(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0622),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0266/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0145/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 177, 11.6.2014, lk 58. (2) ELT C 126, 26.4.2014, lk 48.

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/87/EÜ(4) on kehtestatud siseveelaevade tehniliste tunnistuste väljastamise ühtlustatud tingimused kogu liidu siseveeteedel sõitvatele laevadele.

(2)  Reini jõel sõitvatele laevadele on tehnilised nõuded kehtestanud Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR).

(3)  Direktiivi 2006/87/EÜ lisades sätestatud tehnilistesse nõuetesse on suures osas inkorporeeritud Reini laevakontrolli määrustes (Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 2004. aastal heakskiidetud versioonis) sisalduvad sätted. Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohased sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamise tingimused ja tehnilised nõuded vaadatakse korrapäraselt läbi ning need on tunnistatud tehnoloogia praegusele arengule vastavaks.

(4)  Kahe erineva eeskirjade kogumi järgimine – üht nende Võttes arvesse otsuste tegemise menetluste erinevaid õigusraamistikke ja ajakava, on keeruline säilitada direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt väljastatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste puhul, mida antakse välja ning Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt ning teist liidu väljastatud sõidukõlblikkuse tunnistuse puhul – ei taga tunnistuste võrdväärsust. Seeläbi ei tagata õiguskindlust ja ohutust sellel on mereliiklusohutusele negatiivne mõju. [ME 1]

(5)  Selleks et saavutada ühtlus liidu tasandil ning vältida konkurentsi moonutamist ja ohutustasemete erinevust tuleks kogu liidu siseveeteede võrgus kohaldada ühesuguseid tehnilisi nõudeid, mida tuleks korrapäraselt ajakohastada.

(6)  Kuna Reini laevaliikluse keskkomisjon on kogunud märkimisväärsed ekspertteadmised siseveelaevade tehniliste nõuete väljatöötamisel ja ajakohastamisel, tuleks neid teadmisi täiel määral kasutada liidu siseveeteede võrgus. Komisjoni teenistused ja Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR) allkirjastasid 2013. aastal halduskokkuleppe, et tugevdada oma koostööd, eelkõige siseveelaevade suhtes kehtestatavate tehniliste nõuete väljatöötamise valdkonnas. Selle raames on kokku lepitud, et luuakse komisjon (Euroopa tehniliste standardite väljatöötamise komisjon (CESTE)), kes koostab siseveelaevandust käsitlevad tehnilised standardid, millele liit ja CCNR saaksid oma vastavates eeskirjades osutada. [ME 2]

(7)  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistused, mis tõendavad laevade täielikku vastavust tehnilistele nõuetele, peaksid kehtima kõigil liidu siseveeteedel.

(8)  Soovitav on tagada suurem ühtlustatuse tase nende tingimuste osas, mille alusel liikmesriigid väljastavad täiendavaid liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi tegutsemiseks 1. ja 2. tsooni veeteedel (suudmealad) ning samuti 4. tsooni veeteedel.

(9)  Ohutuse huvides peaksid nõuded olema väga suures ulatuses ühtlustatud ning see ei tohi liidu siseveeteedel ohutusnõuded vähendada. Liikmesriikidel tuleks siiski lubada kehtestada pärast komisjoniga konsulteerimist erisätted, millega kehtestatakse täiendavad või vähendatud tehnilised nõuded tegutsemiseks teatavates tsoonides, tingimusel et sellised meetmed piirduvad konkreetsete teemadega, mis on sätestatud III ja IV lisas.

(10)  Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha erandeid käesoleva direktiivi sätetest teatavatel juhtudel, mis on seotud laevatatavate veeteedega, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega, või teatavate veesõidukite puhul, mis tegutsevad üksnes riigisisestel veeteedel.

(11)  Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalus teha teatud konkreetsetele veesõidukitele erandeid käesoleva direktiivi sätetest, et kaasata alternatiivseid lähenemisviise, edendada innovatsiooni ja ära hoida põhjendamatuid kulusid.

(12)  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistus tuleks väljastada veesõidukile, mis on enne kasutuselevõtmist läbinud tehnilise ülevaatuse. Tehnilist ülevaatust tuleks kasutada selleks, et kontrollida, kas veesõiduk vastab käesolevas direktiivis sätestatud tehnilistele nõuetele. Liikmesriikide pädevatele asutustele tuleks anda antakse võimalus teha igal ajal täiendavat kontrolli, et veenduda, et veesõiduki füüsiline seisund vastab liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. [ME 3]

(13)  Teatavas ajalises ulatuses ning vastavalt asjaomase veesõiduki kategooriale on asjakohane määrata igal konkreetsel juhul kindlaks liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaeg.

(14)  On vaja kehtestada teatavates piirides üksikasjalikud eeskirjad liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse asendamise, uuendamise, kehtivusaja pikendamise ja uue tunnistuse väljaandmise kohta, et säilitada siseveeliikluses ohutuse kõrge tase.

(15)  Laevade suhtes, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peavad jõusse jääma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/100/EÜ(5) sätestatud meetmed.

(16)  Nende veesõidukite suhtes, mis on juba kasutusse võetud, kuid millel ei ole liidu sõidukõlblikkuse tunnistust, tuleks kohaldada üleminekukorda, kui neile tehakse esimest tehnilist ülevaatust käesoleva direktiiviga kehtestatud muudetud tehniliste nõuete alusel.

(17)  Tuleks välja anda siduvad haldusjuhendid, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad tehniliste nõuete ühtlustatud rakendamiseks.

(18)  Muudatusi tehnilistes nõuetes tuleb Selleks et tagada siseveelaevanduse kõrgetasemeline ohutus ja tõhusus ning säilitada sõidukõlblikkuse tunnistuste võrdväärsus, tuleks käesoleva direktiivi lisades sätestatud tehnilisi nõudeid ajakohastada, et võtta arvesse siseveeliikluse ohutuse huvides ja tunnistuste võrdväärsuse tagamiseks teaduse ja tehnika arengut ning siseveelaevanduse valdkonnas kehtivaid tehnilisi standardeid. Sel eesmärgil tuleks komisjonile anda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu õigusakte, et teha kohandada käesoleva direktiivi lisades muudatusi lisasid vastavalt teaduse ja tehnika arengule või võtta arvesse vastavalt rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas. Eriti oluline on, et tulenevatele tehniliste standardite väljatöötamisele ja ajakohastamisele. Komisjon viiks peaks ettevalmistustöö käigus läbi korraldama avatud ja läbipaistval viisil asjakohased konsulteerimised konsultatsioonid kõigi asjassepuutuvate sidusrühmadega, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste asjakohaste dokumentide samaaegse, sama- ja õigeaegse ja nõuetekohase esitamise ning korrakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 4]

(18a)  Komisjon peaks eelkõige võtma vastu delegeeritud õigusaktid ja kehtestama tehnilised nõuded veeldatud maagaasiga käitatavatele laevadele, et võimaldada nende laevade tõrgeteta ja ohutu liiklemine siseveeteedel. [ME 5]

(19)  Selleks et kaasata alternatiivseid lähenemisviise, edendada innovatsiooni, ära hoida põhjendamatuid kulusid, sätestada tunnistuste väljaandmise tõhus menetlus või et võtta arvesse piirkondlikke eriolusid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused eriotstarbelistele veesõidukitele teatavate erandite tegemiseks tehnilistest nõuetest, klassifikatsiooniühingute volitamiseks ja teatavate täiendavate või vähendatud tehniliste nõuete kehtestamiseks laevade puhul, mis tegutsevad teatavates sellistes tsoonides, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 182/2011(6).

(19a)  Et tagada siseveelaevandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti CCNR jaoks asjakohane koordineerimis- ja koostööraamistik ning selliste ühtsete siseveelaevanduse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamine, millele Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid osutada, tuleks käesolev direktiiv läbi vaadata, eelkõige sellega kehtestatud meetmete tõhususe osas ning seoses siseveelaevandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöömehhanismidega, et jõuda ühtse tehniliste standardite kogumini. [ME 6]

(20)  Direktiiv 2006/87/EÜ tuleks seepärast kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Veeteede liigitus

Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse Euroopa Liidu siseveeteed järgmiselt:

a)  1., 2., 3. ja 4. tsoon:

i)  1. ja 2. tsoon: I lisa 1. peatükis loetletud veeteed;

ii)  3. tsoon: I lisa 2. peatükis loetletud veeteed;

iii)  4. tsoon: I lisa 3. peatükis loetletud veeteed;

b)  R-tsoon: need punktis a nimetatud veeteed, millele tuleb tunnistused välja anda vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22, nagu see artikkel on sõnastatud käesoleva direktiivi jõustumisel.

Artikkel 2

Mõisted ja reguleerimisala

1.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „veesõiduk” – laev või ujuvmehhanism;

b)  „laev” – sisevee- või merelaev;

c)  „puksiir” – spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud laev;

d)  „tõukurpuksiir” – spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev;

e)  „reisilaev” – ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat;

f)  „ujuvmehhanism” – ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu kraanad, süvendustehnika, vaiarammid või tõstukid;

g)  „lõbusõidulaev” – laev, mis pole reisilaev ja mis on mõeldud spordiks või vaba aja veetmiseks;

h)  „veeväljasurve” – laeva poolt välja tõrjutava vee ruumala kuupmeetrites;

i)  „pikkus (L)” laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita;

j)  „laius (B)” – laevakere suurim laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelinguid jms);

k)  „süvis (T)” – vertikaalne vahemaa meetrites laevakere kõige madalama punkti (arvestamata kiilu või muid püsivalt kinnitatud objekte) ja suurima süvise veetasandi vahel;

l)  „klassifikatsiooniühing” – artiklis 9 osutatud kriteeriumide ja menetluste kohaselt volitatud klassifikatsiooniühing;

m)  „liidu sõidukõlblikkuse tunnistus” – pädeva asutuse poolt siseveelaevale väljastatud tunnistus, mis kinnitab vastavust käesoleva direktiivi tehnilistele nõuetele.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste veesõidukite suhtes:

a)  laevad, mille pikkus (L) on vähemalt 20 meetrit,

b)  laevad, mille pikkusest (L), laiusest (B) ja süvisest (T) tulenev maht on vähemalt 100 m3.

3.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka järgmiste veesõidukite suhtes:

a)  lõikes 1 osutatud veesõidukite vedamiseks või tõukamiseks või ujuvmehhanismide vedamiseks või tõukamiseks ettenähtud vedur- ja tõukurpuksiirid või selliste veesõidukite või ujuvmehhanismide pardas pukseerimiseks ettenähtud vedur- ja tõukurpuksiirid;

b)  reisijate veoks ettenähtud laevad, mis võivad lisaks laevaperele vedada rohkem kui 12 reisijat;

c)  ujuvmehhanismid.

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste veesõidukite suhtes:

a)  parvlaevad,

b)  sõjalaevad,

c)  merelaevad, sealhulgas mere vedur- ja tõukurpuksiirid, mis

i)  tegutsevad või omavad kodusadamat loodetealal;

ii)  tegutsevad siseveeteedel ajutiselt, tingimusel et neil on:

–  tunnistus, mis tõendab vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS), või võrdväärne tunnistus, või tunnistus, mis tõendab vastavust 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile, või võrdväärne tunnistus, ja rahvusvaheline naftareostuse vältimise (IOPP) tunnistus, mis tõendab vastavust 1973. aasta rahvusvahelisele konventsioonile merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL); või

–  kõigi esimeses taandes nimetatud konventsioonide reguleerimisalast välja jäävate reisilaevade puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/45/EÜ(7) välja antud tunnistus reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta; või

–  kõigi esimeses taandes nimetatud konventsioonide reguleerimisalast välja jäävate lõbusõidulaevade puhul lipuriigi tunnistus.

Artikkel 3

Tunnistuse omamise kohustus

1.  Artiklis 1 osutatud liidu siseveeteedel tegutsevatel veesõidukitel peab olema:

a)  kui need tegutsevad R-tsooni veeteel:

–  kas Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud tunnistus või

–  liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, mis, ilma et see piiraks II lisas sisalduvate üleminekusätete kohaldamist, tõendab veesõiduki täielikku vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele, mis kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega peavad olema võrdväärsed Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni rakendamisel sätestatud tehniliste nõuetega;

b)  kui need tegutsevad muudel veeteedel, liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, sealhulgas peavad nad vajaduse korral täitma artiklis 5 osutatud nõudeid.

2.  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa I osas esitatud näidise alusel ja antakse välja vastavalt käesolevale direktiivile. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, kui see on vajalik selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 4

Täiendavad liidu sõidukõlblikkuse tunnistused

1.  Kõik veesõidukid, millel on Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud kehtiv tunnistus, võivad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõikele 5 tegutseda liidu veeteedel, omades vaid seda tunnistust.

2.  Kõigile veesõidukitele, millel on lõikes 1 osutatud tunnistus, antakse aga lisaks täiendav liidu sõidukõlblikkuse tunnistus:

a)  kui need tegutsevad 3. ja 4. tsooni veeteedel ja soovivad kasutada nende veeteede suhtes kohaldatavaid vähendatud tehnilisi nõudeid;

b)  kui need tegutsevad 1. ja 2. tsooni veeteedel või reisilaevade puhul 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, juhul kui asjaomane liikmesriik on vastu võtnud täiendavad tehnilised nõuded vastavalt artikli 5 lõigetele 1, 2 ja 3.

3.  Täiendav liidu sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa II osas esitatud näidise alusel ja selle annab välja lõikes 1 osutatud tunnistuse väljaandmiseks pädev asutus asjaomaste veeteede osas pädevate asutuste sätestatud tingimustel. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 5

Täiendavad või vähendatud tehnilised nõuded teatavatele tsoonidele

1.  Liikmesriigid võivad pärast konsulteerimist komisjoniga ning vajaduse korral Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel kehtestada oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele veesõidukitele lisaks II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele täiendavaid nõudmisi.

2.  Iga liikmesriik võib oma territooriumil 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, tegutsevate reislaevade osas säilitada lisaks II lisas sätestatud nõuetele kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. Liikmesriik võib sellised täiendavad tehnilised nõuded vastu võtta lõikes 3 sätestatud korras. Täiendavaid nõudeid võib esitada vaid III lisas loetletule.

3.  Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kavandatavatest täiendavatest nõuetest vähemalt kuus kuud enne nende kavandatud jõustumiskuupäeva.

Komisjon kiidab täiendavad tehnilised nõuded heaks rakendusaktidega, mis on vastu võetud artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

4.  Vastavus nendele lisanõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Nimetatud vastavuse tõendit tunnustatakse liidu veeteedel vastavas tsoonis.

5.  Kui II lisa 24a. peatükis ette nähtud üleminekusätete kohaldamise tulemuseks oleks liikmesriigi olemasolevate ohutusnõuete vähenemine, võib liikmesriik nimetatud üleminekusätete kohaldamisest loobuda sisevee-reisilaevade puhul, mis tegutsevad siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teiste liikmesriikide laevatavate siseveeteedega. Nimetatud asjaoludel võib liikmesriik nõuda, et sellised laevad, mis tegutsevad tema mitte ühenduses olevatel siseveeteedel, vastaksid täielikult II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele alates 30. detsembrist 2008.

Esimeses lõigus viidatud võimalust kasutav liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike oma otsusest ning edastab komisjonile asjaomaste, siseveeteedel tegutsevatele reisilaevadele esitatavate riigi standardite üksikasjad.

Vastavus nõuetele, mille liikmesriik on kehtestanud tegutsemiseks oma siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teiste riikide veeteedega, märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

6.  Veesõidukitele, mis tegutsevad ainult 4. tsooni veeteedel, võib esitada kõigi nimetatud tsooni veeteede suhtes II lisas määratletud vähendatud nõudeid. Vastavus kõnealustele vähendatud nõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

7.  Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lubada II lisas sätestatud tehniliste nõuete osalist kohaldamist või kohaldada vähendatud nõudeid veesõidukite suhtes, mis tegutsevad ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel asjaomase liikmesriigi territooriumil.

Nõudeid võib vähendada või neid osaliselt kohaldada vaid IV lisas loetletu suhtes. Kui veesõiduki tehnilised omadused vastavad vähendatud tehnilistele nõuetele või osaliselt kohaldatavatele nõuetele, märgitakse see liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni II lisas sätestatud tehniliste nõuete osalisest kohaldamisest või vähendatud nõuete kohaldamisest vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist ning teavitavad sellest ka teisi liikmesriike.

Artikkel 6

Erandid

1.  Liikmesriigid võivad lubada erandeid käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest:

a)  laevadele, vedur- ja tõukurpuksiiridele ja ujuvmehhanismidele, mis tegutsevad sellistel laevatatavatel veeteedel, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega;

b)  ainult riigisisestel veeteedel tegutsevatele kuni 350 tonnise kandevõimega veesõidukitele, mille kiil pandi maha enne 1. jaanuari 1950 ning mis ei ole kavandatud kaubaveoks ja mille veeväljasurve on väiksem kui 100 m3.

2.  Liikmesriigid võivad oma riigisisestel veeteedel tegutsemise osas teha erandeid käesoleva direktiivi ühe või mitme sätte rakendamisest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside puhul. Need erandid ja reisid või piirkond, mille suhtes need kehtivad, märgitakse veesõiduki tunnistusele.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud eranditest.

4.  Liikmesriik, kelle veeteedel ei tegutse lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud erandite tulemusel veesõidukid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ei pea järgima artikleid 8, 9 ja 11.

Artikkel 7

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmine

1.  Veesõidukitele, mille kiil on maha pandud alates [käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev], antakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, kui enne veesõiduki kasutuselevõtmist on läbi viidud tehniline ülevaatus, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

2.  Veesõidukitele, mis ei kuulunud nõukogu direktiivi 82/714/EMÜ(8) reguleerimisalasse, kuid mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõikeid 2 ja 3, antakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus pärast tehnilist ülevaatust, mis viiakse läbi veesõiduki praeguse tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, kuid igal juhul hiljemalt 30. detsembril 2018, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

Kui mõnda II lisas sätestatud tehnilistest nõuetest ei täideta, märgitakse see liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Tingimusel, et pädevad asutused ei loe neid puudujääke ilmset ohtu kujutavaks, võib käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud veesõiduk tegutsemist jätkata kuni veesõiduki komponendid või alad, mis olid nõuetele mittevastavaks tunnistatud, asendatakse või neid muudetakse; seejärel peavad nimetatud komponendid või alad II lisa tehnilistele nõuetele vastama.

3.  Käesoleva artikli tähenduses loetakse ilmseks ohuks eelkõige olukorda, mis mõjutab nõudeid laeva ehitusliku konstruktsiooni tugevusele, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimele või eriomadustele vastavalt II lisa kohastele tehnilistele nõuetele. II lisa tehnilistes nõuetes lubatud erandeid ei loeta ilmset ohtu kujutavaks puudujäägiks.

Olemasolevate osade asendamist identsete osadega või tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt võrdväärsete osadega korralise paranduse ja hoolduse käigus ei loeta käesoleva artikli tähenduses asendamiseks.

4.  Kui see on asjakohane, kontrollitakse veesõiduki vastavust artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud täiendavatele nõuetele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tehnilise ülevaatuse käigus või tehnilise ülevaatuse käigus, mis viiakse läbi veesõiduki omaniku taotlusel.

Artikkel 8

Pädevad asutused

1.  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi võivad annavad välja anda liikmesriikide pädevad asutused. [ME 7]

2.  Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi välja annavad, ning edastab selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

3.  Pädevad asutused peavad VI lisas esitatud näidise kohast registrit, kuhu kannavad kõik liidu sõidukõlblikkuse tunnistused, mida nad välja annavad. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 9

Tehniliste ülevaatuste läbiviimine

1.  Artiklis 7 osutatud tehnilise ülevaatuse viivad läbi pädevad asutused. Kõnealused asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda veesõiduki tehnilisest ülevaatusest, kui tunnustatud klassifikatsiooniühingu poolt välja antud kehtivast kinnitusest nähtub, et laev vastab täielikult või osaliselt II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

2.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et volitada VII lisas loetletud tingimustele vastavaid klassifikatsiooniühinguid või volitus tühistada, lõikes 3 ja 4 sätestatud korra kohaselt. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

3.  Volitamise taotluse esitab komisjonile see liikmesriik, kus on klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, millel on luba välja anda tunnistusi, et veesõiduk vastab käesoleva direktiivi II lisa nõuetele. Kõnealuse taotlusega koos esitatakse kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik volitamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

Iga liikmesriik võib nõuda ärakuulamist või täiendava teabe või dokumentide esitamist.

4.  Iga liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse volitus tühistada, kui ta arvab, et klassifikatsiooniühing ei vasta enam VII lisas sätestatud kriteeriumidele. Tühistamise taotlusega koos esitatakse taotlust toetav teave ja dokumentatsioon.

5.  Kuni nende käesoleva direktiivi raames volituse andmiseni käsitatakse klassifikatsiooniühinguid, mida mõni liikmesriik on vastavalt nõukogu direktiivile 94/57/EÜ(9) tunnustanud, volitanud ja andnud neile tegevusloa, volitatuna üksnes asjaomase liikmesriigi veeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes.

6.  Komisjon avaldab käesoleva artikli kohaselt volitatud klassifikatsiooniühingute nimekirja esimest korda ...(10) ja ajakohastab seda pidevalt. [ME 8]

7.  Iga liikmesriik koostab nende asutuste nimekirja, kes on pädevad tehnilist ülevaatust läbi viima, ning edastab selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

8.  Iga liikmesriik järgib II lisas sätestatud erinõudeid kontrolliasutuse ja kontrolli läbiviimise taotluse suhtes.

Artikkel 10

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus

1.  Uute laevade puhul määravad pädevad asutused liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele, mis on väljastatud käesoleva direktiivi sätete kohaselt, järgmise kehtivusaja:

a)  reisilaevadel mitte rohkem kui viis aastat;

b)  kõikidel muudel veesõidukitel mitte rohkem kui kümme aastat.

Kehtivusaeg märgitakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

2.  Veesõidukitele, mis on enne tehnilist ülevaatust juba kasutuses, määrab pädev asutus liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja iga kord eraldi kontrolli tulemuste põhjal. Siiski ei tohi kehtivusaeg ületada lõikes 1 määratud ajavahemikke.

3.  Iga liikmesriik võib II lisas kindlaks määratud juhtudel välja anda ajutisi liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi. Ajutised liidu sõidukõlblikkuse tunnistused koostatakse vastavalt V lisa III osas esitatud näidisele. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 11

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste asendamine

Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab asendada liidu sõidukõlblikkuse kehtiva tunnistuse, kui see on kaotatud või rikutud.

Artikkel 12

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamine

1.  Kehtivusaja lõppemisel uuendatakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus vastavalt artiklis 7 sätestatud tingimustele.

2.  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse veesõidukite suhtes II lisa 24. ja 24a peatükis sisalduvaid üleminekusätteid ning samas kindlaks määratud tingimusi.

Artikkel 13

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivuse pikendamine

Ametiasutus, mis liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andis või seda uuendas, võib selle kehtivust erandjuhtudel pikendada II lisa kohase tehnilise ülevaatuseta. Pikendamine märgitakse nimetatud tunnistusele.

Artikkel 14

Uute liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmine

Suuremate ümberehituste või kapitaalremondi korral, mis mõjutavad laeva ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või II lisa kohaseid eriomadusi, läbib see veesõiduk enne järgmist sõitu uuesti artiklis 7 sätestatud tehnilise ülevaatuse. Pärast kõnealust ülevaatust antakse välja uus liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, millele on märgitud veesõiduki tehnilised omadused, või tehakse vastavad parandused olemasolevale tunnistusele. Kui tunnistus antakse välja teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus välja anti või selle kehtivusaega pikendati, teavitatakse sellest ühe kuu jooksul tunnistuse väljaandnud või kehtivusaega pikendanud pädevat asutust.

Artikkel 15

Väljaandmisest või uuendamisest keeldumine ning liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste tühistamine

1.  Kõik liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmisest või uuendamisest keeldumise otsused peavad olema põhjendatud. Veesõiduki omanikku teavitatakse otsusest ja põhjendustest ning asjaomases liikmesriigis kehtivast kaebemenetlusest ja selle tähtaegadest.

2.  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andnud või uuendanud pädev asutus võib tühistada mis tahes kehtiva tunnistuse, kui veesõiduk ei vasta enam antud tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.

Artikkel 16

Täiendav ülevaatus

1.  Liikmesriigi pädevad asutused võivad igal ajal kontrollida, kas veesõidukil on käesoleva direktiivi tingimuste kohaselt kehtiv tunnistus ning kas ta vastab tunnistusele märgitud nõuetele või kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või navigatsioonile. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed vastavalt lõigetele 2–5.

2.  Kui ametiasutused leiavad sellise kontrolli käigus, et tunnistust ei ole laeval kaasas, või et tunnistus on kehtetu või et veesõiduk ei vasta tunnistusel märgitud nõuetele, kuid et kehtetu tunnistus või nõuete mittetäitmine ei kujuta endast ilmset ohtu, peab laeva omanik või esindaja võtma olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed. Seitsme päeva jooksul teatatakse sellest asutusele, kes tunnistuse väljastas või seda viimati uuendas.

3.  Kui ametiasutused leiavad sellise ülevaatuse käigus, et asjaomane veesõiduk kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või navigatsioonile, võivad nad keelata sellel teekonda jätkata, kuni on võetud olukorra parandamiseks vajalikud meetmed.

Nad võivad ka teha ettekirjutusi meetmete kohta, mis võimaldaksid veesõidukil pärast veotoimingute lõpetamist, kui see on asjakohane, ohutult edasi liikuda kohta, kus seda kontrollitakse või remonditakse. Seitsme päeva jooksul teatatakse sellest asutusele, kes tunnistuse väljastas või seda viimati uuendas.

4.  Liikmesriik, kes on keelanud veesõidukil teekonda jätkata või on teatanud omanikule oma kavatsusest seda teha, kui leitud vigu ei kõrvaldata, teatab tehtud või kavatsetavast otsusest tunnistuse väljastanud või viimati uuendanud liikmesriigi ametiasutusele seitsme päeva jooksul.

5.  Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete alusel veesõiduki liikumise peatamise otsus peab olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellest teatatakse viivitamata asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda kaebemenetlusest, mis liikmesriikides kehtivate õigusaktide alusel on tema käsutuses, ning selle tähtajast.

Artikkel 17

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andnud pädev asutus kannab sellele tunnistusele Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri kooskõlas II lisa 2. peatükiga.

Artikkel 18

Võrdväärsus ja erandid

1.  Liikmesriik võib nõuda, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid, millega võimaldatakse erandeid või tunnistatakse konkreetse veesõiduki puhul võrdväärseks tehnilised nõuded seoses järgmisega:

a)  muude materjalide, paigaldiste või seadmeüksuste kasutamine veesõidukil või nende olemasolu pardal või muude konstruktsiooniaspektide või paigutuse kasutamine, kui on osutatud II lisas;

b)  piiratud ajavahemikuks katseliselt liidu sõidukõlblikkuse ajutise tunnistuse väljastamine, mis sisaldab uusi tehnilisi nõudeid, mis erinevad II lisa II osa nõuetest, kui need tagavad võrdväärse ohutuse;

c)  erandite kohaldamine kontrolliasutuste poolt reisilaeva puhul seoses piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kavandatud aladega, kus II lisa 15. peatükis sätestatud erinõuete kohaldamist peetakse praktikas raskeks või kui see tekitab põhjendamatuid kulusid;

d)  muude kui II lisa 10. peatükis osutatud kustutusainete kasutamine;

e)  püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemide kasutamine objektide kaitseks;

f)  II lisa 24. peatüki kohaldamine veesõidukite suhtes, mis on ümber ehitatud üle 110 m pikkuseks;

g)  erandid II lisa 24. ja 24.a peatükis sätestatud nõuetest pärast üleminekusätete kehtivuse lõppemist, kui neid nõudeid on tehniliselt raske kohaldada või kui nende kohaldamine võiks kaasa tuua ebaproportsionaalseid kulusid;

h)  väiksemaid veekoguseid pritsivate süsteemide (muude kui II lisa 10. peatükis osutatud) standardite tunnustamine.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

2.  Liikmesriikide pädevad asutused märgivad lõike 1 punktides a–g osutatud võrdväärsuse ja erandid liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Sellest teavitatakse komisjoni ja teisi liikmesriike.

3.  Kuni lõike 1 punktis a osutatud üksikasjalikkude rakendusaktide vastuvõtmiseni võivad pädevad asutused vastavalt artikli 10 lõikele 2 välja anda ajutisi liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi.

Sellisel juhul teatavad pädevad asutused ühe kuu jooksul alates liidu ajutise sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmise kuupäevast komisjonile ja teistele liikmesriikidele veesõiduki nime ja Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri, tehtud erandi iseloomu ja veesõiduki registrijärgse sadama või kodusadama nime.

4.  Komisjon avaldab II lisa kohaselt heaks kiidetud, navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite registri.

Artikkel 19

Kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistuste tunnustamine

Euroopa Liit alustab kolmandate riikidega läbirääkimisi, et tagada sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikune tunnustamine liidu ja kolmandate riikide vahel.

Kuni selliste kokkulepete sõlmimiseni võivad liikmesriigi pädevad asutused tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi oma liikmesriigi veeteedel tegutsemiseks.

Kolmandate riikide veesõidukitele väljastatakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus kooskõlas artikli 7 lõikega 1.

Artikkel 20

Direktiivi 2009/100/EÜ jätkuv kohaldatavus

Nimetatud direktiivi sätteid kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõigete 2 ja 3 reguleerimisalast välja jäävate, kuid direktiivi 2009/100/EÜ artikli 1a reguleerimisalasse kuuluvate veesõidukite suhtes.

Artikkel 21

Dokumentide kasutamist käsitlevad üleminekusätted

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad dokumendid, mis liikmesriikide pädevad asutused on välja andnud direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt enne käesoleva direktiivi jõustumist, kehtivad kuni oma kehtivustähtaja lõpuni.

Artikkel 22

Lisade kohandamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et kohandada lisasid I, II, III, IV ja VII vastavalt teaduse ja tehnika arengule kõnealuses valdkonnas või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid asjaomases valdkonnas tagamaks, et artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud kahe tunnistuse väljastamine toimuks võrdväärse ohutustaseme tagavate tehniliste nõuete alusel või võttes arvesse artiklis 5 osutatud juhtumeid.

Komisjon võtab 31. detsembriks 2017 artikli 24 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid seoses erinõuete kehtestamisega veeldatud maagaasiga käitatavate laevade jaoks II lisa 19b a. peatükis. [ME 9]

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24 seoses siduvate haldusjuhenditega, milles käsitletakse II lisas esitatud tehniliste nõuete üksikasjalikku rakendamist, et tagada nende nõuete ühesugune tõlgendus või et võtta arvesse parimaid tavasid, mis on välja töötatud liidu tasandil või tulenevad rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst.

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon, et tehnilised nõuded, mis on vajalikud Reinil navigeerimise õigust andva liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse saamiseks, tagaksid ohutustaseme, mis on võrdväärne Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohase tunnistuse väljastamisel nõutavatega.

2.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et ajakohastada käesolevas direktiivis esitatud viiteid teatavatele II lisa sätetele, et võtta arvesse kõnealuses lisas tehtud muudatusi.

Artikkel 23

Ajutised nõuded

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et sätestada ajutised tehnilised nõuded veesõidukitele, kui see on vajalik katsete tegemiseks, et edendada innovatsiooni ja tehnilist arengut. Sellised nõuded kehtivad kuni kolm aastat.

Artikkel 24

Delegeerimine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates …(11)[käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 10]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamisotsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Selline otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.

5.  Artiklite 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 kohaselt alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei esita vastuväidet ole kahe kuu jooksul pärast komisjonilt teate saamist õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlament Parlamendi või nõukogu võivad nimetatud ajavahemikku pikendada algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 12]

Artikkel 25

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 91/672/EMÜ(12) artikli 7 alusel moodustatud komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, võib komitee eesistuja teha arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul otsuse menetlus lõpetada ilma tulemust saavutamata.

Artikkel 26

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 26a

Läbivaatamine

Komisjon esitab enne ...(13) ja pärast seda iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tulemuslikkuse kohta, eelkõige seoses tehniliste nõuete ühtlustamisega ja siseveelaevanduse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamisega. Aruandes vaadatakse läbi ka siseveelaevanduse valdkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö mehhanismid. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek, et veelgi tõhustada koostööd ja kooskõlastamist standardite väljatöötamisel, millele saab viidata liidu õigusaktides. [ME 13]

Artikkel 27

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid, kellel on artiklis 1 osutatud siseveeteid, jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates 1. jaanuarist 2015. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid sellised sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastu võetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2006/87/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 30

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artiklis 1 osutatud siseveeteid.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISADE NIMEKIRI

I lisa Geograafiliselt 1., 2., 3. ja 4. tsooni jaotatud ELi siseveeteede loetelu

II lisa 1., 2., 3. ja 4. tsooni siseveeteedel veesõidukitele esitatavad tehnilised miinimumnõuded

Teise lisasse lisatakse järgmine peatükk:

„PEATÜKK 19ba

VEELDATUD MAAGAASIGA KÄITATAVATELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED (välja jäetud)” [ME 14]

III lisa 2. ja 1. tsooni siseveeteedel tegutsevatele veesõidukitele kohaldatavad täiendavad tehnilised nõuded

IV lisa Tehniliste nõuete vähendamise võimalused 3. ja 4. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite puhul

V lisa Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse näidis

VI lisa Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste registri näidis

VII lisa Klassifikatsiooniühingud

Käesolevas konsolideeritud tekstis ei avaldata lisasid tervikuna . Lisa teksti palun vaadata komisjoni ettepanekust COM(2010)0622) osad 2 ja 3.

(1) ELT C 177, 11.6.2014, lk 58. (2) ELT C 126, 26.4.2014, lk 48. (3) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/100/EÜ siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 259, 2.10.2009, lk 8). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1). (8) Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiv 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1) (direktiiv on tunnistatud kehtetuks direktiiviga 2006/87/EÜ). (9) Nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiiv 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20). (10) Üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. (11) Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev. (12) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/ EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29). (13) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.