Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/2153(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0163/2014

Esitatud tekstid :

A7-0163/2014

Arutelud :

PV 15/04/2014 - 7
CRE 15/04/2014 - 7

Hääletused :

PV 15/04/2014 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0342

Vastuvõetud tekstid
PDF 206kWORD 49k
Teisipäev, 15. aprill 2014 - Strasbourg
Tarbijakaitse kommunaalteenuste puhul
P7_TA(2014)0342A7-0163/2014

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon tarbijakaitse kohta kommunaalteenuste puhul (2013/2153(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni kaitsetumate tarbijate õiguste tugevdamise strateegia kohta(1),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(2),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade uuendamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ,

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(5),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 (COM(2013)0627),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toimiv energiaturg” (COM(2012)0663),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa energiatarbijate õiguste harta” (COM(2007)0386);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, nagu see on aluslepingutesse lisatud Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, ja eriti selle artiklit 8 (isikuandmete kaitse), artiklit 11 (sõna- ja teabevabadus), artiklit 21 (diskrimineerimiskeeld), artiklit 23 (naiste ja meeste võrdõiguslikkus), artiklit 25 (eakate õigused), artiklit 26 (puuetega inimeste integreerimine ühiskonda), artiklit 34 (sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi), artiklit 36 (võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid), artiklit 37 (keskkonnakaitse) ja artiklit 38 (tarbijakaitse),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 12,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 14 ja selle protokolli nr 26,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0163/2014),

A.  arvestades, et parem tarbijate teavitamine kommunaalteenuste osas on eriti tähtis, ning arvestades vajadust tagada, et tarbijatel oleks sellistele teenustele juurdepääs ja et liikmesriigid oleksid kaitsetumate tarbijate huvide arvestamiseks piisavalt paindlikud;

B.  arvestades, et sektoripõhised õigusnormid on kehtestatud ja need on tarbijakaitset juba parandanud, kuid arvestades meeldetuletust liikmesriikidele, et need vajavad ikkagi veel nõuetekohast kohaldamist ja tagamise täitmist;

C.  arvestades, et kommunaalteenuste puhul on vaja arvesse võtta siseriiklikke pädevusi ja õigust haldamisele kohalik tasandil, ning arvestades, et sektoripõhised eeskirjad kujutavad endast kommunaalteenuste jaoks piisavat õigusraamistikku;

Üldised kaalutlused

1.  märgib, et mõnede põhiliste tarbijaõiguste suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/83/EL ning et kommunaalteenuste ühised jooned on toodud ära asjaomastes sektoripõhistes õigusaktides;

2.   tuletab liikmesriikidele meelde, et tarbijaõiguste direktiiv tuli üle võtta 2013. aasta detsembri keskpaigaks ja et seda kohaldatakse kõikidele lepingutele, mis sõlmitakse pärast 13. juunit 2014;

3.  märgib, et tarbijakaitse toimib ainult juhul, kui on võimalik tagada tarbijate õiguste täitmine; kutsub seetõttu liikmesriike üles täielikult rakendama ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ), eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi (2006/114/EÜ) ja tarbija õiguste direktiivi (2011/83/ EL) sätteid; rõhutab sellega seoses vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemide kui tarbijate ja kommunaalteenuste pakkujate vaheliste konfliktide lahendamise tõhusate ja kulusäästvate mehhanismide tähtsust; palub liikmesriikidel seetõttu rakendada hiljuti kokku lepitud direktiivi (2013/11/EL) (tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine) ja määrust (EL) nr 524/2013 (tarbijavaidluste internetipõhine lahendamine);

4.  toonitab, et tarbijate teadlikkuse tõstmine nende õiguste kohta on väga tähtis kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamiseks, aga rõhutab ka kommunaalteenuste pakkujate nimel toimuva klienditeeninduse tähtsat rolli; rõhutab, et kliendikontaktide eest vastutavaid isikuid tuleks koolitada ja nad peaksid olema teadlikud tarbija õigustest; innustab seetõttu kommunaalteenuste pakkujaid koolitama vastavalt oma töötajaid ja tagama, et kõigil klientidel oleks alati takistusteta juurdepääs personaalsele abile;

5.  rõhutab, et vajalik on tarbijate juurdepääs mõistliku hinnaga kvaliteetsetele kommunaalteenustele kogu ELis, sest seda liiki teenused on üliolulised sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamisel ning aitavad samal ajal edendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet;

6.  toetab tugevate ja sõltumatute tarbijaorganisatsioonide olemasolu laiahaardelise tarbijakaitse soodustamisel, kuid rõhutab siiski, et tarbijate ja teenusepakkujate vajaduste vahel tuleb leida õige tasakaal;

7.  rõhutab, et kõikidele tarbijatele tuleks olenemata nende rahalisest olukorrast võimaldada kommunaalteenustele juurdepääs; leiab, et teatavatel tingimustel võivad liikmesriigid pidada vajalikuks asjakohase korra kehtestamist nn kaitsetumatele tarbijatele;

8.  palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata kommunaalteenuste valdkonnas rohkem tähelepanu tarbijate teavitamise ja harimise kampaaniatele, mis saadavad õige signaali õigele tarbijarühmale, ning investeerida neisse rohkem;

Energia

9.  on veendunud, et konkurentsivõimeliste energiahindade, varustuskindluse, jätkusuutlikkuse ja taastuvenergia tõhusa ja laiaulatusliku kasutuse saavutamise toetamiseks on vaja avatud, läbipaistvat ja terviklikku energia siseturgu, ja kutsub liikmesriike üles nõuetekohaselt üle võtma ja rakendama kolmandat energia siseturu paketti ja selle üle paremat järelevalvet tegema; juhib tähelepanu vajadusele parema tarbijate teavitamise järele, eelkõige et parandada pakutavaid teenuseid ning võimaldada tariifide võrreldavust ja läbipaistvust, eesmärgiga saavutada mittediskrimineeriv hinnakujundus;

10.  rõhutab, kui oluline on olemasolevaid õigusakte rakendada õigel ajal, täpselt ja täielikult, sealhulgas teha regulatiivset tööd, mida nõuab kolmas energia siseturu pakett, et saavutada 2014. aastaks integreeritud ja konkurentsivõimeline Euroopa energia siseturg;

11.  peab tervitatavaks kaitsetumate tarbijate töörühma tööd kodanike energiafoorumi raames ning komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Energiahinnad ja -kulud Euroopas” (COM(2014)0021) ja sellele lisatud aruannet, milles analüüsitakse energiahindade ja -kulude mõju ja seost liikmesriikides; tuletab meelde, et energia ja kaitsetumate tarbijatega seotud eri tegurite ja olukordadega tegelemine on ka liikmesriikide ülesanne;

12.  märgib, et energialepingute lõpetamisega kaasnevad sageli piiravad tingimused ja keerulised menetlused, mis muudavad pakkuja vahetamise raskeks; nõuab, et pakkuja vahetamise menetlusi kiirendataks ja lihtsustataks; märgib, et energia siseturu paketi olemasolevad hindamiskriteeriumid täiustatakse kolmanda energia siseturu paketi asjaomases elektri- ja gaasidirektiivis; rõhutab, kui tähtsad on komisjoni korrapärased aruanded energia siseturu paketi täitmise tagamise kohta;

13.  rõhutab, et komisjonil on vaja esitada oma järeldus e-arveldamise kohta, sest see puudutab tarbijate internetipõhist energiakontode arvestust;

14.  avaldab kahetsust, et praeguste energiahindade puhul ei võeta alati arvesse väliskulusid, eelkõige konkreetse energiaallikaga või tootmismeetodiga seotud keskkonnakahjusid, mis võidakse siiski pikas perspektiivis sisse nõuda ühiskonnalt tervikuna; nõuab sellega seoses meetmeid hinnakujunduse läbipaistvuse suurendamiseks tarbijate jaoks;

15.  on seisukohal, et ettevõtjad peaksid avaldama kõik hinnad, hinnamuudatused ja muudatused lepingutes kergesti arusaadaval viisil; tuletab liikmesriikidele meelde, et kolmandas energia siseturu paketis juba kohustatakse neid seda tagama; palub liikmesriikidel ja asjaomastel ettevõtetel võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tarbijatel oleks juurdepääs selgele, arusaadavale ja võrreldavale teabele tariifide, tingimuste ja õiguskaitse võimaluste kohta;

16.  tuletab meelde, et kolmandas energia siseturu paketis palutakse liikmesriikidel teha enne arukate arvestite kasutuselevõttu tasuvusanalüüs; rõhutab, et arukad võrgud võimaldavad tarbijatel jälgida ja kohandada oma energiatarbimist, kuid juhib tähelepanu sellele, et mõned liikmesriikide tehtud tulude ja kulude analüüsid ei osuta tarbijate kulude märkimisväärsele kokkuhoiule; rõhutab, et austada tuleb nii tarbijaid kui ka andmekaitse sätteid, ja rõhutab, et arukate arvestite kasutamine peab jääma tarbija valikuks;

Telekommunikatsioon

17.  rõhutab, et digitaalsel ühisturul ja elektroonilise side sektoris on kõige tähtsam tarbija, ning märgib tarbijakaitse märkimisväärset paranemist pärast telekommunikatsioonipaketi (direktiivid 2009/136/EÜ ja 2009/140/EÜ) rakendamise algust 2009. aastal; rõhutab tarbijakaitse olulist ajakohastamist ja parandamist ning praegu parlamendi kavandatavat tarbijate mõjuvõimu suurendamist; rõhutab, kui tähtis on kõigi tarbijate juurdepääs kvaliteetsetele elektroonilise side teenustele ning uute taristute kasutuselevõtt, et vähendada digitaalset lõhet;

18.  kordab oma ettepanekuid lihtsustada tarbijate jaoks elektroonilise side teenuste pakkujate vahetamist lisatasudeta, v.a tegelik vahetustasu, andmete kaota ja minimaalsete formaalsustega, ning julgustada neid seda tegema; toetab ka ettepanekuid, mis näevad ette sõltumatu teabe andmise edendamist hinnakujunduse, arvete esitamise ja teenuse kvaliteedi, sh andmekiiruste kohta;

Postiteenused

19.  märgib, et tarbijad saavad parema kvaliteediga teenustest postisektoris ja kulude vähendamise kaudu saavutatavast kokkuhoiust kasu; rõhutab, et kättetoimetamisteenuste turu usaldusväärsuse suurendamiseks tarbija silmis on vaja suuremat arvu kättetoimetamise võimalusi, suuremat läbipaistvust, paremat teavet ja paremaid hindu; märgib, et direktiiviga 97/67/EÜ, mida on muudetud direktiividega 2002/39/EÜ ja 2008/6/EÜ, tagatakse, et postiteenistus pakub universaalteenust; tuletab komisjonile meelde, et ta käsitleks oma rakendusaruandes, kas liikmesriigid on selle taganud; palub komisjonil ergutada postiteenuste pakkujaid parandama koostalitlusvõimet ja kiirendama optimeeritud protsesside juurutamist, et vähendada kulusid ja suurendada kättetoimetamisteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;

20.  rõhutab, kui tähtis on laiaulatuslik postipakiveo teenus kogu liidus; rõhutab, et on ülitähtis, et postiteenistuse ja eraettevõtjate poolt pakutavad pakiveoteenused oleksid kiired ja usaldusväärsed, ja seda mitte ainul interneti kaudu tellivate klientide vajaduste rahuldamiseks; kordab oma pakiveoturgu käsitlevas 4. veebruari 2014. aasta resolutsioonis(6) tehtud ettepanekuid, mis puudutavad vajadust toetada teenuse parandamist ja kulude vähendamist;

21.  peab tervitatavaks kõiki kättetoimetamisteenuste turu ettevõtjate tehtud jõupingutusi, et rahuldada tarbijate ja jaemüüjate vajadusi internetis paremini, näiteks paindlike kättetoimetamise või tagastamise võimaluste kaudu; rõhutab samas, et teenuste koostalitlusvõime ja kvaliteedi parandamise jaoks on oodatud ka muud stiimulid;

Avalik transporditeenus

22.  märgib, et transporditeenuseid kasutavate tarbijate õigusi on sektoripõhiste meetmetega viimastel aastatel tugevdatud;

23.  rõhutab, et sihtrühmaks tuleks võtta tõhusale kohalikule avalikule transporditeenusele juurdepääsu omavad tarbijad olenemata sellest, kas nad elavad piirkonnas, kus selline teenus oleks vähem kasumlik; tunnistab liikmesriikide sellealast vastutust ja palub neil võtta asjakohaseid meetmeid;

24.  tuletab meelde, et hästi toimiva avaliku transporditeenuse tähtsus suureneb tulevikus rahvastiku vananemise tõttu ja on vajalik ka strateegia „Euroopa 2020” kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks; nõuab ühiste vahendite väljatöötamist, et tagada tõhusa ja kvaliteetse avaliku transporditeenuse optimeeritud mitmeliigilisus, et tagada nii inimeste vaba liikumine kui ka selliste teenuste konkurentsivõime;

25.  nõuab terviklikku lähenemisviisi eakate ja piiratud liikumisvõimega inimeste suhtes; on veendumusel, et arvesse tuleb võtta kogu avaliku transporditeenuse ahelat, sealhulgas juurdepääsu avaliku transporditeenuse sõlmpunktidele; soovib piiratud liikumisvõimega inimeste abistamiseks tegeleda vajadusega ühtse teabekeskuste süsteemi järele;

o
o   o

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 11.
(2) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0239.
(4) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 51.
(5) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0067.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika