Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2168(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0117/2014

Esitatud tekstid :

A7-0117/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2014 - 8.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0208

Vastuvõetud tekstid
PDF 140kWORD 58k
Kolmapäev, 12. märts 2014 - Strasbourg
Pakistani piirkondlik roll ja poliitilised suhted ELiga
P7_TA(2014)0208A7-0117/2014

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta resolutsioon Pakistani piirkondliku rolli ja poliitiliste suhete kohta ELiga (2013/2168(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse 2012. aasta veebruaris kokku lepitud ELi ja Pakistani viieaastast tegevuskava(1),

–  võttes arvesse inimõigusi ja demokraatiat käsitlevat ELi strateegilist raamistikku ja tegevuskava (11855/2012), mille välisasjade nõukogu võttis vastu 25. juunil 2012. aastal(2),

–  võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat „Turvaline Euroopa paremas maailmas” ning selle rakendamise aruannet „Julgeoleku tagamine muutuvas maailmas”, mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 11.–12. detsembril 2008. aastal toimunud kohtumisel,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta(3), milles nähakse eelkõige ette säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks kohaldatav stimuleeriv erikord (GSP+),

–  võttes arvesse ülalnimetatud määruse VIII lisa, milles loetletakse ÜRO/ILO konventsioonid põhiliste inim- ja töötajate õiguste kohta ja konventsioonid, mis on seotud keskkonna ja valitsemistava põhimõtetega, mille Pakistan on ratifitseerinud ja mida ta on nõustunud tõhusalt rakendama,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 11. märtsi 2013. aasta järeldusi Pakistani kohta,

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni Pakistanis viimasel ajal meditsiiniabitöötajate vastu toime pandud rünnakute kohta(4), oma 13. septembri 2012. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse erakorralised ühepoolsed kaubandussoodustused Pakistanile(5), oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni naiste olukorra kohta Afganistanis ja Pakistanis(6), samuti inimõiguste allkomisjoni delegatsiooni visiiti Pakistani 2013. aasta augustis,

–  võttes arvesse ÜRO eriraportööri Ben Emmersoni 18. septembri 2013. aasta raportit inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ja edendamise kohta terrorismivastases võitluses ning ÜRO eriraportööri Christof Heynsi 13. septembri 2013. aasta raportit kohtuväliste ja lihtmenetluse korras toime pandud omavoliliste hukkamiste kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2013. aasta resolutsiooni 68/178 inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse kohta terrorismivastases võitluses,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust (A7-0117/2014),

A.  arvestades, et Pakistani strateegiline roll piirkonnas ja selle suhe naabrite ja ELiga on ELile järjest tähtsamad, kuna Pakistanil on ebastabiilses naabruskonnas keskne asukoht, ta on määrava tähtsusega Kesk- ja Lõuna-Aasia julgeoleku ja arengu seisukohast ning tal on otsustav roll võitluses terrorismi, massihävitusrelvade leviku, ebaseadusliku uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja muude rahvusvaheliste ohtude vastu, mis kõik mõjutavad Euroopa kodanike julgeolekut ja heaolu;

B.  arvestades, et 2013. aasta mais toimunud parlamendivalimiste tulemusel toimus esimest korda Pakistani lähiajaloos võimu üleminek ühelt valitud tsiviilvalitsuselt teisele; arvestades, et Pakistani demokraatlikku protsessi toetavad laiemad ühiskondlikud muutused, sealhulgas suurenev linnastunud keskklass, järjest aktiivsem kodanikuühiskond ja sõltumatu meedia;

C.  arvestades, et riigi poliitilisi ja majanduslikke edusamme takistavad ulatuslikud riigisisesed ja piirkondlikud julgeolekuprobleemid, nagu ekstremism, sektantlikud tülid, enesetapurünnakud ja sihipärased tapmised, ning seadusetus hõimualadel, mida süvendab veelgi õiguskaitseasutuste ja kriminaalõigussüsteemi nõrkus;

D.  arvestades, et Pakistanis on üks kõrgemaid koolis mittekäivate laste arve maailmas: hinnanguliselt ei käi koolis 12 miljonit last, ning umbes kaks kolmandikku Pakistani naistest ja pool Pakistani meestest on kirjaoskamatud; arvestades, et Pakistan on jätkuvalt Maailma Majandusfoorumi sugudevahelise lõhe aruandes nimetatud 135 riigi hulgas 134. kohal;

E.  arvestades, et vastavalt globaalsele kliimariski indeksile on Pakistan üks kaheteistkümnest riigist, mida on viimase kahekümne aasta jooksul kliimamuutus kõige rohkem mõjutanud, mis on kannatanud tõsiste üleujutuste ja veepuuduse all ning mida otseselt mõjutab liustike sulamine Himaalaja ja Karakorumi piirkonnas;

F.  arvestades, et Pakistan on osaliselt industrialiseeritud, madalama keskmise sissetulekuga riik, kus ligikaudu kolmandik elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri; arvestades, et 2012. aasta inimarengu indeksi (HDI) järgi on Pakistan 187 riigi seas 146. kohal, ühe koha võrra madalamal kui 2011. aastal; arvestades, et Pakistani majanduslikku olukorda on halvendanud järjestikused looduskatastroofid ning et riigis valitsev suur ebakindlus, ebastabiilsus ja laialt levinud korruptsioon pärsivad Pakistani majanduskasvu ja piiravad valitsuse suutlikkust riiki arendada;

G.   arvestades, et Pakistan on haavatav mitmesuguste ohtude, peamiselt üleujutuste ja maavärinate suhtes; arvestades, et ebastabiilne julgeolekuolukord koostoimes Pakistani sotsiaalsete probleemidega vaid suurendab Pakistani haavatavust; arvestades, et mitu aastat katastroofe on ammendanud juba niigi vaesunud kogukondade toimetulekustrateegiad ning vähendanud nende vastupanuvõimet tulevaste katastroofide suhtes;

H.  arvestades, et Pakistani konstruktiivne panus on äärmiselt vajalik lepituse, rahu ja poliitilise stabiilsuse saavutamiseks naabruskonnas ja eelkõige Afganistanis, seda eriti 2014. aastaks kavandatud NATO lahinguvägede väljaviimist silmas pidades;

I.  arvestades, et Pakistan on üks suurimaid ELi arengu- ja humanitaarabi saajaid ning et EL on Pakistani suurim eksporditurg;

J.  arvestades, et Pakistan on üha olulisem partner Euroopa Liidu terrorismivastases võitluses ning massihävitusrelvade leviku, inimkaubanduse, narkokaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamises ning piirkonna stabiilsuse arendamises;

K.  arvestades, et EL ja Pakistan on viimasel ajal otsustanud süvendada ja laiendada oma kahepoolseid suhteid, mille näiteks on 2012. aasta veebruaris käivitatud viieaastane tegevuskava ning 2012. aasta juunis toimunud esimene ELi ja Pakistani vaheline strateegiline dialoog;

L.  arvestades, et ELi-Pakistani 2012. aastal käivitatud viieaastase tegevuskava eesmärk on luua strateegilised suhted ja tugevdada partnerlust rahu ja arengu tagamiseks ühistele väärtustele ja põhimõtetele tuginedes;

M.  arvestades, et alates 2014. aasta 1. jaanuarist on Pakistan integreeritud ELi üldiste tariifsete soodustuste kavaga (GSP +);

N.  arvestades, et 2012. aasta septembris laastas Euroopa turu jaoks teksasid tootva ettevõtte Ali Enterprises tehast Karachis tulekahju, mille tagajärjel sai surma 286 töötajat, kes jäid põlevasse hoonesse lõksu; arvestades, et Pakistani integreerimine GSP+ kavaga võiks elavdada tootmist tekstiilitööstuses ning muuta töötajate õiguste ja tootmistingimuste parandamise üha olulisemaks;

1.  rõhutab, kuivõrd suurt mõju avaldavad 2013. mai valimised demokraatia ja tsiviilvalituse tugevdamisele Pakistanis; innustab Pakistani poliitilist eliiti kasutama seda suundumust demokraatlike institutsioonide, õigusriigi põhimõtte ja tsiviilkontrolli tugevdamiseks kogu avaliku halduse, eelkõige julgeolekujõudude ja kohtusüsteemi valdkonnas, riigisisese ja piirkondliku julgeoleku edendamiseks, majanduskasvu elavdamiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust elavdavate ja sotsiaalset ebaõiglust vähendavate valitsuse reformide jõustamiseks ning selleks, et peatada ja hüvitada kõik inimõiguste rikkumised;

2.  tunnistab siiski, et jätkusuutliku demokraatia ja pluralistliku ühiskonna ülesehitamine, suurema sotsiaalse õigluse saavutamine, sügava vaesuse ja alatoitumuse likvideerimine riigi osades, hariduse põhitaseme parandamine, riigi ettevalmistamine kliimamuutuste mõjuks nõuab sügavaid ja raskeid reforme Pakistani poliitilises ja sotsiaal-majanduslikus korras, mida iseloomustavad endiselt maaomandi ja poliitiliste tõekspidamiste feodaalsed struktuurid, sõjaliste kulutuste alaste prioriteetide ning sotsiaalhoolekande, hariduse ja majandusarengu vaheline tasakaalustamatus ning mittetoimiv tulude kogumise süsteem, mis halvab süstemaatiliselt riigi võimet pakkuda avalikke hüvesid;

3.  toetab ja innustab Pakistani valitsuse jõupingutusi töötada välja tõhusad vahendid, et ära hoida ja kontrollida võimalikke tulevasi loodusõnnetusi ning paremini koordineerida ja tõhustada koostööd humanitaarabi ja kohalike osapoolte, rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ja rahaliste vahendite kogujate vahel;

4.  kordab taas, et hea valitsemistava, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid, võimude lahusus ja põhiõiguste austamine on olulised elemendid arengu ja julgeoleku vahelise seose käsitlemisel Pakistanis; on lisaks seisukohal, et demokraatliku legitiimsuse saanud valitud tsiviilvalitsus, võimu üleandmine provintsidele ja tõhus kohalik omavalitsus on parimad võimalused vägivalla ja ekstremismi voo peatamiseks, riigivõimu taastamiseks Föderaalselt Hallatavatel Hõimualadel ning Pakistani suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks;

5.  toetab sellega seoses Pakistani valitsuse kavatsust alustada rahuläbirääkimisi Pakistani rühmitusega Tehreek-e-Taliban (TTP), kui see aitab leida mässuliste tegevusele poliitilise ja püsiva lahenduse ning saavutada stabiilse demokraatliku korra, austades sealjuures inimõigusi; kutsub siiski läbirääkijaid tungivalt üles arvestama sellega, et haridustase – eriti naiste puhul – on ühiskonna edasiarenemise juures absoluutselt määrav tegur, ning käsitlema läbirääkimistel tütarlaste kooliharidust keskse teemana;

6.  hindab Pakistani jätkuvat pühendumust terrorismi vastu võitlemisele mõlemal pool piiri ning innustab ametivõime astuma julgemaid samme selleks, et piirata veelgi terroristide värbamise ja koolitamise võimalusi Pakistani territooriumil, kuna see nähtus muudab Pakistani teatud piirkonnad turvapaigaks terroriorganisatsioonidele, kelle eesmärk on destabiliseerida riiki ja kogu piirkonda, eelkõige Afganistani;

7.  märgib, et Pakistani Talibani juht Hakimullah Mehsud hukkus 1. novembril 2013. aastal USA droonirünnakus ning et Pakistani parlament ja uus valitsus on sellise sekkumise suhtes ametlikult oma vastuseisu väljendanud ning et rahvusvahelises õiguses tuleks droonirünnakute kasutamisele selgemad piirid seada;

8.  kutsub Pakistani valitsust üles täitma oma julgeolekualaseid kohustusi ning võitlema senisest enam ekstremismi, terrorismi ja radikaliseerumise vastu ning rakendama rangeid ja kompromissituid julgeoleku- ja õiguskaitsemeetmeid, samuti tegelema ebavõrdsuse ja sotsiaal-majanduslike küsimustega, mis võivad soodustada Pakistani noorte radikaliseerumist;

9.  märgib, et Pakistani valitsus on väljendanud selgelt oma vastuseisu USA mehitamata luurelennukite rünnakutele oma territooriumil; peab tervitatavaks ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, milles nõutakse täiendavat selgitust relvastatud mehitamata luurelennukite kohta kohaldatava õigusraamistiku osas;

10.  peab tervitatavaks Pakistani panust Afganistani riigi ülesehitamisse ja lepitusprotsessi, sealhulgas abi rahukõneluste taasalustamise hõlbustamiseks; loodab, et Pakistani positiivne suhtumine jääb püsima Afganistani presidendivalimiste eelsel ajal ja pärast seda; väljendab muret Afganistanis mõju saavutmiseks suureneva geopoliitilise konkurentsi pärast naabruskonna võimude vahel pärast NATO lahinguvägede väljaviimist;

11.  jääb lootma Pakistani konstruktiivsele rollile piirkondliku stabiilsuse edendamisel, muu hulgas seoses NATO ja ELi liikmesriikide kohalolekuga 2014. aasta järgses Afganistanis, jätkates kolmepoolse kohtumise vormis osalemist Afganistanis koos India, Türgi, Hiina, Venemaa ja Ühendkuningriigiga ning edendades piirkondlikku koostööd võitluses inimkaubanduse, ebaseadusliku uimastikaubanduse ja salakaubaveo vastu;

12.  peab julgustavaks Pakistani ja India vahelises dialoogis eelkõige kaubanduse ja inimestevaheliste kontaktide küsimustes hiljuti tehtud märgatavaid edusamme, mis said võimalikuks tänu mõlema poole konstruktiivsele suhtumisele; peab kahetsusväärseks, et dialoogi saavutusi võivad kõikuma lüüa juhuslikud sündmused, nagu praegused vahejuhtumid kontrolljoonel, mis eraldab Pakistani poolt okupeeritud ja India poolt okupeeritud Kashmiri osasid; palub mõlemal valitsusel tagada asjakohased käsuliinid, sõjalise staabi aruandekohustuse ja sõjaväelastevahelise dialoogi, et sarnaseid vahejuhtumeid edaspidi vältida;

13.  tunnistab, et Pakistan on õigustatult huvitatud strateegiliste, majanduslike ja energeetikaalaste sidemete loomisest Hiinaga; peab oluliseks, et Pakistani ja Hiina vahelised lähedasemad suhted tugevdaksid Lõuna-Aasia geopoliitilist stabiilsust;

14.  võtab teadmiseks Pakistani püüdlused saada Šanghai Koostöö Organisatsiooni (SCO) täisliikmeks ja peab seda teretulnud märgiks riigi soovi kohta osaleda rohkem mitmepoolsetes algatustes; märgib siiski, et SCO ja ELi vahel puudub ametlik koostöömehhanism ning juhib tähelepanu erinevustele nende vastavates normatiivsetes alustes ja suhtumises globaalsetesse küsimustesse;

15.  tunneb muret teadete pärast, mille kohaselt Pakistan kaalub tuumarelvade eksporti kolmandatesse riikidesse; ootab nende teadete ametlikust eitamisest hoolimata, et EL ja liikmesriigid teeksid Pakistanile üheselt selgeks, et tuumarelvade eksport on lubamatu; kutsub Pakistani kui tuumariiki üles seadusega keelustama kõikide tuumarelvade ning nendega seotud oskusteabe ja materjali eksporti ja aitama aktiivselt kaasa rahvusvahelistele massihävitusrelvade leviku tõkestamise alastele jõupingutustele; on arvamusel, et kui Pakistan – ja ka India – allkirjastaks ja ratifitseeriks massihävitusrelvade leviku tõkestamise lepingu (NPT), näitaks see suurt pühendumusest rahumeelsele piirkondlikule kooseksisteerimisele naabritega ja aitaks suuresti kaasa turvalisusele kogu piirkonnas;

16.  usub, et äärmusluse ja radikalismi vastane võitlus on otseselt seotud tugevama demokraatliku protsessiga, ja kinnitab veel kord, et ELile pakub suurt huvi ja tema jätkuva toetuse saab demokraatlik, turvaline ja hästi juhitud Pakistan, kellel on sõltumatu kohtusüsteem ja hea valitsemistava ja kes järgib õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, loob naabritega sõbralikke suhteid ja avaldab piirkonnale stabiliseerivat mõju;

17.  tuletab meelde, et ELi ja Pakistani suhted on traditsiooniliselt arenenud arengule ja kaubandusele suunatud raamistikus; hindab ELi arengu- ja humanitaarkoostöö märkimisväärset ja püsivat panust ning peab tervitatavaks otsust kohaldada Pakistani puhul alates 2014. aastast ELi erikorda GSP+; nõuab, et Pakistan peaks kinni sellega seotud tingimustest, ja kutsub komisjoni üles tagama, et tõhustatud järelevalve rakendatakse rangelt, nagu nähakse ette uues GSP määruses, ning rõhutab, et koostöö eelkõige hariduse, demokraatia edendamise ja kliimamuutustega kohanemise vallas peaks jääma tähelepanu keskpunkti;

18.  on veendunud selles, et ELi ja Pakistani suhteid oleks vaja süvendada ja laiendada, arendades selleks poliitilist dialoogi, mis säilitaks võrdsete partnerite vahel vastastikusel huvil põhineva suhte; peab sellega seoses tervitatavaks viieaastase tegevuskava vastuvõtmist ning seda, et EL ja Pakistan on alustanud strateegilist dialoogi, mis kajastab poliitilise ja julgeolekualase koostöö, sealhulgas terrorismivastase võitluse poliitika, desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise, ning samuti migratsiooni, hariduse ja kultuuri valdkonna koostöö suurenenud kaalukust; ootab samas rohkem edusamme kõikides tegevuskava valdkondades;

19.  ergutab ELi ja Pakistani tegema koostööd rakendamise protsessis ja jälgima edusamme regulaarselt, tugevdades selleks pikas perspektiivis osapooltevahelist dialoogi;

20.  on seisukohal, et Pakistani demokraatiale üleminek on andnud ELile võimaluse kasutada kahepoolsetes suhetes ja abi andmisel otsesemalt poliitilist lähenemisviisi; usub, et ELi toetuses Pakistanile tuleks esikohale seada demokraatlike institutsioonide konsolideerimine kõikidel tasanditel, riigi suutlikkuse ja hea valitsemistava tugevdamine, tõhusa õiguskaitse ja terrorismivastase võitluse tsiviilstruktuuride rajamine, sealhulgas sõltumatu kohtusüsteemi ülesehitamine, ning kodanikuühiskonna ja vaba ajakirjanduse tugevdamine;

21.  peab sellega seoses tervitatavaks kõikehõlmavaid demokraatia toetusprogramme, mis seoses Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioonide 2008. ja 2013. aasta soovituste rakendamisega on juba olemas;

22.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles jätkama üksikasjalikku ja mitmemõõtmelist Pakistani poliitikat, kus toimiksid koos kõik ELi käsutuses olevad asjakohased vahendid, nagu poliitiline dialoog, julgeolekualane koostöö, kaubandus ja abi, kooskõlas välistegevust käsitleva ELi tervikliku lähenemisviisiga ja pidades silmas ettevalmistusi järgmiseks ELi ja Pakistani tippkohtumiseks;

23.  palub lisaks Euroopa välisteenistusel, komisjonil ja nõukogul tagada, et ELi Pakistani poliitika oleks konteksti asetatud ja moodustaks osa laiemast piirkondlikust strateegiast, toetades ühtlasi ELi huve kogu Lõuna- ja Kesk-Aasias; peab oluliseks, et ELi kahepoolsed suhted Pakistani ja naaberriikidega, eelkõige India, Hiina ja Iraaniga, aitaksid ka arutada Afganistani olukorda puudutavat poliitikat ja seda koordineerida, et oleks tagatud sihipärane lähenemisviis; rõhutab, et sellega seoses on vaja tõhustada ELi ja USA poliitika koordineerimist ja dialoogi piirkondlikes küsimustes;

24.  arvab, et ELi ja Pakistani suhete tulevikku tuleks vaadelda ka kolmandate riikidega tehtava koostöö, eelkõige strateegiliste partnerluste vormis koostöö jaoks olemasolevate ELi institutsiooniliste vahendite arengust lähtuvalt; kordab taas oma nõudmist täiustada selle vormi kontseptsiooni ning määrata kindlaks selgemad ja järjepidevamad kriteeriumid, mille põhjal saaks muu hulgas hinnata, kas ja mis tingimustel võiks Pakistan tulevikus sobida ELi strateegiliseks partneriks;

25.  kordab kindlalt, et kahepoolsete suhete edenemine on seotud Pakistani inimõiguste olukorra paranemisega, pidades eelkõige silmas nüüdisaegse võlaorjuse, lapstööjõu kasutamise ja inimkaubanduse kaotamist, soolise vägivalla piiramist, naiste ja tüdrukute õiguste, sealhulgas nende haridusele juurdepääsu õiguse suurendamist, sõnavabaduse ja vaba ajakirjanduse tagamist, sallivuse edendamist ning haavatavate usuvähemuste kaitsmist diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemise kaudu; tunnistab, et selleks on vaja kõikidel tasanditel kaotada karistamatus ja arendada välja kõigile kättesaadav usaldusväärne õigus- ja kohtusüsteem;

26.  peab endiselt äärmiselt murettekitavaks hariduse kvaliteeti ja sellega seonduvalt naiste olukorda Pakistani paljudes piirkondades; nõuab konkreetsete ja nähtavate meetmete võtmist, et tagada naiste põhiõigused ühiskonnas, sealhulgas koduvägivalla vastaste õigusaktide kehtestamine, meetmete võtmine aumõrvade ja happerünnakute uurimise ja süüdistuste esitamise parandamiseks ning karistamatust võimaldavate õigusaktide läbivaatamine; juhib tähelepanu vajadusele parandada juurdepääsu haridusele, suurendada naiste integreeritust tööturule ning parandada emade tervishoidu;

27.  väljendab taas sügavat muret selle pärast, et Pakistani jumalateotuse seadusi, mille alusel võib määrata surmanuhtluse ja mida tihti kasutatakse tsensuuri, kriminaaliseerimise, tagakiusamise ja mõnel juhul ka poliitilise või usulise vähemuse liikme mõrva õigustamiseks, on võimalik mitmeti tõlgendada, mis mõjutab Pakistani kõikide uskude esindajaid; rõhutab, et soovimatus jumalateotuse seaduseid muuta või tühistada loob vähemuskogukondade jaoks püsivalt kaitsetu keskkonna; kutsub Pakistani valitsust üles kehtestama nende seaduste kasutamise suhtes moratooriumi, mis oleks esimene samm nende läbivaatamise või tühistamise suunas, ning uurima kristlaste, ahmadijade ja teiste kaitsetumate rühmade vastu suunatud hirmutamise, ähvarduste ja vägivallakampaaniaid ning vajadusel esitama selliste tegevustega seotud süüdistusi;

28.  kutsub Pakistani ametivõime ennekõike üles tabama ja andma kohtu alla vägivalla õhutajad, või isikud, kes vastutavad vägivaldsete rünnakute eest koolide või selliste vähemusrühmade vastu nagu shiad, sealhulgas Hazara kogukond, ahmadid ja kristlased, ning andma julgeolekujõududele ülesande aktiivselt kaitsta rühmi, kes võivad sattuda äärmusrühmituste rünnaku alla; kehtestama koduvägivalla vastased seadused; tegema lõpu sunniviisilistele kadumistele, kohtuvälistele hukkamistele ja meelevaldsetele kinnipidamistele eelkõige Belutšistani provintsis;

29.   mõistab hukka kõik rünnakud Pakistanis elavate kristlaste ja muude usuvähemuste vastu ning eeldab, et Pakistan suurendab pingutusi usu- ja veendumusvabaduse säilitamiseks, sealhulgas rangete pühaduseteotuse seaduste pehmendamist ning liikumist surmanuhtluse kaotamise suunas;

30.  tunneb heameelt valitsuse algatuse üle luua 2012. aastal riiklik inimõiguste komisjon ja kutsub valitsust üles seda sisse seadma, et see saaks alustada tegevust;

31.  märgib, et EL on oluline ekspordipartner Pakistani toodete jaoks (2012. aastal 22,6%); on seisukohal, et ELi kaubandusega seotud toetus Pakistanile peaks aitama edendada tootmisviiside, sealhulgas töötlemise mitmekesistamist ja arendamist, toetama piirkondlikku integratsiooni ja tehnosiirdeid, aitama hõlbustada kohalike tootmisvõimsuste rajamist või arendamist ning vähendama sissetulekute erinevusi;

32.  tuletab meelde, et ELi GSP+, millest Pakistan hakkab kasu saama alates 2014. aastast, on tagatud ainult riikidele, kes on siduvalt kokku leppinud rahvusvaheliste inimõiguste, töötajate ja keskkonnaõiguste ning head valitsemistava käsitlevate konventsioonide rakendamises; rõhutab eelkõige Pakistani kohustusi vastavalt VIII lisas loetletud konventsioonidele ning tuletab komisjonile meelde tema kohustust jälgida nende tõhusat rakendamist; tuletab lisaks meelde, et kui riik „ei täida siduvaid kohustusi” peatatakse GSP+ ajutiselt;

33.  kutsub Pakistani ametivõime üles võtma tõhusaid meetmeid rakendamaks 36 ILO konventsiooni, mille riik on ratifitseerinud, eelkõige selleks, et anda ametiühingutele luba tegutsemiseks, parandada töötingimusi ja ohutusnõudeid, kaotada lapstööjõu kasutamine ning võidelda kolme miljoni naissoost koduabilise ärakasutamisega selle kõige tõsisemates vormides;

34.  kutsub Pakistani valitsust üles, nagu lubatud, ühinema ILO/IFC juhitava „Parema töö programmiga”, et anda täiendav tõuge töötajate tervishoiu- ja ohutusstandardite parandamisele; kutsub üles kõiki, kes vastutasid otseselt või kaudselt Ali Enterprises valmisriiete tehases toimunud tulekahju eest, sealhulgas asjaga seotud audiitorfirmat Social Accountability ja Euroopa jaemüüjaid, lõpuks ometi alustama tulekahjus ellu jäänutele pikaajalise ja õiglase hüvitise maksmist;

35.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Pakistani valitsusele ja rahvusassambleele, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale ning liikmesriikide valitsustele.

(1) http://eeas.europa.eu/pakistan/docs/2012_feb_eu_pakistan_5_year_engagement_plan_en.pdf
(2) http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/EN/foraff/131181.pdf
(3) ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0060.
(5) ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 323.
(6) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 119.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika