilükkamist või neist loobumist. Taotlejate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbirääkimised infrastruktuuri kasutustasude üle on lubatud üksnes juhul, kui need toimuvad reguleeriva asutuse järelevalve all. Reguleeriv asutus sekkub, kui läbirääkimised läheksid tõenäoliselt vastuollu käesoleva peatüki nõuetega.

7.  Reguleeriv asutus konsulteerib korrapäraselt ja igal juhul vähemalt iga kahe aasta järel raudtee-kaubaveo ja -reisijateveo teenuste kasutajate esindajatega, et võtta arvesse nende arvamusi raudteeturu kohta.

8.  Reguleerival asutusel on õigus asjasse puutuvas liikmesriigis nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, taotlejalt ja mis tahes kolmandalt isikult asjakohast teavet.

Taotletud teave esitatakse reguleeriva asutuse poolt kehtestatud mõistliku aja jooksul, mis ei ületa üht kuud, välja arvatud juhul, kui reguleeriv asutus sellega erijuhtudel nõustub ja annab loa ajaliselt piiritletud pikenduseks, mis ei ületa kaht täiendavat nädalat. Reguleerival asutusel võimaldatakse jõustada selliseid taotlusi sobivate karistuste, sealhulgas trahvidega. Reguleerivale asutusele esitatav teave hõlmab kõiki andmeid, mida reguleeriv asutus vajab kaebustega seotud ülesannete täitmiseks ja seoses konkurentsi jälgimisega raudteeteenuste turul kooskõlas lõikega 2. See hõlmab andmeid, mida on vaja statistika tegemiseks ja turu jälgimiseks.

9.  Reguleeriv asutus vaatab ühe kuu jooksul alates kaebuse saamisest kaebuse läbi ning vastavalt vajadusele palub asjakohast teavet ja alustab konsulteerimist kõikide osapooltega. Ta teeb kaebuste suhtes otsuse, võtab meetmeid olukorra heastamiseks ja teavitab asjaomaseid osapooli oma põhjendatud otsusest eelnevalt kindlaks määratud mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul kuue nädala jooksul alates kogu asjakohase teabe saamisest. Ilma et see piiraks liikmesriikide konkurentsiasutuste õigusi konkurentsi tagamisel raudteeteenuste turul, teeb reguleeriv asutus vajaduse korral omal algatusel otsuse asjakohaste meetmete kohta kõnealustel turgudel taotlejate diskrimineerimise, turu moonutamise ja mis tahes muu negatiivse arengu korrigeerimiseks, võttes eelkõige arvesse lõike 1 punkte a–ga.

Reguleeriva asutuse otsus on siduv kõikidele asjaomastele isikutele ja see ei kuulu teise haldusasutuse kontrolli alla. Reguleeriv asutus on suuteline jõustama oma otsuseid sobivate karistuste, sealhulgas trahvidega.

Kui kaebus on esitatud seoses infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamisest keeldumisega või tingimustega, mille alusel läbilaskevõimet pakutakse, kinnitab reguleeriv asutus, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsust ei ole tarvis muuta, või nõuab selle otsuse muutmist vastavalt oma juhistele. Infrastruktuuriettevõtja peab täitma reguleeriva asutuse otsuse hiljemalt üks kuu pärast sellekohase teatise saamist.

10.  Liikmesriigid tagavad, et reguleeriva asutuse otsuseid on võimalik kohtus vaidlustada. Kaebus võib peatada reguleeriva asutuse otsuse üksnes siis, kui reguleeriva asutuse otsusest tulenev kohene mõju võib põhjustada kaebuse esitajale pöördumatut või ilmselgelt liiga suurt kahju. Käesolev säte ei piira kaebust menetlevale kohtule konstitutsioonilise seadusega antud asjakohaseid volitusi.

11.  Liikmesriigid tagavad, et reguleeriva asutuse otsused avaldatakse.

12.  Reguleerival asutusel on õigus teostada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate, teenindusrajatiste käitajate ja vajaduse korral raudteeveo-ettevõtjate auditeerimist või algatada nende suhtes välisaudit, et kontrollida raamatupidamisarvestuste lahusust käsitleva artikli 6 sätete täitmist. Selleks on reguleerival asutusel õigus nõuda asjakohast teavet. Eelkõige on reguleerival asutusel õigus nõuda, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, teenindusrajatiste käitajad ja kõik ettevõtjad või muud üksused, kes tegelevad raudteeveoga, raudteeveo eri kategooriate integreerimisega või infrastruktuuri majandamisega, nagu on osutatud artikli 6 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 13, esitavad täielikult või osaliselt VIII lisas loetletud raamatupidamisandmed nii üksikasjalikult, nagu peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks.

Ilma et see piiraks riigiabi eest vastutavate siseriiklike asutuste pädevust, võib reguleeriv asutus ka kõnealuse raamatupidamisarvestuse alusel teha järeldusi seoses riigiabi käsitlevate küsimustega, millest ta teavitab kõnealuseid asutusi.

13.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 60 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa teatavaks muutmiseks. Näiteks võib VIII lisa muuta, et kohandada seda vastavalt raamatupidamis- ja järelevalvetavade arengule, ja/või seda täiendada raamatupidamisarvestuste eristamise tõendamiseks vajalike lisaelementidega.

________________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).” [ME 79]

"

8f.  Artiklile 57 lisatakse järgmine lõige:"

„9a. Kui infrastruktuuriettevõtja otsus takistab taotleja arvates rahvusvahelise teenuse arendamist, võib ta pöörduda antud küsimuses arvamuse saamiseks reguleerivate asutuste võrgustiku poole. Pöördumisest teavitatakse samal ajal asjaomast riiklikku reguleerivat asutust. Võrgustik palub selgitust vajaduse korral infrastruktuuriettevõtjalt ja igal juhul asjaomaselt riiklikult reguleerivalt asutuselt. Võrgustik võtab vastu ja avaldab oma otsuse ja edastab selle asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele.

Reguleerivate asutuste võrgustik esitab komisjonile igal aastal tegevusaruande. Komisjon annab aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja hiljemalt 31. detsembriks 2019 võtab komisjon vastu seadusandliku ettepaneku, millega moodustatakse Euroopa reguleeriv asutus, ning annab nimetatud asutusele juriidilise isiku staatuse ja järelevalve- ja arbitraažifunktsiooni, mis võimaldab asutusel tegeleda piiriüleste küsimustega ning võtta vastu kaebusi riiklike reguleerivate asutuste otsuste peale. Nimetatud uus asutus asendab Euroopa reguleerivate asutuste võrgustikku.” [ME 80]

"

9.  Artiklis 63 asendatakse lõige 1 järgmisega:"

„1. Komisjon hindab 31. detsembriks 2024 käesoleva direktiivi mõju raudteesektorile ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande direktiivi rakendamise kohta. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa reguleeriva asutuse seisukohti diskrimineerimise või muude konkurentsimoonutuste jätkuva esinemise kohta ning liidu asjaomases sotsiaalse dialoogi komitees väljendatud sotsiaalpartnerite seisukohti. [ME 81]

Samaks kuupäevaks annab komisjon Euroopa reguleeriv asutus hinnangu, kas seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olevate infrastruktuuriettevõtjatega esineb endiselt diskrimineerivat tegevust diskrimineerimist või konkurentsi moonutamist muid konkurentsimoonutusi, ning avaldab soovitused täiendavateks poliitikameetmeteks. Komisjon teeb vajaduse korral ettepanekud nimetatud soovituste põhjal uute seadusandlike meetmete kohta ettepanekud. [ME 82]

Komisjon hindab hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist selle mõju rongipersonali tööjõuturu arengule ja teeb vajaduse korral ettepanekud uuteks seadusandlikeks meetmeteks, mis käsitlevad rongipersonali sertifitseerimist.” [ME 83]

"

Artikkel 1a

Määrust (EÜ) nr 1371/2007 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Käesoleva määruse jõustumisel kohaldatakse artikleid 9, 10, 11, 12, 19, artikli 20 lõiget 1 ning artiklit 26 kõikidele raudteereisijateveo teenustele kogu liidus.” [ME 84]

"

Artikkel 2

1.  Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt ...(14). Liikmesriigid edastavad viivitamata komisjonile kõnealuste sätete teksti.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

1.  Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Direktiiv tehakse kättesaadavaks konsolideeritud kujul koos sellega muudetava direktiiviga 2012/34/EL kolme kuu jooksul pärast avaldamist. [ME 85]

2.  Artikli 1 lõikeid 5–8 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018 [ajastatuna lähtuvalt 14. detsembril 2019 algavast liiklusgraafikuperioodist].

Kuni punkti 5 kohaldamise kuupäevani ja ilma et see piiraks rahvusvahelisi reisijateveoteenuseid, ei nõuta liikmesriikidelt juurdepääsuõiguse andmist raudteeveo-ettevõtjatele ja nende otsese või kaudse kontrolli all olevatele tütarettevõtjatele, kes on litsentsitud liikmesriigis, kus selliseid juurdepääsuõigusi ei anta. [ME 86]

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3)ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(4)ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(5) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/51/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta (ELT L 164, 30.4.2004, lk 164).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/58/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta ning direktiivi 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 44).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
(9) Nõukogu 18. juuli 2005. aasta direktiiv 2005/47/EÜ Euroopa Raudteede Ühenduse (CER) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahelise raudteesektoris piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutavate liikuvate töötajate töötingimuste mõningaid aspekte käsitleva kokkuleppe kohta (ELT L 195, 27.7.2005, lk 15).
(10)ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).
(12)ELT L 315, 3.12.2007, lk 14.
(13)ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.
(14) 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.


Raudtee-reisijateveoteenuste siseturg ***I
PDF 160kWORD 97k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb raudtee-reisijateveoteenuste siseturu avamist (COM(2013)0028 – C7-0024/2013 – 2013/0028(COD))
P7_TA(2014)0148A7-0034/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0028),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0024/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Leedu Seimi, Luksemburgi Saadikutekoja, Madalmaade Parlamendi Esimese ja Teise Koja, Austria Liidunõukogu ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 raames esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0034/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2104, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb raudtee-reisijateveoteenuste siseturu avamist

P7_TC1-COD(2013)0028


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast õigusakti eelnõu esitamist liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Viimase kümnendi jooksul ei ole raudtee-reisijateveo maht suurenenud sel määral, et suureneks selle transpordiliigi osakaal võrreldes maanteevedude ja lennundusega. Euroopa Liidus on raudteeveoturu osa olnud üsna stabiilselt 6 %. Raudtee-reisijateveoteenuste kättesaadavus, hind ja kvaliteet ei ole suutnud muutunud vajadustega muude transpordiliikide arenguga kaasas käia. Seda arvestades tuleb võtta asjakohaselt õppust liidu kolme eelmise raudteereformi käsitusest. [ME 1]

(1a)  Raudteetransport on tähtis sotsiaalsest, ökoloogilisest ja liikuvuse planeerimise seisukohast, ning selle osakaal Euroopa reisijateveos võiks olla märksa suurem. Seda arvestades võivad nii teadusuuringutesse kui ka taristusse ja veeremisse tehtavad investeeringud oluliselt soodustada uut majanduskasvu ja seeläbi edendada tööhõivet nii vahetult raudteesektoris kui ka, tänu töötajate suuremale liikuvusele, muudes sektorites. Kui liikmesriigid jõuavad kokkuleppele tihedama koostöö osas, võib raudteetransport kujuneda liidus oluliseks kaasaegseks majandusharuks. [ME 2]

(2)  Rahvusvaheliste raudtee-reisijateveoteenuste turg on olnud liidus konkurentsile avatud alates 2010. aastast. Peale selle on mõni liikmesriik avanud konkurentsile ka oma riigisisesed reisijateveoteenused, kehtestades avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks avatud juurdepääsuõigused või korraldades selleks avatud hankeid või kasutades mõlemat nimetatud võimalust.

(3)  Komisjon teatas 28. märtsil 2011 vastuvõetud transpordipoliitikaalases transpordipoliitika valges raamatus(6) kavatsusest viia lõpule raudtee-siseturu väljaarendamine ja võimaldada liidu raudteeveo-ettevõtjatel osutada igasuguseid raudteetransporditeenuseid ilma tarbetute tehniliste ja haldustõketeta. Selle eesmärgi paremaks saavutamiseks tuleb praeguse reformi kavandamisel arvesse võtta liidus tulemuslikuks osutunud raudteemudeleid. [ME 5]

(3a)  Avalike raudtee-reisijateveo teenuste kvaliteeti tuleks parandada ja suurendada nende tõhusust, säilitades seejuures senised tõhusalt toimivad avalikud reisijateveoteenused. [ME 6]

(3b)  Liidu raudteeturu avamise lõpuleviimist tuleks pidada eriti oluliseks, et raudtee saaks muutuda hinnalt ja kvaliteedilt teiste transpordiliikide arvestatavaks alternatiiviks. [ME 7]

(3c)  On tähtis, et pädevatel asutustel oleks avalike reisijateveoteenuste korraldamisel keskne koht. Sellised asutused vastutavad avalike reisijateveoteenuste korraldamise eest, mille hulka kuulub avatud juurdepääsuga või avaliku teenindamise lepingute põhjal teenindatavate marsruutide valik ning lepingu sõlmimise menetluste kindlaksmääramine. Lisaks peaksid nad põhjendama, et ainult nende valitud pakkumismenetlus tagab ökonoomsuse, tõhususe ja kvaliteedi eesmärkide täitmise, ning selle põhjenduse avaldama. [ME 8]

(4)  Avalike reisijateveoteenuste korraldamisel peavad pädevad asutused tagama asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed avaliku teenindamise kohustused ja avaliku teenindamise lepingute geograafilise kohaldamisala, et saavutada avaliku reisijateveo poliitika eesmärgid oma territooriumil. Selline poliitika tuleks esitada ühistranspordikavades jätkusuutliku ühistranspordi kavades, jättes ruumi ka turupõhistele transpordilahendustele. Ühistranspordikavade ja avaliku teenindamise kohustuste kindlaksmääramise protsess tuleks muuta asjaomaste sidusrühmade, sh potentsiaalsete turule tulijate jaoks läbipaistvaks. [ME 9]

(5)  Selleks et tagada ühistranspordikavade jätkusuutliku ühistranspordi kavade eesmärkide saavutamiseks vajalik kindel rahastamine, peavad pädevad asutused kavandama avaliku teenindamise kohustused, et kvaliteetselt ja kulutõhusalt saavutada ühistranspordi eesmärgid, võttes arvesse kõnealuste kohustuste netofinantsmõju hüvitamist ja samuti peavad nad tagama avaliku teenindamise lepingute alusel osutatavate ühistransporditeenuste pikaajalise rahalise jätkusuutlikkuse. See hõlmab vajadust vältida nii ülemäärast kui ka ebapiisavat hüvitamist, mida põhjustab kas avaliku teenindamise kohustuse sisu või pädeva asutuse suutmatus täita võetud finantskohustusi. Avaliku teenindamise kohustused võivad hõlmata võrgustikke, kus mõningaid teenuseid saab pakkuda mõistliku kasumiga ilma rahalise hüvitiseta; selliste teenuste avaliku teenindamise kohustuste hulka lisamine ei tohiks tuua kaasa hüvitismakseid, mis ületavad kõigi võrguteenuste tagamiseks vajaliku summa. [ME 10]

(6)  Eelkõige on oluline see, et pädevad asutused vastavad kõnealustele avaliku teenindamise kohustuste kriteeriumidele ja avaliku teenindamise lepingute kohaldamisalale, kui soovitakse avaliku raudtee-reisijateveo turu tõrgeteta toimimist, kuna avatud juurdepääsuga transporti tuleb korralikult koordineerida avaliku teenindamise lepingute alusel osutatavate transporditeenustega. Seepärast peaks sõltumatu raudteevaldkonda reguleeriv asutus tagama kõnealuse menetluse nõuetekohase kohaldamise ja läbipaistvuse.

(7)  Võistupakkumise tulemusel sõlmitava raudtee-reisijatevedu käsitleva avaliku teenindamise lepingu aastane maksimummaht maht on vaja kindlaks määrata, et soodustada konkurentsi viisil, mis soodustab kõnealuste lepingute puhul konkurentsi väikepakkujate, uute osalejate ja valitsevate ettevõtjate vahel ja samal ajal võimaldada võimaldab pädevatele asutustele mõningast paindlikkust veomahu optimeerimisel majandus- ja tegevuskaalutlustest lähtuvalt. [ME 64]

(8)  Selleks et lihtsustada pakkumuste ettevalmistamist ja sellest tulenevalt soodustada konkurentsi, peavad pädevad asutused (kaitstes seejuures ärisaladusi) tagama, et kõik pakkumuse esitamisest huvitatud avaliku teenuse osutajad saavad konkreetset teavet avaliku teenindamise lepinguga hõlmatud veoteenuste ja taristu kohta, nii et hankijat ei saaks süüdistada nende diskrimineerimises konkurentidega võrreldes. [ME 12]

(9)  Raudteetransporti hõlmavate avaliku teenindamise otselepingute teatavaid maksimummahtusid on vaja kohandada kõnealuses sektoris korraldatavate hankemenetluste suhtes valitsevatele konkreetsetele majandustingimustele.

(9a)  Õiglase konkurentsi tagamiseks ja hüvitismaksete väärkasutamise vältimiseks tuleks kohaldada vastastikkuse põhimõtet. Seda põhimõtet tuleks kohaldada nii liikmesriikide ja liidus asutatud ettevõtete kui ka kolmandatest riikidest pärit ettevõtjate suhtes, kes soovivad liidus osaleda hankemenetluses. [ME 65]

(10)  Raudtee-reisijateveo siseturu loomiseks on vaja kõnealust sektorit hõlmavate avaliku teenindamise lepingute sõlmimist käsitleva võistupakkumise ühiseeskirju, mida tuleb kohaldada mis on ühtmoodi kohaldatavad kõikides liikmesriikides, kuid milles võetakse arvesse ka iga liikmesriigi erisusi. [ME 14]

(11)  Selleks et luua raamtingimused, milles ühiskond saaks igakülgset kasu raudtee-reisijateveo siseturu tegelikust avamisest, on oluline, et liikmesriigid tagaksid nõuetekohase sotsiaalse kaitse avaliku teenuse osutajate personalile.

(12)  Pädevad asutused peaksid nõuetekohaste ja tõhusate meetmetega lihtsustama avaliku teenuse osutajate juurdepääsu raudteeveeremile, kui see ei ole turul tagatud sobivate majanduslike ja mittediskrimineerivate tingimustega.

(13)  Avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks tulevikus korraldatavate hankemenetluste teatavate põhijoonte läbipaistvust tuleb suurendada, et turg oleks võimeline hankemenetlustele paremini reageerima.

(14)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1370/2007 sisemisele loogikale tuleks täpselt märkida, et kuni 2. detsembrini 2019 kestev üleminekuperiood on seotud üksnes kohustusega korraldada võistupakkumisi seoses avaliku teenindamise lepingutega. [ME 66]

(15)  Selleks et raudteeveo-ettevõtjad saaksid valmistuda avaliku teenindamise lepingute sõlmimisega seotud kohustuslikuks võistupakkumiseks, vajavad ettevõtjad, kes varem on sõlminud sellised otselepingud, lisaaega äriühingu töö tõhusaks ja kestlikuks sisemiseks ümberkorraldamiseks. Seepärast on otselepingute sõlmimise jaoks vaja üleminekumeetmeid alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 3. detsembrini 2019. [ME 67]

(16)  Kuna pärast riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamist võib pädevatel asutustel olla vaja võtta üleminekumeetmeid, et tagada kõrge konkurentsitase, piirates ühe raudteeveo-ettevõtjaga sõlmitavate lepingute arvu, tuleks ette näha sellekohased sätted.

(17)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(7).

(18)  Seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 (võimaldamismäärus)(8) muudatustega tegi komisjon ettepaneku muuta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1370/2007 (COM(2012)0730). Selleks et ühtlustada riigiabivaldkonda käsitlevate grupierandieeskirjadega seotud lähenemisviisi, tuleks aluslepingu artikli 108 lõikega 4 ja artikliga 109 ettenähtud korras viia abi, mida antakse transpordi koordineerimiseks või aluslepingu artiklis 93 osutatud avalike teenuste hulka kuuluvate teatavate kohustuste täitmise kulude hüvitamiseks, võimaldamismääruse reguleerimisalasse.

(19)  Määrust (EÜ) nr 1370/2007 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL(9), muudetakse määrust (EÜ) nr 1370/2007 muudetakse järgmiselt: [ME 17]

1.  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

-a) lisatakse järgmine punkt:"

aa) „avalik raudtee-reisijatevedu” – raudtee-ühistransport, v.a reisijatevedu muud liiki rööbastranspordiga, näiteks metroos, trammiga või, kui liikmesriigid nii otsustavad, nn trammilt-rongile süsteemidega; [ME 18]

"

a)  punkt c asendatakse järgmisega:"

„c) kohalik pädev asutus” – mis tahes pädev asutus, kelle geograafiline pädevusala ei ole üleriigiline ja kes katab muu hulgas linnastu ja/või piirkonna või maapiirkonna transpordivajadusi, sealhulgas piiriüleselt;” [ME 19]

"

b)  punkti e lisatakse järgmine lõik:"

„Avaliku teenindamise kohustused ei hõlma ühtki ühistransporditeenust, mille mõju on kohaliku, piirkondliku või riigisisese võrgu toimimise mõjust suurem hõlmavad ühistransporditeenuseid, mis on muu hulgas vajalikud, et saada kasu võrgu toimimise majanduslikust, tehnilisest või geograafilisest mõjust kohalikul, piirkondlikul või riigisisesel tasandil. Võrgu toimimise mõju tuleneb veoteenuste integreerimisest, mis muudab ühistranspordi reisijate jaoks atraktiivsemaks ning ühistranspordisektori jaoks tõhusamaks. Võrgu toimimise mõju võib tuleneda teenustest, mille tulud kas katavad või ei kata kulusid, ning see võib ilmneda erinevate geograafiliste asukohtade, sõiduplaanide ja tariifitasemete korral.” [ME 20]

"

2.  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 2a

Ühistranspordikavad Mitmeliigilise ja jätkusuutliku ühistranspordi kavad ja avaliku teenindamise kohustused [ME 21]

1.  Pädevad asutused koostavad mitmeliigilise avaliku reisijateveo kavad, mis hõlmavad kõiki asjakohaseid transpordiliike nende vastutuse alla kuuluval territooriumil, ja ajakohastavad korrapäraselt neid kavu. Ühistranspordikavades määratakse kindlaks ühistranspordipoliitika eesmärgid ja nende saavutamise vahendid, hõlmates kõiki nende vastutuse alla kuuluval territooriumil asjakohaseid transpordiliike. Need edendades seeläbi sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Nimetatud kavad võivad koosneda teabest avalikus sfääris juba olemasolevate ühistranspordikavade kohta. Arvestatakse ka juba olemasolevaid piirkondadevahelisi teenuseid. Nimetatud kavad hõlmavad vähemalt järgmist: [ME 22]

   a) võrgu või liinide struktuur;
   b) põhinõuded, millele ühistransport peab vastama, nt juurdepääs, territoriaalne ühendatus, turvalisus, muu hulgas näiteks kättesaadavus puudega isikute jaoks ning ühe või mitme transpordiliigi ühendamine suurtes transpordisõlmedes, teenuse pakkumise iseloomustus, nt sõiduajad, sagedus ja läbilaskevõime minimaalne kasutus; [ME 23]
   ba) avaliku raudtee-reisijateveo tõhususe kriteeriumid on muu hulgas mitmeliigilise ühistranspordi osakaal, täpsus, kulutõhusus, sagedus, klientide rahulolu ja veeremi kvaliteet; [ME 24]
   c) kvaliteedistandardid kvaliteedi- ja ohutusstandardid ning kontrolliaspektid, sealhulgas teave, mis on seotud selliste aspektidega nagu peatuste ja veeremi puhul kasutatavate seadmete omadused, punktuaalsus ja usaldusväärsus, puhtus, klienditeenindus ja teavitamine, kaebuste menetlemine ja hüvitamine, teenuse kvaliteedi kontrollimine, taristu ja teenuste, sealhulgas teabega; [ME 25]
   d) tariifipoliitika põhimõtted, näiteks sotsiaaltariifide kasutamine; [ME 26]
   e) tegevusnõuded, nt jalgrataste vedu, liikluskorraldus, tõrgete korral kohaldatav hädaolukorra lahendamiskava reisijate õiguste, sotsiaal- ja tööhõivetingimuste ja keskkonnakaitse suhtes kehtivad eeskirjad ning keskkonnaalaste eesmärkide seadmine. [ME 27]

Ühistranspordikavade koostamisel võtavad pädevad asutused eelkõige arvesse kohaldatavaid reisijate õiguste, sotsiaalküsimuste, tööhõive ja keskkonnakaitse alaseid eeskirju. [ME 28]

Pädevad asutused võtavad vastu ühistranspordikavad pärast konsulteerimist asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist ja avaldavad need. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse asjakohaste sidusrühmadena , mis hõlmab vähemalt veoettevõtjaid, vajaduse korral taristuettevõtjaid ning reisijate ja tööandjate esindusorganisatsioone, ning avaldavad need kavad. [ME 29]

2.  Avaliku teenindamise kohustused määratakse kindlaks ja avaliku teenindamise lepingud sõlmitakse kooskõlas kohaldatavate ühistranspordikavadega.

3.  Avaliku reisijateveo suhtes kehtivate avaliku teenindamise kohustuste tehniliste kirjelduste ja kohaldamisala kindlaksmääramisel peetakse silmas järgmist:

   a) need määratakse kindlaks kooskõlas artikli 2 punktiga e;
   b) need sobivad ühistranspordikava eesmärkide saavutamiseks, mis tähendab, et ühistranspordikava eesmärkide saavutamiseks tuleb nendega lepingu sõlmimisel kindlaks määrata nõutavad kvaliteedistandardid ja sobivad vahendid nende saavutamiseks; [ME 30]
   c) need ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja proportsionaalne vajalikud ja proportsionaalsed ühistranspordikava eesmärkide saavutamiseks ning avaliku raudtee-reisijateveo puhul võetakse neis arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL*. [ME 31]

Punktis b osutatud asjakohasuse hindamisel võetakse arvesse seda, kas riigi sekkumine reisijateveoteenuse osutamisel on sobiv vahend ühistranspordikava eesmärkide saavutamiseks. [ME 32]

Avaliku raudtee-reisijateveo puhul võetakse punktis c osutatud vajaduse ja proportsionaalsuse hindamisel arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud))(10) artikli 10 lõike 2 kohaselt osutatavaid transporditeenuseid ning kogu teavet, mis esitatakse taristuettevõtjatele ja reguleerivatele asutustele vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 38 lõike 4 esimesele lausele. [ME 33]

4.  Avaliku teenindamise kohustuste tehniliste kirjeldustega ja avaliku teenindamise kohustuste netofinantsmõju hüvitamisega: a) saavutatakse ühistranspordikava eesmärgid kõige tasuvamalt; tasuvalt ja b) toetatakse ühistranspordikavas kindlaks määratud nõuete kohase avaliku reisijateveoteenuse osutamist rahaliselt pikema aja jooksul. [ME 34]

5.  Tehniliste kirjelduste ettevalmistamisel koostab pädev asutus kavandi, mis hõlmab avaliku teenindamise kohustuste tehnilisi kirjeldusi ja kohaldamisala, põhisamme hindamaks, kas need kirjeldused vastavad lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetele, ning hindamistulemusi.

Pädev asutus konsulteerib nõuetekohaselt asjakohaste sidusrühmadega, näiteks vähemalt veoettevõtjatega, vajaduse korral taristuettevõtjatega ning reisijate ja tööandjate esindusorganisatsioonidega kõnealuste tehniliste kirjelduste küsimuses ning võtab arvesse nende seisukohti. [ME 35]

6.  Avaliku raudtee-reisijateveo puhul:

   a) tagab hindamise ning käesolevas artiklis sätestatud menetluse vastavuse direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 kindlaks määratud reguleeriv asutus omal algatusel ükskõik millise asjaomase sidusrühma taotlusel; [ME 36]
   b) on raudteetranspordi avaliku teenindamise lepingu aastane maksimummaht rongkilomeetrites kas kümme miljonit rongkilomeetrit või üks kolmandik riigis avaliku teenindamise lepingu alusel osutatavast avalikust reisijateveoteenusest, sõltuvalt sellest, kumb näitaja on suurem.” lepingute vähim arv liikmesriigis on:
   üks, kui avaliku teenindamise lepingutega kaetud raudtee-reisijateveo turu maht on kuni 20 miljonit rongikilomeetrit;
   kaks, kui avaliku teenindamise lepingutega kaetud raudtee-reisijateveo turu maht on üle 20 miljoni rongikilomeetri kuid mitte rohkem kui 100 miljonit rongikilomeetrit, tingimusel et ühe lepingu maht ei ole suurem kui 75% avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud turu kogumahust;
   kolm, kui avaliku teenindamise lepingutega kaetud raudtee-reisijateveo turu maht on üle 100 miljoni rongikilomeetri kuid mitte rohkem kui 200 miljonit rongikilomeetrit, tingimusel et ühe lepingu maht ei ole suurem kui 75% avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud turu kogumahust;
   neli, kui liikmesriigis avaliku teenindamise lepingutega kaetud raudtee-reisijateveo turu maht on üle 200 miljoni rongikilomeetri, tingimusel et ühe lepingu maht ei ole suurem kui 50% avaliku teenindamise lepingutega hõlmatud turu kogumahust. [ME 69]
   ba) määrab pädev asutus kindlaks liinid, mis eraldatakse avaliku teenindamise lepingute kaudu kooskõlas direktiiviga 2012/34/EL. [ME 38]

______________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

"

3.  Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:"

„a) määravad täpselt kindlaks artikli 2 punktis e ja artiklis 2a sätestatud avaliku teenindamise kohustused, mida avaliku teenuse osutajad peavad täitma, ning asjaomased geograafilised piirkonnad transpordivõrgud ning nõuavad, et teenusepakkujad annaksid pädeva asutuse käsutusse kogu teenindamise lepingu sõlmimise seisukohast olulise teabe ärisaladusi avaldamata;” [ME 39]

"

b)  lõike 1 punkti b viimane lause asendatakse järgmisega:"

„Artikli 5 lõike 3 kohaste avaliku teenindamise lepingute puhul määratakse kõnealused näitajad kindlaks nii, et ükski hüvitismakse hüvitis ei tohi olla suurem ega väiksem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuste täitmisega kaasnevatele kuludele ja saadud tulule avalduva netofinantsmõju katmiseks, võttes arvesse avaliku teenuse osutaja saadud tulu ja mõistlikku kasumit;” [ME 40]

"

ba)  Lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu õigust, sealhulgas tööturu osapoolte vahel sõlmitud representatiivseid kollektiivlepinguid, nõuavad pädevad asutused valitud avaliku teenuse osutajalt, et see tagaks töötajatele töötingimused, mis vastavad siduvatele riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele sotsiaalsetele normidele, ja/või rakendaks kohustuslikku personali üleminekut teenuse osutaja muutuse korral. Sellise ülemineku korral tagatakse eelmise teenuseosutaja töölevõetud töötajatele samad õigused, mis neil oleks juhul, kui nad oleks üle viidud direktiivi 2001/23/EÜ kohaselt. Kui pädevad asutused nõuavad avaliku teenuse osutajatelt teatud sotsiaalsete standardite järgimist, peavad pakkumisdokumendid ja avaliku teenindamise lepingud sisaldama asjaomaste töötajate loetelu, töötajate lepingujärgsete õiguste läbipaistvalt esitatud üksikasju ning tingimusi, mille alusel on töötajad teenustega seotud.”; [ME 41]

"

c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

6. Kui Riigisisese õiguse kohaselt seavad pädevad asutused nõuavad siseriiklikust õigusest lähtuvalt, et avaliku teenuse osutajad peavad vastama teatavatele kriteeriumidele ja sotsiaalsetele normidele või peavad kehtestama siduvad kvalitatiivsed ja sotsiaalsed normid ning sätestavad asjakohased sotsiaalsed ja kvalitatiivsed kriteeriumid, lisatakse need normid ja kriteeriumid sealhulgas avaliku teenuse osutaja kohustus pidada kinni kehtivatest representatiivsetest kollektiivlepingutest ning tagada inimväärsed tööhõive- ja töötingimused, hõlmates need oma pakkumisdokumentidesse ja avaliku teenindamise lepingutesse, või viidates seal neile, sõltumata lepingute sõlmimise korrast.”; [ME 42]

"

d)  lisatakse järgmine lõige:"

„8. Pädevad asutused teevad ärisaladusi avaldamata asjakohase teabe kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, et need saaksid ette valmistada pakkumuse võistupakkumise jaoks. See hõlmab teavet, mis käsitleb reisijatepoolset nõudlust, tasusid, pakkumusega hõlmatud avaliku reisijateveoteenusega seotud kulusid ja tulusid ning nõutavate veeremiüksuste või veeremi käitamise seisukohast asjakohaseid taristu tehniliste kirjelduste üksikasju, et võimaldada neil ette valmistada põhjalikud ärikavad. Raudteetaristu-ettevõtjad toetavad pädevaid asutusi ja esitavad neile kõik asjakohased taristu tehnilised kirjeldused. Eespool nimetatud sätete eiramise juhud vaadatakse läbi vastavalt artikli 5 lõikele 7.” [ME 43]

"

4.  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

-a) lisatakse järgmine lõige:"

„1a. Igal pädeval asutusel, hoolimata sellest, kas ta on eraldi asutus või asutuste rühm, sh enam kui ühe liikmesriigi asutus, on õigus sõlmida avaliku teenindamise lepinguid kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega.”; [ME 44]

"

-aa) Lisatakse järgmised lõiked:"

„3a. Kuni artikli 8 lõikes 2 viidatud üleminekuperioodi lõpuni võivad liikmesriigid ja kui see on riigisisese õigusega lubatud, pädevad asutused, jätta käesoleva artikli lõike 3 kohaselt oma territooriumil pädevate asutuste korraldatud raudteevedu käsitlevate avaliku teenindamise lepingute võistupakkumisest välja iga raudteeveo-ettevõtja või iga teenusepakkuja või tütarettevõtja, mida kontrollib otseselt või kaudselt raudtee-ettevõtja või tema valdusettevõtja, kui kontrollivale raudtee-ettevõtjale, kontrollivale valdusettevõtjale või nende tütarettevõtjatele:

   a) on antud tegevusluba ja nad teenindavad riigisiseseid liine liikmesriigis, kus pädevatel asutustel ei ole õigust sõlmida avaliku teenindamise lepinguid võistupakkumise kaudu, ning
   b) kui nendega on otse sõlmitud raudteevedu käsitlev avaliku teenindamise leping, mille osatähtsus moodustab rohkem kui 50% raudteeveo-ettevõtja, valdusettevõtja või nende tütarettevõtjatega sõlmitud kõigi raudteevedu käsitlevate avaliku teenindamise lepingute koguväärtusest.

Käesoleva lõike mõistes tähendab kontroll mis tahes õigusi, lepinguid või muid vahendeid, millega antakse nii eraldi kui ka ühendatult ja asjaomaseid faktilisi või õiguslikke kaalutlusi arvestades võimalus avaldada ettevõtjale otsustavat mõju, eelkõige järgmiste vahendite abil:

   a) omandus või õigus kasutada kõiki või osa ettevõtja varadest;
   b) õigused või lepingud, mis annavad õiguse otsustavalt mõjutada kõnealuse ettevõtte juhtorganite koosseisu, hääleõigust või otsuseid.

3b.  Liikmesriigid, ja kui see on riigisisese õigusega lubatud, pädevad asutused võivad võistupakkumisest välja jätta iga teenusepakkuja või ettevõtja, keda otseselt või kaudselt kontrollib juriidiline või füüsiline isik või isikud, kes on registreeritud kolmandas riigis või kolmandates riikides, välja arvatud riigis või riikides, mis on võtnud meetmeid, mis võimaldavad sõlmida võistupakkumise kaudu avaliku teenindamise lepinguid liikmesriigis tegevusluba omavate raudtee-ettevõtjatega.”; [ME 68]

"

a)  lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Kui liikmesriigi õigusega ei ole keelatud, võib pädev asutus otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingu juhul, kui:

   a) avaliku teenindamise lepingu keskmine aastane väärtus on hinnanguliselt: väiksem kui 1 000 000 eurot või väiksem kui 5 000 000 eurot, kui leping hõlmab ka avalikke raudteeveoteenuseid, või
   b) avaliku teenindamise lepingu puhul on tegemist avalike reisijateveoteenuste osutamisega aastas vähem kui 300 000 kilomeetrit sõidukilomeetrit või vähem kui 150 000 kilomeetrit 500 000 sõidukilomeetrit, kui leping hõlmab ka avalikke raudteeveoteenuseid. [ME 47]
   ba) kui avaliku raudtee-reisijateveo eraldatud raudteesüsteemide tehnilised kirjeldused erinevad märkimisväärselt vastava liikmesriigi sellise põhiraudteevõrgu koostalitluse tehnilisest kirjeldusest, millega nad ei ole ühendatud. [ME 75]

Kui avaliku teenindamise otseleping sõlmitakse väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga, kellele kuulub mitte rohkem kui 23 maanteesõidukit, võib neid piirmäärasid suurendada kas hinnangulise keskmise aastase maksumuseni vähem kui 2 000 000 miljonit eurot või aastas osutatavate avalike reisijateveoteenuste osas vähem kui 600 000 kilomeetrini sõidukilomeetrini.”; [ME 48]

"

aa)  Lõige 5 asendatakse järgmisega:"

„5. Teenuste osutamise katkemisel või otsese ohu korral selliseks olukorraks võib pädev asutus võtta erakorralisi meetmeid. Hädaolukord võib hõlmata pädeva asutuse suutmatust käivitada õigeaegselt avaliku teenindamise lepingu pakkumismenetlus ja/või sõlmida see leping õigel ajal teenusepakkujaga. Need erakorralised meetmed seisnevad kas avaliku teenindamise otselepingu sõlmimises, ametlikus kokkuleppes avaliku teenindamise lepingu pikendamise kohta või teatud avaliku teenindamise kohustuste määramises. Avaliku teenuse osutajal on õigus vaidlustada otsus, millega talle pannakse teatud avaliku teenindamise kohustused. Erakorraliste meetmetena sõlmitud või pikendatud avaliku teenindamise lepingute või selliste kohustuste määramise kestus ei ületa kahte aastat.”; [ME 63]

"

b)  lõige 6 asendatakse järgmisega:"

6. Pädevad asutused Kooskõlas direktiiviga 2012/34/EL ja kui see ei ole riigisiseses õiguses keelatud, võivad raudteeveo-ettevõtjate vahelise konkurentsi suurendamiseks otsustada sõlmida avaliku teenindamise lepingud ühe ja sama võrgu või liinikogumi osi hõlmava raudtee-reisijateveo kohta mitme eri raudteeveo-ettevõtjaga. Selleks võivad pädevad asutused enne hankemenetluse käivitamist otsustada piirata ühe raudteeveo-ettevõtjaga sõlmitavate lepingute arvu, kes vastutavad artiklis 2a viidatud ühistranspordikavade koostamise eest, otsustada sõlmida otse avaliku teenindamise lepingu avalike raudtee reisijateveoteenuste osutamiseks järgmistel tingimustel:

   a) ühistranspordikava sisaldab kogu lepingu kehtivuse ajal kehtivaid järgmisi nõudeid:
   reisijate arvu kasv,
   teenuste punktuaalsus,
   kulutõhusus kapitali tootlikkuse seisukohast,
   rongiliikluse sagedus,
   klientide rahulolu,
   veeremi kvaliteet.
   b) pädev asutus avaldab hiljemalt 18 kuud enne lepingu algust, kuidas tuleb käesoleva lõike punktis a sätestatud nõudeid täita avaliku teenuse osutamise lepingu otse sõlmimisel ja hindab korrapäraselt nendest nõuetest kinnipidamist artikli 7 lõikes viidatud aastaaruandes. Kui huvitatud teenusepakkuja või raudteeveo-ettevõtja esitab kaebuse otselepingu kohta, hindab reguleeriv asutus pädeva asutuse esitatud põhjusi ja võtab vastu otsuse hiljemalt kahe kuu jooksul kaebuse esitamisest. Reguleeriv asutus võib tegutseda ka omal algatusel.
   c) reguleeriv asutus hindab hiljemalt 24 kuud enne kehtiva lepingu lõppu, kas käesoleva lõike punktis a sätestatud ja kooskõlas artikli 7 lõikega 1 hinnatud nõudeid on täidetud. Pädev asutus edastab reguleerivale asutusele kõik hindamiseks vajalikud andmed.

Kui reguleeriv asutus otsustab, et käesoleva lõike punktis a sätestatud nõudeid ei ole täidetud, kohustab ta viivitamatult pädevat asutust sõlmima kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 uue avaliku teenindamise lepingu. Sõltumatu pädeva asutuse otsus on siduv ja viivitamata kohaldatav.

Erandina artikli 4 lõikest 3 ei või sellise lepingu kestus olla pikem kui üheksa aastat.

Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse käesoleva lõike punktis a sätestatud nõudeid.” [ME 50]

"

5.  Lisatakse artikkel 5a:"

Artikkel 5a

Veerem

1.  Kooskõlas riigiabieeskirjadega võtavad liikmesriigid pädevad asutused vajalikud meetmed, et tagada ettevõtjatele, kes soovivad osutada raudtee-reisijateveoteenuseid avaliku teenindamise lepingu alusel, tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs tõhusad ja mittediskrimineerivad juurdepääsutingimused nimetatud teenusteks sobivale veeremile. [ME 51]

2.  Kui asjaomasel turul puuduvad veeremiga tegelevad liisinguettevõtjad, kes liisivad lõikes 1 osutatud veeremit mittediskrimineerivatel ja majanduslikult tasuvatel tingimustel kõikidele asjaomastele avaliku raudtee-reisijateveo ettevõtjatele, tagavad liikmesriigid, et veeremi jääkväärtuse riski katab pädev asutus kooskõlas riigiabieeskirjadega, kui seda taotlevad avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses osaleda soovivad ja suutvad ettevõtjad, et olla võimelised sellises hankemenetluses osalema.

Pädev asutus võib esimeses lõigus sätestatud nõude täita ühel järgmistest viisidest erinevatel mastaabisäästu soodustavatel viisidel, nagu: [ME 52]

   a) soetades ise turuhinnaga avaliku teenindamise lepingu raames kasutatud veeremi, et teha see kättesaadavaks avaliku teenuse osutajale turuhinnaga või avaliku teenindamise lepingu ühe osana kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga b, artikliga 6 ja vajaduse korral lisaga; [ME 53]
   b) tagades veeremi rahastamise turuhinnaga pärast avaliku teenindamise lepingu kehtivuse lõppemist või osana avaliku teenindamise lepingust kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga b, artikliga 6 ja vajaduse korral lisaga. Selline tagatis võib katta jääkväärtuse riski ja samal ajal järgida asjakohaseid kohaldatavaid riigiabieeskirju,
   c) seades avaliku teenindamise lepingus kohustuse võtta veerem pärast lepingu kehtivuse lõppemist üle turuhinnaga,
   ca) tehes koostööd naabruskonna kohalike asutustega, et luua ulatuslikum veeremipark. [ME 54]

3.  Lõike 2 teise alalõigu punktides b ja c osutatud juhtudel on pädeval asutusel õigus nõuda, et avaliku teenuse osutaja annaks veeremi pärast avaliku teenindamise lepingu kehtivuse lõppu üle uuele ettevõtjale, kellega leping sõlmitakse. Pädev asutus võib kohustada uut avaliku teenuse osutajat veeremit üle võtma. Veerem antakse üle turuhinnaga. [ME 55]

34.  Kui veerem antakse üle uuele avaliku veoteenuse osutajale, teeb pädev asutus pakkumisdokumentides kättesaadavaks üksikasjaliku teabe veeremi hoolduskulude ja füüsilise seisukorra kohta.” [ME 56]

4.  Komisjon võtab [kuupäev 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu meetmed, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamise kord. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 9a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.” [ME-d 57 ja 82]

"

6.  Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Sõltumata lepingu sõlmimise viisist, peavad kõik üldeeskirjaga või avaliku teenindamise lepinguga seotud hüvitised olema kooskõlas artikliga 4. Mis tahes laadi hüvitised, mis on seotud avaliku teenindamise lepinguga, mida ei ole sõlmitud vastavalt artikli 5 lõikele 3, või mis on seotud üldeeskirjaga, on samuti kooskõlas lisa sätetega.”

"

7.  Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Kõik pädevad asutused avaldavad üks kord aastas koondaruande, mis käsitleb nende vastutusalasse kuuluvaid avaliku teenindamise kohustusi, avaliku teenindamise lepingute alguskuupäeva ja kestust, avaliku teenuse osutajaid, kelle nad on välja valinud, ning hüvitismakseid ja kõnealustele avaliku teenuse osutajatele hüvitisena antud ainuõigusi. Aruandes on üksikasjalikult kirjeldatud saadud tulemuste järgimist ja tuuakse välja kõik raudteeveoteenuse osutamise seisukohast olulised näitajad, eelkõige punktuaalsus, usaldusväärsus, puhtus, kasutajate rahulolu avaliku uuringu kaudu ja läbilaskevõime minimaalne kasutus. Aruandes eristatakse bussi- ja raudteetransporti, võimaldatakse kontrollida ja hinnata ühistranspordivõrgu toimivust, kvaliteeti ja rahastamist ning vajaduse korral antakse teavet omistatud ainuõiguste laadi ja ulatuse kohta. Liikmesriigid hõlbustavad keskset juurdepääsu kõnealustele aruannetele, näiteks ühise veebiportaali kaudu. Komisjon koostab nende aruannete kokkuvõtte ning edastab selle kõikides töökeeltes Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”; [ME 58]

"

b)  lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:"

„d) avaliku teenindamise lepingu kavandatud alguskuupäev ja kestus.”

"

8.  Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)  lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, sõlmitakse raudteevedu käsitlevad avaliku teenindamise lepingud, v.a maanteetransporti ja muid rööbastranspordiliike, nt metroo- või trammiliiklust või trammilt-rongile süsteeme, käsitlevad avaliku teenindamise lepingud, kooskõlas artikli 5 lõikega 3 artikliga 5 alates 3. detsembrist 2019. Kõik muid rööbastranspordiliike ja maanteetransporti Avalikku raudtee-reisijatevedu käsitlevad avaliku teenindamise lepingud peavad olema sõlmitud sõlmitakse kooskõlas artikli 5 lõikega 3 hiljemalt 3. detsembriks 2019. 3. detsembrini 2019 kestva üleminekuperioodi artikliga 5 alates 3. detsembrist 2022. Artiklis 2a viidatud ühistranspordikavade eest vastutavatele pädevatele asutustele antakse 3. detsembriks 2022 kõik volitused sõlmida kooskõlas artikliga 5 avaliku teenindamise lepinguid. Nende üleminekuperioodide jooksul võtavad liikmesriigid meetmeid, et järk-järgult saavutada vastavus artikli 5 lõikega 3, et vältida tõsiseid struktuuriprobleeme eelkõige seoses transpordijõudlusega.”; [ME 59]

"

aa)  lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:"

„Kuue kuu jooksul pärast üleminekuperioodi esimest poolt esitavad liikmesriigid komisjonile eduaruande, milles toovad esile artikli 5 kohase avaliku teenindamise lepingute sõlmimise järk-järgulise rakendamise. Liikmesriikide eduaruannete alusel võib komisjon teha liikmesriikidele ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.”; [ME 60]

"

b)  lisatakse järgmine lõige:"

2a. Avalikku raudtee-reisijatevedu käsitlevad avaliku teenindamise otselepingud on lepingud, mis ei ole kooskõlas artikliga 5 ja mis on sõlmitud ajavahemikus 1. jaanuarist 2013 kuni 2. detsembrini 2019, võivad jääda jõusse kuni kehtivusaja lõpuni. Mingil juhul ei või need kehtida pärast 31. detsembrit 2022 enne 3. detsembrit 2022, kaotavad igal juhul kehtivuse hiljemalt ...(11).”; [ME 61]

"

c)  lõike 3 teise lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:"

„Punktis d osutatud lepingud võivad jääda jõusse kehtivusaja lõpuni, kui need on piiratud kehtivusajaga, mis on analoogne artiklis 4 osutatud kestustega.”

"

9.  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 9a

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa ühtse raudteepiirkonna komitee, mis on loodud direktiivi 2012/34/EL artikliga 62. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

----------

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”

"

Artikkel 2

Määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus tehakse sellega muudetava määrusega (EÜ) nr 1370/2007 konsolideeritud versioonis kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast selle avaldamist. [ME 62]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3)ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(4)ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(5) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(6)Valge raamat: Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas (COM(2011)0144).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(8)Nõukogu määrus (EL) nr .../..., millega muudetakse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel, (COM(2012)0730, 5.12.2012).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
(10)ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.
(11) 10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist (st muutmisakt 2013/0028(COD)).


Raudteesüsteemi koostalitlus ***I
PDF 632kWORD 314k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2013)0030 – C7-0027/2013 – 2013/0015(COD))
P7_TA(2014)0149A7-0033/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0030),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1 ning artikleid 170 ja 171, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0027/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Leedu Vabariigi Seimi ja Rootsi Riksdagi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 aluse esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 7. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 16. detsembri 2013. aasta kirja transpordi- ja turismikomisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0033/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud)

P7_TC1-COD(2013)0015


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1 ning artikleid 170 ja 171,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ(7) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna nüüd tehakse jälle täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)  Võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad sisepiirideta ala loomisest ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisest, on eriti soovitav parandada liikmesriikide raudteevõrgustike omavahelist ühendamist, koostalitlust ja juurdepääsu nendele võrgustikele, sealhulgas puudega reisijate jaoks, rakendades mis tahes meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks tehnilise standardimise valdkonnas. [ME 1]

(3)  Püüdlused muuta ELi raudteesüsteem koostalitlevaks peaksid kaasa tooma tehnilise ühtlustamise optimaalse tasandi kindlaksmääramise ning võimaldama hõlbustada, parandada ja arendada rahvusvahelisi raudteeveoteenuseid Euroopa Liidu piires ja kolmandate riikidega ning aitama kaasa ELi raudteesüsteemi ehitamise, uuendamise, ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu järkjärgulisele rajamisele. [ME 2]

(4)  Rongide äriotstarbeline käitamine raudteevõrgustikus nõuab eelkõige väga head taristut ja veeremiüksuste omaduste ühilduvust, samuti eri taristuettevõtjate ning raudteeveo-ettevõtjate teabe-, side- ja sidesüsteemide piletisüsteemide tõhusat vastastikust sidumist. Kõnealusest ühilduvusest ja sidumisest sõltuvad toimivustase, ohutus, teeninduse kvaliteet, kulud ja eelkõige raudteesüsteemi koostalitlus. [ME 3]

(5)  Raudteed reguleerivas raamistikus peaksid olema sätestatud selged kohustused, et järgitaks ohutus-, tervise-, sotsiaalseid ja tarbijakaitse eeskirju, mis kehtivad raudteevõrgustike kohta. [ME 4]

(6)  Liikmesriikide õigusaktid, sise-eeskirjad ja tehnilised kirjeldused, mida kohaldatakse raudteesüsteemide, allsüsteemide ja komponentide suhtes, sisaldavad olulisi erinevusi, sest need hõlmavad tehnilisi aspekte, mis on iseloomulikud liikmesriikide tööstussektorile, samuti näevad need ette spetsiifilisi mõõtmeid, seadmeid ja eriomadusi. Selline olukord takistab rongide vaba liikumist kogu Euroopa Liidus ning ühtsel turul standardimisest ja mastaabisäästust tekkiva kasu saamist. [ME 5]

(7)  Aastatega on selline olukord loonud tihedad sidemed riikide raudteetööstussektorite ja raudteede vahel ning see takistab tõeliselt avatud turgude ja uute turule tulijate teket. Selleks et parandada oma konkurentsivõimet ülemaailmsel tasemel, vajavad need tööstused avatud ja konkurentsivõimelist Euroopa turgu.

(8)  Seepärast on asjakohane kogu Euroopa Liidus kindlaks määrata raudtee koostalitlusega seotud olulised nõuded, mida tuleks kohaldada tema raudteesüsteemi suhtes.

(9)  Koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKde) arendamine on näidanud vajadust selgitada seost ühelt poolt oluliste nõuete ja KTKde ning teiselt poolt Euroopa standardite ja muude normatiivdokumentide vahel. Eelkõige tuleks käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks kohustuslikuks muudetavaid standardeid või standardite osi selgelt eristada „ühtlustatud” standarditest, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012(8) Kui käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik, võib KTKdes viidata otseselt Euroopa standarditele või tehnilistele kirjeldustele, mis muutuvad KTK kohaldamise algusest kohustuslikuks.

(10)  Selleks et tõeliselt suurendada Euroopa Liidu raudteesektori konkurentsivõimet, ilma et see moonutaks raudteesüsteemi oluliste osaliste vahelist konkurentsi, tuleks KTKde koostamisel järgida avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse põhimõtet, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas.

(11)  Raudteeveoteenuste kvaliteet Euroopa Liidus sõltub muu hulgas võrgustiku omaduste (see hõlmab võrgustikku selle kõige laiemas tähenduses, sealhulgas kõikide asjaomaste allsüsteemide püsiosad) ja veeremiüksuste omaduste (sealhulgas kõikide asjaomaste allsüsteemide rongisisesed komponendid) väga heast ühilduvusest. Sellest ühilduvusest olenevad nii jõudlus, ohutus, teenuse kvaliteet kui ka kulud.

(12)  KTKs määratakse kõik tingimused, millele koostalitluse komponent peaks vastama, ning vastavuse hindamise menetlus. Lisaks sellele on vaja täpsustada, et kõikidele komponentidele tuleks teha KTKdes viidatud vastavus- ja kasutuskõlblikkuse hindamine, ning et need peavad saama asjakohase sertifikaadi.

(13)  Uute KTKde väljatöötamisel peaks eesmärk alati olema vastavuse tagamine olemasoleva süsteemiga. See aitab parandada raudteetranspordi konkurentsivõimet ja vältida tarbetuid lisakulusid, mis tulenevad olemasolevate allsüsteemide ajakohastamise või uuendamise nõudest tagasiühilduvuse tagamiseks. Nende erakorraliste juhtumite korral, kui ühilduvust ei ole võimalik tagada, võib KTKdes kehtestada raamistiku, mis on vajalik otsustamaks, kas olemasoleva allsüsteemi kohta on vaja teha uus kasutuselevõtuotsus või välja anda uus kasutuselevõtuluba, ja vastavad tähtajad.

(14)  Ohutuse tagamiseks on vaja määrata identifitseerimiskood igale kasutusele võetud veeremiüksusele. Seejärel tuleks veeremiüksus registreerida raudteeveeremi riiklikus registris. Kõnealused registrid peaksid olema kasutamiseks avatud kõikidele liikmesriikidele ja teatavatele Euroopa Liidu ettevõtjatele. Raudteeveeremi riiklikes registrites tuleb kasutada ühtset andmete esitamise viisi. Registrid peaksid seega olema reguleeritud ühiste käitamiseeskirjade ja tehniliste kirjeldustega.

(15)  Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, esitatakse sellised lahendamist vajavad aspektid KTK lisas avatud punktidena. Kõnealuste avatud punktide suhtes kohaldatakse KTK valmimiseni siseriiklikke eeskirju.

(16)  Tuleb kindlaks määrata menetlus oluliste nõuete kohaldamiseks allsüsteemile, kui need nõuded ei ole veel reguleeritud vastava KTKga. Sel juhul peaksid vastavuse hindamise ja tõendamise eest vastutama direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 17 osutatud teavitatud asutused.

(17)  Direktiivi 2008/57/EÜ kohaldatakse kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemi suhtes ning KTKde rakendusala laiendatakse nii, et see hõlmaks ka selliseid veeremiüksusi ja võrgustikke, mis ei kuulu üleeuroopalisse raudteesüsteemi. Seepärast tuleks I lisa lihtsustada ja jätta välja konkreetsed viited üleeuroopalisele raudteesüsteemile.

(18)  Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama, võivad varieeruda vastavalt allsüsteemi kasutusele, näiteks vastavalt liinide ja veeremiüksuste kategooriatele.

(19)  Selleks et tagada raudtee koostalitluse üha täielikum rakendamine kogu Euroopa Liidus ning järk-järgult vähendada erinevusi olemasolevate süsteemide vahel, tuleb KTKdes kindlaks määrata olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise suhtes kehtivad sätted, samuti võib kindlaks määrata kavandatavale süsteemile ülemineku tähtajad.

(20)  Pidades silmas astmelist lähenemisviisi raudteesüsteemi koostalitluse takistuste kõrvaldamiseks ja KTKde vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleb võtta meetmeid, et liikmesriigid ei võtaks vastu uusi siseriiklikke eeskirju ega alustaks projekte, mis suurendavad praeguse süsteemi mitmekesisust.

(21)  Selleks et vältida koostalitluse takistamist ning seoses KTKde rakendusala laiendamisega kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemile tuleks järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade arvu. Siseriiklike eeskirjade puhul tuleks eristada kohalike nõuetega seotud eeskirju ning KTKde avatud punktide sulgemiseks vajalikke eeskirju. Avatud punktide sulgemiseks vajalikud eeskirjad tuleks pärast KTKde avatud punktide sulgemist järk-järgult välja jätta.

(22)  Astmeline lähenemisviis arvestab raudteesüsteemi koostalitluse erivajadusi, kuna seda süsteemi iseloomustavad vana riiklik taristu ja vanad veeremiüksused, mis vajavad kohandamiseks või uuendamiseks suuri investeeringuid, ning eelkõige tuleb tagada, et raudteed ei jäetaks muude transpordiliikide kõrval majanduslikult mahajäänud olukorda.

(23)  Kuna raudteesüsteem on ulatuslik ja keerukas, on praktilistel põhjustel osutunud vajalikuks jaotada see järgmisteks allsüsteemideks: taristu, raudteeäärne kontroll ja signaalimine, rongisisene kontroll ja signaalimine energiavarustus, veerem, käitamise ja liikluse korraldus, hooldus ning telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks. Iga allsüsteemi puhul tuleb kindlaks määrata olulised nõuded ja tehnilised kirjeldused, eriti komponentide ja liideste osas, mis tagavad vastavuse neile olulistele nõuetele. Sama süsteem on jagatud ka paikseteks ja liikuvateks elementideks ning sisaldab ühelt poolt võrgustikku, mis koosneb liinidest, jaamadest, terminalidest ja igasugustest paiksetest seadmetest, mis on vajalikud süsteemi ohutuks ja pidevaks käitamiseks, ja teiselt poolt kõiki veeremiüksusi, mis sõidavad nimetatud võrgustikus. Seetõttu koosneb veeremiüksus käesoleva direktiivi tähenduses ühest allsüsteemist (veerem) ja vajaduse korral muudest allsüsteemidest (peamiselt rongisisesest kontrolli ja signaalimise allsüsteemist). Kuigi süsteem on jaotatud mitmeks osaks, käsitleb Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet”) seda ohutuse ja koostalitluse tagamiseks ühtse süsteemina. [ME 6]

(24)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguse konventsiooni (mille osaline on ka Euroopa Liit) kohaselt on juurdepääs üks üldpõhimõtteid ja osalisriigid peavad puuetega isikutele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu tagamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad juurdepääsu miinimumnõuete ja juhendite väljatöötamist, kehtestamist ning nende rakendamise jälgimist. Seega on puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääsu tagamine raudteesüsteemi koostalitluse oluline nõue kooskõlas piiratud liikuvusvõimega reisijaid käsitlevate liidu õigusaktidega. [ME 7]

(25)  Raudteesüsteemi koostalitlust käsitlevate sätete rakendamine ei tohiks põhjendamatult vähendada iga liikmesriigi olemasoleva raudteevõrgustiku säilitamise kulutasuvust, vaid peaks kaasa aitama koostalitluse kui eesmärgi saavutamisele.

(26)  KTKd mõjutavad ka raudteetranspordi kasutajate kasutustingimusi, seepärast on vaja konsulteerida kõnealuste kasutajatega, sealhulgas puuetega isikute organisatsioonidega, neid hõlmavate asjaolude suhtes. [ME 8]

(27)  Igal asjaomasel liikmesriigil peaks olema võimalik mitte kohaldada teatavaid KTKsid piiratud arvul nõuetekohaselt tõendatud juhtudel. Kõnealused põhjendatud juhud ning KTKde kohaldamata jätmise korral järgitavad menetlused peaksid olema selgelt kindlaks määratud

(28)  KTKde koostamine ja kehtestamine raudteesüsteemis ei tohiks takistada tehnoloogilisi uuendusi, mis peaksid olema suunatud majandusliku jõudluse parandamisele.

(29)  Selleks, et järgida asjakohaseid riigihankemenetluse sätteid raudteesektoris ning eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ(9), peaksid tellijad lisama tehnilised kirjeldused üldisesse dokumentatsiooni või iga lepingu tingimustesse. Selleks on vaja koostada eeskirjade kogum, millele neis tehnilistes kirjeldustes saaks viidata.

(30)  Euroopa Liidu huvides on rahvusvahelise standardisüsteemi olemasolu, mis oleks võimeline looma rahvusvahelises kaubanduses tegelikult kasutatavaid ja Euroopa Liidu poliitika nõuetele vastavaid standardeid. Seepärast peaksid Euroopa standardiorganisatsioonid jätkama koostööd rahvusvaheliste standardiasutustega.

(31)  Tellijad määravad kindlaks täiendavad nõuded, mis on vajalikud Euroopa tehniliste kirjelduste või muude standardite väljakujundamiseks. Need tehnilised kirjeldused peaksid vastama sellistele olulistele nõuetele, mis on ühtlustatud Euroopa Liidu tasandil ja millele raudteesüsteem peab vastama.

(32)  Komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlused peaksid põhinema komisjoni otsusega 2010/713/EL(10) hõlmatud moodulite kasutusel. Selleks et soodustada tööstuse arengut, on asjakohane koostada menetlused, mis hõlmavad võimalikult suures ulatuses kvaliteedi tagamise süsteemi.

(33)  Komponentide vastavus on peamiselt seotud nende kasutusalaga, et tagada süsteemi koostalitlus, ja mitte üksnes nende vaba liikumisega Euroopa Liidu turul. Tuleks hinnata kõige tähtsamate komponentide kasutuskõlblikkust seoses ohutuse, kättesaadavuse või süsteemi säästlikkusega. Seepärast ei ole tootjal vaja kinnitada CE-märgist komponentidele, mille kohta kehtivad käesoleva direktiivi sätted. Vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse hindamisel põhinev tootja vastavusdeklaratsioon peaks olema piisav.

(34)  Tootjad on siiski kohustatud kinnitama CE-märgise teatavatele komponentidele, et tõendada nende vastavust Euroopa Liidu muudele asjaomastele sätetele.

(35)  KTK jõustumise hetkel on teatav arv koostalitluse komponente juba turul. Tuleks ette näha üleminekuperiood, et neid komponente oleks võimalik allsüsteemiga integreerida isegi juhul, kui nad ei ole rangelt vastavuses kõnealuse KTKga.

(36)  Allsüsteemid, mis moodustavad raudteesüsteemi, peaksid läbima vastavustõendamise menetluse. Vastavustõendamine peaks võimaldama allsüsteemide kasutuselevõtu eest vastutaval üksusel veenduda, et projekteerimise, ehitamise ja kasutuselevõtu etappidel on tulemus kooskõlas kehtivate määruste ning tehniliste ja käitamiseeskirjadega. Samuti peaks see võimaldama tootjatele võrdse kohtlemise sõltumata liikmesriigist.

(37)  Pärast allsüsteemi kasutuselevõttu tuleb tagada, et kõnealust allsüsteemi käitatakse ja hooldatakse asjakohaste oluliste nõuete kohaselt. Vastutus nende nõuete järgimise eest langeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi …/… [raudteeohutuse direktiiv](11) kohaselt taristuettevõtjale või raudteeveo-ettevõtjale, vastavalt sellele, kelle allsüsteemiga on tegemist.

(38)  Tuleks täpsustada veeremiüksuste ja püsiseadmete kasutusele võtmise menetlust, võttes arvesse taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate vastutust

(39)  Veeremiüksuse kasutuselevõtu hõlbustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks tuleks võtta kasutusele kogu ELis kehtiv veeremiüksuse turuleviimise luba, mis oleks raudteeveo-ettevõtja jaoks veeremiüksuse kasutusevõtu eeltingimus. Peale selle on kõnealune luba paremini kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ(12).

(39a)  Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks, loamenetluste kulude ja pikkuse vähendamiseks ning raudteeohutuse suurendamiseks tuleb loamenetlusi täiustada ja ühtlustada liidu tasandil. See eeldab üleminekuperioodi jooksul ülesannete ja vastutuse selget jagamist ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel.

Amet peaks kasutama väärtuslikku oskusteavet, kohalikul tasandil olemasolevaid teadmisi ja riiklike ohutusasutuste kogemusi. Amet peaks delegeerima riiklikele ohutusasutustele konkreetsed ülesanded ja kohustused artiklis 22a viidatud kokkulepete alusel, aga tegema ise kõigis loamenetlustes lõpliku otsuse. [ME 9]

(40)  Veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavuse tagamiseks tuleks viiteid veeremiüksuse turuleviimise loale säilitada koos asjaomase veeremiüksuse muude andmetega. [ME 10]

(41)  KTKdes tuleks kindlaks määrata menetlused veeremiüksuste ja võrgustiku ühilduvuse kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turuleviimise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse kasutuselevõtu otsuse tegemist uue veo alustamist. [ME 11]

(42)  Selleks et aidata raudteeveo-ettevõtjatel teha otsust veeremiüksuse kasutuselevõtu kohta ning vältida ülemäärast kontrolli ning tarbetut halduskoormust, tuleks ka siseriiklikud eeskirjad liigitada nii, et oleks tagatud vastavus eri liikmesriikide sarnase sisuga siseriiklike eeskirjade vahel.

(43)  Teatatud asutused, kes vastutavad komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetluse ja allsüsteemide hindamise menetluse kontrollimise eest, peaksid oma otsused võimalikult täpselt kooskõlastama, eriti Euroopa tehniliste kirjelduste puudumise korral.

(44)  Kõik ELi liikmesriikide ametiasutused peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008(13) sätestatud läbipaistvat akrediteerimist, millega tagatakse vastavussertifikaatide piisav usaldusväärsus, käsitama eelisabinõuna, mille abil tõendatakse asjaomaste asutuste tehnilist pädevust ning mutatis mutandis ka selliste asutuste pädevust, mis on määratud kontrollima vastavust siseriiklikele eeskirjadele. Samas võivad riiklikud asutused otsustada, et neil on olemas kõnealuseks hindamiseks sobivad vahendid. Sel juhul peaksid nad teiste liikmesriikide ametiasutuste hindamistoimingute piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud dokumendid, millega tõendatakse, et hinnatud vastavushindamisasutused vastavad asjakohastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(45)  Käesolevas direktiivis tuleks piirduda koostalitluse komponentide ja allsüsteemide suhtes kohaldatavate koostalitlusnõuete kehtestamisega. Selleks et hõlbustada eespool nimetatud koostalitlusnõuete järgimist, on vaja sätestada vastavuse eeldamine selliste koostalitluse komponentide ja allsüsteemide puhul, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt vastu võetud ühtlustatud standarditega, et määrata kindlaks kõnealuseid koostalitlusnõudeid käsitlevad üksikasjalikud tehnilised kirjeldused.

(46)  KTKd tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Kui KTKs avastatakse puudusi tuleks ametilt küsida arvamust, mille võib teatavatel tingimustel avaldada ning mida kõik sidusrühmad (sealhulgas raudteesektor ja teatatud asutused) võivad kuni asjaomase KTK läbivaatamiseni kasutada nõuete täitmise vastuvõetavate viisidena.

(46a)  Reguleerivaid meetmeid tuleks täiendada algatustega, mille eesmärk on anda rahalist toetust uuenduslikele ja koostalitlust võimaldavatele tehnoloogiatele raudteesektoris, näiteks projekt Shift2Rail. [ME 12]

(47)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt raudteesüsteemi koostalitlust kogu Euroopa Liidus ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes täielikult saavutada, sest ühelgi üksikul liikmesriigil ei ole võimalik võtta meedet, millega saavutada selline koostalitlus, ning seda on parem saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(48)  Käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud II lisa (mis hõlmab raudteesüsteemi jaotamist allsüsteemideks ning nende süsteemide kirjeldusi), KTKde sisu ning KTKde muudatuste (sealhulgas KTKdes avastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike paranduste) kohandamisega tehnika arengule, koostalitlusvõime komponentide EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni rakendusala ja sisuga, allsüsteemide vastavustõendamismenetlusega, sealhulgas EÜ vastavustõendamismenetluse üldpõhimõtted, selle sisu, menetlus ja vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid ning siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamismenetluse dokumendid. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 13]

(49)  Selleks et kõrvaldada KTKdes avastatud puudused, peaks komisjon kõnealuste KTKde muutmiseks võtma kiirmenetluse korras vastu delegeeritud õigusaktid.

(50)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 1 rakendamine seoses ametile antud volitustega, mis hõlmavad KTK kavandite koostamist, KTKde muutmist ja komisjonile asjakohaste soovituste esitamist, tuleks komisjonile anda rakendusvolitus.

(51)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitus seoses järgmisega: ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise taotlusele lisatud toimikus sisalduvad dokumendid ning selle toimiku üksikasjad, vorm ja edastamiskord; EÜ vastavusdeklaratsiooni ja koostalitluse komponentide kasutussobivuse deklaratsiooni rakendusala ja sisu, asjaomase deklaratsiooni vorm ning deklaratsioonis sisalduva teabe üksikasjad; teatavaks tehtud teatatud siseriiklike eeskirjade liigitus eri rühmadesse, et hõlbustada paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimist; allsüsteemide vastavustõendamismenetlus, sealhulgas EÜ vastavustõendamismenetluse üldpõhimõtted, selle sisu, menetlus ja vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid ning siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamismenetluse dokumendid; EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamise deklaratsiooni näidised ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised; ühised kirjeldused, mis hõlmavad taristuregistriga seotud andmeid, andmete esitamise viisi, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirju. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(14). [ME 14]

(52)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(53)  Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustuse puhul tuleks piirduda sätetega, mis kujutavad endast sisulist muudatust võrreldes varasema direktiiviga. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast direktiivist.

(54)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustust järgida IV lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tingimused, et saavutada Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlus viisil, mis on kooskõlas direktiivi …/…/EL [raudteeohutuse direktiiv] sätetega. Kõnealused tingimused käsitlevad selle süsteemi osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, käitamist ja hooldust, samuti süsteemi kasutava ja hooldava personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimusi. Nimetatud püüdlustega peab kaasnema tehnilise ühtlustamise optimaalse tasandi kindlaksmääramine ning need peavad aitama kaasa ühenduse raudteesüsteemi ehitamise, uuendamise, ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu järkjärgulisele loomisele. [ME 15]

2.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sätted seoses iga allsüsteemi koostalitluse komponentide, liideste ja menetlustega, samuti raudteesüsteemi üldise ühilduvuse tingimustega, mis on nõutavad raudteesüsteemi koostalitluse saavutamiseks.

3.  Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamismeetmete reguleerimisalast jäetakse välja jätta järgmised süsteemid: [ME 16]

a)  metrood, trammid, tramm-rongid ja kergraudteesüsteemid; [ME 17]

b)  võrgustikud, mis on töökorralduslikult muust raudteesüsteemist eraldatud ning mõeldud üksnes kohalike, linna- või linnalähiliinide reisijateveoteenuste osutamiseks, samuti ainult neid võrgustikke kasutavad raudteeveo-ettevõtjad;

ba)  eraomandis olevad raudteetaristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult sellises taristus, mis on ette nähtud üksnes taristuomanike isiklikeks kaubavedudeks; [ME 19]

bb)  taristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil. [ME 20]

4.  Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendusmeetmete reguleerimisalast välja jätta:

a)  eraomandis olevad raudteetaristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult sellises taristus, mis on ette nähtud üksnes taristuomanike isiklikeks kaubavedudeks;

b)  taristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil. [ME 21]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)  „Euroopa Liidu raudteesüsteem” – I lisas loetletud I lisa punktis 1 ja 2 loetletud tavaraudtee- ja kiirraudteesüsteemide elemendid; [ME 22]

(2)  „koostalitlus” – raudteesüsteemi võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine asjaomaste liinide toimimiseks vajalikul tasemel; see võime sõltub kõikidest reguleerivatest, tehnilistest ja rakendustingimustest, mida tuleb täita olulistele nõuetele vastamiseks; [ME 23]

(3)  „veeremiüksus” – raudteeliinidel ratastel liikumiseks sobiv raudteeveeremiüksus kas veojõuga või ilma ning kas fikseeritud või muudetava koosseisuna. Veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest või funktsionaalsest allsüsteemist; [ME 24]

(4)  „võrgustik” – liinid, jaamad, terminalid ja muud samalaadsed paiksed vahendid, mis on vajalikud raudteesüsteemi ohutu ja jätkuva toimimise tagamiseks;

(5)  „allsüsteemid” – raudteesüsteemi struktuurilised või funktsionaalsed osad nagu on kindlaks määratud II lisas;

(5a)  „liikuv allsüsteem” – veeremiüksuse allsüsteem, rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteem ning ühest allsüsteemist koosnev veeremiüksus; [ME 25]

(6)  „koostalitluse komponendid” – seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, ning millest raudteesüsteemi koostalitluse otseselt või kaudselt sõltub, sealhulgas nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed esemed;

(7)  „olulised nõuded” – kõik III lisas sätestatud tingimused, millele raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid, kaasa arvatud liidesed, peavad vastama;

(8)  „Euroopa tehniline kirjeldus” – Euroopa ühine tehniline kirjeldus, mis on kindlaks määratud direktiivi 2004/17/EÜ XXI lisas, või Euroopa standard, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis b;

(9)  „koostalitluse tehniline kirjeldus” (KTK) – vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või allsüsteemi osa, et tagada vastavus olulistele nõuetele ja raudteesüsteemi koostalitlus;

(9a)  „vastavushindamisasutus” – asutus, keda on teavitatud või kes on määratud vastutama vastavushindamise, sealhulgas kalibreerimise, testimise, sertifitseerimise ja kontrollimise eest. Vastavushindamisasutus liigitatakse kui teavitatud asutus pärast seda, kui liikmesriik on teavitanud selle olemasolust. Vastavushindamisasutus on liikmesriigi poolt määratud asutus; [ME 27]

(10)  „põhiparameetrid” – mis tahes regulatiivne, tehniline või kasutustingimus, mis on koostalitluse puhul oluline ja mida on asjakohastes KTKdes kirjeldatud;

(11)  „erijuhtum” – raudteesüsteemi mis tahes osa, mille suhtes tuleb geograafiliste, topograafiliste, linnakeskkonnast tulenevate või olemasoleva süsteemi ühilduvust mõjutavate piirangute tõttu kohaldada ajutisi või alalisi KTKde erisätteid. Eelkõige võib erijuhtum hõlmata ülejäänud Euroopa Liidust eraldatud raudteeliine ja võrgustikke, gabariitväravat, rööpmevahet või rööpmete vahelist kaugust ning kohalikuks, piirkondlikuks või ajalooliseks kasutuseks ette nähtud veeremiüksusi, samuti selliseid veeremiüksusi, mis tulevad kolmandatest riikidest või suunduvad neisse;

(12)  „ümberehitamine” – allsüsteemi või selle osa põhjalik muutmine, millega kaasneb EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku (kui see on olemas) muutmine, ja mis suurendab allsüsteemi kogujõudlust; kui muudetakse allsüsteemi või veeremiüksust, täpsustatakse asjaomases KTKs, kas kõnealust muutmist tuleb käsitleda põhjaliku muudatusena ning kui muudatust peetakse põhjalikuks, põhjendatakse sellist liigitamist; [ME 28]

(13)  „uuendamine” – allsüsteemi või selle osa põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust; kui asendatakse allsüsteem või veeremiüksus, täpsustatakse asjaomases KTKs, kas kõnealust muutmist tuleb käsitleda põhjaliku asendamisena ning kui asendamist peetakse põhjalikuks, põhjendatakse sellist liigitamist; [ME 29]

(14)  „olemasolev raudteesüsteem” – olemasoleva raudteesüsteemi liinidest ja püsiseadmetest koosnev struktuur koos kõikide kategooriate ja päritoluga veeremiüksustega, mis liiguvad selles taristus;

(15)  „hooldusega seotud asendamine” – ennetava või plaanivälise hoolduse käigus osade asendamine samaväärse funktsiooni ja omadustega osadega;

(16)  „kasutusele võtmine” – kõik toimingud allsüsteemi või veeremiüksuse kasutusolukorda viimiseks;

(17)  „tellija” – avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes tellib allsüsteemi väljatöötamise ja/või ehitamise või uuendamise või ümberehitamise. See isik võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja või hoolduse eest vastutav üksus või valdaja või projekti täitmise eest vastutav töövõtja; [ME 30]

(18)  „valdaja” – isik või üksus, kes veeremiüksuse omanikuna või veeremiüksuse kasutusõigust omades kasutab veeremiüksust transpordivahendina ning on valdajana registreeritud artiklis artiklites 43 ja 43 a osutatud raudteeveeremi riiklikus registris registrites; [ME 31]

(18a)  „omanik” – isik või üksus, kes on veeremiüksuse omanik ning omanikuna registreeritud artiklites 43 ja 43 a osutatud raudteeveeremi registrites; [ME 32]

(19)  „edasijõudnud arengujärgus projekt” – mis tahes projekt, mille kavandamine/elluviimine on sellises arengujärgus, et tehnilise kirjelduse muutmine võib ohustada asjaomase projekti kavandatud elujõulisust;

(20)  „ühtlustatud standard” – mis tahes Euroopa standard, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 alapunktis c

(21)  „riiklik ohutusasutus” – direktiivi …/…/EL [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 3 kindlaks määratud ohutusasutus;

(22)  „tüüp” – veeremiüksuse tüüp, millega on kindlaks määratud veeremiüksuse peamised konstruktsiooniomadused, mis on hõlmatud asjakohases vastavustõendamismoodulis kirjeldatud tüübi- või projektihindamistõendiga;

(23)  „seeria” – mitu identset veeremiüksust ühest konstruktsioonitüübist;

(24)  „hoolduse eest vastutav üksus” – veeremiüksuse hoolduse eest vastutav üksus, nagu on kindlaks määratud direktiivi …/…/EL [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 3;

(25)  „kergraudteesüsteemid” – linna- ja/või linnalähiliinide raudteetranspordisüsteemid, mille läbilaskevõime ja kiirus on suurema kandevõimega raudtee ja metroosüsteemide omast väiksem, kuid trammisüsteemide omast suurem. Kergraudteesüsteemid võivad kasutada oma rööbasteed või jagada seda muu teeliiklusega; ning pikamaa-reisijate- või -kaubavedude puhul veeremiüksust tavaliselt ei vahetata;

(26)  „siseriiklikud eeskirjad” — kõik liikmesriigi poolt teada antud, raudtee ohutuse nõudeid või tehnilisi nõudeid sisaldavad siduvad eeskirjad, mis on kehtestatud liikmesriigi tasandil ja mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate suhtes, olenemata kõnealuseid eeskirju väljaandvast asutusest; [ME 33]

(27)  „kasutusolukord” – süsteemide normaalne toimimine ja ettenähtavad halvenenud tingimused (kaasa arvatud kulumine), mis jäävad tehnilises toimikus ja hooldusraamatus kindlaksmääratud kasutusalade ja -tingimuste piiresse.

(27a)  „kasutusala” – konkreetses liikmesriigis või liikmesriikide rühmas asuv liidu võrgustik või võrgustikud, kus veeremiüksus on tehnilise dokumentatsiooni kohaselt tehniliselt ühilduv; [ME 34]

(27b)  „isoleeritud võrgustik” – liikmesriigi raudteevõrgustik või selle osa, mille rööpmevahe erineb Euroopa standardsest nominaalsest rööpmevahest (1435 mm; edaspidi „standardne rööpmevahe”) ja mis on sellest eraldatud geograafiliselt või tehniliselt ning hästi integreeritud 1520 mm rööpmevahega kolmandate riikide raudteevõrgustikku, ent isoleeritud liidu standardsest võrgustikust; [ME 35]

(28)  „nõuete täitmise vastuvõetavad viisid” – ameti väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi oluliste nõuete täitmise tagamiseks, et ajutiselt kompenseerida puudulikku KTKd kuni KTK muutmiseni; [ME 36]

(28a)  „nõuete täitmise vastuvõetavad siseriiklikud viisid” – muud järgitavad liikmesriigi poolt välja antud nõuete täitmise viisid, mis annavad vastavuseelduse siseriiklike eeskirjade täitmise osas. Nimetatud vastuvõetavad siseriiklikud heakskiitmise viisid tehakse ametile teatavaks. [ME 37]

(29)  „turuleviimine” – koostalitluse komponendi, allsüsteemi või ettenähtud kasutusolukorras veeremiüksuse esmakordne kättesaadavaks tegemine Euroopa Liidu turul;

(30)  „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab koostalitluse komponendi või allsüsteemi või laseb selle projekteerida või valmistada ja kes turustab asjaomast komponenti või allsüsteemi oma nime või kaubamärgi all;

(31)  „volitatud esindaja” – Euroopa Liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt või tellijalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks oma nimel; [ME 38]

(32)  „tehniline kirjeldus” – dokument, milles nähakse ette tootele, allsüsteemile, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded; [ME 39]

(33)  „akrediteerimine” – kasutatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 kindlaksmääratud tähendust;

(34)  „riiklik akrediteerimisasutus” – kasutatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 kindlaksmääratud tähendust;

(35)  „vastavushindamine” – hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas toote, protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutusega seotud erinõuded on täidetud;

(36)  „vastavushindamisasutus” – asutus, kes teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, testimist, sertifitseerimist ja kontrollimist;

(37)  „puudega või piiratud liikumisvõimega isik” – isik, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes erinevate takistustega takistada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel, või kelle liikumisvõime on vanuse tõttu reisi ajal piiratud ja kes vajavad seetõttu eriteenuseid [ME 40].

(38)  „taristuettevõtja” – taristuettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi …/…/EL(15) [millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond] artiklis 3 kindlaksmääratud tähenduses;

(39)  „raudteeveo-ettevõtja” — raudteeveo-ettevõtja direktiivi …/…/EL [millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond] artiklis 3 kindlaksmääratud tähenduses ja mis tahes muu avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja, kes tegeleb kauba- ja/või reisijateveo teostamisega raudteel ja kes on kohustatud tagama veojõu; see hõlmab ka üksnes veojõudu tagavaid ettevõtjaid.

Artikkel 3

Olulised nõuded

1.  Raudteesüsteem, allsüsteemid ja nende koostalitluse komponendid koos liidestega vastavad asjakohastele olulistele nõuetele.

2.  Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 34 osutatud tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud Euroopa tehniliste kirjelduste või muude Euroopa Liidus kasutusel olevate standardite täiendamiseks, ei tohi olla vastuolus oluliste nõuetega.

2a.  Kedagi ei tohi puude alusel otseselt või kaudselt diskrimineerida. Selleks et kõik liidu kodanikud saaksid kasutada eeliseid, mis tulenevad sisepiirideta ala loomisest, peavad liikmesriigid tagama, et raudteesüsteem on takistusteta juurdepääsetav. [ME 41]

II PEATÜKK

KOOSTALITLUSE TEHNILISED KIRJELDUSED

Artikkel 4

Koostalitluse tehniliste kirjelduste sisu

1.  Iga II lisas kindlaks määratud allsüsteemi käsitletakse eraldi KTKs. Vajaduse korral võib allsüsteemi käsitleda mitmes KTKs ning üks KTK võib käsitleda mitut allsüsteemi.

2.  Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud II lisa (mis hõlmab raudteesüsteemi jaotamist allsüsteemideks ning nende süsteemide kirjeldamist) kohandamisega tehnika arengule.

3.  Fikseeritud allsüsteemid vastavad käesoleva direktiivi kohaselt nende kasutuselevõtmise, ümberehitamise või uuendamise teavitatud asutuse esmakordse nimetamise ja hiljemalt ehituslubade andmise hetkel kehtivatele KTKdele;. Veeremiüksused on kooskõlas teavitatud asutuse esmakordse nimetamise hetkel kehtivate KTKde ja siseriiklike eeskirjadega. Sellist kooskõla ja vastavust tuleb püsivalt säilitada, kuni allsüsteemid on kasutuses. [ME 42]

4.  Igas KTKs:

a)  osutatakse selle ettenähtud rakendusalale (I lisas osutatud võrgustiku osa või veeremiüksused; II lisas osutatud allsüsteem või allsüsteemi osa);

b)  sätestatakse olulised nõuded iga asjaomase allsüsteemi ja selle liideste kohta teiste allsüsteemidega;

c)  kehtestatakse funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama. Vajaduse korral võivad need kirjeldused varieeruda vastavalt allsüsteemi kasutusele;

d)  määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlus raudteesüsteemi piires. See hõlmab nende raudtee-varuosade väljaselgitamist, mida tuleb standardida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/…(16) artiklile 41. Standardimist vajavate raudtee-varuosade, sealhulgas olemasolevate varuosade nimekiri on lisatud igasse KTKsse; [ME 43]

e)  sätestatakse iga vaadeldava juhtumi korral, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitluse komponentide vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamisel, samuti allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluses. Kõnealused menetlused põhinevad komisjoni otsuses 2010/713/EL kindlaks määratud moodulitel;

f)  osutatakse KTK kohaldamise strateegiale. Eelkõige on vaja kindlaks määrata etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek olemasolevast situatsioonist lõppsituatsiooni, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks, kaasa arvatud vajaduse korral kõnealuste astmete lõpptähtaegade kehtestamine. Etappide kehtestamise ajakava sõltub KTK rakendamisest tulenevate kulude ja tulude hinnangust ning tõenäolisest mõjust asjakohastele ettevõtjatele ja majandussubjektidele; [ME 44]

g)  osutatakse asjaomase personali kvalifikatsiooninõuetele ning töökoha sanitaar- ja ohutustingimustele, mis on nõutavad ülalnimetatud allsüsteemi käitamiseks ja hoolduseks, samuti KTKde kohaldamiseks.

h)  osutatakse sätetele, mida kohaldatakse olemasolevate allsüsteemide ja veeremiüksuse tüüpide suhtes, eelkõige ümberehitamise ja uuendamise korral kas koos uue kasutuselevõtuloa või kasutuselevõtuotsusega või ilma asjaomase loa või otsuseta;

i)  osutatakse parameetritele, mida raudteeveo-ettevõtja peab kontrollima ja menetlustele, mida ta peab kohaldama kõnealuste parameetrite kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turuleviimise loa väljaandmist ja enne kasutuselevõtu otsuse tegemist, et tagada veeremiüksuste ja nende kasutamiseks kavandatud marsruutide vastastikune ühilduvus. [ME 45]

(ia)  osutatakse konkreetsetele parameetritele, mida peab kontrollima, ja esitatakse kirjeldused raudtee-varuosade või koostalitluse komponentide uuendamiseks, parandamiseks või asendamiseks, mida tuleb käsitleda koostoimes artikli 21 lõikega 3. [ME 46]

5.  Iga KTK koostatakse olemasoleva allsüsteemi hindamise alusel ja seejuures osutatakse siht-allsüsteemile, milleni võib mõistliku ajaga astmeliselt jõuda. Seepärast aitab KTKde järkjärguline vastuvõtmine ja nende järgimine kaasa raudteesüsteemi koostalitluse järkjärgulisele saavutamisele eespool nimetatud mõistliku aja jooksul.

6.  KTKd säilitavad asjakohasel viisil iga liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi ühilduvuse. Seoses selle eesmärgiga võib erijuhtumite jaoks lisada igale KTK-le sätte nii võrgustiku kui ka veeremiüksuse kohta, pidades eelkõige silmas gabariitväravat, rööpmevahet või rööbaste ja veeremiüksuste vahekaugust selliste veeremiüksuste puhul, mis tulevad kolmandatest riikidest või suunduvad neisse. Iga konkreetse juhtumi puhul nähakse KTKdes ette selliste KTK elementide rakenduseeskirjad, mis on sätestatud lõike 4 punktides c kuni g.

7.  Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, määratletakse need selgelt KTK lisas „avatud punktidena”.

8.  KTKd ei takista liikmesriikidel vastu võtta otsuseid, mis käsitlevad taristu kasutamist selliste veeremiüksuste liikumiseks, mida KTKd ei hõlma.

9.  Kui see on hädavajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, võib KTKs otseselt ja selgelt viidata Euroopa või rahvusvahelistele standarditele või tehnilistele kirjeldustele või ameti avaldatud tehnilistele dokumentidele. Sel juhul tuleks kõnealuseid standardeid või tehnilisi kirjeldusi (või nende asjakohaseid osi) või tehnilisi dokumente käsitada asjaomase KTK lisana ning need muutuvad alates KTK kohaldamise hetkest kohustuslikuks. Selliste standardite või tehniliste kirjelduste või tehniliste dokumentide puudumise korral või nende koostamise ajal võib viidata muudele selgelt kindlaksmääratud normatiivdokumentidele, mis on lihtsalt kättesaadavad ja üldkasutatavad.

Artikkel 5

KTKde koostamine, vastuvõtmine ja läbivaatamine

1.  Komisjon annab ametile volitused KTKde koostamiseks ja muutmiseks ning komisjonile asjakohaste soovituste andmiseks.

1a.  Iga KTK, sealhulgas selle põhiparameetrite koostamise, vastuvõtmise ja läbivaatamise puhul tuleb arvestada kõikide käsitletavate tehniliste lahenduste hinnangulisi kulusid ja tulusid ning nende liideseid kõige paremini toimivate lahenduste kasutuselevõtmiseks ja rakendamiseks. [ME 47]

2.  Iga KTK kavand koostatakse järgmistes etappides.

a)  Amet selgitab välja KTK põhiparameetrid ja selle liidesed muude allsüsteemidega ning kõik vajalikud erijuhtumid. Nimetatud parameetrite ja liideste kohta esitatakse kõige elujõulisemad alternatiivsed lahendused koos tehniliste ja majanduslike põhjendustega.

b)  Amet koostab kõnealuste põhiparameetrite alusel KTK kavandi. Amet arvestab vajaduse korral tehnika arengut, standardimise valdkonnas tehtud tööd, olemasolevaid töörühmi ning tunnustatud teadustööd.

KTK kavandile lisatakse selle rakendamisest tulenevate kulude ja tulude üldhinnang, mis peab välja tooma tõenäolise mõju kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja majandussubjektidele ning nõuetekohaselt arvesse võtma direktiivis .../.../EL [raudteeohutuse direktiiv] sätestatud nõudeid. Liikmesriigid osalevad kõnealuses hindamises ning esitavad vajaduse korral vajalikud andmed. [ME 48]

3.  Selleks et tagada tehnoloogiaalaste või ühiskondlike vajaduste arvessevõtmine, peab amet vastavalt määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklitele 4 ja 15 tegelema KTKde ja nende muudatuste koostamisega lõikes 1 osutatud volituste alusel, järgides seejuures avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse põhimõtet, mis on esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas.

4.  Artiklis 48 nimetatud komiteed teavitatakse korrapäraselt KTKdega seotud ettevalmistustöö käigus ettevalmistustööst. Kõnealuse töö ajal võib komisjon komitee taotlusel formuleerida KTKde koostamise ja kulude-tulude analüüsi käsitlevaid juhiseid või kasulikke soovitusi. Eelkõige võib komisjon liikmesriigi taotlusel nõuda alternatiivsete lahenduste uurimist ja nendega seotud kulude ja tulude hinnangu esitamist KTK kavandile lisatavas aruandes. [ME 49]

5.  Kui tehnilise ühilduvusega seotud põhjustel tuleb ühel ajal võtta kasutusele erinevad allsüsteemid, on vastavate KTKde jõustumise kuupäevad samad.

6.  KTK koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel arvestatakse kasutajate arvamusega selliste omaduste osas, mis mõjutavad otseselt allsüsteemide kasutamise tingimusi. Sel eesmärgil konsulteerib amet KTK koostamise ja läbivaatamise ajal kasutajaid esindavate ühenduste ja asutustega. KTK kavandile lisatakse kõnealuste konsultatsioonide tulemuste aruanne.

7.  Vastavalt määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklile 6 koostab amet konsulteeritavate kasutajaühenduste ja asutuste nimekirja ning ajakohastab seda korrapäraselt Kõnealuse nimekirja Kõnealune nimekiri sisaldab tingimata esindusühinguid ja -organisatsioone kõikidest liikmesriikidest ning selle võib liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel uuesti läbi vaadata ja seda ajakohastada. [ME 50]

8.  KTK koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel arvestatakse tööturu osapoolte kõikide liikmesriikide asjaomaste sotsiaalpartnerite arvamusega artikli 4 lõike 4 punktis g osutatud tingimuste osas, nagu iga KTK puhul, mis mõjutab asjaomaseid töötajaid otseselt või kaudselt. Sel eesmärgil konsulteerib amet tööturu osapooltega enne KTKsid ja selle muudatusi käsitlevate soovituste esitamist komisjonile. Tööturu osapooltega konsulteeritakse komisjoni otsusega 98/500/EÜ(17) asutatud valdkonna dialoogikomitees. Tööturu osapooled esitavad oma arvamuse kolme kuu jooksul. [ME 51]

9.  Kui KTK läbivaatamine toob kaasa nõuete muutumise, tagab uus KTK versioon ühilduvuse endise KTK versiooni kohaselt kasutusele võetud allsüsteemidega.

10.  Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 46 volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte KTKde ja nende muudatuste kohta.

Kui KTKdes avastatakse kooskõlas artikliga 6 puudusi ja kui seda nõuab olukorra tungiv kiireloomulisus, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 47 sätestatud menetlust.

Artikkel 6

KTKde puudused

1.  Kui KTKs avastatakse pärast selle vastuvõtmist puudusi, muudetakse KTKd kooskõlas artikli 5 lõikega 3.

2.  Enne KTK läbivaatamist võib komisjon taotleda ametilt arvamust. Komisjon analüüsib ameti arvamust ning teavitab liikmesriike oma järeldustest.

3.  Komisjoni taotluse korral käsitatakse ameti lõike 2 kohaseid arvamusi oluliste nõuete täitmise vastuvõetavate viisidena ning seega võib neid kasutada projektide hindamisel.

3a.  Esindusorganite võrgustiku liige võib olla taotleja ja taotleda komisjoni kaudu arvamusi KTKde puudujääkide kohta. Taotluse esitajale antakse tehtud otsusest teada. Komisjon esitab nõuetekohaselt mis tahes keeldumise põhjenduse. [ME 52]

Artikkel 7

KTKde kohaldamata jätmine

1.  Liikmesriigid võivad jätta kohaldamata ühe või mitu KTKd või nende osa järgmistel juhtudel:

a)  seoses kavandatava uue allsüsteemi või selle osaga, olemasoleva allsüsteemi või selle osa uuendamise või ümberehitamisega, või artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes elemendiga, mis on kõnealuse KTK kohaldamise kuupäeval edasijõudnud arengujärgus või hõlmatud kehtiva lepinguga;

b)  kui pärast õnnetuse või loodusõnnetuse toimumist ei ole võrgustiku kiire taastamise tingimustes majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik asjakohaseid KTKsid osaliselt või täielikult kohaldada; sel juhul kehtestatakse KTKde kohaldamata jätmise suhtes ajaline piirang;

c)  olemasoleva allsüsteemi või selle osa mis tahes kavandatava uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui asjaomaste KTKde kohaldamine ohustab tõsiselt projekti majanduslikku elujõulisust. [ME 53]

2.  Lõike 1 punktis a osutatud juhul esitab iga liikmesriik ühe aasta jooksul pärast iga KTK jõustumist komisjonile oma territooriumil ellu viidavate ja edasijõudnud arengujärgus olevate projektide loetelu.

3.  Kõikidel lõikes 1 osutatud juhtudel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile taotluse KTK kohaldamata jätmise kohta koos alternatiivsete sätetega, mida asjaomane liikmesriik KTKde asemel kavatseb kohaldada. Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise taotlusele lisatud toimikus sisalduvad dokumendid ning selle toimiku üksikasjad, vormi ja edastamiskorra. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjon kontrollib kõnealust toimikut, analüüsib alternatiivseid sätteid, mida asjaomane liikmesriik KTKde asemel kavatseb kohaldada, võtab vastu otsuse KTK kohaldamata jätmise taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta ning teavitab oma otsusest asjaomast liikmesriiki.

4.  Komisjoni otsuse vastuvõtmiseni on liikmesriigil lubatud viivitamata kohaldada lõikes 3 osutatud alternatiivseid sätteid.

5.  Komisjon teeb otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse ja kõiki dokumente sisaldava toimiku esitamist. Sellise otsuse puudumise korral loetakse taotlus heakskiidetuks.

6.  Kõiki liikmesriike teavitatakse analüüsi ning lõikes 3 sätestatud menetluse tulemustest.

III PEATÜKK

KOOSTALITLUSE KOMPONENDID

Artikkel 8

Koostalitluse komponendi turuleviimine

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et koostalitluse komponente:

a)  viiakse turule üksnes siis, kui need võimaldavad koostalitluse saavutamist raudteesüsteemis ning samal ajal vastavad olulistele nõuetele;

b)  kasutatakse ettenähtud kasutusalal vastavalt artikli 2 punktis 27 a määratletud kasutusalale ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuetekohaselt. [ME 54]

Käesolevad sätted ei takista nende komponentide turuleviimist teistel eesmärkidel.

2.  Käesoleva direktiivi alusel ei või liikmesriigid oma territooriumil keelata, piirata ega takistada koostalitluse komponentide turuleviimist raudteesüsteemis kasutamiseks, kui need vastavad käesolevale direktiivile. Eelkõige ei või liikmesriigid nõuda sellistkontrollimist, mis on EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga seotud menetluse käigus juba tehtud.

Liikmesriik ei või keelata, piirata ega takistada selliste koostalitluse komponentide kasutuselevõtmist, mida on tunnustatud ettenähtud kasutusalal, kui nimetatud kasutusala asub liikmesriigi territooriumil. [ME 55]

Komisjon sätestab rakendusaktides Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 46, mis käsitleb koostalitluse komponentide EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni rakendusala ja sisu, asjaomase deklaratsiooni vormi ning deklaratsioonides sisalduva teabe üksikasjad; Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. [ME 56]

2a.  Komisjon sätestab rakendusaktides EÜ vastavusdeklaratsiooni ja koostalitluse komponentide kasutussobivuse deklaratsiooni vormi ning deklaratsioonis sisalduva teabe üksikasjad. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. [ME 57]

Artikkel 9

Vastavus või kasutuskõlblikkus

1.  Liikmesriigid ja amet käsitavad koostalitluslike ja olulistele nõuetele vastavana selliseid koostalitluse komponente, mis on hõlmatud EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga.

2.  Kõikide koostalitluse komponentide puhul tuleb teha asjakohases KTKs osutatud vastavus- ja kasutuskõlblikkushindamine ning nendega peab olema kaasas sellekohane sertifikaat.

3.  Liikmesriigid ja amet käsitavad koostalitluse komponenti olulistele nõuetele vastavana, kui see vastab asjaomases KTKs sätestatud tingimustele või nimetatud tingimustele vastavana koostatud Euroopa tehnilistele kirjeldustele.

4.  Asjaomase KTK jõustumisel juba kasutusele võetud allsüsteemide varuosad võib allsüsteemidesse paigaldada ilma lõikes 2 osutatud menetlust läbimata.

5.  KTKga võidakse näha ette üleminekuperiood KTKdes koostalitluse komponentidena kindlaks määratud selliste raudteeteenuste jaoks, mis on kõnealuse KTK jõustumisel juba turule viidud. Need komponendid vastavad artikli 8 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Artikkel 10

EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni menetlus

1.  Koostalitluse komponendi EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni kehtestamiseks kohaldab tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on Euroopa Liidus, asjakohases KTKs kehtestatud sätteid.

2.  Juhul kui asjaomane KTK seda nõuab, hindab koostalitluse komponendi vastavust või kasutuskõlblikkust teatatud vastavushindamisasutus, millele tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on Euroopa Liidus, on esitanud taotluse.

3.  Kui koostalitluse komponentide kohta kehtivad teised, muid asjaolusid hõlmavad Euroopa Liidu direktiivid, sätestatakse EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsioonis, et koostalitluse komponendid vastavad ka kõnealuste teiste direktiivide nõuetele.

4.  Kui ei tootja ega tema volitatud esindaja ei ole täitnud lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustusi, kehtivad need kohustused mis tahes isiku suhtes, kes viib koostalitluse komponendi turule. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad samad kohustused mis tahes isiku suhtes, kes paneb kokku erineva päritoluga koostalitluskomponente või nende osi, või kes toodab koostalitluse komponente oma tarbeks.

5.  Selleks et vältida olulistele nõuetele mittevastavate koostalitluse komponentide turuleviimist ja ilma, et see piiraks artikli 11 sätete rakendamist, kohaldatakse järgmist:

a)  igal üksikjuhul, kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavusdeklaratsioon on koostatud valesti, nõutakse vajaduse korral, et tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on Euroopa Liidus, taastaks koostalitluse komponendi vastavuse ja lõpetaks rikkumise kõnealuse liikmesriigi kehtestatud tingimustel;

b)  kui mittevastavust ei kõrvaldata, võtab liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et piirata kõnealuse koostalitluse komponendi turuleviimist, keelata kõnealuse komponendi turule viimine või tagada komponendi turult kõrvaldamine vastavalt artiklis 11 sätestatud korrale.

Artikkel 11

Koostalitluse komponentide mittevastavus olulistele nõuetele

1.  Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga hõlmatud ja turule viidud koostalitluse komponent võib tõenäoliselt, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil, mitte vastata olulistele nõuetele, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et piirata selle kasutusala, keelata selle kasutust, kõrvaldada see turult või kohaldada tagasivõtmist. Liikmesriigid teatavad võetud meetmetest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning põhjendavad oma otsust, eelkõige sedastades, kas mittevastavuse põhjustas:

a)  oluliste nõuete täitmata jätmine;

b)  Euroopa tehniliste kirjelduste ebaõige kohaldamine, kui tuginetakse tehniliste kirjelduste kohaldamisele;

c)  Euroopa tehniliste kirjelduste puudulikkus.

2.  Komisjon konsulteerib asjaomaste isikutega niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab Amet alustab komisjonilt saadud volituse alusel viivitamata ja igal juhul 20 päeva jooksul konsultatsiooniprotsessi asjaosalistega. Pärast konsulteerimist, et teeb amet kindlaks, kas meede on põhjendatud,. Amet teatab ta sellest viivitamata komisjonile, küsimuse tõstatanud liikmesriigile. Kui komisjon leiab pärast konsulteerimist, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja tootjale või tema volitatud esindajale, kelle asukoht on Euroopa Liidus. [ME 58]

3.  Kui EÜ vastavusdeklaratsiooni aluseks olev koostalitluse komponent ei vasta nõuetele, võtab pädev liikmesriik asjakohased meetmed deklaratsiooni koostaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4.  Komisjon tagab, et liikmesriike teavitatakse kõnealuse menetluse käigust ja tulemustest. [ME 59]

IV PEATÜKK

ALLSÜSTEEMID

Artikkel 12

Allsüsteemide vaba liikumine

Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, ei või liikmesriigid käesoleva direktiivi põhjal oma territooriumil keelata, piirata ega takistada olulistele nõuetele vastavate, raudteesüsteemi moodustavate struktuuriliste allsüsteemide ehitamist, kasutuselevõttu ja käitamist. Eelkõige ei või liikmesriigid nõuda kontrollimist, mis on juba tehtud

a)  kas EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga seotud menetluse käigus

b)  või teistes liikmesriikides enne või pärast käesoleva direktiivi jõustumist eesmärgiga kontrollida vastavust samadele nõuetele samades käitamistingimustes.

Artikkel 13

Vastavus KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele

1.  Liikmesriigid ja amet käsitavad koostalitlusvõimelisena ja neid käsitlevatele olulistele nõuetele vastavana selliseid raudteesüsteemi moodustavaid struktuurilisi allsüsteeme, mida hõlmab EÜ vastavustõendamise deklaratsioon (kui see on asjakohane), mille kehtestamisel on arvestatud KTKsid kooskõlas artikliga 15, või vastavustõendamise deklaratsioon, mille kehtestamisel on arvestatud teatavaks tehtud riiklikke eeskirju kooskõlas artikliga 15 a või mõlemad. [ME 60]

2.  Raudteesüsteemi moodustavate struktuuriliste allsüsteemide koostalitluse vastavustõendamine kooskõlas oluliste nõuetega kehtestatakse viitega KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele, millest on teavitatud vastavalt lõikele 3. [ME 61]

2a.  Loa andmise otsuse aluseks on need KTKd ja siseriiklikud eeskirjad, millest on teavitatud ja mida kohaldatakse taotluse esitamise ajal. [ME 62]

3.  Liikmesriigid koostavad iga allsüsteemi kohta oluliste nõuete rakendamiseks kasutuses olevate siseriiklike eeskirjade nimekirja ja/või nõuete täitmise vastuvõetavad siseriiklikud viisid järgmistel juhtudel: [ME 63]

a)  kui KTKd ei hõlma täielikult teatavaid olulistele nõuetele vastavaid aspekte (avatud punktid);

b)  kui vastavalt artiklile 7 on teatatud ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmisest;

c)  kui erijuhtumi tõttu tuleb kohaldada asjakohase KTKga hõlmamata tehnilisi eeskirju;

d)  kui olemasolevate süsteemide kirjeldamiseks kasutatakse siseriiklikke eeskirju.

da)  kui võrgustike ja veeremiüksuste puhul puudub KTK; [ME 64]

db)  ühe või mitme liikmesriigi konkreetse ohutuseesmärgi korral, tingimusel et neid tõendatakse ja seda tehakse ilma ameti pädevust piiramata. [ME 65]

4.  Liikmesriik määrab asutused, kes vastutavad kõnealuste tehniliste eeskirjade EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni koostamise eest, millele on osutatud artiklis 15.

Artikkel 14

Siseriiklikud eeskirjad

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja ametile artikli 13 lõikes 3 osutatud kehtivate siseriiklike eeskirjade nimekirja järgmistel juhtudel: [ME 66]

a)  iga kord pärast eeskirjade nimekirja muutmist või [ME 67]

b)  pärast kui KTK kohaldamata jätmise taotluse esitamist jätmise taotlus esitatakse vastavalt artiklile 7 või [ME 68]

c)  pärast asjaomase KTK avaldamist või selle läbivaatamist, et jätta välja KTK avatud punktide sulgemise tõttu ülearuseks muutunud siseriiklikud eeskirjad.

ca)  kui käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaks ei ole siseriiklikest eeskirjadest veel teatatud. [ME 69]

1a.  Ühe kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist teavitavad liikmesriigid komisjoni mis tahes kehtivast siseriiklikust eeskirjast, millest ei ole teavitatud kõnealuseks kuupäevaks. [ME 70]

2.  Liikmesriigid teevad ametile ja komisjonile teatavaks olemasolevate siseriiklike eeskirjade täieliku teksti, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artikliga 23. [ME 71]

3.  Liikmesriigid võivad siseriiklikke eeskirju kehtestada ainult järgmistel juhtudel:

a)  kui KTK ei vasta kõikidele olulistele nõuetele;

b)  kui tegemist on kiireloomulise ennetava meetmega, eelkõige pärast õnnetust.

4.  Kui liikmesriik kavatseb kehtestada uue siseriikliku eeskirja, teavitab esitab ta ametile ja komisjonile vähemalt kolm kuud enne kavandatud jõustumise kuupäeva kõnealuse eeskirja kavandist ametit ja komisjoni kavandi, milles on välja toodud selle kehtestamise põhjus, kooskõlas määruse (EL) nr .../... [ameti määrus] artikliga 21, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 23. [ME 72]

4a.  Olemasolevast või uuest siseriiklikust eeskirjast teavitamise korral esitab liikmesriik tõendi selle kohta, et kõnealune eeskiri on vajalik selleks, et täita olulist nõuet, mida ei hõlma asjakohane KTK. Liikmesriigil ei ole õigust teavitada mis tahes siseriiklikust eeskirjast ilma nimetatud vajadust põhjendamata.

Ametil on kaks kuud aega kõnealuse eeskirja kavandi läbivaatamiseks ja komisjonile soovituse esitamiseks. Komisjon võtab eeskirja kavandi vastu või lükkab selle tagasi. Üksnes kiireloomuliste ennetusmeetmete korral võib liikmesriik kõnealuse eeskirja viivitamata vastu võtta ja seda rakendada, kuid selle kehtivus on kaks kuud. Kui selline eeskiri puudutab mitut liikmesriiki, ühtlustab komisjon koostöös ameti ja riiklike ohutusasutustega eeskirja liidu tasandil. [ME 73]

5.  Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud eeskirjad, kaasa arvatud veeremiüksuse ja võrgustiku vahelisi liideseid hõlmavad eeskirjad, tehakse tasuta kättesaadavaks kõikidele asjaosalistele arusaadavas lihtsas keeles.

6.  Liikmesriigid võivad otsustada jätta teatavaks tegemata rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjad ja piirangud. Sel juhul kannavad liikmesriigid kõnealused eeskirjad ja piirangud artiklis 45 osutatud taristuregistritesse.

7.  Käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud siseriiklike eeskirjade suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/34/EÜ(18) sätestatud teavitamiskorda.

8.  Komisjon kehtestab rakendusaktid, et lihtsustada vastastikust heakskiitmist eri liikmesriikides ning liigitada teatavaks tehtud siseriiklikud eeskirjad paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimiseks eri rühmadesse. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Kõnealuste rakendusaktidega kooskõlas liigitab amet käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud siseriiklikud eeskirjad ning avaldab vastava registri. Registris on loetletud ka nõuete täitmise vastuvõetavad siseriiklikud viisid. [ME 74]

Sellised siseriiklikud eeskirjad, mida ei ole käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud, liigitab amet vastavalt esimese lõigus osutatud rakendusaktidele.

9.  Amet vaatab siseriiklike eeskirjade kavandid ning kehtivad siseriiklikud eeskirjad läbi, järgides määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklites 21 ja 22 sätestatud menetlust.

Artikkel 15

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise kord

1.  EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise eesmärgil palub taotleja tema poolt sel eesmärgil valitud teatatud vastavushindamisasutusel kohaldada EÜ vastavustõendamise menetlust. Taotleja võib olla tellija või tootja või nende volitatud esindaja Euroopa Liidus.

2.  Asjaomase allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teatatud teatavaks tehtud vastavushindamisasutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne allsüsteemi kasutuselevõttu. See ülesanne võib hõlmata hõlmab ka kõnealuse allsüsteemi liideste vastavuse kontrollimist sellise süsteemi suhtes, millesse allsüsteem inkorporeeritakse, tuginedes asjakohases KTKs ning artiklites 44 ja 45 sätestatud registrites sisalduvale teabele. [ME 75]

3.  Teatatud vastavushindamisasutus vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku koostamise eest.. Tehniline toimik sisaldab kõiki allsüsteemi parameetritega seotud vajalikke dokumente ning vajaduse korral ka kõiki koostalituse komponentide vastavust tõendavaid dokumente. Samuti sisaldab see kõiki kasutustingimusi ja piiranguid ning juhendeid remondi, pideva või korralise jälgimise, seadistamise ja hoolduse kohta.

4.  Kui lõikes 3 osutatud tehnilises toimikus Ümberehitamise korral tuleb teha vastavushindamist mõjutavaid muudatusi, koostatakse koostada uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon. [ME 76]

5.  Teatatud vastavushindamisasutus võib välja anda vastavustõendamise vaheteatisi, milles käsitletakse teatavaid vastavustõendamise etappe või allsüsteemi teatavaid osi. Sel juhul kohaldatakse lõike 7 alapunkti a kohast vastavustõendamismenetlust.

6.  Kui asjakohased KTKd seda lubavad, võib teatatud vastavushindamisasutus välja anda vastavussertifikaate allsüsteemide seeria või nende allsüsteemide teatud osade kohta.

7.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega järgmise:

(a)  allsüsteemide vastavustõendamismenetluse, sealhulgas EÜ vastavustõendamismenetluse üldpõhimõtted, selle sisu, menetluse ja vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid ning siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid;

(b)  EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja siseriiklike eeskirjade korral kohaldatava vastavustõendamise deklaratsiooni näidised ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. [ME 78]

7a.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artikli 46 kohaselt allsüsteemide vastavustõendamismenetluse kehtestamiseks, sealhulgas EÜ vastavustõendamismenetluse üldpõhimõtted, selle sisu, menetlus ja vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid ning siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatav vastavustõendamismenetlus. [ME 79]

7b.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamise deklaratsiooni näidised ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. [ME 80]

Artikkel 15 a

Siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatav vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise kord

Artiklis 15 osutatud EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise korda kohaldatakse vajaduse korral ka siseriiklike eeskirjade suhtes, kui tegu on vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamisega.

Liikmesriigid määravad asutused, kes vastutavad vastavustõendamismenetluse läbiviimise eest siseriiklike eeskirjade suhtes VI peatüki kohaselt. [ME 77]

Artikkel 16

Allsüsteemide mittevastavus olulistele nõuetele

1.  Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud struktuuriline allsüsteem koos tehnilise dokumentatsiooniga ei järgi täielikult käesolevat direktiivi ja eelkõige ei vasta olulistele nõuetele, võib liikmesriik taotleda lisakontrollide tegemist.

2.  Taotluse esitanud liikmesriik teatab taotletud lisakontrollidest viivitamata komisjonile ja põhjendab lisakontrolle. Komisjon konsulteerib huvitatud isikutega

3.  Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab, kas see, et käesolevat direktiivi täielikult ei järgita, tuleneb

a)  KTK või oluliste nõuete täitmata jätmisest või KTK puudulikust kohaldamisest. Sel juhul teavitab komisjon viivitamata liikmesriiki, kus asub isik, kes on andnud nõuetele mittevastava EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, ning nõuab sellelt liikmesriigilt asjakohaste meetmete võtmist;

b)  KTK puudustest. Sel juhul kohaldatakse artiklis 6 osutatud KTK muutmise menetlust.

Artikkel 17

Vastavuse eeldamine

Koostalitluse komponendid ja allsüsteemid, mis on vastavuses ühtlustatud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses asjaomaseid standardid või nende osi käsitlevate oluliste nõuetega, mis on sätestatud III lisas.

V PEATÜKK

TURULEVIIMINE JA KASUTUSELEVÕTT

Artikkel 18

Püsiseadmete kasutuselevõtt

1.  Raudteeäärseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme ning energiavarustuse ja taristu allsüsteeme võib kasutusele võtta üksnes siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab III lisas sätestatud olulistele nõuetele ning nende kasutuselevõtuks on antud asjakohane luba kooskõlas lõikega 2.

2.  Iga riiklik ohutusasutus annab kasutuselevõtuloa sellistele energiavarustuse ja taristu allsüsteemidele ning raudteeäärsetele kontrolli- ja signaalimise allsüsteemidele, mis asuvad või mida käitatakse ei kuulu tema jurisdiktsiooni alla kuuluval all oleval territooriumil asuvasse või käitatavasse Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS). Riiklikud ohutusasutused võtavad üleeuroopalise transpordivõrgu koridoride või võrgustiku piiriüleste osade puhul arvesse ameti arvamust.

Amet annab loa ühe taristuettevõtjaga piiriüleste taristute käitamiseks. [ME 81]

Amet annab kasutuselevõtuluba käsitlevad otsused välja selliste raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kohta, mis asuvad või mida käitatakse kogu Euroopa ERTMSi käitamiseks loa tihedas koostöös riikliku ohutusasutustega. Enne kui amet annab loa ERTMSi käitamiseks, on riiklik ohutusasutus pädev kontrollima talitluslikku ühilduvust liikmesriikide raudteevõrgustikega. Amet tagab ERTMSi ühtse kohaldamise liidus. [ME 82]

ERTMSi puhul konsulteerib amet asjaomase riikliku ohutusasutusega ühe kuu jooksul alates tervikliku taotluse saamisest, et tagada ERTMSi sidus arendamine liidus. Riiklik ohutusasutus esitab ametile asjaomasele arvamuse allsüsteemi tehnilise ja talitlusliku ühilduvuse kohta veeremiüksustega, mida hakatakse võrgustiku asjaomases osas käitama kahe kuu jooksul. Võimaluse korral võtab amet nimetatud arvamust enne loa andmist arvesse ning erimeelsuse korral teavitab riiklikku ohutusasutust ja põhjendab oma seisukohta. Käesolev artikkel ei mõjuta ameti kohustusi süsteemihaldurina vastavalt määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] 6. peatükile.

Kui amet ei ole nõus riikliku ohutusasutuse tehtud eitava otsusega, teavitab ta sellest kõnealust asutust ja põhjendab oma arvamust. Amet ja riiklik hindamisasutus teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava hinnangu suhtes. Ameti ja riikliku ohutusasutuse otsusel kaasatakse sellesse protsessi vajaduse korral ka taotleja. Kui vastastikku vastuvõetava hinnanguni ei ole võimalik jõuda ühe kuu jooksul pärast seda, kui amet teatas riiklikule ohutusasutusele oma mittenõustumisest, teeb amet lõpliku otsuse, välja arvatud juhul, kui riiklik ohutusasutus on edastanud asja vahekohtumenetluseks määruse (EL) nr .../...(ameti määrus) artiklis 51 sätestatud apellatsiooninõukogule. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse, kas ameti otsuse eelnõu kinnitada või mitte, ühe kuu jooksul alates riikliku ohutusasutuse taotluse saamisest.

Amet põhjendab nõuetekohaselt iga püsiseadmete kasutuselevõtuloa andmisest keeldumist. Taotleja võib ühe kuu jooksul alates loa andmise keeldumise otsuse saamisest esitada ametile taotluse otsuse läbivaatamiseks. Taotlus esitatakse koos põhjendusega. Ametil on aega kaks kuud alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsust kinnitada või see tühistada. Kui ameti loa andmise keeldumise otsus kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklis 51 määratud apellatsiooninõukogule. [ME 83]

Amet ja riiklikud ohutusasutused annavad üksikasjalikud juhised esimeses ja teises lõigus osutatud lubade hankimise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse kasutuselevõtuloa suhtes kohaldatavaid nõudeid ja loetletakse esitatavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle ülesande täitmiseks ametiga koostööd.

3.  Selleks et anda kasutuselevõtuluba lõikes 1 osutatud allsüsteemidele, tuleb riiklikule ohutusasutusele või ametile (sõltuvalt sellest, kumb on lõikes 2 osutatud pädev asutus) esitada järgmised tõendid ja tõendada järgmist:

a)  EÜ vastavustõendamise deklaratsioon;

b)  asjaomaste allsüsteemide tehniline ühilduvus süsteemidega, millesse need integreeritakse; ühilduvus tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja registrite alusel;

c)  asjaomaste allsüsteemide ohutu integreerimine, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade, registrite ja raudteeohutuse direktiivi …/.../EL [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel.

ca)  siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatav vastavustõendamise deklaratsioon. [ME 84]

Ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest annab amet või riiklik ohutusasutus, olenevalt sellest, kumb neist on pädev asutus, taotlejale teada, et toimik on täielik, või küsib asjakohast lisateavet ja määrab teabe esitamiseks mõistliku tähtaja. [ME 85]

4.  Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral saadab taotleja riiklikule ohutusasutusele (energiavarustuse ja taristu allsüsteemi ning ERTMSi mittekuuluva raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul) või ametile (raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi ERTMSi ja ühe taristuettevõtjaga piiriüleste taristute puhul) projekti kirjeldust sisaldava toimiku. Riiklik ohutusasutus või amet tutvub kõnealuse toimikuga ja otsustab lõikes 5 sätestatud kriteeriumide põhjal, kas uus kasutuselevõtuluba on vajalik või mitte. Riiklik ohutusasutus ja amet teevad otsuse eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kolm kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest. [ME 86]

5.  Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral tuleb välja anda uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikli 15 lõikega 4. Lisaks sellele on vaja uut kasutuselevõtuluba järgmistel juhtudel:

a)  kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset või

b)  asjakohased KTK sisaldavad vastavat nõuet või

c)  liikmesriikide kehtestatud riiklikud rakenduskavad sisaldavad sellist nõuet.

Artikkel 19

Liikuvate allsüsteemide turuleviimine

1.  Taotleja võib veeremiüksuse liikuvaid allsüsteeme ning rongisiseseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme turule viia ainult siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab III lisas sätestatud olulistele nõuetele. [ME 87]

2.  Taotleja tagab eelkõige EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni olemasolu.

3.  Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral tuleb välja anda uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikli 15 lõikega 4.

Artikkel 20

Veeremiüksuse turuleviimise luba

1.  Veeremiüksus viiakse turule pärast seda, kui amet on välja andunud antud veeremiüksuse turuleviimise loa luba kooskõlas lõikega 5 käesoleva artikliga. [ME 88]

Veeremiüksuse loas märgitakse:

a)  kasutusala;

b)  KTKdes ja vajaduse korral siseriiklikes eeskirjades sätestatud parameetrite väärtused, mis on vajalikud veeremiüksuse ja kasutusala tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks;

c)  veeremiüksuse vastavus asjakohastele KTKdele ja siseriiklike eeskirjade kogumitele seoses punktis b osutatud parameetritega;

d)  veeremiüksuse kasutustingimused ja mis tahes muud piirangud. [ME 89]

2.  Amet annab Veeremiüksuse luba antakse välja veeremiüksuse turuleviimise lubamise otsuseid. Nendes lubade esitatakse parameetrite väärtused, või veeremiüksuse tüübi toimiku alusel, mille esitab taotleja ning mis on vajalikud selleks, et tõendada veeremiüksuse ja püsiseadmete tehnilist ühilduvust kooskõlas KTKdega. Veeremiüksuse turuleviimise luba sisaldab ka teavet veeremiüksuse vastavuse dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta: asjakohastele KTKdele ning kõnealuseid parameetreid käsitlevatele siseriiklikele eeskirjakogumitele.

–  veeremiüksuse moodustavate liikuvate allsüsteemide puhul:

a)  asjakohane vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikliga 19

b)  veeremiüksuse tehniline ühilduvus

c)  veeremiüksuse ohutu integreerimine

–  veeremiüksuse puhul:

veeremiüksuse tehniline ühilduvus kasutusala võrgustikega. [ME 90]

Tehniline ühilduvus tehakse kindlaks asjakohaste KTKde ning vajaduse korral siseriiklike eeskirjade ja registrite abil. Kui tehnilise ühilduvuse dokumentaalsete tõendite saamiseks tuleb korraldada katseid, võivad asjaomased riiklikud ohutusasutused anda taotlejale ajutise loa veeremiüksuse kasutamiseks, et viia läbi praktiline kontroll võrgustikus. Taristuettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik endast oleneva, et katsed saaksid toimuda ühe kuu jooksul pärast taotlejalt taotluse saamist. Vajadusel võtab siseriiklik ohutusasutus meetmeid katsete läbiviimise tagamiseks.

Allsüsteemide ohutu integreerimine veeremiüksusesse tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, direktiivi …/.../EL [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite ja vajaduse korral siseriiklike eeskirjade alusel. [ME 91]

3.  Amet annab veeremiüksuse turuleviimise luba võib sisaldada teavet veeremiüksuse kasutustingimuste ja muude piirangute kohta loa pärast seda, kui on hinnanud lõikes 2 osutatud toimiku osi eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates taotlejalt kogu asjakohase teabe saamisest. Ühe kuu jooksul annab amet taotlejale teada, kas toimik on täielik või mitte. Amet põhjendab nõuetekohaselt igat taotluse suhtes tehtud eitavat otsust.

Lube tunnistatakse kõikides liikmesriikides.

Amet vastutab täielikult tema väljastatavate lubade eest. [ME 92]

3a.  Artiklis 50a osutatud üleminekuperioodi jooksul võib taotleja valida, kas esitada veeremiüksuse loa taotlus ametile või asjaomasele riiklikule ohutusasutusele. [ME 94]

4.  Veeremiüksuse turuleviimise luba antakse välja veeremiüksuse või veeremiüksuse tüübi toimiku alusel, mille esitab taotleja ning mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmised kohta.

(a)  veeremiüksuse moodustavate liikuvate allsüsteemide turuleviimine kooskõlas artikliga 19;

(b)  punktis a osutatud allsüsteemide tehniline ühilduvus veeremiüksuses, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja registrite alusel;

(c)  punktis a osutatud allsüsteemide ohutu integreerimine veeremiüksusesse, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja direktiivi …/... [raudteesüsteemi ohutuse kohta Euroopa Liidus] artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel. [ME 93]

5.  Ameti iga otsust, milles keeldutakse veeremiüksusele loa andmisest, põhjendatakse nõuetekohaselt. Ühe kuu jooksul alates eitava otsuse saamisest võib taotleja nõuda, et vastavalt vajadusele kas amet teeb lõikes 2 osutatud otsused eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli või riiklik ohutusasutus vaataks otsuse üle. Ametil või riiklikul ohutusasutusel on aega kaks kuud alates kogu asjakohase teabe otsuse läbivaatamise taotluse saamisest. Need load kehtivad kõikides liikmesriikides, et oma otsust kinnitada või see tühistada. [ME 95]

Kui amet jätab eitava otsuse jõusse, võib taotleja esitada kaebuse määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artikli 51 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule. [ME 96]

Kui riikliku ohutusasutuse eitav otsus jäetakse jõusse, võib taotleja esitada kaebuse pädeva liikmesriigi poolt direktiivi …/… [raudteesüsteemi ohutuse direktiiv] artikli 17 lõike 3 kohaselt määratud apellatsiooniorganile. Liikmesriigid võivad selleks apellatsioonimenetluseks määrata reguleeriva asutuse, mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL(19) artiklile 56. [ME 97]

Amet annab üksikasjalikud juhised veeremiüksuse turuleviimise loa hankimise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse veeremiüksuse turuleviimise loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning loetletakse esitatavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle teabe levitamiseks ametiga koostööd.

6.  Amet võib välja anda veeremiüksuse turuleviimise loa veeremiüksuseseeria kohta. Need load kehtivad kõikides liikmesriikides luba muuta või selle tühistada, kui see ei vasta enam selle väljastamise tingimustele, ning põhjendab oma sellekohast otsust. Amet ajakohastab viivitamata artiklis 43 a sätestatud Euroopa raudteeveeremi registrit.

Kui riiklik ohutusasutus on seisukohal, et loa saanud veeremiüksus ei vasta olulistele nõuetele, teavitab ta sellest viivitamata ametit ja kõiki teisi asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi. Amet teeb ühe kuu jooksul otsuse vajalike meetmete kohta. Kiireloomuliste ennetusmeetmete korral võib amet enne otsuse tegemist luba viivitamata piirata või selle peatada. [ME 98]

7.  Taotleja võib määruse (EL) nr …/… [millega luuakse Euroopa Raudteeamet] Komisjonile antakse hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist õigus võtta kooskõlas artikliga 51 46 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule esitada kaebuse ameti otsuse vastu delegeeritud õigusakte loamenetluse üksikasjalike eeskirjade kohta, samuti juhul, kui amet ei tee otsust lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul. mis hõlmavad järgmist:

a)  üksikasjalikud juhised, milles kirjeldatakse ja selgitatakse veeremiüksuse loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning loetletakse esitatavad dokumendid;

b)  lubade väljaandmise menetluskord, näiteks iga menetlusetapi sisu ja ajavahemikud;

c)  taotlejate toimikute hindamise kriteeriumid. [ME 99]

8.  Veeremiüksuse turuleviimise luba omavate olemasolevate veeremiüksuste uuendamise või ümberehitamise korral esitatakse järgmised tõendid:

a)  uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikli 15 lõikega 4 ning

b)  uus veeremiüksuse turuleviimise luba, kui tekib vajaduse vajadus oluliselt muuta asjaomasele veeremiüksusele varem välja antud loas sisalduvate parameetrite väärtusi. [ME 100]

9.  Taotleja nõudmise korral võib veeremiüksuse turuleviimise loale teha selge märke selle kohta, missuguste võrgustike või liinide või võrgustiku- ja liinirühmade puhul on raudteeveo-ettevõtjal õigus võtta asjaomane veeremiüksuse kasutusele ilma täiendavate kontrollide või katseteta, mis käsitlevad veeremiüksuse ja asjakohaste võrgustike või liinide tehnilise ühilduvust. Sel juhul lisab taotleja taotlusele tõendid asjaomase veeremiüksuse tehnilise ühilduvuse kohta asjaomaste võrgustike või liinidega.

Selle märke võib esialgse taotleja või mõne teise taotleja nõudmisel lisada ka pärast asjakohase turuleviimise loa väljaandmist. [ME 101]

9a.  Isoleeritud raudteevõrgustike raudteetaristus kasutatavate või seal kasutamiseks ette nähtud veeremiüksuste loa võivad samuti anda nende liikmesriikide ohutusasutused, kus asjaomane võrgustik asub. Sellisel juhul võib taotleja valida, kas ta esitab taotluse ametile või asjaomaste liikmesriikide ohutusasutustele.

Artiklis 50a osutatud üleminekuperioodi jooksul kehtestavad nende liikmesriikide ohutusasutused, kus isoleeritud raudteevõrgustik asub, ühised veeremiüksuste loa andmise menetlused ning tagavad nende väljastatud veeremiüksuste lubade vastastikuse tunnustamise. Kui riiklike ohutusasutuste otsused on teineteisega vastuolus ja puudub vastastikku vastuvõetav otsus, teeb amet otsuse kooskõlas määruse (EL) nr .../... [ameti määrus] artikliga 16.

Kui artiklis 50a osutatud üleminekuperioodi lõpuks ei ole kõnealused riiklikud ohutusasutused kehtestanud ühiste loa andmise menetluste ja veeremiüksuste lubade vastastikuse tunnustamise korda, annab käesolevas artiklis osutatud lube välja ainult amet.

Kui ühiste loa andmise menetluste ja veeremiüksuste lubade vastastikuse tunnustamise kord on kehtestatud, võivad nende liikmesriikide ohutusasutused, kus asuvad isoleeritud raudteevõrgustikud, jätkata veeremiüksuste lubade väljastamist ning taotleja võib valida, kas ta esitab pärast artiklis 50a osutatud üleminekuperioodi lõppu veeremiüksuste loa taotluse ametile või asjaomastele riiklikele ohutusasutustele.

Kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, milliseid edusamme on tehtud isoleeritud raudteevõrgustike koostalitlusvõime tagamisel, ning esitab vajaduse korral asjaomase seadusandliku ettepaneku. [ME 102]

Artikkel 20a

Loa saanud veeremiüksuste registreerimine

Enne veeremiüksuse esmakordset kasutuselevõtmist ja pärast seda, kui sellele on antud luba kooskõlas artikliga 20, registreeritakse veeremiüksus valdaja taotlusel.

Kui amet on loa andnud, registreeritakse veeremiüksus Euroopa registris kooskõlas artikliga 43a.

Kui veeremiüksuse kasutusala piirneb ühe liikmesriigi territooriumiga ja loa on andnud riiklik ohutusasutus, registreeritakse veeremiüksus asjaomase liikmesriigi raudteeveeremi registris kooskõlas artikliga 43. [ME 103]

Artikkel 21

Veeremiüksuse kasutusele võtmine kasutamine [ME 104]

1.  Raudteeveo-ettevõtjad võtavad veeremiüksuse kasutusele alles pärast seda, kui nad on koostöös taristuettevõtjaga kontrollinud asjaomase veeremiüksuse ja marsruudi tehnilist ühilduvust, lähtudes asjakohastest KTKdest, siseriiklikest eeskirjadest, registritest ja direktiivi artiklis 6 sätestatud ühistest ohutusmeetoditest, ning nende ohutut integreerimist Enne kui raudteeveo-ettevõtja hakkab kasutama veeremiüksust sellele antud loas täpsustatud kasutusalal, tagab ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi kaudu, kus neid kavatsetakse kasutada. selle, et: [ME 105]

Selleks tuleb veeremiüksustele anda esmalt välja veeremiüksuse turuleviimise

a)  veeremiüksusele on antud luba kooskõlas artikliga 20. ja see on nõuetekohaselt registreeritud; [ME 106]

aa)  veeremiüksus ja marsruut on tehniliselt ühilduvad, lähtudes taristuregistrist, asjakohastest KTKdest või mis tahes muust teabest, mille taristuettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui vastav taristuregister puudub või on puudulik,, ning [ME 107]

ab)  veeremiüksus integreeritakse rongikoosseisu, milles veeremiüksust on kavas kasutada, lähtudes raudteesüsteemi ohutust käsitleva direktiivi artiklis 9 sätestatud ohutusjuhtimise süsteemist ning käitamise ja liikluskorralduse KTKst. [ME 108]

1a.  Selleks et aidata raudtee-ettevõtjatel kontrollida tehnilist ühilduvust ning asjaomase veeremiüksuse ja marsruudi/marsruutide ohutut integreerimist, esitab taristuettevõtja taotluse korral raudtee-ettevõtjatele marsruudi/marsruutide omaduste kohta täiendavat teavet. [ME 109]

2.  Raudteeveo-ettevõtja teavitab ametit, taristuettevõtjat ning ja riiklikku ohutusasutust otsustest, mille ta teeb seoses veeremiüksuste kasutusele võtmisega käitamisega. Neid otsuseid säilitatakse artiklis 43 osutatud raudteeveeremi riiklikus registris ja artiklis 43 a osutatud Euroopa registris. [ME 110]

3.  Olemasolevate veeremiüksuste uuendamise või ümberehitamise korral tuleb välja anda uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikli 15 lõikega 4. Lisaks sellele peab raudteeveo-ettevõtja tegema asjaomaste veeremiüksuste kohta uue kasutuselevõtuotsuse järgmistel juhtudel:

(a)  kui kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset;

(b)  asjakohased KTKd sisaldavad vastavat nõuet. [ME 111]

Artikkel 22

Veeremiüksuse tüübi turuleviimise luba tüübiluba [ME 112]

1.  Veeremiüksuse tüübilube annavad välja amet võib välja anda veeremiüksuse tüübi turuleviimise lubasid või artiklis 50a osutatud üleminekuperioodi jooksul riiklikud ohutusasutused. [ME 113]

Amet annab ja riiklikud ohutusasutused annavad üksikasjalikud juhised veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa tüübiloa taotlemise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning loetletakse esitatavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle teabe levitamiseks ametiga koostööd. [ME 114]

2.  Kui amet annab või riiklikud ohutusasutused annavad välja veeremiüksuse turuleviimise loa, annab ta samas antakse samas välja vastava veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa tüübiluba. [ME 115]

3.  Sellisele veeremiüksusele, mis vastab veeremiüksuse tüübile, millele on juba varem välja antud veeremiüksuse tüübi turuleviimise luba, antakse ilma täiendava kontrollita välja veeremiüksuse turuleviimise luba taotleja poolt asjaomase veeremiüksuse tüübi kohta esitatud vastavusdeklaratsiooni alusel. [ME 116]

4.  Kui veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa tüübiloa aluseks olnud KTKsid või siseriiklikke eeskirju siseriiklike eeskirjade olulisi sätteid muudetakse, tuleb KTKs või siseriiklikes eeskirjades kindlaks määrata, kas asjaomasele veeremiüksuse tüübile juba varem välja antud turuleviimise luba veeremiüksuse tüübiluba jääb kehtima või tuleb seda uuendada. Kui luba tuleb uuendada, võib amet kontrolle kohaldada vaid muudetud eeskirjade suhtes. Veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa tüübiloa uuendamine ei mõjuta selliseid veeremiüksuse turuleviimise lube, mis on asjaomase veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa tüübiloa alusel juba varem välja antud veeremiüksuse lube. [ME 117]

5.  Veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsioon koostatakse kooskõlas komisjoni otsusega 2010/713/EL.

6.  Veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsioon peab olema kooskõlas järgmisega:

a)  KTK-le vastavate veeremiüksuste korral asjakohasele KTK-le vastavuse tõendamise menetlusega;

b)  KTK-le mittevastavate veeremiüksuste korral otsuse 768/2008/EÜ moodulites B+D ja B+F kindlaks määratud vastavushindamismenetlusega. Vajaduse korral võib komisjon vastu võtta rakendusakte ad hoc vastavushindamismoodulite kehtestamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt

7.  Veeremiüksuse tüübi turuleviimise luba registreeritakse artiklis 44 osutatud veeremiüksuse tüüpide turuleviimise lubade Euroopa registris.

Artikkel 22a

Ameti ja riiklike ohutusasutuste koostöö

Artiklites 18, 20 ja 22 toodud põhjustel võib amet sõlmida riiklike ohutusasutustega koostööleppeid vastavalt määruse (EL) nr .../... [ameti määrus] artiklile 69.

Need lepingud võivad olla kas eri- või raamlepingud ning hõlmata üht või mitut riiklikku ohutusasutust. Lepingud peavad sisaldama ülesannete üksikasjalikke kirjeldusi ja oodatavate tulemuste tingimusi, nende saavutamise tähtaegu ning taotleja makstud tasude jaotust.

Lisaks võib lepingutes esitada konkreetse koostöökorra võrgustike puhul, mis eeldavad eriteadmisi geograafilistel põhjustel, kõrgtehnoloogilise ERTMSi kasutamise või erineva rööpmevahe tõttu või ajaloolistel põhjustel, et vähendada taotleja halduskoormust ja kulusid. Lepped sõlmitakse enne, kui ametil on õigus võtta vastu taotluseid kooskõlas käesoleva direktiiviga ja hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 46 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte nende koostöölepingute kohta. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Komisjon esitab viis aastat pärast esimese koostööleppe sõlmimist ning seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse ameti sõlmitud koostööleppeid. [ME 118]

VI PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEATAMINE

Artikkel 23

Teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutused, kes kolmandate isikutena on volitatud täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 24

Teavitavad asutused

1.  Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teatatud vastavushindamisasutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sh nende vastavuse eest artiklite 27–29 sätetele.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamis- ja jälgimistoiminguid teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.  Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise teostamise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama artiklis 25 sätestatud nõuetele. See asutus peab sätestama korra oma tegevustest tulenevate kohustuste katmiseks.

4.  Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 25

Nõuded teavitavatele asutustele

1.  Teavitav asutus on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.  Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et on tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.  Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teatamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud.

4.  Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega äri- või konkurentsialaseid nõustamisteenuseid.

5.  Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.  Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisav arv pädevaid töötajaid.

Artikkel 26

Teavitavate asutuste teatamiskohustus

Liikmesriigid teatavad komisjonile menetlused, mis nad on kehtestanud vastavushindamisasutuste hindamiseks, nendest teatamiseks ja teatatud asutustega seotud jälgimistoiminguteks, ning nendes menetlustes tehtavad muudatused.

Komisjon teeb asjaomase teabe avalikult/üldsusele?? kättesaadavaks.

Artikkel 27

Nõuded vastavushindamisasutustele

1.  Vastavushindamisasutus peab selleks, et temast teatataks, vastama lõigetes 2–7 ja artiklites 28 ja 29 sätestatud nõuetele. Neid nõudeid kohaldatakse ka selliste asutuste suhtes, mille liikmesriigid on määranud vastavalt artikli 13 lõikele 4.

2.  Vastavushindamisasutus luuakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.  Vastavushindamisasutus on võimeline täitma talle asjakohase KTK alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses temast on teatatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ning kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja toodete iga tüübi või kategooria jaoks järgmine:

a)  vajalik arv tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)  menetluste asjakohased kirjeldused, millega kooskõlas vastavushindamist tehakse ja mis tagavad läbipaistvuse, ning nende menetluste kordamise võime. Vastavushindamisasutusel on nõuetekohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse tema kui teatatud asutuse ülesandeid ja oma muid toiminguid;

c)  sobivad menetlused selliste toimingute teostamiseks, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või vahenditele.

4.  Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

5.  Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust sellise teabe osas, mis on omandatud asjakohase KTK või selle jõustamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asjaomane vastavushindamisasutus tegutseb. Omandiõigused on kaitstud.

6.  Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajaid teavitatakse asjakohasest standardimistegevusest ja ELi asjakohaste õigusaktide alusel loodud teatatud asutuse koordineerimisrühma tegevusest ning kohaldab kõnealuse rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldsuunistena.

7.  Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajaid teavitatakse määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklis 25 sätestatud ETRMSi ad hoc töörühma tegevusest. Vastavushindamisasutus järgib kõnealuse töörühma töö tulemusel koostatud suuniseid. Kui vastavushindamisasutus leiab, et kõnealused suunised eo sobi kohaldamiseks või et nende kohaldamine on võimatu, esitavad asjaomased vastavushindamisasutused oma tähelepanekud arutamiseks ERTMSi ad hoc töörühmale, et kõnealuseid suuniseid jätkuvalt täiustada.

Artikkel 28

Vastavushindamisasutuste erapooletus

1.  Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootjast, kelle toodet ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib käsitada erapooletu asutusena tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja mis tahes huvide konflikti puudumine.

2.  Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus.

3.  Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osalise volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

4.  Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes kõnealuste toimingutega tegeleb. Vastavushindamisasutus ei tohi osaleda üheski toimingus, mis võib olla vastuolus selliste otsuste sõltumatuse ja aususega mis on seotud vastavushindamistoimingutega, mille tegemiseks neist on teatatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

5.  Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

6.  Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamist suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega; nad ei tohi alluda mis tahes surveavaldustele ja ahvatlustele, eelkõige rahalistele surveavaldustele ja ahvatlustele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti juhul, kui tegemist on selliste isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

Artikkel 29

Vastavushindamisasutuste töötajad

1.  Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised oskused:

a)  nad on saanud põhjaliku tehnilise ja kutsealase väljaõppe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses asjaomasest vastavushindamisasutusest on teatatud, ning väljaõppe juurdepääsu küsimustes; [ME 119]

b)  neil on piisavad teadmised teostatavate hindamiste nõuete kohta ning nõuetekohane pädevus nimetatud hindamiste tegemiseks;

c)  neil on vajalikud teadmised ja arusaam olulistest nõuetest, kohaldatavatest ühtlustatud standarditest ja Euroopa Liidu asjaomastest õigusaktidest ning nende rakendusaktide asjakohastest sätetest;

d)  nad suudavad koostada hindamist tõendavaid sertifikaate, registreid ja aruandeid.

2.  Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

Artikkel 30

Vastavushindamisasutuse vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust kriteeriumidega, mis on sätestatud asjakohastes ühtlustatud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklites 27–29 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad ühtlustatud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 31

Vastavushindamisasutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.  Kui teatatud vastavushindamisasutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklites 27–29 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2.  Teatatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tehtud töö eest, olenemata nende asukohast.

3.  Toimingute tegemiseks võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.  Teatatud asutus säilitab teavitava asutuse jaoks asjakohaseid dokumente, mis on seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ja asjakohase KTK lisa alusel nende tehtud töödega.

Artikkel 32

Ettevõttesisesed akrediteeritud asutused

1.  Taotluse esitanud ettevõtja võib kasutada ettevõttesisest akrediteeritud asutust selliste vastavushindamistoimingute tegemiseks, mille eesmärk on rakendada komisjoni otsuse 768/2008/EÜ II lisas kindlaksmääratud moodulites A1, A2, C1 või C2 ning komisjoni otsuses 2010/713/EÜ I lisas kindlaksmääratud moodulites CA1 ja CA2 sätestatud menetlusi. Ettevõttesisene akrediteeritud asutus on selgelt lahus taotluse esitanud ettevõtjast ega osale selliste toodete projekteerimisel, tootmisel, tarnimisel, paigaldamisel, kasutamisel või hoolduses, mida ta hindab.

2.  Ettevõttesisene akrediteerimisasutus vastab järgmistele nõuetele:

a)  ta on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008;

b)  asutus ja selle töötajad on organisatsiooniliselt identifitseeritavad ning ettevõtjas, mille koosseisu ta kuulub, kasutatakse aruandlusmeetodeid, mis tagavad nende erapooletuse ja tõendavad seda asjakohasele riiklikule akrediteerimisasutusele;

c)  asutus ja selle töötajad ei vastuta selliste toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, paigaldamise või hooldamise eest, mida nad hindavad, ega ole seotud ühegi toiminguga, mis võiks ohustada nende hindamistoimingutega seotud otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust;

d)  asutus osutab oma teenuseid ainult selle ettevõtjale, mille koosseisu ta kuulub.

3.  Ettevõttesisesest akrediteeritud asutusest ei teatata teistele liikmesriikidele ega komisjonile, kuid teavitava asutuse nõudmisel väljastab ettevõtja, mille koosseisu kõnealune akrediteeritud asutus kuulub, või riiklik akrediteerimisasutus teavet tema akrediteerimise kohta.

Artikkel 33

Teavitamistaotlus

1.  Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2.  Kõnealuse taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote või toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuses välja antud akrediteerimistunnistuse (kui see on olemas), millega tõendatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklites 27–29 sätestatud nõuetele.

3.  Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik tõendavad dokumendid, mis on vajalikud selleks, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklites 27–29 sätestatud nõuetele.

Artikkel 34

Teatamiskord

1.  Teavitavad asutused võivad teatada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklites 27–29 sätestatud nõuetele.

2.  Nad kasutavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatamiseks komisjonis välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teatamisvahendit.

3.  Teatamisel esitatakse täielik ülevaade vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohane pädevustunnistus.

4.  Kui teatamine ei põhine artikli 33 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklites 27–29 sätestatud nõuetele.

5.  Asjaomane asutus võib teatatud vastavushindamisasutusena tegutseda ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teate saamist, kui teatamine põhines akrediteerimistunnistusel, ja kahe kuu jooksul pärast teate saamist, kui akrediteerimist ei kasutatud.

6.  Komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatatakse kõigist edaspidistest asjakohastest teatamiskorra muudatustest.

Artikkel 35

Identifitseerimisnumber ja teatatud vastavushindamisasutuste nimekiri

1.  Komisjon määrab teatatud vastavushindamisasutusele identifitseerimisnumbri.

Teatatud vastavushindamisasutusele määratakse üksainus identifitseerimisnumber ka siis, kui temast teatatakse mitme Euroopa Liidu õigusakti alusel.

2.  Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teatatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teatatud.

Komisjon tagab, et kõnealust nimekirja pidevalt ajakohastatakse.

Artikkel 36

Muudatused teates

1.  Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teada antud, et teatatud vastavushindamisasutus ei vasta enam artiklites 27–29 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt vajadusele seab teavitav asutus teatele piirangud või peatab või tühistab selle sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise raskusastmest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.  K teatele seatakse piirangud või kui see peatatakse või tühistatakse või kui teatatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud selle tagamiseks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teatatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teatamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 37

Teatatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.  Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teatatud vastavushindamisasutus ei ole enam pädev või et teatatud vastavushindamisasutus ei täida enam talle pandud nõudeid ega kohustusi.

2.  Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe seoses teatamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3.  Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

4.  Kui komisjon on veendunud, et teatatud vastavushindamisasutus ei täida või enam ei täida teatamise aluseks olevaid nõudeid, teatab ta sellest teavitavale liikmesriigile ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, mis muu hulgas hõlmavad vajaduse korral teate tühistamist.

Artikkel 38

Teatatud asutuste tegevuskohustused

1.  Teatatud asutus teostab vastavushindamist kooskõlas asjakohase KTK lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.  Vastavushindamist tehakse proportsionaalselt ja välditakse ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Siiski tuleb silmas pidada, et nende tegevuse eesmärk on hinnata toote vastavust käesoleva direktiivi sätetele.

3.  Kui teatatud vastavushindamisasutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud asjakohases KTKs või vastavates ühtlustatud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud nõuetest, nõuab ta kõnealuselt tootjalt nõuetekohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4.  Kui pärast sertifikaadi väljaandmist avastab teatatud vastavushindamisasutus vastavuse jälgimisel, et toode ei vasta enam asjakohasele KTKle või ühtlustatud standardile või tehnilisele spetsifikatsioonile, nõuab ta tootjalt nõuetekohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.  Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis seab teatatud vastavushindamisasutus vastavalt vajadusele piirangud mis tahes sertifikaadile või peatab või tühistab selle.

Artikkel 39

Teatatud asutuste teabekohustus

1.  Teatatud asutus annab teavitavale asutusele järgmist teavet:

a)  sertifikaadi väljaandmisest keeldumine, sellele piirangute seadmine, selle peatamine või tühistamine;

b)  teatamise ulatust ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)  turujärelevalveasutustelt saadud mis tahes teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d)  nõudmise korral nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest, sealhulgas piiriülesest tegevusest ja alltöövõttudest.

2.  Teatatud asutus esitab teistele käesoleva direktiivi alusel teatatud ning sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohast teavet negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

3.  Teatatud asutus esitab ametile allsüsteemide EÜ vastavustõendamise sertifikaadid, koostalitluse komponentide EÜ vastavussertifikaadid ning EÜ sertifikaadid koostalitluse komponentide kasutuskõlblikkuse kohta.

Artikkel 40

Kogemuste vahetamine

Komisjon tagab kogemuste vahetamise liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel.

Artikkel 41

Teatatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab, et käivitatakse käesoleva direktiivi alusel teatatud asutuste vaheline asjakohane koordineerimine ja koostöö, mille edukaks toimimiseks moodustatakse teatatud asutuste valdkondlik rühm. Amet toetab teatatud asutuste tegevust kooskõlas määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artikliga 20.

Liikmesriigid tagavad oma teatatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

VII PEATÜKK

REGISTRID

Artikkel 42

Veeremiüksuste numeratsioonisüsteem

1.  Kõigil Euroopa Liidu raudteesüsteemis kasutusel olevatel veeremiüksustel on Euroopa raudteeveeremi number, mille asjakohase territooriumi eest vastutav riiklik ohutusasutus amet on välja andnud enne veeremiüksuse esimest kasutuselevõttu loa väljastamise ajal. [ME 120]

Veeremiüksust kasutav raudteeveo-ettevõtja tagab, et veeremiüksus on märgistatud Euroopa raudteeveeremi numbriga, ning vastutab veeremiüksuse nõuetekohase registreerimise eest. [ME 121]

3.  Euroopa raudteeveeremi number on kindlaks määratud komisjoni otsuses 2007/756/EÜ(20).

4.  Euroopa raudteeveeremi number määratakse vaid üks kord, kui otsuses 2007/756/EÜ ei ole ette nähtud teisiti.

5.  Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid liidusisese peamise raudteevõrgustiku rööpmevahest erineva rööpmevahega kolmandatesse riikidesse minevate või kolmandatest riikidest tulevate, kasutuses olevate või kasutamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul aktsepteerida muu koodisüsteemi alusel selgelt identifitseeritud veeremiüksuseid.

Artikkel 43

Raudteeveeremi riiklikud registrid

1.  Iga liikmesriik peab tema territooriumil kasutusele võetud veeremiüksuste registrit. Kõnealune register vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)  register vastab lõikes 2 osutatud ühistele kirjeldustele;

b)  registrit ajakohastab kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu asutus;

c)  registrile on juurdepääs direktiivi […/… Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta] artiklites 16 ja 21 määratud riiklikul ohutusasutusel ja ohutusjuurdlusasutusel; sellele tuleks õiguspärase taotluse alusel anda juurdepääs Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond)(21) artiklites 55 ja 56 määratud reguleerivatele asutustele ning ametile, raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele, samuti veeremiüksuseid registreerivatele või selles registris kindlaksmääratud isikutele/organisatsioonidele register on avalik. [ME 122]

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende esitusviisi, talitusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korra, ning andmesisestuse ja raudteeveeremi riiklike registritega konsulteerimise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2a.  Register sisaldab iga veeremiüksuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

a)  Euroopa raudteeveeremi number;

b)  viide vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle väljastanud organile;

c)  veeremiüksuse valdaja ja omaniku tuvastamiseks vajalikud andmed;

d)  veeremiüksuse kasutamispiirangud;

e)  hoolduse eest vastutav üksus. [ME 123]

3.  Registripidaja teatab selle liikmesriigi ohutusasutusele, kus veeremiüksus kasutusele võeti veeremiüksust kasutati, viivitamata kõigist raudteeveeremi riiklikku registrisse kantud andmete muudatustest, veeremiüksuse hävimisest või oma otsusest veeremiüksust registris enam mitte pidada. [ME 124]

4.  Seni, kuni liikmesriikide raudteeveeremi riiklikud registrid ei ole omavahel ühendatud, ajakohastab Iga liikmesriik ajakohastab oma registrit muudatuste osas, mida teine liikmesriik temaga seonduvate andmete osas enda registrisse teeb. [ME 125]

5.  Esimest korda kolmandas riigis kasutusele võetud ja seejärel mõnes liikmesriigis kasutusele võetud kasutatud veeremiüksuste puhul tagab asjaomane liikmesriik, et veeremiüksuse andmeid on võimalik kätte saada raudteeveeremi riiklikust registrist või rahvusvahelise kokkuleppe sätete alusel. [ME 126]

5a.  Pärast artiklis 50a osutatud üleminekuperioodi lõppu liidetakse raudteeveeremi riiklikud registrid Euroopa raudteeveeremi registrisse, välja arvatud artikli 20 lõikes 9a osutatud juhtudel ja kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel. Komisjon kehtestab rakendusaktidega tüüpdokumendi esitusviisi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. [ME 127]

Artikkel 43a

Euroopa raudteeveeremi register

1.  Amet peab liidus kasutusele võetud veeremiüksuste registrit. Kõnealune register vastab järgmistele tingimustele:

a)  register vastab lõikes 2 osutatud ühistele kirjeldustele;

b)  registrit ajakohastab amet;

c)  register on avalik.

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühtsed kirjeldused registreeritavate andmete, nende esitusviisi, talitusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korra, ning andmesisestuse ja Euroopa raudteeveeremi registritega konsulteerimise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

3.  Registripidaja teatab ametile viivitamata kõigist Euroopa raudteeveeremi registrisse kantud andmete muudatustest, veeremiüksuse hävimisest või oma otsusest veeremiüksust registris enam mitte pidada.

4.  Register sisaldab iga veeremiüksuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

a)  Euroopa raudteeveeremi number;

b)  viide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle väljastanud organile;

c)  viide artiklis 44 osutatud lubatud veeremiüksuse tüüpide Euroopa registrile;

d)  veeremiüksuse valdaja ja omaniku tuvastamiseks vajalikud andmed;

e)  veeremiüksuse kasutamispiirangud;

f)  hoolduse eest vastutav üksus.

Kui amet annab välja veeremiüksuse loa, uuendab, muudab seda, peatab või tühistab selle, tuleb registrit viivitamata ajakohastada.

5.  Esimest korda kolmandas riigis kasutatud ja seejärel mõnes liikmesriigis kasutatavate veeremiüksuste puhul tagab asjaomane liikmesriik, et veeremiüksuse andmeid, sealhulgas vähemalt andmeid veeremiüksuse valdaja, hoolduse eest vastutava üksuse ja veeremiüksuse kasutamispiirangute kohta, on võimalik kätte saada Euroopa raudteeveeremi registrist või rahvusvahelise kokkuleppe sätete alusel. [ME 128]

Artikkel 44

Veeremiüksuse tüübi turuleviimise lubade Euroopa register

1.  Amet loob artikli 22 kohaselt välja antud veeremiüksuse tüübi turuleviimise lubade registri, ja haldab seda. Kõnealune register vastab järgmistele kriteeriumidele:

a)  register on avalik ja kõigile elektrooniliselt kättesaadav;

b)  register vastab lõikes 3 osutatud ühistele kirjeldustele.

c)  register on ühendatud kõikide raudteeveeremi riiklike registritega. [ME 129]

2.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende esitusviisi, talitusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja veeremiüksuse tüübi turuleviimise lubade registriga konsulteerimise eeskirjade kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2a.  Kõnealune register sisaldab iga veeremiüksuse tüübi kohta vähemalt järgmisi andmeid:

a)  veeremiüksuse tüübi tehnilised omadused, nagu on määratletud asjakohases KTKs;

b)  tootja nimi;

c)  selle veeremiüksuse tüübi järjestikuste lubade kuupäevad ja viited, sealhulgas kõik piirangud või tühistamised;

d)  piiratud liikumisvõimega isikutele ja puudega isikutele mõeldud projekteerimislahendused;

e)  veeremiüksuse omaniku ja valdaja tuvastamiseks vajalikud andmed;

Kui amet väljastab veeremiüksuse tüüpide kasutuselevõtuloa, uuendab või muudab seda, peatab või võtab selle tagasi, ajakohastab ta registrit viivitamatult. [ME 130]

Artikkel 45

Taristuregister

1.  Iga liikmesriik avaldab taristuregistri tagab, et avaldatakse taristuregister, milles esitatakse iga asjaomase allsüsteemi või selle osa võrgustikuparameetrite väärtused. [ME 131]

2.  Taristuregistrisse kantud parameetrite väärtusi vaadeldakse koos veeremiüksuse tüübi turuleviimise lubades märgitud parameetrite väärtustega, et kontrollida veeremiüksuse ja võrgustiku tehnilist ühilduvust.

3.  Taristuregister võib sisaldada püsiseadmete kasutamise tingimusi ja muid piiranguid, sealhulgas ajutisi piiranguid, mida kohaldatakse kauem kui kuus kuud. [ME 132]

4.  Iga liikmesriik ajakohastab tagab, et taristuregistrit ajakohastatakse kooskõlas komisjoni rakendusotsusega 2011/633/EL(22). [ME 133]

5.  Taristuregistriga võib ühendada ühendatakse ka muid registreid, näiteks juurdepääsuregistri juurdepääsuregister puudega isikutele ja piiratud liikumisvõimega isikutele. [ME 134]

6.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende esitamise viisi, talitlusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja taristuregistriga konsulteerimise eeskirjade kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

VIII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 46

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 4 lõikes 2 ja, artikli 5 lõikes 10, artikli 8 lõikes 2, artikli 15 lõikes 7a, artikli 20 lõikes 7 ja artikli 22a lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast

Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu. [ME 135]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 10, artikli 8 lõikes 2, artikli 15 lõikes 17a, artikli 20 lõikes 7 ja artikli 22a lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõike 10, artikli 8 lõike 2, artikli 15 lõike 17a, artikli 20 lõike 7 ja artikli 22a lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 47

Kiirmenetlus

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 46 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 48

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 96/48/EÜ(23) artikli 21 alusel moodustatud komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.  Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8.

Artikkel 49

Põhjendused

Kõikides käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsustes koostalitluse komponentide vastavus- või kasutuskõlblikkushindamise kohta ja raudteesüsteemi moodustavate allsüsteemide kontrollimise kohta ning kõikides artiklite 6, 11 ja 16 kohaselt tehtud otsustes esitatakse üksikasjalikult otsuse aluseks olevad põhjused. Sellest teatatakse asjaomasele osalisele niipea kui võimalik, osutades asjaomastes liikmesriikides kehtivate seaduste alusel kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele ja selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadele.

Artikkel 49a

Sanktsioonid

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 46 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sanktsioonid käesolevas määruses ameti otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaegade järgimata jätmise eest. Samuti nähakse ette hüvitise maksmine juhul, kui määruses (EL) nr …/… [ameti määrus] sätestatud apellatsiooninõukogu teeb otsuse selle osapoole kasuks, kellele ameti otsus oli suunatud. Sanktsioonid ja hüvitiste maksmise kord peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja hoiatavad. [ME 136]

Artikkel 50

Aruanded ja teave

1.  Iga kolme aasta järel ja esimest korda käesoleva direktiivi avaldamisest kolme kahe aasta möödudes annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru raudteesüsteemi koostalitluse saavutamiseks tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab ka artiklis 7 sätestatud juhtude ja V peatüki kohaldamise analüüsi. Komisjon esitab aruande tulemustele tuginedes ettepanekud ameti rolli parandamiseks ja tõhustamiseks koostalitlusvõime rakendamisel. [ME 137]

1a.  Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ameti toimimise ja selle edusammude kohta oma uute kohustuste täitmisel. [ME 138]

2.  Amet arendab ja ajakohastab korrapäraselt vahendit, mis suudab millega suudetakse liikmesriigi, Euroopa Parlamendi või komisjoni taotluse korral anda ülevaate ülevaade raudteesüsteemi koostalitluse tasemest. Kõnealuse vahendi puhul kasutatakse VII peatükis sätestatud registrites sisalduvat teavet. [ME 139]

Artikkel 50a

Üleminekukord

Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 9a kohaldamist, annab nelja aasta pärast arvates käesoleva direktiivi jõustumisest artiklites 20 ja 22 osutatud veeremiüksuse lubasid välja amet. Üleminekuperioodi jooksul võib taotleja valikul veeremiüksuse lube välja anda kas amet või riiklik ohutusatus.

Ametil on nõutav organisatsiooniline suutlikkus ja eksperditeadmised, et hakata artiklite 18, 20 ja 22 alusel kõiki oma ülesandeid täitma hiljemalt neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Oma kohustuste täitmiseks võib amet sõlmida koostööleppeid riiklike ohutusasutustega kooskõlas artikliga 22a. [ME 140]

Artikkel 51

Veeremiüksuste kasutuselevõtu üleminekukord

1.  Liikmesriigid võivad jätkata direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki sätete kohaldamist kuni [kaks aastat üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. [ME 141]

2.  Veeremiüksuse kasutuselevõtu load, mis on välja antud lõike 1 kohaselt, sealhulgas rahvusvaheliste kokkulepete, eeskätt RIC (Regolamento Internazionale Carrozze) ja RIV (Regolamento Internazionale Veicoli) alusel välja antud load, jäävad kehtima vastavalt tingimustele, mille alusel need load välja anti.

3.  Veeremiüksustele, mis on lubatud lõigete 1 ja 2 kohaselt kasutusele võtta, tuleb taotleda veeremiüksuse turuleviimise luba, et neid oleks võimalik käitada ka ühes või mitmes sellises võrgustikus, mida neile väljaantud luba ei hõlma. Veeremiüksuse kasutuselevõtu puhul kõnealustes täiendavates võrgustikes kohaldatakse artikli 21 sätteid.

Artikkel 52

Muud üleminekusätted

Direktiivi 2008/57/EÜ IV, V, VI, VII ja IX lisa kohaldatakse kuni artikli 8 lõikes 2, ja artikli 15 lõikes 7 a osutatud asjakohaste delegeeritud õigusaktide ning artikli 14 lõikes 8, artikli 15 lõikes 7 ja artikli 7 lõikes 3 osutatud asjakohaste rakendusaktide kohaldamiseni. [ME 142]

Artikkel 53

Ameti soovitused ja arvamused

Amet esitab käesoleva direktiivi kohaldamiseks määruse (EL) nr.../... [ameti määrus] artikli 15 kohaseid soovitusi ja arvamusi. Need soovitused ja arvamused on käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetavate Euroopa Liidu meetmete aluseks.

Artikkel 54

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad artikli 1, artikli 2, artikli 7 lõigete 1–4, artikli 11 lõike 1, artikli 13, artikli 14 lõigete 1–7, artikli 15 lõigete 1–6, artiklite 17–21, artikli 22 lõigete 3–7, artiklite 23–36, artikli 37 lõike 2, artikli 38, artikli 39, artiklite 41–43, artikli 45 lõigete 1–5, artikli 51 ja I–III lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning asjaomaste meetmete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Vastavustabeleid on vaja selleks, et kõik asjaomased osalised saaksid selgelt kindlaks määrata asjakohased sätted, mida tuleb kohaldada käesoleva direktiivi rakendamiseks liikmesriigi tasandil. [ME 143]

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid määravad kindlaks sellise viitamise viisi ja eespool nimetatud märkuse sõnastamise viisi.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud peamiste õigusnormide tekstid.

3.  Käesoleva direktiivi artikli 13, artikli 14 lõigete 1–7, artikli 15 lõigete 1–6, artiklite 17–21, artikli 42, artikli 43, artikli 45 lõigete 1–5 ja artikli 51 ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes seni, kuni nende territooriumile ei ole rajatud raudteesüsteemi.

Kohe kui avalik-õiguslik või eraõiguslik ühendus esitab ametliku taotluse ehitada raudteeliin, mida hakkab kasutama üks või enam raudteeveo-ettevõtjat, võtavad asjaomased liikmesriigid vastu õigusaktid, et rakendada aasta jooksul alates taotluse laekumisest need artiklid, millele osutatakse esimeses lõigus.

Artikkel 55

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2008/57/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [kaks aastat üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist], ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud IV lisa B osas. [ME 144]

Kehtetuks tunnistatud direktiividele tehtavaid viiteid käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt käesoleva direktiivi V lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 56

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 3–10, artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 4 ning artiklit 12 ja 16 kohaldatakse alates [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Artikkel 57

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Euroopa Liidu raudteesüsteemi elemendid

1.  Võrgustik

Käesoleva direktiivi tähenduses hõlmab Euroopa liidu raudteevõrgustik, mis koosneb punktides a, b ja c osutatud liinidega määratletud kiirraudteevõrgustikust ja punktides d–i määratletud tavaraudteevõrgustikust, järgmist:

a)   spetsiaalselt ehitatud kiirliinid, mis on varustatud üldiselt 250 km/h või suurema kiiruse tarvis;

b)   spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, mis on varustatud 200 km/h kiiruse tarvis, võimaldades samas sobivates tingimustes saavutada enam kui 300 km/h kiiruse;

c)   spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute Ftõttu eriomadused, ja mille kiirust tuleb igal üksikjuhul eraldi kohandada. See kategooria hõlmab ka kiirraudteevõrgustike ja tavaraudteevõrgustike vahelisi ühendusliine, jaamade läbisõiduliine, jaamadele ja depoodele juurdepääsu liine jne, millel kiirraudtee jaoks mõeldud veerem liigub tavarongide kiirusega.

d)   reisijateveoteenusteks ette nähtud tavaraudteeliinid;

e)   kombineeritud veoks ette nähtud tavaraudteeliinid (reisijate- ja kaubavedu);

f)   kaubaveoteenusteks ette nähtud tavaraudteeliinid;

g)   reisijatejaamad;

h)   kaubajaamad, kaasa arvatud ühendveoterminalid;

i)   eespool nimetatud komponente ühendavad liinid. [ME 145]

Võrgustik hõlmab liikluskorraldust, veeremi jälgimist ja navigeerimissüsteeme, andmetöötluse ja sidevahendite tehnilisi paigaldisi võrgustiku reisijate- ja kaubaveo kaugteenuste jaoks, et tagada võrgustiku turvaline ja ühtlane käitamine ning tõhus liikluskorraldus.

2.  Veeremiüksused

Käesoleva direktiivi tähenduses käsitatakse Euroopa Liidu veeremiüksusena kõiki veeremiüksusi, mis võivad tõenäoliselt liikuda kogu Euroopa Liidu raudteevõrgustikus või selle osas, sealhulgas:

–  vedurid ja reisijavagunid, sealhulgas diisel- ja elektrivedureid, iseliikuvaid diisel- ja elektrironge, reisirongi vaguneid;

–  veeremiüksused, mis on ette nähtud liikumiseks minimaalsel kiirusel 250 km/h spetsiaalselt kiirrongidele ehitatud liinidel, võimaldades samas sobivates tingimustes saavutada kiiruse enam kui 300 km/h;

–  veeremiüksused, mis on ette nähtud liikumiseks kiirusega ligi 200 km/h kiirraudteeliinidel või liinidel, mis on spetsiaalselt ehitatud või ümber ehitatud kiirliikluseks, juhul kui need on kokkusobivad selliste liinide võimalustega.

Lisaks peavad veeremiüksused, mis on valmistatud kasutamiseks väiksemal maksimumkiirusel kui 200 km/h ning mis tõenäoliselt sõidavad kas kogu üleeuroopalises kiirraudteevõrgustikus või osas sellest, kui võrgustiku jõudlustase seda võimaldab, täitma nõudeid võrgustiku ohutu käitamise tagamiseks. Sel eesmärgil täpsustatakse tavapäraste veeremiüksuste KTKdes ka nõudeid, kuidas tavapäraseid veeremiüksusi kiirraudteevõrgustikus ohutult käitada. [ME 146]

–  kaubavagunid, sealhulgas tervele võrgule ettenähtud madalad veeremiüksused ja veokite kandmiseks ettenähtud veeremiüksused; [ME 147]

–  eriveeremid, näiteks teemasinad;

Kõiki eespool nimetatud kategooriaid võib jaotada järgmiselt:

–  veeremiüksused rahvusvaheliseks kasutuseks;

–  veeremiüksused siseriiklikuks kasutuseks.

KTKdes määratakse kindlaks nõuded, millega tagatakse eespool nimetatud eri kategooria veeremiüksuste ohutu käitamine.

II LISA

ALLSÜSTEEMID

1.  Allsüsteemide nimekiri

Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib raudteesüsteemi moodustava süsteemi jaotada järgmisteks allsüsteemideks:

a)  struktuuriliste valdkondade allsüsteem:

–  taristu;

–  energiavarustus;

–  raudteeäärne kontroll ja signaalimine;

–  rongisisene kontroll ja signaalimine;

–  veerem;

b)  funktsionaalsete valdkondade allsüsteem:

–  käitamine ja liikluskorraldus;

–  hooldus;

–  telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks.

2.  Allsüsteemide kirjeldus

Amet esitab iga allsüsteemi või allsüsteemi osa kohta koostalitluse komponentide ja aspektide nimekirja asjakohase KTK kavandi koostamise ajal. Ilma et see piiraks koostalitlusega seotud asjaolude ja komponentide valikut või järjekorda, mille alusel nende kohta kehtestatakse KTK, kuuluvad allsüsteemi järgmised osad.

2.1.  Taristu

Rööbastee, pöörangud, rajatised (sillad, tunnelid jne), raudteega seotud jaamaosad (sealhulgas sissekäigud, perroonid, juurdepääsualad, teeninduspunktid, tualetid ja infosüsteemid ning piiratud liikumisvõimega ja puuetega isikute jaoks ette nähtud juurdepääsuvõimalused kõikidele eespool nimetatud komponentidele), ohutus- ja kaitsevahendid.

2.2.  Energiavarustus

Elektrisüsteemid, kaasa arvatud kontaktõhuliinid ja elektritarbimise mõõtesüsteemide raudteeäärsed seadmed.

2.3.  Raudteeäärne kontroll ja signaalimine

Kõik raudteeäärsed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist.

2.4.  Raudteeäärne kontroll ja signaalimine

Kõik rongisisesed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist.

2.5.  Käitamine ja liikluskorraldus

Menetlused ja seadmed, mis võimaldavad erinevate struktuuriliste allsüsteemide, eriti rongikoosseisu ja rongijuhtimise, liikluse planeerimise ja liikluskorralduse allsüsteemide järjepidevat käitamist nii normaalsetel kui ka halvenenud tingimustel.

Töötajate kvalifikatsioon, mida võidakse nõuda mis tahes raudteeteenuse osutamisel.

2.6.  Telemaatilised seadmed

Vastavalt I lisale koosneb see allsüsteem kahest osast:

a)  reisijateveo teenuste seadmed, sealhulgas süsteemid, mis edastavad reisijatele teavet enne reisi ja reisi jooksul, broneerimis- ja maksesüsteemid, pagasi korraldamine ja rongide ning teiste transpordiliikide vaheliste ühenduste haldamine;

b)  kaubaveoteenuste seadmed, sealhulgas infosüsteemid (kauba ja rongide jälgimine reaalajas), sorteerimis- ja jaotussüsteemid, broneerimis-, makse- ja arvesüsteemid, ühenduste korraldamine teiste transpordiliikidega ning elektrooniliste saatedokumentide koostamine.

2.7.  Veerem

Struktuur, rongi kõikide seadmete juhtimissüsteem, vooluvõtuseadmed, veojõu- ja energiamuundurid, rongisisesed elektritarbimise mõõteseadmed, pidurdussüsteem, haakeseadmed, veermikud (pöördvankrid, teljed jne) ja vedrustus, uksed, inimene/masin-liidesed (vedurijuht, rongi personal ja reisijad, sh juurdepääsuvõimalused piiratud liikumisvõimega ja puuetega isikutele, passiivsed või aktiivsed ohutusseadmed ja reisijate ning rongi personali tervishoiu jaoks vajalikud vahendid.

2.8.  Hooldus

Menetlused, seadmed, hooldustööde logistikakeskused ja reservid, mis võimaldavad kohustuslike parandustööde ja ennetavate hooldustööde tegemist, et tagada raudteesüsteemi koostalitlus ja nõutavad tööparameetrid.”

III LISA

OLULISED NÕUDED

1.  Üldnõuded

1.1.  Ohutus

1.1.1.  Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja jälgimine peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas halvenenud olukordade kohta kehtestatud eesmärkidele.

1.1.2.  Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega. Piduriseadmestiku parameetrid peavad tagama, et peatamine on võimalik antud pidurdusvahemaa piires maksimaalsel lubatud kiirusel.

1.1.3.  Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid, mis on kindlaks määratud nende kasutusaja jooksul. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega.

1.1.4.  Püsiseadmete ja veeremi ehitus ning materjalide valik peavad tulekahju korral piirama tule puhkemist ja levikut ning tule ja suitsu tagajärgi.

1.1.5.  Kasutajate käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist ega kasutajate tervist ja ohutust, kui seadiseid kasutatakse ettenähtud viisil, kuigi mitte vastavalt ülespandud juhistele.

1.2.  Töökindlus ja käideldavus

Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide jälgimine ja hooldus peavad olema korraldatud, tehtud ja kvantifitseeritud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.

1.3.  Tervisekaitse

1.3.1.  Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudteetaristutes.

1.3.2.  Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral.

1.4.  Keskkonnakaitse

1.4.1.  Raudteesüsteemi rajamise ja käitamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta süsteemi projekteerimise etapil kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate sätetega.

1.4.2.  Materjalid, mida kasutatakse rongides ja taristutes, peavad ära hoidma keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.

1.4.3.  Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse seadmete ja riiklike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.

1.4.4.  Raudteesüsteemi käitamisel tuleb järgida mürareostuse kohta kehtivaid eeskirju.

1.4.5.  Raudteesüsteemi käitamine nõuetekohasel tasemel ei tohi põhjustada sellist maapinna vibratsiooni, et tavapärases korras olles häirib see taristu lähedal toimuvat tegevust ja raudtee lähedal asuvaid piirkondi.

1.5.  Tehniline ühilduvus

Taristu ja püsiseadmete tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja raudteesüsteemis kasutatavate rongide tehniliste omadustega.

Kui kõnealustest omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, siis võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad vastavuse tulevikus.

