Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0155/2014)(2) ,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ja artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99 ning164–167,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0109/2015),

1.  annab heakskiidu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegevusele Euroopa välisteenistuse 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 66, 8.3.2013. (2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1. (3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1. (4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128. (5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, X jagu – Euroopa välisteenistus,

–  võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 26. veebruari 2015. aasta otsust rikkumisest teatamist käsitleva omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0109/2015),

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa välisteenistus on jätkanud kolmandal eelarveaastal oma eelarve täitmist, ilma et kontrollikoda oleks tuvastanud olulisi vigu; võtab teadmiseks edusammud, mis on tehtud eelmistel aastatel tuvastatud vigade kõrvaldamiseks, ja toetab kontrollikoja aastaaruandes esitatud soovitusi olukorra parandamiseks; väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse loomist käsitleva kontrollikoja eriaruande nr 11/2014 ning selles aruandes sisalduvate arvukate kasulike soovituste üle olukorra parandamiseks, mida loodetavasti rakendatakse nii pea kui võimalik;

2.  märgib, et 2011., 2012. ja 2013. aasta aruandes on kontrollikoda teinud korduvalt Euroopa välisteenistuse kohta tähelepanekuid seoses palkade maksmisega töötajatele ja puudustega peretoetuste haldamises, mida Euroopa välisteenistuse nimel tegi individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO), turvateenuste osutamisega delegatsioonides ja IT-teenuste lepingutega;

3.  väljendab muret asjaolu pärast, et töötajatele makstavad hüvitised olid ka eelnevatel aastatel mureküsimuseks ja vigadest mõjutatud; nõuab, et selles osas tehtaks rangemat kontrolli, eelkõige seeläbi, et töötajatele tuletatakse korrapäraselt meelde, et nad deklareeriksid muudest allikatest saadavad toetused;

4.  väljendab muret, et individuaalsete maksete haldamise ja maksmise süsteem ei olnud 2013. aastal ikka veel täielikult toimiv, mis põhjustas sotsiaaltoetuste ebakorrektse väljamaksmise töötajatele, ning palub, et Euroopa välisteenistus laiendaks seda süsteemi kõigi liikmesriikide ametnikele;

5.  tuletab meelde, et Euroopa välisteenistuse peakorter peab korrapäraselt jälgima kõiki hankemenetlusi nende kõikides etappides, eelkõige delegatsioonides; on seisukohal, et asjaomaseid delegatsioonide töötajaid tuleks pidevalt toetada selgete juhistega, et vähendada olemusliku riski ohtu, eelkõige tundlike hankemenetluste ja lepingute puhul; tervitab asjaolu, et Euroopa välisteenistuse peakorteris on delegatsioonide julgeolekuvaldkonna lepingute jaoks loodud spetsiaalne töörühm;

6.  märgib, et Euroopa välisteenistuse sõlmitavate raamlepingute puhul tuleb nõuetekohaselt tagada toimingute jälgitavus, vormistades asjakohaselt iga lepinguga seotud dokumendid, olenemata lepingu konkreetsest iseloomust; palub Euroopa välisteenistuse peakorteril arendada edasi delegatsioonide töötajate oskusi ja teadlikkust nii sellest küsimusest kui ka üldisemalt sellega seotud sisekontrollistandardite mõjusast rakendamisest; märgib, et teabe kvaliteet on üks kõige olulisemaid 2013. aasta eelkontrolli käigus tuvastatud puudusi, ja nõuab olukorra kiiret parandamist, et tagada juurdepääs täpsele ja põhjalikule juhtimis- ja haldusteabele;

7.  kutsub Euroopa välisteenistust üles tugevdama oma kolmandate riikidega seotud pettustevastast strateegiat ja väljendab heameelt asjaolu üle, et 23. jaanuaril 2015 allkirjastati lõpuks vastastikuse mõistmise memorandum Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF);

8.  palub Euroopa välisteenistusel anda aru edusammudest seoses liidu delegatsioonide pettustevastase võitluse strateegiaga, mis pidi valmima 2013. aasta jooksul;

9.  on mures rikkumisest teatamise sise-eeskirjade vastuvõtmise viibimise pärast; palub Euroopa välisteenistusel neid eeskirju viivitamata rakendama hakata;

10.  palub Euroopa välisteenistusel lisada oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega kõigi selliste lõpetatud OLAFi juhtumite tulemused ja tagajärjed, mille puhul oli uurimise all institutsioon või mõni selle heaks töötav isik;

11.  märgib, et Euroopa välisteenistuse peakorteri 2013. aasta lõplik eelarve oli 508,8 miljonit eurot, mis on 4,09 % rohkem kui eelnenud aastal, ning eelarve jaguneb järgmiselt: 195,81 miljonit eurot Euroopa välisteenistuse peakorterile ja 312,95 miljonit eurot liidu delegatsioonidele; märgib, et komisjon andis Euroopa välisteenistuse eelarvesse täiendavalt 272,4 miljonit eurot;

12.  märgib, et Euroopa välisteenistuse peakorteris kulutatakse 69 % eelarvest (134,59 miljonit eurot) koosseisuliste ja koosseisuväliste töötajate palkade ja toetuste maksmisele ja 10 % (19,92 miljonit eurot) hoonetele ja nendega seotud kulutustele; märgib, et liidu delegatsioonides kulutatakse 106,6 miljonit eurot (34 %) koosseisuliste töötajate palkadele, 62,2 miljonit eurot (19,9 %) kooseisuvälistele töötajatele ja 99,6 miljonit eurot (31,8 %) hoonetele ja nendega seotud kulutustele;

13.  on arvamusel, et Euroopa välisteenistus ei ole ressursside piiratuse tõttu veel täieõiguslik ELi diplomaatiline teenistus; on seisukohal, et just komisjon ja liikmesriigid saaksid Euroopa välisteenistuse tugevdamist tagant tõugata;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et eelarve neutraalsuse põhimõte on igati tervitatav, kuid seda ei tohiks vaadelda eraldiseisvana kokkuhoiust, mida liikmesriikidele on andnud Euroopa välisteenistuse loomine;

15.  on seisukohal, et Euroopa välisteenistusel on endiselt liiga palju kõrge palgatasemega töötajaid ning et see olukord vajab muutmist; on arvamusel, et selleks juba võetud meetmed on olnud asjakohased, ning palub komisjonilt suuremat pühendumist talitustevahelise koostöö parandamisele; palub institutsioonil anda oma järgmises aastaaruandes aru AD15 ja AD16 ametikohtade vähendamisest; märgib ka, et puudub kompetentsiraamistik juhtide jaoks, mille alusel saaks hinnata esialgselt välja valitud kandidaate; rõhutab, et töölevõtmisotsuste peamiseks kriteeriumiks peab jääma pädevus välisküsimustes;

16.  on kindel, et Euroopa välisteenistuse kõrgema juhtkonna struktuuri tuleb ratsionaliseerida ja otsuste tegemise protsessi lihtsustada;

17.  väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse töötajaskonna paranenud geograafilise tasakaalu üle, kuna pärast 2004. aastat liiduga ühinenud liikmesriikide osakaal on halduspersonali osas kasvanud 18 %-ni ja delegatsioonide juhtide osas 17,7 %-ni, võrrelduna nende riikide osakaaluga liidu rahvastikust, mis on 21 %; rõhutab vajadust geograafilise tasakaalu järele töötajate värbamisel ja ametisse nimetamisel; on arvamusel, et võrdne geograafiline esindatus Euroopa välisteenistuses on oluline tegur selle jõudluse suurendamisel ning kutsub komisjoni üles jätkama tööd selle saavutamiseks;

18.  märgib ära tehtud jõupingutused soolise tasakaalu parandamiseks ja võimalike takistuste likvideerimiseks karjääri edenemise valdkonnas; nõuab, et Euroopa välisteenistus jätkaks tööd soolise tasakaalustamatuse vähendamiseks, eelkõige kõrgema tasandi töötajate hulgas;

19.  väljendab siiski muret naiste vähesuse pärast Euroopa välisteenistuse vastutavatel ametikohtadel (delegatsioonide töötab 204 meest ja 55 naist, samas kui kõrgemas juhtkonnas on 42 meest ja 4 naist – s.t naisi on vaid 8,7 %); nõuab, et selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks võetaks kasutusele võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

20.  märgib, et kohustuslik eesmärk, et vähemalt ühe kolmandiku Euroopa välisteenistuse administraatori (AD) tasandi töötajate koguarvust peaksid moodustama liikmesriikidest pärit diplomaadid, saavutati 2013. aastal; märgib aga, et liikmesriikidest lähetatud riiklike ekspertide arv on ikka veel suhteliselt suur (2014. aasta juunis 397), ja nõuab nende staatuse/õiguste ja Euroopa välisteenistuse eelarvet mõjutava maksumuse kohta täpsemat selgitust;

21.  kordab eelmisel aastal tehtud üleskutset esitada kõigi Euroopa välisteenistuse käsutuses olevate inimressursside kohta üksikasjalik tabel, mis kajastab töötajate jaotust palgaastme, soo ja kodakondsuse alusel; märgib, et see tabel tuleks automaatselt lisada institutsiooni iga-aastasele tegevusaruandele;

22.  väljendab siiski kahetsust, et ei ole veel saavutatud paremat geograafilist tasakaalustatust ning palub Euroopa välisteenistusel tugevdada geograafilist tasakaalu eelkõige juhtiva tasandi ametikohtade ja delegatsioonide juhtide määramisel; kordab, et on vaja saavutada parem liikmesriikide geograafiline tasakaal administratsiooni kõigil tasanditel, ning nõuab Euroopa välisteenistuselt meetmete rakendamist kõikide liikmesriikide parema ja tasakaalustatuma esindatuse tagamiseks;

23.  on arvamusel, et liidu eriesindajate ülesanded on väga ebaselged, puudub nõuetekohane järelevalve ja tulemuste analüüs; teeb ettepaneku, et nende puuduste likvideerimiseks integreeritaks eriesindajate ametikohad Euroopa välisteenistuse struktuuri;

24.  tuletab meelde, kui oluline on paigutada toimiva ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika alla kuuluva ELi eriesindajate eelarve ümber Euroopa välisteenistuse eelarvesse, et paremini toetada integreerumist Euroopa välisteenistusse;

25.  peab positiivseks inimressursi valdkonnas toimunud arengut, kuid nõustub siiski kontrollikoja tähelepanekuga, et delegatsioonides on vaja valdkondlikke teadmisi; väljendab muret selle pärast, et liidu delegatsioonide poliitikaosakondades ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) missioonide kavandamiseks ja elluviimiseks ei ole piisavalt personali; märgib ka, et liidu delegatsioonidel on luureandmete saamise ja käsitlemisega seotud praktilisi raskusi; palub komisjonil leida koos Euroopa välisteenistusega kooskõlastatud meetod delegatsioonide töötajaskonna profiili optimeerimiseks;

26.  märgib, et Euroopa välisteenistus eraldab jätkuvalt ebapiisavalt vahendeid sisepoliitika välisaspektidele ja et tal on rahastamisvahendite kavandamisse nõuetekohase panuse andmiseks liiga vähe töötajaid, mis seab ohtu liidu välispoliitika ühtsuse;

27.  on seisukohal, et praegusel kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleks liidu institutsioonide töötajate väljasõitude kulusid vähendada ning väljasõiduüritused peaksid võimaluse korral toimuma institutsioonide enda hoonetes, sest väljasõitudega kaasnev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

28.  soovitab Euroopa välisteenistusel saada parem ülevaade värbamismenetlusega kaasnevatest kuludest; kutsub Euroopa välisteenistust üles kasutama uuenduslikke lahendusi, nagu tööintervjuude läbiviimine videokonverentsi vormis, ning leidma võimalikult palju samalaadseid võimalusi töötajate koolitamiseks;

29.  rõhutab veel kord vajadust sellise Euroopa välisteenistuse nõude kehtestamiseks, et ametisse nimetatud uued Euroopa välisteenistuse töötajad annaksid kinnituse selle kohta, et nad ei ole kunagi töötanud luureteenistuses;

30.  julgustab komisjoni ja liikmesriike võtma meetmeid, et kooskõlastatus ja koostöö nende välisteenistuste ja Euroopa välisteenistuse vahel oleks parem, eiramata samas läbivaid valdkondlikke küsimusi;

31.  rõhutab, et kulusid saaks oluliselt kokku hoida, kui parandada liikmesriikide vahelist koostööd välis- ja julgeolekupoliitika alal ning määrata ennetavalt kindlaks ühised meetmed, mis Euroopa välisteenistus saab järkjärgult üle võtta, et liidu ülemaailmset rolli tugevdada ja tõhustada;

32.  rõhutab, et tuleks edasi arendada töötavasid, mis tagaksid koostöö rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadiga (DEVCO), ning toetada valdkondlikke üksusi (näiteks konfliktiennetuse ja julgeolekupoliitika direktoraat);

33.  rõhutab, et valdkondlikud üksused tuleks kaasata programmitöö kõikidesse etappidesse vältimaks seda, et konfliktide ennetamise, rahu kindlustamise ning soolise võrdõiguslikkuse ja inimõigustega seoses tehtaks täiendusi alles viimasel hetkel;

34.  on arvamusel, et praegune ELi välispoliitika on jätkuvalt mõningate üksikute liikmesriikide välispoliitika tugeva mõju all; rõhutab, et ELi välispoliitika tulemusi kujundab olulisel määral selliste riikide kõrvalejätmine, kellel on olemas asjatundlikkus mõne käimasoleva konflikti, eriti Ukraina ja Venemaa vahelise konflikti alal; palub Euroopa välisteenistusel seda küsimust pidevalt jälgida ning võtta arvesse võimalikku mõju, mida üksikute liikmesriikide välispoliitika avaldab liidu välispoliitikale;

35.  rõhutab, kui tähtis on tunnustada ja toetada lähetatud tsiviilpersonali ja sõjaväelaste rasket tööd maailma ebastabiilseimates ja ohtlikemates paikades, kus liit peab samuti olema esindatud ja oma tööd tegema; peab seetõttu oluliseks, et nendele turvalisuse ja liikuvuse, perekondliku ühtsuse/eraldatuse ning kultuuriliste ja sotsiaalsete tegurite osas äärmusliku stressi tingimustes töötavatele ja elavatele töötajatele kehtestataks kõrgeim kaitse ja turvalisuse tase ning piisav paindlikkuse määr; pooldab asjaomaste delegatsioonide turvalisuseks eraldatud kulude suurendamist eelarves; on seisukohal, et oleks väga kasulik omada võrdlevat statistikat nendes tingimustes töötavate Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide välisteenistuste töötajate kohta;

36.  nõuab, et delegatsioonide toetamist eelarvest lihtsustataks; rõhutab, et kõige väiksemad delegatsioonid on raskes olukorras, sest maksete heakskiitmise delegeerimist Euroopa välisteenistuse ja komisjoni töötajate vahel reguleerivad keerukad ja jäigad eeskirjad; palub Euroopa välisteenistusel ja komisjonil kaaluda, kuidas saaks vahendite heakskiitmise menetluse lihtsamaks muuta, järgides samal ajal finantskontrolli eeskirju;

37.  rõhutab, et ELi delegatsioonide poolt praegu kohaldatavad finantseeskirjad panevad delegatsioonide juhtidele jätkuvalt suure halduskoormuse, mis viib tähelepanu delegatsiooni juhi esmaselt vastutuselt keskenduda poliitilisele tööle; nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus ja komisjon leiaksid sellele probleemile lahenduse, mis hõlmaks finantseeskirjade muutmist, tingimusel et see ei vähenda delegatsioonide finantsjuhtimise kvaliteeti ja rangust; märgib ka, et halduskulude katmiseks kasutatakse pidevalt Euroopa välisteenistuse ja komisjoni eelarveridu, mis muudab finantstegevuse asjatult keerukamaks;

38.  juhib tähelepanu asjaolule, et samas geograafilises punktis asuvaid ELi töötajaid delegatsioonides ja ELi töötajaid ÜVJP missioonidel koheldakse erinevalt seoses puhkepäevade, lendude, hüvitiste jt soodustustega; nõuab liidu delegatsiooni töötajate ja liidu ÜVJP missioonide töötajate tasustamise ja hüvitiste üksikasjalikku võrdlust näiteks Mogadishus (Somaalia) ja Banguis (Kesk-Aafrika Vabariik) 1. jaanuari 2014. aasta seisuga ning nõuab võimalike erinevuste põhjendamist;

39.  rõhutab vajadust korraldada ÜVJP missioonide rahastamine paindlikumalt, et tagada Euroopa Liidu sise- ja välisjulgeolek, mida ohustavad konfliktid liiduga piirnevates riikides, aga ka võimalike terrorismiaktide suurenenud risk;

40.  rõhutab, et tingimata tuleb luua ühistalituste keskus, mis annaks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidele ning liidu eriesindajatele ja nende büroodele tsentraliseeritud logistika-, hanke- ja haldustoe pakkumise kaudu suure kulude kokkuhoiu; peab kahetsusväärseks, et keskuse loomine on pikka aega viibinud, ja nõuab tungivalt, et kõik asjaomased sidusrühmad püüaksid jõuda kiiresti kokkuleppele kõrgetele nõudmistele vastava keskuse osas, mis suudaks missioone eelkõige nende algusfaasis tulemuslikult toetada, standardiseerida tööprotsesse ning tagada kiiremad ja kulutasuvamad hanked;

41.  soovitab Euroopa välisteenistusel kasutada ära mastaabisäästu eelised, luues uut sünergiat Euroopa välisteenistuse peakorteris ja delegatsioonides ning süvendades koostööd liikmesriikide ja nende diplomaatiliste teenistustega tõelises liidu välispoliitilises ja -teenistuslikus vaimus; märgib rahuloluga, et ELi delegatsioonide ja liikmesriikide diplomaatiliste esinduste ruumide ühiskasutuse mõte levib, kuigi praegu on selle kohta näiteid veel vähe; palub Euroopa välisteenistusel jätkata võimaluste otsimist ühiskasutuse edasiseks suurendamiseks;

42.  palub, et Euroopa välisteenistus lisaks oma iga-aastasele tegevusaruandele kinnisvarapoliitika, eelkõige kuna oluline on kinnisvarapoliitikaga seotud kulusid ratsionaliseerida ja tagada, et need kulud ei ole liiga suured;

43.  nõuab tungivalt, et Euroopa välisteenistus esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile nimekirja kõigist 2013. aastal sõlmitud kinnisvaralepingutest, mis sisaldaks lepingute üksikasju, riiki, kus leping on sõlmitud, ning lepingu kestust, nii nagu see oli esitatud Euroopa välisteenistuse 2011. aasta tegevusaruandes, ning palub, et Euroopa välisteenistus esitaks kõigi kinnisvaralepingute üksikasjad ka oma 2014. aasta tegevusaruandes;

44.  möönab, et konsulaarteenistustega seoses tuleb veel tööd teha; rõhutab võimalust kulusid kokku hoida, kui konsulaarteenuseid pakutakse liidu delegatsioonide kaudu; kutsub Euroopa välisteenistust üles koostama üksikasjaliku analüüsi selle mõju kohta eelarvele ning kutsub liikmesriike üles selles küsimuses kokkuleppele jõudma, eesmärgiga koostada ühtlustatud eeskirjad ja õigusaktid;

45.  palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse ülevaate selle kohta, milliseid järelmeetmeid on Euroopa välisteenistus käesolevas resolutsioonis esitatud Euroopa Parlamendi soovitustega seoses võtnud.