(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0410),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 100 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0171/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Malta Esindajatekoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2013. aasta arvamust(1);

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2);

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 28. novembri 2013. aasta kirja transpordi- ja turismikomisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0095/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(2)

ning arvestades järgmist:

(1)  Oluliselt on muudetud järgmisi 10. märtsi 2004. aasta määrusi: määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus)(3), määrus (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus)(4), määrus (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus)(5) ja määrus (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus)(6). Kuna kõnealustesse määrustesse tuleb teha veelgi muudatusi, tuleks need selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)  Ühise transpordipoliitika rakendamine nõuab tõhusat lennutranspordisüsteemi, mis võimaldaks lennutransporditeenuseid osutada ohutult ja korrapäraselt, hõlbustades seega kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumist. [ME 1]

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ühtset Euroopa taevast käsitlevate õigusaktide esimese paketiga, täpsemalt määruse (EÜ) nr 549/2004, määruse (EÜ) nr 550/2004, määruse (EÜ) nr 551/2004 ja määruse (EÜ) nr 552/2004 vastuvõtmisega, kehtestati kindel õiguslik alus sujuvale, koostalitlusvõimelisele ja ohutule lennuliikluse korraldamise süsteemile. Ühtset Euroopa taevast käsitleva teise õiguspaketiga, täpsemalt määruse (EÜ) nr 1070/2009 vastuvõtmisega, tugevdati kõnealust algatust veelgi ning võeti Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgu tulemuslikkuse parandamiseks kasutusele tulemuslikkuse kava ja võrgu haldaja kontseptsioon.

(4)  1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artiklis 1 tunnustavad osalisriigid, et igal riigil on täielik ja ainuõiguslik suveräänsus oma territooriumi õhuruumi üle. Selle suveräänsuse kohaselt kasutavad liidu liikmesriigid lennuliikluse juhtimisel riigiasutustele antud volitusi, ilma et see piiraks rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist.

(5)  Ühise transpordipoliitika rakendamine nõuab tõhusat lennutranspordisüsteemi, mis võimaldaks lennutransporditeenuseid osutada ohutult, korrapäraselt ja jätkusuutlikult, optimeerides läbilaskevõimet ja hõlbustades seega kaupade, isikute ja teenuste vaba liikumist.

(5a)  Selleks et prognoositav lennuliikluse kasv ei põhjustaks ega võimendaks Euroopa õhuruumi ummistumist koos kõigi sellest tulenevate majanduslike, keskkondlike ja ohutusalaste kuludega, tuleb teha lõpp õhuruumi killustatusele ning rakendada käesolev määrus võimalikult kiiresti. [ME 2]

(5b)  Ühtse Euroopa taeva kava elluviimine peaks avaldama positiivset mõju Euroopa majanduskasvule, tööhõivele ja konkurentsivõimele, suurendades eelkõige vajadust kvalifitseeritud töökohtade järele. [ME 3]

(6)  Üheaegne tegelemine lennuliikluse ohutusstandardite täiustamise ning lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldise toimivuse parandamise eesmärkidega Euroopa üldlennuliikluse osas nõuab arvestamist inimteguriga. Seetõttu peaksid liikmesriigid kaaluma peaks ühtse Euroopa taeva tulemuslikkuse kava lisaks nn õiglase suhtumise põhimõtete kasutusele võtmist kasutuselevõtmisele hõlmama asjakohaseid tulemusnäitajaid. [ME 4]

(7)  Liikmesriigid on võtnud vastu üldise avalduse ühtse Euroopa taeva algatusega seotud sõjaliste küsimuste kohta(7). Selle avalduse kohaselt peaksid liikmesriigid eelkõige suurendama tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostööd ja kui kõik asjaomased liikmesriigid peavad vajalikuks, hõlbustama nende liikmesriikide poolt vajalikuks peetavas ulatuses koostööd nende relvajõudude vahel kõikides lennuliikluse korraldamisega seotud küsimustes, et hõlbustada õhuruumi paindlikku kasutamist. [ME 5]

(8)  Sõjaliste operatsioonide ja õppuste sisu, ulatust ja läbiviimist käsitlevad otsused ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõike 2 alusel liidu pädevusse.

(9)  Liikmesriigid on erineval määral restruktureerinud oma siseriiklikud aeronavigatsiooniteenuste osutajad, suurendades nende iseseisvust ning vabadust teenuseid osutada. Selliste teenuste jaoks, mida on võimalik osutada turutingimustes, tuleb tagada hästi toimiv siseturg ja selliste teenuste puhul, mida praeguse tehnoloogia tingimustes käsitatakse loomuliku monopolina, tuleb tagada üldisi huve käsitlevate miinimumnõuete täitmine.

(10)  Selleks et tagada kõikjal Euroopas järjekindel, ja tõhus ja sõltumatu järelevalve teenuste osutamise üle, tuleks riiklikele järelevalveasutustele tagada piisav iseseisvus ja piisavalt vahendeid piisavad rahalised ja inimressursid. See iseseisvus ei tohiks takistada neil asutustel täita neid asutusi täitmast oma haldusülesandeid. [ME 6]

(11)  Riiklikel järelevalveasutustel lennundusasutustel on võtmeroll ühtse Euroopa taeva rakendamisel. Seepärast peaksid ning komisjon peaks seepärast Euroopa Liidu Lennundusamet (EAA) hõlbustama nendevahelist koostööd, et võimaldada parimate tavade vahetamist ja töötada välja ühine lähenemisviis, sealhulgas tihedama koostöö kaudu piirkonna tasandil, luues platvormi sellise vahetuse jaoks. See koostöö peaks olema korrapärane regulaarne. [ME 7]

(12)  Tööturu osapooled peaksid olema paremini informeeritud Ühtse Euroopa taeva rakendamiseks tuleks tööturu osapooli teavitada ja nendega tuleks nõu pidada kõikide märkimisväärse sotsiaalse mõjuga meetmete üle. liidu tasandil tuleks nõu pidada ka komisjoni otsuse 98/500/EÜ(8) alusel moodustatud valdkonna dialoogikomiteega. [ME 8]

(13)  Side-, navigatsiooni- ja seireteenuste ning meteoroloogia-, õhuruumi kavandamise ja aeronavigatsiooniteabeteenuste osutamine tuleks aeronavigatsiooniteabe teenuste osutamise ning teabe vormindamise ja üldise lennuliikluse jaoks edastamise teenused võiks korraldada turutingimustel, võttes samal ajal arvesse selliste teenuste eripära, tagades kõrge ohutustaseme ja vähendades kliimamõju ja säilitades ohutuse kõrge taseme. [ME 9]

(14)  Õhuruumi kasutajaid ei tohi neile samaväärsete aeronavigatsiooniteenuste osutamisel diskrimineerida.

(15)  Ühisprojektid, mille eesmärk on õhuruumi kasutajate ja/või aeronavigatsiooniteenuste osutajate abistamine, et parandada ühist aeronavigatsioonitaristut, aeronavigatsiooniteenuste osutamist ja õhuruumi kasutamist, eelkõige need ühisprojektid, mida võib vastavalt nõukogu otsusele 2009/320/EÜ(9) kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 1 lõikega 2 olla vaja lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamiseks, ei tohi kahjustada varasemaid projekte, mille läbiviimise on otsustanud üks või mitu liikmesriiki samadel eesmärkidel. Sätted ühisprojektide kasutuse rahastamise kohta ei tohiks mõjutada seda, kuidas neid ühisprojekte koostatakse. Komisjon võib teha ettepaneku, et sellist rahastamist, nagu üleeuroopalise võrgu Euroopa ühendamise rahastu, raamprogrammi „Horisont 2020” või Euroopa Investeerimispanga kaudu, võib kasutada mitmeaastases finantsraamistikus ühisprojektide toetamiseks, eelkõige programmi SESAR kasutuselevõtu kiirendamiseks. Ilma et see piiraks kõnealuse rahastamise kättesaadavust, peaksid liikmesriigid olema vabad otsustama, kuidas kasutada heitkogustega kauplemise süsteemi raames lennunduse lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisest saadud tulusid, ning kaaluma sellega seoses, kas osa neist tuludest kasutada selleks, et rahastada funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi ühisprojekte. Vajaduse korral peaks ühisprojektide eesmärk olema võimaldada peamiste koostalitlevate võimekuste olemasolu kõigis liikmesriikides. [ME 10]

(15a)  Kui konkreetseid mehhanisme ei kehtestata, võivad lennuliikluse korraldamise üldkavaga seonduvad õhusõidukite ja maapealsete rajatistega seotud investeerimisprojektid rakenduda koordineerimatult, mis võib aeglustada SESARi tehnoloogiate tulemuslikku kasutuselevõttu. [ME 11]

(16)  Võrgu haldaja kontseptsioon omab keskset rolli lennuliikluse korraldamise tõhustamisel võrgu tasandil, tsentraliseerides selliste teenuste osutamise, mida on kõige parem teha võrgu tasandil. Lennunduskriisiga toimetuleku hõlbustamiseks peaks võrgu haldaja tagama sellise kriisi vältimiseks ja sellele reageerimiseks võetavate meetmete koordineerimise. Sellega seoses peaks komisjonil olema vastutus tagada, et tsentraliseeritud teenuste osutamise ja tulemuslikkuse hindamise asutuse rolli vahel ei teki mingeid huvide konflikte. [ME 12]

(17)  Komisjon on veendunud, et õhuruumi ohutu ja tõhus käitamine on võimalik saavutada ainult tsiviil- ja sõjalennundusega seotud õhuruumikasutajate tihedas koostöös, mis rajaneb eelkõige õhuruumi paindlikul kasutamisel ja ICAO poolt välja töötatud tulemuslikul tsiviil-sõjalisel koordineerimisel;, ning ta rõhutab vajadust suurendada õhuruumi paindliku kasutamise soodustamiseks tsiviil-sõjalist koostööd tsiviil- ja sõjalennundusega seotud õhuruumikasutajate vahel. [ME 13]

(18)  Täpne teave õhuruumi olukorra ja lennuliikluse eriolukordade kohta ning kõnealuse teabe õigeaegne ja nõuetekohane edastamine tsiviil- ja sõjalistele kontrollidele mõjutab otseselt lennutegevuse ohutust ja tõhusust ning peaks parandama selle prognoositavust. Õhuruumiga seotud ajakohastatud teabe õigeaegne kättesaadavus on oluline kõikide nende osaliste jaoks, kes soovivad oma lennuplaani täitmise või muutumise korral kasutada asjaomase õhuruumi struktuure. [ME 14]

(19)  Ajakohase, täieliku, kvaliteetse ja õigeaegse aeronavigatsiooniteabe edastamine tõstab märkimisväärselt ohutuse taset ning hõlbustab liidu õhuruumi pääsu ja seal vabalt liikumist. Võttes arvesse lennuliikluse korraldamise üldkava, peaks liit koostöös võrgu haldajaga algatama selle sektori ajakohastamise ning tagama, et kasutajatel on võimalik kõnealust teavet saada ühe avaliku kanali kaudu, mis edastab ajakohaseid, kasutajasõbralikke, kontrollitud ja integreeritud andmeid.

(20)  Selleks et võtta arvesse määrustes (EÜ) nr 1108/2009 ja (EÜ) nr 1070/2009 sätestatud muudatusi, tuleb käesolev määrus viia vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet)(10) artiklile 65a kooskõlla määrusega (EÜ) nr 216/2008.

(21)  Lisaks tuleks ajakohastada määruste (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EÜ) nr 552/2004 tehnilisi üksikasju, mis lepiti kokku 2004. ja 2009. aastal, ning tehnika arengu arvessevõtmiseks tehtud parandusi.

(22)  Käesoleva määruse geograafilist kohaldamisala, mis hõlmab ICAO Põhja-Atlandi piirkonda, tuleks muuta, et võtta arvesse olemasolevaid ja kavandatavaid teenuse osutamise kokkuleppeid ning vajadust tagada eeskirjade ühtne kohaldamine asjaomases piirkonnas tegutsevate aeronavigatsiooniteenuse osutajate ja õhuruumi kasutajate suhtes. [ME 15]

(23)  Võttes arvesse võrgu haldaja kui korraldava organisatsiooni rolli ja Eurocontroli käimasolevat ümberkujundamist, tuleks võrgu haldaja ülesandeid laiendada, et arendada partnerlussuhteid lennundussektoris.

(24)  Funktsionaalsete õhuruumiosade kontseptsioon, mis töötati välja lennuliiklusteenuse osutajate vahelise koostöö tihendamiseks, on Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi tulemuslikkuse suurendamisel oluline vahend. Kõnealuse vahendi tõhususe suurendamiseks peaksid funktsionaalsed õhuruumiosad olema veelgi rohkem tulemuslikkusele keskendunud ja põhinema tööstuspartnerlusel ning lennundussektoril peaks olema suuremad võimalused neid muuta, et saavutada tulemuseesmärgid ja võimaluse korral neid ületada täiendamiseks peaks aeronavigatsiooniteenuste osutajatel olema võimalik vabalt astuda tulemuspõhistesse tööstuspartnerlustesse, mis võivad kattuda kindlaksmääratud funktsionaalsete õhuruumiosadega. [ME 16]

(25)  Funktsionaalsed õhuruumiosad peaksid toimima paindlikult, viies omavahel kokku kogu Euroopa teenuseosutajad, et üksteise kogemustest kasu saada. See paindlikkus peaks soodustama teenuseosutajate koostoimimist, olenemata nende geograafilisest asukohast või riikkondsusest, ning võimaldama tulemuslikkuse suurendamise püüdluste käigus välja töötada uusi teenusevorme.

(26)  Selleks et aeronavigatsiooniteenuse osutajad võtaksid tarbijaid rohkem arvesse ning et pakkuda õhuruumi kasutajatele täiendavaid võimalusi rääkida kaasa neid mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, tuleks tõhustada sidusrühmadega konsulteerimist ja nende osalemist aeronavigatsiooniteenuse osutajate olulisemates käitamisalastes otsustes olulisemate käitamisalaste otsuste puhul. [ME 17]

(27)  Tulemuslikkuse kava mängib lennuliikluse korraldamise majanduslikul reguleerimisel olulist rolli ning kõnealuse kava raames tehtud otsuste kvaliteeti ja sõltumatust tuleks säilitada ja võimaluse korral suurendada.

(28)  Selleks et võtta arvesse tehnika või käitamisalast arengut, eelkõige lisade muutmise või võrgu haldamise ja haldamisega, tulemuslikkuse kavaga, lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamise eest vastutava üksuse (kasutuselevõtu haldusasutuse) valimise ja selle kohustuste määratlemisega seotud sätete täiendamise kaudu, tuleks komisjonile delegeerida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte. Delegeerimise sisu ja ulatus sätestatakse asjakohastes artiklites. On eriti oluline, et komisjon korraldaks asjakohaseid konsultatsioone ettevalmistava töö käigus, sh ka ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama, et asjakohased dokumendid edastatakse õigel ajal nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule. [ME 18]

(29)  Võrguhaldusteenuste loetelu täiendamisel peaks komisjon nõuetekohaselt konsulteerima lennundussektori sidusrühmadega sidusrühmade ja sotsiaalpartneritega. [ME 19]

(30)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused eelkõige sellistes valdkondades nagu riiklikele järelevalveasutustele lennundusasutustele antud volituste kasutamine, tugiteenuste osutamine ainult ühe teenuseosutaja või teenuseosutajate ühenduste poolt, parandusmeetmete võtmine kogu liitu hõlmavate tulemuseesmärkide ja nendega seotud kohalike tulemuseesmärkide saavutamiseks, tasusüsteemi nõuetelevastavuse kontrollimine, võrgufunktsioonidega seotud ühisprojektide juhtimine ja vastuvõtmine, funktsionaalsed õhuruumiosad, üksikasjad seoses sidusrühmadega konsulteerimise ja nende osalemisega aeronavigatsiooniteenuse osutajate olulisemates käitamisalastes otsustes, andmete kättesaadavus ja kaitse, elektrooniline aeronavigatsiooniteave, lennuliikluse korraldamise tehnika areng ja koostalitlusvõime. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(11). [ME 20]

(31)  Vastavalt määrusele (EL) nr 182/2011 tuleb käesoleva määruse alusel vastu võetud üldiste rakendusaktide vastuvõtmiseks kasutada kontrollimenetlust.

(32)  Konkreetset reguleerimisala käsitlevate rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleb kasutada nõuandemenetlust.

(33)  Käesoleva määruse sätete täitmata jätmise korral ette nähtud karistused peaksid olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad ega tohiks vähendada ohutustaset.

(34)  Kui see on asjakohane, tuleks tugiteenuste riigihanked tuleks korraldada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta(12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused(13), kui need õigusaktid on kohaldatavad. Arvesse tuleks ka võtta komisjoni tõlgendavas teatises, milles käsitletakse ühenduse õigust lepingute sõlmimisel, mis ei ole või on ainult osaliselt reguleeritud riigihankedirektiividega(14), sätestatud suuniseid. [ME 21]

(35)  Córdobas 18. septembril 2006. aastal Gibraltarit käsitleva dialoogi foorumi esimesel ministrite kohtumisel kokku lepitud Gibraltari lennujaama käsitlev ministrite deklaratsiooniga (edaspidi „ministrite deklaratsioon”) asendatakse Londonis 2. detsembril 1987. aastal esitatud ühisdeklaratsioon lennujaama kohta ning ministrite deklaratsiooni täielikku järgimist loetakse 1987. aasta deklaratsiooni täielikuks järgimiseks Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik leppisid 2. detsembril 1987 Londonis mõlema riigi välisministri ühisdeklaratsioonis kokku korras, mis tihendaks koostööd Gibraltari lennujaama kasutamisel. See kord ei ole veel jõustunud. [ME 22]

(36)  Käesolevat määrust kohaldatakse täies mahus Gibraltari lennujaama suhtes seoses ministrite deklaratsiooniga ning sellest tulenevalt. Ilma et see piiraks ministrite deklaratsiooni kohaldamist, on meetme kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes ning kõik selle rakendamisega seotud meetmed täielikult kooskõlas kõnealuse deklaratsiooni ja selles sisalduva korraga. [ME 23]

(37)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamine, ei suuda liikmesriigid meetme riikidevahelise laadi tõttu vajalikul määral saavutada, on see paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolevmäärus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesolevas määruses kehtestatakse eeskirjad ühtse Euroopa taeva loomise ja nõuetekohase toimimise kohta, et tagada olemasolevad lennuliikluse ohutusstandardid, aidata kaasa lennutranspordisüsteemi jätkusuutlikule arengule, näiteks selle kliimamõju vähendamisele, ja suurendada lennuliikluse korraldamise (ATM) ja aeronavigatsiooniteenuste (ANS) üldist tulemuslikkust Euroopas, et täita kõikide õhuruumi kasutajate nõudmised. Ühtne Euroopa taevas on sidus üleeuroopaline ja naaberriikidega sõlmitud erikokkulepete korral ka kolmandaid riike hõlmav võrk, mis koosneb marsruutidest, integreeritud õhuruumist ning võrgu haldamise haldamisest ja lennuliikluse korraldamise süsteemist korraldamisest, mis õhuruumi kasutajate huvides põhineb üksnes ohutusel, tõhususel ja koostalitlusel. [ME 24]

2.  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira liikmesriikide suveräänsust nende õhuruumi suhtes ega liikmesriikide poolt avaliku korra, julgeoleku ning kaitseküsimuste suhtes kehtestatud nõuete kohaldamist, nagu on sätestatud artiklis 38. Käesolev määrus ei hõlma sõjalisi operatsioone ega õppusi.

3.  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira liikmesriikide õigusi ega kohustusi, mis tulenevad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist (edaspidi „Chicago konventsioon”). Seoses sellega püütakse käesoleva määruse abil toetada liikmesriike Chicago konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisel määruse reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades, luues aluse konventsiooni sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks ja ühtseks rakendamiseks ning tagades selle sätete nõuetekohase arvessevõtmise käesolevas määruses ning määruse rakendamiseks koostatud eeskirjades.

4.  Käesolevat määrust kohaldatakse ICAO EUR-, AFI- ja NAT- ja piirkonna õhuruumi suhtes, kus liikmesriigid vastutavad lennuliiklusteenuste osutamise eest vastavalt käesolevale määrusele. Samuti võivad liikmesriigid kohaldada käesolevat määrust nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi suhtes muudes ICAO piirkondades, tingimusel et nad teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike. [ME 25]

5.  Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see kahjustaks Hispaania Kuningriigi ning Ühendkuningriigi õiguslikku seisundit nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb. [ME 26]

5a.  Käesoleva määruse kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes peatatakse, kuni hakatakse kohaldama Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembri 1987. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud korda. Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsused teatavad nõukogule, mis kuupäevast see toimuma hakkab. [ME 27]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.  „lennujuhtimisteenus” — teenus, mille eesmärk on:

a)  kokkupõrgete vältimine:

–  õhusõidukite vahel ja

–  manööverdusalal olevate õhusõidukite ja takistuste vahel ning

b)  lennuliikluse kiirendamine ja korrapärase kulgemise tagamine;

2.  „lähilennujuhtimisteenus” — lennuliikluse juhtimine lennuväljal;

3.  „aeronavigatsiooniteabe teenistus” — kindlaksmääratud alal asuv teenistus, kes vastutab aeronavigatsiooniteabe ning aeronavigatsiooni ohutuse, korrapärasuse ja tõhususe tagamiseks vajalike andmete edastamise eest;

4.  „aeronavigatsiooniteenused” — lennuliiklusteenused; side-, navigatsiooni- ja seireteenused, meteoroloogiateenused ja aeronavigatsiooniteabe teenused;

5.  „aeronavigatsiooniteenuse osutaja” — mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes osutab aeronavigatsiooniteenust üldise lennuliikluse jaoks;

6.  „õhuruumiosa” — ruumiliselt ja ajaliselt määratletud õhuruum, mille piires aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse;

7.  „õhuruumi korraldamine” — planeerimisteenus, mille peamine eesmärk on maksimeerida olemasoleva õhuruumi kasutamist paindliku ajakasutuse abil ja teatavatel juhtudel jaotada õhuruum lühiajalistest vajadustest tulenevalt selle kasutajate eri kategooriate vahel, ning õhuruumi kavandamisega seonduv strateegiline funktsioon; [ME 28]

8.  „õhuruumi kasutajad” – üldiseks lennuliikluseks kasutatavate õhusõidukite käitajad;

9.  „lennuliiklusvoo juhtimine” — teenus, mille eesmärk on aidata kaasa lennuliikluse ohutule, korrapärasele ja kiirele sujumisele, tagades lennujuhtimisvõime maksimaalse kasutamise, ning selleks, et liiklusmaht oleks kooskõlas lennuliiklusteenuse osutajate deklareeritud läbilaskevõimega;

10.  „lennuliikluse korraldamine (ATM)” – kõik õhus ja maa peal osutatavad teenused (lennuliiklusteenused, õhuruumi korraldamine ja lennuliiklusvoo juhtimine), mis on vajalikud nõutavad õhusõiduki ohutu ja tõhusa liikumise tagamiseks kõikides lennuetappides;

11.  „lennuliiklusteenused” — erinevad lennuinfoteenused, häireteenused, lennuliikluse nõustamise teenused ja lennujuhtimisteenused (piirkondliku, lähenemis- ja lähilennujuhtimisteenused);

12.  „piirkondlik kontrolliteenus” — kontrollitavate lendude juhtimise teenus õhuruumiosas kontrollitavas piirkonnas; [ME 29]

13.  „lähenemislennu juhtimise teenus” — saabuvate ja väljuvate kontrollitavate lendude juhtimine;

14.  „lennuliikluse korraldamise üldkava” – kava, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2009/320/EÜ(15) kooskõlas nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määruse (EÜ) nr 219/2007 (ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks)(16) artikli 1 lõikega 2;

15.  „lennunduskriis” – olukord, kus õhuruumi läbilaskevõime on erakordselt väike üliraskete ilmastikuolude tõttu või suurte lennuruumiosade sulgemise tõttu looduslikel, meditsiinilistel, sõjalistel, julgeolekualastel või poliitilistel põhjustel; [ME 30]

16.  „teenuste rühm” — kaks või rohkem aeronavigatsiooniteenust sama üksuse pakutavat teenust; [ME 31]

17.  „sertifikaat” — Euroopa Liidu Lennundusameti (EAA) või riikliku järelevalveasutuse lennundusasutuse poolt mis tahes kujul välja antud dokument, mis on kooskõlas siseriikliku asjaomase õigusega ning millega kinnitatakse, et aeronavigatsiooniteenuse osutaja vastab selle teenuse osutamiseks tegevuse sooritamiseks vajalikele nõuetele; [ME 32]

18.  sideteenused — lennunduses kasutatavad paiksed ja mobiilteenused, millega tagatakse lennuliikluse juhtimise eesmärgil maa-maa-, õhk-maa- ja õhk-õhk-side;

18a.  „Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrk (European air traffic management network – EATMN)” – üle-euroopaline võrgustik, mis koosneb süsteemidest ja nende koostisosadest, samuti lennuliikluse juhtimise üldkavas kirjeldatud toimingute ja tehnoloogia muutuste tegevuskavadest, võimaldab pakkuda liidu, sealhulgas liidu ja kolmandate riikide piiridel asuvate liideste ulatuses täiesti koostalitlusvõimelisi aeronavigatsiooniteenuseid ning mille eesmärk on käesolevas määruses seatud eesmärkide täitmine; [ME 33]

19.  „koostisosad” — esemed, näiteks riistvara, ning immateriaalne vara, näiteks tarkvara, millest sõltub Euroopa lennuliikluse juhtimise võrgu (EATMN) EATMNi koostalitlusvõime; [ME 34]

19a.  „kasutuselevõtu haldusasutus” – komisjoni poolt konkursi teel valitud tegutsevate sidusrühmade grupp, kes vastutab lennuliikluse korraldamise üldkava kasutuselevõtu juhtimise haldustasandi eest; [ME 35]

20.  „deklaratsioon” – lennuliikluse korraldamise (ATM) ja aeronavigatsiooniteenuste (ANS) puhul mis tahes kirjalik kinnitus nõuetele vastavuse kohta;

–  lennuliikluse korraldamise (ATM) ja aeronavigatsiooniteenuste (ANS) süsteemide ja koostisosade projekteerimise, tootmise ja hooldamisega tegeleva organisatsiooni kinnitus süsteemi või koostisosa nõuetelevastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta;

–  teenuseosutaja kinnitus selle kohta, et kasutusele võetav teenus või süsteem vastab kohaldatavatele nõuetele;

–  teatavate lennuinfoteenuste puhul kinnitus selle kohta, et asjaomane teenuseosutaja on suuteline täitma oma kohustusi ja tal on selleks vahendid;

21.  „õhuruumi paindlik kasutamine” – Euroopa Tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) piirkonnas kohaldatav õhuruumi korraldamine, nagu on kindlaks määratud Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol)(17) avaldatud käsiraamatus „Airspace Management Handbook for the application of the Concept of the Flexible Use of Airspace”;

22.  “lennuinfoteenus” – lendude ohutuse ja tõhususe tagamiseks vajalike nõuannete ja teabe andmiseks osutatav teenus;

23.  „häireteenus” – teenus, mille eesmärk on teatada asjaomastele organisatsioonidele õhusõidukitest, mis vajavad otsimis- ja päästeabi, ning vajaduse korral abistada neid organisatsioone;

24.  “funktsionaalne õhuruumiosa” – operatiivsetel vajadustel põhinev õhuruumiosa, mis luuakse riigipiire arvestamata ja milles aeronavigatsiooniteenused ja nendega seotud funktsioonid on tulemustel põhinevad ja optimeeritud, et igas funktsionaalses õhuruumiosas toimuks tänu tõhustatud koostöö aeronavigatsiooniteenuse koostööle aeronavigatsiooniteenuste osutajate vahel, kelle hulgas või et vajaduse korral võib olla ka kasutataks integreeritud teenuseosutajat teenuste osutaja; [ME 36]

25.  „üldine lennuliiklus” — kogu tsiviilõhusõidukite liiklus ning kogu riiklike õhusõidukite (sealhulgas sõjaväe, tolli ja politsei õhusõidukite) liiklus, mis toimub 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga asutatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) protseduuride kohaselt;

25a.  „inimtegur” – sotsiaalsed, kultuurilised ja personalivalikuga seotud tingimused lennuliikluse korraldamise sektoris; [ME 37]

26.  „koostalitlusvõime” — EATMN-i süsteemidelt ja koostisosadelt nõutavate funktsionaalsete, tehniliste ja toimimisomaduste ning toimimisprotseduuride kogum, mis peab tagama võrgu ohutu, sujuva ja tõhusa toimimise. Koostalitluse saavutamiseks tuleb süsteemid ja koostisosad viia vastavusse oluliste nõuetega;

27.  „meteoroloogiateenused” — vahendid ja teenused, mille abil tagatakse õhusõidukile ilmaprognoosid ja -kokkuvõtted, meteoroloogiliste vaatluste tulemused ning muu aeronavigatsioonis vajalikud meteoroloogiateave ja -andmed;

28.  „navigatsiooniteenused” — vahendid ja teenused, mille abil antakse õhusõidukile teavet tema asukoha ja ajastuse kohta;

29.  „operatiivandmed” — selline teave kõikide lennuetappide kohta, mida aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad, lennujaamade käitajad ja teised asjaosalised vajavad käitamisotsuste tegemiseks;

30.  „kasutuselevõtt” — esimene käitamine pärast süsteemi esialgset paigaldamist või täiendamist;

31.  „lennumarsruutide võrk” — üldise lennuliikluse voogude suunamiseks määratud lennumarsruutide võrk, mis on vajalik lennujuhtimisteenuse kõige tõhusamaks osutamiseks; [ME 38]

32.  „seireteenused” — vahendid ja teenused, mida kasutatakse õhusõiduki asukoha määramiseks ohutu hajutuse tagamisel;

33.  „süsteem” — õhusõiduki pardal ja ja/või maa peal asuvate koostisosade ühendamine ning ja/või kosmoses asuvad seadmed asuvate seadmete kompleks, mis toetavad toetab aeronavigatsiooniteenuseid kõikides kõigil lennu etappides etappidel; [ME 39]

34.  „täiendamine” — mis tahes süsteemi toimimispõhimõtete muudatused;

35.  „piiriülesed teenused” – olukord, kui ühes liikmesriigis pakub aeronavigatsiooniteenust teenuseosutaja, kes on sertifitseeritud teises liikmesriigis ;

36.  „riiklik järelevalveasutus lennundusasutus” – riiklik organ või riiklikud organid, kellele liikmesriik on teinud kohustuseks täita järelevalveülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, ning riigi pädev asutus, kellele on tehtud kohustuseks täita määruse käesolevas määruses ja määruses (EÜ) nr 216/2008 artiklis 8b sätestatud ülesandeid ning kelle EAA on akrediteerinud; [ME 40]

37.  „tugiteenused” – aeronavigatsiooniteenused, mis ei ole lennuliiklusteenused, side-, navigatsiooni- ja seireteenused (CNS), meteoroloogiateenused (MET) ja aeronavigatsiooniteabe teenused (AIS) ning muud teenused ja toimingud, mis on seotud aeronavigatsiooniteenuse osutamisega või toetavad seda; [ME 41]

38.  „kohalikud tulemuseesmärgid” – kohalikul tasandil, st funktsionaalse õhuruumiosa, riigi, aeronavigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna või lennujaama kohta seatud tulemuseesmärgid.

38a.  „tööstuspartnerlus” – lepinguline koostöökorraldus, mille eesmärk on parandada lennuliikluse korraldamist eri aeronavigatsiooniteenuse osutajate, sealhulgas võrgustiku haldaja, õhuruumi kasutajate, lennujaamade või muude võrreldavate majandusüksuste vahel; [ME 42]

38b.  „integreeritud operatiivne õhuruum” – määratletud suurusega kontrollitud õhuruum, mis hõlmab Euroopa ja vastavate kokkulepete korral ka kolmandate naaberriikide õhuruumi, milles kasutatakse dünaamilist jaotusstruktuuri ja ajajaotust, lennujuhtidele soorituspõhist vahendite jaotamist, täielikult koostalitlevaid aeronavigatsiooniteenuseid ning kombineeritud lahendusi, et saavutada ühtse Euroopa taeva eesmärgi täitmiseks vajalik optimaalne, ohutu ja prognoositav õhuruumi kasutamine; [ME 43]

38c.  „kohalikud tulemuslikkuse kavad” – ühe või mitme riikliku lennundusasutuse poolt kohalikul, s.t funktsionaalse õhuruumiosa, piirkondlikul või riiklikul tasandil kehtestatud kavad; [ME 44]

38d.  „kvalifitseeritud üksus” – organ, millele lennundusamet või riiklikud lennundusasutused võivad anda konkreetsed sertifitseerimis- või järelevalveülesanded ning mis tegutseb nimetatud asutuste kontrolli ja vastutuse all. [ME 45]

II PEATÜKK

riiklikud asutused

Artikkel 3

Riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused [ME 46]

1.  Liikmesriigid nimetavad või loovad kas üksi või ühiselt oma järelevalveasutuse või –asutused lennundusasutuse, et see (need) võtaksid võtaks enese kanda käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt sellisele asutusele määratud ülesannete täitmise. [ME 47]

2.  Riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused on õiguslikult iseseisvad ning eelkõige organisatsioonilise ja hierarhilise ülesehituse poolest ning otsuste tegemisel sõltumatud aeronavigatsiooniteenuse osutajatest või sellistest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest isikutest, kes on huvitatud kõnealuste aeronavigatsiooniteenuse osutajate toimingutest käesolevas määruses ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 1 sätestatud toimingutega tegelevatest või nende tegevuses osalust omavatest ettevõtetest, organisatsioonidest, eraõiguslikest või avalik-õiguslikest üksustest või töötajatest, sealhulgas omavad neist eraldi eelarvet. [ME 48]

3.  Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused olla organisatsiooniliselt seotud teiste reguleerivate asutuste ja/või ohutusasutustega. [ME 49]

4.  Riiklikud järelevalveasutused, mis ei ole lennundusasutused tagavad käesoleva artikli sätete täitmise käesoleva määruse jõustumise ajaks vastavalt lõikele 2 õiguslikult iseseisvad aeronavigatsiooniteenuse osutajatest või sellistest avalik-õiguslikest või eraõiguslikest isikutest, kes on huvitatud kõnealuste aeronavigatsiooniteenuste osutajate toimingutest, peavad kõnealusele nõudele vastama hiljemalt 1. jaanuaril 2020 1. jaanuariks 2017. [ME 50]

5.  Riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused kasutavad oma volitusi erapooletult, sõltumatult ja läbipaistvalt. Eelkõige peab kõnealuste asutuste töökord, töötajate valik, juhtimine ja rahastamine võimaldama neil täita oma ülesandeid eespool nimetatud viisil. [ME 51]

6.  Riiklike järelevalveasutuste lennundusasutuste töötajate suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid: [ME 52]

a)  nad võetakse tööle selgete ja läbipaistvate eeskirjade ja kriteeriumide kohaselt, mis tagavad töötaja sõltumatuse ning strateegiliste otsuste vastuvõtmise eest vastutavad isikud peab määrama liikmesriigi valitsus, ministrite nõukogu või mõni muu avaliku sektori asutus, mis ei kontrolli otseselt aeronavigatsiooniteenuse osutajaid ega saa nendest kasu; [ME 53]

b)  töötajad valitakse läbipaistva menetlusega, lähtudes konkreetse töötaja kvalifikatsioonist, kaasa arvatud asjakohane pädevus ning vastavad kogemused muu hulgas auditeerimise, aeronavigatsiooniteenuste ja -süsteemide valdkonnas; [ME 54]

ba)  töötajaid ei läheta sellesse ametisse aeronavigatsiooniteenuse osutajad ega aeronavigatsiooniteenuste osutajate kontrolli all olevad ettevõtted; [ME 55]

c)  töötaja on sõltumatu eelkõige aeronavigatsiooniteenuse osutajate huvidega seotud probleemide lahendamisel tegutseb sõltumatult ja riikliku järelevalveasutuse lennundusasutuse ülesannete täitmisel ei küsi ta ega võta vastu juhiseid üheltki riigiasutustelt ega avalik-õiguslikult või eraõiguslikult isikult, ilma et see takistaks teda tegemast teiste asjaomaste riigiasutustega tihedat koostööd; [ME 56]

d)  strateegiliste otsuste vastuvõtmise eest vastutavad isikud esitavad igal aastal kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, märkides mis tahes otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks ja mis võivad mõjutada ametiülesannete täitmist; ning

e)  strateegiliste otsuste vastuvõtmise, auditeerimise või muude selliste ülesannete eest vastutavad vastutanud isikud, mis kes on enam kui kuus kuud olnud otseselt seotud aeronavigatsiooniteenuse osutajate üle teostatava järelevalve või tulemuseesmärkidega, ei tohi vähemalt ühe aasta jooksul pärast oma ametiaja lõppu töötada riiklikus järelevalveasutuses ega lennundusasutuses olla juhtival ametikohal ühegi aeronavigatsiooniteenuse osutaja juures: [ME 57]

i)  12 kuud, kui on tegemist juhtivtöötajaga; [ME 58]

ii)  kuus kuud, kui tegemist ei ole juhtivtöötajaga; [ME 59]

ea)  asutuse tippjuhid nimetatakse ametisse tähtajaliselt, kolmeks kuni seitsmeks aastaks, mida pikendatakse üks kord, ning neid tohib selle aja jooksul ametist vabastada ainult juhul, nad enam ei vasta käesolevas artiklis sätestatud tingimustele või on vastavalt siseriiklikule õigusele süüdi üleastumises. [ME 60]

7.  Liikmesriigid tagavad, et riiklikel järelevalveasutustel lennundusasutustel on olemas vajalikud vahendid ja võimalused, et täita tõhusalt ja õigel ajal ülesandeid, mis on neile määratud käesoleva määrusega. Riiklikul järelvalveasutusel lennundusasutusel on täielik õigus võtta tööle töötajaid ja juhtida neid vastavalt oma eelarveassigneeringutele, mis muu hulgas põhinevad marsruudinavigatsioonitasudel, mis artikli 4 kohaselt peavad olema proportsionaalsed asjaomase järelevalveasutuse täidetavate ülesannetega. [ME 61]

8.  Liikmesriigid teatavad komisjonile riiklike järelevalveasutuste lennundusasutuste nimed, aadressid ja nende muudatused ning käesoleva artikli järgimise tagamiseks võetavad meetmed. [ME 62]

9.  Lõike 6 punktide a ja b kohaldamiseks kehtestab komisjon üksikasjalikud eeskirjad, milles sätestatakse töötajate töölevõtmise ja valimise tingimused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. ja nendega määratakse kindlaks: [ME 63]

a)  kui ranget eraldamist nõuab ametisse nimetav asutus mis tahes ettevõttelt, organisatsioonilt, avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt või töötajalt, kes on seotud määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 1 sätestatud tegevustega või omab osalust nendega tegelevates üksustes, eesmärgiga säilitada tasakaal huvide konfliktide vältimise ja haldustõhususe vahel; [ME 64]

b)  auditeerimisega seotud töötajatelt nõutav asjaomane tehniline pädevus. [ME 65]

Artikkel 4

Riiklike järelevalveasutuste lennundusasutuste ülesanded [ME 66]

1.  Artiklis 3 osutatud Riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused täidavad eelkõige järgmisi ülesandeid: [ME 67]

a)  tagavad asjakohase järelevalve käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 216/2008 rakendamise ja eelkõige selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate ohutu ja tõhusa tegutsemise üle, kes osutavad teenuseid seoses selle liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumiga, kes asjakohase asutuse määras või asutas; [ME 68]

b)  annavad aeronavigatsiooniteenuse osutajatele välja sertifikaate kooskõlas täidavad ise või delegeerivad täielikult või osaliselt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikliga artiklites 8b, 8c ja 10 kontrollivad kõnealuste sertifikaatide väljaandmistingimuste täitmist loetletud ülesandeid ning tagavad käesoleva määruse kohaldamise järelevalve, eelkõige seoses aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutu ja tõhusa toimimisega liikmesriikide vastutuse alla kuuluvas õhuruumis; [ME 69]

c)  annavad lennujuhtidele välja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8c kohaseid lubasid, pädevusmärkeid, kinnitusi ja sertifikaate ning kontrollivad kõnealuste dokumentide väljaandmistingimuste täitmist; [ME 70]

d)  koostavad tulemuslikkuse kavasid ning jälgivad nende rakendamist kooskõlas artikliga 11.

e)  jälgivad tasusüsteemi rakendamist kooskõlas artiklitega 12 ja 13, sealhulgas artikli 13 lõikes 7 osutatud ristsubsideerimise tingimustega; [ME 71]

f)  kiidavad heaks tegevusandmetele juurdepääsu tingimused kooskõlas artikliga 22 ja

g)  kontrollivad deklaratsioone ja süsteemide kasutuselevõttu.

ga)  esitavad igal aastal liikmesriikide asjakohastele ametiasutustele, EAA-le ja komisjonile aruande oma tegevuse ja ülesannete täitmise kohta. Sellised aruanded hõlmavad iga käesolevas artiklis loetletud ülesandega seoses võetud meetmeid ja saavutatud tulemusi. [ME 72]

2.  Iga riiklik järelevalveasutus lennundusasutus korraldab nõuetekohaseid kontrolle ja ülevaatusi, et kontrollida vastavust käesoleva määruse nõuetele. Asjaomane aeronavigatsiooniteenuse osutaja hõlbustab eespool nimetatud ülesannete täitmist ja asjaomane liikmesriik pakub kogu vajalikku abi, et tagada tulemuslik nõuetelevastavuse järelevalve. [ME 73]

Artikkel 5

Riiklike järelevalveasutuste lennundusasutuste koostöö [ME 74]

1.  Riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused vahetavad teavet oma töö ja otsustuspõhimõtete, tavade ja protseduuride ning liidu õiguse rakendamise kohta. Nad teevad muul viisil koostööd, et otsustamist kogu liidu ulatuses ühtlustada. Riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused osalevad ja teevad koostööd vähemalt kord aastas korrapäraselt kokku tulevas võrgus. Komisjon ja Euroopa Liidu Lennuamet (edaspidi „EAA”) on kõnealuse võrgu liikmed, kes koordineerivad ja toetavad selle tööd ning annavad vajaduse korral asjakohaseid soovitusi. Komisjon ja EAA hõlbustavad aktiivset koostööd ja teabevahetust riiklike ametiasutuste lennundusasutuste vahel ning nende töötajate vastastikust vahetamist ja kasutamist EAA poolt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punkti f kohaselt loodud eksperdirühma raames.

Nimetatud võrk võib muu hulgas:

a)  koostada ja levitada artiklis 4 loetletud asutuse ülesannete täitmiseks ette nähtud ühtlustatud meetodeid ja suuniseid;

b)  abistada konkreetseid riiklikke lennundusasutusi õigusküsimustes;

c)  esitada komisjonile ja EAA-le arvamusi eeskirjade koostamise ja sertifitseerimise kohta;

d)  esitada arvamusi, suuniseid ja soovitusi piiriüleste teenuste osutamise hõlbustamiseks;

e)  töötada välja ühiseid, kahes või enamas liikmesriigis rakendamisele kuuluvaid lahendusi lennuliikluse korraldamise üldkava või Chicago konventsiooni eesmärkide täitmiseks. [ME 75]

Vastavalt käesoleva määruse artiklis 22 ja määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud andmekaitseeeskirjadele toetab loob komisjon käesoleva lõike esimeses ja teises lõigu osutatud teabe vahetamist platvormi teabevahetuseks võrgu liikmete vahel, mis võib toimuda elektrooniliste vahendite abil, austades aeronavigatsiooniteenuse osutajate asjaomaste ettevõtete, organisatsioonide või üksuste ärisaladuste konfidentsiaalsust. [ME 76]

2.  Riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused teevad tihedat koostööd, sealhulgas töökokkulepete kaudu, et aidata üksteist turujärelevalve teostamisel ning uurimis- ja ülevaatusküsimustes. [ME 77]

3.  Funktsionaalsete õhuruumiosade puhul, mis ulatuvad üle rohkem kui ühe riigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi, sõlmivad liikmesriigid kokkuleppe teostada käesoleva artikliga artiklis 4 ette nähtud järelevalvet selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate üle, kes osutavad kõnealuste õhuruumiosadega seotud teenuseid. Asjaomased riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused koostavad kava, milles täpsustatakse eespool nimetatud kokkuleppe jõustamiseks tehtava koostöö tingimusi. [ME 78]

4.  Riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused teevad tihedat koostööd, et tagada piisav järelevalve nende aeronavigatsiooniteenuse osutajate üle, kellel on ühelt liikmesriigilt saadud kehtiv sertifikaat, kuid kes samuti osutavad teise liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumiga seotud teenuseid. Kõnealune koostöö sisaldab menetlust selliste juhtudega tegelemiseks, kui käesolevat määrust ja määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b lõike 1 kohaselt vastu võetud kohaldatavaid ühisnõudeid ei järgita. [ME 79]

5.  Kui aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse teise liikmesriigi vastutusalasse kuuluvas õhuruumis, sisaldab lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kord kokkulepet artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud järelevalveülesannete ja järelevalve tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta. Selline vastastikune tunnustamine kehtib ka siis, kui riiklike järelevalveasutuste vaheline tunnustamise kord on kehtestatud teenuseosutajate sertifitseerimisprotsessi suhtes. [ME 80]

6.  Kui liikmesriigi õigus seda võimaldab, võivad riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused piirkondliku koostöö huvides samuti sõlmida järelevalvekohustuste jagamise kokkuleppeid. [ME 81]

Artikkel 6

Kvalifitseeritud üksused

1.  EEA ja riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused võivad otsustada täielikult või osaliselt delegeerida artikli 4 lõikes 2 osutatud käesolevas määruses sätestatud kontrollide ja ülevaatuste tegemise ja muude tööde teostamise kvalifitseeritud üksustele, kes täidavad I lisas sätestatud nõudeid. [ME 82]

2.  Riikliku järelevalveasutuse antud Selline volitus kehtib liidus kolm aastat, kusjuures seda võib pikendada. EAA ja riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused võivad anda kõikidele liidus asuvatele kvalifitseeritud üksustele juhiseid selliste kontrollide ja ülevaatuste tegemiseks. [ME 83]

3.  Liikmesriigid EAA ja riiklikud lennundusasutused teatavad komisjonile, EAA-le ja teistele liikmesriikidele ja vajaduse korral EAA-le kvalifitseeritud üksused, kelle nad on lõike 1 kohaselt volitanud ülesandeid täitma, märkides iga üksuse vastutusala ja identifitseerimisnumbri ning kõik sellekohased muudatused. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas kvalifitseeritud üksuste loetelu, nende identifitseerimisnumbrid ja vastutusalad ning ajakohastab loetelu. [ME 84]

4.  Liikmesriigid EAA ja riiklikud lennundusasutused tühistavad sellistele kvalifitseeritud üksustele antud volitused, kes enam ei vasta I lisas sätestatud nõuetele. Nad teavitavad sellest komisjoni, EAA-d ja teisi liikmesriike. [ME 85]

5.  Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse kvalifitseeritud üksusena teatatud asutusi, kes kooskõlas määruse (EÜ) nr 552/2004 artikliga 8 nimetati enne käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 7

Sidusrühmadega konsulteerimine

1.  Riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused, kes tegutsevad liikmesriigi õiguse kohaselt, kehtestavad konsulteerimismehhanismid, et asjakohaselt kaasata sidusrühmad, sealhulgas lennunduspersonali esindavad organisatsioonid, oma ülesannete täitmisse ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise raames. [ME 86]

2.  Sellised sidusrühmad võivad olla:

–  aeronavigatsiooniteenuse osutajad;

–  lennujaamade käitajad;

–  asjaomased õhuruumi kasutajad või neid esindavad asjaomased rühmad;

–  sõjaväevõimud;

–  töötlev tööstus;

–  lennunduspersonali esindavad organisatsioonid.

III PEATÜKK

TEENUSTE OSUTAMINE

Artikkel 8

Aeronavigatsiooniteenuse osutajate sertifitseerimine

1.  Liidus kohaldatakse kõikide aeronavigatsiooniteenuste osutamise suhtes riikliku järelevalveasutuse lennundusasutuse või EAA sertifitseerimismenetlust või määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b kohaselt kõnealustele asutustele esitatavat deklaratsiooni. [ME 87]

2.  Sertifitseerimismenetlusega tagatakse, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid ning et ta on võtnud endale vastutuse ja kindlustuskaitse, kui asjaomane liikmesriik ei ole seda garanteerinud.

3.  Sertifikaadiga nähakse õhuruumi kasutajatele ette mittediskrimineeriv juurdepääs teenustele, võttes eelkõige arvesse ohutust. Sertifitseerimise suhtes kohaldatakse II lisas sätestatud tingimusi..

4.  Väljaantud sertifikaadi alusel võivad aeronavigatsiooniteenuse osutajad osutada oma teenuseid liikmesriikidele igale liikmesriigile, muudele aeronavigatsiooniteenuse osutajatele, õhuruumi kasutajatele ja lennujaamadele kogu liidus ning vajaduse korral ja osaliste vastastikuse kokkuleppe alusel samasse funktsionaalsesse õhuruumiosasse kuuluvates naabruses asuvates kolmandates riikides. Tugiteenuste osutamise korral lähtutakse artikli 10 lõikest 2. [ME 88]

Artikkel 9

Aeronavigatsiooniteenuse osutajate määramine

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi igas konkreetses osas osutab lennuliiklusteenuseid ainult üks teenuseosutaja. Selleks määravad liikmesriigid lennuliiklusteenuse osutaja, kellel on liidus kehtiv sertifikaat või deklaratsioon.

2.  Piiriüleste teenuste osutamise korral tagavad liikmesriigid, et nende õigussüsteem ei takistaks käesoleva artikli ja artikli 18 lõike 3 järgimist, ja nõuavad, et lennuliiklusteenuste osutajad, kes osutavad teenuseid selle liikmesriigi vastutusalasse kuuluvas õhuruumis, vastavad ühele järgmistest tingimustest :

a)  nad on otseselt või enamusosaluse kaudu selle liikmesriigi või selle kodanike omanduses;

b)  nende peamine tegevuskoht või registrijärgne asukoht on selle liikmesriigi territooriumil;

c)  nad kasutavad ainult selles liikmesriigis asuvaid rajatisi.

3.  Liikmesriigid määravad kindlaks määratud lennuliiklusteenuseosutajate õigused ja kohustused. Kohustused võivad sisaldada tingimusi sellise asjakohase teabe õigeaegse esitamise kohta, mis võimaldab teha kindlaks kõik õhusõidukite liikumised nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis.

4.  Liikmesriikidel on lennuliiklusteenuste osutaja valimisel diskretsiooniõigus, tingimusel et teenuseosutaja on määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt sertifitseeritud või esitanud asjakohase deklaratsiooni.

5.  Artikli 16 kohaselt kehtestatud funktsionaalsete õhuruumiosade puhul, mis ulatuvad üle rohkem kui ühe liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi, määravad asjaomased liikmesriigid ühiselt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ühe või mitu lennuliiklusteenuste osutajat vähemalt üks kuu enne selle õhuruumiosa kasutuselevõttu. [ME 89]

6.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata käesoleva artikli alusel võetud otsusest, mis käsitlevad lennuliiklusteenuse osutajate määramist nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi konkreetse osa jaoks.

Artikkel 10

Tugiteenuste osutamine

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et tugiteenuste osutajad saaksid liidu piires oma teenuseid käesoleva artikli kohaselt osutades konkureerida kaotada seadusjärgsed takistused, mis ei lase tugiteenuste osutajatel liidu piires oma teenuseid pakkudes üksteisega võrdsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel konkureerida.

Käesolevas artiklis sätestatud nõuded peavad olema täidetud hiljemalt 1. jaanuariks 2020.

2.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et lennuliiklusteenuste ja tugiteenuste osutamine on üksteisest eraldatud. See eraldamine hõlmab nõuet, et lennuliiklusteenuseid ja tugiteenuseid peavad osutama eri ettevõtjad aeronavigatsiooniteenuse osutajad nõuaksid äriplaane koostades erinevatelt tugiteenuse osutajatelt pakkumisi, et valida hinna ja kvaliteedi seisukohast kõige kasulikum teenuseosutaja. Artikli 11 lõikes 2 ette nähtud tulemuslikkuse hindamise asutus jälgib tulemuslikkuse kavade hindamisel käesoleva lõike sätete täitmist.

3.  Tugiteenuste osutaja valimisel peab asjaomaste sisseostmisel teenuseosutajat valides tuleb täita direktiivi 2004/18/EC nõudeid. Teenuste hankimisega tegelev üksus eelkõige arvesse võtma kulutõhusust, tegeleva üksuse jaoks on teenuseosutaja valikul kohustuslikud kriteeriumid eelkõige kulu- ja energiatõhusus, koostalitlusvõime, teenuste üldist kvaliteeti üldine kvaliteet ja ohutust ohutus ning hankemenetluse läbipaistvus.

4.  Teenuste pakkumiseks liikmesriigi õhuruumis võib valida vaid sellise tugiteenuste osutaja, kes vastab järgmistele nõuetele:

a)  ta on määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b kohaselt sertifitseeritud;

b)  tema peamine äritegevuskoht asub liikmesriigi territooriumil;

c)  liikmesriigile ja/või liikmesriigi kodanikele kuulub rohkem kui 50 % teenuseosutajast ja nad omavad selle üle tõhusat otsest või kaudset kontrolli kas ühe või mitme vaheettevõtte kaudu, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille üks osaline on liit; ja

d)  asjaomane teenuseosutaja vastab riikliku julgeoleku ja riigikaitsega seotud nõuetele.

5.  EATMNi toimingutega seotud tugiteenuseid võib osutada võrgu haldaja tsentraliseeritult, liites vastavalt artikli 17 lõikele 3 kõnealused teenused artikli 17 lõikes 2 osutatud teenustega. Tugiteenuseid võib osutada ka ainult üks teenuseosutaja või teenuseosutajate ühendus, eelkõige lennuliikluse korraldamise taristuga seotud teenuste puhul. Komisjon täpsustab teenuseosutaja või teenuseosutajate ühenduse valimise tingimused lähtuvalt nende kutsealasest võimekusest ja suutlikkusest osutada teenuseid erapooletult ja kulutõhusalt ning üldiselt hinnata tugiteenuste tsentraliseeritud osutamisega seotud hinnangulisi tulusid ja kulusid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon määrab teenuseosutaja või teenuseosutajate ühenduse kõnealuste rakendusaktide alusel.

5a.  Komisjon koostab üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikliga hõlmatud teenuste valimise tingimuste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5b.  Komisjon viib läbi põhjaliku uuringu, milles käsitletakse tugiteenuste osutamisele turutingimuste kehtestamise tegevuslikku, majanduslikku, ohutusalast ja sotsiaalset mõju, ning esitab selle uuringu 1. jaanuariks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Uuringus võetakse arvesse lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamist ja SESARi tehnoloogiate mõju tugiteenuste sektorile. [ME 90]

Artikkel 11

Tulemuslikkuse kava

1.  Selleks et parandada aeronavigatsiooni- ja võrguteenuste tulemuslikkust ühtses Euroopa taevas, koostatakse aeronavigatsiooni- ja võrguteenuste tulemuslikkuse kava. See sisaldab järgmist:

a)  kogu liitu hõlmavad ja seonduvad omavahel seotud kohalikud tulemuseesmärgid sellistes kesksetes tulemusvaldkondades nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutasuvus kooskõlas kogu võrdlusperioodiks kinnitatud lennuliikluse korraldamise üldkava kõrgetasemeliste eesmärkidega; [ME 91]

b)  riiklikud või funktsionaalseid õhuruumiosi hõlmavad kohalikud tulemuslikkuse kavad, sealhulgas tulemuseesmärgid, tagades mis tagavad kooskõla kogu liitu hõlmavate ja seonduvate omavahel seotud kohalike tulemuseesmärkidega; ja [ME 92]

c)  aeronavigatsiooni- ja võrguteenuste tulemuslikkuse perioodiline läbivaatamine, järelevalve ja võrdlusuuringud.

2.  Komisjon määrab sõltumatu, erapooletu ja pädeva asutuse tegutsema tulemuslikkuse hindamise asutusena. Tulemuslikkuse hindamise asutus luuakse 1. juuliks 2015 komisjoni järelevalve alla kuuluva Euroopa reguleeriva asutusena. Tulemuslikkuse hindamise asutuse ülesanne on abistada komisjoni koostöös riiklike järelevalveasutustega ja lennundusasutustega ning abistada riiklike järelevalveasutuste taotluse korral neid ja jälgida riiklikke lennundusasutusi lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse kava rakendamisel. Tulemuslikkuse hindamise asutus peaks olema funktsionaalselt ja õiguslikult lahutatud kõigist, nii riikliku kui ka üleeuroopalise tasandi teenuseosutajatest. Tulemuslikkuse hindamise asutusele võivad tehnilist abi anda EAA, võrgu haldaja, ja Eurocontrol või mõni muu pädev üksus. [ME 93]

3.  Riiklikud järelevalveasutused lennundusasutused koostavad lõike 1 punktis b osutatud riiklikud või funktsionaalsete õhuruumiosade kohalikud tulemuslikkuse kavad, mille võtab vastu liikmesriik. Kõnealused kavad sisaldavad siduvaid kohaliku tasandi eesmärke või liikmesriigi poolt vastu võetud asjakohast stimuleerimiskava. Kavade koostamisel konsulteeritakse komisjoni, tulemuslikkuse hindamise asutuse, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, õhuruumikasutajate esindajate ja vajaduse korral lennujaamade käitajate ja lennujaamade koordinaatoritega. [ME 94]

4.  Komisjon koos tulemuslikkuse hindamise asutusega hindab riiklike või funktsionaalsete õhuruumiosade kohalike tulemuslikkuse kavade ja kohalike eesmärkide kooskõla kogu liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega. [ME 95]

Kui komisjonile saab selgeks, et riiklikud või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi kohalikud tulemuslikkuse kavad või kohalikud eesmärgid ei ole kooskõlas kogu liitu hõlmavate eesmärkidega, võib ta nõuda asjaomastelt liikmesriikidelt vajalike parandusmeetmete võtmist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 96]

5.  Lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse kava võrdlusperiood hõlmab minimaalselt kolme aastat ja maksimaalselt viit aastat. Kui kohalikke eesmärke ei saavutata, määravad asjaomased liikmesriigid kindlaks olukorra parandamiseks võetavad meetmed ja kohaldavad neid. Kui komisjon leiab, et kõnealustest meetmetest ei piisa olukorra parandamiseks, võib ta otsustada, et asjaomased liikmesriigid võtavad vajalikke parandusmeetmeid või kehtestavad sanktsioonid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

6.  Komisjon hindab ja EAA koos tulemuslikkuse hindamise asutusega hindavad korrapäraselt kogu liitu hõlmavate ja seonduvate omavahel seotud kohalike tulemuseesmärkide saavutamist. [ME 97]

7.  Lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse kava põhineb järgmisel :

a)  kõikidelt asjaomastelt isikutelt, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuste osutajatelt, õhuruumi kasutajatelt, lennujaamade käitajatelt, EAA-lt, riiklikelt järelevalveasutustelt lennundusasutustelt, liikmesriikidelt ja Eurocontrolilt aeronavigatsiooni- ja võrguteenuste tulemuslikkust käsitlevate asjakohaste andmete kogumine, kontroll, analüüs, hindamine ja levitamine; [ME 98]

b)  asjakohaste põhiliste tulemusvaldkondade valik ICAO dokumendi nr 9854 „Global Air Traffic Management Operational Concept” põhjal vastavalt valdkondadele, mis on kindlaks määratud lennuliikluse korraldamise üldkava tulemusraamistikus (sealhulgas turvalisuse, keskkonna, läbilaskevõimei, ja kulutõhususe ja inimteguri valdkond), mida vajaduse korral kohandatakse, et võtta arvesse ühtse Euroopa taeva konkreetseid vajadusi, nende valdkondade asjakohaseid eesmärke ning tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutatavate piiratud arvu põhiliste tulemusnäitajate määratlust; erilist tähelepanu pööratakse ohutusalastele tulemusnäitajatele; [ME 99]

c)  selliste kogu liitu hõlmavate ja seonduvate kohalike tulemuseesmärkide püstitamine ja läbivaatamine, mille määratlemisel võetakse arvesse nende panust riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil; kogu liitu hõlmavad tulemuseesmärgid püstitatakse eesmärgiga tagada, et igal funktsionaalsel õhuruumiosal säilib parimate tulemuste saavutamiseks piisav paindlikkus; [ME 100]

d)  riiklike järelevalveasutuste lennundusasutuste koostatavate selliste riiklike või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandi kohalike tulemuslikkuse kavade väljatöötamise kriteeriumid, mis sisaldavad kohalikke tulemuseesmärke ning stimuleerimiskava. Tulemuslikkuse kavad: [ME 101]

i)  põhinevad aeronavigatsiooniteenuste osutajate äriplaanidel, milles omakorda tuleks arvesse võtta lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamist; [ME 102]

ii)  käsitlevad riigi või funktsionaalse õhuruumiosa kulubaasi kõiki kulukomponente;

iii)  sisaldavad siduvaid kohalikke tulemuseesmärke, mis on kooskõlas kogu liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega;

e)  kohalike tulemuseesmärkide hindamine riikliku kava või funktsionaalse õhuruumiosa kohaliku tulemuslikkuse kava alusel; [ME 103]

f)  riiklike tulemuslikkuse kavade või funktsionaalsete õhuruumiosade kohalike tulemuslikkuse kavade järelevalve, sealhulgas asjakohased häiremehhanismid; [ME 104]

g)  kriteeriumid, mille alusel kehtestatakse sanktsioonid ja hüvitusmehhanismid juhul, kui võrdlusperioodi jooksul ei täideta kogu liitu hõlmavaid ja seonduvaid kohalikke tulemuseesmärke ja millega toetatakse häiremehhanisme; [ME 105]

h)  üldpõhimõtteid, mille alusel liikmesriigid sätestavad stimuleerimiskava;

i)  põhimõtted tulemuslikkuse kava toimimisega kohanemise jaoks vajaliku üleminekumehhanismi kohaldamiseks kuni 12 kuu jooksul pärast rakenduseeskirjade ja käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmist;

j)  tulemuseesmärkide saavutamise hindamise asjakohased võrdlusperioodid ja intervallid ning uute eesmärkide püstitamine;

k)  vajalik seonduv ajakava;

Komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et võtta vastu kogu liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ja kehtestada tulemuslikkuse kava nõuetekohase toimimise üksikasjalikud eeskirjad kooskõlas käesolevas lõikes loetletud punktidega. [ME 106]

8.  Tulemuslikkuse kava loomisel võetakse arvesse asjaolu, et marsruudi-, terminali- ja võrguteenused on erinevad ning neid tuleks vastavalt käsitleda, vajaduse korral ka tulemuslikkuse mõõtmise eesmärgil.

8a.  Komisjon koostab uuringu selle kohta, millist mõju võib muude kui aeronavigatsiooniteenuste osutajate hulka kuuluvate lennuliikluse korraldamise süsteemi osaliste, näiteks lennujaamade käitajate, lennujaamade koordinaatorite ja lennutranspordi ettevõtjate tegevus avaldada Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgu tõhusale toimimisele.

Uuring peaks mitteammendavalt hõlmama alljärgnevat:

a)  millised muud kui aeronavigatsiooniteenuste osutajate hulka kuuluvad lennuliikluse korraldamise süsteemi osalised võivad võrgu toimimist mõjutada;

b)  selliste osaliste tegevuse mõju aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkusele seoses ohutuse, keskkonna ja läbilaskevõime peamiste tulemusvaldkondadega;

c)  nimetatud osaliste jaoks tulemusnäitajate ja peamiste tulemusnäitajate väljatöötamise teostatavus;

d)  Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgu jaoks täiendavate tulemusnäitajate ja peamiste tulemusnäitajate rakendamisest saadav võimalik kasu ning optimaalse tulemuslikkuse saavutamist takistavad tegurid.

Uuringut tuleks alustada hiljemalt 12 kuud pärast käesoleva määruse avaldamist ja see peaks olema lõpule viidud hiljemalt 12 kuu hiljem; seejärel peaksid komisjon ja liikmesriigid kaaluma uuringu tulemusi, et laiendada tulemuslikkuse kava kohaldamisala ja lisada uuteks võrdlusperioodideks vastavalt käesoleva artikli sätetele täiendavaid ja peamisi tulemusnäitajaid. [ME 107]

Artikkel 12

Tasusüsteemi käsitlevad üldsätted

Kooskõlas artiklite 13 ja 14 nõuetega aitab aeronavigatsioonitasude süsteem suurendada läbipaistvust õhuruumi kasutajatele tasude kehtestamisel ja sissenõudmisel ning aitab saavutada aeronavigatsiooniteenuste osutamise kulutõhusust ja lendude efektiivsust, säilitades samal ajal optimaalse ohutustaseme. Kõnealune kava on kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikliga 15 ja Eurocontroli marsruuditasude süsteemiga.

Artikkel 13

Tasusüsteemi põhimõtted

1.  Tasusüsteem põhineb aeronavigatsiooniteenuste kuludel, mis tekivad teenuseosutajatel õhuruumi kasutajate nimel toimides. Need kulud jaotatakse kõnealuse kava alusel kasutajate kategooriate vahel.

2.  Tasude kulubaasi kehtestamisel kohaldatakse lõigetes 3–8 sätestatud põhimõtteid.

3.  Õhuruumi kasutajate vahel jaotatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise kindlaksmääratud kulud, kaasa arvatud kapitaliinvesteeringute ja varade amortisatsiooni asjakohased intressisummad ning hooldus-, käitamis-, juhtimis- ja halduskulud, sealhulgas EAA kui asjakohase asutuse ülesannete täitmise kulud. Kindlaksmääratud kulud on kulud, mille määravad kindlaks liikmesriigid riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kas raammääruse artikli 11 lõikes 5 osutatud võrdlusperioodi iga kalendriaasta võrdlusperioodi alguses või võrdlusperioodi jooksul pärast asjakohaseid kohandusi, kasutades artiklis 11 sätestatud häiremehhanisme.

4.  Selles kontekstis arvessevõetavad kulud on ICAO Euroopa piirkonna aeronavigatsioonikava (ICAO Regional Air Navigation Plan) kohaselt rajatiste ja teenuste võimaldamise ja rakendamisega seoses hinnatud kulud. Siia kuuluvad ka riiklike järelevalveasutuste lennundusasutuste ja/või kvalifitseeritud üksuste kantud kulud, samuti kulud, mida asjaomane liikmesriik ja teenusepakkuja kannavad seoses aeronavigatsiooniteenuste osutamisega. Selliste kulude hulka ei kuulu liikmesriikide poolt artiklis 33 osutatud karistustega seotud kulud ega artikli 11 lõikes 5 osutatud mis tahes parandusmeetmete või sanktsioonidega seotud kulud. [ME 108]

5.  Liikmesriigid teevad seoses funktsionaalsete õhuruumiosadega ja osana oma vastavatest raamlepingutest kooskõlas oma vastavate tulemuslikkuse kavadega asjakohaseid jõupingutusi, et jõuda kokkuleppele tasupoliitika teenustasupoliitika ühistes põhimõtetes ja jõuda lõpuks ühtse teenustasuni. [ME 109]

6.  Erinevate aeronavigatsiooniteenuste kulud peavad olema eristatud, nagu on ette nähtud artikli 21 lõikega 3.

7.  Marsruudi- ja terminaliteenuste vaheline ristsubsideerimine ei ole lubatud. Kulud, mis on seotud nii terminali- kui ka marsruuditeenustega, jaotatakse marsruudi- ja terminaliteenuste vahel proportsionaalselt, kasutades selleks läbipaistvat metoodikat. Ristsubsideerimine on lubatud erinevate lennuliiklusteenuste vahel nende kahe kategooria raames ainult objektiivselt põhjendatud juhtudel, tingimusel et need juhud on selgelt kindlaks määratud. Lennuliiklus- ja tugiteenuste vaheline ristsubsideerimine ei ole lubatud.

8.  Tagatakse tasude kulubaasi läbipaistvus. Võetakse vastu rakenduseeskirjad, mida teenuseosutajad kasutavad teabe andmisel, et võimaldada läbi vaadata teenuseosutajate eeldatavaid ja tegelikke kulusid ja tulusid. Riiklikud järelevalveasutused, teenuseosutajad, õhuruumi kasutajad, komisjon ja Eurocontrol vahetavad korrapäraselt teavet.

9.  Lõigete 3–8 kohaselt tasude kehtestamisel järgivad liikmesriigid järgmisi põhimõtteid:

a)  aeronavigatsiooniteenuste kättesaadavuse eest nõutavad tasud kehtestatakse kedagi diskrimineerimata ja erinevatele õhuruumi kasutajatele ühe ja sama teenuse kasutamise eest tasu kehtestamisel ei eristata kasutajaid kodakondsuse ega kategooria alusel;

b)  teatavad kasutajad, eelkõige kergõhusõidukid ja riiklikud õhusõidukid, võidakse tasust vabastada, tingimusel et sellise vabastamisega kaasnevad kulud ei jää teiste kasutajate kanda;

c)  tasud kehtestatakse kalendriaasta kaupa kindlaksmääratud kulude alusel;

d)  aeronavigatsiooniteenused võivad teenida piisavalt tulusid, et saada mõistlikku aktivatulu, et aidata kaasa kapitali vajalikule suurendamisele;

e)  tasud kajastavad õhuruumi kasutajatele kättesaadavate aeronavigatsiooniteenuste ja -rajatistega seotud kulusid, sealhulgas EAA kui asjakohase asutuse ülesannete täitmise kulusid, võttes arvesse erinevate asjaomaste õhusõidukitüüpide suhtelist tootlikkust;

f)  tasudega soodustatakse aeronavigatsiooniteenuste ohutut, tulemuslikku, tõhusat ja jätkusuutlikku osutamist, et saavutada kõrge ohutus- ja kulutõhusustase ning tulemuseesmärgid, ja nendega soodustatakse teenuste integreeritud osutamist, vähendades samaaegselt lennunduse keskkonnamõju. Käesoleva punkti f kohaldamisel ja seoses riiklike või funktsionaalse õhuruumiosa tasandi kohalike tulemuslikkuse kavadega võivad riiklikud järelevalveasutused võib riiklik lennundusasutus kehtestada mehhanisme, sealhulgas rahalised soodustused rahalisi soodustusi ja takistused takistusi, et julgustada aeronavigatsiooniteenuste osutajaid ja/või õhuruumi kasutajaid toetama aeronavigatsiooniteenuste osutamise parandamist, näiteks suurendama läbilaskevõimet, vähendama hilinemisi ja tagama säästva arengu, säilitades samal ajal optimaalse ohutustaseme. [ME 110]

10.  Komisjon võtab vastu meetmed, milles sätestatakse lõigete 1–9 kohaldamise üksikasjalik kord. Komisjon võib teha ettepanekuid finantsmehhanismide kasutuselevõtmiseks, et paremini sünkroniseerida SESARi tehnoloogia kasutuselevõtuga seotud kapitalikulusid õhusõidukitesse ja maapealsetesse seadmetesse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele. [ME 111]

Artikkel 14

Artiklitele 12 ja 13 vastavuse kontroll

1.  Komisjon näeb koostöös liikmesriikidega ette, et artiklites 12 ja 13 osutatud põhimõtetele ja eeskirjadele vastavust kontrollitakse pidevalt. Komisjon püüab kehtestada vajalikud mehhanismid Eurocontroli teadmiste kasutamiseks ja jagab kontrolli tulemusi liikmesriikide, Eurocontroli ja õhuruumi kasutajate esindajatega.

2.  Komisjon kontrollib ühe või mitme liikmesriigi taotlusel või omal algatusel kulude ja tasude kindlaksmääramise erimeetmeid, mis liikmesriikide asutused on vastu võtnud seoses artiklite 12 ja 13 kohaldamisega. Komisjon jagab uurimise tulemusi liikmesriikide, Eurocontroli ja õhuruumi kasutajate esindajatega, ilma et see piiraks artikli 32 lõike 1 kohaldamist. Kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest ja pärast asjaomase liikmesriigi ärakuulamist otsustab komisjon, kas on tagatud meetme vastavus artiklitele 12 ja 13 ning kas seda võib seega jätkuvalt rakendada. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 14a

Lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamine

Lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamist koordineerib komisjon. Kooskõlas käesoleva määruse sätetega aitavad võrgu haldaja, tulemuslikkuse hindamise asutus ja kasutuselevõtu haldusasutus lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamisele kaasa. [ME 112]

Artikkel 14b

Komisjon võtab vastu meetmed, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamise juhtimissüsteem, muu hulgas määratletakse ja valitakse juhtimistasandi eest vastutaja (kasutuselevõtu haldusasutus). Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 113]

Artikkel 14c

Kasutuselevõtu haldusasutus esitab komisjonile soovitused kasutuselevõtu siduvate tähtaegade ja täideviimise viivitamisel võetavate asjakohaste parandusmeetmete kohta. [ME 114]

Artikkel 15

Ühisprojektid

1.  Lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamist võib toetada ühisprojektidega. Kõnealused projektid toetavad käesoleva määruse eesmärke parandada Euroopa lennundussüsteemi tulemuslikkust sellistes põhivaldkondades nagu läbilaskevõime, lendude ja kulude tõhusus ning keskkonnasäästlikkus, arvestades kõigi nende puhul esmatähtsaid ohutuseesmärke. Ühisprojektide eesmärk on õigel ajal võtta ATMi funktsioonid kasutusele õigeaegselt, koordineeritult ja sünkroonselt kasutusele võtta ATMi funktsioonid, et oluliselt muuta käitamispõhimõtteid, nagu on kindlaks määratud lennuliikluse korraldamise üldkavas, sealhulgas määrata kindlaks kõige asjakohasem geograafiline mõõde, projekti tulemustel põhinev struktuur ja kasutuselevõtu haldusasutuse poolt kohaldatav teenuste osutamise käsitus. Vajaduse korral on ühisprojektide kavandamise ja täitmise eesmärk võimaldada, et kõigis liikmesriikides oleks olemas teatav hulk peamisi koostalitlevaid võimekusi. [ME 115]

2.  Komisjon võib vastu võtta meetmed, milles sätestatakse ühisprojektide juhtimine ja määratakse kindlaks nende kasutuselevõttu soodustavad asjaolud. Ühisprojektide kasutuselevõttu juhib seesama asutus, mis vastutab lennuliikluse korraldamise üldkava aluste rakendamise eest. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele. Kõnealused meetmed ei piira täiendavad asjaomaste projektide kasutuselevõtu mehhanismide rakendamist seoses funktsionaalsete õhuruumiosadega, nagu on kokku leppinud nimetatud õhuruumiosades osalejad. [ME 116]

3.  Komisjon võib vastu võtta ühisprojekte seoses võrgufunktsioonidega, mis on eriti olulised lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldise tulemuslikkuse parandamiseks Euroopas, määrates kindlaks kasutusvalmid ATMi funktsioonid ning nende kasutuselevõtu ajakava ja geograafilise ulatuse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele Kõnealused ühisprojektid võib tunnistada liidu toetuse kõlblikuks mitmeaastase finantsraamistiku raames. Sel eesmärgil ja ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust otsustada oma rahaliste vahendite kasutamise üle, viib komisjon läbi sõltumatu tasuvusanalüüsi ning konsulteerib asjakohaselt liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega vastavalt artiklile 28, uurides põhjalikult kõiki sobivaid vahendeid ühisprojektide kasutuselevõtu rahastamiseks. Ühisprojektide kasutuselevõtu abikõlblikud kulud kaetakse kooskõlas läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega.

3a.  Ühisprojektid on vahend projekti SESAR raames väljatöötatud tulemuslikkuse parandamise meetmete rakendamiseks koordineeritud ja ajakohasel viisil. Sellega aitavad need otsustavalt kaasa kogu liitu hõlmavate eesmärkide saavutamisele. [ME 117]

Artikkel 16

Funktsionaalsed õhuruumiosad

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada lennuliiklusteenuste aeronavigatsiooniteenuste integreeritud osutamisel põhinevate operatiiv-funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamine ja rakendamine, et saavutada ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise võrgu vajalik läbilaskevõime ja tõhusus, säilitada kõrge ohutustase, aidata kaasa lennutranspordisüsteemi üldisele tulemuslikkusele ja vähendada keskkonnamõju. [ME 118]

2.  Funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamisel tuginetakse võimaluse korral aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahelisele tööstuskoostööpartnerlusele, eriti seoses tugiteenuste osutamisega kooskõlas artikliga 10. Tööstuspartnerlussuhetega võib toetada üht või mitut funktsionaalset õhuruumiosa või osa sellest, et tulemuslikkust võimalikult palju suurendada. [ME 119]

3.  Käesoleva artikli järgimise tagamiseks teevad liikmesriigid, riiklikud lennundusasutused ja lennuliiklusteenuste aeronavigatsiooniteenuste osutajad üksteisega suurimal võimalikul määral koostööd. Vajaduse korral võib koostöö hõlmata funktsionaalsetes õhuruumiosades osalevate kolmandate riikide lennuliiklusteenuseosutajaid riiklikke lennundusasutusi ja aeronavigatsiooniteenuste osutajaid. [ME 120]

4.  Funktsionaalsed õhuruumiosad vastavad eelkõige järgmistele tingimustele :

a)  nende kohta on koostatud ohutustoimik ;

b)  nende kujundamisel püütakse maksimaalselt kaasata tööstuspartnereid saavutada maksimaalset sünergiat tööstuspartnerlustest, et täita artiklis artikli 11 kohaselt esitatud tulemuseesmärgid ja võimaluse korral ületada neid; [ME 121]

c)  need võimaldavad lennuliiklusvoogusid arvestades õhuruumi optimaalselt ja paindlikult kasutada, võttes arvesse lennuliiklusevoogusid; [ME 122]

d)  need tagavad kooskõla Euroopa lennumarsruutide võrguga, mis on loodud kooskõlas artikliga 17;

e)  need on tasuvusanalüüsi alusel põhjendatud üldise lisandväärtusega, kaasa arvatud tehniliste ja inimressursside optimaalne kasutamine;

f)  vajaduse korral tagatakse sujuv ja paindlik lennujuhtimisalase vastutuse üleandmine lennuliiklusteenindusüksuste vahel;

g)  tagatakse erinevate õhuruumi konfiguratsioonide vaheline ühilduvus;

h)  need vastavad tingimustele, mis tulenevad piirkondlikest lepingutest tICAO raames;

i)  need on kooskõlas käesoleva määruse jõustumise ajal kehtivate piirkondlike, eelkõige Euroopa kolmandaid riike hõlmavate lepingutega;

ia)  toetavad lennuliikluse korraldamise infrastruktuuri hankimist ja nende siht on suurendada olemasolevate vahendite koostalitlusvõimet; [ME 123]

ib)  aitavad saavutada kooskõla kogu liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega. [ME 124]

Lõike 4 punktide c, d ja g nõuete täitmiseks kavandab võrgu haldaja, kes on täpsustatud artiklis 17, optimaalse õhuruumi.

5.  Käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks võib kaasata ühes või mitmes funktsionaalses õhuruumiosas tegutsevad aeronavigatsiooniteenuste osutajad.

6.  Operatiiv-funktsionaalse õhuruumiosa, mis ulatub üle rohkem kui ühe liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi, määravad ühiselt kindlaks kõik need liikmesriigid ja vajaduse korral need kolmandad riigid, kelle vastutusalasse kuulub funktsionaalsesse õhuruumiossa kuuluv mis tahes õhuruumiosa. [ME 126]

Kõnealune ühismääramine, millega kehtestatakse funktsionaalne õhuruumiosa, sisaldab vajalikke sätteid selle kohta, kuidas õhuruumiosa on võimalik muuta ja kuidas liikmesriik või vajaduse korral kolmas riik saab õhuruumiosast loobuda, sh üleminekusätteid.

7.  Liikmesriigid teatavad komisjonile funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamisest. Enne komisjoni teavitamist funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamisest esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile, teistele liikmesriikidele ja muudele huvitatud isikutele nõuetekohase teabe ja annavad neile võimaluse esitada oma tähelepanekud.

8.  Kui kahe või mitme liikmesriigi vahel tekivad nende vastutusalasse kuuluva piiriülese funktsionaalse õhuruumiosaga seotud probleemid, võivad asjaomased liikmesriigid ühiselt esitada asja ühtse taeva komiteele arvamuse saamiseks. Arvamus adresseeritakse asjaomastele liikmesriikidele. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, võtavad liikmesriigid seda arvamust lahenduse leidmisel arvesse.

9.  Kui komisjon on saanud liikmesriikidelt lõigetes 6 ja 7 osutatud teated, hindab ta iga funktsionaalse õhuruumiosa puhul, kas see vastab lõikes 4 sätestatud nõuetele, ning esitab hindamistulemused liikmesriikidele arutamiseks. Kui komisjon leiab, et üks või mitu funktsionaalset õhuruumiosa ei vasta nõuetele, astub ta asjaomaste liikmesriikidega dialoogi, et jõuda konsensusele olukorra lahendamiseks vajalike meetmete osas.

10.  Komisjon võib vastu võtta üksikasjalikud meetmed, milles käsitletakse lõike 6 kohast lennuliiklusteenuseosutaja(te) ühismääramist ning täpsustatakse teenuseosutaja(te) valimise korda, määramisaja kestust, järelevalvet, osutatavate teenuste kättesaadavust ja vastutust. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

11.  Komisjon võib vastu võtta meetmed seoses lõikes 6 osutatud liikmesriigi (-riikide) esitatava teabega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Käesoleva lõike sätted ei piira käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivate funktsionaalseid õhuruumiosi puudutavate kokkulepete kohaldamist, niivõrd kui nende kokkulepetega täidetakse ja võimaluse korral ületatakse artikli kohaselt 11 esitatud tulemuseesmärgid. [ME 127]

Artikkel 16a

Tööstuspartnerlused

1.  Aeronavigatsiooniteenuste osutajad võivad teha koostööd tööstuspartnerlussuhete loomiseks, eriti tugiteenuste osutamiseks vastavalt artiklile 10. Tööstuspartnerlustega võib maksimaalse tulemuslikkuse saavutamiseks toetada üht või mitut funktsionaalset õhuruumiosa või nende osi.

2.  Komisjon ja liikmesriigid püüavad igati tagada aeronavigatsiooniteenuste osutajate vahelisi partnerlussuhteid takistavate asjaolude kõrvaldamist, võttes eriti arvesse vastutusküsimusi, teenustasumudeleid ja koostalitlusvõimega seotud takistusi. [ME 128]

Artikkel 17

Võrgu haldamine ja kavandamine

1.  Lennuliikluse korraldamise võrgu teenused võimaldavad õhuruumi optimaalselt ja paindlikult kasutada, tagavad õhuruumi kasutajatele võimaluse lennata eelistatud marsruutidel ning ühtlasi võimaldavad maksimaalset juurdepääsu õhuruumile ja aeronavigatsiooniteenustele. Nende võrguteenuste eesmärk on toetada algatusi nii riigi kui ka funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil ning nende osutamisel eristatakse reguleerivaid reguleerimis- ja käitamisalaseid ülesandeid. [ME 129]

2.  Selleks et saavutada lõikes 1 osutatud eesmärgid ning piiramata liikmesriikide vastutust seoses riigisiseste marsruutide ja õhuruumi struktuuriga, tagab komisjon järgmiste funktsioonide ja teenuste osutamise koordineerimise võrgu haldaja vastutuse all poolt: [ME 130]

a)  Euroopa lennumarsruutide võrgu kavandamine;

b)  piiratud ressursside koordineerimine üldise lennuliikluse kasutatavates lennusagedusalades, eriti raadiosagedustel ning radari transpondri koodide koordineerimine ja jaotamine;

c)  lennuliiklusvoo juhtimise põhifunktsiooni täitmine;

d)  aeronavigatsiooniteabeportaali tagamine vastavalt artiklile 23;

e)  õhuruumi, sealhulgas marsruudi- ja terminalivaldkonna õhuruumisektorite ja õhuruumi struktuuri võimalikult optimaalne kavandamine koostöös aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja artiklis 16 osutatud funktsionaalsete õhuruumiosadega; [ME 131]

f)  lennunduskriiside koordineeritud lahendamise põhifunktsiooni täitmine.

Käesolevas lõikes loetletud funktsioonide ja teenustega ei kaasne üldiste siduvate meetmete vastuvõtmine ega poliitilise hinnangu andmine. Nende puhul võetakse arvesse ettepanekuid, mis on välja töötatud riigi tasandil ja funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil. Funktsioone täidetakse kooskõlastatult sõjaväevõimudega vastavalt kokkulepitud korrale, mis näeb ette õhuruumi paindliku kasutamise. [ME 132]

Komisjon võib kooskõlas lõikes 4 osutatud rakenduseeskirjadega määrata Eurocontroli või mõne teise erapooletu ja pädeva asutuse täitma võrgu haldaja ülesandeid. Neid ülesandeid täidetakse erapooletult ja kulutõhusalt liidu, liikmesriikide ja sidusrühmade nimel. Ülesannetega tegeletakse asjakohaselt, hoides lahus teenuste osutamise ja regulatsiooni vastutusvaldkonnad ning võttes arvesse kogu lennuliikluse korraldamise võrgu vajadusi ja kaasates täielikult õhuruumi kasutajad ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad. 1. jaanuariks 2020 2016 määrab komisjon võrgu haldaja iseseisvaks, tööstuspartneluse vormis loodud teenuseosutajaks, kes on võimaluse korral loodud tööstuspartnerlussuhtena. [ME 133]

3.  Komisjonil on õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 26, et täiendada lõikes 2 esitatud teenuste loetelu, ja kohandada seda tehnika ja käitamisalase arenguga tugiteenuste tsentraliseeritud osutamise osas.

4.  Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad,. milles käsitletakse järgmist:

a)  tegevuse ja protseduuride kooskõlastamine ja ühtlustamine, et parandada aeronavigatsioonis kasutatavate sageduste haldamise tõhusust, sealhulgas põhimõtete ja kriteeriumide väljatöötamine;

b)  põhifunktsioon kooskõlastada Euroopa üldiseks lennuliikluseks eraldatud sagedusalade vajaduste varast väljaselgitamist ja rahuldamist, et toetada Euroopa lennundusvõrgu kavandamist ja toimimist;

c)  täiendavad võrguteenused, nagu on määratletud lennuliikluse korraldamise üldkavas;

d)  lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks liikmesriikide, aeronavigatsiooniteenuste osutajate ja võrgu haldamise funktsiooni vahel koostöö korras otsuste tegemise üksikasjalik kord;

e)  võrgu haldaja juhtimise üksikasjalik kord, mis hõlmab kõiki asjaomaseid tegutsevaid sidusrühmi;

f)  asjaomaste sidusrühmadega otsustamisprotsessis nii riigi kui ka Euroopa tasandil konsulteerimise kord; ja

g)  Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu poolt üldiseks lennuliikluseks eraldatud raadiospektris ülesannete ja vastutuse jagamine võrguhaldusfunktsiooni ja raadiosageduste kasutamist koordineerivate riigiasutuste vahel, tagades, et raadiosageduste kasutamist koordineerivate riiklike teenuste jaoks eraldatakse ka edaspidi sagedused, mis ei mõjuta võrku. Nende juhtumite puhul, mis mõjutavad võrku, teevad raadiosageduse kasutamist koordineerivad riigiasutused koostööd nendega, kes vastutavad võrguhaldusfunktsiooni eest, et optimeerida sageduste kasutust.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5.  Muid õhuruumi kavandamise aspekte, millele ei osutata lõikes 2 ega lõike 4 punktis c, käsitletakse riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil. Selles kavandamisprotsessis võetakse arvesse lennuliikluse vajadusi ja keerukust, riiklikke või funktsionaalsete õhuruumiosade ning kohalikke tulemuslikkuse kavu ning see hõlmab täielikku konsulteerimist asjaomaste õhuruumi kasutajatega või asjaomaste rühmadega, kes esindavad õhuruumi kasutajaid ja vajaduse korral sõjaväevõime. [ME 134]

Artikkel 18

Teenuseosutajate vahelised suhted

1.  Aeronavigatsiooniteenuse osutajad võivad kasutada teiste liidus sertifitseeritud või deklareeritud teenuseosutajate teenuseid.

2.  Aeronavigatsiooniteenuse osutajad vormistavad ametlikult oma töösuhted kirjaliku lepingu või samaväärse õigusliku kokkuleppega, sätestades iga teenuseosutaja võetud ülesanded ja kohutused ning võimaldades kõikidel teenuseosutajatel vahetada omavahel üldise lennuliikluse operatiivandmeid. Sellistest kokkulepetest teavitatakse asjaomaseid riiklikke järelevalveasutusi.

3.  Lennuliiklusteenuste osutamise korral nõutakse liikmesriikide luba.

Artikkel 19

Suhted sidusrühmadega

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad loovad konsultatsioonimehhanismi, et pidada nõu õhuruumi ja lennuväljade kasutajate asjakohaste rühmadega kõikides tähtsamates teenuseosutamisega osutatavate teenustega, strateegiliste investeeringute, eriti õhusõidukite ja maapealsete seadmete kasutuselevõtu sünkroniseerimist nõudvate investeeringute kavadega või õhuruumi konfiguratsioonide vajalike muudatusega muudatustega seotud küsimustes. Õhuruumi kasutajad osalevad ka strateegiliste investeerimiskavade heakskiitmises. Komisjon võtab vastu meetmed, milles üksikasjalikult sätestatakse konsulteerimisviisid ja õhuruumi kasutajate osalemise viisid strateegiliste investeerimiskavade heakskiitmises koostamises osalemise viisid, eesmärgiga tagada kavade vastavus lennuliikluse korraldamise üldkavale ja artiklis 15 osutatud ühisprojektidele. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 135]

Ilma et see piiraks ühtse taeva komitee rolli, moodustab komisjon inimteguri nõuandva ekspertrühma, kuhu kuuluvad Euroopa lennuliikluse korraldamise sotsiaalpartnerid ja muud lennunduspersonali esindavate organisatsioonide eksperdid. Nimetatud rühma ülesanne on nõustada komisjoni toimingute ja inimteguri koosmõju teemal lennuliikluse korraldamise sektoris. [ME 136]

Artikkel 20

Suhted sõjaväevõimudega

Liikmesriigid võtavad ühise transpordipoliitika raames vajalikud meetmed selle tagamiseks, et pädevad tsiviil- ja sõjaväevõimud sõlmivad seoses konkreetsete õhuruumiosade haldamisega kirjalikud lepingud või samaväärsed õiguslikud kokkulepped või uuendavad neid.

Artikkel 21

Raamatupidamisarvestuse läbipaistvus

1.  Aeronavigatsiooniteenuse osutajad, olenemata omandivormist või õiguslikust vormist, koostavad, esitavad kontrollimiseks ja avaldavad oma finantsaruanded. Need aruanded vastavad rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, mille liit on vastu võtnud. Kui teenuseosutaja õigusliku staatuse tõttu ei ole rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite täielik järgimine võimalik, püüab teenuseosutaja saavutada vastavust võimalikult suures osas.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et aeronavigatsiooniteenuse osutajad täidaksid käesoleva artikli nõuded 1. juuliks 2017. [ME 137]

2.  Igal juhul avaldavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad aastaaruande ning sõltumatu audiitor kontrollib nende raamatupidamisarvestust korrapäraselt.

3.  Teenuste rühma osutamisel määravad aeronavigatsiooniteenuste osutajad kindlaks ja avalikustavad aeronavigatsiooniteenustest tulenevad kulud ja tulud, jaotatuna vastavalt artikli 12 kohasele aeronavigatsioonitasude süsteemile, ning vajaduse korral koostavad konsolideeritud aruande muude, aeronavigatsiooniteenustega mitteseotud teenuste kohta, nagu neilt võidakse nõuda juhul, kui kõnealuseid teenuseid osutaksid mõned muud ettevõtjad.

4.  Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kellel on õigus tutvuda nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis tegutsevate teenuseosutajate raamatupidamisarvestusega.

5.  Liikmesriigid võivad kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta)(18) artikli 9 üleminekusätteid käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate aeronavigatsiooniteenuse osutajate suhtes. [ME 138]

Artikkel 22

Andmete kättesaadavus ja kaitse

1.  Kõik aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad ja lennujaamad vahetavad reaalajas oma tegevuseks vajalikke asjakohaseid operatiivandmeid üldise lennuliikluse kohta. Andmeid kasutatakse üksnes tegevuseesmärkidel.

2.  Vajalikud operatiivandmed tehakse kättesaadavaks asjakohastele asutustele, sertifitseeritud või deklareeritud aeronavigatsiooniteenuseosutajatele, õhuruumi kasutajatele ja lennujaamadele ilma kedagi diskrimineerimata.

3.  Sertifitseeritud või deklareeritud teenuseosutajad, õhuruumi kasutajad ja lennujaamad kehtestavad muudele kui lõikes 1 osutatud asjakohastele operatiivandmetele juurdepääsu standardtingimused. Riiklikud järelevalveasutused kiidavad sellised standardtingimused heaks. Komisjon võib sätestada meetmed, milles käsitletakse andmevahetuse suhtes kohaldatavaid menetlusi ja asjaomaste andmete liiki seoses andmete kättesaadavuse tingimuste ja heakskiitmisega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

IV PEATÜKK

ÕHURUUM

Artikkel 23

Elektrooniline aeronavigatsiooniteave

1.  Ilma et see piiraks aeronavigatsiooniteabe avaldamist liikmesriikide poolt, tagab komisjon kooskõlas sellise avaldamisega ning koostöös võrgu haldajaga sellise kvaliteetse aeronavigatsiooniteabe kättesaadavuse, mis esitatakse harmoneeritult, kõikide asjaomaste kasutajate nõuetele vastava kvaliteediga ja neile vajalikul ajal.

2.  Lõike 1 kohaldamisel tagab komisjon kogu liitu hõlmava aeronavigatsiooniteabetaristu väljatöötamise elektroonilise integreeritud andmeportaali kujul, millele on huvitatud sidusrühmadel piiramatu juurdepääs. Selle taristuga integreeritakse juurdepääs sellistele vajalikele andmetele nagu aeronavigatsiooniteave, lennuliiklusteeninduse büroo (ATS-büroo) teave, meteoroloogiateave ja lennuliiklusvoogude juhtimist käsitlev teave ning kõnealuse teabe esitamine;

3.  Komisjon võtab vastu elektroonilise integreeritud andmeportaali loomise ja rakendamise meetmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.

Artikkel 24

Lennuliikluse korraldamise tehnika areng ja koostalitlusvõime

1.  Komisjon võtab seoses lennuliikluse korraldamise üldkava väljatöötamise ja kasutuselevõtuga vastu lennuliikluse korraldamise tehnika arengu ja koostalitlusvõime edendamise üksikasjalikud eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Lõikes 1 osutatud eeskirjade suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punkti b. Vajaduse korral palub komisjon EAA-l lisada need eeskirjad kõnealuse määruse artiklis 56 osutatud tööprogrammi.

V PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 25

Lisade kohandamine

Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta nõudeid, mis esitatakse I lisas loetletud kvalifitseeritud üksustele, ja tingimusi, mis on seotud II lisas loetletud aeronavigatsiooniteenuseosutajate sertifikaatidega, et võtta arvesse riiklike järelevalveasutuste kogemusi kõnealuste nõuete ja tingimuste täitmisel või lennuliikluse korraldamise süsteemi arengut aeronavigatsiooniteenuste koostalitluse ja integreeritud osutamise valdkonnas.

Artikkel 26

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Õigus võtta vastu artikli 11 lõikes 7, artikli 17 lõikes 3 ja artiklis 25 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks seitsmeks aastaks.

Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne seitsmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 139]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 7, artikli 17 lõikes 3 ja artiklis 25 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 11 lõike 7, artikli 17 lõike 3 ja artikli 25 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 27

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab ühtse taeva komitee, edaspidi „komitee”. Komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 28

Komisjoni konsultatsioonid sidusrühmadega

1.  Komisjon kehtestab konsulteerimismehhanismi liidu tasandil, et vajaduse korral arutada käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimusi. Konsulteerimisse kaasatakse komisjoni otsuse 98/500/EÜ kohaselt moodustatud konkreetne valdkondlik dialoogikomitee.

2.  Sellised sidusrühmad võivad olla:

–  aeronavigatsiooniteenuste osutajad,

–  lennujaamade käitajad,

–  asjaomased õhuruumi kasutajad või neid esindavad asjaomased rühmad,

–  sõjaväevõimud,

–  lennukitööstus ja

–  lennunduspersonali esindavad organisatsioonid.

Artikkel 29

Lennundussektori nõuandekomitee

Ilma et see piiraks komitee ja Eurocontroli rolli, loob komisjon lennundussektori nõuandekomitee, kuhu kuuluvad aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajate ühendused, lennujaamad, lennujaamade käitajad, lennukitööstuse esindajad ning lennunduspersonali esindavad organisatsioonid. Selle organi ülesanne on üksnes anda komisjonile nõu ühtse Euroopa taeva rakendamise küsimustes.

Artikkel 30

Suhted kolmandate riikidega

Liidu ja selle liikmesriikide eesmärk on laiendada ühtset Euroopa taevast Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse ning seda laienemist toetada. Selleks püüavad nad kas piirnevate kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute raames või seoses ühiselt kindlaksmääratud funktsionaalsete õhuruumiosade või võrgufunktsioone käsitlevate lepingutega laiendada käesoleva määruse eesmärke kolmandatele riikidele.

Artikkel 31

Välisasutuste toetus

Komisjon võib paluda mõnelt välisasutuselt toetust käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel.

Artikkel 32

Konfidentsiaalsus

1.  Riiklikud järelevalveasutused, kes tegutsevad Ei oma riigi õigusaktide kohaselt, tegutsevad riiklikud lennundusasutused ega ka komisjon ei avalda konfidentsiaalse sisuga teavet, eelkõige teavet aeronavigatsiooniteenuse osutajate, nende ärisuhete ja nende kulukomponentide kohta. [ME 140]

2.  Lõige 1 ei piira riiklike järelevalveasutuste lennundusasutuste või komisjoni õigust avaldada teavet siis, kui see on oluline nende ametikohustuste täitmiseks; sel juhul peab teabe avaldamine olema proportsionaalne ja võtma arvesse aeronavigatsiooniteenuste osutajate, õhuruumi kasutajate, lennujaamade ja muude asjaomaste sidusrühmade õigustatud huve kaitsta oma ärisaladusi. [ME 141]

3.  Artiklis 12 osutatud tasusüsteemi alusel antud teave ja andmed avalikustatakse.

Artikkel 33

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste ja hüvitusmehhanismide eeskirjad, eelkõige õhuruumi kasutajatele ja teenuste osutajatele, ning võtavad kõik vajalikud meetmed kõnealuste eeskirjade rakendamiseks. Need karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. [ME 142]

Artikkel 34

Läbivaatamine ja mõju hindamise meetodid

1.  Komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse rakendamist ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 11 lõike 5 punktis d osutatud iga võrdlusperioodi lõpus. Selleks võib komisjon põhjendatud juhtudel nõuda liikmesriikidelt teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta.

2.  Aruanded sisaldavad käesoleva määruse kohase tegevuse abil saavutatud tulemuste hinnangut, sealhulgas asjakohast teavet kõnealuse sektori arengu kohta, eelkõige seoses majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, tööhõive- ja tehnoloogiaaspektidega, samuti hinnangut teenuste kvaliteedi kohta, võttes arvesse algseid eesmärke ja tulevasi vajadusi.

Artikkel 35

Kaitsemeetmed

Käesolev määrus ei takista liikmesriigi võimalust rakendada meetmeid ulatuses, mis on vajalik esmatähtsate julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvide kaitseks. Sellised meetmed on eelkõige need, mis on kohustuslikud:

a)  liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi jälgimiseks ICAO piirkondlike aeronavigatsioonialaste lepingute kohaselt, sealhulgas võime avastada ja identifitseerida kõik seda õhuruumi kasutavad õhusõidukid ning neid hinnata, eesmärgiga kindlustada lendude ohutus ja võtta meetmeid julgeoleku- ja kaitsevajaduste tagamiseks;

b)  selliste suurte siseriiklike rahutuste korral, mis ohustavad avaliku korra säilitamist;

c)  sõja või sõjaohtu kujutavate suurte siseriiklike rahutuste korral;

d)  liikmesriikide selliste rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, mis on võetud seoses rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamisega;

e)  sõjaliste operatsioonide ja õppuste läbiviimiseks, sealhulgas vajalikud treeninguvõimalused.

Artikkel 36

Euroopa Liidu Lennuamet (EAA)

Käesoleva määruse rakendamisel kooskõlastavad liikmesriigid ja komisjon oma käesoleva määruse kohaselt sätestatud rollide kohase tegevuse vastavalt vajadusele EAAga.

Artikkel 37

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 549/2004, 550/2004, 551/2004 ja 552/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt III lisa vastavustabelile.

Artikkel 38

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

1 NÕUDED KVALIFITSEERITUD ÜKSUSTELE

1.  Kvalifitseeritud üksuste suhtes kehtivad järgmised nõuded:

–  ta on suuteline esitama dokumendid selle kohta, et tal on laialdane kogemus avalik-õiguslike ja eraõiguslike asutuste, eelkõige aeronavigatsiooniteenuse osutajate hindamisel aeronavigatsioonisektoris ning muudes analoogsetes sektorites ühes või mitmes käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas;

–  tal on eespool nimetatud asutuste korrapäraseks ülevaatuseks vajalikud terviklikud eeskirjad ja seadused, mis avaldatakse ning mida ajakohastatakse ja täiendatakse uurimis- ja arenguprogrammide kaudu;

–  ta ei allu aeronavigatsiooniteenuse osutajatele, lennujaama haldusasutustele või muudele aeronavigatsiooni- või lennutransporditeenuste osutamisega kaubanduslikult seotud asutustele;

–  tal peab olema piisav arv tehnilisi, juhtiv-, abi- ja teadustöötajaid, kes hoolitsevad ülesannete täitmise eest;

–  ta peab võtma endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu liikmesriigi õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise ei ole kontrollide eest otseselt vastutav.

Kvalifitseeritud üksus, selle juhataja ja personal ei või vahetult ega volitatud esindajate kaudu osaleda koostisosade või süsteemide kavandamisel, tootmisel, turustamisel või hooldamisel ega nende kasutamisel. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja või konstrueerija vahel.

Kvalifitseeritud üksus peab tegema kontrollid suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema vaba igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis võivad mõjutada tema arvamust või kontrolli tulemusi, eriti selliste isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud kontrollide tulemustest.

2.  Kvalifitseeritud üksuse töötajad peavad vastama järgmistele tingimustele :

–  neil on hea tehniline ja erialane ettevalmistus;

–  neil on piisavad teadmised tehtavaid kontrolle käsitlevate nõuete kohta ja piisavad kogemused selliste kontrollide tegemisel;

–  nad oskavad koostada tehtud kontrolli kinnitamiseks deklaratsioone, protokolle ja aruandeid;

–  neile on tagatud erapooletus. Töötajate palk ei tohi sõltuda kontrollimiste arvust ega tulemustest.

II LISA

SERTIFIKAATIDEGA SEOTUD TINGIMUSED

1.  Sertifikaadid peavad sisaldama järgmist teavet:

a)  sertifikaadi välja andnud riikliku järelevalveasutuse lennundusasutuse nimi; [ME 143]

b)  taotleja (nimi ja aadress);

c)  sertifitseeritud teenused;

d)  avaldus selle kohta, et taotleja vastab määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 8b määratletud ühistele nõuetele;

e)  sertifikaadi väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg.

2.  Sertifikaatidega seotud lisatingimused võivad vajaduse korral käsitleda järgmisi aspekte:

a)  õhuruumi kasutajate õigus kasutada teenuseid mittediskrimineerivalt ning selliste teenuste läbiviimise nõutav tase, sealhulgas ohutus- ja koostalitlustasemed;

b)  konkreetsete teenustega seotud käitamistingimused ;

c)  aeg, mille jooksul teenuseid tuleb osutada;

d)  konkreetsete teenuste osutamisel kasutatavad töövahendid;

e)  selliste teenuste lahushoidmine või piiramine, mis ei ole seotud aeronavigatsiooniteenuste osutamisega;

f)  teenuseosutaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingud ja muud kokkulepped, mis käsitlevad teenust või teenuseid;

g)  sellise teabe edastamine, mida nõutakse põhjendatult teenuste ühistele nõuetele vastavuse kontrolliks, sealhulgas kavad, majandus- ja operatiivandmed ning peamised muudatused osutatud aeronavigatsiooniteenuste laadis ja ulatuses ;

h)  mis tahes muud õiguslikud tingimused, mis ei ole konkreetselt aeronavigatsiooniteenustega seotud, näiteks sertifikaadi peatamist või tühistamist käsitlevad sätted.

III LISA

VASTAVUSTABEL

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta seisukoht. (3) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1. (4) ELT L 96, 31.3.2004, lk 10. (5) ELT L 96, 31.3.2004, lk 20. (6) ELT L 96, 31.3.2004, lk 26. (7) ELT L 96, 31.3.2004, lk 9. (8) EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27. (9) ELT L 95, 9.4.2009, lk 41. (10) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1. (11) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. (12) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. (13) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. (14) ELT C 179, 1.8.2006, lk 2. (15) ELT L 95, 9.4.2009, lk 41. (16) ELT L 64, 2.3.2007, lk 1. (17) Eurocontrol asutati 13. detsembril 1960. aastal aeronavigatsiooni ohutuse alast koostööd käsitleva rahvusvahelise konventsiooniga, mida on muudetud 12. veebruaril 1981 Brüsselis allkirjastatud protokolliga ning mis on läbi vaadatud 27. juuni 1997. aasta protokolliga. (18) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.