2.  Iga allsüsteemi nõuded

2.1.  Taristu

2.1.1.  Ohutus

Tuleb võtta vajalike meetmeid, et hoida ära soovimatu juurdepääs seadmetele.

Tuleb võtta meetmeid, et piirata inimesi ähvardavaid ohtusid, eriti kui rongid sõidavad raudteejaamadest läbi.

Taristud, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis piirab inimeste terviseriske (stabiilsus, tulekahju, juurdepääs, evakueerimine, perroonid jne).

Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites ja viaduktidel.

2.2.  Energiavarustus

2.2.1.  Ohutus

Toitesüsteemide töö ei tohi kahjustada rongide või inimeste (sõitjad, personal, raudteeäärsed elanikud ja kolmandad isikud) ohutust.

2.2.2.  Keskkonnakaitse

Elektriliste või termiliste toitesüsteemide töö ei tohi keskkonda häirida rohkem, kui piirmääradega on ette nähtud.

2.2.3.  Tehniline ühilduvus

Kasutatavad elektrilised/termilised toitesüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

–  võimaldama rongidel saavutada kindlaksmääratud tööparameetreid;

–  elektrilise toitesüsteemi puhul ühilduma rongidele paigaldatud vooluvõtuseadmetega.

2.3.  Kontroll ja signaalimine

2.3.1.  Ohutus

Üleeuroopalises tavaraudteevõrgustikus kasutatavad kontrolli- ja signaalimisseadmed ning menetlused peavad rongidel võimaldama liikuda ohutuse tasemel, mis vastab võrgule seatud eesmärkidele. Kontrolli- ja signaalimissüsteemid peavad tagama selliste rongide ohutu liikumise, millel on lubatud liikuda halvenenud tingimustes.

2.3.2.  Tehniline ühilduvus

Kõiki uusi taristuid ja veeremeid, mis on toodetud või mida on arendatud pärast ühilduvate kontrolli ja signaalimise allsüsteemide vastuvõtmist, tuleb kohandada süsteemides kasutamiseks.

Vedurijuhiruumidesse paigaldatud kontrolli- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist kindlaksmääratud tingimustel kogu raudteesüsteemi piires.

2.4.  Veerem

2.4.1.  Ohutus

Veeremite ja nende ühenduste ehitus peab olema projekteeritud viisil, mis kaitseb reisijate ja vedurijuhi ruume kokkupõrke või rööbastelt mahajooksmise korral.

Elektriseadmestik ei tohi kahjustada ohutust ega kontrolli- ja signaalimisseadmete toimimist.

Pidurdusmehhanismid ja avaldatav surve peavad ühilduma rööbaste, masinaehituse ja signaalimissüsteemidega.

Tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele komponentidele, et mitte ohustada inimeste turvalisust.

Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja ja/või rongijuhile ning kaasasolevale personalile, et reisijaga nendega ühendust võetaks. [ME 148]

Juurdepääsu-ustel Rongi sisenemine ja sealt väljumine peab olema avamis- ja sulgemissüsteem, mis tagab ohutu. Uste sulgemis- ja avanemismehhanismid, vahemik uksest perroonini ja rongi teenindamine peavad tagama reisijate turvalisuse. Rongid peavad olema konstrueeritud nii, et reisijad ei saaks nende külge rippuma jääda. [ME 149]

Tuleb tagada tähistatud avariiväljapääsude olemasolu.

Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

Piisava intensiivsuse ja kestusega avariivalgustussüsteem rongides on rangelt nõutav.

Rongid peavad olema varustatud valjuhääldisidega, mille kaudu rongi personalil ja/või vedurijuhtidel on võimalik inimestega suhelda. [ME 150]

Reisijatele tuleb kergesti mõistetaval viisil ja põhjalikult selgitada vajalikke kohapealseid eeskirju nii rongijaamades kui ka rongides (ligipääsukeelud, peale- ja mahaminekukohad, käitumiseeskirjad, piiratud liikuvusega isikute juurdepääsuvõimalused, tähistuste tähendus, ohutsoonid jne). [ME 151]

2.4.2.  Töökindlus ja käideldavus

Olulise tähtsusega seadmete, liikumis-, veo- ja pidurdusseadmete ning samuti kontrollisüsteemi ehitus peab halvenenud olukorras võimaldama rongil töötamist jätkata kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta.

2.4.3.  Tehniline ühilduvus

Elektriseadmestik peab ühilduma kontrolli- ja signaalimisseadmete tööga.

Elektrilise veojõu korral peavad vooluvõtuseadmete omadused võimaldama rongidel liikuda raudteesüsteemivõrgu toitesüsteemis.

Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama, võttes arvesse vastavaid kliimatingimusi kliima- ja topograafilisi tingimusi. [ME 152]

2.4.4.  Juhtseadised

Rongid peavad olema varustatud salvestusseadmega. Kõnealuse seadmega kogutud andmed ja nende töötlemine peab olema ühtlustatud.

2.5.  Hooldus

2.5.1.  Tervisekaitse ja ohutus

Keskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused peavad tagama allsüsteemi ohutu töötamise ning ei tohi kahjustada inimeste tervist ega ohutust.

2.5.2.  Keskkonnakaitse

Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused ei tohi ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saaste taset.

2.5.3.  Tehniline ühilduvus

Raudteerongide hooldusseadmed peavad võimaldama ohutuse, tervishoiu ja mugavusega seotud toimingute teostamist kõikidel veeremitel, mille jaoks need on projekteeritud.

2.6.  Käitamine ja liikluskorraldus

2.6.1.  Ohutus

Võrgustiku kasutuseeskirjade ning vedurijuhtide, tehnilise vaguniteeninduse, signalisti ja rongi ja juhtimiskeskuste personali kutsekvalifikatsiooni ühtlustatus peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid. Kogu liidus tuleb teha pingutusi kõrget kvalifikatsiooni pakkuva kõrgetasemelise koolituse tagamiseks. [ME 153]

Käitamise ja hoolduse intervallide, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolituse ja kvalifikatsiooni ning asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteemi reguleeritus peavad tagama kõrgetasemelise ohutuse.

2.6.2.  Töökindlus ja käideldavus

Hooldustegevus ja selle perioodid, hoolduspersonali koolitus ja kvalifikatsioon ning hoolduskeskustes asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate poolt sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama süsteemi töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.

2.6.3.  Tehniline ühilduvus

Võrgustiku käitamise eeskirjade ning vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsiooni ühtlustatus peab tagama raudteesüsteemi tõhusa käitamise, pidades silmas riigipiire ületavate ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid.

2.7.  Telemaatilised seadmed kauba- ja reisijateveo jaoks

2.7.1.  Tehniline ühilduvus

Olulised nõuded telemaatiliste seadmete kohta tagavad teeninduse minimaalse taseme reisijate- ja kaubaveoettevõtjate jaoks, eriti tehnilise ühilduvuse osas.

Tuleb võtta meetmeid, et tagada järgmine:

–  andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide arendamine viisil, mis võimaldab maksimaalset andmevahetust erinevate taotlejate ja ettevõtjate vahel, välja arvatud konfidentsiaalsed äriandmed;

–  kasutajate lihtne juurdepääs teabele.

2.7.2.  Töökindlus ja käideldavus

Andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide kasutusviisid, haldamine, ajakohastamine ja hooldus peavad tagama süsteemide tõhususe ja kvaliteetse teeninduse.

2.7.3.  Tervisekaitse

Süsteemide ja kasutajate vahelised liidesed peavad vastama ergonoomia ja tervisekaitse miinimumeeskirjadele.

2.7.4.  Ohutus

Ohutusega seotud teabe säilitamine või edastamine peab toimuma sobival tasemel terviklikult ja töökindlalt.

IV LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv

koos selle muudatustega

(osutatud artiklis 55)

Direktiiv 2008/57/EÜ

(ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.)

Direktiiv 2009/131/EÜ

(ELT L 273, 17.10.2009, lk 12)

Direktiiv 2011/18/EL

(ELT L 57, 2.3.2011, lk 21)

B OSA

Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtajad

(osutatud artiklis 55)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

Direktiiv 2008/57/EÜ

19. juuli 2010

Direktiiv 2009/131/EÜ

19. juuli 2010

2011/18/EL

31. detsember 2011

V LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2008/57/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 punktid a–z

Artikli 2 lõiked 1–24

-----

Artikli 2 lõiked 25–41

Artikkel 3

-----

Artikkel 4

Artikkel 3

Artikli 5 lõige 1 kuni lõike 3 punkt g

Artikli 4 lõige 1 kuni lõike 3 punkt g

-----

Artikli 4 lõike 3 punktid h ja i

Artikli 5 lõiked 4–8

Artikli 4 lõiked 4–8

Artikkel 6

Artikkel 5

Artikkel 7

Artikkel 6

Artikkel 8

-----

Artikkel 9

Artikkel 7

Artikkel 10

Artikkel 8

Artikkel 11

Artikkel 9

Artikkel 12

-----

Artikkel 13

Artikkel 10

Artikkel 14

Artikkel 11

Artikli 15 lõige 1

Artikli 18 lõige 3 ja artikli 19 lõige 2

Artikli 15 lõiked 2 ja 3

-----

Artikkel 16

Artikkel 12

Artikkel 17

Artiklid 13 ja 14

Artikkel 18

Artikkel 15

Artikkel 19

Artikkel 16

-----

Artikkel 17

-----

Artikkel 18 (v.a artikli 18 lõige 3)

-----

Artiklid 19 ja 20

Artikkel 20

-----

Artikkel 21

Artikkel 21

Artiklid 22–25

-----

Artikkel 26

Artikkel 22

Artikkel 27

Artikli 14 lõige 8

Artikkel 28 ja VIII lisa

Artiklid 23–41

Artikkel 29

Artikkel 48

Artiklid 30 ja 31

-----

Artikkel 32

Artikkel 42

Artikkel 33

Artikkel 43

Artikkel 34

Artikkel 44

Artikkel 35

Artikkel 45

Artikkel 36

-----

-----

Artiklid 46 ja 47

Artikkel 37

Artikkel 49

Artikkel 38

Artikkel 54

Artikkel 39

Artikkel 50

-----

Artiklid 51 ja 52

-----

Artikkel 53

Artikkel 40

Artikkel 55

Artikkel 41

Artikkel 56

Artikkel 42

Artikkel 57

I–III lisa

I–III lisa

IV lisa

Artikli 8 lõige 2

V ja VI lisa

Artikli 15 lõige 7

VII lisa

Artikli 14 lõige 8

VIII lisa

Artiklid 27, 28 ja 29

IX lisa

Artikli 7 lõige 3

X lisa

IV lisa

XI lisa

V lisa

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(4)ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(5)ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(6)Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.4.2004, lk 1).
(10)Komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsus 2010/713/EL, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv …/… (ELT L …).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide teostatava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv …/…/EL [millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond] (ELT L …).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/…, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L ...).
(17)Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus 98/500/EÜ valdkonna digikomiteede loomise kohta tööturu osapoolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
(20) Komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30).
(21)ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.
(22) Komisjoni 15. septembri 2011. aasta rakendusotsus raudteeinfrastruktuuri registri ühiste tehniliste kirjelduste kohta (ELT L 256, 1.10.2011, lk 1).
(23) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (ELT L 235, 17.9.1996, lk 6).


Raudteeohutus ***I
PDF 576kWORD 237k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2013)0031 – C7-0028/2013 – 2013/0016(COD))
P7_TA(2014)0150A7-0015/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0031),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0028/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Leedu parlamendi, Rumeenia Senati ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni kirja transpordi- ja turismikomisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0015/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud)

P7_TC1-COD(2013)0016


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(6)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ(7) on oluliselt muudetud. Kuna on vaja teha täiendavaid muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(1 a)  Raudtee on juba ohutuim transpordiliik liidus ja on viimastel kümnenditel muutunud veelgi ohutumaks. Kuigi veomaht on võrreldes 200 miljardi reisijakilomeetriga 1970. aastal suurenenud praeguseks rohkem kui 300 miljardile reisijakilomeetrile, on hukkunud rongireisijate keskmine arv aastas vähenenud võrreldes 1970ndate aastate algusega 400 inimeselt vähem kui 100 inimesele. [ME 1]

(1 b)  Ohutust ei tuleks tagada mitte ainult reisijatele ja personalile, sh alltöövõtjatele, vaid ka raudteeületuskohtade kasutajatele ja raudtee läheduses elavatele isikutele. [ME 2]

(1 c)  Raudteeohutust tuleks tehnika ja teaduse arenguga kooskõlas veelgi suurendada, võttes arvesse raudteetranspordi konkurentsivõime eeldatavat paranemist. [ME 3]

(1 d)  Liidu raudteekeskkonnas on toimunud põhjalikud muutused, mis eelkõige on tingitud 1990ndate aastate alguses vastu võetud kolmest liidu raudteealaste õigusaktide paketist. Ühtse Euroopa raudteepiirkonna järk-järgulist loomist iseloomustavad osapoolte rohkus, alltöövõtjate järjest suurenev kasutamine ja uute ettevõtjate sagedasem turuletulek. Selles väga keerulises keskkonnas sõltub raudteeohutus eelkõige kõigi osapoolte, nimelt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteetööstuse ja ohutusasutuste omavahelisest koostoimest. Ohutusalastes õigusaktides tuleks nimetatud muutusi arvesse võtta ning kehtestada kohased teavitamis-, juhtimis- ja hädaolukorras tegutsemise menetlused ja vahendid. [ME 4]

(2)  Direktiiviga 2004/49 2004/49/ loodi ühine raudteeohutuse õigusraamistik nii, et ühtlustati ohutuseeskirjade sisu, raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifitseerimist, riiklike ohutusasutuste ülesandeid ja rolli ning õnnetusjuhtumite uurimist. Selleks et luua Raudteeveoteenuste ühtne turg, ühtse turu praegu jätkuva loomise tulemuseks on eri osapoolte ja sideliideste rohkus. Raudteeohutuse tagamiseks sellises keskkonnas tuleb kõnealune direktiiv põhjalikult läbi vaadata. [ME 5]

(2 a)  Arvestades jätkuvaid erinevusi ohutusnõuetes, mis mõjutavad raudteetranspordi optimaalset toimimist liidus, on eriti tähtis jätkata tegevus- ja ohutusnõuete ning õnnetuste uurimise eeskirjade ühtlustamist. [ME 6]

(2 b)  Ühtlustamine ei tohiks aga ohustada ühegi liikmesriigi praegust ohutustaset. [ME 7]

(2 c)  Raudteeohutuse ning inimelude, rahvatervise ja keskkonna kaitsmiseks on kõige olulisem nõuetekohaselt jõustada ja veelgi täiendada nõukogu direktiivi 96/49/EÜ(8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ(9). [ME 8]

(3)  Metroode, trammide, tramm-rongide ja teiste kergraudteesüsteemide kohta kehtivad paljudes liikmesriikides kohalikud või piirkondlikud ohutuseeskirjad ja nende üle teostavad järelevalvet sageli kohalikud või piirkondlikud ametiasutused ning need ei ole hõlmatud koostalitlust või litsentseerimist käsitlevate liidu nõuetega. Lisaks kehtivad trammide kohta sageli maateeohutuse alased õigusaktid ning seepärast ei saaks neid täiel määral reguleerida raudtee ohutuseeskirjadega. Seepärast tuleks sellised kohalikud raudteesüsteemid käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta. See ei takista liikmesriike kohaldamast käesoleva direktiivi sätteid kohalike raudteesüsteemide suhtes vabatahtlikkuse alusel, kui nad peavad seada asjakohaseks. [ME 9]

(4)  Liidu raudteesüsteemi ohutustase on üldiselt kõrge, eriti maanteetranspordiga võrreldes. Ohutust tuleb tehnika ja teaduse arenguga kooskõlas veelgi suurendada, niivõrd, kui see on mõistlikult teostatav, võttes arvesse raudteetranspordi konkurentsivõime eeldatavat paranemist. [ME 10]

(4 a)  Ohutus sõltub ennekõike raudteetaristu, toimingute, tootjate ja ohutusasutuste koostoimest. Ohutuse tagamiseks ja täiustamiseks tuleks kasutada asjakohaseid vahendeid ja neid edasi arendada. [ME 11]

(5)  Raudteesüsteemi peamised kõik osalised, taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad peaksid kandma täit vastutust süsteemi ohutuse eest, igaüks omas osas. Kui see on asjakohane, peaksid nad tegema koostööd riskikontrollimeetmete rakendamisel. Liikmesriigid peaksid selgelt eristama seda vahetut vastutust ohutuse eest ning riiklike ohutusasutuste ülesannet siseriikliku õigusliku raamistiku tagamisel ja kõigi käitajate tegevuse järelevalvel. [ME 12]

(6)  Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate vastutus raudteesüsteemi käitamise eest ei välista teiste selliste osaliste nagu tootjate, vedajate, saatjate, täitjate, laadijate, mahalaadijate, kaubasaajate, hoolduse eest vastutavate üksuste, hoolduse tarnijate, vagunihaldajate, veeremiüksuste omanike, veeremiüksuste haldajate, teenuseosutajate ning hankeüksuste vastutust oma toodete või teenuste eest ja riskikontrollimeetmete rakendamise eest. Selleks et hoida ära oht, et vastutust ei võeta nõuetekohaselt, tuleks iga asjakohane osaline teha lepinguliste kokkulepete kaudu vastutavaks oma konkreetse protsessi eest. Kõik raudteesüsteemi osalised peaksid vastutama selle eest, et teistele osalistele edastatakse terviklik ja tõene asjakohane teave, mis võimaldab kontrollida, kas veeremiüksused on käitamiskõlbulikud. on vajalik veeremiüksuse ohutuks käitamiseks, eelkõige hõlmab see teavet teave veeremiüksuse seisundi ja varasema hoolduse kohta, hooldusraamatuid hooldusraamatud, laadimistoimingute jälgitavust ja saatelehti jälgitavus ja saatelehed. [ME 13]

(6 a)  Kaubavagunitega juhtunud rasked õnnetused on näidanud, et liidu tasandil ühtlustatud kohustuslikud eeskirjad raudtee kaubavagunite, reisijateveoveeremi ja vedurite hooldussageduse ja hoolduskordade kohta on vajalikud. [ME 14]

(7)  Iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ning hoolduse eest vastutav üksus peaks tagama, et tema töövõtjad ja muud osalised rakendavad riskikontrollimeetmeid. Selleks peaksid nad kohaldama ühiste ohutusmeetoditega ette nähtud jälgimismeetodeid. Nende töövõtjad peaksid rakendama seda menetlust lepinguliste kokkulepete kaudu. Kuna sellised kokkulepped on raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemi oluline osa, peaksid raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad kõnealused kokkulepped avalikustama Euroopa Liidu Raudteeameti (edaspidi „amet”) või riikliku ohutusasutuse taotlusel järelevalvetegevuse kontekstis.

(7 a)  Tootjate, hoolduse tarnijate ja raudteeveo-ettevõtjate vaheline koostöö on viimastel aastakümnetel vähenenud. Seetõttu on kogu raudteesüsteemi ohutuse tagamiseks vaja ühtlustada hoolduskordade minimaalne vahe ja kvaliteedinõuded. [ME 15]

(8)  Järk-järgult on kehtestatud ühised ohutuseesmärgid ja ühised ohutusmeetodid, et tagada kõrge ohutustase ning seda tõsta, kui see on vajalik ja mõistlikult teostatav. Need peaksid olema ohutuse ja käitajate tulemuslikkuse hindamise vahendid nii liidu tasandil kui ka liikmesriikides. On kehtestatud ühised ohutusnäitajad, et hinnata, kas süsteemid vastavad ühistele ohutuseesmärkidele, ning hõlbustada raudteede ohutustaseme jälgimist. [ME 16]

(9)  Siseriiklikud eeskirjad, mille aluseks on sageli siseriiklikud tehnilised standardid, on asendatakse järkjärgult asendatud ühistel standarditel põhinevate eeskirjadega, mis on kehtestatud ühiste ohutuseeskirjadega, ühiste ohutusmeetoditega ja koostalitluse tehniliste kirjeldustega (KTKdega). Selleks et kõrvaldada koostalitluse tõkked, tuleks KTKde kogu liidu raudteesüsteemile laiendamisega ja KTKde avatud punktide sulgemisega vähendada siseriiklike eeskirjade arvu. Selleks peaksid peavad liikmesriigid oma siseriiklike eeskirjade süsteemi pidevalt ajakohastama, jätma vananenud eeskirjad kõrvale ning teavitama sellest kohe komisjoni ja ametit. [ME 17]

(10)  Pidades silmas astmelist lähenemisviisi, mille eesmärk on kõrvaldada raudteesüsteemi koostalitluse tõkked raudtee kõrget ohutustaset säilitades ja seega vähendada KTKde vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleks võtta meetmeid, et liikmesriigid ei võtaks vastu uusi siseriiklikke eeskirju ega alustaks projekte, mis muudaksid praeguse süsteemi veelgi keerukamaks. Ohutusjuhtimissüsteem on õnnetusjuhtumite ärahoidmise tunnustatud vahend. Liikmesriigid, amet ning raudteeveo-ettevõtjad vastutavad selle eest, et õnnetusjuhtumite kordumise ärahoidmiseks võetakse kohe parandusmeetmeid. Liikmesriigid ei peaks vähendama raudteeveo-ettevõtjate vastutust nii, et nad kehtestavad kohe pärast õnnetusjuhtumi toimumist uued siseriiklikud eeskirjad. [ME 18]

(10 a)  Rongijuhtimis- ja signalisatsioonisüsteemid on raudteeohutuse tagamiseks kriitilise tähtsusega. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ühtlustatud väljatöötamine ja kasutuselevõtt liidu raudteevõrgustikus aitab ohutustaset olulisel määral tõsta. [ME 19]

(11)  Oma ülesannete ja kohustuste täitmisel peaksid taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad rakendama ohutusjuhtimissüsteemi, mis vastab liidu nõuetele ja sisaldab ühiseid elemente. Ohutust ja ohutusjuhtimissüsteemi rakendamist käsitlev teave tuleks esitada ametile ja asjaomase liikmesriigi riiklikule ohutusasutusele.

(11 a)  Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad peaksid oma ohutuskultuuri raames kehtestama nn õigluse kultuuri, et aktiivselt julgustada töötajaid teatama ohutusega seotud õnnetustest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest, ilma et neid selle eest karistataks või diskrimineeritaks. Õigluse kultuur võimaldab raudteetööstusel õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest järeldusi teha ning seega parandada töötajate ja reisijate ohutust raudteel. [ME 20]

(12)  Selleks et tagada raudteeohutuse kõrge tase ja kõigile raudteeveo-ettevõtjatele võrdsed tingimused, peaksid nad täitma samu ohutusnõudeid. Litsentseeritud raudteeveo-ettevõtjal peaks raudteetaristule juurdepääsu saamiseks olema ohutussertifikaat. Ohutussertifikaadiga tuleks tõendada, et raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud ohutusjuhtimissüsteemi ja on suuteline asjakohaseid ohutusstandardeid ja -eeskirju täitma kõikides liikmesriikides, kus ta tegutseb. Rahvusvaheliste veoteenuste puhul peaks piisama ohutusjuhtimissüsteemi ühekordsest heakskiitmisest liidu tasandil või territooriumi tasandil, kus raudtee-ettevõtja raudteetaristust kasutama hakkab. [ME 21]

(13)  On kehtestatud direktiivil 2004/49/EÜ põhinevad jälgimise, vastavushindamise, järelevalve ning riskihindamise ühtlustatud meetodid miinimummeetodid, mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate ja riiklike ohutusasutuste suhtes. Kõnealune õigusraamistik on piisavalt küps, et minna järk-järgult üle ühtsele ohutussertifikaadile, mis kehtib kindlaksmääratud toimimisaladel kogu liidus. Üleminek ühtsele ohutussertifikaadile peaks aitama muuta raudteesüsteemi tulemuslikumaks ja vähendada raudteeveo-ettevõtjate halduskoormust, muutes raudteetranspordi seeläbi transpordiliikide vahelises konkurentsis konkurentsivõimelisemaks. [ME 22]

(14)  Ühtne ohutussertifikaat tuleks välja anda selliste tõendite alusel, mis näitavad, et raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud oma ohutusjuhtimissüsteemi. Kõnealuste tõendite saamiseks võib olla vaja raudteeveo-ettevõtjat mitte üksnes kohapeal kontrollida, vaid ka teha järelevalvet, et hinnata, kas raudteeveo-ettevõtja rakendab pärast ühtse ohutussertifikaadi saamist oma ohutussüsteemi nõuetekohaselt.

(15)  Taristuettevõtjal peaks olema peamine vastutus oma raudteevõrgustiku ohutu projekteerimise, hooldamise ja käitamise eest. Taristuettevõtja peaks saama riiklikult ohutusasutuselt ohutusloa ohutusjuhtimissüsteemi ja muude ohutusnõuete järgimise kohta.

(16)  Rongipersonali koolitamine ja nende kvalifikatsiooni tõstmine on raudteeohutuse jaoks kriitilise tähtsusega tegur. Raudteeveo-ettevõtjad peaksid tagama oma personali nõuetekohase kvalifikatsiooni, sertifitseerimise ja koolituse, kaasa arvatud teise liikmesriigi võrgustikus töötamisel. Riiklikud ohutusasutused peaksid selles osas nõudeid jälgima ja jõustama. Rongipersonali sertifitseerimine on võib olla uute sisenejate jaoks tihti ületamatuks tõkkeks. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomasel taristul tegutseda kavatsevatel raudteeveo-ettevõtjatel on juurdepääs siseriiklike nõuete täitmiseks vajalikele koolitus- ja sertifitseerimisvõimalustele. [ME 23]

(17)  Hoolduse eest vastutavat üksust tuleks sertifitseerida kaubavagunite puhul. Kui hoolduse eest vastutav üksus on taristuettevõtja, peaks kõnealune sertifitseerimine olema hõlmatud ohutusloa menetlusega. Sellisele üksusele välja antud sertifikaat peaks tagama, et käesoleva direktiivi kohased hooldusnõuded on täidetud üksuse vastutuse all oleva mis tahes kaubavaguni puhul. See sertifikaat peaks kehtima kogu liidu territooriumil ja selle peaks välja andma asutus, mis on suuteline kontrollima asjaomase üksuse loodud hooldussüsteemi. Kuna kaubavaguneid kasutatakse tihti rahvusvahelises liikluses ja kuna hoolduse eest vastutav üksus võib soovida kasutada rohkem kui ühes liikmesriigis asuvaid töökodasid, peaks sertifitseerimisasutus olema suuteline tegema kontrolle kogu liidus.

(17 a)  Amet peaks koos raudteesektori ekspertidega välja töötama ühise ohutusmeetodi kriitiliste ohutuskomponentide kindlakstegemiseks, võttes arvesse lennundussektori kogemusi. [ME 24]

(18)  Riiklike ohutusasutuste organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess peaksid olema täiesti sõltumatud mis tahes raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast ja või hankeüksusest. Nad peaksid oma ülesandeid täitma avatud ja mittediskrimineerival viisil ning tegema ametiga koostööd kõrge raudteeohutuse tasemega ühtse raudteepiirkonna loomiseks ning otsustamiskriteeriumide kooskõlastamiseks. Riiklikel ohutusasutustel peab oma ülesannete täitmiseks olema piisavalt eelarvevahendeid ja piisav hulk hästi koolitatud personali. Tõhususe suurendamiseks võivad kaks või enam liikmesriiki otsustada ühendada oma riikliku ohutusasutuse töötajad ja vahendid. [ME 25]

(18 a)  Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks ja raudteeohutuse suurendamiseks on kindlasti vaja kasutusele võtta ühtne ohutussertifikaat. See nõuab ülesannete ja vastutuse selget jagamist ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel. Ametist peaks saama seoses ohutussertifikaatidega liidu universaalteenistus, mis kasutab riiklike ohutusasutuste väärtuslikke erialateadmisi, kohalikke teadmisi ja kogemusi. Määruses ... [Euroopa Raudteeametit käsitlev määrus] osutatud lepinguliste kokkulepete alusel peaks amet delegeerima konkreetsed ülesanded ja vastutuse riiklikele ohutusasutustele, kuid tal peaks olema ainupädevus väljastada, uuendada, muuta või tühistada ohutussertifikaate nii raudteeveo-ettevõtjate kui ka taristuettevõtjate puhul. [ME 26]

(19)  Kui riiklikul ohutusasutusel palutakse teha teises liikmesriigis asuva raudteeveo-ettevõtja üle järelevalvet, peaks amet teavitama asjakohaseid riiklikke ohutusasutusi ja tagama järelevalvetegevuseks vajaliku kooskõlastamise.

(19 a)  Rongijuhtide ja ohutusülesandeid täitva rongipersonali töö-, sõidu- ja puhkeaja järgimine on raudteeohutuse ja ausa konkurentsi jaoks väga oluline. Riiklikud ohutusasutused peaksid vastutama sellekohaste eeskirjade jõustamise ja nende kohaldamise kontrollimise ning piiriülese tegevuse eest. Amet peaks välja töötama pardaseadme rongijuhtide sõidu- ja puhkeaja registreerimiseks. Riiklikel ohutusasutustel peaks olema pädevus sõidu- ja puhkeaegade piiriüleseks kontrollimiseks. [ME 27]

(20)  Tõsised õnnetusjuhtumid raudteel on harvad. Need võivad aga olla katastroofiliste tagajärgedega ja tekitada avalikkuses muret raudteesüsteemi ohutustaseme pärast. Kõiki selliseid õnnetusjuhtumeid tuleks seepärast uurida ohutuse vaatenurgast, et vältida nende kordumist, ning uurimistulemused tuleks avalikustada ja esitada korrapärastes aruannetes. Muid õnnetusjuhtumeid ja intsidente tuleks samuti ohutuse seisukohast uurida, kui need võivad olla tõsiste õnnetusjuhtumite olulisteks eellasteks. Nende eellaste kindlakstegemiseks loovad raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad artiklis 3 määratletud „õigluse kultuuri”. [ME 28]

(20 a)  Raudteeohutussüsteem põhineb reageerimisel õnnetustele ja vahejuhtumitele ning nendest saadud õppetundidel, mis nõuab konfidentsiaalsuseeskirjade ranget kohaldamist, et tagada väärtuslike teabeallikate kättesaadavus tulevikus. Sellega seoses tuleks delikaatseid ohutusandmeid asjakohaselt kaitsta. [ME 29]

(20 b)  Õnnetustega seostuvad mitmesugused avalikud huvid, nagu vajadus uusi õnnetusi vältida ja kohane õigusemõistmine. Need huvid on laiemad kui õnnetusega seotud osapoolte isiklikud huvid ja õnnetus ise. Üldise avaliku huvi tagamiseks on vaja kõikide huvide vahelist õiglast tasakaalu. [ME 30]

(21)  Ohutusjuurdlus peaks toimuma sama intsidendi kohtulikust uurimisest eraldi ning selle teostajatele tuleks tagada juurdepääs tõenditele ja tunnistajatele. Seda peaks teostama alaline asutus, mis on kõikidest raudteesektori osalejatest sõltumatu. See asutus peaks toimima nii, et huvide konflikt ja võimalik seotus uuritavate juhtumite põhjustega oleks välistatud; eelkõige ei tohiks see mõjutada kõnealuse asutuse talituslikku sõltumatust, kui asutus on organisatsioonilistel ja õigusstruktuuriga seotud põhjustel tihedalt seotud siseriikliku ohutusasutuse või raudteid reguleeriva asutusega. Selle juurdlused tuleks teostada nii avatult kui võimalik. Iga juhtumi puhul peaks ohutusjuurdlusasutus moodustama asjakohase juurdluskomisjoni, millel on vajalikud eriteadmised otseste ja kaudsete põhjuste leidmiseks.

(21 a)  Raudteesektor peaks edendama ka mittekaristavat keskkonda, mis hõlbustaks spontaanset intsidentidest teatamist, viies nii edasi „õigluse kultuuri” põhimõtet. [ME 31]

(21 b)  Õnnetuste ja intsidentide ärahoidmiseks on oluline, et asjaomast teavet, sealhulgas eelkõige ohutusuuringute tulemusena saadud ohutusalaseid raporteid ja soovitusi edastataks võimalikult kiiresti. [ME 32]

(21 c)  Raudteesektoris on pärast õnnetust raske tuvastada ohvrite isikut ja kontaktisikuid ja/või pereliikmeid, kuna käitajale ei ole ohvri isik üldjuhul teada. Teatavate ELi raudteeteenuste puhul, kus on kohustuslik eelnev reserveerimine või kus toimub enne rongile minekut reisijate turvakontroll, peaks käitajal siiski olema reisijate nimekiri ja pardatöötajate nimekiri üksnes selleks, et saaks pereliikmete ja/või kontaktisikutega kiiresti ühendust võtta. Seepärast tuleks ametile anda volitus niisuguste süsteemide väljatöötamiseks, mis võimaldaksid sellist teavet reisijate reserveerimissüsteemidesse integreerida. Riikide ametiasutustel on samuti vaja koostada hädaabikavad, milles nähakse ette hädaabiteenused, juurdepääsuplaanid ja päästetööd õnnetuskohal ning mis hõlmab ka ohvritele abi osutamise kava. Amet võib teha koostööd ja aidata neid kavasid koostada, võttes arvesse parimaid tavasid. Ka käitajal peaks olema ohvrite abistamise kava. [ME 33]

(22)  Ohutusjuurdlusasutuse tegevuse tõhustamiseks ja ülesannete täitmise hõlbustamiseks peaks ohutusjuurdlusasutusel ja ametil, kui ta seda taotleb, olema õigeaegne juurdepääs õnnetuskohale, vajaduse korral koostöös õigusasutusega. Kõik kaasatud osapooled, kaasa arvatud amet, peaksid esitama kogu olulise teabe, mis on ohutusjuurdlusasutuse tegevuseks vajalik. Ohutusjuurdlusaruanded koos järelduste ja soovitustega annavad otsustavat teavet raudteeohutuse edasiseks suurendamiseks ja need tuleks liidu tasandil avalikult kättesaadavaks teha. Ohutuse tagamise soovitusi tuleks täita ja võetud meetmetest uurimisorganile aru anda. [ME 34]

(23)  Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva direktiivi sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Sellised karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)  Kuna käesoleva direktiiviga kavandatud meetmete eesmärki, milleks on liikmesriikide tegevuste koordineerimine ohutuse reguleerimiseks ja järelevalveks ning õnnetusjuhtumite uurimiseks ja ühiste ohutuseesmärkide, ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutusnäitajate ning ühtsete ohutussertifikaatide ühiste nõuete kehtestamiseks, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seepärast on seda meetme ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale;

(25)  Selleks et täiendada ja muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte ühiste ohutusmeetodite ja nende läbivaatamise ning ühiste ohutusnäitajate ja ühiste ohutuseesmärkide läbivaatamise kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil konsultatsioone sotsiaalpartnerite ja eelkõige riiklike ohutusasutustega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 35]

(26)  Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamisel ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitus seoses ohutusjuhtimissüsteemile ja selle osadele esitatavate nõuetega, hoolduse eest vastutavate üksuste puhul kaubavagunite sertifitseerimissüsteemi läbivaatamisega ja selle laiendamisega muudele veeremiühikutele, ning seoses õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimise aruannete põhisisuga. Kõnealuseid rakendusvolitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(10).

(27)  Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mis kujutavad endast sisulist muudatust võrreldes varasema direktiiviga. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(28)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadest, mis on esitatud II lisa B osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga nähakse ette sätted miinimumsätted, millest rangemaid sätteid võivad liikmesriigid vastu võtta ainult kooskõlas artikliga 8,, et tagada ohutuse arendamine ja edasine suurendamine Euroopa Liidu raudteedel ning parem juurdepääs raudteeveoteenuste turule järgmiste meetmetega: [ME 36]

a)  regulatiivse struktuuri ühtlustamine liikmesriikides;

b)  raudteesüsteemis osalejate vahel vastutuse jagamine;

c)  ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetodite väljatöötamine, et järk-järgult kõrvaldada vajadus siseriiklike eeskirjade järele et siseriiklikud eeskirjad kõrgel ohutustasemel suuremal määral ühtlustada; [ME 37]

d)  riikliku ohutusasutuse ning õnnetusjuhtumite ja intsidentide ohutusjuurdlusasutuse moodustamise nõudmine igas liikmesriigis;

e)  raudteeohutuse juhtimise, reguleerimise ja järelevalve ühiste põhimõtete kindlaks määramine.

e a)  ühtse ohutussertifikaadi kasutuselevõtt, mis kehtib ja mida tunnustatakse kindlaksmääratud toimimisaladel kõikides liikmesriikides. [ME 38]

e b)  nõue, et amet avaldaks suunised raudteeohutuse ja ohutuse sertifitseerimise kohta, sh näited heade tavade kohta, eelkõige piiriüleses transpordis. [ME 39]

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide selliste raudteesüsteemide suhtes, mida võib lahutada allsüsteemideks struktuuri- ja talitusvaldkondade kaupa. See hõlmab terviksüsteemi ohutusnõudeid, sealhulgas taristu ja liiklustegevuse ohutut juhtimist ning raudteeveo-ettevõtjate, - taristuettevõtjate ning muude raudteesüsteemi osaliste interaktsiooni.

2.  Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalast on rakendamiseks võetavate meetmete hulgast välja jäetud järgmised süsteemid jätta[ME 103]

a)  metrood, trammid, tramm-rongid ja kergraudteesüsteemid; [ME 40]

b)  ülejäänud raudteesüsteemist talituslikult eraldiseisvad võrgustikud, mis on ette nähtud üksnes kohalike, linnasiseste või linnalähiste reisijateveoteenuste osutamiseks ning üksnes nimetatud võrgustikes tegutsevad raudteeveo-ettevõtjad;

3.  Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavate meetmete reguleerimisalast välja jätta:

a)  eraomandis oleva raudteetaristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult sellisel taristul, mis on ette nähtud üksnes omaniku isiklikeks kaubavedudeks;

b)  taristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil.

b a)  kergraudteetaristu, mida aeg-ajalt kasutatakse raskete raudtee veeremiüksuste jaoks kergraudtee käitustingimustel, juhul kui selliste veeremiüksuste kasutamine on vajalik vaid ühenduvuse otstarbel; [ME 41]

b b)  loa kaotanud veerem, mida veetakse loa uuendamise eesmärgil terminali või paiknemiskohta. [ME 42]

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „liidu raudteesüsteem” – liidu raudteesüsteem tavaraudtee- ja kiirraudteesüsteem, nagu on määratletud direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklis 2; [ME 43]

b)  „taristuettevõtja” – taristuettevõtja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (11) artiklis 2 [direktiivis 2001/14/EÜ „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja”] 3. [ME 44]

c)  „raudteeveo-ettevõtja”– raudteeveo-ettevõtja direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 2 2012/34/EL artiklis 3 kindlaksmääratud tähenduses ja mis tahes muu avalik või eraõiguslik ettevõtja, tegeleb kauba- ja/või reisijateveo teostamisega raudteel ja kes on kohustatud tagama veojõu; see hõlmab ka üksnes veojõudu tagavaid ettevõtjaid; [ME 45]

c a)  „toimimisala” – liikmesriigis asuv võrk või võrgustik või liikmesriikide rühm, kus raudteeveo-ettevõtja hakkab toimima;

c b)  „isoleeritud võrgustik” – liikmesriigi raudteevõrgustik või selle osa, mille rööpmevahe erineb Euroopa standardsest nominaalsest rööpmevahest (1435 mm; edaspidi „standardne rööpmevahe”) ja mis on sellest eraldatud geograafiliselt või tehniliselt, ning hästi integreeritud 1 520 mm rööpmevahega raudteevõrgustikku koos kolmandate riikidega, ent isoleeritud liidu standardsest võrgustikust; [ME 46]

d)  „koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK)” – kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või allsüsteemi osa, et tagada vastavus olulistele nõuetele ja raudteesüsteemi koostalitlus, nagu on määratletud direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklis 2;

e)  „ühised ohutuseesmärgid” – minimaalsed ohutustasemed, mis tuleb saavutada raudteesüsteemi eri osades (näiteks tavaraudteesüsteem, kiirraudteesüsteem, pikad raudteetunnelid või üksnes kaubaveoks kasutatavad liinid) ja süsteemis tervikuna, väljendatuna aktsepteeritava riskitaseme näitajates;

f)  „ühised ohutusmeetodid” – meetodid, millega kirjeldatakse ohutustasemete hindamist ja ohutuseesmärkide saavutamist ning muude ohutusnõuete täitmist;

f a)  „ühised ohutusnäitajad” – ühtne kogum raudteeohutusega seotud andmetest, mis on kogutud raudtee ohutustaseme jälgimise hõlbustamiseks ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamiseks; [ME 48]

g)  „riiklik ohutusasutus” – siseriiklik asutus, millele on usaldatud raudteeohutusega seotud ülesanded kooskõlas käesoleva direktiiviga, või mis tahes asutus, kellele mitu liikmesriiki on need ülesanded usaldanud, et tagada ühtne ohutuskord;

h)  „siseriiklikud eeskirjad” – kõik liikmesriigi poolt teada antud siduvad eeskirjad, mis sisaldavad raudtee ohutusnõudeid või ohutuse, käitamise või tehnilisi nõudeid sisaldavad siduvad eeskirjad, mis on kehtestatud liikmesriigi tasandil ja on kohaldatavad raudteeveo-ettevõtjate mida kohaldatakse raudteeveol osalejate suhtes olenemata neid eeskirju väljaandvast asutusest; [ME 49]

i)  „ohutusjuhtimissüsteem” – taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja loodud organisatsioon ja meetmed menetlused oma tegevuse ohutuks juhtimiseks; [ME 50]

j)  „vastutav uurija” – juurdluse organiseerimise, teostamise ja kontrollimise eest vastutav isik;

k)  „õnnetusjuhtum” – soovimatu või ettekavatsematu ootamatu sündmus või selliste sündmuste jada, millel on kahjulikud tagajärjed; õnnetusjuhtumid jagatakse järgmistesse kategooriatesse: kokkupõrked, rööbastelt mahasõidud, raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, liikuva veeremi põhjustatud õnnetused inimestega, kaasa arvatud nendega, kes ei vasta reisijate määratlusele, sealhulgas raudteedepoodes ja rööbasteede hooldustööde ajal toimunud sellised õnnetused, ning tulekahjud ja muud õnnetusjuhtumid; [ME 51]

l)  „raske õnnetusjuhtum” – rongide kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mille tulemuseks on vähemalt ühe inimese surm või ulatuslikud kahjustused viiele või enamale inimesele või tõsised kahjustused veeremile, taristule või keskkonnale ja mis tahes muud sarnased õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutuse reguleerimisele või ohutusjuhtimisele; „ulatuslik kahjustus” – kahju, mille suuruseks ohutusjuurdlusasutus võib viivitamata hinnata kokku vähemalt kaks miljonit eurot;

m)  „intsident” – mis tahes juhtum, mis ei ole õnnetusjuhtum ega raske õnnetusjuhtum, mis on seotud rongide käitamisega ja mõjutab käitamisohutust;

n)  „juurdlus” – õnnetusjuhtumite ja intsidentide ennetamiseks läbiviidav menetlus, mis hõlmab teabe kogumist ja analüüsimist, järelduste tegemist (kaasa arvatud põhjuste kindlakstegemine) ja vajaduse korral ohutussoovituste väljatöötamist;

n a)  „mõistlikult teostatav” – iseloomustus mis tahes tegevuse kohta, mis kulude ja tulude analüüsi kohaselt ei nõua ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja/või ebaproportsionaalselt pikka rakendusaega võrreldes ohutuseesmärgiga, mida tahetakse saavutada; [ME 52]

n b)  „teised osapooled” – kõik need osapooled, kes teostavad raudteesüsteemi liideste juures väliseid tegevusi, millel on otsene mõju süsteemi toimimisele ja mida taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad peavad kontrollima; [ME 53]

o)  „põhjused” – tegevus, tegevusetus, sündmused või tingimused või nende kombinatsioon, mis põhjustasid õnnetuse või intsidendi;

p)  „kergraudtee” – linna- ja/või linnalähiliinide raudteetranspordisüsteemid, mille läbilaskevõime ja kiirus on suurema kandevõimega raudtee- ja metroosüsteemide omast väiksem, kuid trammisüsteemide omast suurem. Kergraudteesüsteemid võivad kasutada oma sõidueesõigust või jagada seda muu teeliiklusega ning reisijate või kauba pikamaavedude puhul veeremiüksust tavaliselt ei vahetata;

p a)  „piiriülene raudteesüsteem” – raudteesüsteem, mis osutab transporditeenuseid lähimate kummalgi pool piiri asuvate linnatranspordisõlmede vahel; [ME 54]

q)  „teavitatud asutused” – asutused, mis vastutavad koostalitluse komponentide vastavuse või sobivuse hindamise või allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluste hindamise eest;

r)  „koostalitluse komponendid” – mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi ning millest raudteesüsteemi koostalitlus otseselt või kaudselt sõltub, nagu on määratletud direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklis 2;

s)  „omanik valdaja” – isik või üksus, kes veeremiüksuse omanikuna või veeremiüksuse kasutusõigust omades kasutab veeremiüksust transpordivahendina ning on registreeritud valdajana raudteeveeremi riiklikus registris, millele on osutatud direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklis artiklites 43 ja 43 a osutatud veeremiregistrite; [ME 55]

t)  „hoolduse eest vastutav üksus” – veeremiüksuse hoolduse eest vastutav üksus, kes on sellisena registreeritud raudteeveeremi riiklikus registris;

u)  „veeremiüksus” – raudteeliinidel oma ratastel sõitmiseks sobiv veeremiüksus kas veojõuga või ilma fikseeritud või muudetava koosseisuna. Veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest ja talituslikust allsüsteemist; [ME 56]

v)  „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab koostalituse komponendi või allsüsteemi või laseb selle projekteerida või toota ning turustab seda enda nime või kaubamärgi all; [ME 57 - ei puuduta eestikeelset versiooni]

w)  „saatja” – ettevõtja, kes saadab kaupa kas enda nimel või kolmanda isiku nimel;

x)  „laadija” – ettevõtja, kes laadib pakitud veosed, sh ohtlikud veosed, väikekonteinerid või teisaldatavad paagid vagunisse või konteinerisse või kes laadib konteineri, mahtkonteineri, mitmeelemendilise gaasikonteineri, paakkonteineri või teisaldatava konteineri vagunisse;

x a)  „mahalaadija” – ettevõte, mis eemaldab konteineri vagunilt või laadib pakitud kaubad vagunist või konteinerist maha või laadib mahuti, vaguni või konteineri tühjaks; [ME 58]

y)  „täitja” – ettevõtja, kes täidab paagi (tsisternvagun, kergpaagiga vagun, teisaldatav paak või paakkonteiner), vaguni, suurkonteineri või väikekonteineri puistveoks või anumakogumiga vaguni või mitmeelemendilise gaasikonteineri veosega, st ohtliku veosega.

y a)  „õigluse kultuur” – menetlus, mis luuakse selleks, et julgustada töötajaid aktiivselt teatama ohutusega seotud õnnetusjuhtumitest, intsidentidest ja ohtlikest olukordadest, kusjuures töötajad vastutavad endiselt tahtlike rikkumiste ja raske hooletuse eest. Neid isikuid ei tohiks karistada või diskrimineerida tahtmatute eksimuste või sellise teabe avalikustamise eest. Õigluse kultuur võimaldab raudteesektoril õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest järeldusi teha ning seega parandada töötajate ja reisijate ohutust raudteel; [ME 59]

y b)  „vastuvõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on märgitud kauba saatelehel ning kes kauba ja saatelehe vastu võtab; [ME 60]

y c)  „vedaja” – ettevõte, kellega saatja või reisija on sõlminud veolepingu, või järgmine vedaja, kellel on selle lepingu alusel vastutus; [ME 61]

II PEATÜKK

OHUTUSE ARENDAMINE JA JUHTIMINE

Artikkel 4

Raudteesektori osaliste roll raudteeohutuse arendamisel ja suurendamisel

1.  Liikmesriigid ja amet tagavad igaüks oma vastutusvaldkonnas, et ohutus raudteel üldiselt säiliks ja võimaluse korral – juhul kui see on mõistlikult teostatav – pidevalt suureneks, võttes arvesse liidu arvesse inimtegurite mõju, liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide arengut ning tehnika ja teaduse arengut ning tegeldes eelisjärjekorras tõsiste õnnetusjuhtumite ärahoidmisega.

Liikmesriigid ja amet tagavad, et raudteeohutuse arendamise ja täiustamise meetmetes võetakse arvesse süsteemipõhise lähenemisviisi järgimise vajadust.

2.  Liikmesriigid ja amet tagavad, et vastutus raudteesüsteemi turvalise toimimise ja sellega seotud riskide kontrollimise eest lasub taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel, kohustades neid:

a)  rakendama vajalikke riskikontrollimeetmeid, vajadusekorral üksteisega koostöös;

b)  rakendama liidu ja siseriiklikke eeskirju;

c)  kehtestama ohutusjuhtimissüsteeme kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Ilma et see piiraks tsiviilvastutuse kohaldamist kooskõlas liikmesriikide õigusnõuetega, vastutab iga taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja tema osa eest süsteemis ja selle ohutu toimimise, sealhulgas materjalitarnete ja teenuste hanke eest, kasutajate, klientide, asjaomaste töötajate ja kolmandate isikute ees. Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemis võetakse samuti arvesse kolmandate isikute tegevusega seotud riske.

3.  Iga tootja, hoolduse tarnija, valdaja, teenuseosutaja ja hankeüksus tagab, et tema tarnitud veerem, rajatised, sisseseade, tarvikud, seadmed ja teenused vastaksid kirjeldatud nõuetele ja kasutustingimustele, nii et raudteeveo-ettevõtja ja/või taristuettevõtja saab neid ohutult kasutusele võtta.]

4.  Kõik käitamisohutusega seotud osalised rakendavad, igaüks oma vastutusala piires, vajalikud riskikontrollimeetmed, vajaduse korral koostöös teiste osalistega, ning vastutavad oma ülesannete täitmise eest. Lisaks raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele kuuluvad kõnealuste osaliste hulka järgmised:

(a)  valdajad ja nende üksused või veeremiüksuste hoolduse eest vastutavad üksused;

(b)  saatjad, laadijad, mahalaadijad ja täitjad, kes on seotud laadimistoimingute ohutusega;

(c)  tootjad, kes vastutavad ohutute veeremiüksuste, veeremiüksuste osade, komponentide või alakoostude, raudteetaristu, energia- ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimissüsteemide projekteerimise ja tootmise eest ning veeremiüksusega seotud esmaste hooldusdokumentide väljaandmise eest.

5.  Iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus tagab, et tema töövõtjad rakendavad riskikontrollimeetmeid. Selleks kohaldab iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus ühiseid jälgimismeetodeid, mis on ette nähtud komisjoni määrusega (EL) nr 1078/2012(12). Nende töövõtjad rakendavad seda menetlust lepinguliste kokkulepetega. Raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused avalikustavad ameti või riikliku ohutusasutuse taotlusel oma lepingulised kokkulepped.

6.  Raudteesüsteemi osaline, kes teeb kindlaks süsteemsed ohutusriskid, mis on seotud tehniliste seadmete, sealhulgas nende struktuursete allsüsteemide defektide ja projekteerimisvigade või talitushäiretega, teatab kogu liidus ühtlustatud korda järgides sellistest riskidest teistele kaasatud isikutele ja ametile, et nad saaksid võtta vajalikke parandusmeetmeid tagamaks raudteesüsteemi ohutustaseme pideva järgimise.

6 a.  Liikmesriigid, amet ja kõik raudteesüsteemi osalised loovad nn õigluse kultuuri, millega tagatakse järjekindel õnnetustest, intsidentidest ja võimalikest ohutusriskidest teatamine. Teatamise soodustamiseks loovad liikmesriigid mehhanismi, mis võimaldab teatada konfidentsiaalselt.

7.  Kui raudteeveo-ettevõtjad vahetavad veeremiüksusi, vahetavad kõik osalised käitamisohutusega seotud kogu teavet, kasutades direktiivi ... [raudtee koostalitlusvõime direktiiv] artiklites 43 ja 43 a osutatud veeremiregistreid. Selline teave hõlmab teavet veeremiüksuse seisundi ja varasema hoolduse kohta, hooldusraamatute osasid, laadimistoimingute jälgitavust, ohutuse seisukohast olulisi komponente ja saatelehti. Kõnealune teave on piisavalt üksikasjalik, et hinnata raudteeveo-ettevõtja veeremiüksuse käitamisega seotud riske. [ME 62]

Artikkel 5

Ühised ohutusnäitajad

1.  Ühiste ohutuseesmärkide saavutamise hindamise hõlbustamiseks ning selleks et toetada raudteeohutuse üldise arengu jälgimist, koguvad liikmesriigid teavet ühiste ohutusnäitajate kohta riiklike ohutusasutuste aastaaruannete kaudu, nagu on osutatud artiklis 18.

Ühised ohutusnäitajad määratakse kindlaks vastavalt I lisas sätestatule.

1 a.  Liikmesriigid toetavad ametit tema töös liidu tasandil raudteeohutuse arengu jälgimisel. [ME 63]

2.  Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte I lisa läbivaatamise kohta, et eelkõige ajakohastada tehnika arengut arvesse võttes ühiseid ohutusnäitajaid ning kohandada õnnetusjuhtumite maksumuse arvestamise ühiseid meetodeid.

Artikkel 6

Ühised ohutusmeetodid

1.  Ühised ohutusmeetodid kirjeldavad, kuidas hinnatakse ohutustasemeid ning ohutuseesmärkide ja muudele ohutusnõuetele vastavuse saavutamist, milleks töötatakse välja ja määratletakse:

a)  riskihindamismeetodid;

b)  kooskõlas artiklitega 10 ja 11 välja antud ohutussertifikaatide ja ohutuslubade vastavushindamise meetodid

c)  riiklike ohutusasutuste kohaldatavad järelevalvemeetodid ning raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate ja hoolduse eest vastutavate ettevõtjate kohaldatavad jälgimismeetodid;

c a)  meetodid ohutuse arengu jälgimiseks riikide ja liidu tasandil; [ME 64]

d)  mis tahes muud meetodid, mis hõlmavad ohutusjuhtimissüsteemi meetmeid ja mida on liidu tasandil vaja ühtlustada.

2.  Komisjon annab ametile volitused koostada punki 1 alapunktis d osutatud uued ühised ohutusmeetodid, vaadata läbi kõik ühised ohutusmeetodid ja ajakohastada neid, et võtta arvesse tehnika arengut ja ühiskondlikke vajadusi, ning anda komisjonile võimalikult kiiresti asjakohaseid soovitusi. [ME 65]

Soovituste koostamisel võtab amet arvesse kasutajate, riiklike ohutusasutuste, sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade arvamust. Soovitused hõlmavad aruannet kõnealuse konsulteerimise tulemuste kohta ja aruannet, milles käsitletakse uute, vastuvõetavate ühiste ohutusmeetodite mõju. [ME 66]

3.  Ühised ohutusmeetodid vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike tagant, võttes arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi, raudteeohutuse üldist arengut ja seda et ohutustase üldiselt säiliks ja, niivõrd kui see on mõistlikult teostatav, võimaluse korral pidevalt suureneks. [ME 67]

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette ühised ohutusmeetodid ja läbivaadatud ühised ohutusmeetodid.

5.  Liikmesriigid teevad viivitamata kõik vajalikud muudatused siseriiklikes eeskirjades ühiste ohutusmeetodite vastuvõtmist ja läbivaatamist silmas pidades. [ME 68]

Artikkel 7

Ühised ohutuseesmärgid

1.  Ühiste ohutuseesmärkidega määratakse kindlaks minimaalsed ohutustasemed, mis tuleb saavutada raudteesüsteemi eri osades ja süsteemis tervikuna igas liikmesriigis, väljendatuna järgmistes vastuvõetava riski näitajates:

a)  individuaalsed riskid seoses reisijate, personali (sealhulgas töövõtjate), raudteeületuskohtade kasutajate ja teistega ning, ilma et see piiraks kehtivate siseriiklike ja rahvusvaheliste vastutusega seotud eeskirjade kohaldamist, individuaalsed riskid, mis on seotud isikute lubamatu viibimisega raudteerajatiste territooriumil;

b)  ühiskondlikud riskid.

2.  Komisjon annab ametile volituse koostada võimalikult kiiresti läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid ja anda komisjonile asjakohaseid soovitusi. [ME 69]

3.  Ühised ohutuseesmärgid vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse raudteeohutuse üldist arengut. Läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid kajastavad eelisvaldkondi, kus ohutust tuleb veelgi suurendada.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, millega nähakse ette läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid.

5.  Liikmesriigid teevad kõik vajalikud muudatused siseriiklikes eeskirjades, et saavutada vähemalt ühised ohutuseesmärgid ja läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid vastavalt nende rakendamise ajakavadele. Nad teavitavad nendest eeskirjadest komisjoni kooskõlas artikliga 8.

Artikkel 8

Siseriiklikud eeskirjad

1.  Liikmesriigid võivad sätestada pärast käesoleva direktiivi jõustumist uusi siseriiklikke eeskirju koostada üksnes järgmistel juhtudel:]

a)  eeskirjad, milles käsitletakse olemasolevaid ohutusmeetodeid, ei ole ühiste ohutusmeetoditega hõlmatud;

b)  kiireloomulise ennetava meetmena, eelkõige õnnetusjuhtumi järel.

Liikmesriigid tagavad, et siseriiklike eeskirjadega siseriiklikud eeskirjad on mittediskrimineerivad ja nendega võetakse arvesse vajadust süsteemipõhise lähenemisviisi järele.

Liikmesriigid võivad otsustada saavutada ühistes ohutuseesmärkides määratletust kõrgema ohutustaseme, tingimusel et kõrgem ohutustase on olemasolevate ühiste ohutuseesmärkidega täielikult kooskõlas.

2.  Kui liikmesriik kavatseb võtta kasutusele uue siseriikliku eeskirja, teavitab ta kõnealuse eeskirja kavandist viivitamata ametit ja komisjoni, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) nr …/… [raudteeameti määrus] artikliga 23 ja lisab aruande hinnanguga uue vastuvõetava eeskirja mõju kohta. Teavitamine peab toimuma vähemalt kolm kuud enne eeskirja kavandatud vastuvõtmist, välja arvatud lõike 1 esimese lõigu punktis b nimetatud juhtudel..

