Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2222(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0043/2015

Esitatud tekstid :

A8-0043/2015

Arutelud :

PV 11/03/2015 - 7
CRE 11/03/2015 - 7

Hääletused :

PV 11/03/2015 - 9.16
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0068

Vastuvõetud tekstid
PDF 205kWORD 109k
Kolmapäev, 11. märts 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektid
P8_TA(2015)0068A8-0043/2015

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2015. aasta resolutsioon majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta (2014/2222(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 145, 148, 152 ja artikli 153 lõiget 5,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 349, milles käsitletakse äärepoolseimatele piirkondadele suunatud erimeetmeid,

–  võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat, eelkõige selle artiklit 30, mis käsitleb õigust kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest,

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2014. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta, ning 2014. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(1),

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta(2),

–  võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2014. aasta teatist „2015. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2014)0902) ja sellele lisatud ühise tööhõivearuande projekti,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine” (COM(2013)0690),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (COM(2010)0758), ning Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni selle kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” (COM(2013)0083),

–  võttes arvesse oma 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni troika (Euroopa Keskpank, Euroopa Komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond) rolli ja tegevuse tööhõivealaste ja sotsiaalsete aspektide kohta seoses euroala programme kohaldavate riikidega(5),

–  võttes arvesse oma 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni sotsiaalelamute kohta Euroopa Liidus(6),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu võimaluste kohta aidata kaasa ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodsa keskkonna kujundamisele(7),

–  võttes arvesse oma 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni noorte tööhõive kohta(8),

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 5. detsembri 2014. aasta raportit „Global Wage Report 2014/2015” (2014.–2015. aasta töötasusid käsitlev üldaruanne),

–  võttes arvesse OECD 9. detsembri 2014. aasta töödokumenti „Trends in Income Inequality and its Impact on Economic Growth” (sissetulekute ebavõrdsuse ja selle majanduskasvule avalduva mõju arengusuundumused),

–  võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2014. aasta teatist „Keskkonnasäästliku tööhõive algatus. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine” COM(2014)0446,

–  võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta(9) ja 16. jaanuari 2014. aasta(10) resolutsioone ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0043/2015),

A.  arvestades, et Euroopa peab pühenduma sotsiaalse turumajanduse mudelile, et tagada jätkusuutlik majanduskasv ja pakkuda järgmisele põlvkonnale töökohti, mitte jätta neile võlad;

B.  arvestades, et ELi majanduslik ja sotsiaalne seis on jätkuvalt nõrk, ning arvestades, et vastavalt komisjoni 2014. aasta sügise majandusprognoosile on majanduse taastumine endiselt ebakindel; arvestades, et vaatamata euroala viimase kahe aasta negatiivsetele kasvumääradele peaks euroala majanduskasvu määr 2014. aastal ulatuma 0,8%-ni ja 2015. aastal 1,1%-ni; arvestades, et vaid vähestel liikmesriikidel on paremad prognoosid, ning arvestades, et komisjon on viimastel aastatel prognoose süstemaatiliselt allapoole korrigeerinud; arvestades, et hoolimata asjaolust, et prognoositud üldist puudujääki on ELi 28 liikmesriigis 2014. aastal vähendatud 3%-ni, on see mõnedes liikmesriikides jätkuvalt suur, mis näitab eelarve konsolideerimise vajadust, et viia see kooskõlla majanduskasvuga ning paremate ja jätkusuutlike töökohtadega, kuna majanduskasvu taastumist ei saa pidada ei jõuliseks ega toetatuks;

C.  arvestades, et majanduskriisi ajal vastu võetud eelarve konsolideerimise kiire võimalus on takistanud liikmesriikidel täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, mis näitab seda, et eelarvepoliitika põhimõtteid tuleks diferentseerida ja kohandada vastavalt iga liikmesriigi olukorrale; arvestades, et naftahindade järsk langus võib paljudes ELi liikmesriikides majandust veelgi hoogustada, eriti kui see väljendub kiiresti perede ja ettevõtete vähendatud energiakuludes;

D.  arvestades, et EL peab jätkuvalt parandama majandus- ja sotsiaalpoliitikat, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, ületades samal ajal kestva stagnatsiooni ja deflatsiooni ohud, ning arvestades, et selleks tuleb jätkuvalt pingutada ja edendada investeeringuid ja struktuurireforme, mis suurendavad majanduse konkurentsivõimet sotsiaalselt vastutustundlikul viisil; arvestades, et ressursitõhusale majandusele üleminekuks ja säästvaks arenguks on vaja ökoloogilist ümberkujundamist; arvestades, et ELi osatähtsus maailma majanduses on kriisi, tööstusliku baasi kaotamise ning investorite ja ettevõtjate vähese usaldamise tõttu vähenemas, samas kui muud riigid on jõudsalt taastumas; arvestades, et IMFi 2014. aasta oktoobris antud hinnangu kohaselt oli euroala majanduslanguse tõenäosus suurenenud ning võis aasta lõpuks kasvada 35–40%-ni;

E.  arvestades, et liikmesriikidel on põhiroll tööhõivepoliitika, sealhulgas noorte tööhõive poliitika elluviimises, ja et selliseid meetmeid saab kõige paremini ellu viia riiklikul tasandil;

F.  arvestades, et EL peab võimalikult kiiresti lahendama oma elanikkonna kiire vananemise küsimuse;

G.  arvestades, et vaatamata olukorra paranemisele mõnes liikmesriigis püsib tööpuudus enneolematult kõrgel tasemel ja ELis ei ole tööd ligikaudu 25 miljonil inimesel; arvestades, et pikaajaline töötus on murettekitavalt kõrgel tasemel ning 12 miljonit inimest on tööta olnud üle aasta (üle 4% rohkem kui eelnenud aastal); arvestades, et noorte tööpuuduse määr ei ole märgatavalt vähenenud (see on vähenenud ainult 1,9% võrreldes 2013. aastaga), küündides ELis keskmiselt 21,2%-ni; arvestades, et 75% ELi pikaajalistest töötutest on alla 35-aastased; arvestades, et välja arvatud mõnes liikmesriigis, on tööturu olukord eriti kriitiline noorte jaoks, sõltumata nende haridustasemest;

H.  arvestades, et Euroopa Sotsiaalfondi tuleb koos noortegarantii ja noorte tööhõive algatusega õigesti ja täielikult kasutada, et rahastada jätkusuutlikke projekte tööpuudusega ning eelkõige noorte tööpuudusega võitlemiseks;

I.  arvestades, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) osatähtsus on jätkuvalt suur, ja arvestades, et selles rühmas on ülekaalus roma noored;

J.  arvestades, et erinevad tegurid – sealhulgas suutmatus luua soodsat keskkonda investeeringute ja majanduskasvu ergutamiseks, turupõhiste tulude vähendamine ja sotsiaalsete siirete mõju vähenemine aja jooksul(11) ning mõnede liikmesriikide pingutused taastada majanduslik tasakaal, kärpides sotsiaalkaitsele tehtavaid kulutusi – on kaasa toonud leibkondade käsutuses oleva kogusissetuleku vähenemise, suurendades nende Euroopa perede arvu, keda ohustab tõrjutus, ning suurendades murettekitaval määral ebavõrdsust, sealhulgas soolist ebavõrdsust; arvestades, et iga neljas eurooplane seisab silmitsi vaesusriskiga; arvestades, et ebakindlus ja vaeghõive on haripunktis ning et poolte tööotsijate jaoks ei piisa töökoha leidmisest, et nad vaesusest välja pääseksid;

K.  arvestades, et viimastest jäädvustatud arvudest 2013. aasta kohta nähtub, et 28 liikmesriigiga ELi tööjõu hulgas oli pikaajalise töötuse tase enneolematult kõrge – 5,1%; arvestades, et pikaajalisel töötusel ei ole ainult otsustavad tagajärjed kogu inimese elule, vaid sellest võib ELis saada struktuurne tööpuudus;

L.  arvestades, et 25,1% ELi elanikkonnast ohustab praegu vaesus ja sotsiaalne tõrjutus; arvestades, et laste vaesumise keskmine kasvukiirus on suurem kui üldise vaesumise keskmine kasvukiirus, ning arvestades, et mõnes liikmesriigis elab iga kolmas laps allpool vaesuspiiri;

M.  arvestades, et eakad töötajad on kõige tõenäolisem pikaajaliste töötute rühm; arvestades, et 2012. aastal töötasid üksnes pooled töötajatest vanuses 55–65; arvestades, et eakamad inimesed kannatavad rohkem selle all, et avalik sektor vähendab kulutusi sotsiaal- ja tervishoiuteenustele ning sotsiaalsetele hüvedele; arvestades, et mõne eakate inimeste kategoorial, näiteks üle 80-aastastel inimestel, eakatel naistel, eakatel sisserändajatel või rahvusvähemuste eakatel esindajatel on eriti suur risk sattuda vaesusse;

N.  arvestades, et teatud liikmesriigid on kriisi lahendamiseks tõsiselt kärpinud avaliku sektori kulutusi, samas kui reaktsioonina tööpuudusele on suurenenud nõudlus sotsiaalkaitse järele; arvestades, et riigieelarve eraldised sotsiaalkindlustusse on veelgi kahanenud, sest laekumised on töökohtade ulatuslike vähendamise või palgakärbete algusest langenud, ohustades tõsiselt Euroopa sotsiaalmudelit; arvestades, et nõutavad reformid ei vasta kodanike vajadustele ja ootustele tööhõive- ja sotsiaalsfääris;

O.  arvestades, et vaesuse vähendamine ei ole ainult strateegia „Euroopa 2020” üks peamistest eesmärkidest, vaid ka liikmesriikide sotsiaalne vastutus, ning inimväärne ja jätkusuutlik töö on parim viis vaesusest pääsemiseks; arvestades, et seega tuleb pingutused suunata juurdepääsu hõlbustamisele töökohtadele, eriti nende puhul, kes on tööturust kõige kaugemal; arvestades, et tööturgu iseloomustab jätkuvalt suur ebavõrdsus töötingimuste puhul, ning arvestades, et naisi, kes on vanemad kui 55-aastased, ähvardab suurem oht elada vaesuses või olla sotsiaalselt tõrjutud kui mehi;

P.  arvestades, et sotsiaal-majanduslikud erinevused on liikmesriikide vahel veelgi süvenenud, samal ajal kui piirkondliku lähenemise eesmärgiga seoses on olukord vastupidine; arvestades, et keskuse ja perifeeria vaheline lõhe tööpuuduse määra puhul on kasvanud 3,5%-lt 2000. aastal 10%-le 2013. aastal; arvestades, et sellise lahknevusega võib kaasneda killustumine ning et see ohustab ELi majanduslikku stabiilsust ja sotsiaalset ühtekuuluvust; arvestades, et kuuendas ühtekuuluvusaruandes rõhutatakse struktuurifondide rolli ebavõrdsusest ülesaamiseks, eelkõige kriisi ajal;

Q.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatakse järgmist: „Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades. Asjaomaste regioonide puhul pööratakse erilist tähelepanu maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele”;

R.  arvestades, et piirkondades ja regioonides, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, on töötuse määr tavaliselt kõrgem, majanduskasv väiksem ja nende potentsiaali suurendamiseks tehakse vähe olulisi investeeringuid;

S.  arvestades, et Euroopa Parlament on viimased kaks aastat hoiatanud deflatsioonist tulenevate sotsiaalsete riskide eest, pidades silmas väikest majanduskasvu, kõrget töötusemäära ja survet palkade alandamiseks; arvestades, et Euroopa Keskpank on prognoosinud pikas perspektiivis madalat inflatsiooni ning hoiatanud selle mõju eest sisenõudlusele, majanduskasvule ja tööhõivele; arvestades, et deflatsioon on saanud alates 2014. aasta augustist reaalsuseks kaheksas liikmesriigis (euroala piires kuues); arvestades, et ELis takistavad nõudlust ja töökohtade loomist väga suurel määral VKEde piiratud laenuvõimalused ning vajadus vähendada avaliku ja erasektori võlakoormat, pidades eelkõige silmas hüpoteeklaene; arvestades, et inflatsioonimäära vähenemine suurendab neid raskusi tunduvalt, kergitades reaalintressimäära ja tegelikku võlakoormust, ning võib viia majanduslanguse nõiaringini; arvestades, et EKP reageeris kõigile neile aspektidele 22. jaanuaril 2015, rakendades laiendatud varaostukava programmi igakuiste kombineeritud varaostude kaudu summas 60 miljardit eurot; kava planeeritakse rakendada vähemalt 2016. aasta septembrini;

T.  arvestades, et ELi majanduse lühiajalise tõhustamise eesmärgil võib väljavedude suurendamiseks kasutada ekspansiivset rahanduspoliitikat;

U.  arvestades, et investeeringute suurendamiseks ELis võib kasutada madalaid intressimäärasid;

V.  arvestades, et eelarve konsolideerimine on suurenenud ning seatud on uus põhieesmärk – keskenduda rohkem struktuursele kui tsüklilisele eelarvepuudujäägile; arvestades, et sellest hoolimata on fiskaalvõimenduse määr praeguses kontekstis ikka veel väga kõrge; arvestades, et tuleb saavutada keskpika perioodi eesmärk ja võla vähendamise eesmärk, et luua keskkond, millega soodustatakse majanduskasvu ja töökohtade loomist; arvestades, et tuleb süstemaatiliselt hinnata nende meetmete sotsiaalset, majanduslikku ja soolist mõju;

W.  arvestades, et ELi avaliku ja erasektori investeeringud on häirivalt vähenenud ning praegu on need peaaegu 20% alla kriisieelse taseme ning see on madalam kui tema peamistel majanduspartneritel mujal maailmas; arvestades, et investeerimine paremate ja jätkusuutlike töökohtade loomisse, inimkapitali, teadusuuringutesse ja innovatsiooni (sealhulgas väiksemad projektid), ressursitõhusasse energialiitu, ühtsesse digitaalsesse turgu, ettevõtluse ja VKEde parema ärikeskkonna edendamisse peab olema nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks esmane prioriteet, sest investeeringud neis valdkondades on otsustava tähtsusega mitte ainult majanduse elavdamisel, vaid ka ELi majanduspotentsiaali kasvatamisel ja jõukuse loomisel;

X.  arvestades, et liikmesriikide parlamentide, Euroopa Parlamendi, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja tööturu osapoolte ebapiisav osalemine ELi poolaasta protsessis nii riiklikul kui ka ELi tasandil on takistanud reformide omaksvõtmist liikmesriikide poolt, kaasavate, sotsiaalsete ja jätkusuutlike lahenduste väljatöötamist ning vähendanud kodanike usaldust Euroopa-projekti vastu;

Y.  arvestades, et palgataseme kehtestamine kuulub liikmesriikide pädevusse;

Kaugeleulatuvate eesmärkidega majanduspoliitika majanduse elavdamiseks, kvaliteetsete töökohtade loomiseks ja deflatsiooniga võitlemiseks

1.  tunneb heameelt komisjoni tervikliku lähenemisviisi üle majanduskasvule, mis tugineb kolmele peamisele sambale: Euroopa investeerimiskava, struktuurireformid ja eelarvepoliitilised kohustused; nõuab stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate eeskirjade raames sihiteadlikku ekspansiivset majandus- ja eelarvepoliitikat, et stimuleerida arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning luua paremaid ja jätkusuutlikke töökohti; rõhutab, et solidaarsus on põhiväärtus, millele Euroopa Liit on rajatud; kutsub komisjoni üles toetama liikmesriikide pingutusi, andes konkreetseid soovitusi, mis on kasulikud neile ja ELile tervikuna ning ei käsitle ainult eelarve konsolideerimist, vaid ka struktuurireforme sotsiaalselt tasakaalustatud ning majanduslikult tõhusal ja jätkusuutlikul moel; rõhutab, et madal inflatsioon juba kasvatab reaalintressimäärasid, samuti avaliku ja erasektori reaalvõlga, mis koos suure pikaajalise ja noorte tööpuudusega pärsib kasvu ja suurendab vaesust;

2.  on teadlik seosest eelarvepoliitiliste kohustuste ning investeeringute ja struktuurireformide vajaliku stimuleerimise vahel liikmesriikides stabiilsuse ja kasvu pakti kontekstis; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni teatise „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine” üle; kutsub partnereid üles rakendama reforme, kasutades eeskirjades ja kokkulepetes juba sisalduvat paindlikkust, kui liikmesriike peaks ohustama ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, tagamaks, et eelarvepoliitilised kohustused vastavad majanduskasvule, töökohtade loomisele ja heaoluriigile;

3.  rõhutab vajadust struktuurireformide järele liikmesriikides; märgib, et kuigi mõnedel liikmesriikidel, kes on reforme rakendanud, on õnnestunud konkurentsivõime ülemaailmsel turul taastada, peaksid need reformid olema kooskõlas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning inimväärsete töökohtade loomisega; nõuab kõnealuste eesmärkide saavutamist, nende reformide eesmärkide laiendamist, et kaasata nendesse sellised valdkonnad nagu digitaalne ühtne turg, energialiit või eelarvereformid; on arvamusel, et tööturul edendatavate reformidega tuleb kehtestada ka paindlikkus ja turvalisus, mida on vaja killustatuse lõpetamiseks ja korralike palkade tagamiseks;

4.  tunneb heameelt, et uue poliitikakogumiga jätkatakse panustamist eelarve konsolideerimise ja struktuurireformide varem paika pandud prioriteetidesse; siiski leiab, et iga-aastases majanduskasvu analüüsis tuleks rohkem tähelepanu pöörata kogunõudlusele ning selle seotusele palgakasvu ja sotsiaalse ebavõrdsusega; rõhutab, et makromajanduslike tasakaalunihete vähendamise peamine prioriteet ei peaks olema jooksevkonto ülejäägi suurendamine, vaid majanduskasvu määra tõstmine, investeeringute ja tööhõive suurendamine ning vaesuse vähendamine;

5.  tunneb muret, et ELi investeeringud on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud ja on praegu peaaegu 20% alla kriisieelset taset; juhib hoiatavalt tähelepanu asjaolule, et kahanemine on olnud veelgi suurem liidu äärealadel asuvates liikmesriikides, kus eelarve konsolideerimine oli karmim; tõstab esile töökohtade potentsiaali rohelises majanduses, mis võiks komisjoni hinnangute kohaselt luua ainuüksi energiatõhususe ja taastuvenergia sektorites 2020. aastaks 5 miljonit töökohta, tingimusel et kehtestatakse ambitsioonikas kliima- ja energiapoliitika; kutsub liikmesriike üles tagama piisavad investeeringud nendes sektorites ning nägema ette töötajate tulevasi oskusi;

6.  tunneb heameelt tõsiasja üle, et komisjoni 2015. aasta strateegia üks alustalasid on investeerimine ning kutsub üles asjaomast kava viivitamata ellu viima; võtab teadmiseks asjaolu, et liikmesriigi panust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ei võeta arvesse pakti ennetavate ja korrigeerivate meetmete kohaste eelarvekorrektsioonide kindlaks määramisel;

7.  leiab, et komisjoni 2015. aasta strateegia kolme tugisammast tuleks rakendada üheskoos, et suurendada investeeringuid vastutustundlikul viisil valdkondades, kus avaldub reaalne mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele nagu digitaalmajandus, keskkonnahoidlikud sektorid ja tervishoid;

8.  võtab teadmiseks asjaolu, et EFSI hakkab kasutama ELi olemasolevaid vahendeid ja mitte hankima avaliku sektori „värsket” raha, erandiks täiendavad 5 miljardit eurot Euroopa Investeerimispangalt (EIP); rõhutab riske, mis kaasnevad fondi ebapiisava rahastamisega, mis omakorda tuleneb liigoptimistlikest ootustest, et suurem osa vajalikest rahalistest vahenditest suudetakse ligi meelitada erainvestoritelt; kutsub EIP-d üles kaaluma üleminekut puhtalt äripanganduselt projektide kindlaks määratud kriteeriumidel ja läbipaistvusel põhinevale riskihindamismudelile; kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas kasutada EIPi eelarvet ja muid uusi ressursse, et tagada lahenduste leidmine;

9.  kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles hindama seda, kuidas majanduskriis on mõjutanud pangandussüsteemi ja EIP vahenditest makstavate toetuste lõppsaajaid, pidades eelkõige silmas VKEsid, sotsiaalmajanduse sektorit ja riigiettevõtteid;

10.  rõhutab tõsiasja, et ESFI peab keskenduma uute investeeringute tekitamisele investoritele vähem huvi pakkuvates valdkondades ning mitte selliste investeeringute korvamisele, mida oleks tehtud mujal (väljatõrjumine), või suure kasumlikkusega investeeringutele, mida oleks tehtud igal juhul (tühimõju); kutsub komisjoni üles kaasama ja soosima sotsiaalseid investeeringuid, mis mitte üksnes ei tekita finantstulu, vaid toovad kaasa ka positiivse ülekanduva mõju ühiskonnale, nagu seda on investeeringud inimkapitali või investeeringud, millel on suur mõju püsivate töökohtade loomisele või sotsiaalsele kaasamisele ja vaesuse vähendamisele, näiteks sotsiaalkaitsesüsteemid ja sotsiaalteenused, või investeeringud sotsiaalmajandusse; kordab nõuet rakendada sotsiaalsete investeeringute pakett;

11.  kutsub komisjoni üles tagama investeeringute jõudmine majanduslikult nõrgematesse kõrge tööpuudusega piirkondadesse ja nende piirkondade VKEdeni, arvestades viimaste väga piiratud rahastamisvõimalusi, selleks et kindlustada nende jõupingutuste oluline mõju seal, kus neid kõige rohkem vajatakse, pidades valikute tegemisel nõuetekohaselt silmas investeeringute majanduslikke põhijooni; toetab komisjoni seisukohta, et sellised kasvavad sektorid nagu digimajandus, keskkonnahoidlikud sektorid ja tervishoid vajavad kvalifitseeritud tööjõudu;

12.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema konkreetsete tõhustatud mehhanismidega, et rakendada investeerimisprogramme äärepoolseimates piirkondades, mille kaugus, geograafiline hajutatus, ebakindel majandus ja looduslikust eripärast tingitud piirangud põhjustavad eriti suurt ebavõrdsust juurdepääsul töövõimalustele, kaupadele ja teenustele;

13.  palub komisjonil arvestada investeeringute majanduslike põhijoonte kavandamisel piirkondadega, kus ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused on rasked ja püsivad, eriti juurdepääsu puhul lairibaühendusele;

14.  kutsub komisjoni üles vaatama põhjalikult läbi ja täiustama ELi-EIP projektivõlakirjade algatust, mis sai alguse 2012. aastal katseprojektina kokkuvõtte tegemiseks Euroopa investeerimiskavast ja eesmärgiga suurendada selle rolli tööhõive edendamisel; nõuab sellega seoses ka sotsiaalsete investeeringute paketi raames esile kerkinud sotsiaalsete võlakirjade kontseptsiooni üksikasjalikku läbivaatamist;

Vastutustundlik poliitika, mis keskendub uuesti investeeringutele, kvaliteetsete töökohtade loomisele ja majanduskasvule

15.  märgib, et Euroopa investeerimiskava on vajalik täiendus jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise stimuleerimise nimel tehtavatele jõupingutustele, mida edu saavutamiseks tuleb toetada avaliku ja erasektori ressurssidega; väljendab rahulolu tõsiasja üle, et 2015. aasta majanduskasvu analüüsis nõutakse eelarveülejäägiga riikidelt jätkuvalt pingutusi, et turgutada Euroopas nõudlust ja ergutada investeerimist;

16.  tunneb heameelt selle üle, et eelarve konsolideerimise tempo on tõusnud ja seatud on uued põhieesmärgid – keskenduda rohkem struktuurilistele kui tsüklilistele puudujääkidele, millel peaks olema positiivne mõju tööhõivele ja jätkusuutlikule majanduskasvule; märgib siiski, et fiskaalvõimendus on praeguses kontekstis sellest hoolimata väga kõrge ning et sellel on paratamatult negatiivne mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele, aga ka sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkusele; kutsub komisjoni üles hõlbustama maksimaalse paindlikkuse kasutusvõimalusi stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate eeskirjade raames;

17.  kutsub üles töötama välja Euroopa raamistikku, et tagada Euroopa investeerimiskava kohaste kõigi investeeringute märgatav mõju jätkusuutliku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomise ning sotsiaalvaldkonna edenemise stimulaatorina; palub komisjonil jälgida ja kontrollida kava kohaseid investeeringuid ning ühtlasi auditeerida ja mõõta investeeringute majanduslikku ja sotsiaalset reaalmõju; kutsub komisjoni üles kaasama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi eksperdikomisjoni, kes kinnitab rahastatavate projektide valiku, sotsiaalpoliitika valdkonna asjatundjaid ning tagama, et üks valiku põhikriteeriume oleks positiivne sotsiaalne mõju;

18.  rõhutab, kui tähtis on stabiilsuse ja kasvu pakti praeguste eeskirjade paindlikkus, et tagada manööverdamisruum sotsiaalsetele investeeringute ja eelkõige inimestesse tehtavate investeeringute puhul, mis annavad neile vajalikud oskused ja loovad toetavad tingimused tootlikuks ja täisväärtuslikuks osalemiseks majanduses ja ühiskonnas kogu elu jooksul; rõhutab sellega seoses sotsiaalse majanduse potentsiaalset rolli püsivate, kaasavate ja kvaliteetsete töökohtade loomisel;

VKEde rahastamise taastamine erasektori investeeringute ja töökohtade loomise ergutamiseks

19.  rõhutab, et kuigi töökohtade loomine toetub ELis peamiselt VKEdele, on viimastel endiselt väga raske rahalisi vahendeid leida ning nad on murettekitavalt suurtes võlgades; kiidab seepärast heaks komisjoni uued soovitused VKEde rahastamisvõimaluste kohta, mis hõlmavad uut lähenemisviisi maksejõuetusele ja äritegevuse ebaõnnestumisele; nõuab liikmesriikidelt edasisi jõupingutusi võla restruktureerimiskava kui ühe sel eesmärgil kasutatava vahendi täiustamiseks; palub komisjonil vajaduse korral aidata riigipõhiste soovituste vahendusel kaasa oma 12. märtsi 2014. aasta soovituses sätestatud põhimõtete rakendamisele liikmesriikide tasandil; rõhutab, et naiste juhitavatel ettevõtetel ja VKEdel on raskem leida rahastamisvõimalusi; kutsub komisjoni üles sellist olukorda põhjustavaid tegureid analüüsima ja tegema ettepanekuid selle lahendamiseks;

20.  rõhutab, kui tähtis on luua Euroopas ettevõtluskultuur, vähendades selleks takistusi füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisele ja ettevõtete loomisele; juhib tähelepanu asjaolule, et sellele võib kaasa aidata selliste rahaliste toetuste aruka ühitamise abil, mis pärinevad näiteks Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi mikrorahastamise ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna alt, või avalikus halduses ühtset kontaktpunkti käsitlevate lahenduste abil uue ettevõtte registreerimiseks;

21.  tunneb muret, et euroala finantsvaldkonna killustatus ohustab mõningatel juhtudel VKEde kasvu ja jätkusuutlikkust; kutsub üles taastama VKE jaoks investeerimist ja töökohtade loomist võimaldavat majanduse laenuandmisvõimet, samuti hõlbustama juurdepääsu ettevõtlusele ning VKEde juurdepääsu niisugustele programmidele nagu COSME või Horisont 2020;

22.  kutsub liikmesriike üles kaotama füüsilisest isikust ettevõtjate, mikroettevõtete ja VKEde tarbetut halduskoormust ja bürokraatiat ning hõlbustama idufirmadega seotud tingimusi;

23.  kiidab heaks komisjoni ja EIP ühise VKEdele mõeldud laenurahastamisskeemi, mille raames kasutatakse struktuurifonde, et kiirendada investeerimist sellistesse ettevõtetesse töökohtade loomise hoogustamiseks; kutsub Euroopa Keskpanka üles seda poliitilist meedet täiendama ning uurima võimalusi, kuidas osta VKEde varasid ja toetada VKEde arengut mõnede liikmesriikide headel tavadel põhinevate kvantitatiivse lõdvendamise programmide raames või toimida rahastamisallikate jaoks tagatise andjana VKEde puhul, kes loovad paljudes liikmesriikides kuni 80 % töökohtadest;

24.  võtab teadmiseks Euroopa Keskpanga laiendatud varaostukava, mis läheb taas kord pangandussüsteemi; kutsub seepärast Euroopa Keskpanka üles optimeerima oma potentsiaali reaalmajanduse edendamiseks, andes laenu majanduskasvu kiirendamiseks ning töötuseprobleemi lahendamiseks ELis;

25.  kiidab heaks komisjoni teatatud meetmed töökohtade loomise hoogustamiseks VKEdes, pakkudes pangalaenudele alternatiive, ning meetmed õigus- ja fiskaalraamistiku parandamiseks, et suurendada pikaajalisi investeeringuid VKEdesse; nõuab, et nimetatud meetmed rakendataks viivitamata; palub komisjonil toetada ka väiksemamahulisi projekte; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma VKEde rahastamiseks rahastamiskooperatiivide (krediidiühistute) loomist alternatiivsete rahastamisvahenditena ning võimaldama VKEdele paremat juurdepääsu hangetele ja rahastamisele ELi ja liikmesriikide tasandil;

26.  rõhutab VKEdega seotud vahendusorganisatsioonide (nt kaubanduskojad) olulisust kordistava mõjuga „mootoritena” VKEdega seotud ELi poliitikameetmete rakendamisel ning kutsub komisjoni üles alustama nendega partnerlusdialoogi, kuidas VKEdega seotud ELi poliitikameetmeid saaks kvaliteetsete töökohtade loomise kiirendamiseks paremini rakendada;

Rahaliste vahendite tõhusam kasutamine

27.  rõhutab, et majanduskasvu ja tööhõive valdkonna poliitikameetmetel on erinev territoriaalne mõju sõltuvalt ELi iga piirkonna konkreetsest olukorrast ning et piirkondlikud erinevused on kriisi algusest alates süvenenud; rõhutab, et majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks ning samal ajal territoriaalse ühtekuuluvuse säilitamiseks tuleks riigipõhistes soovitustes arvesse võtta territoriaalseid erinevusi liikmesriikide piires;

28.  on seisukohal, et ühtekuuluvuspoliitika meetmetel on oluline osa sisekonkurentsi ebaühtluse ja struktuurilise tasakaalustamatuse vähendamisel piirkondades, kus see on enim vajalik; palub komisjonil kaaluda asjakohaseid lahendusi liikmesriikide jaoks, kus on küll väga suur tööpuudus, kuid kes kaasrahastamisraskuste tõttu on sunnitud ELi vahendid tagastama; palub komisjonil kaaluda eelrahastamist, et hõlbustada nimetatud liikmesriikidel nende vahendite kasutamist täiel määral ajavahemikul 2014–2020, tagades samal ajal alati eelarvevastutuse põhimõtte järgimise;

29.  palub komisjonil võtta kiiresti meetmeid maksudumpingu, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu võitlemiseks, ning nõuab, et nõukogu tasandil kiidetaks heaks ambitsioonika finantstehingute maksu kehtestamine;

30.  on kindlalt veendunud, et ELi rahalisi vahendeid, eriti noorte tööhõive algatuse ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendeid, ei tohiks kasutada riiklike meetmete subsideerimiseks, vaid selleks, et pakkuda täiendavat toetust viisil, mis täiendab ja tõhustab riiklikke programme vastavalt liikmesriikide otsusele;

31.  kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles tagama ELi fondide 2007.–2013. aasta vahendite täielikku rakendamist ning viima ESFi ja muid Euroopa struktuurifonde igakülgselt vastavusse strateegiaga „Euroopa 2020”; kutsub komisjoni üles rangelt kontrollima ESFi vaesusevastase meetme 20 % sihtotstarbelist kasutamist; kutsub komisjoni üles lisama järgmise aasta majanduskasvu analüüsi ja riigipõhistesse soovitustesse peatükki, mis käsitleb Euroopa enim puudust kannatavatele isikutele suunatud abifond vahendite rakendamist;

32.  kutsub komisjoni üles töötama välja energiaturgude struktuurireforme, et kujundada välistest allikatest vähem sõltuv ja paindlik energialiit ning mitmekesistada tarneallikaid (näiteks Alžeeria gaas);

Reformid kasvuvõimaluste, inimressursi ja tootlikkuse suurendamiseks

33.  märgib, et jätkusuutlikule majanduskasvule ning paremate ja püsivate töökohtade loomisele suunatud otsusekindlad investeerimiskavad, samuti Euroopa Keskpanga meetmed võivad olla tulemuslikud üksnes juhul, kui need on seotud riiklike reformidega, mis suurendavad kvaliteetsete töökohtade osakaalu, tõstavad aktiivsust ja tootlikkust, arendavad inimkapitali kõigis vanuserühmades, sealhulgas kõige haavatavamad rühmad, ning toetavad tugevaid sotsiaalseid sotsiaalkaitsesüsteeme; juhib tähelepanu tõsiasjale, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus riiklike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta on otsustav element tööturgude täiustamisel; on veendunud, et struktuursete tööturureformidega tuleks kehtestada sisemised paindlikkusmeetmed, mille eesmärk on säilitada tööhõive ka häirunud majanduse tingimustes, kanda hoolt töökohtade kvaliteedi eest ja pakkuda kindlustunnet töökohtade vahetamise puhul, samuti kindlustada töötushüvitissüsteemide olemasolu, mis põhinevad realistlikul aktiivse tööotsimise nõudel, tagavad piisavalt tuge koondatud töötajatele ja on seotud tööturule naasmist toetavate poliitikameetmetega;

34.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma innovaatilisi viise investeeringute ergutamiseks ELis; toob esile ettevõtete viimase aja suundumuse tuua tootmine ja teenused tagasi ELi ning sellest tulenevad võimalused töökohtade loomiseks, eriti noortele; on veendunud, et ELi majandusel on ainulaadne võimalus kiirendada seda töökohtade tagasitoomise suundumust;

35.  palub komisjonil ja liikmesriikidel töötada välja täpseid vajadusi arvestavad poliitikasuunad, et toetada kvaliteetsete töökohtade loomist pikaajalistele töötutele, eakatele töötutele, naistele ja teistele kriisi tõttu eriti rängalt kannatanud prioriteetsetele rühmadele, nagu sisserändajad, romade kogukond ja puudega inimesed, sealhulgas meetmed, millega soositakse diskrimineerimisvastaste põhimõtete edendamist töökohal, töö ja eraelu tasakaalu, elukestvat õpet ja koolitusi, ning võidelda mõnede jaoks nendest rühmadest probleemiks oleva ja sotsiaalse tõrjutusega ähvardava madala haridustasemega; nõuab, et riigipõhistes soovitustes käsitletaks süstemaatiliselt soolise palga- ja pensionilõhe probleemi; nõuab tungivalt, et komisjon nõuaks tööhõive huvides igalt liikmesriigilt riikliku töökohtade loomise kava koostamist vastavalt 2012. aasta kevadel toimunud Ülemkogu kohtumisel saavutatud kokkulepetele;

36.  kutsub komisjoni üles käivitama uut algatust, mille eesmärk on edendada romade tööhõivevõimalusi liikmesriikides oskusi ja kvalifikatsiooni parandavate meetmete abil, samuti võidelda diskrimineerimisega ja edendada töökohtade loomist, näiteks füüsilisest isikust ettevõtjaid ja ettevõtlust soosides ning kasutades uuenduslikke rahastamisvahendeid;

37.  kutsub liikmesriike üles tähtsustama soolise ebavõrdsuse ületamist tööhõives, tegeledes selleks eeskätt naiste ja meeste palgaerinevusega ning rakendades meetmeid töö- ja pereelu ühitamise hõlbustamiseks, suurendades muu hulgas lastehoiuvõimaluste kättesaadavust;

38.  peab kahetsusväärseks, et Euroopa poolaasta ei ole piisavalt ühitatud strateegiaga „Euroopa 2020”; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama Euroopa poolaasta käigus majanduslikke meetmeid kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” sotsiaalsete ja tööhõivealaste eesmärkidega ning aluslepingutes sätestatud sotsiaalsete põhimõtetega; nõuab sihikindlamaid ponnistusi selleks, et suunata ja kooskõlastada ELi poliitikat aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ning paremate ja püsivate töökohtade loomise huvides; kutsub komisjoni üles esitama viivitamata strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtet, arvestades pakilist vajadust teha edusamme vaesuse vähendamise ja teiste sotsiaalsete eesmärkide saavutamise suunas ning vajadust parandada sidusrühmade sisulist kaasamist;

Haridus ja aktiivne tööturupoliitika inimkapitali suurendamiseks

39.  on veendunud, et tööjõu üha paremast kvalifitseeritusest tuleneva suureneva rahvusvahelise konkurentsi tõttu on EL silmitsi tõsise oskuste puudumise ja nende mittevastavusega nõudlusele, mis pidurdab majanduskasvu; usub, et kui liikmesriigid soovivad reaalselt saavutada strateegias „Euroopa 2020” seatud tööhõivealased eesmärgid, peavad nad keskenduma uute töökohtade loomiseks sobiva keskkonna kujundamisele;

40.  kordab oma üleskutset nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele lisada strateegia „Euroopa 2020” raamistikku soolise võrdõiguslikkuse sammas;

41.  juhib tähelepanu asjaolule, et komisjoni strateegia konkurentsivõime taastamiseks ei tohiks keskenduda üksnes tööjõukuludele, vaid ka tootlikkuse tõstmisele inimkapitali tehtavate investeeringute ja struktuurireformide abil;

42.  kutsub liikmesriike üles viima inimkapitali tehtavad investeeringud taas kriisieelsele tasemele, eeskätt selleks, et muuta sujuvamaks noorte üleminek haridussüsteemist tööellu, et investeerida kutseharidusse ning elukestva õppe programmidesse;

43.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et 2015. aasta majanduskasvu analüüsis kutsub komisjon liikmesriike üles kaitsma või edendama pikaajalisi investeeringuid haridusse, teadustöösse ja innovatsiooni; märgib siiski, et juba niigi pingelise eelarvega liikmesriikidel ei ole selle eesmärgi täitmiseks piisavalt vahendeid;

44.  rõhutab, kui oluline on mõne liikmesriigi jaoks kõnealuses kontekstis aktiivne tööturupoliitika; kutsub neid liikmesriike üles suurendama aktiivse tööturupoliitika katvust ja tulemuslikkust;

Kvaliteetsed töökohad ja palgad tootlikkuse ja majanduskasvu mootorina

45.  kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevate rühmade kõrgele töötuse määrale, seades prioriteediks juurdepääsu ja integreerimise tööturule ning juurdepääsu- ja integratsioonipoliitika süvalaiendamise, sest tööhõive on eduka integratsiooni võti;

46.  tuletab meelde, et korralik palgatase on oluline mitte üksnes sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt, vaid ka majanduse jõulise taastumise ja tootlikkuse säilitamiseks; palub komisjonil uurida miinimumpalga kehtestanud liikmesriikide mõju seoses palkade ebavõrdsuse vähendamisega; kutsub komisjoni üles korraldama konverentsi miinimumpalka reguleeriva Euroopa raamistiku teemal;

47.  tunneb muret tõsiasja üle, et tööturureformiga ei ole mitmes liikmesriigis suudetud vähendada ebakindlate töökohtade määra; täheldab, et 50 % 2014. aastal loodud töökohtadest olid ajutised; märgib, et komisjoni teabe kohaselt püsib palgavaesus ning 50 % puhul tööotsijatest ei aita töö leidmine neid vaesusest välja tuua ega tootlikkust tõsta; kutsub liikmesriike üles seadma esiplaanile töökohtade kvaliteeti ning tegelema tööturu killustatusega; kutsub liikmesriike üles seisma hea selle eest, et tööturureformidega püütaks lisaks paremate ja püsivate töökohtade loomisele saavutada killustatuse vähenemine, haavatavate elanikkonnarühmade suurem kaasatus tööturul, soolise võrdõiguslikkuse edenemine, palgavaesuse vähenemine ning piisav töökaitse kõigi töötajate, ka füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks;

48.  on veendunud, et liikmesriigid on võimelised looma töökohti ainult siis, kui seda võimaldab turg, kui nad saavad loota kvalifitseeritud tööjõule, kui tööturud on piisavalt paindlikud, kui tööjõukulud, sh palgad, on kooskõlas tootlikkusega, kui sotsiaalkaitsesüsteemid muudavad töötamise atraktiivsemaks ja kui reguleerimine on proportsionaalne ja põhineb tõenditel;

49.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et võidelda ELis sotsiaalse dumpinguga, mis põhjustab sellest mõjutatud töötajatele ja liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidele olulist kahju; nõuab ka tööturu osapoolte kaasamist nendesse pingutustesse kõigil tasanditel;

50.  kiidab heaks algatuse, mille eesmärk on deklareerimata töö Euroopa platvormi loomine; kordab oma üleskutset liikmesriikidele, et need tagaksid ebakindla lepinguga töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele peamiste õiguste kasutamine ja piisava sotsiaalkaitse, eriti seoses töö- ja pereelu ühitamisega; kutsub komisjoni üles pingutama sihikindlalt selliste lisaprobleemide lahendamise nimel, mida põhjustab mittevabatahtlik osalise tööajaga või ajutine töötamine ja fiktiivne füüsilisest isikust ettevõtja staatus;

51.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et peaaegu üldse ei räägita loodud töökohtade kvaliteedist või jätkusuutlikkusest, eriti naiste puhul, kes on töö ja eraelu probleemse ühitamise tõttu osalise tööajaga töökohtadel enamuses;

52.  on seisukohal, et taasindustrialiseerimisele seatud sihtide saavutamine on ELi konkurentsivõime jaoks ülitähtis ning usub, et tõelise Euroopa tööstuspoliitika taaskäivitamine võib soodustada majanduskasvu ja luua uusi kvaliteetseid töökohti;

53.  peab kahetsusväärseks tõsiasja, et töötuse määrast rääkides ei pöörata asjakohast tähelepanu muudele teguritele, nagu mitteaktiivsete inimeste arvu kasv, liikuvus ja ränne;

Noorte töötus ja tööjõu liikuvus

54.  tunneb heameelt noorte töötuse määra languse üle, kuid rõhutab, et see on ikka veel lubamatult kõrge ja töötuse vähenemine ei tulene tingimata uute töökohtade loomisest; rõhutab, et ebapüsiva ja vaeghõive osakaal on samuti kasvanud ning et 43%-l noortest on töölepingu tingimused ebakindlad, nad töötavad mittevabatahtlikult osalise tööajaga või füüsilisest isikust pseudoettevõtjana;

55.  palub komisjonil esitada ettepaneku Euroopa raamistiku kohta, millega võetaks kasutusele miinimumnõuded noortegarantii rakendamiseks ja konkreetsed meetmed üldsuse teadlikkuse parandamiseks; palub liikmesriikidel tõhusalt kasutada olemasolevaid eelarvevahendeid ning võtta noortegarantii viivitamata kasutusele ja tagada, et see hõlmaks ka ebasoodsa sotsiaalse taustaga noori; nõuab mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamisel piisavate eelarvevahendite eraldamist vastavalt ILO soovitustele; märgib, et ILO hinnangul on noorte töötuse probleemi lahendamiseks vaja 21 miljardit eurot;

56.  nõuab, et komisjon teeks rohkem ja ulatuslikumalt, kui on ette nähtud nõukogu 2014. aasta märtsi soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta, ning teeks ettepaneku uue kvaliteediraamistiku kohta eesmärgiga ennetada noorte töötajate diskrimineerimist ja ärakasutamist;

57.  kutsub liikmesriike üles muutma tööturgu kaasavamaks nende jaoks, kellel on perekondlikke kohustusi, nagu laste kasvatamine ja hooldust vajavate pereliikmete eest hoolitsemine; nõuab seetõttu töö- ja pereelu ühitamist soodustavaid meetmeid osana Euroopa poolaasta raames toetatavatest tööturureformidest;

58.  kutsub liikmesriike veel kord üles investeerima elukestva õppe, kutseõppe ja töökohapõhise kutseõppe võimalustesse; nõuab, et riiklikke elukestva õppe süsteeme hinnataks osana Euroopa poolaasta tööturureformi strateegiatest;

59.  rõhutab, et komisjoni andmetel on ELis vaatamata suurele tööpuudusele 2 miljonit vaba töökohta ning et 2013. aastal töötas üksnes 3,3% aktiivsest elanikkonnast mõnes teises liikmesriigis, mis osutab endiselt madalale liikuvuse tasemele võrreldes USA või Jaapaniga; tuletab meelde, et erinevustest tööjõu liikuvuse määras, mis kriisi tõttu kõige rohkem kannatanud liikmesriikides võib ulatuda 10 protsendipunktini, võib üle saada, EURESe platvormi vahendit kasutades; kinnitab oma jätkuvat toetust vaba liikumise põhimõttele;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama riiklike tööturuasutuste nõuetekohane toimimine, et hõlbustada ja ergutada töö otsimist välismaal;

61.  arvestades nende töötajate ja eriti noorte suurt arvu, kes tööd otsides lahkuvad oma päritoluriigist mõnda teise liikmesriiki, tuleb kiiresti välja töötada asjakohased meetmed, et tagada kõigile sotsiaalsete õiguste ja töötajate õiguste kaitse; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles parandama veelgi ELi tööjõu liikuvust selliste vahendite nagu EURES abil, järgides samal ajal võrdse kohtlemise põhimõtet, palgataset ja sotsiaalseid standardeid; kutsub iga liikmesriiki üles kujundama sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat selliselt, et seoses töötajate vaba liikumist toetavate põhimõtetega oleks ühesuguse töö eest kõigile tagatud võrdsed õigused ja võrdne palk, seda eriti soolise võrdõiguslikkuse mõistes;

62.  tuletab meelde ELi sooküsimustega seotud eesmärke, eelkõige eesmärki saavutada 2020. aastaks naiste ja meeste tööhõivemäär 75% ning vähendada vaesuses elavate või vaesuse ohus olevate inimeste arvu 20 miljoni võrra;

63.  nõuab, et komisjon esitaks lapsehoolduspuhkust käsitleva ettepaneku, mis aitaks naistele ja meestele tagada võrdseid töötingimusi, pidades eriti silmas tõsiasja, et ELi elanikkond vananeb kiiresti ja see ohustab edaspidi ELi suutlikkust säilitada vajalikke sotsiaalteenuseid; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama rohkem ELi demograafilist kasvu edendavaid – sündivust või sisserännet soodustavaid meetmeid;

64.  peab kahetsusväärseks, et investorite usalduse taastamiseks kasutusele võetud ELi kokkuhoiumeetmed on halvendanud töö- ja sotsiaalseid tingimusi, tuues kaasa suurema tööpuuduse, vaesuse ja ebavõrdsuse;

65.  kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtjate ja haridussektori koostööd kõigil tasanditel;

Tungiv nõue tegeleda Euroopa Liidu sotsiaalse mõõtme ja konvergentsiga

66.  kordab oma hoiatust seoses liidu ja eriti mõnede liikmesriikide sotsiaalmajanduslike probleemidega ning jätkusuutlikkust ja stabiilse kasvu võimalusi ohustavate teguritega, mis tulenevad piirkondliku konvergentsi järsust suunamuutusest; tuletab meelde, et üle 122 miljoni ELi kodaniku elab vaesuse, ka palgavaesuse ja laste vaesuse, või sotsiaalse tõrjutuse ohus; juhib tähelepanu sellele, et ELis elab hinnanguliselt 19% lastest vaesuse ohus, rõhutab et nii kõrge määr on vastuvõetamatu ja seda tuleb viivitamatult vähendada; kutsub komisjoni üles jätkama ELi sotsiaalse mõõtme väljaarendamist; tunnustab komisjoni tööd majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamisel, mis on osa sotsiaalse mõõtme praeguste majanduse juhtimismehhanismidega sidumise protsessist, ning nõuab selle suuna jätkamist, pidades silmas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmist;

67.  peab kahetsusväärseks absoluutse vaesuse näitajate ja selgete määratluste puudumist, mis on probleemiks paljude liikmesriikide puhul;

68.  tuletab komisjonile meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peaks tööhõive- ja sotsiaalpoliitika Euroopa sotsiaalse õigustiku edendamiseks hõlmama kõiki ELi poliitikasuundi; palub komisjonil täita oma kohustus siduda Euroopa poolaasta strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega;

69.  juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalkaitse ja sotsiaalpoliitika, eelkõige töötushüvitised, miinimumsissetuleku toetus ja astmeline maksusüsteem, aitasid esialgu majanduslangust pidurdada ning stabiliseerisid tööturgu ja tarbimist; rõhutab aga, et oma majanduses vapustusi kogenud majandus- ja rahaliidu liikmesriigid on sotsiaalpoliitikat ja sotsiaalstandardeid kasutanud laialdaselt korrigeerimisteguritena; rõhutab, et sotsiaalkaitse ja sotsiaalpoliitika kuuluvad liikmesriikide pädevusse;

Sotsiaalsed stabilisaatorid

70.  märgib, et komisjon rõhutas 2013. aasta aruandes tööhõive ja sotsiaalse olukorra kohta, kui olulised on sotsiaalkaitse kulutused sotsiaalsete riskide vastase tagatisena; tuletab meelde, kui olulised on automaatsed stabilisaatorid asümmeetriliste šokkidega toimetulekuks, heaoluriikide ülemäärase väljakurnamise vältimiseks ning seega majandus- ja rahaliidu kui terviku jätkusuutlikkuse tugevdamiseks; palub komisjonil riigipõhistesse soovitustesse lisada soovituse automaatsete stabilisaatorite säilitamise tähtsuse kohta liikmesriikides, võttes arvesse nende stabilisaatorite silmapaistvat osa sotsiaalse ühtekuuluvuse hoidmisel ning sisenõudluse ja majanduskasvu ergutamisel; tuletab meelde oma üleskutset komisjonile koostada roheline raamat automaatsete stabilisaatorite kohta euroalas;

71.  võtab teadmiseks komisjoni eesmärgi „muuta ELi õigus kodanike ja ettevõtjate huvides lihtsamaks ja vähem kulukaks”; rõhutab, et regulatiivsete tõkete kõrvaldamine ei tohiks kahjustada Euroopa sotsiaalse õigustiku järgimist sellistes valdkondades nagu töötervishoid ja -ohutus või töötajate teavitamine ja nõustamine ega ILO põhikonventsioonide ja Euroopa sotsiaalharta järgimist ning seejuures tuleks austada tööturu osapoolte autonoomiat, nagu aluslepingus on ette nähtud; nõuab, et komisjon teeks tõsiseid pingutusi, et tagada rasedate ja hiljuti sünnitanud töötajate kaitse;

Sotsiaalvaldkonna näitajad

72.  tunneb heameelt tõsiasja üle, et iga-aastasele majanduskasvu analüüsile lisatud ühine tööhõivearuanne sisaldab tööhõive ja sotsiaalpoliitika tulemustabelit; palub komisjonil uurida, kas need näitajad on piisavad, et võimaldada liikmesriikide sotsiaal-majandusliku olukorra põhjalikku analüüsi; rõhutab, kui tähtis on mõista leibkonna sissetulekute muutumise ja sissetulekute suureneva ebavõrdsuse dünaamikat ja tagajärgi; avaldab kahetsust, et suurem osa tulemustabeli selle aasta väljaandes esitatud andmetest olid vananenud; palub komisjonil seda tulemustabelit poliitika kujundamisel rohkem kasutada; nõuab üksikasjalikku ülevaadet liikmesriikide valikutest erinevates poliitikavaldkondades ja vastavatest saavutustest; palub komisjonil hinnata ja parandada selle ulatust ja tõhusust tagamaks, et tööhõive tulemustabeli järeldusi ja sotsiaalseid näitajaid võetakse täielikult arvesse riigipõhiste soovituste koostamisel;

73.  rõhutab, et tööhõive- ja sotsiaalküsimused tuleks Euroopa poolaasta menetluses seada makromajanduslike kaalutlustega võrdsetele alustele;

74.  nõuab suure makromajandusliku ja makrosotsiaalse tasakaalustamatuse probleemide väljaselgitamist ELi ja euroala majandustes ning selle alusel Euroopa poolaastaga seoses riigipõhiste soovituste koostamist, sealhulgas soovitusi töö- ja sotsiaalsete standardite lähendamise meetmete kohta;

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus

75.  avaldab kahetsust, et iga-aastane majanduskasvu analüüs ja ühine tööhõive aruanne ei sisalda ühtegi meedet või poliitikaraamistikku strateegia „Euroopa 2020” vaesuse vähendamise eesmärgi täitmiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama selle eesmärgi parema kajastamise Euroopa poolaasta raames;

76.  rõhutab vajadust tugevdada sotsiaalset õigustikku, horisontaalset sotsiaalklauslit ja üldhuvi pakkuvate teenuste protokolli;

77.  toetab Euroopa Komisjoni presidendi üleskutset liikmesriikidele: kehtestada miinimumsissetulek, et vähendada ELis vaesust; palub komisjonil esitada algatuse liikmesriikides miinimumsissetuleku kehtestamise propageerimiseks; rõhutab, et miinimumsissetuleku määr on iga liikmesriigi otsustada ja see määr peaks vastama asjaomase liikmesriigi sotsiaal-majanduslikule olukorrale;

78.  avaldab kahetsust asjaolu pärast, et komisjoni lähenemisviisis, mille eesmärk on võidelda soolise ebavõrdsuse vastu, nähakse töö- ja pereelu ühitamist peamiselt naiste probleemina; märgib, et meetmed, mille eesmärk on edendada sellist ühitamist nii meeste kui ka naiste puhul, on olulised töökohtade loomiseks ja nendel on otsene mõju loodud töökohtade kvaliteedile; märgib, et taskukohase hinnaga ja kvaliteetsed lapsehoiuteenused on jätkuvalt oluline takistus ühitamisel, kutsub seetõttu komisjoni üles pöörama peamiste tööhõive- ja sotsiaalsete näitajate tulemustabeli analüüsil tähelepanu sellele näitajale;

79.  kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et asuda viivitamata lahendama kõikjal ELis murettekitavalt suurenenud laste vaesuse probleemi, kasutades pikaajalisi ja terviklikke meetmeid, mille aluseks on mõnede liikmesriikide head tavad, eeskätt meetmed riigi toetuse suurendamiseks koolitoidule, ning rakendama komisjoni sotsiaalinvesteeringute paketis sisalduva kolmest sambast koosneva soovituse;

80.  juhib tähelepanu asjaolule, et uued, võlakriisi tõttu esile kerkinud vaesuse vormid, nagu palgavaesusega kaasnevad raskused (nt hüpoteeklaenude tagasimaksmine) või kõrgetest kommunaalkuludest tingitud kütteostuvõimetus, on kaasa toonud väljatõstmiste, sundvõõrandamiste ja kodutute arvu tõusu; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel teostada integreeritud poliitikat, mis soosib sotsiaalelamumajandust ja soodsa hinnaga eluasemeid, tõhusat ennetuspoliitikat, mille eesmärk on vähendada väljatõstmiste arvu, ning kütteostuvõimetuse vastu suunatud poliitikat, mis põhineb mõnes liikmesriigis nähtud headel tavadel, samuti lõpetada kodutute kriminaliseerimine, mis on ilmsiks tulnud mõnedes liikmesriikides; kutsub komisjoni üles algatama viivitamata kodutust käsitlev ELi tegevuskava, mida Euroopa Parlament ja teised ELi organid on korduvalt taotlenud ja nõudnud, et aidata liikmesriikidel võidelda pakilise ja kiiresti suureneva kodutuse probleemiga;

81.  palub komisjonil välja töötada strateegia, mis toetaks liikmesriike kodutusevastases võitluses integreeritud poliitika ja asjakohaste sotsiaalsete investeeringute kaudu;

82.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kiiresti meetmeid kodutuse probleemiga tegelemiseks; juhib tähelepanu sellele, et sellise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse äärmusliku ilminguga rikutakse põhiõigusi ja see on suurenenud enamikus liikmesriikides; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku konkreetsete mehhanismide kohta, millega kontrollida ja toetada liikmesriikide jõupingutusi võitluses vaesusega, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi 14. septembri 2011. aasta ja 16. jaanuari 2014. aasta resolutsioonides ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta;

83.  kutsub komisjoni üles hindama, kas mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte käigus on võimalik suurendada Euroopa abifondi enim puudust kannatavatele isikutele;

Jätkusuutlikud pensionid ja tervishoid

84.  nõuab vastuvõetava hinnaga ja kvaliteetseid avalikke teenuseid laste ja ülalpeetavate hoolduse valdkonnas, mis võimaldaks eeskätt naistel naasta tööle ning lihtsustaks töö- ja eraelu ühitamist;

85.  tuletab komisjonile meelde, et pensionite jätkusuutlikkuse, turvalisuse ja piisavuse tagamiseks peavad pensionireformiga kaasnema poliitikameetmed, millega luua töövõimalused nii eakamatele kui ka noortöötajatele, et aidata kaasa jätkusuutlikule pensionisüsteemile, piiratakse ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemide ja muude ennetähtaegselt tööturult lahkumise võimaluste stiimuleid, makstakse hüvitist laste või ülalpeetavate pereliikmete hooldamisele kulunud aja eest, arendatakse tööhõivevõimalusi eakamatele töötajatele, tagatakse juurdepääs elukestvale õppele nii igas vanuses töötavatele kui ka töötutele inimestele, edendatakse töötades tervena vananemist, võttes arvesse tervise ja ohutusega seotud füüsilisi ja psühhosotsiaalseid ohte, kehtestatakse maksusoodustused, millega pakutakse stiimuleid pikemalt tööturule jäämiseks, ning toetatakse aktiivset tervena vananemist; rõhutab, et pensionireformid eeldavad ühiskonnas poliitilist ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning saavad olla edukad üksnes juhul, kui need on tööturu osapoolte ning noorema ja vanema põlvkonna kui otseselt mõjutatud elanikkonnarühmade esindajatega läbi räägitud; kutsub liikmesriike üles täielikult arvesse võtma Euroopa Parlamendi seisukohta pensioneid käsitleva rohelise ja valge raamatu kohta;

86.  võtab teadmiseks komisjoni soovituse reformida tervishoiusüsteemid selliselt, et need suudaksid täita oma eesmärki – tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele, sh taskukohane juurdepääs ravimitele ja eelkõige elupäästvatele ravimitele, ning kindlustada tervishoiutöötajate õiguste austamine; täheldab, et kriisi tagajärjel ei ole mõned liikmesriigid suutnud tagada täieulatuslikku tegelemist rahvatervise kõigi aspektidega; kutsub komisjoni üles avaldama konkreetseid soovitusi sellise olukorra parandamiseks; nõuab täiendavaid reformipingutusi tagamaks, et tervisekindlustuse kvaliteet ja rahaline kättesaadavus ei satuks ohtu;

87.  võtab teadmiseks komisjoni seisukoha, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektoril on märkimisväärne kasvupotentsiaal ning et need esindavad jätkusuutlike majanduste poole püüdlemisel hädavajalikke investeerimisvaldkondi; kutsub komisjoni üles andma aru edusammudest, mida on strateegia „Euroopa 2020” osana tehtud algatuste väljatöötamisel investeeringuteks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande sektoris seoses kvaliteetse tööhõivega;

88.  nõuab tõhusate ennetavate tervishoiumeetmete, nagu „eluaegne tervena vananemine”, tugevdamist ja edasiarendamist, et parandada elukvaliteeti ja samas vähendada riiklike tervishoiusüsteemide kulusid ravile ja ravimitele inimese elu viimastel aastatel;

Õiglasemad tööjõu maksustamise süsteemid

89.  rõhutab, et maksukiilul on suurem mõju madalapalgalistele ja leibkonna teisele palgasaajale, ning see on endiselt probleem; palub komisjonil võtta teadmiseks IMFi 2013. aasta oktoobrikuu maksuraporti, mille kohaselt võiks maksusüsteem olla parem ja astmelisem;

90.  märgib, kui oluline on vähendada tööjõu, eriti madalapalgalise ja vähekvalifitseeritud töötajate, pikaajaliste töötute ja teiste haavatavate elanikkonnarühmade tööjõu maksustamist, tagades samal ajal riiklike pensionisüsteemide pikaajalise jätkusuutlikkuse; kutsub liikmesriike üles nihutama maksukoormust tööjõult tarbimisele, kapitalile ja keskkonnamaksudele, võttes asjakohaselt arvesse ümberjaotamise võimalikku mõju;

Euroopa poolaasta demokraatliku legitiimsuse suurendamine

91.  väljendab sügavat muret seoses Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide ja tööturu osapoolte ning kodanikuühiskonna organisatsioonide piiratud rolliga Euroopa poolaasta raames majanduslike ja sotsiaalsete prioriteetide määratlemisel, järelevalves ja rakendamisel; kordab oma nõuet kodanikuühiskonna ja tööturu osapoolte suurema ja struktureeritud kaasamise järele Euroopa ja riigi tasandil, et kaitsta Euroopa poolaasta protsessi legitiimsust ja töötada selleks välja konkreetsed suunised;

92.  nõuab piirkondlike parlamentide ning kohalike ja piirkondlike asutuste kaasamist riiklike reformikavade väljatöötamisse ja rakendamisse, sealhulgas mitmetasandiliste halduskorraldusmeetmete kaudu;

93.  soovitab komisjonil kaasata tööturu osapooled tihedamalt iga-aastase majanduskasvu analüüsi koostamisse ja üldiselt muuta tööturu osapoolte roll Euroopa poolaasta protsessis ametlikuks;

94.  kordab oma nõudmist institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimise kohta, et kaasata Euroopa Parlament iga-aastase majanduskasvu analüüsi ning majandus- ja tööhõivepoliitika alaste suuniste kavandamisse ja heakskiitmisesse;

o
o   o

95.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0129.
(2) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0038.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0060.
(4) ELT C 153 E, 31.5.2013, lk 57.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0240.
(6) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0246.
(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0394.
(8) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0010.
(9) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 101.
(10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0043.
(11) Komisjoni ja nõukogu ühise tööhõivearuande projekt järgmise dokumendi juurde: Komisjoni teatis „2015. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2014)0906), lk 44. Vt ka OECD tööhõive tegevuskava 2014, http://www.keepeek.com/Digital-Asset-Management/oecd/employment/oecd-employment-outlook-2014_empl_outlook-2014-en#page1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika