Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,

A.  arvestades, et teaduslikud andmed huntahvena varude olukorra kohta on ebapiisavad, eelkõige mis puudutab olemasolevaid andmeid huntahvena varude täpsete piiride, rändeteede ja paljunemispiirkondade kohta;

B.  arvestades, et Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on määranud kindlaks neli huntahvena varude piirkonda: Keldi meri / La Manche'i väin / Põhjameri, Biskaia laht, Pürenee poolsaare läänerannikuveed ning Šotimaa ja Iirimaa lääneranniku veed;

C.  arvestades, et huntahvena varude olukord on komisjoni varasematest hädaabimeetmetest hoolimata mitme uuringu põhjal murettekitav;

D.  arvestades, et huntahvena suremus on endiselt väga suur ning kuna huntahven on hilise suguküpsuse ja aeglase kasvuga liik, võtab tema populatsiooni taastumine kaua aega;

E.  arvestades, et huntahven on vääriskala, mis on kalatööstuse poolt selle kalaliigi märkimisväärse majandusliku väärtuse tõttu väga nõutud;

F.  arvestades, et huntahvena püügiga tegeleb märkimisväärne arv laevu ja selle püük on laevade suuruse, püügihooaja ja püügivahendite seisukohast ebaühtlane;

G.  arvestades, et harrastuspüügi osa huntahvena püügis on märkimisväärne ja moodustab vähemalt veerandi selle liigi väljapüügist;

H.  arvestades, et 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta(1) sätestatakse, et kalavarud taastatakse ja säilitatakse tasemel, mis on kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust tasemest;

I.  arvestades, et huntahven ei ole liik, mille suhtes kohaldataks lubatud kogupüüki (TAC);

J.  arvestades, et komisjon on võtnud hädaabimeetmeid, keelates huntahvena püügi pelaagilise traaliga Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas kuni 30. aprillini 2015;

K.  arvestades, et seni võetud riiklikud majandamismeetmed ei ole selle liigi säilitamiseks piisavad ega lahenda varude ühise kasutamise ja neile juurdepääsu probleemi;

L.  arvestades, et eriti tuleb piirata huntahvena püüki kudemisperioodil, sest püük aeglustab nähtavalt varude uuenemist ja takistab nende taastumist;

M.  arvestades, et Iirimaa on andnud huntahvena püügi loa vaid harrastuskalastajatele;

N.  arvestades, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) soovitab vähendada huntahvena kalastussuremust umbes 60 %;

O.  arvestades, et huntahvena piirkondade vahelise nõuandekomisjoni töörühma töö tulemusena soovitatakse võtta Euroopa tasandi majandamismeetmeid;

P.  arvestades, et huntahvena säästev kasutamine tähendab poliitilisi valikuid, mis tuleks teha kõiki asjakohaseid sidusrühmi kaasates;

1.  palub komisjonil ja liikmesriikidel hinnata huntahvena varude olukorda ja nende piiritlemist, liigi rändeteid ja täpseid paljunemiskohti; palub komisjonil ja liikmesriikidel kasutada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, millest on võimalik teaduslike andmete kogumiseks olulisel määral toetust saada;

2.  rõhutab, kui tähtis on hinnata täpselt, kuidas toimub huntahvena püügitegevus valdkonniti ja kui suur osa väljapüügis on harrastuspüügil;

3.  on seisukohal, et huntahvena kaitsmiseks on vaja Euroopa tasandi meetmeid selle liigi püügi korraldamiseks; on ka arvamusel, et nendes meetmetes tuleks piisavalt arvestada teaduslikult põhjendatud teadmisi ning eelistada lähedast haldamist ja piirkondadeks jaotamise põhimõtet;

4.  palub komisjonil esitada huntahvena mitmeaastane majandamiskava, et taastada selle liigi varud tasemel, mis on kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust tasemest; rõhutab, et selle kava väljatöötamisse on vaja kaasata kutselised kalurid ja harrastuskalastajad ning nõuandekomisjonid;

5.  tuletab meelde, et mitmeaastased majandamiskavad tuleb koostada kaasotsustamismenetluse kohaselt;

6.  on seisukohal, et huntahvena mitmeaastase majandamiskava koostamiseks on oluline hinnata tööndusliku kalapüügi eri majandamismeetmeid, eelkõige lubatud kogupüügi määramist ja vajadust võtta paljunemise kaitseks vastu teaduslikult põhjendatud otsus lossitava kala alammõõdu ning keelupiirkondade ja -aegade kohta ning muid tehnilisi meetmeid;

7.  tunnistab probleeme, mida lubatud kogupüügi kehtestamine toob, eelkõige mis puudutab varasemate püükide arvutamist, kvootide jaotamist riigi tasandil eri tegevusalade vahel ja raskusi harrastuskalapüügi reguleerimisel, kuid rõhutab, et kuna huntahvena varude küsimusega on vaja tingimata tegeleda, tuleb sellist meedet kaaluda;

8.  on veendunud, et harrastuskalastajate jaoks tuleks ELi meetmed kehtestada kvantitatiivsete piirangutena, mille vorm tuleb veel kindlaks määrata;

9.  on seisukohal, et tööndusliku kalapüügi ja harrastuskalapüügi jaoks kehtestatavad meetmed peavad üksteisega kokku sobima, et kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega säilitada varud tasemel, mis on kõrgemal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust tasemest;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.