Pärast siseriikliku eeskirja projekti saamist algatab amet kõiki riiklikke ohutusasutusi kaasava koordineerimismenetluse, et tagada suurim võimalik ühtlustamise tase kogu liidus.

Uus siseriiklik eeskiri ei saa jõusse jääda ega jõustuda, kui komisjon on ameti soovitusel sellele vastu ja esitab oma vastuväidete kohta põhjenduse.

3.  Kui amet saab teada mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on liigne või vastuolus ühiste ohutusmeetoditega või liidu mis tahes muu õigusaktiga, mis on vastu võetud pärast siseriikliku eeskirja kohaldamist, kohaldatakse määruse (EL) nr …/… [raudteeameti määrus] artikliga 22 ette nähtud menetlust.

Küsimustes, mis puudutavad tähtsaid ohutusalaseid ülesandeid täitvate raudteetöötajate koolitust, töötervishoidu ja tööohutust, tohib amet seda lõiget kohaldada vaid siis, kui asjaomane siseriiklik eeskiri on diskrimineeriv või kui ühiste ohutusmeetodite või muude liidu õigusnormidega tagatakse kõrgem ohutuse tase.

4.  Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud eeskirjad, kaasa arvatud veeremiüksuse ja võrgustiku vahelisi liideseid hõlmavad eeskirjad, tehakse kättesaadavaks tasuta ja selges, kõigile kaasatud osapooltele arusaadavas vähemalt kahes liidu ametlikus keeles.

5.  Käesoleva artikli kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/34/EÜ(13) ette nähtud teatamismenetlust.

5 a.  Amet koostab ja avaldab suunised uute siseriiklike eeskirjade vastuvõtmise ja olemasolevate siseriiklike eeskirjade muutmise kohta. [ME 70]

Artikkel 9

Ohutusjuhtimissüsteemid

1.  Taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad kehtestavad oma ohutusjuhtimissüsteemid tagamaks, et raudteesüsteem suudab saavutada vähemalt ühised ohutuseesmärgid ja et see on vastavuses koostalitluse tehnilistes kirjeldustes sätestatud ohutusnõuetega ning et kohaldatakse ühiste ohutusmeetodite asjakohaseid elemente ning artikli 8 kohaselt teatatud eeskirju.

2.  Ohutusjuhtimissüsteem vastab nõuetele, mis on kohandatud asjaomase tegevuse iseloomu, ulatuse ja muude tingimustega. Sellega tagatakse taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja tegevusega seotud kõikide riskide, sealhulgas personali nõuetekohase kvalifikatsiooni ja koolituse ning hoolduse ja materjali tarnimise ning töövõtjate kasutamisega seotud riskide kontroll. Ilma et see piiraks olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste vastutuseeskirjade kohaldamist, arvestatakse ohutusjuhtimissüsteemis, kui see on võimalik ja mõistlik, ka teiste osapoolte tegevusest tulenevaid riske. Sellest tulenevalt on taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel menetlused võimalike ohtude kindlakstegemiseks, mida põhjustab väline tegevus raudteesüsteemi liideste juures ja millel on käitamisele otsene mõju. [ME 71]

Komisjon kehtestab delegeeritud õigusaktide abil ohutusjuhtimissüsteemi elemendid, sealhulgas sisemiselt heakskiidetava ja teatavaks tehtava ohutuspoliitika, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed ohutuseesmärgid ja menetlused nende eesmärkide saavutamiseks, tehniliste ja käitusstandardite täitmise menetlused, riskihindamismenetlused ja rakenduslikud riskikontrollimeetmed, töötajate koolitamise ja teavitamise meetmed, ohutusega seotud teabe teatavakstegemist ja dokumenteerimist tagavad meetmed, intsidentidest ja õnnetusjuhtumitest ja muudest ohutusega seotud vahejuhtumitest teatamise ja nende analüüsimise kord ning ennetavate meetmete väljatöötamise kord, riigiasutustega kokkulepitavate hädaolukorra plaanidega seotud nõuded ja ohutusjuhtimissüsteemi siseauditi korraldamise reeglid. Need delegeeritud õigusaktid rakendusaktide abil. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 artiklis 26 osutatud kontrollimenetlusega menetlusega. [ME 72]

2 a.  Raudteetöötajate puhul hõlmab ohutusjuhtimissüsteem meetmeid töötajate koolitusprogrammide ja süsteemide kohta, millega tagatakse töötajate püsiv kompetentsus ja sellele vastav ülesannete täitmine. [ME 73]

2 b.  Ohutusjuhtimissüsteem hõlmab nõudeid artiklis 3 määratletud „õigluse kultuuri” kohta. [ME 74]

3.  Mis tahes taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis arvestatakse erinevate raudteeveo-ettevõtjate tegevuse mõju võrgustikus ja sätestatakse võimalus kõigile raudteeveo-ettevõtjatele tegutseda kooskõlas koostalitluse tehniliste kirjelduste ja siseriiklike eeskirjadega ning nende ohutussertifikaadis sätestatud tingimustega. Ohutusjuhtimissüsteemi arendatakse eesmärgiga koordineerida taristuettevõtja ja kõigi selles taristus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate tegutsemist hädaolukorras – koos hädaabiteenistustega, et tagada päästeteenistuse sekkumine, ja teiste osapooltega, kes võiksid hädaolukorras kaasatud olla. Piiriülese taristu ja teatavate piiriüleste tunnelite jaoks töötatakse välja spetsiifilised ohutusjuhtimissüsteemid ja neid täiustatakse, et tagada mõlemal pool piiri asuvate pädevate hädaabiteenistuste koordineeritus ja valmisolek. [ME 75]

3 a.  Taristuettevõtjad loovad ka süsteemi tegevuse koordineerimiseks nende naaberriikide ettevõtjatega, kellega võrk on ühendatud. See süsteem hõlmab mehhanisme teabe edastamiseks võrgus toimunud intsidentide või õnnetuste korral või hilinemiste korral, mis võivad häirida piiriülest liiklust, samuti koostöömenetlusi liikluse taastamiseks taristute vahel, tagades igal ajal võrgu ohutuse. Kummagi riigi taristuettevõtjad teevad käitajatele, sidusrühmadele ja vastavatele riigi ametiasutustele teatavaks kogu asjaomase teabe, mis võib mõjutada nende riikide vahel toimuvat liiklust. [ME 76]

4.  Igal aastal esitavad kõik taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad riiklikule ohutusasutusele hiljemalt 30. juuniks iga-aastase ohutusaruande eelnenud kalendriaasta kohta. Ohutusaruanne sisaldab järgmist:

a)  teave organisatsiooni ohutuseesmärkide saavutamise ja ohutuskavade tulemuste kohta;

b)  siseriiklike ohutusnäitajate ja I lisas sätestatud ühiste ohutusnäitajate areng, kuivõrd see on aruandva organisatsiooni jaoks asjakohane;

c)  ohutusalase siseauditi tulemused;

d)  tähelepanekud raudteetoimingute ja infrastruktuuri juhtimise puudujääkide ja talitlushäirete kohta, mis võiksid olla vajalikud riiklikule ohutusasutusele.

III PEATÜKK

OHUTUSE SERTIFITSEERIMINE JA LUBADE VÄLJAANDMINE

Artikkel 10

Ühtne ohutussertifikaat

1.  Juurdepääs taristule antakse üksnes neile raudteeveo-ettevõtjatele, kellel on ühtne ohutussertifikaat.

2.  Ühtse ohutussertifikaadi annab amet, välja arvatud lõikes 2 a osutatud juhtudel, selliste tõendite alusel, mis näitavad, et raudteeveo-ettevõtja on loonud oma ohutusjuhtimissüsteemi kooskõlas artikliga 9 ning täidab KTKdes ja muudes asjakohastes õigusaktides ja raudteeveo-ettevõtja osutatavat teenust käsitlevates konkreetsetes käitamiseeskirjades sätestatud tingimusi, et kontrollida riske ja osutada võrgustikus ohutuid veoteenuseid.

2 a.  Üksnes eraldiseisvas võrgustikus tegutsevale raudteeveo-ettevõtjale võib ohutussertifikaadi väljastada ka selle liikmesriigi riiklik ohutusasutus, kellele see võrgustik kuulub. Sellistel juhtudel võib taotleja valida, kas ta esitab taotluse ametile või asjaomase liikmesriigi riiklikule ohutusasutusele.

Artiklis 30 osutatud üleminekuperioodil kehtestavad nende riikide riiklikud ohutusasutused, kellele eraldiseisvad võrgustikud kuuluvad, ühise ohutuse sertifitseerimise korra ja tagavad endi väljastatud ohutussertifikaatide vastastikuse tunnustamise. Kui riiklike ohutusasutuste on omavahel vastuolus või kui vastastikku vastuvõetav otsus puudub, teeb vastavalt määruse … [raudteeameti määrus] artiklile 12 otsuse amet.

Kui need riiklikud ohutusasutused ei ole artiklis 30 osutatud üleminekuperioodi lõpuks ohutussertifikaatide andmise ja vastastikuse tunnustamise korda kehtestanud, annab selles artiklis nimetatud ohutussertifikaate üksnes amet.

Kui ohutussertifikaatide andmise ja vastastikuse tunnustamise kord on artiklis 30 osutatud üleminekuperioodi lõpuks kehtestatud, tohivad nende liikmesriikide riiklikud ohutusasutused, kellele eraldiseisvad võrgustikud kuuluvad, sertifikaatide väljastamist jätkata ning taotleja võib pärast artiklis 30 osutatud üleminekuperioodi lõppu valida, kas taotleda ohutussertifikaati asjaomaselt riiklikult ohutusasutuselt või ametilt.

Kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eraldiseisva võrgustiku ohutussertifikaatide andmise ja vastastikuse tunnustamise korra kehtestamisel tehtud edusammude kohta ning esitab vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

3.  Ühtses ohutussertifikaadis märgitakse hõlmatud raudteetoimingute liik, ulatus ja käitamispiirkond. See kehtib ja seda tunnustatakse kogu liidus samaväärsete toimingute puhul või liidu teatavates osades vastavalt ameti poolt kehtestatud tingimustele.

4.  Kolm kuud Enne mis tahes uue teenuse käivitamist, teavitab mille kohta ei ole ühtset ohutussertifikaati, saadab raudteeveo-ettevõtja asjakohast riiklikku ohutusasutust dokumentidest, millega kinnitatakse, ametile või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikule ohutusasutusele, täiendavad dokumendid, mis on vajalikud, et kinnitada järgmist:

a)  raudteeveo-ettevõtja järgib käituseeskirju, sh siseriiklikke eeskirju, mis on talle kättesaadavaks tehtud kooskõlas artikli 8 lõikega 4, ning hindab käitamisohutust, võttes arvesse komisjoni määruse (EÜ) nr 352/2009(14) nõudeid, ning tagab, et ta juhib kõike riske ohutusjuhtimissüsteemi abil ning et ta võtab kõik vajalikud meetmed ohutu käitamise tagamiseks;

b)  raudteeveo-ettevõtja on võtnud meetmeid, mis on vajalikud, et teha koostööd ja kooskõlastada tegevust sellist võrgustikku/ selliseid võrgustikke käitava(te) taristuettevõtja(te)ga, kus ta kavatseb tegutseda;

c)  raudteeveo-ettevõtja on võtnud vajalikke meetmeid, et tagada käitamisohutus;

d)  raudteeveo-ettevõtjal on nõukogu direktiivi 95/18/EÜ(15) kohaselt välja antud litsents;

e)  kavandatava tegevuse liik, ulatus ja käitamispiirkond vastab tema ühtsel ohutussertifikaadil esitatule.

Kui ametil või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikul ohutusasutusel on kahtlusi seoses ühe või mitme tingimuse täitmisega, taotleb ta raudteeveo-ettevõtjalt lisateavet kooskõlas artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaegadega. Kõnealuse teabevahetuse tulemusel ei või siiski tegevuse käivitamine peatuda või edasi lükkuda. Kui amet või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus leiab tõendeid ühe või mitme tingimuse täitmata jätmise kohta, annab ta küsimuse ametile arutada, kes võtab asjakohased meetmed, mis muu hulgas hõlmavad sertifikaadi muutmist, peatamist või tühistamist.

5.  Ühtset ohutussertifikaati uuendatakse raudteeveo-ettevõtja taotlusel ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat. Seda uuendatakse tervikuna või osaliselt iga kord, enne kui tegevuse liik, ulatus või ulatus käitamispiirkond oluliselt muutub.

Ühtse ohutussertifikaadi omanik teavitab viivitamata ametit viivitamata ametit või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikku ohutusasutust mis tahes olulistest muutustest ühtse ohutussertifikaadi tingimustes. Lisaks sellele teavitab ta ametit või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikku ohutusasutust uute ohutuse seisukohast oluliste töötajakategooriate või uute veeremitüüpide kasutuselevõtust. Sellistel juhtudel kohaldatakse samuti artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaegu.

Amet võib nõuda ühtse ohutussertifikaadi läbivaatamist pärast olulisi muutusi ohutuse õigusraamistikus.

6.  Kui riiklik ohutusasutus leiab, et ühtse ohutussertifikaadi omanik ei täida enam sertifitseerimistingimusi, palub ta ametil see tühistada. Amet või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus võib ühtse ohutussertifikaadi tühistada, põhjendades oma otsust. Amet või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus teavitab viivitamata kõiki selle võrgustiku riiklikke ohutusasutusi, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb.

7.  Amet teavitab riiklikke või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus teavitab riiklikke ohutusasutusi ühe kuu jooksul ühtse ohutussertifikaadi väljastamisest, uuendamisest, muutmisest või tühistamisest. Asutus teatab raudteeveo-ettevõtja nime ja aadressi, sertifikaadi väljastamiskuupäeva, ulatuse ja kehtivuse ning tühistamise korral otsuse põhjused.

8.  Amet jälgib pidevalt ühtsete ohutussertifikaatide väljastamise meetmete tõhusust ja riiklike ohutusasutuste tehtavat järelevalvet ning vajaduse korral annab komisjonile soovitust olukorra parandamiseks. Need võivad hõlmata artikli 6 lõike 1 punkti d kohast ühiseid ohutusmeetodeid käsitlevat soovitust, mis hõlmab liidu tasandil ühtlustamist vajavaid ohutusjuhtimissüsteemi meetmeid.

8 a.  Iga füüsiline või juriidiline isik võib edasi kaevata otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt määruse ... [raudteeameti määrus] artiklitele 12, 16, 17 ja 18, või kui amet ei vasta kindlaksmääratud aja jooksul. Lisaks sellele peavad määruse ... [raudteeameti määrus] artikli 34 lõikes 2 osutatud isikuid esindavad asutused olema nõuetekohaselt volitatud vastavalt nende põhikirjale. [ME 77]

Artikkel 11

Ühtsete ohutussertifikaatide taotlused

1.  Ühtsete ohutussertifikaatide taotlused esitatakse ametile. Amet teeb otsuse taotluse kohta viivitamata ja mitte hiljem kui neli kolm kuud pärast ametile kogu nõutud teabe ja võimaliku lisateabe esitamist taotluse saamist. Kui taotlejalt nõutakse lisateabe esitamist, tuleb selline teave esitada viivitamata taotlejal palutakse esitada lisateavet, esitatakse see ameti poolt kehtestatud mõistliku tähtaja jooksul, mis ei ületa üht kuud, välja arvatud juhul, kui amet erijuhtudel nõustub andma luba ajaliselt piiritletud pikenduseks. Eitavale otsusele lisatakse nõuetekohane põhjendus..

Kui on tegemist laiendamise taotlusega, et tegutseda veel ühes liikmesriigis, teeb amet otsuse samuti kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest.

2.  Amet annab üksikasjalikke juhendeid ühtse ohutussertifikaadi saamise kohta. Ta loetleb kõik artikli 10 lõike 2 eesmärgil sätestatud nõuded ja avaldab kõik asjakohased dokumendid.

3.  Taotluse juhenddokument, milles kirjeldatakse ja selgitatakse ühtsete ohutussertifikaatide nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta ja kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad ametiga koostööd sellise teabe levitamisel. [ME 78]

Artikkel 12

Taristuettevõtjate ohutusload

1.  Raudteetaristu haldamiseks ja käitamiseks hangib taristuettevõtja ohutusloa oma asukoha liikmesriigi riiklikult ohutusasutuselt. Ühe taristuettevõtjaga piiriüleste taristute puhul täidab käesolevas artiklis sätestatud kohustusi amet.

2.  Ohutusluba hõlmab luba, mis kinnitab, et aktsepteeritakse taristuettevõtja artikli 9 kohast ohutusjuhtimissüsteemi, mis hõlmab raudteetaristu ohutut projekteerimist, hooldust ja käitamist, sealhulgas vajaduse korral liikluskorraldus- ja signaalimissüsteemi hooldust ja käitamist käsitlevate nõuete täitmist tagavat menetlust ja sätteid, samuti raske õnnetuse korral tegutsemise korda, et tagada päästetööd ja taristu ohutuse taastamine.

Ohutusluba uuendatakse taristuettevõtja taotlusel viieaastaste ajavahemike järel. Seda uuendatakse tervikuna või osaliselt iga kord, kui taristut, signaalimist või elektrivarustust või käitus- ja hoolduspõhimõtteid oluliselt muudetakse. Ohutusloa omanik teavitab riiklikku ohutusasutust viivitamata ja ametit koheselt kõikidest sellistest muutustest.

Riiklik ohutusasutus või, lõikes 1 osutatud piirüleste taristute puhul, amet võib nõuda ohutusloa läbivaatamist pärast olulisi muutusi ohutuse õigusraamistikus.

Kui riiklik ohutusasutus või, lõikes 1 osutatud piirüleste taristute puhul, amet leiab, et loa saanud taristuettevõtja ei vasta enam väljastatud ohutusloa tingimustele, tühistab ta loa ja põhjendab oma otsust.

3.  Riiklik ohutusasutus teeb otsuse ohutussertifikaadi või ohutusloa taotluse kohta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui neli kuud pärast kogu nõutud teabe ja võimaliku lisateabe esitamist taotluse saamist Kui taotlejal palutakse esitada lisateavet, esitatakse see riikliku ohutusasutuse või ameti poolt kehtestatud mõistliku tähtaja jooksul, mis ei ületa üht kuud, välja arvatud juhul, kui riiklik ohutusasutus või amet erijuhtudel nõustub andma luba ajaliselt piiritletud pikenduseks. Eitavaid otsuseid põhjendatakse nõuetekohaselt..

Kättesaadavaks tehakse taotluse juhenddokument, milles kirjeldatakse ja selgitatakse ohutuslubade nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid. [ME 79]

4.  Riiklik ohutusasutus teavitab ametit ühe kuu jooksul ohutuslubadest, mis on väljastatud, mida on uuendatud, muudetud või tühistatud. Asutus teatab taristuettevõtja nime ja aadressi, ohutusloa väljastamiskuupäeva, ulatuse ja kehtivuse ning tühistamise korral põhjendab otsust.

Artikkel 13

Juurdepääs koolitusele

1.  Liikmesriigid tagavad, et raudteeveo-ettevõtjatel on õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs rongijuhtide ja rongi saatepersonali koolitusele, kui selline koolitus on vajalik teenuste osutamiseks nende võrgustikus või selleks et täita ohutussertifikaadining Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ(16) kohaste litsentside ja sertifikaatide saamiseks vajalikke nõudeid.

Pakutavad teenused hõlmavad koolitust kasutusel olevatel marsruutidel vajalike marsruuditeadmiste, puuetega inimeste abistamise, käituseeskirjade ja -menetluste, signaalimise- ja kontrollisüsteemi ning hädaabinõude osas. [ME 80]

Liikmesriigid tagavad ühtlasi, et taristuettevõtjatel ja nende töötajatel, kes täidavad elutähtsaid ohutusülesandeid, on õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs koolitusele.

Kui koolitusteenused ei sisalda eksameid ja sertifikaatide andmist, tagavad liikmesriigid, et raudteeveo-ettevõtjatel on juurdepääs sellisele sertifitseerimisele.

Riiklik ohutusasutus tagab, et koolitusteenuste pakkumine või sertifikaatide andmine, kui see on asjakohane, vastab nõuetele, mis on sätestatud direktiivis 2007/59/EÜ, koostalitluse tehnilistes kirjeldustes või artiklis 8 osutatud siseriiklikes eeskirjades.

2.  Kui koolitusvõimalused on kättesaadaval üksnes ühe raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja teenuste kaudu, tagavad liikmesriigid, et need tehakse kättesaadavaks teistele raudteeveo-ettevõtjatele mõistliku ja mittediskrimineeriva hinnaga, mis on kulupõhine ja võib sisaldada kasumimarginaali.

3.  Uute rongijuhtide, rongide personali ja tähtsaid ülesandeid täitva personali värbamisel peab raudteeveo-ettevõtjatel olema võimalus arvesse võtta mis tahes koolitust, kvalifikatsiooni ja kogemust, mis on saadud eelnevalt teistelt raudteeveo-ettevõtjatelt. Sel eesmärgil on sellistel töötajatel õigus omada juurdepääsu kõikidele dokumentidele, mis tõendavad nende koolitust, kvalifikatsiooni ja kogemust, ja saada neist koopiaid ja neid edastada.

4.  Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad vastutavad selliste töötajate, sh rongi saatepersonali koolitustaseme ja kvalifikatsiooni eest, kes täidavad ohutusega seotud ülesandeid. [ME 81]

Artikkel 14

Veeremiüksuste hooldamine

1.  Igale veeremiüksusele määratakse enne selle kasutusele võtmist või raudteevõrgustikus kasutamist hoolduse eest vastutav üksus, mis registreeritakse raudteeveeremi riiklikus registris registrites vastavalt direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv[ artiklile 43 a.

2.  Hoolduse eest vastutavaks üksuseks võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja või valdaja.

3.  Ilma et see piiraks artikli 4 kohast raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vastutust rongi ohutu käitamise eest, tagab hoolduse eest vastutav üksus hooldussüsteemi kaudu, et veeremiüksused, mille hoolduse eest ta vastutab, on ohutus töökorras. Selleks tagab hoolduse eest vastutav üksus, et veeremiüksuseid hooldatakse vastavalt:

a)  iga veeremiüksuse hooldusraamatule;

b)  kehtivatele nõuetele, sh hoolduseeskirjadele ja koostalitluse tehniliste kirjelduste sätetele.

Hoolduse eest vastutav üksus teostab hooldust ise või kasutab selleks lepingulisi hooldustöökodasid.

4.  Kaubavagunite puhul sertifitseerib iga hoolduse eest vastutava üksuse asutus, mida on akrediteeritud või tunnustatud vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 445/2011(17), või riiklik ohutusasutus. Tunnustamisprotsess põhineb samuti sõltumatuse, pädevuse ja erapooletuse kriteeriumidel.

Kui hoolduse eest vastutav üksus on taristuettevõtja, kontrollib määrusele (EL) nr 445/2011 vastavust asjaomane riiklik ohutusasutus kooskõlas käesoleva direktiivi artiklis 12 osutatud menetlusega ning seda vastavust kinnitatakse nendes menetlustes kirjeldatud sertifikaatidel.

5.  Lõike 4 kohaselt väljastatud sertifikaadid kehtivad ja on automaatselt tunnustatud kogu liidu territooriumil.

Amet koostab ja avalikustab viivitamata hoolduse eest vastutavate sertifitseeritud üksuste registri ja pärast uuendab seda viivitamata. See seostatakse raudteeveeremi riiklike registritega või direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 43 lõigete 1 ja 4 ning artikli 43 a lõigete 1 ja 4 kohaste registritega.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse selle registri ühised tehnilised kirjeldused, mis hõlmavad andmeid, andmete esitamise viisi, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirju. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5 a.  Koostalitluse tehnilisi kirjeldusi koostades või muutes ühtlustab amet kogu raudteesüsteemi ohutuse tagamiseks hoolduse miinimumnõuded. Selleks võetakse arvesse eri parameetreid (kasutus, vananemine, tehnika, läbisõidu kilometraaž, kliimatingimused, raudteetüüp jne), mis mõjutavad tehnika kulumist. Ettevõtted võiva edasi kasutada omaenda hooldussüsteemi, kui amet on seisukohal, et see süsteem tagab samaväärse või kõrgema ohutustaseme.

6.  31. maiks 2014 Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist hindab amet kaubavagunite puhul hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimissüsteemi ja kaalub võimalust kõnealuse süsteemi laiendamiseks kõigile veeremiüksustele ning esitab komisjonile aruande. See aruanne sisaldab soovituse selle kohta, kas ülalnimetatud sertifitseerimissüsteemi tuleks laiendada teistele veeremitüüpidele. Soovituse põhjal võtab komisjon seejärel asjakohaseid meetmeid.

6 a.  Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist määrab amet kindlaks need raudtee komponendid, mis on raudteeohutuse seisukohast kõige tähtsamad ja töötab välja süsteemi, mis võimaldab neid komponente tuvastada.

7.  Komisjon võtab rakendusaktidega ameti soovituse põhjal ja hiljemalt 24. detsembril 2016 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist artikli 26 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu ühised tingimused, mille alusel sertifitseeritakse hoolduse eest vastutav üksus kõigi veeremiüksuste puhul.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kaubavagunite suhtes kohaldatavat sertifitseerimissüsteemi, mis on vastu võetud määrusega (EL) nr 445/2011, kohaldatakse jätkuvalt seni, kuni võetakse vastu esimeses lõigus osutatud rakendusaktid delegeeritud õigusaktid. [ME 82]

Artikkel 15

Hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi erandid

1.  Liikmesriigid võivad otsustada täita oma kohustust hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramisel ja sertifitseerimisel alternatiivsete meetmete kaudu, järgides artikliga 14 loodud sertifitseerimissüsteemi, järgmistel juhtudel:

a)  kolmandas riigis registreeritud ja kõnealuse riigi seaduste järgi hooldatavad veeremiüksused;

b)  veeremiüksused, mida kasutatakse raudteevõrgustikes või liinidel, mille rööpmelaius erineb liidu territooriumil põhivõrgustiku omast ja mille puhul artikli 14 lõikes 3 osutatud nõuete täitmist tagavad rahvusvahelised lepingud kolmandate riikidega;

c)  artikliga 2 hõlmatud veeremiüksused ning sõjaväevarustus ja eritransport, mis vajavad enne kasutamist riikliku ohutusasutuse ad hoc luba. Sellisel juhul lubatakse erandeid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

2.  Lõikes 1 osutatud alternatiivseid meetmeid rakendatakse asjaomase riikliku ohutusasutuse või ameti lubatud erandite põhjal.

a)  kui registreeritakse veeremiüksuseid vastavalt direktiivi … [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklile 43, niivõrd kui see on seotud hoolduse eest vastutava üksuse kindlaksmääramisega;

b)  kui väljastatakse ohutussertifikaate ja ohutuslube raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 10 ja 12, niivõrd kui see on seotud hoolduse eest vastutava üksuse või sertifitseerimisega.

3.  Artiklis 18 osutatud iga-aastases ohutusaruandes tuuakse sellised erandid välja ning neid põhjendatakse. Kui ilmneb, et liidu raudteesüsteemis võetakse liigseid ohutusriske, teavitab amet sellest viivitamata komisjoni. Komisjon võtab ühendust asjaomaste pooltega ja vajaduse korral nõuab, et liikmesriik tühistaks oma erandiotsuse.

IV PEATÜKK

RIIKLIKUD OHUTUSASUTUSED

Artikkel 16

Ülesanded

1.  Iga liikmesriik moodustab ohutusasutuse. Liikmesriigid võivad ka otsustada luua oma territooriumide suhtes pädevust omava ühise ohutusasutuse. Selle asutuse töökorraldus, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest. Asutusel on oma ülesannete täitmiseks kasutada vajalikud erialateadmised ja vajalikud inimressursid. Selleks võib olla transpordiküsimuste eest vastutav ministeerium, tingimusel et see ministeerium vastab käesolevas lõikes sätestatud sõltumatuse nõuetele.

2.  Riiklikule ohutusasutusele usaldatakse vähemalt järgmised ülesanded:

a)  direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artikli 18 lõike 2 kohase raudteesüsteemi moodustavate energia ja taristu allsüsteemide kasutuselevõtu lubamine; , välja arvatud ühe taristuettevõtjaga piiriüleste taristute puhul, kus käesolevas artiklis sätestatud kohustusi täidab amet.

b)  järelevalve selle tagamine, et koostalitlusvõime komponendid vastavad olulistele nõuetele, nagu on nõutud direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artiklis [x];

c)  Euroopa riikliku veeremiüksuse numbri andmine kooskõlas direktiivi ... [raudteesüsteemi koostalitluse direktiiv] artikliga 42 artiklitega 20 a ja 43;

d)  ameti taotlusel ja määruses [Euroopa Raudteeameti määrus] osutatud lepinguliste kokkulepete alusel ameti toetamine artikli 10 kohaselt antud ühtsete ohutussertifikaatide väljastamisel, uuendamisel, muutmisel ja tühistamisel ning nende sertifikaatidega ette nähtud tingimuste ja nõuete kontrollimine ning selle kontrollimine, et raudteeveo-ettevõtjad tegutsevad liidu või rahvusvahelise õiguse nõuete kohaselt;

e)  artikli 12 kohaselt antud ohutuslubade väljastamine, uuendamine, muutmine ja tühistamine ning kontrollimine, et nendega ette nähtud tingimused ja nõuded on täidetud ning selle kontrollimine, et taristuettevõtjad tegutsevad liidu või rahvusvahelise õiguse nõuete kohaselt;

f)  ohutuse õigusraamistiku, sealhulgas siseriiklike eeskirjade süsteemi jälgimine, edendamine ning vajaduse korral jõustamine ja ajakohastamine;

g)  raudteeveo-ettevõtjate järelevalve kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 1158/2010(18) IV lisaga ja komisjoni määrusega (EL) nr 1077/2012(19).

h)  järelevalve selle üle tagamine, et veeremiüksused on nõuetekohaselt registreeritud raudteeveeremi riiklikus registris Euroopa ja riiklikes registrites ning et selles nendes registrites sisalduv ohutusalane teave on korrektne ja ajakohane.

h a)  vedurijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise jälgimine raudteeveo-ettevõtetes ja raudteel;

h b)  kaubavagunite ja muu veeremi ohutu hooldamise ja käitamise kohta kehtivate eeskirjade täitmise jälgimine;

h c)  kõikidele raudteesüsteemi osalistele kohustuslik üldise raudteevõrgu hädaabikava koostamine üksikasjalike meetmetega, milles on ette nähtud üksikasjalikud meetmed, mis võetakse raske õnnetuse korral ja hädaolukorras, ning mis edastatakse ametile. Kava sisaldab:

(i)  mehhanisme ja menetlusi, mis tagavad tõhusa suhtlemise asjaosaliste vahel, peamiselt taristuettevõtjate, raudteeoperaatorite ja päästeteenistuste vahel;

(ii)  koordineerimismehhanisme töö koordineerimiseks naaberriikide ametitega;

(iii)  suhtlemiskanaleid pärast rasket õnnetust ohvrite pereliikmetega suhtlemiseks, et olla ühenduses eri valdkondades kvalifitseeritud ja väljaõppega töötajatega;

(iv)  õnnetusjärgset ohvriabisüsteemi, mis juhendaks ohvreid kahjunõuete menetlustes ELi õigusaktide alusel ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007(20) alusel, ilma et see piiraks raudteeoperaatorite kohustusi. See abi hõlmab psühholoogilist tuge õnnetuseohvritele ja nende pereliikmetele.

Komisjon töötab kiireloomuliselt artiklis 27 ette nähtud rakendusaktide abil välja meetmed, millega püütakse hädaabikavade sisu ja vormi ühtlustada. Amet abistab riiklikke ohutusasutusi nende kavade väljatöötamisel ja teostab selle üle järelevalvet, pöörates erilist tähelepanu raudteeõnnetuste korral neile õnnetustele, mis kahjustavad kahte või enamat riiklikku võrgustikku.

3.  Selle liikmesriigi riiklik ohutusasutus, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb, võtab vajalikud meetmed, et kooskõlastada tegevust ameti ja muude ohutusasutustega tagamaks, et jagatakse konkreetset raudteeveo-ettevõtjat käsitlevat põhiteavet, eriti teadaolevate riskide ja ohutustaseme kohta. Riiklik ohutusasutus jagab ka teavet teiste asjakohaste riiklike ohutusasutustega, kui ta leiab, et raudteeveo-ettevõtja ei võta vajalikke riskikontrollimeetmeid.

Ta teavitab ametit viivitamata kõikidest tema järelevalve all oleva raudteeveo-ettevõtja ohutustasemega seotud probleemidest. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, mis nagu on ette nähtud artikli 10 lõikega 6.

4.  Lõikes 2 osutatud ülesandeid ei ole lubatud üle anda taristuettevõtjatele, raudteeveo-ettevõtjatele ega hankeüksustele ega neilt alltöövõtu korras osta.

4 a.  Riiklikud ohutusasutused võivad ameti abiga luua heade ja parimate tavade vahetamise mehhanisme.

5 a.  Riiklikud ohutusasutused võivad vabatahtlikkuse alusel paluda ametil oma tööd kontrollida. Amet võib riiklikke ohutusasutusi kontrollida ka omal algatusel. [ME 83]

Artikkel 17

Otsustamispõhimõtted

1.  Riiklikud ohutusasutused täidavad oma ülesandeid avatult, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt. Eelkõige kuulavad nad ära kõik osapooled ja põhjendavad oma otsuseid.

Nad vastavad viivitamata nõuetele ja taotlustele, järgides artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaegu ja ametiga sõlmitud kokkulepetes sätestatud kohustusi ning teatavad oma teabenõuetest viivitamata ja võtavad kõik oma otsused vastu nelja kuu jooksul pärast seda, kui neile on esitatud kogu nõutud teave. Nad võivad artiklis 16 osutatud ülesannete täitmisel igal ajal taotleda tehnilist abi taristuettevõtjatelt ja raudteeveo-ettevõtjatelt või muudelt pädevatelt asutustelt.

Siseriikliku õigusraamistiku väljatöötamise käigus konsulteerib riiklik ohutusasutus kõigi kaasatud isikute ja huvitatud pooltega, sealhulgas taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, tootjate ja hoolduse pakkujate, kasutajate ja töötajate esindajatega, ja arvestab nendega.

2.  Amet ja riiklikud ohutusasutused on vabad läbi viima mis tahes kontrolle, auditeid ja juurdlusi, mis on neile vajalikud ülesannete täitmiseks, ja neile antakse juurdepääs taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate kõikidele asjakohastele dokumentidele ja tööruumidele, sisseseadele ning seadmetele.

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riiklike ohutusasutuse otsused on võimalik kohtus läbi vaadata.

4.  Riiklikud ohutusasutused vahetavad aktiivselt vaateid ja kogemusi ameti loodud võrgustiku kontekstis, et ühtlustada oma otsuste tegemise kriteeriume kogu liidus.

4 a.  Riiklikud ohutusasutused toetavad ametit tema töös raudteeohutuse arengu jälgimisel liidu tasandil.

5.  Ameti ja riiklike ohutusasutuste koostöö ulatus kõigis kohapealset kontrolli käsitlevates küsimustes, mis on seotud ühtse ohutussertifikaadi väljaandmisega ja raudteeveo-ettevõtjate üle järelevalve teostamisega pärast ühtse ohutussertifikaadi väljaandmist, nähakse ette ameti ja riiklike ohutusasutuste vaheliste lepinguliste või muude kokkulepetega hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Need kokkulepped võivad sisaldada sätet, et ameti mõne ülesande ja kohustuse täitmine, nt toimikute kontrollimine ja koostamine, tehnilise ühilduvuse kontrollimine, külaskäikude tegemine ja tehniliste uuringute kavandamine, delegeeritakse kooskõlas määruse ... [raudteeameti määrus] artikliga 69 riiklikele asutustele.

Nende kokkulepetega nähakse ette tulude jagamine osaliste vahel vastavalt töökoormuse jagunemisele. [ME 84]

Artikkel 18

Aastaaruanne

Igal aastal avaldab riiklik ohutusasutus oma eelnenud aasta tegevust käsitleva aastaaruande ja saadab selle ametile hiljemalt 30. septembriks. Aruanne sisaldab järgmist teavet:

a)  raudteeohutuse areng, sealhulgas I lisa kohaste koostalitluse tehniliste kirjelduste koondamine liikmesriigi tasandil;

b)  olulised muutused raudteeohutust käsitlevates õigusaktides ja eeskirjades;

c)  ohutussertifitseerimise ja ohutuslubade areng;

d)  taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate üle teostatava järelevalve tulemused ja sellega seotud kogemus;

(e)  artikli 14 lõike 8 kohaselt tehtud erandid;

f)  kõik kontrollid või auditid, mis on liikmesriigis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate üle teostatava järelevalve käigus korraldatud.

f a)  kõik raudtee kaubavagunite tehnilised kontrollid raudteel; [ME 85]

V PEATÜKK

ÕNNETUS JUHTUMITE JA INTSIDENTIDE UURIMINE

Artikkel 19

Uurimiskohustus

1.  Liikmesriigid tagavad, et artiklis 21 osutatud ohutusjuurdlusasutus teostab pärast tõsiseid õnnetusjuhtumeid raudteesüsteemis juurdluse, mille eesmärgiks on raudteeohutuse võimalik suurendamine ja õnnetusjuhtumite vältimine.

2.  Lisaks tõsistele õnnetustele võib artiklis 21 osutatud ohutusjuurdlusasutus uurida neid õnnetusjuhtumeid ja intsidente, mis veidi teistsugustel tingimustel võinuks põhjustada tõsiseid õnnetusjuhtumeid, sealhulgas Euroopa raudteesüsteemi struktuuriliste allsüsteemide või koostalitluse komponentide tehnilised tõrked.

Ohutusjuurdlusasutus otsustab oma äranägemisel, kas sellist õnnetusjuhtumit või intsidenti uuritakse. Otsuses võtab ta arvesse järgmist:

a)  õnnetusjuhtumi või intsidendi tõsidus;

b)  kas see on osa õnnetusjuhtumite või intsidentide seeriast, mis mõjutavad süsteemi kui;

c)  selle mõju raudteeohutusele liidu tasandil

d)  taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, riikliku ohutusasutuse või liikmesriikide taotlused.

3.  Juurdluste ulatuse ja nende teostamisel järgitava korra määrab ohutusjuurdlusasutus, võttes arvesse artikleid 20 ja 22, ning sõltuvalt järeldustest, mida loodetakse õnnetusjuhtumist või intsidendist teha ohutuse suurendamise eesmärgil.

4.  Juurdlus ei ole i mitte mingil juhul seotud süü või vastutuse määramisega.

Artikkel 20

Juurdluse õiguslik seisund

1.  Liikmesriigid määratlevad oma vastava õigussüsteemi raames juurdluse õigusliku seisundi, mis võimaldab vastutavatel uurijatel oma ülesannet täita kõige tõhusamalt ja võimalikult kiiresti.

2.  Vastavalt kehtivatele õigusaktidele tagavad liikmesriigid, et kohtuliku uurimise eest vastutavad ametiasutused teevad täies ulatuses koostööd ning et uurijatele ja ametile, kui ta esitab taotluse, antakse võimalikult kiiresti: [ME 86]

a)  juurdepääs õnnetusjuhtumi või intsidendi sündmuskohale ning kaasatud veeremile, seotud taristu-, liikluskorraldus- ja signaalimisseadmetele;

b)  õigus vahetult koostatud tõendusmaterjali nimekirjale ja rusude, taristuseadeldiste või komponentide kontrollitud eemaldamiseks uurimise või analüüsi jaoks;

c)  juurdepääs pardasalvestusseadmetele ning suuliste teadete salvestamise ja signaalimis- ja liikluskorraldussüsteemi tööd registreerivate seadmete sisule ja nende kasutamisele;

d)  juurdepääs ohvrite surnukehade uurimistulemustele;

e)  juurdepääs õnnetusjuhtumi või intsidendiga seotud rongipersonali ja muu raudteepersonali uurimistulemustele;

f)  võimalus küsitleda kaasatud raudteepersonali ja teisi tunnistajaid;

g)  juurdepääs kaasatud taristuettevõtja, raudteeveo-ettevõtja ja riikliku ohutusasutuse asjakohasele teabele või dokumentidele.

3.  Ohutusjuurdlus viiakse läbi mis tahes kohtulikust juurdlusest sõltumatult.

Artikkel 21

Ohutusjuurdlusasutus

1.  Iga liikmesriik tagab, et artiklis 19 osutatud õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimised teostab alaline organ, mis koosneb vähemalt ühest uurijast, kes on suuteline täitma juhtiva uurija ülesandeid õnnetusjuhtumi või intsidendi korral. Selle organi organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki taristuettevõtjast, raudteeveo-ettevõtjast, maksude sissenõudmise asutusest, jaotusasutusest ega teavitatud asutusest ega ühestki poolest, kelle huvid võiksid sattuda konflikti ohutusjuurdlusasutusele usaldatud ülesannetega. Lisaks sellele on ta talituslikult sõltumatu riiklikust ohutusasutusest ja raudteid reguleerivast asutusest.

2.  Ohutusjuurdlusasutus täidab oma ülesanded sõltumatult lõikes 1 osutatud organisatsioonidest ja kedagi diskrimineerimata ning on võimeline hankima selleks piisavaid vahendeid. Uurijatele antakse staatus, mis tagab neile vajaliku sõltumatuse. [ME 87]

3.  Liikmesriigid näevad ette, et raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja vajaduse korral riiklik ohutusasutus on kohustatud viivitamata teatama artiklis 19 osutatud õnnetusjuhtumitest ja intsidentidest ohutusjuurdlusasutusele. Ohutusjuurdlusasutus on võimeline sellistele aruannetele vastama ja võtma vajalikke meetmeid juurdluse alustamiseks hiljemalt üks nädal pärast õnnetusjuhtumit või intsidenti käsitleva aruande kättesaamist.

4.  Ohutusjuurdlusasutus võib kombineerida käesoleva direktiivi raames talle antud ülesandeid ka muude juhtumite kui raudteeõnnetusi ja intsidente käsitlevate juurdlusteega,, kui sellised juurdlused ei ohusta tema sõltumatust.

5.  Vajadusel võib ohutusjuurdlusasutus taotleda teiste liikmesriikide või ameti ohutusjuurdlusasutuste abi eriteadmiste osas või tehniliste kontrollide, analüüside teostamiseks või hinnangute andmiseks.

5 a.  Ohutusjuurdlusasutused võivad vabatahtlikkuse alusel paluda ametil oma tööd kontrollida. [ME 88]

6.  Liikmesriigid võivad ohutusjuurdlusasutusele usaldada ka artiklis 19 nimetamata raudteeõnnetuste ja intsidentide uurimise.

7.  Ohutusjuurdlusasutused vahetavad aktiivselt vaateid ja kogemusi ühiste uurimismeetodite väljatöötamiseks, ohutusnõuannete järelkontrolli ühiste põhimõtete koostamiseks ning teaduslik-tehnilise arenguga kohanemiseks.

Amet toetab ohutusjuurdlusasutusi selle ülesande täitmisel. Lisaks toetavad ohutusjuurdlusasutused ametit tema töös raudteeohutuse arengu jälgimisel liidu tasandil. [ME 89]

Artikkel 22

Juurdlusmenetlus

1.  Artiklis 19 osutatud õnnetusjuhtumit või intsidenti uurib selle toimumiskoha liikmesriigi ohutusjuurdlusasutus. Kui ei ole võimalik määrata, millises liikmesriigis see toimus või kui see toimus kahe liikmesriigi vahelisel piirirajatisel või selle lähedal, lepivad asjaomased asutused kokku, kumb neist teostab juurdluse, või lepivad nad kokku selle ühises läbiviimises. Esimesena mainitud juhul on teisel asutusel lubatud juurdluses osaleda ja selle tulemustest täielikult osa saada.

Teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutused ja amet kutsutakse uurimises osalema alati, kui õnnetusjuhtumiga või intsidendiga on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentseeritud raudteeveo-ettevõtja. [ME 90]

Käesolev lõige ei takista liikmesriike kokku leppimast, et asjaomased asutused viivad juurdluse ka muudel tingimustel läbi koostöös.

2.  Iga õnnetusjuhtumi või intsidendi puhul organiseerib juurdluse eest vastutav organ juurdluse teostamise asjakohased vahendid, mis hõlmavad vajalikke tegevusalaseid ja tehnilisi eriteadmisi ning piisavaid ressursse. Need eriteadmised võidakse hankida organisiseselt või -väliselt, olenevalt uuritava õnnetusjuhtumi või intsidendi iseloomust. [ME 91]

3.  Juurdlus teostatakse nii avatult kui võimalik, nii et kõik pooled kuulatakse ära ja teavitatakse juurdluse tulemustest. Asjaomast taristuettevõtjat ja raudteeveo-ettevõtjaid, riiklikku ohutusasutust, ohvreid ja nende sugulasi, kahjustatud vara omanikke, tootjaid, asjaomaseid hädaabiteenistusi ning töötajate ja kasutajate esindajaid tuleb regulaarselt teavitada juurdlusest ja selle arengust ning võimaluse korral anda neile võimalus esitada juurdluse käigus arvamusi ja vaateid ning lubada kommenteerida aruannete kavandites sisalduvat teavet.

4.  Ohutusjuurdlusasutus viib läbi õnnetuspaiga uurimise võimalikult lühikese ajaga, et taristuettevõtja saaks taristu taastada ja selle võimalikult kiiresti raudteeveoteenuste osutamiseks avada.

Artikkel 23

Aruanded

1.  Artiklis 19 osutatud õnnetusjuhtumi või intsidendi uurimise puhul koostatakse aruanded, mille vorm sõltub õnnetusjuhtumi või intsidendi liigist ja tõsidusest ning uurimistulemuste asjakohasusest. Aruannetes märgitakse ära artikli 19 lõikes 1 osutatud juurdluste eesmärgid ja need sisaldavad vajaduse korral ohutussoovitusi.

2.  Ohutusjuurdlusasutus avalikustab lõpparuande, sealhulgas ohutussoovitused, võimalikult lühikese aja jooksul ja tavaliselt hiljemalt kuue kuu jooksul pärast juhtumi toimumise kuupäeva. Aruanne koos ohutussoovitustega edastatakse artikli 22 lõikes 3 osutatud asjakohastele pooltele ning teiste liikmesriikide asjaomastele organitele ja pooltele. [ME 92]

Komisjon kehtestab rakendusaktidega delegeeritud õigusaktidega õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimist käsitlevate aruannete sisu, mis hõlmab järgmisi elemente: kokkuvõte, otsesed faktid juhtumi kohta, uurimiste ja küsitluste andmed, analüüs ja järeldused. Nimetatud rakendusaktid delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 artiklis 26 osutatud kontrollimenetlusega menetluse kohaselt. [ME 93]

3.  Igal aastal avaldab ohutusjuurdlusasutus hiljemalt 30. septembriks aastaaruande, milles annab aru eelnenud aastal teostatud juurdlustest, ohutussoovitustest ja eelnevalt antud soovituste põhjal võetud meetmetest.

Artikkel 24

Ametile edastatav teave

1.  Ühe nädala jooksul pärast uurimise alustamise otsust teavitab ohutusjuurdlusasutus sellest ametit. Teates näidatakse juhtumi kuupäev, kellaaeg ja koht, selle liik ja tagajärjed surmajuhtumite, vigastuste ja materiaalse kahju osas.

2.  Ohutusjuurdlusasutus saadab ametile koopia artikli 23 lõikes 2 osutatud lõpparuandest ja artikli 23 lõikes 3 osutatud aastaaruandest.

2 a.  Amet loob keskse andmebaasi, mis hõlmab kogu õnnetus- ja vahejuhtumitega seoses esitatud teavet, ja haldab seda. See andmebaas luuakse hiljemalt 31. detsembriks 2015. [ME 94]

Artikkel 25

Ohutussoovitused

1.  Ohutusjuurdlusasutuse antud ohutussoovitus ei loo mingil juhul eeldust õnnetusjuhtumis või intsidendis süü või vastutuse kindlaksmääramiseks.

2.  Soovitused adresseeritakse ametile, riiklikule ohutusasutusele ja teistele liikmesriigi või liikmesriikide organitele või asutustele, kui seda eeldab soovituse laad. Liikmesriigid ja nende riiklikud ohutusasutused võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohutusjuurdlusasutuste antud ohutussoovitusi võetakse nõuetekohaselt arvesse ja vajaduse korral järgitakse.

3.  Riiklik ohutusasutus ja teised ametiasutused või organid või vajaduse korral teised liikmesriigid, kellele soovitused on adresseeritud, annavad ohutusjuurdlusasutusele aru soovituse tagajärjel võetud või kavandatavatest meetmetest vähemalt kord aastas.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu Artikli 5 lõikes 2, ja artikli 7 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 14 lõikes 7 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile viieks aastaks pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 95]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea, kui komisjon on vastu võtnud delegeeritud õigusakti, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Kooskõlas artikli 5 lõikega 2 või artikli 7 lõikega 2 vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud sellele vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 28

Aruandlus ja liidu edasised meetmed

Ameti esitatud asjakohase teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne ...(21) ja pärast seda iga viie kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud liidu edasisteks meetmeteks. [ME 96]

Artikkel 29

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad selliste karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja hoiatavad.

Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest komisjonile artikli 32 lõikes 1 kindlaks määratud kuupäevaks ja annavad viivitamata teada neid edaspidi mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 30

Üleminekusätted

Direktiivi 2004/49/EÜ III ja V lisa kohaldatakse kuni käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetes 2 ja 3, artikli 9 lõikes 2, artikli 14 lõikes 7 ning artikli 23 lõikes 2 osutatud rakendusaktide kohaldamiseni.

Kuni ...(22) võivad riiklikud ohutusasutused anda ohutussertifikaate kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ sätetega, ilma et see piiraks artikli 10 lõike 2a kohaldamist. Sellised sertifikaadid kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.

Pärast artiklis 32 sätestatud üheaastase ülevõtmisperioodi möödumist võivad taotlejad esitada kolmeaastase lisaperioodi jooksul taotluse kas ametile või riiklikule ohutusasutusele. Sel perioodil võivad riiklikud ohutusasutused jätkata ohutussertifikaatide väljastamist kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ. [ME 97]

Artikkel 31

Ameti soovitused ja arvamused

Amet esitab käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil soovitusi ja arvamusi kooskõlas määruse …/… [raudteeameti määrus] artikliga 15. Kõnealused soovitused ja arvamused on aluseks käesoleva direktiivi kohaselt võetavale liidu mis tahes meetmele.

Artikkel 32

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad artiklite 2, 3, 4, 8, 10, 16, 18, 20 ja I lisa järgimiseks käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ... (23). Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile. [ME 98]

2.  Kui liikmesriigid võtavad need meetmed vastu, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid otsustavad selliste viidete tegemist ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

3.  Käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes seni, kuni nende territooriumile ei ole rajatud raudteesüsteemi.

Kohe, kui avalik-õiguslik või eraõiguslik ühendus esitab ametliku taotluse ehitada raudteeliin, mida hakkab kasutama üks või enam raudteeveo-ettevõtjat, kehtestavad asjaomased liikmesriigid õigusaktid, et rakendada käesolev direktiiv aasta jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2004/49/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates ... (24) ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega. [ME 99]

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt III lisa esitatud vastavustabelile.

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas

Artikleid 10 ja 11 kohaldatakse alates ...(25), ilma et see piiraks artiklis 30 esitatud üleminekusätete kohaldamist. [ME 100]

Artikkel 35

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel 

president eesistuja

I LISA

ÜHISED OHUTUSNÄITAJAD

Riiklikud ohutusasutused esitavad igal aastal ühised ohutusnäitajad.

Uute faktide või vigade avastamisel pärast aruande esitamist muudab või parandab riiklik ohutusasutus konkreetse aasta näitajaid esimesel võimalusel ja hiljemalt järgmises aastaaruandes.

Punkti 1 kohaste õnnetusjuhtumitega seotud näitajate puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 91/2003(26), kuivõrd teave on kättesaadav.

1.  Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

1.1.  Märkimisväärsete õnnetusjuhtumite kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) järgmiste õnnetusjuhtumiliikide kaupa:

i)  rongide kokkupõrked veeremiüksustega;

ii)  rongide kokkupõrked ehitusgabariidis paikneva esemega;

iii)  rongide rööbastelt mahasõit;

iv)  raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, sealhulgas jalakäijatega;

v)  liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtumid inimestega, välja arvatud enesetapud;

vi)  veeremipõlengud,

vii)  muu.

Iga märkimisväärne õnnetusjuhtum liigitatakse aruandes esmase õnnetusjuhtumi liigi alusel, isegi kui teisese õnnetusjuhtumi tagajärjed on raskemad, näiteks rööbastelt mahasõidule järgnev tulekahju.

1.2.  Raskelt vigastatute ja hukkunute kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) õnnetusjuhtumiliikide ja järgmiste kategooriate kaupa:

i)  reisijad (ka reisijakilomeetrite ja reisirongkilomeetrite koguarvu suhtes);

ii)  töötajad, sealhulgas töövõtjate personal;

iii)  raudteeületuskoha kasutajad;

iv)  raudteerajatiste territooriumil loata viibivad isikud;

v)  muu.

2.  Ohtlike kaupadega seotud näitajad

Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetuste ja intsidentide kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) järgmiste kategooriate kaupa: [ME 101]

i)  õnnetusjuhtumid, mis hõlmavad vähemalt ühte ohtlikke kaupu vedavat veeremiüksust, nagu on lisas määratletud;

ii)  selliste õnnetusjuhtumite arv, mille käigus vabaneb ohtlikke aineid.

3.  Enesetappudega seotud näitajad

Enesetappude kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes).

4.  Õnnetusjuhtumite algpõhjustega seotud näitajad

Järgmiste näitajate kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes):

i)  purunenud rööpad;

ii)  rööbastee deformatsioon;

iii)  valemärguannetest tingitud tõrked;

iv)  signaalist möödasõit ohuolukorras;

v)  ekspluatatsioonis oleva veeremi purunenud rattad.

vi)  ekspluatatsioonis oleva veeremi purunenud teljed.

Kõikidest algpõhjustest (nii õnnetusjuhtumitega lõppevatest kui ka mitte) tuleb teada anda. Õnnetusjuhtumi põhjustanud algpõhjustest antakse teada algpõhjusi käsitlevate ühiste ohutusnäitajate raames; toimunud õnnetustest (kui need on märkimisväärsed) teatatakse õnnetusjuhtumeid käsitlevate ühiste ohutusnäitajate raames, nagu on osutatud punktis 1.

5.  Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamisega seotud näitajad

Amet määrab ühikukulud kindlaks kuni käesoleva direktiivi jõustumiseni kogutud andmete alusel.

6.  Infrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

6.1.  Automaatblokeerimissüsteemiga (ATP – Automatic Train Protection) varustatud raudteede protsendimäär, töötavaid ATP süsteeme kasutades läbitud rongkilomeetrite protsendimäär.

6.2.  Raudteeületuskohtade arv (koguarv, liini- ja rööbasteekilomeetri kohta) järgmise kaheksa liigi kaupa:

a)  reguleeritud raudteeületuskohad koos järgmisega:

i)  automaatne hoiatus kasutaja poolel;

ii)  automaatne turvang kasutaja poolel;

iii)  automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel;

iv)  automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel ning raudteeäärne signaaliga turvang;

v)  manuaalne hoiatus kasutaja poolel;

vi)  manuaalne turvang kasutaja poolel;

vii)  manuaalne turvang ja hoiatus kasutaja poolel;

b)  reguleerimata raudteeületuskohad.

7.  Ohutusjuhtimisega seotud näitajad

Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate siseauditid vastavalt ohutusjuhtimissüsteemi dokumentides sätestatule. Tehtud auditite arv kokku ja nõutud (ja/või kavandatud) auditite suhtes.

8.  Mõisted

Ühiste ohutusnäitajate ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise meetodid on sätestatud liites.

Liide

Ühiste ohutusnäitajate ühised määratlused ja õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise meetodid

1.  Õnnetusjuhtumitega seotud näitajad

1.1.  „märkimisväärne õnnetus” – õnnetus, milles osaleb vähemalt üks liikuv veeremiüksus ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või mis kahjustab märkimisväärselt veeremit, rööbasteed, muid paigaldisi või keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökodades, ladudes ja depoodes toimunud õnnetusi.

1.2.  „märkimisväärne kahju veeremile, rööbasteele, muudele paigaldistele või keskkonnale” – kahju, mille väärtus on vähemalt 150000 EUR.

1.3.  „ulatuslikud liiklushäired” – rongiliiklus põhiliinil peatub vähemalt kuueks tunniks.

1.4.  „rong” – teatud numbri või erinimetuse all määratud lähtepunktist määratud sihtpunkti liikuv ühe või mitme veduri või mootorvaguni veetav veeremiüksus või -üksused või eraldi sõitev mootorvagun. Üksikvedurit, st üksi sõitvat vedurit, käsitatakse rongina.

1.5.  „rongide kokkupõrge ” – rongi esiotsa kokkupõrge teise rongi või veeremiüksuse, või manööverdava veeremi esi- või tagaotsaga või külgkokkupõrked :

1.6.  „kokkupõrge ehitusgabariidis paikneva esemega” – rongi kokkupõrge rööbasteele kinnitatud või rööbasteel või selle läheduses ajutiselt olevate esemetega (v.a raudteeületuskohtadel, kui need on kaotanud rööbasteed ületav sõiduk või kasutaja); sh kokkupõrge kontaktõhuliinidega.

1.7.  „rööbastelt mahasõit” – juhtum, kus vähemalt üks rongiratas sõidab rööpalt maha.

1.8.  „raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid” – raudteeületuskohal toimuvad õnnetusjuhtumid, millesse on kaasatud vähemalt üks veeremiüksus ja üks või mitu rööbasteed ületavat sõidukit, muud sellised ületuskoha kasutajad nagu jalakäijad või muud rööbasteel või selle läheduses ajutiselt olevad esemed, kui need on kaotanud rööbasteed ületav sõiduk/kasutaja.

1.9.  „liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtumid inimestega” – õnnetusjuhtumid, kuhu on kaasatud kus üks isik või mitu isikut, kes kas saavad saab löögi veeremiüksuselt või veeremiüksusele kinnitatud või sellest eraldunud esemelt. Sellega on hõlmatud ka isikud, kes kukuvad veeremiüksuselt, ning ka isikud, kes veeremiüksuses sõidu ajal kukuvad või saavad löögi lahtistelt esemetelt. [ME 102]

1.10.  „veeremipõlengud” – põlengud ja plahvatused veeremiüksustes (sealhulgas lastis) väljumisjaama ja sihtjaama vahelise sõidu ajal, sealhulgas väljumisjaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise ajal, samuti rongide koostamise ajal.

1.11.  „muud õnnetusjuhtumiliigid” – kõik muud õnnetusjuhtumid kui juba mainitud õnnetusjuhtumid (rongide kokkupõrked, rööbastelt mahasõidud, raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtumid inimestega ja veeremi põlengud).

1.12.  „reisija” – mis tahes isik, välja arvatud rongi personal, kes kasutab raudteetransporti; liiklusõnnetuste statistikast jäetakse välja reisijad, kes üritavad liikuva rongi peale minna või sealt maha tulla.

1.13.  „töötaja (sh töövõtjate personal ja füüsilisest isikust ettevõtjad)” – mis tahes isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetuse ajal tööl. Mõiste hõlmab rongi personali ning isikuid, kes käitavad veeremit ja taristurajatisi.

1.14.  „raudteeületuskoha kasutaja ” – mis tahes isik, kes ületab raudteeliine raudteeületuskohas mis tahes transpordivahendiga või jalgsi.

1.15.  „raudtee territooriumil loata viibiv isik” – mis tahes isik, kes viibib raudtee territooriumil, kui seal viibimine on keelatud, välja arvatud raudteeületuskohtade kasutajad.

1.16.  „muud isikud (kolmandad isikud)” – kõik isikud, keda ei ole määratletud „reisijate”, „töötajate (sh töövõtjate personal)”, „raudteeületuskoha kasutajate” või „raudtee territooriumil loata viibivate isikutena”.

1.17.  „surnu (hukkunu)” – inimene, kes on õnnetuse (v.a enesetapp) tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul.

1.18.  „vigastatu (raskelt vigastatud inimene)” – vigastatud inimene, kes õnnetuse (v.a enesetapukatse) tagajärjel viibis haiglaravil üle 24 tunni.

2.  Ohtlike kaupadega seotud näitajad

2.1.  „ohtlike kaupade veoga seotud õnnetus” – õnnetusjuhtum või intsident, millest tuleb teatada vastavalt RID(27)/ADR punktile 1.8.5.

2.2.  „ohtlikud kaubad” – ained ja kaubad, mille vedamine on RIDi kohaselt keelatud või lubatud üksnes selles ette nähtud tingimustel.

3.  Enesetappudega seotud näitajad

3.1.  „enesetapp” – surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine, nagu selle on registreerinud ja klassifitseerinud pädev riiklik ametiasutus.

4.  Õnnetusjuhtumite algpõhjustega seotud näitajad

4.1.  „purunenud rööbas” – rööbas, mis jaguneb kaheks või rohkemaks tükiks, või rööbas, millest metallitükk eraldub ja tekitab sõidupinnale üle 50 mm pikkuse ja üle 10 mm sügavuse lõhe.

4.2.  „rööbastee deformatsioon” – vead, mis on seotud rööbastee kontiinumi ja geomeetriaga ning mille tõttu on vaja rööbastee blokeerida või kohe vähendada lubatud kiirust.

4.3.  „valemärguannetest tingitud tõrge” – signaalimissüsteemi mis tahes tehniline viga (seotud kas infrastruktuuri või veeremiga), mistõttu on signaalimisteade nõutavast vähem piirav.

4.4.  „signaalist möödasõit ohuolukorras (SPAD – Signal Passed at Danger)” – juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale, kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud.

Lubamatu liikumine tähendab möödasõitu

rööbasteeäärsest peatumiskäsku näitavast värvilisest valgussignaalist või semaforist ohuolukorras, kui automaatne rongijuhtimissüsteem (ATCS –Automatic Train Control System) või automaatblokeerimissüsteem (ATP) ei ole töökorras;

ATCSi või ATP süsteemiga ettenähtud lubatud ohutu liikumise piirkonnast;

eeskirjade kohaselt suuliselt või kirjalikult lubatud punktist;

peatumismärgist (puhvertõkked ei ole hõlmatud) või viipemärgist.

Hõlmatud ei ole juhtumid, kus veoüksuseta või järelevalveta rong möödub signaalist ohuolukorras. Hõlmatud ei ole juhtumid, kus signaal ei ole teataval põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada.

Riiklikud ohuasutused võivad esitada kõnealuse nelja punkti kohta eraldi aruande ja nad peavad esitama aruande vähemalt kõiki nelja elementi sisaldava koondnäitaja kohta.

4.5.  „purunenud ratas ” – ratta oluliste osade purunemine, millega kaasneb õnnetuseoht (rööbastelt mahasõit või kokkupõrge).

4.6.  „purunenud telg” – telje oluliste osade purunemine, millega kaasneb õnnetuseoht (rööbastelt mahasõit või kokkupõrge).

5.  Õnnetusjuhtumite majandusliku mõju arvutamise ühised meetodid

Amet töötab välja ühikukulude arvutamise meetodid, mis põhinevad käesoleva direktiivi jõustumiseni kogutud andmetel.

6.  Infrastruktuuri tehnilise ohutuse ja selle rakendamisega seotud näitajad

6.1.  „Automaatblokeerimissüsteem (ATP)” – süsteem, millega tagatakse signaalide ja kiiruspiirangute järgimine kiirusjärelevalve abil, sh automaatne peatamine signaalide ees.

6.2.  „raudteeületuskoht” – raudtee ja tee samatasandiline ristumine, mida on sellisena tunnustanud taristuettevõtja ja mis on avatud avalikele ja erakasutajatele; jaamasisesed perroonidevahelised teed ei ole hõlmatud, nagu ka üksnes töötajate kasutuseks ette nähtud üle rööbastee viivad teed.

6.3.  „tee” – mis tahes avalik või eratee, tänav või maantee, sh jalgteed ja rattateed või muud inimeste, loomade, sõidukite või masinate läbipääsuks ette nähtud teed.

6.4.  „reguleeritud raudteeületuskoht” – raudteeületuskoht, kus raudteeületuskoha kasutajad on kaitstud või neid on hoiatatud läheneva rongi eest nii, et seadmed aktiveeruvad siis, kui kasutajatel on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

Füüsiliste seadmete kasutamisega tagatav turvang:

pool- või täistõkkepuud;

raudteeväravad.

Raudteeületuskohta kinnistatud seadmete abil antav hoiatus:

nähtavad seadmed: tuled;

kuuldavad seadmed: kellad, sireenid, signaalid jne;

füüsilised seadmed, nt künniste põhjustatav vibratsioon.

Reguleeritud raudteeületuskohti klassifitseeritakse järgmiselt:

1.  „reguleeritud raudteeületuskoht koos automaatse turvangu ja/või hoiatusega kasutaja poolel” – raudteeületuskoht, kus lähenev rong aktiveerib turvangu ja/ või hoiatuse raudteeületuskohas või kus on raudteeäärne signaaliga turvang.

Sellised raudteeületuskohad klassifitseeritakse järgmiselt:

i)  automaatne hoiatus kasutaja poolel;

ii)  automaatne turvang kasutaja poolel;

iii)  automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel;

iv)  automaatne turvang ja hoiatus kasutaja poolel ning raudteeäärne turvang.

‘„raudteeäärne signaaliga turvang” – signaal või muu rongi turvangusüsteem, mis lubab rongil sõitu jätkata üksnes siis, kui raudteeületuskohas on turvanguseadmed kasutaja poolel aktiveeritud ning raudteeületuskoht ei ole hõivatud; viimane tehakse kindlaks jälgimise ja/või takistuse tuvastamise abil;

2)  „raudteeületuskoht koos manuaalse turvangu ja/või hoiatusega kasutaja poolel” – raudteeületuskoht, kus raudteetöötaja aktiveerib turvangu ja/või hoiatuse manuaalselt ning puudub raudteeäärne signaaliga blokeering.

Sellised raudteeületuskohad klassifitseeritakse järgmiselt:

v)  manuaalne hoiatus kasutaja poolel;

vi)  manuaalne turvang kasutaja poolel;

vii)  manuaalne turvang ja hoiatus kasutaja poolel.

6.5.  „reguleerimata raudteeületuskoht” – raudteeületuskoht, kus puudub igasugune hoiatussüsteem ja/või turvang, mis aktiveeruks siis, kui kasutajal on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

7.  Ohutusjuhtimisega seotud näitajad

7.1.  „audit” – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivsuse hindamiseks, et teha kindlaks, mil määral auditi kriteeriumid on täidetud.

8.  Mõõtühikute määratlused

8.1.  „rongikilomeeter” – mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Läbitud vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse üksnes andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad.

8.2.  „reisijakilomeeter” – mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad.

8.3.  „liinikilomeeter” – raudteevõrgu pikkus kilomeetrites liikmesriigis, mille ulatus on sätestatud artiklis 2. Mitmeteeliste raudteeliinide puhul võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust.

8.4.  „rööbasteekilomeeter” – raudteevõrgu pikkus kilomeetrites liikmesriigis, mille ulatus on sätestatud artiklis 2. Mitmeteelise raudteeliini iga teed tuleb arvesse võtta.

II LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja loetelu selle hilisematest muudatustest

(viidatud artiklis 32)

Direktiiv 2004/49/EÜ

(ELT L 164, 30.4.2004, lk 44)

Direktiiv 2008/57/EÜ

(ELT L 191, 18.7.2008, lk 1)

Direktiiv 2008/110/EÜ

(ELT L 345, 23.12.2008, lk 62)

Komisjoni direktiiv 2009/149/EÜ,

(ELT L 313, 28.11.2009, lk 65)

Direktiivi 2004/49/EÜ parandus

(ELT L 220, 21.6.2004, lk 16)

B OSA

Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtajad

(viidatud artiklis 32)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

2004/49/EÜ

30.  aprill 2006

2008/57/EÜ

19.  juuli 2010

2008/110/EÜ

24.  detsember 2010

2009/149/EÜ

18.  juuni 2010

III LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2004/49/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikli 14a lõiked 1–7

Artikkel 14

Artikkel 14a, lõige 8

Artikkel 15

Artikkel 15

--

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 25

Artikkel 26

--

--

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 27

Artikkel 28

--

Artikkel 29

--

Artikkel 30

--

Artikkel 31

Artikkel 28

Artikkel 32

Artikkel 29

--

Artikkel 30

--

Artikkel 31

Artikkel 33

Artikkel 32

--

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 35

I lisa

I lisa

II lisa

--

III lisa

--

IV lisa

--

V lisa

--

--

II lisa

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(4)ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(5)ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(6) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta, ning direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).
(8) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade maanteevedu käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide tehtava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(11)EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
(12)Komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1078/2012, milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 8).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/43/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).
(14)Komisjoni 24. aprilli 2009. aasta määrus (EL) nr 352/2009 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi vastuvõtmise kohta (ELT L 108, 29.4.2009, lk 4).
(15)Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiiv 95/18/EÜ raudteeveo-ettevõtjate litsentseerimise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).
(17)Komisjoni 10. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 445/2011, milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi ja millega muudetakse määrust (EU) nr 653/2007 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).
(18)Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1158/2010 raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).
(19)Komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1077/2012, milles käsitletakse riiklike ohutusasutuste poolt pärast ohutustunnistuste või ohutusloa väljastamist tehtava järelvalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 3).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).
(21) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(22) Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(23) Üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(24) Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(25) Neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(26)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta (EÜT L 14, 21.1.2003, lk 1).
(27)RID, ohtlike kaupade rahvusvaheliste raudteevedude eeskiri, nagu on vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).


Euroopa Liidu Raudteeamet ***I
PDF 566kWORD 230k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (COM(2013)0027 – C7-0029/2013 – 2013/0014(COD))
P7_TA(2014)0151A7-0016/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0027),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0029/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse Leedu parlamendi, Rumeenia Senati ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A7-0016/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  nõuab, et komisjon esitaks finantsselgituse, milles võetaks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist õiguslikku kokkulepet neljanda raudteepaketi kõikide õigusaktide kohta, et täita Euroopa Liidu Raudteeameti, ning võimalik et ka komisjoni talituste eelarve ja personaliga seonduvad vajadused;

3.  rõhutab, et ükski seadusandliku institutsiooni otsus määruse eelnõu kohta ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid seoses iga-aastase eelarvemenetlusega;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu määrus (EL) nr .../2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

P7_TC1-COD(2013)0014


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa piirideta raudteepiirkonna järkjärguliseks loomiseks on vaja võtta liidu tasandil meetmeid raudteede suhtes kohaldatavate tehniliste normide valdkonnas seoses tehniliste aspektidega (koostalitlus) ja ohutusaspektidega, mis on lahutamatult seotud ja mis mõlemad peaksid olema liidu tasandil veelgi paremini ühtlustatud. Viimasel kahel kümnendil on vastu võetud asjakohased raudteealased õigusaktid (eelkõige kolm raudteepaketti), millest kõige olulisemad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2004/49/EÜ(6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ(7).

(2)  Selleks et ühel ja samal ajal saavutada raudtee ohutuse ja koostalitluse eesmärgid, tuleb teha märkimisväärset tehnilist tööd, mida peab juhtima spetsialiseeritud asutus. Seepärast oli kehtivas institutsioonilises raamistikus 2004. aasta teise raudteepaketi osana, võttes arvesse jõudude vahekorda liidus, vaja luua Euroopa ametiasutus, kes vastutab raudtee ohutuse ja koostalitluse eest (edaspidi „amet”).

(3)  Euroopa Raudteeamet loodi algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 881/2004, et edendada Euroopa raudteepiirkonna loomist, aidata elavdada raudteesektorit ja samal ajal veelgi suurendada selle olulisi ohutusalaseid eeliseid. Kuna ameti ülesannetes ülesannete ja selle sisemises töökorralduses tehakse arvukalt sisemise töökorraldusega seoses on vaja teha olulisi muudatusi, on vaja tuleb määrus (EÜ) nr 881/2004 asendada uue määrusega. [ME 1]

(4)  Euroopa ühtse raudteepiirkonna paremaks toimimiseks kavandatakse neljanda raudteepaketiga olulisi muudatusi ning selleks sõnastatakse uuesti direktiivid 2004/49/EÜ ja 2008/57/EÜ, mis mõlemad on otseselt seotud ameti ülesannetega. Kõnealuste direktiividega ja käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette ülesanded, mis on seotud veeremiüksuste turuleviimise lubade ja ohutussertifikaatide ohutustunnistuste väljaandmisega, eriti piiriülese liikluse puhul liidu tasandil. Sellega suurendatakse ameti osatähtsust. [ME 2]

(5)  Amet peaks aitama kaasa Euroopa sellise ühtse ja piiriülese raudteepiirkonna loomisele ja tulemuslikule toimimisele, millega tagatakse kõrge ohutustase ja samal ajal suurendatakse raudteesektori konkurentsivõimet. Selleks tuleks kaasa aidata Euroopa Liidu õigusaktide tehnilisele rakendamisele ning muuta raudteesüsteemid koostalitlusvõimelisemaks ja töötada välja Euroopa raudteesüsteemide ohutust käsitlev ühine lähenemisviis. Samuti peaks amet tegutsema üleeuroopalise ametiasutusena, kes vastutab liidu tasandil järgmiste dokumentide väljaandmise eest: raudteeveeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise load, raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifikaadid ohutustunnistused ning üle kogu liidu paiknevate või käideldavate, raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) allsüsteemide kasutuselevõtu load. Lisaks peaks ta jälgima siseriiklikke raudteeveo-eeskirju ja riiklike asutuste tegutsemist raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas. [ME 3]

(6)  Amet peaks oma eesmärkide saavutamiseks võtma täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega. Amet peaks olema ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest, ning eriolukorda raudvõrgustikus seoses erinevate rööpmelaiustega, eriti juhul, kui liikmesriigid on nendesse võrgustikesse koos kolmandate riikidega hästi integreerunud, kuid on isoleeritud liidu peamisest raudteevõrgust. Samuti peaks see aitama kaasa vastastikkuse põhimõtte rakendamisele kolmandate riikide juurdepääsu osas liidu turule ja liidu ettevõtjate juurdepääsu osas kolmandate riikide turgudele. [ME 4]

(6a)  Amet peaks olema ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest. Riiklikel ohutusasutustel peaks olema ainuvastutus otsuste eest, mida nad teevad. [ME 5]

(7)  Amet peaks oma ülesannete täitmisel ja eelkõige soovituste koostamisel võtma ilmtingimata arvesse ametiväliste raudtee-ekspertide arvamust. Selline ekspertarvamus peaks ennekõike hõlmama raudteesektori spetsialistide riiklike ohutusasutuste ja muude asjakohaste riiklike asutuste ekspertide ning raudteesektori spetsialistide, sh esindusorganite ja sõltumatute teatatud vastavushindamisasutuste spetsialistide seisukohti. Nemad peaksid moodustama ametit esindavaid pädevaid töörühmi. Amet peaks pidama silmas ühelt poolt vajadust säilitada eelkõige huvide konfliktide haldamisel asjakohane tasakaal riskide ja saadava kasu vahel ning teiselt poolt eesmärki saada parimaid eksperdiarvamusi. [ME 6]

(8)  Selleks et anda ülevaade raudteesektorit mõjutavatest majandusteguritest ja kõnealuse sektori ühiskondlikust mõjust, võimaldada teistel teha teadlikke otsuseid, hallata tegevusprioriteete ja ressursside tulemuslikumat jaotamist ametis, peaks amet edaspidi rohkem osalema mõju hindamises.

(9)  Amet peaks pakkuma erapooletut ja objektiivset tehnilist toetust, seda ennekõike komisjonile. Direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv] on aluseks koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd) koostamisele ja läbivaatamisele ning direktiiv … [raudteeohutuse direktiiv] on aluseks ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkide koostamisele ja läbivaatamisele. Selleks et tagada ameti tegevuse ja KTKde ning ühiste ohutusmeetodite ja -eesmärkide väljatöötamise järjepidevus pikema aja jooksul, on vaja alalist tehnilist raamistikku ja spetsialiseeritud asutuse spetsiaalseid töötajaid. Selleks peaks ameti ülesandeks olema anda komisjonile soovitusi seoses KTKde ning ühiste ohutusmeetodite ja eesmärkide koostamise ja läbivaatamisega. Samuti peaks riiklikel ohutusasutustel ja reguleerivatel asutustel olema võimalik küsida ametilt sõltumatut tehnilist arvamust.

(10)  Raudteeveo-ettevõtjatel on olnud mitmeid eri probleeme ohutussertifikaatide ohutustunnistuste taotlemisel riiklikelt ohutusasutustelt, alates pikaleveninud menetlustest ja ülemäärastest kuludest kuni ebaõiglase kohtlemiseni, seda eelkõige uute turule tulijate puhul. Ühes liikmesriigis väljaantud sertifikaate tunnistusi ei ole teised liikmesriigid tingimusteta tunnustanud ja see kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna toimimist. Selleks et muuta raudteeveo-ettevõtjatele ohutussertifikaatide ohutustunnistuste väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne ohutussertifikaat ohutustunnistus, mis kehtib kogu liidus ette nähtud kasutusaladel ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudteeohutuse direktiiv]. [ME 7]

(11)  Praegu kehtiva direktiiviga 2008/57/EÜ nähakse ette, et raudteeveeremiüksuse kasutuselevõtu loa peab andma iga liikmesriik, v.a erijuhud. Veeremiüksuste lubamisega tegelevas töökonnas, mille komisjon asutas 2011. aastal, arutati mitmeid eri juhtusid, kui tootjad ja raudteeveo-ettevõtjad on kannatanud ülemäära pika ja kuluka loamenetluse tõttu, ning tehti mitmeid parandusettepanekuid. Kuna mõni probleem tuleneb praeguse veeremiüksuste lubade menetlemise korra keerukusest, tuleks seda korda lihtsustada. Igal raudteeveeremiüksusel peaks olema ainult üks luba ning sellise veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise loa peaks välja andma amet. Majandussektor saaks tuntavat kasu tänu sellele, et vähenevad menetluskulud ja -aeg ning võimalik diskrimineerimisoht, seda eriti uute äriühingute puhul, kes soovivad tulla raudteeturule. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv].

(11a)  Euroopa avatud raudteeturul, kus sagenevad piiriülesed veod, on raudteeohutuse ja ausa konkurentsi seisukohast hädavajalik pidada kinni sõidu- ja puhkeaja nõuetest ning neid tuleks kontrollida ja jõustada. Riiklikud ohutusasutused peaksid kontrollima sõidu- ja puhkeaegu, ka piiriüleste vedude korral. [ME 8]

(11b)  Rongipersonal täidab raudteesüsteemis käitamisohutuse ülesandeid ning vastutab rongides reisijate heaolu ja ohutuse eest. Amet peaks kehtestama vedurijuhtide sertifitseerimisele sarnase sertifitseerimise, et tagada kvalifikatsioonide ja pädevuste kõrge tase, tunnustada selle kutsealarühma tähtsust ohutute raudteeveoteenuste jaoks ning suurendada töötajate liikuvust. [ME 9]

(12)  Selleks et edasi arendada Euroopa ühtset raudteepiirkonda, eelkõige seoses asjakohase teabe esitamisega kaubaveoklientidele ja reisijatele, ning võttes arvesse ameti praegust kaasatust, on vaja suurendada tema osatähtsust telemaatiliste seadmete valdkonnas paindlikus raamistikus, tagades koostalitluse ja võimaldades innovaatiliste äristrateegiate kooseksisteerimist. Sellega tagataks kõnealuste rakenduste järjepidev areng ja tõrgeteta kasutuselevõtt. [ME 10]

(13)  Arvestades Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) olulisust Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta arendamise ja selle ohutuse seisukohast ning võttes arvesse väljaarendamise killustatust ja kasutuselevõtu ebaõnnestumist, on vaja selle arendamist liidu tasandil paremini koordineerida. Liidus rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemi koostalitluse saavutamise ja ühtlustamise eesmärgi saavutamist takistab praegu tõsiselt ERTMSi erinevate riiklike versioonide paljusus. [ME 11]

Seepärast tuleks suurendada ameti kui liidu kõige pädevama asutuse juhtivat rolli selles valdkonnas, et tagada ERTMSi järjepidev areng, aidata tagada, et ERTMSi seadmed on kooskõlas kehtivate tehniliste kirjeldustega ning tagada ERTMSiga seotud Euroopa teadusprogrammide ja ERTMSi tehniliste kirjelduste väljatöötamise koordineerimine. Selleks et muuta raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne luba, mis kehtib kogu liidus ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv].

(13a)  Viimastel aastatel on mitu õnnetust raudtee-kaubaveosektoris tõestanud vajadust kaubavagunite hooldamise eeskirjade parandamise järele liidu tasandil. Amet peaks tegema tööd regulaarsete hooldusintervallide ühtlustatud kohustuslike nõuete kehtestamise nimel. [ME 12]

(14)  Tavaliselt on veeremiüksuselubade ja ohutussertifikaatide ohutustunnistuste väljaandmise tasu küsinud liikmesriikide pädevad asutused. Kui anda see pädevus üle liidu tasandile, peaks ametil olema õigus küsida tasu eelmises põhjenduses nimetatud lubade ja sertifikaatide tunnistuste taotlejatelt. Kõnealuste tasude suurus peaks olema võrdne praegu liidus kehtiva keskmise tasusummaga või sellest väiksem ja sõltuma vedude ulatusest ja tunnistuses või loas ette nähtud kasutusalast ning see tuleks kindlaks määrata komisjoni vastuvõetava delegeeritud õigusaktiga. Sellistest tasudest rahastatavate ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohtade suhtes ei tohiks kohaldada töötajate arvu vähendamist, mis on ette nähtud kõigi liidu institutsioonide ja asutuste jaoks. [ME 13]

(14a)  See delegeeritud õigusakt peaks tagama, et tasude määr ei ületa vastava sertifitseerimise või loa andmise menetluse kulusid. [ME 14]

(15)  Üldine eesmärk on tagada, et liikmesriikide ülesanded antakse ametile üle tõhusalt ja ilma praegust kõrget ohutustaset alandamata. Ametil peaksid olema uute ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ja nende vahendite eraldamise ajakava peaks põhinema selgelt kindlaksmääratud vajadustel. Võttes arvesse liikmesriikide asutuste, eelkõige riiklike ohutusasutuste oskusteavet, peaks ametil olema õigus kasutada asjakohaselt ära nende ekspertkogemusi – muu hulgas lepingute kaudu – asjakohaste lubade ja sertifikaatide tunnistuste väljaandmisel. Selleks tuleks soodustada jõuliselt innustada, edendada ja hõlbustada liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse. [ME 15]

(16)  Direktiiviga … [raudteeohutuse direktiiv] ja direktiiviga … [raudtee koostalitluse direktiiv] nähakse ette kontrollida siseriiklikke meetmeid ohutuse ja koostalitluse seisukohast ning nende vastavust konkurentsieeskirjadele. Samuti piiratakse nendega liikmesriikide võimalusi võtta vastu uusi siseriiklikke eeskirju. Kui kehtima jääb praegune süsteem, mis koosneb paljudest erinevatest siseriiklikest eeskirjadest, võivad tekkida ohutusriskid ja vastuolud liidu eeskirjadega ning tekib oht, et süsteem ei ole piisavalt läbipaistev ja et välisettevõtjaid, eelkõige väiksemaid ja uusi ettevõtjaid, võidakse varjatult diskrimineerida. Selleks et liikuda täielikult läbipaistvate ja erapooletute liidu eeskirjade süsteemi suunas, on vaja kiiremini järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade, sealhulgas käitamiseeskirjade arvu. Liidu tasandil on oluline arvamus, mis kujundatakse sõltumatute ja neutraalsete erialateadmiste põhjal. Selleks on vaja suurendada ameti osatähtsust. [ME 16]

(17)  Raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonna toimimist, töökorraldust ning sellekohaste otsuste tegemist käsitlev kord on riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste puhul väga erinev ja see asjaolu kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta toimimist. Eelkõige võib see negatiivselt mõjutada mõne teise liikmesriigi raudteeturule tulla soovivaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Seepärast on liidu tasandil suurema ühtsuse saavutamiseks oluline tõhustada koordineerimistööd. Selleks peaks amet jälgima riiklikke ohutusasutusi ja teatatud vastavushindamisasutusi auditite ja kontrollide kaudu. Teatatud vastavushindamisasutusi peaksid jälgima riiklikud akrediteerimisasutused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008(8) artikli 5 lõikega 3. Nõutav on ka ameti tulemuslikkuse samaväärne jälgimine. [ME 17]

(18)  Ohutuse valdkonnas on oluline tagada võimalikult suur läbipaistvus ja teabe tulemuslik liikumine. Oluline ja vajalik on analüüsida tegevust ühiste näitajate alusel ja sektori kõiki osalisi kaasates. Statistika osas on vajalik tihe koostöö Eurostatiga.

(19)  Raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas saavutatud edu jälgimiseks peaks amet iga kahe aasta tagant avaldama asjakohase aruande. Arvestades ameti tehnilisi erialateadmisi ja erapooletust, peaks ta ka abistama komisjoni raudtee ohutuse ja koostalitluse alaste liidu õigusaktide rakendamise jälgimisel.

(20)  Tuleks suurendada üleeuroopalise võrgu koostalitlust ning liidu toetuse jaoks valitud käimasolevad ja uued investeerimisprojektid peaksid olema kooskõlas koostalitluseesmärgiga, mis on seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1692/96/EÜ(9). Amet on just õige institutsioon, kes võib aidata saavutada kõnealuseid eesmärke. [ME 18]

(21)  Veeremi hooldus on ohutussüsteemi üks oluline osa. Hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemi senise puudumise tõttu puudub Euroopas tegelikult raudteeseadmete hoolduse turg. Selline olukord on suurendanud sektori kulusid ja põhjustanud koormata reise. Seepärast tuleks Euroopas kehtivat hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemi järk-järgult arendada ja ajakohastada ning amet oleks kõike asjakohasem asutus, kes võiks teha komisjonile ettepanekuid sobivate lahenduste kohta.

(22)  Vedurijuhtidelt nõutav kutsekvalifikatsioon on liidu ohutus- ja koostalitlusvaldkonna põhitegur. See on ka eeltingimuseks töötajate vabale liikumisele raudteesektoris. Seda küsimust tuleks käsitleda olemasolevat sotsiaaldialoogi raamistikku arvestades. Amet peaks andma tehnilist toetust, mis on vajalik selle aspekti arvessevõtmiseks liidu tasandil.

(23)  Amet peaks korraldama ja lihtsustama koostööd riiklike ohutus- ja ohutusjuurdlusasutuste ning Euroopa tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste vahel eesmärgiga edendada häid tavasid, vahetada asjakohast teavet, koguda raudteealaseid andmeid ja jälgida kõike raudteesüsteemi ohutusega seonduvat.

(24)  Selleks et tagada võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi isikute võrdne juurdepääs asjaomasele teabele, peaksid raudtee koostalitlust ja ohutust hõlmavate menetluste jaoks kavandatud dokumendid olema avalikkusele kättesaadavad. Sama kehtib litsentside, ohutussertifikaatide ohutustunnistuste ja muude asjakohaste raudteedokumentide kohta. Amet peaks tagama tõhusad, kasutajasõbralikud ja kergesti ligipääsetavad vahendid kõnealuse teabe vahetamiseks ja avaldamiseks. [ME 19]

(25)  Raudteevaldkonda käsitlev innovatsioon ja teadustegevus on olulised ülesanded, mida amet peaks oma mainet ja staatust arvestades soodustama. Ameti tegevuse raames selleks antav finantsabi ei tohiks moonutada asjaomast turgu.

(26)  Selleks et tõhustada liidu finantsabi, selle kvaliteeti ja vastavust asjakohastele tehnilistele eeskirjadele, peaks amet kui ainus raudteevaldkonnas vaieldamatult pädev liidu asutus aktiivselt osalema Euroopa lisandväärtust andvate raudteeprojektide hindamises tihedas koostöös liikmesriikide taristuettevõtjatega. [ME 20]

(27)  Raudtee koostalitluse ja ohutuse alased õigusaktid, rakendusjuhised või ameti soovitused võivad mõnikord tekitada sidusrühmadele tõlgendamis- ja muid probleeme. Kõnealustest õigusaktidest nõuetekohane ja ühtne arusaamine on raudteealase õigustiku tulemusliku rakendamise ja raudteeturu toimimise eeltingimus. Seepärast peaks amet olema aktiivselt kaasatud sellekohastesse koolitus- ja selgitustegevusse ning eritähelepanu tuleb pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. [ME 21]

(27a)  Amet peaks tegema täielikku koostööd ning pakkuma maksimaalset võimalikku abi riigiasutustele uurimise läbiviimiseks tsiviil- või kriminaalasjades, kui uurimine puudutab küsimusi, mille eest amet vastutab. [ME 22]

(28)  Amet peaks oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema juriidiline isik ning tal peaks olema iseseisev eelarve, mida rahastatakse peamiselt liidu osamaksu ning taotlejate makstavate lõivude ja tasude kaudu. Liidu panust tuleks hinnata ja üle vaadata iga uue pädevuse lisandumisel, mis ei too kaasa taotlejatele lõivu- ega tasukohustust. Ameti sõltumatust ega erapooletust ei tohiks kahjustada mis tahes rahaline toetus liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt. Selleks et tagada ameti sõltumatus igapäevases juhtimises ning välja antud arvamustes, soovitustes ja otsustes, peaks ameti töökorraldus olema läbipaistev ja täielik vastutus peaks lasuma ameti tegevdirektoril. Ameti personal peaks olema sõltumatu ning võrdselt peaks olema lühi- ja pikaajalisi lepinguid ning liikmesriikide lähetatud eksperte ja alalisi ametnikke, et säilitada teadmiste ja ärialane järjepidevus organisatsioonis ning samal ajal pidevalt vahetada vajalikke erialateadmisi raudteesektoriga. [ME 23]

(29)  Ameti tulemusliku toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sh õigus koostada eelarve ning kiita heaks iga- ja mitme-aastased tööprogrammid.

(30)  Selleks et tagada haldusnõukogu otsuste läbipaistvus, peaksid selle koosolekutel osalema asjaomaste sektorite esindajad, kuid ilma hääleõiguseta, mis on reserveeritud riigiasutuste esindajatele, kes vastutavad demokraatlike kontrolliasutuste ees. Sektori esindajad peaks määrama komisjon vastavalt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteesektori, teatatud asutuste, määratud organite, töötajate ametiliitude, reisijate ja eelkõige piiratud liikuvusvõimega reisijate ja kaubaveoklientide esindatusele liidu tasandil. [ME 24]

(31)  Selleks et haldusnõukogu koosolekuid nõuetekohaselt ette valmistada ja anda nõu seoses tehtavate otsustega, tuleks luua nõuandev juhatus.

(32)  On vaja tagada, et ameti tehtud otsustest mõjutatud isikutele oleks sõltumatult ja erapooletult tagatud vajalikud õiguskaitsevahendid. Tuleks luua asjakohane edasikaebamisvahend, et tegevdirektori otsuseid oleks võimalik edasi kaevata apellatsiooninõukogule, kes tegutseb täiesti sõltumatult komisjonist, ametist, riiklikest ohutusasutustest ja raudteesektori osalejatest ning kelle otsuseid on omakorda võimalik edasi kaevata Euroopa Kohtule. [ME 25]

(32a)  Ameti töötajad, kes nõustavad apellatsiooninõukogu, ei tohiks ise olla osalenud edasikaevatud otsuse tegemises. [ME 26]

(33)  Ameti tegevuse ulatuslikum strateegiline planeerimine aitaks tulemuslikumalt kavandada ja hallata selle ressursse ja parandaks tegevuse kvaliteeti. Seepärast peaks haldusnõukogu pärast asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist võtma vastu mitmeaastase tööprogrammi ja seda korrapäraselt ajakohastama.

(34)  Ameti töö peaks olema läbipaistev. Tuleks tagada Euroopa Parlamendi poolne tulemuslik kontroll ning selleks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalus kuulata ära ameti tegevdirektor ja parlamendiga tuleks konsulteerida mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastaste ja aastaste tööprogrammide küsimuses. Ühtlasi peaks amet kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele. [ME 27]

(35)  Seoses uute detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on eelarvepädevad institutsioonid püüdnud parandada neile assigneeritud liidu vahendite haldamise läbipaistvust ja kontrolli, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse, finantskontrolliga, vastutusest vabastamise volitustega, pensioniskeemi sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (tegevusjuhend). Samuti tuleks Ameti suhtes tuleks piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999(10) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta(11). [ME 28]

(36)  Kuna kavandatud meetmete eesmärke, milleks on spetsialiseeritud asutuse loomine raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud küsimustele ühiste lahenduste esitamiseks, ei suuda liikmesriigid tehtava töö ühise laadi tõttu piisavalt saavutada ning seepärast on nimetatud eesmärke parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)  Selleks et nõuetekohaselt kindlaks määrata nende lõivude ja tasude suurus, mida amet võib küsida, tuleks komisjonile delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte seoses artiklitega, milles käsitletakse raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise ERTMSi allsüsteemide kasutuselevõtu lubade, veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise lubade ning ohutussertifikaatide ohutustunnistuste väljaandmist ja uuendamist. Kohaldada tuleks erinevat lõivude ja tasude suurust sõltuvalt ohutustunnistustes ja lubades ette nähtud kasutusaladest ja vedude ulatusest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Lõivud ja tasud tuleks kehtestada läbipaistvalt, õiglaselt ja ühtselt ning need ei tohiks seada ohtu asjaomaste Euroopa tööstusharude konkurentsivõimet. [ME 29]

Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(37a)  Raudtee-varuosade standardimise innustamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte varuosade standardimise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. [ME 30]

(38)  Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused selle tagamiseks, et rakendatakse käesoleva määruse artikleid 21 ja 22, milles käsitletakse siseriiklike eeskirjade kavandite ja kehtivate eeskirjade uurimist.

(39)  Käesoleva määruse artiklite 29, 30, 31 ja 51 rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011(12).

(40)  Ameti juhtimisel on oluline rakendada teatavaid põhimõtteid, et järgida ühisavaldust ja ühist lähenemisviisi, mille kiitis heaks institutsioonidevaheline ELi detsentraliseeritud ametite töörühm juulis 2012 ning mille eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada ametite tegevust.

(41)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet”).

2.  Käesolevas määruses käsitletakse järgmisi aspekte:

a)  ameti asutamine ja ülesanded;

b)  liikmesriikide ülesanded.

3.  Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste aspektide suhtes:

a)  liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime, mis on ette nähtud direktiiviga ../../EL [raudtee koostalitlusvõime direktiiv];

b)  liidu raudteesüsteemi ohutus, mis on ette nähtud direktiiviga ../../EL [raudteeohutuse direktiiv];

c)  vedurijuhtide sertifitseerimine, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ(13) ja kogu ohutusega seotud personali sertifitseerimine. [ME 31]

3a.  Ameti eesmärk on tagada raudteeohutuse kõrge tase ja aidata kaasa Euroopa ühtse raudteepiirkonna loomisele. Need eesmärgid saavutatakse järgmiselt:

a)  aidates tehnilistes küsimustes kaasa liidu õigusaktide rakendamisele, muutes raudteesüsteeme koostalitlusvõimelisemaks ja töötades välja liidu raudteesüsteemide ohutust käsitlev ühine lähenemisviis;

b)  Euroopa asutuse rolli kaudu, andes raudtee-ettevõtjatele koostöös riiklike ohutusasutustega välja veeremiüksuse turuleviimise lube ja ohutustunnistusi;

c)  ühtlustades siseriiklike eeskirju ja optimeeritakse menetlusi;

d)  tehes järelevalvet riiklike ohutusasutuste tegevuse üle koostalitlusvõime ja raudteeohutuse valdkonnas. [ME 32]

Artikkel 2

Õiguslik seisund

1.  Amet on liidu juriidilisest isikust asutus.

2.  Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

3.  Ametit esindab direktor.

Artikkel 3

Ameti õigusaktide liigid

Amet võib:

a)  teha komisjonile soovitusi artiklite 11, 13, 14, 15, 23, 24, 26, 30, 32, 31, 33 ja 41 kohaldamise kohta;

b)  adresseerida liikmesriikidele soovitusi seoses artiklite 21, 22 ja 30 kohaldamisega ning riiklikele ohutusasutustele seoses artikli 29 lõike 4 kohaldamisega; [ME 33]

c)  esitada komisjonile arvamusi vastavalt artiklitele 9, 21, 22 ja 38 ning liikmesriikide asjaomastele asutustele vastavalt artiklile 9;

d)  anda välja otsuseid vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18;

e)  esitada arvamusi nõuete täitmise vastuvõetavate viiside kohta vastavalt artiklile 15;

f)  anda välja tehnilisi dokumente vastavalt artiklile 15;

g)  anda välja auditiaruandeid vastavalt artiklitele 29 ja 30;

h)  anda välja suuniseid ja muid mittesiduvaid dokumente, mis lihtsustavad raudtee koostalitlusvõime ja ohutuse alaste õigusaktide kohaldamist vastavalt artiklitele 11, 15 ja 24.

2. PEATÜKK

TÖÖMEETODID

Artikkel 4

Töörühmade loomine ja koosseis

1.  Amet loob piiratud arvu töörühmi eelkõige selliste soovituste koostamiseks, mis on seotud koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd), ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetoditega ohutusmeetodite, ühiste ohutusnäitajate, registrite, hoolduse eest vastutavate üksuste ja artiklis 15 osutatud dokumentide ning ohutuskriitilisi ülesandeid täitvate raudteetöötajate minimaalset kvalifikatsiooni puudutavate sätetega. [ME 34]

Amet võib luua töörühmi muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kas komisjoni taotluse korral või omal algatusel pärast komisjoniga konsulteerimist.

2.  Amet nimetab töörühmadesse eksperdid.

Amet nimetab töörühmadesse esindajad, kelle liikmesriikide pädevad asutused on määranud töörühmadesse, kus nad soovivad osaleda.

Amet nimetab töörühmadesse raudteesektori spetsialistid lõikes 3 osutatud loetelust. Amet tagab, et nõuetekohaselt on esindatud kõik liikmesriigid, need majandussektorid ja need kasutajad, keda võiksid mõjutada meetmed, mille kohta komisjon võib teha ettepaneku ameti poolt talle adresseeritud soovituste alusel. [ME 35]

Amet võib vajaduse korral nimetada töörühmadesse sõltumatuid eksperte ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle pädevus asjaomases valdkonnas on tunnustatud. Töörühmadesse ei tohi määrata ameti töötajaid ei või töörühmadesse nimetada, välja arvatud töörühmade esimehe puhul, kes on ameti esindaja. [ME 36]

3.  Kõik artiklis 34 osutatud esindusasutused edastavad kord aastas ametile selliste kõige pädevamate ekspertide nimekirja, kes on volitatud neid esindama igas töörühmas. [ME 37]

4.  Kui selliste töörühmade tegevusel on otsene mõju tegevus mõjutab raudteevaldkonna töötajate töötingimustele, töötervishoiule ja -ohutusele, töötingimusi, töötervishoidu ja -ohutust, osalevad asjaomastes töörühmades täisliikmena kõigi liikmesriikide töötajate organisatsioonide esindajad. [ME 38]

5.  Amet kannab töörühma liikmete reisi- ja elamiskulud vastavalt haldusnõukogu vastuvõetud eeskirjadele ja mahus.

6.  Töörühmi juhib ameti esindaja. [ME 39]

7.  Töörühmade tegevus on läbipaistev. Haldusnõukogu kehtestab töörühmade kodukorra.

Artikkel 5

Sotsiaalpartneritega konsulteerimine

Kui artiklites 11, 12, 15 ja 32 ettenähtud tööl on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate sotsiaalsele keskkonnale või töötingimustele, konsulteerib amet kõigi liikmesriikide sotsiaalpartneritega valdkondliku dialoogi komitees, mis on moodustatud vastavalt komisjoni otsusele 98/500/EÜ(14). [ME 40]

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet esitab oma soovitused komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab valdkondliku dialoogi komitee arvamused kahe kuu jooksul komisjonile ja komisjon omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele. [ME 41]

Artikkel 6

Konsulteerimine raudtee-kaubaveoklientide ja raudteereisijatega

Kui artiklites 11 ja 15 sätestatud tööl on otsene mõju tarbijatele ja reisijatele, konsulteerib amet neid esindavate organisatsioonidega, sealhulgas eelkõige piiratud liikumisvõimega reisijate esindajatega. Konsulteeritavate organisatsioonide nimekirja koostab komisjon ja teda abistab artiklis 75 osutatud komitee. [ME 42]

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet esitab oma ettepanekud komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma ettepanekute selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab asjaomaste organisatsioonide arvamused kahe kuu jooksul komisjonile ja komisjon omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele. [ME 43]

Artikkel 7

Mõju hindamine

1.  Amet hindab oma soovituste ja arvamuste mõju. Haldusnõukogu võtab vastu komisjoni metoodikal põhineva mõjuhindamismetoodika, võttes arvesse direktiivi ... [raudteeohutuse direktiiv] nõudeid. Amet teeb koostööd komisjoniga, et tagada tema sellekohase töö nõuetekohane arvessevõtmine. Mõjuhinnangu aluseks võetud eeldused ja kasutatud andmeallikaid peavad olema selgelt välja toodud iga soovitusega kaasasolevas aruandes. [ME 44]

2.  Enne tööprogrammis sisalduva tegevuse alustamist teeb amet varase mõjuhindamise, millega seoses ta märgib:

a)  lahendatava küsimuse ja võimalikud lahendused;

b)  kuivõrd oleks ametil vaja võtta konkreetseid meetmed, sh anda välja soovitus või esitada arvamus;

c)  ameti eeldatav panus probleemi lahendamisse.

Peale selle koostatakse tõhususanalüüs tegevusprogrammis sisalduva iga tegevuse või projekti kohta eraldi ja omavahelist koostoimet silmas pidades, et kõige paremini kasutada ameti eelarvet ja ressursse.

3.  Amet võib teha oma soovitustest tulenevate õigusaktide järelhindamise.

4.  Liikmesriigid ja sidusrühmad annavad ametile viimase nõudmisel mõjuhinnanguks vajalikud andmed. [ME 45]

Artikkel 8

Uuringud

Amet tellib uuringud, mida rahastab oma eelarvest, kui need on vajalikud tema ülesannete täitmiseks.

Artikkel 9

Arvamused

1.  Amet esitab arvamusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL(15) artiklis 55 osutatud riiklike reguleerivate asutuste ühe või mitme riikliku reguleeriva asutuse taotluse korral selliste küsimustega seotud ohutus- ja koostalitlusaspektide kohta, millele on juhitud nende tähelepanu. [ME 46]

2.  Komisjoni taotluse korral esitab amet arvamuse seoses muudatustega mis tahes õigusaktis, mis on vastu võetud direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] või direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] alusel, eriti juhul, kui on teatatud väidetavatest puudustest.

3.  Eelmistes lõigetes ja käesoleva määruse muudes artiklites osutatud arvamused esitab amet kahe kuu jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Amet avalikustab arvamused kahe kuu jooksul versioonis, millest on kõrvaldatud kogu konfidentsiaalne äriteave.

Artikkel 10

Külaskäigud liikmesriikidesse

1.  Amet võib teha külaskäike liikmesriikidesse, et täita oma ülesandeid, eelkõige artiklites 12, 21, 22, 16, 17, 18, 27, 28, 29, 30, 31, 33 ja 38 sätestatud ülesandeid kooskõlas haldusnõukogu kindlaksmääratud tegevuspõhimõtetega. [ME 47]

2.  Amet teatab asjaomasele liikmesriigile kavandatud külaskäigust, edastab oma delegeeritud ametnike nimed ja külaskäigu alguskuupäeva. Ameti ametnikud, kes on delegeeritud tegema kõnealuseid külaskäike, esitavad tegevdirektori otsuse, milles on märgitud nende külaskäigu otstarve ja eesmärgid.

3.  Liikmesriikide asutused lihtsustavad ameti töötajate tööd.

4.  Igal külaskäigul koostab amet aruande ning saadab selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile.

5.  Eelmiste lõigete kohaldamine ei piira artikli 29 lõikes 6 ja artikli 30 lõikes 6 osutatud kontrollimisi, mida tehakse kõnealustes sätetes kirjeldatud korras.

3. PEATÜKK

RAUDTEEOHUTUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 11

Tehniline toetus –raudteeohutusalased soovitused

1.  Amet esitab komisjonile soovitusi direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] vastavalt artiklites 6 ja 7 sätestatud ühiste ohutusmeetodite, ühiste ohutusnäitajate ja ühiste ohutuseesmärkide kohta. Samuti esitab amet komisjonile soovitusi vaadata korrapäraselt läbi ühised ohutusmeetodid ja -eesmärgid. [ME 48]

2.  Amet esitab komisjonile ohutusmeetmete kohta soovitusi komisjoni taotluse korral või omal algatusel.

3.  Amet võib anda välja suuniseid või muid mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudteeohutusalaste õigusaktide rakendamist.

Artikkel 12

Ohutussertifikaadid

Ilma et see piiraks direktiivi ... [ohutusdirektiiv] artikli 10 lõike 2a kohaldamist, annab amet annab ohutussertifikaadi välja ühtseid ohutustunnistusi või uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklitega 10 ja 11. [ME 49]

Artikkel 13

Veeremiüksuste hooldamine

1.  Amet abistab komisjoni seoses direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 14 lõike 6 kohase hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemiga.

2.  Amet annab välja soovitusi direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 14 lõike 7 kohaldamiseks.

3.  Amet analüüsib direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 15 kohaselt otsustatud alternatiivmeetmeid käesoleva määruse artikli 30 lõikes 2 osutatud aruandes.

Artikkel 14

Ohtlike kaupade raudteevedu

Amet jälgib arengutendentse õigusaktides, milles käsitletakse ohtlike kaupade raudteevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ(16) tähenduses, ja võrdleb neid õigusaktidega, milles käsitletakse raudtee koostalitlust ja ohutust, eelkõige olulisi nõudeid. Selleks abistab amet komisjoni ja võib anda soovitusi kas komisjoni taotluse korral või omal algatusel.

Artikkel 14a

Vahejuhtumitest spontaanne teavitamine

Amet loob süsteemi, mis võimaldab spontaanselt ja anonüümselt teavitada vahejuhtumitest, mis võivad seada ohtu süsteemi turvalisuse. Sisse seatakse vastutavate teenistujate automaatse teavitamise mehhanism. Amet kooskõlastab ka riiklike ametite teatisi, eriti siis, kui need mõjutavad ohutust enam kui ühes liikmeriigis. [ME 50]

4. PEATÜKK

KOOSTALITLUSÜLESANDED

Artikkel 15

Raudtee koostalitluse alane tehniline abi

1.  Amet teeb järgmist:

a)  annab komisjonile soovitusi KTKde ja nende läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 5;

b)  annab komisjonile soovitusi seoses ELi vastavustõendamise deklaratsiooni ja sellele lisatava tehnilise toimiku dokumentide vormide kohta kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 15;

c)  annab komisjonile soovitusi registrite tehniliste kirjelduste ja nende läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklitega 43, 44 ja 45;

d)  esitab arvamusi KTKdes esinevate puuduste kõrvaldamise vastuvõetavate viiside kohta kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 6 lõikega 2 ja edastab need komisjonile;

e)  esitab komisjonile arvamusi seoses liikmesriikide taotlustega mitte kohaldada KTKsid kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 7;

f)  annab välja tehnilisi dokumente kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 4 lõikega 9;

g)  annab komisjonile soovitusi ohutuskriitilisi ülesandeid täitvate töötajate töötingimuste kohta.

gb)  annab komisjonile soovitusi Euroopa standardite kohta, mille töötavad välja asjaomased Euroopa standardimisorganisatsioonid ja mis puudutavad eelkõige varuosi; [ME 52]

gc)  määrab kindlaks asjaomaste Euroopa standardimisorganisatsioonide standardite üksikasjalikud nõuded, eesmärgiga täita neile komisjoni poolt antud volitusi; [ME 53]

gd)  annab komisjonile soovitusi ohutusülesandeid täitva rongipersonali koolitamise ja sertifitseerimise kohta; [ME 54]

ge)  annab komisjonile soovitusi selle kohta, kuidas ühtlustada siseriiklikke eeskirju kooskõlas artikli 22 lõikega 1, eelkõige juhul, kui eeskiri puudutab mitut liikmesriiki. Kõnealuseid ülesandeid täidetakse koos riiklike ohutusasutustega; [ME 55]

gf)  esitab komisjonile selle taotlusel arvamusi koostalitlusvõime elementide kohta, mis ei vasta direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 11 põhinõuetele. [ME 56]

gg)  annab komisjonile soovitusi veeremi (kaubavagunid, reisijateveoveeremid, vedurid) minimaalsete kontrolliintervallide (ajaliselt ja kilometraaži järgi) kohta; [ME 57]

2.  Lõike 1 punktides a, b ja b c osutatud soovituste koostamisel teeb amet järgmist: [ME 58]

a)  tagab KTKde ja registrite tehniliste kirjelduste kohandamise tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele, et parandada raudteesüsteemi tõhusust ja võtta arvesse selle kulutõhusust; [ME 59]

b)  tagab, et KTKd töötatakse välja ja neid ajakohastatakse kooskõlastatult ning koostalitluse seisukohast olulised Euroopa standardid töötatakse välja kooskõlastatult ning et säilitatakse asjakohased kontaktid Euroopa standardimisasutustega;

ba)  osaleb vaatlejana asjaomastes standardimise töörühmades. [ME 60]

3.  Amet võib anda välja suuniseid või muid mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudtee koostalitluse alaste õigusaktide rakendamist.

3a.  Amet peab kaasama töörühmi seal, kus see on ette nähtud artikliga 4. [ME 61]

Artikkel 16

Veeremiüksuste turuleviimise load

Ilma et see piiraks direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 20 lõike 9a kohaldamist, annab amet annab raudteeveeremiüksuse turuleviimise load välja, uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas nimetatud direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 20. [ME 62]

Artikkel 17

Veeremitüüpide turuleviimise load

Amet annab veeremitüüpide turuleviimise load välja, uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 22. [ME 63]

Artikkel 18Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide Raudteeäärse ERTMSi kasutuselevõtu load luba [ME 64]

Amet annab kogu liidus asuvate ja käitatavate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise ERTMSi allsüsteemide kasutuselevõtu load välja, uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 18. [ME 65]

Artikkel 19

Telemaatilised seadmed

1.  Amet tegutseb süsteemihaldurina, kes vastutab telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste haldamise eest kooskõlas asjakohaste KTKdega.

1a.  Amet võib osaleda andmetele, kaasa arvatud rahvusvaheliste ajakavade andmekogumile avatud ja täieliku juurdepääsu edendamises. [ME 66]

2.  Amet määrab kindlaks ja avaldab kõnealuste kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob amet registri, mis sisaldab telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste ja nende staatuse muutmise taotlusi, ning haldab seda.

3.  Amet töötab välja telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste eri versioonide haldamise tehnilised vahendid ja hooldab neid ning suurendab eri süsteemide ühilduvust nii alla- kui ka ülessuunas. [ME 67]

4.  Amet abistab komisjoni selle jälgimisel, kas telemaatilised seadmed võetakse kasutusele kooskõlas asjakohaste KTKdega.

Artikkel 20

Teatatud vastavushindamisasutuste toetamine

1.  Amet toetab direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 27 osutatud teatatud vastavushindamisasutuste tegevust. Kõnealune toetus hõlmab eelkõige selliste suuniste koostamist, mis käsitlevad direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamist ja direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 10 osutatud EÜ vastavustõendamist.

2.  Amet soodustab teatatud vastavushindamisasutuste koostööd ja eelkõige tegutseb nende koordineerimisrühma tehnilise sekretariaadina.

5. PEATÜKK

SISERIIKLIKE EESKIRJADEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 21

Siseriiklike eeskirjade kavandite uurimine

1.  Amet uurib allpool esitatud sätete kohaseid siseriiklike eeskirjade kavandeid kahe kuu jooksul alates nende saamisest:

a)  direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 lõige 2;

b)  direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikkel 14.

2.  Kui pärast uurimist ja lõikes 1 osutatud uurimist tähtaja jooksul leiab amet, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis. [ME 68]

3.  Kui lõikes 1 osutatud uurimise tulemuseks on negatiivne hinnang, teeb amet järgmist:

a)  annab välja asjaomasele liikmesriigile adresseeritud soovituse, milles põhjendab, miks kõnealust eeskirja ei tohiks jõustada ega/või kohaldada;

b)  teavitab komisjoni oma negatiivsest hindamistulemusest.

4.  Kui liikmesriik ei võta meetmeid kahe kuu jooksul alates ametilt lõike 3 punktis a osutatud soovituse saamist, võib komisjon pärast lõike 3 punktis b osutatud teabe saamist või pärast asjaomase liikmesriigi põhjenduste ärakuulamist võtta vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsuse, milles nõutakse kõnealuse eeskirja kavandi muutmist või selle vastuvõtmise, jõustamise või rakendamise peatamist.

4a.  Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata siseriiklike töötervishoiu- ja ohutuseeskirjade suhtes ega ohutusülesandeid täitva raudteepersonali kvalifikatsioonide ja koolitusealaste nõuete suhtes. [ME 69]

4b.  Kui − eriti pärast õnnetust või intsidenti − võetakse direktiivi ... [ohutusdirektiiv] artiklis 8 ja direktiivi [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikes 4 osutatud kiireloomulisi ennetusmeetmeid, juhib amet koos riiklike ohutusasutustega eeskirjade ühtlustamist liidu tasandil. Vajaduse korral esitab amet komisjonile soovituse või arvamuse. [ME 70]

Artikkel 22

Kehtivate siseriiklike eeskirjade uurimine

1.  Amet uurib siseriiklikke eeskirju, mis on esitatud kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikega 3, kahe kuu jooksul alates nende saamisest.

1a.  Amet vaatab läbi siseriiklikud eeskirjad, mis kehtivad alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Et seda eesmärki saavutada, pakub amet haldusnõukogule tööplaani, et uurida eeskirju artiklis 48 osutatud mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide raames. Amet esitab haldusnõukogule igal aastal oma töö ja tulemuste kohta kooskõlas artikliga 50 eduaruande. [ME 71]

2.  Kui pärast lõikes 1 osutatud uurimist leiab amet, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis. [ME 72]

3.  Kui lõikes 1 osutatud uurimise tulemuseks on negatiivne hinnang, teeb amet järgmist:

a)  annab välja asjaomasele liikmesriigile adresseeritud soovituse, milles selle kohta, et eeskiri, mille kohta on antud negatiivne hinnang, tuleb viivitamata kehtetuks tunnistada või seda tuleb muuta, ja põhjendab, miks kõnealust eeskirja tuleks tuleb muuta või miks tuleks tuleb see kehtetuks tunnistada; [ME 73]

b)  teavitab komisjoni oma negatiivsest hindamistulemusest ja edastab talle liikmesriigile adresseeritud soovituse. [ME 74]

4.  Kui liikmesriik ei võta meetmeid kahe kuu jooksul alates ametilt lõike 3 punktis a osutatud soovituse saamist, võib komisjon pärast lõike 3 punktis b osutatud teabe saamist või pärast asjaomase liikmesriigi põhjenduste ärakuulamist võtta vastu asjaomasele liikmesriigile adresseeritud otsuse, milles nõutakse kõnealuse eeskirja muutmist või selle kehtetuks tunnistamist.

5.  Lõigetes 2, 3 ja 3 4 kirjeldatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui amet saab teada või teda teavitatakse mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on kas ülearune või vastuolus ühiste ohutusmeetodite või -eeskirjadega, KTKdega või mis tahes muude raudteevaldkonnas kehtivate liidu õigusaktidega või mis tekitab põhjendamatuid takistusi ühtsel raudteeturul. Sel juhul kohaldatakse lõikes 1 sätestatud tähtaegu. [ME 75]

5a.  Ohutuse seisukohast kriitilisi ülesandeid täitvate raudteetöötajate koolituse, töötervishoiu ja ohutuse küsimustes võib amet kohaldada käesolevat lõiget üksnes siis, kui riigisisese õigusnormi kohaldamisel on potentsiaalselt diskrimineeriv mõju. [ME 76]

Artikkel 22a

Andmebaasi kasutamine

Amet teeb tehnilist kontrolli siseriiklikes õigusaktides osutatud riiklike eeskirjade kohta, mis on saadaval andmebaasis loetelu kujul viitedokumentides, mille amet on avaldanud käesoleva määruse jõustumise kuupäeval. [ME 77]

Artikkel 23

Siseriiklikest eeskirjadest teatamiseks ja nende liigitamiseks kasutatavad IT-süsteemid

1.  Amet loob sihtotstarbelise IT-süsteemi, mis sisaldab artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikke eeskirju, haldab kõnealust süsteemi ning direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 2 punktis 28a osutatud vastuvõetavaid siseriiklikke nõuete täitmise meetmeid. Amet teeb selle kättesaadavaks sidusrühmadele ja üldsusele. [ME 78]

1a.  Ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist teavitavad liikmesriigid komisjoni mis tahes kehtivast siseriiklikust eeskirjast, millest ei ole teavitatud käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks. [ME 79]

2.  Liikmesriigid teatavad artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad ametile ja komisjonile lõikes 1 osutatud IT-süsteemi kaudu. Amet avaldab kõnealused eeskirjad selles süsteemis ja kasutab seda komisjoni teavitamiseks kooskõlas artiklitega 21 ja 22. Amet kasutab seda IT-süsteemi, et teavitada komisjoni mis tahes negatiivsest hinnangust, mis on edastatud liikmesriigile kooskõlas artikli 21 lõikega 3 ja artikli 22 lõike 3 punktiga b. [ME 80]

3.  Amet liigitab teatatud siseriiklikud eeskirjad vastavalt direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikele 8. Selleks kasutab ta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi.

4.  Amet võtab direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 lõike 2 kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade liigitamisel arvesse ELi õigusnormide kujundamist. Selleks töötab amet välja eeskirjahaldusvahendi, mida liikmesriigid peavad kasutama oma eeskirjasüsteemi lihtsustamiseks. Amet kasutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi eeskirjahaldusvahendi avaldamiseks.

4a.  Samuti teeb amet käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu avalikult kättesaadavaks nende eeskirjade hindamise olukorra, ja kui hindamine on lõpetatud, siis ka hindamise tulemused. [ME 81]

6. PEATÜKK

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga (ERTMS) seotud ülesanded

Artikkel 24

ERTMSi süsteemihaldur

1.  Amet tegutseb süsteemihaldurina, kes vastutab ERTMSi tehniliste kirjelduste haldamise eest.

2.  Amet määrab kindlaks ja avaldab kõnealuste kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob amet registri, mis sisaldab ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmise taotlusi, ning haldab seda.

3.  Amet soovitab vastu võtta ERTMSi tehniliste kirjelduste uue versiooni. Ta teeb seda aga üksnes siis, kui eelmist versiooni on piisaval määral rakendatud. Uute versioonide väljatöötamine ei kahjusta ERTMSi kasutuselevõtu määra, tehniliste kirjelduste stabiilsust, mis on vajalik ERTMSi seadmete tootmise optimeerimiseks, raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeveeremi omanike investeeringute tasuvust ega ERTMSi kasutuselevõtu tõhusat kavandamist. [ME 82]

4.  Amet töötab välja tehnilised vahendid ERTMSi eri versioonide haldamiseks, et tagada erinevate versioonidega varustatud võrkude ja sõidukite tehniline ja talitluslik ühilduvus ning stimuleerida kehtivate versioonide tõrgeteta rakendamist, ja hooldab neid.

5.  Kooskõlas direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 5 lõikega 10 tagab amet, et ERTMSi seadmete järgmised versioonid ühilduvad tehniliselt varasemate versioonidega.

6.  Amet valmistab sidusrühmade jaoks ette asjakohased kohaldamissuunised ja ERTMSi käsitlevate tehniliste kirjelduste selgitavad dokumendid ning levitab neid.

Artikkel 25

ERTMSi käsitlev teatatud vastavushindamisasutuste ajutine töörühm

1.  Amet loob ERTMSi küsimustega tegeleva teatatud vastavushindamisasutuste ajutise töörühma, millele on osutatud direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 27, ja juhib selle tegevust.

Kõnealune töörühm kontrollib, kuivõrd ühetaoliselt kohaldavad teatatud vastavushindamisasutused direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlust ja direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 10 osutatud EÜ vastavustõendamise menetlust.

2.  Amet esitab iga kahe aasta tagant komisjonile aruande lõikes 1 osutatud töörühma tegevuse kohta, sh statistika teatatud vastavushindamisasutuste esindajate osalemise kohta töörühmades.

3.  Amet hindab koostalitluse komponentide vastavushindamise ja ERTMSi seadmete EÜ vastavustõendamise kohaldamise menetlust ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande, milles vajaduse korral tehakse ettepanek täiustuste kohta.

Artikkel 26

Rongisiseste või raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide vahelise tehnilise ja talitlusliku ühilduvuse toetamine

1.  Raudteeveo-ettevõtjate taotlused võib taotlusel aitab amet aidata neil kontrollida ERTMSi rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide vahelist tehnilist ja talitluslikku ühilduvust enne veeremiüksuse kasutuselevõtmist. [ME 83]

2.  Kui ameti arvates esineb oht, et konkreetsete ERTMSi projektide raames puudub ERTMSi seadmetega varustatud võrgustike ja veeremiüksuste vaheline tehniline ja talitluslik ühilduvus, võib ta nõuda asjakohastelt osalistelt, eelkõige tootjatelt, teavitatud vastavushindamisasutustelt, raudteeveo-ettevõtjatelt, raudteeveeremi omanikelt, taristuettevõtjatelt ja riiklikelt ohutusasutustelt, et need esitaksid kogu asjakohase teabe EÜ vastavustõendamise ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatud menetluse ning käitamistingimuste kohta. Amet teatab komisjonile viivitamatult sellisest ohust ja vajaduse korral soovitab asjakohaseid meetmeid. [ME 84]

2a.  Amet rajab katseraja ja labori ERTMSi raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete tsentraalse katsetamiseks. [ME 85]

Artikkel 27

ERTMSi kasutuselevõtu ja ERTMSi projektide toetamine

1.  Amet jälgib ERTMSi kasutuselevõttu vastavalt komisjoni otsuses 2012/88/EL(17) sätestatud kasutuselevõtukavale ja jälgib, kuidas kooskõlastatakse ERTMSi paigaldamist üleeuroopalistes transpordi- ja raudtee-kaubaveokoridorides, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 913/2010(18).

2.  Amet tagab ERTMSi kasutuselevõttu käsitlevate liidu rahastatavate projektide tehnilise järelevalve, sh vajaduse korral pakkumismenetluse käigus esitatud pakkumisdokumentide analüüsi. Amet aitab liidus asuvatel abisaajatel vajaduse korral ka tagada, et projektide raames rakendatavad tehnilised lahendused oleksid täielikult kooskõlas kontrolli ja signaalimise KTKga ning tänu sellele ka täielikult koostalitlusvõimelised.

Artikkel 28

Laborite akrediteerimine

1.  Amet toetab ERTMSi laborite ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige jagab asjakohaseid suuniseid akrediteerimisasutustele, kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008.

2.  Amet võib osaleda vaatlejana määrusega (EÜ) nr 765/2008 nõutud vastastikuses hindamises.

2a.  Kui ametil on kahtlusi akrediteeritud labori tegevuse suhtes, teavitab ta sellest pädevat akrediteerimisasutust, asjaomast riiki ja riiklikke ohutusasutusi. Ametit kutsutakse osalema vaatlejana vastastikuse eksperdihinnangu andmisel. Kahtluste tekkimisel teavitab amet viivitamata asjaomast liikmesriiki ja ohutusasutusi. [ME 86]

7. PEATÜKK

EUROOPA ÜHTSE RAUDTEEPIIRKONNA JÄLGIMISEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 29

Riiklike ohutusasutuste jälgimine

1.  Amet jälgib riiklike ohutusasutuste tegevust ja otsustamisprotsessi auditite ja kontrollide abil.

2.  Ametil on õigus auditeerida järgmist:

a)  riiklike ohutusasutuste suutlikkus täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid;

b)  kui tulemuslikult riiklikud ohutusasutused jälgivad direktiivi […] [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 16 osutatud ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteeme.

Auditeerimiskorra võtab vastu haldusnõukogu.

3.  Amet annab välja auditiaruanded ning saadab need asjaomasele riiklikule ohutusasutusele ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti väljaselgitatud puuduste loetelu ja soovitusi nende kõrvaldamiseks.

4.  Kui amet leiab, et lõikes 3 osutatud puudused takistavad asjaomasel riiklikul ohutusasutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, soovitab amet riiklikul ohutusasutusel võtta asjakohaseid meetmeid sellise ajavahemiku jooksul, mille kindlaksmääramisel tuleb ta määrab kindlaks, võttes arvesse võtta kõnealuse puuduse olulisust. [ME 87]

5.  Kui riiklik ohutusasutus ei nõustu ameti soovitusega, millele osutatakse lõikes 4, või kui ta ei võta ameti soovituse kohaselt meetmeid kolme kuu jooksul alates soovituse saamisest, võib komisjon artiklis 75 osutatud nõuandemenetluse kohaselt teha otsuse kuue kuu jooksul.

6.  Samuti on ametil õigus teha etteteatatud või -teatamata kontrolle riiklikesse ohutusasutustesse, et selgitada välja nende konkreetsed tegevus- ja käitamisvaldkonnad, eelkõige vaadata läbi dokumendid, menetlused ja andmed, mis on seotud direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 16 osutatud ülesannetega. Kõnealuseid kontrolle võib teha vastavalt vajadusele või kooskõlas ameti väljatöötatud kavaga. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks päeva. Liikmesriikide asutused lihtsustavad ameti töötajate tööd. Amet esitab komisjonile aruande iga kontrolli kohta.

6a.  Kui riiklikud ohutusasutused teevad vastuolulisi otsuseid ja ühtki vastastikku vastuvõetavat otsust ei ole tehtud, võib taotleja, keda need otsused puudutavad, või asjaomane riiklik ohutusasutus edastada need otsused direktiivi ... [raudteeohutusdirektiiv] artikli 10 lõikes 2a ja direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 20 lõikes 9a osutatud juhtudel otsuse tegemiseks ametile. [ME 88]

Artikkel 30

Teatatud vastavushindamisasutuste jälgimine

1.  Amet kontrollib teatatud vastavushindamisasutusi akrediteerimisasutustele antava abi ning auditite ja kontrollide kaudu, nagu on sätestatud lõigetes 2–5.

2.  Amet toetab teatatud vastavushindamisasutuste ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige antakse akrediteeritud asutustele määruse (EÜ) nr 765/2008 artikliga 14 tunnustatud üleeuroopalise akrediteerimistaristu kaudu asjakohaseid suuniseid hindamiskriteeriumide ja -menetluste kohta, et hinnata, kas teatatud asutused vastavad direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 27 kuuendas peatükis osutatud nõuetele. [ME 89]

3.  Selliste teatatud vastavushindamisasutuste puhul, mida ei ole akrediteeritud vastavalt direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklile 24, võib amet auditeerida nende suutlikkust täita kõnealuse direktiivi artiklis 27 osutatud nõudeid. Auditeerimiskorra võtab vastu haldusnõukogu.

4.  Amet annab välja auditiaruanded, mis hõlmavad lõikes 3 osutatud tegevust, ning saadab need asjaomasele teatatud vastavushindamisasutusele ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti väljaselgitatud puudusi ja soovitusi nende kõrvaldamiseks. Kui amet leiab, et need puudused takistavad asjaomasel teatatud asutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, võtab amet vastu soovituse, mille kohaselt peab kõnealuse teatatud asutuse asukohaliikmesriik võtma asjakohaseid meetmeid teatava ameti poolt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. [ME 90]

5.  Kui liikmesriik ei nõustu lõikes 4 osutatud soovitusega või kui teatatud asutus ei võta ameti soovituse kohaselt meetmeid kolme kuu jooksul alates soovituse saamisest, võib komisjon võtta vastu arvamuse artiklis 75 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kuue kuu jooksul.

6.  Amet võib, sh koostöös asjakohaste riiklike akrediteerimisasutustega, etteteatatult või -teatamata kontrollida teatatud vastavushindamisasutusi, et selgitada välja nende konkreetsed tegevus- ja käitamisvaldkonnad, eelkõige vaadata läbi dokumendid, sertifikaadid ja andmed, mis on seotud direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklis 27 osutatud ülesannetega. Kõnealuseid kontrolle võib teha vastavalt vajadusele või kooskõlas ameti väljatöötatud kavaga. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks päeva. Teatatud vastavushindamisasutused aitavad ameti töötajaid nende töös. Amet esitab komisjonile aruande iga kontrolli kohta.

Artikkel 31

Koostalitluse ja ohutuse valdkonnas tehtud edusammude järelevalve

1.  Amet koos riiklike ohutusjuurdlusasutuste võrgustikuga kogub asjakohaseid andmeid õnnetusjuhtumite ja intsidentide kohta ning jälgib riiklike ohutusjuurdlusasutuste panust raudteesüsteemi ohutusse tervikuna.

2.  Amet jälgib kõike raudteesüsteemi ohutusega ja reguleeriva ohutusraamistikuga seonduvat. Amet võib eelkõige paluda abi artiklis 34 osutatud võrgustikelt, sh andmete kogumist. Amet lähtub ka Eurostati kogutud andmetest ja teeb temaga koostööd, et vältida töö dubleerimist ja tagada metoodiline ühtsus ühiste ohutusnäitajate ja teistes transpordiliikides kasutatavate näitajate vahel. [ME 91]

3.  Amet annab komisjoni taotluse korral välja soovitusi raudteesüsteemide koostalitluse parandamise kohta ning eelkõige soodustab koostööd raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vahel või taristuettevõtjate endi vahel töötab välja ühise juhtumitest teatamise ja nende jälgimise süsteemi. [ME 92]

4.  Amet jälgib ja hindab raudteesüsteemide koostalitluse ja ohutuse valdkonnas tehtavaid edusamme ning kaasnevaid kulusid ja saadavat kasu. Iga kahe aasta tagant esitab ta komisjonile aruande Euroopa ühtse raudteepiirkonna koostalitluse ja ohutuse kohta ning avaldab selle. [ME 93]

5.  Amet esitab komisjoni taotluse korral aruanded ohutust ja koostalitlust käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise ja kohaldamise olukorra kohta konkreetses liikmesriigis.

8. PEATÜKK

MUUD ÜLESANDED

Artikkel 32

Raudteepersonal

1.  Amet täidab asjakohaseid raudteepersonaliga seotud ülesandeid, mis on sätestatud direktiivi 2007/59/EÜ artiklites 4, 20, 22, 23, 25, 28, 33, 34, 35 ja 37.

2.  Komisjon võib nõuda ametilt muude raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist vastavalt direktiivile 2007/59/EÜ ning direktiivi 2007/59/EÜ kohaldamisalasse mittekuuluvaid ohutuskriitilisi ülesandeid täitva raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist. [ME 94]

3.  Amet konsulteerib pädevate asutustega raudteepersonali küsimustes lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete osas. Amet võib edendada koostööd kõnealuste asutuste vahel, sh korraldada asjakohaseid kohtumisi nende esindajatega.

Artikkel 33

Registrid ja nende kättesaadavus

1.  Amet loob määratleb direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artiklitega 43, 44, ja 45 ette nähtud üleeuroopalised registrid ja peab neid praktilisel, tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil, et toetada täielikult ettevõtluse ja käitamisega seotud vajadusi. Amet tegutseb raudteeohutuse direktiivis, koostalitluse direktiivis ja vedurijuhte käsitlevas direktiivis osutatud registrite ja andmebaaside süsteemihaldurina. See hõlmab eelkõige järgmist: [ME 95]

a)  registrite tehnilise kirjelduse väljatöötamine ja haldamine;

b)  liikmesriikide registrialaste arengutendentside koordineerimine;

c)  registrialaste suuniste andmine asjakohastele sidusrühmadele;

d)  komisjonile soovituste esitamine seoses olemasolevate registrite tehnilise kirjelduse täiustamise ja uute registrite loomise vajadusega.

da)  punktides g, i ja ma osutatud registrite loomine ja säilitamine; [ME 96]

db)  Euroopa raudteeveeremi registri loomine. [ME 97]

1a.  Euroopa raudteeveeremi register:

a)  on ameti pidada;

b)  on avalik;

c)  sellesse lisatakse liikmesriikide raudteeveeremi registrid hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Komisjon kehtestab rakendusaktidega dokumendi vormi ja tüübi. Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 75 osutatud kontrollimenetluse kohaselt;

d)  hõlmab iga veeremiüksuse tüübi kohta vähemalt järgmisi üksikasju:

i)  veeremiüksuse tüübi tehnilised omadused, mis on määratletud asjakohases KTKs;

ii)  tootja nimi;

iii)  seda tüüpi veeremiüksuse järjestikuste lubade kuupäevad ja viited, sealhulgas piirangud või tühistamised, ning load andnud liikmesriikide nimed;

iv)  piiratud liikumisvõimega isikute ja puuetega inimeste jaoks kavandatud konstruktsioonilahendused.

Kui amet annab välja veeremiüksuse tüüpide kasutuselevõtu loa, uuendab või muudab seda või peatab või tühistab selle, ajakohastab ta registrit viivitamata. [ME 98]

2.  Amet teeb rakendatud, kasutajasõbraliku ja kergesti kättesaadava IT-lahenduse kaudu avalikult kättesaadavaks järgmised direktiividega [raudtee koostalitluse direktiiv] ja [raudteeohutuse direktiiv] ette nähtud dokumendid ja registrid: [ME 99]

a)  allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid;

b)  koostalitluse komponentide EÜ vastavusdeklaratsioonid ja koostalitluse komponentide EÜ kasutuskõlblikkuse deklaratsioonid;

c)  direktiivi … [direktiiv, millega luuaks Euroopa ühtne raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)] kohaselt välja antud litsentsid;

d)  direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 10 kohaselt välja antud ohutussertifikaadid;

e)  ametile direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 24 kohaselt saadetud uurimisaruanded;

f)  direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 ning direktiivi … [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 14 kohaselt komisjonile teatatud siseriiklikud eeskirjad ja nende hindamine ameti poolt; [ME 100]

g)  veeremiregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu Euroopa raudteeveeremi register; [ME 101]

h)  taristuregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

i)  lubatud veeremitüüpide Euroopa register;

j)  register, mis sisaldab ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmise ja selliste muudatuste kavandamise taotlusi;

k)  register, mis sisaldab reisijateveo telemaatiliste seadmete KTK / kaubaveo telemaatiliste seadmete KTK spetsifikaatide muutmise ja selliste muudatuste kavandamise taotlusi;

l)  veeremiüksuste valdajate tähiste register, mida haldab amet vastavalt käitamise ja liikluskorralduse KTK-le;

m)  kvaliteediaruanded, mis antakse välja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/2007(19) artikli 28 lõikega 2;

ma)  hoolduse eest vastutavate sertifitseeritud üksuste register kooskõlas direktiivi … [raudteeohutusdirektiiv] artikliga 14. [ME 102]

3.  Lõikes 2 osutatud dokumentide saatmise praktilise korra üle arutavad ja sellise korra lepivad kokku liikmesriigid ja komisjon ameti ettevalmistatud kavandi alusel.

4.  Lõikes 2 osutatud dokumentide saatmisel võivad asjaomased asutused märkida, milliseid dokumente ei ole lubatud julgeolekukaalutlustel avalikustada.

5.  Lõike 2 punktides c ja d osutatud litsentside ja sertifikaatide tunnistuste väljaandmise eest vastutavad riiklikud asutused teatavad ametile ühe kuu 10 päeva jooksul kõikidest oma üksikutest otsustest kõnealuste litsentside ja sertifikaatide tunnistuste väljaandmise, uuendamise, muutmise või tühistamise kohta. [ME 103]

6.  Amet võib lisada avalikku andmebaasi mis tahes avaliku dokumendi või lingi, mis on asjakohane käesoleva määruse eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse liidus kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte.

Artikkel 34

Riiklike ohutus-, ohutusjuurdlus- ja esindusasutuste võrgustikud [ME 104]

1.  Amet loob direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 21 artikli 17 lõikes 4 osutatud riiklike ohutusasutuste ja ohutusjuurdlusasutuste võrgustiku. Amet tagab neile sekretariaaditeenuse. Võrgustike ülesanded on eelkõige järgmised: [ME 105]

a)  raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe vahetamine;

b)  heade tavade reklaamimine;

c)  raudteeohutusteabe, eelkõige ühiste ohutusnäitajatega seotud teabe edastamine ametile;

ca)  vajaduse korral ameti teavitamine direktiivist ... [raudteeohutuse direktiiv] ja direktiivist ... [raudtee koostalitluse direktiiv] tulenevate teiseste õigusaktide puudustest. [ME 106]

Amet lihtsustab koostööd kõnealuste võrgustike vahel, eelkõige võib ta teha otsuse pidada ühiskohtumisi mõlema võrgustikuga.

2.  Amet loob liidu tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste, sh reisijate, piiratud liikumisvõimega reisijate ja töötajate esindajate võrgustiku. Kõnealuste asutuste loetelu määrab kindlaks komisjon rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 75 osutatud nõuandemenetlusega. Amet tagab võrgustikule sekretariaaditeenuse. Võrgustiku ülesanded on eelkõige järgmised: [ME 107]

a)  raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe vahetamine;

b)  heade tavade reklaamimine;

c)  ametile raudtee ohutuse ja koostalitluse alase teabe esitamine.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud võrgustikud võivad esitada artikli 9 lõike 2 kohaselt kavandatud soovituste kohta mittesiduvaid arvamusi.

4.  Amet võib luua muid võrgustikke, kuhu kuuluvad raudteesüsteemi mõne osa eest vastutavad asutused või organid.

5.  Komisjon võib osaleda käesolevas artiklis osutatud võrgustike kohtumistel.

Artikkel 35

Teabe vahetamine ja tulemuste levitamine

Amet edastab ja levitab asjakohastele sidusrühmadele Euroopa raudteealase õigusraamistikuga, standardite ja suunistega seotud teavet kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohase teavitamis- ja levitamiskavaga. Selliseid vajadusanalüüsil põhinevaid kavasid ajakohastab korrapäraselt haldusnõukogu.

Artikkel 36

Teadusuuringud ja innovatsiooni edendamine

1.  Amet aitab komisjoni taotluse korral edendada raudteealaseid teadusuuringuid liidu tasandil, sh toetab asjakohaseid komisjoni talitusi ja esindusasutusi. Selline osalemine ei piira muid liidu tasandil tehtavaid teadusuuringuid.

2.  Komisjon võib teha ametile ülesandeks edendada innovatsiooni, et parandada raudtee koostalitlust ja ohutust, eelkõige edendada uute infotehnoloogialahenduste ning jälgimis- ja otsimissüsteemide kasutamist.

Artikkel 37

Komisjoni abistamine

1.  Amet abistab komisjoni tema taotluse korral liidu selliste õigusaktide rakendamisel, mille eesmärk on tõhustada raudteesüsteemide koostalitlust ja töötada välja Euroopa raudteesüsteemi ohutuse alane ühine lähenemisviis.

2.  Kõnealune abi võib hõlmata järgmist:

a)  tehniline nõustamine erilist oskusteavet nõudvates küsimustes;

b)  teabe kogumine artiklis 34 osutatud võrgustike kaudu.

Artikkel 38

Raudteeprojektide hindamise abistamine

Ilma et see piiraks direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 9 sätestatud erandite kohaldamist, uurib amet komisjoni taotluse korral koostalitluse ja ohutuse aspektist kõiki projekte, mis käsitlevad sellise allsüsteemi projekteerimist, ehitamist, uuendamist või ajakohastamist, mille kohta on esitatud taotlus liidult rahalise abi saamiseks. Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmi raames rahastatavate projektide puhul peaks amet tegema tihedat koostööd Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametiga. [ME 108]

Amet esitab arvamuse selle kohta, kas projekt vastab asjakohastele raudtee koostalitluse ja ohutuse alastele õigusaktidele, ajavahemiku jooksul, mis lepitakse komisjoniga kokku projekti tähtsuse ja olemasolevate ressursside alusel ning mis ei või olla pikem kui kaks kuud.

Artikkel 39

Liikmesriikide, kandidaatriikide ja sidusrühmade abistamine

1.  Amet tegeleb omal algatusel või komisjoni, liikmesriikide, kandidaatriikide või artiklis 34 osutatud võrgustike taotluse korral koolituse ja muu asjakohase tegevusega, mis hõlmab raudtee koostalitluse ja ohutuse alaste õigusaktide kohaldamist ja selgitamist ning on seotud ameti muude toodetega, nt registrite, rakendussuuniste või soovitustega.

2.  Lõikes 1 osutatud tegevuse laadi ja ulatuse otsustab haldusnõukogu ja lisab selle tööprogrammi.

Artikkel 40

Rahvusvahelised suhted

1.  Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma, et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide asjakohast pädevust, võib amet arendada suhteid ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja selliste kolmandate riikide haldusasutustega, kes on pädevad ameti tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes, et käia kaasas teaduse ja tehnika arenguga ning tagada Euroopa Liidu raudteealaste õigusaktide ja standardite edendamine.

2.  Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kõnealuste järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega. Kõnealused kokkulepped ja koostöö arutatakse eelnevalt läbi komisjoniga ja nendest antakse korrapäraselt aru.

3.  Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid ameti pädevusse kuuluvates küsimustes. Kõnealune strateegia ning täpsustus sellega seotud ressursside kohta lisatakse ameti iga- ja mitmeaastasesse tööprogrammi. Strateegiaga püütakse tagada, et ameti tegevus lihtsustaks liidu raudtee-ettevõtjate vastastikust juurdepääsu kolmandate riikide raudteeturgudele. [ME 109]

Artikkel 41

Varuosi käsitlev koordineerimine

Amet aitab välja selgitada need võimalikud raudtee-varuosad, mis tuleb standardida. Selleks võib loob amet luua töörühma, et koordineerida sidusrühmade tegevust, ja luua loob sidemed Euroopa standardiorganitega. Amet annab komisjonile asjakohaseid soovitusi hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. [ME 110]

9. PEATÜKK

AMETI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 42

Haldus- ja juhtimisstruktuur

Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest osadest:

a)  haldusnõukogu, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;

b)  juhatus, kes täidab artiklis 49 sätestatud ülesandeid;

c)  tegevdirektor, kes täidab artiklis 50 sätestatud kohustusi;

d)  apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklites 54–56 sätestatud kohustusi.

Artikkel 43

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukokku kuulub igast liikmesriigist üks hääleõiguslik esindaja ja komisjonist neli kaks hääleõiguslikku esindajat. [ME 111]

Lisaks kuulub haldusnõukokku kuus hääleõiguseta esindajat järgmistest Euroopa tasandi rühmadest:

a)  raudteeveo-ettevõtjad,

b)  taristuettevõtjad,

c)  raudteesektor,

d)  ametiühingud,

e)  reisijad,

f)  kaubaveokliendid.

Komisjon nimetab iga kõnealuse rühma ühe esindaja ja tema asendaja nelja nime sisaldavast kandidaatide nimekirjast, mille vastavad Euroopa organisatsioonid esitavad.

2.  Haldusnõukogu liikmed ja nende asendajad määratakse vastavalt nende teadmistele ameti põhitegevusest, võttes arvesse asjakohaseid juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik osalised püüavad piirata esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

3.  Liikmesriigid ja komisjon nimetavad haldusnõukokku oma esindajad ja nende asendajad, kes esindavad haldusnõukogu liiget tema äraolekul.

4.  Haldusnõukogu liikme ametiaeg kestab neli viis aastat ja seda võib pikendada üks kord. [ME 112]

5.  Vajaduse korral nähakse artiklis 68 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osalemine ja osalemistingimused.

Artikkel 44

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega esimehe liikmesriikide esindajate hulgast ja aseesimehe oma liikmete hulgast.

Kui esimees ei saa oma kohuseid täita, asendab teda aseesimees.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg kestab neli viis aastat ja seda võib pikendada üks kord. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena. [ME 113]

2a.  Haldusnõukogu esimees otsustab, kas ta võtab vastu või mitte taotluse apellatsiooninõukogu liikme väljaarvamiseks kooskõlas artikli 53 lõikega 3a, ja nimetab vajaduse korral ametisse apellatsiooninõukogu ajutise liikme kooskõlas artikli 53 lõikega 3b. [ME 114]

Artikkel 45

Koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Koosolekutel osaleb ameti tegevdirektor, välja arvatud juhul, kui haldusnõukogu teeb otsuse vastavalt artiklile 64. [ME 115]

2.  Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Haldusnõukogu tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotluse korral, liikmete enamuse taotluse korral või haldusnõukokku nimetatud liikmesriikide esindajate ühe kolmandiku taotluse korral.

Artikkel 46

Hääletamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu oma otsused hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.

Artikkel 47

Haldusnõukogu ülesanded

1.  Ameti ülesannete täitmise tagamiseks teeb haldusnõukogu järgmist:

a)  võtab vastu aastaaruande ameti eelmise aasta tegevuse kohta, saadab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab selle;

b)  võtab igal aastal pärast komisjoni arvamuse saamist ja kooskõlas artikliga 48 vastu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ameti järgmise aasta tööprogrammi ja strateegilise mitmeaastase tööprogrammi;

c)  võtab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas 10. peatükiga;

d)  kehtestab tegevdirektori otsuste tegemise korra;

e)  võtab vastu artikli 10 kohaste külaskäikude tegemise korra;

f)  kehtestab kodukorra;

g)  võtab vastu artiklis 35 osutatud teavitamis- ja levitamiskava ning ajakohastab neid;

h)  võtab vastu artiklites 29 ja 30 osutatud auditeerimise korra;

i)  kooskõlas lõikega 2 kasutab ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse määrava asutuse volitused”);

j)  võtab vastu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras;

k)  nimetab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega ametisse tegevdirektori ja võib pikendada tema ametiaega või ta ametist tagasi kutsuda kooskõlas artikliga 62;

l)  võtab vastu pettustevastase ja läbipaistvuse strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga; [ME 116]

m)  tagab Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve;

n)  võtab vastu eeskirjad haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmetega seotud huvikonfliktide huvide konfliktide ärahoidmise ja ohjamise kohta ametis, nagu on ette nähtud artiklis 68a. [ME 117]

2.  Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida. Edasidelegeerimine ei muuda tema vastutust. Tegevdirektor teavitab delegeerimisest ja edasi delegeerimisest haldusnõukogu. [ME 118]

Eelmise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor. Isik, kellele volitused delegeeritakse, annab delegeerimise kohta aru haldusnõukogule. [ME 119]

2a.  Haldusnõukogu võtab ära ametilt või selle endistelt või praegustelt töötajatelt immuniteedi kooskõlas artikli 64 sätetega. [ME 120]

Artikkel 48

Iga- ja mitmeaastane tööprogramm

1.  Ameti haldusnõukogu võtab komisjoni arvamust arvesse võttes vastu tööprogrammi iga aasta 30. novembriks ja edastab selle liikmesriikidele, Euroopa parlamendile, nõukogule, komisjonile ja artiklis 34 osutatud võrgustikele.

2.  Tööprogrammi vastuvõtmine ei piira liidu iga-aastast eelarvemenetluse kohaldamist. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmisest, et ta sellega ei nõustu, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi, muudab seda vajaduse korral ning võtab selle muudetud versiooni kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kas hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega (sealhulgas kõikide komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega. [ME 121]

3.  Ameti tööprogrammis määratakse kindlaks iga tegevuse eesmärgid. Üldjuhul seostatakse iga tegevus ja projekt selgelt selle teostamiseks vajalike ressurssidega kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega ning artikli 7 lõikes 2 sätestatud varase mõjuhindamismenetlusega.

4.  Vajaduse korral muudab haldusnõukogu vastuvõetud tööprogrammi, kui ametile antakse uus ülesanne. Sellise uue ülesande lisamise korral analüüsitakse selle mõju inim- ja eelarveressurssidele ja võidakse teha otsus lükata edasi muude ülesannete täitmine.

5.  Haldusnõukogu võtab ka iga aasta 30. novembriks vastu strateegilise mitmeaastase tööprogrammi ja ajakohastab seda. Arvesse võetakse komisjoni arvamust. Programmi kavandamisel konsulteeritakse Euroopa Parlamendi ja artiklis 34 osutatud võrgustikega. Vastuvõetud mitmeaastane tööprogramm edastatakse liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile aja artiklis 34 osutatud võrgustikele.

Artikkel 49

Juhatus

1.  Haldusnõukogu abistab juhatus.

2.  Juhatus valmistab ette haldusnõukogus vastuvõetavad otsused. Vajaduse korral teeb ta kiireloomulistel juhtudel teatavaid esialgseid otsuseid haldusnõukogu eest, eelkõige haldus- ja eelarveküsimustes.

Koos haldusnõukoguga tagab ta OLAFi uurimistest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve.

Ilma et see piiraks tegevdirektori kohustuste täitmist, mis on sätestatud artiklis 30, abistab ja nõustab ta tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet.

3.  Juhatuse moodustavad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja ja [neli] haldusnõukogu liiget. Haldusnõukogu nimetab juhatuse liikmed ja esimehe.

4.  Juhatuse liikmete ametiaja kestus on võrdne haldusnõukogu liikmete ametiaja kestusega.

5.  Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu tagant. Juhatuse esimees kutsub juhatuse liikmete taotluse korral kokku täiendavaid koosolekuid.

6.  Haldusnõukogu kehtestab juhatuse kodukorra.

Artikkel 50

Tegevdirektori ülesanded

1.  Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

2.  Tegevdirektor ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsusasutuselt ega muult organilt, välja arvatud juhul, kui need tulenevad komisjoni, haldusnõukogu või juhatuse volitustest.

3.  Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile aruande oma ülesannete täitmise kohta, kui tal palutakse seda teha. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruande ülesannete täitmise kohta.

4.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja. Ta võtab vastu otsuseid, soovitusi, arvamusi ja muid ameti ametlikke dokumente.

5.  Tegevdirektor vastutab ameti haldusjuhtimise ja talle käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmise eest. Eelkõige peab tegevdirektor tegema järgmist:

a)  juhtima ameti igapäevast tööd;

b)  rakendama haldusnõukogus vastu võetud otsuseid;

c)  koostama iga-aastase tööprogrammi ja strateegilise mitmeaastase tööprogrammi ning esitama need haldusnõukogule pärast komisjoniga konsulteerimist;

d)  rakendama iga-aastase tööprogrammi ja strateegilise mitmeaastase tööprogrammi ning võimaluse piires reageerima komisjoni abitaotlustele, mis on seotud käesolevast määrusest tulenevate ameti ülesannete täitmisega;

e)  andma haldusnõukogule aru strateegilise mitmeaastase tööprogrammi rakendamisest;

f)  võtma vajalikke meetmeid, eelkõige võtma vastu ametisisesed haldusjuhised ja avaldama korraldusi, et tagada ameti töö kooskõlas käesoleva määrusega;

g)  kehtestama tulemusliku jälgimissüsteemi, et võrrelda ameti töötulemusi selle tegevuse eesmärkidega, ning kehtestama korrapärase hindamissüsteemi, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele.

h)  koostama igal aastal üldaruande kavandi punktis g osutatud järelevalve- ja hindamissüsteemi alusel ning esitama selle haldusnõukogule;

i)  koostama ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti vastavalt artiklile 58 ja täitma eelarve vastavalt artiklile 59;

j)  koostama aastaaruande ameti tegevuse kohta ja esitama selle haldusnõukogule hindamiseks;

k)  koostama tegevuskava, mis sisaldab järelhindamise järelduste alusel võetavaid järelmeetmeid, ning esitama kaks korda aastas komisjonile aruande edusammude kohta;

l)  kaitsma liidu finantshuve ning selleks kohaldama ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, teostama tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise korral nõudma tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldama tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;

m)  koostama ameti pettustevastase strateegia ja esitama selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

n)  koostama ameti finantseeskirjade eelnõu, mille haldusnõukogu võtab vastu artikli 60 alusel, ning nende rakenduseeskirjad.

Artikkel 51

Apellatsiooninõukogu loomine ja koosseis

1.  Amet loob ühe või mitu sõltumatut apellatsiooninõukogu. [ME 122]

2.  Apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest liikmest. Nende puudumise korral esindavad neid asendajad.

3.  Haldusnõukogu nimetab esimehe, kaks liiget ja nende asendajad komisjoni esitatud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast.

4.  Kui apellatsiooninõukogu peab menetletava kaebuse puhul vajalikuks, võib ta haldusnõukogu taotluse korral nimetada asjaomase juhtumi menetlemiseks lõikes 3 osutatud nimekirjast veel kaks liiget ja nende asendajad.

5.  Komisjon kehtestab pärast haldusnõukoguga konsulteerimist ja kooskõlas artiklis 75 osutatud nõuandemenetlusega ameti ettepanekul apellatsiooninõukogu kodukorra.

5a.  Kõigi apellatsiooninõukogu liikmete nõutav kvalifikatsioon, nende volitused otsustamise ettevalmistavas etapis ja hääletamistingimused määrab kindlaks komisjon, keda abistab direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 48 lõikes 3 osutatud komitee. [ME 123]

Artikkel 52

Apellatsiooninõukogude liikmed

1.  Apellatsiooninõukogu liikmete ja nende asendajate ametiaeg kestab neli viis aastat ja seda võib pikendada üks kord. [ME 124]

2.  Kõik apellatsiooninõukogu liikmed on apellatsiooni pooltest sõltumatud. Nad ei või täita ametis ega pruugi täita agentuuris komisjonis ühtki muud ülesannet. Otsuste tegemisel või arvamuse esitamisel ei ole nad seotud mingite juhistega. [ME 125]

3.  Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist tagasi kutsuda ega kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast eemaldada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui komisjon teeb pärast haldusnõukogu arvamuse saamist sellekohase otsuse.

Artikkel 53

Väljaarvamine ja taandamine

1.  Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises, sealhulgas juhul, kui tegemist on vastavalt artikli 54 lõikele 1 edasi kaevatud otsusega, vastavalt artikli 54 lõikele 4 üht ja sama luba või üht ja sama tunnistust puudutava arvamusel esitamises. [ME 126]

2.  Apellatsiooninõukogu liikmed, kes leiavad, et nad ei tohiks osaleda kaebuse menetlemises ühel lõikes 1 osutatud või mis tahes muul põhjusel, teatavad sellest apellatsiooninõukogule, kes teeb asjakohase väljaarvamisotsuse et nad on otsustanud mitte osaleda. [ME 127]

3a.  Mis tahes osapool võib taotleda apellatsiooninõukogu liikme väljaarvamist, esitades kirjaliku taotluse haldusnõukogu esimehele. Väljaarvamise taotlus peab põhinema lõikes 1 osutatud põhjustel või erapoolikuse ohul. Taotlusele tuleb lisada asjaomased tõendavad dokumendid. Taotlust on võimalik vastu võtta ainult siis, kui see esitatakse enne menetluse algust apellatsiooninõukogus või, kui väljaarvamise taotluse põhjusi puudutav teave saab teatavaks pärast menetluse algust, siis viie päeva jooksul pärast seda, kui taotlev pool sai teabest teadlikuks.

Taotlus edastatakse asjaomasele apellatsiooninõukogu liikmele. Asjaomane apellatsiooninõukogu liige annab viie päeva jooksul pärast seda, kui talle väljaarvamise taotlus edastati, teada, kas ta nõustub väljaarvamisega. Kui ta ei nõustu, teeb haldusnõukogu esimees otsuse seitsme tööpäeva jooksul pärast asjaomase liikme vastust või kui see ei vasta, pärast vastamiseks määratud tähtaja möödumist. [ME 128]

3b.  Apellatsiooninõukogu esitab arvamuse või teeb otsuse, ilma et selles osaleks liige, kes on otsustanud mitte osaleda või kes on välja arvatud kooskõlas lõigetega 2 ja 3. Otsuse tegemiseks või arvamuse esitamiseks asendatakse asjaomane liige apellatsiooninõukogus tema asendusliikmega.

Kui asendusliige ei saa mingil põhjusel nõukogus osaleda, nimetab haldusnõukogu esimees artikli 51 lõikes 3 osutatud nimekirjast ametisse ajutise nõukogu liikme, kes oleks asendusliikmeks kõnealuses asjas. [ME 129]

Artikkel 54

Otsused, mille peale võib kaevata

1.  Apellatsiooninõukogule võib edasi kaevata otsused, mille amet on teinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18, või soovitused, mis on antud artiklite 21 ja 22 kohaselt, või kui amet ei võta kindlaksmääratud tähtaja jooksul meetmeid. [ME 130]

2.  Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Amet võib peatada edasikaevatud otsuse kohaldamise, kui tema arvates asjaolud seda võimaldavad, tingimusel, et selle otsuse peatamine ei mõjuta raudteeohutust. [ME 131]

Artikkel 55

Edasikaebeõigusega isikud, edasikaebamise tähtaeg tähtajad ja kaebuse vorm

1.  Mis tahes füüsiline või juriidiline isik võib edasi kaevata otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18, või kui amet ei tee otsust kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Edasikaebeõigus on ka artikli 34 lõikes 2 osutatud isikuid esindavatel asutustel, kes on selleks nõuetekohaselt volitatud vastavalt oma põhikirjale.

2.  Kaebus ning selle põhjendus esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates meetme teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui talle ei ole meetmest teatatud, siis kahe kuu jooksul alates meetmest teadasaamise päevast.

2a.  Kaebused otsuse puudumise kohta esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul pärast asjaomases artiklis määratud tähtaja möödumist. [ME 132]

Artikkel 56

Kaebuste läbivaatamine ning nende kohta tehtavad otsused

1.  Apellatsiooninõukogu otsustab kolme kuu jooksul pärast kaebuse läbivaatamisel tegutseb esitamist, kas võtta kaebus vastu või lükata see tagasi. Nõukogu nõuab ühe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist kogu võimalikku vajaminevat lisateavet. Asjakohane teave esitatakse apellatsiooninõukogu kiiresti poolt kehtestatud mõistilku tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu. Ta kutsub nii sageli kui vajalik kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu, märkusi enda saadetud teadete või teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta. Kaebemenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi. [ME 133]

2.  Apellatsiooninõukogu võib kasutada ameti pädevusse kuuluvaid asjakohaseid volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale asutusele. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimati nimetatud asutuse jaoks siduv.

Artikkel 57

Euroopa Kohtusse kaebamine

1.  Kaebusi artiklite 12, 16, 17 ja 18 alusel ametis tehtud otsuste tühiseks tunnistamiseks võib Euroopa Liidu Kohtusse esitada alles pärast seda, kui kõik ametisisesed kaebemenetlused on ammendatud.

2.  Amet võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmiseks.

10. PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 58

Eelarve

1.  Ameti tulude ja kulude eelarvestus koostatakse igaks eelarveaastaks, mis vastab kalendriaastale, ja see esitatakse ameti eelarves. Tulud ja kulud on tasakaalus.

2.  Ameti tulud koosnevad eelkõige järgmisest: [ME 134]

a)  liidu osamaks,

b)  ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksud vastavalt artiklile 68,

c)  lõivud, mida taotlejad ja valdajad maksavad sertifikaatide tunnistuste ja lubade eest, mille amet annab välja kooskõlas artiklitega 12, 16, 17 ja 18. Artiklis 73 osutatud delegeeritud õigusaktiga sätestatakse eri suurusega tasud vastavalt tunnistuste ja lubade kasutusalale ning raudteevedude tüübile ja ulatusele; [ME 135]

d)  tasud väljaannete, koolituse ja muude ameti osutatavate teenuste eest;

e)  mis tahes vabatahtlik rahaline toetus liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt, eeldusel et selline toetus ei kahjusta ameti sõltumatust ega erapooletust.

2a.  Kõiki ülesandeid ja kohustusi, mis lisanduvad liidu õigusaktides sätestatud ülesannetele ja millega ei kaasne artikli 58 lõike 2 punktides b, c, d ja e sätestatud tulu, hinnatakse ja nende täitmise eest makstakse liidu eelarvest toetust. [ME 136]

3.  Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulusid.

4.  Tulud ja kulud on tasakaalus.

5.  Haldusnõukogu koostab igal aastal tegevdirektori poolt tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttel koostatud kavandi põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Haldusnõukogu esitab kõnealuse eelarvestuse, sh ametikohtade loetelu kava, komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks.

6.  Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos liidu üldeelarve esialgse projektiga.

7.  Kõnealuse eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning esitab kooskõlas aluslepingu artikliga 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

8.  Eelarvepädevad institutsioonid kiidavad heaks ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti ametikohtade loetelu.

9.  Eelarve võtab vastu haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega. Ameti eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

10.  Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide puhul, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral. Ta teatab sellest komisjonile. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada projekti kohta arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 59

Eelarve täitmine ja kontroll

1.  Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.  Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsil esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012(20) (üldine finantsmäärus) artiklile 147.

3.  Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja kontrollikojale ameti esialgse raamatupidamisaruande ning eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande asjaomase eelarveaasta kohta. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kontrollikoda vaatab selle aruande läbi vastavalt aluslepingu artiklile 287. Kontrollikoda avaldab igal aastal aruande ameti tegevuse kohta.

4.  Kui Tuginedes vajaduse korral kontrollikoja tähelepanekutele ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab tegevdirektor saab vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 148 kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande raamatupidamise aastaaruande ja esitab selle koos kinnitava avalusega haldusnõukogule arvamuse saamiseks heakskiitmiseks. [ME 137]

5.  Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti raamatupidamisaruande kohta.

6.  Tegevdirektor edastab hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.  Lõpparuanded avaldatakse.

8.  Tegevdirektor saadab hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta vastuse. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

9.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle üldise finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmise kohta enne aasta N + 2 30. aprilli.

Artikkel 60

Finantseeskirjad

Haldusnõukogu võtab ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad vastu pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei tohi lahkneda komisjoni määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002,(21) välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti tegevuseks ja kui komisjon on andnud oma eelneva nõusoleku.

11. PEATÜKK

PERSONAL

Artikkel 61

Üldsätted

1.  Ameti personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju, Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ja muid Euroopa Liidu institutsioonide kokkuleppega kõnealuste personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju.

2.  Teenistuse huvides võtab amet tööle:

a)  tähtajatu töölepingu tingimustele vastavad töötajad ja

b)  tähtajatu töölepingu tingimustele mittevastavad töötajad.

Kõnealuse lõike asjakohased rakenduseeskirjad võetakse vastu ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras.

3.  Amet võtab asjakohased haldusmeetmed, et muu hulgas koolitus- ja ennetusstrateegiate kaudu asjakohaseid haldusmeetmeid, mis võimaldavad korraldada oma ameti töö nii, et välditakse huvide konflikti konflikte, sh töösuhte lõppemise järgseid probleeme, nagu nn pöördukse efekt ja siseinfo kasutamine. [ME 138]

3a.  Amet ja selle töötajad täidavad käesoleva määrusega ette nähtud ülesandeid suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava erialase tehnilise pädevusega. Nad peavad olema vabad kogu survest ja kõigist ahvatlustest, eriti rahalistest ahvatlustest, mis võivad nende otsust või tegevuse tulemusi mõjutada, seda eriti isikute või isikurühmade poolt, keda nende tegevuse tulemused puudutavad. Ametil on piisaval arvul töötajaid, et tagada käesolevas määruses määratletud ülesannete nõuetekohane täitmine.

3b.  Töötajatel peavad olema järgmised pädevused:

a)  põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki ameti tegevusalasid;

b)  rahuldavad teadmised ameti poolt läbiviidavate hindamiste nõuete kohta ja piisavad volitused hindamiste läbiviimiseks;

c)  piisavad teadmised ja arusaamine vajalikest nõuetest ameti otsuste koostamiseks;

d)  õigus vaadata läbi riiklike ohutusasutuste arvamusi, otsuseid ja siseriiklikke eeskirju. [ME 139]

Artikkel 62

Tegevdirektor

1.  Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast avatud ja läbipaistva valikumenetlusega.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Enne ametisse nimetamist võidakse haldusnõukogu valitud kandidaati kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse hinnangut tegevdirektori tegevusele ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord maksimaalselt kuni viis aastat.

5.  Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

6.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.

7.  Tegevdirektori võib ametist tagasi kutsuda üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

Artikkel 63

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muu personal

Amet võib kasutada kasutab ka liikmesriikide lähetatud eksperte, eelkõige riiklike ohutusasutuste personali, või muid ametiväliseid töötajaid vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele. Amet võtab vastu poliitika ja viib seda ellu, et hinnata ja hallata liikmesriikide lähetatud ekspertide võimalikke huvide konflikte, k.a et keelata neil osaleda töörühma koosolekutel, kui nad ei pruugi olla sõltumatud ja erapooletud. [ME 140]

Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.

12. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 64

Privileegid ja immuniteedid

Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, ilma et see piiraks haldus- ja/või kohtuväliseid menetlusi seoses ameti vastutusalaga. [ME 141]

Artikkel 65

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.  Vajalikud sätted tegutsemistingimuste ja vahendite kohta, mis asukohaliikmesriik peab ametile võimaldama, ning kõnealuses liikmesriigis ameti tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, personali ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad nähakse ette peakorterilepingus, mille amet ja asukohaliikmesriik sõlmivad pärast haldusnõukogult saadud heakskiitu hiljemalt 2015. aastal.

2.  Asukohaliikmesriik tagab ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 66

Vastutus

-1. Amet võtab endale täieliku vastutuse, kaasa arvatud lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste osas, tema poolt väljaantavate lubade ja tunnistuste eest. [ME 142]

1.  Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.  Otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.  Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mille tema talitused või töötajad oma kohustuste täitmise käigus on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele.

4.  Lõikes 3 osutatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

Artikkel 67

Keelte kasutamine

-1. Ilma et see piiraks ameti ja taotleja vahelise mis tahes tõlkekohustuste lepingu kohaldamist, tõlgitakse taotlejate ning tunnistuste ja lubade valdajate poolt artiklite 12, 16, 17 ja 18 kohaselt ametile ja riiklikele ohutusasutustele neist tunnistustest ja lubadest teatamiseks esitatud dokumendid kõigisse nende riikide liidu ametlikesse keeltesse, kus veeremit kasutatakse ja kus asjaomane raudtee-ettevõtja tegutseb. Iga tõlge on asjaomase riigi, sealhulgas artiklis 56 käsitletud menetluste jaoks autentne tekst. Luba ja tunnistus antakse välja kõigis asjaomaste liikmesriikide liidu ametlikes keeltes. [ME 143]

1.  Kui ei kohaldata artikli 67 lõiget -1, kohaldatakse ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled)(22) sätteid. [ME 144]

2.  Ameti tegutsemiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu institutsioonide tõlkekeskus.

Artikkel 68

Kolmandate riikide osalemine ameti töös

1.  Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, on amet osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja laienemispoliitika reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ja EFTA riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingu, mille kohaselt asjaomased riigid on vastu võtnud käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid liidu seadused või nendega võrdsed siseriiklikud meetmed ja kohaldavad neid. See lõige kehtib eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja liidu laienemispoliitika reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ja EFTA riikidele. [ME 145]

2.  Kooskõlas lõikes 1 osutatud lepingute asjakohaste sätetega sõlmivad amet ja kolmandad riigid omavahelised kokkulepped, millega määratakse kindlaks üksikasjalikud eeskirjad nende riikide osalemiseks ameti töös, eelkõige osalemise laad ja ulatus. Kõnealused kokkulepped hõlmavad muu hulgas rahalisi toetusi ja personali käsitlevaid sätteid. Sätetega võib ette näha hääleõiguseta esindatuse haldusnõukogus.

Amet allkirjastab kõnealused kokkulepped pärast komisjonilt nõusoleku saamist ja haldusnõukoguga konsulteerimist.

Artikkel 68a

Huvide konflikt

1.  Tegevdirektor ning liikmesriikide ja komisjoni poolt ajutiselt lähetatud ametnikud esitavad kohustuste ja huvide deklaratsioonid, milles kinnitavad, et neil puuduvad otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Need deklaratsioonid esitatakse ametisse astumisel kirjalikult ja kui isiklik olukord peaks muutuma, siis esitatakse need uuesti. Haldusnõukogu, juhatuse ja apellatsiooninõukogu liikmed avalikustavad samuti nimetatud deklaratsioonid ja oma elulookirjeldused. Amet avaldab oma veebisaidil artiklis 42 nimetatud organite liikmete ning asutusesiseste ja -väliste ekspertide nimekirjad.

2.  Haldusnõukogu rakendab huvide konfliktide haldamiseks ja ärahoidmiseks poliitikat, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a)  huvide deklaratsioonide haldamist ja kontrollimist käsitlevad põhimõtted, sealhulgas nende avaldamise kord, võttes arvesse artiklit 77;

b)  huvide konflikte käsitlevad kohustuslikud koolitusnõuded ameti töötajatele ja riikide lähetatud ekspertidele;

c)  kingitusi ja kutseid käsitlevad eeskirjad;

d)  üksikasjalikud eeskirjad ülesannete kohta, millega ameti töötajad ja liikmed ei saa tegeleda pärast seda, kui nad on oma töösuhte ametiga lõpetanud;

e)  läbipaistvuseeskirjad ameti otsuste, sealhulgas tema juhatuse ja nõukogude koosolekute protokollide osas, mis avalikustatakse, võttes arvesse tundlikku, salastatud ja äriteavet; ning

f)  karistused ja mehhanismid, millega kaitstakse ameti iseseisvust ja sõltumatust.

Amet võtab arvesse vajadust säilitada tasakaal riskide ja kasulikkuse vahel, eelkõige seoses eesmärgiga saada parimat tehnilist nõu ja oskusteadmisi, ja huvide konfliktide haldamist. Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaselt aru andes lisab tegevdirektor nimetatud poliitika rakendamist käsitleva teabe. [ME 146]

Artikkel 69

Koostöö riiklike asutuste ja organitega asutustega [ME 147]

1.  Amet võib sõlmida lepinguid asjakohaste riiklike asutustega, eelkõige riiklike ohutusasutustega, ja muude pädevate organitega seoses artiklite 12, 16, 17 ja 18 rakendamisega. Sellised lepingud võivad hõlmata ühte või mitut siseriiklikku ohutusasutust. [ME 148]

2.  Kõnealused lepingud võivad sisaldada sätet, et ameti mõne ülesande ja kohustuse täitmine, nt toimikute kontrollimine ja koostamine, tehnilise ühilduvuse kontrollimine, külaskäikude tegemine ja tehniliste uuringute kavandamine, tellitakse riiklikelt asutustelt delegeeritakse riiklikele asutustele. [ME 149]

2a.   Riiklikud ohutusasutused võivad omakorda võtta ameti alltöövõtjaks muude ülesannete täitmiseks kui need, mis on ametile pandud direktiivi ... [raudtee koostalitluse direktiiv] artikliga 20 ja direktiivi ... [raudteeohutuse direktiiv] artikli 16 lõikega 2. [ME 150]

3.  Amet tagab, et kõnealused lepingud sisaldavad vähemalt ülesannete konkreetset kirjeldust ning nende täitmise tingimusi ja tähtaega ning maksete suurust ja maksegraafikut.

4.  Lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud lepingud lepingutes tuleb selgelt täpsustada ameti ja riiklike ohutusasutuste vastutus seoses iga lepingupoole täidetavate ülesannetega, nagu see on nendes lepingutes sätestatud. See ei piira ameti üldkohustust täita artiklitega 12, 16, 17 ja 18 ette nähtud ülesandeid. [ME 151]

Artikkel 70

Läbipaistvus

Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001(23).

Haldusnõukogu võtab […] vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks.

Ameti otsuste kohta, mis on vastu võetud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 kaebuse ombudsmanile või pöörduda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263 Euroopa Liidu Kohtusse.

Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001(24).

Artikkel 71

Salastatud teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Amet kohaldab turvapõhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni turvaeeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom(25) lisas. See hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist.

Artikkel 72

Pettustevastane võitlus ja tulemuslikkuse seire [ME 152]

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999, ühineb amet kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.  Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

2a.  Euroopa Kontrollikoda kontrollib ameti tulemuslikkust ja otsustusprotsessi auditite ja kontrollide kaudu. [ME 153]

3.  OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96(26) sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selge sõnaga volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

13. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 73

Artiklitega 12, 16, 17, 18 ja 18 41 seotud delegeeritud õigusaktid [ME 154]

1.  Komisjonil on õigus võtta artikli 74 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artiklite 12, 16, 17 ja 18 kohaldamisega seotud lõive ja tasusid.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmetega määratakse eelkõige kindlaks asjaolud, mille korral nõutakse lõive ja tasusid vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18, ning kõnealuste lõivude ja tasude suurus ja nende maksmise viis.

3.  Lõive ja tasusid nõutakse järgmistel juhtudel:

a)  raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmine ja uuendamine, veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise load, sh märge võrkude või liinidega koostalitluse kohta;

b)  ohutussertifikaatide väljaandmine ja uuendamine;

c)  teenuste osutamine; tasud kajastavad iga üksiku teenuseosutamise tegelikku kulu;

d)  kaebuste menetlemine.

Kõik lõivud ja tasud väljendatakse ja makstakse eurodes.

4.  Ametiga seotud lõivude ja tasude summa määratakse selline, mis tagab, et sellekohane tulu on piisav osutatavate teenuste täieliku maksumuse katmiseks. Kõik ameti kulud, mis on seotud lõikes 3 osutatud tegevusega hõlmatud personaliga, sh tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi, peavad eelkõige kajastuma selles kulusummas. Kui lõivude ja tasudega kaetavate teenuste osutamisega kaasneb pidevalt ameti eelarve märkimisväärne tasakaalustamatus, tuleb lõivude ja tasude määr kindlasti läbi vaadata. [ME 155]

4a.  Komisjonile antakse ka õigus võtta kooskõlas artikliga 74 vastu delegeeritud õigusakte, mis puudutavad raudtee-varuosade standardimist artikli 41 kohaldamisel. [ME 156]

Artikkel 74

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 73 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile delegeeritakse artikli 73 kohaselt volitused määramata ajaks viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Pärast aruande saamist uuendatakse volituste delegeerimist automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 157]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 73 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 73 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Artikkel 75

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 96/48/EÜ(27) artikli 21 alusel loodud komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Kui on viidatud käesolevale artiklile, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 76

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Komisjon tellib käesoleva määruse jõustumisest hiljemalt viie aasta möödudes ja seejärel iga viie aasta järel hinnangu eelkõige ameti ja selle töö mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Kõnealuse hinnangu andmisel võetakse arvesse raudteesektori, sotsiaalpartnerite ja tarbijaorganisatsioonide esindajate seisukohti. Hinnangus käsitletakse eelkõige kõiki vajadusi muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõju. [ME 158]

2.  Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

3.  Iga teise hindamise käigus hinnatakse ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

Artikkel 77

Üleminekusätted

1.  Amet asendab määrusega (EÜ) nr 881/2004 loodud Euroopa Raudteeagentuuri ja on seoses omandiõiguse, lepingute, õiguslike kohustuste, töölepingute, finants- ja muude kohustustega selle õigusjärglane.

2.  Erandina artiklist 43 jäävad haldusnõukogu liikmed, kes nimetati ametisse määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel enne käesoleva määruse jõustumist, haldusnõukogu liikmeks kuni oma ametiaja lõpuni.

Erandina artiklist 49 jääb määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor ametisse kuni oma ametiaja lõpuni.

3.  Erandina artiklist 61 jäävad kõik käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivad töölepingud jõusse kuni neis sätestatud kehtivusaja lõpuni.

3a.  Amet hakkab välja andma artiklite 12, 16, 17 ja 18 kohaseid tunnistusi ja lubasid ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Kuni selle ajani kohaldavad liikmesriigid oma siseriiklikke seadusi. [ME 159]

3b.  Pärast artikli 77 lõikes 3a sätestatud üheaastase perioodi möödumist võivad taotlejad kolmeaastase lisaperioodi jooksul esitada taotluse kas ametile või riiklikule ohutusasutusele. Selle perioodi jooksul võivad riiklikud ohutusasutused jätkata tunnistuste ja lubade väljaandmist, tehes artiklitest 12, 16, 17 ja 18 erandeid, kooskõlas direktiividega 2008/57/EÜ ja 2004/49/EÜ. [ME 160]

3c.  Direktiivi ... [ohutusdirektiivi] artikli 10 lõikes 2a ja direktiivi [raudtee koostalitluse direktiiv] artikli 20 lõikes 9a osutatud juhtudel võivad riiklikud ohutusasutused nendes artiklites sätestatud tingimustel pärast käesoleva artikli lõikes 3b osutatud perioodi möödumist jätkata tunnistuste ja lubade väljaandmist. [ME 161]

Artikkel 78

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 881/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 79

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3)ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(4)ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(5) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191,18.7.2008, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsus nr 1692/96/EÜ ühenduse suuniste kohta üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks (EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1).
(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).
(11)EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 51).
(14)Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus 98/500/EÜ valdkondliku dialoogi komiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).
(16)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).
(17)Komisjoni 25. jaanuari 2012. aasta otsus üleeuroopalise raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 51, 23.2.2012, lk 1).
(18)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).
(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(21)Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72).
(22)EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.
(23)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
(25) Komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1).
(26)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
(27) Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6).


Raudtee-ettevõtjate finantskohustuste ja soodustuste tasendamine ***I
PDF 205kWORD 43k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1192/69 raudtee-ettevõtjate finantskohustuste ja soodustuste tasendamise ühisreeglite kohta (COM(2013)0026 – C7-0026/2013 – 2013/0013(COD))
P7_TA(2014)0152A7-0472/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0026),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 91 ja 109, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0026/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuni 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0472/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1192/69 raudtee-ettevõtjate finantskohustuste ja soodustuste tasendamise ühisreeglite kohta

P7_TC1-COD(2013)0013


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 91 ja 109,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu määruses (EMÜ) nr 1192/69(6) on loetletud 36 raudteeveo-ettevõtjat, kellele liikmesriigid võivad hüvitada maksekohustused, mida teiste transpordiliikide ettevõtjad toetama ei pea. Normimiseeskirjade õige kohaldamise tulemuseks on see, et liikmesriigid vabastatakse riigiabist teatamise kohustusest.

(2)  Euroopa tasandil on vastu võetud mitmeid õigusmeetmeid, tänu millele avatakse raudtee-kaubaveoturg ja rahvusvaheline raudtee-reisijateveoturg konkurentsile, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta direktiiviga 2012/34/EL(7), kehtestatakse teatavad aluspõhimõtted, mis muu hulgas hõlmavad seda, et raudteeveo-ettevõtjaid juhitakse samamoodi nagu äriühinguid, et raudteetaristu läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasude määramise eest vastutavad üksused peavad olema lahutatud raudteeveoteenuseid osutavatest üksustest ja et nende raamatupidamisarvestus tuleb hoida lahus, et ELi kriteeriumide kohaselt litsentsitud mis tahes raudteeveo-ettevõtjal peaks olema juurdepääs raudteetaristule õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning et taristuettevõtjad võivad saada riigilt rahastamist. Direktiivi 2012/34/EL siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaeg on 16. juuni 2015. [ME 1]

(3)  Määrus (EMÜ) nr 1192/69 ei ole praegu kehtivate õigusmeetmete suhtes järjekindel ega nendega kooskõlas. Pidades eelkõige silmas liberaliseeritud turgu, kus raudteeveo-ettevõtjad otseselt konkureerivad kõnealuste loetletud raudteeveo-ettevõtjatega, ei ole enam asjakohane neid kaht ettevõtjarühma erinevalt kohelda.

(4)  Sellest tulenevalt on asjakohane tunnistada kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1192/69, et aegunud õigusakti tühistamisega kõrvaldada vastuolud ELi õiguskorraga ja lihtsustada seda,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrus (EMÜ) nr 1192/69 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval kaks aastat pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. [ME 2]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(2) ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(3)ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
(4)ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
(5) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(6) Nõukogu 26. juuni 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 1192/69 raudtee-ettevõtjate finantskohustuste ja soodustuste tasendamise ühisreeglite kohta (EÜT L 156, 28.6.1969, lk 8).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiviga 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud) (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).


Tsiviillennunduses toimunud, lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamine ***I
PDF 190kWORD 97k
Resolutsioon
Tekst
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tsiviillennunduses toimunud, lennuohutust mõjutavate juhtumite teatamise kohta ning määruse (EL) nr 996/2010 muutmise ja direktiivi 2003/42/EÜ, komisjoni määruse (EÜ) nr 1321/2007 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1330/2007 kehtetuks tunnistamise kohta (COM(2012)0776 – C7-0418/2012 – 2012/0361(COD))
P7_TA(2014)0153A7-0317/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0776),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0418/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. aprilli 2013. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 2. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0317/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007

P7_TC1-COD(2012)0361


(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 376/2014) lõplikule kujule).

P7_TC1-COD(2012)0361


(1) ELT C 198, 10.7.2013, lk 73.


Sõidukisisese eCall-süsteemi kasutuselevõtmine ***I
PDF 470kWORD 120k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb sõidukisisese automaatsete hädaabikõnede eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ (COM(2013)0316 – C7-0174/2013 – 2013/0165(COD))
P7_TA(2014)0154A7-0106/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0316),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0174/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A7-0106/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 26. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, mis käsitleb hädaabinumbri 112 teenusel põhineva sõidukisisese automaatsete hädaabikõnede eCall-süsteemi kasutuselevõtmisega seotud tüübikinnituse nõudeid ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ [ME 1]

P7_TC1-COD(2013)0165


(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/46/EÜ(4) on kehtestatud põhjalik liidu tüübikinnituse süsteem mootorsõidukitele.

(2)  ELi tasandil ühtlustati mootorsõidukite turva- ja keskkonnaküsimustega seotud tüübikinnituste erinevad tehnilised nõuded, et tagada kogu ELis liiklusohutuse kõrge tase.

(2a)  eCall-teenuse kasutuselevõtmine nii, et see oleks kättesaadav kõigis sõidukites ja kõigis liikmesriikides, on olnud 2003. aastast saadik üks liidu tähtsamaid liiklusohutuse prioriteete. Selle eesmärgi saavutamiseks vabatahtlikkuse alusel on käivitatud mitmeid algatusi, kuid siiani ei ole piisavat edu saavutatud. [ME 2]

(3)  Liiklusohutuse parandamiseks esitatakse komisjoni 21. augusti 2009. aasta teatises „Aeg rakendada automaatse hädaabikõne süsteem eCall”(5) uusi meetmeid, millega kiirendada sõidukisisese hädaabikõne süsteemi rakendamist rakendamiseks ELis. Ühe soovitatud meetme kohaselt muudetakse hädaabinumbril 112 põhineva eCall-süsteemi sõidukisisese osa paigaldamine kohustuslikuks kõigi uute sõidukite puhul alates sõidukikategooriatest M1 ja N1 vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisas esitatud määratlustele. [ME 3]

(4)  Euroopa Parlament kiitis 3. juulil 2012 heaks aruande „Kodanikele mõeldud uus hädaabikõne teenus eCall”, milles kutsuti komisjoni üles esitama direktiivi 2007/46/EÜ raames ettepaneku, millega tagada hädaabinumbrile 112 tehtavatel kõnedel põhineva avaliku eCall-süsteemi kohustuslik kasutuselevõtmine 2015. aastaks.

(4a)  Kõikjal liidus on endiselt vaja parandada hädaabinumbri 112 teenuse toimimist, et hädaolukorras toimuks abi andmine kiirelt ja tõhusalt. [ME 4]

(5)  Loodetakse, et tänu hädaabiteenuste kiirele käivitamisele aitab ELi eCall-süsteem aitab vähendada nii surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu ELis kui ka liiklusõnnetuste põhjustatud vigastuste raskusastet. Hädaabinumbril 112 põhineva eCall-süsteemi kohustuslik kasutuselevõtmine koos eCall-kõnede edastamiseks ja häirekeskustes vastuvõtmiseks nõutava elektrooniliste sidevõrkude taristu vajaliku ja kooskõlastatud kaasajastamisega muudaks kõnealuse teenuse kättesaadavaks kõigile kodanikele ning aitaks seega vähendada inimkannatusi ja tõsiste vigastuste ja surmajuhtumite arvu ning tervishoiu- ning, õnnetuste tõttu tekkinud ummikutest tingitud ja muid kulusid. [ME 5]

(5a)  eCall-süsteem kujutab endast olulist, paljudest osapooltest koosnevat ja inimelude ohutusega tegelevat mehhanismi. Seepärast on tähtis tagada käesoleva määrusega selle kohustuste pool, nii et kasutajatel oleks eCall-süsteemi vastu täielik usaldus ja see toimiks sujuvalt. [ME 6]

(6)  Hädaolukorras täpse positsioneerimisteabega varustamisel on hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi tõhusas toimimises täita oluline osa. Seetõttu on asjakohane nõuda süsteemi ühilduvust satelliitnavigatsiooni programmide osutatud teenustega, sealhulgas eelkõige programmide Galileo ja EGNOS raames loodud süsteemidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta(6). [ME 7]

(7)  Sõidukite hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemiga varustamise kohustus peaks esialgselt kehtima ainult uute uut tüüpi sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite suhtes (kategooriad M1 ja N1), millel on juba olemas asjaomane käivitusmehhanism. Komisjonil tuleks täpsemalt analüüsida võimalust laiendada hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi rakendamise nõuet lähitulevikus ka muudele sõidukikategooriatele, nt raskeveokitele, bussidele, kaherattalistele mootorsõidukitele ja põllumajandustraktoritele, ning vajaduse korral esitada vastav seadusandlik ettepanek. [ME 8]

(7a)  Pärast 2015. aasta 1. oktoobrit toodetud praeguste sõidukitüüpide varustamist hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemiga tuleks selle laialdasema kasutuselevõtu huvides edendada. Enne 1. oktoobrit 2015 tüübikinnituse saanud sõidukitüüpidele võib eCall-süsteemi paigaldada vabatahtlikult. [ME 9]

(7b)  Ühisel üleeuroopalisel hädaabinumbril („hädaabinumber 112”) põhinev avalik koostalitlusvõimeline kogu liitu hõlmav eCall-teenus ja eCall-erateenused (kolmanda osapoole eCall-teenus) võivad eksisteerida kõrvuti, kui võetakse vastu tarbijale teenuse järjepideva pakkumise tagamiseks vajalikud meetmed . Numbril 112 põhineva avaliku eCall-teenuse järjepidevuse tagamiseks sõiduki eluea jooksul kõigis liikmesriikides ja tagamaks, et numbril 112 põhinev avalik eCall-teenus on alati automaatselt kättesaadav, tuleks kõik sõidukid varustada numbril 112 põhineva avaliku eCall-teenusega olenemata sellest, kas sõiduki ostja valib eCall-erateenuse või mitte. [ME 10]

(7c)  Tarbijatele tuleks anda realistlik ülevaade sõidukisisesest hädaabinumbril 112 põhinevast eCall-süsteemist ja ka eCall-erasüsteemist, kui viimane on sõidukis olemas, samuti igakülgset ja usaldusväärset teavet pakutavate hädaabikõne-erateenustega kaasnevate lisafunktsioonide või -teenuste kohta, turul pakutavate sõidukisiseste abi- või hädaabikõnerakenduste kohta ning kolmanda isiku teenuste ostmise puhul teenuse eeldatava taseme ja sellega seotud kulude kohta. Hädaabinumbril 112 põhinev eCall-süsteem on avalik üldhuviteenus ja peaks seepärast olema kõigile tarbijatele tasuta kättesaadav. [ME 11]

(8)  Sõidukite kohustuslik varustamine hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemiga kohustuslik varustamine ei tohiks piirata kõigi sidusrühmade (nagu näiteks autotootjad ja sõltumatud ettevõtjad) õigust pakkuda täiendavaid hädaabi- ja/või lisaväärtusteenuseid, mis oleksid hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemiga paralleelsed või toetuksid sellele. Kõnealused täiendavad teenused Ükski täiendav teenus ei tohiks siiski autojuhi tähelepanu liigselt häirida ega mõjutada hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi toimimist ja häirekeskuste tõhusat tööd. Hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem ja lisandväärtusega või erateenuseid pakkuv süsteem peaksid olema selliselt konstrueeritud, et nende vahel ei saa isikuandmeid vahetada. Nimetatud teenuste pakkumise korral peaksid need olema kooskõlas kehtivate ohutus-, turvalisus- ja andmekaitsealaste õigusaktidega ja jääma alati tarbija vabatahtlikuks valikuks. [ME 12]

(9)  Tarbijatele vaba valiku ja ausa konkurentsi tagamiseks ning innovatsiooni julgustamiseks ja maailmaturul ELi infotehnoloogia tööstuse konkurentsivõime suurendamiseks peaks kõigil sõltumatutel ettevõtjatel olema tasuta ja diskrimineerimata juurdepääs sõidukisisesele eCall-süsteemile ning süsteemi aluseks peaks hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi aluseks olema koostalitlusvõimeline ja, avatud juurdepääsuga, turvaline ja standarditud platvorm võimalikele tulevastele sõidukisisestele rakendustele või teenustele. Kuna selleks on vaja tehnilist ja õiguslikku tuge, peaks komisjon kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas sõidukitootjate ja sõltumatute ettevõtjatega konsulteerides viivitamatult hindama kõiki sellise avatud juurdepääsuga platvormi edendamise ja tagamise võimalusi ning vajaduse korral esitama vastava seadusandliku ettepaneku. Lisaks tuleks selgitada, millistel tingimustel võivad lisandväärtust andvaid teenuseid osutavad kolmandad osapooled saada juurdepääsu hädaabinumbril 112 põhinevas sõidukisiseses süsteemis salvestatud andmetele. Samuti peab hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem olema kõigile sõltumatutele ettevõtjatele tasuta ja ilma diskrimineerimata juurdepääsetav remondi- ja hooldustööde tegemiseks. [ME 13]

(9a)  Mis tahes täiendavate sõidukisiseste rakenduste või teenuste kasutuselevõtmine ei tohi käesoleva määruse jõustamist ja kohaldamist pidurdada. [ME 14]

(10)  Tüübikinnitussüsteemi ühtsuse säilitamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel heaks kiita ainult täielikult katsetuse läbinud hädaabinumbril 112 põhinevad sõidukisisesed eCall-süsteemid.

(10a)  Hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem kui hädaabisüsteem peab olema võimalikult töökindel. Tuleks tagada miinimumteabe ning audiokõne ülekande täpsus ja kvaliteet ning numbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi pikaealisuse ja vastupidavuse tagamiseks tuleks töötada välja ühtne kontrollirežiim. Korrapäraselt tuleks teostada perioodilist tehnilist kontrolli vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/45/EL(7). Üksikasjalikud sätted kontrolli kohta tuleks lisada nimetatud määruse lisasse. [ME 15]

(11)  Direktiivi 2007/46/EÜ alusel ei kohaldata väikeseeriana toodetud sõidukite suhtes kohustust, mis käsitleb reisijate kaitset laup- ja külgkokkupõrke korral. Seetõttu ei tuleks kõnealuste väikeseeriana toodetud sõidukite suhtes kohaldada ka kohustust täita käesolevas määruses sätestatud eCall-süsteemi nõudeid. [ME 16]

(12)  Eriotstarbeliste sõidukite suhtes ei kohaldata käesolevas määruses sätestatud eCall-süsteemi nõudeid ainult juhul, kui juhtumipõhiselt on tüübikinnitusasutused seisukohal, et teatav sõiduk ei vasta kõnealustele nõuetele seetõttu, et tegemist on eriotstarbelise sõidukiga. [ME 17]

(13)  Vastavalt artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma soovitustele, mis esitati 26. septembril 2006 vastu võetud töödokumendis eCall-algatuse mõju kohta andmekaitsele ja eraelu puutumatusele(8), peab sõidukisisese eCall-süsteemi kaudu teostatav isikuandmete töötlemine toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse eeskirjadega, mis on sätestatud Käesoleva määruse kontekstis toimuvat isikuandmete töötlemist reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis direktiiv 95/46/EÜ(9) üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta(10) ning, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)(11) ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta(12) artiklid 7 ja 8. Seetõttu peab igasugune hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kaudu toimuv andmetöötlus olema kooskõlas nende direktiividega ja toimuma liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige nimetatud direktiivide kohaselt liikmesriikide poolt määratud sõltumatute avalike asutuste järelevalve all, tagamaks, et numbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemiga varustatud sõidukid, mis tavaolukorras on seotud hädaabinumbriga 112, ei oleks jälgitavad ja nende suhtes ei kohaldataks pidevat seiret ning hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi edastatav teave sisaldaks üksnes häirekeskuste poolt hädaabikõnede asjakohaseks käsitlemiseks nõutavaid miinimumandmeid ning et isikuandmeid järgnevalt ei salvestataks. Andmesubjekti nõusolekul või pooltevahelise lepingu kohaselt võib kohaldada muid tingimusi teise, hädaabinumbril 112 põhinevale sõidukisisesele eCall-süsteemile lisaks sõidukisse paigaldatud hädaabikõnede süsteemi suhtes, kuid see süsteem peab ikkagi vastama nimetatud direktiividele. [ME 18]

(13a)  Käesolevas määruses võetakse arvesse direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel asutatud töörühma soovitusi, mis esitati 26. septembril 2006 vastu võetud töödokumendis eCall-algatuse mõju kohta andmekaitsele ja eraelu puutumatusele(13). [ME-d 19 ja 90]

(13b)   Sõidukitootjad peavad tehniliste nõuete täitmisel integreerima sõidukisisestesse süsteemidesse andmekaitset käsitlevad tehnilised meetmed ja järgima lõimitud andmekaitse põhimõtet. [ME 20]

(14)  Euroopa standardiorganisatsioonid ETSI ja CEN on käesolevas määruses osutatud üleeuroopalise eCall-teenuse rakendamiseks välja töötanud ühised standardid, mida tuleks käesoleva määruse puhul kohaldada, kuna see lihtsustaks sõidukisisese eCall-teenuse arengut, tagaks teenuse koostalitlusvõime ja pidevuse kogu ELis ning vähendaks rakenduskulusid kogu ELi jaoks.

(15)  Hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemiga seotud ühtsete tehniliste nõuete kohaldamise tagamiseks tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusakte üksikasjalike eeskirjade kohta, mis käsitlevad asjaomaste standardite kohaldamist katsetamisel, isikuandmete ja eraelu kaitset ning teatavatele M1- ja N1-kategooria sõidukitele või sõidukiklassidele tehtavaid erandeid. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, eelkõige konsulteeriks Euroopa andmekaitseinspektori, direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel loodud töörühma ja tarbijakaitseorganisatsioonidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 21]

(16)  Sõidukitootjatele tuleks anda käesoleva määruse tehniliste nõuetega kohanemiseks piisavalt aega, et kohaneda käesoleva määruse ja selle põhjal vastu võetud delegeeritud õigusaktide tehniliste nõuetega, et nad saaksid nõuetekohaselt läbi viia vajalikud uuringud ja katsed erinevates tingimustes ja seeläbi tagada numbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi täieliku töökindluse. [ME 22]

(17)  Käesoleva määruse puhul on direktiivis 2007/46/EÜ sätestatud EÜ tüübikinnitusmenetluse kontekstis tegemist uue üksikmäärusega ning seetõttu tuleks kõnealuse direktiivi I, III, IV, VI ja IX lisa vastavalt muuta.

(18)  Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärki – siseturu väljakujundamist ühtsete tehniliste nõuete kehtestamise kaudu hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemiga varustatud uutele tüübikinnitusega sõidukitele – piisavalt saavutada ning seda on meetme ulatuse tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse sõidukite EÜ tüübikinnituse tehnilised nõuded seoses hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemiga.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite suhtes, nagu on määratletud direktiivi 2007/46/EÜ II lisa punktides 1.1.1 ja 1.2.1.

Käesolevat määrust ei kohaldata väikeseeriana toodetud sõidukite suhtes. [ME 23]

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse lisaks direktiivi 2007/46/EÜ artiklis 3 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 305/2013(14) artiklis 2 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid: [ME 24]

(1)  „hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem” – süsteem hädaabisüsteem, mis koosneb sõidukisisestest seadmetest ja vahenditest eCall-kõne edastamise käivitamiseks, juhtimiseks ja teostamiseks, mis aktiveeritakse kas automaatselt sõidukisiseste andurite kaudu või käsitsi ja mis edastab avalike mobiilsidevõrkude kaudu signaale standarditud miinimumteabe edasiandmiseks ja loob hädaabinumbril 112 põhineva audiokanali loomiseks sõidukis viibivate isikute ning sobiva häirekeskuse vahel; [ME 25. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

(2)  „sõidukisisene süsteem” – sõidukisisene varustus koos vahenditega eCall-ülekande algatamiseks, juhtimiseks ja teostamiseks üldkasutatava traadita mobiilsidevõrgu kaudu, millega luuakse sõidukiga ühendus, ning vahendid eCall-teenuste teostamiseks üldkasutatava traadita mobiilsidevõrgu kaudu. [ME-d 26 ja 80]

(2a)  „eCall” – hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kaudu tehtav sõidukisisene hädaabikõne hädaabinumbrile 112; [ME 27]

(2b)  „häirekeskus” – füüsiline koht, kus ametiasutuse või asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud eraorganisatsiooni vastutusel hädaabikõnedele esimesena vastatakse; [ME 28]

(2c)  „miinimumteave” – teave, mis on kindlaks määratud standardiga „Maanteetranspordi ja -liikluse telemaatika – eSafety – automaatse hädaabikõne kaudu edastatav miinimumteave” (EN 15722) ja mis edastatakse eCall-häirekeskusele; [ME 29]

(2d)  „sõidukisisesed seadmed” – alaliselt sõidukisse paigaldatud seadmed, mis pakuvad või omavad juurdepääsu sõidukisisestele andmetele, mis on vajalikud miinimumteabe edastamiseks eCall-kõnega üldkasutatava traadita mobiilsidevõrgu kaudu; [ME 30]

(2e)  „üldkasutatav traadita mobiilsidevõrk” – traadita mobiilsidevõrk, mis on üldsusele kättesaadav vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2002/21/EÜ(15) ja 2002/22/EÜ(16). [ME 31]

Artikkel 4

Tootjate üldised kohustused

Tootjad tõendavad, et kõik artiklis 2 osutatud uued sõidukitüübid on vastavalt käesolevale määrusele ja käesoleva määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktidele varustatud sisseehitatud, hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemiga. [ME 32]

Artikkel 5

Tootjate erikohustused

1.  Tootjad tagavad, et kõik uued sõidukitüübid toodetakse ja neile antakse tüübikinnitus vastavalt käesolevas määruses ja käesoleva määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktides sätestatud nõuetele.

2.  Tootjad tõendavad, et kõik uued sõidukitüübid toodetakse selliselt, et liidu territooriumil aset leidva raske liiklusõnnetuse korral, mis tuvastatakse ühe või mitme sõidukis oleva anduri ja/või protsessori aktiveerumise abil, on tagatud eCall-kõne automaatne ühendumine Euroopa ühtse hädaabinumbriga 112. [ME 33]

Tootjad tõendavad, et uued sõidukid sõidukitüübid toodetakse selliselt, et eCall-kõne ühendumine Euroopa ühtse ühendamine hädaabinumbriga 112 oleks tagatud võimalik ka manuaalselt. [ME 34]

2a.  Lõige 2 ei piira sõidukiomaniku õigust kasutada lisaks hädaabinumbril 112 põhinevale sõidukisisesele eCall-süsteemile muud sõidukisse paigaldatud hädaabikõne süsteemi, mis pakub samalaadset teenust. Sellisel juhul peab teine hädaabikõne süsteem vastama standardile EN 16102 „Intelligentsed transpordisüsteemid – kolmanda isiku osutatav eCall-teenus – käitamisnõuded”, tootjad peavad tagama, et korraga on aktiveeritud ainult üks süsteem ning et hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem käivitub automaatselt, kui teine süsteem ei toimi. [ME 35]

3.  Tootjad tagavad, et hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese süsteemi andurid ühilduvad satelliitnavigatsiooni programmide osutatud teenustega, sealhulgas eelkõige programmide Galileo ja EGNOS raames loodud süsteemidega. [ME 36]

4.  Tüübikinnituse saamiseks sobivad ainult katsetuse läbivad need sisseehitatud, hädaabinumbril 112 põhinevad sõidukisisesed eCall-süsteemid, mida saab testida. [ME 37]

5.  Hädaabinumbril 112 põhinevad sõidukisisesed eCall-süsteemid on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ(17) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 10(18) nõuetega.

5a.  Tootjad tõendavad, et enesetestimise ajal või järel avastatud tõsise süsteemivea puhul, mille korral eCall-süsteem ei aktiveeru, antakse sõidukis viibijatele hoiatus. [ME 38]

6.  Hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem on kõigile sõltumatutele ettevõtjatele tasuta ja ilma diskrimineerimata juurdepääsetav vähemalt remondi- ja hooldustööde teostamiseks. [ME 39]

7.  Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 9 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse hädaabinumbril 112 põhinevate sõidukisiseste eCall-süsteemide tüübikinnituse üksikasjalikud tehnilised nõuded ja katsed ning muudetakse vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ. [ME 40]

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tehniliste nõuete ja katsete tehnilised nõuded ja katsed võetakse vastu pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ning nende aluseks on lõigetes 2, 2a, 3, 4 ja 6 järgmiste standardite kohta kehtestatud nõuded ning eCalli kohta kehtivad standardid ja ÜRO Euroopa majanduskomisjoni määrused, sealhulgas: [ME 41]

a)  EN 16072 „Intelligentsed transpordisüsteemid – eSafety – üleeuroopaline eCall-süsteem – käitamisnõuded”;

b)  EN 16062 „Intelligentsed transpordisüsteemid – eSafety – eCall-süsteemi kõrgetasemeliste rakenduste nõuded”;

c)  EN 16454 „Intelligentsed transpordisüsteemid – eSafety – eCall-süsteemi kui terviku vastavuskatsed”, seoses hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi vastavusega üleeuroopalisele eCall-süsteemile;

(ca)  EN 15722 „Intelligentsed transpordisüsteemid – eSafety – automaatse hädaabikõne kaudu edastatav miinimumteave”. [ME 42]

d)  mis tahes täiendavad eCall-süsteemiga seotud Euroopa standardid või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad. [ME 43]

Artikkel 6

Eraelu puutumatuse ja andmekaitse eeskirjad

-1a. Käesolev määrus ei piira direktiivide 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ kohaldamist. Igasugune isikuandmete töötlemine hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kaudu peab toimuma kooskõlas nendes direktiivides sätestatud isikuandmete kaitse eeskirjadega. [ME 44]

1.  Kooskõlas direktiividega 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ Tootjad tagavad tootjad, et hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemiga varustatud sõidukid ei oleks tavaolukorras enne hädaolukorra tekkimist seoses eCall-süsteemiga jälgitavad ja nende suhtes ei kohaldataks pidevat seiret. [ME 45]

Hädaabinumbril 112 põhinevale sõidukisisesele eCall-süsteemile lisatakse eraelu puutumatust soodustavaid tehnoloogiaid, et eCall-süsteemi kasutajatel oleks tagatud eraelu puutumatuse kaitse soovitud tase ning vajalikud kaitsemeetmed, mis takistavad jälgimist ja süsteemi kuritarvitamist.

2.  Hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kaudu edastatav miinimumteave sisaldab ainult võib sisaldada mitte enam kui artikli 3 punktis 2c osutatud standardiga nõutavat teavet. Miinimumteabe töötlemine ei või toimuda kauem, kui on töötlemise eesmärgi jaoks vajalik, ning seda ei säilitata kauem kui on vaja hädaabikõnede asjakohaseks käsitlemiseks nõutavaid miinimumandmeid. Miinimumteavet säilitatakse viisil, mis võimaldab selle täielikult kustutada. [ME 46]

3.  Tootjad tagavad, et eCall-süsteemi kasutajate kasutuses on arusaadav ja terviklik teave hädaabinumbril 112 põhineva avaliku ja tasuta eCall-süsteemi olemasolu ning hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kaudu toimuva andmetöötluse kohta, mis hõlmab eelkõige: [ME 47]

a)  viidet töötlemise õiguslikule alusele;

b)  asjaolu, et hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem on vaikimisi aktiveeritud olekus;

c)  hädaabinumbril 112 põhinevas sõidukisiseses eCall-süsteemis töödeldavaid andmeid käsitlevaid tingimusi;

d)  eCall-süsteemis andmete töötlemise konkreetset eesmärki, mis piirdub artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus osutatud hädaolukordadega; [ME 48]

e)  kogutud ja töödeldud andmete tüüpe ning nende andmete saajaid;

f)  andmete hädaabinumbril 112 põhinevas sõidukisiseses süsteemis säilitamise ajalimiiti; [ME 49]

g)  asjaolu, et ei toimu sõiduki pidevat seiret ei toimu, mis läheks kaugemale hädaabinumbril 112 põhinevale sõidukisisesele eCall-süsteemile vajaliku miinimumteabe kogumisest sõiduki asukoha ja sõidusuuna kindlaksmääramiseks ja edastamiseks vahejuhtumi korral, kusjuures seireandmeid hoitakse seadmes salvestatuna vaid nii kaua, kui on sel eesmärgil rangelt vajalik; [ME 50]

h)  andmesubjekti õiguste teostamist käsitlevaid tingimusi;

ha)  asjaolu, et hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kaudu häirekeskusesse saadetud andmeid ei või ilma andmesubjekti eelneva teadliku nõusolekuta kolmandatele isikutele edastada; [ME 51]

i)  mistahes vajalikku täiendavat teavet isikuandmete jälgitavuse, seire ja töötlemise kohta seoses privaatse eCall-teenuse eCall-erateenuse ja/või mõne muu lisaväärtust lisandväärtust pakkuva teenuse osutamisega, mis nõuab andmesubjekti selgesõnalist nõusolekut ja peab olema kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ. Eriti tuleb arvesse võtta asjaolu, et hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi ja eCall-erasüsteemide või muude lisandväärtust pakkuvate teenuste andmetöötluses võib olla erinevusi. [ME 52]

3a.  Tootjad teevad lõikes 3 osutatud teabe teatavaks koos sõidukiga üleantavas tehnilises dokumentatsioonis. [ME 53]

3b.  Selleks, et vältida segadust andmetöötluse eesmärkide ja lisandväärtuse küsimuses, esitatakse lõikes 3 osutatud teave kasutajale enne süsteemi kasutamist hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi ja teiste eCall-süsteemide kohta eraldi. [ME 54]

3c.  Tootjad peavad tagama, et hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem, muu sõidukisisene automaatne hädaabikõnede süsteem ja lisandväärtusega teenuseid pakkuv süsteem oleksid kavandatud nii, et nende vahel ei saaks isikuandmeid vahetada. Muu süsteemi või lisandväärtust pakkuva teenuse kasutamata jätmine või andmesubjekti keeldumine lasta oma isikuandmeid erateenuse jaoks töödelda ei tohi hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi kasutamist ja/või eCalli kasutajat kuidagi kahjustada. [ME 55]

4.  Komisjonile antakse volitused võtta artikli 9 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles määratletakse täpsemalt lõikes 1 eCall-süsteemi suhtes osutatud nõue jälgitavuse ja seire puudumise ning eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate kohta ning samuti nõue, eelkõige turvameetmed, mida eCall-teenuste pakkujad peavad kasutama, et tagada seaduslik andmetöötlus ja takistada töödeldavate isikuandmete loata kättesaamist, avalikustamist, muutmist või kaotsiminekut, ning määratletakse lõikes 3 osutatud isikuandmete töötlemist ja kasutaja andmeid käsitlevad tingimused. [ME 56]

Artikkel 7

Liikmesriikide kohustused

Alates 1. oktoobrist 2015 ...(19) annavad liikmesriikide ametiasutused seoses hädaabinumbril 112 põhinevate sõidukisiseste eCall-süsteemidega tüübikinnituse ainult sellistele uutele sõidukitüüpidele, mis on kooskõlas käesoleva määruse ning käesoleva määruse alusel vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega. [ME 57]

Artikkel 7a

Korrapärane tehniline kontroll

Hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi korrapärase tehnilise kontrolli nõudeid reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/45/EL. [ME 58]

Artikkel 8

Erandid

1.  Komisjon võib vabastada teatavad M1- ja N1-kategooriatesse kuuluvad sõidukid või sõidukiklassid kohustusest paigaldada artiklis 4 sätestatud hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem, kui komisjoni enda poolt või tema volituse alusel teostatud tulude-kulude analüüsi ja tehnilise analüüsi järel ning kõiki asjaomaseid ohutusaspekte arvesse võttes ilmneb, et kõnealuste süsteemide rakendamine ei sobi asjaomase sõiduki või sõidukiklassi omadustega hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi paigaldamine ei ole liiklusohutuse parandamise seisukohast hädavajalik, kuna asjaomane sõidukiklass on konstrueeritud eeskätt maastikul sõitmiseks või sellel puudub asjakohane käivitusmehhanism. Selliste erandite arv on piiratud. [ME 59]

2.  Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 9 vastu delegeeritud õigusakte, milles kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandid. Kõnealused erandid hõlmavad eriotstarbelisi sõidukeid ning ilma turvapadjata sõidukeid ning nende erandite arv on piiratud. [ME 60]

Artikkel 9

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 5 lõikes 7, artikli 6 lõikes 4 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates […] ...[Väljaannete Talitus lisab jõustumise täpse kuupäeva] ...(20). Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 61]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 7, artikli 6 lõikes 4 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 5 lõike 7, artikli 6 lõike 4 ja artikli 8 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 62]

Artikkel 10

Sätete täitmata jätmise eest määratavad karistused

1.  Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse, kui tootjad ei täida käesoleva määruse ja vastavate delegeeritud õigusaktide sätteid, ning võtavad kõik meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, eriti kui ei täideta käesoleva määruse artikli 6 sätteid. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest. [ME 63]

2.  Karistatavad rikkumised on järgmised:

a)  valeandmete esitamine tüübikinnituse andmise menetluses või sõiduki tagasikutsumisega päädivas menetluses;

b)  katsetulemuste võltsimine tüübikinnituse saamiseks;

c)  selliste andmete või tehniliste kirjelduste esitamisest hoidumine, mis võivad tuua kaasa tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise.

ca)  artikli 6 sätete eiramine. [ME 64]

Artikkel 10a

Aruandlus ja läbivaatamine

1.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eCall-süsteemi toimimiseks vajaliku telekommunikatsiooni- ja häirekeskuste infrastruktuuri valmisoleku kohta liikmesriikides. Kui aruandest selgub, et eCall-süsteemi infrastruktuur ei ole enne artikli 12 kolmandas lõigus osutatud kuupäeva töökorras, rakendab komisjon vajalikke meetmeid.

2.  Komisjon koostab 1. oktoobriks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall-süsteemi rakendamise tulemuste, sealhulgas selle kasutuselevõtu määra hindamise aruande. Komisjon uurib, kas määruse kohaldamisala tuleks laiendada teistele sõidukikategooriatele (nt bussid, põllumajandustraktorid, raskeveokid ja kaherattalised mootorsõidukid). Vajaduse korral esitab komisjon vastava seadusandliku ettepaneku.

3.  Pärast mõjuhinnangu koostamist ja ulatuslikke konsultatsioone kõigi sidusrühmade, sealhulgas sõidukitootjate ja sõltumatute ettevõtjatega esitab komisjon võimalikult kiiresti ja hiljemalt ...(21) Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande koostalitlusvõimelise, standarditud, turvalise ja avatud juurdepääsuga platvormi tehniliste nõuete kohta. Vajaduse korral lisab komisjon aruandele asjakohase seadusandliku ettepaneku. Hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall-süsteem hakkab tuginema kõnealuse platvormi standarditele kohe, kui need on välja töötatud. [ME 65]

Artikkel 11

Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/46/EÜ I, III, IV, VI ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 5 lõiget 7, artikli 6 lõiget 4, artikli 8 lõiget 2 ning artikleid 9 ja 10a kohaldatakse alates ...(22). [ME 66]

Seda Artikleid, millele ei ole käesoleva artikli teises lõigus osutatud, kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2015. [ME 67]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Direktiivi 2007/46/EÜ muutmine

Direktiivi 2007/46/EÜ muudetakse järgmiselt:

(1)  I lisasse lisatakse järgmised punktid:

„12.8. eCall-süsteem

12.8.1.  Kirjeldus või joonised”;

(2)  III lisa I osa A-jaos lisatakse järgmised punktid:

„12.8. eCall-süsteem

12.8.1.  Olemasolu: jah/ei (1)”;

(3)  IV lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:

a)  Tabelisse lisatakse järgmine punkt:

Jrk-nr

Teema

Õigusakt

Kohaldamine

M1

M2

M3

N1

N2

N3

O1

O2

O3

O4

71.  

eCall-süsteem

Määrus (EL) nr …

X

X

(b)  Liidet 1 muudetakse järgmiselt:

i)  Tabelisse 1 lisatakse järgmine punkt:

Jrk-nr

Teema

Õigusakt

Eriküsimused

Kohaldatavus ja erinõuded

71.

eCall-süsteem

Määrus (EL) nr …

Ei kohaldata.

ii)  Tabelisse 2 lisatakse järgmine punkt:

Jrk-nr

Teema

Õigusakt

Eriküsimused

Kohaldatavus ja erinõuded

71.

eCall-süsteem

Määrus (EL) nr …

Ei kohaldata.

(4)  VI lisa näidise A liites lisatakse tabelile järgmine punkt:

Jrk-nr

Teema

Viide õigustloovale aktile (1)

Muutmisdokument

Kohaldatav versioonidele

71.

eCall-süsteem

Määrus (EL) nr …

(5)  IX lisa muudetakse järgmiselt:

a)  I osa näidist B muudetakse järgmiselt:

i)  lehe pöördel „M1-kategooria sõiduk” muudetakse järgmiselt:

–  punkt 52 asendatakse järgmisega:

“52. eCall-süsteemi olemasolu jah/ei”;

–  lisatakse järgmine punkt:

“53. Märkused (11): …………….”;

ii)  lehe pöördel „N1-kategooria sõiduk” muudetakse järgmiselt:

–  punkt 52 asendatakse järgmisega:

“52. eCall-süsteemi olemasolu jah/ei”;

–  lisatakse järgmine punkt:

“53. Märkused (11): …………….”;

b)  II osas muudetakse näidist C2 järgmiselt:

i)  lehe pöördel „M1-kategooria sõiduk” muudetakse järgmiselt:

–  punkt 52 asendatakse järgmisega:

“52. eCall-süsteemi olemasolu jah/ei”;

–  lisatakse järgmine punkt:

“53. Märkused (11): …………….”;

ii)  lehe pöördel „N1-kategooria sõiduk” muudetakse järgmiselt:

–  punkt 52 asendatakse järgmisega:

“52. eCall-süsteemi olemasolu jah/ei”;

–  lisatakse järgmine punkt:

“53. Märkused (11): …………….”.

(6)  XI lisa 1. liites lisatakse tabelile järgmine punkt 71:

Jrk-nr

Teema

Viide õigusaktile

M1

2 500 (1) kg

M1 >

2 500 (1) kg

M2

M3

71.

eCall-süsteem

Määrus (EL) nr …

A

A

N/A

N/A

[ME 68]

(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 47.
(2) ELT C 341, 21.11.2013, lk 47.
(3) Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta („raamdirektiiv”) (ELT L 263, 09.10.2007, lk 1).
(5)COM(2009)0434 (lõplik).
(6)ELT L 196, 24.07.2008, lk 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).
(8)1609/06/EN – WP 125.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(10)ELT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
(12) ELT C 303, 14.12.2007, lk 1.
(13) 1609/06/EN – WP 125.
(14)ELT L 91, 3.4.2013, lk 1.
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).
(17)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10).
(18)ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 10 – Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses elektromagnetilise ühilduvusega (ELT L 254, 20.9.2012, lk 1).
(19) Artikli 12 kolmandas lõigus osutatud kuupäev.
(20) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.
(21) Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist.
(22) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.


Kindlustusvahendus ***I
PDF 695kWORD 235k
Tekst
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 26. veebruaril 2014. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustusvahenduse kohta (uuesti sõnastatud) (COM(2012)0360 – C7-0180/2012 – 2012/0175(COD))(1)
P7_TA(2014)0155A7-0085/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

[Muudatusettepanek 1, kui ei ole märgitud teisiti]

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)
P7_TA(2014)0155A7-0085/2014
komisjoni ettepanekule
P7_TA(2014)0155A7-0085/2014
---------------------------------------------------------
P7_TA(2014)0155A7-0085/2014

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU
DIREKTIIV 2014/.../EL
kindlustusvahenduse kohta

(uuesti sõnastatud)(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/92/EÜ(3) tuleb teha muudatusi. Seetõttu tehakse ettepanek kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)  Kuna ettepaneku põhieesmärk ja reguleerimisese on ühtlustada siseriiklikke sätteid kõnealustes valdkondades, peaks ettepanek põhinema ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikel 1 ja artiklil 62. Direktiivi vorm on vajalik selleks, et võimaldada direktiiviga hõlmatud valdkondades rakendussätete kohandamist iga liikmesriigi konkreetse turu ja õigussüsteemi eripärale. Samuti on käesoleva direktiivi eesmärk koordineerida siseriiklikke eeskirju, mis käsitlevad juurdepääsu kindlustus- ja edasikindlustusvahendusele, ▌ning seepärast lähtutakse ELi toimimise lepingu artikli 53 lõikest 1. Kuna kõnealuses sektoris pakutakse teenuseid kogu liidus, põhineb käesolev direktiiv ka ELi toimimise lepingu artiklil 62.

(3)  Kindlustus- ja edasikindlustusvahendajatel on keskne roll kindlustus- ja edasikindlustustoodete turustamisel liidus.

(4)  Kindlustustooteid võivad turustada mitut tüüpi isikud või asutused, nagu agendid, maaklerid, „finantsettevõtjad” , kindlustusandjad, reisibürood ja autorendiettevõtted. ▌

(4a)  Selleks et tagada samaväärse kaitsetaseme kohaldamine ja et tarbijad saaksid kasu võrreldavatest standarditest, on oluline edendada käesoleva direktiiviga vahendajate võrdseid tegevusvõimalusi ning võrdsetel tingimustel konkurentsi, olenemata sellest, kas nad on seotud kindlustusandjaga või mitte. Tarbijatele on kasulik, kui kindlustustooteid pakutakse erinevate kanalite ja vahendajate kaudu ning erinevate koostöövormide kaudu kindlustusandjatega, tingimusel et need kanalid ja vahendajad peavad kohaldama samaväärseid tarbijakaitse eeskirju. On oluline, et käesoleva direktiivi rakendamisel võtavad liikmesriigid neid aspekte arvesse.

(5)  Direktiivi 2002/92/EÜ kohaldamisel on saanud selgeks, et kindlustus- ja edasikindlustusvahenduse hõlbustamiseks tuleb paljusid sätteid veelgi täpsustada ning et tarbijakaitse huvides tuleb kõnealuse direktiivi reguleerimisala laiendada igasugusele kindlustoodete müügile põhikutsetegevusena, olenemata sellest, kas sellega tegelevad kindlustusvahendajad või kindlustusandjad. Seoses müügiga, järelmüügiga ja nõuete käsitlemisega tuleks uue direktiivi reguleerimisala laiendada kõigile kindlustustooteid otse müüvatele kindlustusandjatele samal alusel nagu kindlustusagentide ja-maaklerite puhul.

(8)  Siseriiklike sätete vahel on siiski veel olulisi erinevusi, mis takistavad kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate tegevuse alustamist ja jätkamist siseturul. Siseturgu on vaja veelgi tugevdada ning luua tõeline Euroopa siseturg elukindlustus- ja kahjukindlustustoodete ja -teenuste jaoks.

(9)  Praegused ja hiljutised vapustused finantsturgudel on näidanud, kui oluline on tagada tõhus klientide kaitse kogu finantssektoris. Seepärast on asjakohane tugevdada klientide usaldust ning ühtlustada kindlustustoodete turustamise reguleerimist, et tagada kogu liidus klientide piisaval tasemel kaitse. Tarbijakaitse taset tuleks direktiiviga 2002/92/EÜ võrreldes tõsta, et vähendada vajadust erinevate siseriiklike meetmete järele. On oluline võtta arvesse kindlustuslepingute erilist olemust võrreldes investeerimistoodetega, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/.../EL [finantsinstrumentide turgude direktiiv](4). Kindlustuslepingute, kaasa arvatud niinimetatud kindlustusinvesteerimistoodete turustamist tuleks seetõttu reguleerida käesoleva direktiiviga ning ühtlustada direktiiviga 2014/.../EL [finantsinstrumentide turgude direktiiv]. Miinimumstandardeid on vaja tõsta, mis puudutab turustamiseeskirju ja võrdsete tingimuste loomist kõigi kindlustusega kombineeritud investeerimistoodete jaoks. Klientide kaitse meetmed peaksid mittekutseliste klientide puhul olema rangemad kui kutseliste klientide puhul.

(10)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada selliste isikute suhtes, kelle tegevus on kindlustusvahendus- või edasikindlustusvahendusteenuste pakkumine kolmandatele isikutele tasu eest, mis võib olla rahaline või nende kindlustusvahendajate või edasikindlustusvahendajate teenustega seotud muu kokkulepitud majanduslik kasu.

(11)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada isikute suhtes, kes kliendi poolt veebilehe kaudu või muul viisil valitud kriteeriumide alusel annavad teavet ühe või mitme kindlustus- või edasikindlustuslepingu kohta või esitavad kindlustus- või edasikindlustustoodete järjestuse või lepingutega seotud allahindluse, kui klient saab selle protsessi lõpus sõlmida otse kindlustuslepingu; direktiivi ei tuleks kohaldada mitte ainult tutvustamisega seotud tegevuste suhtes, mis hõlmavad potentsiaalseid kindlustusvõtjaid käsitlevate andmete ja teabe esitamist kindlustus- või edasikindlustusvahendajatele või kindlustus- või edasikindlustusandjatele, samuti kindlustus- või edasikindlustustooteid või kindlustus- või edasikindlustusvahendajaid või kindlustus- või edasikindlustusandjaid käsitleva teabe esitamist potentsiaalsetele kindlustusvõtjatele.

(12)  Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada muu kutsetegevusega tegelevate isikute nagu maksuekspertide või raamatupidajate suhtes, kes selle muu kutsetegevuse raames juhuslikult nõustavad kindlustuskaitse küsimuses, ega kindlustustoodete kohta üksnes üldist laadi teavet andvate isikute suhtes, kui selle tegevuse eesmärk ei ole aidata kliendil sõlmida või täita kindlustus- või edasikindlustuslepingut. Käesolevat direktiivi ei tohiks kohaldada kindlustus- või edasikindlustusandja nimel tehtava kutselise kahjukäsitluse suhtes või kahju hindamise ja nõuetele eksperdihinnangu andmise suhtes.

(13)  Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada isikute suhtes, kes tegelevad kindlustusvahendusega kui kõrvaltegevusega teatavate piirangute alusel seoses kindlustuslepinguga, eelkõige selle müümiseks vajalike teadmistega, kaetud riskidega ja kindlustusmakse summaga.

(14)  Käesolevas direktiivis on määratletud „seotud kindlustusvahendaja”, et võtta arvesse teatavate liikmesriikide turgude omadusi ja kehtestada selliste vahendajate suhtes kohaldatavad tingimused.

(15)  Füüsilisest isikust kindlustus- ja edasikindlustusvahendajaid peaks registreerima selle liikmesriigi pädev asutus, kus on nende elukoht; juriidilisest isikust kindlustus- ja edasikindlustusvahendajaid peaks registreerima selle liikmesriigi pädev asutus, kus asub nende registrijärgne asukoht (või peakontor, kui siseriikliku õiguse kohaselt ei ole registrijärgset asukohta), tingimusel et need vahendajad vastavad rangetele pädevuse, hea maine, ametialase vastutuskindlustuse ja finantssuutlikkusega seotud kutsesobivusnõuetele. Liikmesriikides juba registreeritud kindlustusvahendajaid ei pea käesoleva direktiivi kohaselt uuesti registreerima.

(16)  Kindlustus- ja edasikindlustusvahendajad peaksid olema võimelised kasutama ELi toimimise lepingus sätestatud asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust. Seega peaks registreerimine või deklareerimine nende päritoluliikmesriigis võimaldama kindlustus- ja edasikindlustusvahendajatel tegutseda teistes liikmesriikides asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtete alusel, kui pädevate asutuste vahel on järgitud asjakohast teatamise korda.

(18)  Läbipaistvuse suurendamiseks ja piiriülese kaubanduse hõlbustamiseks peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010(5) asutaud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) looma ja avaldama ühtse elektroonilise andmebaasi, mis sisaldab andmeid kõigi kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate kohta, kes on teatanud kavatsusest kasutada asutamisvabadust või teenuste osutamise vabadust, ning kõnealust andmebaasi ajakohastama. Selleks peaksid liikmesriigid esitama EIOPA-le asjaomast teavet viivitamata. Kõnealuses andmebaasis on hüperlink iga liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse veebilehele. Iga liikmesriigi pädeva asutuse veebilehel on hüperlink kõnealusele andmebaasile.

(19)  Selgelt tuleks kindlaks määrata päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi suhtelised õigused ja kohustused seoses selliste kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate järelevalvega, kelle nad on registreerinud või kes asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse õiguse alusel tegelevad kindlustus- või edasikindlustusvahendusega nende territooriumil.

(21)  Kindlustusvahendajate suutmatus kogu liidus vabalt tegutseda takistab kindlustuse ühtse turu nõuetekohast toimimist. Käesolev direktiiv on oluline samm tarbijakaitse taseme tõstmise ning siseturu integratsiooni suurendamise suunas.

(21a)  Kindlustus- või edasikindlustusvahendaja tegeleb kindlustusvahendusega teenuste osutamise vabaduse alusel, kui ta tegeleb kindlustus- või edasikindlustusvahendusega kindlustusvõtja või potentsiaalse kindlustusvõtja jaoks, kes elab või on registreeritud mõnes muus liikmesriigis kui vahendaja päritoluliikmesriik, ning igasugune kindlustatav risk asub mõnes muus liikmesriigis kui vahendaja päritoluliikmesriik. Kindlustus- või edasikindlustusvahendaja tegeleb kindlustus- või edasikindlustusvahendusega asutamisvabaduse alusel, kui ta säilitab pideva kohaloleku mõnes muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik.

(22)  Oluline on tagada, et kindlustus- ja edasikindlustusvahendajatel ning otseste kindlustusandjate sellistel töötajatel, kes on seotud kindlustuslepingute ettevalmistamise, müügi ja müügijärgse tegevusega, on kõrge professionaalne tase ja pädevus. Seepärast peavad vahendaja ning otseste kindlustusandjate ▌töötajate ▌kutsealased teadmised vastama asjaomase tegevuse keerukusele. Tagada tuleb täiendusõpe. Vorm, sisu ja tõendamiskohustused peavad jääma liikmesriikide otsustada. Seejuures tuleks sertifitseerida kutsekoolituse organisatsioonid, kes on seotud sektoriga või kuuluvad kutseühingute juurde.

(22a)  Liikmesriigid tagavad, et vahendaja need töötajad, kes tegelevad jaeklientide nõustamise või neile kindlustusinvesteerimistoodete müügiga, omavad pakutavatele toodetele vastavat teadmiste taset ja pädevust. Eriti oluline on see silmas pidades kindlustusinvesteerimistoodete kasvavat keerukust ja pidevat uuenemist. Kindlustusinvesteerimistoote ostmisega kaasneb risk ja seetõttu peaksid investorid saama usaldada teavet hinnangute kohta ja nende hinnangute kvaliteeti. Lisaks tuleb anda töötajatele piisavalt aega ja ressursse, et nad saaksid anda klientidele kogu vajaliku teabe pakutavate toodete kohta.

(23)  Kindlustusvahendus- või edasikindlustusvahendustegevust alustavate ja jätkavate isikute kutsesobivusnõudeid ja registreerimist käsitlevate siseriiklike sätete kooskõlastamine saab soodustada finantsteenuste ühtse turu väljakujundamist ning tõhustada klientide kaitset selles valdkonnas.

(24)  Piiriülese kaubanduse edendamiseks tuleks kehtestada vahendajate teadmiste ja oskuste vastastikuse tunnustamise põhimõtted.

(25)  Vastuvõttev liikmesriik peaks tunnustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas) alusel loodud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohasel kolmandal või kõrgemal tasemel akrediteeritud riiklikku kutsekvalifikatsiooni kui tõendit selle kohta, et kindlustus- või edasikindlustusvahendaja täidab teadmiste ja oskustega seotud nõudeid, mis on vastavalt käesolevale direktiivile registreerimise tingimus. Kõnealune raamistik aitab liikmesriikidel, haridusasutustel, tööandjatel ja eraisikutel võrrelda liidu erinevate haridus- ja koolitussüsteemide kutsekvalifikatsioone. See vahend on esmatähtis liidus tööturu arendamise seisukohast. Kõnealuse raamistiku eesmärk ei ole asendada siseriiklikke kvalifikatsioonisüsteeme, vaid täiendada liikmesriikide meetmeid koostöö hõlbustamise teel.

(26)  Hoolimata kehtivast ühtsest kindlustusandjatele ja –vahendajatele tegevuslubade andmise süsteemist on Euroopa kindlustusturg jätkuvalt väga killustunud. Piiriülese äritegevuse hõlbustamiseks ja tarbijate jaoks läbipaistvuse suurendamiseks peaksid liikmesriigid tagama nende territooriumil kohaldatavate üldise hüvangu eeskirjade avaldamise, samuti tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ühtne elektrooniline register ning kõigis liikmesriikides kindlustuse- ja edasikindlustusevahenduse suhtes kohaldatavad üldise hüvangu eeskirjad.

(27)  Pädevate asutuste vaheline koostöö ja teabevahetus on olulised klientide kaitseks ning ühtsel turul kindlustus- ja edasikindlustustegevuse usaldusväärsuse tagamiseks.

(28)  Liikmesriikides vajatakse asjakohaseid ja tõhusaid kohtuväliseid kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlusi, et lahendada kindlustusvahendajate või -andjate ja klientide vahelisi vaidlusi, kasutades võimaluse korral olemasolevaid menetlusi. Selleks et lahendada käesoleva direktiivi kohaseid õigusi ja kohustusi käsitlevaid vaidlusi kindlustusandjate või kindlustustooteid müüvate või pakkuvate isikute ja klientide vahel, peaks olema võimalik kasutada tõhusaid kohtuväliseid kaebuste ja kahjuhüvitusnõuete menetlusi. Vaidluste kohtuvälise lahendamise korral peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL(6) sätted olema siduvad ka käesoleva direktiivi kohaldamisel. Selleks et tõhustada vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, mis käsitlevad klientide esitatud kaebusi, tuleks käesoleva direktiiviga ette näha, et kindlustusandjad või kindlustustooteid müüvad või pakkuvad isikud peavad osalema vaidluste lahendamise menetlustes ja otsuste tegemises, mis võivad selgesõnalise nõudmise korral olla vahendajale ja kliendile siduvad ja mille on nende suhtes algatanud kliendid seoses käesoleva direktiivi kohaste õiguste ja kohustustega. Selliste vaidluste kohtuväliste lahendamise menetluste eesmärk on tagada kindlustusandjate või kindlustustooteid müüvate või pakkuvate isikute ja klientide vaheliste vaidluste kiirem ja odavam lahendamine ning vähendada kohtusüsteemi koormust. ▐

Ilma et see piiraks klientide õigust oma kaebust kohtusse esitada, peaksid liikmesriigid tagama, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused, kes lahendavad käesoleva direktiivis osutatud vaidlusi, teevad piiriüleste vaidluste lahendamisel koostööd. Liikmesriigid peaksid hea seisma, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused, kes lahendavad selliseid vaidlusi, ühineksid finantsteenustega seotud kaebuste võrgustikuga (FIN-Net).

(29)  Laienev selliste tegevusalade ring, millega paljud kindlustusvahendajad ja -andjad samaaegselt tegelevad, on suurendanud võimalust huvide konfliktide tekkeks kõnealuste erinevate tegevusalade ja klientide huvide vahel. Seepärast on oluline, et liikmesriigid kehtestaksid eeskirjad tagamaks, et klientide huvid oleksid arvesse võetud.

(30)  Tarbijatele tuleks eelnevalt anda selget teavet kindlustustooteid müüvate isikute staatuse ▌kohta. <