Vastuvõetud tekstid - Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava ***I

Choisissez la langue de votre document :

Märksõnaregister

Eelnev

Järgnev

Terviktekst

Menetlus : 2014/0285(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik : A8-0128/2015
Esitatud tekstid : A8-0128/2015		Arutelud : PV 27/04/2015 - 18 CRE 27/04/2015 - 18 PV 22/06/2016 - 19 CRE 22/06/2016 - 19		Hääletused : PV 28/04/2015 - 7.8 CRE 28/04/2015 - 7.8 Selgitused hääletuse kohta PV 23/06/2016 - 8.8 CRE 23/06/2016 - 8.8		Vastuvõetud tekstid : P8_TA(2015)0104 P8_TA(2016)0287

Vastuvõetud tekstid

649k

220k

Teisipäev, 28. aprill 2015 - Strasbourg

Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava ***I

P8_TA(2015)0104

A8-0128/2015

Euroopa Parlamendi 28. aprillil 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (COM(2014)0614 – C8-0174/2014 – 2014/0285(COD))(1)

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Muudatusettepanek 1
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 1

(1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga,16 milles liit on osaline, on ette nähtud kaitsekohustused, sealhulgas kohustus toetada püütavate liikide populatsioonide säilitamist või taastamist maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagaval tasemel.

__________________

16 EÜT L 179, 23.6.1998, lk 3.

Muudatusettepanek 2
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 4

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 on kehtestatud ühise kalanduspoliitika eeskirjad kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud, kohaldada kalavarude majandamise suhtes ettevaatusprintsiipi ja rakendada kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 on kehtestatud ühise kalanduspoliitika eeskirjad kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega. Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus on sotsiaal-majanduslikust ja keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning on kalavarude majandamisel kooskõlas ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisi tasakaalustatud kohaldamisega.

Muudatusettepanek 3
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 a (uus)

(7a) Käesoleva määrusega kehtestatava mitut liiki hõlmava majandamiskava puhul tuleb rohkem arvesse võtta kavas käsitletavate liikide erinevat ökoloogilist tähtsust ja ülesandeid. Kuna eri liigid on omavahel tihedalt seotud, ei saa kõigi liikide püüki samal ajal jätkusuutlikult maksimeerida ja on vaja vastu võtta otsused selle kohta, millised liigid tuleks seada esmatähtsale kohale.

Muudatusettepanek 4
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 b (uus)

(7b) Nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid seoses maksimaalse jätkusuutliku saagikusega arvesse võtma ICESi viimaseid soovitusi ja aruandeid, et käesolev määrus oleks võimalikult ajakohane.

Muudatusettepanek 5
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 7 c (uus)

(7c) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/56/EÜ1a (edaspidi „merestrateegia raamdirektiiv”) on kaubanduslike kalavarude jagunemine loomuliku suuruse ja vanuse alusel oluline näitaja merekeskkonna hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks.

_________________________

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

Muudatusettepanek 6
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 8

(8) On asjakohane kehtestada mitut liiki hõlmav kava, võttes arvesse tursa-, räime ja kiluvarude vahelist dünaamikat ning samuti liike, mida püütakse kõnealuste varude püügil toimuval kaaspüügil, täpsemal atlandi merilesta, siledat kammeljat, harilikku lesta ja harilikku kammeljat. Kõnealuse kava eesmärk peaks olema saavutada ja säilitada asjaomaste kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus.

(8) Lõppeesmärk on kehtestada mitut liiki hõlmav kava, võttes arvesse tursa-, räime ja kiluvarude vahelist dünaamikat ning samuti liike, mida püütakse kõnealuste varude püügil toimuval kaaspüügil, täpsemal atlandi merilesta, siledat kammeljat, harilikku lesta ja harilikku kammeljat. Kõnealuse kava eesmärk peaks olema taastada, saavutada ja säilitada asjaomaste liikide populatsioonide selline tase, mis ületab asjaomaste kalavarude jätkusuutlikku saagikust tagava taseme, vähendades nii palju kui võimalik mõju teistele liikidele, nagu merelinnud, ja laiemale merekeskkonnale kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 2.

Muudatusettepanek 7
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9

(9) Tursa- ja pelaagiliste kalavarude kasutamine ei tohiks ohustada kõnealuste varude püügiga kaasneval kaaspüügil püütavate kalavarude, st atlandi merilesta, sileda kammelja, hariliku lesta ja hariliku kammelja varude jätkusuutlikkust. Seepärast tuleks kavaga tagada nende kaaspüügiliikide kaitse biomassi tasemel, mis ületab ettevaatusprintsiibi kohaseid tasemeid.

Muudatusettepanek 8
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 9 a (uus)

(9a) Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on ka saagi tagasiheite järkjärguline kaotamine, võttes arvesse parimaid teaduslikke nõuandeid, et vältida ja vähendada soovimatut püüki. Seda eesmärki on võimalik saavutada kalapüügivahendite ja -meetodite selektiivsuse parandamise kaudu.

Muudatusettepanek 9
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 11

(11) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega.

(11) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused määrata kindlaks kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega. Püügipiirkondade lõikes eesmärgiks seatud kalastussuremuse ja biomassi tasemete saavutamiseks tuleks arvesse võtta uusimaid teaduslikke nõuandeid.

Muudatusettepanek 10
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 12

(12) Seega tuleks kehtestada teaduslike nõuannete19 alusel kõnealused sihttasemed, mis on väljendatud kalastussuremuse määradena.

(12) Seega tuleks kehtestada teaduslike nõuannete19 alusel kõnealused sihttasemed, mis on väljendatud kalastussuremuse määradena ning millega taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme. Maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamismäär peaks olema kasutamise ülemmäär.

__________________

19 ICESi tehnilised talitused, september 2014. http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2014/Special%20Requests/EU_Fmsy_range_for_Baltic_cod_and_pelagic_stocks.pdf.

Muudatusettepanek 11
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 13

(13) On vaja kehtestada kaitse piirväärtused, et saaks rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid, kui kalavaru on vähenenud teatava kriitilise tasemeni, mis kujutab tõsist ohtu. Sellised kaitse piirväärtused tuleks määrata kalavaru kudekarja biomassi miinimumtasemel, mis vastab kalavaru täielikule taastootmisvõimele. Tuleks ette näha parandusmeetmed juhuks, kui kalavaru suurus langeb alla kudekarja biomassi miinimumtaseme.

(13) On vaja kehtestada kaitse piirväärtused, et saaks rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid, kui kalavaru on vähenenud teatava kriitilise tasemeni, mis kujutab tõsist ohtu. Sellised kaitse piirväärtused tuleks määrata kalavaru biomassi tasemel, mis vastab maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele (BMSY). Tuleks ette näha parandusmeetmed, et vältida kalavaru suuruse langemist alla selle taseme.

Muudatusettepanek 12
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 14

(14) Kaaspüügil püütud kalavarude puhul tuleks kudekarja biomassi miinimumtasemeid käsitleva teadusliku nõuande puudumise korral võtta konkreetseid kaitsemeetmeid juhul, kui muude näitajate abil on võimalik anda teaduslikke nõuandeid, millest nähtub, et varud on ohustatud. Teaduslikud andmed kaaspüügi kudekarja biomassi tasemete kohta tuleb teha kiiresti kättesaadavaks, et saaks võtta vajalikke meetmeid.

Muudatusettepanek 13
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16

(16) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks tuleks kavaga ette näha muud majandamismeetmed, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 15 lõike 4 punktides a–c. Sellised meetmed tuleks sätestada delegeeritud õigusaktidega.

Muudatusettepanek 14
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 16 a (uus)

(16a) Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustuse täitmiseks, et näha ette muud majandamismeetmed, nagu on sätestatud nimetatud määruse artikli 15 lõike 4 punktides a–c.

Muudatusettepanek 15
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17

(17) Samuti tuleks kavaga ette näha teatavad täiendavad tehnilised meetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktide abil, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses noorkalade või kudevate kalade kaitsega. Kuni nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/200520 läbivaatamiseni tuleks ette näha ka seda, et sellised meetmed võivad vajaduse korral kava eesmärkide saavutamiseks kalduda kõrvale kõnealuse määruse teatavatest mitteolemuslikest osadest.

(17) Samuti tuleks kavaga ette näha teatavad täiendavad tehnilised meetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktide abil pärast konsulteerimist asjaomaste nõuandekomisjonidega, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses noorkalade või kudevate kalade kaitsega. Kuni nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/200520 läbivaatamiseni tuleks ette näha ka seda, et sellised meetmed võivad vajaduse korral kava eesmärkide saavutamiseks kalduda kõrvale kõnealuse määruse teatavatest mitteolemuslikest osadest.

__________________

20 Nõukogu määrus (EÜ) nr 2187/2005, 21. detsember 2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1).

Muudatusettepanek 16
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 17 a (uus)

(17a) Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust teatavate täiendavate tehniliste meetmete vastuvõtmisel, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek 17
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18

(18) Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigeaegselt ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte atlandi merilesta, harilikku lesta, siledat kammeljat ja harilikku kammeljat käsitlevate parandusmeetmete, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(18) Selleks et kohanduda tehnika ja teaduse arenguga õigeaegselt ja proportsionaalselt ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu käesoleva määruse täiendamiseks õigusakte atlandi merilesta, harilikku lesta, siledat kammeljat ja harilikku kammeljat käsitlevate parandusmeetmete, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, seahulgas ekspertide ning liikmesriikide ja liidu erialaasutuste tasandil, millesse on kaasatud nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu eksperdid. Enne konkreetset meedet käsitleva lõpliku ettepaneku esitamist tuleks korraldada põhjalik arutelu mõjutatud sidusrühmadega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 18
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18 a (uus)

(18a) Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel, et laiendada käesoleva määruse reguleerimisala seoses atlandi merilesta, harilikku lesta, harilikku kammeljat ja siledat kammeljat käsitlevate parandusmeetmete, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmetega.

Muudatusettepanek 19
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 18 b (uus)

(18b) Käesoleva määrusega kehtestatud kava rakendamisel tuleks eelistada määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 ette nähtud piirkondadeks jaotamise põhimõtte kohaldamist.

Muudatusettepanek 20
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19

(19) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt peaks Läänemere kalavarudega seotud otsese majandamishuviga liikmesriikidel olema juhul, kui komisjonile on antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses teatavate kavas sätestatud kaitsemeetmetega, võimalus esitada ühiseid soovitusi selliste meetmete võtmiseks, et need meetmed oleksid kavandatud nii, et need vastaksid Läänemere ja selle kalavarude eripärale. Kõnealuste soovituste esitamise tähtaeg tuleks kindlaks määrata, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artikli 18 lõikes 1.

(19) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 kohaselt peaks Läänemere kalavarudega seotud otsese majandamishuviga liikmesriikidel ja nõuandekomisjonidel olema juhul, kui komisjonile on antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses teatavate kavas sätestatud kaitsemeetmetega, võimalus esitada ühiseid soovitusi selliste meetmete võtmiseks, et need meetmed oleksid kavandatud nii, et need vastaksid Läänemere ja selle kalavarude eripärale. Kõnealuste soovituste esitamise tähtaeg tuleks kindlaks määrata, nagu on ette nähtud nimetatud määruse artikli 18 lõikes 1.

Muudatusettepanek 21
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 a (uus)

(19a) Kava tõhususe ja uuenduslike aspektide tugevdamiseks peaks ühiste soovituste ja järgnevate delegeeritud õigusaktide eesmärk olema tagada alt üles ja tulemuspõhiste lähenemisviiside hõlmamine.

Muudatusettepanek 22
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 19 b (uus)

(19b) Komisjon peaks arvesse võtma asjaomaste nõuandekomisjonide arvamust kavas ette nähtud teatavaid kaitsemeetmeid käsitlevate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel.

Muudatusettepanek 23
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 22 a (uus)

(22a) Tuleks kehtestada õigusnormid, mis tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/20141a kohase rahalise toetuse andmise kalapüügi ajutise peatamise korral.

___________

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

Muudatusettepanek 50
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 25

(25) Mis puudutab ajaraamistikku, siis eeldatakse, et asjaomaste kalavarude maksimaalne jätkusuutlik saagikus peaks saavutatama 2015. aastaks. Seejärel tuleks seda hoida.

(25) Mis puudutab ajaraamistikku, peaksid asjaomased kalavarud jõudma eesmärgini 2015. aastaks, kui see on võimalik. Kalavarude kasutamise tasemete hilisemat saavutamist tuleks lubada ainult juhul, kui nende saavutamine 2015. aastaks seaks tõsiselt ohtu asjaomaste kalalaevastike sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse. Pärast 2015. aastat tuleks kõnealused tasemed saavutada nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 2020. aastaks. Nende tähtaegade järgselt tuleks sihttaset hoida.

Muudatusettepanek 25
Ettepanek võtta vastu määrus
Põhjendus 26

(26) Püügikoormuse reguleerimise korra puudumisel on vaja välja jätta kalapüügiluba ja laevade või mootorite asendamist käsitlevad erieeskirjad, mida kohaldatakse Liivi lahes. Nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 tuleks vastavalt muuta.

välja jäetud

Muudatusettepanek 26
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 1 – lõige 2

2. Kava kohaldatakse ka atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja suhtes asjaomaste kalavarude püügil ICESi alarajoonides 22–32.

2. Käesoleva määrusega kehtestatakse ka meetmed atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja kaaspüügi suhtes ICESi alarajoonides 22–32, mida kohaldatakse lõikes 1 osutatud kalavarude püügi korral.

Muudatusettepanek 27
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 2 – punktid b ja c

b) „püünisvõrk” – suur ankurdatud võrk, kinnitatud vaiade külge või mõnikord triiviv, pealt avatud ja varustatud mitmesuguste seadmetega, mis soodustavad kala sisenemist püünisesse ja takistavad tema väljumist ning mis on tavaliselt jagatud eraldi osadeks, mis on alt võrguga suletud;

b) „püünisvõrk, rüsa ja seisevnoot” – ankurdatud võrk, kinnitatud vaiade külge või mõnikord triiviv ja varustatud mitmesuguste seadmetega, mis soodustavad kala sisenemist püünisesse ja takistavad tema väljumist ning mis on tavaliselt jagatud eraldi osadeks, mis on alt võrguga suletud;

c) „lõkspüünised ja mõrrad” – koorikloomade või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised eri materjalist väikesed püünised, mis asetatakse merepõhja üksikult või reas; neil on üks või mitu avaust või sissepääsu ning need on veepinnal ühendatud köitega (poinöörid) poide külge, mis märgivad nende asukohta;

c) „lõkspüünised ja mõrrad” – koorikloomade või kalade püügiks mõeldud puuri- või korvikujulised eri materjalist püünised, mis asetatakse merepõhja üksikult või reas; neil on üks või mitu avaust või sissepääsu ning need on veepinnal ühendatud köitega (poinöörid) poide külge, mis märgivad nende asukohta;

Muudatusettepanekud 63, 28 ja 56
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3

1. Kava eesmärk on aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige:

1. Kavaga tagatakse ühise kalanduspoliitika nende eesmärkide saavutamine, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, ning merestrateegia raamdirektiivis nr 2008/56/EÜ eelkõige:

(a) asjaomaste kalavarude maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine ja selle säilitamine ning

(a) asjaomaste kalavarude taastamine ja säilitamine biomassi tasemel, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme, ning

(b) atlandi merilesta, sileda kammelja, hariliku lesta ja hariliku kammelja varude kaitse tagamine kooskõlas ettevaatusprintsiibiga.

(b) atlandi merilesta, sileda kammelja, hariliku lesta ja hariliku kammelja varude kaitse tagamine selline tasemeni, mis ületab asjaomaste kalavarude maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme.

2. Kava eesmärk on aidata rakendada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust asjaomaste kalavarude ja atlandi merilesta puhul.

2. Kava aitab parimaid saadaolevaid teaduslikke nõuandeid arvestades soovimatu püügi vältimise ja vähendamisega kaotada saagi tagasiheite ning rakendada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustust asjaomaste kalavarude ja atlandi merilesta puhul.

Muudatusettepanek 29
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 3 a (uus)

Artikkel 3a

Kooskõla liidu keskkonnaalaste õigusaktidega

1. Kavaga kohaldatakse kalavarude majandamise ökosüsteemipõhist lähenemisviisi.

2. Selle tagamiseks, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile viidaks miinimumini ja püügitegevuses välditaks merekeskkonna seisundi halvendamist, on kava kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga ja aitab kaasa selle eesmärkide täitmisele, et saavutada hea keskkonnaseisund 2020. aastaks. Eelkõige on kava eesmärk:

a) tagada asjaomase direktiivi I lisas esitatud tunnuses 3 kirjeldatud tingimuste täitmine;

b) aidata saavutada asjaomase direktiivi I lisas esitatud tunnused 1, 4 ja 6 vastavalt kalapüügi osatähtsusele nende saavutamisel.

Muudatusettepanek 30
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 1

1. Kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada 2015. aastaks ja hoida seda sealt alates asjaomaste kalavarude puhul järgmistes vahemikes:

1. Kalastussuremuse sihttaseme puhul võetakse arvesse uusimaid teaduslikke nõuandeid ja see tuleb võimaluse korral saavutada 2015. aastaks ja järk-järgult edenedes hiljemalt 2020. aastaks ning seejärel tuleb seda asjaomaste kalavarude puhul hoida. Kalastussuremus kehtestatakse asjaomaste kalavarude puhul järgmistes vahemikes:

Kalavaru

Kalastussuremuse sihttaseme vahemik

Kalavaru

Kalastussuremuse sihttaseme vahemik

Läänemere lääneosa tursk

0,23–0,29

Läänemere lääneosa tursk

0 kuni FMSY

Läänemere idaosa tursk

0,41–0,51

Läänemere idaosa tursk

0 kuni FMSY

Läänemere keskosa räim

0,23–0,29

Läänemere keskosa räim

0 kuni FMSY

Liivi lahe räim

0,32–0,39

Liivi lahe räim

0 kuni FMSY

Botnia mere räim

0,13–0,17

Botnia mere räim

0 kuni FMSY

Botnia lahe räim

ei ole määratud

Botnia lahe räim

0 kuni FMSY

Läänemere lääneosa räim

0,25–0,31

Läänemere lääneosa räim

0 kuni FMSY

Läänemere kilu

0,26–0,32

Läänemere kilu

0 kuni FMSY

FMSY (maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastav kalastussuremus) väärtused määratakse viimaste saadaolevate usaldusväärsete teaduslike nõuannete põhjal ja eesmärk peaks olema saavutada kalastussuremuse (F) sihttase 0,8 x FMSY.

Muudatusettepanek 58
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

2a. Kalapüügivõimalused kehtestatakse nii, et lõike 1 tabelis esitatud kalastussuremuse taseme sihtväärtuste ületamise tõenäosus oleks väiksem kui 5 %.

Muudatusettepanek 31
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)

2b. Käesolevas määruses sätestatakse püügitegevuse ajutine peatamine vastavalt määruse (EL) 508/2014 artiklile 33, andes asjaomase määruse kohast rahalist toetust.

Muudatusettepanek 32
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 1

1. Kaitse piirväärtus väljendatuna kudekarja biomassi miinimumtasemena, mis vastab kalavarude täielikule taastootmisvõimele, on asjaomaste kalavarude puhul järgmine:

1. Kaitse piirväärtus, mis vastab kalavarude täielikule taastootmisvõimele, on asjaomaste kalavarude puhul järgmine:

Kalavaru

Kudekarja biomassi miinimumtase (tonnides)

Kalavaru

Kudekarja biomassi miinimumtase (tonnides)

Läänemere lääneosa tursk

36 400

Läänemere lääneosa tursk

36 400 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Läänemere idaosa tursk

88 200

Läänemere idaosa tursk

88 200 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Läänemere keskosa räim

600 000

Läänemere keskosa räim

600 000 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Liivi lahe räim

Määratlemata

Liivi lahe räim

Määratlemata aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Botnia mere räim

Määratlemata

Botnia mere räim

Määratlemata aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Botnia lahe räim

Määratlemata

Botnia lahe räim

Määratlemata aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Läänemere lääneosa räim

110 000

Läänemere lääneosa räim

110 000 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Läänemere kilu

570 000

Läänemere kilu

570 000 aastal 2015 ja BMSY ülejäänud aastatel

Muudatusettepanek 33
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2

2. Kui mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on teataval aastal väiksem kui lõike 1 kohane kudekarja biomassi tase, võetakse vastu asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastamine ettevaatusprintsiibi kohasele tasemele. Erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimalused kehtestada eelkõige tasemel, mis on madalam tasemest, mille puhul jääb kalastussuremus artikli 4 lõikes 1 sätestatud vahemikku. Kõnealused parandusmeetmed võivad vajaduse korral hõlmata ka komisjoni poolt seadusandlike ettepanekute esitamist ja erakorraliste meetmete võtmist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12.

2. Kui mis tahes asjaomase kalavaru kudekarja biomass on teataval aastal väiksem kui lõike 1 kohane kudekarja biomassi tase, võetakse vastu asjakohased parandusmeetmed, et tagada võimalikult kiiresti asjaomase kalavaru taastamine tasemele, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme. Erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleb kalapüügivõimalused kehtestada eelkõige tasemel, mis on madalam tasemest, mille puhul jääb kalastussuremus käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud vahemikku. Kõnealused parandusmeetmed võivad vajaduse korral hõlmata ka komisjoni poolt seadusandlike ettepanekute esitamist ja erakorraliste meetmete võtmist vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12.

Muudatusettepanek 59
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

2a. Kui mõne asjaomase kalavaru biomass antud aastal langeb alla allpool toodud tabelis esitatud taset, võetakse vajalikud meetmed, et peatada selle kalavaru püük:

Kalavaru

Biomassi piirangu tase (tonnides)

Läänemere lääneosa tursk

26 000

Läänemere idaosa tursk

63 000

Läänemere keskosa räim

430 000

Liivi lahe räim

Määratlemata

Botnia mere räim

Määratlemata

Botnia lahe räim

Määratlemata

Läänemere lääneosa räim

90 000

Läänemere kilu

410 000

Muudatusettepanek 34
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 6

Artikkel 6

Meetmed, mida võetakse juhul, kui atlandi merilest, harilik lest, harilik kammeljas ja sile kammeljas on ohus

Atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja tehnilised kaitsemeetmed

1. Kui teadusliku nõuande põhjal on atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja või sileda kammelja mis tahes varud Läänemeres ohus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse konkreetseid meetmeid ohustatud varu kaitseks ja mis hõlmavad mis tahes järgmisi aspekte:

1. Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et parandusmeetmed on vajalikud selleks, et tagada atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja või sileda kammelja varude majandamine Läänemeres vastavalt ettevaatusprintsiibile, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse konkreetseid kaitsemeetmeid atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja kaaspüügi korral ja mis hõlmavad järgmisi tehnilisi meetmeid:

a) püügivõimsuse ja püügikoormuse kohandamine;

(d) b) tehnilised meetmed, sealhulgas

(1) püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus;

b) püügivahendite omadused, eeskätt võrgusilma suurus, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus;

(2) püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg, püügivahendite kasutamise sügavus;

c) püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg ja püügivahendite kasutamise sügavus;

(3) kalapüügi keelamine või piiramine teatavates piirkondades;

d) kalapüügi keelamine või piiramine teatavates piirkondades;

(4) kalapüügi keelamine või piiramine teataval perioodil;

e) kalapüügi keelamine või piiramine teataval perioodil;

(5) kalavaru kaitseks kehtestatud alammõõt.

f) kalavaru kaitseks kehtestatud alammõõt;

g) muud selektiivsusega seotud näitajad.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärk ja need põhinevad teaduslikel nõuannetel.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärk ja kooskõla liidu keskkonnaalaste õigusaktidega vastavalt artiklile 3a ning need põhinevad parimatel saadaolevatel teaduslikel nõuannetel.

3. Asjaomased liikmesriigid võivad esitada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 ühiseid soovitusi lõikes 1 osutatud konkreetsete kaitsemeetmete võtmiseks.

3a. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon Euroopa Parlamendi ja asjaomaste nõuandekomisjonidega.

3b. Asjaomaste liikmesriikidega konsulteerides analüüsib komisjon lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktide mõju ühe aasta möödumisel nende vastuvõtmisest ja edaspidi igal aastal. Kui analüüs näitab, et delegeeritud õigusakt ei ole tekkinud olukorra lahendamiseks piisav, võivad asjaomased liikmesriigid esitada ühise soovituse vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikele 1.

Muudatusettepanek 35
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 7

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kehti lossimiskohustus asjaomaste varude ja atlandi merilesta suhtes, kui kala püütakse järgmiste vahenditega: püünisvõrgud, lõkspüünised ja mõrrad.

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kohaldata lossimiskohustust tursale, kui seda püütakse järgmiste vahenditega: püünisvõrgud, lõkspüünised ja mõrrad, rüsad ja seisevnoodad.

Muudatusettepanek 36
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 2

2. Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärk, eeskätt noorkalade või kudevate kalade kaitse.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete eesmärk on saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärk, eeskätt noorkalade või kudevate kalade kaitse, ja kooskõla liidu keskkonnaalaste õigusaktidega vastavalt artiklile 3a ning tagada, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile viidaks miinimumini.

Muudatusettepanek 37
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – punkt a

a) määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklites 3 ja 4 osutatud II ja III lisas sätestatud sihtliikide ja võrgusilma suuruse spetsifikatsioonid;

a) määruse (EÜ) nr 2187/2005 II, III ja IV lisas sätestatud ja nimetatud määruse artiklites 3 ja 4 ning artikli 14 lõikes 1 osutatud sihtliikide, võrgusilma suuruse ja kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtude spetsifikatsioonid;

Muudatusettepanek 38
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 3 – punkt f

(f) kõnealuse määruse artiklis 22 sätestatud traalimiskeeld Liivi lahel.

välja jäetud

Muudatusettepanek 39
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4 a (uus)

4a. Lisaks püüab komisjon enne tehniliste meetmete vastuvõtmist arvesse võtta uusimaid teadusuuringuid, sh ICESi uuringuid.

Muudatusettepanek 40
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 9 – lõige 4 b (uus)

4b. Tursa kudemisajal on keelatud pelaagiline kalapüük statsionaarse püügivahendiga, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 110 mm või ulgseadme puhul 120 mm.

Muudatusettepanek 41
Ettepanek võtta vastu määrus
VI a peatükk (uus)

VIa PEATÜKK

ERIMEETMED

Artikkel 9a

Erimeetmed

1. Igasugune kalapüük on 1. maist kuni 31. oktoobrini keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

a) piirkond 1:

– 55° 45′ N, 15° 30′ E

– 55° 45′ N, 16° 30′ E

– 55° 00′ N, 16° 30′ E

– 55° 00′ N, 16° 00′ E

– 55° 15′ N, 16° 00′ E

– 55° 15′ N, 15° 30′ E

– 55° 45′ N, 15° 30′ E

b) piirkond 2:

– 55° 00′ N, 19° 14′ E

– 54° 48′ N, 19° 20′ E

– 54° 45′ N, 19° 19′ E

– 54° 45′ N, 18° 55′ E

– 55° 00′ N, 19° 14′ E

c) piirkond 3:

– 56° 13′ N, 18° 27′ E

– 56° 13′ N, 19° 31′ E

– 55° 59′ N, 19° 13′ E

– 56° 03′ N, 19° 06′ E

– 56° 00′ N, 18° 51′ E

– 55° 47′ N, 18° 57′ E

– 55° 30′ N, 18° 34′ E

– 56° 13′ N, 18° 27′ E.

2. Kõigil liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal hoitakse või mis kasutavad tursa püügiks Läänemerel määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 3 kohast püügivahendit, peab olema luba tursapüügiks Läänemerel.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli muutmiseks, kui see on vajalik artiklis 3 osutatud eesmärkide saavutamiseks ja eeskätt noorkalade või kudevate kalade kaitseks.

Muudatusettepanek 42
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 10

Artikkel 10

Piirkondlik koostöö

1. Käesolevas peatükis sätestatud meetme suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

1. Käesoleva määruse artiklites 6, 8 ja 9 osutatud meetme suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikeid 1–6.

2. Asjaomased liikmesriigid võivad esitada kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 1 ühiseid soovitusi järgmiste tähtaegade jooksul:

2. Asjaomased liikmesriigid võivad pärast piirkondlike nõuandekomisjonidega konsulteerimist esitada artikli 6 lõikes 3, artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 4 osutatud ühiseid soovitusi esimest korda hiljemalt 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kord 12 kuud pärast kava käsitleva hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14, kuid liikmesriikidega seotud meetmete puhul mitte hiljem kui 1. septembril. Kui kavaga hõlmatud mis tahes kalavarude olukord muutub järsult, võivad nad esitada selliseid soovitusi ka juhul, kui soovitatavaid meetmeid peetakse teaduslike nõuannete põhjal vajalikuks või põhjendatuks.

a) artikli 6 lõikes 1 sätestatud meetmete kohta teatavaks kalendriaastaks hiljemalt eelneva aasta 1. septembriks;

b) artikli 8 lõikes 1 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud meetmete kohta esimest korda hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kord kuus kuud pärast kava mõju hinnangu esitamist vastavalt artiklile 14.

2a. Asjaomased nõuandekomisjonid võivad samuti esitada soovitusi vastavalt lõikes 2 sätestatud ajakavale.

2b. Kõik komisjoni kõrvalekalded ühistest soovitustest edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning neid peab olema võimalik kontrollida.

Muudatusettepanek 43
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 12

Artikkel 12

Eelteatised

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 on kõnealuses artiklis sätestatud eelteatise kohustatud esitama

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 on kõnealuses artiklis sätestatud eelteatise kohustatud esitama:

selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt 300 kg turska

a) turska püüdvate kalalaevade puhul selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt 300 kilogrammi turska;

või kaks tonni pelaagilist kalavaru.

b) räime ja/või kilu püüdvate kalalaevade puhul selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on vähemalt kaheksa meetrit ja mille pardal on vähemalt kaks tonni pelaagilist kalavaru.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 peab nimetatud artiklis sätestatud eelteatiste esitamise aeg olema vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 peab nimetatud artiklis sätestatud eelteatiste esitamise aeg olema vähemalt üks tund enne eeldatavat sadamasse saabumise aega. Rannikuliikmesriikide pädevad asutused võivad juhtumipõhiselt anda loa sadamasse varem siseneda, eeldusel et nõuetekohasteks kontrollimeetmeteks vajalikud tingimused on täidetud.

Muudatusettepanek 45
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 13 – punkt b

b) 5 tonni pelaagilisi kalavarusid.

b) 2 tonni pelaagilisi kalavarusid.

Muudatusettepanek 46
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 14

Artikkel 14

Kava hindamine

Komisjon tagab, et kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kuue aasta tagant hinnatakse käesoleva kava mõju määrusega reguleeritud kalavarudele ja nende varude püügile, eeskätt selleks, et võtta arvesse teaduslike nõuannete muutumist. Komisjon esitab hindamiste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon käesoleva mitmeaastase kava mõju määrusega reguleeritud kalavarudele ja nende varude püügile, eeskätt seoses saavutatud edusammudega kalavarude taastamiseks ja säilitamiseks tasemel, mis ületab maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagava taseme. Komisjon esitab hindamiste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning võib vajaduse korral ja uusimaid teaduslikke nõuandeid arvesse võttes teha ettepanekuid mitmeaastase kava kohandamiseks või algatada delegeeritud õigusaktide muutmise.

Muudatusettepanek 47
Ettepanek võtta vastu määrus
IX a peatükk (uus)

IXa PEATÜKK

EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDI TOETUS

Artikkel 14a

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetus

Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punkti c tähenduses loetakse käesoleva määrusega ette nähtud mitmeaastaseks kavaks määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohane mitmeaastane kava.

Muudatusettepanek 48
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 15 – lõige 2

2. Artiklites 6, 8 ja 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2. Artiklites 6, 8 ja 9 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. septembrist 2015. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

Muudatusettepanek 49
Ettepanek võtta vastu määrus
Artikkel 16

Määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklid 20 ja 21 jäetakse välja.

Määrust (EÜ) nr 2187/2005 muudetakse järgmiselt.

1. Artikli 13 lõige 3 jäetakse välja.

2. IV lisa veerus „Alammõõt” asendatakse tursavarude kaitseks kehtestatud alammõõt 38 cm alammõõduga 35 cm.

(1)	Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 61 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A8-0128/2015).

Õigusteave - Privaatsuspoliitika