Märksõnaregister 
Vastuvõetud tekstid
Neljapäev, 18. detsember 2014 - Strasbourg
Demokraatliku opositsiooni tagakiusamine Venezuelas
 Mauritaania ja eelkõige Biram Dah Abeidi juhtum
 Sudaan ja dr Amin Mekki Medani juhtum
 Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kriisilahendusrahastutesse tehtavad ex-ante-osamaksed
 Assotsieerimislepingu sõlmimine Gruusiaga
 Assotsieerimisleping Gruusiaga ***

Demokraatliku opositsiooni tagakiusamine Venezuelas
PDF 137kWORD 60k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2014. aasta resolutsioon demokraatliku opositsiooni tagakiusamise kohta Venezuelas (2014/2998(RSP))
P8_TA(2014)0106RC-B8-0375/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Venezuelas, sealhulgas 24. mai 2007. aasta resolutsiooni telekanali Radio Caracas TV juhtumi kohta Venezuelas(1), 23. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni valimisõiguse äravõtmise juhtumite kohta Venezuelas(2), 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Manuel Rosalese juhtumi kohta Venezuelas(3), 11. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Venezuela kohta(4), 8. juuli 2010. aasta resolutsiooni Venezuela, eelkõige Maria Lourdes Afiuni juhtumi kohta(5), 24. mai 2012. aasta resolutsiooni Venezuela võimaliku väljaastumise kohta Ameerika Inimõiguste Komisjonist(6) ning 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Venezuelas(7),

–  võttes arvesse ELi kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Catherine Ashtoni pressiesindaja 28. märtsi 2014. aasta ja 15. aprilli 2014. aasta avaldusi olukorra kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse inimõiguste komisjoni meelevaldsete kinnipidamiste töörühma 26. augusti 2014. aasta arvamust ÜRO Peaassambleele,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 20. oktoobri 2014. aasta avaldust meeleavaldajate ja poliitikute kinnipidamise kohta Venezuelas,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Venezuela on ühinenud,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et majanduskriis, korruptsiooni laialdane levik, krooniline puudus esmatarbekaupadest, vägivald ja poliitilised erimeelsused vallandasid 2014. aasta veebruaris president Nicolás Maduro valitsuse vastased rahumeelsed meeleavaldused, mis endiselt kestavad; arvestades, et politsei, rahvuskaart ning vägivaldsed ja kontrollimatud valitsusmeelsed relvarühmitused on kasutanud meeleavaldajate vastu ebaproportsionaalset jõudu ja vägivalda; arvestades, et kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonide andmeil ootab kohtuprotsessi üle 1700 meeleavaldaja ja üle 69 hoitakse vangis ning vähemalt 40 inimest on meeleavaldustes hukkunud, samal ajal kui nende tapjaid ei ole vastutusele võetud; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo kinnitusel on ta saanud teateid rohkem kui 150 väärkohtlemise, sealhulgas piinamise juhtumi kohta kinnipidamise käigus; arvestades, et mitmete allikate teateil jätkub demokraatliku opositsiooni tagakiusamine julgeolekujõudude poolt;

B.  arvestades, et sõnavabadus ja rahumeelsetel meeleavaldustel osalemise õigus on demokraatia põhielemendid ning Venezuela põhiseaduses on neid tunnustatud; arvestades, et võrdõiguslikkus ja õiglus kõikide jaoks ei saa eksisteerida ilma põhivabaduste ja kõikide kodanike õiguste austamiseta; arvestades, et arvukate teadete kinnitusel on meedia allutatud järjest suuremale tsensuurile ja hirmutamisele; arvestades, et organisatsiooni Inter American Press Association (IAPA) 70. peaassambleel Tšiilis Santiagos teatas see organisatsioon, et Venezuela seab sõltumatu meedia järjest suurema surve alla, ja nõudis tungivalt, et Venezuela austaks sõnavabadust ning hoiatas demokraatlike vabaduste edasise piiramise eest;

C.  arvestades, et 18. veebruaril 2014. aastal vahistati meelevaldselt opositsiooniliider Leopoldo López, süüdistades teda vandenõus, vägivaldsetele meeleavaldustele kihutamises, süütamises ja vara kahjustamises; arvestades, et alates oma vahistamisest on ta kannatanud füüsilise ja psühholoogilise piinamise all ning viibinud üksikvangistuses; arvestades, et opositsioonilised linnapead Daniel Ceballos ja Vicencio Scarano ning politseiametnik Salvatore Lucchese vahistati selle eest, et nad ei suutnud oma linnades meeleavaldusi ja ühiskondlikke rahutusi lõpetada, ning neile on mõistetud mitme aasta pikkune vanglakaristus; arvestades, et opositsiooniliste parlamendiliikmete Juan Carlos Caldera, Ismael García ja Richard Mardo suhtes on algatatud uurimine ja kohtumenetlus eesmärgiga nende parlamendiliikme õigused peatada ja need neilt ära võtta;

D.  arvestades, et üliõpilasliidreid, nagu Venezuela Keskülikooli sotsiaaltöö kolledži üliõpilaskeskuse esimees Sairam Rivas, Cristian Gil ja Manuel Cotiz, on peetud Bolívari luureteenistuse ruumides üle 120 päeva ebaõiglaselt kinni ning neid on piinatud ja väärkoheldud seoses 2014. aasta veebruarist maikuuni aset leidnud meeleavaldustega, süüdistades neid kuritegudele õhutamises ja alaealiste kasutamises kuritegude toimepanemisel;

E.  arvestades, et 20. oktoobril 2014 väljendas ÜRO inimõiguste ülemvolinik Zeid Ra’ad Al Hussein muret meeleavaldajate kinnipidamise pärast ning nõudis kõigi rahumeelse meeleavalduse õiguse kasutamise eest kinni peetute vabastamist; arvestades, et 8. oktoobril 2014 kirjeldas ÜRO meelevaldsete kinnipidamiste töörühm Leopoldo Lópeze kinnipidamist kui ebaseaduslikku, meelevaldset ja poliitiliselt motiveeritut ning nõudis Lópeze ja kõigi meelevaldselt kinnipeetavate vabastamist;

F.  arvestades, et Venezuela valitsusel on eriline vastutus õigusriigi põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse järgimise eest, kuna alates 16. oktoobrist 2014 on ta olnud ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige;

G.  arvestades, et ÜRO piinamisvastase komitee hiljutises aruandes Venezuela Bolívari Vabariigi kohta esitatud märkustes väljendati selgesõnaliselt muret valitseva karistamatuse, poliitvangide piinamise ja väärkohtlemise, liigse jõukasutuse, valitsusmeelsete relvarühmituste tegevusega nõustumise ja sellele kaasa aitamise, meelevaldsete kinnipidamiste ja põhiliste menetluslike tagatiste puudumise pärast; arvestades, et selles aruandes nõuti kõigi meelevaldselt kinni peetavate, sealhulgas eneseväljendusõiguse ja rahumeelse meeleavalduse õiguse kasutamise eest vahistatud Leopoldo Lópeze ja Daniel Ceballose viivitamatut vabastamist ning väljendati lisaks muret ajakirjanike ja inimõiguslaste vastaste rünnakute, kohtuväliste hukkamiste ning sõltumatu kohtusüsteemi täieliku puudumise pärast;

H.  arvestades, et Ameerika Riikide Organisatsiooni (ARO) peasekretär José Miguel Insulza on nõudnud meeleavaldustel osalemise eest vahistatud isikute vabastamist; arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjon on väljendanud sügavat muret olukorra pärast seoses sõna- ja kogunemisvabadusega Venezuelas;

I.  arvestades, et Venezuela otsus tühistada oma ühinemine Ameerika inimõiguste konventsiooniga jõustus 10. septembril 2013; arvestades, et selle tulemusena ei saa Venezuela kodanikud ja elanikud esitada kaebusi Ameerika Inimõiguste Kohtusse;

J.  arvestades, et 2014. aastal tõsteti seadusevastaselt ja meelevaldselt tööruumidest välja valimistel kõige enam hääli kogunud rahvusassamblee liige María Corina Machado, temalt võeti saadikumandaat ning rahvusassamblee president Diosdado Cabello kõrvaldas ta parlamendist riigireetmise süüdistusega, kuna proua Machado oli ARO alalises nõukogus protesteerinud ulatuslike ja süstemaatiliste inimõiguste rikkumiste vastu Venezuelas;

K.  arvestades, et María Corina Machado pidi oma poliitilise ja parlamentaarse tegevuse ajal taluma mitmeid kriminaalmenetlusi, poliitilist tagakiusamist, ähvardusi, hirmutamist, ahistamist ja koguni valitsuse pooldajate füüsilist vägivalda rahvusassamblee istungitesaalis; arvestades, et hiljaaegu esitati talle süüdistus katses mõrvata president Maduro ja teda võib oodata kuni 16 aasta pikkune vanglakaristus;

L.  arvestades, et kohtuvõim ei ole toiminud valitsusest sõltumatuna; arvestades, et selliselt kohtusüsteemilt ei saa oodata opositsioonile omistatud süütegude erapooletut uurimist ja õiglaste kohtuotsuste langetamist;

