Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Kolmapäev, 22. oktoober 2014 - Strasbourg
Euroopa Komisjoni valimine
 Paranduseelarve projekt nr 2/2014 – 2013. aasta eelarve täitmisel tekkinud ülejääk
 Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve - kõik jaod
 ELi ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi vahel allkirjastatud vabakaubanduslepingule lisatud protokoll, millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga ***
 Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta: 2014. aasta prioriteetide elluviimine

Euroopa Komisjoni valimine
PDF 116kWORD 51k
Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2014. aasta otsus Euroopa Komisjoni valimise kohta (2014/2164(INS))
P8_TA(2014)0034

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 7 teist ja kolmandat lõiku;

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 27. juuni 2014. aasta otsust 2014/414/EL(1), millega esitatakse Jean-Claude Juncker kandidaadiks komisjoni presidendi ametikohale;

–  võttes arvesse Jean-Claude Junckeri poolt 15. juuli 2014. aasta parlamendi täiskogu istungil esitatud avaldust ning oma poliitiliste eesmärkide tutvustust;

–  võttes arvesse oma 15. juuli 2014. aasta otsust(2) Jean-Claude Junckeri komisjoni presidendiks valimise kohta;

–  võttes arvesse kokkuleppel komisjoni ametisseastuva presidendiga tehtud Euroopa Ülemkogu 30. augusti 2014. aasta otsust 2014/639/EL(3), millega nimetatakse ametisse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja;

–  võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2014. aasta otsust 2014/716/EL, Euratom, mis on tehtud ühisel kokkuleppel komisjoni ametisseastuva presidendiga ja millega võetakse vastu teiste isikute nimekiri, keda nõukogu paneb ette nimetada komisjoni liikmeteks, ning millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse otsus 2014/648/EL, Euratom(4);

–  võttes arvesse 29. septembrist kuni 20. oktoobrini 2014 toimunud volinikukandidaatide kuulamisi parlamendikomisjonides ja kõikidele parlamendiliikmetele avatud esimeeste konverentsi kohtumisel ning komisjonide hinnanguid volinikukandidaatidele pärast kuulamisi;

–  võttes arvesse komisjonide esimeeste konverentsi 21. oktoobri 2014. aasta kohtumisel ja esimeeste konverentsi 21. oktoobri 2014. aasta kohtumisel läbiviidud hindamist;

–  võttes arvesse avaldust, mille komisjoni ametisseastuv president tegi parlamendi täiskogu istungil 22. oktoobril 2014;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 118 ja XVI lisa;

1.  annab nõusoleku presidendi, välissuhete asepresidendi (liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja) ning komisjoni ülejäänud liikmete kui terviku ametissenimetamiseks ametiajaks, mis kestab kuni 31. oktoobrini 2019;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, ministrite nõukogule ja komisjoni ametisseastuvale presidendile.

(1) ELT L 192, 1.7.2014, lk 52.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0002.
(3) ELT L 262, 2.9.2014, lk 6.
(4) ELT L 299, 17.10.2014, lk 29.


Paranduseelarve projekt nr 2/2014 – 2013. aasta eelarve täitmisel tekkinud ülejääk
PDF 300kWORD 61k
Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 2/2014 kohta, III jagu – Komisjon (12300/2014 – C8-0160/2014 – 2014/2035(BUD))
P8_TA(2014)0035A8-0018/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(1) (edaspidi „finantsmäärusˮ), ja eelkõige selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarvet, mis võeti lõplikult vastu 20. novembril 2013. aastal(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4),

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(5),

–  võttes arvesse paranduseelarve projekti nr 2/2014, mille komisjon võttis vastu 15. aprillil 2014. aastal (COM(2014)0234),

–  võttes arvesse 14. juulil 2014. aastal vastu võetud ja 12. septembril 2014. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 2/2014 kohta (12300/2014 – C8‑0160/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0018/2014),

A.  arvestades, et paranduseelarve projekti nr 2/2014 eesmärk on kanda 2014. aasta eelarvesse üle 2013. aasta eelarve ülejääk summas 1,005 miljardit eurot;

B.  arvestades, et ülejääk tekkis peamiselt positiivsest tulude saldost (771 miljonit eurot) ja kavandatust väiksematest kuludest (276 miljonit eurot), kusjuures vahetuskursi erinevus oli negatiivne (42 miljonit eurot);

C.  arvestades, et tulude poolel tuleneb kasv peamiselt trahvidest ja viivistest (1,331 miljardit eurot) ning tegelikult laekunud omavahendite maht väheneb eelarvestatud mahuga võrreldes (-226 miljonit eurot) ning kasutada olevast ülejäägist saadud tulud samuti vähenevad (-360 miljonit eurot);

D.  arvestades, et kulude poolel 2013. aastal (107 miljonit eurot) ja 2012. aastal (54 miljonit eurot) esinenud assigneeringute alakasutus on eriti madal, see on seotud teataval määral ettenägematute teguritega ja selle põhjuseks ei saa pidada vähenenud kasutussuutlikkust;

E.  arvestades, et tegelikkuses viitavad kõik kasutada olevad näitajad asjaolule, et nii 2012. aasta kui 2013. aasta eelarves jäi maksete assigneeringuid puudu;

F.  arvestades, et finantsmääruse artiklis 18 on sätestatud, et kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused kantakse liidu eelarvesse paranduseelarve abil, mis käsitleb üksnes neid lahknevusi;

1.  võtab teadmiseks paranduseelarve nr 2/2014, mis käsitleb ainult 2013. aasta ülejäägi eelarvesse kandmist 1,005 miljardi euro suuruses summas vastavalt finantsmääruse artiklile 18; võtab teadmiseks nõukogu seisukoha paranduseelarve nr 2/2014 kohta;

2.  tuletab meelde, et käesoleva paranduseelarve nr 2 vastuvõtmisega vähendatakse liikmesriikide kogurahvatulu põhist osamakset ELi eelarvesse 1,005 miljardi euro võrra, mis kompenseerib osaliselt nende osamaksed paranduseelarve nr 3 rahastamiseks (milleks on vaja veel 3,17 miljardit eurot täiendavaid omavahendeid); toonitab seetõttu oma kavatsust jätkata paranduseelarve projekti nr 2 vastuvõtmise menetlust üheaegselt paranduseelarve projekti nr 3 läbirääkimistega, mis puudutavad täiendavate maksete assigneeringute kasutuselevõtmist, ja paranduseelarve projekti nr 4 läbirääkimistega, mis puudutavad traditsiooniliste omavahendite prognoosi läbivaatamist, muid tulusid ja mõne trahvi lõplikku sätestamist, millega saadakse 2,059 miljardit eurot täiendavaid omavahendeid, mille tõttu võib veelgi väheneda täiendavate assigneeringute vajadus paranduseelarve projektis nr 3;

3.  juhib tähelepanu sellele, et kui paranduseelarved nr 2, 3 ja 4 võetakse vastu muudatusteta, oleks selle üldine mõju eelarvele vaid 106 miljonit eurot täiendavate kogurahvatulul põhinevate osamaksetena, mille liikmesriigid peavad tegema selleks, et tagada 2014. aastal piisavad maksete assigneeringud liidu juba võetud juriidiliste kohustuste katmiseks;

4.  otsustas paranduseelarve projektide nr 2, 3 ja 4 poliitilise ja menetlusliku seose säilitamiseks muuta nõukogu seisukohta paranduseelarve projekti nr 2/2014 kohta alljärgnevalt;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos parlamendi muudatusettepanekuga nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatus 1 (puudutab mitut eelarvepunkti)

Tulude koondarvestus

Peatükk 1 4 — Vastavalt otsuse 2007/436/EÜ, Euratom artikli 2 lõike 1 punktile c kogurahvatulul põhinevad omavahendid

Summad:

2014. aasta eelarve

Paranduseelarve projekt

nr 2

Nõukogu seisukoht

Erinevus

Uus summa

1 4 0

99 767 305 073

—  1 005 406 925

—  1 005 406 925

1 005 406 925

100 772 711 998

Kokku

99 767 305 073

—  1 005 406 925

—  1 005 406 925

1 005 406 925

100 772 711 998

III jagu – Komisjon

Jaotis 40 – Reservid

Luuakse uus eelarverida 40 04 01 – Täiendavate maksevajaduste reservid

Summad:

2014. aasta eelarve

Paranduseelarve projekt

nr 2

Nõukogu seisukoht

Erinevus

Uus summa

40 04 01

-

-

-

1 005 406 925

1 005 406 925

Kokku

-

-

-

1 005 406 925

1 005 406 925

Märkused:

Käesoleva artikli assigneeringuid kasutatakse komisjoni paranduseelarve projektis nr 3 välja toodud täiendavate maksete assigneeringute vajaduste katmiseks.

Põhjendus:

Arvestades tohutut survet 2014. aasta maksetele ja komisjoni paranduseelarve projektis nr 3/2014 taotletud summade lisamist tehakse ettepanek kasutada 2013. aasta eelarveülejääki uue loodud eelarverea 40 04 01 „Täiendavate maksevajaduste reservid” rahastamiseks eelarve kulude poolel, selle asemel, et vähendada kogurahvatulu põhiseid omavahendeid. Kui nõukogu võtab paranduseelarve projekti nr 3/2014 muutmata kujul vastu, võetakse käesolev muudatusettepanek tagasi.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(2) ELT L 51, 20.2.2014, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.


Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve - kõik jaod
PDF 370kWORD 114k
Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (12608/2014 – C8-0144/2014 – 2014/2040(BUD))
P8_TA(2014)0036A8-0014/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsust 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002(2),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(3) (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus”),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(4) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 2015. aasta eelarve koostamise üldsuuniste kohta, III jagu – Komisjon(5),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2015. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 24. juunil 2014. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti (COM(2014)0300),

–  võttes arvesse 2. septembril 2014. aastal vastu võetud ja 12. septembril 2014. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kohta (12608/2014 – C8‑0144/2014),

–  võttes arvesse komisjoni poolt 15. oktoobril 2014 esitatud Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1/2015,

–  võttes arvesse juhatuse 15. septembri 2014. aasta arutelu ja peasekretäri 17. septembri 2014. aasta muudetud teadet 2015. aasta eelarveprojekti lugemise kohta Euroopa Parlamendis;

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus(7),

–  võttes arvesse 5. veebruari 2014. aasta koostöölepingut Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee vahel,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit ning teiste asjaomaste komisjonide arvamusi (A8-0014/2014),

III jagu

Üldülevaade

1.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament toonitas eespool viidatud 13. märtsi 2014. aasta resolutsioonis vajadust suurendada strateegilisi investeeringuid Euroopa lisandväärtust andvatesse meetmetesse, et aidata suunata Euroopa majandus tagasi õigele teele, suurendada konkurentsivõimet, luua jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohti, eriti noortele, võttes ühtlasi eesmärgiks majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise;

2.  toonitab, et riigipead ja valitsusjuhid leppisid 2014. aasta juunis veel kord kokku (ja kordasid seda Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel 2014. aasta augustis), et tuleb investeerida ja valmistada liikmesriikide majandused tulevikuks ette, käsitledes ammust vajadust investeerida liidu tähtsusega transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristusse (sh digitaalse ühtse turu väljakujundamisse aastaks 2015), samuti energiatõhususse, innovatsiooni- ja teadustegevusse ning oskustesse; tuletab meelde, et Euroopa Liidu eelarve roll nende poliitiliste eesmärkide saavutamisel on väljaspool kahtlust;

3.  tuletab veel kord meelde, et liidu eelarvet ei tohiks mingil juhul näha ja hinnata selliselt, nagu oleks see lihtsalt liikmesriikide eelarvetele koormana lisatav finantsvahend, vaid seda tuleb mõista kui võimalust võimendada neid algatusi ja investeeringuid, mis pakuvad huvi ja annavad lisandväärtust liidule tervikuna ning millest enamus võetakse vastu kaasotsustamismenetluse korras Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt;

4.  kordab, et liidu eelarve on mõeldud liikmesriikide eelarvete täiendamiseks ning see annab impulsi majanduskasvu ja tööhõive edendamisele, ning rõhutab, et eelarve olemuse ja piiratud suuruse tõttu ei tohiks seda ohjeldada ega piirata meelevaldsete kärbetega, vaid teatavates valdkondades on vaja assigneeringuid hoopis suurendada;

5.  võtab teadmiseks, et komisjoni esildatud 2015. aasta eelarveprojekti maht (koos erivahenditega) on kulukohustuste osas 145 599,3 miljonit eurot ja maksete assigneeringute osas 142 137,3 miljonit eurot; toonitab, et eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringute maht kokku on vaid tagasihoidliku 1,4% võrra suurem kui 2014. aastal (võttes arvesse 2014. aasta paranduseelarvet nr 1 ja paranduseelarve projekte nr 2–4) ja on 2 miljardi euro võrra väiksem kui 2013. aasta täidetud eelarve; võtab teadmiseks, et komisjon soovitab eelarveprojektis jätta kulukohustuste assigneeringute ülemmäärade alla varuks kokku 1 478,9 miljonit eurot;

6.  rõhutab liidu poliitika ja programmide elluviimise seisukohalt hädavajalike detsentraliseeritud asutuste tähtsust; toonitab, et neile tuleb anda piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid, et nad saaksid neile seadusandja poolt antud ülesandeid nõuetekohaselt täita;

Nõukogu seisukoht

7.  taunib seda, et nõukogu kärpis eelarveprojekti lugemisel kulukohustuste assigneeringuid 522 miljoni euro võrra ja maksete assigneeringuid 2,1 miljardi euro võrra ning kehtestas seeläbi liidu 2015. aasta eelarve suuruseks 145 077,4 miljonit eurot kulukohustustena ja 139 996,9 miljonit eurot maksetena; juhib tähelepanu asjaolule, et maksete kärpimine 2,1 miljardi euro võrra tähendaks eelarve vähendamist 0,18% 2014. aasta eelarvega võrreldes (sh 2014. aasta paranduseelarve nr 1 ja paranduseelarve projektid nr 2–4); tunneb eriti suurt muret alamrubriigi 1a (konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) maksete assigneeringute tugeva kärpimise pärast, sest see on teravas vastuolus nõukogu võetud kohustusega saada kriisist üle ja ergutada majanduskasvu;

8.  taunib nõukogus 2015. aasta eelarve lugemisel kujunenud seisukohta, millega eiratakse liidu poliitika mitmeaastast iseloomu ja mis probleemi lahendamise asemel hoopis süvendab maksete puudujääki ning aeglustab veelgi liidu programmide täitmist;

9.  toonitab taas, et nõukogu lähenemine, mis seisneb maksete taseme korrigeerimises vastavalt inflatsioonimäärale, ei ole kuidagi kooskõlas ei liidu poliitika olemuse ega selle mitmeaastase iseloomuga ning muudab mitmeaastase finantsraamistiku täiesti asjakohatuks; märgib sellega seoses, et süvenev lõhe maksete assigneeringute ja kulukohustuste assigneeringute vahel süvendab kuhjunud täitmata kulukohustustega seonduvaid probleeme; toonitab, et selline lähenemine halvendab kodanike suhtumist liitu; kordab eelkõige, et majanduskriisist üle saamiseks peaks liit investeeringuid suurendama;

10.  mõistab hukka nõukogu kavandatud meelevaldsed kärped tähtsamate liidu programmide elluviimise rahastamiseks vajalike halduskulude ja tugiteenuste eelarveridadel, kuna need kärped võivad ohustada uute programmide edukat käivitamist, sest ebapiisav haldussuutlikkus võib tõsiselt takistada liidu poliitika elluviimist;

11.  tunneb suurt muret nõukogu topeltstandardite üle liidu eelarve osas, kuna nõukogu kutsub ühelt poolt üles suurendama liidu rahalisi vahendeid jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaaliga valdkondades, kuid teisalt soovitab tugevaid kärpeid sellistes kesksetes valdkondades nagu teadustegevus, innovatsioon, kosmos, taristud, VKEd ning energeetika;

12.  väljendab heameelt selle üle, et 13 liikmesriiki on avaldanud veendumust, et nõukogus kokku lepitud maksete assigneeringud ei pruugi olla piisavad ja võivad seada suure surve alla juba võetud kulukohustuste ning liidu juriidiliste kohustuste õigeaegse täitmise; tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 323 kohaselt „Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes”;

13.  on seisukohal, et nõukogus aastast aastasse ülekanduv suutmatus saada kokku oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamus, et tagada selline maksete tase, mis võimaldaks liidul täita vaieldamatuid maksevajadusi, paneb talle suure poliitiline vastutuse maksete osas valitseva väga pingelise olukorra eest; taunib asjaolu, et see on viinud liidu eelarve järk-järgult struktuursesse defitsiiti, mis on vastuolus ELi toimimise lepingu sätetega ja seab ohtu komisjoni suutlikkuse täita oma seaduslikke kohustusi;

14.  märgib ühtlasi, et liidu eelarve praegune ülesehitus, milles maksete assigneeringud on seotud liikmesriikide rahalise toetusega, võib toetada negatiivsete valikute tegemist liikmesriikides, eriti ajal, mil arutelu keskmes on tasakaalustatud riigieelarve tähtsus; rõhutab samas, et selline maksete tase tuleneb otseselt nõukogu poolt iga-aastase eelarvemenetluse käigus nõutava kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult vastu võetud vastavate kulukohustuste tasemest;

15.  peab kahetsusväärseks väljakujunenud konflikti ühelt poolt nõukogu ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel; nõuab selle pinge suunamist palju tulemuslikumasse arvamuste vahetusse; loodab, et avatus uute hoiakute ja ettepanekute suhtes viib lõppkokkuvõttes struktuursete muutusteni, mis aitavad saavutada nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu ambitsioone ja mureküsimusi kajastava tasakaalustatud eelarvekokkuleppe;

Eelarve lugemine Euroopa Parlamendis

16.  toonitab, et peale mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbirääkimistel konkreetsete poliitikaeesmärkide jaoks assigneeringute perioodi algusesse koondamise üle saavutatud poliitilise kokkuleppe täitmise ei teinud komisjon täiendavaid ettepanekuid Euroopa Parlamendi poolt välja toodud ning Euroopa Ülemkogu kohtumisel riigi- ja valitsusjuhtide poolt kokku lepitud prioriteetidega arvestamiseks; suurendab seetõttu rahalisi vahendeid liidu poliitiliste eesmärkide ja strateegiliste prioriteetide täitmiseks mitmes valdkonnas;

17.  keskendub assigneeringute suurendamisel strateegia „Euroopa 2020” kesksete programmide tugevdamisele, millega edendatakse majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet, näiteks programmidele „Horisont 2020”, COSME, Erasmus+, Progress, digitaalarengu tegevuskavale ning sotsiaalmeetmete kavale (sh EURES ja mikrokrediidirahastu), kuna nendest programmidest on hästi näha, kuidas liit aitab kaasa innovatiivse ja jõuka majanduse loomisele kogu Euroopas; suurendab ühtlasi liidu välispoliitilise tegevuskava elluviimiseks olulisi programme, nagu naabruspoliitika, arengu- ja humanitaarabi; rõhutab, et ebavõrdsuse vastu võitlemiseks tuleb ulatuslikumalt rahastada ka olulisi programme ning poliitikavaldkondi, nagu Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks ning programm „Kodanike Euroopa”, samuti tuleb edendada soolist võrdõiguslikkust;

18.  kehtestab 2015. aasta assigneeringute suuruseks kokku 146 380,9 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 146 416,5 miljonit eurot maksete assigneeringutena;

Püsiva maksekriisi lahendamine

19.  toetab komisjoni ettepanekut kasutada täiel määral ära 2015. aasta maksete ülemmäära all kasutada olevad vahendid, misläbi 2015. aasta maksete ülemmäära alla ei jää mingit varu; taastab praeguste ja oodatavate täitmisnäitajate põhjal kõik nõukogu kärbitud maksete summad;

20.  toonitab samas, et ka 2015. aasta maksete ülemäära täielik ärakasutamine ei ole piisav, selleks et lahendada asjakohaselt maksete probleem, mis on pidevalt kordunud alates liidu 2010. aasta eelarvest; märgib eelkõige, et viimaste aastate tegemata maksete suur maht ulatus 2013. aasta lõpus ainuüksi ühtekuuluvuspoliitika osas enneolematu 23,4 miljardi euroni ning kardetavasti ei ole see maht ka 2014. aasta lõpus vähenenud; toonitab seetõttu, et pidev maksete puudujääk tuleb viivitamatult ja tulemuslikult lahendada; on seetõttu otsustanud lisada 4 miljardit eurot komisjoni maksete ettepanekutele mitmel eelarvereal, kus maksete olukord on kõige kriitilisem, sh liidu struktuurifondide ja teadusuuringute programmide (2007–2013) peamistele lõpuleviimise eelarveridadele;

21.  kutsub seetõttu komisjoni üles olema valmis esitama asjakohaseid ettepanekuid mitmeaastase finantsraamistiku määruses sisalduvate paindlikkusinstrumentide kasutuselevõtmiseks; kordab oma kavatsust mitte leppida mitmeaastase finantsraamistiku määruses ja 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes sisalduvate paindlikkusinstrumente ja erivahendeid käsitlevate sätete (mille üle peetud läbirääkimistel Euroopa Parlament oli edukas) piiratud tõlgendamisega;

22.  nõuab veel kord, et kõik erivahendite kaudu kasutusele võetavad maksete assigneeringud kantaks eelarvesse suurematena kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud maksete ülemmääraga ette nähtud;

23.  tuletab meelde 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta esimeses kvartalis kogetud humanitaarabi maksete assigneeringute teravat nappust, mis suudeti lahendada ainult lühiajaliselt ja ajutiselt ümberpaigutamistega vastuvõetud eelarves; on väga mures, et see olukord kordub tõenäoliselt ka muudes poliitikavaldkondades, näiteks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal;

24.  toonitab, et eelnenud aastatest tulenevate 2015. aasta vajaduste konkreetseks kindlaksmääramiseks tuleks 2014. aasta täiendavaid maksevajadusi käsitlevad läbirääkimised viia lõpule enne 2015. aasta eelarve lepitusmenetlust; kordab, et 2014. aasta paranduseelarve projekte nr 2, 3 ja 4 tuleks käsitada paketina ning nõukogu ei saa jääda lootma eelarveülejäägi ja trahvide eelarvesse kandmisest tulenevale planeerimata tulule, ilma et ta täidaks paranduseelarve projektis nr 3/2014 esitatud täiendavad maksevajadused; tuletab meelde, et 2014. aasta paranduseelarvete projektid nr 2, 3 ja 4 kokku suurendaksid, kui neid ei muudeta, kogurahvatulu-põhiseid osamakseid vaid 106 miljoni euro võrra, mille liikmesriigid peaksid eraldama selleks, et tagada 2014. aastal piisavad maksete assigneeringud liidu kehtivate juriidiliste kohustuste täitmiseks;

25.  toonitab, et parlamendis toimunud lugemisel hääletatud assigneeringute, eriti maksete assigneeringute suurus põhineb eeldusel, et kõik menetluses olevad 2014. aasta paranduseelarvete projektid võetakse täies mahus vastu;

26.  toonitab, et komisjoni uus koosseis peaks võimalikult kiiresti algatama parlamendivalimistele järgnevana aastate 2014–2020 finantsraamistiku läbivaatamise, et tagada piisavad ressursid kogu liitu hõlmavateks investeerimiskavadeks (mida nimetati Euroopa Ülemkogus 2014. aasta juunis ning mida Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Juncker toonitas peamise poliitilise prioriteedina oma poliitilistes suunistes(8)), noorte tööhõive algatuse, eelkõige Euroopa noortegarantii jätkamiseks alates 2016. aasta eelarvest ning selleks, et käsitleda pidevat maksete assigneeringute probleemi;

Alamrubriik 1a

27.  märgib, et alamrubriik 1a on valdkond, kus nõukogu on teinud kõige suuremaid kärpeid nii kulukohustuste (-323,5 miljonit eurot eelarveprojektiga võrreldes) kui ka maksete assigneeringute (-1 335 miljonit eurot) osas, vaatamata asjaolule, et Euroopa Ülemkogu asetas 2014. aasta juunis taas majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise oma poliitilises tegevuskavas kõige tähtsamale kohale; toonitab, et mõned neist kärbetest ei ole kooskõlas aastaid 2014–2020 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppega, kuna oluliselt on kärbitud programmi „Horisont 2020” assigneeringuid (kulukohustusi on vähendatud eelarveprojektiga võrreldes 190 miljonit eurot), mille assigneeringud toodi 2014. aastal 200 miljoni euro suuruses summas ettepoole, ning ITERi programmi (-11,2 miljonit eurot), mida tuleks 2015. aastal hoopis võimalikult kiiresti ellu viia, et kompenseerida assigneeringute hilisemasse aega edasilükkamine 2014. aastal;

28.  on seisukohal, et energiajulgeoleku suurendamine ning taastuvenergia ja energiatõhususe edendamine on väga oluline ka Venemaa energiast sõltuvuse kontekstis, eriti Vene gaasist kõige suuremas sõltuvuses olevates liikmesriikides; nõuab programmi „Horisont 2020” alla kuuluvate energia valdkonna rahaliste vahendite kasutamise eesmärkide ühtlustamist seadusandlikus menetluses võetud kulukohustustega;

29.  vaidlustab nõukogu kärped Euroopa ühendamise rahastu programmis (-34,4 miljonit eurot) lisaks selle programmi assigneeringute hilisemasse aega edasilükkamisele 2015. aastal, mida võeti mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet järgides eelarveprojektis juba arvesse; tunneb muret ohtude pärast, mis kaasnevad selle tulevaste ELi telekommunikatsiooni-, transpordi- ja energiataristu investeeringute seisukohalt väga olulise ja Euroopas töökohtade loomise potentsiaaliga strateegilise programmi ebaefektiivse alustamisega;

30.  otsustab seetõttu läbivalt taastada 2015. aasta eelarveprojekti kõigi nõukogu tehtud kärbete (nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute) osas; suurendab ühtlasi kogu varu kasutuselevõtmisega (ligikaudu 200 miljonit eurot rohkem kui eelarveprojektis kavandatud) valitud eelarveridu programmide osas, mis vastavad parlamendi prioriteetidele alamrubriigis 1a (programmid „Horisont 2020”, COSME, Erasmus+, digitaalarengu tegevuskava, sotsiaalmeetmete kava);

31.  peab samas vajalikuks suurendada eelarveprojektis märgitust rohkem Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi eelarveridasid (kokku 34 miljoni euro võrra), et osaliselt leevendada selle programmi assigneeringute hilisemasse aega lükkamist juba teist aastat järjest mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppest tulenevalt; peab esmatähtsaks ka digitaalarengu tegevuskava ning lairibaühenduse investeeringute suurendamist ning suurendab seetõttu Euroopa ühendamise rahastu telekommunikatsioonivõrkude assigneeringuid 12 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes;

32.  on seisukohal, et VKEde rahalise toetuse suurendamine on hädavajalik, et võimaldada liidu majandusel pöörduda tagasi kasvuteele ja väljuda kriisist, millega aidatakse kaasa võitlusele tööpuuduse vastu; on seisukohal, et VKEdega seotud innovatsiooni rolli liidu konkurentsivõime suurendamisel sageli küll toonitatakse, aga selle toetamine on alarahastatud; suurendab seetõttu VKEde ja ettevõtluse toetamiseks eraldatavaid kulukohustuste assigneeringuid 26,5 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes; palub komisjonil tagada eelarve täitmisel tegelik alt üles lähenemisviis; palub komisjonil ühtlasi eraldada piisavalt vahendeid VKEde jaoks koostatud keskkonnahoidlikus tegevuskavas ette nähtud meetmete elluviimiseks;

33.  suurendab kolme järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve, Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kulukohustusi kokku 6,1 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes;

34.  tunneb muret järjest sagenevate juhtumite pärast, mis peegeldavad alamrubriigi 1a maksete nappuse mõjusid, eriti programmi „Horisont 2020” valdkonnas, kus on eelrahastamist vähendatud ja märkimisväärne arv projekte on blokeeritud ning karta on programmi Erasmus+ maksete häireid; tunneb suurt muret arvukate programmide pärast, mille osas on 2014. aastal kasutada olevad rahalised vahendid mitu kuud enne arvete esitamise tähtaja möödumist peaaegu lõppenud;

35.  avaldab heameelt esimeste meetmete üle, mis on võetud Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) reformimiseks, kuid rõhutab vajadust rakendada täies ulatuses Maystadti soovitusi, sealhulgas nõuet piiritleda EFRAGi töö rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) ning lõpetada järk-järgult rühma tegelemine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning maksuküsimustega;

36.  rõhutab, kui oluline on VKEdega seonduv innovatsioon liidu majanduse elavdamise seisukohast; ootab, et komisjon täidaks oma õiguslikud ja eelarvelised kohustused VKEde rahastamisvahendi suhtes programmis „Horisont 2020”, ja palub, et nõukogu looks selleks võimalused asjakohase eelarve abil; nõuab, et komisjon looks alates 2016. aastast VKEde rahastamisvahendile eraldi eelarverea, et võimaldada eelarve selgemat järelevalvet ja kontrolli ning tagada eelarve täitmisel tegelik alt üles lähenemisviis;

37.  avaldab heameelt ringmajandust käsitleva paketi(9) üle, mille komisjon avaldas 2. juulil 2014; nõuab piisavate vahendite eraldamist paketis ette nähtud meetmete rakendamiseks;

Alamrubriik 1b

38.  tunneb sügavat muret selle pärast, et kuigi nõukogu jättis kulukohustuste assigneeringud eelarveprojekti tasemele (49 227 miljonit eurot), vähendas ta maksete assigneeringuid 220 miljoni euro võrra, kehtestades maksete assigneeringuteks 51 382 miljonit eurot;

39.  toonitab, et praegustest täitmata kulukohustustest paigutub kõige suurem osa alamrubriiki 1b, mis takistab toetust saavate liikmesriikide ja piirkondade poolt juba kulutatud vahendite hüvitamist; toonitab, et selline praktika on toonud kaasa tõsiseid tagajärgi kriisist kõige rohkem mõjutatud liikmesriikidele ning piirkondadele; taunib asjaolu, et nõukogu paistab seda küsimust täielikult eiravat; toonitab, et ajal, mil enamikul liikmesriikidel on raskusi rahastamisallikate leidmisega projektideks, mis võivad aidata luua töökohti, on liidu regionaalpoliitika väga oluline vahend sellistest puudustest üle saamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et sellistel vahenditel, nagu ESF, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja noorte tööhõive algatus, on kriisi ajal eriline tähtsus, ning maksete vähenemise esimesed ohvrid on alati haavatavamad sidusrühmad, nagu eelarvepiirangutega liikmesriigid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, äärepoolseimad piirkonnad, VKEd, valitsusvälised organisatsioonid, sotsiaalpartnerid;

40.  otsustab taastada eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringud nõukogu poolt kärbitud uutele programmidele ette nähtud eelarveridadel ja suurendab eelarveprojektis kavandatud maksete assigneeringuid mitmel eelarvereal, eelkõige ridadel, mis on seotud aastaid 2007–2013 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku programmide lõpuleviimisega; märgib, et 2015. aasta on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide uue perioodi teine rakendusaasta; rõhutab, et on vaja piisavaid kulukohustuste ja maksete assigneeringuid, et programmid jõuaksid kavandatud hulga toetusesaajateni ja seega saavutaksid kavandatud mõju;

41.  otsustab suurendada Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD) ning katseprojektideks ja ettevalmistavateks meetmeteks ette nähtud vahendeid 20,2 miljoni euro võrra eelarveprojektiga võrreldes; kavatseb muuta komisjoni ettepanekut paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmiseks, et täiendada alamrubriigis 1b Küprosele ette nähtud struktuurifondide programmide rahastamist 100 miljoni euroni, kui läbirääkimised nõukoguga jõuavad lõpule;

42.  on kindlal arvamusel, et liidu rahalisi vahendeid ja eelkõige noorte tööhõive algatuse vahendeid ei tohiks kasutada riiklike meetmete subsideerimiseks, vaid lisatoetuse andmiseks noortele sellisel viisil, et sellega täiendataks ja tugevdataks riiklikke programme;

43.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama täielikult ära töötute noorte toetuseks eraldatud vahendeid; tuletab meelde mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020 seotud poliitilist kokkulepet noorte tööhõive algatuse raames eraldatavate vahendite ning Euroopa Sotsiaalfondist kavandatud vastavate summade perioodi algusse toomise kohta, mille eesmärk on pakkuda programmitöö perioodi esimestel aastatel vajalikku abi; avaldab heameelt selle üle, et komisjon ja nõukogu on seda kokkulepet esitatud summade osas järginud; väljendab muret seoses teatavate liikmesriikide suutlikkusega kasutada ära noorte tööhõive algatuse vahendeid; tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse kohaselt moodustavad finantsraamistiku aastate 2014–2017 kulukohustuste assigneeringute ülemmäära raames olemas olevad varud finantsraamistiku kulukohustuste koguvaru, mis tuleb teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastate 2016–2020 kohta kindlaks määratud ülemmääradele majanduskasvu ja tööhõive, eriti noorte tööhõive suurendamisega seotud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks;

Rubriik 2

44.  avaldab heameelt selle üle, et komisjon tegi ettepaneku suurendada uue keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kulukohustuste assigneeringuid, ja ootab, et see programm algaks 2015. aastal täies mahus, sh esimeste rahastamisvahendite osas; taunib sellegipoolest asjaolu, et nõukogu on selles rubriigis kärpinud nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute osas kõige rohkem väiksemaid programme (LIFE ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond), mis mõjutab nende kokkulepitud eesmärkide täitmist; avaldab kahetsust nõukogu põhjendamatute kärbete üle koolipuuvilja ja koolipiima kavades; taastab seetõttu eelarveprojekti kõigi nõukogu poolt kärbitud ridade osas;

45.  nõustub, et on vaja lisatoetust, leevendamaks teatavatele liidu põllumajandus- ja kalatoodetele Venemaal kehtestatud impordikeelu mõju; avaldab heameelt Komisjoni poolt esmaseks kriisile reageerimiseks võetud erakorraliste toetusmeetmete üle; suurendab seetõttu 30 miljoni euro võrra ühise põllumajanduspoliitika müügiedendusmeetmete liidupoolset kaasrahastamist, et aidata tootjatel leida alternatiivseid müügivõimalusi, ning annab kaluritele Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kaudu 5 miljonit eurot täiendavat toetust; suurendab ühtlasi koolipuuvilja kava rahastamiseks kättesaadavaid vahendeid 7 miljoni euro võrra ja koolipiima kava vahendeid 4 miljoni euro võrra komisjoni koostatud eelarveprojektiga võrreldes;

46.  on veendunud, et ei ÜPP assigneeringuid ega ka muid eelarveassigneeringuid ei tohiks kasutada surmava härjavõitlusega seotud tegevuste rahastamiseks; juhib tähelepanu asjaolule, et selline rahastamine rikub selgelt Euroopa konventsiooni põllumajandusloomade kaitse kohta (nõukogu direktiiv 98/58/EÜ);

47.  märgib, et kõiki selles rubriigis tehtud muudatusi arvestades (sh 2,9 miljonit eurot katseprojektideks ja ettevalmistavateks meetmeteks) on rubriigi 2 kogumaht 59,3 miljardit eurot, millega jääb ülemäära alla 293,4 miljonit euro suurune varu;

Rubriik 3

48.  toonitab, et kuigi see rubriik moodustab vaid 1,5% liidu eelarvest, millega ta on rahaliste eraldiste osas mitmeaastase finantsraamistiku väikseim rubriik, puudutab rubriik 3 ELi kodanike, aga ka liikmesriikide valitsuste jaoks väga olulisi teemasid, nagu varjupaiga- ja rändepoliitika ning sisejulgeolek; kutsub seetõttu komisoni ja nõukogu üles suurendama eelolevatel aastatel rahalisi ja poliitilisi pingutusi selle rubriigi osas;

49.  väljendab kahetsust, et eelarveprojektis on kulukohustuste assigneeringuid 2014. aastaga võrreldes vähendatud 1,9% (2 171,998 miljonilt eurolt 2 130,721 miljonile eurole), mistõttu varu suuruseks kujuneb ligikaudu 115 miljonit eurot; taunib asjaolu, et nõukogu on vähendanud eelarveprojektiga võrreldes kulukohustuste assigneeringuid veel 30,2 miljoni euro võrra ning maksete assigneeringuid 28,5 miljoni euro võrra (vastavalt -1,42% kulukohustuste assigneeringute ja -1,51% maksete assigneeringute osas); võtab sellest tulenevalt teadmiseks, et rubriik 3 on üks nõukogu kärbetest enim mõjutatud rubriike;

50.  usub, et nõukogu soovitatud täiendavad kärped seavad ohtu rubriigi 3 valdkonda kuuluvate programmide ja meetmete nõuetekohase täitmise; toonitab, et väga oluline on jätta eelarveprojekt muutmata eelarveridadel „Õiguste kaitse tagamine ja kodanikuaktiivsuse edendamine” ning „Mittediskrimineerimise ja võrdsuse põhimõtte edendamine” aastaid 2014–2020 hõlmava õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi rakendamiseks; taastab seetõttu eelarveprojekti kõigi selle rubriigi eelarveridade osas; suurendab ühtlasi valitud eelarveridu eelarveprojektiga võrreldes, peamiselt programmide „Loov Euroopa”, „Kodanike Euroopa” ja multimeedia meetmete, aga ka ühise varjupaigasüsteemi osas (kulukohustuste assigneeringutena kokku 53,2 miljonit eurot rohkem kui eelarveprojektis, kaasa arvatud ametid, katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed);

51.  tuletab meelde kolme institutsiooni ühisdeklaratsiooni, mille kohaselt mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) suhtes kohaldatavasse iga-aastasesse eelarvemenetlusse integreeritakse vajaduse korral soolist võrdõiguslikkust arvestavad elemendid; juhib tähelepanu vajadusele pingutada selles osas rohkem ning kohaldada kolmes institutsioonis ühtset lähenemist, selleks et tagada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine iga-aastases eelarvemenetluses; kordab oma üleskutset, et sooline analüüs peaks olema liidu eelarvemenetluse lahutamatu osa ning sellesse tuleks aktiivselt kaasata kõik osalejad menetluse kõigil tasanditel, selleks et saavutada edu liidu poolt soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks võetud kohustuste täitmisel;

52.  tuletab meelde, et rahaliste vahendite õiglane ja läbipaistev jaotumine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eri eesmärkide vahel oli Euroopa Parlamendi prioriteet läbirääkimistel, mille tulemusel see fond loodi; kutsub komisjoni sellest tulenevalt üles suurendama Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi alla kuuluvate eelarveridade arvu, et need oleksid kergemini loetavad ja et neist selguks hästi, kuidas eri eesmärkideks ja sellel otstarbel eri eelarveridadele eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse;

53.  on nõus, et Euroopa kodanikualgatused vajavad täiendavat tuge; otsustab seetõttu luua rubriigis 3 uue eelarverea „Euroopa kodanikualgatuste ja muude osalusdemokraatia vahendite elluviimine”, millele eraldatakse 1 miljon eurot kulukohustuste assigneeringuid;

54.  rõhutab kõigi vahendite ja programmide rakendamise ja ressursside kasutamise pideva hindamise vajadust ja olulisust, et oleks juba varases etapis võimalik tuvastada nende tulemuslikkust ja võimalikke puudusi;

Rubriik 4

55.  taunib nõukogu kärpeid rubriigis 4 (-0,83% kulukohustuste assigneeringute ja -5,24% maksete assigneeringute osas), mis teevad sellest maksete assigneeringute seisukohast nõukogu kärbetest kõige rohkem mõjutatud rubriigi; kordab, et kuigi see rubriik võtab enda alla vähem kui 6% liidu kogueelarvest, kajastab rubriik 4 liidu kohustusi välismaal ja seetõttu tuleks sellele rubriigile tagada piisavad ressursid, et liit saaks täita oma ülemaailmset rolli;

56.  mõistab jõuliselt hukka humanitaarabi valdkonna kulukohustuste assigneeringute kärpimise nõukogu poolt, mis ei võimalda lahendada eelnenud aastatest kuhjunud maksmata arvete järgmisse eelarveaastasse ülekandmise probleemi ja mis takistab selle poliitika tõrgeteta elluviimist, seades omakorda ohtu abisaajate elud; toonitab, et hädaabireservi maksete assigneeringud peaksid olema vastavuses kulukohustuste assigneeringutega ning need tuleb kanda eelarvesse mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemäära ületavas summas; toonitab, et humanitaarabi valdkonna kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahelist lõhet tuleks vähendada, et võtta arvesse selle valdkonna lühikesi kulutsükleid ja teha lõpp harjumusele kanda eelnenud aastatest kuhjunud maksmata arved üle järgmisse eelarveaastasse; taunib kindlalt maksekärbete, sh eelarve ebapädevast kavandamisest tingitud maksete hilinemise ja tehingute viibimise põhjustatavat kahju humanitaarabile, mis on eriti kahetsusväärne, pidades silmas, et äärepoolseimate piirkondade üha suurem ebastabiilsus mõjutab nii paljusid inimesi; on arvamusel, et need sündmused kujutavad endast kurba, ent tõsist hoiatussignaali selle kohta, et eelarvet tuleb kavandada realistlikumalt;

57.  tuletab meelde liidu ja selle liikmesriikide võetud rahvusvahelist kohustust suurendada oma ametliku arenguabi kulutusi nii, et need moodustaks 0,7% kogurahvatulust, ja saavutada aastatuhande arengueesmärgid aastaks 2015; nõuab seetõttu assigneeringute suurendamist arengukoostöö rahastamisvahendiga hõlmatud temaatilistes valdkondades eesmärgiga teha edusamme üldiste arenguga seotud 2015. aasta järgsete kohustuste täitmisel;

58.  toonitab, et toetab Lähis-Ida rahuprotsessi ja on kindlalt otsustanud tagada Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni ning Palestiina omavalitsuse piisava rahastamise, suurendades kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes 35,5 miljoni euro võrra; on hämmingus, et nõukogu on eelarveprojektis jälle selge põhjenduseta vähendanud Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni ning Palestiina omavalitsuse maksete assigneeringuid 2,4 miljoni euro võrra, ning on seisukohal, et see eelarverida oli juba eelarveprojektis alarahastatud;

59.  toonitab vajadust tagada toetus liidu ida- ja lõunanaabruse riikidele, kellel tuleb täita raskeid ülesandeid seoses demokraatiale ülemineku ning demokraatia tugevdamise, majandusliku ja sotsiaalse arengu, immigratsiooni ning stabiilsusega; toonitab, et vaja on teha täiendavaid jõupingutusi Ukraina olukorrale reageerimiseks; nõuab seetõttu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi assigneeringute suurendamist eelarveprojektiga võrreldes 203,3 miljoni euro võrra, et liit saaks täita kohustusi oma ida- ja lõunanaabruses;

60.  on seisukohal, et nõukogu tehtud kärped Euroopa Parlamendi jaoks esmatähtsatel eelarveridadel on vastuvõetamatud, ja teeb ettepaneku taastada eelarveprojekti summad nõukogu kärbitud ridadel ning isegi suurendada kulukohustuste assigneeringuid eelarveprojektiga võrreldes mõnel liidu välispoliitika jaoks strateegiliselt tähtsal eelarvereal kokku 400,55 miljoni euro võrra (humanitaarabi, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend, arengukoostöö rahastamisvahend, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, stabiliseerimisvahend ning katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed); märgib, et kõnealuseks suurendamiseks kasutataks ära rubriigi 4 varud ning täiendavad 66 miljonit eurot, mis saadakse Euroopa välisteenistuse eelarvesse üle kantud eelarveridade vahendite vähendamisest;

61.  peab vajalikuks suurendada Küprose türgi elanikkonda puudutava eelarverea assigneeringuid, et tagada liidu jätkuva finantstoetuse andmine Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelevale komisjonile ja kultuuripärandi tehnilisele komiteele;

62.  kiidab heaks ELi eriesindajate eelarverea ümberpaigutamise Euroopa välisteenistuse eelarvesse, et toetada nende paremat integreerimist välisteenistuse töösse, sest see oleks kooskõlas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi poolt Euroopa välisteenistuse vahehindamisel tehtud ettepanekuga, Euroopa Parlamendi 13. juuni 2013. aasta soovitusega ja Euroopa Kontrollikoja 2014. aasta eriaruandega nr 11; eeldab, et üleviimine viiakse lõpule 1. jaanuariks 2016;

Rubriik 5

63.  tuletab meelde, et eelarveprojekt kajastab viimast personalieeskirjade reformi, sh muudatusi töötasude ja pensionide kohanduste arvutamisel ning jätkuvat töötajate arvu vähendamist;

64.  märgib kahetsusega, et sellest hoolimata on nõukogu vähendanud rubriigi 5 assigneeringuid 27,6 miljoni euro võrra, millest 16,7 miljonit eurot tuleb komisjoni halduseelarvest (mis on mõeldud ametnike ja ajutiste töötajatega seotud kuludeks) kindla vähendusmäära suurendamise tulemusena;

65.  peab kindla vähendusmäära suurendamist (4,5%-ni komisjoni peakorteri ja 6%-ni delegatsioonide puhul) meelevaldseks, arvestades, et komisjon vähendab töötajate üldarvu kolmandat aastat järjest ning komisjoni vabade ametikohtade prognoosi tuleks pidada usaldusväärseks ja see peaks põhinema tegelikel institutsioonilistel ootustel;

66.  võtab lisaks teadmiseks nõukogu seisukohale lisatud avalduse, mille kohaselt on oluline „teostada hoolikat järelevalvet kõikide välistöötajate kategooriatega seotud assigneeringute üle, arvestades täiendavat suutlikkust, mis tuleneb tööaja pikendamisest”, ning 20,8 miljoni euro suurused paralleelsed kärped eri poliitikavaldkondade toetuskuludes; on seisukohal, et lisaks selliste kärbete põhjustatavatele ohtudele, mida on juba nimetatud, ei ole need ka piisavalt põhjendatud; tuletab meelde, et 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt peaks see väidetav täiendav suutlikkus olema juba neutraliseeritud nii, et töötajate arvu vähendatakse viie aasta jooksul 5%; märgib sellega seoses, et komisjon ületab juba võetud kohustusi, sest vähendab kõikide kategooriate töötajate arvu olenemata sellest, kas nendega seotud kulusid rahastatakse rubriigist 5 või muudest rubriikidest;

67.  taastab seetõttu eelarveprojekti summad kõikidel haldus- ja toetuskulude eelarveridadel ning kõikidel rubriigi 5 eelarveridadel, mida nõukogu vähendas;

68.  otsustab jätta mõned assigneeringud reservi, kuni komisjon muudab eksperdirühmade eeskirju ja tagab nende täieliku rakendamise kõikides peadirektoraatides;

Ametid

69.  toetab üldiselt komisjoni hinnangut ametite eelarvevajaduste kohta; märgib, et komisjon on enamiku ametite esialgselt taotletud summasid juba märkimisväärselt vähendanud;

70.  on seetõttu seisukohal, et nõukogu ettepanekus sisalduvad suuremad kärped seaksid ohtu ametite nõuetekohase toimimise ega võimaldaks neil täita seadusandja poolt määratud ülesandeid;

71.  ei saa siiski nõustuda komisjoni lähenemisviisiga töötajatele, mille kohaselt tuleb ametite ametikohtade loetelu vähendada 1% võrra (vastavalt kõikide institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatavale mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevale poliitilisele kokkuleppele) ning lisaks panustada veel 1% nn ümberpaigutamisreservi;

72.  rõhutab asjaolu, et töötajate arvu kokkulepitud vähendamine peab põhinema olemasoleval personalil ja kehtestatud ülesannetel 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning et olemasolevatele ametitele uute ülesannete andmise või uute ametite loomisega peavad kaasnema täiendavad ressursid;

73.  rõhutab, et kokkulepitud 5% suurune vähendamine tuleb saavutada 2017. aasta lõpuks ning et ametitele peaks jääma teatav vabadus otsustada, mis aastal nad need kärped täpsemalt teevad, et neil oleks võimalik ära kasutada personali loomulikku liikuvust ning tekitada seega liidu töötushüvitise kava seisukohast vähem kulusid ja minimeerida muid töölepingute ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulusid;

74.  muudab seetõttu mitme ameti ametikohtade loetelu nii, et rakendada kokkulepitud 1% suurust vähendamist, käsitleda tasudest rahastatud ametikohti teisiti või viia ametikohade arv kooskõlla lisaülesannetega;

75.  otsustab suurendada kolme finantsjärelevalveasutuse 2015. aasta eelarveassigneeringuid; on veendunud, et need assigneeringud peaksid peegeldama nõutud ülesannete täitmisega seotud vajadusi, sest üha rohkem määrusi, otsuseid ja direktiive on juba võetud või võetakse vastu selleks, et pääseda praegusest finants- ja majanduskriisist, mis on tugevalt seotud finantssektori stabiilsusega;

76.  otsustab samuti suurendada Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti ning rubriigi 3 alla kuuluva mitme ameti (Frontex, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) assigneeringuid neile usaldatud lisaülesannete tõttu;

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

77.  otsustab võtta vastu piiratud arvust katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest koosneva kompromisspaketi (arvestades muu hulgas olemasolevate varude piiratust), olles põhjalikult analüüsinud esitatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (seoses jätkuvate projektide ja meetmete edukuse määraga ning jättes välja algatused, mis on juba kaetud olemasolevate õiguslike alustega) ning võttes täielikult arvesse komisjoni hinnangut projektide teostatavuse kohta;

Muud jaod

78.  tuletab meelde, et kõikide institutsioonide halduskulud, pensionid ja Euroopa koolid kuuluvad mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 alla; märgib, et rubriigi jaoks eelarveprojektis kavandatud kogukulu 2015. aastal on hinnanguliselt 8 612,2 miljonit eurot (+2,5% võrreldes 2014. aasta eelarvega), mis jätab ülemmäära alla varusse 463,8 miljonit eurot, sellal kui kõikide institutsioonide halduskulude summa on 2015. aastal hinnanguliselt 6 893,1 miljonit eurot (+1,6% võrreldes 2014. aasta eelarvega), mis jätab alamrubriigi ülemmäära varuks 457,9 miljonit eurot;

79.  võtab teadmiseks nõukogu eelarveprojekti käsitleva seisukoha, millega vähendati horisontaalselt ja vahet tegemata institutsioonide 2015. aasta halduskulude taset 6 865,6 miljoni euroni (-27,5 miljonit eurot ehk -0,4%), suurendades alamrubriigi ülemmäära varu kunstlikult 485,4 miljoni euroni;

80.  on üllatunud, et nõukogu soovib sel aastal taas institutsioonide halduskulusid lineaarselt vähendada; kordab, et liidu iga institutsiooni eelarvet tuleks nende erinevate ülesannete ja olukorra tõttu käsitleda eraldi, mitte lüüa kõiki ühe vitsaga, ning arvesse tuleks võtta iga institutsiooni konkreetset arenguetappi, sisulisi ülesandeid, juhtimiseesmärke, inimressursside vajadusi ning kinnisvaraalaseid põhimõtteid; ei nõustu mingil juhul nõukogu lähenemisviisiga, millega vabade ametikohtade määra suurendatakse horisontaalselt ühe protsendipunkti võrra, et varu kunstlikult suurendada; rõhutab, et see suurendamine, mis lisandub töötajate arvu 1% suurusele vähendamisele, sunniks teatavaid institutsioone, kes on juba personali vähendanud, peatama vabade ametikohtade täitmise, mis omakorda raskendaks institutsioonide toimimist;

81.  märgib, et eelarveprojekt sisaldab kõikide institutsioonide ja organite töötajate töötasude ja pensionide 0,8% suurust kohandust 2011. ja 2012. aasta eest ning külmutamist 2013. ja 2014. aastal; väljendab heameelt asjaolu üle, et enamik institutsioone on neid kirjeid oma eelarvestuses juba kohandanud;

82.  rõhutab, et kolm institutsiooni – komisjon, nõukogu ja parlament – peaksid vastastikusest austusest nõustuma eelarvepädevate institutsioonide eelarvestustega ilma täiendavaid muudatusettepanekuid esitamata;

83.  kordab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid ühest küljest toetama kõikvõimalikku kokkuhoidu ja tõhususe suurendamist, milleks tuleb täitmisel olevad ja uued ülesanded pidevalt läbi vaadata, kuid teisest küljest peaksid nad nägema institutsioonide tõrgeteta tööks ette piisavad assigneeringud, järgima siseseid ja väliseid õiguslikke kohustusi ning osutama liidu kodanikele väga professionaalset avalikku teenust; tuletab meelde, et Lissaboni lepingust tulenevad uued ülesanded tuli täita lisavahenditeta;

84.  kiidab kõiki teisi institutsioone kokkuhoiu ja tõhususe suurendamise eest, mis kajastub juba nende eelarveprojektides; rõhutab, et liidu vahendite täpne, tõhus, läbipaistev ja vastutustundlik kasutamine on üks peamisi vahendeid liidu kodanike usalduse suurendamiseks; peab kiiduväärseks institutsioonide tehtavaid jõupingutusi läbipaistvuse, haldustõhususe, hea finantsjuhtimise ja prioritiseerimise edendamiseks; on seisukohal, et kõikides liidu institutsioonides tuleks kohaldada kõrgeid läbipaistvusnõudeid jätkuvalt ja võrdselt;

85.  taastab Euroopa Liidu Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa välisteenistuse algselt taotletud vähendusmäärad, mida nõukogu horisontaalselt muutis, ning taastab asjaomastel eelarveridadel eelarveprojekti summad;

I jagu – Euroopa Parlament

86.  tuletab meelde, et parlamendi eelarvestuse kogusumma 2015. aastaks oli 1 794 929 112 eurot, mis tähendab 2014. aastaga võrreldes üldist kasvu suurusjärgus 2,24%; rõhutab siiski, et 0,67% sellest kasvust on seotud parlamendiliikmetele ametiaja lõppemisel makstava õiguslikult siduva üleminekutoetusega ning 0,4% kokkuleppega palkade ja pensionide kohandamise kohta 2011. ja 2012. aasta eest; rõhutab, et muude kulutuste tase tõusis seetõttu 2014. aastaga võrreldes ainult 1,18%;

87.  toonitab, et pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks liidu eelarves peavad parlament ja nõukogu tegelema vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on juba mitmes varasemas resolutsioonis märkinud;

88.  väljendab heameelt peasekretäri 17. septembri 2014. aasta muudetud teatise üle, milles tehakse ettepanek võtta eelarves arvesse juhatuse hiljutisi otsuseid ja tehnilisi kohandusi; toonitab, et need muudatused on eelarve suhtes neutraalsed; kiidab need kohandused oma eelarvestusele heaks;

89.  teeb kärpeid parlamendi ametikohtade loetelus, et täita personalieeskirjade reformi käigus kokku lepitud personali vähendamise nõudeid;

90.  rõhutab, et fraktsioonide tegevus ei ole kooskõlas nende haldustööga; märgib, et fraktsioonid on külmutanud töötajatega seotud vahendid alates 2012. aastast ning nende vajadused kaeti eelnevatel eelarveaastatel ainult osaliselt; rõhutab, et fraktsioonide töötajate koguarv ei tohiks 2015. aastal ja sellele järgnevatel aastatel olla praegusest väiksem; tuletab meelde, et parlament võttis eelmisel ametiajal sellekohase otsuse(10) juba vastu;

91.  märgib, et KADi projekti kavandatud kulu on jooksevhindades hinnanguliselt 441,27 miljonit eurot (406,22 miljonit eurot püsivhindades) ning et 2015. aastal on KADi jaoks vaja 128,91 miljonit eurot (29% kogukulust); rõhutab, et võttes arvesse juba kättesaadavaks tehtud, kuid seni kasutamata eelarvevahendeid, on rahavajadus 2015. aastal hinnanguliselt veel 84,8 miljonit eurot; on seisukohal, et seda summat saab märkimisväärselt vähendada 2014. aasta lõpus toimuva ümberpaigutamisega ning et ülejäänud osa tuleks rahastada laenude abil; tuletab meelde, et KADi hoone ehitamise tõttu on kogumaksed aasta kohta edaspidi palju väiksemad kui võrreldava kinnisvara üürikulud;

92.  suurendab Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks eraldatavaid assigneeringuid 3 miljoni euro võrra, et tagada poliitiliste sihtasutuste võime täiel määral tegutseda, pidades silmas kogu fraktsioonide spektrit, ning ergutada nende uurimis- ja nõustamistegevust, et edastada ja esitada Euroopa integratsiooni edendavaid ideid; toonitab, et selline suurendamise otsus on eelarve seisukohast neutraalne, kuna vahendid eraldatakse ettenägematute kulude reservist; määrab seetõttu parlamendi 2015. aasta eelarve üldmahuks 1 794 929 112 eurot; toonitab, et see tähendab 0% suurust kasvu võrreldes eelarvestusega, mis võeti vastu 17. aprilli 2014. aasta täiskogu istungil;

93.  peab kiiduväärseks ühise töörühma otsust soovitada parlamendiliikmetel lennata lühikeste reiside puhul turistiklassis; palub peasekretäril esitada hiljemalt 2015. aasta lõpuks hinnang selle soovituse tulemuste kohta;

94.  peab kiiduväärseks ühise töörühma järeldusi seoses hinnangulise võimaliku kokkuhoiuga sõidukite ja juhtidega seotud kulude osas; eeldab, et see kokkuhoid kajastub tulevaste aastate eelarvetes;

IV jagu – Euroopa Liidu Kohus

95.  rõhutab, et kohtuasjade arvu enneolematust suurenemisest hoolimata otsustas komisjon kaotada Euroopa Liidu Kohtu eelarveprojektist 12 uut ametikohta, mille eesmärk oli vältida kitsaskohti ning vähendada võimalikult suurel määral ohtu, et kohtuotsuseid ei suudeta teha mõistliku aja jooksul; rõhutab, et seda tehes seadis komisjon ohtu kolme kohtu jõudluse ajal, mil uusi kohtuasju lisandub pidevalt ja pretsedenditul määral, ning tekitas sellega tõsise eelarveriski;

96.  kiidab heaks 12 uue ametikoha loomise, mida Euroopa Liidu Kohus algselt taotles; suurendab vastavalt seotud eelarveridade assigneeringuid ning kohandab Euroopa Liidu Kohtu ametikohtade loetelu vastavalt kohtu eelarvestusele;

97.  taastab algse vähendusmäära 3%, et Euroopa Liidu Kohus tuleks nõuetekohaselt toime pidevalt kasvava töökoormusega ning saaks täielikult ära kasutada oma ametikohtade loetelu pakutavad võimalused; rõhutab, et nõukogu kavandatud vähendamine on täielikus vastuolus ametikohtade 98%-lise täituvusega (98% on kõrgeim võimalik näitaja, kui võtta arvesse personali paratamatut liikuvust aasta jooksul) ning palgafondi ligi 99%-lise ärakasutamisega 2013. aastal;

98.  toonitab, et märkimisväärsetest jõupingutustest hoolimata ei tule Üldkohus enam kasvava töökoormusega toime; rõhutab, et töökoormuse üldist kasvu kinnitavad täielikult ka seni 2014. aastal kogutud andmed, kusjuures see kasv jätkub, arvestades muu hulgas Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi (mis laiendavad kohtu jurisdiktsiooni alates 1. detsembrist 2014 vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas) ning Horvaatia ühinemist liiduga;

99.  rõhutab, et jõudluse tõstmiseks seni tehtud märkimisväärsetest algatustest hoolimata kasvab pooleliolevate kohtuasjade arv jätkuvalt (2013. aastal 25% ja 2014. aasta juuni lõpu seisuga 6%) ning oht, et hakatakse esitama kaebusi selle kohta, et kohtuotsuseid ei suudeta teha mõistliku aja jooksul (eriti Üldkohtus, kus töökoormus on praegu vaevalt talutav), on nüüdseks realiseerunud, sest esimene sellesisuline kaebus esitati 2014. aasta juunis ja see võib liidule kaasa tuua tõsiseid tagajärgi; rõhutab, et viivitused, mis ei võimalda Üldkohtul teha otsuseid mõistliku aja jooksul (eelkõige konkurentsiõiguse asjades), kahjustavad tõsiselt siseturu toimimist ja võivad kujutada endast liidu eelarvele tõsist ohtu;

100.  tuletab meelde parlamendi ja nõukogu vahelist põhimõttelist kokkulepet, mille kohaselt tuleb kohtunike arvu suurendada; rõhutab, et asjaolusid arvesse võttes on vaja jõuda täiendavate kohtunike ametissenimetamise suhtes võimalikult kiiresti kokkuleppele; paigutab 2 miljonit eurot üheksa uue kohtuniku ametissenimetamiseks reservi ning palub kohtul esitada nõukogule ja Euroopa Parlamendile ajakohastatud hinnangu täiendavate rahaliste vajaduste kohta uute kohtunike ja personali jaoks; eeldab, et nõukoguga jõutakse kokkuleppele võimalikult kiiresti ning et seadusandlik menetlus viiakse lõpule 1. oktoobriks 2015; rõhutab, et vajadust üheksa uue kohtuniku ametissenimetamisega seotud lisatööjõu järele tuleks hinnata hoolikalt;

V jagu — Kontrollikoda

101.  taastab algse vähendusmäära 2,1%, et võimaldada kontrollikojal täita oma vajadused seoses ametikohtade loeteluga;

102.  taastab eelarveprojekti summad eelarveridadel, mis on seotud muude teenistujate töötasudega, et võimaldada kontrollikojal täita oma õiguslikud kohustused personali ees;

VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning VII jagu – Regioonide Komitee ning Euroopa Parlamendiga sõlmitud koostöölepingu täitmine

103.  tuletab meelde, et vastavalt 5. veebruari 2014. aasta koostöölepingule viiakse kuni 80 ametikohta nimetatud kahest komiteest üle Euroopa Parlamenti ning kokku on lepitud assigneeringute suurendamises komiteede poliitilise tegevuse edendamiseks ja välistõlke ulatuslikuma kasutamisega seotud täiendavateks vajadusteks;

104.  võtab teadmiseks, et parlamenti viiakse üle eeldatavasti vähemalt 60 töökohta ning et see üleviimine toimub kahes etapis, millest esimene algab 1. oktoobril 2014 ja teine hiljem, 2015. aastal; lisab eelarvesse 42 ametikoha (30 ametikohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest ning 12 ametikohta Regioonide Komiteest) üleviimisega seotud kohandused, mis vastavad esimese etapi elluviimisele, ning paigutab poole täiendavate ametikohtade (vähemalt 6 ametikohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest ning vähemalt 12 ametikohta Regioonide Komiteest) eeldatava üleviimisega seotud assigneeringutest reservi, mis vabastatakse, kui lõplik otsus ülejäänud ametikohtade üleviimise kohta on vastu võetud; eeldab, et üleviimine on lõpule jõudnud 2015. aasta juuliks;

105.  peab kiiduväärseks, et komiteed teevad haldusasjades jätkuvalt koostööd, ning ergutab neid seda koostööd tugevdama, et saavutada jätkuvalt ühiseid eesmärke ja hoida kokku vahendeid; palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Regioonide Komiteel uurida, kuidas viia koordineeritult ja kahepoolse koostöö tihendamise abil läbi struktuurseid ja organisatsioonilisi reforme;

VI jagu — Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

106.  taastab algse vähendusmäära 4,5%, et võimaldada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel tulla toime ametikohtade jätkuva vähendamisega;

VII jagu — Regioonide Komitee

107.  rõhutab, et Regioonide Komitee 2015. aasta eelarvet mõjutab poliitilise tegevuse laiendamine, sest 2015. aasta veebruaris algab Regioonide Komitee uus (6.) poliitiline mandaat ning see on esimene aasta, mil eelarves kajastub Regioonide Komiteesse viienda fraktsiooni (ECR) lisandumise täielik mõju;

108.  on kindlalt vastu komisjoni ettepanekule kärpida Regioonide Komitee poliitilise tegevusega seotud kulusid ja muid sellega või info- ja teavitustegevusega seotud kulusid; suurendab Regioonide Komitee uue mandaadi algusega seoses asjaomaste eelarveridade assigneeringuid;

VIII jagu — Euroopa Ombudsman

109.  märgib, et nõukogu vähendas ombudsmani eelarveprojekti assigneeringuid 1,7%; rõhutab, et see vähendamine kujutab endast suurt koormat ombudsmani väga piiratud eelarvele ning avaldab suurt mõju uue ombudsmani strateegia rakendamisele, aga ka ombudsmani institutsiooni suutlikkusele teenida Euroopa kodanikke tõhusalt ja tulemuslikult; taastab seetõttu kõik nõukogu kärbitud eelarveread, et ombudsman saaks täita oma mandaati ja kohustusi;

IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor

110.  tuletab meelde, et võtmata arvesse vältimatuid õiguslikke kohustusi, nagu Euroopa Andmekaitseinspektori mandaadi lõppemisega seotud kulud või palgakohandused, on peamine kasv võrreldes 2014. aasta eelarvega seotud Euroopa Andmekaitsenõukogu rakkerühma loomisega ning uute konkreetsete tegevustega aastatel 2014–2020;

111.  taastab eelarveprojekti summad eelarveridadel, mis on seotud Euroopa Andmekaitseinspektori uue mandaadiga ja Euroopa Andmekaitsenõukogu rakkerühma loomisega, ning eelarveridadel, mis tagavad institutsiooni nõuetekohase toimimise, võttes eelkõige arvesse selle uut strateegiat aastateks 2014–2020; rõhutab, et kulude horisontaalsed kärped võivad olla väga kahjulikud ja avaldada soovitule vastupidist mõju, eriti sellise väikese institutsiooni puhul;

X jagu — Euroopa välisteenistus

112.  tuletab nõukogule meelde, et Euroopa välisteenistus loodi liikmesriikidevahelise kokkuleppe tulemusena ning see vajab tegutsemiseks piisavalt vahendeid; kutsub liikmesriike üles uurima täiendavaid koostoimevõimalusi riikide saatkondade ja Euroopa välisteenistuse vahel, sh näiteks ühise hoonetetaristu kasutamine ning julgeoleku ja haldusküsimustes tehtav koostöö;

113.  taastab vähendusmäära algse taseme (5,3% välisteenistuse peakorteri puhul, 2,7% delegatsioonide puhul ning 27% riikide lähetatud sõjaliste ekspertide puhul) ning taastab eelarveprojektis taotletud assigneeringud; rõhutab, et vähendusmäära selline suurendamine tooks kaasa personali suurema vähendamise kui ametikohtade loetelus kajastuv kohustuslik 1% ning raskendaks seetõttu välisteenistuse toimimist ja arengut uue asutusena, millel ülesannete hulk kasvab;

114.  taastab eelarveprojekti summad kõigil nõukogu kärbitud eelarveridadel, eelkõige seoses assigneeringutega, mis puudutavad Euroopa välisteenistuse kommunikatsiooni turvalisust, et võimaldada kõrgel esindajal ja välisteenistuse kõrgematel ametnikel osaleda tõhusalt äärmiselt tundlikel läbirääkimistel;

115.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistuse kommunikatsioonisüsteeme kaitstaks sissemuukimise eest ning et kommunikatsioonisüsteemid, mida kasutatakse Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide, aga ka peakorteri ja delegatsioonide vaheliseks suhtlemiseks, oleks turvalised ja kaasaegsed;

116.  toetab kõrge esindaja ettepanekut(11) lisada Euroopa välisteenistuse eelarvesse assigneeringud, mida on vaja uue delegatsiooni loomiseks Pärsia lahe piirkonnas, kus liit on alaesindatud; suurendab seetõttu summasid asjaomastel eelarveridadel, nagu välisteenistus oma eelarvestuses taotles:

117.  paigutab eelarve III jaost (Komisjon) X jakku (Euroopa välisteenistus) assigneeringu „ühised halduskulud”, mis on ette nähtud delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate jaoks; rõhutab, et see ümberpaigutamine on eelarve suhtes neutraalne, ei avalda mõju komisjoni haldusassigneeringutele ega delegatsioonides töötavate komisjoni töötajate töötingimustele ning aitab lihtsustada ELi delegatsioonide halduskulude haldamist, mida on nõudnud Euroopa välisteenistus ja nõukogu ning hiljutises aruandes ka kontrollikoda; rõhutab, et ümberpaigutamine toimub Euroopa välisteenistuse ja komisjoni heas koostöös; palub nõukogul austada selle kokkuleppe neutraalsust eelarve suhtes;

o
o   o

118.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, muudele asjaomastele institutsioonidele ja organitele ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.
(2) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(3) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
(4) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0247.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0450.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0358.
(8) http://ec.europa.eu/about/juncker-commission/docs/pg_et.pdf
(9) Komisjoni 2. juuli 2014. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ringmajanduse suunas: jäätmevaba Euroopa kava” (COM(2014)0398).
(10) Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2013. aasta resolutsioon, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kohta (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437).
(11) Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsioon ELi strateegia kohta Iraani suhtes (Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0339).


ELi ja selle liikmesriikide ning Korea Vabariigi vahel allkirjastatud vabakaubanduslepingule lisatud protokoll, millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga ***
PDF 199kWORD 46k
Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu lisaprotokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel sõlmimise kohta (06035/2014 – C7-0113/2014 – 2014/0019(NLE))
P8_TA(2014)0037A8-0012/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06035/2014),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu lisaprotokolli eelnõu, millega võetakse arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga (06037/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 167 lõikele 3, artiklile 207 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C7-0113/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8-0012/2014),

1.  annab nõusoleku lisaprotokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Korea Vabariigi valitsusele ja parlamendile.


Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta: 2014. aasta prioriteetide elluviimine
PDF 224kWORD 126k
Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2014. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta (2014/2059(INI))
P8_TA(2014)0038A8-0019/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artiklit 136,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 3,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1175/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1177/2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1173/2011 eelarvejärelevalve tõhusa rakendamise kohta euroalal(6),

–  võttes arvesse komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatist „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” (COM(2012)0722),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni troika rolli ja tegevuse kohta(7),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ühtse turu juhtimise kohta Euroopa 2014. aasta poolaasta raames(9),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta(10),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel(11),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist 2014. aasta riigipõhiste soovituste kohta (COM(2014)0400),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2014. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(12),

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu Euroopa poolaasta 2014. aasta prioriteetide rakendamise üle,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006(13),

–  võttes arvesse komisjoni 30. juuli 2014. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Suunised selle kohta, kuidas rakendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 23 kohaseid meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega” (COM(2014)0494),

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta(14) ja 16. jaanuari 2014. aasta(15) resolutsioone ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 13. novembri 2013. aasta aruannet pealkirjaga ,,Majanduskasvu ja tööhõive ühtne turg: liikmesriikides tehtud edusammude ja järelejäänud tõkete analüüs – panus 2014. aasta majanduskasvu analüüsi” (COM(2013)0785),

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2014. aasta teatist ,,2014. aasta Euroopa poolaasta: riigipõhised soovitused – majanduskasv” (COM(2014)0400),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A8-0019/2014),

A.  arvestades, et fiskaalne jätkusuutlikkus ning ELi fiskaalse ja makromajandusliku järelevalveraamistiku arukas järgimine on majandus- ja rahaliidu (EMU) nõuetekohase toimimise jaoks hädavajalik;

B.  arvestades, et tõelise EMU saavutamiseks on vaja liikmesriikide makromajandus- ja eelarvepoliitika tõhustatud koordineerimist ning komisjoni juhitud terviklikku euroala poliitikat;

C.  arvestades, et Euroopa poolaastal on liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimisel väga oluline roll;

D.  arvestades, et üldise töötuse ja eelkõige noorte töötuse suurenemine on endiselt oluline oht majanduslikule ja sotsiaalsele stabiilsusele ning lähenemisele ELis;

E.  arvestades, et noorte töötusega tuleb tegeleda ennetavalt ning seejuures tõhustada ja laiendada selle valdkonna eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelist praegust koostööraamistikku;

F.  arvestades, et olukorras, mida iseloomustavad püsivalt kõrge võlatase ja töötuse määr ning madal SKP nominaalkasv ja sihttasemest oluliselt madalam inflatsioon, samuti vaesuse ohus elavate inimeste suur arv, väljakutsed seoses vananeva ühiskonna ja töökohtade loomise toetamisega, eelkõige noorte jaoks, peab eelarve konsolideerimine jätkuma majanduskasvu soodustaval ja diferentseeritud viisil;

G.  arvestades, et Euroopa poolaasta aluspõhimõte on liikmesriikide majandusliku solidaarsuse kohustus ning et riikide vastutus on proportsionaalne nende panusega liidu üldistesse majandustulemustesse;

H.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu kehtestas käesoleva aasta Euroopa poolaasta prioriteedid märtsis ja need kinnitati uuesti juunis; arvestades, et rõhk on meetmetel, mis suurendavad konkurentsivõimet ning toetavad töökohtade loomist ja võitlust töötuse vastu, ning selliste reformide järelmeetmetel, mis parandavad majanduse rahastamist ja tööturgude toimimist;

I.  arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” on üks osa ELi vastusest ülemaailmsele majanduskriisile ja tulevastele probleemidele, ning arvestades, et komisjon tunnistab, et enamik strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidest jääb täitmata;

J.  arvestades, et ülemaailmne finantskriis ning pangandus- ja võlakriis ELis on märkimisväärselt raskendanud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) juurdepääsu rahalistele vahenditele;

K.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt taotlenud juhtimisraamistiku tugevdamist;

L.  arvestades, et ühtne turg, eelkõige teenuste valdkonnas, ei toimi täielikult;

M.  arvestades, et pärast kuus aastat kestnud majanduskriisi ja negatiivseid kasvunäitajaid on majandus aeglaselt taastumas ja 2015. aastaks jõuab taastumine eeldatavasti kõigisse liikmesriikidesse; arvestades, et komisjoni prognooside kohaselt on majanduse taastumine veel vaevaline ning kodanike tööhõivet puudutavate ja sotsiaalsete nõudmiste täitmiseks ning tootlikkuse ja konkurentsivõime taastamiseks peavad reformid jätkuma; arvestades, et komisjon tunnistab, et ELi paljudes osades valitseb rusuv sotsiaalne olukord, töötus on saavutanud enneolematu mõõtme ning erinevused piirkondade ja liikmesriikide vahel suurenevad; arvestades, et meetmed selle tööhõivealase ja sotsiaalse olukorra parandamiseks aitaksid suurendada konkurentsivõimet ja majanduskasvu väljavaateid;

N.  arvestades, et vaatamata väikesele langusele on ELi töötuse ja noorte töötuse määr ikka veel väga murettekitav (ELi 28 liikmesriigis 25,005 miljonit töötut 2014. aasta juuni seisuga ja 5,06 miljonit töötut noort 2014. aasta juuli seisuga); arvestades, et lisaks sellele kujutavad erinevused liikmesriikide üldise ja noorte töötuse määrade vahel (5% töötuid Austrias, kuid 27,3% Kreekas; 9,3% töötuid noori Austrias, kuid 53,8% Hispaanias) suurt ohtu ELi majanduse stabiilsusele ja Euroopa sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

O.  arvestades, et komisjon rõhutab innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse rolli lisandväärtuse loomisel ning asjaolu, et kasvav oskuste nõudlusele mittevastavus mõjutab eeskätt teadmuspõhiseid sektoreid;

P.  arvestades, et tööturu killustatus on praegu üks suurimaid ebavõrdsuse tekitajaid liikmesriikide ja eri sektorite vahel; arvestades, et seda näitavad erinevused tööhõivele juurdepääsus (sh suured takistused tööturule sisenemisel), töötingimustes ja palgatasemes, mis on mõnikord ebapiisav inimväärse elatustaseme tagamiseks, ning suurenev lõhe madala ja kõrge kvalifikatsiooniga töö vahel, mis võib takistada liikumist tööturul; arvestades, et sellise killustumise lõpetamiseks on vaja jätkata reformidega;

Q.  arvestades, et miinimumpalga kehtestamine on liikmesriikide pädevuses;

R.  arvestades, et töötingimusi, diskrimineerimist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad ELi õigusaktid annavad töötajatele kaitse ärakasutamise ja diskrimineerimise vastu ning aitavad lihtsustada elanikkonnarühmade, näiteks naiste ja puuetega inimeste tööturule kaasamist; arvestades, et tööõnnetuste ja kutsehaiguste maksumus moodustab hinnanguliselt 2,6–3,8% SKPst, samas kui hinnangute kohaselt toob iga töötervishoiu ja tööohutuse standardite rakendamisele kulutatud euro ettevõtjatele tagasi 2,2 eurot;

S.  arvestades, et majandus- ja finantskriis on toonud esile mõne liikmesriigi rahanduse ebakindluse;

T.  arvestades, et mõned liikmesriigid on kriisi vastu võitlemiseks avaliku sektori kulutusi järsult kärpinud ning samal ajal on töötuse kasvuga kaasnenud suurem nõudlus sotsiaalkaitse järele; arvestades, et liikmesriikide eelarvest sotsiaalkindlustuseks tehtavad eraldised on veelgi suurema surve all, kuna laiaulatusliku töökohtade kadumise ja palgakärbete tõttu on vähenenud maksulaekumine;

U.  arvestades, et komisjon märkis oma 2. juuni 2014. aasta teatises (COM(2014)0400): „Kriisi ja poliitikameetmete tagajärjed, mis mõjutavad majandus- ja sotsiaalset olukorda, avalduvad ka ebavõrdsuse määras. Teatavat liiki töötuse struktuur, piiratud juurdepääs haridusele ja tervishoiule, teatavad maksusoodustusreformid – need kõik võivad mõjutada ühiskonna kõige haavatavamat osa eri viisidel”;

V.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 9 on sätestatud: „Oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid”, ning arvestades, et on oluline nimetatud horisontaalset klauslit kõigis poliitikavaldkondades piisaval määral rakendada, et saavutada ELi lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärgid; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 174 on sätestatud: „Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. [...] pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele”;

W.  arvestades, et ainult 7,5 miljonit inimest ehk 3,1% ELi tööjõust töötab praegu teises liikmesriigis, ning arvestades, et noored on kõige liikuvam rühm;

X.  arvestades, et kriisi tagajärjel on VKEdel ja mikroettevõtjatel väga kulukas ja raske rahastamisele juurde pääseda, mis pärsib nende kasvu- ja töökohtade loomise võimet; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid peavad seetõttu toetama VKEde arengut, et edendada ELis strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide kohaselt arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning kvaliteetseid töökohti;

1.  võtab teadmiseks analüüsi, mille kohaselt on ELi majanduse elavnemine kahe eelmise aasta jooksul olnud lootustandev, ja on mures 2014. aasta esimesest kvartalist alates toimunud aeglustumise pärast olukorras, kus on jõutud null-alampiirini ja väga madal inflatsioonimäär on muutunud üldiseks; kordab siiski, et elavnemine on väga habras ja ebaühtlane ning seda tuleb säilitada, et saavutada keskpikas perspektiivis suurem majanduskasv ja tööhõive;

2.  rõhutab, et majanduse elavnemise taaskäivitamiseks ja toetamiseks on kiiresti vaja ambitsioonikat algatust, mis käivitaks investeeringuid kogu ELis; palub komisjonil kiiresti käivitada 300 miljardi euro suuruse Euroopa investeerimisprogrammi vastavalt Jean-Claude Junckeri ettepanekule, et soodustada Euroopa majanduskasvu elavnemist lühikeses perspektiivis;

3.  täheldab, et majanduspoliitika olulisimad eesmärgid on liikmesriikide konkurentsivõime taastamine ja töötuse vähendamine;

4.  rõhutab, et tuleb kiiresti hakata tegelema probleemidega praeguses majandusolukorras, mida iseloomustab väga aeglaselt kasvav SKP (see jäi euroalal stabiilseks ja kasvas ELi 28 liikmesriigis 2014. aasta teises kvartalis 0,2%), märkimisväärselt madal inflatsioon (2014. aasta augustis oli see 0,3%, mis on madalaim tase alates novembrist 2009) ja lubamatult kõrge töötus (juulis 2014 oli see euroalal 11,5% ja ELi 28 liikmesriigis 10,2%);

5.  nõuab veelkord tungivalt, et komisjon tagaks konkreetsete soovituste esitamise liikmesriikidele, sealhulgas kohandamisprogrammidega liikmesriikidele ja kogu ELile, nii et need ei käsitleks ainult eelarve konsolideerimist, vaid ka struktuurireforme, mis toovad kaasa tegeliku, jätkusuutliku ja sotsiaalselt tasakaalus majanduskasvu, tööhõive, suurema konkurentsivõime ja lähenemise;

6.  võtab teadmiseks kaugeleulatuvad struktuurireformid, mida makromajanduslikes kohandamisprogrammides osalevad liikmesriigid on ellu viinud; peab kahetsusväärseks, et ülejäänud euroala liikmesriigid on oma majanduse ajakohastamisel vähem innukad, mis on üks põhjusi, miks jätkusuutliku kasvu väljavaated keskmises ja pikas perspektiivis on kesised;

7.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et euroala ja EL võivad majanduslike väljavaadete ja võimaluste osas teistest piirkondadest veelgi maha jääda, mis tähendab, et EL on nii ELi seest kui ka väljastpoolt tulevate investeeringute jaoks vähem atraktiivne;

8.  rõhutab, et finants-, riigivõla- ja konkurentsivõime kriisi ei ole võimalik lahendada ainult leebe rahapoliitikaga; rõhutab seetõttu, kui tähtis on jätkata põhjalike, tasakaalustatud ja sotsiaalselt jätkusuutlike struktuurireformide elluviimist majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel; kordab sellega seoses, et EL ei saa võistelda ainult hinnaga, vaid peab investeerima palju rohkem teadus- ja arendustegevusse, tööstusarengusse, haridusse, oskustesse ja ressursitõhususse nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil; tuletab meelde, et struktuurireformide ning riigi- ja erasektori võla vähendamise eesmärk peaks olema just see, et oleks võimalik keskenduda jätkusuutlikku majanduskasvu soodustavale poliitikale ning seeläbi luua uusi töökohti ja võidelda vaesuse vastu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama senisest enam ära toetuspankade potentsiaali, et elavdada majandust Euroopa Liidus;

9.  tuletab meelde, et strateegia „Euroopa 2020” prioriteedid ja eesmärgid, nagu võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, jäävad kehtima ning neid tuleks rakendada;

10.  rõhutab taas kord asjaolu, et mitme euroala liikmesriigi ülemäärane võlatase mitte ainult ei takista majanduskasvu, vaid asetab ka väga suure koorma tulevaste põlvkondade õlgadele; tunneb jätkuvalt muret, et erasektori ülemäärast võlataset ei ole õnnestunud vähendada;

11.  toonitab seetõttu asjaolu, et liikmesriigid peaksid majanduspoliitika ja reformide väljatöötamisel pöörama erilist tähelepanu sellele, millist mõju need avaldavad praegusele põlvkonnale ja tulevastele põlvkondadele, kaasa arvatud nende vajadustele heade elamistingimuste ja tööhõivevõimaluste järele; on seisukohal, et meie ühiskondade tulevikku ei tohi ohtu seada praegu tegemata jäetavate otsuste ja tehtavate poliitiliste vigadega;

12.  tunneb heameelt selle üle, et Jean-Claude Juncker tegi Euroopa Komisjoni uuele koosseisule mõeldud poliitilistes suunistes teatavaks lubaduse suurendada ELi investeeringuid 300 miljardi euro võrra;

13.  rõhutab asjaolu, et EMU pole kaugeltki lõpule viidud, ning tuletab komisjonile meelde tema kohustusi ja lubadusi võtta arvesse makromajanduslikku tasakaalustamatust ELis ja eelkõige euroalal, et parandada majanduse ja eelarvete koordineerimist ning ELi konkurentsivõimet; väljendab seetõttu heameelt komisjoni ametisseastuva presidendi lubaduse üle viia ellu 5. detsembri 2012. aasta aruande „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” tegevuskava;

14.  kutsub komisjoni veel kord üles esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas põhjaliku ja tõelise EMU loomise tegevuskava suuniste kohaselt viia kiiresti lõpule EMU rajamine; märgib, et EMU rajamine tuleks lõpule viia ühenduse meetodi alusel; kordab nõudmist, et lähenemissuuniseid käsitlev õigusakt võetaks vastu seadusandliku tavamenetluse raames, et kehtestada kindlaks ajaks väga piiratud arv kõige kiireloomulisemate reformimeetmete eesmärke, ning kordab nõudmist, et liikmesriigid tagaksid riiklike reformiprogrammide tuginemise eespool nimetatud lähenemissuunistele ning neid programme kontrolliks komisjon; palub liikmesriikidel võtta kohustuseks oma riiklikud reformiprogrammid täiel määral ellu viia; teeb ettepaneku, et selle põhjal võiksid liikmesriigid astuda ELi institutsioonidega lähenemispartnerlusse, mis võiks hõlmata reformimise tingimuslikku rahastamist; kordab, et sellise tugevama majandusliku koostööga peaks kaasnema stiimulipõhine finantsmehhanism; on seisukohal, et igasugune täiendav rahastamine või vahendid, näiteks solidaarsusmehhanism, peavad olema ELi eelarve lahutamatu osa, kuid jääma väljapoole kokkulepitud mitmeaastase finantsraamistiku piirmäärasid;

15.  palub sellega seoses tulevasel komisjonil esitada ettepaneku euroala ühtse välisesinduse kohta ELi toimimise lepingu artikli 138 kohaselt, et oleks olemas tõhus euroala, millel on ühine seisukoht selle esinduse pädevusse kuuluvates küsimustes; tuletab meelde, et vahetult enne, kui Euroopa Parlament valis teisipäeval, 15. juulil 2014 komisjoni uue presidendi, lubas ta oma kõnes, et „Bretton Woodsi institutsioonides esindab EMUt ja eurot üks esimees, üks asukoht ja üks hääl”;

16.  palub sellega seoses tulevasel komisjonil muu hulgas esitada ettepaneku euroala ühtse välisesinduse kohta ELi toimimise lepingu artikli 138 kohaselt ning samuti esitada aruande, mida lubati majanduse juhtimist käsitleva kahe seadusandliku akti paketis ja tegevuskavas „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas” ning milles käsitletakse liidu praeguse fiskaalraamistiku pakutavaid võimalusi investeeringuvajaduste tasakaalustamiseks eelarvedistsipliini eesmärkidega;

17.  palub komisjonil tugevdada Euroopa poolaasta protsessi, tagades muu hulgas selle, et soovituste koostamiseks ja järelmeetmeteks eraldatakse piisavalt aega ja vahendeid, mis aitab tagada, et soovitused on ELi ja riikliku tasandi majanduspoliitika kujundamiseks võimalikult asjakohased; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas Euroopa poolaasta soovitusi siduvamaks muuta; rõhutab, kui oluline on Euroopa Parlamendi varajane ja võimalikult ulatuslik kaasamine, et oleks välistatud legitiimsuse defitsiit poliitilises arvamuse kujundamise protsessis, võttes arvesse parlamendi järjest olulisemat ja siduvamat funktsiooni;

18.  on seisukohal, et tuleb tugevdada riikide parlamentide vastutust riigipõhiste soovituste eest; palub komisjonil näha ette võimalus tutvustada riigipõhiseid soovitusi riikide parlamentides, enne kui need nõukogus vastu võetakse;

19.  võtab teadmiseks komisjoni 2014. aasta riigipõhiste soovituste paketi; võtab teadmiseks komisjoni hinnangu, et eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide säilitamise osas on saavutatud teatavaid edusamme, eriti tööturu, pensioni- ja tervishoiusüsteemide ajakohastamisel;

20.  võtab sellega seoses teadmiseks riigipõhiste soovituste heakskiitmise Euroopa Ülemkogus ning nõukogu soovitused, eriti konkreetsed soovitused euroala kohta;

21.  juhib tähelepanu asjaolule, et finantsabiprogrammide edu tagamiseks on vaja solidaarsust ja tingimuslikkust, tugevat vastutustunnet ja tahet reforme ellu viia; tuletab komisjonile meelde, et ta viiks majanduse juhtimist käsitleva kahe seadusandliku akti paketist (määrus (EL) nr 472/2013) tulenevad juriidilised kohustused käimasolevate kohandamisprogrammidega täielikult vastavusse; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid finantsabi ja kolmiku ajutise süsteemi parandatud õigusliku struktuuri alla, mis vastaks ELi majanduse juhtimise raamistikule ja ühenduse õigusele, ning tagaksid sellega demokraatliku vastutuse; võtab teadmiseks komisjoni jätkudokumendi EP kolmikuteemalisele raportile; kutsub komisjoni üles võtma arvesse Euroopa Parlamendi kolmikuteemaliste raportite järeldusi;

22.  toetab eesmärki asetada rõhku meetmetele, mis parandavad konkurentsivõimet, toetavad investeeringuid ja töökohtade loomist, võitlevad töötuse vastu ning edendavad tööturu toimimist eelkõige suure kasvupotentsiaaliga valdkondades; usub, et liikmesriikidel on noorte töötuse vastu võitlemise kohta väärtuslikku teavet, mida teistega jagada; rõhutab, et duaalse haridussüsteemi mudel on noorte töötuse probleemiga võitlemisel eriti häid tulemusi andnud;

23.  rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika kujutab endast silmapaistvat investeerimisraamistikku kasvu soodustavate kulutuste suunamiseks, sealhulgas investeeringud innovatsiooni ja teadusuuringutesse, digitaalarengu tegevuskava, kulutused, et hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, investeeringud keskkonnasäästlikkusse, prioriteetsetesse üleeuroopalise transpordivõrgu ühendustesse ning samuti haridusse ja sotsiaalsesse kaasatusse;

24.  kutsub komisjoni üles looma terviklikku süsteemi, mis edendaks parimate tavade vahetamist kõigi vastutavate riiklike osapoolte vahel noorte töötuse vastu võitlemise vallas; kordab tõsiasja, et kuigi ei saa kasutada universaalseid lahendusi, on mõned liikmesriigid tegelenud noorte töötuse probleemiga tõhusamalt kui teised;

25.  rõhutab, et Euroopa poolaasta rakendamisel tuleb täielikult arvesse võtta strateegiat „Euroopa 2020”; nõuab tungivalt, et komisjon seaks üheks peamiseks prioriteediks ka ühtse turu juhtimise, sest see aitab olulisel määral kaasa Euroopa poolaasta eesmärkide − jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive − saavutamisele;

26.  tuletab siiski meelde, et riigipõhiste soovituste rakendamine liikmesriikides on olnud väga aeglane; on veendunud, et Euroopa lubaduste ning riigipõhiste soovituste liikmesriikides rakendamise vahel on ebakõla; rõhutab, kui tähtis on, et asjaomased valitsused võtaksid ELi tasandi lubaduste eest vastutuse; juhib tähelepanu sellele, et riigipõhised soovitused tuleks sõnastada viisil, mis annab liikmesriikidele poliitilise vabaduse kujundada meetmeid ja konkreetseid reforme, mida selliste soovituste käsitlemiseks vajatakse;

27.  kutsub eelkõige komisjoni üles uurima, kuidas arendada välja tulemusele orienteeritud ühiseid võrdlusaluseid, mis aitaksid mõõta ja võrrelda struktuurireforme võimaliku tulevase ettepaneku raames, mille eesmärk on parandada majanduspoliitika koordineerimist EMUs;

28.  tunneb muret selle pärast, et komisjoni andmetel on 2013. aasta riigipõhistest soovitustest täielikult ellu viidud ainult 10%; märgib lisaks, et 45% soovituste puhul on tehtud ainult piiratud edusamme või ei ole neid üldse tehtud;

29.  rõhutab asjaolu, et nõuetekohane, demokraatlikku vastutust hõlmav süsteem Euroopa poolaasta jaoks ning riigipõhiste soovituste elluviimine on EMUs majandusliku lähenemise saavutamise tähtsad tingimused ning lähenemine on olulise tähtsusega selle nõuetekohaseks toimimiseks, võimaldades finants- ja majandusstabiilsust ning Euroopa majanduse suurt konkurentsivõimet, mis soodustab majanduskasvu ja töökohtade loomist; loodab, et liikmesriikide valitsused kaitsevad aktiivselt ja rakendavad riiklikul tasandil nõukogus kõigi liikmesriikide poolt vastu võetud riigipõhiste soovituste kohta tehtud otsuseid (riikide isevastutus);

30.  rõhutab asjaolu, et mitmed riigipõhised soovitused tuginevad ELi õigusaktidele ning et ELi õigusaktide mittejärgimine võib kaasa tuua õiguslikud menetlused; tuletab liikmesriikidele meelde, et nad täidaksid ELi õigusel põhinevad õiguslikud kohustused; usub, et komisjon peaks võtma tulemustabeli tõlgendamisel piisavalt arvesse asjaolu, et euroala ja sinna kuuluvad liikmesriigid on üksteisest sõltuvad ja avatud majandused;

31.  palub komisjonil kui aluslepingute täitmise järelevalvajal kasutada täielikult ära kõiki ELi õiguses ette nähtud meetmeid, et toetada majanduspoliitika tõhusamat koordineerimist ja riigipõhiste soovituste elluviimist, nii et kõik liikmesriigid võtaksid ettenähtud ajavahemikus vastu enda olukorrale vastava majandus- ja finantspoliitika;

32.  märgib, et üha arvukamad riigipõhised soovitused on suunatud piirkondlikule tasandile; rõhutab vajadust kasutada täielikult ära uusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programme, eriti seal, kus neid kasutataks struktuurireformide kõrvalmeetmetena; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama prioriteetide õiget kindlaksmääramist, et tõsta kulutuste kvaliteeti;

33.  nõuab, et komisjon annaks pädevale parlamendikomisjonile kord kvartalis aru, milliseid meetmeid on võetud, et tagada riigipõhiste soovituste elluviimine, ning milliseid edusamme on seni tehtud; palub liikmesriikidel selgitada pädevas parlamendikomisjonis riigipõhiste soovituste täitmata jätmise põhjuseid;

34.  palub eurorühma esimehel jälgida tulemuslikult riigipõhiste soovituste rakendamist euroala liikmesriikides ning anda aru tehtud edusammudest osana eurorühma hinnangust 2015. aasta esialgsete eelarvekavade kohta, mille asjaomased liikmesriigid peavad esitama 2014. aasta oktoobri keskpaigaks;

35.  palub komisjonil pöörata riiklikes reformikavades tähelepanu soolisele mõõtmele, näiteks naiste integreerimine tööjõu hulka, soolise palga- ja pensionierinevuse kaotamine, täiustatud lapsehoiuteenused ja paindlik tööajakorraldus;

36.  on veendunud, et seoses eelseisva Euroopa poolaastaga tuleks fiskaalse jätkusuutlikkuse parandamiseks järgida pikaajalist ja tasakaalustatud majanduskasvu ja investeeringuid soodustava eelarve konsolideerimise strateegiat; rõhutab siiski asjaolu, et erilist tähelepanu tuleks pöörata kasvu suurendavatele reformidele ja meetmetele, eelkõige peaksid seda tegema need liikmesriigid, kellel on investeerimiseks eelarvemahtu, et edendada majanduskasvu ja hõlbustada euroalal tasakaalustamist; tuletab meelde, et kehtiv õigusraamistik võimaldab – tingimusel, et reformidega on alustatud – lubada liikmesriikidele teatavat paindlikkust, ning soovitab tungivalt seda paindlikkust kasutada;

37.  rõhutab, et rahanduse jätkusuutlikkus on pikaajalise majanduskasvu eeldus;

38.  on seisukohal, et liikmesriikide prioriteetideks peaks olema majanduse, sotsiaalkindlustussüsteemide, pensionisüsteemide ja tervishoiu ajakohastamine, et vältida üleliia suure koorma asetamist tulevaste põlvkondade õlgadele; kutsub liikmesriike üles kaaluma oma reformide mõju Euroopa majandusele tervikuna;

39.  on veendunud, et struktuurireformide eesmärk peaks olema eelkõige suurendada tööturgude suutlikkust integreerida noori ja muid tõrjutud rühmi tööjõu hulka ning suuta pakkuda võimalusi eakamatele töötajatele; on arvamusel, et haridust ja kutseõpet ühendav süsteem on selle eesmärgi saavutamiseks eriti tõhus vahend; on samuti veendunud, et struktuurireformide eesmärk peaks olema sotsiaalkindlustus-, tervishoiu- ja pensionisüsteemide jätkusuutlikkus ja õiglus keskmises ja pikas perspektiivis, samuti energiasõltuvuse vähendamine, et suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, pidades kõige tähtsamaks töökohtade loomist;

40.  toonitab, et ELi majanduskasvu takistavad hästi toimiva ühtse tööturu puudumine ning jätkusuutliku lähenemisviisi puudumine sisserände küsimuses; palub komisjonil ja liikmesriikidel luua ühine ja kaasav tööturg ning ühine ajakohane ja kaasav sisserändepoliitika; rõhutab, et töötajate õiglane ja võrdne kohtlemine on ühtse tööturu ülesehitamiseks otsustava tähtsusega;

41.  märgib, et energiapoliitika ja majanduskasv on omavahel tihedalt seotud; nõuab seetõttu tungivalt ambitsioonikat Euroopa energiapoliitikat, mis võib energiasektori tarnekindluse ja innovatsiooni suurendamise kaudu tagada suurema majandusliku stabiilsuse ja kasvu;

42.  täheldab, et ei ole veel tehtud tõsist tööd uurimaks, kui suur on demograafilise arengu roll Euroopa riikides juba kaks aastakümmet valitsenud pidevas majanduskasvu aeglustumises; rõhutab, et liidu majanduskasvu potentsiaali pärsib ka toimiva ühtse tööturu puudumine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma tõelist ühist tööturgu ning võtma kasutusele kõik liidu vahendid, et viia ellu ühist sisserändepoliitikat valitud presidendi ettepanekute kohaselt;

43.  kordab üleskutset liikmesriikidele lihtsustada oma maksusüsteeme, et taastada eranditult kõigis liikmesriikides ettevõtetele soodne keskkond, ning nõudmist vähendada tööjõumakse; palub komisjonil 2012. aasta sama valdkonna tegevuskava täitmisest saadud kogemustele toetudes võtta kiiresti meetmeid ja arendada välja terviklik strateegia, mis põhineb konkreetsetel õiguslikel meetmetel, et võidelda maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi 21. mai 2013. aasta resolutsioonis maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta(16) (Kleva Kekuši raport) esitatud ettepanekuid maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta;

44.  rõhutab, et struktuurireforme peavad täiendama ja liigendama pikaajalisemad investeeringud haridusse, teadusuuringutesse, innovatsiooni, kaasaegsesse infrastruktuuri ja säästvasse energiasse, et kiirendada üleminekut digitaaltehnoloogiale ja keskkonnasõbralikkusele; rõhutab, et konkurentsivõime, jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise eelduseks on investeeringud teadusuuringutesse, innovatsiooni, haridusse ja infrastruktuuri; rõhutab liidu eelarve rolli nendes olulistes ühist huvi pakkuvates valdkondades;

45.  rõhutab asjaolu, et juba niigi kõrge avaliku sektori võlatase ei võimalda kulutusi märkimisväärselt suurendada, sest vastasel juhul on reformi- ja konsolideerimispüüdlused asjatud; soovitab seetõttu kulutused ebaproduktiivsetest sektoritest produktiivsetesse tulevikule suunatud sektorisse ümber paigutada; rõhutab, et stabiilsuse ja kasvu pakt on paindlik ning seda paindlikkust tuleks kasutada, kuid see eeldab, et esmajoones liikmesriigid tuleksid välja usaldusväärse reformiga;

46.  võtab teadmiseks EKP presidendi 22. augustil 2014. aastal keskpanga iga-aastasel sümpoosionil Jackson Hole’is peetud kõne; palub poliitikakujundajatel teha raha-, eelarve ja struktuurireformide poliitika osas õiged järeldused, et luua majanduskasvu ja töökohti; tuletab meelde tasakaalustatud märkusi: „ükskõik kui soodustav eelarve- või rahapoliitika ei saa ikkagi asendada euroala vajalikke struktuurireforme” ning „ühtne töötuse vähendamise strateegia peab hõlmama nii nõudluse kui ka pakkumise valdkonna meetmeid nii euroalal kui ka riikide tasandil. Ja ainult siis, kui strateegia on tõeliselt ühtne, saab see olla edukas.”;

47.  on veendunud, et ELi majanduse üks suuremaid pärssijaid on erasektori koguinvesteeringute madal tase ning avaliku sektori investeeringute finantsvõimenduse puudumine praeguse taseme juures; palub komisjonil uurida põhjuseid, miks on erainvesteeringute tase ELis nii madal; rõhutab vajadust reformida pankroti- ja maksejõuetuse menetlusi, et tulla toime euroala äärepiirkondade ülemäärase võlakoormusega;

48.  rõhutab asjaolu, et investeeringud on tähtsad, sest need toimivad majanduse nõudluse ja pakkumise poolel, loovad töökohti, tekitavad majapidamistele sissetulekut, suurendavad maksutulu, aitavad valitsustel konsolideerida ja suurendavad majanduskasvu; rõhutab, et tuleb kasutusele võtta investorisõbralik poliitika, vähendada bürokraatiat ja halduskoormust; kutsub järgmist Euroopa Komisjoni üles suurendama ELi investeeringuid 300 miljardi euro võrra, nagu teatas Jean-Claude Juncker poliitilistes suunistes;

49.  palub komisjonil lõpuks täita oma kohustus kujundada välja ühtne turg, eriti teenuste osas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid strateegia „Euroopa 2020” kohased kohustused, eriti seoses teadus- ja arendustegevuse, ressursitõhususe, innovatsiooni, tööhõive, hariduse, vaesuse, taastuvenergia ja heitkoguste vähendamisega; seetõttu kutsub komisjoni üles otsustavalt kasutama kogu talle antud pädevust ja suurendama pingutusi, et tagada liikmesriikides ELi õigusaktide korrektne rakendamine ja jõustamine;

50.  on mures protektsionistlike kalduvuste pärast mõnes liikmesriigis, eriti seoses inimeste vaba liikumisega; märgib, et alusleping tagab isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise, ning tuletab meelde, et komisjon peab neid vabadusi kaitsma ja jõustama;

51.  rõhutab asjaolu, et juurdepääsu puudumine rahastamisele, eriti VKEde puhul, on ELi majanduskasvule suur takistus; nõuab seetõttu, et komisjon peaks esmatähtsaks tööd alternatiivsete finantseerimisallikate leidmiseks VKEdele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2013. aasta resolutsioonis VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta esitatud soovitusi, eriti struktuurifondide, Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja avalike arengupankade abiga; toonitab vajadust veelgi vähendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ees seisvaid bürokraatlikke takistusi ning järgida ELi õigusloomes tulevikus järjekindlamalt proportsionaalsuse põhimõtet;

52.  on veendunud, et tuleks kiiresti kavandada reformid kõigi riikide jaoks, kus raskused ettevõtete asutamisel pärsivad potentsiaalset majanduskasvu ja töökohtade loomist;

53.  palub komisjonil pakkuda kiiresti välja meetmed, et kujundada välja kapitali siseturg ning parandada kapitali eraldamist ettevõtjatele, et elavdada reaalmajandust; on veendunud, et lisaks pankadele on vaja alternatiivseid rahastamisallikaid nii suurte kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ning eelkõige tuleb parandada tingimusi rahastamiseks kapitaliturgude ja muude eraallikate kaudu, nagu riskikapitalifondid, vastastikused fondid või aktsiafondid; nõuab erilist tähelepanu ettevõtete alustamise ja käitamise kapitalikulude rollile eri liikmesriikides ning tulemustabeli vastavat ajakohastamist;

54.  rõhutab, et äärmiselt tähtis on koostada pikaajalisi investeeringuid käsitlevad õigusaktid;

55.  rõhutab pangandusliidu loomise kiirendamise ja lõpuleviimise tähtsust; märgib, et pangandusliidu kolme samba heakskiitmine ning krediidiasutuste ja kindlustusettevõtete suhtes kehtestatud uute eeskirjade rakendamine võivad aidata taastada ELi finantssektori vastupanuvõime; on veendunud, et pangandusliidu loomise lõpuleviimine peab toimuma kindlustuse ja turgude liiduna; kordab, et pankade maksejõuetuse kulud peaks kandma pangandussektor ise;

56.  rõhutab, et kindel, stabiilne, mitmekesine ja läbipaistev finantssüsteem on tulevase kasvu seisukohast hädavajalik;

57.  rõhutab, et Euroopa poolaasta ei tohi mitte mingil tingimusel ohustada Euroopa Parlamendi ega liikmesriikide ja piirkondlike parlamentide eesõigusi; rõhutab asjaolu, et ELi ja riikide pädevused peaksid olema selgelt eraldatud ning et liidu tasandil on aruandluskohustus Euroopa Parlamendi ees, samas kui liikmesriikide tasandil on aruandluskohustus liikmesriikide parlamentide ees; rõhutab, kui oluline on kaasata Euroopa Parlament ametlikult ja nõuetekohaselt varajasel etapil ja võimalikult ulatuslikult, et suurendada demokraatlikku legitiimsust;

58.  rõhutab vajadust tugevdada euroala toimimise oluliste elementide (nt Euroopa stabiilsusmehhanism, eurorühma otsused ning finantsabiprogrammide järelevalve ja hindamine) demokraatlikku vastutust Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide ees; palub komisjonil koostada ja avaldada järelhinnangud oma soovituste ja kolmikus osalemise kohta;

Valdkondlikud panused 2014. aasta Euroopa poolaastasse

59.  tunneb heameelt komisjoni tõdemuse üle, et eelarve konsolideerimine peab jätkuma majanduskasvu soodustaval ja diferentseeritud viisil, mis võimaldab liikmesriikidel mitte ainult investeerida majanduskasvu ja töökohtade loomisse, vaid lahendada ka suure võla, töötuse ja vananeva ühiskonnaga seotud probleeme;

60.  tõstab esile töökohtade potentsiaali rohelises majanduses, mis võiks komisjoni hinnangute kohaselt luua ainuüksi energiatõhususe ja taastuvenergia sektorites 2020. aastaks 5 miljonit töökohta, tingimusel et kehtestatakse ambitsioonikas kliima- ja energiapoliitika; kutsub liikmesriike üles tagama kõnealustes sektorites piisava investeeringute taseme ja prognoosima töötajate tulevasi oskusi; palub komisjonil lisada rohelise majanduse töökohtade potentsiaali kasutamise 2015. aasta iga-aastase majanduskasvu analüüsi;

61.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon võtab arvesse riiklikest reformikavadest ilmnevaid liikmesriikidevahelisi erinevusi, kuid kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu nendele piirkondadele, kus on püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, eelkõige eelarveeraldiste kaalumisel;

62.  rõhutab, et sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat ei tohiks vaadelda mitte ainult kulude seisukohalt, vaid tähelepanu tuleks pöörata ka tööturu struktuurireformidele ja pikaajalisele kasule, et säilitada investeeringud ühiskonda ja kodanikesse eesmärgiga saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid ning kindlustada liikmesriikide ja ELi kui terviku tulevik ja stabiilsus;

63.  rõhutab, et samal ajal kui palgad on oluline tegur euroala makromajandusliku tasakaalustamatuse lahendamisel, ei ole need lihtsalt majanduse kohandamise vahend, vaid ennekõike sissetulek, millest töötajad peavad elama; kutsub komisjoni üles tagama, et palka käsitlevad soovitused ei suurendaks palgavaesust või palkade ebavõrdsust liikmesriikides ega kahjustaks madala sissetulekuga rühmi;

64.  on väga mures, et EL on kaugel strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaaleesmärkide täitmisest ning et kõige visamalt edeneb vaesuse vähendamine, kuna vaesuses elavate inimeste arv aastatel 2010–2012 mitte ei kahanenud, vaid kasvas kümne miljoni inimese võrra; kutsub uut komisjoni üles vastu võtma ühtset lähenemisviisi ja paluma, et liikmesriigid annaksid viivitamata teada riiklikest edusammudest strateegia „Euroopa 2020” elluviimisel; palub, et liikmesriigid kehtestaksid oma riiklikes reformikavades selged riiklikud strateegiad strateegia „Euroopa 2020” edendamiseks, eriti seoses vaesuse vähendamisega;

65.  kiidab heaks asjaolu, et komisjon kasutas selle aasta riigipõhiste soovituste jaoks uut tööhõive- ja sotsiaalnäitajate tulemustabelit, eeskätt viiteid üldisele ja noorte töötuse määrale ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määrale; märgib, et need näitajad on puhtalt analüütilised; nõuab, et tulemustabelisse lisataks veel näitajaid, nagu töö kvaliteet, laste vaesuse määr, tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kodutus; nõuab, et need näitajad avaldaksid tegelikku mõju kogu Euroopa poolaasta protsessile;

66.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles jätkuvalt täiustama näitajaid, mida kasutatakse strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalse, keskkonna- ja innovatsioonimõõtme jälgimiseks osana Euroopa poolaastast; palub komisjonil jätkata arutelu sotsiaalsete ja tööhõivenäitajate arvu ja arengu üle, arvestades, et ELi majandus- ja sotsiaalküsimused on ühe mündi kaks külge, mis mõlemad mängivad ELi arengus tähtsat rolli;

67.  tuletab meelde oma nõudmist, et enne euroala tippkohtumisi toimuksid vajaduse korral eurorühma tööhõive- ja sotsiaalministrite kohtumised, et tagada sotsiaal- ja tööhõiveprobleemide täielikum käsitlemine euroala ametiasutuste aruteludes ja otsustes ning aidata kaasa euroala riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumistele; on veendunud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ühiste kohtumiste tähtsuses, et saavutada ühtne seisukoht alati, kui see on vajalik;

68.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon tunnistab, et eelarve konsolideerimise meetmed – mis võeti mitte ainult mõne liikmesriigi majanduse jätkusuutlikkuse, vaid kogu ELi majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks – on mõjunud ELi tööhõive- ja sotsiaalsele olukorrale rängalt ja laiaulatuslikult; nõuab suuremaid jõupingutusi, et täidetaks tööhõivealased ja sotsiaalsed kohustused, mis on sätestatud aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas; kutsub Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit üles põhjalikult hindama nende meetmete mõju põhiõigustele ja esitama soovitused harta rikkumise korral;

69.  tunneb heameelt eesistujariigi Itaalia kavatsuse üle – mis on ära märgitud ka Euroopa Ülemkogu 30. augusti 2014. aasta erakorralise kohtumise järeldustes – pidada riigipeade ja valitsusjuhtide tasandi konverents tööhõive, eeskätt noorte tööhõive teemal;

70.  tunneb heameelt eespool nimetatud asjaolu üle, et töötuse määr on mõnes liikmesriigis langenud; tuletab siiski meelde, et strateegias „Euroopa 2020” on täpselt öeldud, et tuleb jälgida tööhõive määra, ning peab kahetsusväärseks, et praegused tööhõive näitajad ei peegelda täpselt kõikide liikmesriikide tööturgude tegelikku olukorda;

71.  märgib, et komisjon juhib tähelepanu vajadusele struktuurireformide järele, mille eesmärk on parandada majanduskasvu ja tööhõive raamtingimusi, eeskätt ajal, mil töötuse määr on kõrge, ning et ühtse turu väljakujundamisega saab luua palju võimalusi nii riikide kui ka Euroopa tasandil;

72.  kutsub uut komisjoni üles seadma tööhõive taastumise absoluutseks prioriteediks ning koostama majanduskasvuks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks julge ja tervikliku strateegia, mis peaks hõlmama kõiki uusi volinikke; on arvamusel, et selleks peaks tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik koostama kava, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi ning sisaldab konkreetseid meetmeid kvaliteetse tööhõive edendamiseks;

73.  leiab, et ELi konkurentsivõimet ei ole võimalik taastada ainuüksi kulude kärpimisega, vaid sellega peavad kaasnema suuremad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning haridusse ja oskustesse, samuti suurem ressursitõhusus; nõuab, et tööturud muutuksid kohanemisvõimelisemaks ja dünaamilisemaks, et muutuvad majandusolud ei tooks kaasa suuri koondamisi ja ülemääraseid palgakohandusi; tuletab meelde, et paljude ELi töötajate ostujõud on järsult vähenenud ning leibkondade sissetulekud ja sisenõudlus on langenud; on veendunud, et meie majanduse vajaliku konkurentsivõime taastamiseks peab EL samuti kaaluma strateegiaid, milles keskendutakse muudele tootmiskuludele, hindade arengule ja kasumimarginaalile ning sektoriülesele poliitikale, mille abil edendatakse innovatsiooni, tootlikkust ja tipptaset;

74.  tunneb muret jõukuse ja sissetulekute üha kasvava ebavõrdsuse pärast, mis vähendab ostujõudu, sisenõudlust ja reaalmajandusse tehtavaid investeeringuid; kutsub liikmesriike üles lisama oma riiklikesse reformikavadesse meetmeid nimetatud ebavõrdsuse vähendamiseks, et edendada majanduskasvu, tööhõivet ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

75.  rõhutab vajadust nihutada maksukoormus tööjõult muudele jätkusuutlikele maksudele, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist;

76.  kiidab heaks komisjoni riigipõhised soovitused keskkonnamaksude valdkonnas ja kutsub liikmesriike üles neid soovitusi järgima, tagades samas, et sellest on kasu eeskätt madalama sissetulekuga isikutele; toonitab, et tööjõu maksustamise asemel tuleks suurendada keskkonnamakse ning kaotada järk-järgult keskkonnale kahjulikud toetused, sest see avaldab positiivset mõju eelarvele, tööhõivele, ühiskonnale ja keskkonnale;

77.  tunneb muret, et euroala finantsiline killustatus ohustab mõnel juhul VKEde kasvu ja jätkusuutlikkust; nõuab majanduse laenuvõime taastamist, mis võimaldaks VKEdel investeerida ja luua töökohti, samuti VKEde juurdepääsu lihtsustamist ettevõtlusele ning sellistele programmidele nagu COSME ja „Horisont 2020”;

78.  kutsub liikmesriike üles kaotama füüsilisest isikust ettevõtjatele, mikroettevõtetele ja VKEdele kehtestatud tarbetut halduskoormust ja bürokraatiat ning lihtsustama ettevõtluse alustamise tingimusi;

79.  kutsub komisjoni üles kiiresti rakendama ELi toimimise lepingu artikli 9 alusel lubatud 300 miljardi euro suurust investeerimiskava ning nõuab selle hindamist, kas nimetatud summast piisab, et taastada ELi täielik potentsiaal majanduskasvuks, konkurentsivõimeks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks;

80.  kiidab heaks riigipõhiseid soovitusi käsitlevas koondteatises esitatud komisjoni üleskutse investeerida kogu ELis rohkem teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni, haridusse, oskustesse ja aktiivsesse tööturupoliitikasse ning energia, transpordi ja digitaalmajanduse valdkonda;

81.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama ELi tööstust, kohaldades paindlikumat konkurentsipoliitikat, mis soodustab konkurentsivõimet ja tööhõivet, koos digitaaltehnoloogiale ja keskkonnasõbralikkusele ülemineku kavaga; kordab üleskutset komisjonile koostada pärast tööturu osapooltega konsulteerimist õigusakti ettepanek töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta, et tagada ELi tööstuses majanduslikult ja sotsiaalselt vastutustundlik muutustega kohanemine, mille käigus säilitatakse töötajate õigused, asetamata ülemäärast regulatiivset koormust ettevõtjate ja eriti VKEde õlgadele;

82.  on mures asjaolu pärast, et paljudes liikmesriikides ja sektorites kaasneb töökohtade kaotusega ka töökvaliteedi langus, töökoha leidmise takistuste suurenemine ja tööstandardite halvenemine; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad tegema konkreetseid jõupingutusi, et tõsta töökohtade kvaliteeti, et töötajate oskused vastaksid tööturu vajadustele; palub, et komisjon ja liikmesriigid teeksid tõsiseid jõupingutusi, et käsitleda täiendavaid probleeme, mida tekitavad mittevabatahtlik osalise tööajaga töötamine ja mittevabatahtlik ajutine töötamine, ebakindlad töölepingud (nt null-töötundidega lepingud), näiline füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ja deklareerimata töö; tunneb seetõttu heameelt komisjoni esitatud deklareerimata töö Euroopa platvormi algatuse üle; kordab oma üleskutset liikmesriikidele tagada, et inimestele, kellel on ebakindel, ajutine või osalise tööaja leping või kes on füüsilisest isikust ettevõtjad, oleksid kindlustatud peamised õigused ja piisav sotsiaalkaitse;

83.  kutsub komisjoni üles tagama, et tema poliitilised suunised edendaksid tööturu reforme, mis on suunatud muu hulgas killustatuse vähendamisele, ühelt töölt teisele ülemineku edendamisele, haavatavate rühmade tööturule kaasamisele, palgavaesuse vähendamisele, soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, ebatüüpiliste lepingutega töötajate õiguste tugevdamisele ja suurema sotsiaalkaitse tagamisele füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks;

84.  märgib, et komisjon rõhutas 2013. aasta aruandes ELi tööhõive- ja sotsiaalse olukorra kohta, kui olulised on sotsiaalkaitse kulutused sotsiaalsete riskide vastase tagatisena; tuletab meelde, kui olulised on automaatsed stabilisaatorid asümmeetriliste šokkidega toimetulekuks, heaoluriikide ülemäärase kurnamise vältimiseks ning seega EMU kui terviku jätkusuutlikkuse tugevdamiseks; palub komisjonil lisada riigipõhistesse soovitustesse automaatsete stabilisaatorite säilitamise tähtsuse liikmesriikides, võttes arvesse nende silmapaistvat rolli sotsiaalse ühtekuuluvuse hoidmisel ning sisenõudluse ja majanduskasvu ergutamisel; tuletab meelde oma üleskutset komisjonile koostada roheline raamat automaatsete stabilisaatorite kohta euroalal;

85.  võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu eesistujariigi Itaalia kavatsuse (mida kirjeldatakse üksikasjalikult tema programmis) käivitada ELi tasandil arutelu automaatsete stabilisaatorite üle, pöörates erilist tähelepanu euroala hõlmava töötushüvitiste kava võimalikule loomisele;

86.  rõhutab, kui oluline on kõnealuses kontekstis aktiivne ja kaasav tööturupoliitika kui tööhõive edendamise strateegiline vahend; väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et mitu liikmesriiki on töötuse suurenevast määrast hoolimata vähendanud eelarveeraldisi aktiivsele ja kaasavale tööturupoliitikale; kutsub liikmesriike üles suurendama aktiivse tööturupoliitika haaret ja tõhusust tihedas koostöös tööturu osapooltega;

87.  väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsuse nr 573/2014/EL (avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta) vastuvõtmise üle; võtab teadmiseks 2014. aasta jaanuari ettepaneku EURESe portaali (Euroopa tööalase liikuvuse portaal) käsitleva määruse kohta; nõuab, et parlament ja nõukogu arutleksid kiiremas korras reformi üle, et EURESe portaalist saaks tõhus vahend ELi-sisese tööjõu liikumise edendamiseks kooskõlas määruses (EL) nr 1296/2013 kehtestatud sätetega ning eesmärgiga edendada mitmekesisust; tuletab meelde, et liikuvus peab jääma vabatahtlikuks ega tohi piirata jõupingutusi luua kohapeal kvaliteetseid töökohti ja koolitusvõimalusi; rõhutab, et usaldusväärne professionaalne teave teiste liikmesriikide töö- ja elutingimuste kohta on hästi toimiva Euroopa Majanduspiirkonna eeltingimus;

88.  juhib tähelepanu selliste töötajate, eriti noorte inimeste suurenevale arvule, kes lahkuvad oma päritoluriigist, et otsida teistes liikmesriikides töövõimalusi; nõuab tungivalt, et komisjon koos liikmesriikidega edendaks tööjõu liikuvust ELis, et tagada liikumisvabadus, austades samal ajal võrdse kohtlemise põhimõtet ning kaitstes palku ja sotsiaalseid standardeid; palub, et iga liikmesriik kehtestaks sotsiaalsed ja tööjõuga seotud tingimused, mis on kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”;

89.  tunneb muret, et loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna oskuste pakkumine ei vasta ettevõtjate suurenevale nõudmisele eelolevatel aastatel, mis vähendab ELi tööjõu suutlikkust kohaneda ja edasi areneda; kutsub liikmesriike üles investeerima haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisse, sealhulgas elukestvasse õppesse, eeskätt duaalsetesse õppekavadesse, ning lihtsustama üleminekut koolist tööle;

90.  on veendunud vajaduses parandada noorte juhtimis-, haldus- ja ettevõtlusalaseid oskusi, et võimaldada uutel ettevõtjatel ja idufirmadel kasutada ära uusi turge ja realiseerida oma kasvupotentsiaal, et noored saaksid tööandjateks, mitte ainult töötajateks;

91.  märgib, et pangalaenud on endiselt kõige levinum rahastamisallikas ELis; on veendunud, et kasu võivad pakkuda ka innovatiivsete kavade ja pangaväliste võimaluste kaudu toimivad uued rahastamisviisid, nagu ühisrahastamine, VKEde äriinglid, vastastikused laenud, mikrolaenud, kergesti ligipääsetavad mikrokrediidiasutused ja muud vahendid, mis võivad pakkuda hädavajalikke investeeringuid, et idufirmad ja VKEd saaksid kasvada ja luua töökohti;

92.  väljendab heameelt noorte töötuse määra languse üle, kuid rõhutab, et see on ikka veel lubamatult kõrge: 22% ELi 28 liikmesriigis ja 23,1% euroalal; juhib tähelepanu asjaolule, et erinevused liikmesriikide vahel on murettekitavad (7,8% Saksamaal ja 56,3% Kreekas 2014. aasta aprilli seisuga); rõhutab, et töökohtade ebakindlus ja vaegtööhõive on samuti suurenenud, pidades silmas, et isegi need noored, kes on leidnud töökoha, töötavad sageli ebakindlatel tingimustel või mittevabatahtlikult osalise tööajaga (keskmiselt 43% noortest võrreldes 13% täiskasvanud töötajatega); väljendab samuti muret töötute ja kodutute noorte suureneva arvu pärast paljudes liikmesriikides;

93.  tunneb heameelt noortegarantii nimetamise üle enamikus riigipõhistes soovitustes; palub komisjonil tähelepanelikult jälgida 2014. aasta riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme seoses pakkumiste kvaliteediga, mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele suunatud aktiivse teavitustegevuse puudumisega, riiklike tööhõiveasutuste haldussuutlikkusega ja kõikide asjaomaste partnerite tulemusliku kaasamise puudumisega, ning samal ajal teha kindlaks parimad tavad, mille alusel võiks programme paremaks muuta; nõuab rohkem läbipaistvust rakendamise järelevalves, rohkem sihikindlust nende liikmesriikidega tegelemisel, kes ei tee edusamme, ning assigneeringute varasemasse perioodi toomise paremat kasutamist; rõhutab seoses sellega, et noorte tööhõive algatust tuleks pidada kõigile liikmesriikidele stiimuliks kasutada Euroopa Sotsiaalfondi noortega, eeskätt nende vaesuse ja sotsiaalse kaasatusega seotud laiemate projektide rahastamiseks;

94.  palub komisjonil teha ettepaneku Euroopa raamistiku kohta, millega kehtestataks noortegarantiide – sealhulgas praktika- ja töökohtade kvaliteet, inimväärsed palgad noortele ning juurdepääs tööhõiveteenustele ja -õigustele – rakendamise miinimumstandardid ning mis hõlmaks noori vanuses 25–30; palub liikmesriikidel kasutada olemasolevat eelarvet tõhusalt ning rakendada noortegarantiisid viivitamata; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma noortegarantiid prioriteediks, kuivõrd eelarveassigneeringud on koondatud kahte esimesse aastasse; nõuab, et olemasolevat eelarvet suurendataks mitmeaastase finantsraamistiku lubatud vahehindamise käigus, pidades silmas, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hinnangul on vaja noorte töötuse probleemi lahendamiseks euroalal 21 miljardi euro suurust summat; peab seda suurendamist vajalikuks investeeringuks, arvestades noorte töötuse probleemi lahendamata jätmise igal aastal põhjustatud tohutut majanduslikku kahju, mis ulatub 153 miljardi euroni ja vastab 1,2%-le ELi SKPst (Eurofound, 2012)(17);

95.  toonitab, kui oluline on rõhutada praktiliste oskuste ja kutseõppe duaalse süsteemi tähtsust, mis muudab noored tööturul konkurentsivõimelisemaks;

96.  kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtjate ja haridussektori koostööd kõigil tasanditel;

97.  võtab teadmiseks nõukogu 2014. aasta märtsi soovituse praktika kvaliteediraamistiku kohta, et ennetada noorte töötajate diskrimineerimist ja ärakasutamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel lisada need soovitused Euroopa poolaasta osana riiklikesse reformikavadesse ja riigipõhistesse soovitustesse;

98.  märgib murelikult, et naiste töötuse määrad on kõrgemad kui üldised määrad (11,7% ELi 18 liikmesriigis ja 10,4% ELi 28 liikmesriigis, võrreldes vastavalt 11,5% ja 10,2%); nõuab seega konkreetseid kvaliteetsete töökohtade loomise kavasid, mis sisaldavad naistele suunatud meetmeid; nõuab soolise aspekti arvestamist soovitustes ning toonitab, et muud soovitused ei tohi ohustada soolise võrdõiguslikkuse ja naiste tööturul osalemise suurendamist; nõuab konkreetsete soovituste koostamist, mille eesmärk on vähendada palkade ja pensionide soolist erinevust, mis mitte ainult ei pidurda majandust ja konkurentsivõimet, vaid on ka märk sotsiaalsest ebaõiglusest;

99.  tunneb heameelt soovituste üle, milles käsitletakse naiste vähest osalemist tööturul; kutsub komisjoni üles lisama järgmisse iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi laiema vaate soolisele võrdõiguslikkusele, mis ulatub kaugemale tööhõive määradest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitlema tööturu segregatsiooni ning hooldamiskohustuste ebaühtlast jaotumist; nõuab taskukohase hinnaga ja kvaliteetseid avalikke teenuseid laste ja ülalpeetavate hoolduse valdkonnas, mis võimaldaks hooldajatel ja eeskätt naistel naasta tööle ning lihtsustaks töö ja eraelu ühitamist;

100.  kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate rühmade kõrgele töötuse määrale, seades prioriteediks juurdepääsu tööturule ja integreerumise tööturule ning juurdepääsu- ja integratsioonipoliitika süvalaiendamise, sest tööhõive on eduka integratsiooni võti;

101.  on väga mures pikaajaliste töötute pärast ning eakate töötajate pärast, kes seisavad silmitsi suurema töötusega ja lisaraskustega tööturule naasmisel; kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära Euroopa Sotsiaalfondi, et aidata nendel töötajatel edukalt tööturule naasta;

102.  märgib murega, et vanemad kui 40-aastased töötajad ei saa paljudel juhtudel enam töökohal asjakohast koolitust ja täiendõpet; kutsub seetõttu tööandjaid, tööturu osapooli ja liikmesriikide valitsusi üles rakendama tööturul tõelise elukestva õppe ideid ja meetmeid, et jõuda niipea kui võimalik eakamate töötajate märkimisväärselt paranenud kvalifikatsioonini;

103.  väljendab heameelt nende riigipõhiste soovituste üle, mille eesmärk on suurendada miinimumsissetuleku süsteemide, turvavõrkude ja sotsiaalkaitse piisavust ja ulatust, ning nende riigipõhiste soovituste hulga üle, mis on seotud tööturule kaasamise meetmetega; on sellegipoolest arvamusel, et komisjoni poolt 2014. ja 2015. aastaks prognoositud ebaühtlasest ja ebakindlast majanduskasvust üksi ei piisa, et leevendada ränka mõju, mida kriis ja selle tagajärjed on avaldanud võitlusele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid järgiksid hoolikalt neile antud soovitusi ja esitaksid riiklike reformikavade raames konkreetsed sihipärased meetmed, mille eesmärk on võidelda vaesusega, eriti kodutuse ja laste vaesusega;

104.  kutsub komisjoni üles siduma Euroopa poolaasta tihedamalt strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalsete eesmärkidega; on seisukohal, et riiklikes reformikavades tuleks esitada aruanne edusammude kohta riiklike vaesusevastaste eesmärke täitmisel, mis näitab panust ühiselt kokku lepitud vaesuse vähendamise peaeesmärki strateegia „Euroopa 2020” raames; kutsub komisjoni üles andma edaspidi kõigile liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi vaesuse vastu võitlemise kohta; kutsub liikmesriike üles võtma vaesuse vähendamiseks konkreetseid sotsiaalse kaasamise ja mittediskrimineerimise meetmeid, mis on suunatud kõige suuremas sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele rühmadele; palub liikmesriikidel rakendada terviklikku aktiivse kaasamise strateegiat, pakkudes oma riigi tavade (sealhulgas kollektiivlepingutes või liikmesriigi õigusaktides kehtestatud sätete) alusel miinimumsissetulekut ja sotsiaalkindlustussüsteemi;

105.  kutsub liikmesriike üles, võttes arvesse nõukogu 9. ja 10. detsembri 2013. aasta soovitust romade tõhusaks integreerimiseks liikmesriikides võetavate meetmete kohta, rakendama pikaajalisi ja integreeritud sihtmeetmeid roma kogukondade majandusliku ja sotsiaalse kõrvalejäetuse vähendamiseks, võttes eelkõige vastu meetmed nende integreerimiseks tööturule, sealhulgas sotsiaalabi ja kaasamise tugevdatud seoste kaudu, ning suurendades roma laste koolikohustuse täitmist ja vähendades koolist väljalangemist;

106.  kutsub komisjoni üles võtma viivitamata käsile kõikjal ELis murettekitavalt suurenenud laste vaesuse probleemi, kehtestades laste tagatise vaesuse vastu; usub, et selline tagatis on väga tähtis, et kaitsta lapsi, keda mõjutavad praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi tagajärjed;

107.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon esitas soovitused pensionide kohta, ilma et oleks võtnud arvesse parlamendi seisukohta asjaomaste roheliste ja valgete raamatute kohta; rõhutab, et pensionireformid nõuavad riiklikku poliitilist ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning nende edukuse tagamiseks tuleks nende üle läbi rääkida tööturu osapooltega ning et liikmesriikide pensionisüsteemide vajalikud põhjalikud reformid tuleks välja töötada ja vastu võtta nende jätkusuutlikkuse tagamist silmas pidades, seadmata samal ajal ohtu pensionide piisavat taset, ning need peaksid olema täielikult kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” majanduslike ja sotsiaalsete prioriteetidega;

108.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et palgavaesuse või kodutuse probleemi käsitletakse väga vähestes riigipõhistes soovitustes; toonitab, et esile on kerkinud kesk- ja töölisklassi mõjutavad uued vaesuse vormid ning raskused hüpoteeklaenude tagasimaksmisel on toonud kaasa sagenevad väljatõstmised ja sundvõõrandamised; kutsub komisjoni üles käsitlema 2015. aasta majanduskasvu analüüsis üksikasjalikult nende inimeste palgavaesust ja vaesust, kelle seos tööturuga on piiratud või puudub sootuks; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel rakendada integreeritud poliitikat, mis soosib taskukohast ja sotsiaalmajutust, tõhusat ennetuspoliitikat, mille eesmärk on vähendada väljatõstmiste arvu, ning samuti tõusuteel oleva kütteostuvõimetuse vastu suunatud poliitikat;

109.  tunneb heameelt asjaolu üle, et mõnedes riigipõhistes soovitustes käsitletakse võitlust laste vaesuse vastu ja taskukohaseid lastehoiuteenuseid, kuid nõuab, et madala sissetulekuga peredele oleks suunatud rohkem meetmeid; nõuab, et esitataks rohkem soovitusi sotsiaalse kaasatuse strateegiate kohta, sealhulgas võitluse kohta vaesuse kõige äärmuslikumate vormide, nt kodutuse vastu;

110.  võtab teadmiseks, et komisjon toetab aktiivse kaasamise strateegiaid; on aga veendunud, et sellised strateegiad peavad sisaldama meetmeid puuetega ja vähenenud töövõimega inimeste integreerimiseks tööturule; julgustab liikmesriike kaaluma lisandväärtust, mida annab tööandjate stimuleerimine tööturust kõige kaugemal olijate töölevõtmiseks, arendades välja kohustuste ja tugivõrgustike hästi tasakaalustatud kogumi, mis hõlmab kõiki liikmesriikide tööturupoliitika väljaarendamises osalejaid;

111.  nõuab seoses kõrgete vaesusmääradega selle hindamist, kas enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa abifond on piisavalt hästi rahastatud, ja kui ei ole, siis mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise käigus lisavahendite võimaluse kaalumist;

112.  nõustub komisjoniga, et liikmesriigid peavad astuma kodutuse vastu tervikstrateegiate abil, mis põhinevad ennetamisel, eluasemel põhinevatel lähenemisviisidel, väljatõstmist käsitlevate eeskirjade ja tavade läbivaatamisel ning kodutute kriminaliseerimise lõpetamisel; nõuab riikidevahelise parimate tavade vahetamise ja vastastikuse õppimise parandamist ning tunnustab programmi „Progress” rolli selles kontekstis;

113.  kiidab soovitust investeerida haridusse, kuid on mures asjaolu pärast, et üle 20 liikmesriigi on kulutusi haridusele suhteliselt (protsendina SKPst) vähendanud, seades niiviisi ohtu kasvu- ja töökohtade loomise potentsiaali ning konkurentsivõime; juhib tähelepanu asjaolule, et selliste investeeringute vähendamine suurendab ELi struktuurilist nõrkust, arvestades ebakõla oskustööliste kasvava nõudluse ja tõsiasja vahel, et mitmes liikmesriigis on praegu suur osa tööjõust madala kvalifikatsiooniga;

114.  võtab teadmiseks komisjoni soovituse reformida tervishoiusüsteeme, et täita eesmärk tagada kulutõhusal moel üldine avalik juurdepääs kvaliteetsele arstiabile ning kindlustada tervishoiusüsteemide finantsiline jätkusuutlikkus;

115.  tuletab meelde nõudmist kaasata kodanikuühiskonna sidusrühmi rohkem ja struktureeritult riigi ja ELi tasandil, et tagada Euroopa poolaasta legitiimsus ja suurendada selle tõhusust; ootab sellega seoses, et komisjon kaasaks plaani kohaselt sotsiaaldialoogi komitee raames tööturu osapooli enne 2015. aasta majanduskasvu analüüsi vastuvõtmist;

116.  kritiseerib asjaolu, et kõik liikmesriigid ei ole riiklike reformikavade koostamisse kaasanud riigi parlamenti ega riiklikke tööturu osapooli ja kodanikuühiskonda; kutsub liikmesriike üles lisama oma riiklikku reformikavasse üksikasjalikku ülevaadet, milles selgitatakse, kes ja missugusel viisil osalesid; palub komisjonil koostada ülevaate parlamendimenetluste ja sidusrühmade Euroopa poolaastasse kaasamise erinevate riiklike tavade kohta;

Eelarvepoliitika

117.  toonitab taas, kui oluline roll on ELi eelarvel säästva majanduskasvu soodustamisel, arvukamate töökohtade loomisel ja makromajandusliku tasakaalustamatuse vähendamisel ELis, mis kõik aitab vähendada sotsiaalset ebavõrdsust; tuletab eelkõige meelde, et isegi arvestamata liidu rolli investeeringute hoogustajana, on umbes 60% liidu eelarvest otseselt määratud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks; rõhutab ühtlasi, et paljud 2014.–2020. aasta projektid hõlmavad uuenduslikke rahastamisvahendeid, millel võib olla tähtis roll nii avaliku sektori kui ka erainvesteeringute toetamisel liikmesriikides, eelkõige pikaajaliste investeeringute puhul, mida loetakse üldiselt poliitiliselt väga oluliseks;

118.  tuletab meelde, et uue mitmeaastase finantsraamistiku jõustumisel tuleb uued programmid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil kiiresti ja tõhusalt rakendada, et need aitaksid toetada majanduse elavdamise protsessi; nõuab, et eriti kiiresti rakendataks finantsraamistiku esimesteks aastateks kavandatud programmid, nagu Horisont 2020, COSME, Erasmus+ ja noorte tööhõive algatus; rõhutab, et neil programmidel on võimendav mõju ning koostoimeline ja katalüütiline roll riikliku investeerimispoliitika ja majanduskasvu ning töökohtade loomise suhtes; rõhutab, et on vaja kiiresti käivitada 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika (juba allkirjastatud partnerluslepingute, kooskõlastatud rakendusprogrammide ja teostatud eelmaksete näol); toonitab taas, et ühtekuuluvuspoliitika võib täita olulist rolli majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisel kogu ELi territooriumil; palub sellega seoses liikmesriikidel tagada, et ELi rahastamine oleks võimaluse korral alati suunatud projektidele, mis edendavad töökohtade loomist, eelkõige noorte jaoks, samuti jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet; on sügavalt mures täitmata kulukohustuste enneolematu mahu pärast (neist enamik ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas), samuti kulukohustustest vabastamise suure riski pärast, mis puudutab teatud liikmesriike seoses rahastamisega eelmise programmitöö perioodi raames;

119.  toetab nii ELi noortegarantiid kui ka noorte tööhõive algatust kui olulisi vahendeid väga laialdase noorte töötuse vastu võitlemiseks; tervitab komisjoni hiljutisi samme liikmesriikide toetamiseks noorte tööhõive algatuse raames rahastatavate meetmete kiirel kavandamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama nende programmide nõuetekohane, tõhus, kiire ja õigeaegne rakendamine;

120.  rõhutab, et ELi töökohtade, majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamiseks tuleb hoogustada väärtusahelate loomist ELis ning kindlamalt kaasata ELi ettevõtjaid, sealhulgas VKEsid, kõigil väärtusahela tasanditel; tuletab meelde, et selline poliitika peaks hõlmama igas suuruses ettevõtjaid, soodustama tootmisahela säilitamist Euroopas, toetama suure kasvupotentsiaaliga sektoreid, pidades eelkõige silmas uuendustegevust, oskusi, jätkusuutlikkust, ettevõtlust ja loovust, ning võimaldama piisavat majanduskasvu ja jõukust, et töökohtade arv saaks suureneda;

121.  rõhutab, et praegu, mil paljud liikmesriigid sõltuvad suuresti ühestainsast energiatarnijast ning kuue liikmesriigi maagaasivarustus on täielikus sõltuvuses Venemaast, on töökohtade edendamiseks ja kaitsmiseks vaja vähendada Ukrainas jätkuva kriisi taustal ELis ilmnenud tundlikkust välise energiavarustuse häirete suhtes; tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2014. aasta kohtumise järelduste üle ning loodab, et neid järeldusi täiendatakse hiljemalt 2014. aasta oktoobris ulatuslike keskmise kuni pika perspektiivi meetmetega ELi energiajulgeoleku suurendamiseks;

122.  rõhutab, et maksete ranged piirmäärad 2014.–2020. aastal on ELi eelarve jaoks tõsine probleem, mis takistab majanduse elavdamist, sest maksete hilinemine kahjustab peamiselt otseseid toetusesaajaid; tuletab meelde, et rakendamisel on vaja tagada maksete õigeaegne ja korrakohane areng, et üheaegselt teostada nii varasematest kohustustest kui ka eelrahastamisest tulenevad maksed, mis võimaldaks uued programmid kiiresti käivitada ja vältida täitmata kulukohustuste võimalikku ebatavalist ülekandumist 2015. aasta eelarvesse; nõuab sellega seoses tungivalt, et nõukogu kiidaks täielikult heaks komisjoni esitatud 2014. aasta paranduseelarve projekti nr 3/2014, et liidu eelarvel oleks võimalikult suur mõju kohapealsete investeeringute osas; juhib tähelepanu asjaolule, et kui paranduseelarved nr 2, 3 ja 4 võetakse vastu muudatusteta, oleks selle üldine mõju eelarvele 106 miljonit eurot kogurahvatulust sõltuvate sissemaksete suurenemise näol, mida liikmesriigid peavad tegema, tagamaks 2014. aastaks vajalikul tasemel maksete assigneeringud, et katta liidu olemasolevad õiguslikud kohustused; rõhutab, et kavatseb jätkata olukorra jälgimist maksete ja täitmata kulukohustuste osas ning kasutada täielikult kõiki paindlikkusmehhanisme, mida mitmeaastase finantsraamistiku määrus ja sellega seotud institutsioonidevaheline kokkulepe ette näevad; toonitab, et ELi korduva eelarveliste maksete kriisi küsimust tuleks jätkusuutlikul viisil käsitleda 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku valimistejärgsel läbivaatamisel, mida 1. novembril 2014 ametisse asuv Euroopa Komisjoni uus koosseis peaks võimalikult peatselt alustama;

123.  tuletab meelde oma seisukohta, et liikmesriikide eelarveseisundit saab kergendada uue omavahendite süsteemiga liidu eelarve rahastamiseks, millega vähendatakse kogurahvatulust sõltuvaid sissemakseid, võimaldades liikmesriikidel teha teoks konsolideerimispüüdlused, seadmata ohtu ELi rahastamist, et toetada investeerimist majanduse elavdamisse ja reformimeetmetesse; tuletab meelde, et komisjon on esitanud mitmeid seadusandlikke ettepanekuid omavahendite süsteemi muutmiseks, kuid siiani ei ole nõukogu neist kahjuks ühtegi tõsiselt arutanud; peab seetõttu väga oluliseks uut kõrgetasemelist omavahendite töörühma, kes peaks aitama ELi rahastamist põhjalikult reformida;

124.  nõuab tungivalt, et komisjon 2014. aasta novembris avaldatava 2015. aasta majanduskasvu analüüsi raames täielikult käsitleks ja rõhutaks ELi eelarve rolli Euroopa poolaasta protsessis, näidates faktide ja konkreetsete andmete põhjal, kuidas ELi eelarve projekt saab avaldada käivitavat, katalüütilist, koostoimelist ja täiendavat mõju kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi kogukuludele;

125.  palub ühtlasi, et komisjon annaks järgmises iga-aastases majanduskasvu analüüsis täieliku ülevaate sellest, mida on saavutatud Euroopa Ülemkogu 2012. aasta juuni kohtumisel vastu võetud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe rakendamisega, mille eesmärk on majandus- ja rahanduskriisist välja tulla, ning esitaks uued ettepanekud ELi eelarve võimaliku rolli kohta aruka, jätkusuutliku, kaasava, ressursitõhusa ja töökohti loova majanduskasvu jätkamisel;

126.  tervitab komisjoni ametisseastuva presidendi lubadust järgida komisjoni 5. detsembri 2012. aasta tegevuskava „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”; on seisukohal, et täiendavad rahalised vahendid või instrumendid, näiteks solidaarsusmehhanism, peavad olema ELi eelarve lahutamatu osa, kuid seda üle mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepitud ülemmäärade;

Siseturg

127.  nõuab tungivalt, et loodaks tõeline energia siseturg, millega tagataks õiglane turulepääs, tarbijakaitse kõrge tase ning juurdepääsetav turg, eriti VKEdele;

128.  usub, et liikmesriigid peavad suurendama jõupingutusi, et ajakohastada oma riiklikke haldusorganeid, viia selleks lõpule oma vastavad avaliku halduse seaduste reformid, osutada rohkem ja paremini kättesaadavaid digitaalteenuseid kodanikele ja ettevõtjatele, vähendada kulusid ja suurendada tõhusust, soodustada riiklike haldusorganite piiriülest koostööd ja rakendada nende koostegutsemisvõime raamistikke; toonitab asjaolu, et ELi riigihanke- ja kontsessiooniteemaliste õigusaktide täielik ja kiire rakendamine annaks suurepärase võimaluse tõhustada innovatsiooni ja suurendada VKEde juurdepääsu ning ajakohastada riiklikke haldusorganeid nii valitsuse kui ka kohalikul tasandil, suurendades selleks avaliku sektori kulutuste ja investeeringute kvaliteeti, tulemuslikkust ja läbipaistvust;

Keskkonnapoliitika

129.  rõhutab, et ELi liikmesriikide majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmine toetab pikaajalist ja kriisikindlat kasvu, suurendab konkurentsivõimet ja loob töökohti, parandades ühtlasi liidu energiajulgeolekut ja energiavarustuse sõltumatust, ning toonitab, et keskkonnasäästlikku majandust tuleks pidada majanduse arengu võimsaks katalüsaatoriks;

o
o   o

130.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, liikmesriikide valitsustele, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning Euroopa Keskpangale.

(1) ELT L 306, 23.11.2011, lk 12.
(2) ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.
(3) ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.
(4) ELT L 306, 23.11.2011, lk 33.
(5) ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.
(6) ELT L 306, 23.11.2011, lk 1.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0240.
(8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.
(9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0130.
(10) ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.
(11) ELT L 140, 27.5.2013, lk 1.
(12) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0129.
(13) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
(14) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 101.
(15) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0043.
(16) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0205.
(17) Eurofound (2012), „NEETs: young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe”, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika