Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 13. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (C(2014)1627 – 2014/2676(DEA))

P7_TA(2014)0340 B7-0273/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2014)1627),

–  võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2014. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni 18. märtsi 2014. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse määrust (EL) nr 223/2014(1), eriti selle artikli 32 lõiget 8, artikli 32 lõiget 9, artikli 34 lõiget 7, artikli 34 lõiget 8, artikli 55 lõiget 4 ning artikli 62 lõiget 4,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 87a lõiget 6,

–  võttes arvesse, et kodukorra artikli 87a lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 3. aprillil 2014, ei ole vastuväiteid esitatud,

A.  arvestades, et korduvalt on rõhutatud, et Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks tuleb viivitamata kasutusele võtta;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määruse kohta vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 72, 12.3.2014, lk 1.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute solveerimiseks ühtse solveerimismehhanismi ja ühtse pankade solveerimisfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010 (COM(2013)0520 – C7-0223/2013 – 2013/0253(COD))

P7_TA(2014)0341 A7-0478/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0520),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0223/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel Rootsi Riksdagi poolt esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 6. novembri 2013. aasta arvamust(1);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2013. aasta arvamust(2);

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0478/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;

3.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 806/2014) lõplikule kujule).

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Nõukogu avaldus

Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise valitsustevahelisele lepingule allakirjutanud kinnitavad, et nad püüavad viia ratifitseerimisprotsessid kooskõlas oma vastavate siseriiklike õigusnormidega lõpule õigel ajal, nii et ühtse kriisilahenduskorra saaks võtta täielikult kasutusele 1. jaanuariks 2016.

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) ELT C 67, 6.3.2014, lk 58. (3) Käesolev seisukoht asendab 6. veebruaril 2014. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0095).

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon tarbijakaitse kohta kommunaalteenuste puhul (2013/2153(INI))

P7_TA(2014)0342 A7-0163/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni kaitsetumate tarbijate õiguste tugevdamise strateegia kohta(1),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(2),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta(3),

–  võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade uuendamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ,

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(5),

–  võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 (COM(2013)0627),

–  võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toimiv energiaturg” (COM(2012)0663),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa energiatarbijate õiguste harta” (COM(2007)0386);

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, nagu see on aluslepingutesse lisatud Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, ja eriti selle artiklit 8 (isikuandmete kaitse), artiklit 11 (sõna- ja teabevabadus), artiklit 21 (diskrimineerimiskeeld), artiklit 23 (naiste ja meeste võrdõiguslikkus), artiklit 25 (eakate õigused), artiklit 26 (puuetega inimeste integreerimine ühiskonda), artiklit 34 (sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi), artiklit 36 (võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid), artiklit 37 (keskkonnakaitse) ja artiklit 38 (tarbijakaitse),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 12,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 14 ja selle protokolli nr 26,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0163/2014),

A.  arvestades, et parem tarbijate teavitamine kommunaalteenuste osas on eriti tähtis, ning arvestades vajadust tagada, et tarbijatel oleks sellistele teenustele juurdepääs ja et liikmesriigid oleksid kaitsetumate tarbijate huvide arvestamiseks piisavalt paindlikud;

B.  arvestades, et sektoripõhised õigusnormid on kehtestatud ja need on tarbijakaitset juba parandanud, kuid arvestades meeldetuletust liikmesriikidele, et need vajavad ikkagi veel nõuetekohast kohaldamist ja tagamise täitmist;

C.  arvestades, et kommunaalteenuste puhul on vaja arvesse võtta siseriiklikke pädevusi ja õigust haldamisele kohalik tasandil, ning arvestades, et sektoripõhised eeskirjad kujutavad endast kommunaalteenuste jaoks piisavat õigusraamistikku;

Üldised kaalutlused

1.  märgib, et mõnede põhiliste tarbijaõiguste suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/83/EL ning et kommunaalteenuste ühised jooned on toodud ära asjaomastes sektoripõhistes õigusaktides;

2.   tuletab liikmesriikidele meelde, et tarbijaõiguste direktiiv tuli üle võtta 2013. aasta detsembri keskpaigaks ja et seda kohaldatakse kõikidele lepingutele, mis sõlmitakse pärast 13. juunit 2014;

3.  märgib, et tarbijakaitse toimib ainult juhul, kui on võimalik tagada tarbijate õiguste täitmine; kutsub seetõttu liikmesriike üles täielikult rakendama ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ), eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi (2006/114/EÜ) ja tarbija õiguste direktiivi (2011/83/ EL) sätteid; rõhutab sellega seoses vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemide kui tarbijate ja kommunaalteenuste pakkujate vaheliste konfliktide lahendamise tõhusate ja kulusäästvate mehhanismide tähtsust; palub liikmesriikidel seetõttu rakendada hiljuti kokku lepitud direktiivi (2013/11/EL) (tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine) ja määrust (EL) nr 524/2013 (tarbijavaidluste internetipõhine lahendamine);

4.  toonitab, et tarbijate teadlikkuse tõstmine nende õiguste kohta on väga tähtis kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamiseks, aga rõhutab ka kommunaalteenuste pakkujate nimel toimuva klienditeeninduse tähtsat rolli; rõhutab, et kliendikontaktide eest vastutavaid isikuid tuleks koolitada ja nad peaksid olema teadlikud tarbija õigustest; innustab seetõttu kommunaalteenuste pakkujaid koolitama vastavalt oma töötajaid ja tagama, et kõigil klientidel oleks alati takistusteta juurdepääs personaalsele abile;

5.  rõhutab, et vajalik on tarbijate juurdepääs mõistliku hinnaga kvaliteetsetele kommunaalteenustele kogu ELis, sest seda liiki teenused on üliolulised sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamisel ning aitavad samal ajal edendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet;

6.  toetab tugevate ja sõltumatute tarbijaorganisatsioonide olemasolu laiahaardelise tarbijakaitse soodustamisel, kuid rõhutab siiski, et tarbijate ja teenusepakkujate vajaduste vahel tuleb leida õige tasakaal;

7.  rõhutab, et kõikidele tarbijatele tuleks olenemata nende rahalisest olukorrast võimaldada kommunaalteenustele juurdepääs; leiab, et teatavatel tingimustel võivad liikmesriigid pidada vajalikuks asjakohase korra kehtestamist nn kaitsetumatele tarbijatele;

8.  palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata kommunaalteenuste valdkonnas rohkem tähelepanu tarbijate teavitamise ja harimise kampaaniatele, mis saadavad õige signaali õigele tarbijarühmale, ning investeerida neisse rohkem;

Energia

9.  on veendunud, et konkurentsivõimeliste energiahindade, varustuskindluse, jätkusuutlikkuse ja taastuvenergia tõhusa ja laiaulatusliku kasutuse saavutamise toetamiseks on vaja avatud, läbipaistvat ja terviklikku energia siseturgu, ja kutsub liikmesriike üles nõuetekohaselt üle võtma ja rakendama kolmandat energia siseturu paketti ja selle üle paremat järelevalvet tegema; juhib tähelepanu vajadusele parema tarbijate teavitamise järele, eelkõige et parandada pakutavaid teenuseid ning võimaldada tariifide võrreldavust ja läbipaistvust, eesmärgiga saavutada mittediskrimineeriv hinnakujundus;

10.  rõhutab, kui oluline on olemasolevaid õigusakte rakendada õigel ajal, täpselt ja täielikult, sealhulgas teha regulatiivset tööd, mida nõuab kolmas energia siseturu pakett, et saavutada 2014. aastaks integreeritud ja konkurentsivõimeline Euroopa energia siseturg;

11.  peab tervitatavaks kaitsetumate tarbijate töörühma tööd kodanike energiafoorumi raames ning komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Energiahinnad ja -kulud Euroopas” (COM(2014)0021) ja sellele lisatud aruannet, milles analüüsitakse energiahindade ja -kulude mõju ja seost liikmesriikides; tuletab meelde, et energia ja kaitsetumate tarbijatega seotud eri tegurite ja olukordadega tegelemine on ka liikmesriikide ülesanne;

12.  märgib, et energialepingute lõpetamisega kaasnevad sageli piiravad tingimused ja keerulised menetlused, mis muudavad pakkuja vahetamise raskeks; nõuab, et pakkuja vahetamise menetlusi kiirendataks ja lihtsustataks; märgib, et energia siseturu paketi olemasolevad hindamiskriteeriumid täiustatakse kolmanda energia siseturu paketi asjaomases elektri- ja gaasidirektiivis; rõhutab, kui tähtsad on komisjoni korrapärased aruanded energia siseturu paketi täitmise tagamise kohta;

13.  rõhutab, et komisjonil on vaja esitada oma järeldus e-arveldamise kohta, sest see puudutab tarbijate internetipõhist energiakontode arvestust;

14.  avaldab kahetsust, et praeguste energiahindade puhul ei võeta alati arvesse väliskulusid, eelkõige konkreetse energiaallikaga või tootmismeetodiga seotud keskkonnakahjusid, mis võidakse siiski pikas perspektiivis sisse nõuda ühiskonnalt tervikuna; nõuab sellega seoses meetmeid hinnakujunduse läbipaistvuse suurendamiseks tarbijate jaoks;

15.  on seisukohal, et ettevõtjad peaksid avaldama kõik hinnad, hinnamuudatused ja muudatused lepingutes kergesti arusaadaval viisil; tuletab liikmesriikidele meelde, et kolmandas energia siseturu paketis juba kohustatakse neid seda tagama; palub liikmesriikidel ja asjaomastel ettevõtetel võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tarbijatel oleks juurdepääs selgele, arusaadavale ja võrreldavale teabele tariifide, tingimuste ja õiguskaitse võimaluste kohta;

16.  tuletab meelde, et kolmandas energia siseturu paketis palutakse liikmesriikidel teha enne arukate arvestite kasutuselevõttu tasuvusanalüüs; rõhutab, et arukad võrgud võimaldavad tarbijatel jälgida ja kohandada oma energiatarbimist, kuid juhib tähelepanu sellele, et mõned liikmesriikide tehtud tulude ja kulude analüüsid ei osuta tarbijate kulude märkimisväärsele kokkuhoiule; rõhutab, et austada tuleb nii tarbijaid kui ka andmekaitse sätteid, ja rõhutab, et arukate arvestite kasutamine peab jääma tarbija valikuks;

Telekommunikatsioon

17.  rõhutab, et digitaalsel ühisturul ja elektroonilise side sektoris on kõige tähtsam tarbija, ning märgib tarbijakaitse märkimisväärset paranemist pärast telekommunikatsioonipaketi (direktiivid 2009/136/EÜ ja 2009/140/EÜ) rakendamise algust 2009. aastal; rõhutab tarbijakaitse olulist ajakohastamist ja parandamist ning praegu parlamendi kavandatavat tarbijate mõjuvõimu suurendamist; rõhutab, kui tähtis on kõigi tarbijate juurdepääs kvaliteetsetele elektroonilise side teenustele ning uute taristute kasutuselevõtt, et vähendada digitaalset lõhet;

18.  kordab oma ettepanekuid lihtsustada tarbijate jaoks elektroonilise side teenuste pakkujate vahetamist lisatasudeta, v.a tegelik vahetustasu, andmete kaota ja minimaalsete formaalsustega, ning julgustada neid seda tegema; toetab ka ettepanekuid, mis näevad ette sõltumatu teabe andmise edendamist hinnakujunduse, arvete esitamise ja teenuse kvaliteedi, sh andmekiiruste kohta;

Postiteenused

19.  märgib, et tarbijad saavad parema kvaliteediga teenustest postisektoris ja kulude vähendamise kaudu saavutatavast kokkuhoiust kasu; rõhutab, et kättetoimetamisteenuste turu usaldusväärsuse suurendamiseks tarbija silmis on vaja suuremat arvu kättetoimetamise võimalusi, suuremat läbipaistvust, paremat teavet ja paremaid hindu; märgib, et direktiiviga 97/67/EÜ, mida on muudetud direktiividega 2002/39/EÜ ja 2008/6/EÜ, tagatakse, et postiteenistus pakub universaalteenust; tuletab komisjonile meelde, et ta käsitleks oma rakendusaruandes, kas liikmesriigid on selle taganud; palub komisjonil ergutada postiteenuste pakkujaid parandama koostalitlusvõimet ja kiirendama optimeeritud protsesside juurutamist, et vähendada kulusid ja suurendada kättetoimetamisteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;

20.  rõhutab, kui tähtis on laiaulatuslik postipakiveo teenus kogu liidus; rõhutab, et on ülitähtis, et postiteenistuse ja eraettevõtjate poolt pakutavad pakiveoteenused oleksid kiired ja usaldusväärsed, ja seda mitte ainul interneti kaudu tellivate klientide vajaduste rahuldamiseks; kordab oma pakiveoturgu käsitlevas 4. veebruari 2014. aasta resolutsioonis(6) tehtud ettepanekuid, mis puudutavad vajadust toetada teenuse parandamist ja kulude vähendamist;

21.  peab tervitatavaks kõiki kättetoimetamisteenuste turu ettevõtjate tehtud jõupingutusi, et rahuldada tarbijate ja jaemüüjate vajadusi internetis paremini, näiteks paindlike kättetoimetamise või tagastamise võimaluste kaudu; rõhutab samas, et teenuste koostalitlusvõime ja kvaliteedi parandamise jaoks on oodatud ka muud stiimulid;

Avalik transporditeenus

22.  märgib, et transporditeenuseid kasutavate tarbijate õigusi on sektoripõhiste meetmetega viimastel aastatel tugevdatud;

23.  rõhutab, et sihtrühmaks tuleks võtta tõhusale kohalikule avalikule transporditeenusele juurdepääsu omavad tarbijad olenemata sellest, kas nad elavad piirkonnas, kus selline teenus oleks vähem kasumlik; tunnistab liikmesriikide sellealast vastutust ja palub neil võtta asjakohaseid meetmeid;

24.  tuletab meelde, et hästi toimiva avaliku transporditeenuse tähtsus suureneb tulevikus rahvastiku vananemise tõttu ja on vajalik ka strateegia „Euroopa 2020” kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks; nõuab ühiste vahendite väljatöötamist, et tagada tõhusa ja kvaliteetse avaliku transporditeenuse optimeeritud mitmeliigilisus, et tagada nii inimeste vaba liikumine kui ka selliste teenuste konkurentsivõime;

25.  nõuab terviklikku lähenemisviisi eakate ja piiratud liikumisvõimega inimeste suhtes; on veendumusel, et arvesse tuleb võtta kogu avaliku transporditeenuse ahelat, sealhulgas juurdepääsu avaliku transporditeenuse sõlmpunktidele; soovib piiratud liikumisvõimega inimeste abistamiseks tegeleda vajadusega ühtse teabekeskuste süsteemi järele;

o
o   o

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 11. (2) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 9. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0239. (4) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 51. (5) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37. (6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0067.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/87/EÜ (COM(2013)0622 – C7-0266/2013 – 2013/0302(COD))

P7_TA(2014)0343 A7-0145/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0622),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0266/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0145/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust(4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(5)

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/87/EÜ(6) on kehtestatud siseveelaevade tehniliste tunnistuste väljastamise ühtlustatud tingimused kogu liidu siseveeteedel sõitvatele laevadele.

(2)  Reini jõel sõitvatele laevadele on tehnilised nõuded kehtestanud Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR).

(3)  Direktiivi 2006/87/EÜ lisades sätestatud tehnilistesse nõuetesse on suures osas inkorporeeritud Reini laevakontrolli määrustes (Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 2004. aastal heakskiidetud versioonis) sisalduvad sätted. Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohased sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamise tingimused ja tehnilised nõuded vaadatakse korrapäraselt läbi ning need on tunnistatud tehnoloogia praegusele arengule vastavaks.

(4)  Kahe erineva eeskirjade kogumi järgimine – üht nende Võttes arvesse otsuste tegemise menetluste erinevaid õigusraamistikke ja ajakava, on keeruline säilitada direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt väljastatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste puhul, mida antakse välja ning Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt ning teist liidu väljastatud sõidukõlblikkuse tunnistuse puhul – ei taga tunnistuste võrdväärsust. Seeläbi ei tagata õiguskindlust ja ohutust sellel on mereliiklusohutusele negatiivne mõju. [ME 1]

(5)  Selleks et saavutada ühtlus liidu tasandil ning vältida konkurentsi moonutamist ja ohutustasemete erinevust tuleks kogu liidu siseveeteede võrgus kohaldada ühesuguseid tehnilisi nõudeid, mida tuleks korrapäraselt ajakohastada.

(6)  Kuna Reini laevaliikluse keskkomisjon on kogunud märkimisväärsed ekspertteadmised siseveelaevade tehniliste nõuete väljatöötamisel ja ajakohastamisel, tuleks neid teadmisi täiel määral kasutada liidu siseveeteede võrgus. Komisjoni teenistused ja Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR) allkirjastasid 2013. aastal halduskokkuleppe, et tugevdada oma koostööd, eelkõige siseveelaevade suhtes kehtestatavate tehniliste nõuete väljatöötamise valdkonnas. Selle raames on kokku lepitud, et luuakse komisjon (Euroopa tehniliste standardite väljatöötamise komisjon (CESTE)), kes koostab siseveelaevandust käsitlevad tehnilised standardid, millele liit ja CCNR saaksid oma vastavates eeskirjades osutada. [ME 2]

(7)  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistused, mis tõendavad laevade täielikku vastavust tehnilistele nõuetele, peaksid kehtima kõigil liidu siseveeteedel.

(8)  Soovitav on tagada suurem ühtlustatuse tase nende tingimuste osas, mille alusel liikmesriigid väljastavad täiendavaid liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi tegutsemiseks 1. ja 2. tsooni veeteedel (suudmealad) ning samuti 4. tsooni veeteedel.

(9)  Ohutuse huvides peaksid nõuded olema väga suures ulatuses ühtlustatud ning see ei tohi liidu siseveeteedel ohutusnõuded vähendada. Liikmesriikidel tuleks siiski lubada kehtestada pärast komisjoniga konsulteerimist erisätted, millega kehtestatakse täiendavad või vähendatud tehnilised nõuded tegutsemiseks teatavates tsoonides, tingimusel et sellised meetmed piirduvad konkreetsete teemadega, mis on sätestatud III ja IV lisas.

(10)  Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha erandeid käesoleva direktiivi sätetest teatavatel juhtudel, mis on seotud laevatatavate veeteedega, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega, või teatavate veesõidukite puhul, mis tegutsevad üksnes riigisisestel veeteedel.

(11)  Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalus teha teatud konkreetsetele veesõidukitele erandeid käesoleva direktiivi sätetest, et kaasata alternatiivseid lähenemisviise, edendada innovatsiooni ja ära hoida põhjendamatuid kulusid.

(12)  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistus tuleks väljastada veesõidukile, mis on enne kasutuselevõtmist läbinud tehnilise ülevaatuse. Tehnilist ülevaatust tuleks kasutada selleks, et kontrollida, kas veesõiduk vastab käesolevas direktiivis sätestatud tehnilistele nõuetele. Liikmesriikide pädevatele asutustele tuleks anda antakse võimalus teha igal ajal täiendavat kontrolli, et veenduda, et veesõiduki füüsiline seisund vastab liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. [ME 3]

(13)  Teatavas ajalises ulatuses ning vastavalt asjaomase veesõiduki kategooriale on asjakohane määrata igal konkreetsel juhul kindlaks liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaeg.

(14)  On vaja kehtestada teatavates piirides üksikasjalikud eeskirjad liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse asendamise, uuendamise, kehtivusaja pikendamise ja uue tunnistuse väljaandmise kohta, et säilitada siseveeliikluses ohutuse kõrge tase.

(15)  Laevade suhtes, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peavad jõusse jääma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/100/EÜ(7) sätestatud meetmed.

(16)  Nende veesõidukite suhtes, mis on juba kasutusse võetud, kuid millel ei ole liidu sõidukõlblikkuse tunnistust, tuleks kohaldada üleminekukorda, kui neile tehakse esimest tehnilist ülevaatust käesoleva direktiiviga kehtestatud muudetud tehniliste nõuete alusel.

(17)  Tuleks välja anda siduvad haldusjuhendid, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad tehniliste nõuete ühtlustatud rakendamiseks.

(18)  Muudatusi tehnilistes nõuetes tuleb Selleks et tagada siseveelaevanduse kõrgetasemeline ohutus ja tõhusus ning säilitada sõidukõlblikkuse tunnistuste võrdväärsus, tuleks käesoleva direktiivi lisades sätestatud tehnilisi nõudeid ajakohastada, et võtta arvesse siseveeliikluse ohutuse huvides ja tunnistuste võrdväärsuse tagamiseks teaduse ja tehnika arengut ning siseveelaevanduse valdkonnas kehtivaid tehnilisi standardeid. Sel eesmärgil tuleks komisjonile anda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu õigusakte, et teha kohandada käesoleva direktiivi lisades muudatusi lisasid vastavalt teaduse ja tehnika arengule või võtta arvesse vastavalt rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas. Eriti oluline on, et tulenevatele tehniliste standardite väljatöötamisele ja ajakohastamisele. Komisjon viiks peaks ettevalmistustöö käigus läbi korraldama avatud ja läbipaistval viisil asjakohased konsulteerimised konsultatsioonid kõigi asjassepuutuvate sidusrühmadega, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste asjakohaste dokumentide samaaegse, sama- ja õigeaegse ja nõuetekohase esitamise ning korrakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 4]

(18a)  Komisjon peaks eelkõige võtma vastu delegeeritud õigusaktid ja kehtestama tehnilised nõuded veeldatud maagaasiga käitatavatele laevadele, et võimaldada nende laevade tõrgeteta ja ohutu liiklemine siseveeteedel. [ME 5]

(19)  Selleks et kaasata alternatiivseid lähenemisviise, edendada innovatsiooni, ära hoida põhjendamatuid kulusid, sätestada tunnistuste väljaandmise tõhus menetlus või et võtta arvesse piirkondlikke eriolusid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused eriotstarbelistele veesõidukitele teatavate erandite tegemiseks tehnilistest nõuetest, klassifikatsiooniühingute volitamiseks ja teatavate täiendavate või vähendatud tehniliste nõuete kehtestamiseks laevade puhul, mis tegutsevad teatavates sellistes tsoonides, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 182/2011(8).

(19a)  Et tagada siseveelaevandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti CCNR jaoks asjakohane koordineerimis- ja koostööraamistik ning selliste ühtsete siseveelaevanduse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamine, millele Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid osutada, tuleks käesolev direktiiv läbi vaadata, eelkõige sellega kehtestatud meetmete tõhususe osas ning seoses siseveelaevandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöömehhanismidega, et jõuda ühtse tehniliste standardite kogumini. [ME 6]

(20)  Direktiiv 2006/87/EÜ tuleks seepärast kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Veeteede liigitus

Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse Euroopa Liidu siseveeteed järgmiselt:

a)  1., 2., 3. ja 4. tsoon:

i)  1. ja 2. tsoon: I lisa 1. peatükis loetletud veeteed;

ii)  3. tsoon: I lisa 2. peatükis loetletud veeteed;

iii)  4. tsoon: I lisa 3. peatükis loetletud veeteed;

b)  R-tsoon: need punktis a nimetatud veeteed, millele tuleb tunnistused välja anda vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22, nagu see artikkel on sõnastatud käesoleva direktiivi jõustumisel.

Artikkel 2

Mõisted ja reguleerimisala

1.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „veesõiduk” – laev või ujuvmehhanism;

b)  „laev” – sisevee- või merelaev;

c)  „puksiir” – spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud laev;

d)  „tõukurpuksiir” – spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev;

e)  „reisilaev” – ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat;

f)  „ujuvmehhanism” – ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu kraanad, süvendustehnika, vaiarammid või tõstukid;

g)  „lõbusõidulaev” – laev, mis pole reisilaev ja mis on mõeldud spordiks või vaba aja veetmiseks;

h)  „veeväljasurve” – laeva poolt välja tõrjutava vee ruumala kuupmeetrites;

i)  „pikkus (L)” laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita;

j)  „laius (B)” – laevakere suurim laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelinguid jms);

k)  „süvis (T)” – vertikaalne vahemaa meetrites laevakere kõige madalama punkti (arvestamata kiilu või muid püsivalt kinnitatud objekte) ja suurima süvise veetasandi vahel;

l)  „klassifikatsiooniühing” – artiklis 9 osutatud kriteeriumide ja menetluste kohaselt volitatud klassifikatsiooniühing;

m)  „liidu sõidukõlblikkuse tunnistus” – pädeva asutuse poolt siseveelaevale väljastatud tunnistus, mis kinnitab vastavust käesoleva direktiivi tehnilistele nõuetele.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste veesõidukite suhtes:

a)  laevad, mille pikkus (L) on vähemalt 20 meetrit,

b)  laevad, mille pikkusest (L), laiusest (B) ja süvisest (T) tulenev maht on vähemalt 100 m3.

3.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka järgmiste veesõidukite suhtes:

a)  lõikes 1 osutatud veesõidukite vedamiseks või tõukamiseks või ujuvmehhanismide vedamiseks või tõukamiseks ettenähtud vedur- ja tõukurpuksiirid või selliste veesõidukite või ujuvmehhanismide pardas pukseerimiseks ettenähtud vedur- ja tõukurpuksiirid;

b)  reisijate veoks ettenähtud laevad, mis võivad lisaks laevaperele vedada rohkem kui 12 reisijat;

c)  ujuvmehhanismid.

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste veesõidukite suhtes:

a)  parvlaevad,

b)  sõjalaevad,

c)  merelaevad, sealhulgas mere vedur- ja tõukurpuksiirid, mis

i)  tegutsevad või omavad kodusadamat loodetealal;

ii)  tegutsevad siseveeteedel ajutiselt, tingimusel et neil on:

–  tunnistus, mis tõendab vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS), või võrdväärne tunnistus, või tunnistus, mis tõendab vastavust 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile, või võrdväärne tunnistus, ja rahvusvaheline naftareostuse vältimise (IOPP) tunnistus, mis tõendab vastavust 1973. aasta rahvusvahelisele konventsioonile merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL); või

–  kõigi esimeses taandes nimetatud konventsioonide reguleerimisalast välja jäävate reisilaevade puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/45/EÜ(9) välja antud tunnistus reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta; või

–  kõigi esimeses taandes nimetatud konventsioonide reguleerimisalast välja jäävate lõbusõidulaevade puhul lipuriigi tunnistus.

Artikkel 3

Tunnistuse omamise kohustus

1.  Artiklis 1 osutatud liidu siseveeteedel tegutsevatel veesõidukitel peab olema:

a)  kui need tegutsevad R-tsooni veeteel:

–  kas Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud tunnistus või

–  liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, mis, ilma et see piiraks II lisas sisalduvate üleminekusätete kohaldamist, tõendab veesõiduki täielikku vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele, mis kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega peavad olema võrdväärsed Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni rakendamisel sätestatud tehniliste nõuetega;

b)  kui need tegutsevad muudel veeteedel, liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, sealhulgas peavad nad vajaduse korral täitma artiklis 5 osutatud nõudeid.

2.  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa I osas esitatud näidise alusel ja antakse välja vastavalt käesolevale direktiivile. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, kui see on vajalik selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 4

Täiendavad liidu sõidukõlblikkuse tunnistused

1.  Kõik veesõidukid, millel on Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud kehtiv tunnistus, võivad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõikele 5 tegutseda liidu veeteedel, omades vaid seda tunnistust.

2.  Kõigile veesõidukitele, millel on lõikes 1 osutatud tunnistus, antakse aga lisaks täiendav liidu sõidukõlblikkuse tunnistus:

a)  kui need tegutsevad 3. ja 4. tsooni veeteedel ja soovivad kasutada nende veeteede suhtes kohaldatavaid vähendatud tehnilisi nõudeid;

b)  kui need tegutsevad 1. ja 2. tsooni veeteedel või reisilaevade puhul 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, juhul kui asjaomane liikmesriik on vastu võtnud täiendavad tehnilised nõuded vastavalt artikli 5 lõigetele 1, 2 ja 3.

3.  Täiendav liidu sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa II osas esitatud näidise alusel ja selle annab välja lõikes 1 osutatud tunnistuse väljaandmiseks pädev asutus asjaomaste veeteede osas pädevate asutuste sätestatud tingimustel. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 5

Täiendavad või vähendatud tehnilised nõuded teatavatele tsoonidele

1.  Liikmesriigid võivad pärast konsulteerimist komisjoniga ning vajaduse korral Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel kehtestada oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele veesõidukitele lisaks II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele täiendavaid nõudmisi.

2.  Iga liikmesriik võib oma territooriumil 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, tegutsevate reislaevade osas säilitada lisaks II lisas sätestatud nõuetele kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. Liikmesriik võib sellised täiendavad tehnilised nõuded vastu võtta lõikes 3 sätestatud korras. Täiendavaid nõudeid võib esitada vaid III lisas loetletule.

3.  Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kavandatavatest täiendavatest nõuetest vähemalt kuus kuud enne nende kavandatud jõustumiskuupäeva.

Komisjon kiidab täiendavad tehnilised nõuded heaks rakendusaktidega, mis on vastu võetud artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

4.  Vastavus nendele lisanõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Nimetatud vastavuse tõendit tunnustatakse liidu veeteedel vastavas tsoonis.

5.  Kui II lisa 24a. peatükis ette nähtud üleminekusätete kohaldamise tulemuseks oleks liikmesriigi olemasolevate ohutusnõuete vähenemine, võib liikmesriik nimetatud üleminekusätete kohaldamisest loobuda sisevee-reisilaevade puhul, mis tegutsevad siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teiste liikmesriikide laevatavate siseveeteedega. Nimetatud asjaoludel võib liikmesriik nõuda, et sellised laevad, mis tegutsevad tema mitte ühenduses olevatel siseveeteedel, vastaksid täielikult II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele alates 30. detsembrist 2008.

Esimeses lõigus viidatud võimalust kasutav liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike oma otsusest ning edastab komisjonile asjaomaste, siseveeteedel tegutsevatele reisilaevadele esitatavate riigi standardite üksikasjad.

Vastavus nõuetele, mille liikmesriik on kehtestanud tegutsemiseks oma siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teiste riikide veeteedega, märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

6.  Veesõidukitele, mis tegutsevad ainult 4. tsooni veeteedel, võib esitada kõigi nimetatud tsooni veeteede suhtes II lisas määratletud vähendatud nõudeid. Vastavus kõnealustele vähendatud nõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

7.  Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lubada II lisas sätestatud tehniliste nõuete osalist kohaldamist või kohaldada vähendatud nõudeid veesõidukite suhtes, mis tegutsevad ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel asjaomase liikmesriigi territooriumil.

Nõudeid võib vähendada või neid osaliselt kohaldada vaid IV lisas loetletu suhtes. Kui veesõiduki tehnilised omadused vastavad vähendatud tehnilistele nõuetele või osaliselt kohaldatavatele nõuetele, märgitakse see liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni II lisas sätestatud tehniliste nõuete osalisest kohaldamisest või vähendatud nõuete kohaldamisest vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist ning teavitavad sellest ka teisi liikmesriike.

Artikkel 6

Erandid

1.  Liikmesriigid võivad lubada erandeid käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest:

a)  laevadele, vedur- ja tõukurpuksiiridele ja ujuvmehhanismidele, mis tegutsevad sellistel laevatatavatel veeteedel, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega;

b)  ainult riigisisestel veeteedel tegutsevatele kuni 350 tonnise kandevõimega veesõidukitele, mille kiil pandi maha enne 1. jaanuari 1950 ning mis ei ole kavandatud kaubaveoks ja mille veeväljasurve on väiksem kui 100 m3.

2.  Liikmesriigid võivad oma riigisisestel veeteedel tegutsemise osas teha erandeid käesoleva direktiivi ühe või mitme sätte rakendamisest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside puhul. Need erandid ja reisid või piirkond, mille suhtes need kehtivad, märgitakse veesõiduki tunnistusele.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud eranditest.

4.  Liikmesriik, kelle veeteedel ei tegutse lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud erandite tulemusel veesõidukid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ei pea järgima artikleid 8, 9 ja 11.

Artikkel 7

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmine

1.  Veesõidukitele, mille kiil on maha pandud alates [käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev], antakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, kui enne veesõiduki kasutuselevõtmist on läbi viidud tehniline ülevaatus, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

2.  Veesõidukitele, mis ei kuulunud nõukogu direktiivi 82/714/EMÜ(10) reguleerimisalasse, kuid mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõikeid 2 ja 3, antakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus pärast tehnilist ülevaatust, mis viiakse läbi veesõiduki praeguse tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, kuid igal juhul hiljemalt 30. detsembril 2018, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

Kui mõnda II lisas sätestatud tehnilistest nõuetest ei täideta, märgitakse see liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Tingimusel, et pädevad asutused ei loe neid puudujääke ilmset ohtu kujutavaks, võib käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud veesõiduk tegutsemist jätkata kuni veesõiduki komponendid või alad, mis olid nõuetele mittevastavaks tunnistatud, asendatakse või neid muudetakse; seejärel peavad nimetatud komponendid või alad II lisa tehnilistele nõuetele vastama.

3.  Käesoleva artikli tähenduses loetakse ilmseks ohuks eelkõige olukorda, mis mõjutab nõudeid laeva ehitusliku konstruktsiooni tugevusele, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimele või eriomadustele vastavalt II lisa kohastele tehnilistele nõuetele. II lisa tehnilistes nõuetes lubatud erandeid ei loeta ilmset ohtu kujutavaks puudujäägiks.

Olemasolevate osade asendamist identsete osadega või tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt võrdväärsete osadega korralise paranduse ja hoolduse käigus ei loeta käesoleva artikli tähenduses asendamiseks.

4.  Kui see on asjakohane, kontrollitakse veesõiduki vastavust artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud täiendavatele nõuetele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tehnilise ülevaatuse käigus või tehnilise ülevaatuse käigus, mis viiakse läbi veesõiduki omaniku taotlusel.

Artikkel 8

Pädevad asutused

1.  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi võivad annavad välja anda liikmesriikide pädevad asutused. [ME 7]

2.  Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi välja annavad, ning edastab selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

3.  Pädevad asutused peavad VI lisas esitatud näidise kohast registrit, kuhu kannavad kõik liidu sõidukõlblikkuse tunnistused, mida nad välja annavad. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 9

Tehniliste ülevaatuste läbiviimine

1.  Artiklis 7 osutatud tehnilise ülevaatuse viivad läbi pädevad asutused. Kõnealused asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda veesõiduki tehnilisest ülevaatusest, kui tunnustatud klassifikatsiooniühingu poolt välja antud kehtivast kinnitusest nähtub, et laev vastab täielikult või osaliselt II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

2.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et volitada VII lisas loetletud tingimustele vastavaid klassifikatsiooniühinguid või volitus tühistada, lõikes 3 ja 4 sätestatud korra kohaselt. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

3.  Volitamise taotluse esitab komisjonile see liikmesriik, kus on klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, millel on luba välja anda tunnistusi, et veesõiduk vastab käesoleva direktiivi II lisa nõuetele. Kõnealuse taotlusega koos esitatakse kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik volitamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

Iga liikmesriik võib nõuda ärakuulamist või täiendava teabe või dokumentide esitamist.

4.  Iga liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse volitus tühistada, kui ta arvab, et klassifikatsiooniühing ei vasta enam VII lisas sätestatud kriteeriumidele. Tühistamise taotlusega koos esitatakse taotlust toetav teave ja dokumentatsioon.

5.  Kuni nende käesoleva direktiivi raames volituse andmiseni käsitatakse klassifikatsiooniühinguid, mida mõni liikmesriik on vastavalt nõukogu direktiivile 94/57/EÜ(11) tunnustanud, volitanud ja andnud neile tegevusloa, volitatuna üksnes asjaomase liikmesriigi veeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes.

6.  Komisjon avaldab käesoleva artikli kohaselt volitatud klassifikatsiooniühingute nimekirja esimest korda ...(12) ja ajakohastab seda pidevalt. [ME 8]

7.  Iga liikmesriik koostab nende asutuste nimekirja, kes on pädevad tehnilist ülevaatust läbi viima, ning edastab selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

8.  Iga liikmesriik järgib II lisas sätestatud erinõudeid kontrolliasutuse ja kontrolli läbiviimise taotluse suhtes.

Artikkel 10

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus

1.  Uute laevade puhul määravad pädevad asutused liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele, mis on väljastatud käesoleva direktiivi sätete kohaselt, järgmise kehtivusaja:

a)  reisilaevadel mitte rohkem kui viis aastat;

b)  kõikidel muudel veesõidukitel mitte rohkem kui kümme aastat.

Kehtivusaeg märgitakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

2.  Veesõidukitele, mis on enne tehnilist ülevaatust juba kasutuses, määrab pädev asutus liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja iga kord eraldi kontrolli tulemuste põhjal. Siiski ei tohi kehtivusaeg ületada lõikes 1 määratud ajavahemikke.

3.  Iga liikmesriik võib II lisas kindlaks määratud juhtudel välja anda ajutisi liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi. Ajutised liidu sõidukõlblikkuse tunnistused koostatakse vastavalt V lisa III osas esitatud näidisele. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 11

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste asendamine

Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab asendada liidu sõidukõlblikkuse kehtiva tunnistuse, kui see on kaotatud või rikutud.

Artikkel 12

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamine

1.  Kehtivusaja lõppemisel uuendatakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus vastavalt artiklis 7 sätestatud tingimustele.

2.  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse veesõidukite suhtes II lisa 24. ja 24a peatükis sisalduvaid üleminekusätteid ning samas kindlaks määratud tingimusi.

Artikkel 13

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivuse pikendamine

Ametiasutus, mis liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andis või seda uuendas, võib selle kehtivust erandjuhtudel pikendada II lisa kohase tehnilise ülevaatuseta. Pikendamine märgitakse nimetatud tunnistusele.

Artikkel 14

Uute liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmine

Suuremate ümberehituste või kapitaalremondi korral, mis mõjutavad laeva ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või II lisa kohaseid eriomadusi, läbib see veesõiduk enne järgmist sõitu uuesti artiklis 7 sätestatud tehnilise ülevaatuse. Pärast kõnealust ülevaatust antakse välja uus liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, millele on märgitud veesõiduki tehnilised omadused, või tehakse vastavad parandused olemasolevale tunnistusele. Kui tunnistus antakse välja teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus välja anti või selle kehtivusaega pikendati, teavitatakse sellest ühe kuu jooksul tunnistuse väljaandnud või kehtivusaega pikendanud pädevat asutust.

Artikkel 15

Väljaandmisest või uuendamisest keeldumine ning liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste tühistamine

1.  Kõik liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmisest või uuendamisest keeldumise otsused peavad olema põhjendatud. Veesõiduki omanikku teavitatakse otsusest ja põhjendustest ning asjaomases liikmesriigis kehtivast kaebemenetlusest ja selle tähtaegadest.

2.  Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andnud või uuendanud pädev asutus võib tühistada mis tahes kehtiva tunnistuse, kui veesõiduk ei vasta enam antud tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.

Artikkel 16

Täiendav ülevaatus

1.  Liikmesriigi pädevad asutused võivad igal ajal kontrollida, kas veesõidukil on käesoleva direktiivi tingimuste kohaselt kehtiv tunnistus ning kas ta vastab tunnistusele märgitud nõuetele või kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või navigatsioonile. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed vastavalt lõigetele 2–5.

2.  Kui ametiasutused leiavad sellise kontrolli käigus, et tunnistust ei ole laeval kaasas, või et tunnistus on kehtetu või et veesõiduk ei vasta tunnistusel märgitud nõuetele, kuid et kehtetu tunnistus või nõuete mittetäitmine ei kujuta endast ilmset ohtu, peab laeva omanik või esindaja võtma olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed. Seitsme päeva jooksul teatatakse sellest asutusele, kes tunnistuse väljastas või seda viimati uuendas.

3.  Kui ametiasutused leiavad sellise ülevaatuse käigus, et asjaomane veesõiduk kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või navigatsioonile, võivad nad keelata sellel teekonda jätkata, kuni on võetud olukorra parandamiseks vajalikud meetmed.

Nad võivad ka teha ettekirjutusi meetmete kohta, mis võimaldaksid veesõidukil pärast veotoimingute lõpetamist, kui see on asjakohane, ohutult edasi liikuda kohta, kus seda kontrollitakse või remonditakse. Seitsme päeva jooksul teatatakse sellest asutusele, kes tunnistuse väljastas või seda viimati uuendas.

4.  Liikmesriik, kes on keelanud veesõidukil teekonda jätkata või on teatanud omanikule oma kavatsusest seda teha, kui leitud vigu ei kõrvaldata, teatab tehtud või kavatsetavast otsusest tunnistuse väljastanud või viimati uuendanud liikmesriigi ametiasutusele seitsme päeva jooksul.

5.  Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete alusel veesõiduki liikumise peatamise otsus peab olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellest teatatakse viivitamata asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda kaebemenetlusest, mis liikmesriikides kehtivate õigusaktide alusel on tema käsutuses, ning selle tähtajast.

Artikkel 17

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber

Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andnud pädev asutus kannab sellele tunnistusele Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri kooskõlas II lisa 2. peatükiga.

Artikkel 18

Võrdväärsus ja erandid

1.  Liikmesriik võib nõuda, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid, millega võimaldatakse erandeid või tunnistatakse konkreetse veesõiduki puhul võrdväärseks tehnilised nõuded seoses järgmisega:

a)  muude materjalide, paigaldiste või seadmeüksuste kasutamine veesõidukil või nende olemasolu pardal või muude konstruktsiooniaspektide või paigutuse kasutamine, kui on osutatud II lisas;

b)  piiratud ajavahemikuks katseliselt liidu sõidukõlblikkuse ajutise tunnistuse väljastamine, mis sisaldab uusi tehnilisi nõudeid, mis erinevad II lisa II osa nõuetest, kui need tagavad võrdväärse ohutuse;

c)  erandite kohaldamine kontrolliasutuste poolt reisilaeva puhul seoses piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kavandatud aladega, kus II lisa 15. peatükis sätestatud erinõuete kohaldamist peetakse praktikas raskeks või kui see tekitab põhjendamatuid kulusid;

d)  muude kui II lisa 10. peatükis osutatud kustutusainete kasutamine;

e)  püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemide kasutamine objektide kaitseks;

f)  II lisa 24. peatüki kohaldamine veesõidukite suhtes, mis on ümber ehitatud üle 110 m pikkuseks;

g)  erandid II lisa 24. ja 24.a peatükis sätestatud nõuetest pärast üleminekusätete kehtivuse lõppemist, kui neid nõudeid on tehniliselt raske kohaldada või kui nende kohaldamine võiks kaasa tuua ebaproportsionaalseid kulusid;

h)  väiksemaid veekoguseid pritsivate süsteemide (muude kui II lisa 10. peatükis osutatud) standardite tunnustamine.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

2.  Liikmesriikide pädevad asutused märgivad lõike 1 punktides a–g osutatud võrdväärsuse ja erandid liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Sellest teavitatakse komisjoni ja teisi liikmesriike.

3.  Kuni lõike 1 punktis a osutatud üksikasjalikkude rakendusaktide vastuvõtmiseni võivad pädevad asutused vastavalt artikli 10 lõikele 2 välja anda ajutisi liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi.

Sellisel juhul teatavad pädevad asutused ühe kuu jooksul alates liidu ajutise sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmise kuupäevast komisjonile ja teistele liikmesriikidele veesõiduki nime ja Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri, tehtud erandi iseloomu ja veesõiduki registrijärgse sadama või kodusadama nime.

4.  Komisjon avaldab II lisa kohaselt heaks kiidetud, navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite registri.

Artikkel 19

Kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistuste tunnustamine

Euroopa Liit alustab kolmandate riikidega läbirääkimisi, et tagada sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikune tunnustamine liidu ja kolmandate riikide vahel.

Kuni selliste kokkulepete sõlmimiseni võivad liikmesriigi pädevad asutused tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi oma liikmesriigi veeteedel tegutsemiseks.

Kolmandate riikide veesõidukitele väljastatakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus kooskõlas artikli 7 lõikega 1.

Artikkel 20

Direktiivi 2009/100/EÜ jätkuv kohaldatavus

Nimetatud direktiivi sätteid kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõigete 2 ja 3 reguleerimisalast välja jäävate, kuid direktiivi 2009/100/EÜ artikli 1a reguleerimisalasse kuuluvate veesõidukite suhtes.

Artikkel 21

Dokumentide kasutamist käsitlevad üleminekusätted

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad dokumendid, mis liikmesriikide pädevad asutused on välja andnud direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt enne käesoleva direktiivi jõustumist, kehtivad kuni oma kehtivustähtaja lõpuni.

Artikkel 22

Lisade kohandamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et kohandada lisasid I, II, III, IV ja VII vastavalt teaduse ja tehnika arengule kõnealuses valdkonnas või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid asjaomases valdkonnas tagamaks, et artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud kahe tunnistuse väljastamine toimuks võrdväärse ohutustaseme tagavate tehniliste nõuete alusel või võttes arvesse artiklis 5 osutatud juhtumeid.

Komisjon võtab 31. detsembriks 2017 artikli 24 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid seoses erinõuete kehtestamisega veeldatud maagaasiga käitatavate laevade jaoks II lisa 19b a. peatükis. [ME 9]

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24 seoses siduvate haldusjuhenditega, milles käsitletakse II lisas esitatud tehniliste nõuete üksikasjalikku rakendamist, et tagada nende nõuete ühesugune tõlgendus või et võtta arvesse parimaid tavasid, mis on välja töötatud liidu tasandil või tulenevad rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst.

Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon, et tehnilised nõuded, mis on vajalikud Reinil navigeerimise õigust andva liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse saamiseks, tagaksid ohutustaseme, mis on võrdväärne Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohase tunnistuse väljastamisel nõutavatega.

2.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et ajakohastada käesolevas direktiivis esitatud viiteid teatavatele II lisa sätetele, et võtta arvesse kõnealuses lisas tehtud muudatusi.

Artikkel 23

Ajutised nõuded

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et sätestada ajutised tehnilised nõuded veesõidukitele, kui see on vajalik katsete tegemiseks, et edendada innovatsiooni ja tehnilist arengut. Sellised nõuded kehtivad kuni kolm aastat.

Artikkel 24

Delegeerimine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklites 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates …(13)[käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 10]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamisotsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Selline otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.

5.  Artiklite 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 kohaselt alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei esita vastuväidet ole kahe kuu jooksul pärast komisjonilt teate saamist õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlament Parlamendi või nõukogu võivad nimetatud ajavahemikku pikendada algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 12]

Artikkel 25

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 91/672/EMÜ(14) artikli 7 alusel moodustatud komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, võib komitee eesistuja teha arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul otsuse menetlus lõpetada ilma tulemust saavutamata.

Artikkel 26

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 26a

Läbivaatamine

Komisjon esitab enne ...(15) ja pärast seda iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tulemuslikkuse kohta, eelkõige seoses tehniliste nõuete ühtlustamisega ja siseveelaevanduse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamisega. Aruandes vaadatakse läbi ka siseveelaevanduse valdkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö mehhanismid. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek, et veelgi tõhustada koostööd ja kooskõlastamist standardite väljatöötamisel, millele saab viidata liidu õigusaktides. [ME 13]

Artikkel 27

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid, kellel on artiklis 1 osutatud siseveeteid, jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates 1. jaanuarist 2015. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid sellised sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastu võetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 28

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2006/87/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 29

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 30

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, kellel on artiklis 1 osutatud siseveeteid.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISADE NIMEKIRI

I lisa Geograafiliselt 1., 2., 3. ja 4. tsooni jaotatud ELi siseveeteede loetelu

II lisa 1., 2., 3. ja 4. tsooni siseveeteedel veesõidukitele esitatavad tehnilised miinimumnõuded

Teise lisasse lisatakse järgmine peatükk:

„PEATÜKK 19ba

VEELDATUD MAAGAASIGA KÄITATAVATELE LAEVADELE KOHALDATAVAD ERINÕUDED (välja jäetud)” [ME 14]

III lisa 2. ja 1. tsooni siseveeteedel tegutsevatele veesõidukitele kohaldatavad täiendavad tehnilised nõuded

IV lisa Tehniliste nõuete vähendamise võimalused 3. ja 4. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite puhul

V lisa Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse näidis

VI lisa Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste registri näidis

VII lisa Klassifikatsiooniühingud

Käesolevas konsolideeritud tekstis ei avaldata lisasid tervikuna . Lisa teksti palun vaadata komisjoni ettepanekust COM(2010)0622) osad 2 ja 3.

(1) ELT C 177, 11.6.2014, lk 58. (2) ELT C 126, 26.4.2014, lk 48. (3) ELT C 177, 11.6.2014, lk 58. (4) ELT C 126, 26.4.2014, lk 48. (5) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1). (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/100/EÜ siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 259, 2.10.2009, lk 8). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1). (10) Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiv 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1) (direktiiv on tunnistatud kehtetuks direktiiviga 2006/87/EÜ). (11) Nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiiv 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20). (12) Üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. (13) Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev. (14) Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/ EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29). (15) Kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (COM(2013)0796 – C7-0421/2013 – 2013/0410(COD))

P7_TA(2014)0344 A7-0241/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0796),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 33 ja 325, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0421/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kontrollikoja 25. veebruari 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0241/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33 ja 325,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

arvestades kontrollikoja arvamust(2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Tagamaks, et nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97(4) hõlmab kaupade igasugust liikumist seoses liidu tolliterritooriumiga, on asjakohane selgitada tollialaste õigusaktide määratlust kaupade sissetoomise ja väljaviimise mõiste osas.

(2)  Selleks et veelgi tõhustada haldus- ja kriminaalmenetlusi eeskirjade eiramiste käsitlemiseks, on vaja tagada, et vastastikuse abistamise teel saadud asitõendeid peetakse taotluse esitanud asutuse liikmesriigi haldus- ja kohtuasutustes toimuvates menetlustes vastuvõetavaks.

(3)  Komisjoni 8. jaanuari 2013. aasta teatises tolli riskijuhtimise ja tarneahela turvalisuse kohta tunnistatakse pakilist vajadust muuta kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks andmed, mida kasutatakse saabumiseelses riskianalüüsis, eelkõige liikmesriikide ja liidu tasandil esinevate julgeoleku- ja turvalisusriskide tõhusaks kindlakstegemiseks ja leevendamiseks nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92(5) artikli 13 lõike 2 alusel kehtestatud ühises riskijuhtimise raamistikus. Konteinerite liikumist käsitlevate andmete hõlmamine saabumiseelsesse riskijuhtimisse parandab oluliselt tarneahela läbipaistvust ning suurendab märgatavalt liidu ja liikmesriikide suutlikkust suunata kontrollimisele suuremat riski kujutavad kaubasaadetised, hõlbustades samal ajal seaduslikku kauplemist.

(4)  Selguse, järjepidevuse, tulemuslikkuse, ühtsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja konkreetsemalt määratleda asutused, kellel peaks olema juurdepääs määruse (EÜ) nr 515/97 alusel loodud andmehoidlatele, ning selleks esitatakse ühtne viide pädevatele asutustele. [ME 1]

(5)  Konteinerite liikumist käsitlevad andmed võimaldavad kindlaks teha pettuste ja riskide suundumusi seoses liidu tolliterritooriumile sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupadega. Sellised andmed aitavad ennetada ja uurida toiminguid, millega rikutakse või tundutakse rikkuvat tollialaseid õigusakte, ning nende eest süüdistusi esitada, samuti aitavad need pädevatel asutustel juhtida määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktis 25 määratletud tolliriske. Võimalikult terviklike andmekogumite kogumiseks ja kasutamiseks, vältides samal ajal võimalikku kahjulikku mõju ekspedeerimisteenuste sektoris tegutsevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, peavad rahvusvahelises tarneahelas tegutsevad avaliku või erasektori teenuseosutajad esitama komisjonile andmeid konteinerite liikumise kohta sel määral, mil nad koguvad sellist teavet elektroonilises vormis oma elektrooniliste jälgimissüsteemide kaudu või mil määral on kõnealused andmed neile kättesaadavad.

(5a)  Teave probleemi ulatuse kohta, mis saadi komisjoni mõjuhinnangust nõukogu 25. novembri 2013. aasta vastastikust abi tollivaldkonnas käsitleva määruse (EÜ) nr 515/97 muutmise kohta, näitas, et üksnes päritolu valesti deklareerimisest tulenevad pettused võivad põhjustada EL 27-le aastas kuni 100 miljoni euro suurust kahju. 2011. aastal teatasid liikmesriigid 1905st avastatud pettuse- ja muu eeskirjade eiramise juhtumist seoses kauba valesti kirjeldamisega, mis moodustas 107,7 miljoni euro suuruse kahju. See summa hõlmab aga üksnes sellist kahju, mille liikmesriigid ja komisjon on avastanud. Probleemi tegelik ulatus on seega oluliselt suurem, sest kättesaadav teave puudub hinnanguliselt 30 000 võimaliku pettusejuhtumi kohta. [ME 2]

(5b)  Tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks on liidul kohustus võidelda tollipettustega ja sel viisil aidata kaasa siseturu eesmärgile saada ehtsate päritolusertifikaatidega ohutud tooted. [ME 3]

(6)  Pidades silmas tollipettuste ulatuse suurenemist, on tähtis suurendada nende avastamist ja ennetamist üheaegselt nii riiklikul kui liidu tasandil. Pettuste avastamine, riskisuundumuste tuvastamine ja tõhusate riskijuhtimismenetluste rakendamine sõltub suurel määral asjakohaste operatiivsete andmekogumite kindlakstegemisest ja võrdlevast analüüsimisest. Seepärast tuleb Euroopa liidu tasandil luua andmehoidla, mis sisaldab andmeid kaupade impordi, ekspordi ja transiidi, sealhulgas liikmesriikide piires toimuva kaupade transiidi ja otseekspordi kohta. Selleks peaksid liikmesriigid võimaldama süstemaatiliselt dubleerida komisjoni hallatavatest süsteemidest pärit andmeid kaupade impordi, ekspordi ja transiidi kohta ning esitama komisjonile andmeid niipea kui võimalik andmed, mis käsitlevad kaupade transiiti liikmesriikide piires ja otseeksporti. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealusest andmehoidlast saadud tulemused. Hiljemalt ...(6) peaks komisjon viima läbi hindamised, mis käsitlevad võimalust täiendada andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades andmed maa- ja õhutee kaudu toimuva kaupade impordi ja transiidi kohta, ja vajadust täiendada andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades eksporti käsitlevad andmed. [ME 4]

(7)  Määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 18b rakendamiseks on komisjon loonud mitu tehnilist süsteemi, mis võimaldavad pakkuda liikmesriikidele tehnilist abi, koolitust, teavitustegevust ja muud tegevusalast toetust. Kõnealustele tehnilistele süsteemidele tuleb käesolevas määruses sõnaselgelt viidata ja hõlmata need andmekaitsenõuetega.

(8)  2011. aastal võeti kasutusele e-toll, mille puhul impordi ja ekspordiga seotud tõendavaid dokumente ei säilita enam tolliasutused, vaid ettevõtjad, ning see on kaasa toonud viivitusi Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tollivaldkonda käsitlevates juurdlustes, sest OLAF vajab dokumentide hankimiseks kõnealuste asutuste poolset vahendamist. Peale selle seab juurdluste edukale läbiviimisele täiendavaid piiranguid asutuse käsutuses olevate tollidokumentide suhtes kohaldatav kolme aasta pikkune säilitamistähtaeg. Tollivaldkonnas juurdluste läbiviimise kiirendamiseks peaks komisjonil seepärast teatud tingimustel ja pärast liikmesriigi eelnevat teavitamist olema õigus taotleda impordi- ja ekspordideklaratsioone tõendavaid dokumente otse asjaomastelt ettevõtjatelt. Asjaomaseid ettevõtjaid tuleks teavitada sellest, millist liiki menetlust kohaldatakse. Kõnealustel ettevõtjatel peaks olema kohustus esitada pärast seda, kui komisjon on liikmesriike eelnevalt teavitanud, aegsasti komisjonile taotletud dokumendid. [ME 5]

(9)  Sisestatud andmete konfidentsiaalsuse ja suurema turvalisuse tagamiseks tuleb ette näha sisestatud andmetele juurdepääsu piiramine üksnes konkreetsete kasutajatega ja kindlaksmääratud eesmärkidel. [ME 6]

(10)  Selleks et tagada ajakohane teave ja läbipaistvus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001(7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ(8) sätestatud andmesubjektide õigus saada teavet, tuleb ette näha võimalus avaldada internetis ajakohastatud nimekirjad liikmesriikide määratud pädevatest asutustest ja komisjoni talitustest, kellel on juurdepääs tolliinfosüsteemile (TIS).

(11)  Määrust (EÜ) nr 45/2001 kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes liidu institutsioonides, organites, ametites ja asutustes.

(12)  Andmekaitse üle teostatava järelevalve järjepidevuse parandamiseks peab Euroopa andmekaitseinspektor tegema tihedat koostööd nõukogu määruse 2009/917/JSK(9) alusel loodud ühise järelevalveasutusega, et kooskõlastada TISi auditeid.

(13)  Andmete TISis säilitamist reguleerivate sätete tõttu esineb sageli teabe põhjendamatut hävimist, mis tuleneb asjaolust, et kaasnevast halduskoormusest ning asjakohaste ressursside, eriti inimressursside puudumisest tingituna ei teosta liikmesriigid süsteemselt iga-aastast läbivaatamist. Seepärast tuleb andmete TISis säilitamist reguleerivat menetlust lihtsustada, tühistades kohustuse andmed igal aastal läbi vaadata ja kehtestades kümne aasta pikkuse maksimaalse säilitamisperioodi, mis vastab käesoleva määruse alusel loodud andmehoidlate puhul sätestatud perioodidele. Selline ajavahemik See ei peaks aga kehtima aegumistähtaja suhtes, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 221 lõikes 3. Säilitamisperiood on vajalik eeskirjade eiramise käsitlemisega seotud pikaajaliste menetluste tõttu ja põhjusel, et kõnealused andmed on vajalikud ühiste tollioperatsioonide ja juurdluste läbiviimiseks. Peale selle tuleb andmekaitset reguleerivate eeskirjade kaitsmiseks teavitada Euroopa andmekaitseinspektorit juhtumitest, mil TISis säilitatakse isikuandmeid kauem kui viis aastat. [ME 7]

(14)  Pettuste analüüsimise võimaluste täiendavaks tõhustamiseks ja juurdluste läbiviimise hõlbustamiseks tuleks uurimisjuhtumite andmebaasis säilitatavaid käimasolevate uurimistoimikutega seotud andmed muuta ühe aasta möödumisel nende viimasest kasutamisest anonüümseks ja säilitada neid kujul, mille puhul andmesubjekti tuvastamine ei ole enam võimalik.

(15)  Kuna liikmesriigid ei suuda ise piisavalt saavutada ühenduse tolliseadustiku kehtestamist käsitleva määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 määratletud tolliriskide juhtimise tõhustamise eesmärki aga tegevuse ulatuse ja mõju tõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust.

(16)  Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevatel era- või avalik-õiguslikel teenuseosutajatel, kes on käesoleva määruse jõustumise ajal seotud eraõiguslike lepinguliste kohustustega seoses konteinerite liikumist käsitlevate andmete esitamisega, peaks olema õigus artikli 18c kohaldamist edasi lükata, et pidada oma lepingute üle uusi läbirääkimisi ja tagada, et edasised lepingud on kooskõlas kohustusega esitada komisjonile andmeid.

(17)  Määrusega (EÜ) nr 515/97 antakse komisjonile volitused kõnealuse määruse mõne sätte rakendamiseks; Lissaboni lepingu jõustumise tagajärjel tuleb komisjonile käesoleva määruse alusel antud volitused viia kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 290 ja 291.

(18)  Määruse (EÜ) nr 515/97 teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks ja eelkõige konteinerite saatekirju sisaldava kooskõlastatud ja struktureeritud andmehoidla loomiseks tuleb komisjonile delegeerida volitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses sündmustega, mille kohta tuleb esitada konteinerite saatekirjad, konteinerite saatekirjades esitatavad minimaalsed andmeelemendid ja andmete esitamise sagedus.

(19)  Määruse (EÜ) nr 515/97 teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks ja eelkõige TISi sisestatava teabe täpsustamiseks tuleb komisjonile delegeerida volitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses selliste põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamisega seotud toimingute kindlaksmääramisega, mille kohta tuleb TISi keskandmebaasi teavet sisestada.

(20)  On ülitähtis, et komisjon korraldab oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(21)  Määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleb anda komisjonile rakendusvolitused seoses andmete vormi ja konteinerite saatekirjade edastamise meetodiga. Kõnealuseid volitusi tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(10). Rakendusaktide vastuvõtmisel tuleb kasutada kontrollimenetlust.

(22)  Määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleb komisjonile anda rakendusvolitused seoses erielementidega, mis lisatakse TISi kõikides artikli 24 punktides a–h viidatud kategooriates. Kõnealuseid volitusi tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Rakendusaktide vastuvõtmisel tuleb kasutada kontrollimenetlust. TISi lisatavad erielemendid põhinevad komisjoni määruse (EÜ) nr 696/98(11) lisas loetletud elementidel,

(23)  Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ning ta esitas 11. märtsil 2014. aastal arvamuse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 515/97 muudetakse järgmiselt.

1.  Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

a)  Esimene taane asendatakse järgmisega:"

„– „tollialased õigusaktid” – liidu sätete ning nendega seotud delegeeritud ja rakendusaktide kogum, mis reguleerib kaupade sissetoomist, väljaviimist, importi, eksporti, transiiti ja tolliterritooriumil viibimist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises, samuti liikmesriikide omavahelises kaubanduses, kui tegemist on kaupadega, millel pole liidu staatust Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 28 lõike 2 tähenduses, või kaupadega, mille liidu staatuse kindlakstegemiseks vajatakse lisakontrollmeetmeid või -uurimist;”.

b)  Lisatakse järgmine taane:"

„– „rahvusvahelises tarneahelas tegutsevad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad” – omanikud, saatjad, saajad, ekspediitorid, transportijad, tootjad ja muud vahendajad või rahvusvahelises tarneahelas osalevad isikud.” [ME 8]

2.  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"

„Taotluse saanud asutuse töötajate hangitud ja artiklites 4–11 sätestatud abi korras taotluse esitanud asutusele edastatud dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad, kinnitused, kõik haldusasutuste väljastatud ametlikud aktid või otsused, aruanded ja igasugused muud andmed võivad olla taotluse esitanud liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses vastuvõetavad asitõendid samamoodi nagu siis, kui need oleksid hangitud selles liikmesriigis, kus menetlus toimub.” [ME 9]

(2a)   Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 16a

Ühe liikmesriigi töötajate poolt hangitud ja teisele liikmesriigile artiklites 13–15 sätestatud abi korrasedastatud dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad, kinnitused, kõik haldusasutuste väljastatud aktid või otsused, aruanded ja igasugused muud andmed võivad olla need vastu võtnud liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses vastuvõetavad asitõendid samamoodi nagu siis, kui need oleksid hangitud selles liikmesriigis, kus menetlus toimub.” [ME 10]

2b.  Artikli 18 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine taane:"

„– kui tollialaste õigusaktide rikkumised ületavad komisjoni sätestatud lävendi.” [ME 11]

2c.  Artikli 18 lõike 1 esimese lõigu lõpufraas asendatakse järgmisega:"

„edastavad nad komisjonile niipea kui võimalik, kuid igal juhul hiljemalt kolme nädala jooksul kas omal algatusel või komisjoni põhjendatud taotlusel dokumentide, nende koopiate või väljavõtete kujul mis tahes asjakohase teabe, mida vajatakse faktide kindlakstegemiseks, nii et komisjon võiks kooskõlastada liikmesriikide samme.” [ME 12]

2d.  Artikli 18 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„4. Kui komisjon leiab, et ühes või mitmes liikmesriigis on aset leidnud eeskirjade eiramine, informeerib ta sellest asjaomast liikmesriiki või liikmesriike ning see riik või riigid teevad esimesel võimalusel, kuid igal juhul mitte hiljem kui kolm nädalat pärast teabe saamist uurimise, milles juures võivad viibida komisjoni ametnikud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud tingimustel.” [ME 13]

3.  Artiklit 18a muudetakse järgmiselt.

a)  Lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust ning määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõigetes 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil ja selleks, et aidata artiklis 29 osutatud asutustel tuvastada selliste kaupade liikumist, mis võivad olla seotud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja selliseks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, loob komisjon rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate esitatud andmete põhjal andmehoidla ning haldab seda. Kõnealustel asutustel on andmehoidlale otsene juurdepääs. Nad tagavad, et neis andmehoidlates sisalduvat teavet, mis puudutab liikmesriikide teenusepakkujate huve, kasutatakse ainult käesoleva määruse kohaselt.” [ME 14]

b)  Lõige 2 asendatakse järgmisega:"

____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”

c)  Lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6 järgmine lõige:"

„5. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet kõnealuse andmehoidla vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Komisjon võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega kaitstakse isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise või loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu või mis tahes muul viisil loata töötlemise eest. [ME 16]

6.  Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist, Komisjon võib rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate nõusolekul edastada artikli 18a lõikes 3 osutatud andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ja/või ELi institutsioonidele/asutustele , sealhulgas Maailma Tolliorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile ja Rahvusvahelisele Lennutranspordi Assotsiatsioonile ning Europolile, kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist ning kellega komisjon on sõlminud vastava kokkuleppe või vastastikuse mõistmise memorandumi. [ME 17]

Käesoleva lõike alusel edastatakse andmeid ainult seoses käesoleva määruse üldeesmärkidega, mis hõlmavad ka liidu finantshuvide kaitset, ja/või nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92* artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil. [ME 18]

Kokkulepe või vastastikuse mõistmise memorandum, mille alusel Käesoleva lõike kohane kohasel andmete edastamine võib toimuda, hõlmab muu hulgas selliseid edastamisel austatakse andmekaitse põhimõtteid, nagu andmesubjektide võimalus võimalust teostada oma õigust andmetega tutvuda ja neid parandada ning taotleda haldus- ja õiguskaitset, samuti sõltumatut järelevalvemehhanismi, et tagada andmekaitsemeetmete järgimine. [ME 19]

Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate esitatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.”

Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta loetelu rahvusvahelistest organisatsioonidest ja/või liidu institutsioonidest/asutustest, kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist. [ME 20]

Komisjon konsulteerib käesolevas lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktide väljatöötamise asjus ettevõtjate esindajatega. [ME 21]

______________________

* Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).”

4.  Artiklit 18b muudetakse järgmiselt.

a)  Lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Komisjon võib pakkuda tagab liikmesriikidele ekspertiisi, tehnilist või logistilist abi, koolitus- või teavitustegevust või mis tahes muud tegevustoetust nii käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kui ka liikmesriikide kohustuste täitmiseks ELi toimimise lepingu artikliga 87 ette nähtud tollikoostöö rakendamise raames. Komisjon loob sel eesmärgil asjakohased tehnilised süsteemid.” [ME 22]

(b)  Lisatakse järgmine lõige 3:"

„3. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet kõikide käesoleva artikliga ette nähtud tehniliste süsteemide vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.” [ME 23]

5.  Lisatakse järgmised artiklid:"

„Artikkel 18c

1.  Artikli 18a lõikes 1 viidatud rahvusvahelistes tarneahelates tegutsevad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad Meretransporditeenuste osutajad, kes säilitavad andmeid konteinerite liikumise ja staatuse kohta või kellel on juurdepääs kõnealustele andmetele, esitavad komisjonile konteinerite saatekirjad. [ME 24]

2.  Nõutavad konteinerite saatekirjad esitatakse järgmistel juhtudel: konteinerite kohta, mida kavatsetakse tuua laevaga kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile;

3.  Nõutavates konteinerite saatekirjades teavitatakse artiklis 18f viidatud sündmustest sel määral, kui need on teavet esitavale rahvusvahelises tarneahelas tegutsevale avalik-õiguslikule või erateenuseosutajale teada ja mille kohta on konteinerite elektroonilises jälgimissüsteemis andmeid genereeritud või kogutud. [ME 27]

4.  Komisjon loob esitatud konteinerite saatekirjade andmehoidla ja haldab seda. Konteinerite saatekirjade andmehoidla moodustab osa artiklis 18a osutatud andmehoidlast ja ei sisalda isikuandmeid. [ME 28]

Artikkel 18d

1.  Kui konteinerid, sealhulgas sellised konteinerid, mida liidus tühjaks ei laadita, on kavas tuua laevaga kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile, esitavad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, konteinerite saatekirjad kõikide sündmuste kohta, mis leiavad aset alates hetkest, mil teatati, et konteiner on enne liidu tolliterritooriumile toomist tühi, kuni hetkeni, mil teatatakse, et konteiner on uuesti tühi.

2.  Juhul kui teatava juhtumi puhul ei ole asjaomase tühja konteineriga seotud sündmuste kindlakstegemiseks vajalikud konkreetsed konteinerite saatekirjad teenuseosutaja elektroonilistes registrites kättesaadavad, esitab teenuseosutaja konteinerite saatekirjad sündmuste kohta, mis leiavad aset ajavahemikul vähemalt kolm kuud enne konteineri füüsilist sissetoomist liidu tolliterritooriumile kuni üks kuu pärast selle liidu tolliterritooriumile toomist või kuni selle väljaspool liidu tolliterritooriumit asuvasse sihtkohta saabumist, kui see toimub varem.

Artikkel 18e

1.  Kui konteiner viiakse laevaga liidu tolliterritooriumilt kolmandasse riiki, esitavad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, konteinerite saatekirjad kõikide sündmuste kohta, mis leiavad aset alates hetkest, mil teatati, et konteiner on liidu tolliterritooriumil tühi, kuni hetkeni, mil teatatakse, et konteiner on väljaspool liidu tolliterritooriumit tühi.

2.  Juhul kui teatava juhtumi puhul ei ole asjaomase tühja konteineriga seotud sündmuste kindlakstegemiseks vajalikud konkreetsed konteinerite saatekirjad teenuseosutaja elektroonilistes registrites kättesaadavad, võib teenuseosutaja esitada konteinerite saatekirjad sündmuste kohta, mis leiavad aset vähemalt kolme kuu jooksul pärast konteineri liidu tolliterritooriumilt väljaviimist.

Artikkel 18f

1.  Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse need konteinerite staatusega seotud sündmused, mille kohta tuleb artikli 18c kohaselt esitada konteinerite saatekirjad, minimaalsed andmeelemendid, mis tuleb konteinerite saatekirjades esitada, ja andmete esitamise sagedus.

2.  Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad konteinerite saatekirjades sisalduvate andmete vormi ja konteinerite saatekirjade edastamise meetodit, samuti nõudeid, mis võivad kehtida konteineritele, mis on toodud liidu sihtkohast kõrvalekaldumise tõttu. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega. [ME 29]

2a.  Vastavalt artikli 18a lõikele 1 kehtestab komisjon rakendusaktiga korra, mille kohaselt on konteinerite saatekirjade edastamiseks teistele organisatsioonidele või organitele vaja teenusepakkuja eelnevat nõusolekut. [ME 30]

2b.  Komisjonil palutakse tungivalt pidada liinilaevandussektori ettevõtjate esindajatega põhjalikke konsultatsioone artiklis 18f osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide väljatöötamise üle. Neid võidakse kutsuda osalema asjaomastel komisjonide koosolekutel ja eksperdirühmades, mis aitavad niisuguseid õigusakte välja töötada. [ME 31]

Artikkel 18g

1.  Komisjon loob kaupade importi, eksporti ja transiiti, sealhulgas liikmesriigi piires toimuvat transiiti käsitlevaid andmeid sisaldava andmehoidla (impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla), nagu on märgitus komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93* lisades 37 ja 38, ja haldab seda. Liikmesriigid volitavad komisjoni süsteemselt dubleerima impordi-, ekspordi- ja transiidiandmeid, mis on pärit sellistest allikatest, mida komisjon haldab määruse (EMÜ) nr 2913/92 alusel. Liikmesriigid esitavad komisjonile esimeseks võimalikuks tähtajaks andmed, mis käsitlevad kaupade transiiti liikmesriigi piires ja otseeksporti. Füüsiliste ja juriidiliste isikutega seotud teavet kasutatakse ainult käesoleva määruse kohaselt. [ME 32]

2.  Andmehoidlat kasutatakse selleks, et toetada selliste toimingute ennetamist, uurimist ja nende eest süüdistuste esitamist, millega rikutakse või tundutakse rikkuvat tollialaseid õigusakte, ning riskijuhtimise, sealhulgas määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 määratletud riskipõhise tollikontrolli eesmärgil.

3.  Andmehoidlale on juurdepääs üksnes komisjoni talitustel ja artiklis 29 viidatud riikide ametiasutustel. Komisjoni talitustes ja riikide ametiasutustes antakse ainult määratud analüütikutele volitus töödelda nimetatud andmehoidlas sisalduvaid isikuandmeid.

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist, Komisjon võib andmed esitanud liikmesriigi nõusolekul kooskõlas lõikes 1 täpsustatud menetlusega saadud valitud andmeid edastada rahvusvahelistele organisatsioonidele ja/või ELi institutsioonidele/asutustele , sealhulgas Maailma Tolliorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile ja Rahvusvahelisele Lennutranspordi Assotsiatsioonile ning Europolile, kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist ning kellega komisjon on sõlminud vastava kokkuleppe või vastastikuse mõistmise memorandumi. [ME 33]

Käesoleva lõike alusel edastatakse andmeid ainult seoses käesoleva määruse üldeesmärkidega, mis hõlmavad ka liidu finantshuvide kaitset, ja/või määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil.

Kokkulepe või vastastikuse mõistmise memorandum, mille alusel käesoleva lõike kohane andmete edastamine võib toimuda, hõlmab muu hulgas selliseid andmekaitse põhimõtteid nagu andmesubjektide võimalus teostada oma õigust andmetega tutvuda ja neid parandada ning taotleda haldus- ja õiguskaitset, samuti sõltumatut järelevalvemehhanismi, et tagada andmekaitsemeetmete järgimine.

3a.  Komisjon esitab vastavalt artiklile 51a igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealusest andmehoidlast saadud tulemused. [ME 34]

4.  Kõnealuses andmehoidlas sisalduvate andmete puhul kohaldatakse komisjonipoolse isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001. [ME 35]

Komisjoni käsitatakse vastutava töötlejana määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punkti d tähenduses.

Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla suhtes teostab Euroopa andmekaitseinspektor eelkontrolli kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 27. [ME 36]

Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlas sisalduvaid andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.

5.  Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla ei sisalda andmete erikategooriaid määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõike 5 tähenduses.

Komisjon võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega kaitstakse isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise või loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu või mis tahes muul viisil loata töötlemise eest. [ME 37]

Artikkel 18h

1.  Komisjon võib pärast käesoleva artikli lõikes 1a osutatud taotluse esitamist liikmesriigile ja vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 14 seoses käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 määratletud tollialaste õigusaktide rakendamist käsitlevate juurdlustega hankida otse ettevõtjatelt impordi- ja ekspordideklaratsioone transiidideklaratsioone tõendavaid dokumente otse ettevõtjatelt ning ettevõtja genereeritud või kogutud lisadokumente kas liikmesriigi sõnaselgel nõusolekul või käesoleva määruse artikli 18h lõikes 1b osutatud vaikimisi nõusolekul. Komisjon teavitab kõiki liikmesriike, keda võib puudutada järgnev taotluse uurimine paralleelselt taotlusega. Komisjon esitab liikmesriigile, kus ettevõtja on asutatud, taotluse koopia paralleelselt taotluse esitamisega. Komisjon esitab ettevõtja vastuse koopiad ja tõendavad dokumendid liikmesriigile, kus ettevõtja on asutatud, ühe nädala jooksul alates vastuse saamisest. [ME 38]

1a.  Kui komisjon taotleb liikmesriigilt impordi- ja transiidideklaratsioone tõendavaid dokumente, peab liikmesriik vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 14 kolme nädala jooksul kas:

1b.  Kui liikmesriik ei:

selle kolme nädala jooksul, siis loetakse, et ta on andnud komisjonile vaikiva nõusoleku taotleda impordi- ja transiidideklaratsioone tõendavaid dokumente otse ettevõtjalt. [ME 40]

2.  Ettevõtjate asjakohase dokumentatsiooni säilitamise kohustuse tähtaegade piires esitavad ettevõtjad kolme nädala jooksul komisjonile taotluse korral lõikes 1 nimetatud teabe. [ME 41]

_________________

* Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).”

5a.  Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Käesoleva määruse artiklis 20 nimetatud ühenduse programmide elluviimisel saavutatud tulemuste ja hangitud teabega, eelkõige asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste poolt edastatud teabega, mis on saadud haldusjuurdluse, sealhulgas komisjoni talituste haldusjuurdluse käigus, talitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 45.” [ME 42]

6.  Artikli 23 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks need põllumajandusmääruste kohaldamisega seotud toimingud, mis nõuavad teabe sisestamist TISi.”

7.  Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad artikli 24 punktides a–h osutatud kategooriatega seotud TISi sisestatavaid andmeid ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid artikli 24 punktis e osutatud kategoorias. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega.”

8.  Artiklit 29 muudetakse järgmiselt.

a)  Lõige 1 asendatakse järgmisega:"

„1. Juurdepääs TISi sisestatud andmetele antakse eranditult iga liikmesriigi määratud siseriiklikele asutustele ja komisjoni määratud talitustele. Siseriiklikud asutused on tolliasutused, kuid võivad hõlmata ka muid asutusi, kes vastava liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt on pädevad tegema otsuseid artikli 23 lõikes 2 sõnastatud eesmärgi saavutamiseks. [ME 43]

Andmeid esitanud TISi osapoolel on õigus määrata kindlaks, millistel eespool nimetatud riikide ametiasutustest on õigus saada juurdepääs andmetele, mille ta on TISi sisestanud.”

b)  Lõige 2 asendatakse järgmisega:"

„2. Iga liikmesriik saadab komisjonile nimekirja enda määratud pädevatest asutustest, kellel on juurdepääs TISile, märkides iga asutuse kohta, millistele andmetele tal võib olla juurdepääs ja mis otstarbel.

Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike. Ühtlasi kontrollib ta liikmesriikide määratud asutuste nimekirja, et määramine ei oleks ebaproportsionaalne, ning teatab kõikidele liikmesriikidele vastavad üksikasjad komisjoni talituste kohta, kellel on lubatud TISile juurde pääseda.

Komisjon avaldab sel viisil määratud riikide ametiasutuste ja komisjoni talituste nimekirja teadmiseks Euroopa Liidu Teatajas ning avalikustab nimekirja järgnevad ajakohastatud versioonid internetis.”

9.  Artikli 30 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"

„Komisjon avalikustab sel viisil määratud asutuste või talituste nimekirja internetis.”

9a.  Artikli 30 lõige 4 asendatakse järgmisega:"

„4. TISist saadud andmeid võib need andmed süsteemi sisestanud liikmesriigi eelneval loal ja kooskõlas tema seatud mis tahes tingimustega edastada kasutamiseks muudele kui lõikes 2 osutatud siseriiklikele asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele või regionaalorganisatsioonidele ja/või liidu asutustele, kes aitavad kaasa liidu finantshuvide kaitsmisele ning tollialaste õigusaktide nõuetekohasele kohaldamisele. Iga liikmesriik võtab kasutusele erimeetmed tagamaks selliste andmete julgeoleku, kui neid edastatakse või läkitatakse väljaspool kõnealuse liikmesriigi territooriumi asuvatele talitustele.

Esimeses lõigus osutatud sätted kehtivad mutatis mutandis komisjoni kohta, kui andmed on sisestanud süsteemi tema.” [ME 44]

10.  4. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"

„4. peatükk

Andmete säilitamine”.

11.  Artikkel 33 asendatakse järgmisega:"

Artikkel 33

„TISi sisestatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.” [ME 45]

12.  Artiklit 37 muudetakse järgmiselt.

a)  Lõige 3a asendatakse järgmisega:"

„3a. Käesoleva määrusega täpsustatakse ja täiendatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet TISi vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.”

b)  Lisatakse järgmine lõige 5:"

„5. Tegutsedes kumbki oma vastava pädevuse piires, kooskõlastab Euroopa andmekaitseinspektor oma tegevuse nõukogu otsuse 2009/917/JSK* alusel loodud ühise järelevalveasutusega, et tagada TISi kooskõlastatud järelevalve ja auditid.”

_________________

* Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20).

13.  Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:

a)  Lõike 1 punkt b jäetakse välja.

b)  Lõige 2 asendatakse järgmisega:"

c)  Lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Komisjon kontrollib, et andmeotsingud on olnud volitatud ja teostatud volitatud kasutajate poolt. Kontrolli tase sõltub kontrollitava ala ulatusest, rikkumise tõsidusest ja eeldatavasti mõjutatud tulude summast, kuid on alati võrdväärne vähemalt 1 % kõikidest andmeotsingutest tuleb kontrollida tehtud andmeotsingutega. Selliste andmeotsingute ja kontrollide protokoll sisestatakse süsteemi ja seda kasutatakse ainult nimetatud kontrollide tarvis. Protokoll kustutatakse kuue kuu möödumisel.” [ME 46]

14.  Artiklit 41d muudetakse järgmiselt.

a)  Lõige 1 asendatakse järgmisega:"

b)  Lõige 3 asendatakse järgmisega:"

„3. Komisjon muudab andmed anonüümseks või kustutab need niipea, kui on möödunud lõikes 1 sätestatud maksimaalne säilitustähtaeg.” [ME 48]

15.  Artikkel 43 asendatakse järgmisega:"

„1. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 18a lõikes 6, artikli 18f lõikes 1, artikli 18g lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 4 viidatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramatuks ajaks alates [pp/kk/aaaa] [lisada käesoleva määruse jõustumiskuupäev] ...*(12). [ME 49]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18a lõikes 6, artikli 18f lõikes 1, artikli 18g lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 4 viidatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses täpsustatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 50]

4.  Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 18a lõike 6, artikli 18f lõike 1, artikli 18g lõike 3 ja artikli 23 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.” [ME 51]

16.  Pärast artiklit 43 lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 43a

1.  Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

_____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”

Artikkel 1a

Hiljemalt ...(13) viib komisjoni läbi hindamise, mis käsitleb:

–  vajadust täiendada määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 18a osutatud andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades ekspordi käsitlevad andmed, ja

–  võimalust täiendada määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 18a osutatud andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades andmed maa- ja õhutee kaudu toimuva kaupade impordi ja transiidi kohta. [ME 52]

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate puhul, kes on käesoleva määruse jõustumise ajal seotud eraõiguslike lepingutega, mis takistavad neil täita oma määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, hakatakse seda kohaldama mitte varem kui ühe aasta möödumisel määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 18f lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide jõustumisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 94, 31.3.2014, lk 1. (2) ELT C 94, 31.3.2014, lk 1. (3) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht. (4) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1). (5) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1). (6) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). (9) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk. 13). (11) Komisjoni 27. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 696/98, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 96, 28.3.1998, lk 22). (12) Käesoleva määruse jõustumise kuupäev. (13) Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega nähakse ette eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (COM(2013)0932 – C7-0006/2014 – 2010/0095(COD))

P7_TA(2014)0345 A7-0247/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – kodifitseerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0179) ning muudetud ettepanekut (COM(2013)0932),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 114, 337 ja 43, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0006/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi(1),

–  võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 86 ja 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0247/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega nähakse ette eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114, 337 ja 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamusi(3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(4),

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ(5), on korduvalt oluliselt muudetud(6). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)  Siseturg kujutab endast ilma sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Kaupade liikumise koguseliste piirangute ning mõjult samalaadsete meetmete keelamine on seetõttu üks Euroopa Liidu peamisi põhimõtteid.

(3)  Siseturu tõrgeteta toimimise huvides tuleks tagada, et siseriiklikud algatused eeskirjade kehtestamisel oleksid võimalikult selged ja arusaadavad.

(4)  Toodetega seotud tehnilistest eeskirjadest tulenevaid kaubandustõkkeid võib lubada ainult siis, kui need on vajalikud oluliste nõuete täitmiseks ja nende eesmärk on üldiste huvide tagamine.

(5)  On oluline, et komisjon saaks vajaliku teabe oma käsutusse enne tehnika kohta käivate sätete vastuvõtmist. Seepärast peavad liikmesriigid, kellelt vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 3 nõutakse komisjoni abistamist tema ülesande täitmisel, teatama komisjonile oma projektidest tehniliste eeskirjade valdkonnas.

(6)  Kõiki liikmesriike tuleb samuti teavitada ükskõik missuguse liikmesriigi kavandatavatest tehnilistest eeskirjadest.

(7)  Siseturu eesmärk on luua ettevõtjate konkurentsivõimet soosiv keskkond. Laialdasem teavitamine on üks võimalus, kuidas aidata ettevõtjatel paremini selle turu eeliseid kasutada. Seetõttu on vaja ette näha võimalus, et ettevõtjad saaksid teatatud eelnõude pealkirjade korrapärase avaldamise ja nende eelnõude salastatuse sätete alusel hinnata teiste liikmesriikide esitatud siseriiklike tehniliste eeskirjade toimet.

(8)  Õiguskindluse huvides on otstarbeks, et liikmesriigid teatavad avalikult käesoleva direktiiviga ettenähtud siseriiklike tehniliste eeskirjade vastuvõtmisest.

(9)  Toodete tehniliste eeskirjade puhul näevad turu nõuetekohase toimimise või jätkuva arengu tagamiseks kavandatud meetmed ette siseriiklike kavatsuste suuremat selgust ja arusaadavust ning esitatud eeskirjade võimaliku turumõju hindamiskriteeriumide ja tingimuste laiendamist.

(10)  Seetõttu on vaja hinnata kõiki tootele esitatavaid nõudeid ning arvestada toodete kohta kehtivate siseriiklike tavade arengut.

(11)  Nõuded, välja arvatud tehnilised spetsifikatsioonid, mis osutavad turuleviidud toote elutsüklile, võivad mõjutada selle toote vaba liikumist või luua takistusi siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(12)  On vaja selgitada de facto tehniliste eeskirjade mõiste. Eelkõige need sätted, millega ametivõimud viitavad tehnilistele spetsifikatsioonidele või teistele nõuetele või soodustavad nende järgimist, samuti nendele toodetele viitavad sätted, millega ametivõimud üldistes huvides on seotud, muudavad nimetatud nõuded või spetsifikatsioonid siduvamaks kui nad oma individuaalse algupära tõttu oleksid.

(13)  Komisjonile ja liikmesriikidele tuleb anda ka küllaldaselt aega kavandatud meetmesse muudatusettepanekute tegemiseks, et kõrvaldada või vähendada takistusi, mida see meede võib põhjustada kaupade vabale liikumisele.

(14)  Asjaomane liikmesriik peab kavandatud meetme lõpliku teksti sõnastamisel neid muudatusettepanekuid arvesse võtma.

(15)  Siseturg eeldab, et eelkõige juhul, kui liikmesriigid ei saa vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendada, võtab komisjon vastu siduvad õigusaktid või teeb ettepaneku need vastu võtta. On kehtestatud konkreetne ajutine ooteaeg vältimaks olukorda, kus siseriiklike meetmete vastuvõtmine ohustaks samas valdkonnas siduvate õigusaktide vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja nõukogus või komisjonis.

(16)  Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud üldistele kohustustele peab kõnealune liikmesriik kavandatud meetme rakendamise niikauaks edasi lükkama, et oleks võimalik kas esitatud muudatusettepanekud ühiselt läbi vaadata või ette valmistada õigustloova akti ettepanek või vastu võtta komisjoni siduv õigusakt.

(17)  Hõlbustamaks meetmete vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja nõukogus, peaksid liikmesriigid hoiduma tehniliste eeskirjade vastuvõtmisest, kui nõukogu on seda sektorit käsitleva komisjoni ettepaneku kohta vastu võtnud esimese lugemise seisukoha.

(18)  On vaja asutada alaline komitee, kelle liikmed on liikmesriikide nimetatud ja kelle ülesanne on aidata komisjoniselle pingutustes vähendada kaupade vabale liikumisele tekkida võivaid kahjulikke mõjusid.

(19)  Käesolev direktiiv ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega, mis on esitatud III lisa B osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „toode” – iga tööstuslikult valmistatud toode ja põllumajandustoode, ka kalatoode;

b)  „teenus” – infoühiskonna iga teenus ehk kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused;

selle määratluse puhul tähendab:

i)  „vahemaa tagant”, et teenust osutatakse ilma osapoolte üheaegse kohalolekuta,

ii)  „elektroonilisel teel”, et teenus saadetakse lähtepunktist ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh pakkimisseadmete) ja säilitusseadmete abil ning seda saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil,

iii)  „teenusesaaja isikliku taotluse alusel”, et teenust osutatakse andmeedastusena isikliku taotluse alusel;

Käesoleva määratluse alla mittekuuluvate teenuste näidisloend on toodud I lisas;

c)  „tehniline spetsifikatsioon” – dokumendis sisalduv spetsifikatsioon, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse kohta;

Termin „tehniline spetsifikatsioon” hõlmab EL toimimise lepingu artikli 38 lõike 1 teise lõigu kohaselt ka põllumajandustoodete tootmismeetodeid ja -protsesse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ(7) artiklis 1 määratletud inimtarbeks ja loomadele mõeldud tooteid ning ravimeid, samuti teiste toodete tootmismeetodeid ja -protsesse, kui need mõjutavad toodete omadusi;

d)  muud nõuded – nõuded, mis ei ole tehniline spetsifikatsioon ja mis esitatakse tootele eelkõige tarbijate või keskkonna kaitsmise eesmärgil ning mis mõjutavad tema elutsüklit pärast turuleviimist, nagu kasutamise, ringlussevõtu, taaskasutamise või kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada toote koostist, olemust või turustamist;

e)  teenuseid puudutav eeskiri – üldist laadi nõuded, mis puudutavad teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist punkti b tähenduses, eelkõige aga teenusepakkujat, teenuseid ja teenuste tarbijat puudutavad sätted, välja arvatud sätted, mis ei puuduta otseselt nimetatud punktis määratletud teenuseid;

Selles määratluses:

i)  peetakse eeskirja konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui selle põhjenduste või regulatiivosa kõigi sätete või mõne üksiksätte konkreetseks eesmärgiks on reguleerida nimetatud teenuseid otsesel ja sihikindlal viisil,

ii)  eeskirja ei peeta konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui see puudutab nimetatud teenuseid ainult kaudselt ja juhuslikult;

f)  tehnilised eeskirjad – tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine turustamisel, teenuste pakkumisel, teenusepakkuja asutamisel või teenuste kasutamisel liikmesriigis või selle põhiosas on de jure või de facto kohustuslik, samuti liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise, kasutamise või keelavad teenuste pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise, välja arvatud need normid, mis on sätestatud artiklis 7;

De facto tehniliste eeskirjade hulka kuuluvad:

i)  liikmesriigi õigus- ja haldusnormid, milles viidatakse kas tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele või ametiala- või tegevusjuhistele, milles omakorda viidatakse tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele ning mille järgimine lubab oletada vastavust eespool nimetatud õigus- ja haldusnormidega kehtestatud kohustustele,

ii)  vabatahtlikud kokkulepped, mille puhul riigiasutus on üks lepinguosaline ja mis üldistes huvides näevad ette tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimise, välja arvatud riigihangete pakkumistingimused,

iii)  tehnilised spetsifikatsioonid, muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, mis on seotud toodete või teenuste tarbimist mõjutavate fiskaal- või finantsmeetmetega, soodustades selliste tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimist; siia ei kuulu siseriiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud tehnilised spetsifikatsioonid või muud nõuded.

Kaasa arvatakse liikmesriikide nimetatud asutuste kehtestatud tehnilised eeskirjad, mis loetletakse nimistus, mille koostab ja vajaduse korral uuendab komisjon artiklis 2 viidatud komitee töö raames.

Selle nimistu muutmisel kasutatakse sama menetlust;

g)  tehniliste eeskirjade eelnõu – tehnilise spetsifikatsiooni, muu nõude või teenuseid puudutava eeskirja tekst, sealhulgas haldusnormid, mis on koostatud eesmärgiga need tehniliste eeskirjadena jõustada või lõpuks jõustada lasta, ja mis on ettevalmistusetapis, kus saab veel teha olulisi muudatusi.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)  raadioringhäälingu teenustele;

b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõike 1 punktis e(8) sätestatud teleringhäälingu teenustele.

3.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata neid küsimusi puudutavate eeskirjade suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/21/EÜ(9) määratletud telekommunikatsiooniteenuste kohta antud Euroopa Liidu õigusaktide reguleerimisalasse.

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata eeskirjadele nende küsimuste kohta, mida reguleeritakse finantsteenuste kohta antud Euroopa Liidu õigusaktidega ja mille mittetäielik nimekiri on toodud käesoleva direktiivi II lisas.

5.  Käesolevat direktiivi, välja arvatud artikli 5, lõiget 3, ei kohaldata eeskirjadele, mis on kehtestatud reguleeritud turgude (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ(10) tähenduses) või teiste turgude poolt või jaoks või nimetatud turgudele kliiring- või maksearveldusi tegevate asutuste poolt või jaoks.

6.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende meetmete suhtes, mida liikmesriigid peavad asutamislepingute alusel vajalikuks isikute, eelkõige töötajate kaitse tagamiseks toodete kasutamisel, eeldades, et need meetmed ei avalda mõju toodetele.

Artikkel 2

Liikmesriikide nimetatud esindajatest luuakse alaline komitee, kes võib paluda ekspertide või nõustajate abi; komitee esimees on komisjoni esindaja.

Komitee koostab ise oma töökorra.

Artikkel 3

1.  Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

Komitee tuleb kokku erakorralises koosseisus, kui on vaja käsitleda infoühiskonna teenuseid puudutavaid küsimusi.

2.  Komisjon esitab komiteele aruande käesolevas direktiivis ettenähtud korra rakendamise ja kohaldamise kohta ning ettepanekud olemasolevate või prognoositavate kaubandustõkete kõrvaldamiseks.

3.  Komitee avaldab arvamust lõikes 2 nimetatud teavitamise ja ettepanekute kohta ning võib sellega seoses teha eelkõige ettepaneku, et komisjon:

a)  kaubandustõkete ohu vältimiseks tagaks vajaduse korral, et asjaomased liikmesriigid otsustaksid esialgu omavahel vajalike meetmete üle;

b)  võtaks kõik asjakohased meetmed;

c)  määratleks valdkonnad, kus ühtlustamine tundub vajalik, ja niisuguse olukorra tekkimisel võtaks ette asjakohase ühtlustamise selles sektoris.

4.  Komisjon peab komiteega nõu pidama:

a)  otsustades käesoleva direktiiviga ettenähtud teabevahetuse süsteemi toimimise, samuti kõigi süsteemis tehtavate muudatuste üle;

b)  kontrollides käesoleva direktiiviga ettenähtud süsteemi toimimist.

5.  Komisjon võib komiteega nõu pidada iga saadud esialgse tehniliste eeskirjade eelnõu üle.

6.  Käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimused võib komiteele käsitlemiseks esitada selle esimehe või liikmesriigi algatusel.

7.  Komitee menetlused ja talle esitatav teave on salajased.

Komitee ja siseriiklikud asutused võivad eksperdiarvamuse saamiseks siiski nõu pidada füüsiliste või juriidiliste isikutega, sealhulgas erasektorisse kuuluvatega, kui nad kasutavad vajalikke ettevaatusabinõusid.

8.  Teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjon ja komitee konsulteerida tööstuse või teadusmaailma füüsiliste või juriidiliste isikutega ning võimalusel esindusorganitega, kes on võimelised andma ekspertarvamust ükskõik milliste teenuseid puudutavate eeskirjaeelnõude sotsiaalsete ja ühiskondlike eesmärkide ja tagajärgede kohta, ning võivad nende arvamusega arvestada, kui neilt seda nõutakse.

Artikkel 4

Liikmesriigid teavitavad artikli 5 lõike 1 alusel komisjoni kõigist standardiorganitele esitatud taotlustest koostada tehniline spetsifikatsioon või konkreetse toote standard, et neid tooteid käsitleva tehnilise eeskirja jõustamiseks koostada tehnilise eeskirja eelnõu, ning esitavad nende jõustamise põhjused

Artikkel 5

1.  Piiramata artikli 7 kohaldamist, edastavad liikmesriigid viivitamata komisjonile kõik tehniliste eeskirjade eelnõud, välja arvatud siis, kui tegemist on rahvusvahelise või Euroopa standardi täieliku teksti ülevõtmisega, mille puhul piisab teatest vastava standardi kohta; nad teatavad komisjonile ka põhjused, miks selliste tehniliste eeskirjade jõustamine oli vajalik, kui neid põhjusi ei ole eelnõus juba selgitatud.

Vajaduse korral edastavad liikmesriigid samaaegselt oluliselt ja otseselt asjaga seotud põhiliste õigusnormide tekstid, kui see on vajalik tehniliste eeskirjade eelnõu mõju hindamiseks ja kui seda ei ole varem edastatud.

Liikmesriigid edastavad eelnõu käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus nimetatud tingimustel uuesti, kui nad teevad sellesse muudatusi, mis oluliselt muudavad eelnõu reguleerimisala, lühendavad algselt planeeritud rakendamise ajakava, lisavad spetsifikatsioone või nõudeid või teevad viimati nimetatuid rangemaks.

Kui eelnõuga püütakse eelkõige tervishoiust või tarbijate või keskkonna kaitsmisest lähtudes keemilise aine, valmistise või toote turustamist või kasutamist piirata, siis ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006(11) VIII jaotise sätete kohaldamist edastavad liikmesriigid ka kõnealuse aine, valmistise või toote ning kõigi teada olevate ja kättesaadavate asendusainete, -valmististe või -toodete kohta andmete kokkuvõtte või viited, kui selline teave on kättesaadav, ja samuti meetme prognoositava mõju tervishoiule ning tarbija ja keskkonna kaitsele, esitades ühtlasi riskianalüüsi, mis tehakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa II.3 peatükki puudutavas osas ettenähtud põhimõtetega.

Komisjon teatab liikmesriikidele viivitamata eelnõust ja kõikidest temale edastatud dokumentidest; ta võib arvamuse saamiseks suunata selle eelnõu ka artiklis 2 nimetatud komiteele ja vajaduse korral kõnealuse valdkonna eest vastutavale komiteele.

Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punktis iii viidatud tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjoni või liikmesriikide märkused või üksikasjalikud arvamused kajastada ainult seda aspekti, mis võib takistada kaubandust või, teenuseid puudutavate eeskirjade osas, teenuste vaba liikumist või teenusepakkujate asutamist, mitte aga meetme fiskaal- või finantsaspekte.

2.  Komisjon ja liikmesriigid võivad tehniliste eeskirjade eelnõu edastanud liikmesriigile märkusi teha; liikmesriik arvestab neid märkusi tehniliste eeskirjade edaspidisel ettevalmistamisel nii palju kui võimalik.

3.  Liikmesriigid edastavad tehniliste eeskirjade lõpliku teksti viivitamata komisjonile.

4.  Käesoleva artikli alusel antav teave ei ole salajane, välja arvatud liikmesriigi selgesõnalise nõudmise korral. Iga selline nõue peab olema põhjendatud.

Sellistel juhtudel võivad artiklis 2 nimetatud komitee ja siseriiklikud asutused vajalike ettevaatusabinõude kasutuselevõtmisel taotleda erasektori füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt eksperdiabi.

5.  Kui tehniliste eeskirjade eelnõu moodustab osa meetmetest, mille eelnõuna edastamist komisjonile nõutakse mõne teise Euroopa Liidu õigusakti alusel, võivad liikmesriigid lõikes 1 ettenähtud teabe edastada selle teise õigusakti alusel, kui nad näitavad vormikohaselt, et nimetatud teave puudutab ka käesolevat direktiivi.

Kui komisjon käesoleva direktiivi kohaselt ei reageeri tehniliste eeskirjade eelnõule, ei piira see ühtki otsust, mis võidakse teha teiste Euroopa Liidu õigusaktide alusel.

Artikkel 6

1.  Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi kolme kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teabe.

2.  Liikmesriigid lükkavad:

–  nelja kuu võrra edasi sellise tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, mis artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punkti ii tähenduses on koostatud vabatahtliku kokkuleppe vormis,

–  kuue kuu võrra edasi iga muu tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, piiramata seejuures lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist (välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude puhul),

alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul, alates kõnealusest kuupäevast, üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi kaupade vabale liikumisele siseturul,

–  nelja kuu võrra edasi iga muu teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu, piiramata seejuures lõigete 4 ja 5 kohaldamist, alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi teenuste vabale liikumisele või teenusepakkuja asutamisele siseturul.

Komisjoni või liikmesriikide üksikasjalikud arvamused teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude kohta ei tohi mõjutada kultuuripoliitilisi meetmeid, eelkõige audiovisuaalses sfääris, mida liikmesriigid võivad ellu viia Euroopa Liidu õiguse alusel, arvestades nende keelelist mitmekesisust, konkreetseid rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi ning kultuuripärandit.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mille võtmist ta nende üksikasjalike arvamuste tõttu kavandab. Komisjon avaldab selle kohta arvamust.

Asjaomane liikmesriik toob vajadusel ära põhjused, miks ta ei saa teenuseid puudutavate eeskirjade puhul üksikasjalikke arvamusi arvesse võtta.

3.  Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade, välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon kolme kuu jooksul pärast seda päeva teatab oma kavatsusest võtta samas küsimuses vastu direktiiv, määrus või otsus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 või teha sellekohane ettepanek.

4.  Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teabe, kui komisjon kolme kuu jooksul pärast seda päeva jõuab järeldusele, et tehniliste eeskirjade eelnõu käsitleb küsimust, mida käsitleb vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud direktiivi-, määruse- või otsuseettepanek.

5.  Kui nõukogu võtab lõigetes 3 ja 4 viidatud ooteaja jooksul vastu esimese lugemise seisukoha, pikendatakse seda tähtaega lõike 6 kohaselt 18 kuuni.

6.  Lõigetes 3, 4 ja 5 viidatud kohustused kaotavad kehtivuse, kui:

a)  komisjon teatab liikmesriikidele oma kavatsusest loobuda siduva õigusakti kohta ettepaneku tegemisest või selle vastuvõtmisest;

b)  komisjon teatab liikmesriikidele oma eelnõu või ettepaneku tagasivõtmisest;

c)  Euroopa Parlament ja nõukogu või komisjon on vastu võtnud siduva õigusakti.

7.  Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata sellistel juhtudel, kui:

a)  rahva tervise või ohutuse või loomade või taimede kaitsmisega ning teenuseid puudutavate eeskirjade puhul ka avaliku korra, eriti alaealiste kaitsmisega seotud tõsistest ja ettenägematutest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik väga lühikese aja jooksul ette valmistama tehnilised eeskirjad nende viivitamatuks avaldamiseks ja kehtestamiseks, kus nõupidamine pole võimalik, või

b)  finantssüsteemi turvalisuse ja terviklikkuse kaitsmise, eriti hoiustajate, investorite ja kindlustatud isikute kaitsmisega seotud tõsistest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik viivitamata rakendama finantsteenuseid puudutavaid eeskirju.

Liikmesriik põhjendab võetud meetmete kiireloomulisust artikliga 5 ettenähtud teates. Komisjon avaldab arvamust selle teate kohta niipea kui võimalik. Juhtudel, kus kirjeldatud menetlust on kasutatud vääriti, võtab komisjon vajalikke meetmeid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti.

Artikkel 7

1.  Artikleid 5 ja 6 ei kohaldata liikmesriikide nende õigus- ja haldusnormide või vabatahtlike kokkulepete suhtes, mille abil liikmesriigid:

a)  järgivad siduvaid Euroopa Liidu õigusakte, mille tulemusena võetakse vastu tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad;

b)  täidavad rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse Euroopa Liidus vastu ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad;

c)  kasutavad siduvates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kaitseklausleid;

d)  kohaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ artikli 12 lõiget 1(12);

e)  piirduvad Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmisega;

f)  piirduvad komisjoni nõudel tehniliste eeskirjade muutmisega käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punkti f tähenduses, et kõrvaldada kaubandustõke või, teenuseid puudutavate eeskirjade puhul, takistused teenuste vabale liikumisele või teenusepakkujate asutamisvabadusele.

2.  Artiklit 6 ei kohaldata liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis keelavad toote valmistamise, kuivõrd need normid ei takista toodete vaba liikumist.

3.  Artikli 6 lõikeid 3 kuni 6 ei kohaldata artikli 1 lõike 1 punkti k teise lõigu punktis ii viidatud vabatahtlike kokkulepete suhtes.

4.  Artiklit 6 ei kohaldata artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punktis iii viidatud tehniliste spetsifikatsioonide või muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade suhtes.

Artikkel 8

Iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise tulemuste kohta.

Komisjon avaldab saadud teatiste iga-aastase statistika Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Kui liikmesriigid tehnilised eeskirjad vastu võtavad, lisavad nad nendesse eeskirjadesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 10

Direktiiv 98/34/EÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kehtetuks tunnistatud direktiivi III lisa B osas ja käesoleva direktiivi III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Näidisloend teenustest, mis ei kuulu artikli 1 lõike 1 punkti b teises lõigus viidatud teenuste hulka

1.  Teenused, mida ei osutata „vahemaa tagant”

Teenused, mida osutatakse teenusepakkuja ja teenuse tarbija füüsilisel juuresolekul, isegi kui seejuures kasutatakse elektroonilisi seadmeid:

a)  arsti vastuvõturuumides toimuvad arstlikud läbivaatused, mille käigus kasutatakse elektroonilisi seadmeid patsiendi füüsilisel juuresolekul;

b)  elektroonilises vormis esitatud kataloogide sirvimine kaupluses kliendi füüsilisel juuresolekul;

c)  arvutivõrgu kaudu lennupileti broneerimine reisibüroos kliendi füüsilisel juuresolekul;

d)  mängukohtades elektrooniliste mängude andmine kliendi kasutusse kliendi füüsilisel juuresolekul.

2.  Teenused, mida ei osutata „elektroonilisel teel”

–  Materiaalse sisuga teenused, kuigi neid osutatakse elektrooniliste seadmete abil:

a)  raha- ja piletiautomaatide abil osutatavad teenused;

b)  juurdepääs tasulistele teelõikudele, parklatele vms, kuigi sisse- või väljapääsude juures on elektroonilised seadmed juurdepääsuõiguse ja/või õigesti sooritatud makse kontrollimiseks.

–  Sidusühenduseta teenused: CD-ROM-idel ja diskettidel oleva tarkvara levitamine;

–  Teenused, mida ei osutata andmete elektrooniliste töötlus-/talletussüsteemide abil:

a)  kõnesuunamisteenused;

b)  telefaksi- ja teleksiteenused;

c)  telefoni või faksi teel osutatavad teenused;

d)  arsti poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;

e)  advokaadi poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;

f)  telefoni või faksi teel toimuv otseturustamine.

3.  Teenused, mida ei osutata „teenusesaaja isikliku taotluse põhjal”

Teenused, mida osutatakse, edastades andmeid üksikisiku nõudeta, ning mis on mõeldud samaaegselt piiramatule arvule vastuvõtjatele (rühmaedastus):

a)  direktiivi 2010/13/UE artikli 1 lõike 1 punktis e sätestatud teleringhäälingu teenused (kaasa arvatud tellitavad videosaated — mitmekanalisüsteem);

b)  raadioringhäälingu teenused;

c)  (televisiooni kaudu edastatav) teletekst.

_____________

II LISA

Artikli 1 lõikes 4 viidatud finantsteenuste näidisloend

–  Investeerimisteenused

–  Kindlustus- ja edasikindlustusteenused

–  Pangateenused

–  Pensionifondidega seotud teenused

–  Futuuri- või optsioonitehingutega seotud teenused.

Selliste teenuste hulka kuuluvad eelkõige:

a)  direktiivi 2004/39/EÜ lisas nimetatud investeerimisteenused; ühisinvesteerimisettevõtjate teenused;

b)  teenused seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(13) I lisas nimetatud toimingutega, mis eeldavad vastastikust tunnustamist;

c)  kindlustus- ja edasikindlustustegevusega hõlmatavad toimingud, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/138/EÜ(14).

_______________

III LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(viidatud artiklis 10)

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(viidatud artiklis 10)

_____________

IV LISA

Vastavustabel

_____________

(1) 14. juuli 2010. aasta arvamus (ELT C 44, 11.2. 2011, lk 142) ja 26. veebruari 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (2) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2. (3) 14. juuli 2010. aasta arvamus (ELT C 44, 11.2. 2011, lk 142) ja 26. veebruari 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). (4) Euroopa Parlamendi15. aprilli 2014. aasta seisukoht. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37). (6) Vt III lisa A osa. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67). (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010 aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002 aasta direktiiv 2002/21/EÜ, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004 aasta direktiiv 2004/39/EÜ, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1). (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1). (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aastadirektiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4). (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338). (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuesti sõnastatud) (EÜT L 335, 17.12.2009, lk 1).

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse Horvaatia ühinemist seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsiooniga (COM(2013)0586 – C7-0381/2013 – 2013/0308(CNS))

P7_TA(2014)0346 A7-0214/2014

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni soovitust nõukogule (COM(2013)0586),

–  võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti artikli 3 lõikeid 4 ja 5, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0381/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0214/2014),

1.  kiidab komisjoni soovituse muudetud kujul heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul, kui ta teeb otsuse seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsiooni kohaldamise kuupäeva kohta, võtta arvesse parlamendi muret seoses vajadusega minimeerida maksumaksjate maksukoormust;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni soovitust oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning Horvaatia ja teiste liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3 Vahekohtu konventsioon, mida on muudetud 25. mai 1999. aasta protokolli, 21. detsembri 1995. aasta ja 8. detsembri 2004. aasta konventsioonidega, otsusega 2008/492/EÜ ning käesoleva otsusega, jõustub XXX [kuupäev] Horvaatia ja kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Vahekohtu konventsioon, mida on muudetud 25. mai 1999. aasta protokolli, 21. detsembri 1995. aasta ja 8. detsembri 2004. aasta konventsioonidega, otsusega 2008/492/EÜ ning käesoleva otsusega, jõustub …* Horvaatia ja kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. ______________ * Käesoleva otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgnev päev.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail (COM(2013)0922 – C7-0034/2014 – 2013/0445(NLE))

P7_TA(2014)0347 A7-0259/2014

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0922),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0034/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7‑0259/2014),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Komisjoni ettepanek   Muudatusettepanek Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 (3)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2013. aasta määruse (EL) nr .../2013 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 aastateks 2014–2020, edaspidi „raamprogramm Horisont 2020”) eesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni suuremat mõju, viies ELi ja erasektori rahalised vahendid kokku selliseid valdkondi hõlmavas avaliku ja erasektori partnerluses, milles teadusuuringud ja innovatsioon saavad aidata saavutada liidu üldisemaid konkurentsivõimega seotud eesmärke ning lahendada ühiskonnaprobleeme. Liit võib osaleda sellises partnerluses rahaliste toetuste või aluslepingu artikli 187 alusel asutatud ühisettevõtete kaudu. (3)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/201312 (raamprogramm „Horisont 2020”) eesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni suurem mõju, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerlustes peamistes valdkondades, kus teadusuuringud ja innovatsioon saavad kaasa aidata liidu laiemate konkurentsivõime eesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute võimendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, sealhulgas kõigi partnerite tasakaalustatud osalusel, olema vastutavad oma eesmärkide saavutamise eest ning olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alaste strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda, lähtudes pikaajalistest kohustustest. Liit võib osaleda sellistes partnerlustes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 1982/2006/EÜ12a („seitsmes raamprogramm”) rahaliste toetuste kaudu aluslepingu artikli 187 alusel asutatud ühisettevõtetele. __________________ __________________ 12 ELT ... [H2020 RP]. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104). 12a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1). Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 (4)   Kooskõlas nõukogu ... 2013. aasta otsusega (EL) nr .../2013, millega kehtestatakse raamprogrammi Horisont 2020 (2014–2020) rakendamise eriprogramm,13 võib toetust raamprogrammi Horisont 2020 all asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel. (4)   Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL13 võib toetust raamprogrammi „Horisont 2020” all asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel. __________________ __________________ 13 ELT ... [H2020 EP]. 13 Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus nr 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965). Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 (7)   Ühisettevõte Shift2Rail (edaspidi „ühisettevõte S2R”) peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on soodustada ja paremini kooskõlastada liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid raudteesektoris, et kiirendada ja hõlbustada ELis lõimituma, tõhusama, säästvama ja atraktiivsema raudteeturu loomist kooskõlas raudteesektori ärivajadustega ja üldeesmärgiga luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. Eeskätt peaks ühisettevõte S2R aitama saavutada 2011. aasta valges raamatus ja neljandas raudteepaketis kindlaks määratud erieesmärke, sh raudteesektori tõhustamine riigikassa huvides, raudteevõrgu läbilaskevõime märkimisväärne suurendamine või ajakohastamine nii, et raudtee suudaks pakkuda tõhusat konkurentsi ning haaraks endale märgatavalt suurema osa reisija- ja kaubavedudest, raudteeteenuste kvaliteedi parandamine vastavalt rongireisijate ja ekspediitorite vajadustele, sektori koostalitlusvõimet piiravate tehniliste takistuste kõrvaldamine ning raudteetranspordiga seotud negatiivsete välistegurite vähendamine. Ühisettevõtte S2R edusamme nende eesmärkide saavutamisel tuleks hinnata tulemuslikkuse põhinäitajate alusel. (7)   Ühisettevõte Shift2Rail (edaspidi „ühisettevõte S2R”) peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on soodustada ja paremini kooskõlastada liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid raudteesektoris, luues samas uusi töövõimalusi, et kiirendada ja hõlbustada ELis lõimituma, kasutajasõbralikuma, tõhusama, säästvama ja atraktiivsema raudteeturu loomist kooskõlas raudteesektori ärivajadustega ja üldeesmärgiga luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. Eeskätt peaks ühisettevõte S2R aitama saavutada 2011. aasta valges raamatus ja neljandas raudteepaketis kindlaks määratud erieesmärke, sh raudteesektori tõhustamine riigikassa huvides, raudteevõrgu läbilaskevõime märkimisväärne suurendamine või ajakohastamine nii, et raudtee suudaks pakkuda tõhusat konkurentsi ning haaraks endale märgatavalt suurema osa reisija- ja kaubavedudest, raudteeteenuste kvaliteedi parandamine vastavalt rongireisijate ja ekspediitorite vajadustele, sektori koostalitlusvõimet piiravate tehniliste takistuste kõrvaldamine ning raudteetranspordiga seotud negatiivsete välistegurite vähendamine. Ühisettevõtte S2R edusamme nende eesmärkide saavutamisel tuleks hinnata tulemuslikkuse põhinäitajate alusel. Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus) (7a)  Ühisettevõte S2R peaks tegutsema avatud ja läbipaistval moel, esitades kogu asjakohase teabe õigeaegselt oma asjaomastele organitele ning edendades oma tegevust, sealhulgas laiemale avalikkusele suunatud teavitamis- ja teabelevitamistegevust. Ühisettevõtte S2R organite töökord tuleks avalikustada. Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus) (11a)  Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte S2R arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust ühisettevõtte S2R tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise valdkonnas. Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 (12)   Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte S2R pakkuma rahalist tuge, eelkõige liikmete rahalise toetamise ja kõige asjakohasemate meetmete, nagu riigihanke või projektikonkursside põhjal toetuse määramise kaudu. (12)   Oma eesmärkide saavutamiseks ja selleks, et tagada muude ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja rahastajate õiglastel tingimustel osalemine ning toetada Euroopa ühtse raudteesektori moderniseerimist, peaks ühisettevõte S2R andma liidu panuse meetmetesse avatud ja läbipaistvate menetluste kaudu, eelkõige liikmete rahalise toetamisega, näiteks riigihanke või toetuse määramise kaudu, millele eelnevad avatud ja läbipaistvad projektikonkursid. Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus) (12a)  Pidades silmas raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki muuta Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks, peaksid ühisettevõtted kehtestama lihtsad juhtimismudelid ja vältima raamprogrammi „Horisont 2020” reeglistikust erinevaid eeskirju. Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 (13)   Ühisettevõte S2R peaks tegutsema läbipaistvalt ja edastama kogu asjakohase saadaoleva teabe oma asjakohastele organitele ning propageerima sellele vastavalt oma tegevust. (13)   Ühisettevõte S2R peaks tegutsema avatud ja läbipaistval moel ning kehtestama mehhanismi konsulteerimiseks kõigi huvitatud osalistega, kes kasutavad raudteesektori kaupu ja teenuseid, ja edastama kogu asjakohase saadaoleva teabe oma asjaomastele organitele ning propageerima sellele vastavalt oma tegevust. Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus) (13a)  Ühisettevõte S2R peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ühisettevõtte S2R projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte S2R tegema kättesaadavaks asjakohased andmed muu hulgas ettepanekute, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases vormis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega. Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus) (14a)  Ilma et see piiraks artiklis 11 osutatud vahehindamist ning kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 32 ning raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamise osana tuleks ühisettevõtete kui raamprogrammi „Horisont 2020” konkreetsete rahastamisvahendite kohta anda põhjalik hinnang, mis peaks muu hulgas sisaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel avaliku ja erasektori partnerluste avatuse, läbipaistvuse ja tõhususe analüüsi. Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 (16)   Ühisettevõtte S2R rahastatud kaudsetes meetmetes osalemine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2013. aasta määrusega (EL) nr .../2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (2014–2020) Horisont 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad16. (16)   Ühisettevõtte S2R rahastatud kaudsetes meetmetes osalemine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/201316. Ühisettevõte S2R peaks lisaks tagama nende eeskirjade järjekindla kohaldamise komisjoni poolt vastu võetud asjakohaste meetmete põhjal. __________________ __________________ 16 ELT ... [H2020 rPE]. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81). Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus) (16a)  Ühisettevõte S2R peaks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel võtma arvesse tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi. Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus) (20a)  Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi ühisettevõtte S2R projektikonkursside läbiviimisel võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust. Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 (21)   Kooskõlas aluslepingu artikli 287 lõikega 1 võib liidu loodud organi või asutuse asutamisakt välistada organi või asutuse kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontode kontrolli kontrollikoja poolt. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikega 5 kontrollib määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 209 kohaselt asutatud organite raamatupidamist sõltumatu auditeerimisasutus, kes peab esitama arvamuse muu hulgas raamatupidamise usaldusväärsuse ning selle aluseks olnud tehingute seaduslikkuse ja nõuetekohasuse kohta. Raamatupidamise kontrolli dubleerimise vältimine õigustab seda, et ühisettevõtte S2R raamatupidamist ei peaks kontrollikoda kontrollima. (21)   Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning selleks, et tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209, peaks ühisettevõtte S2R eelarve täitmisele andma heakskiidu Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada liidu poolt ühisettevõttele S2R antava rahalise toetuse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud seoses kõnealuse määruse artiklis 208 sätestatud asutustega. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda. Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus) (23a)  Arvestades pideva innovatsiooni olulisust Euroopa transpordisektori konkurentsivõime jaoks ning selles valdkonnas tegutsevate ühisettevõtete arvu, tuleks – eelkõige pidades silmas raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamist – õigeaegselt analüüsida teaduskoostöö püüdluste asjakohasust transpordi valdkonnas. Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1 1.  Et kooskõlastada ja hallata liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid Euroopa raudteesektoris, asutatakse ühisettevõte aluslepingu artikli 187 tähenduses (edaspidi „ühisettevõte Shift2Rail” ehk „ühisettevõte S2R”) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024. 1.  Et kooskõlastada ja hallata liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid Euroopa raudteesektoris, asutatakse ühisettevõte aluslepingu artikli 187 tähenduses (edaspidi „ühisettevõte Shift2Rail” ehk „ühisettevõte S2R”) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, algatatakse ühisettevõtte S2R projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada kuni 31. detsembrini 2021. Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b (b)   aidata luua ühtne Euroopa raudteepiirkond, samuti aidata minna kiiremini ja odavamalt üle atraktiivsemale, konkurentsivõimelisemale, tõhusamale ja säästvamale raudteesüsteemile Euroopas ning maantee- ja õhutranspordilt raudteetranspordile, rakendades terviklikku ja kooskõlastatud lähenemisviisi, milles käsitletakse raudteesüsteemi ja selle kasutajate teadustöö- ja innovatsioonivajadusi. Kõnealuse lähenemisviisi raames käsitletakse kaubaveo ning pikamaa, piirkondliku, kohaliku ja linnaliinidel toimuva reisijaveo veeremi, taristu ja liikluskorralduse, samuti raudteetranspordi ja muude transpordiliikide vaheliste ühenduste valdkondi, et pakkuda kasutajatele nende raudteereisi ja -transpordivajadustele vastavat integreeritud terviklahendust alates tehinguabist kuni reisiabini; (b)   aidata luua ühtne Euroopa raudteepiirkond, samuti aidata minna kiiremini ja odavamalt üle atraktiivsemale, kasutajasõbralikumale (kaasa arvatud vähendatud liikuvusega inimeste jaoks), konkurentsivõimelisemale, tõhusamale ja säästvamale raudteesüsteemile Euroopas ning maantee- ja õhutranspordilt raudteetranspordile, ja aidata kaasa tugeva ja konkurentsivõimelise Euroopa raudteetranspordisektori loomisele, rakendades terviklikku ja kooskõlastatud lähenemisviisi, milles käsitletakse raudteesüsteemi ja selle kasutajate teadustöö- ja innovatsioonivajadusi. Kõnealuse lähenemisviisi raames käsitletakse kaubaveo ning pikamaa, piirkondliku, kohaliku ja linnaliinidel toimuva reisijaveo veeremi, taristu ja liikluskorralduse, samuti raudteetranspordi ja muude transpordiliikide vaheliste ühenduste valdkondi, et pakkuda kasutajatele nende raudteereisi ja -transpordivajadustele vastavat integreeritud terviklahendust alates tehinguabist kuni reisiabini; Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d (d)   toimida liidu tasandil rahastatavate raudteevaldkonna teadus- ja innovatsioonimeetmete keskusena, kes tagab projektide kooskõla ja annab kõigile sidusrühmadele asjakohast teavet; (d)   etendada liidu tasandil rahastatavate raudteevaldkonna teadus- ja innovatsioonimeetmetega seoses keskset rolli, tagades projektide kooskõla ja andes kõigile sidusrühmadele asjakohast teavet; Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e (e)   edendada aktiivselt kõigi asjakohaste raudteesektori kogu väärtusahelasse kuuluvate ja traditsionaalse raudteesektori väliste sidusrühmade, eelkõige raudteeseadmete (raudteeliikluse juhtimise süsteemide ja veeremi) tootjate ja nende tarneahela, taristuettevõtjate, raudtee-ettevõtjate (reisija- ja kaubaveod), raudteesõiduvahendite liisimisega tegelevate äriühingute, sertifitseerimisasutuste, kutseühingute, kasutajaühingute (reisija- ja kaubaveod) ning asjakohaste teadusasutuste või -ringkondade osalemist ja tihedat kaasamist. Soodustatakse komisjoni soovituses 2003/361/EÜ20 määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist. (e)   edendada aktiivselt kõigi asjakohaste raudteesektori kogu väärtusahelasse kuuluvate ja traditsionaalse raudteesektori väliste sidusrühmade, eelkõige raudteeseadmete (raudteeliikluse juhtimise süsteemide ja veeremi ning liikluskorraldussüsteemide) tootjate ja nende tarneahela, taristuettevõtjate, raudtee-ettevõtjate (reisija- ja kaubaveod), raudteesõiduvahendite liisimisega tegelevate äriühingute, sertifitseerimisasutuste, kutseühingute, kasutajaühingute (reisija- ja kaubaveod) ning asjakohaste teadusasutuste või -ringkondade osalemist ja tihedat kaasamist. Soodustatakse komisjoni soovituses 2003/361/EÜ20 määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist. __________________ __________________ 20 Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36). 20 Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36). Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus) (ea)  võtta meetmeid, mis soodustaksid VKEde, ülikoolide ja uurimiskeskuste osalemist. Seetõttu tuleb kindlaks teha ja kõrvaldada takistused, mis segavad uustulnukate osalemist ühisettevõttes S2R. Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e b (uus) (eb)  püüelda täiendavuse ja tiheda sünergia poole Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, et aidata kaasa teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamisele Euroopas; võimaluse korral edendada raamprogrammi „Horisont 2020” ja nimetatud fondide koostalitlusvõimet ning toetada kumulatiivset või kombineeritud rahastamist. Selles kontekstis on meetmete eesmärk Euroopa talendipotentsiaali täielik ärakasutamine, optimeerides seeläbi teadusuuringute ja innovatsiooni majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning meetmed erinevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide poliitikast ja meetmetest, kuid täiendavad neid. Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa 1.   Maksimaalne liidu rahaline toetus algatusele Shift2Rail on 450 miljonit eurot, mis hõlmab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide panust, ning see makstakse liidu üldeelarvest raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogrammi jaoks eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv ning artiklite 60 ja 61 asjakohaste sätetega kõnealuse määruse artiklis 209 viidatud asutuste kohta. See summa hõlmab järgmist: 1.   Maksimaalne liidu rahaline toetus algatusele Shift2Rail on 450 miljonit eurot, mis hõlmab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide sissemakseid, ning see makstakse liidu üldeelarvest raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi jaoks eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv ning artiklite 60 ja 61 asjakohaste sätetega kõnealuse määruse artiklis 209 viidatud asutuste kohta. See summa hõlmab järgmist: Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 2.  Lõikes 1 osutatud toetust võib täiendada lisasummadega muudest liidu vahenditest, et toetada meetmeid, mis võimaldavad rakendada ühisettevõtte S2R kasutusvalmis tulemusi. 2.  Lõikes 1 osutatud toetust võib täiendada lisasummadega muudest liidu vahenditest, et toetada meetmeid, mis võimaldavad rakendada ühisettevõtte S2R kasutusvalmis innovatiivseid tulemusi. Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 –lõige 4 – punktid d ja d a (uus) (d)   nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil koostada oma teadus- ja innovatsioonipoliitika ning täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi; (d)   nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, sealhulgas osalejate keskportaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude komisjoni hallatavate elektrooniliste teavituskanalite kaudu; (da)  sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte S2R projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate keskportaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon; Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 4.   Lõike 2 punktis b ning I lisas sätestatud põhikirja punkti 15 lõike 3 alapunktis b osutatud mitterahalise toetuse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, järgides asjaomaste üksuste tavapäraseid kuluarvestustavasid, üksuse asukohariigis kohaldatavaid raamatupidamisstandardeid ning kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid / rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid. Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte S2R kontrollib toetuse väärtuse hindamist. Kahtluse korral võib ühisettevõte S2R hindamist auditeerida vastavalt põhikirja punktile 20. 4.   Lõike 2 punktis b ning I lisas sätestatud põhikirja punkti 15 lõike 3 alapunktis b osutatud osaluse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, lähtudes asjaomaste üksuste tavapärastest kuluarvestustavadest, üksuse asukohariigis kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest ning kohaldatavatest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest / rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte S2R võib kontrollida väärtuse hindamise meetodit, juhul kui kinnitamisega seoses peaks tekkima kahtlusi. Ühisettevõte S2R ega ükski liidu asutus ei auditeeri käesoleva määruse kohaldamisel lisategevuste käigus tekkinud kulusid. Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6 6.  Lisaks lõikes 5 sätestatule võib komisjon lõpetada või peatada liidu rahalise toetuse ühisettevõttele S2R, seda toetust proportsionaalselt vähendada või algatada I lisas sätestatud põhikirja punkti 23 lõike 2 kohase lõpetamismenetluse, kui kõnealused liikmed või nendega seotud üksused ei anna lõike 2 kohast toetust või annavad seda ainult osaliselt või liiga hilja. 6.  Lisaks lõikes 5 sätestatule võib komisjon lõpetada või peatada liidu rahalise toetuse ühisettevõttele S2R, seda toetust proportsionaalselt vähendada või algatada I lisas sätestatud põhikirja punkti 23 lõike 2 kohase lõpetamismenetluse, kui kõnealused liikmed või nendega seotud üksused ei anna lõike 2 kohast toetust või annavad seda ainult osaliselt või liiga hilja. Komisjoni otsus ei takista liikmete või ühisettevõtte S2R poolt juba kantud või kanda võetud rahastamiskõlblike kulude hüvitamist ajaks, mil ühisettevõtet S2R teavitatakse nimetatud otsusest. Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 Ühisettevõte S2R võtab vastu oma eriotstarbelised finantseeskirjad kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 209 ja määrusega (EL) nr … [delegeeritud määrus finantsmääruse artiklis 209 osutatud asutustele mõeldud näidisfinantsmääruse kohta]. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, võtab ühisettevõte S2R vastu eraldi finantseeskirjad vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 209 ja määrusele (EL) nr ... [delegeeritud määrus avaliku ja erasektori partnerlusasutuste näidisfinantsmääruse kohta]. Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2 Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saab kõnealust volituste delegeerimist peatada. Tegevdirektor on volitatud kõnealuseid volitusi edasi delegeerima. Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saab kõnealust volituste delegeerimist peatada. Tegevdirektor annab neist delegeeritud volitustest aru juhatusele ja tal on õigus kõnealuseid volitusi edasi delegeerida. Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 2.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte S2R kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele. 2.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte S2R kõik oma töötajate või juhatuse liikmete poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele. Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 1.   Komisjon teeb 31. detsembriks 2017 ühisettevõtte S2R vahehindamise. Komisjon saadab hindamise järeldused ja oma tähelepanekud 30. juuniks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 1.   Komisjon viib 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi ühisettevõtte S2R vahehindamise, hinnates sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamist ja avatust neile, samuti ühisettevõtte S2R haldustegevust, keskendudes eriti haldusprobleemide või -koormusega hakkamasaamisele. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab kõnealuse aruande 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ühisettevõtte S2R vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjaliku hindamise ja vahehindamise läbiviimisel. Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 1.   Eelarve täitmise heakskiitmine seoses liidu toetusega ühisettevõttele S2R on osa Euroopa Parlamendi poolt nõukogu soovituse põhjal antavast heakskiidust komisjoni tegevusele eelarve täitmisel, järgides aluslepingu artiklis 319 sätestatud menetlust. 1.   Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 annab ühisettevõtte S2R eelarve täitmisele heakskiidu Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal ning järgides ühisettevõtte S2R finantseeskirjades sätestatud menetlust. Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 2.  Ühisettevõte S2R teeb institutsioonidega eelarve täitmise heakskiitmise menetluse käigus täielikku koostööd ning annab kogu vajaliku lisateabe. Seoses sellega võidakse ühisettevõttelt paluda, et ta saadaks asjakohaste institutsioonide või asutustega peetavatele kohtumistele oma esindaja ning et ta abistaks komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajat. välja jäetud Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 1.   Ilma et see piiraks I lisas sätestatud põhikirja punkti 19 lõike 4 kohaldamist, võimaldab ühisettevõte S2R komisjoni töötajatele ja teistele ühisettevõtte S2R või komisjoni poolt volitatud isikutele ning kontrollikojale juurdepääsu oma valdustele ja kogu teabele, sh elektroonilisele teabele, mida on vaja nende auditite tegemiseks. 1.   Ühisettevõte S2R võimaldab komisjoni töötajatele ja teistele ühisettevõtte S2R või komisjoni poolt volitatud isikutele ning kontrollikojale juurdepääsu oma valdustele ja kogu teabele, sh elektroonilisele teabele, mida on vaja nende auditite tegemiseks. Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5 a (uus) 5a.  Ühisettevõtte töötajad, tegevdirektor ning juhatuse liikmed annavad Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) viivitamata ning seejuures oma vastutust kahtluse alla seadmata teada pettustest, millega nad on oma ülesannete või volituste täitmise käigus kokku puutunud. Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõik 1 a (uus) Pidades silmas raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki muuta Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks, peavad ühisettevõtted vältima raamprogrammi „Horisont 2020” reeglistikust erinevaid eeskirju. Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõige 1 1.   „Assotsieerunud liige” – liikmesriigis või raamprogrammiga Horisont 2020 liitunud riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm või konsortsium, mis on välja valitud punkti 4 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, mis vastab punkti 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele ning mis on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud; 1.   „Assotsieerunud liige” – liikmesriigis või raamprogrammiga Horisont 2020 liitunud riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm või konsortsium, mis on välja valitud punkti 4 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, mis vastab punkti 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele ning mis on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud pärast seda, kui selle juhtimise eest vastutav organ on teinud otsuse; Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõige 2 2.   „muud asutajaliikmed kui liit” – lisas II loetletud osalejad, kes on võtnud individuaalse kohustuse anda ühisettevõtte S2R tegutsemisaja jooksul ühisettevõttesse vähemalt 30 miljoni euro suurune panus ning on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud; 2.   „muud asutajaliikmed kui liit” – iseseisvad juriidilised isikud, kes on ühise nägemuse põhjal võtnud individuaalse kohustuse anda ühisettevõtte S2R tegutsemisaja jooksul ühisettevõttesse vähemalt 30 miljoni euro suurune panus ning on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud pärast seda, kui nende juhtimise eest vastutav organ on teinud otsuse. Asutajaliikmed on loetletud II lisas; Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõige 3 – sissejuhatav osa 3.   „innovatsiooniprogrammid” – teemavaldkonnad, millele tuginedes on üles ehitatud lõikes 4 osutatud S2Ri üldkava. Innovatsiooniprogrammide väljavalimisel lähtutakse sellest, kas neil on potentsiaali suurendada ühe või enama töökeskkonna tulemuslikkust ning kas nad vastavad raudteesüsteemis kohaldatavale lähenemisviisile. Olenemata juhatuse otsusest kõnealust ülesehitust muuta, peaks S2Ri üldkavaga olema ette nähtud vähemalt viie innovatsiooniprogrammi loomine: 3.   „innovatsiooniprogrammid” – teemavaldkonnad, millele tuginedes on üles ehitatud lõikes 4 osutatud S2Ri üldkava. Innovatsiooniprogrammide väljavalimisel lähtutakse sellest, kas neil on potentsiaali suurendada ühe või enama töökeskkonna tulemuslikkust ning kas nad vastavad raudteesüsteemis kohaldatavale ja kliendile suunatud lähenemisviisile. Nende määratlus võimaldab ka teedrajavate uuenduslike ideede väljatöötamist ja katsetamist. Olenemata juhatuse otsusest kõnealust ülesehitust muuta, peaks S2Ri üldkavaga olema ette nähtud vähemalt viie innovatsiooniprogrammi loomine: Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõige 3 – punkt a (a)   kulutõhusad ja usaldusväärsed suure mahutavusega rongid; (a)   kulutõhusad ja usaldusväärsed rongid, sealhulgas suure mahutavusega rongid ja ülikiired rongid; Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõige 3 – punkt c (c)  kulutõhus ja usaldusväärne suure läbilaskevõimega taristu; (c)  kulutõhus, säästev ja usaldusväärne suure läbilaskevõimega taristu; Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt h (h)   ühendada kasutajate vajadused ja määratleda koostalitlusvõime standardid, et juhtida teadus- ja innovatsioonitöö investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni; (h)   ühendada kasutajate vajadused ja koostada koostalitluse tehniline kirjeldus ja tehnilised standardid, et juhtida teadus- ja innovatsioonitöö investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni; Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt j (j)   panna alus ja luua arenguvõimalused tihedale ja pikaajalisele koostööle, mis hõlmab liitu, raudteeseadmete tootjaid ja muid huvirühmi, kelle osalus on vajalik, et soodustada innovatsiooniläbimurdeid ning tagada uuenduslike lahenduste jõuline turuleviimine, sealhulgas raudteeveo-ettevõtjaid ja muid raudteega seotud huvirühmi ning osalejad väljastpoolt raudteesektori tavapäraseid piire; (j)   panna alus ja luua arenguvõimalused tihedale ja pikaajalisele koostööle, mis hõlmab liitu, raudteeseadmete tootjaid ja muid huvirühmi, kelle osalus on vajalik, et soodustada innovatsiooniläbimurdeid ning tagada uuenduslike lahenduste jõuline turuleviimine, sealhulgas klientide huve esindavaid organisatsioone, raudteeveo-ettevõtjaid ja muid raudteega seotud avaliku ja erasektori huvirühmi, sealhulgas piirkondlikul tasandil, ning osalejad väljastpoolt raudteesektori tavapäraseid piire; Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt k a (uus) (ka)  teha koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas teadusasutuste ja ülikoolidega; Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – lõige 2 a (uus) 2a.  Kui mõni ühisettevõtte S2R liige ei täida seoses kokkulepitud rahalise toetusega oma kohustusi, registreerib tegevdirektor selle kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust nimetatud ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku juhatuse koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud liikme liikmestaatus lõpetada või rakendada kuni kohustuste täitmiseni muid meetmeid. Juhatus võib esialgselt peatada kõigi oma kohustusi mittetäitnud ühisettevõtte liikmete hääleõiguse, kui nad on ära kuulatud ning neile on pakutud korrigeerimisvõimalust. Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – lõige 2 2.   Ühisettevõtte S2R assotsieerunud liikmed valitakse avatud, mittediskrimineeriva ja konkurentsil põhineva konkursi alusel. Esimene assotsieerunud liikmete konkurss algab hiljemalt kolme kuu jooksul pärast ühisettevõtte S2R asutamist. Täiendavate konkursside korraldamine sõltub vajadusest tagada oluline suutlikkus S2Ri üldkava rakendamiseks. Kõik konkursikutsed avaldatakse S2Ri veebisaidil ja nendest antakse teada riikide esindajate rühma ja muude kanalite vahendusel, et tagada S2Ri üldkava eesmärkide saavutamise huvides võimalikult suur osavõtt konkursist. Ühisettevõte S2R soodustab VKEde, kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate osalemist. 2.   Ühisettevõtte S2R assotsieerunud liikmed valitakse avatud, mittediskrimineeriva ja konkurentsil põhineva konkursi alusel, mille käivitab komisjon ning mida juhatus hindab läbipaistval viisil. Hindamise ja valiku puhul võetakse muu hulgas arvesse taotleja asjakohasust ja potentsiaalset lisaväärtust ühisettevõtte S2R eesmärkide saavutamise seisukohast, taotleja majanduslikku usaldusväärsust ning mis tahes võimalikke huvide konflikte seoses ühisettevõtte S2R eesmärkidega. Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – lõige 2 a (uus) 2a.  Komisjon teeb hindamise tulemusi arvesse võttes lõpliku otsuse assotsieerunud liikmete valiku kohta, eesmärgiga tagada geograafiline tasakaal ning VKEde, teadusringkondade ja kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate, sealhulgas väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud osalemine. Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – lõige 5 5.   Iga liige võib lõpetada oma liikmesuse ühisettevõttes S2R. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete teavitamist. Sellest hetkest vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille ühisettevõte S2R kiitis heaks või võttis enne liikmesuse lõpetamist. 5.   Iga liige võib lõpetada oma liikmesuse ühisettevõttes S2R. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete teavitamist. Sellest hetkest vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille ühisettevõte S2R kiitis heaks või võttis enne liikmesuse lõpetamist. Liikmesuse lõpetamise korral avatakse ühisettevõtte S2R ja liikmesust lõpetava liikme vaheliste rahaliste kohustuste täitmiseks arvelduskonto. Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – lõige 6 6.  Ühisettevõtte S2R liikmesust ei saa loovutada kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva ja ühehäälse nõusolekuta. 6.  Ühisettevõtte S2R liikmesust ei saa loovutada kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva ja ühehäälse nõusolekuta. Sellisest nõusolekust teavitatakse komisjoni, kellel on õigus avaldada vastuseisu. Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 6 – alapunkt c (c)   vähemalt üks assotsieerunud liikmete esindaja iga innovatsiooniprogrammi kohta, millele viidatakse punkti 1 lõikes 3. Need esindajad määrab ühisettevõtte S2R juhatus, pidades silmas kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud esindatust. (c)   vähemalt üks assotsieerunud liikmete esindaja iga innovatsiooniprogrammi kohta, millele viidatakse punkti 1 lõikes 3. Assotsieerunud liige, kes täidab iseseisva juriidilise isikuna punkti 1 lõikes 2 sätestatud kriteeriume [st vähemalt 30 miljoni euro suurune osalus] ning kes aitab kaasa artikli 2 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud eesmärkide täitmisele, on esindatud juhatuses. Teised esindajad määrab ühisettevõtte S2R juhatus, pidades silmas kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud esindatust ka territoriaalse esindatuse osas ja seda tagades. Vähemalt kaks neist peaksid olema raudtee-ettevõtjate esindajad. Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 7 – lõige 5 – lõik 5 Euroopa Raudteeagentuuri esindaja ning riikide esindajate rühma eesistuja või ase-eesistuja osalevad juhatuse koosolekutel vaatlejatena. Euroopa Raudteeagentuuri esindaja osaleb juhatuse koosolekutel vaatlejana. Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 7 – lõige 5 – lõik 5 a (uus) Riikide esindajate rühma esimehel või ase-esimehel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ning osaleda selle aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust. Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 7 – lõige 5 – lõik 5 b (uus) Teaduskomitee esimehel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana, kui arutatakse komitee ülesannete hulka kuuluvaid küsimusi, ning osaleda selle aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust. Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 8 – lõik -1 (uus) Komisjon püüab talle juhatuses usaldatud rolli piires tagada ühisettevõtte S2R tegevuse ja raamprogrammi „Horisont 2020” asjakohase tegevuse koordineerimise, et edendada ühiste teadusuuringutega hõlmatud prioriteetide kindlakstegemisel sünergiaid. Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 8 – lõik 1 – punkt c a (uus) (ca)  võtab vastu otsuse juhatuse lõpliku koosseisu kohta, eelkõige valides assotsieerunud liikmete esindajad, välja arvatud need, kes täidavad punkti 1 lõikes 2 sätestatud kriteeriume. Lõplik valik peaks tagama VKEde, kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate, sealhulgas väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud osalemise; Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 8 – lõik 1 – punkt n a (uus) (n a) tagab kõigi käesoleva määruse raames kehtestatud alltöövõtulepingute valiku menetluse läbipaistvuse; Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 9 – lõige 1 1.   Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus, valides sobiva kandidaadi Euroopa Komisjoni esitatud nimekirjast, järgides avalikku ja läbipaistvat valimisprotseduuri. 1.   Komisjoni esitatud kandidaatide loetelust valib tegevdirektori tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avatud ja läbipaistva konkursi alusel ning nimetab ametisse juhatus. Euroopa Parlamendil on õigus avaldada vastuseisu. Enne ametisse nimetamist vastab juhatuse välja valitud kandidaat Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni liikmete küsimustele. Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 10 – lõige 4 – punkt g a (uus) (ga)  edastab riikide esindajate rühmale ja teaduskomiteele korrapäraselt teavet, mis on nende nõuandva rolliga seoses asjakohane; Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 11 – sissejuhatav osa Euroopa Raudteeagentuuril on juhatuses vaatlejastaatus, ta aitab kaasa S2Ri üldkava kindlaksmääramisele ja rakendamisele ning täidab selleks eelkõige järgmisi nõustamisega seotud ülesandeid: Euroopa Raudteeagentuur aitab kaasa S2Ri üldkava kindlaksmääramisele ja rakendamisele ning täidab selleks eelkõige järgmisi nõustamisega seotud ülesandeid: Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 11 – alapunkt a (a)   teeb ettepanekuid S2Ri üldkava ja aasta töökava võimalike muudatuste kohta, eelkõige selleks, et tagada ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks vajalike teadusuuringute toimumine; (a)   teeb ettepanekuid S2Ri üldkava ja aasta töökava võimalike muudatuste kohta, eelkõige selleks, et tagada ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks vajalike teadusuuringute toimumine, ja teeb kindlaks nende asjakohasuse seoses artikli 2 lõikes 2 määratletud eesmärkidega; Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 11 – alapunkt b (b)   teeb käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti e kohase sidusrühmadega konsulteerimise järel ettepanekuid teadus-, arendus- ja valideerimistegevuse tehniliste standardite kohta, eesmärgiga tagada töö tulemuste koostalitlusvõime ja ohutus; (b)   teeb käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti e kohase sidusrühmadega konsulteerimise järel ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse suuniste kohta, mille tulemusel kehtestatakse tehnilised standardid, eesmärgiga tagada töö tulemuste koostalitlusvõime ja ohutus; Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 13 – lõige 5 – punkt a (a)   asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõtt; (a)   asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõtt sünergiatest kasusaamiseks; Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 13 – lõige 5 a (uus) 5a.  Riikide esindajate rühm saab regulaarselt teavet, muu hulgas osalemise kohta ühisettevõtte S2R rahastatud meetmetes, iga konkursi ja projekti rakendamise tulemuste kohta, sünergiate kohta muude asjakohaste liidu programmidega ja S2Ri eelarve täitmise kohta. Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 13 – lõige 6 6.   Riikide esindajate rühm võib esitada ühisettevõttele S2R omal algatusel soovitusi tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid. Ühisettevõte S2R teavitab riikide esindajate rühma järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele. 6.   Riikide esindajate rühm võib esitada juhatusele omal algatusel soovitusi tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid. Juhatus teavitab riikide esindajate rühma järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele. Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 14 – lõige 1 1.   Punktis 2 ette nähtud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõtte S2R juhatus moodustada piiratud arvu töörühmi nendeks toiminguteks, mida juhatus neile delegeerib. Kõnealused töörühmad moodustatakse spetsialistidest ning nende töö vastab läbipaistvuse põhimõttele. 1.   Punktis 2 ette nähtud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõtte S2R juhatus moodustada piiratud arvu töörühmi nendeks toiminguteks, mida juhatus neile delegeerib. Kõnealused töörühmad moodustatakse asjaomaste erialateadmistega spetsialistidest, sealhulgas teadusorganisatsioonide, VKEde, raudtee-ettevõtjate spetsialistid, ning nende töö vastab läbipaistvuse põhimõttele. Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 15 – lõige 3 – punkt b (b)   muude liikmete kui liidu ning nendega seotud üksuste mitterahalised toetused, mis koosnevad nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte poolne toetus ja muud liidu toetused nende kulude katmiseks. (b)   muude liikmete kui liidu ning nendega seotud üksuste mitterahalised või rahalised toetused, mis koosnevad nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte poolne toetus ja muud liidu toetused nende kulude katmiseks. Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 19 1.   Tegevdirektor annab igal aastal ühisettevõtte S2R juhatusele aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega. 1.   Tegevdirektor annab igal aastal ühisettevõtte S2R juhatusele aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega. 2.   Iga aasta 15. veebruariks esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes S2R eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet: 2.   Kahe kuu jooksul enne iga eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes S2R eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet: (a)   tehtud teadus- ja innovatsioonitöö ning muud toimingud ja vastavad kulutused; (a)   tehtud teadus- ja innovatsioonitöö ning muud toimingud ja vastavad kulutused; (b)   esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa; (b)   esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa; (c)   rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte S2R toetust üksikutele osalejatele ja meetmetele. (c)   rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte S2R toetust üksikutele osalejatele ja meetmetele. Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, edastatakse see riikide esindajate rühmale ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, edastatakse see riikide esindajate rühmale ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. 3.   Ühisettevõte S2R esitab igal aastal komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kohase aruande. 3.   Ühisettevõtte S2R peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks Euroopa Komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande. 4.  Ühisettevõtte S2R raamatupidamisaruannet kontrollib sõltumatu auditeerimisasutus, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5. Ühisettevõtte S2R raamatupidamisaruannet ei kontrolli kontrollikoda. Järgmise eelarveaasta 31. märtsiks saadab ühisettevõte S2R eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Pärast kontrollikojalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist raamatupidamisaruande kohta koostab peaarvepidaja ühisettevõtte S2R lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks. Juhatus esitab arvamuse ühisettevõtte S2R lõpliku raamatupidamisaruande kohta. Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse aastaaruandes tehtud märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka juhatusele. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta otsus Alexander Mirsky puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2014/2026(IMM))

P7_TA(2014)0348 A7-0273/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Alexander Mirsky 14. veebruaril 2014. aastal esitatud ja täiskogu istungil 24. veebruaril 2014. aastal teatavaks tehtud taotlust kaitsta tema puutumatust ja eesõigusi seoses Läti Vabariigi Riigikohtu senati tsiviilasjade osakonnas (edaspidi „Riigikohus”) poolelioleva tsiviilmenetlusega (viitenumber C17129611),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta ja 6. septembri 2011. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse 4. aprilli 2011. aasta täiskogu istungi stenogrammi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2 ning artikleid 6a ja 7,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0273/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi liige Alexander Mirsky on taotlenud oma puutumatuse kaitset seoses Läti Vabariigi Riigikohtus poolelioleva tsiviilmenetlusega; arvestades, et see menetlus on seotud Riia piirkonnakohtu tsiviilasjade osakonna (edaspidi „Riia piirkonnakohus”) otsusega, milles nõutakse, et Alexander Mirsky võtaks tagasi 4. aprillil 2011. aastal Euroopa Parlamendis esitatud sõnavõtus tehtud avalduse ning maksaks 1000 Läti latti (LVL) mittevaralise kahju hüvitist väidetavalt kahju kannatanud hagejatele;

B.  arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklile 8 ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

C.  arvestades, et oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel;

D.  arvestades, et Euroopa Kohus on selgitanud, et protokolli artikkel 8 peab seda eesmärki arvestades kaitsma Euroopa Parlamendi liikmete sõnavabadust ja sõltumatust ning selle artikli sõnastuse kohaselt – mis viitab sõnaselgelt peale arvamuste ka parlamendiliikmete antud häältele – on see säte peamiselt kohaldatav parlamendiliikmete nende väidete suhtes, mis on esitatud Euroopa Parlamendi hoones(2);

E.  arvestades, et protokolli artikli 8 kohast immuniteeti tuleb seetõttu, et selle eesmärk on kaitsta Euroopa Parlamendi liikmete arvamusvabadust ja sõltumatust, pidada absoluutseks immuniteediks, mis välistab igasuguse kohtumenetluse parlamentaarsete kohustuste täitmisel avaldatud arvamuse või antud hääle tõttu(3);

F.  arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete puutumatus kohtumenetluste suhtes hõlmab ka puutumatust tsiviilmenetluste suhtes;

G.  arvestades, et Alexander Mirsky taotlus käsitleb tema vastu algatatud kohtumenetlust seoses avaldustega, mida ta tegi 4. aprilli 2011. aasta täiskogu istungil üheminutise sõnavõtu ajal; arvestades, et on vaieldamatu tõsiasi, et nende avalduste tegemise ajal oli Alexander Mirsky Euroopa Parlamendi liige;

H.  arvestades, et Jūrmala linnakohus täheldas õigesti, et Alexander Mirskyle kehtis protokolli artikli 8 kohane Euroopa Parlamendi liikme puutumatus, ning lükkas seetõttu hageja nõude tagasi; arvestades, et Riia piirkonnakohus see-eest ignoreeris selle sätte kohaldatavust täielikult; arvestades, et ELi esmaste õigusaktide kohaldamine on liikmesriigi kohtute ülesanne;

I.  arvestades, et Alexander Mirsky vastu algatatud kohtumenetlus on Läti Vabariigi Riigikohtus veel pooleli ja lõplik otsus võib tulla tema kasuks; arvestades aga, et kui Riia piirkonnakohtu otsus leiab Riigikohtus kinnitust, tähendaks see, et Läti ametivõimud rikuvad ELi esmaseid õigusakte;

J.  arvestades, et pärast Riia piirkonnakohtu otsust on tegelikult aset leidnud Alexander Mirsky eesõiguste ja puutumatuse rikkumine; arvestades, et vaatlusalusel juhul on eelkõige tegemist tema parlamentaarsete kohustuste täitmisel avaldatud arvamusele piirangute seadmisega;

1.  otsustab kaitsta Alexander Mirsky puutumatust ja eesõigusi;

2.  palub komisjonil sekkuda Läti ametiasutuste tegevusse, et jõustada ELi esmased õigusaktid (eelkõige Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikkel 8) ja vajadusel algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt liidu õiguse rikkumise menetlus;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult komisjonile, Läti Vabariigi pädevatele ametiasutustele ja Alexander Mirskyle.

(1) Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner vs. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; otsus kohtuasjas 149/85: Wybot vs. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391; otsus kohtuasjas T-345/05: Mote vs. parlament, EKL 2008, lk II-2849; otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra vs. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch vs. parlament, EKL 2010, lk II-1135 ning otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, EKL 2011, lk I-7565. (2) Otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, vt viide eespool, punkt 29. (3) Otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra vs. De Gregorio ja Clemente, vt viide eespool, punkt 27.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/007, IT/VDC Technologies, Itaalia) (COM(2014)0119 – C7-0089/2014 – 2014/2025(BUD))

P7_TA(2014)0349 A7-0261/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0119 – C7‑0089/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0261/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et Itaalia esitas taotluse EGF/2012/007 IT/VDC Technologies, et saada fondist rahalist toetust seoses 1164 töötaja koondamisega ettevõttes VDC Technologies SpA ja ühes tarnivas ettevõttes 26. veebruarist 2012 kuni 25. juunini 2012 kestnud vaatlusperioodi jooksul, taotledes abi 1146 koondatud töötajale, kelle puhul taotletakse fondi kaasrahastamist;

D.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Itaalial õigus saada kõnealuse määruse alusel rahalist toetust;

2.  märgib, et Itaalia ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 31. augustil 2012. aastal, ja peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon tegi oma hinnangu teatavaks alles 5. märtsil 2014. aastal; taunib pikka 19-kuulist hindamisaega ning on veendunud, et see viivitus on vastuolus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiga osutada kiiret abi töötajatele, kes on kaotanud töö;

3.  on seisukohal, et koondamised ettevõttes VDC Technologies SpA ja ühes tarnivas ettevõttes (televiisorikomplektide, televiisorimonitoride ja -ekraanide ning kliimaseadmete valmistamine) on seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega, eelkõige ulatuslike majandushäiretega elektriseadmete tootmise sektoris seoses suurenenud konkurentsiga kolmandatest riikidest, eriti Hiinast;

4.  tunnistab vajadust teha järeldusi globaliseerumisega seotud kriteeriumi alusel fondile esitatud paljudest taotlustest teatavas sektoris, võttes arvesse liidu kaubanduspoliitika reformimist nii liberaliseerimise kui ka kaubanduse kaitsevahendite osas;

5.  märgib, et kõnealune 1164 töötaja koondamine koos 54 töötaja samal põhjusel koondamisega enne ja pärast neljakuulist vaatlusperioodi avaldab tugevat negatiivset mõju tööturule ja majandusolukorrale asjaomasel alal, mis asub NUTS III tasandi piirkonnas ITI45 Frosinone ja NUTS II tasandi piirkonna ITI4 Lazio;

6.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Itaalia ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist koondatud töötajatele 30. novembril 2012. aastal, üheksa kuud enne taotluse esitamist fondist toetuse saamiseks ja palju varem, kui tehti lõplik otsus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

7.  märgib, et kaasrahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett sisaldab meetmeid 1146 koondatud töötaja tagasipöördumiseks tööle, nt kutsealane nõustamine / oskuste hindamine, koolitus, individuaalsed teenused, ettevõtlusega seotud toetus, töölevõtmistoetus, osalustoetus;

8.  märgib, et peaaegu 40% koondatud töötajatest on vanemad kui 55 aastat; peab kahetsusväärseks, et pakett ei sisalda vanemaealistele töötajatele suunatud erimeetmeid;

9.  juhib tähelepanu, et pakett sisaldab mitmesuguseid rahalisi hüvitisi: hüvitis töötajatele, kelle leibkonnas on hooldatavaid isikuid, liikuvustoetus ja osalemishüvitis; juhib tähelepanu, et värbamistoetuse määr on suhteliselt kõrge (6000 eurot töötaja kohta), kuid tunneb heameelt asjaolu üle, et selle meetme tingimuseks on töötajatele alalise lepingu või 24 kuu pikkuse tähtajalise lepingu pakkumine;

10.  tunneb heameelt asjaolu üle, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osas konsulteeriti tööturu osapooltega ja et aktiveeriti kohalik toetusvõrgustik mitmesuguste kohalike osapoolte kaasamisega, ning et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks muutmise eri etappidel kohaldatakse sugupoolte võrdsuse poliitikat ja mittediskrimineerimise põhimõtet;

11.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

12.  tunneb heameelt selle üle, et fondi paketis nähakse ette koolitus kõikidele töötajatele; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei tooda välja seda, millistes valdkondades ja sektorites koolitust pakutakse;

13.  märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Itaalia ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

14.  rõhutab, et fondi määruse artikli 6 kohaselt tuleb tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist stabiilsele tööle; rõhutab ühtlasi, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

15.  väljendab heameelt kokkuleppe üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel uue fondi määruse kohta aastateks 2014–2020, et võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60%ni kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

16.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

17.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/007, IT/VDC Technologies, Itaalia)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2014/254/EL).

(1) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/004, ES/Grupo Santana, Hispaania) (COM(2014)0116 – C7-0101/2014 – 2014/2027(BUD))

P7_TA(2014)0350 A7-0260/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0116 – C7‑0101/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(1) (fondi määrus),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0260/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et Hispaania esitas taotluse EGF/2012/004 ES/Grupo Santana(4), et saada fondist rahalist toetust seoses 330 töötaja koondamisega ettevõttes Grupo Santana ning tema 15 tarneettevõttes ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures, taotledes fondi kaasrahastamist 285-le 15. novembrist 2011 kuni 15. märtsini 2012 kestnud vaatlusperioodi jooksul koondatud töötajale;

D.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis c sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Hispaanial õigus saada kõnealuse määruse alusel rahalist toetust;

2.  võtab teadmiseks komisjoni selgitused, mille kohaselt kuulub vaatlusperioodi ajal toimunud 330 töötaja koondamine ning sellele lisaks veel 689 töötaja koondamine sama kollektiivse koondamise alla ning need koondamised koos kõnealuse piirkonna väga hapra majandus- ja sotsiaalse olukorraga vastavad fondi määruse artikli 2 punkti c kohaselt juhtumi erandlikkust puudutavale tingimusele;

3.  märgib, et Hispaania ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 16. mail 2012 ja peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon tegi oma hinnangu teatavaks alles 5. märtsil 2014; taunib 22 kuu pikkuseks veninud hindamisaega ning on veendunud, et see viivitus on vastuolus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiga osutada töö kaotanud töötajatele kiiret abi;

4.  on seisukohal, et ettevõttes Grupo Santana ning tema 15 tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures toimunud koondamised on seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega, eelkõige ELi turuosa vähenemisega ülemaailmses mootorsõidukite tootmises ja Aasia turgude kiire kasvuga, millest ELi tootjatel on raskem kasu saada;

5.  märgib, et kõnealusel 330 töötaja koondamisel koos 689 töötaja samal põhjusel koondamisega enne ja pärast neljakuulist vaatlusperioodi on märkimisväärselt kahjulik mõju tööhõivele ja majandusele kohalikul ja NUTS III tasandil ning see halvendab veelgi juba niigi nõrka majanduslikku olukorda asjaomasel territooriumil;

6.  märgib, et see on järjekordne fondi kasutuselevõtmise taotlus seoses koondamistega autotööstussektoris ning et autotööstusest on fondile esitatud nii kriisi kui ka üleilmastumisega seotud kriteeriumide alusel kõige rohkem taotlusi, mida on kokku 17; juhib tähelepanu asjaolule, et järjekordne autotööstust puudutav juhtum annab tunnistust vajadusest liidu tööstusstrateegia järele ning näitab, kuidas fond aitab töötajaid restruktureerimise ajal;

7.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Andaluusia piirkond, kus töötuse määr on riigi ja liidu keskmisest kõrgem, saab jälle abi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist; juhib tähelepanu asjaolule, et fond on juba toetanud Andaluusias asuva Delphi töötajaid (EGF/2008/002 ES/Delphi);

8.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Hispaania ametiasutused alustada individuaalsete teenuste rakendamist koondatud töötajate suhtes 1. augustil 2011, kümme kuud enne taotluse esitamist fondist toetuse saamiseks ja palju varem, kui tehti lõplik otsus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

9.  märgib, et kaasrahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett sisaldab meetmeid 285 koondatud töötaja tagasipöördumiseks tööle, sh töökohal toimuvat kutseõpet, äriprojektide alast nõustamist, abi aktiivsel tööotsingul ja sobiva töö pakkumist;

10.  väljendab heameelt asjaolu üle, et pakutav väljaõpe kestab pikka aega ning et seda täiendatakse töökohal toimuva koolitusega; kiidab heaks asjaolu, et väljaõpe kohandatakse äripargis tegutsema hakkavatele ettevõtetele vajalike oskuste ja pädevustega ning et see kuulub meetmete alla, mida rakendatakse lisaks fondi poolt rahastatavale paketile;

11.  kiidab sellega seoses heaks asjaolu, et Linaresi linn, keda selle omavalitsusüksuse peamise tööandja Santana (ja selle tarnijate) sulgemine tugevasti mõjutab, valis kõikehõlmava ja igakülgse käsitlusviisi, mida kajastatakse Grupo Santana äripargi taastamise strateegias uute investorite ligimeelitamiseks; on arvamusel, et Linaresi linna otsus parandada ettevõtluskeskkonda suurendab töötajatele mõeldud fondi meetmete mõju;

12.  tunneb heameelt selle üle, et Linaresi linn konsulteeris paketi küsimuses tööturu osapooltega (ametiühingud MCA-UGT Andalucía ja Federación de la industria de CCOO-Andalucía) ja et tööturu osapooled jälgivad meetmete rakendamist, ning et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks tegemise eri etappidel kohaldatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtteid;

13.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri kestel omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et fond maksab õppepalka, mis on kuni 150% Hispaania miinimumpalgast; tunneb siiski heameelt komisjoni kinnituse üle, et kõnealune palk ei asenda töötushüvitist ning et see makstakse lisaks siseriiklike õigusaktide raames makstavale töötushüvitisele; rõhutab sellega seoses, et uues ajavahemikku 2014–2020 hõlmavas fondi määruses piiratakse rahaliste hüvitiste sisaldust paketis kuni 35%-ni meetmete maksumusest ning et seetõttu ei ole hüvitiste määr uue määruse kohaselt käesoleva taotluse kooskõlastatud paketis sama;

15.  peab tervitatavaks Hispaania piirkondlike ja Linaresi kohalike ametivõimude algatust investeerida tööstusrajatistesse ja uuendatud tööstuspiirkonna edendamisse, et meelitada ligi uusi ettevõtteid ja mitmekesistada autotööstusele keskendumise asemel oma tööstusstruktuuri; rõhutab, et nende meetmete kohta ei ole esitatud fondile kaasrahastamise taotlust ja neid rahastatakse piirkondlikest ja kohalikest eelarvetest, mis on rangelt piiratud, sest tehase sulgemise tõttu jääb saamata osa maksutuludest;

16.  märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Hispaania ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

17.  rõhutab, et fondi määruse artikli 6 kohaselt tuleb tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist stabiilsele tööle; rõhutab ühtlasi, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

18.  väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel uue fondi määruse kohta aastateks 2014–2020 saavutatud kokkuleppe üle võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60%-ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

19.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

20.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/004 ES/Grupo Santana, Hispaania)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2014/253/EL).

(1) ELT L 406, 30.12.2006, lk 1. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1. (4) Santana Motor S.A.U.; Santana Motor Andalucķa S.L.U. ja Santana Militar S.L.U.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (05199/1/2014 – C7-0094/2014 – 2010/0207(COD))

P7_TA(2014)0351 A7-0216/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05199/1/2014 – C7-0094/2014),

–  võttes arvesse Taani parlamendi, Saksamaa Liidupäeva, Saksamaa Liidunõukogu ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2011. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2010)0368) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

—  võttes arvesse kodukorra artiklit 72,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0216/2014),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

3.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

4.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 99, 31.3.2011, lk 1. (2) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 81.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta (COM(2013)0018 – C7-0022/2013 – 2013/0012(COD))

P7_TA(2014)0352 A7-0444/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0022/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. mai 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 4. juuli 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0444/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/94/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 271, 19.9.2013, lk 111. (2) ELT C 280, 27.9.2013, lk 66.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse 25. juuli 1996. aasta direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (COM(2013)0195 – C7-0102/2013 – 2013/0105(COD))

P7_TA(2014)0353 A7-0256/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0195),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0102/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0256/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud õigusakti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

(1)  Valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, mis avaldati 2011. aastal, tõstetakse esile vajadust vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside (eelkõige süsinikdioksiidi (CO2)) heitkogust 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning 20 % aastaks 2020. [ME 1]

(1a)  Kuna praegu puuduvad poliitikameetmed, millega käsitletaks veokite põhjustatavat kasvavat CO2-heidet, peaks komisjon hindama kütusesäästlikkuse standardite kehtestamist veokitele, laiendades õiguslikku käsitlusviisi ka autodele ja kaubikutele. [ME 2]

(2)  Sellest lähtuvalt nähakse valge raamatuga ette kohandada nõukogu direktiivi 96/53/EÜ(4), et vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohandada õigusakte vastavalt tehnika arengule ja uutele turuvajadustele ning hõlbustada ühendvedusid.

(3)  Tehnika arengu alla võib liigitada ka ülestõstetava või kokkuvolditava aerodünaamilise seadme lisamise sõiduki (peamiselt haagise või poolhaagise) tagaosale, kuid siis on sõiduk pikem kui direktiivi 96/53/EÜ kohaselt lubatud maksimaalpikkus. Seadmete paigaldamist saab alustada kohe pärast käesoleva direktiivi jõustumist, sest tooted on juba turul saadaval ja neid kasutakse teistel mandritel. Sama kehtib löögienergiat absorbeerivate aerodünaamiliste seadmete ja allasõidutõkete kohta, mis paigaldatakse külgedel ja tagaosas rataste piirkonnas haagiste, poolhaagiste ja sõidukite alla. Need võivad oluliselt parandada sõiduki energiatõhusust ja vähendada ka teiste liiklejate vigastusohtu. Käesoleva direktiiviga tuleks ka julgustada ja hõlbustada sõidukite ja veoühikute konstruktsiooni innovatsiooni. [ME 3]

(3a)  Komisjon peaks masse ja mõõtmeid käsitleva meetmeraamistiku abil töötama välja meetodi maanteetranspordis toimuvate tühisõitude vähendamiseks ning koostama ka maanteekabotaaži minimaalsed ühtlustamiseeskirjad dumpingu ärahoidmiseks. Lisaks tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ(5) (Eurovignette’i direktiiv) läbivaatamist kasutada selleks, et analüüsida edusamme väliskulude hindamises ning näha ette raskeveokite väliskulude arvessevõtmine. Komisjon peaks enne 1. jaanuari 2015 esitama ettepaneku Eurovignette'i direktiivi muutmiseks. [ME 4]

(4)  Raskeveokite arvele langeb Euroopas ligikaudu 26 % maanteetranspordi tekitatavast CO2-heitest, samas kui nende kütusesäästlikkus ei ole 20 aasta jooksul kuigivõrd paranenud. Koos põhjenduses 3 nimetatud seadmetega võimaldaks mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine sõidukeid märkimisväärselt energiatõhusamaks muuta ka mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine, mis on hädavajalik selleks, et sõidukitest tingitud heidet maanteetranspordi sektoris oluliselt vähendada. See ei ole aga praegu direktiiviga 96/53/EÜ kehtestatud pikkuse korral võimalik ilma, et väheneks sõidukite veomaht, mis omakorda ohustaks sektori majanduslikku tasakaalu. Seepärast on asjakohane näha ette erandi kohaldamine maksimaalpikkuse suhtes. Ühtegi sellist erandit ei tohiks kasutada sõiduki veomahu suurendamiseks. [ME 5]

(5)  Komisjoni poliitiliste suunistega liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020 nähakse ette meetmed, et muuta sõidukid turvalisemaks ja tõhustada vähem kaitstud liiklejate kaitset. Sõidukijuhi vaatevälja olulisust rõhutati ka komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/38/EÜ(6) rakendamise kohta. Kabiini uus kuju aitab parandada liiklusohutust, sest juhi vaatevälja pimeala (eelkõige tuuleklaasi all ja sõiduki küljel) väheneb, mis võimaldab päästa paljude vähem kaitstud liiklejate nagu jalakäijad või jalgratturid elu. Kabiini uus kuju peaks muutuma seetõttu kohustuslikuks pärast asjakohast üleminekuaega. Uus kuju võimaldab peaks võimaldama võtta kasutusele kokkupõrkel löögienergiat absorbeeriva struktuuri. Kabiini mahu võimalik suurenemine lubab suurendada ka juhi mugavust ja ohutust. [ME 6]

(6)  Aerodünaamilisi seadmeid ja nende paigaldamist sõidukitele tuleb enne turuleviimist katsetada kooskõlas komisjoni väljatöötatava aerodünaamika mõõtmise katsega. Seega tuleks ette näha, et liikmesriigid väljastavad sertifikaadi, mida teised liikmesriigid peavad tunnustama. Komisjon peaks töötama välja üksikasjalikud tehnilised suunised sertifikaatide kohaldamise ja nõuete kohta. [ME 7]

(6a)  2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus on öeldud, et maantee-kaubavedudest vahemaadel, mis on pikemad kui 300 km, tuleks 2030. aastaks muude transpordiliikidega, nt raudtee- või veetranspordiga asendada 30 % ja 2050. aastaks üle 50 %; sellist üleminekut soodustaksid tõhusad ja keskkonnasäästlikud kaubaveokoridorid. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb välja arendada vajalik infrastruktuur. Eesmärgi kiitis Euroopa Parlament heaks oma 15. detsembri 2011.aasta resolutsioonis Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta(7). [ME 8]

(6b)  2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu eesmärkide saavutamisel annab direktiivi 96/53/EÜ muutmine võimaluse parandada juhtide ohutust ja mugavust, võttes arvesse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ(8) (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiv). [ME 9]

(7)  Piiriüleste veoste puhul saab kasutada pikemaid sõidukeid, kui asjaomased kaks liikmesriiki seda lubavad, ning kui direktiivi artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud erandi tingimused on täidetud. Euroopa Komisjon on juba koostanud suunised direktiivi artikli 4 kohaldamise kohta. Artikli 4 lõikes 4 nimetatud veod ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi, kui sõidukite piiriülene kasutamine hõlmab ainult kahte liikmesriiki, kus olemasolev taristu ja liiklusohutuse tingimused neid vedusid võimaldavad. Sel viisil saavutatakse tasakaal – ühelt poolt järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus otsustada ise transpordi korralduse üle, võttes arvesse konkreetseid olusid, ja teiselt poolt on tagatud, et selline poliitika ei moonuta siseturgu. Seega on artikli 4 lõike 4 kohaldamist selgitatud. [ME 10]

(8)  Mittesaastava või vähem saastava alternatiivse mootori (elektri- või hübriidmootori) paigaldamisega raskeveokile või bussile (enamasti linna- või linnalähibussile), et vältida ainult fossiilkütuse kasutamist, kaasneb ülekaal, mis ei tohiks vähendada veomahtu, et mitte halvendada maanteetranspordisektori majanduslikku olukorda. Sõidukitel, millele on paigaldatud vähese CO2-heitega tehnoloogia, tuleks lubada ületada täismassi kuni ühe tonni võrra, olenevalt asjaomase tehnoloogia puhul nõutavast massist. Ülekaal ei tohiks siiski suurendada sõiduki laadimismahtu. Tehnoloogianeutraalsuse põhimõte tuleks säilitada. [ME 11]

(9)  Transpordipoliitika valges raamatus rõhutatakse ka vajadust toetada ühendvedude arengut, eriti konteinervedude valdkonnas, kus kasutatakse üha enam 45-jalaseid konteinereid. Konteinereid veetakse raudteel või veeteedel. Maanteetranspordi kasutamisega ühendvedude käigus kaasneb praegu nii liikmesriikide kui ka transpordiettevõtjate jaoks koormav haldusmenetlus, välja arvatud juhul kui kasutatakse patenteeritud, faasitud nurkadega konteinereid, mis on ülemäära kallid. Konteinereid vedavate sõidukite pikendamine 15 cm võrra vabastaks veoettevõtjad haldusmenetluse järgimise kohustusest ja lihtsustaks ühendvedude korraldamist, seadmata ohtu maantee muid kasutajaid või taristut või tekitamata neile kahju. Liigendatud raskeveokite pikkusega (16,50 m) võrreldes on 15 cm lisamine väike muudatus, mis ei kujuta täiendavat ohtu liiklusohutusele. Transpordipoliitika valges raamatus lubatakse pikemat veokit kasutada siiski ainult ühendveo raames, kus maanteetranspordi osa ei ületa 300 km ning mis hõlmab lisaks raudtee-, sisevee- või meretransporti. See vahemaa näib piisav, et ühendada tööstus- või kaubandusettevõte kaubajaama või siseveesadamaga. Meresadamate kasutamise ja meremagistraalide edendamise eesmärgil võib kõnealust vahemaad pikendada, kui tegemist on euroopasisese lähimereveoga. [ME 12]

(10)  Selleks, et edendada ühendvedude korraldamist ja võtta arvesse 45-jalase tühja konteineri massi, tuleks sätet, mis lubab vedada 40-jalaseid konteinereid ühendvedude korras kuni 44-tonnise 5- või 6-teljelise liidendsõidukiga, laiendada ka 45-jalaste konteinerite veole.

(11)  Pärast direktiivi 96/53/EÜ vastuvõtmist, on bussireisijate ja nende pagasi keskmine kaal oluliselt suurenenud, kuid direktiiviga kehtestatud kaalupiirangu tõttu on reisijakohtade arv järk-järgult vähenenud. Energiatõhususe eesmärgil tuleb isikliku transpordivahendi asemel eelistada ühistransporti, seepärast on vaja taastada bussides varasem reisijakohtade arv, võttes arvesse reisijate ja nende pagasi suuremat kaalu. Seda saab teha, kui suurendada kahe teljega busside lubatud täismassi sellises ulatuses, mis ei kahjustaks taristut ega põhjustaks selle kiiremat kulumist.

(12)  Maanteetranspordi suhtes kehtestatud nõuete täitmise eest vastutavad asutused osutavad veokite massiga seotud rikkumiste, ka ränkade rikkumiste, suurele arvule. Selline olukord tuleneb asjaolust, et direktiivi 96/53/EÜ kohaseid kontrollimisi ei tehta piisavalt või ei ole need tõhusad. Lisaks on kontrollimenetlused ja -kord liikmesriigiti erinev, mis loob õiguskindlusetuse olukorra sõidukijuhtide jaoks, kes liiklevad mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Veoettevõtjad, kes ei pea sõidukite massile kehtestatud eeskirjadest kinni, saavad märkimisväärse konkurentsieelise nii nende konkurentide ees, kes eeskirju järgivad, kui ka võrreldes muude transpordiliikidega. Selline olukord takistab siseturu nõuetekohast toimimist ja kujutab ohtu liiklusohutusele. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid suurendaksid riskide hindamise süsteemi alusel nii käsitsi kui ka eelvaliku alusel tehtavate kontrollide arvu ja tõhusust. [ME 13]

(13)  Saadaval on lihtsad tehnilised lahendused, nii paiksed kui ka teisaldatavad, mis võimaldavad valida rikkumises kahtlustatavad sõidukid välja neid peatamata, selline toimimisviis ei häiri liiklusvoogu, on odavam ja tagab optimaalse turvalisuse. Mõned seadmed saab paigaldada raskeveokitele, mis võimaldab juhil endal kontrollida kooskõla seadusega. Ilma et sõidukit oleks vaja peatada, võivad kõnealused sõidukile paigaldatud seadmed edastada andmeid ametnikele või maantee äärde paigutatud automaatsetele kontrollisüsteemidele, kasutades mikrolaine sideliidest. Et tagada liidu territooriumil tõhus liikluskontroll, tundub eelvaliku tegemiseks piisav, kui toimub vähemalt üks kaalumine iga 2 000 sõidukikilomeetri kohta, sest statistika kohaselt võimaldab see kontrollida iga sõidukit keskmiselt iga kolme päeva tagant.

(14)  Direktiivi 96/53/EÜ sätete rikkumiste suur hulk on enamasti seotud asjaoluga, et liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud karistuste hoiatav mõju selliste rikkumiste eest ei ole piisav või ei ole karistust üldse ette nähtud. Sellele puudusele lisandub kohaldatavate halduskaristuste suur erinevus liikmesriigiti. Kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks oleks vaja direktiivi 96/53/EÜ sätete rikkumise korral kohaldatavate halduskaristuste taset ja liike ELi tasandil ühtlustada. Halduskaristused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja hoiatavad mittediskrimineerivad. [ME 14]

(15)  Liikmesriikide järelevalveasutused peaksid saama teavet jagada, et muuta sõidukite või liidendsõidukite massi kontrollimine rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks ning tagada, et kontroll, eelkõige õigusrikkujate tuvastamine, õigusrikkumiste ja kohaldatud karistuste kirjeldamine ning asjaomase ettevõtja õiguskuulekuse väljaselgitamine, toimub nõuetekohaselt. Sellise teabe vahetamine võiks toimuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009(9) artikli 18 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu.

(16)  On oluline, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitataks korrapäraselt teavet liikmesriikide liiklusjärelevalve kohta. Liikmesriikide esitatud Teave, mida esitavad liikmesriigid oma kontaktpunktide kaudu, võimaldab komisjonil kontrollida, kas veoettevõtjad järgivad direktiivi nõudeid, ja määrata kindlaks täiendavate sunnimeetmete kehtestamise vajadus. [ME 15]

(16a)  Komisjon peaks direktiivi 96/53/EÜ I lisa läbi vaatama ja selle rakendamise kohta aru andma, võttes muu hulgas arvesse mõju rahvusvahelisele konkurentsile, transpordiliikide jaotusele, infrastruktuuriga kohandamise kuludele ning 2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus seatud liidu keskkonna-alastele ja ohutuseesmärkidele. [ME 16]

(17)  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, tuleks anda komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõiduki tagaosale ja külgedel paigaldatavate uute aerodünaamiliste seadmete ning allasõidutõkete ning uute mootorsõidukite projekteerimise nõuded eesmärgiga vaadata ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade raames läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ(10) osutatud Euroopa tüübikinnitusmenetlus, tehniline kirjeldus sõidukile paigaldatava kaalumisseadme täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ja juhised liikluses osalevate sõidukite massi kontrollimenetluse kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Konsultatsioonidesse tuleks kaasata huvitatud osapooled, nagu tootjad, sõidukijuhid, liiklusohutuse järelevalve ühendused, maanteeametid ja õppekeskused. Komisjon tagab delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule avaldab aruande konsultatsiooni tulemuste kohta. Huvitatud osapooltele tuleks jätta nimetatud nõuete täitmiseks piisavalt aega. [ME 17]

(18)  Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning need on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta asjakohased meetmed kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)  Direktiivi 96/53/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 96/53/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)  Viited nõukogu direktiivile 70/156/EMÜ asendatakse viitega direktiivile 2007/46/EÜ.

2)  Artikli 2 esimesele lõigule lisatakse järgmised mõisted:

–  „hübriidjõuseadmega sõiduk” – sõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta)(11) tähenduses, mis on varustatud ühe või mitme elektritoitel veomootoriga, mis ei ole elektrivõrguga püsivalt ühendatud, ning ühe või mitme sisepõlemismootoriga; „vähese CO2-heitega tehnoloogia” – tehnoloogia, mis transpordi energiaga varustamisel ei sõltu üksnes fossiilkütuse allikatest ja aitab märkimisväärselt kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele. Need allikad on:

–  elekter,

–  vesinik;

–  sünteetilised kütused,

–  täiustatud biokütused,

–  maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas), ja

–  heitsoojus; [ME 18]

–  „elektrisõiduk” – sõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta)(12) tähenduses, mis on varustatud ühe või mitme elektritoitel veomootoriga, mis ei ole elektrivõrguga püsivalt ühendatud; [ME 19]

–  „ühendveo üksus laadimisühik” – üksus ühik, mis sobib järgmistesse kategooriatesse kuulub ühte järgmistest kategooriatest: konteiner, vahetusveovahend, poolhaagis; [ME 20. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]

a)  lõike 1 punktides a ja b jäetakse välja sõna „siseriikliku”; [ME 21]

b)  artikli 4 lõike 4 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:"

„Vedu ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris, kui see toimub liikmesriigi territooriumil või piiriüleselt ainult kahe naaberliikmesriigi vahel, kui mõlemad on juba heaks kiitnud käesoleva lõike alusel võetud meetmed ning kui on täidetud kas punktis a või b märgitud tingimus.” [ME 22]

3)  Artikli 4 lõige 6 jäetakse välja.

4)  Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)  sõnad „Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 6 kohaldamist: ” jäetakse välja.

b)  punkt b jäetakse välja.

5)  Artikkel 8 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 8

1.  Sõidukite või liidendsõidukite aerodünaamika parandamiseks võib sõidukite või liidendsõidukite pikkus ületada I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkust kuni 500 mm võrra, kui nad on varustatud allpool täpsustatud nõuetele vastavate seadmetega. Maksimaalpikkuse ületamise ainus eesmärk on võimaldada lisada sõidukite või liidendsõidukite tagaosale seadmed, mis parandavad nende aerodünaamilisi omadusi. [ME 23]

2.  Esimeses lõigus nimetatud seadmed peavad vastama järgmistele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele:

–  sõidukite aerodünaamiliste omaduste märkimisväärne paranemine,

–  liiklusohutusega seotud, sealhulgas ühendvedude turvalisusega seotud nõuded:

i)  seadme vastupidavus ja stabiilsus, tagamaks, et vähendada ei ole seadme eraldumise ohtu, [ME 24]

ii)  päevane ja öine märgistus vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise tüübikinnituse tingimustele, mis on tõhus ka halbade ilmastikutingimuste korral ja tagab sõiduki väliskere mõõtmete nähtavuse teiste liiklejate jaoks, [ME 25]

iii)  seadme kuju peab minimeerima ohu teistele sõidukitele ja nende reisijatele seadmega kokkupõrke korral,

iv)  seade ei suurenda oluliselt ümbermineku ohtu küljetuule korral,

iva)  väliskujundus, mis ei piira sõiduki tagaosa nähtavust juhi jaoks. [ME 26]

–  olemasoleva taristu kasutamine, sealhulgas

i)  sõidukite ja liidendsõidukite manööverdusvõime säilimine nii linnade kui ka linnadevahelisel teetaristul,

ii)  asjakohased haagised ja poolhaagised peavad ühendvedude korral mahtuma raudtee-, mere- ja siseveetranspordi üksustesse,

iii)  juht seadme saab seadme kergesti kokku voltida või eemaldada. [ME 27]

Maksimaalpikkuse ületamisega ei kaasne sõidukite või liidendsõidukite veomahu kandevõime suurenemine. [ME 28]

3.  Enne turuleviimist peavad liikmesriigid aerodünaamilised lisaseadmed ja nende paigaldamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ* raames heaks kiitma ning väljastama selle kohta. Selleks väljastavad liikmesriigid sertifikaadi. Sertifikaat, mis tõendab vastavust lõikes 2 osutatud nõuetele ja kinnitab, et seade aitab märkimisväärselt parandada aerodünaamilisi omadusi. Ühes liikmesriigis väljaantud sertifikaate tunnustatakse teistes liikmesriikides. [ME 29]

4.  Kooskõlas artikliga 16 on komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikes 2 loetletud nõudeid. Delegeeritud õigusaktid võivad olla spetsifikaadid, kvaliteedi miinimumnõuded, piirangud konstruktsioonile või lõikes 3 nimetatud sertifikaadi väljaandmise kord. Delegeeritud õigusaktid võetakse esimest korda vastu mitte hiljem kui kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist. [ME 30]

Oma õiguse kasutamisel tagab komisjon sidususe tüübikinnitust puudutavate liidu õigusaktidega. [ME 31]

5.  Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseni on sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille tagaosale on kinnitatud aerodünaamiline seade, mis vastab lõikes 2 osutatud nõuetele ja mida on testitud vastavalt lõikele 3, lubatud liigelda, kui nende pikkus ületab I lisa punktis 1.1 sätestatud pikkust kuni kahe meetri võrra. Seda üleminekumeedet kohaldatakse alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast. [ME 32]

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).”

6)  Artikkel 8a jäetakse välja.

7)  Artikkel 9 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 9

1.  Et parandada sõidukite ja liidendsõidukite aerodünaamilisi omadusi ja liiklusohutust, võivad sõidukid ja liidendsõidukid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele, olla pikemad kui I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkus. Maksimaalpikkuse ületamise peamine eesmärk on võimaldada ehitada vedukikabiine, mis aitaksid parandada sõidukite ja liidendsõidukite aerodünaamilisi omadusi ning suurendaksid liiklusohutust nii vähem kaitstud liiklejate kui ka sõidukite jaoks tagant otsasõitude korral. [ME 33]

2.  Lõikes 1 nimetatud kabiinid peavad vastama järgmistele kvaliteedi- ja turvalisusenõuetele:

–  paranevad sõidukite aerodünaamilised omadused,

–  suureneb liiklusohutus ja ühendvedude ohutus, sealhulgas tagatakse, et kabiini esiosa kuju

i)  parandab juhi võimalusi märgata vahetut nägemisulatust, et vähem kaitstud liiklejaid liiklejad oleksid juhile nähtavamad, eelkõige vähendades tuuleklaasi alla jäävat pimeala jäävaid ja kabiini ümber olevaid pimealasid, kusjuures vajaduse korral paigaldatakse lisaseadmed, nt peeglid ja kaamerad, [ME 34]

ii)  vähendab kahjusid kokkupõrke korral, muude sõidukitega ja parandab energiaabsorbeerimisvõimet paigaldatud energiat absorbeeriva kokkupõrke ohjeldussüsteemi abil; [ME 35]

iia)  suurendab jalakäijate kaitset tänu esiosa kohandusele, mille eesmärk on vähendada kaitsetu liiklejaga toimuva kokkupõrke korral ülesõitmise ohtu, kuna kaitsetu liikleja suunatakse küljele [ME 36]

–  säilib sõidukite ja liidendsõidukite manööverdusvõime taristul ning sõidukite kasutamisele ühendveoterminalides ei kehtestata piiranguid,

–  paraneb juhtide mugavus ja ohutus seoses töökoha kvaliteedi paranemisega. [ME 37]

Maksimaalpikkuse ületamisega ei kaasne sõidukite või liidendsõidukite veomahu suurenemine.

2a.  Juhi ohutuse ja mugavuse suurendamiseks ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate sõidukite liiklusohutuse suurendamiseks kehtivad järgmised artikli 9 lõikes 2 osutatud juhikabiini ohutus- ja mugavusnõuded:

–  tuleb järgida nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ* („töötervishoiu ja -ohutuse raamdirektiiv”) nõudeid ja selle riskide vältimise hierarhia meedet, et eemaldada üldvibratsiooni ja luu- ja lihaskonna vaevuste põhjustajad;

–  juhikabiini tuleb sisse ehitada ohutuselemendid, alustades turvalise varuväljapääsuga tulekahju korral;

–  juhikabiini mõõtmeid tuleb suurendada, et kohanduda juhiistme ja voodi mugavus- ja ohutusnõuetega, võttes arvesse hädaolukordi. [ME 38]

3.  Enne turuleviimist testivad liikmesriigid mootorsõidukite uute konstruktsioonide aerodünaamilisi omadusi ja ohutust direktiivi 2007/46/EÜ raames ning väljastavad selle kohta sertifikaadi. See kinnitab vastavust lõikes 2 nimetatud nõuetele. Nende sõidukite aerodünaamiliste omaduste test on kooskõlas komisjoni poolt aerodünaamiliste omaduste mõõtmise kohta välja töötatud asjakohaste eeskirjadega. Ühes liikmesriigis testide kohta väljastatud sertifikaate tunnustatakse teistes liikmesriikides. [ME 39]

3a.  Uute N2- ja N3-kategooria sõidukite ja liidendsõidukite korral kasutatakse kabiini, mis vastab artikli 9 lõikes 2 osutatud ohutusnõuetele, alates [seitse aastat käesoleva direktiivi jõustumisest]. [ME 40]

4.  Kooskõlas artikliga 16 ja kehtivate ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega on komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikes 2 osutatud nõudeid, millele uued vedukikabiinid peavad vastama. Delegeeritud õigusaktid võivad olla spetsifikaadid, ohutuse ja aerodünaamika kvaliteedi miinimumnõuded, piirangud konstruktsioonile või lõikes 3 nimetatud testide kohta sertifikaadi väljaandmise kord. Delegeeritud õigusaktide võetakse esimest korda vastu mitte hiljem kui kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist. [ME 41]

___________________

* Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).”

8)  Artiklis 10 asendatakse sõnad „artiklis 11 mainitud tähtajast” sõnadega „17. septembrist 1997”.

9)  Artikkel 10a asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 10a

Hübriid- või ainult elektrilise jõuseadmega Vähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõiduki täismass on I lisa punktis 2.3.1 punktis 2.3.4 sätestatud mass. [ME 42]

Hübriid- või ainult elektrilise jõuseadmega Vähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõidukid peavad vastama I lisa punktis 3 sätestatud piirnormidele seoses telgedele langeva lubatud täismassiga.” [ME 43]

10)  Artikkel 11 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 11

45-jalaseid konteinereid või vahetusveovahendeid vedavate sõidukite ja liidendsõidukite pikkus võib ületada I lisa punktides 1.1 ja 1.6 sätestatud maksimaalmõõtmeid 15 cm võrra, kui konteinerite või vahetusveovahendite maanteevedu on osa ühendveost kombineeritud veost. [ME 44]

Käesoleva artikli ja I lisa punkti 2.2.2 alapunti c kohane ühendvedu hõlmab vähemalt raudtee-, sisevee- ja meretransporti. Lisaks hõlmab ühendvedu alg- ja/või lõppetapis maanteetransporti. Ühe maanteetranspordi etapi pikkus on alla 300 kilomeetri Euroopa Liidu territooriumil või selliste lähimate terminalideni, mille vahel osutatakse regulaarset veoteenust. Vedu on ühendvedu ka juhul, kui see hõlmab euroopasisest lähimerevedu, olenemata sellest, kui pikad on alg- ja lõppetapid maanteel. Euroopasisest lähimerevedu hõlmava ühendveo puhul on maanteevedu sisaldav alg- ja lõppetapp määratletud järgmiselt: teekond kaupade pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima meresadamani algetapi puhul ning vajaduse korral teekond ümberlaadimiseks sobivast lähimast meresadamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul. Komisjon teeb asjakohasel juhul 2017. aastaks seadusandliku ettepaneku muuta nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ* ja eelkõige kombineeritud veo praegust määratlust, et võtta arvesse konteinerveo arengut ja edendada tõhusa ühendveo arengut. [ME 45]

___________________

* Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).”

11)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 12

1.  Liikmesriigid loovad eelvalikusüsteemi eelvaliku ning kontrollivad sihipäraselt kasutuses olevaid sõidukeid ja liidendsõidukeid olevate sõidukite ja liidendsõidukite sihipärase kontrolli süsteemi, et tagada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine. [ME 46]

Liikmesriigid tagavad, et teave käesoleva direktiivi rikkumiste arvu ja raskusastme kohta ettevõtete kaupa sisestataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ* artikli 9 kohaselt loodud riskiastme hindamise süsteemi. [ME 47]

Sõidukite kontrolliks väljavalimisel võivad liikmesriigid eelisjärjekorras valida sõidukid, mida käitavad direktiivis 2006/22/EÜ osutatud suure riskiprofiiliga ettevõtjad. Sõidukeid võib kontrolliks valida ka juhumeetodi alusel. [ME 48]

2.  Kahe aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumiskuupäevast kaaluvad liikmesriigid kasutuses olevaid sõidukeid ja liidendsõidukeid. Nende eelvalikumeetmetega tõhustatakse kontrolle ja tehakse kindlaks sõidukid, mis tõenäoliselt õigust rikuvad ja mida tuleb käsitsi kontrollida. Eelvaliku võib teha taristule paigaldatud automaatsüsteemi abil või lõike 6 kohaselt sõidukile paigaldatud mõõtmissüsteemi abil. Automaatsüsteemid peavad võimaldama tuvastada lubatud täismassi ületamises kahtlustatavaid sõidukeid. Automaatsüsteeme kasutatakse vaid eelvaliku tegemiseks, mitte õigusrikkumise tuvastamiseks ning süsteemide sertifitseerimine liikmesriikide poolt ei ole kohustuslik. Sõidukile paigaldatud süsteemiga võib ühendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014** kohaselt sõidukisse paigaldatud digitaalse sõidumeeriku. [ME 49]

3.  Eelvaliku tegemise käigus teevad liikmesriigid vähemalt ühe mõõtmise aastas keskmiselt iga läbisõidetud 2 000 sõidukikilomeetri kohta.

4.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused vahetavad teavet, sealhulgas läbi riikliku kontaktpunkti, mis vastutab teabe vahetamise eest teiste liikmesriikidega, et tõhustada ja lihtsustada kontrollimist Euroopa Liidu tasandil. Nimetatud vajalik teave võimaldab eelkõige õigusrikkujate tuvastamist ning sisaldab õigusrikkumiste ja kohaldatud karistuste kirjeldust ning teavet asjaomase ettevõtja õiguskuulekuse kohta. Kontaktpunkt on määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2009/1071*** artikli 18 lõikega 1.

5.  Sõiduki suhtes, mida lõike 2 kohaselt tehtud eelvaliku tulemusena kahtlustatakse täismassi ületamises, kohaldatakse vähemalt ühte järgmistest meetmetest:

i)  pärast peatamist kontrollitakse sõidukit teel heakskiidetud mõõteseadmega;

ii)  veoettevõtjale saadetakse teade sõiduki ülekoormuse kahtluse kohta;

iii)  kontroll veoettevõtja ruumides, eelkõige korduva rikkumise korral pärast punktis ii nimetatud teabe saatmist.

6.  Vastavalt lõikele 1 edendavad liikmesriigid paigaldatakse [viie aasta möödumisel alates käesoleva direktiivi jõustumisest] uutele N2- ja N3-kategooria sõidukitele ja liidendsõidukitele kogukaalu ja teljekoormust mõõtva kaalumissüsteemi paigaldamist mõõdetav kaalumissüsteem, mis võimaldab edastada igal ajahetkel mõõtmistulemusi liikuvalt sõidukilt tee ääres kontrolli teostavale või kaubavedu käsitlevate õigusaktide kohaldamise eest vastutavale ametnikule. Teabevahetus toimub liidese kaudu, mis on määratletud standarditega CEN DSRC**** EN 12253, EN 12795, EN 12834, EN 13372 ja ISO 14906. Teave on kättesaadav ka juhile. [ME 50]

7.  Komisjonil on artikli 16 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

–  täiendavaid tehnilisi kirjeldusi, et tagada sõidukile paigaldatud kaalumissüsteemi, millele on osutatud lõikes 6, täielik koostalitusvõime liidu tasandil, et kõigi liikmesriikide ametiasutused saaksid mis tahes liikmesriigis registreeritud sõidukitele ja liidendsõidukitele paigaldatud seadmetega ühetaoliselt ühendust võtta ja vahetada vajaduse korral teavet teiste liikmesriikide ametiasutustega;

–  käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eelvaliku menetluse korda, eelvaliku tegemisel kasutatavate vahendite tehnilisi kirjeldusi, täpsusnõudeid ja seadmete kasutuseeskirju. Nende menetluste, tehniliste kirjelduste ja kasutuseeskirjade eesmärk on tagada kontrolli teostamise ühetaolisus kõigis liikmesriikides ning võrdne kohtlemine kõikidele veoettevõtjatele kogu liidu territooriumil.

–  ühtset korda ja tehnilist kirjeldust, et saavutada selline usaldusväärsuse tase, mis võimaldab sõidukile paigaldatud süsteeme kasutada käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artikli 13 täitmise tagamiseks. [ME 51]

7a.  Komisjon hindab, kas digitaalse sõidumeerikuga ühendatuna on sõidukile paigaldatud süsteemidest muude maanteetransporti käsitlevate õigusaktide jõustamisel kasu. Asjakohasel juhul esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud. [ME 52]

___________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

**** Eriotstarbelised lähitoimeseadmed (Dedicated Short Range Communications – DSRC).”

12)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:"

„Artikkel 13

1.  Käesoleva direktiivi rikkumised liigitatakse erinevasse kategooriasse vastavalt nende tõsidusele.

2.  I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamisel vähem kui 5 % 2 % esitatakse veoettevõtjale kirjalik hoiatus, millega võib kaasneda karistus, kui seda liiki karistus on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega. [ME 53]

3.  I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist 5–10 % 2–15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses väiksema õiguserikkumisena, millega kaasneb rahaline karistus. Järelevalveasutused võivad sõiduki liiklusest kõrvaldada kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass. [ME 54]

4.  I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist 10 ja20 % 15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses raske õiguserikkumisena. Sellega kaasneb rahaline karistus ja sõiduki kohene liiklusest kõrvaldamine kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass. [ME 55]

5.  I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist rohkem kui 20 % 15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses väga raske õiguserikkumisena suurenenud ohu tõttu teistele maanteekasutajatele. Sellega kaasneb sõiduki kohene liiklusest kõrvaldamine kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass, ning rahaline karistus. Määruse (EÜ) nr 1071/2009(13) artikli 6 kohaselt kohaldatakse veoettevõtja suhtes hea maine kaotamisega seotud menetlust. [ME 55]

6.  I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkuse, -kõrguse või -laiuse ületamisel vähem kui 2 % 1 % esitatakse veoettevõtjale kirjalik hoiatus, millega võib kaasneda karistus, kui seda liiki karistus on ette nähtud riigisiseste õigusaktidega. [ME 57]

7.  Kui pealelaaditud kauba või sõiduki enda pikkus, kõrgus või laius ületab I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkust või -laiust 2–20 % 1–10 %, kaasneb sellega rahaline veoettevõtjale karistus. Järelevalveasutused kõrvaldavad sõiduki liiklusest kauba mahalaadimiseks, kui maksimaalpikkuse või -laiuse ületamine oli tingitud kauba pikkusest või laiusest, või kuni eriloa väljastamiseni veoettevõtjale vastavalt artikli 4 lõikele 3. [ME 58]

8.  Kui pealelaaditud kauba või sõiduki enda pikkus, kõrgus või laius ületab I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkust või -laiust rohkem kui 20 % 10 %, käsitatakse seda käesoleva direktiivi tähenduses väga raske rikkumisena suurenenud ohu tõttu teistele maanteekasutajatele. Sellega kaasneb rahaline veoettevõtjale karistus ja sõiduki kohene kõrvaldamine liiklusest järelevalveasutuse poolt kauba mahalaadimiseks või kuni eriloa väljastamiseni veoettevõtjale vastavalt artikli 4 lõikele 3, kui maksimaalpikkuse või -laiuse ületamine oli tingitud kauba pikkusest või laiusest. Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 kohaselt kohaldatakse veoettevõtja suhtes hea maine kaotamisega seotud menetlust. [ME 59]

9.  Lõigetes 3, 4, 5, 7 ja 8 osutatud rahalised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.”

13)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 14

Konteinerite veo korral esitab ekspedeerija veoettevõtjale, kellele ta usaldab konteineri veo, enne pealelaadimist kirjaliku tõendi veetava konteineri massi brutomassi kohta. Tõendi võib esitada ka elektrooniliselt. Olenemata vormist allkirjastab konteineri brutomassi tõendi veoettevõtja volitatud isik. Kui see teave puudub andmed konteineri brutomassi kohta puuduvad või on vale valed, vastutab ekspedeerija sõiduki ülekoormuse korral veoettevõtjaga võrdsel määral. [ME 60]

Ühendvedude korral esitatakse laaditud konteineri brutomassi andmed järgmisele osapoolele, kes saab konteineri oma valdusse.” [ME 61]

14)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 15

Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel kalendriaasta esimese kvartali jooksul komisjonile aruande kahe eelneva kalendriaasta jooksul teostatud kontrollide, nende kontrollide tulemuste ja õigusrikkujatele määratud karistuste kohta. Komisjon koostab nende aruannete põhjal analüüsi ja esitab selle kalendriaasta teise kvartali jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”

15)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 16

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Õigus võtta vastu artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks kindlaksmääramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, mida tuleb teha hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 62]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 8 lõike 4, artikli 9 lõike 5 ja artikli 12 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nimetatud kahele institutsioonile esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.”

15a)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 16a

Komisjon vaatab 2016. aastaks läbi direktiivi 96/53/EÜ I lisa ja esitab selle rakendamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruande tulemuste põhjal teeb komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, lisades sellele nõuetekohaselt mõjuhinnangu. Aruanne tehakse kättesaadavaks vähemalt kuus kuud enne seadusandliku ettepaneku esitamist.” [ME 63]

15b)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 16b

Komisjon viib käesoleva direktiivi läbivaatamise lõpule 1. jaanuariks 2016 ja esitab vajaduse korral läbivaatamise ja mõjuhinnangu alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2017 ettepaneku kehtestada artikli 9 lõikes 2 sätestatud ohutusnõuded kõigile uutele M2- ja M3-kategooria sõidukitele.” [ME 64]

16)  I lisa muudetakse järgmiselt:

a)  Punkti 1.1 lisatakse järgmine taane:"

„– koormaga autoveokid: 20,75 m” [ME 65]

a)  punkti 1.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:"

„b) konditsioneeritud sõidukite või ühendvedude konditsioneeritud veoühikute laadimisühikute pealisehitised: 2,60 m”;

aa)  punkt 1.4 asendatakse järgmisega:"

„1.4 Teisaldatavate pealisehitiste ja standardsete lastielementide nagu konteinerite puhul rakendatakse punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.6, 1.7, 1.8 ja 4.4 kindlaksmääratud mõõtmeid. Kuna valmissõidukid, näiteks eriveokitele laaditavad uued autod, on jagamatu last, võivad sellise koormaga veokite mõõtmed ületada punktis 1.1 sätestatud mõõtmeid nii palju, kui seda võimaldavad riiklikud eeskirjad ja taristu tingimused, ning eeldusel, et tühjad autoveokid vastavad täielikult eespool nimetatud punktidele.” [ME 66]

b)  punkti 2.2.2 alapunkt c asendatakse järgmisega:"

„c) kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kahe- või kolmeteljeline mootorsõiduk, kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut ühendveo üksust laadimisühikut maksimaalpikkusega 40 või 45 jalga: 44 tonni”; [ME 70]

c)  punkt 2.3.1 asendatakse järgmisega:"

„a) Kaheteljelised mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 18 tonni”

„Hübriid- või elektrilise jõuseadmega kaheteljelised mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 19 tonni” [ME 67]

„b) Kaheteljelised bussid: 19 tonni 19,5 tonni”. [ME 68]

ca)  lisatakse järgmine punkt: "

„2.3.4 Vähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõidukid:

Täismass on punktides 2.3.1, 2.3.2, 2.3.3 või 2.4 nimetatud mass, millele on liidetud vähese CO2-heitega tehnoloogia jaoks vajalik lisamass, mis on maksimaalselt 1 tonn. Lisamass pannakse kirja mootorsõiduki ametlikesse registreerimisdokumentidesse, mille väljastab liikmesriik, kus sõiduk registreeritakse. Kui neid andmeid kirjas ei ole, kohaldatakse punktides 2.3.1, 2.3.2, 2.3.3 või 2.4 nimetatud väärtusi.” [ME 69]

Artikkel 2

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18 kuu jooksul pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad need õigusnormid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 133. (2) ELT C 327, 12.11.2013, lk 133. (3) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht. (4) Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59). (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42). (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/38/EÜ ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 25). (7) ELT C 168 E, 14.6.2013, lk 72. (8) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 26.9.1989, lk 1). (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51). (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.) (11) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1. (12) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1. (13) ELT L 246, 14.11.2009, lk 51.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse nõukogu direktiive 77/91/EMÜ ja 82/891/EMÜ, direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ ja 2011/35/EL ning määrust (EL) nr 1093/2010 (COM(2012)0280 – C7-0136/2012 – 2012/0150(COD))

P7_TA(2014)0354 A7-0196/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0280),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0136/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 29. novembri 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2012. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0196/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/59/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 39, 12.2.2013, lk 1. (2) ELT C 44, 15.2.2013, lk 68.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi funktsioonide, tasustamispoliitika ja sanktsioonidega (COM(2012)0350 – C7-0178/2012 – 2012/0168(COD))

P7_TA(2014)0355 A7-0125/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0350),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0178/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. jaanuari 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0125/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/91/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 96, 4.4.2013, lk 18. (2) Käesolev seisukoht asendab 3. juulil 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0309).

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (COM(2013)0266 – C7-0125/2013 – 2013/0139(COD))

P7_TA(2014)0356 A7-0398/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0266),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0125/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 19. novembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. aprilli 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0398/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/92/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 51, 22.2.2014, lk 3. (2) ELT C 341, 22.11.2013, lk 40. (3) Käesolev seisukoht asendab 12. detsembril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0587).

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus investeerimistoodete põhiteabe dokumentide kohta (COM(2012)0352 – C7-0179/2012 – 2012/0169(COD))

P7_TA(2014)0357 A7-0368/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0352),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0179/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. detsembri 2012. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. aprilli 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7‑0368/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprilli 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1286/2014) lõplikule kujule).

(1) ELT C 70, 9.3.2013, lk 2. (2) ELT C 11, 15.1.2013, lk 59. (3) Käesolev seisukoht asendab 20. novembril 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0489).

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus (02074/2011 – C7-0126/2012 – 2011/0901B(COD))

P7_TA(2014)0358 A7-0252/2013

(Seadusandlik tavamenetlus – esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Kohtu taotlust (02074/2011),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 254 esimest lõiku ja artikli 281 teist lõiku, mille alusel esitati Euroopa Parlamendile seadusandliku akti eelnõu (C7-0126/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15,

–  võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2011)0596),

–  võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. mai 2012. aasta kirja,

–  võttes arvesse komisjoni 30. mai 2012. aasta kirja,

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2012. aasta seadusandliku resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja selle I lisa(1), ning eriti selle punkte 2 ja 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0252/2013),

1.  võtab esimese lugemise seisukohana vastu 12. detsembril 2013. aastal vastuvõetud teksti(2);

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, Euroopa Kohtule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus
[Muudatusettepanek 1]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 19 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 254 esimest lõiku ja artikli 281 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Kohtu taotlust,

võttes arvesse komisjoni arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt(3)

ning arvestades järgmist:

▌

(5)  Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult suurenenud, esitatakse talle praegu aina rohkem kohtuasju.

(6)  Sellele kohtule esitatavate kohtuasjade arv on aastate jooksul üha suurenenud, mistõttu suureneb pikapeale tema menetluses olevate kohtuasjade arv ning pikeneb menetluste kestus.

(7)  See pikenemine on õigustatud isikutele raskesti aktsepteeritav, eriti arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud nõudeid.

(8)  Üldkohus on sellises olukorras struktuurilistel põhjustel, mis on seotud nii liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusloometegevuse intensiivistumise ja mitmekesistumisega kui ka Üldkohtule esitatud asjade mahu ja keerukusega, eriti konkurentsi ja riigiabi valdkonnas.

(9)  Seetõttu tuleb võtta meetmeid, mis parandaksid seda olukorda, ning aluslepingutes ettenähtud võimalus suurendada Üldkohtu kohtunike arvu on lahendus, mille abil saab lühikese ajaga vähendada nii menetluses olevate kohtuasjade arvu kui ka selle kohtu menetluste liiga pikka kestust.

(9a)  Kõnealuste meetmetega tuleks sätestada ka kord, millega nähakse ette lõplik lahendus kohtunike päritolu küsimusele, sest kohtunikukohtade praegust jaotust liikmesriikide vahel ei saa rakendada olukorras, kus kohtunikke on rohkem kui liikmesriike.

(9b)  Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikele 2 koosneb Üldkohus vähemalt ühest kohtunikust liikmesriigi kohta. Kuna sellega on juba tagatud asjakohane geograafiline tasakaal ja liikmesriikide õigussüsteemide esindatus, tuleks täiendavad kohtunikud nimetada ametisse eranditult nende erialase ja isikliku sobivuse alusel, võttes arvesse Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigussüsteeme. Ühestki liikmesriigist ei tohiks siiski olla üle kahe kohtuniku,

▌

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta muudetakse järgmiselt:

▌

6a)  Artikli 47 esimene lõik asendatakse järgmisega:"

„Artiklit 9a, artikleid 14 ja 15, artikli 17 esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse Üldkohtu ja selle liikmete suhtes.”

7)  Artikkel 48 asendatakse järgmisega:"

„Üldkohtus on üks kohtunik iga liikmesriigi kohta ja kaksteist täiendavat kohtunikku. Ühestki liikmesriigist ei tohi olla üle kahe kohtuniku.

Kõikidel kohtunikel on sama seisund ning samad õigused ja kohustused.

Kohtunike osaline väljavahetamine, mis toimub iga kolme aasta järel, puudutab paarisarvulise kohtunike arvu puhul vaheldumisi vastavalt pooli kohtunikke ja paarituarvulise kohtunike arvu puhul vaheldumisi paarisarvu kohtunikke ja ühe võrra väiksemat paaritut arvu kohtunikke.”

7a)   Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 48a

Liikmesriigile ette nähtud kohtunikukoha puhul on vastava liikmesriigi valitsusel õigus teha ettepanek.”

7b)  Lisatakse järgmine artikkel:"

„Artikkel 48b

1.  Täiendavad kohtunikukohad täidetakse sõltumata sellest, millisest liikmeriigist on kandideerija pärit.

2.  Kaheteistkümnest täiendavast kohtunikukohast ühe või mitme koha täitmise korral võivad kõikide liikmesriikide valitsused esitada kandidaate. Lisaks sellele võivad ametist lahkuvad Üldkohtu kohtunikud esitada isiklikult kirjalikus vormis oma kandidatuuri Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 sätestatud komitee esimehele.

3.  Kaheteistkümnest täiendavast kohtunikukohast ühe või mitme koha täitmise korral esitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 sätestatud komitee arvamuse kandidaatide sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale. Komitee lisab oma arvamusele kandidaatide sobivuse kohta paremusjärjestuses loetelu kandidaatidest, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus. Sellesse loetellu kantakse vähemalt kaks korda nii palju kandidaate, kui on liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul ametisse nimetatavaid kohtunikke, tingimusel et sobivaid kandidaate on piisavalt.”

▌

▌

Artikkel 3

1.  Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.

2.  Käesoleva määruse põhjal ja pärast selle jõustumist täiendavateks kohtunikeks nimetatavad 12 kohtunikku astuvad ametisse vahetult pärast ametivande andmist.

Neist kuuel kohtunikul, kes valitakse loosi teel, lõpeb ametiaeg kuue aasta möödumisel sellest, kui pärast käesoleva määruse vastuvõtmist osa Üldkohtu kohtunikest esimest korda välja vahetatakse. Ülejäänud kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb kuue aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisele järgneva Üldkohtu kohtunike teisest osalisest väljavahetamisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

(1) ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 555. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0581. (3) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta (COM(2013)0315 – C7-0173/2013 – 2013/0166(COD))

P7_TA(2014)0359 A7-0482/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0315),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0173/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2013. aasta arvamust(1),

–  olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0482/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2014/EL koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-teenuse kasutuselevõtu kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 585/2014/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 341, 21.11.2013, lk 47.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (COM(2013)0147 – C7-0082/2013 – 2013/0080(COD))

P7_TA(2014)0360 A7-0455/2013

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0147),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0082/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Teise Koja, Rumeenia Saadikutekoja, Rootsi Riksdagi ja Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3. juuli 2013. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 28. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0455/2013),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/61/EL) lõplikule kujule).

(1) ELT C 327, 12.11.2013, lk 102. (2) ELT C 280, 27.9.2013, lk 50.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks (COM(2013)0621 – C7-0265/2013 – 2013/0303(COD))

P7_TA(2014)0361 A7-0142/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0621),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0265/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0142/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 546/2014) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata. (2) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (COM(2013)0812 – C7-0416/2013 – 2013/0398(COD))

P7_TA(2014)0362 A7-0217/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0812),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0416/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  olles konsulteerinud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 2. aprilli 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0217/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 1144/2014) lõplikule kujule).

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukavas (COM(2013)0500 – C7-0219/2013 – 2013/0233(COD))

P7_TA(2014)0363 A7-0076/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0500),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0219/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A7-0076/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arenguprogrammis

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 554/2014/EL) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühises teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on toetada teadusuuringuid ellu viivaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (COM(2013)0493 – C7-0220/2013 – 2013/0232(COD))

P7_TA(2014)0364 A7-0077/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0493),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0220/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0077/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 553/2014/EL) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (COM(2013)0497 – C7-0221/2013 – 2013/0242(COD))

P7_TA(2014)0365 A7-0063/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0497),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0221/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0063/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR)

(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (otsus nr 555/2014/EL) lõplikule kujule).

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi osalemise kohta mitmete liikmesriikide poolt ühiselt elluviidavas Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse programmi 2. etapis (COM(2013)0498 – C7-0222/2013 – 2013/0243(COD))

P7_TA(2014)0366 A7-0064/2014

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0498),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0222/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust(A7-0064/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse teises programmis (EDCTP2)