Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2012(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0160/2014

Esitatud tekstid :

A7-0160/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2014 - 8.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0216

Vastuvõetud tekstid
PDF 116kWORD 40k
Kolmapäev, 12. märts 2014 - Strasbourg
Relvastatud valitsusväliste osalejate humanitaarkohustuste võtmine lastekaitse küsimuses
P7_TA(2014)0216A7-0160/2014

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta soovitus nõukogule relvastatud valitsusväliste osalejate humanitaarkohustuste võtmise kohta laste kaitseks (2014/2012(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse fraktsiooni Verts/ALE nimel Catherine Grèze’i, Eva Joly, Isabella Lövini, Judith Sargentini, Bart Staesi ja Keith Taylori ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule relvastatud valitsusväliste osalejate humanitaarkohustuste võtmise kohta lastekaitse küsimuses (B7‑0585/2013),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 2013. aasta aruannet laste ja relvastatud konfliktide kohta ning muid asjaomaste osalejate aruandeid,

–  võttes arvesse ELi 2008. aasta suuniseid laste ja relvastatud konfliktide kohta, nimetatud suuniste 2010. aasta rakendamisstrateegiat ning 2008. aasta kontrollnimekirja relvastatud konfliktidest mõjutatud laste kaitse integreerimiseks EJKP missioonide tegevusalasse,

–  võttes arvesse nõukogu 2008. aasta järeldusi Euroopa Liidu välistegevuses lapse õiguste edendamise ja kaitsmise kohta (arengu ja humanitaarmõõde),

–  võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni erilise tähelepanu kohta lastele ELi välistegevuses(1), 16. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamise kohta(2), 3. juuli 2003. aasta resolutsiooni laste ja lapssõduritega kauplemise kohta(3), 6. juuli 2000. aasta resolutsiooni laste röövimise kohta Jumala Vastupanuarmee (LRA) poolt(4) ning 17. detsembri 1998. aasta resolutsiooni lapssõdurite kohta(5),

–  võttes arvesse ÜRO resolutsioone lapse õiguste kohta, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1612 (2005),

–  võttes arvesse lapse õiguste konventsiooni 2002. aasta fakultatiivprotokolli laste kaasamise kohta relvastatud konfliktidesse,

–  võttes arvesse Pariisis võetud kohustusi kaitsta lapsi ebaseadusliku relvajõududesse või relvastatud rühmitustesse värbamise ja seal kasutamise eest ning relvajõudude või relvastatud rühmitustega seotud lapsi käsitlevaid Pariisi põhimõtteid ja suuniseid, mis mõlemad võeti vastu 6. veebruaril 2007,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 121 lõiget 3 ja artiklit 97,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A7-0160/2014),

A.  arvestades, et tänapäeva relvastatud konfliktidesse on enamikul juhtudel kaasatud üks või mitu relvastatud valitsusvälist osalejat, kes võitlevad valitsuse või teiste relvastatud rühmituste vastu, ning nendel sõdadel on kõige raskemad tagajärjed tsiviilisikute ja eelkõige laste jaoks;

B.  arvestades, et valitsusväliste osalejate spekter on väga lai ning see hõlmab mitmesuguseid isikuid ja kaalutlusi ning mitmesuguses ulatuses valmisolekut ja suutlikkust järgida rahvusvahelist humanitaarõigust ja teisi rahvusvahelise õiguse standardeid, kuid kõiki tuleb sellega seoses kontrollida;

C.  arvestades, et tsiviilisikute ja eelkõige laste kaitse parandamiseks tuleb tähelepanu pöörata kõikidele konflikti osapooltele;

D.  arvestades, et rahvusvahelised humanitaarnormid on kohaldatavad ja siduvad kõikide relvastatud konflikti osapoolte suhtes;

E.  arvestades, et relvastatud konfliktidel on äärmiselt laastav mõju laste füüsilisele ja vaimsele arengule ning pikaajalised tagajärjed inimeste julgeolekule ja säästvale arengule;

F.  arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudis tunnistatakse kuritegelikuks alla 15-aastaste laste relvajõududesse või relvastatud rühmitustesse mobiliseerimine või värbamine ja nende kasutamine aktiivsete osalejatena vaenutegevuses;

G.  arvestades, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on keelatud igasugune seksuaalne vägivald, sealhulgas ka laste vastu, ning arvestades, et seksuaalse vägivalla toimepanemine võib olla võrdväärne sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude või genotsiidiga;

H.  arvestades, et jalaväemiinide kasutamine on 1997. aastal vastu võetud miinide keelustamise konventsiooni tulemusena vähenenud, kuid ohustab endiselt lapsi, seda eriti relvastatud konfliktides, mis ei ole rahvusvahelist laadi;

I.  arvestades, et rahvusvahelisel üldsusel on moraalne kohustus nõuda kõikidelt konfliktide osapooltelt, sealhulgas nii riikidelt kui ka relvastatud valitsusväliseid osalejatelt, kohustust kaitsta lapsi;

J.  arvestades, et lapssõdurite demobiliseerimine, rehabiliteerimine ja taasintegreerimine peab sisalduma kõikides läbirääkimistes ja hilisemates rahulepingutes, ning sellega tuleb tegeleda juba konflikti toimumise ajal;

K.  arvestades, et lapssõdurite edukas demobiliseerimine ja taasintegreerimine võib aidata ära hoida korduvaid vägivallalaineid;

1.  edastab arenguvolinikule ning komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale järgmised soovitused:

   a) kutsuda asjaomaseid riike ja relvastatud valitsusväliseid osalejaid üles allkirjastama koos laste ja relvastatud konfliktide küsimuses pädeva ÜRO peasekretäri eriesindaja ametiga tegevuskavu laste kaitseks relvastatud konfliktides, kuid tuletab samal ajal meelde, et see ei tähenda nimetatud osalejate või nende tegevuse toetamist ega õiguspäraseks tunnistamist;
   b) tunnustada jõupingutusi, mida ÜRO, rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid on teinud selleks, et veenda relvastatud valitsusväliseid osalejaid lapsi kaitsma, korrates samas, et see ei tähenda nimetatud osalejate tegevuse toetamist ega õiguspäraseks tunnistamist;
   c) lisada kolmandate riikidega näiteks Cotonou lepingu raames peetavatesse poliitilistesse dialoogidesse eesmärk, mis nõuab alla 18-aastaste laste värbamise ja kohustusliku mobiliseerimise vältimist ja peatamist ning nende vabastamise ja ühiskonda taasintegreerumise tagamist;
   d) korrata, et riigid ja relvastatud valitsusvälised osalejad peavad järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist humanitaaralast tavaõigust, ning toetada nende jõupingutusi tsiviilisikute ja eelkõige laste kaitseks ette nähtud erimeetmete võtmiseks, ja tuletada samal ajal meelde, et see ei tähenda nimetatud osalejate või nende tegevuse toetamist ega õiguspäraseks tunnistamist;
   e) tuletada meelde, et rahvusvaheline humanitaarõigus on õiguslik raamistik, mis on valitsusväliste relvastatud rühmituste jaoks siduv, ning et Genfi konventsioonide ühine artikkel 3 ja 1977. aasta teine lisaprotokoll, nagu ka suur hulk rahvusvahelise humanitaarõiguse tavareegleid teenivad seda eesmärki; võtta tähtsa küsimusena uurimisele, kas kehtivad rahvusvahelise humanitaarõiguse normid on valitsusväliste osalejatega tegelemiseks piisavad või on vaja täiendavat reguleerimist;
   f) jõuda relvastatud valitsusväliste osalejatega otse või spetsialiseerunud valitsusväliste organisatsioonide ja humanitaarorganisatsioonide vahendusel kokkuleppele tüdrukute ja poiste kaitsmise küsimuses, et vähendada laste kannatusi relvastatud konfliktides, ning kutsuda relvastatud valitsusväliseid osalejaid tungivalt üles allkirjastama Genfi üleskutse raames koostatud kohustavat akti laste kaitseks relvastatud konfliktide mõjude eest;
   g) toetada humanitaarorganisatsioone, kes peavad dialoogi relvastatud valitsusväliste osalejatega, et edendada rahvusvaheliste humanitaarnormide järgimist relvastatud konfliktides ja eelkõige laste kaitset poliitiliste, diplomaatiliste ja rahaliste vahendite kaudu;
   h) kutsuda ELi liikmesriike üles osalema rahvusvahelistes püüdlustes, et hoida ära relvastatud osalejate rünnakud koolide vastu ja koolide kasutamine sõjaväelisel otstarbel, kiites heaks Lucensi suuniste eelnõu, mis käsitleb koolide ja ülikoolide kaitsmist sõjalise kasutamise eest relvastatud konfliktides;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus arenguvolinikule, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, komisjonile, nõukogule ja Euroopa välisteenistusele.

(1) ELT C 76 E, 25.3.2010, lk 3.
(2) ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 24.
(3) ELT C 74 E, 24.3.2004, lk 854.
(4) EÜT C 121, 24.4.2001, lk 401.
(5) EÜT C 98, 9.4.1999, lk 297.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika