Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa väikeettevõtluse hartat, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta kohtumisel Feiras,

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust(1),

–  võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta aruannet „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine – ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele” (COM(2011)0803),

–  võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (COM(2011)0078),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) (COM(2011)0834),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. märtsi 2013. aasta järeldusi ning konkurentsivõime nõukogu 26. ja 27. septembri 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2013. aasta teatist „Komisjoni järelmeetmed, mis on seotud VKEdega ELi õigusaktide teemal toimunud TOP-10 konsultatsioonidega” (COM(2013)0446),

–  võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2013. aasta teatist „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine” (COM(2013)0122) ja sellega kaasnevat komisjoni töödokumenti „VKEde aruka reguleerimise järelevalve ja konsulteerimine” (SWD(2013)60),

–  võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Õigusloome kvaliteet ja tulemuslikkus” (REFIT): saavutused ja järgmised sammud” (COM(2013)0685),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(2),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(3),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja tööhõivepotentsiaali toetamise edendamine on horisontaalne ülesanne, mis puudutab eri poliitikavaldkondi;

B.  arvestades, et VKEd kannatavad ülemääraselt tarbetu koormuse all, sest nende suutlikkus on piiratud, ja arvestades, et ELi seadusandjad on seepärast otsustanud järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”;

C.  arvestades, et 20,7 miljonit VKEd annavad tööd rohkem kui 65%-le erasektori praegusest tööjõust, ja arvestades, et VKEd kuuluvad kõige uuendusmeelsemate ettevõtjate hulka ning loovad kõige rohkem töökohti ja majanduskasvu;

D.  arvestades, et Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub 74% eurooplastest, et ELis on liiga palju bürokraatiat;

E.  arvestades, et peaaegu kolmandik ELi õigusaktidega seotud halduskoormusest tuleneb peamiselt õigusaktide ebaproportsionaalsest ja puudulikust rakendamisest riigi tasandil, mis tähendab seda, et kui liikmesriigid tõhustaksid ELi õigusaktide ülevõtmist, võiks sellega kokku hoida kuni 40 miljardit eurot;

F.  arvestades, et ettevõtjad saavad luua töökohti, kui selleks on olemas õiged tingimused, sealhulgas halduskorra lihtsustamine, juurdepääs rahastamisele, oskustele, teadmistele ja kvalifitseeritud tööjõule ning toetus nende uuenduslikele püüdlustele;

G.  arvestades, et tööstuse suurtel osalistel on sageli VKEde ees maksustamise, standardimise, avalike hangete, intellektuaalomandi, teadustöö ja innovatsiooni rahastamise seisukohast konkurentsieelis;

H.  arvestades, et komisjon on viimase viie aasta jooksul tühistanud 5590 juriidilist nõuet, mis on vähendanud äriühingute kulusid rohkem kui 27 miljardi euro võrra;

I.  arvestades, et komisjon püüab saavutada regulatiiv- ja haldustõhusust oma programmi REFIT, mõjuhinnangute, konkurentsivõime kontrolli, toimivuskontrolli, TOP-10 konsultatsioonide, VKEde tulemustabeli ja VKE-testi abil;

J.  arvestades, et nagu rõhutas Euroopa Ülemkogu, on reguleerimine liidu tasandil vajalik, et tagada ELi poliitikaeesmärkide, sealhulgas ühtse turu nõuetekohase toimimise täitmine;

K.  arvestades, et Euroopa Parlament on märkinud mitmel juhul, näiteks oma eespool nimetatud 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis, et ELi õigusaktide lihtsustamine ei tohiks mõjutada ELi põhilisi tervise- ja tööohutusnõudeid, töötajate põhiõigusi ega ELi keskkonnaalaste õigusaktide peamisi põhimõtteid;

L.  arvestades, et enamik komisjoni teatises sellel teemal välja toodud kümnest peamisest seadusandlikust meetmest olid teatise avaldamise ajal juba algatatud; arvestades, et mõned seadusandlikud ettepanekud olid TOP-10 konsultatsioonide ajaks juba esitatud, ja arvestades, et neist mõne menetlemine on nüüdseks juba lõpule jõudnud;

M.  arvestades, et haldustakistused ei võimalda VKEdel ühtse turu pakutavaid eeliseid täielikult ära kasutada;

N.  arvestades, et käesolevas resolutsioonis ei käsitleta üksikuid järelmeetmeid, sest seda tehakse eraldi, vaid keskendutakse komisjoni kasutatud töömeetodile;

1.  peab tervitatavaks programmi REFIT alla kuuluvat komisjoni TOP-10 algatust ja võtab teadmiseks lubaduse, et see ei ole ühekordne tegevus, vaid peaks saama jätkuva läbivaatamise osaks; toonitab siiski, et komisjon peaks rohkem pingutama, et tegelda konsultatsioonide käigus VKEde tõstatatud regulatiivset koormust puudutavate probleemidega; rõhutab ühtlasi, et TOP-10 käsitus ei tohi asendada süstemaatilist horisontaalset poliitikat, mis näeb ette ELi-poolsest reguleerimisest tuleneva halduskoormuse vähendamise, ega kahjustada kõnealuste õigusaktide eesmärke ning mõjusust;

2.  rõhutab seetõttu vajadust ajakohastada põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” abil liidu poliitikat innovatsiooni, majanduskasvu, rahvusvahelistumise, tootlikkuse, bürokraatia vähendamise, inimressursside kvaliteedi ja sotsiaalse vastutuse valdkondades;

3.  peab sellega seoses tervitatavaks ka komisjoni võetud kohustust muuta arukas reguleerimine otsuste tegemise lahutamatuks osaks ning eelkõige käsitleda REFITit jätkuva programmina, mida igal aastal ajakohastatakse;

4.  palub komisjonil teha kiirendatud korras rohkem pingutusi selleks, et tagada VKEde, eelkõige innovaatiliste VKEde arengu soodustamine halduse lihtsustamise ja sihipärase toetuse kaudu kõikides poliitikavaldkondades;

5.  palub komisjonil teha õigusaktide väljatöötamisel VKE-teste läbipaistvalt ja nõuetekohaselt ; on veendunud, et mikroettevõtjate automaatne vabastamine õigusaktide kohaldamisest ei ole õige lähenemine, ning toetab kohandatud lahenduste väljatöötamist ja kergema korra kehtestamist VKEdele, kui on võimalik tõestada, et sellega ei soodustata killustatust ega takistata VKEde juurdepääsu siseturule;

6.  kutsub komisjoni üles lihtsustama ülemääraseid haldusformaalsusi, säilitades seejuures sätted, mida on vaja töötervishoiu ja -ohutuse ning töötajate kaitse tagamiseks, või nõuda äriühingutelt, et nad looksid töötajatele sobiva töökeskkonna;

7.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid lihtsa juurdepääsu rahastamisele ja turgudele ning vähendaksid regulatiivset koormust, mis on üks suuremaid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate loomise ja arengu takistusi;

8.  peab väga tähtsaks, et liikmesriigid rakendaksid direktiivi 2011/7/EL hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul, milles märgitakse, et ettevõtjate ja riigiasutuste vaheliste äritehingute puhul ei tohi lepingujärgne maksetähtaeg ületada artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtaegu, välja arvatud juhul, kui lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see on lepingu eripära või eriliste tunnusjoonte tõttu objektiivselt põhjendatud ning ei ületa mingil juhul 60 kalendripäeva;

9.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon viib nüüdsest VKEde tulemustabeli sisse iga-aastasesse REFITi tulemustabelisse; peab seda õiges suunas astutavaks sammuks, juhul kui see aitab VKEde nõudeid õigusaktide lihtsustamise laiemas raamistikus paremini arvesse võtta, vähendamata õigusaktide tõhusust ja tekitamata täiendavat bürokraatiat; palub komisjonil neid vahendeid põhjaliku mõjuhinnangu abil süvalaiendada; rõhutab siiski, et selline ühendamine ei tohiks mingil juhul vähendada eritähelepanu, mida komisjon VKEdele oma tegevuses pöörab;

10.  toonitab asjaolu, et kavandatav iga-aastane tulemustabel peaks aitama tulemuslikult talletada õigusaktide ja rakendamisega seotud edusamme ELis ja liikmesriikides seoses VKEdega; on veendunud, et see tulemustabel aitab VKEdel hinnata ELi või liikmesriigi õigusaktidest tingitud halduskoormuse kulusid ja võimaldab lihtsustada järelevalvet, aidates sellega kaasa VKEde konstruktiivsele osalemisele tulevastes konsultatsioonides;

11.  rõhutab siiski, et igasugune järelhindamine oleks lihtsam, kui eelhindamine oleks tehtud nõuetekohaselt ja selles oleks võetud arvesse kõiki mõõtmeid; leiab, et kõigi ELi institutsioonide mõjuhindamise kultuuri tuleks parandada, eriti juhul, kui ELi seadusandlikud ettepanekud mõjutavad VKEsid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid; kutsub komisjoni üles hindama, millist lisaväärtust annaks mõjuhindamiskomiteele suurema iseseisvuse ja rohkemate õiguste andmine; soovitab ühtlasi Euroopa Parlamendil kasutada paremini ära oma mõjuhindamise ja VKE-testimise võimalusi, eelkõige enne oluliste muudatuste tegemist komisjoni ettepanekutes; palub komisjonil avaldada aastaaruanne uutest ettepanekutest äriühingutele põhjustatud kõigi netokulude kohta;

12.  on arvamusel, et uutest ettepanekutest tulenevat koormust tuleks tasakaalustada vähemalt samaväärse koormuse vähendamisega;

13.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja veebipõhine rakendus, mille abil asjaomane administratsioon saaks märku anda, kas ja millisel määral mõjutavad kavandatavad õigusaktid VKEsid; näiteks võiks tuua Saksamaa Mittelstandsmonitori, mis annab lihtsa nn valgusfoorisüsteemi abil teada, kas tulevased õigusaktid mõjutavad VKEsid väga tõenäoliselt (punane), tõenäoliselt (kollane) või tõenäoliselt ei mõjuta (roheline);

14.  väljendab heameelt nõukogu 14. ja 15. märtsi 2013. aasta järeldustes esitatud nõudmise üle võtta edasisi meetmeid üldise regulatiivse koormuse vähendamiseks nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

15.  peab kahetsusväärseks, et VKEdel ei ole veel õnnestunud ühtse turu võimalusi ära kasutada, ja tuletab meelde, et ELi 27 liikmesriigis ekspordib oma toodangut üksnes 25% VKEdest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd ühtse turu integreerituse parandamiseks ja pingutama rohkem, et jagada nn lihtsa paberimajanduse häid tavasid ning saavutada parem regulatiivne koostöö liikmesriikide vahel; väljendab heameelt üheksandal WTO ministrite konverentsil 2013. aasta detsembris vastu võetud Doha arengukava järelduste üle ja loodab, et kokkulepe edendab kaubandusvõimalusi, eriti VKEde jaoks; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni kavatsuse üle teha ettepanek standardse käibemaksudeklaratsiooni kohta ja usub, et ükski standarditud käibemaksudeklaratsiooni vorm ei tohiks olla keerulisem kui kõige lihtsam vorm, mis sellega asendatakse;

16.  julgustab liikmesriike ELi tasandil rakendatavatest REFITi ja TOP-10 algatustest eeskuju võtma ja tagama, et VKEde haldus- ja regulatiivset koormust vähendatakse ka liikmesriikide tasandil; rõhutab ühtlasi, et liikmesriigid võivad VKEde regulatiivse koormuse vähendamisel eriti häid tulemusi saavutada, kui nad väldivad ELi direktiivide riigi õigusse ülevõtmisel ülemääraste nõuete kehtestamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid võimalust kergendada VKEdel olevat tarbetut koormust nendes valdkondades, kus õigusaktid seda lubavad;

17.  rõhutab, et liikmesriigid võivad VKEde halduskoormuse vähendamisel eriti häid tulemusi saavutada ja hoiduda ELi direktiivide siseriiklikusse õigusse ülevõtmisel ülemääraste nõuete kehtestamisest; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kergendaksid VKEde suhtes kohaldatavat korda valdkondades, kus ELi õigus seda lubab;

18.  väljendab heameelt VKE-testi kasutuselevõtmise üle, kuid avaldab kahetsust, et vaid mõned liikmesriigid on selle oma riiklikusse otsustusprotsessi kaasanud;

19.  tuletab meelde oma eespool nimetatud 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis esitatud seisukohta mikroettevõtjate üldise vabastamise kohta ELi õigusaktide nõuetest, mille kohaselt tuleks erandeid kohaldada ainult siis, kui igal üksikjuhul läbiviidav nõuetekohane VKE-test näitab, et mikroettevõtjate erivajadusi ei ole võimalik täita kohandatud lahenduste ega kergema korra abil; rõhutab, et mikroettevõtjatele tehtavate eranditega kaasneb sageli risk, et VKEde suhtes võidakse kohaldatakse väga erinevaid siseriiklikke õigusakte, mis soodustavad killustatust ja takistavad VKEde juurdepääsu siseturule;

20.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon pikendas halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise töörühma volitusi kuni 2014. aasta oktoobrini, nagu Euroopa Parlament oma eespool nimetatud 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis nõudis ja nagu on ette nähtud ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmis (COSME);

21.  võtab teadmiseks TOP-10 konsultatsioonide käigus VKEdelt saadud vastuste põhjal tehtud järelduse, et tööaja direktiiv on keeruline ja paindumatu ning paljudel juhtudel tuleb VKEdel seetõttu otsida kulukat õigusabi; palub komisjonil koostada selle kohta kiiremas korras oma üksikasjalik mõjuhinnang;

22.  soovitab, et tervishoiu- ja ohutuseeskirjadest tuleneva koormuse vähendamiseks tuleks madala riskiga äriühingute suhtes võimaluse korral kohaldada kergemat reguleerivat korda;

23.  soovitab, et REACHi-põhised tasumäärad VKEdele ja mikroettevõtjatele oleksid proportsionaalsed;

24.  palub komisjonil kiirendada kõigi REACH-määrusel põhinevate taotluste töötlemist ja korraldada eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate taotluste kiirkorras läbivaatamine; kutsub komisjoni üles suunama VKEsid ja mikroettevõtjaid asjakohaselt, et aidata neil esitada edukad taotlused;

25.  on seisukohal, et TOP-10 konsultatsioonid on kasulikud ja nende tulemused on tähtis signaal VKEdelt ja neid esindavatelt organisatsioonidelt; kutsub komisjoni ütles konsultatsioone korrapäraselt Eurobaromeetri kaudu jätkama; märgib siiski, et TOP-10 konsultatsioonidele reageerimises valitseb märkimisväärne geograafiline tasakaalustamatus; palub komisjonil teha järelhindamine selle tasakaalustamatuse põhjuste kindlakstegemiseks, tagamaks, et kogutud teave ei oleks kallutatud teadmatuse või muude tegurite tõttu, mis võisid kogutud tagasisidet moonutada;

26.  loodab, et ka komisjoni järgmine koosseis peab kinni aruka reguleerimise kohustusest presidendi kabineti pädevuste raames, ja julgustab teda VKEde esindajate rolli tõhustama; palub selleks komisjonil tagada, et riikide VKEde organisatsioonid kuuluksid hiljuti asutatud VKE esindajate võrgustikku ja et VKEde assamblee oleks ELi algatustest nõuetekohaselt teavitatud;

27.  nõuab, et komisjoni järgmine koosseis peaks seadma ELi eesmärgiks vähendada aastaks 2020 VKEdele haldus- ja regulatiivsest koormusest tulenevaid kulusid 30%;

28.  hoiatab ohu eest, mis võib avalduda kohalikule ja piirkondlikule konkurentsivõimele ning eraettevõtlusele, kui ülemääraste nõuete vähendamise püüete tagajärjel hoopis suureneb maksimaalne ühtlustamine või tüüpõigusaktide arv;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36. (2) ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 40. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.