Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2014/2156(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0057/2015

Esitatud tekstid :

A8-0057/2015

Arutelud :

PV 30/04/2015 - 3
CRE 30/04/2015 - 3

Hääletused :

PV 30/04/2015 - 10.7
CRE 30/04/2015 - 10.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0183

Vastuvõetud tekstid
PDF 220kWORD 111k
Neljapäev, 30. aprill 2015 - Strasbourg
Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta aruanne
P8_TA(2015)0183A8-0057/2015

Euroopa Parlamendi 30. aprilli 2015. aasta resolutsioon Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta aruande kohta (2014/2156(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2013. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga grupi 2013. aasta finantsaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 15, 126, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta,

–  võttes arvesse oma 26. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni uudsete rahastamisvahendite ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta(1),

–  võttes arvesse oma 7. veebruari 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2011. aasta aruande kohta(2),

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2012. aasta aruande kohta(3),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 26. juuni 2012. aasta aruannet „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”,

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni Euroopasse investeerimise atraktiivsuse kohta(4),

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta(5),

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2014. aasta teatist Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (COM(2014)0168),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. ja 29. juuni 2012. aasta järeldusi, milles tehti eelkõige ettepanek suurendada EIP kapitali 10 miljardi euro võrra,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 27. ja 28. juuni 2013. aasta järeldusi, milles nõuti uue investeerimiskava loomist VKEde toetamiseks ja majanduse rahastamise hoogustamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta järeldusi, milles seati eesmärgiks kasutada kõiki ELi poliitikameetmeid konkurentsivõime, tööhõive ja majanduskasvu toetamiseks,

–  võttes arvesse komisjoni teatisi uudsete rahastamisvahendite kohta: „Järgmise põlvkonna uudsete rahastamisvahendite raamistik” (COM(2011)0662) ja „Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse katseetapp” (COM(2011)0660),

–  võttes arvesse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) kapitali suurendamist, eelkõige seoses EIP ja EBRD suhete küsimusega,

–  võttes arvesse otsust laiendada EBRD tegevust Vahemere piirkonda(6),

–  võttes arvesse EIP ja EBRD vahel 29. novembril 2012. aastal alla kirjutatud uut vastastikuse mõistmise memorandumit,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1080/2011/EL(7) EIPi välisvolituse kohta aastateks 2007–2013,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0057/2015),

A.  arvestades, et kõik liikmesriikide ja ELi, sealhulgas EIP võimalikud vahendid tuleb viivitamata tõhusalt kasutusele võtta, et innustada ja soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid, parandada konkurentsivõimet, taastada jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ning soodustada kvaliteetsete töökohtade ja infrastruktuuri loomist, järgides strateegiat „Euroopa 2020” ning võttes arvesse, et EIP on vahend, mille eesmärk on toetada sotsiaalset ühtekuuluvust ja mille abil on võimalik anda väärtuslikku abi liikmesriikidele, kel on praeguse keerulise sotsiaalse ja majandusliku olukorra tõttu tekkinud probleemid;

B.  arvestades, et majandus- ja finantskriisi ning kokkuhoiumeetmete tõttu on majanduskasv paljudes liikmesriikides järsult vähenenud, mille tagajärjel on sotsiaalsed tingimused kiiresti halvenenud, ebavõrdsus ja tasakaalustamatus Euroopa piirkondade vahel suureneb pidevalt ning sotsiaalse ühtekuuluvuse ja tegeliku lähenemise eesmärki ei ole suudetud täita, mis omakorda destabiliseerib Euroopa integratsiooni ja demokraatiat;

C.  arvestades, et EIP ei ole kommertspank ja peaks ka edaspidi täitma stabiilsete avaliku ja erasektori pikaajaliste investeeringute rahastamise kiirendamise olulist ülesannet ja jätkama samas parimate usaldusväärsete pangandustavade rakendamist, et säilitada oma väga tugev kapitalipositsioon, millel on väga positiivne mõju laenutingimustele;

D.  arvestades, et tuleks teha erilisi pingutusi ühiste sekkumismeetmete laiendamiseks (Euroopa Investeerimisfondi või muude tagatisvahendite kombineerimine) VKEde või materiaalsete ja immateriaalsete jätkusuutlike infrastruktuuride rahastamise eesmärgil, tunnistades, et investeeringute ja laenude vähenemise üks põhjuseid on liikmesriikide majanduse konkurentsivõime kahanemine;

E.  arvestades, et EIP peaks jätkama ELi välistegevuse alla kuuluvate projektide rahastamist, kuid täitma seejuures kõrgeid sotsiaalseid ja keskkonnanorme;

F.  arvestades, et EIP investeeringute valimine peaks olema sõltumatu ja toimuma nende elujõulisuse, lisaväärtuse ja majanduse elavdamisele avaldatava mõju alusel;

G.  arvestades, et EIPst peaks liikmesriikidega tehtava, makromajanduse parandatud koordineerimise raames saama arengupanga näidis;

H.  arvestades, et EIP ei peaks olema mitte ainult finantseerimisasutus, vaid ka teadmiste ja heade tavade pank;

I.  arvestades, et suhteliselt väike ja kõrge kontsentratsiooniga Euroopa Liidu väärtpaberistamise turg, kus VKE laenude väärtpaberistamise pakkumine on piiratud, on kriisi tõttu veelgi rohkem kahanenud;

Investeerimine

1.  võtab EIP 2013. aasta aruande põhjal teadmiseks, et grupi finantstegevus on suurenenud 37 %, st 75,1 miljardi euroni ja 2013. aastal suurendati EIP kapitali; väljendab muret praeguse majandusseisaku pärast ELis, eelkõige aga sellepärast, et avaliku ja erasektori investeeringud on märkimisväärselt vähenenud (umbes 18 % allpool 2007. aasta taset) ning laenuandmine VKEdele on ajavahemikul 2008–2013 vähenenud koguni 35 %; rõhutab, et selline langus on erakordselt suur takistus majanduse jätkusuutliku taastumise ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel;

2.  märgib eelnevat silmas pidades, et riikide prognooside kohaselt ei saavuta peaaegu pool kõikidest liikmesriikidest 2020. aastaks oma riiklikke hariduskavade ega kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke ning et tööhõive ja vaesuse vähendamine on muutunud veel keerulisemaks;

3.  järeldab, et EIP rahastamisvahendite tugevdamine ei asenda riikide majanduspoliitikat ega struktuurireforme, mille eesmärk on jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine;

4.  võtab teadmiseks komisjoni teatise „Investeerimiskava Euroopa jaoks” (COM(2014)0903), mis hõlmab olemasolevaid rahalisi vahendeid ja millega püütakse võimendada erakapitali vahekorras 1 : 15; võtab teadmiseks eesmärgi elavdada ELi majandust järgmise kolme aasta jooksul uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu 315 miljardi euro kasutuselevõtmise abil; juhib tähelepanu sellele, et investeerimiskava elluviimisel peab EIP oma ülesannete täitmiseks inimressursse suurendama;

5.  võtab sellega seoses teadmiseks komisjoni ja EIP juhitava rakkerühma loomise ja seadusandlikud ettepanekud, mis tuleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomiseks seadusandliku tavamenetluse kaudu vastu võtta; rõhutab, et nendes seadusandlikes ettepanekutes tuleb kindlaks määrata kvaliteetne juhtimine ja valikumenetlus ning demokraatlikult vastutustundlik seire- ja hindamisraamistik, mis on fondi aluseks, mis peaks kriteeriumide puhul, mida ta kasutab kavva võetavate projektide sobivaks tunnistamisel, olema võimalikult läbipaistev;

6.  loodab, et komisjoni investeerimiskava parandab ja hõlbustab raha kättesaadavust liikmesriikides ja piirkondades; tuletab meelde, et EIP peab nendes liikmesriikides ja eelkõige piirkondades asuvate Euroopa fondidega koostööd tegema, et oleks võimalik teha tulusaid avaliku sektori investeeringuid ja viia ellu olulisi infrastruktuuriprojekte;

7.  on veendunud, et esmatähtsaks tuleks pidada Euroopa lisaväärtuse ja positiivse kulude-tulude analüüsiga projekte; rõhutab, et oluline on ellu viia projektid, mis võivad töökohtade loomist kõige rohkem mõjutada; rõhutab, et keskenduda tuleb riskantsematele projektidele, mille jaoks on pankadest raske laenu saada; hoiatab, et rakkerühmale võidakse avaldada poliitilist survet soodustada mingite konkreetsete huvirühmade toetatavaid projekte, mille tagajärjel võidakse raha eraldada vääralt mittetulusateks investeeringuteks, mis ei ole üldsuse huvides;

8.  rõhutab, et tagatised, mille komisjon on EFSI jaoks ette näinud, et vasta mitte uuele rahale, vaid ümberjaotatud vahenditele; rõhutab, et tingimata tuleb välja selgitada ümberjaotamise alternatiivkulu ning selleks tuleb selgelt kindlaks teha, kui palju oleks EFSI kaasrahastatavatest, ettenähtud lisainvesteeringutest saadav kogutulu suurem tulust, mis oleks laekunud siis, kui ümberjaotatud vahendid oleks eraldatud selleks, milleks nad olid esialgu mõeldud;

9.  juhib tähelepanu sellele, et projektide valimisel tuleks vältida väljatõrjumist ja ümberkorraldamist ning seetõttu tuleks keskenduda Euroopa lisaväärtusega ja suure innovatsioonipotentsiaaliga projektidele, mis vastavad täiendavuse kriteeriumile; rõhutab, et projektide valimisel tuleb arvesse võtta, kui palju võib projekt nendes ELi riikides, kus tööpuudus on massiline, tööhõivet mõjutada;

10.  palub, et komisjon hindaks sellega seoses tulevaste seadusandlike ettepanekute puhul hoolikalt ELi eelarveraamistiku neid osi, millest peaks EFSI-le tagatisi antama, et hoida nende vahendite ümberpaigutamisega seotud alternatiivkulu võimalikult väiksena; palub ühtlasi nõukogul, komisjonil ja EIP juhatajate nõukogul nõuetekohaselt hinnata investeerimiskava ümberjaotamismõjusid, st investori kasumi võimalikku suurenemist tarbijate arvelt, kes peavad maksma uue infrastruktuuri kasutamise eest, et tagada investeeringute piisav tasuvus; palub EIP-l ja komisjonil põhjalikumalt hinnata ELi investeeringupuudujäägi laadi, st seda, kas puudu on era- või avaliku sektori investeeringuid, ning täpsustada, milliseid – era- või avaliku sektori – investeeringuid on kavas toetada ning millist tasuvust investeeringutelt loodetakse;

11.  märgib, et Euroopa Keskpank on väljendanud oma valmisolekut osta järelturul EFSI emiteeritud võlakirju, kui fond peaks niisuguseid võlakirju ise emiteerima või kui EIP peaks seda tegema tema nimel;

12.  juhib tähelepanu sellele, et parema hindamise ja võimalikult heade investeeringute vahel tuleb leida uus tasakaal ning majandus tuleb juhtida jätkusuutliku majanduskasvu ja suure tööhõivega taastumise teele;

13.  tuletab meelde strateegia „Euroopa 2020” tähtsust; rõhutab, et tulevase investeeringupaketi puhul tuleks rohkem võtta arvesse ühtekuuluvuspoliitika üldeesmärke, jätkusuutlikkust ja energiatõhusust; palub komisjonil ja EIP juhatajate nõukogul sellega seoses tugevdada kvaliteetsete investeeringute tulemusnäitajaid;

14.  rõhutab, et EIP-le antakse Euroopa investeerimiskava rahastamisel keskne roll, mille täitmiseks ta peab kulukohustusega siduma 5 miljardit eurot EFSI loomiseks; palub seetõttu nõukogul, komisjonil ja EIP juhatajate nõukogul nõuetekohaselt hinnata, kas EIP vahendid on EIP-le selle kavaga seoses antavate uute ülesannete täitmiseks piisavad;

15.  on arvamusel, et seetõttu on EIP nõuetekohaseks kaasamiseks investeerimiskavasse vaja järgmisel viiel aastal märkimisväärselt suurendada EIP laenuandmise ja -võtmise ülemmäärasid, et oluliselt suurendada tema bilansimahtu; on veendunud, et liiga suur finantsvõimendus takistab investeerimiskava eesmärkide saavutamist;

16.  on veendunud, et ühtse kapitalituru toimimiseks ette nähtud institutsioonilise raamistiku edendamine aitab investeerimiskava kiiremini ellu viia;

17.  juhib aga tähelepanu sellele, et praegu näeb EIP strateegiline tegevuskava ette laenuandmise vähendamise 2014. ja 2015. aastal 67 miljardile eurole, kusjuures 2016. aastaks määratud mahu keskmine on eeldatavasti 58,5 miljardit eurot;

18.  rõhutab, et täiendavat laenuandmisvõimet, mis tuleneb hiljutisest EIP kapitali suurendamisest 10 miljardi euro võrra, on liiga vähe kasutatud; nõuab tungivalt, et asjaomased sidusrühmad edendaksid EIP laenutegevuse laiendamise meetmeid võimalikult suurel määral;

19.  kutsub komisjoni üles innustama EIP ja riiklike tugipankade vahelist mitmepoolset koostööd, et suurendada koostoimet, jagada riske ja kulusid ning tagada asjakohased laenud ELi projektidele, mis mõjuvad hästi tootlikkusele, töökohtade loomisele, keskkonnakaitsele ja elukvaliteedile;

20.  palub komisjonil ja EIP-l edendada oma tegevuse raames selliste investeeringute kaasamist, mis annavad selget sotsiaalset kasu, sh suurendavad tööhõivet, soodustada laenuandmise kaudu tööpuuduse vähendamiseks, eriti noortele töövõimaluste pakkumiseks mõeldud meetmeid ning toetada avaliku sektori ja tulusaid investeeringuid ning hädavajalikke infrastruktuuriprojekte, eriti liikmesriikides, kus on suur tööpuudus ja mille SKP on keskmisest madalam;

21.  kordab oma ettevaatlikku toetust avaliku ja erasektori partnerluste arendamisele, mis võivad hea planeerimise korral pikaajalistes investeeringutes, digitaalmajanduses, teadus- ja uuendustegevuses, inimkapitalis ning Euroopa transpordi-, energia- või telekommunikatsioonivõrkudes suurt rolli mängida; peab kahetsusväärseks, et puudulikest avaliku ja erasektori partnerlustest on saanud kallis süsteem, milles avaliku sektori raha kasutatakse erasektori rahastamiseks, mis on tekitanud avaliku sektori võla; juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et selliste tehingute puhul on sageli probleemiks avaliku ja erasektori esindajate vaheliste täitmistingimuste läbipaistmatus ja asümmeetriline teave, mis üldjuhul loob erasektorile soodsamad tingimused;

22.  soovitab EIP-l suurendada valdkondliku analüüsi suutlikkust ja makromajandusalast analüütilist tööd;

Riskijagamisvahendid ja projektivõlakirjad

23.  juhib tähelepanu sellele, et sellised riskijagamisvahendid, millega kaasneb lõppkokkuvõttes avaliku sektori toetuste andmine, tuleks ette näha üksnes siis, kui esineb turutõrkeid, mis tekitavad väliskulusid, või üldistes huvides täidetavate ülesannete puhul, nagu avalike hüvede ja üldise majandushuvi teenuste pakkumine, arvestades et sellise valiku puhul tekib alati oht, et kahjum lükatakse ühiskonna õlule ja kasum jääb erasektorisse; märgib, et maksejõuetuse korral peab kahjud selle tagajärjel kandma avalik sektor;

24.  juhib tähelepanu sellele, et avalike vahendite kasutamine riskijagamisvahendites, eelkõige investeerimisvahendite esimese järjekorra kahju seeriates, peaks kas olema otseselt seotud mõõdetavate negatiivsete väliskulude vähendamise, mõõdetavate positiivsete väliskulude tekitamise või avalike teenuste ja üldise majandushuvi teenuste kohustuse täitmisega; juhib tähelepanu sellele, et ELi toimimise lepingu artiklis 14 on sätestatud õiguslik alus sellise seose loomiseks seadusandliku tavamenetluse abil;

VKEd

25.  rõhutab, et VKEd on Euroopa majanduse tugisammas ja seetõttu peaksid need olema investeeringute peamine sihtrühm; on mures selle pärast, et raha kättesaadavus on VKEde jaoks Euroopas endiselt üks pakilisimaid probleeme; rõhutab, et VKEde rahastamist tuleb tõhustada, kaasates raha andmisse paljusid eri tüüpi erainvestoreid;

26.  nõuab tungivalt, et EIP analüüsiks igati VKEde rahastamises toimunud langust ja esitaks kõikehõlmava kava, millega innustada kõiki Euroopa VKEsid taotlema igal võimalikul juhul EIP egiidi all rahastamist; kutsub komisjoni ja EIPd üles hindama seda, kuidas majanduskriis on mõjutanud pangandussüsteemi ja EIP vahenditest makstavate toetuste lõppsaajaid, eelkõige VKEsid, sotsiaalmajanduse sektorit ja avaliku sektori ettevõtteid; palub EIP-l hinnata, kuidas on tema poolt Euroopas VKEdele antud toetus reaalmajandusele mõjunud ja millised on 2010.–2014. aasta tulemused, ning anda sellest üksikasjalikult aru;

27.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa majanduses on väga suur mikroettevõtjate osakaal, ja tunneb heameelt meetmete üle, mida EIP on võtnud Euroopas mikrokrediidi andmiseks; nõuab selles sektoris suuremate investeeringute tegemist, arvestades mikroettevõtjate tähtsust töökohtade loomisel;

28.  rõhutab eriti reaalset kasu, mida annab riskijagamismehhanismi kasutamine VKEde rahastamise ja Euroopa uuendustegevuse edendamisel;

29.  võtab teadmiseks, et Euroopa Liidus on VKEdele antud toetused suurenenud 21,9 miljardi euroni ning raha on saanud üle 230 000 VKE;

30.  kutsub EIPd üles VKEdele ja uuenduslikele idufirmadele laenu andmise suutlikkust veelgi suurendama; rõhutab, et tugevdada tuleb ka muid EIP instrumente, nagu Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”;

31.  on rahul uute tegevuste elluviimise ja edasiarendamisega kaubanduse rahastamisel majanduskriisist tabatud riikides, eriti VKEde kaubanduse rahastamise süsteemi või selliste spetsiaalsete finantslahenduste abil nagu rahalise kaasamisega tegelev Euroopa mikrokrediidirahastu „Progressˮ; innustab EIPd laiendama nimetatud uutest vahenditest saadavaid hüvesid uutele abisaajatele Euroopa tasandil;

32.  nõuab kindlalt, et hindamises, mille komisjon tegi 2014. aasta detsembris, võetaks arvesse projektivõlakirjade katseetapi projektide negatiivset ja positiivset mõju; peab kahetsusväärseks, et EIP on toetanud teatavaid infrastruktuuriprojekte, mis osutusid mitteelujõuliseks ja jätkusuutmatuks; on seisukohal, et EIP peaks investeerima projektidesse, mis annavad reaalset majanduslikku kasu, on kliimasäästlikud ja vastavad niisuguse elanikkonna vajadustele ja huvidele, kelle jaoks need mõeldud on;

33.  peab kahetsusväärseks EIP ja komisjoni rolli Castori projektis, mida rahastatakse projektivõlakirjade raames ja mille riskihinnangus ei võetud arvesse gaasi pumpamisest tingitud suurema seismilise aktiivsuse ohtu, kuigi olid tehtud uuringud, milles sellise võimaliku ohu eest selgelt hoiatati(8); nõuab tungivalt, et komisjon ja EIP võtaksid meetmeid, et Hispaania kodanikud ei peaks suurema avaliku sektori võla või energiakulude suurendamise kaudu maksma ülihalvasti hinnatud projekti eest 1300 miljonit eurot hüvitist; palub komisjonil täita Euroopa ombudsmani soovitused ja uurida, kas Hispaania valitsuse otsuseid Castori kohta võib pidada keelatud riigiabiks;

34.  peab kahetsusväärseks, et EIP rahastas ümbersõidukiirteed „Passante di Mestre”, kuigi Itaalia ametiasutused olid avalikult teada andnud, et selle peamise alltöövõtja tegevjuht võeti maksupettuse tõttu vahi alla; arvestades, et Itaalia ametiasutustes on „Passante di Mestre” ehituse ja haldusega seotud korruptsiooniskandaali uurimine endiselt pooleli, palub EIP-l „Passante di Mestre” projekti mitte rahastada projektivõlakirjade algatuse ega ühegi teise rahastamisvahendi kaudu ja tagada, et ta rakendab projektivõlakirjade kasutamise kaalumisel pettuste suhtes nulltolerantsust;

35.  kutsub EIPd üles suurendama oma riskivõtmissuutlikkust, soodustades laenu andmist sellistele majandussektoritele, kus on olemas majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaal, kuid mille jaoks on ilma korralike tagatisteta raske raha saada;

36.  nõuab seetõttu katseprojektide põhjalikku hindamist kaasava ja avatud konsultatsiooniprotsessi kaudu, kus osalevad avaliku sektori, riigi ja kohaliku tasandi asutused; rõhutab ühtlasi, et rahastatud projekte tuleb hinnata lisaväärtuse, keskkonnamõju, tootlikkuse ja tööhõive seisukohast; juhib tähelepanu sellele, et projektivõlakirjade algatus on endiselt alles algusfaasis; palub komisjonil ühtlasi esitada seadusandliku tavamenetluse raames seadusandliku ettepaneku, milles on paremini esitatud tulevane projektivõlakirjade strateegia, sealhulgas EIP tugevdatud tulemusnäitajate raamistik kvaliteetsete investeeringute jaoks, et teha kindlaks ja mõõta võimalikult suures ulatuses nii rahastatud projektide mõju väliskulude mõttes kui ka nendest ühiskonnale ja keskkonnale tulenevat kasu;

37.  on mures selle pärast, et projektivõlakirjade algatust võidakse hakata paljuski kasutama selleks, et vähendada erainvesteeringute kulusid kas madalamate intressimäärade või kahjumi ühiskonna õlule lükkamise kaudu, selle asemel, et piirduda toetuse andmisega avalikku huvi teenivatele investeeringutele, mille puhul on võimalik tõestada, et erainvesteeringuga kaasnevad hädavajalikud teadmised või oskusteave, mida avalikus sektoris ei ole;

Energeetika ja kliima

38.  kutsub EIPd üles tagama energiaga seotud laenude uute kriteeriumide korrektset rakendamist ning andma korrapäraselt ja avalikult nende rakendamise kohta aru;

39.  palub EIP-l suurendada investeerimisega seotud pingutusi, et vähendada oluliselt oma CO2-jalajälge, ja töötada välja poliitika, mis aitaks liidul saavutada oma kliimaeesmärke; tunneb heameelt selle üle, et EIP korraldab 2015. aastal kõigi oma tegevuste kliimahindamise ja läbivaatamise ning taotleb nende avaldamist, mis võib viia uuendatud kliimakaitsepoliitika vastuvõtmiseni; loodab, et EIP energiapoliitikat toetab tema heitenorm, mida tuleb kohaldada kõigi fossiilkütuste põlvkonna projektide suhtes, et sõeluda välja investeeringud, mille prognoositav CO2-heide ületab piirmäära; kutsub EIPd üles heitenormi pidevalt läbi vaatama ja kohaldama rangemaid nõudeid;

40.  tunneb heameelt kõigi sammude üle, mida EIP on taastuvenergiale ülemineku suunas teinud; nõuab, et taastuvenergiale antavate laenude osas kaotataks piirkondlik tasakaalustamatus, eelkõige projektide toetamisel nendes liikmesriikides, kes sõltuvad taastumatutest energiaallikatest, ja võttes arvesse liikmesriikide majanduse vahelisi erinevusi, ning et tulevikus pöörataks rohkem tähelepanu väiksemamahulistele põhivõrguvälistele detsentraliseeritud taastuvenergia projektidele, millesse on kaasatud kodanikud ja kogukonnad; on seisukohal, et nende energiaallikate abil oleks võimalik vähendada Euroopa suurt sõltuvust välisest energiast, suurendada varustuskindlust ja soodustada keskkonnasäästliku majanduskasvu ja keskkonnasäästlike töökohtade loomist; rõhutab energiatõhususe, energiavõrkude ning asjaomase teadus- ja arengustegevuse rahastamise tähtsust;

41.  palub EIP-l suurendada kõikide sektorite energiatõhususe projektidele antavaid laene, eelkõige kui need projektid on seotud protsesside optimeerimise, VKEde, hoonete ja linnakeskkonnaga; kutsub EIPd üles pöörama kooskõlas ühtekuuluvuspoliitikaga suuremat tähelepanu väga mahajäänud piirkondadele;

42.  nõuab tungivalt, et EIP esitaks hinnangu selle kohta, kas taastumatu energia projektidele laenu andmine on võimalik järk-järgult lõpetada;

Infrastruktuur

43.  rõhutab, et jätkusuutlikesse infrastruktuuriprojektidesse investeerimine on peamine tegur Euroopas konkurentsivõime parandamisel ning majanduskasvu ja tööhõive taastamisel; nõuab seetõttu, et EIP raha kasutataks piirkondade jaoks, kus suure tööpuuduse mõju on kõige suurem; juhib tähelepanu sellele, et EIP raha tuleks kasutada eeskätt nende riikide heaks, kel on kõige halvema kvaliteediga infrastruktuur ja kus selle arendamises ollakse maha jäänud;

44.  soovitab EIP-l linnakeskkonda investeerimisel rohkem keskenduda sotsiaalsele jätkusuutlikkusele; tunnustab asjaolu, et EIP on hakanud rohkem rahastama sotsiaalkortereid, kuid rõhutab vajadust uurida linnakeskkonna jätkusuutlikul taaselavdamisel rohkem sotsiaalse jätkusuutlikkuse küsimusi ja nendega rohkem tegeleda;

Teadus- ja uuendustegevus

45.  tunneb heameelt esimese majanduskasvu rahastamise algatuse tehingute üle ja rõhutab, et teadus- ja uuendustegevuse projekte ning uuenduslikke idufirmasid tuleb piisavalt rahastada;

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

46.  võtab teadmiseks algatuse „Oskused ja töökohad – investeerimine noorte jaoks” loomise ning nõuab tungivalt, et EIP kiirendaks kõnealuse algatuse rakendamist ja kaaluks selle laiendamist;

Juhtimine, läbipaistvus ja aruandluskohustus

47.  palub EIP-l tähelepanelikumalt jälgida koostöös liikmesriikidega elluviidavate projektide rakendamist, et tagada eraldatud vahendite suurem tõhusus ja usaldusväärne juhtimine;

48.  juhib tähelepanu sellele, et EIP raha geograafilisest jaotusest ilmneb, et liikmesriikidele antud laenudes on suured erinevused; palub EIP-l seetõttu hinnata erinevuste põhjuseid ja tagada, et kõigi liikmesriikide finantseerimisasutused oleksid täielikult suutelised EIP programme haldama ja ellu viima; nõuab ühtlasi, et kõigis liikmesriikides korraldataks spetsiaalsed teavituskampaaniad, mille eesmärk on suurendada teadlikkust konkreetsetest EIP programmidest; nõuab ka, et EIP ja riikide ametiasutused teeksid tihedamat koostööd, et lahendada probleemid, mis takistavad EIP projektide allkirjastamist ja elluviimist;

49.  tuletab meelde, et nõukogu ja Euroopa Parlament on jõudnud kokkuleppele, et on aeg uurida Euroopa avaliku sektori finantseerimisasutuste süsteemi ratsionaliseerimist(9);

50.  nõuab tungivalt, et EIP suurendaks oma kaebuste käsitlemise büroo sõltumatust ja tulemuslikkust; palub, et EIP halduskomitee võtaks selle büroo soovitusi arvesse; palub EIP-l tegutseda Euroopa ombudsmani arvamuste kohaselt ja teha tihedamat koostööd, et vältida sellised olukordi nagu EIP vastu esitatud kaebuse 178/2014/AN uurimine(10);

51.  on veendunud, et läbipaistvuse suurendamiseks ning laenude majandusliku ja sotsiaalse mõju ning hoolsuskohustuse täitmise tõhususe hindamiseks on endiselt veel palju võimalusi; kordab, et nõuab, et pank kirjeldaks üksikasjalikult, milliseid kiiremaid meetmeid ta kavatseb nende probleemide lahendamiseks võtta, ning palub, et EIP kehtestaks koos komisjoniga loetelu rangetest kriteeriumidest, mida kasutatakse kõnealuste finantsvahendajate valimiseks, ning et see tehtaks avalikult kättesaadavaks;

52.  peab kahetsusväärseks EIP läbipaistvuspoliitika läbivaatamise tulemusi; uus läbipaistvuspoliitika on algsest poliitikast nõrgem ja see ei tee täielikult lõppu EIP varasemale salastatuse kultuurile; nõuab tungivalt, et EIP tegutseks konfidentsiaalsuse presumptsiooni asemel avalikustamise presumptsiooni alusel; juhib tähelepanu sellele, et EIP peab tagama, et tema läbipaistvuspoliitika on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) sätetega; peab kahetsusväärseks, et 2013. aasta abi läbipaistvuse indeks(11) näitab, et EIP sai läbipaistvuse ja aruandluskohustuse osas kehva hinnangu;

53.  palub EIP-l hoiduda koostööst finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme seoses läbipaistvuse, maksudest kõrvalehoidumise või agressiivsete maksuplaneerimistavade või muude kahjulike maksutavadega, nagu maksualased siduvad eelotsused ja siirdehindade kuritarvitamine, pettuste, korruptsiooni või keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga või kes ei ole piisavalt kohaliku tasandi tegevusest huvitatud, ning ajakohastada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast poliitikat; rõhutab, et üldiste laenude osas on vaja suuremat läbipaistvust, et tagada sedalaadi kaudsete laenude mõju hoolikas kontrollimine; innustab EIPd seadma nii otserahastamise kui ka vahendajate kaudu toimuva rahastamise sõltuvusse krediidiasutustele mõeldud kapitalinõuete direktiivi IV paketi sätete kohaste riigipõhiste maksuandmete ja tulusaavate omanike andmete avaldamisest; palub EIP-l sellega seoses töötada välja uus vastutustundlik maksupoliitika, alustades koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes kohaldatava poliitika läbivaatamisest 2015. aastal;

54.  nõuab tungivalt, et EIP ei teeks koostööd ettevõtetega pangasaladusega kaitstud jurisdiktsioonidest, „mida eelkõige iseloomustavad maksude puudumine või nominaalmaksumäärad, tulemusliku teabevahetuse puudumine välismaiste maksuametitega ja läbipaistvuse puudumine õigus- või haldusnormides, või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni või rahapesuvastase töökonna arvates koostööd mittetegeva kolmanda riigi kaudu”(12);

55.  nõuab tungivalt, et EIP oleks maksualases läbipaistvuses ja vastutustundlikkuses teistele juhiks ja eeskujuks; kutsub EIPd eelkõige üles koguma täpseid andmeid tema investeerimis- ja laenuandmistehingutelt tasutavate maksude maksmise kohta, eriti ettevõtete kasumi maksustamise ja eelkõige arenguriikides toimuva maksustamise kohta, ning analüüsima neid andmeid ja avaldama need kord aastas;

56.  peab tervitatavaks dokumentide avaliku registri loomist 2014. aastal kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1367/2006;

57.  peab kahetsusväärseks, et EIP keeldub hiljutise juhtumiga (Mopani/Glencore) seotud sisejuurdluse leide avaldamast; võtab tähelepanelikult teadmiseks soovitused, mille Euroopa ombudsman andis kaebust 349/2014/OV(13) puudutavas otsuses ja mille kohaselt peaks EIP loobuma keeldumisest pääseda ligi tema aruandele, mis puudutab väidete uurimist, mille kohaselt hoidus ettevõte Glencore Sambias asuva Mopani vasekaevanduse rahastamisel maksudest kõrvale; palub EIP-l Euroopa ombudsmani soovitusi järgida;

58.  peab kahetsusväärseks, et EIP halduskomitees, juhatajate nõukogus ja direktorite nõukogus puudub mitmekesisus, eriti soolises mõttes; kutsub EIPd üles järgima kapitalinõuete direktiivi, mille artikli 88 lõike 2 kohaselt on pangad kohustatud otsustama „milline on juhtorganis alaesindatud soo esindatuse soovitav sihtmärk, ja [valmistama] ette strateegia selle kohta, kuidas suurendada alaesindatud soo hulka juhtorganis, et seda sihtmärki täita. Kõnealune sihtmärk, strateegia ja selle rakendamine tehakse [...] avalikuks”;

59.  tuletab meelde, et on kokku lepitud, et EBRD panga nõukogus liitu esindav liige tagab, et Euroopa Parlamendile antakse igal aasta aru kapitali kasutamise ning meetmete kohta, millega tagada läbipaistvus selles osas, kuidas on EBRD aidanud liidu eesmärke täita, riskivõtmise ning EIP ja EBRD koostöö kohta väljaspool liitu; peab kahetsusväärseks, et nõukogu liige ega komisjon ei ole selle õigussätte rakendamisel aktiivsed olnud(14);

60.  tunneb heameelt selle üle, et EIP kirjutas alla rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatusele (IATI) ja hakkas kooskõlas selle raamistikuga avaldama teavet tema poolt väljaspool Euroopa Liitu antud laenude kohta;

Välispoliitika

61.  tuletab meelde, et EIP välispoliitika, eelkõige piirkondlikud tehnilised tegevussuunised peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 21 kohaste ELi välistegevuse eesmärkidega; nõuab abisaavate riikide õigusaktide täielikku järgimist;

62.  peab tervitatavaks ELi-väliste tegevuste jaoks väljatöötatud tulemuste mõõtmise raamistikku ja aruandeid selle rakendamise kohta;

63.  palub EIP-l hinnata, kas tal oleks võimalik praeguste volituste piires suurendada välisrahastamist ELi idapoolsetes naaberriikides ja ELi Vahemere lõunapiirkonna naaberriikides;

64.  peab tervitatavaks asjaolu, et EIP-lt nõutakse seoses uue välisvolitusega aastateks 2014–2020 projektide lõpuleviimise aruannete avaldamist; loodab, et EIP täidab selle nõude juba 2015. aastal;

65.  kordab oma palvet, et enne EIP välisvolituse kohta vahekokkuvõtte tegemist koostaks Euroopa Kontrollikoda eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja ELi poliitikaga kokkusobivuse kohta ning võrdleks sellistest laenudest ja EIP kasutatavatest omavahenditest saadavat lisaväärtust; palub kontrollikojal lisaks eristada oma analüüsis ELi eelarvest antavaid tagatisi, Euroopa Arengufondi tagatud investeerimisrahastut, ELi ja Aafrika infrastruktuuri usaldusfondis kasutatavaid mitmesuguseid segarahastamise vorme, Kariibi investeerimisfondi ja Vaikse ookeani piirkonna investeerimisrahastut ning tagasisaadavate vahendite kasutamist kõnealusteks investeeringuteks; palub ühtlasi lisada kontrollikojal oma analüüsi teabe selle kohta, kuidas haldab EIP rahalisi vahendeid, mis on laekunud ELi eelarvest investeerimisrahastu raames Euroopa Arengufondi kaudu ja ELi segarahastamisvahenditest eri vormis segarahastamisena, ning kuidas kasutatakse tagasisaadavaid vahendeid kõnealusteks investeeringuteks;

Muud soovitused

66.  nõuab, et EIP ja Euroopa Parlament looksid EIP ja asjaomaste parlamendikomisjonide arutelu platvormi; nõuab, et EIP tuleks sellega seoses kord kvartalis Euroopa Parlamenti, et anda aru EIP edusammudest ja tegevusest ning selle üle aru pidada; teeb ettepaneku korraldada sarnaselt kord kvartalis toimuva Euroopa Parlamendi ja EKP vahelise rahapoliitika alase aruteluga korrapärane struktureeritud arutelu EIP presidendi ja Euroopa Parlamendi vahel, et tugevdada parlamentaarset kontrolli EIP tegevuse üle ning lihtsustada mõlema institutsiooni vahelist tõhustatud koostööd ja kooskõlastamist;

67.  märgib, et eriti väikeettevõtjad kurdavad endiselt, et neil puudub juurdepääs EIP välislaenudele ja Euroopa Investeerimisfondi toel pakutavale rahastamisele; nõuab seepärast iga-aastast uurimust selle kohta, kui paljud VKEd ja eelkõige mikroettevõtjad on neist vahenditest kasu saanud ja milliseid meetmeid on EIP võtnud seoses oma vahendajate suhtes kohaldatava poliitikaga selleks, et muuta rahastamine VKEdele kättesaadavamaks;

68.  nõuab põhjalikku hinnangut ja aruannet riskide ja kontrollisüsteemide kohta, mis on seotud Euroopa Komisjoni osavõtul toimuva segarahastamisega, võttes seejuures arvesse segarahastamise mõju mitte ainult järelevalve, vaid ka juhtimisvõimaluste vallas;

69.  tunneb heameelt EIP varade hea kvaliteedi üle, kuna langenud väärtusega laenude määr on kogu laenuportfellis 0 % lähedal (0,2 %); peab väga oluliseks tagada, et EIP säilitaks AAA-krediidireitingu, et tal säiliks juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele parimatel võimalikel rahastamistingimustel, mis omakorda mõjutaks positiivselt projektide elutsüklit, sidusrühmi ja EIP ärimudelit;

70.  märgib, et 2015. aastal on kavas uuendada ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 osutatud kolmepoolset kokkulepet EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelise koostöö kohta seoses meetoditega, mida kontrollikoda kasutab, et kontrollida EIP tegevust liidu ja liikmesriikide vahendite haldamisel; palub, et EIP laiendaks sellega seoses Euroopa Kontrollikoja volitusi kõigile uutele EIP vahenditele, mis seonduvad ELi või Euroopa Arengufondi avaliku sektori rahaliste vahenditega;

71.  on rahul sellega, et EIP nõukogu kiitis 2013. aastal heaks ajakohastatud pettustevastase poliitika, milles kinnitatakse panga nulltolerantsuse põhimõtet;

72.  nõuab EIP vahendite eraldamisel suuremat tulemuslikkust, vähem reguleerimist ja rohkem paindlikkust;

73.  kutsub EIPd üles asuma parlamentide, valitsuste ja sotsiaalpartneritega struktureeritud teabevahetusse, et teha korrapäraselt kindlaks töökohtade loomise algatused, mille abil oleks võimalik Euroopa konkurentsivõimet jätkusuutlikult suurendada;

74.  peab tervitatavaks toetust, mida antakse VKEdele piirkondades, kus noorte tööpuuduse määr on üle 25 %;

75.  väljendab heameelt asjaolu üle, et keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate algatuse ja majanduskasvu rahastamise algatuse raames, mis mõlemad soodustavad laenude andmist, eelkõige uuenduslikele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, keskendutakse just keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (250 kuni 3000 töötajaga ettevõtjad);

76.  tunneb heameelt EIP uue algatuse „Oskused ja töökohad – investeerimine noorte jaoks” üle, milles keskendutakse kutseõppe ja õppijate/praktikantide liikuvuse rahastamise vahenditele eesmärgiga anda noortele püsivaid töötamisvõimalusi, ning nõuab veelgi suurema tähelepanu pööramist kutseõppele ning selles laenuprogrammis lähiaastatel investeeringute suurendamist; on aga veendunud, et see programm ei peaks suunama raha kõrvale praeguselt toetustesüsteemilt, eelkõige programmilt Erasmus+; rõhutab, et liikuvust tuleb käsitleda võimalusena ja see peab jääma vabatahtlikuks ning ei tohi muutuda tööpuuduse all kannatavate piirkondade rahvaarvu vähenemisele ja tõrjutusele kaasa aitavaks vahendiks; nõuab, et tähelepanu pöörataks projektidele, mis võimaldavad luua kvaliteetseid töökohti, keskendudes eelkõige nendele projektidele, mis on seotud noortele töökohtade loomisega, naiste osakaalu suurendamisega tööturul, pikaajalise tööpuuduse vähendamisega ja ebasoodsamas olukorras olevate rühmade võimaluste parandamisega kindla töö leidmiseks;

77.  väljendab heameelt EIP laialdaste kogemuste üle hariduse ja koolituse rahastamisel Euroopas õppelaenude kaudu, võttes eelkõige arvesse seda, et EIP grupp võtab 2015. aastal kasutusele Erasmuse liikuva magistriõppe õppelaenu tagatised; rõhutab, kui tähtsad on soodsad tagasimaksetingimused selleks, et laenud muutuksid üliõpilastele täielikult kättesaadavaks, olenemata nende majanduslikust taustast;

78.  palub EIP-l pöörata projektide valimisel kolmesambalise hindamismeetodi alusel erilist tähelepanu esimese samba kriteeriumile, milleks on majanduskasvule ja tööhõivele, eriti noorte tööhõivele kaasaaitamine; rõhutab, et töökohad, väljaõpe ja praktika noortele on tähtis osa üleminekust jätkusuutlikule ja töökohti loovale mudelile;

79.  tuletab meelde asepresident Kataineni kindlat kavatsust suurendada EIP potentsiaali mitte ainult infrastruktuuri valdkonnas, vaid ka noorte tööhõive ja hariduse vallas, ning palub EIP-l esitada järgmise aasta aruandes ülevaate selles valdkonnas tehtud edusammudest; usub, et juba algatatud meetmeid noorte tööhõive suurendamiseks tuleks ellu viia kiiremini ja neid tuleks järk-järgult laiendada;

80.  on veendunud, et lisaks meetmetele, mis on juba käivitatud noorte tööhõive algatuse raames, peaks EIP olulisel määral investeerima meetmetesse, millega luuakse nooremate põlvkondade jaoks jätkusuutlikke töökohti;

o
o   o

81.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, EIP-le ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1) ELT C 72 E, 11.3.2014, lk 51.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0057.
(3) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0201.
(4) ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 27.
(5) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0161.
(6) ELT L 177, 7.7.2012, lk 1.
(7) ELT L 280, 27.10.2011, lk 1.
(8) Vaata: Observatori de l’Ebre (CSIC, URLL). Evaluación de Impacto Ambiental (SGEA/SHG; GAD/13/05) –‘Almacenamiento subterráneo de gas natural Amposta (Permiso Castor) Tarragona); IAM 2109-07 – Estudio elaborado por la Dirección General de Política Ambiental y Sostenibilidad del Departamento de Medio Ambienta y Vivienda de la Generalitat de Catalunya sobre el estudio de impacto ambiental del Proyecto de almacén subterráneo de gas natural Castor’; ja Simone Cesca, Francesco Grigoli, Sebastian Heimann, Álvaro González, Elisa Buforn, Samira Maghsoudi, Estefania Blanch y Torsten Dahm (2014): ‘The 2013 September–October seismic sequence offshore Spain: a case of seismicity triggered by gas injection?’, Geophysical Journal International, 198, 941–953.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsuse nr 1219/2011/EL (mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid) põhjendus 8 (ELT L 313, 26.11.2011, lk 1).
(10) Euroopa Ombudsmani otsus, millega lõpetatakse uurimine seoses EIP vastu esitatud kaebusega 178/2014/AN – http://www.ombudsman.europa.eu/cases/decision.faces/en/58171/html.bookmark
(11) http://newati.publishwhatyoufund.org/2013/index-2013/results/
(12) Otsuse nr 1219/2011/EL põhjendus 13.
(13) http://www.ombudsman.europa.eu/cases/draftrecommendation.faces/en/58471/html.bookmark
(14) Otsuse nr 1219/2011/EL artikkel 3.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika