Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Aserbaidžaanis, eriti 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi-Aserbaidžaani assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta(1) ning 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni Ilgar Mammadovi juhtumi kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. mai 2012. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa uue naabruspoliitika rakendamise tulemused” (JOIN(2012)0014),

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsil 2014. aastal avaldatud Euroopa naabruspoliitika eduaruannet Aserbaidžaani kohta (SWD(2014)0070),

–  võttes arvesse ELi-Aserbaidžaani Euroopa naabruspoliitika tegevuskava,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ning laienemise ja naabruspoliitika voliniku Štefan Füle pressiesindajate 2. augusti 2014. aasta avaldust Leyla Yunuse vahistamise kohta,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi pressiesindaja 6. augusti 2014. aasta avaldust Rasul Jafarovi vahistamise kohta,

–  võttes arvesse ELi 14. augusti 2014. aasta avaldust inimõiguste ja kodanikuühiskonna olukorra kohta Aserbaidžaanis,

–  võttes arvesse volinik Füle Bakuus 8. septembril 2014. aastal tehtud avaldust kodanikuühiskonna otsustava rolli kohta idapartnerluses ning tema teadet kodanikuühiskonna toetamiseks Aserbaidžaanis loodava uue ELi programmi kohta, millega nähakse ette 3 miljonit eurot aastatel 2014–2015,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu peasekretäri Thorbjørn Jaglandi 1. augusti 2014. aasta avaldust Aserbaidžaani rahu ja demokraatia instituudi direktori Leyla Yunuse vahistamise kohta,

–  võttes arvesse Bakuu deklaratsiooni, mille OSCE Parlamentaarne Assamblee võttis vastu oma iga-aastasel istungjärgul 28. juunist 2. juulini 2014 ning milles väljendatakse muret haldusmenetluste ja seaduste kuritarvitamise pärast mitmes OSCEs osalevas riigis inimõiguste kaitsjate ja kriitikute vahistamiseks, vangistamiseks, hirmutamiseks või muul viisil vaikima sundimiseks,

–  võttes arvesse 1999. aastal jõustunud EÜ ja Aserbaidžaani vahelist partnerlus- ja koostöölepingut ning poolte vahel käimasolevaid läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, millega asendataks varasem leping,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et inimõiguste üldine õhkkond Aserbaidžaanis on viimasel paaril aastal halvenenud ning viimastel kuudel on oluliselt suurenenud vabaühenduste, kodanikuühiskonna aktivistide, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud valitsusepoolsed repressioonid, surve ja hirmutamine;

B.  arvestades, et alates juuli lõpust on valitsus seadnud sihtmärgiks mõned riigi kõige silmapaistvamatest inimõiguste kaitsjatest ning pannud nad vangi süüdistustega, millel on ilmselt poliitilised põhjused, pidades eriti silmas rahu ja demokraatia instituudi tuntud direktori Leyla Yunuse ja tema abikaasa, ajaloolase Arif Yunuse juhtumit ning Aserbaidžaani inimõiguste klubi esimehe Rasul Jafarovi juhtumit;

C.  arvestades, et Aserbaidžaani õigusalase hariduse seltsi esimees Intigam Aliyev, inimõiguste advokaat, kes on tegutsenud Euroopa Inimõiguste Kohtus kaitsjana enam kui 200 kohtuasjas Aserbaidžaanis sõnavabaduse, õiglase kohtuliku arutamise õiguse ja valimisseaduste rikkumise valdkonnas, vahistati 8. augustil 2014. aastal ja talle määrati kolmekuuline vabadusekaotus kriminaalsüüdistuste põhjal – vahejuhtum, mis kinnitab kasvavat suundumust sundida vaikima ja jälitada riigis silmapaistvaid inimõiguste kaitsjaid;

D.  arvestades, et on teateid selle kohta, et Leyla Yunus on langenud vanglas oma kongikaaslase vägivallaaktide ohvriks ning ei ole võetud ühtegi meedet kongikaaslase karistamiseks või Leyla Yunuse kaitse tagamiseks; arvestades, et kuigi Leyla Yunuse tervis on vanglas halvenenud, ei ole talle osutatud asjakohast arstiabi;

E.  arvestades, et valimiste järelevalve ja demokraatiauuringute keskuse (EMDS) juht Anar Mammadli ning sama keskuse direktor Bashir Suleymanli mõisteti 26. mail 2014. aastal vastavalt 5 aastaks ja 6 kuuks ning 3 aastaks ja 6 kuuks vangi süüdistustega, mis ulatuvad maksudest kõrvalehoidumisest ebaseadusliku ettevõtluseni;

F.  arvestades, et ülalnimetatuga samal ajal mõisteti valitsusvälise noorteliikumise NIDA 8 aktivisti süüdi huligaansuses, uimastite ja lõhkeainete omamises ning kavatsuses rikkuda avalikku korda ning lisaks mõisteti suhtlusmeedia aktivistid Omar Mammadov, Abdul Abilov ja Elsever Murselli 5 kuni 5,5 aastaks vangi uimastite omamise süüdistusega ning keegi neist ei saanud kasutada enda valitud advokaati ja kõik nad kaebasid politsei valve all toimunud väärkohtlemise üle;

G.  arvestades, et veel palju ajakirjanikke, inimõiguste kaitsjaid ja aktiviste seisavad silmitsi nende vastu Aserbaidžaanis esitatud süüdistustega, teiste seas intelligentsete kodanike valgustamise keskuse avaliku liidu juht Hasan Huseynli, kes mõisteti 14. juulil 2014. aastal 6 aastaks vangi, ning juhtiva venekeelse ajalehe Zerkalo uuriv ajakirjanik Rauf Mirkadirov, keda hoitakse eelvangistuses riigireetmise süüdistusega; arvestades, et politsei otsis 8. augustil 2014. aastal läbi bürooruumid reporterite vabaduse ja turvalisuse instituudis (IRFS), mis on riigi juhtivaid meediaõiguste vabaühendusi ja mida juhib tuntud ja rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste kaitsja Emin Huseynov; arvestades, et veel üks hiljuti vahistatud isik on silmapaistev opositsiooniajakirjanik Seymur Haziyev, keda süüdistatakse kriminaalses huligaansuses ja keda hoitakse kahekuulises eelvangistuses;

H.  arvestades, et need juhtumid järgnevad kümnetele teistele, mis on tabanud poliitilisi aktiviste, õiguste kaitsjaid, ajakirjanikke, blogipidajaid ja suhtlusmeedia aktiviste, kelle ametivõimud on viimasel kahel aastal vangi pannud sarnaste välja mõeldud süüdistuste alusel, sealhulgas huligaansus, uimastite omamine, maksudest kõrvalehoidumine ja koguni riigireetmine; arvestades, et viimasel vahistamislainel on olnud tõsine järellainetus, kuna see on sundinud paljusid tuntud aktiviste riigist põgenema või end varjama;

I.  arvestades, et Aserbaidžaani sõltumatu ajaleht Azadliq sunniti ilmumist peatama väidetavate rahaliste probleemide tõttu, kusjuures eelnevalt oli talle avaldatud ametlikku survet ilmselt seoses korruptsiooniteemaliste artiklitega;

J.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on teinud arvukalt otsuseid Aserbaidžaanis inimõiguste rikkumise kohtuasjades, viimase neist 22. mail 2014. aastal vabariikliku alternatiivse kodanikuliikumise (REAL) esimehe Ilgar Mammadovi kohtuasjas; arvestades, et hoolimata kohtuotsusest, mille kohaselt tema vangistamise põhjused on poliitilised, keeldusid ametivõimud teda vabastamast;

K.  arvestades, et rahumeelsete protestijate meeleavaldused on Bakuu kesklinnas sisuliselt keelatud 2006. aastast alates ning hiljuti kehtestati uued karmid trahvid ja pikem haldusarestis hoidmise aeg nendele, kes korraldavad loata rahvakogunemisi või osalevad nendel;

L.  arvestades, et Aserbaidžaani ametivõimud ei ole võtnud arvesse Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu” (Veneetsia komisjon) arvamusi ühinemisvabaduse, erakondade ja laimamisvastase kaitsega seotud seaduste kohta; arvestades, et lisaks ei ole nad võtnud nõuetekohaselt arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku leide riigi külastamisel;

M.  arvestades, et 2014. aasta veebruaris allkirjastas president Aliyev vabaühenduste seaduse täiendavad muudatused, nii et nüüd on antud ametivõimudele lisavolitused ajutiselt peatada või püsivalt keelustada siseriiklikud ja välisvabaühendused Aserbaidžaanis ning on kehtestatud uued õiguserikkumised, mille eest karistatakse rahatrahviga, mis on nüüd suurenenud 2500–3000 manatini (umbes 2600–3100 eurot) vabaühendustele ning 1000–2000 manatini (umbes 1000–2000 eurot) siseriiklike ja välisvabaühenduste direktoritele;

N.  arvestades, et Bakuus asuva naftatöötajate õiguste kaitse organisatsiooni avaliku liidu pangakonto külmutati koos selle juhi Gahramanova Mirvari Uzeyiri pangakontoga pärast Bakuu linna Nasimi ringkonnakohtu 8. juuli 2014. aasta otsust;

O.  arvestades, et Aserbaidžaan on Euroopa Nõukogu liige ning kirjutanud alla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile;

P.  arvestades, et 14. mail 2014. aastal võttis Aserbaidžaan üle Euroopa Nõukogu ministrite komitee juhtimise;

1.  rõhutab, et inimõiguste, demokraatlike põhimõtete, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtte täielik austamine on idapartnerluse koostööraamistiku keskmes ning samuti Aserbaidžaani poolt Euroopa Nõukogus ja OSCEs võetud kohustuste keskmes;

2.  mõistab teravalt hukka Leyla Yunuse, Arif Yunuse, Rasul Jafarovi, Intigam Aliyevi ja Hasan Huseyni vahistamise ja vangistamise ning nõuab nende viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning kõigist neile esitatud süüdistusest loobumist; nõuab Ilqar Nasibovile kallaletungimise viivitamatut ja põhjalikku uurimist ning kõigi vastutajate kohtu alla andmist;

3.  kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tagama Leyla Yunuse, Arif Yunuse ja kõigi inimõiguste kaitsjate kehalise ja vaimse puutumatuse Aserbaidžaanis ning tagama kiiresti asjakohase arstiabi andmine, sealhulgas ravimid ja haiglaravile paigutamine;

4.  kordab üleskutset Aserbaidžaani valitsusele astuda tähtsaima prioriteedina konkreetseid samme inimõiguste olukorra parandamiseks riigis, sealhulgas viivitamatult ja tingimusteta vabastada kõik poliitvangid ja lõpetada poliitilistel põhjustel vahistamised;

5.  kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles lõpetama kodanikuühiskonna organisatsioonide, opositsioonipoliitikute ja sõltumatute ajakirjanike ahistamine ja hirmutamine ning mitte sekkuma nende väga kasulikku töösse Aserbaidžaanis demokraatia arendamisel ega seda tööd kahjustama; kutsub neid üles ka tagama, et kõik vahistatud, sealhulgas ajakirjanikud ning poliitilised ja kodanikuühiskonna aktivistid, saavad kasutada täielikke õigusi nõuetekohasele menetlusele, eriti enda valitud advokaadi kasutamine, võimalus kohtuda oma perekonnaga ja muud õiglase kohtuliku arutamise normid;

6.  taunib meetmeid, mida Aserbaidžaani valitsus on võtnud Armeenia ja Aserbaidžaani kodanikuühiskonna ja noorte aktivistide ning haritlaste suhtluse piiramiseks, kuna see suhtlus on väga tähtis kahe riigi vahel kaua püsinud vaenu ületamiseks; sellega seoses tuletab meelde olulist tööd, mida on selles valdkonnas teinud Leyla Yunus ja tema abikaasa Arif;

7.  nõuab tungivalt, et Aserbaidžaani valitsus kutsuks riiki Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni ja voliniku ning ÜRO erimenetlused ning teeks nendega täielikult koostööd, pidades silmas inimõiguste kaitsjaid, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse õigust ning sõnavabadust ja meelevaldset kinnipidamist, eesmärgiga muuta oma seadusi ja kohandada praktikat kooskõlas ekspertide järeldustega;

8.  kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles alustama edasiste viivitusteta inimõiguste reforme, mis oleks tulnud ammu läbi viia, kaasa arvatud paljud täitmata ühinemiskohustused, mis Aserbaidžaan võttis Euroopa Nõukoguga ühinemisel, ning täitma kohtuotsuseid, mis Euroopa Inimõiguste Kohus on Aserbaidžaani vastu teinud;

9.  kutsub Aserbaidžaani ametivõime üles tühistama Bakuu kesklinnas rahvakogunemiste keeldu ja lõpetama rahumeelsete meeleavaldajate trahvimine või nende haldusaresti panemine;

10.  taaskinnitab oma seisukohta, et ELi toetus Aserbaidžaani Vabariigile ja koostöö temaga, sealhulgas käimasolevad läbirääkimised strateegilise moderniseerimispartnerluse üle, peavad sõltuma inimõiguste kaitse ja edendamise klauslitest ning selliseid klausleid sisaldama, eriti mis puudutab meediavabadust, sealhulgas internetivabaduse ning teabele ja suhtlusele tsenseerimata juurdepääsu tagatisi, sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabadust;

11.  rõhutab, et tema nõusolek Aserbaidžaaniga partnerluslepingu allkirjastamiseks sõltub ülalnimetatud nõuete rahuldavast täitmisest, inimõiguste kaitsjate vabastamisest, sõltumatu kodanikuühiskonna tegevust piiravate seaduste tühistamisest ning vabaühenduste, sõltumatu meedia, opositsioonijõudude, inimõiguste kaitsjate, vähemuste õiguste aktivistide ning noorte ja suhtlusvõrkude aktivistide represseerimise ja hirmutamise lõpetamisest;

12.  kutsub nõukogu, komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles rangelt rakendama põhimõtet „rohkema eest rohkem” ning keskenduma eelkõige inimõiguste kaitsjate olukorrale (kooskõlas inimõiguste kaitsjaid käsitlevate ELi suunistega), meelevaldsetele ja poliitilistel põhjustel vahistamistele, kohtusüsteemi sõltumatusele, demokraatlikele reformidele ning põhiõigustele ja -vabadustele; nõuab eriti Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi programmitöö läbivaatamist, et lõpetada igasugune abi, mis ei ole rangelt suunatud inimõigustele ja kodanikuühiskonnale;

13.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et Aserbaidžaani inimõiguste olukorra seisukohalt ei ole ELi-Aserbaidžaani inimõigustealane dialoog märkimisväärselt edenenud; kutsub Euroopa välisteenistust üles dialoogi hoogustama, et muuta see tõhusaks ja tulemustele suunatuks, ning andma Euroopa Parlamendile regulaarselt aru;

14.  kutsub Aserbaidžaani valitsust üles lihtsustama praegust liiga keerulist ja pikale venitatud menetlust vabaühenduste registreerimisel, tegema olulisi muudatusi seadustes, et tühistada hiljutised meetmed, millega piiratakse vabaühenduste vabadust võtta vastu ametlikult registreerimata annetusi, ning täitma Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust CM/Rec(2007)14 liikmesriikidele vabaühenduste õigusliku seisundi kohta Euroopas;

15.  kutsub nõukogu ja liikmesriike üles nõudma tungivalt, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee kutsuks Aserbaidžaani ametivõime üles lõpetama meeleavalduste mahasurumine, ning väljendama selgelt, et ta ootab, et järgmisel aastal toimuvate Euroopa olümpiamängude korraldajana järgiks Aserbaidžaan olümpiaharta nõuet austada ajakirjandusvabadust;

16.  kutsub Euroopa välisteenistust üles kohaldama täielikult inimõiguste kaitsjaid käsitlevaid ELi suuniseid ning korraldama ELi delegatsiooni juures Bakuus korrapäraseid kohtumisi sõltumatute inimõiguste organisatsioonidega, sealhulgas koordineerides neid kohtumisi ELi liikmesriikide esindustega, ning kasutama neid kohtumisi inimõiguste kaitsjate tööle avaliku toetuse avaldamiseks; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus järgiks täpselt kõiki inimõiguste kaitsjate vastaseid kohtumenetlusi ning annaks sellest Euroopa Parlamendile aru;

17.  tuletab meelde oma 24. mai 2012. aasta seisukohta(3) ja kutsub nõukogu üles kaaluma võimalust kehtestada sihtsanktsioone inimõiguste rikkumiste eest vastutajate vastu, kui rikkumised peaksid jätkuma;

18.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Aserbaidžaani Vabariigi presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa välisteenistusele, nõukogule, komisjonile ning Euroopa Nõukogule.

(1) ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 36. (2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0285. (3) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 91.