Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2040(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0014/2014

Esitatud tekstid :

A8-0014/2014

Arutelud :

PV 21/10/2014 - 16
CRE 21/10/2014 - 16

Hääletused :

PV 22/10/2014 - 4.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2014)0036

Vastuvõetud tekstid
PDF 370kWORD 114k
Kolmapäev, 22. oktoober 2014 - Strasbourg
Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve - kõik jaod
P8_TA(2014)0036A8-0014/2014

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (12608/2014 – C8-0144/2014 – 2014/2040(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus”),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 2015. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2015. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 24. juunil 2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti (COM(2014)0300),

–  võttes arvesse 2. septembril 2014. aastal vastu võetud ja 12. septembril 2014. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (12608/2014 – C8‑0144/2014),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 15. oktoobril 2014 esitatud Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2015,

–  võttes arvesse juhatuse 15. septembri 2014. aasta arutelu ja peasekretäri 17. septembri 2014. aasta muudetud teadet 2015. aasta eelarveprojekti lugemise kohta Euroopa Parlamendis;

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus(7),

–  võttes arvesse 5. veebruari 2014. aasta koostöölepingut Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0014/2014),

III jagu

Üldülevaade

1.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament toonitas eespool viidatud 13. märtsi 2014. aasta resolutsioonis vajadust suurendada strateegilisi investeeringuid Euroopa lisandväärtust andvatesse meetmetesse, et aidata suunata Euroopa majandus tagasi õigele teele, suurendada konkurentsivõimet, luua jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohti, eriti noortele, võttes ühtlasi eesmärgiks majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise;

2.  toonitab, et riigipead ja valitsusjuhid leppisid 2014. aasta juunis veel kord kokku (ja kordasid seda Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel 2014. aasta augustis), et tuleb investeerida ja valmistada liikmesriikide majandused tulevikuks ette, käsitledes ammust vajadust investeerida liidu tähtsusega transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristusse (sh digitaalse ühtse turu väljakujundamisse aastaks 2015), samuti energiatõhususse, innovatsiooni- ja teadustegevusse ning oskustesse; tuletab meelde, et Euroopa Liidu eelarve roll nende poliitiliste eesmärkide saavutamisel on väljaspool kahtlust;

3.  tuletab veel kord meelde, et liidu eelarvet ei tohiks mingil juhul näha ja hinnata selliselt, nagu oleks see lihtsalt liikmesriikide eelarvetele koormana lisatav finantsvahend, vaid seda tuleb mõista kui võimalust võimendada neid algatusi ja investeeringuid, mis pakuvad huvi ja annavad lisandväärtust liidule tervikuna ning millest enamus võetakse vastu kaasotsustamismenetluse korras Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt;

4.  kordab, et liidu eelarve on mõeldud liikmesriikide eelarvete täiendamiseks ning see annab impulsi majanduskasvu ja tööhõive edendamisele, ning rõhutab, et eelarve olemuse ja piiratud suuruse tõttu ei tohiks seda ohjeldada ega piirata meelevaldsete kärbetega, vaid teatavates valdkondades on vaja assigneeringuid hoopis suurendada;

5.  võtab teadmiseks, et komisjoni esildatud 2015. aasta eelarveprojekti maht (koos erivahenditega) on kulukohustuste osas 145 599,3 miljonit eurot ja maksete assigneeringute osas 142 137,3 miljonit eurot; toonitab, et eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringute maht kokku on vaid tagasihoidliku 1,4% võrra suurem kui 2014. aastal (võttes arvesse 2014. aasta paranduseelarvet nr 1 ja paranduseelarve projekte nr 2–4) ja on 2 miljardi euro võrra väiksem kui 2013. aasta täidetud eelarve; võtab teadmiseks, et komisjon soovitab eelarveprojektis jätta kulukohustuste assigneeringute ülemmäärade alla varuks kokku 1 478,9 miljonit eurot;

6.  rõhutab liidu poliitika ja programmide elluviimise seisukohalt hädavajalike detsentraliseeritud asutuste tähtsust; toonitab, et neile tuleb anda piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid, et nad saaksid neile seadusandja poolt antud ülesandeid nõuetekohaselt täita;

Nõukogu seisukoht

7.  taunib seda, et nõukogu kärpis eelarveprojekti lugemisel kulukohustuste assigneeringuid 522 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 2,1 miljardi euro võrra ning kehtestas seeläbi liidu 2015. aasta eelarve suuruseks 145 077,4 miljonit eurot kulukohustustena ja 139 996,9 miljonit eurot maksetena; juhib tähelepanu asjaolule, et maksete kärpimine 2,1 miljardi euro võrra tähendaks eelarve vähendamist 0,18% 2014. aasta eelarvega võrreldes (sh 2014. aasta paranduseelarve nr 1 ja paranduseelarve projektid nr 2–4); tunneb eriti suurt muret alamrubriigi 1a (konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) maksete assigneeringute tugeva kärpimise pärast, sest see on teravas vastuolus nõukogu võetud kohustusega saada kriisist üle ja ergutada majanduskasvu;

8.  taunib nõukogus 2015. aasta eelarve lugemisel kujunenud seisukohta, millega eiratakse liidu poliitika mitmeaastast iseloomu ja mis probleemi lahendamise asemel hoopis süvendab maksete puudujääki ning aeglustab veelgi liidu programmide täitmist;

9.  toonitab taas, et nõukogu lähenemine, mis seisneb maksete taseme korrigeerimises vastavalt inflatsioonimäärale, ei ole kuidagi kooskõlas ei liidu poliitika olemuse ega selle mitmeaastase iseloomuga ning muudab mitmeaastase finantsraamistiku täiesti asjakohatuks; märgib sellega seoses, et süvenev lõhe maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute vahel süvendab kuhjunud täitmata kulukohustustega seonduvaid probleeme; toonitab, et selline lähenemine halvendab kodanike suhtumist liitu; kordab eelkõige, et majanduskriisist üle saamiseks peaks liit investeeringuid suurendama;

10.  mõistab hukka nõukogu kavandatud meelevaldsed kärped tähtsamate liidu programmide elluviimise rahastamiseks vajalike halduskulude ja tugiteenuste eelarveridadel, kuna need kärped võivad ohustada uute programmide edukat käivitamist, sest ebapiisav haldussuutlikkus võib tõsiselt takistada liidu poliitika elluviimist;

11.  tunneb suurt muret nõukogu topeltstandardite üle liidu eelarve osas, kuna nõukogu kutsub ühelt poolt üles suurendama liidu rahalisi vahendeid jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaaliga valdkondades, kuid teisalt soovitab tugevaid kärpeid sellistes kesksetes valdkondades nagu teadustegevus, innovatsioon, kosmos, taristud, VKEd ning energeetika;

12.  väljendab heameelt selle üle, et 13 liikmesriiki on avaldanud veendumust, et nõukogus kokku lepitud maksete assigneeringud ei pruugi olla piisavad ja võivad seada suure surve alla juba võetud kulukohustuste ning liidu juriidiliste kohustuste õigeaegse täitmise; tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 323 kohaselt „Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes”;

13.  on seisukohal, et nõukogus aastast aastasse ülekanduv suutmatus saada kokku oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamus, et tagada selline maksete tase, mis võimaldaks liidul täita vaieldamatuid maksevajadusi, paneb talle suure poliitiline vastutuse maksete osas valitseva väga pingelise olukorra eest; taunib asjaolu, et see on viinud liidu eelarve järk-järgult struktuursesse defitsiiti, mis on vastuolus ELi toimimise lepingu sätetega ja seab ohtu komisjoni suutlikkuse täita oma seaduslikke kohustusi;

14.  märgib ühtlasi, et liidu eelarve praegune ülesehitus, milles maksete assigneeringud on seotud liikmesriikide rahalise toetusega, võib toetada negatiivsete valikute tegemist liikmesriikides, eriti ajal, mil arutelu keskmes on tasakaalustatud riigieelarve tähtsus; rõhutab samas, et selline maksete tase tuleneb otseselt nõukogu poolt iga-aastase eelarvemenetluse käigus nõutava kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult vastu võetud vastavate kulukohustuste tasemest;

15.  peab kahetsusväärseks väljakujunenud konflikti ühelt poolt nõukogu ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel; nõuab selle pinge suunamist palju tulemuslikumasse arvamuste vahetusse; loodab, et avatus uute hoiakute ja ettepanekute suhtes viib lõppkokkuvõttes struktuursete muutusteni, mis aitavad saavutada nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu ambitsioone ja mureküsimusi kajastava tasakaalustatud eelarvekokkuleppe;

Eelarve lugemine Euroopa Parlamendis

16.  toonitab, et peale mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimistel konkreetsete poliitikaeesmärkide jaoks assigneeringute perioodi algusesse koondamise üle saavutatud poliitilise kokkuleppe täitmise ei teinud komisjon täiendavaid ettepanekuid Euroopa Parlamendi poolt välja toodud ning Euroopa Ülemkogu kohtumisel riigi- ja valitsusjuhtide poolt kokku lepitud prioriteetidega arvestamiseks; suurendab seetõttu rahalisi vahendeid liidu poliitiliste eesmärkide ja strateegiliste prioriteetide täitmiseks mitmes valdkonnas;

17.  keskendub assigneeringute suurendamisel strateegia „Euroopa 2020” kesksete programmide tugevdamisele, millega edendatakse majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet, näiteks programmidele „Horisont 2020”, COSME, Erasmus+, Progress, digitaalarengu tegevuskavale ning sotsiaalmeetmete kavale (sh EURES ja mikrokrediidirahastu), kuna nendest programmidest on hästi näha, kuidas liit aitab kaasa innovatiivse ja jõuka majanduse loomisele kogu Euroopas; suurendab ühtlasi liidu välispoliitilise tegevuskava elluviimiseks olulisi programme, nagu naabruspoliitika, arengu- ja humanitaarabi; rõhutab, et ebavõrdsuse vastu võitlemiseks tuleb ulatuslikumalt rahastada ka olulisi programme ning poliitikavaldkondi, nagu Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks ning programm „Kodanike Euroopa”, samuti tuleb edendada soolist võrdõiguslikkust;

18.  kehtestab 2015. aasta assigneeringute suuruseks kokku 146 380,9 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 146 416,5 miljonit eurot maksete assigneeringutena;

Püsiva maksekriisi lahendamine

19.  toetab komisjoni ettepanekut kasutada täiel määral ära 2015. aasta maksete ülemmäära all kasutada olevad vahendid, misläbi 2015. aasta maksete ülemmäära alla ei jää mingit varu; taastab praeguste ja oodatavate täitmisnäitajate põhjal kõik nõukogu kärbitud maksete summad;

20.  toonitab samas, et ka 2015. aasta maksete ülemäära täielik ärakasutamine ei ole piisav, selleks et lahendada asjakohaselt maksete probleem, mis on pidevalt kordunud alates liidu 2010. aasta eelarvest; märgib eelkõige, et viimaste aastate tegemata maksete suur maht ulatus 2013. aasta lõpus ainuüksi ühtekuuluvuspoliitika osas enneolematu 23,4 miljardi euroni ning kardetavasti ei ole see maht ka 2014. aasta lõpus vähenenud; toonitab seetõttu, et pidev maksete puudujääk tuleb viivitamatult ja tulemuslikult lahendada; on seetõttu otsustanud lisada 4 miljardit eurot komisjoni maksete ettepanekutele mitmel eelarvereal, kus maksete olukord on kõige kriitilisem, sh liidu struktuurifondide ja teadusuuringute programmide (2007–2013) peamistele lõpuleviimise eelarveridadele;

21.  kutsub seetõttu komisjoni üles olema valmis esitama asjakohaseid ettepanekuid mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduvate paindlikkusinstrumentide kasutuselevõtmiseks; kordab oma kavatsust mitte leppida mitmeaastase finantsraamistiku määruses ja 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sisalduvate paindlikkusinstrumente ja erivahendeid käsitlevate sätete (mille üle peetud läbirääkimistel Euroopa Parlament oli edukas) piiratud tõlgendamisega;

22.  nõuab veel kord, et kõik erivahendite kaudu kasutusele võetavad maksete assigneeringud kantaks eelarvesse suurematena kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud maksete ülemmääraga ette nähtud;

23.  tuletab meelde 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta esimeses kvartalis kogetud humanitaarabi maksete assigneeringute teravat nappust, mis suudeti lahendada ainult lühiajaliselt ja ajutiselt ümberpaigutamistega vastuvõetud eelarves; on väga mures, et see olukord kordub tõenäoliselt ka muudes poliitikavaldkondades, näiteks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal;

24.  toonitab, et eelnenud aastatest tulenevate 2015. aasta vajaduste konkreetseks kindlaksmääramiseks tuleks 2014. aasta täiendavaid maksevajadusi käsitlevad läbirääkimised viia lõpule enne 2015. aasta eelarve lepitusmenetlust; kordab, et 2014. aasta paranduseelarve projekte nr 2, 3 ja 4 tuleks käsitada paketina ning nõukogu ei saa jääda lootma eelarveülejäägi ja trahvide eelarvesse kandmisest tulenevale planeerimata tulule, ilma et ta täidaks paranduseelarve projektis nr 3/2014 esitatud täiendavad maksevajadused; tuletab meelde, et 2014. aasta paranduseelarvete projektid nr 2, 3 ja 4 kokku suurendaksid, kui neid ei muudeta, kogurahvatulu-põhiseid osamakseid vaid 106 miljoni euro võrra, mille liikmesriigid peaksid eraldama selleks, et tagada 2014. aastal piisavad maksete assigneeringud liidu kehtivate juriidiliste kohustuste täitmiseks;

25.  toonitab, et parlamendis toimunud lugemisel hääletatud assigneeringute, eriti maksete assigneeringute suurus põhineb eeldusel, et kõik menetluses olevad 2014. aasta paranduseelarvete projektid võetakse täies mahus vastu;

26.  toonitab, et komisjoni uus koosseis peaks võimalikult kiiresti algatama parlamendivalimistele järgnevana aastate 2014–2020 finantsraamistiku läbivaatamise, et tagada piisavad ressursid kogu liitu hõlmavateks investeerimiskavadeks (mida nimetati Euroopa Ülemkogus 2014. aasta juunis ning mida Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Juncker toonitas peamise poliitilise prioriteedina oma poliitilistes suunistes(8)), noorte tööhõive algatuse, eelkõige Euroopa noortegarantii jätkamiseks alates 2016. aasta eelarvest ning selleks, et käsitleda pidevat maksete assigneeringute probleemi;

Alamrubriik 1a

27.  märgib, et alamrubriik 1a on valdkond, kus nõukogu on teinud kõige suuremaid kärpeid nii kulukohustuste (-323,5 miljonit eurot eelarveprojektiga võrreldes) kui ka maksete assigneeringute (-1 335 miljonit eurot) osas, vaatamata asjaolule, et Euroopa Ülemkogu asetas 2014. aasta juunis taas majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise oma poliitilises tegevuskavas kõige tähtsamale kohale; toonitab, et mõned neist kärbetest ei ole kooskõlas aastaid 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppega, kuna oluliselt on kärbitud programmi „Horisont 2020” assigneeringuid (kulukohustusi on vähendatud eelarveprojektiga võrreldes 190 miljonit eurot), mille assigneeringud toodi 2014. aastal 200 miljoni euro suuruses summas ettepoole, ning ITERi programmi (-11,2 miljonit eurot), mida tuleks 2015. aastal hoopis võimalikult kiiresti ellu viia, et kompenseerida assigneeringute hilisemasse aega edasilükkamine 2014. aastal;

28.  on seisukohal, et energiajulgeoleku suurendamine ning taastuvenergia ja energiatõhususe edendamine on väga oluline ka Venemaa energiast sõltuvuse kontekstis, eriti Vene gaasist kõige suuremas sõltuvuses olevates liikmesriikides; nõuab programmi „Horisont 2020” alla kuuluvate energia valdkonna rahaliste vahendite kasutamise eesmärkide ühtlustamist seadusandlikus menetluses võetud kulukohustustega;

29.  vaidlustab nõukogu kärped Euroopa ühendamise rahastu programmis (-34,4 miljonit eurot) lisaks selle programmi assigneeringute hilisemasse aega edasilükkamisele 2015. aastal, mida võeti mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet järgides eelarveprojektis juba arvesse; tunneb muret ohtude pärast, mis kaasnevad selle tulevaste ELi telekommunikatsiooni-, transpordi- ja energiataristu investeeringute seisukohalt väga olulise ja Euroopas töökohtade loomise potentsiaaliga strateegilise programmi ebaefektiivse alustamisega;

30.  otsustab seetõttu läbivalt taastada 2015. aasta eelarveprojekti kõigi nõukogu tehtud kärbete (nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute) osas; suurendab ühtlasi kogu varu kasutuselevõtmisega (ligikaudu 200 miljonit eurot rohkem kui eelarveprojektis kavandatud) valitud eelarveridu programmide osas, mis vastavad parlamendi prioriteetidele alamrubriigis 1a (programmid „Horisont 2020”, COSME, Erasmus+, digitaalarengu tegevuskava, sotsiaalmeetmete kava);

31.  peab samas vajalikuks suurendada eelarveprojektis märgitust rohkem Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi eelarveridasid (kokku 34 miljoni euro võrra), et osaliselt leevendada selle programmi assigneeringute hilisemasse aega lükkamist juba teist aastat järjest mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppest tulenevalt; peab esmatähtsaks ka digitaalarengu tegevuskava ning lairibaühenduse investeeringute suurendamist ning suurendab seetõttu Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonivõrkude assigneeringuid 12 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes;

32.  on seisukohal, et VKEde rahalise toetuse suurendamine on hädavajalik, et võimaldada liidu majandusel pöörduda tagasi kasvuteele ja väljuda kriisist, millega aidatakse kaasa võitlusele tööpuuduse vastu; on seisukohal, et VKEdega seotud innovatsiooni rolli liidu konkurentsivõime suurendamisel sageli küll toonitatakse, aga selle toetamine on alarahastatud; suurendab seetõttu VKEde ja ettevõtluse toetamiseks eraldatavaid kulukohustuste assigneeringuid 26,5 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes; palub komisjonil tagada eelarve täitmisel tegelik alt üles lähenemisviis; palub komisjonil ühtlasi eraldada piisavalt vahendeid VKEde jaoks koostatud keskkonnahoidlikus tegevuskavas ette nähtud meetmete elluviimiseks;

33.  suurendab kolme järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve, Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kulukohustusi kokku 6,1 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes;

34.  tunneb muret järjest sagenevate juhtumite pärast, mis peegeldavad alamrubriigi 1a maksete nappuse mõjusid, eriti programmi „Horisont 2020” valdkonnas, kus on eelrahastamist vähendatud ja märkimisväärne arv projekte on blokeeritud ning karta on programmi Erasmus+ maksete häireid; tunneb suurt muret arvukate programmide pärast, mille osas on 2014. aastal kasutada olevad rahalised vahendid mitu kuud enne arvete esitamise tähtaja möödumist peaaegu lõppenud;

35.  avaldab heameelt esimeste meetmete üle, mis on võetud Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) reformimiseks, kuid rõhutab vajadust rakendada täies ulatuses Maystadti soovitusi, sealhulgas nõuet piiritleda EFRAGi töö rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) ning lõpetada järk-järgult rühma tegelemine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning maksuküsimustega;

36.  rõhutab, kui oluline on VKEdega seonduv innovatsioon liidu majanduse elavdamise seisukohast; ootab, et komisjon täidaks oma õiguslikud ja eelarvelised kohustused VKEde rahastamisvahendi suhtes programmis „Horisont 2020”, ja palub, et nõukogu looks selleks võimalused asjakohase eelarve abil; nõuab, et komisjon looks alates 2016. aastast VKEde rahastamisvahendile eraldi eelarverea, et võimaldada eelarve selgemat järelevalvet ja kontrolli ning tagada eelarve täitmisel tegelik alt üles lähenemisviis;

37.  avaldab heameelt ringmajandust käsitleva paketi(9) üle, mille komisjon avaldas 2. juulil 2014; nõuab piisavate vahendite eraldamist paketis ette nähtud meetmete rakendamiseks;

Alamrubriik 1b

38.  tunneb sügavat muret selle pärast, et kuigi nõukogu jättis kulukohustuste assigneeringud eelarveprojekti tasemele (49 227 miljonit eurot), vähendas ta maksete assigneeringuid 220 miljoni euro võrra, kehtestades maksete assigneeringuteks 51 382 miljonit eurot;

39.  toonitab, et praegustest täitmata kulukohustustest paigutub kõige suurem osa alamrubriiki 1b, mis takistab toetust saavate liikmesriikide ja piirkondade poolt juba kulutatud vahendite hüvitamist; toonitab, et selline praktika on toonud kaasa tõsiseid tagajärgi kriisist kõige rohkem mõjutatud liikmesriikidele ning piirkondadele; taunib asjaolu, et nõukogu paistab seda küsimust täielikult eiravat; toonitab, et ajal, mil enamikul liikmesriikidel on raskusi rahastamisallikate leidmisega projektideks, mis võivad aidata luua töökohti, on liidu regionaalpoliitika väga oluline vahend sellistest puudustest üle saamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et sellistel vahenditel, nagu ESF, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja noorte tööhõive algatus, on kriisi ajal eriline tähtsus, ning maksete vähenemise esimesed ohvrid on alati haavatavamad sidusrühmad, nagu eelarvepiirangutega liikmesriigid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, äärepoolseimad piirkonnad, VKEd, valitsusvälised organisatsioonid, sotsiaalpartnerid;

40.  otsustab taastada eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringud nõukogu poolt kärbitud uutele programmidele ette nähtud eelarveridadel ja suurendab eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringuid mitmel eelarvereal, eelkõige ridadel, mis on seotud aastaid 2007–2013 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku programmide lõpuleviimisega; märgib, et 2015. aasta on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide uue perioodi teine rakendusaasta; rõhutab, et on vaja piisavaid kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, et programmid jõuaksid kavandatud hulga toetusesaajateni ja seega saavutaksid kavandatud mõju;

41.  otsustab suurendada Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) ning katseprojektideks ja ettevalmistavateks meetmeteks ette nähtud vahendeid 20,2 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes; kavatseb muuta komisjoni ettepanekut paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmiseks, et täiendada alamrubriigis 1b Küprosele ette nähtud struktuurifondide programmide rahastamist 100 miljoni euroni, kui läbirääkimised nõukoguga jõuavad lõpule;

42.  on kindlal arvamusel, et liidu rahalisi vahendeid ja eelkõige noorte tööhõive algatuse vahendeid ei tohiks kasutada riiklike meetmete subsideerimiseks, vaid lisatoetuse andmiseks noortele sellisel viisil, et sellega täiendataks ja tugevdataks riiklikke programme;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära töötute noorte toetuseks eraldatud vahendeid; tuletab meelde mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020 seotud poliitilist kokkulepet noorte tööhõive algatuse raames eraldatavate vahendite ning Euroopa Sotsiaalfondist kavandatud vastavate summade perioodi algusse toomise kohta, mille eesmärk on pakkuda programmitöö perioodi esimestel aastatel vajalikku abi; avaldab heameelt selle üle, et komisjon ja nõukogu on seda kokkulepet esitatud summade osas järginud; väljendab muret seoses teatavate liikmesriikide suutlikkusega kasutada ära noorte tööhõive algatuse vahendeid; tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse kohaselt moodustavad finantsraamistiku aastate 2014–2017 kulukohustuste assigneeringute ülemmäära raames olemas olevad varud finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru, mis tuleb teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2016–2020 kohta kindlaks määratud ülemmääradele majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega seotud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks;

Rubriik 2

44.  avaldab heameelt selle üle, et komisjon tegi ettepaneku suurendada uue keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kulukohustuste assigneeringuid, ja ootab, et see programm algaks 2015. aastal täies mahus, sh esimeste rahastamisvahendite osas; taunib sellegipoolest asjaolu, et nõukogu on selles rubriigis kärpinud nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas kõige rohkem väiksemaid programme (LIFE ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), mis mõjutab nende kokkulepitud eesmärkide täitmist; avaldab kahetsust nõukogu põhjendamatute kärbete üle koolipuuvilja ja koolipiima kavades; taastab seetõttu eelarveprojekti kõigi nõukogu poolt kärbitud ridade osas;

45.  nõustub, et on vaja lisatoetust, leevendamaks teatavatele liidu põllumajandus- ja kalatoodetele Venemaal kehtestatud impordikeelu mõju; avaldab heameelt Komisjoni poolt esmaseks kriisile reageerimiseks võetud erakorraliste toetusmeetmete üle; suurendab seetõttu 30 miljoni euro võrra ühise põllumajanduspoliitika müügiedendusmeetmete liidupoolset kaasrahastamist, et aidata tootjatel leida alternatiivseid müügivõimalusi, ning annab kaluritele Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu 5 miljonit eurot täiendavat toetust; suurendab ühtlasi koolipuuvilja kava rahastamiseks kättesaadavaid vahendeid 7 miljoni euro võrra ja koolipiima kava vahendeid 4 miljoni euro võrra komisjoni koostatud eelarveprojektiga võrreldes;

46.  on veendunud, et ei ÜPP assigneeringuid ega ka muid eelarveassigneeringuid ei tohiks kasutada surmava härjavõitlusega seotud tegevuste rahastamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et selline rahastamine rikub selgelt Euroopa konventsiooni põllumajandusloomade kaitse kohta (nõukogu direktiiv 98/58/EÜ);

47.  märgib, et kõiki selles rubriigis tehtud muudatusi arvestades (sh 2,9 miljonit eurot katseprojektideks ja ettevalmistavateks meetmeteks) on rubriigi 2 kogumaht 59,3 miljardit eurot, millega jääb ülemäära alla 293,4 miljonit euro suurune varu;

Rubriik 3

48.  toonitab, et kuigi see rubriik moodustab vaid 1,5% liidu eelarvest, millega ta on rahaliste eraldiste osas mitmeaastase finantsraamistiku väikseim rubriik, puudutab rubriik 3 ELi kodanike, aga ka liikmesriikide valitsuste jaoks väga olulisi teemasid, nagu varjupaiga- ja rändepoliitika ning sisejulgeolek; kutsub seetõttu komisoni ja nõukogu üles suurendama eelolevatel aastatel rahalisi ja poliitilisi pingutusi selle rubriigi osas;

49.  väljendab kahetsust, et eelarveprojektis on kulukohustuste assigneeringuid 2014. aastaga võrreldes vähendatud 1,9% (2 171,998 miljonilt eurolt 2 130,721 miljonile eurole), mistõttu varu suuruseks kujuneb ligikaudu 115 miljonit eurot; taunib asjaolu, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektiga võrreldes kulukohustuste assigneeringuid veel 30,2 miljoni euro võrra ning maksete assigneeringuid 28,5 miljoni euro võrra (vastavalt -1,42% kulukohustuste assigneeringute ja -1,51% maksete assigneeringute osas); võtab sellest tulenevalt teadmiseks, et rubriik 3 on üks nõukogu kärbetest enim mõjutatud rubriike;

50.  usub, et nõukogu soovitatud täiendavad kärped seavad ohtu rubriigi 3 valdkonda kuuluvate programmide ja meetmete nõuetekohase täitmise; toonitab, et väga oluline on jätta eelarveprojekt muutmata eelarveridadel „Õiguste kaitse tagamine ja kodanikuaktiivsuse edendamine” ning „Mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine” aastaid 2014–2020 hõlmava õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi rakendamiseks; taastab seetõttu eelarveprojekti kõigi selle rubriigi eelarveridade osas; suurendab ühtlasi valitud eelarveridu eelarveprojektiga võrreldes, peamiselt programmide „Loov Euroopa”, „Kodanike Euroopa” ja multimeedia meetmete, aga ka ühise varjupaigasüsteemi osas (kulukohustuste assigneeringutena kokku 53,2 miljonit eurot rohkem kui eelarveprojektis, kaasa arvatud ametid, katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed);

51.  tuletab meelde kolme institutsiooni ühisdeklaratsiooni, mille kohaselt mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) suhtes kohaldatavasse iga-aastasesse eelarvemenetlusse integreeritakse vajaduse korral soolist võrdõiguslikkust arvestavad elemendid; juhib tähelepanu vajadusele pingutada selles osas rohkem ning kohaldada kolmes institutsioonis ühtset lähenemist, selleks et tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine iga-aastases eelarvemenetluses; kordab oma üleskutset, et sooline analüüs peaks olema liidu eelarvemenetluse lahutamatu osa ning sellesse tuleks aktiivselt kaasata kõik osalejad menetluse kõigil tasanditel, selleks et saavutada edu liidu poolt soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks võetud kohustuste täitmisel;

52.  tuletab meelde, et rahaliste vahendite õiglane ja läbipaistev jaotumine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eri eesmärkide vahel oli Euroopa Parlamendi prioriteet läbirääkimistel, mille tulemusel see fond loodi; kutsub komisjoni sellest tulenevalt üles suurendama Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi alla kuuluvate eelarveridade arvu, et need oleksid kergemini loetavad ja et neist selguks hästi, kuidas eri eesmärkideks ja sellel otstarbel eri eelarveridadele eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse;

53.  on nõus, et Euroopa kodanikualgatused vajavad täiendavat tuge; otsustab seetõttu luua rubriigis 3 uue eelarverea „Euroopa kodanikualgatuste ja muude osalusdemokraatia vahendite elluviimine”, millele eraldatakse 1 miljon eurot kulukohustuste assigneeringuid;

54.  rõhutab kõigi vahendite ja programmide rakendamise ja ressursside kasutamise pideva hindamise vajadust ja olulisust, et oleks juba varases etapis võimalik tuvastada nende tulemuslikkust ja võimalikke puudusi;

Rubriik 4

55.  taunib nõukogu kärpeid rubriigis 4 (-0,83% kulukohustuste assigneeringute ja -5,24% maksete assigneeringute osas), mis teevad sellest maksete assigneeringute seisukohast nõukogu kärbetest kõige rohkem mõjutatud rubriigi; kordab, et kuigi see rubriik võtab enda alla vähem kui 6% liidu kogueelarvest, kajastab rubriik 4 liidu kohustusi välismaal ja seetõttu tuleks sellele rubriigile tagada piisavad ressursid, et liit saaks täita oma ülemaailmset rolli;

56.  mõistab jõuliselt hukka humanitaarabi valdkonna kulukohustuste assigneeringute kärpimise nõukogu poolt, mis ei võimalda lahendada eelnenud aastatest kuhjunud maksmata arvete järgmisse eelarveaastasse ülekandmise probleemi ja mis takistab selle poliitika tõrgeteta elluviimist, seades omakorda ohtu abisaajate elud; toonitab, et hädaabireservi maksete assigneeringud peaksid olema vastavuses kulukohustuste assigneeringutega ning need tuleb kanda eelarvesse mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemäära ületavas summas; toonitab, et humanitaarabi valdkonna kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahelist lõhet tuleks vähendada, et võtta arvesse selle valdkonna lühikesi kulutsükleid ja teha lõpp harjumusele kanda eelnenud aastatest kuhjunud maksmata arved üle järgmisse eelarveaastasse; taunib kindlalt maksekärbete, sh eelarve ebapädevast kavandamisest tingitud maksete hilinemise ja tehingute viibimise põhjustatavat kahju humanitaarabile, mis on eriti kahetsusväärne, pidades silmas, et äärepoolseimate piirkondade üha suurem ebastabiilsus mõjutab nii paljusid inimesi; on arvamusel, et need sündmused kujutavad endast kurba, ent tõsist hoiatussignaali selle kohta, et eelarvet tuleb kavandada realistlikumalt;

57.  tuletab meelde liidu ja selle liikmesriikide võetud rahvusvahelist kohustust suurendada oma ametliku arenguabi kulutusi nii, et need moodustaks 0,7% kogurahvatulust, ja saavutada aastatuhande arengueesmärgid aastaks 2015; nõuab seetõttu assigneeringute suurendamist arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud temaatilistes valdkondades eesmärgiga teha edusamme üldiste arenguga seotud 2015. aasta järgsete kohustuste täitmisel;

58.  toonitab, et toetab Lähis-Ida rahuprotsessi ja on kindlalt otsustanud tagada Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni ning Palestiina omavalitsuse piisava rahastamise, suurendades kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 35,5 miljoni euro võrra; on hämmingus, et nõukogu on eelarveprojektis jälle selge põhjenduseta vähendanud Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni ning Palestiina omavalitsuse maksete assigneeringuid 2,4 miljoni euro võrra, ning on seisukohal, et see eelarverida oli juba eelarveprojektis alarahastatud;

59.  toonitab vajadust tagada toetus liidu ida- ja lõunanaabruse riikidele, kellel tuleb täita raskeid ülesandeid seoses demokraatiale ülemineku ning demokraatia tugevdamise, majandusliku ja sotsiaalse arengu, immigratsiooni ning stabiilsusega; toonitab, et vaja on teha täiendavaid jõupingutusi Ukraina olukorrale reageerimiseks; nõuab seetõttu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi assigneeringute suurendamist eelarveprojektiga võrreldes 203,3 miljoni euro võrra, et liit saaks täita kohustusi oma ida- ja lõunanaabruses;

60.  on seisukohal, et nõukogu tehtud kärped Euroopa Parlamendi jaoks esmatähtsatel eelarveridadel on vastuvõetamatud, ja teeb ettepaneku taastada eelarveprojekti summad nõukogu kärbitud ridadel ning isegi suurendada kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes mõnel liidu välispoliitika jaoks strateegiliselt tähtsal eelarvereal kokku 400,55 miljoni euro võrra (humanitaarabi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, stabiliseerimisvahend ning katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed); märgib, et kõnealuseks suurendamiseks kasutataks ära rubriigi 4 varud ning täiendavad 66 miljonit eurot, mis saadakse Euroopa välisteenistuse eelarvesse üle kantud eelarveridade vahendite vähendamisest;

61.  peab vajalikuks suurendada Küprose türgi elanikkonda puudutava eelarverea assigneeringuid, et tagada liidu jätkuva finantstoetuse andmine Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelevale komisjonile ja kultuuripärandi tehnilisele komiteele;

62.  kiidab heaks ELi eriesindajate eelarverea ümberpaigutamise Euroopa välisteenistuse eelarvesse, et toetada nende paremat integreerimist välisteenistuse töösse, sest see oleks kooskõlas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi poolt Euroopa välisteenistuse vahehindamisel tehtud ettepanekuga, Euroopa Parlamendi 13. juuni 2013. aasta soovitusega ja Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta eriaruandega nr 11; eeldab, et üleviimine viiakse lõpule 1. jaanuariks 2016;

Rubriik 5

63.  tuletab meelde, et eelarveprojekt kajastab viimast personalieeskirjade reformi, sh muudatusi töötasude ja pensionide kohanduste arvutamisel ning jätkuvat töötajate arvu vähendamist;

64.  märgib kahetsusega, et sellest hoolimata on nõukogu vähendanud rubriigi 5 assigneeringuid 27,6 miljoni euro võrra, millest 16,7 miljonit eurot tuleb komisjoni halduseelarvest (mis on mõeldud ametnike ja ajutiste töötajatega seotud kuludeks) kindla vähendusmäära suurendamise tulemusena;

65.  peab kindla vähendusmäära suurendamist (4,5%-ni komisjoni peakorteri ja 6%-ni delegatsioonide puhul) meelevaldseks, arvestades, et komisjon vähendab töötajate üldarvu kolmandat aastat järjest ning komisjoni vabade ametikohtade prognoosi tuleks pidada usaldusväärseks ja see peaks põhinema tegelikel institutsioonilistel ootustel;

66.  võtab lisaks teadmiseks nõukogu seisukohale lisatud avalduse, mille kohaselt on oluline „teostada hoolikat järelevalvet kõikide välistöötajate kategooriatega seotud assigneeringute üle, arvestades täiendavat suutlikkust, mis tuleneb tööaja pikendamisest”, ning 20,8 miljoni euro suurused paralleelsed kärped eri poliitikavaldkondade toetuskuludes; on seisukohal, et lisaks selliste kärbete põhjustatavatele ohtudele, mida on juba nimetatud, ei ole need ka piisavalt põhjendatud; tuletab meelde, et 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt peaks see väidetav täiendav suutlikkus olema juba neutraliseeritud nii, et töötajate arvu vähendatakse viie aasta jooksul 5%; märgib sellega seoses, et komisjon ületab juba võetud kohustusi, sest vähendab kõikide kategooriate töötajate arvu olenemata sellest, kas nendega seotud kulusid rahastatakse rubriigist 5 või muudest rubriikidest;

67.  taastab seetõttu eelarveprojekti summad kõikidel haldus- ja toetuskulude eelarveridadel ning kõikidel rubriigi 5 eelarveridadel, mida nõukogu vähendas;

68.  otsustab jätta mõned assigneeringud reservi, kuni komisjon muudab eksperdirühmade eeskirju ja tagab nende täieliku rakendamise kõikides peadirektoraatides;

Ametid

69.  toetab üldiselt komisjoni hinnangut ametite eelarvevajaduste kohta; märgib, et komisjon on enamiku ametite esialgselt taotletud summasid juba märkimisväärselt vähendanud;

70.  on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad suuremad kärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita seadusandja poolt määratud ülesandeid;

71.  ei saa siiski nõustuda komisjoni lähenemisviisiga töötajatele, mille kohaselt tuleb ametite ametikohtade loetelu vähendada 1% võrra (vastavalt kõikide institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatavale mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevale poliitilisele kokkuleppele) ning lisaks panustada veel 1% nn ümberpaigutamisreservi;

72.  rõhutab asjaolu, et töötajate arvu kokkulepitud vähendamine peab põhinema olemasoleval personalil ja kehtestatud ülesannetel 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning et olemasolevatele ametitele uute ülesannete andmise või uute ametite loomisega peavad kaasnema täiendavad ressursid;

73.  rõhutab, et kokkulepitud 5% suurune vähendamine tuleb saavutada 2017. aasta lõpuks ning et ametitele peaks jääma teatav vabadus otsustada, mis aastal nad need kärped täpsemalt teevad, et neil oleks võimalik ära kasutada personali loomulikku liikuvust ning tekitada seega liidu töötushüvitise kava seisukohast vähem kulusid ja minimeerida muid töölepingute ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulusid;

74.  muudab seetõttu mitme ameti ametikohtade loetelu nii, et rakendada kokkulepitud 1% suurust vähendamist, käsitleda tasudest rahastatud ametikohti teisiti või viia ametikohade arv kooskõlla lisaülesannetega;

75.  otsustab suurendada kolme finantsjärelevalveasutuse 2015. aasta eelarveassigneeringuid; on veendunud, et need assigneeringud peaksid peegeldama nõutud ülesannete täitmisega seotud vajadusi, sest üha rohkem määrusi, otsuseid ja direktiive on juba võetud või võetakse vastu selleks, et pääseda praegusest finants- ja majanduskriisist, mis on tugevalt seotud finantssektori stabiilsusega;

76.  otsustab samuti suurendada Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning rubriigi 3 alla kuuluva mitme ameti (Frontex, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) assigneeringuid neile usaldatud lisaülesannete tõttu;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

77.  otsustab võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi (arvestades muu hulgas olemasolevate varude piiratust), olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (seoses jätkuvate projektide ja meetmete edukuse määraga ning jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega) ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta;

Muud jaod

78.  tuletab meelde, et kõikide institutsioonide halduskulud, pensionid ja Euroopa koolid kuuluvad mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 alla; märgib, et rubriigi jaoks eelarveprojektis kavandatud kogukulu 2015. aastal on hinnanguliselt 8 612,2 miljonit eurot (+2,5% võrreldes 2014. aasta eelarvega), mis jätab ülemmäära alla varusse 463,8 miljonit eurot, sellal kui kõikide institutsioonide halduskulude summa on 2015. aastal hinnanguliselt 6 893,1 miljonit eurot (+1,6% võrreldes 2014. aasta eelarvega), mis jätab alamrubriigi ülemmäära varuks 457,9 miljonit eurot;

79.  võtab teadmiseks nõukogu eelarveprojekti käsitleva seisukoha, millega vähendati horisontaalselt ja vahet tegemata institutsioonide 2015. aasta halduskulude taset 6 865,6 miljoni euroni (-27,5 miljonit eurot ehk -0,4%), suurendades alamrubriigi ülemmäära varu kunstlikult 485,4 miljoni euroni;

80.  on üllatunud, et nõukogu soovib sel aastal taas institutsioonide halduskulusid lineaarselt vähendada; kordab, et liidu iga institutsiooni eelarvet tuleks nende erinevate ülesannete ja olukorra tõttu käsitleda eraldi, mitte lüüa kõiki ühe vitsaga, ning arvesse tuleks võtta iga institutsiooni konkreetset arenguetappi, sisulisi ülesandeid, juhtimiseesmärke, inimressursside vajadusi ning kinnisvaraalaseid põhimõtteid; ei nõustu mingil juhul nõukogu lähenemisviisiga, millega vabade ametikohtade määra suurendatakse horisontaalselt ühe protsendipunkti võrra, et varu kunstlikult suurendada; rõhutab, et see suurendamine, mis lisandub töötajate arvu 1% suurusele vähendamisele, sunniks teatavaid institutsioone, kes on juba personali vähendanud, peatama vabade ametikohtade täitmise, mis omakorda raskendaks institutsioonide toimimist;

81.  märgib, et eelarveprojekt sisaldab kõikide institutsioonide ja organite töötajate töötasude ja pensionide 0,8% suurust kohandust 2011. ja 2012. aasta eest ning külmutamist 2013. ja 2014. aastal; väljendab heameelt asjaolu üle, et enamik institutsioone on neid kirjeid oma eelarvestuses juba kohandanud;

82.  rõhutab, et kolm institutsiooni – komisjon, nõukogu ja parlament – peaksid vastastikusest austusest nõustuma eelarvepädevate institutsioonide eelarvestustega ilma täiendavaid muudatusettepanekuid esitamata;

83.  kordab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid ühest küljest toetama kõikvõimalikku kokkuhoidu ja tõhususe suurendamist, milleks tuleb täitmisel olevad ja uued ülesanded pidevalt läbi vaadata, kuid teisest küljest peaksid nad nägema institutsioonide tõrgeteta tööks ette piisavad assigneeringud, järgima siseseid ja väliseid õiguslikke kohustusi ning osutama liidu kodanikele väga professionaalset avalikku teenust; tuletab meelde, et Lissaboni lepingust tulenevad uued ülesanded tuli täita lisavahenditeta;

84.  kiidab kõiki teisi institutsioone kokkuhoiu ja tõhususe suurendamise eest, mis kajastub juba nende eelarveprojektides; rõhutab, et liidu vahendite täpne, tõhus, läbipaistev ja vastutustundlik kasutamine on üks peamisi vahendeid liidu kodanike usalduse suurendamiseks; peab kiiduväärseks institutsioonide tehtavaid jõupingutusi läbipaistvuse, haldustõhususe, hea finantsjuhtimise ja prioritiseerimise edendamiseks; on seisukohal, et kõikides liidu institutsioonides tuleks kohaldada kõrgeid läbipaistvusnõudeid jätkuvalt ja võrdselt;

85.  taastab Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa välisteenistuse algselt taotletud vähendusmäärad, mida nõukogu horisontaalselt muutis, ning taastab asjaomastel eelarveridadel eelarveprojekti summad;

I jagu – Euroopa Parlament

86.  tuletab meelde, et parlamendi eelarvestuse kogusumma 2015. aastaks oli 1 794 929 112 eurot, mis tähendab 2014. aastaga võrreldes üldist kasvu suurusjärgus 2,24%; rõhutab siiski, et 0,67% sellest kasvust on seotud parlamendiliikmetele ametiaja lõppemisel makstava õiguslikult siduva üleminekutoetusega ning 0,4% kokkuleppega palkade ja pensionide kohandamise kohta 2011. ja 2012. aasta eest; rõhutab, et muude kulutuste tase tõusis seetõttu 2014. aastaga võrreldes ainult 1,18%;

87.  toonitab, et pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks liidu eelarves peavad parlament ja nõukogu tegelema vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on juba mitmes varasemas resolutsioonis märkinud;

88.  väljendab heameelt peasekretäri 17. septembri 2014. aasta muudetud teatise üle, milles tehakse ettepanek võtta eelarves arvesse juhatuse hiljutisi otsuseid ja tehnilisi kohandusi; toonitab, et need muudatused on eelarve suhtes neutraalsed; kiidab need kohandused oma eelarvestusele heaks;

89.  teeb kärpeid parlamendi ametikohtade loetelus, et täita personalieeskirjade reformi käigus kokku lepitud personali vähendamise nõudeid;

90.  rõhutab, et fraktsioonide tegevus ei ole kooskõlas nende haldustööga; märgib, et fraktsioonid on külmutanud töötajatega seotud vahendid alates 2012. aastast ning nende vajadused kaeti eelnevatel eelarveaastatel ainult osaliselt; rõhutab, et fraktsioonide töötajate koguarv ei tohiks 2015. aastal ja sellele järgnevatel aastatel olla praegusest väiksem; tuletab meelde, et parlament võttis eelmisel ametiajal sellekohase otsuse(10) juba vastu;

91.  märgib, et KADi projekti kavandatud kulu on jooksevhindades hinnanguliselt 441,27 miljonit eurot (406,22 miljonit eurot püsivhindades) ning et 2015. aastal on KADi jaoks vaja 128,91 miljonit eurot (29% kogukulust); rõhutab, et võttes arvesse juba kättesaadavaks tehtud, kuid seni kasutamata eelarvevahendeid, on rahavajadus 2015. aastal hinnanguliselt veel 84,8 miljonit eurot; on seisukohal, et seda summat saab märkimisväärselt vähendada 2014. aasta lõpus toimuva ümberpaigutamisega ning et ülejäänud osa tuleks rahastada laenude abil; tuletab meelde, et KADi hoone ehitamise tõttu on kogumaksed aasta kohta edaspidi palju väiksemad kui võrreldava kinnisvara üürikulud;

92.  suurendab Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks eraldatavaid assigneeringuid 3 miljoni euro võrra, et tagada poliitiliste sihtasutuste võime täiel määral tegutseda, pidades silmas kogu fraktsioonide spektrit, ning ergutada nende uurimis- ja nõustamistegevust, et edastada ja esitada Euroopa integratsiooni edendavaid ideid; toonitab, et selline suurendamise otsus on eelarve seisukohast neutraalne, kuna vahendid eraldatakse ettenägematute kulude reservist; määrab seetõttu parlamendi 2015. aasta eelarve üldmahuks 1 794 929 112 eurot; toonitab, et see tähendab 0% suurust kasvu võrreldes eelarvestusega, mis võeti vastu 17. aprilli 2014. aasta täiskogu istungil;

93.  peab kiiduväärseks ühise töörühma otsust soovitada parlamendiliikmetel lennata lühikeste reiside puhul turistiklassis; palub peasekretäril esitada hiljemalt 2015. aasta lõpuks hinnang selle soovituse tulemuste kohta;

94.  peab kiiduväärseks ühise töörühma järeldusi seoses hinnangulise võimaliku kokkuhoiuga sõidukite ja juhtidega seotud kulude osas; eeldab, et see kokkuhoid kajastub tulevaste aastate eelarvetes;

IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

95.  rõhutab, et kohtuasjade arvu enneolematust suurenemisest hoolimata otsustas komisjon kaotada Euroopa Liidu Kohtu eelarveprojektist 12 uut ametikohta, mille eesmärk oli vältida kitsaskohti ning vähendada võimalikult suurel määral ohtu, et kohtuotsuseid ei suudeta teha mõistliku aja jooksul; rõhutab, et seda tehes seadis komisjon ohtu kolme kohtu jõudluse ajal, mil uusi kohtuasju lisandub pidevalt ja pretsedenditul määral, ning tekitas sellega tõsise eelarveriski;

96.  kiidab heaks 12 uue ametikoha loomise, mida Euroopa Liidu Kohus algselt taotles; suurendab vastavalt seotud eelarveridade assigneeringuid ning kohandab Euroopa Liidu Kohtu ametikohtade loetelu vastavalt kohtu eelarvestusele;

97.  taastab algse vähendusmäära 3%, et Euroopa Liidu Kohus tuleks nõuetekohaselt toime pidevalt kasvava töökoormusega ning saaks täielikult ära kasutada oma ametikohtade loetelu pakutavad võimalused; rõhutab, et nõukogu kavandatud vähendamine on täielikus vastuolus ametikohtade 98%-lise täituvusega (98% on kõrgeim võimalik näitaja, kui võtta arvesse personali paratamatut liikuvust aasta jooksul) ning palgafondi ligi 99%-lise ärakasutamisega 2013. aastal;

98.  toonitab, et märkimisväärsetest jõupingutustest hoolimata ei tule Üldkohus enam kasvava töökoormusega toime; rõhutab, et töökoormuse üldist kasvu kinnitavad täielikult ka seni 2014. aastal kogutud andmed, kusjuures see kasv jätkub, arvestades muu hulgas Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi (mis laiendavad kohtu jurisdiktsiooni alates 1. detsembrist 2014 vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas) ning Horvaatia ühinemist liiduga;

99.  rõhutab, et jõudluse tõstmiseks seni tehtud märkimisväärsetest algatustest hoolimata kasvab pooleliolevate kohtuasjade arv jätkuvalt (2013. aastal 25% ja 2014. aasta juuni lõpu seisuga 6%) ning oht, et hakatakse esitama kaebusi selle kohta, et kohtuotsuseid ei suudeta teha mõistliku aja jooksul (eriti Üldkohtus, kus töökoormus on praegu vaevalt talutav), on nüüdseks realiseerunud, sest esimene sellesisuline kaebus esitati 2014. aasta juunis ja see võib liidule kaasa tuua tõsiseid tagajärgi; rõhutab, et viivitused, mis ei võimalda Üldkohtul teha otsuseid mõistliku aja jooksul (eelkõige konkurentsiõiguse asjades), kahjustavad tõsiselt siseturu toimimist ja võivad kujutada endast liidu eelarvele tõsist ohtu;

100.  tuletab meelde parlamendi ja nõukogu vahelist põhimõttelist kokkulepet, mille kohaselt tuleb kohtunike arvu suurendada; rõhutab, et asjaolusid arvesse võttes on vaja jõuda täiendavate kohtunike ametissenimetamise suhtes võimalikult kiiresti kokkuleppele; paigutab 2 miljonit eurot üheksa uue kohtuniku ametissenimetamiseks reservi ning palub kohtul esitada nõukogule ja Euroopa Parlamendile ajakohastatud hinnangu täiendavate rahaliste vajaduste kohta uute kohtunike ja personali jaoks; eeldab, et nõukoguga jõutakse kokkuleppele võimalikult kiiresti ning et seadusandlik menetlus viiakse lõpule 1. oktoobriks 2015; rõhutab, et vajadust üheksa uue kohtuniku ametissenimetamisega seotud lisatööjõu järele tuleks hinnata hoolikalt;

V jagu — Kontrollikoda

101.  taastab algse vähendusmäära 2,1%, et võimaldada kontrollikojal täita oma vajadused seoses ametikohtade loeteluga;

102.  taastab eelarveprojekti summad eelarveridadel, mis on seotud muude teenistujate töötasudega, et võimaldada kontrollikojal täita oma õiguslikud kohustused personali ees;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning VII jagu – Regioonide Komitee ning Euroopa Parlamendiga sõlmitud koostöölepingu täitmine

103.  tuletab meelde, et vastavalt 5. veebruari 2014. aasta koostöölepingule viiakse kuni 80 ametikohta nimetatud kahest komiteest üle Euroopa Parlamenti ning kokku on lepitud assigneeringute suurendamises komiteede poliitilise tegevuse edendamiseks ja välistõlke ulatuslikuma kasutamisega seotud täiendavateks vajadusteks;

104.  võtab teadmiseks, et parlamenti viiakse üle eeldatavasti vähemalt 60 töökohta ning et see üleviimine toimub kahes etapis, millest esimene algab 1. oktoobril 2014 ja teine hiljem, 2015. aastal; lisab eelarvesse 42 ametikoha (30 ametikohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest ning 12 ametikohta Regioonide Komiteest) üleviimisega seotud kohandused, mis vastavad esimese etapi elluviimisele, ning paigutab poole täiendavate ametikohtade (vähemalt 6 ametikohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest ning vähemalt 12 ametikohta Regioonide Komiteest) eeldatava üleviimisega seotud assigneeringutest reservi, mis vabastatakse, kui lõplik otsus ülejäänud ametikohtade üleviimise kohta on vastu võetud; eeldab, et üleviimine on lõpule jõudnud 2015. aasta juuliks;

105.  peab kiiduväärseks, et komiteed teevad haldusasjades jätkuvalt koostööd, ning ergutab neid seda koostööd tugevdama, et saavutada jätkuvalt ühiseid eesmärke ja hoida kokku vahendeid; palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Regioonide Komiteel uurida, kuidas viia koordineeritult ja kahepoolse koostöö tihendamise abil läbi struktuurseid ja organisatsioonilisi reforme;

VI jagu — Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

106.  taastab algse vähendusmäära 4,5%, et võimaldada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel tulla toime ametikohtade jätkuva vähendamisega;

VII jagu — Regioonide Komitee

107.  rõhutab, et Regioonide Komitee 2015. aasta eelarvet mõjutab poliitilise tegevuse laiendamine, sest 2015. aasta veebruaris algab Regioonide Komitee uus (6.) poliitiline mandaat ning see on esimene aasta, mil eelarves kajastub Regioonide Komiteesse viienda fraktsiooni (ECR) lisandumise täielik mõju;

108.  on kindlalt vastu komisjoni ettepanekule kärpida Regioonide Komitee poliitilise tegevusega seotud kulusid ja muid sellega või info- ja teavitustegevusega seotud kulusid; suurendab Regioonide Komitee uue mandaadi algusega seoses asjaomaste eelarveridade assigneeringuid;

VIII jagu — Euroopa Ombudsman

109.  märgib, et nõukogu vähendas ombudsmani eelarveprojekti assigneeringuid 1,7%; rõhutab, et see vähendamine kujutab endast suurt koormat ombudsmani väga piiratud eelarvele ning avaldab suurt mõju uue ombudsmani strateegia rakendamisele, aga ka ombudsmani institutsiooni suutlikkusele teenida Euroopa kodanikke tõhusalt ja tulemuslikult; taastab seetõttu kõik nõukogu kärbitud eelarveread, et ombudsman saaks täita oma mandaati ja kohustusi;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

110.  tuletab meelde, et võtmata arvesse vältimatuid õiguslikke kohustusi, nagu Euroopa Andmekaitseinspektori mandaadi lõppemisega seotud kulud või palgakohandused, on peamine kasv võrreldes 2014. aasta eelarvega seotud Euroopa Andmekaitsenõukogu rakkerühma loomisega ning uute konkreetsete tegevustega aastatel 2014–2020;

111.  taastab eelarveprojekti summad eelarveridadel, mis on seotud Euroopa Andmekaitseinspektori uue mandaadiga ja Euroopa Andmekaitsenõukogu rakkerühma loomisega, ning eelarveridadel, mis tagavad institutsiooni nõuetekohase toimimise, võttes eelkõige arvesse selle uut strateegiat aastateks 2014–2020; rõhutab, et kulude horisontaalsed kärped võivad olla väga kahjulikud ja avaldada soovitule vastupidist mõju, eriti sellise väikese institutsiooni puhul;

X jagu — Euroopa välisteenistus

112.  tuletab nõukogule meelde, et Euroopa välisteenistus loodi liikmesriikidevahelise kokkuleppe tulemusena ning see vajab tegutsemiseks piisavalt vahendeid; kutsub liikmesriike üles uurima täiendavaid koostoimevõimalusi riikide saatkondade ja Euroopa välisteenistuse vahel, sh näiteks ühise hoonetetaristu kasutamine ning julgeoleku ja haldusküsimustes tehtav koostöö;

113.  taastab vähendusmäära algse taseme (5,3% välisteenistuse peakorteri puhul, 2,7% delegatsioonide puhul ning 27% riikide lähetatud sõjaliste ekspertide puhul) ning taastab eelarveprojektis taotletud assigneeringud; rõhutab, et vähendusmäära selline suurendamine tooks kaasa personali suurema vähendamise kui ametikohtade loetelus kajastuv kohustuslik 1% ning raskendaks seetõttu välisteenistuse toimimist ja arengut uue asutusena, millel ülesannete hulk kasvab;

114.  taastab eelarveprojekti summad kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel, eelkõige seoses assigneeringutega, mis puudutavad Euroopa välisteenistuse kommunikatsiooni turvalisust, et võimaldada kõrgel esindajal ja välisteenistuse kõrgematel ametnikel osaleda tõhusalt äärmiselt tundlikel läbirääkimistel;

115.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistuse kommunikatsioonisüsteeme kaitstaks sissemuukimise eest ning et kommunikatsioonisüsteemid, mida kasutatakse Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide, aga ka peakorteri ja delegatsioonide vaheliseks suhtlemiseks, oleks turvalised ja kaasaegsed;

116.  toetab kõrge esindaja ettepanekut(11) lisada Euroopa välisteenistuse eelarvesse assigneeringud, mida on vaja uue delegatsiooni loomiseks Pärsia lahe piirkonnas, kus liit on alaesindatud; suurendab seetõttu summasid asjaomastel eelarveridadel, nagu välisteenistus oma eelarvestuses taotles:

117.  paigutab eelarve III jaost (Komisjon) X jakku (Euroopa välisteenistus) assigneeringu „ühised halduskulud”, mis on ette nähtud delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate jaoks; rõhutab, et see ümberpaigutamine on eelarve suhtes neutraalne, ei avalda mõju komisjoni haldusassigneeringutele ega delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate töötingimustele ning aitab lihtsustada ELi delegatsioonide halduskulude haldamist, mida on nõudnud Euroopa välisteenistus ja nõukogu ning hiljutises aruandes ka kontrollikoda; rõhutab, et ümberpaigutamine toimub Euroopa välisteenistuse ja komisjoni heas koostöös; palub nõukogul austada selle kokkuleppe neutraalsust eelarve suhtes;

o
o   o

118.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, muudele asjaomastele institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0247.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0450.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0358.
(8) http://ec.europa.eu/about/juncker-commission/docs/pg_et.pdf
(9) Komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398).
(10) Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kohta (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437).
(11) Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta Iraani suhtes (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0339).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika