Euroopa Parlamendi 13. novembri 2014. aasta otsus Ana Gomesi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta (2014/2045(IMM))

P8_TA(2014)0046 A8-0025/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ana Gomesi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 18. juunil 2014. aastal Portugali Vabariigi asepeaprokurör seoses Lissaboni juurdlus- ja kriminaalmenetluste ministeeriumi teises osakonnas poolelioleva kriminaalmenetlusega (NUIPC 8773/13.4TDLSB) ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 3. juulil 2014. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 Ana Gomesi ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artiklit 8 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ning 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0025/2014),

A.  arvestades, et Portugali Vabariigi asepeaprokurör edastas taotluse Ana Gomesi parlamentaarse puutumatuse äravõtmiseks, mille esitas Lissaboni juurdlus- ja kriminaalmenetluste ministeeriumi prokuratuur seoses väidetavalt laimavate avaldustega, mida pr Gomes teledebati käigus tegi; arvestades, et taotlus on esitatud selleks, et saaks algatada pr Gomesi vastu kriminaalmenetluse ja viimase selle menetlusega seoses üle kuulata;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 8 kohaselt ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

C.  arvestades, et kodukorra artiklis 6 on sätestatud, et oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel;

D.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohus on tunnistanud, et parlamendiliikme avaldus, mille ta on teinud väljaspool Euroopa Parlamenti, võib kujutada endast parlamendiliikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamust protokolli artikli 8 tähenduses, võttes seisukoha, et oluline ei ole mitte avalduse tegemise koht, vaid avalduse laad ja sisu;

E.  arvestades, et tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas ei toimu poliitilised debatid mitte ainult parlamendis, vaid ka meedias, alates pressiteadetest kuni internetini;

F.  arvestades, et kõnealuses telesaates esines Ana Gomes Euroopa Parlamendi liikmena, et arutada küsimusi, millest ta oli Euroopa tasandil huvitatud, mida näitavad muu hulgas ka kirjalikult vastatavad küsimused Euroopa Komisjonile, mis ta täiskogu istungil esitas;

G.  arvestades, et juhtides tähelepanu Portugali valitsuse otsusele Viana do Castelo sõjalaevatehaste erastamise kohta – otsus, mis tõi kaasa ka Euroopa Komisoni uurimise ELi riigiabieeskirjade rikkumise kohta –, täitis Ana Gomes oma mandaati Euroopa Parlamendi liikmena;

1.  otsustab Ana Gomesi puutumatust mitte ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Portugali Vabariigi pädevale ametiasutusele ja Ana Gomesile.

(1) 12.mai 1964. aasta otsus kohtuasjas 101/63: Wagner . Fohrmann ja Krier, EKL 1964, lk 195; 10. juuni 1986. aasta otsus kohtuasjas 149/85: Wybot . Faure ja teised, EKL 1986, lk 2403; 15. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-345/05: Mote . parlament, EKL 2008, lk II-2849; 21. oktoobri 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-200/07 ja C-201/07: Marra De Gregorio ja Clemente, EKL 2008, lk I-7929; 19. märtsi 2010. aasta otsus kohtuasjas T-42/06: Gollnisch . parlament, EKL 2010, lk II-1135; 6. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-163/10: Patriciello, EKL 2011, lk I-7565.

Euroopa Parlamendi 13. novembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 13 (taotlus EGF/2014/007 IE/Andersen Ireland, Iirimaa) (COM(2014)0616 – C8-0173/2014 – 2014/2098(BUD))

P8_TA(2014)0047 A8-0024/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0616 – C8‑0173/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „fondi määrus”),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0024/2014),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ja Euroopa Parlamendis ning nõukogus, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Iirimaa esitas taotluse EGF/2014/007 IE/Andersen Ireland fondilt rahalise toetuse saamiseks seoses 171 isiku koondamisega NACE Rev. 2 osa 32 alla kuuluvas majandussektoris (väärisesemete, ehete jms toodete tootmine) tegutsevas ettevõttes Andersen Ireland Limited vaatlusperioodil 21. oktoobrist 2013 kuni 21. veebruarini 2014;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  märgib, et Iirimaa ametiasutused esitasid taotluse fondi määruse artikli 4 lõike 2 kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on sätestatud abi taotlemise erand artikli 4 lõike 1 punktis a seatud tingimusest, mille kohaselt peab vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul olema liikmesriigi ettevõttes koondatud või tegevuse lõpetanud vähemalt 500 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat;

2.  nõustub komisjoniga, et Iirimaa ametiasutuste nimetatud erakorralised asjaolud – koondamistel on nimelt tõsine mõju piirkondlikule tööhõivele ning kohalikule ja piirkondlikule majandusele – õigustavad fondi määruse artikli 4 lõike 2 kohase erandi tegemist nõutavast künnisest (500 koondatud isikut) ja seetõttu on Iirimaal õigus saada fondi määruse alusel rahalist toetust;

3.  märgib, et Iirimaa ametiasutused esitasid taotluse fondist rahalise toetuse saamiseks 16. mail 2014 ja komisjon tegi oma hinnangu teatavaks 3. oktoobril 2014; väljendab heameelt kiire hindamismenetluse üle, mis oli lühem kui viis kuud;

4.  on seisukohal, et ettevõttes Andersen Ireland Limited toimunud 171 isiku koondamine on seotud globaliseerumise tõttu maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutustega, sest nelja aasta jooksul (2008–2012) neljakordistus ELi imporditud väärisesemete maht, millest 95 % moodustasid Aasiast imporditud tooted;

5.  märgib, et see on esimene taotlus, milles küsitakse fondi toetust töötajatele väärisesemete ja nendega seotud toodete sektoris, mis kannatab ka internetimüügi suurenemise tõttu ning võib veelgi nõrgeneda;

6.  märgib, et koondamised süvendavad veelgi tööpuudust piirkonnas, sest Andersen Ireland oli suurim tööandja piirkonnas, kus peamiselt tegeletakse põllumajandusega ning mille tööpuuduse määr oli juba 39,3 %, mis on riigi keskmisest tööpuuduse määrast (19 %) kaks korda suurem;

7.  märgib, et Iirimaa ametiasutused otsustasid osutada fondist kaasrahastatavaid individuaalseid teenuseid lisaks koondatud töötajatele ka kuni 138 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele, kes taotluse esitamise päeval olid alla 25-aastased, nii et eeldatavasti osaleb meetmetes 276 sihtrühma kuuluvat toetusesaajat; väljendab muret ebakindluse pärast seoses sellega, kuidas sihtrühma kuuluvad mittetöötavad ja mitteõppivad noored kindlaks tehakse; kutsub Iirimaa ametiasutusi üles arvesse võtma sotsiaalseid kriteeriume ning tagama, et fondi toetuse saajate valimisel peetaks täielikult kinni mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste põhimõttest;

8.  tuletab meelde, et kavandatud meetmeid tuleks kohandada, et võtta arvesse koondatud töötajate ja mittetöötavate ja mitteõppivate noorte erinevaid vajadusi;

9.  loodab, et vahehindamises esitatakse sihtrühma kuuluvatele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele suunatud rahaliste meetmete loetelu;

10.  märgib, et mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele pakutav koolitus peaks olema kaasav ja hõlmama kõiki ühiskonnarühmi, kaasa arvatud ebasoodsas olukorras olevad rühmad;

11.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et selleks, et töötajad saaksid kiiret abi, otsustasid Iirimaa ametiasutused alustada individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 21. oktoobril 2013. aastal, varakult enne lõpliku otsuse saamist esildatud kooskõlastatud paketi jaoks fondist toetuse saamise kohta;

12.  märgib, et kaasrahastatud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketiga püütakse luua võimalikult mitmekesiseid töövõimalusi piirkonnas, kus on vähe tegevust laiendavaid sektoreid või tootmisüksusi, selleks aga tuleb märkimisväärselt tõsta koondatud töötajate oskuste taset;

13.  võtab teadmiseks asjaolu, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel konsulteeriti sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajatega ning tööturu osapooltega, ning tunneb heameelt kavatsuse üle luua fondi toetuse kooskõlastamisüksuse töö täiustamiseks konsultatiivgrupp, et koondatud töötajad saaksid võimaluse fondi programmide rakendamises pidevalt osaleda;

14.  tunneb heameelt selle üle, et ettevõtte asukoha lähedal luuakse fondi toetuse kooskõlastamisüksuse keskus, mis hakkab toimima ühtse juurdepääsupunktina nii töötajate kui ka mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jaoks;

15.  peab tervitatavaks kohalikku avaüritust, kus osalesid nii koondatud töötajad kui ka mittetöötavad ja mitteõppivad noored, kus tutvustati programmiga pakutavate toetuste liike ning võimalikud toetusesaajad said ise teenuseosutajatega oma valikuid arutada;

16.  märgib, et koondatud töötajatele pakutavad individuaalsed teenused moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi ja hõlmavad selliseid meetmeid nagu tööalane nõustamine ja edasise karjääri kavandamise toetamine, fondi koolitustoetus, koolitus- ja keskharidusprogrammid, kõrghariduse programmid, koolitustoetus oskuste võrgustiku kasutamiseks, ettevõtte loomise / füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise toetus ja sissetulekutoetus, sealhulgas koolituskulude toetus;

17.  peab tervitatavaks ideed lisada kavandatavate meetmete hulka ka koolitustoetus oskuste võrgustiku kasutamiseks, mille eesmärk on aidata töötajatel asuda tööle samas tööstussektoris või samas geograafilises piirkonnas tegutsevatesse ettevõtetesse;

18.  märgib, et vastavalt fondi määruse sätetele ei moodusta sissetulekutoetuse meetmed individuaalsete meetmete üldisest paketist mingil juhul rohkem kui 35 %;

19.  märgib, et puudub selgus selle kohta, kui suures summas tuleks hinnanguliselt eraldada ettevõtte loomise ja füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise toetust; leiab, et tegelike toetusesaajate arv võib prognoositust erineda, mille tõttu hinnanguline kogukulu võib jaotuda teisiti; juhib tähelepanu kohalike ettevõtluskodade tähtsusele nn pehmete teenuste ja materiaalse toe pakkumisel, eelkõige äriplaanide elujõulisuse hindamisel ja toetuse maksimumsumma määramisel kuni 15 000 euroni;

20.  tuletab meelde, et kooskõlas fondi määruse artikliga 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja vajalikest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

21.  tunneb heameelt selle üle, et kavandatud meetmetele ja nende rakendamisele juurdepääsul järgitakse võrdväärse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

22.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

23.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 13 (taotlus EGF/2014/007 IE/Andersen Ireland, Iirimaa)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega 2014/877/EL).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

Euroopa Parlamendi 13. novembri 2014. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 13 (taotlus EGF/2014/009 EL/Sprider Stores, Kreeka) (COM(2014)0620 – C8-0183/2014 – 2014/2107(BUD))

P8_TA(2014)0048 A8-0023/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2014)0620 – C8‑0183/2014),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „fondi määrus”),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe”), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0023/2014),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „fond”) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et fondi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, suurendada liidu rahalist toetust kuni 60 %ni kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ja Euroopa Parlamendi ning nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Kreeka ametiasutused esitasid 6. juunil 2014 taotluse EGF/2014/009 EL/Sprider Stores seoses 761 töötaja koondamisega NACE Revision 2 osa 47 (jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) alla kuuluvast ettevõttest Sprider Stores S.A.;

E.  arvestades, et taotlus vastab fondi määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

1.  märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid taotluse fondi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a sekkumiskriteeriumide (nimetatakse ka majanduskriisi kriteeriumideks) alusel, mille kohaselt on fondist toetuse saamise tingimuseks see, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on mõne liikmesriigi ettevõttes koondatud või tegevuse lõpetanud vähemalt 500 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kaasa arvatud töötajad, kes on koondatud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

2.  märgib, et Kreeka ametiasutused esitasid selle väärtusliku eelarvevahendi paljusid eeliseid igati arvesse võttes fondist rahalise toetuse saamise taotluse 6. juunil 2014 ja komisjon tegi hindamistulemused kättesaadavaks 7. oktoobril 2014; väljendab heameelt kiire hindamismenetluse üle, mis kestis vähem kui viis kuud;

3.  nõustub komisjoniga, et fondi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumid on täidetud ja seetõttu on Kreekal õigus saada nimetatud määruse alusel rahalist toetust;

4.  on nõus, et koondamiste põhjused, nimelt leibkondade kasutada olevate sissetulekute vähenemine – maksukoormuse suurenemise, palkade vähenemise (nii era- kui ka avaliku sektori töötajatel) ja suureneva tööpuuduse tõttu –, mille tagajärg oli ostujõu järsk langus ning ettevõtetele ja eraisikutele antavate laenude järsk vähenemine raha puudumise tõttu Kreeka pankades on seotud majanduskriisiga ja seetõttu on Kreekal õigus saada fondist rahalist toetust;

5.  märgib, et jaekaubanduse sektoriga seoses on praeguseks esitatud veel kolm fondist toetuse saamise taotlust, mille põhjuseks on globaalne finants- ja majanduskriis; sellega seoses soovitab komisjonil hinnata ülejäänud kolme fondi kasutuselevõtmiseks esitatud taotluse tulemusi, et teha kindlaks tööturule tagasipöördumise programmid, mis on andnud kõige paremaid tulemusi;

6.  märgib, et need koondamised süvendavad veelgi riigis valitsevat tööpuudust, mis on majandus- ja finantskriisi tõttu juba niigi suurenenud ja mille määr on liikmesriikide hulgas kõrgeim; tunneb aga heameelt selle üle, et viimastel kuudel on tööpuuduse määra tõus peatunud;

7.  märgib, et Kreeka ametiasutused osutavad fondist kaasrahastatavaid individuaalseid teenuseid lisaks 761 koondatud töötajale ka kuni 550 mittetöötavale ja mitteõppivale noorele, kes taotluse esitamise päeval olid alla 30-aastased, sest 682 koondamist toimus noorte tööhõive algatuse kohaselt toetuskõlblikes NUTS 2. tasandi piirkondades;

8.  märgib, et sihtrühma kuuluvate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte väljavalimiseks kasutavad Kreeka ametiasutused Kreeka noortegarantii rakenduskavasse lisatud kriteeriumidega kooskõlastatud konkreetseid kriteeriume (sh tõrjutuse ohus noored, leibkonna sissetulek, haridustase, töötuse kestus jne) ning võtavad arvesse ka osalemissoove; märgib, et esimest korda fondi puudutava uue määruse kehtimise ajal on taotluses teavet toetusmeetmete alla lisatavate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte väljavalimise kohta; kutsub Kreeka ametiasutusi üles võtma arvesse sotsiaalseid kriteeriume ning tagama, et fondist toetuse saajate valimisel peetaks täielikult kinni mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste põhimõtetest;

9.  on seisukohal, et käesoleva fondi kasutuselevõtmise taotluse alusel toetatavad teabe- ja reklaamimeetmed peaksid suurendama teadlikkust fondist antava toetuse kohta ja need peaksid ka jõudma noorte töötuteni, et hõlbustada osalemissoovidega menetlust;

10.  väljendab heameelt selle üle, et Kreeka ametiasutused otsustasid alustada töötajate kiireks abistamiseks individuaalsete teenuste pakkumist koondatud töötajatele juba 1. septembril 2014. aastal, st enne lõpliku otsuse saamist fondile toetuse saamiseks esildatud kooskõlastatud paketi kohta;

11.  märgib, et Kreeka ametiasutused on teada andnud, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate esindajate ja Kreeka erasektori töötajate ametiühingute keskliiduga konsulteerides ning et taotlust arutati kahel 2014. aasta mais toimunud kohtumisel sotsiaalpartneritega, kellega konsulteeriti mitmes ühtse meetmetepaketi sisu puudutavas küsimuses; peale selle soovitab komisjoni hinnata punktis 5 osutatu raames individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi sisu ja oodatavaid tulemusi, et teha tulevaste meetmete huvides kindlaks hea tava;

12.  märgib, et koondatud töötajatele ning 550-le mittetöötavale ja mitteõppivale noorele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest, mis kokku moodustavad individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi: kutsenõustamine ja toetus karjääri planeerimisel, koolitus, ümberõpe ja kutseõpe, ettevõtte asutamise toetamine, tööotsimistoetus ja väljaõppetoetus ning liikuvustoetus; märgib, et nende teenuste eesmärk on aidata sihtrühma kuuluvatel toetusesaajatel saada ülevaade oma oskustest ja koostada realistlik karjäärikava ning need sõltuvad toetusesaajate aktiivsest osalemisest tööotsimis- ja koolitusmeetmetes;

13.  tuletab meelde, et kavandatud meetmeid tuleks kohandada, et võtta arvesse koondatud töötajate ja väljavalitud mittetöötavate ja mitteõppivate noorte erinevaid vajadusi;

14.  märgib, et 200-le valitud töötajale ning mittetöötavale ja mitteõppivale noorele eraldatakse oma ettevõtte loomise toetuseks suurim võimalik summa 15 000 eurot; rõhutab, et selle meetme eesmärk on edendada jätkusuutlike ettevõtlusalgatuste rahastamise kaudu ettevõtlust, mille tulemusel peaks keskpikas perspektiivis tekkima juurde töökohti; märgib, et selle suurima võimaliku summa eraldamine sõltub konkreetsetest tingimustest ja toetatavate alustavate ettevõtete jätkusuutlikkusest;

15.  märgib, et sissetulekutoetusmeetmed ei moodusta individuaalsete meetmete üldisest paketist mingil juhul rohkem kui 35 %, nagu on sätestatud fondi määruses; ja need sõltuvad sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivsest osalemisest tööotsimis- ja koolitusmeetmetes;

16.  tunneb heameelt selle üle, et kavandatud meetmetele ja nende rakendamisele juurdepääsul järgitakse võrdväärse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

17.  tuletab meelde, et kooskõlas fondi määruse artikliga 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel lähtuda tööturu tulevastest väljavaadetest ja vajalikest oskustest ning see peaks kokku sobima üleminekuga ressursitõhusale ja säästvale majandusele;

18.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

19.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

20.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 13 (taotlus EGF/2014/009 EL/Sprider Stores, Kreeka)

(Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega 2014/879/EL).

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

Euroopa Parlamendi 13. novembri 2014. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (09828/2014 – C8-0130/2014 – 2014/0083(NLE) – 2014/2817(INI))

P8_TA(2014)0049 A8-0022/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09828/2014),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu eelnõu (17903/2013),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning artikli 218 lõike 8 teisele lõigule ja lõikele 7 (C8-0130/2014),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi ja Moldova Vabariigi vahel peetavate assotsieerimislepingut käsitlevate läbirääkimiste kohta(1),

–  võttes arvesse oma 13. novembri 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta(2),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta idapoolsetes naaberriikides ning eelkõige oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi ja idapartnerluse riikide vaheliste suhete hindamise ja prioriteetide määramise kohta(3) ning 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta(4),

–  võttes arvesse ELi – Moldova Vabariigi assotsieerimiskava, mille koostöönõukogu kinnitas 26. juunil 2014. aastal ning mis asendas 22. veebruaril 2005. aastal vastu võetud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 49,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 teist lõiku,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0022/2014),

A.  arvestades, et viimastel aastatel on Moldova Vabariik tänu oma valitsuse poliitilisele otsusekindlusele teinud silmapaistvaid edusamme reformide läbiviimisel ja ELiga suhete süvendamisel;

B.  arvestades, et jätkuv kriis Ukrainas, Krimmi ebaseaduslik annekteerimine ja Venemaa osa selles ohustavad tõsiselt Euroopa julgeolekut ning on muutnud geopoliitilist korda; arvestades, et see mõjutab ka ELi ja Moldova Vabariigi suhteid;

C.  arvestades, et idapartnerlusega on loodud oluline poliitiline raamistik suhete süvendamiseks, poliitilise assotsieerimise kiirendamiseks ja majandusliku integratsiooni edendamiseks ELi ja Moldova Vabariigi vahel – neid kahte poolt seovad tihedad geograafilised, ajaloolised ja kultuurilised sidemed –, sel eesmärgil toetatakse poliitilisi ja sotsiaal-majanduslikke reforme ning hõlbustatakse ühtlustamist, eriti kui võtta arvesse Venemaa majandussanktsioone ja destabiliseerivat tegevust, mis on suunatud Moldova Vabariigi vastu;

D.  arvestades, et Moldova Vabariik ratifitseeris 2. juulil 2014 assotsieerimislepingu, sealhulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu, ning et nende teatavaid sätteid on kohaldatud alates 1. septembrist 2014, kuni ELi liikmesriigid lepingud ratifitseerivad;

E.  arvestades, et assotsieerimislepingu sõlmimine ei ole eesmärk omaette, vaid osa Moldova Vabariigi laiemast Euroopa perspektiivi tõhustamise protsessist poliitiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt; arvestades, et see kajastub konkreetselt Moldova kodanike viisavabaduse kehtestamises, lepingute sõlmimises lennundus-, põllumajandus- ja tsiviilkaitsevaldkonnas, mis käsitlevad Moldova Vabariigi osalemist ELi ametites ja programmides ja ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas tehtavat koostööd ning ELi ja Moldova Vabariigi assotsieerimislepingule allakirjutamises, mis on neist kõige olulisem; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks on kõigi lepingute rakendamine ülimalt oluline;

F.  arvestades, et Moldova Vabariigi peaminister Iurie Leanca on teinud avalduse Moldova Vabariigi kavatsuse kohta esitada taotlus Euroopa Liidu liikmeks astumiseks 2015. aastal;

G.  arvestades, et laiaulatuslik poliitiline üksmeel ELi ja Moldova Vabariigi suhete osas ning sellest tulenevad prioriteedid võivad aidata kaasa assotsieerimiskava paremale ja kiiremale rakendamisele, mis tuleks kasuks Moldova kodanikele;

H.  arvestades, et vaja on kaasavat ja osalust soodustavat riigisisest dialoogi ning konstruktiivset lähenemisviisi valitsuse ja ühiskonna kõigil tasanditel, et kõik piirkonnad ja rahvusvähemused saaksid osaleda aktiivselt otsuste tegemisel;

I.  arvestades, et tõhus teavituskampaania ELis ja Moldova Vabariigis võib parandada kodanike arusaama assotsieerimislepingust ning põhjalikust ja laiaulatuslikust vabakaubanduspiirkonnast tulenevast vastastikusest kasust;

J.  arvestades, et piirkondlikud raamistikud, sealhulgas Euronesti parlamentaarne assamblee, moodustavad lisafoorumi, kus saab jagada assotsieerimiskava rakendamist hõlmavaid kogemusi, teavet ja parimaid tavasid;

K.  arvestades, et konkreetsed energia infrastruktuuri projektid toovad kodanikele selget kasu, parandades energiajulgeolekut ja vähendades energiakulusid, ning täites samal ajal ka energiaühenduse eesmärgid;

L.  arvestades, et Venemaa Föderatsiooni poolt konkreetsetele Moldova toodetele kehtestatud kaubanduspiirangud on tugevalt mõjutanud kohalikke tootjaid ja Moldova Vabariigi majandust;

M.  arvestades, et käesoleval aastal korraldas Venemaa Moldovast lahku löönud Transnistria piirkonnas sõjaväeõppused; arvestades, et Transnistria parlament on korranud oma üleskutset Moskvale, et Transnistrial lastaks Venemaaga ühineda;

N.  arvestades, et ELi ja Moldova Vabariigi vahel põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine on lepingu üks olulisemaid vastastikku kasulikke elemente, mis on vaieldamatult tähtis Moldova Vabariigi kaubanduse ja majanduskasvu, töökohtade loomise, heaolu ja stabiilsuse edendamiseks;

O.  arvestades, et ELiga põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rajamisega parandab Moldova Vabariik oma pääsu ELi turule, sellega luuakse uusi arengu- ja kasvuvõimalusi ja see on otseselt kasulik Moldova ettevõtjatele ja kodanikele; arvestades, et EL hakkab kasu saama kaupade sujuvamast liikumisest ja parematest investeerimistingimustest Moldova Vabariigis;

P.  arvestades, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond hõlmab mitmeid sätteid, mis on suunatud Moldova Vabariigi kaubandusõiguse ja kaubandusega seotud poliitiliste meetmete reformimisele kooskõlas ELi õigustikuga ja sellest õigustikust lähtudes, et ajakohastada majandust ning luua parem ja paremini prognoositav ettevõtluskeskkond, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks;

Q.  arvestades, et ilma ELi ekspertide tugeva haldustoetuseta on Moldova valitsusel väga raske rakendada kokkulepitud õigusaktide ühtlustamist ELi õigustikuga;

R.  arvestades, et Moldovale ühepoolsete kaubandussoodustuste ja varem GSP+ soodustuste andmisega on EL sealset majandust juba tugevalt toetanud ja peaks Moldovat toetama ka edaspidi;

S.  arvestades, et tugevamad poliitilised ja majanduslikud sidemed toovad kaasa suurema stabiilsuse ja jõukuse kogu Euroopas; arvestades, et sedalaadi koostöö aluseks on ühised väärtused inimõiguste, põhivabaduste ja õigusriigi põhimõtetega seoses ning seda koostööd innustab meie arusaam iga inimese ainulaadsest väärtuslikkusest;

T.  arvestades, et assotsieerimislepingu ning sellega seotud Moldova Vabariigi järkjärgulise ELi poliitikasse integreerimise tõttu ei tohiks katkeda Moldova Vabariigi traditsioonilised, ajaloolised ja majanduslikud sidemed muude selle piirkonna riikidega, vaid vastupidi, tuleks luua sellised tingimused, mis võimaldaksid riigil realiseerida maksimaalselt oma potentsiaali;

1.  väljendab sügavat heameelt assotsieerimislepingu allakirjutamise üle, mis on tõsine märk Moldova rahva ja ametivõimude reformimisalastest jõupingutustest ja eesmärkidest ning viimasel ajal tehtud märkimisväärsetest edusammudest; tunneb heameelt lisaabi üle, mille komisjon on teinud 2014. aastal kättesaadavaks mehhanismi „rohkema eest rohkem” kaudu, et tunnustada positiivseid muutusi prioriteetsetes valdkondades; tunnistab, et assotsieerimislepingu allkirjastamine on oluline samm edasi ELi ja Moldova Vabariigi suhetes ning näitab otsustavust liikuda poliitilise assotsieerimise ja majandusliku integratsiooni suunas; rõhutab, et lepingu täielik rakendamine on väga tähtis; nõuab sellega seoses tungivalt, et liikmesriigid ratifitseeriksid assotsieerimislepingu võimalikult kiiresti;

2.  rõhutab, et assotsieerimislepingu allkirjastamine ja ratifitseerimine ei ole ELi ja Moldova Vabariigi suhetes lõppeesmärk ning juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49 on Moldova Vabariigil nagu igal teisel Euroopa riigil võimalus ELi liikmeks saada ning ta võib esitada liidu liikmeks astumise avalduse, eeldusel et peab kinni demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi ja vähemuste õigusi ning tagab õigusriigi põhimõtete järgimise;

3.  rõhutab, et assotsieerimisleping hõlmab Moldova Vabariigi kogu rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi ning see toob kasu kogu elanikkonnale; rõhutab seepärast vajadust tegeleda õigeaegselt ja nõuetekohaselt sellega seonduvate reformide sotsiaalsete tagajärgedega; kutsub Moldova Vabariiki üles tagama, et reformid oleksid kinnistunud ja sügavalt juurdunud institutsioonilises raamistikus; toonitab vajadust tervikliku teavituskampaania järele, mis oleks suunatud avalikkusele ja käsitleks assotsieerimislepingu eesmärke ja sisu ning otseseid ja konkreetseid kasutegureid, mida assotsieerimiskava rakendamine annab kodanikele;

4.  kiidab heaks assotsieerimiskava, mis sisaldab konkreetseid meetmeid ja tingimusi assotsieerimislepingu põhieesmärkide saavutamiseks ning mis peaks kujunema ELi ja Moldova Vabariigi suhete suunavaks raamistikuks;

5.  rõhutab, et nii Moldova Vabariik kui ka EL peaksid osalema assotsieerimiskava rakendamises ning et kavas kindlaks määratud prioriteedid peaksid saama asjakohast tehnilist ja rahalist toetust, et assotsieerimise kasutegurid muutuksid Moldova kodanikele võimalikult kiiresti nähtavaks; kutsub komisjoni üles lähtuma nendest prioriteetidest Moldova Vabariigi rahastamise kavandamisel; rõhutab, et Moldova Vabariigis on vaja parandada abi ärakasutamise suutlikkust, et tagada projektide tulemuslik rakendamine ja rahastamise tõhus kasutus; rõhutab, kui oluline on tugevdada haldus-, läbipaistvus- ja vastutusmehhanismi, et jälgida ELi rahaliste vahendite rakendamist ja kasutust; kutsub osapooli üles välja selgitama koolitusvajadusi, mida on tarvis selleks, et Moldova Vabariik suudaks täita oma kohustused assotsieerimislepingu ja -kava kohaselt;

6.  rõhutab, kui tähtis on parandada nende institutsioonide stabiilsust, sõltumatust ja tõhusust, kes vastutavad demokraatia, õigusriikluse ja hea valitsemistava tagamise eest, ning tugevdada inimõiguste ja põhivabaduste kaitset; võtab sellega seoses teadmiseks olulised varasemad sammud, mis on tehtud reformide läbiviimiseks, nagu kohtunike ametisse nimetamise süsteemi sõltumatuse tugevdamine, keskvalimiskomisjoni esinduskogu olemasolu ning audiitorite koja sõltumatuse ja tõhususe parandamine;

7.  kutsub Moldova ametivõime üles tagama, et eelseisvad valimised toimuksid kooskõlas kõrgeimate Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega ning võtma vastu vajalikke meetmeid, et lihtsustada välismaal elavate moldovlaste osalust; nõuab tungivalt, et ametivõimud teeksid tihedat koostööd OSCE/ODIHRiga ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoniga ning järgiksid nende soovitusi; rõhutab poliitikute ja parteide tähtsat rolli ning vajadust võtta vastu tõhusad õigusaktid, mis tagaksid parteide rahastamise läbipaistvuse; on pühendunud valimisvaatlejate kohalolu tagamisele ja lähetab oma valimisvaatlusmissioni jälgima 30. novembri 2014. aasta parlamendivalimisi;

8.  märgib, et vaja on muuta Moldova põhiseaduse artiklit 78 presidendivalimiste kohta, et vältida uuesti tekkivat institutsioonilist seisakut, mis kahjustaks reformide kulgu; nõuab tungivalt, et igasuguse põhiseadusreformi puhul konsulteeritaks Veneetsia komisjoni ja riiklike huvirühmadega;

9.  võtab rahuloluga teadmiseks Moldova Vabariigi ametivõimude tehtud edusammud Euroopa reformikava rakendamisel, sealhulgas kohtu- ja õiguskaitsesüsteemi reformimisel (nagu on märgitud komisjoni 27. märtsi 2014. aasta aruandes), korruptsioonivastase raamistiku restruktureerimisel, inimõigusi käsitleva tegevuskava ning romasid toetava tegevuskava rakendamisel, dialoogi säilitamisel Tiraspoliga ning keeruliste regulatiivsete ja valdkondlike reformide jätkuval läbiviimisel;

10.  võtab teadmiseks seni tehtud edusammud; kutsub ametivõime üles jätkama inimõigusi käsitleva riikliku tegevuskava tulemuslikku rakendamist, pöörates seejuures erilist tähelepanu romade inimõigustele;

11.  toonitab, et uue jõuga tuleb käsile võtta kohtu- ja õiguskaitsesüsteemi reform, et tagada selle sõltumatus ning kindlustada põhiseaduslike sätete abil sõltumatu kohtusüsteem, võrdsus seaduse ees ning põhilised kodanikuõigused; rõhutab, et kõigil tasanditel on vaja tõhustada korruptsioonivastast võitlust, selleks on muu hulgas tarvis rakendada 2013. aastal vastu võetud õigusaktide pakett ja parandada korruptsioonivastaste asutuste tegevuse tulemusi; kutsub Moldova ametivõime üles tagama, et korruptsioonivastase võitluse süsteemi kuuluvad mehhanismid, eriti riiklik korruptsioonivastase võitluse keskus ja ametialase aususe riiklik keskus, oleksid sõltumatud, täielikult toimivad, piisavalt rahastatud ja personaliga varustatud ning et ei toimuks nende lubamatut mõjutamist;

12.  kutsub Moldova ametivõime üles parandama riigi rahanduse juhtimise, erastamisprotsessi ja riigihangete läbipaistvust ja aruandekohuslust, et tagada hea valitsemistava, võrdne juurdepääs ja aus konkurents ning veelgi tugevdada pangandussektori järelevalvet;

13.  rõhutab, et nõuetekohaselt ja põhjalikult on vaja uurida kõiki väidetavaid inimõiguste rikkumisi ning eelkõige võidelda väärkohtlemis- ja piinamisjuhtumite karistamatusega ja esitada toimepanijatele tulemuslikult süüdistused; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon aitaks valitsusasutustel niisuguste õigusrikkumiste korral nõuetekohaselt tegutseda, kasutades vajalikke seaduslikke vahendeid ja sotsiaalseid mehhanisme rikkumiste ennetamiseks, ja teha tihedat koostööd kodanikuühiskonnaga, et see saaks inimõiguste kaitses paremini osaleda;

14.  rõhutab, kui tähtsad on diskrimineerimisvastased õigusaktid, et tagada võrdõiguslikkus ja kõigi vähemuste, eelkõige etniliste ja usuliste vähemuste ning LGBT inimeste kaitse, ning kutsub Moldova võime üles kõrvaldama kõiki veel kehtivaid diskrimineerivaid sätteid; rõhutab hiljuti moodustatud diskrimineerimise ennetamise ja kaotamise ning võrdõiguslikkuse tagamise nõukogu tähtsust 2012. aasta võrdõiguslikkuse tagamise seaduse rakendamisel;

15.  kutsub valitsust üles nägema ette piisavaid järelevalvemehhanisme ja vajalikke vahendeid õiguslike tagatiste rakendamiseks kõigi vähemuste huvides ning emakeelse hariduse ulatuse laiendamiseks rahvus- ja keeleliste vähemuste jaoks; toonitab lisaks, kui oluline on, et valitsus peaks dialoogi kõigi etniliste vähemuste esindajatega ning annaks tehnilist ja rahalist abi infrastruktuuri parandamiseks Gagauusia autonoomses territoriaalüksuses ja Taraclia maakonnas;

16.  kordab, et vaja on tugevdada ja edendada meediavabadust ja mitmekesisust ning tagada avalik-õigusliku meedia neutraalsus, kuid samas toetada ka sõltumatut meediat; väljendab muret läbipaistvuse puudumise pärast meediaomandis ning massimeediaomandi koondumise pärast, mis nõrgestab meediamaastiku mitmekesisust; nõuab seepärast tungivalt, et ametivõimud võimaldaksid konkurentsivõimelisemat meediaturgu ning tagaksid, et kõik vastutavad meediaasutused järgivad Euroopa meediavabaduse ja pluralismi standardeid;

17.  tunneb heameelt ELi ja Moldova Vabariigi assotsieerimislepingu 27. peatüki üle, mis on pühendatud konkreetselt koostööle lapse õiguste kaitse ja edendamise vallas, ning kutsub mõlemaid pooli üles toetama assotsieerimiskava asjaomaste sätete rakendamist;

18.  toetab täielikult Moldova kodanikele kehtivat viisavabadust, tuletades meelde, et Moldova Vabariik oli esimene idapartnerluse riik, kes selle eesmärgi saavutas; kutsub Moldova ametivõime üles jagama jätkuvalt teavet õiguste ja kohustuste kohta seoses viisanõude kaotamisega;

19.  võtab teadmiseks, et tolli- ja piirivalveteenistus on oma suutlikkust parandanud ning jätkatakse Moldova-Ukraina piiri demarkeerimist; tunnustab Euroopa Liidu piirihaldamise abimissiooni (EUBAM) tegevust ja Moldova ametivõimude konstruktiivset koostööd;

20.  kutsub Chișinăud ja Comratit üles tegema jätkuvalt konstruktiivset koostööd usalduse ja kaasava dialoogi vaimus, et rakendada edukalt assotsieerimiskava ning luua poliitiline keskkond, mille abil saaks teha edasisi edusamme Euroopa suunas;

21.  rõhutab, et vaja on jätkata tööd kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste professionaalsemaks muutmiseks ja depolitiseerimiseks, sest see aitab samuti suurel määral kaasa assotsieerimislepingu rakendamisele; kutsub Moldova Vabariiki üles kasutama detsentraliseerimise strateegiat kaasavalt; juhib tähelepanu tõhusate kohalike omavalitsusasutuste ja piisava taristu tähtsusele maapiirkondade arendamisel, mis on eeltingimus, kui soovitakse maaelanikkonna vähenemise määra peatada;

22.  tervitab poliitilist otsusekindlust assotsieerimislepingu nõuete täitmiseks ja kiidab riigi kaasajastamispingutusi; on samas teadlik, et demokraatlike institutsioonide tugevdamist tuleb jätkata, ning ergutab Moldova Vabariigi valitsust jätkama tõsist tööd vajalike meetmete rakendamiseks; usub, et poliitiline stabiilsus ja püsiv üksmeel reformide, eelkõige õigusriiklust ja riiklike institutsioonide sõltumatust puudutavate reformide suhtes on Moldova Euroopaga integreerumise püüete jaoks ülimalt tähtis;

23.  ootab, et assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamine toetab Moldova majanduse kestlikku arengut ja sujuvat integreerumist ülemaailmsete turgudega, ergutab selle kaasajastamisprotsessi ja loob paremad töötingimused; nõuab tungivalt, et komisjon abistaks Moldovat ja annaks talle nõu, kuidas oma majandust lühikese aja jooksul tõhusalt kohandada, muu hulgas koostöö abil ametiühingute ning kohalike ettevõtjatega;

24.  rõhutab jätkuvalt, et vaja on läbipaistvat ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonda, vastavat õigusreformi ja erastamisprotsessi jätkamist, et parandada Moldova Vabariigi majanduse konkurentsivõimet, ergutada välismaiseid otseinvesteeringuid ja tagada selliste meetmete jätkusuutlikkus, mida on võetud struktuursete majandusprobleemide ületamiseks; rõhutab vajadust pikendada põllumajanduse väärtusahelaid, sest see on majandusliku ja sotsiaalse arengu eeltingimus;

25.  tunnustab Moldova Vabariigi kindlat tahet ja valmidust tihendada ELiga majandussidemeid ning teostada selleks põhjalikke, keerukaid ja kulukaid majandusreforme; on veendunud, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond avaldab pikaajaliselt positiivset mõju Moldova Vabariigi majandusele ning aitab sellega tõsta riigi kodanike elukvaliteeti;

26.  toonitab, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu edu sõltub sellest, kui kiiresti, tõhusalt ja täielikult kumbki osapool täidab lepingus sätestatud kohustusi; kutsub ELi sellega seoses üles osutama Moldova Vabariigile vajalikku rahalist ja tehnilist abi ühtlasi selleks, et vähendada Moldova Vabariigi lühiajalisi kulusid;

27.  on arvamusel, et parlamentaarne kontroll on ELi poliitika demokraatliku toetuse põhiline eeltingimus; kutsub seetõttu komisjoni üles soodustama aegsasti põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamise korrapärast ja üksikasjalikku jälgimist Euroopa Parlamendi poolt;

28.  märgib, et põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut, mis allkirjastati 27. juunil 2014, on ajutiselt kohaldatud alates 1. septembrist 2014, pärast nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsust 2014/492/EL assotsieerimislepingule allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta, võttes aluseks ELi institutsioonide ühise seisukoha erakordsete asjaolude ja pakilise vajaduse kohta kõnealust riiki toetada;

29.  mõistab sügavalt hukka asjaolu, et Venemaa kasutab jätkuvalt kaubandust piirkonna majanduse destabiliseerimiseks, kehtestades mitu impordikeeldu Moldova Vabariigi toodetele, millega rikutakse Venemaa kohustusi WTO ees; kutsub Vene Föderatsiooni üles austama täielikult Moldova Vabariigi territoriaalset terviklikkust ja Euroopa valikut; toetab igati komisjoni algatusi, mille eesmärk on Venemaa poolt Moldova toodetele kehtestatud embargo mõjude vähendamine, kaasa arvatud finantsabi andmine ning Moldova Vabariigile tehtud ühepoolsete kaubandussoodustuste laiendamine ja süvendamine;

30.  väljendab heameelt selle üle, et 1. juulil 2014 allkirjastati leping Moldova Vabariigi osalemise kohta raamprogrammis „Horisont 2020”; on veendunud, et koostöö selles raamistikus tugevdab majanduskasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet, luues uusi töökohti ja uusi võimalusi; nõuab Moldova Vabariigi suuremat osavõttu ELi programmidest ja ametite tööst ning arvukamaid mestimisprojekte ja õpilasvahetusi;

31.  võtab teadmiseks energiastrateegia hiljutise läbivaatamise ning kutsub Moldova Vabariigi valitsust üles läbi vaatama ja tugevdama 2013.–2015. aasta riiklikku energiatõhususe tegevuskava, koostama usaldusväärset ja tõhusat taastuvenergiakava energiaallikate mitmekesistamise eesmärgil ning kooskõlastama oma tegevust ELi kliimamuutuse valdkonna poliitika ja eesmärkidega;

32.  väljendab heameelt Iași-Ungheni gaasivõrkude ühenduse avamise üle; kutsub komisjoni üles suurendama jõupingutusi Ungheni-Chișinău torujuhtme ehitamiseks, sealhulgas hõlbustades muude rahvusvaheliste partnerite kaasrahastamist ja tugevdades rahalist toetust, et projekt võimalikult kiiresti lõpule viia;

33.  kutsub Chișinăud ja Tiraspoli üles jätkama konstruktiivset dialoogi, et leida Transnistria küsimusele tõhus lahendus ja astuda konkreetseid samme sealse elanikkonna elatise parandamiseks; väljendab pettumust asjaoluga, et siiani ei ole „5 + 2” raamistik lahendust pakkunud ning nõuab ELi jaoks suuremat rolli, eelkõige omistades sellele kõrgema staatuse läbirääkimispartnerina, ja kutsub kõiki asjaosalisi kasutama kõiki nende käsutuses olevaid vahendeid, et rajada alus konstruktiivsele dialoogile ja hõlbustada ametlike läbirääkimiste kiiret jätkumist; kutsub kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti ning Euroopa välisteenistust üles aktiivselt töötama tervikliku lahenduse leidmiseks, mis austaks Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ja rajaks usaldust, ja tegema tihedat koostööd OSCE pädevate struktuuridega; rõhutab, et vaja on tagada, et assotsieerimislepingu ulatus ja mõju hõlmaksid Transnistriat kui Moldova Vabariigi lahutamatut osa; ergutab sel eesmärgil Moldova võime tegema koostööd Transnistria elanikkonna, äriringkondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega; märgib, et lahendus peaks olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ja neid täielikult austama;

34.  rõhutab sellega seoses, kui tähtis on tugevdada inimestevahelisi kontakte kõikidel tasanditel, et luua tingimused püsivaks dialoogiks ja veelgi edendada usalduse loomist, et kiirendada rahuprotsessi ja saavutada osaliste leppimine;

35.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi koostöö Moldova Vabariigi parlamendiga on tähtis, sest seeläbi on võimalik teostada järelevalvet assotsieerimislepingu ja assotsieerimiskava rakendamise üle;

36.  kutsub komisjoni üles suurendama abi ja eksperditeadmiste andmist Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et nad suudaksid teostada sisejärelevalvet ja nõuda aruandmist seoses reformide ja valitsuse antud lubadustega seaduste kavandamisel ja rakendamisel, samuti kutsub üles aitama kodanikuühiskonnal suurendada oma korralduslikku ja nõustamissuutlikkust, oma rolli diskrimineerimise ja korruptsiooni vastase võitluse jälgijana ning oma üldist rolli kodanike osalemise ja vabatahtliku tegevuse kultuuri edendajana;

37.  tunneb muret Venemaa tegevuse pärast, mille sihiks on õõnestada ELi idanaabrite assotsieerimisprotsessi; kordab uuesti oma veendumust, et ELi idapartnerite assotsieerimisprotsess ei ohusta Venemaa poliitilisi ja majandushuvisid, ja peab kahetsusväärseks, et Venemaa juhtkond selles ohtu näeb; rõhutab, et Venemaa muret seoses assotsieerimisprotsessiga tuleb piisavalt käsitleda ja selgitada, et hajutada hirme Euroopas uute geopoliitiliste eraldusjoonte tekkimise ees; sedastab, et igal riigil on täielik õigus teha oma poliitilised valikud, kuid ELi ja idapartnerluse riikide koostöö eesmärk on heaolu ja poliitilise stabiilsuse suurendamine, millest lõppkokkuvõttes saab kasu kogu piirkond;

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Moldova Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 108. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0050. (3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0229. (4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0457.

Euroopa Parlamendi 13. novembri 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (09828/2014 – C8-0130/2014 – 2014/0083(NLE))

P8_TA(2014)0050 A8-0020/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09828/2014),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingu eelnõu (17903/2013),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning lõikele 7 ja lõike 8 teisele lõigule (C8-0130/2014),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi ja Moldova Vabariigi vahel peetavate assotsieerimislepingut käsitlevate läbirääkimiste kohta(1),

–  võttes arvesse oma 13. novembri 2014. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0020/2014),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Moldova Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 108. (2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0049.

Euroopa Parlamendi 13. novembri 2014. aasta resolutsioon Põhja-Iirimaa rahuprotsessi kohta (2014/2906(RSP))

P8_TA(2014)0051 B8-0218/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse suure reede kokkulepet (tuntud ka Belfasti kokkuleppena), mis saavutati mitmepoolsete läbirääkimiste teel ja allkirjastati 10. aprillil 1998,

–  võttes arvesse 2001. aastal sõlmitud Weston Parki kokkulepet,

–  võttes arvesse St Andrewsis (Fife), Šotimaal 11.–13. oktoobril 2006 toimunud mitmepoolsetel läbirääkimistel kahe valitsuse ja kõigi Põhja-Iirimaa peamiste osapoolte vahel saavutatud kokkulepet,

–  võttes arvesse 2010. aastal sõlmitud Hillsborough’ kokkulepet,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1232/2010, milles käsitletakse Euroopa Liidu rahalist toetust Rahvusvahelisele Iirimaa Fondile (2007–2010)(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et on äärmiselt oluline lõpetada kõik vägivaldsed konfliktid Euroopa Liidus;

B.  arvestades, et läbirääkimised erakondade ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsuste vahel andsid tulemuseks 1998. aasta suure reede kokkuleppe (Belfasti kokkulepe), milles nähti ette luua detsentraliseeritud halduskord, mis hõlmab võimu jagavat valitsust ja assambleed, Põhja-Lõuna ministrite nõukogu, Põhja-Lõuna parlamentidevahelist ühendust, Põhja-Lõuna konsultatiivfoorumit, Briti-Iiri valitsustevahelist konverentsi, Briti-Iiri nõukogu ning laiendatud Briti-Iiri parlamentidevahelist organit;

C.  arvestades, et Euroopa Liit koos rahvusvaheliste partneritega, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia, on etendanud olulist rolli rahu saavutamise protsessi toetamisel, mh Rahvusvahelise Iirimaa Fondi kaudu;

D.  arvestades, et praeguseks saavutatud areng on jõuline ja positiivne näide konfliktilahendusest, mis põhineb partnerlusel, üksmeelel ning võrdse kohtlemise, vastastikuse austuse ja lugupidamise põhimõtetel, ning see on avaldanud positiivset mõju poliitilistele suhetele mitte ainult Põhja-Iirimaal, vaid ka väljaspool seda;

E.  arvestades, et suure reede kokkuleppe alusel loodud poliitilised institutsioonid on pikka aega toiminud edukalt;

F.  arvestades, et uues poliitilises olukorras on saavutatud märkimisväärne majandusareng, vähendatud tööpuudust, meelitatud ligi välisinvesteeringuid ja muudetud Põhja-Iirimaa populaarseks rahvusvaheliste konverentside, spordiürituste ja kultuurisündmuste toimumise kohaks;

G.  arvestades, et sotsiaalse ja majandusliku arengu osas on siiski säilinud märkimisväärne piirkondlik ebavõrdsus;

H.  arvestades, et rahuprotsess nõuab pidevaid jõupingutusi, ning arvestades, et viimastel aastatel on siiski olnud mitmeid poliitilisi kriise, sh ähvardusi rejektsionistlikelt rühmitustelt, mis on tänaseks põhjustanud protsessi seiskumise, kuigi assamblee ja valitsus on endiselt tegutsemisvõimelised;

I.  arvestades, et kõiki osapooli hõlmavad läbirääkimised endise USA diplomaadi ja Põhja-Iirimaa erisaadiku Richard Haassi juhtimisel, mille eesmärgiks oli käsitleda mõningaid kõige enim lahkarvamusi tekitavaid küsimusi, nagu demonstratsioonid ja paraadid, lippude ja sümbolite kasutamine, katkesid detsembris 2013;

J.  arvestades, et läbirääkimised on taasalanud, eesmärgiga lahendada pooleliolevad küsimused;

K.  arvestades, et ELi programmi PEACE sihiks on tagada areng rahumeelse ja stabiilse ühiskonna suunas ning edendada lepitusprotsessi, toetades meetmeid ja projekte, mis aitavad lepitada kogukondi ning annavad oma panuse ühise ühiskonna kujundamisele;

1.  väljendab muret, et rahu saavutamise protsess on jõudnud ummikusse, ning nõuab kõigilt selle protsessi osalistelt konstruktiivset tegevust konflikti püsiva lahenduse ning suure reede kokkuleppe ja sellele järgnenud kokkulepete täieliku rakendamise nimel kestva ja püsiva rahu saavutamiseks;

2.  tervitab algatust kõiki osapooli hõlmavate läbirääkimiste alustamiseks, et ületada kujunenud ummikseis, ning rõhutab vajadust jõuda kokkuleppele lahendamata küsimustes, et toetada Põhja-Iirimaa demokraatlike institutsioonide funktsioneerimist ja stabiilsust; julgustab kõiki osapooli neil läbirääkimistel aktiivselt osalema, et lahendataks kõik pooleliolevad küsimused;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et president Obama riigisekretär John Kerry määras senaator Gary Harti oma isiklikuks erisaadikuks;

4.  väljendab muret äärmuslike elementide rahuprotsessi kahjustava vägivaldse, kriminaalse ja antisotsiaalse tegevuse pärast; rõhutab vajadust võidelda sellise kriminaalse tegevuse vastu, leides lahenduse olemasolevatele majanduslikele probleemidele nagu tööpuudus, madal sissetulek ja elatustase; rõhutab, et vägivalla ja hirmutamise jätkuv tase tuleb ületada asjaomaste kogukondade laialdase kaasamisega ning koostöös kõigi asjaomaste ametitega;

5.  rõhutab seetõttu kiireloomulist vajadust veelgi edendada lepitusprotsessi ja parandada kogukondadevahelisi suhteid, samuti kiirendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut, et tugevdada rahuprotsessi; toonitab seoses sellega ELi Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust ning eelkõige 150 miljoni euro eraldamist programmile PEACE nende prioriteetsete küsimuste lahendamiseks Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes maakondades, millest oleks kasu kõigile nii saare põhja- kui ka lõunaosas;

6.  loodab, et Euroopa Komisjoni Põhja-Iirimaa töörühm jätkab oma olulist toetavat rolli ka edaspidi;

7.  rõhutab, et Euroopa Parlament on valmis osutama mis tahes abi, mida asjaomased pooled peavad vajalikuks, et toetada rahuprotsessi jätkumist; kutsub esimest ministrit ja esimese ministri asetäitjat pärast kõiki osapooli hõlmavate läbirääkimiste edukat lõpetamist esinema Euroopa Parlamendi ees;

8.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Põhja-Iiri, Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsustele.

(1) ELT L 346, 30.12.2010, lk 1.

Euroopa Parlamendi 13. novembri 2014. aasta resolutsioon Türgi pingeidtekitava tegevuse kohta Küprose majandusvööndis (2014/2921(RSP))

P8_TA(2014)0052 RC-B8-0211/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Türgi 2013. aasta eduaruande kohta(1),

–  võttes arvesse üldasjade nõukogu 17. detsembri 2013. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja pressiesindaja 7. oktoobri 2014. aasta avaldust,

–  võttes arvesse 8. oktoobril 2014. aastal avaldatud Türgi 2014. aasta eduaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Türgi edastas 3. oktoobril 2014 mereraadioside sõnumi (NAVTEX-sõnumi), milles määratakse kindlaks Küprose Vabariigi majandusvööndi lõunaosas asuv suur ala, kus Türgi uurimislaev Barbados teostab 20. oktoobrist kuni 30. detsembrini 2014 seismilisi uuringuid; arvestades, et need seismilised uuringud toimuvad merealadel, mis Küprose Vabariigi valitsus on eraldanud Itaalia ettevõttele Eni ja Korea gaasikorporatsioonile, et need saaksid uurida võimalikke merepõhja aluspinnases leiduvaid süsivesinikuvarusid;

B.  arvestades, et vaatamata korduvatele üleskutsetele, mida EL on muu hulgas teinud komisjoni Türgi 2014. aasta eduraportis, ei tunnusta Türgi ikka veel Küprose Vabariiki ega Küprose Vabariigi seaduspärast õigust uurida ja kasutada loodusvarasid oma majandusvööndis, seades sellega kahtluse alla Euroopa ettevõtte tegevuse; arvestades, et Türgi nõudmistel ja tegevusel ei ole õiguslikku alust ning need on otseses vastuolus rahvusvahelise õigusega, kaasa arvatud ÜRO mereõiguse konventsiooniga;

C.  arvestades, et ÜRO mereõiguse konventsioonis on esitatud terviklik õigusraamistik, millega kehtestatakse õigused ja kord, samuti eeskirjad ookeanide ja nende ressursside igasuguse kasutamise kohta; arvestades, et Euroopa Liit on ratifitseerinud ÜRO mereõiguse konventsiooni, mis moodustab nüüd liidu ühenduse õigustiku lahutamatu osa;

D.  arvestades, et EL on korduvalt kinnitanud, et Türgi peab selgelt kohustuma arendama heanaaberlikke suhteid ja lahendama rahumeelselt vaidlused kooskõlas ÜRO põhikirjaga;

E.  arvestades, et Türgi tegevus Küprose Vabariigi majandusvööndis langeb kokku ÜRO peasekretäri uue erinõuniku Espen Barth Eide hiljutise ametisse nimetamisega ning see mõjutab negatiivselt läbirääkimisi, mille eesmärk on Küprose probleemile tervikliku lahenduse leidmine;

1.  nõuab tungivalt, et Türgi ilmutaks vaoshoitust ja järgiks rahvusvahelist õigust; mõistab hukka Türgi sagenenud ähvardused ja ühepoolse Küprose Vabariigi vastu suunatud tegevuse Küprose majandusvööndis; tuletab meelde, et Küprose Vabariigi majandusvöönd on õiguspärane; kutsub Türgit üles järgima ja täielikult rakendama Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooni, sealhulgas sätet, et kõikide liikmesriikide tunnustamine on ühinemisprotsessi vajalik element;

2.  rõhutab, et Küprose Vabariigil on täielik ja suveräänne õigus uurida oma majandusvööndi loodusvarasid ning et Türgi mereuuringuid tuleb pidada ebaseaduslikuks ja provokatsiooniliseks; nõuab, et Türgi laevad, mis tegutsevad Küprose majandusvööndi vetes ja nende ümbruses, kutsutaks viivitamata tagasi;

3.  rõhutab, et Türgi tegevus kujutab endast Küprose Vabariigi suveräänsete õiguste ja rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni rikkumist; kordab oma üleskutset Türgi valitsusele allkirjastada ja ratifitseerida viivitamata ÜRO mereõiguse konventsioon, mis on osa ühenduse õigustikust;

4.  nõuab tungivalt, et Türgi valitsus oma mereraadioside sõnumi (NAVTEX-sõnumi) viivitamata tühistaks ja hoiduks Küprose Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumisest;

5.  kutsub Türgit üles austama ELi liikmesriikide suveräänsust oma territoriaalvete üle; kinnitab veel kord, et liikmesriikidel on kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga suveräänsed õigused, mille hulka kuulub õigus sõlmida kahepoolseid lepinguid ning õigus uurida ja kasutada oma loodusvarasid;

6.  nõustub ÜRO arvamusega, et mis tahes gaasileiud tooksid kasu Küprose mõlemale kogukonnale, kui konflikti lõpetamiseks suudetakse leida püsiv poliitiline lahendus; on veendunud, et nõuetekohase majandamise korral võib märkimisväärsete süsivesinikuvarude avastamine kõnealuses piirkonnas parandada majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid suhteid Küprose mõlema kogukonna vahel;

7.  on veendunud, et märkimisväärsete süsivesinikuvarude avastamine peaks aitama suurendada kogu piirkonna heaolu ja jõukust ning võimaldama piirkonna kõigile elanikele rahuliku ja parema elu rahvusvahelise õiguse alusel;

8.  toetab Küprose õigusi esitada ÜRO-le ja Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile ametlikke kaebusi rikkumiste suhtes, mis on toime pandud tema suveräänsel territooriumil või suveräänsetes vetes;

9.  kordab, kui tähtsaks peab ta Türgi ja kõigi ELi liikmesriikide vaheliste suhete normaliseerimist, ning on arvamusel, et sellise tegevuse jätkumisel ja/või kordumisel võib olla negatiivne mõju Türgi ja ELi vahelistele suhetele, sealhulgas Türgi ühinemisprotsessile;

10.  rõhutab, kui tähtis on lõpetada provokatiivne tegevus Küprose Vabariigi majandusvööndis ja hoiduda Küprose Vabariigi vastu suunatud ähvarduste tegemisest; märgib, et selline tegevus ja ähvardused seavad ohtu Küprose probleemile tervikliku lahenduse leidmiseks peetavate läbirääkimiste jätkumise; nõuab selle väga keerulises olukorras piirkonna muutmist stabiilsemaks, pidades silmas veel lahendamata küsimusi;

11.  nõuab, et Euroopa välisteenistus ja komisjon jälgiksid tähelepanelikult Türgi tegevust Küprose Vabariigi majandusvööndis ja teavitaksid sellest parlamenti;

12.  toetab ka edaspidi kindlalt ÜRO egiidi all toimuvaid taasühinemisläbirääkimisi, et leida Küprose probleemile terviklik lahendus; toetab ÜRO peasekretäri Küprose erinõuniku Espen Barth Eide pingutusi luua vajalikud tingimused pingete leevendamiseks ja kõneluste taasalustamiseks;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0235.

Euroopa Parlamendi 13. novembri 2014. aasta resolutsioon Lõuna-Sudaani humanitaarolukorra kohta (2014/2922(RSP))

P8_TA(2014)0053 RC-B8-0213/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lõuna-Sudaani kohta, eriti 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lõuna-Sudaanis(1),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni 23. jaanuari 2014. aasta ja 10. mai 2014. aasta avaldusi olukorra kohta Lõuna-Sudaanis,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi pressiesindaja 28. augusti 2014. aasta ja 31. oktoobri 2014. aasta avaldusi olukorra kohta Lõuna-Sudaanis,

–  võttes arvesse nõukogu 10. juuli 2014. aasta otsust 2014/449/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis(2),

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2155 (2014),

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku vahearuannet olukorra kohta Lõuna-Sudaanis, mida jagati ÜRO Inimõiguste Nõukogu 27. istungi aruteludel osalejatele,

–  võttes arvesse nõukogu 10. juuli 2014. aasta avaldust olukorra kohta Lõuna-Sudaanis,

–  võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2014. aasta ja 17. märtsi 2014. aasta järeldusi Lõuna-Sudaani kohta,

–  võttes arvesse rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Kristalina Georgieva 25. septembri 2014. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 30. oktoobri 2014. aasta avaldust,

–  võttes arvesse Ida-Aafrika Arenguühenduse (IGAD) 20. oktoobri 2014. aasta avaldust,

–  võttes arvesse 7. novembril 2014 Ida-Aafrika Arenguühenduse (IGAD) riigipeade ja valitsusjuhtide 28. erakorralisel tippkohtumisel avaldatud resolutsiooni,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu 24. aprilli 2012. aasta kommünikees esitatud Sudaani ja Lõuna-Sudaani tegevuskava, mida EL täielikult toetab,

–  võttes arvesse Aafrika Liidu uurimiskomisjoni vahearuannet Lõuna-Sudaani kohta, mida tutvustati 26.–27. juunil 2014. aastal Ekvatoriaal-Guineas Malabos,

–  võttes arvesse läbivaadatud Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et konflikt algas sellest, et riigi president Salva Kiir süüdistas ametist vabastatud asepresidenti Riek Macharit riigipöörde kavandamises; arvestades, et Riek Machar eitab riigipöördekatset;

B.  arvestades, et ÜRO hinnangul on kuude kaupa kestnud sõjategevuse käigus surma saanud üle 10 000 inimese, ning arvestades, et on saadud hulgaliselt teateid erakordselt julmadest ja rahvuspõhistest vägivallaaktidest, mida võib lugeda sõjakuritegudeks;

C.  arvestades, et Lõuna-Sudaan on maailma noorim ja ebakindlaim riik, mis asub komisjoni ülemaailmses ebakindluse ja kriisihinnangu indeksis teisel kohal;

D.  arvestades, et Lõuna-Sudaani konfliktiosalised alustasid 7. jaanuaril 2014. aastal Addis Abebas IGADi juhtimisel läbirääkimisi;

E.  arvestades, et 23. jaanuaril 2014. aastal kirjutati alla relvarahulepingule, mida kinnitati 9. mail 2014. aastal, kuid seda rikutakse pidevalt ja mingeid karistusmeetmeid ei rakendata;

F.  arvestades, et rahukõnelustel ei ole kestvat lahendust leitud ning arvestades, et ÜRO humanitaarabi koordinaator on märkinud, et võimalused püsiva rahu saavutamiseks poliitilisel ja kogukondadevahelisel tasandil ei ole head;

G.  arvestades aga, et Lõuna-Sudaani valitsus ja relvastatud opositsioonirühmitus Sudaani Rahvavabastusliikumine kirjutasid 7. novembril 2014 alla lepingule, milles lubasid taas pühenduda vaenutegevuse lõpetamisele, ning lepingu mittetäitmise korral ähvardavad neid IGADi piirkonna sanktsioonid;

H.  arvestades, et sõjategevus president Kiiri vägede ja Riek Macharile lojaalsete mässuliste vahel algas vihmaperioodi lõppedes uuesti ning ägeneb kuival aastaajal tõenäoliselt veelgi, kui poliitilist lahendust ei leita;

I.  arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2155 (2014) väljendatakse tõsist muret suurte põgenikehulkade ning süveneva humanitaarkriisi pärast; arvestades, et praegune humanitaarkriis ähvardab hõlmata endisest palju laiemat ala niigi ebastabiilses piirkonnas, sest juba on sõjategevusse sekkunud Sudaani mässulisterühmitused ja Uganda väed; arvestades, et ebastabiilsust on võimalik parandada ainult siis, kui püütakse tegeleda selle algpõhjustega, milleks on äärmine vaesus, kliimamuutus, ELi ja muud rahvusvahelised geostrateegilised huvid ja sekkumine ning ebavõrdne jõukuse jaotus ja loodusvarade kasutamine;

J.  arvestades, et enamik inimesi elab suures vaesuses, vaatamata sellele, et riik on rikas nafta ja muude maavarade poolest ning naftaeksport annab üle 70% SKPst ja ligikaudu 90% valitsuse tuludest; arvestades, et naftatööstusest saadav tulu on põhjustanud ägedaid konflikte;

K.  arvestades, et konflikt on põhjustanud ehmatavalt suures ulatuses kohutavat seksuaalvägivalda, nagu teatab Zainab Bangura, ÜRO peasekretäri eriesindaja konfliktidega kaasneva seksuaalse vägivalla küsimustes; arvestades, et pidevalt saabub kinnitamata teateid lapssõdurite värbamise kohta Lõuna-Sudaanis ja arvestades, et lapsed moodustavad poole Lõuna-Sudaani elanikkonnast;

L.  arvestades, et ÜRO on kuulutanud Lõuna-Sudaani olukorra kolmanda tasandi hädaolukorraks, mis tähendab kõige hullemat humanitaarkriisi;

M.  arvestades, et aasta algusest saadik on Lõuna-Sudaanis humanitaarabi antud 3,5 miljonile inimesele; arvestades, et tänu kohalike toimetulekumehhanismide ja rahvusvahelise abi ühendamisele on näljahäda suudetud ära hoida; arvestades siiski, et kui sõjategevus jätkub, on toiduga kindlustatuse väljavaated halvad, eriti Bori ja Bentiu linnades, kusjuures kriisi- ja hädaolukorra tasandi toiduga kindlustamatus puudutab ka edaspidi hinnanguliselt 2,5 miljonit inimest; arvestades, et naised on toiduvarude vähenemise suhtes eriti tundlikud, sest 57% kaitsealuste piirkondade majapidamistest on naiste vastutusel; arvestades, et suuremad abiorganisatsioonid, sh Oxfam, CARE ja Cafod on hoiatanud, et, kui sõjategevus uuesti algab, võib osa Lõuna-Sudaani piirkondi järgmise aasta alguses tabada näljahäda;

N.  arvestades, et hinnanguliselt 3,8 miljonit Lõuna-Sudaani elanikku vajab humanitaarabi, 1,4 miljonit inimest on riigisisesed põgenikud ja üle 470 000 inimese otsib varjupaika naaberriikides;

O.  arvestades, et kõige tähtsamad humanitaarvajadused on toit, puhas vesi, tervishoid, peavari, sanitaartingimused, hügieen, reageerimine epideemiatele (nt koolera, malaaria, kala-azar (leišmanioos) ja hepatiit) ning kaitse; arvestades, et seksuaalvägivalla ohvritele on vaja rohkem psühhosotsiaalset tuge;

P.  arvestades, et juurdepääsu abivajajatele takistavad endiselt vaenutegevus ja vägivald, mis on suunatud ka humanitaartöötajate ja abivarude vastu; arvestades, et valitsusvälised organisatsioonid osutavad ligikaudu 80% kõigist Lõuna-Sudaani tervishoiu- ja põhiteenustest;

Q.  arvestades, et Lõuna-Sudaani tööminister teatas 2014. aasta septembris, et kõik välismaalastest töötajad peavad oktoobri keskpaigaks lahkuma, kuid võttis selle avalduse hiljem tagasi;

R.  arvestades, et nn valitsusväliste organisatsioonide seaduseelnõu vastuvõtmine, mille eesmärk on piirata valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna tegevusvabadust Lõuna-Sudaanis, on edasi lükatud detsembrisse; arvestades, et kui see eelnõu vastu võetakse, võivad sellel olla abioperatsioonide jaoks tõsised tagajärjed praegusel kriitilisel ajal, kui rahvusvaheline üldsus püüab takistada näljahäda puhkemist;

S.  arvestades, et arvukate pikaleveninud kriiside tõttu maailma eri paigus on rahvusvahelised humanitaarressursid peaaegu ammendatud; arvestades, et pikaajalisele kriisile ei suuda rahvusvaheline üldsus ei rahaliselt ega ka toimimise mõttes jätkuvalt reageerida;

T.  arvestades, et EL on andnud üle kolmandiku (38 %) Lõuna-Sudaani humanitaarkriisi ohjamise rahvusvahelisest abist ning ainuüksi komisjon suurendas 2014. aastal oma kriisiohje humanitaarabi eelarvet üle 130 miljoni euro;

U.  arvestades, et Aafrika Liit on moodustanud komisjoni, mis hakkab uurima arvukaid teateid inimõiguste jõhkra rikkumise kohta;

V.  arvestades, et EL teatas 10. juulil 2014. aastal esimesest sihtmeetmete paketist isikute vastu, kes takistavad rahuprotsessi, rikuvad relvarahulepingut ja panevad toime jõhkraid inimõiguste rikkumisi; arvestades, et ELi relvaembargo Lõuna-Sudaani suhtes on endiselt jõus;

W.  arvestades, et konfliktile tuleks leida demokraatlik poliitiline lahendus, mis võimaldaks demokraatlikult kokku lepitud institutsioonidel üles ehitada iseseisvusreferendumi tulemusel sündinud uue riigi; arvestades, et kestvaks rahuks ning riigi konfliktijärgse ülesehitamise ja tugevdamise jõupingutusteks on vaja pikaajalist perspektiivi ning rahvusvahelise üldsuse kindlat, prognoositavat ja stabiilset osalust;

1.  mõistab kindlalt hukka inimeste põhjustatud hirmsa katastroofi Lõuna-Sudaanis, mis on vastuolus riigi vabastusliikumise väärtuste ja eesmärgiga;

2.  mõistab kindlalt hukka vägivalla taaspuhkemise ja varasemat korduvat vaenutegevuse lõpetamise kokkuleppe rikkumist, mis on põhjustanud juba niigi ebakindla ja rahutu Lõuna-Sudaani tsiviilelanike seas surma, vigastusi ja hävingut ning sundinud sadu tuhandeid inimesi kodudest põgenema; taunib riigi relvajõudude nõrka juhtimist, mis suurendab omavahel võitlevate jõudude edasise killustumise tõenäosust ja võib kaasa tuua veelgi suurema vägivalla ning rahulepingute rikkumise;

3.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles täitma Lõuna-Sudaani ja selle ümbritseva piirkonna suhtes võetud rahastamiskohustusi ning mobiliseerima vahendeid, et Lõuna-Sudaani halvenevale humanitaarolukorrale viivitamata reageerida; väljendab seoses sellega heameelt ELi panuse üle Lõuna-Sudaani humanitaarkriisi lahendamisse ning palub, et liikmesriigid leiaksid võimaluse, kuidas rahastada – vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele – üha arvukamate kriiside lahendamist;

4.  innustab ELi oma arenguabi ümber kavandama, et rahuldada Lõuna-Sudaani elanike kõige pakilisemad vajadused, ning toetama üleminekut rahule ja stabiilsusele; peab seetõttu tervitatavaks, et arenguabi andmine Lõuna-Sudaanile eelarvetoetuse kaudu peatatakse, välja arvatud meetmete jaoks, millega toetatakse otseselt elanikkonda või otsest üleminekut demokraatiale ja humanitaarabi, ning nõuab abi ümbersuunamist valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu;

5.  tuletab meelde, et pikaajalise rahumeelse kooseksisteerimise ja arengu eelduseks on laiaulatuslikud institutsioonilised ümberkorraldused, mis võimaldavad riiki juhtida selliselt, et oleks tagatud õigusriigi põhimõtte järgimine; rõhutab, et konfliktijärgne üleminekuperiood kestab tõenäoliselt aastaid ning selleks on vaja rahvusvahelise üldsuse püsivat ja pikaajalist pühendumist;

6.  mõistab hukka suhete halvenemise humanitaarabi andjate ja konflikti kõigi osapoolte vahel, sh abi ebaseadusliku maksustamise ning humanitaartöötajate karistamatu ahistamise ja isegi tapmise; märgib, et mitmed välisabi organisatsioonid on tegevuse Lõuna-Sudaanis juba katkestanud ning need, kes on jäänud, ei suuda sisepõgenike vajadusi rahuldada;

7.  nõuab, et humanitaarabi ja toiduabi antaks kõige halvemas olukorra olijatele ainult vajaduspõhiselt ning tuletab kõigile Lõuna-Sudaani konflikti osapooltele meelde nende kohustust tunnistada ja austada humanitaartöötajate neutraalsust, sõltumatust ja erapooletust, hõlbustada hädas olevatele inimestele antava elupäästva abi andmist olenemata nende poliitilisest kuuluvusest ja rahvusest ning lõpetada viivitamatult igasugune humanitaartöötajate ahistamine, humanitaarvarade röövimine ja abi kõrvalesuunamine; nõuab ka, et nn valitsusväliste organisatsioonide seaduseelnõu võetaks tagasi või lükataks tagasi;

8.  nõuab, et humanitaarabi – eelkõige põhiteenuste ja toiduabi näol – ei suunataks kõrvale relvastatud rühmitustele;

9.  väljendab sügavat muret Lõuna-Sudaani toiduga kindlustamatuse pärast, mille on põhjustanud konflikt ja mida on süvendanud korduvad loodusõnnetused ning mis sõjategevuse jätkumise korral tõenäoliselt järsult halveneb;

10.  rõhutab, et rahukokkulepe võimaldaks inimestel tulla tagasi oma mahajäetud taludesse, avada taas turud ja ehitada taas üles oma kodud;

11.  mõistab teravalt hukka kohtuvälised massilised tapmised, tsiviilisikute sihiliku ründamise, inimõiguste rikkumised (sh pagulaste ja riigisiseste põgenike, naiste ja kaitsetute inimrühmade ning ajakirjanike inimõiguste rikkumised), meelevaldsed vahistamised ja kinnipidamised, sundkadumised, väärkohtlemise ja piinamise, mida kasutavad kõik osapooled; on seisukohal, et president Kiir ja Riek Machar peaksid tegema kõik endast oleneva, et teha lõpp inimeste õiguste rikkumisele nende kontrolli all olevate sõdurite poolt;

12.  nõuab tungivalt, et komisjon, liikmesriigid ja Lõuna-Sudaani ametivõimud teeksid koostööd kogukondade ja naiste õiguste organisatsioonidega, et edendada naiste ja tütarlaste juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja tervishoiuteenustele, nende seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud õigusi, sh rasestumisvastaste vahendite kättesaadavust ning HIVi/AIDSi testimist ja ravi;

13.  taunib tõsiasja, et konflikt on katkestanud paljude põhiliste sotsiaalteenuste osutamise ning sajad tuhanded lapsed ei saa koolis käia; tunneb tõsist muret selle pärast, et vägivald puudutab endiselt kõige raskemini lapsi, kes kannatavad psühholoogilise stressi all ja kellel puudub juurdepääs teenustele, sealhulgas haridusele; nõuab tungivalt, et konfliktiosalised lõpetaksid laste värbamise ja kasutamise relvajõududes ning muud rasked laste õiguste rikkumised;

14.  on tõsiselt mures konflikti etnilise mõõtme pärast; rõhutab, et võimu taotlemine vägivallaga või etnilise lõhestamise abil on vastuolus demokraatliku õigusriigi põhimõttega;

15.  nõuab, et konflikti kõigi väidetavate raskete kuritegude suhtes – vaatamata sellele, milline konfliktiosaline neid on toime pannud – algatataks usaldusväärne, läbipaistev, põhjalik ja rahvusvahelistele normidele vastav uurimine, eelkõige Aafrika Liidu uurimiskomisjoni poolt; innustab looma üleminekuperioodi õigusmehhanisme, millele tagataks kogu vajalik rahvusvaheline toetus, et edendada nii leppimist kui ka vastutust; julgustab Lõuna-Sudaani valitsust ühinema võimalikult kiiresti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga;

16.  tunneb heameelt, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo toetusega on suurendatud ÜRO Lõuna-Sudaani missiooni (UNMISS) inimõigusrikkumiste uurimise suutlikkust;

17.  toetab sellega seoses rahvusvahelise osalusega spetsiaalse hübriidkohtu loomist, et võtta juhid konflikti mõlemal poolel toime pandud inimõiguste jõhkrate rikkumiste eest vastutusele, nagu on soovitanud ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja nagu on soovitatud ÜRO Lõuna-Sudaani missiooni (UNMISS) inimõiguste aruandes;

18.  tuletab meelde, et humanitaarabi on elutähtis, kuid see ei lahenda poliitilist probleemi, ning et tsiviilisikute kaitsmise esmane kohustus lasub valitsusel; nõuab seetõttu, et riigi varasid kasutataks otseselt Lõuna-Sudaani elanike heaolu tagamiseks; nõuab tungivalt, et kõik osapooled peaksid kokkuleppest kinni ja osaleksid dialoogi ja koostöö kujul konstruktiivselt Addis Abeba rahukõnelustel, et relvarahu kokkulepet saaks täielikult rakendada ja võimalikult kiiresti jätkata läbirääkimisi rahvusliku ühtsuse üleminekuvalitsuse moodustamiseks, mis on ainus pikaajaline lahendus, ning rahvuslikuks leppimiseks kogu Lõuna-Sudaani rahva huvides;

19.  peab kahetsusväärseks, et vaatamata IGADi pidevatele jõupingutustele rahuläbirääkimiste vahendamiseks, mis võimaldaksid moodustada rahvusliku ühtsuse üleminekuvalitsuse, ei ole seni märkimisväärset edu saavutatud;

20.  tervitab sellegipoolest 7. novembril 2014 sõlmitud lepingut ning nõuab, et see kohe ja täielikult ellu viidaks; toetab IGADi juhitud vahendustegevuse jätkamist ja ameti pingutusi luua võimalused kaasavaks poliitiliseks dialoogiks ning kutsub ELi üles jätkama IGADi abistamist nii sisuliselt kui ka rahaliselt ja lähetama personali vaherahu jälgimise ja kontrollimise mehhanismi toetuseks;

21.  rõhutab, et Lõuna-Sudaani rahuliku arengu seisukohast on võtmetähtsusega asjakohaste institutsioonide ülesehitamine ja õigusraamistiku kehtestamine, et hallata etnilise föderalismi tingimustes naftavarusid; palub ELil eelkõige toetada riigi pikaajalise arengustrateegia väljatöötamist, mis võimaldab luua tugeva aluse hea valitsemistava, läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse kujunemisele (eriti seoses mäetööstuse läbipaistvuse algatuse rakendamisega), ning taristu-, haridus-, tervise- ja sotsiaalhoolekandeprogrammide edendamist, mida rahastatakse naftatulust ja arenguabi vahenditest;

22.  nõuab Lõuna-Sudaani ametivõimudelt tungivalt, et naftatulust saaks kasu rahvas; kutsub läbirääkijaid üles lisama rahukokkuleppesse naftasektori läbipaistvuse ja avaliku kontrolli teema, et võimaldada sellest ressursist saadava tulu kasutamist riigi jätkusuutliku arengu ja elanikkonna toimetuleku parandamise huvides;

23.  väljendab kahetsust, et ELi kehtestatud suunatud sanktsioonid ei ole mõju avaldanud ning nõuab, et IGAD, Aafrika Liit ja ülemaailmne kogukond kehtestaksid suunatud sanktsioonid; toetab Lõuna-Sudaani vastase relvaembargo jätkamist ja nõuab, et ÜRO kehtestaks relvaembargo Lõuna-Sudaani ja kogu piirkonna suhtes;

24.  toetab ja peab väga oluliseks kodanikuühiskonna osalemist rahuläbirääkimistes;

25.  hoiatab konflikti levimise ohu ja destabiliseeruva mõju eest juba niigi ebastabiilsele piirkonnale, eeskätt seetõttu, et põgenike arv naaberriikides kasvab; kutsub seepärast kõiki Lõuna-Sudaani naabreid ja piirkondlikke jõude üles tihedale koostööle, et parandada julgeolekuolukorda riigis ja piirkonnas ning leida kriisile rahumeelne ja püsiv poliitiline lahendus; rõhutab, et eelkõige parandaks suhteid koostöö Sudaaniga;

26.  nõuab, et loodaks kontaktrühm, kuhu oleks kaasatud Lõuna-Sudaani olulisimad isikud, et toetada IGADi tööd ja tagada rahvusvaheline ühtsus;

27.  kiidab heaks Alexander Rondose töö ELi eriesindajana Aafrika Sarve piirkonnas; soovitab tal suunata kõik oma jõupingutused püsiva lahenduse leidmisele kaasaaitamisele;

28.  julgustab Lõuna-Sudaani valitsust ratifitseerima ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel sõlmitud Cotonou lepingut;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Lõuna-Sudaani valitsusele, Lõuna-Sudaani inimõiguste volinikule, Lõuna-Sudaani Seadusandlikule Rahvusassambleele, Aafrika Liidu institutsioonidele, Ida-Aafrika Arenguühendusele, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja ÜRO peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0042. (2) ELT L 203, 11.7.2014, lk 100.