M.  arvestades, et üksnes põhiõiguste ja -vabaduste tunnustamine ning sallivuse vaimus toimuv konstruktiivne ja vastaspoolt austav dialoog võib aidata riigil praegusest tõsisest kriisist väljuda ja eesseisvad raskused ületada;

N.  arvestades, et 2014. aasta aprillis algatati valitsuse ja opositsiooni vahel meeleavaldusi käsitlevad kõnelused, nn Mesa de Diálogo, mis aga kuu aega hiljem kahjuks katkesid, ilma et mingeid tulemusi oleks saavutatud;

O.  arvestades, et Venezuela on riik, millel on Ladina-Ameerika suurimad energiavarud; arvestades, et Venezuela elanikel on tõsine puudus põhilistest tarbekaupadest, toiduhinnad on kahekordistunud ja toidukaupu on hakatud normeerima; arvestades, et jätkub naftahindade järsk langus, mis süvendab majanduslangust ning seab ohtu riigi hapra ja naftast sõltuva majanduse;

P.  arvestades, et riigi suutmatus säilitada avalikku korda on teinud Venezuelast ühe maailma kõige vägivaldsema riigi; arvestades, et ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo andmetel on riigis jätkuv poliitiline ja majanduskriis aidanud suurendada mõrvade arvu ja vähendada kodanike turvatunnet;

1.  on sügavalt mures Venezuela olukorra halvenemise pärast ning mõistab hukka rahumeelsete meeleavaldajate, üliõpilaste ja opositsiooniliidrite vahistamised; nõuab meelevaldselt vahistatute viivitamatut vabastamist, nagu seda on nõudnud mitmed ÜRO organid ja rahvusvahelised organisatsioonid;

2.  mõistab karmilt hukka demokraatliku opositsiooni tagakiusamise ja mahasurumise, sõnavabaduse ja meeleavalduste vabaduse rikkumise ning meedia ja interneti tsenseerimise;

3.  mõistab karmilt hukka vägivalla kasutamise meeleavaldajate vastu; avaldab siirast kaastunnet ohvrite perekondadele; palub Venezuela ametivõimudel neid kuritegusid uurida ja kõik süüdlased vastutusele võtta, nii et keegi ei tunneks end karistamatuna;

4.  soovitab kõigile osapooltele rahumeelset, kõiki Venezuela ühiskonnakihte kaasavat dialoogi, et leida ühisnimetajad ja võimaldada poliitikas osalejatel arutada kõige tõsisemaid riigi ees seisvaid probleeme; palub kõigil asjaomastel osapooltel vältida vägivalla eskaleerumist ning tuletab Venezuela valitsusele meelde, et seni, kuni opositsiooniliidreid meelevaldselt vangis hoitakse, on konstruktiivne dialoog võimatu;

5.  palub Venezuela ametivõimudel kontrollimatud valitsusmeelsed relvarühmitused ja ühendused viivitamata desarmeerida ja laiali saata ning teha lõpp nende karistamatusele;

6.  tuletab Venezuela valitsusele meelde tema kohustust tagada kõigi kohtuprotsesside vastavus rahvusvahelistele normidele; tuletab meelde, et võimude lahususe põhimõtte austamine on demokraatlikus riigis esmase tähtsusega ja et ametivõimud ei või kasutada kohtusüsteemi demokraatliku opositsiooni poliitilise tagakiusamise ja represseerimise vahendina; palub Venezuela ametivõimudel tühistada opositsioonipoliitikute vastu esitatud põhjendamata süüdistused ja nende vahistamisorderid ning tagada riigi kõigi kodanike julgeolek sõltumata nende poliitilistest vaadetest või poliitilisest kuuluvusest;

7.  kutsub Venezuela valitsust üles täitma omaenda põhiseadust ja oma rahvusvahelisi kohustusi selles, mis puudutab kohtute sõltumatust, õigust sõna-, ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabadusele ja poliitilisele pluralismile, kuna need on demokraatia nurgakivid, ning tagama, et inimesi ei karistataks sõna- ja rahumeelse kogunemise vabaduse kasutamise eest;

8.  kutsub Venezuela valitsust üles järgima inimõigusi, tulemuslikult uurima väidetavaid inimõiguste rikkumisi ning tagama keskkonna, kus inimõiguslased ja sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid saavad teha oma õiguspärast tööd inimõiguste ja demokraatia edendamiseks;

9.  palub Euroopa välisteenistusel ning ELi esindusel ja liikmesriikide esindustel jätkuvalt jälgida opositsiooniliidrite kohtuasjade uurimist ja kohtulikke kuulamisi;

10.  kutsub Venezuela valitsust üles alustama Euroopa Liiduga energilist ja avatud dialoogi inimõiguste küsimustes;

11.  kutsub ELi, liikmesriike ning kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti Federica Mogherinit üles nõudma meeleavalduste puhkemisest alates õigusvastaselt vahistatud meeleavaldajate viivitamatut vabastamist;

12.  kordab oma nõudmist saata võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendi ajutine delegatsioon Venezuela olukorda hindama ja pidama dialoogi kõigi konflikti tõmmatud sektoritega;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Venezuela Bolívari Vabariigi valitsusele ja Rahvusassambleele, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Ameerika Riikide Organisatsiooni peasekretärile.

(1) ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 484.
(2) ELT C 15 E, 21.1.2010, lk 85.
(3) ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 113.
(4) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 69.
(5) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 130.
(6) ELT C 264 E, 13.9.2013, lk 88.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0176.


Mauritaania ja eelkõige Biram Dah Abeidi juhtum
PDF 131kWORD 56k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2014. aasta resolutsioon Mauritaania ja eelkõige Biram Dah Abeidi juhtumi kohta (2014/2999(RSP))
P8_TA(2014)0107RC-B8-0382/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Mauritaania kohta, muu hulgas 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni inimõiguste ja julgeolekuolukorra kohta Saheli piirkonnas(1) ning 22. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Saheli piirkonnas(2),

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu 17. märtsi 2014. aasta järeldusi Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia rakendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 25. juuni 2014. aasta avaldust Mauritaania Islamivabariigi presidendivalimiste kohta,

–  võttes arvesse Mauritaania põhiseaduse artiklit 1, millega „tagatakse kõikide kodanike võrdsus seaduse ees, olenemata päritolust, rassist, soost ja sotsiaalsest seisundist”,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat (mille Mauritaania ratifitseeris 1986. aastal), mille artiklis 5 on selgesõnaliselt keelustatud orjapidamine, ning võttes samuti arvesse Mauritaania ühinemist rahvusvaheliste instrumentidega, mis keelustavad orjapidamise tänapäevased vormid, nimelt orjandust käsitlevas konventsiooniga (1926) ja nimetatud konventsiooni muutva protokolliga ning lisakonventsiooniga orjatöö, orjakaubanduse ja orjusele sarnaste institutsioonide ja tavade kaotamise kohta (1956),

–  võttes arvesse partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele kirjutati alla Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping),

–  võttes arvesse ÜRO naiste diskrimineerimise kaotamise komitee 24. juuli 2014. aasta kokkuvõtvaid märkusi Mauritaania kohta,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et vabastatud orjade poeg Biram Dah Abeid osaleb kampaanias orjapidamise kaotamiseks; arvestades, et 2008. aastal käivitas ta orjanduse kaotamise algatuse (Initiative pour la Résurgence du Mouvement Abolitionniste); arvestades, et selle organisatsiooni eesmärk on juhtida probleemile tähelepanu ning aidata viia konkreetsed juhtumid kohtu ette; arvestades, et Biram Dah Abeid sai 2013. aastal ÜRO inimõiguste auhinna;

B.  arvestades, et 11. novembril 2014 vahistati Biram Dah Abeid – Mauritaania juhtiv orjandusvastane aktivist ja orjanduse kaotamise algatuse asutaja – pärast rahumeelset orjandusvastast rongkäiku; arvestades, et Biram Dah Abeidi süüdistatakse meeleavaldusele õhutamises, meeleavaldusel osalemises ja ebaseaduslikku organisatsiooni kuulumises, ning arvestades, et mõnedel andmetel võib teda ähvardada surmanuhtlus; arvestades, et surmanuhtlus on Mauritaania kriminaalkoodeksis jätkuvalt sätestatud ega ole piiratud kõige raskemate kuritegudega ning seda kohaldatakse pärast süüdimõistvaid otsuseid, mis põhinevad piinamise abil saadud ülestunnistustel;

C.  arvestades, et vahistatud ja kinni peetud on ka muid orjandusvastases kampaanias osalejaid ning kokku on vangistatud 17 Mauritaania orjanduse kaotamise algatuse aktivisti; arvestades, et väidetavalt kasutasid Mauritaania sandarmid vahistamise ajal ülemäärast jõudu – muu hulgas peksid ohvreid kumminuiadega, lohistasid neid mööda põrandat ning alandasid neid, sundides neid riideid seljast võtma; arvestades, et vangivalvurid on väidetavalt üritanud veenda mõnesid aktiviste ülestunnistusi allkirjastama;

D.  arvestades, et Biram Dah Abeid sai Mauritaania 2014. aasta presidendivalimistel paremuselt teise tulemuse; arvestades, et ta on oma maine tõttu Mauritaania ametivõimude peamine sihtmärk; arvestades, et tema ja ta kolleegide vahistamine kujutab endast rünnakut poliitilise opositsiooni ja kodanikuühiskonna vastu;

E.  arvestades, et orjapidamine ei ole Mauritaanias kadunud, ehkki see keelustati ametlikult 1981. ja tunnistati kriminaalkuriteoks 2007. aastal; arvestades, et 2014. aasta ülemaailmse orjandusindeksi põhjal on Mauritaania riik, kus kõige suurem osa (kuni 4%) elanikkonnast elab orjuses; arvestades, et mõnede andmete põhjal on orjuses isegi kuni 20% elanikkonnast; arvestades, et hiljuti Mauritaanias vastu võetud orjandusakt ei hõlma kõiki orjapidamise vorme, näiteks on välja jäetud kõik pärisorjuse vormid;

F.  arvestades, et orjapidamine Mauritaanias on selgelt rassiline ja peaaegu kõik orjad pärinevad (mustanahalise) haratini kogukonna hulgast, mis moodustab 40–60% Mauritaania elanikkonnast, aga ka teistest kogukondadest, nagu on tunnistanud orjapidamise tänapäevaste vormide eriraportöör; arvestades, et haratini kogukonna esindajatele, isegi kui nad ei ole orjad, ei võimaldata sageli kõrgema staatusega töökohti ega silmapaistvaid positsioone avalikus elus;

G.  arvestades, et orjus on enamasti päritud ning orjadest naistele sündivaid lapsi peetakse sageli kogu elu orja pidava perekonna omandiks; arvestades, et naisorjad langevad väga tihti seksuaalse vägivalla ohvriks; arvestades, et enamik orje ei saa ametlikku haridust ning neile õpetatakse, et nende saatus on kuuluda oma peremeestele, millega põlistatakse nn psühholoogilist orjust; arvestades, et naisorjad peavad abiellumiseks saama peremehe loa; arvestades, et paljud orjad sünnivad vägistamise tagajärjel; arvestades, et isegi vabastatud orjadel on vähe võimalusi mõistlikku tööd leida;

H.  arvestades, et Mauritaania on ratifitseerinud sellised konventsioonid nagu inimõiguste ülddeklaratsioon ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, samuti AKV-ELi Cotonou lepingu;

1.  mõistab teravalt hukka orjandusvastase aktivisti Biram Dah Abeidi ning tema kaasvõitlejate vahistamise ja jätkuva kinnipidamise ning nõuab nende kohest vabastamist; väljendab muret teadete pärast, et mõnede aktivistide vastu on kasutatud vägivalda, ning nõuab, et Mauritaania ametivõimud annaksid kohtu alla need ametnikud, kes on olnud seotud vangide väärkohtlemise ja piinamisega;

2.  palub Mauritaania valitsusel lõpetada vägivalla kasutamine rahumeelsetel avalikel meeleavaldustel ning Biram Dah Abeidi toetavates meediakampaaniates osalevate eraisikute vastu, lõpetada kodanikuühiskonna ja poliitilise opositsiooni tagakiusamine ning lubada orjandusvastastel aktivistidel teha oma mittevägivaldset tööd ilma tagakiusamise hirmu ja ähvardusteta; nõuab, et Mauritaania ametivõimud tagaksid sõna- ja kogunemisvabaduse kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide ja Mauritaania enda seadustega;

3.  mõistab teravalt hukka kõik orjapidamise vormid ning konkreetsemalt väidetavalt laialt levinud orjanduse, orjandusega seotud tavad ning inimkaubanduse Mauritaanias; väljendab heameelt, et Mauritaania valitsus on orjapidamise kriminaalkuriteoks tunnistanud, et on olemas orjanduse erikohus ning et valitsus teatas 2014. aasta märtsis, et kavatseb kehtestada tegevuskava orjanduse kaotamiseks;

4.  märgib kahetsusega, et orjapidamise eest on esitatud ainult üks süüdistus; palub Mauritaania valitsusel teha lõpu kõigile orjapidamise vormidele, jõustada orjandusvastased seadused ning võtta vastu õigusaktid, mille eesmärk on muuta diskrimineerivaid õigusakte või need kehtetuks tunnistada, muu hulgas diskrimineerivaid sätteid karistusseadustikus ning isiklikku seisundit ja kodakondsust käsitlevates seadustes; rõhutab, et kõiki väiteid orjapidamise ja sarnase tegevuse kohta tuleks sisuliselt uurida ja vastavad süüdistused esitada;

5.  palub Mauritaania ametivõimudel suurendada inimeste teadlikkust seoses suhtumisega orjandusse ja asjaomaste uskumustega ühiskonna kõikidel tasanditel; ergutab Mauritaania ametivõime aitama muuta ühiskondlikku suhtumist rassi ja orjandusse, eriti seoses haratini kogukonnaga; rõhutab, et diskrimineerimine etnilise päritolu alusel tuleks seadusega keelustada, eriti hariduse ja tööhõive valdkonnas; palub Mauritaania ametivõimudel samuti täielikult kaotada kastipõhine orjandus, eriti seoses kodutöid tegevate naistega;

6.  nõuab üldise ametliku hariduse arendamist, et praegused ja endised orjad ning nende lapsed saaksid parandada oma kirjaoskust ning omandada oskused mõistliku töökoha leidmiseks; märgib, et kõikidel Mauritaania kodanikel peaks olema õigus maad omada, eriti kui nad on sellel põlvkondade jooksul elanud ja seda harinud – see on õigus, mida Biram Dah Abeid ja Mauritaania orjanduse kaotamise algatus pakuvad välja esmatähtsa vahendina orjanduse lõpetamiseks; ergutab Mauritaania valitsust sellega seoses ratifitseerima ILO konventsiooni nr 169, milles tunnustatakse põliselanike maakasutuse vorme;

7.  rõhutab, kui tähtis on viljakas suhe ELi ja Mauritaania vahel, et toetada demokraatiat, stabiilsust ja arengut selles riigis; toonitab, et Mauritaania on Saheli julgeolekut ja arengut käsitlevas ELi strateegias tähtis partner;

8.  nõuab, et asepresident ja kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ning liikmesriigid suurendaksid jõupingutusi, et tegelda Mauritaania orjanduse probleemiga, eelkõige tagades selge ja toimiva inimõiguste ja välispoliitika, mis on kooskõlas ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistikuga, ning edendades inimõigusi ELi Saheli strateegia osana ning dialoogis Mauritaania valitsusega, muu hulgas ametlike kahepoolsete kokkulepete kontekstis;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Mauritaania ametivõimudele, AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendusele, Araabia Liigale ja Aafrika Liidule.

(1) ELT C 322 E, 15.11.2013, lk 94.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0431.


Sudaan ja dr Amin Mekki Medani juhtum
PDF 132kWORD 55k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2014. aasta resolutsioon dr Amin Mekki Medani juhtumi kohta Sudaanis (2014/3000(RSP))
P8_TA(2014)0108RC-B8-0389/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Sudaani kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu sõltumatu eksperdi 18. septembri 2013. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Sudaanis,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 15. juuli 2014. aasta avaldust poliitvangide vabastamise kohta Sudaanis,

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 11. novembri 2014. aasta järeldusi Sudaani kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu sõltumatu eksperdi 4. septembri 2014. aasta aruannet inimõiguste olukorra kohta Sudaanis,

–  võttes arvesse 4. septembril 2014. aastal Addis Abebas allakirjutatud üleriigilise dialoogi ja põhiseadusliku protsessi kokkuleppeid,

–  võttes arvesse Sudaani üleskutse avaldust demokraatliku kodanikeriigi kehtestamise kohta,

–  võttes arvesse 2013. aastal vastu võetud Sudaani inimõiguste riikliku tegevuskava, mis põhineb universaalsuse ja kõigi võrdsuse põhimõtetel,

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja 2015. aasta järgse ülemaailmse arenguraamistiku kohta(1),

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse 1966. aastal sõlmitud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Johannesburgi põhimõtteid riikliku julgeoleku, sõnavabaduse ja teabele juurdepääsu kohta (ÜRO dokument E/CN.4/1996/39(1996)),

–  võttes arvesse 2005. aastal sõlmitud Sudaani üldist rahukokkulepet,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et 2014. aasta 6. detsembril vahistasid Sudaani riiklikud luure- ja julgeolekuteenistused tuntud inimõiguste aktivisti ja Sudaani inimõiguste järelevalvekeskuse endise presidendi dr Amin Mekki Medani tema majas Hartumis;

B.  arvestades, et 76aastase halva tervisega dr Mediani turvalisus tekitab tõsist muret; arvestades, et Sudaani luure- ja julgeolekuteenistused ei lubanud tal väidetavalt ravimeid kaasa võtta, kui ta vahistati;

C.  arvestades, et dr Medani on inimõiguste, humanismi ja õigusriigi veendunud toetaja, kes on töötanud kõrgetel ametikohtadel mitmesugustes riiklikes ja rahvusvahelistes institutsioonides, sealhulgas Sudaani õigussüsteemis, Sudaani demokraatlikus üleminekuvalitsuses (rahuküsimuste ministrina) ja ÜROs; arvestades, et ta on esindanud rikkumiste ohvreid ja järjekindlalt võtnud sõna võimu kuritarvitamise vastu ning et ELi delegatsioon Sudaanis andis talle 2013. aastal inimõiguste kangelase autasu inimõiguste edendamise eest kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil;

D.  arvestades, et dr Medani vahistati vahetult pärast seda, kui ta tuli tagasi Addis Abebast, kus kirjutas kodanikuühiskonna organisatsioonide nimel alla Sudaani üleskutsele, milles võeti kohustus töötada Sudaani eri piirkondades tekkinud konfliktide lõpetamise ning õigussüsteemi, institutsioonide ja majandusreformide läbiviimise nimel; arvestades, et opositsioonilise Rahvusliku Konsensuse Foorumi juht Farouk Abu Issa ja dr Farah Ibrahim Mohamed Alagar vahistati samal viisil 6. ja 7. detsembril 2014. aastal pärast osalemist Sudaani üleskutsega seotud tegevuses;

E.  arvestades, et deklaratsioonile, millega kohustatakse allakirjutanuid lõpetama sõjad ja konfliktid, kirjutasid alla parteid ja opositsioonierakonnad, sealhulgas Umma Rahvuslik Erakond, Riikliku Konsensuse Jõud ja Sudaani Revolutsioonilise Rinde esindajad; arvestades, et deklaratsioon on jätk 8. augusti 2014. aasta Pariisi deklaratsioonile, millele kirjutasid alla Sudaani Revolutsiooniline Rinne ja Umma Rahvuslik Erakond, mida esindas Sadiq Al Mahdi;

F.  arvestades, et dr Medani vahistamine on iseloomulik Sudaani ametivõimude repressiivpoliitika, mille eesmärk on takistada rahulikku õiguspärast poliitilist arutelu ja mida on kasutatud mõtte-, sõna- ja ühinemisvabaduse piiramiseks, ning see on veel üks näide riiklike luure- ja julgeolekuteenistuste ebaseaduslikest ja meelevaldsetest vahistamistest;

G.  arvestades, et valitsuste peamine kohustus on tegelda oma kodanike poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega; arvestades, et valitsuse ja kodanike vaheline konflikt tuleb lahendada poliitiliste vahenditega läbirääkimiste teel;

H.  arvestades, et Sudaan on poliitilise dialoogi otsustavas järgus, mille juures on reformiprotsessile väga vajalikud selliste isikute nagu dr Medani erioskused;

1.  mõistab kindlalt hukka dr Medani ja teiste rahumeelsete aktivistide meelevaldse vahistamise ja kinnipidamise, mis on nende rahumeelse, õiguspärase poliitilise ja inimõigustealase tegevuse ebaseaduslik takistamine; nõuab nende viivitamatut ja tingimusteta vabastamist;

2.  on endiselt mures opositsioonierakonna liikmete, noorsooaktivistide, inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike jätkuva kinnipidamise ja nende olukorra pärast Sudaanis; nõuab tungivalt, et Sudaani valitsus tagaks sõna-, ühinemis- ja kogunemisvabaduse rahumeelse kasutamise; kutsub Sudaani ametivõime lõpetama inimõiguste kaitsjate ja poliitiliste aktivistide igasuguse ahistamise ja heidutamise ning järgima asjaomaseid rahvusvahelisi norme ja standardeid;

3.  kutsub Sudaani ametivõime tagama ja järgima rahvusvahelise õigusega ettenähtud inimõigusi ja põhivabadusi, sealhulgas sõnavabadust, kogunemisvabadust, usuvabadust, naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust; rõhutab sõltumatu, erapooletu ja kättesaadava õigussüsteemi tähtsust õigusriigi põhimõtte ja elanikkonna põhiõiguste austamise tagamiseks;

4.  kutsub Sudaani valitsust vaatama läbi riikliku julgeoleku seaduse, mille alusel kahtlustatavaid tohib igasuguse kohtuliku arutamiseta kinni pidada kuni neli ja pool kuud, ning kutsub Sudaani valitsust ühtlasi üles reformima riigi õigussüsteemi vastavalt rahvusvahelistele inimõiguste normidele;

5.  tunneb heameelt asjaolu üle, et alla on kirjutatud riigisisese dialoogi ja põhiseadusliku protsessi kokkulepetele, milles kutsutakse kõiki rühmitusi loobuma vägivallast poliitiliste muudatuste tegemise vahendina ning alustama viivitamata üleriigilist dialoogi ja läbirääkimisi; rõhutab, et oluline on üleriigilise dialoogi pidamine, mis on parim võimalus edendada rahu, leppimist ja demokraatlikku valitsemist Sudaanis;

6.  on siiski sügavalt mures Sudaanis, eriti Darfuris, Lõuna-Kordofanis ja Sinise Niiluse piirkonnas käimasolevate konfliktide ning nendega kaasneva humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumise pärast, samuti raske humanitaarolukorra pärast, mis kõik põhjustab jätkuvalt tohutuid inimkannatusi ja riigisiseseid ümberasumisi ning seab ohtu piirkonna stabiilsuse;

7.  kordab seoses üleriigilise dialoogiga, et pidada tuleks sisulist dialoogi opositsioonierakondade ja kodanikuühiskonna, sealhulgas naiste rühmituste osavõtul; rõhutab, et dialoogi tuleks kaasata sidusrühmad kõigist Sudaani piirkondadest ning see peaks täielikult kajastama Sudaani etnilist, religioosset ja kultuurilist mitmekesisust;

8.  ergutab kõiki osalisi tegelema Sudaani sisekonfliktide ja selliste küsimustega nagu sotsiaal-majanduslik tõrjutus, ressursside ebavõrdne jaotus, poliitiline tõrjutus ja juurdepääsu puudumine avalikele teenustele ning tegema seda üleriigilise dialoogi abil, tagades seejuures kõikide rühmade identiteedi ja sotsiaalse võrdsuse; pooldab sellega seoses uut ja kaasavat valitsemiskorda ning lõpliku põhiseaduse ja üleriigiliste valimiste korraldamise tegevuskava väljatöötamist;

9.  rõhutab tõsiasja, et üleriigiline dialoog õnnestub vaid siis, kui seda peetakse õhkkonnas, kus on tagatud sõna-, ajakirjandus-, ühinemis- ja kogunemisvabadus; nõuab seepärast kõigi poliitvangide vabastamist ja meelevaldse kinnipidamise viivitamata lõpetamist; kutsub Sudaani valitsust kaotama praegu veel jõus oleva surmanuhtluse ja asendama määratud surmanuhtlused muude kohaste karistustega;

10.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust jätkuvalt toetama dialoogi Sudaani ja Lõuna-Sudaani ning naaberriikide vahel, rakendama 2005. aastal sõlmitud Sudaani üldist rahukokkulepet ja 2012. aasta Addis Abeba kokkuleppeid ning tegelema teiste lahendamata küsimustega;

11.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust toetama üleriigilist dialoogi, Sudaaniga tegelevat Aafrika Liidu kõrgetasemelist komisjoni ning ÜRO ja Aafrika Liidu ühist eriesindajat Darfuris ning avaldab tunnustust president Mbekile jõupingutuste eest tõeliselt üleriigilise dialoogi edendamisel;

12.  peab muret tekitavaks naiste õiguste jätkuvat ja sagedast rikkumist Sudaanis, eriti seoses karistusseadustiku artikliga 152; kutsub Sudaani ametivõime kirjutama viivitamata alla naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioonile ja selle ratifitseerima;

13.  kutsub Sudaani valitsust, opositsiooni ja relvastatud liikumisi üles kasutama üleriigilist dialoogi, et tõestada oma juhtimisvõimet, mis on vajalik Sudaani rahu, jõukuse ja õiguse teele suunamiseks; rõhutab veel kord karistamatusega võitlemise tähtsust;

14.  peab muret tekitavaks humanitaarolukorra halvenemist paljudes Sudaani piirkondades ning eriti rahvusvahelistele humanitaarasutustele ja -organisatsioonidele endiselt kehtivaid juurdepääsupiiranguid; kordab üleskutset Sudaani valitsusele ja relvastatud liikumistele tagada humanitaarasutustele kooskõlas rahvusvaheliste humanitaarpõhimõtetega ohutu, õigeaegne ja takistamatu juurdepääs kõigile, eriti konfliktidest mõjutatud piirkondadele;

15.  taunib valitsuse vabaühenduste seaduseelnõu, millega piiratakse vabaühenduste võimalusi anda Sudaanile äärmiselt vajalikku humanitaarabi ja mis komplitseerib veelgi nende niigi keerulist olukorda Sudaanis, sest üha enam tekitavad muret humanitaartöötajate ahistamine ja takistamine ning rünnakud kodanikuühiskonna ja demokraatlike vabaduste vastu;

16.  kutsub ELi ja liikmesriike üles jätkama toetust Sudaanile ja Sudaani rahvale üleminekul riigisiseselt reformitud demokraatiale;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Sudaani valitsusele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimeestele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0059.


Vastuväidete puudumine delegeeritud õigusaktile: kriisilahendusrahastutesse tehtavad ex-ante-osamaksed
PDF 210kWORD 50k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2014. aasta otsus mitte esitada vastuväiteid komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrusele, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (C(2014)07674 – 2014/2923(DEA))
P8_TA(2014)0109B8-0381/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni delegeeritud määrust (C(2014)07674),

–  võttes arvesse komisjoni 18. novembri 2014. aasta kirja, milles komisjon palub Euroopa Parlamendil teatada, et tal ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni 16. detsembri 2014. aasta kirja komisjonide esimeeste konverentsi esimehele,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 290,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012)(1), eelkõige selle artikli 103 lõikeid 7 ja 8 ning artikli 115 lõiget 5,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni soovitust võtta vastu otsus,

–  võttes arvesse nõukogus saavutatud kokkulepet rakendusmääruse kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex-ante-osamaksetega (COM(2014)0710),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 6,

A.  arvestades, et direktiivi 2014/59/EL (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) artiklis 130 nõutakse, et liikmesriigid kohaldaksid alates 1. jaanuarist 2015 riiklikke meetmeid, mida on vaja kõnealuse direktiivi järgimiseks;

B.  arvestades, et direktiivi kohaldamiseks peavad liikmesriigid tagama, et nende territooriumil tegutsemiseks tegevusluba omavatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt kogutakse osamakseid vähemalt kord aastas (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 103 lõige 1);

C.  arvestades, et kõnealuseid osamakseid korrigeeritakse proportsionaalselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiiliga vastavalt komisjoni delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud kriteeriumidele;

D.  arvestades, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 103 lõikega 7 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks määratlus „osamaksete proportsionaalne korrigeerimine krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiiliga”, võttes arvesse teatavaid samas artiklis loetletud kriteeriume;

E.  arvestades, et komisjon võttis nimetatud õiguse kasutamiseks 21. oktoobri 2014 vastu delegeeritud määruse, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega;

F.  arvestades, et see delegeeritud määrus võib parlamendi- ja nõukogupoolseks kontrolliks ettenähtud perioodi lõpus jõustuda ainult siis, kui parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid või kui enne kõnealuse perioodi lõppu on nii parlament kui ka nõukogu teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväiteid; arvestades, et kontrolliperioodiks on pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 115 lõike 5 kohaselt määratud kolm kuud alates teatavakstegemise kuupäevast, s.t kuni 21. jaanuarini 2015, ja seda võib pikendada veel kolme kuu võrra;

G.  arvestades, et pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi raamistiku sujuvaks ja õigeaegseks rakendamiseks 1. jaanuariks 2015 on vaja, et riiklikud kriisilahendusasutused hakkaksid arvutama ja koguma kriisilahenduse rahastamise mehhanismidesse tehtavaid osamakseid niipea kui võimalik ja igal juhul hiljemalt 1. jaanuariks 2015; arvestades, et arvutamine ja kogumine peab toimuma kooskõlas eespool nimetatud delegeeritud määrusega;

H.  arvestades, et delegeeritud määrus peaks seepärast jõustuma 2014. aastal enne põhjenduses F osutatud kontrolliperioodi lõppu;

I.  arvestades nõukogu kokkulepe rakendusmääruse kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex-ante-osamaksetega, mis saavutati pärast parlamendi mitteametlikku osalust, on kooskõlas eespool nimetatud delegeeritud määrusega;

1.  teatab, et Euroopa Parlamendil ei ole delegeeritud määrusele vastuväiteid;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.


Assotsieerimislepingu sõlmimine Gruusiaga
PDF 248kWORD 82k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2014. aasta muu kui seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (09827/2014 – C8-0129/2014 – 2014/0086(NLE)2014/2816(INI))
P8_TA(2014)0110A8-0042/2014

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09827/2014),

–  võttes arvesse 27. juunil 2014 ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel sõlmitud assotsieerimislepingut (edaspidi „leping”) (17901/2013),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja lõikele 7 ja lõike 8 teisele lõigule (C8-0129/2014),

–  võttes arvesse 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkulepet, mille sõlmimist vahendas EL ning millele kirjutasid alla Gruusia ja Venemaa Föderatsioon, ning 8. septembri 2008. aasta rakenduslepingut,

–  võttes arvesse 7. mai 2009. aasta Praha idapartnerluse tippkohtumise, 30. septembri 2011. aasta Varssavi idapartnerluse tippkohtumise ja 28.-29. novembri 2013. aasta Vilniuse idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsioone,

–  võttes arvesse 1. märtsil 2011. aastal jõustunud ELi ja Gruusia vahelist viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingut,

–  võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi-Gruusia assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta(1),

–  võttes arvesse 27. märtsi 2014. aasta ühist töödokumenti Euroopa naabruspoliitika rakendamise kohta Gruusias – saavutused 2013. aastal ja soovitused tegevuse kohta (iga-aastane eduaruanne) (SWD(2014)0072),

–  võttes arvesse 11. detsembril 2013 vastu võetud Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend(2),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 12. märtsi 2014. aasta resolutsiooni ELi ja idapartnerluse riikide vaheliste suhete hindamise ja prioriteetide määramise kohta(4),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 5. septembri 2014. aasta aruannet demokraatlike institutsioonide toimimise kohta Gruusias,

–  võttes arvesse Thomas Hammarbergi tööd ELi erinõunikuna põhiseadus- ja õigusreformi ning inimõiguste küsimustes Gruusias ning tema aruannet ja soovitusi 2013. aasta septembri dokumendis „Gruusia üleminekuetapis. Aruanne inimõiguste olukorra kohta: taust, võetud meetmed ja lahendamata probleemid” ning 10. juuli 2014. aasta aruannet järelmissiooni kohta,

–  võttes arvesse oma 16. aprilli 2014. aasta seisukohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega sõlmitakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta(5),

–  võttes arvesse assotsieerimiskava (edaspidi „kava”), mis asendab Euroopa naabruspoliitika tegevuskava,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 49,

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 teist lõiku,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0042/2014),

A.  arvestades, et Gruusias valitseb tugev riiklik ja erakondadeülene konsensus Läänega, sealhulgas ELi ja NATOga lõimumiseks; arvestades, et organisatsiooni National Democratic Institute for International Affairs hiljutise uuringu kohaselt toetab 69% Gruusia elanikkonnast assotsieerimislepingu sõlmimist Euroopa Liiduga; arvestades, et selline üksmeel peaks aitama kaasa pingete leevendamisele praegusel polariseerunud poliitikamaastikul ning looma vajalikud tingimused konstruktiivseks dialoogiks enamuse ja vähemuse vahel;

B.  arvestades, et 2012. aasta parlamendivalimised ja 2013. aasta presidendivalimised viidi Gruusias läbi tõrgeteta ja kooskõlas Euroopa standarditega; arvestades, et esimest korda Gruusia lähiajaloos toimus pärast valimisi võimu üleminek rahumeelselt ja demokraatlikult, mis võiks eeskujuks olla kogu piirkonnale;

C.  arvestades, et Euroopa peaks näitama üles solidaarsust nende riikidega, kes taasiseseisvusid pärast Nõukogude Liidu lagunemist, ja toetama nende suveräänsust;

D.  arvestades, et Venemaa okupeerib jätkuvalt Abhaasiat ja Tshinvali piirkonda / Lõuna-Osseetiat, mis kuuluvad Gruusiale, rikkudes sellega rahvusvahelise õiguse alusnorme ja põhimõtteid; arvestades, et etniline puhastus ja sunniviisilised demograafilised muudatused on aset leidnud neil aladel, mida kindlalt kontrollivad okupatsiooniväed, kes vastutavad neil aladel toimunud inimõigusrikkumise eest, mille hulka kuuluvad ka vaba liikumise, inimestevaheliste kontaktide ja emakeelse hariduse õiguse rikkumine;

E.  arvestades, et pärast rooside revolutsiooni on Gruusia teinud silmapaistvaid edusamme reformide läbiviimisel ja ELiga suhete süvendamisel; arvestades, et tänu edusammudele inimõigusi ja demokraatiat edendavate reformide läbiviimisel on Gruusia saanud täiendava rahaeraldise idapartnerluse integratsiooni ja koostöö programmi raames; arvestades, et assotsieerimislepingu allkirjastamine on ühtlasi selge tunnustus neile edusammudele, aga ka Gruusia püüdlustele ja võetud kohustustele Euroopaga lõimumist jätkata;

F.  arvestades, et assotsieerimislepingute allkirjastamine Euroopa Liidu ning Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukraina vahel toimus 27. juunil 2014 Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis; arvestades, et Gruusiaga sõlmitud assotsieerimislepingu ratifitseerimine Euroopa Parlamendis pärast Moldova Vabariigi ja Ukrainaga sõlmitud lepingute ratifitseerimist viib lõpule kogu protsessi ja avab samal ajal uue peatüki seoses nende riikide soovi ja otsusekindlusega läheneda Euroopa Liidule;

G.  arvestades, et Euroopa naabruspoliitika raames on idapartnerlusega loodud oluline poliitiline raamistik suhete süvendamiseks, poliitilise assotsieerimise kiirendamiseks ja majandusliku integratsiooni edendamiseks geograafiliselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt omavahel tihedalt seotud ELi ja Gruusia vahel, sel eesmärgil toetatakse poliitilisi ja sotsiaal-majanduslikke reforme ning hõlbustatakse ELi suunalist ühtlustamist;

H.  arvestades, et piirkondlikud raamistikud, sh Euronesti parlamentaarne assamblee ja ELi Musta mere sünergia, on lisafoorumiteks, kus saab jagada kogemusi, teavet ja parimaid tavasid seoses assotsieerimiskava rakendamisega;

I.  arvestades, et EL rõhutab Gruusia õigust ühineda mistahes rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega, järgides seejuures rahvusvahelist õigust, ning kinnitab veel kord oma kindlat veendumust, et ühelgi kolmandal riigil ei ole vetoõigust teise riigi suveräänse otsuse üle sellises küsimuses;

J.  arvestades, et Euroopa Parlament toetab täielikult Gruusiale kehtiva viisanõude kaotamist, mis annaks koheselt märku ELi ja Gruusia vahelistest tihedamatest suhetest ning tooks elanikkonnale otsest kasu;

K.  arvestades, et lepingu sõlmimine ei ole eesmärk omaette, vaid on osa laiemast protsessist, et lõimida riik õiguslikult, majanduslikult, poliitiliselt ja sotsiaalselt Euroopaga, ning seepärast on lepingu rakendamine ülioluline;

L.  arvestades, et ELi ja Gruusia assotsieerimisleping, eelkõige selle kaubavahetust käsitlev osa, mille üle peeti läbirääkimisi 2012. ja 2013. aastal idapartnerluse raames, on muu hulgas üks ulatuslikumaid vabakaubanduslepinguid, mille sõlmimiseks EL on kolmanda riigiga läbirääkimisi pidanud;

M.  arvestades, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomine ELi ja Gruusia vahel on lepingu üks olulisemaid vastastikku kasulikke tulemusi; arvestades kaubanduse vaieldamatut tähtsust majanduskasvule, töökohtade loomisele, heaolule ja stabiilsusele;

N.  arvestades, et ELiga põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda luues peab Gruusia, selleks et parandada oma pääsu ELi turule, võtma endale siduvaid kohustusi oma seaduste ja standardite kohandamiseks, et järgida ühiseid norme ja väärtusi;

O.  arvestades, et kaupade sujuvam liikumine ja paremad investeerimistingimused Gruusias tulevad ELile kasuks;

P.  arvestades, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping sisaldab mitmeid sätteid, mille eesmärk on reformida Gruusia kaubandusalaseid õigusakte ja kaubandusega seotud poliitilisi meetmeid kooskõlas ELi õigustikuga ja sellest lähtuvalt, et ajakohastada Gruusia majandust ning luua parem ja prognoositavam ettevõtluskeskkond, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks;

Q.  arvestades, et säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) soodustuste andmisega Gruusiale on EL riigi majandust märkimisväärselt toetanud;

R.  arvestades, et assotsieerimislepingu ajutine kohaldamine alates 1. septembrist 2014 aitab kaasa assotsieerimiskava kiiremale rakendamisele;

S.  arvestades, et Gruusia aktiivne osalus ning pühendumine ühistele väärtustele ja põhimõtetele, sealhulgas vabadusele, võrdsusele, demokraatiale, pluralismile, õigusriigi põhimõttele, heale valitsemistavale ja inimõiguste austamisele, innustatuna ühisest arusaamast, et iga inimene on ainulaadselt väärtuslik, on olulised protsessi edendamiseks ja lepingu edukaks rakendamiseks ning tagamaks, et sellel oleks püsiv mõju riigi arengule;

T.  arvestades, et tugevamad poliitilised ja majanduslikud sidemed toovad kaasa suurema stabiilsuse, julgeoleku ja jõukuse kogu Euroopas; arvestades, et tugevamad sidemed ELiga ei tohiks välistada või katkestada Gruusia traditsioonilisi, ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid selle piirkonna teiste riikidega, vaid peaksid hoopiski looma tingimused, mis võimaldavad riigil oma potentsiaali täielikult ära kasutada;

U.  arvestades, et Gruusia on tähtis osa ühise energiaturu tarneahelas, mis toob energiaressursid Kaspia mere piirkonnast Euroopa Liitu;

1.  tunneb suurt heameelt assotsieerimislepingu allkirjastamise üle, sest see on oluline samm edasi ELi ja Gruusia suhetes ning näitab otsustavust liikuda poliitilise assotsieerimise ja majandusliku integratsiooni suunas; on rahul sellega, et 2014. aastal anti Gruusiale finantsabi vastavalt põhimõttele „mida rohkem reforme, seda rohkem vahendeid”; rõhutab, et lepingu ratifitseerimine ei ole lõppeesmärk omaette ning kõige tähtsam on selle täielik rakendamine võimalikult kiiresti;

2.  tunneb heameelt lepingu kiire üksmeelse ratifitseerimise üle Gruusia parlamendis ja kutsub liikmesriike üles lepingu samuti kiiresti ratifitseerima;

3.  märgib, et Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt on Gruusial – nagu igal teisel Euroopa riigil – ELiga integreerumise väljavaade ning ta võib taotleda liidu liikmeks saamist, tingimusel et ta peab kinni demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning tagab õigusriigi põhimõtte järgimise;

4.  rõhutab, et leping hõlmab kogu Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi ning toob kasu kogu elanikkonnale ja loob raamistiku säästva arengu ja demokraatia edendamiseks Gruusias;

5.  kutsub Gruusiat üles tagama, et reformid oleksid kinnistunud ja sügavalt juurdunud institutsioonilises raamistikus, et ehitada üles pluralismil, mittediskrimineerimisel, sallivusel, õiglusel, solidaarsusel ning naiste ja meeste võrdõiguslikkusel põhinev ühiskond;

6.  rõhutab sellega seoses, kui tähtis on erakondadeülene konstruktiivne dialoog eesmärgiga võtta vastu põhilised reformid ja kohustused, mis tulenevad assotsieerimislepingust ja järgivad Euroopale lähenemise konsensuslikku otsust; kutsub Gruusia poliitilisi jõude vältima „võitja võtab kõik” lähenemist, mis on iseloomustanud varasemaid valitsusi, et üle saada kaua kestnud lõhest Gruusia ühiskonnas;

7.  kiidab heaks assotsieerimiskava, millega luuakse praktiline raamistik lepingu põhieesmärkide saavutamiseks ja millest peaks saama suunav raamistik ELi-Gruusia suhete arendamiseks;

8.  rõhutab, et nii Gruusia kui ka EL peaksid osalema selle kava rakendamises ning et kavas kindlaksmääratud prioriteedid peaksid saama asjakohast tehnilist ja rahalist toetust, nii et Gruusial oleksid vahendid, et jätkata oma demokraatlike ja majanduslike reformidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama abi andmist ning Gruusia rahastamist kavandades lähtuma kava prioriteetidest;

9.  kutsub osapooli üles välja selgitama koolitusvajadusi, et tagada Gruusia võime täita oma kohustusi lepingu ja kava kohaselt;

10.  kinnitab veel kord oma toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning nõuab, et lepingu kohaldatavus ja sellest tulenevad soodustused oleksid tagatud kogu Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil; nõuab sellega seoses, et EL jätkaks aktiivset osalemist konflikti lahendamises Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindaja, Genfi kõneluste kaasjuhatamise ning Euroopa Liidu vaatlusmissiooni kaudu; ergutab tegema otsustavamaid pingutusi, et läbi vaadata okupeeritud alasid käsitlevas seaduses ettenähtud piirangud, pidades silmas lepingust ning põhjalikust ja laiaulatuslikust vabakaubanduspiirkonnast saadavat võimalikult suurt kasu;

11.  kutsub Venemaad üles täielikult austama Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning selle rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatust, võtma tagasi otsuse tunnustada Abhaasia ja Tshinvali piirkonna / Lõuna-Osseetia eraldumist ja lõpetama nende alade okupeerimise ning kohustuma ka omalt poolt jõudu mitte kasutama Gruusia vastu; mõistab sellega seoses hukka nn liitlassuhete ja strateegilise partnerluse lepingu sõlmimise Abhaasia okupeeritud territooriumi ja Venemaa vahel; peab seda Venemaa sammuks Abhaasia täieliku annekteerimise poole; väljendab muret ka selle pärast, et sarnane leping võidakse sõlmida Tshinvali piirkonna / Lõuna-Osseetia okupeeritud alaga; kutsub sellega seoses Venemaad üles võtma eelnimetatud lepingu eelnõu tagasi ning täitma 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppest tulenevaid kohustusi;

12.  tunneb heameelt Gruusia ametivõimude hiljutiste reformide üle, mille eesmärk on veelgi parandada nende institutsioonide stabiilsust, sõltumatust ja tõhusust, kes vastutavad demokraatia (eelkõige kohtuorganite puhul), õigusriikluse ja hea valitsemistava tagamise eest, ning tugevdada inimõiguste ja põhivabaduste kaitset; kinnitab veel kord, kui tähtis on tagada võimude lahusus; kutsub üles tõhusalt kasutama kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi koos järelevalvemehhanismidega;

13.  sedastab Gruusia ametiasutuste pingutusi demokraatlike reformide, sealhulgas kohtusüsteemi keeruka reformi vallas ning vajadust nõuetekohaselt ja põhjalikult uurida kõiki väidetavaid inimõigusrikkumisi; kinnitab veel kord, et Gruusia justiitsreform on esmatähtis nii Gruusia kui ka Euroopa Liidu jaoks; tunnustab põhimõtet, et kõik on seaduse ees võrdsed ja et kõigile tuleb tagada menetlusõigused; rõhutab vajadust koostada ülevaade, mis näitaks esitatud süüdistusi ja süüdimõistvate kohtuotsuste jõustamist ning mille abil saaks edusamme mõõta; nõuab kohtupraktika ühtlustamist, et tagada prognoositav kohtusüsteem ja üldsuse usaldus; tuletab meelde, et tuleb jätkata justiitsreformi strateegia tulemuslikku rakendamist;

14.  rõhutab, et igasugune süüdistuse esitamine peab olema läbipaistev, proportsionaalne, poliitiliselt motiveerimata ning seejuures tuleb rangelt kinni pidada uurimismenetlustest ja nõuetekohasest kohtumenetlusest ning vastutuselevõtmine peab toimuma täielikus kooskõlas õiglase kohtupidamise põhimõtetega, nagu on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis; peab endiselt murettekitavaks prokuratuuri vähest vastutust ja ebamääraseid kriteeriumeid, mille alusel prokuröre ja uurijaid ametisse nimetatakse; tuletab meelde, et ausus ja professionaalsus peavad olema põhikriteeriumid selliste ametikohtade täitmisel;

15.  rõhutab, et Gruusia ametivõimud peavad püüdma saavutada rahvuslikku leppimist; on mures seepärast, et mitmele ametnikule, kes olid ametis eelmise valitsuse ajal, ja mõnele praeguse opositsiooni liikmele on esitatud kriminaalsüüdistus ja nad on vangistatud või eelvangistuses; peab murettekitavaks ka kohtusüsteemi võimalikku kasutamist võitluses poliitiliste oponentidega, mis võib takistada Gruusia liikumist Euroopa suunas ja õõnestada ametivõimude püüdlusi demokraatlike reformide vallas; tuletab meelde, et konstruktiivse poliitilise opositsiooni olemasolu on äärmiselt tähtis, et üles ehitada tasakaalustatud ja arenenud poliitiline süsteem, mille poole Gruusia pürgib;

16.  tõdeb, et süüdistustel nn valikulises õigusemõistmises on olnud negatiivne mõju; kutsub Gruusia ametivõime üles mitte kasutama õigussüsteemi poliitilise kättemaksu vahendina; kutsub kõiki Gruusia poliitilisi jõude üles tegema kõik endast oleneva, et edaspidi süüdistusi vältida, jätkates samal ajal tõsist võitlust korruptsiooni ja ametipositsiooni kuritarvitamisega;

17.  tunneb heameelt OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) 9. detsembril 2014. aastal avaldatud Gruusia kohtumenetluse seireraporti üle ja kutsub Gruusia valitsust üles tegema tõsiseid jõupingutusi raportis täheldatud vajakajäämiste kõrvaldamiseks;

18.  hindab kõrgelt Thomas Hammarbergi tööd ELi erinõunikuna ja tema aruannet „Gruusia üleminekuetapis” ning 10. juuli 2014. aasta aruannet järelkülastuse kohta; kutsub Gruusia ametiasutusi üles aruannetes sisalduvaid soovitusi täielikult ellu viima;

19.  rõhutab tõsiasja, et OSCE/ODIHR valimisvaatlusmissioon andis 2013. aasta oktoobri presidendivalimistele üldiselt positiivse hinnangu ja pidas neid Gruusia iseseisvusaja kõige paremini korraldatud valimisteks, mille läbiviimisel toetuti 2012. aasta parlamendivalimiste positiivsetele kogemustele; võtab sellega seoses teadmiseks Euroopa Parlamendi valimisvaatlusmissiooni osaluse;

20.  ergutab Euroopa Liitu tagama koostoimet erinevate toetusvõimaluste vahel, mida pakuvad Euroopa demokraatia rahastu, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, stabiliseerimisvahend ja kodanikuühiskonna naabrusrahastu, et soodustada demokraatlikku protsessi Gruusias;

21.  kutsub Gruusia ametiasutusi üles jätkama võitlust organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, pettuse ja rahapesu vastu kõigil tasanditel ja kõigis eluvaldkondades ning välja arendama täielikult toimiva, personaliga piisavalt varustatud, sõltumatu kohtusüsteemi, et muu hulgas suurendada üldsuse usaldust kohtute vastu ja kaitsta seaduslikku majandustegevust; rõhutab ühtlasi, kui oluline on avaliku halduse depolitiseerimine, et muuta see tõhusamaks ja poliitilisest sekkumisest priiks;

22.  tunnustab Gruusia otsustavust ja saavutusi, et üles ehitada vaba ühiskond, mis põhineb õigusriiklusel, demokraatial ja sotsiaalsel pluralismil; juhib tähelepanu asjaolule, et Gruusia ühiskonnas avaldatakse sellele protsessile suurt toetust; rõhutab, kui tähtsad on diskrimineerimisvastased õigusaktid, et tagada kõigi vähemuste, eelkõige etniliste ja usuliste vähemuste ning LGBT inimeste võrdsed õigused ja kaitse; väljendab heameelt asjaolu üle, et Gruusia parlament võttis vastu diskrimineerimisvastase seaduse, ning nõuab selle seaduse täielikku järgimist ja rakendamist kooskõlas ELi õigusaktide ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta teksti ja mõttega; märgib, et see on oluline samm viisanõude kaotamise protsessis; ergutab Gruusia ametiasutusi korraldama selleteemalisi teabekampaaniaid;

23.  võtab teadmiseks islamofoobia ja homofoobia vastu suunatud meetmed, mida Gruusia on võtnud vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele; rõhutab siiski vajadust võtta islamofoobiast ja homofoobiast põhjustatud vägivallategude toimepanijad tulemuslikult vastutusele;

24.  väljendab heameelt töö üle, mida Gruusia on teinud viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingu rakendamisel; väljendab heameelt ka märkimisväärsete edusammude üle viisadialoogis; toetab kõigi tingimuste täitmise korral Gruusiale viisavabaduse aegsasti kehtestamist, kuna see on konkreetne positiivne samm, mis toob kasu Gruusia kodanikele;

25.  kutsub Gruusia valitsust üles looma meediavabaduseks soodsat keskkonda, mis edendaks sõnavabadust ja meedia mitmekesisust, ning võimaldama meedial edastada teavet sõltumatult ja objektiivselt ilma poliitilise või majandusliku surveta; nõuab sellega seoses meediaomandi läbipaistvust käsitleva seaduse täielikku rakendamist;

26.  ergutab valitsust jätkama edusamme õigusriikluse ja õiguskaitse kättesaadavuse edendamisel ning võtma kooskõlas rahvusvaheliste standarditega vastu uue alaealiste ja noorte karistusseadustiku, et edendada õiguskaitse kättesaadavust kõigi laste jaoks; rõhutab vajadust sotsiaalkaitsesüsteemi kiireloomuliste reformide järele, et vähendada kasvavat sotsiaalset ebavõrdsust, mis mõjutab eriti lapsi ja mis väljendub nende laste üha suurenevas osakaalus, kes elavad allpool riiklikku vaesuspiiri (2013. aastal 27% võrreldes 25%-ga 2011. aastal) ja kes elavad äärmises vaesuses (6% võrreldes kogu elanikkonna näitajaga 3,9%), olles sunnitud ära elama vähem kui 1,25 USA dollariga päevas;

27.  toob positiivselt esile uue tööseadustiku vastuvõtmise ning rõhutab vajadust seda rakendada ja jätkata töönormide parandamist ja sotsiaaldialoogi tõhustamist, et täita Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kehtestatud tööõigusi ja -norme;

28.  tunnustab Gruusia kindlat tahet tihendada ELiga majandussidemeid ning viia sel eesmärgil läbi põhjalikke ja raskeid majandusreforme;

29.  avaldab Gruusiale tunnustust selle eest, et ta on suutnud vastu panna välissurvele, sh Venemaa poolt, ja suunata oma eksporti uutele turgudele, ning julgustab Gruusiat ka tulevikus sama teed minema; mõistab hukka majandussurve poliitika, mida Venemaa on Gruusia suhtes rakendanud enne ja pärast põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu allakirjutamist 2014. aasta juunis;

30.  on kindlalt veendunud, et põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping avaldab pikaajalist positiivset mõju Gruusia majandusele ja aitab seeläbi tõsta Gruusia kodanike elukvaliteeti;

31.  märgib rahuloluga, et Gruusia parlament ratifitseeris põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu 18. juulil 2014, avades sellega tee lepingu ajutisele kohaldamisele alates 1. septembrist 2014;

32.  palub, et liikmesriikide parlamendid ratifitseeriksid võimalikult kiiresti assotsieerimislepingu, sh põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu, nii et kõik lepingu majandus- ja kaubandussätted saaksid viivitamata jõustuda;

33.  toonitab, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna edu sõltub kummagi osapoole tahtest lepingus sätestatud kohustusi täielikult täita; nõuab siinkohal, et EL annaks Gruusiale vajalikku abi, sealhulgas ka selleks, et vähendada Gruusia lühiajalisi kulusid; kutsub liikmesriike üles jagama Gruusiaga oma majandusreformide ja ühtlustamise alast oskusteavet;

34.  on veendunud, et parlamentaarne kontroll on üks põhitingimusi, et ELi poliitika saaks demokraatliku toetuse osaliseks; kutsub komisjoni seetõttu üles looma aegsasti võimalusi selleks, et Euroopa Parlament saaks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamist korrapäraselt ja üksikasjalikult jälgida;

35.  kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamist, et vältida eriti üleminekuperioodil sotsiaalset ja keskkonnaalast dumpingut mõnes sektoris;

36.  kutsub komisjoni üles suurendama abi ja eksperditeadmiste andmist Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et nad suudaksid teostada sisejärelevalvet ja nõuda suuremat vastutust seoses reformide ja lubadustega, mida valitsus on eelkõige lepingu ja kava raames andnud;

37.  kutsub Gruusia valitsust üles tegema kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vabaühendustega järjepideva dialoogi kaudu koostööd;

38.  tunneb heameelt Gruusia aktiivse osavõtu üle kriisiohjamisoperatsioonidest ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames ning kutsub Euroopa välisteenistust üles kutsuma Gruusiat osalema vastavatel õppustel ja koolitustel;

39.  rõhutab, kui olulist rolli täidavad Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja ning Euroopa Liidu vaatlusmissioon, et kaasa aidata julgeolekule ja stabiilsusele Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga piirnevatel aladel, ning nõuab vaatlusmissiooni mandaadi pikendamist pärast 2016. aastat; nõuab ühtlasi, et EL tagaks piisavate eelarvevahendite eraldamise vaatlusmissioonile, et ta saaks oma mandaati täita;

40.  peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Genfi kõnelused ei ole märkimisväärselt edenenud, vaatamata Gruusia ametivõimude pingutustele aidata konstruktiivselt kaasa sellele, et otsida lahendusi kõigile julgeoleku- ja humanitaarprobleemidele konfliktipiirkondades; nõuab ELi tulemuslikumat rolli selles protsessis; mõistab hukka piiri rajamise piki halduspiirijoont Abhaasia ja Tshinvali piirkonna / Lõuna-Osseetiaga, millega on Gruusiat kahjustades laiendatud okupeeritud territooriumide ulatust ja millel on kohaliku elanikkonna jaoks olnud laastavad humanitaartagajärjed ning mis takistab usalduse loomist;

41.  toetab positiivseid samme, mida Gruusia valitsus on teinud selleks, et parandada suhteid Venemaaga; kutsub Venemaad kui olulist toimijat piirkonnas üles konstruktiivselt tegelema konfliktidele rahumeelse lahenduse leidmisega ja eelkõige konstruktiivselt osalema Genfi kõnelustel, millele tehti ülesandeks jälgida Venemaa ja Gruusia 12. augusti 2008. aasta relvarahukokkuleppe täitmist; on seisukohal, et mõlemad pooled peavad täielikult austama relvarahukokkuleppe kõiki sätteid, eelkõige peab Venemaa täitma oma kohustust viia kõik sõjalised üksused välja ning kinni pidama sättest, mille kohaselt Venemaa peab tagama Euroopa Liidu vaatlusmissioonile täieliku ja piiramatu juurdepääsu eraldunud territooriumidele, Abhaasiale ja Tshinvali piirkonnale / Lõuna-Osseetiale; rõhutab, kui vajalik on pagulaste ja riigisiseste põgenike ohutu ja väärikas naasmine oma alalisse elupaika;

42.  rõhutab, kui tähtis on kõigil tasanditel tugevdada inimestevahelisi kontakte konfliktipiirkondades, et luua vajalikud tingimused püsivaks dialoogiks ja edendada usalduse loomist eesmärgiga kiirendada rahuprotsessi ja saavutada poolte leppimine;

43.  kordab oma veendumust, et assotsieerimisprotsess ei kujuta endast ohtu Venemaa poliitilistele ja majanduslikele huvidele, ning peab kahetsusväärseks asjaolu, et Venemaa juhtkond näeb selles ohtu; juhib tähelepanu sellele, et igal riigil on täielik õigus teha oma poliitilised valikud, kuid ELi koostöö eesmärgiks idapartnerluse riikidega on heaolu ning poliitilise ja sotsiaalse stabiilsuse suurendamine, millest saavad kasu kõik piirkonna riigid;

44.  juhib tähelepanu sellele, et ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu jõustumine, Armeenia võimalik liitumine tolliliiduga ning asjaolu, et Aserbaidžaan jääb väljapoole peamisi majandusblokke, sh WTOd, võib katkestada traditsioonilised majandussuhted selles piirkonnas; toetab täielikult järkjärgulist diferentseerimist idapartnerluse raamistikus, kuivõrd see vastab partnerite eri tasemel püüdlustele ja suutlikkusele, kuid on sellegipoolest arvamusel, et piirkondlik lähenemisviis on vajalik selleks, et EL saaks tulemuslikult kaasa aidata Lõuna-Kaukaasia stabiilsusele ja majandusarengule; palub seepärast, et komisjon abistaks piirkonna riikidel toime tulla võimalike probleemidega, mis võivad sellisest olukorrast tuleneda, ja toetaks Gruusiat järjekordsetes püüdlustes edendada uusi koostöövorme Lõuna-Kaukaasias;

45.  juhib tähelepanu Gruusia olulisele asendile seoses Lõunakoridori arendamisega ning riiki läbivate nafta- ja gaasijuhtmetega, mis võivad olla Euroopa energiajulgeoleku jaoks strateegilise tähtsusega; nõuab seetõttu, et energiataristu rajamisel järgitaks täielikult ELi keskkonnastandardeid; rõhutab ühtlasi, kui oluline on mitmekesistada energiaallikaid, pöörates eelkõige tähelepanu taastuvenergiale ning viia kliimakaitse poliitika ja eesmärgid kooskõlla ELi vastava poliitika ja eesmärkidega;

46.  kutsub komisjoni üles abistama ja tähelepanelikult kontrollima Gruusia ametiasutusi hüdroelektrijaamade ehitamise, taastamise ja rekonstrueerimise investeerimisprogrammiga seoses ning neilt nõudma, et nad järgiksid täielikult ELi standardeid ja norme, eelkõige mis puudutab suuremate elektrijaamade keskkonnamõju hinnangut;

47.  rõhutab, et Euroopa Parlamendi koostöö Gruusia parlamendiga on tähtis, sest seeläbi on võimalik teostada järelevalvet lepingu ja kava rakendamise üle; usub, et lepingu jõustumine ja assotsieerimisnõukogu hõlmava uue institutsioonilise koostööraamistiku loomine nõuab olukorra samasugust ajakohastamist parlamentaarsel tasandil; on seetõttu veendunud, et vaja on luua eraldi ELi-Gruusia parlamentaarne assotsieerimiskomitee, kuna suhted Armeenia ja Aserbaidžaaniga on teistsuguse ulatusega;

48.  kutsub Gruusiat üles koostöös Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajaga ning ELi vaatlusmissiooniga andma Gruusia ühiskonnale, sealhulgas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia territooriumidele põhjalikku teavet assotsieerimislepingu kohta, mis on sõlmitud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel;

49.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.

(1)ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 137.
(2)Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0567.
(3)Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0457.
(4)Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0229.
(5)Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0404.
(6)Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0111.


Assotsieerimisleping Gruusiaga ***
PDF 200kWORD 47k
Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2014. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (09827/2014 – C8-0129/2014 – 2014/0086(NLE))
P8_TA(2014)0111A8-0041/2014

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09827/2014),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut (17901/2013),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 217 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja lõikele 7 ja lõike 8 teisele lõigule (C8-0129/2014),

–  võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi-Ukraina assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta(1),

–  võttes arvesse oma 18. detsembri 2014. aasta muud kui seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0041/2014),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Gruusia valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 137.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0110.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika