Euroopa Parlamendi 8. juulil 2015. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega ja direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega (COM(2014)0213 – C7-0147/2014 – 2014/0121(COD))(1)
Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/..., millega muudetakse direktiivi 2007/36/EÜ seoses aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamisega, direktiivi 2013/34/EL seoses ühingujuhtimise aruande teatavate elementidega ja direktiivi 2004/109/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 50 ja 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,(1)
pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/36/EÜ(2) on kehtestatud nõuded aktsionäride teatavate, hääleõigusega aktsiatest tulenevate õiguste kasutamise suhtes seoses nende äriühingute üldkoosolekutega, mille registreeritud asukoht on liikmesriigis ja mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud turul, mis asub või tegutseb liikmesriigis.
(2) Kuigi aktsionärid ei oma äriühinguid, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, mille üle neil puudub täielik kontroll, on aktsionäridel oluline osa niisuguste äriühingute juhtimises. Finantskriisi tõttu ilmnes, et paljudel juhtudel aktsionärid toetasid ülemääraste lühiajaliste riskide võtmist juhtide poolt. Lisaks ei ole „seire” ning institutsionaalsete investorite ja varahaldurite investeerimisobjektiks olevatesse äriühingutesse kaasamise praegune tase sageli piisav ning seejuures keskendutakse liigselt lühiajalisele tootlusele, mistõttu ei ole äriühingute üldjuhtimine ja börsil noteeritud äriühingute tulemused ▌optimaalsed.
(2a) Aktsionäride suurem kaasamine äriühingute juhtimisse on üks võimalusi, mis võib aidata parandada äriühingute rahalisi ja mitterahalisi tulemusi. Et aga aktsionäride õigused ei ole ainus pikaajaline tegur, mida tuleb ühingujuhtimises arvesse võtta, peaks nendega kaasnema lisameetmed, millega tagada kõigi sidusrühmade, eelkõige töötajate, kohalike omavalitsuse ja kodanikuühiskonna suurem kaasamine.
(3) Euroopa äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise tegevuskavas tegi komisjon teatavaks mitmed meetmed äriühingu üldjuhtimise valdkonnas, et eelkõige soodustada aktsionäride pikaajalist kaasamist ning edendada läbipaistvust äriühingute ja investorite vahel.
(4) Selleks et veelgi hõlbustada aktsionäride õiguste kasutamist ning börsil noteeritud äriühingute ja aktsionäride vahelist kaasatust, peaks börsil noteeritud äriühingutel olema õigus oma aktsionärid tuvastada ja nendega otse suhelda. Seepärast tuleks läbipaistvuse ja dialoogi parandamiseks näha käesoleva direktiiviga ette raamistik aktsionäride isiku tuvastamiseks. [ME 29]
(5) Aktsionäride õiguste tegelik kasutamine sõltub suurel määral sellise vahendajateahela tõhususest, kes haldab aktsionäride väärtpaberikontosid, eelkõige piiriüleselt. Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada teabe edastamist vahendajate poolt aktsiaosalusahelas, et hõlbustada aktsionäride õiguste kasutamist.
(6) Pidades silmas vahendajate olulist rolli, peaksid nad olema kohustatud hõlbustama aktsionäride õiguste kasutamist juhul, kui aktsionäridsoovivad neid õigusi kasutada ise või määrata selleks kolmanda isiku. Kui aktsionärid ei soovi õigusi ise kasutada ja on määranud vahendajaks kolmanda isiku, peaks kõnealune isik olema kohustatud kasutama neid õigusi aktsionäride sõnaselgel loal ja nende juhiste kohaselt ning aktsionäride kasuks.
(7) Selleks et edendada omakapitaliinvesteeringuid kogu liidus ja aktsiatega seotud õiguste kasutamist, tuleks käesoleva direktiiviga tagada vahendajate pakutavate teenustega seotud kuludes suur läbipaistvus. Selleks et hoida ära piiriülest hinnadiskrimineerimist võrreldes riigisiseste aktsiaosalustega, tuleks riigisiseselt ja piiriüleselt kasutatavate õiguste puhul tekkivate kulude mis tahes erinevusi nõuetekohaselt põhjendada ning need peaksid kajastama vahendajate pakutavate teenuste osutamisel tegelikult kantud kulude erinevusi. Kolmandate riikide vahendajate suhtes, kes on asutanud liidus filiaali, tuleks kohaldada aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist, aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist ning kulude läbipaistvust käsitlevaid eeskirju, et tagada selliste vahendajate kaudu hoitavaid aktsiaid käsitlevate sätete tulemuslik kohaldamine.
(8) Aktsionäride tulemuslik ja jätkusuutlik kaasamine on börsil noteeritud äriühingute puhul äriühingu üldjuhtimise mudeli oluline element, mis sõltub eri organite ja eri sidusrühmade vahelistest kontrolli- ja tasakaalumehhanismidest. Sidusrühmade, eelkõige töötajate nõuetekohast kaasamist tuleks pidada tasakaalustatud ühingujuhtimise Euroopa raamistiku väljatöötamise ülimalt tähtsaks elemendiks.
(9) Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid on sageli liidus börsil noteeritud äriühingute olulised aktsionärid ja seepärast võib neil olla märkimisväärne osa kõnealuste äriühingute üldjuhtimises ning üldisemalt ka nende strateegia ja pikaajaliste tulemuste kujundamises. Viimaste aastate kogemused on siiski näidanud, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid ei ole sageli nõuetekohaselt kaasatud selliste äriühingute tegevusse, kelle aktsiaid nad hoiavad, ning ▌kapitaliturud survestavad äriühinguid sageli keskenduma lühiajalistele tulemustele, mis seab ohtu äriühingute pikaajalised rahalised ja mitterahalised tulemused ning tingib mitmete muude negatiivsete tagajärgede hulgas investeeringute (nt investeeringud teadus- ja arendustegevusse) ebapiisava taseme, mis kahjustab ▌äriühingute ▌pikaajalisi tulemusi.
(10) Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid ei taga sageli investeerimisstrateegiate ning kaasamispoliitika ning selle rakendamise ja tulemuste läbipaistvust. Sellise teabe avalikustamine mõjuks positiivselt investorite teadlikkusele, võimaldaks lõplikel kasusaajatel (nt tulevased pensionärid) optimeerida investeerimisotsuseid, hõlbustaks äriühingute ja aktsionäride vahelist dialoogi, tõhustaks aktsionäride kaasamist ja suurendaks äriühingute vastutust sidusrühmade ja kodanikuühiskonna ees.
(11) Seepärast peaksid institutsionaalsed investorid ja varahaldurid välja töötama aktsionäride kaasamise poliitika, millega määratakse muu hulgas kindlaks, kuidas integreerida aktsionäride kaasamine investeerimisstrateegiasse, jälgida investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid, sealhulgas nende keskkonna- ja sotsiaalseid riske, suhelda investeerimisobjektiks olevate äriühingute ja nende sidusrühmadega ning kasutada hääleõigust. Selline kaasamispoliitika peaks hõlmama tegelike või võimalike huvide konfliktide (nt finantsteenuste pakkumine investeerimisobjektiks olevale äriühingule institutsionaalsete investorite või varahaldurite või nendega seotud äriühingute poolt) juhtimise põhimõtteid. Kõnealused põhimõtted ning nende rakendamine ja tulemused tuleks avalikustada ja saata institutsionaalsete investorite klientidele kord aastas. Kui institutsionaalne investor või varahaldur otsustab kaasamispoliitikat mitte välja töötada ja/või selle rakendamist ja tulemusi mitte avalikustada, esitab ta selle kohta selge ja põhjendatud selgituse.
(12) Institutsionaalsed investorid peaksid kord aastas avalikustama, kuidas nende investeerimisstrateegia on kooskõlas nende kohustuste profiili ja kestusega ning kuidas see edendab nende varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Varahaldurite kasutamisel kas vara individuaalselt haldamiseks antud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel või ühendatud vahendite kaudu peaksid institutsionaalsed investorid avalikustama varahalduriga sõlmitud kokkuleppe põhielemendid seoses mitmete küsimustega, nt kas see motiveerib varahaldurit viima oma investeerimisstrateegia ja -otsused kooskõlla institutsionaalse investori kohustuste profiili ja kestusega, kas see motiveerib varahaldurit tegema investeerimisotsuseid äriühingu keskpika perioodi ja pikaajaliste tulemuste põhjal ning tegema äriühingutega koostööd, kuidas ta hindab varahalduri tulemusi, varahaldusteenuste eest nõutavate tasude struktuur ja portfelli käibe sihttase. See aitaks viia nõuetekohaselt kooskõlla institutsionaalsete investorite lõplike kasusaajate, varahaldurite ja investeerimisobjektiks olevate äriühingute huvid ning võib aidata arendada pikemaajalisi investeerimisstrateegiaid ja aktsionäride kaasamist hõlmavaid pikemaajalisi suhteid investeerimisobjektiks olevate äriühingutega.
(13) Varahaldurid peaksid avalikustama ▌teabe selle kohta, kuidas nende investeerimisstrateegia ja selle rakendamine on kooskõlas asjaomase varahalduse kokkuleppega ning kuidas investeerimisstrateegia ja -otsused edendavad institutsionaalse investori varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Lisaks peaksid nad avalikustama portfelli käibe ning teabe selle kohta, kas nad teevad investeerimisotsuseid investeerimisobjektiks oleva äriühingu keskpika perioodi ja pikaajaliste tulemuste hinnangu põhjal ▌ning kas varahaldur kasutab kaasamistegevuse raames volitatud nõustajaid. Varahaldurid peaksid otse institutsionaalsetele investoritele avalikustama täiendava teabe, sealhulgas teabe, mis käsitleb portfelli koosseisu, portfelli käibe kulusid ning tekkinud huvide konflikte ja seda, kuidas need lahendati. See teave võimaldaks institutsionaalsel investoril paremini jälgida varahaldurit ning luua stiimulid huvide nõuetekohaseks kooskõlla viimiseks ja aktsionäride kaasamiseks.
(14) Selleks et parandada teavet omakapitaliinvesteeringute ahelas, peaksid liikmesriigid tagama, et volitatud nõustajad võtavad ja rakendavad kogu neile kättesaadava teabe põhjaliku analüüsi põhjal asjakohased meetmed, et tagada parimal viisil oma hääletussoovituste täpsus ja usaldusväärsus, ning et neid ei mõjuta mis tahes olemasolevad või võimalikud huvide konfliktid või ärisuhted. Volitatud nõustajad peaksid võtma vastu käitumisjuhendi ja seda järgima. Juhendi rikkumised tuleks teha teatavaks ja nende kohta tuleks esitada selgitused koos mis tahes vastuvõetud alternatiivsete lahendustega. Volitatud nõustajad peaksid kord aastas esitama aruande oma käitumisjuhendi kohaldamise kohta. Nad peaksid avalikustama teatava põhiteabe seoses hääletussoovituste koostamisega ning mis tahes tegelike või võimalike huvide konfliktide või ärisuhetega, mis võivad mõjutada hääletussoovituste koostamist.
(15) Kuna tasu on üks peamisi vahendeid, millega äriühingud saavad viia juhtide huvid kooskõlla oma huvidega, ja kuna juhtidel on äriühingutes esmatähtis roll, on oluline, et äriühingute tasustamispoliitika määratakse kindlaks asjakohasel viisil, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(3) tasustamist käsitlevate sätete kohaldamist, ja võttes arvesse erinevusi eri liikmesriikides äriühingute poolt kohaldatavaid juhtimisstruktuure. Juhtide tulemuste hindamisel tuleks kasutada nii rahalisi kui ka mitterahalisi kriteeriumeid, sealhulgas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid.
(15a) Äriühingu juhtide tasustamispoliitika peaks samuti andma oma panuse äriühingu pikaajalisse kasvu, nii et see oleks vastavuses äriühingu tõhusama üldjuhtimisega ega sõltuks täielikult või suuremas osas lühiajalistest investeerimiseesmärkidest.
(16) Tagamaks, et aktsionäridel on tasustamispoliitika üle tegelik sõnaõigus, tuleks neile anda õigus äriühingu tasustamispoliitika üle selge, mõistetava ja tervikliku ülevaate põhjal heaks tasustamispoliitika, mis peaks olema kooskõlas äriühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmama meetmeid huvide konfliktide ärahoidmiseks. Äriühingud peaksid maksma oma juhtidele tasu ainult kooskõlas aktsionäride poolt hääletatud tasustamispoliitikaga. Hääletatud tasustamispoliitika tuleks viivitamata avalikustada. [ME 30]
(17) Tagamaks, et tasustamispoliitika rakendamine on heakskiidetud poliitikaga kooskõlas, tuleks aktsionäridele anda õigus korraldada äriühingu tasustamisaruande üle nõuandev hääletus. Juhtide vastutuse tagamiseks peaks tasustamisaruanne olema selge ja mõistetav ning andma tervikliku ülevaate eelmisel majandusaastal igale juhile makstud tasu kohta. Kui aktsionärid hääletavad tasustamisaruande vastu, peaks äriühing alustama vajaduse korral aktsionäridega dialoogi, et selgitada välja tagasilükkamise põhjused. Äriühing peaks järgmises tasustamisaruandes selgitama, kuidas on aktsionäride hääletamist arvesse võetud. [ME 31]
(17a) Selleks et tagada usaldus ning hõlbustada aktsionäride ja teiste ELi kodanike kaasamist äriühingute juhtimisse, on oluline suurettevõtjate tegevuse ning eelkõige teenitud kasumi, kasumilt makstud maksude ja saadud toetuste suurem läbipaistvus. Seetõttu võib kohustuslikku aruandlust selles valdkonnas käsitleda tähtsa osana äriühingu vastutusest aktsionäride ja ühiskonna ees.
(18) Selleks et tagada sidusrühmadele, aktsionäridele ja kodanikuühiskonnale lihtne juurdepääs kogu asjakohasele äriühingu üldjuhtimist käsitlevale teabele, peaks tasustamisaruanne olema osa ühingujuhtimise aruandest, mille börsil noteeritud äriühingud peavad avaldama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL(4) artiklile 20.
(18a) Tuleb teha vahet juhtidele tasu määramise menetlustel ja töötajate palga kujundamise süsteemidel. Sellest tulenevalt ei tohiks tasustamist käsitlevad sätted piirata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikega 5 tagatud põhiõiguste täielikku kasutamist, riikliku lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid ning, kui see on asjakohane, sotsiaalpartnerite õigusi sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid vastavalt riigisisesele õigusele ja tavadele.
(18b) Ka ei tohiks tasu käsitlevad sätted piirata, kui see on asjakohane, sätteid töötajate esindatuse kohta haldus-, juhtimis- või järelevalveorganites vastavalt riigisisesele õigusele.
(19) Seotud isikutega tehtavad tehingud võivad kahjustada äriühinguid ▌, kuna need võivad anda seotud isikule võimaluse äriühingule kuuluva vara omandamiseks. Seega on olulised piisavad kaitsemeetmed äriühingute huvide kaitsmiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et seotud isikute olulised tehingud kiidetaks heaks äriühingute haldus- või järelevalveorgani või aktsionäride poolt vastavalt menetlustele, millega takistatakse seotud isikul oma positsiooni ära kasutada ning tagatakse äriühingu ja aktsionäride (kes ei ole seotud isikud), sealhulgas vähemusaktsionäride huvide piisav kaitse. Seotud isikutega tehtavate oluliste tehingute puhul ▌ peaksid äriühingud avaldama hiljemalt tehingu sõlmimise ajal tehingu kohta teadaande ja lisama sellele ▌ aruande, milles hinnatakse, kas tehing tehakse turutingimustel, ja kinnitatakse, et tehing on äriühingu (sealhulgas vähemusaktsionäride) seisukohast õiglane ja mõistlik. Liikmesriikidel tuleks lubada arvata välja tehingud, mis tehakse äriühingu ningühisettevõtete ja selle kontserni ühe või mitme liikme vahel, tingimusel et kõnealused kontserni liikmed või ühisettevõtted on äriühingu täielikus omandis või et ühelgi muul äriühinguga seotud isikul ei ole osalust kontserni liikmetes või ühisettevõtetes ning et tehingud tehakse tavapärase äritegevuse käigus ja tavapärastel turutingimustel.
(20) Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ(5), tuleb leida tasakaal aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamise ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse vahel. Aktsionäride isiku tuvastamise teave peaks olema piiratud vastavate aktsionäride nime ja kontaktandmetega, sh täielik aadress, telefoninumber ja vajaduse korral e-posti aadress ningvastavatele aktsionäridele kuuluvate aktsiate ja hääleõiguste arv. Kõnealune teave peaks olema täpne ja ajakohastatud ning vahendajad ja äriühingud peaksid võimaldama kõiki ebaõigeid või ebatäielikke andmeid parandada või kustutada. Aktsionäride isiku tuvastamise teavet ei tohiks kasutada muul eesmärgil kui aktsionäride õiguste kasutamise, aktsionäride kaasamise ning äriühingu ja aktsionäri vahelise dialoogi hõlbustamiseks.
(21) Selleks et tagada aktsionäride isiku tuvastamist, teabe edastamist, aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist ja tasustamisaruandeid käsitlevate artiklite ühetaoline kohaldamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte niisuguste konkreetsete nõuete kindlaksmääramise kohta, milles käsitletakse aktsionäride isikut käsitleva teabe edastamist, äriühingu ja aktsionäride vahelist teabe edastamist, aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamist vahendaja poolt ning tasustamisaruande esitamise ühtset vormingut. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
(22) Selleks et tagada käesolevas direktiivis sätestatud nõuete või käesoleva direktiivi rakendusmeetmete tegelik kohaldamine, tuleks kõnealuste nõuete mis tahes rikkumise korral kohaldada karistusi. Selleks peaksid karistused olema piisavalt hoiatavad ja proportsionaalsed.
(23) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid liidu aktsiaturu rahvusvahelise laadi tõttu piisavalt saavutada ja üksnes liikmesriikide meetmetega kaasneksid tõenäoliselt erinevad eeskirjad, mis võivad kahjustada siseturu toimimist või luua sellele uusi takistusi, ning eesmärkide ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(24) Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta(6) kohustusid liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2007/36/EÜ muutmine
Direktiivi 2007/36/EÜ muudetakse järgmiselt:
1) Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
a) Lõikele 1 lisatakse järgmine lause:"
„Samuti kehtestatakse sellega konkreetsed nõuded, et hõlbustada aktsionäride kaasamist pikas perspektiivis, nähes muu hulgas ette aktsionäride isiku tuvastamise, teabe edastamise ning aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamise.Lisaks tagatakse sellega läbipaistvus institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kaasamise poliitika ja volitatud nõustajate tegevuse osas ning sätestatakse teatavad nõuded juhtide tasustamise ja seotud isikute tehingute suhtes.”
"
aa) Lõike 3 järele lisatakse järgmine lõige:"
„3a. Lõikes 3 osutatud ettevõtjaid ei vabastata ühelgi juhul IB peatüki sätete kohaldamisest.”
"
b) Lõike 3a järele lisatakse järgmine lõige ▌:"
„3b. Ib peatükki kohaldatakse institutsionaalsete investorite suhtes ja varahaldurite suhtes sel määral, mil nad investeerivad institutsionaalsete investorite nimel otse või ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate kaudu, niivõrd kuivõrd nad investeerivad aktsiatesse. Seda kohaldatakse ka volitatud nõustajate suhtes.”
"
ba) Lõike 3b järele lisatakse järgmine lõige: "
„3c. Käesoleva direktiivi sätted ei piira noteeritud äriühingute või üksuste eriliike reguleerivate ELi valdkondlike õigusaktide sätete kohaldamist. Kui käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on vastuolus ELi valdkondlikes õigusaktides sätestatud nõuetega, on ELi valdkondlike õigusaktide sätted käesoleva direktiivi suhtes ülimuslikud. Kui käesolevas direktiivis on sätestatud konkreetsemad eeskirjad või sellega lisatakse täiendavaid nõudeid ELi valdkondlike õigusaktide sätetega võrreldes, kohaldatakse neid sätteid koostoimes käesoleva direktiivi sätetega.”.
"
2) Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid d– jc:"
„d) „vahendaja” – juriidiline isik, kelle registreeritud asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidus ja kes haldab klientide väärtpaberikontosid;
da)
„suurettevõtja” – äriühing, mis vastab direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele;
db)
„suur kontsern” – kontsern, mis vastab direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõikes 7 sätestatud kriteeriumidele;
e)
„kolmanda riigi vahendaja” – juriidiline isik, kelle registreeritud asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on väljaspool liitu ja kes haldab klientide väärtpaberikontosid;
f)
„institutsionaalne investor” – ettevõtja, kes tegeleb elukindlustusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ(7) artikli 2 lõike 3 punktide a, b ja c tähenduses ning elukindlustuslepingutest tulenevate kohustuste edasikindlustamisega ja kes ei ole välja arvatud kõnealuse direktiivi artiklite 3, 4, 9, 10, 11 või 12 kohaselt, ning tööandjapensioni kogumisasutus, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/41/EÜ(8) reguleerimisalasse vastavalt selle artiklile 2, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 5 otsustanud kõnealust direktiivi kõnealuse asutuse suhtes tervikuna või osaliselt mitte kohaldada;
g)
„varahaldur” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL(9) artikli 4 lõike 1 punktis l määratletud investeerimisühing, kes osutab institutsionaalsetele investoritele portfelli valitsemise teenuseid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL(10) artikli 4 lõike 1 punktis b määratletud alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes ei täida kõnealuse direktiivi artikli 3 kohase erandi tingimusi, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ(11) artikli 2 lõike 1 punktis b määratletud fondivalitseja või direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud äriühinguna asutatud fond, tingimusel, et ta ei ole määranud ennast valitsema kõnealuse direktiivi kohaselt tegevusloa saanud fondivalitsejat;
h)
„aktsionäride kaasamine” – aktsionäri poolt üksinda või koos teiste aktsionäridega äriühingute jälgimine olulistes küsimustes, mille hulka kuuluvad strateegia, rahalised ja mitterahalised tulemused, risk, kapitali struktuur, inimressursid, sotsiaalne ja keskkonnamõjuning ühingujuhtimine, kõnealustes küsimustes arutelude pidamine äriühingute ja nende sidusrühmadeganing aktsiatest tulenevate hääleõiguste ja muude õiguste kasutamine;
i)
„volitatud nõustaja” – juriidiline isik, kes kutsetegevuse raames annab aktsionäridele soovitusi nende hääleõiguste kasutamise kohta;
l)
„juht”
–
äriühingu haldus-, juht- või järelevalveorgani liige;
–
tegevjuht ja tegevjuhi asetäitjad, kui nad ei ole haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmed;
j)
„seotud isik” – seotud isik samas tähenduses nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002(12) kohaselt vastu võetud rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites;
ja)
„varad” – koguvarade väärtus, mis on esitatud äriühingu konsolideeritud bilansis, mis on koostatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt;
jb)
„sidusrühm” – mis tahes isikud, rühmad, organisatsioonid või kohalikud kogukonnad, keda mõjutavad äriühingu tegevus ja tulemused või kellel on sellega seotud huvid;
jc)
„aktsionäri isikut käsitlev teave” – mis tahes teave, mis võimaldab aktsionäri isiku tuvastamist ning mis hõlmab vähemalt järgmist:
–
aktsionäride nimed ja kontaktandmed (sh täielik aadress, telefoninumber ja e-posti aadress) ning juhul, kui nende puhul on tegemist juriidiliste isikutega, nende kordumatu tunnus või selle puudumise korral muud isiku tuvastamise andmed;
–
neile kuuluvate aktsiate arv ja kõnealuste aktsiatega seotud hääleõiguste arv.”
"
2a) Artiklisse 2 lisatakse järgmine lõik:"
„Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisel lisada esimese lõigu punktis l osutatud juhi määratlusse muid sarnastel ametikohtadel töötavaid üksikisikuid.”.
"
2b) Artikli 2 järele lisatakse järgmine artikkel:"
„Artikkel 2a
Andmekaitse
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohane isikuandmete töötlemine toimub vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ.”.
"
3) Artikli 3 järele lisatakse järgmised Ia ja Ib peatükid:"
„IA PEATÜKK
Aktsionäride isiku tuvastamine, teabe edastamine ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamine
Artikkel 3a
Aktsionäride isiku tuvastamine
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on õigus oma aktsionäride isik tuvastada, võttes arvesse olemasolevaid siseriiklikke süsteeme.
2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingu taotlusel edastab vahendaja põhjendamatu viivituseta äriühingule aktsionäri isikut käsitleva teabe. Kui hoidmisahelasse kuulub mitu vahendajat, edastatakse äriühingu taotlus vahendajate vahel põhjendamatu viivituseta. Vahendaja, kes omab aktsionäri isikut käsitlevat teavet, edastab selle otse äriühingule.
Liikmesriigid võivad näha ette, et väärtpaberite keskdepositooriumid (CSDd) on vahendajad, kes vastutavad aktsionäri isikut käsitleva teabe kogumise ja selle otse äriühingule esitamise eest.
3. Vahendajad teavitavad nõuetekohaselt aktsionäre sellest, et nende isikut käsitlevat teavet võidakse töödelda vastavalt käesolevale artiklile, ning vajaduse korral sellest, et teave on tegelikult äriühingule juba edastatud. Seda teavet võib kasutada ainult selleks, et hõlbustada aktsionäri õiguste kasutamist, tema kaasamist ning dialoogi äriühingu ja aktsionäri vahel äriühinguga seotud küsimustes. Äriühingutel on igal juhul lubatud anda kolmandatele isikutele ülevaade äriühingu osalusstruktuurist, avalikustades aktsionäride eri kategooriad. Äriühing ja vahendaja tagavad, et füüsilised ja juriidilised isikud saavad ebatäielikke või ebaõigeid andmeid parandada või kustutada. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud ja vahendajad ei säilita käesoleva artikli kohaselt neile edastatud aktsionäri isikut käsitlevat teavet kauem, kui see on vajalik, kuid igal juhul mitte kauem kui 24 kuud pärast seda, kui äriühing või vahendajad on saanud teada, et asjaomane isik ei ole enam aktsionär.
4. Liikmesriigid tagavad, et lõike 2 kohast aktsionäri isikut käsitleva teabe edastamist vahendaja poolt äriühingule ei käsitata lepinguga või õigus- ja haldusnormidega teabe avalikustamisele kehtestatud piirangute rikkumisena.
5. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõigetes 2 ja 3 sätestatud teabe edastamise miinimumnõudeid seoses edastatava teabe, taotluse vormi, sealhulgas kasutatavate turvaliste vormide ja järgitavate tähtaegadega. [ME 24]
Artikkel 3b
Teabe edastamine
1. Liikmesriigid tagavad, et juhul kui äriühing ei suhtle oma aktsionäridega ▌ otse ▌, tehakse aktsionäride aktsiatega seotud teave kättesaadavaks äriühingu veebisaidil ning see edastatakse vahendaja pooltpõhjendamatu viivituseta neile või aktsionäri juhiste kohaselt kolmandale isikule kõigil järgmistel juhtudel:
a)
teavet on vaja aktsiatest tulenevate aktsionäri õiguste kasutamiseks;
b)
teave on suunatud kõigile kõnealusesse klassi kuuluvaid aktsiaid omavatele aktsionäridele.
2. Liikmesriigid nõuavad, et äriühingud esitavad ja edastavad vahendajale teabe seoses lõike 1 kohase aktsiatest tulenevate õiguste kasutamisega ühtsel viisil ja õigeaegselt.
3. Liikmesriigid näevad ette, et vahendajad peavad vastavalt aktsionäridelt saadud juhistele edastama põhjendamatu viivituseta äriühingule aktsionäridelt saadud teabe seoses nende aktsiatest tulenevate õiguste kasutamisega.
4. Kui hoidmisahelasse kuulub mitu vahendajat, edastatakse lõigetes 1 ja 3 osutatud teave vahendajate vahel põhjendamatu viivituseta.
5. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lõigetes 1–4 sätestatud teabe edastamise miinimumnõudeid seoses edastatava teabe sisu, järgitavate tähtaegade ning edastatava teabe liigi ja vormiga, sealhulgas kasutatavate turvaliste vormidega.
Artikkel 3c
Aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamine
1. Liikmesriigid tagavad, et vahendajad hõlbustavad aktsionäride õiguste (sealhulgas õigus osaleda ja hääletada üldkoosolekul) kasutamist. Selline hõlbustamine hõlmab vähemalt ühte järgmistest:
a)
vahendaja teeb vajalikud korraldused, et aktsionär või aktsionäri poolt nimetatud kolmas isik saaks ise õigusi kasutada;
b)
vahendaja kasutab aktsiatest tulenevaid õigusi aktsionäri selgesõnalisel loal, tema juhiste kohaselt ja tema huvides.
2. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud avalikustavad oma veebisaidil üldkoosolekute protokollid ja hääletuste tulemused. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kinnitavad aktsionäride poolt või nende nimel üldkoosolekul antud hääled, kui hääled antakse elektrooniliselt. Kui hääletab vahendaja, edastab ta hääletamise kinnituse aktsionärile. Kui hoidmisahelasse kuulub mitu vahendajat, edastatakse kinnitus vahendajate vahel põhjendamatu viivituseta.
3. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks antakse komisjonilevastavalt artiklile 14a õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaseid miinimumnõudeid seoses aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamisega, sealhulgas seoses hõlbustamise laadiga, hääletamise kinnituse vormiga ja järgitavate tähtaegadega.
Artikkel 3d
Kulude läbipaistvus
1. Liikmesriigid võivad lubada vahendajatel nõuda tasu käesoleva peatüki kohaselt äriühingute poolt osutatud teenuste kulude katmiseks. Vahendajad avalikustavad hinnad, tasud ja mis tahes muud kulud eraldi iga käesolevas peatükis osutatud teenuse eest.
2. Kui vahendajatel on lubatud nõuda kulude eest tasu vastavalt lõikele 1, tagavad liikmesriigid, et vahendajad avalikustavad iga teenuse kohta eraldi selles peatükis osutatud teenuste kulud.
Liikmesriigid tagavad, et mis tahes tasud, mida vahendaja võib aktsionäridelt, äriühingutelt ja teistelt vahendajatelt kulude eest nõuda, on mittediskrimineerivad, mõistlikud ja proportsionaalsed. Riigisiseselt ja piiriüleselt kasutatavate õiguste puhul nõutavate tasude mis tahes erinevus on lubatud ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudelja see kajastab teenuste osutamisel tegelikult kantud kulude erinevusi.
Artikkel 3e
Kolmandate riikide vahendajad
Kolmandate riikide vahendajate suhtes, kes on asutanud liidus filiaali, kohaldatakse käesolevat peatükki.
1B PEATÜKK
INSTITUTSIONAALSETE INVESTORITE, VARAHALDURITE JA VOLITATUD NÕUSTAJATE LÄBIPAISTVUS
Artikkel 3f
Kaasamispoliitika
1. .Liikmesriigid tagavad, ilma et see piiraks artikli 3f lõike 4 kohaldamist, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid töötavad välja aktsionäride kaasamise poliitika (edaspidi „kaasamispoliitika”). Kõnealuse kaasamispoliitikaga määratakse kindlaks, kuidas institutsionaalsed investorid ja varahaldurid teostavad järgmist:
a)
integreerivad aktsionäride kaasamise oma investeerimisstrateegiasse;
b)
jälgivad investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid, sealhulgas nende mitterahalisi tulemusi, ning sotsiaalsete ja keskkonnariskide vähendamist;
c)
suhtlevad investeerimisobjektiks olevate äriühingutega;
d)
kasutavad hääleõigust;
e)
kasutavad volitatud nõustajate teenuseid;
f)
teevad koostööd teiste aktsionäridega;
fa)
suhtlevad ja teevad koostööd investeerimisobjektiks olevate äriühingute teiste sidusrühmadega.
2. Liikmesriigid tagavad, ilma et see piiraks artikli 3f lõike 4 kohaldamist, et kaasamispoliitika hõlmab aktsionäride kaasamisega seotud tegelike või võimalike huvide konfliktide juhtimise põhimõtteid. Sellised põhimõtted tuleb välja töötada eelkõige kõigil järgmistel juhtudel:
a)
institutsionaalne investor või varahaldur või muud nendega seotud äriühingud pakuvad investeerimisobjektiks olevale äriühingule finantstooteid või neil on temaga muud ärisuhted;
b)
institutsionaalse investori või varahalduri juht on ka investeerimisobjektiks oleva äriühingu juht;
c)
tööandjapensioni kogumisasutuse varasid valitsev varahaldur investeerib äriühingusse, mis teeb kõnealusesse asutusse sissemakseid;
d)
institutsionaalne investor või varahaldur on seotud äriühinguga, mille aktsiate suhtes on tehtud ülevõtupakkumine.
3. Liikmesriigid tagavad, et institutsionaalsed investorid ja varahaldurid avalikustavad kord aastas oma kaasamispoliitika ning selle rakendamise ja tulemused. Esimeses lauses osutatud teave peab olema tasuta kättesaadav vähemalt äriühingu veebisaidil. Institutsionaalsed investorid esitavad selle teabe oma klientidele igal aastal.
Institutsionaalsed investorid ja varahaldurid avalikustavad iga äriühingu puhul, mille aktsiaid nad hoiavad, kas ja kuidas nad hääletavad asjaomaste äriühingute üldkoosolekutel, ja esitavad oma hääletuskäitumise kohta selgituse. Kui varahaldur hääletab institutsionaalse investori nimel, teeb institutsionaalne investor teatavaks, kus varahaldur on sellise hääletusteabe avaldanud. Käesolevas lõikes osutatud teave peab olema tasuta kättesaadav vähemalt äriühingu veebisaidil.
4. Kui institutsionaalne investor või varahaldur otsustab kaasamispoliitikat mitte välja töötada või selle rakendamist ja tulemusi mitte avalikustada, esitab ta selle kohta selge ja põhjendatud selgituse. [ME 25]
Artikkel 3g
Institutsionaalsete investorite investeerimisstrateegia ja varahalduritega sõlmitud kokkulepped
1. Liikmesriigid tagavad, et institutsionaalsed investorid avalikustavad, kuidas nende omakapitaliinvesteeringute strateegia (edaspidi „investeerimisstrateegia”) on kooskõlas nende kohustuste profiili ja kestusega ning kuidas see edendab nende varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust. Esimeses lauses osutatud teave peab seni, kuni see on kohaldatav, olema tasuta kättesaadav vähemalt äriühingu veebisaidil ja see saadetakse kord aastas äriühingu klientidele koos teabega kaasamispoliitika kohta.
2. Kui varahaldur investeerib institutsionaalse investori nimel kas kaalutlusõiguse alusel iga kliendi puhul eraldi või ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja kaudu, avalikustab institutsionaalne investor varahalduriga sõlmitud kokkuleppe põhielemendid kord aastas seoses järgmisega:
a)
kas ja mil määral see motiveerib varahaldurit viima oma investeerimisstrateegia ja -otsused kooskõlla tema kohustuste profiili ja kestusega;
b)
kas ja mil määral see motiveerib varahaldurit tegema investeerimisotsuseid, mis põhinevad äriühingu keskpika perioodi ja pikaajalistel tulemustel, sealhulgas mitterahalistel tulemustel, ja tegema äriühingutega koostööd äriühingu tulemuste parandamisel, et suurendada investeeringu tootlust;
c)
varahalduri tulemuste hindamise meetod ja ajavahemik ning eelkõige kas ja kuidas sellisel hindamisel võetakse arvesse pikaajalisi absoluuttulemusi, vastupidiselt tulemustele, mis on seotud võrdlusindeksiga või teiste sarnast investeerimisstrateegiat järgivate varahalduritega;
d)
kuidas varahaldusteenuste eest nõutavate tasude struktuur aitab viia varahalduri investeerimisotsused kooskõlla institutsionaalse investori kohustuste profiili ja kestusega;
e)
portfelli käibe või käibevahemiku sihttase, käibe arvutamiseks kasutatud meetod ning kas on kehtestatud mis tahes protseduur, mida kohaldatakse juhul, kui varahaldur kõnealust sihttaset ületab;
f)
varahalduriga sõlmitud kokkuleppe kestus.
Kui varahalduriga sõlmitud kokkulepe ei sisalda ühte või mitut punktides a–f osutatud elementi, esitab institutsionaalne investor selle kohta selge ja põhjendatud selgituse. [ME 26]
Artikkel 3h
Varahaldurite läbipaistvus
1. Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad lõigetes 2 ja 2a täpsustatud korras, kuidas nende investeerimisstrateegia ja selle rakendamine on kooskõlas artikli 3g lõikes 2 osutatud kokkuleppega ▌.
2. Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad kord aastasüldsusele kogu järgmise teabe:
a)
kas ja kuidas nad teevad investeerimisotsuseid, mis põhinevad hinnangul investeerimisobjektiks oleva äriühingu keskpika perioodi ja pikaajaliste tulemuste, sealhulgas mitterahaliste tulemuste kohta;
▌
b)
portfelli käibe tase, selle arvutamiseks kasutatud meetod ja selgitus, kui käive ületas sihttaset;
▌
c)
kas ja milliseid tegelikke või võimalikke huvide konflikte on seoses kaasamistegevusega esinenud ning kuidas varahaldur on neid lahendanud;
d)
kas ja kuidas varahaldur kasutab kaasamistegevuses volitatud nõustajaid;
e)
kuidas investeerimisstrateegia ja selle elluviimine edendab üldiselt institutsionaalse investori varade keskpika perioodi ja pikaajalist tootlust.
2a. Liikmesriigid tagavad, et varahaldurid avalikustavad kord aastas institutsionaalsele investorile, kellega nad on sõlminud artikli 3g lõikes 2 osutatud kokkuleppe, kogu järgmise teabe:
a)
kuidas portfell oli koostatud ning selgituse eelmisel perioodil portfellis tehtud oluliste muudatuste kohta;
b)
portfelli käibe kulud;
c)
väärtpaberite laenuks andmise põhimõtted ja nende rakendamine.
3. Lõike 2 kohaselt avalikustatav teave on tasuta kättesaadav vähemalt varahalduri veebisaidil. Lõike 2a kohaselt avalikustatav teave esitatakse tasuta ja juhul, kui varahaldur ei halda varasid kaalutlusõiguse alusel iga kliendi puhul eraldi, esitatakse taotluse korral teave ka teistele investoritele.
3a. Liikmesriigid võivad sätestada, et erandjuhtudel võib tingimusel, et pädev asutus selle heaks kiidab, lubada varahalduril jätta käesoleva artikli alusel avalikustamisele kuuluvast teabest teatava osa avalikustamata, kui see osa puudutab oodatavaid sündmusi või läbirääkimisjärgus küsimusi ning selle avalikustamine kahjustaks tõsiselt varahalduri äripositsiooni.
Artikkel 3i
Volitatud nõustajate läbipaistvus
1. Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad võtavad ja rakendavad kogu neile kättesaadava teabe põhjaliku analüüsi põhjal asjakohaseid meetmeid, et tagada võimalikult hästi oma uuringute ning hääletussoovituste täpsus ja usaldusväärsus ning nende väljatöötamine ainult oma klientide huvides.
1a. Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad viitavad käitumisjuhendile, mida nad kohaldavad. Kui nad mõnda käitumisjuhendi soovitust ei järgi, teatavad nad sellest, põhjendavad oma tegevust ja selgitavad, milliseid alternatiivseid meetmeid nad võtsid. See teave koos viitega kohaldatavale käitumisjuhendile avaldatakse volitatud nõustaja veebisaidil.
Volitatud nõustajad annavad igal aastal kõnealuse käitumisjuhendi kohaldamise kohta aru. Iga-aastased aruanded avaldatakse volitatud nõustajate veebisaidil ja jäävad tasuta kättesaadavaks vähemalt kolmeks aastaks alates avaldamise kuupäevast.
2. Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad avalikustavad kord aastas uuringute ja hääletussoovituste koostamise kohta kogu järgmise teabe:
a)
nende kohaldatavate meetodite ja mudelite põhiomadused;
b)
nende kasutatavad peamised teabeallikad;
c)
kas ja kuidas nad võtavad arvesse siseriiklikke turu- ja õigustingimusi ning reguleerivaid ja äriühingule omaseid tingimusi;
ca)
tehtud uuringute ja kohaldatud hääletamispoliitika põhiomadused iga turu puhul;
d)
kas nad suhtlevad või peavad arutelusid äriühingutega, kelle kohta nad uuringuid teevad või hääletussoovitusi annavad, ja nende sidusrühmadega, ja kui nii, siis selliste arutelude ja sellise suhtluse ulatus ja laad;
da)
võimalike huvide konfliktide ärahoidmise ja ohjamise poliitika;
e)
hääletussoovituste koostamisega seotud töötajate koguarv ja kvalifikatsioon;
f)
eelmisel aastal antud hääletussoovituste koguarv.
Kõnealune teave avaldatakse volitatud nõustajate veebisaidil ja see peab olema tasuta kättesaadav vähemalt kolme aasta jooksul alates avaldamise päevast.
3. Liikmesriigid tagavad, et volitatud nõustajad teevad kindlaks ja avalikustavad põhjendamatu viivituseta oma klientidele mis tahes tegelikud või võimalikud huvide konfliktid või ärisuhted, mis võivad mõjutada uuringuid ja hääletussoovituste koostamist, ning meetmed, mida nad on võtnud tegelike või võimalike huvide konfliktide kõrvaldamiseks või leevendamiseks.”
"
4) Lisatakse järgmised artiklid:"
„Artikkel 9a
Õigus hääletada tasustamispoliitika üle
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud kehtestavad juhtide tasustamispoliitika ja esitavad selle aktsionäride üldkoosolekul siduvale hääletusele. Äriühingud maksavad oma juhtidele tasu ainult kooskõlas aktsionäride üldkoosolekul toimunud hääletusel vastu võetud tasustamispoliitikaga. Kõnealuse poliitika muutmine toimub hääletuse teel aktsionäride üldkoosolekul ja see esitatakse igal juhul üldkoosolekul heakskiitmiseks vähemalt iga kolme aasta järel.
Liikmesriigid võivad siiski sätestada, et üldkoosolekul tasustamispoliitika üle toimuv hääletus on nõuandev.
Selliste juhtumite puhul, mil tasustamispoliitikat ei ole varem rakendatud ja aktsionärid lükkavad tagasi neile esitatud poliitika kavandi, võib äriühing kavandi ümbertöötamise ajal ja mitte kauem kui ühe aasta jooksul enne kavandi heakskiitmist maksta juhtidele tasu kehtiva tava kohaselt.
Selliste juhtumite puhul, mil on olemas kehtiv tasustamispoliitika ja aktsionärid lükkavad tagasi neile kooskõlas esimese lõiguga esitatud poliitika kavandi, võib äriühing kavandi ümbertöötamise ajal ja mitte kauem kui ühe aasta jooksul kuni kavandi vastuvõtmiseni maksta juhtidele tasu kehtiva poliitika kohaselt.
2. ▌Poliitika on selge, mõistetav ja kooskõlas äriühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega ning hõlmab meetmeid huvide konflikti vältimiseks.
3. Poliitikas selgitatakse, kuidas see aitab edendada äriühingu pikaajalisi huvisid ja jätkusuutlikkust. Sellega nähakse ette selged põhitasu ja muutuvtasu määramise kriteeriumid, sealhulgas kõik lisatasud ja kõik mis tahes laadi hüved.
Poliitikaga nähakse ette ▌põhitasu ja muutuvtasu eri komponentide asjakohane suhteline osakaal. Sellega selgitatakse, kuidas on poliitika kehtestamisel või juhtide tasustamisel arvesse võetud äriühingu töötajate palga- ja töötingimusi.
Muutuvtasu puhul esitatakse poliitikas kasutatavad rahalised ja mitterahalised tulemuskriteeriumid, mille puhul võetakse vajaduse korral arvesse ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud programme ja tulemusi, ning selgitus selle kohta, kuidas need aitavad edendada äriühingu pikaajalisi huvisid ja jätkusuutlikkust, samuti meetodid, mille kohaselt tehakse kindlaks tulemuskriteeriumide täitmise määr; sellega määratakse kindlaks edasilükkamisperioodid, aktsiapõhise tasu suhtes nõudeõiguse tekkimise perioodid ja aktsiate säilitamine pärast nõudeõiguse teket ning esitatakse teave äriühingu võimaluse kohta nõuda muutuvtasu tagasi.
Liikmesriigi tagavad, et aktsiate väärtus ei mängi rahaliste tulemuskriteeriumide osas domineerivat rolli.
Liikmesriigid tagavad, et aktsiatel põhinev tasustamine ei moodusta suurimat osa juhtide muutuvtasust. Liikmesriigid võivad teha käesolevast lõigust erandi tingimusel, et tasustamispoliitika hõlmab selget ja põhjendatud selgitust selle kohta, kuidas selline erand aitab edendada äriühingu pikaajalisi huvisid ja jätkusuutlikkust.
Poliitikas esitatakse juhtidega sõlmitud lepingute põhitingimused, sealhulgas nende kestus, kohaldatavad etteteatamistähtajad, lõpetamise tingimused ja lepingute lõpetamisega seotud maksed ning täiendavate pensioniskeemide ja ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemide tingimused. Kui äriühingutel on siseriikliku õiguse kohaselt lubatud sõlmida juhtidega kokkuleppeid lepingut tegemata, tuleb poliitikas sellisel juhul esitada juhtidega sõlmitavate kokkulepete põhitingimused, sealhulgas nende kestus, kohaldatavad etteteatamistähtajad, lõpetamise tingimused ja lõpetamisega seotud maksed ning täiendavate pensioniskeemide ja ennetähtaegselt pensionile jäämise skeemide tingimused.
Poliitikas täpsustatakse äriühingus kehtivat korda juhtide tasude kindlaksmääramiseks, sealhulgas töötasukomisjoni rolli ja toimimist.
Poliitikas selgitatakse poliitika kindlaksmääramiseks kasutatavat konkreetset otsustusprotsessi. Poliitika läbivaatamise korral esitatakse selgitus kõigi oluliste muudatuste ja selle kohta, kuidas võetakse arvesse aktsionäride hääli ja seisukohti poliitika suhtes ja vähemalt kolme eelnenud järjestikuse aasta aruandeid.
4. .Liikmesriigid tagavad, et pärast aktsionäride heakskiidu saamist avalikustatakse poliitika viivitamata ja see on äriühingu veebisaidil tasuta kättesaadav vähemalt seni, kuni seda kohaldatakse. [ME 27/rev]
Artikkel 9b
Tasustamisaruandes esitatav teave ja õigus hääletada tasustamisaruande üle
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühing koostab selge ja mõistetava tasustamisaruande, milles antakse terviklik ülevaade eelmisel majandusaastal igale juhile, sealhulgas igale äsja värvatud ja varasemale juhile artiklis 9a osutatud tasustamispoliitika kohaselt makstud tasu kohta, sealhulgas kõigi mis tahes laadi hüvede kohta. Tasustamisaruanne sisaldab vajaduse korral kõiki järgmiseid elemente:
a)
määratud, makstud või maksmisele kuuluva tasu kogusumma, jaotatuna komponentide lõikes, põhitasu ja muutuvtasu suhteline osakaal, selgitus selle kohta, kuidas tasu kogusumma on seotud pikaajaliste tulemustega, ning teave selle kohta, kuidas kohaldati rahalisi ja mitterahalisi tulemuskriteeriume;
b)
tegevjuhtide tasu suhteline muutus kolme viimase majandusaasta jooksul, selle seos äriühingu üldise tulemuslikkusega ja äriühingu töötajate keskmise tasu muutusega samal ajavahemikul;
c)
mis tahes tasu, mida äriühingu juhid on saanud või peavad saama samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt mis tahes ettevõtjalt;
d)
antud või pakutud aktsiate ja aktsiaoptsioonide arv ning õiguste kasutamise põhitingimused, sealhulgas täitmishind ja -päev, ning nende mis tahes muudatused;
e)
teave muutuvtasu tagasinõudmise võimaluse kasutamise kohta;
f)
teave selle kohta, kuidas määrati kindlaks juhtide tasu, sealhulgas teave töötasukomisjoni rolli kohta.
2. Liikmesriigid tagavad, et juhtide isikuandmete töötlemisel on füüsiliste isikute õigus eraelu puutumatusele kaitstud vastavalt direktiivile 95/46/EÜ.
3. Liikmesriigid tagavad, et aktsionäridel on õigus korraldada iga-aastasel üldkoosolekul eelmise majandusaasta tasustamisaruande üle nõuandev hääletus. Kui aktsionärid hääletavad tasustamisaruande vastu, alustab äriühing vajaduse korral aktsionäridega dialoogi, et selgitada välja tagasilükkamise põhjused. Äriühing selgitab järgmises tasustamisaruandes, kuidas on aktsionäride hääletamist arvesse võetud.
3a. Käesoleva artikli ja artikli 9a tasu käsitlevad sätted ei piira töötajate palkade kujundamise siseriiklike süsteemide kasutamist ega (kui see on asjakohane) siseriiklikke sätteid, millega reguleeritakse töötajate esindatust juhatustes.
4. Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 14a vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud teabe esitamise ühtne vorming. [ME 28]
Artikkel 9c
Õigus hääletada seotud isikute tehingute üle
1. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud avaldavad seotud isikutega tehtavateoluliste tehingute kohtahiljemalt tehingu sõlmimise ajal teadaande ja lisavad sellele ▌aruande, milles hinnatakse, kas tehing tehakse turutingimustel, ja kinnitatakse, et tehing on äriühingu seisukohast (sealhulgas vähemusaktsionärid) õiglane ja mõistlik, ning antakse selgitus aruande aluseks olevate hindamiste kohta. Teadaanne sisaldab teavet seotud isikuga oleva suhte laadi, seotud isiku nime ja tehingu mahu kohta ning mis tahes muud äriühingu (sealhulgas vähemusaktsionärid) seisukohast tehingu majandusliku õigluse hindamiseks vajalikku teavet.
Liikmesriigid kehtestavad esimese lõigu kohaselt vastu võetava aruande jaoks konkreetsed eeskirjad, sh aruande esitamise eest vastutava isiku, kes on üks järgmistest:
–
sõltumatu kolmas isik;
–
äriühingu järelevalveorgan; või
–
sõltumatute juhtide komitee.
2. Liikmesriigid tagavad, et seotud isikutega tehtavad olulised tehingud kiidetakse heaks äriühingute haldus- või järelevalveorgani või aktsionäride poolt vastavalt korrale, millega takistatakse seotud isikutel oma positsiooni ära kasutamast ning tagatakse äriühingu ja aktsionäride (kes ei ole seotud isikud), sealhulgas vähemusaktsionäride huvide piisav kaitse.
Liikmesriigid võivad sätestada, et aktsionäridel on õigus äriühingu haldus- või järelevalveorgani heaks kiidetud oluliste tehingute üle hääletada.
Eesmärk on ära hoida seda, et seotud isikud saaksid oma erilisest positsioonist lähtuvalt eelise, ning tagada äriühingu huvide nõuetekohane kaitse.
2a. Liikmesriigid tagavad, et seotud isikud ja nende esindajad jäetakse lõikes 1 osutatud aruande koostamisest ning lõike 2 kohaselt toimuvate hääletuste ja langetatavate otsuste tegemisest kõrvale. Kui seotud isiku tehing hõlmab aktsionäri, ei võta kõnealune aktsionär tehinguga seotud hääletusest osa. Liikmesriigid võivad lubada aktsionäril, kes on seotud isik, hääletusest osa võtta, kui riigi õigusaktides on ette nähtud piisavad õiguskaitsevahendid, mida kohaldatakse hääletusprotsessi jooksul selliste aktsionäride huvide kaitseks, kes ei ole seotud isikud (sh vähemusaktsionärid), takistades seotud isikul tehingut heaks kiitmast, hoolimata selliste aktsionäride enamuse vastuseisust, kes ei ole seotud isikud, või hoolimata sõltumatute juhtide enamuse vastuseisust.
3. Liikmesriigid tagavad, etmis tahes 12 kuu jooksul või samal majandusaastal sama seotud isikuga tehtud tehingud, mille suhtes ei kohaldata lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustusi, liidetakse nende lõigete kohaldamisel kokku.
4. Liikmesriigid võivad teha lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest erandi:
–
tehingute suhtes, mis tehakse äriühingu ja selle konsolideerimisgrupi ühe või mitme liikme või ühisettevõtete vahel, tingimusel et kõnealused konsolideerimisgrupi liikmed või ühisettevõtted on äriühingu täielikus omandis ning et ühelgi muul äriühinguga seotud isikul ei ole nendes liikmetes või ühisettevõtetes osalust;
–
tehingute suhtes, mis on tehtud tavapärase tegevuse käigus ja tavapärastel turutingimustel.
4a. Liikmesriigid määratlevad seotud isikutega tehtavad olulised tehingud. Seotud isikutega tehtavate oluliste tehingute määratlemisel arvestatakse:
a)
mõju, mida teave tehingu kohta võib avaldada heakskiitmise protsessis osalevate isikute otsustele;
b)
tehingu mõju äriühingu tulemustele, varadele, kapitalisatsioonile või käibele ja seotud isiku positsioonile;
c)
tehinguga äriühingule ja selle vähemusaktsionäridele tekitatavat riski.
Seotud isikutega tehtavate oluliste tehingute määratlemisel võivad liikmesriigid kehtestada ühe või mitu kvantitatiivset suhet, mis põhinevad tehingu mõjul äriühingu tuludele, varadele, kapitalisatsioonile või käibele või milles võetakse arvesse tehingu laadi ja seotud isiku positsiooni.”
"
5) Pärast artiklit 14 lisatakse järgmine IIa peatükk:"
„IIA PEATÜKK
Delegeeritud õigusaktid ja karistused
Artikkel 14a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 3a lõikes 5, artikli 3b lõikes 5, artikli 3c lõikes 3 ja artiklis 9b osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates …*.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3a lõikes 5, artikli 3b lõikes 5, artikli 3c lõikes 3 ja artiklis 9b osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5. Artikli 3a lõike 5, artikli 3b lõike 5, artikli 3c lõike 3 ja artikli 9b alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui ei Euroopa Parlament ega ka nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
Artikkel 14b
Karistused
Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis käsitlevad karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ette nähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt [ülevõtmiskuupäev] ja teavitavad teda viivitamatult kõikidest hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.”
"
Artikkel 2
Direktiivi 2013/34/EL muutmine
Direktiivi 2013/34/EL muudetakse järgmiselt:
-1) Artiklile 2 lisatakse järgmine punkt:"
„17) „eelotsus” – ettevõtjaga seotud piiriülest olukorda või tehingut puudutava õigusnormi selline eelnev tõlgendamine või kohaldamine, mille tulemusena võib liikmesriikides maksutulu saamata jääda või ettevõtja võib tänu ettevõtjate grupi sisesele kasumi kunstlikule ülekandmisele maksude pealt kokku hoida.”
"
-1a) Artikli 18 lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:"
„2a. Finantsaruannete lisades avaldavad suurettevõtjad ja avaliku huvi üksused, täpsustades liikmesriikide ja kolmandate riikide kaupa, kus neil on tegevuskoht, konsolideeritud alusel aruandeaasta kohta ka järgmise teabe:
a)
nimi (nimed), tegevuse laad ja geograafiline asukoht;
b)
käive;
c)
töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;
d)
varade väärtus ja iga-aastased kulud nende varade säilitamiseks;
e)
ostetud ja müüdud kaupade ja teenuste maksumus;
f)
maksustamiseelne kasum või kahjum;
g)
kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;
h)
saadud riiklik toetus;
i)
emaettevõtjad esitavad koos asjakohase teabega ka igas liikmesriigis või kolmandas riigis tegutsevate tütarettevõtjate nimekirja.”
"
-1b) Artikli 18 lõige 3 asendatakse järgmisega: "
„3. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 punkti b ja lõiget 2a ei kohaldata ettevõtja aruandeaasta finantsaruannete suhtes, kui asjaomase ettevõtja tegevus kajastub konsolideeritud finantsaruannetes, mis tuleb koostada artikli 22 kohaselt, tingimusel et selline teave on esitatud konsolideeritud finantsaruande lisades.
1. Suurettevõtjad avalikustavad lisaks artiklitega 16, 17 ja 18 ning käesoleva direktiivi teiste sätetega nõutavale teabele oma finantsaruannete lisades üldsusele eelotsuste olulised üksikasjad ja teabe, esitades selle liikmesriikide ja kolmandate riikide kaupa, kus neil on tütarettevõte. Komisjonile antakse vastavalt artiklile 49 õigus kehtestada delegeeritud õigusaktiga avalikustatava teabe vorm ja sisu.
2. Ettevõtjad, mille keskmine töötajate arv konsolideeritud alustel aruandeaasta jooksul ei ületa 500 töötajat ning mille bilansimaht bilansipäeval ei ületa konsolideeritud alustel 86 miljonit eurot või puhaskäive ei ületa bilansipäeval 100 miljonit eurot, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustusest.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata ettevõtja suhtes, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning mille emaettevõtja suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid ja mille teave on hõlmatud selle emaettevõtja poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 avaldatud teabes.
„h) direktiivi 2007/36/EÜ artiklis 9b määratletud tasustamisaruanne.”
"
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:"
„3. Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kooskõlas artikli 34 lõike 1 teise lõiguga oma arvamuse käesoleva artikli lõike 1 punktide c ja d kohaselt ette valmistatud teabe kohta ja kontrollib, kas käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b, e, f, g ja h osutatud teave on esitatud.”
"
c) lõige 4 asendatakse järgmisega:"
„4. Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva artikli lõike 1 punktide a, b, e, f, g ja h kohaldamisest lõikes 1 osutatud ettevõtjad, kes on emiteerinud üksnes selliseid väärtpabereid, mis ei ole direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiad, välja arvatud juhul, kui asjaomased ettevõtjad on emiteerinud aktsiaid, millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses.”
"
Artikkel 2a
Direktiivi 2004/109/EÜ muutmine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ(13) muudetakse järgmiselt:
1) Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:"
„r) „eelotsus” – ettevõtjaga seotud piiriülest olukorda või tehingut puudutava õigusnormi selline eelnev tõlgendamine või kohaldamine, mille tulemusena võib liikmesriikides maksutulu saamata jääda või ettevõtja võib tänu ettevõtete grupi sisesele kasumi kunstlikule ülekandmisele maksude pealt kokku hoida.”
"
2) Lisatakse järgmised artiklid:"
„Artikkel 16a
Täiendav avalikustamiskohustus emitentidele
1. Liikmesriigid nõuavad, et iga emitent avalikustaks igal aastal majandusaasta kohta konsolideeritud alusel järgmise teabe, täpsustades seda liikmesriikide ja kolmandate riikide kaupa, kus tal on tütarettevõtja:
a)
nimi (nimed), tegevuse laad ja geograafiline asukoht;
b)
käive;
c)
töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel;
d)
maksustamiseelne kasum või kahjum;
e)
kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;
f)
saadud riiklik toetus.
2. Lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata emitendi suhtes, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning mille emaettevõtja suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid ja mille teave on hõlmatud selle emaettevõtja poolt kooskõlas lõikega 1 avaldatud teabes.
3. Lõikes 1 osutatud teavet auditeeritakse kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ ja see avaldatakse võimaluse korral asjaomase emitendi majandusaasta aruande lisana või vajaduse korral konsolideeritud finantsaruande lisana.
Artikkel 16b
Täiendav avalikustamiskohustus emitentidele
1. Liikmesriigid nõuavad, et iga emitent avalikustaks igal aastal majandusaasta kohta konsolideeritud alusel eelotsuseid puudutavad olulised üksikasjad ja teabe, esitades selle liikmesriikide ja kolmandate riikide kaupa, kus tal on tütarettevõtja. Komisjonile antakse vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c õigus kehtestada delegeeritud õigusaktidega avalikustatava teabe vorm ja sisu.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata emitendi suhtes, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning mille emaettevõtja suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid ja mille teave on hõlmatud selle emaettevõtja poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 avaldatud teabes.
3. Lõikes 1 osutatud teavet auditeeritakse kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ ning see avaldatakse võimaluse korral aruandeaasta finantsaruannete lisana või kui see on asjakohane, siis asjaomase emitendi konsolideeritud finantsaruannete lisana.”
"
3) Artikli 27 lõige 2a asendatakse järgmisega:"
„2a. Artikli 2 lõikes 3, artikli 5 lõikes 6, artikli 9 lõikes 7, artikli 12 lõikes 8, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2, artikli 16a lõikes 1, artikli 17 lõikes 4, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõikes 4, artikli 21 lõikes 4, artikli 23 lõikes 4, artikli 23 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 2011. aasta jaanuarist. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu volitused kooskõlas artikliga 27a tagasi võtab.”
"
Artikkel 3
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [18 kuud pärast jõustumiskuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 4
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 5
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.9.2003, lk 10).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).