Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2713(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0027/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/07/2014 - 10.6

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0010

Vastuvõetud tekstid
PDF 212kWORD 62k
Neljapäev, 17. juuli 2014 - Strasbourg
Noorte tööhõive
P8_TA(2014)0010RC-B8-0027/2014

Euroopa Parlamendi 17. juuli 2014. aasta resolutsioon noorte tööhõive kohta (2014/2713(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2010. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa (COM(2010)0193 – C7-0111/2010 – 2010/0115(NLE))(1),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),

–  võttes arvesse Luxembourgis 17. juunil 2011. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi noorte tööhõive edendamise kohta strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks,

–  võttes arvesse komisjoni teatist noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamise kohta (COM(2012)0727),

–  võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta (COM(2012)0729),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 7. veebruari 2013. aasta järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta,

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2013. aasta resolutsiooni noorte tööpuuduse vastase võitluse ja võimalike väljapääsuteede kohta(2),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni vaba liikumise põhiõiguse järgimise kohta ELis(3),

–  võttes arvesse oma 16. aprilli 2014. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (COM(2013)0430 – C7-0177/2013 – 2013/0202(COD))(4),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni teatist noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamise kohta (COM(2012)0727),

–  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et tööpuudus on üks peamistest ebavõrdsuse põhjustest, kusjuures noorte töötuse määr on tõusnud enneolematule tasemele ning on kogu ELis keskmiselt 23%; arvestades, et noorte töötuse tase on ELis ebaühtlane ja mõnes liikmesriigis on 16–25-aastaste noorte töötuse määr üle 50%;

B.  arvestades, et 2014. aasta märtsis oli ELi 28 liikmesriigis tööta 5,340 miljonit (alla 25-aastast) noort, nendest 3,426 miljonit euroalal;

C.  arvestades, et noorte töötuse põhjused erinevad liikmesriigiti ning võivad hõlmata majanduse struktuurseid probleeme, mis mõjutavad tööturge; arvestades, et noorte olukord ja probleemid ei ole ühesugused ning mõni rühm on ebaproportsionaalselt mõjutatud ja vajab talle välja töötatud meetmeid;

D.  arvestades, et tööturu olukord mõjutab eriti tõsiselt noori, kes jäävad haridustasemest olenemata tihti töötuks või töötavad piiratud töölepingutega, kusjuures nende palgad on väiksemad ja sotsiaalkaitse napim või nad on sunnitud leppima ebakindlate töölepingute või tasustamata praktikakohtadega;

E.  arvestades, et noortegarantii aitaks saavutada strateegia „Euroopa 2020” kolm eesmärki: 75% elanikkonnast vanuses 20–64 aastat peaks olema tööga hõivatud, haridussüsteemist varakult lahkujaid peaks olema alla 10% ning vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest peaks välja aidatama vähemalt 20 miljonit inimest;

F.  arvestades, et Euroopas on 7,5 miljonit 15–24-aastast mittetöötavat ja mitteõppivat noort (nn NEET-noored), ning arvestades, et 2012. aastal oli 28 liikmesriigiga ELis 29,7% noortest vanuses 15–29 vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus(7);

G.  arvestades, et mõnes liikmesriigis kasutusel olev duaalne kutseõppe süsteem ning akadeemilise ja kutsealase kraadiõppe ühendatud kursused on praktilistele oskustele keskendumisega tõestanud oma väärtust eelkõige kriisi ajal, sest tänu sellele on vähenenud noorte töötus ja suurenenud nende tööalane konkurentsivõime;

H.  arvestades, et praegu kehtiv noortegarantii piirang kuni vanuseni 25 ei ole piisav, sest arvesse ei võeta neid 6,8 miljonit mittetöötavat ja mitteõppivat noort (nn NEET-noored), kes on vanuses 25–30;

I.  arvestades, et VKEdel on oluline töökohtade loomise potentsiaal ning tähtis osa uuele jätkusuutlikule majandusele üleminekul;

J.  arvestades, et kuigi ühest liikmesriigist teise rännanud töötajate arv suurenes 2005. aasta 4,7 miljonilt 8 miljonini 2008. aastal, on kasv protsentides väljendatuna 3,3% kogu tööjõust varasema 2,1%ga võrreldes;

K.  arvestades, et liikmesriikidel on tähtis roll noorte tööpuuduse vastu võitlemisel ka rahalise toetuse andmise kaudu sellistest ELi rahastatavate vahenditest nagu Euroopa Sotsiaalfond, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning noortegarantii programmitöö perioodiks 2014–2020;

L.  arvestades, et Euroopa Liit on eraldanud alla 25-aastaste noorte tööhõive toetamiseks 6 miljardit eurot;

M.  arvestades, et noorte tööpuuduse põhjuseid ei saa taandada oskuste nõudlusele mittevastavusele, sest need on seotud ka selliste küsimustega nagu Euroopa deindustrialiseerimisest, allhangetest ja spekuleerimisest tingitud uute töökohtade vähesus, kusjuures kriis ja kokkuhoiupoliitika on olukorda veelgi raskendanud; arvestades, et noorte tööpuuduse probleemi ei ole võimalik lahendada üksnes hariduse ja koolituse abil;

N.  arvestades, et kõik noorte tööhõive suurendamiseks koostatud meetmed või programmid peaksid hõlmama asjakohastel tasanditel konsulteerimist ja/või koostööd kõikide asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige sotsiaalpartnerite ja noorteorganisatsioonidega;

O.  arvestades, et 20,7 miljonit VKEd annab üle 67% erasektori tööhõivest ELis, kusjuures 30% sellest annavad mikroettevõtjad;

P.  arvestades, et VKEdel ja mikroettevõtjatel on suur töökohtade loomise potentsiaal, kuna seal luuakse 85% kõigist uutest töökohtadest;

Noortegarantii – Noorte tööhõive

1.  hoiatab, et EL ei saavuta märkimisväärset jätkusuutlikku majanduskasvu enne, kui vähendatakse ebavõrdsust, ning selleks tuleb kõigepealt vähendada tööpuudust, eriti noorte töötust, ja leevendada vaesust;

2.  nõuab tõhusa järelevalve teostamist noortegarantii rakendamise üle; kutsub komisjoni üles jälgima hoolikalt 2014. aasta riigipõhistes soovitustes välja selgitatud sõlmküsimusi, mis puudutavad pakkumiste kvaliteeti ja seda, et mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori (nn NEET-noori) ei teavitata aktiivselt, samuti riiklike tööturuasutuste haldussuutlikkust ja kõigi asjaomaste partnerite tõhusa kaasamise puudumist, selgitades samaaegselt välja parimad tavad, mis võiksid aidata programmi parandada; nõuab suuremat läbipaistvust rakendamise järelevalve osas ja suuremat ambitsioonikust nende liikmesriikidega tegelemisel, kus puudub edasiminek selles valdkonnas;

3.  kutsub komisjoni üles esitama sellise Euroopa õigusraamistiku ettepaneku, millega kehtestatakse juhuks, kui liikmesriigid ei järgi noortegarantiisid puudutavaid kehtivaid soovitusi, noortegarantiide rakendamise siduvad miinimumstandardid, muu hulgas praktika kvaliteedi, noorte inimväärse palga ja tööturuasutuste juurdepääsetavuse kohta, mis hõlmaks ka noori vanuses 25–30 eluaastat;

4.  nõuab, et noorte töötuse vähendamine võetaks Euroopa poolaasta raames eraldi eesmärgiks; nõuab samuti noorte töötuse vastaste kohustuslike meetmete lisamist riigipõhistesse soovitustesse ja riiklikesse reformikavadesse; kutsub komisjoni üles nende meetmete võtmist hoolikalt jälgima ja läbi vaatama; nõuab Euroopa Parlamendi igakülgset kaasamist Euroopa poolaasta protsessi raames;

5.  kutsub komisjoni üles kiirendama noorte tööhõive algatuse kehtestamist ja avaldama enne 2014. aasta lõppu teatise selle kohta;

6.  innustab liikmesriike kaaluma noortegarantii laiendamist alla 30-aastastele noortele;

7.  rõhutab vajadust aktiivse, ulatusliku ja integreeriva tööturupoliitika järele, mis hõlmaks erimeetmeid noorte jaoks;

8.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid jõulisi meetmeid noorte töötuse vastu võitlemiseks, eelkõige püüdes ennetada varajast väljalangemist koolist või kutse- või väljaõppekavadest (näiteks duaalset haridussüsteemi või samavõrra tõhusaid raamistikke rakendades), et nad arendaksid ulatuslikke strateegiaid mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jaoks (nn NEET-noored) ja rakendaksid täies ulatuses siseriiklikke noortegarantii kavasid;

9.  rõhutab, et noorte tööhõive algatus ei tohiks takistada liikmesriike kasutamast Euroopa Sotsiaalfondi, et rahastada noortega seonduvaid ulatuslikumaid projekte, eelkõige vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas; kutsub komisjoni üles teostama järelevalvet Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise üle noortega seotud projektide rahastamisel;

10.  on kindlal arvamusel, et ELi rahalisi vahendeid, eelkõige noorte tööhõive algatuse vahendeid, ei tuleks kasutada riiklike meetmete asendamiseks, vaid neid tuleks kasutada lisatoetuse andmiseks noortele riiklike programmide täiendamiseks ja tugevdamiseks vastavalt liikmesriikide otsusele;

11.  on seisukohal, et ELi programmid peavad võimaldama asjakohast paindlikkust, et liikmesriikidel oleks võimalik anda individuaalset tuge vastavalt kohapealsetele vajadustele, et tagada rahastamise kasutamine piirkondades, kus noorte tööpuudus on kõige suurem ja kus on rahastamist kõige rohkem vaja, minemata seejuures auditeerimise ja kontrolli osas kompromissile;

12.  rõhutab, et noorte tööhõive algatus ei tohiks takistada liikmesriikidel kasutamast muid ELi programme, nagu Euroopa Sotsiaalfond või Erasmus+ selleks, et rahastada ulatuslikumaid noortega seonduvaid projekte, eelkõige noorte ettevõtluse, vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse valdkondades; toonitab, kui oluline on, et liikmesriigid eraldaksid selles valdkonnas vajaliku kaasrahastamise; kutsub komisjoni üles teostama järelevalvet Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise üle noortega seotud projektide rahastamisel;

Kutseharidus ja -koolitus

13.  tuletab meelde, et noorte tööhõive algatusele eraldatud 6 miljardit ei ole piisav järjekindlaks võitluseks noorte tööpuuduse vastu; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles lugema hiljemalt 2016. aasta lõpus toimuva mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohustusliku valimistejärgse läbivaatamise käigus noortegarantiid esmatähtsaks ning suurendama sellele eelarvest eraldatavaid vahendeid kogu ajavahemikuks 2014–2020;

14.  palub, et liikmesriigid looksid kutsehariduse ja -koolituse süsteemid või täiustaksid neid; rõhutab, et koolist tööellu ülemineku hõlbustamiseks tuleks luua ka duaalse hariduse Euroopa raamistik, mis põhineks selles vallas Euroopas kasutatavatel parimatel tavadel; soovitab lisaks võtta kogu ELis kasutusele nn jäämurdmiskavad, mille abil noored koolilõpetajad ja juba kutsekoolituse läbinud noored saaksid praktilise töökogemuse, nii et ettevõtted võtaksid nad kuueks kuni kaheteistkümneks kuuks tööle eesmärgiga lahendada konkreetne innovatsiooni- ja arengupõhine probleem;

15.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid jõulisi meetmeid noorte tööpuuduse ja varase tööturult tõrjutuse vastu võitlemiseks, eelkõige püüdes ennetada varajast väljalangemist koolist või kutse- või väljaõppekavadest (näiteks duaalset haridussüsteemi või samavõrra tõhusaid raamistikke rakendades);

16.  kutsub liikmesriike üles reformima eelkõige noortele suunatud haridus- ja koolitusstandardeid, et suurendada märkimisväärselt noorte tööalast konkurentsivõimet ja tulevikuvõimalusi;

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama veelgi kvalifikatsioonide läbipaistvust ja tunnustamist liidu piires, eeskätt Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi, Europassi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku abil;

18.  toonitab, kui oluline on, et noored omandaksid valdkonnaüleseid oskusi, näiteks IKT-oskusi, juhtimisoskusi, kriitilise mõtlemise ja keeleoskusi, seda ka välismaal õppides, et parandada oma väljavaateid tööturul, kohanemisvõimet seoses tööjõuturu edaspidise arenguga ja aktiivset osalemist ühiskonnas;

19.  kutsub liikmesriike üles keskenduma kiire kasvu- ja töökohtade loomise potentsiaaliga valdkondadele ning võtma meetmeid loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkondade esmatähtsaks lugemiseks haridusprogrammides, et käia kaasas oodatavate tulevaste arengutega tööturul kooskõlas vajadusega minna üle ressursitõhusale majandusele;

20.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama uusi majandustegevuse liike, eriti sotsiaalset ettevõtlust, koostöötamist, avalikku konsultatsiooni ja tugimeetmeid noorteühistutele ning sotsiaalseid idufirmasid;

21.  kutsub liikmesriike üles soodustama majanduskasvu edendavat poliitikat ning nõuab ELi tasandil meetmete võtmist Euroopa majanduskasvu strateegia loomiseks, kus investeeringud ja arendustöö sellistes keskse tähtsusega valdkondades nagu digitaalne turg, telekommunikatsiooniturg ja ühine energiaühendus pakuksid püsivaid töökohti;

22.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu prioriteedid, mille Euroopa Ülemkogu 27. juunil 2014. aastal ELi ja Euroopa Komisjoni uue koosseisu strateegilises tegevuskavas avaldas, ei hõlma sihipäraseid meetmeid ega investeeringuid, mille abil aidata luua noorte jaoks kvaliteetseid töökohti;

23.  toonitab, et noortegarantii eesmärkide täitmine eeldab strateegilisi reforme, selleks et saavutada edukam üleminek koolist tööturule;

24.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ehitaksid üles oma tööturuasutused ja reformiksid neid;

25.  rõhutab, et praegu on rohkem kui kunagi varem vaja investeerida haridusse ja koolitusse, pidades silmas prognoositavaid kiireid tööturumuutusi; toonitab, et oskuste poliitikat ei tohiks käsitleda üksnes tööturu vajaduste täitmise vahendina, vaid vaja oleks tunnustada ka mitteformaalse hariduse kaudu omandatud pädevusi ja toetada elukestva õppe poliitika rakendamist ning lõppkokkuvõtteks peaks see olema üks osa hariduse terviklikust käsitusest;

26.  kutsub komisjoni ja selliseid ameteid nagu Eurofound ja Cedefop üles analüüsima olemasolevaid duaalseid kutsehariduse süsteeme, et edastada sellekohast teavet teistele liikmesriikidele, kes on huvitatud selliste süsteemide kasutuselevõtmisest vabatahtlikkuse alusel, ilma et tehtaks järeleandmisi juba olemasolevate haridusstandardite osas;

27.  tunnustab perekonda kui mõjusat tugisüsteemi noortele, keda ähvardab tööpuudus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus;

28.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid kutseõpet, -nõustamist, väljaõpet ja praktikat ning eemaldaksid praegu selles valdkonnas olevad piiriülesed tõkked ja viiksid paremini vastavusse noortele tööpõhiste koolitusvõimaluste pakkumise ja nõudluse, parandades niimoodi liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet, eriti piirialadel;

29.  väljendab heameelt praktika kvaliteediraamistikku käsitleva nõukogu soovituse üle, mis võeti vastu 10. märtsil 2014. aastal, ning kutsub liikmesriike üles seda adressaatide huvides kohe rakendama, samuti rõhutab asjaolu, et praktikaid edendavaid ja pakkuvaid liikmesriikide programme saab rahaliselt toetada ELi fondidest;

Töökohtade loomist soodustav uus keskkond

30.  rõhutab, et EL peab looma VKEdele soodsa keskkonna, mis hõlmab idufirmadele parimate finants- ja õiguslike tingimuste tagamist, kuna 2012. aastal oli VKEde osakaal Euroopa tööhõives kokku 66,5%(8);

31.  kordab vajadust tagada laiapõhjaline ja kergesti arusaadav koolitus ning juurdepääs internetile, veebipõhisele teabele ja digitaalsetele oskustele; kutsub liikmesriike kooskõlas digitaalarengu tegevuskava eesmärkidega üles soodustama ja hõlbustama teenuste digiteerimist ning noorte koolitusvõimalusi, et neil oleks võimalik alustada tööd digitaalvaldkonna töökohtadel;

32.  rõhutab äriühingute viimase aja suundumust tuua tootmine ja teenused tagasi Euroopasse ning sellega kaasnevaid võimalusi töökohtade loomiseks, eelkõige noortele; on veendunud, et ELi liikmesriikide majandusel on ainulaadne võimalus kiirendada seda tagasitoomise suundumust;

33.  toonitab, kui oluline on ELi tööstuse ümberkujundamine sidusa strateegia ja selle rakendamise alusel, millega edendatakse ja hõlbustatakse majanduskasvu soodustava poliitika kasutuselevõtmist ning uute töökohtade loomist;

34.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid seostaksid noorte tööhõive poliitika kvaliteetsete ja püsivate töölepingutega, et võidelda suureneva struktuurse ebakindluse ja vaeghõive vastu;

35.  kutsub liikmesriike üles tagama noortele juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, kus austatakse nende õigusi, muu hulgas õigust stabiilsusele ja kindlusele seeläbi, et töökoht tagaks äraelamist võimaldava töötasu ja sotsiaalkaitse ning võimaldaks väärikat, sõltumatut ning turvalist elu, selleks et kaitsta noori töötajaid diskrimineerimise ja ekspluateerimise vastu;

36.  on veendunud, et innovatsiooniks ja töökohtade loomiseks on vaja noori ettevõtjaid ja kasvule orienteeritud VKEsid;

37.  usub, et äriühingud loovad rohkem töökohti ja võtavad tööle rohkem inimesi ainult siis, kui majandusolud soodustavad kasvu ja kui nad saavad loota kvalifitseeritud tööjõule;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid noorte ja tööhõive suhtes õigustel põhineva lähenemisviisi; rõhutab, et eriti kriisi ajal ei tohi minna kompromissile noortele pakutava töö kvaliteedi osas ning peamised töönormid ja muud töö kvaliteediga seotud standardid, nagu tööaeg, sotsiaalkindlustus ning töötervishoid ja -ohutus, peavad olema tehtavate pingutuste puhul kesksel kohal; rõhutab, et tuleb lõpetada vanusepõhine diskrimineerimine;

39.  rõhutab vajadust tunnustada ja austada eri liikmesriikides kehtivaid erinevaid sotsiaal- ja majandussüsteeme;

40.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles toetama ja edendama liikuvusmehhanisme, eelkõige portaali EURES, mis hõlbustavad tööotsimist teistes liikmesriikides;

41.  kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära riiklike tööturuasutuste võimalusi, et tasakaalustada nõudlust ja pakkumist vabade töökohtade ja liikmesriikides nõutavate kvalifikatsioonide osas;

42.  kutsub komisjoni üles toetama algatusi ja muudes vormides koostööd erasektoriga noorte tööpuuduse probleemi lahendamiseks;

43.  kutsub komisjoni üles võtma juhtrolli ja töötama välja algatuse ELi tööstuse ümberkujundamiseks, et tõsta tööstusettevõtete konkurentsivõimet, panemata samas äriühingutele liigset halduskoormust, hõlbustada töökohtade loomist, aidata võidelda tööpuuduse vastu ja suurendada noorte võimalusi luua oma ettevõte või leida tööd;

44.  soovitab, et kui Euroopa Komisjon hindab tulevikus asjaomaseid Euroopa Sotsiaalfondi kavasid noorte tööhõive valdkonnas, peaks ta lisaks kuludele ja osalejate arvule arvestama ka nende kavade tegelikku mõju noorte tööturule pikas perspektiivis ning pidama kõige tähtsamaks mõista seda, kuidas ja miks on meetmed edukad;

45.  kutsub liikmesriike tööpuuduse vastu võitlemisel üles kaotama tarbetu halduskoormuse ja bürokraatia füüsilisest isikust ettevõtjate, mikroettevõtjate ja VKEde jaoks, võtma kasutusele soodsa maksupoliitika, looma soodsamad tingimused erasektori investeeringutele ja pöörama tähelepanu ebaproportsionaalselt karistavatele pankrotiseadustele; VKEd moodustavad suure osa ELi majandusest ning nende roll võib olla väga oluline kiireks ja jätkusuutlikuks toibumiseks majanduskriisist ning uute töökohtade loomiseks muu hulgas noortele;

46.  kutsub liikmesriike üles parandama koostööd äriühingute ja haridusasutuste vahel kõikidel tasanditel, et paremini siduda õppekavad tööturu nõudmistega;

47.  toonitab, et Euroopa majandus vajab pigem pingutusi vaba liikumise ja töötajate liikuvuse suurendamiseks ELis kui selle piiramiseks, ning kutsub liikmesriike üles tagama kõikidele kodanikele ja töötajatele vaba liikumise võimalused, et aidata kujundada välja tõeline ELi tööturg, kõrvaldada kitsaskohad ja lasta ELi töötajatel suunduda piirkondadesse, kus nende oskuste järele on vajadus; rõhutab, et liikumisvabadus on põhiõigus; toonitab ühtlasi, et noortel peaks olema ka võimalus leida tööd oma kogukonnas;

48.  kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu noorte tööpuuduse kõrgele tasemele ebasoodsas olukorras olevates rühmades ning seadma tööturule sisenemise ja integreerimise, samuti sisenemise ja integratsioonipoliitika süvalaiendamise teema esmatähtsale kohale, sest tööhõive on eduka integratsiooni alus;

49.  on veendunud, et liikmesriigid peavad täitma puudega noorte erivajadusi ja pakkuma neile asjakohaseid vahendeid ja tugiteenuseid, et luua võrdsed võimalused ja suurendada aktiivselt puudega noorte tööalast konkurentsivõimet tööturul, hariduses ja koolituses;

50.  rõhutab, et oluline on keskenduda ettevõtluse soodustamisele, eelkõige noorte ja koolilõpetajate seas, pakkudes neile praktika- ja töövõimalusi väike- ja mikroettevõtetes, et suurendada noorte ettevõtluskogemust ja teadlikkust pakutavate võimaluste kohta ning suutlikkust luua oma ettevõte;

51.  rõhutab, et liikmesriigid peavad noorte olukorra parandamiseks võtma kindlamaid kohustusi ja olukorda paremini jälgima, võttes arvesse kriisi tagajärgi noorte jaoks; kutsub sellega seoses liikmesriike üles käsitlema noorte tööpuuduse probleemi 17.–18. juulil 2014. aastal Milanos toimuval tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu mitteametlikul kohtumisel ning esitama avalduste asemel meetmeid ja tegevuskavasid;

o
o   o

52.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.

(1) ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 116.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0365.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0037.
(4) ˇ Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0435.
(5) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 29.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0016.
(7) Eurostat: http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=yth_incl_010&lang=en.
(8) Aruanne: http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/files/supporting-documents/2013/annual-report-smes-2013_en.pdf.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika