Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002)(1), eriti selle artiklit 36,

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3), eriti selle punkti 27,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi(4),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni(5) ja 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni(6) Euroopa Liidu 2014. ja 2015. aasta üldeelarve projekti kohta,

–  võttes arvesse peasekretäri aruannet juhatusele Euroopa Parlamendi 2016. aasta esialgse eelarvestuse projekti koostamise kohta,

–  võttes arvesse juhatuse poolt 27. aprillil 2015. aastal koostatud esialgset eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 96 lõikele 2 eelarvekomisjoni poolt koostatud eelarvestuse projekti,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 96 ja 97,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8‑0144/2015),

A.  arvestades, et käesolev menetlus on esimene täispikk eelarvemenetlus uue koosseisu ametiajal ja kolmas menetlus 2014.–2020. aasta finantsraamistiku ajal;

B.  arvestades, et 9. veebruari 2015. aasta koosolekul kiitis juhatus peasekretäri esitatud 2016. aasta eelarve suunised heaks; arvestades, et suuniste keskmes on parlamendikomisjonide suutlikkuse suurendamine täitevvõimu kontrollimiseks, eelkõige delegeeritud õigusaktide puhul, Euroopa Parlamendi hoonete turvalisusse ja küberjulgeolekusse tehtavad investeeringud ning parlamendiliikmetele pakutav tugi, eelkõige parlamenditegevuses assisteerimise osas;

C.  arvestades, et peasekretäri poolt esitatud Euroopa Parlamendi 2016. aasta esialgses eelarvestuse projektis oli eelarve summaks ette nähtud 1 850 470 600 eurot, mis on 3,09 % suurem kui 2015. aasta eelarve ja moodustab 2014.–2020. aasta finantsraamistiku 5. rubriigist 19,51 %;

D.  arvestades, et kuna liikmesriikidel lasub praegu suur avaliku sektori võla ja eelarve konsolideerimise koormus, peaks Euroopa Parlament näitama üles eelarvealast vastutustundlikkust ja oma kulude piiramise soovi, tagades samas piisavad vahendid, tänu millele on parlamendil võimalik täita kõiki oma ülesandeid ja tagada institutsiooni normaalne toimimine;

E.  arvestades, et vaatamata väiksele manööverdamisruumile ja vajadusele tasakaalustada kokkuhoidu muudes valdkondades, tuleks kaaluda teatavaid investeeringuid, et tugevdada Euroopa Parlamendi institutsioonilist rolli;

F.  arvestades, et mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 ülemmäär 2016. aasta eelarves on praegustes hindades 9 483 miljonit eurot;

G.  arvestades, et 24. märtsil ning 14. ja 15. aprillil 2015 toimusid juhatuse ja eelarvekomisjoni delegatsioonide vahel lepitusprotsessi koosolekud;

Üldine raamistik ja üldeelarve

1.  väljendab heameelt Euroopa Parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni hea koostöö üle praeguse eelarvemenetluse raames ning lepitusprotsessi jooksul saavutatud kokkuleppe üle;

2.  võtab teadmiseks peasekretäri poolt 2016. aastaks esitatud kõige olulisemad eesmärgid;

3.  tuletab meelde, et alates Lissaboni lepingu jõustumisest on Euroopa Parlamendi eelarve sisaldanud märkimisväärseid lisakulutusi, mis on seotud järgmiste sündmustega: Euroopa Parlamendi muutumine täieõiguslikuks kaasseadusandjaks ja kinnisvarapoliitika tugevdamine (2010–2012), Horvaatia ühinemine ja Euroopa Ajaloo Maja (2013) ning Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse loomine (2014–2015); tunneb heameelt asjaolu üle, et parlament suutis tasaarvestada suure osa nendest kuludest struktuuri- ja organisatsioonilistest reformidest tulenevate kokkuhoitud vahenditega, mistõttu on eelarve suurenenud üksnes mõõdukalt umbes inflatsioonimäära võrra;

4.  märgib, et eelmisel ametiajal leppis Euroopa Parlament kokku reas poliitilistes prioriteetides, mis kas suurendasid eelarvet mõõdukalt või millega hoiti eelarvelisi kulusid kokku; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi uus koosseis peaks nende mitmeaastaste projektide elluviimist põhjalikult kontrollima ja tegema selle põhjal otsuse omaenda poliitiliste prioriteetide kohta, sh vajaduse korral negatiivsete prioriteetide kohta; palub sellega seoses, et peasekretär esitaks nende mitmeaastaste projektide kohta hindamisaruande õigeaegselt enne 2015. aasta sügisel parlamendis toimuvat lugemist;

5.  on seisukohal, et 2016. aastal tuleks esmatähtsale kohale seada Euroopa Parlamendi töö tugevdamine, tõhustades eelkõige parlamendi seadusandlikku tööd ja selle täitevvõimu kontrollimise suutlikkust, ning parlamendi hoonete turvalisuse ja küberjulgeoleku suurendamine;

6.  on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks olema eeskujuks, tehes erilisi pingutusi, et piirata eelarve mahtu ja kulude suurendamist 2015. aastaga võrreldes; rõhutab, et 2016. aasta eelarve peaks põhinema realistlikel alustel ning olema kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

7.  on seisukohal, et struktuurseid ja organisatsioonilisi reforme, mille eesmärk on suurema tõhususe, keskkonnasäästlikkuse ja tulemuslikkuse saavutamine, tuleks jätkata võimaliku koostoime ja kokkuhoiu põhjaliku analüüsimise kaudu; tuletab meelde olulist kokkuhoidu, mida oleks võimalik saavutada, kui kolme töökoha (Brüssel, Strasbourg ja Luxembourg) asemel oleks vaid üks töökoht; rõhutab, et seejuures ei tohiks ohtu seada Euroopa Parlamendi kõrgetasemelist õigusloomet, eelarvepädevust ja kontrollipädevust ega parlamendiliikmete, assistentide ja töötajate töötingimuste kvaliteeti;

8.  rõhutab, et selleks, et parlamendiliikmetel oleks võimalik täita oma kohustusi ja suurendada Euroopa Parlamendi suutlikkust täita kõiki oma pädevusi, tuleks tagada piisav vahendite tase; toonitab, et seadusloomejärgsed ja kohustuslikud kulud tuleb 2016. aastal katta;

9.  tunneb heameelt, et Euroopa Parlamendi eelarve osakaal kõigist mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 kulutustest oli eelmisel ametiajal (välja arvatud aastatel 2011 ja 2014) alla 20 %; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi eelarve osakaal peaks 2016. aastal jääma samuti alla 20 %;

10.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendi 2016. aasta eelarve kulude suurenemist võrreldes 2015. aastaga peaksid mõjutama kaks järgmist tegurit:

rõhutab, et sel eesmärgil on vaja kokkuhoidu muudes valdkondades;

11.  väljendab heameelt kokkuleppe üle, mille eelarvekomisjoni ja juhatuse delegatsioonid saavutasid 14. ja 15. aprilli 2015. aasta lepituskoosolekutel ja mis käsitleb kokkuhoidu võrreldes juhatuse soovitatud esialgse eelarvestuse projektiga;

12.  määrab jooksvate tegevuskulude tasemeks 2016. aastaks 1 823 648 600 eurot, mis tähendab 2015. aasta eelarvega võrreldes 1,6 % suurenemist, ning lisab eelarvestuse projektile erakorralise kulu summas 15 miljonit eurot, mida on 2016. aastal vaja Brüsseli hoonete turvalisuse ja parlamendi küberjulgeoleku suurendamiseks;

13.  kasutab seda esimest täieõiguslikku lepitusmenetlust Euroopa Parlamendi eelarve kohta kaheksandal ametiajal võimalusena paluda peasekretäril ja juhatusel esitada keskpika ja pika perioodi eelarvekava koos dokumentidega, mis on seotud 2017. aasta eelarve koostamise menetlusega; palub peasekretäril tuua selgelt välja kulud, mis on seotud investeeringutega (hooned, soetused jne), ning kulud, mis on seotud Euroopa Parlamendi töö ja selle põhikirjajärgsete kohustustega;

14.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil on eelarvemenetluse raames võimalik eelarveprioriteete korrigeerida ja Euroopa Parlament teeb lõpliku otsuse 2015. aasta sügisel;

Eriküsimused

Parlamenditöö esmatähtsale kohale seadmine

15.  rõhutab, et tuginedes Lissaboni lepingule, millega Euroopa Parlamendist sai täieõiguslik kaasseadusandja, ning arvestades asjaolu, et Euroopa Parlamendi üks tähtsamaid ülesandeid on kontrollida täitevvõimu, on praegu väga oluline panna rõhku parlamendiliikmete seadusandlikule ja kontrollitööle;

16.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendi rolli tugevdamiseks tuleks parlamendikomisjonide sekretariaatide haldussuutlikkust vastavalt suurendada (kus seda ei ole juba tehtud) ja seda ümberpaigutamise kaudu;

17.  on veendunud, et parlamendiliikmetele nende tööga seotud ülesannete täitmiseks piisava toe tagamiseks on vaja uut tasakaalu parlamendiliikmete registreeritud assistentide ja kohalike assistentide vahel; nõuab, et peasekretär esitaks juhatusele võimalikult kiiresti sellekohase otsuse ettepaneku; on veendunud, et kehtivate reeglite läbivaatamise korral tuleks pidada kinni üleminekuperioodist, ning loodab, et lõplik otsus jõustub hiljemalt 2016. aasta juulis;

18.  juhib tähelepanu parlamendiliikmete üldkulude hüvitiste suurema läbipaistvuse vajalikkusele; palub Euroopa Parlamendi juhatusel tegeleda nimetatud hüvitise raames lubatud kulude aruandluse täpsemate reeglite väljatöötamisega, nii et see ei tekitaks parlamendile lisakulusid;

19.  tuletab meelde, et vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 130 viib esimeeste konverents 2015. aasta juuliks seoses lisaküsimustega läbi kirjalikult vastatavate küsimuste esitamise korra hindamise; toonitab asjaolu, et parlamendi tööd käsitlevale statistikale keskendumine ei tohiks kahjustada parlamendiliikmete tegelikku seadusandlikku tööd; nõuab seetõttu korra läbivaatamist ning palub pädeval organil teha järgmist:

20.  toonitab, et Euroopa Parlamendi kodukorra kirjalikult vastatavaid küsimusi käsitlevate sätete (artikkel 130) läbivaatamine võib aidata saavutada kokkuhoidu ja piirata halduskoormust Euroopa institutsioonides, seadmata ohtu Euroopa Parlamendi seadusandlikke volitusi; loodab, et läbivaadatud kodukorda hakatakse kohaldama alates 2016. aasta jaanuarist;

21.  on seisukohal, et mööbli väljavahetamine kõikide parlamendiliikmete ja töötajate töökohtadel ei ole 2016. aasta eelarve prioriteet;

Turvalisus

22.  rõhutab, et praeguses olukorras tuleks Euroopa Parlamendi hoonete turvalisust pidada esmatähtsaks; rõhutab, et parlament peab võtma vajalikud uued meetmed, et tugevdada turvalisust parlamendi hoonetes ja väljaspool neid (jäädes samas Euroopa kodanikele avatuks), samuti küberjulgeolekut;

23.  nõuab sellega seoses, et peasekretär esitaks eelarvekomisjonile üldhinnangu Euroopa Parlamendis pärast parlamendi turvateenistuse institutsioonisiseseks muutmise otsuse tegemist (juhatuse 2012. aasta juuni otsus) võetud turvameetmete kohta ja niisuguste meetmete mõju kohta eelarvele ning annaks ülevaate kavandatud meetmetest Euroopa Parlamendi turvalisuse tugevdamiseks nii hoonete sees kui ka väljaspool neid ning selliste meetmete mõjust 2016. aasta eelarvele; nõuab teavet turvalisuse valdkonnas tehtava institutsioonidevahelise halduskoostöö finantsmõju kohta;

Küberjulgeolek

24.  on seisukohal, et elektrooniliste vahendite ja seadmete järjest suureneva kasutamise tõttu tuleks eritähelepanu pöörata infotehnoloogia turvalisusele, et tagada parlamendi info- ja kommunikatsioonisüsteemide suurim võimalik turvalisus; on seisukohal, et kõik selle valdkonna meetmed peaksid põhinema parlamendi vajaduste selgel hindamisel ja nende kohta tuleks otsus teha eelarvemenetluse raames;

Kinnisvarapoliitika

25.  tuletab meelde, et juhatuses 2010. aastal vastu võetud keskpika perioodi kinnisvarastrateegia on praegu läbivaatamisel; palub peasekretäril esitada eelarvekomisjonile võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2015. aasta augustiks, st enne 2015. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat eelarve lugemist, uue keskpika perioodi kinnisvarastrateegia;

26.  kordab, et pikaajalisi investeeringuid, mida tehakse näiteks Euroopa Parlamendi kinnisvaraprojektidesse, tuleb käsitleda ettevaatlikult ja läbipaistvalt; nõuab ranget kulude kontrollimist, projektide kavandamist ja järelevalvet; kordab, et kinnisvarapoliitika valdkonnas tuleb otsuseid teha läbipaistvalt ja aegsasti esitatud teabe põhjal, võttes arvesse finantsmääruse artiklit 203;

27.  palub vastutavatel asepresidentidel esitada vastutavale komisjonile uue keskpika perioodi kinnisvarastrateegia, samuti KADi hoone eduaruanne, sh finantsvõimalused; otsustab selle põhjal eelarve lugemisel KADi hoone rahastamise parlamendi 2016. aasta eelarvesse lisamise üle, võttes arvesse võimalikku kokkuhoidu intressimäärades;

28.  tuletab meelde, et KADi hoone ehitamise tõttu on kogumaksed aasta kohta edaspidi palju väiksemad kui võrreldava kinnisvara rendikulud;

Kommunikatsioon

29.  palub peasekretäril anda eelarvekomisjonile aru 2014. aasta parlamendivalimiste kampaania hindamise kohta ning üldsusele mõeldud Euroopa Parlamendi kommunikatsioonimeetmete tulemuslikkuse kohta;

30.  on kindlalt veendunud, et parlamendiliikmete esmane mandaat seisneb seadusandlikus töös; on seetõttu seisukohal, et esmatähtsale kohale tuleks sel eesmärgil seada suhtlemine üldsuse ja muude sidusrühmadega tehnilise varustuse ja meediakanalite ajakohastamise abil, sest meediahuvi on suurenenud, sotsiaalmeedia muutub järjest tähtsamaks ja parlamendiliikmete vajadused korraliste täiskogu istungjärkude ajal on suurenenud;

31.  palub, et juhatus annaks esimesele Euroopa noorteüritusele sõltumatu hinnangu, enne kui korraldatakse teine üritus;

Euroopa Parlamendi keskkonnajalajälg

32.  kordab parlamendi kohustust tegutseda säästvalt; tunneb heameelt paberivaba keskkonna saavutamise alaste püüdluste ja jätkuva väärtusliku töö üle, mida tehakse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) raames; on veendunud, et EMASi protsess vajab jätkuvat eelarvetoetust;

33.  palub, et lühilendude puhul äriklassi kasutamisega seoses hinnataks vabatahtlikkusel põhineva lähenemisviisi tulemusi;

Euroopa Ajaloo Maja

34.  märgib, et Euroopa Ajaloo Maja avamine on kavandatud 2016. aastasse; palub, et peasekretär esitaks eelarvekomisjonile õigeaegselt enne 2015. aasta sügisel Euroopa Parlamendis toimuvat lugemist järgmise viie aasta ajakohastatud eelarve kava Euroopa Ajaloo Maja tegevus- ja toimimiskulude kohta alates selle avamisest, hõlmates ka komisjoni osalust; tuletab meelde, et 2014. aasta eelarves nähti liidu eelarve III jaos ette uus eelarverida 16 03 04 „Euroopa Ajaloo Maja” komisjoni osalemiseks Euroopa Ajaloo Maja tegevuskulude katmises;

Töötajatega seotud meetmed

35.  rõhutab, et 2016. aastal tuleks jätkata personali 5 % vähendamise eesmärgi täitmist, nagu otsustati 2014.–2020. aasta finantsraamistiku kokkuleppimisel; tunneb heameelt kinnituse üle jätta fraktsioonide töötajate arv vähendamise alt välja, mis on täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ülalnimetatud resolutsioonidega 2014. ja 2015. aasta eelarve kohta;

36.  märgib, et 2016. aastal on Euroopa Parlamendi sekretariaadi ametikohtade loetelust kavas kustutada 57 ametikohta, mis peaks andma umbes 1,8 miljoni euro suuruse kokkuhoiu, arvestades, et mõned nendest ametikohtadest on praegu vabad ning ülejäänud ametikohtade täitjad lähevad pensionile või paigutatakse ümber aasta jooksul; märgib, et Euroopa Parlamendi ametikohtade loetelust on kavas kustutada veel kaks ametikohta, et viia need komisjoni juhtimisel läbiviidava kahe institutsioonidevahelise IT-projektiga seoses komisjoni üle, ning komisjoni 2016. aasta ametikohtade loetelus luuakse seetõttu kaks uut ametikohta;

37.  kiidab heaks peasekretäri ettepaneku luua 25 uut ametikohta turvalisuse ja ohutuse peadirektoraadi tugevdamiseks, et parandada turvasüsteemide tõhusust parlamendi hoonetes ja nendest väljaspool ning hoonete tuleohutust ja tagada parlamendiliikmete, töötajate ja kõrgete külaliste asjakohane kaitse parlamendi hoonetes; palub teavet selle kohta, milline on niisuguste ametikohtade täpne kulu; on siiski seisukohal, et väljaspool parlamendi hooneid asuva turvasüsteemi peaksid tagama Belgia ametivõimud;

38.  tunneb heameelt ettepaneku üle tugevdada parlamendikomisjonide sekretariaate, et parlamendiliikmetel oleks kontrollitegevuses võimalik saada vajalikku tuge, eelkõige praeguse või tulevase suurima rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide arvuga parlamendikomisjonides; toonitab, et tugevdamine peab toimuma ümberpaigutamiste abil;

39.  märgib, et peasekretär on teinud ettepaneku luua selleks 20 uut ametikohta, et tugevdada asjaomaste parlamendikomisjonide (majandus- ja rahanduskomisjon, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon, transpordi- ja turismikomisjon ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon) sekretariaati;

40.  palub, et peasekretär esitaks eelarvekomisjonile tervikliku ülevaate parlamendi ametikohtade arengu ja selle kohta, kuidas on siiani lähenetud eesmärgile vähendada personali 5 %, kuidas see eesmärk õigeaegselt saavutatakse ja millist ametikohtade loetelus sisalduvat ametikohtade võrdlusarvu kasutatakse selle eesmärgi rakendamiseks;

Lõppmärkused

41.  võtab vastu 2016. aasta tulude ja kulude eelarvestuse;

42.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ning tulude ja kulude eelarvestus nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. (2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884. (3) ELT L 373, 20.12.2013, lk 1. (4) ELT L 287, 29.10.2013, lk 15. (5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0437. (6) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0036.