Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2006(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0122/2014

Esitatud tekstid :

A7-0122/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2014 - 8.24
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0231

Vastuvõetud tekstid
PDF 202kWORD 47k
Kolmapäev, 12. märts 2014 - Strasbourg
Õigusemõistmise hindamine seoses kriminaalõiguse ja õigusriigi põhimõtetega
P7_TA(2014)0231A7-0122/2014

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2014. aasta resolutsioon õigusemõistmise hindamise kohta seoses kriminaalõiguse ja õigusriigi põhimõtetega (2014/2006(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 6 ja 7,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 70, 85, 258, 259 ja 260,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6,

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2013. aasta teatist „ELi õiguskaitse tulemustabel – tõhusa õiguskaitse ja majanduskasvu edendamise vahend” (COM(2013)0160),

–  võttes arvesse Madalmaade, Saksamaa, Soome ja Taani välisministrite 6. märtsi 2013. aasta kirja komisjoni presidendile José Manuel Barrosole, milles nõuti uue mehhanismi kehtestamist põhiväärtuste kaitsmiseks liikmesriikides,

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta (COM(2013)0534), milles käsitletakse vajadust ELi kriminaalõiguse ala loomise järele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tegevust, aastaaruandeid ja uuringuid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” (Veneetsia komisjon) tegevust ja aruandeid, eriti aruannet õigusriigi kohta (CDL-AD(2011)003rev), aruannet kohtusüsteemi sõltumatuse kohta ja selle I osa „Kohtunike sõltumatus” (CDL-AD(2010)004) ning aruannet kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevate Euroopa standardite kohta ja selle II osa „Riigiprokuratuur” (CDL-AD(2010)040),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” muudetud põhikirja,

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2013. aasta teatist „2014. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2013)0800),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) tegevust ja aruandeid, eriti viimast hindamisaruannet Euroopa kohtusüsteemide kohta (2012),

–  võttes arvesse oma resolutsioone põhiõiguste olukorra ning sellekohaste standardite ja tavade kohta Euroopa Liidus, samuti kõiki asjakohaseid resolutsioone õigusriigi põhimõtete ja õigusemõistmise kohta, sealhulgas korruptsiooni ja Euroopa vahistamismääruse kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A7-0122/2014),

A.  arvestades, et kriminaalõiguse valdkonnas suurendab hindamine vastastikust usaldust, ja arvestades, et vastastikune usaldus on vastastikuse tunnustamise vahendite tulemuslikuks rakendamiseks keskse tähtsusega; arvestades, et Stockholmi programmis on mainitud hindamist kui üht peamist integratsioonivahendit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal;

B.  arvestades, et aluslepingud annavad vajaliku õigusliku aluse selleks, et hinnata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala ning liidu põhiväärtuste, sealhulgas õigusriigi põhimõtete järgimist; arvestades, et kohtusüsteemide kvaliteet, sõltumatus ja tõhusus on samuti loetletud ELi uue iga-aastase aruandlustsükli, majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta prioriteetide hulgas;

C.  arvestades, et õigusemõistmise tulemustabelit käsitletakse praegu Euroopa majanduspoolaasta kontekstis, rõhutades seeläbi liigselt õigusemõistmise majanduslikku väärtust; arvestades, et õigusemõistmine on juba iseenesest väärtus, mis peaks olema kõigile kättesaadav mis tahes majanduslikest huvidest sõltumatult;

D.  arvestades vajadust riiklike ametiasutuste vahelise koostöö ja ühise arusaamise järele kriminaalõiguse valdkonna ELi õigusaktidest;

E.  arvestades, et 2013. aasta õiguskaitse tulemustabelis keskendutakse üksnes tsiviil-, kaubandus- ja haldusõigusele, kuid hõlmata tuleks ka kriminaalõigus, sest kriminaalkohtusüsteemi toimimisel ja terviklikkusel on samuti suur mõju põhiõigustele ja see on pealegi tihedalt seotud õigusriigi põhimõtete järgimisega;

F.  arvestades, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2012. aasta aastaaruandes peetakse tõhusa ja sõltumatu õigusemõistmise kättesaadavust käsitlevas peatükis murettekitavaks teatavates liikmesriikides valitsevat õigusriigi põhimõtete olukorda, eriti kohtusüsteemi sõltumatust, ning sellega seoses ka õiguskaitse kättesaadavuse kui põhiõiguse olukorda, mida on oluliselt mõjutanud finantskriis;

G.  arvestades, et kohtumenetluste liiga pikk kestus on endiselt peamine põhjus, mille alusel Euroopa Inimõiguste Kohus ELi liikmesriike süüdi mõistab;

H.  arvestades, et Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon (CEPEJ) on alates moodustamisest 2002. aastal saanud otseseid kogemusi eri riikide õigusemõistmise süsteemide analüüsis ja on kogunud tõelise lisaväärtusega uudseid teadmisi, mis aitavad liikmesriikidel parandada oma kohtusüsteemide hindamist ja toimimist; arvestades, et nüüd juba viies hindamismudel hõlmab kõiki õigusemõistmise valdkondi ja mitmesuguseid analüüsimise kategooriaid, nagu demograafilised ja majanduslikud andmed, õiglane kohtulik arutamine, õiguskaitse kättesaadavus ning kohtuniku, prokuröri ja advokaadi kutsenõuded jne;

I.  arvestades, et Veneetsia komisjon nimetas oma viimases õigusriigi põhimõtteid käsitlevas aruandes kuut põhimõtet, mille suhtes ollakse üksmeelel ja mis moodustavad õigusriigi põhialuse: seaduslikkus, sealhulgas õigusaktide kehtestamise läbipaistev, aruandekohustuslik ja demokraatlik protsess; õiguskindlus; omavoli lubamatus; õiglane kohtulik arutamine sõltumatus ja erapooletus kohtus, sealhulgas haldusaktide kohtulik kontroll; inimõiguste austamine; diskrimineerimise keeld ja võrdsus seaduse ees;

J.  arvestades, et ELi institutsioonide töö peaks tegevuse kattuvuse ja topelttöö vältimiseks ning vahendite tõhusa kasutamise tagamiseks rajanema tihedal koostööl ja omavahelisel suhtlemisel ning tuginema teiste rahvusvahelise organite, nende hulgas Euroopa Nõukogu eriorganite parimatele tavadele ja eksperditeadmistele;

K.  arvestades, et Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit on korduvalt kinnitanud, et on kindlalt otsustanud tugevdada omavahelist koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige seoses pluralistliku demokraatia edendamise ja kaitsmisega ning inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtete austamisega, kasutada täielikult ära eriorganite, nagu Veneetsia komisjoni, potentsiaali ning töötada välja asjakohased koostöövormid uute ülesannete lahendamiseks;

L.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et tugevdataks mehhanisme, mida kasutatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 kehtestatud liidu väärtuste austamise, kaitsmise ja edendamise tagamiseks ning liidu ja liikmesriikide kriisiolukordadega kiirel ja tõhusal viisil tegelemiseks; arvestades, et praegu peetakse Euroopa Parlamendis, nõukogus ja komisjonis arutelusid uue mehhanismi loomise üle;

M.  arvestades, et liikmesriikide kohtusüsteemide, samuti kohtunike ja riigiprokuröride sõltumatust tuleb kaitsta mis tahes poliitilise sekkumise eest;

N.  arvestades, et mis tahes selleteemalised otsused peaksid võimalikult kiiresti tagama ELi lepingu artikli 2 nõuetekohase rakendamise ning tagama, et otsused tehakse objektiivsete kriteeriumite ja hindamise alusel, et vastata kriitikale seoses topeltstandardite, erineva kohtlemise ja poliitilise kallutatusega;

O.  arvestades, et liidu vahendite kohaldamine kriminaalõiguse valdkonnas, sealhulgas seoses põhiõiguste austamise ja kriminaalõiguse ala väljakujundamisega, sõltub liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemide tõhusast toimimisest;

P.  arvestades vajadust sidusa ja kõikehõlmava õigusemõistmise järele, et liikmesriikide piire ületavatel kurjategijatel ei oleks võimalik liikmesriikide kriminaalkohtusüsteemide vahelisi erinevusi ära kasutada;

Õigusemõistmise tulemustabeli väljatöötamine kriminaalasjades

1.  tunneb heameelt komisjoni koostatud ELi õigusemõistmise tulemustabeli üle; väljendab kahetsust selle üle, et tulemustabelis keskendutakse vaid tsiviil-, kaubandus- ja haldusõigusele;

2.  rõhutab, et õigusemõistmise tulemustabeli koostamine kriminaalasjades annab tugeva panuse kohtunike ja prokuröride ühisesse arusaamisse kriminaalõiguse valdkonna ELi õigusaktidest, suurendades sel moel vastastikust usaldust;

3.  palub komisjonil seetõttu laiendada järkjärgult tulemustabeli kohaldamisala nii, et sellest saaks eraldiseisev ja kõikehõlmav õigusemõistmise tulemustabel, milles antakse objektiivseid näitajaid kasutades hinnang kõigile õigusemõistmise valdkondadele, sealhulgas õigusemõistmisele kriminaalasjades ja kõigile õigusemõistmisega seotud horisontaalsetele küsimustele, näiteks kohtusüsteemide sõltumatus, tõhusus ja terviklikkus, kohtunike sõltumatus ja menetlusõiguste järgimine; palub komisjonil kaasata kõik asjakohased osalejad ja tugineda nende kogemusele ja õpitule ning lähtuda lisaks Euroopa Nõukogu organite tehtud tööst õigusriigi põhimõtete ja kohtusüsteemide hindamisel ning samuti Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti tehtust;

Liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi roll

4.  palub komisjonil ja nõukogul tagada, et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid oleksid aluslepingutes sätestatu kohaselt sellesse protsessi kaasatud ning neile esitataks korrapäraselt hindamiste tulemused;

Liikmesriikide osalemine

5.  avaldab kahetsust liikmesriikide kohtusüsteeme käsitlevate andmete puuduliku kättesaadavuse üle ning kutsub seetõttu liikmesriike üles tegema täiel määral koostööd ELi ja Euroopa Nõukogu institutsioonidega ning koguma ja esitama regulaarselt erapooletuid, usaldusväärseid, objektiivseid ja võrreldavaid andmeid oma kohtusüsteemide kohta;

Õigusriigi põhimõte ja põhiõigused

6.  palub komisjonil vastata parlamendi korduvale nõudmisele ja esitada järgmised ettepanekud:

   tõhus mehhanism korrapärase hinnangu andmiseks sellele, kas liikmesriigid järgivad Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ELi põhiväärtusi, et luua alus varajase hoiatamise vahendile, ning
   mehhanism kriisiolukordade lahendamiseks koos asjakohaste sekkumisvõimalustega, tõhusamate rikkumismenetluste ja karistusvõimalustega, juhul kui demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid rikutakse süstemaatiliselt ning liikmesriigis ei toimi asjakohased kontrolli ja võimude tasakaalu süsteemid;

7.  kordab, et mis tahes sellist mehhanismi tuleb läbipaistvalt, ühetaoliselt ja võrdsel alusel kohaldada kõigi liikmesriikide suhtes ning see peab täiendama muude rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Nõukogu ja eriti selle Veneetsia komisjoni tööd; nõuab, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile nähakse selles hindamises ette oma roll;

8.  kutsub üles tihendama Euroopa Parlamendi ja Veneetsia komisjoni vahelist koostööd; kutsub Euroopa Parlamenti ja Euroopa Nõukogu üles töötama välja asjakohast mehhanismi Veneetsia komisjonile eriti murettekitavates küsimustes arvamustaotluste esitamiseks ning tagama parlamendi osalemise vaatlejana Veneetsia komisjoni töös;

9.  peab vajalikuks jätkuvalt tihendada koostööd parlamendi ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee pädevate komisjonide vahel kooskõlas Euroopa Parlamendi kodukorra artikliga 199 eelkõige korrapäraste ja ad hoc koosolekute vormis ning määrata mõlema poole kontaktkeskused; esitab alalise kutse Euroopa Nõukogu esindajatele (asjaomased Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee komisjonid, Veneetsia komisjon, CEPEJ, inimõiguste volinik) osaleda Euroopa Parlamendi komisjonide asjakohastel koosolekutel;

10.  nõuab Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ja Euroopa Parlamendi vahelise koostöö tugevdamise kohta 2007. aastal sõlmitud lepingu ajakohastamist, et võimalikult rohkem kajastada Lissaboni lepingu jõustumisest saadik aset leidnud arengut; palub esimeeste konverentsil parlamendi kodukorra artikli 199 alusel kutsuda Euroopa Nõukogu Parlamentaarset Assambleed algatama arutelu selle üle, et kõnealusesse üldisse raamistikku lisada vastavate organite koostöö praktilised meetmed;

11.  märgib, et Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit tuleb ka regulaarselt hinnata;

12.  kutsub nõukogu ja liikmesriike võtma täieliku vastutuse seoses põhiõigustega, mis on sätestatud põhiõiguste hartas ja aluslepingute asjaomastes artiklites, eriti Euroopa Liidu lepingu artiklites 2, 6 ja 7; on seisukohal, et see on eeltingimus selleks, et EL saaks tõhusalt tegelda olukordadega, kus liikmesriigid ei järgi täielikult demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning põhiõigusi;

13.  rõhutab, et komisjonil on õigus kaevata Euroopa Liidu Kohtusse liikmesriik, kes ei täida aluslepingutest tulenevaid kohustusi;

o
o   o

14.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0500, P7_TA(2013)0315, P7_TA(2011)0388, P7_TA(2013)0444, P7_TA(2014)0173 ja P7_TA(2014)0174.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika