Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2015. aasta resolutsioon Burundi ja Bob Rugurika juhtumi kohta (2015/2561(RSP))

P8_TA(2015)0036 RC-B8-0144/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Burundi kohta, eelkõige 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni Burundi ja eriti Pierre Claver Mbonimpa juhtumi kohta(1),

–  võttes arvesse Cotonou lepingut,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 10. aprilli 2014. aasta avaldust olukorra kohta Burundis,

–  võttes arvesse Arusha rahu ja leppimise lepingut,

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2014. aasta järeldusi Ida-Aafrika järvede piirkonna kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Burundi büroo aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ja sõnavabaduse kohta, samuti nõukogu 2014. aasta juuni järeldusi, milles kohustuti tegema rohkem tööd inimõiguste kaitsjatega,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse demokraatia, valimiste ja valitsemise Aafrika hartat,

–  võttes arvesse riikliku inimõiguste küsimustes nõu andva komisjoni 25. aprilli 2013. aasta arvamust,

–  võttes arvesse ELi Burundi delegatsiooni 10. septembri 2014. aasta avaldust,

–  võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

–  võttes arvesse inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartat,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Burundi ametivõimud vahistasid ja pidasid 20. jaanuaril 2015. aastal kinni inimõiguste kaitsja Bob Rugurika, raadiojaama Radio Publique Africaine (RPA) direktori, mõni päev pärast seda, kui ta oli keeldunud avaldamast oma allikaid seoses raadiosaadetega, kus käsitleti Bujumburast põhja pool asuvas Kamenge linnas 2014. aasta septembris toimunud kolme eaka Itaalia nunna (Lucia Pulici, Olga Raschietti ja Bernadetta Boggian) tapmise uurimisi;

B.  arvestades, et saadetes vihjati sellele, et tapmistes olid osalenud luure vanemametnikud, kellele pakuti enne eetrisseminekut õigust seda kommenteerida;

C.  arvestades, et Burundi ametivõimud ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis põhjendaks hr Rugurika kinnipidamist „avaliku solidaarsuse rikkumise, uurimise konfidentsiaalsuse rikkumise, kurjategija varjamise ja mõrvast osavõtu eest”; arvestades, et tema vahistamine on osa valitsuse korduvatest rünnakutest sõnavabaduse vastu, mille käigus võetakse sihile ajakirjanikke, aktiviste ja poliitiliste erakondade liikmeid; arvestades, et sellised rünnakud on sagenenud enne valimisi, mis peaksid Burundis toimuma 2015. aasta mais ja juunis;

D.  arvestades, et rahvusvahelises inimõigusi käsitlevas õiguses, sealhulgas inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika hartas ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis, mille Burundi on ratifitseerinud, on selgelt sätestatud, et kohtueelne kinnipidamine peab toimuma usaldusväärse ja õiguslikult põhjendatud süüdistuse alusel; arvestades, et Burundi ametivõimud ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hr Rugurikat tuleb kinni pidada;

E.  arvestades, et see ei ole Burundi valitsuse esimene katse takistada meedial ja inimõiguste organisatsioonidel avaldada tundlikku teavet ning anda teada väidetavatest valitsusepoolsetest kuritarvitustest; arvestades, et pidevast ahistamisest hoolimata ei ole ajakirjanikud peljanud dokumenteerida vastuolulisi teemasid ja nendest teada anda, k.a juhtiv inimõiguste kaitsja Pierre Claver Mbonimpa, kes vahistati 2014. aasta mais raadiojaama Radio Publique Africaine eetris tehtud märkuste eest ja kes hiljem vabastati, kuigi temavastaseid süüdistusi ei ole tagasi võetud;

F.  arvestades, et 2013. aasta juunis võeti Burundis vastu piirav ajakirjandusseadus, millega kärbiti ajakirjandusvabadust, piirates teemasid, mida ajakirjanikud tohivad puudutada ning tehes kriminaalkorras karistatavaks selliste teemade käsitlemise nagu avalik kord ja julgeolek; arvestades, et Burundi ajakirjanike liit on esitanud asja Ida-Aafrika Kohtusse;

G.  arvestades, et mitmesuguste piiravate seaduste vastuvõtmine enne 2015. aasta valimisi, k.a 2013. aasta ajakirjandusseadus, on suurendanud ajakirjanike ahistamist ning ähvardusi nende ja teiste vastu, kelle kriitika mõistab hukka poliitilisi mõrvu, korruptsiooni ja riigi halba juhtimist;

H.  arvestades, et Piirideta Ajakirjanike 2014. aasta ajakirjandusvabaduse indeksis on Burundi 180 riigi seas 142. kohal;

I.  arvestades, et Reine Alapini-Gansou, eriraportöör Aafrika inimõiguste kaitsjate küsimuses, on selle vahistamise hukka mõistnud ja nõudnud Bob Rugurika viivitamatut vabastamist, ning on tuletanud meelde Burundi ametivõimude kohustusi, mis tulenevad Aafrika sõnavabaduse põhimõtete deklaratsioonist ning Kigali ja Grand Bay deklaratsioonidest;

J.  arvestades, et õiguse sõnavabadusele tagab Burundi põhiseadus ning Burundi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised ja piirkondlikud lepingud, see on samuti osa riiklikust hea valitsemistava ja korruptsioonivastase võitluse strateegiast, ühtlasi on see oluline 2015. aasta valimiste vaba ja õiglase korraldamise tingimus ning selle eeltingimus, et kõik osalised nende tulemusi aktsepteerivad;

K.  arvestades, et 2015. aasta vabade, õiglaste, läbipaistvate ja rahumeelsete valimiste protsess võimaldab riigil, mis on endiselt konfliktijärgses olukorras, tulla 2010. aasta valimistega tekkinud poliitilisest tupikust välja;

L.  arvestades, et pärast parlamendi 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni ja eelkõige sealset viidet Cotonou lepingu artiklile 96, on ELi esindajad nõudnud kõigi riigi poliitiliste jõudude kaasavat osalemist valimisprotsessis kooskõlas tegevuskava ja tegevusjuhendiga;

M.  arvestades, et Burundi valitsus on kinnitanud oma pühendumist tegudele, mis tagavad, et riigi kõigi poliitiliste jõududega peetavate läbirääkimiste käigus austatakse eelnimetatud kahte dokumenti, ja on korduvalt taotlenud ELilt ja selle liikmesriikidelt materiaalset ja rahalist abi käimasolevale valimisprotsessile ning palunud saata Burundisse vaatlusmissioone enne valimisi, nende ajal ja pärast valimisi;

N.  arvestades, et EL eraldas hiljuti Euroopa Arengufondist (2014–2020) Burundile 432 miljonit eurot, et aidata muu hulgas parandada valitsemist ja edendada kodanikuühiskonda;

O.  arvestades, et Burundis jätkub praegu kõige raskem poliitiline kriis pärast seda, kui riik väljus 2005. aastal 12 aastat kestnud kodusõjast, ning arvestades, et see ei kujuta endast ohtu mitte ainult riigi enda, vaid ka naaberriikide stabiilsusele niigi ebastabiilses Aafrika piirkonnas;

1.  mõistab hukka Bob Rugurika põhjendamatu kinnipidamise ning nõuab tema viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; palub ametivõimudel samal ajal jätkata kolme Itaalia nunna traagilise tapmise uurimist ning võtta toimepanijad vastutusele; nõuab samuti kolme nunna tapmise sõltumatu uurimise läbiviimist;

2.  mõistab hukka kõik Burundis toimuvad inimõiguste rikkumised ja piiravate seaduste vastuvõtmise enne 2015. aasta presidendi- ja parlamendivalimisi, eriti selliste seaduste puhul, mis kahjustavad opositsiooni, meediat ja kodanikuühiskonda sõnavabaduse, ühinemisvabaduse ja kogunemisvabaduse piiramisega;

3.  kutsub Burundi ametivõime üles tagama nõuetekohase ja õiglase tasakaalu meediavabaduse – k.a ajakirjanike vabadus kuritegusid uurida ja neist teada anda – ja kriminaaluurimiste usaldusväärsuse kindlustamise vajaduse vahel;

4.  palub Burundi valitsusel võimaldada 2015. aasta valimiste ettevalmistuse käigus tõelist ja avatud poliitilist dialoogi ning austada ÜRO egiidi all läbiräägitud tegevuskava ja tegevusjuhendit, millele on alla kirjutanud kõik Burundi poliitilised juhid; tuletab meelde, et Burundi põhiseaduses sätestatakse järgmist: „Vabariigi president valitakse viieks aastaks ning seda on võimalik üks kord pikendada. Mitte keegi ei saa olla president kauem kui kaks ametiaega”;

5.  palub Burundi valitsusel pidada kinni valimiste ajakavast ning kaasata opositsiooniparteid valimiste järelevalvesse, k.a uute valijate osalise registreerimise etapis, nagu lepiti kokku sõltumatu riikliku valimiskomisjoni ja poliitiliste erakondade vahel 29.–30. jaanuaril 2015 toimunud valijate registreerimise hindamist käsitleval kohtumisel;

6.  väljendab suurt muret asjaolu pärast, et valitsus sekkub opositsiooniparteide sisemisse juhtimisse, et parteidel puudub vabadus korraldada kampaaniaid ja et kohtuasutused kipuvad üha sagedamini jätma opositsiooniliidreid valimisprotsessist välja;

7.  nõuab tungivalt, et Burundi valitsus võtaks meetmeid erakonna CNDD-FDD noorteliiga kontrollimiseks ega laseks selle liikmetel ähvardada ja rünnata arvatavaid oponente ning tagaks, et rikkumiste eest vastutavad isikud tuuakse kohtu ette; nõuab, et sõltumatu rahvusvaheline komisjon uuriks väiteid, nagu relvastaks ja koolitaks CNDD-FDD oma noorteliigat; nõuab tungivalt, et opositsiooniparteide liidrid hoiaksid ära vägivalla oma oponentide vastu;

8.  toonitab, kui tähtis on järgida valimiste tegevusjuhendit (Code de bonne conduite en matière électorale) ja ÜRO vahendatud valimiste tegevuskava, mille poliitilised osapooled 2013. aastal allkirjastasid, ning toetab täielikult ÜRO ja rahvusvahelise üldsuse tegevust, mille eesmärk on vältida poliitilise vägivalla kasvu enne 2015. aasta valimisi ning aidata taastada pikaajaline julgeolek ja rahu;

9.  ergutab kõiki valimisprotsessi kaasatuid, k.a valimiste ja julgeolekuteenistuse korraldamise eest vastutavad ametid, austama Arusha lepingus võetud kohustusi, tuletades meelde, et selle lepinguga lõpetati kodusõda ning sellel põhineb Burundi põhiseadus;

10.  toonitab, et EL peaks etendama juhtivat rolli valimiseelse olukorra jälgimises, vältimaks selliste kohustuste täitmatajätmist, mis võiks avaldada tõsist mõju mitte üksnes demokratiseerimisprotsessile, vaid ka rahule ja julgeolekule Burundis ning kogu Ida-Aafrika järvede piirkonnas;

11.  kordab, et Burundit seovad Cotonou lepingu inimõiguste klausel, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ning inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta ning seetõttu on riigil kohustus austada üldisi inimõigusi, sh sõnavabadust; palub Burundi valitsusel võimaldada enne 2015. aasta valimisi tõelist ja avatud poliitilist arutelu, mida ei varjuta ähvardused, hoidudes sekkumast opositsiooniparteide sisemisse juhtimisse, piiramast kõigi parteide kampaaniaid (eriti maapiirkondades) ning kuritarvitamast kohtuasutusi poliitiliste rivaalide kõrvaldamiseks;

12.  palub komisjonil, komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal ning liikmesriikidel jätkata selge ja põhimõttelise ELi poliitika väljatöötamist Burundi suhtes, milles käsitletakse kooskõlas ELi inimõiguste strateegilise raamistikuga jätkuvaid raskeid inimõiguste rikkumisi; palub komisjonil kaaluda võimalust alustada Cotonou lepingu artikli 96 alusel Burundiga konsultatsioone, et viimase osalemine lepingus võib-olla peatada, ning võtta konsultatsioonide käigus vajalikke meetmeid;

13.  palub komisjoni asepresidendil ja kõrgel esindajal kasutada ära Burundi valitsusega sõlmitud Cotonou partnerluslepingu artikliga 8 ette nähtud tugevamat poliitilist dialoogi, et käsitleda konkreetselt poliitilise ruumi sulgemist Burundis ning kehtestada selged ja kindlad võrdlusalused arengu mõõtmiseks ning strateegia sellele reageerimiseks;

14.  kutsub Burundi valitsust, opositsiooniparteide liidreid ja kodanikuühiskonna aktiviste üles tegema kõik nendest sõltuva, et toetada rahu ja leppimise komisjoni demokraatlikult ja läbipaistvalt mineviku kuritegudega tegelemisel ning tuleviku ettevalmistamisel;

15.  palub Euroopa Liidul ja liikmesriikidel vabastada rahalised vahendid, mis on vajalikud, et tegeleda humanitaarolukorraga selles maailmajaos ning teha ÜRO organitega koostööd eelkõige kroonilise alatoitluse olukorra lahendamiseks;

16.  palub komisjonil eraldada 2014.–2020. aasta vahendeid esmajärjekorras VVOdele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes töötavad inimestega otse, ja avaldada Burundi valitsusele survet riigi tugevdamiseks vajalike reformide rakendamiseks;

17.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Burundi valitsusele, Ida-Aafrika järvede piirkonna riikide valitsustele, Aafrika Liidule, ÜRO peasekretärile, AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentidele ja Üleaafrikalisele Parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0023.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2015. aasta resolutsioon Raif Badawi juhtumi kohta Saudi Araabias (2015/2550(RSP))

P8_TA(2015)0037 RC-B8-0143/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Saudi Araabia kohta, eelkõige inimõiguste teemadel, ning eriti 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Saudi Araabia ja selle suhete kohta ELiga ning rolli kohta Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas(1),

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini pressiesindaja 9. jaanuari 2015. aasta avaldust,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Zeid Ra’ad Al Husseini avaldust, milles kutsuti Saudi ametivõime üles Raif Badawi karistust peatama,

–  võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklit 18 ning 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 19,

–  võttes arvesse piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast ÜRO konventsiooni,

–  võttes arvesse inimõiguste Araabia hartat, mille Saudi Araabia 2009. aastal ratifitseeris ning mille artikli 32 lõikes 1 tagatakse õigus teabele, arvamusvabadus ja sõnavabadus ning artiklis 8 keelatakse füüsiline või psühholoogiline piinamine või julm, halvustav, alandav või ebainimlik kohtlemine,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu suuniseid piinamise ja väärkohtlemise kohta, samuti inimõiguste kaitsjate kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et blogijale ja inimõiguste aktivistile Raif Badawile esitati süüdistus usust taganemises ning Jeddah kriminaalkohus mõistis talle 2014. aasta mais kümneaastase vanglakaristuse, 1000 piitsahoopi ja ühe miljoni riaali (228 000 euro) suuruse trahvi pärast seda, kui ta oli asutanud veebisaidi „Vabade Saudi liberaalide võrgustik” ühiskondlike, poliitiliste ja usuliste arutelude jaoks, mida peeti islamile solvavaks; arvestades, et karistus keelab hr Badawil ka kasutada meediaväljaandeid ja reisida välismaale 10 aastat pärast vanglast vabanemist;

B.  arvestades, et 9. jaanuaril 2015 sai hr Badawi Jeddah's al-Jafali mošee ees esimesed 50 piitsahoopi, mis põhjustasid nii sügavad haavad, et kui ta viidi vangla haiglasse arstlikku kontrolli, leidsid arstid, et ta ei oleks võimeline järgmisi piitsahoope üle elama;

C.  arvestades, et kehalist karistust, sealhulgas piitsutamist määravad kohtuotsused on rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega rangelt keelatud – seda ka piinamise ning julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase ÜRO konventsiooniga, mille Saudi Araabia on ratifitseerinud;

D.  arvestades, et 6. juulil 2014 mõistis erikriminaalkohus Raif Badawi advokaadi, tuntud inimõiguste kaitsja Waleed Abu al-Khairi 15 aastaks vangi koos järgneva 15-aastase reisikeeluga, pärast seda, kui al-Khair oli asutanud inimõiguste organisatsiooni „Inimõiguste jälgimine Saudi Araabias”;

E.  arvestades, et hr Badawi juhtum on üks paljudest, kus Saudi inimõiguste aktivistidele mõistetakse karme karistusi ja neid ahistatakse, ning kiusatakse taga ka muid reformide pooldajaid, kes on oma seisukohti avaldanud ja kellest paljud on süüdi mõistetud kohtumenetlustega, mis ei vasta rahvusvahelistele õiglase kohtupidamise normidele, nagu kinnitas 2014. aasta juulis endine ÜRO inimõiguste ülemvolinik;

F.  arvestades, et Saudi Araabias on elav internetiaktivistide kogukond ja suurim arv Twitteri kasutajaid Lähis-Idas; arvestades, et internet on siiski tugevasti tsenseeritud, tuhanded veebisaidid on blokeeritud ning uute blogide ja veebisaitide avamiseks on vaja teabeministeeriumi luba; arvestades, et Saudi Araabia on organisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud internetivaenlaste nimekirjas meedia ja interneti tsenseerimise eest ja valitsuse või usu kritiseerijate karistamise eest;

G.  arvestades, et sõnavabadus ning ajakirjandus- ja meediavabadus nii internetis kui ka internetiväliselt on demokratiseerimise ja reformide tähtsad eeltingimused ja katalüsaatorid ning vajalikud võimu kontrollimise meetodid;

H.  arvestades, et vaatamata mõnede ettevaatlike reformide läbiviimisele eelmise kuninga Abdullahi valitsemisajal on Saudi poliitiline ja ühiskondlik süsteem läbinisti ebademokraatlik, peab naisi ja šiiite teisejärgulisteks kodanikeks, diskrimineerib tugevasti riigi suurt võõrtööliste kogukonda ja represseerib karmilt kõiki teisitimõtlejaid;

I.  arvestades, et hukkamiste arv ja tempo tekitab tõsist muret; arvestades, et 2014. aastal hukati üle 87 inimese, enamasti avaliku pea maharaiumise teel; arvestades, et 2015. aasta algusest on hukatud vähemalt 21 inimest; arvestades, et aastatel 2007–2012 toimus teadaolevalt 423 hukkamist; arvestades, et surmanuhtlust võib määrata väga mitmesuguste kuritegude eest;

J.  arvestades, et Saudi Araabia Kuningriik on Lähis-Ida ja islamimaailma mõjuvõimas osaleja poliitikas, majanduses, kultuuris ja usuvaldkonnas, ta on Pärsia lahe nõukogu ja G20 asutajaliige ja juhtiv liikmesriik;

K.  arvestades, et 2013. aasta novembris valiti Saudi Araabia kolmeks aastaks ÜRO Inimõiguste Nõukogusse;

L.  arvestades, et Islamiriik ja Saudi Araabia määravad teatud kuritegude eest peaaegu identseid karistusi, sealhulgas surmanuhtluse jumalateotuse, mõrva, homoseksuaalsuse praktiseerimise, varguse või reetmise eest, kividega surnuks loopimise abielurikkumise eest ning käte ja jalgade amputeerimise banditismi eest;

M.  arvestades, et Saudi Araabial on juhtiv osa islamiusku äärmuslikult tõlgendava suundumuse rahastamises, selle levitamisel ja propageerimisel; arvestades, et kõige sektantlikum visioon islamist on inspireerinud selliseid terroriorganisatsioone nagu Islamiriik ja al-Qaeda;

N.  arvestades, et Saudi Araabia ametivõimud väidavad end olevat liikmesriikide partnerid, eriti ülemaailmses võitluses terrori vastu; arvestades, et 2014. aasta jaanuaris vastu võetud uus terrorismivastane seadus sisaldab sätteid, mis võimaldavad tõlgendada kõiki eriarvamusi sisaldavaid mõtteavaldusi või sõltumatuid ühendusi kui terrorikuritegusid;

1.  mõistab karmilt hukka Raif Badawi piitsutamise kui Saudi Araabia ametivõimude julma ja šokeeriva käitumise; kutsub Saudi ametivõime üles Raif Badawile määratud ihunuhtlust peatama ning teda viivitamata ja tingimusteta vabastama, kuna teda peetakse meelsusvangiks, kes on kinni peetud ja süüdi mõistetud üksnes sõnavabaduse kasutamise eest; palub Saudi ametivõimudel tagada, et tema süüdimõistmine ja kohtuotsus, kaasa arvatud reisikeeld, tühistataks;

2.  kutsub Saudi ametivõime üles tagama, et Raif Badawi oleks piinamise ja muu väärkohtlemise eest kaitstud ning et talle võimaldataks vajalikku arstide hoolt, samuti viivitamatu ja regulaarne kontakt perekonnaga ning tema valitud advokaatidega;

3.  kutsub Saudi ametivõime üles vabastama tingimusteta Raif Badawi advokaat ning kõik teised inimõiguste kaitsjad ja muud meelsusvangid, kes on kinni peetud ja süüdi mõistetud ainult sõnavabaduse kasutamise eest;

4.  mõistab karmilt hukka kõik kehalise karistuse vormid kui lubamatu ja alandava kohtlemise, mis on vastuolus inimväärikusega, ning väljendab muret piitsutamise kasutamise pärast selles riigis, nõudes kategooriliselt selle ranget kaotamist; kutsub Saudi ametivõime üles austama piinamise keelustamist, mis on sätestatud eelkõige piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases ÜRO konventsioonis, mille Saudi Araabia on allkirjastanud ja ratifitseerinud; kutsub Saudi Araabiat üles kirjutama alla kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile;

5.  juhib tähelepanu Saudi Araabias ette võetud kohtureformidele, mille eesmärk on tugevdada üksikisiku õiguste kaitset, kuid on endiselt sügavalt mures inimõiguste olukorra pärast Saudi Araabias, mis on jätkuvalt üks kõige repressiivsemaid riike maailmas; on seisukohal, et Raif Badawi juhtum sümboliseerib sõnavabaduse ja erimeelsuse rahumeelse väljendamise ründamist selles riigis ning kuningriiki iseloomustavat sallimatuse poliitikat ja islamiseaduste äärmuslikku tõlgendamist laiemalt;

6.  nõuab tungivalt, et Saudi ametivõimud kaotaksid erikriminaalkohtu, mis loodi 2008. aastal terrorismiga seotud kohtuasjade jaoks, kuid mida kasutatakse üha rohkem kohtumõistmiseks rahumeelsete teisitimõtlejate üle ilmselt poliitiliselt motiveeritud süüdistuste alusel ja menetlustega, mis rikuvad põhiõigust õiglasele kohtupidamisele;

7.  kutsub Saudi Araabia ametivõime üles võimaldama kõigile Saudi Araabia elanikele sõltumatu ajakirjanduse ja meedia ning tagama rahumeelse kogunemise, sõna-, ja ühinemisvabaduse; mõistab hukka rahumeelselt meelt avaldavate aktivistide ja protestijate represseerimise; rõhutab, et seaduslike põhiõiguste rahumeelne kaitsmine ja kriitiliste märkuste tegemine sotsiaalmeedias on vältimatult vajalik õigus;

8.  tuletab Saudi Araabia juhtkonnale meelde, et kandideerides 2013. aastal edukalt ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks, andis ta lubaduse „järgida inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel kõige kõrgemaid standardeid”;

9.  usub, et Saudi Araabia oleks võitluses terroriorganisatsioonide, näiteks Islamiriigi ja al-Qaeda vastu usaldusväärsem ja tõhusam partner, kui ta ei rakendaks anakronistlikke ja äärmuslikke teguviise, nagu avalik pea maharaiumine, kividega loopimine ja muud piinamisviisid, mis sarnanevad Islamiriigi omadega;

10.  kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles toetama aktiivselt ja loominguliselt Saudi Araabia kodanikuühiskonna rühmitusi ja isikuid, kes kaitsevad inimõigusi, sh korraldades vanglakülastusi, vaadeldes kohtuprotsesse ja tehes avalikke avaldusi;

11.  teeb Araabia poolsaare riikidega suhtlemiseks loodud delegatsioonile ülesandeks tõstatada eeloleval visiidil Saudi Araabiasse Raif Badawi ja teiste meelsusvangide küsimus ning anda hiljem aru inimõiguste allkomisjonile;

12.  nõuab, et EL ja liikmesriigid hindaksid uuesti oma suhteid Saudi Araabiaga, nii et nad saaksid järgida oma majanduse, energia ja julgeolekuga seotud huve, ilma et see õõnestaks nende põhiliste inimõigustealaste lubaduste usaldusväärsust;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Euroopa välisteenistusele, ÜRO peasekretärile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule, Tema Majesteet kuningas Salman bin Abdulazizile, Saudi Araabia Kuningriigi valitsusele ning Saudi Araabia Kuningriigi Üleriigilise Dialoogi Keskuse peasekretärile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0207.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2015. aasta resolutsioon Ashias kadunud isikute massihaudade kohta Ornithi külas Küprose okupeeritud osas (2015/2551(RSP))

P8_TA(2015)0038 RC-B8-0150/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2007. aasta resolutsiooni Küprosel teadmata kadunud isikute kohta(1),

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri asjakohaseid aruandeid(2), ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone(3) ning rahvusvahelisi algatusi Küprosel teadmata kadunud isikute saatuse uurimiseks(4),

–  võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 10. mai 2001. aasta(5) ja 10. jaanuari 2008. aasta otsust(6) Küprosel teadmata kadunud isikute kohta ning Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoja 12. mai 2014. aasta otsust kohtuasjas Küpros vs. Türgi,

–  võttes arvesse oma 18. juuni 2008. aasta resolutsiooni teadmata kadunud isikute kohta Küprosel(7),

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0139/2008),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2011. aasta deklaratsiooni Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö kohta,

–  võttes arvesse kadunud isikute suhtes kohaldatavat nii tavaõiguse kui lepinguõiguse alast rahvusvahelist humanitaarõigust;

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Türgi kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.  arvestades, et Türgi õhujõud pommitasid 14. augustil 1974 Ashia küla; arvestades, et 21. augustil 1974 viis Türgi seal läbi sunniviisilise massilise evakueerimise; arvestades, et 28. augustil 1974 toimus elanike lõplik väljasaatmine külast;

B.  arvestades, et 1974. aastal läks Ashia küla elanikest kaduma 106 isikut vanuses 11–84 aastat;

C.  arvestades, et 2009. aasta kevadel viis Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon läbi Ashia külast 4 km lääne poole asuva Ornithi küla piirkonna uurimise; arvestades, et leiti neli matmispaika, millest kaks olid veekaevud, ning massihaudade paigad; arvestades, et DNA testid kinnitasid, et nendest paikadest leitud säilmed kuulusid 21. augustil 1974 Ashia külast teadmata kadunud isikute loetellu kuulunud 71 tsiviilisikule;

D.  arvestades, et tõendid viitavad sellele, et kaks massihauda oli eelnevalt lahti kaevatud; arvestades, et säilmed olid tahtlikult eemaldatud ja viidud teadmata asukohta;

E.  arvestades, et oma armastatud sugulaste saatuse osas aastakümneid teadmatuses elanud perekondade suur piin ja kannatused jätkuvad siiani, ning arvestades, et seetõttu tuleb teha kõik jõupingutused teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni uurimise kiirendamiseks;

F.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on otsustanud, et Küprose kreeklaste ja nende sugulaste puhul on jätkuvalt rikutud konventsiooni artiklit 2 (õigus elule) seoses Türgi ametivõimude suutmatusega viia läbi tulemuslik uurimine eluohtlikus olukorras kadunud Küprose kreeklaste asukoha ja saatuse kohta, artiklit 5 (õigus isikuvabadusele ja turvalisusele) seoses Türgi ametivõimude suutmatusega viia läbi nende kadunud Küprose kreeklaste asukoha ja saatuse uurimine, kelle suhtes on väidetud, et nad olid oma kadumise hetkel Türgi kinnipidamisasutuses; ning artiklit 3 (ebainimliku või alandava kohtlemise keeld), sest Türgi ametivõimud andsid sugulaste tegelike muredega seoses teavet nii vähe, et selle võib liigitada ebainimlikuks kohtlemiseks;

G.  arvestades, et juhtusid, kui säilmete matmiseks saab üle anda ainult osalised luustikusäilmed, saab pidada lõpetatuks alles siis, kui kõigi kadunud isikute identifitseeritavad säilmed on leitud;

H.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on otsustanud, et Türgi kui Küprose põhjaosa de facto okupatsioonijõu ülesanne on uurida kadunud isikute asukohta ja saatust ning toetada teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni tööd;

I.  arvestades, et kadunud isikute probleem on humanitaarküsimus, mis tuleneb teadmata kadunud isikute sugulaste õigusest saada teada nende saatuse kohta;

J.  arvestades, et isikute kadumise katsumus Küprosel algas 1964. aastal väikese arvu isikute kadumisega mõlemast kogukonnast ning saavutas ligikaudu 2000 kadunud isikuga oma haripunkti pärast Türgi sõjalist sissetungi 1974. aastal, mis tõi kaasa saare jätkuva lõhestatuse;

K.  arvestades, et juba mitme aastakümne jooksul on jäänud kadunuks kokku 2001 küproslast, neist 1508 Küprose kreeklast ja 493 Küprose türklast;

1.  mõistab hukka Ornithi säilmete ümberpaigutamise ja sarnased meetmed, mis on kadunud isikute väärikuse tugev haavamine ning oma lähedaste surma tegelikke põhjuseid teada soovivate perekondade õiguste jäme rikkumine; väljendab oma kaastunnet kõigile kadunud isikute perekondadele, kes elavad endiselt teadmatuses;

2.  rõhutab, et säilmete ümberpaigutamine ja sarnased teod võivad olla suureks takistuseks kõigi Küprosel kadunud isikute saatuse raskendatud ja keerulise protsessi läbiviimisele ning võivad seda veelgi raskendada;

3.  rõhutab probleemi kiireloomulisust seoses kadunud isikute perekondadega 41 aastat pärast nende isikute kadumist ning rõhutab, et aega on jäänud väga vähe, sest järjest vähem tunnistajaid ja sugulasi on veel elus; kutsub üles selgitama viivitamata ja täielikult välja kadunud isikute saatust;

4.  kiidab Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni tööd ning rõhutab tema tegevuse intensiivistamise tähtsust, sest poolte kadunud isikute asukoht tuleb kindlaks teha ning rohkem kui kahe kolmandiku säilmed tuleb veel identifitseerida;

5.  rõhutab, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni töö sõltub kõigi kaasatud osaliste täielikust toetusest ja koostööst ning tunneb sellega seoses heameelt ELi eraldatud vahendite üle ning palub, et nende eraldamist jätkataks;

6.  märgib, et Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon on palunud kõigil, kes teavad midagi võimalike matmispaikade kohta, võtta ühendust komisjoni uurijatega; kutsub Türgit ja selle valitsust üles lõpetama viivitamata säilmete minemaviimist massihaudadest ning järgima rahvusvahelist õigust, rahvusvahelist humanitaarõigust ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid ning edendama sel eesmärgil kolmeosalise teadmata kadunud isikutega tegeleva komisjoni jõupingutusi, andes täieliku juurdepääsu sõjaväearhiividele ja militaaraladele, et võimaldada ekshumeerimist; kutsub Türgit üles täitma täielikult talle Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega pandud otsust kadunud isikute perekondadele hüvitise maksmise kohta;

7.  kutsub Türgit üles andma ilma põhjendamatu viivituseta juurdepääsu militaaraladena määratletud aladele ja on teavet selle kohta, et seal võivad asuda kadunud isikute matmispaigad; rõhutab, et Türgi sõjavägi peaks pakkuma ja jagama vanu militaarkaarte ja andma täieliku juurdepääsu oma arhiividele, et soodustada veel avalikustamata matmispaikade leidmist;

8.  nõuab tungivalt, et kõik ELi liikmesriigid ratifitseeriksid eelisjärjekorras kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitleva rahvusvahelise konventsiooni ning kutsub Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles toetama konventsiooni alusel asutatud ÜRO pealesunnitud kadumisi käsitleva komitee tööd;

9.  tuletab meelde kõigile osalistele ja kõigile, kellel on või kellel oleks võimalik saada isiklikele teadmistele, arhiividele, lahinguvälja aruannetele või kinnipidamiskohtade andmetele tuginedes mis tahes teavet või tõendeid, et nad esitaksid need edasise viivituseta Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelevale komisjonile;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Türgi valitsusele ja parlamendile, ning tuletab meelde kõigile riikidele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga pandud tingimusteta kohustust täita otsuseid kohtuasjades, milles nad on olnud osalised.

(1) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 243. (2) Eelkõige kõige hiljutisem raport ÜRO operatsiooni kohta Küprosel (S/2008/353), IV ptk. (3) Eelkõige 13. juuni 2008. aasta resolutsioon 1818 (2008). (4) Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon: http://www.cmp-cyprus.org (5) Küprosel teadmata kadunud isikutega tegelev komisjon: http://www.cmp-cyprus.org (6) Varnava ja teised vs. Türgi, nr 16064/90, 16065/90, 16066/90, 16068/90, 16069/90, 16070/90, 16071/90, 16072/90 ja 16073/90; apellatsiooniprotsess pooleli. (7) ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 13.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2015. aasta otsus maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomu või mõjuga meetmete erikomisjoni moodustamise, volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta (2015/2566(RSO))

P8_TA(2015)0039 B8-0169/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse esimeeste konverentsi ettepanekut,

–  võttes arvesse komisjoni otsust uurida ELi riigiabi eeskirjade alusel tehtavate maksualaste siduvate eelotsuste tavasid kõigis liikmesriikides,

–  võttes arvesse kõikidele liikmesriikidele ELi maksualaste õigusaktidega antud kohustust edastada omaalgatusliku teabevahetuse korras teistele liikmesriikidele teavet maksualaste siduvate eelotsuste kohta, eriti juhul, kui teises liikmesriigis võib jääda saamata maksutulu või kui kasumi kunstliku ülekandmisega ühe ettevõtete grupi siseselt võib kaasneda maksude kokkuhoid,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 197,

1.  otsustab moodustada maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomu või mõjuga meetmete erikomisjoni, et uurida ELi riigiabi ja maksualaste õigusaktide kohaldamise tavasid liikmesriikide väljastatavate maksualaste siduvate eelotsuste või samasuguse iseloomu või mõjuga muude meetmete puhul, kui seda tava kohaldab liikmesriik või komisjon;

2.  otsustab, et erikomisjonil on järgmised volitused:

3.  otsustab, et erikomisjoni kuulub 45 liiget;

4.  otsustab, et erikomisjoni ametiaja kestus on 6 kuud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast;

5.  peab asjakohaseks, et erikomisjon esitab aruande, mille koostavad kaks kaasraportööri.

(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. (2) EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15. (3) ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.

Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2015. aasta resolutsioon humanitaarkriisi kohta Iraagis ja Süürias, eelkõige seoses rühmitusega Islamiriik (IS) (2015/2559(RSP))

P8_TA(2015)0040 RC-B8-0136/2015

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi ja Süüria kohta,

–  võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi Iraagi ja Süüria kohta, eelkõige 15. detsembri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 30. augusti 2014. aasta järeldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–  võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 6. veebruari 2015. aasta ühisteatist ELi piirkondliku strateegia kohta Süürias ja Iraagis ning Da’eshi ohu kohta,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2139 (2014), 2165 (2014) ja 2170 (2014) ning ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni S-22/1,

–  võttes arvesse Süüria Araabia Vabariigi küsimustega tegeleva ÜRO sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 14. novembri 2014. aasta aruannet „Rule of Terror: Living under ISIS in Syria” („Terrorivõim. Elu Süürias ISISe võimu all”),

–  võttes arvesse ÜRO Lapse Õiguste Komitee 4. veebruari 2015. aasta lõppjäreldusi Iraaki käsitlevate perioodiliste aruannete nr 2–4 kohta,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri avaldusi Iraagi ja Süüria kohta,

–  võttes arvesse ÜRO pagulaste ülemvoliniku António Guterresi hiljutisi avaldusi Süüria ja Iraagi pagulaste olukorra kohta,

–  võttes arvesse NATO 5. septembri 2014. aasta tippkohtumise deklaratsiooni,

–  võttes arvesse ELi suuniseid rahvusvahelise humanitaarõiguse kohta, inimõiguste kaitsjate kohta ning usu- ja veendumusvabaduse edendamise ja kaitse kohta,

–  võttes arvesse 15. septembril 2014. aastal Pariisis toimunud rahvusvahelise Iraagi rahu- ja julgeolekukonverentsi järeldusi,

–  võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel ning oma 17. jaanuari 2013. aasta seisukohta selle partnerluse kohta(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.  arvestades, et Assadi režiimi ja terroristide vägivalla tõttu kestev vägivaldne kriis Süürias on põhjustanud ajaloos enneolematu ulatusega humanitaarkatastroofi, mille käigus on hukkunud rohkem kui 200 000 inimest, neist enamik tsiviilisikud, kusjuures rohkem kui 7,6 miljonit inimest on riigisiseselt ümber asunud ja enam kui 12,2 miljonit süürlast vajab Süürias hädasti abi; arvestades, et 211 500 inimest on endiselt sisse piiratud – 185 000 inimest valitsusvägede ja 26 500 opositsioonijõudude poolt; arvestades, et üle 3,8 miljoni inimese on Süüriast põgenenud, valdavalt Liibanoni (1 160 468 pagulast), Türki (1 623 839), Jordaaniasse (621 773) ja Egiptusse / Põhja-Aafrikasse (160 772);

B.  arvestades, et jätkuva konflikti ning terroriorganisatsiooni ISIL/Da’esh vägivalla ja repressioonide tõttu muutub humanitaarolukord Iraagis üha halvemaks, ning arvestades, et enam kui 5,2 miljonit inimest vajab viivitamatult humanitaarabi ja enam kui 2,1 miljonit iraaklast on riigisiseselt ümber asunud; arvestades, et ISILi/Da’eshi kontrolli all olevates piirkondades elab 3,6 miljonit inimest, kellest üle 2,2 miljoni vajab viivitamatut abi, ja arvestades, et nendele inimestele on eriti raske ligi pääseda; arvestades, et Iraak on ka vastu võtnud üle 233 000 Süüria pagulase;

C.  arvestades, et paljud pagulased ja riigisisesed põgenikud ei ole registreeritud ning et registreerimata inimesed jäävad ilma hädavajalikust humanitaarabist ja põhilistest kaitsemeetmetest;

D.  arvestades, et terroriorganisatsioon ISIL/Da’esh on vallutanud Loode-Iraagis territooriume, sh Iraagi suuruselt teise linna Mosuli, julma ja valimatu vägivalla abil, ning arvestades, et sellele on järgnenud Iraagi kodanike meelevaldsed hukkamised, šariaadi range tõlgendamine, šiiitide, sufide, sunniitide, jeziidide, kurdide ja kristlaste palvekohtade ja pühamute hävitamine ning tsiviilelanike vastu võigaste julmuste toimepanemine, mis mõjutab eriti tugevalt naisi ja lapsi;

E.  arvestades, et ISILi/Da’eshiga on ühinenud endised Iraagi Ba’athi režiimi sõjaväelased, ning arvestades, et Iraagi armees lokkab korruptsioon ja poliitiline sekkumine, mis takistab sel ISILi/Da’eshi vastu tõhusalt tegutsemast;

F.  arvestades, et ISIL/Da’esh on oma kontrolli all oleval territooriumil moodustanud nn šariaadikohtud, mis on nii meestele kui ka naistele ja lastele määranud barbaarseid, julmi ja ebainimlikke karistusi ja neid täide viinud; arvestades, et ISIL/Da’esh on avaldanud oma karistusseadustiku, kus on loetletud kuriteod, mille eest karistatakse kehaosade amputeerimise, kividega surnuks viskamise või ristilöömisega; arvestades, et karistatakse neid, kes ISi äärmuslikus tõlgenduses on eksinud islamiseaduse ehk šariaadi vastu või keda kahtlustatakse ebalojaalsuses;

G.  arvestades, et ISIL/Da’esh on Põhja-Iraagis ja Süürias alustanud süstemaatilisi etnilise puhastuse kampaaniaid, pannes etniliste ja usuliste vähemuste vastu toime sõjakuritegusid ja rahvusvahelise humanitaarõiguse jultunud rikkumisi, sh inimeste massiline meelevaldne hukkamine ja röövimine; arvestades, et ÜRO on juba esitanud teateid naiste kavakindla tapmise, usuvahetusele sundimise, röövimise, vägistamise, ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimröövide kohta, naiste ja laste orjastamise kohta, laste enesetapuründajateks värbamise ning seksuaalse ja füüsilise väärkohtlemise ja piinamise kohta; arvestades, et ISIL/Da’esh on rünnanud usu- ja etnilisi vähemusi, sealhulgas kristlaste ning kurdi, jeziidi, türkmeeni, shabaki, kakai, saaba ja šiiidi kogukondi, kuid ka paljusid araablasi ja sunniidi moslemeid;

H.  arvestades, et ÜRO Lapse Õiguste Komitee 4. veebruari 2015. aasta aruande kohaselt müüvad ISILi/Da’eshi võitlejad röövitud lapsi seksiorjadeks ja tapavad lapsi neid risti lüües või elusalt mattes; arvestades, et enamikul pagulastest ja ümberasustatud lastest puudub juurdepääs haridusele;

I.  arvestades, et ISIL/Da’esh on Süürias ja Iraagis tapnud ja röövinud hulgaliselt naisi; arvestades, et röövitud naisi ja tütarlapsi on teadaolevalt vägistatud või seksuaalselt kuritarvitatud, sunnitud abielluma võitlejatega või müüdud seksuaalorjusesse; arvestades, et mõned naised on orjaks müüdud vaid 25 USA dollari eest; arvestades, et jeziidi naised on Iraagis eriliselt sihikule võetud; arvestades, et seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seksuaalse ja soolise vägivallaga seonduvad tervikteenused ilmselgelt puuduvad;

J.  arvestades, et tõenäoliselt on ohus haritud ja töötavad naised ning eelkõige need naised, kes on valimistel kandideerinud avalikele ametikohtadele; arvestades, et aruannete kohaselt on Mosuli kesklinnas vähemalt kolm naissoost juristi hukatud ja neli arsti hiljuti tapetud oma ametitegevuse tõttu; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo peaks esitama Inimõiguste Nõukogule 2015. aasta märtsis aruande, milles dokumenteeritakse ISILi/Da’eshi poolt Iraagis toime pandud inimõiguste rikkumisi; arvestades, et sihikule on võetud usust taganejad, kelle vastu kasutatakse ebainimlikku vägivalda;

K.  arvestades, et LGBT inimesed kannatavad ISILi/Da’eshi täiesti karistamatult toimepandud vägivalla ja mõrvade tõttu; arvestades, et LGBT inimeste olukord piirkonnas on eriti ebakindel, võttes arvesse vähest perekonna ja kogukonna toetust ja valitsuse kaitset, ning arvestades, et nende turvalisus on pagulaskogukondades ja teatavates vastuvõtvates ühiskondades jätkuvalt ohus;

L.  arvestades, et konfliktiohvrite, sh vägistamisohvrite jaoks hädavajalik spetsiifiline psühholoogiline abi ei ole kättesaadav;

M.  arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti väitel on peaaegu 50 % kõikidest süürlastest kaotanud oma kodu ja 40 % pagulastest on sunnitud elama nõuetele mittevastavates elamistingimustes; arvestades, et ÜRO andmetel elab kolm süürlast neljast vaesuses ning töötuse määr ületab 50 %; arvestades, et vaatamata asjaomaste riikide valitsuste suurtele jõupingutustele elab kaks kolmandikku Süüria pagulastest Jordaanias allpool vaesuspiiri ja 55 % pagulastest Liibanonis nõuetele mittevastavates varjupaikades; arvestades, et vastuvõtvates riikides on vallandunud pagulastevastane vägivald ja diskrimineerimine;

N.  arvestades, et Lähis-Itta on jõudnud külm talv ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on kiirendanud oma talveabi andmist, käivitades 206 miljonit USA dollarit maksva talveabikava, et aidata piirkonna miljoneid kaitsetuid inimesi; arvestades, et pingutustest hoolimata on paljud pagulased sunnitud elama pooleliolevates ehitistes ja ebapiisavates varjualustes, mis ei paku kaitset alla nulli langeva temperatuuri, tugeva lumesaju ja tuule eest; arvestades, et ligikaudu 740 000 riigisiseselt ümberasustatud iraaklast elab normidele mittevastavates tingimustes ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet võtab meetmeid, et anda Iraagis talveabi 600 000 ümberasustatud isikule;

O.  arvestades, et ilma soojenemisega suureneb äärmiselt halva sanitaarolukorra ja puhta joogivee piiratud kättesaadavuse tõttu epideemiate puhkemise oht, eriti kogukondlikes ja mitteametlikes asulates;

P.  arvestades, et UNICEF toimetab talveabi 916 000 lapsele Süürias, Iraagis, Liibanonis, Jordaanias ja Türgis, kus on kokku 1,3 miljonit abi vajavat last; arvestades, et UNICEF ja Maailma Toiduprogramm (WFP) käivitasid 2015. aasta jaanuaris talvise raha-abi kampaania, et anda 41 000 kaitsetule pagulaslapsele Za’atari ja Azraqi laagrites 14 Jordaania dinaari, mis võimaldaks nende peredel neile talveriideid osta;

Q.  arvestades, et 1. detsembril 2014. aastal pidi WFP rahvusvahelise rahastamiskriisi tõttu ajutiselt peatama hädavajaliku toiduabi andmise enam kui 1,7 miljonile Süüria pagulasele; arvestades, et pakilise üleskutse peale sai WFP kokku 88 miljonit USA dollarit ja võis jätkata toiduabi andmist pagulastele Liibanonis, Jordaanias, Egiptuses ja Türgis; arvestades, et WFP hinnangul vajab praegu Iraagis toiduabi 2,8 miljonit inimest; arvestades, et ainuüksi WFP vajas oma tegevuse jätkamiseks Süürias ja kogu piirkonnas kiiremas korras 214,5 miljonit USA dollarit, millest 112,6 miljonit dollarit vajati järgmise nelja kuu toiduabi vajaduste katteks;

R.  arvestades, et konfliktiosalised on kasutanud kollektiivset karistamist sõjarelvana ning varastanud abi raames jagatavaid tooteid ja kaubelnud nendega ebaseaduslikult, rikkudes seeläbi Genfi konventsioone;

S.  arvestades, et komisjoni andmetel on ligikaudu 276 000 pagulast üritanud ebaseaduslikult ELi pääseda, neist enamik on võtnud ette ohtliku teekonna üle Vahemere; arvestades, et rahvusvaheliste organisatsioonide andmetel on ligi 2 % pagulastest rännakul uppunud; arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid transpordivad pagulasi nn kummituslaevades, mis saadetakse autopiloodil ELi poole teele; arvestades, et 9. detsembril 2014. aastal toimus Genfis ümberasustamise teemaline konverents, kus valitsused lubasid võtta vastu 100 000 Süüria pagulast; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti hinnangul ei ole see siiski piirkonna ümberasustamisvajadusi silmas pidades piisav;

T.  arvestades, et EL ja liikmesriigid on andnud enam kui 3,3 miljardi euro eest humanitaar- ja taastamisabi nii süürlastele Süürias kui ka pagulastele ja neid vastuvõtvatele riikidele; arvestades, et ainuüksi 2014. aastal oli EL oma liikmesriikidega tähtsuselt teine Iraagi humanitaarabi rahastaja, kes kulutas sellele 163 miljonit eurot; arvestades, et Iraagi valitsuse palvel võeti kasutusele Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism; arvestades, et EL on kulutanud humanitaarvajaduste rahuldamiseks kavandatust rohkem, ning arvestades, et mitu ELi mittekuuluvat riiki ei ole lubatud vahendeid alati tegelikult üle kandnudki;

U.  arvestades, et mitmetele üleskutsetele vaatamata ei suuda rahvusvaheline üldsus siiski rahuldada süürlaste ja iraaklaste ning pagulasi vastuvõtvate riikide vajadusi; arvestades, et Kyung-wha Kangi (ÜRO asepeasekretär humanitaarküsimustes) andmetel pärsib ebapiisav rahastamine ÜRO meetmete võtmist, kuna vajaminevast 2,3 miljardist USA dollarist on saadud kõigest 39 %; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on märkinud, et humanitaarabi kättetoimetamine on jätkuvalt esimene prioriteet, kuid kõnealustes piirkondades on endiselt väga keeruline tegutseda ning anda tsiviilisikutele ja pagulastele vajalikku abi; arvestades, et humanitaarabiprogramme läbi viivad ÜRO asutused peavad tagama, et kõikide asjaomaste elanikerühmade vajadustele reageeritakse sidusamalt ja kulutõhusamalt;

V.  arvestades, et rahvusvaheline üldsus peab reageerima proportsionaalselt sõjaliste jõupingutustega, et leevendada konfliktikeerisesse lõksu jäänud tsiviilisikute kannatusi; arvestades, et konfliktijärgsete meetmete sekka peab kuuluma ka õiglus ja lepitus, mis on aluseks kaasavale, kõiki osalisi esindavale ja demokraatlikule valitsemisele;

W.  arvestades, et mõned liikmesriigid pakuvad Iraagi seaduslikele relvajõududele ja Kurdistani pešmergidele varustust ja abi väljaõppel; arvestades, et mõned liikmesriigid osalevad otseselt ISILi/Da’eshi vastu suunatud koalitsioonivägede sõjalistes operatsioonides;

1.  mõistab karmilt hukka inimõiguste võikad, süsteemsed ja levinud kuritarvitamised ja rikkumised, muu hulgas pantvangide tapmised, igasuguse vägivalla, mis põhineb usulisel või etnilisel kuuluvusel, ning naiste ja LGBTI-inimeste vastu suunatud vägivalla, mida panevad Iraagis ja Süürias toime Assadi režiim, ISILi/Da’eshi terroristid ja teised džihaadirühmitused; rõhutab veel kord, et mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus on üks põhilisi inimõigusi; mõistab hukka ebaseaduslike šariaadikohtute loomise ISILi/Da’eshi kontrolli all oleval territooriumil; kordab, et mõistab tingimusteta hukka ka piinamise; avaldab Assadi režiimi, ISILi/Da’eshi terroristide ja teiste džihaadirühmituste toime pandud julmuste ohvritele sügavat kaastunnet ning nõuab kõikide pantvangide viivitamatut vabastamist; mõistab karmilt hukka laste kuritarvitamise ISILi/Da’eshi poolt;

2.  tunneb üha suuremat muret inimõiguste ja humanitaarolukorra halvenemise pärast Süürias ja Iraagis ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste pärast eelkõige ISILi/Da’eshi mässutegevuse käigus;

3.  toonitab, et Süürias jätkuv sõjategevus ja ISILi/Da’eshi näol hiljuti tekkinud oht seab Iraagi ja Süüria rahva ning laiemalt kogu Lähis-Ida tõsisesse ohtu; nõuab, et EL võtaks vastu ja rakendaks tervikliku piirkondliku strateegia ISILi/Da’eshi alistamiseks ja humanitaarkriisi leevendamiseks ning Süüria ja Iraagi konfliktide lõpetamiseks tehtavates ühistes jõupingutustes osalemiseks; kordab, et tegevuse kõikide aspektide koordineerimiseks ja vastuvõtvate riikide toetamiseks on vaja tegutseda sidusalt, muu hulgas julgeolekualase, humanitaar-, arengu- ja makromajandusliku abi kaudu; märgib tunnustavalt naaberriikide osa põgenike vastuvõtmisel; rõhutab, et ELil on vaja strateegiat, mis täiendaks ISILi/Da’eshi vastase koalitsiooni ja ÜRO tegevust ja mille eesmärgiks oleks koostegevus piirkondlike partneritega, et võidelda terrorismi rahastamise ja relvadega varustamise ning teistest riikidest pärit võõrvõitlejate sissevoolu vastu;

4.  rõhutab, et erinevad etnilised ja usulised vähemusrühmad on Lähis-Idas aastakümneid rahulikult kõrvuti elanud;

5.  toetab ISILi/Da’eshi vastu suunatud üleilmset kampaaniat ning tervitab koalitsioonipartnerite lubadust teha ISILi/Da’eshi alistamiseks koostööd ühise, mitmetahulise ja pikaajalise strateegia alusel; toetab Jordaania kuninga kindlat otsustavust võidelda ISILi/Da’eshi vastu; väljendab rahulolu seoses ISILi/Da’eshi lüüasaamisega Kobani linnas Süürias; rõhutab, et see strateegia peaks hõlmama ka abi, mis võimaldaks piirkonnas asuvatel riikidel vägivaldse äärmusluse vastu võidelda, ning terrorismi rahastamise vastu võitlemise meetmeid; rõhutab sellega seoses, et igasuguses sõjalises kampaanias ISILi/Da’eshi kontrolli all olevate territooriumide vabastamisel tuleb rangelt kinni pidada rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja rahvusvahelistest inimõiguste normidest, et vältida edasist elude kaotust ja äärmuslastele õigustuste kättemängimist ning hoida ära pagulaste ja riigisiseste põgenike uusi laineid;

6.  mõistab hukka ISILi/Da’eshi ja sellega seotud rühmitiste poolse naftaväljade ja juurdekuuluva infrastruktuuri kasutamise ja ekspluateerimise, mis võimaldab ISILi/Da’eshil saada olulist sissetulekut, ja kutsub kõiki riike üles toetama ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 2161 (2014) ja 2170 (2014), milles mõistetakse hukka igasugune otsene või kaudne kaubavahetus ISILi/Da’eshiga ja seotud rühmitistega;

7.  toonitab, et tervikliku piirkondliku strateegia keskmes on tsiviilisikute kaitse, ning rõhutab vajadust hoida humanitaaralane tegevus sõjalistest ja terrorismivastase võitluse alastest jõupingutustest lahus; rõhutab, et konflikt, inimkannatused ja radikaliseerumine on omavahel seotud;

8.  on seisukohal, et Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja kaugemalgi jõudu koguva äärmusliku terrorismiohu alistamine on ELi-sisese terrorismivastase võitluse jaoks kriitilise tähtsusega, sest terrorismi levimine aitab tegelikult kaasa radikaliseerumisele Euroopas;

9.  väljendab uuesti muret seoses teadetega, et ISILi/Da’eshi mässulistega on ühinenud tuhandeid eri riikidest pärit võõrvõitlejaid, sealhulgas ELi liikmesriikide kodanikke; palub liikmesriikidel võtta kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2170 (2014) asjakohaseid meetmeid, et takistada võitlejaid oma päritoluriigist lahkumast, ning töötada välja julgeolekuteenistuste ja ELi asutuste ühine strateegia džihaadivõitlejate jälgimiseks ja kontrollimiseks; nõuab ELis ja rahvusvahelisel tasandil koostööd kohaste õiguslike meetmete rakendamiseks kõigi isikute vastu, keda kahtlustatakse terroritegudes osalemises; kutsub ELi liikmesriike üles intensiivistama omavahelist koostööd ja teabevahetust ning koostööd ja teabevahetust ELi asutustega;

10.  väljendab heameelt Süüriat ja Iraaki ning Da’eshi ohtu käsitleva uue ELi piirkondliku strateegia üle, eelkõige selle 1 miljardi euro suuruse paketi üle, mille eesmärk on komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja sõnade kohaselt aidata taastada rahu ja julgeolek, mida terrorism ja vägivald on liiga kaua laastanud;

11.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles suurendama humanitaarabi ja toetust Iraagi ja Süüria kriisi tõttu kannatada saanud inimestele; nõuab, et EL kaaluks abiandjate konverentsi kokkukutsumist; tervitab ELi liikmesriikide kui suurimate finantsabi andjate võetud kohustusi ja tulevikulubadusi; nõuab, et EL avaldaks kõikidele abiandjatele survet, et nad täidaksid kiiresti oma lubadused ja võetud kohustused; nõuab, et EL suurendaks oma rahalist toetust ÜRO humanitaarabiprogrammidele ja tugevdaks koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega;

12.  rõhutab, et kriisi enneolematut ulatust arvestades peab ELi ja kogu rahvusvahelise üldsuse jaoks olema esmatähtis leevendada nende miljonite süürlaste ja iraaklaste kannatusi, kes vajavad esmatarbekaupu ja põhiteenuseid; mõistab hukka humanitaarabi osutamise püüete järjekindla nurjamise ning kutsub kõiki konflikti osalisi üles järgima üldisi inimõiguste norme, soodustama humanitaarabi ning toetuse andmist kõikide võimalike kanalite kaudu, sealhulgas piiri- ja konfliktiüleselt, ning tagama kõikide meditsiini- ja humanitaartöötajate turvalisuse kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu eri resolutsioonidega sellel teemal;

13.  kutsub kõiki konflikti osapooli üles järgima rahvusvahelist humanitaarõigust ning tagama tsiviilisikute kaitse, nende takistamatu ligipääsu tervishoiuteenustele ja humanitaarabile ning võimaluse lahkuda vägivallast mõjutatud aladelt turvaliselt ja väärikalt;

14.  on veendunud, et viivitamatu humanitaarabi ja kaitse küsimustega tegelemine peab olema konfliktist põhjustatud inimkannatuste leevendamiseks ning tagasipöördujate, riigisiseste põgenike ja pagulaste, sh naiste sotsiaal-majanduslike õiguste ja elatusvõimaluste toetamiseks rakendatava pikaajalise strateegia lahutamatu osa, et tagada parem juhtimine ja kaasamine ning paremad võimalused valida oma vajadustele vastavad jätkusuutlikud lahendused; on seisukohal, et vaja on arvesse võtta mitmekordse ja mitmevormilise diskrimineerimise all kannatavate naiste ja laste eri rühmade konkreetseid riske ja erivajadusi;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma viivitamatult konkreetseid meetmeid, et tegeleda naiste ja tütarlaste olukorraga Iraagis ja Süürias ning tagada nende vabadus ja põhiõiguste austamine, samuti võtma meetmeid, et vältida naiste ja laste ekspluateerimist, kuritarvitamist ja nendevastast vägivalda, eriti tütarlaste sundabielusid; peab eriti murettekitavaks, et on sagenenud igat liiki vägivald naiste vastu, keda ISILi/Da’eshi liikmed vangistavad ja vägistavad, kuritarvitavad seksuaalselt ja ka müüvad;

16.  nõuab tungivalt tähelepanu taaspööramist haridusele juurdepääsule, võttes seejuures arvesse konflikti jätkumisest tingitud konkreetseid vajadusi;

17.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kasutaksid täiel määral ära ELi suuniseid, et edendada ja kaitsta lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste kõiki inimõigusi seoses Iraagis ja Süürias toimuvaga;

18.  kutsub Iraagis ja Süürias tegutsevaid rahvusvahelisi humanitaarabiorganisatsioone, sh ÜRO asutusi üles suurendama arstiabi ja nõustamisteenuste (sh psühholoogilise ravi ja toe) pakkumist ISILi/Da’eshi pealetungi eest põgenenud sisepagulastele, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamate elanikkonnarühmade, st seksuaalvägivalla ohvrite ja laste vajadustele; nõuab, et antaks finantsabi ja töötataks välja programmid, et tegeleda terviklikul viisil käimasolevas konfliktis seksuaalse ja soolise vägivalla ohvriks langenute meditsiiniliste/psühholoogiliste ja sotsiaalsete vajadustega;

19.  kutsub kõiki liikmesriike üles menetlema kiiremini varjupaigataotlusi üha suurenevalt hulgalt pagulastelt, kes põgenevad konfliktipiirkondadest; nõuab, et EL tegeleks sageli hukatuslike üle Vahemere toimuvate põgenemiste probleemiga, rakendaks kooskõlastatud strateegiat, mille eesmärk on päästa elusid, ning toetaks liikmesriike, keda ebaseaduslike sisserändajate ja varjupaigaotsijate massiline saabumine kõige rohkem mõjutab;

20.  väljendab veel kord kõige karmimat hukkamõistu seoses Süüria režiimi kuritegudega oma riigi elanikkonna vastu, sh keemia- ja süüterelvade kasutamine tsiviilisikute vastu, massilised meelevaldsed kinnipidamised ja piiramisstrateegia, mille eesmärk on sundida elanikkonda nälja tõttu alistuma;

21.  juhib tähelepanu asjaolule, et ebapiisav reageerimine ebastabiilsusele Süürias on võimaldanud ISILil/Da’eshil edu saavutada; peab murettekitavaks islamistlike rühmitiste ja mitmetest riikidest pärit võõrvõitlejate üha suurenevat osalemist Süüria konfliktis; rõhutab, et püsikindel lahendus nõuab poliitilist teisenemist, mis peaks toimuma Süüriast endast lähtuva, 2012. aasta juuni Genfi kommünikeel põhineva kaasava poliitilise protsessi kaudu rahvusvahelise üldsuse toel; nõuab, et EL algataks sellel eesmärgil diplomaatilised jõupingutused; tunnustab ja toetab ÜRO Süüria erisaadiku Staffan di Mistura tööd ja tema jõupingutusi eesmärgiga peatada äge lahingutegevus linnakeskustes, sh Aleppos;

22.  kutsub kõiki piirkondlikke jõude üles andma oma panuse kriisi lahendamise püüetele Iraagis ja Süürias;

23.  kutsub Iraagi uusi juhte üles täitma oma lubadused moodustada kaasav valitsus, mis esindaks kõikide iraaklaste õiguspäraseid huve ja tegeleks kõigi iraaklaste tõsiste humanitaarvajadustega; palub Iraagi ametivõimudel ja rahvusvahelisel üldsusel vältida piirkondades, mis praegu on ISILi/Da’eshi kontrolli all, kättemaksu sunniitidele pärast seda, kui need piirkonnad on ISILi/Da’eshi võimu alt vabastatud; toonitab asjaolu, et Iraagi ühtsus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus on riigi ja kogu piirkonna stabiilsuse ning majandusarengu jaoks väga olulised;

24.  peab tervitatavaks komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (DG ECHO) Iraagi Kurdistani piirkonna pealinnas Arbīlis asuva büroo jõupingutusi piirkonna humanitaarolukorra lahendamisel; rõhutab, et DG ECHO ning komisjoni arengu ja koostöö peadirektoraadi (DG DEVCO) vahel on vaja rohkem ja paremat kooskõlastamist, et tagada abi seda vajavatele inimestele parimal ja tõhusamal viisil;

25.  tervitab komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldust seoses ELi büroo avamisega Arbīlis ja nõuab, et selle büroo avamine parandaks ELi meetmete mõjusust ja nähtavust kohapeal, sh humanitaar- ja arenguabi kooskõlastamist; nõuab Türgis Gaziantepis asuva ELi esinduse tugevdamist;

26.  toetab ÜRO Inimõiguste Nõukogu taotlust ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole saata kiiresti missioon Iraaki, et uurida ISILi/Da’eshi ja sellega seotud terrorirühmitiste poolseid rahvusvaheliste inimõigusnormide rikkumisi ning teha kindlaks nende kuritarvituste ja rikkumistega seotud faktid ja asjaolud, et vältida karistamatust ja tagada täielik vastutuselevõtmine;

27.  on endiselt veendunud, et Süürias ja Iraagis ei ole võimalik saavutada kestvat rahu, kui ei võeta vastutusele konflikti käigus kõigi osapoolte süül toimunud raskete kuritegude, eelkõige usulistel või etnilistel põhjustel sooritatud kuritegude toimepanijaid; kordab oma nõudmist anda Süürias ja Iraagis inimsusevastaste kuritegude toimepanemises kahtlustatavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alla ja toetab kõiki sellesuunalisi algatusi, näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu kaudu;

28.  nõuab võrdsete vastutusele võtmise meetmete kohaldamist kõikide konfliktiosaliste puhul ning juurdepääsu õigusabile igasuguste rikkumiste ohvrite jaoks; on seisukohal, et äärmiselt oluline on tagada kaitse tsiviilisikutele, kes on jäänud vägivallakeerisesse lõksu ega pääse turvalisse kohta või kellel puudub juurdepääs ellujäämiseks vajalikule humanitaarabile;

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Iraagi valitsusele ja esindajatekogule, Kurdistani piirkondlikule omavalitsusele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule ja kõigile Süüria konflikti osalistele.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0023.