Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2729(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0016/2014

Arutelud :

PV 17/07/2014 - 8.3

Hääletused :

PV 17/07/2014 - 10.3

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0008

Vastuvõetud tekstid
PDF 126kWORD 46k
Neljapäev, 17. juuli 2014 - Strasbourg
Boko Harami hiljutised rünnakud Nigeerias
P8_TA(2014)0008RC-B8-0016/2014

Euroopa Parlamendi 17. juuli 2014. aasta resolutsioon Nigeeria ja Boko Harami hiljutiste rünnakute kohta (2014/2729(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Nigeeria kohta, eelkõige 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni(1) ja 15. märtsi 2012. aasta resolutsiooni(2),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni 26. juuni 2014. aasta ja 15. aprilli 2014. aasta avaldusi Nigeeria kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 12. mai 2014. aasta järeldusi inimröövide kohta Nigeerias,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse pressiesindaja 26. juuni 2014. aasta avaldust Nigeeria kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 29. mail 2014 jõustunud otsust lisada Boko Haram ELi terroriorganisatsioonide loendisse,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri pressiesindaja 30. juuni 2014. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri aruannet laste ja relvastatud konfliktide kohta, mis avaldati 1. juulil 2014,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 17. juuni 2014. aasta sõnumit eksperdirühma arutelul, millega tähistati Aafrika lapse päeva,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu aruannet esialgse uurimistegevuse kohta 2013. aastal,

–  võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, mille Nigeeria ratifitseeris 29. oktoobril 1993,

–  võttes arvesse 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 1981. aasta ÜRO deklaratsiooni igasuguse usul ja veendumustel põhineva sallimatuse ja diskrimineerimise kaotamise kohta,

–  võttes arvesse 1981. aasta inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat, mille Nigeeria ratifitseeris 22. juunil 1983,

–  võttes arvesse Cotonou lepingu teist, ajavahemikku 2007–2013 hõlmavat muutmist, mille Nigeeria ratifitseeris 27. septembril 2010,

–  võttes arvesse Nigeeria Liitvabariigi põhiseadust ja eriti selle IV peatüki (Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus) sätteid usuvabaduse kaitse kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Boko Haram ohustab üha rohkem Nigeeria, Lääne-Aafrika ja Saheli piirkonna stabiilsust; arvestades, et kõnealuse islamistliku džihaadi äärmusorganisatsiooni algatatud vägivald on põhjustanud viimase kümne aasta jooksul mitme tuhande inimese surma; arvestades, et see organisatsioon võtab valimatult sihikule kristlasi, mõõdukaid moslemeid, valitsusasutuste töötajaid ja institutsioone ning lausa igaüht, kes ei jaga nende dogmaatilisi ja äärmuslikke veendumusi;

B.  arvestades, et 2014. aasta 14. ja 15. aprilli vahelisel ööl röövis Boko Haram Borno osariigis Chiboki linnas asuvast riiklikust keskkoolist 276 tütarlast; arvestades, et siiani on puudu enam kui 200 õpilast; arvestades, et on teateid selle kohta, et Nigeeria julgeolekuväed ei reageerinud varasele hoiatusele; arvestades, et pärast Chiboki rünnakut on toimunud ka teisi koolilaste rööve;

C.  arvestades, et inimröövi ohvriks langenud tütarlapsi ohustavad tõsiselt seksuaalvägivald, orjus ja sundabielud;

D.  arvestades, et inimröövile järgnes Nigeeria kodanikuühiskonnas ja kogu maailmas suur vastukaja ning nõudmine, et Nigeeria valitsus võtaks tütarlaste tagasitoomiseks tõhusaid meetmeid, tagaks koolilaste kaitse ning takistaks Boko Harami tegevuse levikut;

E.  arvestades, et on murettekitavaid teateid (k.a Euroopa välisteenistuselt ja valitsuse allikatest) selle kohta, et valitsus reageerib valimatu vägivallaga, sealhulgas Nigeeria sõjaväe- ja politseiüksuste ühendsihtjõu poolt, mis loodi 2013. aasta mais Boko Haramiga võitlemiseks;

F.  arvestades, et viimastel kuudel on Boko Harami rünnakud järsult sagenenud ja muutunud järjest vägivaldsemaks ning tänaseni on sel aastal toimunud rünnakutes kirikutele, koolidele, turgudele ja küladele ning turvarajatistele hukkunud üle 4000 inimese; arvestades, et Boko Haram laiendab praegu oma tegevust kogu Põhja-Nigeeriale ning sellega külgnevate naaberriikide territooriumidele;

G.  arvestades, et Boko Harami peetakse vastutavaks vähemalt 18 Põhja-Nigeerias viimase kahe nädala jooksul toimunud rünnaku eest tsiviilelanikele ning kasvava poliitilise pinge eest, mis eelneb 2015. aastaks kavandatud valimistele;

H.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on Boko Harami rünnakud ja valitsuse reageerimine põhjustanud pagulaskriisi, mille puhul enam kui 10 000 inimest otsib varjupaika välismaal, peamiselt Nigeris ja Kamerunis, ja veelgi rohkem riigisiseseid põgenikke; arvestades, et see tähendab lisakoormust nappidele kohalikele toidu- ja veeressurssidele, eriti Nigeris, kus valitseb pärast aastaid kestnud põuda niigi toiduga kindlustamatus;

I.  arvestades, et suure osa elanikkonna humanitaarolukord on väga raske ning et 70% elanikkonnast peab toime tulema vähem kui 1,25 USA dollariga päevas;

J.  arvestades, et isikuid, kes teatavad toimuvast Nigeeria võimude suhtes kriitilisel toonil, ähvardatakse vahistamisega, neid hirmutatakse, rünnatakse ja koguni tapetakse, ning sellised teod seavad ohtu sõna- ja ajakirjandusvabaduse; arvestades, et Boko Haram on korduvalt ähvardanud rünnata nende tegevust negatiivselt kajastavaid meediaväljaandeid;

K.  arvestades, et Borno, Yobe ja Adamawa osariikides alates 14. maist 2013 kehtestatud erakorralise seisukorra tõttu ei ole abiorganisatsioonid, ajakirjanikud ja reporterid pääsenud ligi suurele osale nendest osariikidest; arvestades, et valitsus on mitmes piirkonnas blokeerinud mobiilsideteenused, et takistada mässuliste omavahelist suhtlemist;

L.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on Nigeeriale pakkunud korduvalt abi Nigeeria kodanike kaitseks ja terrorismi kõigi vormide vastu võitlemiseks ning seksuaalvägivalla karistamatu kasutamise kultuuri kaotamiseks tehtavates jätkuvates jõupingutustes;

M.  arvestades, et EL kandis 28. mail 2014 Boko Harami ja selle juhi Abubakar Shekau oma terroriorganisatsioonide loendisse, järgides ÜRO otsust määratleda Boko Haram terroriorganisatsioonina ja muude rahvusvaheliste partnerite eeskuju;

N.  arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvolinik Navi Pillay on hoiatanud, et Boko Harami rünnakud võivad olla inimsusevastased kuriteod; arvestades, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu esialgne uurimine on seda hoiatust kinnitanud, sest leiti, et on piisavalt alust arvata, et Boko Haram paneb toime inimsusvastaseid ja sõjakuritegusid;

1.  mõistab veendunult hukka jätkuva relvastatud rünnakute ja pommirünnakute, enesetapupommirünnakute, inimröövide ja muude terrorirühmituse Boko Harami poolt tsiviil-, valitsuse ja sõjaliste sihtmärkide vastu toime pandud vägivallaaktide laine Nigeeria põhjaosas, samuti Abujas ja Lagoses; nõuab Chiboki kooli tütarlaste kohest ja tingimusteta vabastamist;

2.  väljendab sügavat kaastunnet ohvrite perekondadele ning toetab Nigeeria valitsuse jõupingutusi vägivalla peatamisel ning selle toimepanijate kohtu alla andmisel;

3.  kutsub Nigeeria valitsust ja ametivõime üles tegema koostööd, et tagada tütarlaste turvaline kojutoomine, parandada päästeoperatsioonide läbipaistvust ning anda röövitud tütarlaste peredele piisavat teavet ning meditsiini- ja psühholoogilist abi, et kaotada kahtlustuste õhustik;

4.  tunneb tõsist muret asjaolu pärast, et Boko Haram võtab osana oma verisest sissisõjast aktiivselt sihikule naisi ja lapsi, ning mõistab hukka põhiõiguste ränga rikkumise, mis seisneb asjaolus, et Boko Haram keelab noortele tütarlastele ja poistele juurdepääsu haridusele;

5.  on seisukohal, et Nigeerias tuleks aktiveerida järelevalve- ja aruandlusmehhanism, mis puudutab laste õiguste raskeid rikkumisi relvastatud konfliktide olukorras, ja et UNICEF peaks suurendama oma suutlikkust selles piirkonnas vastavalt oma volitustele;

6.  väljendab lisaks tõsist muret teadete pärast, mille kohaselt pööratakse inimesi sunniviisiliselt islami usku ja sunnitakse peale šariaati osana rühmituse avaldatud eesmärgist luua Põhja-Nigeerias islami kalifaat;

7.  nõuab tungivalt, et Nigeeria valitsus ja selle väed tegutseksid mässuliste vägivallale reageerimisel vaoshoitult ning tagaksid, et kõik jõupingutused vägivallale reageerimiseks toimuksid kooskõlas Nigeeria valitsuse rahvusvahelise õiguse kohaste kohustustega; nõuab, et Nigeeria ametivõimud uuriksid teateid valimatu ja ebaproportsionaalse vägivalla kasutamise kohta valitsuse vägede poolt, k.a majade põletamine ja Boko Harami kuulumises kahtlustatavate või isegi selliste kodanike hukkamine, kellel puudub selle organisatsiooniga ilmne side, ja annaksid niisuguste kuritegude toimepanijad kohtu alla;

8.  nõuab tungivalt, et Nigeeria valitsus võitleks mitte ainult Boko Harami mässu, vaid ka mõne selle peamise põhjuse vastu, k.a mahajäämus, laialt levinud korruptsioon, naftatulu omastamine, radikaliseerumine ja väljavaadete puudumine, ning palub, et liikmesriigid abistaksid Nigeeriat nende probleemide lahendamisel;

9.  nõuab tungivalt, et Nigeeria ametiasutused vähendaksid majanduslikku lõhet riigi põhja- ja lõunaosa vahel, pakkudes selleks muu hulgas põhjas paremat haridust ja tervishoiuteenuseid, ning tagaksid naftast tuleneva jõukuse hüvede õiglase jagamise riigi eelarves, et tagada piirkondade nõuetekohane areng;

10.  rõhutab eelkõige sõltumatu, erapooletu ja kõigile kättesaadava kohtusüsteemi olulisust, et teha lõpp karistamatusele, edendada õigusriiki ja elanikkonna põhiõigusi; nõuab seepärast meetmete võtmist, mis parandaksid Nigeeria kohtusüsteemi kui kriminaalõiguse terrorismiga võitlemise tulemusliku vahendi tõhusust ja sõltumatust;

11.  nõuab tungivalt, et Nigeeria valitsus tunnustaks ja austaks ajakirjandus- ja meediavabadust ning võimaldaks ajakirjanikele ja reporteritele juurdepääsu võitlustandritele, kuna ajakirjandus ja meedia võivad etendada olulist osa vastutuse suurendamisel ja inimõiguste rikkumiste dokumenteerimisel;

12.  kordab oma üleskutset samasooliste abielude (keelamise) seaduse kaotamise kohta koos Nigeeria karistusseadustiku paragrahvidega 214, 215 ja 217, mis seaksid LGBT inimesed – nii Nigeeria kodanikud kui ka välismaalased – tõsisesse vägivalla ja vahistamise ohtu;

13.  väljendab muret inimkaubanduse ning relvade ja uimastite salakaubanduse sagenemise pärast kõnealuses piirkonnas ning nende sidemete pärast islamistliku terrorismiga; märgib lisaks, et niisuguse ebaseadusliku tegevuse puhul on märgata sidemeid Boko Harami, AQIMi ja Al Shababi sõjaliste rühmituste vahel; palub, et Nigeeria valitsus teeks koostööd Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) riikide valitsuste, muude valitsuste ja rahvusvaheliste agentuuridega sellise kaubanduse kaotamiseks jõupingutuste käigus, mida tehakse rahvusvahelise terrorismi leviku ja selle rahastamisallikate tõkestamiseks;

14.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus, nõukogu ja komisjon teeksid koostööd ÜRO ja teiste rahvusvaheliste partneritega, et katkestada Boko Harami rahastamine ning piirata selle rühmituse ja eelkõige selle juhtide liikumist;

15.  kutsub Euroopa välisteenistust, komisjoni, liikmesriike ja rahvusvahelisi partnereid üles jätkama koostööd Nigeeriaga, sealhulgas Chiboki koolitüdrukute juhtumi puhul, kahepoolselt ning piirkondlike ja ÜRO struktuuride kaudu, et anda abi, koolitada julgeolekuvägesid ja jagada luureandmeid;

16.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles töötama kiiresti välja Nigeeria riigistrateegia aastateks 2014–2020 ning lisama sinna abi ja toetuse, mille eesmärk on kõrvaldada Boko Harami esilekerkimise peamised põhjused;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Nigeeria Liitvabariigi valitsusele, Aafrika Liidu institutsioonidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Peaassambleele, AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0335.
(2) ELT C 251 E, 31.8.2013, lk 97.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika