Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2170(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0109/2014

Esitatud tekstid :

A7-0109/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2014 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0209

Vastuvõetud tekstid
PDF 111kWORD 38k
Kolmapäev, 12. märts 2014 - Strasbourg
Euroopa raketitõrjekilp
P7_TA(2014)0209A7-0109/2014

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta resolutsioon Euroopa raketitõrjekilbi ning selle poliitilise ja strateegilise mõju kohta (2013/2170(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõiget 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 222,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 24 ja artikli 42 lõiget 2, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 122 ja 196 ning deklaratsiooni nr 37 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 kohta,

–  võttes arvesse Euroopa julgeolekustrateegiat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal, ja selle rakendamist käsitlevat aruannet, mis kiideti heaks 11. ja 12. detsembril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel,

–  võttes arvesse 25.–26. märtsil 2010. aastal Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks kiidetud Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegiat,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. detsembri 2013. aasta järeldusi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta,

–  võttes arvesse Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmete strateegilist kaitse- ja julgeolekukontseptsiooni, mis võeti vastu 19.–20. novembril 2010 Lissabonis toimunud NATO tippkohtumisel,

–  võttes arvesse Chicago tippkohtumise deklaratsiooni, mille 20. mail 2012 avaldasid Chicagos Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisel osalenud riigipead ja valitsusjuhid,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A7-0109/2014),

A.  arvestades, et ballistiliste rakettide tõrje küsimus tõstatati juba varem, kuid see on päevakajalisemaks muutunud viimastel aastatel tuumarelva ja muude massihävitusrelvade ning ballistiliste rakettide levikust tulenevate ohtude mitmekordistumise tõttu, millele Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ja selle Euroopa liitlased peavad suutma tulemuslikult reageerida;

B.  arvestades, et kaitse ballistiliste või muud liiki rakettide rünnakute vastu võib Euroopa julgeolekus kujuneda positiivseks suundumuseks seoses rahvusvahelise julgeoleku vallas toimuvate kiirete muutustega, kus mitmed riiklikud ja mitteriiklikud toimijad arendavad raketitehnoloogiat ning mitut liiki keemilist, bioloogilist, radioloogilist ja tuumakaitsevõimet, mille toimimisala võib ulatuda Euroopa territooriumile;

C.  arvestades, et NATO arendab ballistiliste rakettide tõrje võimet, et jätkata oma põhiülesande – kollektiivse kaitse – täitmist, mille eesmärk on tagada kogu Euroopa rahvastikule, territooriumile ja kõikidele NATO liikmeks olevatele jõududele täielik hõlmatus ja kaitse kasvava ohu vastu, mida kujutab endast ballistiliste rakettide levik;

D.  arvestades, et USA märkimisväärne panus ballistiliste rakettide tõrje süsteemi tõendab USA valmidust täita oma kohustusi seoses NATOga ning Euroopa ja Euroopa liitlaste julgeolekuga ning näitab Atlandi-ülese sideme tähtsust, kuna vastavad seadmed on juba paigaldatud Rumeeniasse ja lähemas tulevikus paigaldatakse need eeldatavasti ka Poolasse;

E.  arvestades, et ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat kujundatakse täielikus vastastikuses kooskõlas NATOga ning see toimub ELi ja NATO omavahelise strateegilise partnerluse kokkulepitud raamistikus, mida 19. detsembril 2013 kinnitas ka Euroopa Ülemkogu;

1.  märgib, et ballistiliste rakettide tõrje tehnoloogia arendamine ja rakendamine muudab kiiresti Euroopa julgeolekuolukorda ja sellest tulenevalt on liikmesriikidel vaja arvesse võtta ballistiliste rakettide tõrje süsteemi mõju oma julgeolekule;

2.  tuletab meelde, et NATO arendab ja rakendab ballistiliste rakettide tõrje meetmeid selleks, et kaitsta oma liikmesriike ballistiliste rakettide võimalike rünnakute eest; kutsub komisjoni asepresidenti ja kõrget esindajat jätkama NATOga strateegilist partnerlust, võttes sealjuures arvesse ballistiliste rakettide tõrje küsimust, lõpptulemusena peaksid sellega olema täielikult hõlmatud ja kaitstud kõik ELi liikmesriigid, nii et ei tekiks olukorda, kus nendele pakutav julgeolek oleks kuidagi diferentseeritud;

3.  väljendab rahulolu selle üle, et on saavutatud NATO ballistiliste rakettide tõrje süsteemi vahevõimsus, mis on olemasolevate vahendite juures maksimaalselt hõlmav, kaitsmaks NATO Lõuna-Euroopa liikmesriikide elanikkonda, territooriumi ja vägesid ballistiliste rakettide rünnaku eest; tunnustab ka eesmärki tagada käesoleva kümnendi lõpuks NATOsse kuuluvatele Euroopa riikidele täielik hõlmatus ja kaitse;

4.  rõhutab, et ELi algatused, nagu panustamine ja jagamine (pooling and sharing), võivad aidata tugevdada koostööd liikmesriikide vahel ballistiliste rakettide tõrje valdkonnas ning ühises teadus- ja arendustegevuses; märgib, et pikaajalises perspektiivis võib selline koostöö aidata kaasa ka Euroopa kaitsetööstuse edasisele konsolideerimisele;

5.  kutsub Euroopa välisteenistust, Euroopa Komisjoni, Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Liidu Nõukogu üles võtma ballistiliste rakettide tõrje küsimused tulevastesse julgeolekustrateegiatesse, uuringutesse ja valgetesse raamatutesse;

6.  rõhutab, et finantskriisi ja eelarvekärbete tõttu ei ole kasutada küllaldaselt vahendeid, et säilitada piisavat kaitsevõimet, ja see viib ELi sõjalise ja tööstusliku suutlikkuse vähenemiseni;

7.  rõhutab, et NATO ballistiliste rakettide tõrje kava ei ole mingil moel suunatud Venemaa vastu ja et NATO on valmis tegema Venemaaga koostööd, mis põhineb kahe sõltumatu ballistiliste rakettide tõrje süsteemi – NATO ja Venemaa süsteemi koostööl; rõhutab asjaolu, et toimiv koostöö Venemaaga võiks anda konkreetset kasu, kuid see peab toimuma täieliku vastastikkuse ja läbipaistvuse alusel, kuna vastastikuse usalduse suurendamine on koostöö järk-järguliseks arendamiseks väga oluline; märgib sellega seoses, et kui Venemaa toob oma raketid NATO ja ELi piiridele lähemale, on sellel kahjulik mõju;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, NATO Parlamentaarsele Assambleele ja NATO peasekretärile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika