Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2015/2592(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :

Esitatud tekstid :

RC-B8-0239/2015

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2015 - 8.4
CRE 12/03/2015 - 8.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0074

Vastuvõetud tekstid
PDF 141kWORD 63k
Neljapäev, 12. märts 2015 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Vene opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi tapmine ja demokraatia olukord Venemaal
P8_TA(2015)0074RC-B8-0239/2015

Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2015. aasta resolutsioon Vene opositsioonijuhi Boriss Nemtsovi mõrvamise ja demokraatia olukorra kohta Venemaal (2015/2592(RSP))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Venemaa kohta, eelkõige 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni ühiste viisapiirangute kehtestamise kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnikele(1), 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal(2), 13. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Venemaa kohta: Bolotnaja väljaku sündmustega seotud meeleavaldajate karistamine(3), 23. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni vabaühenduse Memorial (Sahharovi auhinna võitja aastal 2009) tegevuse lõpetamise kohta Venemaal(4) ning 15. jaanuari 2015. aasta resolutsiooni Venemaa ja eelkõige Aleksei Navalnõi juhtumi kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini 28. veebruari 2015. aasta avaldust Boriss Nemtsovi mõrvamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 4. märtsi 2015. aasta avaldust Nadija Savtšenko jätkuva kinnipidamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja pressiesindaja 3. märtsi 2015. aasta avaldust seoses sellega, et Euroopa Parlamendi liikmel Sandra Kalnietel ei lubatud siseneda Venemaa Föderatsiooni territooriumile,

–  võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni inimõiguste ombudsmani Vladimir Lukini 4. märtsi 2014. aasta avaldust avalike meeleavalduste kohta Moskvas ja õiguskaitseasutuste rakendatud meetmete kohta,

–  võttes arvesse 28. novembril 2013 toimunud ELi ja Venemaa konsultatsioone inimõiguste alal,

–  võttes arvesse kehtivat partnerlus- ja koostöölepingut, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, ja peatatud läbirääkimisi ELi ja Venemaa uue lepingu sõlmimiseks,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Boriss Nemtsov, endine Venemaa Föderatsiooni asepeaminister, endine Nižni Novgorodi kuberner, postsovetliku Venemaa ühiskonna ja majanduse üks väljapaistvaid reformijaid ning üks Venemaa liberaalse ja demokraatliku opositsiooni juhte, mõrvati kaks päeva enne 1. märtsiks 2015 kavandatud majanduskriisi tagajärgede ja Ukraina konflikti vastast meeleavaldust, mille korraldamisega ta tegeles;

B.  arvestades, et mõrvaeelsetel nädalatel uuris Boriss Nemtsov Venemaa osalust Donbassi konfliktis ja tal oli kavas selle kohta ülevaade avaldada; arvestades, et Nemtsovi mõrvaga seoses on arreteeritud viis meest, kuid ei ole teada, kas keegi neist viiest tegi surmavad lasud; arvestades, et Vene ametivõimud ei lubanud mitmel Euroopa Parlamendi liikmel ja mitme riigi delegatsioonidel Venemaa Föderatsiooni territooriumile siseneda, mille tõttu need ei saanud Nemtsovi matustel osaleda;

C.  arvestades, et Boriss Nemtsov oli ajakohase, eduka ja demokraatliku, maailmale avatud Venemaa Föderatsiooni kindlameelne eestkõneleja;

D.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon kui Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) täisliige ja ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni allkirjastanud riik on võtnud endale kohustuse järgida demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austada põhivabadusi ja inimõigusi;

E.  arvestades, et viimastel aastatel on inimõiguste olukord Venemaal halvenenud ning Venemaa ametivõimud on järjest vastu võtnud seadusi, mis sisaldavad mitmeti mõistetavaid sätteid ja mida kasutatakse opositsioonile ja kodanikuühiskonna aktivistidele uute piirangute seadmiseks, samuti sõna- ja kogunemisvabaduse piiramiseks; arvestades, et Venemaa justiitsministeerium on kasutanud vastseid volitusi selleks, et tembeldada 42 ühendust, sh riigi kõige asjatundlikumad ja autoriteetsemad inimõigusorganisatsioonid, „välisagentideks” ning püüdnud bürokraatlike ettekäänete varjus sulgeda mitmeid teisi ühendusi; arvestades, et 2015. aasta jaanuaris alustati Riigiduumas ettevalmistusi uue seaduse vastuvõtmiseks, millega keelustataks „mittesoovitavate” välisorganisatsioonide tegevus,

F.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud muret demokraatia olukorra pärast Venemaal ning selle pärast, et Venemaa rikub süsteemselt õigusriigi põhimõtteid ja põhiõigusi; arvestades, et Venemaa ei austa õigusriigi põhimõtteid, õiglase kohtupidamise ja nõuetekohase menetlemise norme ning kohtute sõltumatust; arvestades, et viimased presidendi- ja Riigiduuma valimised ei vastanud OSCE standarditele;

G.  arvestades, et mitmed viimaste aastate kohtuprotsessid ja -menetlused, sealhulgas Aleksei Navalnõi, Sergei Magnitski, Mihhail Hodorkovski ja Anna Politkovskaja kohtuasjad, on seadnud kahtluse alla Venemaa Föderatsiooni kohtuorganite sõltumatuse ja erapooletuse; arvestades, et väljaspool Venemaad on need suurt tähelepanu äratanud kohtuasjad üksnes kõige tuntumad näited Vene riigi süsteemsest suutmatusest järgida õigusriigi põhimõtteid ning oma kodanike üle õiglaselt kohut mõista;

H.  arvestades, et üha enam on vaja, et ELil oleks Venemaa suhtes ühine, kindel, ühtne ja terviklik poliitika, mida jagaksid kõik liikmesriigid ning mille raames antaks toetust ja abi, kuid ühtlasi tehtaks selget ja õiglast kriitikat, lähtudes universaalsetest väärtustest, mida on lubanud järgida nii EL kui ka Venemaa;

I.  arvestades, et moderniseerimispartnerluse kaudu on EL Venemaale korduvalt pakkunud abi ja oskusteavet, et Venemaa saaks tugevdada õigusriiki, täita oma rahvusvahelised kohustused ning arendada oma majanduslikku potentsiaali;

J.  arvestades, et 19. veebruaril 2015 mõisteti Vene opositsioonijuht Aleksei Navalnõi ühest eelseisvast meeleavaldusest teavitavate lendlehtede levitamise eest viieteistkümneks päevaks vangi; arvestades, et 30. detsembril 2014 mõistis kohus Aleksei Navalnõile kolme ja poole aastase tingimisi vanglakaristuse ning tema vennale Oleg Navalnõile sama pika reaalse vanglakaristuse;

K.  arvestades, et 4. märtsil 2015 lükkas Moskva kohus tagasi Nadija Savtšenko uue kaebuse enda ebaseadusliku kinnipidamise vastu Venemaa Föderatsiooni poolt, kusjuures kaebuses oli viide Savtšenko kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikme puutumatusele; arvestades, et 4. märtsi 2015 seisuga oli Savtšenko 82 päeva näljastreiki pidanud, ning arvestades, et sedavõrd pikaajaline nälgimine võib põhjustada püsivaid tervisekahjustusi või isegi surma;

L.  arvestades, et kuus kuud tagasi röövisid Venemaa julgeolekuteenistused rahvusvahelist õigust rikkudes Eesti territooriumilt Eesti politseiametniku Eston Kohvri; arvestades, et Kohvrit peetakse ikka veel ebaseaduslikult kinni Moskva Lefortovo vanglas; arvestades, et talle ei võimaldata asjakohast õigusabi, talt on võetud õigus õiglasele kohtumõistmisele ning talle on määratud põhjendamatu psühhiaatriline läbivaatus, mille üksikasjad ei ole teada;

M.  arvestades, et Euroopa demokraatia rahastu üheks objektiks on venekeelse meedia pluralismi probleem, ning arvestades, et selle rahastu ülesanne on koos partneritega välja töötada uusi meediaalgatusi;

N.  arvestades, et 2010. aasta aprillis Smolenski lähedal alla kukkunud Poola valitsuse lennuki Tu-154 (katastroofis hukkusid lennukis viibinud Poola president ning tuntud poliitika-, sõjaväe- ja kultuuritegelased) rusud ja mustad kastid on endiselt Venemaa valduses; arvestades, et Poola korduvatele taotlustele vaatamata keelduvad Venemaa ametivõimud neid Poolale tagasi andmast;

1.  mõistab resoluutselt hukka Boriss Nemtsovi tapmise – Venemaa viimaste aastate tähelepanuväärseima poliitilise mõrva, mis toimus Kremli vahetus läheduses, videokaamerate ning politsei- ja julgeolekujõudude valvataval maa-alal;

2.  avaldab austust Boriss Nemtsovile kui väljapaistvale opositsioonijuhile, poliitilise liikumise Solidarnost asutajale ja juhile, president Vladimir Putini ja Ukraina sõja ühele peamisele kritiseerijale, kelle elu oli pühendatud Venemaa demokraatlikumaks, majanduslikult edukamaks ja avatumaks muutmisele ning Venemaa kindlale partnerlusele oma naaber- ja partnerriikidega; avaldab sügavat kaastunnet Boriss Nemtsovi perekonnale ja sõpradele, opositsionääridele ja Vene rahvale; taunib Venemaa juhtkonna otsust takistada teatavatel ELi diplomaatidel ja riikide delegatsioonidel Nemtsovi matustel osalemast, millega takistati ELi püüet avaldada austust nendele vapratele Venemaa kodanikele, kes astuvad välja universaalsete väärtuste kaitseks;

3.  juhib tähelepanu sellele, et Nemtsovi tapmine on vaid üks juhtum Venemaal alates 1998. aastast toimunud poliitiliselt motiveeritud, lahendamata mõrvade ja kahtlaste surmajuhtumite üha pikenevas reas, millesse kuuluvad uuriva ajakirjaniku Anna Politkovskaja, Aleksandr Litvinenko (väidetavalt mõrvatud Ühendkuningriigis), jurist Stanislav Markelovi, ajakirjanik Anastassija Baburova, inimõiguste kaitsja Natalja Estemirova, jurist Sergei Magnitski ja nüüd ka poliitik Boriss Nemtsovi surm;

4.  võtab teadmiseks, et Venemaa ametivõimud on teatanud nelja tšetšeeni rahvusest kahtlusaluse vahistamisest;

5.  nõuab Nemtsovi mõrva sõltumatut rahvusvahelist uurimist; on seisukohal, et OSCE, Euroopa Nõukogu ja ÜRO raames kasutada olevad vahendid aitavad tagada erapooletu ja õiglase uurimise;

6.  kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles edasise Venemaa-poliitika kujundamisel arvesse võtma asjaolu, et Vene võimude loodud poliitiline õhkkond on ette valmistanud viljaka pinnase sedalaadi mõrvadeks, vägivallaks ja survestamiseks; tunneb muret opositsiooniaktivistide, inimõiguste kaitsjate, vähemuste ja naaberriikide vastase vihkamise õhkkonna pärast, mis on Venemaal viimastel aastatel üha enam maad võtnud ning mida kütavad üles riiklik propaganda ja ametlik meedia osana poliitilisest kultuurist, millega riik distantseerib end demokraatlikest põhimõtetest;

7.  kutsub Venemaa Föderatsiooni ametivõime üles lõpetama häbiväärse propaganda- ja infosõja naaberriikide, läänemaailma ja oma rahva vastu, mis on Venemaad muutmas riigiks, mida iseloomustavad repressioonid, viha õhutamine ja hirm, ning kus Krimmi annekteerimine ja Ukrainas ägenev sõda on natsionalistliku eufooria aluseks, kus rikutakse krimmitatarlaste õigusi ning kus Kreml kasvatab ja õhutab rahvusvahelist õigust rikkudes vihkamist ja sõjakust; taunib uut demokraatlike väärtuste ja põhiväärtuste vastast propagandasõda, kus neid väärtusi esitatakse Vene ühiskonnale võõra ja vastuvõetamatuna; tuletab meelde, et nii Euroopa Liit kui ka Venemaa Föderatsioon on mitmete rahvusvaheliste deklaratsioonide ja lepingutega kohustunud kaitsma universaalseid demokraatlikke väärtusi ja põhiõigusi; rõhutab, kui olulised on poliitilised opositsioonijõud, et tagada Venemaa poliitikas ja seadusloomes pidev arutelu ning arvamuste ja mõtete vahetus;

8.  kutsub Venemaa ametivõime üles lõpetama nii poliitilise kui ka kohtuliku surve, repressioonid ja ähvardused opositsiooniliidrite, kodanikuühiskonna esindajate ja sõltumatu meedia vastu, et need saaksid vabalt tegutseda vastavalt Venemaa põhiseaduse põhimõtetele;

9.  peab väga murettekitavaks, et Venemaa kui ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE liikmesriik ei täida oma rahvusvahelisi kohustusi ega järgi põhilisi inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid; on seisukohal, et Venemaa Föderatsioon peab endale võetud kohustusi täitma; peab kahetsusväärseks, et viimase aja sündmused näitavad Venemaa vastandumist toimivale demokraatiale, mis peaks hõlmama opositsiooni, õigusriigi põhimõtete ja kohtusüsteemi sõltumatuse respekteerimist;

10.  taunib teravalt Venemaa ametivõimude suutmatust reageerida nii Venemaa Föderatsioonis kui ka rahvusvahelisel tasandil esitatud kriitikale nn välisagentide seaduse kohta ning asjaolu, et selle asemel võeti vastu muudatused, mis veelgi enam piiravad mittetulunduslike organisatsioonide tegevusvõimalusi ja on oma olemuselt diskrimineerivad; kutsub Venemaad tungivalt üles seda õigusakti läbi vaatama, et täita oma rahvusvahelisi kohustusi inimõiguste ja demokraatlike vabaduste vallas;

11.  väljendab rahulolu Venemaa ülemkohtu 28. jaanuari 2015. aasta otsuse üle lükata tagasi justiitsministeeriumi kaebus, milles nõuti ühenduse Memorial tegevuse lõpetamist ja osutati rikkumistele Memoriali organisatsioonilises struktuuris, ning nõuab ka teiste vabaühenduste kustutamist nn välisagentide nimekirjast;

12.  kutsub Venemaa ametivõime üles vabastama viivitamatult kõik tunnustatud poliitvangid;

13.  kutsub Venemaa ametivõime üles kiiremas korras vabastama Nadija Savtšenko, kes rööviti Ukraina territooriumilt ja keda peetakse ebaseaduslikult kinni ühes Venemaa vanglas, ning austama Savtšenko kui Ukraina Ülemraada ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikme puutumatust; toonitab, et Venemaa kannab vastutust Savtšenko äärmiselt nõrga tervisliku seisundi eest; väljendab tema tervisliku seisundi pärast sügavat muret ja nõuab, et Venemaa õigusasutused järgiksid humanitaarõiguse norme;

14.  mõistab hukka Eesti politseiametniku Eston Kohvri Eesti territooriumilt röövimise ja Venemaale viimise; nõuab Kohvri kohest vabastamist ja turvalist tagasitoimetamist Eestisse;

15.  on veendunud, et Venemaa jääb oluliseks globaaljõuks ning et nii ELi kui ka Venemaa strateegiline huvi on kiire deeskaleerimine ning suhete taastamine diplomaatia ja vahendamise abil, tingimusel et seda tehakse nõuetekohaselt rahvusvahelist õigust ja OSCEs võetud kohustusi järgides;

16.  avaldab toetust Venemaa demokraatlikele jõududele, kes taotlevad avatud ühiskonda ja kavakindlaid reforme;

17.  nõuab, et nõukogu töötaks Venemaa suhtes välja ühtse poliitika, millest lähtudes ELi kõik 28 liikmesriiki ja ELi institutsioonid kohustuksid ühiselt rõhutama inimõiguste tähtsust ELi ja Venemaa suhetes ning vajadust lõpetada Venemaal sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabaduse mahasurumine; on seisukohal, et ELi strateegia eesmärk peaks olema panna Venemaa täielikult austama OSCE põhimõtteid ning motiveerida Venemaa juhtkonda tegutsema selle heaks, et tuua riik välja nende endi tekitatud poliitilisest ja majanduslikust isolatsioonist;

18.  nõuab, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja töötaks Euroopa välisteenistuse ja komisjoni abiga välja tugevama programmi Venemaal ja okupeeritud Krimmis kodanikuühiskonna toetamiseks ning otsiksid ja looksid kodanikuühiskonna kaasamiseks uusi võimalusi eesmärgiga edendada selliseid väärtusi nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriik; nõuab, et EL seoses oma rahastamisvahendite käimasoleva kavandamisetapiga suurendaks demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike asutuste rahastamisvahendite kaudu Venemaa kodanikuühiskonnale antavat finantsabi ja võtaks Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi alla ELi–Venemaa kodanikuühiskonna foorumi, et tagada sellele püsiv ja usaldusväärne pikaajaline toetus;

19.  kordab oma varasemates resolutsioonides väljendatud muret selle pärast, et Venemaa ametivõimud ei tee koostööd sõltumatu rahvusvahelise uurimismenetlusega liinilennuki MH17 allatulistamise asjaolude selgitamiseks; rõhutab eriti asjaolu, et Minskis kokku lepitud amnestia andmise korda ei saa kohaldada selle kuriteo toimepanijatele ja seega ei ole neil mingit õigust amnestiat saada;

20.  kutsub Venemaa ametivõime üles andma Poola valitsuse lennuki Tu-154 rusud ja kõik mustad kastid viivitamata Poolale tagasi; rõhutab, et Venemaa kohtusüsteemi suur sõltuvus ametivõimudest seab ohtu igasuguse erapooletu ja ausa juurdluse;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.

(1) ELT C 68, 7.3.2014, lk 13.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0284.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0253.
(4) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0039.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0006.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika