Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2833(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0086/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 18/09/2014 - 10.2

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0023

Vastuvõetud tekstid
PDF 131kWORD 54k
Neljapäev, 18. september 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Burundi, eelkõige Pierre Claver Mbonimpa juhtum
P8_TA(2014)0023RC-B8-0086/2014

Euroopa Parlamendi 18. septembri 2014. aasta resolutsioon Burundi ja eriti Pierre Claver Mbonimpa juhtumi kohta (2014/2833(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Burundi kohta,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse ELi Burundi delegatsiooni 10. septembri 2014. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 10. aprilli 2014. aasta avaldust olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse Arusha rahu ja leppimise lepingut,

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2014. aasta järeldusi Ida-Aafrika järvede piirkonna kohta, eriti nende punkti 7,

–  võttes arvesse ÜRO Burundi büroo aruandeid;

–  võttes arvesse avaldust, mille tegi kolmapäeval, 9. juulil 2014 ÜRO peasekretäri asetäitja inimõiguste valdkonnas Ivan Simonovic rahutagamisfondi Burundi koosseisu kohtumisel,

–  võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning UNICEFi missiooniaruandeid ja prioriteetseid tegevusvaldkondi Burundis (2010–2014), eriti seoses võitlusega nälja ja alatoitluse vastu,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Pierre Claver Mbonimpa, juhtiv inimõiguste kaitsja ning inimõiguste ja kinnipeetud isikute kaitse ühenduse (Association pour la protection des droits humains et des personnes détenues) president Pierre Claver Mbonimpa vahistati taas kord 15. mail 2014, talle esitati hiljem süüdistus „riigi välisjulgeoleku ohustamises” ning „riigi sisejulgeoleku ohustamises avaliku korra rikkumise põhjustamise teel” ning teda on hoitud eeluurimisvanglas alates sellest, kui ta ülekuulamiseks kinni peeti;

B.  arvestades, et Mbonimpa enam kui kahe aastakümne pikkune töö demokraatia ja inimõiguste kaitseks Burundis on toonud talle rahvusvahelisi auhindu ning laialdase tunnustuse kodu- ja välismaal;

C.  arvestades, et tema vastu esitatud süüdistused on seotud tema 6. mail 2014. aastal raadiojaamas Radio Publique Africaine esitatud kommentaaridega, et valitseva partei CNDD-FDD noortetiiba (mida tuntakse ka nime all Imbonerakure) relvastatakse ja saadetakse Kongo Demokraatlikku Vabariiki sõjalist väljaõpet saama, ning arvestades, et ÜRO Burundi büroo avaldas muret sama probleemi pärast ning rõhutas, et nende noorte relvastamine kujutab endast suurt ohtu Burundi rahule;

D.  arvestades, et Pierre Mbonimpa vahistamine illustreerib üha suurenevaid ohte, millega inimõiguste kaitsjad silmitsi seisavad, aktivistide ja ajakirjanike tagakiusamist ning opositsiooniparteide liikmete meelevaldset vahistamist, mille taga seisab inimõiguste rühmade ja ÜRO peasekretäri inimõiguste valdkonna asetäitja sõnul peamiselt Imbonerakure;

E.  arvestades, et pärast opositsioonipartei 8. märtsil 2014 toimunud rahumeelset üritust vahistati 70 inimest, kellest 48-le määrati hiljem vanglakaristused, sh eluaegne vangistus;

F.  arvestades, et viimastel nädalatel on Burundi valitsus keelustanud rahumeelsed protestid ja demonstratsioonid Mbonimpa toetuseks ning hoiatanud raadiojaamu, et need ei edastaks Mbonimpa väiteid toetavat teavet;

G.  arvestades, et sõnavabaduse, sh ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate sõnavabaduse täielik austamine on eeltingimus selleks, et 2015. aastal saaksid toimuda vabad ja õiglased valimised, mille tulemusi kõik aktsepteerivad;

H.  arvestades, et EL eraldas hiljuti Euroopa Arengufondist (2014–2020) Burundile 432 miljonit eurot, et aidata muu hulgas parandada valitsemist ja edendada kodanikuühiskonda;

I.  arvestades, et vähemalt pooled Burundi elanikud ning peaaegu kaks kolmandikku (58%) alla viie aastastest lastest kannatab kroonilise alatoitluse all, ning arvestades, et Burundis oli 120 riigi hulgas, mille põhjal arvutati 2012. aastal välja ülemaailmne näljaindeks, näljas elavate isikute osakaal kõige suurem;

J.  arvestades, et Burundi kuulub maailma viie kõige vaesema riigi hulka, mille SKP elaniku kohta on üks madalamaid; arvestades, et paljud Burundi elanikud tunnevad üha suuremat pahameelt toidu, vee ja kütuse hinna tõusu, kõrge korruptsioonitaseme ning poliitiliste juhtide vastutuse puudumise pärast;

K.  arvestades, et Burundis on praegu kõige raskem poliitiline kriis pärast seda, kui riik väljus 2005. aastal 12 aastat kestnud kodusõjast, ning arvestades, et see ei kujuta endast ohtu mitte ainult riigi enda, vaid ka naaberriikide stabiilsusele niigi ebastabiilses Aafrika piirkonnas;

1.  mõistab teravalt hukka inimõiguste kaitsja Pierre Claver Mbonimpa kinnipidamise ning nõuab, et ta viivitamata ja tingimusteta vabastataks; avaldab muret tema tervisliku seisundi halvenemise pärast ning nõuab, et talle antaks hädavajalikku arstiabi;

2.  väljendab erilist muret selle pärast, et MSD opositsiooniliikmed pärast 8. märtsi 2014. aasta sündmusi kinni peeti; palub Burundi ametivõimudel kohtuotsuse tühistada ning mõista rahvusvahelisi standardeid (sh õigust kaitsele ja proportsionaalsust) järgides uuesti kohut nende üle, kelle vastu võib olla usutavaid süüdistusi;

3.  nõuab, et Burundi valitsus võtaks meetmeid CNDD-FDD noorteliiga kontrollimiseks ega laseks selle liikmetel ähvardada ja rünnata arvatavaid oponente ning tagaks, et rikkumiste eest vastutavad isikud tuuakse kohtu ette; nõuab, et sõltumatu rahvusvaheline komisjon uuriks väiteid, nagu relvastaks ja koolitaks CNDD-FDD oma noortetiiba; nõuab, et opositsiooniparteide juhid takistaksid vägivalda oma oponentide vastu;

4.  palub, et Ida-Aafrika järvede piirkonna riigid käsitleksid Imbonerakure ebaseaduslikku tegevust ning käsitleksid selliseid probleeme koos Burundi valitsusega; palub nimetatud riikidel pühenduda jätkuvalt rahu ja stabiilsuse edendamisele olemasoleva piirkondliku mehhanismi kaudu ning suurendada jõupingutusi piirkonna majanduse arendamiseks, pöörates erilist tähelepanu lepitusele, inimõiguste austamisele, võitlusele karistamatuse vastu ning parema kohtuliku vastutuse kehtestamisele;

5.  tuletab meelde, et Burundit seovad Cotonou lepingu inimõiguste klausel, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ning seetõttu on riigil kohustus austada üldisi inimõigusi, sh sõnavabadust; palub Burundi valitsusel võimaldada enne 2015. aasta valimisi tõelist ja avatud poliitilist debatti, mida ei varjuta ähvardused, hoidudes sekkumast opositsiooniparteide juhtimisse, piiramast parteide kampaaniaid (eriti maapiirkondades) ning kuritarvitamast kohtuasutusi poliitiliste rivaalide kõrvaldamiseks;

6.  väljendab sügavat muret, et paljude 2010. valimiste järel (aastatel 2010–2012) toimunud poliitiliste mõrvade toimepanijate üle ei ole kohut mõistetud; palub Burundi ametivõimudel tagada, et nende tapmiste toimepanijad tuuakse kohtu ette ja nende üle mõistetakse õiglaselt kohut, ning teha kõik endast oleneva, et vältida poliitilist vägivalda enne 2015. aasta valimisi;

7.  kordab sellega seoses, kui tähtis on järgida valimiste tegevusjuhendit (Code de bonne conduite en matière électorale) ja ÜRO vahendatud valimiste tegevuskava, mille poliitilised osapooled 2013. aastal allkirjastasid, ning toetab täielikult ÜRO Burundi büroo tegevust, mille eesmärk on vältida poliitilise vägivalla kasvu enne 2015. aasta valimisi ning aidata taastada pikaajaline julgeolek ja rahu;

8.  tunneb sügavat muret kogu Burundi elanikkonna majandusliku ja sotsiaalse olukorra pärast ning eriti pagulaste ja põgenike pärast, kelle arv jätkuvalt kasvab, arvestades julgeolekuprobleeme riigi sees ning pingeid naaberriikides;

9.  ergutab kõiki osapooli pidama kinni oma lubadustest, mis sisalduvad 2000. aastal sõlmitud Arusha rahu ja leppimise lepingus, mis aitas 2005. aastal lõpetada 12 aastat kestnud kodusõja; hoiatab, et Burundi põhiseadust ei tohiks muuta sel viisil, et jätta sellest välja Arusha kokkulepetes sätestatud olulised võimujagamise sätted;

10.  palub ELi kõrgel esindajal ja liikmesriikidel tagada, et EL ajab Burundi suhtes selget ja põhimõttelist poliitikat, mis käsitleb jätkuvaid raskeid inimõiguste rikkumisi, kooskõlas ELi inimõiguste strateegilise raamistikuga; palub komisjonil kaaluda võimalust alustada Cotonou lepingu artikli 96 alusel Burundiga konsultatsioone, et leping võib-olla peatada, ning võtta konsultatsioonide käigus vajalikke meetmeid;

11.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Burundi valitsusele ja Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide valitsustele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika