Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 16. aprill 2014 - Strasbourg
Looduslike looma- ja taimeliikide kaitse ***I
 EL ja Seišellide vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***
 ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***
 ELi-Madagaskari vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***
 ELi ja Korea Vabariigi vaheline raamleping tagasivõtmisega seotud küsimustes ***
 ELi ja Korea Vabariigi vaheline raamleping, milles ei käsitleta tagasivõtmist ***
 EÜ ja Montenegro vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (protokoll, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ELiga) ***
 ELi ja Gruusia vaheline raamleping Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta ***
 Loa andmine Portugalile kohaldada Madeira ja Assooride autonoomsetes piirkondades teatavatele alkohoolsetele jookidele madalamat aktsiisimäära *
 Kanaari saartel kehtiv AIEM-maks *
 Nõukogu otsuse 2004/162/EÜ (dokimaksude kohta Prantsusmaa ülemeredepartemangudes) kohaldamisaja muutmine *
 Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine parlamendis küsimuste esitamist käsitlevate sätete osas
 Euroopa Parlamendi kodukorra rahvusvahelisi lepinguid käsitleva artikli 90 muutmine
 Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine elektroonilise allkirjastamise võimaldamiseks
 Paranduseelarve projekt nr 1/2014: tehnilised muudatused seoses Euroopa Investeerimisfondiga, programmiga „Horisont 2020” ja ühisettevõttega Shift2Rail
 Müraga seotud käitamispiirangute kehtestamine liidu lennuväljadel ***II
 Liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad” aastateks 2020−2033 ***II
 Vaalaliste juhuslik püük ***II
 Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega ***I
 Liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamine ***I
 Õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamine ***I
 Patrull- ja vaatlustegevus välistel merepiiridel ***I
 Finantsvastutus, mis on seotud nende rahvusvaheliste lepingutega loodud investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise vahekohtutega, mille osaline on EL ***I
 Kaitse dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole ELi liikmed ***I
 Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirjad ja rahastamine ***I
 Euroopa tasandi erakondade rahastamine ***I
 Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad ***I
 Meretranspordist pärit süsinikdioksiidiheide ***I
 Invasiivsed võõrliigid ***I
 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli tehniline rakendamine ***I
 Liidu finantshuve kahjustava pettuse vastane võitlus kriminaalõiguse abil ***I
 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Parlament
 Euroopa Parlamendi uurimisõigus
 Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vahelised suhed
 Omavahendite süsteemi rakendusmeetmed ***
 Omavahendite süsteem *
 Traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid ning muud sularahanõudluse rahuldamiseks vajalikud meetmed *
 Omavahendite süsteemi rakendusmeetmed
 Avalikud tööturuasutused ***I
 Euroopa Liidu Solidaarsusfond ***I
 Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamine ***I
 Euroopa Ravimiamet (inimtervishoius kasutatavate ravimite ravimiohutuse järelevalve toimingud) ***I
 Makromajanduslik finantsabi Tuneesia Vabariigile ***I
 Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava ***I
 Euro ja muude vääringute kriminaalõiguslik kaitse võltsimise vastu ***I
 Mesi ***I
 Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ***I
 Euroopa politseikolledž ***I

Looduslike looma- ja taimeliikide kaitse ***I
PDF 1721kWORD 1557k
Resolutsioon
Terviktekst
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (uuesti sõnastatud) (COM(2012)0403 – C7-0197/2012 – 2012/0196(COD))
P7_TA(2014)0397A7-0087/2014

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2012)0403),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas Euroopa Parlamendile ettepaneku (C7‑0197/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. novembri 2012. aasta arvamust(1),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(2),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 11. novembri 2013. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A7-0087/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ilma sisu muutmata;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 16. aprillil 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr.../2014 looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (uuestisõnastatud)

P7_TC1-COD(2012)0196


EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(3),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides kooskõlas seadusandliku tavamenetlusega(4)

ning arvestades järgmist:

(1)  Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel(5) on korduvalt oluliselt muudetud(6). Kuna sellesse tuleb teha täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)  Käesoleva määruse eesmärgiks on kindlustada kauplemisest ohustatud või tõenäoliselt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikide kaitse.

(3)  Käesoleva määruse sätted ei välista rangemaid meetmeid, mida võidakse liikmesriikides asutamislepingut järgides kasutusele võtta või mille kohaldamist jätkata, eriti käesoleva määrusega hõlmatud liikidest isendite valduses hoidmise suhtes.

(4)  On tarvis kehtestada objektiivsed kriteeriumid käesoleva määruse lisadesse looduslike looma- ja taimeliikide lisamise kohta.

(5)  Käesoleva määruse rakendamine tingib vajaduse kehtestada ühtsed tingimused, kuidas käesoleva määrusega hõlmatud isendite liitu sissetoomisloa ning ekspordi- ja reekspordiloaga seotud dokumente välja anda, kasutada ja esitada. On tarvis kehtestada konkreetsed sätted nende isendite transiitveo suhtes läbi liidu.

(6)  Isendite liitu sissetoomise taotluste üle otsustab sihtliikmesriigi korraldusasutus nimetatud liikmesriigi teadusliku usaldusasutuse abiga ja vajaduse korral teadusliku järelevalverühma arvamust arvestades.

(7)  Selleks, et vähendada rikkumiste ohtu, on vaja reeksporti käsitlevate sätete raames ette näha konsulteerimiskord.

(8)  Looduslike looma- ja taimeliikide tõhusa kaitse tagamiseks võib kehtestada isendite liitu sissetoomisel ja liidust eksportimisel lisakitsendusi. Elusisendite puhul võib neid kitsendusi liidu tasandil täiendada kitsendustega selliste isendite valdamise või iidu piires edasitoimetamise suhtes.

(9)  On tarvis kehtestada konkreetsed normid, mida kohaldada vangistuses sündinud ja kasvatatud või kunstlikult paljundatud isendite ning isiklikeks asjadeks või majatarveteks olevate isendite suhtes ning registreeritud teadlaste ja teadusasutuste vahelise laenamise, annetuste või vahetuste suhtes, mis ei toimu kommertseesmärgil.

(10)  Käesoleva määrusega hõlmatud isendite võimalikult laiema kaitse tagamiseks on vaja kehtestada sätted, kuidas kontrollida liidusisest kauplemist nende isenditega ja nende edasitoimetamist ning isendite hoidmistingimusi. Käesoleva määruse alusel väljaantud ja eespool nimetatu kontrollimisele kaasaaitavate sertifikaatide väljaandmise, kehtivuse ja kasutamise kohta peaksid olema ühised eeskirjad.

(11)  Tuleb võtta meetmeid, et minimeerida ebasoodsat mõju, mida elusisenditele avaldab transportimine idust nende sihtkohta või liidusisene transportimine.

(12)  Tõhusaks kontrollimiseks ja tolliprotseduuride hõlbustamiseks tuleb määrata tolliasutused, kus oleks väljaõpetatud isikkoosseis, kes vastutab vajalike formaalsuste täitmise ning vastava kontrolli eest isendite liitu sissetoomisel või nende eksportimisel või reeksportimisel liidust, et määrata nende suhtes rakendatav tollikäitlus nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92(7) tähenduses. Samuti peaksid tolliasutuses olema tingimused, mis tagavad elusisenditele normaalse pidamise ja hoolduse.

(13)  Käesoleva määruse rakendamine nõuab ka, et liikmesriigid määraksid korraldusasutused ja teaduslikud usaldusasutused.

(14)  Üldsuse teavitamine ja tähelepanu juhtimine käesoleva määruse sätetele, eriti piiriületuspunktides, tõenäoliselt soodustab nendest sätetest kinnipidamist.

(15)  Käesoleva määruse tõhusaks täitmiseks peaksid liikmesriigid hoolega jälgima selle sätetest kinnipidamist ning sel eesmärgil tegema omavahel ja komisjoniga tihedat koostööd. See nõuab käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe edastamist.

(16)  Käesoleva määrusega hõlmatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise ulatuse jälgimine on otsustava tähtsusega, et hinnata kauplemise tagajärgi liikide kaitsestaatusele. Üksikasjalised aastaaruanded tuleks koostada ühtlustatud vormis.

(17)  Käesoleva määruse täitmiseks on tähtis, et liikmesriigid kehtestaksid rikkumiste suhtes sanktsioonid, mis oleksid rikkumise iseloomu ja raskust arvestades piisavad ja kohased.

(18)  Bioloogiliste ja ökoloogiliste aspektide paljusus, mida käesoleva määruse rakendamisel tuleb arvesse võtta, nõuab teadusliku järelevalverühma moodustamist, kelle arvamused komisjon edastab komiteele ja liikmesriikide korraldusasutustele, et aidata neid otsuste langetamisel.

(19)  Täiendamaks või muutmaks käesoleva määruse teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte teatavate looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist reguleerivate meetmete kohta, käesoleva määruse lisade teatavaid muudatusi, samuti lisameetmeid, et rakendada ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) (edaspidi „konventsioon”) osapoolte konverentsi resolutsioone, konventsiooni alalise komitee otsuseid ja soovitusi ning konventsiooni sekretariaadi soovitusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(20)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, eelkõige teatavate dokumentide vormi, näidiste ja vormingu kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011 määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes(8), [ME 1]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on kaitsta looduslikke looma- ja taimeliike ning tagada nende säilimine reguleerides nendega kauplemist vastavalt artiklitele 2–22 ning lisadele A-D vastavalt I lisas kehtestatule, edaspidi „lisa A”, „lisa B”, „lisa C” ja „lisa D”.

Käesolevat määrust kohaldatakse, järgides artiklis 2b nimetatud konventsiooni eesmärke, põhimõtteid ja sätteid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „komitee” — artikli 21 lõikes 1 nimetatud komitee;

b)  „konventsioon” — ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES);

c)  „päritolumaa” — maa, kus isend on loodusest püütud, vangistuses kasvatatud või kunstlikul teel paljundatud;

d)  „imporditeatis” — teatis, mille importija, tema agent või esindaja esitab artikli 1910 lõikes 2 1d kindlaksmääratud blanketil, kui ta toob liitu lisas C või D loetletud liigist isendi; [ME 2]

e)  „sissetoomine merelt” — mis tahes isendi sissetoomine liitu, kui see on püütud ja sisse toodud otse merekeskkonnast, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla, kaasa arvatud mere kohal olev õhuruum, merepõhi ja merealune pinnas;

f)  „väljaandmine” — kõik loa või sertifikaadi ettevalmistamise ja kinnitamise ning taotlejale üleandmisega seotud toimingud;

g)  „korraldusasutus” — siseriiklik haldusorgan, mis on ametisse määratud liikmesriigis vastavalt artikli 13 lõikele 1 või konventsiooni osapooleks olevas kolmandas riigis vastavalt konventsiooni IX artiklile;

h)  „sihtliikmesriik” — liikmesriik, mida on mainitud sihtkohana isendi eksportimisel või reeksportimisel kasutatavas dokumendis; merelt sissetoomise puhul on see liikmesriik, kelle jurisdiktsiooni all on isendi sihtkoht;

i)  „müügiks pakkumine” — müügiks pakkumine ja mis tahes tegevus, mida võib põhjendatult sellisena tõlgendada, sealhulgas müügiks reklaamimine või reklaamida laskmine ning üleskutse astuda läbirääkimistesse;

j)  „isiklikud asjad või majatarbed” — surnud isendid, nende osad ja neist saadu, mis on üksikisiku omanduses ja mis moodustavad või on mõeldud moodustama osa tema igapäevastest tarbeasjadest;

k)  „sihtkoht” — koht, kus liitu sissetoomisel kavatsetakse isendit tavaliselt hoidma hakata; elusisendite puhul on see esimene koht, kus isendit kavatsetakse pidada pärast karantiini või muud sanitaarkontrolli eesmärgil kinnipidamist;

l)  „populatsioon” — bioloogiliselt või geograafiliselt piiritletav isendite koguhulk;

m)  „peamiselt kommertseesmärgid” — kõik eesmärgid, milles selgesti ei domineeri ärilised aspektid;

n)  „reeksport liidust ” — varem liitu sissetoodud isendi eksport liidust;

o)  „reimport liitu ” — varem liidust eksporditud või reeksporditud isendi sissetoomine liitu;

p)  „müük” — müük mis tahes vormis. Käesoleva määruse tähenduses käsitatakse müügina ka väljaüürimist, vahetuskaubandust või vahetust; vastavaid väljendeid tõlgendatakse samamoodi;

q)  „teaduslik usaldusasutus” — teadusasutus, mis on ametisse määratud liikmesriigis vastavalt artikli 13 lõikele 2 või konventsiooni osapooleks olevas kolmandas riigis vastavalt konventsiooni IX artiklile;

r)  „teaduslik järelevalverühm” — artikli 17 alusel moodustatud konsultatiivorgan;

s)  „liik” — liik, alamliik või selle populatsioon;

t)  „isend” — iga lisades A–D loetletud liigist elus või surnud loom või taim, selle mis tahes osa või sellest saadu, ükskõik kas see sisaldub teistes kaupades või mitte, samuti kõik kaubad, mille puhul saatedokumendist, pakendilt, märgistuselt, sildilt või muude asjaolude põhjal ilmneb, et nad on nendest liikidest loomad või taimed või sisaldavad nende osi või neist saadut, välja arvatud siis, kui osad või neist saadu on käesoleva määruse või kõnealust liiki nimetava lisa sätete alla kuulumisest konkreetselt vabastatud sellekohase märkusega vastavas lisas.

Isendit peetakse lisades A–D loetletud liiki kuuluvaks isendiks, kui selle looma või taime, selle osa või sellest saadu “vanematest” vähemalt üks kuulub mõnda loetletud liiki. Juhtudel, kui sellise looma või taime “vanemad” kuuluvad erinevates lisades loetletud liikidesse või sellistesse liikidesse, millest ainult üks on loetelus, kohaldatakse rangemate kitsendustega lisa sätteid. Kui tegemist on hübriidtaimede isenditega, mille üks “vanematest” kuulub lisas A loetletud liiki, kohaldatakse rangemate kitsendustega lisa sätteid siiski ainult juhul, kui lisas on selle liigi juures vastav märge;

u)  „kauplemine” — käesoleva määruse sätetega hõlmatud isendite sissetoomine liitu, sealhulgas sissetoomine merelt, ning eksport ja reeksport liidust, samuti isendi liidusisene — sealhulgas ka liikmesriigisisene — kasutamine, edasitoimetamine ja valduse üleandmine;

v)  „transiitvedu” — isendite vedu ühest väljaspool liitu asuvast punktist teise läbi liidu territooriumi saadetisena konkreetselt nimetatud adressaadile, kusjuures edasitoimetamise võivad katkestada üksnes sellisest liikluse vormist tingitud asjaolud;

w)  „töödeldud isendid, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi” — isendid, mis on nende loomulikust töötlemata olekust oluliselt muudetud kas eheteks, kaunistusteks, kunsti- või tarbeesemeteks või muusikainstrumentideks enne 3. märtsi 1947 ning mis asjaomase liikmesriigi korraldusasutuse veendumuse kohaselt on sellisena omandatud. Selliseid isendeid loetakse töödelduks üksnes siis, kui nad ilmselt kuuluvad ühte eespool mainitud kategooriatest ega vaja oma otstarbe täitmiseks enam edasist nikerdamist ega käsitsi või tööstuslikku töötlemist;

x)  „kontroll sisseveo, ekspordi, reekspordi ja transiitveo ajal” — käesoleva määrusega ettenähtud sertifikaatide, lubade ja teatiste kontrollimine ning neil juhtudel, kui liidu normides on nõnda ette nähtud või muudel saadetistest valikproovide võtmise juhtudel, isendite uurimine, vajaduse korral koos proovide võtmisega analüüsi või täpsema kontrolli eesmärgil.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.  Lisa A sisaldab:

a)  konventsiooni I lisas loetletud liike, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud reservatsioone;

b)  kõiki liike,

i)  mis on või võivad olla nõutud nii liidus kasutamiseks kui ka rahvusvahelises kaubanduses ja mis on väljasuremisohus või nii haruldased, et igasugune kauplemine ohustaks liigi säilimist,

või

ii)  mis kuuluvad perekonda, millest suurem osa liike, või liiki, millest suurem osa alaliike on loetletud lisas A kooskõlas punktis a või punkti b alapunktis i toodud kriteeriumidega ning mille loetlemine selles lisas on oluline nende taksonite tõhusaks kaitseks.

2.  Lisa B sisaldab:

a)  konventsiooni II lisas loetletud liike, välja arvatud need, mis on loetletud lisas A, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud reservatsioone;

b)  konventsiooni I lisas loetletud liike, mille suhtes on esitatud reservatsioone;

c)  kõiki muid liike, mis ei ole loetletud konventsiooni I või II lisas ja

i)  mis on rahvusvahelise kauplemise objektiks sellisel hulgal, mis võib ohustada

–  selle säilimist või selle populatsioonide säilimist teatavates riikides, või

–  kogu populatsiooni säilimist tasemel, mis on kooskõlas liigi osaga ökosüsteemides, kus ta esineb,

või

ii)  mille nimetamine lisas on oluline nende sarnase välimuse tõttu lisas A või B loetletud liikidega, selleks et tagada kontrolli tõhusus nendest liikidest isenditega kauplemise üle;

d)  liigid, mille suhtes on kindlaks tehtud, et elusisendite toomine liidu loodus­keskkonda kujutaks endast ökoloogilist ohtu liidu pärismaistele looduslikele looma- ja taimeliikidele.

3.  Lisa C sisaldab:

a)  konventsiooni III lisas loetletud liike, välja arvatud need, mis on loetletud lisades A ja B, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud reservatsioone;

b)  konventsiooni II lisas loetletud liike, mille suhtes on esitatud reservatsioone.

4.  Lisa D sisaldab:

a)  lisades A, B ja C loetlemata liike, mida imporditakse liitu koguses, mis õigustab nende seiret;

b)  konventsiooni III lisas loetletud liike, mille suhtes on esitatud reservatsioone.

5.  Kui käesoleva määrusega hõlmatud liigi kaitsestaatus õigustab nende lisamist ühte konventsiooni lisadest, aitab liikmesriik kaasa vajalike muudatuste tegemisele.

Artikkel 4

Liitu sissetoomine

1.  Lisas A loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba.

Impordiloa võib välja anda üksnes kooskõlas lõikes 6 kehtestatud piirangutega ja juhul, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)  pädev teaduslik usaldusasutus, olles kaalunud teadusliku järelevalverühma arvamust, on nõustunud, et liitu sissetoomine:

i)  ei kahjusta liigi kaitsestaatust ega asjaomase liigi populatsiooni poolt asustatud territooriumi ulatust,

ii)  toimub:

–  ühel artikli 8 lõike 3 punktides e, f ja g nimetatud eesmärkidest, või

–  muudel eesmärkidel, mis ei kahjusta asjaomase liigi säilimist;

b)  i) taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et isendid on omandatud kooskõlas asjaomaste liikide kaitset käsitlevate õigusaktidega; konventsiooni lisades esinevast liigist isendi kolmandast riigist sissetoomise puhul on selleks ekspordiluba või reekspordisertifikaat või selle koopia, mille ekspordi- või reekspordiriigi pädev asutus on välja andnud kooskõlas konventsiooniga,

ii)  kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a ei ole impordilubade väljaandmiseks lisas A loetletud liikide puhul siiski nõutavad sellised dokumentaalsed tõendid, kuid sellise impordiloa originaali ei anta taotlejale seni, kui ta esitab ekspordiloa või reekspordisertifikaadi;

c)  pädev teaduslik usaldusasutus on veendunud, et elusisendi pidamispaik sihtkohas on piisavalt varustatud, et teda nõuetekohaselt kaitsta ja hooldada;

d)  korraldusasutus on veendunud, et isendit ei kavatseta kasutada peamiselt kommertseesmärkidel;

e)  pärast pädeva teadusliku usaldusasutusega konsulteerimist on korraldusasutus veendunud, et ei ole muid liigi kaitsega seotud tegureid, mis räägiksid impordiloa väljaandmisele vastu; ja

f)  merelt sissetoomisel on korraldusasutus veendunud, et iga elusisendit valmistatakse ette ja veetakse nõnda, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise oht oleks minimaalne.

2.  Lisas B loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja sissetoomiskoha tolliasutuses varem esitada sihtliikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud impordiluba.

Impordiloa võib välja anda üksnes kooskõlas lõikes 6 kehtestatud piirangutega ja juhul, kui:

a)  pädev teaduslik usaldusasutus, olles läbi vaadanud kättesaadavad andmed ja kaalunud teadusliku järelevalverühma seisukohta, on arvamusel, et liitu sissetoomine, võttes arvesse olemasolevat või eeldatavat kaubandustaset, ei kahjusta liigi kaitsestaatust ega asjaomase liigi populatsiooni poolt asustatud territooriumi ulatust. See arvamus on kehtiv järgneva importimise suhtes, niikaua kui eespool nimetatud aspektid ei ole oluliselt muutunud;

b)  taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et elusisendi pidamispaik sihtkohas on piisavalt varustatud, et teda nõuetekohaselt kaitsta ja hooldada;

c)  lõike 1 punkti b alapunkti i ning punktide e ja f tingimused on täidetud.

3.  Lisas C loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses imporditeatis ning:

a)  ekspordi korral riigist, mida on mainitud seoses asjaomase liigiga lisas C, esitab taotleja dokumentaalsed tõendid nimetatud riigi pädeva ametiasutuse poolt kooskõlas konventsiooniga väljaantud ekspordiloa näol selle kohta, et isendid on omandatud kooskõlas asjaomase liigi kaitset käsitlevate siseriiklike õigusaktidega; või

b)  ekspordi korral riigist, mida ei ole mainitud seoses asjaomase liigiga lisas C, või reekspordi korral mis tahes riigist esitab taotleja eksportiva või reeksportiva riigi pädeva ametiasutuse poolt kooskõlas konventsiooniga väljaantud ekspordiloa, reekspordisertifikaadi või päritolutõendi.

4.  Lisas D loetletud liikidest isendite liitu sissetoomisel tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada sissetoomiskoha tolliasutuses imporditeatis.

5.  Lõike 1 punktides a ja d ning lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud impordiloa väljaandmise tingimusi ei kohaldata isendite suhtes, mille puhul taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et:

a)  nad olid varem seaduslikult liitu sisse toodud või liidus omandatud ning et nad tuuakse muudetud või muutmata kujul liitu taas sisse; või

b)  tegemist on töödeldud isenditega, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi.

6.  Konsulteerinud Komisjonil on õigus võtta, pärast konsulteerimist asjaomaste päritoluriikidega ning võttes arvesse teadusliku järelevalverühma arvamust, võib komisjon kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada rakendusaktidega liitu sissetoomisel üldisi piiranguid või piiranguid teatavate päritolumaade suhtes: [ME 3]

a)  lõike 1 punkti a alapunktis i või punktis e nimetatud tingimuste alusel lisas A loetletud liikidest isenditele;

b)  lõike 1 punktis e või lõike 2 punktis a nimetatud tingimuste alusel lisas B loetletud liikidest isenditele; ja

c)  lisas B loetletud liikidest elusisenditele, mille suremus veo käigus on suur või mille kohta on kindlaks tehtud, et nad ilmselt ei ela vangistuses vanuseni, mis vastaks nende keskmisele elueale; või

d)  elusisenditele liikidest, mille kohta on kindlaks tehtud, et nende sissetoomine liidu looduskeskkonda kujutab endast ökoloogilist ohtu liidu pärismaistele looduslikele looma- ja taimeliikidele.

Esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 4]

Kui esimeses lõigus nimetatud piirangud kehtestatakse, avaldab komisjon nende nimekirja kord kvartalis Euroopa Liidu Teatajas.

7.  Erijuhtudel, mil liitu sissetoomisele järgneb ümberlaadimine, õhu- või raudteevedu, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusaktidega erandeid käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud kontrolli läbimisest ja impordidokumentide esitamisest sissetoomiskoha tolliasutuses ning selline kontroll ja dokumentide esitamine toimub kooskõlas artikli 12 lõikega 1 määratud teises tolliasutuses.

Artikkel 5

Eksport või reeksport liidust

1.  Lisas A loetletud liikidest isendite ekspordi või reekspordi korral liidust tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses, kus ekspordiformaalsused täidetakse, isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat.

2.  Lisas A loetletud liikidest isendite ekspordiloa võib välja anda üksnes siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)  pädev teaduslik usaldusasutus on kirjalikult teatanud, et isendite loodusest püüdmine või kogumine või nende eksport ei kahjusta liigi kaitsestaatust ega asjaomase liigi populatsiooni poolt asustatud territooriumi ulatust;

b)  taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et isendid on omandatud kooskõlas asjaomaste liikide kaitset käsitlevate kehtivate õigusaktidega; kui taotlus esitatakse liikmesriigile, mis ei ole päritolumaa, on selliseks dokumentaalseks tõendiks sertifikaat, milles tõendatakse, et isend on püütud loodusest kooskõlas selles riigis kehtivate õigusaktidega;

c)  korraldusasutus on veendunud, et

i)  iga elusisendit valmistatakse ette ja veetakse nõnda, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise oht oleks minimaalne, ja

ii)  – konventsiooni I liites loetlemata liikidest isendeid ei kavatseta kasutada peamiselt kommertseesmärkidel, või

–  käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud liikidest isendite eksportimisel konventsiooni osapooleks olevasse riiki on välja antud impordiluba;

ja

d)  liikmesriigi korraldusasutus, olles konsulteerinud pädeva teadusliku usaldus­asutusega, on veendunud, et ei ole muid liigi kaitsega seotud tegureid, mis räägiksid ekspordiloa väljaandmisele vastu.

3.  Reekspordisertifikaadi võib välja anda üksnes siis, kui lõike 2 punktides c ja d nimetatud tingimused on täidetud ja kui taotleja esitab dokumentaalsed tõendid selle kohta, et isendid:

a)  on liitu sisse toodud kooskõlas käesoleva määruse sätetega;

b)  on enne 3. märtsi 1997 liitu sisse toodud kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 3626/82(9) sätetega või on enne käesoleva määruse jõustumist liitu sisse toodud, kuid peale 3. märtsi 1997 olid liitu sisse toodud kooskõlas määruse (EÜ) nr 338/97 sätetega; või

c)  on liitu sisse toodud enne 1984. aastat ja tulnud rahvusvahelisse kaubandusse kooskõlas konventsiooni sätetega; või

d)  on toodud seaduslikult mõne liikmesriigi territooriumile enne, kui punktides a ja b nimetatud määruste või konventsiooni sätted nende suhtes või selles liikmesriigis kehtima hakkasid.

4.  Lisades B ja C loetletud liikidest isendite ekspordi või reekspordi korral liidust tuleb läbida vajalik kontroll ja varem esitada tolliasutuses, kus ekspordiformaalsused täidetakse, isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutuse poolt väljaantud ekspordiluba või reekspordisertifikaat.

Ekspordiloa võib välja anda üksnes siis, kui lõike 2 punktides a ja b, punkti c alapunktis i ning punktis d nimetatud tingimused on täidetud.

Reekspordisertifikaadi võib välja anda üksnes siis, kui lõike 2 punkti c alapunktis i ja punktis d ning lõike 3 punktides a–d nimetatud tingimused on täidetud.

5.  Kui reekspordisertifikaadi saamise taotlus käsitleb isendeid, kes on liitu sisse toodud teises liikmesriigis välja antud impordiloa alusel, peab korraldusasutus kõigepealt konsulteerima loa välja andnud korraldusasutusega. Komisjonil on õigus kooskõlas artikliga 20 kehtestada delegeeritud õigusaktidega konsulteerimiskord ja juhud, mil konsulteerimine on vajalik.

6.  Lõike 2 punktis a ja punkti c alapunktis ii nimetatud ekspordiloa või reekspordisertifikaadi väljaandmise tingimusi ei kohaldata:

a)  töödeldud isendite suhtes, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi; või

b)  surnud isendite ning nende osade ja neist saadu suhtes, mille kohta taotleja esitab dokumentaalsed tõendid, et need on omandatud seaduslikult enne, kui käesoleva määruse, määruse (EÜ) nr 338/97 või määruse (EMÜ) nr 3626/82 või konventsiooni sätted nende suhtes kehtima hakkasid.

7.  Igas liikmesriigis jälgib pädev teaduslik usaldusasutus lisas B loetletud liikidest isendite jaoks ekspordilubade väljaandmist selles liikmesriigis ja selliste isendite tegelikku eksportimist. Kui teaduslik usaldusasutus leiab, et mingist liigist isendite eksporti tuleks piirata, et see liik oma koguulatuses säiliks niisugusel tasemel, mis vastab tema osale ökosüsteemis, kus ta esineb, ja oleks tugevasti ülalpool seda taset, mille tõttu see tuleks kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga a või punkti b alapunktiga i kanda lisasse A, soovitab teaduslik usaldusasutus korraldusasutusele kirjalikult sobivaid meetmeid, mida tuleks võtta, et piirata sellest liigist isendite ekspordilubade väljaandmist.

Kui korraldusasutusele on soovitatud esimeses lõigus nimetatud meetmeid, teatab ta nendest ja esitab oma selgitused komisjonile. Vajaduse korral soovitab komisjon rakendusaktidega Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 6

Artiklites 4, 5 ja 10 nimetatud loa- ja sertifikaaditaotluste tagasilükkamine

1.  Kui liikmesriik lükkab loa- või sertifikaaditaotluse tagasi käesoleva määruse eesmärkide seisukohalt olulisel juhul, teatab ta komisjonile viivitamata tagasilükkamisest ja tagasilükkamise põhjustest.

2.  Komisjon edastab lõike 1 kohaselt saadud informatsiooni teistele liikmesriikidele, et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine.

3.  Kui loa- või sertifikaaditaotlus on esitatud selliste isendite jaoks, kelle suhtes niisugune taotlus on varem tagasi lükatud, peab taotleja eelnevast tagasilükkamisest teatama pädevale asutusele, kellele taotlus on esitatud.

4.  Liikmesriigid tunnustavad taotluste tagasilükkamist teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt, kui selline tagasilükkamine põhineb käesoleva määruse sätetel.

Esimest lõiku ei kohaldata siiski juhul, kui asjaolud on oluliselt muutunud või kui on ilmnenud uued taotlust toetavad asjaolud. Kui korraldusasutus sellistel juhtudel loa või sertifikaadi välja annab, teatab ta sellest komisjonile, märkides väljaandmise põhjused.

Artikkel 7

Erandid

1.  Vangistuses sündinud ja kasvatatud või kunstlikult paljundatud isendid

Välja arvatud juhud, mil kohaldatakse artiklit 8, koheldakse lisas A loetletud liikidest isendeid, mis on vangistuses sündinud ja kasvatatud või kunstlikult paljundatud, niisamuti, nagu näevad ette lisas B loetletud liikidest isendite suhtes kohaldatavad sätted.

Kunstlikult paljundatud taimede puhul võib artiklite 4 ja 5 sätteid eritingimustel mitte kohaldada.

Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega:

a)  kriteeriumid, mille alusel otsustada, kas isend on sündinud ja kasvatatud vangistuses või kunstlikult paljundatud ning kas see on toimunud kommertseesmärkidel;

b)  käesoleva lõike teises lõigus viidatud eritingimused järgmise kohta:

i)  fütosanitaartõendite kasutamine;

ii)  registreeritud kaubandusettevõtjate või käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud teadusasutuste kauplemine isenditega; ja

iii)  hübriidikaubandus.

2.  Transiitvedu

Erandina artiklist 4 ei nõuta sissetoomiskoha tolliasutuses kontrolli ja ettenähtud lubade, sertifikaatide ja teatiste esitamist, kui toimub isendi transiitvedu läbi liidu.

Lisades loetletud liikide puhul, millele viidatakse artikli 3 lõike 1 ning artikli 3 lõike 2 punktides a ja b, kohaldatakse käesoleva lõigu esimeses lõikes nimetatud erandit üksnes siis, kui eksportiva või reeksportiva kolmanda riigi pädevad asutused on välja andnud konventsiooniga ettenähtud kehtiva ja isenditega kaasaskäiva ekspordi- või reekspordi­dokumendi, milles on näidatud isendite sihtkoht.

Kui teises lõikes nimetatud dokumenti ei ole enne eksportimist või reeksportimist välja antud, tuleb isend kinni pidada ja vajaduse korral konfiskeerida, kui eritingimuste kohaselt ei esitata tagantjärele dokumenti.

Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega eritingimused ekspordi- või reekspordidokumendi tagantjärele esitamiseks.

3.  Isiklikud asjad ja majatarbed

Erandina ei kohaldata artiklite 4 ja 5 sätteid lisades A–D loetletud liikidest surnud isendite, nende osade ja neist saadu suhtes, kui need kujutavad endast isiklikke asju või majatarbeid, mida tuuakse iitu sisse või eksporditakse või reeksporditakse liidust vastavalt erisätetele.

Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega sätted isiklike asjade ja majatarvete sissetoomiseks, ekspordiks või reekspordiks.

4.  Teadusasutused

Artiklites 4, 5, 8 ja 9 nimetatud dokumente ei nõuta, kui asukohariigi korraldusasutuses registreeritud teadlased või teadusasutused mitteärilisel eesmärgil laenavad, annetavad või vahetavad herbaareksemplare või muid säilitatud, kuivatatud või tahkes ümbrises muuseumieksemplare ning elavaid taimi, kui neil on vastavalt käesoleva lõike teises lõigus sätestatud menetlusega kehtestatud näidise kohaselt vormistatud silt või kolmanda riigi korraldusasutuse välja antud või heaks kiidetud samaväärne silt.

Komisjon kehtestab rakendusaktiga elavate taimede sildi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Äritegevuse kontrollimisega seotud sätted

1.  Lisas A loetletud liikidest isendite ostmine, ostupakkumine, kommertseesmärkidel omandamine, kommertseesmärkidel üldsusele näitamine, kasutamine tulu saamiseks ning müük, müügiks hoidmine, müügiks pakkumine või müügiks transportimine on keelatud.

2.  Liikmesriigid võivad keelata lisas A loetletud liikidest isendite, eriti elusloomade pidamise.

3.  Kooskõlas teiste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset, võib lõikes 1 nimetatud keelu suhtes teha erandi, kui isendite asukohaks oleva liikmesriigi korraldusasutus annab igal üksikjuhul välja tõendi, et isendid:

a)  on omandatud liidus või siia sisse toodud enne, kui konventsiooni I lisas või määruse (EMÜ) nr 3626/82 lisas C1 või määruse (EÜ) nr 338/97 või käesoleva määruse lisas A loetletud liike käsitlevad sätted nende isendite suhtes kehtima hakkasid; või

b)  kujutavad endast töödeldud isendeid, mis on omandatud enam kui 50 aastat tagasi; või

c)  on toodud liitu sisse, järgides määruse (EÜ) nr 338/97 või käesoleva määruse sätteid, ning neid hakatakse kasutama eesmärkidel, mis ei ohusta kõnealuse liigi säilimist; või

d)  on loomaliigi vangistuses sündinud ja kasvatatud isendid või taimeliigi kunstlikult paljundatud isendid või selliste isendite osad või neist saadud; või

e)  on eriolukorras tarvilikud teaduse arenguks või olulistel biomeditsiinilistel eesmärkidel vastavalt nõukogu direktiivile 86/609/EMÜ(10), kui kõnealune liik osutub ainsaks sel eesmärgil sobivaks ja kui sellest liigist ei ole vangistuses sündinud ja kasvatatud isendeid; või

f)  on mõeldud tõuaretuseks või paljundamiseks, et aidata kaasa kõnealuse liigi kaitsele; või

g)  on mõeldud teaduslikuks või haridusalaseks otstarbeks, mille eesmärgiks on liigi säilitamine ja kaitse; või

h)  on pärit liikmesriigist ja püütud loodusest kooskõlas selles liikmesriigis kehtivate õigusaktidega.

4.  Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud keeldude üldiseid erandeid, tuginedes lõike 3 tingimustele, samuti lisas A loetletud liikide üldiseid erandeid kooskõlas artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktiga ii. Kõik sellised erandid peavad olema kooskõlas teiste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset.

5.  Lõikes 1 nimetatud keeldusid kohaldatakse ka lisas B loetletud liikide suhtes, välja arvatud juhtudel, kui asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele usutavalt tõendatakse, et sellised isendid on omandatud ja, kui nad on pärit väljastpoolt liitu, siia sisse toodud kooskõlas loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlevate kehtivate õigusaktidega.

6.  Liikmesriikide pädevad asutused võivad omal äranägemisel müüa iga lisades B, C ja D loetletud liikidest isendi, mille nad on konfiskeerinud käesoleva määruse alusel, tingimusel, et seda ei tagastata otse sellele füüsilisele või juriidilisele isikule, kellelt see on konfiskeeritud või kes oli rikkumises osaline. Selliseid isendeid kui seaduslikult omandatuid võib kasutada igasugusel eesmärgil.

Artikkel 9

Elusisendite edasitoimetamine

1.  Igasugune lisas A loetletud liigist elusisendi edasitoimetamine liidu piires ühest kohast teise, nagu on märgitud impordiloal või kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud mis tahes sertifikaadil, nõuab eelnevat luba selle liikmesriigi korraldusasutuselt, kus isend asub. Teistel edasitoimetamise juhtudel peab selle eest vastutav isik olema võimeline vajaduse korral tõestama isendi seaduslikku päritolu.

2.  Selline luba:

a)  antakse üksnes siis, kui selle liikmesriigi pädev teaduslik usaldusasutus või, kui isend toimetatakse teise liikmesriiki, siis viimase pädev teaduslik usaldusasutus on veendunud, et sihtkohas elusisendi pidamiseks mõeldud paik on piisavalt varustatud, et isendit nõuetekohaselt kaitsta ja hooldada;

b)  kinnitatakse sertifikaadi väljaandmisega; ja

c)  kui see on vajalik, edastatakse viivitamata selle liikmesriigi korraldusasutusele, kus on isendi tulevane asukoht.

3.  Sellist luba ei nõuta, kui elusloom tuleb toimetada teise kohta hädatarvilikuks veterinaarraviks ja kui see otse oma loajärgsesse asukohta tagasi tuuakse.

4.  Kui lisas B loetletud liigist elusisend liidu piires teise kohta toimetatakse, võib isendi valdaja selle loovutada üksnes siis, kui on veendunud, et kavatsetud vastuvõtja on piisavalt informeeritud nõutavast pidamispaigast, varustusest ja võtetest, millega tagada isendi nõuetekohane hooldamine.

5.  Kui elusisendeid liitu, liidust välja või liidu piires transporditakse või transiidi või ümberlaadimise käigus mõnda aega liidus kinni peetakse, valmistatakse nad ette, toimetatakse teise kohta ja hooldatakse nõnda, et vigastuse, tervisekahjustuse või julma kohtlemise oht oleks minimaalne ja loomade puhul järgitaks liidu õigusakte, mis käsitlevad loomade kaitset transportimise käigus.

6.  Komisjon on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega selliste liikide elusisendite pidamise või teise kohta toimetamise piirangud, kelle sissetoomist liitu on kooskõlas artikli 4 lõikega 6 piiratud.

Artikkel 10

Väljaantavad load, teatised ja sertifikaadid [ME 5]

1.  Saanud asjaomaselt isikult taotluse koos kõikide nõutavate lisadokumentidega, mille kõik väljaandmise tingimused on täidetud, võib liikmesriigi korraldusasutus artikli 5 lõike 2 punktis b, artikli 5 lõigetes 3 ja 4, artikli 8 lõikes 3 ning artikli 9 lõike 2 punktis b nimetatud eesmärkidel sertifikaadi välja anda.

1a.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud sertifikaatide vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 6]

1b.  Saanud asjaomaselt isikult taotluse koos kõikide nõutavate lisadokumentidega, mille kõik väljaandmise tingimused on täidetud, võib liikmesriigi korraldusasutus artikli 4 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 4 osutatud eesmärkidel loa välja anda. [ME 7]

1c.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks lõikes 1b osutatud loa vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 8]

1d.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks artikli 4 lõigetes 3 ja 4 osutatud imporditeatise vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 9]

Artikkel 11

Lubade ja sertifikaatide kehtivus ning eritingimused

1.  Liikmesriikide pädevate asutuste poolt kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud load ja sertifikaadid kehtivad liidu kõikides osades, seejuures ei piirata liikmesriikide õigust kehtestada rangemaid meetmeid või jääda nende juurde.

2.  Iga selline luba või sertifikaat, samuti iga selle alusel väljaantud luba või sertifikaat loetakse kehtetuks, kui pädev asutus või komisjon loa või sertifikaadi väljaandnud pädeva asutusega konsulteerides tuvastab, et see on välja antud ekslikult, eeldades selle väljaandmise tingimuste täidetust.

Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused peavad kinni liikmesriigi territooriumil selliste dokumentide alusel asuvad isendid ja need võib konfiskeerida.

3.  Iga kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud luba või sertifikaat võib seada tingimused ja nõuded, mille väljaandev asutus määrab, et tagada selle sätete järgimine. Kui sellised tingimused või nõuded on tarvis lubade või sertifikaatide vormile juurde lisada, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile.

4.  Iga vastava ekspordiloa või reekspordisertifikaadi koopia alusel väljaantud impordiluba kehtib isendite liitu sissetoomiseks ainult siis, kui sellele on lisatud kehtiva ekspordiloa või reekspordisertifikaadi originaal.

5.  Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega lubade ja sertifikaatide väljaandmise tähtpäevad.

Artikkel 12

Sisse- ja väljaveokohad

1.  Liikmesriigid määravad kindlaks tolliasutused, kus sooritatakse käesoleva määrusega hõlmatud liikidest isendite liitu sissetoomisel ja liidust eksportimisel kontroll ning formaalsused, et rakendada nende isendite suhtes tollikäitlust määruse (EMÜ) nr 2913/92 tähenduses, ning teatavad, millised tolliasutused on spetsiaalselt ette nähtud tegelema elusisenditega.

2.  Kõik kooskõlas lõikega 1 määratud tolliasutused varustatakse vastava väljaõppe saanud piisava isikkoosseisuga. Liikmesriigid tagavad, et on olemas elusloomade transporti ja pidamist käsitlevatele liidu sellekohastele õigusaktidele vastavad pidamispaigad ja et tarbe korral astutakse vajalikke samme elustaimede suhtes.

3.  Kõikidest lõike 1 alusel määratud tolliasutustest teatatakse komisjonile, kes avaldab nende nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

4.  Erandjuhtudel ja kooskõlas erikriteeriumidega võib korraldusasutus lubada liitu sissetoomist või liidust eksportimist või reeksportimist tolliasutuse kaudu, mis ei ole määratud kooskõlas lõikega 1.

Komisjonil on õigus kehtestada kooskõlas artikliga 20 delegeeritud õigusaktidega erikriteeriumid, mille kohaselt sissetoomine, eksport või reeksport teise tolliasutuse kaudu on lubatav.

5.  Liikmesriigid tagavad, et piiriületuspunktides teavitatakse üldsust käesoleva määruse kohastest sätetest.

Artikkel 13

Korraldusasutus, teaduslik usaldusasutus ja teised pädevad asutused

1.  Iga liikmesriik määrab ametisse korraldusasutuse, mille esmaülesandeks on vastutada käesoleva määruse rakendamise ja komisjoniga suhtlemise eest.

Iga liikmesriik võib ametisse määrata ka täiendavaid korraldusasutusi ja muid pädevaid asutusi, et rakendamisele kaasa aidata, sel juhul vastutab esmane korraldusasutus, et täiendavad asutused oleksid varustatud kogu teabega, mis on vajalik käesoleva määruse õigeks kohaldamiseks.

2.  Iga liikmesriik määrab ühe või mitu vastava eriala teaduslikku usaldusasutust, mille ülesanded on lahus kõikide ametisse määratud korraldusasutuste omadest.

3.  Hiljemalt 3. märtsiks 1997 edastavad liikmesriigid komisjonile ametisse määratud korraldusasutuste, muude lubade või sertifikaatide väljaandmiseks pädevate asutuste ning teaduslike usaldusasutuste nimed ja aadressid; komisjon avaldab selle teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Iga lõike 1 esimeses lõigus nimetatud korraldusasutus edastab komisjonile viimase nõudel kahe kuu jooksul nende isikute nimed ja allkirjanäidised, kellel on volitus lube ja sertifikaate allkirjastada, ning templi-, pitsati, või muu vahendi jäljendid, mida kasutatakse lubade ja sertifikaatide kehtivaks tunnistamisel.

Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik juba antud informatsioonis tehtud muudatused hiljemalt kaks kuud pärast sellise muudatuse rakendamist.

Artikkel 14

Sätetest kinnipidamise jälgimine ja rikkumiste uurimine

1.  Liikmesriikide pädevad asutused jälgivad käesoleva määruse sätetest kinnipidamist.

Kui pädevatel asutustel on põhjust arvata, et neid sätteid rikutakse, võtavad nad vajalikke meetmeid, et tagada sätetest kinnipidamine, või algatavad kohtuasja.

Liikmesriigid informeerivad komisjoni ja konventsiooni lisades loetletud liikide puhul ka konventsiooni sekretariaati kõikidest sammudest, mis pädevad asutused on astunud käesoleva määruse oluliste rikkumiste suhtes, sealhulgas kinnipidamistest ja konfiskeerimistest.

2.  Komisjon juhib liikmesriikide pädevate asutuste tähelepanu asjadele, mille uurimist ta peab käesoleva määruse alusel vajalikuks. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja konventsiooni lisades loetletud liikide puhul ka konventsiooni sekretariaadile iga toimunud uurimise tulemustest.

3.  Moodustatakse täitevrühm, mis koosneb kõikide liikmesriikide korraldusasutuste ja teaduslike usaldusasutuste esindajatest ja mille ülesandeks on tagada käesoleva määruse sätete rakendamine. Rühma eesistujaks on komisjoni esindaja.

Täitevrühm uurib kõiki käesoleva määruse täitmisega seotud tehnilisi küsimusi, mida eesistuja tõstatab kas omal algatusel või rühma või komitee liikmete nõudmisel.

Komisjon edastab täitevrühmas väljendatud arvamused komiteele.

Artikkel 15

Teabe edastamine

1.  Liikmesriigid ja komisjon edastavad teineteisele käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku teabe.

Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et astutaks vajalikke samme pööramaks üldsuse tähelepanu konventsiooni ja käesoleva määruse rakendamisega seotud sätetele ning käesoleva määruse kohastele meetmetele ning teavitataks nendest üldsust.

2.  Komisjon peab sidet konventsiooni sekretariaadiga, et tagada konventsiooni tõhus rakendamine kogu territooriumil, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.

3.  Komisjon teatab viivitamata kõikidest teadusliku järelevalverühma arvamustest asjaomaste liikmesriikide korraldusasutustele.

4.  Liikmesriikide korraldusasutused edastavad komisjonile igal aastal enne 15. juunit konventsiooni VIII artikli lõike 7 punktis a nimetatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe möödunud aasta kohta, samuti vastava teabe rahvusvahelise kauplemise kohta lisades A, B ja C loetletud liikidest isenditega ning lisas D loetletud liikidest isendite liitu sissetoomise kohta. Komisjon kehtestab rakendusaktidega edastatava teabe ja selle esitamise vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Esimeses lõigus nimetatud teabe alusel avaldab komisjon igal aastal enne 31. oktoobrit statistilise aruande käesoleva määrusega hõlmatud liikidest isendite liitu sissetoomise, liidust eksportimise ja reeksportimise kohta ning edastab konventsiooni sekretariaadile teabe nende liikide kohta, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.

Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, edastavad liikmesriikide korraldusasutused komisjonile igal teisel aastal enne 15. juunit ja esimest korda aastal 1999 konventsiooni VIII artikli lõike 7 punktis b nimetatud aruannete koostamiseks vajaliku teabe kahe eelmise aasta kohta ning samuti vastava teabe käesoleva määruse nende sätete kohta, mis jäävad konventsiooni reguleerimisalast välja. Komisjon kehtestab rakendusaktidega edastatava teabe ja selle esitamise vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kolmandas lõigus nimetatud teabe alusel koostab komisjon igal teisel aastal enne 31. oktoobrit ja esimest korda 1999. aastal aruande käesoleva määruse rakendamise ja täitmise kohta.

5.  Selleks et valmistada ette lisades tehtavaid muudatusi, edastavad liikmesriikide pädevad asutused kogu asjakohase teabe komisjonile. Komisjon täpsustab rakendusaktidega nõutava teabe. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.  Piiramata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ(11) kohaldamist, võtab komisjon vajalikke meetmeid, et kaitsta käesoleva määruse rakendamisel saadud teabe konfidentsiaalsust.

Artikkel 16

Sanktsioonid

1.  Liikmesriigid võtavad kohaseid meetmeid, et tagada sanktsioonide rakendamine vähemalt järgmiste käesoleva määruse rikkumiste korral:

a)  isendite liitu sissetoomine või eksport või reeksport liidust ilma vajaliku loa või sertifikaadita või vale, võltsitud või kehtetu loa või sertifikaadiga või sellisega, mida on muudetud ilma väljaandnud asutuse loata;

b)  kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud loal või sertifikaadil märgitud eritingimuste täitmatajätmine;

c)  vale deklaratsiooni esitamine või teadvalt vale informatsiooni andmine loa või sertifikaadi saamiseks;

d)  vale, võltsitud, kehtetu või ilma loata muudetud loa või sertifikaadi kasutamine liidu loa või sertifikaadi saamiseks või muul käesoleva määrusega seotud ametlikul otstarbel;

e)  imporditeatise esitamatajätmine või vale teatise esitamine;

f)  elusisendite vedu, mida pole nõuetekohaselt ette valmistatud, et vigastuste, tervisekahjustuste või julma kohtlemise oht oleks minimaalne;

g)  lisas A loetletud liikidest isendite kasutamine viisil, mis pole impordiloaga või hiljem antud loaga kooskõlas;

h)  kunstlikult paljundatud taimedega kauplemine, mis on vastuolus artikli 7 lõike 1 teises lõigussätestatuga;

i)  isendite vedu liitu, liidust välja või transiidina läbi liidu ilma sellekohase loa või sertifikaadita, mis on välja antud kooskõlas käesoleva määrusega, konventsiooni osapooleks olevast kolmandast riigist eksportimise või reeksportimise puhul ilma konventsiooniga kooskõlas oleva loa või sertifikaadita või ilma veenva tõenduseta, et selline luba või sertifikaat on olemas;

j)  isendite ost, ostupakkumine, kommertseesmärkidel omandamine, kasutamine tulu saamiseks, kommertseesmärkidel üldsusele näitamine, müük, müügiks hoidmine, müügiks pakkumine või müügiks transportimine vastuolus artikliga 8;

k)  loa või sertifikaadi kasutamine muu isendi suhtes kui see, mille jaoks see välja on antud;

l)  kooskõlas käesoleva määrusega väljaantud loa või sertifikaadi võltsimine või muutmine;

m)  liitu importimise, liidust eksportimise või reeksportimise taotluse tagasilükkamisest jäetakse artikli 6 lõikes 3 ettenähtud korras teatamata.

2.  Lõikes 1 viidatud meetmed peavad olema vastavuses rikkumise iseloomu ja raskusega ning sisaldama isendite kinnipidamise ja vajaduse korral konfiskeerimisega seotud sätteid.

3.  Isendi konfiskeerimisel usaldatakse see konfiskeerinud liikmesriigi pädevale asutusele, kes:

a)  pärast konsulteerimist selle liikmesriigi teadusliku usaldusasutusega paigutab isendi tingimustesse, mida ta peab kohaseks ning konventsiooni ja käesoleva määruse eesmärkide ning sätetega kooskõlas olevaks; ja

b)  liitu sissetoodud elusisendi puhul võib pärast konsulteerimist eksportiva riigiga isendi nimetatud riigile süüdi oleva isiku kulul tagastada.

4.  Kui lisas B või C loetletud liigist elusisend saabub liidu sissetoomiskohta ilma vastava kehtiva loa või sertifikaadita, tuleb isend kinni pidada ja selle võib konfiskeerida, või kui kauba saaja keeldub isendit omaks tunnistamast, võivad sissetoomiskoha eest vastutava liikmesriigi pädevad asutused vajaduse korral keelduda saadetist vastu võtmast ja nõuda vedajalt isendi tagasitoimetamist lähtekohta.

Artikkel 17

Teaduslik järelevalverühm

1.  Käesolevaga moodustatakse teaduslik järelevalverühm, mis koosneb kõikide liikmesriikide teaduslike usaldusasutuste esindajatest ja mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

2.  Teaduslik järelevalverühm vaatab läbi kõik käesoleva määruse, eriti artikli 4 lõike 1 punkti a, lõike 2 punkti a ja lõike 6 kohaldamisega seotud teadusalased küsimused, mis eesistuja on tõstatanud omal algatusel või rühma või komitee liikmete nõudmisel.

3.  Komisjon edastab teadusliku järelevalverühma arvamused komiteele.

Artikkel 18

Muud delegeeritud volitused

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste ühtsete tingimuste ja kriteeriumide kohta:

a)  artiklis 4, artiklis 5, artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 10 nimetatud dokumentide väljaandmine, kehtivusaeg ja kasutamine;

b)  artikli 7 lõike 1 teise lõigu punktis a osutatud fütosanitaartõendite kasutamine;

c)  vajaduse korral isendite märgistamise korra kehtestamiseks, et kergendada isendite identifitseerimist ja tagada käesoleva määruse sätete täitmine.

2.  Komisjonil on õigus vajaduse korral võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte lisameetmete kohta, et rakendada konventsiooni osapoolte konverentsi resolutsioone, konventsiooni alalise komitee otsuseid ja soovitusi ning konventsiooni sekretariaadi soovitusi.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisasid A–D, välja arvatud muudatused lisas A, mis ei tulene konventsiooni osapoolte konverentsi otsustest.

Artikkel 19

Muud rakendusvolitused

1.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega artiklis 4, artiklis 5, artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 10 nimetatud dokumentide vormi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  Komisjon kehtestab rakendusaktidega imporditeatise esitamise blanketi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. [ME 10]

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 4 lõikes 6, artikli 4 lõikes 7, artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 6, artikli 11 lõikes 5, artikli 12 lõikes 4 ja artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [alusakti jõustumise kuupäev või muu seadusandja sätestatud kuupäev]. [ME 11]

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 6, artikli 4 lõikes 7, artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3, artikli 8 lõikes 4, artikli 9 lõikes 6, artikli 11 lõikes 5, artikli 12 lõikes 4 ja artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. [ME 12]

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 4 lõike 6, artikli 4 lõike 7, artikli 5 lõike 5, artikli 7 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 8 lõike 4, artikli 9 lõike 6, artikli 11 lõike 5, artikli 12 lõike 4 ja artikli 18 lõigete 1, 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra. [ME 13]

Artikkel 21

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komitee, millele osutatakse kui looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemise komiteele. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 22

Lõppsätted

Kõik liikmesriigid teatavad komisjonile ja konventsiooni sekretariaadile spetsiaalselt käesoleva määruse rakendamiseks kehtestatavatest normidest ning kõikidest selle rakendamiseks ja täitmiseks kasutatud õigusaktidest ja võetud meetmetest.

Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 338/97 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 24

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

...,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

Märkusi A, B, C ja D lisa tõlgendamise kohta

1.  Lisades A, B, C ja D on liigid märgitud:

a)  liiginime järgi või

b)  kõrgemasse taksonisse kuuluva liigina tervikuna või selle määratletud osana.

2.  Lühend „spp.” tähistab kõrgema taksoni kõiki liike.

3.  Viidetel taksonitele, mis on kõrgemad kui liik, on üksnes teavitav või klassifitseeriv eesmärk.

4.  A lisas poolpaksus kirjas toodud liigid on loetletud seal kooskõlas nende kaitsega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ(12) või nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ(13).

5.  Taimetaksonite tähistamiseks allpool liigitasandit kasutatakse järgmisi lühendeid:

a)  „ssp.” – alamliik,

b)  „var(s).” – teisend (teisendid) ning

c)  „fa.” – vorm.

6.  Märked (I), (II) ja (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures viitavad konventsiooni lisadele, milles kõnealused liigid on märkuste 7–9 kohaselt loetletud. Kui osutatud märkeid ei esine, ei ole kõnealuseid liike konventsiooni lisades loetletud.

7.  Märge (I) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see liik või kõrgem takson esineb konventsiooni I lisas.

8.  Märge (II) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see liik või kõrgem takson esineb konventsiooni II lisas.

9.  Märge (III) liigi või kõrgema taksoni nime juures osutab, et see esineb konventsiooni III lisas. Sel juhul on osutatud ka riik, millega seoses kõnesolev liik või kõrgem takson esineb III lisas.

10.  „Kultivar” tähendab kasvatatavate taimede rahvusvahelise nomenklatuuri 8. väljaandes esitatud määratluse kohaselt taimede kogumit, mis a) on valitud teatava omaduse või omaduste kombinatsiooni tõttu, b) on kõnealuste omaduste poolest eristuv, ühtne ja püsiv, ning c) säilitab nimetatud omadused, kui seda asjakohaste vahenditega paljundatakse. Kultivari uut taksonit võib sellena käsitada alles siis, kui selle kategooria ja piirkond on ametlikult avaldatud kultuurtaimede rahvusvahelise nomenklatuuri (International Code of Nomenclature for Cultivated Plants) viimases väljaandes.

11.  Ristandeid võib lisadesse kanda, kuid üksnes tingimusel, et need moodustavad looduses eristatava ja püsiva populatsiooni. Hübriidloomad, kellel neljas eelmises põlvnemisliinis on üks või rohkem lisas A ja B loetletud liikide isendit, peavad vastama käesoleva määruse sätetele samamoodi nagu terviklikku liiki moodustades, isegi kui kõnealune hübriid ei ole lisadesse eraldi kantud.

12.  Kui liik on kantud A, B või C lisasse, kuuluvad samasse lisasse ka kõik selle liigi isendite osad ja neist saadu, välja arvatud juhul, kui liigi juures on märge, et hõlmatud on ainult isendite teatavad osad ja neist saadu. Kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 punktiga t tähistab märk „#” koos sellele järgneva numbriga B või C lisas loetletud liigi või kõrgema taksoni nime juures kõnealuste isendite kindlaksmääratud osi või neist saadut, mida määratletakse käesolevas määruses järgmiselt:

#1

 

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)  seemned, eosed ja õietolm (sh polliiniumid),

b)  tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemiku- või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,

c)  kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena ja

d)  perekonna Vanilla kunstlikult paljundatud taimede viljad ning taimede osad ja neist saadu.

#2

 

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)  seemned ja õietolm ja

b)  jaekaubamüüki saatmiseks pakendatud valmistooted.

#3

 

tähistab terveid ja viilutatud juuri ning juureosi.

#4

 

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud:

a)  seemned (sh Orchidaceae kuprad), eosed ja õietolm (sh polliiniumid)). V.a Mehhikost pärit Cactaceae spp. seemned ja Madagaskarist pärit Beccariophoenix madagascariensis ja Neodypsis decaryi seemned.

b)  tahkes või vedelas keskkonnas olevad seemiku- või in vitro saadud koekultuurid, mida transporditakse steriilsetes mahutites,

c)  kunstlikult paljundatud taimed lõikelilledena,

d)  naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede perekonnast Vanilla (Orchidaceae) ja sugukonnast Cactaceae viljad ning taimede osad ja neist saadu;

e)  perekonna Opuntia alamperekonna Opuntia ja Selenicereus (Cactaceae) naturaliseerunud või kunstlikult paljundatud taimede varred, õied ning taimede osad ja neist saadu ja

f)  jaemüüki saatmiseks pakendatud Euphorbia antisyphilitica valmistooted.

#5

 

tähistab palke, saematerjali ja spooni

#6

 

tähistab palke, saematerjali, spooni ja vineeri

#7

 

tähistab palke, laaste, puidutolmu ja -ekstrakte

#8

 

tähistab maa-aluseid osi (st juured, risoomid): tervetena, osadena ja pulbristatult.

#9

 

tähistab kõiki isendi osi ja neist saadut, välja arvatud neid osi, millel on silt „Toodetud Hoodia spp. materjalist, mis on saadud kontrollitud saagikoristuse ja tootmise teel koostöös Botswana/Namiibia/Lõuna-Aafrika CITESi juhtimisasutustega vastavalt lepingule nr BW/NA/ZA xxxxxx”

#10

 

tähistab palke, saematerjali, spooni, kaasa arvatud keelpillide poognate valmistamiseks kasutatavaid lõpetamata puittooteid

#11

 

tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri, puidutolmu ja -ekstrakte

#12

 

tähistab palke, saematerjali, spooni, vineeri, eeterlikku õli, v.a jaekaubamüüki saatmiseks pakendatud valmistooted

#13

 

tähistab tuuma (tuntud ka kui „endosperm”, „pulp” või „kopra”) ja kõike sellest saadut.

13.  Kuna ühelegi lisas A loetletud taimeliigile või taimestiku kõrgemale taksonile ei ole lisatud märget, et nende hübriide tuleb käsitleda kooskõlas käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 sätetega, tähendab see, et ühest või mitmest kõnealusest liigist või taksonist saadud kunstlikult paljundatud hübriididega võib kaubelda kunstliku paljundamise tunnistuse olemasolu korral ning et käesoleva määruse sätted ei kohaldata selliste hübriidide seemnete ja õietolmu (sh polliiniumide), lõikelillede, tahkes või vedelas keskkonnas olevate seemikute ja in vitro saadud koekultuuride suhtes, mida transporditakse steriilsetes mahutites.

14.  Käesoleva määruse sätted ei kohaldata uriini, fekaalide ja ambra suhtes, mis on jäätmed ja saadud asjaomaseid loomi käsitsemata.

15.  Lisas D loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse sätteid üksnes elusisendite ning tervete või peaaegu tervete surnud isendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:

§ 1

 

Terved või peaaegu terved toor- või parknahad

§ 2

 

Suled, sulgedega nahk või muu sulgedega osa

16.  Lisas D loetletud loomaliikide puhul kohaldatakse sätteid üksnes elusisendite suhtes, välja arvatud taksonite puhul, mille juures on märge, mis osutab, et ka muud osad ja saadused on hõlmatud:

§ 3

 

Kuivatatud ja värsked taimed, sh lehed, juured/pookealused, varred, seemned/eosed, puukoor ja viljad

§ 4

 

Palgid, saematerjal ja spoon

 

A lisa

B lisa

C lisa

Üldnimetus

FAUNA

 

 

 

 

CHORDATA (KEELIKLOOMAD)

 

 

 

 

MAMMALIA

 

 

 

Imetajad

ARTIODACTYLA

 

 

 

SÕRALISED

Antilocapridae

 

 

 

Harksarviklased

Antilocapra americana (I) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

 

 

Harksarvik

Bovidae

 

 

 

Veislased

Addax nasomaculatus (I)

 

 

Addaks

 

Ammotragus lervia (II)

 

Lakklammas

 

 

Antilope cervicapra (III Nepal)

Vintsarvgasell

 

Bison bison athabascae (II)

 

Ameerika metsapiison

Bos gaurus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos frontalis, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)

 

 

Gaur

Bos mutus (I) (välja arvatud kodustatud liik Bos grunniens, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)

 

 

Ulukjakk

Bos sauveli (I)

 

 

Kuprei

 

 

Bubalus arnee (III Nepal) (välja arvatud kodustatud liik Bubalus bubalis, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)

Vesipühvel e arni

Bubalus depressicornis (I)

 

 

Anoa e kääbuspühvel

Bubalus mindorensis (I)

 

 

Tamarau

Bubalus quarlesi (I)

 

 

Mägianoa

 

Budorcas taxicolor (II)

 

Takin

Capra falconeri (I)

 

 

Keerdsarvkits e markuur

Capricornis milneedwardsii (I)

 

 

Hiina serau

Capricornis rubidus (I)

 

 

Punane serau

Capricornis sumatraensis (I)

 

 

Sumatra serau

Capricornis thar (I)

 

 

Himaalaja serau

 

Cephalophus brookei (II)

 

Brooke kabrik

 

Cephalophus dorsalis (II)

 

Rannakabrik

Cephalophus jentinki (I)

 

 

Sadulkabrik

 

Cephalophus ogilbyi (II)

 

Ogilbi kabrik

 

Cephalophus silvicultor (II)

 

Kollaselg-kabrik

 

Cephalophus zebra (II)

 

Sebrakabrik

 

Damaliscus pygargus pygargus (II)

 

Bontbok

Gazella cuvieri (I)

 

 

Cuvier gasell

 

 

Gazella dorcas (III Alžeeria/ Tuneesia)

Dorkasgasell

Gazella leptoceros (I)

 

 

Kitsas-sarv gasell

Hippotragus niger variani (I)

 

 

Must-hobuantiloop

 

Kobus leche (II)

 

Pikksaba-vohlu

Naemorhedus baileyi (I)

 

 

Goral (liigist Naemorhedus baileyi)

Naemorhedus caudatus (I)

 

 

Pikksaba-goral

Naemorhedus goral (I)

 

 

Himaalaja goral

Naemorhedus griseus (I)

 

 

Hiina goral

Nanger dama (I)

 

 

Kabegasell

Oryx dammah (I)

 

 

Mõõksarv-orüks

Oryx leucoryx (I)

 

 

Valge-orüks

 

Ovis ammon (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

 

Mägilammas e muflon

Ovis ammon hodgsonii (I)

 

 

Tiibeti mägilammas

Ovis ammon nigrimontana (I)

 

 

Karatau mägilammas

 

Ovis canadensis (II) (üksnes Mehhiko populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

 

Lumelammas

Ovis orientalis ophion (I)

 

 

Küprose mägilammas

 

Ovis vignei (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

 

Urial

Ovis vignei vignei (I)

 

 

Urial (alamliigist Ovis vignei vignei)

Pantholops hodgsonii (I)

 

 

Orongo

 

Philantomba monticola (II)

 

Sinikabrik

Pseudoryx nghetinhensis (I)

 

 

Siola

Rupicapra pyrenaica ornata (I)

 

 

Ibeeria mägikits

 

Saiga borealis (II)

 

Mongoolia saiga

 

Saiga tatarica (II)

 

Saiga tatarica

 

 

Tetracerus quadricornis (III Nepal)

Nelisarv

Camelidae

 

 

 

Kaamellased

 

Lama guanicoe (II)

 

Guanaako

Vicugna vicugna (I) (välja arvatud järgmised populatsioonid: Argentina [Jujuy ja Catamarca provintsi ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodustatud populatsioonid]; Boliivia [kogu populatsioon]; Tšiili [Primera piirkonna populatsioon]; ja Peruu [kogu populatsioon]; mis on loetletud B lisas)

Vicugna vicugna (II) (üksnes Argentina(14) populatsioo­nid [Jujuy ja Catamarca provintsi ning Jujuy, Salta, Catamarca, La Rioja ja San Juani provintsi poolkodusta­tud populatsioo­nid]; Boliivia(15) [kogu populatsioon]; Tšiili(16) [Primera piirkonna populatsioon]; Peruu(17) [kogu populatsioon]; muud populatsioo­nid on loetletud B lisas.)

 

Vikunja

Cervidae

 

 

 

Hirvlased

Axis calamianensis (I)

 

 

Sigahirv (liigist Axis calamianensis)

Axis kuhlii (I)

 

 

Bawea hirv

Axis porcinus annamiticus (I)

 

 

Sigahirv (alamliigist Axis porcinus annamiticus)

Blastocerus dichotomus (I)

 

 

Soohirv

 

Cervus elaphus bactrianus (II)

 

Buhhaara punahirv

 

 

Cervus elaphus barbarus (III Alžeeria/ Tuneesia)

Punahirv (alamliigist Cervus elaphus barbarus)

Cervus elaphus hanglu (I)

 

 

Kašmiiri punahirv

Dama dama mesopotamica (I)

 

 

Iraani kabehirv

Hippocamelus spp. (I)

 

 

Guemalid

 

 

Mazama temama cerasina (III Guatemala)

Suurmasaama

Muntiacus crinifrons (I)

 

 

Must muntjak

Muntiacus vuquangensis (I)

 

 

Hiidmuntjak

 

 

Odocoileus virginianus mayensis (III Guatemala)

Valgesaba-pampahirv

Ozotoceros bezoarticus (I)

 

 

Pampahirv

 

Pudu mephistophiles (II)

 

Põhja-puduhirv

Pudu puda (I)

 

 

Lõuna-puduhirv

Rucervus duvaucelii (I)

 

 

Barasingha

Rucervus eldii (I)

 

 

Eldi hirv

Hippopotamidae

 

 

 

Jõehobulased

 

Hexaprotodon liberiensis (II)

 

Kääbusjõehobu

 

Hippopotamus amphibius (II)

 

Jõehobu

Moschidae

 

 

 

Muskushirvlased

Moschus spp. (I) (üksnes Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

Moschus spp. (II) (välja arvatud Afganistani, Bhutani, India, Myanmari, Nepali ja Pakistani populatsioonid, mis on loetletud A lisas)

 

Muskushirv

Sigalased

 

 

 

Sigalased

Babyrousa babyrussa (I)

 

 

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa babyrussa)

Babyrousa bolabatuensis (I)

 

 

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa bolabatuensis)

Babyrousa celebensis (I)

 

 

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa celebensis)

Babyrousa togeanensis (I)

 

 

Babirussa e hirvsiga (liigist Babyrousa togeanensis)

Sus salvanius (I)

 

 

Kääbussiga

Tayassuidae

 

 

 

Pekaarilased

 

Tayassuidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ning Pecari tajacu Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide populatsioonid, mida ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)

 

Pekaarilased

Catagonus wagneri (I)

 

 

Chaco pekaari

CARNIVORA

 

 

 

KISKJALISED

Ailuridae

 

 

 

 

Ailurus fulgens (I)

 

 

Punane e väike panda

Canidae

 

 

 

Koerlased

 

 

Canis aureus (III India)

Šaakal

Canis lupus (I/II) (Kõik populatsioonid, välja arvatud Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Bhutani, India, Nepali ja Pakistani populatsioonid on loetletud I lisas; muud populatsioonid II lisas. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all as Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo).

Canis lupus (II) (Kõik Hispaanias Duero jõest põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid. Välja arvatud on kodustatud liik ja dingo, mis esinevad nimede all as Canis lupus familiaris ja Canis lupus dingo).

 

Hall hunt

Canis simensis

 

 

Mägikoer

 

Cerdocyon thous (II)

 

Krabisööja rebane

 

Chrysocyon brachyurus (II)

 

Guara e lakkhunt

 

Cuon alpinus (II)

 

Punahunt

 

Lycalopex culpaeus (II)

 

Rebane (liigist Lycalopex culpaeus)

 

Lycalopex fulvipes (II)

 

Rebane (liigist Lycalopex fulvipes)

 

Lycalopex griseus (II)

 

Rebane (liigist Lycalopex griseus)

 

Lycalopex gymnocercus (II)

 

Pamparebane

Speothos venaticus (I)

 

 

Võsakoer

 

 

Vulpes bengalensis (III India)

Bengaali rebane

 

Vulpes cana (II)

 

Afgaani rebane

 

Vulpes zerda (II)

 

Fennek

Eupleridae

 

Cryptoprocta ferox (II)

 

Fossa

 

Eupleres goudotii (II)

 

Pudi-falanukk

 

Fossa fossana (II)

 

Fanaloka

Felidae

 

 

 

Kaslased

 

Felidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid. Kodustatud vormi isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata.)

 

Kaslased

Acinonyx jubatus (I) (Elusisendite ja jahitrofeede ekspordi aastakvoodid kehtestatakse järgmiselt: Botswana: 5; Namiibia: 150; Zimbabwe: 50. Selliste isenditega kauplemisel kohaldatakse käesoleva määruse artikli 4 lõiget 1.)

 

 

Gepard

Caracal caracal (I) (üksnes Aasia populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Karakal

Catopuma temminckii (I)

 

 

Temmincki kass

Felis nigripes (I)

 

 

Pudikass e kääbuskass

Felis silvestris (II)

 

 

Metskass

Leopardus geoffroyi (I)

 

 

Soolakass

Leopardus jacobitus (I)

 

 

Mägikass

Leopardus pardalis (I)

 

 

Otselot

Leopardus tigrinus (I)

 

 

Oncilla

Leopardus wiedii (I)

 

 

Margai e pikksaba-pugalkass

Lynx lynx (II)

 

 

Ilves

Lynx pardinus (I)

 

 

Ibeeria ilves

Neofelis nebulosa (I)

 

 

Pantrik

Panthera leo persica (I)

 

 

India lõvi

Panthera onca (I)

 

 

Jaaguar

Panthera pardus (I)

 

 

Leopard

Panthera tigris (I)

 

 

Tiiger

Pardofelis marmorata (I)

 

 

Marmorkass

Prionailurus bengalensis bengalensis (I) (üksnes Bangladeshi, India ja Tai populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Bengaali kass

Prionailurus iriomotensis (II)

 

 

Iriomoto kass

Prionailurus planiceps (I)

 

 

Lapikpea-kass

Prionailurus rubiginosus (I) (üksnes India populatsioon; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Roostekass

Puma concolor coryi (I)

 

 

Florida puuma

Puma concolor costaricensis (I)

 

 

Costa Rica puuma

Puma concolor couguar (I)

 

 

Puuma (alamliigist Puma concolor couguar)

Puma yagouaroundi (I) (üksnes Kesk- ja Põhja-Ameerika populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Jaguarundi

Uncia uncia (I)

 

 

Lumeleopard e irbis

Herpestidae

 

 

 

Mangustlased

 

 

Herpestes fuscus (III India)

India pruunmangust

 

 

Herpestes edwardsi (III India)

Hallmangust

 

 

Herpestes javanicus auropunctatus (III India)

Mangust (liigist Herpestes javanicus auropunctatus)

 

 

Herpestes smithii (III India)

Smithi mangust

 

 

Herpestes urva (III India)

Krabimangust

 

 

Herpestes vitticollis (III India)

Mangust (liigist Herpestes vitticolis)

Hyaenidae

 

 

 

Hüäänlased

 

 

Proteles cristata (III Botswana)

Tsiibethüään

Mephitidae

 

 

 

Vinuklased

 

Conepatus humboldtii (II)

 

Skunk (liigist Conepatus humboldtii)

Mustelidae

 

 

 

Kärplased

Lutrinae

 

 

 

Saarmaslased

 

Lutrinae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Saarmaslased

Aonyx capensis microdon (I) (üksnes Kameruni ja Nigeeria populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud B lisas.)

 

 

Väikeküüs-saarmas

Enhydra lutris nereis (I)

 

 

Lõuna-California kalaan

Lontra felina (I)

 

 

Kassiksaarmas

Lontra longicaudis (I)

 

 

Neotroopiline saarmas

Lontra provocax (I)

 

 

Saarmas (liigist Lontra provocax)

Lutra lutra (I)

 

 

Harilik saarmas

Lutra nippon (I)

 

 

Jaapani saarmas

Pteronura brasiliensis (I)

 

 

Hiidsaarmas

Mustelinae

 

 

 

Päriskärplased

 

 

Eira barbara (III Honduras)

Taira

 

 

Galictis vittata (III Costa Rica)

Suurgrison

 

 

Martes flavigula (III India)

Harsa

 

 

Martes foina intermedia (III India)

Kivinugis (alamliigist Martes foina intermedia)

 

 

Martes gwatkinsii (III India)

Nugis (liigist Martes gwatkinsii)

 

 

Mellivora capensis (III Botswana)

Meemäger

Mustela nigripes (I)

 

 

Mustjalg-tuhkur

Odobenidae

 

 

 

Morsklased

 

Odobenus rosmarus (III Kanada)

 

Morsk

Otariidae

 

 

 

Kõrvukhülglased

 

Arctocephalus spp (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Merikarud

Arctocephalus philippii (II)

 

 

Merikaru (liigist Arctocephalus philippii)

Arctocephalus townsendi (I)

 

 

Merikaru (liigist Arctocephalus townsendi)

Phocidae

 

 

 

Hülglased

 

Mirounga leonina (II)

 

Lõuna lonthüljes

Monachus spp. (I)

 

 

Munkhülged

Procyonidae

 

 

 

Pesukarulased

 

 

Bassaricyon gabbii (III Costa Rica)

Pesukarulane (liigist Bassaricyon gabbii)

 

 

Bassariscus sumichrasti (III Costa Rica)

Pesukarulane (liigist Bassariscus sumichrasti)

 

 

Nasua narica (III Honduras)

Tavaninakaru (liigist Nasua narica)

 

 

Nasua nasua solitaria (III Uruguay)

Koaati (alamliigist Nasua nasua solitaria)

 

 

Potos flavus (III Honduras)

Kinkažu

Ursidae

 

 

 

Karulased

 

Ursidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Karulased

Ailuropoda melanoleuca (I)

 

 

Bambuskaru e suur panda

Helarctos malayanus (I)

 

 

Päikesekaru e biruang

Melursus ursinus (I)

 

 

Huulkaru

Tremarctos ornatus (I)

 

 

Prillkaru

Ursus arctos (I/II)

(üksnes Bhutani, Hiina, Mehhiko ja Mongoolia populatsioonid ning alamliik Ursus arctos isabellinus on loetletud I lisas; muud populatsioonid ja alamliigid II lisas.)

 

 

Pruunkaru

Ursus thibetanus (I)

 

 

Kaeluskaru

Viverridae

 

 

 

Tsiibetkaslased

 

 

Arctictis binturong (III India)

Binturong

 

 

Civettictis civetta (III Botswana)

Aafrika tsiibet

 

Cynogale bennettii (II)

 

Udrastsiibet

 

Hemigalus derbyanus (II)

 

Vööttsiibet

 

 

Paguma larvata (III India)

Paguuma

 

 

Paradoxurus hermaphroditus (III India)

Musang (liigist Paradoxurus hermaphroditus)

 

 

Paradoxurus jerdoni (III India)

Musang (liigist Paradoxurus jerdoni)

 

Prionodon linsang (II)

 

Vöötlinsang

Prionodon pardicolor (I)

 

 

Tähniklinsang

 

 

Viverra civettina (III India)

Laiktsiibet

 

 

Viverra zibetha (III India)

Suurtsiibet

 

 

Viverricula indica (III India)

Pisitsiibet

CETACEA

 

 

 

VAALALISED (delfiinid, pringlid, vaalad)

CETACEA spp. (I/II)(18)

 

 

Vaalalised

CHIROPTERA

 

 

 

KÄSITIIVALISED

Phyllostomidae

 

 

 

Nopslased

 

 

Platyrrhinus lineatus (III Uruguay)

Nopslane (liigist Platyrrhinus lineatus)

Pteropodidae

 

 

 

Tiiburlased

 

Acerodon spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Lendkoerad

Acerodon jubatus (I)

 

 

Suurtiibur (liigist Acerodon jubatus)

 

Pteropus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Lendkoerad

Pteropus insularis (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus insularis)

Pteropus livingstonii (II)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus livingstonii)

Pteropus loochoensis (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus loochoensis)

Pteropus mariannus (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus mariannus)

Pteropus molossinus (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus molossinus)

Pteropus pelewensis (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus pelewensis)

Pteropus pilosus (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus pilosus)

Pteropus rodricensis (II)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus rodricensis)

Pteropus samoensis (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus samoensis)

Pteropus tonganus (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus tonganus)

Pteropus ualanus (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus ualanus)

Pteropus voeltzkowi (II)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus voeltzkowi)

Pteropus yapensis (I)

 

 

Lendkoer (liigist Pteropus yapensis)

CINGULATA

 

 

 

VÖÖLISED

Dasypodidae

 

 

 

Vöölased

 

 

Cabassous centralis (III Costa Rica)

Paljassaba (liigist Cabassous centralis)

 

 

Cabassous tatouay (III Uruguay)

Paljassaba (liigist Cabassous tatouay)

 

Chaetophractus nationi (II) (kehtestatud on ekspordi nullkvoot. Kõiki isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)

 

Vöölane (liigist Chaetophractus nationi)

Priodontes maximus (I)

 

 

Hiidvöölane

DASYUROMORPHIA

 

 

 

KUKKURHIIRELAADSED

Dasyuridae

 

 

 

Kukkurkärplased

Sminthopsis longicaudata (I)

 

 

Pikksaba-kukkurhiirik

Sminthopsis psammophila (I)

 

 

Liiva-kukkurhiirik

Thylacinidae

 

 

 

Kukkurhuntlased

Thylacinus cynocephalus (tõenäoliselt välja surnud) (I)

 

 

Kukkurhunt

DIPROTODONTIA

 

 

 

KAKSIKEESHAMBULISED

Macropodidae

 

 

 

Kängurulased

 

Dendrolagus inustus (II)

 

Pruun-puukänguru

 

Dendrolagus ursinus (II)

 

Puukänguru (liigist Dendrolagus ursinus)

Lagorchestes hirsutus (I)

 

 

Hatune jänesvallabi

Lagostrophus fasciatus (I)

 

 

Vöötvallabi

Onychogalea fraenata (I)

 

 

Vallabi (liigist Onychogalea fraenata)

Onychogalea lunata (I)

 

 

Vallabi (liigist Onychogalea lunata)

Phalangeridae

 

 

 

Kuskuslased

 

Phalanger intercastellanus (II)

 

Kuskus (liigist Phalanger intercastellanus)

 

Phalanger mimicus (II)

 

Kuskus (liigist Phalanger mimicus)

 

Phalanger orientalis (II)

 

Kuskus (liigist Phalanger orientalis)

 

Spilocuscus kraemeri (II)

 

Kuskus (liigist Spilocuscus kraemeri)

 

Spilocuscus maculatus (II)

 

Kuskus (liigist Spilocuscus maculatus)

 

Spilocuscus papuensis (II)

 

Kuskus (liigist Spilocuscus papuensis)

Potoroidae

 

 

 

Pärisrottkängurula­sed

Bettongia spp. (I)

 

 

Rottkängurud

Caloprymnus campestris (tõenäoliselt välja surnud) (I)

 

 

Kõrbe-rottkänguru

Vombatidae

 

 

 

Vombatlased

Lasiorhinus krefftii (I)

 

 

Põhjavombat

LAGOMORPHA

 

 

 

JÄNESELISED

Leporidae

 

 

 

Jäneslased

Caprolagus hispidus (I)

 

 

India harjasküülik

Romerolagus diazi (I)

 

 

Teporingo e vulkaaniküülik

MONOTREMATA

 

 

 

AINUPILULISED

Tachyglossidae

 

 

 

Sipelgasiillased

 

Zaglossus spp. (II)

 

Nokis-sipelgasiilid

PERAMELEMORPHIA

 

 

 

BANDIKUTILAADSED

Chaeropodidae

 

 

 

Bandikutlased

Chaeropus ecaudatus (tõenäoliselt välja surnud) (I)

 

 

Sõrgbandikut

Peramelidae

 

 

 

Kukkurmägerlased

Perameles bougainville (I)

 

 

Lääne-koonbandikut

Thylacomyidae

 

 

 

Kukkurhuntlased

Macrotis lagotis (I)

 

 

Harilik bilbi

Macrotis leucura (I)

 

 

Valgesaba-bilbi

PERISSODACTYLA

 

 

 

KABJALISED

Equidae

 

 

 

Hobuslased

Equus africanus (I) (välja arvatud Equus asinus kodustatud liik, mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid)

 

 

Ulukeesel

Equus grevyi (I)

 

 

Kõrbesebra e grevi sebra

Equus hemionus (I/II) (liik on loetletud II lisas, kuid alamliik Equus hemionus hemionus I lisas.)

 

 

Kulaan

Equus kiang (II)

 

 

Kiang

Equus przewalskii (I)

 

 

Prževalski hobune

 

Equus zebra hartmannae (II)

 

Hartmanni mägisebra

Equus zebra zebra (I)

 

 

Mägisebra (alamliigist Equus zebra zebra)

Rhinocerotidae

 

 

 

Ninasarviklased

Rhinocerotidae spp. (I) (välja arvatud lisas B loetletud alamliigid)

 

 

Ninasarviklased

 

Ceratotherium simum simum (II) (üksnes Lõuna-Aafrika ja Svaasimaa populatsioonid; muud populatsioonid on loetletud A lisas. Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusloomadega, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, ning jahitrofeedega. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)

 

Laimokk-ninasarvik

Tapiridae

 

 

 

Taapirlased

Tapiridae spp. (I) (välja arvatud lisas B loetletud liigid)

 

 

Taapirlased

 

Tapirus terrestris (II)

 

Lõuna-Ameerika tapiir

PHOLIDOTA

 

 

 

SOOMUSLOOMA­LISED

Manidae

 

 

 

Soomusloomlased

 

Manis spp. (II) (Manis crassicaudata, Manis culionensis, Manis javanica ja Manis pentadactyla puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot isendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)

 

Soomusloomad

PILOSA

 

 

 

NAPIHAMBULI­SED

Bradypodidae

 

 

 

Laisiklased

 

Bradypus variegatus (II)

 

Pöördpea e kolmvarvas-laisik (liigist Bradypus variegatus)

Megalonychidae

 

 

 

Kaksvarvaslaisikud

 

 

Choloepus hoffmanni (III Costa Rica)

Kaksvarvaslaisik (liigist Choloepus hoffmanni)

Myrmecophagidae

 

 

 

Sipelgaõgilased

 

Myrmecophaga tridactyla (II)

 

Suur-sipelgaõgija

 

 

Tamandua mexicana (III Guatemala)

Tamandu (liigist Tamandua mexicana)

PRIMATES

 

 

 

Esikloomalised (ahvid)

 

PRIMATES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Esikloomalised

Atelidae

 

 

 

Ämmalahvlased

Alouatta coibensis (I)

 

 

Coiba saare möiraahv

Alouatta palliata (I)

 

 

Mantel-möiraahv

Alouatta pigra (I)

 

 

Guatemala möiraahv

Ateles geoffroyi frontatus (I)

 

 

Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi frontatus)

Ateles geoffroyi panamensis (I)

 

 

Mustkäpp-ämmalahv (alamliigist Ateles geoffroyi panamensis)

Brachyteles arachnoides (I)

 

 

Haardahv e ämblikahv

Brachyteles hypoxanthus (I)

 

 

 

Oreonax flavicauda (I)

 

 

Peruu villakahv

Cebidae

 

 

 

Karbusahvlased

Callimico goeldii (I)

 

 

Goeldi marmosett e kallimiko

Callithrix aurita (I)

 

 

Marmosett (liigist Callithrix aurita)

Callithrix flaviceps (I)

 

 

Marmosett (liigist Callithrix flaviceps)

Leontopithecus spp. (I)

 

 

Lõvitamariinid

Saguinus bicolor (I)

 

 

Karvastamariin (liigist Saguinus bicolor)

Saguinus geoffroyi (I)

 

 

Geoffroy tamariin

Saguinus leucopus (I)

 

 

Karvastamariin (liigist Saguinus leucopus)

Saguinus martinsi (I)

 

 

Karvastamariin (liigist Saguines martinsi)

Saguinus oedipus (I)

 

 

Pintšetamariin

Saimiri oerstedii (I)

 

 

Ruugeselg-saimiri

Cercopithecidae

 

 

 

Pärdiklased

Cercocebus galeritus (I)

 

 

Välemangabei

Cercopithecus diana (I)

 

 

Diaanapärdik

Cercopithecus roloway (I)

 

 

Pärdik (liigist Cercopithecus roloway)

Cercopithecus solatus (II)

 

 

Pärdik (liigist Cercopithecus solatus)

Colobus satanas (II)

 

 

Pärgli-kuningkoolobus

Macaca silenus (I)

 

 

Vanderu

Mandrillus leucophaeus (I)

 

 

Drill

Mandrillus sphinx (I)

 

 

Mandrill

Nasalis larvatus (I)

 

 

Ninaahv e kahau

Piliocolobus foai (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus foai)

Piliocolobus gordonorum (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus gordonorum)

Piliocolobus kirkii (I)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus kirkii)

Piliocolobus pennantii (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus pennantii)

Piliocolobus preussi (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus preussi)

Piliocolobus rufomitratus (I)

 

 

Mitra-punakoolobus

Piliocolobus tephrosceles (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus tephrosceles)

Piliocolobus tholloni (II)

 

 

Punakoolobus (liigist Piliocolobus tholloni)

Presbytis potenziani (I)

 

 

Languur (liigist Presbytis potenziani)

Pygathrix spp. (I)

 

 

Hertsoglanguurid

Rhinopithecus spp. (I)

 

 

Nosulanguurid

Semnopithecus ajax (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus ajax)

Semnopithecus dussumieri (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus dussumieri)

Semnopithecus entellus (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus entellus)

Semnopithecus hector (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus hector)

Semnopithecus hypoleucos (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus hypoleucos)

Semnopithecus priam (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus priam)

Semnopithecus schistaceus (I)

 

 

Languur (liigist Semnopithecus schistaceus)

Simias concolor (I)

 

 

Siimia

Trachypithecus delacouri (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus delacouri)

Trachypithecus francoisi (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus francoisi)

Trachypithecus geei (I)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus geei)

Trachypithecus hatinhensis (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus hatinhensis)

Trachypithecus johnii (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus johnii)

Trachypithecus laotum (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus laotum)

Trachypithecus pileatus (I)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus pileatus)

Trachypithecus poliocephalus (II)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus poliocephalus)

Trachypithecus shortridgei (I)

 

 

Languur (liigist Trachypithecus shortridgei)

Cheirogaleidae

 

 

 

Hiirikleemurlased

Cheirogaleidae spp. (I)

 

 

Hiirikleemurlased

Daubentoniidae

 

 

 

Aielased

Daubentonia madagascariensis (I)

 

 

Aie

Hominidae

 

 

 

Inimlased

Gorilla beringei (I)

 

 

Mägigorilla

Gorilla gorilla (I)

 

 

Rannikugorilla

Pan spp. (I)

 

 

Šimpansid

Pongo abelii (I)

 

 

Sumatra orangutan

Pongo pygmaeus (I)

 

 

Kalimantani orangutan

Hylobatidae

 

 

 

Gibonlased

Hylobatidae spp. (I)

 

 

Gibonlased

Indriidae

 

 

 

Indrilased

Indriidae spp. (I)

 

 

Indrilased

Lemuridae

 

 

 

Leemurlased

Lemuridae spp. (I)

 

 

Leemurlased

Lepilemuridae

 

 

 

Leemurlased

Lepilemuridae spp. (I)

 

 

Leemurlased

Lorisidae

 

 

 

Loorilased

Nycticebus spp. (I)

 

 

Loorid (perekonnast Nycticebus spp.)

Pitheciidae

 

 

 

Uakarid, titid, saakid

Cacajao spp. (I)

 

 

Uakarid

Callicebus barbarabrownae (II)

 

 

Hüppurahv (liigist Callicebus barbarabrownae)

Callicebus melanochir (II)

 

 

Hüppurahv (liigist Callicebus melanochir)

Callicebus nigrifrons (II)

 

 

Hüppurahv (liigist Callicebus nigrifrons)

Callicebus personatus (II)

 

 

Masktiti

Chiropotes albinasus (I)

 

 

Valgenina-habesaaki

Tarsiidae

 

 

 

Kandlased

Tarsius spp. (II)

 

 

Kandlased

PROBOSCIDEA

 

 

 

LONDILISED

Elephantidae

 

 

 

Londilased

Elephas maximus (I)

 

 

India elevant

Loxodonta africana (I) (välja arvatud Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid, mis on loetletud B lisas)

Loxodonta africana (II)

(üksnes Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe populatsioonid(19); muud populatsioonid on loetletud A lisas)

 

Aafrika elevant

RODENTIA

 

 

 

NÄRILISED

Chinchillidae

 

 

 

Villakhiirlased

Chinchilla spp. (I) (kodustatud vormi isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata)

 

 

Tšintšiljad

Cuniculidae

 

 

 

Pakalased

 

 

Cuniculus paca (III Honduras)

Paka (liigist Cuniculus paca)

Dasyproctidae

 

 

 

Aguutilased

 

 

Dasyprocta punctata (III Honduras)

Aguuti (liigist Dasyprocta punctata)

Erethizontidae

 

 

 

Okaslased

 

 

Sphiggurus mexicanus (III Honduras)

Okaslane (liigist Sphiggurus mexicanus)

 

 

Sphiggurus spinosus (III Uruguay)

Okaslane (liigist Sphiggurus spinosus)

Hystricidae

 

 

 

Okassigalased

Hystrix cristata

 

 

Okassiga

Muridae

 

 

 

Hiirlased

Leporillus conditor (I)

 

 

Kõrvuk-kojarott

Pseudomys fieldi praeconis (I)

 

 

Hatune väärhiir

Xeromys myoides (I)

 

 

Eba-kobrasrott

Zyzomys pedunculatus (I)

 

 

Hiirlane (liigist Zyzomys pedunculatus)

Sciuridae

 

 

 

Oravlased

Cynomys mexicanus (I)

 

 

Preeriakoer e rohtlahaukur

 

 

Marmota caudata (III India)

Punaümiseja

 

 

Marmota himalayana (III India)

Suurümiseja

 

Ratufa spp. (II)

 

Hiidoravad

 

Callosciurus erythraeus

 

Puna-kabeorav

 

Sciurus carolinensis

 

Hallorav

 

 

Sciurus deppei (III Costa Rica)

Orav (liigist Sciurus deppei)

 

Sciurus niger

 

Rebasorav

SCANDENTIA

 

 

 

 

 

 

SCANDENTIA spp. (II)

 

Tupaialased

SIRENIA

 

 

 

MERIVEISELISED

Dugongidae

 

 

 

Dugonglased

Dugong dugon (I)

 

 

Dugong

Trichechidae

 

 

 

Lamantiinlased

Trichechidae spp. (I/II) (Trichechus inunguis ja Trichechus manatus on loetletud I lisas. Trichechus senegalensis on loetletud II lisas)

 

 

Lamantiinlased

AVES

 

 

 

Linnud

ANSERIFORMES

 

 

 

HANELISED

Anatidae

 

 

 

Partlased

Anas aucklandica (I)

 

 

Öö-piilpart

 

Anas bernieri (II)

 

Madagaskari piilpart

Anas chlorotis (I)

 

 

Pateke piilpart

 

Anas formosa (II)

 

Kuupart

Anas laysanensis (I)

 

 

Laysani sinikael-part

Anas nesiotis (I)

 

 

Piilpart (liigist Anas nesiotis)

Anas querquedula

 

 

Rägapart

Asarcornis scutulata (I)

 

 

Tontpart

Aythya innotata

 

 

Madagaskari vart

Aythya nyroca

 

 

Valgesilm-vart

Branta canadensis leucopareia (I)

 

 

Kanada lagle (alamliigist Branta canadensis leucopareia)

Branta ruficollis (II)

 

 

Punakael-lagle

Branta sandvicensis (I)

 

 

Nenelagle

 

 

Cairina moschata (III Honduras)

Muskuspart

 

Coscoroba coscoroba (II)

 

Koskorobaluik

 

Cygnus melancoryphus (II)

 

Mustkael-luik

 

Dendrocygna arborea (II)

 

Palmi-vilepart

 

 

Dendrocygna autumnalis (III Honduras)

Punanokk-vilepart

 

 

Dendrocygna bicolor (III Honduras)

Ruuge-vilepart

Mergus octosetaceus

 

 

Brasiilia koskel

 

Oxyura jamaicensis

 

Valgepõsk-händpart

Oxyura leucocephala (II)

 

 

Stepi-händpart

Rhodonessa caryophyllacea (tõenäoliselt välja surnud) (I)

 

 

Roosavart

 

Sarkidiornis melanotos (II)

 

Kühmnokk-part

Tadorna cristata

 

 

Vikerpart

APODIFORMES

 

 

 

PIIRITAJALISED

Trochilidae

 

 

 

Koolibrilased

 

Trochilidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Koolibrilased

Glaucis dohrnii (I)

 

 

Koolibri (liigist Glaucis dohrnii)

CHARADRIIFORMES

 

 

 

KURVITSALISED

Burhinidae

 

 

 

Jämejalalased

 

 

Burhinus bistriatus (III Guatemala)

Rohtla-jämejalg

Laridae

 

 

 

Kajaklased

Larus relictus (I)

 

 

Kõnnukajakas

Scolopacidae

 

 

 

Kurvitslased

Numenius borealis (I)

 

 

Põhjakoovitaja

Numenius tenuirostris (I)

 

 

Helekoovitaja

Tringa guttifer (I)

 

 

Sahhalini tilder

CICONIIFORMES

 

 

 

TOONEKURELI­SED

Ardeidae

 

 

 

Haigurlased

Ardea alba

 

 

Hõbehaigur

Bubulcus ibis

 

 

Veisehaigur

Egretta garzetta

 

 

Siidhaigur

Balaenicipitidae

 

 

 

Kingnoklased

 

Balaeniceps rex (II)

 

Kingnokk

Ciconiidae

 

 

 

Toonekurglased

Ciconia boyciana (I)

 

 

Ida-toonekurg

Ciconia nigra (II)

 

 

Must-toonekurg

Ciconia stormi

 

 

Sunda toonekurg

Jabiru mycteria (I)

 

 

Jabiru-toonekurg

Leptoptilos dubius

 

 

India marabu

Mycteria cinerea (I)

 

 

Rand-toonekurg

Phoenicopteridae

 

 

 

Flamingolased

 

Phoenicopteri­dae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Flamingolased

Phoenicopterus ruber (II)

 

 

Flamingo

Threskiornithidae

 

 

 

Iibislased

 

Eudocimus ruber (II)

 

Punaiibis

Geronticus calvus (II)

 

 

Kiilasiibis

Geronticus eremita (I)

 

 

Kaljuiibis

Nipponia nippon (I)

 

 

Tuttiibis

Platalea leucorodia (II)

 

 

Luitsnokk-iibis

Pseudibis gigantea

 

 

Hiidiibis

COLUMBIFORMES

 

 

 

TUVILISED

Columbidae

 

 

 

Tuvilased

Caloenas nicobarica (I)

 

 

Lakktuvi

Claravis godefrida

 

 

Brasiilia bambusetuvi

Columba livia

 

 

Kaljutuvi

Ducula mindorensis (I)

 

 

Mindoro keisertuvi

 

Gallicolumba luzonica (II)

 

Verirind-maatuvi

 

Goura spp. (II)

 

Kroontuvid

Leptotila wellsi

 

 

Grenada manteltuvi

 

 

Nesoenas mayeri (III Mauritius)

Roosatuvi

Streptopelia turtur

 

 

Turteltuvi

CORACIIFORMES

 

 

 

SINIRAALISED

Bucerotidae

 

 

 

Sarvlinnud

 

Aceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Sarvlinnud (perekonnast Aceros)

Aceros nipalensis (I)

 

 

Nudi-sarvlind

 

Anorrhinus spp. (II)

 

Sarvlinnud (perekonnast Anorrhinus)

 

Anthracoceros spp. (II)

 

Sarvlinnud (perekonnast Anthracoceros)

 

Berenicornis spp. (II)

 

Sarvlinnud (perekonnast Berenicornis)

 

Buceros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Sarvlinnud (perekonnast Buceros)

Buceros bicornis (I)

 

 

Suur-sarvlind

 

Penelopides spp. (II)

 

Sarvlinnud (perekonnast Penelopides)

Rhinoplax vigil (I)

 

 

Kilp-sarvlind

 

Rhyticeros spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Sarvlinnud (perekonnast Rhyticeros)

Rhyticeros subruficollis (I)

 

 

Silenokk-sarvlind

CUCULIFORMES

 

 

 

KÄOLISED

Musophagidae

 

 

 

Turakod

 

Tauraco spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Turakod (perekonnast Tauraco)

Tauraco bannermani (II)

 

 

Kameruni turako

FALCONIFORMES

 

 

 

Kullilised

 

FALCONIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja C lisas loetletud sugukonna Cathartidae üks liik; selle sugukonna teised liigid ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

 

Kullilised

Accipitridae

 

 

 

Haugaslased

Accipiter brevipes (II)

 

 

Stepi-raudkull

Accipiter gentilis (II)

 

 

Kanakull

Accipiter nisus (II)

 

 

Raudkull

Aegypius monachus (II)

 

 

Raisakotkas

Aquila adalberti (I)

 

 

Ibeeria kääpakotkas

Aquila chrysaetos (II)

 

 

Kaljukotkas

Aquila clanga (II)

 

 

Suur-konnakotkas

Aquila heliaca (I)

 

 

Kääpakotkas

Aquila pomarina (II)

 

 

Väike-konnakotkas

Buteo buteo (II)

 

 

Hiireviu

Buteo lagopus (II)

 

 

Karvasjalg-viu

Buteo rufinus (II)

 

 

Stepiviu

Chondrohierax uncinatus wilsonii (I)

 

 

Konksnokk-haugas (alamliigist Chondrohierax uncinatus wilsonii)

Circaetus gallicus (II)

 

 

Madukotkas

Circus aeruginosus (II)

 

 

Roo-loorkull

Circus cyaneus (II)

 

 

Välja-loorkull

Circus macrourus (II)

 

 

Stepi-loorkull

Circus pygargus (II)

 

 

Soo-loorkull

Elanus caeruleus (II)

 

 

Hõbehaugas

Eutriorchis astur (II)

 

 

Vööthaugas

Gypaetus barbatus (II)

 

 

Habekotkas

Gyps fulvus (II)

 

 

Kaeluskotkas

Haliaeetus spp. (I/II) (Haliaeetus albicilla on loetletud I lisas; muud liigid II lisas.)

 

 

Merikotkad

Harpia harpyja (I)

 

 

Harpüiakotkas

Hieraaetus fasciatus (II)

 

 

Haugaskotkas

Hieraaetus pennatus (II)

 

 

Kääbuskotkas

Leucopternis occidentalis (II)

 

 

Ekuadori selvaviu

Milvus migrans (II)

 

 

Must-harksaba

Milvus milvus (II)

 

 

Puna-harksaba

Neophron percnopterus (II)

 

 

Raipekotkas

Pernis apivorus (II)

 

 

Herilaseviu

Pithecophaga jefferyi (I)

 

 

Ahvikotkas

Cathartidae

 

 

 

Kondorlased

Gymnogyps californianus (I)

 

 

Kalifornia kondor

 

 

Sarcoramphus papa (III Honduras)

Kuningkondor

Vultur gryphus (I)

 

 

Andi kondor

Falconidae

 

 

 

Pistriklased

Falco araeus (I)

 

 

Seišelli tuuletallaja

Falco biarmicus (II)

 

 

Kõnnupistrik

Falco cherrug (II)

 

 

Stepipistrik

Falco columbarius (II)

 

 

Väikepistrik

Falco eleonorae (II)

 

 

Vahemere pistrik

Falco jugger (I)

 

 

India kõnnupistrik

Falco naumanni (II)

 

 

Stepi-tuuletallaja

Falco newtoni (I) (üksnes Seišellide populatsioon)

 

 

Madagaskari tuuletallaja

Falco pelegrinoides (I)

 

 

Kõrbepistrik

Falco peregrinus (I)

 

 

Rabapistrik

Falco punctatus (I)

 

 

Mauritiuse tuuletallaja

Falco rusticolus (I)

 

 

Jahipistrik

Falco subbuteo (II)

 

 

Lõopistrik

Falco tinnunculus (II)

 

 

Tuuletallaja

Falco vespertinus (II)

 

 

Punajalg-pistrik

Pandionidae

 

 

 

Kalakotkaslased

Pandion haliaetus (II)

 

 

Kalakotkas

GALLIFORMES

 

 

 

 

Cracidae

 

 

 

 

 

Crax fasciolata

 

Hokolane (liigist Crax fasciolata)

Crax alberti (III Colombia)

 

 

Sinisagar-hoko

Crax blumenbachii (I)

 

 

Bahia hoko

 

 

Crax daubentoni (III Colombia)

Ljaanohoko

 

 

Crax globulosa (III Colombia)

Punasagar-hoko

 

 

Crax rubra (III Colombia, Costa Rica, Guatemala ja Honduras)

Suurhoko

Mitu mitu (I)

 

 

Suurnokk-hoko

Oreophasis derbianus (I)

 

 

Hokolane (liigist Oreophasis derbianus)

 

 

Ortalis vetula (III Guatemala/Honduras)

Võsa-tšatšalaka

 

 

Pauxi pauxi (III Colombia)

Kiiverhoko

Penelope albipennis (I)

 

 

Hokolane (liigist Penelope albipennis)

 

 

Penelope purpurascens (III Honduras)

Hokolane (liigist Penelope purpurascens)

 

 

Penelopina nigra (III Guatemala)

Hokolane (liigist Penelopina nigra)

Pipile jacutinga (I)

 

 

Hokolane (liigist Pipile jacutinga)

Pipile pipile (I)

 

 

Hokolane (liigist Pipile pipile)

Megapodiidae

 

 

 

Rihukanalased

Macrocephalon maleo (I)

 

 

Vasar-rihukana

Phasianidae

 

 

 

Faasanlased (kanalased)

 

Argusianus argus (II)

 

Argusfaasan

Catreus wallichii (I)

 

 

Viirfaasan

Colinus virginianus ridgwayi (I)

 

 

Nurmvutt (alamliigist Colinus virginianus ridgwayi)

Crossoptilon crossoptilon (I)

 

 

Valge-kõrvukfaasan

Crossoptilon mantchuricum (I)

 

 

Pruun-kõrvukfaasan

 

Gallus sonneratii (II)

 

Täpik-džunglikana

 

Ithaginis cruentus (II)

 

Püüfaasan

Lophophorus impejanus (I)

 

 

Kroon-läikfaasan

Lophophorus lhuysii (I)

 

 

Hiina läikfaasan

Lophophorus sclateri (I)

 

 

Hõbeselg-läikfaasan

Lophura edwardsi (I)

 

 

Annami faasan

 

Lophura hatinhensis

 

Vietnami faasan

Lophura imperialis (I)

 

 

Keiserfaasan

Lophura swinhoii (I)

 

 

Valgeselg-faasan

 

 

Meleagris ocellata (III Guatemala)

Silmikkalkun

Odontophorus strophium

 

 

Tamme-selvavutt

Ophrysia superciliosa

 

 

Tuhkvutt

 

Pavo muticus (II)

 

Rohe-paabulind

 

Polyplectron bicalcaratum (II)

 

Hall-paabufaasan

 

Polyplectron germaini (II)

 

Vietnami paabufaasan

 

Polyplectron malacense (II)

 

Kübar-paabufaasan

Polyplectron napoleonis (I)

 

 

Palawani paabufaasan

 

Polyplectron schleiermacheri (II)

 

Kalimantani paabufaasan

Rheinardia ocellata (I)

 

 

Pärlfaasan

Syrmaticus ellioti (I)

 

 

Valgekõht-faasan

Syrmaticus humiae (I)

 

 

Birma faasan

Syrmaticus mikado (I)

 

 

Mikaadofaasan

Tetraogallus caspius (I)

 

 

Pärsia mägikana

Tetraogallus tibetanus (I)

 

 

Tiibeti mägikana

Tragopan blythii (I)

 

 

Nagalandi helmesfaasan

Tragopan caboti (I)

 

 

Hele-helmesfaasan

Tragopan melanocephalus (I)

 

 

Tõmmu-helmesfaasan

 

 

Tragopan satyra (III Nepal)

Saatür-helmesfaasan

Tympanuchus cupido attwateri (I)

 

 

Preeriapüü (alamliigist Tympanuchus cupido attwateri)

GRUIFORMES

 

 

 

KURELISED

Gruidae

 

 

 

Kurglased

 

Gruidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Kurglased

Grus americana (I)

 

 

Trompetkurg

Grus canadensis (I/II) (liik on loetletud II lisas, kuid alamliigid Grus canadensis nesiotes ja Grus canadensis pulla I lisas.)

 

 

Kanada kurg

Grus grus (II)

 

 

Sookurg

Grus japonensis (I)

 

 

Õnnekurg

Grus leucogeranus (I)

 

 

Valgekurg

Grus monacha (I)

 

 

Munkkurg

Grus nigricollis (I)

 

 

Mägikurg

Grus vipio (I)

 

 

Idakurg

Otididae

 

 

 

Traplased

 

Otididae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Traplased

Ardeotis nigriceps (I)

 

 

India trapp

Chlamydotis macqueenii (I)

 

 

Aasia kraetrapp

Chlamydotis undulata (I)

 

 

Kraetrapp

Houbaropsis bengalensis (I)

 

 

Bengali trapp

Otis tarda (II)

 

 

Suurtrapp

Sypheotides indicus (II)

 

 

Tutt-trapp

Tetrax tetrax (II)

 

 

Väiketrapp

Rallidae

 

 

 

Ruiklased

Gallirallus sylvestris (I)

 

 

Pruunruik

Rhynochetidae

 

 

 

Kagulased

Rhynochetos jubatus (I)

 

 

Kagu

PASSERIFORMES

 

 

 

VÄRVULISED

Atrichornithidae

 

 

 

Tihnikuhüpiklased

Atrichornis clamosus (I)

 

 

Värvuline (liigist Atrichornis clamosus)

Cotingidae

 

 

 

Kotingalased

 

 

Cephalopterus ornatus (III Colombia)

Sirmilind (liigist Cephalopterus ornatus)

 

 

Cephalopterus penduliger (III Colombia)

Sirmilind (liigist Cephalopterus penduliger)

Cotinga maculata (I)

 

 

Kotinga (liigist Cotinga maculata)

 

Rupicola spp. (II)

 

Kaljukukesed

Xipholena atropurpurea (I)

 

 

Kotingalane (liigist Xipholena atropurpurea)

Emberizidae

 

 

 

Tsiitsitajalased

 

Gubernatrix cristata (II)

 

Kardinallane (liigist Gubernatrix cristata)

 

Paroaria capitata (II)

 

Kardinallane (liigist Paroaria capitata)

 

Paroaria coronata (II)

 

Kardinallane (liigist Paroaria coronata)

 

Tangara fastuosa (II)

 

Tangara (liigist Tangara fastuosa)

Estrildidae

 

 

 

Amadiinlased

 

Amandava formosa (II)

 

Viher-amadiin

 

Lonchura fuscata

 

Timori riisiamadiin

 

Lonchura oryzivora (II)

 

Riisiamadiin

 

Poephila cincta cincta (II)

 

Mustkurk-amadiin

Vintlased

 

 

 

Vintlased

Carduelis cucullata (I)

 

 

Punasiisike

 

Carduelis yarrellii (II)

 

Kuldpõsk-siisike

Hirundinidae

 

 

 

Pääsulased

Pseudochelidon sirintarae (I)

 

 

Aasia jõgipääsuke

Icteridae

 

 

 

Turpiallased

Xanthopsar flavus (I)

 

 

Turpial (liigist Xanthopsar flavus)

Meliphagidae

 

 

 

Meelindlased

Lichenostomus melanops cassidix (I)

 

 

Meelind (liigist Lichenostomus melanops cassidix)

Muscicapidae

 

 

 

Kärbsenäplased, babblers, etc.

Acrocephalus rodericanus (III Mauritius)

 

 

Maskareeni roolind

 

Cyornis ruckii (II)

 

Kärbsenäplane (liigist Cyornis ruckii)

Dasyornis broadbenti litoralis (tõenäoliselt välja surnud) (I)

 

 

Kärbsenäplane (liigist Dasyornis broadbenti litoralis)

Dasyornis longirostris (I)

 

 

Kärbsenäplane (liigist Dasyornis longirostris)

 

Garrulax canorus (II)

 

Vilbas (liigist Garrulax canorus)

 

Garrulax taewanus (II)

 

Vilbas (liigist Garrulax taewanus)

 

Leiothrix argentauris (II)

 

Vilbas (liigist Leiothrix argentauris)

 

Leiothrix lutea (II)

 

Vilbas (liigist Leiothrix lutea)

 

Liocichla omeiensis (II)

 

Vilbas (liigist Liocichla omeiensis)

Picathartes gymnocephalus (I)

 

 

Kiilas-kaljukark

Picathartes oreas (I)

 

 

Mets-kaljukark

 

 

Terpsiphone bourbonnensis (III Mauritius)

Paradiisinäpp (liigist Terpsiphone bourbonnensis)

Paradisaeidae

 

 

 

Paradiisilindlased

 

Paradisaeidae spp. (II)

 

Paradiisilindlased

Pittidae

 

 

 

Pitalased

 

Pitta guajana (II)

 

Vöötpita

Pitta gurneyi (I)

 

 

Safranpita

Pitta kochi (I)

 

 

Tammepita

 

Pitta nympha (II)

 

Võlupita

Pycnonotidae

 

 

 

Bülbüllased

 

Pycnonotus zeylanicus (II)

 

Bülbül (liigist Pycnonotus zeylanicus)

Sturnidae

 

 

 

Kuldnoklased

 

Gracula religiosa (II)

 

Suurmaina

Leucopsar rothschildi (I)

 

 

Maina (liigist Leucopsar rothschildi)

Zosteropidae

 

 

 

Prilliklased

Zosterops albogularis (I)

 

 

Prillik (liigist Zosterops albogularis)

PELECANIFORMES

 

 

 

PELIKANILISED

Fregatidae

 

 

 

Fregattlindlased

Fregata andrewsi (I)

 

 

Jõulusaare fregattlind

Pelecanidae

 

 

 

Pelikanlased

Pelecanus crispus (I)

 

 

Käharpelikan

Sulidae

 

 

 

Suulalased

Papasula abbotti (I)

 

 

Metssuula

PICIFORMES

 

 

 

RÄHNILISED

Capitonidae

 

 

 

Habelindlased

 

 

Semnornis ramphastinus (III Colombia)

Habelindlane (liigist Semnornis ramphastinus)

Rähnlased

 

 

 

Rähnlased

Campephilus imperialis (I)

 

 

Suur-kuningrähn

Dryocopus javensis richardsi (I)

 

 

Valgekõht-musträhn (alamliigist Dryocopus javensis richardsi)

Ramphastidae

 

 

 

Tuukanlased

 

 

Baillonius bailloni (III Argentina)

Safrantuukan

 

Pteroglossus aracari (II)

 

Mustkael-arassari

 

 

Pteroglossus castanotis (III Argentina)

Jõgiarassari

 

Pteroglossus viridis (II)

 

Guajaana arassari

 

 

Ramphastos dicolorus (III Argentina)

Brasiilia tuukan

 

Ramphastos sulfuratus (II)

 

Vääveltuukan

 

Ramphastos toco (II)

 

Tokotuukan

 

Ramphastos tucanus (II)

 

Manistuukan

 

Ramphastos vitellinus (II)

 

Mustnokk-tuukan

 

 

Selenidera maculirostris (III Argentina)

Vöötnokk-tuukan

PODICIPEDIFORMES

 

 

 

PÜTILISED

Podicipedidae

 

 

 

Pütlased

Podilymbus gigas (I)

 

 

Atitlani pütt

PROCELLARIIFORMES

 

 

 

TORMILINNULI­SED

Diomedeidae

 

 

 

Albatroslased

Phoebastria albatrus (I)

 

 

Kuldpea-albatross

PSITTACIFORMES

 

 

 

Papagoilised

 

PSITTACIFOR­MES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja välja arvatud Agapornis roseicollis, Melopsittacus undulatus, Nymphicus hollandicus ja Psittacula krameri, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades)

 

Papagoilised

Cacatuidae

 

 

 

Kakaduulased

Cacatua goffiniana (I)

 

 

Tanimbari kakaduu

Cacatua haematuropygia (I)

 

 

Filipiini kakaduu

Cacatua moluccensis (I)

 

 

Serami kakaduu

Cacatua sulphurea (I)

 

 

Väävelkakaduu

Probosciger aterrimus (I)

 

 

Ronkkakaduu

Loriidae

 

 

 

Nestepapagoilased

Eos histrio (I)

 

 

Arlekiin-nestepapagoi

Vini spp. (I/II) (Vini ultramarina on loetletud I lisas, teised liigid II lisas)

 

 

Nestepapagoid (perekonnast Vini)

Psittacidae

 

 

 

Papagoilased

Amazona arausiaca (I)

 

 

Sinipea-amatsoonpapagoi

Amazona auropalliata (I)

 

 

Kuldkukal-amatsoonpapagoi

Amazona barbadensis (I)

 

 

Kaktuse-amatsoonpapagoi

Amazona brasiliensis (I)

 

 

Rand-amatsoonpapagoi

Amazona finschi (I)

 

 

Mehhiko amatsoonpapagoi

Amazona guildingii (I)

 

 

Kuning-amatsoonpapagoi

Amazona imperialis (I)

 

 

Keiser-amatsoonpapagoi

Amazona leucocephala (I)

 

 

Kuuba amatsoonpapagoi

Amazona oratrix (I)

 

 

Kuldpea-amatsoonpapagoi

Amazona pretrei (I)

 

 

Punatiib-amatsoonpapagoi

Amazona rhodocorytha (I)

 

 

Vikerpea-amatsoonpapagoi

Amazona tucumana (I)

 

 

Lepa-amatsoonpapagoi

Amazona versicolor (I)

 

 

Saint lucia amatsoonpapagoi

Amazona vinacea (I)

 

 

Purpur-amatsoonpapagoi

Amazona viridigenalis (I)

 

 

Tamaulipase amatsoonpapagoi

Amazona vittata (I)

 

 

Puertoriiko amatsoonpapagoi

Anodorhynchus spp. (I)

 

 

Siniaarad

Ara ambiguus (I)

 

 

Suur-soldataara

Ara glaucogularis (I)

 

 

Boliivia ararauna

Ara macao (I)

 

 

Puna-aara

Ara militaris (I)

 

 

Soldataara

Ara rubrogenys (I)

 

 

Mägiaara

Cyanopsitta spixii (I)

 

 

Safiiraara

Cyanoramphus cookii (I)

 

 

 

Cyanoramphus forbesi (I)

 

 

Väike-maooripapagoi

Cyanoramphus novaezelandiae (I)

 

 

Suur-maooripapagoi

Cyanoramphus saisseti (I)

 

 

 

Cyclopsitta diophthalma coxeni (I)

 

 

Tulipõsk-viigipapagoi

Eunymphicus cornutus (I)

 

 

Tuttpapagoi

Guarouba guarouba (I)

 

 

Kuldaratinga

Neophema chrysogaster (I)

 

 

Tasmaania rohupapagoi

Ognorhynchus icterotis (I)

 

 

Vahapalmi-papagoi

Pezoporus occidentalis (tõenäoliselt välja surnud) (I)

 

 

Ööpapagoi

Pezoporus wallicus (I)

 

 

Maapapagoi

Pionopsitta pileata (I)

 

 

Punalaup-selvapapagoi

Primolius couloni (I)

 

 

Smaragd-aara

Primolius maracana (I)

 

 

Roheaara

Psephotus chrysopterygius (I)

 

 

Põhja-paradiisipapagoi

Psephotus dissimilis (I)

 

 

Mustpea-paradiisipapagoi

Psephotus pulcherrimus (tõenäoliselt välja surnud) (I)

 

 

Hund-paradiisipapagoi

Psittacula echo (I)

 

 

Mauritiuse kaeluspapagoi

Pyrrhura cruentata (I)

 

 

Sinipugu-võrkpapagoi

Rhynchopsitta spp. (I)

 

 

Männipapagoid

Strigops habroptilus (I)

 

 

Kakkpapagoi

RHEIFORMES

 

 

 

NANDULISED

Rheidae

 

 

 

Nandulased

Pterocnemia pennata (I) (välja arvatud Pterocnemia pennata pennata, mis on loetletud B lisas)

 

 

Väikenandu

 

Pterocnemia pennata pennata (II)

 

Patagoonia väikenandu

 

Rhea americana (II)

 

Nandu

SPHENISCIFORMES

 

 

 

PINGVIINILISED

Spheniscidae

 

 

 

Pingviinlased

 

Spheniscus demersus (II)

 

Aafrika pingviin

Spheniscus humboldti (I)

 

 

Guaanopingviin

STRIGIFORMES

 

 

 

KAKULISED

 

STRIGIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Kakulised

Strigidae

 

 

 

Kaklased

Aegolius funereus (II)

 

 

Karvasjalg-kakk

Asio flammeus (II)

 

 

Sooräts

Asio otus (II)

 

 

Kõrvukräts

Athene noctua (II)

 

 

Kivikakk

Bubo bubo (II) (V.a Bubo bubo bengalensis, mis on loetletud B lisas)

 

 

Kassikakk

Glaucidium passerinum (II)

 

 

Värbkakk

Heteroglaux blewitti (I)

 

 

Mets-kivikakk

Mimizuku gurneyi (I)

 

 

Hiidpäll

Ninox natalis (I)

 

 

Jõulusaare haugaskakk

Ninox novaeseelandiae undulata (I)

 

 

Lõuna-haugaskakk (alamliigist Ninox novaeseelandiae undulata)

Nyctea scandiaca (II)

 

 

Lumekakk

Otus ireneae (II)

 

 

Sokoke päll

Otus scops (II)

 

 

Salupäll

Strix aluco (II)

 

 

Kodukakk

Strix nebulosa (II)

 

 

Habekakk

Strix uralensis (II) (V.a Strix uralensis davidii, mis on loetletud B lisas)

 

 

Händkakk

Surnia ulula (II)

 

 

Vöötkakk

Tytonidae

 

 

 

Loorkaklased

Tyto alba (II)

 

 

Loorkakk

Tyto soumagnei (I)

 

 

Puna-loorkakk

STRUTHIONIFORMES

 

 

 

JAANALINNULI­SED

Struthionidae

 

 

 

Jaanalindlased

Struthio camelus (I) (üksnes Alžeeria, Burkina Faso, Kameruni, Kesk-Aafrika Vabariigi, Tšaadi, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeri, Nigeeria, Senegali ja Sudaani populatsioonid; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

 

 

Jaanalind

TINAMIFORMES

 

 

 

TINAMULISED

Tinamidae

 

 

 

Tinamulased

Tinamus solitarius (I)

 

 

Eraktinamu

TROGONIFORMES

 

 

 

JÄRANOKALISED

Trogonidae

 

 

 

Järanoklased

Pharomachrus mocinno (I)

 

 

Ketsal

REPTILIA

 

 

 

Roomajad

CROCODYLIA

 

 

 

ALLIGAATORLASED

 

CROCODYLIA spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Alligaatorlased

Alligatoridae

 

 

 

Alligaatorlased

Alligator sinensis (I)

 

 

Hiina alligaator

Caiman crocodilus apaporiensis (I)

 

 

Krokodillkaiman (alamliigist Caiman crocodilus apaporiensis)

Caiman latirostris (I) (välja arvatud Argentina populatsioon, mis on loetletud B lisas)

 

 

Laikoon-kaiman

Melanosuchus niger (I) (välja arvatud Brasiilia populatsioon, mis on loetletud B lisas ja välja arvatud Ecuadori populatsioon, mis on loetletud B lisas ja mille suhtes kehtib ekspordi nullkvoot, kuni CITESi sekretariaat ning IUCN/SSC krokodillispetsialistide rühm kiidab heaks ekspordi aastakvoodid)

 

 

Tõmmukaiman

Crocodylidae

 

 

 

Krokodilllased

Crocodylus acutus (I) (välja arvatud Kuuba populatsioon, mis on loetletud B lisas)

 

 

Teravkoon-krokodill

Crocodylus cataphractus (I)

 

 

Rüükrokodill

Crocodylus intermedius (I)

 

 

Orinoko krokodill

Crocodylus mindorensis (I)

 

 

Uusginea krokodill

Crocodylus moreletii (I) (välja arvatud Belize ja Mehhiko populatsioon, mis on loetletud B lisas, nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)

 

 

Keskameerika krokodill

Crocodylus niloticus (I) (välja arvatud Botswana, Egiptus [nullkvoodiga looduslike isendite suhtes, kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel], Etioopia, Kenya, Madagaskari, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Lõuna-Aafrika, Uganda, Tansaania Ühendvabariigi (iga-aastane ekspordikvoot lisaks farmides elavatele isenditele kuni 1600 isendit, sh jahitrofeed), Sambia ja Zimbabwe populatsioonid; mis on loetletud B lisas)

 

 

Niiluse krokodill

Crocodylus palustris (I)

 

 

Sookrokodill

Crocodylus porosus (I) (välja arvatud Austraalia, Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea populatsioonid, mis on loetletud B lisas)

 

 

Harikrokodill

Crocodylus rhombifer (I)

 

 

Kuuba krokodill

Crocodylus siamensis (I)

 

 

Siiami krokodill

Osteolaemus tetraspis (I)

 

 

Tömpkoon-krokodill

Tomistoma schlegelii (I)

 

 

Gaavialkrokodill

Gavialidae

 

 

 

Gaaviallased

Gavialis gangeticus (I)

 

 

Gangese gaavial

RHYNCHOCEPHALIA

 

 

 

KÄRSSPEALISED

Sphenodontidae

 

 

 

Tuataaralased

Sphenodon spp. (I)

 

 

Tuataara

SAURIA

 

 

 

SISALIKULISED

Agamidae

 

 

 

Agaamlased

 

Uromastyx spp. (II)

 

Vöösabalased

Chamaeleonidae

 

 

 

Kameeleonlased

 

Bradypodion spp. (II)

 

Kääbuskameeleonid

 

Brookesia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Kääbuskameeleonid

Brookesia perarmata (I)

 

 

Pantser-kääbuskaameleon

 

Calumma spp. (II)

 

Kameeleonid (liigid Camulla spp.)

 

Chamaeleo spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Kameeleonid (liigid Chamaeleo spp.)

Chamaeleo chamaeleon (II)

 

 

Harilik kameeleon

 

Furcifer spp. (II)

 

Kameeleonid (liigid Furcifer spp.)

 

Kinyongia spp. (II)

 

Kääbuskameeleonid

 

Nadzikambia spp. (II)

 

Kääbuskameeleonid

Cordylidae

 

 

 

Vöösabalased

 

Cordylus spp. (II)

 

Vöösabad

Gekkonidae

 

 

 

Gekolased

 

Cyrtodactylus serpensinsula (II)

 

Serpenti geko

 

 

Hoplodactylus spp. (III Uus-Meremaa)

Konksvarvasgekod

 

 

Naultinus spp. (III Uus-Meremaa)

Puugekod

 

Phelsuma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Päevagekod

Phelsuma guentheri (II)

 

 

Roundi geko

 

Uroplatus spp. (II)

 

Lamesabagekod

Helodermatidae

 

 

 

Mürkvaraanlased

 

Heloderma spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid)

 

Mürkvaraanid

Heloderma horridum charlesbogerti (I)

 

 

Mürkvaraan (alamliigist Heloderma horridum charlesbogerti)

Iguanidae

 

 

 

Iguaanlased

 

Amblyrhynchus cristatus (II)

 

Meriiguaan

Brachylophus spp. (I)

 

 

Idaleeguanid

 

Conolophus spp. (II)

 

Maaiguaanid

 

Ctenosaura bakeri (II)

 

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura bakeri)

 

Ctenosaura oedirhina (II)

 

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura oedirhina)

 

Ctenosaura melanosterna (II)

 

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura melanosterna)

 

Ctenosaura palearis (II)

 

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura palearis)

Cyclura spp. (I)

 

 

Männassabaleegua­nid

 

Iguana spp. (II)

 

Iguaanid

 

Phrynosoma blainvillii (II)

 

 

 

Phrynosoma cerroense (II)

 

 

 

Phrynosoma coronatum (II)

 

Kroon-kärniguaan

 

Phrynosoma wigginsi (II)

 

 

Sauromalus varius (I)

 

 

Kirju tšakvalla

Lacertidae

 

 

 

Sisaliklased

Gallotia simonyi (I)

 

 

Kanaari hiidsisalik

Podarcis lilfordi (II)

 

 

Mallorka müürisisalik

Podarcis pityusensis (II)

 

 

Pituuseni müürisisalik

Scincidae

 

 

 

Skinklased

 

Corucia zebrata (II)

 

Haardsabaskink

Teiidae

 

 

 

Teiulased

 

Crocodilurus amazonicus (II)

 

Draakonsisalik

 

Dracaena spp. (II)

 

Kaimanteiud

 

Tupinambis spp.(II)

 

Teegud

Varanidae

 

 

 

Varaanlased

 

Varanus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Varaanid

Varanus bengalensis (I)

 

 

Bengaali varaan

Varanus flavescens (I)

 

 

Kuldvaraan

Varanus griseus (I)

 

 

Kõrbevaraan

Varanus komodoensis (I)

 

 

Komodo varaan

Varanus nebulosus (I)

 

 

Varaan (liigist Varanus nebulosus)

Varanus olivaceus (II)

 

 

Rohevaraan

Xenosauridae

 

 

 

Ribiliklased

 

Shinisaurus crocodilurus (II)

 

Hiinaribilik

SERPENTES

 

 

 

MAOLISED

Boidae

 

 

 

Boalased

 

Boidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Boalased

Acrantophis spp. (I)

 

 

Lühisababoad

Boa constrictor occidentalis (I)

 

 

Kuningboa

Epicrates inornatus (I)

 

 

Puerto Rico silehuulboa

Epicrates monensis (I)

 

 

Silehuulboa (liigist Epicrates monensis)

Epicrates subflavus (I)

 

 

Jamaica silehuulboa

Eryx jaculus (II)

 

 

Lääne-liivaboa

Sanzinia madagascariensis (I)

 

 

Madagaskari puuboa

Bolyeriidae

 

 

 

Bolierialased

 

Bolyeriidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Bolierialased

Bolyeria multocarinata (I)

 

 

Roundi bolieria

Casarea dussumieri (I)

 

 

Mauriitsiuse bolieria

Colubridae

 

 

 

Nastiklased

 

 

Atretium schistosum (III India)

Oliivjas kiilselgmadu

 

 

Cerberus rynchops (III India)

Koerpeamadu

 

Clelia clelia (II)

 

Mussurana

 

Cyclagras gigas (II)

 

Hiidnastik

 

Elachistodon westermanni (II)

 

India munamadu

 

Ptyas mucosus (II)

 

Suursilmmadu e daaman

 

 

Xenochrophis piscator (III India)

Aasia vesimadu

Elapidae

 

 

 

Mürknastiklased

 

Hoplocephalus bungaroides (II)

 

Laipea-madu

 

 

Micrurus diastema (III Honduras)

Korallmadu

 

 

Micrurus nigrocinctus (III Honduras)

Keskameerika korallmadu

 

Naja atra (II)

 

Kobra (liigist Naja atra)

 

Naja kaouthia (II)

 

Kobra (liigist Naja kaouthia)

 

Naja mandalayensis (II)

 

Kobra (liigist Naja mandalayensis)

 

Naja naja (II)

 

India kobra

 

Naja oxiana (II)

 

Keskaasia kobra

 

Naja philippinensis (II)

 

Kobra (liigist Naja philippinensis)

 

Naja sagittifera (II)

 

Kobra (liigist Naja sagittifera)

 

Naja samarensis (II)

 

Kobra (liigist Naja samarensis)

 

Naja siamensis (II)

 

Kobra (liigist Naja siamensis)

 

Naja sputatrix (II)

 

Kobra (liigist Naja sputatrix)

 

Naja sumatrana (II)

 

Kobra (liigist Naja sumatrana)

 

Ophiophagus hannah (II)

 

Kuningkobra

Loxocemidae

 

 

 

Kaksvärvmaolased

 

Loxocemidae spp. (II)

 

Kaksvärvmaod

Pythonidae

 

 

 

Püütonlased

 

Pythonidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud alamliigid.)

 

Püütonid

Python molurus molurus (I)

 

 

India tiigerpüüton

Tropidophiidae

 

 

 

Mullaboalased

 

Tropidophiidae spp. (II)

 

Mullaboalased

Viperidae

 

 

 

Rästiklased

 

 

Crotalus durissus (III Honduras)

Kaskavela e õud-lõgismadu

 

Crotalus durissus unicolor

 

Aruba lõgismadu

 

 

Daboia russelii (III India)

Ahelrästik e daboia

Vipera latifii

 

 

Latifi rästik

Vipera ursinii (I) (üksnes Euroopa populatsioon, välja arvatud endise NSVLi koosseisu kuulunud alade populatsioon; neid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud)

 

 

Stepirästik

 

Vipera wagneri (II)

 

Wagneri rästik

TESTUDINES

 

 

 

 

Carettochelyidae

 

 

 

Kaksküüniskilpkonlased

 

Carettochelys insculpta (II)

 

Kaksküüniskilpkonn

Chelidae

 

 

 

Madukaellased

 

Chelodina mccordi (II)

 

Madukaelkilpkonn (liigist Chelodina mccordi)

Pseudemydura umbrina (I)

 

 

Lääneaustraalia sookilpkonn

Cheloniidae

 

 

 

Merikilpkonlased

Cheloniidae spp. (I)

 

 

Merikilpkonlased

Chelydridae

 

 

 

Kaimankilpkonlased

 

 

Macrochelys temminckii (III Ameerika Ühendriigid)

Kaimankilpkonn

Dermatemydidae

 

 

 

Tabaskokilpkonlased

 

Dermatemys mawii (II)

 

Tabaskokilpkonn

Dermochelyidae

 

 

 

Nahkkilpkonlased

Dermochelys coriacea (I)

 

 

Nahkkilpkonn

Emydidae

 

 

 

Lamekilpkonlased

 

Chrysemys picta

 

Ehiskilpkonn

 

Glyptemys insculpta (II)

 

Metsa-veekilpkonn

Glyptemys muhlenbergii (I)

 

 

Mühlenbergi veekilpkonn

 

 

Graptemys spp. (III Ameerika Ühendriigid)

Lamekilpkonlane (liigid Graptemys spp.)

 

Terrapene spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Karpkilpkonnad

Terrapene coahuila (I)

 

 

Vee-karpkilpkonn

 

Trachemys scripta elegans

 

Punakõrv-kilpkonn

Geoemydidae

 

 

 

Maakilpkonlased

Batagur affinis (I)

 

 

Batagur affinis

Batagur baska (I)

 

 

Batagur

 

Batagur spp. (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

 

 

Cuora spp. (II)

 

Liigendkilpkonnad

Geoclemys hamiltonii (I)

 

 

Mustkilpkonn

 

 

Geoemyda spengleri (III Hiina)

Mägi-maakilpkonn

 

Heosemys annandalii (II)

 

Templikilpkonn

 

Heosemys depressa (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Heosemys depressa)

 

Heosemys grandis (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Heosemys grandis)

 

Heosemys spinosa (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Heosemys spinosa)

 

Leucocephalon yuwonoi (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Leucocephalon yuwonoi)

 

Malayemys macrocephala (II)

 

Malaikilpkonn (liigist Malayemys macrocephala)

 

Malayemys subtrijuga (II)

 

Malaikilpkonn (liigist Malayemys subtrijuga)

 

Mauremys annamensis (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Annamemys annamensis)

 

 

Mauremys iversoni (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Mauremys iversoni)

 

 

Mauremys megalocephala (III Hiina)

Jämepea-hiinakilpkonn

 

Mauremys mutica (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Mauremys mutica)

 

 

Mauremys nigricans (III Hiina)

Hiinakilpkonn (liigist Chinemys nigricans)

 

 

Mauremys pritchardi (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Mauremys pritchardi)

 

 

Mauremys reevesii (III Hiina)

Kolmkiil-hiinakilpkonn

 

 

Mauremys sinensis (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Mauremys sinensis)

Melanochelys tricarinata (I)

 

 

Kolmkiil-kilpkonn

Morenia ocellata (I)

 

 

Birma sookilpkonn

 

Notochelys platynota (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Notochelys platynota)

 

 

Ocadia glyphistoma (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Ocadia glyphistoma)

 

 

Ocadia philippeni (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Ocadia philippeni)

 

Orlitia borneensis (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Orlitia borneensis)

 

Pangshura spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Katuskilpkonnad

Pangshura tecta (I)

 

 

India katuskilpkonn

 

 

Sacalia bealei (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Sacalia bealei)

 

 

Sacalia pseudocellata (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Sacalia pseudocellata)

 

 

Sacalia quadriocellata (III Hiina)

Lamekilpkonlane (liigist Sacalia quadriocellata)

 

Siebenrockiella crassicollis (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Siebenrockiella crassicollis)

 

Siebenrockiella leytensis (II)

 

Lamekilpkonlane (liigist Siebenrockiella leytensis)

Platysternidae

 

 

 

Hiidpeakilpkonlased

 

Platysternon megacephalum (II)

 

Hiidpeakilpkonn

Podocnemididae

 

 

 

Pelomeduuslased

 

Erymnochelys madagascarien­sis (II)

 

Madagaskari plaatkilpkonn

 

Peltocephalus dumerilianus (II)

 

Suurpea-kilpkonn

 

Podocnemis spp. (II)

 

Plaatkilpkonnad

Testudinidae

 

 

 

Kumerkilpkonlased

 

Testudinidae spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid; Geochelone sulcata puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot isendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel)

 

Kumerkilpkonlased

Astrochelys radiata (I)

 

 

Kiirik-kilpkonn

Astrochelys yniphora (I)

 

 

Malagassi kilpkonn

Chelonoidis nigra (I)

 

 

Elevant-kilpkonn

Gopherus flavomarginatus (I)

 

 

Kaevurkilpkonn

Malacochersus tornieri (II)

 

 

Lõhekilpkonn

Psammobates geometricus (I)

 

 

Geomeetriline kilpkonn

Pyxis arachnoides (I)

 

 

Ämblik-kilpkonn

Pyxis planicauda (I)

 

 

Madagaskari kilpkonn

Testudo graeca (II)

 

 

Vahemere kilpkonn

Testudo hermanni (II)

 

 

Lõunaeuroopa kilpkonn

Testudo kleinmanni (I)

 

 

Egiptuse kilpkonn

Testudo marginata (II)

 

 

Laiserv-kilpkonn

Trionychidae

 

 

 

Kolmküüniskilpkonlased

 

Amyda cartilaginea (II)

 

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Amyda cartilaginea)

Apalone spinifera atra (I)

 

 

Must pehmekilp-kilpkonn

Aspideretes gangeticus (I)

 

 

Gangese kolmküüniskilpkonn

Aspideretes hurum (I)

 

 

Silmlaik-kolmküüniskilpkonn

Aspideretes nigricans (I)

 

 

Tume kolmküüniskilpkonn

 

Chitra spp. (II)

 

Pehmekilpkonnad (liigid Chitra spp.)

 

Lissemys punctata (II)

 

Klappnudikilpkonn

 

Lissemys scutata (II)

 

Birma sookilpkonn

 

 

Palea steindachneri (III Hiina)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Palea steindachneri)

 

Pelochelys spp. (II)

 

Pehmekilpkonnad (liigid Pelochelys spp.)

 

 

Pelodiscus axenaria (III Hiina)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus axenaria)

 

 

Pelodiscus maackii (III Hiina)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus maackii)

 

 

Pelodiscus parviformis (III Hiina)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Pelodiscus parviformis)

 

 

Rafetus swinhoei (III Hiina)

Kolmküüniskilpkonlane (liigist Rafetus swinhoei)

AMPHIBIA

 

 

 

Kahepaiksed

ANURA

 

 

 

PÄRISKONNALI­SED

Bufonidae

 

 

 

Kärnkonlased

Altiphrynoides spp. (I)

 

 

Kärnkonlane (liigid Altiphrynoides spp.)

Atelopus zeteki (I)

 

 

Kirju kirevkonn

Bufo periglenes (I)

 

 

Kuldkärnkonn

Bufo superciliaris (I)

 

 

Kulmukas kärnkonn

Nectophrynoides spp. (I)

 

 

Nurgakärnkonnad

Nimbaphrynoides spp. (I)

 

 

Kärnkonlane (liigid Nimbaphrynoides spp.)

Spinophrynoides spp. (I)

 

 

Kärnkonlane (liigid Spinophrynoides spp.)

Calyptocephalellidae

 

 

 

 

 

 

Calyptocephalella gayi (III Tšiili)

Gei kiiverkilpkonn

Dendrobatidae

 

 

 

Puukonlased

 

Allobates femoralis (II)

 

Puukonlane (liigist Allobates femoralis)

 

Allobates zaparo (II)

 

Puukonlane (liigist Allobates zaparo)

 

Cryptophyllobates azureiventris (II)

 

 

 

Dendrobates spp. (II)

 

Puukonnad

 

Epipedobates spp. (II)

 

Puukonlased (liigid Epipedobates spp.)

 

Phyllobates spp. (II)

 

Lehestikukonnad

Hylidae

 

 

 

Lehekonlased

 

Agalychnis spp. (II)

 

 

Mantellidae

 

 

 

Mantellalased

 

Mantella spp. (II)

 

Mantellad

Microhylidae

 

 

 

Pisikerakonlased

Dyscophus antongilii (I)

 

 

Tomatikonn

 

Scaphiophryne gottlebei (II)

 

Pisikerakonlane (liigist Scaphiophryne gottlebei)

Ranidae

 

 

 

Konlased

 

Conraua goliath

 

Koljatkonn

 

Euphlyctis hexadactylus (II)

 

Kuusvarvaskonn

 

Hoplobatrachus tigerinus (II)

 

Tiigerkonn

 

Rana catesbeiana

 

Härgkonn

Rheobatrachidae

 

 

 

Haudekonlased

 

Rheobatrachus spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Haudekonn

Rheobatrachus silus (II)

 

 

Haudekonn (liigist Rheobatrachus silus)

CAUDATA

 

 

 

SABAKONNALI­SED

Ambystomatidae

 

 

 

Tömpsuulased

 

Ambystoma dumerilii (II)

 

Patzcuaro tömpsuu

 

Ambystoma mexicanum (II)

 

Mehhiko tömpsuu

Cryptobranchidae

 

 

 

Hiidsalamanderlased

Andrias spp. (I)

 

 

Hiidsalamandrid

Salamandridae

 

 

 

Salamandrid ja väiksed salamandrid

Neurergus kaiseri (I)

 

 

Salamander liigist Neurergus kaiseri

ELASMOBRANCHII

 

 

 

Varilõpuselised

LAMNIFORMES

 

 

 

HEERINGHAILI­SED

Cetorhinidae

 

 

 

Hiidhailased

 

Cetorhinus maximus (II)

 

Hiidhai

Lamnidae

 

 

 

Mõrtsukhai

 

Carcharodon carcharias (II)

 

Mõrtsukhai

 

 

Lamna nasus (III 27 liikmesriiki)(20)

Harilik heeringahai

ORECTOLOBIFORMES

 

 

 

HABEHAILISED

Rhincodontidae

 

 

 

Vaalhailased

 

Rhincodon typus (II)

 

Vaalhai

RAJIFORMES

 

 

 

RAILISED

Pristidae

 

 

 

Saagrailased

Pristidae spp. (I) (välja arvatud B lisas loetletud liigid)

 

 

Saagrailased

 

Pristis microdon (II) (lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine elusisenditega nende viimiseks kohasesse ja vatuvõetavasse veekeskkonda eelkõige liigi säilitamise eesmärgil. Kõiki teisi isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.)

 

Saagrailane (liigist Pristis microdon)

ACTINOPTERYGII

 

 

 

Kiiruimsed

ACIPENSERIFORMES

 

 

 

TUURALISED

 

 

ACIPENSERIFORMES spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Tuuralised

Acipenseridae

 

 

 

Tuurlased

Acipenser brevirostrum (I)

 

 

Tömpkoon-tuur

Acipenser sturio (I)

 

 

Atlandi tuur

ANGUILLIFORMES

 

 

 

ANGERJALISED

Anguillidae

 

 

 

Angerlased

 

Anguilla anguilla (II)

 

Euroopa angerjas

CYPRINIFORMES

 

 

 

KARPKALALISED

Catostomidae

 

 

 

Imikarplased

Chasmistes cujus (I)

 

 

Nevada kasmiid

Cyprinidae

 

 

 

Karpkalalased

 

Caecobarbus geertsi (II)

 

Aafrika pimepardkala

Probarbus jullieni (I)

 

 

Kaguaasia probarbus

OSTEOGLOSSIFORMES

 

 

 

LUUKEELELISED

Osteoglossidae

 

 

 

Luukeellased

 

Arapaima gigas (II)

 

Arapaima e piraruku

Scleropages formosus (I)

 

 

Kilpsoomuskala (liigist Scleropages formosus)

PERCIFORMES

 

 

 

AHVENALISED

Labridae

 

 

 

Huulkalalased

 

Cheilinus undulatus (II)

 

Muhk-hiidhuulkala

Sciaenidae

 

 

 

Kotkaskalalased

Totoaba macdonaldi (I)

 

 

Macdonaldi varjukala

SILURIFORMES

 

 

 

SÄGALISED

Pangasiidae

 

 

 

Sägalised sugukonnast Pangasiidae

Pangasianodon gigas (I)

 

 

Hiidšilbell e suur hõbesäga

SYNGNATHIFORMES

 

 

 

MERINÕELLISED

Syngnathidae

 

 

 

Merinõellased

 

Hippocampus spp. (II)

 

Merihobukesed

SARCOPTERYGII

 

 

 

Kopskalalased

CERATODONTIFORMES

 

 

 

SARVHAMMASLI­SED

Ceratodontidae

 

 

 

Sarvhammaslased

 

Neoceratodus forsteri (II)

 

Uussarvhammas e austraalia kopskala

COELACANTHIFORMES

 

 

 

ÕÕNESOGALISED

Latimeriidae

 

 

 

Latimeeriad

Latimeria spp. (I)

 

 

Latimeeriad

OKASNAHKSED (MERITÄHED, MERISIILIKUD JA MERIPURAD)

 

 

 

 

HOLOTHUROIDEA

 

 

 

Meripuralased

ASPIDOCHIROTIDA

 

 

 

KILPKOMBITSALI­SED

Stichopodidae

 

 

 

Meripurad

 

 

Isostichopus fuscus (III Ecuador)

Meripura (liigist Isostichopus fuscus)

ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)

 

 

 

 

ARACHNIDA

 

 

 

Ämblikulaadsed

ARANEAE

 

 

 

ÄMBLIKULISED

Theraphosidae

 

 

 

Linnutapikud

 

Aphonopelma albiceps (II)

 

Linnutapik (liigist Aphonopelma albiceps)

 

Aphonopelma pallidum (II)

 

Linnutapik (liigist Aphonopelma pallidum)

 

Brachypelma spp. (II)

 

Linnutapik (liigid Brachypelma spp.)

SCORPIONES

 

 

 

SKORPIONILISED

Scorpionidae

 

 

 

Skorpionlased

 

Pandinus dictator (II)

 

Skorpion (liigist Pandinus dictator)

 

Pandinus gambiensis (II)

 

Skorpion (liigist Pandinus gambiensis)

 

Pandinus imperator (II)

 

Skorpion (liigist Pandinus imperator)

INSECTA

 

 

 

Putukad

COLEOPTERA

 

 

 

MARDIKALISED

Lucanidae

 

 

 

Põderpõrniklased

 

 

Colophon spp. (III Lõuna-Aafrika)

Põderpõrniklane (liigid Colophon spp.)

Scarabaeidae

 

 

 

Skarabeuslased

 

Dynastes satanas (II)

 

Sarvikpõrnikas (liigist Dynastes satanas)

LEPIDOPTERA

 

 

 

LIBLIKALISED

Nymphalidae

 

 

 

 

 

 

Agrias amydon boliviensis (III Boliivia)

 

 

 

Morpho godartii lachaumei (III Boliivia)

 

 

 

Prepona praeneste buckleyana (III Boliivia)

 

Papilionidae

 

 

 

Ratsulibliklased

 

Atrophaneura jophon (II)

 

Pääsusaba (liigist Atrophaneura jophon)

 

Atrophaneura palu

 

Pääsusaba (liigist Atrophaneura palu)

 

Atrophaneura pandiyana (II)

 

Pääsusaba (liigist Atrophaneura pandiyana)

 

Bhutanitis spp. (II)

 

Pääsusabad (liigid Bhutanitis spp.)

 

Graphium sandawanum

 

Pääsusaba (liigist Graphium sandawanum)

 

Graphium stresemanni

 

Pääsusaba (liigist Graphium stresemanni)

 

Ornithoptera spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)

 

Ornitopterid e linnutiivad

Ornithoptera alexandrae (I)

 

 

Aleksandra-ornitopter

 

Papilio benguetanus

 

Pääsusaba (liigist Papilio benguetanus)

Papilio chikae (I)

 

 

Luzoni pääsusaba

 

Papilio esperanza

 

Pääsusaba (liigist Papilio esperanza)

Papilio homerus (I)

 

 

Homeruse pääsusaba

Papilio hospiton (I)

 

 

Korsika pääsusaba

 

Papilio morondavana

 

Madagaskari pääsusaba

 

Papilio neumoegeni

 

Pääsusaba (liigist Papilio neumoegeni)

 

Parides ascanius

 

Pääsusaba (liigist Parides ascanius)

 

Parides hahneli

 

Hahneli pääsusaba

Parnassius apollo (II)

 

 

Punalaik-apollo

 

Teinopalpus spp. (II)

 

Pääsusabad (liigid Teinopalpus spp.)

 

Trogonoptera spp. (II)

 

Ornitopterid e linnutiivad (liigid Trogonoptera spp.)

 

Troides spp. (II)

 

Ornitopterid e linnutiivad (liigid Troides spp.)

ANNELIDA (RÕNGUSSID JA KAANID)

 

 

 

 

HIRUDINOIDEA

 

 

 

Päriskaanlased

ARHYNCHOBDELLIDA

 

 

 

 

Hirudinidae

 

 

 

Päriskaanlaased

 

Hirudo medicinalis (II)

 

Apteegikaan

 

Hirudo verbana (II)

 

Kaan liigist Hirudo verbana

MOLLUSCA (MOLLUSKID)

 

 

 

 

BIVALVIA

 

 

 

Karbid

MYTILOIDA

 

 

 

 

Mytilidae

 

 

 

Rannakarplased

 

Lithophaga lithophaga (II)

 

Harilik dattelkarp

UNIONOIDA

 

 

 

 

Unionidae

 

 

 

Jõekarplased

Conradilla caelata (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Conradilla caelata)

 

Cyprogenia aberti (II)

 

Jõekarplane (liigist Cyprogenia aberti)

Dromus dromas (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Dromus dromas)

Epioblasma curtisii (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma curtisii)

Epioblasma florentina (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma florentina)

Epioblasma sampsonii (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma sampsonii)

Epioblasma sulcata perobliqua (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma sulcata perobliqua)

Epioblasma torulosa gubernaculum (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa gubernaculum)

 

Epioblasma torulosa rangiana (II)

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa rangiana)

Epioblasma torulosa torulosa (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma torulosa torulosa)

Epioblasma turgidula (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma turgidula)

Epioblasma walkeri (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Epioblasma walkeri)

Fusconaia cuneolus (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Fusconaia cuneolus)

Fusconaia edgariana (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Fusconaia edgariana)

Lampsilis higginsii (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Lampsilis higginsii)

Lampsilis orbiculata orbiculata (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Lampsilis orbiculata orbiculata)

Lampsilis satur (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Lampsilis satur)

Lampsilis virescens (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Lampsilis virescens)

Plethobasus cicatricosus (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Plethobasus cicatricosus)

Plethobasus cooperianus (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Plethobasus cooperianus)

 

Pleurobema clava (II)

 

Jõekarplane (liigist Pleurobema clava)

Pleurobema plenum (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Pleurobema plenum)

Potamilus capax (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Potamilus capax)

Quadrula intermedia (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Quadrula intermedia)

Quadrula sparsa (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Quadrula sparsa)

Toxolasma cylindrella (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Toxolasma cylindrellus)

Unio nickliniana (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Unio nickliniana)

Unio tampicoensis tecomatensis (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Unio tampicoensis tecomatensis)

Villosa trabalis (I)

 

 

Jõekarplane (liigist Villosa trabalis)

VENEROIDA

 

 

 

 

Tridacnidae

 

 

 

Rõõneskarbilised

 

Tridacnidae spp. (II)

 

Rõõneskarbilised

GASTROPODA

 

 

 

Kõhtjalgsed e teod

MESOGASTROPODA

 

 

 

 

Strombidae

 

 

 

Tiibkodalased

 

Strombus gigas (II)

 

Suur tiibkodalane

STYLOMMATOPHORA

 

 

 

 

Achatinellidae

 

 

 

Teod sugukonnas Achatinellidae

Achatinella spp. (I)

 

 

Teod (liigid Achatinella spp.)

Camaenidae

 

 

 

Teod sugukonnast Camaenidae

 

Papustyla pulcherrima (II)

 

Teod (liigist Papustyla pulcherrima)

CNIDARIA (KÕRVELOOMAD)

 

 

 

 

ANTHOZOA

 

 

 

Õisloomad

ANTIPATHARIA

 

 

 

 

 

 

ANTIPATHARIA spp. (II)

 

Sarvkorallilised

GORGONACEAE

 

 

 

 

Coralliidae

 

 

 

 

 

 

Corallium elatius (III Hiina)

 

 

 

Corallium japonicum (III Hiina)

 

 

 

Corallium konjoi (III Hiina)

 

 

 

Corallium secundum (III Hiina)

 

HELIOPORACEA

 

 

 

 

Helioporidae

 

 

 

Sinikorallid

 

Helioporidae spp. (II) (üksnes liik Heliopora coerulea)(21)

 

Sinikorallid

SCLERACTINIA

 

 

 

 

 

 

SCLERACTINIA spp. (II)(22)

 

Korallid (liigid Scleractinia spp.)

STOLONIFERA

 

 

 

 

Tubiporidae

 

 

 

Orelkoralllased

 

Tubiporidae spp. (II)(23)

 

Orelkoralllased

HYDROZOA

 

 

 

Hüdraloomad

MILLEPORINA

 

 

 

 

Milleporidae

 

 

 

Tuhaturblased

 

Milleporidae spp. (II)(24)

 

Tuhaturblased

STYLASTERINA

 

 

 

 

Stylasteridae

 

 

 

Sarvkorallilised

 

Stylasteridae spp. (II)(25)

 

Sarvkorallilised

FLORA

 

 

 

 

AGAVACEAE

 

 

 

Agaavilised

Agave parviflora (I)

 

 

Vöötagaav

 

Agave victoriae-reginae (II) #4

 

Viktooria agaav

 

Nolina interrata (II)

 

Kalifornia noliina

AMARYLLIDACEAE

 

 

 

Amarüllilised

 

Galanthus spp. (II) #4

 

Lumikellukesed

 

Sternbergia spp. (II) #4

 

Sternbergiad

ANACARDIACEAE

 

 

 

 

 

Operculicarya hyphaenoides (II)

 

Anacardiacea liigist Operculicarya hyphaenoides

 

Operculicarya pachypus (II)

 

Anacardiacea liigist Operculicarya pachypus

APOCYNACEAE

 

 

 

 

 

Hoodia spp. (II) #9

 

Hoodiad

 

Pachypodium spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

 

Paksjalad

Pachypodium ambongense (I)

 

 

Paksjalg (liigist Pachypodium ambongense)

Pachypodium baronii (I)

 

 

Paksjalg (liigist Pachypodium baronii)

Pachypodium decaryi (I)

 

 

Paksjalg (liigist Pachypodium decaryi)

 

Rauvolfia serpentina (II) #2

 

Madurauvolfia

ARALIACEAE

 

 

 

Araalialised

 

Panax ginseng (II) (üksnes Venemaa Föderatsiooni populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud) #3

 

Harilik ženženn

 

Panax quinquefolius (II) #3

 

Ameerika ženženn

ARAUCARIACEAE

 

 

 

ARAUKAARIALA­SED

Araucaria araucana (I)

 

 

Tšiili araukaaria

BERBERIDACEAE

 

 

 

Kukerpuulised

 

Podophyllum hexandrum (II) #2

 

Himaalaja jalgleht

BROMELIACEAE

 

 

 

Bromeelialised

 

Tillandsia harrisii (II) #4

 

Harrise tillandsia

 

Tillandsia kammii (II) #4

 

Tillandsia (liigist Tillandsia kammii)

 

Tillandsia kautskyi (II) #4

 

Tillandsia (liigist Tillandsia kautskyi)

 

Tillandsia mauryana (II) #4

 

Tillandsia (liigist Tillandsia mauryana)

 

Tillandsia sprengeliana (II) #4

 

Tillandsia (liigist Tillandsia sprengeliana)

 

Tillandsia sucrei (II) #4

 

Tillandsia (liigist Tillandsia sucrei)

 

Tillandsia xerographica (II)(26) #4

 

Haruldane tillandsia

CACTACEAE

 

 

 

Kaktuselised

 

CACTACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Pereskia spp., Pereskiopsis spp. ja Quiabentia spp.)(27) #4

 

Kaktuselised

Ariocarpus spp. (I)

 

 

Agaavkaktused

Astrophytum asterias (I)

 

 

Pisi-tähtkaktus

Aztekium ritteri (I)

 

 

Ritteri asteekkaktus

Coryphantha werdermannii (I)

 

 

Werdermanni nisakaktus

Discocactus spp. (I)

 

 

Lehtkaktused

Echinocereus ferreirianus ssp. lindsayi (I)

 

 

Kalifornia kiiskkaktus

Echinocereus schmollii (I)

 

 

Schmolli kiiskkaktus

Escobaria minima (I)

 

 

Väike eskobaaria

Escobaria sneedii (I)

 

 

Sneedi eksobaaria

Mammillaria pectinifera (I)

 

 

Kamm-näsakaktus

Mammillaria solisioides (I)

 

 

Tundlik näsakaktus

Melocactus conoideus (I)

 

 

Melonkaktus (liigist Melocactus conoideus)

Melocactus deinacanthus (I)

 

 

Melonkaktus (liigist Melocactus deinacanthus)

Melocactus glaucescens (I)

 

 

Melonkaktus (liigist Melocactus glaucescens)

Melocactus paucispinus (I)

 

 

Melonkaktus (liigist Melocactus paucispinus)

Obregonia denegrii (I)

 

 

Obregoonia

Pachycereus militaris (I)

 

 

Sõjakas postkaktus

Pediocactus bradyi (I)

 

 

Brady tasandikukaktus

Pediocactus knowltonii (I)

 

 

Nublu-tasandikukaktus

Pediocactus paradinei (I)

 

 

Arisoona tasandikukaktus

Pediocactus peeblesianus (I)

 

 

Peeblesi tasandikukaktus

Pediocactus sileri (I)

 

 

Sileri tasandikukaktus

Pelecyphora spp. (I)

 

 

Kirveskaktused

Sclerocactus brevihamatus ssp. tobuschii (I)

 

 

Lühike tigekaktus

Sclerocactus erectocentrus (I)

 

 

Punane tigekaktus

Sclerocactus glaucus (I)

 

 

Sinihall tigekaktus

Sclerocactus mariposensis (I)

 

 

Mariposa tigekaktus

Sclerocactus mesae-verdae (I)

 

 

Koloraado tigekaktus

Sclerocactus nyensis (I)

 

 

Tigekaktus (liigist Sclerocactus nyensis)

Sclerocactus papyracanthus (I)

 

 

Paber-tigekaktus

Sclerocactus pubispinus (I)

 

 

Konks-tigekaktus

Sclerocactus wrightiae (I)

 

 

Wrighti tigekaktus

Strombocactus spp. (I)

 

 

Värtenkaktused

Turbinicarpus spp. (I)

 

 

Turbinikarpused

Uebelmannia spp. (I)

 

 

Übelmanniad

CARYOCARACEAE

 

 

 

Nahkhiirepuulised

 

Caryocar costaricense (II) #4

 

Kostariika nahkhiirepuu

COMPOSITAE (ASTERACEAE)

 

 

 

Korvõielised

Saussurea costus (I) (e S. lappa, Aucklandia lappa ehk A. costus)

 

 

Lõhna-soojumikas

CRASSULACEAE

 

 

 

Paksulehelised

 

Dudleya stolonifera (II)

 

Võsund-dudleia

 

Dudleya traskiae (II)

 

Saare dudleia

CUCURBITACEAE

 

 

 

Kõrvitsalised

 

 

Zygosicyos pubescens (II), (tuntud ka nimetuse Xerosicyos pubescens all)

 

Mugulkõrvits (liigist Zygosicyos pubescens)

 

 

Zygosicyos tripartitus (II)

 

Kolmetine mugulkõrvits

CUPRESSACEAE

 

 

 

Küpressilised

Fitzroya cupressoides (I)

 

 

Patagoonia fitsroia

Pilgerodendron uviferum (I)

 

 

Pilgeripuu

CYATHEACEAE

 

 

 

Tsüaatealised

 

Cyathea spp. (II) #4

 

Tsüaatead

CYCADACEAE

 

 

 

Palmlehikulised

 

CYCADACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

 

Palmlehikulised

Cycas beddomei (I)

 

 

India palmlehik

DICKSONIACEAE

 

 

 

Diksooniad

 

Cibotium barometz (II) #4

 

Ute-villjalg

 

Dicksonia spp. (II) (üksnes Ameerika populatsioon; muid populatsioone ei ole käesoleva määruse lisades loetletud. See hõlmab sünonüüme Dicksonia berteriana, D. externa, D. sellowiana ja D. stuebelii) #4

 

Diksooniad

DIDIEREACEAE

 

 

 

Didjeerealised

 

DIDIEREACEAE spp. (II) #4

 

Didjeerealised

DIOSCOREACEAE

 

 

 

Jamsilised

 

Dioscorea deltoidea (II) #4

 

Afgaani dioskoor

DROSERACEAE

 

 

 

Huulheinalised

 

Dionaea muscipula (II) #4

 

Kärbsepüünis

EUPHORBIACEAE

 

 

 

Piimalillelised

 

Euphorbia spp. (II) #4

(üksnes sukulendid, välja arvatud:

1)  Euphorbia misera;

2)  Euphorbia trigona kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendid;

3)  Euphorbia lactea kunstlikul teel paljundatud isendid, mis on poogitud kunstlikul teel paljundatud Euphorbia neriifolia pookealusele, kui nad on:

—  kroonikuju­lised või

—  lehviku­kujulised või

—  värvimutan­did;

4)  Euphorbia „Milii” kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendid, kui nad on:

—  kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud isendid ning

—  liitu sisse toodud või liidust (re)ekspordi­tud 100 või enamast taimest koosnevate saadetiste­na; mille suhtes ei kohaldata käesoleva määruse sätteid, ning

5)  A lisasse kantud liigid)

 

Piimalilled

Euphorbia ambovombensis (I)

 

 

 

Euphorbia capsaintemariensis (I)

 

 

 

Euphorbia cremersii (I) (k.a vorm viridifolia ja teisend rakotozafyi)

 

 

 

Euphorbia cylindrifolia (I) (k.a alamliik tuberifera)

 

 

 

Euphorbia decaryi (I) (k.a teisendid ampanihyensis, robinsonii ja sprirosticha)

 

 

 

Euphorbia francoisii (I)

 

 

 

Euphorbia handiensis (II)

 

 

 

Euphorbia lambii (II)

 

 

 

Euphorbia moratii (I) (k.a teisendid antsingiensis, bemarahensis ja multiflora)

 

 

 

Euphorbia parvicyathophora (I)

 

 

 

Euphorbia quartziticola (I)

 

 

 

Euphorbia stygiana (II)

 

 

 

Euphorbia tulearensis (I)

 

 

 

FOUQUIERIACEAE

 

 

 

Fukjeerialised

 

Fouquieria columnaris (II) #4

 

Sammasokotillo

Fouquieria fasciculata (I)

 

 

Fukjeeria (liigist Fouquieria fasciculata)

Fouquieria purpusii (I)

 

 

Fukjeeria (liigist Fouquieria purpusii)

GNETACEAE

 

 

 

Vastaklehikulised

 

 

Gnetum montanum (III Nepal) #1

Vastaklehik (liigist Gnetum montanum)

JUGLANDACEAE

 

 

 

Pähklipuulised

 

Oreomunnea pterocarpa (II) #4

 

Kostariika mägipähklipuu

LAURACEAE

 

 

 

Loorberipuulised

 

Aniba rosaeodora (II) (tuntud ka kui A. duckei) #12

 

Roosilõhnaline aniiba

LEGUMINOSAE

(FABACEAE)

 

 

 

Liblikõielised

 

Caesalpinia echinata (II) #10

 

Siiltsesalpiinia

Dalbergia nigra (I)

 

 

Brasiilia dalbergia

 

 

Dalbergia retusa (III Guatemala) (Ainult Guatemala populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5

Kokobolo dalbergia

 

 

Dalbergia stevensonii (III Guatemala) (Ainult Guatemala populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5

Stevensoni dalbergia

 

 

Dipteryx panamensis (III Costa Rica/Nicaragua)

Õli-tonkapuu ehk panama tonkapuu

 

Pericopsis elata (II) #5

 

Kõrge afrormosia

 

Platymiscium pleiostachyum (II) #4

 

Haruline makakapuu

 

Pterocarpus santalinus (II) #7

 

Sandli-tiibviljak

LILIACEAE

 

 

 

Liilialised

 

Aloe spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid ja Aloe vera e Aloe barbadensis, mis ei ole loetletud käesoleva määruse lisades) #4

 

Aaloed

Aloe albida (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe albida)

Aloe albiflora (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe albiflora)

Aloe alfredii (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe alfredii)

Aloe bakeri (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe bakeri)

Aloe bellatula (I)

 

 

Õrn aaloe

Aloe calcairophila (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe calcairophila)

Aloe compressa (I) (k.a teisendid paucituberculata, rugosquamosa ja schistophila)

 

 

Aaloe (liigist Aloe compressa)

Aloe delphinensis (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe delphinensis)

Aloe descoingsii (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe descoingsii)

Aloe fragilis (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe fragilis)

Aloe haworthioides (I) (k.a teisend aurantiaca)

 

 

Aaloe (liigist Aloe haworthioides)

Aloe helenae (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe helenae)

Aloe laeta (I) (k.a teisend maniaensis)

 

 

Aaloe (liigist Aloe laeta)

Aloe parallelifolia (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe parallelifolia)

Aloe parvula (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe parvula)

Aloe pillansii (I)

 

 

Pillansi aaloe

Aloe polyphylla (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe polyphylla)

Aloe rauhii (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe rauhii)

Aloe suzannae (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe suzannae)

Aloe versicolor (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe versicolor)

Aloe vossii (I)

 

 

Aaloe (liigist Aloe vossii)

MAGNOLIACEAE

 

 

 

Magnoolialised

 

 

Magnolia liliifera var. obovata (III Nepal) #1

Liiliaõieline magnoolia

MELIACEAE

 

 

 

Meelialised

 

 

Cedrela fissilis (III Boliivia) (Ainult Boliivia populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5

Sedreel (liigist Cedrela fissilis)

 

 

Cedrela lilloi (III Boliivia) (Ainult Boliivia populatsioon; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5

Sedreel (liigist Cedrela lilloi)

 

 

Cedrela odorata (III Boliivia/ Brasiilia/ Colombia/ Guatemala/ Peruu) (Ainult selliste riikide populatsioonid, kes kandsid kõnealuse liigi III lisasse; kõik muud populatsioonid kantakse D lisasse) #5

Lõhnav sedreel

 

Swietenia humilis (II) #4

 

Mahagonipuu (liigist Swietenia humilis)

 

Swietenia macrophylla (II) (neutroopika populatsioon hõlmab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonda) #6

 

Suurelehine mahagonipuu

 

Swietenia mahagoni (II) #5

 

Päris-mahagonipuu

NEPENTHACEAE

 

 

 

Kanntaimelised

 

Nepenthes spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

 

Kanntaimed

Nepenthes khasiana (I)

 

 

India kanntaim

Nepenthes rajah (I)

 

 

Kuning-kanntaim

ORCHIDACEAE

 

 

 

Käpalised e orhideelised

 

ORCHIDACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid)(28) #4

 

Käpalised e orhideelised

Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste A lisas loetletud orhideeliikide, seemikute või koekultuuride suhtes, kui

—  need on saadud in vitro tahkes või vedelas keskkonnas ja

—  vastavad komisjoni määruse (EÜ) nr 865/2006 artikli 56 kohasele määratlusele „kunstlikult paljundatud” ja

—  mida transporditakse steriilsetes mahutites liitu sissetoomisel või liidust (re)eksportimi­sel.

 

 

 

Aerangis ellisii (I)

 

 

 

Cephalanthera cucullata (II)

 

 

Tolmpea (liigist Cephalanthera cucullata)

Cypripedium calceolus (II)

 

 

Kaunis kuldking

Dendrobium cruentum (I)

 

 

Punalaik-dendroobium

Goodyera macrophylla (II)

 

 

Madeira öövilge

Laelia jongheana (I)

 

 

Brasiilia laeelia

Laelia lobata (I)

 

 

Hõlmine laeelia

Liparis loeselii (II)

 

 

Soohiilakas

Ophrys argolica (II)

 

 

Kreeka putukõis

Ophrys lunulata (II)

 

 

Kuu-putukõis

Orchis scopulorum (II)

 

 

Madeira käpp

Paphiopedilum spp. (I)

 

 

Veenusekingad

Peristeria elata (I)

 

 

Panama tuvikäpp

Phragmipedium spp. (I)

 

 

Paelkingad

Renanthera imschootiana (I)

 

 

Punane neerukäpp

Spiranthes aestivalis (II)

 

 

Suvi-keerdkäpp

OROBANCHACEAE

 

 

 

Soomukalised

 

Cistanche deserticola (II) #4

 

Kõrbesoomukas

PALMAE

(ARECACEAE)

 

 

 

Palmilised

 

Beccariophoenix madagascariensis (II) #4

 

Mahlapalm

Chrysalidocarpus decipiens (I)

 

 

Kuldviljakpalm

 

Lemurophoenix halleuxii (II)

 

Leemuripalm

 

 

Lodoicea maldivica (III Seišellid) #13

Seišellipalm

 

Marojejya darianii (II)

 

Dairani maropalm

 

Neodypsis decaryi (II) #4

 

Kolmkant-pisipalm

 

Ravenea louvelii(II)

 

Andasibe raveenepalm

 

Ravenea rivularis (II)

 

Oja-raveenepalm

 

Satranala decussilvae (II)

 

Satranaabepalm

 

Voanioala gerardii (II)

 

Voaniolapalm

PAPAVERACEAE

 

 

 

Magunalised

 

 

Meconopsis regia (III Nepal) #1

Kuninglik ebamagun

PASSIFLORACEAE

 

 

 

Kannatuslillelised

 

Adenia olaboensis (II)

 

Adeenia (liigist Adenia olaboensis)

PINACEAE

 

 

 

Männilised

Abies guatemalensis (I)

 

 

Guatemala nulg

 

 

Pinus koraiensis (III Venemaa Föderatsioon) #5

Korea seedermänd

PODOCARPACEAE

 

 

 

Kivijugapuulised

 

 

Podocarpus neriifolius (III Nepal) #1

Oleandrilehine kivijugapuu

Podocarpus parlatorei (I)

 

 

Parlatore kivijugapuu

PORTULACACEAE

 

 

 

Portulakilised

 

Anacampseros spp. (II) #4

 

Armulilled

 

Avonia spp. #4

 

 

 

Lewisia serrata (II) #4

 

Saagjas leviisia

PRIMULACEAE

 

 

 

Nurmenukulised

 

Cyclamen spp. (II)(29) #4

 

Alpikannid

RANUNCULACEAE

 

 

 

Tulikalised

 

Adonis vernalis (II) #2

 

Kevadadoonis

 

Hydrastis canadensis (II) #8

 

Kanada koldjuur

ROSACEAE

 

 

 

Roosõielised

 

Prunus africana (II) #4

 

Aafrika ploomipuu

RUBIACEAE

 

 

 

Madaralised

Balmea stormiae (I)

 

 

Balmea

SARRACENIACEAE

 

 

 

Näpitslillelised

 

Sarracenia spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

 

Näpitslilled

Sarracenia oreophila (I)

 

 

Mägi-näpitslill

Sarracenia rubra ssp. alabamensis (I)

 

 

Näpitslill (alamliigist Sarracenia rubra Alabamensis)

Sarracenia rubra ssp. jonesii (I)

 

 

Näpitslill (alamliigist Sarracenia rubra jonesii)

SCROPHULARIACEAE

 

 

 

Mailaselised

 

Picrorhiza kurrooa (II) (välja arvatud Picrorhiza scrophularii­flora) #2

 

Palaviku-kibejuur (liigist Picrorhiza kurrooa)

STANGERIACEAE

 

 

 

Stangeerialised

 

Bowenia spp. (II) #4

 

Boveeniad

Stangeria eriopus (I)

 

 

Stangeeria

TAXACEAE

 

 

 

Jugapuulised

 

Taxus chinensis ja selle liigi taksonid (II) #2

 

Hiina jugapuu

 

Taxus cuspidata ja selle liigi taksonid (II)(30) #2

 

Ida-jugapuu

 

Taxus fuana ja selle liigi taksonid (II) #2

 

Tiibeti jugapuu

 

Taxus sumatrana ja selle liigi taksonid (II) #2

 

Sumatra jugapuu

 

Taxus wallichiana (II) #2

 

Himaalaja jugapuu

THYMELAEACEAE

(AQUILARIACEAE)

 

 

 

Näsiniinelised

 

Aquilaria spp. (II) #4

 

Akvilaaria (liigid Aquilaria spp.)

 

Gonystylus spp. (II) #4

 

Raminipuud

 

Gyrinops spp. (II) #4

 

Akvilaaria (liigid Gyrinops spp.)

TROCHODENDRACEAE

(TETRACENTRACEAE)

 

 

 

Rattapuulised

 

 

Tetracentron sinense (III Nepal) #1

Lehearmipuu

VALERIANACEAE

 

 

 

Palderjanilised

 

Nardostachys grandiflora (II) #2

 

 

VITACEAE

 

 

 

Viinapuulised

 

 

Cyphostemma elephantopus (II)

 

Jalgvanik (liigist Cyphostemma elephantopus)

 

 

Cyphostemma montagnacii (II)

 

Jalgvanik (liigist Cyphostemma montagnacii)

WELWITSCHIACEAE

 

 

 

Velvitšialised

 

Welwitschia mirabilis (II) #4

 

Velvitšia

ZAMIACEAE

 

 

 

Käbikalised

 

ZAMIACEAE spp. (II) (välja arvatud A lisas loetletud liigid) #4

 

Käbikalised

Ceratozamia spp. (I)

 

 

Sarvkäbikad

Chigua spp. (I)

 

 

 

Encephalartos spp. (I)

 

 

Saagoladvad

Microcycas calocoma (I)

 

 

Pisipalmlehik

ZINGIBERACEAE

 

 

 

Ingverilised

 

Hedychium philippinense (II) #4

 

Filipiini hedühhium

ZYGOPHYLLACEAE

 

 

 

Seiglehelised

 

Bulnesia sarmientoi (II) #11

 

Argentiina pühapuu

 

Guaiacum spp. (II) #2

 

Guajakipuud

 

D lisa

Üldnimetus

FAUNA

 

 

CHORDATA (KEELIKLOOMAD)

 

 

MAMMALIA

 

Imetajad

CARNIVORA

 

 

Canidae

 

Koerlased

Vulpes vulpes griffithi (III India) §1

Punarebane

Vulpes vulpes montana (III India) §1

Punarebane

Vulpes vulpes pusilla (III India) §1

Punarebane

Mustelidae

 

Kärplased

Mustela altaica (III India) §1

Solongoi

Mustela erminea ferghanae (III India) §1

Fergana kärp

Mustela kathiah (III India) §1

Kuldkõht-kärp

Mustela sibirica (III India) §1

Kolonokk

DIPROTODONTIA

 

 

Macropodidae

 

Kängurulased

Dendrolagus dorianus

Doria puukänguru

Dendrolagus goodfellowi

Puukänguru (liigist Dendrolagus goodfellowi)

Dendrolagus matschiei

Puukänguru (liigist Dendrolagus matschiei)

Dendrolagus pulcherrimus

Puukänguru (liigist Dendrolagus pulcherrimus)

Dendrolagus stellarum

Puukänguru (liigist Dendrolagus stellarum)

AVES

 

Linnud

ANSERIFORMES

 

 

Anatidae

 

Partlased

Anas melleri

Malagassi part

COLUMBIFORMES

 

 

Columbidae

 

Tuvilased

Columba oenops

Peruu tuvi

Didunculus strigirostris

Hammastuvi

Ducula pickeringii

Keisertuvi (liigist Ducula pickeringii)

Gallicolumba crinigera

Mindanao maatuvi

Ptilinopus marchei

Tuvi (liigist Ptilinopus marchei)

Turacoena modesta

Nõgituvi

GALLIFORMES

 

 

Cracidae

 

Hokolased

Crax alector

Hokolane (liigist Crax alector)

Pauxi unicornis

Hokolane (liigist Pauxi unicornis)

Penelope pileata

Hokolane (liigist Penelope pileata)

Megapodiidae

 

Rihukanalased

Eulipoa wallacei

Punaselg-rihukana

Phasianidae

 

Kanalased

Arborophila gingica

Kaelus-künkakana

Lophura bulweri

Valgesaba-faasan

Lophura diardi

Prelaatfaasan

Lophura inornata

Sumatra kanafaasan

Lophura leucomelanos

Terasfaasan

Syrmaticus reevesii §2

Kuningfaasan

PASSERIFORMES

 

 

Bombycillidae

 

Siidisabalased

Bombycilla japonica

Siidisaba (liigist Bombycilla japonica)

Corvidae

 

Vareslased

Cyanocorax caeruleus

Araukaaria-sininäär

Cyanocorax dickeyi

Hari-sininäär

Cotingidae

 

Kotingalased

Procnias nudicollis

Kotingalane (liigist Procnias nudicollis)

Emberizidae

 

Tsiitsitajalased

Dacnis nigripes

Tangaralane (liigist Dacnis nigripes)

Sporophila falcirostris

Tsiitsitajalane (liigist Sporophila falcirostris)

Sporophila frontalis

Tsiitsitajalane (liigist Sporophila frontalis)

Sporophila hypochroma

Tsiitsitajalane (liigist Sporophila hycochroma)

Sporophila palustris

Tsiitsitajalane (liigist Sporophila palustris)

Estrildidae

 

Amadiinlased

Amandava amandava

Maasik-amadiin

Cryptospiza reichenovii

Väike mägiamadiin

Erythrura coloria

Mindanao roheamadiin

Erythrura viridifacies

Filipiini roheamadiin

Estrilda quartinia (sageli müüakse ka nime all Estrilda melanotis)

Koldkõht amadiin

Hypargos niveoguttatus

Punarind täpikamadiin

Lonchura griseicapilla

Hallpea-amadiin

Lonchura punctulata

Võrkamadiin

Lonchura stygia

Mustamadiin

Fringillidae

 

Vintlased

Carduelis ambigua

Yunnani rohevint

Carduelis atrata

Mustsiisike

Kozlowia roborowskii

Kalju-karmiinleevike

Pyrrhula erythaca

Hiina leevike

Serinus canicollis

Aed-koldvint

Serinus citrinelloides hypostictus (sageli müüakse ka nime all Serinus citrinelloides)

Taganjika koldvint

Icteridae

 

Turpiallased

Sturnella militaris

Turpial (liigist Sturnella militaris)

Muscicapidae

 

Kärbsenäplased

Cochoa azurea

Kärbesnäplane (liigist Cochoa azurea)

Cochoa purpurea

Kärbesnäplane (liigist Cochoa purpurea)

Garrulax formosus

Kärbesnäplane (liigist Garrulax formosus)

Garrulax galbanus

Kärbesnäplane (liigist Garrulax galbanus)

Garrulax milnei

Kärbesnäplane (liigist Garrulax milnei)

Niltava davidi

Kärbsenäplane (liigist Niltava davidi)

Stachyris whiteheadi

Kärbsenäplane (liigist Stachyris whitebeadi)

Swynnertonia swynnertoni (viidatud ka nime all Pogonicichla swynnertoni)

Kärbesnäplane (liigist Swynnertonia swynnertoni)

Turdus dissimilis

Rästas (liigist Turdus dissimilis)

Pittidae

 

Pitalased

Pitta nipalensis

Sinikukal-pita

Pitta steerii

Lasuurpita

Sittidae

 

Puukoristajalased

Sitta magna

Suur-puukoristaja

Sitta yunnanensis

Yunnani puukoristaja

Sturnidae

 

Kuldnoklased

Cosmopsarus regius

Kuldnokk (liigist Cosmopsarus regius)

Mino dumontii

Maina (liigist Mino dumontii)

Sturnus erythropygius

Kuldnokk (liigist Sturnus erythropygius)

REPTILIA

 

Roomajad

TESTUDINES

 

 

Geoemydidae

 

Maakilpkonlased

Melanochelys trijuga

Lamekilpkonlane (liigist Melanochelys trijuga)

SAURIA

 

 

Agamidae

 

 

Physignathus cocincinus

Sisalikulane liigist Physignathus cocincinus

Anguidae

 

 

Abronia graminea

Sisalikulane liigist Abronia graminea

Gekkonidae

 

Gekolased

Rhacodactylus auriculatus

Kõrvuk-hiidgeko

Rhacodactylus ciliatus

Võrk-hiidgeko

Rhacodactylus leachianus

Jämejalg-hiidgeko

Teratoscincus microlepis

Geko (liigist Teratoscincus microlepis)

Teratoscincus scincus

Harilik skinkgeko

Gerrhosauridae

 

Vöösabalased

Zonosaurus karsteni

Karsteni hiidrüülik

Zonosaurus quadrilineatus

Nelitriip-hiidrüülik

Iguanidae

 

Iguaanlased

Ctenosaura quinquecarinata

Ogasabaleeguan (liigist Ctenosaura quinquecarinata)

Scincidae

 

Skinklased

Tribolonotus gracilis

Sale hiidskink

Tribolonotus novaeguineae

Uusginea kiiverskink

SERPENTES

 

 

Colubridae

 

Nastiklased

Elaphe carinata §1

Taivani roninastik

Elaphe radiata §1

Särav roninastik

Elaphe taeniura §1

Peensaba-roninastik

Enhydris bocourti §1

Bocourti enhüdriin

Homalopsis buccata §1

Laiksilm-veemadu

Langaha nasuta

Lehtnina-võramadu

Leioheterodon madagascariensis

Madagaskari konksninamadu

Ptyas korros §1

India suursilmmadu

Rhabdophis subminiatus §1

Malaisia kiilselgmadu

Hydrophiidae

 

Merimadulased

Lapemis curtus (kaasa arvatud Lapemis hardwickii) §1

Lühike merimadu

Viperidae

 

Rästiklased

Calloselasma rhodostoma §1

Sile kilplõugmadu

AMPHIBIA

 

 

ANURA

 

Päriskonnalised

Hylidae

 

Lehekonlased

Phyllomedusa sauvagii

Haardlehekonn liigist Phyllomedusa sauvagii

Leptodactylidae

 

Vilekärnkonlased

Leptodactylus laticeps

Vilekärnkonn liigist Leptodactylus laticeps

Ranidae

 

Konlased

Limnonectes macrodon

Konn liigist Limnonectes macrodon

Rana shqiperica

Konn liigist Rana shqiperica

CAUDATA

 

 

Hynobiidae

 

Igiliklased

Ranodon sibiricus

Džungaari koseigilik

Plethodontidae

 

Ojaliklased

Bolitoglossa dofleini

Ojalik liigist (Bolitoglossa dofleini)

Salamandridae

 

Salamanderlased

Cynops ensicauda

Salamander (liigist Cynops ensicauda)

Echinotriton andersoni

Salamander (liigist Echinotriton andersoni)

Pachytriton labiatus

Salamander (liigist Pachytriton labiatus)

Paramesotriton spp.

Paramesotriton spp.

Salamandra algira

Salamander liigist (Salamandra algira)

Tylototriton spp.

Tüügassalamandrid

ACTINOPTERYGII

 

Kiiruimsed

PERCIFORMES

 

Ahvenalised

Apogonidae

 

Kardinalahvenlased

Pterapogon kauderni

Kardinalahven (liigist Pterapogon kauderni)

ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)

 

 

INSECTA

 

Putukad

LEPIDOPTERA

 

Liblikalised

Papilionidae

 

Ratsulibliklased

Baronia brevicornis

Ratsulibliklane (liigist Baronia brevicornis)

Papilio grosesmithi

 

Papilio maraho

Pääsusaba (liigist Papilio maraho)

MOLLUSCA (MOLLUSKID)

 

 

GASTROPODA

 

 

Haliotidae

 

 

Haliotis midae

Merikõrv (liigist Haliotis midae)

FLORA

 

 

AGAVACEAE

 

Agaavilised

Calibanus hookeri

Hookeri mugulagaav

Dasylirion longissimum

Lintdasüliirion

ARACEAE

 

Võhalised

Arisaema dracontium

Draakon-tulivõhk

Arisaema erubescens

Punakas tulivõhk

Arisaema galeatum

Kiiver-tulivõhk

Arisaema nepenthoides

Kõrvukas tulivõhk

Arisaema sikokianum

Shikoku tulivõhk

Arisaema thunbergii

var.  urashima Thunbergi tulivõhk

Arisaema tortuosum

Looklev tulivõhk

Biarum davisii ssp. marmarisense

Kreeka lünkvõhk (alamliigist Biarum davisii marmarisense)

Biarum ditschianum

Lüükia lünkvõhk

COMPOSITAE (ASTERACEAE)

 

Korvõielised

Arnica montana §3

Mägiarnika

Othonna cacalioides

Otonna (liigist Othonna cacalioides)

Othonna clavifolia

Tõlvlehine otonna

Othonna hallii

Halli otonna

Othonna herrei

Herre otonna

Othonna lepidocaulis

Soomusvarreline otonna

Othonna retrorsa

Käändotonna

ERICACEAE

 

Kanarbikulised

Arctostaphylos uva-ursi §3

Harilik leesikas

GENTIANACEAE

 

Emajuurelised

Gentiana lutea §3

Kollane emajuur

LEGUMINOSAE (FABACEAE)

 

Liblikõielised

Dalbergia granadillo §4

Dalbergia (liigist Dalbergia granadillo)

Dalbergia retusa (välja arvatud populatsioon, mis on loetletud C lisas) §4

Kokobolo dalbergia

Dalbergia stevensonii (välja arvatud populatsioon, mis on loetletud C lisas) §4

Stevensoni dalbergia

LILIACEAE

 

Liilialised

Trillium pusillum

Pisi-kolmiklill

Trillium rugelii

Rugeli kolmiklill

Trillium sessile

Raotu kolmiklill

LYCOPODIACEAE

 

Kollalised

Lycopodium clavatum §3

Karukold

MELIACEAE

 

Meelialised

Cedrela fissilis (välja arvatud populatsioon, mis on loetletud C lisas) §4

 

Cedrela lilloi (C. angustifolia) (välja arvatud populatsioon, mis on loetletud C lisas) §4

 

Cedrela montana §4

 

Cedrela oaxacensis §4

 

Cedrela odorata (välja arvatud populatsioonid, mis on loetletud C lisas) §4

Lõhnav sedreel

Cedrela salvadorensis §4

 

Cedrela tonduzii §4

 

MENYANTHACEAE

 

Ubalehed

Menyanthes trifoliata §3

Ubaleht

PARMELIACEAE

 

Lapiksamblikulised

Cetraria islandica §3

Islandi käosamblik

PASSIFLORACEAE

 

Kannatuslillelised

Adenia glauca

Sinihall adeenia

Adenia pechuelli

Pechueli adeenia

PEDALIACEAE

 

Seesamilised

Harpagophytum spp. §3

Saatanaküüned

PORTULACACEAE

 

Portulakilised

Ceraria carrissoana

Kapi tseraaria

Ceraria fruticulosa

Põõsas-tseraaria

SELAGINELLACEAE

 

Selaginellilised

Selaginella lepidophylla

Jeeriku selaginell”

_____________

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatuste loeteluga

Nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97

(EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1)

 

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 938/97

(EÜT L 140, 30.5.1997, lk 1)

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2307/97

(EÜT L 325, 27.11.1997, lk 1)

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2214/98

(EÜT L 279, 16.10.1998, lk 3)

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1476/1999

(EÜT L 171, 7.7.1999, lk 5)

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2724/2000

(EÜT L 320, 18.12.2000, lk 1)

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1579/2001

(EÜT L 209, 2.8.2001, lk 14)

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2476/2001

(EÜT L 334, 18.12.2001, lk 3)

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1497/2003

(ELT L 215, 27.8.2003, lk 3)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)

ainult artikkel 3 ja III lisa p 66

Komisjoni määrus (EÜ) nr 834/2004

(ELT L 127, 29.4.2004, lk 40)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1332/2005

(ELT L 215, 19.8.2005, lk 1)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 318/2008

(ELT L 95, 8.4.2008, lk 3)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 407/2009

(ELT L 123, 19.5.2009, lk 3)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 398/2009

(ELT L 126, 21.5.2009, lk 5)

 

Komisjoni määrus (EL) nr 709/2010

(ELT L 212, 12.8.2010, lk 1)

 

Komisjoni määrus (EL) nr 101/2012

(ELT L 39, 11.2.2012, lk 133)

 

_____________

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 338/97

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikli 5 lõiked 1−5

Artikli 5 lõiked 1−5

Artikli 5 lõike 6 sissejuhatav osa

Artikli 5 lõike 6 sissejuhatav osa

Artikli5 lõike 6 punkt i

Artikli 5 lõike 6 punkt a

Artikli 5 lõike 6 punkt ii

Artikli 5 lõike 6 punkt b

Artikli 5 lõike 7 punkt a

Artikli 5 lõike 7 esimene lõik

Artikli 5 lõike 7 punkt b

Artikli 5 lõike 7 teine lõik

Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 6 lõike 4 punkt a

Artikli 6 lõike 4 esimene lõik

Artikli 6 lõike 4 punkt b

Artikli 6 lõike 4 teine lõik

Artikli 7 lõike 1 punkt a

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik

Artikli 7 lõike 1 punkti b sissejuhatavad sõnad

Artikli 7 lõike 1 teine lõik

Artikli 7 lõike 1 punkti b alapunkt i

Artikli 7 lõike 1 kolmanda lõigu punkti b alapunkt i

Artikli 7 lõike 1 punkti b alapunkt ii

Artikli 7 lõike 1 kolmanda lõigu punkti b alapunkt ii

Artikli 7 lõike 1 punkti b alapunkt iii

Artikli 7 lõike 1 kolmanda lõigu punkti b alapunkt iii

Artikli 7 lõike 1 punkt c

Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 7 lõike 2 punkt a

Artikli 7 lõike 2 esimene lõik

Artikli 7 lõike 2 punkt b

Artikli 7 lõike 2 teine lõik

Artikli 7 lõike 2 punkt c

Artikli 7 lõike 2 kolmas lõik

-

Artikli 7 lõike 2 neljas lõik

Artikli 7 lõige 3

Artikli 7 lõike 3 esimene lõik

-

Artikli 7 lõike 3 teine lõik

Artikli 7 lõige 4

Artikli 7 lõike 4 esimene lõik

-

Artikli 7 lõike 4 teine lõik

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõige 1

Artikli 11 lõike 2 punkt a

Artikli 11 lõike 2 esimene lõik

Artikli 11 lõike 2 punkt b

Artikli 11 lõike 2 teine lõik

Artikli 11 lõiked 3, 4 ja 5

Artikli 11 lõiked 3, 4 ja 5

Artikli 12 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 12 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 12 lõige 4

Artikli 12 lõike 4 esimene lõik

-

Artikli 12 lõike 4 teine lõik

Artikli 12 lõige 5

Artikli 12 lõige 5

Artikli 13 lõike 1 punkt a

Artikli 13 lõike 1 esimene lõik

Artikli 13 lõike 1 punkt b

Artikli 13 lõike 1 teine lõik

Artikli 13 lõige 2

Artikli 13 lõige 2

Artikli 13 lõike 3 punkt a

Artikli 13 lõike 3 esimene lõik

Artikli 13 lõike 3 punkt b

Artikli 13 lõike 3 teine lõik

Artikli 13 lõike 3 punkt c

Artikli 13 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 14 lõike 1 punkt a

Artikli 14 lõike 1 esimene lõik

Artikli 14 lõike 1 punkt b

Artikli 14 lõike 1 teine lõik

Artikli 14 lõike 1 punkt c

Artikli 14 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 14 lõige 2

Artikli 14 lõige 2

Artikli 14 lõike 3 punkt a

Artikli 14 lõike 3 esimene lõik

Artikli 14 lõike 3 punkt b

Artikli 14 lõike 3 teine lõik

Artikli 14 lõike 3 punkt c

Artikli 14 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 15 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 15 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 15 lõike 4 punkt a

Artikli 15 lõike 4 esimene lõik

Artikli 15 lõike 4 punkt b

Artikli 15 lõike 4 teine lõik

Artikli 15 lõike 4 punkt c

Artikli 15 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 15 lõike 4 punkt d

Artikli 15 lõike 4 neljas lõik

Artikli 15 lõiked 5 ja 6

Artikli 15 lõiked 5 ja 6

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikli 17 lõige 1

Artikli 17 lõige 1

Artikli 17 lõike 2 punkt a

Artikli 17 lõige 2

Artikli 17 lõike 2 punkt b

Artikli 17 lõige 3

Artikkel 18

Artikkel 21

Artikli 19 lõike 1 esimene lõik

-

Artikli 19 lõike 1 teine lõik

-

Artikli 19 lõige 2

-

Artikli 19 lõige 3

Artikli 18 lõige 1

Artikli 19 lõige 4

Artikli 18 lõige 2

Artikli 19 lõige 5

Artikli 18 lõige 3

-

Artikkel 20

Artikkel 20

Artikkel 22

Artikkel 21

Artikkel 23

Artikkel 22

Artikkel 24

Lisa

I lisa

II lisa

III lisa

_____________

(1) ELT C 11, 15.1.2013, lk 85.
(2) EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.
(3) ELT C 11, 15.1.2013, lk 85.
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta seisukoht.
(5)EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.
(6)Vt lisa II.
(7)Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestati Euroopa Ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).
(8)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011 määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(9)Nõukogu 3. detsembri 1982. aasta määrus (EMÜ) nr 3626/82 ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni ühenduses rakendamise kohta (EÜT L 384, 31.12.1982, lk 1).
(10)Nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiiv 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1).
(11)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 41, 14.2.2003, lk 26).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. november 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).
(13)Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).
(14)Argentina populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodete ning muude käsitöötoodetega. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenion para la conservación y manejo de la vicuńa” allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-ARGENTINA”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-ARGENTINA-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
(15)Boliivia populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodetega, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemed ja kudumid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa” allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-BOLIVIA”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-BOLIVIA-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
(16)Tšiili populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villa, sellest tehtud riide ja toodetega, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemed ja kudumid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa” allakirjutanud riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-CHILE”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-CHILE-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
(17)olevate ja dokumendile „Convenio para la Conservación y Manejo de la Vicuńa” allakirjutanud Peruu populatsioon (loetletud B lisas):Lubatud üksnes rahvusvaheline kauplemine B lisasse kuuluvatelt elusvikunjadelt pügatud villaga ja lepinguosaliste konverentsi üheksanda kohtumise ajal (november 1994) Peruus olemas olnud varuga, millesse kuulus 3249 kg villa, kangast ja sellest valmistatud esemeid, sealhulgas käsitööna valmistatud luksusesemeid ja kudumeid. Kanga tagaküljele peab olema trükitud liigi areaaliriigiks riikide tähis ning ultusäärele sõnad „VICUŃA-PERU”. Muud tooted peavad kandma märgist, mis sisaldab tähist ja nimetust „VICUŃA-PERU-ARTESANĶA”. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
(18)Kõik liigid esinevad II lisas, välja arvatud Balaena mysticetus, Eubalaena spp., Balaenoptera acutorostrata (välja arvatud Lääne-Gröönimaa populatsioon), Balaenoptera bonaerensis, Balaenoptera borealis, Balaenoptera edeni, Balaenoptera musculus, Balaenoptera omurai, Balaenoptera physalus, Megaptera novaeangliae, Orcaella brevirostris, Orcaella heinsohni, Sotalia spp, Sousa spp, Eschrichtius robustus, Lipotes vexillifer, Caperea marginata, Neophocaena phocaenoides, Phocoena sinus, Physeter macrocephalus, Platanista spp, Berardius spp., Hyperoodon spp., mis esinevad I lisas. Gröönimaalaste poolt vastava pädeva asutuse antud litsentsi alusel püütud konventsiooni II lisas esinevatest liikidest isendeid, sealhulgas ka nende osi ja neist saadut, välja arvatud kommertseesmärkidel kasutatavaid lihasaadusi, käsitatakse kui B lisasse kuuluvaid. Musta mere Tursiops truncatus populatsiooni puhul on kehtestatud ekspordi nullkvoot elusisendite osas, kes on loodusest püütud ja kellega kaubitsetakse eelkõige ärilistel eesmärkidel.
(19)Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika populatsioonid (loetletud B lisas). Lubatud on üksnes: a) jahitrofeedega kauplemine mittekaubanduslikul eesmärgil; b) elusloomadega kauplemine, kui nende sihtkoht on kohane ja vastuvõetav, vastavalt resolutsiooni Conf. 11.20 Botswanat ja Zimbabwet käsitlevale osale ja in situ-kaitseprogrammide jaoks Namiibias ja Lõuna-Aafrikas; c) nahkadega kauplemine; d) karvadega kauplemine; e) nahast toodetega kauplemine kaubanduslikul või mittekaubanduslikul eesmärgil Botswana, Namiibia ja Lõuna-Aafrika puhul; mittekaubanduslikul Zimbabwe puhul; f) Namiibia puhul mittekaubanduslikul eesmärgil kauplemine eraldi märgistatud ja sertifitseeritud ekipas'iga, mis on osa valmisehetest ja Zimbabwe puhul elevandiluunikerdistedega mittekaubanduslikul eesmärgil kauplemine; g) registreeritud töötlemata elevandiluuga kauplemisel (Botswana, Namiibia, Lõuna-Aafrika ja Zimbabwe terved kihvad ja tükid) kehtib järgmine: i) üksnes riigist pärit ja registreeritud valitsusele kuuluvad varud (v.a kinnipeetud elevandiluu ja teadmata päritolu elevandiluu); ii) üksnes kaubanduspartneritele, kellel on sekretariaat koostöös alatise komiteega tunnistanud olevat piisavad riigisisesed õigusaktid ja omamaise kaubanduse järelevalve tagamaks, et imporditud elevandiluud ei reekspordita ja seda hallatakse vastavalt resolutsioonile Conf.10.10 (Rev. CoP12) omamaise tootmise ja kaubanduse kohta; iii) mitte enne, kui sekretariaat on kindlaks teinud perspektiivsed importivad riigid ja registreeritud valitsusele kuuluvad varud; iv) kaubelda võib maksimaalselt 20 000 kg (Botswana), 10 000 kg (Namiibia) ja 30 000 kg (Lõuna-Aafrika) registreeritud valitsusele kuuluvatest varudest pärit töötlemata elevandiluuga vastavalt CoP12 kokkuleppele; v) lisaks CoP12 raames kokku lepitud kogustele võib Botswanast, Zimbabwest, Namiibiast ja Lõuna-Aafrikast pärit enne 31. jaanuari 2007 registreeritud ja sekretariaadi poolt kontrollitud elevandiluud saata ja sellega kaubelda koos lõikes g) iv) osutatud elevandiluuga ning see lähetatakse ühe saadetisena sekretariaadi range järelevalve all; vi) kauplemistulu kasutatakse üksnes elevantide kaitseks ning ühiskonna kaitse- ja arenguprogrammideks, mida teostatakse elevantide levikualal; ja vii) kaubelda võib täiendavate kogustega vastavalt lõikele g) v) üksnes pärast seda, kui alaline komitee on kokku leppinud, et eespool osutatud tingimused on täidetud; h) täiendavaid ettepanekuid elevandiluuga kauplemiseks ei tohi lepinguosaliste riikide konverentsile saata, alates CoP14 ja lõpetades üheksa aastat pärast ühe saadetisena teostatud müügitehingut, mis on toimunud kooskõlas lõigetega g) i), g) ii), g) iii), g) vi) ja g) vii). Kõnealuseid täiendavaid ettepanekuid menetletaks vastavalt otsustele 14.77 ja 14.78. Sekretariaadi ettepanekul võib alaline komitee otsustada kõnealuse kaubanduse osalise või täieliku lõpetamise üle, kui eksportivad või importivad riigid ei täida eespool mainitud tingimusi või kui on tõestatud kaubanduse osutatud kahjustav mõju muule elevandipopulatsioonile. Kõiki muid isendeid käsitatakse A lisasse kuuluvate liikide isenditena ning nendega kauplemist reguleeritakse vastavalt sellele.
(20)Liigi Lamna nasus kandmine C lisasse jõustub kohe, kui jõustub kõnealuse liigi kandmine konventsiooni III lisasse, st 90 päeva pärast seda, kui konventsiooni sekretariaat on teatanud kõigile konventsiooniosalistele, et kõnealune liik on kantud konventsiooni III lisasse.
(21)Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.
(22)Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.
(23)Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.
(24)Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.
(25)Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata järgmiste liikide puhul: fossiilid, korall-liiv, st materjal, mis täielikult või osaliselt koosneb surnud korallide kuni 2 mm läbimõõduga tükkidest ning võib muu hulgas sisaldada foraminifeeride säilmeid, molluskite ja koorikloomade koorikuid ning korallivetikaid. Korallitükid (sh kruus ja puru), st purunenud surnud sõrmekujuliste korallide mitteühilduvad tükid ja muu aines läbimõõduga 2–30 mm.
(26)Lähtekoodiga A isenditega kauplemine on lubatud üksnes juhul, kui kaubeldavatel isenditel on katafüllid.
(27)Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste hübriidide ja/või kultivaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes:Hatiora x graeseriSchlumbergera x buckleyiSchlumbergera russelliana x Schlumbergera truncataSchlumbergera orssichiana x Schlumbergera truncataSchlumbergera opuntioides x Schlumbergera truncataSchlumbergera truncata (kultivarid)Cactaceae spp. värvimutandid, mis on poogitud järgmistele pookealustele: Harrisia„Jusbertii”, Hylocereus trigonus või Hylocereus undatusOpuntia microdasys (kultivarid)
(28)Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata perekondade Cymbidium, Dendrobium, Phalaenopsis ja Vanda kunstlikult paljundatud hübriide suhtes, kui taimed on kergesti äratuntavad kui kunstlikul teel paljundatud ja neil ei ilmne loodusest kogutud isendite tunnuseid, nagu kogumisest tulenevad mehhaanilised vigastused või tugev kuivamine, ühe taksoni ja saadetise piires ebaregulaarne suurus ja kuju, lehtedele kinnitunud vetikad, samblikud vmt, või putukate või muude kahjurite tekitatud kahjustused; ja a) mitteõitsvate taimedega kaubeldakse üksikute, vähemalt 20 sama hübriidi taime sisaldavate pakenditega (nt pappkarbid, kastid või puitpakendid); igas pakendi taimed on ühesuguse suurusega ja samaväärsestervislikus seisundis; saadetistega on kaasas dokumendid, nt arve, kuhu on selgesti märgitud iga hübriidi taimede arv; või b) õitsvate taimedega, st vähemalt üks täiesti avatud õis taime kohta, kauplemisel ei ole isendite arv saadetises määratletud, aga taimed peavad olema kaubanduslikuks jaemüügiks nõuetekohaselt töödeldud, nt varustatud trükitud märgisega ja pakitud trükitud pakendisse, millel on esitatud hübriidi nimi ja lõpptöötlemise maa. Andmed peavad olema hästi nähtavad ja kergesti kontrollitavad. Taimedega, mille suhtes erandit selgelt ei kohaldata, peavad kaasas olema asjakohased CITES dokumendid.
(29)Cyclamen persicum'i kultivaaride kunstlikul teel paljundatud isendite suhtes käesoleva määruse sätteid ei kohaldata. Erandit ei kohaldata siiski kõnealuste liikide puhkestaadiumis mugulate suhtes.
(30)Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu Taxus cuspidata kunstlikult paljundatud hübriidid ja kultivarid, elustaimed, pottides või väikestes konteinerites. Igale saadetisele on lisatud etikett või muu dokument taksoni või taksonite nimetuse ja tekstiga „kunstlikult paljundatud”.


EL ja Seišellide vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***
PDF 189kWORD 35k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel protokolli sõlmimist, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (16651/2013 – C7-0020/2014 – 2013/0375(NLE))
P7_TA(2014)0398A7-0201/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16651/2013),

–  võttes arvesse protokolli eelnõu, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (16648/2013),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja lõikele 7 (C7-0020/2014),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli alusel (COM(2013)0765),

–  võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (COM(2013)0766),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 81 lõiget 2 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0201/2014),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  palub komisjonil edastada parlamendile olulist teavet partnerluslepingu artiklis 4 ettenähtud ühiste teaduskoosolekute kohta ja partnerluslepingu artiklis 9 ettenähtud ühiskomitee koosolekute kohta, eelkõige vastavad koosoleku protokollid ja järeldused, samuti protokolli artiklis 3 nimetatud mitmeaastase valdkondliku programmi tegeliku rakendamise aastaaruande;

3.  nõuab, et Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni esindajad saaksid osaleda vaatlejatena partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitee koosolekutel;

4.  palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli viimase kehtivusaasta jooksul ja enne selle pikendamise eesmärgil läbirääkimiste alustamist protokolli täitmise järelhindamise aruanne, sealhulgas kalapüügivõimaluste kasutamise taseme analüüs ja protokolli kulutasuvuse analüüs, samuti aruanne võimalike kalapüügitegevuse piirangute kohta ja Seišellide majandusvööndis tegutsevale ELi kalalaevastikule selles India ookeani piirkonnas piraatide tekitatud kahju kohta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Seišelli Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.


ELi ja Komooride vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***
PDF 184kWORD 35k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (16130/2013 – C7-0011/2014 – 2013/0388(NLE))
P7_TA(2014)0399A7-0177/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16130/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli projekti, millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (16127/2013),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning lõikele 7 (C7-0011/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, kodukorra artikli 81 lõiget 2 ning kodukorra artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ja eelarvekomisjoni arvamust (A7-0177/2014),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  palub komisjonil edastada parlamendile ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, et jälgida nimetatud lepingu kohaldamist, tõlgendamist ja rakendamist vastavalt lepingu artiklis 9 sätestatule ning samuti hinnata protokolli artiklis 3 sätestatud mitmeaastase valdkondliku kava elluviimisel tehtud edusamme; palub komisjonil hõlbustada Euroopa Parlamendi esindajate osalemist ühiskomitee koosolekutel vaatlejatena; palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule protokolli viimasel kehtivusaastal enne, kui alustatakse läbirääkimisi selle uuendamiseks, protokolli täitmise täieliku hindamisaruande, seadmata nimetatud dokumendi kättesaadavusele asjatuid piiranguid;

3.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles oma vastavate volituste piires Euroopa Parlamenti viivitamata ja ammendavalt teavitama protokolli ja selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 10;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Komoori Liidu valitsusele ja parlamendile.


ELi-Madagaskari vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ***
PDF 183kWORD 34k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse eelnõu kohta (14164/1/2012 – C7-0408/2012 – 2012/0238(NLE))
P7_TA(2014)0400A7-0178/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14164/1/2012),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) projekti (14159/2012),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7‑0408/2012),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A7-0178/2014),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Madagaskari Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Korea Vabariigi vaheline raamleping tagasivõtmisega seotud küsimustes ***
PDF 184kWORD 32k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta tagasivõtmisega seotud küsimustes (05290/2014 – C7-0046/2014 – 2013/0267A(NLE))
P7_TA(2014)0401A7-0267/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05290/2014),

–  võttes arvesse raamlepingu eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel (06151/2010),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 3 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7‑0046/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A7-0267/2014),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Korea Vabariigi vaheline raamleping, milles ei käsitleta tagasivõtmist ***
PDF 184kWORD 33k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta kõikides küsimustes peale tagasivõtmise (05287/2014 – C7-0044/2014 – 2013/0267B(NLE))
P7_TA(2014)0402A7-0265/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05287/2014),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelist raamlepingut (06151/2010),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artiklile 100, artikli 191 lõikele 4, artiklile 207, artiklile 212 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C7-0044/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 81 lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A7-0265/2014),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


EÜ ja Montenegro vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (protokoll, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ELiga) ***
PDF 184kWORD 34k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (14187/2013 – C7-0007/2014 – 2013/0262(NLE))
P7_TA(2014)0403A7-0192/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (14187/2013),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (14190/2013),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217, koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktiga i ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga (C7-0007/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0192/2014),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Montenegro Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


ELi ja Gruusia vaheline raamleping Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta ***
PDF 183kWORD 34k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega sõlmitakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (16612/2013 – C7-0486/2013 – 2013/0257(NLE))
P7_TA(2014)0404A7-0191/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (16612/2013),

–  võttes arvese ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (16613/2013),

–  võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile b (C7‑0486/2013),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 81 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku, artikli 81 lõiget 2 ja artikli 90 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0191/2014),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.


Loa andmine Portugalile kohaldada Madeira ja Assooride autonoomsetes piirkondades teatavatele alkohoolsetele jookidele madalamat aktsiisimäära *
PDF 181kWORD 33k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega lubatakse Portugalil kohaldada Madeira autonoomses piirkonnas toodetud ja kohapeal tarbitavale rummile ja liköörile ning Assooride autonoomses piirkonnas toodetud ja kohapeal tarbitavale liköörile ja kangetele alkohoolsetele jookidele madalamat aktsiisimäära (COM(2014)0117 – C7-0104/2014 – 2014/0064(CNS))
P7_TA(2014)0405A7-0262/2014

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2014)0117),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0104/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0262/2014),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Kanaari saartel kehtiv AIEM-maks *
PDF 180kWORD 33k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Kanaari saartel kehtiva AIEM-maksu kohta (COM(2014)0171 – C7-0106/2014 – 2014/0093(CNS))
P7_TA(2014)0406A7-0263/2014

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2014)0171),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0106/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0263/2014),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Nõukogu otsuse 2004/162/EÜ (dokimaksude kohta Prantsusmaa ülemeredepartemangudes) kohaldamisaja muutmine *
PDF 182kWORD 33k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega muudetakse otsuse 2004/162/EÜ (dokimaksude kohta Prantsusmaa ülemeredepartemangudes) kohaldamisaega (COM(2014)0181 – C7-0129/2014 – 2014/0101(CNS))
P7_TA(2014)0407A7-0264/2014

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2014)0181),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7‑0129/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55 ja artikli 46 lõiget 1,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A7-0264/2014),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.


Euroopa Parlamendi kodukorra muutmine parlamendis küsimuste esitamist käsitlevate sätete osas
PDF 325kWORD 92k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra muutmise kohta parlamendis küsimuste esitamist käsitlevate sätete osas (2013/2083(REG))
P7_TA(2014)0408A7-0123/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse presidendi 13. veebruari 2013. aasta kirja,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0123/2014),

1.  otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.  otsustab, et muudatused jõustuvad kaheksanda koosseisu ametiaja esimese osaistungjärgu esimesel päeval;

3.  otsustab, et muudatusettepanekutega ette nähtud loositõmbamist nende parlamendiliikmete kindlakstegemiseks, kellel lubatakse küsimus esitada, hinnatakse pärast katseperioodi, mis kestab ühe aasta alates parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja algusest;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 116
1.   Igal osaistungjärgul peetakse Euroopa Komisjoni osavõtul infotund, mille toimumise aja määrab kindlaks parlament esimeeste konverentsi ettepanekul.
1.  Igal osaistungjärgul peetakse Euroopa Komisjoni osavõtul üheksakümne minuti pikkune infotund ühel või mitmel konkreetsel horisontaalsel teemal, mille määrab kindlaks esimeeste konverents üks kuu enne osaistungjärku.
2.  Ükski parlamendiliige ei tohi ühel osaistungjärgul esitada Euroopa Komisjonile üle ühe küsimuse.
2.  Esimeeste konverentsi kutsel infotunnis osalevate volinike vastutusala on seotud konkreetse(te) horisontaalse(te) teema(de(ga, mille kohta neile küsimusi esitatakse. Osaistungjärgule kutsutakse kuni kaks volinikku, kellele võib lisanduda kolmas sõltuvalt infotunniks valitud konkreetse(te)st horisontaalse(te)st teema(de)st.
3.   Küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile, kes otsustab, kas need on vastuvõetavad ja millises järjekorras need esitatakse. Otsusest teatatakse viivitamatult küsimuse esitajale.
4.  Infotunni läbiviimise kord on kindlaks määratud kodukorra lisas sätestatud suunistes(17).
3.  Infotund viiakse läbi vastavalt loosisüsteemile, mille üksikasjad on kindlaks määratud kodukorra lisas sätestatud suunistes17.
5.   Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.
4.   Kooskõlas esimeeste konverentsi suunistega võib korraldada eraldi infotunni nõukoguga, Euroopa Komisjoni presidendiga, Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ning eurorühma esimehega.
_______________
_______________
17Vt II lisa.
17 Vt II lisa.
Muudatusettepanek 2
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 117 – lõige 1
1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud suunistega18 esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.
1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega18 esitada Euroopa Ülemkogu eesistujale, nõukogule, Euroopa Komisjonile või Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale kirjalikult vastatavaid küsimusi. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.
__________
_________
18 Vt III lisa.
18 Vt III lisa.
Muudatusettepanek 3
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 117 – lõige 2
2.  Küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile, kes edastab need adressaatidele. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Tema otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.
2.  Küsimused esitatakse presidendile. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse president. Presidendi otsus ei põhine üksnes lõikes 1 osutatud lisa sätetel, vaid kodukorral üldisemalt. Presidendi otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.
Muudatusettepanek 4
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 117 – lõige 2 a (uus)
2a.  Küsimused esitatakse elektrooniliselt. Iga parlamendiliige võib esitada kuni viis küsimust kuus.
Lisaküsimusi võib parlamendiliige erandkorras esitada paberdokumendis, mille ta isiklikult esitab ja allkirjastab sekretariaadi asjaomases teenistuses.
Esimeeste konverents viib ühe aasta möödumisel parlamendi kaheksanda koosseisu ametiaja algusest läbi lisaküsimuste esitamise korra hindamise.
Muudatusettepanek 7
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 117 – lõige 4 – lõik 3
Parlamendiliikmed määravad kindlaks, millist tüüpi küsimuse nad esitavad. Lõpliku otsuse teeb president.
välja jäetud
Muudatusettepanek 8
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 117 – lõige 5
5.  Küsimused ja vastused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
5.  Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.
Muudatusettepanek 9
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 118 – lõige 1
1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud suunistega19 esitada Euroopa Keskpangale kirjalikult vastatavaid küsimusi.
1.  Iga parlamendiliige võib kooskõlas kodukorra lisas sätestatud kriteeriumidega19 esitada Euroopa Keskpangale kuni kuus kirjalikult vastatavat küsimust kuus. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.
_________
_________
19 Vt III lisa.
19 Vt III lisa.
Muudatusettepanek 10
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 118 – lõige 2
2.  Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes edastab need Euroopa Keskpangale.
2.  Küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes teavitab neist Euroopa Keskpanka. Kui küsimuse vastuvõetavuse suhtes on kahtlusi, teeb otsuse esimees. Esimehe otsus tehakse teatavaks küsimuse esitajale.
Muudatusettepanek 11
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 118 – lõige 3
3.  Küsimused ja vastused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
3.  Küsimused ja vastused avaldatakse parlamendi veebisaidil.
Muudatusettepanek 12
Euroopa Parlamendi kodukord
II lisa
Infotunni läbiviimine artikli 116 alusel
Euroopa Komisjoni infotunni läbiviimine
A.  Suunised
1.  Parlamendiliikmed, kes esitavad küsimuse mõnele volinikule, valitakse loosiga järgmiselt:
1.  Vastuvõetavaks loetakse ainult küsimused, mis
–  üks tund enne infotunni algust asetatakse istungisaali sissepääsu juurde loosikast;
–  on lühikesed ja võimaldavad anda lühikese vastuse;
–  parlamendiliikmed, kes soovivad küsimust esitada, kirjutavad oma nime sedelile ja panevad sedeli loosikasti;
–  kuuluvad adressaatide pädevusse ja vastutusalasse ning pakuvad üldist huvi;
–  küsimust esitada sooviv parlamendiliige võib panna loosikasti ainult ühe sedeli;
–  puudutavad – konkreetselt nõukogule suunatud küsimuste puhul – eelkõige nõukogu kohustuste täitmist liidu poliitika väljatöötamisel, koordineerimisel või rakendamisel, või volitusi ametisse nimetamisel, või Euroopa Liidu institutsioonide, asutuste ja ametite toimimist või aluslepingute muutmist;
–  president avab infotunni ja sulgeb loosikasti;
–  ei nõua asjaomaselt institutsioonilt eelnevat põhjalikku uuringut;
–  president tõmbab korraga ühe sedeli ja palub välja valitud parlamendiliikmel esitada oma küsimus pädevale volinikule.
–  on selgelt sõnastatud ja seotud konkreetse teemaga;
2.  Parlamendiliikmele antakse üks minut aega küsimuse esitamiseks ja volinikule kaks minutit vastamiseks. Sama parlamendiliige võib esitada põhiküsimusega otseselt seotud 30 sekundi pikkuse täiendava küsimuse. Seejärel antakse volinikule kaks minutit aega täiendavale küsimusele vastamiseks.
–  ei sisalda väiteid ega arvamusi;
3.  Küsimused ja täiendavad küsimused peavad olema otseselt seotud konkreetse valitud horisontaalse teemaga. Küsimuste vastuvõetavuse üle otsustab president.
–  ei käsitle üksnes isiklikke teemasid;
–  ei ole mõeldud dokumentide või statistilise teabe hankimiseks;
–  on esitatud küsivas vormis.
2.  Küsimus ei ole vastuvõetav, kui päevakord näeb juba ette sama teema arutamise asjaomase institutsiooni osavõtul, või kui see on nõukogu puhul seotud Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 1 esimeses lauses nimetatud seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesannetega.
3.  Küsimus ei ole vastuvõetav, kui sama või sarnane küsimus on juba esitatud ja sellele on vastatud viimase kolme kuu jooksul või kui küsimuses palutakse sellist teavet parlamendi mõne konkreetse resolutsiooni järelmeetmete kohta, mida on juba andnud Euroopa Komisjon kirjalikus järelteatises, v.a juhul, kui on toimunud uusi arenguid või küsimuse autor soovib saada täiendavat teavet. Esimesel juhul antakse küsimuse autorile koopia varem esitatud küsimusest ja vastusest.
Täiendavad küsimused
4.  Parlamendiliige võib pärast küsimusele vastuse saamist esitada kuni kaks täiendavat küsimust.
5.  Käesolevates suunistes toodud vastuvõetavuse tingimused kehtivad ka täiendavate küsimuste puhul.
6.  Täiendavate küsimuste vastuvõtmise üle otsustab president, kes vajaduse korral piirab küsimuste arvu nii, et iga küsimuse esitanud parlamendiliige saaks oma küsimusele vastuse.
President ei ole kohustatud lugema eelpool toodud vastuvõetavuse tingimustele vastavat täiendavat küsimust vastuvõetavaks juhul, kui
a)  see võib häirida infotunni korrakohast läbiviimist või
b)  põhiküsimust, mille juurde see kuulub, on juba piisavalt käsitletud teiste täiendavate küsimustega, või
c)  sellel puudub otsene seos põhiküsimusega.
Küsimustele antavad vastused
7.  Asjaomane institutsioon peab andma küsimustele lühikesed ja teemakohased vastused.
8.  Kui küsimuste sisu võimaldab, võib president pärast küsimuste esitajatega konsulteerimist otsustada, et asjaomane institutsioon annab neile ühise vastuse.
9.  Küsimusele vastatakse üksnes juhul, kui küsimuse esitaja on kohal või ta on teatanud presidendile enne infotunni algust kirjalikult oma asendaja nime.
10.  Kui küsimuse esitajat ega tema asendajat ei ole kohal, muutub küsimus kehtetuks.
11.  Kui parlamendiliige esitab küsimuse, kuid ta ise ega tema asendaja ei osale infotunnil, tuletab president talle kirjalikult meelde kohustust viibida kohal või nimetada esindaja. Kui president peab sellise kirja saatma 12 kuu vältel kolm korda, kaotab parlamendiliige kuueks kuuks õiguse infotunnil küsimusi esitada.
12.  Kui küsimuse esitaja ei nõua artikli 117 lõike 3 kohaldamist, antakse ajapuuduse tõttu vastamata jäänud küsimustele vastus artikli 117 lõike 4 esimese lõigu alusel.
13.  Kirjalike vastuste suhtes kohaldatakse artikli 117 lõigete 3 ja 5 sätteid.
Tähtajad
14.  Küsimused esitatakse hiljemalt üks nädal enne infotunni algust. Küsimusi, mida selleks tähtajaks ei ole esitatud, võib infotunnil käsitleda asjaomase institutsiooni nõusolekul.
Vastuvõetavaks tunnistatud küsimused jagatakse parlamendiliikmetele välja ja edastatakse asjaomastele institutsioonidele.
B.  Soovitused
(väljavõte Euroopa Parlamendi 13. novembri 1986. aasta resolutsioonist)
Euroopa Parlament,
1.  soovitab infotunni läbiviimisel rangemalt kohaldada selleks artikli 4327 alusel vastu võetud suuniseid ja eriti suuniste punkti 1, mis käsitleb küsimuste vastuvõetavust;
2.  soovitab Euroopa Parlamendi presidendil sagedamini kasutada talle artikli 43 lõikes 328 antud õigust infotunni küsimusi teemade järgi rühmitada; on samas seisukohal, et selliselt rühmitada saab ainult küsimusi, mis on osaistungjärgule esitatud küsimuste nimistu esimeses pooles;
3.  soovitab presidendil täiendavate küsimuste puhul reeglina lubada esitada ühe täiendava küsimuse põhiküsimuse esitajal ja ühe või kõige rohkem kaks täiendavat küsimust teistel parlamendiliikmetel, kes eelistatavalt peaksid kuuluma põhiküsimuse esitajaga võrreldes teise fraktsiooni ja/või esindama teisi liikmesriike; tuletab meelde, et täiendavad küsimused peavad olema lühikesed ja esitatud küsivas vormis, ning soovitab, et nende pikkus ei ületaks 30 sekundit;
4.  kutsub Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles vastavalt suuniste punktile 7 jälgima, et nende vastused oleksid lühikesed ja teemakohased.
_______________
27 Nüüd artikkel 116.
28 Nüüd artikli 116 lõige 3.
Muudatusettepanek 13
Euroopa Parlamendi kodukord
III lisa – pealkiri
Suunised artiklite 117 ja 118 alusel esitatavate kirjalikult vastatavate küsimuste kohta
Artiklite 117 ja 118 alusel esitatavatele kirjalikult vastatavatele küsimustele kohaldatavad kriteeriumid
Muudatusettepanek 14
Euroopa Parlamendi kodukord
III lisa – punkt 1 – taane 2
–  peavad kuuluma adressaatide pädevusse ja vastutusalasse ning pakkuma üldist huvi;
–  peavad eranditult kuuluma asjakohaste aluslepingutega institutsioonidele antud pädevuste piiridesse ja adressaatide vastutusalasse ning pakkuma üldist huvi;
Muudatusettepanek 15
Euroopa Parlamendi kodukord
III lisa – lõige 1 – taane 3 a (uus)
–  ei tohi olla pikemad kui 200 sõna;
Muudatusettepanek 16
Euroopa Parlamendi kodukord
III lisa – lõige 1 – taane 5 a (uus)
–  ei tohi sisaldada üle kolme alaküsimuse.
Muudatusettepanek 17
Euroopa Parlamendi kodukord
III lisa – lõige 2
2.  Kui küsimus ei vasta käesolevatele suunistele, nõustab sekretariaat küsimuse esitajat vastuvõetava küsimuse koostamisel.
2.  Taotluse korral nõustab sekretariaat küsimuse koostajat, kuidas konkreetsel juhul täita punktis 1 kehtestatud kriteeriume.
Muudatusettepanek 18
Euroopa Parlamendi kodukord
III lisa – lõige 3
3.  Kui eelnenud kuue kuu jooksul on esitatud sama või sarnane küsimus ja sellele on vastatud või kui küsimuses palutakse sellist teavet parlamendi mõne konkreetse resolutsiooni järelmeetmete kohta, mida on juba andnud Euroopa Komisjon kirjalikus järelteatises, edastab sekretariaat küsimuse esitajale koopia eelmisest küsimusest ja vastusest. Uut küsimust adressaatidele ei edastata, v.a juhul, kui küsimuse esitaja toob välja uusi märkimisväärseid arenguid või soovib lisateavet.
3.  Kui eelnenud kuue kuu jooksul on esitatud sama või sarnane küsimus ja sellele on vastatud või kui küsimuses palutakse sellist teavet parlamendi mõne konkreetse resolutsiooni järelmeetmete kohta, mida on juba andnud Euroopa Komisjon kirjalikus järelteatises, edastab sekretariaat küsimuse esitajale koopia eelmisest küsimusest ja vastusest. Uut küsimust adressaatidele ei edastata, v.a juhul, kui president otsustab seda teha, võttes arvesse uusi märkimisväärseid arenguid või küsimuse koostaja põhjendatud taotlust.
Muudatusettepanek 19
Euroopa Parlamendi kodukord
III lisa – lõige 4
4.  Kui küsimusega soovitakse saada faktilist või statistilist teavet, mis on juba kättesaadav parlamendi raamatukogus, teavitab raamatukogu parlamendiliiget, kes võib küsimuse tagasi võtta.
4.  Kui küsimusega soovitakse saada faktilist või statistilist teavet, mis on juba kättesaadav parlamendi teadusteenistuses, ei edastata seda adressaadile, vaid nimetatud teenistustele, kui president ei otsusta küsimuse koostaja taotlusel teisiti.
Muudatusettepanek 20
Euroopa Parlamendi kodukord
III lisa – lõige 5
5.  Omavahel seotud teemasid käsitlevatele küsimustele võib anda ühise vastuse.
5.  Sekretariaat võib omavahel seotud teemasid käsitlevad küsimused liita üheks küsimuseks ja neile võib anda ühise vastuse.

Euroopa Parlamendi kodukorra rahvusvahelisi lepinguid käsitleva artikli 90 muutmine
PDF 190kWORD 43k
Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta otsus Euroopa Parlamendi kodukorra rahvusvahelisi lepinguid käsitleva artikli 90 muutmise kohta (2013/2259(REG))
P7_TA(2014)0409A7-0253/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse väliskomisjoni esimehe 29. jaanuari 2013. aasta kirja ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimehe 13. veebruari 2013. aasta kirja põhiseaduskomisjoni esimehele,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 211 ja 212,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A7-0253/2014),

1.  otsustab teha kodukorras järgmised muudatused;

2.  tuletab meelde, et muudatused jõustuvad järgmise osaistungjärgu esimesel päeval;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.

Kehtiv tekst   Muudatusettepanek
Muudatusettepanek 1
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 90 – lõige 4
4.  Parlament võib igal hetkel läbirääkimiste jooksul võtta vastutava komisjoni raporti alusel ja pärast kõigi artikli 121 alusel esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne arutatava lepingu sõlmimist arvesse.
4.  Parlament võib igal ajal läbirääkimiste jooksul ja pärast läbirääkimiste lõppemist kuni rahvusvahelise lepingu sõlmimiseni võtta vastutava komisjoni raporti alusel ja pärast kõigi artikli 121 alusel esitatud asjakohaste ettepanekute läbivaatamist vastu soovitusi ning taotleda, et neid võetaks enne selle lepingu sõlmimist arvesse.
Muudatusettepanek 2
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 90 – lõige 5
5.   Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne kokkuleppe allakirjutamist esitatakse parlamendile arvamuse või nõusoleku saamiseks lepingu eelnõu. Nõusolekumenetluse puhul kohaldatakse artiklit 81.
5.   Nõukogu taotlused parlamendi nõusoleku või arvamuse saamiseks edastab parlamendi president vastutavale komisjonile arutamiseks kooskõlas kodukorra artikliga 81 või artikli 43 lõikega 1.
Muudatusettepanek 3
Euroopa Parlamendi kodukord
Artikkel 90 – lõige 6
6.  Enne nõusoleku andmise hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament küsiks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament kiidab sellise ettepaneku heaks, lükatakse nõusoleku andmise hääletus edasi, kuni kohus on arvamuse esitanud15.
6.  Enne hääletust võivad vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt kümnendik parlamendiliikmetest teha ettepaneku, et parlament paluks Euroopa Liidu Kohtu arvamust rahvusvahelise lepingu kooskõla kohta aluslepingutega. Kui parlament kiida