Vastuväidete puudumine rakendusmeetmele: Euroopa abifondi enim puudustkannatavad isikud
187k
34k
Euroopa Parlamendi otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 13. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (C(2014)1627 – 2014/2676(DEA))
– võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2014)1627),
– võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2014. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni 18. märtsi 2014. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,
– võttes arvesse määrust (EL) nr 223/2014(1), eriti selle artikli 32 lõiget 8, artikli 32 lõiget 9, artikli 34 lõiget 7, artikli 34 lõiget 8, artikli 55 lõiget 4 ning artikli 62 lõiget 4,
– võttes arvesse kodukorra artikli 87a lõiget 6,
– võttes arvesse, et kodukorra artikli 87a lõike 6 kolmandas ja neljandas taandes sätestatud ajavahemiku jooksul, mis lõppes 3. aprillil 2014, ei ole vastuväiteid esitatud,
A. arvestades, et korduvalt on rõhutatud, et Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks tuleb viivitamata kasutusele võtta;
1. teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määruse kohta vastuväiteid;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute solveerimiseks ühtse solveerimismehhanismi ja ühtse pankade solveerimisfondi raames ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1093/2010 (COM(2013)0520 – C7-0223/2013 – 2013/0253(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0520),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0223/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel Rootsi Riksdagi poolt esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 6. novembri 2013. aasta arvamust(1);
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2013. aasta arvamust(2);
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0478/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);
2. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avalduse;
3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (määrus (EL) nr 806/2014) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
Nõukogu avaldus
Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise valitsustevahelisele lepingule allakirjutanud kinnitavad, et nad püüavad viia ratifitseerimisprotsessid kooskõlas oma vastavate siseriiklike õigusnormidega lõpule õigel ajal, nii et ühtse kriisilahenduskorra saaks võtta täielikult kasutusele 1. jaanuariks 2016.
– võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni kaitsetumate tarbijate õiguste tugevdamise strateegia kohta(1),
– võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta(2),
– võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni Euroopa tarbijapoliitika uue tegevuskava kohta(3),
– võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade uuendamise kohta(4),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ,
– võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega(5),
– võttes arvesse komisjoni 13. septembri 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette sätted, mis käsitlevad Euroopa elektroonilise side ühtset turgu ja ühendatud Euroopani jõudmiseks vajalikke meetmeid, ning millega muudetakse direktiive 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ ja 2002/22/EÜ ning määrusi (EÜ) nr 1211/2009 ja (EL) nr 531/2012 (COM(2013)0627),
– võttes arvesse komisjoni 15. novembri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toimiv energiaturg” (COM(2012)0663),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiivi 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ,
– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa energiatarbijate õiguste harta” (COM(2007)0386);
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, nagu see on aluslepingutesse lisatud Euroopa Liidu lepingu artikliga 6, ja eriti selle artiklit 8 (isikuandmete kaitse), artiklit 11 (sõna- ja teabevabadus), artiklit 21 (diskrimineerimiskeeld), artiklit 23 (naiste ja meeste võrdõiguslikkus), artiklit 25 (eakate õigused), artiklit 26 (puuetega inimeste integreerimine ühiskonda), artiklit 34 (sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi), artiklit 36 (võimalus kasutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid), artiklit 37 (keskkonnakaitse) ja artiklit 38 (tarbijakaitse),
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 12,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 14 ja selle protokolli nr 26,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0163/2014),
A. arvestades, et parem tarbijate teavitamine kommunaalteenuste osas on eriti tähtis, ning arvestades vajadust tagada, et tarbijatel oleks sellistele teenustele juurdepääs ja et liikmesriigid oleksid kaitsetumate tarbijate huvide arvestamiseks piisavalt paindlikud;
B. arvestades, et sektoripõhised õigusnormid on kehtestatud ja need on tarbijakaitset juba parandanud, kuid arvestades meeldetuletust liikmesriikidele, et need vajavad ikkagi veel nõuetekohast kohaldamist ja tagamise täitmist;
C. arvestades, et kommunaalteenuste puhul on vaja arvesse võtta siseriiklikke pädevusi ja õigust haldamisele kohalik tasandil, ning arvestades, et sektoripõhised eeskirjad kujutavad endast kommunaalteenuste jaoks piisavat õigusraamistikku;
Üldised kaalutlused
1. märgib, et mõnede põhiliste tarbijaõiguste suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/83/EL ning et kommunaalteenuste ühised jooned on toodud ära asjaomastes sektoripõhistes õigusaktides;
2. tuletab liikmesriikidele meelde, et tarbijaõiguste direktiiv tuli üle võtta 2013. aasta detsembri keskpaigaks ja et seda kohaldatakse kõikidele lepingutele, mis sõlmitakse pärast 13. juunit 2014;
3. märgib, et tarbijakaitse toimib ainult juhul, kui on võimalik tagada tarbijate õiguste täitmine; kutsub seetõttu liikmesriike üles täielikult rakendama ebaausate kaubandustavade direktiivi (2005/29/EÜ), eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi (2006/114/EÜ) ja tarbija õiguste direktiivi (2011/83/ EL) sätteid; rõhutab sellega seoses vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemide kui tarbijate ja kommunaalteenuste pakkujate vaheliste konfliktide lahendamise tõhusate ja kulusäästvate mehhanismide tähtsust; palub liikmesriikidel seetõttu rakendada hiljuti kokku lepitud direktiivi (2013/11/EL) (tarbijavaidluste kohtuväline lahendamine) ja määrust (EL) nr 524/2013 (tarbijavaidluste internetipõhine lahendamine);
4. toonitab, et tarbijate teadlikkuse tõstmine nende õiguste kohta on väga tähtis kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamiseks, aga rõhutab ka kommunaalteenuste pakkujate nimel toimuva klienditeeninduse tähtsat rolli; rõhutab, et kliendikontaktide eest vastutavaid isikuid tuleks koolitada ja nad peaksid olema teadlikud tarbija õigustest; innustab seetõttu kommunaalteenuste pakkujaid koolitama vastavalt oma töötajaid ja tagama, et kõigil klientidel oleks alati takistusteta juurdepääs personaalsele abile;
5. rõhutab, et vajalik on tarbijate juurdepääs mõistliku hinnaga kvaliteetsetele kommunaalteenustele kogu ELis, sest seda liiki teenused on üliolulised sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamisel ning aitavad samal ajal edendada Euroopa majanduse konkurentsivõimet;
6. toetab tugevate ja sõltumatute tarbijaorganisatsioonide olemasolu laiahaardelise tarbijakaitse soodustamisel, kuid rõhutab siiski, et tarbijate ja teenusepakkujate vajaduste vahel tuleb leida õige tasakaal;
7. rõhutab, et kõikidele tarbijatele tuleks olenemata nende rahalisest olukorrast võimaldada kommunaalteenustele juurdepääs; leiab, et teatavatel tingimustel võivad liikmesriigid pidada vajalikuks asjakohase korra kehtestamist nn kaitsetumatele tarbijatele;
8. palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata kommunaalteenuste valdkonnas rohkem tähelepanu tarbijate teavitamise ja harimise kampaaniatele, mis saadavad õige signaali õigele tarbijarühmale, ning investeerida neisse rohkem;
Energia
9. on veendunud, et konkurentsivõimeliste energiahindade, varustuskindluse, jätkusuutlikkuse ja taastuvenergia tõhusa ja laiaulatusliku kasutuse saavutamise toetamiseks on vaja avatud, läbipaistvat ja terviklikku energia siseturgu, ja kutsub liikmesriike üles nõuetekohaselt üle võtma ja rakendama kolmandat energia siseturu paketti ja selle üle paremat järelevalvet tegema; juhib tähelepanu vajadusele parema tarbijate teavitamise järele, eelkõige et parandada pakutavaid teenuseid ning võimaldada tariifide võrreldavust ja läbipaistvust, eesmärgiga saavutada mittediskrimineeriv hinnakujundus;
10. rõhutab, kui oluline on olemasolevaid õigusakte rakendada õigel ajal, täpselt ja täielikult, sealhulgas teha regulatiivset tööd, mida nõuab kolmas energia siseturu pakett, et saavutada 2014. aastaks integreeritud ja konkurentsivõimeline Euroopa energia siseturg;
11. peab tervitatavaks kaitsetumate tarbijate töörühma tööd kodanike energiafoorumi raames ning komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatist „Energiahinnad ja -kulud Euroopas” (COM(2014)0021) ja sellele lisatud aruannet, milles analüüsitakse energiahindade ja -kulude mõju ja seost liikmesriikides; tuletab meelde, et energia ja kaitsetumate tarbijatega seotud eri tegurite ja olukordadega tegelemine on ka liikmesriikide ülesanne;
12. märgib, et energialepingute lõpetamisega kaasnevad sageli piiravad tingimused ja keerulised menetlused, mis muudavad pakkuja vahetamise raskeks; nõuab, et pakkuja vahetamise menetlusi kiirendataks ja lihtsustataks; märgib, et energia siseturu paketi olemasolevad hindamiskriteeriumid täiustatakse kolmanda energia siseturu paketi asjaomases elektri- ja gaasidirektiivis; rõhutab, kui tähtsad on komisjoni korrapärased aruanded energia siseturu paketi täitmise tagamise kohta;
13. rõhutab, et komisjonil on vaja esitada oma järeldus e-arveldamise kohta, sest see puudutab tarbijate internetipõhist energiakontode arvestust;
14. avaldab kahetsust, et praeguste energiahindade puhul ei võeta alati arvesse väliskulusid, eelkõige konkreetse energiaallikaga või tootmismeetodiga seotud keskkonnakahjusid, mis võidakse siiski pikas perspektiivis sisse nõuda ühiskonnalt tervikuna; nõuab sellega seoses meetmeid hinnakujunduse läbipaistvuse suurendamiseks tarbijate jaoks;
15. on seisukohal, et ettevõtjad peaksid avaldama kõik hinnad, hinnamuudatused ja muudatused lepingutes kergesti arusaadaval viisil; tuletab liikmesriikidele meelde, et kolmandas energia siseturu paketis juba kohustatakse neid seda tagama; palub liikmesriikidel ja asjaomastel ettevõtetel võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tarbijatel oleks juurdepääs selgele, arusaadavale ja võrreldavale teabele tariifide, tingimuste ja õiguskaitse võimaluste kohta;
16. tuletab meelde, et kolmandas energia siseturu paketis palutakse liikmesriikidel teha enne arukate arvestite kasutuselevõttu tasuvusanalüüs; rõhutab, et arukad võrgud võimaldavad tarbijatel jälgida ja kohandada oma energiatarbimist, kuid juhib tähelepanu sellele, et mõned liikmesriikide tehtud tulude ja kulude analüüsid ei osuta tarbijate kulude märkimisväärsele kokkuhoiule; rõhutab, et austada tuleb nii tarbijaid kui ka andmekaitse sätteid, ja rõhutab, et arukate arvestite kasutamine peab jääma tarbija valikuks;
Telekommunikatsioon
17. rõhutab, et digitaalsel ühisturul ja elektroonilise side sektoris on kõige tähtsam tarbija, ning märgib tarbijakaitse märkimisväärset paranemist pärast telekommunikatsioonipaketi (direktiivid 2009/136/EÜ ja 2009/140/EÜ) rakendamise algust 2009. aastal; rõhutab tarbijakaitse olulist ajakohastamist ja parandamist ning praegu parlamendi kavandatavat tarbijate mõjuvõimu suurendamist; rõhutab, kui tähtis on kõigi tarbijate juurdepääs kvaliteetsetele elektroonilise side teenustele ning uute taristute kasutuselevõtt, et vähendada digitaalset lõhet;
18. kordab oma ettepanekuid lihtsustada tarbijate jaoks elektroonilise side teenuste pakkujate vahetamist lisatasudeta, v.a tegelik vahetustasu, andmete kaota ja minimaalsete formaalsustega, ning julgustada neid seda tegema; toetab ka ettepanekuid, mis näevad ette sõltumatu teabe andmise edendamist hinnakujunduse, arvete esitamise ja teenuse kvaliteedi, sh andmekiiruste kohta;
Postiteenused
19. märgib, et tarbijad saavad parema kvaliteediga teenustest postisektoris ja kulude vähendamise kaudu saavutatavast kokkuhoiust kasu; rõhutab, et kättetoimetamisteenuste turu usaldusväärsuse suurendamiseks tarbija silmis on vaja suuremat arvu kättetoimetamise võimalusi, suuremat läbipaistvust, paremat teavet ja paremaid hindu; märgib, et direktiiviga 97/67/EÜ, mida on muudetud direktiividega 2002/39/EÜ ja 2008/6/EÜ, tagatakse, et postiteenistus pakub universaalteenust; tuletab komisjonile meelde, et ta käsitleks oma rakendusaruandes, kas liikmesriigid on selle taganud; palub komisjonil ergutada postiteenuste pakkujaid parandama koostalitlusvõimet ja kiirendama optimeeritud protsesside juurutamist, et vähendada kulusid ja suurendada kättetoimetamisteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;
20. rõhutab, kui tähtis on laiaulatuslik postipakiveo teenus kogu liidus; rõhutab, et on ülitähtis, et postiteenistuse ja eraettevõtjate poolt pakutavad pakiveoteenused oleksid kiired ja usaldusväärsed, ja seda mitte ainul interneti kaudu tellivate klientide vajaduste rahuldamiseks; kordab oma pakiveoturgu käsitlevas 4. veebruari 2014. aasta resolutsioonis(6) tehtud ettepanekuid, mis puudutavad vajadust toetada teenuse parandamist ja kulude vähendamist;
21. peab tervitatavaks kõiki kättetoimetamisteenuste turu ettevõtjate tehtud jõupingutusi, et rahuldada tarbijate ja jaemüüjate vajadusi internetis paremini, näiteks paindlike kättetoimetamise või tagastamise võimaluste kaudu; rõhutab samas, et teenuste koostalitlusvõime ja kvaliteedi parandamise jaoks on oodatud ka muud stiimulid;
Avalik transporditeenus
22. märgib, et transporditeenuseid kasutavate tarbijate õigusi on sektoripõhiste meetmetega viimastel aastatel tugevdatud;
23. rõhutab, et sihtrühmaks tuleks võtta tõhusale kohalikule avalikule transporditeenusele juurdepääsu omavad tarbijad olenemata sellest, kas nad elavad piirkonnas, kus selline teenus oleks vähem kasumlik; tunnistab liikmesriikide sellealast vastutust ja palub neil võtta asjakohaseid meetmeid;
24. tuletab meelde, et hästi toimiva avaliku transporditeenuse tähtsus suureneb tulevikus rahvastiku vananemise tõttu ja on vajalik ka strateegia „Euroopa 2020” kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks; nõuab ühiste vahendite väljatöötamist, et tagada tõhusa ja kvaliteetse avaliku transporditeenuse optimeeritud mitmeliigilisus, et tagada nii inimeste vaba liikumine kui ka selliste teenuste konkurentsivõime;
25. nõuab terviklikku lähenemisviisi eakate ja piiratud liikumisvõimega inimeste suhtes; on veendumusel, et arvesse tuleb võtta kogu avaliku transporditeenuse ahelat, sealhulgas juurdepääsu avaliku transporditeenuse sõlmpunktidele; soovib piiratud liikumisvõimega inimeste abistamiseks tegeleda vajadusega ühtse teabekeskuste süsteemi järele;
o o o
26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/87/EÜ (COM(2013)0622 – C7-0266/2013 – 2013/0302(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0622),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0266/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0145/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/87/EÜ(6) on kehtestatud siseveelaevade tehniliste tunnistuste väljastamise ühtlustatud tingimused kogu liidu siseveeteedel sõitvatele laevadele.
(2) Reini jõel sõitvatele laevadele on tehnilised nõuded kehtestanud Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR).
(3) Direktiivi 2006/87/EÜ lisades sätestatud tehnilistesse nõuetesse on suures osas inkorporeeritud Reini laevakontrolli määrustes (Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 2004. aastal heakskiidetud versioonis) sisalduvad sätted. Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohased sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamise tingimused ja tehnilised nõuded vaadatakse korrapäraselt läbi ning need on tunnistatud tehnoloogia praegusele arengule vastavaks.
(4) Kahe erineva eeskirjade kogumi järgimine – üht nendeVõttes arvesse otsuste tegemise menetluste erinevaid õigusraamistikke ja ajakava, on keeruline säilitada direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt väljastatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste puhul, mida antakse välja ning Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt ning teist liiduväljastatud sõidukõlblikkuse tunnistuse puhul – ei tagatunnistuste võrdväärsust. Seeläbi ei tagata õiguskindlust ja ohutust sellel on mereliiklusohutusele negatiivne mõju. [ME 1]
(5) Selleks et saavutada ühtlus liidu tasandil ning vältida konkurentsi moonutamist ja ohutustasemete erinevust tuleks kogu liidu siseveeteede võrgus kohaldada ühesuguseid tehnilisi nõudeid, mida tuleks korrapäraselt ajakohastada.
(6) Kuna Reini laevaliikluse keskkomisjon on kogunud märkimisväärsed ekspertteadmised siseveelaevade tehniliste nõuete väljatöötamisel ja ajakohastamisel, tuleks neid teadmisi täiel määral kasutada liidu siseveeteede võrgus. Komisjoni teenistused ja Reini laevaliikluse keskkomisjon (CCNR) allkirjastasid 2013. aastal halduskokkuleppe, et tugevdada oma koostööd, eelkõige siseveelaevade suhtes kehtestatavate tehniliste nõuete väljatöötamise valdkonnas. Selle raames on kokku lepitud, et luuakse komisjon (Euroopa tehniliste standardite väljatöötamise komisjon (CESTE)), kes koostab siseveelaevandust käsitlevad tehnilised standardid, millele liit ja CCNR saaksid oma vastavates eeskirjades osutada. [ME 2]
(7) Liidu sõidukõlblikkuse tunnistused, mis tõendavad laevade täielikku vastavust tehnilistele nõuetele, peaksid kehtima kõigil liidu siseveeteedel.
(8) Soovitav on tagada suurem ühtlustatuse tase nende tingimuste osas, mille alusel liikmesriigid väljastavad täiendavaid liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi tegutsemiseks 1. ja 2. tsooni veeteedel (suudmealad) ning samuti 4. tsooni veeteedel.
(9) Ohutuse huvides peaksid nõuded olema väga suures ulatuses ühtlustatud ning see ei tohi liidu siseveeteedel ohutusnõuded vähendada. Liikmesriikidel tuleks siiski lubada kehtestada pärast komisjoniga konsulteerimist erisätted, millega kehtestatakse täiendavad või vähendatud tehnilised nõuded tegutsemiseks teatavates tsoonides, tingimusel et sellised meetmed piirduvad konkreetsete teemadega, mis on sätestatud III ja IV lisas.
(10) Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha erandeid käesoleva direktiivi sätetest teatavatel juhtudel, mis on seotud laevatatavate veeteedega, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega, või teatavate veesõidukite puhul, mis tegutsevad üksnes riigisisestel veeteedel.
(11) Liikmesriikidel peaks samuti olema võimalus teha teatud konkreetsetele veesõidukitele erandeid käesoleva direktiivi sätetest, et kaasata alternatiivseid lähenemisviise, edendada innovatsiooni ja ära hoida põhjendamatuid kulusid.
(12) Liidu sõidukõlblikkuse tunnistus tuleks väljastada veesõidukile, mis on enne kasutuselevõtmist läbinud tehnilise ülevaatuse. Tehnilist ülevaatust tuleks kasutada selleks, et kontrollida, kas veesõiduk vastab käesolevas direktiivis sätestatud tehnilistele nõuetele. Liikmesriikide pädevatele asutustele tuleks andaantakse võimalus teha igal ajal täiendavat kontrolli, et veenduda, et veesõiduki füüsiline seisund vastab liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. [ME 3]
(13) Teatavas ajalises ulatuses ning vastavalt asjaomase veesõiduki kategooriale on asjakohane määrata igal konkreetsel juhul kindlaks liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaeg.
(14) On vaja kehtestada teatavates piirides üksikasjalikud eeskirjad liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse asendamise, uuendamise, kehtivusaja pikendamise ja uue tunnistuse väljaandmise kohta, et säilitada siseveeliikluses ohutuse kõrge tase.
(15) Laevade suhtes, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peavad jõusse jääma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/100/EÜ(7) sätestatud meetmed.
(16) Nende veesõidukite suhtes, mis on juba kasutusse võetud, kuid millel ei ole liidu sõidukõlblikkuse tunnistust, tuleks kohaldada üleminekukorda, kui neile tehakse esimest tehnilist ülevaatust käesoleva direktiiviga kehtestatud muudetud tehniliste nõuete alusel.
(17) Tuleks välja anda siduvad haldusjuhendid, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad tehniliste nõuete ühtlustatud rakendamiseks.
(18) Muudatusi tehnilistes nõuetes tulebSelleks et tagada siseveelaevanduse kõrgetasemeline ohutus ja tõhusus ning säilitada sõidukõlblikkuse tunnistuste võrdväärsus, tuleks käesoleva direktiivi lisades sätestatud tehnilisi nõudeid ajakohastada, et võtta arvesse siseveeliikluse ohutuse huvides ja tunnistuste võrdväärsuse tagamiseks teaduse ja tehnika arengut ning siseveelaevanduse valdkonnas kehtivaid tehnilisi standardeid. Sel eesmärgil tuleks komisjonile anda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu õigusakte, et tehakohandada käesoleva direktiivi lisades muudatusilisasid vastavalt teaduse ja tehnika arengule või võtta arvessevastavalt rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas. Eriti oluline on, ettulenevatele tehniliste standardite väljatöötamisele ja ajakohastamisele. Komisjon viikspeaks ettevalmistustöö käigus läbikorraldama avatud ja läbipaistval viisil asjakohased konsulteerimised konsultatsioonid kõigi asjassepuutuvate sidusrühmadega, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomasteasjakohaste dokumentide samaaegse,sama- ja õigeaegse ja nõuetekohase esitamisening korrakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. [ME 4]
(18a) Komisjon peaks eelkõige võtma vastu delegeeritud õigusaktid ja kehtestama tehnilised nõuded veeldatud maagaasiga käitatavatele laevadele, et võimaldada nende laevade tõrgeteta ja ohutu liiklemine siseveeteedel. [ME 5]
(19) Selleks et kaasata alternatiivseid lähenemisviise, edendada innovatsiooni, ära hoida põhjendamatuid kulusid, sätestada tunnistuste väljaandmise tõhus menetlus või et võtta arvesse piirkondlikke eriolusid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused eriotstarbelistele veesõidukitele teatavate erandite tegemiseks tehnilistest nõuetest, klassifikatsiooniühingute volitamiseks ja teatavate täiendavate või vähendatud tehniliste nõuete kehtestamiseks laevade puhul, mis tegutsevad teatavates sellistes tsoonides, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 182/2011(8).
(19a) Et tagada siseveelaevandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti CCNR jaoks asjakohane koordineerimis- ja koostööraamistik ning selliste ühtsete siseveelaevanduse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamine, millele Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid osutada, tuleks käesolev direktiiv läbi vaadata, eelkõige sellega kehtestatud meetmete tõhususe osas ning seoses siseveelaevandusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöömehhanismidega, et jõuda ühtse tehniliste standardite kogumini. [ME 6]
(20) Direktiiv 2006/87/EÜ tuleks seepärast kehtetuks tunnistada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Veeteede liigitus
Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse Euroopa Liidu siseveeteed järgmiselt:
a) 1., 2., 3. ja 4. tsoon:
i) 1. ja 2. tsoon: I lisa 1. peatükis loetletud veeteed;
ii) 3. tsoon: I lisa 2. peatükis loetletud veeteed;
iii) 4. tsoon: I lisa 3. peatükis loetletud veeteed;
b) R-tsoon: need punktis a nimetatud veeteed, millele tuleb tunnistused välja anda vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22, nagu see artikkel on sõnastatud käesoleva direktiivi jõustumisel.
Artikkel 2
Mõisted ja reguleerimisala
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „veesõiduk” – laev või ujuvmehhanism;
b) „laev” – sisevee- või merelaev;
c) „puksiir” – spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud laev;
d) „tõukurpuksiir” – spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev;
e) „reisilaev” – ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat;
f) „ujuvmehhanism” – ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu kraanad, süvendustehnika, vaiarammid või tõstukid;
g) „lõbusõidulaev” – laev, mis pole reisilaev ja mis on mõeldud spordiks või vaba aja veetmiseks;
h) „veeväljasurve” – laeva poolt välja tõrjutava vee ruumala kuupmeetrites;
i) „pikkus (L)” laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita;
j) „laius (B)” – laevakere suurim laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelinguid jms);
k) „süvis (T)” – vertikaalne vahemaa meetrites laevakere kõige madalama punkti (arvestamata kiilu või muid püsivalt kinnitatud objekte) ja suurima süvise veetasandi vahel;
l) „klassifikatsiooniühing” – artiklis 9 osutatud kriteeriumide ja menetluste kohaselt volitatud klassifikatsiooniühing;
m) „liidu sõidukõlblikkuse tunnistus” – pädeva asutuse poolt siseveelaevale väljastatud tunnistus, mis kinnitab vastavust käesoleva direktiivi tehnilistele nõuetele.
a) laevad, mille pikkus (L) on vähemalt 20 meetrit,
b) laevad, mille pikkusest (L), laiusest (B) ja süvisest (T) tulenev maht on vähemalt 100 m3.
3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka järgmiste veesõidukite suhtes:
a) lõikes 1 osutatud veesõidukite vedamiseks või tõukamiseks või ujuvmehhanismide vedamiseks või tõukamiseks ettenähtud vedur- ja tõukurpuksiirid või selliste veesõidukite või ujuvmehhanismide pardas pukseerimiseks ettenähtud vedur- ja tõukurpuksiirid;
b) reisijate veoks ettenähtud laevad, mis võivad lisaks laevaperele vedada rohkem kui 12 reisijat;
c) ujuvmehhanismid.
4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste veesõidukite suhtes:
a) parvlaevad,
b) sõjalaevad,
c) merelaevad, sealhulgas mere vedur- ja tõukurpuksiirid, mis
i) tegutsevad või omavad kodusadamat loodetealal;
ii) tegutsevad siseveeteedel ajutiselt, tingimusel et neil on:
– tunnistus, mis tõendab vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS), või võrdväärne tunnistus, või tunnistus, mis tõendab vastavust 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile, või võrdväärne tunnistus, ja rahvusvaheline naftareostuse vältimise (IOPP) tunnistus, mis tõendab vastavust 1973. aasta rahvusvahelisele konventsioonile merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL); või
– kõigi esimeses taandes nimetatud konventsioonide reguleerimisalast välja jäävate reisilaevade puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/45/EÜ(9) välja antud tunnistus reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta; või
– kõigi esimeses taandes nimetatud konventsioonide reguleerimisalast välja jäävate lõbusõidulaevade puhul lipuriigi tunnistus.
Artikkel 3
Tunnistuse omamise kohustus
1. Artiklis 1 osutatud liidu siseveeteedel tegutsevatel veesõidukitel peab olema:
a) kui need tegutsevad R-tsooni veeteel:
– kas Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud tunnistus või
– liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, mis, ilma et see piiraks II lisas sisalduvate üleminekusätete kohaldamist, tõendab veesõiduki täielikku vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele, mis kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega peavad olema võrdväärsed Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni rakendamisel sätestatud tehniliste nõuetega;
b) kui need tegutsevad muudel veeteedel, liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, sealhulgas peavad nad vajaduse korral täitma artiklis 5 osutatud nõudeid.
2. Liidu sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa I osas esitatud näidise alusel ja antakse välja vastavalt käesolevale direktiivile. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, kui see on vajalik selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.
Artikkel 4
Täiendavad liidu sõidukõlblikkuse tunnistused
1. Kõik veesõidukid, millel on Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud kehtiv tunnistus, võivad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõikele 5 tegutseda liidu veeteedel, omades vaid seda tunnistust.
2. Kõigile veesõidukitele, millel on lõikes 1 osutatud tunnistus, antakse aga lisaks täiendav liidu sõidukõlblikkuse tunnistus:
a) kui need tegutsevad 3. ja 4. tsooni veeteedel ja soovivad kasutada nende veeteede suhtes kohaldatavaid vähendatud tehnilisi nõudeid;
b) kui need tegutsevad 1. ja 2. tsooni veeteedel või reisilaevade puhul 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, juhul kui asjaomane liikmesriik on vastu võtnud täiendavad tehnilised nõuded vastavalt artikli 5 lõigetele 1, 2 ja 3.
3. Täiendav liidu sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse V lisa II osas esitatud näidise alusel ja selle annab välja lõikes 1 osutatud tunnistuse väljaandmiseks pädev asutus asjaomaste veeteede osas pädevate asutuste sätestatud tingimustel. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.
Artikkel 5
Täiendavad või vähendatud tehnilised nõuded teatavatele tsoonidele
1. Liikmesriigid võivad pärast konsulteerimist komisjoniga ning vajaduse korral Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel kehtestada oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele veesõidukitele lisaks II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele täiendavaid nõudmisi.
2. Iga liikmesriik võib oma territooriumil 3. tsooni veeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega, tegutsevate reislaevade osas säilitada lisaks II lisas sätestatud nõuetele kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. Liikmesriik võib sellised täiendavad tehnilised nõuded vastu võtta lõikes 3 sätestatud korras. Täiendavaid nõudeid võib esitada vaid III lisas loetletule.
3. Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kavandatavatest täiendavatest nõuetest vähemalt kuus kuud enne nende kavandatud jõustumiskuupäeva.
Komisjon kiidab täiendavad tehnilised nõuded heaks rakendusaktidega, mis on vastu võetud artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
4. Vastavus nendele lisanõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Nimetatud vastavuse tõendit tunnustatakse liidu veeteedel vastavas tsoonis.
5. Kui II lisa 24a. peatükis ette nähtud üleminekusätete kohaldamise tulemuseks oleks liikmesriigi olemasolevate ohutusnõuete vähenemine, võib liikmesriik nimetatud üleminekusätete kohaldamisest loobuda sisevee-reisilaevade puhul, mis tegutsevad siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teiste liikmesriikide laevatavate siseveeteedega. Nimetatud asjaoludel võib liikmesriik nõuda, et sellised laevad, mis tegutsevad tema mitte ühenduses olevatel siseveeteedel, vastaksid täielikult II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele alates 30. detsembrist 2008.
Esimeses lõigus viidatud võimalust kasutav liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike oma otsusest ning edastab komisjonile asjaomaste, siseveeteedel tegutsevatele reisilaevadele esitatavate riigi standardite üksikasjad.
Vastavus nõuetele, mille liikmesriik on kehtestanud tegutsemiseks oma siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teiste riikide veeteedega, märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.
6. Veesõidukitele, mis tegutsevad ainult 4. tsooni veeteedel, võib esitada kõigi nimetatud tsooni veeteede suhtes II lisas määratletud vähendatud nõudeid. Vastavus kõnealustele vähendatud nõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.
7. Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lubada II lisas sätestatud tehniliste nõuete osalist kohaldamist või kohaldada vähendatud nõudeid veesõidukite suhtes, mis tegutsevad ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel asjaomase liikmesriigi territooriumil.
Nõudeid võib vähendada või neid osaliselt kohaldada vaid IV lisas loetletu suhtes. Kui veesõiduki tehnilised omadused vastavad vähendatud tehnilistele nõuetele või osaliselt kohaldatavatele nõuetele, märgitakse see liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni II lisas sätestatud tehniliste nõuete osalisest kohaldamisest või vähendatud nõuete kohaldamisest vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist ning teavitavad sellest ka teisi liikmesriike.
Artikkel 6
Erandid
1. Liikmesriigid võivad lubada erandeid käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest:
a) laevadele, vedur- ja tõukurpuksiiridele ja ujuvmehhanismidele, mis tegutsevad sellistel laevatatavatel veeteedel, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega;
b) ainult riigisisestel veeteedel tegutsevatele kuni 350 tonnise kandevõimega veesõidukitele, mille kiil pandi maha enne 1. jaanuari 1950 ning mis ei ole kavandatud kaubaveoks ja mille veeväljasurve on väiksem kui 100 m3.
2. Liikmesriigid võivad oma riigisisestel veeteedel tegutsemise osas teha erandeid käesoleva direktiivi ühe või mitme sätte rakendamisest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside puhul. Need erandid ja reisid või piirkond, mille suhtes need kehtivad, märgitakse veesõiduki tunnistusele.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud eranditest.
4. Liikmesriik, kelle veeteedel ei tegutse lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud erandite tulemusel veesõidukid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ei pea järgima artikleid 8, 9 ja 11.
Artikkel 7
Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmine
1. Veesõidukitele, mille kiil on maha pandud alates [käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäev], antakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, kui enne veesõiduki kasutuselevõtmist on läbi viidud tehniline ülevaatus, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.
2. Veesõidukitele, mis ei kuulunud nõukogu direktiivi 82/714/EMÜ(10) reguleerimisalasse, kuid mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõikeid 2 ja 3, antakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus pärast tehnilist ülevaatust, mis viiakse läbi veesõiduki praeguse tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, kuid igal juhul hiljemalt 30. detsembril 2018, et kontrollida veesõiduki vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.
Kui mõnda II lisas sätestatud tehnilistest nõuetest ei täideta, märgitakse see liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Tingimusel, et pädevad asutused ei loe neid puudujääke ilmset ohtu kujutavaks, võib käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud veesõiduk tegutsemist jätkata kuni veesõiduki komponendid või alad, mis olid nõuetele mittevastavaks tunnistatud, asendatakse või neid muudetakse; seejärel peavad nimetatud komponendid või alad II lisa tehnilistele nõuetele vastama.
3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse ilmseks ohuks eelkõige olukorda, mis mõjutab nõudeid laeva ehitusliku konstruktsiooni tugevusele, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimele või eriomadustele vastavalt II lisa kohastele tehnilistele nõuetele. II lisa tehnilistes nõuetes lubatud erandeid ei loeta ilmset ohtu kujutavaks puudujäägiks.
Olemasolevate osade asendamist identsete osadega või tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt võrdväärsete osadega korralise paranduse ja hoolduse käigus ei loeta käesoleva artikli tähenduses asendamiseks.
4. Kui see on asjakohane, kontrollitakse veesõiduki vastavust artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud täiendavatele nõuetele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tehnilise ülevaatuse käigus või tehnilise ülevaatuse käigus, mis viiakse läbi veesõiduki omaniku taotlusel.
Artikkel 8
Pädevad asutused
1. Liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi võivadannavad välja anda liikmesriikide pädevad asutused. [ME 7]
2. Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi välja annavad, ning edastab selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
3. Pädevad asutused peavad VI lisas esitatud näidise kohast registrit, kuhu kannavad kõik liidu sõidukõlblikkuse tunnistused, mida nad välja annavad. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.
Artikkel 9
Tehniliste ülevaatuste läbiviimine
1. Artiklis 7 osutatud tehnilise ülevaatuse viivad läbi pädevad asutused. Kõnealused asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda veesõiduki tehnilisest ülevaatusest, kui tunnustatud klassifikatsiooniühingu poolt välja antud kehtivast kinnitusest nähtub, et laev vastab täielikult või osaliselt II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.
2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et volitada VII lisas loetletud tingimustele vastavaid klassifikatsiooniühinguid või volitus tühistada, lõikes 3 ja 4 sätestatud korra kohaselt. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
3. Volitamise taotluse esitab komisjonile see liikmesriik, kus on klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, millel on luba välja anda tunnistusi, et veesõiduk vastab käesoleva direktiivi II lisa nõuetele. Kõnealuse taotlusega koos esitatakse kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik volitamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.
Iga liikmesriik võib nõuda ärakuulamist või täiendava teabe või dokumentide esitamist.
4. Iga liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse volitus tühistada, kui ta arvab, et klassifikatsiooniühing ei vasta enam VII lisas sätestatud kriteeriumidele. Tühistamise taotlusega koos esitatakse taotlust toetav teave ja dokumentatsioon.
5. Kuni nende käesoleva direktiivi raames volituse andmiseni käsitatakse klassifikatsiooniühinguid, mida mõni liikmesriik on vastavalt nõukogu direktiivile 94/57/EÜ(11) tunnustanud, volitanud ja andnud neile tegevusloa, volitatuna üksnes asjaomase liikmesriigi veeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes.
6. Komisjon avaldab käesoleva artikli kohaselt volitatud klassifikatsiooniühingute nimekirja esimest korda ...(12) ja ajakohastab seda pidevalt. [ME 8]
7. Iga liikmesriik koostab nende asutuste nimekirja, kes on pädevad tehnilist ülevaatust läbi viima, ning edastab selle komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
8. Iga liikmesriik järgib II lisas sätestatud erinõudeid kontrolliasutuse ja kontrolli läbiviimise taotluse suhtes.
Artikkel 10
Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus
1. Uute laevade puhul määravad pädevad asutused liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele, mis on väljastatud käesoleva direktiivi sätete kohaselt, järgmise kehtivusaja:
a) reisilaevadel mitte rohkem kui viis aastat;
b) kõikidel muudel veesõidukitel mitte rohkem kui kümme aastat.
Kehtivusaeg märgitakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.
2. Veesõidukitele, mis on enne tehnilist ülevaatust juba kasutuses, määrab pädev asutus liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja iga kord eraldi kontrolli tulemuste põhjal. Siiski ei tohi kehtivusaeg ületada lõikes 1 määratud ajavahemikke.
3. Iga liikmesriik võib II lisas kindlaks määratud juhtudel välja anda ajutisi liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi. Ajutised liidu sõidukõlblikkuse tunnistused koostatakse vastavalt V lisa III osas esitatud näidisele. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et muuta kõnealust näidist, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, ühtlustada haldusnõudeid või võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid kõnealuses valdkonnas.
Artikkel 11
Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste asendamine
Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab asendada liidu sõidukõlblikkuse kehtiva tunnistuse, kui see on kaotatud või rikutud.
Artikkel 12
Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamine
1. Kehtivusaja lõppemisel uuendatakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus vastavalt artiklis 7 sätestatud tingimustele.
2. Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse veesõidukite suhtes II lisa 24. ja 24a peatükis sisalduvaid üleminekusätteid ning samas kindlaks määratud tingimusi.
Artikkel 13
Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivuse pikendamine
Ametiasutus, mis liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andis või seda uuendas, võib selle kehtivust erandjuhtudel pikendada II lisa kohase tehnilise ülevaatuseta. Pikendamine märgitakse nimetatud tunnistusele.
Artikkel 14
Uute liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmine
Suuremate ümberehituste või kapitaalremondi korral, mis mõjutavad laeva ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või II lisa kohaseid eriomadusi, läbib see veesõiduk enne järgmist sõitu uuesti artiklis 7 sätestatud tehnilise ülevaatuse. Pärast kõnealust ülevaatust antakse välja uus liidu sõidukõlblikkuse tunnistus, millele on märgitud veesõiduki tehnilised omadused, või tehakse vastavad parandused olemasolevale tunnistusele. Kui tunnistus antakse välja teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus välja anti või selle kehtivusaega pikendati, teavitatakse sellest ühe kuu jooksul tunnistuse väljaandnud või kehtivusaega pikendanud pädevat asutust.
Artikkel 15
Väljaandmisest või uuendamisest keeldumine ning liidu sõidukõlblikkuse tunnistuste tühistamine
1. Kõik liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmisest või uuendamisest keeldumise otsused peavad olema põhjendatud. Veesõiduki omanikku teavitatakse otsusest ja põhjendustest ning asjaomases liikmesriigis kehtivast kaebemenetlusest ja selle tähtaegadest.
2. Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andnud või uuendanud pädev asutus võib tühistada mis tahes kehtiva tunnistuse, kui veesõiduk ei vasta enam antud tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.
Artikkel 16
Täiendav ülevaatus
1. Liikmesriigi pädevad asutused võivad igal ajal kontrollida, kas veesõidukil on käesoleva direktiivi tingimuste kohaselt kehtiv tunnistus ning kas ta vastab tunnistusele märgitud nõuetele või kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või navigatsioonile. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed vastavalt lõigetele 2–5.
2. Kui ametiasutused leiavad sellise kontrolli käigus, et tunnistust ei ole laeval kaasas, või et tunnistus on kehtetu või et veesõiduk ei vasta tunnistusel märgitud nõuetele, kuid et kehtetu tunnistus või nõuete mittetäitmine ei kujuta endast ilmset ohtu, peab laeva omanik või esindaja võtma olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed. Seitsme päeva jooksul teatatakse sellest asutusele, kes tunnistuse väljastas või seda viimati uuendas.
3. Kui ametiasutused leiavad sellise ülevaatuse käigus, et asjaomane veesõiduk kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või navigatsioonile, võivad nad keelata sellel teekonda jätkata, kuni on võetud olukorra parandamiseks vajalikud meetmed.
Nad võivad ka teha ettekirjutusi meetmete kohta, mis võimaldaksid veesõidukil pärast veotoimingute lõpetamist, kui see on asjakohane, ohutult edasi liikuda kohta, kus seda kontrollitakse või remonditakse. Seitsme päeva jooksul teatatakse sellest asutusele, kes tunnistuse väljastas või seda viimati uuendas.
4. Liikmesriik, kes on keelanud veesõidukil teekonda jätkata või on teatanud omanikule oma kavatsusest seda teha, kui leitud vigu ei kõrvaldata, teatab tehtud või kavatsetavast otsusest tunnistuse väljastanud või viimati uuendanud liikmesriigi ametiasutusele seitsme päeva jooksul.
5. Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete alusel veesõiduki liikumise peatamise otsus peab olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellest teatatakse viivitamata asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda kaebemenetlusest, mis liikmesriikides kehtivate õigusaktide alusel on tema käsutuses, ning selle tähtajast.
Artikkel 17
Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber
Liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andnud pädev asutus kannab sellele tunnistusele Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri kooskõlas II lisa 2. peatükiga.
Artikkel 18
Võrdväärsus ja erandid
1. Liikmesriik võib nõuda, et komisjon võtaks vastu rakendusaktid, millega võimaldatakse erandeid või tunnistatakse konkreetse veesõiduki puhul võrdväärseks tehnilised nõuded seoses järgmisega:
a) muude materjalide, paigaldiste või seadmeüksuste kasutamine veesõidukil või nende olemasolu pardal või muude konstruktsiooniaspektide või paigutuse kasutamine, kui on osutatud II lisas;
b) piiratud ajavahemikuks katseliselt liidu sõidukõlblikkuse ajutise tunnistuse väljastamine, mis sisaldab uusi tehnilisi nõudeid, mis erinevad II lisa II osa nõuetest, kui need tagavad võrdväärse ohutuse;
c) erandite kohaldamine kontrolliasutuste poolt reisilaeva puhul seoses piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kavandatud aladega, kus II lisa 15. peatükis sätestatud erinõuete kohaldamist peetakse praktikas raskeks või kui see tekitab põhjendamatuid kulusid;
d) muude kui II lisa 10. peatükis osutatud kustutusainete kasutamine;
e) püsivalt paigaldatud tulekustutussüsteemide kasutamine objektide kaitseks;
f) II lisa 24. peatüki kohaldamine veesõidukite suhtes, mis on ümber ehitatud üle 110 m pikkuseks;
g) erandid II lisa 24. ja 24.a peatükis sätestatud nõuetest pärast üleminekusätete kehtivuse lõppemist, kui neid nõudeid on tehniliselt raske kohaldada või kui nende kohaldamine võiks kaasa tuua ebaproportsionaalseid kulusid;
h) väiksemaid veekoguseid pritsivate süsteemide (muude kui II lisa 10. peatükis osutatud) standardite tunnustamine.
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
2. Liikmesriikide pädevad asutused märgivad lõike 1 punktides a–g osutatud võrdväärsuse ja erandid liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele. Sellest teavitatakse komisjoni ja teisi liikmesriike.
3. Kuni lõike 1 punktis a osutatud üksikasjalikkude rakendusaktide vastuvõtmiseni võivad pädevad asutused vastavalt artikli 10 lõikele 2 välja anda ajutisi liidu sõidukõlblikkuse tunnistusi.
Sellisel juhul teatavad pädevad asutused ühe kuu jooksul alates liidu ajutise sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmise kuupäevast komisjonile ja teistele liikmesriikidele veesõiduki nime ja Euroopa ühtse laeva identifitseerimisnumbri, tehtud erandi iseloomu ja veesõiduki registrijärgse sadama või kodusadama nime.
4. Komisjon avaldab II lisa kohaselt heaks kiidetud, navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite registri.
Artikkel 19
Kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistuste tunnustamine
Euroopa Liit alustab kolmandate riikidega läbirääkimisi, et tagada sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikune tunnustamine liidu ja kolmandate riikide vahel.
Kuni selliste kokkulepete sõlmimiseni võivad liikmesriigi pädevad asutused tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi oma liikmesriigi veeteedel tegutsemiseks.
Kolmandate riikide veesõidukitele väljastatakse liidu sõidukõlblikkuse tunnistus kooskõlas artikli 7 lõikega 1.
Artikkel 20
Direktiivi 2009/100/EÜ jätkuv kohaldatavus
Nimetatud direktiivi sätteid kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 2 lõigete 2 ja 3 reguleerimisalast välja jäävate, kuid direktiivi 2009/100/EÜ artikli 1a reguleerimisalasse kuuluvate veesõidukite suhtes.
Artikkel 21
Dokumentide kasutamist käsitlevad üleminekusätted
Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad dokumendid, mis liikmesriikide pädevad asutused on välja andnud direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt enne käesoleva direktiivi jõustumist, kehtivad kuni oma kehtivustähtaja lõpuni.
Artikkel 22
Lisade kohandamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et kohandada lisasid I, II, III, IV ja VII vastavalt teaduse ja tehnika arengule kõnealuses valdkonnas või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst tulenevaid arenguid asjaomases valdkonnas tagamaks, et artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud kahe tunnistuse väljastamine toimuks võrdväärse ohutustaseme tagavate tehniliste nõuete alusel või võttes arvesse artiklis 5 osutatud juhtumeid.
Komisjon võtab 31. detsembriks 2017 artikli 24 kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid seoses erinõuete kehtestamisega veeldatud maagaasiga käitatavate laevade jaoks II lisa 19b a. peatükis. [ME 9]
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24 seoses siduvate haldusjuhenditega, milles käsitletakse II lisas esitatud tehniliste nõuete üksikasjalikku rakendamist, et tagada nende nõuete ühesugune tõlgendus või et võtta arvesse parimaid tavasid, mis on välja töötatud liidu tasandil või tulenevad rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Reini laevaliikluse keskkomisjoni tööst.
Selliste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon, et tehnilised nõuded, mis on vajalikud Reinil navigeerimise õigust andva liidu sõidukõlblikkuse tunnistuse saamiseks, tagaksid ohutustaseme, mis on võrdväärne Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohase tunnistuse väljastamisel nõutavatega.
2. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et ajakohastada käesolevas direktiivis esitatud viiteid teatavatele II lisa sätetele, et võtta arvesse kõnealuses lisas tehtud muudatusi.
Artikkel 23
Ajutised nõuded
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 24, et sätestada ajutised tehnilised nõuded veesõidukitele, kui see on vajalik katsete tegemiseks, et edendada innovatsiooni ja tehnilist arengut. Sellised nõuded kehtivad kuni kolm aastat.
Artikkel 24
Delegeerimine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklites 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaksviieks aastaks alates …(13)[käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 10]
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 osutatud õiguste delegeerimise igal ajal tühistada. Tühistamisotsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Selline otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule.
5. Artiklite 3, 4, 8, 10, 22 ja 23 kohaseltalusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes siis juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei esita vastuväidetole kahe kuu jooksul pärast komisjonilt teate saamist õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa ParlamentParlamendi või nõukogu võivadnimetatud ajavahemikku pikendadaalgatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. [ME 12]
Artikkel 25
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 91/672/EMÜ(14) artikli 7 alusel moodustatud komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, võib komitee eesistuja teha arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul otsuse menetlus lõpetada ilma tulemust saavutamata.
Artikkel 26
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 26a
Läbivaatamine
Komisjon esitab enne ...(15) ja pärast seda iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tulemuslikkuse kohta, eelkõige seoses tehniliste nõuete ühtlustamisega ja siseveelaevanduse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamisega. Aruandes vaadatakse läbi ka siseveelaevanduse valdkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö mehhanismid. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek, et veelgi tõhustada koostööd ja kooskõlastamist standardite väljatöötamisel, millele saab viidata liidu õigusaktides. [ME 13]
Artikkel 27
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid, kellel on artiklis 1 osutatud siseveeteid, jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates 1. jaanuarist 2015. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid sellised sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastu võetud siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 28
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2006/87/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/100/EÜ siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 259, 2.10.2009, lk 8).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiv 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1) (direktiiv on tunnistatud kehtetuks direktiiviga 2006/87/EÜ).
Nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiiv 94/57/EÜ laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20).
Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/ EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29).
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (COM(2013)0796 – C7-0421/2013 – 2013/0410(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0796),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 33 ja 325, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0421/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse kontrollikoja 25. veebruari 2014. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0241/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks
(1) Tagamaks, et nõukogu määrus (EÜ) nr 515/97(4) hõlmab kaupade igasugust liikumist seoses liidu tolliterritooriumiga, on asjakohane selgitada tollialaste õigusaktide määratlust kaupade sissetoomise ja väljaviimise mõiste osas.
(2) Selleks et veelgi tõhustada haldus- ja kriminaalmenetlusi eeskirjade eiramiste käsitlemiseks, on vaja tagada, et vastastikuse abistamise teel saadud asitõendeid peetakse taotluse esitanud asutuse liikmesriigi haldus- ja kohtuasutustes toimuvates menetlustes vastuvõetavaks.
(3) Komisjoni 8. jaanuari 2013. aasta teatises tolli riskijuhtimise ja tarneahela turvalisuse kohta tunnistatakse pakilist vajadust muuta kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks andmed, mida kasutatakse saabumiseelses riskianalüüsis, eelkõige liikmesriikide ja liidu tasandil esinevate julgeoleku- ja turvalisusriskide tõhusaks kindlakstegemiseks ja leevendamiseks nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92(5) artikli 13 lõike 2 alusel kehtestatud ühises riskijuhtimise raamistikus. Konteinerite liikumist käsitlevate andmete hõlmamine saabumiseelsesse riskijuhtimisse parandab oluliselt tarneahela läbipaistvust ning suurendab märgatavalt liidu ja liikmesriikide suutlikkust suunata kontrollimisele suuremat riski kujutavad kaubasaadetised, hõlbustades samal ajal seaduslikku kauplemist.
(4) Selguse, järjepidevuse, tulemuslikkuse, ühtsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks on vaja konkreetsemalt määratleda asutused, kellel peaks olema juurdepääs määruse (EÜ) nr 515/97 alusel loodud andmehoidlatele, ning selleks esitatakse ühtne viide pädevatele asutustele. [ME 1]
(5) Konteinerite liikumist käsitlevad andmed võimaldavad kindlaks teha pettuste ja riskide suundumusi seoses liidu tolliterritooriumile sissetoodavate ja sealt väljaviidavate kaupadega. Sellised andmed aitavad ennetada ja uurida toiminguid, millega rikutakse või tundutakse rikkuvat tollialaseid õigusakte, ning nende eest süüdistusi esitada, samuti aitavad need pädevatel asutustel juhtida määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktis 25 määratletud tolliriske. Võimalikult terviklike andmekogumite kogumiseks ja kasutamiseks, vältides samal ajal võimalikku kahjulikku mõju ekspedeerimisteenuste sektoris tegutsevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, peavad rahvusvahelises tarneahelas tegutsevad avaliku või erasektori teenuseosutajad esitama komisjonile andmeid konteinerite liikumise kohta sel määral, mil nad koguvad sellist teavet elektroonilises vormis oma elektrooniliste jälgimissüsteemide kaudu või mil määral on kõnealused andmed neile kättesaadavad.
(5a) Teave probleemi ulatuse kohta, mis saadi komisjoni mõjuhinnangust nõukogu 25. novembri 2013. aasta vastastikust abi tollivaldkonnas käsitleva määruse (EÜ) nr 515/97 muutmise kohta, näitas, et üksnes päritolu valesti deklareerimisest tulenevad pettused võivad põhjustada EL 27-le aastas kuni 100 miljoni euro suurust kahju. 2011. aastal teatasid liikmesriigid 1905st avastatud pettuse- ja muu eeskirjade eiramise juhtumist seoses kauba valesti kirjeldamisega, mis moodustas 107,7 miljoni euro suuruse kahju. See summa hõlmab aga üksnes sellist kahju, mille liikmesriigid ja komisjon on avastanud. Probleemi tegelik ulatus on seega oluliselt suurem, sest kättesaadav teave puudub hinnanguliselt 30 000 võimaliku pettusejuhtumi kohta. [ME 2]
(5b) Tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks on liidul kohustus võidelda tollipettustega ja sel viisil aidata kaasa siseturu eesmärgile saada ehtsate päritolusertifikaatidega ohutud tooted. [ME 3]
(6) Pidades silmas tollipettuste ulatuse suurenemist, on tähtis suurendada nende avastamist ja ennetamist üheaegselt nii riiklikul kui liidu tasandil. Pettuste avastamine, riskisuundumuste tuvastamine ja tõhusate riskijuhtimismenetluste rakendamine sõltub suurel määral asjakohaste operatiivsete andmekogumite kindlakstegemisest ja võrdlevast analüüsimisest. Seepärast tuleb Euroopa liidu tasandil luua andmehoidla, mis sisaldab andmeid kaupade impordi, ekspordi ja transiidi, sealhulgas liikmesriikide piires toimuva kaupade transiidi ja otseekspordi kohta. Selleks peaksid liikmesriigid võimaldama süstemaatiliselt dubleerida komisjoni hallatavatest süsteemidest pärit andmeid kaupade impordi, ekspordi ja transiidi kohta ning esitama komisjonile andmeid niipea kui võimalik andmed, mis käsitlevad kaupade transiiti liikmesriikide piires ja otseeksporti. Komisjon peaks igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealusest andmehoidlast saadud tulemused. Hiljemalt ...(6) peaks komisjon viima läbi hindamised, mis käsitlevad võimalust täiendada andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades andmed maa- ja õhutee kaudu toimuva kaupade impordi ja transiidi kohta, ja vajadust täiendada andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades eksporti käsitlevad andmed. [ME 4]
(7) Määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 18b rakendamiseks on komisjon loonud mitu tehnilist süsteemi, mis võimaldavad pakkuda liikmesriikidele tehnilist abi, koolitust, teavitustegevust ja muud tegevusalast toetust. Kõnealustele tehnilistele süsteemidele tuleb käesolevas määruses sõnaselgelt viidata ja hõlmata need andmekaitsenõuetega.
(8) 2011. aastal võeti kasutusele e-toll, mille puhul impordi ja ekspordiga seotud tõendavaid dokumente ei säilita enam tolliasutused, vaid ettevõtjad, ning see on kaasa toonud viivitusi Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tollivaldkonda käsitlevates juurdlustes, sest OLAF vajab dokumentide hankimiseks kõnealuste asutuste poolset vahendamist. Peale selle seab juurdluste edukale läbiviimisele täiendavaid piiranguid asutuse käsutuses olevate tollidokumentide suhtes kohaldatav kolme aasta pikkune säilitamistähtaeg. Tollivaldkonnas juurdluste läbiviimise kiirendamiseks peaks komisjonil seepärast teatud tingimustel ja pärast liikmesriigi eelnevat teavitamist olema õigus taotleda impordi- ja ekspordideklaratsioone tõendavaid dokumente otse asjaomastelt ettevõtjatelt. Asjaomaseid ettevõtjaid tuleks teavitada sellest, millist liiki menetlust kohaldatakse. Kõnealustel ettevõtjatel peaks olema kohustus esitada pärast seda, kui komisjon on liikmesriike eelnevalt teavitanud, aegsasti komisjonile taotletud dokumendid. [ME 5]
(9) Sisestatud andmete konfidentsiaalsuse ja suurema turvalisuse tagamiseks tuleb ette näha sisestatud andmetele juurdepääsu piiramine üksnes konkreetsete kasutajatega ja kindlaksmääratud eesmärkidel. [ME 6]
(10) Selleks et tagada ajakohane teave ja läbipaistvus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001(7) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ(8) sätestatud andmesubjektide õigus saada teavet, tuleb ette näha võimalus avaldada internetis ajakohastatud nimekirjad liikmesriikide määratud pädevatest asutustest ja komisjoni talitustest, kellel on juurdepääs tolliinfosüsteemile (TIS).
(11) Määrust (EÜ) nr 45/2001 kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes liidu institutsioonides, organites, ametites ja asutustes.
(12) Andmekaitse üle teostatava järelevalve järjepidevuse parandamiseks peab Euroopa andmekaitseinspektor tegema tihedat koostööd nõukogu määruse 2009/917/JSK(9) alusel loodud ühise järelevalveasutusega, et kooskõlastada TISi auditeid.
(13) Andmete TISis säilitamist reguleerivate sätete tõttu esineb sageli teabe põhjendamatut hävimist, mis tuleneb asjaolust, et kaasnevast halduskoormusest ning asjakohaste ressursside, eriti inimressursside puudumisest tingituna ei teosta liikmesriigid süsteemselt iga-aastast läbivaatamist. Seepärast tuleb andmete TISis säilitamist reguleerivat menetlust lihtsustada, tühistades kohustuse andmed igal aastal läbi vaadata ja kehtestades kümne aasta pikkuse maksimaalse säilitamisperioodi, mis vastab käesoleva määruse alusel loodud andmehoidlate puhul sätestatud perioodidele. Selline ajavahemikSee ei peaks aga kehtima aegumistähtaja suhtes, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 221 lõikes 3. Säilitamisperiood on vajalik eeskirjade eiramise käsitlemisega seotud pikaajaliste menetluste tõttu ja põhjusel, et kõnealused andmed on vajalikud ühiste tollioperatsioonide ja juurdluste läbiviimiseks. Peale selle tuleb andmekaitset reguleerivate eeskirjade kaitsmiseks teavitada Euroopa andmekaitseinspektorit juhtumitest, mil TISis säilitatakse isikuandmeid kauem kui viis aastat. [ME 7]
(14) Pettuste analüüsimise võimaluste täiendavaks tõhustamiseks ja juurdluste läbiviimise hõlbustamiseks tuleks uurimisjuhtumite andmebaasis säilitatavaid käimasolevate uurimistoimikutega seotud andmed muuta ühe aasta möödumisel nende viimasest kasutamisest anonüümseks ja säilitada neid kujul, mille puhul andmesubjekti tuvastamine ei ole enam võimalik.
(15) Kuna liikmesriigid ei suuda ise piisavalt saavutada ühenduse tolliseadustiku kehtestamist käsitleva määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 määratletud tolliriskide juhtimise tõhustamise eesmärki aga tegevuse ulatuse ja mõju tõttu saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust.
(16) Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevatel era- või avalik-õiguslikel teenuseosutajatel, kes on käesoleva määruse jõustumise ajal seotud eraõiguslike lepinguliste kohustustega seoses konteinerite liikumist käsitlevate andmete esitamisega, peaks olema õigus artikli 18c kohaldamist edasi lükata, et pidada oma lepingute üle uusi läbirääkimisi ja tagada, et edasised lepingud on kooskõlas kohustusega esitada komisjonile andmeid.
(17) Määrusega (EÜ) nr 515/97 antakse komisjonile volitused kõnealuse määruse mõne sätte rakendamiseks; Lissaboni lepingu jõustumise tagajärjel tuleb komisjonile käesoleva määruse alusel antud volitused viia kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 290 ja 291.
(18) Määruse (EÜ) nr 515/97 teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks ja eelkõige konteinerite saatekirju sisaldava kooskõlastatud ja struktureeritud andmehoidla loomiseks tuleb komisjonile delegeerida volitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses sündmustega, mille kohta tuleb esitada konteinerite saatekirjad, konteinerite saatekirjades esitatavad minimaalsed andmeelemendid ja andmete esitamise sagedus.
(19) Määruse (EÜ) nr 515/97 teatavate mitteolemuslike osade täiendamiseks ja eelkõige TISi sisestatava teabe täpsustamiseks tuleb komisjonile delegeerida volitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses selliste põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamisega seotud toimingute kindlaksmääramisega, mille kohta tuleb TISi keskandmebaasi teavet sisestada.
(20) On ülitähtis, et komisjon korraldab oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide üheaegse, õigeaegse ja nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(21) Määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleb anda komisjonile rakendusvolitused seoses andmete vormi ja konteinerite saatekirjade edastamise meetodiga. Kõnealuseid volitusi tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(10). Rakendusaktide vastuvõtmisel tuleb kasutada kontrollimenetlust.
(22) Määruse (EÜ) nr 515/97 rakendamisel ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleb komisjonile anda rakendusvolitused seoses erielementidega, mis lisatakse TISi kõikides artikli 24 punktides a–h viidatud kategooriates. Kõnealuseid volitusi tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Rakendusaktide vastuvõtmisel tuleb kasutada kontrollimenetlust. TISi lisatavad erielemendid põhinevad komisjoni määruse (EÜ) nr 696/98(11) lisas loetletud elementidel,
(23) Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ning ta esitas 11. märtsil 2014. aastal arvamuse,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 515/97 muudetakse järgmiselt.
1. Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.
a) Esimene taane asendatakse järgmisega:"
„– „tollialased õigusaktid” – liidu sätete ning nendega seotud delegeeritud ja rakendusaktide kogum, mis reguleerib kaupade sissetoomist, väljaviimist, importi, eksporti, transiiti ja tolliterritooriumil viibimist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelises, samuti liikmesriikide omavahelises kaubanduses, kui tegemist on kaupadega, millel pole liidu staatust Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 28 lõike 2 tähenduses, või kaupadega, mille liidu staatuse kindlakstegemiseks vajatakse lisakontrollmeetmeid või -uurimist;”.
"
b) Lisatakse järgmine taane:"
„– „rahvusvahelises tarneahelas tegutsevad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad” – omanikud, saatjad, saajad, ekspediitorid, transportijad, tootjad ja muud vahendajad või rahvusvahelises tarneahelas osalevad isikud.” [ME 8]
"
2. Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"
„Taotluse saanud asutuse töötajate hangitud ja artiklites 4–11 sätestatud abi korras taotluse esitanud asutusele edastatud dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad, kinnitused, kõik haldusasutuste väljastatud ametlikud aktid või otsused, aruanded ja igasugused muud andmed võivad olla taotluse esitanud liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses vastuvõetavad asitõendid samamoodi nagu siis, kui need oleksid hangitud selles liikmesriigis, kus menetlus toimub.” [ME 9]
"
(2a) Lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 16a
Ühe liikmesriigi töötajate poolt hangitud ja teisele liikmesriigile artiklites 13–15 sätestatud abi korrasedastatud dokumendid, dokumentide tõestatud koopiad, kinnitused, kõik haldusasutuste väljastatud aktid või otsused, aruanded ja igasugused muud andmed võivad olla need vastu võtnud liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses vastuvõetavad asitõendid samamoodi nagu siis, kui need oleksid hangitud selles liikmesriigis, kus menetlus toimub.” [ME 10]
"
2b. Artikli 18 lõike 1 esimesele lõigule lisatakse järgmine taane:"
„– kui tollialaste õigusaktide rikkumised ületavad komisjoni sätestatud lävendi.” [ME 11]
"
2c. Artikli 18 lõike 1 esimese lõigu lõpufraas asendatakse järgmisega:"
„edastavad nad komisjonile niipea kui võimalik, kuid igal juhul hiljemalt kolme nädala jooksul kas omal algatusel või komisjoni põhjendatud taotlusel dokumentide, nende koopiate või väljavõtete kujul mis tahes asjakohase teabe, mida vajatakse faktide kindlakstegemiseks, nii et komisjon võiks kooskõlastada liikmesriikide samme.” [ME 12]
"
2d. Artikli 18 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
„4. Kui komisjon leiab, et ühes või mitmes liikmesriigis on aset leidnud eeskirjade eiramine, informeerib ta sellest asjaomast liikmesriiki või liikmesriike ning see riik või riigid teevad esimesel võimalusel, kuid igal juhul mitte hiljem kui kolm nädalat pärast teabe saamist uurimise, milles juures võivad viibida komisjoni ametnikud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud tingimustel.” [ME 13]
"
3. Artiklit 18a muudetakse järgmiselt.
a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust ning määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõigetes 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil ja selleks, et aidata artiklis 29 osutatud asutustel tuvastada selliste kaupade liikumist, mis võivad olla seotud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja selliseks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, loob komisjon rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate esitatud andmete põhjal andmehoidla ning haldab seda. Kõnealustel asutustel on andmehoidlale otsene juurdepääs. Nad tagavad, et neis andmehoidlates sisalduvat teavet, mis puudutab liikmesriikide teenusepakkujate huve, kasutatakse ainult käesoleva määruse kohaselt.” [ME 14]
"
b) Lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Andmehoidla haldamise raames on komisjonil õigus:
a)
saada andmetele mis tahes viisil või kujul juurdepääs või neid samadel tingimustel kasutada ja säilitada ning kasutada andmeid haldus- või kohtumenetluses kooskõlas intellektuaalomandi õiguste suhtes kohaldatavate õigusaktidega. Komisjon kehtestab piisavad kaitsemeetmed ametiasutuste omavolilise sekkumise vastu, sealhulgas tehnilised ja korralduslikud meetmed ning nõuded andmesubjektidele läbipaistvuse tagamiseks. Andmesubjektidele antakse õigus sel eesmärgil töödeldavate andmetega tutvuda ja neid parandada; [ME 15]
b)
andmeid, millele on saadud juurdepääsu- või kasutamisõigus, omavahel võrrelda ning vastandada, indekseerida, teiste andmeallikate abil täiendada ning analüüsida kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001*;
c)
teha nimetatud hoidla andmed elektrooniliste andmetöötlusvahendite abil artiklis 29 osutatud asutustele kättesaadavaks.
____________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”
"
c) Lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6järgmine lõige:"
„5. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet kõnealuse andmehoidla vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.
Komisjon võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega kaitstakse isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise või loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu või mis tahes muul viisil loata töötlemise eest.[ME 16]
6. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist, Komisjon võib rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate nõusolekul edastada artikli 18a lõikes 3 osutatud andmeid rahvusvahelistele organisatsioonidele ja/või ELi institutsioonidele/asutustele , sealhulgas Maailma Tolliorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile ja Rahvusvahelisele Lennutranspordi Assotsiatsioonile ning Europolile, kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist ning kellega komisjon on sõlminud vastava kokkuleppe või vastastikuse mõistmise memorandumi. [ME 17]
Käesoleva lõike alusel edastatakse andmeid ainult seoses käesoleva määruse üldeesmärkidega, mis hõlmavad ka liidu finantshuvide kaitset, ja/või nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92* artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil. [ME 18]
Kokkulepe või vastastikuse mõistmise memorandum, mille alusel Käesoleva lõike kohanekohasel andmete edastamine võib toimuda, hõlmab muu hulgas selliseidedastamisel austatakse andmekaitse põhimõtteid,nagu andmesubjektide võimalusvõimalust teostada oma õigust andmetega tutvuda ja neid parandada ning taotleda haldus- ja õiguskaitset, samuti sõltumatut järelevalvemehhanismi, et tagada andmekaitsemeetmete järgimine. [ME 19]
Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate esitatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.”
Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta loetelu rahvusvahelistest organisatsioonidest ja/või liidu institutsioonidest/asutustest, kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist. [ME 20]
* Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).”
"
4. Artiklit 18b muudetakse järgmiselt.
a) Lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Komisjon võib pakkudatagab liikmesriikidele ekspertiisi, tehnilist või logistilist abi, koolitus- või teavitustegevust või mis tahes muud tegevustoetust nii käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kui ka liikmesriikide kohustuste täitmiseks ELi toimimise lepingu artikliga 87 ette nähtud tollikoostöö rakendamise raames. Komisjon loob sel eesmärgil asjakohased tehnilised süsteemid.” [ME 22]
"
(b) Lisatakse järgmine lõige 3:"
„3. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet kõikide käesoleva artikliga ette nähtud tehniliste süsteemide vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.” [ME 23]
"
5. Lisatakse järgmised artiklid:"
„Artikkel 18c
1. Artikli 18a lõikes 1 viidatud rahvusvahelistes tarneahelates tegutsevad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajadMeretransporditeenuste osutajad, kes säilitavad andmeid konteinerite liikumise ja staatuse kohta või kellel on juurdepääs kõnealustele andmetele, esitavad komisjonile konteinerite saatekirjad. [ME 24]
2. Nõutavad konteinerite saatekirjad esitatakse järgmistel juhtudel: konteinerite kohta, mida kavatsetakse tuua laevaga kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile;
(a)
konteinerid, mis kavatsetakse tuua laevaga kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile; [ME 25]
(b)
konteinerid, mis viiakse laevaga liidu tolliterritooriumilt kolmandasse riiki. [ME 26]
3. Nõutavates konteinerite saatekirjades teavitatakse artiklis 18f viidatud sündmustest sel määral, kui need on teavet esitavale rahvusvahelises tarneahelas tegutsevale avalik-õiguslikule või erateenuseosutajale teada ja mille kohta on konteinerite elektroonilises jälgimissüsteemis andmeid genereeritud või kogutud. [ME 27]
4. Komisjon loob esitatud konteinerite saatekirjade andmehoidla ja haldab seda. Konteinerite saatekirjade andmehoidla moodustab osa artiklis 18a osutatud andmehoidlast ja ei sisalda isikuandmeid. [ME 28]
Artikkel 18d
1. Kui konteinerid, sealhulgas sellised konteinerid, mida liidus tühjaks ei laadita, on kavas tuua laevaga kolmandast riigist liidu tolliterritooriumile, esitavad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, konteinerite saatekirjad kõikide sündmuste kohta, mis leiavad aset alates hetkest, mil teatati, et konteiner on enne liidu tolliterritooriumile toomist tühi, kuni hetkeni, mil teatatakse, et konteiner on uuesti tühi.
2. Juhul kui teatava juhtumi puhul ei ole asjaomase tühja konteineriga seotud sündmuste kindlakstegemiseks vajalikud konkreetsed konteinerite saatekirjad teenuseosutaja elektroonilistes registrites kättesaadavad, esitab teenuseosutaja konteinerite saatekirjad sündmuste kohta, mis leiavad aset ajavahemikul vähemalt kolm kuud enne konteineri füüsilist sissetoomist liidu tolliterritooriumile kuni üks kuu pärast selle liidu tolliterritooriumile toomist või kuni selle väljaspool liidu tolliterritooriumit asuvasse sihtkohta saabumist, kui see toimub varem.
Artikkel 18e
1. Kui konteiner viiakse laevaga liidu tolliterritooriumilt kolmandasse riiki, esitavad era- või avalik-õiguslikud teenuseosutajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, konteinerite saatekirjad kõikide sündmuste kohta, mis leiavad aset alates hetkest, mil teatati, et konteiner on liidu tolliterritooriumil tühi, kuni hetkeni, mil teatatakse, et konteiner on väljaspool liidu tolliterritooriumit tühi.
2. Juhul kui teatava juhtumi puhul ei ole asjaomase tühja konteineriga seotud sündmuste kindlakstegemiseks vajalikud konkreetsed konteinerite saatekirjad teenuseosutaja elektroonilistes registrites kättesaadavad, võib teenuseosutaja esitada konteinerite saatekirjad sündmuste kohta, mis leiavad aset vähemalt kolme kuu jooksul pärast konteineri liidu tolliterritooriumilt väljaviimist.
Artikkel 18f
1. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse need konteinerite staatusega seotud sündmused, mille kohta tuleb artikli 18c kohaselt esitada konteinerite saatekirjad, minimaalsed andmeelemendid, mis tuleb konteinerite saatekirjades esitada, ja andmete esitamise sagedus.
2. Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad konteinerite saatekirjades sisalduvate andmete vormi ja konteinerite saatekirjade edastamise meetodit, samuti nõudeid, mis võivad kehtida konteineritele, mis on toodud liidu sihtkohast kõrvalekaldumise tõttu. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega. [ME 29]
2a. Vastavalt artikli 18a lõikele 1 kehtestab komisjon rakendusaktiga korra, mille kohaselt on konteinerite saatekirjade edastamiseks teistele organisatsioonidele või organitele vaja teenusepakkuja eelnevat nõusolekut. [ME 30]
2b. Komisjonil palutakse tungivalt pidada liinilaevandussektori ettevõtjate esindajatega põhjalikke konsultatsioone artiklis 18f osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide väljatöötamise üle. Neid võidakse kutsuda osalema asjaomastel komisjonide koosolekutel ja eksperdirühmades, mis aitavad niisuguseid õigusakte välja töötada. [ME 31]
Artikkel 18g
1. Komisjon loob kaupade importi, eksporti ja transiiti, sealhulgas liikmesriigi piires toimuvat transiiti käsitlevaid andmeid sisaldava andmehoidla (impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla), nagu on märgitus komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93* lisades 37 ja 38, ja haldab seda. Liikmesriigid volitavad komisjoni süsteemselt dubleerima impordi-, ekspordi- ja transiidiandmeid, mis on pärit sellistest allikatest, mida komisjon haldab määruse (EMÜ) nr 2913/92 alusel. Liikmesriigid esitavad komisjonile esimeseks võimalikuks tähtajaks andmed, mis käsitlevad kaupade transiiti liikmesriigi piires ja otseeksporti. Füüsiliste ja juriidiliste isikutega seotud teavet kasutatakse ainult käesoleva määruse kohaselt. [ME 32]
2. Andmehoidlat kasutatakse selleks, et toetada selliste toimingute ennetamist, uurimist ja nende eest süüdistuste esitamist, millega rikutakse või tundutakse rikkuvat tollialaseid õigusakte, ning riskijuhtimise, sealhulgas määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 määratletud riskipõhise tollikontrolli eesmärgil.
3. Andmehoidlale on juurdepääs üksnes komisjoni talitustel ja artiklis 29 viidatud riikide ametiasutustel. Komisjoni talitustes ja riikide ametiasutustes antakse ainult määratud analüütikutele volitus töödelda nimetatud andmehoidlas sisalduvaid isikuandmeid.
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist, Komisjon võib andmed esitanud liikmesriigi nõusolekul kooskõlas lõikes 1 täpsustatud menetlusega saadud valitud andmeid edastada rahvusvahelistele organisatsioonidele ja/või ELi institutsioonidele/asutustele , sealhulgas Maailma Tolliorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile, Rahvusvahelisele Tsiviillennundusorganisatsioonile ja Rahvusvahelisele Lennutranspordi Assotsiatsioonile ning Europolile, kes toetavad liidu finantshuvide kaitset ja tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist ning kellega komisjon on sõlminud vastava kokkuleppe või vastastikuse mõistmise memorandumi. [ME 33]
Käesoleva lõike alusel edastatakse andmeid ainult seoses käesoleva määruse üldeesmärkidega, mis hõlmavad ka liidu finantshuvide kaitset, ja/või määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 punktides 25 ja 26 ning artikli 13 lõikes 2 sätestatud riskijuhtimise eesmärgil.
Kokkulepe või vastastikuse mõistmise memorandum, mille alusel käesoleva lõike kohane andmete edastamine võib toimuda, hõlmab muu hulgas selliseid andmekaitse põhimõtteid nagu andmesubjektide võimalus teostada oma õigust andmetega tutvuda ja neid parandada ning taotleda haldus- ja õiguskaitset, samuti sõltumatut järelevalvemehhanismi, et tagada andmekaitsemeetmete järgimine.
3a. Komisjon esitab vastavalt artiklile 51a igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kõnealusest andmehoidlast saadud tulemused. [ME 34]
4. Kõnealuses andmehoidlas sisalduvate andmete puhul kohaldatakse komisjonipoolse isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001. [ME 35]
Komisjoni käsitatakse vastutava töötlejana määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punkti d tähenduses.
Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla suhtes teostab Euroopa andmekaitseinspektor eelkontrolli kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 27. [ME 36]
Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidlas sisalduvaid andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.
5. Impordi-, ekspordi- ja transiidiandmete hoidla ei sisalda andmete erikategooriaid määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 10 lõike 5 tähenduses.
Komisjon võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega kaitstakse isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku hävimise või loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu või mis tahes muul viisil loata töötlemise eest.[ME 37]
Artikkel 18h
1. Komisjon võib pärast käesoleva artikli lõikes 1a osutatud taotluse esitamist liikmesriigile ja vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 14 seoses käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 määratletud tollialaste õigusaktide rakendamist käsitlevate juurdlustega hankida otse ettevõtjatelt impordi- ja ekspordideklaratsioonetransiidideklaratsioone tõendavaid dokumente otse ettevõtjatelt ning ettevõtja genereeritud või kogutud lisadokumente kas liikmesriigi sõnaselgel nõusolekul või käesoleva määruse artikli 18h lõikes 1b osutatud vaikimisi nõusolekul. Komisjon teavitab kõiki liikmesriike, keda võib puudutada järgnev taotluse uurimine paralleelselt taotlusega. Komisjon esitab liikmesriigile, kus ettevõtja on asutatud, taotluse koopia paralleelselt taotluse esitamisega. Komisjon esitab ettevõtja vastuse koopiad ja tõendavad dokumendid liikmesriigile, kus ettevõtja on asutatud, ühe nädala jooksul alates vastuse saamisest. [ME 38]
1a. Kui komisjon taotleb liikmesriigilt impordi- ja transiidideklaratsioone tõendavaid dokumente, peab liikmesriik vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 14 kolme nädala jooksul kas:
–
vastama taotlusele ja esitama nõutud dokumendid;
–
teavitama komisjoni, et liikmesriik on esitanud dokumendi taotluse ettevõtjale;
–
paluma põhjendatult taotluse tähtaja pikendamist kahe nädala võrra; või
–
keelduma taotluse täitmisest ja teavitama komisjoni, et taotlust ei olnud võimalik täita nõuetekohase hoolsusega, näiteks seetõttu, et ettevõtja ei ole esitanud nõutud teavet või liikmesriigi õigusasutus on võtnud vastu käesoleva määruse artikli 3 kohase keeldumisotsuse. [ME 39]
1b. Kui liikmesriik ei:
–
esita nõutud dokumente;
–
teavita komisjoni sellest, et ta on esitanud dokumendi taotluse ettevõtjale;
–
palu põhjendatult taotluse tähtaja pikendamist kahe nädala võrra; või
–
keeldu taotlust täitmast
selle kolme nädala jooksul, siis loetakse, et ta on andnud komisjonile vaikiva nõusoleku taotleda impordi- ja transiidideklaratsioone tõendavaid dokumente otse ettevõtjalt. [ME 40]
2. Ettevõtjate asjakohase dokumentatsiooni säilitamise kohustuse tähtaegade piires esitavad ettevõtjad kolme nädala jooksul komisjonile taotluse korral lõikes 1 nimetatud teabe. [ME 41]
_________________
* Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).”
"
5a. Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Käesoleva määruse artiklis 20 nimetatud ühenduse programmide elluviimisel saavutatud tulemuste ja hangitud teabega, eelkõige asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste poolt edastatud teabega, mis on saadud haldusjuurdluse, sealhulgas komisjoni talituste haldusjuurdluse käigus, talitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 45.” [ME 42]
"
6. Artikli 23 lõige 4 asendatakse järgmisega:"
„4. Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks need põllumajandusmääruste kohaldamisega seotud toimingud, mis nõuavad teabe sisestamist TISi.”
"
7. Artikli 25 lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad artikli 24 punktides a–h osutatud kategooriatega seotud TISi sisestatavaid andmeid ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid artikli 24 punktis e osutatud kategoorias. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 viidatud kontrollimenetlusega.”
"
8. Artiklit 29 muudetakse järgmiselt.
a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Juurdepääs TISi sisestatud andmetele antakse eranditult iga liikmesriigi määratud siseriiklikele asutustele ja komisjoni määratud talitustele. Siseriiklikud asutused on tolliasutused, kuid võivad hõlmata ka muid asutusi, kes vastava liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt on pädevad tegema otsuseid artikli 23 lõikes 2 sõnastatud eesmärgi saavutamiseks. [ME 43]
Andmeid esitanud TISi osapoolel on õigus määrata kindlaks, millistel eespool nimetatud riikide ametiasutustest on õigus saada juurdepääs andmetele, mille ta on TISi sisestanud.”
"
b) Lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Iga liikmesriik saadab komisjonile nimekirja enda määratud pädevatest asutustest, kellel on juurdepääs TISile, märkides iga asutuse kohta, millistele andmetele tal võib olla juurdepääs ja mis otstarbel.
Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike. Ühtlasi kontrollib ta liikmesriikide määratud asutuste nimekirja, et määramine ei oleks ebaproportsionaalne, ning teatab kõikidele liikmesriikidele vastavad üksikasjad komisjoni talituste kohta, kellel on lubatud TISile juurde pääseda.
Komisjon avaldab sel viisil määratud riikide ametiasutuste ja komisjoni talituste nimekirja teadmiseks Euroopa Liidu Teatajas ning avalikustab nimekirja järgnevad ajakohastatud versioonid internetis.”
"
9. Artikli 30 lõike 3 kolmas lõik asendatakse järgmisega:"
„Komisjon avalikustab sel viisil määratud asutuste või talituste nimekirja internetis.”
"
9a. Artikli 30 lõige 4 asendatakse järgmisega:"
„4. TISist saadud andmeid võib need andmed süsteemi sisestanud liikmesriigi eelneval loal ja kooskõlas tema seatud mis tahes tingimustega edastada kasutamiseks muudele kui lõikes 2 osutatud siseriiklikele asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele või regionaalorganisatsioonidele ja/või liidu asutustele, kes aitavad kaasa liidu finantshuvide kaitsmisele ning tollialaste õigusaktide nõuetekohasele kohaldamisele. Iga liikmesriik võtab kasutusele erimeetmed tagamaks selliste andmete julgeoleku, kui neid edastatakse või läkitatakse väljaspool kõnealuse liikmesriigi territooriumi asuvatele talitustele.
Esimeses lõigus osutatud sätted kehtivad mutatis mutandis komisjoni kohta, kui andmed on sisestanud süsteemi tema.” [ME 44]
"
10. 4. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:"
„4. peatükk
Andmete säilitamine”.
"
11. Artikkel 33 asendatakse järgmisega:"
Artikkel 33
„TISi sisestatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks need koguti, ning neid ei tohi säilitada üle kümne aasta. Kui isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest vastavalt Euroopa andmekaitseinspektorit.” [ME 45]
"
12. Artiklit 37 muudetakse järgmiselt.
a) Lõige 3a asendatakse järgmisega:"
„3a. Käesoleva määrusega täpsustatakse ja täiendatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.
Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet TISi vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.”
"
b) Lisatakse järgmine lõige 5:"
„5. Tegutsedes kumbki oma vastava pädevuse piires, kooskõlastab Euroopa andmekaitseinspektor oma tegevuse nõukogu otsuse 2009/917/JSK* alusel loodud ühise järelevalveasutusega, et tagada TISi kooskõlastatud järelevalve ja auditid.”
_________________
* Nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsus 2009/917/JSK infotehnoloogia tollialase kasutamise kohta (ELT L 323, 10.12.2009, lk 20).
"
13. Artiklit 38 muudetakse järgmiselt:
a) Lõike 1 punkt b jäetakse välja.
b) Lõige 2 asendatakse järgmisega:"
„2. Nii liikmesriigid kui ka komisjon võtavad meetmeid eelkõige selleks, et:
a)
tõkestada volitamata isikute juurdepääsu andmetöötluses kasutatavatele seadmetele;
b)
takistada andmete ja andmekandjate lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist volitamata isikute poolt;
c)
takistada andmete loata sisestamist ja volitamata tutvumist andmetega, nende muutmist või kustutamist;
d)
takistada volitamata isikute juurdepääsu TISis sisalduvatele andmetele andmeedastusvahendite kaudu;
e)
tagada, et TISi kasutamisega seoses oleks volitatud isikutel õigus juurde pääseda ainult nendele andmetele, mille suhtes nad on pädevad;
f)
tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib andmeid andmeedastusvahendite kaudu edastada;
g)
tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks teha ex post facto, milliseid andmeid on TISi sisestatud, millal ja kelle poolt, ning korraldada küsitluste seiret;
h)
takistada andmete volitamata lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist andmeedastusel ja andmekandjate transportimisel.”
"
c) Lõige 3 asendatakse järgmisega:"
„3. Komisjon kontrollib, et andmeotsingud on olnud volitatud ja teostatud volitatud kasutajate poolt. Kontrolli tase sõltub kontrollitava ala ulatusest, rikkumise tõsidusest ja eeldatavasti mõjutatud tulude summast, kuid on alati võrdväärne vähemalt 1 % kõikidest andmeotsingutest tuleb kontrollida tehtud andmeotsingutega. Selliste andmeotsingute ja kontrollide protokoll sisestatakse süsteemi ja seda kasutatakse ainult nimetatud kontrollide tarvis. Protokoll kustutatakse kuue kuu möödumisel.” [ME 46]
"
14. Artiklit 41d muudetakse järgmiselt.
a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:"
„1. Tähtaeg, mille jooksul andmeid võib säilitada, sõltub andmed edastanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormidest ning menetlustest. Andmete säilitamise vajadus vaadatakse läbi koos andmed esitanud liikmesriigiga. Maksimaalsed mittekumulatiivsed tähtajad, mida arvestatakse alates uurimistoimiku andmete sisestamise päevast ja mida ei tohi ületada, on järgmised: [ME 47]
a)
käimasolevate uurimistoimikutega seotud andmeid ei tohi säilitada kauem kui kolm aastat, kui ei avastata ühtki tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist; andmed tuleb muuta anonüümseks varem, kui viimasest kasutamisest on möödas rohkem kui üks aasta;
b)
haldus- või kriminaaluurimistega seotud andmeid, mille puhul on tuvastatud tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumine, kuid mille puhul ei ole tehtud haldusotsust, süüdimõistvat kohtuotsust, määratud kriminaalkorras trahvi ega kohaldatud halduskaristust, ei tohi säilitada kauem kui kuus aastat;
c)
haldus- või kriminaaluurimistega seotud andmeid, mille puhul on tehtud haldusotsus, süüdimõistev kohtuotsus, määratud kriminaalkorras trahv või kohaldatud halduskaristust, ei tohi säilitada kauem kui kümme aastat.”
"
b) Lõige 3 asendatakse järgmisega:"
„3. Komisjon muudab andmed anonüümseks või kustutab need niipea, kui on möödunud lõikes 1 sätestatud maksimaalne säilitustähtaeg.” [ME 48]
"
15. Artikkel 43 asendatakse järgmisega:"
„1. Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 18a lõikes 6, artikli 18f lõikes 1, artikli 18g lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 4 viidatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramatuks ajaks alates [pp/kk/aaaa] [lisada käesoleva määruse jõustumiskuupäev] ...*(12). [ME 49]
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18a lõikes 6, artikli 18f lõikes 1, artikli 18g lõikes 3 ja artikli 23 lõikes 4 viidatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses täpsustatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 50]
4. Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 18a lõike 6, artikli 18f lõike 1, artikli 18g lõike 3 ja artikli 23 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.” [ME 51]
"
16. Pärast artiklit 43 lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 43a
1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
_____________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”
"
Artikkel 1a
Hiljemalt ...(13) viib komisjoni läbi hindamise, mis käsitleb:
– vajadust täiendada määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 18a osutatud andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades ekspordi käsitlevad andmed, ja
– võimalust täiendada määruse (EÜ) nr 515/97 artiklis 18a osutatud andmehoidlas sisalduvaid andmeid, lisades andmed maa- ja õhutee kaudu toimuva kaupade impordi ja transiidi kohta. [ME 52]
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate puhul, kes on käesoleva määruse jõustumise ajal seotud eraõiguslike lepingutega, mis takistavad neil täita oma määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 18c lõikes 1 sätestatud kohustust, hakatakse seda kohaldama mitte varem kui ühe aasta möödumisel määruse (EÜ) nr 515/97 artikli 18f lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide jõustumisest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk. 13).
Komisjoni 27. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 696/98, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 96, 28.3.1998, lk 22).
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega nähakse ette eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst) (COM(2013)0932 – C7-0006/2014 – 2010/0095(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0179) ning muudetud ettepanekut (COM(2013)0932),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 114, 337 ja 43, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0006/2014),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi(1),
– võttes arvesse 20. detsembri 1994. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide tekstide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi kohta(2),
– võttes arvesse kodukorra artikleid 86 ja 55,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0247/2014),
A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt piirdub kõnealune ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega nähakse ette eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst)
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ(5), on korduvalt oluliselt muudetud(6). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.
(2) Siseturg kujutab endast ilma sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Kaupade liikumise koguseliste piirangute ning mõjult samalaadsete meetmete keelamine on seetõttu üks Euroopa Liidu peamisi põhimõtteid.
(3) Siseturu tõrgeteta toimimise huvides tuleks tagada, et siseriiklikud algatused eeskirjade kehtestamisel oleksid võimalikult selged ja arusaadavad.
(4) Toodetega seotud tehnilistest eeskirjadest tulenevaid kaubandustõkkeid võib lubada ainult siis, kui need on vajalikud oluliste nõuete täitmiseks ja nende eesmärk on üldiste huvide tagamine.
(5) On oluline, et komisjon saaks vajaliku teabe oma käsutusse enne tehnika kohta käivate sätete vastuvõtmist. Seepärast peavad liikmesriigid, kellelt vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikele 3 nõutakse komisjoni abistamist tema ülesande täitmisel, teatama komisjonile oma projektidest tehniliste eeskirjade valdkonnas.
(6) Kõiki liikmesriike tuleb samuti teavitada ükskõik missuguse liikmesriigi kavandatavatest tehnilistest eeskirjadest.
(7) Siseturu eesmärk on luua ettevõtjate konkurentsivõimet soosiv keskkond. Laialdasem teavitamine on üks võimalus, kuidas aidata ettevõtjatel paremini selle turu eeliseid kasutada. Seetõttu on vaja ette näha võimalus, et ettevõtjad saaksid teatatud eelnõude pealkirjade korrapärase avaldamise ja nende eelnõude salastatuse sätete alusel hinnata teiste liikmesriikide esitatud siseriiklike tehniliste eeskirjade toimet.
(8) Õiguskindluse huvides on otstarbeks, et liikmesriigid teatavad avalikult käesoleva direktiiviga ettenähtud siseriiklike tehniliste eeskirjade vastuvõtmisest.
(9) Toodete tehniliste eeskirjade puhul näevad turu nõuetekohase toimimise või jätkuva arengu tagamiseks kavandatud meetmed ette siseriiklike kavatsuste suuremat selgust ja arusaadavust ning esitatud eeskirjade võimaliku turumõju hindamiskriteeriumide ja tingimuste laiendamist.
(10) Seetõttu on vaja hinnata kõiki tootele esitatavaid nõudeid ning arvestada toodete kohta kehtivate siseriiklike tavade arengut.
(11) Nõuded, välja arvatud tehnilised spetsifikatsioonid, mis osutavad turuleviidud toote elutsüklile, võivad mõjutada selle toote vaba liikumist või luua takistusi siseturu nõuetekohasele toimimisele.
(12) On vaja selgitada de facto tehniliste eeskirjade mõiste. Eelkõige need sätted, millega ametivõimud viitavad tehnilistele spetsifikatsioonidele või teistele nõuetele või soodustavad nende järgimist, samuti nendele toodetele viitavad sätted, millega ametivõimud üldistes huvides on seotud, muudavad nimetatud nõuded või spetsifikatsioonid siduvamaks kui nad oma individuaalse algupära tõttu oleksid.
(13) Komisjonile ja liikmesriikidele tuleb anda ka küllaldaselt aega kavandatud meetmesse muudatusettepanekute tegemiseks, et kõrvaldada või vähendada takistusi, mida see meede võib põhjustada kaupade vabale liikumisele.
(14) Asjaomane liikmesriik peab kavandatud meetme lõpliku teksti sõnastamisel neid muudatusettepanekuid arvesse võtma.
(15) Siseturg eeldab, et eelkõige juhul, kui liikmesriigid ei saa vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendada, võtab komisjon vastu siduvad õigusaktid või teeb ettepaneku need vastu võtta. On kehtestatud konkreetne ajutine ooteaeg vältimaks olukorda, kus siseriiklike meetmete vastuvõtmine ohustaks samas valdkonnas siduvate õigusaktide vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja nõukogus või komisjonis.
(16) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud üldistele kohustustele peab kõnealune liikmesriik kavandatud meetme rakendamise niikauaks edasi lükkama, et oleks võimalik kas esitatud muudatusettepanekud ühiselt läbi vaadata või ette valmistada õigustloova akti ettepanek või vastu võtta komisjoni siduv õigusakt.
(17) Hõlbustamaks meetmete vastuvõtmist Euroopa Parlamendis ja nõukogus, peaksid liikmesriigid hoiduma tehniliste eeskirjade vastuvõtmisest, kui nõukogu on seda sektorit käsitleva komisjoni ettepaneku kohta vastu võtnud esimese lugemise seisukoha.
(18) On vaja asutada alaline komitee, kelle liikmed on liikmesriikide nimetatud ja kelle ülesanne on aidata komisjoniselle pingutustes vähendada kaupade vabale liikumisele tekkida võivaid kahjulikke mõjusid.
(19) Käesolev direktiiv ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega, mis on esitatud III lisa B osas,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „toode” – iga tööstuslikult valmistatud toode ja põllumajandustoode, ka kalatoode;
b) „teenus” – infoühiskonna iga teenus ehk kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused;
selle määratluse puhul tähendab:
i) „vahemaa tagant”, et teenust osutatakse ilma osapoolte üheaegse kohalolekuta,
ii) „elektroonilisel teel”, et teenus saadetakse lähtepunktist ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh pakkimisseadmete) ja säilitusseadmete abil ning seda saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil,
iii) „teenusesaaja isikliku taotluse alusel”, et teenust osutatakse andmeedastusena isikliku taotluse alusel;
Käesoleva määratluse alla mittekuuluvate teenuste näidisloend on toodud I lisas;
c) „tehniline spetsifikatsioon” – dokumendis sisalduv spetsifikatsioon, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse kohta;
Termin „tehniline spetsifikatsioon” hõlmab EL toimimise lepingu artikli 38 lõike 1 teise lõigu kohaselt ka põllumajandustoodete tootmismeetodeid ja -protsesse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ(7) artiklis 1 määratletud inimtarbeks ja loomadele mõeldud tooteid ning ravimeid, samuti teiste toodete tootmismeetodeid ja -protsesse, kui need mõjutavad toodete omadusi;
d) muud nõuded – nõuded, mis ei ole tehniline spetsifikatsioon ja mis esitatakse tootele eelkõige tarbijate või keskkonna kaitsmise eesmärgil ning mis mõjutavad tema elutsüklit pärast turuleviimist, nagu kasutamise, ringlussevõtu, taaskasutamise või kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada toote koostist, olemust või turustamist;
e) teenuseid puudutav eeskiri – üldist laadi nõuded, mis puudutavad teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist punkti b tähenduses, eelkõige aga teenusepakkujat, teenuseid ja teenuste tarbijat puudutavad sätted, välja arvatud sätted, mis ei puuduta otseselt nimetatud punktis määratletud teenuseid;
Selles määratluses:
i) peetakse eeskirja konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui selle põhjenduste või regulatiivosa kõigi sätete või mõne üksiksätte konkreetseks eesmärgiks on reguleerida nimetatud teenuseid otsesel ja sihikindlal viisil,
ii) eeskirja ei peeta konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui see puudutab nimetatud teenuseid ainult kaudselt ja juhuslikult;
f) tehnilised eeskirjad – tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine turustamisel, teenuste pakkumisel, teenusepakkuja asutamisel või teenuste kasutamisel liikmesriigis või selle põhiosas on de jure või de facto kohustuslik, samuti liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise, kasutamise või keelavad teenuste pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise, välja arvatud need normid, mis on sätestatud artiklis 7;
De facto tehniliste eeskirjade hulka kuuluvad:
i) liikmesriigi õigus- ja haldusnormid, milles viidatakse kas tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele või ametiala- või tegevusjuhistele, milles omakorda viidatakse tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele ning mille järgimine lubab oletada vastavust eespool nimetatud õigus- ja haldusnormidega kehtestatud kohustustele,
ii) vabatahtlikud kokkulepped, mille puhul riigiasutus on üks lepinguosaline ja mis üldistes huvides näevad ette tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimise, välja arvatud riigihangete pakkumistingimused,
iii) tehnilised spetsifikatsioonid, muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, mis on seotud toodete või teenuste tarbimist mõjutavate fiskaal- või finantsmeetmetega, soodustades selliste tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimist; siia ei kuulu siseriiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud tehnilised spetsifikatsioonid või muud nõuded.
Kaasa arvatakse liikmesriikide nimetatud asutuste kehtestatud tehnilised eeskirjad, mis loetletakse nimistus, mille koostab ja vajaduse korral uuendab komisjon artiklis 2 viidatud komitee töö raames.
Selle nimistu muutmisel kasutatakse sama menetlust;
g) tehniliste eeskirjade eelnõu – tehnilise spetsifikatsiooni, muu nõude või teenuseid puudutava eeskirja tekst, sealhulgas haldusnormid, mis on koostatud eesmärgiga need tehniliste eeskirjadena jõustada või lõpuks jõustada lasta, ja mis on ettevalmistusetapis, kus saab veel teha olulisi muudatusi.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
a) raadioringhäälingu teenustele;
b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõike 1 punktis e(8) sätestatud teleringhäälingu teenustele.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata neid küsimusi puudutavate eeskirjade suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/21/EÜ(9) määratletud telekommunikatsiooniteenuste kohta antud Euroopa Liidu õigusaktide reguleerimisalasse.
4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata eeskirjadele nende küsimuste kohta, mida reguleeritakse finantsteenuste kohta antud Euroopa Liidu õigusaktidega ja mille mittetäielik nimekiri on toodud käesoleva direktiivi II lisas.
5. Käesolevat direktiivi, välja arvatud artikli 5, lõiget 3, ei kohaldata eeskirjadele, mis on kehtestatud reguleeritud turgude (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ(10) tähenduses) või teiste turgude poolt või jaoks või nimetatud turgudele kliiring- või maksearveldusi tegevate asutuste poolt või jaoks.
6. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende meetmete suhtes, mida liikmesriigid peavad asutamislepingute alusel vajalikuks isikute, eelkõige töötajate kaitse tagamiseks toodete kasutamisel, eeldades, et need meetmed ei avalda mõju toodetele.
Artikkel 2
Liikmesriikide nimetatud esindajatest luuakse alaline komitee, kes võib paluda ekspertide või nõustajate abi; komitee esimees on komisjoni esindaja.
Komitee koostab ise oma töökorra.
Artikkel 3
1. Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.
Komitee tuleb kokku erakorralises koosseisus, kui on vaja käsitleda infoühiskonna teenuseid puudutavaid küsimusi.
2. Komisjon esitab komiteele aruande käesolevas direktiivis ettenähtud korra rakendamise ja kohaldamise kohta ning ettepanekud olemasolevate või prognoositavate kaubandustõkete kõrvaldamiseks.
3. Komitee avaldab arvamust lõikes 2 nimetatud teavitamise ja ettepanekute kohta ning võib sellega seoses teha eelkõige ettepaneku, et komisjon:
a) kaubandustõkete ohu vältimiseks tagaks vajaduse korral, et asjaomased liikmesriigid otsustaksid esialgu omavahel vajalike meetmete üle;
b) võtaks kõik asjakohased meetmed;
c) määratleks valdkonnad, kus ühtlustamine tundub vajalik, ja niisuguse olukorra tekkimisel võtaks ette asjakohase ühtlustamise selles sektoris.
4. Komisjon peab komiteega nõu pidama:
a) otsustades käesoleva direktiiviga ettenähtud teabevahetuse süsteemi toimimise, samuti kõigi süsteemis tehtavate muudatuste üle;
b) kontrollides käesoleva direktiiviga ettenähtud süsteemi toimimist.
5. Komisjon võib komiteega nõu pidada iga saadud esialgse tehniliste eeskirjade eelnõu üle.
6. Käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimused võib komiteele käsitlemiseks esitada selle esimehe või liikmesriigi algatusel.
7. Komitee menetlused ja talle esitatav teave on salajased.
Komitee ja siseriiklikud asutused võivad eksperdiarvamuse saamiseks siiski nõu pidada füüsiliste või juriidiliste isikutega, sealhulgas erasektorisse kuuluvatega, kui nad kasutavad vajalikke ettevaatusabinõusid.
8. Teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjon ja komitee konsulteerida tööstuse või teadusmaailma füüsiliste või juriidiliste isikutega ning võimalusel esindusorganitega, kes on võimelised andma ekspertarvamust ükskõik milliste teenuseid puudutavate eeskirjaeelnõude sotsiaalsete ja ühiskondlike eesmärkide ja tagajärgede kohta, ning võivad nende arvamusega arvestada, kui neilt seda nõutakse.
Artikkel 4
Liikmesriigid teavitavad artikli 5 lõike 1 alusel komisjoni kõigist standardiorganitele esitatud taotlustest koostada tehniline spetsifikatsioon või konkreetse toote standard, et neid tooteid käsitleva tehnilise eeskirja jõustamiseks koostada tehnilise eeskirja eelnõu, ning esitavad nende jõustamise põhjused
Artikkel 5
1. Piiramata artikli 7 kohaldamist, edastavad liikmesriigid viivitamata komisjonile kõik tehniliste eeskirjade eelnõud, välja arvatud siis, kui tegemist on rahvusvahelise või Euroopa standardi täieliku teksti ülevõtmisega, mille puhul piisab teatest vastava standardi kohta; nad teatavad komisjonile ka põhjused, miks selliste tehniliste eeskirjade jõustamine oli vajalik, kui neid põhjusi ei ole eelnõus juba selgitatud.
Vajaduse korral edastavad liikmesriigid samaaegselt oluliselt ja otseselt asjaga seotud põhiliste õigusnormide tekstid, kui see on vajalik tehniliste eeskirjade eelnõu mõju hindamiseks ja kui seda ei ole varem edastatud.
Liikmesriigid edastavad eelnõu käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus nimetatud tingimustel uuesti, kui nad teevad sellesse muudatusi, mis oluliselt muudavad eelnõu reguleerimisala, lühendavad algselt planeeritud rakendamise ajakava, lisavad spetsifikatsioone või nõudeid või teevad viimati nimetatuid rangemaks.
Kui eelnõuga püütakse eelkõige tervishoiust või tarbijate või keskkonna kaitsmisest lähtudes keemilise aine, valmistise või toote turustamist või kasutamist piirata, siis ilma, et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006(11) VIII jaotise sätete kohaldamist edastavad liikmesriigid ka kõnealuse aine, valmistise või toote ning kõigi teada olevate ja kättesaadavate asendusainete, -valmististe või -toodete kohta andmete kokkuvõtte või viited, kui selline teave on kättesaadav, ja samuti meetme prognoositava mõju tervishoiule ning tarbija ja keskkonna kaitsele, esitades ühtlasi riskianalüüsi, mis tehakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 XV lisa II.3 peatükki puudutavas osas ettenähtud põhimõtetega.
Komisjon teatab liikmesriikidele viivitamata eelnõust ja kõikidest temale edastatud dokumentidest; ta võib arvamuse saamiseks suunata selle eelnõu ka artiklis 2 nimetatud komiteele ja vajaduse korral kõnealuse valdkonna eest vastutavale komiteele.
Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punktis iii viidatud tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjoni või liikmesriikide märkused või üksikasjalikud arvamused kajastada ainult seda aspekti, mis võib takistada kaubandust või, teenuseid puudutavate eeskirjade osas, teenuste vaba liikumist või teenusepakkujate asutamist, mitte aga meetme fiskaal- või finantsaspekte.
2. Komisjon ja liikmesriigid võivad tehniliste eeskirjade eelnõu edastanud liikmesriigile märkusi teha; liikmesriik arvestab neid märkusi tehniliste eeskirjade edaspidisel ettevalmistamisel nii palju kui võimalik.
3. Liikmesriigid edastavad tehniliste eeskirjade lõpliku teksti viivitamata komisjonile.
4. Käesoleva artikli alusel antav teave ei ole salajane, välja arvatud liikmesriigi selgesõnalise nõudmise korral. Iga selline nõue peab olema põhjendatud.
Sellistel juhtudel võivad artiklis 2 nimetatud komitee ja siseriiklikud asutused vajalike ettevaatusabinõude kasutuselevõtmisel taotleda erasektori füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt eksperdiabi.
5. Kui tehniliste eeskirjade eelnõu moodustab osa meetmetest, mille eelnõuna edastamist komisjonile nõutakse mõne teise Euroopa Liidu õigusakti alusel, võivad liikmesriigid lõikes 1 ettenähtud teabe edastada selle teise õigusakti alusel, kui nad näitavad vormikohaselt, et nimetatud teave puudutab ka käesolevat direktiivi.
Kui komisjon käesoleva direktiivi kohaselt ei reageeri tehniliste eeskirjade eelnõule, ei piira see ühtki otsust, mis võidakse teha teiste Euroopa Liidu õigusaktide alusel.
Artikkel 6
1. Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi kolme kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teabe.
2. Liikmesriigid lükkavad:
– nelja kuu võrra edasi sellise tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, mis artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punkti ii tähenduses on koostatud vabatahtliku kokkuleppe vormis,
– kuue kuu võrra edasi iga muu tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, piiramata seejuures lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist (välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude puhul),
alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul, alates kõnealusest kuupäevast, üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi kaupade vabale liikumisele siseturul,
– nelja kuu võrra edasi iga muu teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu, piiramata seejuures lõigete 4 ja 5 kohaldamist, alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi teenuste vabale liikumisele või teenusepakkuja asutamisele siseturul.
Komisjoni või liikmesriikide üksikasjalikud arvamused teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude kohta ei tohi mõjutada kultuuripoliitilisi meetmeid, eelkõige audiovisuaalses sfääris, mida liikmesriigid võivad ellu viia Euroopa Liidu õiguse alusel, arvestades nende keelelist mitmekesisust, konkreetseid rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi ning kultuuripärandit.
Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mille võtmist ta nende üksikasjalike arvamuste tõttu kavandab. Komisjon avaldab selle kohta arvamust.
Asjaomane liikmesriik toob vajadusel ära põhjused, miks ta ei saa teenuseid puudutavate eeskirjade puhul üksikasjalikke arvamusi arvesse võtta.
3. Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade, välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teate, kui komisjon kolme kuu jooksul pärast seda päeva teatab oma kavatsusest võtta samas küsimuses vastu direktiiv, määrus või otsus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 või teha sellekohane ettepanek.
4. Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 5 lõikes 1 ettenähtud teabe, kui komisjon kolme kuu jooksul pärast seda päeva jõuab järeldusele, et tehniliste eeskirjade eelnõu käsitleb küsimust, mida käsitleb vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud direktiivi-, määruse- või otsuseettepanek.
5. Kui nõukogu võtab lõigetes 3 ja 4 viidatud ooteaja jooksul vastu esimese lugemise seisukoha, pikendatakse seda tähtaega lõike 6 kohaselt 18 kuuni.
a) komisjon teatab liikmesriikidele oma kavatsusest loobuda siduva õigusakti kohta ettepaneku tegemisest või selle vastuvõtmisest;
b) komisjon teatab liikmesriikidele oma eelnõu või ettepaneku tagasivõtmisest;
c) Euroopa Parlament ja nõukogu või komisjon on vastu võtnud siduva õigusakti.
7. Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata sellistel juhtudel, kui:
a) rahva tervise või ohutuse või loomade või taimede kaitsmisega ning teenuseid puudutavate eeskirjade puhul ka avaliku korra, eriti alaealiste kaitsmisega seotud tõsistest ja ettenägematutest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik väga lühikese aja jooksul ette valmistama tehnilised eeskirjad nende viivitamatuks avaldamiseks ja kehtestamiseks, kus nõupidamine pole võimalik, või
b) finantssüsteemi turvalisuse ja terviklikkuse kaitsmise, eriti hoiustajate, investorite ja kindlustatud isikute kaitsmisega seotud tõsistest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik viivitamata rakendama finantsteenuseid puudutavaid eeskirju.
Liikmesriik põhjendab võetud meetmete kiireloomulisust artikliga 5 ettenähtud teates. Komisjon avaldab arvamust selle teate kohta niipea kui võimalik. Juhtudel, kus kirjeldatud menetlust on kasutatud vääriti, võtab komisjon vajalikke meetmeid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti.
Artikkel 7
1. Artikleid 5 ja 6 ei kohaldata liikmesriikide nende õigus- ja haldusnormide või vabatahtlike kokkulepete suhtes, mille abil liikmesriigid:
a) järgivad siduvaid Euroopa Liidu õigusakte, mille tulemusena võetakse vastu tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad;
b) täidavad rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse Euroopa Liidus vastu ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad;
c) kasutavad siduvates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kaitseklausleid;
d) kohaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ artikli 12 lõiget 1(12);
e) piirduvad Euroopa Liidu Kohtu otsuse täitmisega;
f) piirduvad komisjoni nõudel tehniliste eeskirjade muutmisega käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punkti f tähenduses, et kõrvaldada kaubandustõke või, teenuseid puudutavate eeskirjade puhul, takistused teenuste vabale liikumisele või teenusepakkujate asutamisvabadusele.
2. Artiklit 6 ei kohaldata liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis keelavad toote valmistamise, kuivõrd need normid ei takista toodete vaba liikumist.
3. Artikli 6 lõikeid 3 kuni 6 ei kohaldata artikli 1 lõike 1 punkti k teise lõigu punktis ii viidatud vabatahtlike kokkulepete suhtes.
4. Artiklit 6 ei kohaldata artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punktis iii viidatud tehniliste spetsifikatsioonide või muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade suhtes.
Artikkel 8
Iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise tulemuste kohta.
Komisjon avaldab saadud teatiste iga-aastase statistika Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 9
Kui liikmesriigid tehnilised eeskirjad vastu võtavad, lisavad nad nendesse eeskirjadesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 10
Direktiiv 98/34/EÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kehtetuks tunnistatud direktiivi III lisa B osas ja käesoleva direktiivi III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 11
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 12
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
…,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
I LISA
Näidisloend teenustest, mis ei kuulu artikli 1 lõike 1 punkti b teises lõigus viidatud teenuste hulka
1. Teenused, mida ei osutata „vahemaa tagant”
Teenused, mida osutatakse teenusepakkuja ja teenuse tarbija füüsilisel juuresolekul, isegi kui seejuures kasutatakse elektroonilisi seadmeid:
a) arsti vastuvõturuumides toimuvad arstlikud läbivaatused, mille käigus kasutatakse elektroonilisi seadmeid patsiendi füüsilisel juuresolekul;
b) elektroonilises vormis esitatud kataloogide sirvimine kaupluses kliendi füüsilisel juuresolekul;
c) arvutivõrgu kaudu lennupileti broneerimine reisibüroos kliendi füüsilisel juuresolekul;
d) mängukohtades elektrooniliste mängude andmine kliendi kasutusse kliendi füüsilisel juuresolekul.
2. Teenused, mida ei osutata „elektroonilisel teel”
– Materiaalse sisuga teenused, kuigi neid osutatakse elektrooniliste seadmete abil:
a) raha- ja piletiautomaatide abil osutatavad teenused;
b) juurdepääs tasulistele teelõikudele, parklatele vms, kuigi sisse- või väljapääsude juures on elektroonilised seadmed juurdepääsuõiguse ja/või õigesti sooritatud makse kontrollimiseks.
– Sidusühenduseta teenused: CD-ROM-idel ja diskettidel oleva tarkvara levitamine;
– Teenused, mida ei osutata andmete elektrooniliste töötlus-/talletussüsteemide abil:
a) kõnesuunamisteenused;
b) telefaksi- ja teleksiteenused;
c) telefoni või faksi teel osutatavad teenused;
d) arsti poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;
e) advokaadi poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;
f) telefoni või faksi teel toimuv otseturustamine.
3. Teenused, mida ei osutata „teenusesaaja isikliku taotluse põhjal”
Teenused, mida osutatakse, edastades andmeid üksikisiku nõudeta, ning mis on mõeldud samaaegselt piiramatule arvule vastuvõtjatele (rühmaedastus):
a) direktiivi 2010/13/UE artikli 1 lõike 1 punktis e sätestatud teleringhäälingu teenused (kaasa arvatud tellitavad videosaated — mitmekanalisüsteem);
b) raadioringhäälingu teenused;
c) (televisiooni kaudu edastatav) teletekst.
_____________
II LISA
Artikli 1 lõikes 4 viidatud finantsteenuste näidisloend
– Investeerimisteenused
– Kindlustus- ja edasikindlustusteenused
– Pangateenused
– Pensionifondidega seotud teenused
– Futuuri- või optsioonitehingutega seotud teenused.
Selliste teenuste hulka kuuluvad eelkõige:
a) direktiivi 2004/39/EÜ lisas nimetatud investeerimisteenused; ühisinvesteerimisettevõtjate teenused;
b) teenused seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(13) I lisas nimetatud toimingutega, mis eeldavad vastastikust tunnustamist;
c) kindlustus- ja edasikindlustustegevusega hõlmatavad toimingud, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/138/EÜ(14).
_______________
III LISA
A osa
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(viidatud artiklis 10)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ
(EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/48/EÜ
(EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18)
2004. aasta ühinemisakt II lisa 1. osa H jaotis
(ELT L 236, 23.9.2003, lk 68)
Ainult osas, mis puudutab viiteid direktiivile 98/34/EÜ punktis 2
Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ
(ELT L 363, 20.12.2006, lk 81)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012
(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12)
Ainult osas, mis puudutab viiteid direktiivile 98/34/EÜ artiklis 1
Ainult artikli 26 lg 2
B osa
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad
(viidatud artiklis 10)
Direktiiv
Ülevõtmise tähtaeg
98/34/EÜ
-
98/48/EÜ
5. august 1999
2006/96/EÜ
1. jaanuar 2007
_____________
IV LISA
Vastavustabel
Direktiiv 98/34/EÜ
Käesolev direktiiv
Artikli 1 esimese lõigu sissejuhatav fraas
Artikli 1 lõike 1 sissejuhatav fraas
Artikli 1 esimese lõigu punkt 1
Artikli 1 lõike 1 punkt a
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 esimene lõik
Artikli 1 lõike 1 punkti b esimene lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 teise lõigu esimene taane
Artikli 1 lõike 1 punkti b teise lõigu alapunkt i
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 teise lõigu teine taane
Artikli 1 lõike 1 punkti b teise lõigu alapunkt ii
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 teise lõigu kolmas taane
Artikli 1 lõike 1 punkti b teise lõigu alapunkt iii
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 kolmas lõik
Artikli 1 lõike 1 punkti b kolmas lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 neljanda lõigu sissejuhatav fraas
Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav fraas
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 neljanda lõigu esimene taane
Artikli 1 lõike 2 punkt a
Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 neljanda lõigu teine taane
Artikli 1 lõike 2 punkt b
Artikli 1 esimese lõigu punkt 3
Artikli 1 lõike 1 punkt c
Artikli 1 esimese lõigu punkt 4
Artikli 1 lõike 1 punkt d
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 esimene lõik
Artikli 1 lõike 1 punkti e esimene lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 teine lõik
Artikli 1 lõige 3
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 kolmas lõik
Artikli 1 lõige 4
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 neljas lõik
Artikli 1 lõige 5
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 viienda lõigu sissejuhatav fraas
Artikli 1 lõike 1 punkti e teise lõigu sissejuhatav fraas
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 viienda lõigu esimene taane
Artikli 1 lõike 1 punkti e teise lõigu alapunkt i
Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 viienda lõigu teine taane
Artikli 1 lõike 1 punkti e teise lõigu alapunkt ii
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 esimene lõik
Artikli 1 lõike 1 punkti f esimene lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu sissejuhatav fraas
Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu sissejuhatav fraas
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu esimene taane
Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu alapunkt i
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu teine taane
Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu alapunkt ii
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu kolmas taane
Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu alapunkt iii
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 kolmas lõik
Artikli 1 lõike 1 punkti f kolmas lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 neljas lõik
Artikli 1 lõike 1 punkti f neljas lõik
Artikli 1 esimese lõigu punkt 12
Artikli 1 lõike 1 punkt g
Artikli 1 teine lõik
Artikli 1 lõige 6
Artikkel 5
Artikkel 2
Artikli 6 lõiked 1 ja 2
Artikkel 3 lõiked 1 ja 2
Artikli 6 lõike 3 sissejuhatav fraas
Artikkel 3 lõige 3 sissejuhatav fraas
Artikli 6 lõike 3 teine taane
Artikkel 3 lõige 3 punkt a
Artikli 6 lõike 3 kolmas taane
Artikkel 3 lõige 3 punkt b
Artikli 6 lõike 3 neljas taane
Artikkel 3 lõige 3 punkt c
Artikkel 6 lõige 4 sissejuhatav fraas
Artikkel 3 lõige 4 sissejuhatav fraas
Artikkel 6 lõige 4 punkt c
Artikkel 3 lõige 4 punkt a
Artikkel 6 lõige 4 punkt d
Artikkel 3 lõige 4 punkt b
Artikli 6 lõiked 5 kuni 8
Artikkel 3 lõiked 5 kuni 8
Artikkel 7
Artikkel 4
Artikkel 8
Artikkel 5
Artikli 9 lõiked 1 kuni 5
Artikkel 6 lõiked 1 kuni 5
Artikli 9 lõike 6 sissejuhatav fraas
Artikkel 6 lõige 6 sissejuhatav fraas
Artikli 9 lõike 6 esimene taane
Artikkel 6 lõige 6 punkt a
Artikli 9 lõike 6 teine taane
Artikkel 6 lõige 6 punkt b
Artikli 9 lõike 6 kolmas taane
Artikkel 6 lõige 6 punkt c
Artikli 9 lõike 7 esimese lõigu sissejuhatav fraas
Artikkel 6 lõige 7 esimene lõik sissejuhatav fraas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010 aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002 aasta direktiiv 2002/21/EÜ, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004 aasta direktiiv 2004/39/EÜ, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuesti sõnastatud) (EÜT L 335, 17.12.2009, lk 1).
Horvaatia ühinemine topeltmaksustamise kõrvaldamist käsitleva 1990. aasta konventsiooniga *
260k
41k
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon soovituse kohta võtta vastu nõukogu otsus, milles käsitletakse Horvaatia ühinemist seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsiooniga (COM(2013)0586 – C7-0381/2013 – 2013/0308(CNS))
– võttes arvesse komisjoni soovitust nõukogule (COM(2013)0586),
– võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti artikli 3 lõikeid 4 ja 5, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0381/2013),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0214/2014),
1. kiidab komisjoni soovituse muudetud kujul heaks;
2. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
3. palub nõukogul, kui ta teeb otsuse seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise 23. juuli 1990. aasta konventsiooni kohaldamise kuupäeva kohta, võtta arvesse parlamendi muret seoses vajadusega minimeerida maksumaksjate maksukoormust;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni soovitust oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning Horvaatia ja teiste liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu otsus Artikkel 3
Vahekohtu konventsioon, mida on muudetud 25. mai 1999. aasta protokolli, 21. detsembri 1995. aasta ja 8. detsembri 2004. aasta konventsioonidega, otsusega 2008/492/EÜ ning käesoleva otsusega, jõustub XXX [kuupäev] Horvaatia ja kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.
Vahekohtu konventsioon, mida on muudetud 25. mai 1999. aasta protokolli, 21. detsembri 1995. aasta ja 8. detsembri 2004. aasta konventsioonidega, otsusega 2008/492/EÜ ning käesoleva otsusega, jõustub …* Horvaatia ja kõigi teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.
______________
* Käesoleva otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgnev päev.
Ühisettevõte Shift2Rail *
435k
197k
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail (COM(2013)0922 – C7-0034/2014 – 2013/0445(NLE))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0922),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0034/2014),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7‑0259/2014),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2013. aasta määruse (EL) nr .../2013 (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 aastateks 2014–2020, edaspidi „raamprogramm Horisont 2020”) eesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni suuremat mõju, viies ELi ja erasektori rahalised vahendid kokku selliseid valdkondi hõlmavas avaliku ja erasektori partnerluses, milles teadusuuringud ja innovatsioon saavad aidata saavutada liidu üldisemaid konkurentsivõimega seotud eesmärke ning lahendada ühiskonnaprobleeme. Liit võib osaleda sellises partnerluses rahaliste toetuste või aluslepingu artikli 187 alusel asutatud ühisettevõtete kaudu.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/201312 (raamprogramm „Horisont 2020”) eesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni suurem mõju, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerlustes peamistes valdkondades, kus teadusuuringud ja innovatsioon saavad kaasa aidata liidu laiemate konkurentsivõime eesmärkide saavutamisele, erainvesteeringute võimendamisele ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, sealhulgas kõigi partnerite tasakaalustatud osalusel, olema vastutavad oma eesmärkide saavutamise eest ning olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alaste strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda, lähtudes pikaajalistest kohustustest. Liit võib osaleda sellistes partnerlustes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 1982/2006/EÜ12a („seitsmes raamprogramm”) rahaliste toetuste kaudu aluslepingu artikli 187 alusel asutatud ühisettevõtetele.
__________________
__________________
12 ELT ... [H2020 RP].
12Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).
12a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
(4) Kooskõlas nõukogu ... 2013. aasta otsusega (EL) nr .../2013, millega kehtestatakse raamprogrammi Horisont 2020 (2014–2020) rakendamise eriprogramm,13 võib toetust raamprogrammi Horisont 2020 all asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel.
(4) Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega 2013/743/EL13 võib toetust raamprogrammi „Horisont 2020” all asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel.
__________________
__________________
13 ELT ... [H2020 EP].
13Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus nr 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
(7) Ühisettevõte Shift2Rail (edaspidi „ühisettevõte S2R”) peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on soodustada ja paremini kooskõlastada liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid raudteesektoris, et kiirendada ja hõlbustada ELis lõimituma, tõhusama, säästvama ja atraktiivsema raudteeturu loomist kooskõlas raudteesektori ärivajadustega ja üldeesmärgiga luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. Eeskätt peaks ühisettevõte S2R aitama saavutada 2011. aasta valges raamatus ja neljandas raudteepaketis kindlaks määratud erieesmärke, sh raudteesektori tõhustamine riigikassa huvides, raudteevõrgu läbilaskevõime märkimisväärne suurendamine või ajakohastamine nii, et raudtee suudaks pakkuda tõhusat konkurentsi ning haaraks endale märgatavalt suurema osa reisija- ja kaubavedudest, raudteeteenuste kvaliteedi parandamine vastavalt rongireisijate ja ekspediitorite vajadustele, sektori koostalitlusvõimet piiravate tehniliste takistuste kõrvaldamine ning raudteetranspordiga seotud negatiivsete välistegurite vähendamine. Ühisettevõtte S2R edusamme nende eesmärkide saavutamisel tuleks hinnata tulemuslikkuse põhinäitajate alusel.
(7) Ühisettevõte Shift2Rail (edaspidi „ühisettevõte S2R”) peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on soodustada ja paremini kooskõlastada liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid raudteesektoris, luues samas uusi töövõimalusi, et kiirendada ja hõlbustada ELis lõimituma, kasutajasõbralikuma, tõhusama, säästvama ja atraktiivsema raudteeturu loomist kooskõlas raudteesektori ärivajadustega ja üldeesmärgiga luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. Eeskätt peaks ühisettevõte S2R aitama saavutada 2011. aasta valges raamatus ja neljandas raudteepaketis kindlaks määratud erieesmärke, sh raudteesektori tõhustamine riigikassa huvides, raudteevõrgu läbilaskevõime märkimisväärne suurendamine või ajakohastamine nii, et raudtee suudaks pakkuda tõhusat konkurentsi ning haaraks endale märgatavalt suurema osa reisija- ja kaubavedudest, raudteeteenuste kvaliteedi parandamine vastavalt rongireisijate ja ekspediitorite vajadustele, sektori koostalitlusvõimet piiravate tehniliste takistuste kõrvaldamine ning raudteetranspordiga seotud negatiivsete välistegurite vähendamine. Ühisettevõtte S2R edusamme nende eesmärkide saavutamisel tuleks hinnata tulemuslikkuse põhinäitajate alusel.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
(7a) Ühisettevõte S2R peaks tegutsema avatud ja läbipaistval moel, esitades kogu asjakohase teabe õigeaegselt oma asjaomastele organitele ning edendades oma tegevust, sealhulgas laiemale avalikkusele suunatud teavitamis- ja teabelevitamistegevust. Ühisettevõtte S2R organite töökord tuleks avalikustada.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
(11a) Raamprogrammiga „Horisont 2020” tuleks toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte S2R arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust ühisettevõtte S2R tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise valdkonnas.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
(12) Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte S2R pakkuma rahalist tuge, eelkõige liikmete rahalise toetamise ja kõige asjakohasemate meetmete, nagu riigihanke või projektikonkursside põhjal toetuse määramise kaudu.
(12) Oma eesmärkide saavutamiseks ja selleks, et tagada muude ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ja rahastajate õiglastel tingimustel osalemine ning toetada Euroopa ühtse raudteesektori moderniseerimist, peaks ühisettevõte S2R andma liidu panuse meetmetesse avatud ja läbipaistvate menetluste kaudu, eelkõige liikmete rahalise toetamisega, näiteks riigihanke või toetuse määramise kaudu, millele eelnevad avatud ja läbipaistvad projektikonkursid.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
(12a) Pidades silmas raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki muuta Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks, peaksid ühisettevõtted kehtestama lihtsad juhtimismudelid ja vältima raamprogrammi „Horisont 2020” reeglistikust erinevaid eeskirju.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
(13) Ühisettevõte S2R peaks tegutsema läbipaistvalt ja edastama kogu asjakohase saadaoleva teabe oma asjakohastele organitele ning propageerima sellele vastavalt oma tegevust.
(13) Ühisettevõte S2R peaks tegutsema avatud ja läbipaistval moel ning kehtestama mehhanismi konsulteerimiseks kõigi huvitatud osalistega, kes kasutavad raudteesektori kaupu ja teenuseid, ja edastama kogu asjakohase saadaoleva teabe oma asjaomastele organitele ning propageerima sellele vastavalt oma tegevust.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
(13a) Ühisettevõte S2R peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ühisettevõtte S2R projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte S2R tegema kättesaadavaks asjakohased andmed muu hulgas ettepanekute, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases vormis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
(14a) Ilma et see piiraks artiklis 11 osutatud vahehindamist ning kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 32 ning raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamise osana tuleks ühisettevõtete kui raamprogrammi „Horisont 2020” konkreetsete rahastamisvahendite kohta anda põhjalik hinnang, mis peaks muu hulgas sisaldama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel avaliku ja erasektori partnerluste avatuse, läbipaistvuse ja tõhususe analüüsi.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
(16) Ühisettevõtte S2R rahastatud kaudsetes meetmetes osalemine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... 2013. aasta määrusega (EL) nr .../2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (2014–2020) Horisont 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad16.
(16) Ühisettevõtte S2R rahastatud kaudsetes meetmetes osalemine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/201316. Ühisettevõte S2R peaks lisaks tagama nende eeskirjade järjekindla kohaldamise komisjoni poolt vastu võetud asjakohaste meetmete põhjal.
__________________
__________________
16 ELT ... [H2020 rPE].
16Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
(16a) Ühisettevõte S2R peaks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel võtma arvesse tehnilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus)
(20a) Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi ühisettevõtte S2R projektikonkursside läbiviimisel võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
(21) Kooskõlas aluslepingu artikli 287 lõikega 1 võib liidu loodud organi või asutuse asutamisakt välistada organi või asutuse kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontode kontrolli kontrollikoja poolt. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikega 5 kontrollib määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 209 kohaselt asutatud organite raamatupidamist sõltumatu auditeerimisasutus, kes peab esitama arvamuse muu hulgas raamatupidamise usaldusväärsuse ning selle aluseks olnud tehingute seaduslikkuse ja nõuetekohasuse kohta. Raamatupidamise kontrolli dubleerimise vältimine õigustab seda, et ühisettevõtte S2R raamatupidamist ei peaks kontrollikoda kontrollima.
(21) Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning selleks, et tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom)nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209, peaks ühisettevõtte S2R eelarve täitmisele andma heakskiidu Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada liidu poolt ühisettevõttele S2R antava rahalise toetuse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud seoses kõnealuse määruse artiklis 208 sätestatud asutustega. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus)
(23a) Arvestades pideva innovatsiooni olulisust Euroopa transpordisektori konkurentsivõime jaoks ning selles valdkonnas tegutsevate ühisettevõtete arvu, tuleks – eelkõige pidades silmas raamprogrammi „Horisont 2020” vahehindamist – õigeaegselt analüüsida teaduskoostöö püüdluste asjakohasust transpordi valdkonnas.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
1. Et kooskõlastada ja hallata liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid Euroopa raudteesektoris, asutatakse ühisettevõte aluslepingu artikli 187 tähenduses (edaspidi „ühisettevõte Shift2Rail” ehk „ühisettevõte S2R”) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024.
1. Et kooskõlastada ja hallata liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid Euroopa raudteesektoris, asutatakse ühisettevõte aluslepingu artikli 187 tähenduses (edaspidi „ühisettevõte Shift2Rail” ehk „ühisettevõte S2R”) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, algatatakse ühisettevõtte S2R projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada kuni 31. detsembrini 2021.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt b
(b) aidata luua ühtne Euroopa raudteepiirkond, samuti aidata minna kiiremini ja odavamalt üle atraktiivsemale, konkurentsivõimelisemale, tõhusamale ja säästvamale raudteesüsteemile Euroopas ning maantee- ja õhutranspordilt raudteetranspordile, rakendades terviklikku ja kooskõlastatud lähenemisviisi, milles käsitletakse raudteesüsteemi ja selle kasutajate teadustöö- ja innovatsioonivajadusi. Kõnealuse lähenemisviisi raames käsitletakse kaubaveo ning pikamaa, piirkondliku, kohaliku ja linnaliinidel toimuva reisijaveo veeremi, taristu ja liikluskorralduse, samuti raudteetranspordi ja muude transpordiliikide vaheliste ühenduste valdkondi, et pakkuda kasutajatele nende raudteereisi ja -transpordivajadustele vastavat integreeritud terviklahendust alates tehinguabist kuni reisiabini;
(b) aidata luua ühtne Euroopa raudteepiirkond, samuti aidata minna kiiremini ja odavamalt üle atraktiivsemale, kasutajasõbralikumale (kaasa arvatud vähendatud liikuvusega inimeste jaoks), konkurentsivõimelisemale, tõhusamale ja säästvamale raudteesüsteemile Euroopas ning maantee- ja õhutranspordilt raudteetranspordile, ja aidata kaasa tugeva ja konkurentsivõimelise Euroopa raudteetranspordisektori loomisele, rakendades terviklikku ja kooskõlastatud lähenemisviisi, milles käsitletakse raudteesüsteemi ja selle kasutajate teadustöö- ja innovatsioonivajadusi. Kõnealuse lähenemisviisi raames käsitletakse kaubaveo ning pikamaa, piirkondliku, kohaliku ja linnaliinidel toimuva reisijaveo veeremi, taristu ja liikluskorralduse, samuti raudteetranspordi ja muude transpordiliikide vaheliste ühenduste valdkondi, et pakkuda kasutajatele nende raudteereisi ja -transpordivajadustele vastavat integreeritud terviklahendust alates tehinguabist kuni reisiabini;
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d
(d) toimida liidu tasandil rahastatavate raudteevaldkonna teadus- ja innovatsioonimeetmete keskusena, kes tagab projektide kooskõla ja annab kõigile sidusrühmadele asjakohast teavet;
(d) etendada liidu tasandil rahastatavate raudteevaldkonna teadus- ja innovatsioonimeetmetega seoses keskset rolli, tagades projektide kooskõla ja andes kõigile sidusrühmadele asjakohast teavet;
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e
(e) edendada aktiivselt kõigi asjakohaste raudteesektori kogu väärtusahelasse kuuluvate ja traditsionaalse raudteesektori väliste sidusrühmade, eelkõige raudteeseadmete (raudteeliikluse juhtimise süsteemide ja veeremi) tootjate ja nende tarneahela, taristuettevõtjate, raudtee-ettevõtjate (reisija- ja kaubaveod), raudteesõiduvahendite liisimisega tegelevate äriühingute, sertifitseerimisasutuste, kutseühingute, kasutajaühingute (reisija- ja kaubaveod) ning asjakohaste teadusasutuste või -ringkondade osalemist ja tihedat kaasamist. Soodustatakse komisjoni soovituses 2003/361/EÜ20 määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist.
(e) edendada aktiivselt kõigi asjakohaste raudteesektori kogu väärtusahelasse kuuluvate ja traditsionaalse raudteesektori väliste sidusrühmade, eelkõige raudteeseadmete (raudteeliikluse juhtimise süsteemide ja veeremi ning liikluskorraldussüsteemide) tootjate ja nende tarneahela, taristuettevõtjate, raudtee-ettevõtjate (reisija- ja kaubaveod), raudteesõiduvahendite liisimisega tegelevate äriühingute, sertifitseerimisasutuste, kutseühingute, kasutajaühingute (reisija- ja kaubaveod) ning asjakohaste teadusasutuste või -ringkondade osalemist ja tihedat kaasamist. Soodustatakse komisjoni soovituses 2003/361/EÜ20 määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemist.
__________________
__________________
20 Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
20 Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e a (uus)
(ea) võtta meetmeid, mis soodustaksid VKEde, ülikoolide ja uurimiskeskuste osalemist. Seetõttu tuleb kindlaks teha ja kõrvaldada takistused, mis segavad uustulnukate osalemist ühisettevõttes S2R.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt e b (uus)
(eb) püüelda täiendavuse ja tiheda sünergia poole Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, et aidata kaasa teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamisele Euroopas; võimaluse korral edendada raamprogrammi „Horisont 2020” ja nimetatud fondide koostalitlusvõimet ning toetada kumulatiivset või kombineeritud rahastamist. Selles kontekstis on meetmete eesmärk Euroopa talendipotentsiaali täielik ärakasutamine, optimeerides seeläbi teadusuuringute ja innovatsiooni majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning meetmed erinevad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide poliitikast ja meetmetest, kuid täiendavad neid.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – sissejuhatav osa
1. Maksimaalne liidu rahaline toetus algatusele Shift2Rail on 450 miljonit eurot, mis hõlmab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide panust, ning see makstakse liidu üldeelarvest raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogrammi jaoks eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv ning artiklite 60 ja 61 asjakohaste sätetega kõnealuse määruse artiklis 209 viidatud asutuste kohta. See summa hõlmab järgmist:
1. Maksimaalne liidu rahaline toetus algatusele Shift2Rail on 450 miljonit eurot, mis hõlmab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide sissemakseid, ning see makstakse liidu üldeelarvest raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi jaoks eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv ning artiklite 60 ja 61 asjakohaste sätetega kõnealuse määruse artiklis 209 viidatud asutuste kohta. See summa hõlmab järgmist:
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
2. Lõikes 1 osutatud toetust võib täiendada lisasummadega muudest liidu vahenditest, et toetada meetmeid, mis võimaldavad rakendada ühisettevõtte S2R kasutusvalmis tulemusi.
2. Lõikes 1 osutatud toetust võib täiendada lisasummadega muudest liidu vahenditest, et toetada meetmeid, mis võimaldavad rakendada ühisettevõtte S2R kasutusvalmis innovatiivseid tulemusi.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 –lõige 4 – punktid d ja d a (uus)
(d) nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil koostada oma teadus- ja innovatsioonipoliitika ning täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi;
(d) nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, sealhulgas osalejate keskportaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude komisjoni hallatavate elektrooniliste teavituskanalite kaudu;
(da) sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte S2R projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate keskportaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
4. Lõike 2 punktis b ning I lisas sätestatud põhikirja punkti 15 lõike 3 alapunktis b osutatud mitterahalise toetuse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, järgides asjaomaste üksuste tavapäraseid kuluarvestustavasid, üksuse asukohariigis kohaldatavaid raamatupidamisstandardeid ning kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid / rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid. Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte S2R kontrollib toetuse väärtuse hindamist. Kahtluse korral võib ühisettevõte S2R hindamist auditeerida vastavalt põhikirja punktile 20.
4. Lõike 2 punktis b ning I lisas sätestatud põhikirja punkti 15 lõike 3 alapunktis b osutatud osaluse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, lähtudes asjaomaste üksuste tavapärastest kuluarvestustavadest, üksuse asukohariigis kohaldatavatest raamatupidamisstandarditest ning kohaldatavatest rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest / rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte S2R võib kontrollida väärtuse hindamise meetodit, juhul kui kinnitamisega seoses peaks tekkima kahtlusi. Ühisettevõte S2R ega ükski liidu asutus ei auditeeri käesoleva määruse kohaldamisel lisategevuste käigus tekkinud kulusid.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6
6. Lisaks lõikes 5 sätestatule võib komisjon lõpetada või peatada liidu rahalise toetuse ühisettevõttele S2R, seda toetust proportsionaalselt vähendada või algatada I lisas sätestatud põhikirja punkti 23 lõike 2 kohase lõpetamismenetluse, kui kõnealused liikmed või nendega seotud üksused ei anna lõike 2 kohast toetust või annavad seda ainult osaliselt või liiga hilja.
6. Lisaks lõikes 5 sätestatule võib komisjon lõpetada või peatada liidu rahalise toetuse ühisettevõttele S2R, seda toetust proportsionaalselt vähendada või algatada I lisas sätestatud põhikirja punkti 23 lõike 2 kohase lõpetamismenetluse, kui kõnealused liikmed või nendega seotud üksused ei anna lõike 2 kohast toetust või annavad seda ainult osaliselt või liiga hilja. Komisjoni otsus ei takista liikmete või ühisettevõtte S2R poolt juba kantud või kanda võetud rahastamiskõlblike kulude hüvitamist ajaks, mil ühisettevõtet S2R teavitatakse nimetatud otsusest.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Ühisettevõte S2R võtab vastu oma eriotstarbelised finantseeskirjad kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 209 ja määrusega (EL) nr … [delegeeritud määrus finantsmääruse artiklis 209 osutatud asutustele mõeldud näidisfinantsmääruse kohta].
Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, võtab ühisettevõte S2R vastu eraldi finantseeskirjad vastavalt määruse (EL, Euratom) nr966/2012 artiklile 209 ja määrusele (EL) nr ... [delegeeritud määrus avaliku ja erasektori partnerlusasutuste näidisfinantsmääruse kohta].
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2
Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saab kõnealust volituste delegeerimist peatada. Tegevdirektor on volitatud kõnealuseid volitusi edasi delegeerima.
Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saab kõnealust volituste delegeerimist peatada. Tegevdirektor annab neist delegeeritud volitustest aru juhatusele ja tal on õigus kõnealuseid volitusi edasi delegeerida.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
2. Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte S2R kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.
2. Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte S2R kõik oma töötajate või juhatuse liikmete poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
1. Komisjon teeb 31. detsembriks 2017 ühisettevõtte S2R vahehindamise. Komisjon saadab hindamise järeldused ja oma tähelepanekud 30. juuniks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
1. Komisjon viib 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi ühisettevõtte S2R vahehindamise, hinnates sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamist ja avatust neile, samuti ühisettevõtte S2R haldustegevust, keskendudes eriti haldusprobleemide või -koormusega hakkamasaamisele. Komisjon koostab kõnealuse hindamise kohta aruande, milles on esitatud hindamise järeldused ja komisjoni tähelepanekud. Komisjon saadab kõnealuse aruande 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ühisettevõtte S2R vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjaliku hindamise ja vahehindamise läbiviimisel.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
1. Eelarve täitmise heakskiitmine seoses liidu toetusega ühisettevõttele S2R on osa Euroopa Parlamendi poolt nõukogu soovituse põhjal antavast heakskiidust komisjoni tegevusele eelarve täitmisel, järgides aluslepingu artiklis 319 sätestatud menetlust.
1. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 annab ühisettevõtte S2R eelarve täitmisele heakskiidu Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal ning järgides ühisettevõtte S2R finantseeskirjades sätestatud menetlust.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
2. Ühisettevõte S2R teeb institutsioonidega eelarve täitmise heakskiitmise menetluse käigus täielikku koostööd ning annab kogu vajaliku lisateabe. Seoses sellega võidakse ühisettevõttelt paluda, et ta saadaks asjakohaste institutsioonide või asutustega peetavatele kohtumistele oma esindaja ning et ta abistaks komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajat.
välja jäetud
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
1. Ilma et see piiraks I lisas sätestatud põhikirja punkti 19 lõike 4 kohaldamist, võimaldab ühisettevõte S2R komisjoni töötajatele ja teistele ühisettevõtte S2R või komisjoni poolt volitatud isikutele ning kontrollikojale juurdepääsu oma valdustele ja kogu teabele, sh elektroonilisele teabele, mida on vaja nende auditite tegemiseks.
1. Ühisettevõte S2R võimaldab komisjoni töötajatele ja teistele ühisettevõtte S2R või komisjoni poolt volitatud isikutele ning kontrollikojale juurdepääsu oma valdustele ja kogu teabele, sh elektroonilisele teabele, mida on vaja nende auditite tegemiseks.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5 a (uus)
5a. Ühisettevõtte töötajad, tegevdirektor ning juhatuse liikmed annavad Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) viivitamata ning seejuures oma vastutust kahtluse alla seadmata teada pettustest, millega nad on oma ülesannete või volituste täitmise käigus kokku puutunud.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõik 1 a (uus)
Pidades silmas raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki muuta Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine lihtsamaks ja ühtlasemaks, peavad ühisettevõtted vältima raamprogrammi „Horisont 2020” reeglistikust erinevaid eeskirju.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõige 1
1. „Assotsieerunud liige” – liikmesriigis või raamprogrammiga Horisont 2020 liitunud riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm või konsortsium, mis on välja valitud punkti 4 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, mis vastab punkti 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele ning mis on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud;
1. „Assotsieerunud liige” – liikmesriigis või raamprogrammiga Horisont 2020 liitunud riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm või konsortsium, mis on välja valitud punkti 4 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, mis vastab punkti 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele ning mis on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud pärast seda, kui selle juhtimise eest vastutav organ on teinud otsuse;
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõige 2
2. „muud asutajaliikmed kui liit” – lisas II loetletud osalejad, kes on võtnud individuaalse kohustuse anda ühisettevõtte S2R tegutsemisaja jooksul ühisettevõttesse vähemalt 30 miljoni euro suurune panus ning on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud;
2. „muud asutajaliikmed kui liit” – iseseisvad juriidilised isikud, kes on ühise nägemuse põhjal võtnud individuaalse kohustuse anda ühisettevõtte S2R tegutsemisaja jooksul ühisettevõttesse vähemalt 30 miljoni euro suurune panus ning on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud pärast seda, kui nende juhtimise eest vastutav organ on teinud otsuse. Asutajaliikmed on loetletud II lisas;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõige 3 – sissejuhatav osa
3. „innovatsiooniprogrammid” – teemavaldkonnad, millele tuginedes on üles ehitatud lõikes 4 osutatud S2Ri üldkava. Innovatsiooniprogrammide väljavalimisel lähtutakse sellest, kas neil on potentsiaali suurendada ühe või enama töökeskkonna tulemuslikkust ning kas nad vastavad raudteesüsteemis kohaldatavale lähenemisviisile. Olenemata juhatuse otsusest kõnealust ülesehitust muuta, peaks S2Ri üldkavaga olema ette nähtud vähemalt viie innovatsiooniprogrammi loomine:
3. „innovatsiooniprogrammid” – teemavaldkonnad, millele tuginedes on üles ehitatud lõikes 4 osutatud S2Ri üldkava. Innovatsiooniprogrammide väljavalimisel lähtutakse sellest, kas neil on potentsiaali suurendada ühe või enama töökeskkonna tulemuslikkust ning kas nad vastavad raudteesüsteemis kohaldatavale ja kliendile suunatud lähenemisviisile. Nende määratlus võimaldab ka teedrajavate uuenduslike ideede väljatöötamist ja katsetamist. Olenemata juhatuse otsusest kõnealust ülesehitust muuta, peaks S2Ri üldkavaga olema ette nähtud vähemalt viie innovatsiooniprogrammi loomine:
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõige 3 – punkt a
(a) kulutõhusad ja usaldusväärsed suure mahutavusega rongid;
(a) kulutõhusad ja usaldusväärsed rongid, sealhulgas suure mahutavusega rongid ja ülikiired rongid;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – lõige 3 – punkt c
(c) kulutõhus ja usaldusväärne suure läbilaskevõimega taristu;
(c) kulutõhus, säästev ja usaldusväärne suure läbilaskevõimega taristu;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt h
(h) ühendada kasutajate vajadused ja määratleda koostalitlusvõime standardid, et juhtida teadus- ja innovatsioonitöö investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni;
(h) ühendada kasutajate vajadused ja koostada koostalitluse tehniline kirjeldus ja tehnilised standardid, et juhtida teadus- ja innovatsioonitöö investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni;
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt j
(j) panna alus ja luua arenguvõimalused tihedale ja pikaajalisele koostööle, mis hõlmab liitu, raudteeseadmete tootjaid ja muid huvirühmi, kelle osalus on vajalik, et soodustada innovatsiooniläbimurdeid ning tagada uuenduslike lahenduste jõuline turuleviimine, sealhulgas raudteeveo-ettevõtjaid ja muid raudteega seotud huvirühmi ning osalejad väljastpoolt raudteesektori tavapäraseid piire;
(j) panna alus ja luua arenguvõimalused tihedale ja pikaajalisele koostööle, mis hõlmab liitu, raudteeseadmete tootjaid ja muid huvirühmi, kelle osalus on vajalik, et soodustada innovatsiooniläbimurdeid ning tagada uuenduslike lahenduste jõuline turuleviimine, sealhulgas klientide huve esindavaid organisatsioone, raudteeveo-ettevõtjaid ja muid raudteega seotud avaliku ja erasektori huvirühmi, sealhulgas piirkondlikul tasandil, ning osalejad väljastpoolt raudteesektori tavapäraseid piire;
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 2 – alapunkt k a (uus)
(ka) teha koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas teadusasutuste ja ülikoolidega;
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 3 – lõige 2 a (uus)
2a. Kui mõni ühisettevõtte S2R liige ei täida seoses kokkulepitud rahalise toetusega oma kohustusi, registreerib tegevdirektor selle kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust nimetatud ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku juhatuse koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud liikme liikmestaatus lõpetada või rakendada kuni kohustuste täitmiseni muid meetmeid. Juhatus võib esialgselt peatada kõigi oma kohustusi mittetäitnud ühisettevõtte liikmete hääleõiguse, kui nad on ära kuulatud ning neile on pakutud korrigeerimisvõimalust.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – lõige 2
2. Ühisettevõtte S2R assotsieerunud liikmed valitakse avatud, mittediskrimineeriva ja konkurentsil põhineva konkursi alusel. Esimene assotsieerunud liikmete konkurss algab hiljemalt kolme kuu jooksul pärast ühisettevõtte S2R asutamist. Täiendavate konkursside korraldamine sõltub vajadusest tagada oluline suutlikkus S2Ri üldkava rakendamiseks. Kõik konkursikutsed avaldatakse S2Ri veebisaidil ja nendest antakse teada riikide esindajate rühma ja muude kanalite vahendusel, et tagada S2Ri üldkava eesmärkide saavutamise huvides võimalikult suur osavõtt konkursist. Ühisettevõte S2R soodustab VKEde, kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate osalemist.
2. Ühisettevõtte S2R assotsieerunud liikmed valitakse avatud, mittediskrimineeriva ja konkurentsil põhineva konkursi alusel, mille käivitab komisjon ning mida juhatus hindab läbipaistval viisil. Hindamise ja valiku puhul võetakse muu hulgas arvesse taotleja asjakohasust ja potentsiaalset lisaväärtust ühisettevõtte S2R eesmärkide saavutamise seisukohast, taotleja majanduslikku usaldusväärsust ning mis tahes võimalikke huvide konflikte seoses ühisettevõtte S2R eesmärkidega.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – lõige 2 a (uus)
2a. Komisjon teeb hindamise tulemusi arvesse võttes lõpliku otsuse assotsieerunud liikmete valiku kohta, eesmärgiga tagada geograafiline tasakaal ning VKEde, teadusringkondade ja kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate, sealhulgas väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud osalemine.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – lõige 5
5. Iga liige võib lõpetada oma liikmesuse ühisettevõttes S2R. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete teavitamist. Sellest hetkest vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille ühisettevõte S2R kiitis heaks või võttis enne liikmesuse lõpetamist.
5. Iga liige võib lõpetada oma liikmesuse ühisettevõttes S2R. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuus kuud pärast teiste liikmete teavitamist. Sellest hetkest vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille ühisettevõte S2R kiitis heaks või võttis enne liikmesuse lõpetamist. Liikmesuse lõpetamise korral avatakse ühisettevõtte S2R ja liikmesust lõpetava liikme vaheliste rahaliste kohustuste täitmiseks arvelduskonto.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 4 – lõige 6
6. Ühisettevõtte S2R liikmesust ei saa loovutada kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva ja ühehäälse nõusolekuta.
6. Ühisettevõtte S2R liikmesust ei saa loovutada kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva ja ühehäälse nõusolekuta. Sellisest nõusolekust teavitatakse komisjoni, kellel on õigus avaldada vastuseisu.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 6 – alapunkt c
(c) vähemalt üks assotsieerunud liikmete esindaja iga innovatsiooniprogrammi kohta, millele viidatakse punkti 1 lõikes 3. Need esindajad määrab ühisettevõtte S2R juhatus, pidades silmas kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud esindatust.
(c) vähemalt üks assotsieerunud liikmete esindaja iga innovatsiooniprogrammi kohta, millele viidatakse punkti 1 lõikes 3. Assotsieerunud liige, kes täidab iseseisva juriidilise isikuna punkti 1 lõikes 2 sätestatud kriteeriume [st vähemalt 30 miljoni euro suurune osalus] ning kes aitab kaasa artikli 2 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud eesmärkide täitmisele, on esindatud juhatuses. Teised esindajad määrab ühisettevõtte S2R juhatus, pidades silmas kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate ning väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud esindatust ka territoriaalse esindatuse osas ja seda tagades. Vähemalt kaks neist peaksid olema raudtee-ettevõtjate esindajad.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 7 – lõige 5 – lõik 5
Euroopa Raudteeagentuuri esindaja ning riikide esindajate rühma eesistuja või ase-eesistuja osalevad juhatuse koosolekutel vaatlejatena.
Euroopa Raudteeagentuuri esindaja osaleb juhatuse koosolekutel vaatlejana.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 7 – lõige 5 – lõik 5 a (uus)
Riikide esindajate rühma esimehel või ase-esimehel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana ning osaleda selle aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 7 – lõige 5 – lõik 5 b (uus)
Teaduskomitee esimehel on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejana, kui arutatakse komitee ülesannete hulka kuuluvaid küsimusi, ning osaleda selle aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 8 – lõik -1 (uus)
Komisjon püüab talle juhatuses usaldatud rolli piires tagada ühisettevõtte S2R tegevuse ja raamprogrammi „Horisont 2020” asjakohase tegevuse koordineerimise, et edendada ühiste teadusuuringutega hõlmatud prioriteetide kindlakstegemisel sünergiaid.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 8 – lõik 1 – punkt c a (uus)
(ca) võtab vastu otsuse juhatuse lõpliku koosseisu kohta, eelkõige valides assotsieerunud liikmete esindajad, välja arvatud need, kes täidavad punkti 1 lõikes 2 sätestatud kriteeriume. Lõplik valik peaks tagama VKEde, kogu raudtee väärtusahela ulatuses tegutsevate ettevõtjate, sealhulgas väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate ettevõtjate tasakaalustatud osalemise;
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 8 – lõik 1 – punkt n a (uus)
(n a) tagab kõigi käesoleva määruse raames kehtestatud alltöövõtulepingute valiku menetluse läbipaistvuse;
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 9 – lõige 1
1. Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus, valides sobiva kandidaadiEuroopa Komisjoni esitatud nimekirjast, järgides avalikku ja läbipaistvat valimisprotseduuri.
1. Komisjoni esitatud kandidaatide loetelust valib tegevdirektori tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades Euroopa Liidu Teatajas ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avatud ja läbipaistva konkursi alusel ning nimetab ametisse juhatus. Euroopa Parlamendil on õigus avaldada vastuseisu.
Enne ametisse nimetamist vastab juhatuse välja valitud kandidaat Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni liikmete küsimustele.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 10 – lõige 4 – punkt g a (uus)
(ga) edastab riikide esindajate rühmale ja teaduskomiteele korrapäraselt teavet, mis on nende nõuandva rolliga seoses asjakohane;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 11 – sissejuhatav osa
Euroopa Raudteeagentuuril on juhatuses vaatlejastaatus, ta aitab kaasa S2Ri üldkava kindlaksmääramisele ja rakendamisele ning täidab selleks eelkõige järgmisi nõustamisega seotud ülesandeid:
Euroopa Raudteeagentuur aitab kaasa S2Ri üldkava kindlaksmääramisele ja rakendamisele ning täidab selleks eelkõige järgmisi nõustamisega seotud ülesandeid:
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 11 – alapunkt a
(a) teeb ettepanekuid S2Ri üldkava ja aasta töökava võimalike muudatuste kohta, eelkõige selleks, et tagada ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks vajalike teadusuuringute toimumine;
(a) teeb ettepanekuid S2Ri üldkava ja aasta töökava võimalike muudatuste kohta, eelkõige selleks, et tagada ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks vajalike teadusuuringute toimumine, ja teeb kindlaks nende asjakohasuse seoses artikli 2 lõikes 2 määratletud eesmärkidega;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 11 – alapunkt b
(b) teeb käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti e kohase sidusrühmadega konsulteerimise järel ettepanekuid teadus-, arendus- ja valideerimistegevuse tehniliste standardite kohta, eesmärgiga tagada töö tulemuste koostalitlusvõime ja ohutus;
(b) teeb käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti e kohase sidusrühmadega konsulteerimise järel ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse suuniste kohta, mille tulemusel kehtestatakse tehnilised standardid, eesmärgiga tagada töö tulemuste koostalitlusvõime ja ohutus;
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 13 – lõige 5 – punkt a
(a) asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõtt;
(a) asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõtt sünergiatest kasusaamiseks;
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 13 – lõige 5 a (uus)
5a. Riikide esindajate rühm saab regulaarselt teavet, muu hulgas osalemise kohta ühisettevõtte S2R rahastatud meetmetes, iga konkursi ja projekti rakendamise tulemuste kohta, sünergiate kohta muude asjakohaste liidu programmidega ja S2Ri eelarve täitmise kohta.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 13 – lõige 6
6. Riikide esindajate rühm võib esitada ühisettevõttele S2R omal algatusel soovitusi tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid. Ühisettevõte S2R teavitab riikide esindajate rühma järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele.
6. Riikide esindajate rühm võib esitada juhatusele omal algatusel soovitusi tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid. Juhatus teavitab riikide esindajate rühma järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 14 – lõige 1
1. Punktis 2 ette nähtud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõtte S2R juhatus moodustada piiratud arvu töörühmi nendeks toiminguteks, mida juhatus neile delegeerib. Kõnealused töörühmad moodustatakse spetsialistidest ning nende töö vastab läbipaistvuse põhimõttele.
1. Punktis 2 ette nähtud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõtte S2R juhatus moodustada piiratud arvu töörühmi nendeks toiminguteks, mida juhatus neile delegeerib. Kõnealused töörühmad moodustatakse asjaomaste erialateadmistega spetsialistidest, sealhulgas teadusorganisatsioonide, VKEde, raudtee-ettevõtjate spetsialistid, ning nende töö vastab läbipaistvuse põhimõttele.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 15 – lõige 3 – punkt b
(b) muude liikmete kui liidu ning nendega seotud üksuste mitterahalised toetused, mis koosnevad nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte poolne toetus ja muud liidu toetused nende kulude katmiseks.
(b) muude liikmete kui liidu ning nendega seotud üksuste mitterahalised või rahalised toetused, mis koosnevad nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte poolne toetus ja muud liidu toetused nende kulude katmiseks.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 19
1. Tegevdirektor annab igal aastal ühisettevõtte S2R juhatusele aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega.
1. Tegevdirektor annab igal aastal ühisettevõtte S2R juhatusele aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega.
2. Iga aasta 15. veebruariks esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes S2R eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:
2. Kahe kuu jooksul enne iga eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes S2R eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:
(a) tehtud teadus- ja innovatsioonitöö ning muud toimingud ja vastavad kulutused;
(a) tehtud teadus- ja innovatsioonitöö ning muud toimingud ja vastavad kulutused;
(b) esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa;
(b) esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa;
(c) rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte S2R toetust üksikutele osalejatele ja meetmetele.
(c) rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte S2R toetust üksikutele osalejatele ja meetmetele.
Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, edastatakse see riikide esindajate rühmale ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, edastatakse see riikide esindajate rühmale ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
3. Ühisettevõte S2R esitab igal aastal komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kohase aruande.
3. Ühisettevõtte S2R peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks Euroopa Komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.
4. Ühisettevõtte S2R raamatupidamisaruannet kontrollib sõltumatu auditeerimisasutus, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5.
Ühisettevõtte S2R raamatupidamisaruannet ei kontrolli kontrollikoda.
Järgmise eelarveaasta 31. märtsiks saadab ühisettevõte S2R eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.
Pärast kontrollikojalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist raamatupidamisaruande kohta koostab peaarvepidaja ühisettevõtte S2R lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.
Juhatus esitab arvamuse ühisettevõtte S2R lõpliku raamatupidamisaruande kohta.
Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks.
Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.
Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse aastaaruandes tehtud märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka juhatusele.
Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.
Parlamendiliikme Alexander Mirsky puutumatuse kaitsmise taotlus
112k
39k
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta otsus Alexander Mirsky puutumatuse ja eesõiguste kaitsmise taotluse kohta (2014/2026(IMM))
– võttes arvesse Alexander Mirsky 14. veebruaril 2014. aastal esitatud ja täiskogu istungil 24. veebruaril 2014. aastal teatavaks tehtud taotlust kaitsta tema puutumatust ja eesõigusi seoses Läti Vabariigi Riigikohtu senati tsiviilasjade osakonnas (edaspidi „Riigikohus”) poolelioleva tsiviilmenetlusega (viitenumber C17129611),
– võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta ja 6. septembri 2011. aasta otsuseid(1),
– võttes arvesse 4. aprilli 2011. aasta täiskogu istungi stenogrammi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2 ning artikleid 6a ja 7,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0273/2014),
A. arvestades, et Euroopa Parlamendi liige Alexander Mirsky on taotlenud oma puutumatuse kaitset seoses Läti Vabariigi Riigikohtus poolelioleva tsiviilmenetlusega; arvestades, et see menetlus on seotud Riia piirkonnakohtu tsiviilasjade osakonna (edaspidi „Riia piirkonnakohus”) otsusega, milles nõutakse, et Alexander Mirsky võtaks tagasi 4. aprillil 2011. aastal Euroopa Parlamendis esitatud sõnavõtus tehtud avalduse ning maksaks 1000 Läti latti (LVL) mittevaralise kahju hüvitist väidetavalt kahju kannatanud hagejatele;
B. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7) artiklile 8 ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;
C. arvestades, et oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel;
D. arvestades, et Euroopa Kohus on selgitanud, et protokolli artikkel 8 peab seda eesmärki arvestades kaitsma Euroopa Parlamendi liikmete sõnavabadust ja sõltumatust ning selle artikli sõnastuse kohaselt – mis viitab sõnaselgelt peale arvamuste ka parlamendiliikmete antud häältele – on see säte peamiselt kohaldatav parlamendiliikmete nende väidete suhtes, mis on esitatud Euroopa Parlamendi hoones(2);
E. arvestades, et protokolli artikli 8 kohast immuniteeti tuleb seetõttu, et selle eesmärk on kaitsta Euroopa Parlamendi liikmete arvamusvabadust ja sõltumatust, pidada absoluutseks immuniteediks, mis välistab igasuguse kohtumenetluse parlamentaarsete kohustuste täitmisel avaldatud arvamuse või antud hääle tõttu(3);
F. arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete puutumatus kohtumenetluste suhtes hõlmab ka puutumatust tsiviilmenetluste suhtes;
G. arvestades, et Alexander Mirsky taotlus käsitleb tema vastu algatatud kohtumenetlust seoses avaldustega, mida ta tegi 4. aprilli 2011. aasta täiskogu istungil üheminutise sõnavõtu ajal; arvestades, et on vaieldamatu tõsiasi, et nende avalduste tegemise ajal oli Alexander Mirsky Euroopa Parlamendi liige;
H. arvestades, et Jūrmala linnakohus täheldas õigesti, et Alexander Mirskyle kehtis protokolli artikli 8 kohane Euroopa Parlamendi liikme puutumatus, ning lükkas seetõttu hageja nõude tagasi; arvestades, et Riia piirkonnakohus see-eest ignoreeris selle sätte kohaldatavust täielikult; arvestades, et ELi esmaste õigusaktide kohaldamine on liikmesriigi kohtute ülesanne;
I. arvestades, et Alexander Mirsky vastu algatatud kohtumenetlus on Läti Vabariigi Riigikohtus veel pooleli ja lõplik otsus võib tulla tema kasuks; arvestades aga, et kui Riia piirkonnakohtu otsus leiab Riigikohtus kinnitust, tähendaks see, et Läti ametivõimud rikuvad ELi esmaseid õigusakte;
J. arvestades, et pärast Riia piirkonnakohtu otsust on tegelikult aset leidnud Alexander Mirsky eesõiguste ja puutumatuse rikkumine; arvestades, et vaatlusalusel juhul on eelkõige tegemist tema parlamentaarsete kohustuste täitmisel avaldatud arvamusele piirangute seadmisega;
1. otsustab kaitsta Alexander Mirsky puutumatust ja eesõigusi;
2. palub komisjonil sekkuda Läti ametiasutuste tegevusse, et jõustada ELi esmased õigusaktid (eelkõige Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikkel 8) ja vajadusel algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt liidu õiguse rikkumise menetlus;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult komisjonile, Läti Vabariigi pädevatele ametiasutustele ja Alexander Mirskyle.
Otsus kohtuasjas 101/63: Wagner vs. Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; otsus kohtuasjas 149/85: Wybot vs. Faure ja teised, EKL 1986, lk 2391; otsus kohtuasjas T-345/05: Mote vs. parlament, EKL 2008, lk II-2849; otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra vs. De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch vs. parlament, EKL 2010, lk II-1135 ning otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, EKL 2011, lk I-7565.
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/007, IT/VDC Technologies, Itaalia) (COM(2014)0119 – C7-0089/2014 – 2014/2025(BUD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0119 – C7‑0089/2014),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(1),
– võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0261/2014),
A. arvestades, et Euroopa Liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;
B. arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;
C. arvestades, et Itaalia esitas taotluse EGF/2012/007 IT/VDC Technologies, et saada fondist rahalist toetust seoses 1164 töötaja koondamisega ettevõttes VDC Technologies SpA ja ühes tarnivas ettevõttes 26. veebruarist 2012 kuni 25. juunini 2012 kestnud vaatlusperioodi jooksul, taotledes abi 1146 koondatud töötajale, kelle puhul taotletakse fondi kaasrahastamist;
D. arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele;
1. nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Itaalial õigus saada kõnealuse määruse alusel rahalist toetust;
2. märgib, et Itaalia ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 31. augustil 2012. aastal, ja peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon tegi oma hinnangu teatavaks alles 5. märtsil 2014. aastal; taunib pikka 19-kuulist hindamisaega ning on veendunud, et see viivitus on vastuolus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiga osutada kiiret abi töötajatele, kes on kaotanud töö;
3. on seisukohal, et koondamised ettevõttes VDC Technologies SpA ja ühes tarnivas ettevõttes (televiisorikomplektide, televiisorimonitoride ja -ekraanide ning kliimaseadmete valmistamine) on seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega, eelkõige ulatuslike majandushäiretega elektriseadmete tootmise sektoris seoses suurenenud konkurentsiga kolmandatest riikidest, eriti Hiinast;
4. tunnistab vajadust teha järeldusi globaliseerumisega seotud kriteeriumi alusel fondile esitatud paljudest taotlustest teatavas sektoris, võttes arvesse liidu kaubanduspoliitika reformimist nii liberaliseerimise kui ka kaubanduse kaitsevahendite osas;
5. märgib, et kõnealune 1164 töötaja koondamine koos 54 töötaja samal põhjusel koondamisega enne ja pärast neljakuulist vaatlusperioodi avaldab tugevat negatiivset mõju tööturule ja majandusolukorrale asjaomasel alal, mis asub NUTS III tasandi piirkonnas ITI45 Frosinone ja NUTS II tasandi piirkonna ITI4 Lazio;
6. väljendab heameelt tõsiasja üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Itaalia ametiasutused alustada individuaalsete meetmete rakendamist koondatud töötajatele 30. novembril 2012. aastal, üheksa kuud enne taotluse esitamist fondist toetuse saamiseks ja palju varem, kui tehti lõplik otsus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;
7. märgib, et kaasrahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett sisaldab meetmeid 1146 koondatud töötaja tagasipöördumiseks tööle, nt kutsealane nõustamine / oskuste hindamine, koolitus, individuaalsed teenused, ettevõtlusega seotud toetus, töölevõtmistoetus, osalustoetus;
8. märgib, et peaaegu 40% koondatud töötajatest on vanemad kui 55 aastat; peab kahetsusväärseks, et pakett ei sisalda vanemaealistele töötajatele suunatud erimeetmeid;
9. juhib tähelepanu, et pakett sisaldab mitmesuguseid rahalisi hüvitisi: hüvitis töötajatele, kelle leibkonnas on hooldatavaid isikuid, liikuvustoetus ja osalemishüvitis; juhib tähelepanu, et värbamistoetuse määr on suhteliselt kõrge (6000 eurot töötaja kohta), kuid tunneb heameelt asjaolu üle, et selle meetme tingimuseks on töötajatele alalise lepingu või 24 kuu pikkuse tähtajalise lepingu pakkumine;
10. tunneb heameelt asjaolu üle, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi osas konsulteeriti tööturu osapooltega ja et aktiveeriti kohalik toetusvõrgustik mitmesuguste kohalike osapoolte kaasamisega, ning et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks muutmise eri etappidel kohaldatakse sugupoolte võrdsuse poliitikat ja mittediskrimineerimise põhimõtet;
11. tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;
12. tunneb heameelt selle üle, et fondi paketis nähakse ette koolitus kõikidele töötajatele; peab siiski kahetsusväärseks, et komisjoni ettepanekus ei tooda välja seda, millistes valdkondades ja sektorites koolitust pakutakse;
13. märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Itaalia ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;
14. rõhutab, et fondi määruse artikli 6 kohaselt tuleb tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist stabiilsele tööle; rõhutab ühtlasi, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;
15. väljendab heameelt kokkuleppe üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel uue fondi määruse kohta aastateks 2014–2020, et võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60%ni kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;
16. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;
17. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.
LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/007, IT/VDC Technologies, Itaalia)
(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2014/254/EL).
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/004, ES/Grupo Santana, Hispaania) (COM(2014)0116 – C7-0101/2014 – 2014/2027(BUD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0116 – C7‑0101/2014),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta(1) (fondi määrus),
– võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe), eriti selle punkti 13,
– võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A7-0260/2014),
A. arvestades, et Euroopa Liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;
B. arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;
C. arvestades, et Hispaania esitas taotluse EGF/2012/004 ES/Grupo Santana(4), et saada fondist rahalist toetust seoses 330 töötaja koondamisega ettevõttes Grupo Santana ning tema 15 tarneettevõttes ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures, taotledes fondi kaasrahastamist 285-le 15. novembrist 2011 kuni 15. märtsini 2012 kestnud vaatlusperioodi jooksul koondatud töötajale;
D. arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud toetuskõlblikkuse kriteeriumidele;
1. nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 2 punktis c sätestatud tingimused on täidetud ja seetõttu on Hispaanial õigus saada kõnealuse määruse alusel rahalist toetust;
2. võtab teadmiseks komisjoni selgitused, mille kohaselt kuulub vaatlusperioodi ajal toimunud 330 töötaja koondamine ning sellele lisaks veel 689 töötaja koondamine sama kollektiivse koondamise alla ning need koondamised koos kõnealuse piirkonna väga hapra majandus- ja sotsiaalse olukorraga vastavad fondi määruse artikli 2 punkti c kohaselt juhtumi erandlikkust puudutavale tingimusele;
3. märgib, et Hispaania ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 16. mail 2012 ja peab kahetsusväärseks, et Euroopa Komisjon tegi oma hinnangu teatavaks alles 5. märtsil 2014; taunib 22 kuu pikkuseks veninud hindamisaega ning on veendunud, et see viivitus on vastuolus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eesmärgiga osutada töö kaotanud töötajatele kiiret abi;
4. on seisukohal, et ettevõttes Grupo Santana ning tema 15 tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures toimunud koondamised on seotud maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutustega, eelkõige ELi turuosa vähenemisega ülemaailmses mootorsõidukite tootmises ja Aasia turgude kiire kasvuga, millest ELi tootjatel on raskem kasu saada;
5. märgib, et kõnealusel 330 töötaja koondamisel koos 689 töötaja samal põhjusel koondamisega enne ja pärast neljakuulist vaatlusperioodi on märkimisväärselt kahjulik mõju tööhõivele ja majandusele kohalikul ja NUTS III tasandil ning see halvendab veelgi juba niigi nõrka majanduslikku olukorda asjaomasel territooriumil;
6. märgib, et see on järjekordne fondi kasutuselevõtmise taotlus seoses koondamistega autotööstussektoris ning et autotööstusest on fondile esitatud nii kriisi kui ka üleilmastumisega seotud kriteeriumide alusel kõige rohkem taotlusi, mida on kokku 17; juhib tähelepanu asjaolule, et järjekordne autotööstust puudutav juhtum annab tunnistust vajadusest liidu tööstusstrateegia järele ning näitab, kuidas fond aitab töötajaid restruktureerimise ajal;
7. tunneb heameelt asjaolu üle, et Andaluusia piirkond, kus töötuse määr on riigi ja liidu keskmisest kõrgem, saab jälle abi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist; juhib tähelepanu asjaolule, et fond on juba toetanud Andaluusias asuva Delphi töötajaid (EGF/2008/002 ES/Delphi);
8. väljendab heameelt tõsiasja üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Hispaania ametiasutused alustada individuaalsete teenuste rakendamist koondatud töötajate suhtes 1. augustil 2011, kümme kuud enne taotluse esitamist fondist toetuse saamiseks ja palju varem, kui tehti lõplik otsus esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;
9. märgib, et kaasrahastatav individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett sisaldab meetmeid 285 koondatud töötaja tagasipöördumiseks tööle, sh töökohal toimuvat kutseõpet, äriprojektide alast nõustamist, abi aktiivsel tööotsingul ja sobiva töö pakkumist;
10. väljendab heameelt asjaolu üle, et pakutav väljaõpe kestab pikka aega ning et seda täiendatakse töökohal toimuva koolitusega; kiidab heaks asjaolu, et väljaõpe kohandatakse äripargis tegutsema hakkavatele ettevõtetele vajalike oskuste ja pädevustega ning et see kuulub meetmete alla, mida rakendatakse lisaks fondi poolt rahastatavale paketile;
11. kiidab sellega seoses heaks asjaolu, et Linaresi linn, keda selle omavalitsusüksuse peamise tööandja Santana (ja selle tarnijate) sulgemine tugevasti mõjutab, valis kõikehõlmava ja igakülgse käsitlusviisi, mida kajastatakse Grupo Santana äripargi taastamise strateegias uute investorite ligimeelitamiseks; on arvamusel, et Linaresi linna otsus parandada ettevõtluskeskkonda suurendab töötajatele mõeldud fondi meetmete mõju;
12. tunneb heameelt selle üle, et Linaresi linn konsulteeris paketi küsimuses tööturu osapooltega (ametiühingud MCA-UGT Andalucía ja Federación de la industria de CCOO-Andalucía) ja et tööturu osapooled jälgivad meetmete rakendamist, ning et fondi rakendamise ja selle vahendite kättesaadavaks tegemise eri etappidel kohaldatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtteid;
13. tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri kestel omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluv koolitus kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka tegelikule ärikeskkonnale;
14. juhib tähelepanu asjaolule, et fond maksab õppepalka, mis on kuni 150% Hispaania miinimumpalgast; tunneb siiski heameelt komisjoni kinnituse üle, et kõnealune palk ei asenda töötushüvitist ning et see makstakse lisaks siseriiklike õigusaktide raames makstavale töötushüvitisele; rõhutab sellega seoses, et uues ajavahemikku 2014–2020 hõlmavas fondi määruses piiratakse rahaliste hüvitiste sisaldust paketis kuni 35%-ni meetmete maksumusest ning et seetõttu ei ole hüvitiste määr uue määruse kohaselt käesoleva taotluse kooskõlastatud paketis sama;
15. peab tervitatavaks Hispaania piirkondlike ja Linaresi kohalike ametivõimude algatust investeerida tööstusrajatistesse ja uuendatud tööstuspiirkonna edendamisse, et meelitada ligi uusi ettevõtteid ja mitmekesistada autotööstusele keskendumise asemel oma tööstusstruktuuri; rõhutab, et nende meetmete kohta ei ole esitatud fondile kaasrahastamise taotlust ja neid rahastatakse piirkondlikest ja kohalikest eelarvetest, mis on rangelt piiratud, sest tehase sulgemise tõttu jääb saamata osa maksutuludest;
16. märgib, et fondist rahastatavate individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti puudutav teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; rõhutab, et Hispaania ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikele meetmetele ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete võrdleva analüüsi esitamist komisjoni aastaaruannetes, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;
17. rõhutab, et fondi määruse artikli 6 kohaselt tuleb tagada, et fond toetaks koondatud töötajate tagasipöördumist stabiilsele tööle; rõhutab ühtlasi, et fondist saadava abiga võib kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad kaasa kestvale ja pikaajalisele tööhõivele; kordab, et fondist antav abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;
18. väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel uue fondi määruse kohta aastateks 2014–2020 saavutatud kokkuleppe üle võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60%-ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;
19. kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;
20. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.
LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 13 (taotlus EGF/2012/004 ES/Grupo Santana, Hispaania)
(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega (EL) 2014/253/EL).
Santana Motor S.A.U.; Santana Motor Andalucķa S.L.U. ja Santana Militar S.L.U.
Hoiuste tagamise skeemid ***II
199k
34k
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (05199/1/2014 – C7-0094/2014 – 2010/0207(COD))
– võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (05199/1/2014 – C7-0094/2014),
– võttes arvesse Taani parlamendi, Saksamaa Liidupäeva, Saksamaa Liidunõukogu ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. veebruari 2011. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(2) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2010)0368) suhtes,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,
— võttes arvesse kodukorra artiklit 72,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0216/2014),
1. kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;
2. märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;
3. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;
4. teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta (COM(2013)0018 – C7-0022/2013 – 2013/0012(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0018),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0022/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. mai 2013. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 4. juuli 2013. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A7-0444/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse 25. juuli 1996. aasta direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (COM(2013)0195 – C7-0102/2013 – 2013/0105(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0195),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0102/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0256/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass
P7_TC1-COD(2013)0105
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud õigusakti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(2),
(1) Valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”, mis avaldati 2011. aastal, tõstetakse esile vajadust vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside (eelkõige süsinikdioksiidi (CO2)) heitkogust 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning 20 % aastaks 2020. [ME 1]
(1a) Kuna praegu puuduvad poliitikameetmed, millega käsitletaks veokite põhjustatavat kasvavat CO2-heidet, peaks komisjon hindama kütusesäästlikkuse standardite kehtestamist veokitele, laiendades õiguslikku käsitlusviisi ka autodele ja kaubikutele. [ME 2]
(2) Sellest lähtuvalt nähakse valge raamatuga ette kohandada nõukogu direktiivi 96/53/EÜ(4), et vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohandada õigusakte vastavalt tehnika arengule ja uutele turuvajadustele ning hõlbustada ühendvedusid.
(3) Tehnika arengu alla võib liigitada ka ülestõstetava või kokkuvolditava aerodünaamilise seadme lisamise sõiduki (peamiselt haagise või poolhaagise) tagaosale, kuid siis on sõiduk pikem kui direktiivi 96/53/EÜ kohaselt lubatud maksimaalpikkus. Seadmete paigaldamist saab alustada kohe pärast käesoleva direktiivi jõustumist, sest tooted on juba turul saadaval ja neid kasutakse teistel mandritel. Sama kehtib löögienergiat absorbeerivate aerodünaamiliste seadmete ja allasõidutõkete kohta, mis paigaldatakse külgedel ja tagaosas rataste piirkonnas haagiste, poolhaagiste ja sõidukite alla. Need võivad oluliselt parandada sõiduki energiatõhusust ja vähendada ka teiste liiklejate vigastusohtu. Käesoleva direktiiviga tuleks ka julgustada ja hõlbustada sõidukite ja veoühikute konstruktsiooni innovatsiooni. [ME 3]
(3a) Komisjon peaks masse ja mõõtmeid käsitleva meetmeraamistiku abil töötama välja meetodi maanteetranspordis toimuvate tühisõitude vähendamiseks ning koostama ka maanteekabotaaži minimaalsed ühtlustamiseeskirjad dumpingu ärahoidmiseks. Lisaks tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ(5) (Eurovignette’i direktiiv) läbivaatamist kasutada selleks, et analüüsida edusamme väliskulude hindamises ning näha ette raskeveokite väliskulude arvessevõtmine. Komisjon peaks enne 1. jaanuari 2015 esitama ettepaneku Eurovignette'i direktiivi muutmiseks. [ME 4]
(4) Raskeveokite arvele langeb Euroopas ligikaudu 26 % maanteetranspordi tekitatavast CO2-heitest, samas kui nende kütusesäästlikkus ei ole 20 aasta jooksul kuigivõrd paranenud. Koos põhjenduses 3 nimetatud seadmetega võimaldaks mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine sõidukeid märkimisväärselt energiatõhusamaks muuta ka mootorsõidukite kabiini aerodünaamika parandamine, mis on hädavajalik selleks, et sõidukitest tingitud heidet maanteetranspordi sektoris oluliselt vähendada. See ei ole aga praegu direktiiviga 96/53/EÜ kehtestatud pikkuse korral võimalik ilma, et väheneks sõidukite veomaht, mis omakorda ohustaks sektori majanduslikku tasakaalu. Seepärast on asjakohane näha ette erandi kohaldamine maksimaalpikkuse suhtes. Ühtegi sellist erandit ei tohiks kasutada sõiduki veomahu suurendamiseks. [ME 5]
(5) Komisjoni poliitiliste suunistega liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020 nähakse ette meetmed, et muuta sõidukid turvalisemaks ja tõhustada vähem kaitstud liiklejate kaitset. Sõidukijuhi vaatevälja olulisust rõhutati ka komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/38/EÜ(6) rakendamise kohta. Kabiini uus kuju aitab parandada liiklusohutust, sest juhi vaatevälja pimeala (eelkõige tuuleklaasi all ja sõiduki küljel) väheneb, mis võimaldab päästa paljude vähem kaitstud liiklejate nagu jalakäijad või jalgratturid elu. Kabiiniuus kuju peaks muutuma seetõttu kohustuslikuks pärast asjakohast üleminekuaega. Uus kuju võimaldab peaks võimaldama võtta kasutusele kokkupõrkel löögienergiat absorbeeriva struktuuri. Kabiini mahu võimalik suurenemine lubab suurendada ka juhi mugavust ja ohutust. [ME 6]
(6) Aerodünaamilisi seadmeid ja nende paigaldamist sõidukitele tuleb enne turuleviimist katsetada kooskõlas komisjoni väljatöötatava aerodünaamika mõõtmise katsega. Seega tuleks ette näha, et liikmesriigid väljastavad sertifikaadi, mida teised liikmesriigid peavad tunnustama. Komisjon peaks töötama välja üksikasjalikud tehnilised suunised sertifikaatide kohaldamise ja nõuete kohta. [ME 7]
(6a) 2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus on öeldud, et maantee-kaubavedudest vahemaadel, mis on pikemad kui 300 km, tuleks 2030. aastaks muude transpordiliikidega, nt raudtee- või veetranspordiga asendada 30 % ja 2050. aastaks üle 50 %; sellist üleminekut soodustaksid tõhusad ja keskkonnasäästlikud kaubaveokoridorid. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb välja arendada vajalik infrastruktuur. Eesmärgi kiitis Euroopa Parlament heaks oma 15. detsembri 2011.aasta resolutsioonis Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta(7). [ME 8]
(6b) 2011. aasta transpordipoliitika valge raamatu eesmärkide saavutamisel annab direktiivi 96/53/EÜ muutmine võimaluse parandada juhtide ohutust ja mugavust, võttes arvesse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ(8) (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiv). [ME 9]
(7) Piiriüleste veoste puhul saab kasutada pikemaid sõidukeid, kui asjaomased kaks liikmesriiki seda lubavad, ning kui direktiivi artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud erandi tingimused on täidetud. Euroopa Komisjon on juba koostanud suunised direktiivi artikli 4 kohaldamise kohta. Artikli 4 lõikes 4 nimetatud veod ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi, kui sõidukite piiriülene kasutamine hõlmab ainult kahte liikmesriiki, kus olemasolev taristu ja liiklusohutuse tingimused neid vedusid võimaldavad. Sel viisil saavutatakse tasakaal – ühelt poolt järgitakse subsidiaarsuse põhimõtet, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus otsustada ise transpordi korralduse üle, võttes arvesse konkreetseid olusid, ja teiselt poolt on tagatud, et selline poliitika ei moonuta siseturgu. Seega on artikli 4 lõike 4 kohaldamist selgitatud.[ME 10]
(8) Mittesaastava või vähem saastava alternatiivse mootori (elektri- või hübriidmootori) paigaldamisega raskeveokile või bussile (enamasti linna- või linnalähibussile), et vältida ainult fossiilkütuse kasutamist, kaasneb ülekaal, mis ei tohiks vähendada veomahtu, et mitte halvendada maanteetranspordisektori majanduslikku olukorda. Sõidukitel, millele on paigaldatud vähese CO2-heitega tehnoloogia, tuleks lubada ületada täismassi kuni ühe tonni võrra, olenevalt asjaomase tehnoloogia puhul nõutavast massist. Ülekaal ei tohiks siiski suurendada sõiduki laadimismahtu. Tehnoloogianeutraalsuse põhimõte tuleks säilitada. [ME 11]
(9) Transpordipoliitika valges raamatus rõhutatakse ka vajadust toetada ühendvedude arengut, eriti konteinervedude valdkonnas, kus kasutatakse üha enam 45-jalaseid konteinereid. Konteinereid veetakse raudteel või veeteedel. Maanteetranspordi kasutamisega ühendvedude käigus kaasneb praegu nii liikmesriikide kui ka transpordiettevõtjate jaoks koormav haldusmenetlus, välja arvatud juhul kui kasutatakse patenteeritud, faasitud nurkadega konteinereid, mis on ülemäära kallid. Konteinereid vedavate sõidukite pikendamine 15 cm võrra vabastaks veoettevõtjad haldusmenetluse järgimise kohustusest ja lihtsustaks ühendvedude korraldamist, seadmata ohtu maantee muid kasutajaid või taristut või tekitamata neile kahju. Liigendatud raskeveokite pikkusega (16,50 m) võrreldes on 15 cm lisamine väike muudatus, mis ei kujuta täiendavat ohtu liiklusohutusele. Transpordipoliitika valges raamatus lubatakse pikemat veokit kasutada siiski ainult ühendveo raames, kus maanteetranspordi osa ei ületa 300 km ning mis hõlmab lisaks raudtee-, sisevee- või meretransporti. See vahemaa näib piisav, et ühendada tööstus- või kaubandusettevõte kaubajaama või siseveesadamaga. Meresadamate kasutamise ja meremagistraalide edendamise eesmärgil võib kõnealust vahemaad pikendada, kui tegemist on euroopasisese lähimereveoga.[ME 12]
(10) Selleks, et edendada ühendvedude korraldamist ja võtta arvesse 45-jalase tühja konteineri massi, tuleks sätet, mis lubab vedada 40-jalaseid konteinereid ühendvedude korras kuni 44-tonnise 5- või 6-teljelise liidendsõidukiga, laiendada ka 45-jalaste konteinerite veole.
(11) Pärast direktiivi 96/53/EÜ vastuvõtmist, on bussireisijate ja nende pagasi keskmine kaal oluliselt suurenenud, kuid direktiiviga kehtestatud kaalupiirangu tõttu on reisijakohtade arv järk-järgult vähenenud. Energiatõhususe eesmärgil tuleb isikliku transpordivahendi asemel eelistada ühistransporti, seepärast on vaja taastada bussides varasem reisijakohtade arv, võttes arvesse reisijate ja nende pagasi suuremat kaalu. Seda saab teha, kui suurendada kahe teljega busside lubatud täismassi sellises ulatuses, mis ei kahjustaks taristut ega põhjustaks selle kiiremat kulumist.
(12) Maanteetranspordi suhtes kehtestatud nõuete täitmise eest vastutavad asutused osutavad veokite massiga seotud rikkumiste, ka ränkade rikkumiste, suurele arvule. Selline olukord tuleneb asjaolust, et direktiivi 96/53/EÜ kohaseid kontrollimisi ei tehta piisavalt või ei ole need tõhusad. Lisaks on kontrollimenetlused ja -kord liikmesriigiti erinev, mis loob õiguskindlusetuse olukorra sõidukijuhtide jaoks, kes liiklevad mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Veoettevõtjad, kes ei pea sõidukite massile kehtestatud eeskirjadest kinni, saavad märkimisväärse konkurentsieelise nii nende konkurentide ees, kes eeskirju järgivad, kui ka võrreldes muude transpordiliikidega. Selline olukord takistab siseturu nõuetekohast toimimist ja kujutab ohtu liiklusohutusele. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid suurendaksid riskide hindamise süsteemi alusel nii käsitsi kui ka eelvaliku alusel tehtavate kontrollide arvu ja tõhusust. [ME 13]
(13) Saadaval on lihtsad tehnilised lahendused, nii paiksed kui ka teisaldatavad, mis võimaldavad valida rikkumises kahtlustatavad sõidukid välja neid peatamata, selline toimimisviis ei häiri liiklusvoogu, on odavam ja tagab optimaalse turvalisuse. Mõned seadmed saab paigaldada raskeveokitele, mis võimaldab juhil endal kontrollida kooskõla seadusega. Ilma et sõidukit oleks vaja peatada, võivad kõnealused sõidukile paigaldatud seadmed edastada andmeid ametnikele või maantee äärde paigutatud automaatsetele kontrollisüsteemidele, kasutades mikrolaine sideliidest. Et tagada liidu territooriumil tõhus liikluskontroll, tundub eelvaliku tegemiseks piisav, kui toimub vähemalt üks kaalumine iga 2 000 sõidukikilomeetri kohta, sest statistika kohaselt võimaldab see kontrollida iga sõidukit keskmiselt iga kolme päeva tagant.
(14) Direktiivi 96/53/EÜ sätete rikkumiste suur hulk on enamasti seotud asjaoluga, et liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud karistuste hoiatav mõju selliste rikkumiste eest ei ole piisav või ei ole karistust üldse ette nähtud. Sellele puudusele lisandub kohaldatavate halduskaristuste suur erinevus liikmesriigiti. Kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks oleks vaja direktiivi 96/53/EÜ sätete rikkumise korral kohaldatavate halduskaristuste taset ja liike ELi tasandil ühtlustada. Halduskaristused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja hoiatavad mittediskrimineerivad. [ME 14]
(15) Liikmesriikide järelevalveasutused peaksid saama teavet jagada, et muuta sõidukite või liidendsõidukite massi kontrollimine rahvusvahelisel tasandil tõhusamaks ning tagada, et kontroll, eelkõige õigusrikkujate tuvastamine, õigusrikkumiste ja kohaldatud karistuste kirjeldamine ning asjaomase ettevõtja õiguskuulekuse väljaselgitamine, toimub nõuetekohaselt. Sellise teabe vahetamine võiks toimuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009(9) artikli 18 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu.
(16) On oluline, et Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitataks korrapäraselt teavet liikmesriikide liiklusjärelevalve kohta. Liikmesriikide esitatud Teave, mida esitavad liikmesriigid oma kontaktpunktide kaudu, võimaldab komisjonil kontrollida, kas veoettevõtjad järgivad direktiivi nõudeid, ja määrata kindlaks täiendavate sunnimeetmete kehtestamise vajadus. [ME 15]
(16a) Komisjon peaks direktiivi 96/53/EÜ I lisa läbi vaatama ja selle rakendamise kohta aru andma, võttes muu hulgas arvesse mõju rahvusvahelisele konkurentsile, transpordiliikide jaotusele, infrastruktuuriga kohandamise kuludele ning 2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus seatud liidu keskkonna-alastele ja ohutuseesmärkidele. [ME 16]
(17) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, tuleks anda komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada sõiduki tagaosale ja külgedel paigaldatavate uute aerodünaamiliste seadmete ning allasõidutõkete ning uute mootorsõidukite projekteerimise nõuded eesmärgiga vaadata ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade raames läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ(10) osutatud Euroopa tüübikinnitusmenetlus, tehniline kirjeldus sõidukile paigaldatava kaalumisseadme täieliku koostalitlusvõime tagamiseks ja juhised liikluses osalevate sõidukite massi kontrollimenetluse kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Konsultatsioonidesse tuleks kaasata huvitatud osapooled, nagu tootjad, sõidukijuhid, liiklusohutuse järelevalve ühendused, maanteeametid ja õppekeskused. Komisjon tagab delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule avaldab aruande konsultatsiooni tulemuste kohta. Huvitatud osapooltele tuleks jätta nimetatud nõuete täitmiseks piisavalt aega. [ME 17]
(18) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning need on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit võtta asjakohased meetmed kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(19) Direktiivi 96/53/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 96/53/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) Viited nõukogu direktiivile 70/156/EMÜ asendatakse viitega direktiivile 2007/46/EÜ.
2) Artikli 2 esimesele lõigule lisatakse järgmised mõisted:
– „hübriidjõuseadmega sõiduk” – sõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta)(11) tähenduses, mis on varustatud ühe või mitme elektritoitel veomootoriga, mis ei ole elektrivõrguga püsivalt ühendatud, ning ühe või mitme sisepõlemismootoriga; „vähese CO2-heitega tehnoloogia” – tehnoloogia, mis transpordi energiaga varustamisel ei sõltu üksnes fossiilkütuse allikatest ja aitab märkimisväärselt kaasa transpordi CO2-heite vähendamisele. Need allikad on:
– elekter,
– vesinik;
– sünteetilised kütused,
– täiustatud biokütused,
– maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas), ja
– heitsoojus; [ME 18]
– „elektrisõiduk” – sõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ (millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta)(12) tähenduses, mis on varustatud ühe või mitme elektritoitel veomootoriga, mis ei ole elektrivõrguga püsivalt ühendatud;[ME 19]
– „ühendveo üksus laadimisühik” – üksus ühik, mis sobib järgmistesse kategooriatesse kuulub ühte järgmistest kategooriatest: konteiner, vahetusveovahend, poolhaagis; [ME 20. Käesolevat muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses]
a) lõike 1 punktides a ja b jäetakse välja sõna „siseriikliku”;[ME 21]
b) artikli 4 lõike 4 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:"
„Vedu ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris, kui see toimub liikmesriigi territooriumil või piiriüleselt ainult kahe naaberliikmesriigi vahel, kui mõlemad on juba heaks kiitnud käesoleva lõike alusel võetud meetmed ning kui on täidetud kas punktis a või b märgitud tingimus.”[ME 22]
"
3) Artikli 4 lõige 6 jäetakse välja.
4) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
a) sõnad „Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 6 kohaldamist: ” jäetakse välja.
b) punkt b jäetakse välja.
5) Artikkel 8 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 8
1. Sõidukite või liidendsõidukite aerodünaamika parandamiseks võib sõidukite või liidendsõidukite pikkus ületada I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkust kuni 500 mm võrra, kui nad on varustatud allpool täpsustatud nõuetele vastavate seadmetega. Maksimaalpikkuse ületamise ainus eesmärk on võimaldada lisada sõidukite või liidendsõidukite tagaosale seadmed, mis parandavad nende aerodünaamilisi omadusi. [ME 23]
2. Esimeses lõigus nimetatud seadmed peavad vastama järgmistele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele:
– sõidukite aerodünaamiliste omaduste märkimisväärne paranemine,
– liiklusohutusega seotud, sealhulgas ühendvedude turvalisusega seotud nõuded:
i) seadme vastupidavus ja stabiilsus, tagamaks, et vähendada ei ole seadme eraldumise ohtu, [ME 24]
ii) päevane ja öine märgistus vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise tüübikinnituse tingimustele, mis on tõhus ka halbade ilmastikutingimuste korral ja tagab sõiduki väliskere mõõtmete nähtavuse teiste liiklejate jaoks, [ME 25]
iii) seadme kuju peab minimeerima ohu teistele sõidukitele ja nende reisijatele seadmega kokkupõrke korral,
iv) seade ei suurenda oluliselt ümbermineku ohtu küljetuule korral,
iva) väliskujundus, mis ei piira sõiduki tagaosa nähtavust juhi jaoks. [ME 26]
– olemasoleva taristu kasutamine, sealhulgas
i) sõidukite ja liidendsõidukite manööverdusvõime säilimine nii linnade kui ka linnadevahelisel teetaristul,
ii) asjakohased haagised ja poolhaagised peavad ühendvedude korral mahtuma raudtee-, mere- ja siseveetranspordi üksustesse,
iii) juht seadme saab seadme kergesti kokku voltida või eemaldada. [ME 27]
Maksimaalpikkuse ületamisega ei kaasne sõidukite või liidendsõidukite veomahu kandevõime suurenemine. [ME 28]
3. Enne turuleviimist peavad liikmesriigid aerodünaamilised lisaseadmed ja nende paigaldamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ* raames heaks kiitma ning väljastama selle kohta. Selleks väljastavad liikmesriigid sertifikaadi. Sertifikaat, mis tõendab vastavust lõikes 2 osutatud nõuetele ja kinnitab, et seade aitab märkimisväärselt parandada aerodünaamilisi omadusi. Ühes liikmesriigis väljaantud sertifikaate tunnustatakse teistes liikmesriikides. [ME 29]
4. Kooskõlas artikliga 16 on komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikes 2 loetletud nõudeid. Delegeeritud õigusaktid võivad olla spetsifikaadid, kvaliteedi miinimumnõuded, piirangud konstruktsioonile või lõikes 3 nimetatud sertifikaadi väljaandmise kord. Delegeeritud õigusaktid võetakse esimest korda vastu mitte hiljem kui kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist. [ME 30]
Oma õiguse kasutamisel tagab komisjon sidususe tüübikinnitust puudutavate liidu õigusaktidega. [ME 31]
5. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseni on sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille tagaosale on kinnitatud aerodünaamiline seade, mis vastab lõikes 2 osutatud nõuetele ja mida on testitud vastavalt lõikele 3, lubatud liigelda, kui nende pikkus ületab I lisa punktis 1.1 sätestatud pikkust kuni kahe meetri võrra. Seda üleminekumeedet kohaldatakse alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.[ME 32]
___________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).”
"
6) Artikkel 8a jäetakse välja.
7) Artikkel 9 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 9
1. Et parandada sõidukite ja liidendsõidukite aerodünaamilisi omadusi ja liiklusohutust, võivad sõidukid ja liidendsõidukid, mis vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele, olla pikemad kui I lisa punktis 1.1 sätestatud maksimaalpikkus. Maksimaalpikkuse ületamise peamine eesmärk on võimaldada ehitada vedukikabiine, mis aitaksid parandada sõidukite ja liidendsõidukite aerodünaamilisi omadusi ning suurendaksid liiklusohutust nii vähem kaitstud liiklejate kui ka sõidukite jaoks tagant otsasõitude korral. [ME 33]
2. Lõikes 1 nimetatud kabiinid peavad vastama järgmistele kvaliteedi- ja turvalisusenõuetele:
– paranevad sõidukite aerodünaamilised omadused,
– suureneb liiklusohutus ja ühendvedude ohutus, sealhulgas tagatakse, et kabiini esiosa kuju
i) parandab juhi võimalusi märgatavahetut nägemisulatust, et vähem kaitstud liiklejaid liiklejad oleksid juhile nähtavamad, eelkõige vähendades tuuleklaasi alla jäävat pimeala jäävaid ja kabiini ümber olevaid pimealasid, kusjuures vajaduse korral paigaldatakse lisaseadmed, nt peeglid ja kaamerad, [ME 34]
ii) vähendab kahjusid kokkupõrke korral, muude sõidukitega ja parandab energiaabsorbeerimisvõimet paigaldatud energiat absorbeeriva kokkupõrke ohjeldussüsteemi abil;[ME 35]
iia) suurendab jalakäijate kaitset tänu esiosa kohandusele, mille eesmärk on vähendada kaitsetu liiklejaga toimuva kokkupõrke korral ülesõitmise ohtu, kuna kaitsetu liikleja suunatakse küljele [ME 36]
– säilib sõidukite ja liidendsõidukite manööverdusvõime taristul ning sõidukite kasutamisele ühendveoterminalides ei kehtestata piiranguid,
– paraneb juhtide mugavus ja ohutus seoses töökoha kvaliteedi paranemisega. [ME 37]
Maksimaalpikkuse ületamisega ei kaasne sõidukite või liidendsõidukite veomahu suurenemine.
2a. Juhi ohutuse ja mugavuse suurendamiseks ja käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate sõidukite liiklusohutuse suurendamiseks kehtivad järgmised artikli 9 lõikes 2 osutatud juhikabiini ohutus- ja mugavusnõuded:
– tuleb järgida nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ* („töötervishoiu ja -ohutuse raamdirektiiv”) nõudeid ja selle riskide vältimise hierarhia meedet, et eemaldada üldvibratsiooni ja luu- ja lihaskonna vaevuste põhjustajad;
– juhikabiini tuleb sisse ehitada ohutuselemendid, alustades turvalise varuväljapääsuga tulekahju korral;
– juhikabiini mõõtmeid tuleb suurendada, et kohanduda juhiistme ja voodi mugavus- ja ohutusnõuetega, võttes arvesse hädaolukordi. [ME 38]
3. Enne turuleviimist testivad liikmesriigid mootorsõidukite uute konstruktsioonide aerodünaamilisi omadusi ja ohutust direktiivi 2007/46/EÜ raames ning väljastavad selle kohta sertifikaadi. See kinnitab vastavust lõikes 2 nimetatud nõuetele. Nende sõidukite aerodünaamiliste omaduste test on kooskõlas komisjoni poolt aerodünaamiliste omaduste mõõtmise kohta välja töötatud asjakohaste eeskirjadega. Ühes liikmesriigis testide kohta väljastatud sertifikaate tunnustatakse teistes liikmesriikides. [ME 39]
3a. Uute N2- ja N3-kategooria sõidukite ja liidendsõidukite korral kasutatakse kabiini, mis vastab artikli 9 lõikes 2 osutatud ohutusnõuetele, alates [seitse aastat käesoleva direktiivi jõustumisest]. [ME 40]
4. Kooskõlas artikliga 16 ja kehtivate ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadega on komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikes 2 osutatud nõudeid, millele uued vedukikabiinid peavad vastama. Delegeeritud õigusaktid võivad olla spetsifikaadid, ohutuse ja aerodünaamika kvaliteedi miinimumnõuded, piirangud konstruktsioonile või lõikes 3 nimetatud testide kohta sertifikaadi väljaandmise kord. Delegeeritud õigusaktide võetakse esimest korda vastu mitte hiljem kui kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist. [ME 41]
___________________
* Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).”
"
8) Artiklis 10 asendatakse sõnad „artiklis 11 mainitud tähtajast” sõnadega „17. septembrist 1997”.
9) Artikkel 10a asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 10a
Hübriid- või ainult elektrilise jõuseadmegaVähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõiduki täismass on I lisa punktis 2.3.1 punktis 2.3.4 sätestatud mass. [ME 42]
Hübriid- või ainult elektrilise jõuseadmegaVähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõidukid peavad vastama I lisa punktis 3 sätestatud piirnormidele seoses telgedele langeva lubatud täismassiga.” [ME 43]
"
10) Artikkel 11 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 11
45-jalaseid konteinereid või vahetusveovahendeid vedavate sõidukite ja liidendsõidukite pikkus võib ületada I lisa punktides 1.1 ja 1.6 sätestatud maksimaalmõõtmeid 15 cm võrra, kui konteinerite või vahetusveovahendite maanteevedu on osa ühendveost kombineeritud veost. [ME 44]
Käesoleva artikli ja I lisa punkti 2.2.2 alapunti c kohane ühendvedu hõlmab vähemalt raudtee-, sisevee- ja meretransporti. Lisaks hõlmab ühendvedu alg- ja/või lõppetapis maanteetransporti. Ühe maanteetranspordi etapi pikkus on alla 300 kilomeetri Euroopa Liidu territooriumil või selliste lähimate terminalideni, mille vahel osutatakse regulaarset veoteenust. Vedu on ühendvedu ka juhul, kui see hõlmab euroopasisest lähimerevedu, olenemata sellest, kui pikad on alg- ja lõppetapid maanteel. Euroopasisest lähimerevedu hõlmava ühendveo puhul on maanteevedu sisaldav alg- ja lõppetapp määratletud järgmiselt: teekond kaupade pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima meresadamani algetapi puhul ning vajaduse korral teekond ümberlaadimiseks sobivast lähimast meresadamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul. Komisjon teeb asjakohasel juhul 2017. aastaks seadusandliku ettepaneku muuta nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ* ja eelkõige kombineeritud veo praegust määratlust, et võtta arvesse konteinerveo arengut ja edendada tõhusa ühendveo arengut.[ME 45]
___________________
* Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38).”
"
11) Artikkel 12 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 12
1. Liikmesriigid loovad eelvalikusüsteemi eelvaliku ning kontrollivad sihipäraselt kasutuses olevaid sõidukeid ja liidendsõidukeid olevate sõidukite ja liidendsõidukite sihipärase kontrolli süsteemi, et tagada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine. [ME 46]
Liikmesriigid tagavad, et teave käesoleva direktiivi rikkumiste arvu ja raskusastme kohta ettevõtete kaupa sisestataks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ* artikli 9 kohaselt loodud riskiastme hindamise süsteemi. [ME 47]
Sõidukite kontrolliks väljavalimisel võivad liikmesriigid eelisjärjekorras valida sõidukid, mida käitavad direktiivis 2006/22/EÜ osutatud suure riskiprofiiliga ettevõtjad. Sõidukeid võib kontrolliks valida ka juhumeetodi alusel. [ME 48]
2. Kahe aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumiskuupäevast kaaluvad liikmesriigid kasutuses olevaid sõidukeid ja liidendsõidukeid. Nende eelvalikumeetmetega tõhustatakse kontrolle ja tehakse kindlaks sõidukid, mis tõenäoliselt õigust rikuvad ja mida tuleb käsitsi kontrollida. Eelvaliku võib teha taristule paigaldatud automaatsüsteemi abil või lõike 6 kohaselt sõidukile paigaldatud mõõtmissüsteemi abil. Automaatsüsteemid peavad võimaldama tuvastada lubatud täismassi ületamises kahtlustatavaid sõidukeid. Automaatsüsteeme kasutatakse vaid eelvaliku tegemiseks, mitte õigusrikkumise tuvastamiseks ning süsteemide sertifitseerimine liikmesriikide poolt ei ole kohustuslik. Sõidukile paigaldatud süsteemiga võib ühendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014** kohaselt sõidukisse paigaldatud digitaalse sõidumeeriku. [ME 49]
3. Eelvaliku tegemise käigus teevad liikmesriigid vähemalt ühe mõõtmise aastas keskmiselt iga läbisõidetud 2 000 sõidukikilomeetri kohta.
4. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused vahetavad teavet, sealhulgas läbi riikliku kontaktpunkti, mis vastutab teabe vahetamise eest teiste liikmesriikidega, et tõhustada ja lihtsustada kontrollimist Euroopa Liidu tasandil. Nimetatud vajalik teave võimaldab eelkõige õigusrikkujate tuvastamist ning sisaldab õigusrikkumiste ja kohaldatud karistuste kirjeldust ning teavet asjaomase ettevõtja õiguskuulekuse kohta. Kontaktpunkt on määratud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2009/1071*** artikli 18 lõikega 1.
5. Sõiduki suhtes, mida lõike 2 kohaselt tehtud eelvaliku tulemusena kahtlustatakse täismassi ületamises, kohaldatakse vähemalt ühte järgmistest meetmetest:
i) pärast peatamist kontrollitakse sõidukit teel heakskiidetud mõõteseadmega;
iii) kontroll veoettevõtja ruumides, eelkõige korduva rikkumise korral pärast punktis ii nimetatud teabe saatmist.
6. Vastavalt lõikele 1 edendavad liikmesriigidpaigaldatakse [viie aasta möödumisel alates käesoleva direktiivi jõustumisest]uutele N2- ja N3-kategooria sõidukitele ja liidendsõidukitele kogukaalu ja teljekoormust mõõtva kaalumissüsteemi paigaldamist mõõdetav kaalumissüsteem, mis võimaldab edastada igal ajahetkel mõõtmistulemusi liikuvalt sõidukilt tee ääres kontrolli teostavale või kaubavedu käsitlevate õigusaktide kohaldamise eest vastutavale ametnikule. Teabevahetus toimub liidese kaudu, mis on määratletud standarditega CEN DSRC**** EN 12253, EN 12795, EN 12834, EN 13372 ja ISO 14906. Teave on kättesaadav ka juhile. [ME 50]
7. Komisjonil on artikli 16 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:
– täiendavaid tehnilisi kirjeldusi, et tagada sõidukile paigaldatud kaalumissüsteemi, millele on osutatud lõikes 6, täielik koostalitusvõime liidu tasandil, et kõigi liikmesriikide ametiasutused saaksid mis tahes liikmesriigis registreeritud sõidukitele ja liidendsõidukitele paigaldatud seadmetega ühetaoliselt ühendust võtta ja vahetada vajaduse korral teavet teiste liikmesriikide ametiasutustega;
– käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eelvaliku menetluse korda, eelvaliku tegemisel kasutatavate vahendite tehnilisi kirjeldusi, täpsusnõudeid ja seadmete kasutuseeskirju. Nende menetluste, tehniliste kirjelduste ja kasutuseeskirjade eesmärk on tagada kontrolli teostamise ühetaolisus kõigis liikmesriikides ning võrdne kohtlemine kõikidele veoettevõtjatele kogu liidu territooriumil.
– ühtset korda ja tehnilist kirjeldust, et saavutada selline usaldusväärsuse tase, mis võimaldab sõidukile paigaldatud süsteeme kasutada käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artikli 13 täitmise tagamiseks. [ME 51]
7a. Komisjon hindab, kas digitaalse sõidumeerikuga ühendatuna on sõidukile paigaldatud süsteemidest muude maanteetransporti käsitlevate õigusaktide jõustamisel kasu. Asjakohasel juhul esitab komisjon seadusandlikud ettepanekud. [ME 52]
___________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).
*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).
**** Eriotstarbelised lähitoimeseadmed (Dedicated Short Range Communications – DSRC).”
"
12) Artikkel 13 asendatakse järgmisega:"
„Artikkel 13
1. Käesoleva direktiivi rikkumised liigitatakse erinevasse kategooriasse vastavalt nende tõsidusele.
2. I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamisel vähem kui 5 %2 % esitatakse veoettevõtjale kirjalik hoiatus, millega võib kaasneda karistus, kui seda liiki karistus on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega. [ME 53]
3. I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist 5–10 %2–15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses väiksema õiguserikkumisena, millega kaasneb rahaline karistus. Järelevalveasutused võivad sõiduki liiklusest kõrvaldada kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass. [ME 54]
4. I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist 10 ja20 %15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses raske õiguserikkumisena. Sellega kaasneb rahaline karistus ja sõiduki kohene liiklusest kõrvaldamine kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass. [ME 55]
5. I lisa punktides 2, 3, 4.1 ja 4.3 lubatud täismassi ületamist rohkem kui 20 %15 % käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses väga raske õiguserikkumisena suurenenud ohu tõttu teistele maanteekasutajatele. Sellega kaasneb sõiduki kohene liiklusest kõrvaldamine kauba mahalaadimiseks, kuni saavutatakse lubatud täismass, ning rahaline karistus. Määruse (EÜ) nr 1071/2009(13) artikli 6 kohaselt kohaldatakse veoettevõtja suhtes hea maine kaotamisega seotud menetlust.[ME 55]
6. I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkuse, -kõrguse või -laiuse ületamisel vähem kui 2 %1 % esitatakse veoettevõtjale kirjalik hoiatus, millega võib kaasneda karistus, kui seda liiki karistus on ette nähtud riigisiseste õigusaktidega. [ME 57]
7. Kui pealelaaditud kauba või sõiduki enda pikkus, kõrgus või laius ületab I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkust või -laiust 2–20 % 1–10 %, kaasneb sellega rahaline veoettevõtjale karistus. Järelevalveasutused kõrvaldavad sõiduki liiklusest kauba mahalaadimiseks, kui maksimaalpikkuse või -laiuse ületamine oli tingitud kauba pikkusest või laiusest, või kuni eriloa väljastamiseni veoettevõtjale vastavalt artikli 4 lõikele 3. [ME 58]
8. Kui pealelaaditud kauba või sõiduki enda pikkus, kõrgus või laius ületab I lisa punktis 1 sätestatud maksimaalpikkust või -laiust rohkem kui 20 % 10 %, käsitatakse seda käesoleva direktiivi tähenduses väga raske rikkumisena suurenenud ohu tõttu teistele maanteekasutajatele. Sellega kaasneb rahaline veoettevõtjale karistus ja sõiduki kohene kõrvaldamine liiklusest järelevalveasutuse poolt kauba mahalaadimiseks või kuni eriloa väljastamiseni veoettevõtjale vastavalt artikli 4 lõikele 3, kui maksimaalpikkuse või -laiuse ületamine oli tingitud kauba pikkusest või laiusest. Määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 kohaselt kohaldatakse veoettevõtja suhtes hea maine kaotamisega seotud menetlust.[ME 59]
9. Lõigetes 3, 4, 5, 7 ja 8 osutatud rahalised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.”
"
13) Lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 14
Konteinerite veo korral esitab ekspedeerija veoettevõtjale, kellele ta usaldab konteineri veo, enne pealelaadimistkirjaliku tõendi veetava konteineri massi brutomassi kohta. Tõendi võib esitada ka elektrooniliselt. Olenemata vormist allkirjastab konteineri brutomassi tõendi veoettevõtja volitatud isik. Kui see teave puudubandmed konteineri brutomassi kohta puuduvad või on vale valed, vastutab ekspedeerija sõiduki ülekoormuse korral veoettevõtjaga võrdsel määral. [ME 60]
Ühendvedude korral esitatakse laaditud konteineri brutomassi andmed järgmisele osapoolele, kes saab konteineri oma valdusse.” [ME 61]
"
14) Lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 15
Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel kalendriaasta esimese kvartali jooksul komisjonile aruande kahe eelneva kalendriaasta jooksul teostatud kontrollide, nende kontrollide tulemuste ja õigusrikkujatele määratud karistuste kohta. Komisjon koostab nende aruannete põhjal analüüsi ja esitab selle kalendriaasta teise kvartali jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule.”
"
15) Lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 16
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Õigus võtta vastu artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 7 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastakskindlaksmääramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 9 kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, mida tuleb teha hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 62]
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea, kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 8 lõike 4, artikli 9 lõike 5 ja artikli 12 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nimetatud kahele institutsioonile esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võib seda tähtaega kahe kuu võrra pikendada.”
"
15a) Lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 16a
Komisjon vaatab 2016. aastaks läbi direktiivi 96/53/EÜ I lisa ja esitab selle rakendamise kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruande tulemuste põhjal teeb komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, lisades sellele nõuetekohaselt mõjuhinnangu. Aruanne tehakse kättesaadavaks vähemalt kuus kuud enne seadusandliku ettepaneku esitamist.” [ME 63]
"
15b) Lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 16b
Komisjon viib käesoleva direktiivi läbivaatamise lõpule 1. jaanuariks 2016 ja esitab vajaduse korral läbivaatamise ja mõjuhinnangu alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2017 ettepaneku kehtestada artikli 9 lõikes 2 sätestatud ohutusnõuded kõigile uutele M2- ja M3-kategooria sõidukitele.” [ME 64]
"
16) I lisa muudetakse järgmiselt:
a) Punkti 1.1 lisatakse järgmine taane:"
„– koormaga autoveokid: 20,75 m” [ME 65]
"
a) punkti 1.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:"
„b) konditsioneeritud sõidukite või ühendvedude konditsioneeritud veoühikutelaadimisühikute pealisehitised: 2,60 m”;
"
aa) punkt 1.4 asendatakse järgmisega:"
„1.4 Teisaldatavate pealisehitiste ja standardsete lastielementide nagu konteinerite puhul rakendatakse punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.6, 1.7, 1.8 ja 4.4 kindlaksmääratud mõõtmeid. Kuna valmissõidukid, näiteks eriveokitele laaditavad uued autod, on jagamatu last, võivad sellise koormaga veokite mõõtmed ületada punktis 1.1 sätestatud mõõtmeid nii palju, kui seda võimaldavad riiklikud eeskirjad ja taristu tingimused, ning eeldusel, et tühjad autoveokid vastavad täielikult eespool nimetatud punktidele.” [ME 66]
"
b) punkti 2.2.2 alapunkt c asendatakse järgmisega:"
„c) kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kahe- või kolmeteljeline mootorsõiduk, kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut ühendveo üksust laadimisühikut maksimaalpikkusega 40 või 45 jalga: 44 tonni”; [ME 70]
"
c) punkt 2.3.1 asendatakse järgmisega:"
„a) Kaheteljelised mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 18 tonni”
„Hübriid- või elektrilise jõuseadmega kaheteljelised mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 19 tonni” [ME 67]
„b) Kaheteljelised bussid: 19 tonni 19,5 tonni”. [ME 68]
"
ca) lisatakse järgmine punkt: "
„2.3.4 Vähese CO2-heitega tehnoloogiaga sõidukid:
Täismass on punktides 2.3.1, 2.3.2, 2.3.3 või 2.4 nimetatud mass, millele on liidetud vähese CO2-heitega tehnoloogia jaoks vajalik lisamass, mis on maksimaalselt 1 tonn. Lisamass pannakse kirja mootorsõiduki ametlikesse registreerimisdokumentidesse, mille väljastab liikmesriik, kus sõiduk registreeritakse. Kui neid andmeid kirjas ei ole, kohaldatakse punktides 2.3.1, 2.3.2, 2.3.3 või 2.4 nimetatud väärtusi.” [ME 69]
"
Artikkel 2
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18 kuu jooksul pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid võtavad need õigusnormid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiiv 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/38/EÜ ühenduses registreeritud raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 25).
Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 26.9.1989, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.)
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik ning muudetakse nõukogu direktiive 77/91/EMÜ ja 82/891/EMÜ, direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ ja 2011/35/EL ning määrust (EL) nr 1093/2010 (COM(2012)0280 – C7-0136/2012 – 2012/0150(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0280),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0136/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 29. novembri 2012. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2012. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 20. detsembri 2013. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0196/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi funktsioonide, tasustamispoliitika ja sanktsioonidega (COM(2012)0350 – C7-0178/2012 – 2012/0168(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0350),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0178/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. jaanuari 2013. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7-0125/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(2);
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto üleviimise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (COM(2013)0266 – C7-0125/2013 – 2013/0139(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0266),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0125/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 19. novembri 2013. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2013. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. aprilli 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A7-0398/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus investeerimistoodete põhiteabe dokumentide kohta (COM(2012)0352 – C7-0179/2012 – 2012/0169(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0352),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0179/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 11. detsembri 2012. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 4. aprilli 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7‑0368/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha(3);
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprilli 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus (02074/2011 – C7-0126/2012 – 2011/0901B(COD))
– võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Kohtu taotlust (02074/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 254 esimest lõiku ja artikli 281 teist lõiku, mille alusel esitati Euroopa Parlamendile seadusandliku akti eelnõu (C7-0126/2012),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15,
– võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2011)0596),
– võttes arvesse Euroopa Kohtu 8. mai 2012. aasta kirja,
– võttes arvesse komisjoni 30. mai 2012. aasta kirja,
– võttes arvesse oma 5. juuli 2012. aasta seadusandliku resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja selle I lisa(1), ning eriti selle punkte 2 ja 3,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0252/2013),
1. võtab esimese lugemise seisukohana vastu 12. detsembril 2013. aastal vastuvõetud teksti(2);
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, Euroopa Kohtule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohtaseoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus [Muudatusettepanek 1]
(5) Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult suurenenud, esitatakse talle praegu aina rohkem kohtuasju.
(6) Sellele kohtule esitatavate kohtuasjade arv on aastate jooksul üha suurenenud, mistõttu suureneb pikapeale tema menetluses olevate kohtuasjade arv ning pikeneb menetluste kestus.
(7) See pikenemine on õigustatud isikutele raskesti aktsepteeritav, eriti arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6 sätestatud nõudeid.
(8) Üldkohus on sellises olukorras struktuurilistel põhjustel, mis on seotud nii liidu institutsioonide, organite ja asutuste õigusloometegevuse intensiivistumise ja mitmekesistumisega kui ka Üldkohtule esitatud asjade mahu ja keerukusega, eriti konkurentsi ja riigiabi valdkonnas.
(9) Seetõttu tuleb võtta meetmeid, mis parandaksid seda olukorda, ning aluslepingutes ettenähtud võimalus suurendada Üldkohtu kohtunike arvu on lahendus, mille abil saab lühikese ajaga vähendada nii menetluses olevate kohtuasjade arvu kui ka selle kohtu menetluste liiga pikka kestust.
(9a) Kõnealuste meetmetega tuleks sätestada ka kord, millega nähakse ette lõplik lahendus kohtunike päritolu küsimusele, sest kohtunikukohtade praegust jaotust liikmesriikide vahel ei saa rakendada olukorras, kus kohtunikke on rohkem kui liikmesriike.
(9b) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikele 2 koosneb Üldkohus vähemalt ühest kohtunikust liikmesriigi kohta. Kuna sellega on juba tagatud asjakohane geograafiline tasakaal ja liikmesriikide õigussüsteemide esindatus, tuleks täiendavad kohtunikud nimetada ametisse eranditult nende erialase ja isikliku sobivuse alusel, võttes arvesse Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigussüsteeme. Ühestki liikmesriigist ei tohiks siiski olla üle kahe kohtuniku,
▌
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta muudetakse järgmiselt:
▌
6a) Artikli 47 esimene lõik asendatakse järgmisega:"
„Artiklit 9a, artikleid 14 ja 15, artikli 17 esimest, teist, neljandat ja viiendat lõiku ning artiklit 18 kohaldatakse Üldkohtu ja selle liikmete suhtes.”
"
7) Artikkel 48 asendatakse järgmisega:"
„Üldkohtus on üks kohtunik iga liikmesriigi kohta ja kaksteist täiendavat kohtunikku. Ühestki liikmesriigist ei tohi olla üle kahe kohtuniku.
Kõikidel kohtunikel on sama seisund ning samad õigused ja kohustused.
Kohtunike osaline väljavahetamine, mis toimub iga kolme aasta järel, puudutab paarisarvulise kohtunike arvu puhul vaheldumisi vastavalt pooli kohtunikke ja paarituarvulise kohtunike arvu puhul vaheldumisi paarisarvu kohtunikke ja ühe võrra väiksemat paaritut arvu kohtunikke.”
"
7a) Lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 48a
Liikmesriigile ette nähtud kohtunikukoha puhul on vastava liikmesriigi valitsusel õigus teha ettepanek.”
"
7b) Lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 48b
1. Täiendavad kohtunikukohad täidetakse sõltumata sellest, millisest liikmeriigist on kandideerija pärit.
2. Kaheteistkümnest täiendavast kohtunikukohast ühe või mitme koha täitmise korral võivad kõikide liikmesriikide valitsused esitada kandidaate. Lisaks sellele võivad ametist lahkuvad Üldkohtu kohtunikud esitada isiklikult kirjalikus vormis oma kandidatuuri Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 sätestatud komitee esimehele.
3. Kaheteistkümnest täiendavast kohtunikukohast ühe või mitme koha täitmise korral esitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 sätestatud komitee arvamuse kandidaatide sobivuse kohta Üldkohtu kohtuniku ametikohale. Komitee lisab oma arvamusele kandidaatide sobivuse kohta paremusjärjestuses loetelu kandidaatidest, kellel on kõige sobivam kõrgetasemeline kogemus. Sellesse loetellu kantakse vähemalt kaks korda nii palju kandidaate, kui on liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul ametisse nimetatavaid kohtunikke, tingimusel et sobivaid kandidaate on piisavalt.”
"
▌
▌
Artikkel 3
1. Käesolev määrusjõustubEuroopa Liidu Teatajasavaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.
2. Käesoleva määruse põhjal ja pärast selle jõustumist täiendavateks kohtunikeks nimetatavad 12 kohtunikku astuvad ametisse vahetult pärast ametivande andmist.
Neist kuuel kohtunikul, kes valitakse loosi teel, lõpeb ametiaeg kuue aasta möödumisel sellest, kui pärast käesoleva määruse vastuvõtmist osa Üldkohtu kohtunikest esimest korda välja vahetatakse. Ülejäänud kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb kuue aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisele järgneva Üldkohtu kohtunike teisest osalisest väljavahetamisest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-süsteemi kasutuselevõtu kohta (COM(2013)0315 – C7-0173/2013 – 2013/0166(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0315),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0173/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2013. aasta arvamust(1),
– olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 19. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0482/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2014/EL koostalitlusvõimelise ELi-ülese eCall-teenuse kasutuselevõtu kohta
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (COM(2013)0147 – C7-0082/2013 – 2013/0080(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0147),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0082/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Madalmaade Parlamendi Teise Koja, Rumeenia Saadikutekoja, Rootsi Riksdagi ja Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. juuli 2013. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 3. juuli 2013. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 28. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0455/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks (COM(2013)0621 – C7-0265/2013 – 2013/0303(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0621),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0265/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 31. jaanuari 2014. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 7. märtsi 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0142/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (COM(2013)0812 – C7-0416/2013 – 2013/0398(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0812),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0416/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– olles konsulteerinud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 2. aprilli 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A7-0217/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arengukavas (COM(2013)0500 – C7-0219/2013 – 2013/0233(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0500),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0219/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A7-0076/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arenguprogrammis
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühises teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on toetada teadusuuringuid ellu viivaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (COM(2013)0493 – C7-0220/2013 – 2013/0232(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0493),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0220/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0077/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendustegevuse programmis, mille eesmärk on teadus- ja arendustegevuses osalevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (COM(2013)0497 – C7-0221/2013 – 2013/0242(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0497),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0221/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0063/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR)
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ELi osalemise kohta mitmete liikmesriikide poolt ühiselt elluviidavas Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse programmi 2. etapis (COM(2013)0498 – C7-0222/2013 – 2013/0243(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0498),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 185 ja artikli 188 teist lõiku, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0222/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10. detsembri 2013. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning arengukomisjoni arvamust(A7-0064/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2014/EL liidu osalemise kohta mitme liikmesriigi ühiselt algatatud Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerluse teises programmis (EDCTP2)
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa pangakonto arestimise määrus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (COM(2011)0445 – C7-0211/2011 – 2011/0204(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2011)0445),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 81 lõike 2 punkte a, e ja f, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0211/2011),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. aprilli 2012. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 6. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0227/2013),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt (COM(2013)0207 – C7-0103/2013 – 2013/0110(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0207),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 50 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7‑0103/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Eesti parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 26. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita Euroopa Parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0006/2014),
1. võtab vastu allpool esitatud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/.../EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (COM(2010)0378 – C7-0179/2010 – 2010/0209(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2010)0378),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 79 lõike 2 punkte a ja b, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0179/2010),
– võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 4. mai 2011. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 31. märtsi 2011. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse nõukogu esindaja poolt 27. veebruari 2014. aasta kirjas võetud kohustust kiita parlamendi seisukoht heaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikele 4,
– võttes arvesse kodukorra artikleid 55 ja 37,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A7-0170/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavalduse;
3. võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;
4. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/…/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (direktiiv 2014/66/EL) lõplikule kujule).
SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA
NÕUKOGU, EUROOPA PARLAMENDI JA KOMISJONI ÜHISAVALDUS
„Kõnealuse direktiiviga luuakse sõltumatu liikuvussüsteem, millega nähakse ette Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõike 2 punktide a ja b alusel vastu võetud erieeskirjad, mis reguleerivad kolmanda riigi kodanike muusse kui ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja loa väljastanud liikmesriiki ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana töötamise eesmärgil sisenemise ja seal viibimise ning vaba liikumise tingimusi, ning neid eeskirju tuleks Schengeni acquisʼ suhtes vaadelda lex specialis’ena.
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad teadmiseks komisjoni kavatsuse uurida, kas on tarvis võtta meetmeid õiguskindluse parandamiseks seoses nende kahe õigusliku korra vastastikuse mõjuga, ning eelkõige seda, kas on vaja ajakohastada Schengeni käsiraamatut.”
KOMISJONI AVALDUSED
1) Avaldus „spetsialisti” määratluse kohta:
„Komisjon leiab, et „spetsialisti” määratlus käesoleva direktiivi artikli 3 punktis f on kooskõlas WTO teenustekaubanduse üldlepingu (GATS) raames võetud ELi kohustuste loendis kasutatud samaväärse määratlusega („isik, kes omab [vastuvõtva üksuse seisukohalt] olulisi ja eriomaseid teadmisi. Sõna „eriteadmisi” kasutamine sõnade „ja eriomaseid teadmisi” asemel ei tähenda GATSis esitatud määratluse muutmist ega laiendamist ning on vaid keelekasutuse ajakohastamine.”
2) Avaldus artikli 18 lõike 2 punktides c ja d osutatud kahepoolsete lepingute kohta:
„Komisjon jälgib käesoleva direktiivi artikli 18 lõike 2 punktide c ja d rakendamist eesmärgiga hinnata selles artiklis osutatud kahepoolsete lepingute võimalikku mõju ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate kohtlemisele ning määruse (EL) nr 1231/2010 kohaldamisele ning võtab vajaduse korral asjakohased meetmed.”
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus ühisettevõtte Clean Sky 2 kohta (COM(2013)0505 – C7-0255/2013 – 2013/0244(NLE))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0505),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu parlamendiga konsulteeris (C7‑0255/2013),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0083/2014),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul parlamendile teatada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda parlamendi poolt heakskiidetud tekstist;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr .../2014 ühisettevõtte Clean Sky 2 asutamise kohta
P7_TC1-NLE(2013)0244
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 558/2014) lõplikule kujule).
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte kohta (COM(2013)0496 – C7-0257/2013 – 2013/0241(NLE))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0496),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0257/2013),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0092/2014),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr .../2014 biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte asutamise kohta
P7_TC1-NLE(2013)0241
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 560/2014) lõplikule kujule).
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks seoses ühisettevõtte tegevusaja pikendamisega aastani 2024 (COM(2013)0503 – C7-0254/2013 – 2013/0237(NLE))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0503),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 187 ja 188, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0254/2013),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamust (A7-0062/2014),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr .../2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks seoses ühisettevõtte tegevusaja pikendamisega aastani 2024
P7_TC1-NLE(2013)0237
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 721/2014) lõplikule kujule).
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus innovatiivsete ravimite algatuse 2. ühisettevõtte kohta (COM(2013)0495 – C7-0259/2013 – 2013/0240(NLE))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0495),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ning artikli 188 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0259/2013),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0105/2014),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr .../2014 innovatiivsete ravimite algatuse teise ühisettevõtte asutamise kohta
P7_TC1-NLE(2013)0240
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 557/2014) lõplikule kujule).
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus ühisettevõtte ECSEL kohta (COM(2013)0501 – C7-0258/2013 – 2013/0234(NLE))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0501),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0258/2013),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A7‑0074/2014),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr .../2014 ühisettevõtte ECSEL asutamise kohta
P7_TC1-NLE(2013)0234
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 561/2014) lõplikule kujule).
Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teine ühisettevõte *
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte kohta (COM(2013)0506 – C7-0256/2013 – 2013/0245(NLE))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2013)0506),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0256/2013),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A7-0094/2014),
1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;
2. palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;
3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;
4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu nõukogu määrus (EL) nr .../2014 kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teise ühisettevõtte asutamise kohta
P7_TC1-NLE(2013)0245
(Kuna Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele, vastab Euroopa Parlamendi seisukoht õigusakti (nõukogu määrus (EL) nr 559/2014) lõplikule kujule).
– võttes arvesse oma juhatuse 13. jaanuari 2014. aasta koosolekut, kus juhatus kiitis heaks kõrgetasemelise institutsioonidevahelise töörühma poolt 12. detsembril 2013 vastu võetud soovitused läbipaistvusregistri läbivaatamiseks,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu läbipaistvusregistri kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (edaspidi „muudetud kokkulepe”),
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping”) artikli 11 lõikeid 1 ja 2,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklit 295,
– võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta otsust institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel ühise läbipaistvusregistri kohta(1),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 23. juuni 2011. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet läbipaistvusregistri loomise kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega (edaspidi „23. juuni 2011. aasta kokkulepe”)(2),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 127 lõiget 1,
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0258/2014),
A. arvestades, et ELi lepingu artikli 11 lõikes 2 on sätestatud: „Institutsioonid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.”;
B. arvestades, et sellise dialoogi läbipaistvuse tagamiseks on vaja hästitoimivat ühist registrit organisatsioonidele ja isikutele, kes püüavad mõjutada ELi poliitika kujundamis- ja rakendamisprotsesse;
C. arvestades, et Euroopa Parlamendi 8. mai 2008. aasta resolutsioonis huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta(3) on kehtestatud põhimõtted, mille alusel Euroopa Parlament alustas komisjoniga läbirääkimisi ühise läbipaistvusregistri üle;
D. arvestades, et eespool nimetatud 11. mai 2011. aasta otsusega kinnitati ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega tegelevatele organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud läbipaistvusregistri eeskirjad ja raamistik;
E. arvestades, et reguleerimata ja läbipaistmatu lobitöö kujutab endast märkimisväärset ohtu poliitikakujundamisele ja avalikule huvile;
1. peab kahetsusväärseks, et 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe muutmise ettepaneku tulemusena ei looda kohustuslikku läbipaistvusregistrit; kordab seepärast oma nõudmist kehtestada kohustuslik register seoses ELi institutsioonides tehtava lobitööga, nagu on juba märgitud Euroopa Parlamendi eelnimetatud 8. mai 2008. aasta resolutsioonis ja eespool nimetatud 11. mai 2011. aasta otsuses;
2. on seisukohal, et 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe muutmise ettepanek on vaid osaline samm praeguses etapis;
3. kutsub komisjoni üles esitama 2016. aasta lõpuks ELi toimimise lepingu artikli 352 alusel seadusandliku ettepaneku kohustusliku registri loomise kohta;
4. palub komisjonil lisada mistahes edasiste ettepanekute korral, mis esitatakse aluslepingute ulatusliku reformi läbiviimiseks, ettepanek kas ELi toimimise lepingu artikli 298 muutmiseks või sellise asjakohase õigusliku aluse kehtestamiseks, mis lubaks luua kohustusliku registri seadusandliku tavamenetluse kohaselt;
5. on seisukohal, et läbipaistvusregistri edasised läbivaatamised peaksid olema võimalikult läbipaistvad ja kaasavad ning neisse tuleks täielikult kaasata pädev parlamendikomisjon ning võimaldada kodanikuühiskonnal aktiivselt osaleda;
6. nõuab, et läbipaistvusregistri järgmise läbivaatamisega kaasneks avalik konsultatsioon;
7. on seisukohal, et läbipaistvusregistri täiendav hindamine tuleks igal juhul lõpule viia enne 2017. aasta lõppu;
8. tunnustab nõukogu rolli selles läbipaistvusregistri loomisest saadik, ning peab tervitatavaks asjaolu, et nõukogu on vaatlejana kaasatud 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe läbivaatamise protsessi; kutsub nõukogu siiski taas üles läbipaistvusregistriga võimalikult kiiresti ühinema, et tagada läbipaistvus liidu õigusloomeprotsessi kõikides etappides;
9. väljendab heameelt asjaolu üle, et muudetud kokkuleppe kohaselt esitatavat teavet on täpsustatud ning kokkuleppe rakendamisel nõutakse kõikide selliste klientide andmete avaldamist, keda esindavad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega tegelevad organisatsioonid ja füüsilisest isikust ettevõtjad, ning kõik registri kohaldamisalasse kuuluvad tegevused seotakse selgelt asjaomaste klientidega;
10. on seisukohal, et kui tõlgendatakse mõistet „sobimatu käitumine” muudetud kokkuleppele lisatud käitumisjuhendi punkti b tähenduses, hõlmab see mõiste lisaks juhendis, eriti selle punktides c, f ja g, esitatud üldiselt heakskiidetud põhimõtetele, ka järgmist:
11. leiab, et 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe juurde lisatud käitumisjuhendit ja Euroopa Parlamendi liikmete majanduslikke huve ja huvide konflikti käsitlevat käitumisjuhendit tuleks muuta, tagamaks, et parlamendiliikmed ei sõlmiks mingisuguseid kokkuleppeid ega astuks lepingulistesse suhetesse parlamendivälise organiga Parlamendiliikme personali hulka kuuluvate isikute rahastamiseks või otseselt töölevõtmiseks;
12. tunneb heameelt selgemate määratluste üle, millega piiritletakse erandeid õigusbüroode tegevusvaldkonnas;
13. loodab, et selgemad määratlused aitavad suurendada registreerimiste arvu ja annavad parema arusaamise sellest, mida tähendab õigusbüroode tegevuste kuulumine registri kohaldamisalasse, et nad saaksid kasu läbipaistvusregistri pakutavatest stiimulitest ja osaleksid läbipaistval moel otsustusprotsessis;
14. nõuab, et registreeritud õigusbürood deklareeriksid läbipaistvusregistris kõik oma kliendid, kelle nimel nad tegelevad registri kohaldamisalasse kuuluva tegevusega;
15. ergutab komisjoni olema sama aktiivne registreerijate jaoks stimuleerivate meetmete kasutuselevõtmisel et suurendada osalemist läbipaistvusregistris; arvab, et kõnealused stiimulid võiksid olla järgmised:
16. peab tervitatavaks Brüsseli ja Pariisi advokatuuri hiljutisi otsuseid, millega tehakse vahet advokaatide kohtuga seotud tegevuse ja muu tegevuse vahel, mis kuulub läbipaistvusregistri kohaldamisalasse; peale selle kutsub Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu üles julgustama oma liikmeid sarnaseid meetmeid võtma;
17. võtab teadmiseks, et mõnes liikmesriigis kehtivad elukutseid reguleerivatele eeskirjadele õigusnormid, mis objektiivsetel põhjustel ei võimalda õigusbüroodel end läbipaistvusregistris registreerida lasta ja avaldada seejuures teavet oma klientide kohta, nagu register nõuab; näeb siiski ka märkimisväärset ohtu selles, et kõnealuseid õigusnorme võidakse kuritarvitada, et hoiduda avaldamast teavet, mida nõuetekohane registrisse kandmine eeldab; peab sellega seoses kiiduväärseks kutseorganisatsioonide valmidust teha koostööd tagamaks, et teabe avaldamisest hoidutakse oma kutsetegevuse huvides üksnes siis, kui seadused seda objektiivselt võimaldavad; kutsub komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidenti üles tagama, et see valmisolek annaks ka praktilisi tulemusi, ning kinnitama neid tulemusi lepingu muutmisega niipea kui võimalik ;
18. väljendab heameelt juhatuse kavatsuse üle lisada mitmesuguseid stimuleerivaid meetmeid, et suurendada läbipaistvusregistris osalemist;
19. palub juhatusel nimetatud meetmete täieliku rakendamise eesmärgil kaaluda järgmiste konkreetsete ettepanekute lisamist asjaomastesse juhatuse otsustesse:
20. nõuab, et juhatus töötaks välja standardvormi, et raportöörid saaksid soovi korral avaldada nn õigusloomelise jälje. Õigusloomeline jälg on parlamendiliikmete koostatud raportitele lisatud vorm, millel on üksikasjalikult kirjas kõik lobistid, kellega on konkreetse õigusakti eest vastutavad raportöörid raporti koostamisel kohtunud ning kellel on olnud märkimisväärne mõju raportile;
21. palub Euroopa Parlamendi endistel liikmetel täita läbipaistvusregistri kohaldamisalasse kuuluva tegevuse korral asjakohaseid sätteid(4); arvab, et sellise tegevuse korral ei tohiks Euroopa Parlamendi endised liikmed kasutada Euroopa Parlamendi hoonetesse sisenemisel parlamendiliikme sissepääsuluba; palub, et juhatus esitaks esimeeste konverentsile ettepaneku asjakohaste meetmete kohta, millega hoida ära endistele parlamendiliikmetele antud privileegide kuritarvitamine;
22. palub läbipaistvusregistri ühissekretariaadil esitada regulaarselt aruandeid stiimulite süsteemi toimimise kohta, et lõpuks oleks võimalik luua kohustuslik register;
23. rõhutab, et registreerimata organisatsioonid ja üksikisikud, kes vastavad registreerimise nõuetele ja eeldatavalt registreeruvad, isegi kui nende registreerimata seisund on vaid ajutine, ei saa kasutada registreerimisega seotud uusi stiimuleid ja eeliseid;
24. peab tervitatavaks ja toetab innukalt institutsioonideväliste järelevalvajate rolli ELi institutsioonide läbipaistvuse jälgimisel;
25. on seisukohal, et läbipaistvusregistri ühissekretariaadi struktuuri tuleks tugevdada ja personali suurendada selleks, et rakendada muudetud kokkuleppe uusi sätteid, tegelda hoiatusteadete ning kaebuste uurimise ja käsitlemise menetlustega ning parandada registreerijate esitatud andmete usaldusväärsuse kontrollimise korda;
26. eeldab, et läbipaistvusregistri tegevuse aastaaruanne sisaldab analüüsi, kuidas on edasiarenenud selle kohaldamisala ja paranenud selle sissekannete kvaliteet;
27. julgustab komisjoni, kelle ülesandeks on läbipaistvusregistri koordineerimine, jälgima tähelepanelikult muudetud kokkuleppe nõuetekohast rakendamist;
28. kiidab muudetud kokkuleppe allpool esitatud kujul heaks ja otsustab lisada selle oma kodukorrale;
29. teeb oma presidendile ülesandeks kirjutada koos Euroopa Komisjoni presidendiga muudetud kokkuleppele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus koos selle lisaga nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA EUROOPA KOMISJONI KOKKULEPE LÄBIPAISTVUSREGISTRI KOHTA ORGANISATSIOONIDELE JA FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJATELE, KES TEGELEVAD ELi POLIITIKA KUJUNDAMISE JA RAKENDAMISEGA
Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon (edaspidi „leppeosalised”),
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 11 lõikeid 1 ja 2, Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 295, ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut (edaspidi koos „aluslepingud”),
arvestades, et Euroopa poliitika kujundajad ei tegutse kodanikuühiskonnast eraldi, vaid peavad esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi;
arvestades, et leppeosalised on vaadanud läbi läbipaistvusregistri (edaspidi „register”), mis loodi Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 23. juuni 2011. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega läbipaistvusregistri loomise kohta organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega(5), vastavalt selle kokkuleppe punktile 30,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I. Registri põhimõtted
1. Registri loomine ja pidamine ei mõjuta ega piira Euroopa Parlamendi eesmärke, mis on esitatud parlamendi 8. mai 2008. aasta resolutsioonis huvigruppide esindajate (lobistide) tegevust Euroopa institutsioonides käsitleva raamistiku väljatöötamise kohta(6) ja 11. mai 2011. aasta otsuses institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel ühise läbipaistvusregistri kohta(7).
2. Registri pidamisel järgitakse liidu õiguse üldisi põhimõtteid, sealhulgas proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet.
3. Registri pidamisel austatakse Euroopa Parlamendi liikmete õigust täita oma rahvaesindaja ülesandeid piiranguteta.
4. Registri pidamisel ei sekkuta leppeosaliste pädevusse ega õigustesse ning ei mõjutata nende vastavaid korralduslikke volitusi.
5. Leppeosalised püüavad kohelda kõiki sarnase tegevusega tegelejaid ühtmoodi ning luua ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega tegelevatele organisatsioonidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele registreerimiseks võrdsed võimalused.
II. Registri ülesehitus
6. Registri ülesehitus on järgmine:
a) sätted registri kohaldamisala, registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste, määratluste, stiimulite ja erandite kohta;
b) registreerimiseks ette nähtud jaod (I lisa);
c) registreerijatelt nõutav teave, sealhulgas finantsandmete avaldamise nõuded (II lisa);
d) käitumisjuhend (III lisa);
e) hoiatus- ja kaebuste mehhanismid ja käitumisjuhendi rikkumise korral kohaldatavad meetmed, sealhulgas hoiatusteadete menetlus ning kaebuste uurimise ja käsitlemise menetlus (IV lisa);
f) registreerijate jaoks praktilist teavet sisaldavad rakendussuunised.
III. Registri kohaldamisala
Registri kohaldamisalasse kuuluvad tegevused
7. Registri kohaldamisalasse kuulub igasugune tegevus (millele ei ole viidatud punktides 10–12), mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt mõjutada ELi institutsioonide poliitika kujundamist või rakendamist ja otsustamisprotsessi, olenemata tegevuse kohast ning kasutatavast suhtluskanalist või -vahendist, nagu näiteks allhanked, meedia, lepingud kutseliste vahendajatega, eksperdirühmad, platvormid, foorumid, kampaaniad ja rohujuuretasandi algatused.
Käesolevas kokkuleppes tähendab „otsene mõjutamine” mõjutamist ELi institutsioonidega vahetu kontakti või suhtluse teel või muud selliste tegevuste järel ette võetud toimingut, ning "kaudne mõjutamine” tähendab mõjutamist ELi institutsioonidele suunatud vahepealsete mõjutajate, nagu meedia, avaliku arvamuse, konverentside või seltskondlike ürituste kasutamise teel.
Nende tegevuste hulka kuuluvad eelkõige:
– ühenduse võtmine institutsioonide liikmete ja nende assistentide, ametnike või muude töötajatega;
– kirjade, infomaterjali või aruteludokumentide ja seisukohti selgitavate dokumentide koostamine, levitamine ja edastamine;
– ürituste, kohtumiste, reklaamürituste, konverentside või seltskondlike ürituste korraldamine, kui kutsed on saadetud ELi institutsioonide liikmetele ja nende assistentidele, ametnikele või muudele töötajatele; ning
– vabatahtlik panustamine ja osalemine ametlikes konsultatsioonides või kuulamistel, kus käsitletakse kavandatavaid ELi seadusandlikke või muid õigusakte ning muudel avalikel aruteludel.
8. Registreerimist eeldatakse õiguslikust seisundist olenemata kõigilt organisatsioonidelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt, kelle käimasolev või ettevalmistatav tegevus kuulub registri kohaldamisalasse.
Kõik tegevused, mis kuuluvad registri kohaldamisalasse ja mida viib lepingu alusel läbi õigus- ja ametialast nõu andev vahendaja, on nii vahendajal kui ka tema kliendil võimalik registreerida. Kõnealused vahendajad annavad teada kõikidest klientidest, kellega sellised lepingud on sõlmitud, ning esitavad II lisa punktis II.C.2.B sätestatud viisil esindustegevusest saadud tulu kliendi kohta. Nimetatud nõue ei vabasta klienti kohustusest registreerida ja lisada iseenda hinnanguliste kulude hulka vahendajalt tellitud tegevuste kulud.
Tegevused, mis ei kuulu registri kohaldamisalasse
9. Organisatsioon kuulub registreerimisele üksnes juhul, kui ta viib läbi tegevusi, mis kuuluvad registri kohaldamisalasse ja mille tulemusena on toimunud otsene või kaudne suhtlemine ELi institutsioonidega. Organisatsioon, mis registreerimisele ei kuulu, võidakse registrist kustutada.
10. Registri kohaldamisalasse ei kuulu tegevus, mis on seotud õigus- ja muu erialase nõustamisega, kuivõrd see tegevus hõlmab:
– nõustamistegevust ja kontakte ametiasutustega eesmärgiga teavitada klienti paremini üldisest õiguslikust olukorrast või kliendi konkreetsest õiguslikust seisundist või nõustada klienti küsimuses, kas mõni konkreetne õiguslik või haldusmeede on kehtivas õigus- ja regulatiivraamistikus asjakohane või lubatud;
– klientide nõustamist eesmärgiga aidata neil tagada, et nende tegevus vastaks kohaldatavale õigusele;
– kliendi tarbeks tehtud analüüse ja uuringuid õiguslike või regulatiivsete muudatuste võimaliku mõju kohta kliendi õiguslikule olukorrale või tegevusalale;
– kliendi esindamist lepitus- või vahendusmenetluses, mille eesmärk on vältida vaidluse jõudmist kohtusse või haldusorganile; või
– kliendi poolt sellise põhiõiguse teostamist nagu õigus õiglasele kohtupidamisele, sealhulgas õigus kaitsele haldusmenetlustes, mille näiteks on advokaatide ja teiste seotud kutsealade esindajate tegevus.
Registri kohaldamisalasse ei kuulu mingisugune tegevus, mis on otseselt seotud äriühingu ja selle nõustajate olemisega osapooleks konkreetses kohtu- või haldusasjas või ‑menetluses kui selle tegevuse eesmärk ei ole kehtiva õigusliku raamistiku muutmine. See alapunkt kehtib kõigi Euroopa Liidu ettevõtlusvaldkondade suhtes.
Registri kohaldamisalasse kuuluvad siiski järgmised tegevused, mis on seotud õigus- ja muu erialase nõustamisega, kui nende eesmärk on mõjutada ELi institutsioone, nende liikmeid ja viimaste assistente või ELi institutsioonide ametnikke või muid töötajaid:
– abi osutamine esindamise või vahendamise kaudu või toetusmaterjalide, sealhulgas argumentide ja sõnastuse pakkumine, ning
– taktikaline või strateegiline nõustamine, sealhulgas selliste küsimuste tõstatamine, mille ulatus ja edastamise ajastus peaksid ELi institutsioone, nende liikmeid ja viimaste assistente või ELi institutsioonide ametnikke või muid töötajaid mõjutama.
11. Registri kohaldamisalasse ei kuulu sotsiaalpartnerite tegevus sotsiaalse dialoogi raames (ametiühingud, tööandjate liidud jne), kui nad täidavad neile aluslepingutega antud rolli. See kehtib mutatis mutandis kõikide üksuste kohta, mis aluslepingute kohaselt on määratud täitma institutsionaalset rolli.
12. Registri kohaldamisalasse ei kuulu tegevused, mis on vastuseks ELi institutsiooni või Euroopa Parlamendi liikme otsesele ja individuaalsele päringule, nagu ühekordsed või korrapärased päringud saamaks faktilist teavet, andmeid või ekspertarvamusi.
Erisätted
13. Registri kohaldamisalasse ei kuulu kirikud ja usukogukonnad. Registreerimist eeldatakse siiski kirikute ja usukogukondade esindamiseks suhetes ELi institutsioonidega loodud esindustelt või juriidilistelt isikutelt, ametitelt ja võrgustikelt, samuti nende ühendustelt.
14. Registri kohaldamisalasse ei kuulu erakonnad. Registreerimist eeldatakse siiski erakondade loodud või nende poolt toetatavatelt organisatsioonidelt, kelle tegevus kuulub registri kohaldamisalasse.
15. Registri kohaldamisalasse ei kuulu liikmesriikide valitsusasutused, kolmandate riikide valitsused, rahvusvahelised valitsustevahelised organisatsioonid ja nende diplomaatilised esindused.
16. Piirkondlikelt ametiasutustelt ja nende esindustelt registreerimist ei eeldata, kuid nende soovi korral on registreerimine võimalik. Registreerimist eeldatakse mis tahes ühenduselt või võrgustikult, mis on loodud eesmärgiga esindada piirkondi kollektiivselt.
17. Registreerimist eeldatakse kõikidelt kohaliku tasandi ametiasutustelt (mida ei ole mainitud punktis 16), nagu kohalikud ja munitsipaalasutused või linnad, või nende esindused, liidud või võrgustikud.
18. Registreerimist eeldatakse võrgustikelt, platvormidelt ja kollektiivse tegevuse muudelt vormidelt, millel ei ole õiguslikku seisundit või juriidilise isiku staatust, kuid mis de facto kujutavad endast organiseeritud mõjutamise allikat ja mille tegevus kuulub registri kohaldamisalasse. Selliste kollektiivse tegevuse vormide esindajad nimetavad esindaja, kes tegutseb nende kontaktisikuna ja vastutab läbipaistvusregistri ühissekretariaadiga suhtlemise eest.
19. Registreerimise vajalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta tegevusi, mis on suunatud (otseselt või kaudselt) kõigile ELi institutsioonidele, ametitele ja organitele, nende liikmetele ja viimaste assistentidele, ametnikele ja muudele töötajatele. Selline tegevus ei hõlma tegevust, mis on suunatud liikmesriikidele ja eelkõige nende alalistele esindustele ELi juures.
20. Euroopa võrgustikke, liite, ühendusi või platvorme kutsutakse üles koostama oma liikmetele ühised läbipaistvad suunised, kus määratakse kindlaks registriga hõlmatud tegevused. Need suunised tuleks avaldada.
IV. Registreerijate suhtes kohaldatavad eeskirjad
21. Registreerimisel asjaomased organisatsioonid ja üksikisikud:
— nõustuvad, et nende poolt registrisse kandmiseks antud teave avalikustatakse;
— nõustuvad tegutsema kooskõlas III lisas toodud käitumisjuhendiga ja asjakohasel juhul esitama muu kutsealase käitumisjuhendi teksti, mis on neile siduv(8);
— tagavad registrisse kandmiseks antud teabe õigsuse ning nõustuvad tegema koostööd täiendava teabe ja ajakohastamisega seotud haldustaotluste korral;
— on päri sellega, et nendega seotud hoiatusi ja kaebusi menetletakse III lisas toodud käitumisjuhendi eeskirjade alusel;
— nõustuvad sellega, et nende suhtes võetakse III lisas toodud käitumisjuhendi rikkumise korral ettenähtud meetmed, ning kinnitavad, et kui nad rikuvad käitumisjuhendit, võib nende suhtes kohaldada IV lisas sätestatud meetmeid;
— võtavad teadmiseks, et leppeosalised võivad taotluse korral ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001(9) sätetele avaldada kirjavahetuse ja muud dokumendid, mis käsitlevad registreeritute tegevust.
V. Rakendamine
22. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretärid vastutavad süsteemi ja selle toimimisega seotud põhiaspektide järelevalve eest ning võtavad ühisel kokkuleppel vajalikke meetmeid käesoleva lepingu rakendamiseks.
23. Kuigi süsteemi juhitakse ühiselt, on mõlemal leppeosalisel õigus kasutada registrit sõltumatult enda kindlatel eesmärkidel.
24. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni teenistused hoiavad käigus süsteemi rakendamiseks ühise haldusstruktuuri nimetusega „läbipaistvusregistri ühissekretariaat”. See moodustatakse pädevate teenistuste vahel kokku lepitud korras Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ametnikest. Läbipaistvusregistri ühissekretariaadi tegevust koordineerib Euroopa Komisjoni peasekretariaadi üksuse juhataja. Läbipaistvusregistri ühissekretariaadi ülesannete hulka kuulub käesoleva kokkuleppe piires rakendamissuuniste koostamine, et hõlbustada eeskirjade ühetaolist tõlgendamist registreerijate poolt ning registri sisu kvaliteedi jälgimine. Ühissekretariaat kasutab talle kättesaadavaid haldusvahendeid registri sisu kvaliteedikontrollide läbiviimiseks, aga lõplik vastutus esitatud teabe eest lasub registreeritud isikutel.
25. Leppeosalised korraldavad vajalikke koolitusi ja sisemise teabevahetuse projekte, et teavitada oma liikmeid ja töötajaid registrist ning hoiatus- ja kaebemenetlustest.
26. Leppeosalised võtavad asjakohaseid meetmeid, et anda väljapoole teavet registri kohta ja propageerida selle kasutust.
27. Registri andmebaasist avaldatakse Europa veebisaidi läbipaistvusregistri veebilehel regulaarselt teatud hulk põhiandmeid, mis on kättesaadavad kasutajasõbraliku otsingumootori kaudu. Andmebaasi avalik infosisu on kättesaadav elektroonilisel masinloetaval kujul.
28. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretärid esitavad registri toimimise kohta aastaaruande vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vastavale asepresidendile. Aastaaruandes esitatakse faktilist teavet registri, selle sisu ja arengu kohta ning aruanne avaldatakse igal aastal eelneva kalendriaasta kohta.
VI. Nõuetele vastavate registreerijate suhtes kohaldatavad meetmed
29. Sissepääsulube Euroopa Parlamendi hoonetesse väljastatakse üksikisikutele, kes esindavad registri kohaldamisalasse kuuluvaid organisatsioone või töötavad nende organisatsioonide heaks, ainult tingimusel et need organisatsioonid või üksikisikud on registreeritud. Registreerimisega ei kaasne siiski automaatselt õigus sellist sissepääsuluba saada. Euroopa Parlamendi hoonetesse sisenemist võimaldavate pikaajaliste sissepääsulubade väljastamine ja kontroll toimub endiselt parlamendi sisemenetluse kohaselt institutsiooni enda vastutusel.
30. Leppeosalised pakuvad oma haldusorgani tasandil stiimuleid, et edendada registreerimist käesoleva kokkuleppe raames.
Euroopa Parlamendi poolt registreerijatele pakutavate stiimulite hulka võivad kuuluda:
— veelgi lihtsam juurdepääs Euroopa Parlamendi hoonetele, parlamendiliikmetele ja nende assistentidele, selle ametnikele ja muudele töötajatele;
— luba korraldada parlamendi hoonetes üritusi või olla nende kaasvõõrustaja;
— teabe lihtsam edastamine, mis hõlmab ka konkreetseid meililiste;
Euroopa Komisjoni poolt registreerijatele pakutavate stiimulite hulka võivad kuuluda:
— meetmed seoses registreeritutele teabe edastamisega avalike konsultatsioonide algatamisel;
— eksperdirühmade ja muude nõuandvate organitega seotud meetmed;
— konkreetsed meililistid;
— Euroopa Komisjoni tegutsemine patroonina.
Leppeosalised annavad registreerijatele teada konkreetsetest registreerijatele pakutavatest stiimulitest.
VII. Käitumisjuhendi rikkumise korral kohaldatavad meetmed
31. Igaüks võib esitada hoiatusteateid ja kaebusi III lisas toodud käitumisjuhendi võimaliku rikkumise kohta, kasutades registri veebisaidil esitatud standardset kontaktvormi. Hoiatusteateid ja kaebusi käsitletakse IV lisas sätestatud menetluste kohaselt.
32. Hoiatusmehhanism täiendab kvaliteedikontrolle, mida teeb läbipaistvusregistri ühissekretariaat vastavalt punktile 24. Igaüks võib anda hoiatusteate seoses faktiliste vigadega registreeritute esitatud andmetes. Hoiatusteate võib esitada ka selle kohta, kui registreeritud on organisatsioon või üksikisik, kes ei kuulu registreerimisele.
33. Igaüks võib esitada ametliku kaebuse, kui on tekkinud kahtlus, et registreeritu on rikkunud käitumisjuhendit, välja arvatud faktilised vead. Kaebusi käitumisjuhendi väidetava rikkumise kohta põhjendatakse konkreetsete faktidega.
Läbipaistvusregistri ühissekretariaat uurib väidetavat rikkumist, järgides nõuetekohaselt proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtet. Kui registreeritud või nende esindajad rikuvad tahtlikult käitumisjuhendit, toob see kaasa IV lisas sätestatud meetmete kohaldamise.
34. Kui läbipaistvusregistri ühissekretariaat on punktides 31–33 viidatud menetluste käigus täheldanud korduvat koostööst keeldumist, korduvat sobimatut käitumist või käitumisjuhendi tõsist rikkumist, kustutatakse asjaomase registreeritud isiku registrikanne kas üheks või kaheks aastaks ning sellise meetme kohta tehakse registrisse avalik märge, nagu on sätestatud IV lisas.
VIII. Teiste institutsioonide ja organite kaasamine
35. Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kutsutakse registriga ühinema. Teisi ELi institutsioone, organeid ja ameteid ergutatakse kasutama selle kokkuleppega loodud raamistikku võrdlusvahendina oma suhtluses organisatsioonide ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega.
IX. Lõppsätted
36. Käesolev kokkulepe asendab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni 23. juuni 2011. aasta kokkuleppe, mille sätteid ei kohaldata enam alates käesoleva kokkuleppe kohaldamise alguskuupäevast.
37. Register vaadatakse läbi 2017. aastal.
38. Käesolev kokkulepe jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kokkulepet kohaldatakse alates …(10) või 1. jaanuarist 2015, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
Käesoleva kokkuleppe kohaldamise alguskuupäeval juba registreeritud üksused muudavad oma registreeringut kokkuleppest tulenevate uute nõuete täitmiseks kolme kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva.
...,
Euroopa Parlamendi nimel Euroopa Komisjoni nimel
president asepresident
I lisa
Läbipaistvusregister
Organisatsioonid ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad ELi poliitika kujundamise ja rakendamisega
Jaod
Kirjeldus/märkused
I. Konsultatsioonifirmad/õigusbürood/füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid
Alajagu
Konsultatsioonifirmad
Ettevõtjad, kes tegutsevad klientide nimel sellistes valdkondades nagu õiguslik nõustamine ja esindamine, lobitöö, huvide esindamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega.
Alajagu
Õigusbürood
Õigusbürood, mis tegutsevad klientide nimel sellistes valdkondades nagu õiguslik nõustamine ja esindamine, lobitöö, huvide esindamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega.
Alajagu
Füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid
Füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid või juristid, kes tegutsevad klientide nimel sellistes valdkondades nagu õiguslik nõustamine ja esindamine, lobitöö, huvide esindamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega. See alajagu on selliste üksuste registreerimiseks, kuhu kulub ainult üks isik.
II. Asutusesisesed lobiüksused ja äriliidud / ettevõtjate ühendused / kutseliidud
Alajagu
Äriühingud ja kontsernid
Äriühingud või kontsernid (juriidilise isiku staatusega või ilma) asutusesiseste üksustega, kes tegutsevad oma huvides sellistes valdkondades nagu õiguslik nõustamine ja esindamine, lobitöö, huvide esindamine, avalikud suhted ja suhted riigiasutustega.
Alajagu
Äriliidud ja ettevõtjate ühendused
Organisatsioonid (tulunduslikud või mittetulunduslikud), mis esindavad tulundusühinguid või segakontserne ja -platvorme.
Alajagu
Ametiühingud ja kutseliidud
Töötajate, tööandjate, ameti- või kutsealade huvirühmade esindajad
Alajagu
Muud organisatsioonid, sealhulgas
– ürituste korraldamisega tegelevad (tulunduslikud või mittetulunduslikud) üksused;
– huvidega seotud meedia või teadusuuringutest lähtuvad üksused, mis on seotud tulunduslike erahuvidega;
– ad hoc kooslused ja ajutised struktuurid (kasumit taotleva liikmesusega).
III. Valitsusvälised organisatsioonid
Alajagu
Valitsusvälised organisatsioonid, platvormid, võrgustikud, ad hoc kooslused, ajutised struktuurid ja muud sellised organisatsioonid.
Mittetulundusorganisatsioonid (juriidilise isiku staatusega või ilma), kes ei sõltu riigiasutustest või äriühingutest. Sealhulgas sihtasutused, heategevusorganisatsioonid jms.
Iga selline üksus, mis hõlmab tulunduslikke elemente, peab end registreerima II jaos.
IV. Mõttekojad, teadusasutused ja akadeemilised asutused
Alajagu
Mõttekojad ja teadusasutused
Spetsialiseerunud mõttekojad ja teadusasutused, kes käsitlevad Euroopa Liidu tegevus- ja poliitikavaldkondi.
Alajagu
Akadeemilised asutused
Asutused, mille põhieesmärk on hariduse andmine, kuid mis käsitlevad Euroopa Liidu tegevus- ja poliitikavaldkondi.
V. Kirikuid ja usukogudusi esindavad organisatsioonid
Alajagu
Kirikuid ja usukogudusi esindavad organisatsioonid
Juriidilised isikud, bürood, võrgustikud või ühendused, kelle ülesanne on oma liikmeid esindada.
VI. Kohalikke, piirkondlikke ja munitsipaalasutusi esindavad organisatsioonid, muud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad üksused jne
Alajagu
Piirkondlikud struktuurid
Piirkondadelt endilt ja nende esindustelt registreerimist ei eeldata, kuid nende soovi korral on registreerimine võimalik. Registreerimist eeldatakse ühendustelt või võrgustikelt, mis on loodud eesmärgiga esindada piirkondi kollektiivselt.
Alajagu
Muud kohaliku tasandi ametiasutused
Registreerimist eeldatakse kõikidelt teistelt kohaliku tasandi ametiasutustelt, nagu linnad, kohalikud ja munitsipaalasutused või nende esindused, ning riigi tasandi ühendustelt või võrgustikelt.
Alajagu
Riikidevahelised piirkondlike või muude kohaliku tasandi ametiasutuste ühendused ja võrgustikud
Alajagu
Muud seaduse alusel loodud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad üksused, mille eesmärk on tegutseda avalikes huvides.
Muud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad organisatsioonid.
II lisa
Registreerijate esitatav teave
I. ÜLD- JA PÕHITEAVE
a) organisatsiooni nimi, peakorteri aadress ning olemasolu korral aadress Brüsselis, Luxembourgis või Strasbourgis, telefoninumber, e-posti aadress, veebisait;
b) isiku nimi, kes seaduslikult vastutab organisatsiooni eest, ja organisatsiooni direktori või juhtiva osaniku nimi või asjakohasel juhul registri kohaldamisalasse kuuluva tegevusega seotud peamine kontaktpunkt (st ELi asjade juht); nende isikute nimed, kellel on Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsuluba(11);
c) registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevustega seotud isikute (liikmed, töötajad jne) arv, ja Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsuluba omavate isikute arv ning igal isikul sellisteks tegevusteks kuluv aeg protsentuaalselt täistööajast: 25%, 50%, 75% või 100 %;
d) eesmärgid/valdkond – huvivaldkonnad – tegevused – riigid, kus tegutsetakse – osalus võrgustikes – registri kohaldamisalasse kuuluv üldteave;
e) liikmesus ja vajaduse korral liikmete arv (üksikisikud ja organisatsioonid).
II. ASJAOMANE TEAVE
A. REGISTRI KOHALDAMISALASSE KUULUVAD TEGEVUSED
Peamiste seadusandlike ettepanekute või poliitikavaldkondade kohta, millele registreerija registri kohaldamisalasse kuuluv tegevus on suunatud, esitatakse konkreetsed üksikasjad. Osutada võib ka muule konkreetsele tegevusele, näiteks üritustele või väljaannetele.
B. SEOSED ELi INSTITUTSIOONIDEGA
a) liikmesus kõrgetasemelistes töörühmades, nõuandekomiteedes, eksperdirühmades, muudes ELi toetatavates struktuurides ja platvormides jne;
b) liikmesus või osalemine Euroopa Parlamendi fraktsioonidevahelistes töörühmades või majandusfoorumites jne.
C. REGISTRI KOHALDAMISALASSE KUULUVATE TEGEVUSTEGA SEOTUD FINANTSTEAVE
1. Kõik registreerijad esitavad:
a) registriga hõlmatud tegevuste aastase kulu hinnangu. Finantsnäitajad hõlmavad kogu tegevusaastat, tuginedes viimasele lõpetatud finantsaastale alates registreerimise kuupäevast või registrikande üksikasjade iga-aastase ajakohastamise kuupäevast;
b) nende rahaliste vahendite suuruse ja allika, mis on saadud ELi institutsioonidelt registreerimisele või registrikande üksikasjade iga-aastasele ajakohastamisele eelnenud eelarveaastal. See teave peab vastama Euroopa finantsläbipaistvuse süsteemis esitatud teabele(12).
2. Konsultatsioonifirmad / õigusbürood / füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultandid (I lisa I jagu) esitavad lisaks:
a) andmed käibe kohta seoses registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevustega järgmise tabeli alusel:
Esindustegevuse aastakäive eurodes
0 – 99 999
100 000– 499 999
500 000 – 1 000 000
> 1 000 000
b) nimekirja kõigist klientidest, kelle nimel tegutsetakse registri kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Esindustegevuse eest klientidelt saadud tulu esitatakse järgmise tabeli alusel:
Esindustegevuse suurusvahemik kliendi kohta aastas eurodes
0 – 9 999
10 000 – 24 999
25 000 – 49 999
50 000 – 99 999
100 000 – 199 999
200 000 – 299 999
300 000 – 399 999
400 000 – 499 999
500 000 – 599 999
600 000 – 699 999
700 000 – 799 999
800 000 – 899 999
900 000 – 1 000 000
> 1 000 000
c) ka klientidelt eeldatakse registreerimist. Konsultatsioonifirmade / õigusbüroode / füüsilisest isikust ettevõtjatest konsultantide poolt finantsandmete esitamine oma klientide kohta (nimekiri ja tabel) ei vabasta neid kliente nende kohustusest lisada lepingulised tegevused oma deklaratsiooni, et vältida nende esitatud kulutuste alahindamist.
3. Asutusesisesed lobiüksused ja äriliidud / ettevõtjate ühendused / kutseliidud (I lisa II jagu) esitavad lisaks:
andmed käibe kohta seoses registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevusega, sealhulgas summad, mis on väiksemad kui 10 000 eurot.
4. Valitsusvälised organisatsioonid, mõttekojad, teadusasutused ja akadeemilised asutused – kirikuid ja usukogudusi esindavad organisatsioonid – kohalikke, piirkondlikke ja munitsipaalasutusi esindavad organisatsioonid, muud avalik-õiguslikud või avalikku ja erasektorit ühendavad üksused jne (I lisa III–VI jagu) esitavad lisaks:
a) organisatsiooni kogueelarve;
b) põhiliste rahaliste vahendite ja rahastamisallikate jaotuse.
III lisa
Käitumisjuhend
Leppeosalised on seisukohal, et kõik registreeritud või registreerimata huvigruppide esindajad, kes tegutsevad nendega koostoimes kas ühekordselt või sagedamini, peaksid käituma käesoleva käitumisjuhendi kohaselt.
Suhetes ELi institutsioonide ning parlamendiliikmete, ametnike ja muude töötajatega kohustuvad huvigruppide esindajad:
a) teatama alati oma nime ja asjakohasel juhul registreerimisnumbri ning üksuse või üksused, kelle heaks nad töötavad või keda esindavad; teatama huvidest, eesmärkidest või edendatavatest eesmärkidest ja asjakohasel juhul esitama nende klientide või liikmete andmed, keda nad esindavad;
b) mitte hankima ega üritada hankida teavet või otsuseid ebaausal teel või lubamatu surveavalduse või sobimatu käitumisega;
c) mitte viitama kolmandate isikutega suheldes ametlikule suhtele Euroopa Liidu või selle institutsioonidega ega omistama oma registreerimisele vale tähendust eesmärgiga eksitada kolmandaid isikuid või Euroopa Liidu ametnikke või teisi töötajaid ega kasutama selgesõnalise loata ELi institutsioonide logosid;
d) tagama, et teave, mida nad esitavad registreerimisel ja seejärel registriga hõlmatud tegevuste raames, on neile teadaolevalt täielik, ajakohastatud ja ei ole eksitav; nõustuma, et kogu esitatav teave vaadatakse läbi, ning soostuma tegema koostööd täiendava teabe ja ajakohastamisega seotud haldustaotluste korral;
e) mitte müüma kolmandatele isikutele ELi institutsioonidelt saadud dokumentide koopiaid;
f) üldiselt austama kõiki Euroopa institutsioonide kehtestatud eeskirju, juhendeid ja häid juhtimistavasid ning mitte takistama nende rakendamist ja kohaldamist;
g) mitte õhutama Euroopa Liidu institutsioonide liikmeid, ametnikke või teisi töötajaid, või nende liikmete assistente või praktikante rikkuma nende suhtes kohaldatavaid käitumiseeskirju ja -norme;
h) palgates endisi Euroopa Liidu ametnikke või teisi töötajaid või ELi institutsioonide liikmete assistente või praktikante, austama nende kohustust järgida nende suhtes kohaldatavaid eeskirju ja konfidentsiaalsusnõudeid;
i) saama eelnevalt nõusoleku Euroopa Parlamendi liikmelt või liikmetelt, kui sõlmitakse lepinguline või töösuhe isikuga, kes kuulub parlamendiliikme abipersonali koosseisu;
j) järgima kõiki reegleid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni endiste liikmete õiguste ja kohustuste kohta;
k) teavitama neid, keda nad esindavad, oma kohustustest ELi institutsioonide ees.
Üksikisikud, kes on Euroopa Parlamendi juures registreeritud eesmärgiga, et neile saaks väljastada Euroopa Parlamendi hoonetesse isikliku sissepääsuloa, mida ei saa edasi anda, on kohustatud:
l) tagama, et nad kannavad Euroopa Parlamendi hoonetes sissepääsuluba kogu aeg nähtaval;
m) täpselt järgima Euroopa Parlamendi kodukorra asjakohaseid artikleid;
n) aktsepteerima, et mis tahes otsus Euroopa Parlamendi sissepääsuloa saamise taotluse kohta kuulub Euroopa Parlamendi ainupädevusse ning et registreerimisega ei kaasne automaatselt õigust sellist sissepääsuluba saada.
IV lisa
Hoiatusteadete menetlus ning kaebuste uurimise ja käsitlemise menetlus
I. HOIATUSTEATED
Igaüks võib esitada läbipaistvusregistri ühissekretariaadile hoiatusteate registris sisalduva teabe kohta ja selle kohta, et registreeritud on üksikisik või organisatsioon, mis ei kuulu registreerimisele, täites registri veebisaidil esitatud standardse kontaktvormi.
Registris sisalduva teabe kohta hoiatusteadete esitamise korral käsitatakse neid väidetena käitumisjuhendi III lisa punkti d(13) rikkumise kohta. Asjaomasel registreeritul palutakse teavet ajakohastada või selgitada läbipaistvusregistri ühissekretariaadile, miks teave ei vaja ajakohastamist. Kui asjaomane registreeritu ei tee koostööd, võib kohaldada allpool toodud meetmete tabelis kirjeldatud meetmeid (read 2–4).
II. KAEBUSED
1. etapp: kaebuse esitamine
1. Igaüks võib esitada kaebuse läbipaistvusregistri ühissekretariaadile, täites registri veebisaidil esitatud standardvormi. Kõnealune vorm hõlmab järgmist teavet:
a) registreeritu, kelle kohta kaebus esitatakse;
b) kaebuse esitaja nimi ja kontaktandmed;
c) käitumisjuhendi väidetava rikkumise üksikasjad, sealhulgas võimalikud dokumendid või muud materjalid, mis põhjendavad kaebust, teave selle kohta, kas kaebuse esitajale on tekitatud kahju ning kas on alust kahtlustada käitumisjuhendi tahtlikku rikkumist.
Anonüümseid kaebusi ei vaadata läbi.
2. Kaebuses tuuakse ära käitumisjuhendi sätted, mida kaebuse esitaja väitel on rikutud. Kui läbipaistvusregistri ühissekretariaat on kohe alguses teinud kindlaks, et kaebuse aluseks olev rikkumine ei olnud tahtlik, võib ühissekretariaat liigitada kaebuse ümber „hoiatusteateks”.
3. Käitumisjuhendit kohaldatakse eranditult huvirühmade esindajate ja ELi institutsioonide vahelistele suhetele ning seda ei tohi kasutada kolmandate isikute või registreeritute vaheliste suhete reguleerimiseks.
2. etapp: vastuvõetavus
4. Kaebuse saamise korral teeb läbipaistvusregistri ühissekretariaat järgmist:
a) esitab viie tööpäeva jooksul kaebuse esitajale kinnituse kaebuse kättesaamise kohta;
b) kontrollib, kas kaebus kuulub registri kohaldamisalasse, nagu on kirjeldatud III lisas kehtestatud käitumisjuhendis ja eespool esitatud 1. etapis;
c) kontrollib kaebuse põhjendamiseks esitatud tõendeid, olgu need dokumentide, muude materjalide või isiklike avalduste kujul; põhimõtteliselt peab mis tahes tõendusmaterjal olema saadud asjaomaselt registreeritult, kolmanda isiku poolt väljastatud dokumendist või avalikult kättesaadavatest allikatest. Üksnes kaebuse esitaja poolseid väärtushinnanguid tõendiks ei peeta;
d) otsustab punktides b ja c nimetatud analüüside alusel kaebuse vastuvõetavuse üle.
5. Kui kaebust ei peeta vastuvõetavaks, teavitab läbipaistvusregistri ühissekretariaat sellest kaebuse esitajat kirjalikult, tuues ära otsuse põhjendused.
6. Kui kaebust peetakse vastuvõetavaks, teavitab läbipaistvusregistri ühissekretariaat otsusest ja allpool kirjeldatud järgitavast menetlusest nii kaebuse esitajat kui ka asjaomast registreeritut.
3. etapp: vastuvõetava kaebuse menetlemine – kontrollimine ja esialgsed meetmed
7. Läbipaistvusregistri ühissekretariaat teavitab asjaomast registreeritut kaebuse sisust ja reegli(te)st, mida on väidetavalt rikutud, ning samal ajal palutakse tal esitada 20 tööpäeva jooksul oma seisukoht vastuseks kaebusele. Seisukoha toetuseks võib registreeritu esitada samaks tähtajaks ka kutseala esindusorganisatsiooni memorandumi, eelkõige reguleeritud kutsealade või organisatsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse kutsealast käitumisjuhendit.
8. Kui punktis 7 osutatud tähtajast kinni ei peeta, kaasneb asjaomase registreeritu registris oleku ajutine peatamine kuni koostöö taastamiseni.
9. Läbipaistvusregistri ühissekretariaat kontrollib kogu teavet, mida uurimismenetluse käigus kogutakse, ning võib otsustada kuulata ära asjaomase registreeritu või kaebuse esitaja või mõlemad.
10. Kui esitatud materjali kontrollimine näitab, et kaebus ei ole põhjendatud, teavitab läbipaistvusregistri ühissekretariaat sellest otsusest nii asjaomast registreeritut kui kaebuse esitajat ja esitab otsuse põhjused.
11. Kui kaebus on põhjendatud, peatatakse ajutiselt registreeritu registris olek, kuni probleemiga tegeletakse ja meetmeid võetakse (vt allpool esitatud 4. etappi) ning tema suhtes võib kohaldada täiendavaid meetmeid, sealhulgas registrist kustutamine ja vajaduse korral Euroopa Parlamendi sissepääsuloa äravõtmine vastavalt selle institutsiooni sisekorrale (vt allpool esitatud 5. etappi ja meetmete tabeli ridu 2–4), eelkõige koostööst keeldumise korral.
12. Kui kaebus on põhjendatud ja probleemsed küsimused tuvastatud, võtab läbipaistvusregistri ühissekretariaat koostöös asjaomase registreerituga kõik vajalikud meetmed probleemiga tegelemiseks ja selle lahendamiseks.
13. Kui asjaomane registreeritu teeb koostööd, nähakse üksikjuhtumi põhiselt probleemi lahendamiseks ette mõistlik aeg.
14. Kui on tuvastatud probleemi võimalik lahendus ja asjaomane registreeritu teeb koostööd niisuguse lahenduse elluviimiseks, aktiveeritakse registreeritu registrikanne taas ja kaebus suletakse. Läbipaistvusregistri ühissekretariaat teavitab sellest otsusest nii asjaomast registreeritut kui ka kaebuse esitajat ja esitab otsuse põhjused.
15. Kui on tuvastatud probleemi võimalik lahendus ja asjaomane registreeritu ei tee koostööd niisuguse lahenduse elluviimiseks, registreeritu registrikanne kustutatakse (vt allpool esitatud meetmete tabeli ridu 2 ja 3). Läbipaistvusregistri ühissekretariaat teavitab sellest otsusest nii asjaomast registreeritut kui ka kaebuse esitajat ja esitab otsuse põhjused.
16. Kui probleemi võimalikuks lahenduseks on vajalik kolmanda isiku, sealhulgas liikmesriigi ametiasutuse otsus, lükatakse läbipaistvusregistri ühissekretariaadi lõpliku otsuse vastuvõtmine edasi, kuni kolmanda isiku otsus on vastu võetud.
17. Kui registreeritu ei tee koostööd 40 tööpäeva jooksul pärast vastavalt punktile 7 kaebusest teavitamist, kohaldatakse rikkumismeetmeid (vt allpool esitatud 5. etapi punkte 19–22 ja meetmete tabeli ridu 2–4).
18. Kui asjaomase registreeritu teeb parandused koheselt, esitab läbipaistvusregistri ühissekretariaat nii kaebuse esitajatele kui ka asjaomasele registreeritule kirjaliku asjaolude ja nende paranduste kinnituse (vt allpool esitatud meetmete tabeli rida 1).
19. Kui asjaomane registreeritu ei ole võtnud meetmeid punktis 17 kehtestatud 40-päevase tähtaja jooksul, kaasneb sellega registrikande kustutamine (vt allpool esitatud meetmete tabeli rida 2) ja registreeringuga seotud kõikide stiimulite tühistamine.
20. Sobimatu käitumise tuvastamise korral kustutakse registreeritu registrikanne (vt allpool esitatud meetmete tabeli rida 3) ja ta kaotab registreeringuga seotud mis tahes stiimulid.
21. Punktides 19 ja 20 kirjeldatud juhtudel võib asjaomane registreeritu end uuesti registreerida, kui registrikande kustutamise põhjuseks olnud asjaolud on kõrvaldatud.
22. Kui koostöö tegemisest keeldumist või sobimatut käitumist peetakse korduvaks ja tahtlikuks või kui on tuvastatud tõsine rikkumine (vt allpool esitatud meetmete tabeli rida 4), võtab läbipaistvusregistri ühissekretariaat vastu otsuse keelata uuesti registreerimine üheks või kaheks aastaks (sõltuvalt juhtumi tõsidusest).
23. Läbipaistvusregistri ühissekretariaat teavitab asjaomast registreeritut ja kaebuse esitajat mis tahes punktide 18–22 või allpool esitatud meetmete tabeli ridade 1–4 alusel vastuvõetud meetmetest.
24. Kui läbipaistvusregistri ühissekretariaadi vastuvõetud meetmega kaasneb registrikande pikaajaline kustutamine (vt allpool esitatud meetmete tabeli rida 4), võib asjaomane registreeritu 20 tööpäeva jooksul pärast meetmest teavitamist esitada Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretäridele põhjendatud taotluse niisuguse meetme uuesti läbivaatamiseks.
25. 20-päevase tähtaja möödudes või pärast seda, kui peasekretärid on võtnud vastu lõpliku otsuse, teavitatakse sellest Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vastavaid asepresidente ning meetme kohta tehakse registris avalik märge.
26. Kui teatava tähtajaga kehtestatud uuesti registreerimise keeld hõlmab huvirühma esindajana Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsuloa taotlemise võimaluse äravõtmist, esitab Euroopa Parlamendi peasekretär ettepaneku kvestorite kogule, kellel palutakse anda luba võtta nimetatud tähtajaks ära asjaomase isiku või asjaomaste isikute vastav sissepääsuluba või -load.
27. Läbipaistvusregistri ühissekretariaat järgib oma käesoleva lisa alusel kohaldatavaid meetmeid käsitlevates otsustes nõuetekohaselt proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtteid. Läbipaistvusregistri ühissekretariaadi tegevust koordineerib Euroopa Komisjoni peasekretariaadi üksuse juhataja ning see allub Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretäridele, keda hoitakse asjadega nõuetekohaselt kursis.
Käitumisjuhendi rikkumise korral kohaldatavate meetmete tabel
Rikkumise liik (numbrid osutavad eespool mainitud punktidele)
Meede
Meetme avaldamine registris
Ametlik otsus võtta ära sissepääsuluba Euroopa Parlamendi hoonetesse
1
Rikkumine, kohe parandatud (18)
Kirjalik teade, milles kinnitatakse asjaolusid ja nende parandamist.
Ei
Ei
2
Läbipaistvusregistri ühissekretariaadiga koostöö tegemisest keeldumine (19 ja 21)
Registrikande kustutamine, Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsuloa tühistamine ja muude stiimulite kaotus.
Ei
Ei
3
Sobimatu käitumine (20 ja 21)
Registrikande kustutamine, Euroopa Parlamendi hoonetesse sissepääsuloa tühistamine ja muude stiimulite kaotus.
Ei
Ei
4
Korduv ja tahtlik koostöö tegemisest keeldumine või korduv sobimatu käitumine (22) ja/või tõsine rikkumine
a) registrikande kustutamine üheks aastaks ja Euroopa Parlamendi sissepääsuloa ametlik äravõtmine (akrediteeritud huvirühma esindajana);
b) registrikande kustutamine kaheks aastaks ja Euroopa Parlamendi sissepääsuloa ametlik äravõtmine (akrediteeritud huvirühma esindajana).
Jah, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni peasekretäride otsuse alusel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
Registreerijad võivad registreerimismenetluse lõpus taotleda sissepääsuluba Euroopa Parlamendi hoonetesse. Nende üksikisikute nimed, kellele antakse sissepääsuload, kantakse registrisse. Registreerimisega ei kaasne automaatselt õigust sellist sissepääsuluba saada.
Punktis d nõutakse huvigruppide esindajatelt, et nad suhetes ELi institutsioonide ning nende liikmete, ametnike ja teiste töötajatega tagaksid, et teave, mida nad esitavad registreerimisel ja seejärel registri kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste raames, on neile teadaolevalt täielik, ajakohastatud ja ei ole eksitav ning aktsepteeriksid, et kogu esitatav teave vaadatakse läbi, ning nõustuksid tegema koostööd täiendava teabe ja ajakohastamisega seotud haldustaotluste korral.
Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev kolmepoolne tööturu osapoolte tippkohtumine
274k
57k
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva kolmepoolse tööturu osapoolte tippkohtumise kohta (COM(2013)0740 – 2013/0361(APP))
– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (COM(2013)0740),
– võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõiget 3,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni vaheraportit (A7-0136/2014),
1. palub nõukogul võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:
ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus tuleks muuta järgmiselt:
Komisjoni ettepanek
Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Põhjendus 8
(8) Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta järeldustes märgiti, et majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet tuleb tugevdada ning rõhutati, et peamine roll on selles sotsiaalpartneritel ja sotsiaalsel dialoogil. Samuti tegeles küsimusega komisjon, kes oma 2. oktoobri 2013. aasta teatises COM(2013)690 (majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine) soovis tugevdada sotsiaalset dialoogi riiklikul ja ELi tasandil ning teatas ettepanekust nõukogu 2003. aasta otsus läbi vaadata.
(8) Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2013. aasta järeldustes märgiti, et majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet tuleb tugevdada ning rõhutati, et peamine roll on selles sotsiaalpartneritel ja sotsiaalsel dialoogil. Sellest lähtuvalt käsitles komisjon oma 2. oktoobri 2013. aasta teatises COM(2013)690 (majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine) sotsiaalse dialoogi tugevdamist riiklikul ja ELi tasandil, tegi ettepaneku nõukogu 2003. aasta otsus uuesti läbi vaadata ning viitas kolmepoolsele tööturu osapoolte tippkohtumisele kui peamisele võimalusele kaasata sotsiaalpartnerid Euroopa poolaasta protsessi.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Põhjendus 9 a (uus)
(9a) Euroopa sotsiaalpartnerite deklaratsioonis, mis võeti vastu 24. oktoobril 2013 ja käsitleb sotsiaalpartnerite kaasamist Euroopa majanduse juhtimisse, kinnitasid ELi sotsiaalpartnerid oma toetust majanduskasvu ja tööhõivet käsitlevale kolmepoolsele tööturu osapoolte tippkohtumisele ning nõudsid, et Euroopa poolaasta raames konsulteeritaks pidevalt sotsiaalpartneritega.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Artikkel 1
Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva kolmepoolse tööturu osapoolte tippkohtumise ülesanne on tagada kooskõlas aluslepinguga ning liidu institutsioonide ja organite volitusi nõuetekohaselt arvesse võttes pidev arutelu nõukogu, komisjoni ja tööturu osapoolte vahel. See võimaldab tööturu osapooltel Euroopa tasandil sotsiaaldialoogi kontekstis anda oma panus liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegia erinevatele osadele. Selleks lähtub tippkohtumine nõukogu, komisjoni ja tööturu osapoolte varasemast tööst ning nendevahelistest aruteludest erinevatel majandus-, sotsiaal- ja tööhõiveteemalistel arutelufoorumitel.
Majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva kolmepoolse tööturu osapoolte tippkohtumise ülesanne on tagada kooskõlas aluslepinguga ning liidu institutsioonide ja organite volitusi nõuetekohaselt arvesse võttes pidev arutelu nõukogu, komisjoni ja tööturu osapoolte vahel ning nende strateegiate kooskõla kõrge kvaliteedi ja tööhõive jätkusuutlikkuse nimel. See võimaldab tööturu osapooltel toetada Euroopa tasandil oma ekspertteadmistega ja sotsiaaldialoogi pidades ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiat selle eri valdkondades. Selleks lähtub tippkohtumine nõukogu, komisjoni ja tööturu osapoolte varasemast tööst ning nendevahelistest aruteludest erinevatel majandus-, sotsiaal- ja tööhõiveteemalistel arutelufoorumitel.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Artikkel 2 – lõige 1
1. Tippkohtumisel osalevad Euroopa Ülemkogu eesistuja, nõukogu eesistujariik ja kaks järgmist eesistujariiki, komisjon ja tööturu osapooled, kes on esindatud kõrgeimal tasandil. Kohal on ka nimetatud kolme eesistujariigi tööhõive- ja sotsiaalküsimuste eest vastutavad ministrid ja volinik. Olenevalt päevakorrast võib nimetatud kolmest eesistujariigist kutsuda osalema ka teisi ministreid ja teisi volinikke.
1. Tippkohtumisel osalevad Euroopa Ülemkogu eesistuja, nõukogu eesistujariik ja kaks järgmist eesistujariiki, komisjon ja tööturu osapooled, kes on esindatud kõrgeimal tasandil. Kohal on ka nimetatud kolme eesistujariigi tööhõive- ja sotsiaalküsimuste eest vastutavad ministrid ja selle valdkonna volinik. Olenevalt päevakorrast võib kutsuda osalema ka teisi nimetatud kolme eesistujariigi ministreid, teisi volinikke ning Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalküsimuste komisjoni esimehe.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 1
Kummaski delegatsioonis on Euroopa tööandjate ja töövõtjate majandusharude organisatsioonide esindajad, kes esindavad järelevalvepersonali, juhtkonna ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete üldisi huve või erihuve Euroopa tasandil.
Kummaski delegatsioonis on Euroopa tööandjate ja töövõtjate majandusharude organisatsioonide esindajad, kes esindavad järelevalvepersonali, juhtkonna ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete üldisi huve või erihuve Euroopa tasandil.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Artikkel 2 – lõige 3 – lõik 2
Töötajate delegatsiooni tegevuse tehnilise koordineerimise eest vastutab Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC) ning tööandjate delegatsiooni tegevuse koordineerimise eest Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühendus (BUSINESSEUROPE). ETUC ja BUSINESSEUROPE tagavad, et nad arvestavad oma panuse puhul täiel määral eri- ja sektoriorganisatsioonide väljendatud seisukohti ning vajaduse korral kaasavad mõnede kõnealuste organisatsioonide esindajad oma delegatsioonidesse.
Töötajate delegatsiooni tegevuse tehnilise koordineerimise eest vastutab Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC) ning tööandjate delegatsiooni tegevuse koordineerimise eest Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühendus (BUSINESSEUROPE). ETUC ja BUSINESSEUROPE tagavad, et nad arvestavad oma panuse puhul täiel määral eri- ja sektoriorganisatsioonide väljendatud seisukohti ning vajaduse korral kaasavad oma delegatsioonidesse mõnede kõnealuste organisatsioonide esindajad, kellel on volitus võtta sõna.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Artikkel 3 – lõige 1
1. Tippkohtumise päevakorra määravad koos nõukogu, komisjon ning töötajate ja tööandjate sektoriülesed organisatsioonid, kes osalevad tippkohtumise töös. Selleks korraldatakse ettevalmistavad kohtumised, kus osalevad nõukogu ja komisjoni talitused ning ETUC ja BUSINESSEUROPE.
1. Tippkohtumise päevakorra määravad koos ja võrdsete partneritena nõukogu, komisjon ning töötajate ja tööandjate sektoriülesed organisatsioonid, kes osalevad tippkohtumise töös. Selleks korraldatakse ettevalmistavad kohtumised, kus osalevad nõukogu ja komisjoni talitused ning ETUC ja BUSINESSEUROPE.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Artikkel 3 – lõige 2
2. Päevakorra teemasid arutatakse nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitse küsimused) istungil.
2. Päevakorra teemasid arutatakse nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitse küsimused) istungil ja need põhinevad vajaduse korral nõukogu selle koosseisu kõikide ettevalmistavate organite tööl.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Artikkel 4 – lõige 1
1. Tippkohtumine tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Kohtumised toimuvad enne Euroopa Ülemkogu kevadist ja sügist istungit.
1. Tippkohtumine tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas. Kohtumised toimuvad enne Euroopa Ülemkogu kevadist ja sügisest istungit ning tippkohtumise tulemused esitatakse otsuse tegemiseks järgnevale Euroopa Ülemkogule.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu nõukogu otsus Artikkel 5
2.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
Kaaseesistujad koostavad tippkohtumiste arutelude kokkuvõtte, et teavitada vastavaid Euroopa Ülemkogu koosseise ja avalikkust.
Kaaseesistujad koostavad tippkohtumiste arutelude kokkuvõtte, et teavitada vastavaid Euroopa Ülemkogu koosseise, Euroopa Parlamenti ja avalikkust.
Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimised: saadud kogemused ja edasised sammud
312k
66k
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimiste kohta: saadud kogemused ja edasised sammud (2014/2005(INI))
— võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (COM(2011)0398), mida on muudetud 6. juulil 2012 (COM(2012)0388), ja institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2011)0403),
— võttes arvesse oma 19. novembril 2013. aastal antud nõusolekut mitmeaastase finantsraamistiku määrusele(1) vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 312 ning samal päeval antud nõusolekut institutsioonidevahelise kokkuleppe(2) sõlmimiseks,
— võttes arvesse mitmeaastast finantsraamistikku ja institutsioonidevahelist kokkulepet, mis võeti lõpuks vastu 2. detsembril 2013 ning avaldati Euroopa Liidu Teatajas 20. detsembril 2013,
— võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel(3),
— võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku 2014−2020 heakskiitmise menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise huvides(4),
— võttes arvesse oma 13. märtsi 2013. aasta resolutsiooni 7.–8. veebruaril 2013 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta, milles käsitletakse mitmeaastast finantsraamistikku(5),
— võttes arvesse oma 3. juuli 2013. aasta resolutsiooni mitmeaastast finantsraamistikku (2014–2020) käsitleva poliitilise kokkuleppe kohta(6),
— võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi suhete kohta riikide valitsusi esindavate institutsioonidega(7),
— võttes arvesse kodukorra artiklit 48,
— võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A7-0254/2014),
A. arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kokkulepe on kaks ja pool aastat kestnud pikkade ja pingeliste läbirääkimiste tulemus; arvestades, et lõplik poliitiline kokkulepe sai sündida vaid kõige kõrgemal poliitilisel tasandil kolme (Euroopa Parlamendi, nõukogu eesistujariigi ning komisjoni) presidendi vahel vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 324;
B. arvestades, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üldine tase (960 mlrd eurot kulukohustustena ja 908 mlrd eurot maksetena 2011. aasta hindades), mille määras kindlaks Euroopa Ülemkogu ja mille seejärel kiitis heaks Euroopa Parlament, tähendab mitmeaastase finantsraamistikuga (2007–2013) võrreldes kulukohustuste vähendamist 3,5% ja maksete vähendamist 3,7%, vaatamata ELi kasvanud pädevustele tulenevalt Lissaboni lepingust ning liidu laienemisest 28 liikmesriigini; arvestades, et see tase ei vasta ELi poliitilistele eesmärkidele ja kohustusele, eelkõige seoses strateegiaga „Euroopa 2020”;
C. arvestades, et ELi aastaeelarve moodustab lähiaastatel endiselt vaid umbes 1% ELi kogurahvatulust, mis jõudis sellele tasemele juba 1990. aastate alguses ning mis jääb tublisti alla omavahendite ülemmäära (1,29% ELi kogurahvatulust kulukohustuste puhul ja 1,23 % ELi maksete assigneeringute puhul), milles lepiti algselt kokku 1992. aastal ja mida taaskinnitati 2010. aastal;
D. arvestades, et seistes poliitiliselt silmitsi võimatusega muuta Euroopa Ülemkogu poolt kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku üldsummasid, keskendus Euroopa Parlament mitmeaastase finantsraamistiku üldsummade täitmise parandamisele, saavutades läbirääkimistel mitmete uute oluliste sätete lisamise, mis aitavad muuta uue finantsraamistiku ja ELi uue aastaeelarve toimivamaks, järjepidevamaks, läbipaistvamaks ja ELi kodanike vajadustele paremini vastavaks ning võimaldavad kasutada täies ulatuses mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid; arvestades, et need sätted puudutavad eelkõige uut korda, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistiku muutmise, paindlikkuse, omavahendite ning ELi eelarve ühtsuse ja läbipaistvusega koos edasise kohustusega reformida ELi eelarve rahastamist (ühisavaldus omavahendite kohta);
E. arvestades, et pidades kinni juhtmõttest, mille kohaselt miski ei ole kokku lepitud enne, kui kõiges on kokku lepitud, andis Euroopa Parlament oma nõusoleku uuele mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevale määrusele ning kiitis heaks uue institutsioonidevahelise kokkuleppe 19. novembril 2013. aastal pärast seda, kui nõukogu oli täitnud parlamendi 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis seatud tingimused, sealhulgas täiendava 11,2 mlrd euro suuruse summa eraldamise 2013. aasta makseteks;
F. arvestades, et nõukogu ei ole suutnud saavutada mingit edu ELi eelarve rahastamise praeguse süsteemi äärmiselt vajalikul reformimisel, hoolimata komisjoni esitatud ambitsioonikatest ettepanekutest, mille eesmärk on tulla välja mitte ainult ummikseisust, mille põhjuseks on tõelise omavahendite süsteemi puudumine, vaid muuta ka ELi eelarve rahastamise süsteem lihtsamaks, õiglasemaks ja ELi kodanike jaoks läbipaistvaks;
G. arvestades, et pärast kokkuleppe saavutamist mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle ei kattu finantsraamistik endiselt parlamendi ja komisjoni ametiajaga, mis algab 2014. aastal;
H. arvestades, et Lissaboni lepinguga kättesaadavaks tehtud võimalusi mitmeaastast finantsraamistikku ja omavahendeid käsitlevaid otsuseid puudutavate otsustamismenetluste muutmiseks ei ole kasutatud;
1. väljendab kahetsust, et nii mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kokkuleppeni viinud menetlus kui ka neid läbirääkimisi ümbritsenud poliitiline arutelu näitasid selgesti ühtse nägemuse puudumist ELi eelarve ja poliitiliste prioriteetide suhtes, et ELi institutsioonid kasutavad väga erinevaid lähenemisviise ning ei täitnud ootusi parlamendi suurenenud rolli ja eelisõiguste osas vastavalt Lissaboni lepingule; peab seetõttu ülioluliseks, et käesolevast raportist tehtaks vajalikud poliitilised ja institutsioonilised järeldused, mis oleksid aluseks edaspidiste läbirääkimiste ettevalmistamisel, eelkõige seoses mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgse läbivaatamisega, mille komisjon peab algatama hiljemalt enne 2016. aasta lõppu;
Poliitilised aspektid
2. märgib, et eelarve konsolideerimine, millega liikmesriigid praegu silmitsi seisavad, muutis ambitsioonikama mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kokkuleppe võimatuks; väljendab sügavat kahetsust asjaolu pärast, et ELi eelarve rolli olulise ja ühtse poliitikavahendina praegusest majandus- ja sotsiaalkriisist väljatulekul ei ole nõuetekohaselt tunnustatud; tuletab meelde, et ELi eelarve on peamiselt investeerimiseelarve, mis loob ainulaadse raamistiku riiklike pingutuste koordineerimiseks ja tugevdamiseks, et taastada majanduskasv, soodustada konkurentsivõimet ja luua töökohti kogu ELis;
3. väljendab sügavat kahetsust asjaolu pärast, et mis tahes eelarvearuteludel nõukogus on mitmete aastate jooksul tooni andnud nn õiglase tagastuse loogika Euroopa lisandväärtuse loogika asemel; rõhutab, et kuigi seda arutelu peeti juba enne kogurahvatulul põhinevate omavahendite kehtestamist, on see olukord on tugevalt süvenenud ELi rahastamise praeguse süsteemi tõttu, mille puhul ligi 74% tuludest põhineb liikmesriikide osamaksetel, mitte tõelistel omavahenditel, nagu on ette nähtud Rooma lepingus ja kõigis sellele järgnenud ELi aluslepingutes; on seisukohal, et selline süsteem asetab ebaproportsionaalselt suure rõhu liikmesriikide vahelisele netobilansile ning on toonud kaasa üha uute keeruliste ja läbipaistmatute tagasimaksete ja muude korrektsioonimehhanismide kasutuselevõtmise ELi eelarve rahastamisel;
4. leiab, et selline loogika oli ülekaalukas ka 2013. aasta 8. veebruaril Euroopa Ülemkogus mitmeaastase finantsraamistiku kohta kokkuleppe saavutamisel; peab kahetsusväärseks, et see kajastus asjaolus, et kohe määrati kindlaks riiklikud assigneeringud, eelkõige kahes suurimas ELi eelarve kuluvaldkonnas: põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika; kritiseerib eriti selliste eriassigneeringu ja „kingituste” arvu suurenemist, milles lepiti kokku riigipeade ja valitsusjuhtide läbirääkimiste ajal ning mis ei põhine mingitel objektiivsetel ega kontrollitavatel kriteeriumidel, vaid pigem liikmesriikide kauplemisoskustel oma riiklike huvide kindlustamiseks ja netotulemi maksimeerimiseks; mõistab hukka läbipaistvuse puudumise kokkuleppe saavutamise käigus ning nõukogu ja komisjoni tõrksuse seoses parlamendile kõikide asjakohaste dokumentide esitamisega; rõhutab, et Euroopa lisandväärtus oleks seatud riikide huvidest kõrgemale;
5. avaldab kindlat vastuseisu sellisele puhtalt raamatupidamislikule nägemusele ELi eelarvest, mis eirab Euroopa lisandväärtust, on vastuolus ELi solidaarsuse põhimõttega ning alahindab ELi eelarve praegust ja võimalikku rolli majanduse juhtimise tugevdamisel; rõhutab, et ELi eelarve on eelkõige tugeva võimendava mõjuga investeerimiseelarve, mis teeb võimalikuks mitmete selliste projektide läbiviimise, mille rakendamine oleks muidu keeruline või võimatu, majanduskasvu ja töökohtade loomise katalüsaator kogu liidu ulatuses ning võimas reforme edendav vahend; peab seetõttu tugevalt kahetsusväärseks asjaolu, et mõned liikmesriigid suhtuvad ELi eelarvesse tehtavasse liikmesriikide osamaksesse kui väljaminekusse, mis tuleb hoida võimalikult madalal tasemel;
6. peab kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu kasutas mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kogumahu üle otsustades ülevalt–alla lähenemisviisi, mis omakorda annab tunnistust murettekitavast lahknevusest ühelt poolt Euroopa Ülemkogu poolt võetud ELi poliitiliste kohustuse ning teiselt poolt tema soovimatuse vahel neid piisavalt rahastada; on veendunud, et see otsus peaks vastupidi põhinema alt üles suunatud protsessil, mis tuleneb põhjalikust hinnangust ELi finantsvajadustele ja poliitilistele eesmärkidele, mis on sätestatud ELi mitmeaastastes programmides ja seadusandja poolt kindlaks määratud poliitikavaldkondades;
7. on seetõttu veendunud, et mis tahes otsusele finantsraamistiku kohta peab eelnema – ning ka sellise otsuse aluseks olema – tõeline poliitiline arutelu ELi eelarve rollist, funktsioonist ja lisandväärtusest ning selle vastavusest liidu vastu võetud poliitilisele strateegiale ja liidule antud tegevusprioriteetidele ja -eesmärkidele; on seisukohal, et lähendamaks erinevaid nägemusi sellest, mille eest ELi eelarve seisab ja mida sellega on võimalik saavutada, tuleks selline arutelu korraldada juba aegsasti ELi kolme institutsiooni ja kõigi liikmesriikide parlamentide osavõtul, kuid kaasata ka kõige kõrgem poliitiline tasand liikmesriikides;
8. on lisaks sellele veendunud, et tõelist edu on võimalik saavutada üksnes ELi eelarve rahastamise põhjaliku reformiga, millega tuleks austada aluslepingu teksti ja mõtet, pöörduda tagasi tõelise, selge, lihtsa ja õiglase omavahendite süsteemi juurde; rõhutab, et selle tulemuseks peaks olema ühe või mitme uue omavahendi kasutuselevõtmine, mis vähendavad miinimumini kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu ELi eelarves ja vastavalt ka koormust riikide eelarvetele; kordab oma tugevat toetust mis tahes protsessile, mis aitaks kaasa omavahendite süsteemi reformimisele, mida praegu iseloomustab keerulisus, läbipaistmatus ja puudulik toimimine; rõhutab, et lõplik nõukogu kokkulepe omavahendite süsteemi kohta on veelgi keerukam kui eelmine, sest sellega on kehtestatud uusi tagasimakseid ja erandeid;
Institutsioonilised kaalutlused
9. tuletab meelde, et Euroopa Parlament oli esimene ELi institutsioon, kes esitas nägemuse mitmeaastasest finantsraamistikust (2014–2020) ja vajadusest reformida ELi eelarve rahastamist oma 2011. aasta juunis avaldatud 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni raportis; usub, et varane ettevalmistus aitas parlamendis saavutada ulatusliku konsensuse poliitiliste prioriteetide osas ja aitas hoida parlamenti üksmeelsena kogu järgnenud läbirääkimisprotsessi kestel; on samuti seisukohal, et nimetatud raportis anti suuniseid komisjonile ettepanekute koostamiseks mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta, ning tunnustab kahe institutsiooni vahel peetud korrapärast poliitilist dialoogi selle raporti ettevalmistamise kõigis etappides; on seisukohal, et see tava tuleks enne mitmeaastase finantsraamistiku seadusandlike ettepanekute esitamist edasi arendada kahe institutsiooni veelgi struktureeritumaks dialoogiks;
10. tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 312 kohaselt võtab nõukogu mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastu ühehäälse otsusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ning kõik kolm ELi institutsiooni võtavad „kõik vajalikud meetmed asjaomase vastuvõtmise hõlbustamiseks”; juhib seetõttu tähelepanu asjaolule, et aluslepingus ei ole sätestatud mingit konkreetset menetlust Euroopa Parlamendi kaasamiseks mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistele ning et vastav kord määrati kindlaks praktilise töö käigus mitmete parlamendi initsiatiivil sündinud ad hoc kokkulepetega poliitilisel tasandil;
11. peab kahetsusväärseks, et enne Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta kokkulepet mitmeaastase finantsraamistiku kohta ei peetud parlamendi ja nõukogu vahel mingeid sisulisi läbirääkimisi; on seisukohal, et parlamendi läbirääkimisrühma ja järjestikuste nõukogu eesistujate vahel asjaomaste üldasjade nõukogu istungite raames peetud arvukad koosolekud ning parlamendi osalemine nõukogu mitteametlikel kohtumistel, kus käsitleti mitmeaastast finantsraamistikku, aitasid küll kaasa mõningasele teabejagamisele nõukogu ja parlamendi vahel; näeb seetõttu vajadust, et parlament võtaks aluseks kõik omandatud kogemused ja kasutaks kõiki saadavaid vahendeid, et tugevdada oma mõju nõukoguga peetavate läbirääkimiste vaimule, ajakavale ja sisule, mis paneks nõukogu rohkem tunnustama parlamendi põhjendusi ja seisukohti;
12. taunib asjaolu, et vaatamata parlamendi tugevale vastuseisule sisaldasid kõik eri eesistujariikide esitatud järjestikused läbirääkimispaketid ning lõppkokkuvõttes ka Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta kokkulepe mitmeaastase finantsraamistiku kohta märkimisväärsel hulgal seadusandlikke elemente, mis oleks tulnud otsustada seadusandliku tavamenetluse korras; rõhutab, et õiguslikult nõutav ühehäälsus mitmeaastase finantsraamistiku määruse suhtes suudeti nõukogus saavutada alles pärast teatavate oluliste poliitiliste muudatuste tegemist ELi poliitikavaldkondades, millega rikuti Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetlusest tulenevaid õigusi, eelkõige õigust teha muudatusi võrdväärselt nõukoguga, minnes ilmselgelt vastuollu aluslepingutega;
13. märgib, et tõelised läbirääkimised mitmeaastase finantsraamistiku määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe üle käivitati alles mais 2013, kusjuures nõukogu läbirääkijatel ei olnud ametlikku mandaati läbirääkimiste pidamiseks, selle asemel pidas Euroopa Ülemkogu mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet ainsaks viiteraamistikuks, mis ei jätnud mingit ruumi aruteludeks; rõhutab, et sellise suhtumise tulemuseks ei olnud mitte üksnes tarbetu ajakulu, vaid ka nõukogu vastuvõetamatu katse jätta teatavad teemad läbirääkimistelt kõrvale, mistõttu Euroopa Parlamendil tuli kõige kõrgemal poliitilisel tasandil näha vaeva selleks, et saaks pidada läbirääkimisi mitmeaastase finantsraamistiku määruse / institutsioonidevahelise kokkuleppe iga üksiku artikli üle;
14. tuletab meelde, et vastavalt aluslepingule ei täida Euroopa Ülemkogu seadusandlikke ülesandeid; toonitab seetõttu, et Euroopa Ülemkogu järeldusi tuleb käsitleda kui läbirääkimisjuhiseid nõukogule ja et mingil juhul ei ole need jäigad seisukohad, mille üle Euroopa Parlamendiga ei oleks võimalik läbi rääkida; nõuab, et Euroopa Ülemkogu järeldustesse lisataks standardsõnastuses säte, milles tuletatakse meelde Euroopa Liidu lepingu artikli 15 lõiget 1;
15. väljendab sügavat kahetsust, et sama probleem iseloomustas ka läbirääkimisi ELi mitmeaastaste programmide üle, eriti põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas; märgib, et nõukogu keeldus mitmel puhul isegi viitamast nimetatud õiguslike aluste „mitmeaastase finantsraamistikuga seotud aspektidele”; rõhutab parlamendi märkimisväärseid jõupingutusi ja ajakulu, mis oli vajalik selle tagamiseks, et kõik nõukogu ja Euroopa Parlamendi kaasotsustamismenetluse käigus otsustatud õiguslike aluste punktid jääksid läbirääkimistelauale alles; märgib rahuloluga, et parlamendi läbirääkijatel õnnestus lõpuks siiski vaidlustada mõningaid osad Euroopa Ülemkogu kokkuleppes;
16. märgib, et kokkuvõttes parlament ei vaidlustanud Euroopa Ülemkogu poolt kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku summasid (üldine tase ning jaotus rubriikide kaupa), tunnustades otsuse tegemise momendil valitsenud äärmiselt keerulist majandus- ja finantsolukorda; rõhutab siiski, et seda ei tuleks käsitleda kui pretsedenti, ning kordab oma seisukohta, et mitmeaastase finantsraamistiku summad, nagu ka Euroopa Ülemkogu asjaomase poliitilise kokkuleppe kõik muud osad, tuleb kokku leppida läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga;
17. rõhutab vajadust märkimisväärselt parandada mis tahes tulevaste mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste pidamise korda, et vältida läbirääkimiste käigus ummikseise ning hoida kokku väärtuslikku aega ja ressursse; on seisukohal, et selline kord tuleks vormistada kõige kõrgemal poliitilisel tasandil sõlmitud kokkuleppena, milles tuleks arvesse võtta lõppenud läbirääkimiste vajakajäämisi ning kaitsta täies ulatuses parlamendi rolli ja eesõigusi, mis on sätestatud ELi lepingus; on seisukohal, et selline menetlus peaks edaspidi olema sätestatud ka institutsioonidevahelises kokkuleppes endas, nagu see juba on eelarvemenetluse puhul;
18. osutab tohutu suure mahuga teabevahetusele ja koordineerimisele, mida on parlamendis vaja, et tagada järjepidevus mitmeaastase finantsraamistiku ja enam kui 60 mitmeaastase programmi õiguslike aluste paralleelsetel läbirääkimistel; rõhutab, et on väga oluline eristada teemasid, mis tuleb vastu võtta kaasotsustamismenetlusega ning hoida neid vastava komisjoni pädevusalas võimalikult pika ajavahemiku jooksul; teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament läheneks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimiste käigus seadusandlikele ettepanekutele paralleelselt ja võtaks nad lõpuks paketina vastu, kohaldades seejuures põhimõtet, mille kohaselt midagi ei ole otsustatud, enne kui kõik on võimalikult suures ulatuses otsustatud;
19. on veendunud, et ühehäälsuse nõue nõukogus tähendab seda, et kokkuleppe kujutab endast väikseimat ühisnimetajat, mis põhineb vajadusel vältida mõne üksiku liikmesriigi vetot; rõhutab, et üleminek kvalifitseeritud häälteenamusele mitmeaastase finantsraamistiku määruse hääletamisel oleks kooskõlas mitte ainult seadusandliku tavamenetlusega, mida kasutatakse praktiliselt kõigi ELi mitmeaastaste programmide vastuvõtmisel, vaid ka iga-aastase ELi eelarve vastuvõtmise menetlusega;
20. märgib, et Euroopa Ülemkogu võiks kasutada sillaklausli üldjuhtumit (Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõige 7), et minna omavahendeid ja mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate otsuste puhul üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele ja seadusandlikule tavamenetlusele; märgib lisaks, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõige 2 võimaldab mitmeaastase finantsraamistiku puhul igal juhul kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist; nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu kasutaks mõlemat sillaklauslit nende ettenähtud eesmärgil, et muuta otsuste tegemine nõukogus sujuvamaks ja piirata riikide „õiglase vastutasu” poliitika valitsemist liidu kui terviku ühise huvi väljendamise üle;
21. väljendab oma kavatsust tagada, et kõiki mitmeaastase finantsraamistiku määrusesse ja institutsioonidevahelisse kokkuleppesse edukalt lisatud uusi sätteid kasutataks täies ulatuses iga-aastases eelarvemenetluses; loodab, et nõukogu ei püüa peale suruda nimetatud sätete piiratud tõlgendusi, eriti kõigi erivahendite iseloomu ja ulatuse osas, vaid et ta tegutseb selle asemel vastutustundlikult ja kinnitab vajalikud assigneeringud, et katta nii oma varasemad kohustused kui ka ettenägematud kulud isegi siis, kui selle tõttu tuleb mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastaseid ülemmäärasid ületada; tuletab seetõttu meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) ülemmäärad on seatud märgatavalt allapoole omavahendite ülemmäärasid;
22. paneb erilist rõhku uutele paindlikkuse eeskirjadele, mis peaksid võimaldama vastavate mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ülemmäära ja maksete ülemmäära täielikku ärakasutamist; rõhutab, et eelmiste finantsraamistike ajal valitsenud praktika, mille puhul ELi aastaeelarve jäi tunduvalt allapoole mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, seda eriti maksete osas, ei tohi enam jätkuda;
23. rõhutab sellega seoses, et akumuleerunud täitmata kulukohustused on jõudnud kriitilise tasemeni, mis võib lõpuks viia ELi eelarve struktuursesse puudujääki, mis oleks vastuolus aluslepingu sätetega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 310 ja 323); väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et aasta lõpus maksmata arvete summa kasvab pidevalt alates 2011. aastast (ainuüksi ühtekuuluvuspoliitika puhul 23,4 miljardit eurot 2013. aastal), mis seab mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) maksete ülemmäärad tugeva surve alla; rõhutab vajadust kehtestada täpselt mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastaste maksete ülemmäärad, võttes nõuetekohaselt arvesse muu hulgas ühtekuuluvuspoliitika dünaamikat, sealhulgas programmide ja kohustustest vabastamise programmitöö, rakendamise ja lõpliku sulgemise ajastust;
24. rõhutab, et kulukohustuste koguvaru eesmärk on toetada investeeringuid majanduskasvu ja tööhõivesse Euroopas ja eelkõige noorte tööhõivesse; tuletab meelde, et see vahend oli Euroopa Parlamendi algatus;
25. tuletab meelde, et järgmine komisjon, mis astub ametisse pärast 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, peab 2016. aasta lõpuks läbi viima mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohustusliku läbivaatamise ja muutmise; rõhutab asjaolu, et see valimistejärgne mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise klausel oli üks parlamendi põhinõudmisi mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel, põhinedes vajadusel võimaldada komisjoni ja Euroopa Parlamendi järgmisel koosseisul hinnata uuesti ELi poliitilisi prioriteete, et uuendada seega mitmeaastase finantsraamistiku demokraatlikku legitiimsust; rõhutab, et pärast majanduskriisi on investeeringute tase ajavahemikul 2008–2012 Euroopas märkimisväärselt langenud, ja tuletab meelde, et osade hinnangute(8) kohaselt läheb see Euroopa jaoks 2020. aastaks maksma 540 miljardit eurot saamata jäänud tulu;
26. rõhutab, et järgmisel Euroopa Parlamendi koosseisul on vaja aegsasti kindlaks määrata poliitilised prioriteedid, ehk määratleda valdkonda, mis vajavad rohkem investeeringuid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) teises pooles, pidades silmas valimistejärgset mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist/muutmist; kutsub seetõttu järgmist Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti üles hoolikalt hindama strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist, eelkõige tööhõive ja majanduskriisiga võitlemise valdkonnas ning selliste põhiliste ELi programmide nagu Horisont 2020 tulemuslikkuse osas, et kehtestada valdkondadele, kus ELi kulutustel on tõendatud lisandväärtus ja mille jaoks on vaja täiendavaid finantsvahendeid;
27. nõuab mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemist, et valmistuda ette järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepitud kehtivusaja võimalikuks lühendamiseks, et tagada hilisemad uued läbirääkimised selle üle iga parlamendi ja komisjoni ametiaja jooksul, tagades nii liidu finantsperspektiivide suhtes tehtavate tavapäraste otsuste täieliku demokraatliku legitiimsuse, astudes samal ajal samme selleks, et tagada programmitöö tsüklite stabiilsus ja kindlustada investeerimise prognoositavus; usub kindlalt, et mitmeaastase finantsraamistiku viieaastane tsükkel suurendaks demokraatlikku legitiimsust, parandaks eelarvevahendite prioriteetide seadmist ja seda võiks pidada suurema poliitilise arutelu eeltingimuseks;
28. rõhutab, et komisjoni ettepanekud mitmeaastase finantsraamistiku muutmiseks peaksid täielikult arvesse võtma kõige värskemaid makromajanduslikke prognoose ning sisaldama põhjalikku hinnangut kõigi erivahendite, eelkõige maksete ja kulukohustuste koguvaru toimimisele; tuletab meelde, et sellel protsessil ei ole negatiivset mõju liikmesriikidele sihtotstarbeliselt eraldatud summadele, sealhulgas ESFi osa liikmesriikidele sihtotstarbeliselt eraldatud summadest; ootab sellega seoses, et komisjon esitaks parlamendile ja nõukogule identsed ja järjepidevad andmed arvude ja hinnangute kohta, et vältida läbirääkimistel vääriti mõistmist seoses arutelu alusega;
29. rõhutab vajadust algatada laiaulatuslik ja avatud arutelu ELi rahastamisprogrammidega saavutatud tulemuste üle ja eeskätt selle hindamine, mil määral need programmid on aidanud kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele;
30. rõhutab, et sellistel innovaatilistel rahastamisvahenditel nagu Euroopa projektivõlakirjad, võib olla väga tähtis osa hädavajalike investeeringute ergutamisel, kui neile antakse õige vorm; palub komisjonil sellega seoses tungivalt kasutada optimaalselt ära nende eelseisvat hindamist ka mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamise/muutmise kontekstis;
31. tervitab kolme institutsiooni poolt mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste raames kokku lepitud ühisdeklaratsiooni, mille kohaselt iga-aastased eelarvemenetlused integreerivad vajaduse korral sootundlikud elemendid, võttes arvesse viise, kuidas liidu üldine finantsraamistik toetab suuremat soolist võrdõiguslikkust (ja tagab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise); rõhutab, et need põhimõtted tuleks integreerida komisjoni ettepanekusse mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kohta;
32. kinnitab oma kavatsust teha mitmeaastase finantsraamistiku kohustuslikust läbivaatamisest peamine nõue komisjoni järgmise koosseisu ametisse astumisel; kutsub seetõttu Euroopa Parlamendi järgmist koosseisu üles seadma Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi valimise eeltingimuseks tugeva ja ühemõttelise kohustuse rakendada valimistejärgse läbivaatamise/muutmise klauslit ning käivitada tõeline ja põhjalik poliitiline dialoog selle sisu üle;
33. märgib, et läbirääkimiste järgmises voorus kohaldatakse parlamendi kodukorra uusi artikleid 70 ja 70a (institutsioonidevahelised läbirääkimised seadusandlikus menetluses); soovitab, et kohe parlamendi järgmise ametiaja algul palutaks kodukorra eest vastutaval komisjonil ühitada need artiklid artikliga 75 (mitmeaastane finantsraamistik), artikliga 75c (kolmepoolsed kohtumised finantsküsimustes) ja artikli 81 lõikega 3 (nõusolekumenetlus), eesmärgiga koostada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 311 ja 312 sätestatud seadusandlike erimenetluste jaoks üksainus sidus artikkel, mis puudutab mandaadi kindlaksmääramist, kolmepoolsete kohtumiste läbiviimist (sh presidendi rolli) ning täiskogu poolset kontrolli;
34. on seisukohal, et aluslepingute järgmise läbivaatamise ajal peaks konvent tegema ettepanekuid nõukogu ja parlamendi vahel mitmeaastast finantsraamistikku ja omavahendeid käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks tõelise kaasotsustamissüsteemi loomiseks;
35. usub kindlalt, et omavahendite kõrgetasemeline töörühm kujutab endast unikaalset võimalust tulla välja ummikseisust, mis on tekkinud seoses praeguse omavahendite süsteemi reformiga; loodab, et töörühm annab märkimisväärse panuse selle mõistmiseks, millised on praeguse süsteemi puudujäägid ning millist kasu võib anda põhjalik ja kõikehõlmav reform ja uute tõeliste omavahendite kasutuselevõtmine, millega saab märgatavalt vähendada kogurahvatulul põhinevate osamaksete osakaalu ELi eelarves;
36. tuletab meelde, et kõrgetasemelisel töörühmal on volitused omavahendite süsteemi reformi kõigi aspektide uurimiseks; on võtnud kindlaks kohustuseks osaleda oma kolme esindaja kaudu intensiivselt protsessi kõigi etappide töös ning see edukalt lõpule viia; ootab ka nõukogult samaväärset pühendumust ja vastutust selle protsessi käigus; rõhutab vajadust tõsta ka liikmesriikide parlamentide tasandil teadlikkust selle teema olulisusest; rõhutab, et kõrgetasemelise töörühma aruanded ja järeldused peaksid valmima varakult, et neid saaks arvestada 2016. aasta mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise käigus, eesmärgiga sillutada teed võimalike reformide toimimahakkamisele enne järgmist mitmeaastast finantsraamistikku;
37. väljendab kindlat veendumust, et iga uus finantssuutlikkus või eelarve, mis on välja töötatud spetsiaalselt nende euroala liikmesriikide jaoks, kelle fiskaalsed funktsioonid ei ole hõlmatud mitmeaastase finantsraamistikuga, tuleb välja töötada liidu raamistikus ja selle suhtes tuleb kohaldada nõuetekohast demokraatlikku kontrolli ja aruandekohustust olemasolevate institutsioonide kaudu;
o o o
38. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu esimehe avakõne 21. jaanuaril 2014 toimunud 2014. aasta Euroopa parlamentidevahelisel nädalal.
Töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamine ***II
184k
34k
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb miinimumnõudeid liikmesriikide vahel töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel (17612/1/2013 – C7-0059/2014 – 2005/0214(COD))
– võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (17612/1/2013 – C7‑0059/2014),
– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta(1) Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2005)0507) suhtes,
– võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (COM(2007)0603),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 72,
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0188/2014),
1. kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;
2. märgib, et õigusakt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;
3. teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;
4. teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;
5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, 1829/2003, 1831/2003, 1/2005, 396/2005, 834/2007, 1099/2009, 1069/2009, 1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012, [….]/2013 ning direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ (ametliku kontrolli määrus) (ametliku kontrolli määrus) (COM(2013)0265 – C7‑0123/2013 – 2013/0140(COD))
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0265),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2, artiklit 114, artikli 168 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0123/2013),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Luksemburgi Parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 raames esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2013. aasta arvamust(1),
– võttes arvesse Regioonide Komitee 29. novembri 2013. aasta arvamust(2),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A7-0162/2014),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 15. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, 1829/2003, 1831/2003, 1/2005, 396/2005, 834/2007, 1099/2009, 1069/2009, 1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012, …/2013(3) ning direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ (ametliku kontrolli määrus) [ME 1]
(1) Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) on ette nähtud, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgel tasemel kaitse. Seda eesmärki tuleks muu hulgas täita ka veterinaar- ja taimetervisemeetmete abil, mille otsene eesmärk on inimeste tervise kaitsmine.
(2) Aluslepinguga on ka ette nähtud, et liit peab tagama tarbijate kõrgel tasemel kaitse meetmetega, mida ta võtab seoses siseturu väljakujundamisega.
(3) Liidu õigusaktides on sätestatud ühtlustatud eeskirjade kogum, mille eesmärk on tagada toidu ja sööda ohutus ja tervislikkus, ja et meetmeid, millel võib olla mõju toiduahela ohutusele või tarbijate huvidele, mis on seotud toidu ja toidu kohta esitatava teabega, võetakse kooskõlas konkreetsete nõuetega. Kehtivad ka sellised liidu eeskirjad, mille eesmärk on tagada inimeste,ja loomade ja taimede tervise janing loomade heaolu kaitse kõrge tase kogu toiduahelas ja kõigis neis valdkondades, kus põhieesmärk on võidelda loomataudide võimaliku leviku vastu, mõnel juhul ka inimestele ülekanduvate taudide vastu, või taimede ja taimsete saaduste kahjustajate vastu ja kaitsta keskkonda riskide eest, mis võivad tuleneda geneetiliselt muundatud organismidest (GMOd) ja taimekaitsevahenditest. Liidu eeskirjadega on tagatud ka taimse paljundusmaterjali identsus ja kvaliteet. Kõnealuste eeskirjade (millele osutamiseks kasutatakse edaspidi mõistet „liidu toidutarneahela õigusnormid”) nõuetekohane kohaldamine aitab kaasa siseturu toimimisele. [ME 2]
(4) Liidu toidu- ja söödaalaste õigusnormide põhieeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002(7). Lisaks kõnealustele põhieeskirjadele hõlmavad konkreetsemad toidu- ja söödaalased õigusnormid erinevaid valdkondi, näiteks loomasöödad, sealhulgas ravimsööt, sööda- ja toiduhügieen, zoonoosid, loomsed kõrvalsaadused, veterinaarravimite jäägid, saasteained, inimeste tervist mõjutavate loomataudide tõrje ja likvideerimine, sööda ja toidu märgistamine, taimekaitsevahendid, sööda- ja toidulisandid, vitamiinid, mineraalsoolad, mikroelemendid ja muud lisandid, toiduga kokkupuutuvad materjalid, nõuded kvaliteedi ja koostise kohta, joogivesi, ioniseerimine, uuendtoidud ja GMOd.
(5) Loomade tervist käsitlevate liidu õigusaktide eesmärk on tagada liidus inimeste ja loomade hea tervislik seisund, põllumajandus- ja vesiviljelussektori mõistlik arendamine ja tootlikkuse tõstmine. Kõnealuseid õigusakte on vaja selleks, et aidata kaasa loomade ja loomsete saaduste siseturu väljakujundamisele ning et hoida ära kogu liitu mõjutavate nakkushaiguste levimine. Need hõlmavad selliseid valdkondi nagu liidusisene kaubandus, sisenemine liitu, taudide likvideerimine, veterinaarkontroll ja taudidest teatamine ning aitavad parandada toidu ja sööda ohutust.
(6) Aluslepingu artiklis 13 tunnustatakse loomi kui aistmisvõimelisi olendeid. Loomade heaolu käsitlevate liidu õigusaktidega nõutakse omanikelt, loomapidajatelt ja pädevatelt asutustelt, et nad järgiksid loomade heaolunõudeid, tagaksid nende inimliku kohtlemise ja hoiaksid ära nende tarbetud kannatused ja valu. Sellised eeskirjad põhinevad teaduslikel tõenditel ja need võivad kaudselt parandada toidu ja sööda kvaliteeti ja ohutust.
(7) Taimetervist käsitlevate liidu õigusaktidega reguleeritakse selliste taimekahjustajate liitu sisenemist, mida liidus ei ole või mis ei ole seal levinud, ning nende kohanemist ja levimist liidus. Nende õigusaktide eesmärk on kaitsta liidu põllukultuuride, avalike ja erahaljasalade ja metsade tervist, liidu elurikkust ja keskkonda ning tagada taimse toidu ja sööda kvaliteet ja ohutus.
(8) Taimset paljundusmaterjali käsitlevate liidu õigusaktidega reguleeritakse põllukultuuridest, köögi- ja puuviljadest, metsas kasvavatest ja dekoratiivsetest liikidest ja viinamarjaväätidest saadud taimse paljundusmaterjali tootmist eesmärgiga lasta kõnealune materjal turule ja kõnealuse materjali turulelaskmist. Kõnealuste eeskirjade eesmärk on tagada kasutajatele taimse paljundusmaterjali identsus, tervis ja kvaliteet ning toidutarneahela tootlikkus, mitmekesisus, tervis ja kvaliteet ning aidata ka kaasa elurikkuse ja keskkonna kaitsmisele. [ME 3]
(9) Mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlevad liidu õigusaktid on mahepõllumajandusliku tootmise säästva arendamise alus ja nende eesmärk on aidata kaasa loodusvarade, elurikkuse ja loomade heaolu kaitsmisele ning maaelu arengule.
(10) Põllumajandustooteid ning toiduaineid hõlmavaid põllumajanduse kvaliteedikavasid käsitlevate liidu õigusaktidega on kindlaks määratud tooted ja toiduained, mida toodetakse vastavalt täpsetele nõuetele, ja nendega edendatakse mitmekesist põllumajandustootmist, kaitstakse toodete nimetusi ja teavitatakse tarbijaid põllumajandustoodete ja toiduainete eriomadustest.
(11) Liidu toidutarneahela õigusnormid tuginevad põhimõttele, et ettevõtjad vastutavad nende kontrolli all olevates ettevõtetes tootmise, töötlemise ja turustamise kõigis etappides selle eest, et järgitakse liidu toidutarneahela õigusnorme ja muid nõudeid, mida kohaldatakse nende tegevuse suhtes.
(12) Liidu toidutarneahela õigusnormide jõustamise eest vastutavad liikmesriigid, kelle pädevad asutused jälgivad ja kontrollivad ametliku kontrolli abil, et asjaomaseid liidu nõudeid järgitakse ja jõustatakse tõhusalt.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004(8), on kehtestatud ametliku kontrolli ühtne õigusraamistik. Kõnealune raamistik on oluliselt parandanud ametliku kontrolli tõhusust, liidu toidutarneahela õigusnormide järgimise tagamist ja kaitset riskide eest, mis mõjutavad inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu liidus, ning keskkonna kaitset riskide eest, mis võivad tuleneda GMO-dest ja taimekaitsevahenditest. Tänu sellele on olemas ka konsolideeritud õigusraamistik, mis aitab toidutarneahela ametliku kontrolli puhul järgida terviklikku lähenemisviisi.
(14) Liidu toidutarneahela õigusnormidega on ette nähtud mitmed sätted, mille täitmise tagamine ei ole määrusega (EÜ) nr 882/2004 üldse hõlmatud või on seda ainult osaliselt. Eelkõige on säilitatud ametliku kontrolli erieeskirjad taimset paljundusmaterjali käsitlevates liidu õigusaktides ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002(9). Ka taimetervis ei kuulu suures osas määruse (EÜ) nr 882/2004 reguleerimisalasse − teatavad ametliku kontrolli eeskirjad on sätestatud nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivis 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta(10). [ME 4]
(15) Lisaks on nõukogu direktiivis 96/23/EÜ(11) sätestatud väga üksikasjalikud eeskirjad, millega kehtestatakse muu hulgas ametliku kontrolli miinimumsagedus ja nõuete rikkumise korral võetavad konkreetsed sunnimeetmed.
(16) Üldise õigusraamistiku ratsionaliseerimiseks ja lihtsustamiseks ja parema reguleerimise tagamiseks tuleks konkreetse valdkonna ametliku kontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad koondada ametliku kontrolli ühtsesse õigusraamistikku, millel on sama eesmärk, omavahel tugevamini siduda. Seega tuleks määrus (EÜ) nr 882/2004 ja muud konkreetse valdkonna ametliku kontrolli suhtes kohaldatavad õigusaktid tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega. [ME 5]
(17) Käesoleva määruse eesmärk peaks olema kehtestada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud liidu raamistik, mis kehtib kogu toidutarneahelas, võttes arvesse määruses (EÜ) nr 882/2004 ametliku kontrolli suhtes kehtestatud eeskirju ja asjaomaseid valdkondlikke õigusakte ning nende kohaldamisel saadud kogemusi.
(18) Selleks et kontrollida põllumajandustoodete turgude (põllukultuurid, vein, oliiviõli, puu- ja köögiviljad, humalad, piim ja piimasaadused, veise- ja vasikaliha, lamba- ja kitseliha ning mesi) ühise korralduse suhtes kehtivate eeskirjade täitmist, on juba kasutusel sissetöötatud spetsiaalne kontrollisüsteem. Käesolevat määrust ei tuleks seepärast kohaldada nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007(12) sätete järgimise kontrollimiseks, välja arvatud käesoleva määruse II osa II jaotise I peatükk. [ME 6]
(19) Teatavaid praegu määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud määratlusi tuleks kohandada, et võtta arvesse käesoleva määruse laiemat reguleerimisala, et viia need kooskõlla muudes liidu õigusaktides sätestatutega ja et selgitada ning vajaduse korral asendada termineid, millel on eri valdkondades erinev tähendus.
(20) Liidu toidutarneahela õigusnormidega on liikmesriikide pädevatele asutustele antud eriülesanded, mille eesmärk on eelkõige kaitsta looma- ja taimetervist ja loomade heaolu, kaitsta keskkonda GMOde ja taimekaitsevahenditega seotud riskide eest ning tagada taimse paljundusmaterjali identsus ja kvaliteet. Kõnealuste ülesannete täitmine on üldsuse huvides ja liikmesriikide pädevad asutused peavad neid täitma selleks, et kõrvaldada või vähendada riske, mis võivad mõjutada inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda, või tõkestada nende levikut. Neid ülesandeid, mille hulka kuuluvad toodete heakskiitmine, uurimine, jälgimine ja seire, sealhulgas ka epidemioloogiaga seotud eesmärkidel, taudide likvideerimine ja nende leviku tõkestamine ning muud tauditõrje ülesanded, reguleeritakse samade valdkondlike eeskirjadega, mida jõustatakse ametliku kontrolli kaudu. [ME 7]
(21) Liikmesriik peaks määrama kõikide käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate valdkondade jaoks pädevad asutused. Kuna liikmesriikidel on kõige paremad eeldused otsustamaks, milline pädev asutus või asutused iga valdkonna jaoks määrata ning millisel haldustasandil, peaksid nad määrama iga valdkonna jaoks ka ühe asutuse, mis koordineerib nõuetekohaselt teabevahetust teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoniga.
(22) Liikmesriikidel peaks olema õigus anda määratud pädevatele asutustele vastutus ametlike kontrollide eest, mis on seotud käesoleva määruse reguleerimisalast väljajäävate liidu eeskirjadega, sealhulgas eeskirjadega võõrliikide kohta, mis võivad invasiivsuse tõttu kahjustada põllumajanduslikku tootmist või keskkonda.
(23) Ametliku kontrolli jaoks, mille eesmärk on kontrollida, kas liidu toidutarneahela õigusnorme kohaldatakse nõuetekohaselt, ja muude ametlike toimingute jaoks, mis on liikmesriikide ametiasutustele usaldatud vastavalt liidu toidutarneahela õigusnormidele, peaksid liikmesriigid määrama pädevad asutused riigiasutused, mis tegutsevad üldsuse huvides ja tagavad ametlike kontrolli kvaliteedi, millel onjärjepidevuse ja tõhususe. Määratud pädevale asutusele või asutustele tuleks anda piisavad vahendid ja seadmed ning mis annavad tagatised omaliikmesriigid peaksid suutma tagada nende sõltumatuse ja professionaalsuse kohta, tagades nende sõltumatuse kõigist ettevõtjatest, kes tegutsevad toidutarneahelas. Pädevad asutused peaksid tagama, et ametlik kontroll on kvaliteetne, järjepidev ja tõhus. [ME 8]
(24) Käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks ja nende järgmise tagamiseks on vaja sobivaid teadmisi nii nende eeskirjade kui ka käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohta. Seega on oluline, et ametlikku kontrolli tegevad ja muid ametlikke toiminguid läbiviivad töötajad osalevad regulaarselt oma pädevusele vastavatel koolitustel kohaldatavate õigusaktide ning käesolevast määrusest tulenevate kohustuste kohta.
(24a) Pädevate asutuste poolt või pädevate asutuste tellimusel käesoleva määruse järgimise tagamiseks tehtavad auditid võivad tugineda rahvusvahelistele standarditele, kui nende standardite nõuded vastavad käesoleva määruse nõuetele. [ME 9]
(25) EttevõtjalEttevõtjatel peaks olema edasikaebamisõigus pädeva asutuse tehtud otsuste peale.ja neid tuleksPädevad asutused peavad ettevõtjaid kõnealusest õigusest teavitada teavitama. [ME 10]
(26) Pädevad asutused peaksid tagama, et ametliku kontrolli eest vastutavad töötajad hoiavad konfidentsiaalsena ametliku kontrolli käigus saadud teabe, mis kuulub ametisaladuse alla, välja arvatud asutusesisese aruandluskohustuse raames. Juhul kui selle avaldamine ei ole ülekaalukalttekib kahtlus riski kohta inimese või looma tervisele või muu toiduaineõiguse raske rikkumise kohta, peavad pädevad asutused võtma asjakohased meetmed avalikkuse huvides, on ametisaladus selline teave, mille avaldamine kahjustaks ülevaatuste, uurimiste või auditite eesmärki ning ärihuvide, kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitset teavitamiseks. Siin tuleb eelkõige tootenimede või asjaomaste ettevõtete nimede avaldamisel säilitada võetavate meetmete proportsionaalsus rikkumise ulatusega. Ametisaladuse hoidmise kohustus ei tohiks siiski takistadatakista pädevatel asutustel avaldamast ametliku kontrolli tulemusi faktidena üksikute ettevõtjate kohta, kui asjaomasele ettevõtjale on antud võimalus esitada enne kõnealuse teabe avaldamist selle kohta märkusi ning kui neid märkusi on arvesse võetud võija need lisatakse samal ajal pädeva asutuse poolt levitatavale teabele. Ametisaladuse hoidmine ei piira määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 10 kohast kohustust teatada üldsusele juhtumitest, mille puhul on põhjendatud kahtlus, et toit või sööt võib kujutada endast riski inimeste või loomade tervisele. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 10 kohast kohustust teavitada üldsust juhtumitest, mille puhul on põhjendatud kahtlus, et toit või sööt võib kujutada endast riski inimeste või loomade tervisele, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ(13) ette nähtud üksikisikute õigust isikuandmete kaitsele. [ME 11]
(27) Pädevad asutused peaksid tegema järjepidevat ametlikku kontrolli kõikide valdkondade, ettevõtjate, tegevuste, loomade ja kaupade suhtes, mis on hõlmatud liidu toidutarneahela õigusnormidega. Pädevad asutused peaksid kehtestama ametliku kontrolli sageduse, võttes arvesse vajadust kohandada kontrolli vastavalt riski ja nõuete täitmise tasemele, mida võib eri olukordades eeldada. Mõnel juhul on liidu toidutarneahela õigusnormide kohaselt vaja teha ametlikku kontrolli olenemata riski- või eeldatavast nõuete järgimise tasemest, et saaks välja anda ametliku sertifikaadi või kinnituse, mis on loomade või kaupade turulelaskmise või nende liikumise eeltingimus. Sellisel juhul määratakse ametliku kontrolli sagedus kindlaks vastavalt sertifitseerimis- või kinnitamisvajadustele.
(28) Selleks et ametliku kontrolliga oleks võimalik nõuete täitmine tõhusalt kindlaks teha, ei tohiks kontrollist ette teatada, välja arvatud juhul, kui ametliku kontrolliga seotud tegevuse eripära tõttu on etteteatamine nõutav (nagu auditite puhul).
(29) Ametlik kontroll peaks olema põhjalik ja tõhus ning tagama liidu õigusaktide nõuetekohase kohaldamise. Kuna ametlik kontroll võib olla ettevõtjatele koormav, peaksid pädevad asutused ametliku kontrolli korraldamisel ja tegemisel arvesse võtma ettevõtja huvisid ja piirama koormust nii, et see ei oleks suurem, kui on vaja ametliku kontrolli tõhusaks ja edukaks tegemiseks.
(29a) Ametlikke kontrolle peaksid tegema ametnikud, kellel ei ole huvide konflikti ning kes eelkõige ei tegeleks ise või abikaasade kaudu äritegevusega, mis kuulub ametlikult kontrollimisele. [ME 12]
(30) Liikmesriikide pädevad asutused peaksid ametlikku kontrolli tegema sama hoolikalt olenemata sellest, kas jõustatavaid eeskirju kohaldatakse selliste tegevuste suhtes, millel on tähtsust ainult asjaomase liikmesriigi territooriumil, või tegevuste suhtes, mis mõjutavad selliseid loomi ja kaupu käsitlevate liidu õigusaktide järgimist, mida viiakse muusse liikmesriiki või lastakse muus liikmesriigis turule või mida viiakse liidust välja. Liidust eksportimise puhul võib pädevatelt asutustelt kooskõlas liidu õigusaktidega nõuda, et kontrollitakse loomade ja kaupade vastavust nõuetele, mis on kehtestatud selliste loomade ja kaupade suhtes sihtkohaks olevas kolmandas riigis.
(31) Liidu toidutarneahela õigusnormide nõuetekohaseks jõustamiseks peaks pädevatel asutustel olema õigus teha ametlikku kontrolli kõikide kõnealuste õigusnormide reguleerimisalasse jäävate loomade ja kaupade kõikides tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides. Selleks et ametlik kontroll oleks põhjalik ja tõhus, peaks pädevatel asutustel olema õigus teha ametlikku kontrolli kõikide toidutarneahela õigusnormide reguleerimisalast väljajäävate kaupade, ainete, materjalide või objektide (nt veterinaarravimite) kõikides tootmis- ja turustamisetappides, kuivõrd see on vajalik kõnealuste õigusnormide võimaliku rikkumise põhjalikuks uurimiseks ja sellise rikkumise põhjuse kindlakstegemiseks.
(32) Pädevad asutused tegutsevad ettevõtjate ja üldsuse huvides ja tagavad, et liidu toidutarneahela õigusnormidega ette nähtud kõrgetasemelisi kaitsestandardeid säilitatakse ja kaitstakse asjakohaste sunnimeetmetega järjepidevalt ja et nende järgmine on ametliku kontrolli abil tagatud kogu toidutarneahelas. Seepärast peaksid pädevad asutused olema ettevõtjate ja üldsuse ees vastutavad nende poolt tehtava ametliku kontrolli tõhususe ja toimivuse eest. Nad peaksid tagama juurdepääsu ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimisega seotud teabele ja avaldama ametliku kontrolli ja selle tulemuste kohta regulaarselt teavet. Pädevatel asutustel peaks olema ka õigus teatavatel tingimustel avaldada või kättesaadavaks teha teavet ametliku kontrolli tulemustel põhineva ettevõtja reitingu kohta.
(33) On ülimalt oluline, et pädevad asutused tagavad ja kontrollivad nende poolt tehtava ametliku kontrolli tõhusust ja järjepidevust. Selle jaoks peaksid nad võtma aluseks kirjalikud dokumenteeritud menetlused ja peaksid andma ametlikku kontrolli tegevatele töötajatele üksikasjalikku teavet ja põhjalikud juhised. Nad peaksid ka kohaldama sobivaid menetlusi ja mehhanisme, et pidevalt kontrollida, kas nende endi tegevus on tõhus ja järjekindel, ja võtma puuduste kindlakstegemise korral parandusmeetmeid.
(34) Selleks et nõuete rikkumist oleks lihtsam kindlaks teha ja asjaomase ettevõtja poolt parandusmeetmete võtmine tõhusam, tuleks ametliku kontrollinende ametlike kontrollide tulemuste kohta, mille käigus tuvastati kehtivate eeskirjade rikkumine, koostada aruanne. Aruandeja selle koopia tulekstuleb anda ka ettevõtjale. Kui pädeva asutuse töötajad peavad ametliku kontrolli jaoks olema korrapäraselt või pidevalt ettevõtja valdustes, et jälgida ettevõtja tegevust, oleks iga ülevaatuse või kontrollkäigu kohta eraldi aruande koostamine ebaproportsionaalne. Sellisel juhul tuleb aruanded koostada piisavalt sagedasti, et pädevad asutused ja ettevõtja saaksid nõuete järgimise taseme kohta teavet korrapäraselt ja kindlakstehtud puuduste kohta viivitamata. Peale selle peaks halduskoormuse vähendamise huvides piisama sellest, kui piiripunktis toimuvate ametlike kontrollide tulemused fikseeritakse ühtses sisseveodokumendis. [ME 13]
(35) Ettevõtjad peaksid tegema pädevate ja volitatud isikutega igakülgset koostööd, et ametlik kontroll toimuks sujuvalt ja et pädevad asutused saaksid läbi viia muid ametlikke toiminguid.
(36) Käesoleva määrusega kehtestatakse ametliku kontrolli ühtne õigusraamistik, et kontrollida toidutarneahela õigusnormide järgimist kõikides nende normidega hõlmatud valdkondades. Mõnes neist valdkondadest on liidu õigusaktidega sätestatud üksikasjalikud nõuded, mille täitmise jaoks on ametliku kontrolli puhul vaja erioskusi ja -vahendeid. Et hoida ära nõuete täitmise tagamisel erinevate tavade järgimine, mille tõttu võib olla inimeste, loomade ja taimede tervise, loomade heaolu ja GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonna kaitsetase ebaühtlane, käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate loomade ja kaupade siseturu toimimine häiritud ja konkurents moonutatud, peaks komisjonil olema võimalik võtta lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele vastu konkreetseid ametliku kontrolli eeskirju, mis vastaksid kõnealuste valdkondade kontrolli vajadustele.
Eelkõige tuleks selliste eeskirjadega sätestada erinõuded järgmiste üksikasjade kohta: ametliku kontrolli teostamine ja nende kontrollide miinimumsagedus, erimeetmed või meetmed lisaks käesolevas määruses sätestatutele, mida pädevad asutused peavad võtma nõuete rikkumise korral, pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks käesolevas määruses sätestatutele ja erikriteeriumid käesoleva määrusega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks. Muul juhul võivad kõnealused lisaeeskirjad olla vajalikud toidu ja sööda ametliku kontrolli suhtes põhjalikuma raamistiku kehtestamiseks, kui inimeste ja loomade terviseriskide ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale avalduvate riskide kohta on ilmnenud uut teavet, mis osutab sellele, et kui liikmesriikides puuduksid ühised ametliku kontrolli tegemise eeskirjad, ei tagaks kontroll kõnealuste riskide vastu eeldatavat kaitset, nagu on ette nähtud liidu toidutarneahelat käsitlevate õigusnormidega.
(37) Pädevatel asutustel peaks olema võimalik delegeerida osa oma ülesannetest muudele isikutele. Tuleks kehtestada asjakohased tingimused, et tagada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute erapooletus, kvaliteet ja järjekindlus. Volitatud isik peaks olema ülevaatuste tegemiseks akrediteeritud vastavalt ISO standarditele.
(38) Selleks et tagada kogu liidus ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute usaldusväärsus ja järjekindlus, peaksid proovide võtmise ning laboratoorsete analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodid vastama tänapäevastele teaduslikele standarditele ja asjaomase labori analüüside, uuringute ja diagnoosimisega seotud erivajadustele ning tagama analüüside, uuringute ja diagnoosimise kindlad ja usaldusväärsed tulemused. Tuleks kehtestada selged eeskirjad, kuidas valida kasutatav meetod, kui olemas on mitu meetodit eri allikatest, mis võivad olla näiteks Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsioon (EPPO), rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon (IPPC), Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE), Euroopa Liidu ja riiklikud referentlaborid või riiklikud eeskirjad.
(39) Ettevõtjatel, kelle loomade ja kaupade suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või diagnoosimist, peaks olema õigus taotleda teist eksperdiarvamust, mis peaks hõlmama teise proovi võtmist, et teha võrdlev analüüs, uuring või diagnoosimine, välja arvatud juhul, kui teise proovi võtmine on tehniliselt võimatu või väheoluline. See on eelkõige tõenäoline siis, kui ohu esinemine looma või kauba puhul on eriti harv või leviku ulatus väga väike või ebaühtlane. Sel põhjusel ei ole rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni kohaselt võrdlusproovi kasutamine lubatud karantiini alla kuuluva organismi kindlakstegemiseks taimes või taimses saaduses.
(40) Selleks et teha ametlikku kontrolli Interneti või muude sidevahendite kaudu toimuva kaubanduse suhtes, peaks olema pädevatel asutustel võimalus võtta proove anonüümselt esitatud tellimuste abil (nn kontrollostud), mida saab analüüsida või uurida või kontrollida nende vastavust nõuetele. Pädevad asutused peavad tegema kõik võimaliku selleks, et ettevõtjal oleks õigus teisele eksperdiarvamusele.
(41) Laboritel, mille pädev asutus on määranud tegema analüüse, uuringuid ja diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute jaoks, peaks olema oskused, varustus, infrastruktuur ja töötajad, mis võimaldavad neil kõnealuste tegevuste puhul järgida kõige rangemaid standardeid. Kindlate ja usaldusväärsete tulemuste tagamiseks tuleks kõnealused laborid selliste meetodite kasutamiseks akrediteerida kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele”. Kõnealuse akrediteerimise peaks tegema riiklik akrediteerimisasutus, mis tegutseb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008(14).
(42) Kuigi akrediteerimine on kõige parem võimalus, tagamaks ametlike laborite tegevuse vastavust tänapäevasele tasemele, on see ka keerukas ja kulukas protsess, mille tõttu tekiks laboritele ebaproportsionaalne koormus juhul, kui laboratoorsed analüüsi-, uuringu- või diagnoosimismeetodid on eriti lihtsad ja nende jaoks ei ole vaja eriprotseduure või -vahendeid (näiteks ülevaatuse puhul Trichinella avastamiseks), ning juhul, kui analüüsid või uuringud on seotud ainult taimse paljundusmaterjali kvaliteediga, ning teatavatel tingimustel ka juhul, kui labor teeb analüüse, uuringuid või diagnoosimist ainult muude ametlike toimingute, mitte ametliku kontrolli jaoks.
(43) Selleks et tagada lähenemise paindlikkus ja proportsionaalsus, eelkõige loomatervise või taimetervise laborite puhul, tuleks sätestada võimalus teha erandeid, millega lubatakse teatavatel laboritel kasutada teatavaid meetodeid, mille jaoks nad ei ole akrediteeritud. Lisaks ei pruugi teatavatel juhtudel, kui on vaja kasutada uusi või hiljuti muudetud meetodeid, või kui on tegemist esilekerkivate riskide või hädaolukordadega, olla võimalik laborit kohe akrediteerida kõikide nende meetodite jaoks, mida ta peaks ametliku laborina kasutama. Seega tuleks ametlikel laboritel lubada teha teatavatel tingimustel pädevate asutuste jaoks analüüse, uuringuid ja diagnoosimist enne akrediteerimist.
(44) Kolmandatest riikidest liitu sisenevate loomade ja kaupade ametlik kontroll on ülioluline tagamaks, et need vastavad liidus kohaldatavatele õigusaktidele, eelkõige eeskirjadele, mille eesmärk on kaitsta kogu liidus inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu ja GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda. Selline ametlik kontroll tuleks teha vastavalt vajadusele enne või pärast loomade või kaupade lubamist liidus vabasse ringlusesse. Ametlikku kontrolli tuleks teha piisavalt sagedasti, et vähendada selliseid riske tervisele, loomade heaolule ja keskkonnale, mis võivad tuleneda liitu sisenevatest loomadest ja kaupadest, võttes arvesse varasemat tegevust seoses liidu toidutarneahela õigusnormide järgimisega, kontrolli, mida kõnealused loomad ja kaubad on kolmandas riigis juba läbinud ja tagatisi, mida asjaomane kolmas riik on andnud selle kohta, et liitu eksporditavad loomad ja kaubad vastavad liidu õigusaktidega ette nähtud nõuetele.
(45) Võttes arvesse riske, mis võivad inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale tuleneda teatavatest loomadest või kaupadest, tuleks nende loomade või kaupade suhtes nende liitu sisenemisel kohaldada ametlikku erikontrolli. Praeguste liidu eeskirjadega on ette nähtud ametliku kontrolli tegemine liidu piiril, et kontrollida, kas järgitakse inimeste ja loomade tervise ja loomade heaolu standardeid, mida kohaldatakse loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali ja loomsete kõrvalsaaduste suhtes, ja kas taimed ja taimsed saadused vastavad taimetervisenõuetele. Rangemaid kontrolle tehakse teatavate muude kaupade liitu sisenemisel, kui see on põhjendatud kujuneva või teadaoleva riskiga. Sellise kontrolli üksikasjad, mida praegu reguleeritakse nõukogu direktiiviga 97/78/EÜ(15), nõukogu direktiiviga 91/496/EMÜ(16), nõukogu direktiiviga 2000/29/EÜ(17) ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 669/2009(18), tuleks sätestada käesolevas määruses.
(46) Selleks et muuta liidu ametliku kontrolli süsteem tõhusamaks, tagada piiripunktidele eraldatud ametliku kontrolli vahendite otstarbekas jagamine ja hõlbustada liidu toiduahelat käsitlevate õigusaktide järgimise tagamist, tuleks kehtestada ühine terviklik ametliku kontrolli süsteem piiripunktides (mis asendaks praeguse killustatud kontrolliraamistiku), et käsitleda kõiki saadetisi, mida peaks nende liitu sisenemisel kontrollima, sõltuvalt neist tulenevast võimalikust riskist.
(47) Piiripunktis toimuva ametliku kontrolli käigus tuleks dokumentide ja identsuskontrolli teha kõikide saadetiste suhtes ja füüsilist kontrolli sagedusega, mis sõltub igast looma- või kaubasaadetisest tulenevast riskist.
(48) Füüsilise kontrolli sagedus tuleks kindlaks määrata ja seda tuleks muuta sõltuvalt riskist inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale. Selline lähenemisviis peaks võimaldama pädevatel asutustel suunata kontrollivahendeid sinna, kus risk on kõige suurem. Ka identsuskontrollide sagedust peaks olema võimalik vähendada või näha ette ainult saadetise ametliku pitseri kontrollimine, kui see on õigustatud liitu sisenevast saadetisest tuleneva väikese riskiga. Identsus- ja füüsilise kontrolli suhtes tuleks rakendada riskipõhist lähenemisviisi ja kasutada sel eesmärgil kõiki kättesaadavaid andmekogumeid ja teavet ning elektroonilisi andmekogumis- ja andmehaldussüsteeme.
(49) Teatavatel juhtudel ja kui on tagatud inimeste, loomade ja taimede tervise, loomade heaolu ja GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonna kõrgel tasemel kaitse, võib ametlikku kontrolli, mida tavapäraselt teeb pädev asutus piiripunktis, teha muus kontrollipunktis või muu asutuse poolt.
(50) Selleks et ametliku kontrolli süsteemi tõhusalt korraldada, peaks kolmandatest riikidest saabuvatel saadetistel, mida tuleb liitu sisenemisel kontrollida, olema kaasas ühtne sisseveodokument (CHED), mida kasutatakse piiripunktile saadetise saabumisest etteteatamiseks ja et registreerida ametliku kontrolli tulemused ja otsused, mille pädevad asutused on teinud saadetise kohta, millega on kaasas kõnealune dokument. Ettevõtja peaks tollivormistuse läbimiseks kasutama sama dokumenti, kui kogu ametlik kontroll on tehtud.
(51) Liitu kolmandast riigist sisenevate loomade ja kaupade suhtes tuleks teha ametlikku kontrolli piiripunktis, mille on kooskõlas miinimumnõuetega määranud liikmesriik. Selliste üksuste määramine tuleks tagasi võtta või peatada, kui need ei vasta enam kõnealustele nõuetele või kui nende tegevus võib kujutada riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.
(52) Kolmandatest riikidest saabuvate saadetiste suhtes ühetaolise ametliku kontrolli kohaldamiseks tuleks kehtestada ühised eeskirjad, et reguleerida pädevate asutuste ja ettevõtjate tegevust nõuete rikkumise kahtluse korral ja saadetiste korral, mis võiksid kujutada endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.
(53) Selleks et hoida ära ametliku kontrolliga seotud ebakõlad ja topelttöö, et võimaldada piiripunktis ametlikku kontrolli läbivate saadetiste õigeaegne identifitseerimine ja et kontroll oleks tõhus, tuleks tagada koostöö ja teabevahetus pädevate asutuste, tolli ja muude asjaomaste asutuste vahel, kes tegelevad kolmandatest riikidest saabuvate saadetistega.
(54) Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et neil oleks alati piisavalt rahalisi vahendeid, et muretseda ametlikku kontrolli tegevatele ja muid ametlikke toiminguid läbiviivatele pädevatele asutustele sobivad töötajad ja seadmed. Kuigi liidu toidutarneahela õigusnormidega kooskõla tagamine on peamiselt ettevõtjate kohustus, tuleks lisaks nende rakendatavale enesekontrollisüsteemile kohaldada ka liikmesriigi hallatavat konkreetselt sel eesmärgil tehtava ametliku kontrolli süsteemi, et tagada kogu toidutarneahelas tõhus turujärelevalve. Selline süsteem on oma olemuselt väga keerukas ja ressursimahukas ning sellele tuleks ametliku kontrolli jaoks pidevalt vahendeid eraldada nii, et neid oleks igal ajal nõuete täitmise tagamiseks piisavalt. Selleks et vähendada ametliku kontrolli süsteemi sõltuvust avaliku sektori rahalistest vahenditest, peaksid pädevad asutused kogumasaama koguda tasusid või makseid, et katta kulud, mida nad kannavad seoses ametliku kontrolli kohaldamisega teatavate ettevõtjate ja tegevuste suhtes, mille puhul on liidu toidutarneahela õigusnormidega ette nähtud registreerimine ja heakskiitmine kooskõlas liidu toidu- ja söödahügieeni käsitlevate või taimetervist ja taimset paljundusmaterjali käsitlevate eeskirjadega. Ettevõtjatelt tuleks tasusid või makseid koguda ka selleks, et katta ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks tehtava ametliku kontrolli kulud ja pädevate asutuste poolt piiripunktis tehtava ametliku kontrolli kulud. [ME 14]
(55) Tasud peaksid katma, kuid mitte ületama pädeva asutuse poolt seoses ametliku kontrolliga kantud kulusid. Kõnealused kulud tuleks arvutada iga ametliku kontrolli alusel eraldi või kõigi teataval ajavahemikul tehtud ametlike kontrollide alusel. Juhtudel, kui kulusid arvutatakse iga ametliku kontrolli tegelike kulude alusel eraldi, peaks ettevõtjatel, kes on seni nõudeid hästi täitnud, olema madalamad tasud, kui neil, kes ei ole nõudeid täitnud, sest nende suhtes tuleb ametlikku kontrolli teha harvem. Selleks et tagada, et kõik ettevõtjad järgivad liidu õigusakte, olenemata iga liikmesriigi poolt tasude arvutamiseks valitud meetodist (st kas tegelike kulude alusel või kindlasummalise tasuna), tuleks tasud, mis arvutatakse pädeva asutuse poolt teataval ajavahemikul kantud kogukulu alusel ja mis nõutakse sisse kõikidelt ettevõtjatelt, sõltumata sellest, kas nende suhtes kohaldati võrdlusperioodil ametlikku kontrolli või mitte, arvutada nii, et tunnustada ettevõtjaid, kellel on liidu toidutarneahela õigusaktide järgimisel pidevalt head tulemused.
(56) Keelata tuleks pädevate asutuste kogutud tasude otsene või kaudne tagasimaksmine, sest see seaks ettevõtjad, kes tagasimakseid ei saa, ebavõrdsesse olukorda ja võib põhjustada konkurentsimoonutusi. Selleks et toetada mikroettevõtjaid, tuleks nad siiski vabastada käesoleva määruse kohaselt kogutavate tasude maksmisest.
(57) Ametliku kontrolli rahastamine ettevõtjatelt tasude kogumise kaudu peaks olema täielikult läbipaistev, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks võimalik aru saada tasude kehtestamiseks kasutatud meetoditest ja andmetest ja et neid oleks teavitatud tasudest saadud tulu kasutamisviisidest.
(58) Liidu toidutarneahela õigusnormidega on ette nähtud juhtumid, mille korral peaks teatavate loomade või kaupade turulelaskmise või liikumise korral nendega kaasas olema sertifikaati välja andva ametniku allkirjaga ametlik sertifikaat. On asjakohane sätestada ühised eeskirjad, millega kehtestatakse pädevate asutuste ja sertifikaati välja andvate ametnike kohustused seoses ametlike sertifikaatide väljaandmisega ja omadustega, mis ametlikul sertifikaadil peaks selle usaldusväärsuse tagamiseks olema.
(59) Muudel juhtudel on käesoleva määruse reguleerimisalasse jäävate eeskirjadega ette nähtud, et teatavatel loomadel või kaupadel peaks turulelaskmise või liikumise korral olema ametlik etikett, ametlik märgis või muu ametlik kinnitus, mille on välja andnud ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all või pädev asutus ise. On asjakohane sätestada miinimumnõuded tagamaks, et ka ametlikku kinnitust antakse välja nõuetekohaste usaldusväärsustagatiste kohaselt.
(60) Ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud peaksid põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad kogu liidus kindlaid, usaldusväärseid ja võrreldavaid tulemusi. Seega tuleks pidevalt parandada ametlike laborite kasutatavaid meetodeid ja nende poolt toodetavate analüütiliste, uuringu- ja diagnostiliste andmete kvaliteeti ja ühtlust. Sel eesmärgil peaks olema komisjonil võimalik määrata Euroopa Liidu referentlaboreid ning toetuda referentlaborite eksperdiabile kõikides nendes toiduahela valdkondades, kus on vaja täpseid ja usaldusväärseid analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimistulemusi. Eelkõige peaksid Euroopa Liidu referentlaborid tagama, et riiklikel referentlaboritel ja ametlikel laboritel on ajakohane teave kättesaadavate meetodite kohta ja et nad korraldavad laboritevahelisi võrdlevaid uuringuid või osalevad neis aktiivselt ning nad peaksid pakkuma riiklikele referentlaboritele või ametlikele laboritele koolitusi.
(60a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1829/2003(19) ja (EÜ) nr 1831/2003(20) antakse vastavalt Euroopa Liidu referentlaborile geneetiliselt muundatud toiduainete ja sööda alal ning Euroopa Liidu referentlaborile söödalisandite alal eripädevused geneetiliselt muundatud toiduainete või sööda või söödalisandite lubamise menetluses, eelkõige taotleja kavandatud tuvastus- või analüüsimeetodite kontrollimine, hindamine ja valideerimine. Kogemus näitab, et teadmised ja pädevused meetodite kontrollimises, hindamises ja valideerimises loamenetluse kontekstis on otsustava tähtsusega selleks, et tagada kõrgetasemeline ja eesrindlik panus ametlike kontrollide tõhususse. Määruste (EÜ) nr 1829/2003 ja (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt määratud laborid peaksid seega toimima käesoleva määruse kohaldamiseks Euroopa Liidu Euroopa referentlaboritena. [ME 16]
(61) Ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks seoses taimse paljundusmaterjali tootmise ja turustamisega ning seoses loomade heaoluga, peaks pädevatel asutustel olema juurdepääs ajakohastele, usaldusväärsetele ja sidusatele tehnilistele andmetele, teadustulemustele, uuele tehnoloogiale ja ekspertteadmistele, mida on vaja liidu õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks kõnealustes valdkondades. Sel eesmärgil peaks komisjonil olema võimalik määrata Euroopa Liidu taimse paljundusmaterjali ja loomade heaolu referentkeskusi ning toetuda referentkeskuste eksperdiabile. [ME 17]
(62) Selleks, et täita käesoleva määruse eesmärgid, aidata kaasa siseturu takistusteta toimimisele ja saavutada tarbijate usaldus, tuleks sellisel juhul, kui nõuete täitmist tuleb tagada rohkem kui ühes liikmesriigis, toiduahelat käsitlevate liidu õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisele reageerida tõhusalt ja järjekindlalt. Määruse (EÜ) nr 178/2002 kohaselt loodud toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem juba võimaldab pädevatel asutustel kiiresti vahetada ja levitada teavet inimeste tervist ohustavate toidu või söödaga seotud tõsiste otseste või kaudsete riskide kohta või söödaga seotud tõsiste riskide kohta inimeste või loomade tervisele või keskkonnale või toiduga seotud pettuste korral ja võimaldab võtta kiiresti meetmeid kõnealuste riskide kõrvaldamiseks. Kuigi kõnealune vahend võimaldab võtta õigeaegselt meetmeid kõikides asjaomastes liikmesriikides, et kõrvaldada teatavad tõsised toiduahelaga seotud riskid, ei võimalda see siiski tõhusalt anda piiriülest abi ja teha piiriülest koostööd pädevate asutuste vahel, et tagada liidu toidutarneahela piiriülese mõjuga õigusnormide rikkumise korral meetmete võtmine nii liikmesriigis, kus normide rikkumine esimesena avastati, kui ka liikmesriigis, kus rikkumine alguse sai. Haldusabi ja -koostöö peaks eelkõige aitama pädevatel asutustel jagada teavet, avastada rikkumisi ja neid uurida ning võtta tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, et reageerida toidutarneahela õigusnormide piiriülestele rikkumistele. [ME 18]
(63) Haldusabi taotluste ja kõikide teadete suhtes tuleb kohaldada nõuetekohaseid järelmeetmeid. Haldusabi andmise ja halduskoostöö hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid määrama ühe või mitu kontaktasutust, kelle ülesandeks on teabe edastamise ja vastuvõtmise hõlbustamine ja kooskõlastamine eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriikidevahelise koostöö tõhustamiseks ja lihtsustamiseks peaks komisjon vastu võtma rakendusaktid, milles sätestatakse kasutatavate tehniliste vahendite üksikasjad, kontaktasutuste vahelise teabevahetuse kord ja abitaotluste, teadete ja vastuste standardvorm.
(64) Iga liikmesriik peaks vastu võtma mitmeaastase riikliku kontrollikava ja seda regulaarselt ajakohastama ning see peaks hõlmama kõiki liidu toidutarneahela õigusnormidega hõlmatud valdkondi ja sisaldama teavet liikmesriigi ametliku kontrolli süsteemi struktuuri ja korralduse kohta. Selliste mitmeaastaste riiklike kontrollikavade abil peaks iga liikmesriik tagama, et kogu nende territooriumil ja kogu toidutarneahelas tehakse ametlikku kontrolli riskipõhiselt ja tõhusalt ning kooskõlas käesoleva määrusega.
(65) Selleks et tagada liikmesriikide mitmeaastaste kontrollikavade ühtlus ja täielikkus, peaksid liikmesriigid määrama ühe asutuse, kes vastutab kava koordineeritud ettevalmistamise ja rakendamise eest. Selleks et ametlik kontroll oleks järjekindel, ühetaoline ja terviklik, peaks komisjonil olema õigus võtta mitmeaastaste riiklike kontrollikavade kohta vastu eeskirju, milles sätestatakse ametliku kontrolli prioriteedid, tõhusad kontrollimenetlused, riskide kategoriseerimise kriteeriumid ja tulemusnäitajad mitmeaastaste riiklike kontrollikavade hindamiseks.
(66) Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad esitavad komisjonile igal aastal aruande, mis sisaldab teavet kontrolli ja mitmeaastaste riiklike kontrollikavade rakendamise kohta. Selleks et hõlbustada võrreldavate andmete kogumist ja edastamist, nende hilisemat lisamist kogu ELi hõlmavasse statistikasse ja kogu liidus ametliku kontrolli toimimist käsitlevate komisjoni aruannete koostamist, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu rakendusakte aastaaruannete standardvormide kehtestamiseks.
(67) Komisjoni ekspertidel peaks olema võimalik teha liikmesriikides ametlikku kontrolli, et kontrollida liidu õigusaktide kohaldamist ja riikliku kontrollisüsteemi toimimist ja pädevate asutuste tegevust. Komisjoni kontrollide eesmärk peaks olema ka uurida nõuete täitmise tagamise tavasid või probleeme, hädaolukordi ja uusi arenguid liikmesriikides ja koguda nende kohta teavet.
(68) Kolmandatest riikidest saabuvad loomad ja kaubad peaksid vastama samadele nõuetele, mida kohaldatakse liidus loomade ja kaupade suhtes, või vähemalt samaväärseteks tunnistatud nõuetele, võttes arvesse liidu toidutarneahela õigusnormide eesmärke. See põhimõte on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002, mille kohaselt nõutakse, et liitu imporditav toit ja sööt vastaks liidu toidualaste õigusnormide asjakohastele sätetele või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud nõuetele. Konkreetsed nõuded selle põhimõtte rakendamiseks on sätestatud liidu eeskirjades taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, mille kohaselt on keelatud liitu sisse tuua teatavaid taimekahjustajaid, mida seal ei esine või esineb ainult vähesel määral, liidu eeskirjades loomade heaolunõuete kohta, mille kohaselt on lubatud teatavatel loomadel ja loomsetel saadustel liitu siseneda ainult sellistest kolmandatest riikidest, mis on loetletud sel eesmärgil kehtestatud loetelus, ja liidu eeskirjades inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli korraldamise kohta, mille kohaselt peab samuti koostama loetelu kolmandatest riikidest, millest on lubatud kõnealuseid tooteid liitu tuua. Taimse paljundusmaterjali suhtes rakendatakse samaväärsussüsteemi, mille raames kiidetakse heaks ja loetletakse kolmandad riigid, millest on lubatud importida taimset paljundusmaterjali.
(69) Selleks et kolmandatest riikidest liitu sisenevad loomad ja kaubad vastaksid kõikidele liidu toidutarneahela õigusnormides sätestatud nõuetele või samaväärseteks tunnistatud nõuetele, aga ka nõuetele, mis on sätestatud taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeteid käsitlevates liidu eeskirjades, loomade heaolunõudeid käsitlevates liidu eeskirjades ning liidu eeskirjades, millega sätestatakse loomset päritolu toidu suhtes kohaldatavad hügieeni erieeskirjad, et tagada liidu toidutarneahela õigusnormides sätestatud taimetervise- ja veterinaarnõuete täitmine, peaks komisjonil olema lubatud kehtestada loomade ja kaupade liitu sisenemise tingimused ulatuses, millega tagataks kõnealuste loomade ja kaupade vastavus kõikidele liidu toidutarneahela õigusnormides sätestatud asjakohastele nõuetele või samaväärsetele nõuetele. Kõnealuseid tingimusi tuleks kohaldada kõikidest kolmandatest riikidest või teatavatest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit loomade või kaupade või looma- või kaubakategooriate suhtes.
(70) Kui erijuhtudel on tõendeid selle kohta, et teatavad kolmandast riigist, kolmandate riikide rühmast või nende piirkondadest pärit loomad või kaubad võivad endast kujutada riski inimeste, loomade või taimede tervisele või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, või kui on tõendeid selle kohta, et võib toimuda ulatuslik ja tõsine liidu toidutarneahela õigusnormide rikkumine, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu meetmeid kõnealuste riskide leviku takistamiseks.
(71) Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tõhusus ja lõppkokkuvõttes inimeste, loomade ja taimede tervis ja ohutus ning keskkonnakaitse sõltuvad ka sellest, kas ametliku kontrolli tegemiseks on olemas selleks koolitatud töötajad, kellel on sobivad teadmised kõikides küsimustes, mis on seotud liidu õigusaktide nõuetekohase kohaldamisega. Komisjon peaks pakkuma sobivaid ja sihtotstarbelisi koolitusi, et pädevad asutused kasutaks ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute suhtes ühetaolist lähenemisviisi. Selleks et parandada kolmandates riikides teadmisi liidu toidutarneahela õigusnormide ja nõuete kohta, tuleks kõnealuseid koolitusi teha ka kolmandate riikide pädevatele asutustele.
(72) Selleks et edendada kogemuste ja parimate tavade vahetamist pädevate asutuste seas, peaks komisjon korraldama koostöös liikmesriikidega ametlikku kontrolli tegevate või muid ametlikke toiminguid läbiviivate töötajate vahetusprogramme.
(73) Tõhusa ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tagamiseks on oluline, et liikmesriikide pädevad asutused, komisjon ja vajaduse korral ettevõtjad saaksid ametliku kontrolliga seotud andmeid ja teavet vahetada kiiresti ja tõhusalt. Liidu õigusaktidega on kehtestatud mitu teabesüsteemi, mida haldab komisjon, et kõnealust teavet oleks võimalik käsitleda ja hallata kogu liidus elektrooniliste ja internetipõhiste vahendite kaudu. Ametliku kontrolli tulemuste registreerimiseks ja jälgimiseks on komisjoni otsusega 2003/24/EÜ(21) loodud kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem TRACES. Süsteemi TRACES tuleks ajakohastada ja kohandada, et seda saaks kasutada kõikide selliste kaupade puhul, mille suhtes on liidu toidutarneahela õigusnormidega ette nähtud konkreetsed nõuded või ametliku kontrolli kord. Sihtotstarbelised elektroonilised süsteemid on olemas ka selleks, et vahetada kiiresti teavet liikmesriikide vahel ja komisjoniga riskide kohta, mis võivad tekkida toiduahelas või looma- ja taimetervisele. Määrusega (EÜ) nr 178/2002 on loodud kiirhoiatussüsteem, määrusega (EL) …/...(22) on loodud süsteem loetletud taudide ning toidupettuse suhtes võetavate meetmete kohta teadete ja aruannete esitamiseks ning määrusega (EL) …/…(23)+ on loodud süsteem taimekahjustajate esinemise kohta teadete ja aruannete esitamiseks ja nõuete rikkumisest teatamiseks. Kõik sellised süsteemid peaksid toimima ühtlustatult ja järjekindlalt, mis võimaldaks saada kasu eri süsteemide vahelisest sünergiast, vältida dubleerimist, lihtsustada nende toimimist ja muuta need tõhusamaks. [ME 19]
(74) Ametliku kontrolli tõhusamaks muutmiseks peaks komisjon looma elektroonilise teabesüsteemi, millega integreeritaks ja ajakohastataks vastavalt vajadusele kõik olemasolevad teabesüsteemid, mis võimaldaks kasutada nüüdisaegseid teabevahetus- ja sertifitseerimisvahendeid ja kõige tõhusamalt kasutada ametliku kontrolliga seotud andmeid ja teavet. Selleks et hoida ära teabenõuete dubleerimine, peaks selliste elektrooniliste süsteemide kujundamisel arvesse võtma vajadust tagada kõnealuse süsteemi ühilduvus muude teabesüsteemidega, mida käitavad avaliku sektori asutused ja mille kaudu vahetatakse asjaomaseid andmeid ja tehakse need kättesaadavaks. Kooskõlas Euroopa digitaalarengu tegevuskavaga tuleks ette näha võimalus kasutada elektroonilisi allkirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ(24) tähenduses.
(74a) Selleks et minimeerida halduskoormust ja kontrollimiskulusid ning et võimaldada liidul ja tema liikmesriikidel tulemuslikult kolmandate riikidega kaubandussuhete valdkonnas elektrooniliselt suhelda, on vajalik, et kui vahetatakse elektroonilisi sertifikaate või muid elektroonilisi andmeid, kasutaksid komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused rahvusvaheliselt standardiseeritud keelt, sõnumistruktuuri ja andmevahetusprotokolle, mis põhinevad standardiseeritud Veebikonsortsiumi laiendatava märgistuskeele (XMLi skeemid) elektroonilise standardiseerimise suunistel ning pädevate asutuste vahelise turvalise andmevahetuse mehhanismidel, nagu need on sätestatud ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja elektroonilise äritegevuse keskuse (UN/CEFACT) poolt. [ME 20]
(75) Pädevad asutused peaksid uurima juhtumeid, mille korral kahtlustatakse liidu toidutarneahela õigusnormide rikkumist, ja kui rikkumine on kinnitust leidnud, tegema kindlaks selle allika ja ulatuse, aga ka ettevõtja kohustused. Nad peaksid võtma ka asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomased ettevõtjad parandavad olukorra ja hoiavad ära edasise nõuete rikkumise.
(76) Ametliku kontrolli abil toidutarneahela õigusnormide täitmise kontrollimine on ülioluline tagamaks, et kogu liidus saavutatakse tõhusalt kõnealuste õigusnormide eesmärgid. Puudused liikmesriikide kontrollisüsteemides võivad teatavatel juhtudel oluliselt kõnealuste eesmärkide saavutamist takistada ja põhjustada inimeste, loomade ja taimede terviseriskide, loomade heaoluriskide ja GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnariskide kujunemist, sõltumata ettevõtjate või muude osaliste sekkumisest või vastutusest, või põhjustada olukordi, kus tõsiselt ja ulatuslikult rikutakse toiduahela eeskirju. Komisjonil peaks seepärast olema võimalus reageerida liikmesriikide kontrollisüsteemide tõsistele puudustele ja võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on takistada kõnealuste riskide levikut või need toidutarneahelast kõrvaldada, kuni asjaomane liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed kontrollisüsteemi puuduste kõrvaldamiseks.
(77) Seepärast tuleks selliste rikkumiste korral rakendada kogu liidus riiklikul tasandil tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. Selleks et nõuete eiramise korral kohaldatavad rahalised karistused oleksid piisavalt hoiatavad, tuleks need kehtestada sellisel tasemel, mis tõenäoliselt tühistaksoleks võrdne vähemalt kahekordse majandusliku kasu kasuga, mida toimepanija soovis eiramise abil saada. Liikmesriigid peaksid kohaldama ka asjakohaseid kriminaal- ja/või halduskaristusi juhul, kui ettevõtja ei tee ametliku kontrolli ajal koostööd. [ME 21]
(77a) Tuleb võtta arvesse arengumaade ja eelkõige vähim arenenud riikide erivajadusi ning toetada neid ametlike kontrollide korraldamisel, et tagada loomade ja kaupade liitu sisseveo tingimuste täitmine. [ME 22]
(78) Käesolev määrus reguleerib valdkondi, mida juba reguleeritakse teatavate praegu kehtivate õigusaktidega. Et hoida ära dubleerimine ja kehtestada ühtne õigusraamistik, tuleks käesoleva määrusega kehtetuks tunnistada ja asendada järgmised õigusaktid: nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ(25), nõukogu direktiiv 89/662/EMÜ(26), nõukogu direktiiv 90/425/EMÜ(27), nõukogu direktiiv 91/496/EMÜ; nõukogu otsus 92/438/EMÜ(28), nõukogu direktiiv 96/23/EÜ; nõukogu direktiiv 96/93/EÜ(29), nõukogu direktiiv 97/78/EÜ ja määrus (EÜ) nr 882/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks(30). [ME 23]
(79) Järjekindluse tagamiseks tuleks teha muudatused järgmistesse õigusaktidesse: Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) nr 999/2001(31), nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005(32), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005(33), nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007(34), määrus (EÜ) nr 1069/2009; nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009(35), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009(36), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012(37), nõukogu direktiiv 98/58/EÜ(38), nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ(39), määrus (EÜ) nr 1829/2003, määrus (EÜ) nr 1831/2003, nõukogu direktiiv 2007/43/EÜ(40), nõukogu direktiiv 2008/119/EÜ(41), nõukogu direktiiv 2008/120/EÜ(42), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ(43). [ME 24]
(80) Määruses (EL) nr …/…(44), on sätestatud raamistik, mille kohaselt rahastab liit kogu toidutarneahelaga seotud tegevusi ja meetmeid nendes valdkondades aastateks 2014–2020 kindlaksmääratud finantsraamistiku alusel. Mõne kõnealuse tegevuse ja meetme eesmärk on parandada ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid kogu liidus. Määrust (EL) nr …/…(45)+ tuleks muuta, et võtta arvesse käesoleva määrusega määrusesse (EÜ) nr 882/2004 tehtavaid muudatusi.
(81) Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta vastu aluslepingu artikli 290 kohaselt õigusakte, et muuta viiteid Euroopa standarditele ja käesoleva määruse II ja III lisa, et võtta arvesse õiguslikku, tehnilist ja teaduslikku arengut ja et täiendada käesolevat määrust erieeskirjadega, mis käsitlevad ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid valdkondades, mida käesolev määrus hõlmab, sealhulgas eeskirjad töötajate kvalifikatsiooni ja koolituse kohta, pädevate asutuste lisakohustuste ja -ülesannete kohta, juhtumite kohta, mille puhul ei ole laboreid vaja akrediteerida, teatava piiril ametlikust kontrollist vabastamise kohta, kriteeriumide kohta, mille alusel määrata kindlaks identsus- ja füüsiliste kontrollide sagedus, selliste tingimuste kehtestamise kohta, millele peavad vastama teatavad liitu kolmandatest riikidest sisenevad loomad või kaubad, Euroopa Liidu referentlaborite ja -keskuste lisanõuete ja -ülesannete kohta, riiklike referentlaborite lisaülesannete kohta, kriteeriumide kohta, mille alusel kategoriseeritakse riskid ja määratakse kindlaks mitmeaastaste riiklike kontrollikavade tulemusnäitajad ning toidu ja söödaga seotud situatsiooniplaanide kohta, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 178/2002. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(82) Komisjonile tuleks anda rakendusõigused, et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused seoses Euroopa Liidu referentlaborite ning taimse paljundusmaterjali ja loomade heaolu Euroopa Liidu referentkeskuste määramise, komisjoni poolt liikmesriikides tehtavate kontrollide programmi ja sagedasema ametliku kontrolliga juhul, kui rikutakse toidutarneahela õigusnorme ja see vajab komisjoni koordineeritud abi ja järelmeetmeid.
(83) Komisjonile tuleks anda rakendusõigused, et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, muu hulgas eeskirjad ja üksikasjad auditite kohta, sertifikaatide ja muude dokumentide vormi kohta, elektrooniliste teabehaldussüsteemide loomise kohta, koostöö kohta ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel ja pädevate asutuste, tolli ja muude asutuste seas, proovide võtmise ja laboratoorsete analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodite kohta ning nende tulemuste valideerimise ja tõlgendamise kohta, jälgitavuse kohta, selliste toodete või kaupade loetlemise kohta, mida tuleb kontrollida, aga ka selliste riikide või piirkondade loetlemise kohta, mis võivad liitu eksportida teatavaid loomi ja kaupu, saadetistest etteteatamise kohta, teabevahetuse kohta, piiripunktide kohta, isoleerimise ja karantiini kohta, kolmanda riigi tehtud ekspordieelsete kontrollide heakskiitmise kohta, meetmete kohta, mille eesmärk on takistada riski levikut või teha lõpp ulatuslikule ja tõsisele nõuete rikkumisele seoses teatavate kolmandast riigist või selle piirkonnast pärit loomade või kaupadega, kolmandate riikide või nende piirkondade heakskiitmise kohta, mis annavad liidus kohaldatavate tagatistega samaväärseid tagatisi, ja selle heakskiitmise tagasivõtmise kohta, koolituste kohta ja töötajate liikmesriikidevaheliste vahetusprogrammide kohta. Neid õigusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(46).
(84) Kuna liikmesriigid ise ei saa käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustatud lähenemise tagamist ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute suhtes, mille eesmärk on liidu toidutarneahela õigusnormide kohaldamise tagamine, täielikult täita ning seda saaks selle mõju, keerukuse ning piiriülese ja rahvusvahelise olemuse tõttu paremini täita liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I jaotis
Reguleerimisese, reguleerimisala ja mõisted
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad:
a) ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise kohta liikmesriikide pädevate asutuste poolt;
b) ametliku kontrolli rahastamise kohta;
c) liikmesriikidevahelise haldusabi ja -koostöö kohta lõikes 2 osutatud eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks;
d) komisjoni kontrolli tegemise kohta liikmesriikides ja kolmandates riikides;
e) liitu kolmandast riigist sisenevate loomade ja kaupade suhtes kehtivate tingimuste vastuvõtmise kohta;
f) elektroonilise teabesüsteemi loomise kohta, et hallata ametliku kontrolliga seotud teavet ja andmeid.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ametliku kontrolli suhtes, mida tehakse järgmiste eeskirjade järgimise kontrollimiseks, olenemata sellest, kas need on kehtestatud liidu tasandil või liikmesriikides liidu õigusaktide kohaldamiseks asjaomastes valdkondades:
a) eeskirjad, mis käsitlevad toitu, toiduohutust ja toidukvaliteeti kõikides toidu tootmise, töötlemise, ja turustamise etappides, sealhulgas eeskirjad, mille eesmärk on tagada õiglased kaubandustavad ja kaitsta tarbijate huve ja tarbijateavet, aga ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete tootmist ja kasutamist;
b) eeskirjad, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist ja nende kasutamist suletud keskkonnas;
c) eeskirjad, mis käsitlevad sööta ja söödaohutust kõikides sööda tootmise, töötlemise, ja turustamise etappides, sealhulgas eeskirjad, mille eesmärk on tagada õiglased kaubandustavad ja kaitsta tarbijate tervist, huve ja tarbijateavet;
d) eeskirjad, millega kehtestatakse loomatervisenõuded;
e) eeskirjad, mille eesmärk on loomsetest kõrvalsaadustest ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest inimeste ja loomade tervisele tulenevate riskide ärahoidmine ja minimeerimine;
ea) eeskirjad, mille eesmärgiks on antimikroobse resistentsuse ennetamine ja minimeerimine loomades ja inimestes ning keskkonnas;
f) eeskirjad, millega kehtestatakse loomade heaolunõuded;
g) eeskirjad, millega kehtestatakse taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed;
h) eeskirjad, mis käsitlevad taimse paljundusmaterjali turulelaskmise eesmärgiga tootmist ja taimse paljundusmaterjali turulelaskmist;
i) eeskirjad, millega kehtestatakse taimekaitsevahendite turulelaskmise ja kasutamise ning pestitsiidide säästva kasutamise nõuded;
j) eeskirjad, mis käsitlevad mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist;
k) eeskirjad, mis käsitlevad kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kasutamist ja märgistamist.
ka) teatavate elusloomades ja loomsetes toodetes leiduvate ainete ja nende jääkide kontrolli eeskirjad. [ME-d 25, 26 ja 27]
3. Käesolevat määrust kohaldatakse ka ametliku kontrolli suhtes, mida tehakse lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud nõuete täitmise kontrollimiseks selliste loomade ja kaupade puhul,
a) mis sisenevad liitu kolmandast riigist;
b) mida eksporditakse kolmandasse riiki.
4. Käesolevat määrust ei kohaldata sellise ametliku kontrolli suhtes, mille eesmärk on kontrollida, kas täidetakse
a) määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud eeskirju, välja arvatud käesoleva määruse II osa II jaotise I peatükis sätestatud valdkondades. Käesolevat määrust siiski kohaldatakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega veinitoodete ametliku kontrolli suhtes; [ME 28]
b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/63/EL(47) sätestatud eeskirju;
ba) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/82/EÜ(48)sätestatud eeskirju. [ME 29]
5. Käesoleva määruse artikleid 3, 4, 5, 7, artikli 11 lõikeid 2 ja 3, artiklit 14, artikleid 30–33 ja 36–41, artiklit 76, III ja IV jaotist ning artikleid 129 ja 136 kohaldatakse ka muude ametlike toimingute suhtes, mida viivad läbi pädevad asutused kooskõlas käesoleva määruse või käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eeskirjadega.
Artikkel 2
Mõisted
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) ametlik kontroll – mis tahes vormis kontroll, sh kolmandatest riikidest pärinevate ja kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud loomade ja kaupade nõuetelevastavuse kontrollimine, mida pädev asutus teeb eesmärgiga kontrollida, kas järgitakse: [ME 30]
a) käesolevat määrust;
b) artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju;
2) muud ametlikud toimingud – kogu muu tegevus, mis ei ole ametlik kontroll ja mida teevad pädevad asutused kooskõlas:
a) käesoleva määrusega;
b) artikli 1 lõikes 2 (v.a punkt g) osutatud eeskirjadega kõnealuste eeskirjade kohaldamise tagamiseks; [ME 31]
3) toidualased õigusnormid – toidualased õigusnormid määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;
4) söödaalased õigusnormid – sööta üldiselt ning eelkõige sööda ohutust reguleerivad õigus- ja haldusnormid nii liidu kui ka riigi tasandil; see hõlmab kõiki sööda tootmise, töötlemise ja turustamise etappe ning sööda kasutamist;
5) pädevad asutused –
a) liikmesriigi keskasutused, kes on pädevad korraldama ja läbi viima ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, näiteks tõendite või atesteeringute väljastamine, laborite määramine, teabevahetus ametkondade koostöö tähenduses ning rikkumiste kõrvaldamise meetmete üle otsustamiseks, kooskõlas käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega; [ME 32]
b) kõik muud asutused, kellele on antud kõnealune pädevus;
c) vajaduse korral ka kolmanda riigi vastavad asutused;
6) loomad – loomad määruse (EL) nr …/…(49) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses, välja arvatud lemmikloomad; [ME 33]
7) kaubad – kaubad, välja arvatud loomad, mille suhtes kehtib vähemalt üks artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadest;
8) toit – toit määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud tähenduses;
9) sööt – sööt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;
10) loomsed kõrvalsaadused – loomsed kõrvalsaadused määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;
11) loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted – loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses;
12) taimekahjustajad – taimekahjustajad määruse (EL) nr .../...(50) artikli 1 punktis 1 määratletud tähenduses;
13) taimed – taimed määruse (EL) nr .../... (51) artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses;
14) taimne paljundusmaterjal – taimne paljundusmaterjal määruse (EL) nr XXX/XXXX [Office of Publications, please insert number, date, title and, in a footnote, the OJ reference for the Regulation on the production and making available on the market of plant reproductive material] artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses; [ME 34]
15) taimekaitsevahendid – taimekaitsevahendid, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõikes 1; käesoleva määruse tähenduses mõeldakse taimekaitsevahendite all ka määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõikes 2 osutatud toimeaineid ja käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 osutatud muid aineid või tooteid. [ME 35]
16) võõrliik – liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, sealhulgas kõik selliste liikide osad, sugurakud, seemned, munad või levised, aga ka hübriidid, sordid või tõud, mis on viidud sisse väljapoole nende tänapäevast või ajaloolist looduslikku levilat ja mis suudavad uues levilas ellu jääda ja hiljem paljuneda; [ME 36]
17) loomsed saadused – loomsed tooted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004(52) I lisa punktis 8.1 määratletud tähenduses;
18) loomne paljundusmaterjal – loomne paljundusmaterjal määruse (EL) nr .../...(53) artikli 4 lõike 1 punktis 25 määratletud tähenduses;
19) taimsed saadused – taimsed saadused määruse (EL) nr .../...(54) artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses;
20) muud objektid – muud objektid määruse (EL) nr .../... (55) artikli 2 punktis 4 määratletud tähenduses;
21) riskihindamine – riskihindamine määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 11 määratletud tähenduses;
22) sertifikaati välja andev ametnik –
a) pädeva asutuse ametnik, kellele kõnealune asutus on andnud loa kirjutada alla ametlikele sertifikaatidele;
b) kui artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega on vastavalt ette nähtud, siis muu isik, kellele pädevad asutused on andnud loa kirjutada alla ametlikele sertifikaatidele;
23) ametlik sertifikaat – kõik paber- või elektroonilised dokumendid, millele on alla kirjutanud sertifikaati välja andev ametnik ja milles kinnitatakse vastavust ühele või mitmele artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades sätestatud nõudele;
24) nõuete rikkumine – kui ei järgita:
a) käesolevat määrust;
b) artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju;
25) ametlik kinnitus – kõik etiketid, märgised või muus vormis kinnitused, mille on pädeva asutuse kontrolli all vastava ametliku kontrolli tulemusena välja andnud ettevõtja või pädev asutus ise ning millega kinnitatakse vastavust ühele või mitmele artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades sätestatud nõudele; [ME 37]
26) ettevõtja – kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle suhtes kehtib üks või mitu artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud nõuet, välja arvatud pädevad asutused ja muud isikud, kes vastutavad ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute eest;
27) saadetis – sama tüüpi, liiki või sarnase kirjeldusega kaubad või loomad, mis on hõlmatud ühe ametliku sertifikaadiga, ametliku kinnitusega või muu dokumendiga ning mida veetakse sama transpordivahendiga ja mis on sama päritoluga; saadetis võib koosneda ühest või enamast partiist;
28) ülevaatus – teatavas vormis ametlik kontroll, mille käigus kontrollitakse järgmist:
a) loomi või kaupu;
b) ettevõtja kontrolli alla kuuluvaid tegevusi, mis on hõlmatud artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega, ning selliste tegevuste jaoks vajalikke vahendeid, transpordivahendeid, aineid, materjale, taimekaitsetooteid ja ettevaatusmeetmeid; [ME 38]
c) kohti, kus ettevõtja teostab kõnealuseid tegevusi;
ca) punktides a, b ja c osutatud dokumendid; [ME 39]
29) piiripunkt – kohtkontrolliasutus ja selle juurde kuuluvad rajatised, mille liikmesriik on määranud tegema artikli 45 lõikega 1 ette nähtud ametlikku kontrolli; [ME 40]
30) audit – süstemaatiline ja sõltumatu kontroll, et määrata kindlaks, kas tegevused ja nende tulemused vastavad kavandatud korrale, kas kõnealust korda rakendatakse tõhusalt ning kas see kord sobib eesmärkide saavutamiseks;
32) ametlik veterinaararst – pädevate asutuste määratud veterinaararst, kellel on sobiv kvalifikatsioon ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks kooskõlas: [ME 42 ei puuduta eesti keeleversiooni]
a) käesoleva määrusega;
b) artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega;
33) oht – mõjur või seisund, mis võib avaldada kahjulikku mõju inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale;
34) määratletud riskiteguriga materjal – koed määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis g määratletud tähenduses;
35) pikk teekond – teekond määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 2 punktis m määratletud tähenduses;
36) väljumispunkt – piiripunkt või liikmesriigi määratud muu koht, kus määruse (EÜ) nr 1/2005 reguleerimisalasse kuuluvad loomad lahkuvad liidu tolliterritooriumilt;
37) pestitsiididega töötlemise seadmed – kõik seadmed direktiivi 2009/128/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;
38) volitatud isik – sõltumatu kolmas isik, kellele pädev asutus on delegeerinud teatavad ametliku kontrolliga seotud ülesanded ja muud ametlikud toimingud; [ME 43]
39) mahepõllumajanduslike toodetemahepõllumajanduse kontrolliasutus – liikmesriigi riiklik haldusorganisatsioon, sealhulgas vajaduse korral vastav kolmanda riigi asutus või kolmandas riigis tegutsev asutus, millele pädev asutus on tervikuna või osaliselt andnud oma kontrolli ja sertifitseerimise pädevuse, mis on seotud määrusemahepõllumajandusliku tootmise valdkonnas, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 834/2007 kohaldamisega; [ME 44]
40) kontrollide tõendamine – menetlused ja toimingud, mida pädevad asutused viivad ellu eesmärgiga tagada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute järjepidevus ja tõhusus;
41) seire – teatavas vormis ametlik kontroll, mida tehakse kavandatud vaatluste või mõõtmiste seeriate abil eesmärgiga saada ülevaade käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmisest;
42) suunatud seire – teatavas vormis ametlik kontroll, mille käigus kontrollitakse ühte või mitut ettevõtjat või nende tegevust;
43) kontrollisüsteem – süsteem, mis hõlmab pädevaid asutusi ja liikmesriigis kasutusele võetud vahendeid, struktuure, menetlusi ja protsesse, tagamaks ametliku kontrolli kooskõla käesoleva määrusega ja artiklites 15–24 sätestatud eeskirjadega;
44) samaväärsus või samaväärne – süsteemid, mis on üldiselt võrdväärsed ja täidavad samu eesmärke; [ME 45]
a) erinevate süsteemide või meetmete võime täita samu eesmärke; [ME 46]
b) erinevad süsteemid või meetmed, mis suudavad täita samu eesmärke;[ME 47]
45) liitu sisenemine – loomade või kaupade toomine mõnele I lisas loetletud territooriumidest;
46) dokumentide kontroll – selliste ametlike sertifikaatide, ametlike kinnituste ja muu dokumendi või muude dokumentide, sh äridokumentide kontrollimine, mis peavad saadetisega kaasas olema, nagu on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega, artikli 54 lõikega 1 või vastavalt artikli 75 lõikele 3, artikli 125 lõikele 4, artikli 127 lõikele 1 ja artikli 128 lõikele 1 vastu võetud rakendusaktidega;
47) identsuskontroll – visuaalne ülevaatus veendumaks, et saadetise sisu ja märgistus, sealhulgas loomadel olevad märgised, pitserid ja transpordivahendid vastavad saadetisega kaasasolevates ametlikes sertifikaatides, ametlikes kinnitustes ja muudes dokumentides märgitud teabele;
48) füüsiline kontroll – loomade või kauba kontroll ja vajaduse korral pakendi, transpordivahendi, märgistuse ja temperatuuri kontroll, analüüsimiseks, uuringuteks ja diagnoosimiseks proovide võtmine ja mis tahes muu kontroll, mis on vajalik artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmise kontrollimiseks;
49) ümberlaadimine – artikli 45 lõikes 1 sätestatud ametliku kontrolli reguleerimisalasse kuuluvate kolmandast riigist mere- või õhutranspordiga saabuvate kaupade või loomade viimine tolli järelevalve all laevalt või õhusõidukilt samas sadamas või lennujaamas edasise veo jaoks muule laevale või õhusõidukile; [ME 48]
50) transiit – liikumine tollijärelevalve all ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki läbi mõne I lisas loetletud territooriumi või ühelt I lisas loetletud territooriumilt teisele I lisas loetletud territooriumile läbi kolmanda riigi;
51) tollijärelevalve - tollijärelevalve nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõikes 13 määratletud tähenduses(56);
52) tollikontroll – tollikontroll määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõikes 14 määratletud tähenduses;
53) ametlik kinnipidamine – menetlus, millega pädev asutus tagab, et ametliku kontrolli reguleerimisalasse kuuluvaid loomi ega kaupu ei teisaldata ega avata kuni otsuse vastuvõtmiseni nende sihtkoha kohta, sealhulgas hoidmine ettevõtja poolt ja pädeva asutuse juhiste järgi ja kontrolli all; [ME 49]
54) ametlik lisakontroll – kontroll, mida esialgu ei olnud kavas teha ja mille tegemine otsustati eelneva ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute tulemuste põhjal;
55) ametlik sertifitseerimine – menetlus, mille abil pädevad asutused kinnitavad ühe või mitme artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud nõude täitmist;
56) kontrollikava – pädeva asutuse kehtestatud kirjeldus, mis sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemide struktuuri, korralduse ja toimimise kohta ning igas artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkonnas aja jooksul tehtava ametliku kontrolli üksikasjalikku kava;
57) teekonnaleht – määruse (EÜ) nr 1/2005 II lisa punktides 1–5 sätestatud dokument.
57a) „riikliku veterinaararsti abi” – isik, kes on käesoleva määruse lisa IIIa kohaselt pädev tegutsema riikliku veterinaararsti abina, kelle pädev asutus on määranud ning kes töötab riikliku veterinaararsti alluvuses ja tema vastutusalas. [ME 50]
II jaotis
Ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud liikmesriikides
I peatükk
Pädevad asutused
Artikkel 3
Pädevate asutuste määramine
1. Iga artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega hõlmatud valdkonna jaoks määravadnäevad liikmesriigid ette pädeva asutuse või pädevad asutused, kellele nad panevad vastutuse teha ametlikku kes vastutavad ametliku kontrolli planeerimise, korraldamise ja viia läbi muid ametlikke toiminguid vajaduse korral läbiviimise eest. [ME 51]
2. Kui liikmesriik paneb vastutuse sama valdkonna ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute eestliikmesriigil on samas valdkonnas riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil mitmele pädevale asutuselerohkem kui üks pädev asutus või kui lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel on lubatud volitada teatavate ametliku kontrolliga või muude ametlike toimingutega seotud ülesannete tegemiseks muid avalik-õiguslikke asutusi, siis peab liikmesriik kindlustatakse, et: [ME 52]
a) kehtestamakehtestatakse menetlused, millega tagada tõhus ja tulemuslik koordineerimine kõikide kaasatud asutuste vahel ning tõhus ja järjepidev ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud kogu oma territooriumil; [ME 53]
b) määratakse üks asutus, kes vastutab komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö ja teabevahetuse korraldamise eest seoses ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingutega asjaomases valdkonnas igas liikmesriigi poolt määratletud sektoris selliselt, et see hõlmaks kõiki artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondi. [ME 54]
3. Pädevad asutused, kes vastutavad artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade järgimise kontrollimise eest, võivad anda teatavaid ametliku kontrolliga seotud ülesandeid ühele või mitmele mahepõllumajanduslike toodetemahepõllumajanduse kontrolliasutusele. Sellisel juhul määravad nad igale asutusele koodnumbri. [ME 55]
4. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele järgmiste asutuste kontaktandmed ja muutustest nende kontaktandmetes:
a) lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused;
b) lõike 2 punkti b kohaselt määratud üks asutus;
c) lõikes 3 osutatud mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutused;
d) artikli 25 lõikes 1 osutatud volitatud isikud.
Esimeses lõigus osutatud teave tuleb teha kättesaadavaks ka üldsusele.
5. Liikmesriik võib teha lõikes 1 osutatud asutustele ülesandeks kontrollida muude kui artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade järgmist või selliste eeskirjade kohaldamist, sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad liidus esinevatest võõrliikidest tulenevaid võimalikke eririske. [ME 56]
6. Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks vahendid, millega tuleb lõikes 4 osutatud teave teha üldsusele kättesaadavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Lõikes 4 osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks tegemise vahendid peavad igal juhul hõlmama internetis avaldamist. [ME 57]
Artikkel 4
Pädevate asutuste üldised kohustused
1. Pädevad asutused:
a) kehtestavad menetlused ja korra, millega tagatakse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tõhusus ja asjakohasus;
b) kehtestavad korra, millega tagatakse kõikidel tasanditel ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute erapooletus, sõltumatus, kvaliteet ja järjepidevus ühtsete eesmärkide täitmine; ei tohi olla mingil viisil seotud nende kontrollitavate ettevõtjatega või neist sõltuvad;
c) kehtestavad korra, millega tagatakse, et ametlikku kontrolli tegevateltegevad ja muid ametlikke toiminguid läbiviivatel töötajatelläbiviivad töötajad on erapooletud ning et neil ei ole huvide konflikti ega sobimatuid sidemeid, millest nad võivad saada majanduslikku kasu või mis võivad ohustada nende erapooletust;
d) tagavad, et neil on olemas analüüside, uuringute ja diagnoosimise jaoks piisav laboratoorne suutlikkus või juurdepääs sellele;
e) tagavad, et neil on olemas või on võimalik hankida (seoses artikli 1 lõike 1 ja 2 kohaste kontrollinõuetega) piisav arv sõltumatuid, sobiva kvalifikatsiooniga ja kogenud töötajaid, et ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid oleks võimalik läbi viia täielikult, tõhusalt ja tulemuslikult;
f) tagavad, et neil on asjakohased ja nõuetekohaselt hooldatud vahendid ja seadmed, et töötajatel oleks võimalik teha ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid tõhusalt ja tulemuslikult;
g) tagavad, et neil on õiguslikud alused ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks ja käesoleva määrusega või artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud meetmete võtmiseks;
h) kehtestavad õigusliku korra tagamaks, et pädevate asutuste töötajatel on juurdepääs ettevõtjate valdustesse ja nende dokumentidele, et neil oleks võimalik oma tööülesandeid nõuetekohaselt täita;
i) kehtestavad situatsiooniplaani ja on valmis seda hädaolukorras rakendama, kui see on kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega.
2. Ametlikku kontrolli tegevad ja muid ametlikke toiminguid läbiviivad töötajad:
-a) olema selliste pädevate asutuste või sellise sõltumatu avaliku organi ametnikud, keda pädev asutus on volitanud ametlikku kontrolli või muid ametlikke tegevusi läbi viima.
a) saavad oma pädevusvaldkonnas asjakohast väljaõpet, mis võimaldab neil oma tööülesandeid pädevalt täita ja teha ametlikke kontrolle ja läbi viia muid ametlikke toiminguid järjepideval viisil;
b) hoiavad end oma pädevusvaldkonna arenguga kursis ja saavad vajaduse korral korrapärast lisaväljaõpet;
c) saavad väljaõpet II lisa I peatükis esitatud valdkondade ja käesolevast määrusest tulenevate pädevate asutuste kohustuste kohta.
Pädevad asutused töötavad välja ja rakendavad koolitusprogramme ametlikku kontrolli tegevate ja muid ametlikke toiminguid läbiviivate töötajate koolitamiseks vastavalt esimese lõigu punktidele a, b ja c.
3. Selleks et lõike 1 punktis e ja lõikes 2 osutatud pädevate asutuste töötajatel oleks vajalik kvalifikatsioon, oskused ja teadmised, antakse komisjonile kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kõnealuste töötajate kvalifikatsiooni ja koolitamisega seotud erinõuete kohta, võttes arvesse teaduslikke ja tehnilisi teadmisi, mida on vaja iga artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkonna ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks.
4. Kui pädevas asutuses läbiviidavate toimingute raames on ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise pädevus rohkem kui ühel üksusel, tagatakse erinevate üksuste vahel tõhus ja tulemuslik kooskõlastamine ja koostöö. [ME-d 58 ja 341]
Artikkel 5
Pädevate asutuste auditeerimine
1. Pädev asutus teeb siseauditeid või laseb auditid teha ning võtab nende tulemusi silmas pidades asjakohaseid meetmeid, et tagada kooskõla käesoleva määrusega.
Kõnealuste auditite suhtes
a) tuleb kohaldada sõltumatut kontrolli
b) ja nende tegemine peab olema läbipaistev.
2. Pädevad asutused teevad komisjoni põhjendatud taotluse korral talle kättesaadavaks lõikes 1 osutatud auditite tulemused. [ME 59]
3. Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata lõikes 1 osutatud auditite tegemise eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 6
Pädevate asutuste otsused füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta
Isikutel on riigi seaduste kohane edasikaebamisõigus nendega seotud otsuste peale, mis pädevad asutused on teinud kooskõlas artikliga 53, artikli 64 lõigetega 3 ja 5, artikliga 65, artikli 134 lõikega 2 ja artikli 135 lõigetega 1 ja 2 füüsiliste või juriidiliste isikute kohta.
Artikkel 7
Pädevate asutuste töötajate konfidentsiaalsuskohustused
1. Pädevad asutused nõuavad oma töötajatelt, et need ei avaldaks ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingutega seotud ülesandeid täites saadud teavet, mis oma olemuselt kuulub ametisaladuse alla, kui lõikest 2 ei tulene teisiti välja arvatud asutusesisene avaldamine.
2. Kui teabe avalikustamine ei ole ülekaalukalt üldsuse huvides või avalikustamist nõutakse muude liidu õigusaktidega, hõlmab lõike 1 kohane ametisaladus teavet, mille avaldamine seaks ohtu:
a) ülevaatuse, uurimise või auditi eesmärgi täitmise;
b) füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide kaitse;
c) kestva kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitse.
ca) pädevate asutuste vahelise otsustusprotsessi;
2a. Pädevad asutused võtavad otsuse tegemisel selle kohta, kas teabe avalikustamine on ülekaalukalt üldsuse huvides, arvesse järgmisi elemente:
a) inimeste, loomade või taimede tervist või keskkonda ohustada võivad riskid;
b) selliste riskide olemus, tõsidus ja ulatus, et tagada avaldamise proportsionaalsus asjaoludega;
3. LõikedIlma et see piiraks lõigete 1 ja 2 ei takista pädevatel asutustel avaldamastkohaldamist, avaldavad pädevad asutused või teevad muul viisil üldsusele kättesaadavaks tegemast teavetteabe üksikute ettevõtjate suhtes kohaldatud ametliku kontrolli tulemuste kohta eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:
a) asjaomasele ettevõtjale on enne avaldamist või kättesaadavaks tegemist antud võimalus esitada märkusi teabe kohta, mida pädev asutus kavatseb avaldada või muul viisil üldsusele kättesaadavaks teha;
b) avaldatud või üldsusele muul viisil kättesaadavaks tehtud teabes võetakse arvesse asjaomase ettevõtja märkuseid või see avaldataks samaaegselt ja koos kõnealuste märkustega.
3a. Pädevad asutused tagavad, et kogu käesoleva artikli kohaselt avaldatud või üldsusele muul viisil kättesaadavaks tehtud teave on täpne ning kui see osutub hiljem ebatäpseks, parandatakse seda nõuetekohaselt. [ME 60]
II peatükk
Ametlik kontroll
Artikkel 8
Ametliku kontrolli üldised eeskirjad
1. Liikmesriigid teevadPädevad asutused viivad kõikide ettevõtjate suhtes läbi ametlikke kontrolle riskidest lähtuvalt ametlikku kontrolli korrapäraselt ja asjakohase sagedusega, võttes arvesse [ME 61]
a) kindlakstehtud riske, mis on seotud:
i) loomade ja kaupadega;
ii) ettevõtja kontrolli all toimuvate tegevustega tegevuste ja võetavate ettevaatusabinõudega; [ME 62]
iii) ettevõtja tegevuse toimumiskohaga;
iv) selliste toodete, protsesside, materjalide, söödalisandite või ainete kasutamisega, millel võib olla mõju toidu- võitoidu ohutusele ja tervislikkusele, söödaohutusele, loomade tervisele või heaolule, taimede tervisele või taimse paljundusmaterjali identsusele ja kvaliteedile ning geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul kahjulik mõju keskkonnale; [ME 63]
iva) tarbijate võimaliku eksitamisega seoses toote laadi, kvaliteedi või sisuga ja/või ettevõtjalt saadud eksitava teabe tõttu tarbijatele võimaliku rahalise kaotuse tekitamisega; [ME 64]
ivb) protsessinõuetega vastavalt artikli 1 lõike 2 punktile j; [ME 65]
b) ettevõtja varasemat tegevust seoses tema suhtes kohaldatud ametliku kontrolli ja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmisega; [ME 66 ei puuduta eesti keeleversiooni]
c) artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmise kontrollimiseks ettevõtja või ettevõtja taotluse peale kolmanda riigi tehtud enesekontrollide usaldusväärsust ja tulemusi; Võimalikult palju tuleb ära kasutada sellistel enesekontrollidel põhineva teabe edastamist, nii et ettevõtjate koormus oleks võimalikult väike; [ME 67]
ca) tarbijate ootusi seoses toidu ja kauba laadi, kvaliteedi ja koostisega; [ME 68]
d) kogu muud teavet võimaliku artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade rikkumise kohta.
da) ettevõtjate kehtestatud ning sõltumatute ja tunnustatud sertifitseerimisasutuste poolt sertifitseeritud ja auditeeritud individuaalseid kvaliteeditagamissüsteeme. [ME 69]
2. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli regulaarselt ja sobiva sagedusega, et teha kindlaks võimalik artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade eiramine, et kontrollida vastavust nõuete ja protsessi kriteeriumidele artikli 1 lõike 2 punkti j kohaselt, võttes lisaks lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse IV jaotises osutatud haldusabi mehhanismide kaudu kõnealuse võimaliku eiramise kohta jagatud teavet ja kogu muud teavet, mis osutab sellisele võimalikule eiramisele. [ME 70]
2a. Komisjonile antakse pädevus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 139, et kehtestada lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollide tegemiseks ühetaoline miinimumsagedus. Vajaduse korral kehtestatakse riskipõhine miinimumsagedus iga ametlikult kontrollitava toote, protsessi või toimingu kohta eraldi käesoleva määruse kohaselt. [ME 71]
3. Enne teatavate loomade või kaupade turulelaskmist või liikumist tehtav ametlik kontroll, mille eesmärk on anda välja artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohane ametlik sertifikaat või ametlik kinnitus, mis on eeltingimuseks loomade või kaupade turulelaskmisele või liikumisele, tehakse kooskõlas:
a) artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega;
b) delegeeritud õigusaktidega, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt artiklitele 15–24.
4. Ametlik kontroll tehakse ette hoiatamata, välja arvatud siis, kui:
a) ettevõtjale peab ametlikust kontrollist ette teatama; [ME 72]
b) ettevõtja on ametlikku kontrolli ise taotlenud. Selliselt väljakuulutatud kontroll ei asenda standardkontrolli ilma eelneva hoiatuseta. [ME 73]
ba) Tehakse audit, et kontrollida nõuete täitmist vastavalt artikli 1 lõike 2 punktile j. [ME 74]
5. Ametliku kontrolli tegemisel tuleb nii palju kui võimalik püüda minimeerida ettevõtjatelevähendada miinimumini ettevõtjatele langevat koormust halduskoormust ja ettevõtte töö häirimist, ilma see vähendaks kontrolli kvaliteeti; kui seetõttu tehakse sama ettevõtja suhtes samal perioodil erinevaid ametlikke kontrolle, siis ühendab pädev asutus need kontrollid. Kui ettevõtjate suhtes rakendatakse erinevaid ametlikke kontrolle, tagavad liikmesriigid koordineeritud lähenemisviisi eesmärgiga ühendada olemasolevad kontrollimeetmed. [ME 75]
6. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli sama hoolikalt olenemata sellest, kas asjaomased loomad ja kaubad:
a) on liidu turul kättesaadavad, olgu need pärit liikmesriigist, kus tehakse ametlikku kontrolli, või mõnest muust liikmesriigist;
b) eksporditakse liidust;
c) sisenevad liitu kolmandast riigist.
7. Kuivõrd see on ametliku kontrolli korraldamiseks rangelt vajalik, võivadpaluvad sihtliikmesriigid paluda ettevõtjatel, kellele tuuakse teisest liikmesriigist loomi või kaupa, teatada kõnealuste loomade või kauba saabumisest. [ME 76]
Artikkel 9
Ametliku kontrolli reguleerimisalasse kuuluvad isikud, protsessid, tegevus ning meetodid ja tegevus võtted [ME 77]
Kuivõrd see on artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmise kindlakstegemiseks vajalik, teeb pädev asutus ametlikku kontrolli
a) loomade ja kaupade suhtes kõikides tootmis-, töötlemis-, kaubanduslikuks muutmise ja turustamisetappides; [ME 78]
b) selliste ainete, materjalide javõi muude objektide suhtes, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või tervist, kõikides tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides; [ME 79]
c) ettevõtja ja tema kontrolli all oleva tegevuse, tema valduste, põllumajandusmaa ja protsesside, kaupade ladustamise, transpordi ja kasutamise ning loomade pidamise suhtes. [ME 80]
ca) kõik dokumendid, sh elektroonilised dokumendid, mis on seotud tegevuse või toimingutega, sealhulgas veoga. [ME 81]
Artikkel 10
Ametliku kontrolli läbipaistvus
1. Pädevad asutused teevad ametlikku kontroll võimalikult läbipaistvalt ja teevad üldsusele kättesaadavaks asjakohase ametliku kontrolli tegemise ja korraldamisega seotud teabe.
Nad tagavad lisaks korrapärase ja õigeaegse vähemalt iga-aastase, järgmisi andmeid hõlmava teabe avaldamise:
a) ametliku kontrolli liik, kontrollide arv ja lõplik tulemus;
b) avastatud nõuete rikkumiste liik ja juhtumite arv;
c) juhtumid nende juhtumite liik ja arv, mille puhul pädevad asutused võtsid artikli 135 kohaseid meetmeid;
d) juhtumid nende juhtumite liik ja arv, mille puhul rakendati artiklis 136 osutatud karistusi. [ME 82]
2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eeskirjade ühetaoliseks rakendamiseks näebkoostab komisjon rakendusaktidega ette selles lõigus osutatud teabe avaldamise vormi ja ajakohastab seda vajaduse korral. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega liikmesriikide jaoks asjakohased juhenddokumendid, sealhulgas ettepanek standardiseeritud aruandevormi kohta, mis igal juhul hõlmab nende juhenddokumentide avaldamist internetis. [ME 83]
3. Pädevatel asutustel on õigus avaldada või muul viisil üldsusele kättesaadavaks teha teavet viimase nelja ametliku kontrolli tulemustel põhineva ettevõtja reitingu kohta, eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:
a) hindamiskriteeriumid on objektiivsed, läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad;
b) rakendatakse asjakohast korda, et tagada hindamisprotsessi järjepidevus ja läbipaistvus.
ba) negatiivse tulemuse korral tehakse õigeaegselt järelkontrollid. [ME 84]
3a. Et võimaldada liikmesriikide hindamissüsteemide võrdlemist, võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega ja sidusrühmadega konsulteerides vastu suunised, et kehtestada objektiivsed kriteeriumid, mis tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks ja mida nad võivad vabatahtlikkuse alusel kasutada. [ME 85]
Artikkel 11
Dokumenteeritud kontroll ja kontrollide tõendamise kord
1. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli dokumenteeritud korras.
Kõnealune kord hõlmab II lisa II peatükis kehtestatud kontrollimenetluste valdkondi ja sisaldab üksikasjalikke juhiseid ametlikku kontrolli tegevate töötajate jaoks.
2. Pädevad asutused kehtestavad korra, millega tõendada nende poolt tehtava ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute järjepidevust ja tõhusust.
3. Pädevad asutused:
a) võtavad parandusmeetmeid, kui lõikes 2 sätestatud menetluse käigus on kindlaks tehtud puudused seoses ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute järjepidevuse ja tõhususega;
b) ajakohastavad vastavalt vajadusele lõikes 1 osutatud dokumenteeritud korda.
Artikkel 12
Ametliku kontrolli registreerimine jaaruanded [ME 86]
1. Pädev asutus koostabregistreerib ja dokumenteerib iga tema poolt tehtud ametliku kontrolli kohta aruande. Pädev asutus koostab aruande tehtud kontrollide kohta, mille käigus on kindlaks tehtud käesoleva määruse või artikli 1 lõikes 2 osutatud sätete rikkumine. [ME 87]
Kõnealused aruanded peavad sisaldama:
a) ametliku kontrolli eesmärgi kirjeldust;
b) kohaldatud kontrollimeetodeid;
c) ametliku kontrolli tulemusi;
d) vajaduse korral meetmeid, mille rakendamist pädevad asutused asjaomaselt ettevõtjalt ametliku kontrolli tulemusel nõuavad.
2. Pädev asutus annab ametliku kontrolli läbinud ettevõtjale lõikega 1 ette nähtud aruande koopia.
3. Kui pädeva asutuse töötaja või esindaja peab ametliku kontrolli jaoks olema korrapäraselt või pidevalt ettevõtja valdustes, tuleb lõikes 1 osutatud aruandeid koostada piisavalt tihti, et pädevad asutused ja ettevõtja:
a) saaksid korrapäraselt teavet nõuete täitmise taseme kohta;
b) saaksid viivitamata teavet ametliku kontrolli käigus kindlakstehtud puuduste või nõuete rikkumise kohta.
3a. Piiripunkti ametlike kontrollide tulemused dokumenteeritakse artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt ühtses sisseveodokumendis. [ME 88]
Artikkel 13
Ametlik kontroll, meetodid ja võtted
1. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli, kasutades kontrollimeetodeid ja -võtteid, mis hõlmavad vastavalt vajadusele seiret, suunatud seiret, tõendamist, ülevaatusi, auditeid, proovide võtmist, analüüse, diagnoosimist ja uuringuid.
2. Ametlikud kontrollid peavad vastavalt vajadusele hõlmama: [ME 89]
a) ettevõtjate poolt kehtestatud kontrollisüsteemide ja saadud tulemuste uurimist;
b) ülevaatust, mille käigus kontrollitakse:
i) esmaste tootjate rajatisi ja muid ettevõtteid, sealhulgas nende ümbrust, valduseid, kontoriruume, seadmeid, sisseseadeid ja masinaid, transpordivahendeid ning loomi ja kaupu;
ii) tooraineid, koostisosasid, abiaineid ning muid kaupade ettevalmistamiseks ja tootmiseks või loomade söötmiseks või pidamiseks kasutatavaid tooteid;
iia) toiduga kokkupuutuvaid materjale; [ME 90]
iii) pooltooteid;
iv) puhastus- ja hooldusvahendeid ja -menetlusi ning taimekaitsevahendeid;
v) märgistamist, esitlemist ja reklaamimist;
c) ettevõtjate valduste hügieenitingimuste kontrollimist;
d) hea tootmistava (GMP), hea hügieenitava (GHP), hea põllumajandustava ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi (HACCP) menetluste hindamist;
e) selliste dokumentide, jälgitavusandmike ja muude andmike uurimist, mis võivad olla vajalikud artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmise hindamiseks; [ME 91]
h) pädeva asutuse oma instrumentidega tehtud kontrolli eesmärgiga kontrollida ettevõtjate poolt tehtud mõõtmisi;
i) mis tahes muid tegevusi, mida on vaja nõuete rikkumise kindlakstegemiseks.
2a. Ametlike kontrollide läbiviimist käsitlevate eeskirjade puhul võetakse alati arvesse mitte ainult võimalikke terviseriske, vaid ka tarbijate ootusi toidu koostise suhtes ja pettuste tõenäosust. [ME 326]
Artikkel 14
Ettevõtjate kohustused
1. Niivõrd kui see on vajalik ametliku kontrolli tegemiseks või muude ametlike toimingute läbiviimiseks, peavad ettevõtjad andma pädevate asutuste taotluse korral nende töötajatele ja artiklis 25 kehtestatud ametlike kontrollide alaste eripädevuste delegeerimise korral delegeeritud asutuste töötajatele juurdepääsu ettevõtja: [ME 92]
a) valdustele;
b) elektroonilistele teabehaldussüsteemidele;
c) loomadele ja kaupadele;
d) nende asjaomastele dokumentidele ja muule asjakohasele teabele, sealhulgas võimalike enesekontrollide tulemustele, mis on kõnealuse kontrolli või toimingu teostamiseks asjakohased, ning artikli 13 lõikes 2 nimetatud kontrolliobjektidele. Iga ettevõtja peab suutma nimetada vähemalt kõiki ettevõtjaid, kes talle tarnivad, ning kõiki ettevõtjaid, kellele tema tarnib. [ME 93]
2. Ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise ajal abistavad ettevõtjad pädevate asutuste ja volitatud isikute töötajaid artikli 25 kohaselt nende tööülesannetekontrolliülesannete täitmisel. Ettevõtjad annavad pädevatele asutustele piisavas koguses tasuta proove. [ME 94]
3. Saadetise eest vastutav ettevõtja:
a) teeb pädevate asutustega igati koostööd, et tagada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tõhusus;
b) teeb kogu saadetisega seotud nõutud teabe viivitamata kättesaadavaks paberil või elektrooniliselt. [ME 95]
4. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada eeskirjad, mis käsitlevad
a) pädevate asutuste ja artiklis 25 osutatud volitatud isikute juurdepääsu lõike 1 punktis b osutatud elektroonilistele teabehaldussüsteemidele; [ME 96]
b) lõikes 3 osutatud koostööd ettevõtjate ja pädevate asutuse vahel.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 15
Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste tootmisega
-1. Ametlikud kontrollid, mida viiakse läbi eesmärgiga kontrollida artikli 1 lõikes 2 osutatud selliste eeskirjade järgimist, mis käsitlevad inimtoiduks ette nähtud loomseid saadusi, hõlmavad alati määrustes (EÜ) nr 852/2004(57), (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud kohaldavate nõuete täitmise kontrollimist ning vajaduse korral vähemalt järgmist:
a) tootmisruumide ja sisseseade ehitus ja hooldus;
b) isiklik hügieen;
c) kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtetel põhinevad menetlused;
d) enesekontrollimenetlused;
e) kehtivate nõuete täitmise kontrollimine töötajate poolt;
f) ettevõtja andmete ning toidu, sööda ja muu ettevõttesse siseneva ja sealt väljuva aine või materjali saatedokumendid;
g) kõikide pettustele viitavate tõendite arvestamine;
1. Lihatootmise ametlik kontroll peab hõlmamaLõikes 1 osutatud ametlikud kontrollid, mida viiakse läbi seoses lihatootmisega, hõlmavad järgmist:
a) loomade tervise ja heaolu kontroll ametliku veterinaararsti poolt või temavõi ametliku veterinaararsti vastutusel enne tapmist töötava veterinaararsti abi läbiviidud kontroll;
b) ametliku veterinaararsti või ametliku veterinaararsti vastutusel töötava veterinaararsti abi poolt läbi viidud ametlik kontroll tapamajas, lihalõikusettevõtteslihalõikus- ja töötlemisettevõttes ja ulukiliha käitlemisettevõttes ametliku veterinaararsti poolt või tema vastutusel, et kontrollida vastavust nõuetele, mida kohaldatakse järgmise suhtes:
i) lihatootmise hügieen;
ii) veterinaarravimijääkide esinemine inimtoiduks ette nähtud loomsetes saadustes;
iii) loomsete kõrvalsaaduste ja määratletud riskiteguriga materjali käitlemine ja kõrvaldamine;
iv) loomade tervis ja heaolu.
1a. Lõikes 2 osutatud ametlike kontrollide puhul:
a) vähemalt üks ametlik veterinaararst on kohal nii tapaeelse kui ka -järgse kontrolli ajal ning ulukiliha töötlemise ettevõtetes tapajärgse kontrolli ajal;
b) ametlik veterinaararst või ametliku veterinaararsti abi on kohal lõikamishoonetes, kus liha töödeldakse, nii sageli, kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks.
1b. Lõikes 2 osutatud ametlike kontrollide põhjal artikli 135 kohaselt ette nähtud tegevused ja meetmed, mis on seotud loomadega, nende heaoluga ja liha sihtkohaga, võetakse ametliku veterinaararsti poolt või tema vastutusel.
2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte erieeskirjade kohta, mis käsitlevad inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ja selliste saaduste tootmise jaoks ette nähtud loomade ametlikku kontrolli, et kindlaks teha vastavus kõnealuste toodete ja loomade suhtes kohaldatavatele artikli 1 lõike 2 punktides a, c, d ja e osutatud eeskirjadele, ning pädevate asutuste poolt pärast ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:
a) pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud lõikega 1 ning artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;
b) ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta ja sellise kontrolli ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse iga loomse saaduse puhul esinevaid eriohte ja -riske ning protsesse, mida see läbib;
c) juhtumid ja tingimused, mille puhul võivad tapamajade töötajad osaleda ametlikus kontrollis, kellel on asjakohane kvalifikatsioon ja koolitus ning kes töötavad ametliku veterinaararsti kontrolli all üksuses, mis on eraldiseisev ja sõltumatu ettevõtte tootmisüksustest, võivad abistada ametlikku veterinaararsti lõikes 2 osutatud linnu- ja jäneseliha tootmise ametlikul kontrollimisel, ning selle hindamiseks kasutatavate testide väljatöötamine ja kohaldamine;
d) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele;
e) kriteeriumid, millega määratakse riskianalüüsist lähtudes kindlaks, millal ei ole ametlikul veterinaararstil vaja olla kohal tapamajasametliku veterinaararsti ametliku kontrolliülesannete tingimused ja sagedus madala tootlikkusega tapamajades ja ulukiliha käitlemisettevõttes lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli ajal käitlemisettevõtetes, järgides lõike 1a punktis a kehtestatud miinimumnõuet.
Riskide korral, mida ei saa tõhusalt vähendada ilma ühiste kriteeriumideta, mis on kehtestatud ametliku kontrolli suhtes või pärast kõnealust ametlikku kontrolli pädevate asutuste poolt võetavate meetmete suhtes, ning kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva lõike kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 140 sätestatud korda.
3. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte vastu võttes arvesse järgmisi asjaolusid:
a) kogemusi, mida pädevad asutused ja toidukäitlejad on saanud määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 5 osutatud menetluste kohaldamisel;
b) teaduse ja tehnika arengut;
c) tarbijate ootusi toidu koostise suhtes ja muutusi toidutarbimise harjumustes;
d) liha ja muude inimtoiduks ettenähtud loomsete saadustega seotud inimeste ja loomade terviseriske.
da) kõikide pettustele viitavate tõendite arvestamine;
4. Niivõrd, kui see ei takista saavutada inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ja selliste saaduste tootmise jaoks ette nähtud loomade suhtes kohaldatavate artikli 1 lõike 2 punktides a, c, d ja e osutatud eeskirjade eesmärke, mis on seotud inimeste ja loomade tervisega, võtab komisjon lõikega 2 ette nähtud delegeeritud õigusakte vastu võttes arvesse järgmisi asjaolusid:
a) vajadust, ethõlbustada delegeeritud õigusaktideõigusaktid oleksid vastavuses väikeettevõtete laadi ja suurusega, et tagada nende tulemuslik kohaldamine väikeettevõtetes; [ME 97]
b) vajadust võimaldada jätkuvalt kasutada tavapäraseid meetodeid toidu kõikides tootmis-, töötlemis- või turustamisetappides;
c) selliste toiduainetööstuste vajadusi, mis asuvad piirkondades, kus kehtivad geograafilised eripiirangud.
Artikkel 16
Üksikasjalikud eeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses teatavate toidus ja söödas esinevate ainete jääkidega
Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakteseadusandlikke ettepanekuid eeskirjade kohta, mis käsitlevad ametlikku kontrolli, mida tehakse selleks, et kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eeskirju, mida kohaldatakse teatavate ainete suhtes, mille kasutamine põllukultuuride ja loomade või toidu ja sööda tootmise või käitlemise puhul võib põhjustada nende ainete jääkide esinemist toidus või söödas, ning pärast ametlikku kontrolli pädevate asutuste poolt võetavate meetmete kohta. Kõnealustes delegeeritud õigusaktidesseadusandlikes ettepanekutes tuleb arvesse võtta vajadust tagada ametliku kontrolli miinimumtase, et hoida ära kõnealuste ainete kasutamine artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eeskirju rikkudes, ja nendega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 327]
a) ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta ja sellise kontrolli ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse lubamatute ainete ja lubatud ainete lubamatu kasutamisega seotud eriohte ja -riske;
b) artikliga 108 ette nähtud kriteeriumidele ja sisule lisaks täiendavad erikriteeriumid ja täiendav erisisu artikli 107 lõikes 1 sätestatud mitmeaastase riikliku kontrollikava asjaomaste osade ettevalmistamiseks;
c) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele.
Artikkel 17
Üksikasjalikud eeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses loomade, loomsete saaduste,ja loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetegapaljundusmaterjaliga [ME 98]
1. Ametlikud kontrollid seoses loomadega hõlmavad
a) inimeste ja loomade tervist ohustavate bioloogiliste ja keemiliste ohtude eest kaitsvate meetmete kontrollimist;
b) loomakaitsemeetmete kontrollimist, ilma et see piiraks artikli 18 sätete kohaldamist;
c) tauditõrje- või -likvideerimismeetmete kontrollimist. [ME 99]
2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakteseadusandlikke ettepanekuid eeskirjade kohta, mis käsitlevad loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ametlikku kontrolli, et kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktides d ja e osutatud liidu eeskirju, ning pädevate asutuste poolt pärast ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktidesseadusandlikes ettepanekutes tuleb arvesse võtta loomade, loomsete saaduste ja loomse paljundusmaterjaliga seotud loomade terviseriske ja loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetega seotud inimeste ja loomade terviseriske, ja nendega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 100]
a) pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11,ja 12, 13, ning artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36; [ME 101]
b) ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta ja sellise kontrolli ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse vajadust vähendada loomatervisele tulenevaid eriohte ja -riske ametliku kontrolli abil, mille eesmärk on kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punkti d kohaselt sätestatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmed.
c) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele.
Artikkel 18
Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses loomade heaolunõuetega
1. Peale artiklis 8 osutatud ametliku kontrolli üldiste eeskirjade hõlmab ametlik kontroll, mille eesmärk on kontrollida, kas järgitakse eeskirju, mis käsitlevad loomade vedamise korral kohaldatavaid loomade heaolunõudeid, hõlmab järgmist: [ME 102]
a) liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste pikkade teekondade korral enne laadimist tehtav ametlik kontroll, et kontrollida loomade transpordikõlblikkust;
b) liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste pikkade teekondade korral tuleb enne muude koduhobuslaste kui registreeritud hobuslaste ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade vedamist teha:
i) teekonnalehtede ametlik kontroll, et kontrollida, kas teekonnaleht on tegelikkust arvestav ja vastavuses määrusega (EÜ) nr 1/2005;
ii) ametlik kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, kas teekonnalehel märgitud vedajal on kehtiv vedaja luba ja pika teekonna transpordivahendi vastavussertifikaat ning autojuhi ja saatjate kehtivad pädevustunnistused;
c) artikli 57 lõike 1 kohastes piirpunktides ja väljumispunktides:
i) transporditavate loomade tervisliku seisundi ja transpordivahendite ametlik kontroll, et kontrollida kooskõla määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa II peatükiga ning vajaduse korral VI peatükiga; [ME 103]
ii) ametlik kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, kas vedaja järgib kohaldatavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, kaasa arvatud rahvusvahelistel vedudel tagatava loomade kaitse Euroopa konventsiooni, tal on kehtiv vedaja luba ja autojuhi ja saatjate kehtivad pädevustunnistused; [ME 104]
iii) ametlik kontroll, mille eesmärk on kontrollida, kas koduhobuslased ja koduloomadena peetavad veised, lambad, kitsed ja sead on olnud pikal teekonnal või on teel pikale teekonnale.
iiia) kui pärast ametlikke kontrolle käesoleva lõike punkti c alapunkti i kohaselt on loomad pädeva asutuse arvates transportimiseks sobimatus seisus, laaditakse nad maha, neile antakse vett, neid toidetakse ja neil lastakse puhata ning neile antakse vajaduse korral veterinaarabi, kuni nad on teekonna jätkamiseks sobivas seisus. [ME 105]
ca) pikkade teekondade puhul liikmesriikide vahel ja kolmandatesse riikidesse tehakse ametlikke kontrolle pika teekonna mis tahes etapil nõuetekohase pistelise või sihtvalimiga kontrolli näol, et veenduda, kas esitatud teekonnakestused on realistlikud ja teekond vastab määruse (EÜ) nr 1/2005 nõuetele, ja eelkõige veenduda, kas sõidu- ja puhkeajad vastavad määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa V peatükis toodud piirnormidele. [ME 106]
2. Kui artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud eeskirjade kohaselt on nõutav, et tuleb täita teatavaid loomade heaolu standardeid, mida ei saa kvantifitseerida, või kui kõnealuste eeskirjade kohaselt on nõutav, et tuleb järgida teatavaid tavasid, millest kinnipidamist ei saa artiklis 13 osutatud ametlike kontrollimeetmete ja -võtetega tõhusalt kontrollida, võib ametlik kontroll, mille eesmärk on kontrollida kõnealuste eeskirjade järgimist, hõlmata loomade heaolu eriindikaatorite kasutamist sellistel juhtudel ja sellistel tingimustel, mis sätestatakse lõike 3 punkti f kohaselt.
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakteseadusandlikke ettepanekuid sellise ametliku kontrolli tegemise kohta, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud liidu eeskirjade järgimist. Kõnealustes delegeeritud õigusaktidesseadusandlikes ettepanekutes võetakse arvesse loomade heaoluriske, mis on seotud põllumajandustegevusega ja loomade vedamise, hukkamise või surmamisega, ja nendega tuleb näha ette eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 107]
a) pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud lõikega 1 ning artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1,ja artiklitega 11, 12,ja 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36; [ME 108]
b) ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta ja sellise kontrolli ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse loomaliigi ja transpordivahendiga seotud riski ning vajadust vältida nõuete rikkumist ja vähendada loomade kannatusi;
c) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele;
d) loomade heaolunõuete kontrollimine piiripunktis ja väljumispunktis ja selliste väljumispunktide suhtes kohaldatavate miinimumnõuete kontrollimine;
e) erikriteeriumid ja -tingimused IV jaotisega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks;
f) juhtumid ja tingimused, mille puhul võivadhõlmavad ametlikud kontrollid, mille eesmärk on kontrollida loomade heaolunõuete järgimist, hõlmata loomade heaolu eriindikaatorite kasutamist, mis põhinevad mõõdetavatel tulemuskriteeriumidel, ja selliste indikaatorite väljatöötamist teaduslike ja tehniliste tõendite alusel. [ME 109]
Artikkel 19
Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses taimetervisega
Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakteseadusandlikke ettepanekuid eeskirjade kohta, mis käsitlevad taimede, taimsete saaduste ja muude objektide suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks, kas kõnealused tooted vastavad artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud eeskirjadele, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktidesseadusandlikes ettepanekutes võetakse arvesse taimedele, taimsetele saadustele ja muudele objektidele teatavatest taimekahjustajatest või ettevõtjatest tulenevaid taimeterviseriske, ja nendega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 328]
a) pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;
b) ühetaolised erinõuded sellise ametliku kontrolli tegemise kohta, mida kohaldatakse teatavate artikli 1 lõike 2 punkti g reguleerimisalasse kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liitu toomise ja liidus liikumise suhtes, ja kõnealuse ametliku kontrolli ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse taimede tervisele tulenevaid eriohte ja -riske, mis on seotud teatava päritoluga või teatavast lähtekohast pärit teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega;
c) sellise ametliku kontrolli ühetaoline sagedus, mida pädevad asutused kohaldavad ettevõtjate suhtes, kellel on õigus anda välja taimepassi kooskõlas määruse (EL) nr …/…(58) artikli 79 lõikega 1, võttes arvesse lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele ka seda, kas kõnealused ettevõtjad on nende toodangu hulka kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul rakendanud taimetervislike riskide juhtimise kava, millele on osutatud määruse (EL) nr …/…(59) artiklis 86;
d) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ettenähtud meetmetele.
Artikkel 20
Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses taimse paljundusmaterjaliga
Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, mis käsitlevad taimse paljundusmaterjali suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kontrollida kõnealuste toodete vastavust artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud eeskirjadele, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:
a) pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;
b) ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse riske, mis on seotud teatavate taimse paljundusmaterjali kategooriate, perekondade või liikide tervise, identsuse, kvaliteedi ja jälgitavusega;
c) erikriteeriumid ja -tingimused IV jaotisega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks;
d) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele. [ME 110]
Artikkel 21
Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses GMO-de ja geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga
Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakteseadusandlikke ettepanekuid eeskirjade kohta, mis käsitlevad GMO-de ja geneetiliselt muundatud toidu ja sööda suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud eeskirjade järgimist, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktidesseadusandlikes ettepanekutes tuleb arvesse võtta vajadust tagada ametliku kontrolli miinimumtase, et hoida ära tegevus, mis ei ole kõnealuste eeskirjadega kooskõlas, ja nendega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 111]
a) pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;
b) ühetaolised erinõuded sellise ametliku kontrolli tegemise kohta ja selle ühetaoline miinimumsagedus, mida kohaldatakse järgmise suhtes:
i) selliste GMOde ja geneetiliselt muundatud toidu ja sööda olemasolu turul, millele ei ole antud luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ(60) või määrusega (EÜ) nr 1829/2003;
ii) GMOde kasvatamine ja direktiivi 2001/18/EÜ artikli 13 lõike 2 punktis e ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõikes 5 ja artikli 17 lõikes 5 osutatud seirekava nõuetekohane kohaldamine, kaasa arvatud miinimummeetmed võimalike tervisele, loomatervisele ja keskkonnale avaldatavate mõjude seireks ja järelevalveks; [ME 112]
iii) geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamine suletud keskkonnas;
iiia) miinimummeetmed seoses kontrollide ja aruandlusega, mille eesmärk on hoida ära GMOde tahtmatut sattumist toidusse vastavalt direktiivi 2001/18/EÜ artiklile 26a. [ME 113]
c) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ettenähtud meetmetele.
Artikkel 22
Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses taimekaitsevahenditega
Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakteseadusandlikke ettepanekuid sellise ametliku kontrolli tegemise kohta, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis i osutatud liidu eeskirjade järgimist. [ME 114]
Kõnealustes delegeeritud õigusaktidesseadusandlikes ettepanekutes tuleb arvesse võtta riske, mida taimekaitsevahendid võivad endast kujutada inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale, ja nendega nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 115]
a) pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;
b) ühetaolised erinõuded sellise ametliku kontrolli tegemise kohta ja nende ühetaoline miinimumsagedus, mida kohaldatakse taimekaitsevahendite tootmise, turulelaskmise, liitu sisenemise, märgistamise, pakendamise, transpordi, hoiustamise, paralleelkaubanduse ja kasutamise suhtes, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse vajadust tagada taimekaitsevahendite kasutamine ohutult ja säästvalt ning võidelda selliste toodete ebaseadusliku kaubanduse vastu; [ME 116]
c) ühetaolised erinõuded pestitsiididega töötlemise seadmete kontrolli kohta ja selle ühetaoline miinimumsagedus:
ca) ühtsed erinõuded registri või andmebaasi loomiseks tootmise, pakendamise ja ladustamise kohta; [ME 117]
d) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele;
e) sertifitseerimissüsteemide väljatöötamine, et aidata pädevatel asutustel teha pestitsiididega töötlemise seadmete kontrolli;
f) teabe kogumine taimekaitsevahendite põhjustatud mürgistuskahtluse juhtude kohta ning asjakohane seire ja aruanded;
g) teabe kogumine võltsitud taimekaitsevahendite ja taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kohta ning asjakohane seire ja aruanded.
Artikkel 23
Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses mahepõllumajanduslike toodetega ning kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodetega
1. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, mis käsitlevad ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktides j ja k osutatud eeskirjade järgimist, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid.
2. SeosesKomisjonile antakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 27 lõikega 2 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjadega tuleb lõikes 1 osutatudeeskirjade täitmise kontrollimist ning pädevate asutuste meetmeid pärast kõnealust ametlikku kontrolli. Kõnealuste delegeeritud õigusaktidega ette nähatuleb sätestada eeskirjad, mis käsitlevadmilles käsitletakse järgmist: [ME 118]
a) ettevõtjate, pädevate asutuste, volitatud isikute konkreetsed vastutusalad ja ülesanded määruse (EÜ) nr 834/2007 sätete järgimise tagamiseks lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11–13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36 ning volitatud isikute heakskiitmise ja järelevalve puhul lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 25, 29, 30 ja 32; [ME 119]
b) riskihindamise, ametliku kontrolli sageduse kindlaksmääramise ja vajaduse korral proovide võtmise puhul nõuded lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud nõuetele, võttes arvesse rikkumiste esinemise riski;
c) selliste ametliku kontrolli miinimumsagedus, mida tehakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 2 punktis d määratletud ettevõtjate suhtes, ning juhtumid ja tingimused, mille puhul tuleb teatavad ettevõtjad vabastada teatavast ametlikust kontrollist;
d) ametliku kontrolli meetodid ja võtted lisaks artiklis 13 ja artikli 33 lõigetes 1–5 osutatud meetoditele ja võtetele ning erinõuded sellise ametliku kontrolli suhtes, mille eesmärk on tagada mahepõllumajanduslike toodete jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides ja kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade järgimist;
e) kriteeriumid lisaks artikli 135 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 30 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele meetmete kohta, mida tuleb võtta juhul, kui ilmneb nõuete rikkumine, ning meetmed lisaks artikli 135 lõikega 2 ette nähtud meetmetele;
f) nõuded lisaks artikli 4 lõike 1 punkiga f ette nähtud nõuetele, mis on seotud ametliku kontrolli tegemiseks vajalike vahendite ja seadmetega, ning ametliku kontrolliga seotud ülesannete delegeerimise puhul kehtivad tingimused ja kohustused lisaks artiklites 25–30 ja artiklis 32 osutatud tingimustele ja kohustustele;
g) aruandluskohustused lisaks artiklites 12 ja 31 osutatud kohustustele, mis kehtivad pädevate asutuste, mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutuste ja ametliku kontrolli eest vastutavate volitatud isikute suhtes;
h) erikriteeriumid ja –tingimused IV jaotisega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks.
3. Seoses artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud eeskirjadega, tuleb lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktidega ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist:
a) nõuded, meetodid ja võtted lisaks artiklites 11 ja 13 osutatutele, mis kehtivad sellise ametliku kontrolli suhtes, mille eesmärk on kontrollida tootespetsifikaatide ja märgistamisnõuete järgimist;
b) meetodid ja võtted lisaks artiklis 13 osutatud meetoditele ja võtetele sellise ametliku kontrolli puhul, mille eesmärk on tagada artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud eeskirjade reguleerimisalasse kuuluvate toodete jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides ja kontrollida kõnealuste eeskirjade järgimist;
c) erikriteeriumid ja erisisu lisaks artikliga 108 ettenähtud kriteeriumidele artikli 107 lõikes 1 sätestatud mitmeaastase riikliku kontrollikava asjaomaste osade ettevalmistamiseks ja artikliga 112 ette nähtud aruande täiendav erisisu;
d) erikriteeriumid ja -tingimused IV jaotisega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks;
e) erimeetmed, mida tuleb võtta lisaks artikli 135 lõikes 2 osutatud meetmetele juhul, kui on ilmnenud nõuete rikkumine või nõuete tõsine ja korduv rikkumine.
4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud delegeeritud õigusaktides tehakse vajaduse korral erand nendes lõigetes osutatud käesoleva määruse sätetest.[ME 120]
Artikkel 24
Erieeskirjad ametliku kontrolli ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses uute kindlaks tehtud toidu- ja söödariskidega
1. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakteseadusandlikke ettepanekuid erieeskirjade kohta, mis käsitlevad teatavatesse kategooriatesse kuuluva toidu ja sööda suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktides a–e osutatud eeskirjade järgimist, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktidesseadusandlikes ettepanekutes tuleb käsitleda uusi kindlaks tehtud riske, mis võivad toidu või sööda kaudu kujutada endast riski inimeste või loomade tervisele, või GMOde ja taimekaitsevahendite kaudu keskkonnale, või mis tahes riske, mis on ilmnenud seoses toidu ja sööda uute tootmis- või tarbimistavadega, või mida ei saa tõhusalt juhtida ilma ühiste kriteeriumideta, mis on kehtestatud ametliku kontrolli või pärast kõnealust ametlikku kontrolli pädevate asutuste poolt võetavate meetmete suhtes, ning kõnealuste delegeeritud õigusaktidega nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 121]
a) pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10 lõikega 1, artiklitega 11, 12, 13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36;
b) ühetaolised erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta ja selle ühetaoline miinimumsagedus, võttes lisaks artikli 8 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele arvesse iga toidu ja sööda kategooria puhul esinevaid eriohte ja -riske ning protsesse, mida see kategooria läbib;
c) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatava nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 135 lõikes 2 osutatud meedet või meetmeid lisaks nimetatud lõikega ette nähtud meetmetele.
2. Kui see on inimeste või loomade tervisele või keskkonnale avalduva tõsise ohu korral tungiva kiireloomulise tõttu vajalik, siis kohaldatakse artiklis 140 sätestatud korda vastavalt lõikele 1 vastuvõetud delegeeritud õigusaktide suhtes.
Artikkel 24a
Üksikasjalikud eeskirjad ametliku kontrolli ja meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses toiduga kokkupuutuvate ainete ja esemetega.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu rakendusakte ametliku kontrolli ja nende meetmete ühetaolise kohaldamise kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses toiduga kokkupuutuvate ainete ja esemetega. [ME 122]
III peatükk
Pädevate asutuste eriülesannete delegeerimine
Artikkel 25
Ametliku kontrolliga seotud eriülesannete delegeerimine pädeva asutuse poolt
1. Pädev asutus võib delegeerida ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid ühele või mitmele volitatud isikule kooskõlas artiklis 26 sätestatud tingimustega või füüsilisele isikule kooskõlas artiklis 27 sätestatud tingimustega. Pädevad asutused ei delegeeri ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid füüsilistele isikutele seoses ametlike kontrollidega, mida tehakse artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade täitmise kontrollimiseks. [ME 123]
2. Pädevad asutused ei delegeeri sellise otsuse tegemise õigust, mis on seotud artikli 135 lõike 1 punktis b ja artikli 135 lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmetega.
Esimest lõiku ei kohaldata meetmete suhtes, mida tuleb võtta kooskõlas artikliga 135 või artikli 23 lõike 2 punktis e sätestatud eeskirjadega pärast ametlikku kontrolli, mis on tehtud eesmärgiga kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade järgimist. [ME 124]
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse ametliku kontrolliga seotud eriülesanded, mida ei ole lubatud delegeerida, et säilitada pädeva asutuse sõltumatus või põhifunktsioonid.
4. Kui pädev asutus delegeerib ühele või mitmele volitatud isikule ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade järgimist, määrab pädev asutus igale volitatud isikule koodnumbri ja asutused, kes vastutavad nende heakskiitmise ja järelevalve eest.
Artikkel 26
Tingimused ametliku kontrolliga seotud eriülesannete delegeerimiseks volitatud isikutele
Ametliku kontrolliga seotud eriülesannete delegeerimine volitatud isikule, nagu on osutatud artikli 25 lõikes 1, peab olema vormistatud kirjalikult ja vastama järgmistele tingimustele:
a) delegeerimisdokumendis peab olema täpne kirjeldus:
i) ametliku kontrolliga seotud eriülesannete kohta, mida volitatud isik võib täita;
ii) kõnealuste ülesannete täitmise tingimuste kohta;
b) volitatud isikul:
i) on talle delegeeritud ametliku kontrolliga seotud eriülesannete täitmiseks nõutavad oskused, seadmed ja infrastruktuur;
ii) on piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid
iii) ta on erapooletu, sõltumatu, ei ole kontrollitoiminguid tegeva ettevõtja juures otseselt ega kaudselt tööl ega oma muul moel mis tahes huvide konflikte seoses talle delegeeritud ametliku kontrolliga seotud eriülesannetega; [ME 125]
iv) ta töötab ja on akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17020 „Eri liiki kontrolliasutuste tegevuse üldkriteeriumid” või mõne muu standardiga, mis on asjaomaste delegeeritud eriülesannetega rohkem seotud;
iva) on piisavalt pädev, et teostada talle delegeeritud ametlikku kontrolli; [ME 126]
c) delegeeriva pädeva asutuse ja volitatud isiku vahel toimub tõhus ja tulemuslik kooskõlastamine.
Artikkel 27
Tingimused ametliku kontrolliga seotud eriülesannete delegeerimiseks füüsilistele isikutele
Pädev asutus võib delegeerida ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid ühele või mitmele füüsilisele isikule, kui see on lubatud artiklites 15–24 sätestatud tingimuste kohaselt. Selline delegeerimine peab olema vormistatud kirjalikult.
Füüsilistele isikutele ametliku kontrolliga seotud ülesannete delegeerimise suhtes kohaldatakse artikli 26, välja arvatud punkti b alapunkte ii ja iv.
Artikkel 28
Nende volitatud isikute ja füüsiliste isikute kohustused, kellele on delegeeritud ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid
Volitatud isik või füüsiline isik, kellele on delegeeritud ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid kooskõlas artikli 25 lõikega 1, teeb järgmist:
a) teatab korrapäraselt ja alati, kui pädev asutus seda taotleb, tehtud ametliku kontrolli tulemused pädevale asutusele, kes on talle kõnealused eriülesanded delegeerinud;
b) kui ametliku kontrolli tulemused viitavad nõuete rikkumisele või selle tõenäosusele, teatab sellest viivitamata pädevale asutusele, kes on talle kõnealused eriülesanded delegeerinud.
Artikkel 29
Ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid delegeeriva pädeva asutuse kohustused
Pädev asutus, kes on delegeerinud volitatud isikule või füüsilisele isikule ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid kooskõlas artikli 25 lõikega 1, teeb järgmist:
a) korraldab vastavalt vajaduselekorrapäraseid ja etteteatamata kõnealuse asutuse või isiku auditeid või ülevaatusi; [ME 127]
b) võtab viivitamata delegeerimise täielikult või osaliselt tagasi, kui:
i) punktis a osutatud auditi või ülevaatuse tulemusena ilmneb tõendeid selle kohta, et kõnealune volitatud isik või füüsiline isik ei suuda talle delegeeritud ametliku kontrolliga seotud eriülesandeid nõuetekohaselt täita;
ii) volitatud isik või füüsiline isik ei võta asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid, et punktis a osutatud auditite ja ülevaatuste käigus kindlakstehtud puudused kõrvaldada.
iia) volitatud isiku või füüsilise isiku sõltumatuse või erapooletuse kohta on tõendatud, et neid on rikutud; [ME 128]
Artikkel 30
Tingimused muude ametlike toimingutega seotud eriülesannete delegeerimiseks
1. Pädev asutus võib delegeerida muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid ühele või mitmele volitatud isikule järgmistel tingimustel:
a) artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ei ole selline delegeerimine keelatud;
b) artikli 26, välja arvatud punkti b alapunktis iv, sätestatud tingimused on täidetud.
2. Pädev asutus võib delegeerida muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid ühele või mitmele füüsilisele isikule järgmistel tingimustel:
a) artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega on selline delegeerimine lubatud;
b) artikli 26, välja arvatud punkti b alapunktides ii ja iv, sätestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 31
Nende volitatud isikute ja füüsiliste isikute kohustused, kellele on delegeeritud muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid
Volitatud isik või füüsiline isik, kellele on delegeeritud muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid kooskõlas artikliga 30, teeb järgmist:
a) teatab korrapäraselt ja alati, kui pädev asutus seda taotleb, läbiviidud muudest ametlikest toimingutest pädevale asutusele, kes on talle kõnealused eriülesanded delegeerinud;
b) kui muude ametlike toimingute tulemused viitavad nõuete rikkumisele või selle tõenäosusele, teatab sellest viivitamata pädevale asutusele, kes on talle muude ametlike toimingutega seotud eriülesanded delegeerinud.
Artikkel 32
Muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid delegeeriva pädeva asutuse kohustused
Pädev asutus, kes on delegeerinud volitatud isikutele või füüsilistele isikutele muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid kooskõlas artikliga 30, teeb järgmist:
a) korraldab vastavalt vajadusele kõnealuse asutuse või isiku auditeid või ülevaatusi; [ME 129]
b) võtab viivitamata delegeerimise täielikult või osaliselt tagasi, kui:
i) punktis a osutatud auditi või ülevaatuse tulemusena ilmneb tõendeid selle kohta, et kõnealune volitatud isik või füüsiline isik ei suuda talle delegeeritud muude ametlike toimingutega seotud eriülesandeid nõuetekohaselt täita;
ii) volitatud isik või füüsiline isik ei võta asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid, et punktis a osutatud auditite ja ülevaatuste käigus kindlakstehtud puudused kõrvaldada.
IV peatükk
Proovide võtmine, analüüsid, uuringud ja diagnoosimine
Artikkel 33
Proovide võtmise, analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetodid
1. Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute käigus proovide võtmiseks ja laboratoorseteks analüüsideks, uuringuteks ja diagnoosimiseks kasutatavad meetodid peavad vastama liidu eeskirjadele, millega on kõnealused meetodid kehtestatud, või nende suhtes kehtivatele tulemuskriteeriumidele.
2. Kui lõikes 1 osutatud liidu eeskirjad puuduvad ametliku kontrolli raames, kasutavad laborid oma analüüsimise, uuringute ja diagnoosimise alastele erivajadustele vastavaid tänapäevaseid meetodeid ja võtavad arvesse järgmist järgmises järjekorras: [ME 130]
a) kõige uuemaid kättesaadavaid meetodeid, mis vastavad asjakohastele rahvusvaheliselt tunnustatud eeskirjadele või protokollidele, sealhulgas nendele, mille Euroopa Standardikomitee (CEN) on heaks kiitnud
b) kui punktis a osutatud eeskirjad või protokollid puuduvad, asjakohaseid meetodeid, mille on välja töötanud või mida on soovitanud Euroopa Liidu referentlaborid ning mis on valideeritud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega;
c) kui punktis a osutatud eeskirjad või protokollid ja punktis b osutatud meetodid puuduvad, asjakohaseid meetodeid, mis vastavad riiklikul tasandil kehtestatud asjakohastele eeskirjadele;
d) kui punktis a osutatud eeskirjad või protokollid, punktis b osutatud meetodid ja punktis c osutatud riiklikud eeskirjad puuduvad, asjakohaseid meetodeid, mille on välja töötanud või mida on soovitanud riiklikud referentlaborid ning mis on valideeritud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega või
e) kui punktis a osutatud eeskirjad või protokollid, punktis b osutatud meetodid, punktis c osutatud riiklikud eeskirjad ja punktis d osutatud meetodid puuduvad, asjakohaseid meetodeid, mis on valideeritud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega.
3. Erandina lõikest 2 võib seire, suunatud seire ja muude ametlike toimingute puhul võib kasutada mis tahes lõikes 2 osutatud meetodit, kui puuduvad lõikes 1 osutatud liidu eeskirjad. Sama kehtib muude ametlike toimingute puhul. [ME 131]
4. Kui laboratoorseid analüüse, uuringuid või diagnoosimist on erandjuhtudel tulenevalt arenevast eriolukorrast vaja teha kiirendatud korras ja lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodid puuduvad, võib asjakohane riiklik referentlabor või selle puudumise korral mis tahes muu artikli 36 lõike 1 alusel määratud labor, kasutada muid kui käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodeid, kuni kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokolliga valideeritakse asjakohane meetod. [ME 132]
5. Võimaluse korral kirjeldatakse laboratoorsete analüüside tegemiseks kasutatud meetodeid III lisas sätestatud asjakohaste kriteeriumidega.
6. Proove tuleb võtta, käidelda ja märgistada viisil, mis tagab nende õigusliku, teadusliku ja tehnilise kehtivuse. Võetud proovi suurus on selline, mis võimaldab teist eksperdiarvamust ettevõtja taotluse korral kooskõlas artikliga 34. [ME 133]
6a. Seoses taimsete saadustega tuleb töötada välja ja kehtestada kohustuslikuna meetodid, mille eesmärk on tuvastada ja jälgida kloonitud loomadest ning kloonitud loomade järglastest ja neist saadud toodetest pärinevat aretusmaterjali. [ME 134]
7. Komisjon võib rakendusaktidega, kui seda ei ole juba muul moel reguleeritud, sätestada eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: [ME 135]
a) meetodid, mida tuleb kasutada proovide võtmiseks ja laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks;
b) tulemuskriteeriumid, analüüsi-, uuringu- või diagnoosimisparameetrid, mõõtemääramatus ja kõnealuste meetodite valideerimise kord;
c) analüüside, uuringute või diagnoosimise tulemuste tõlgendamine.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 34
Teine eksperdiarvamus
1. Pädevad asutused tagavad, et ettevõtjatel, kelle loomade või kaupade suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või diagnoosimist, on õigus taotleda teist eksperdiarvamust, kui see on asjakohane ja tehniliselt võimalik. Sellise ekspertiisi kulud kannab taotleja. [ME 136]
Sellise õiguse kohaselt:
a) võib ettevõtja alati taotleda, et teine ekspert, kelle on määranud referentlabor või, kui see ei ole võimalik, vähemalt saaväärne teine ametlik labor, vaatab läbi proovide võtmise, analüüside, uuringute või diagnoosimisega seotud dokumendid; [ME 137]
b) kui see on asjakohane ja tehniliselt teostatav ja võttes arvesse eelkõige ohu esinemist ja levikut loomadel või kaupadel, proovide või kaupade riknemisohtu ja olemasoleva substraadi kogust, võib ettevõtja taotleda ja pädevad asutused on kohustatud tagama: [ME 138]
i) et teise eksperdiarvamuse jaoks võetakse piisaval hulgal muid proove, mis jagatakse kolmeks osaks, et teha algne analüüs, ja et kohastel juhtudel koostatakse ettevõtja taotluse põhjal teine eksperdiarvamus ja tehakse veel üks otsustav analüüs, kui kaks eelnevat üksteisest lahknevad, või [ME 139]
ii) kui ei ole võimalik võtta piisaval hulgal proove, nagu on osutatud punktis i, et proovidega tehakse sõltumatu teine analüüs, uuring või diagnoosimine.
1a. Proove tuleb käidelda ja märgistada viisil, mis tagab nende õigusliku ja tehnilise kehtivuse. [ME 140]
2. Ettevõtja taotlus saada teine eksperdiarvamus kooskõlas lõikega 1 ei piira pädevate asutuste kohustust võtta hädaolukorras viivitamata meetmeid, et kõrvaldada inimeste, loomade ja taimede terviseriskid või loomade heaoluriskid ning GMOdest ja taimekaitsevahenditest tulenevad keskkonnariskid või piirata nende levikut, kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade ja käesoleva määrusega.
3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada menetlused, mille eesmärk on lõikes 1 osutatud eeskirjade ühetaoline kohaldamine ja teise eksperdiarvamuse taotluste esitamine ja käsitlemine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 35
Sidevahendite kaudu müüdavatelt loomadelt ja kaupadelt proovide võtmine
1. Kui loomi ja kaupu müüakse sidevahendite kaudu, võib ametliku kontrolli jaoks kasutada proove, mis pädev asutus on ettevõtjalt anonüümselt tellinud.
2. Pädev astus võtab, kui tal on proovid käes, kõik meetmed tagamaks, et ettevõtjatele, kellelt kõnealused proovid kooskõlas lõikega 1 tellitakse, [ME 141]
a) teatatakse, et kõnealuseid proove võetakse ametliku kontrolli jaoks ja neid analüüsitakse või nendega tehakse vajaduse korral kõnealuse ametliku kontrolli jaoks uuringuid, ning
b) antakse õigus taotleda artikli 34 lõike 1 kohaselt teist eksperdiarvamust, kui lõikes 1 osutatud proove analüüsitakse või nendega tehakse uuringuid.
Artikkel 36
Ametlike laborite määramine
1. Pädev asutus määrab ametlikud laborid, mille ülesanne on teha laboratoorseid analüüse, uuringuid ja diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ajal, selles liikmesriigis, kelle territooriumil kõnealune pädev asutus tegutseb või muus liikmesriigis.
2. Pädev asutus võib määrata ametlikuks laboriks labori, mis asub muus liikmesriigis, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) kohaldatakse asjakohast korda, mis võimaldab neil teha artikli 38 lõikes 1 osutatud auditeid ja ülevaatusi või delegeerida selliste auditite ja ülevaatuste tegemine pädevale asutusele, mis asub samas liikmesriigis kui labor;
b) kõnealuse labori on juba määranud ametlikuks laboriks selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil labor asub.
3. Ametliku labori määramine tuleb vormistada kirjalikult ja see peab sisaldama üksikasjalikku kirjeldust:
a) ülesannete kohta, mida labor täidab ametliku laborina;
b) kõnealuste ülesannete täitmise tingimuste kohta;
c) korra kohta, mis on vajalik labori ja pädevate asutuste vahelise tõhusa ja tulemusliku koordineerimise ja koostöö jaoks.
4. Pädev asutus võib ametlikuks laboriks määrata ainult labori, mis vastab järgmistele tingimustele:
a) laboril on proovidega analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks nõutavad oskused, seadmed ja infrastruktuur;
b) laboril on piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega koolitatud töötajaid;
c) labor on sõltumatu, erapooletu ega oma mis tahes huvide konflikte seoses ametliku labori ülesannetega; [ME 142]
d) labor suudab ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ajal võetud proovidega tehtud analüüsidele, uuringutele ja diagnoosimisele saada õigeaegsed tulemused;
e) labor töötab kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele” ja seda on hinnatud ja akrediteeritud kooskõlas kõnealuse standardiga riikliku akrediteerimisasutuse poolt, kes tegutseb kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008. [ME 143]
5. Lõike 4 punktis e osutatud ametliku labori hindamise ja akrediteerimise reguleerimisala: [ME 144]
a) hõlmab kõiki laboratoorseid analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodeid, mida labor peab ametliku laborina tegutsedes kasutama analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks;
b) võib hõlmata ühte või mitut laboratoorset analüüsi-, uuringu- või diagnoosimismeetodit või meetodite rühma;
c) see võib olla määratletud paindlikult, et akrediteerimise ulatus võiks hõlmata akrediteeringu andmise hetkel ametliku labori poolt kasutatud meetodite muudetud variante või neid täiendavaid uusi meetodeid labori enda tehtud hindamise alusel ilma, et riiklik akrediteerimisasutus teeks enne kõnealuste muudetud või uute meetodite kasutamist erihindamise.
Kui ühelgi lõike 1 kohaselt liidus määratud ametlikul laboril ei ole uute või eriti tavapäratute laboratoorsete analüüside, uuringute või diagnoosimise tegemiseks vajalikke oskusi, varustust, infrastruktuuri ega töötajaid, võib pädev asutus taotleda mõnelt laborilt või diagnostikakeskuselt, kes ei vasta ühele või mitmele käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudele, kõnealuste analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemist.
Artikkel 37
Ametlike laborite kohustused
1. Kui analüüsi, uuringu või diagnoosimise tulemustest ilmneb nõuete rikkumine või need osutavad sellele, et ettevõtja tõenäoliselt rikub nõudeid, teavitab ametlik labor sellest viivitamata pädevat asutust.
2. Euroopa Liidu referentlabori või riikliku referentlabori taotluse korral osaleb ametlik labor laboritevahelistes võrdlevates uuringutes, mida korraldatakse nende analüüside, uuringute või diagnooside jaoks, mida nad teevad ametlike laboritena.
3. Ametlikud laborid teevad üldsusele kättesaadavaks loetelu meetodite kohta, mida on kasutatud seoses ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingutega tehtud analüüsideks, uuringuteks ja diagnoosimiseks.
Artikkel 38
Ametlike laborite auditid ja ülevaatused
1. Pädev asutus korraldab kooskõlas artikli 36 lõikega 1 määratud ametlike laborite auditeid ja ülevaatusi:
a) korrapäraselt;
b) alati, kui nad peavad auditit või ülevaatust vajalikuks.
2. Pädev asutus võtab viivitamata tagasi ametlikuks laboriks määramise kas täielikult või teatavate ülesannete osas, kui ametlik labor ei võta asjakohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid vastavalt lõikega 1 ettenähtud auditi või ülevaatuse tulemustele, mis näitavad mõne järgmise asjaolu ilmnemist:
a) labor ei vasta enam artikli 36 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele;
b) labor ei täida artiklis 37 sätestatud kohustusi;
c) labori tulemused ei ole artikli 37 lõikes 2 osutatud laboritevahelistes võrdlevates uuringutes rahuldavad.
Artikkel 39
Erandid tingimusest, mille kohaselt peavad ametlikud laborid läbima kohustusliku hindamiseja akrediteerimise [ME 145]
1. Erandina artikli 36 lõike 4 punktist e võib pädev asutus määrata ametlikeks laboriteks järgmised laborid, olenemata sellest, kas nad vastavad kõnealuses punktis sätestatud tingimusele:
a) laborid
i) mille ainus ülesanne on Trichinella avastamine lihas;
ii) mis kasutavad Trichinella avastamiseks ainult neid meetodeid, millele on osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2075/2005(61) artiklis 6;
iii) mis täidavad Trichinella avastamise ülesannet pädeva asutuse või sellise ametliku labori järelevalve all, mis on määratud artikli 36 lõike 1 kohaselt ning mida on hinnatud ja mis on akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele” käesoleva lõike punkti a alapunktis ii osutatud meetodite kasutamiseks; [ME 146]
b) laborid, mis teevad analüüse ja uuringuid selleks, et kontrollida vastavust artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud taimset paljundusmaterjali käsitlevatele eeskirjadele; [ME 147]
c) laborid, mis teevad analüüse, uuringuid või diagnoosimist ainult muude ametlike toimingute raames tingimusel, et:
i) nad kasutavad ainult artikli 33 lõikes 1 ja artikli 33 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud laboratoorseid analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodeid;
ii) nad teevad analüüse, uuringuid ja diagnoosimist kasutatavate meetodite osas pädevate asutuste või riiklike referentlaborite järelevalve all;
iii) nad osalevad korrapäraselt laboritevahelistes võrdlevates uuringutes, mille on korraldanud riiklikud referentlaborid nende poolt kasutatavate meetodite jaoks;
iv) nad rakendavad kvaliteeditagamissüsteemi, et nende kasutatavate laboratoorsete analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodite tulemused oleksid kindlad ja usaldusväärsed.
2. Kui labor kasutab lõike 1 punktis c osutatud meetodeid, mille kohaselt tuleb laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise tulemused kinnitada, teeb kinnitavad laboratoorsed analüüsid, uuringud ja diagnoosimise ametlik labor, mis vastab artikli 36 lõike 4 punktis e osutatud nõuetele.
3. Lõike 1 punktide a ja c kohaselt määratud ametlik labor peab asuma selles liikmesriigis, mille territooriumil asub tema määranud pädev asutus.
Artikkel 40
Õigus võtta vastu erandeid tingimusest, mille kohaselt peavad kõik meetodid, mida ametlik labor kasutab laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks, läbima kohustusliku hindamise ja akrediteerimise [ME 148]
Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad juhtumeid ja tingimusi, mille korral ja alusel võib pädev asutus kooskõlas artikli 36 lõikega 1 määrata ametlikuks laboriks labori, mis ei vasta kõikide tema kasutatavate meetodite osas artikli 36 lõike 4 punktis e osutatud tingimustele, kui labor vastab järgmistele tingimustele:
a) see tegutseb ning on läbinud hindamise ja akrediteerimise kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 ühe või mitme meetodi kasutamiseks, mis on sarnased muudele nende kasutatavatele meetoditele ja nendega võrreldes tüüpilised;
b) nad kasutavad korrapäraselt ja olulisel määral meetodeid, mille jaoks nad on saanud punktis a osutatud akrediteeringu.
Artikkel 41
Ajutised erandid tingimusest, mille kohaselt peavad ametlikud laborid läbima kohustusliku hindamise ja akrediteerimise [ME 149]
1. Erandina artikli 36 lõike 5 punktist a võib pädev asutus määrata olemasoleva ametliku labori ajutiselt ametlikuks laboriks kooskõlas artikli 36 lõikega 1 laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise selliste meetodite kasutamiseks, mille jaoks ta ei ole saanud artikli 36 lõike 4 punktis e osutatud akrediteeringut:
a) kui sellise meetodi kasutamist on alles hiljuti hakatud liidu eeskirjade kohaselt nõudma
b) kui kasutatavas meetodis tehtud muudatused tingivad vajaduse uue akrediteeringu või ametlikule laborile antud akrediteeringu ulatuse laiendamise järele
c) kui vajadus uue meetodi järele tuleneb hädaolukorrast või esilekerkivast riskist inimeste, loomade või taimede tervisele ja loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale või
ca) kui oodatakse akrediteerimisasutuse hinnangut ja selle akrediteerimisasutuse otsust. [ME 150]
2. Lõikes 1 osutatud ajutine määramine peab vastama järgmistele tingimustele:
a) ametlik labor on juba akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 meetodi kasutamiseks, mis on sarnane meetodile, mida akrediteeringu ulatus ei hõlma;
b) ametlikus laboris rakendatakse kvaliteeditagamissüsteemi selleks, et meetod, mida akrediteeringu ulatus ei hõlma, annaks kindlaid ja usaldusväärseid tulemusi;
c) ametlik labor teeb analüüse, uuringuid ja diagnoosimist kasutatavate meetodite osas pädevate asutuste või riiklike referentlaborite järelevalve all.
3. Lõikes 1 osutatud ajutise määramise periood ei tohi olla pikem kui üks aasta ja seda võib pikendada üks kord veel üheks aastaks.
4. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud ametlik labor peab asuma selles liikmesriigis, mille territooriumil asub tema määranud pädev asutus.
Artikkel 41a
Liitu sisenevate loomade ja kaupade ametlikud kontrollid korraldatakse riskipõhiselt ja need võivad toimuda piirikontrolli punktides kooskõlas käesoleva peatüki II osaga, et kontrollida teatavate loomade või kaupade vastavust konkreetsetele regulatiivsetele sätetele, või sobivas kohas vastavalt käesoleva peatüki I osale. [ME 151]
V peatükk
Liitu sisenevate loomade ja kaupade ametlik kontroll
I jagu
Loomad ja kaubad, mille suhtes ei kohaldata piiril ametlikku erikontrolli
Artikkel 42
Selliste loomade ja kaupade ametlik kontroll, mille suhtes ei kohaldata piiril ametlikku erikontrolli
1. Pädev asutus kohaldab liitu sisenevate loomade ja kaupade suhtes korrapäraselt ametlikku kontrolli, et tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmine.
Selliste loomade ja kaupade puhul, mille suhtes ei kohaldata artiklit 45, tehakse kõnealust ametlikku kontrolli sobiva sagedusega ja võetakse arvesse järgmist:
a) eri tüüpi loomadest ja kaupadest tulenevat riski inimeste, loomade või taimede tervisele ja loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsetoodete puhul keskkonnale;
aa) selliste pettuste tõenäosust, mis võiksid eksitada tarbijate ootusi seoses toiduainete ja kaupade olemuse, kvaliteedi ja koostisega; [ME 152]
b) kuidas on asjaomaste loomade või kaupade suhtes kohaldatavaid artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega kehtestatud nõudeid varem täitnud:
i) kolmas riik ja päritoluettevõte;
ii) eksportija;
iii) saadetise eest vastutav ettevõtja;
c) kontrolli, mida on asjaomaste loomade ja kaupade suhtes juba kohaldatud;
d) päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevate asutuste tagatisi selle kohta, et loomad ja kaubad vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega kehtestatud nõuetele või nõuetele, mis on nendega vähemalt samaväärseteks tunnistatud.
2. Lõikega 1 ette nähtud ametlik kontroll tehakse sobivas kohas liidu tolliterritooriumil, sealhulgas:
a) liitu sisenemise koht;
b) piiripunkt;
c) vabasse ringlusse laskmise koht liidus;
d) saadetise eest vastutava ettevõtja ladu ja valdused.
3. Pädevad asutused piiripunktides ja muudes liitu sisenemise punktides teevad ametlikku kontrolli järgmise suhtes, kui neil on alust arvata, et nende sisenemine liitu võib endast kujutada riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale:
a) transpordivahendid, ka tühjad;
b) pakendid.
4. Pädevad asutused võivad kohaldada ametlikku kontrolli ka kaupade suhtes, mis läbivad mõnda määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõike 16 punktides a–g määratletud tolliprotseduuri.
Artikkel 43
Selliste loomad ja kaupade ametliku kontrolli liigid, mille suhtes ei kohaldata piiril ametlikku erikontrolli
1. Artikli 42 lõikes 1 osutatud ametlik kontroll:
a) hõlmab alati dokumentide kontrolli;
b) hõlmab identsus- ja füüsilist kontrolli sõltuvalt riskist inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsetoodete puhul keskkonnale.
2. Pädevad asutused teevad lõike 1 punktis b osutatud füüsilise kontrolli asjakohastes tingimustes nii, et ülevaatused saab teha nõuetekohaselt.
3. Kui lõikes 1 osutatud dokumentide, identsus- ja füüsiline kontroll osutuvad sellele, et loomad ja kaubad ei vasta artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele, kohaldatakse artikli 64 lõikeid 1, 3, 4 ja 5, artikleid 65, 66, 67, artikli 69 lõikeid 1 ja 2 ja artikli 70 lõikeid 1 ja 2.
4. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seose juhtumite ja tingimustega, mille puhul pädev asutus võib nõuda ettevõtjalt teatamist teatavate liitu seisnevate kaupade saabumisest.
Artikkel 44
Proovid, mis on võetud loomadelt ja kaupadelt, mille suhtes ei kohaldata piiril ametlikku erikontrolli
1. Kui loomadelt ja kaupadelt võetakse proove, siis pädev asutus:
a) teatab sellest tollile ja asjaomastele ettevõtjatele;
b) otsustab, kas loomad või kaubad saab vabastada enne, kui proovidega tehtud analüüside, uuringute või diagnoosimise tulemused on kättesaadavad, tingimusel, et loomade ja kaupade jälgitavus on tagatud.
2. Komisjon sätestab rakendusaktidega
a) mehhanismid, mis on vajalikud lõike 1 punktis b osutatud loomade või kaupade jälgitavuse tagamiseks;
b) dokumendid, mis peavad kaasas olema lõikes 1 osutatud loomade või kaupadega, kui pädevad asutused on proove võtnud.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
II jagu
Loomade ja kaupade ametlik kontroll piiripunktis
Artikkel 45
Loomad ja kaubad, mille suhtes kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli
1. Et kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju, kohaldavad pädevad asutused esimeses liitu saabumise piiripunktis ametlikku kontrolli iga saadetise suhtes, mis sisaldab kolmandast riigist liitu sisenevaid järgmisi looma- või kaubakategooriaid:
a) loomad;
b) loomsed saadused, loomne paljundusmaterjaltoiduained, mis sisaldavad loomseid saadusi, loomset paljundusmaterjali ja loomsed kõrvalsaadused loomseid kõrvalsaadusi; [ME 153]
c) taimed, taimsed saadused, muud objektid ja materjalid, mis võivad olla soodsaks pinnaseks taimekahjustajatele või neid levitada, nagu on osutatud määruse (EL) nr …/…(62) artikli 68 lõike 1 ja artikli 69 lõike 1 kohaselt kehtestatud loeteludes.
d) teatavatest sellistest kolmandatest riikidest pärit kaubad, mille kohta on komisjon teinud lõike 2 punktis b osutatud rakendusaktidega otsuse, et nende liitu sisenemise kohas on vaja muuta ametlik kontroll ajutiselt rangemaks teadaoleva või esilekerkiva riski tõttu või kuna on tõendeid, et artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju tõenäoliselt rikutakse laiaulatuslikult ja olulisel määral;
e) loomad ja kaubad, mille suhtes kohaldatakse erakorralisi meetmeid, mis on ette nähtud õigusaktidega, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53, määruse (EL) nr …/…(63) artikliga 249 või määruse (EL) nr …/…(64)+ artikli 27 lõikega 1, artikli 29 lõikega 1, artikli 40 lõikega 2, artikli 41 lõikega 2, artikli 47 lõikega 1, artikli 49 lõikega 2 ja artikli 50 lõikega 2 ning mille kohaselt nõutakse kõnealuste loomade või kaupade saadetiste suhtes ametliku kontrolli kohaldamist nende liitu sisenemisel, kusjuures saadetised peavad olema identifitseeritud asjaomaste kombineeritud nomenklatuuri koodidega;
f) loomad ja kaubad, mille sisenemise korral liitu kehtivad tingimused või meetmed, mis on sätestatud artikli 125 või artikli 127 alusel vastuvõetud õigusaktides või artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades ning mille kohaselt tuleb loomade või kaupade liitu sisenemisel kontrollida kõnealuste tingimuste või meetmete järgimist.
2. Komisjon sätestab rakendusaktidega
a) selliste loomade ja kaupade loetelu, mis kuuluvad lõike 1 punktides a ja b osutatud kategooriatesse, koos nende asjaomaste kombineeritud nomenklatuuri koodidega;
b) lõike 1 punktis d osutatud kategooriasse kuuluvate kaupade loetelu koos nende kombineeritud nomenklatuuri koodidega ja selle ajakohastamise vastavalt vajadusele seoses kõnealuses punktis osutatud riskidega.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad muudatusi lõikes 1 osutatud saadetiste kategooriates, et lisada neisse muid tooteid, mis tõenäoliselt kujutavad endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.
4. Kui ei ole teisiti ette nähtud õigusaktidega, millega kehtestatakse lõike 1 punktides d, e ja f osutatud meetmed või tingimused, kohaldatakse käesolevat artiklit lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suhtes, kui need on mittekaubanduslikud.
Artikkel 46
Loomad ja kaubad, mis on vabastatud piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist
Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul on järgmised looma- ja kaubakategooriad vabastatud artikli 45 täitmisest:
a) kaubad, mis on saadetud kaubanäidistena või eksponaatidena näituste jaoks ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks; [ME 154]
b) teaduslikul eesmärgil saadetud loomad ja kaubad; [ME 155]
c) kaubad, mis on rahvusvahelistel liinidel sõitvas transpordivahendis ja mida ei laadita maha ning mis on ette nähtud meeskonna ja reisijate tarbeks;
d) kaubad, mis kuuluvad reisijate isikliku pagasi hulka ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks;
e) kaubad, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks;
f) lemmikloomad määruse (EL) nr XXX/XXXX [loomatervise määruse number] artikli 4 lõike 1 punktis 10 määratletud tähenduses; [ME 156]
g) kaubad, mis on läbinud kuumtöötluse ja mille kogus ei ületa kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatud kogust;
h) mis tahes muusse kategooriasse kuuluvad loomad või kaubad, mida ei ole neist tulenevaid riske silmas pidades vaja piiripunktis kontrollida.
Artikkel 47
Ametlik kontroll piiripunktis
1. Pädevad asutused kohaldavad artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suhtes ametlikku kontrolli, kui kõnealune saadetis jõuab piiripunkti. Kõnealune ametlik kontroll peab hõlmama dokumentide, identsus- ja füüsilist kontrolli.
2. Kõikide artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste puhul tehakse dokumentide ja identsuskontroll.
3. Füüsilist kontrolli tehakse artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate puhul sagedusega, mis sõltub riskist, mida iga loom, kaup või looma- või kaubakategooria kujutab endast inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.
4. Füüsilist kontrolli, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades sätestatud loomatervise- ja loomade heaolu nõuete või taimetervisenõuete järgimist, teevad töötajad, kellel on vastavalt vajadusele asjakohane kvalifikatsioon kas veterinaar- või taimetervisevaldkonnas, ning kelle on määranud selleks otstarbeks pädev asutus, või tehakse füüsiline kontroll kõnealuste töötajate järelevalve all.
Kõnealust füüsilist loomade või loomsete saaduste kontrolli teeb ametlik veterinaararst või see tehakse tema järelevalve all, keda võib abistada eriväljaõppega tugipersonal, kuid kes siiski vastutab teostatud kontrolli eest. [ME 157]
5. Piiripunkti pädevad asutused kohaldavad süstemaatiliselt ametlikku kontrolli transporditavate loomasaadetiste suhtes ja transpordivahendite suhtes, et kontrollida artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades sätestatud loomade heaolunõuete järgimist. Pädevad asutused rakendavad korda transporditavate loomade ametliku kontrolli esikohale seadmiseks, et vähendada sellise kontrolli puhul esinevaid viivitusi.
6. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirjad artikli 45 lõikes 1 osutatud kaubakategooriate saadetiste esitamise, ühe saadetise moodustavate ühikute ja selliste ühikute maksimaalse arvu kohta igas saadetises, võttes arvesse vajadust tagada saadetiste kiire ja tõhus käsitlemine ja ametlik kontroll, mida pädevad asutused peavad tegema.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 48
Sertifikaadid ja dokumendid, mis peavad kaasas olema saadetiste ja jagatud saadetistega
1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud ametlikud sertifikaadid või dokumentide originaalid või samaväärsed elektroonilised dokumendid, mis peavad kaasas olema artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetistega, esitatakse piiripunkti pädevale asutusele ja pädev asutus säilitab neid.
2. Piiripunkti pädevad asutused annavad saadetise eest vastutavale ettevõtjale lõikes 1 osutatud ametlike sertifikaatide või dokumentide kinnitatud paber- või elektroonilise koopia või kui saadetis jagatakse, kõnealuste sertifikaatide või dokumentide paber- või elektroonilised koopiad, millest igaüks on kinnitatud.
3. Saadetist ei ole lubatud jagada enne, kui on tehtud ametlik kontroll ja artiklis 54 osutatud ühtne sisseveodokument on lõplikustatud kooskõlas artikli 54 lõikega 4 ja artikli 55 lõikega 1.
Artikkel 49
Erieeskirjad piiripunktides tehtava ametliku kontrolli kohta
Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse:
a) juhtumid ja tingimused, mille puhul võivad piiripunkti pädevad asutused lubada artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste edasitransportimist lõppsihtkohta, enne kui võimaliku nõutava füüsilise kontrollimise tulemused on selgunud;
b) artikli 45 lõikes 1 osutatud kaubakategooriate ümberlaaditud saadetiste suhtes dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli tegemise tähtajad ja kord;
c) juhtumid ja tingimused, mille puhul võib ümberlaaditud saadetiste ja õhu- või meretranspordiga saabuvate ja edasitranspordiks samasse transpordivahendisse jäävate loomade identsus- ja füüsilist kontrolli teha muus piiripunktis kui esimeses liitu saabumise piiripunktis;
d) juhtumid ja tingimused, mille puhul võib lubada artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste transiiti, ja ametlik erikontroll, mida tuleb piiripunktis selliste saadetiste suhtes teha, sealhulgas juhtumid ja tingimused, mille puhul kõnealuseid saadetisi hoitakse heakskiidetud vaba- või tollilaos.
Artikkel 50
Dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrollimise kord
Selleks et tagada artiklites 47, 48 ja 49 sätestatud eeskirjade ühetaoline rakendamine, sätestab komisjon rakendusaktidega üksikasjad tegevuste kohta, mida tuleb teha kõnealustes eeskirjades osutatud dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ja pärast seda, et tagada asjaomase ametliku kontrolli tõhusus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 51
Ametlik kontroll muus piiripunktis kui esimeses saabumise piiripunktis
1. Pädevad asutused võivad teha artikli 45 lõikes 1 osutatud kolmandatest riikidest liitu sisenevate looma- ja kaubakategooriate saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli muus kontrollipunktis kui piiripunktis tingimusel, et need kontrollipunktid vastavad artikli 62 lõikes 3 ja artikli 62 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetele. [ME 158]
Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul:
a) võivad pädevad asutused teha artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli muus kontrollipunktis kui piiripunktis tingimusel, et need kontrollipunktid vastavad artikli 62 lõikes 3 ja artikli 62 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetele; [ME 159]
b) võib selliste saadetiste puhul, mis on läbinud dokumentide ja identsuskontrolli saabumise esimeses piiripunktis, füüsilise kontrolli teha muus piiripunktis teises liikmesriigis;
c) võivad pädevad asutused anda tollile või muudele avalik-õiguslikele asutustele ametliku kontrolliga seotud eriülesanded, mis on seotud järgmisega:
i) artikli 63 lõikes 2 osutatud saadetised;
ii) reisijate isiklik pagas;
iii) kaugmüügi (telefoni, posti või interneti) teel ostetud kaubad saadetud väikesed saadetised. [ME 160]
iiia) lemmikloomad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 576/2013 artiklis 5 kehtestatud tingimustele(65). [ME 161]
2. Lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktide suhtes kohaldatakse artikli 54 lõike 2 punkti b, artikli 55 lõike 2 punkti a, artikleid 57 ja 58, artikleid 60 ja 61 ning artikli 62 lõikeid 3 ja 4.
Artikkel 52
Identsus- ja füüsilise kontrolli sagedus
1. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse selliste loomade ja kaupade kategooriad ja tingimused, mille puhul tehakse artikli 45 lõikes 1 osutatud loomade ja kaupade saadetiste identsuskontrollid erandina artikli 47 lõikest 2 ja väiksemaid riske arvesse võttes:
a) vähendatud sagedusega;
b) kui saadetisel on ametlik pitser, siis ainult selle kontrollimiseks.
2. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse:
a) kriteeriumid ja menetlused, mille eesmärk on määrata kindlaks ja muuta selliste füüsiliste kontrollide minimaalset sagedusmäära, mida tehakse artikli 45 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suhtes, ning kohandada seda vastavalt kõnealuste kategooriatega seotud riskidele, võttes arvesse: [ME 162]
i) teavet, mille komisjon on kogunud kooskõlas artikli 124 lõikega 1;
ii) komisjoni ekspertide poolt kooskõlas artikli 115 lõikega 1 tehtud kontrolli tulemusi;
iii) ettevõtja varasemat tegevust seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade täitmisega;
iv) andmeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 130 osutatud teabehaldussüsteemi kaudu;
v) olemasolevaid teaduslikke hinnanguid ning
vi) kogu muud teavet looma- ja kaubakategooriatega seotud riskide kohta;
b) tingimused, mille alusel võivad liikmesriigid suurendada punkti a kohaselt tehtava füüsilise kontrolli sagedust, et võtta arvesse kohalikke riskifaktoreid;
c) menetlused, millega tagatakse, et punkti a kohaselt tehtavate füüsiliste kontrollide minimaalseid sagedusmäärasid kohaldatakse õigeaegselt ja ühetaoliselt. [ME 163]
3. Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad, millega kehtestatakse:
a) artikli 45 lõike 1 punktis d osutatud kaubakategooriate füüsiliste kontrollide minimaalne sagedus; [ME 164]
b) artikli 45 lõike 1 punktides e ja f osutatud looma- ja kaubakategooriate füüsiliste kontrollide minimaalne sagedus, kui see ei ole juba sätestatud kõnealustes punktides osutatud õigusaktides. [ME 165]
Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 53
Saadetiste kohta tehtavad otsused
1. Pädevad asutused teevad iga artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetise kohta pärast ametlikku kontrolli otsuse, milles märgitakse, kas saadetis vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele, ja vajaduse korral, millist tolliprotseduuri kohaldada.
2. Otsused, mis tehakse pärast füüsilist kontrolli, mille eesmärk on kontrollida loomatervise- ja loomade heaolu või taimetervisenõuete järgimist, teevad töötajad, kellel on vastavalt vajadusele asjakohane kvalifikatsioon kas veterinaar- või taimetervisevaldkonnas, ning kelle on määranud selleks otstarbeks pädev asutus.
teeb otsuse ametlik veterinaararst või see tehakse tema järelevalve all, keda võib abistada eriväljaõppega tugipersonal, kuid kes siiski vastutab teostatud kontrolli eest. [ME 166]
2a. Otsused loomade ja loomsete saaduste saadetiste kohtajäädvustatakse ühtses sisseveodokumendis, millele on osutatud järgmistes artiklites. [ME 167]
Artikkel 54
Ühtse sisseveodokumendi kasutamine ettevõtja ja pädeva asutuse poolt
1. Artikli 45 lõikes 1 osutatud iga looma- või kaubakategooria saadetise kohta täidab saadetise eest vastutav ettevõtja ühtse sisseveodokumendi ja esitab saadetise ja selle sihtkoha koheseks ja täielikuks kindlakstegemiseks vajaliku teabe.
2. Ühtset sisseveodokumenti kasutavad:
a) ettevõtjad, kes vastutavad artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste eest, et teatada piiripunkti pädevatele asutustele kõnealuste saadetiste saabumisest ette;
b) piiripunkti pädevad asutused, et:
i) registreerida ametliku kontrolli tulemus ja kõik otsused, mis on nende põhjal tehtud, sealhulgas saadetise tagasilükkamise kohta;
ii) TRACES süsteemi kaudu või selle süsteemiga peetavas elektroonilises teabevahetuses edastada punktis i osutatud teave. [ME 168]
2a. Lõikes 2 osutatud ettevõtjad ja pädevad asutused võivad kasutada TRACESi süsteemi andmete sisestamiseks ka riiklikku teabesüsteemi. [ME 169]
3. Ettevõtjad teatavad saadetisest ette kooskõlas lõike 2 punktiga a ja täidavad selleks ühtse sisseveodokumendi vastava osa ja esitavad selle TRACES süsteemi edastamiseks piiripunkti pädevatele asutustele enne saadetise füüsilist saabumist liitu.
4. Piiripunkti pädevad asutused lõplikustavad ühtse sisseveodokumendi võimalikult kiiresti panevad niipea, kui on tehtud kõik artikli 47 lõike 1 kohaselt nõutavad vajalikud ametlikud kontrollid, selle ühtsesse sisseveodokumenti kirja.
a) kogu artikli 47 lõike 1 kohaselt nõutav ametlik kontroll on tehtud;
b) füüsilise kontrolli tulemused on selgunud (kui kõnealune kontrollimine on ette nähtud);
c) saadetise kohta on vastu võetud artikli 53 kohane otsus ja see on märgitud ühtsesse sisseveodokumenti. [ME 170]
Artikkel 55
Ühtse sisseveodokumendi kasutamine tolli poolt
1. Artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste järelevalve või tollikontroll, sealhulgas nende sisenemine või käitlemine vabatsoonides või tolliladudes toimub tingimusel, et ettevõtja esitab tollile ühtse sisseveodokumendi või selle samaväärse elektroonilise versiooni, mille piiripunkti pädevad asutused on TRACES süsteemis nõuetekohaselt lõplikustanud.
2. Toll:
a) ei luba saadetise suhtes kohaldada piiripunkti pädeva asutuse poolt ettenähtud tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri;
b) lubab saadetise vabasse ringlusse ainult sel juhul, kui on esitatud lõplik ühtne sisseveodokument, mis kinnitab, et saadetis vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele.
3. Kui artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste kohta on esitatud tollideklaratsioon, aga ühtset sisseveodokumenti ei ole esitatud, peab toll saadetise kinni ja teatab sellest kohe piiripunkti pädevale asutusele. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed kooskõlas artikli 64 lõikega 5.
Artikkel 56
Ühtse sisseveodokumendi vorm, tähtajad ja erieeskirjad
1. Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad, millega kehtestatakse:
a) ühtse sisseveodokumendi vorm ja juhised selle esitamiseks ja kasutamiseks;
b) kui pikalt peab saadetisest ette teatama, nagu on nõutud artikli 54 lõike 2 punktis a, et piiripunkti pädeval asutusel oleks võimalik teha õigeaegne ja tõhus ametlik kontroll.
Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, millega kehtestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul peab artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetistega kuni sihtkohani kaasas olema ühtne sisseveodokument. Igal juhul peab artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetistega kuni sihtkohani kaasas olemas ühtse sisseveodokumendi koopia. [ME 171]
Artikkel 57
Piiripunktide määramine
1. Liikmesriigid määravad ühe või mitme artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooria suhtes ametliku kontrolli tegemiseks piiripunktid.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile piiripunkti määramisest vähemalt kolm kuud ette. Teade peab sisaldama kogu teavet, mida komisjonil on vaja, et kontrollida, kas asjaomane piiripunkt vastab artiklis 62 sätestatud miinimumnõuetele.
3. Kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teate kättesaamist teatab komisjon liikmesriigile,
a) kas asjaomase piiripunkti määramine sõltub sellise ametliku kontrolli soodsast tulemusest, mille komisjoni eksperdid on teinud kooskõlas artikliga 115 ja mille eesmärk on kontrollida artiklis 62 sätestatud miinimumnõuete järgimist,
b) sellise kontrolli kuupäeva.
4. Liikmesriik ei määra piiripunkti enne, kui komisjon on teatanud talle, et kontrollil on soodne tulemus.
Artikkel 58
Piiripunktide loetelu
1. Iga liikmesriik teeb Interneti kaudu kättesaadavaks tema territooriumil asuvate piiripunktide ajakohased loetelud, milles on iga piiripunkti kohta esitatud järgmine teave:
a) kontaktandmed ja lahtiolekuajad;
b) täpne asukoht ja kas see on sadam, lennujaam, sisenemiskoht raudteel või maanteel;
c) kõik artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriad, mille jaoks piiripunkt on määratud;
d) seadmed ja ruumid, mida saab kasutada iga sellise looma- ja kaubakategooria suhtes ametliku kontrolli tegemiseks, mille jaoks piiripunkt on määratud;
e) kalendriaasta jooksul käideldud loomade ja kaupade hulk iga sellise artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooria lõikes, mille jaoks piiripunkt on määratud.
2. Komisjon sätestab rakendusaktidega vormi, kategooriad, määramiste lühendid ja muu teabe, mida liikmesriigid peavad piiripunktide loeteludes kasutama.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 59
Olemasolevate piiripunktide lubade tagasivõtmine ja nende ümbermääramine
1. Piiripunktidele direktiivi 97/78/EÜ artikli 6 ja direktiivi 91/496/EMÜ artikli 6 kohaselt antud load ja määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 5 ja direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõike 4 punkti c kohased sisenemiskohtade määramised võetakse tagasi.
2. Liikmesriigid võivad ümber määrata piiripunkte, määratud sisenemiskohti ja lõikes 1 osutatud sisenemiskohti kooskõlas artikli 57 lõikega 1 tingimusel, et artiklis 62 osutatud miinimumnõuded on täidetud.
3. Lõikes 2 osutatud ümbermääramise suhtes ei kohaldata artikli 57 lõikeid 2 ja 3.
Artikkel 60
Piiripunkti määramise tagasivõtmine
1. Kui piiripunkt ei vasta enam artiklis 62 osutatud nõuetele, siis liikmesriigid:
a) võtavad tagasi artikli 57 lõikega 1 ette nähtud määramise kõikide või teatavate looma- ja kaubakategooriate suhtes, mille jaoks piiripunkt oli määratud;
b) jätavad need artikli 58 lõikes 1 osutatud loetelust välja nende looma- ja kaubakategooriate osas, mille puhul määramine on tagasi võetud;
2. Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele piiripunkti määramise lõike 1 kohasest tagasivõtmisest ja tagasivõtmise põhjused.
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte juhtumite ja menetluste kohta, mille abil võib sellised piiripunktid, mille määramine on lõike 1 punkti a kohaselt ainult osaliselt tagasi võetud, ümber määrata erandina artiklist 57.
Artikkel 61
Piiripunkti määramise peatamine
1. Liikmesriik peatab viivitamata piiripunkti määramise ja nõuab sellelt tegevuse peatamist kõikide või teatavate määramisega hõlmatud looma- ja kaubakategooriate osas, kui nende tegevuse tõttu võib tekkida risk inimeste,või loomade tervisele või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale. [ME 172]
2. Liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele piiripunkti määramise peatamisest ja peatamise põhjused.
4. Liikmesriik lõpetab lõikes 1 osutatud peatamise kohe, kui:
a) pädevad asutused on kindlad, et lõikes 1 osutatud riski enam ei ole;
b) liikmesriik on edastanud komisjonile ja teistele liikmesriikidele teabe, mille alusel peatamine lõpetati.
5. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada lõikes 2 ja lõike 4 punktis b osutatud teabevahetuse ja teadete edastamise korra.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 62
Miinimumnõuded piiripunktide suhtes
1. Piiripunkt asub liitu sisenemise koha vahetus läheduses ning kohas, millel on sobiv varustus, et toll saaks selle määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 38 lõike 1 kohaselt nimetada määratud piiripunktiks. [ME 173]
2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seose juhtumitega ja tingimustega, mille puhul võib piiripunkt teatavate geograafiliste piirangute tõttu asuda liitu sisenemise kohast teatavas kauguses.
3. Piiripunktil on:
a) piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid,
b) ruumid, mis on sobivad käideldavate looma- ja kaubakategooriate laadi ja hulga jaoks;
c) seadmed ja ruumid, mida saab kasutada selliste looma- ja kaubakategooriate suhtes ametliku kontrolli tegemiseks, mille jaoks piiripunkt on määratud;
d) rakendab korda, millega tagatakse vastavalt vajadusele juurdepääs muudele seadmetele, valdustele ja teenustele, mida on vaja artiklite 63, 64 ja 65 kohaselt võetavate meetmete kohaldamiseks juhul, kui on tegemist saadetistega, mille puhul kahtlustatakse nõuete rikkumist või on nõuete rikkumine kindlaks tehtud, ja saadetistega, millega kaasneb risk;
e) situatsiooniplaan sujuva ametliku kontrolli tagamiseks ja artiklite 63, 64 ja 65 kohaselt võetud meetmete tõhusaks rakendamiseks ettenägematute või ootamatute tingimuste või sündmuste korral;
f) tehnika ja seadmed, mida on vaja TRACES süsteemi ja vastavalt vajadusele muude elektrooniliste andme- ja teabevahetussüsteemide tõhusa toimimise jaoks;
g) juurdepääs selliste ametlike laborite teenustele, mis on suutlikud tagama analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemusi ettenähtud tähtaegadeks ja millel on infotehnoloogilised vahendid, et kanda tehtud analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemused vastavalt vajadusele TRACES süsteemi;
h) kasutusel asjakohane kord eri looma- ja kaubakategooriate nõuetekohaseks käitlemiseks ja ristsaastumisest tulenevate võimalike riskide vältimiseks;
i) kasutusel kord asjakohaste bioturvalisusstandardite järgimiseks, et takistada taudide levimist liitu.
4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada üksikasjad lõikes 3 sätestatud nõuete kohta, et võtta arvesse eripära ja logistilisi vajadusi, mis on seotud ametliku kontrolli ja meetmetega, mis on võetud kooskõlas artikli 64 lõigetega 3 ja 5 ja artikliga 65 loomade ja kaupade eri kategooriate suhtes, millele on osutatud artikli 45 lõikes 1.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
III jagu
Meetmed, kui kolmandast riikidest pärit loomade ja kaupade puhul kahtlustatakse nõuete rikkumist või kui see on kindlaks tehtud
Artikkel 63
Nõuete rikkumise kahtlus ja rangem ametlik kontroll
1. Kui artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste puhul kahtlustatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade rikkumist, teevad pädevad asutused ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kõnealune kahtlus kinnitada või kõrvaldada, või delegeerivad selle ülesande teistele pädevatele asutustele. [ME 174]
2. Pädev asutus kohaldab ametlikku kontrolli selliste looma- ja kaubasaadetiste suhtes, mille kohta ettevõtja ei ole deklareerinud, et need sisaldavad artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriaid, kui on alust arvata, et saadetis neid siiski sisaldab.
3. Pädev asutus annab korralduse lõigetes 1 ja 2 osutatud saadetiste ametlikuks kinnipidamiseks kuni kõnealuste lõigetega ette nähtud ametliku kontrolli tulemuste saamiseni.
Vajaduse korral tuleb kõnealused saadetised kuni ametliku kontrolli tulemuste saamiseni isoleerida või panna karantiini ning loomad paigutada sobivasse varjualusesse, neid sööta, joota ja nende eest hoolitseda.
4. Kui pädevatel asutustel on alust kahtlustada ettevõtjat pettuses või ametliku kontrolli põhjal arvata, et artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju on tõsiselt ja korduvalt rikutud, peavad nad vastavalt vajadusele ja lisaks artikli 64 lõikes 3 osutatud meetmete võtmisele muutma sama päritoluga või sama kasutusviisi jaoks ette nähtud saadetiste ametliku kontrolli rangemaks. [ME 175]
5. Pädevad asutused teatavad komisjonile ja liikmesriikidele TRACES süsteemi kaudu oma otsusest teha rangemat ametlikku kontrolli, nagu on ette nähtud lõikega 4, ja märgivad, milline on oletatav pettus või tõsine või korduv rikkumine.
6. Komisjon kehtestab rakendusaktidega korra, et pädevad asutused saaksid lõigetes 4 ja 5 osutatud rangemat ametlikku kontrolli teha koordineeritult.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 64
Meetmed, mida tuleb võtta kolmandatest riikidest liitu sisenevate nõuetele mittevastavate saadetiste suhtes
1. Kui vastavalt artiklile 45 piiripunktides tehtud ametlike kontrollide tulemusel pädevad asutused annavad korralduse kolmandatest riikidest liitu sisenevate loomade või kaupade saadetiste ametlikuks kinnipidamiseks, kui kõnealused saadetisedtõendavad, et looma- ja kaubasaadetised ei vasta artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadelenõuetele, väljastavad nad järgmise põhjendatud arvamuse või otsuse: „saadetis ei vasta nõuetele” või „ei saanud kontrollist läbi”, mis kantakse ühtsesse sisseveodokumenti. Lisaks peavad pädevad asutused kõnealused looma- või kaubasaadetised ametlikult kinni ja keelduvad neid liitu lubamast. [ME 176]
Vajaduse korral sellised saadetised või osa saadetisest isoleeritakse või pannakse karantiini ning neisse kuuluvaid loomi hoitakse ja nende eest hoolitsetakse sobivates tingimustes, kuni edasiste otsuste tegemiseni. Samuti võetakse arvesse teiste kaupade erivajadusi. [ME 177]
2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada lõike 1 teises lõigus osutatud isoleerimise ja karantiini panemise korra.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Olles võimaluse korral kuulanudPädevad asutused kuulavad ära saadetise eest vastutava ettevõtja. Pädev asutus võib sellest loobuda, kui viivitusega kaasneva ohu tõttu või üldsuse huvides on vaja otsus kohe langetada. Seejärel annavad pädevad asutused viivitamata asjaomasele ettevõtjale korralduse: [ME 178]
a) vajaduse korral saadetis või selle osa hävitada, elusloomade korral inimlikult, kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega või [ME 179]
b) suunata saadetis või osa sellest liidust väljapoole kooskõlas artikli 70 lõigetega 1 ja 2 või [ME 180]
c) kohaldada saadetise või selle osa suhtes erirežiimi kooskõlas artikli 69 lõigetega 1 ja 2 või mis tahes muud meedet tagamaks, et artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju järgitakse, ja vajaduse korral määrab saadetise muul otstarbel kasutamiseks kui esialgu ette nähtud. [ME 181]
4. Pädevad asutused teatavad viivitamata kõigist lõikega 1 ette nähtud otsustest keelduda saadetist liitu sisenemast ja kõikidest lõigete 3 ja 5 ja artikli 65 kohaselt antud korraldustest:
a) komisjonile,
b) teiste liikmesriikide pädevatele asutustele,
c) tollile,
d) päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevatele asutustele;
e) saadetise eest vastutavale ettevõtjale.
Kõnealune teade edastatakse artikli 130 lõikes 1 osutatud elektroonilise teabehaldussüsteemi kaudu.
5. Kui artikli 45 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetist ei esitata kõnealuse artikliga ette nähtud ametliku kontrolli jaoks või seda ei esitata kooskõlas artikli 48 lõigetes 1 ja 3 ja artikli 54 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetega või artikli 46, artikli 47 lõike 6, artikli 49, artikli 51 lõike 1 ja artikli 56 kohaselt vastu võetud eeskirjadega, annavad pädevad asutused korralduse selle kinnihoidmiseks või tagasivõtmiseks ja see peetakse viivitamata ametlikult kinni.
Kõnealuste saadetiste suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1, 3 ja 4.
Artikkel 65
Meetmed katsete korral tuua kolmandatest riikidest liitu sisenevate loomade või kaupade puhul,sisse saadetisi, mis ei vasta nõuetele ja millega on seotud risk [ME 182]
Kui ametlik kontroll näitab, et loomade või kaupade saadetis kujutab endast riski inimeste,või loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, tuleb sellised saadetised isoleerida või panna karantiini ja sellesse kuuluvad loomi hoitakse ja nende eest hoolitsetakse sobivates tingimustes, kuni edasiste otsuste tegemiseni. [ME 183]
Pädevad asutused peavad asjaomase saadetise ametlikult kinni ja:
a) annavad viivitamata ettevõtjale korralduse hävitada saadetis, elusloomade korral inimlikult, kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ja võtta kõik vajalikud meetmed, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda või [ME 184]
b) kohaldavad saadetise suhtes viivitamata erirežiimi kooskõlas artikli 69 lõigetega 1 ja 2.
Artikkel 66
Järelmeetmed kolmandatest riikidest liitu sisenevate nõuetele mittevastavate saadetiste suhtes
1. Pädevad asutused:
a) muudavad kehtetuks selliste saadetistega kaasasolevad ametlikud sertifikaadid ja muud dokumendid, mille suhtes on võetud artikli 64 lõigete 3 ja 5 ja artikli 65 kohaselt meetmeid;
b) teevad koostööd vastavalt IV jaotisele võtmaks mis tahes täiendavaid meetmeid, mis on vajalikud tagamaks, et artikli 64 lõike 1 kohaselt sisenemiskeelu saanud saadetisi ei ole võimalik uuesti liitu tuua.
2. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus ametlik kontroll tehti, teevad artikli 64 lõigete 3 ja 5 ja artikli 65 kohaselt võetud meetmete kohaldamise järelevalvet, tagamaks, et saadetisel ei ole kõnealuste meetmete võtmise ajal või kuni nende võtmiseni kahjulikku mõju inimeste,või loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale. [ME 185]
Vastavalt vajadusele kohaldatakse kõnealuseid meetmeid muu liikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all.
Artikkel 67
Pädevate asutuste ette nähtud meetmete võtmata jätmine ettevõtja poolt
1. Ettevõtja võtab kõik pädevate asutuste poolt artikli 64 lõigete 3 ja 5 ja artikli 65 kohaselt ette nähtud meetmed viivitamata ja kaupade puhul hiljemalt 60 päeva jooksul alates päevast, mil pädevad asutused teatasid ettevõtjale kooskõlas artikli 64 lõikega 4 oma otsusest. [ME 186]
2. Kui ettevõtja 60 päeva jooksul meetmeid ei võta, annavad pädevad asutused korralduse:
a) saadetis hävitada või kohaldada selle suhtes muud asjakohast meedet;
b) artiklis 65 osutatud juhtudel saadetis hävitada sobivas kohas, mis asub piiripunktile võimalikult lähedal, võttes kõik vajalikud meetmed, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda
3. Pädevad asutused võivad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud perioodi pikendada, kuni saadakse artiklis 34 osutatud teise eksperdiarvamuse tulemused, tingimusel, et pikendamisel ei ole kahjulikku mõju inimeste, loomade ja taimede tervisele, loomade heaolule ja geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.
Artikkel 68
Artiklite 64 ja 65 sidus rakendamine
Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad, et tagada tehtud otsuste ja võetud meetmete ning pädevate asutuste poolt artiklite 64 ja 65 kohaselt antud korralduste sidusus kõikides artikli 57 lõikes 1 osutatud piiripunktides ja artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktides selliste juhendite vormis, mida pädev asutus peab järgima nõuete rikkumise või riskiga seotud üldiste või korduvate olukordade lahendamisel.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 69
Saadetiste erirežiim
1. Artikli 64 lõike 3 punktiga c ja artikli 65 punktiga b ette nähtud saadetiste erirežiim võib vastavalt vajadusele hõlmata järgmist:
a) käitlemine või töötlemine, sealhulgas vajaduse korral saaste likvideerimine (välja arvatud lahjendamine) saadetise kooskõlla viimiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega või edasisaatmiskohaks oleva kolmanda riigi nõuetega;
b) töötlemine mis tahes muul viisil, mille abil see muudetakse ohutuks loomade või inimeste toiduks tarvitamiseks, või töötlemine mis tahes muul otstarbel kui loomade või inimeste toiduks tarvitamiseks ohutuks muutmine.
2. Lõikega 1 ette nähtud erirežiimi:
a) tuleb kohaldada tõhusalt ja see peab tagama inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsetoodete puhul keskkonnale tulenevate riskide kõrvaldamise;
b) see tuleb dokumenteerida ja seda tuleb kohaldada pädevate asutuste kontrolli all;
c) see peab vastama artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjades sätestatud nõuetele.
3. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte nõuete ja tingimuste kohta, mille kohaselt peab lõikega 1 ette nähtud erirežiimi kohaldama.
Kui delegeeritud õigusaktidega ei ole eeskirju vastu võetud, kohaldatakse sellist erirežiimi kooskõlas riiklike normidega.
Artikkel 70
Saadetiste edasisaatmine
1. Pädevad asutused lubavad saadetisi edasi saata järgmistel tingimustel:
a) sihtkoht on saadetise eest vastutava ettevõtjaga kokku lepitud;
b) saadetise eest vastutav ettevõtja on kõigepealt teavitanud päritolu- või sihtriigiks oleva kolmanda riigi (kui need on erinevad) pädevaid asutusi asjaomase looma- või kaubasaadetise liitu sisenemise keelu põhjustest ja asjaoludest;
c) kui sihtriigiks olev kolmas riik ei kattu päritoluriigiks oleva kolmanda riigiga, on sihtriigiks oleva kolmanda riigi pädevad asutused teatanud liikmesriigi pädevatele asutustele oma valmisolekust saadetise vastuvõtmiseks;
d) loomade saadetiste puhul on edasisaatmine kooskõlas loomade heaolu nõuetega.
2. Lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimusi ei kohaldata artikli 45 lõike 1 punktis c osutatud kaubakategooriate saadetiste suhtes.
3. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks lõikes 1 osutatud teavitamismenetlused.
Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3a. Liikmesriigid, kes võtavad vastu imporditud kaupu, millele on ekspordieelsetes kontrollides luba antud, kontrollivad korrapäraselt, kas imporditud kaubad vastavad tegelikult liidu nõuetele. [ME 187]
Artikkel 71
Kolmandate riikide ekspordieelsete kontrollide heakskiitmine
1. Komisjon võib rakendusaktidega kiita heaks teatavad looma- ja kaubasaadetiste ekspordieelsed kontrollid, mida kolmas riik viib läbi enne loomade ja kaupade liitu eksportimist eesmärgiga kontrollida, kas ekspordisaadetised vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele. Heakskiit antakse üksnes asjaomasest kolmandast riigist pärit saadetiste suhtes ning see võib hõlmata ühte või mitut looma- või kaubakategooriat.
Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Lõikes 1 sätestatud heakskiit antakse dokumendis, milles on ära näidatud:
a) liikmesriikide pädevate asutuste poolt saadetiste liitu sisenemisel läbi viidava ametliku kontrolli maksimumsagedus, kui ei ole põhjust kahtlustada artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade rikkumist või pettust;
b) ametlikud sertifikaadid, mis peavad liitu sisenevatel saadetistel kaasas olema;
c) selliste sertifikaatide näidis;
d) ekspordieelse kontrolli tegemise eest vastutavad kolmanda riigi pädevad asutused;
e) vajaduse korral mis tahes volitatud isik, kellele kõnealused pädevad asutused võivad teatavaid ülesandeid delegeerida. Sellist delegeerimist võib heaks kiita üksnes juhul, kui see vastab artiklites 25−32 sätestatud kriteeriumidele või samaväärsetele tingimustele.
3. Lõikes 1 sätestatud heakskiidu võib kolmandale riigile anda ainult juhul, kui olemasolevad tõendid ja vajaduse korral komisjoni artikli 119 kohane kontroll näitavad, et vastava kolmanda riigi ametliku kontrolli süsteemiga tagatakse, et
a) liitu eksporditavad looma- või kaubasaadetised vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele või nendega samaväärsetele nõuetele;
b) kolmandas riigis enne loomade või kaupade liitu lähetamist tehtud kontroll on piisavalt tõhus selleks, et asendada artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega ette nähtud dokumentide, identsus- ja füüsilist kontrolli või vähendada selle sagedust.
4. Pädevad asutused või heakskiidudokumendis ära näidatud volitatud isik:
a) vastutavad liiduga peetava teabevahetuse eest;
b) tagavad, et iga kontrollitud saadetisega oleks kaasas lõike 2 punktis b osutatud ametlikud sertifikaadid.
5. Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad ja kriteeriumid kolmandates riikides tehtavate ekspordieelsete kontrollide heakskiitmiseks lõike 1 alusel. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 72
Kolmandates riikides tehtavate ekspordieelsete kontrollide heakskiitmise tingimuste rikkumine ja heakskiidu tühistamine
1. Kui selliste looma- ja kaubakategooriate saadetiste ametliku kontrolli käigus, mille puhul on artikli 71 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud teatavad ekspordieelsed kontrollid, ilmnevad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade tõsised ja korduvad rikkumised, teevad liikmesriigid viivitamata järgmist:
a) teavitavad lisaks IV jaotises sätestatud menetluste kohaselt haldusabi taotlemisele komisjoni ja teisi liikmesriike ning asjaomaseid ettevõtjaid rakendatavatest meetmetest TRACESi süsteemi kaudu; [ME 188]
b) suurendavad asjaomasest kolmandast riigist pärit saadetiste suhtes tehtavate ametlike kontrollitoimingute arvu ning vajaduse korral hoiavad asjakohastes säilitustingimustes vajalikku arvu proove, et võimaldada olukorra nõuetekohast analüütilist uurimist.
2. Komisjon võib rakendusaktidega tühistada artikli 71 lõikes 1 sätestatud heakskiidu, kui lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli tulemusena selgub, et artikli 71 lõigetega 3 ja 4 ette nähtud nõudeid enam ei täideta.
Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 73
Ametiasutuste koostöö seoses kolmandatest riikidest liitu sisenevate saadetistega
1. Liikmesriikide pädevad asutused, toll ja muud ametiasutused teevad tihedat koostööd tagamaks, et liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste ametlikku kontrolli viiakse läbi kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.
Sel eesmärgil teevad pädevad asutused, toll ja muud ametiasutused järgmist:
a) tagavad vastastikku juurdepääsu loomade ja kaupade liitu sisenemisega seotud tegevuse korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalikule teabele;
b) tagavad sellise teabe õigeaegse vahetamise, sealhulgas elektrooniliselt.
1a. Tolliasutused saadavad välja ainult artiklis 45 osutatud looma- ja kaubasaadetised, mille kohta on piiripunkti pädev asutus teinud artiklis 47 ettenähtud ametlikud kontrollid ja otsuse, mis on märgitud ühtsesse sisseveodokumenti. [ME 189]
2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühtsed eeskirjad koostöö korra kohta, mille lõikes 1 osutatud pädevad asutused, toll ja muud ametiasutused peavad kehtestama selleks, et tagada
a) pädevate asutuste juurdepääs teabele, mis on vajalik selliste liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste koheseks ja täielikuks identifitseerimiseks, mille suhtes artikli 45 lõike 1 alusel kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli;
b) pädevate asutuste, tolli ja muude ametiasutuste poolt liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste kohta kogutud teabe vastastikune ajakohastamine teabevahetuse või asjaomaste andmete sünkroonimise teel;
c) kiire teavitamine kõnealuste asutuste poolt punktides a ja b osutatud teabe alusel vastu võetud otsustest.
Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 74
Ametiasutustevaheline koostöö seoses saadetistega, mille suhtes ei kohaldata piiril erikontrolli
1. Selliste looma- ja kaubasaadetiste puhul, mida liitu sisenemisel artikli 45 lõike 1 alusel ei kontrollita ja mille kohta on esitatud määruse (EÜ) nr 2913/92 artikli 4 punkti 17 ja artiklite 59−83 kohaselt tollideklaratsioon vabasse ringlusse lubamiseks, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4.
2. Toll peatab vabasse ringlusse lubamise, kui on põhjust uskuda, et saadetisest võib tuleneda risk inimeste, loomade või taimede tervisele või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, ning teatab pädevatele asutustele viivitamata sellisest peatamisest.
3. Saadetis, mille vabasse ringlusse lubamine on lõike 2 kohaselt peatatud, lubatakse vabasse ringlusesse, kui pädevad asutused ei ole kolme tööpäeva jooksul alates ringlusselubamise peatamisest taotlenud tollilt peatamise jätkamist või on tollile teatanud, et riski ei esine.
4. Kui pädevad asutused leiavad, et saadetisest tuleneb risk inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale:
a) annavad nad tollile korralduse mitte lubada saadetist vabasse ringlusesse ning lisada saadetisega kaasas olevale faktuurarvele ja mis tahes muule asjakohasele saatedokumendile järgmine märkus:"
„Tootest tuleneb risk – vabasse ringlusse lubamine keelatud – määrus (EL) nr …/…(66)”;
"
b) ilma pädevate asutuste nõusolekuta ei anta luba muudeks tolliprotseduurideks;
c) kohaldatakse artikli 64 lõikeid 1, 3, 4 ja 5, artikleid 65−67, artikli 69 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 70 lõikeid 1 ja 2.
5. Selliste looma- ja kaubasaadetiste puhul, mida liitu sisenemisel artikli 45 lõike 1 alusel ei kontrollita ja mille kohta ei ole esitatud tollideklaratsiooni vabasse ringlusse lubamiseks, edastab toll kogu asjaomase teabe lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi tollile, kui tal on põhjust arvata, et saadetisest võib tuleneda risk inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või geneetiliselt muundatud organismide ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.
Artikkel 75
Eeskirjad ametliku erikontrolli ja sellise kontrolli tulemusel võetavate meetmete kohta
1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 139 vastu delegeeritud õigusakte seoses ametliku erikontrolli läbiviimise eeskirjadega ja nõuete rikkumise puhul võetavate meetmetega, et võtta arvesse järgmiste looma- või kaubakategooriate erisusi või nende veo liike ja vahendeid:
a) värskete kalatoodete saadetised, mida lossitakse kolmanda riigi lipu all sõitvalt kalalaevalt otse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008(67) artikli 5 lõike 1 kohaselt liikmesriikide poolt määratud sadamates;
b) nülgimata looduslike ulukite saadetised;
c) artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud kaubakategooriate saadetised, mis tarnitakse liidust lahkuvatele laevadele ning mis on mõeldud laevade varustamiseks või laevaperele ja reisijatele tarbimiseks, olenemata sellest, kas neid ladustatakse heakskiidetud vaba- või tollilaos;
d) puidust pakkematerjal; [ME 190]
e) loomadega kaasasolev toit ja sööt, mis on mõeldud nende loomade toitmiseks;
f) kaugmüügi teel tellitud loomad ja kaubad, mis saadetakse kolmandast riigist mõnele liidu aadressile ning ametliku kontrolli nõuetekohaseks teostamiseks vajalikud teavitamisnõuded;
g) taimsed saadused, mis nende edasist sihtkohta arvestades võivad põhjustada loomataudide levimise riski;
h) artikli 45 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetised, mis on pärit liidust ja saadetakse sinna tagasi kolmanda riigi sisenemiskeelu tõttu;
i) kaubad, mis sisenevad liitu mahtkaubana kolmandast riigist, olenemata sellest, kas kogu kaup on pärit kõnealusest kolmandast riigist;
j) artikli 45 lõikes 1 osutatud kaubasaadetised, mis pärinevad Horvaatia territooriumilt ning mis läbivad Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi Neumi piirkonnas („Neumi transiidikoridor”) enne uuesti sisenemist Horvaatia territooriumile Kleki või Zaton Doli piiripunktide kaudu;
k) loomad ja kaubad, mille suhtes artikli 46 kohaselt ei kohaldata artikli 45 sätteid.
2. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 139 seoses teatavate looma- ja kaubasaadetiste veo ja saabumise jälgimisega alates saabumise piiripunktist kuni liidus asuvasse sihtkohta või väljumise piiripunkti jõudmiseni.
3. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada eeskirju seoses järgmisega:
a) ametlike sertifikaatide näidised ja selliste sertifikaatide väljaandmise eeskirjad;
b) lõikes 1 osutatud looma- või kaubakategooriatega kaasasolevate dokumentide vorming.
Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
VI peatükk
Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamine
Artikkel 76
Üldeeskirjad
1. Liikmesriigid kindlustavad piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tagada pädevatele asutustele ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute jaoks vajalikud töötajad ja muud vahendid. Selleks koguvad nad tasusid ja makseid või eraldavad vahendeid üldise maksustamise teel.
2. Lisaks artikli 77 alusel kogutavatele tasudele võivad liikmesriigid koguda tasusid, mis kataksid sellise ametliku kontrolli kulud, millele ei ole osutatud artikli 77 lõigetes 1 ja 2.
3. Käesolevat peatükki kohaldatakse ka teatavate ametliku kontrolliga seotud eriülesannete artikli 25 kohase delegeerimise puhul.
4. Liikmesriigid konsulteerivad asjaomaste ettevõtjatega seoses artikliga 77 ette nähtud tasude või maksete arvutamise meetoditega. [ME 191]
Artikkel 77
Kohustuslikud tasud ja maksed
1. Et pädevatel asutustel oleksid piisavad vahendid ametliku kontrolli läbiviimiseks, koguvadvõivad nad koguda tasusid, millest katta osa kuludest või kõik oma kulusidkulud seoses järgmisega:
a) ametlik kontroll, millega kontrollitakse, kas järgmised ettevõtjad järgivad artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju:
i) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 3 määratletud toidukäitlejad, kes on registreeritud või tunnustatud või registreeritud ja tunnustatud määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 kohaselt;
ii) määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 6 määratletud söödakäitlejad, kes on registreeritud ja/või tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded)(68) artiklite 9 ja 10 kohaselt;
iii) määruse (EL) nr …/…(69) artikli 2 punktis 7 määratletud kutselised käitlejad;
iv) määruse (EL) nr …/…(70) artikli 3 punktis 6 määratletud kutselised käitlejad;
b) ametlik kontroll ametlike sertifikaatide väljaandmiseks või järelevalveks ametlike kinnituste väljaandmise üle;
c) ametlik kontroll, millega tehakse kindlaks, kas on täidetud tingimused selleks, et
i) saada ja säilitada määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklis 6 või määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklites 9 ja 10 sätestatud tunnustamine;
ii) saada ja säilitada määruse (EL) nr …/…+ artiklites 84, 92 ja 93 osutatud luba;
iii) saada ja säilitada määruse (EL) nr …/…+ artiklis 25 osutatud luba;
d) ametlik kontroll, mis pädevad asutused teevad piiripunktides või artikli 51 lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktides.
2. Lõike 1 kohaldamisel hõlmab kõnealuse lõike punktis a osutatud ametlik kontroll selliste meetmete järgimise kontrolle, mida komisjon on võtnud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 137, määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53, määruse (EL) nr …/…(71) artikli 27 lõikega 1, artikli 29 lõikega 1, artikli 40 lõikega 2, artikli 41 lõikega 2, artikli 47 lõikega 1, artikli 49 lõikega 2 ja artikli 50 lõikega 2, määruse (EL) nr XXX/XXXX [taimse paljundusmaterjali tootmist ja turul kättesaadavaks tegemist käsitleva määruse number] artiklitega 41 ja 144 ning määruse (EL) nr …/…(72)+ VI osaga, kui meetmeid kehtestava otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
3. Lõike 1 kohaldamisel:
a) ei hõlma kõnealuse lõike punktis a osutatud ametlik kontroll kontrolli selliste ajutiste piirangute, nõuete või muude tauditõrjemeetmete järgimise suhtes, mis pädevad asutused on kehtestanud kooskõlas määruse (EL) nr …/…(73) artikli 55 lõikega 1, artiklitega 56, 61, 62, 64, 65, artikli 68 lõikega 1 ja artikliga 69, ning selliste eeskirjade järgimise suhtes, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EL) nr …/…(74)+ artikli 52 lõikega 2, artiklite 63, ja 67 ja artikli 68 lõikega 2;
aa) ei hõlma kõnealuse lõike punktis a osutatud ametlikud kontrollid ametlikku kontrolli, mida tehakse esmatootmise, sh põllumajandusettevõttes töötlemise tasandil, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 17. See hõlmab ka kontrolli, mille eesmärk on kontrollida, kas täidetakse kohustuslikke majandamisnõudeid rahva-, looma- ja taimetervise ning loomade heaolu valdkondades vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 93; [ME-d 192, 343, 314 ja 316]
b) ei hõlma kõnealuse lõike punktis a ja b osutatud ametlik kontroll kontrolli artikli 1 lõike 2 punktides j ja k osutatud eeskirjade täitmise üle.
Artikkel 78
Kulud
1. Pädevad asutused koguvadPädevatel asutustel on õigus võtta artikli 77 alusel tasusid järgmiste kulude katmiseks tasude või maksete arvutamisel arvesse järgmisi kriteeriume:
a) ametliku kontrolliga seotud töötajate, sealhulgas abipersonali palgad, kui need on kooskõlas ametlike kontrollide tegelike kuludega vastavalt artikli 79 lõike 1 punktile b, millest on maha arvatud sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustuskulud;
b) seadmete ja rajatiste kulud, sealhulgas hooldus- ja kindlustuskulud;
c) tarbekaupade, teenuste ja töövahendite kulud;
d) punktis a osutatud töötajate koolituskulud, v.a pädeva asutuse poolt töölevõtmiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamise kulud;
e) töötajate reisikulud punktis a osutatud ametliku kontrolli teostamiseks ja reisimisega seotud elamiskulud, mis arvutatakse välja vastavalt artikli 79 lõikele 2;
f) proovivõtmise ning laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise kulud.
2. Kui artikli 77 kohaselt kohustuslikke tasusid või makseid koguvad pädevad asutused täidavad ka muid ülesandeid, võetakse kohustuslike tasude või maksete arvutamisel arvesse ainult seda osa käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kuludest, mis tuleneb artikli 77 lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli toimingutest. [ME 193]
Artikkel 79
Kohustuslike tasude ja maksete arvutamine
1. Artikli 77 kohaselt kogutavad tasud või maksed:
a) arvutatakse kindla summana, lähtudes pädevate asutuste ametliku kontrolliga seotud kogukuludest teataval ajavahemikul, ning neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata sellest, kas selle ajavahemiku jooksul on ettevõtja suhtes ametlikku kontrolli tehtud; teatava sektori, tegevusala või ettevõtjate kategooria puhul tasude kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse mõju, mis asjaomase tegevusala liik ja ulatus ning sellega seotud riskitegurid avaldavad ametliku kontrolli kogukulude jaotusele, või
b) arvutatakse iga üksiku ametliku kontrollitoimingu tegelike kulude põhjal ning neid kohaldatakse selles ametlikus kontrollis osalenud ettevõtjate suhtes; kõnealune tasu ei ületa ametliku kontrolli tegelikke kulusid ning selle võib seada täielikult või osaliselt sõltuvusse ajast, mis pädevate asutuste töötajatel ametliku kontrolli toimingutele kulub.
2. Artikli 77 lõikes 1 osutatud tasude või maksete arvutamisel võetakse artikli 78 lõike 1 punktis e osutatud reisikulusid arvesse viisil, mis välistab ettevõtjate diskrimineerimise nende ja pädevate asutuste asukohtade vahemaa tõttu.
3. Kui tasud arvutatakse lõike 1 punkti a alusel, ei ületa pädevate asutuste artikli 77 kohaselt kogutav tasu või makse lõike 1 punktis a osutatud ajavahemikul tehtud ametliku kontrolli kogukulusid. [ME 194]
Artikkel 80
Tasude või maksete vähendamine pidevalt nõudeid järgivate ettevõtjate puhul
Kui tasud või maksed arvutatakse artikli 79 lõike 1 punkti a kohaselt, võetakse ettevõtja suhtes kohaldatava tasumäära kindlakstegemisel arvesse seda, kas varasem ametlik kontroll on näidanud, et ettevõtja järgib artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirju, nii et pidevalt nõudeid järginud ettevõtjatelt nõutakse väiksemaid tasusid. [ME 195]
Artikkel 81
Tasude või maksete kohaldamine
1. Ettevõtjad saavad artikli 77 lõikes 1 sätestatud tasude maksmist kinnitava tõendi.
2. Artikli 77 lõike 1 punkti d kohaselt kogutavad tasud või maksed maksab saadetise eest vastutav ettevõtja või tema esindaja. [ME 196]
Artikkel 82
Tasude tagasimaksmine ja mikroettevõtjatele tehtav erand
1. Artiklis 77 sätestatud tasud ei kuulu otsesele ega kaudsele tagasimaksmisele, välja arvatud juhul, kui neid koguti põhjendamatult.
2. Vähema kui 10 töötajaga ettevõtted, mille aastakäive või aastabilansi maht ei ületa kahte miljonit eurot, on artiklis 77 sätestatud tasude maksmisest vabastatud.
3. Artiklites 77, 78 ja 79 osutatud kulud ei hõlma lõikes 2 osutatud ettevõtete ametliku kontrolli läbiviimise kulusid.
Liikmesriigid võivad vabastada VKEd, kes vastavad teatavatele objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, artiklis 77 sätestatud tasude või maksude maksmisest. [ME-d 197, 315 ja 348]
Artikkel 83
Läbipaistvus
1. Pädevad asutused tagavad võimalikult suure läbipaistvuse seoses järgmisega:
a) artikli 77 lõikes 1 sätestatud tasude või maksete kindlaksmääramisel kasutatavad meetodid ja andmed;
b) sellistest tasudest või maksetest saadud vahendite kasutamine, sealhulgas teostatud kontrollide arv;
c) sellistest tasudest või maksetest saadud vahendite tõhusa ja kokkuhoidliku kasutamise tagamiseks kehtestatud kord.
2. Iga pädev asutus teeb avalikustab iga perioodi kohta järgmise teabe:
a) pädevate asutuste kulud, mille katmiseks kogutakse artikli 77 lõike 1 alusel tasusid, näidates ära kulude jaotuse artikli 77 lõikes 1 osutatud tegevuste ning artikli 78 lõikes 1 osutatud kuluelementide lõikes;
b) artikli 77 lõikes 1sätestatud1 sätestatud tasude või maksete summa ettevõtjate kategooriate ja ametliku kontrolli kategooriate kaupa;
c) artikli 77 lõikes 1 sätestatud tasude või maksete kindlaksmääramiseks kasutatav meetod, sealhulgas artikli 79 lõike 1 punktis a a (uus) osutatud kindlasummaliste tasude ja maksete kindlaksmääramiseks kasutatud andmed ja prognoosid;
d) artikli 79 lõike 1 punkti a kohaldamise korral meetod, mille alusel tasude või maksete määra artikli 80 kohaselt kohandatakse;
e) artikli 82 lõikes 2 osutatud erandile vastavate tasude või maksete kogusumma. [ME 198]
Artikkel 84
Ametlikust lisakontrollist ja sunnimeetmetest tulenevad kulud
Pädevad asutused koguvad tasusid või makseid selliste lisakulude katteks, mida nad on kandnud seoses järgmisega: [ME 199]
a) ametlik lisakontroll,
i) mis on vajalik käesoleva määruse kohase ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumise tõttu;
ii) mida tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud;
b) ettevõtja soovil tehtud ametlik kontroll,
c) pädeva asutuse poolt või pädeva asutuse soovil kolmanda isiku poolt võetud parandusmeetmed, kui ettevõtja ei ole toiminud kooskõlas pädevate asutuste poolt artikli 135 alusel rikkumise heastamiseks nõutud parandusmeetmetega;
d) pädevate asutuste poolt läbi viidud ametlik kontroll ja pädeva asutuse poolt artiklite 64−67, 69 ja 70 kohaselt võetud meetmed ja pädeva asutuse soovil kolmanda isiku poolt võetud parandusmeetmed, kui ettevõtja ei ole toiminud kooskõlas pädevate asutuste poolt artikli 64 lõigete 3 ja 5 ning artiklite 65 ja 67 alusel rikkumise heastamiseks nõutud parandusmeetmetega.
VII peatükk
Ametlik sertifitseerimine
Artikkel 85
Ametliku sertifitseerimisega seotud üldnõuded
1. Kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega toimub ametlik sertifitseerimine järgmiste dokumentide kujul:
a) ametlikud sertifikaadid või
b) ametlikud kinnitused.
ba) ametlikud sanitaarkinnitused. [ME 200]
2. Kui pädevad asutused delegeerivad teatavaid ametlike sertifikaatide või ametlike kinnituste väljaandmisega või artikli 90 lõikes 1 osutatud ametliku järelevalvega seotud ülesandeid, toimub selline delegeerimine kooskõlas artiklitega 25−32.
Artikkel 86
Ametlikud sertifikaadid
1. Kui artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega nõutakse ametliku sertifikaadi väljaandmist, kohaldatakse artikleid 87, 88 ja 89.
2. Artikleid 87−89 kohaldatakse ka selliste ametlike sertifikaatide suhtes, mida on vaja looma- ja kaubasaadetiste eksportimisel kolmandatesse riikidesse.
2a. Seoses ametliku sertifikaadi väljastamisega artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud toodetele, lisaks artikli 85 lõikes 2 osutatud sätetele, töötab delegeeritud asutus ja on akrediteeritud vastavalt standardile EN ISO/IEC 17065: 2012. [ME 201]
Artikkel 87
Ametlike sertifikaatide allkirjastamine ja väljaandmine
1. Ametlikke sertifikaate annavad välja pädevad asutused või vastavalt artiklitele 25–32 volitatud asutused. [ME 202]
2. Pädevad asutused määravad sertifikaati välja andvad ametnikud, kellel on õigus ametlikke sertifikaate allkirjastada. Sertifikaati välja andev ametnik vastab järgmistele tingimustele:
a) tal puudub sertifitseerimise seisukohast oluline huvide konflikt ning ta tegutseb sõltumatult ja erapooletult; [ME 203]
b) ta on asjakohasel koolitusel tutvunud nõuetega, millele vastavust ametliku sertifikaadiga kinnitatakse, ning samuti käesoleva peatüki sätetega.
3. Ametlike sertifikaatide allkirjastamisel ja väljaandmisel lähtub sertifikaati välja andev ametnik järgmisest:
a) sertifikaati välja andval ametnikul on vahetu teave sertifitseerimise jaoks oluliste asjaolude ja andmete kohta, mis põhineb
i) ametlikul kontrollil või
ii) pädevate asutuste välja antud muul ametlikul sertifikaadil;
b) sertifitseerimise jaoks olulised asjaolud ja andmed, mida on kinnitanud muu pädevate asutuste poolt selleks määratud ja pädevate asutuste kontrolli all tegutsev isik, tingimusel et sertifikaati välja andev ametnik saab selliste asjaolude ja andmete täpsust kinnitada;
c) sertifitseerimise jaoks olulised asjaolud ja andmed, mis pärinevad ettevõtjate enesekontrollisüsteemidest ning mida täiendavad ja kinnitavad korrapärase ametliku kontrolli tulemused, mis võimaldavad sertifikaati välja andval ametnikul veenduda, et ametliku sertifikaadi väljaandmise tingimused on täidetud.
4. Sertifikaati välja andev ametnik allkirjastab ja annab ametlikke sertifikaate välja ainult lõike 3 punkti a alusel, kui nii on ette nähtud artikli 1 lõike 2 sätetega.
Artikkel 88
Ametlike sertifikaatide usaldusväärsuse tagatised
1. Ametlikud sertifikaadid peavad vastama järgmistele tingimustele:
a) sertifikaati välja andev ametnik ei allkirjasta sertifikaadi vormi, kui see on tühi või mittetäielik;
b) sertifikaat peab olema koostatud ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles, mis on sertifikaati välja andvale ametnikule arusaadav, ning vajaduse korral ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles;
c) need peavad olema autentsed ja täpsed;
d) sertifikaat peab võimaldama teha kindlaks selle allkirjastanud isiku ja väljaandmise kuupäeva; [ME 204]
e) sertifikaat peab võimaldama hõlpsalt seostada sertifikaadi selle välja andnud asutusega ja sellega hõlmatud saadetise, partii või üksiku looma või kaubaga. [ME 205]
2. Pädevad ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed võltsitud või eksitavate ametlike sertifikaatide väljaandmise või ametlike sertifikaatide kuritarvitamise vältimiseks ning sellise tegevuse eest karistamiseks. Sellised meetmed hõlmavad vajaduse korral järgmist:
a) sertifikaati välja andva ametniku töökohustuste täitmise ajutine peatamine;
b) ametlike sertifikaatide allkirjastamise loa tühistamine;
c) mis tahes muud vajalikud meetmed esimeses käesoleva lõike esimeses lauses osutatud rikkumise kordumise vältimiseks.
Artikkel 89
Ametlike sertifikaatidega seotud rakendusvolitused
Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata eeskirjad artiklite 87 ja 88 ühetaoliseks kohaldamiseks seoses järgmisega:
a) ametlike sertifikaatide näidised ja selliste sertifikaatide väljaandmise eeskirjad;
b) mehhanismid ning õiguslikud ja tehnilised meetmed, millega tagatakse täpsete ja usaldusväärsete ametlike sertifikaatide väljaandmine ja välditakse pettuseohtu;
c) ametlike sertifikaatide tühistamise ja asendussertifikaatide väljastamise puhul järgitav kord;
e) selliste dokumentide vorming, mis peavad loomade ja kaupadega pärast ametliku kontrolli kaasas olema;
f) elektrooniliste sertifikaatide väljaandmise ja elektrooniliste allkirjade kasutamise eeskirjad.
Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 90
Ametlikud kinnitused
1. Kui artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega nõutakse, et ettevõtjad annavad pädevate asutuste ametliku järelevalve all välja ametlikke kinnitusi või et pädevad asutused ise annavad selliseid kinnitusi välja, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4.
2. Ametlik kinnitus peab vastama järgmistele tingimustele:
a) see peab olema autentne ja täpne;
b) see tuleb koostada ühes liidu institutsioonide ametlikus keeles või ühes liikmesriigi ametlikus keeles; [ME 206]
c) kui ametlik kinnitus on seotud saadetise või partiiga, peab see võimaldama sellist seost kindlaks teha.
3. Pädevad asutused tagavad, et ametliku kontrolli raames sertifitseerimismenetluse üle järelevalet teostavad töötajad või juhul, kui ametlikke kinnitusi annavad välja pädevad asutused, ametlike kinnituste väljaandmisega tegelevad töötajad, vastavad järgmistele tingimustele:
a) nad on sõltumatud, erapooletud ning neil puudub ametlike kinnituste andmise seisukohast oluline huvide konflikt; [ME 207]
b) nad on asjakohasel koolitusel tutvunud
i) eeskirjadega, millele vastavust ametliku kinnitusega kinnitatakse;
(ii) käesoleva määruse sätetega.
4. Pädevad asutused viivad korrapäraselt läbi ametlikku kontrolli, et teha kindlaks, kas
a) kinnitusi välja andvate ettevõtjate tegevus vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadele;
b) kinnituste väljaandmine põhineb asjakohastel, tõestel ja kontrollitavatel asjaoludel ja andmetel.
III jaotis
Referentlaborid ja -keskused
Artikkel 91
Euroopa Liidu referentlaborite määramine
1. Komisjon võibmäärab rakendusaktidega määrata artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjadega hõlmatud valdkondades Euroopa Liidu referentlaborid, kui ametliku kontrolli tõhusus sõltub muu hulgas [ME 208]
a) artikli 36 lõike 1 kohaselt määratud ametlikes laborites kasutatavate analüüsi-, uuringu- või diagnoosimeetodite kvaliteedist, ühtlusest ja usaldusväärsusest;
b) ametlike laborite tehtud analüüside, uuringute ning diagnostika tulemuste kvaliteedist, ühtlusest ja usaldusväärsusest.
2. Lõikes 1 sätestatud määramine peab vastama järgmistele tingimustele:
a) määramine toimub avaliku konkursi alusel;
b) määramise tulemused vaadatakse korrapäraselt läbi iga viie aasta järel. [ME 209]
ba) määramisel võetakse arvesse ainult neid laboreid, kellel on asjaomase valdkonna pädeva asutuse toetuskiri. [ME 317]
2a. Kui komisjon peab asjakohaseks, võib ta määrata ühe ja sama haiguse jaoks rohkem kui ühe referentlabori ja samuti edendada roteerumist käesoleva artikli lõikele 3 vastavate riiklike laborite vahel. [ME 210]
3. Euroopa Liidu referentlaborid
a) tegutsevad kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele” ning on hinnatud ja akrediteeritud nimetatud standardi alusel riikliku akrediteerimisasutuse poolt, kes tegutseb kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008;
b) tegutsevad Euroopa Liidu referentlabori ülesandeid täites sõltumatult, erapooletult ning neil puudub huvide konflikt; [ME 211]
c) omavad sobiva kvalifikatsiooniga personali, kellel on piisav väljaõpe nende pädevusvaldkonnas kohaldatavate analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodite alal, ning vajalikku tugipersonali;
d) omavad või saavad kasutada neile antud ülesannete täitmiseks vajalikku taristut, seadmeid ja tooteid;
e) tagavad, et nende töötajatel on põhjalikud teadmised rahvusvahelistest standarditest ja tavadest ning et nad võtavad oma töös arvesse uusimaid teadustulemusi liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;
f) omavad seadmeid, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid hädaolukorras;
g) omavad seadmeid, mis võimaldavad neil täita asjaomaseid bioturvalisusnõudeid;
ga) teevad vajaduse korral koostööd Liidu uurimiskeskustega ja komisjoni talitlustega kvaliteetsete analüüsi-, katse- ja diagnoosimeetodite väljatöötamiseks;