Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2181(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0127/2014

Esitatud tekstid :

A7-0127/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2014 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0211

Vastuvõetud tekstid
PDF 141kWORD 57k
Kolmapäev, 12. märts 2014 - Strasbourg
Euroopa gastronoomiline pärand
P7_TA(2014)0211A7-0127/2014

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta resolutsioon Euroopa gastronoomilise pärandi ning selle kultuuriliste ja hariduslike aspektide kohta (2013/2181(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (COM(2008)0040),

–  võttes arvesse UNESCO 2002. aasta toitumisalast aruannet,

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni aruannet „Food and Nutrition Policy for Schools”,

–  võttes arvesse komisjoni 30. mai 2007. aasta valget raamatut toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia kohta (COM(2007)0279),

–  võttes arvesse 4.–5. juulil 2013 Viinis peetud WHO Euroopa ministrite konverentsi järeldusi teemal „Toitumine ja mittenakkuslikud haigused tervishoiustrateegia „Tervis 2020” kontekstis”,

–  võttes arvesse UNESCO 17. oktoobri 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni,

–  võttes arvesse Vahemere toitumistavade kandmist UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja 16. novembril 2010 ja 4. detsembril 2013,

–  võttes arvesse Prantsuse gastronoomilise toidu kandmist UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja (otsus 5.COM 6.14),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A7-0127/2014),

Hariduslikud aspektid

A.  arvestades, et nii rahvastiku praegune kui ka tulevane tervislik seisund ja heaolu sõltuvad toitumisest ja keskkonnast ning seega põllumajandus-, kalandus- ja loomakasvatustüübist;

B.  arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni koolitervishoidu käsitlevas ülemaailmses algatuses leitakse, et õppeasutus on oluline koht tervist, toitumist, söömisharjumusi ja gastronoomiat puudutavate teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks;

C.  arvestades, et halval toitumisel on tõsised tagajärjed; arvestades, et Euroopa tervishoiuministrid kutsusid 2013. aasta juulis toimunud WHO Euroopa ministrite konverentsil üles tegema ühiseid jõupingutusi, et „võidelda rasvumise ja halva toitumise vastu”, mis on mittenakkuslike haiguste, näiteks südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja vähktõve laiaulatusliku leviku peamine põhjustaja;

D.  arvestades, et ühiskonnas väljakujunenud kuvand kehast ja toitumisest võib põhjustada tõsiseid toitumis- ja psühholoogilisi häireid, nagu anoreksia ja buliimia; arvestades, et seetõttu on äärmiselt oluline käsitleda neid teemasid eelkõige noorukite hulgas;

E.  arvestades, et Euroopa Toidu Informatsiooni Nõukogu (EUFIC) andmetel elas 2006. aastal Euroopas alatoitluse ohus ligikaudu 33 miljonit inimest; arvestades, et olukord on kriisi algusest saadik veelgi süvenenud;

F.  arvestades, et lapsepõlv on otsustav aeg lastes kasvatuse abil tervislike käitumisharjumuste kujundamiseks ja teadmiste omandamiseks, et inimesed valiksid tervisliku elustiili, ning et just koolis saaks võtta tõhusaid meetmeid uute põlvkondade jaoks pikaajaliste tervislike käitumisharjumuste väljakujundamiseks;

G.  arvestades, et haridusasutustel on ruumid ja vahendid, mis võimaldavad toiduainetega tutvuda, toiduvalmistamist õppida ning kinnistada toitumisharjumusi, mis koos mõõduka ja pideva kehalise tegevusega võivad olla tervisliku elustiili aluseks;

H.  arvestades, et teavitamine, harimine ja teadlikkuse suurendamine on osa Euroopa Liidu strateegiast liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel (COM (2006)0625), ning arvestades, et strateegias tunnustatakse mõistlikke alkoholitarbimise harjumusi; arvestades, et nõukogu avaldas 5. juunil 2001. aastal soovituse noorte, eriti laste ja noorukite alkoholitarbimise kohta, milles nähakse ette mitut valdkonda hõlmava harimise edendamine;

I.  arvestades, et toitumisküsimustega tegelevate sihtasutuste Euroopa võrgustiku (European Nutrition Foundations Network, ENF) koosolekul „Toitumine Euroopa koolides – sihtasutuste roll” leiti, et toitumine selle mõlemas, toitumise ja gastronoomia aspektis tuleks lisada koolide õppekavadesse, ning otsustati ühehäälselt edastada teave selle vajaduse kohta Euroopa Parlamendile ja komisjonile;

J.  arvestades, et eri riigid on mitmesuguste riiklike institutsioonide kaudu hoogustanud Vahemere toitumistavade tunnustamist UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandina, mis tähendab edendada ja kujundada välja käitumisharjumusi, et tagada tervislik eluviis tervikliku lähenemisega, milles võetakse arvesse kasvatus-, söömis-, koolihariduse, perekondlikke, toitumis-, piirkondlikke, maastiku eripära aspekte jne;

K.  arvestades, et Vahemere toitumistavad on tasakaalustatud ja tervislik toitumismudel ja elustiil, mis on otseselt seotud krooniliste haiguste ennetamisega ja tervise edendamisega nii koolis kui ka kodus;

L.  arvestades, et Euroopa programmidega „Toit koolides” püütakse tagada, et koolisööklates pakutav toit vastaks kvaliteetse ja tasakaalustatud toitumise põhimõtetele; arvestades, et haridus selle kõige laiemas tähenduses, ka toitumisalaselt, aitaks kinnistada kooliõpilaste seas tervislikku eluviisi tasakaalustatud toitumise kaudu;

M.  arvestades, et tõsiseltvõetavas toitumisõpetuses haritakse kodanikke ka toiduainete õige vahekorra, toiduga kindlustatuse jätkusuutlikkuse ja planeedi tervise vallas;

N.  arvestades, et paljudel juhtudel võtab koolisööklates pakutava toidu ja toiduainete hinnatõus paljudelt peredelt ja eelkõige lastelt ära juurdepääsu tasakaalustatud ja kvaliteetsele toitumisele;

O.  arvestades, et meedia ja reklaamid mõjutavad kodanike tarbimisharjumusi;

P.  arvestades samuti, et selleks, et omandada konkreetseid teadmisi kasutatud toodete ja nende eriomase kvaliteedi ja maitseomaduste kohta, on äärmiselt oluline töötada välja kõikidele tarbijatele sobivad ja selged märgistamissüsteemid, millega antakse teavet nii toodete koostise kui ka nende päritolu kohta;

Q.  arvestades, et gastronoomiasektoris töötajate koolitamine on osa Euroopa gastronoomia teadmiste edasiandmisest, selle väärtustamisest, püsimajäämisest ja edasiarendamisest;

Kultuurilised aspektid

R.  arvestades, et gastronoomia on tervik teadmistest, kogemustest, kunstist ja käsitööst, mis võimaldab süüa tervislikku ja nauditavat toitu;

S.  arvestades, et gastronoomia on osa meie identiteedist ning Euroopa ja liikmesriikide kultuuripärandi oluline komponent;

T.  arvestades, et EL on edendanud põllumajanduslike toiduainete geograafiliste tähiste, päritolunimetuste ja traditsiooniliste toodete rahvusvahelist identifitseerimist, kaitset ja kaitsmist;

U.  arvestades, et gastronoomia ei ole mitte üksnes elitaarne toiduvalmistamiskunst, vaid see hõlmab ka kasutatava tooraine ja kvaliteedi väärtustamist ning vajadust suurepäraste oskuste järele toiduainete töötlemise kõikides etappides, hõlmates muu hulgas austust loomade ja looduse vastu;

V.  arvestades, et gastronoomia on otseselt seotud Euroopa eri piirkondade põllumajanduse ja nende kohaliku toodanguga;

W.  arvestades, et oluline on säilitada näiteks kohaliku ja piirkondliku gastronoomiaga seotud kombeid ja tavasid ning edendada Euroopa gastronoomia arengut;

X.  arvestades, et gastronoomia on inimese üks kõige olulisemaid kultuurilisi väljendusvorme ning selle mõiste alla ei peaks kuuluma üksnes peen kokakunst, vaid kõik eri piirkondade ja ühiskonnakihtide kulinaarsed väljendusviisid, kaasa arvatud need, mis on seotud traditsioonilise kohaliku köögiga;

Y.  arvestades, et gastronoomia- ja kultuuripärandi hulka kuuluva tüüpilise kokakunsti alalhoidmist ohustab sageli standarditud toitude sissetung;

Z.  arvestades, et Euroopa gastronoomia kvaliteedi, maine ja mitmekesisuse tagamiseks on vaja kvaliteetseid ja piisavas koguses Euroopas toodetud toiduaineid;

AA.  arvestades, et gastronoomia hõlmab toitumise eri aspekte ning selle kolm põhialust on tervis, toitumisharjumused ja nauding; arvestades, et toidukultuur on paljudes riikides oluline seltskonnaelu aspekt, mis aitab luua sotsiaalseid kontakte; arvestades lisaks, et erinevad toidukultuurid osalevad eri kultuuride vahetamises ja levitamises; arvestades, et toidukultuuril on ka positiivne mõju sotsiaalsetele ja perekondlikele suhetele;

AB.  arvestades, kui tähtis on, et UNESCO tunnustab Vahemere toitumistavasid inimkonna vaimse kultuuripärandina, kui põllumajanduskultuuride ja -saagi, kalapüügi ja loomakasvatusega ning toiduainete säilitamise, töötlemise, toiduvalmistamise, toiduainete jagamise ja tarbimise viisidega seotud teadmiste, oskuste, tavade, rituaalide, traditsioonide ja sümbolite kogu;

AC.  arvestades, et Euroopa rahvaste toitumisharjumused kujutavad endast väärtuslikku sotsiaal-kultuurilist pärandit, mida tuleb põlvest põlve edasi anda ning et koolid ja pered on nende teadmiste omandamiseks parim paik;

AD.  arvestades, et gastronoomiast on saamas üks peamisi turistide huvi äratamise tegureid ning et turismi, gastronoomia ja toitumise vastastikusel mõjul on turismi edendamisele väga positiivne mõju;

AE.  arvestades, et oluline on anda tulevastele põlvedele edasi teadmised nende piirkonna gastronoomilise ja üldisemalt Euroopa gastronoomilise pärandi mitmekesisusest;

AF.  arvestades, et gastronoomia aitab kaasa eri piirkondade pärandi tutvustamisele;

AG.  arvestades, et äärmiselt oluline on edendada kohalikku ja piirkondlikku tootmist ühelt poolt gastronoomilise pärandi säilitamiseks ja teiselt poolt selleks, et tagada tootjatele õiglane tasustamine ja võimalikult paljudele inimestele juurdepääs nendele toodetele;

AH.  arvestades, et gastronoomia on ELi piirkondade kultuurilise rikkuse, aga ka majandusliku jõukuse allikas;

AI.  arvestades, et Euroopa pärand koosneb materiaalsete ja mittemateriaalsete aspektide kogumist ning gastronoomia ja toitumise puhul moodustavad selle ka paigad ja maastik, kust tarbitavad tooted pärinevad;

AJ.  arvestades, et Euroopa gastronoomia jätkusuutlikkuse, mitmekesisuse ja kultuurilise rikkuse aluseks on kvaliteetne kohalik toodang;

Hariduslikud aspektid

1.  kutsub liikmesriike üles lisama juba väikelapseeast alates kooliharidusse toitumis-, toitumistervise ja toitumisharjumuste, sealhulgas ajalooliste, piirkondlike ja kultuuriliste aspektide alaseid, aga ka kogemuste põhiseid teadmisi ja tundeelamusi, mis aitavad kaasa rahva tervisliku seisundi ja heaolu ning toidu kvaliteedi ja keskkonnasäästlikkuse parandamisele; väljendab heameelt paljude liikmesriikide koolides läbiviidud gastronoomiaalaste programmide üle, millest mõned viidi läbi koostöös tuntud peakokkadega; rõhutab, kuivõrd oluline on kombineerida tervisliku toitumise õpet tõsiseid toitumis- ja psühholoogilisi häireid, nagu anoreksia või buliimia, põhjustada võivate stereotüüpide vastase võitlusega;

2.  rõhutab samuti WHO soovituste rakendamise olulisust, et võidelda rasvumise ja halva toitumise vastu; tunneb muret püsiva alatoitluse probleemi pärast Euroopas ja selle süvenemise pärast alates kriisi algusest ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid võimaldaksid kõigile tervislikku toitumist, tagades eelkõige kvaliteetsete ja kõigile kättesaadavate koolisööklate ja supiköökide olemasolu;

3.  juhib tähelepanu vajadusele täiendada ka õppekavasid teabega, mis käsitleb toidukultuuri, eelkõige kohalikku toidukultuuri, toiduainete valmistamis-, tootmis-, säilitamis- ja turustamisprotsesse, nende sotsiaal-kultuurilist mõju ja tarbija õigusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaasaksid oma õppekavadesse meelte, eelkõige maitsemeele arendamisele suunatud seminarid, kus on kombineeritud toiduainete toiteväärtuslikud eelised ning piirkonna ja riigi gastronoomiline pärand;

4.  tuletab meelde, et mõnedes Euroopa riikides on toitumine juba õppekava osa, samas kui mujal ei ole see iseenesest kohustuslik, vaid seda õpetatakse eri vahendite, näiteks kohalike ametiasutuste või eraorganisatsioonide pakutavate programmidega;

5.  kordab üle, et koolides on vaja toitumiskasvatust ning õpetada tervislikku ja naudingulist õigesti toitumist;

6.  märgib, et kogu ELis tuleb suurendada spordi harrastamist ja kehalist kasvatust alg- ja põhikoolis;

7.  tuletab meelde, et hea toitumine parandab laste heaolu ja suurendab nende õppimisvõimet, samuti tugevdab organismi vastupanuvõimet ja toetab õiget arengut;

8.  juhib tähelepanu asjaolule, et lapsepõlves omandatud toitumisharjumused võivad mõjutada toidueelistusi ja -valikuid ning toiduvalmistus- ja toidu tarbimise viise täiskasvanuna; juhib tähelepanu sellele, et lapsepõlv on maitsemeele arendamiseks otsustava tähtsusega eluetapp ning kool on oluline koht, kus tutvustada õpilastele toodete ja gastronoomia mitmekesisust;

9.  on arvamusel, et tuleks anda õpetust alkoholi kuritarvitamise tagajärgede kohta ja suurendada sellealast teadlikkust, edendada alkoholi mõistliku ja mõõduka tarbimise põhimõtteid veinide eripära, nende geograafiliste tähiste, viinamarjasortide, tootmisprotsesside ja traditsiooniliste märgiste tundmaõppimise teel;

10.  palub komisjonil edendada projekte, mis hõlmavad teabe ja kogemuste vahetamist toitumise, toidu ja gastronoomia valdkonnas, nt programmi Erasmus+ Comeniuse valdkonnas (kooliharidus); nõuab, et EL ja liikmesriigid soodustaksid toitlustamise, toidu ja gastronoomia valdkonnas kultuuridevahelist suhtlust, kasutades ära programmi Erasmus+ võimalused kvaliteetse hariduse, liikuvuse ning õppuritele ja spetsialistidele pakutava õppepraktika valdkonnas;

11.  juhib tähelepanu asjaolule, et toitumis- ja gastronoomiaõppesse ning looduse ja keskkonna säästlikkuse edendamisse peaksid olema kaasatud perekond, õpetajad, haridusringkonnad, teabekanalid ja kõik haridusvaldkonna spetsialistid;

12.  rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasulikkust hea abivahendina õppetöös; julgustab looma interaktiivseid platvorme, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu Euroopa, riikide ja piirkondade gastronoomilisele pärandile ja selle levitamist, et soodustada traditsiooniliste oskuste ja teadmiste säilitamist ja nende edasiandmist spetsialistide, käsitööliste ja kodanike vahel;

13.  palub, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid uuriksid võimalust kehtestada rangem kontroll toiduaineid käsitleva infosisu ja reklaamide üle, eelkõige toitumise seisukohast lähtuvalt;

14.  tuletab liikmesriikidele meelde, et nad tagaksid koolides mis tahes rämpstoidu reklaamimise ja sponsoreerimise keelustamise;

15.  palub liikmesriikidel tagada toitumisspetsialistide ja arstidega koostöös õpetajate asjakohase väljaõppe, et nad suudaksid toitumisteadust koolides ja ülikoolides nõuetekohaselt õpetada; juhib tähelepanu asjaolule, et toitumine ja keskkond on üksteisest sõltuvad ning nõuab seetõttu looduskeskkonda puudutavate teadmiste ajakohastamist;

16.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles uurima võimalust luua toitlustusvaldkonna spetsialistide koolitusprogramme; ergutab liikmesriike sellist väljaõpet edendama; rõhutab, kuivõrd oluline on, et sellise väljaõppe raames käsitletakse kohalikku ja Euroopa gastronoomiat, toodete mitmekesisust, toiduainete valmistamis-, tootmis-, säilitamis- ja turustamisprotsesse;

17.  rõhutab, et toitlustusvaldkonna spetsialistide väljaõppe raames tuleb pöörata erilist tähelepanu kodutoidule ning kohalikule ja mitmekesisele toodangule;

18.  palub liikmesriikidel vahetada teadmisi ja parimaid tavasid haridusvaldkonnas gastronoomiaga seotud tegevuste kohta ning edendada gastronoomilisi teadmisi eri piirkondade vahel; nõuab samuti, et vahetataks parimaid tavasid või kaalutaks, kuidas lühendada toiduahelat, pannes erilist rõhku kohalikule ja hooajalisele toodangule;

19.  juhib tähelepanu vajadusele edendada tervislikku koolitoitu programmide abil, mida rahastatakse ühise põllumajanduspoliitika 2014–2020 raames;

20.  tuletab meelde, et Vahemere toitumistavade ja Prantsuse gastronoomilise toidu tunnustamine UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandina on ergutanud asutama institutsioone ja organisatsioone, mis edendavad tasakaalustatud ja tervislike toitumisväärtuste ja -harjumuste tundmist, praktiseerimist ja sellealast kasvatust;

Kultuurilised aspektid

21.  rõhutab vajadust suurendada teadlikkust Euroopa gastronoomia aluseks olevate piirkondade, maastike ja toodete mitmekesisusest ja kvaliteedist, mis on osa Euroopa kultuuripärandist ning ainulaadsest ja rahvusvaheliselt tunnustatud elustiilist; rõhutab, et see eeldab mõnikord kohalike harjumuste aktsepteerimist;

22.  juhib tähelepanu sellele, et gastronoomia on vahend, mida saab kasutada majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks mitmes majandussektoris, sh restorani-, turismi-, põllumajanduslikus toidutööstuses ja teadusuuringute valdkonnas; juhib tähelepanu sellele, et gastronoomia võib aidata suurendada teadlikkust looduse ja keskkonna kaitse vajalikkusest, tagades autentsema maitsega ning vähemal määral lisa- ja säilitusainetega töödeldud toidu;

23.  rõhutab gastronoomia olulisust majutussektori edendamiseks kogu Euroopas ja vastupidi;

24.  tunnustab Euroopa kogenud ja andekate peakokkade rolli meie gastronoomilise pärandi säilitamisel ja eksportimisel ning rõhutab Euroopa kulinaarse asjatundlikkuse kui peamise haridusele ja majandusele lisandväärtust andva teguri säilitamise olulisust;

25.  väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on edendada Euroopa gastronoomilist pärandit, näiteks kohalikud ja piirkondlikud toidumessid ja -festivalid, mis tugevdab toiduallika läheduse kontseptsiooni kui keskkonna ja ümbruse austamise tegurit ning mis on suurema tarbijausalduse tagatis; julgustab andma nendele algatustele üleeuroopalist mõõdet;

26.  tervitab kolme ELi geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste toodete süsteemi, milleks on kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT), mis suurendavad Euroopa põllumajandustoodete väärtust ELi ja rahvusvahelisel tasandil; kutsub liikmesriike ja piirkondi üles töötama välja päritolunimetuse märgised, eelkõige ühised kaitstud päritolunimetuse märgised sama tüüpi toodete jaoks, mis pärinevad erinevatest piiriülestest geograafilistest piirkondadest;

27.  tunneb heameelt selliste algatuste üle nagu liikumine „Slow Food” (Aeglane Toit), mis aitavad kaasa sellele, et kõik inimesed õpiksid hindama toidu sotsiaalset ja kultuurilist tähtsust, samuti mõõduka veinitarbimise algatuse „Wine in Moderation” üle, mis edendab tervislikku elustiili ja selle juurde kuuluvat mõõdukat alkoholitarbimist;

28.  rõhutab samuti osa, mida täidavad gastronoomia akadeemiad, Euroopa toitumissihtasutuste liit ja Pariisis asuv rahvusvaheline gastronoomia akadeemia gastronoomiapärandi uurimises ja tutvustamises;

29.  palub liikmesriikidel koostada ja rakendada poliitikameetmeid, mille eesmärk on parandada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt nii gastronoomiatööstust kui ka selle panust turismivaldkonda eri piirkondade kultuurilise ja majandusliku arengu raames;

30.  rõhutab, et gastronoomia on ELi ja selle liikmesriikide jaoks oluline kultuuri ekspordiartikkel;

31.  palub liikmesriikidel toetada põllumajandusturismiga seotud algatusi, mis soosivad kultuuri- ja maastikupärandi tundmist ning maapiirkondade toetamist ja arendamist;

32.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon arendaksid gastronoomia kultuurilisi ja demokraatlikke aspekte ning soodustaksid toitumisharjumusi, mis on suunatud tarbijate tervise kaitsele, kultuuride jagamisele ja vahetamisele ning piirkondade edendamisele, kuid millega säilib ka söömisega kaasnev nauding, seltskondlikkus ja sotsiaalne kontakt;

33.  palub, et liikmesriigid teeksid omavahel koostööd ja toetaksid algatusi, mille eesmärk on säilitada traditsiooniliste kohalike, piirkondlike ja omamaiste toodete kõrge kvaliteet, mitmekesisus, erinevused ja ainulaadsus, et võidelda ühtlustamise vastu, mis pikaajalises perspektiivis muudab Euroopa gastronoomilise pärandi vaesemaks;

34.  julgustab komisjoni, nõukogu ja liikmesriike rõhutama oma toidupoliitikat käsitlevates tähelepanekutes, kui oluline on toetada jätkusuutlikku, mitmekesist, kvaliteetset ja piisavas koguses Euroopa toiduainete tootmist, et edendada Euroopa kulinaarset mitmekesisust;

35.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tõhustada Euroopa toiduainetoodangu tunnustamis- ja märgistamisprotsessi, et aidata kaasa Euroopa toodete reklaamimisele, tarbijate paremale teavitamisele ja Euroopa gastronoomilise mitmekesisuse kaitsmisele;

36.  märgib kvaliteetse gastronoomilise toodangu tunnustamise ja reklaamimise olulisust; nõuab tungivalt, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid kaaluksid võimalust, kuidas toitlustusettevõtjad saaksid anda tarbijatele teavet kohalikust toorainest valmistatud roogade kohta;

37.  kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles uurima nende poolt vastu võetavate ELi toiduainete tootmise mahtusid, mitmekesisust ja kvaliteeti käsitlevate õigusaktide mõju ning võtma meetmeid toodete võltsimise vastu võitlemiseks;

38.  toetab selliseid algatusi, mida liikmesriigid ja nende piirkonnad saavad välja töötada, et edendada ja säilitada kogu kohalikku territooriumi, maastikku ja tootevalikut, mis moodustavad gastronoomilise pärandi; nõuab tungivalt, et piirkonnad väärtustaksid kohalike tootjatega koostööd tehes kohalikku gastronoomiat ja toitumist koolisööklates ja ühistoitlustuses, et säilitada ja reklaamida piirkonna gastronoomilist pärandit, ergutada kohalikku põllumajandust ja lühendada tarneahelaid;

39.  kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid Euroopa gastronoomiaga seotud pärandi säilitamiseks, näiteks traditsiooniliste toidukaupade turgude, veinikeldrite või muude rajatiste arhitektoonilise pärandi ning toitumise ja gastronoomiaga seotud tarvete ja masinate pärandi kaitseks;

40.  rõhutab Euroopa gastronoomia kultuurilise rikkuse registreerimise, klassifitseerimise, edasiandmise ja levitamise olulisust; julgustab looma Euroopa gastronoomia vaatluskeskuse;

41.  soovitab komisjonil lisada Euroopa gastronoomia oma kultuurialgatustesse ja -programmidesse;

42.  tunneb heameelt Prantsuse gastronoomilise toidu, Vahemere toitumistavade, Horvaatia piparkookide ja Mehhiko rahvusköögi inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja kandmise üle; ergutab liikmesriike taotlema oma gastronoomiliste traditsioonide ja tavade lisamist UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, et neid selle abil alal hoida;

43.  soovitab Euroopa linnadel kandideerida UNESCO loovlinnade võrgustiku programmi raames Euroopa Gastronoomia pealinna tiitlile;

o
o   o

44.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika