Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2078(DEC)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0082/2015

Esitatud tekstid :

A8-0082/2015

Arutelud :

PV 28/04/2015 - 16
CRE 28/04/2015 - 16

Hääletused :

PV 29/04/2015 - 10.12
CRE 29/04/2015 - 10.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0121

Vastuvõetud tekstid
PDF 426kWORD 212k
Kolmapäev, 29. aprill 2015 - Strasbourg
2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine: Euroopa Liidu üldeelarve – Euroopa Parlament
P8_TA(2015)0121A8-0082/2015
Otsus
 Resolutsioon

1.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta otsus Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament (2014/2078(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0147/2014)(2),

–  võttes arvesse 2013. aasta eelarve täitmise ja finantsjuhtimise aruannet, I jagu − Euroopa Parlament(3),

–  võttes arvesse siseaudiitori 2013. aasta aruannet,

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(4),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(5), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artiklit 318,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(7), eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse juhatuse 27. aprilli 2005. aasta otsust Euroopa Parlamendi eelarve täitmise sise-eeskirja kohta(8), eriti selle artiklit 13,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni 2013. aasta eelarvemenetluse suuniste kohta – I, II, IV, V, VI, VII, VIII, IX ja X jagu(9),

–  võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2013. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta(10),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0082/2015),

A.  arvestades, et president võttis Euroopa Parlamendi 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande vastu 25. juunil 2014. aastal;

B.  arvestades, et peasekretär kui peamine volitatud eelarvevahendite käsutaja tõendas 6. novembril 2014. aastal, et ta on piisavalt kindel, et Euroopa Parlamendi eelarve jaoks ette nähtud vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

C.  arvestades, et kontrollikoja auditis märgiti 2013. aasta halduskulude kohta, et kõik institutsioonid kasutasid määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme rahuldavalt;

D.  arvestades, et määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 166 lõikes 1 nõutakse, et kõik liidu institutsioonid võtaksid kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid;

1.  annab heakskiidu presidendi tegevusele Euroopa Parlamendi 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 66, 8.3.2013.
(2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1.
(3) ELT C 201, 30.6.2014, lk 1.
(4) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1.
(5) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
(8) PE 349.540/Bur/ann/fin.
(9) ELT C 249 E, 30.8.2013, lk 18.
(10) ELT C 257 E, 6.9.2013, lk 104.


2.Euroopa Parlamendi 29. aprilli 2015. aasta resolutsioon tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, I jagu – Euroopa Parlament (2014/2078(DEC))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, I jagu – Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2015. aasta otsust rikkumisest teatamist käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94, artikli 98 lõiget 3 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0082/2015),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi peaarvepidaja kinnitas lõpliku raamatupidamise aastaaruande tõendamisel, et tal on piisav kindlus selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab Euroopa Parlamendi finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate ning et ta ei ole teadlik küsimustest, mis vajaksid reservatsioonide esitamist;

B.  arvestades, kontrollikoda järeldas oma auditi põhjal, et auditi käigus ei leitud olulisi puudusi Euroopa Parlamendis auditeeritud valdkondades ning järelevalve- ja kontrollisüsteemid hinnati 2013. aasta halduskuludega seoses mõjusateks;

C.  arvestades, et tavapärase menetluse kohaselt saadeti Euroopa Parlamendi administratsioonile küsimustik ja enamikku saabunud vastuseid arutati eelarvekontrollikomisjonis eelarve eest vastutavate asepresidentide, peasekretäri ja siseaudiitori osavõtul; arvestades, et esmakordselt jäi rida parlamendiliikmete esitatud küsimusi nii kirjaliku kui ka suulise vastuseta, mis ei võimaldanud parlamendil saada asjakohast teavet ja teha teadlikku otsust parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud teatavate oluliste aspektide kohta;

D.  arvestades, et kontroll on vajalik selleks, et tagada Euroopa Parlamendi administratsiooni ja poliitilise juhtkonna aruandekohustus liidu kodanike ees; arvestades, et avaliku sektori vahendite haldamise kvaliteeti, tõhusust ja mõjusust on võimalik pidevalt parandada;

E.  arvestades, et 11. juulil 2014. aastal vastu võetud kontrollikoja aruandes märgitakse, et liidu eelarvest oleks võimalik kokku hoida ligikaudu 114 miljonit eurot aastas, kui parlament tsentraliseeriks oma tegevust;

F.  arvestades, et parlament on kõigist institutsioonidest ainuke, kes ei anna heakskiitu tegevusele eelarve täitmisel mitte peasekretärile või vastutavale asepresidendile, vaid oma presidendile;

Euroopa Parlamendi raamatupidamise aastaaruanne

1.  märgib, et Euroopa Parlamendi lõplike assigneeringute kogusumma oli 2013. aastal 1 750 463 939 eurot ehk 19,07 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist V, mis eraldati liidu institutsioonide 2013. aasta halduskuludeks ja mis oli tervikuna 1,9 % suurem 2012. aasta eelarvega (1 717 868 121 eurot) võrreldes;

2.  märgib, et 31. detsembri 2013. aasta seisuga raamatupidamisarvestusse kantud kogutulu oli 158 117 371 eurot (2012. aastal oli see 175 541 860 eurot), sealhulgas 25 991 783 eurot sihtotstarbelist tulu (2012. aastal oli see 22 274 843 eurot);

3.  märgib, et 70 % kulukohustuste kogumahust oli pärit neljast peatükist: peatükk 10 (institutsiooni liikmed), peatükk 12 (ametnikud ja ajutised töötajad), peatükk 20 (hooned ja nendega seotud kulud) ja peatükk 42 (parlamendiliikmete assistentide kulud);

4.  võtab teadmiseks järgmised arvnäitajad, mille alusel Euroopa Parlamendi 2013. aasta raamatupidamiskontod suleti:

a)  Kasutada olnud assigneeringud (eurodes)

2013. aastaks ette nähtud assigneeringud:

1 750 463 939

2012. aastast mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

0

2012. aastast automaatselt üle kantud assigneeringud:

305 457 875

2013. aasta sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

25 991 783

2012. aastast üle kantud, sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud:

106 900 532

Kokku:

2 188 814 129

b)  Assigneeringute kasutamine 2013. aastal (eurodes)

kulukohustused:

2 162 476 429

tehtud maksed:

1 769 756 705

automaatselt üle kantud assigneeringud, sealhulgas sihtotstarbelisest tulust eraldatud assigneeringud:

384 709 057

mitteautomaatselt üle kantud assigneeringud:

734 000

tühistatud assigneeringud:

33 114 755

c)  Tulu (eurodes)

2013. aastal saadud tulu:

158 117 371

d)  Bilansi summa 31. detsembri 2013. aasta seisuga (eurodes)

1 573 957 198

5.  märgib, et 2013. aastal seoti 99,02 % Euroopa Parlamendi eelarvesse kirjendatud assigneeringutest kulukohustustega, kusjuures tühistamismäär oli 0,8 %, ning sarnaselt eelnevate aastatega saavutati väga kõrge eelarve täitmise tase;

6.  juhib siiski tähelepanu asjaolule, et eelarve täitmise nii kõrgest määrast ei selgu, kas see sisaldab ümberpaigutamisi, millega aasta lõpus kasutada olevad assigneeringud paigutatakse ümber hoonetele ettenähtud eelarveridadele ja eriti kapitali ettemakseteks, et vähendada tulevasi intressimakseid; soovib seetõttu teada, milline oli eelarve täitmise näitaja enne assigneeringujääkide ümberpaigutamise menetluse alustamist;

7.  märgib sellega seoses, et 54 000 000 eurot paigutati ümber määratlemata otstarbega assigneeringute rubriikidest ja muudest allikatest, et aidata rahastada Konrad Adenaueri hoone (KAD) laiendamist ja ajakohastamist, mis on peamine ehitusprojekt Luxembourgis;

8.  mõistab, et selle tulemusel hoitakse ehitusperioodi ja laenu tagasimakseperioodi jooksul rahastamiskulude näol kokku hinnanguliselt 18 100 000 eurot; tuletab Euroopa Parlamendi pädevatele organitele siiski meelde, et eelmaksed või tagasimaksed hoonete eest tuleks kindlaks määrata eelarvestrateegia raames; palub seetõttu Euroopa Parlamendi pädevatel organitel kajastada parlamendi tulevasi soetamisi puudutavat kinnisvarapoliitikat eelarves piisava selgusega;

9.  tuletab administratsioonile meelde, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud oma kinnisvarapoliitika nõuetekohast eelarvestamist; eeldab, et seda tehakse eelarveaastaks 2016;

10.  kritiseerib 2013. aastasse üle kantud assigneeringute üha kasvanud mahtu – 305 457 875 eurot (2012. aastal oli see 222 900 384 eurot);

Kontrollikoja arvamused 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

11.  väljendab heameelt asjaolu üle, et auditi käigus ei leitud Euroopa Parlamendis auditeeritud valdkondades tõsiseid puudusi;

12.  tuletab meelde, et kontrollikoda koostab erihinnangu kõikide liidu institutsioonide haldus- ja muude kulude kui ühtse poliitikavaldkondade rühma kohta;

13.  võtab teadmiseks, et kontrollikoda leidis, et tehingute testimine näitab, et selle poliitikavaldkondade rühma andmekogumi kõige tõenäolisem veamäär on 1 % ja seetõttu ei ole see olulisel määral vigadest mõjutatud ning et järelevalve- ja kontrollisüsteemid hinnati mõjusateks;

14.  märgib, et auditi käigus kontrolliti 153 maksetehingust koosnevat valimit, millest 95 tehingu puhul oli tegemist personaliga seotud kuludega, 17 puhul hoonetega seotud kuludega ja 41 puhul muude kuludega; toonitab, et haldus- ja muid kulusid peetakse madala riskiga valdkonnaks, ning kutsub kontrollikoda üles keskenduma oma analüüsides rohkem valdkondadele, mis on rohkem veaohtlikud, nagu hankemenetluste, hoonetega seotud kulude ja lepingute täitmisega seotud menetluste mittejärgimine;

15.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi tegevuse koondamine ühte asukohta võimaldaks saavutada väga suurt kokkuhoidu;

Siseaudiitori aastaaruanne

16.  märgib, et siseaudiitor esitas 26. jaanuaril 2015 toimunud koosolekul pädeva parlamendikomisjoniga oma 23. juulil 2014 allkirjastatud aastaaruande ja selgitas, et 2013. aastal koostas ta Euroopa Parlamendi administratsiooni kohta järgmised auditid:

   – parlamendikomisjonide ja parlamentidevaheliste delegatsioonide esindus- ja vastuvõtukulude asjus konsulteerimine;
   – siseauditiaruannete lõpuleviimata meetmete horisontaalne järelkontroll – 2013. aasta I ja II etapp;
   – STOA (teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamine) puhul välisekspertide kasutamise audit;
   – Konrad Adenaueri (KAD) hoone projekti korrapärane läbivaatamine – I etapp: projekti haldamise ja juhtimise süsteemid;
   – uue finantsjuhtimissüsteemi projekti läbivaatamine – I etapp: projekti ulatus, juhtimine, vahendid ja riskijuhtimine;
   – välispoliitika peadirektoraadi puhul välisekspertide kasutamise audit;
   – infobüroode ja avansikonto kulude tasaarveldamise audit;

17.  toonitab Konrad Adenaueri (KAD) hoone projekti auditi läbivaatuses järgmist:

   – tagatakse Luksemburgi ametivõimudega sõlmitud partnerluse jätkuv tõhusus ja tulemuslikkus projekti kogu kestuse ajal;
   – tagatakse KADi projekti meeskonna piisav inimressurss projekti kogu kestuse ajal;
   – täpsemalt määratakse kindlaks finantsjuhtimis- ja -kontrollimenetlused, mida kohaldatakse kinnisvaraettevõttega „SI KAD PE” sõlmitud rendilepingu täitmise suhtes, ning need muudetakse selgemaks;

18.  nõuab 20. maiks 2015 lühikokkuvõtet (kolm lehekülge) siseauditi talituse aastaaruandes sisalduva peamise kriitika kohta;

Euroopa Parlamendi sisekontrolliraamistiku audit

19.  märgib, et algselt kokku lepitud 452 sisekontrolliraamistiku meetmest oli 2013. aasta lõpus pärast järjestikuseid järelauditeid endiselt lõpule viimata 13 meedet; võtab teadmiseks kõnealusest 13 meetmest nelja puhul tehtud edusammud, mis võimaldasid hinnata jääkriski ümber „märkimisväärsest” „mõõdukaks”;

20.  nõuab tungivalt, et osakondade juhatajad ja keskjuhtkond viiksid ülejäänud lõpuleviimata meetmed viivitamata ellu; kutsub neid üles järgima rakendatavate meetmete puhul rangemat ajakava; kutsub siseaudiitorit üles hoidma eelarvekontrollikomisjoni kursis kõnealuste meetmete osas saavutatud edusammudega; kutsub neid üles tegema kindlaks käesolevas määruses välja pakutud uute meetmetega seotud kulud ja säästu ning võtma neid arvesse 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise järelevalve puhul;

2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni järelmeetmed

21.  võtab teadmiseks kirjalikud vastused, mis esitati eelarvekontrollikomisjonile 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooni kohta 28. oktoobril 2014. aastal, ja peasekretäri esitluse, milles käsitleti Euroopa Parlamendi 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis tõstatatud eri küsimusi ja esitatud nõudmisi, ning seejärel parlamendiliikmetega toimunud arvamuste vahetuse; peab kahetsusväärseks, et mõnele Euroopa Parlamendi soovitusele ei järgnenud asjakohaseid järelmeetmeid;

22.  võtab teadmiseks, et viie aasta möödumisel uue parlamendiliikmete assistentide põhimääruse rakendamisest oleks tulnud 2014. aasta lõpuks koostada hinnang, millega peasekretär nõustus oma suulistes vastustes ja kirjalikult seoses 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega antud parlamendi soovituste järelmeetmetega; nõuab hinnangu koostamist koostöös eelmise parlamendikoosseisu ajal parlamendis töötanud ja ka nüüd parlamendis töötavate parlamendiliikmete registreeritud assistentidega; nõuab hindamist 30. juuniks 2015 ja eelarvekontrollikomisjoni teavitamist selle tulemustest; juhib tähelepanu asjaolule, et 31. detsembri 2013. aasta seisuga oli parlamendiliikmete registreeritud assistentide arv Euroopa Parlamendis 1763;

23.  märgib, et toitlustusteenuse osas oli puudujääk 2013. aasta lõpus 3 500 000 eurot; on üllatunud, et klientide arvu ligikaudu 150 %-line kasv ajavahemikus 2002–2011 ei võimaldanud finantsseisundit tasakaalustada; kordab hindade teist läbivaatamist (mille juhatus kiitis heaks 10. juunil 2013. aastal) arvesse võttes oma nõudmist, et hinnapoliitika Euroopa Parlamendis ei tohiks kalduda kõrvale muudes institutsioonides rakendatavast tavast; juhib näiteks tähelepanu teistsugusele hinnastruktuurile Euroopa Komisjoni toitlustusteenuste puhul ja kohvikutes; juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et pakutavate menüüde olulise hinnatõusuga ei ole kaasnenud ei kvaliteedi paranemist ega valiku suurenemist, mis on – vastupidiselt – oluliselt halvenenud;

24.  avaldab imestust, miks võetakse parlamendikomisjonide mõningate koosolekuruumide sissepääsu juures kohvi eest lisatasu, kuna seal maksab kohv 20 % rohkem kui sama toode, mida on võimalik osta kas sama tüüpi automaadist või parlamendi kohvikutest; juhib tähelepanu asjaolule, et seda teenust pakub sama äriühing, kes vastutab toitlustamise eest ja kes omakorda haldab parlamendis paiknevaid Nespresso müügiautomaate; peab vajalikuks selgituse saamist Euroopa Parlamendi ja selle teenusepakkuja vahelise lepingu pikendamisest tulenevate lisakulude kohta;

25.  on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) juurdepääsuvõimaluste parandamisele kõigile liidu kontsessioonide turgudele; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi Brüsseli peakorteris praegu toitlustamise eest vastutavale äriühingule parlamendi poolt antud kontsessioon on takistuseks teenuste osutamise vabadusele, kuna see võtab teistelt VKEdelt kauplemisõigused ja võimalused, mida neil on siiani olnud väga vähesel määral võimalik kasutada; nõuab teatava paindlikkuse kehtestamise kaalumist kontsessioonilepingute osas, et tagada teiste ettevõtjate tõeline ja diskrimineerimist välistav juurdepääs konkreetsetele teenustele; on arvamusel, et sellega edendatakse ühtlasi ressursside optimaalsemat kasutamist ja tehakse võimalikuks parema kvaliteediga teenuste kasutamine parima hinnaga;

Euroopa Parlamendi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmine

26.  võtab teadmiseks 26. jaanuaril 2015 toimunud arvamuste vahetuse eelarve eest vastutavate asepresidentide, peasekretäri ja eelarvekontrollikomisjoni vahel kontrollikoja liikme ja siseaudiitori osavõtul;

27.  kinnitab veel kord, et Euroopa Parlamendi juhtivad organid ja administratsioon on vastutavad Euroopa Parlamendi käsutusse antud vahendite eest kogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis ja seetõttu on oluline, et kogu otsustusprotsess toimuks täiesti läbipaistval viisil, et tagada liidu kodanikele tõese ja täpse ülevaate andmine sellest, kuidas Euroopa Parlament teeb oma otsuseid ja kasutab tema käsutusse antud vahendeid;

28.  kritiseerib asjaolu, et peasekretär jättis vastamata reale parlamendiliikmete poolt esitatud küsimustele; kordab, et Euroopa Parlamendi eelarve täitmise tulemuslik järelevalve on alati eeldanud ja eeldab ka edaspidi tihedat koostööd parlamendi administratsiooni ja eelarvekontrollikomisjoni vahel; nõuab seetõttu, et peasekretär täidaks küsimustiku ja vastaks kirjalikult järgmistele küsimustele:

  

Euroopa Parlamendi strateegiline rakendusraamistik

   a) Euroopa Parlamendi strateegilise rakendusraamistiku tutvustamisel 3. juunil 2014 märkis peasekretär, et raamistik põhineb akadeemilisel teoorial, mille töötas välja Palo Altos (California) asuv Stanford School of Engineering. Kas peasekretär võiks selgitada, miks valis Euroopa Parlament strateegilise rakendusraamistiku aluseks selle teooria? Kas enne Stanfordi teooria väljavalimist kaalus, uuris ja võrdles Euroopa Parlament ka muid teooriaid, mille on välja töötanud teised, eelkõige Euroopa ülikoolid või organisatsoonid või muud rahvusvahelised institutsioonid? Kui jah, siis miks valiti välja teooria, mille töötas välja Stanford School of Engineering? Kuidas see otsus tehti ja kes selle tegi?
   b) Kas Stanfordi teooriat on võimalik kasutada tasuta või peab Euroopa Parlament maksma selle eest mingit tasu? Kui jah, siis millist?
   c) Kas Euroopa Parlamendi töötajad pidid strateegilise rakendusraamistiku väljatöötamise ajal läbima erikoolituse Stanfordis või mõnes muus akadeemilises asutuses? Kui jah, siis millised töötajad (millisel astmel ja ametikohal) läbisid koolituse ja kui palju see koolitus iga töötaja kohta maksma läks? Kas tulevikus on vaja täiendkoolitust? Kui jah, siis kui palju see maksab?
   d) Kas on kavas korraldada strateegilise rakendusraamistiku kohta osakondadevahelisi arutelusid või arutelusid personalikomitee ning ametühingutega? Kuidas ja millal strateegilist rakendusraamistikku rakendatakse ja milline on selle tõenäoline kulu?
  

Strateegiadokumendid

   e) Peasekretär on esitanud viimastel kuudel juhatusele rea strateegiadokumente Euroopa Parlamendi toimimise kohta, millel on otsustav mõju mitte ainult administratiivsele tegevusele, vaid ka sellele, kuidas Euroopa Parlament käsitleb ELi õigusloomet ja poliitikat. Arvestades nende dokumentide tähtsust organisatsioonile ja meie töö tulevasele arengule, miks ei ole võetud meetmeid aruteluks ja otsuste tegemiseks, millesse oleksid kaasatud kõik asjaomased osalised ja mitte ainult parlamendi juhatus?
  

Ressursitõhususe meetmete strateegia

   f) Kas enne ettepaneku tegemist kehtestada koosolekute korraldamiseks uued ajavahemikud ja enne uue korra rakendamist hinnati muutuste mõju parlamendiliikmete töökorraldusele (piiratud ajavahemikud koosolekute, töökoosolekute, organisatsioonide ja üldsuse esindajatega toimuvate kohtumiste jne korraldamiseks väljaspool ametlikke koosolekuid)? Miks ei konsulteeritud parlamendiliikmetega nende tööd nii selgelt mõjutava otsuse tegemisel?
  

Euroopa Parlamendi liikmed

   g) Kui tulemuslik on olnud nüüdseks juba mitu kuud töötanud paramendiliikmetele teenuste osutamise ühtne kontaktpunkt?
  

Kommunikatsiooni peadirektoraat Kommunikatsioonistrateegia ja ettevalmistused 2014. aasta valimiste teabekampaaniaks

   h) Selle kampaania raames 2014. aasta mais korraldatud Euroopa noorteüritus tõi Strasbourgi 5000 noort. Kas selle ürituse ettevalmistamise käigus võeti nõuetekohaselt arvesse majanduslikku olukorda Euroopas ja seda, kuidas noored eurooplased võivad suhtuda nii suuremahulise üritusega seotud kulude tegemisse?
   i) Kas „OSALE. OTSUSTA. MÕJUTA” kontseptsiooni peetakse üldiselt edukaks? Millised on selle edu mõõtmise tulemusnäitajad? Kuidas seda kontseptsiooni valimistejärgselt kasutatakse ja kas Euroopa Parlamendi valimiste kampaania ja väärtuste kampaania järel koostati hindamisaruanne? Palume esitada eelarvekontrollikomisjonile hindamisaruande koopia.
   j) Kas aastaid 2012–2014 hõlmavat mitmeaastast toetuste programmi, mille eesmärk oli suurendada teadlikkust Euroopa Parlamendi rollist, on hinnatud ja kas sellise hindamise tulemused oleks võimalik teha eelarvekontrollikomisjonile kättesaadavaks?
  

Parlamendiliikmete registreeritud assistendid

   k) Kas käesoleva parlamendikoosseisu ametiaja alguses kasutusele võetud parlamendiliikmete registreeritud assistentide töölevõtmise vahendit APA-PEOPLE on juba hinnatud?
   l) Miks kulus mitu kuud, enne kui mõned parlamendiliikmete registreeritud assistendid lisati asjaomasesse Euroopa Parlamendi meililisti (Assistants 8th legislature, Bruxelles), mis ei võimaldanud neil saada nende tööd puudutanud teavet? Kas selles osas on võetud meetmeid?
  

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat Toitlustusteenused

   m) Miks on hinnad SQM-hoones 25 % kõrgemad kui ASP-hoone sööklas ja kas see mitte ei takista ellu viimast kava vähendada ASP-hoone söökla ülerahvastatust?
  

Turvalisuse ja ohutuse peadirektoraat

   m) Millised meetmed on välja töötatud turvalisuse suurendamiseks pärast hiljutisi turvarikkumisi, eelkõige 7. oktoobri 2014. aasta kurdide protestiaktsiooni? Kas uut üldist turvakontseptsiooni ajakohastatakse?
   o) Kas Euroopa Parlament ostis autode registreerimisnumbrite elektroonilise tuvastamise süsteemi? Millised olid sellega seotud kulud? Kas see süsteem paigaldati ja kas seda kasutati parklate sissepääsude juures, et kontrollida, kas auto registreerimisnumber vastab sissepääsukaardile kantud teabele?

29.  soovitab suurema läbipaistvuse ning parlamendi poliitilise ja haldustegevuse mõjususe huvides, et kõiki parlamendiliikmeid, töötajaid ja üldsust teavitataks koheselt ja üldiselt Euroopa Parlamendi otsuseid tegevate organite koosolekute päevakordadest, protokollidest ja otsustest; tuletab meelde, kui kasulik oli vana kodukorrakomisjon kui foorum, kus oli võimalik arutada ja läbipaistvalt ning avalikult parandada nii reguleerimisprotsessi kui ka parlamendi siseasju; soovitab sellega seoses asutada neutraalse kodukorra- ja siseasjade komisjoni, et teha võimalikuks kõigi nende küsimuste käsitlemine ja sellele järgnev legitimiseerimine Euroopa Parlamendi täiskogu istungil;

30.  tunneb suurt muret selle üle, et Euroopa Parlament eraldas aastatel 2013–2014 institutsiooni valimiskampaaniaga seotud edendustegevuseks 17 800 000 eurot, kuid osalemine Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimistel vähenes taas – 42,54 %ni (2009. aastal 43 %); julgustab kasutama uut strateegiat, mille eesmärk on suurendada huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu liikmesriikides;

31.  toonitab, et 2014. aasta valimiste kommunikatsioonistrateegia institutsioonivälise järelhindamise aruannet on oodata 2015. aasta juuniks; palub anda eelarvekontrollikomisjonile teada, millal on selle avaldamiskuupäev; ootab, et aruanne sisaldaks üksikasjalikku analüüsi rahaliste vahendite kohta;

32.  märgib, et Euroopa Parlamendi korraldatud Eurobaromeetri uuring (EB/EP 82.5) näitab, et Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiskampaania ajal oli 23 %-l vastanutest parlamendist väga negatiivne kuvand ja 43 %-l oli neutraalne kuvand; juhib tähelepanu asjaolule, et meediaanalüüs näitab, et negatiivne kuvand on sageli seotud parlamendiliikmetele makstavate tasudega, nt hüvitiste ja palgaga, ning parlamendi eelarvega üldiselt; on seetõttu veendunud, et usalduse ja toetuse suurendamiseks Euroopa Parlamendi vastu on vajalikud struktuursed parandused, nt täielik läbipaistvus ja aruandlus üldkulude hüvitise kasutamise kohta;

33.  võtab teadmiseks uue Euroopa Parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi loomise, mis hakkab jagama sõltumatuid akadeemilist laadi nõuandeid peamiselt üksikutele parlamendiliikmetele, täiendades sellega parlamendi organite vajaduste täitmise eest vastutavate poliitikaosakondade tööd;

34.  väljendab heameelt liidu õigusaktide mõju hindamise üksuse loomise üle; kutsub seda teenistust üles keskenduma Euroopa Parlamendi poolt saavutatud kompromissidele ja komisjoni ettepanekute kohta koostatud parlamendi muudatusettepanekutele; nõuab meetodi väljatöötamist õigusaktide ja nende mõju koheseks hindamiseks, selle teenistuse profiili paremat esiletoomist parlamendiliikmete hulgas ja üldiste kulude väljavõtet 30. oktoobriks 2015; nõuab tungivalt, et see teenistus peaks korrapäraseid arvamuste vahetusi komisjoni, nõukogu ja riikide parlamentide vastavate teenistustega;

35.  võtab teadmiseks koostöölepingu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi vahel, mis kirjutati lõplikult alla 5. veebruaril 2014 ja mis algas mõlema komisjoni töötajate olulise ümberpaigutamisega uude parlamendi uuringuteenuste peadirektoraati; on arvamusel, et praegust institutsioonidevahelist koostööd tuleks parandada, ning on veendunud, et eksperditeadmiste ja ostujõu koondamine valdkondades, kus institutsioonid vajavad sarnast abi, peaks parandama tulemusi ja võib vähendada üldiseid kulusid; loodab, et selle lepingu edasiarendamisega kolme institutsiooni vahel need eesmärgid saavutatakse, et see on tasakaalustatud ja kolmele institutsioonile võrdselt kasulik; kutsub kõiki nimetatud institutsioone üles hindama aasta pärast koostöö alustamist individuaalselt selle lepingu mõju inimressursside, kulude, sünergia, lisaväärtuse ja sisu seisukohast;

36.  võtab teadmiseks turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi loomise; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi turvateenuste institutsioonisiseseks muutmisega hoiti 2013. aastal kokku 195 000 eurot ja ajavahemikus 2013–2016 plaanitakse sellega hoida kokku rohkem kui 11 miljonit eurot; peab asjakohaseks pidada Belgia valitsusega läbirääkimisi, et viimane panustaks rohkem Euroopa Parlamendi turvalisusse, kuna Belgia saab majanduslikku kasu liidu institutsioonide paiknemisest oma territooriumil; nõuab, et eelarvekontrollikomisjonile esitataks 30. septembriks 2015 hinnang turvateenuse kvaliteedi kohta enne ja pärast turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi loomist; nõuab teiste institutsioonide turvasüsteemide võrdleva uuringu tegemist;

37.  kordab, et turvalisuse tagamine parlamendi hoonetes ja nende vahetus ümbruses peab olema prioriteet; nõuab selle tegevuse raames parklate turvalisuse parandamist;

38.  tunneb muret võrdsuse puudumise pärast administratsioonis, kus 31. detsembri 2013. aasta seisuga oli naiste osakaal järgmine: 29 % üksuse juhatajatest, 34 % direktoritest ja 33 % peadirektoritest; nõuab, et selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks viidaks ellu võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

39.  nõuab tasakaalu poole pürgimist parlamendi administratsiooni kõrgemate ametnike hulgas päritoluriigi osas; ootab aruannet selle eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude kohta 2015. aasta lõpuks;

40.  palub, et talle esitataks 2015. aasta lõpuks kokkuvõtted aastate võrdluses töötajatega seotud kulude suundumuste kohta ametiastmete ja juhtimistasandite kaupa; palub Euroopa Parlamendi administratsioonil näidata, kas võrdlevad uuringud rahvusvaheliste parlamentaarsetes assambleede kohta võiksid sisaldada parlamendi töö jaoks olulisi kogemusi; märgib, et aruanded peaksid hõlmama ka allhanke korras spetsialistidele antud töid, et edendada läbipaistvuse eetost, teenides samal ajal kõige paremini ka valijate huve; märgib murelikult, et Euroopa Parlamendi presidendi kantselei töötajate suur arv – kokku 35 töötajat, sh kaks autojuhti ja isiklik uksehoidja – on äärmiselt küsitav ning see on halvaks eeskujuks kulude kokkuhoiust ja eelarvepoliitilisest vastutusest parlamendis;

41.  märgib, et juhatus võttis Euroopa Parlamendi liikmete käitumisjuhendi rakendusmeetmed vastu 15. aprillil 2013. aastal; tunneb siiski muret selle pärast, et seda ei rakendata ja selle tõlgendused on erinevad, nagu teatas VVOde koalitsioon(1), ning nõuab nõuandekomitee positsiooni tugevdamist, andes talle õiguse algatada parlamendiliikmete esitatud majanduslike huvide deklaratsioonide pistelisi kontrolle;

42.  avaldab heameelt selle üle, et parlamendiliikmed peavad näitama üles suuremat läbipaistvust kõrvaltegevuste suhtes, millega nad on seotud avalikus sektoris töötades; tuletab siiski meelde, et sarnaselt riikide parlamentide liikmetega ei ole Euroopa Parlamendi liikmetel ainuõiguslikku mandaati ja nad võivad seetõttu tegeleda muu kutsealase tegevusega; on arvamusel, et parlamendiliikmetele suunatud üksikasjalikuma deklaratsiooni vorm aitaks suurendada läbipaistvust ja ära hoida võimalikke huvide konflikte; teeb peasekretärile ettepaneku luua üksikute parlamendiliikmete kõigi kõrvaltegevuste kohta avalik andmebaas, mis on ligipääsetav parlamendi veebilehelt;

43.  toonitab, et parlamendiliikmete üldkulude hüvitise kasutamise osas on vaja suuremat läbipaistvust; kutsub parlamendi juhatust üles töötama täpsemad eeskirjad kõnealuse hüvitise raames teha lubatud kulutustega seotud aruandekohustuse kohta, ilma et parlamendile tekitataks lisakulusid;

44.  tunneb muret, et ametiautode kasutamise kohta parlamendiliikmete poolt ei tehta järelkontrolli, ja peab küsitavaks kahe ametiauto hoidmist parlamendi presidendi käsutuses;

45.  kiidab heaks asjaolu, et parlamendiliikmete sõidukulude ja töötajate lähetuskulude kärpimine 5 % võrra aitas hoida 2013. aastal kokku neli miljonit eurot; peab soovitavaks järgida ranget sõidukulude vähendamise poliitikat lennufirmadega kokkulepete sõlmimise kaudu; kutsub peasekretäri üles esitama sellesisulisi ettepanekuid;

Külastajarühmade toetussüsteemi haldamine

46.  peab äärmiselt murettekitavaks, et kontrollikoja ülevaatearuandes liidu eelarve finantsjuhtimise kohta anti teada, et külastajate rühmade kulude hüvitamiseks tehtavad sularahamaksed on murettekitavad ja riskantsed; toonitab, et toetustest 73 % maksti 2013. aastal välja sularahas ning üksnes 27 % pangaülekandega; peab murettekitavaks sellest tingitud suurt ohtu Euroopa Parlamendi mainele ning külastajate rühmadele tehtavate sularahamaksetega kaasnevat märkimisväärset turvaohtu;

47.  toonitab, et külastajate rühmi tuleb külastuse eel teavitada säästlikumatest transpordivõimalustest Euroopa Parlamenti tulemiseks, ning rõhutab selle olulisust; soovitab kehtestada valitud transpordivahendist ja heitetasemest sõltuvalt erinevad hüvitusmäärad;

48.  toonitab, et pikaajalise kokkuhoiu saavutamiseks liidu eelarves peavad Euroopa Parlament ja nõukogu tegelema vajadusega töötada välja parlamendi ühe töökoha tegevuskava, nagu parlament on mitmes varasemas resolutsioonis märkinud;

Liidu sisepoliitika peadirektoraat ja liidu välispoliitika peadirektoraat

49.  juhib tähelepanu asjaolule, et delegatsioonide, parlamentaarsete ühisassambleede, ad hoc delegatsioonide ning väljaspool liitu korraldatud valimisvaatlusmissioonide kulud ulatusid 2013. aastal 5 794 360 euroni; nõuab 2015. aasta lõpuks nende valdkondadega seotud kulude ülevaate koostamist aastast 2005 aastani 2015;

50.  märgib murega, et ühe parlamentaarse assamblee töös osaleva delegatsiooni kulud olid 493 193 eurot; kutsub juhatust üles töötama välja lihtsad, kuid mõjusad põhimõtted delegatsioonide lähetuste kulustruktuuri ökonoomsemaks muutmiseks, võttes eelkõige arvesse lähetuse poliitilist tähtsust, kestust ja tulemusi;

Parlamentidevahelised delegatsioonid

51.  on seisukohal, et oluline on parlamentidevaheliste delegatsioonide veebilehtede sisu kiiremas korras arendada ja laiendada; peab ka väga oluliseks, kui eelarve seda võimaldab, edastada delegatsioonide avalikke koosolekuid sarnaselt parlamendikomisjonide koosolekutele otse veebiülekannete kaudu;

Kommunikatsiooni peadirektoraat

52.  taunib asjaolu, et aastateks 2012–2014 loodud mitmeaastane toetuste kava, mille eesmärk oli tõsta üldsuse teadlikkust parlamendi osatähtsusest, läks maksma 14 500 000 eurot; kahtleb, kas see toetuste kava kajastab Euroopa Parlamendi seadusandlikest, eelarvealastest ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise alastest õigustest tulenevaid põhipädevusi ja ülesandeid; palub administratsioonil esitada õigeaegselt 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks välisekspertide hinnang selle toetuste kava kohta;

53.  palub täielikku ülevaadet Euroopa Parlamendi eelarvest rahastatud kõigist kommunikatsiooniprojektide toetustest koos andmetega asjaomaste summade ja vahendite saajate kohta;

54.  palub ülevaadet organisatsioonidele MEP Ranking ja Vote Watch Europe Euroopa Parlamendi eelarvest antud summade kohta, kui neid esines; kritiseerib asjaolu, et need organisatsioonid hindavad parlamendiliikmete tööd kvantitatiivsete kriteeriumide põhjal, mis võib tekitada valet liiki stiimuleid ja tuua kaasa ebavajalikku tööd; on seisukohal, et parlamendiliikmed puutuvad järjest rohkem kokku bürokraatiaga ja nende vabadust täita oma ülesandeid piiratakse veelgi rangemalt;

EuroparlTV

55.  tuletab meelde, et EuroparlTV eelarve oli 2013. aastal 8 000 000 eurot ning 2014. aastal 5 000 000 eurot, kusjuures osutatavat teenust on täiustatud mitmesuguste uute meetmete ja projektide abil; märgib, et ajavahemikus 2012–2014 suurenes kuus vaadatud videote keskmine arv 53 000 videolt 400 000-le;

56.  tuletab meelde, et juhatuse 12. detsembri 2012. aasta otsuse alusel viidi 2014. aastal läbi välisuuring, mille eesmärk oli aidata kaasa parlamendi veebivideo teenuse (EuroparlTV) edasiarendamisele; märgib, et selle uuringu käigus väljatöötatud soovitusi hakatakse rakendama 2015. aasta esimesel poolel;

Filmiauhind LUX

57.  võtab teadmiseks, et filmiauhinnaga LUX seotud kulud olid 2013. aastal 448 000 eurot, need vastasid 2012. aasta kuludele (434 421 eurot) ning hõlmasid järgmist:

   – filmide valimise ja konkursi korraldamise menetlust;
   – teavitustegevust Brüsselis ja Strasbourgis;
   – parlamendiliikmete ja asjaomaste meediapartnerite, aga ka laiema üldsuse teavitamist;
   – filmide subtiitrimist 24 ametlikus keeles;
   – konkursi võinud filmist vaegkuuljatele ja -nägijatele kohandatud versiooni loomist;
   – parlamendi osalemist tähtsamatel Euroopa filmiüritustel filmiauhinna LUX propageerimiseks;

58.  nõuab kokkuhoiuvõimaluste leidmist selle eelarves;

59.  nõuab parlamendiliikmete hulgas enne 2015. aasta lõppu representatiivse uuringu tegemist, et selgitada välja, kas filmiauhind LUX on tuntud ja millised on liikmesriikides hoiakud selle suhtes, kui neid üldse on;

Infobürood

60.  võtab murega teadmiseks, et infobüroode lähetuskulud olid 2013. aastal 1 839 696 eurot ning lähetused Strasbourgi läksid maksma 1 090 290 eurot; peab kahetsusväärseks, et infobüroode Strasbourgi lähetuste kulud kasvasid võrreldes 2012. aastaga ligikaudu 7 %, pidades silmas, et kulud kasvasid lisaks veel 2 % uue infobüroo loomise tõttu Horvaatias; palub üksikasju peamiste põhjuste kohta, miks infobüroode töötajad käisid lähetustel Strasbourgis ja Brüsselis; palub ülevaadet kõikide infobüroode töötajate lähetuste kohta 2005., 2010. ja 2015. aastal, et oleks võimalik neid näitajaid võrrelda; kordab, et prioriteediks tuleb seada videokonverentside korraldamine, millega saavutataks nii struktuurne kulude kokkuhoid Euroopa Parlamendi eelarves kui ka keskkonnanäitajate parandamine, takistamata seejuures parlamendi tööd;

61.  juhib tähelepanu asjaolule, et mitme infobüroo veebilehte liikmesriikides ei ole pärast Euroopa Parlamendi valimisi ajakohastatud; juhib tähelepanu sellele, kuidas see võib mõjutada parlamendi usutavust üldsuse hulgas; nõuab infobüroodele eraldatud rahaliste vahendite kasutamise uurimist ja selgitust selle kohta, miks internetiühenduse kulud eri liikmesriikides märkimisväärselt erinevad;

Euroopa Parlamendi logo

62.  võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi logo muutmise; avaldab rahulolematust, et teda ei teavitatud jälle otsusest õigeaegselt; palub vastutavalt teenistuselt selgitust, miks selline muudatus tehti, milline oli otsustusprotsess ja millised olid selle muudatusega kaasnevad kulud;

63.  nõuab üksikasjalikku ülevaadet kõigist Euroopa Ajaloo Maja Euroopa Parlamendiga seotud välis- ja sisekuludest, kus on eraldi välja toodud projekteerimiskulud (sh eelprojekteerimine), investeerimiskulud ja käituskulud (sh ehitus- ja hooldusreserv, personalikulud, näituste kulud); märgib, et komisjon toetab Euroopa Ajaloo Maja rahastamist iga-aastase 800 000 euro suuruse eraldisega; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Ajaloo Majal saab olema positiivne mõju mitte ainult liidu institutsioonidele, vaid ka Belgia riigile, kuna see on uus tulutoov turismiobjekt; soovitab seetõttu paluda Belgia riigil Euroopa Ajaloo Maja loomist toetada;

Personali peadirektoraat

64.  võtab teadmiseks, et Euroopa Parlamendi ametnikke (alalisi teenistujaid) saab põhimõtteliselt tööle võtta üksnes avalike konkursside alusel, mille läbib ligikaudu 10 % kandidaatidest ning mille läbijate keskmine vanus on 34 aastat; tunneb muret, et kuigi noorte tööhõive on liidu prioriteet, puudub selle institutsioonidel, sh Euroopa Parlamendil, igasugune poliitika alla 30-aastaste noorte tööhõive stimuleerimiseks;

65.  juhib tähelepanu raskustele ametnike ja ajutiste töötajate töölevõtmisel eelkõige teatavatest liikmesriikidest; märgib, et institutsioonide praegune palgaastmestik ja uutele tööleasujatele pakutavad tingimused on uute töötajate jaoks vähem huvipakkuvad; juhib tähelepanu ka sellele, et institutsioonid ei paku paljudele EL-15 liikmesriigi kodanikele, eriti nende liikmesriikide kodanikele, millest pärit ametnikud jõuavad pensioniikka, ei konkurentsivõimelist palka ka ega huvitavaid karjäärivõimalusi; märgib, et ELi avaliku halduse aparaadi vältimatu kahanemine mõjutab lähitulevikus negatiivselt pakutavate teenuste kvaliteeti ning võib tuua kaasa suurema geograafilise tasakaalustamatuse;

66.  nõuab personalikomitee korraldatud ja rahastatud tegevuste üksikasjalikku uurimist tegevuste liigi, tehtud kulutuste ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise alusel;

67.  palub personali peadirektoraadil ja vastutavatel teenistustel edutada naisi aktiivselt kõrgetasemelistele ametikohtadele Euroopa Parlamendis või hinnata soolise tasakaalustamatuse põhjuseid ning seejärel soovitada meetmeid naiste kõrgetasemelistele ametikohtadele integreerimise lihtsustamiseks Euroopa Parlamendi administratsioonis;

68.  võtab teadmiseks töötajate väljasõidupäevade ja sarnaste ürituse kõrged kulud 2013. aastal (140 730 eurot kaheksa ürituse kohta); on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal peavad liidu institutsioonide töötajate väljasõidupäevade kulud olema proportsionaalsed ja ürituste puhul tuleks võimaluse korral piirduda institutsioonide oma ruumidega, arvestades seda, et saadav lisaväärtus ei põhjenda nii suuri kulusid;

Parlamendiliikmete assistendid

69.  toetab meetmeid, mis võeti 1700 registreeritud assistendi töölepingu lõpetamise korraldamiseks parlamendi seitsmenda koosseisu ametiaja lõpuks ja kaheksanda koosseisu ametiaja alguseks valmistudes, eriti platvormi APA-People kasutuselevõtmist; on siiski seiskohal, et parlamendiliikmete registreeritud assisentide töölevõtmiseks oleks tulnud teatavates valdkondades eraldada rohkem haldustöötajaid, et tagada suurem kiirus ja tõhusus; juhib tähelepanu asjaolule, et töötajate arv ja tehnilised vahendid ei olnud piisavad, et hoida ära viivitused assistentide lepingute sõlmimisel ja lepingute lõpetamisel ning viivitused kulude, hüvitiste ja seega ka palkade maksmisel; tunnistab siiski, et see protsess on oluliselt paranenud 2009. aastaga võrreldes, kuid märgib, et Euroopa Parlament peab järjekindlalt püüdma parandada töölevõtmismenetluste kiirust ja tõhusust; tunneb muret, et ei ole leitud lahendust nende parlamendiliikmete registreeritud assistentide jaoks, kelle õigusi kahjustati lepingu lühendamisega vähemalt ühe kuu võrra Euroopa Parlamendi varasemaks toodud valimiste tulemusel; toonitab, et pensioniõiguste arvestamise aega käsitlevad õigusaktid tuleb viia kooskõlla parlamendikoosseisu tegelikku ametiaega puudutavate muudatustega;

70.  kahetseb, et parlamendi 2013. aasta sotsiaalküsimuste aruanne – sarnaselt varasematele aruannetele – sisaldas ülinappi teavet parlamendiliikmete registreeritud assistentide kohta, kuigi nad moodustavad 29,4 % parlamendi töötajatest; nõuab selle puudujäägi kõrvaldamist, arvestades selle dokumendi ülimat tähtsust personalijuhtimise parandamise seisukohast;

71.  väljendab kahetsust Avaliku Teenistuse Kohtu 12. detsembri 2013. aasta otsuse üle kohtuasjas F-129/12 ning peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Euroopa Parlament on süüdi suutmatuses osutada parlamendiliikmete registreeritud assistentidele abi ahistamise ja õigusnormidele mittevastavate vallandamiste korral; võtab teadmiseks juhatuse 14. aprilli 2014. aasta otsuse, millega luuakse nõuandekomitee töökiusamise ärahoidmiseks, et parlamendiliikmete registreeritud assistendid ei peaks sellega kokku puutuma; tunneb siiski muret selle komitee koosseisu tasakaalustamatuse pärast, kuna sinna kuuluvad kolm kvestorit, üks administratsiooni esindaja ja üks parlamendiliikmete registreeritud assistentide esindaja; märgib, et vähemalt 2014. aasta novembrini komitees käsitletud kolme juhtumi puhul otsustasid kvestorid, et puudub vajadus meetmeid võtta; kutsub seetõttu juhatust üles vaatama komitee koosseisu käsitlev otsus läbi ja tagama tasakaalustatuma esindatuse, nii et komitees oleks vähemalt kaks parlamendiliikmete registreeritud assistentide komitee liiget;

72.  võtab murega teadmiseks parlamendiliikmete registreeritud assistentide keelekursustelt väljalangemise suure määra, mis ulatub 32 %-ni, kui muude töötajate osas on see näitaja 8 %; nõuab keelekursuste õppekavade muutmist, et tagada nende parem kohandatus parlamendiliikmete registreeritud assistentide konkreetsetele töötingimustele;

73.  nõuab uurimise korraldamist, et selgitada välja võimalikud põhjuseid, miks haiguspuhkuse võtmine parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja muude töötajate osas nii suuresti erineb;

74.  juhib tähelepanu asjaolule, et Strasbourgi sõitvatele parlamendiliikmete registreeritud assistentidele makstav päevaraha on 30–45 % väiksem kui muudele töötajatele makstav päevaraha; juhib tähelepanu ka sellele, et parlamendiliikmete registreeritud assistentidele endile makstakse hüvitist kolmeastmelise süsteemi kohaselt, mis tähendab seda, et teatavatel juhtudel ei pruugi neil olla Strasbourgi sõitmise eest õigus lähetuskulude hüvitamisele; kutsub juhatust üles võtma vajalikke meetmeid selle ebavõrdsuse kaotamiseks ja viima parlamendiliikmete registreeritud assistentide õigused selles osas kooskõlla muude töötajate õigustega;

75.  peab murettekitavaks, et kohalike assistentide arv ühe parlamendiliikme kohta varieerus 2013. aastal märkimisväärselt, jäädes vahemikku 0–43; palub uurimise korraldamist, et hinnata, kas suure arvu kohalike assisentide töölevõtmise juhtumite puhul järgiti töölevõtmise korda ja mis põhjusel nii palju kohalikke assistente tööle võeti; soovitab hinnata kohalike assistentide töölevõtmise korda ja esitada ettepanekud selle korra ühtlustamiseks, et hoida ära olukorrad, kus parlamendiliikmel on liiga palju kohalikke assistente; nõuab suuremat läbipaistvust kohalike assistentide ja teenuseosutajate palkamisel; nõuab parlamendiliikmete poolt palgatavate kõigi teenuseosutajate nimede avaldamist internetis;

76.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2008. aasta juulis vastu võetud parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 43 lõike d kohaselt ei või parlamendiliikmed võtta assistendina tööle oma abikaasat või vabaabielupartnerit, oma vanemaid, lapsi, vendi või õdesid;

77.  on mures oletatavatest õigusrikkumistest teatamise sise-eeskirja vastuvõtmise viibimise pärast; nõuab selle eeskirja viivitamatut rakendamist;

Infrastruktuuri ja logistika peadirektoraat

Parlamendi kinnisvarapoliitika

78.  võtab teadmiseks, et Euroopa Parlamendi kasutada on kolmes töökohas 1,1 miljonit ruutmeetrit tööpinda ning 81 % sellest kuulub parlamendile; peab äärmiselt oluliseks koostada nõuetekohased meetmed Euroopa Parlamendi hoonete jätkusuutlikkuse tagamiseks, pidades silmas kasvanud kulusid;

79.  nõuab koostöölepingu sõlmimist Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel Euroopa Majade ühiseks haldamiseks, et töötada ühest küljest välja kinnisvarauuringute mitmeaastase planeerimise raamistik ruumide ostmise või rentimise eesmärgil ning teisest küljest lihtsustada igapäevahalduse administratiivset ja finantskorda;

80.  võtab teadmiseks, et Sofias asuv Euroopa Maja töötab alates 2013. aasta juulist täiskoormusega; märgib, et hoone konstruktsioonidefektide ja puuduste eest määrati enne ostulepingu allkirjastamist vastutajaks müüja;

Suulise tõlke ja konverentside peadirektoraat ning kirjaliku tõlke peadirektoraat

81.  märgib rahuloluga, et ressursitõhusat mitmekeelsust puudutava juhatuse otsuse rakendamisega saavutati 2013. aastal suulise tõlke valdkonnas 15 miljonit eurot ja kirjaliku tõlke valdkonnas 10 miljonit eurot kokkuhoidu, ilma et see oleks kahjustanud mitmekeelsuse põhimõtet või parlamendi töö kvaliteeti; rõhutab veel kord institutsioonidevahelise koostöö olulisust selliste parimate tavade vahetamisel, mis edendavad tulemuslikkust ja võimaldavad kokkuhoidu;

Finantsküsimuste peadirektoraat

Vabatahtlik pensionifond

82.  märgib, et vabatahtlik pensionifond suurendas 2013. aasta lõpus oma hinnangulist kindlustusmatemaatilist puudujääki, mis arvutatakse fondi vara väärtuse alusel, 197,5 miljoni euroni; rõhutab, et need prognoositavad tulevased kohustused on jaotatud mitmele aastakümnele;

83.  märgib, et lõppkokkuvõttes on võimatu otsustada, kas fondi juhitakse tõhusalt ja nõuetekohaselt, ning nõuab tungivalt välishindamise tegemist;

84.  märgib siiski, et see tekitab muret fondi vahendite võimaliku ammendumise pärast, kusjuures Euroopa Parlament peab tagama pensioniõiguste väljamaksmise ka juhul, kui see fond ei suuda oma kohustusi täita;

85.  võtab teadmiseks Euroopa Kohtu 2013. aasta otsuse selle kohta, et otsus tõsta fondi liikmete pensioniiga 60 eluaasta asemel 63 eluaastale, et vältida kapitali varajast ammendumist ning ühtlustada tingimused parlamendiliikmete uue põhimäärusega, oli põhjendatud;

Teenused parlamendiliikmetele

86.  nõuab parlamendiliikmetele osutatavate teenuste ja teenuseosutajate nimede üldsusele avaldamist parlamendiliikmete kodulehel kõrvuti parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide andmetega;

Tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraat

87.  võtab teadmiseks tehnoloogiliste uuenduste ja tugiteenuste peadirektoraadis alustatud töökohtade tagasitoomise protsessi ning lubatud kulude vähendamise ja eriteadmiste suurendamise IT-valdkonna töötajate seas; tuletab meelde, et püsiva innovatsiooniga seotud suuremad eriteadmised olid põhjenduseks ka siis, kui asjaomases sektoris hakati mitu aastat tagasi kasutama välishankeid; palub peasekretäril koostöös Euroopa Personalivaliku Ametiga leida viisid, kuidas kiirendada töölevõtmismenetlusi ning tõmmata ligi IT-tehnoloogia ja turbe valdkonna parimaid eksperte;

88.  tuletab meelde, et teatud parlamendiliikmete, assistentide ja ametnike isiklike e-postkastide puutumatust rikuti seoses parlamendi vastu suunatud vahendusrünnetega (man-in-the-middle attack), mille käigus pääsesid häkkerid ligi teabevahetusele isiklike nutitelefonide ja parlamendi avaliku WiFi-võrgu vahel;

89.  võtab teadmiseks, et kõikide parlamendi IKT- ja telekommunikatsioonide suhtes viidi kolmandate isikute poolt läbi sõltumatu IKT turvalisuse audit, et töötada välja selge tegevuskava, mille abil saavutada 2015. aastaks kindlam IKT turvalisuse poliitika; osutab tähelepanu asjaolule, et IKT turvalisuse audit pidi toimuma 2014. aasta detsembris; kordab hiljutist kõrgenenud turvaohtu silmas pidades, et see peaks olema prioriteet, ja palub teavitada eelarvekontrollikomisjoni auditi tulemustest, niipea kui aruanne on valmis;

90.  võtab teadmiseks juhatuse poolt 9. detsembril 2013. aastal vastu võetud kohe rakendatavad ja keskpika tähtajaga meetmed, mille eesmärk on tõhustada parlamendi turvaeeskirju seoses mobiilside vahenditega;

91.  nõuab, et parlament teeks rohkem koostööd komisjoni informaatika peadirektoraadiga, et määrata kindlaks vanade IKT-vahendite ja taristu väljavahetamiseks sobivad asendusvariandid, mille puhul võetakse suund avatud, koostalitlusvõimelistele ja müüjast sõltumatutele lahendustele, et tagada parlamendile kulutõhus ja kõrge kvaliteediga IT-keskkond;

92.  väljendab heameelt väga kasuliku ja eduka muudatusettepanekute esitamise rakenduse at4am kasutuselevõtmise üle paari aasta eest; peab vajalikuks seda parandada ja ajakohastada, eriti selliste kasulike omadustega nagu automaatne korrigeerimine ja varukoopiate tegemine;

93.  nõuab, et kõik parlamendiliikmed, mitte ainult komisjoni täisliikmed või asendusliikmed, saaksid e-petitsiooni rakenduse (ePetitioni) kaudu juurdepääsu kõigile kodanike poolt parlamendi petitsioonikomisjonile esitatud petitsioonidele, et tagada dokumentide kättesaadavuse osas läbipaistvus ja võrdsus;

Keskkonnahoidlik parlament

94.  on teadlik parlamendi uue töökeskkonna (New World of Work) kontseptsioonist, EMASi akrediteerimisest ja protsessist ning paberivaba asjaajamise programmist, mis hõlmab e-komisjoni (e-Committee) ja e-koosoleku (e-Meeting) rakendusi; nõuab selle programmi täiendamist kättesaadavate rakendustega nutitelefonidele ja tahvelarvutitele;

95.  juhib tähelepanu asjaolule, et telekonverentsid ja kaugtöö võivad aidata parandada Euroopa Parlamendi ajakasutust ja keskkonnasõbralikkust ning vähendada haldus- ja reisikulusid;

96.  võtab teadmiseks, et parlamendi töötajate Brüsseli, Luxembourgi ja Strasbourgi vaheliste reisidega tekitatud kasvuhoonegaaside heide vähenes 2012. aastal võrreldes 2006. aastaga 34 %; kutsub juhatust üles tagama täieliku läbipaistvuse ja võtma samuti arvesse heidet, mida põhjustab parlamendiliikmete sõitmine koduliikmesriigist Brüsselisse või Strasbourgi; väljendab heameelt meetmete üle, millega tasakaalustatakse neid heitkoguseid, mis on vältimatud ja mida ei ole võimalik vähendada; soovitab ellu viia täiendava tasakaalustava poliitika projektidega, mis on kooskõlas ÜRO poolt tunnustatud puhta arengu mehhanismi nn kullastandardiga;

97.  kutsub peasekretäri üles koostama kava dokumentide transpordikastide arvu vähendamiseks parlamendi töökohtade vahelistel reisidel; soovitab kasutada väiksemaid transpordikaste või jagamissüsteemi, et vähendada nii transpordi rahalist maksumust kui ka CO2-jalajälge;

98.  kutsub vastutavaid teenistusi üles töötama välja jätkusuutlik ja sidus kontseptsioon, et kasutada eelarverida 239 täielikult ära süsinikdioksiidi tasakaalustamiseks maksimaalses mahus ning tasakaalustada institutsiooni vältimatu CO2 heide projektidega, mis vastavad ÜRO poolt tunnustatud puhta arengu mehhanismi nn kullastandardile;

99.  nõuab energiatõhususele keskendumist kliimaseadmete puhul, et tagada nende võimalikult väike keskkonnamõju;

Aastaaruanne sõlmitud hankelepingute kohta

100.  märgib, et 2013. aastal sõlmiti kokku 264 hankelepingut, millest 120 puhul (koguväärtusega 465 miljonit eurot) kasutati avatud või piiratud hankemenetlust ning 144 puhul (koguväärtusega 152 miljonit eurot) läbirääkimistega menetlust; võtab teadmiseks, et kuigi nende hankelepingute arv, mille puhul kasutati läbirääkimistega menetlust, oli 2013. aastal 37 % väiksem (2013. aastal 144 lepingut ning 2012. aastal 241 lepingut), ei ole läbirääkimistega menetluste rahaline väärtus märkimisväärselt muutunud;

101.  juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele rakendada keskkonnahoidliku riigihanke kontseptsiooni kõigi lepingute ja pakkumismenetluste puhul; nõuab järjest suuremate ja ambitsioonikate siduvate eesmärkide seadmist keskkonnahoidlike lepingute osas, eelkõige seoses toidu ja toitlustamise, sõidukite ja transpordi, sanitaar- ja veeseadmete, paberi, jäätmekäitluse, infotehnoloogia ja kujutise reprodutseerimise seadmete, valgustuse, puhastuse ning mööbliga;

102.  märgib, et suurem osa (61 %) 2013. aastal sõlmitud hankelepingutest olid teenuslepingud (kogusummas 374 miljonit eurot) ning kolm peadirektoraati sõlmisid kokku 14 lepingut, mille väärtus oli suurem kui 10 miljonit eurot; rõhutab vajadust tagada, et selliste suure maksumusega lepingute puhul kasutatakse spetsiaalseid ja asjakohaseid kontrollisüsteeme, mille abil tellimuste täitmist pidevalt jälgida;

103.  märgib, et 2013. ja 2012. aastal sõlmitud lepingud jagunesid vastavalt lepinguliigile järgmiselt:

Lepingu liik

2013

2012

Lepingute arv

Osakaal

Lepingute arv

Osakaal

Teenused

Tarned

Tööde teostamine

Ehitus

189

48

19

8

72 %

18 %

7 %

3 %

242

62

36

4

70 %

18 %

12 %

1 %

Kokku

264

100 %

344

100 %

Lepingu liik

2013

2012

Väärtus (eurot)

Osakaal

Väärtus (eurot)

Osakaal

Teenused

Tarned

Tööde teostamine

Ehitus

374 147 951

91 377 603

15 512 763

136 289 339

61 %

15 %

2 %

22 %

493 930 204

145 592 868

48 386 872

180 358 035

57 %

17 %

5 %

21 %

Kokku

617 327 656

100 %

868 267 979

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2013. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 7.)

104.  märgib, et 2013. ja 2012. aastal sõlmitud lepingud jagunesid vastavalt kasutatud menetlusele järgmiselt:

Menetluse liik

2013

2012

Lepingute arv

Osakaal

Lepingute arv

Osakaal

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Konkurents

Erand

106

14

144

-

-

40 %

5 %

55 %

-

-

98

5

241

-

-

28 %

2 %

70 %

0 %

0 %

Kokku

264

100 %

344

100 %

Menetluse liik

2013

2012

Väärtus (eurot)

Osakaal

Väärtus (eurot)

Osakaal

Avatud menetlus

Piiratud menetlus

Läbirääkimistega menetlus

Konkurents

Erand

382 045 667

83 288 252

151 993 737

-

-

62 %

13 %

25 %

-

-

381 116 879

245 156 318

241 994 782

-

-

44 %

28 %

28 %

0 %

0 %

Kokku

724 297 066

100 %

603 218 807

100 %

(Aastaaruanne Euroopa Parlamendi 2013. aastal sõlmitud lepingute kohta, lk 9.)

Erandlikud läbirääkimistega menetlused

105.  võtab teadmiseks, et 2013. aastal algatatud läbirääkimistega menetlustest 39 % olid erandlikud; peab murettekitavaks, et parlament kasutas 2013. aastal erandlikke läbirääkimistega hankemenetlusi 56 lepingu puhul, ning nõuab, et lisaks lepingute koguarvu näitamisele toodaks välja ka asjaomaste lepingute kogumaksumus;

106.  on seisukohal, et eelarvevahendite käsutajad peaksid erandliku läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist põhjalikult ja läbipaistvalt põhjendama; nõuab, et finantsküsimuste kesküksus esitaks selle teabe oma aastaaruandes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni sõlmitud lepingute kohta;

Fraktsioonid (eelarvepunkt 4 0 0)

107.  märgib, et 2013. aastal kasutati fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele ette nähtud eelarvepunkti 4 0 0 assigneeringuid järgmiselt:

Fraktsioon

2013

2012

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad

Aasta assigneeringud

Omavahendid ja ülekantud assigneeringud

Kulud

Aasta assigneeringute kasutusmäär

Järgmisse perioodi üle kantud summad (2011)

PPE

21 680

4 399

18 437

85,04 %

7 642

21 128

2 024

18 974

89,81 %

4 178

S&D

15 388

6 849

17 649

114,69 %

4 588

14 908

6 313

14 520

97,40 %

6 702

ALDE

6 719

2 172

7 142

106,30 %

1 749

6 673

2 281

6 855

102,72 %

2 100

Verts/ALE

4 366

1 787

4 778

109,44 %

1 375

4 319

1 460

4 002

92,65 %

1 778

GUE/NGL

2 658

1 076

3 317

124,79 %

416

2 563

1 094

2 602

101,52 %

1 055

ECR

4 046

1 602

4 598

113,64 %

1 050

3 765

1 219

3 407

90,51 %

1 577

EFD

2 614

939

2 422

92,65 %

1 132

2 538

881

2 494

98,29 %

925

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

1 316

367

931

70,74 %

441

1 362

413

963

70,73 %

367

Kokku

58 786

19 193

59 274

100,83 %

18 394

57 255

15 687

53 817

94,00 %

18 680

* Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi sihtasutused

108.  märgib, et 2013. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 2 assigneeringuid järgmiselt:(2)

Erakond

Lühend

Omavahendid*

Euroopa Parlamendi toetus

Kogutulu

Euroopa Parlamendi toetuse osakaal abikõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Tulude ülejääk (reservi kandmine) või kahjum

Euroopa Rahvapartei

PPE

1 439

6 464

9 729

85 %

192

Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei

PES

1 283

4 985

6 841

85 %

118

Euroopa Liberaaldemokraatlik Reformipartei

ALDE

518

2 232

3 009

85 %

33

Euroopa Roheliste Partei

EGP

461

1 563

2 151

78 %

-36

Euroopa Konservatiivide ja Reformistide Liit

AECR

307

1 403

1 970

85 %

45

Euroopa Vasakpartei

EL

233

948

1 180

68 %

-258

Euroopa Demokraatide Partei

EDP/PDE

91

437

528

85 %

0

ELi Demokraadid

EUD

48

197

245

85 %

12

Euroopa Vabaliit

EFA

93

439

592

85 %

12

Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine

ECPM

61

305

366

85 %

8

Euroopa Vabaduse Allianss

EAF

68

384

452

85 %

1

Euroopa Rahvuslike Liikumiste Allianss

AEMN

53

350

403

85 %

-38

Vaba ja Demokraatliku Euroopa Liikumine

MELD

107

594

833

85 %

0

Kokku

4 762

20 301

28 299

83 %

89

(*) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

109.  märgib, et 2013. aastal kasutati eelarvepunkti 4 0 3 assigneeringuid järgmiselt(3):

Sihtasutus

Lühend

Seotud erakonnaga

Omavahendid*

Euroopa Parlamendi toetus

Kogutulu

Euroopa Parlamendi toetuse osakaal abikõlblikest kuludest (maksimaalselt 85 %)

Centre for European Studies

CES

EPP

772

3 985

4 757

85 %

Foundation for European Progressive Studies

FEPS

PES

491

2 762

3 253

85 %

European Liberal Forum

ELF

ALDE

214

1 108

1 322

85 %

Green European Foundation

GEF

EGP

158

881

1 039

85 %

Transform Europe

TE

EL

130

538

668

85 %

Institute of European Democrats

IED

PDE

50

219

269

85 %

Centre Maurits Coppieters

CMC

EFA

50

227

277

85 %

New Direction - Foundation for European Reform

ND

AECR

183

645

828

85 %

European Foundation for Freedom

EFF

EAF

39

210

249

85 %

Organisation For European Interstate Cooperation

OEIC

EUD

20

123

143

85 %

European Christian Political foundation

ECPF

ECPM

31

170

201

85 %

Foundation for a Europe of Liberties and Democracy

FELD

MELD

60

280

340

85 %

Identités & Traditions europénnes

ITE

AEMN

31

177

208

85%

Kokku

-

2.229

11.325

13.554

85%

(*) Kõik summad on näidatud tuhandetes eurodes.

-

2.229

11.325

13.554

85%

(1) ALTER-EU: Mind the Gap (http://www.alter-eu.org/sites/default/files/documents/Mind%20the%20Gap%20briefing.pdf).
(2) Allikas: juhatuse koosolekute protokollid: 20.10.2014 (PE 538.295/BUR) ja 20.10.2014 (PE 538.297/BUR), punkt 12.
(3) Allikas: juhatuse koosolekute protokollid 20.10.2014 (PE 538.295/BUR) ja 20.10.2014 (PE 538.297/BUR) punkt 12.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika