Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet(1),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 2013. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2014)0510 – C8-0149/2014)(2),

–  võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2013 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega(3),

–  võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust(4), mis kinnitab 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

–  võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(6), eriti selle artikleid 55, 99, 164, 165 ja 166,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0111/2015),

1.  annab heakskiidu Euroopa Kohtu kohtusekretäri tegevusele Euroopa Kohtu 2013. aasta eelarve täitmisel;

2.  esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

(1) ELT L 66, 8.3.2013. (2) ELT C 403, 13.11.2014, lk 1. (3) ELT C 398, 12.11.2014, lk 1. (4) ELT C 403, 13.11.2014, lk 128. (5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. (6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma otsust Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, IV jagu – Euroopa Kohus,

–  võttes arvesse Euroopa ombudsmani 26. veebruari 2015. aasta otsust oletatavast õigusrikkumisest teatamise omaalgatusliku uurimise OI/1/2014/PMC lõpetamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0111/2015),

1.  märgib rahuloluga, et kontrollikoda täheldas oma 2013. aastat käsitlevas aruandes, et ei leidnud Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus”) olulisi puudusi seoses inimressursse ja hankeid käsitlevate auditeeritud teemadega;

2.  tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoda jõudis oma audititöö põhjal järeldusele, et institutsioonide ja organite 31. detsembril 2013 lõppenud eelarveaasta haldus- ja muude kulude maksed tervikuna ei sisaldanud olulisi vigu;

3.  märgib, et 2013. aastal oli Euroopa Kohtu käsutuses assigneeringutena 354 880 000 eurot (2012. aastal 348 300 000 eurot) ja et assigneeringute täitmise määr oli 96,3 %; peab kahetsusväärseks, et võrreldes 2012. aasta 98,6 %-ga oli 2013. aasta kasutusmäär madalam;

4.  võtab teadmiseks, et madalamat täitmismäära võib seostada sellega, et 2013. aasta algsed assigneeringud sisaldasid palkade ja pensionide kavandatud korrigeerimist (kokku peaaegu 6 000 000 euro ulatuses), kuid nõukogu ei olnud lõpuks korrigeerimisega siiski nõus; juhib tähelepanu sellele, et palkade korrigeerimist puudutava ettenägemata otsusega seotud põhjendused enam ei kehti seoses uute personalieeskirjade vastuvõtmisega 2014. aastal;

5.  rõhutab aga, et Euroopa Kohtu eelarve on puhtalt halduseelarve, millest suure osa moodustavad institutsioonis töötavate inimestega seotud kulud; võtab teadmiseks kasutusmäära langemise kohta esitatud põhjenduse Euroopa Kohtu 2013. aasta tegevusaruandes;

6.  märgib, et Euroopa Kohus lõpetas 2013. aastal 701 kohtuasja (2012. aastal lõpetati 595 kohtuasja) ja talle esitati 699 uut kohtuasja (2012. aastal 632), sh 450 apellatsioonikaebust ja eelotsusetaotlust; kiidab heaks positiivsed statistilised tulemused ja leiab, et hoolimata headest tulemustest on veel ruumi nende parandamiseks;

7.  võtab teadmiseks, et 2013. aastal esitati Üldkohtule 790 uut kohtuasja, lõpetati 702 kohtuasja ja 1325 kohtuasja oli menetluses, mis tähendab kohtumenetluste arvu üldist kasvu võrreldes 2012. aastaga; märgib ka, et kohtumenetluste kestus on veidi lühenenud; juhib tähelepanu asjaolule, et üheksanda koja moodustamine ei toonud 2013. aastal kaasa Üldkohtu tõhususe kasvu, kuid kordab sellest hoolimata oma seisukohta, et Üldkohus vajab tugevdamist inimressursside valdkonnas;

8.  märgib, et Avaliku Teenistuse Kohus viis 2013. aastal lõpule 184 kohtuasja, 2012. aastal seevastu 121 (mis tähendab 52 % suurust kasvu), vähendades seega menetluses olevate kohtuasjade arvu 24 võrra (mis tähendab selle kohtuasjade kuhjumise vähenemist 11 %); on veendunud, et Avaliku Teenistuse Kohtu laialisaatmine ei ole adekvaatne lahendus pikaleveninud ummikseisule nõukogus;

9.  on seisukohal, et Euroopa Kohtu käsutuses olevate vahendite raames on võimalik leida edasisi võimalusi olukorra parandamiseks; rõhutab, et tänu 2013. aastal elluviidud sisereformidele − uue koja moodustamine Üldkohtus, uus kohtujurist ning Euroopa Kohtu tegevust reguleeriva kodukorra muutmine, eelkõige keelte ja tehnoloogiakasutuse valdkonnas, ning muud lisaeeskirjad − on süsteemis toimunud positiivsed muutused, mis on võimaldanud ressursside optimeerimisel edusamme teha; innustab Euroopa Kohut jätkama samamoodi;

10.  soovitab muuta institutsiooni struktuuri selliselt, et viia juriidilised ja haldusülesanded selgemini lahku, mis tagaks struktuuri parema kooskõla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6, nii et kohtunikel ei oleks enam seda ohtu, et nad peavad tegema otsuseid apellatsioonikaebuste kohta, mis käsitlevad tegusid, millesse nende asutused on otseselt segatud;

11.  tuletab meelde, et seoses 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooniga väidab Euroopa Kohus, et kuulamiste ega kohtuotsuste arvu suurendamine ei suurendaks tööviljakust olulisel määral; juhib tähelepanu sellele, et samas on Euroopa Kohus taotlenud kohtunike arvu suurendamist; nõuab tungivalt, et Euroopa Kohus nõuaks välist vastastikust eksperdihinnangut, mis tuleks esitada koos väliste vahenditega, et teha kindlaks Euroopa Kohtu tõstatatud probleemide võimalikud lahendused;

12.  rõhutab, et Euroopa Kohtus tuleb mitmekeelsuse tagamisele erilist tähelepanu pöörata, sest see ei pea tagama mitte ainult võrdset juurdepääsu Euroopa Kohtu praktikale, vaid ka andma asjaomastele osapooltele vaidluste lahendamisel Euroopa Kohtu ees võrdsed võimalused;

13.  peab kahetsusväärseks, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitati kohtunike välistegevuste loetelu kohta puudulik teave; palub Euroopa Kohtul avaldada oma kodulehel registri, mis sisaldab üksikasjalikku teavet iga kohtuniku välistegevuste kohta, millel on mõju liidu eelarvele;

14.  palub Euroopa Kohtul esitada kahe pensionile läinud koosseisulise tõlkija – kellega sõlmiti tõlkelepingud – juhtumi kohta aruanne, mille alusel oleks võimalik veenduda, et see olukord vastab nii huvide konflikti kui ka palga osas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadele;

15.  palub Euroopa Kohtul kaaluda Euroopa Kohtu kohtukantseleide koondamist ühte kantseleisse, et tagada kohtute vahel menetlustoimingute parem koordineerimine;

16.  märgib ära e-Curia rakenduses tehtud parandused; võtab teadmiseks, et see rakendus ei ole veel saavutanud oma täit potentsiaali; soovitab Euroopa Kohtul koostada kava, et julgustada kõiki liikmesriike rakendust kasutama;

17.  tunnustab 2013. aastal paberaruannete asendamiseks käivitatud digitaalsete aruannete projekti; on arvamusel, et selle projekti oleks võinud käivitada juba varem;

18.  on seisukohal, et võttes arvesse iga-aastases tegevusaruandes toodud andmeid, saaks Euroopa Kohus veelgi vähendada paberdokumentide arvu, ilma et selle all kannataksid tema kohustused;

19.  julgustab Euroopa Kohut, arvestades asjaolu, et esimene otseülekanne veebis toimus Euroopa Kohtus 2013. aastal, tehnoloogiat veelgi rohkem kasutama ja laiendama selle kasutusala ka tööga seotud teemadele;

20.  tunnistab, et suulise tõlke kvaliteet Euroopa Kohtus on väga tähtis ning et kuulamiste arvu ei ole võimalik mõjutada; on siiski veendunud, et kuulamiste ajakava on võimalik tõhusamalt planeerida; soovitab Euroopa Kohtul oma institutsioonidevaheliste kontaktide abil tutvuda teiste institutsioonide poolt selles küsimuses kasutatavate parimate tavadega;

21.  võtab teadmiseks Euroopa Kohtu põhimõtte eelistada sisemiste ressursside kasutamist, eelkõige tõlketeenuste puhul; mõistab raskusi teatud keelekombinatsioonidele juriidilise taustaga tõlkijate leidmisel; väljendab siiski suurt muret vabakutselistele tõlkijatele eraldatud kasutamata assigneeringute väga kõrge taseme (2 200 000 eurot) pärast; on seetõttu seisukohal, et kui peaks vaja olema kasutada allhanget, siis peaks see andma lisakokkuhoidu;

22.  kutsub Euroopa Kohut üles kaaluma võimalust võtta kasutusele süsteem, et tõlkimine toimub teatavatel juhtudel ainult siis, kui selleks esitatakse tellimus, ning kasutama sagedamini tehnoloogilisi tõlkevahendeid;

23.  palub kohtul kontrollida tõlke vajalikkust iga juhtumi korral, mille tähtsus liidu kodanike jaoks on piiratud;

24.  märgib murelikult, et liidu eri institutsioonide tõlkekulud on väga erinevad; palub institutsioonidevahelisel tõlketöörühmal teha sellega seoses kindlaks nende erinevuste põhjused ja pakkuda välja lahendused, mis kaotaksid selle tasakaalustamatuse ja ühtlustaksid tõlkekulud, mille puhul oleks täielikult arvestatud kvaliteeti ja keelelist mitmekesisust; märgib sellega seoses, et töörühm peaks taastama institutsioonidevahelise koostöö, et vahetada häid tavasid ja tulemusi, ning tegema kindlaks valdkonnad, kus oleks võimalik institutsioonide koostööd või nendevahelisi kokkuleppeid tugevdada; märgib, et töörühma eesmärk peaks ühtlasi olema töötada välja tõlkekulude esitamise ühtne meetod, mida saaksid kasutada kõik institutsioonid, et hõlbustada nende kulude analüüsi ja võrdlust; märgib, et töörühm peaks selle töö tulemused esitama enne 2015. aasta lõppu; kutsub kõiki institutsioone üles võtma institutsioonidevahelise töörühma tööst aktiivselt osa; tuletab sellega seoses meelde, et liidu institutsioonides tuleb mitmekeelsuse tagamisele väga suurt tähelepanu pöörata, et tagada kõigi liidu kodanike võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;

25.  on seisukohal, et kriisi ja üldiste eelarvekärbete ajal tuleb liidu institutsioonide töötajate väljasõitude kulusid vähendada ning väljasõiduüritused peaksid võimaluse korral toimuma institutsioonide enda hoonetes, sest väljasõitudega kaasnev lisaväärtus ei õigusta nii suuri kulusid;

26.  loodab, et Euroopa Kohus jätkab jõupingutusi institutsioonisisese sünergia otsimisel, eelkõige suulise ja kirjaliku tõlke valdkonnas;

27.  kordab oma taotlust, et Euroopa Kohtu koosolekute päevakord oleks eraldi lisana lisatud vastava aasta tegevusaruandele;

28.  soovitab ülemäärase viivituse määratlemiseks kehtestada kohtuotsuste tegemise ajavahemikule teatavad objektiivsed kriteeriumid;

29.  peab kahetsusväärseks, et pärast 2004. aastat liiduga ühinenud liikmesriigid ei ole institutsiooni kõrgemas juhtkonnas esindatud; kordab, et administratsiooni kõigil tasanditel tuleb saavutada parem geograafiline tasakaal;

30.  on mures selle pärast, et naisi on Euroopa Kohtu vastutavatel ametikohtade vähe (70 % – 30 %); nõuab, et selle tasakaalustamatuse võimalikult kiireks kaotamiseks viidaks ellu võrdsete võimaluste kava, eelkõige seoses juhtivate ametikohtadega;

31.  märgib, et Euroopa Kohtu kohaldatavad ametiautode isiklikku kasutamist reguleerivad eeskirjad on sarnased nendega, mida kohaldatakse teistes institutsioonides; on arvamusel, et neid eeskirju tuleks kulude kokkuhoidmiseks ajakohastada, eelkõige isikliku kasutamise osas;

32.  kutsub Euroopa Kohut üles vähendama liikmete ja töötajate käsutuses olevate ametiautode arvu ning andma Euroopa Parlamendile saavutatud kokkuhoiu kohta aru; on arvamusel, et autojuhtide ametikohtadele määramised tuleb seega läbi vaadata; juhib tähelepanu sellele, et autojuhtide osutatavate laiendatud eraõiguslike teenuste kulud tuleb kanda liidu maksumaksjatel;

33.  on veendunud, et Euroopa Kohus peaks parandama oma keskkonnaalaseid kohustusi, arendades edasi olemasolevaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks ning kaasates hankemenetlustesse ka keskkonnakriteeriumid;

34.  võtab teadmiseks Euroopa Kohtu lubaduse jätkata töölevõtmis- ja hankemenetluste õigeaegse järelevalve ja kontrolli süsteemi täiustamist; toetab Euroopa Kohut tema jätkuvates jõupingutustel jälgida hüvitiste haldamist ja parandada tulemusi;

35.  leiab, et läbirääkimistega hankemenetluste põhjal sõlmitud lepingute arv on üsna suur; nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks üksikasjalikult nende otsuste põhjustest;

36.  palub Euroopa Kohtul lisada oma iga-aastastesse tegevusaruannetesse kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsus- ja andmekaitse-eeskirjadega kõigi selliste lõpetatud OLAFi juhtumite tulemused ja tagajärjed, mille puhul oli uurimise all institutsioon või mõni selle heaks töötav isik;

37.  võtab teadmiseks Euroopa Kohtu kinnisvarapoliitika, mis on lisatud iga-aastasele tegevusaruandele;

38.  märgib rahuloluga, et Euroopa Kohus on koostanud põhjaliku ja üksikasjaliku iga-aastase tegevusaruande ja lisanud sellesse põhjaliku teabe personalijuhtimise kohta, nagu Euroopa Parlament on palunud;

39.  on mures oletatavatest õigusrikkumistest teatamise sise-eeskirja vastuvõtmise viibimise pärast; palub Euroopa Kohtul neid eeskirju viivitamata rakendama hakata.