Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (uuesti sõnastatud) (COM(2012)0403 – C7-0197/2012 – 2012/0196(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0403),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0197/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust(1),
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),
– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 11. novembri 2013. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0087/2014),
A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ilma sisu muutmata;
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr.../2014 looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (uuestisõnastatud)
(1) Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel(3) on korduvalt oluliselt muudetud(4). Kuna sellesse tuleb teha täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.
(2) Käesoleva määruse eesmärgiks on kindlustada kauplemisest ohustatud või tõenäoliselt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikide kaitse.
(3) Käesoleva määruse sätted ei välista rangemaid meetmeid, mida võidakse liikmesriikides asutamislepingut järgides kasutusele võtta või mille kohaldamist jätkata, eriti käesoleva määrusega hõlmatud liikidest isendite valduses hoidmise suhtes.
(4) On tarvis kehtestada objektiivsed kriteeriumid käesoleva määruse lisadesse looduslike looma- ja taimeliikide lisamise kohta.
(5) Käesoleva määruse rakendamine tingib vajaduse kehtestada ühtsed tingimused, kuidas käesoleva määrusega hõlmatud isendite liitu sissetoomisloa ning ekspordi- ja reekspordiloaga seotud dokumente välja anda, kasutada ja esitada. On tarvis kehtestada konkreetsed sätted nende isendite transiitveo suhtes läbi liidu.
(6) Isendite liitu sissetoomise taotluste üle otsustab sihtliikmesriigi korraldusasutus nimetatud liikmesriigi teadusliku usaldusasutuse abiga ja vajaduse korral teadusliku järelevalverühma arvamust arvestades.
(7) Selleks, et vähendada rikkumiste ohtu, on vaja reeksporti käsitlevate sätete raames ette näha konsulteerimiskord.
(8) Looduslike looma- ja taimeliikide tõhusa kaitse tagamiseks võib kehtestada isendite liitu sissetoomisel ja liidust eksportimisel lisakitsendusi. Elusisendite puhul võib neid kitsendusi liidu tasandil täiendada kitsendustega selliste isendite valdamise või iidu piires edasitoimetamise suhtes.
(9) On tarvis kehtestada konkreetsed normid, mida kohaldada vangistuses sündinud ja kasvatatud või kunstlikult paljundatud isendite ning isiklikeks asjadeks või majatarveteks olevate isendite suhtes ning registreeritud teadlaste ja teadusasutuste vahelise laenamise, annetuste või vahetuste suhtes, mis ei toimu kommertseesmärgil.
(10) Käesoleva määrusega hõlmatud isendite võimalikult laiema kaitse tagamiseks on vaja kehtestada sätted, kuidas kontrollida liidusisest kauplemist nende isenditega ja nende edasitoimetamist ning isendite hoidmistingimusi. Käesoleva määruse alusel väljaantud ja eespool nimetatu kontrollimisele kaasaaitavate sertifikaatide väljaandmise, kehtivuse ja kasutamise kohta peaksid olema ühised eeskirjad.
(11) Tuleb võtta meetmeid, et minimeerida ebasoodsat mõju, mida elusisenditele avaldab transportimine idust nende sihtkohta või liidusisene transportimine.
(12) Tõhusaks kontrollimiseks ja tolliprotseduuride hõlbustamiseks tuleb määrata tolliasutused, kus oleks väljaõpetatud isikkoosseis, kes vastutab vajalike formaalsuste täitmise ning vastava kontrolli eest isendite liitu sissetoomisel või nende eksportimisel või reeksportimisel liidust, et määrata nende suhtes rakendatav tollikäitlus nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92(5) tähenduses. Samuti peaksid tolliasutuses olema tingimused, mis tagavad elusisenditele normaalse pidamise ja hoolduse.
(13) Käesoleva määruse rakendamine nõuab ka, et liikmesriigid määraksid korraldusasutused ja teaduslikud usaldusasutused.
(14) Üldsuse teavitamine ja tähelepanu juhtimine käesoleva määruse sätetele, eriti piiriületuspunktides, tõenäoliselt soodustab nendest sätetest kinnipidamist.
(15) Käesoleva määruse tõhusaks täitmiseks peaksid liikmesriigid hoolega jälgima selle sätetest kinnipidamist ning sel eesmärgil tegema omavahel ja komisjoniga tihedat koostööd. See nõuab käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe edastamist.
(16) Käesoleva määrusega hõlmatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise ulatuse jälgimine on otsustava tähtsusega, et hinnata kauplemise tagajärgi liikide kaitsestaatusele. Üksikasjalised aastaaruanded tuleks koostada ühtlustatud vormis.
(17) Käesoleva määruse täitmiseks on tähtis, et liikmesriigid kehtestaksid rikkumiste suhtes sanktsioonid, mis oleksid rikkumise iseloomu ja raskust arvestades piisavad ja kohased.
(18) Bioloogiliste ja ökoloogiliste aspektide paljusus, mida käesoleva määruse rakendamisel tuleb arvesse võtta, nõuab teadusliku järelevalverühma moodustamist, kelle arvamused komisjon edastab komiteele ja liikmesriikide korraldusasutustele, et aidata neid otsuste langetamisel.
(19) Täiendamaks või muutmaks käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte teatavate looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist reguleerivate meetmete kohta, käesoleva määruse lisade teatavaid muudatusi, samuti lisameetmeid, et rakendada ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) (edaspidi „konventsioon”) osapoolte konverentsi resolutsioone, konventsiooni alalise komitee otsuseid ja soovitusi ning konventsiooni sekretariaadi soovitusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(20) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, eelkõige teatavate dokumentide vormi, näidiste ja vormingu kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011 määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(6), [ME 1]
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva määruse eesmärk on kaitsta looduslikke looma- ja taimeliike ning tagada nende säilimine reguleerides nendega kauplemist vastavalt artiklitele 2–22 ning lisadele A-D vastavalt I lisas kehtestatule, edaspidi „lisa A”, „lisa B”, „lisa C” ja „lisa D”.
Käesolevat määrust kohaldatakse, järgides artiklis 2b nimetatud konventsiooni eesmärke, põhimõtteid ja sätteid.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „komitee” — artikli 21 lõikes 1 nimetatud komitee;
b) „konventsioon” — ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES);
c) „päritolumaa” — maa, kus isend on loodusest püütud, vangistuses kasvatatud või kunstlikul teel paljundatud;
d) „imporditeatis” — teatis, mille importija, tema agent või esindaja esitab artikli 1910 lõikes 21d kindlaksmääratud blanketil, kui ta toob liitu lisas C või D loetletud liigist isendi; [ME 2]
e) „sissetoomine merelt” — mis tahes isendi sissetoomine liitu, kui see on püütud ja sisse toodud otse merekeskkonnast, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla, kaasa arvatud mere kohal olev õhuruum, merepõhi ja merealune pinnas;
f) „väljaandmine” — kõik loa või sertifikaadi ettevalmistamise ja kinnitamise ning taotlejale üleandmisega seotud toimingud;
g) „korraldusasutus” — siseriiklik haldusorgan, mis on ametisse määratud liikmesriigis vastavalt artikli 13 lõikele 1 või konventsiooni osapooleks olevas kolmandas riigis vastavalt konventsiooni IX artiklile;
h) „sihtliikmesriik” — liikmesriik, mida on mainitud sihtkohana isendi eksportimisel või reeksportimisel kasutatavas dokumendis; merelt sissetoomise puhul on see liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all on isendi sihtkoht;
i) „müügiks pakkumine” — müügiks pakkumine ja mis tahes tegevus, mida võib põhjendatult sellisena tõlgendada, sealhulgas müügiks reklaamimine või reklaamida laskmine ning üleskutse astuda läbirääkimistesse;
j) „isiklikud asjad või majatarbed” — surnud isendid, nende osad ja neist saadu, mis on üksikisiku omanduses ja mis moodustavad või on mõeldud moodustama osa tema igapäevastest tarbeasjadest;
k) „sihtkoht” — koht, kus liitu sissetoomisel kavatsetakse isendit tavaliselt hoidma hakata; elusisendite puhul on see esimene koht, kus isendit kavatsetakse pidada pärast karantiini või muud sanitaarkontrolli eesmärgil kinnipidamist;
l) „populatsioon” — bioloogiliselt või geograafiliselt piiritletav isendite koguhulk;
m) „peamiselt kommertseesmärgid” — kõik eesmärgid, milles selgesti ei domineeri ärilised aspektid;
n) „reeksport liidust ” — varem liitu sissetoodud isendi eksport liidust;
o) „reimport liitu ” — varem liidust eksporditud või reeksporditud isendi sissetoomine liitu;
p) „müük” — müük mis tahes vormis. Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse müügina ka väljaüürimist, vahetuskaubandust või vahetust; vastavaid väljendeid tõlgendatakse samamoodi;
q) „teaduslik usaldusasutus” — teadusasutus, mis on ametisse määratud liikmesriigis vastavalt artikli 13 lõikele 2 või konventsiooni osapooleks olevas kolmandas riigis vastavalt konventsiooni IX artiklile;
r) „teaduslik järelevalverühm” — artikli 17 alusel moodustatud konsultatiivorgan;
s) „liik” — liik, alamliik või selle populatsioon;
t) „isend” — iga lisades A–D loetletud liigist elus või surnud loom või taim, selle mis tahes osa või sellest saadu, ükskõik kas see sisaldub teistes kaupades või mitte, samuti kõik kaubad, mille puhul saatedokumendist, pakendilt, märgistuselt, sildilt või muude asjaolude põhjal ilmneb, et nad on nendest liikidest loomad või taimed või sisaldavad nende osi või neist saadut, välja arvatud siis, kui osad või neist saadu on käesoleva määruse või kõnealust liiki nimetava lisa sätete alla kuulumisest konkreetselt vabastatud sellekohase märkusega vastavas lisas.
Isendit peetakse lisades A–D loetletud liiki kuuluvaks isendiks, kui selle looma või taime, selle osa või sellest saadu “vanematest” vähemalt üks kuulub mõnda loetletud liiki. Juhtudel, kui sellise looma või taime “vanemad” kuuluvad erinevates lisades loetletud liikidesse või sellistesse liikidesse, millest ainult üks on loetelus, kohaldatakse rangemate kitsendustega lisa sätteid. Kui tegemist on hübriidtaimede isenditega, mille üks “vanematest” kuulub lisas A loetletud liiki, kohaldatakse rangemate kitsendustega lisa sätteid siiski ainult juhul, kui lisas on selle liigi juures vastav märge;
u) „kauplemine” — käesoleva määruse sätetega hõlmatud isendite sissetoomine liitu, sealhulgas sissetoomine merelt, ning eksport ja reeksport liidust, samuti isendi liidusisene — sealhulgas ka liikmesriigisisene — kasutamine, edasitoimetamine ja valduse üleandmine;
v) „transiitvedu” — isendite vedu ühest väljaspool liitu asuvast punktist teise läbi liidu territooriumi saadetisena konkreetselt nimetatud adressaadile, kusjuures edasitoimetamise võivad katkestada üksnes sellisest liikluse vormist tingitud asjaolud;
w) „töödeldud isendid, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi” — isendid, mis on nende loomulikust töötlemata olekust oluliselt muudetud kas eheteks, kaunistusteks, kunsti- või tarbeesemeteks või muusikainstrumentideks enne 3. märtsi 1947 ning mis asjaomase liikmesriigi korraldusasutuse veendumuse kohaselt on sellisena omandatud. Selliseid isendeid loetakse töödelduks üksnes siis, kui nad ilmselt kuuluvad ühte eespool mainitud kategooriatest ega vaja oma otstarbe täitmiseks enam edasist nikerdamist ega käsitsi või tööstuslikku töötlemist;
x) „kontroll sisseveo, ekspordi, reekspordi ja transiitveo ajal” — käesoleva määrusega ettenähtud sertifikaatide, lubade ja teatiste kontrollimine ning neil juhtudel, kui liidu normides on nõnda ette nähtud või muudel saadetistest valikproovide võtmise juhtudel, isendite uurimine, vajaduse korral koos proovide võtmisega analüüsi või täpsema kontrolli eesmärgil.
Artikkel 3
Reguleerimisala
1. Lisa A sisaldab:
a) konventsiooni I lisas loetletud liike, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud reservatsioone;
b) kõiki liike,
i) mis on või võivad olla nõutud nii liidus kasutamiseks kui ka rahvusvahelises kaubanduses ja mis on väljasuremisohus või nii haruldased, et igasugune kauplemine ohustaks liigi säilimist,
või
ii) mis kuuluvad perekonda, millest suurem osa liike, või liiki, millest suurem osa alaliike on loetletud lisas A kooskõlas punktis a või punkti b alapunktis i toodud kriteeriumidega ning mille loetlemine selles lisas on oluline nende taksonite tõhusaks kaitseks.
2. Lisa B sisaldab:
a) konventsiooni II lisas loetletud liike, välja arvatud need, mis on loetletud lisas A, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud reservatsioone;
b) konventsiooni I lisas loetletud liike, mille suhtes on esitatud reservatsioone;
c) kõiki muid liike, mis ei ole loetletud konventsiooni I või II lisas ja
i) mis on rahvusvahelise kauplemise objektiks sellisel hulgal, mis võib ohustada
– selle säilimist või selle populatsioonide säilimist teatavates riikides, või
– kogu populatsiooni säilimist tasemel, mis on kooskõlas liigi osaga ökosüsteemides, kus ta esineb,
või
ii) mille nimetamine lisas on oluline nende sarnase välimuse tõttu lisas A või B loetletud liikidega, selleks et tagada kontrolli tõhusus nendest liikidest isenditega kauplemise üle;
d) liigid, mille suhtes on kindlaks tehtud, et elusisendite toomine liidu looduskeskkonda kujutaks endast ökoloogilist ohtu liidu pärismaistele looduslikele looma- ja taimeliikidele.
3. Lisa C sisaldab:
a) konventsiooni III lisas loetletud liike, välja arvatud need, mis on loetletud lisades A ja B, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud reservatsioone;
b) konventsiooni II lisas loetletud liike, mille suhtes on esitatud reservatsioone.
4. Lisa D sisaldab:
a) lisades A, B ja C loetlemata liike, mida imporditakse liitu koguses, mis õigustab nende seiret;
b) konventsiooni III lisas loetletud liike, mille suhtes on esitatud reservatsioone.
5. Kui käesoleva määrusega hõlmatud liigi kaitsestaatus õigustab nende lisamist ühte konventsiooni lisadest, aitab liikmesriik kaasa vajalike muudatuste tegemisele.
Artikkel 4
Liitu sissetoomine
1. Lisas A loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba.
Impordiloa võib välja anda üksnes kooskõlas lõikes 6 kehtestatud piirangutega ja juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:
a) pädev teaduslik usaldusasutus, olles kaalunud teadusliku järelevalverühma arvamust, on nõustunud, et liitu sissetoomine:
i) ei kahjusta liigi kaitsestaatust ega asjaomase liigi populatsiooni poolt asustatud territooriumi ulatust,
ii) toimub:
– ühel artikli 8 lõike 3 punktides e, f ja g nimetatud eesmärkidest, või
– muudel eesmärkidel, mis ei kahjusta asjaomase liigi säilimist;
b) i) taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et isendid on omandatud kooskõlas asjaomaste liikide kaitset käsitlevate õigusaktidega; konventsiooni lisades esinevast liigist isendi kolmandast riigist sissetoomise puhul on selleks ekspordiluba või reekspordisertifikaat või selle koopia, mille ekspordi- või reekspordiriigi pädev asutus on välja andnud kooskõlas konventsiooniga,
ii) kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a ei ole impordilubade väljaandmiseks lisas A loetletud liikide puhul siiski nõutavad sellised dokumentaalsed tõendid, kuid sellise impordiloa originaali ei anta taotlejale seni, kui ta esitab ekspordiloa või reekspordisertifikaadi;
c) pädev teaduslik usaldusasutus on veendunud, et elusisendi pidamispaik sihtkohas on piisavalt varustatud, et teda nõuetekohaselt kaitsta ja hooldada;
d) korraldusasutus on veendunud, et isendit ei kavatseta kasutada peamiselt kommertseesmärkidel;
e) pärast pädeva teadusliku usaldusasutusega konsulteerimist on korraldusasutus veendunud, et ei ole muid liigi kaitsega seotud tegureid, mis räägiksid impordiloa väljaandmisele vastu; ja
f) merelt sissetoomisel on korraldusasutus veendunud, et iga elusisendit valmistatakse ette ja veetakse nõnda, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise oht oleks minimaalne.
2. Lisas B loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja sissetoomiskoha tolliasutuses varem esitada sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba.
Impordiloa võib välja anda üksnes kooskõlas lõikes 6 kehtestatud piirangutega ja juhul, kui:
a) pädev teaduslik usaldusasutus, olles läbi vaadanud kättesaadavad andmed ja kaalunud teadusliku järelevalverühma seisukohta, on arvamusel, et liitu sissetoomine, võttes arvesse olemasolevat või eeldatavat kaubandustaset, ei kahjusta liigi kaitsestaatust ega asjaomase liigi populatsiooni poolt asustatud territooriumi ulatust. See arvamus on kehtiv järgneva importimise suhtes, niikaua kui eespool nimetatud aspektid ei ole oluliselt muutunud;
b) taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et elusisendi pidamispaik sihtkohas on piisavalt varustatud, et teda nõuetekohaselt kaitsta ja hooldada;
c) lõike 1 punkti b alapunkti i ning punktide e ja f tingimused on täidetud.
3. Lisas C loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses imporditeatis ning:
a) ekspordi korral riigist, mida on mainitud seoses asjaomase liigiga lisas C, esitab taotleja dokumentaalsed tõendid nimetatud riigi pädeva ametiasutuse poolt kooskõlas konventsiooniga väljaantud ekspordiloa näol selle kohta, et isendid on omandatud kooskõlas asjaomase liigi kaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega; või
b) ekspordi korral riigist, mida ei ole mainitud seoses asjaomase liigiga lisas C, või reekspordi korral mis tahes riigist esitab taotleja eksportiva või reeksportiva riigi pädeva ametiasutuse poolt kooskõlas konventsiooniga väljaantud ekspordiloa, reekspordisertifikaadi või päritolutõendi.
4. Lisas D loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses imporditeatis.
5. Lõike 1 punktides a ja d ning lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud impordiloa väljaandmise tingimusi ei kohaldata isendite suhtes, mille puhul taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et:
a) nad olid varem seaduslikult liitu sisse toodud või liidus omandatud ning et nad tuuakse muudetud või muutmata kujul liitu taas sisse; või
b) tegemist on töödeldud isenditega, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi.
6. Konsulteerinud Komisjonil on õigus võtta, pärast konsulteerimist asjaomaste päritoluriikidega ning võttes arvesse teadusliku järelevalverühma arvamust, võib komisjon kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada rakendusaktidega liitu sissetoomisel üldisi piiranguid või piiranguid teatavate päritolumaade suhtes: [ME 3]
a) lõike 1 punkti a alapunktis i või punktis e nimetatud tingimuste alusel lisas A loetletud liikidest isenditele;
b) lõike 1 punktis e või lõike 2 punktis a nimetatud tingimuste alusel lisas B loetletud liikidest isenditele; ja
c) lisas B loetletud liikidest elusisenditele, mille suremus veo käigus on suur või mille kohta on kindlaks tehtud, et nad ilmselt ei ela vangistuses vanuseni, mis vastaks nende keskmisele elueale; või
d) elusisenditele liikidest, mille kohta on kindlaks tehtud, et nende sissetoomine liidu looduskeskkonda kujutab endast ökoloogilist ohtu liidu pärismaistele looduslikele looma- ja taimeliikidele.
Esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.[ME 4]
Kui esimeses lõigus nimetatud piirangud kehtestatakse, avaldab komisjon nende nimekirja kord kvartalis Euroopa Liidu Teatajas.
7. Erijuhtudel, mil liitu sissetoomisele järgneb ümberlaadimine, õhu- või raudteevedu, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusaktidega erandeid käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud kontrolli läbimisest ja impordidokumentide esitamisest sissetoomiskoha tolliasutuses ning selline kontroll ja dokumentide esitamine toimub kooskõlas artikli 12 lõikega 1 määratud teises tolliasutuses.
Artikkel 5
Eksport või reeksport liidust
1. Lisas A loetletud liikidest isendite ekspordi või reekspordi korral liidust tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses, kus ekspordiformaalsused täidetakse, isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat.
2. Lisas A loetletud liikidest isendite ekspordiloa võib välja anda üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) pädev teaduslik usaldusasutus on kirjalikult teatanud, et isendite loodusest püüdmine või kogumine või nende eksport ei kahjusta liigi kaitsestaatust ega asjaomase liigi populatsiooni poolt asustatud territooriumi ulatust;
b) taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et isendid on omandatud kooskõlas asjaomaste liikide kaitset käsitlevate kehtivate õigusaktidega; kui taotlus esitatakse liikmesriigile, mis ei ole päritolumaa, on selliseks dokumentaalseks tõendiks sertifikaat, milles tõendatakse, et isend on püütud loodusest kooskõlas selles riigis kehtivate õigusaktidega;
c) korraldusasutus on veendunud, et
i) iga elusisendit valmistatakse ette ja veetakse nõnda, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise oht oleks minimaalne, ja
ii) – konventsiooni I liites loetlemata liikidest isendeid ei kavatseta kasutada peamiselt kommertseesmärkidel, või
– käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud liikidest isendite eksportimisel konventsiooni osapooleks olevasse riiki on välja antud impordiluba;
ja
d) liikmesriigi korraldusasutus, olles konsulteerinud pädeva teadusliku usaldusasutusega, on veendunud, et ei ole muid liigi kaitsega seotud tegureid, mis räägiksid ekspordiloa väljaandmisele vastu.
3. Reekspordisertifikaadi võib välja anda üksnes siis, kui lõike 2 punktides c ja d nimetatud tingimused on täidetud ja kui taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et isendid:
a) on liitu sisse toodud kooskõlas käesoleva määruse sätetega;
b) on enne 3. märtsi 1997 liitu sisse toodud kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3626/82(7) sätetega või on enne käesoleva määruse jõustumist liitu sisse toodud, kuid peale 3. märtsi 1997 olid liitu sisse toodud kooskõlas määruse (EÜ) nr 338/97 sätetega; või
c) on liitu sisse toodud enne 1984. aastat ja tulnud rahvusvahelisse kaubandusse kooskõlas konventsiooni sätetega; või
d) on toodud seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumile enne, kui punktides a ja b nimetatud määruste või konventsiooni sätted nende suhtes või selles liikmesriigis kehtima hakkasid.
4. Lisades B ja C loetletud liikidest isendite ekspordi või reekspordi korral liidust tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses, kus ekspordiformaalsused täidetakse, isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat.
Ekspordiloa võib välja anda üksnes siis, kui lõike 2 punktides a ja b, punkti c alapunktis i ning punktis d nimetatud tingimused on täidetud.
Reekspordisertifikaadi võib välja anda üksnes siis, kui lõike 2 punkti c alapunktis i ja punktis d ning lõike 3 punktides a–d nimetatud tingimused on täidetud.
5. Kui reekspordisertifikaadi saamise taotlus käsitleb isendeid, kes on liitu sisse toodud teises liikmesriigis välja antud impordiloa alusel, peab korraldusasutus kõigepealt konsulteerima loa välja andnud korraldusasutusega. Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 20 kehtestada delegeeritud õigusaktidega konsulteerimiskord ja juhud, mil konsulteerimine on vajalik.
6. Lõike 2 punktis a ja punkti c alapunktis ii nimetatud ekspordiloa või reekspordisertifikaadi väljaandmise tingimusi ei kohaldata:
a) töödeldud isendite suhtes, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi; või
b) surnud isendite ning nende osade ja neist saadu suhtes, mille kohta taotleja esitab dokumentaalsed tõendid, et need on omandatud seaduslikult enne, kui käesoleva määruse, määruse (EÜ) nr 338/97 või määruse (EMÜ) nr 3626/82 või konventsiooni sätted nende suhtes kehtima hakkasid.
7. Igas liikmesriigis jälgib pädev teaduslik usaldusasutus lisas B loetletud liikidest isendite jaoks ekspordilubade väljaandmist selles liikmesriigis ja selliste isendite tegelikku eksportimist. Kui teaduslik usaldusasutus leiab, et mingist liigist isendite eksporti tuleks piirata, et see liik oma koguulatuses säiliks niisugusel tasemel, mis vastab tema osale ökosüsteemis, kus ta esineb, ja oleks tugevasti ülalpool seda taset, mille tõttu see tuleks kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a või punkti b alapunktiga i kanda lisasse A, soovitab teaduslik usaldusasutus korraldusasutusele kirjalikult sobivaid meetmeid, mida tuleks võtta, et piirata sellest liigist isendite ekspordilubade väljaandmist.
Kui korraldusasutusele on soovitatud esimeses lõigus nimetatud meetmeid, teatab ta nendest ja esitab oma selgitused komisjonile. Vajaduse korral soovitab komisjon rakendusaktidega Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 6
Artiklites 4, 5 ja 10 nimetatud loa- ja sertifikaaditaotluste tagasilükkamine
1. Kui liikmesriik lükkab loa- või sertifikaaditaotluse tagasi käesoleva määruse eesmärkide seisukohalt olulisel juhul, teatab ta komisjonile viivitamata tagasilükkamisest ja tagasilükkamise põhjustest.
2. Komisjon edastab lõike 1 kohaselt saadud informatsiooni teistele liikmesriikidele, et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine.
3. Kui loa- või sertifikaaditaotlus on esitatud selliste isendite jaoks, kelle suhtes niisugune taotlus on varem tagasi lükatud, peab taotleja eelnevast tagasilükkamisest teatama pädevale asutusele, kellele taotlus on esitatud.
4. Liikmesriigid tunnustavad taotluste tagasilükkamist teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt, kui selline tagasilükkamine põhineb käesoleva määruse sätetel.
Esimest lõiku ei kohaldata siiski juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud või kui on ilmnenud uued taotlust toetavad asjaolud. Kui korraldusasutus sellistel juhtudel loa või sertifikaadi välja annab, teatab ta sellest komisjonile, märkides väljaandmise põhjused.
Artikkel 7
Erandid
1. Vangistuses sündinud ja kasvatatud või kunstlikult paljundatud isendid
Välja arvatud juhud, mil kohaldatakse artiklit 8, koheldakse lisas A loetletud liikidest isendeid, mis on vangistuses sündinud ja kasvatatud või kunstlikult paljundatud, niisamuti, nagu näevad ette lisas B loetletud liikidest isendite suhtes kohaldatavad sätted.
Kunstlikult paljundatud taimede puhul võib artiklite 4 ja 5 sätteid eritingimustel mitte kohaldada.
Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega:
a) kriteeriumid, mille alusel otsustada, kas isend on sündinud ja kasvatatud vangistuses või kunstlikult paljundatud ning kas see on toimunud kommertseesmärkidel;
b) käesoleva lõike teises lõigus viidatud eritingimused järgmise kohta:
i) fütosanitaartõendite kasutamine;
ii) registreeritud kaubandusettevõtjate või käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud teadusasutuste kauplemine isenditega; ja
iii) hübriidikaubandus.
2. Transiitvedu
Erandina artiklist 4 ei nõuta sissetoomiskoha tolliasutuses kontrolli ja ettenähtud lubade, sertifikaatide ja teatiste esitamist, kui toimub isendi transiitvedu läbi liidu.
Lisades loetletud liikide puhul, millele viidatakse artikli 3 lõike 1 ning artikli 3 lõike 2 punktides a ja b, kohaldatakse käesoleva lõigu esimeses lõikes nimetatud erandit üksnes siis, kui eksportiva või reeksportiva kolmanda riigi pädevad asutused on välja andnud konventsiooniga ettenähtud kehtiva ja isenditega kaasaskäiva ekspordi- või reekspordidokumendi, milles on näidatud isendite sihtkoht.
Kui teises lõikes nimetatud dokumenti ei ole enne eksportimist või reeksportimist välja antud, tuleb isend kinni pidada ja vajaduse korral konfiskeerida, kui eritingimuste kohaselt ei esitata tagantjärele dokumenti.
Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega eritingimused ekspordi- või reekspordidokumendi tagantjärele esitamiseks.
3. Isiklikud asjad ja majatarbed
Erandina ei kohaldata artiklite 4 ja 5 sätteid lisades A–D loetletud liikidest surnud isendite, nende osade ja neist saadu suhtes, kui need kujutavad endast isiklikke asju või majatarbeid, mida tuuakse iitu sisse või eksporditakse või reeksporditakse liidust vastavalt erisätetele.
Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega sätted isiklike asjade ja majatarvete sissetoomiseks, ekspordiks või reekspordiks.
4. Teadusasutused
Artiklites 4, 5, 8 ja 9 nimetatud dokumente ei nõuta, kui asukohariigi korraldusasutuses registreeritud teadlased või teadusasutused mitteärilisel eesmärgil laenavad, annetavad või vahetavad herbaareksemplare või muid säilitatud, kuivatatud või tahkes ümbrises muuseumieksemplare ning elavaid taimi, kui neil on vastavalt käesoleva lõike teises lõigus sätestatud menetlusega kehtestatud näidise kohaselt vormistatud silt või kolmanda riigi korraldusasutuse välja antud või heaks kiidetud samaväärne silt.
Komisjon kehtestab rakendusaktiga elavate taimede sildi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 8
Äritegevuse kontrollimisega seotud sätted
1. Lisas A loetletud liikidest isendite ostmine, ostupakkumine, kommertseesmärkidel omandamine, kommertseesmärkidel üldsusele näitamine, kasutamine tulu saamiseks ning müük, müügiks hoidmine, müügiks pakkumine või müügiks transportimine on keelatud.
2. Liikmesriigid võivad keelata lisas A loetletud liikidest isendite, eriti elusloomade pidamise.
3. Kooskõlas teiste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset, võib lõikes 1 nimetatud keelu suhtes teha erandi, kui isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutus annab igal üksikjuhul välja tõendi, et isendid:
a) on omandatud liidus või siia sisse toodud enne, kui konventsiooni I lisas või määruse (EMÜ) nr 3626/82 lisas C1 või määruse (EÜ) nr 338/97 või käesoleva määruse lisas A loetletud liike käsitlevad sätted nende isendite suhtes kehtima hakkasid; või
b) kujutavad endast töödeldud isendeid, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi; või
c) on toodud liitu sisse, järgides määruse (EÜ) nr 338/97 või käesoleva määruse sätteid, ning neid hakatakse kasutama eesmärkidel, mis ei ohusta kõnealuse liigi säilimist; või
d) on loomaliigi vangistuses sündinud ja kasvatatud isendid või taimeliigi kunstlikult paljundatud isendid või selliste isendite osad või neist saadud; või
e) on eriolukorras tarvilikud teaduse arenguks või olulistel biomeditsiinilistel eesmärkidel vastavalt nõukogu direktiivile 86/609/EMÜ(8), kui kõnealune liik osutub ainsaks sel eesmärgil sobivaks ja kui sellest liigist ei ole vangistuses sündinud ja kasvatatud isendeid; või
f) on mõeldud tõuaretuseks või paljundamiseks, et aidata kaasa kõnealuse liigi kaitsele; või
g) on mõeldud teaduslikuks või haridusalaseks otstarbeks, mille eesmärgiks on liigi säilitamine ja kaitse; või
h) on pärit liikmesriigist ja püütud loodusest kooskõlas selles liikmesriigis kehtivate õigusaktidega.
4. Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud keeldude üldiseid erandeid, tuginedes lõike 3 tingimustele, samuti lisas A loetletud liikide üldiseid erandeid kooskõlas artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktiga ii. Kõik sellised erandid peavad olema kooskõlas teiste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset.
5. Lõikes 1 nimetatud keeldusid kohaldatakse ka lisas B loetletud liikide suhtes, välja arvatud juhtudel, kui asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele usutavalt tõendatakse, et sellised isendid on omandatud ja, kui nad on pärit väljastpoolt liitu, siia sisse toodud kooskõlas loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlevate kehtivate õigusaktidega.
6. Liikmesriikide pädevad asutused võivad omal äranägemisel müüa iga lisades B, C ja D loetletud liikidest isendi, mille nad on konfiskeerinud käesoleva määruse alusel, tingimusel, et seda ei tagastata otse sellele füüsilisele või juriidilisele isikule, kellelt see on konfiskeeritud või kes oli rikkumises osaline. Selliseid isendeid kui seaduslikult omandatuid võib kasutada igasugusel eesmärgil.
Artikkel 9
Elusisendite edasitoimetamine
1. Igasugune lisas A loetletud liigist elusisendi edasitoimetamine liidu piires ühest kohast teise, nagu on märgitud impordiloal või kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud mis tahes sertifikaadil, nõuab eelnevat luba selle liikmesriigi korraldusasutuselt, kus isend asub. Teistel edasitoimetamise juhtudel peab selle eest vastutav isik olema võimeline vajaduse korral tõestama isendi seaduslikku päritolu.
2. Selline luba:
a) antakse üksnes siis, kui selle liikmesriigi pädev teaduslik usaldusasutus või, kui isend toimetatakse teise liikmesriiki, siis viimase pädev teaduslik usaldusasutus on veendunud, et sihtkohas elusisendi pidamiseks mõeldud paik on piisavalt varustatud, et isendit nõuetekohaselt kaitsta ja hooldada;
b) kinnitatakse sertifikaadi väljaandmisega; ja
c) kui see on vajalik, edastatakse viivitamata selle liikmesriigi korraldusasutusele, kus on isendi tulevane asukoht.
3. Sellist luba ei nõuta, kui elusloom tuleb toimetada teise kohta hädatarvilikuks veterinaarraviks ja kui see otse oma loajärgsesse asukohta tagasi tuuakse.
4. Kui lisas B loetletud liigist elusisend liidu piires teise kohta toimetatakse, võib isendi valdaja selle loovutada üksnes siis, kui on veendunud, et kavatsetud vastuvõtja on piisavalt informeeritud nõutavast pidamispaigast, varustusest ja võtetest, millega tagada isendi nõuetekohane hooldamine.
5. Kui elusisendeid liitu, liidust välja või liidu piires transporditakse või transiidi või ümberlaadimise käigus mõnda aega liidus kinni peetakse, valmistatakse nad ette, toimetatakse teise kohta ja hooldatakse nõnda, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise oht oleks minimaalne ja loomade puhul järgitaks liidu õigusakte, mis käsitlevad loomade kaitset transportimise käigus.
6. Komisjon on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega selliste liikide elusisendite pidamise või teise kohta toimetamise piirangud, kelle sissetoomist liitu on kooskõlas artikli 4 lõikega 6 piiratud.
Artikkel 10
Väljaantavad load, teatised ja sertifikaadid [ME 5]
1. Saanud asjaomaselt isikult taotluse koos kõikide nõutavate lisadokumentidega, mille kõik väljaandmise tingimused on täidetud, võib liikmesriigi korraldusasutus artikli 5 lõike 2 punktis b, artikli 5 lõigetes 3 ja 4, artikli 8 lõikes 3 ning artikli 9 lõike 2 punktis b nimetatud eesmärkidel sertifikaadi välja anda.
1a. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud sertifikaatide vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 6]
1b. Saanud asjaomaselt isikult taotluse koos kõikide nõutavate lisadokumentidega, mille kõik väljaandmise tingimused on täidetud, võib liikmesriigi korraldusasutus artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 4 osutatud eesmärkidel loa välja anda. [ME 7]
1c. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks lõikes 1b osutatud loa vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 8]
1d. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks artikli 4 lõigetes 3 ja 4 osutatud imporditeatise vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 9]
Artikkel 11
Lubade ja sertifikaatide kehtivus ning eritingimused
1. Liikmesriikide pädevate asutuste poolt kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud load ja sertifikaadid kehtivad liidu kõikides osades, seejuures ei piirata liikmesriikide õigust kehtestada rangemaid meetmeid või jääda nende juurde.
2. Iga selline luba või sertifikaat, samuti iga selle alusel väljaantud luba või sertifikaat loetakse kehtetuks, kui pädev asutus või komisjon loa või sertifikaadi väljaandnud pädeva asutusega konsulteerides tuvastab, et see on välja antud ekslikult, eeldades selle väljaandmise tingimuste täidetust.
Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused peavad kinni liikmesriigi territooriumil selliste dokumentide alusel asuvad isendid ja need võib konfiskeerida.
3. Iga kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud luba või sertifikaat võib seada tingimused ja nõuded, mille väljaandev asutus määrab, et tagada selle sätete järgimine. Kui sellised tingimused või nõuded on tarvis lubade või sertifikaatide vormile juurde lisada, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile.
4. Iga vastava ekspordiloa või reekspordisertifikaadi koopia alusel väljaantud impordiluba kehtib isendite liitu sissetoomiseks ainult siis, kui sellele on lisatud kehtiva ekspordiloa või reekspordisertifikaadi originaal.
5. Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega lubade ja sertifikaatide väljaandmise tähtpäevad.
Artikkel 12
Sisse- ja väljaveokohad
1. Liikmesriigid määravad kindlaks tolliasutused, kus sooritatakse käesoleva määrusega hõlmatud liikidest isendite liitu sissetoomisel ja liidust eksportimisel kontroll ning formaalsused, et rakendada nende isendite suhtes tollikäitlust määruse (EMÜ) nr 2913/92 tähenduses, ning teatavad, millised tolliasutused on spetsiaalselt ette nähtud tegelema elusisenditega.
2. Kõik kooskõlas lõikega 1 määratud tolliasutused varustatakse vastava väljaõppe saanud piisava isikkoosseisuga. Liikmesriigid tagavad, et on olemas elusloomade transporti ja pidamist käsitlevatele liidu sellekohastele õigusaktidele vastavad pidamispaigad ja et tarbe korral astutakse vajalikke samme elustaimede suhtes.
3. Kõikidest lõike 1 alusel määratud tolliasutustest teatatakse komisjonile, kes avaldab nende nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.
4. Erandjuhtudel ja kooskõlas erikriteeriumidega võib korraldusasutus lubada liitu sissetoomist või liidust eksportimist või reeksportimist tolliasutuse kaudu, mis ei ole määratud kooskõlas lõikega 1.
Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega erikriteeriumid, mille kohaselt sissetoomine, eksport või reeksport teise tolliasutuse kaudu on lubatav.
Korraldusasutus, teaduslik usaldusasutus ja teised pädevad asutused
1. Iga liikmesriik määrab ametisse korraldusasutuse, mille esmaülesandeks on vastutada käesoleva määruse rakendamise ja komisjoniga suhtlemise eest.
Iga liikmesriik võib ametisse määrata ka täiendavaid korraldusasutusi ja muid pädevaid asutusi, et rakendamisele kaasa aidata, sel juhul vastutab esmane korraldusasutus, et täiendavad asutused oleksid varustatud kogu teabega, mis on vajalik käesoleva määruse õigeks kohaldamiseks.
2. Iga liikmesriik määrab ühe või mitu vastava eriala teaduslikku usaldusasutust, mille ülesanded on lahus kõikide ametisse määratud korraldusasutuste omadest.
3. Hiljemalt 3. märtsiks 1997 edastavad liikmesriigid komisjonile ametisse määratud korraldusasutuste, muude lubade või sertifikaatide väljaandmiseks pädevate asutuste ning teaduslike usaldusasutuste nimed ja aadressid; komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas.
Iga lõike 1 esimeses lõigus nimetatud korraldusasutus edastab komisjonile viimase nõudel kahe kuu jooksul nende isikute nimed ja allkirjanäidised, kellel on volitus lube ja sertifikaate allkirjastada, ning templi-, pitsati, või muu vahendi jäljendid, mida kasutatakse lubade ja sertifikaatide kehtivaks tunnistamisel.
Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik juba antud informatsioonis tehtud muudatused hiljemalt kaks kuud pärast sellise muudatuse rakendamist.
Artikkel 14
Sätetest kinnipidamise jälgimine ja rikkumiste uurimine
Kui pädevatel asutustel on põhjust arvata, et neid sätteid rikutakse, võtavad nad vajalikke meetmeid, et tagada sätetest kinnipidamine, või algatavad kohtuasja.
Liikmesriigid informeerivad komisjoni ja konventsiooni lisades loetletud liikide puhul ka konventsiooni sekretariaati kõikidest sammudest, mis pädevad asutused on astunud käesoleva määruse oluliste rikkumiste suhtes, sealhulgas kinnipidamistest ja konfiskeerimistest.
2. Komisjon juhib liikmesriikide pädevate asutuste tähelepanu asjadele, mille uurimist ta peab käesoleva määruse alusel vajalikuks. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja konventsiooni lisades loetletud liikide puhul ka konventsiooni sekretariaadile iga toimunud uurimise tulemustest.
3. Moodustatakse täitevrühm, mis koosneb kõikide liikmesriikide korraldusasutuste ja teaduslike usaldusasutuste esindajatest ja mille ülesandeks on tagada käesoleva määruse sätete rakendamine. Rühma eesistujaks on komisjoni esindaja.
Täitevrühm uurib kõiki käesoleva määruse täitmisega seotud tehnilisi küsimusi, mida eesistuja tõstatab kas omal algatusel või rühma või komitee liikmete nõudmisel.
1. Liikmesriigid ja komisjon edastavad teineteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teabe.
Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et astutaks vajalikke samme pööramaks üldsuse tähelepanu konventsiooni ja käesoleva määruse rakendamisega seotud sätetele ning käesoleva määruse kohastele meetmetele ning teavitataks nendest üldsust.
2. Komisjon peab sidet konventsiooni sekretariaadiga, et tagada konventsiooni tõhus rakendamine kogu territooriumil, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.
4. Liikmesriikide korraldusasutused edastavad komisjonile igal aastal enne 15. juunit konventsiooni VIII artikli lõike 7 punktis a nimetatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe möödunud aasta kohta, samuti vastava teabe rahvusvahelise kauplemise kohta lisades A, B ja C loetletud liikidest isenditega ning lisas D loetletud liikidest isendite liitu sissetoomise kohta. Komisjon kehtestab rakendusaktidega edastatava teabe ja selle esitamise vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Esimeses lõigus nimetatud teabe alusel avaldab komisjon igal aastal enne 31. oktoobrit statistilise aruande käesoleva määrusega hõlmatud liikidest isendite liitu sissetoomise, liidust eksportimise ja reeksportimise kohta ning edastab konventsiooni sekretariaadile teabe nende liikide kohta, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.
Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, edastavad liikmesriikide korraldusasutused komisjonile igal teisel aastal enne 15. juunit ja esimest korda aastal 1999 konventsiooni VIII artikli lõike 7 punktis b nimetatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe kahe eelmise aasta kohta ning samuti vastava teabe käesoleva määruse nende sätete kohta, mis jäävad konventsiooni reguleerimisalast välja. Komisjon kehtestab rakendusaktidega edastatava teabe ja selle esitamise vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Kolmandas lõigus nimetatud teabe alusel koostab komisjon igal teisel aastal enne 31. oktoobrit ja esimest korda 1999. aastal aruande käesoleva määruse rakendamise ja täitmise kohta.
5. Selleks et valmistada ette lisades tehtavaid muudatusi, edastavad liikmesriikide pädevad asutused kogu asjakohase teabe komisjonile. Komisjon täpsustab rakendusaktidega nõutava teabe. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
6. Piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ(9) kohaldamist, võtab komisjon vajalikke meetmeid, et kaitsta käesoleva määruse rakendamisel saadud teabe konfidentsiaalsust.
Artikkel 16
Sanktsioonid
1. Liikmesriigid võtavad kohaseid meetmeid, et tagada sanktsioonide rakendamine vähemalt järgmiste käesoleva määruse rikkumiste korral:
a) isendite liitu sissetoomine või eksport või reeksport liidust ilma vajaliku loa või sertifikaadita või vale, võltsitud või kehtetu loa või sertifikaadiga või sellisega, mida on muudetud ilma väljaandnud asutuse loata;
b) kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud loal või sertifikaadil märgitud eritingimuste täitmatajätmine;
c) vale deklaratsiooni esitamine või teadvalt vale informatsiooni andmine loa või sertifikaadi saamiseks;
d) vale, võltsitud, kehtetu või ilma loata muudetud loa või sertifikaadi kasutamine liidu loa või sertifikaadi saamiseks või muul käesoleva määrusega seotud ametlikul otstarbel;
e) imporditeatise esitamatajätmine või vale teatise esitamine;
f) elusisendite vedu, mida pole nõuetekohaselt ette valmistatud, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise oht oleks minimaalne;
g) lisas A loetletud liikidest isendite kasutamine viisil, mis pole impordiloaga või hiljem antud loaga kooskõlas;
h) kunstlikult paljundatud taimedega kauplemine, mis on vastuolus artikli 7 lõike 1 teises lõigussätestatuga;
i) isendite vedu liitu, liidust välja või transiidina läbi liidu ilma sellekohase loa või sertifikaadita, mis on välja antud kooskõlas käesoleva määrusega, konventsiooni osapooleks olevast kolmandast riigist eksportimise või reeksportimise puhul ilma konventsiooniga kooskõlas oleva loa või sertifikaadita või ilma veenva tõenduseta, et selline luba või sertifikaat on olemas;
j) isendite ost, ostupakkumine, kommertseesmärkidel omandamine, kasutamine tulu saamiseks, kommertseesmärkidel üldsusele näitamine, müük, müügiks hoidmine, müügiks pakkumine või müügiks transportimine vastuolus artikliga 8;
k) loa või sertifikaadi kasutamine muu isendi suhtes kui see, mille jaoks see välja on antud;
l) kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud loa või sertifikaadi võltsimine või muutmine;
m) liitu importimise, liidust eksportimise või reeksportimise taotluse tagasilükkamisest jäetakse artikli 6 lõikes 3 ettenähtud korras teatamata.
2. Lõikes 1 viidatud meetmed peavad olema vastavuses rikkumise iseloomu ja raskusega ning sisaldama isendite kinnipidamise ja vajaduse korral konfiskeerimisega seotud sätteid.
3. Isendi konfiskeerimisel usaldatakse see konfiskeerinud liikmesriigi pädevale asutusele, kes:
a) pärast konsulteerimist selle liikmesriigi teadusliku usaldusasutusega paigutab isendi tingimustesse, mida ta peab kohaseks ning konventsiooni ja käesoleva määruse eesmärkide ning sätetega kooskõlas olevaks; ja
b) liitu sissetoodud elusisendi puhul võib pärast konsulteerimist eksportiva riigiga isendi nimetatud riigile süüdi oleva isiku kulul tagastada.
4. Kui lisas B või C loetletud liigist elusisend saabub liidu sissetoomiskohta ilma vastava kehtiva loa või sertifikaadita, tuleb isend kinni pidada ja selle võib konfiskeerida, või kui kauba saaja keeldub isendit omaks tunnistamast, võivad sissetoomiskoha eest vastutava liikmesriigi pädevad asutused vajaduse korral keelduda saadetist vastu võtmast ja nõuda vedajalt isendi tagasitoimetamist lähtekohta.
Artikkel 17
Teaduslik järelevalverühm
1. Käesolevaga moodustatakse teaduslik järelevalverühm, mis koosneb kõikide liikmesriikide teaduslike usaldusasutuste esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.
2. Teaduslik järelevalverühm vaatab läbi kõik käesoleva määruse, eriti artikli 4 lõike 1 punkti a, lõike 2 punkti a ja lõike 6 kohaldamisega seotud teadusalased küsimused, mis eesistuja on tõstatanud omal algatusel või rühma või komitee liikmete nõudmisel.
3. Komisjon edastab teadusliku järelevalverühma arvamused komiteele.
Artikkel 18
Muud delegeeritud volitused
1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste ühtsete tingimuste ja kriteeriumide kohta:
a) artiklis 4, artiklis 5, artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 10 nimetatud dokumentide väljaandmine, kehtivusaeg ja kasutamine;
b) artikli 7 lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud fütosanitaartõendite kasutamine;
c) vajaduse korral isendite märgistamise korra kehtestamiseks, et kergendada isendite identifitseerimist ja tagada käesoleva määruse sätete täitmine.
2. Komisjonil on õigus vajaduse korral võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte lisameetmete kohta, et rakendada konventsiooni osapoolte konverentsi resolutsioone, konventsiooni alalise komitee otsuseid ja soovitusi ning konventsiooni sekretariaadi soovitusi.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisasid A–D, välja arvatud muudatused lisas A, mis ei tulene konventsiooni osapoolte konverentsi otsustest.
Artikkel 19
Muud rakendusvolitused
1. Komisjon kehtestab rakendusaktidega artiklis 4, artiklis 5, artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 10 nimetatud dokumentide vormi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega imporditeatise esitamise blanketi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.[ME 10]
Artikkel 20
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 4 lõikes 6, artikli 4 lõikes 7, artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 6, artikli 11 lõikes 5, artikli 12 lõikes 4 ja artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [alusakti jõustumise kuupäev või muu seadusandja sätestatud kuupäev]. [ME 11]
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 6, artikli 4 lõikes 7, artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 6, artikli 11 lõikes 5, artikli 12 lõikes 4 ja artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 12]
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 4 lõike 6, artikli 4 lõike 7, artikli 5 lõike 5, artikli 7 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 8 lõike 4, artikli 9 lõike 6, artikli 11 lõike 5, artikli 12 lõike 4 ja artikli 18 lõigete 1, 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra. [ME 13]
Artikkel 21
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee, millele osutatakse kui looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komiteele. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 22
Lõppsätted
Kõik liikmesriigid teatavad komisjonile ja konventsiooni sekretariaadile spetsiaalselt käesoleva määruse rakendamiseks kehtestatavatest normidest ning kõikidest selle rakendamiseks ja täitmiseks kasutatud õigusaktidest ja võetud meetmetest.
Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.
Artikkel 23
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 338/97 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 24
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
...,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
I LISA
Märkusi A, B, C ja D lisa tõlgendamise kohta
1. Lisades A, B, C ja D on liigid märgitud:
a) liiginime järgi või
b) kõrgemasse taksonisse kuuluva liigina tervikuna või selle määratletud osana.
2. Lühend „spp.” tähistab kõrgema taksoni kõiki liike.
3. Viidetel taksonitele, mis on kõrgemad kui liik, on üksnes teavitav või klassifitseeriv eesmärk.
4. A lisas poolpaksus kirjas toodud liigid on loetletud seal kooskõlas nende kaitsega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ(10) või nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ(11).
5. Taimetaksonite tähistamiseks allpool liigitasandit kasutatakse järgmisi lühendeid:
a) „ssp.” – alamliik,
b) „var(s).” – teisend (teisendid) ning
c) „fa.” – vorm.
6. Märked (I), (II) ja (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures viitavad konventsiooni lisadele, milles kõnealused liigid on märkuste 7–9 kohaselt loetletud. Kui osutatud märkeid ei esine, ei ole kõnealuseid liike konventsiooni lisades loetletud.
7. Märge (I) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see liik või kõrgem takson esineb konventsiooni I lisas.
8. Märge (II) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see liik või kõrgem takson esineb konventsiooni II lisas.
9. Märge (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see esineb konventsiooni III lisas. Sel juhul on osutatud ka riik, millega seoses kõnesolev liik või kõrgem takson esineb III lisas.
10. „Kultivar” tähendab kasvatatavate taimede rahvusvahelise nomenklatuuri 8. väljaandes esitatud määratluse kohaselt taimede kogumit, mis a) on valitud teatava omaduse või omaduste kombinatsiooni tõttu, b) on kõnealuste omaduste poolest eristuv, ühtne ja püsiv, ning c) säilitab nimetatud omadused, kui seda asjakohaste vahenditega paljundatakse. Kultivari uut taksonit võib sellena käsitada alles siis, kui selle kategooria ja piirkond on ametlikult avaldatud kultuurtaimede rahvusvahelise nomenklatuuri (International Code of Nomenclature for Cultivated Plants) viimases väljaandes.
11. Ristandeid võib lisadesse kanda, kuid üksnes tingimusel, et need moodustavad looduses eristatava ja püsiva populatsiooni. Hübriidloomad, kellel neljas eelmises põlvnemisliinis on üks või rohkem lisas A ja B loetletud liikide isendit, peavad vastama käesoleva määruse sätetele samamoodi nagu terviklikku liiki moodustades, isegi kui kõnealune hübriid ei ole lisadesse eraldi kantud.
12. Kui liik on kantud A, B või C lisasse, kuuluvad samasse lisasse ka kõik selle liigi isendite osad ja neist saadu, välja arvatud juhul, kui liigi juures on märge, et hõlmatud on ainult isendite teatavad osad ja neist saadu. Kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 punktiga t tähistab märk „#” koos sellele järgneva numbriga B või C lisas loetletud liigi või kõrgema taksoni nime juures kõnealuste isendite kindlaksmääratud osi või neist saadut, mida määratletakse käesolevas määruses järgmiselt:
#1
tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:
a) seemned, eosed ja õietolm (sh polliiniumid),
b) tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemiku- või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,
c) kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena ja
d) perekonna Vanilla kunstlikult paljundatud taimede viljad ning taimede osad ja neist saadu.
#2
tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:
a) seemned ja õietolm ja
b) jaekaubamüüki saatmiseks pakendatud valmistooted.
#3
tähistab terveid ja viilutatud juuri ning juureosi.
#4
tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:
a) seemned (sh Orchidaceae kuprad), eosed ja õietolm (sh polliiniumid)). V.a Mehhikost pärit Cactaceae spp. seemned ja Madagaskarist pärit Beccariophoenix madagascariensis ja Neodypsis decaryi seemned.
b) tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemiku- või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,
c) kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena,
d) naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede perekonnast Vanilla (Orchidaceae) ja sugukonnast Cactaceae viljad ning taimede osad ja neist saadu;
e) perekonna Opuntia alamperekonna Opuntia ja Selenicereus (Cactaceae) naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede varred, õied ning taimede osad ja neist saadu ja
f) jaemüüki saatmiseks pakendatud Euphorbia antisyphilitica valmistooted.
#5
tähistab palke, saematerjali ja spooni
#6
tähistab palke, saematerjali, spooni ja vineeri
#7
tähistab palke, laaste, puidutolmu ja -ekstrakte
#8
tähistab maa-aluseid osi (st juured, risoomid): tervetena, osadena ja pulbristatult.
#9
tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud neid osi, millel on silt „Toodetud Hoodia spp. materjalist, mis on saadud kontrollitud saagikoristuse ja tootmise teel koostöös Botswana/Namiibia/Lõuna-Aafrika CITESi juhtimisasutustega vastavalt lepingule nr BW/NA/ZA xxxxxx”
#10
tähistab palke, saematerjali, spooni, kaasa arvatud keelpillide poognate valmistamiseks kasutatavaid lõpetamata puittooteid
#11
tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri, puidutolmu ja -ekstrakte
#12
tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri, eeterlikku õli, v.a jaekaubamüüki saatmiseks pakendatud valmistooted
#13
tähistab tuuma (tuntud ka kui „endosperm”, „pulp” või „kopra”) ja kõike sellest saadut.
13. Kuna ühelegi lisas A loetletud taimeliigile või taimestiku kõrgemale taksonile ei ole lisatud märget, et nende hübriide tuleb käsitleda kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 sätetega, tähendab see, et ühest või mitmest kõnealusest liigist või taksonist saadud kunstlikult paljundatud hübriididega võib kaubelda kunstliku paljundamise tunnistuse olemasolu korral ning et käesoleva määruse sätted ei kohaldata selliste hübriidide seemnete ja õietolmu (sh polliiniumide), lõikelillede, tahkes või vedelas keskkonnas olevate seemikute ja in vitro saadud koekultuuride suhtes, mida transporditakse steriilsetes mahutites.
14. Käesoleva määruse sätted ei kohaldata uriini, fekaalide ja ambra suhtes, mis on jäätmed ja saadud asjaomaseid loomi käsitsemata.
15. Lisas D loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse sätteid üksnes elusisendite ning tervete või peaaegu tervete surnud isendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:
§ 1
Terved või peaaegu terved toor- või parknahad
§ 2
Suled, sulgedega nahk või muu sulgedega osa
16. Lisas D loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse sätteid üksnes elusisendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:
§ 3
Kuivatatud ja värsked taimed, sh lehed, juured/pookealused, varred, seemned/eosed, puukoor ja viljad
§ 4
Palgid, saematerjal ja spoon
A lisa
B lisa
C lisa
Üldnimetus
FAUNA
CHORDATA (KEELIKLOOMAD)
MAMMALIA
Imetajad
ARTIODACTYLA
SÕRALISED
Antilocapridae
Harksarviklased
Antilocapra americana (I) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)
Harksarvik
Bovidae
Veislased
Addax nasomaculatus (I)
Addaks
Ammotragus lervia (II)
Lakklammas
Antilope cervicapra (III Nepal)
Vintsarvgasell
Bison bison athabascae (II)
Ameerika metsapiison
Bos gaurus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos frontalis, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)
Gaur
Bos mutus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos grunniens, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)
Ulukjakk
Bos sauveli (I)
Kuprei
Bubalus arnee (III Nepal) (välja arvatud kodustatud liik Bubalus bubalis, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)
Vesipühvel e arni
Bubalus depressicornis (I)
Anoa e kääbuspühvel
Bubalus mindorensis (I)
Tamarau
Bubalus quarlesi (I)
Mägianoa
Budorcas taxicolor (II)
Takin
Capra falconeri (I)
Keerdsarvkits e markuur
Capricornis milneedwardsii (I)
Hiina serau
Capricornis rubidus (I)
Punane serau
Capricornis sumatraensis (I)
Sumatra serau
Capricornis thar (I)
Himaalaja serau
Cephalophus brookei (II)
Brooke kabrik
Cephalophus dorsalis (II)
Rannakabrik
Cephalophus jentinki (I)
Sadulkabrik
Cephalophus ogilbyi (II)
Ogilbi kabrik
Cephalophus silvicultor (II)
Kollaselg-kabrik
Cephalophus zebra (II)
Sebrakabrik
Damaliscus pygargus pygargus (II)
Bontbok
Gazella cuvieri (I)
Cuvier gasell
Gazella dorcas (III Alžeeria/ Tuneesia)
Dorkasgasell
Gazella leptoceros (I)
Kitsas-sarv gasell
Hippotragus niger variani (I)
Must-hobuantiloop
Kobus leche (II)
Pikksaba-vohlu
Naemorhedus baileyi (I)
Goral (liigist Naemorhedus baileyi)
Naemorhedus caudatus (I)
Pikksaba-goral
Naemorhedus goral (I)
Himaalaja goral
Naemorhedus griseus (I)
Hiina goral
Nanger dama (I)
Kabegasell
Oryx dammah (I)
Mõõksarv-orüks
Oryx leucoryx (I)
Valge-orüks
Ovis ammon (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)
Mägilammas e muflon
Ovis ammon hodgsonii (I)
Tiibeti mägilammas
Ovis ammon nigrimontana (I)
Karatau mägilammas
Ovis canadensis (II) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)
Lumelammas
Ovis orientalis ophion (I)
Küprose mägilammas
Ovis vignei (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)
Urial
Ovis vignei vignei (I)
Urial (alamliigist Ovis vignei vignei)
Pantholops hodgsonii (I)
Orongo
Philantomba monticola (II)
Sinikabrik
Pseudoryx nghetinhensis (I)
Siola
Rupicapra pyrenaica ornata (I)
Ibeeria mägikits
Saiga borealis (II)
Mongoolia saiga
Saiga tatarica (II)
Saiga tatarica
Tetracerus quadricornis (III Nepal)
Nelisarv
Camelidae
Kaamellased
Lama guanicoe (II)
Guanaako
Vicugna vicugna (I) (välja arvatud järgmised populatsioonid: Argentina [Jujuy ja Catamarca provintsi ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia [kogu populatsioon]; Tšiili [Primera piirkonna populatsioon]; ja Peruu [kogu populatsioon]; mis on loetletud B lisas)
Vicugna vicugna (II) (üksnes Argentina(12) populatsioonid [Jujuy ja Catamarca provintsi ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia(13) [kogu populatsioon]; Tšiili(14) [Primera piirkonna populatsioon]; Peruu(15) [kogu populatsioon]; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)
Vikunja
Cervidae
Hirvlased
Axis calamianensis (I)
Sigahirv (liigist Axis calamianensis)
Axis kuhlii (I)
Bawea hirv
Axis porcinus annamiticus (I)
Sigahirv (alamliigist Axis porcinus annamiticus)
Blastocerus dichotomus (I)
Soohirv
Cervus elaphus bactrianus (II)
Buhhaara punahirv
Cervus elaphus barbarus (III Alžeeria/ Tuneesia)
Punahirv (alamliigist Cervus elaphus barbarus)
Cervus elaphus hanglu (I)
Kašmiiri punahirv
Dama dama mesopotamica (I)
Iraani kabehirv
Hippocamelus spp. (I)
Guemalid
Mazama temama cerasina (III Guatemala)
Suurmasaama
Muntiacus crinifrons (I)
Must muntjak
Muntiacus vuquangensis (I)
Hiidmuntjak
Odocoileus virginianus mayensis (III Guatemala)
Valgesaba-pampahirv
Ozotoceros bezoarticus (I)
Pampahirv
Pudu mephistophiles (II)
Põhja-puduhirv
Pudu puda (I)
Lõuna-puduhirv
Rucervus duvaucelii (I)
Barasingha
Rucervus eldii (I)
Eldi hirv
Hippopotamidae
Jõehobulased
Hexaprotodon liberiensis (II)
Kääbusjõehobu
Hippopotamus amphibius (II)
Jõehobu
Moschidae
Muskushirvlased
Moschus spp. (I) (üksnes Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)
Moschus spp. (II) (välja arvatud Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid, mis on loetletud A lisas)
Muskushirv
Sigalased
Sigalased
Babyrousa babyrussa (I)
Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa babyrussa)
Babyrousa bolabatuensis (I)
Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa bolabatuensis)
Babyrousa celebensis (I)
Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa celebensis)
Babyrousa togeanensis (I)
Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa togeanensis)
Sus salvanius (I)
Kääbussiga
Tayassuidae
Pekaarilased
Tayassuidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ning Pecari tajacu Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide populatsioonid, mida ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)
Pekaarilased
Catagonus wagneri (I)
Chaco pekaari
CARNIVORA
KISKJALISED
Ailuridae
Ailurus fulgens (I)
Punane e väike panda
Canidae
Koerlased
Canis aureus (III India)
Šaakal
Canis lupus (I/II) (Kõik populatsioonid, välja arvatud Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Bhutani, India, Nepali ja Pakistani populatsioonid on loetletud I lisas; muud populatsioonid II lisas. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all as Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo).
Canis lupus (II) (Kõik Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all as Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo).
Hall hunt
Canis simensis
Mägikoer
Cerdocyon thous (II)
Krabisööja rebane
Chrysocyon brachyurus (II)
Guara e lakkhunt
Cuon alpinus (II)
Punahunt
Lycalopex culpaeus (II)
Rebane (liigist Lycalopex culpaeus)
Lycalopex fulvipes (II)
Rebane (liigist Lycalopex fulvipes)
Lycalopex griseus (II)
Rebane (liigist Lycalopex griseus)
Lycalopex gymnocercus (II)
Pamparebane
Speothos venaticus (I)
Võsakoer
Vulpes bengalensis (III India)
Bengaali rebane
Vulpes cana (II)
Afgaani rebane
Vulpes zerda (II)
Fennek
Eupleridae
Cryptoprocta ferox (II)
Fossa
Eupleres goudotii (II)
Pudi-falanukk
Fossa fossana (II)
Fanaloka
Felidae
Kaslased
Felidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid. Kodustatud vormi isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata.)
Kaslased
Acinonyx jubatus (I) (Elusisendite ja jahitrofeede ekspordi aastakvoodid kehtestatakse järgmiselt: Botswana: 5; Namiibia: 150; Zimbabwe: 50. Selliste isenditega kauplemisel kohaldatakse käesoleva määruse artikli 4 lõiget 1.)
Gepard
Caracal caracal (I) (üksnes Aasia populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)
Karakal
Catopuma temminckii (I)
Temmincki kass
Felis nigripes (I)
Pudikass e kääbuskass
Felis silvestris (II)
Metskass
Leopardus geoffroyi (I)
Soolakass
Leopardus jacobitus (I)
Mägikass
Leopardus pardalis (I)
Otselot
Leopardus tigrinus (I)
Oncilla
Leopardus wiedii (I)
Margai e pikksaba-pugalkass
Lynx lynx (II)
Ilves
Lynx pardinus (I)
Ibeeria ilves
Neofelis nebulosa (I)
Pantrik
Panthera leo persica (I)
India lõvi
Panthera onca (I)
Jaaguar
Panthera pardus (I)
Leopard
Panthera tigris (I)
Tiiger
Pardofelis marmorata (I)
Marmorkass
Prionailurus bengalensis bengalensis (I) (üksnes Bangladeshi, India ja Tai populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)
Bengaali kass
Prionailurus iriomotensis (II)
Iriomoto kass
Prionailurus planiceps (I)
Lapikpea-kass
Prionailurus rubiginosus (I) (üksnes India populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)
Roostekass
Puma concolor coryi (I)
Florida puuma
Puma concolor costaricensis (I)
Costa Rica puuma
Puma concolor couguar (I)
Puuma (alamliigist Puma concolor couguar)
Puma yagouaroundi (I) (üksnes Kesk- ja Põhja-Ameerika populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)
Lutrinae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Saarmaslased
Aonyx capensis microdon (I) (üksnes Kameruni ja Nigeeria populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)
Väikeküüs-saarmas
Enhydra lutris nereis (I)
Lõuna-California kalaan
Lontra felina (I)
Kassiksaarmas
Lontra longicaudis (I)
Neotroopiline saarmas
Lontra provocax (I)
Saarmas (liigist Lontra provocax)
Lutra lutra (I)
Harilik saarmas
Lutra nippon (I)
Jaapani saarmas
Pteronura brasiliensis (I)
Hiidsaarmas
Mustelinae
Päriskärplased
Eira barbara (III Honduras)
Taira
Galictis vittata (III Costa Rica)
Suurgrison
Martes flavigula (III India)
Harsa
Martes foina intermedia (III India)
Kivinugis (alamliigist Martes foina intermedia)
Martes gwatkinsii (III India)
Nugis (liigist Martes gwatkinsii)
Mellivora capensis (III Botswana)
Meemäger
Mustela nigripes (I)
Mustjalg-tuhkur
Odobenidae
Morsklased
Odobenus rosmarus (III Kanada)
Morsk
Otariidae
Kõrvukhülglased
Arctocephalus spp (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Merikarud
Arctocephalus philippii (II)
Merikaru (liigist Arctocephalus philippii)
Arctocephalus townsendi (I)
Merikaru (liigist Arctocephalus townsendi)
Phocidae
Hülglased
Mirounga leonina (II)
Lõuna lonthüljes
Monachus spp. (I)
Munkhülged
Procyonidae
Pesukarulased
Bassaricyon gabbii (III Costa Rica)
Pesukarulane (liigist Bassaricyon gabbii)
Bassariscus sumichrasti (III Costa Rica)
Pesukarulane (liigist Bassariscus sumichrasti)
Nasua narica (III Honduras)
Tavaninakaru (liigist Nasua narica)
Nasua nasua solitaria (III Uruguay)
Koaati (alamliigist Nasua nasua solitaria)
Potos flavus (III Honduras)
Kinkažu
Ursidae
Karulased
Ursidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Karulased
Ailuropoda melanoleuca (I)
Bambuskaru e suur panda
Helarctos malayanus (I)
Päikesekaru e biruang
Melursus ursinus (I)
Huulkaru
Tremarctos ornatus (I)
Prillkaru
Ursus arctos (I/II)
(üksnes Bhutani, Hiina, Mehhiko ja Mongoolia populatsioonid ning alamliik Ursus arctos isabellinus on loetletud I lisas; muud populatsioonid ja alamliigid II lisas.)
Acerodon spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Lendkoerad
Acerodon jubatus (I)
Suurtiibur (liigist Acerodon jubatus)
Pteropus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Lendkoerad
Pteropus insularis (I)
Lendkoer (liigist Pteropus insularis)
Pteropus livingstonii (II)
Lendkoer (liigist Pteropus livingstonii)
Pteropus loochoensis (I)
Lendkoer (liigist Pteropus loochoensis)
Pteropus mariannus (I)
Lendkoer (liigist Pteropus mariannus)
Pteropus molossinus (I)
Lendkoer (liigist Pteropus molossinus)
Pteropus pelewensis (I)
Lendkoer (liigist Pteropus pelewensis)
Pteropus pilosus (I)
Lendkoer (liigist Pteropus pilosus)
Pteropus rodricensis (II)
Lendkoer (liigist Pteropus rodricensis)
Pteropus samoensis (I)
Lendkoer (liigist Pteropus samoensis)
Pteropus tonganus (I)
Lendkoer (liigist Pteropus tonganus)
Pteropus ualanus (I)
Lendkoer (liigist Pteropus ualanus)
Pteropus voeltzkowi (II)
Lendkoer (liigist Pteropus voeltzkowi)
Pteropus yapensis (I)
Lendkoer (liigist Pteropus yapensis)
CINGULATA
VÖÖLISED
Dasypodidae
Vöölased
Cabassous centralis (III Costa Rica)
Paljassaba (liigist Cabassous centralis)
Cabassous tatouay (III Uruguay)
Paljassaba (liigist Cabassous tatouay)
Chaetophractus nationi (II) (kehtestatud on ekspordi nullkvoot. Kõiki isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)
Vöölane (liigist Chaetophractus nationi)
Priodontes maximus (I)
Hiidvöölane
DASYUROMORPHIA
KUKKURHIIRELAADSED
Dasyuridae
Kukkurkärplased
Sminthopsis longicaudata (I)
Pikksaba-kukkurhiirik
Sminthopsis psammophila (I)
Liiva-kukkurhiirik
Thylacinidae
Kukkurhuntlased
Thylacinus cynocephalus (tõenäoliselt välja surnud) (I)
Kukkurhunt
DIPROTODONTIA
KAKSIKEESHAMBULISED
Macropodidae
Kängurulased
Dendrolagus inustus (II)
Pruun-puukänguru
Dendrolagus ursinus (II)
Puukänguru (liigist Dendrolagus ursinus)
Lagorchestes hirsutus (I)
Hatune jänesvallabi
Lagostrophus fasciatus (I)
Vöötvallabi
Onychogalea fraenata (I)
Vallabi (liigist Onychogalea fraenata)
Onychogalea lunata (I)
Vallabi (liigist Onychogalea lunata)
Phalangeridae
Kuskuslased
Phalanger intercastellanus (II)
Kuskus (liigist Phalanger intercastellanus)
Phalanger mimicus (II)
Kuskus (liigist Phalanger mimicus)
Phalanger orientalis (II)
Kuskus (liigist Phalanger orientalis)
Spilocuscus kraemeri (II)
Kuskus (liigist Spilocuscus kraemeri)
Spilocuscus maculatus (II)
Kuskus (liigist Spilocuscus maculatus)
Spilocuscus papuensis (II)
Kuskus (liigist Spilocuscus papuensis)
Potoroidae
Pärisrottkängurulased
Bettongia spp. (I)
Rottkängurud
Caloprymnus campestris (tõenäoliselt välja surnud) (I)
Kõrbe-rottkänguru
Vombatidae
Vombatlased
Lasiorhinus krefftii (I)
Põhjavombat
LAGOMORPHA
JÄNESELISED
Leporidae
Jäneslased
Caprolagus hispidus (I)
India harjasküülik
Romerolagus diazi (I)
Teporingo e vulkaaniküülik
MONOTREMATA
AINUPILULISED
Tachyglossidae
Sipelgasiillased
Zaglossus spp. (II)
Nokis-sipelgasiilid
PERAMELEMORPHIA
BANDIKUTILAADSED
Chaeropodidae
Bandikutlased
Chaeropus ecaudatus (tõenäoliselt välja surnud) (I)
Sõrgbandikut
Peramelidae
Kukkurmägerlased
Perameles bougainville (I)
Lääne-koonbandikut
Thylacomyidae
Kukkurhuntlased
Macrotis lagotis (I)
Harilik bilbi
Macrotis leucura (I)
Valgesaba-bilbi
PERISSODACTYLA
KABJALISED
Equidae
Hobuslased
Equus africanus (I) (välja arvatud Equus asinus kodustatud liik, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)
Ulukeesel
Equus grevyi (I)
Kõrbesebra e grevi sebra
Equus hemionus (I/II) (liik on loetletud II lisas, kuid alamliik Equus hemionus hemionus I lisas.)
Kulaan
Equus kiang (II)
Kiang
Equus przewalskii (I)
Prževalski hobune
Equus zebra hartmannae (II)
Hartmanni mägisebra
Equus zebra zebra (I)
Mägisebra (alamliigist Equus zebra zebra)
Rhinocerotidae
Ninasarviklased
Rhinocerotidae spp. (I) (välja arvatud lisas B loetletud alamliigid)
Ninasarviklased
Ceratotherium simum simum (II) (üksnes Lõuna-Aafrika ja Svaasimaa populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud A lisas. Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusloomadega, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, ning jahitrofeedega. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)
Laimokk-ninasarvik
Tapiridae
Taapirlased
Tapiridae spp. (I) (välja arvatud lisas B loetletud liigid)
Taapirlased
Tapirus terrestris (II)
Lõuna-Ameerika tapiir
PHOLIDOTA
SOOMUSLOOMALISED
Manidae
Soomusloomlased
Manis spp. (II) (Manis crassicaudata, Manis culionensis, Manis javanica ja Manis pentadactyla puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot isendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)
Soomusloomad
PILOSA
NAPIHAMBULISED
Bradypodidae
Laisiklased
Bradypus variegatus (II)
Pöördpea e kolmvarvas-laisik (liigist Bradypus variegatus)
Megalonychidae
Kaksvarvaslaisikud
Choloepus hoffmanni (III Costa Rica)
Kaksvarvaslaisik (liigist Choloepus hoffmanni)
Myrmecophagidae
Sipelgaõgilased
Myrmecophaga tridactyla (II)
Suur-sipelgaõgija
Tamandua mexicana (III Guatemala)
Tamandu (liigist Tamandua mexicana)
PRIMATES
Esikloomalised (ahvid)
PRIMATES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Loxodonta africana (I) (välja arvatud Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid, mis on loetletud B lisas)
Loxodonta africana (II)
(üksnes Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid(17); muud populatsioonid on loetletud A lisas)
Aafrika elevant
RODENTIA
NÄRILISED
Chinchillidae
Villakhiirlased
Chinchilla spp. (I) (kodustatud vormi isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata)
Tšintšiljad
Cuniculidae
Pakalased
Cuniculus paca (III Honduras)
Paka (liigist Cuniculus paca)
Dasyproctidae
Aguutilased
Dasyprocta punctata (III Honduras)
Aguuti (liigist Dasyprocta punctata)
Erethizontidae
Okaslased
Sphiggurus mexicanus (III Honduras)
Okaslane (liigist Sphiggurus mexicanus)
Sphiggurus spinosus (III Uruguay)
Okaslane (liigist Sphiggurus spinosus)
Hystricidae
Okassigalased
Hystrix cristata
Okassiga
Muridae
Hiirlased
Leporillus conditor (I)
Kõrvuk-kojarott
Pseudomys fieldi praeconis (I)
Hatune väärhiir
Xeromys myoides (I)
Eba-kobrasrott
Zyzomys pedunculatus (I)
Hiirlane (liigist Zyzomys pedunculatus)
Sciuridae
Oravlased
Cynomys mexicanus (I)
Preeriakoer e rohtlahaukur
Marmota caudata (III India)
Punaümiseja
Marmota himalayana (III India)
Suurümiseja
Ratufa spp. (II)
Hiidoravad
Callosciurus erythraeus
Puna-kabeorav
Sciurus carolinensis
Hallorav
Sciurus deppei (III Costa Rica)
Orav (liigist Sciurus deppei)
Sciurus niger
Rebasorav
SCANDENTIA
SCANDENTIA spp. (II)
Tupaialased
SIRENIA
MERIVEISELISED
Dugongidae
Dugonglased
Dugong dugon (I)
Dugong
Trichechidae
Lamantiinlased
Trichechidae spp. (I/II) (Trichechus inunguis ja Trichechus manatus on loetletud I lisas. Trichechus senegalensis on loetletud II lisas)
Lamantiinlased
AVES
Linnud
ANSERIFORMES
HANELISED
Anatidae
Partlased
Anas aucklandica (I)
Öö-piilpart
Anas bernieri (II)
Madagaskari piilpart
Anas chlorotis (I)
Pateke piilpart
Anas formosa (II)
Kuupart
Anas laysanensis (I)
Laysani sinikael-part
Anas nesiotis (I)
Piilpart (liigist Anas nesiotis)
Anas querquedula
Rägapart
Asarcornis scutulata (I)
Tontpart
Aythya innotata
Madagaskari vart
Aythya nyroca
Valgesilm-vart
Branta canadensis leucopareia (I)
Kanada lagle (alamliigist Branta canadensis leucopareia)
Branta ruficollis (II)
Punakael-lagle
Branta sandvicensis (I)
Nenelagle
Cairina moschata (III Honduras)
Muskuspart
Coscoroba coscoroba (II)
Koskorobaluik
Cygnus melancoryphus (II)
Mustkael-luik
Dendrocygna arborea (II)
Palmi-vilepart
Dendrocygna autumnalis (III Honduras)
Punanokk-vilepart
Dendrocygna bicolor (III Honduras)
Ruuge-vilepart
Mergus octosetaceus
Brasiilia koskel
Oxyura jamaicensis
Valgepõsk-händpart
Oxyura leucocephala (II)
Stepi-händpart
Rhodonessa caryophyllacea (tõenäoliselt välja surnud) (I)
Roosavart
Sarkidiornis melanotos (II)
Kühmnokk-part
Tadorna cristata
Vikerpart
APODIFORMES
PIIRITAJALISED
Trochilidae
Koolibrilased
Trochilidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Koolibrilased
Glaucis dohrnii (I)
Koolibri (liigist Glaucis dohrnii)
CHARADRIIFORMES
KURVITSALISED
Burhinidae
Jämejalalased
Burhinus bistriatus (III Guatemala)
Rohtla-jämejalg
Laridae
Kajaklased
Larus relictus (I)
Kõnnukajakas
Scolopacidae
Kurvitslased
Numenius borealis (I)
Põhjakoovitaja
Numenius tenuirostris (I)
Helekoovitaja
Tringa guttifer (I)
Sahhalini tilder
CICONIIFORMES
TOONEKURELISED
Ardeidae
Haigurlased
Ardea alba
Hõbehaigur
Bubulcus ibis
Veisehaigur
Egretta garzetta
Siidhaigur
Balaenicipitidae
Kingnoklased
Balaeniceps rex (II)
Kingnokk
Ciconiidae
Toonekurglased
Ciconia boyciana (I)
Ida-toonekurg
Ciconia nigra (II)
Must-toonekurg
Ciconia stormi
Sunda toonekurg
Jabiru mycteria (I)
Jabiru-toonekurg
Leptoptilos dubius
India marabu
Mycteria cinerea (I)
Rand-toonekurg
Phoenicopteridae
Flamingolased
Phoenicopteridae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Flamingolased
Phoenicopterus ruber (II)
Flamingo
Threskiornithidae
Iibislased
Eudocimus ruber (II)
Punaiibis
Geronticus calvus (II)
Kiilasiibis
Geronticus eremita (I)
Kaljuiibis
Nipponia nippon (I)
Tuttiibis
Platalea leucorodia (II)
Luitsnokk-iibis
Pseudibis gigantea
Hiidiibis
COLUMBIFORMES
TUVILISED
Columbidae
Tuvilased
Caloenas nicobarica (I)
Lakktuvi
Claravis godefrida
Brasiilia bambusetuvi
Columba livia
Kaljutuvi
Ducula mindorensis (I)
Mindoro keisertuvi
Gallicolumba luzonica (II)
Verirind-maatuvi
Goura spp. (II)
Kroontuvid
Leptotila wellsi
Grenada manteltuvi
Nesoenas mayeri (III Mauritius)
Roosatuvi
Streptopelia turtur
Turteltuvi
CORACIIFORMES
SINIRAALISED
Bucerotidae
Sarvlinnud
Aceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Sarvlinnud (perekonnast Aceros)
Aceros nipalensis (I)
Nudi-sarvlind
Anorrhinus spp. (II)
Sarvlinnud (perekonnast Anorrhinus)
Anthracoceros spp. (II)
Sarvlinnud (perekonnast Anthracoceros)
Berenicornis spp. (II)
Sarvlinnud (perekonnast Berenicornis)
Buceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Sarvlinnud (perekonnast Buceros)
Buceros bicornis (I)
Suur-sarvlind
Penelopides spp. (II)
Sarvlinnud (perekonnast Penelopides)
Rhinoplax vigil (I)
Kilp-sarvlind
Rhyticeros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Sarvlinnud (perekonnast Rhyticeros)
Rhyticeros subruficollis (I)
Silenokk-sarvlind
CUCULIFORMES
KÄOLISED
Musophagidae
Turakod
Tauraco spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Turakod (perekonnast Tauraco)
Tauraco bannermani (II)
Kameruni turako
FALCONIFORMES
Kullilised
FALCONIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja C lisas loetletud sugukonna Cathartidae üks liik; selle sugukonna teised liigid ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)
PSITTACIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja välja arvatud Agapornis roseicollis, Melopsittacus undulatus, Nymphicus hollandicus ja Psittacula krameri, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)
Papagoilised
Cacatuidae
Kakaduulased
Cacatua goffiniana (I)
Tanimbari kakaduu
Cacatua haematuropygia (I)
Filipiini kakaduu
Cacatua moluccensis (I)
Serami kakaduu
Cacatua sulphurea (I)
Väävelkakaduu
Probosciger aterrimus (I)
Ronkkakaduu
Loriidae
Nestepapagoilased
Eos histrio (I)
Arlekiin-nestepapagoi
Vini spp. (I/II) (Vini ultramarina on loetletud I lisas, teised liigid II lisas)
Nestepapagoid (perekonnast Vini)
Psittacidae
Papagoilased
Amazona arausiaca (I)
Sinipea-amatsoonpapagoi
Amazona auropalliata (I)
Kuldkukal-amatsoonpapagoi
Amazona barbadensis (I)
Kaktuse-amatsoonpapagoi
Amazona brasiliensis (I)
Rand-amatsoonpapagoi
Amazona finschi (I)
Mehhiko amatsoonpapagoi
Amazona guildingii (I)
Kuning-amatsoonpapagoi
Amazona imperialis (I)
Keiser-amatsoonpapagoi
Amazona leucocephala (I)
Kuuba amatsoonpapagoi
Amazona oratrix (I)
Kuldpea-amatsoonpapagoi
Amazona pretrei (I)
Punatiib-amatsoonpapagoi
Amazona rhodocorytha (I)
Vikerpea-amatsoonpapagoi
Amazona tucumana (I)
Lepa-amatsoonpapagoi
Amazona versicolor (I)
Saint lucia amatsoonpapagoi
Amazona vinacea (I)
Purpur-amatsoonpapagoi
Amazona viridigenalis (I)
Tamaulipase amatsoonpapagoi
Amazona vittata (I)
Puertoriiko amatsoonpapagoi
Anodorhynchus spp. (I)
Siniaarad
Ara ambiguus (I)
Suur-soldataara
Ara glaucogularis (I)
Boliivia ararauna
Ara macao (I)
Puna-aara
Ara militaris (I)
Soldataara
Ara rubrogenys (I)
Mägiaara
Cyanopsitta spixii (I)
Safiiraara
Cyanoramphus cookii (I)
Cyanoramphus forbesi (I)
Väike-maooripapagoi
Cyanoramphus novaezelandiae (I)
Suur-maooripapagoi
Cyanoramphus saisseti (I)
Cyclopsitta diophthalma coxeni (I)
Tulipõsk-viigipapagoi
Eunymphicus cornutus (I)
Tuttpapagoi
Guarouba guarouba (I)
Kuldaratinga
Neophema chrysogaster (I)
Tasmaania rohupapagoi
Ognorhynchus icterotis (I)
Vahapalmi-papagoi
Pezoporus occidentalis (tõenäoliselt välja surnud) (I)
Ööpapagoi
Pezoporus wallicus (I)
Maapapagoi
Pionopsitta pileata (I)
Punalaup-selvapapagoi
Primolius couloni (I)
Smaragd-aara
Primolius maracana (I)
Roheaara
Psephotus chrysopterygius (I)
Põhja-paradiisipapagoi
Psephotus dissimilis (I)
Mustpea-paradiisipapagoi
Psephotus pulcherrimus (tõenäoliselt välja surnud) (I)
Hund-paradiisipapagoi
Psittacula echo (I)
Mauritiuse kaeluspapagoi
Pyrrhura cruentata (I)
Sinipugu-võrkpapagoi
Rhynchopsitta spp. (I)
Männipapagoid
Strigops habroptilus (I)
Kakkpapagoi
RHEIFORMES
NANDULISED
Rheidae
Nandulased
Pterocnemia pennata (I) (välja arvatud Pterocnemia pennata pennata, mis on loetletud B lisas)
Väikenandu
Pterocnemia pennata pennata (II)
Patagoonia väikenandu
Rhea americana (II)
Nandu
SPHENISCIFORMES
PINGVIINILISED
Spheniscidae
Pingviinlased
Spheniscus demersus (II)
Aafrika pingviin
Spheniscus humboldti (I)
Guaanopingviin
STRIGIFORMES
KAKULISED
STRIGIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Kakulised
Strigidae
Kaklased
Aegolius funereus (II)
Karvasjalg-kakk
Asio flammeus (II)
Sooräts
Asio otus (II)
Kõrvukräts
Athene noctua (II)
Kivikakk
Bubo bubo (II) (V.a Bubo bubo bengalensis, mis on loetletud B lisas)
Caiman latirostris (I) (välja arvatud Argentina populatsioon, mis on loetletud B lisas)
Laikoon-kaiman
Melanosuchus niger (I) (välja arvatud Brasiilia populatsioon, mis on loetletud B lisas ja välja arvatud Ecuadori populatsioon, mis on loetletud B lisas ja mille suhtes kehtib ekspordi nullkvoot, kuni CITESi sekretariaat ning IUCN/SSC krokodillispetsialistide rühm kiidab heaks ekspordi aastakvoodid)
Tõmmukaiman
Crocodylidae
Krokodilllased
Crocodylus acutus (I) (välja arvatud Kuuba populatsioon, mis on loetletud B lisas)
Teravkoon-krokodill
Crocodylus cataphractus (I)
Rüükrokodill
Crocodylus intermedius (I)
Orinoko krokodill
Crocodylus mindorensis (I)
Uusginea krokodill
Crocodylus moreletii (I) (välja arvatud Belize ja Mehhiko populatsioon, mis on loetletud B lisas, nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)
Keskameerika krokodill
Crocodylus niloticus (I) (välja arvatud Botswana, Egiptus [nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel], Etioopia, Kenya, Madagaskari, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Lõuna-Aafrika, Uganda, Tansaania Ühendvabariigi (iga-aastane ekspordikvoot lisaks farmides elavatele isenditele kuni 1600 isendit, sh jahitrofeed), Sambia ja Zimbabwe populatsioonid; mis on loetletud B lisas)
Niiluse krokodill
Crocodylus palustris (I)
Sookrokodill
Crocodylus porosus (I) (välja arvatud Austraalia, Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea populatsioonid, mis on loetletud B lisas)
Harikrokodill
Crocodylus rhombifer (I)
Kuuba krokodill
Crocodylus siamensis (I)
Siiami krokodill
Osteolaemus tetraspis (I)
Tömpkoon-krokodill
Tomistoma schlegelii (I)
Gaavialkrokodill
Gavialidae
Gaaviallased
Gavialis gangeticus (I)
Gangese gaavial
RHYNCHOCEPHALIA
KÄRSSPEALISED
Sphenodontidae
Tuataaralased
Sphenodon spp. (I)
Tuataara
SAURIA
SISALIKULISED
Agamidae
Agaamlased
Uromastyx spp. (II)
Vöösabalased
Chamaeleonidae
Kameeleonlased
Bradypodion spp. (II)
Kääbuskameeleonid
Brookesia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Kääbuskameeleonid
Brookesia perarmata (I)
Pantser-kääbuskaameleon
Calumma spp. (II)
Kameeleonid (liigid Camulla spp.)
Chamaeleo spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Kameeleonid (liigid Chamaeleo spp.)
Chamaeleo chamaeleon (II)
Harilik kameeleon
Furcifer spp. (II)
Kameeleonid (liigid Furcifer spp.)
Kinyongia spp. (II)
Kääbuskameeleonid
Nadzikambia spp. (II)
Kääbuskameeleonid
Cordylidae
Vöösabalased
Cordylus spp. (II)
Vöösabad
Gekkonidae
Gekolased
Cyrtodactylus serpensinsula (II)
Serpenti geko
Hoplodactylus spp. (III Uus-Meremaa)
Konksvarvasgekod
Naultinus spp. (III Uus-Meremaa)
Puugekod
Phelsuma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Päevagekod
Phelsuma guentheri (II)
Roundi geko
Uroplatus spp. (II)
Lamesabagekod
Helodermatidae
Mürkvaraanlased
Heloderma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)
Varanus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Varaanid
Varanus bengalensis (I)
Bengaali varaan
Varanus flavescens (I)
Kuldvaraan
Varanus griseus (I)
Kõrbevaraan
Varanus komodoensis (I)
Komodo varaan
Varanus nebulosus (I)
Varaan (liigist Varanus nebulosus)
Varanus olivaceus (II)
Rohevaraan
Xenosauridae
Ribiliklased
Shinisaurus crocodilurus (II)
Hiinaribilik
SERPENTES
MAOLISED
Boidae
Boalased
Boidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Boalased
Acrantophis spp. (I)
Lühisababoad
Boa constrictor occidentalis (I)
Kuningboa
Epicrates inornatus (I)
Puerto Rico silehuulboa
Epicrates monensis (I)
Silehuulboa (liigist Epicrates monensis)
Epicrates subflavus (I)
Jamaica silehuulboa
Eryx jaculus (II)
Lääne-liivaboa
Sanzinia madagascariensis (I)
Madagaskari puuboa
Bolyeriidae
Bolierialased
Bolyeriidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Bolierialased
Bolyeria multocarinata (I)
Roundi bolieria
Casarea dussumieri (I)
Mauriitsiuse bolieria
Colubridae
Nastiklased
Atretium schistosum (III India)
Oliivjas kiilselgmadu
Cerberus rynchops (III India)
Koerpeamadu
Clelia clelia (II)
Mussurana
Cyclagras gigas (II)
Hiidnastik
Elachistodon westermanni (II)
India munamadu
Ptyas mucosus (II)
Suursilmmadu e daaman
Xenochrophis piscator (III India)
Aasia vesimadu
Elapidae
Mürknastiklased
Hoplocephalus bungaroides (II)
Laipea-madu
Micrurus diastema (III Honduras)
Korallmadu
Micrurus nigrocinctus (III Honduras)
Keskameerika korallmadu
Naja atra (II)
Kobra (liigist Naja atra)
Naja kaouthia (II)
Kobra (liigist Naja kaouthia)
Naja mandalayensis (II)
Kobra (liigist Naja mandalayensis)
Naja naja (II)
India kobra
Naja oxiana (II)
Keskaasia kobra
Naja philippinensis (II)
Kobra (liigist Naja philippinensis)
Naja sagittifera (II)
Kobra (liigist Naja sagittifera)
Naja samarensis (II)
Kobra (liigist Naja samarensis)
Naja siamensis (II)
Kobra (liigist Naja siamensis)
Naja sputatrix (II)
Kobra (liigist Naja sputatrix)
Naja sumatrana (II)
Kobra (liigist Naja sumatrana)
Ophiophagus hannah (II)
Kuningkobra
Loxocemidae
Kaksvärvmaolased
Loxocemidae spp. (II)
Kaksvärvmaod
Pythonidae
Püütonlased
Pythonidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid.)
Püütonid
Python molurus molurus (I)
India tiigerpüüton
Tropidophiidae
Mullaboalased
Tropidophiidae spp. (II)
Mullaboalased
Viperidae
Rästiklased
Crotalus durissus (III Honduras)
Kaskavela e õud-lõgismadu
Crotalus durissus unicolor
Aruba lõgismadu
Daboia russelii (III India)
Ahelrästik e daboia
Vipera latifii
Latifi rästik
Vipera ursinii (I) (üksnes Euroopa populatsioon, välja arvatud endise NSVLi koosseisu kuulunud alade populatsioon; neid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)
Stepirästik
Vipera wagneri (II)
Wagneri rästik
TESTUDINES
Carettochelyidae
Kaksküüniskilpkonlased
Carettochelys insculpta (II)
Kaksküüniskilpkonn
Chelidae
Madukaellased
Chelodina mccordi (II)
Madukaelkilpkonn (liigist Chelodina mccordi)
Pseudemydura umbrina (I)
Lääneaustraalia sookilpkonn
Cheloniidae
Merikilpkonlased
Cheloniidae spp. (I)
Merikilpkonlased
Chelydridae
Kaimankilpkonlased
Macrochelys temminckii (III Ameerika Ühendriigid)
Kaimankilpkonn
Dermatemydidae
Tabaskokilpkonlased
Dermatemys mawii (II)
Tabaskokilpkonn
Dermochelyidae
Nahkkilpkonlased
Dermochelys coriacea (I)
Nahkkilpkonn
Emydidae
Lamekilpkonlased
Chrysemys picta
Ehiskilpkonn
Glyptemys insculpta (II)
Metsa-veekilpkonn
Glyptemys muhlenbergii (I)
Mühlenbergi veekilpkonn
Graptemys spp. (III Ameerika Ühendriigid)
Lamekilpkonlane (liigid Graptemys spp.)
Terrapene spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Karpkilpkonnad
Terrapene coahuila (I)
Vee-karpkilpkonn
Trachemys scripta elegans
Punakõrv-kilpkonn
Geoemydidae
Maakilpkonlased
Batagur affinis (I)
Batagur affinis
Batagur baska (I)
Batagur
Batagur spp. (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Cuora spp. (II)
Liigendkilpkonnad
Geoclemys hamiltonii (I)
Mustkilpkonn
Geoemyda spengleri (III Hiina)
Mägi-maakilpkonn
Heosemys annandalii (II)
Templikilpkonn
Heosemys depressa (II)
Lamekilpkonlane (liigist Heosemys depressa)
Heosemys grandis (II)
Lamekilpkonlane (liigist Heosemys grandis)
Heosemys spinosa (II)
Lamekilpkonlane (liigist Heosemys spinosa)
Leucocephalon yuwonoi (II)
Lamekilpkonlane (liigist Leucocephalon yuwonoi)
Malayemys macrocephala (II)
Malaikilpkonn (liigist Malayemys macrocephala)
Malayemys subtrijuga (II)
Malaikilpkonn (liigist Malayemys subtrijuga)
Mauremys annamensis (II)
Lamekilpkonlane (liigist Annamemys annamensis)
Mauremys iversoni (III Hiina)
Lamekilpkonlane (liigist Mauremys iversoni)
Mauremys megalocephala (III Hiina)
Jämepea-hiinakilpkonn
Mauremys mutica (II)
Lamekilpkonlane (liigist Mauremys mutica)
Mauremys nigricans (III Hiina)
Hiinakilpkonn (liigist Chinemys nigricans)
Mauremys pritchardi (III Hiina)
Lamekilpkonlane (liigist Mauremys pritchardi)
Mauremys reevesii (III Hiina)
Kolmkiil-hiinakilpkonn
Mauremys sinensis (III Hiina)
Lamekilpkonlane (liigist Mauremys sinensis)
Melanochelys tricarinata (I)
Kolmkiil-kilpkonn
Morenia ocellata (I)
Birma sookilpkonn
Notochelys platynota (II)
Lamekilpkonlane (liigist Notochelys platynota)
Ocadia glyphistoma (III Hiina)
Lamekilpkonlane (liigist Ocadia glyphistoma)
Ocadia philippeni (III Hiina)
Lamekilpkonlane (liigist Ocadia philippeni)
Orlitia borneensis (II)
Lamekilpkonlane (liigist Orlitia borneensis)
Pangshura spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Testudinidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid; Geochelone sulcata puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot isendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)
Pristidae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud liigid)
Saagrailased
Pristis microdon (II) (lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusisenditega nende viimiseks kohasesse ja vatuvõetavasse veekeskkonda eelkõige liigi säilitamise eesmärgil. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)
Saagrailane (liigist Pristis microdon)
ACTINOPTERYGII
Kiiruimsed
ACIPENSERIFORMES
TUURALISED
ACIPENSERIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Tuuralised
Acipenseridae
Tuurlased
Acipenser brevirostrum (I)
Tömpkoon-tuur
Acipenser sturio (I)
Atlandi tuur
ANGUILLIFORMES
ANGERJALISED
Anguillidae
Angerlased
Anguilla anguilla (II)
Euroopa angerjas
CYPRINIFORMES
KARPKALALISED
Catostomidae
Imikarplased
Chasmistes cujus (I)
Nevada kasmiid
Cyprinidae
Karpkalalased
Caecobarbus geertsi (II)
Aafrika pimepardkala
Probarbus jullieni (I)
Kaguaasia probarbus
OSTEOGLOSSIFORMES
LUUKEELELISED
Osteoglossidae
Luukeellased
Arapaima gigas (II)
Arapaima e piraruku
Scleropages formosus (I)
Kilpsoomuskala (liigist Scleropages formosus)
PERCIFORMES
AHVENALISED
Labridae
Huulkalalased
Cheilinus undulatus (II)
Muhk-hiidhuulkala
Sciaenidae
Kotkaskalalased
Totoaba macdonaldi (I)
Macdonaldi varjukala
SILURIFORMES
SÄGALISED
Pangasiidae
Sägalised sugukonnast Pangasiidae
Pangasianodon gigas (I)
Hiidšilbell e suur hõbesäga
SYNGNATHIFORMES
MERINÕELLISED
Syngnathidae
Merinõellased
Hippocampus spp. (II)
Merihobukesed
SARCOPTERYGII
Kopskalalased
CERATODONTIFORMES
SARVHAMMASLISED
Ceratodontidae
Sarvhammaslased
Neoceratodus forsteri (II)
Uussarvhammas e austraalia kopskala
COELACANTHIFORMES
ÕÕNESOGALISED
Latimeriidae
Latimeeriad
Latimeria spp. (I)
Latimeeriad
OKASNAHKSED (MERITÄHED, MERISIILIKUD JA MERIPURAD)
HOLOTHUROIDEA
Meripuralased
ASPIDOCHIROTIDA
KILPKOMBITSALISED
Stichopodidae
Meripurad
Isostichopus fuscus (III Ecuador)
Meripura (liigist Isostichopus fuscus)
ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)
ARACHNIDA
Ämblikulaadsed
ARANEAE
ÄMBLIKULISED
Theraphosidae
Linnutapikud
Aphonopelma albiceps (II)
Linnutapik (liigist Aphonopelma albiceps)
Aphonopelma pallidum (II)
Linnutapik (liigist Aphonopelma pallidum)
Brachypelma spp. (II)
Linnutapik (liigid Brachypelma spp.)
SCORPIONES
SKORPIONILISED
Scorpionidae
Skorpionlased
Pandinus dictator (II)
Skorpion (liigist Pandinus dictator)
Pandinus gambiensis (II)
Skorpion (liigist Pandinus gambiensis)
Pandinus imperator (II)
Skorpion (liigist Pandinus imperator)
INSECTA
Putukad
COLEOPTERA
MARDIKALISED
Lucanidae
Põderpõrniklased
Colophon spp. (III Lõuna-Aafrika)
Põderpõrniklane (liigid Colophon spp.)
Scarabaeidae
Skarabeuslased
Dynastes satanas (II)
Sarvikpõrnikas (liigist Dynastes satanas)
LEPIDOPTERA
LIBLIKALISED
Nymphalidae
Agrias amydon boliviensis (III Boliivia)
Morpho godartii lachaumei (III Boliivia)
Prepona praeneste buckleyana (III Boliivia)
Papilionidae
Ratsulibliklased
Atrophaneura jophon (II)
Pääsusaba (liigist Atrophaneura jophon)
Atrophaneura palu
Pääsusaba (liigist Atrophaneura palu)
Atrophaneura pandiyana (II)
Pääsusaba (liigist Atrophaneura pandiyana)
Bhutanitis spp. (II)
Pääsusabad (liigid Bhutanitis spp.)
Graphium sandawanum
Pääsusaba (liigist Graphium sandawanum)
Graphium stresemanni
Pääsusaba (liigist Graphium stresemanni)
Ornithoptera spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)
Ornitopterid e linnutiivad
Ornithoptera alexandrae (I)
Aleksandra-ornitopter
Papilio benguetanus
Pääsusaba (liigist Papilio benguetanus)
Papilio chikae (I)
Luzoni pääsusaba
Papilio esperanza
Pääsusaba (liigist Papilio esperanza)
Papilio homerus (I)
Homeruse pääsusaba
Papilio hospiton (I)
Korsika pääsusaba
Papilio morondavana
Madagaskari pääsusaba
Papilio neumoegeni
Pääsusaba (liigist Papilio neumoegeni)
Parides ascanius
Pääsusaba (liigist Parides ascanius)
Parides hahneli
Hahneli pääsusaba
Parnassius apollo (II)
Punalaik-apollo
Teinopalpus spp. (II)
Pääsusabad (liigid Teinopalpus spp.)
Trogonoptera spp. (II)
Ornitopterid e linnutiivad (liigid Trogonoptera spp.)
CACTACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Pereskia spp., Pereskiopsis spp. ja Quiabentia spp.)(25) #4
Kaktuselised
Ariocarpus spp. (I)
Agaavkaktused
Astrophytum asterias (I)
Pisi-tähtkaktus
Aztekium ritteri (I)
Ritteri asteekkaktus
Coryphantha werdermannii (I)
Werdermanni nisakaktus
Discocactus spp. (I)
Lehtkaktused
Echinocereus ferreirianus ssp. lindsayi (I)
Kalifornia kiiskkaktus
Echinocereus schmollii (I)
Schmolli kiiskkaktus
Escobaria minima (I)
Väike eskobaaria
Escobaria sneedii (I)
Sneedi eksobaaria
Mammillaria pectinifera (I)
Kamm-näsakaktus
Mammillaria solisioides (I)
Tundlik näsakaktus
Melocactus conoideus (I)
Melonkaktus (liigist Melocactus conoideus)
Melocactus deinacanthus (I)
Melonkaktus (liigist Melocactus deinacanthus)
Melocactus glaucescens (I)
Melonkaktus (liigist Melocactus glaucescens)
Melocactus paucispinus (I)
Melonkaktus (liigist Melocactus paucispinus)
Obregonia denegrii (I)
Obregoonia
Pachycereus militaris (I)
Sõjakas postkaktus
Pediocactus bradyi (I)
Brady tasandikukaktus
Pediocactus knowltonii (I)
Nublu-tasandikukaktus
Pediocactus paradinei (I)
Arisoona tasandikukaktus
Pediocactus peeblesianus (I)
Peeblesi tasandikukaktus
Pediocactus sileri (I)
Sileri tasandikukaktus
Pelecyphora spp. (I)
Kirveskaktused
Sclerocactus brevihamatus ssp. tobuschii (I)
Lühike tigekaktus
Sclerocactus erectocentrus (I)
Punane tigekaktus
Sclerocactus glaucus (I)
Sinihall tigekaktus
Sclerocactus mariposensis (I)
Mariposa tigekaktus
Sclerocactus mesae-verdae (I)
Koloraado tigekaktus
Sclerocactus nyensis (I)
Tigekaktus (liigist Sclerocactus nyensis)
Sclerocactus papyracanthus (I)
Paber-tigekaktus
Sclerocactus pubispinus (I)
Konks-tigekaktus
Sclerocactus wrightiae (I)
Wrighti tigekaktus
Strombocactus spp. (I)
Värtenkaktused
Turbinicarpus spp. (I)
Turbinikarpused
Uebelmannia spp. (I)
Übelmanniad
CARYOCARACEAE
Nahkhiirepuulised
Caryocar costaricense (II) #4
Kostariika nahkhiirepuu
COMPOSITAE (ASTERACEAE)
Korvõielised
Saussurea costus (I) (e S. lappa, Aucklandia lappa ehk A. costus)
Lõhna-soojumikas
CRASSULACEAE
Paksulehelised
Dudleya stolonifera (II)
Võsund-dudleia
Dudleya traskiae (II)
Saare dudleia
CUCURBITACEAE
Kõrvitsalised
Zygosicyos pubescens (II), (tuntud ka nimetuse Xerosicyos pubescens all)
Mugulkõrvits (liigist Zygosicyos pubescens)
Zygosicyos tripartitus (II)
Kolmetine mugulkõrvits
CUPRESSACEAE
Küpressilised
Fitzroya cupressoides (I)
Patagoonia fitsroia
Pilgerodendron uviferum (I)
Pilgeripuu
CYATHEACEAE
Tsüaatealised
Cyathea spp. (II) #4
Tsüaatead
CYCADACEAE
Palmlehikulised
CYCADACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4
Palmlehikulised
Cycas beddomei (I)
India palmlehik
DICKSONIACEAE
Diksooniad
Cibotium barometz (II) #4
Ute-villjalg
Dicksonia spp. (II) (üksnes Ameerika populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud. See hõlmab sünonüüme Dicksonia berteriana, D.externa, D. sellowiana ja D. stuebelii) #4
Diksooniad
DIDIEREACEAE
Didjeerealised
DIDIEREACEAE spp. (II) #4
Didjeerealised
DIOSCOREACEAE
Jamsilised
Dioscorea deltoidea (II) #4
Afgaani dioskoor
DROSERACEAE
Huulheinalised
Dionaea muscipula (II) #4
Kärbsepüünis
EUPHORBIACEAE
Piimalillelised
Euphorbia spp. (II) #4
(üksnes sukulendid, välja arvatud:
1) Euphorbia misera;
2) Euphorbia trigona kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendid;
3) Euphorbia lactea kunstlikul teel paljundatud isendid, mis on poogitud kunstlikul teel paljundatud Euphorbia neriifolia pookealusele, kui nad on:
— kroonikujulised või
— lehvikukujulised või
— värvimutandid;
4) Euphorbia „Milii” kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendid, kui nad on:
— kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud isendid ning
— liitu sisse toodud või liidust (re)eksporditud 100 või enamast taimest koosnevate saadetistena; mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid, ning
5) A lisasse kantud liigid)
Piimalilled
Euphorbia ambovombensis (I)
Euphorbia capsaintemariensis (I)
Euphorbia cremersii (I) (k.a vorm viridifolia ja teisend rakotozafyi)
Euphorbia cylindrifolia (I) (k.a alamliik tuberifera)
Euphorbia decaryi (I) (k.a teisendid ampanihyensis, robinsonii ja sprirosticha)
Euphorbia francoisii (I)
Euphorbia handiensis (II)
Euphorbia lambii (II)
Euphorbia moratii (I) (k.a teisendid antsingiensis, bemarahensis ja multiflora)
Euphorbia parvicyathophora (I)
Euphorbia quartziticola (I)
Euphorbia stygiana (II)
Euphorbia tulearensis (I)
FOUQUIERIACEAE
Fukjeerialised
Fouquieria columnaris (II) #4
Sammasokotillo
Fouquieria fasciculata (I)
Fukjeeria (liigist Fouquieria fasciculata)
Fouquieria purpusii (I)
Fukjeeria (liigist Fouquieria purpusii)
GNETACEAE
Vastaklehikulised
Gnetum montanum (III Nepal) #1
Vastaklehik (liigist Gnetum montanum)
JUGLANDACEAE
Pähklipuulised
Oreomunnea pterocarpa (II) #4
Kostariika mägipähklipuu
LAURACEAE
Loorberipuulised
Aniba rosaeodora (II) (tuntud ka kui A. duckei) #12
Roosilõhnaline aniiba
LEGUMINOSAE
(FABACEAE)
Liblikõielised
Caesalpinia echinata (II) #10
Siiltsesalpiinia
Dalbergia nigra (I)
Brasiilia dalbergia
Dalbergia retusa (III Guatemala) (Ainult Guatemala populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5
Kokobolo dalbergia
Dalbergia stevensonii (III Guatemala) (Ainult Guatemala populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5
Stevensoni dalbergia
Dipteryx panamensis (III Costa Rica/Nicaragua)
Õli-tonkapuu ehk panama tonkapuu
Pericopsis elata (II) #5
Kõrge afrormosia
Platymiscium pleiostachyum (II) #4
Haruline makakapuu
Pterocarpus santalinus (II) #7
Sandli-tiibviljak
LILIACEAE
Liilialised
Aloe spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Aloe vera e Aloe barbadensis, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades) #4
Aaloed
Aloe albida (I)
Aaloe (liigist Aloe albida)
Aloe albiflora (I)
Aaloe (liigist Aloe albiflora)
Aloe alfredii (I)
Aaloe (liigist Aloe alfredii)
Aloe bakeri (I)
Aaloe (liigist Aloe bakeri)
Aloe bellatula (I)
Õrn aaloe
Aloe calcairophila (I)
Aaloe (liigist Aloe calcairophila)
Aloe compressa (I) (k.a teisendid paucituberculata, rugosquamosa ja schistophila)
Aaloe (liigist Aloe compressa)
Aloe delphinensis (I)
Aaloe (liigist Aloe delphinensis)
Aloe descoingsii (I)
Aaloe (liigist Aloe descoingsii)
Aloe fragilis (I)
Aaloe (liigist Aloe fragilis)
Aloe haworthioides (I) (k.a teisend aurantiaca)
Aaloe (liigist Aloe haworthioides)
Aloe helenae (I)
Aaloe (liigist Aloe helenae)
Aloe laeta (I) (k.a teisend maniaensis)
Aaloe (liigist Aloe laeta)
Aloe parallelifolia (I)
Aaloe (liigist Aloe parallelifolia)
Aloe parvula (I)
Aaloe (liigist Aloe parvula)
Aloe pillansii (I)
Pillansi aaloe
Aloe polyphylla (I)
Aaloe (liigist Aloe polyphylla)
Aloe rauhii (I)
Aaloe (liigist Aloe rauhii)
Aloe suzannae (I)
Aaloe (liigist Aloe suzannae)
Aloe versicolor (I)
Aaloe (liigist Aloe versicolor)
Aloe vossii (I)
Aaloe (liigist Aloe vossii)
MAGNOLIACEAE
Magnoolialised
Magnolia liliifera var. obovata (III Nepal) #1
Liiliaõieline magnoolia
MELIACEAE
Meelialised
Cedrela fissilis (III Boliivia) (Ainult Boliivia populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5
Sedreel (liigist Cedrela fissilis)
Cedrela lilloi (III Boliivia) (Ainult Boliivia populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5
Sedreel (liigist Cedrela lilloi)
Cedrela odorata (III Boliivia/ Brasiilia/ Colombia/ Guatemala/ Peruu) (Ainult selliste riikide populatsioonid, kes kandsid kõnealuse liigi III lisasse; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5
Lõhnav sedreel
Swietenia humilis (II) #4
Mahagonipuu (liigist Swietenia humilis)
Swietenia macrophylla (II) (neutroopika populatsioon hõlmab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonda) #6
Suurelehine mahagonipuu
Swietenia mahagoni (II) #5
Päris-mahagonipuu
NEPENTHACEAE
Kanntaimelised
Nepenthes spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4
Kanntaimed
Nepenthes khasiana (I)
India kanntaim
Nepenthes rajah (I)
Kuning-kanntaim
ORCHIDACEAE
Käpalised e orhideelised
ORCHIDACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)(26) #4
Käpalised e orhideelised
Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste A lisas loetletud orhideeliikide, seemikute või koekultuuride suhtes, kui
— need on saadud in vitro tahkes või vedelas keskkonnas ja
— vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 artikli 56 kohasele määratlusele „kunstlikult paljundatud” ja
— mida transporditakse steriilsetes mahutites liitu sissetoomisel või liidust (re)eksportimisel.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011 määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Nõukogu 3. detsembri 1982. aasta määrus (EMÜ) nr 3626/82 ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni ühenduses rakendamise kohta (EÜT L 384, 31.12.1982, lk 1).
Nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiiv 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 41, 14.2.2003, lk 26).
Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
Argentina populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodete ning muude käsitöötoodetega. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenion para la conservación y manejo de la vicuńa” allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-ARGENTINA”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-ARGENTINA-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
Boliivia populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodetega, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemed ja kudumid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa” allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-BOLIVIA”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-BOLIVIA-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
Tšiili populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodetega, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemed ja kudumid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa” allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-CHILE”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-CHILE-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa” allakirjutanud Peruu populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villaga ja lepinguosaliste konverentsi üheksanda kohtumise ajal (november 1994) Peruus olemas olnud varuga, millesse kuulus 3249 kg villa, kangast ja sellest valmistatud esemeid, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemeid ja kudumeid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-PERU”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-PERU-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
Kõik liigid esinevad II lisas, välja arvatud Balaena mysticetus, Eubalaena spp., Balaenoptera acutorostrata (välja arvatud Lääne-Gröönimaa populatsioon), Balaenoptera bonaerensis, Balaenoptera borealis, Balaenoptera edeni, Balaenoptera musculus, Balaenoptera omurai, Balaenoptera physalus, Megaptera novaeangliae, Orcaella brevirostris, Orcaella heinsohni, Sotalia spp, Sousa spp, Eschrichtius robustus, Lipotes vexillifer, Caperea marginata, Neophocaena phocaenoides, Phocoena sinus, Physeter macrocephalus, Platanista spp, Berardius spp., Hyperoodon spp., mis esinevad I lisas. Gröönimaalaste poolt vastava pädeva asutuse antud litsentsi alusel püütud konventsiooni II lisas esinevatest liikidest isendeid, sealhulgas ka nende osi ja neist saadut, välja arvatud kommertseesmärkidel kasutatavaid lihasaadusi, käsitatakse kui B lisasse kuuluvaid. Musta mere Tursiops truncatus populatsiooni puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot elusisendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel.
Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika populatsioonid (loetletud B lisas). Lubatud on üksnes: a) jahitrofeedega kauplemine mittekaubanduslikul eesmärgil; b) elusloomadega kauplemine, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, vastavalt resolutsiooni Conf. 11.20 Botswanat ja Zimbabwet käsitlevale osale ja in situ-kaitseprogrammide jaoks Namiibias ja Lõuna-Aafrikas; c) nahkadega kauplemine; d) karvadega kauplemine; e) nahast toodetega kauplemine kaubanduslikul või mittekaubanduslikul eesmärgil Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika puhul; mittekaubanduslikul Zimbabwe puhul; f) Namiibia puhul mittekaubanduslikul eesmärgil kauplemine eraldi märgistatud ja sertifitseeritud ekipas'iga, mis on osa valmisehetest ja Zimbabwe puhul elevandiluunikerdistedega mittekaubanduslikul eesmärgil kauplemine; g) registreeritud töötlemata elevandiluuga kauplemisel (Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe terved kihvad ja tükid) kehtib järgmine: i) üksnes riigist pärit ja registreeritud valitsusele kuuluvad varud (v.a kinnipeetud elevandiluu ja teadmata päritolu elevandiluu); ii) üksnes kaubanduspartneritele, kellel on sekretariaat koostöös alatise komiteega tunnistanud olevat piisavad riigisisesed õigusaktid ja omamaise kaubanduse järelevalve tagamaks, et imporditud elevandiluud ei reekspordita ja seda hallatakse vastavalt resolutsioonile Conf.10.10 (Rev. CoP12) omamaise tootmise ja kaubanduse kohta; iii) mitte enne, kui sekretariaat on kindlaks teinud perspektiivsed importivad riigid ja registreeritud valitsusele kuuluvad varud; iv) kaubelda võib maksimaalselt 20 000 kg (Botswana), 10 000 kg (Namiibia) ja 30 000 kg (Lõuna-Aafrika) registreeritud valitsusele kuuluvatest varudest pärit töötlemata elevandiluuga vastavalt CoP12 kokkuleppele; v) lisaks CoP12 raames kokku lepitud kogustele võib Botswanast, Zimbabwest, Namiibiast ja Lõuna-Aafrikast pärit enne 31. jaanuari 2007 registreeritud ja sekretariaadi poolt kontrollitud elevandiluud saata ja sellega kaubelda koos lõikes g) iv) osutatud elevandiluuga ning see lähetatakse ühe saadetisena sekretariaadi range järelevalve all; vi) kauplemistulu kasutatakse üksnes elevantide kaitseks ning ühiskonna kaitse- ja arenguprogrammideks, mida teostatakse elevantide levikualal; ja vii) kaubelda võib täiendavate kogustega vastavalt lõikele g) v) üksnes pärast seda, kui alaline komitee on kokku leppinud, et eespool osutatud tingimused on täidetud; h) täiendavaid ettepanekuid elevandiluuga kauplemiseks ei tohi lepinguosaliste riikide konverentsile saata, alates CoP14 ja lõpetades üheksa aastat pärast ühe saadetisena teostatud müügitehingut, mis on toimunud kooskõlas lõigetega g) i), g) ii), g) iii), g) vi) ja g) vii). Kõnealuseid täiendavaid ettepanekuid menetletaks vastavalt otsustele 14.77 ja 14.78. Sekretariaadi ettepanekul võib alaline komitee otsustada kõnealuse kaubanduse osalise või täieliku lõpetamise üle, kui eksportivad või importivad riigid ei täida eespool mainitud tingimusi või kui on tõestatud kaubanduse osutatud kahjustav mõju muule elevandipopulatsioonile. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
Liigi Lamna nasus kandmine C lisasse jõustub kohe, kui jõustub kõnealuse liigi kandmine konventsiooni III lisasse, st 90 päeva pärast seda, kui konventsiooni sekretariaat on teatanud kõigile konventsiooniosalistele, et kõnealune liik on kantud konventsiooni III lisasse.
Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.
Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.
Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.
Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.
Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.
Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste hübriidide ja/või kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes:Hatiora x graeseriSchlumbergera x buckleyiSchlumbergera russelliana x Schlumbergera truncataSchlumbergera orssichiana x Schlumbergera truncataSchlumbergera opuntioides x Schlumbergera truncataSchlumbergera truncata (kultivarid)Cactaceae spp. värvimutandid, mis on poogitud järgmistele pookealustele: Harrisia„Jusbertii”, Hylocereus trigonus või Hylocereus undatusOpuntia microdasys (kultivarid)
Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata perekondade Cymbidium, Dendrobium, Phalaenopsis ja Vanda kunstlikult paljundatud hübriide suhtes, kui taimed on kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud ja neil ei ilmne loodusest kogutud isendite tunnuseid, nagu kogumisest tulenevad mehhaanilised vigastused või tugev kuivamine, ühe taksoni ja saadetise piires ebaregulaarne suurus ja kuju, lehtedele kinnitunud vetikad, samblikud vmt, või putukate või muude kahjurite tekitatud kahjustused; ja a) mitteõitsvate taimedega kaubeldakse üksikute, vähemalt 20 sama hübriidi taime sisaldavate pakenditega (nt pappkarbid, kastid või puitpakendid); igas pakendi taimed on ühesuguse suurusega ja samaväärsestervislikus seisundis; saadetistega on kaasas dokumendid, nt arve, kuhu on selgesti märgitud iga hübriidi taimede arv; või b) õitsvate taimedega, st vähemalt üks täiesti avatud õis taime kohta, kauplemisel ei ole isendite arv saadetises määratletud, aga taimed peavad olema kaubanduslikuks jaemüügiks nõuetekohaselt töödeldud, nt varustatud trükitud märgisega ja pakitud trükitud pakendisse, millel on esitatud hübriidi nimi ja lõpptöötlemise maa. Andmed peavad olema hästi nähtavad ja kergesti kontrollitavad. Taimedega, mille suhtes erandit selgelt ei kohaldata, peavad kaasas olema asjakohased CITES dokumendid.
Cyclamen persicum'i kultivaaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata. Erandit ei kohaldata siiski kõnealuste liikide puhkestaadiumis mugulate suhtes.
Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu Taxus cuspidata kunstlikult paljundatud hübriidid ja kultivarid, elustaimed, pottides või väikestes konteinerites. Igale saadetisele on lisatud etikett või muu dokument taksoni või taksonite nimetuse ja tekstiga „kunstlikult paljundatud”.